10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/5

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee liikmete ametisse nimetamine ja reservnimekirja koostamine

(2007/C 268/08)

Kooskõlas komisjoni 26. augusti 2005. aasta otsuse 2005/629/EÜ (kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta) (1) artikli 3 lõike 1, artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõikega 1 on komisjon otsustanud määrata kõnealuse komitee liikmetena alates 1. novembrist 2007 ametisse tabelis 1 loetletud isikud.

Kooskõlas otsuse 2005/629/EÜ artikli 4 lõikega 4 koostatakse reservnimekiri sobivatest kandidaatidest otsuse 2005/629/EÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt STECFist lahkuvate liikmete asendamiseks; kõnealune nimekiri on esitatud tabelis 2.

Tabel 1

STECFi liikmetena ametisse nimetatud teadusekspertide nimekiri

Liige

Asutus

1.	Abella J. Alvaro

Agenzia Regionale per la Protezione Ambientale della Toscana (ARPAT) — Risorse Ittiche e Biodiversità Marina

2.	Andersen Jesper Levring

Institute of Food and Resource Economics (FOI), Fisheries Economics and Management

3.	Bailey Nicholas

Fisheries Research Services Marine Laboratory, Aberdeen

4.	Balguerias Eduardo

Instituto Español de Oceanografía, Centro Oceanográfico de Canarias

5.	Cardinale Massimiliano

Fiskeriverket, Havsfiskelaboratoriet — Swedish Board of Fisheries, Institute of Marine Research

6.	Casey John

CEFAS Lowestoft, Fisheries Laboratory

7.	Curtis Hazel Clare

Seafish

8.	Daures Fabienne

IFREMER, Département d'Économie

9.	Di Natale Antonio

Aquastudio

10.	Didier Gascuel

Pôle Halieutique — Agrocampus Rennes — Unit «Study methods of fisheries system»

11.	Dobby Helen

Fisheries Research Services Marine Laboratory, Aberdeen

12.	Doring Ralf

University of Greifswald, Institute for sustainable development of landscapes of the earth — Botanical Institute

13.	Evelina Sabatella Carmen

IREPA Onlus, Istituto Ricerche Economiche per la Pesca e l'Acquacoltura

14.	Figueiredo da Silva Rosa Ivone Maria Ribeiro

IPIMAR

15.	Graham Norman

Irish Marine Institute — Fisheries Science Service

16.	Guillen Jordi Garcia

GEM, Universidad de Barcelona Facultad Económicas

17.	Gustavsson Tore Karl-Erik

Fiskeriverket, National Board of Fisheries

18.	Hatcher Aaron

University of Portsmouth, Centre for the Economics and Management of Aquatic Resources (CEMARE), Department of Economics

19.	Hoof Luc van

Wageningen IMARES — Netherlands Institute for Fisheries Research — Institute for Marine Resources and Ecosystem

20.	Kirkegaard Eskild

Fiskeriundersøgelser (DFU) — Danish Institute of Fisheries Research (DIFRES)

21.	Kraak Sarah

Wageningen IMARES — Netherlands Institute for Fisheries Research — Institute for Marine Resources and Ecosystem

22.	Kuikka Sakari

Finnish Game and Fisheries Research Institute

23.	Martin Paloma

CSIC Instituto de Ciencias del Mar

24.	Oostenbrugge Hans van

Landbouw Economisch Instituut — LEI, Fisheries Section

25.	Parkes Graeme

MRAG Marine Resources Assessment Group

26.	Polet Hans

Ministerie van de Vlaamse Gemeenschap Departement Zeevisserij — CLO Sea Fisheries Department

27.	Prellezzo Raul Iguaran

AZTI — Tecnalia/Unidad de Investigación Marina

28.	Ratz Hans-Joachim

Bundesforschungsanstalt für Fischerei — Institut für Seefischerei

29.	Σωμαράκης Στυλιανός (Somarakis Stylianos)

Τμήμα Βιολογίας, Πανεπιστήμιο Κρήτης (Department of Biology, University of Crete)

30.	Stransky Christoph

Bundesforschungsanstalt für Fischerei — Institut für Seefischerei

31.	Vanhee Willy

Ministerie van de Vlaamse Gemeenschap Departement Zeevisserij — CLO Sea Fisheries Department

32.	Virtanen Jarno

Finnish Game and Fisheries Research Institute

Tabel 2

Nimekiri teadlastest, kes moodustavad STECFi ekspertide reservnimekirja

Kandidaat

Asutus

1.	Adrian D. Rijnsdorp

Wageningen IMARES — Institute for Marine Resources & Ecosystem Studies

2.	Agnew David

MRAG Marine Resources Assessment Group

3.	Anderson John

Sea Fish Industry Authority

4.	Ardizzone Giandomenico

Dipartimento Biologia Animale e dell'Uomo — Università di Roma «La Sapienza»

5.	Arneri Enrico

Consiglio Nazionale delle Ricerche (CNR) — Istituto di Scienze Marine (ISMAR) — Sezione Pesca Marittima, Ancona

6.	Arrizabalaga Haritz

AZTI — Tecnalia/Unidad de Investigación Marina

7.	Aurizennea Hilario Murua

AZTI — Tecnalia/Marine Resources Division

8.	Baro Jorge Dominguez

Instituto Español de Oceanografía (IEO) — Centre Oceanográfico de Murcia

9.	Beddington John

MRAG Marine Resources Assessment Group

10.	Bertignac Michel

Ifremer Laboratoire Ressources Halieutiques de Lorient

11.	Bianchini Marco

Consiglio Nazionale delle Ricerche — Istituto Biologia Agroambientale e Forestale

12.	Cindy Van Damme

Wageningen IMARES — Institute for Marine Resources & Ecosystem Studies

13.	Clarke Elizabeth Diane

Fisheries Research Services Marine Laboratory, Aberdeen

14.	Clarke Maurice

Irish Marine Institute, Fisheries Science Service

15.	Farina Perez Antonio Celso

Instituto Español de Oceanografía, Centro Oceanográfico A Coruña

16.	Gårdmark Anna

Fiskeriverket — Kustlaboratoriet, Swedish Board of Fisheries — Institute of Coastal Research

17.	Grohsler Tomas

Federal Research Centre for Fisheries Research, Institute for Baltic Sea Fisheries

18.	Heessen Henk

Wageningen IMARES — Institute for Marine Resources & Ecosystem Studies

19.	Jensen Sverdrup Sten

Institute for Fisheries Management & Coastal Community Development

20.	Jos G.P. Smit

LEI-DLO, Agricultural Economics Research Institute

21.	Keatinge Michael

Bord Iascaigh Mhara — Irish Sea Fisheries Board

22.	Kjærsgaard Jens

Danish Research Institute of Food Economics, Fisheries Economics and Management Division

23.	Κουτράκης Εμμανουήλ (Koutrakis Emmanouil)

Ινστιτούτο Αλιευτικών Ερευνών — Εθνικό Ίδρυμα Αγροτικής Έρευνας (ΕΘ.Ι.ΑΓ.Ε.) (Fisheries Research Institute National Agricultural Research Foundation)

24.	Le Pape Olivier

Pôle Halieutique — Agrocampus Rennes — Unit «Study methods of fisheries system»

25.	Lopez Abellan Luis José

Instituto Español de Oceanografía (IEO) — Centro Oceanográfico de las Canarias

26.	Lorance Pascal

IFREMER — Département Écologie et Modèles pour l'Halieutique

27.	Malvarosa Loretta

IREPA Onlus, Istituto Ricerche Economiche per la Pesca e l'Acquacoltura

28.	Marchal Paul

IFREMER Département Halieutique de Manche Mer du Nord

29.	Massuti Sureda Enric

Instituto Español de Oceanografía (IEO) — Centro Oceanográfico de los Baleares

30.	O'Neill Finbar Gerard

Fisheries Research Services Marine Laboratory, Aberdeen

31.	Πετράκης Γεώργιος (Petrakis George)

Ελληνικό Κέντρο Θαλασσίων Ερευνών (ΕΛ.ΚΕ.Θ.Ε.) — Ινστιτούτο Θαλασσίων Βιολογικών Πόρων (ΙΘΒΠ) (Hellenic National Centre for Marine Research — Institute of Marine Biological Resources)

32.	Piet Gerjan

Wageningen IMARES — Institute for Marine Resources & Ecosystem Studies

33.	Placenti Vincenzo

ARGO

34.	Quincoces Inaki Abad

AZTI — Tecnalia/Marine Resources Division

35.	Sala Antonello

Consiglio Nazionale delle Ricerche (CNR) — Istituto di Scienze Marine (ISMAR) — Sezione Pesca Marittima, Ancona

36.	Ulrich-Rescan Clara

Danmarks Fiskeriundersøgelser (DFU)/Danish Institute of Fisheries Research (DIFRES)

37.	Ungaro Nicola

ARPA Puglia — Agenzia Regionale Protezione Ambiente (Regional Agency for the Environmental Protection)

38.	Wilson Douglas Clyde

Institute for Fisheries Management and Coastal Community Development North Sea Centre

39.	Wright John Peter

Fisheries Research Services Marine Laboratory, Aberdeen

(1) ELT L 225, 31.8.2005, lk 18. Parandus ELT L 316, 2.12.2005, lk 23.

10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/8

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001

(2007/C 268/09)

Abi number: XA 146/07

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Département de la Vendée

Abikava nimetus: «Fonds pour les manifestations agricoles ou agroalimentaires»: aides pluriannuelles en faveur de l'agriculture vendéenne au travers de soutiens aux manifestations agricoles ou agroalimentaires (assistance technique: promotion)

Õiguslik alus: Article L.1511-5 du Code général des collectivités territoriales

Convention cadre en cours entre l'État et le département de la Vendée

Eelarve: 150 000 EUR aastas

Abi suurim osatähtsus: Põllumajanduslike või toiduainetööstusega seotud üritusi rahastatakse vastavalt ürituse haardele ja geograafilisele mõjule, miinimumeelarvega 1 520 EUR ning maksimaalselt:

750 EUR konkursside ja ürituste jaoks,

4 500 EUR laatade ja näituste jaoks,

9 000 EUR messide jaoks.

Kõigil neil juhtudel lähevad arvesse tegelikud kulud: otseselt ürituse korraldamisest või sellel osalemisest tulenevad kulud, logistikaga ehk näituse materjalide ostmise või rentimise või stendide paigaldamisega seotud tegelikud kulud.

Abisumma ei tohi ületada 80 % abikõlblikest kulutustest ning seda võidakse muuta, juhul kui toimingu rahastamisel osalevad avalik-õiguslikud asutused

Rakendamise kuupäev: Kui Euroopa Komisjon on kättesaamist kinnitanud

Kava kestus: Viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjon on erandi näidisvormi kättesaamist kinnitanud

Abi eesmärk: Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 kohaselt võib rahastada müügiedendusmeetmeid, messide ja näituste korraldamist või nendel osalemist, suhtekorraldusmeetmeid, arvamusküsitlusi ja turu-uuringuid.

Eesmärk on eelkõige toetada põllumajanduslike ja toiduainetööstusega seotud ürituste korraldamist, et soodustada ja edendada kvaliteetset kohalikku tootmist.

Põllumajanduslike ja toiduainetööstusega seotud ürituste fondist eraldatakse toetusi põllumajandusettevõtjate ühendustele, talunike liitudele ja tootjate ühendustele, kelle toodang pärineb Vendée piirkonna põllumajandusest, ning vaid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toodangut hõlmavatele meetmetele. Neis piires võivad abi taotleda kõik huvitatud isikud, diskrimineerimata ja võrdsetel tingimustel.

Abi antakse loonusena, subsideeritud teenuste vahendusel. Vastavalt põllumajanduslikku erandit käsitleva määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklile 15 ei hõlma abi rahalisi otsemakseid tootjatele.

