27.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/1

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 227/01)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	13.6.2007
Abi nr	N 863/06
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	Freistaat Sachsen
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Avancis GmbH
Õiguslik alus	Investitionszulagengesetz 2005 und 2007; 35. GA-Rahmenplan
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Otsene toetus, maksutoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 38,93 miljonit EUR
Abi osatähtsus	15,36 %
Kestus	10.11.2006-31.12.2009
Majandusharud	Elektri- ja optikaseadmed
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Finanzamt Oschatz Dresdner Straße 77 D-04758 Oschatz Oschatz und Sächsische Aufbaubank Förderbank Pirnaische Straße 9 D-01069 Dresden
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.7.2007
Abi nr	N 899/06
Liikmesriik	Portugal
Piirkond	Alentejo
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Artensa (Artenius) — Produção e Comercialização de Ácido Tereftálico Purificado e Produtos Conexos, SA
Õiguslik alus	Decreto-Lei n.o 409/99 de 15 de Outubro — regulamenta a concessão de Benefícios Fiscais; Decreto-Lei n.o 70-B/2000 de 5 de Maio — aprova o enquadramento legal de referência para apoio directo e indirecto as empresas
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Sooduslaen, maksusoodustus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 80,09 miljonit EUR
Abi osatähtsus	19,43 %
Kestus	2007-31.12.2009
Majandusharud	Keemia- ja farmaatsiatööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	API — Agência Portuguesa para o Investimento, E.P.E.
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.7.2007
Abi nr	N 907/06
Liikmesriik	Ungari
Piirkond	Heves
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Mátrai Erőmű Zrt
Õiguslik alus	A társasági adóról és az osztalékadóról szóló, 1996. évi LXXXI. törvény, a 373/2004 (XII.26.) kormányrendelettel módosított, a fejlesztési adókedvezményről szóló 275/2003 (XII.24.) kormányrendelet
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Piirkondlik areng
Abi vorm	Maksusoodustus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 12 378 miljonit HUF
Abi osatähtsus	9,14 %
Kestus	2013-2020
Majandusharud	Elektri-, gaasi- ja veevarustus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Pénzügyminisztérium
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

---

27.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/4

---

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 227/02)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.5.2007
Abi nr	N 682/06
Liikmesriik	Belgia
Piirkond	Vlaanderen
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Maatregel van de Vlaamse regering ter ondersteuning van het intermodaal vervoer over de binnenwateren
Õiguslik alus	Jaarlijkse decreten van de Vlaamse Gemeenschap en een toepassingsbesluit
Meetme liik	Toetus sisemaal asuvast konteinerterminalist siseveelaevale või sellelt maha laaditava iga konteineri kohta
Eesmärk	Minna konteinerite maanteeveolt üle siseveetranspordile
Abi vorm	Toetus
Eelarve	11,25 miljonit EUR kolmeks aastaks
Abi suurim osatähtsus	30 %
Kestus	2007.-2009. aasta
Majandusharud	Transport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Waterwegen en Zeekanaal NV/De Scheepvaart NV namens het Vlaams Gewest Oostdijk 110 B-2830 Willebroek
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.5.2007
Abi nr	N 770/06
Liikmesriik	Tšehhi Vabariik
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Státní záruka pro potřeby financování nákupu železničních vozů společností České dráhy
Õiguslik alus	Zákon o poskytnutí státní záruky České republiky na zajištění úvěru určeného na financování nákupu železničních vozů, poskytnutého společností EUROFIMA
Meetme liik	Riigigarantii laenu katmiseks
Eesmärk	Eesmärk on võimaldada osta uus reisivaguni veerem
Abi vorm	Tagatis
Eelarve	Riigigarantii antakse kuni 30 miljoni EUR suuruse laenu katmiseks koos ettevõtte EUROFIMA intressi ja tasudega
Abi suurim osatähtsus	Riigigarantii katab 95 % laenust, ülejäänud 5 % katab Tšehhi Raudtee omavahenditest
Kestus	Riigigarantii kehtib kuni 31. detsembrini 2019
Majandusharud	Transport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministerstvo dopravy L. Svobody 12 CZ-110 15 Praha 1
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	30.5.2007
Abi nr	N 780/06
Liikmesriik	Madalmaad
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Onderzoek en ontwikkeling composiet scheepsconstructie en multi-purpose laadruim; het „CompoCaNord”-project
Õiguslik alus	Conceptbeschikking subsidieverlening DGTL Ministerie van Verkeer en Waterstaat Beschikkingsnummer: DGTL/05.008739
Meetme liik	Üksiktoetus
Eesmärk	Projekti eesmärk on ehitada siseveeteedel kasutatav kerge, mitmeotstarbeline ja uuenduslik komposiitlaev. Kõnealuse uuendusliku siseveeteedel kasutatava laevatüübi nimi on CompoCaNord
Abi vorm	Otsetoetus
Eelarve	610 000 EUR
Abi suurim osatähtsus	30 %
Kestus	2 aastat
Majandusharud	Siseveetransport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	—
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	10.7.2007
Abi nr	N 791/06
Liikmesriik	Rootsi
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Business Case Norrköping
Õiguslik alus	Privaträttsliga avtal
Meetme liik	Abikava
Eesmärk	Starditoetus uutele lennuliinidele, mis lähtuvad piirkondlikust lennujaamast
Abi vorm	Meetme puhul ei ole tegemist abiga
Eelarve	3 miljonit SEK
Abi osatähtsus	Meetme puhul ei ole tegemist abiga
Kestus	36 kuud
Majandusharud	Lennundus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Nya Norrköping
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	5.7.2007
Abi nr	N 10/07
Liikmesriik	Poola
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Pomoc horyzontalna na inwestycje służące redukcji emisji ze źródeł spalania paliw (PL 12/2004)
Õiguslik alus	Art. 405 Ustawy z 27 kwietnia 2001 r. Prawo ochrony środowiska. Rozporządzenie Rady Ministrów z 27 kwietnia 2004 r. w sprawie szczegółowych warunków udzielania pomocy publicznej na inwestycje służące redukcji emisji ze źródeł spalania paliw
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus, võlast vabastamine/võla kustutamine, intressitoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 100 miljonit EUR
Abi osatähtsus	70 %
Kestus	1.1.2007-31.12.2012
Majandusharud	Energia
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej, PL-02-673 Warszawa, ul. Konstruktorska 3a oraz wojewódzkie fundusze ochrony środowiska i gospodarki wodnej
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	5.7.2007
Abi nr	N 11/07
Liikmesriik	Poola
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	Pomoc horyzontalna na inwestycje służące dostosowaniu do wymogów najlepszych dostępnych technik (PL 8/2004)
Õiguslik alus	Art. 405 Ustawy z 27 kwietnia 2001 r. Prawo ochrony środowiska. Rozporządzenie Rady Ministrów z 27 kwietnia 2004 r. w sprawie szczegółowych warunków udzielania pomocy publicznej na inwestycje służące dostosowaniu do wymogów najlepszych dostępnych technik
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus, võlast vabastamine/võla kustutamine, intressitoetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 120 miljonit EUR
Abi osatähtsus	30 %
Kestus	1.1.2007-31.12.2010
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej, PL-02-673 Warszawa, ul. Konstruktorska 3a oraz wojewódzkie fundusze ochrony środowiska i gospodarki wodnej
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	17.7.2007
Abi nr	N 112/07
Liikmesriik	Saksamaa
Piirkond	—
Nimetus (ja/või abisaaja nimi)	THESEUS (Technologien für Services und Effiziente Unterstützung der Suche im Internet)
Õiguslik alus	Jährliches Haushaltsgesetz, Einzelplan 09 — Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie, Titel 68664
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 120 miljonit EUR
Abi osatähtsus	80 %
Kestus	Kuni 31.12.2011
Majandusharud	—
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie Scharnhorststr. 34-37 D-10115 Berlin
Muu teave	—

