ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 248

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

50. köide
23. oktoober 2007


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Keskpank

2007/C 248/01

Euroopa Keskpanga arvamus, 5. oktoober 2007, seoses ettepanekuga määruse kohta, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (CON/2007/30)

1


 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2007/C 248/02

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

3

2007/C 248/03

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4671 — UTC/Initial ESG) ( 1 )

4

2007/C 248/04

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4682 — INEOS/Lanxess' Engineering Thermoplastic Resins Business) ( 1 )

4

2007/C 248/05

Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

5


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2007/C 248/06

Euro vahetuskurss

7

2007/C 248/07

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

8

2007/C 248/08

Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

10


 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

2007/C 248/09

Avalik konkurss EPSO/AD/99/07

12

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2007/C 248/10

Kutse märkuste esitamiseks komisjoni määruse eelnõu kohta, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

13

2007/C 248/11

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4801 — OEP/Schoeller/SAS) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

23

2007/C 248/12

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4890 — Arcelor/SFG) ( 1 )

24

2007/C 248/13

Riigiabi — Rumeenia — Riigiabi C 46/07 (ex NN 59/07) — Ettevõtja Automobile Craiova (endine Daewoo) erastamine — Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt ( 1 )

25


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Keskpank

23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/1


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

5. oktoober 2007,

seoses ettepanekuga määruse kohta, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta

(CON/2007/30)

(2007/C 248/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

5. septembril 2007 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Komisjonilt taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga komisjoni määruse kohta, millega muudetakse 9. septembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (edaspidi „määruse eelnõu”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõikel 4. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

EKP toetab määruse eelnõu, kuna see selgitab ja tugevdab tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) ning selle valimi-, asendus- ja kvaliteedikohandamismenetluste aluspõhimõtteid, millega tagab võrreldavuse ja täpsuse. Uue mõistega „samaeesmärgiline tarbimissegment”, s.o hinnaindeksi jaoks kindlaks määratud objektid, selgitab määruse eelnõu THHI põhimõttelist alust. Ühtse terminoloogilise raamistiku andmine valimi, tooteasenduse ja kvaliteedikohanduse jaoks võib lihtsustada nende valdkondade edasist harmoneerimist.

1.2.

Kvaliteedikohanduste meetodite jaoks toodetele vastavate standardite väljatöötamine võimaldab olulist edasiminekut. EKP toetab määruse eelnõus võetud lähenemist, mille kohaselt seatakse kvaliteedikohanduste standardid üksikjuhtude kaupa ning koostatakse kvaliteedikohanduste meetodite liigitus vastavuse põhjal. Sellistest standarditest võib siiski tuleneda riikide THHIde erinev praktika, kuigi lõppeesmärgiks peaks olema kvaliteedikohanduse meetodite täielik harmoneerimine. Lisaks sellele ning kuna kokkulepitud ja tulemusliku standardi rakendamine on määrava tähtsusega, soovitab EKP tungivalt määruse eelnõu rakendamisse kaasata liikmesriikide rakendamiskulgu käsitleva regulaarse aruandluse ning rakendamist peaks jälgima Euroopa Komisjon. Sellise järelevalve eesmärgiks peaks olema kiirendada liikmesriikide poolt kvaliteedikohanduste A-meetodite rakendamist, kuna see on parim viis THHI täpsuse ja liikmesriikides võrreldavuse suurendamiseks. Juhul kui nähtub, et nendest meetmetest ei piisa piisava võrreldavuse saavutamiseks, toetab EKP määruse eelnõu artikli 1 lõikes 3 sätestatud meetmete vastuvõtmist, mille kohaselt on toodetele vastavad kvaliteedikohanduste standardid õiguslikult siduvad.

1.3.

EKP toetab ka määruse eelnõus sätestatud kvaliteedikohanduste ja sellega seotud valimi ajakohastamise praktika erireegleid. Siiski, võttes arvesse riikide erinevat tava THHI valimite ajakohastamisel, võib osutuda raskeks THHI täieliku võrreldavuse saavutamine representatiivsuse ja kvaliteedikohanduse osas. Seetõttu soovitab EKP Euroopa Komisjonil jätkata tööd THHI võrreldava valimi ajakohastamise standardite loomiseks.

Frankfurt Maini ääres, 5. oktoober 2007

EKP president

Jean-Claude TRICHET


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/3


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 248/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

25.9.2007

Abi nr

N 197/07

Liikmesriik

Saksamaa

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Methode zur Berechnung des Beihilfelements von Bürgschaften

Õiguslik alus

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Abi osatähtsus

Kestus

25.9.2007-31.12.2013

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/4


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4671 — UTC/Initial ESG)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 248/03)

25. juunil 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4671 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/4


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4682 — INEOS/Lanxess' Engineering Thermoplastic Resins Business)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 248/04)

8. augustil 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4682 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/5


Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2007/C 248/05)

Lähtudes nõukogu poolt 23. juulil 1987. aastal tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta vastu võetud määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) artikli 9 lõigu 1 punkti a teisest taandest muudetakse Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri (2) selgitavaid märkusi järgmiselt:

Leheküljele 296 lisatakse järgmine tekst:

„7318 11 00

Võtmega keeratavad puidukruvid

Võtmega keeratavad puidukruvid on eri liiki ilma sooneta puidukruvid, millel on kuus- või nelikantpea ja neil võib olla kinnitatud kübar.

Võtmega keeratavaid puidukruvisid on kaht liiki:

kruvid raudteerööbaste kinnitamiseks puitliiprite külge ja mis põhimõtteliselt on suured puidukruvid (vt näidis A);

kruvid sarikate ja muude samalaadsete raskete puittoodete ühendamiseks, mille varva läbimõõt, silmas pidades nende kasutusotstarvet, on üle 5 mm (vt näidis B).

Image Image

Leheküljele 337 lisatakse järgmine tekst:

„8525 80 30

Digitaalkaamerad

Selle alamrubriigi digi(taal)kaamerad on alati võimelised salvestama liikumatut pilti kas põhimällu või vahetatavale kandjale.

Enamikul selle alamrubriigi kaameratel on traditsioonilise fotoaparaadi väliskuju ja neil ei ole kokkukäivat pildiotsijat.

Kaameratel võib olla ka videosse võtmise võimalus, et salvestada videoklippe. Kaamerad klassifitseeritakse siiski sellesse alamrubriiki, kui nendega ei saa maksimaalset mälumahtu kasutades salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti 23 kaadriga sekundis (või kõrgem), lahutusvõime 800 x 600 pikslit (või kõrgem) korral.

Võrreldes alamrubriikide 8525 80 91 ja 8525 80 99 salvestavate videokaameratega, puudub paljudel digi(taal)kaameratel (videokaamerana kasutamisel) optilise suumimise võimalus videosalvestuse ajal. Mälumahust sõltumata lõpetavad mõned kaamerad automaatselt videosalvestuse teatava ajavahemiku järel.

8525 80 91 ja8525 80 99

Salvestavad videokaamerad

Nende alamrubriikide videokaamerad on alati võimelised salvestama videoklippe kas põhimällu või vahetatavale kandjale.

Tavaliselt on selle alamrubriigi digivideokaamerate väliskuju erinev alamrubriigi 8525 80 30 digi(taal)kaamerate omast. Sageli on neil kokkukäiv pildiotsija ja tihti esitatakse need tollile koos kaugjuhtimispuldiga. Neil on alati optiline suum videosalvestuseks.

Need digivideokaamerad võivad suuta salvestada ka liikumatuid pilte.

Digikaamerad ei kuulu sellesse alamrubriiki, kui nendega ei saa maksimaalset mälumahtu kasutades salvestada ühekorraga vähemalt 30 minutit videopilti 23 kaadriga sekundis (või kõrgem), lahutusvõime 800 x 600 pikslit (või kõrgem) korral.”


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 733/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 1).

(2)  ELT C 50, 28.2.2006, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/7


Euro vahetuskurss (1)

22. oktoober 2007

(2007/C 248/06)

1 euro =

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,4166

JPY

Jaapani jeen

161,40

DKK

Taani kroon

7,4549

GBP

Inglise nael

0,69750

SEK

Rootsi kroon

9,2145

CHF

Šveitsi frank

1,6650

ISK

Islandi kroon

87,60

NOK

Norra kroon

7,7335

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5842

CZK

Tšehhi kroon

27,215

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

253,55

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7014

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,6888

RON

Rumeenia leu

3,3980

SKK

Slovakkia kroon

33,693

TRY

Türgi liir

1,7628

AUD

Austraalia dollar

1,6120

CAD

Kanada dollar

1,3866

HKD

Hong Kongi dollar

10,9798

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9136

SGD

Singapuri dollar

2,0778

KRW

Korea won

1 299,09

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,7485

CNY

Hiina jüaan

10,6367

HRK

Horvaatia kuna

7,3476

IDR

Indoneesia ruupia

12 940,64

MYR

Malaisia ringit

4,7803

PHP

Filipiini peeso

62,472

RUB

Vene rubla

35,3360

THB

Tai baht

44,608


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/8


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2007/C 248/07)

10. juulil 2007 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et Küprose Vabariik vastab vajalikele tingimustele euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008. (1)

Alates 1. jaanuarist 2008 laseb Küprose Vabariik seega käibele euromündid, mille käibelelastava koguse on Euroopa Keskpank kinnitanud (vt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 lõige 2).

