1.

Euroopa Arengufondid (EAFid) on loodud rahvusvaheliste konventsioonide või lepingute, (1) mis on sõlmitud Euroopa Liidu liikmesriikide ja teatavate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel, ning nõukogu otsuste tulemusena ülemeremaa ja -territooriumi (ÜMT) assotsieerimise kohta.

2.

Komisjon vastutab ja hoolitseb enamike EAFide kulude juhtimise eest koostöös AKV riikidega. EAFi investeerimisrahastu haldamine on olnud täielikult Euroopa Investeerimispanga (2) (EIP) ülesanne 1. aprillist 2003. Seda rahastut ei kajastata kontrollikoja esitatavas kinnitavas avalduses ega eelarve täitmise kinnitamisel Euroopa Parlamendis (3)  (4).

3.

Kõigi nelja 2006. aastal tegutsenud EAFi rahalised eraldised, välja arvatud vahendid, mis on nüüd EIP ainuhaldusel, suunati peamiselt:

a)

programmikohaseks abiks, (5) mis on ette nähtud arenguprojektide elluviimiseks (umbes pool eraldiste kogusummast);

b)

programmikohaseks abiks, (5) mis on ette nähtud eelarvetoetuse andmiseks abisaajariikidele (peaaegu veerand eraldiste kogusummast);

c)

programmiväliseks abiks, mis on ette nähtud konkreetsetele koostöövaldkondadele nagu humanitaar- ja otsetoetus, eksporttoodete toetus (Stabex ja Sysmin või nüüd FLEX) või rahaliseks osaluseks nagu riskikapital (6) ja võlakergendus (veidi üle veerandi eraldiste kogusummast).

4.

Kui programmitöö on lõpule viidud, mobiliseeritakse EAFi vahendid kahes järgus. Olles saanud AKV riigilt taotluse, teeb komisjon kui juhtiv eelarvevahendite käsutaja rahastamisotsuse (mida näidatakse raamatupidamisarvestuses rahaliste kohustustena) pärast (liikmesriikide esindajatest koosneva) EAFi komiteelt (7) nõusoleku saamist. Seejärel määravad komisjon ja AKV riik rahastamislepingu raames kindlaks eeskirjad, mille kohaselt kõnealuse riigi riiklik eelarvevahendite käsutaja (8) või komisjon ise hakkab neid otsuseid ellu viima. Riiklik eelarvevahendite käsutaja sõlmib lepingud (mida näidatakse raamatupidamisarvestuses individuaalsete juriidiliste kulukohustustena) ja annab loa maksete tegemiseks, mida kontrollib ja sooritab komisjon vastavalt EAFi rakendusmenetlustele.

5.

Eelarvetoetuse suhtes seda haldussüsteemi ei kohaldata. Komisjon on ainus eelarvevahendite käsutaja. Rahastamislepingud on juriidilised kohustused ja võimaldavad maksete tegemist ilma eraldi juriidilisi kulukohustusi võtmata. Olles kontrollinud, et Cotonou lepingu ja rahastamislepingu tingimused on täidetud, teeb komisjon vahendite esialgse ülekande abisaajariigi eelarvesse. Kui esialgne ülekanne on tehtud, muutuvad need vahendid osaks AKV riikide eelarvest ning neid kasutatakse ja auditeeritakse vastavalt abisaajariigi õigusnormidele ja menetlustele. Komisjon ja teised peamised rahvusvahelised rahastajad hindavad nii riigi rahanduse juhtimise paranemist neis riikides kui ka tulemusi vaesuse vähendamisel. Enne järgmiste maksete tegemist kontrollib komisjon, et rahastamislepingus sätestatud tingimused oleksid täidetud.

6.

2006. aastal rakendati kuuendat, seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat EAFi üheaegselt. Kuigi EAFid on ette nähtud viieaastaseks perioodiks, ei ole maksetel ajalisi piiranguid. Kakskümmend üks aastat pärast kuuenda EAFi jõustumist otsustas EAFi eelarvevahendite käsutaja fondi 31. juulil 2006 sulgeda. Sulgemise ajaks oli makstud 7 339 miljonit eurot, st 99,3 % projektidele eraldatud 7 391 miljonist eurost. Ülejäänud 52 miljonit eurot kanti üle üheksandasse EAFi.

7.

1. ja 2. tabel näitavad EAFi vahendite kumulatiivset kasutamist ja rahalist rakendamist. I. ja II. joonisel on näha kumulatiivsed vahendid ja otsused sekkumisvaldkondade kaupa. 2006. aastal moodustasid individuaalsed kulukohustused pärast tühistamiste mahaarvamist 3 073 miljonit eurot, võrreldes 2 652 miljoni euroga 2005. aastal. Netomaksete (9) kogusumma oli 2 762 miljonit eurot, võrreldes 2 489 miljoni euroga eelmisel aastal. Väljamaksete määr, mis on netomaksete arv uute rahaliste kohustuste kohta, oli 102 %, võrreldes 82 %ga eelmisel aastal, mis näitab, et 2006. aastal fondide väljamaksmise määr kasvas. Väljamaksmata kulukohustused jäid stabiilseks, moodustades 10 300 miljonit eurot, mis on 25 % koguvahenditest.

6–7.

Vastavalt Monterrey ja Pariisi tegevuskavale on komisjon teinud märkimisväärseid jõupingutusi abi ja tõhususe suurendamisel. 2006. aasta oli EAFi rakendamisel väga edukas, sest sõlmiti rekordarv lepinguid ja tehti senisest rohkem väljamakseid, vähendati märkimisväärselt vanu ja mittekasutatavaid kohustusi, suleti 6. EAF ja tehti edusamme 7. EAFi lõplikuks sulgemiseks. Eesmärk on siduda kõik 9. EAFi vahendid 2007. kulukohustustega aasta lõpuks, mille tulemusel peaks ajavahemikul 2005–2007 rakendatama 10,5 miljardit eurot, mis on kõrgeim tase EAFi ajaloos.

8.

Makseid haridus-, tervishoiu-, vee- ja hügieenivaldkondadesse tehti 2006. aastal 836 miljoni euro eest, mis moodustab 29 % kogukuludest. Transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikavaldkond said samuti EAFidest olulist abi, saades 2006. aastal 663 miljonit (23 %) eurot. Ka otsene määratlemata otstarbega eelarvetoetus ja poliitika eri valdkondade toetusprogrammid on kaks kasvava tähtsusega rahastamisvahendit, mille kogukulud moodustasid 2006. aastal 638 miljonit eurot (23 %). Komisjon on kehtestanud tähtajad Stabexi vahendi järkjärguliseks kaotamiseks, mille kohaselt lepingute sõlmimine ja sellele järgnevad maksed tuleb lõpule viia vastavalt 2008. ja 2010. aasta lõpuks.