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

---

27.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/9

---

Euro vahetuskurss (1)

26. september 2007

(2007/C 227/03)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,4127
JPY	Jaapani jeen	162,93
DKK	Taani kroon	7,4560
GBP	Inglise nael	0,70050
SEK	Rootsi kroon	9,2095
CHF	Šveitsi frank	1,6527
ISK	Islandi kroon	87,87
NOK	Norra kroon	7,7710
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5842
CZK	Tšehhi kroon	27,590
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	250,94
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7060
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,7763
RON	Rumeenia leu	3,3801
SKK	Slovakkia kroon	34,083
TRY	Türgi liir	1,7212
AUD	Austraalia dollar	1,6153
CAD	Kanada dollar	1,4208
HKD	Hong Kongi dollar	10,9730
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8995
SGD	Singapuri dollar	2,1153
KRW	Korea won	1 301,17
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8258
CNY	Hiina jüaan	10,6164
HRK	Horvaatia kuna	7,2871
IDR	Indoneesia ruupia	12 941,74
MYR	Malaisia ringit	4,8406
PHP	Filipiini peeso	63,875
RUB	Vene rubla	35,2850
THB	Tai baht	44,990

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

27.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/10

---

Konkursikutse: ettevõtlust ja uuendustegevust toetavad teenused

(2007/C 227/04)

1.   Taust

Loodud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm aitab kaasa ühenduse konkurentsi- ja uuendusvõime tõstmisele, pöörates tähelepanu eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele. Raamprogrammi koondati mitu ettevõtlust ja uuendustegevust toetavat Euroopa Liidu meedet.

Raamprogrammi ühe allprogrammi, ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi olulise osana viib Euroopa Komisjon ellu meedet, mille raames pakutakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ettevõtlust ja uuendustegevust toetavaid teenuseid. Selliseid teenuseid hakatakse osutama ühe, käesoleva konkursikutsega loodava võrgu kaudu. Raamprogrammi kehtestamise otsuse artiklis 21 ja III lisas on esitatud selliste teenuste osutamise üldine raamistik. (1)

—

Esimese konkursikutse tulemusena rahastati ettevõtlust ja uuendustegevust toetavaid teenuseid käsitlevaid pakkumisi, mis hõlmavad suuremat osa Euroopa Liidu territooriumist. (2) Käesoleva pakkumiskutsega soovitakse katta ka need geograafilised piirkonnad, mis jäid esimese konkursikutse järel katmata, ning pakkumiskutse puudutab vaid neid territooriume, mis vastavad punktis 7 esitatud kriteeriumidele.

Käesoleva konkursikutse peamised elemendid on järgmised:

—	ettevõtluse tugiteenuste integreeritud ja toimiva võrgu loomine, toetudes kogemustele, mille on oma tegevuse käigus omandanud 270 euroinfokeskusest ja 250 uuendustegevuse levikeskusest koosnev võrk;

—	vastastikuse koostoime suurendamine kõigi võrku kuuluvate partnerite hulgas, et seeläbi tagada integreeritud teenuste pakkumine;

—	teenuste kättesaadavuse parandamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ning teenuste tarbijatele lähemale toomine (põhimõte „küsida võib kõikjalt” — i.k „No wrong door”);

—	haldusmenetluste lihtsustamine;

—	professionaalsus ja pakutavate teenuste kvaliteet.

Tagasi lükatakse kõik taotlused, mis on otseselt või kaudselt vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega või mis seavad ohtu rahvatervise, inimõigused, kodanike julgeoleku või sõnavabaduse.

2.   Eesmärgid

Käesoleva konkursikutse peamine eesmärk on laiendada geograafiliselt raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 alusel ettevõtlust ja uuendustegevust toetavate integreeritud teenuste pakkumiseks loodud ühtset võrku.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—	suurendada integreeritud teenuste pakkumise kaudu koostoimet võrgustikku kuuluvate partnerite hulgas;

—	tagada võrgu pakutavate integreeritud teenuste kättesaadavus, lähedus, kvaliteet ja professionaalsus ning neid pidevalt parandada;

—

suurendada (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas) teadlikkust ühenduse poliitikast ja võrgu pakutavatest teenustest, muu hulgas parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate keskkonnateadlikkust ja ökoloogilist tõhusust ning tutvustada ühtekuuluvuspoliitikat ja struktuurifondide tööd;

—	konsulteerida ettevõtjatega ja koguda nende arvamusi ühenduse poliitiliste suundumuste kohta;

—	tagada, et võrgu tegevus täiendab muude asjaomaste teenusepakkujate tööd;

—	vähendada kõigi asjaosaliste halduskoormust.

Nende eesmärkide saavutamist silmas pidades käsitletakse ettepanekutes järgmisi teenuseid:

—	teabe-, tagasiside- ja ettevõtjate koostöö teenused ning rahvusvahelise tegevusega seotud teenused (raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõige 2, moodul a);

—	uuendustegevuse teenused ning teadmiste edasiandmise ja tehnosiirde teenused (raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõige 2, moodul b);

—	teenused, mis soodustavad VKEde osalemist ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis (raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõige 2, moodul c).