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõigi uute euromüntide kujunduse (2).

Küprose Vabariigis käibele lastavatel 10-, 20- ja 50-sendistel müntidel ning 1- ja 2-eurostel müntidel on uus euromündi ühise külje kujundus. (3) Kõige väiksema vääringuga mündid (1-, 2- ja 5-sendine) lastakse käibele algse ühise külje kujundusega, sest asjaomaste vääringutega müntide ühist külge ei ole muudetud.

Image

Käibele laskev riik: Küprose Vabariik

Käibelelaskmise aeg: jaanuar 2008

Kujunduse kirjeldus:

1 EURO CENT — 2 EURO CENT — 5 EURO CENT

Mündi keskosas on kujutatud kahte muflonit, kõnealuse riigi loomastiku kõige tüüpilisema liigi esindajat. Mündi vermimise aasta ette ja taha, paremale poole loomakujutiste kohale on poolringikujuliselt graveeritud saare nimi kreeka ja türgi keeles: „ΚΥΠΡΟΣ 2008 KIBRIS”. Kujutist ja kirja ümbritsevad Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

10 EURO CENT — 20 EURO CENT — 50 EURO CENT

Mündi keskosas on kujutatud Kyrenia päritolu laeva (4. sajand eKr), mis väljendab saare seost merega ning selle tähtsust kaubandus- ja merendustegevuses. Mündi vermimise aasta ette ja taha, paremale poole laevakujutise kohale on poolringikujuliselt graveeritud saare nimi kreeka ja türgi keeles: „ΚΥΠΡΟΣ 2008 KIBRIS”. Kujutist ja kirja ümbritsevad Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

1 EURO — 2 EURO

Mündi siseringis on kujutatud Pomose külast leitud ristikujulist puuslikku, mis pärineb eneoliitikumist (3000 eKr) ning mis on hea näide Küprose eelajaloolise kunsti kohta. Saare nimi kreeka ja türgi keeles, „ΚΥΠΡΟΣ KIBRIS”, on graveeritud poolitatud poolringi kujuliselt mõlemale poole puusliku kohale. Mündi vermimise aasta 2008 asub all paremal. Mündi välisringil on Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurose mündi serval on kirja „2 ΕΥΡΩ 2 EURO” korratud kaks korda.


(1)  Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus 2007/503/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Küprosel 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 29).

(2)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1 ja ELT C 254, 20.10.2006, lk 6 viitena muudele euromüntidele.

(3)  Vt ELT C 225, 19.9.2006, lk 7.


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/10


Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg

(2007/C 248/08)

10. juulil 2007 otsustas Euroopa Liidu Nõukogu, et Malta Vabariik vastab vajalikele tingimustele euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008. (1)

Alates 1. jaanuarist 2008 laseb Malta Vabariik seega käibele euromündid, mille käibelelastava koguse on Euroopa Keskpank kinnitanud (vt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 lõige 2).

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõigi uute euromüntide kujunduse. (2)

Malta Vabariigis käibele lastavatel 10-, 20- ja 50-sendistel müntidel ning 1- ja 2-eurostel müntidel on uus euromündi ühise külje kujundus. (3) Kõige väiksema vääringuga mündid (1-, 2- ja 5-sendine) lastakse käibele algse ühise külje kujundusega, sest asjaomaste vääringutega müntide ühist külge ei ole muudetud.

Image

Käibele laskev riik: Malta Vabariik

Käibelelaskmise aeg: jaanuar 2008

Kujunduse kirjeldus:

1 EURO CENT — 2 EURO CENT — 5 EURO CENT

Mündi keskosas on kujutatud eelajaloolise Imnajdra templi altarit, mille taustal on horisontaalne dekoratiivriba. Riigi nimetus „MALTA” ning vermimise aasta „2008” on graveeritud altari alla. Dekoratiivriba all paremal on graveerija initsiaalid „NGB”. Kujutist ja kirja ümbritsevad Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

10 EURO CENT — 20 EURO CENT — 50 EURO CENT

Mündi keskosas on kujutatud Malta riigivappi. Riigi nimetus „MALTA” ja vermimise aasta „2008” on graveeritud poolitatud poolringi kujuliselt vastavalt vasakule ja paremale riigivapi kohale. Kujutist ja kirja ümbritseb kontsentrilistest ringjoontest koosnev sõõr, millel on Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

1 EURO — 2 EURO

Mündi siseringis on kujutatud kaheksatipulist Malta risti, mille taustal on vertikaalsed triibud. Tähed, mis moodustavad kirja „MALTA”, on risti kuue ülemise tipu ning vermimise aasta „2008” selle kahe alumise tipu vahel. Mündi välisringil on Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

2-eurose mündi serval on kirja „2 ★★” korratud kuus korda vaheldumisi püstiselt ja ümberpööratult ning Image tähistab siinkohal kaheksatipulist Malta risti.


(1)  Nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsus 2007/503/EÜ vastavalt asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 ühisraha kasutuselevõtu kohta Maltal 1. jaanuaril 2008. aastal (ELT L 186, 18.7.2007, lk 32).

(2)  Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1 ja ELT C 254, 20.10.2006, lk 6 viitena muudele euromüntidele.

(3)  Vt ELT C 225, 19.9.2006, lk 7.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/12


AVALIK KONKURSS EPSO/AD/99/07

(2007/C 248/09)

Euroopa Personalivaliku Talitus (EPSO) korraldab järgmise avaliku konkursi:

EPSO/AD/99/07 — Ehitusvaldkonna administraator (AD5):

 

1. valdkond: Kinnisvara ost ja haldamine

 

2. valdkond: Tsiviilehitus, eritehnoloogiad või arhitektuur

 

3. valdkond: Hoonete keskkonnatehnika haldamine

Konkursiteade avaldati Euroopa Liidu Teataja C 248 A, 23. oktoobri 2007. aasta väljaandes ainult saksa, inglise ja prantsuse keeles.

Täiendava teabe leiab EPSO veebilehelt http://europa.eu/epso.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/13


Kutse märkuste esitamiseks komisjoni määruse eelnõu kohta, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

(2007/C 248/10)

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse eelnõu avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Fisheries and Maritime Affairs

DG FISH-D3 (Legal issues)

Rue Joseph II, 99

B-1049 Brussels

Fax (32-2) 295 19 42

E-mail: fish-aidesdetat@ec.europa.eu

Tekst avaldatakse ka veebilehel:

http://ec.europa.eu/fisheries/legislation/state_aid_en.htm

KOMISJONI MÄÄRUSE EELNÕU (EÜ) NR …/…,

…,

mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel teatama, et teatavates tingimustes sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 70/2001, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, (3) ei kohaldata nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (4) hõlmatud kalandus- ja akvakultuuritoodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuse suhtes.

(3)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes ning on sõnastanud ka oma poliitika, viimati suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (5) (edaspidi „kalandussuunised”). Võttes arvesse komisjoni märkimisväärset kogemust kõnealuste artiklite kohaldamisel kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, on asjakohane, et neis piires, kus asutamislepingu artikkel 89 on kuulutatud selliseid tooteid hõlmavaks, kasutaks komisjon määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi ka kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, tagades tõhusa järelevalve ja lihtsustades haldamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(4)

Komisjon hindab kalandussektoris antava riigiabi kokkusobivust nii konkurentsipoliitika kui ka ühise kalanduspoliitika eesmärkidest lähtuvalt.

(5)

Käesolev määrus peaks hõlmama kalandussektoris antavaid abiliike, mida komisjon on juba aastaid regulaarselt heaks kiitnud. Komisjon ei pea igal üksikjuhul hindama abi kokkusobivust ühisturuga, kui abi vastab nõuetele, mis on ette nähtud 27. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta, (6) ja teatavatele muudele tingimustele. Kuigi määrus (EÜ) nr 1198/2006 on kehtinud alles alates 4. septembrist 2006, on komisjon saanud olemasolevate kalandussuuniste põhjal piisavalt kogemusi sarnaste nõuete kohaldamisel asjaomast liiki meetmete suhtes, tõendamaks, et kõnealuse määruse nõuded on piisavalt täpsed ja et iga üksikjuhtu ei ole vaja eraldi hinnata.

(6)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust teatada abist, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjon peaks selliseid teateid hindama käesoleva määruse ja kalandussuuniste alusel.