9.

Ühenduse abi suuruseks AKV riikidele AKV-EÜ partnerluse raames perioodil 2008–2013 on määratud 21 966 miljonit eurot. Kümnes EAF on üheksanda EAFi rahaliste eraldistega võrreldes 62 % suurem. Nagu selgub komisjoni 2006. aasta 6–9. EAFi finantsjuhtimise aastaaruandest, (12) seavad võimalikud viivitused kümnenda EAFi ratifitseerimisel ja kohaldatava finantsmääruse vastuvõtmisel pärast 1. jaanuari 2008 suurde ohtu uute tegevuste õigeaegse heakskiitmise AKV riikides, mis võib mõjutada EAFist rahastatavate tegevuste järjepidevust (13).

9.

Komisjon nägi kontrollikoja väljatoodud riski ette. Näiteks: riigid, kelle eelarvetoetusprogrammide tähtaeg oli 2008. aastal, said pikendust 9. EAFi vabade vahendite arvel.

10.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatav finantsmäärus (14) kohustab komisjoni esitama iga-aastase aruande EAFide finantsjuhtimise kohta. Kontrollikoda vaatas selle aruande läbi, et hinnata, kas see kirjeldab õiglaselt eesmärkide saavutamist, finantsolukorda ja sündmusi, mis mõjutasid oluliselt selle aasta tegevusi. Läbivaatus hõlmas esitatud finantsandmete õigsuse kontrolli ja eelnevalt kontrollikoja poolt tehtud tähelepanekute ning eelarve täitmist kinnitava asutuse soovituste järelauditit.

11.

Finantsjuhtimise aruanne sisaldab eelarveaastaks seatud eesmärkide täitmise, finantsolukorra ja 2006. aastal läbi viidud tegevusi oluliselt mõjutanud sündmuste täpset kirjeldust. Stabexi kohta avaldatud teave on aga ebausaldusväärne peamiselt meetme keerulise rakendussüsteemi tõttu. Koostöötalitus EuropeAid (edaspidi EuropeAid) on sellest teadlik ja kavandab Stabexi vahendite auditit 2007. aastal.

12.

EAFide raamatupidamisaruannete usaldusvääruse tagamiseks tehtava töö eesmärk on koguda piisavalt tõendusmaterjali selle kohta, et kõik tulud, kulud, varad ja kohustused on nõuetekohaselt registreeritud ja aastaaruanded kirjeldavad usaldusväärselt finantsolukorda aasta lõpus. Kinnitava avalduse II punktis toodud tähelepanekud raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse kohta põhinevad konsolideeritud finantsaruannete auditil (17) ning kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi rahalise rakendamise konsolideeritud aruandel (18). Audit koosnes vajalikest auditimenetlustest, mille eesmärk oli kontrollida katseliselt summade ja avaldamisega seotud tõendusmaterjali. See hõlmas ka kasutatud raamatupidamispõhimõtete, juhtkonna poolt tehtud oluliste kalkulatsioonide ja konsolideeritud raamatupidamisaruande üldise esituse hindamist.

13.

Kinnitava avalduse punktides III–V toodud tähelepanekud raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta põhinevad järgmistel tegevustel:

a)

järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamine EuropeAidi kesktalitustes ja viies delegatsioonis (Kamerun, Gabon, Jamaica, Mosambiik ja Sierra Leone), mis hõlmavad kaheksat riiki;

b)

statistiliselt valitud tehingute valimi kontroll igas külastatavas delegatsioonis, mis hõlmab kõiki valdkondi, välja arvatud eelarvetoetus. Kokku auditeeriti 78 makset ja 18 individuaalset juriidilist kohustust. Selle protsessi raames kontrolliti kohapeal 21 projekti, mis olid seotud 57 tehinguga;

c)

kahele külastatud riigile (Mosambiik ja Sierra Leone) makstud eelarvetoetuse kontroll;

d)

EuropeAidi kesktalituste poolt kinnitatud 12 makse ja kahe individuaalse juriidilise kohustuse kontroll;

e)

40 tehingu auditeerimine, mille suhtes EuropeAidi kesktalitused olid juba teostanud järelkontrolli;

f)

EuropeAidi peadirektori iga-aastase tegevusaruande ja avalduse ning nende koostamise protsessi kontrollimine.

14.

Teist aastat kasutas komisjon EAFi finantsaruannete koostamisel tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtteid.

15.

Komisjonis juba eelarvekulude kajastamiseks komisjoni poolt kasutusele võetud raamatupidamissüsteemi kasutamine aruannete koostamiseks lükati 2007. aasta algusest edasi 2008. aasta algusesse, et EuropeAid saaks viia oma raamatupidamissüsteemi vastavusse komisjoni üldise raamatupidamissüsteemiga ABAC. Ajapikenduse üheks põhjuseks on ka arvestamine uue süsteemi juurutamisega seotud tehniliste ja organisatoorsete raskustega kõigis AKV delegatsioonides. Hetkel kasutusel oleval raamatupidamissüsteemil ei ole kõiki vajalikke võimalusi tõhusaks ja mõjusaks majandusalase teabe edastamiseks tekkepõhist raamatupidamisarvestust kasutades. Seetõttu tuleb iga-aastaseid tekkepõhiseid korrektuure raamatupidamisandmetes käsitsi töödelda, mis vähendab raamatupidamiskontrolli tõhusust. Samuti ei ole selle raamatupidamissüsteemi abil võimalik eraldi määrata või käsitsi välja võtta valuutakursside muutuste finantsmõju (19).

15.

Raamatupidamissüsteemi (OLAS) puudused peaksid saama kõrvaldatud ABAC FEDi kasutuselevõtuga 2008. aastast.

16.

2005. aasta aruandes esitas eelarve peadirektoraadi peadirektor reservatsiooni uue raamatupidamissüsteemi kättesaamatuse kohta, kuna see asjaolu vähendab kontrollimise lihtsust ja võib seetõttu viia EAFi raamatupidamisaruannete mittetäieliku esitamiseni. Kuigi uut raamatupidamissüsteemi ei ole veel rakendatud ja raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb ikka veel kasutada käsitsi tehtavaid korrektuure, tühistas eelarve peadirektoraadi peadirektor 2006. aasta aruandes esitatud reservatsiooni.

16.