VKEdele pakutavate teenuste parima kvaliteedi tagamiseks ja ühtse võrgu loomiseks kohaldatakse kogu võrgu ja võrgu iga koostööpartneri suhtes järgmisi üldsätteid:

—	rakendatakse põhimõtet „küsida võib kõikjalt”;

—	võrgu koostööpartnerite tegevuse kvaliteet, lähedus ja professionaalsus.

Komisjon eeldab, et üks organisatsioon või konsortsium käsitleb oma taotluses kõigisse teenusemoodulitesse kuuluvate integreeritud teenuste pakkumist. Samuti eeldatakse, et taotlustes kirjeldatud tegevuste puhul on olemas tasakaal raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõikes 2 osutatud moodulite a ja b vahel. Kõik taotlused peavad sisaldama raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõikes 2 osutatud mooduliga c seotud teenuseid. Integreeritud teenuste eelistamine väljendub ka hindamisprotsessis ja hilisemas otsuste tegemises.

Tegevuse kavandatud algus: jaanuar 2008

3.   Eelarve

Käesoleva konkursikutse jaoks on ajavahemikuks 2008–2013 nähtud ette hinnanguliselt 6,8 miljonit EUR, mida võib kasutada punktis 7 loetletud riikide ja Euroopa Liidu piirkondade puhul. Komisjoni pakutav kaasrahastamine moodustab kuni 60 % abikõlblikest kuludest. Lõplik osakaal oleneb edukaks osutunud taotlejate taotletavast eelarvest, kasutadaolevast kogueelarvest ja taotluste kvaliteedist.

Lisaks eeldatakse, et eelarvevahendite jaotus taotluste vahel peegeldab iga mooduli teenuste ulatust ja keerukust ning on raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõike 2 moodulite a, b ja c teenuste ja nendega seotud kulude puhul suhteliselt ühtlane. Mooduli c teenused ja nendega seotud kulud moodustavad eelarvest väiksema osa kui mooduli a või b omad, kuid ka neid tuleb piisavalt arvesse võtta.

Kuigi eelarve jaotus liikmesriikide vahel ei ole ette kindlaks määratud, kajastab jaotus teataval määral sotsiaal-majanduslikke kriteeriume, mis on laias laastus seotud liikmesriikide elanike koguarvuga.

4.   Lepingulised nõuded

Edukaks osutunud taotlejad kirjutavad alla partnerluse raamlepingule ja selle lisadele, mis sisaldab ka konkreetset toetuslepingut. Partnerluse raamlepingus täpsustatakse tingimused, mida taotlejad peavad täitma, kui nende taotlust otsustatakse rahastada.

Partnerluse raamleping annab komisjoni ja tema koostööpartnerite vahelisele suhtele ametliku vormi. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult nii komisjoni kui ka koostööpartnerite ülesandeid. Kui leping sõlmitakse konsortsiumiga, kirjeldatakse partnerluse raamlepingus koordinaatori ja kaaspartnerite vastutust.

Iga partner peab esitama tõendid kas omavahendite või kolmandatelt isikutelt saadavate rahaülekannetena pakutava kaasrahastamise kohta.

Ühe meetme kohta võib ühele partnerile anda eelarvest ainult ühe toetuse.

Komisjonil on õigus anda toetust väiksemas summas kui taotleja on soovinud. Toetust ei anta rohkem kui taotletud.

Avaldamine ei tähenda, et eelnimetatud meetme jaoks oleks tagatud vahendite kättesaadavus.

Aja jooksul võetakse vastu võrgu kaubamärk: kõik võrguga koostööpartnerid peavad seda võrguga seotud toimingute puhul kasutama ning aktiivselt tutvustama.

5.   Taotluste sisu

Esitatavad taotlused peavad sisaldama kaht järgmist olulist osa:

—

Kuueks aastaks (2008–2013) kavandatud rakendusstrateegia, mis käsitleb eelkõige teenuste integreerimist, kättesaadavust ja lähedust ning milles määratletakse eesmärgid, põhjendused ja rakendusmetoodika konkreetse geograafilise piirkonna ja iga raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõike 2 moodulites a–c määratletud teenuse jaoks. Juhul kui taotlus heaks kiidetakse, moodustab see dokument partnerluse raamlepingu I lisa.

—	Esialgne töökava, milles esitatakse rakendusstrateegia konkreetne väljund esimese 36 kuu jooksul teostatavate meetmetena ning millele tuleb lisada vastav prognoositav eelarve. Juhul kui taotlus heaks kiidetakse, moodustab see dokument konkreetse toetuslepingu I lisa.

Euroopa Komisjon teostab võrgu tegevuse vahehindamise. Vahehindamise tulemused mõjutavad töökava, mis tuleb komisjonile saata 2010. aasta lõpuks, et valmistada ette järgmised konkreetsed toetuslepingud, ning nende põhjal võidakse muuta rahastamiskorda.

6.   Taotlejad

Taotlusi võivad esitada üksikorganisatsioonid, kes suudavad pakkuda eelkirjeldatud teenuseid, või mitmest allorganisatsioonidest koosnevad konsortsiumid. Arvestades taotluste tõenäolist mahtu eeldatakse siiski, et taotluseesitajate enamiku moodustavad konsortsiumid.

Konsortsiumiks loetakse riigi headele tavadele toetuvat paindlikku struktuuri, mis on kooskõlas ettevõtluse ja uuendustegevuse tugiteenuste pakkumise omamaiste põhimõtetega.

Lepingulistes ja haldusküsimustes esindab iga konsortsiumi koordineeriv allorganisatsioon. Muudel teemadel suhtleb komisjon otse iga konsortsiumi kuuluva allorganisatsiooniga ning vahetab nendega teavet põhimõtteliste küsimuste ja ühtse võrgu loomise strateegiliste aspektide üle.

Lisaks on igal allorganisatsioonil otsene juurdepääs ühtse võrgu loomise jaoks pakutavatele tehno- ja haldustoe struktuuri toodetele ja teenustele (komisjon delegeerib nende meetmete rakendamise konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutusele). Toetatakse pidevat dialoogi sellise struktuuri ja kõigi allorganisatsioonide vahel. Lepingulised suhted struktuuri ja konsortsiumi koordineerija vahel kõnealust tegevust ei mõjuta.

Teoreetiliselt ei ole konsortsiumi kuuluvate allorganisatsioonide arv piiratud. Suuremate konsortsiumide puhul muutub omavahelise tegevuse koordineerimine siiski keerulisemaks. Konsortsiumisisese koordineerimise kord tuleb täpselt formuleerida ning see on konsortsiumi valimisel oluline kriteerium.