(7)

Igasugune abi, mida liikmesriigid kavatsevad kalandussektoris anda ja mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse ega muude määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud määruste kohaldamisalasse, eeldab jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist. Sellist abi hinnatakse käesoleva määruse ja kalandussuuniste alusel.

(8)

Käesoleva määrusega tuleks vabastada igasugune abi, mis täidab kõiki käesoleva määruse nõudeid, ja iga toetuskava, tingimusel et igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Toetuskavad ja kavavälised üksiktoetused peaksid sõnaselgelt viitama käesolevale määrusele.

(9)

Ühenduse rahastatavate toetusmeetmete ühtsuse huvides peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva abi ülemmäärad olema võrdsed sama liiki abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud ülemmääradega.

(10)

On oluline, et abi ei antaks juhtudel, kus ei peeta kinni ühenduse õigusaktide sätetest ja eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest. Seega võivad liikmesriigid kalandussektoris abi anda ainult siis, kui rahastatavad meetmed ja nende toime on kooskõlas ühenduse õigusega. Enne abi andmist peaksid liikmesriigid kindlaks tegema selle, et riigiabi saajad vastavad ühise kalanduspoliitika eeskirjade nõuetele.

(11)

Selleks et tagada abi proportsionaalsus ja selle piirdumine vajaliku summaga, tuleks künniseid võimaluse korral alati väljendada abi osatähtsusena abikõlblike kulude suhtes. Abi osatähtsuse arvutamiseks tuleks mitmes osas väljamakstav abi diskonteerida selle andmise aja väärtusele. Muus kui toetuse vormis antava abi korral tuleks diskonteerimisel ja abisumma arvutamisel intressimäärana kasutada toetuse andmise ajal kehtivat viitemäära. Riskikapitali vormis antava abi puhul tuleks künnis määratleda maksimaalse abisummana, sest see põhineb sellises vormis antaval abil, mille puhul abikõlblikke kulusid on raske kindlaks määrata.

(12)

Pidades silmas vajadust saavutada toetatavas valdkonnas sobiv tasakaal konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud toetuskava raames või mitte.

(13)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiga seonduvate tegevuste ega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja toimimist teistes riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millest kaetakse kaubandusmessidel osalemise kulud või uuringute või nõustamisteenuste kulud, mis on vajalikud uue või olemasoleva tootega uuele turule sisenemiseks.

(14)

Abi, mida antakse raskustes olevatele äriühingutele, nii nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes, (7) tuleks hinnata kõnealuste suuniste kohaselt, et vältida osutatud suunistest kõrvalehoidmist.

(15)

Komisjon peab tagama, et lubatud abi ei moonutaks kaubandustingimusi ühist huvi kahjustaval viisil. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(16)

Selleks et kõrvaldada erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevate ühenduse ja riigisiseste algatuste kooskõlastamist, tuleks käesolevas määruses kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisas.

(17)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata.

(18)

Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks abi ainsaks toimeks üldjuhul olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, ning see peaks olema proportsionaalne puudustega, mis tuleb ületada, et saavutada ühenduse huvides olev ühiskondlik ja majanduslik kasu. Riigiabimeetmeid, mille ainus eesmärk on parandada tootjate finantsseisundit, kuid mis ei aita mingil viisil kaasa sektori arengule, ja eelkõige sellist abi, mida antakse ainult toote hinna, koguse, toodanguühiku või tootmisvahendi ühiku alusel, käsitatakse ühisturuga kokkusobimatu tegevusabina. Selline abi kahjustab tõenäoliselt ka ühise turukorralduse mehhanisme. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse kohaldamisala investeeringutoetustega ja abiga teatavate sotsiaalmajanduslike meetmete jaoks.

(19)

Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatavate tegevuste arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes.

(20)

Selle kindlaks tegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud eraldi teatamise künniseid ja abi maksimaalset osatähtsust on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohalikest, piirkondlikest, riigi või ühenduse vahenditest.

(21)

Käesolev määrus peaks hõlmama abi järgmisi liike: abi kalastustegevuse alaliseks ja ajutiseks katkestamiseks, abi sotsiaalmajanduslike meetmete rahastamiseks, abi tootlikuks investeerimiseks vesiviljelusse, abi veekeskkonda käsitlevateks meetmeteks, abi inimeste ja loomade tervise kaitset käsitlevateks meetmeteks, siseveekalapüügitoetus, abi kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, abi meetmeteks, mida rakendatakse tegutsejate endi, tootjate nimel tegutsevate organisatsioonide või muude liikmesriigi poolt tunnustatud organisatsioonide aktiivsel toetusel, abi ühist huvi pakkuvateks meetmeteks, mis on kavandatud veeloomastiku ja -taimestiku kaitseks ja arendamiseks ning mis samas parandavad veekeskkonda, investeeringutoetus avalikele või eraõiguslikele kalasadamatele, lossimiskohtadele ja varjualustele, abi ühist huvi pakkuvateks meetmeteks, mille eesmärk on kalapüügi- ja vesiviljelusetoodete uute turgude arendamise või reklaamikampaaniate kvaliteedi ja väärtuse suurendamise poliitika rakendamine, abi katseprojektideks, abi kalalaevade ümberehitamiseks nende sihtotstarbe muutmise eesmärgil ning tehnilise abi toetus.

(22)

Kogu kalandussektoris kohaldatavad maksuvabastused, mille liikmesriigid võivad kehtestada vastavalt nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (8) artiklile 15 või nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (9) artiklitele 14 või 15, peavad õiguskindluse huvides ja kui tegemist on riigiabiga, olema kooskõlas ühisturuga ja nad tuleb vabastada asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest. Maksuvabastus, mida liikmesriigid on kohustatud kehtestama vastavalt kõnesolevatele sätetele, ei kujuta endast riigiabi.

(23)

Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohase läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks on asjakohane sellise standardvormi kehtestamine, milles liikmesriigid peaksid toetuskava või üksiktoetuse käesoleva määruse kohase rakendamise korral esitama komisjonile kokkuvõtliku teabe. Komisjon määrab identifitseerimisnumbri igale abimeetmele, millest teda teavitatakse. Asjaolu, et abimeetmele määratakse kõnealune number, ei tähenda, et komisjon oleks uurinud, kas abi vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Seega ei anna see liikmesriigile ega abisaajale alust õiguspäraseks ootuseks seoses abimeetmete vastavusega käesolevale määrusele.

(24)

Samadel põhjustel tuleks komisjonil kehtestada konkreetsed sisu ja vormi käsitlevad nõuded iga-aastastele aruannetele, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud toetuskavade ja üksiktoetuste kohta.

(25)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1198/2006 kehtivusaja lõppu ja asjaolu, et käesoleva määrusega ettenähtud abi andmise tingimused on viidud vastavusse Euroopa Kalandusfondi kohaldamiseks sätestatud tingimustega, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega määruse (EÜ) nr 1198/2006 kehtivusaja lõppkuupäevani. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud toetuskavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks.

(26)

On asjakohane kehtestada üleminekusätted teadete suhtes, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, ja abi suhtes, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest ei ole teatatud, rikkudes seega asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust, ning abi suhtes, mis vastab komisjoni 8. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1595/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) (10) tingimustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava läbipaistva abi suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

(a)

abi suhtes, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

(b)

abi suhtes, mida antakse ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või liikmesriikide eksportimisest tulenevate muude jooksvate kuludega;

(c)

abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

(d)

abi suhtes, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele;

(e)

toetuskavade suhtes, millega ei ole sõnaselgelt välistatud üksiktoetuste maksmine abisaajale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, ega ka samale abisaajale määratud üksiktoetuste suhtes;

(f)

erakorraliste üksiktoetuste suhtes, mis on antud ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mida antakse üksikprojektide jaoks, mille abikõlblikud kogukulud ületavad 2 miljonit EUR või mille abisumma ületab 1 miljonit EUR abisaaja kohta aastas.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju. See kehtib selliste tegevuste või projektide puhul, mida abisaaja ei oleks saanud abi puudumisel sellisel kujul teostada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„abi” — igasugune meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

b)

„toetuskava” — mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksiktoetust kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määratlemata ajaks ja/või määratlemata ulatuses;

c)

„abi osatähtsus” — abisumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest;

d)

„kalandustoode” — nii merest või siseveekogudest püütud tooted kui ka määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 1 loetletud akvakultuuritooted;

e)

„töötlemine ja turustamine” — kõik toimingud, kaasa arvatud käitlemine, töötlemine, tootmine ja turustamine alates lossimisest või püügist kuni lõpptooteni;

f)

„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd)” — määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisas määratletud ettevõtted;

g)

„läbipaistev abi” — abi, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada.