Abi ei anta degustatsioonidega ja tasuta näidiste levitamisega seotud kulude katmiseks, müügikohtades toimuva tegevuse või põllumajandus- ja metsandussektoris aastatel 2007–2013 riigiabi suhtes kohaldatavate ühenduse suuniste punkti 152 mõistes muu reklaami alla liigitatava tegevuse toetuseks

Majandusharud: Kogu põllumajandussektor või toiduainetööstus, mis on ühenduse õiguse mõistes väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega hõlmatud

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Conseil Général de la Vendée

Direction de l'Environnement et de l'Aménagement

Service de l'Agriculture et de la Pêche

40, rue Maréchal Foch

F-85923 La Roche sur Yon Cedex 9

Veebileht: www.vendee.fr (departemangu üldine veebileht)

Rubriik: www.vendee.fr/conseil-general

Alarubriik: www.vendee.fr/conseil-general/guide-subventions

Käesoleva kava kirjelduse võib avaldada vaid siis, kui Euroopa Komisjon on registreerinud erandi näidisvormi.

Muu teave: —

Abi number: XA 147/07

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Sardegna

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Misura n. 323 del PSR 2006/2013 «Tutela e riqualificazione del patrimonio rurale»

Azione 3 «Conservazione e recupero degli elementi architettonici tipici del paesaggio rurale della Sardegna»

Azione 4 «Riqualificazione delle strutture e del contesto paesaggistico nelle aziende agricole»

Õiguslik alus: Regolamento (CE) n. 1698/2005 del Consiglio, del 20 settembre 2005, sul sostegno allo sviluppo rurale da parte del Fondo europeo agricolo per lo sviluppo rurale (FEASR), articolo 57

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: 10 miljonit EUR alates aastast 2009

Abi suurim osatähtsus: 75 % abikõlblikest kuludest (määruse artikkel 5)

Rakendamise kuupäev: Pärast seda, kui Euroopa Komisjon on teate kätte saanud

Kava või üksiktoetuse kestus: 1.1.2009-31.12.2013

Abi eesmärk: Abi VKEdele

Asjakohane majandusharu: Põllumajandustootmine

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Regione autonoma della Sardegna

Assessorato dell'Agricoltura e riforma agropastorale

Via Pessagno, 4

I-09125 Cagliari

Veebileht: http://intranet.sardegnaagricoltura.it/documenti/misura323/

Juurdepääsu mandaat: kasutajanimi: intrasaa — salasõna: agripass

Muu teave: —

Alfonso Orefice

peadirektor

Abi number: XA 148/07

Liikmesriik: Leedu Vabariik

Piirkond: —

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: Techninės paramos teikimas žemės ūkio sektoriuje

Õiguslik alus: Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministro 2007 m. gegužės 16 d. įsakymas Nr. 3D-237 „Dėl žemės ūkio veiklos subjektų lavinimo ir mokymo, mokslo žinių sklaidos, žemės ūkio parodų, mugių, žemės ūkio konkursų organizavimo finansavimo taisyklių patvirtinimo“ (décret ministériel no 3D-237 du 16 mai 2007)

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: 7 000 000 LTL euro ametliku vahetuskursi alusel (2 027 340 EUR )

Abi ülemmäär:

Põllumajandusega tegelevate inimeste hariduse ja koolitusega seotud abikõlblikud kulud hüvitatakse järgmiselt:

—	kuni 70 % abikõlblikest kuludest põllumajandusega tegelevate inimeste koolitamiseks põllumajandustegevuse aluste koolitusprogrammi raames;

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest põllumajandusega tegelevate inimeste koolitamiseks TR1 ja TR2 kategooria traktorite ning SZ kategooria iseliikuvate põllumajandusmasinate juhtide väljaõppe programmide raames;

—	kuni 90 % konverentside, seminaride, kutseõppega seotud ja hariduslike ürituste organiseerimise ja trükiste väljaandmise abikõlblikest kuludest.

2.	Hüvitatakse kuni 100 % võistluste, näituste ja messide korraldamisega ning neil osalemisega seotud abikõlblikest kuludest.

3.	Hüvitatakse kuni 90 % teadusteadmiste levitamisega seotud abikõlblikest kuludest.

4.	Hüvitatakse kuni 90 % kataloogide, veebilehtede ja muude väljaannetega seotud abikõlblikest kuludest

Rakendamise kuupäev:

Kava või üksiktoetuse kestus: Kuni 31. detsembrini 2013

Abi eesmärk: Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Tagada tehnilise abi andmine põlllumajandussektoris.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklit 15

Abikõlblikud kulud:

Põllumajandusega tegelevate inimeste hariduse ja koolitusega seotud kulud (põllumajandusega tegelevate inimeste koolitamine põllumajandustegevuse aluste koolitusprogrammi raames ning TR1 ja TR2 kategooria traktorite ja SZ kategooria iseliikuvate põllumajandusmasinate juhtide väljaõppe programmide raames; konverentside ja seminaride organiseerimine; kutseõppega seotud ja hariduslike ürituste organiseerimine; trükiste väljaandmine):

—	lektorite, juhendajate, komisjonide ja eksamikomisjonide liikmete, ürituse korraldajate ja teabematerjali koostajate tasustamine;

—	teabevahetuskulud (telefon, postiteenused, Internet);

—	transpordikulud;

—	lähetuskulud;

—	ruumide ja seadmete üür;

—	ürituse toimumise koha ettevalmistamine ja varustamine vajalikuga;

—	tõlkekulud;

—	teabe- ja viitematerjali omandamise ja koostamise kulud;

—	trükiste koostamise, kujundamise ja avaldamise kulud;

—	teabe levitamisega seotud kulud (ürituse materjalide väljaandmise ja teadete avaldamise kulud, teadete avaldamine ajakirjanduses, teabe ettevalmistamine ning selle avaldamine raadios ja televisioonis);

—	põllumajandusega tegelevate inimeste hariduse ja koolitusega otseselt seotud korralduskulud.

Võistluste, näituste ja messide korraldamise ning neil osalemisega seotud kulud:

—	osalustasud;

—	transpordikulud;

—	trükis avaldamise kulud;

—	näituseruumide üür;

—	võistluse raames antavad sümboolsed auhinnad maksumusega kuni 250 eurot ühe auhinna või osaleja kohta.

Teadusteadmiste levitamisega seotud kulud, tingimusel et üksikettevõtteid, marginimesid või päritolu ei nimetata, välja arvatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 12), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1)) hõlmatud toodete puhul (konverentside ja seminaride korraldamine, kutseõppega seotud ja hariduslike ürituste organiseerimine, trükiste väljaandmine):

—	lektorite, juhendajate, komisjonide ja eksamikomisjonide liikmete, ürituse korraldajate ja teabematerjali koostajate tasustamine;

—	teabevahetuskulud (telefon, postiteenused, Internet);

—	transpordikulud;

—	lähetuskulud;

—	ruumide ja seadmete üür;

—	ürituse toimumise koha ettevalmistamine ja varustamine vajalikuga;

—	tõlkekulud;

—	teabe- ja viitematerjali omandamise ja koostamise kulud;

—	trükiste koostamise, kujundamise ja avaldamise kulud;

—	teabe levitamisega seotud kulud (üritusega seotud materjalide väljaandmise ja teadete avaldamise kulud, teadete avaldamine ajakirjanduses, teabe ettevalmistamine ning selle avaldamine raadios ja televisioonis);

—	teadusteadmiste levitamisega otseselt seotud korralduskulud.

Kulud, mis on seotud kataloogide, veebilehtede ja muude väljaannetega, mis annavad asjaomase piirkonna tootjate või asjaomase toote kohta faktilist teavet, tingimusel et niisugune teave ja selle edastamisviis on erapooletu ning et kõigil tootjatel on ühesugused võimalused, mida tuleb märkida sellistes trükistes:

—	trükiste koostamise, kujundamise ja avaldamise kulud;

—	teabe- ja viitematerjali omandamise ja koostamise kulud;

—	teabevahetuskulud (telefon, postiteenused, Internet);

—	transpordikulud;

—	lähetuskulud;

—	tõlkekulud;

—	avaldamiskulud;

—	kataloogide, veebilehtede ja muude väljaannete avaldamisega otseselt seotud korralduskulud.

Asjaomane (asjaomased) sektor(id): Põllumajandustoodete esmatootmine

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministerija

Gedimino pr. 19 (Lelevelio g. 6)

LT-01103 Vilnius

Veebileht: http://www.zum.lt/min/index.cfm?fuseaction=displayHTML&attributes.file=File_66.cfm&langparam=LT

Muu teave: —

Abi number: XA 174/07

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Kõnealuseid tegevusi võivad rahastada kõik piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sealhulgas ülemeredepartemangud

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Aides en faveur de la sélection dans le secteur de l'élevage

Õiguslik alus: Le code rural, en particulier le chapitre III du titre V du livre VI

Kavas ettenähtud aastased kulud: 15 miljonit EUR, tingimusel et vastavad assigneeringud võetakse kasutusele

Abi suurim osatähtsus: vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artiklis 16 sätestatud ülemmääradele, st punkti a puhul maksimaalselt 100 %, punkti b puhul maksimaalselt 70 % ja punkti c puhul maksimaalselt 40 % rubriigis „Abi eesmärk” esitatud meetmetega seotud kuludest. Kõnealused punktid hõlmavad järgmist:

Rakendamise kuupäev: Alates sellest, kui Euroopa Komisjon registreerib erandi näidisvormi

Kestus: 2007-2013

Eesmärk: Abi antakse määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punktide a, b ja c alusel. Abi eesmärk on parandada tõuaretuskavade kaudu veise-, lamba-, kitse- ja seakarjade geneetilist kvaliteeti, võttes arvesse, et Prantsusmaal kasvatatavate eri tõugu koduloomade arvukus on erinev.

Põllumajandusettevõtte tasandil innovaatiliste tõuaretustehnikate või -tavade juurutamisega seotud investeeringutoetuste andmine lõpetatakse igal juhul 31. detsembril 2011.

Tõuaretuskava eespool nimetatud kolme osa puhul ei anta loomakasvatajatele ühtegi otsetoetust: tegevustoetused kooskõlastatakse Prantsuse ametiasutuste määratud vastutavate asutustega vastavalt käesolevas dokumendis esitatud tingimustele

Majandusharud: Veise-, lamba-, kitse- ja seakasvatussektor

Vastutava ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministère de l'Agriculture et de la Pêche, DGPEI

3, rue Barbet de Jouy

F-75349 Paris 07 SP

Office national interprofessionnel de l'élevage et de ses productions

80, avenue des Terroirs de France

F-75607 Paris Cedex 12

Veebileht: http://www.office-elevage.fr/aides-nat/aides-nat.htm

Muu teave: Kui lisaks loomakasvatusametile annavad toetust ka kohalikud omavalitsused, peavad nad täitma loomakasvatusameti sätestatud tingimusi ja tagama, et abi ülemäära ei ületata

Abi number: XA 175/07

Liikmesriik: Ungari

Piirkond: Kogu Ungari

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: A 2007. évben tavaszi fagykárt szenvedett mezőgazdasági termelők hitelhez jutási lehetőségének támogatása

Õiguslik alus:

—	az Európai Bizottság 1860/2004/EK rendelete (2004. október 6.) az EK-Szerződés 87. és 88. cikkének csekélyösszegű (de minimis) támogatásokra való alkalmazásáról a mezőgazdasági és halászati ágazatban (HL L 325/4., 2004. 10.28.);

—	2006. évi LXXXVIII. törvény a nemzeti agrár-kárenyhítési rendszerről

—	A földművelésügyi és vidékfejlesztési miniszter /2007. (…..) FVM rendelete a 2007. évben tavaszi fagykárt szenvedett mezőgazdasági termelők hitelhez jutási lehetőségéről

Kavas ette nähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: Kavandatud aastaeelarve: 250 miljonit HUF

Abi suurim osatähtsus: Kahju tagajärgi hüvitava toetuse, laenu ja garantiina antava abi osatähtsus kokku võib moodustada kuni 80 % saamata jäänud sissetulekutest.