Igati tervitatav on koostöö valitsustevahelistele lepingutele toetuvate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

7.   Geograafiline hõlmatus

Komisjoni eesmärk on saavutada olukord, kus kõik geograafilised piirkonnad oleksid kaetud ettevõtluse ja uuendustegevuse tugiteenustega, ilma neid üheski geograafilises piirkonnas dubleerimata.

Punktis 1 osutatud esimese konkursikutse tulemusena rahastati ettevõtlust ja uuendustegevust toetavaid teenuseid käsitlevaid pakkumisi, mis hõlmavad suuremat osa Euroopa Liidu territooriumist. Käesoleva konkursikutse peamine eesmärk on katta need geograafilised piirkonnad, mis jäid esimese konkursikutse järel katmata, ning seega piirdub käesolev konkursikutse vaid järgmiste Euroopa Liidu aladega: (3)

—	Prantsusmaa: ülemeredepartemangud (NUTS kood: FR9);

—	Saksamaa: Bremen (DE5);

—	Luksemburg: Luxemburg (LU0);

—	Rumeenia: Macroregiunea unu (RO1), Macroregiunea doi (RO2), Macroregiunea patru (RO4);

—	Hispaania: Baleaari saared (ES53);

—	Ühendkuningriik: edelaosa (UKK).

EU 27 territooriumil piirdub käesolev pakkumiskutse eelnimetatud geograafiliste alade ja riikidega.

Väljapoole Euroopa Liitu jäävate riikide puhul otsustati esimese konkursikutse (ENT/CIP/07/001) tulemusena rahastada järgmistest riikidest ja geograafilistest piirkondadest saabunud taotlusi tingimusel, et need riigid viivad edukalt lõpule läbirääkimised konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm iga liitumiseks:

—

Tšiili;

—	endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

—

Island;

—

Iisrael;

—

Norra;

—	Türgi: Istanbul (TR1), Bati Marmara (TR2), EGE (TR3), Bati Anadolu (TR5), Orta Anadolu (TR7), Kuzeydogu Anadolu (TRA).

Lisaks on arvestatavad Šveitsist ja Armeeniast saadud ning artikli 21 lõikele 5 toetuvad koostööettepanekud (omafinantseering).

Kolmandate riikide puhul piirdub käesolev konkursikutse kõigi nende geograafiliste piirkondade ja riikidega, mida EI OLE eeltoodud nimekirjas loetletud.

Kandidaadid peaksid oma taotlustes üksikasjalikult kirjeldama sidusaid, kättesaadavaid ja integreeritud teenuseid, mida kavatsetakse pakkuda selgelt piiritletud geograafilises piirkonnas. Taotluses käsitletav geograafiline piirkond peks seega olema piisavalt suur näitamaks, et kvaliteetseid teenuseid hakatakse pakkuma märkimisväärsele sihtrühmale.

Enamiku riikide puhul peaks sellise geograafilise piirkonna suurus enam-vähem vastama statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri I tasemele (NUTS 1) (4). Kui taotluse esitab konsortsium, võib ta määrata ühele konkreetsele konsortsiumi kuuluvale allorganisatsioonile vastutuse teenuste pakkumise eest sellistes geograafilistes piirkondades olevates väiksemates üksustes (NUTS 2).

Kui NUTS 1 tase ei vasta riigis kasutatavale struktuurile, võib aluseks võtta muu samaväärse suurusega geograafilise piirkonna. (5)

Kirjeldatud teenuseid piiriülesel alal pakkuvad konsortsiumid vastavad toetuse saamise tingimustele juhul, kui tingimustele vastavad kõik konsortsiumi allorganisatsioonid. Piiriülene konsortsium peab tõendama, et kõigi moodulite raames pakutavad teenused on hõlmatud geograafilise piirkonna klientidele kättesaadavad kas piisavalt suure hulga konsortsiumi kuuluvate allorganisatsioonide kaudu või seeläbi, et teenuste kättesaadavuse puhul jälgitakse mittediskrimineerimise põhimõtet.

Kuigi vormiliselt vastavad konkursikutse tingimustele ka rahvusvahelised konsortsiumid, ei julgustata selliseid konsortsiume osalema, kui nad just ei tegutse geograafilises mõistes naaberaladel. Kogemused on näidanud, et lisaväärtus, mis tuleneb kahe eri geograafilise piirkonna vahelisest tihedast koostööst sama konsortsiumi raames, ei tasakaalusta koordineerimisega kaasnevaid lisakulusid. Konkreetse koostöö kahe või enama geograafilise piirkonna vahel võib lisada vastavate moodulite raames pakutavate eriteenuste või toimingutena.

Kõlblikud on ka allorganisatsioonide ettepanekud pakkuda teenuseid NUTS 1 tasandist suuremas geograafilises piirkonnas.

8.   Toetuskõlblikkus

Taotluste esitajad ja taotlused on toetuskõlblikud, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

—	taotluse esitaja peab olema õigussubjekt, kes tegutseb EL 27s, kandidaatriigis, EMP liikmesriigis, Lääne-Balkani riikides või muudes kolmandates riikides, nagu on määratletud konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi artiklis 4 ja selgitatud kandideerimiskausta jaotises V.1;

—	korporatiivsed ettevõtted peavad olema nõuetekohaselt asutatud ja seaduste kohaselt registreeritud;

—	taotlused peavad olema allkirjastatud, neile peab olema märgitud kuupäev ning nad peavad olema täielikud ja esitatud vastavalt nõuetele, mida on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 11;

—	taotlused peavad kohale jõudma enne konkursi lõppkuupäeva;

—	toetuskõlblikud on vaid selliste projektide taotlused, mis on rangelt mittetulunduslikud ja mille esmane eesmärk ei ole kaubanduslik;

Lisas ei saa kandidaadid vastavalt allpool nimetatud finantsmääruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 1605/2002) artiklile 93 toetuste taotlemises osaleda, kui:

(a)

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

(b)	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega nende ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

(c)	nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

(d)	nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

(e)	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

(f)	pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

Välistavaid kriteeriume käsitlevat vormi kasutades (see on lisatud kandideerimiskaustale) kinnitavad taotluse esitajad vandega, et nad ei ole üheski eelloetletud olukorras. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib siiski nõuda eelnimetatud välistavaid kriteeriume käsitlevas vormis kirjeldatud tõendeid. Sellisel juhul peavad taotlejad need tõendid esitama, välja arvatud juhul, kui see on vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud põhjusel praktiliselt võimatu.