Artikkel 3

Teatamiskohustusest vabastamise tingimused

1.   Kavaväline üksiktoetus, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et artikli 24 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave on esitatud ning selles osutatakse sõnaselgelt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta.

2.   Toetuskava, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

(a)

igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele;

(b)

kavas osutatakse sõnaselgelt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta;

(c)

artikli 24 lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtlik teave on esitatud.

3.   Lõikes 2 osutatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest tingimusel, et antav abi vastab otseselt kõigile käesoleva määruse tingimustele.

4.   Enne käesoleva määruse kohase abi andmist peavad liikmesriigid kontrollima, kas rahastatavad meetmed ja nende toime on ühenduse õigusega kooskõlas. Selle ajavahemiku jooksul, mil abi antakse, peavad liikmesriigid kontrollima, kas abisaajad vastavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele. Kui kõnesoleva ajavahemiku jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusega.

Artikkel 4

Abi läbipaistvus

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult läbipaistva abi suhtes. Eelkõige loetakse läbipaistvaks järgmised abiliigid:

(a)

laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud toetuse andmise ajal kehtinud turuintressimäärade alusel ja võttes arvesse tavapäraste tagatiste olemasolu ja/või laenuga kaasnevat tavapärasest erinevat riski;

(b)

tagatiskavade vormis antav abi, kui brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast on käesoleva määruse kohaldamise kontekstis komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud ning heakskiidetud metoodikas käsitletakse sõnaselgelt asjaomaste tagatiste ja aluseks olevate tehingute liike;

(c)

maksumeetmete vormis antavat abi käsitatakse läbipaistvana, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata.

2.   Läbipaistvaks ei loeta järgmiseid abiliike:

(a)

kapitalisüstidena antav abi;

(b)

riskikapitalimeetmetena antav abi.

3.   Tagasimakstavate ettemaksete vormis antavat abi käsitatakse läbipaistvana üksnes juhul, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavat künnist. Kui künnis on väljendatud abi osatähtsusena, ei tohi tagasimakstavate ettemaksete kogusumma, väljendatuna protsendina abikõlblikest kuludest, ületada kohaldatavat abi osatähtsust.

Artikkel 5

Kumulatsioon

1.   Selle et teha kindlaks, kas artiklis 1 sätestatud eraldi teatamise künniseid ja 2. peatükis sätestatud abi maksimaalset osatähtsust on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat, olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohalikest, piirkondlikest, riigi või ühenduse vahenditest.

2.   Käesoleva määruse kohaselt teatamiskohustusest vabastatud abi võib kumuleerida mis tahes muu käesoleva määruse alusel antava teatamiskohustusest vabastatud abiga juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega.

Juhul kui käesoleva määruse kohaselt teatamiskohustusest vabastatud eri abimeetmete kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud kattuvad osaliselt või täielikult, kohaldatakse ühisosa suhtes vastavalt käesolevale määrusele abi maksimaalset osatähtsust või abisummat.

3.   Käesoleva määruse kohaselt teatamiskohustusest vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude osas kumuleerida muu riigiabiga, mis on määratletud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, muude toetusmeetmetega, sealhulgas komisjoni määruses (EÜ) nr 1860/2004 (11) sätestatud tingimustele vastava abiga, ega muu ühendusepoolse rahastamisega, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse kõnealuse abi suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatavat abi maksimaalset osatähtsust või abisummat.

II PEATÜKK

ABILIIGID

Artikkel 6

Abi kalapüügi püsivaks lõpetamiseks

Abi kalapüügi püsivaks lõpetamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 23 sätestatud tingimustele ja

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 7

Abi kalapüügi ajutiseks peatamiseks

Abi kalapüügi ajutiseks peatamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 24 sätestatud tingimustele ja

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 8

Abi kalalaevastiku korraldamise sotsiaal-majanduslikuks hüvitamiseks

Abi sotsiaal-majanduslike meetmete rahastamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 26 lõikes 3 ja artiklis 27 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 9

Abi tootlikuks investeerimiseks vesiviljelusse

Abi tootlikuks investeerimiseks vesiviljelusse sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 28 ja 29 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 10

Abi veekeskkonda käsitlevateks meetmeteks

Abi keskkonda kaitsvate ja parandavate ning loodust säilitada aitavate vesiviljeluse tootmismeetodite kasutamise hüvitamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 28 ja 30 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 11

Abi inimeste tervist käsitlevateks meetmeteks

Abi molluskite kasvatajatele nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise hüvitamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 28 ja 31 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 12

Abi loomade tervist käsitlevateks meetmeteks

Abi loomade tervist käsitlevateks meetmeteks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 28 ja 32 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 13

Siseveekalapüügitoetus

Siseveekalapüügitoetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 33 sätestatud tingimustele ja

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 14

Abi töötlemiseks ja turustamiseks

Abi kalandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 34 ja 35 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 15

Abi ühistegevusteks

Abi ühist huvi pakkuvateks meetmeteks, mida rakendatakse tegutsejate endi, tootjate nimel tegutsevate organisatsioonide või muude liikmesriigi poolt tunnustatud organisatsioonide aktiivsel toetusel, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 37 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 16

Abi veeloomastiku ja -taimestiku kaitseks ja arendamiseks kavandatud meetmeteks

Abi meetmeteks, mis on kavandatud veeloomastiku ja -taimestiku kaitseks ja arendamiseks ning mis samas parandavad veekeskkonda sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 38 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 17

Investeeringutoetus kalasadamatele, lossimiskohtadele ja varjualustele

Investeeringutoetus avalikele või eraõiguslikele kalasadamatele, lossimiskohtadele ja varjualustele sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 39 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 18

Abi uute turgude arendamiseks ja reklaamikampaaniateks

Abi ühist huvi pakkuvateks meetmeteks, mille eesmärk on kalapüügi- ja vesiviljelusetoodete uute turgude arendamise või reklaamikampaaniate kvaliteedi ja väärtuse suurendamise poliitika rakendamine, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 40 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 19

Abi katseprojektideks

Abi katseprojektideks sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 41 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 20

Abi kalalaevade ümberehitamiseks nende sihtotstarbe muutmise eesmärgil

Abi kalalaevade ümberehitamiseks nende sihtotstarbe muutmise eesmärgil — liikmesriigi lipu all ja ühenduses registreerituna — koolituse või teadusliku uurimistöö eesmärgil kalandussektoris või muudeks tegevusteks väljaspool kalandussektorit sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklites 36 ja 42 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 21

Tehnilise abi toetus

Tehnilise abi toetus sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest tingimusel, et:

a)

abi vastab määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 46 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning

b)

abisumma toetusekvivalent ei ületa sellisele abile määruse (EÜ) nr 1198/2006 II lisas sätestatud avalike toetuste kogumäära.

Artikkel 22

Maksuvabastused vastavalt direktiividele 77/388/EMÜ ja 2003/96/EÜ

Maksuvabastused, mida liikmesriigid rakendavad kogu kalandussektoris vastavalt direktiivi 77/388/EMÜ artiklile 15 või vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklitele 14 või 15, sobivad ühisturuga kokku, kui tegemist on riigiabiga, ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest.

III PEATÜKK

ÜHISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Abi andmisele eelnevad sammud

Vabastuse saamiseks käesoleva määruse alusel võib abi anda ainult seoses selliste tegevuste või teenustega, mis on tehtud või saadud pärast seda, kui toetuskava on käesoleva määruse kohaselt koostatud ja avaldatud.

Kui toetuskavaga nähakse ette automaatne õigus abi saada, ilma et selleks oleks vaja muid haldustoiminguid, võib abi anda ainult juhul, kui toetuskava on koostatud ja avaldatud käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 24

Läbipaistvus ja järelevalve

1.   Kümne tööpäeva jooksul enne toetuskava jõustumist või üksiktoetuse andmist edastavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt, kasutades selleks I lisas sätestatud vormi, kõnealuse abi kohta kokkuvõtliku teabe Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil avaldamiseks. Komisjon saadab kümne tööpäeva jooksul alates kõnealuse kokkuvõtte saamisest liikmesriigile vastuvõtuteatise koos asjaomase abimeetme identifitseerimisnumbriga.

2.   Niipea kui toetuskava jõustub või käesoleva määruse alusel antakse üksiktoetus, avaldavad liikmesriigid Internetis kõnealuse abimeetme täisteksti koos lõike 1 kohaselt komisjoni poolt antud identifitseerimisnumbriga, nimetades kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kõnealust abi antakse, ja abi andva ametiasutuse. Komisjonile teatatakse veebisaidi aadress koos lõike 1 kohaselt nõutava kokkuvõtliku teabe esitamisega abi kohta. Veebisaidi aadress peab sisalduma ka lõike 4 kohaselt esitatavas iga-aastases aruandes.