Reservatsioon, mis esmakordselt tehti 2004. aasta tegevusaruandes, jäi jõusse ka 2005. aastal, sest kaheldi kas kohaliku IT-süsteemi (OLAS) abil saab koostada esimesed täielikult tekkepõhisel raamatupidamisarvestusel põhinevad raamatupidamisaruanded. Lisaks võeti aastalõpu sulgemisperioodi jooksul kasutusele lisamehhanismid andmete kvaliteedi kontrollimiseks ning kontrollikoda andis 2005. aasta raamatupidamisaruannetele positiivse kinnituse.

17.

Finantsaruanded sisaldavad eraldist aruandlusperioodil kantud kulude kohta, mille kohta ei ole aasta lõpuks arvet saadud. Seda eraldist arvutatakse statistiliselt eelduste arvu põhjal ja see on 1 924 miljonit eurot, mis moodustab 92 % kõikidest kohustustest. Komisjon ei ole tõendanud kalkulatsiooni aluseks olevate eelduste õigsust.

17.

Selle reservatsiooni koostamisel kasutatud statistiline lähenemisviis põhineb oletusel, et kõikide kehtivate lepingute kulud on kõikide järgnevate aruandlusperioodide jooksul lineaarsed. Komisjoni kasutatud eelduste paikapidavust tõestab lepingute täitmise üldprotsendi (83 %) püsivus eri aruandlusperioodide vältel. Eelduse õigsust kontrollitakse ka keskmise pikkusega ajavahemikul. Lisaks on seda arendatud ja parandatud rahvusvahelise audiitorühingu soovituste kohaselt.

18.

Kodeerimisvead (20) mõjutavad mõnede aastaaruande ettevalmistamiseks kasutatavate andmete täpsust, eriti tagatiste osas. Finantsaruannete lisas 1.12 avaldatud tagatiste kogusumma on 2006. aasta lõpu seisuga 723 miljonit eurot. Siiski avastati kontrollikoja auditi käigus, et osad olemasolevad pangatagatised on jäänud dokumenteerimata ja osad dokumenteeritud tagatised on juba aegunud või vabastatud. Nende vigade hinnanguline netomõju on üle hinnatud 5,8 %. Kontrollikoda juhib tähelepanu komisjoni tehtavatele arvestatavatele jõupingutustele tagatiste dokumenteerimise parandamisel.

18.

2006. aastal tegi komisjon märkimisväärseid jõupingutusi parandamaks raamatupidamissüsteemi salvestatud andmete kvaliteeti. Iga-aastase raamatupidamiskontode sulgemise ajal teostatakse aastaaruannete koostamist silmas pidades lisakontrolle. Seetõttu on mõju aastaaruannetele väga piiratud ja seda ei peeta oluliseks.

19.

Cotonou lepingu (21) kohaselt tuleb rahastamislepingud komisjoni ja asjaomase AKV riigi või riikide vahel sõlmida 60 päeva jooksul pärast komisjoni otsust. Kontrollikoja auditi käigus selgus, et märkimisväärne osa rahastamislepingutest olid abisaajariigi poolt allkirjastatud väljaspool seda ajapiirangut.

19.

Komisjon ega abisaajariigid ei ole rikkunud Cotonou lepingus sätestatud 60 päeva reeglit, sest nimetatud reegel käsitleb rahastamiskokkulepete koostamist, mitte allakirjutamist. Rahastamiskokkulepete allkirjastamise tähtaeg on N + 1 aasta 31. detsember (9. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 54 lõige 2). Tegelikult kirjutab komisjon peaaegu alati lisaks rahastamiskokkulepete koostamisele need ka alla juba 60 päeva jooksul pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist, et täita oma ülesandeid kohusetundlikult.

20.

Individuaalsete juriidiliste kohustuste kontrollimisel leiti mõned vead pakkumisreeglite järgimisel seoses teavitamise ja ühe ÜRO organisatsiooni dokumentatsiooniga ning õigusnormidega ettenähtud pangatagatistega, millele lepinguid tuginevad (4 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 4 tehingut).

20.

Kolm juhtumit on seotud tagatiste pikendamisega selliste lepingute puhul, mille rakendamine oli lõppjärgus ja millel jääkohud puudusid.

21.

Kontrollikoja auditi käigus ei avastatud vigu maksete kinnitamisel EuropeAidi kesktalituste poolt.

22.

Kontrollikoja auditi käigus EuropeAidi kesktalituste poolt kinnitatud maksete kohta avastati seoses raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingutega olulisel määral vigu (12 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 10 tehingut), mis puudutasid peamiselt järgmisi valdkondi:

—

kulude abikõlblikkus, nt väljaspool lubatud perioodi tehtud maksed, käibemaksu tasumine, ebaõige hankemenetluse kasutamine (3 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 3 tehingut);

—

valede summade maksmine, mis tulenes peamiselt arvutusvigadest ja mõnikord ka tegelikkusele mittevastavatest deklareeritud kogustest (6 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 6 tehingut);

—

osade nõutud kuludokumentide puudumine (3 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 3 tehingut).

22.

Enamik kontrollikoja avastatud vigu on seotud komisjoni poolt lepinguliste ja reguleerivate sätete alusel tehtud maksetega kas auditiaruande põhjal või projekti teostaja koostatud aruande põhjal ja seejuures on lähtutud üldeeskirjadest. Lisaks annavad auditiaruanded tunnistust asjaomaste analüüsitud projektide/lepingute kulude seaduslikkusest ja korrektsusest.

23.

Enamus vigu on tekkinud inspektorite või audiitorite poolt läbi viidud ebapiisavate kontrollide tõttu (vt punkt 32 ja 36). Ülejäänud näitavad puudusi osades delegatsioonide poolt läbiviidud kontrollides enne maksete kinnitamist (vt punkt 34). Osad ettemaksetega seotud vead parandatakse tõenäoliselt järgmiste maksete või lõppmaksetega. Vaatamata juba nimetatud puudustele, oleks kavandatud auditid võinud ilmsiks tuua ja parandada veel mõned vead. Järele jäävad vead on märkimisväärsed, vaatamata võimalikele tulevastele vigade parandustele.

23.

Enamik tõstatatud juhtumitest käsitleb auditiaruande ja projekti teostaja koostatud aruannete alusel tehtud väljamakseid, mida võidakse lõppmaksete ajal parandada.

24.

Kontrollikoja auditis leiti ka teisi korduvaid vigu, mis võivad mõjutada raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute summasid, mõjutades peamiselt vastavust välisauditeid, hankemenetlusi ja tõendavaid dokumente reguleerivate õigusnormidega (6 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 6 tehingut). Leiti ka vigu, mis ei mõjutanud raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute summasid, nt lepingu muudatuste enneaegne kohaldamine ja EAFi rahalise toetuse läbipaistvuse puudumine (12 viga, mis mõjutasid 78st kontrollitud tehingust 12 tehingut).