Lisaks ei saa vastavalt finantsmääruse allpoolnimetatud artiklile 94 anda toetust kandidaatidele, kes toetuste andmise menetluse ajal:

(g)	on olukorras, kus neil on huvide konflikt;

(h)	on hankemenetluses osalemiseks vajalike, ostja nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 96 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad; viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006), artiklile 133 võib komisjon määrata haldus- ja rahalisi karistusi taotlejatele, kes on toetuste andmisest kõrvale jäetud eelnimetatud punktide a–h alusel.

Taotluse esitajad võivad tegutseda individuaalselt või moodustada konsortsiume partnerorganisatsioonidega; taotluse esitaja partnerid peavad vastama samadele kõlblikkuskriteeriumidele kui taotluse esitaja.

9.   Valik

Valiku tegemisel võetakse aluseks taotluse esitajate rahaline ja tehniline suutlikkus viia kavandatud projekt ellu.

Finantssuutlikkus

Finantssuutlikkuse tõendamiseks peavad taotluse esitajad näitama, et neil on piisavad ja stabiilsed finantsvahendid, et tagada allorganisatsioonide tegevuse järjepidevus kogu projekti ajal ning osaleda nende finantseerimises.

Selleks peavad nad taotlusele lisama kahe viimase majandusaasta aruanded (st kasumiaruande ja bilansi). Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 176 ei kohaldata finantssuutlikkuse kontrollimist avalik-õiguslike asutuste puhul.

Kui kavandatud summa, mida komisjonilt taotletakse, on suurem kui 500 000 EUR aastas allorganisatsiooni kohta, tuleb enne partnerluse raamlepingu sõlmimist esitada audiitori aruanne nende aruannete kohta. Kui taotluse esitab konsortsium, kehtib audiitori aruande esitamise piirmäär üksikute allorganisatsioonide, mitte konsortsiumi tasemel.

Tehniline suutlikkus

Taotlejate tehnilise suutlikkuse hindamiseks peavad taotlejad näitama, et nad on (tehniliselt ja halduslikult) suutelised toimingu lõpule viima, ning tõendama oma suutlikkust juhtida toiminguid, mis vastavad oma ulatuselt taotluses kirjeldatud projekti mahule. Eelkõige peab projekti eest vastutav meeskond olema ametialaselt pädev ja kogenud.

Tehnilise suutlikkuse hindamise kriteeriumid on esitatud kandideerimiskaustas.

Taotluse esitaja peab otseselt vastutama projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest ega tohi tegutseda vahendajana. Taotluse esitaja peab esitama teabe, mis kinnitaks tema suutlikkust osutada teenuseid, ning tõendama kogemusi, mis on omandatud rahvusvaheliste projektidega seotud koostöös ja kõnealuseid teenuseid osutades.

10.   Eduka taotluse valimine

Taotluste kvaliteeti, sealhulgas kavandatud eelarvet hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal:

1. Asjakohasus	/30
2. Kvaliteet	/30
3. Mõju	/15
4. Nähtavus	/10
5. Eelarve ja kulutasuvus	/15
Punkte kokku	/100

Kui punktide kogusumma on vähem kui 70 või kui ühe eelnimetatud kriteeriumi puhul on tulemus alla 50 %, taotlust edasi ei hinnata.

Kogu valiku- ja hindamisprotsessi kirjeldatakse kandideerimiskausta VIII osas.

Edukate taotluste valimise esialgne kavandatud tähtaeg: veebruar 2008.

Kui taotlus osutub edukaks, annavad partnerid komisjonile vastavalt esialgse toetuslepingu artiklile II.5.2 loa avaldada järgmised andmed ükskõik millise meediakanali vahendusel (k.a Internet):

—	partneri ja kaaspartnerite nimed ja aadressid,

—	toetuse teema ja eesmärk,

—	eraldatud summa ja selle osa meetme kogumaksumusest.

11.   Taotluse esitamine

Taotluse esitamiseks tuleb kasutada kõnealuse konkursi jaoks kättesaadavat kandideerimiskausta.

Kandideerimiskausta saab alla laadida konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi konkursikutsete veebisaidilt:

http://ec.europa.eu/enterprise/funding/cip/index.htm

Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt. Tüüpkandideerimiskaust sisaldab ka kasutusjuhendit.

Eelnimetatud veebisait võimaldab juurdepääsu ka taotluste elektroonilise esitamise vahendile (Electronic Proposal Submission Tool — EPSS).

Meeldetuletus: kui taotleja jääb taotluse esitamisega hiljaks, jäetakse ta valikuprotsessist välja.

—

Olulisimad kandideerimiskaustale lisatavad dokumendid on järgmised: täielik taotluse ning projekti/meetme kirjeldus. Õigusdokumendid: ametlik registreerimistunnistus, põhikiri/põhimäärus, direktorite/juhatuse liikmete nimekiri (ees- ja perekonnanimi, tiitel või ametikoht taotluse esitanud organisatsioonis), organisatsiooni struktuur, töökord. Tõendid tehnilise suutlikkuse kohta: toiminguga seotud töö tegijate elulookirjeldused. Finantssuutlikkus: kahe viimase majandusaasta aruanded (võimalusel auditeeritud) või aastaeelarve, kui tegemist on avalik-õigusliku ettevõttega. Sama ka partnerite kohta.

12.   Võrdsed võimalused

Euroopa Ühenduse ülesanne on edendada kõigis oma tegevustes naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja kaotada ebavõrdsus (EÜ asutamislepingu artiklid 2 ja 3). Seoses sellega julgustatakse eelkõige naisi osalema taotluste esitamises.

---

(1)  http://ec.europa.eu/enterprise/enterprise_policy/cip/index_en.htm

(2)  ENTR/CIP/007/001, ELT C 306, 15.12.2006.

(3)  Vastavalt raamprogrammi kehtestamise otsuse artiklile 4 ja artikli 21 lõikele 5 ning kooskõlas käesoleva pakkumiskutse punktiga 8 ja kandideerimiskaustaga on käesolev pakkumiskutse avatud ka kolmandatele riikidele, välja arvatud Armeenia, Tšiili, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Island, Iisrael, Norra, Šveits ning järgmised Türgi piirkonnad: Istanbul, Bati Marmara, EGE, Bati Anadolu, Orta Anadolu, Kuzeydogu Anadolu.

(4)  NUTS = statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003); täiendavat teavet vaata:

http://ec.europa.eu/comm/eurostat/ramon/nuts

(5)  Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et NUTS1 kasutamine on käesoleva konkursikutse puhul soovituslik ega piira ühtegi praegust ega tulevast statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuriga seotud algatust.