3.   Liikmesriigid osutavad lõike 1 kohaselt komisjoni poolt antud identifitseerimisnumbrile igas lõplikule abisaajale suunatud abi andmise otsuses.

4.   Liikmesriigid koostavad vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (12) III peatükile käesoleva määruse kohaldamise kohta elektroonilises vormis aruande iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mille jooksul määrust kohaldatakse.

5.   Liikmesriigid säilitavad käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud üksiktoetuste ja toetuskavade kohta üksikasjalikke andmeid. Kõnealused andmed koosnevad läbipaistvatest ja üksikasjalikest dokumentaalsetest tõenditest ning sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik selle kindlaks tegemiseks, kas käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud, sealhulgas teavet iga sellise ettevõtja staatuse kohta, kelle õigus abi või soodustust saada sõltub tema staatusest VKEna, teavet abi ergutava mõju kohta ja teavet, mille alusel on võimalik kindlaks määrata täpne abikõlblike kulude summa, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks.

6.   Üksiktoetusi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümme aastat alates toetuse andmise päevast. Toetuskava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümme aastat alates päevast, mil kõnealuse kava alusel anti viimast korda abi.

7.   Komisjon teostab korrapärast järelevalvet abimeetmete üle, millest teda on lõike 1 kohaselt teavitatud.

8.   Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral komisjonile 20 päeva või taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.

Kui kõnealust teavet osutatud tähtajaks või ühiselt kokkulepitud tähtajaks ei esitata, saadab komisjon meeldetuletuse, milles määratakse teabe esitamiseks uus tähtaeg. Kui vaatamata meeldetuletusele asjaomane liikmesriik taotletud teavet ei esita, võib komisjon, pärast liikmesriigile oma seisukohtade avaldamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, mille kohaselt tuleb komisjonile teatada kõigist toetuskava alusel edaspidi võetavatest üksikutest abimeetmetest.

Artikkel 25

Üleminekusätted

1.   Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse selle sätete kohaselt. Kui käesoleva määruse tingimused ei ole täidetud, vaatab komisjon käigusolevad teated läbi vastavalt kalandussektoris antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele.

Abi, millest teavitatakse enne käesoleva määruse jõustumist või mida antakse enne kõnealust kuupäeva ilma komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust järgimata, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ning vabastatakse, kui see vastab käesoleva määruse artiklis 3 ettenähtud tingimustele, välja arvatud kõnealuse artikli lõikega 1 ja lõike 2 punktiga b ettenähtud nõuded osutada käesolevale määrusele. Kui abi ei vasta kõnesolevatele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, pöördumiste ja teadete alusel.

2.   Igasugust enne käesoleva määruse jõustumist antud abi, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele, kuid vastab määruses (EÜ) nr 1595/2004 sätestatud tingimustele, käsitatakse ühisturuga kokkusobivana asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ja vabastatakse seega asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest.

3.   Käesoleva määruse alusel vabastatud toetuskavad jäävad vabastatuks artikli 26 teises lõigus sätestatud kuupäevale järgneva kuue kuu pikkuse kohandumisaja jooksul.

Artikkel 26

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Komisjoni nimel

[…]

komisjoni liige

I LISA

Vorm kokkuvõtliku teabe esitamiseks juhul, kui rakendatakse mõnd käesoleva määrusega vabastatud toetuskava või kui antakse mõni käesoleva määrusega vabastatud kavaväline üksiktoetus

1.

Liikmesriik:

2.

Piirkond/Abi andev ametiasutus:

3.

Toetuskava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi:

4.

Õiguslik alus (esitage täpne viide toetuskava või üksiktoetuse riiklikule õiguslikule alusele):

5.

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma:

6.

Abi ülemmäär:

7.

Rakendamise kuupäev:

8.

Kava või üksiktoetuse kestus (mitte hiljem kui 31. detsember 2013); märkida:

kava alusel: kuupäev, milleni võib abi anda:

üksiktoetuse puhul: viimase osamakse eeldatav kuupäev:

9.

Abi eesmärk:

10.

Märkida, millist artiklit (artiklid 4–20) kohaldatakse:

11.

Asjaomane tegevusala:

12.

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

13.

Veebiaadress, kus on toetuskava täistekst või kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kavavälist üksiktoetust antakse:

14.

Põhjendused: märkida, miks on võetud kasutusele riigiabikava, selle asemel et taotleda abi Euroopa Kalandusfondi raames:

II LISA

Komisjonile korrapäraselt esitatava aruande vorm

Selleks et täita oma aruandekohustusi komisjoni ees, mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 kohaselt vastuvõetud grupierandimäärustest, peavad liikmesriigid esitama allpool esitatud teabe kõigi käesoleva määrusega hõlmatud abimeetmete kohta elektroonilisel kujul komisjonilt liikmesriikidele teatatud vormis.

1.

Liikmesriik:

2.

Pealkiri:

3.

Abi number:

4.

Lõppemisaasta:

5.

Abi eesmärk:

6.

Abisaajate arv:

7.

Abi liik (nt otsetoetus, vähendatud intressimääraga laenud jne):

8.

Aastased kogukulud:

9.

Märkused:


(1)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2)  ELT C 248, 23.10.2007, lk 13.

(3)  EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1857/2006 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3).

(4)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).

(5)  ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.

(6)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(7)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(8)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/18/EÜ (ELT L 51, 22.2.2006, lk 12).

(9)  ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 159, 2.6.2004, lk 31).

(10)  ELT L 291, 14.9.2004, lk 3.

(11)  ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.

(12)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.




23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/23


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4801 — OEP/Schoeller/SAS)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 248/11)

1.

10. oktoobril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega kontserni JPMorgan Chase kuuluv ettevõtja One Equity Partners II, L.P. (edaspidi „OEP”, Ameerika Ühendriigid) ja Schoeller Holding GmbH (edaspidi „Schoeller”, Saksamaa) omandavad aktsiate ostu teel ettevõtja Schoeller Arca Systems Holding BV (edaspidi „SAS”, Madalmaad) üle ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

OEP: erakapitali investeerimisfond;

Schoeller: pakendamis-, logistika- ja protsessitehnoloogia süsteemid;

SAS: transpordiks kasutatavate pakendamisvahendite valmistamine, levitamine ja turustamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümme päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4801 — OEP/Schoeller/SAS):

European Commission

Directorate-General for Competition,

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/24


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4890 — Arcelor/SFG)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 248/12)

1.

16. oktoobril 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Arcelor Luxembourg S.A („Arcelor Luxembourg”, Luksemburg), mille üle kontsernil ArcelorMittal („ArcelorMittal”, Luksemburg) on valitsev mõju, omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Saar Ferngas AG üle („SFG”, Saksamaa) aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Arcelor Luxembourg: terase tootmine ja sellega seotud teenuste pakkumine;

ArcelorMittal: terase tootmine ja sellega seotud teenuste pakkumine;

SFG: maagaasi ostmine, transport ja ladustamine ning selle tarnimine kohalikele hulgimüüjatele, tööstustarbijatele ja jõujaamadele ning nimetatud tegevustega seotud teenuste pakkumine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4890 — Arcelor/SFG):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


23.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/25


RIIGIABI — RUMEENIA

Riigiabi C 46/07 (ex NN 59/07) — Ettevõtja Automobile Craiova (endine Daewoo) erastamine

Kutse märkuste esitamiseks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 248/13)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 10. oktoobri 2007. aasta kirjas teatas komisjon Rumeeniale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abimeetmetega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused abimeetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General Competition

State aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Rumeeniale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

MENETLUS

Komisjon palus oma 17. jaanuari 2007. aasta kirjas Rumeenia ametiasutustelt teavet mitme erastatava ettevõtja, sh Automobile Craiova kohta. Pärast järgnenud kirjavahetust soovitas komisjon oma 5. juuli ja 30. juuli 2007. aasta kirjas Rumeenia ametiasutustel tühistada Automobile Craiova erastamislepinguga seotud eritingimused. Samas märkis komisjon, et juhul, kui igasugust seadusevastast abi ei peatata, võib komisjon võtta vastu otsuse vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikli 11 lõikele (abi maksmise peatamise korraldus).

KIRJELDUS

Automobile Craiova (endine Daewoo tütarettevõtja) on suur riigile kuuluv äriühing, kus toodetakse autosid ja nende varuosi. Peamiselt ebaselgete võlgade tõttu on Automobile Craiova erastamine varem ebaõnnestunud. Uue katse tulemusena äriühingut müüa sõlmiti 2007. aasta septembris müügileping ettevõtjaga Ford Motors Company. Samas ilmneb et valitsus on võtnud vastu eriseaduse Automobile Craiova võlgadega seotud meetmete kohta. Komisjon eeldab, et meetmetega nähakse ette kustutada ostetud äriühingu võlad.