24.

Komisjon teeb jõupingutusi arenguabi tõhusaks kasutamiseks, järgides sealjuures täielikult vormilisi aspekte ja arvestades piirkonna olukorda.

25.

Cotonou lepingu kohaselt antakse eelarveabi ainult siis, kui riigi rahanduse juhtimine on piisavalt läbipaistev, vastutustundlik ja tõhus (22). Komisjon tõlgendab seda tingimust dünaamiliselt (23). Komisjon on seisukohal, et riigi rahanduse juhtimist mõjutavad puudused rahastamisotsuse tegemise ajal ei välista eelarvetoetuse programmi käivitamist eeldusel, et soovitakse läbi viia reforme ja neid reforme peetakse rahuldavateks.

26.

Kontrollikoja audit Sierra Leones tõi ilmsiks komisjon suutmatuse näidata, et ta on täitnud Cotonou lepingu ülalmainitud tingimused, eelkõige „dünaamilise tõlgendamise” osas. Komisjonil on kalduvus tugineda väljamakseotsuste tegemisel näitajatele, mille abil hinnatakse tulevasi edusamme. Taoliste ennustuste täpsus on kaheldav. Peale selle ei anna riigi rahanduse juhtimises edusammude hindamiseks kavandatud näitajad alati selgeid tõendeid edusammude kohta. Osa teabest, mida kasutati ühise tegevuskava edusammude hindamiseks, oli põhjendamatult optimistlik, ja andmeid, millele tugineti, kontrolliti ebapiisava ranguse ja professionaalse skeptitsismiga, eelkõige seoses suutmatusega esitada avaliku sektori raamatupidamisaruandeid. Viimane keskvalitsuse raamatupidamisaruanne, mis oli auditi ajal (24) kontrollikoja käsutuses, käsitles 2001. eelarveaastat. Läbipaistvust ei saa tagada ja aruandekohustust täita aastaaruannete õigeaegse esitamiseta, kuna neil on riigirahanduse juhtimises oluline roll. Seega ei ole tagatud vastavus Cotonou lepinguga.

26.

Valitsemissektori raamatupidamisaruannete esitamine on tugeva riigi rahanduse juhtimissüsteemi üks iseloomulikke jooni. Otsus esimese fikseeritud osamakse teostamise kohta võetakse vastu üldise kontrollistrateegia raames ja selleks tuleb hinnata tulemuslikkust (st kontrollida raamatupidamisaruannete vastavust rahastamiskokkuleppe tingimustele, võttes aluseks valitsuse ja teiste riigiasutuste aruanded) ning kogu riigi rahanduse juhtimise süsteemi erinevaid diagnostilisi meetmeid (25). Valitsuse esitab eduaruande rahastajatele igal aastal, et teavitada neid edusammudest riigi rahanduse juhtimise reformide elluviimisel. Enne väljamakseotsuse tegemist kasutab komisjon mis tahes muud teavet, mis võimaldab hinnata viimaseid olulisi arenguid riigi rahanduse juhtimise reformimise valdkonnas.

27.

Kontrollikoja audit Mosambiigis tõi ilmsiks, et delegatsiooni järelevalve reformide rakendamise üle riigi rahanduse juhtimises on heal tasemel. Rahastamislepingus tuuakse selgesõnaliselt välja esitatud riigi rahanduse juhtimise puuduste, rakendatud või kavandavate meetmete ja EAFi rahalise toetuse jagamisele seatud tingimuste vaheline sidusus. Siiski ei tooda piisavalt süsteemselt välja asjaolu, et abisaajariigil on asjakohane pikaajaline reformiprogramm, mille abil kõrvaldada kõik riigi rahanduse juhtimise puudused. Kasutatud mõjususe näitajad ei võimalda põhjalikult hinnata riigi rahanduse juhtimise süsteemi tõhusust. Lisaks pöörati liiga vähe tähelepanu korruptsioonivastastele meetmetele. Rahastajate, sh komisjoni ja kõrgeima kontrolliasutuse, vahelised suhted ja dialoog on hiljuti paranenud. Soovitud kontakt parlamendiga ei ole aga samale tasemele jõudnud.

27.

Riigi rahanduse juhtimise näitajad, mida arengupartnerid, sealhulgas EÜ, kasutatavad vaesuse likvideerimiseks antava eelarvetoetuse raames, on mõeldud esmajoones selleks, et võimaldada kontrollida riigi rahanduse juhtimise alaste reformide muutuste suunda ja ulatust, ja seetõttu on tegemist peamiselt protsessinäitajatega.

28.

EuropeAidi peadirektori tegevusaruandes on toodud poliitikasaavutused, talituste juhtimistulemused ja peamised kontrollimistulemused. Aruandes kajastatakse ka komisjoni poolt kontrollikoja, EuropeAidi siseauditi talituse ja siseauditi suutlikkust hindava üksuse soovituste järelkäsitlust.

29.

EuropeAidi peadirektor teatas, et tal on piisav kinnitus selle kohta, et kasutatavad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoja auditist selgub aga, et vigade esinemissagedus peaks vähenema, kui parandada järelevalve- ja kontrollisüsteeme.

29.

Olemasolev järelevalve- ja kontrollisüsteem võimaldas peadirektoril anda piisava kinnituse EuropeAidi 2006. aastal teostatud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

30.

Mitmed osalejad viivad läbi arvukaid kontrolltegevusi, et tagada tehingute seaduslikkus ja korrektsus. Abisaajad, inspektorid, AKV riigid, delegatsioonid ja EuropeAidi kesktalitused kontrollivad tehinguid enne nende kinnitamist. Seejärel teostavad järelevalvet ja kontrolli delegatsioonid, EuropeAidi kesktalitused ja siseauditi suutlikkust hindav üksus. EuropeAidil tuleb siiski veel välja töötada üldine kontrollistrateegia, mida kontrollikoda on mitmel korral rõhutanud, (26) et tagada erinevate kontrollitegevuste tõhus ja mõjus rakendamine. EuropeAid kavatseb kõnealuse kontrollistrateegia välja töötada 2007. aastal.

30.

Komisjoni talitused on täiesti teadlikud vajadusest omada ja rakendada kulutasuvat kontrollistrateegiat. Rakendatud kontrollistrateegia hõlmab auditeid, hindamisi, järelevalvet ja kontrolli.

31.