---

27.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/16

---

Teade Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta

(2007/C 227/05)

Komisjon on otsustanud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi „algmäärus”) (1) artiklile 19 algatada omal initsiatiivil osalise vahepealse läbivaatamise, mis käsitleb subsideerimise taset teatavate India eksportivate tootjate puhul.

1.   Toode

Vaatlusalune toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO-standardile 1628-5 on vähemalt 78 ml/g või kõrgem (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

2.   Kehtivad meetmed

Praegu kehtivaks meetmeks on nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (2) Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtestatud lõplik tasakaalustav tollimaks.

3.   Läbivaatamise põhjused

Komisjonil on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et subsideerimisega seotud asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud, ning et nimetatud muutused on püsivad.

Kahe subsiidiumikava (imporditollimaksude hüvituskava ehk DEPB ja tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohane tulumaksuvabastus) alusel saadud kasu tundub olevat märkimisväärselt vähenenud. Selle põhjuseks on muudatused asjaomastes India alusseadustes, millele need kavad toetuvad.

Subsideerimise tase on seega tõenäoliselt vähenenud nende äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatavate meetmete aluseks oli täielikult või osaliselt ühest või mõlemast eelnimetatud kavast saadud kasu uurimisperioodil, mida kasutati kehtivate meetmete taseme kindlaksmääramiseni viinud uurimises.

See omakorda viitab asjaolule, et läbivaatamisele kuuluvate toodete suhtes kohaldatavate eelmises punktis osutatud meetmete säilitamine praegusel tasemel ei pruugi praeguse subsideerimise tasakaalustamiseks enam vajalik olla. Seepärast tuleks meetmed kõnealuste äriühingute puhul läbi vaadata.

Tegemist on lisas loetletud äriühingutega ja kõigi muude läbivaatamisele kuuluva toote tootjatega, kes teatavad endast komisjonile punkti 5 alapunkti b alapunktis i osutatud tähtaja jooksul ja tõendavad sama aja jooksul, et 1) uurimisperioodil, mida kasutati nende suhtes kohaldatavate meetmete taseme kindlaksmääramiseni viinud uurimises (1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999), on nad saanud kasu ühest või mõlemast eelnimetatud subsiidiumikavast ning 2) tulenevalt eespool kirjeldatud struktuurilistest muudatustest neis kavades on kavade alusel saadav kasu vähenenud.

Kui läbivaatamisega seotud uurimise käigus selgub või kui mõni huvitatud isik esitab punkti 5 alapunkti a alapunktis i osutatud tähtaja jooksul piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote eksportijad, keda praegune läbivaatamine puudutab, saavad kasu eespool nimetamata subsiidiumikavadest, võib käesoleva läbivaatamise raames uurida lisaks ka neid subsiidiumikavu.

Kui käesoleva uurimise tulemusena muudetud subsiidiumimarginaalid mõjutavad meetmete taseme kindlaksmääramiseni viinud uurimise raames koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavaid meetmeid ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavaid jääkmeetmeid, võib need määrad vastavalt läbi vaadata.

Tuleks märkida, et nende äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse nii dumpinguvastaseid kui ka tasakaalustavaid meetmeid, võib dumpinguvastaseid meetmeid kohandada, kui tasakaalustav meede muutub.

4.   Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks ametiülesande korras, ning algatab seega läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikliga 19.

Uurimise käigus hinnatakse, kas kehtivaid meetmeid tuleks jätkata või need kaotada või neid muuta nende äriühingute puhul, kes on saanud kasu ühest või mõlemast eelnimetatud subsiidiumikavast, ja nende äriühingute puhul, kes on saanud kasu muudest subsiidiumikavadest, kui selle kohta on esitatud piisavaid tõendeid vastavalt punkti 3 kuuendale lõigule. Uurimise käigus hinnatakse ka seda, kas uurimise tulemuste põhjal tuleks läbi vaadata kehtivate meetmete kindlaksmääramiseni viinud uurimise raames koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldatavad meetmed ja/või kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavad jääkmeetmed.

a)   Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud osapoolte ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 27.

i)   Eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse käesolevaga kõigil eksportijatel/tootjatel või nende esindajatel endast teatada, võttes ühendust komisjoniga ning esitades oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teate punkti 5 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 6 osutatud vormis järgmise teabe:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik;

—	käive kohalikus vääringus ning ajavahemikus 1. aprill 2006 kuni 31. märts 2007 ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote maht tonnides;

—	siseturul müüdud vaatlusaluse toote käive kohalikus vääringus ning maht tonnides ajavahemikul 1. aprill 2006 kuni 31. märts 2007;

—	kas äriühing kavatseb taotleda individuaalset subsiidiumimäära (individuaalseid subsiidiumimäärasid saavad taotleda ainult tootjad); (3)

—	äriühingu täpsed tegevusalad seoses vaatlusaluse toote tootmisega, vaatlusaluse toote tootmismaht tonnides, tootmisvõimsus ja investeeringud tootmisvõimsusse ajavahemikus 1. aprill 2006 kuni 31. märts 2007;

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või (eksport- ja/või omamaisesse) müüki kaasatud seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad;

—

kas äriühing sai kasu imporditollimaksude hüvituskava ja/või tulumaksuseaduse jaotise 80 HHC kohase tulumaksuvabastuse alusel i) uurimisperioodil, mida kasutati nende suhtes praegu kohaldatavate meetmete taseme kindlaksmääramiseni viinud uurimises (1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999) ja/või ii) ajavahemikus 1. aprill 2006 kuni 31. märts 2007;

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel;

—

eespool kirjeldatud teabe esitamisega nõustub äriühing oma võimaliku valimisse kaasamisega. Kui äriühing valitakse valimisse, tähendab see, et ta peab vastama küsimustikule ning olema nõus vastuste uurimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst hoidumise tagajärjed on nimetatud punktis 7.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportijate/tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust ekspordiriigi ametiasutustega ja mis tahes teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

ii)   Valimi lõplik moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punkti 5 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon moodustab lõpliku valimi pärast konsulteerimist asjaomaste isikutega, kes on väljendanud oma valmisolekut kuuluda valimisse.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 5 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei toimu piisavat koostööd, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 4 ja artiklile 28. Nagu selgitatud käesoleva teate punktis 7, võib kättesaadavatel andmetel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b)   Küsimustikud

Uurimise jaoks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele äriühingutele ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.

c)   Teabe kogumine ja isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada tõendusmaterjali ja teavet, mida küsimustik ei hõlma. Komisjon peab saama kõnealuse teabe ja tõendid punkti 5 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on märgitud ärakuulamise konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 5 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

5.   Tähtajad

a)   Üldtähtajad

i)   Endast teatamine, küsimustiku vastuste ja mis tahes muu teabe esitamine

Kõik huvitatud isikud, eelkõige asjaomase ekspordiriigi ametivõimud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe, kaasa arvatud punkti 3 kuuendas lõigus osutatud teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

ii)   Ärakuulamine

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

b)   Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

(i)

Punkti 4 alapunkti a alapunktis i nimetatud teave peab jõudma komisjoni 15 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida valimisse kuulumiseks soovi avaldanud isikutega 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(ii)	Kogu muu valimi kindlaksmääramiseks oluline teave, millele on osutatud punkti 4 alapunkti a alapunktis ii, peab laekuma komisjonile 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(iii)

Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal neile teatati valimisse kuulumisest.