Rakendamise kuupäev: (Märkige kuupäev, millest alates võib kava alusel abi anda või millal antakse üksiktoetus): 2007. aasta juulist alates

Kava või üksiktoetuse kestus: Kuni 2007. aasta 31. detsembrini

Abi eesmärk: Abi eesmärk on ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel 2007. aasta kevadel kevadkülma tõttu kannatada saanud põllumajandustootjate kahjude hüvitamine. Põllumajandustootjate sissetulekud vähenesid märkimisväärselt (50–100 % saagist jäi saamata). Saamata jäänud sissetulekute korvamiseks pakutakse neile lisaks kahju tagajärgi hüvitavale toetusele võimalust võtta intressitoetusega laenu, mida võib täiendada ka garantiiga.

Kohandatakse määruse (EÜ) 1857/2006 artiklit 11.

Abi suurim osatähtsus (kahju tagajärgi hüvitav toetus, laenu intressitoetus, garantii) võib olla kuni 80 % saamata jäänud sissetulekutest

Asjaomane sektor/asjaomased sektorid: Taimekasvatustoodangu sektor (viinamarjad, puuviljad)

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium

H-1055 Budapest

Kossuth Lajos tér 11

Veebileht: http://www.fvm.hu/main.php?folderID=1846&articleID=10748&ctag=articlelist&iid=1

Budapest, 12. juuli 2007

Dr. András Máhr

valdkonna riigisekretär

10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/13

(2007/C 268/10)

Abi number: XA 176/07

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Piirkond: Freistaat Bayern

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Förderung des Einsatzes von Dorfhelferinnen, Betriebshelfern und Melkerhelfern

Õiguslik alus: Bayerisches Agrarwirtschaftsgesetz (BayAgrarWiG) vom 8. Dezember 2006

3 Zuwendungsbescheide an sozial tätige Dienstleistungsunternehmen

Abikavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse kogusumma: 3,3 miljonit EUR kolmele asendusteenuseid osutavale ettevõttele vastavalt määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punktile b.

Abi suurim osatähtsus: Kuni 35 %

Abikava rakendamise kuupäev: Iga-aastased load

Kava või üksiktoetuse kestus: Eelarveaasta 2013

Abi eesmärk: Põllumajandus- ja metsandussektori töötajate sotsiaalsete hädaolukordade lahendamine põhitegevusala spetsialistide ettevõtte, küla, või majapidamise asendustööjõuna vahendamise ja rakendamisega.

Riigiabi kohaldamise alus: määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 15 lõike 2 punkt b

Asjaomased majandusharud: Põllumajandus ja metsandus: rahastatav teenus

Viide: Raamistiku (2006/C 319/01) nr 179

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Bayerisches Staatsministerium für Landwirtschaft und Forsten

Referat B 1

Ludwigstr. 2

D-80539 München

Tel. (49-89) 2182-2222

Veebileht: http://www.servicestelle.bayern.de/bayern_recht/recht_db.html?http://by.juris.de/by/gesamt/AgrarWiG_BY.htm#AgrarWiG_BY_rahmen

http://www.stmlf.bayern.de/agrarpolitik/programme/26373/foerdkath.pdf

http://www.stmlf.bayern.de/agrarpolitik/programme/26373/foerdev.pdf

http://www.stmlf.bayern.de/agrarpolitik/programme/26373/foerdmelk.pdf

Muu teave: —

Abi number: XA 177/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Dolenjske Toplice

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Ukrepi za ohranjanje in spodbujanje razvoja kmetijstva in podeželja v Občini Dolenjske Toplice za programsko obdobje 2007-2013

Õiguslik alus: Pravilnik o ohranjanju in spodbujanju razvoja kmetijstva in podeželja v Občini Dolenjske Toplice za programsko obdobje 2007-2013

Kavas ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma: Aastateks 2007–2013 kavandatud keskmised aastased kulutused on 33 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest investeerimiseks vähem soodsatesse piirkondadesse;

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest investeerimiseks muudesse piirkondadesse;

Abi eesmärk on investeeringud, et toetada põllumajandusettevõtte maadel asuvate objektide taastamist, põllumajandustootmises kasutatavate seadmete ostmist, investeerimist püsikultuuridesse ning põllu- ja karjamaa kvaliteedi parandamist.

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	investeeringud tootmisega mitteseotud objektidesse kuni 100 % tegelikest kuludest;

—	investeeringud tootmisvahenditesse kuni 75 % tegelikest kuludest vähem soodsates piirkondades ja kuni 60 % muudes piirkondades (põllumajandusobjektid, nt viljahoidlad, heinarõugud, mesilastarud, veskid, saeveskid), eeldusel et kõnealused investeeringud ei suurenda tootmispotentsiaali;

—	täiendavat abi võib anda kuni 100 % ulatuses, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Kindlustustoetus:

—	vastavalt Sloveenia valitsuse vastuvõetud dekreedile, milles käsitletakse jooksva aasta põllumajandustootmisega seotud kindlustustoetuste kaasrahastamist, täiendab munitsipaaltoetus kindlustustoetuste kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest.

Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % õigus- ja haldusmenetluse tegelikest kuludest.

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad turu-uuringutest, tootekontseptsioonist ja -kujundusest, sealhulgas abi, mida antakse avalduste koostamiseks päritolunimetuste tunnustamiseks või eripärasertifikaadi saamiseks vastavalt ühenduse asjaomastele määrustele;

—	kulud, mis tulenevad selliste süsteemide juurutamisest nagu kvaliteedisüsteemid, ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ohjel põhinevad süsteemid, jälgitavuse süsteemid, autentsuse ja turustusnormide tagamise süsteemid või keskkonnaauditi süsteemid, sh koolituskulud;

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—	kuni 100 % kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, nõustamisteenustega, foorumite, võistluste, näituste ja messide korraldamisega, teabe avaldamisega trükistes, kataloogides ja veebilehtedel ning teadusteabe levitamisega

Rakendamise kuupäev: Juuli 2007 (või kuupäev, millest alates jõustuvad asjaomased eeskirjad)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Lõppeb 31. detsembril 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud:

—	artikkel 4: Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud;

—	artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

—	artikkel 12: Kindlustustoetus;

—	artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

—	artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

—	artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress: Občina Dolenjske Toplice, Zdraviliški trg 8, SLO-8350 Dolenjske Toplice

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200765&dhid=90765

Muu teave: Saagi ja toodete kindlustamiseks ettenähtud kindlustustoetuse meede hõlmab järgmisi ebasoodsaid ilmastikuolusid, mida võib lugeda loodusõnnetuseks: kevadkülm, rahe, pikne, pikselöögist põhjustatud tulekahju, orkaan ja üleujutused.

Kõnealused haldusüksuse eeskirjad vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve).

Vastutava isiku allkiri

Dolenjske Toplice munitsipaalasutuse juht

Goran Udovč

Abi number: XA 178/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Tolmin

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Podpore programom razvoja podeželja v občini Tolmin 2007-2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva ter podeželja v občini Tolmin (III. poglavje)

Kavas ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma:

2007: 35 063 EUR

2008: 50 000 EUR

2009: 55 000 EUR

2010: 60 000 EUR

2011: 65 000 EUR

2012: 70 000 EUR

2013: 75 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest investeerimiseks muudesse piirkondadesse;

—	kui abisaaja on noor põllumajandustootja ja investeeringuid tehakse viie aasta jooksul alates tegevuse alustamisest, võib abi osatähtsust suurendada 10 % võrra.

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	investeeringud tootmisega mitteseotud objektidesse kuni 100 % tegelikest abikõlblikest kuludest;

—	investeeringud tootmisvahenditesse kuni 75 % tegelikest kuludest vähem soodsates piirkondades ja kuni 60 % muudes piirkondades, eeldusel et kõnealused investeeringud ei suurenda tootmispotentsiaali;

—	täiendavat abi võib anda kuni 100 % ulatuses, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Investeeringud tehnilise abi andmiseks põllumajandussektoris:

—

kuni 100 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate ja -töötajate hariduse ja koolitusega, nõustamisteenustega, foorumite, võistluste, näituste ja messide korraldamise ja nendel osalemisega ning teabe avaldamisega kataloogides ja veebisaitidel, asendusteenustega ning põllumajandustootjate partnerlustega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi tootjatele

Rakendamise kuupäev: Juuli 2007 (või kuupäev, alates millest hakatakse kohaldama asjaomaseid eeskirju)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Lõppeb 31. detsembril 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Tolmini haldusüksuses maaelu arengu programmide raames antavat abi käsitlevate eeskirjade II peatükk hõlmab meetmeid, mida loetakse riigiabiks kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklitega:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress: Občina Tolmin, Ulica padlih borcev 2, SLO-5220 Tolmin

Veebileht: http://www.obcina.tolmin.si/datoteka/934815ad542a4a7c5e8a2dfa04fea9f5

Muu teave: Kõnealused haldusüksuse eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve).

Vastutava isiku allkiri

Linnapea

Uroš Brežan

Abi number: XA 179/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Grosuplje

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Dodeljevanje pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Grosuplje za programsko obdobje 2007-2013

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Grosuplje za programsko obdobje 2007-2013

Kavas ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma:

2007: 120 000 EUR

2008: 120 000 EUR

2009: 135 000 EUR

2010: 135 000 EUR

2011: 135 000 EUR

2012: 135 000 EUR

2013: 135 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—	kuni 40 % muudes piirkondades.

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	investeeringud tootmisega mitteseotud vahenditesse kuni 100 % abikõlblikest kuludest;

—	investeeringud tootmisvahenditesse kuni 60 % abikõlblikest kuludest ja 75 % vähem soodsates piirkondades, eeldusel et kõnealused investeeringud ei suurenda tootmispotentsiaali;

—	täiendavat abi võib anda kuni 100 % ulatuses, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Kindlustustoetus:

—	munitsipaaltoetus täiendab kindlustustoetuste riigieelarvest kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja toodete kindlustamiseks ja loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % õigus- ja haldusmenetluse tegelikest kuludest.

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest, abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi tootjatele.

Tehnilise abi andmine:

—	kuni 100 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, kolmandate isikute pakutavate nõustamis- ja asendusteenustega, foorumite, võistluste, näituste ja messide korraldamisega ning teabe avaldamisega trükistes, kataloogides ja veebilehtedel.

Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides:

—	kuni 100 % tegelikest kuludest, kui üldistes huvides ümberpaigutamine tähendab üksnes olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja seejärel taaspüstitamist;

—

kui põllumajandustootja saab ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegse rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähem soodsates piirkondades. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %;

—

kui ümberpaigutamine toob kaasa tootmispotentsiaali suurenemise, peab abisaaja osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast kasvanud tootmispotentsiaali väärtusest olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähem soodsates piirkondades. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema kõnealune osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %

Rakendamise kuupäev: Juuli 2007 (või kuupäev, alates millest hakatakse kohaldama asjaomast õiguslikku alust)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Lõppeb 31. detsembril 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Grosuplje haldusüksuses aastatel 2007–2013 antavat abi käsitlevate eeskirjade II peatükk hõlmab meetmeid, mida loetakse riigiabiks kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklitega:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 6: Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus. Vahendeid eraldatakse investeeringuteks maaharimisse ja loomakasvatusse, v.a soojavereliste hobuste, kodulindude või küülikute aretamine. Abi antakse väikeste mäletsejaliste aretamiseks vähem soodsates piirkondades

Abi andva asutuse nimi ja aadress: Občina Grosuplje, Taborska c. 2, SLO-1290 Grosuplje

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200765&dhid=90769

Kõnealused haldusüksuse eeskirjad vastavad määruse (EÜ) nr 1857/2006 nõuetele haldusüksuse võetavate meetmete ja rakendatavate üldsätete osas (abi andmise kord, abi kumuleerumine, läbipaistvus ja abi järelevalve).