Programmide eelkavasid haldavatel väikestel üksustel (27) ja toetuslepingute järgsetel abisaajatel on enamasti lihtsad kontrollisüsteemid ja mitte alati ei ole neil vajalikku raamatupidamissüsteemi projektikulude kajastamiseks.

31.

Programmide eelarvestust käsitlevas praktilises juhises nõutakse programmi haldavalt organisatsioonilt projektikulude kajastamiseks vajaliku asjakohase raamatupidamissüsteemi olemasolu ja raamatupidaja ja eelarvevahendite käsutaja ülesannete lahusust. Haldussuutlikkuse tugevdamiseks toimuvad korrapärased koolitused.

32.

Tähtsate ehitustöö-, tarne- või teenuslepingute korral määratakse ametisse välisinspektor, kes juhatab ja/või jälgib lepingu täitmist. Kontrollikoja auditi käigus selgus, et inspektorite poolt läbiviidava kontrolli kvaliteet erineb märkimisväärselt (vt punkt 23).

32.

Töölepingutes sätestatud järelevalvesüsteem on kontrollisüsteemi oluline osa ja see on määratletud üldeeskirjas (otsus 3/90). Komisjon on süsteemi märgatavalt parandanud, eelkõige toetades seda, et tööde kavandamise ja järelevalve eest peab vastutama sama üksus. Tööde teostajate aruandeid kontrollivad delegatsioonid. Lisaks ei ole need aruanded lõplikud ja neisse võib muudatusi teha kuni nende lõpliku vastuvõtmiseni.

33.

Komisjon jätkas oma püüdlusi suurendada riiklike eelarvevahendite käsutajate haldusosakondade suutlikkust, andes neile tehnilist abi, varustust ja koolitust, et võimaldada EAFi kulude tõhusat kontrolli riiklike eelarvevahendite käsutajate poolt. Tulemused varieeruvad, peamiselt AKV riikide mittekaasatuse tõttu. Seoses sellega ei saa paljud delegatsioonid riiklike eelarvevahendite käsutajate poolt läbiviidud kontrolle täiel määral usaldada, mis tähendab suuremat töökoormust.

33.

AKV riikides korraldatakse korrapäraselt koolitusi, et tugevdada haldusosakondade suutlikkust. 2006. aastal korraldati 21 koolitust EAFi finants- ja lepinguliste menetluste kohta.

34.

Iga makse kinnitamise menetlus hõlmab kontroll-lehtede täitmist ja viie isiku heakskiitu. Osa kontrollikoja poolt tuvastatud vigadest oleks tulnud selles etapis avastada ja parandada (vt punkt 23). See näitab osa läbiviidud kontrollide puudulikkust. Olukorda raskendab delegatsioonide töötajate ebapiisav osalemine inspektorite töö järelevalves.

34.

Nagu kontrollikoda märkis, on komisjon kindlaks määranud raha liikumise korra ja võtnud iga tehingu puhul kasutusele standardsed kontroll-lehed. See aitab kaasa delegatsioonide teostatavate kontrollide kvaliteedi ühtlustumisele maksete kinnitamisel.

35.

Kuluauditid, mida peamiselt viisid läbi eraaudiitorfirmad, on komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemi üks põhielemente. Tavaliselt viiakse need läbi kulukohustuse rakendusperioodi lõpus, et teostada kontrollimine ja heakskiitmine ning projektid lõpetada. Kuluauditid ei ole ette nähtud süsteemide hindamiseks ja nende roll süsteemivigade ennetamisel on seega üldjuhul piiratud. Delegatsioonide tellimusel läbi viidavate auditite arv 2006. aasta esialgses aastaauditi kavas oli 649 (28). Tegelikult tellisid delegatsioonid kavandatust palju vähem auditeid, (29) osaliselt delegatsioonide piiratud võime tõttu auditeid organiseerida ja järelauditeid läbi viia.

35.

Välisauditid on EuropeAidi sisekontrollisüsteemi üks elemente, moodustades osa reast järelevalvemeetmetest, millega kontrollitakse tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

36.

Delegatsioonide algatatud auditite suhtes ei kohaldata standardjuhendeid ja -volitusi, mis määratlevad selgesõnaliselt auditi eesmärgid ja olulisuse. Selle tulemusena on välisauditite kvaliteet ning auditiaruannetes esitatud järeldusotsuste ja lisateabe formaadid küllaltki erinevad. See vähendab potentsiaalselt tugeva kinnituse saamise allika osa üldises kontrollraamistikus.

36.

Kontrollikoja mainitud tegurid on juba muutunud välisabitehinguid auditeerivates audiitorfirmades kasutatava standardse audititehnika ja -metoodika osaks.

37.

EuropeAidi kesktalituste poolt teostatava EAFide rakendamise järelevalve koosneb paljudest tegevustest, sh riskianalüüs, juhtimisaruannete läbivaatamine, välisauditite aruannete valimi kontrollimine ja raamatupidamissüsteemis saadaval oleva juhtimisteabe analüüs.

38.

EuropeAid on kaasanud iga-aastasesse juhtimiskavva riskijuhtimise, et tuvastada riskid varases etapis, mil on võimalik võtta ennetavaid meetmeid. On loodud riskiregister, mis sisaldab tegevuskava tuvastatud riskide vähendamiseks. Registrit seiratakse ja kaasajastatakse regulaarselt. Riskijuhtimine delegatsiooni tasemel viiakse aga sageli läbi formaalselt, mis piirab selle panust EuropeAidi riskianalüüsi. Tegemist on eelnevalt kindlaks määratud riskidele tugineva isehindamisega, mida ei viida läbi kollegiaalselt ja millele ei järgne tegevuskava vastuvõtmine.

38.

Delegatsioonid teostavad igal aastal riskianalüüsi, kasutades ühtset ja asjakohast metoodikat, mis võimaldab neil määratleda peamised riskid ja vastavad leevendusmeetmed vastavalt oma iga-aastases halduskavas sätestatud eesmärkidele ning konsolideerida tulemused kesktasandil. Tulemused edastatakse kõikidele teatava geograafilise piirkonna eest vastutavatele peadirektoraatidele.

39.

Abikõlbmatute kulude riski peetakse oluliseks. Selle riski vähendamiseks ettenähtud tegevus keskendub abikõlbmatute kulutuste esinemise tuvastamisele, näiteks välisauditite abil. Ei mainita tegevusi, mis võiksid abikõlbmatute kulude arvu vähendada või nende esinemise üldse välistada. Sellegipoolest märgib kontrollikoda, et see tegevuskava näeb ette EuropeAidi üldise kontrollistrateegia ametlikustamise.

39.