6.   Kirjalikud ettepanekud, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” („piiratud kasutusega”) (5) ning vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” („tutvumiseks huvitatud isikutele”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Office: J-79 4/23

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 65 05

7.   Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 28 teha nii negatiivsed kui positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ja võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele vastavalt algmääruse artiklile 28. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

8.   Uurimise ajakava

Uurimine viiakse algmääruse artikli 22 lõike 1 kohaselt lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.   Muud vahepealsed läbivaatamised vastavalt algmääruse artiklile 19

Käesoleva läbivaatamise ulatus on määratletud eespool punktis 4. Kui keegi soovib nõuda läbivaatamist muudel põhjustel, võib ta seda teha vastavalt algmääruse artiklile 19.

10.   Isikuandmete töötlemine

Juhime tähelepanu sellele, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (6)

---

(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  ELT L 59, 27.2.2007, lk 34.

(3)  Individuaalset dumpingumarginaali võib taotleda algmääruse artikli 27 lõike 3 alusel äriühingutele, kes ei kuulu valimisse.

(4)  Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 143 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(5)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 29 ja ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.

(6)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

---

---

27.9.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/20

---

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 227/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

„AIL DE LA DROME”

EÜ NR: FR/PGI/005/0537/27.03.2006

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Institut National des Appellations d'Origine (I.N.A.O)
Aadress:	51, rue d'Anjou F-75 008 Paris
Tel:	(33-1) 53 89 80 00
Faks:	(33-1) 42 25 57 97
E-post:	info@inao.gouv.fr

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:	Association des Producteurs d'Ail de la Drôme
Aadress:	Chambre d'Agriculture ZI de Gournier F-26 200 Montelimar
Tel:	(33-4) 75 53 91 10
Faks:	(33-4) 75 53 50 92
E-post:	—
Koosseis:	tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Tooteliik:

Rühm 1.6 „Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul”

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus: „Ail de la Drôme”

4.2.   Kirjeldus: „Ail de la Drôme” on tarbimiseks mõeldud küüslauk, mida tuleb müüa värskena, poolkuivatatult või kuivatatult. Tegemist on valge küüslauguga (sügissordid), millel võib esineda lillasid varjundeid ning mille sibul on suur. Drôme'i küüslauku iseloomustab kergelt magus, „värske” (vastupidiselt mõrkjale), keskmise tugevusega maitse, vähe kestev järelmaitse, meeldiv tunne ja pehme tekstuur suus. Kasutatakse valge küüslaugu kahte kohalikku traditsioonilist sorti: „Messidrôme” ja „Thermidrôme”.

Sibulad tuleb liigitada I või Extra kategooriasse vastavalt EMÜ standardi määratlusele. Miinimumläbimõõduks on määratud 45 millimeetrit.

„Ail de la Drôme'i” võib müüa lahtiselt (kaubaalustel või kottides) või tarbimisühikutena.

Lubatud on kolm esitusviisi: lahtiselt pakendis, kimpudes ning palmikutena üksnes kuivade ja poolkuivade toodete puhul.

4.3.   Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond hõlmab 118 omavalitsusüksust Drôme'i 13 kantonis.

Terviklikult hõlmatud kantonid: Crest Sud, Grignan, Loriol, Marsanne, Montélimar I ja II, Pierrelatte, Saint Paul Trois Châteaux ja Portes lès Valence. Osaliselt hõlmatud kantonid: Buis les Baronnies, Chabeuil, Crest Nord, Dieulefit ja Nyons.

Geograafiline piirkond määratleti küüslaugukultuuri ajaloolise ja praeguse kasvatamise põhjal üldise põllumajandusloenduse andmete alusel ning ka klimaatiliste andmete alusel, mis näitavad geograafilisi piirkondi, kus temperatuuride summa ulatub rohkem kui kaheksal korral kümnest 1 000 °C ajavahemikul 1. novembrist 15. aprillini, mis tagab küüslaugu optimaalse küpsuse ja kvaliteedi.

Kaitstud geograafilise tähise piirkonnas tuleb läbida järgmised etapid: sigisibulatootmine, viljelemine, saagikoristus, kuivatamine, küüslaukude puhastamine ja sorteerimine.

4.4.   Päritolutõend: Maatükkide loetelu võimaldab teha kindlaks maatükkide asukoha kaitstud geograafilise tähise piirkonnas. Heakskiidetud sigisibulate päritolu tagavad ostuarved ja ametliku kontrollasutuse märgised. Viljelemistoimingud istutamisest kuivatamiseni registreeritakse viljelusdokumendis.

Loodud arvutistatud jälgimissüsteem võimaldab jälgida kõiki tootega seotud etappe tarbijale pakutavast pakendist tagasi maatükini. Iga partii määratakse kindlaks teabe põhjal, mis on kirjas viljelusdokumendis (tootja nimi, maatükk, aasta) ja mis võimaldab luua seose toote päritoluga.

Kontrollasutus ULASE teostab korrapäraseid väliskontrolle ja tagab spetsifikaadist kinni pidamise.

4.5.   Tootmismeetod: Maatükid peavad asuma määratletud piirkonnas. Pinnas peab olema vähe kivine ja savine (oluline aspekt säilivuse puhul): see peab sisaldama vähemalt 10 % savi (kontrollitakse istutamisel tehtud pinnaseanalüüsi põhjal).