Riigivarade Taastamise Amet (AVAS) lisas erastamislepingule eritingimused, mille kohaselt tuleb autode tootmist jätkata ning tagada neljandal tootmisaastal vähemalt minimaalne tootmise tase. Võimalik, et lisati ka muid tingimusi, näiteks kohustus suurendada märkimisväärselt töötajate arvu (3 500lt umbes 7 000ni), teha investeeringuid vähemalt kindlaksmääratud mahus (ligikaudu 675 miljonit EUR) ning osta Rumeenia turult komponente ja teenuseid vähemalt kindlaks määratud mahus (väidetavalt 1 miljardit EUR).

HINNANG

Automobile Craiova erastamine tingimustega enampakkumise kaudu põhjustas tõenäoliselt madalama müügihinna, kui see oleks olnud tingimusteta enampakkumise korral, ja on seetõttu käsitletav riigiabina. Abist saavad kasu erastatav majandussektor ja potentsiaalselt ka ostja. Sellised tingimused nagu varem kahjumit tootnud majandustegevuse jätkamine ja tootmise säilitamine teataval tasemel tagavad, et uus omanik säilitab majandustegevuse teatava taseme ning annavad seetõttu erastatavale äriühingule eelise. Koos muude tingimustega vähendavad kõnealused meetmed osaliselt konkurentsisurvet ostetud äriühingule.

Kui ostjale pakuti võlgade kustutamist, kuid seda ei pakutud teistele huvitatud isikutele, on võimalik, et potentsiaalsed pakkujad jätsid esitamata pakkumise, mis oleks olnud Fordi pakkumisest suurem. Väidetavalt olid Automobile Craiova ebaselged võlad põhjuseks, miks teised huvitatud isikud ei esitanud lõplikku pakkumist.

Mõlemal juhul tasub abi eest riik saamata jäänud müügituluna.

Komisjon on seisukohal, et erastamislepingule lisatud tingimused ja võlgadega seotud meetmed on tõenäoliselt oma olemuselt teatamata abimeede, mis on käsitletav riigiabina. Neid rahastatakse riigi eelarvest, nad pakuvad saajatele eeliseid, on valikulised, võivad moonutata konkurentsi ja mõjutavad kaubandust.

Erastamislepingust, sellele lisatud tingimustest ega eriseadusest ei ole komisjonile teatatud. Tundub, et abi andmisel on rikutud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 ja riigiabi on seetõttu ebaseaduslik.

Komisjon on otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse, et hinnata kõnealuse abi kokkusobivust ühisturuga ja anda välja abi maksmise peatamise korraldus, mis kohustab Rumeeniat vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 11 lõikele 1 peatama ebaseadusliku abi andmise seni, kuni komisjon on langetanud otsuse kõnealuse abi ühisturuga kokkusobivuse kohta.

KIRJA TEKST

„Comisia dorește să informeze România că, în urma examinării atât a informațiilor furnizate de autoritățile țării dumneavoastră cu privire la cazul menționat anterior, cât și a informațiilor disponibile din alte surse, a decis să inițieze procedura prevăzută la articolul 88 alineatul (2) din Tratatul CE și să impună României, în temeiul articolului 11 alineatul (1) din Regulamentul (CE) nr. 659/1999 al Consiliului, suspendarea acordării oricărui ajutor ilegal până la adoptarea de către Comisie a unei decizii privind compatibilitatea ajutorului cu piața comună.

I.   PROCEDURĂ

1.

La 17 ianuarie 2007, Comisia a solicitat informații generale cu privire la mai multe întreprinderi, inclusiv S.C. Automobile Craiova S.A. (denumită în continuare «Automobile Craiova»), fostă Daewoo Craiova, în contextul procesului național de privatizare. România a transmis informațiile prin scrisoarea din 15 februarie 2007. Comisia a solicitat informații suplimentare, la 8 martie 2007 și la 22 mai 2007, pe care România le-a transmis prin scrisorile din 21 martie 2007, 25 mai 2007 și 31 mai 2007. La 3 mai 2007 a avut loc o întâlnire cu autoritățile române.

2.

Prin scrisoarea din 5 iulie 2007, Comisia a solicitat autorităților române să elimine condițiile specifice incluse în contractul de privatizare a Automobile Craiova, indicând în același timp faptul că nesuspendarea acordării oricărui ajutor ilegal ar putea conduce la adoptarea de către Comisie a unei decizii în baza articolului 88 alineatul (2) din Tratatul CE și a articolului 11 alineatul (1) din Regulamentul (CE) nr. 659/1999 al Consiliului de stabilire a normelor de aplicare a articolului 93 din Tratatul CE (ordin de suspendare).

3.

Prin scrisoarea din 18 iulie 2007, autoritățile române au informat Comisia cu privire la faptul că privatizarea Automobile Craiova va fi notificată Comisiei. Prin scrisoarea din 20 august 2007, Comisia a amintit României că privatizarea Automobile Craiova va trebui să fie notificată înainte de aplicarea oricărui act care impune obligații autorităților publice.

4.

În septembrie 2007, Comisia a aflat din presă că România a semnat, se pare, un contract de vânzare-cumpărare cu Ford și că Guvernul României a adoptat o «lege specială» privind anularea datoriilor întreprinderii Automobile Craiova.

II.   DESCRIERE

2.1.   Întreprinderea în cauză

5.

Automobile Craiova este o societate aflată în proporție de 100 % în proprietatea statului, situată în Craiova, zonă eligibilă pentru acordarea de ajutoare regionale în conformitate cu articolul 87 alineatul (3) litera (a) din Tratatul CE. Automobile Craiova a fost o filială a grupului Daewoo, Daewoo Craiova. Daewoo a intrat în faliment în anul 2000. Daewoo Craiova avea datorii mari față de statul român și de alți creditori, cum ar fi alte filiale Daewoo. În timp ce majoritatea filialelor Daewoo au fost achiziționate de General Motors în anul 2002, pentru Daewoo Craiova nu s-a putut găsi niciun cumpărător din cauza posibilelor obligații de plată a unor datorii mari. Prin urmare, Autoritatea pentru Valorificarea Activelor Statului (denumită în continuare «AVAS») a cumpărat întreprinderea în anul 2006 pentru a o revinde unui alt investitor.

6.

Valoarea datoriilor întreprinderii Automobile Craiova către bugetul de stat nu este cunoscută. Valoarea datoriilor către alte foste filiale Daewoo este estimată de către presă la o sumă de aproximativ 220 milioane EUR.

7.

Conform informațiilor aflate la dispoziția Comisiei, Automobile Craiova nu produce în prezent niciun fel de vehicule, ci activează numai în comerțul cu piese de schimb.

2.2.   Privatizarea

8.

Documentația de licitație pentru Automobile Craiova a cuprins o serie de condiții care au determinat formularea unor îndoieli de către Comisie. AVAS a atașat contractului de privatizare condiții specifice privind un nivel minim de investiții și producție (minim 200 000 de autovehicule în al patrulea an). În cazul în care condițiile nu sunt îndeplinite, AVAS își rezervă dreptul de a anula contractul de privatizare și/sau de a pretinde plata unor penalități și despăgubiri. Ford Motors Company (denumită în continuare «Ford»), General Motors Corporation și Russian Machines au depus oferte neangajante de cumpărare a acțiunilor deținute de stat la Automobile Craiova. Cu toate acestea, Ford a fost singura întreprindere care a depus și o ofertă angajantă, câștigând astfel licitația. Negocierile tehnice și financiare cu Ford au demarat în iulie 2007.

9.

Conform informațiilor din presă, România și Ford au semnat un contract de vânzare-cumpărare la 12 septembrie 2007, prin care Ford achiziționează pachetul majoritar de acțiuni la Automobile Craiova la prețul de 57 milioane EUR. Din informațiile prezentate de România, Comisia înțelege că Ford va avea o participație de aproximativ 72 %, care corespunde acțiunilor deținute de AVAS.

10.

Conform unor informații suplimentare din presă, Ford va produce 48 000 de unități în primul an de producție, 245 000 de unități în 2011 și 300 000 de unități în 2013. În plus, Ford s-a angajat să realizeze investiții directe în valoare de 675 milioane EUR pentru modernizarea lucrărilor și să mărească numărul personalului de la 3 500 la 7 000. De asemenea, Ford și-a asumat obligația de a cumpăra componente și servicii în valoare de 1 miliard EUR de pe piața românească.

11.

În plus, presa a relatat că Guvernul României a adoptat o lege specială pentru privatizarea Automobile Craiova. Se pare că legea prevede o anulare a datoriilor producătorului de autovehicule și o garanție privind plata datoriilor către celelalte foste filiale Daewoo. Această anulare a datoriilor nu fusese oferită tuturor ofertanților potențiali în cadrul procedurii de licitație.