Iga-aastane riskialane isehindamine on kõrgetasemeline riskianalüüs, mis täiendab teisi üksikasjalikumaid riskianalüüse, mida teostatakse näiteks iga-aastase auditikava koostamise raames. Selles keskendutakse jääkohtudele, võttes arvesse olemasolevaid kontrolli- ja muid leevendusmehhanisme.

40.

Peamine töövahend delegatsioonide järelevalveks on delegatsioonide poolt koostatavad välisabi korraldamise poolaasta aruanded. Tegemist on perioodiliste teabeallikatega, mis võimaldavad uutel volitatud delegatsioonidel saata EuropeAidi kesktalitustele kõige olulisemat teavet sisemise töökorralduse, projektide rakendamise ja välisauditite kohta. Vaatamata välisabi korraldamise poolaasta aruannete dokumendinäidiste paranemisele 2006. aastal tuvastas kontrollikoja audit asjaolu, et delegatsioonide aruandlus ei ole järjepidev, edastades piiratult teavet välisauditite tulemuste ja järelkontrolli kohta.

40.

Delegatsioonidepoolse välisabi korraldamise järelevalve hõlmab mitut eri liiki tegevust ja abivahendeid, näiteks välisabi korraldamise aruanded, milles delegatsioonid annavad kesktalitustele aru iga-aastase auditikava rakendamise kohta. Delegatsioonidel palutakse eritähelepanu pöörata ka tehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitlevatele võtmeteguritele, eelkõige kui need on seotud küsimustega, mis ulatuvad üksikutest projektidest kaugemale ja on kesktalituste jaoks olulise tähtsusega. Välisabi korraldamise aruanne ei sobi siiski vahendiks, mille abil teostada täielik analüüs kõigi aruandlusperioodil saadud auditiaruannete leidude kohta.

41.

Kontrollikoda on kahes eelmises aastaaruandes juba maininud, et puudub delegatsioonide algatatud auditite kajastamise ja tulemuste alane tsentraalne juhtimisteave. See tähendab, et väheneb tunduvalt kinnituse tase, mida on nendest audititest võimalik saada, võrreldes sellega, mida oleks võimalik saada tõhusa juhtimisteabesüsteemi korral. Kuigi auditite ja nendes sisalduvate leidude jälgimiseks võeti kasutusele arvutipõhine töövahend CRIS-audit, ei ole see ikka veel andnud oodatud tulemusi, kuna see ei ole täielikult välja arendatud ja vajalikke andmed ei sisestata süsteemi. CRIS-auditit on kavas muuta, ent see ei ole hetkel prioriteet.

41.

EuropeAid on välja töötanud asjakohased vahendid auditite korraldamiseks ning loonud mitu mehhanismi nende kvaliteedi kontrollimise, konsolideerimise ja süsteemsete audititulemuste kasutamise tagamiseks.

42.

2006. aastal alustati auditiaruannete valimi esmast läbivaatamist, kuid valim ei ole representatiivne ning läbivaatus teostati kaua aega pärast aruannete koostamist. Delegatsioonide algatatud auditite kvaliteedikontroll ei ole veel piisav. Seetõttu ei pruugi lõplikus tagasisidearuandes esitatud järeldused olla asjakohased ja tõenäoliselt ei vii need laiapõhjalisemate probleemide tuvastamiseni.

42.

Pärast 2006. aasta katseprojekti tugevdatakse 2007. aastal auditite kvaliteedikontrollisüsteemi süsteemsema lähenemisviisi kaudu.

43.

EuropeAidi kesktalituste poolt teostatav kontroll hõlmab külastusi sisekontrollisüsteemide toimimise kontrollimiseks delegatsioonides, järelkontrolle ja EuropeAidi kesktalituste algatatud välisauditeid.

44.

2006. aastal viisid EuropeAidi kesktalitused läbi kaks kontrollkülastust delegatsioonides, mille käigus hinnati järelevalve- ja kontrollisüsteemide ülesehitust ja toimimist. Kontrollkülastused olid hästi kavandatud ja nende tulemuseks olid praktilised soovitused kontrollisüsteemide parandamiseks. EuropeAid töötab hetkel välja ühtset metoodikat kontrollkülastuste jaoks. Kuigi kontrollikoda soovitas oma 2005. aasta aruandes kontrollkülastuste arvu suurendada, (30) viidi neid läbi vähem kui 2005. aastal, (31) kusjuures külastuste arv oli tunduvalt väiksem, kui oli esialgselt kavandatud (32).

44.

Komisjon on veendunud delegatsioonide nõuetekohases toimimises ja nende suutlikkuses projekte hästi hallata. 2006/2007 aastat käsitletakse üleminekuperioodina, mil toimusid kontrollkülastused, mille kvaliteedile kontrollikoda on osutanud. Nüüd koostatakse uut üldraamistikku, sest detsentraliseeritus on saavutanud kavandatud ulatuse.

45.

EuropeAid on läbi vaadanud oma tehingute järelkontrollisüsteemi teatud aspektid. Vähendati kontrollide katvust ja kontrollide ulatust suurendati veidi. See tegevus ei hõlmanud aga juriidiliste kohustuste ja tööprogrammide kulude üksikasjalike tõendavate dokumentidega seotud aspekte. 2006. aastast käsitlevad kontrollid viidi läbi õigeaegselt ja dokumenteeriti uue süsteemi abil, mis oli võrreldes 2005. aastaga oluline edusamm. Nagu on mainitud 2005. aasta aruandes, (30) annab tehingute järelkontroll vaid osalise kinnituse süsteemide, menetluste ning raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoja poolt läbi viidud tehingute valimi järelkontrolli käigus selgus ka, et kontrolle ei oldud mõnel juhul õigesti dokumenteeritud ning mõned vead olid jäänud avastamata.

45.

Tehingute järelkontrollisüsteemi sisseseadmisel ning selle üksikasjade määratlemisel on lähtutud jääkohtude hindamisest ning selle koostoimest kontrollisüsteemi muude komponentidega Tehingute järelkontrollid annavad täiendava kinnituse selliselt kontrollitavate tehingute hindamisel.

46.

EuropeAidi kesktalituste algatatud auditid läbivad range kvaliteedikontrolli ning aruannete tulemused vaadatakse läbi ja neid võrreldakse eesmärgiga teha metodoloogilisi parandusi ja tuvastada probleeme, mille olulisus võib ulatuda väljapoole auditeeritud projekti. Nende auditite käigus avastatud vigade määr on järjepidev kontrollikoja leidudega. Auditeeritavate projektide valimiseks läbiviidud riskianalüüsi dokumentide puudumise tõttu ei saa EuropeAid tõestada, et auditeerimiseks on valitud kõik sobivad projektid.