Abi number: XA 180/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Metlika

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Podpore ohranjanju in spodbujanju razvoja kmetijstva in podeželja v občini Metlika 2007-2013

Õiguslik alus: Pravilnik o ohranjanju in spodbujanju razvoja kmetijstva in podeželja občini Metlika za programsko obdobje 2007-2013 (II. Poglavje)

Kavas ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma: Aastateks 2007–2013 kavandatud aastased kulutused on 40 000 EUR

Abi suurim osatähtsus:

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse:

—	kuni 40 % investeeringute väärtusest vähem soodsates piirkondades ja muudes piirkondades.

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	investeeringud tootmisega mitteseotud objektidesse kuni 100 % abikõlblikest kuludest;

—	investeeringud põllumajandusettevõtte territooriumil asuvatesse tootmisvahenditesse kuni 60 % abikõlblikest kuludest, eeldusel et kõnealused investeeringud ei suurenda tootmispotentsiaali;

—	täiendavat abi võib anda kuni 100 % ulatuses, et katta lisakulud, mis tulenevad traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Kindlustustoetus:

—

vastavalt Sloveenia valitsuse vastuvõetud dekreedile, milles käsitletakse jooksva aasta põllumajandustootmisega seotud kindlustustoetuste kaasrahastamist, täiendab munitsipaaltoetus kindlustustoetuste kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja toodete kindlustamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahjude vastu ja loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % õigus- ja haldusmenetluse tegelikest kuludest.

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisest Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi põllumajandustootjatele.

Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris:

—

abi antakse kuni 100 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate ja -töötajate hariduse ja koolitusega, kolmandate isikute pakutavate nõustamis- ja asendusteenustega, foorumite korraldamise, teadusteabe levitamise ja teabe avaldamisega kataloogides ja veebilehtedel. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi põllumajandustootjatele

Rakendamise kuupäev: Juuli 2007 (või kuupäev, millest alates jõustuvad asjaomased eeskirjad)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Lõppeb 31. detsembril 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Säilitamistegevust ning põllumajanduse ja maaelu arendamise edendamist Metlika haldusüksuses aastatel 2007–2013 käsitlevate eeskirjade II peatükk hõlmab meetmeid, mida loetakse riigiabiks kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklitega:

artikkel 4: Investeeringud põllumajandusettevõtetesse;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: Allsektorid: loomakasvatus (veised, sead, lambad ja kitsed ning mesilased), maaharimine, püsikarjamaad (viljapuuaiad) ja aiandus

Abi andva asutuse nimi ja aadress: Občina Metlika, Mestni trg 24, SLO-8330 Metlika

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200764&dhid=90697

Omavalitsusüksuse juht

Danica Puljak

Abi number: XA 181/07

Liikmesriik: Sloveenia Vabariik

Piirkond: Območje občine Semič

Abikava nimetus või üksiktoetust saava äriühingu nimi: Pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Semič

Õiguslik alus: Pravilnik o dodeljevanju pomoči za ohranjanje in razvoj kmetijstva in podeželja v občini Semič (II. poglavje)

Kavas ettenähtud aastased kulutused või äriühingule antava üksiktoetuse kogusumma:

2007: 26 290 EUR

2008: 26 380 EUR

2009: 26 460 EUR

2010: 26 530 EUR

2011: 26 600 EUR

2012: 26 670 EUR

2013: 26 740 EUR

Abi suurim osatähtsus:

Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud:

—	kuni 50 % abikõlblikest kuludest vähem soodsates piirkondades;

—	kuni 40 % abikõlblikest kuludest investeerimiseks muudesse piirkondadesse;

Abi eesmärk on toetada põllumajandusettevõtete ajakohastamist ning karjamaade, põllumajandusmaa ja juurdepääsuteede haldamist.

Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine:

—	investeeringud tootmisega mitteseotud objektidesse kuni 100 % tegelikest kuludest;

—	investeeringud põllumajandusettevõtte territooriumil asuvatesse tootmisvahenditesse kuni 60 % tegelikest kuludest ja 75 % vähem soodsates piirkondades, eeldusel et kõnealused investeeringud ei suurenda tootmispotentsiaali;

—	täiendavat abi võib anda kuni 100 % ulatuses, et katta lisakulud, mis tekivad ehitise kultuuriväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest.

Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides:

—

kuni 100 % tegelikest kuludest, kui üldistes huvides ümberpaigutamine tähendab üksnes olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja seejärel taaspüstitamist; kui põllumajandustootja saab ümberpaigutamisest kasu nüüdisaegse rajatise kujul, peab tema osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast väärtuse tõusust olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähem soodsates piirkondades. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %;

—

kui ümberpaigutamisega kaasneb tootmispotentsiaali suurenemine, peab abisaaja osa asjaomaste rajatiste ümberpaigutamisest tulenevast kasvanud tootmispotentsiaali väärtusest olema vähemalt 60 % või vähemalt 50 % vähem soodsates piirkondades. Kui abisaaja on noor põllumajandustootja, peab tema kõnealune osa olema vastavalt vähemalt 55 % või 45 %.

Kindlustustoetus:

—

vastavalt Sloveenia valitsuse vastuvõetud dekreedile, milles käsitletakse jooksva aasta põllumajandustootmisega seotud kindlustustoetuste kaasrahastamist, täiendab munitsipaaltoetus kindlustustoetuste kaasrahastamist kuni 50 % ulatuses kindlustusmaksete abikõlblikest kuludest, mis on tehtud saagi ja toodete kindlustamiseks ja loomade kindlustamiseks haigustest tingitud kahjude vastu.

Ümberkruntimiseks antav abi:

—	kuni 100 % õigus- ja haldusmenetluse tegelikest kuludest.

Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi:

—	kuni 100 % kuludest, mis tulenevad põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisest Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi põllumajandustootjatele.

Tehnilise abi andmine:

—

abi antakse kuni 100 % abikõlblikest kuludest, mis on seotud põllumajandustootjate hariduse ja koolitusega, nõustamis- ja asendusteenustega, selliste foorumite korraldamisega, kus põllumajandustootjad saavad teadmisi vahetada, võistluste, näituste ja messide korraldamisega ning teadusandmete levitamise ja kataloogides ja veebilehtedel avaldamisega. Abi antakse subsideeritud teenustena ja see ei tohi hõlmata rahalisi otsetoetusi tootjatele

Rakendamise kuupäev: Juuli 2007 (või kuupäev, alates millest hakatakse kohaldama asjaomaseid eeskirju)

Abikava või üksiktoetuse kestus: Lõppeb 31. detsembril 2013

Abi eesmärk: VKEde toetamine

Viide määruse (EÜ) nr 1857/2006 asjaomastele artiklitele ning abikõlblikud kulud: Säilitamistegevuseks ning põllumajanduse ja maaelu arendamise edendamiseks Semiči haldusüksuses antavat abi käsitlevate eeskirjade II peatükk hõlmab meetmeid, mida loetakse riigiabiks kooskõlas komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3)) järgmiste artiklitega:

artikkel 4: Põllumajandusettevõtetesse esmatootmiseks tehtavad investeeringud;

artikkel 5: Traditsiooniliste maastike ja ehitiste säilitamine;

artikkel 6: Põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamine üldistes huvides;

artikkel 12: Kindlustustoetus;

artikkel 13: Ümberkruntimiseks antav abi;

artikkel 14: Kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise edendamiseks antav abi;

artikkel 15: Tehnilise abi andmine põllumajandussektoris

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus: maaharimine ja loomakasvatus

Abi andva asutuse nimi ja aadress: Občina Semič, Štefanov trg 9, SLO-8333 Semič

Veebileht: http://www.uradni-list.si/1/ulonline.jsp?urlid=200765&dhid=90792

Semiči linnapea

Ivan Bukovec

10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/22

Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 268/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE ERITUNNUSE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 509/2006

„DWÓJNIAK”

EÜ NR: PL/TSG/007/036/06.09.2005

1. Taotlejate rühma nimi ja aadress

Nimi:

Krajowa Rada Winiarstwa i Miodosytnictwa przy Stowarzyszeniu Naukowo — Technicznym Inżynierów i Techników Przemysłu Spożywczego

Aadress:

ul. Czackiego 3/6

PL-00-043 Warszawa

Tel:

(48-22) 828 27 21

E-post:

krwim@sitspoz.pl

2. Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3. Spetsifikaat

3.1. Registreeritav nimetus

„Dwójniak”

Toote turustamisel võib selle märgistus sisaldada järgmist teavet: „miód pitny wytworzony zgodnie ze staropolską tradycją” (vana Poola traditsiooni kohaselt valmistatud mõdu). See teave tuleb tõlkida muudesse ametlikesse keeltesse.

3.2. Nimetus

	on iseenesest eripärane
	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Nimi „Dwójniak” tuleneb arvust „2” (poola keeles: „dwa”) ning see on otseselt seotud toote ajalooliselt väljakujunenud koostise ja tootmismeetodiga — mõduvirdes sisaldub ühe osa mee kohta üks osa vett. Seega väljendab nimi toote eripära. Kuna nimetust „Dwójniak” kasutatakse ainult konkreetse mõduliigi tähistamiseks, tuleb ka nimetust iseenesest pidada eripäraseks.

3.3. Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?

	registreerimine koos nimetuse reserveerimisega
	registreerimine ilma nimetuse reserveerimiseta

3.4. Toote liik

Klass 1.8. — Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted

3.5. Punktis 3.1 esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu kirjeldus

„Dwójniak” on mõdu — mõduvirdest kääritatud selge jook, mille eripäraks on iseloomulik meelõhn ja kasutatud toorainete maitse.

Mõdu „Dwójniak” maitset võib rikastada vürtside lisamisega. Mõdu „Dwójniak” värvus ulatub kuldsest kuni tumeda merevaigukollaseni ning sõltub tootmisel kasutatud mee liigist.

Mõdule „Dwójniak” on omased järgmised füüsikalised ja keemilised näitajad:

—	alkoholisisaldus: 15–18 mahuprotsenti,

—	redutseerivad suhkrud pärast inversiooni: 175–230 g/l,

—	üldhappesus väljendatuna õunhappena: 3,5–8 g/l,

—	lenduvate hapete sisaldus väljendatuna äädikhappena: maksimaalselt 1,4 g/l,

—	üldsuhkur (grammides) tegeliku alkoholikontsentratsiooni alusel (mahuprotsentides) korrutatuna 18ga: minimaalselt 490 g,

—

suhkruvaba ekstrakt: vähemalt

—

25 g/l,

—	30 g/l puuviljamõdu (melomel) puhul,

—	tuhasus: minimaalselt 1,3 g/l puuviljamõdu puhul.

Mõdu „Dwójniak” tootmisel on keelatud lisada säilitusaineid, stabilisaatoreid ning tehislikke värvi-, lõhna- ja maitseaineid.

3.6. Punktis 3.1 esitatud nimetusega tähistatava põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus

Toorained

—

Looduslik mesi, mille omadused on järgmised:

—	veesisaldus: maksimaalselt 20 % (m/m),

—	redutseerivad suhkrud: minimaalselt 70 % (m/m),

—	kombineeritud sahharoosi ja melesitoosi sisaldus: maksimaalselt 5 % (m/m),

—	üldhappesus — 1 mol/l NaOH lahust 100 g mee kohta: 1–5 ml ulatuses, 5-hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus: maksimaalselt 4,0 mg 100 g mee kohta;

—	suure kääritamisvõimega mõdupärm, mille lisamisel toimub virdes ekstraktide käärimine;

—	maitsetaimed ja vürtsid: nelk, kaneel, muskaat või ingver;

—	naturaalsed puuviljamahlad või värske puuvili;

—	põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol (vajaduse korral).