III.   EVALUARE

3.1.   Existența ajutorului de stat în sensul articolului 87 alineatul (1) din Tratatul CE

12.

Articolul 87 alineatul (1) din tratat prevede că, în cazul în care nu există o dispoziție contrară în tratat, orice ajutor acordat de către un stat membru sau din resurse de stat care denaturează sau amenință să denatureze concurența favorizând anumite întreprinderi sau producerea anumitor bunuri este incompatibil cu piața comună, în măsura în care este afectat comerțul între statele membre.

13.

Bazându-se pe informațiile de care dispune, Comisia consideră în prezent că acele condiții atașate contractului de vânzare, precum și măsurile referitoare la datorii au ca rezultat acordarea unui ajutor de stat în sensul articolului 87 alineatul (1) din Tratatul CE care nu a fost notificat de autoritățile române și, astfel, ar constitui un ajutor ilegal.

3.1.1.   Acordarea unui avantaj

14.

O întreprindere beneficiază de un avantaj în cazul în care obține din partea statului un lucru pe care nu l-ar fi putut obține în condiții normale de piață. În acest scop, trebuie să se evalueze mai întâi dacă statul a acționat în rolul său de proprietar al unei societăți comerciale într-o economie de piață sau în rolul de stat care a vândut o societate în condiții care nu corespund unor condiții normale de piață.

15.

În această privință, Comisia are îndoieli serioase atât cu privire la condițiile atașate contractului de privatizare, cât și cu privire la măsurile referitoare la datorii. În conformitate cu principiul vânzătorului în economia de piață și cu principiile Comisiei privind privatizarea (1), se poate considera că statul acționează ca proprietar al societății comerciale în economia de piață numai în cazul în care vinde societatea comercială sau, respectiv, acțiuni ale acesteia la cel mai mare preț posibil, printr-o licitație deschisă, transparentă și nediscriminatorie, ofertantului care oferă cel mai mult.

16.

Prețul cel mai mare poate fi obținut în mod obișnuit în cazul în care nu există condiții atașate care ar putea să reducă prețul de vânzare și care nu ar fi acceptabile pentru un operator economic în cadrul unei economii de piață. În cazul de față, Comisia nu cunoaște cu exactitate care dintre angajamentele asumate de Ford prezentate în presă fac parte din contractul de vânzare-cumpărare. Dat fiind faptul că licitația a inclus deja un nivel minim de producție, Comisia presupune că vânzarea a fost condiționată cel puțin de realizarea acestei producții minime și, eventual, de îndeplinirea altor cerințe. Întrucât un vânzător în economia de piață nu i-ar cere în mod normal cumpărătorului să realizeze o producție minimă, iar o astfel de cerință poate avea un impact negativ asupra prețului de vânzare, Comisia consideră că, foarte probabil, privatizarea Automobile Craiova nu îndeplinește criteriul vânzătorului în economia de piață.

17.

În plus, este posibil ca în vânzare să fi fost incluse și alte angajamente, cum ar fi creșterea numărului de angajați (de la 3 500 la aproximativ 7 000), o investiție minimă pentru modernizarea fabricii (675 milioane EUR) și o achiziție minimă de componente și servicii de pe piața românească (în valoare de 1 miliard EUR). Este posibil ca și aceste angajamente să fi influențat prețul de achiziție.

18.

De asemenea, Comisia are mari îndoieli că presupusa anulare a datoriilor societății comerciale și presupusa garanție cu privire la datoriile către alte foste filiale Daewoo ar îndeplini criteriul vânzătorului/creditorului în economia de piață. În economia de piață, vânzătorul ar calcula cu atenție consecințele diferitelor posibilități (inclusiv al lichidării) și ar alege soluția care ar aduce venitul cel mai mare (sau pierderea cea mai mică). Comisia se îndoiește că România a analizat în prealabil dacă anularea datoriilor publice și garantarea unei părți a datoriilor către creditori privați reprezintă sau nu soluția cea mai avantajoasă. În plus, probabil că nu este îndeplinit nici criteriul creditorului în economia de piață, deoarece cel puțin o parte dintre ceilalți creditori (privați) nu și-au anulat datoriile, însă beneficiază de o garanție de stat.

19.

Astfel, Comisia ajunge la concluzia provizorie că, atunci când a privatizat Automobile Craiova, statul român a acționat în rolul său de stat, și nu de jucător obișnuit pe piață (2).

20.

Este posibil ca termenii contractului de privatizare să fi acordat un avantaj atât pentru Automobile Craiova, cât și pentru Ford.

21.

Un avantaj pentru Automobile Craiova poate proveni din condiția unei producții minime și din orice altă condiție adăugată, eventual, la vânzare, precum o obligație de creștere a numărului de angajați, o obligație de a cumpăra componente și servicii în valoare de 1 miliard EUR de pe piața românească, obligații privind investițiile sau obligații privind exportul. Automobile Craiova nu mai producea niciun fel de autovehicule. Măsurile de privatizare pot garanta reluarea fostelor activități care produceau pierderi, menținerea unei activități de piață minime și reducerea presiunii concurențiale. Aceste avantaje ar fi finanțate de către stat printr-un preț de vânzare mai mic, adică prin renunțarea la venituri. Întreaga operațiune pare să reprezinte o restructurare a societății sprijinită de stat.

22.

Anularea datoriilor publice ale Automobile Craiova și garantarea plății unei părți a datoriilor către creditori privați oferă un avantaj pentru Automobile Craiova. Această măsură scutește imediat societatea de o parte din datorii și reduce presiunea de plată a unei alte părți a datoriilor.

23.

În plus, nu se poate exclude faptul că și cumpărătorul, în calitate de nou proprietar al întreprinderii vândute, va beneficia de avantajele acordate de stat. Prin urmare, Comisia nu poate exclude acordarea de ajutor de stat pentru cumpărător, respectiv Ford. Se pare că cerința privind anularea datoriilor a fost introdusă după lansarea licitației. Dintre cele trei părți interesate inițial, Ford a fost singura care a depus o ofertă angajantă. Comisia presupune în prezent că și alte părți interesate ar fi putut depune oferte angajante, în cazul în care ar fi avut cunoștință de posibilitatea de a beneficia de o anulare a datoriilor. Relatările din presă indică în mod clar acest lucru. Prin urmare, în această fază, nu se poate exclude faptul că s-ar fi putut depune o ofertă financiară mai mare decât cea formulată de Ford. În acest caz, prețul plătit de Ford nu ar reprezenta prețul de piață.

3.1.2.   Alte condiții prevăzute în articolul 87 alineatul (1) din Tratatul CE

24.

În al doilea rând, măsura este selectivă, întrucât favorizează numai Automobile Craiova și noul cumpărător, respectiv Ford.

25.

În al treilea rând, agenția română de privatizare, AVAS, a fost cea care a atașat condițiile la contractul de privatizare. Reluarea și menținerea unui nivel ridicat de activitate economică și finanțarea unui preț de vânzare mai scăzut sunt suportate prin renunțarea la venituri de către stat. Prin urmare, ajutorul provine din resurse de stat și este imputabil statului.

26.

În al patrulea rând, Automobile Craiova este producător de autovehicule și de piese de schimb, toate aceste produse fiind comercializate pe scară largă în Uniunea Europeană. În plus, după cum relatează presa, cea mai mare parte a producției este destinată exportului. Astfel, măsura amenință să denatureze concurența și afectează comerțul dintre statele membre.

27.

În această fază, Comisia concluzionează, prin urmare, că respectivele condiții atașate privatizării Automobile Craiova par să constituie un ajutor, iar compatibilitatea măsurilor trebuie evaluată în mod corespunzător.

3.2.   Ajutor de stat ilegal

28.

Întrucât contractul de vânzare a fost deja semnat, incluzând condițiile atașate, Comisia consideră că ajutorul a fost deja acordat. Dat fiind că măsurile sunt cuprinse într-o lege specială, Comisia presupune că legea trebuie să fie adoptată de către Parlamentul României înainte de a deveni obligatorie. Cu toate acestea, pe baza informațiilor disponibile, Comisia trebuie să presupună că statul român nu se mai poate retrage din contractul de privatizare din proprie inițiativă. Prin urmare, Comisia consideră măsurile incluse în privatizare și în legea specială ca fiind cvasi-acordate și este de părere că orice notificare transmisă după adoptarea legii speciale de către Guvernul României nu mai poate fi considerată notificare ex ante.

29.

Întrucât autoritățile române nu au notificat contractul de privatizare și nu au suspendat încheierea acestui contract, se pare că măsura de ajutor a fost pusă în aplicare, încălcându-se articolul 88 alineatul (3) din Tratatul CE. În consecință, măsura pare să constituie un ajutor ilegal.

3.3.   Derogări în temeiul articolului 87 alineatele (2) și (3) din Tratatul CE

30.