46.

Iga-aastase auditikava koostamisel esitab iga direktoraat teate, milles kirjeldatakse auditeeritavate tehingute valikukriteeriume ja analüüsi tulemusi.

47.

Kehtivad standardjuhendid ja -volitused, mis reguleerivad EuropeAidi kesktalituste algatatud välisauditeid, ei määratle auditite olulisust ega anna juhiseid valimikoostamise kohta. See võib viia sarnaste vigade erineva kohtlemiseni ja lahkhelideni auditite koostajate ning auditite tulemuste kasutajate ootustes. Märkimisväärne osa 2006. aastal lõpetatud audititest olid piiratud ulatusega. Hiljuti võeti vastu uued standardjuhendid ja -volitused nimetatud auditite koostamiseks.

47.

EuropeAidi palgatud auditifirmad kasutavad rahvusvahelisi auditistandardeid. Uutes juhistes on olulisuse kriteeriumid selgelt määratletud.

48.

EuropeAidi siseauditi suutlikkust hindava üksuse peamine eesmärk on hinnata sisekontrollisüsteemi. Üksus teostab seda ülesannet hästi. 2006. aastal viis üksus läbi EuropeAidi riskijuhtimissüsteemi ja kaupade ning teenuste hankimise auditid. Lisaks viidi kolmes delegatsioonis (33) läbi kontrollisüsteemi järelkontroll. Siseauditi suutlikkust hindava üksuse järeldused on üldjuhul järjepidevad kontrollikoja leidudega.

49.

Komisjoni siseauditi talitus viis läbi EuropeAidi siseauditi suutlikkust hindava üksuse isehindamise kontrolli. Kontrolli üldine järeldus oli positiivne, kuigi esitati mitu soovitust personali oskuste ja väljaõppe, kvaliteedi tagamise, planeerimise ja audititega seotud dokumentide ning EuropeAidi siseauditi suutlikkust hindava üksuse rolli kohta tõhusa eetikaprogrammi toetajana.

50.

Siseauditi talituse järelkontrollist EuropeAidi edusammude üle 2003. aastal läbi viidud põhjalikus auditis antud soovituste rakendamisel ilmnes, et rakendatud oldi enamusi soovitustest ja ülejäänute rakendamine oli pooleli.

51.

Komisjoni siseauditi talitus viis läbi ka auditi Euroopa Ühenduse ja ÜRO vahelise finants- ja haldusraamistiku lepingu rakendamise üle EuropeAidi ja humanitaarabi peadirektoraadi poolt. 2006. aastal ÜRO organisatsioonidele tehtud maksed moodustavad 4,8 % kõikidest kuludest. Kontrollikoja järeldus oli, et nii projekti- kui ÜRO tasandil tuleb mõjusalt ja jätkuvalt rakendada kontrollimehhanisme, kuid tunnistas, et on toimunud edasiminek ja enamike probleemidega tegeldakse. EuropeAidi algatatud ÜRO asutuste institutsioonilisest kontrollist, mille eesmärk oli hinnata, kas järgitavad põhimõtted ja menetlused andsid nendele asutustele piisava õiguse tegutsemiseks EAFi vahendite haldajatena, järeldus, et üldiselt rahuldava hinnangu saab anda vaid kolmele sisekontrollisüsteemile kümnest. Teiste organisatsioonide puhul tuleb osasid piiratud aspekte uurida hiljem, sest hindamise läbiviimise ajal ei olnud kõik asjakohased andmed kättesaadavad. Komisjon tegeleb hetkel kontrolliks vajalike standardjuhendite ja -volituse kokkuleppimisega ÜROga.

51.

Pärast FAFA ÜRO-EL töörühma kolmandat iga-aastast kohtumist koostas EuropeAid juhiste projekti („Ühtsed juhised”) (vt selle kohtumise järeldusi, aprill 2006). Esmakordselt esitati need ÜROle 2006. aasta septembris. Nelja suunisteprojektist tuleneva küsimuse osas toimuvad ÜROga läbirääkimised.

52.

Kontrollikoja auditiga tuvastati oluline määr vigu, mis mõjutavad delegatsioonide poolt kinnitatud raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute summasid ja mida ei avastatud AKV riikide, delegatsioonide ja EuropeAidi kesktalituste järelevalve- ja kontrollisüsteemidega. Järele jäävad vead on märkimisväärsed, vaatamata võimalikele tulevastele vigade parandustele. See osutab vajadusele parandada osade süsteemide ülesehitust ja/või rakendamist. 3. tabel annab ülevaate kontrollikoja hinnangust EuropeAidi järelevalve ja -kontrollisüsteemi kohta.

52.

Komisjon on seisukohal, et leitud vead olid seotud peamiselt auditiaruannete alusel tehtud väljamaksete või lepinguliste või reguleerivate sätete alusel projekti teostajate poolt koostatud aruannetega. Lisaks märgib komisjon, et allesjäänud vead ei olnud olulise tähtsusega.

53.

EuropeAid on alustanud kontrollikoja 2005. aasta aruandes nimetatud puuduste likvideerimist. Läbi on vaadatud mõned tehingute järelkontrolli aspektid ja parandatud on abi andmist delegatsioonide ja kesktalituste operatiiv- ja finantspersonalile. EuropeAid töötas välja uued välisauditite standardjuhendid ja -volitused, kuid delegatsioonide algatatud välisauditite tsentraalset järelevalvet on vaja parandada. Samuti on endiselt piiratud kontrollkülastuste arv ja delegatsioonid ei ole EuropeAidi riskianalüüsi vajalikul määral kaasatud ning see ei keskendu piisavalt tegevuste seaduslikkuse ja korrektsusega seotud loomupärastele ja kontrolliriskidele.

54.

Kontrollikoda tunnustab EuropeAidi jõupingutusi kontrollistrateegia väljatöötamisel, et tagada erinevate osalejate arvukate järelevalve- ja kontrolltegevuste tõhus ja mõjus rakendamine. Käesolevas kontekstis tuleks kaaluda järgmisi soovitusi:

54.