Tootmismeetod

1. etapp

Mõduvirde pruulimine (keetmine) temperatuuril 95–105 oC. Valmistootes ettenähtud mee ja vee vahekord on ühe osa mee kohta üks osa vett (või puuviljamahlaga segatud vett). Kuna sellise vahekorra puhul on suhkrukontsentratsioon liiga kõrge selleks, et pärm saaks käärimisprotsessi käivitada, valmistatakse kõigepealt virre järgmises vahekorras: üks osa mett kahe osa vee kohta, millele võib lisada maitsetaimi ja vürtse. Puuviljamõdu puhul asendatakse vähemalt 30 % veest puuviljamahlaga. Selleks et säilitada mõdule „Dwójniak” omast mee ja vee vahekorda, lisatakse ülejäänud mesi käärimise lõppfaasis või laagerdumise ajal.

Vee ja mee suhte range järgimine ning nõuetekohase virdeekstrakti saavutamine aurusärgiga varustatud virdetõrres. Selline pruulimisviis takistab suhkrute karamellistumist.

2. etapp

Virde jahutamine pärmi paljunemiseks optimaalse temperatuurini 20–22 °C. Virre tuleb jahutada tootmise päeval ja jahutamise aeg sõltub jahuti tõhususest. Jahutamine tagab virde mikrobioloogilise turvalisuse.

3. etapp

Käärimise esilekutsumiseks lisatakse pärmilahus kääritamisanumas olevale virdele.

4. etapp

A.	Põhikäärimine — 6–10 päeva. Temperatuuri hoidmine maksimaalselt 28 °C juures tagab kääritamisprotsessi nõuetekohase kulgemise.

B.	Järelkäärimine — 3–6 nädalat. Järelkäärimine tagab nõuetekohaste füüsikalis-keemiliste näitajate saavutamise.

Selles etapis on võimalik lisada ülejäänud meekogus, et saavutada mõdus „Dwójniak” nõuetekohane vee ja mee vahekord.

5. etapp

Sette eemaldamine lõpuni käärinud mõdust.

Pärast vähemalt 12 % alkoholisisalduse saavutamist tuleb mõdu enne laagerduma jätmist ümber valada. Sellega tagatakse mõdu nõuetekohased füüsikalis-keemilised ning organoleptilised omadused. Käärimissette jätmine lõpuni käärinud mõdusse pärast järelkäärimist kahjustab pärmi autolüüsi tõttu mõdu organoleptilisi omadusi.

6. etapp

Laagerdumine (küpsemine) ja läbi sifooni selitamine (dekanteerimine) — korratakse vastavalt vajadusele, et ennetada soovimatuid protsesse käärimissettes (pärmi autolüüs). Laagerdumise kestel on võimalik läbi viia selliseid toiminguid nagu pastöriseerimine ja filtreerimine.

Kui seda ei ole käärimise lõppfaasis juba tehtud, on selles etapis võimalik lisada ülejäänud meekogus, et saavutada nõuetekohane vee ja mee vahekord mõdus „Dwójniak”. Nimetatud etapp on hädavajalik, et tagada toote õiged organoleptilised omadused.

„Dwójniak” peab laagerduma vähemalt kaks aastat.

7. etapp

Maitsestamine (koostis) — selles etapis keskendutakse lõpptoote valmistamisele, millel on mõdule „dwójniak” sobivad organoleptilised ning füüsikalis-keemilised omadused vastavalt 3.5 (Põllumajandustoote või toidu kirjeldus) määratletule. Nõutavate näitajate tagamiseks on võimalik parandada toote organoleptilisi ning füüsikalis-omadusi järgmiselt:

—	lisades mõdu magustamiseks mett,

—	lisades maitsetaimi ja vürtse,

—	lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi.

Selle etapi eesmärk on anda tootele „Dwójniak” iseloomulikud lõhna- ja maitseomadused.

8. etapp

Toote pakenditesse valamine temperatuuril 18–25 °C. Soovitav on villida mõdu „Dwójniak” traditsioonilistesse pakenditesse, näiteks korvpudelitesse, savinõudesse või tammevaatidesse.

3.7. Põllumajandustoote või toidu eripära

Mõdu „Dwójniak” eripära tuleneb:

—	virde valmistamisest (toorainete koostis ja vahekord),

—	laagerdumisest ja küpsemisest,

—	füüsikalis-keemilistest ning organoleptilistest omadustest.

Virde valmistamine (toorainete koostis ja vahekord)

Mõdu „Dwójniak” eripära tuleneb eelkõige mee ja vee kasutamisest ettenähtud vahekorras (üks osa mett ühe osa vee kohta) ja selle rangest järgimisest mõduvirdes. Selline suhe on määrav tegur kõikides järgnevates mõdu „Dwójniak” tootmisetappides, mis annavad tootele selle unikaalsed omadused.

Laagerdumine ja küpsemine

Vastavalt vanale traditsioonilisele Poola retseptile sõltuvad toote omadused teatava pikkusega laagerdumis- ja küpsemisperioodist. Mõdu „Dwójniak” puhul on see periood vähemalt kaks aastat.

Füüsikalis-keemilised ning organoleptilised omadused

Kõikide spetsifikaadis sisalduvate tootmisetappide jälgimisega tagatakse unikaalse maitse ja aroomiga toote valmimine. Mõdu „Dwójniak” unikaalne maitse ja lõhnabukett saadakse sobiva suhkru- ja alkoholisisalduse tulemusena:

—	redutseerivad suhkrud pärast inversiooni: > 175–230 g/l,

—	üldsuhkur (grammides) tegeliku alkoholikontsentratsiooni alusel (mahuprotsent) korrutatuna 18ga: minimaalselt 490 g,

—	alkohol: 15–18 mahuprotsenti.

Tänu tootmisel kasutatavate koostisainete rangelt määratletud vahekorrale on mõdule „Dwójniak” omane viskoosne ja voolav konsistents, mis eristab seda teistest mõduliikidest.

3.8. Põllumajandustoote või toidu traditsioonilised omadused

Traditsiooniline tootmismeetod

Mõdu tootmisel on Poolas rohkem kui tuhande aasta vanune traditsioon, mida iseloomustab suur mitmekesisus. Sajanditepikkuse tootmismeetodi edasiarendamise ja täiustamise tulemuseks on palju erinevaid mõduliike. Mõdu tootmise ajalugu ulatub tagasi Poola omariikluse algusaegadesse. 966. aastal kirjutas Hispaania diplomaat, kaupmees ja rändur Ibrahim ibn Yaqub: „Lisaks toidule, lihale ja künnimaale on Mieszko I riigis külluslikult mõdu, nii kutsutakse slaavi veine ja joovastavaid jooke.” (Mieszko I oli esimene ajalooline Poola kuningas). 11. ja 12. sajandi vahetusel Poola ajalugu talletanud Gallus Anonymuse kroonikad sisaldavad samuti arvukaid viiteid mõdu tootmisele.

Adam Mickiewiczi Poola rahvuseepos „Pan Tadeusz”, mis räägib aadelkonna elust aastatel 1811–1812, sisaldab üsna ohtralt teavet mõdu tootmise, tarbimise ja erinevate mõduliikide kohta. Mõdu on mainitud ka Tomasz Zani (1796–1855) luules ja Henryk Sienkiewiczi triloogias, milles kirjeldatakse 17. sajandi sündmusi Poolas („Ogniem i mieczem”, avaldatud 1884. aastal; „Potop”, avaldatud 1886. aastal ning „Pan Wołodyjowski”, avaldatud 1887. ja 1888. aastal).

Poola 17. ja 18. sajandi toiduvalmistamise traditsioone kirjeldavad allikad ei sisalda üksnes üldisi viiteid mõdule, vaid viitavad ka erinevatele mõduliikidele. Sõltuvalt tootmismeetodist kannavad need nimetusi „półtorak”, „dwójniak”, „trójniak” või „czwórniak”. Kõik need nimed on seotud erinevate mõduliikidega, mida toodetakse mee ja vee või mahla erineva vahekorra alusel ning erinevate laagerdumisaegadega. Mõdu „Dwójniak” tootmisviisi on väikeste muudatustega kasutatud sajandeid.

Traditsiooniline koostis

Traditsiooniline jaotumine mõdudeks „półtorak”, „dwójniak”, „trójniak” ja „czwórniak” on Poolas kasutuselt olnud sajandeid ning selline jaotus on tarbijate teadvuses säilinud tänase päevani. Pärast Teist maailmasõda tehti katseid reguleerida mõdu traditsioonilist jaotust neljaks kategooriaks. Jaotus kehtestati lõplikult Poola 1948. aasta seadusega veinide, viinamarjavirde ja mõdu tootmise ning nende toodetega kauplemise kohta (Poola Vabariigi ametlik väljaanne, 18. november 1948). Nimetatud seadus sisaldab mõdu tootmise eeskirju, määrates kindlaks mee ja vee suhte ning tehnoloogilised nõuded. Vee ja mee vahekord mõdu „Dwójniak” puhul on sätestatud järgmiselt: mõduks „Dwójniak” võib nimetada üksnes sellist mõdu, mis on valmistatud ühest osast looduslikust meest ja ühest osast veest.

3.9. Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

Kohustuslikud kontrollid hõlmavad järgmist:

—	mõduvirde koostisainete kindlaksmääratud suhte järgimine,

—	laagerdumisperioodi kestuse järgimine,

—	lõpptoote organoleptilised omadused (maitse, aroom, värvus, selgus),

—	lõpptoote füüsikalis-keemilised näitajad: alkoholisisaldus, üldsuhkur, redutseerivad suhkrud pärast inversiooni, üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus, suhkruvaba ekstrakt ning puuviljamõdude puhul tuhasus — näitajate väärtused peaksid vastama spetsifikaadi punktis 3.5 määratletud väärtustele.

Kohustuslikke kontrolle viiakse läbi vähemalt üks kord aastas.

Soovitav on läbi viia kontrolle ka eespool loetletud tootmisetappide jooksul. Allpool loetletud tootmisetappide kontrollid ei ole kohustuslikud, kuid on soovituslikud, sest need aitavad kõrvaldada eri tootmisetappide käigus ilmneda võivaid vigu.

4. etapp

Kääritamisprotsessi käigus tuleks korrapäraselt laboratoorselt kontrollida toote organoleptilisi omadusi (maitse ja aroom) ning alkoholi kääritamisprotsessi käigus muutuvaid füüsikalis-keemilisi näitajaid, näiteks alkoholisisaldus ja suhkrute sisaldus.

6. etapp

Laagerdumise käigus tuleks korrapäraselt kontrollida toote peamisi organoleptilisi omadusi ning selliseid füüsilis-keemilisi näitajaid nagu alkoholisisaldus, üldsuhkur, üldhappesus ja lenduvate hapete sisaldus.

8. etapp

Enne pudelitesse villimist kontrollitakse erinevaid füüsikalis-keemilisi ning organoleptilisi näitajaid, mis on määratletud punktis 3.5 (Põllumajandustoote või toidu kirjeldus).

4. Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused

4.1. Nimi ja aadress

Nimi:

Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno — Spożywczych

Aadress:

ul. Wspólna 30

PL-00-930 Warszawa

Tel:

(48-22) 623 29 00

Faks:

(48-22) 623 29 98

E-post:

—

Riiklik

Eraõiguslik

4.2. Ametiasutuste või sertifitseerimisasutuste konkreetsed ülesanded

Eespool nimetatud kontrolliasutus vastutab spetsifikaadi kontrollimise eest tervikuna.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/28

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 268/14)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„AFUEGA'L PITU”

EÜ NR: ES/PDO/005/0307/20.08.2003

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Subdirección General de Calidad Agroalimentaria y Agricultura Ecológica. Dirección General de Industria Agroalimentaria y Alimentación. Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación de España

Aadress:

Infanta Isabel, 1

E-28071 Madrid

Tel:

(34) 91 347 53 94

Faks:

(34) 91 347 54 10

E-post:

sgcaproagro@mapya.es

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

Quesería La Borbolla, C.B. y otros

Aadress:

La Borbolla, 9

E-33820 Grado

Tel:

(34) 985 75 08 10

Faks:

(34) 985 75 08 10

E-post:

queseríalaborbolla@hotmail.com

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.3 — Juust

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: „Afuega'l Pitu”

4.2. Kirjeldus: See on kõrge rasvasisaldusega juust, mis võib olla värske või laagerdatud ning mis on saadud pastöriseeritud täislehmapiima kalgendamisel piimhappega. Juustumass on valge või punakasoranž, sõltuvalt sellest, kas on lisatud paprikat. Kui juust laagerdub 60 päeva, ei ole piima pastöriseerimine tingimata vajalik.