După ce s-a stabilit că este vorba despre un ajutor de stat în sensul articolului 87 alineatul (1) din Tratatul CE, este necesar să se analizeze dacă măsura ar putea fi compatibilă cu piața comună.

31.

Exceptările prevăzute la articolul 87 alineatul (2) din Tratatul CE nu se aplică în cazul de față. În ceea ce privește exceptările în baza articolului 87 alineatul (3) din Tratatul CE, poate fi aplicată numai exceptarea prevăzută la articolul 87 alineatul (3) litera (c) din Tratatul CE, care permite acordarea ajutorului de stat pentru a se promova dezvoltarea anumitor activități economice, atunci când acest ajutor nu aduce atingere condițiilor comerciale într-o măsură contrară interesului comun. În ceea ce privește ajutorul acordat pentru Automobile Craiova în calitate de beneficiar, se pare că măsura ar putea viza refacerea viabilității pe termen lung a unei întreprinderi aflate în dificultate. În ceea ce privește potențialul ajutor pentru Ford, în această fază Comisia nu vede niciun motiv care să justifice compatibilitatea ajutorului cu piața comună.

32.

Prin urmare, ajutorul pentru Automobile Craiova ar putea fi considerat compatibil în temeiul articolului 87 alineatul (3) litera (c) din Tratatul CE numai în cazul în care sunt respectate condițiile prevăzute în Liniile directoare Orientările privind ajutorul de stat pentru salvarea și restructurarea întreprinderilor aflate în dificultate (3) (denumite în continuare «Liniile directoare»).

33.

În primul rând, în conformitate cu Liniile directoare, o întreprindere se află în dificultate atunci când este incapabilă să obțină fondurile de care are nevoie din resurse proprii sau de la acționari sau prin împrumuturi și când este aproape sigur că fără intervenția autorităților publice își va înceta activitatea. Automobile Craiova a acumulat în ultimii ani datorii mari, pe care în mod evident nu le putea plăti. Valoarea exactă a acestora nu este cunoscută în prezent Comisiei. În orice caz, se pare că Automobile Craiova îndeplinește condițiile pentru a fi considerată întreprindere aflată în dificultate.

34.

Cu toate acestea, autoritățile române nu au prevăzut un plan de restructurare care să vizeze refacerea viabilității pe termen lung a activității economice.

35.

În plus, în conformitate cu Liniile directoare, ajutorul trebuie să se limiteze la minimul necesar, iar beneficiarul trebuie să aducă o contribuție semnificativă la restructurare din resurse proprii sau din finanțări comerciale externe. Liniile directoare indică în mod clar că o parte semnificativă din finanțarea restructurării trebuie să provină din resurse proprii, inclusiv din vânzarea de active care nu sunt esențiale pentru supraviețuirea întreprinderii și din finanțări externe în condițiile pieței. În această fază, Comisia nu deține nicio dovadă că ajutorul ar fi limitat la minimul necesar. În plus, Comisia nu are nicio informație cu privire la vreo contribuție proprie a beneficiarului.

36.

În al treilea rând, ajutorul nu trebuie să denatureze concurența în mod necorespunzător. Acest lucru implică de obicei o limitare a prezenței de care poate beneficia societatea pe piețele sale la sfârșitul perioadei de restructurare. Limitarea sau reducerea obligatorie a prezenței societății pe piața relevantă reprezintă un factor compensator în favoarea concurenților săi. Această limitare sau reducere trebuie să fie proporțională cu efectul de denaturare pe care îl are ajutorul și cu importanța relativă a întreprinderii pe piața sau piețele sale. Autoritățile române nu au propus nicio măsură compensatorie; dimpotrivă, impunându-i cumpărătorului obligația de a crește în mod semnificativ producția în următorii patru ani, statul asigură îmbunătățirea poziției pe piață a Automobile Craiova.

37.

În al patrulea rând, Comisia are în această fază îndoieli cu privire la faptul că Automobile Craiova nu a beneficiat de ajutor pentru salvare și/sau restructurare în decursul ultimilor zece ani. În acest caz, un alt ajutor pentru restructurare ar încălca principiul «pentru prima și ultima dată».

38.

În concluzie, întrucât măsura de ajutor nu pare să se încadreze în niciuna dintre exceptările prevăzute de tratat, Comisia are îndoieli serioase cu privire la compatibilitatea acesteia cu piața comună.

IV.   ORDIN DE SUSPENDARE

39.

În ciuda faptului că s-au transmis mai multe scrisori prin care s-a cerut imperativ autorităților române să elimine toate condițiile și să notifice ex ante contractul de privatizare, autoritățile române au continuat procedura de licitație și au semnat contractul de vânzare cu Ford. Prin scrisorile din 5 iulie 2007 și 30 iulie 2007, Comisia a insistat ca autoritățile române să transmită această notificare ex ante, în caz contrar Comisia urmând să emită un ordin de suspendare în conformitate cu articolul 11 alineatul (1) din Regulamentul (CE) nr. 659/1999 al Consiliului (4). Până în prezent nu a fost transmisă nicio notificare.

40.

În cazul în care Comisia ajunge la concluzia că ajutorul ilegal acordat de autoritățile române nu este compatibil cu piața comună, aceasta urmează să hotărască emiterea unui ordin de recuperare, printr-o decizie negativă definitivă. Acest lucru înseamnă că autoritățile române ar fi obligate să recupereze ajutorul incompatibil, eventual să anuleze contractul de vânzare și să organizeze o a doua licitație, fără elemente de ajutor de stat. Deoarece se pare că a fost deja încheiat contractul de vânzare și că legea specială a fost deja adoptată de guvern, orice alte măsuri în cadrul procedurii de vânzare ar putea conduce la o situație aproape ireversibilă sau ar putea provoca alte pagube statului român, noului proprietar sau unor terți. Prin urmare, Comisia consideră că este imperios necesar să se suspende imediat orice acțiune viitoare care ar agrava situația actuală și care ar putea genera alte efecte obligatorii din punct de vedere legal (de exemplu, adoptarea legii speciale de către Parlament, înregistrarea proprietății, începerea activității comerciale, încheierea de contracte de muncă etc.).

41.

Prin urmare, Comisia a decis că este necesară emiterea unui ordin de suspendare în conformitate cu articolul 11 alineatul (1) din Regulamentul (CE) nr. 659/1999 al Consiliului.

V.   DECIZIE

42.

Comisia are îndoieli serioase cu privire la faptul că privatizarea s-a realizat în absența unui ajutor de stat și că măsurile de ajutor de stat ar fi compatibile cu piața comună. În plus, întrucât ajutorul nu a fost notificat Comisiei, acesta constituie ajutor ilegal.

Având în vedere considerațiile menționate anterior, Comisia, acționând în conformitate cu procedura prevăzută la articolul 88 alineatul (2) din Tratatul CE, solicită României să își prezinte observațiile și să furnizeze toate informațiile care ar putea contribui la evaluarea ajutorului, în termen de o lună de la data primirii prezentei scrisori. Comisia solicită autorităților țării dumneavoastră să transmită de îndată o copie a prezentei scrisori către eventualii beneficiari ai ajutorului.

Comisia dorește să amintească României că articolul 88 alineatul (3) din Tratatul CE are efect suspensiv și să atragă atenția asupra articolului 14 din Regulamentul (CE) nr. 659/1999 al Consiliului, care prevede că orice ajutor ilegal poate fi recuperat de la beneficiar.

În conformitate cu articolul 11 alineatul (1) din regulamentul Consiliului menționat anterior, Comisia cere imperativ României să suspende acordarea oricărui ajutor ilegal până la adoptarea de către Comisie a unei decizii privind compatibilitatea ajutorului cu piața comună (ordin de suspendare). Comisia solicită României să înceteze imediat orice acțiune de punere în aplicare în continuare a contractului de privatizare, inclusiv orice acțiune legată de legea specială.

Comisia comunică României că va informa părțile interesate prin publicarea prezentei scrisori și a unui rezumat relevant al acesteia în Jurnalul Oficial al Uniunii Europene. De asemenea, Comisia va informa Autoritatea de Supraveghere a AELS prin transmiterea unei copii a prezentei scrisori. Toate părțile interesate vor fi invitate să își prezinte observațiile în termen de o lună de la data publicării.”


(1)  Cel de-al XXIII-lea Raport privind politica în domeniul concurenței, 1993, p. 255.

(2)  A se vedea, de exemplu, cauza C-344/99 Germania/Comisie (Gröditzer Stahlwerke), hotărârea Curții din 28 ianuarie 2003; cauzele conexe C-278/92, C-279/92 și C-280/92 Spania/Comisie (Hytasa), hotărârea Curții din 14 septembrie 1994.

(3)  JO C 244, 1.10.2004, p. 2.

(4)  JO L 83, 27.3.1999, p. 1.