Komisjoni talitused on täiesti teadlikud vajadusest omada ja rakendada kulutasuvat kontrollistrateegiat. Rakendatud kontrollistrateegia hõlmab auditeid, hindamisi, järelevalvet ja kontrolli.

a)

kehtestada kontrollistrateegia ja võtta see kasutusele 2007. aasta lõpuks. Nagu kontrollikoda on juba maininud, (34) tuleb kehtestada selged ja järjepidevad eesmärgid, tagada kooskõlastamine ja määrata kindlaks kontrollide liik ja intensiivsus. Strateegias peavad olema tasakaalustatud erinevad kontrolliliigid ja nendest tulenevad hüved, võttes arvesse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute vigade riske. Kontrollistrateegia peab sisaldama hästi läbimõeldud ja dokumenteeritud riskianalüüsi, mis kaasab delegatsioonid ametlikult ja kollegiaalselt;

a)

Komisjon jagab kontrollikoja seisukohta. Komisjon on koostanud tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks, mille eesmärk on täiustada kõikide komisjoni talituste ja vahendite ühtsust ja koordineeritust.

b)

toetada rohkem tööprogrammidest rahastatavate projektide juhtimist. See tähendab delegatsioonide personali aktiivsemat osalemist kohapeal, toetades raamatupidamissüsteemide kasutamist ja väljaõpet. Ka suuremal arvul auditite läbiviimine projektide rakendamise varases etapis tõhustab järelevalvet ja vajadusel aitab parandada abisaajate poolt rakendatavate kontrollisüsteemide kvaliteeti;

b)

Komisjon jätkab kvaliteedi tugevdamist projektide eelarvestuse valdkonnas. Selleks on komisjon välja töötanud uue praktilise juhise ja AKV riikides korraldatakse regulaarselt vastavaid koolitusi. Uuritakse raamatupidamisvahendite ühtlustamist delegatsioonides.

c)

uurida hoolikamalt delegatsioonide poolt enne maksete kinnitamist läbi viidavate kontrollide käigus maksetaotlusi ja pöörata rohkem tähelepanu kulude tegelikule kandmisele, abikõlbulikkusele ja õigsusele. Parandada tuleb järelevalvet inspektorite töö kvaliteedi üle;

c)

Delegatsioonide teostatud kontrollid järgivad finantsmääruse sätteid, mis käsitlevad eelarvevahendite käsutaja poolset kulude tõendamist, mis põhinevad tõendavatel dokumentidel, mis kinnitavad kreeditori nõudeõigust lähtuvalt tegelikult tarnitud kaupade või tehtud tööde aruandest või muudest dokumentidest.

Komisjon jätkab jõupingutusi delegatsioonide ja riiklike eelarvevahendite käsutajate teostatavate kvaliteedikontrollide tugevdamisel, võttes arvesse täiendavate kontrollide kulusid ja tulusid.

d)

parandada välisaudiitorite poolt läbi viidavate kontrollide kvaliteeti, tagades et standardjuhistes ja -volitustes oleks selgesõnaliselt määratletud auditi eesmärk, kohaldatav olulisuse künnis, valimi koostamine, läbiviidavate auditimenetluste iseloom, juhised vigadega tegelemiseks ja järelduste tegemiseks. Ülalnimetatud standardjuhiseid ja -volitusi tuleb kohaldada ka kõigi delegatsioonide algatatud välisauditite suhtes;

d)

Vastu on võetud uued juhised, mis veelgi tugevdavad audititegevust, millele kontrollikoda on juhtinud tähelepanu.

e)

tõhustada delegatsioonide poolt korraldatavate välisauditite tsentraalset järelevalvet, et oleks võimalik edastada auditite tulemused tõhusalt kõigile asjaomastele juhtimistasanditele. Selleks tuleks 2007. aasta lõpuks muuta kättesaadavaks juhtimissüsteem, mis annab teavet auditiprotsessi kohta ja lihtsustab ligipääsu asjakohaste auditite tulemustele;

e)

Välisauditite tsentraliseeritud järelevalvet parandatakse 2007. aastal veelgi. Praegu teostab EuropeAid teabevajaduse analüüsi, et teha kindlaks peamised prioriteedid teabesüsteemi väljaarendamisel. Kuid esmaseks prioriteediks peab jääma üleminek ABAC-FED süsteemile.

f)

tõhustada delegatsioonide kontrollimist EuropeAidi kesktalituste poolt, suurendades kontrollkülastuste arvu.

f)

Kuna detsentraliseerimine on saavutanud kavandatud ulatuse, töötatakse nüüd välja uut üldraamistikku, mis käsitleb lähetusi delegatsioonidesse.

55.

Eelarvetoetuse osas on kontrollikoda eelnevalt soovitanud komisjonil näidata ametlikumalt ja struktureeritumalt, tuues välja põhjused, mis on viinud komisjoni järeldusele, et abisaaja riigi võetud suund on rahuldav, et on täidetud Cotonou lepingu artikli 61 lõiget 2, võttes arvesse esialgse hindamise käigus avastatud riigi rahanduse juhtimise puudusi (35). Võttes arvesse komisjoni jõulist „dünaamilise tõlgendamise” kohaldamist Sierra Leones, ei ole tagatud vastavust Cotonou lepinguga. Seetõttu kordab kontrollikoda oma eelnevat tähelepanekut ja teeb järgmised soovitused:

55.

a)

Cotonou lepingust kinnipidamist tuleks hinnata põhinõuete alusel, nagu näiteks õigeaegselt avaldatud ja auditeeritud aruannete kättesaadavus. Selleks, et tehtud järelduste esitus oleks selge ja ametlik, tuleb „dünaamilise tõlgenduse” parameetrid muuta selgesõnalisteks, et oleks võimalik hinnata väljamakseotsuste asjakohasust;

a)

Mõistes, et siin on tegemist varasema soovitusega uuel kujul (eriaruanne nr 2/2005, punkt 85), avaldab komisjon veelkord oma üldist nõusolekut ja osutab üldist eelarvetoetust käsitlevate muudetud juhiste eeldatavale positiivsele mõjule. Märkides, et lühiajalist riski, mis võib tuleneda artikli 61 lõike 2 muutlikust tõlgendamisest, tuleb vaadelda soovitud lõppeesmärkide valguses, soovib komisjon rõhutada nõrkades riikides valitsevaid eritingimusi.

b)

selleks, et esitada oma järeldused struktureeritult, peaks komisjon tagama, et väljamakseotsuste aluseks olevad andmed tuginevad rohkem juba toimunud sündmuste mõõtmisele ja vähem tulevaste sündmuste prognoosimisele;

b)

Komisjon nõustub märkusega.

c)

kasutatud näitajad peavad võimaldama vajadusel koguda konkreetseid tõendeid edusammude kohta riigi rahanduse juhtimises. Seda on võimalik saavutada, kasutades näitajaid, mida on võimalik hinnata aja jooksul ja võrrelda periooditi, vastandina näitajatele, mis keskenduvad ühekordsete sündmuste hindamisele.

c)

Komisjon nõustub, kuid rõhutab, et mõningaid reforme saab kavandada ja rakendada kiiresti, kuid teised võtavad aastaid.