Lõpuks valmiv toode on tüvikoonuse- või suvikõrvitsakujuline juust, mis kaalub 200–600 grammi, on umbes 5–12 cm kõrge, põhja diameetriga 8–14 cm ja mille loodusliku kooriku konsistents võib erineda, sõltuvalt laagerdumisajast ja sellest, kas on lisatud paprikat.

Kasutatakse nelja traditsioonilist nime, ehkki juustude lõplikud omadused on sarnased:

Atroncau blancu: sõtkumata, tüvikoonusekujuline, valge.

Atroncau roxu: sõtkutud, tüvikoonusekujuline, punakasoranž.

Trapu blancu: sõtkutud, suvikõrvitsakujuline, valge.

Trapu roxu: sõtkutud, suvikõrvitsakujuline, punakasoranž.

Juustu keemilised omadused on järgmised: minimaalne kuivainesisaldus 30 %, minimaalne rasva- ja valgusisaldus kuivaines vastavalt 45 % ja 35 % ning pH vahemikus 4,1–5.

Organoleptilised omadused on järgmised: juust on valget värvi ja võib muutuda laagerdudes kollaseks või paprika lisamisel punakasoranžiks. Maitselt on juust kergelt hapukas, mage või pisut soolane, kreemjas ja suhteliselt kuiv; punane juust on tugevama ja pikantsema maitsega. Juustul on mahe lõhn, mis muutub juustu laagerdumisel tuntavamaks; juustumassi konsistents on enam-vähem pehme, kuid juustu laagerdumisel see omadus kaob.

4.3. Geograafiline piirkond: „Afuega'l Pitu” kaitstud päritolunimetuse määratletud geograafiline piirkond hõlmab järgmisi haldusüksuseid: Morcín, Riosa, Santo Adriano, Grado, Salas, Pravia, Tineo, Belmonte, Cudillero, Candamo, Las Regueras, Muros del Nalón ja Soto del Barco. Selles piirkonnas toimuvad kõik juustuvalmistamise etapid, sealhulgas laagerdamine ja toorainena kasutatava piima tootmine.

4.4. Päritolutõend: Sertifitseerimisprotsess koosneb visuaalsest ja dokumentide kontrollist ning tooteproovide võtmisest. Vastavalt kõigile eespool osutatud nõuetele võib „Afuega'l Pitu” kaitstud päritolunimetust kasutada ainult juustude puhul, mis on valmistatud registreeritud karjakasvatusettevõtetelt saadud piimast, on toodetud reguleerivas asutuses registreeritud meiereides vastavalt käesolevas dokumendis sätestatud eeskirjadele, KPNi eeskirjadele ning kvaliteedi- ja menetluskäsiraamatule ning mis on reguleeriva asutuse tehnilise personali poolt vastavalt kohaldatavatele menetlustele kontrollitud ja sertifitseeritud.

Sertifitseeritavatel juustudel on reguleerivalt asutuselt saadud nummerdatud lisaetikett, millel on „Afuega'l Pitu” kaitstud päritolunimetuse logo.

4.5. Tootmismeetod: Kaitstud päritolunimetusega juustude valmistamiseks kasutatav piim saadakse vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele hügieeninõudeid järgides tervetelt friisi ja Asturiana de los Valles'i tõugu lehmadelt ja nende ristanditelt.

Kariloomade toiduvalik on traditsiooniline, põhinedes sellel, et piimakarja peetakse terve aasta jooksul karjamaal ning loomadele antakse lisaks samas põllumajandusettevõttes kasvatatud värsket rohtu, heina ja silo.

Kariloomi kasvatatakse osalise laudas pidamise põhimõttel. Selle kohaselt veedavad loomad valdava osa päevast karjamaal; videvikus aetakse nad lüpsmiseks kokku ning jäetakse järgmise hommikuni lauta, mil neid uuesti lüpstakse. Lüpsi ajal täiendatakse nende ratsiooni samas põllumajandusettevõttes valminud värske sööda, heina ja siloga ning (erandjuhtudel, kui tegemist on halbade ilmastikutingimustega) väikese koguse teravilja- ja kaunviljakontsentraatidega.

Kalgendamiseks kasutatavas nõus lisatakse piimale väike kogus vedelat laapi ning piimhappebakterid, juhul kui piima pastöriseeritakse. Temperatuur nõu sees on 22–32 °C. Kalgendamine kestab 15–20 tundi.

Pärast piima kalgendamist pannakse kalgend toiduainetööstuses kasutatavatesse perforeeritud plastvormidesse, kus vadakut nõrutatakse umbes 12 tundi.

Pärast 12 tunni möödumist pannakse osaliselt nõrutatud kalgend väiksemasse vormi ja kasutatakse võimalust lisada juustu pinnale soola. Pärast 12 tunni möödumist eemaldatakse kalgend vormist ja asetatakse lõpliku nõrgumise hõlbustamiseks perforeeritud kandikule. Seejärel asetatakse juust laagerdusruumi.

Sõtkutud massist juustu valmistamisel nõrutatakse kalgendit marli abil suuremates plastmahutites ning asetatakse pärast 24 tunni möödumist sõtkumismasinasse. Sõtkumise ajal lisatakse soola; võidakse lisada umbes 1 % paprikat, mille tulemuseks on trapu roxu sorti juust. Sõtkutud mass (kas paprikaga või ilma) pannakse seejärel vormidesse ja/või marlisse, kus sellel lastakse veel 24 tundi nõrguda.

Sõltuvalt laagerdumise astmest jäetakse see viieks (värsked juustud) kuni 60 (laagerdatud juustud) päevaks laagerdusruumi.

Pakendatud juustu, mille heakskiidetud pakenditel on etiketid, hoitakse müümiseni külmhoonetes temperatuuril 4–10 °C.

4.6. Seos piirkonnaga:

Ajalooline seos

Juustu kohta leidub kirjalikke allikaid (kasutatakse nimesid quesu de puñu ja queso de Afueg'l Pitu), mis pärinevad vähemalt 18. sajandist, kus kirjeldatakse juustu kui maksude tasumise vahendit (kasutati veel 19. sajandil). 19. sajandi lõpus kirjeldab Félix Aramburu y Zuloaga juustu, nimetades seda algupäraseks queso de puñuks või de afuega el pituks, mis on levinud peaaegu kõigis Astuuria haldusüksustes. Hiljem rõhutavad Octavio Bellmunt ja Fermín Canella oma teoses „Asturias” („Astuuria”), kui levinud need juustud on, kirjeldades neid kui juuste, mis on levinud kõikjal ja mida kutsutakse nimega afuega el pitu või ka muudmoodi.

Selge on see, et kuigi need bibliograafilised viited paigutavad juustu Astuuria eri haldusüksustesse, ei ole need konkreetselt määratletud, ning seega puuduvad sellest ajast andmed kindla piirkonna kohta (võimalik, et selle põhjus on asjaomaste piirkondade suur arv). Et leida kinnitust sellele, et juustu tootmine on piiratud määratletud geograafilise piirkonnaga, tuleb pöörduda värskemate dokumentide, üldtuntud teadmiste ja esimeste juustu valmistavate ettevõtete registri juurde.

Juustusordile antud nimi pakub huvi selle ebamäärase päritolu tõttu. Sõna-sõnalt tõlgituna tähendab „Afuega'l Pitu”„kägista kana” — kummaline nimi, mida on mitmel viisil tõlgendatud. Arvatakse et nimi võib viidata juustu nõrutamiseks kasutatud koti (fardela) suu kokkutõmbamisele, aeg-ajalt esinevatele raskustele juustu neelamisel ning isegi sellele, et juustu võidi kasutada traditsiooniliselt kanade söödana.

Üpris sarnase kuju, laagerdusaja ja maitsega juustusid tunti Narcea ja Nalóni jõgede äärsetes haldusüksustes, kus selline juust on kõige levinum, „Afuega'l Pitu” nimetuse all.

Iseloomulik juustu valmistusviis kinnistus järjest rohkem, aidates kaasa ühe toote loomisele, millel oli neli traditsioonilist nime. Need juustud erinevad ainult värvi (punane või valge, sõltuvalt sellest, kas on lisatud paprikat) ja kuju (tüvikoonuse- või suvikõrvitsakujuline, sõltuvalt kasutatud vormidest) poolest.

Looduslik seos

Määratletud piirkonnas on ookeanikliima, millele on iseloomulikud aastaringsed rohked, pidevad ja õrnad vihmasajud, mõõdukas päikesepaiste ning suur pilvisus. Need ilmastikutingimused mõjutavad piima andvate loomade toiduvalikut, mis kajastub järgmistel põhjustel ka tootes.

—	Kliima soodustab piirkonna arvukatel looduslikel rohumaadel ja karjamaadel leiduvate suurepärase kvaliteediga niidutaimede kiiret kasvu. See tagab lisaks aastaringsele värskel söödal põhinevale toiduallikale ka toiduvaru halbade ilmastikutingimuste korral.

—	See võimaldab luua põllumaa otstarbe (sealhulgas karjatamine ja/või niitmine) muutmisel põhineva aasta kasutusplaani.

—	See võimaldab loomi peaaegu aastaringselt välitingimustes pidada.

Selle kõige tulemusel toodetakse rohkelt kõrge kvaliteediga piima, mille koostisel on erilised omadused, eriti seoses rasvhapete ja orgaaniliste hapetega. See annab juustule erilised organoleptilised omadused, eriti lõhna ja maitse osas.

Kliima mõjutab ka toote valmistamisprotsessi. See mõju on seotud toote kokkupuutumisega kohalike keskkonnatingimustega, eriti nõrutamise ja vormimise etappides (kuna tegemist on väiketootmisega). Tootele iseloomuliku tekstuuri saamisele aitasid kaasa suur õhuniiskus ja pehme kliima, samuti juustuvalmistajate kogemused, kes kohandasid valmistusprotsessi ilmastikutingimustele.

Geograafilise piirkonna maastikule on reeglina iseloomulikud järsud nõlvad, mis asuvad ranniku (väga madalal) ja veelahkme (väga kõrgel) vahelisel väikesel alal. Rohkem kui pool piirkonnast on üle 400 m merepinnast kõrgemal ja rohkem kui neljandik piirkonnast üle 800 m merepinnast kõrgemal.

Maastik on soodustanud karjakasvatust, võimaldades kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks vastavalt vähem sobivate kõrgemate alade suurepäraseid loodusvarasid ning luhtasid, mida leiab eriti Nalóni ja Narcea jõgede ning nende lisajõgede tekitatud orgudest.

See on mõjutanud ka juustuvalmistamise kui tegevusala tähtsust, sest ajalooliselt muutis mägine maastik suhtlemise keerukaks. See ajendas varajasi talupidajaid kasutama ülejäävat piima juustu valmistamiseks lihtsa iseenesliku hapnemise abil. Ehkki keerulisest maastikust ei saa mööda vaadata, on siiski tõsi, et külad on muutunud aja jooksul üha vähem eraldunuteks. See on muidugi omakorda mõjutanud tootmist, eriti juustu turustamist, võimaldades viia juustu tähtsamatesse asulatesse, mis on küll alati lähedal asunud, kuid mida peeti raske juurdepääsu tõttu kaugelolevateks.

Pinnas on samuti iseloomulik tunnus. See on üldiselt veidi happeline (pH 6,9–6,5), kõrge orgaaniliste ainete sisaldusega ning tavaliselt üsna tasakaalustatud lämmastiku-, fosfori-, magneesiumi- ja kaaliumisisaldusega. Sellised pinnasetingimused loovad üsna erilise tasakaalustatud mineraalse koostise, mille järgi võib neid karjamaid muude geograafiliste piirkondade omadest eristada.

Karjamaadel on mitmekesine taimestik, mis koosneb peamiselt põllumajandusliku väärtusega sortidest (nagu kõrrelised, kaunviljad ja huulõielised), mistõttu sobivad need suurepäraselt kariloomade karjatamiseks.

Asjaolu, et karjamaadel karjatatakse regulaarselt ja pidevalt loomi, mõjutab otseselt nii taimestikku kui ka pinnase koostist, soodustades suurt orgaaniliste ainete sisaldust. See tuleneb osaliselt asjaolust, et loomad on peaaegu kogu aeg karjamaadel.

Eespool osutatud niidutaimed on jäänud aja jooksul püsima tänu tsüklile, kus loomad söövad taimi ja väljutavad nende seemneid oma väljaheidetes.

Seos inimestega

Ammustest aegadest on piirkonna põllumajandusettevõtte struktuuri aluseks olnud väikesed üksused nimega caserías [talud], mis püüdsid olla isemajandavad, kasutades selleks põllukultuure ning veistelt ja lammastelt saadavaid tooteid.

Ülejäävat piima kasutati nende juustude valmistamiseks. Juustude väärtus on seotud neile iseloomuliku tekstuuri ja omaduste ning selgelt eristatava maitsega, olenemata sellest, millisega neljast traditsioonilise nimega juustust tegemist on. Hispaania juustu suur asjatundja Enric Canut ütles selle kohta järgmist: „Kui öelda kusagil Hispaanias „afuega'l pitu”, ei tea keegi, mis see on, või siis teab ja rohkem omadussõnu polegi vaja: see on Astuuria juust.”

Juustuvalmistamise oskust on antud edasi põlvest-põlve: vanaemadelt tütardele, tütardelt tütretütardele, kuni see saavutas praeguse kuju (hõlmatud on peremeiereid, kus juustu valmistamisega tegelevad jätkuvalt naised, kasutades selleks traditsioonilisi viise).

Kui isemajandamine oli saavutatud, loodi turud, kuhu saadeti kõik kohalikud juustud (erilist mainimist väärib Grado turg). Koos side järkjärgulise arenguga on see võimaldanud kaubandusel laieneda tootmispiirkonnast ja Astuuriast väljapoole.

Möödunud sajandi teisel poolel pidi Hispaania õigusaktide kohaselt piim pastöriseeritud olema, kui turustati juustu, mis oli laagerdunud vähem kui 60 päeva. Sellest tulenevalt töötati välja eriline ferment, mis võimaldas valmistada juustu pastöriseeritud piimast ja anda tootele samasugused organoleptilised ja reoloogilised omadused kui traditsiooniliselt töötlemata piimast valmistatud juustul ning tagada lisaks sellele hügieenikvaliteet.

Selle fermendi tüvedel on suurepärane võime toota pastöriseeritud piimas diatsetüüli. Nii ongi „Afuega'l Pitu” kalgendil ja juustul iseloomulik diatsetüüli lõhn.

„Afuega'l Pitu” juustu valmistamise võistlust, millest võtavad osa kõik kohalikud juustuvalmistajad, on peetud Morcíni haldusüksuses alates 1981. aastast. See korraldati rühma noorte algatusel, keda toetas Hermandad de la Probe [ühiskondlik rühm], et soodustada selle juustusordi tootmist. Kuigi sellest teatakse vähe, on juust muutunud tootest, mida valmistati isiklikuks tarbeks ja mille väikest ülejääki müüdi Grado turul, tooteks, mida võib leida paljudelt toidulaudadelt ja paljudest restoranidest Astuurias ja Hispaanias. See on ületanud riigipiirid ning seda võib leida ka mujal maailmas.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Consejo Regulador de la DOP Afuega'l Pitu

Aadress:

Polígono ind. Silvota, C/ Peñamayor, Par. 96

E-33192 Llanera

Tel:

(34) 985 26 42 00

Faks:

(34) 985 26 56 82

E-post:

info@alcecalidad.com

Reguleeriv asutus täidab põllumajanduslike toiduainete sertifitseerimisasutusena ülesandeid kooskõlas standardis EN 45 011 sätestatud kriteeriumidega.

4.8. Märgistus: Tarbimiseks ettenähtud ja „Afuega'l Pitu” kaitstud päritolunimetusega hõlmatud juust märgistatakse etiketi või lisaetiketiga, mis on vastavalt kvaliteedikäsiraamatus toodud eeskirjadele reguleeriva asutuse poolt nummerdatud, heaks kiidetud, kontrollitud ja välja antud. Sõnad Denominación de Origen Protegida — „Afuega'l Pitu” peavad olema selgete tähtedega; lisaks peavad olema märgitud kohaldatavates õigusaktides sätestatud üksikasjad ja nõuded.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/33

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 268/15)

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„CHOURIÇA DOCE DE VINHAIS”

EÜ NR: PT/PGI/005/0461/20.04.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Gabinete de Planeamento e Políticas

Aadress:

Rua Padre António Vieira, n.o 1-8o

P-1099-073 Lisboa

Tel:

(351) 213 819 300

Faks:

(351) 213 876 635

E-post:

gppaa@gppaa.min-agricultura.pt

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

ANCSUB — Associação Nacional de Criadores de Suínos de Raça Bísara

Aadress:

Edifício da Casa do Povo — Largo do Toural

P-5320-311 Vinhais

Tel:

(351) 273 771 340

Faks:

(351) 273 770 048

E-post:

ancsub@bisaro.info

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.2: Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.

Nimetus „Chouriça Doce de Vinhais”

4.2.

Kirjeldus Suitsuvorst, mis on valmistatud sea või lehma peensoolde topitud bisaro tõugu sigade või 50 % bisaro tõu veresusega loomade (F1 loomad, saadud tõuraamatusse kantud puhtavereliste bisaro sigade ristamisel muude tõugudega) lihast, piirkondlikust saiast ja Trás-os-Montesi oliiviõlist (olulised, kuna annavad tootele spetsiifilise maitse, lõhna ja tekstuuri), sea verest, meest ning kreeka pähklitest või mandlitest. Vorst on hobuserauakujuline, umbes 20–25 cm pikk ning selle läbimõõt on ligikaudu 2–3 cm. Vorst ja selle sisu on musta värvi, kuid liharibad ja pähklid muudavad selle värvuse kohati heledamaks. Segu ja lihatükid ning kreeka pähklid või mandlid on läbi peensoole nähtavad. Toote valmiskaal on umbes 150 grammi.

4.3.

Geograafiline piirkond Traditsioonilise tootmismeetodi, loomasööda tüübi, kohaliku elanikkonna loomapidamisalase traditsioonilise oskusteabe ning mullatingimuste tõttu (soodustavad erilise kvaliteediga tooraine saamiseks vajaliku toidubaasi teket) on „Chouriça doce de Vinhaisi” tootmispiirkond (st piirkond, kus bisaro sead ja ristandid on sündinud, kasvanud, nuumatud, tapetud ja kus nende liha on tükeldatud) piiratud Bragança piirkonna haldusüksustega Alfândega da Fé, Bragança, Carrazeda de Anciães, Freixo de Espada à Cinta, Macedo de Cavaleiros, Miranda do Douro, Mirandela, Mogadouro, Torre de Moncorvo, Vila Flor, Vimioso ja Vinhais ning Vila Real piirkonna haldusüksustega Alijó, Boticas, Chaves, Mesão Frio, Mondim de Basto, Montalegre, Murça, Régua, Ribeira de Pena, Sabrosa, Santa Marta de Penaguião, Valpaços, Vila Pouca de Aguiar ja Vila Real. Üksnes kõnealuses piirkonnas on vajalik toidubaas ja loomakasvatuse oskusteave.

Arvestades „Chouriça doce de Vinhaisi” tootmiseks vajalikke erilisi ilmastikutingimusi, elanike oskusteavet ja kasutatavaid traditsioonilisi kohalikke meetodeid, on toote geograafiline töötluspiirkond piiratud Bragança piirkonna haldusüksustega Alfândega da Fé, Bragança, Carrazeda de Anciães, Freixo de Espada à Cinta, Macedo de Cavaleiros, Miranda do Douro, Mirandela, Mogadouro, Torre de Moncorvo, Vila Flor, Vimioso ja Vinhais.

4.4.

Päritolutõend „Chouriça doce de Vinhaisi” vorsti võib valmistada üksnes eespool osutatud töötlemispiirkonnas asuvates nõuetekohaselt litsentsitud töötlemisettevõtetes. Kogu tootmisprotsessi kontrollitakse rangelt, et tagada toote täielik jälgitavus. Suitsuvorsti toormaterjaliks kasutatavaid tõuraamatusse kantud bisaro sigu või bisaro tõu veresusega ristandeid (F1), kelle üks vanem on tõuraamatusse kantud bisaro siga, kasvatakse põllumajandusettevõtete maadel, mis sobivad semiekstensiivseks karjakasvatuseks ning kust on pärit traditsiooniline loomatoit. Tuleb märkida, et sead söövad suurtes kogustes kastaneid, mille tõttu on lihal ainulaadsed ja äratuntavad organoleptilised omadused. Sead tapetakse ja tükeldatakse toote geograafilises tootmispiirkonnas asuvates litsentsitud tapamajades ja ettevõtetes. Toodet võib töödelda üksnes ettevõtetes, mis on saanud tootjarühmalt loa kontrolliasutuse eelneval heakskiidul. Igal tootel on nummerdatud sertifitseerimistähis, millega tagatakse toote täielik jälgitavus kuni põllumajandusettevõtteni, millest toode pärineb. Sertifitseerimistähisele märgitud seerianumbri järgi on võimalik tõendada toote päritolu igas tootmisahela etapis.

4.5.

Tootmismeetod Tailiha ning seapeast, küljetükist ja kõhutükist saadud liha lõigatakse keskmise suurusega tükkideks ning pannakse anumasse, kuhu lisatakse vett. Seejärel keedetakse toodet, kuni liha on korralikult läbi küpsenud. Koorikuga sai lõigatakse õhukesteks viiludeks ja pehmendatakse lihapuljongis. Sellele segule lisatakse maitseained, liharibad, õli, veri, mesi ning mandlid ja/või kreeka pähklid. Pärast maitsestamist topitakse segu seasoolde. Toodet suitsutatakse aeglaselt, tule tegemiseks kasutatakse tamme- ja/või kastanipuud, ning jäetakse seejärel laagerduma rohkem kui 15 päevaks. „Chouriça doce de Vinhaisi” suitsuvorsti turustatakse tervelt ning see on alati eelpakendatud päritolukohas. Toote omaduste ja koostise tõttu ei tohi seda turustada lõikude või viiludena. Vorsti pakendamiseks tavalisse või kontrollitud keskkonda või vaakumisse kasutatakse erilist inertset materjali, mis on toote suhtes ohutu. Vorsti võib pakendada üksnes selle geograafilises töötlemispiirkonnas, et tagada jälgitavus ja järelevalve ning hoida ära toote maitse või mikrobioloogiliste omaduste muutumine.

4.6.

Seos piirkonnaga Mitmesugused loomaskulptuurid ja haldusüksuste registrite dokumentides leitud viited sigadelt ja sealihatoodetelt tasutavate maksude kohta tõestavad, et seakasvatus on selles piirkonnas olnud tähtsal kohal juba väga pikka aega Toode ja geograafiline piirkond on läbi põimunud tänu põlistõule, kohalikule söödale, oskusele valida sobivaid lihatükke, aeglasele suitsutamisele, mille puhul kasutatakse tule tegemiseks piirkonnast pärit puid, ning kõnealuses piirkonnas asuvas külmas ja kuivas kohas toimuvale laagerdamisprotsessile.

4.7.

Kontrolliasutus

Nimi:

Tradição e Qualidade — Associação Interprofissional para Produtos Agro-Alimentares de Trás-os-Montes

Aadress:

Av. 25 de Abril, 273 S/L

P-5370-202 Mirandela

Tel:

(351) 278 261 410

Faks:

(351) 278 261 410

E-post:

tradição-qualidade@clix.pt

Asutus Tradição e Qualidade on tunnistanud toote vastavust standardi 45011:2001 nõuetele.

4.8.

Märgistus Märgistuse puhul on kohustuslik kasutada sõnastust „Chouriça doce de Vinhais — Indicação Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis), ühenduse logo, Vinhaisi toodete allpool esitatud logo ning sertifitseerimistähist, millele on märgitud toote nimetus, asjaomane päritolunimetus / geograafiline tähis, kontrolliasutus ning seerianumber (toote jälgitavust tagav numbriline või tähtnumbriline kood).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

10.11.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 268/36

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 268/16)

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„BUTELO DE VINHAIS” või „BUCHO DE VINHAIS” või „CHOURIÇO DE OSSOS DE VINHAIS”

EÜ NR: PT/PGI/005/0459/20.04.2005

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Gabinete de Planeamento e Políticas

Aadress:

Rua Padre António Vieira, n.o 1-8o

P-1099-073 Lisboa

Tel:

(351) 213 819 300

Faks:

(351) 213 876 635

E-post:

gppaa@gppaa.min-agricultura.pt

2. Taotlejate rühm:

Nimi:

ANCSUB — Associação Nacional de Criadores de Suínos de Raça Bísara

Aadress:

Edifício da Casa do Povo

Largo do Toural

P-5320-311 Vinhais

Tel:

(351) 273 771 340

Faks:

(351) 273 770 048

E-post:

ancsub@bisaro.info

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Klass 1.2: Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: „Butelo de Vinhais” või „Bucho de Vinhais” või „Chouriço de Ossos de Vinhais”

4.2. Kirjeldus: Suitsuvorst, mis on valmistatud bisaro sea või 50 % bisaro tõu veresusega loomade (F1 loomad, saadud tõuraamatusse kantud puhtavereliste bisaro sigade ristamisel muude tõugudega) lihast, rasvast, ribikontidest ja selgroolülidest ning kõhrest, mis on topitud sea kõhtu (bucho), põide või jämesoolde (palaio). Vorst on kollakas-, punakas- või tumepruun ning kaalub 1–2 kg. Toode on ümmargune, ovaalne või silindrikujuline ja selle suurus erineb sõltuvalt vorstikestast (kõhu või põie korral on vorsti läbimõõt 10–15 cm ning jämesoole korral on vorst 20 cm pikk ja selle läbimõõt on 10–15 cm). Kondid on väljastpoolt nähtavad.

4.3. Geograafiline piirkond: Traditsioonilise tootmismeetodi, loomasööda tüübi, kohaliku elanikkonna loomakasvatusalase traditsioonilise oskusteabe ning mullatingimuste tõttu (soodustavad erilise kvaliteediga tooraine saamiseks vajaliku toidubaasi teket) on „Butelo de Vinhaisi” tootmispiirkond (s.t piirkond, kus bisaro sead ja ristandid on sündinud, kasvanud, nuumatud, tapetud ja nende liha tükeldatud) piiratud Bragança piirkonna haldusüksustega Alfândega da Fé, Bragança, Carrazeda de Anciães, Freixo de Espada à Cinta, Macedo de Cavaleiros, Miranda do Douro, Mirandela, Mogadouro, Torre de Moncorvo, Vila Flor, Vimioso ja Vinhais ning Vila Reali piirkonna haldusüksustega Alijó, Boticas, Chaves, Mesão Frio, Mondim de Basto, Montalegre, Murça, Régua, Ribeira de Pena, Sabrosa, Santa Marta de Penaguião, Valpaços, Vila Pouca de Aguiar ja Vila Real. Üksnes kõnealuses piirkonnas on vajalik toidubaas ja loomakasvatusalane oskusteave. Arvestades „Butelo de Vinhaisi” tootmiseks vajalikke erilisi ilmastikutingimusi, elanike oskusteavet ja kasutatavaid traditsioonilisi kohalikke meetodeid, on toote geograafiline töötluspiirkond piiratud Bragança piirkonna haldusüksustega Alfândega da Fé, Bragança, Carrazeda de Anciães, Freixo de Espada à Cinta, Macedo de Cavaleiros, Miranda do Douro, Mirandela, Mogadouro, Torre de Moncorvo, Vila Flor, Vimioso ja Vinhais.

4.4. Päritolutõend: Päritolutõend: „Butelo de Vinhaisi” suitsuvorsti võib valmistada üksnes eespool osutatud töötlemispiirkonnas asuvates nõuetekohaselt litsentsitud töötlemisettevõtetes. Kogu tootmisprotsessi kontrollitakse rangelt, et tagada toote täielik jälgitavus. Suitsuvorsti toormaterjaliks kasutatavaid tõuraamatusse kantud bisaro sigu või bisaro tõu veresusega ristandeid (F1), kelle üks vanem on tõuraamatusse kantud bisaro siga, kasvatakse põllumajandusettevõtete maadel, mis sobivad semiekstensiivseks karjakasvatuseks ning kust on pärit traditsiooniline loomatoit. Tuleb märkida, et sead söövad suurtes kogustes kastaneid, mille tõttu on lihal ainulaadsed ja äratuntavad organoleptilised omadused. Sead tapetakse ja tükeldatakse litsentsitud ettevõtetes, mis asuvad toote geograafilises tootmispiirkonnas. Toodet võib töödelda üksnes ettevõtetes, mis on saanud tootjarühmalt loa kontrolliasutuse eelneval heakskiidul. Igal tootel on nummerdatud sertifitseerimistähis, millega tagatakse toote täielik jälgitavus kuni põllumajandusettevõtteni, millest toode pärineb. Sertifitseerimistähisele märgitud seerianumbri järgi on võimalik tõendada toote päritolu igas tootmisahela etapis.

4.5. Tootmismeetod: Kontide ja kõhrega liha lõigatakse väikesteks tükkideks ning pannakse anumasse, kus liha maitsestatakse ning lisatakse sool, küüslauk, paprika, loorberilehed, vesi ja piirkondlik vein (mille täidlus ja happelisus parandavad segu ehk adoba ja valmistoote kvaliteeti). Adoba jäetakse seejärel seisma üheks kuni kolmeks päevaks. Pärast viimast maitsestamist topitakse segu sea jämesoolde, kõhtu või põide, mille üks ots on juba kinni õmmeldud või seotud puuvillase nööriga. Vorsti teine ots seotakse kinni, kui liha on vorstikesta topitud. Tavapäraselt suitsutatakse vorsti seejärel aeglaselt vähemalt 15 päeva, tule tegemiseks kasutatakse tamme- ja/või kastanipuud, ning jäetakse siis külma kohta laagerduma. „Butelo de Vinhaisi” suitsuvorsti turustatakse tervelt ning see on alati eelpakendatud päritolukohas. Toote omaduste ja koostise tõttu ei tohi seda turustada lõikude või viiludena. Vorsti pakendamiseks tavalisse või kontrollitud keskkonda või vaakumisse kasutatakse erilist inertset materjali, mis on toote suhtes ohutu. Vorsti võib pakendada üksnes selle geograafilises töötlemispiirkonnas, et tagada jälgitavus ja järelevalve ning hoida ära toote maitse või mikrobioloogiliste omaduste muutumist.

4.6. Seos piirkonnaga: Mitmesugused loomaskulptuurid ja haldusüksuste registrite dokumentides leitud viited sigadelt ja sealihatoodetelt tasutavate maksude kohta tõestavad, et seakasvatus on selles piirkonnas olnud tähtsal kohal juba väga pikka aega. Toode ja geograafiline piirkond on läbi põimunud tänu põlistõule, kohalikule söödale, oskusele valida sobivaid lihatükke, aeglasele suitsutamisele, mille puhul kasutatakse tule tegemiseks piirkonnast pärit puid, ning kõnealuses piirkonnas asuvas külmas ja kuivas kohas toimuvale laagerdamisprotsessile.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Tradição e Qualidade — Associação Interprofissional para Produtos Agro-Alimentares de Trás-os-Montes

Aadress:

Av. 25 de Abril, 273 S/L

P-5370-202 Mirandela

Tel:

(351) 278 261 410

Faks:

(351) 278 261 410

E-post:

tradição-qualidade@clix.pt

Asutus Tradição e Qualidade on tunnistanud toote vastavust standardi 45011:2001 nõuetele.

4.8. Märgistus: Märgistuse puhul on kohustuslik kasutada sõnastust „Butelo de Vinhais — Indicação Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis) või „Bucho de Vinhais — Indicação Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis) või „Chouriço de ossos de Vinhais — Indicação Geográfica Protegida” (kaitstud geograafiline tähis), ühenduse logo, Vinhaisi toodete allpool esitatud logo ning sertifitseerimistähist, millele on märgitud toote nimetus, asjaomane päritolunimetus / geograafiline tähis, kontrolliasutus ning seerianumber (toote jälgitavust tagav numbriline või tähtnumbriline kood).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 268

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 10. november 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2007/C 268/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4755 — Bayerische Landesbank/Hypo Alpe-Adria-Bank International) ( 1 )	1

2007/C 268/02	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4754 — Mondadori/Sanoma/JV) ( 1 )	1

2007/C 268/03	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4913 — Euraleo/Capitoloquattro/Sirti) ( 1 )	2

2007/C 268/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4684 — AIG/ORCO/Hospitality Invest) ( 1 )	2

2007/C 268/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4866 — Arques/Actebis) ( 1 )	3

2007/C 268/06	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4858 — Oaktree/Conbipel) ( 1 )	3

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4683
JPY	Jaapani jeen	163,22
DKK	Taani kroon	7,4538
GBP	Inglise nael	0,70040
SEK	Rootsi kroon	9,2908
CHF	Šveitsi frank	1,6483
ISK	Islandi kroon	88,31
NOK	Norra kroon	7,8115
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5842
CZK	Tšehhi kroon	26,730
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	253,71
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7018
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,6365
RON	Rumeenia leu	3,4122
SKK	Slovakkia kroon	33,144
TRY	Türgi liir	1,7536
AUD	Austraalia dollar	1,5993
CAD	Kanada dollar	1,3790
HKD	Hong Kongi dollar	11,4198
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9056
SGD	Singapuri dollar	2,1171
KRW	Korea won	1 331,45
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,6572
CNY	Hiina jüaan	10,8813
HRK	Horvaatia kuna	7,3385
IDR	Indoneesia ruupia	13 398,24
MYR	Malaisia ringit	4,8726
PHP	Filipiini peeso	62,961
RUB	Vene rubla	35,9140
THB	Tai baht	46,316

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2007/C 268/07	Euro vahetuskurss	4

2007/C 268/08	Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee liikmete ametisse nimetamine ja reservnimekirja koostamine	5

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2007/C 268/09	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	8

2007/C 268/10	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001	13

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 268/11	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4853 — PPG/SigmaKalon) ( 1 )	20

2007/C 268/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4943 — Groupe Norbert Dentressangle/Christian Salvesen) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	21

	MUUD AKTID
	Komisjon
2007/C 268/13	Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	22

2007/C 268/14	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	28

2007/C 268/15	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	33

2007/C 268/16	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	36


	(1) EMPs kohaldatav tekst