Kasutatakse kahte valge küüslaugu traditsioonilist kohalikku sorti: „Messidrôme” ja „Thermidrôme”. Kuid on olemas protokoll uute sortide lisamiseks, mis käsitleb tootlikkust, suurust, värvi, sibulate kuju, väliskestade arvu, säilivust ning kohalike mullastiku- ja kliimatingimustega kohandumist. Sordid peavad kuuluma III sordirühma, mis on määratletud endise INRA uurija C. M. MESSIAENi botaanilises liigituses, ning vastama määratletud organoleptilistele omadustele. Lubatud sortide hulka kuuluvad kõik sordid, mis on kasvatatud sigisibulatest, mille on heaks kiitnud ametlik kontrollasutus, ja mis on toodetud kaitstud geograafilise tähise piirkonnas. Külvi minimaalne tihedus on 900 kg/ha.

Selleks et peatada teatavate küüslauguhaiguste ja -parasiitide tsükkel, on keelatud maatükil eelnevalt kasvatada järgmisi kultuure: mais, sibul, pesasibul, porrulauk. Kohaldatav külvikorra tsükkel on maksimaalselt kaks küüslaugukasvatusperioodi viie aasta jooksul.

Pinnase väetamine sõnniku ja lämmastikuga on põhjendatud vastavalt kultuuri vajadustele.

Soovitatakse tärkamiseelset umbrohutõrjet. Umbrohu olemasolu korral tehakse lisaks tärkamisjärgset umbrohutõrjet järgmiste künnisväärtuste alusel:

kaheidulehelised taimed: alates kümnest kahe lehega taimest m2 kohta;

kõrrelised: taimed kõrgusega 10 cm või kõrgemad.

Hooldust kohaldatakse vastavalt parasiitide ja haiguste levikule kohalike tootjate ja/või tehniliste talituste vaatluste põhjal. Ennetav roostehaiguse vastane hooldus on kohustuslik.

Viljelemisel on keelatud kasutada idanemist takistavaid vahendeid.

Kasutatavatel taimekaitsevahenditel peab olema turuleviimise luba ja nende puhul tuleb järgida lubatud annuseid.

Niisutamine peab olema põhjendatud. Niisutamine peab olema täiendav, mitte süstemaatiline ja seda tuleb teostada sibula arenemisjärgus.

Küüslauku koristatakse käsitsi või masinaga. Viimasel juhul on langemiskõrguse piirmäär 50 cm. Saagikoristust alustatakse pärast sibulate massi ja lehtede massi vahelise suhte mõõtmist või lehtede kuivamise jälgimist vastavalt kliimatingimustele.

Küüslauk tuleks panna kuivama hiljemalt 24 tundi pärast väljajuurimist, kuivatades seda kas loomulikul teel või sundventilatsiooniga. Masinkoristatud küüslauku, millelt on varred eemaldatud, peab kuivatama sundventilatsiooniga. Käsitsi koristatud küüslaugu puhul võib kasutada loomulikul teel või sundventilatsiooniga kuivatamist. Kuivatada tuleb kaitstud geograafilise tähise piirkonnas. Kuivatatud küüslaugu puhul peab küüslauku kuivatama vähemalt 21 päeva pärast väljajuurimist ning poolkuivatatud küüslaugu puhul vähemalt 3 esimest päeva pärast väljajuurimist.

Säilitamiseks ja ladustamiseks on taimekaitsevahendite kasutamine ja ioniseeriva kiirgusega töötlemine keelatud.

Külmas on lubatud ladustada temperatuuril vahemikus — 1–0 °C.

Küüslauke harjatakse, sorteeritakse ja puhastatakse. Sibulalt eemaldatakse juured, välja arvatud kimpudena müümiseks mõeldud küüslaugu puhul. Lahtiselt müümiseks lõigatakse ära varred. Kimpudena müümiseks lõigatakse varred ühepikkuseks.

4.6.   Seos piirkonnaga:

—

Küüslaugukasvatus, mis on kõige sagedamini traditsiooniline, kandub edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Küüslaugutootmist tuntakse Drôme'is juba ammu, nagu näitab sellele viitamine 1600. aastal Olivier de Serres'i raamatus „Le Théâtre d'Agriculture et Mesnage des Champs”. 1793. aastal müüdi küüslauku Valence'i turul.

—	1960. aastatel huvitusid küüslaugust INRA (Riikliku Põllumajandusuuringute Instituudi) uurijad. Küüslaugusordi „Blanc de la Drôme” põhjal hakkasid nad tegelema aretamisega, mille tulemusena saadi kaks klooni, mis said nimeks „Messidrôme” ja „Thermidrôme”.

—	Alates võimalusest, mida pakkusid kõnealused uued INRA aretatud sordid, arendas Drôme'i põllumajandus välja küüslauguviljeluse, mis on arvukate keskmise suurusega põllumajandustootjate jaoks oluline sissetulekuallikas.

—	On huvitav märkida, et praegu on Prantsusmaal müüdavatest (ametliku kontrollasutuse) heakskiidetud sigisibulatest rohkem kui 85 % pärit Drôme'i tootmispiirkonnast.

—

Alates 1980. aastatest otsustasid tarbimiseks mõeldud küüslaugu tootjad Drôme'is organiseeruda: 1981. aastal loodi Drôme'i küüslaugutootjate ühing; 1986. aastal asutati „Sauzet küüslaugulaat”; 1993. aastal loodi riiklik küüslaugutootjaid hõlmav ühing (ANIAIL) (Drôme'i küüslaugukasvatajate algatusel), mis oli mõeldud esindama küüslaugukasvatajaid ametiasutuste ees; 1994. aastal allkirjastati põllumajandusarengu integreeritud programm (PIDA); 1996. aastal loodi „Drôme'i küüslaugu vennaskond”.

—

Tänu uuringutele küüslaugu füsioloogia ja arengu kohta ning departemangu meteoroloogiliste andmete kokkuvõttele on küüslauguviljeluseks soodsate tingimustega alad jagatud tsoonideks. Kaitstud geograafilise tähise piirkonna päikseline ja tuuline kliima on väga soodne kõnealusele tootmisele, lihtsustades eelkõige küüslaukude kuivatamist. Pinnas ei ole piirav tegur küüslaugu puhul, mis kohaneb hästi kaitstud geograafilise tähise piirkonna mullatüüpidega. Pigem soodustavad mullastiku- ja kliimatingimused üheskoos kvaliteetset tootmist. „Ail de la Drôme” vajab väga vähe puhastamist tänu kaitstud geograafilise tähise piirkonna soodsatele kliimatingimustele, mis lihtsustavad kesta eemaldamist. Tootjate oskusteadmised on eriti hinnatud saagikoristuse optimaalse kuupäeva määramisel ja kuivatamisel.

—

Drôme'i küüslaugutootjate ühing soovib arendada „Ail de la Drôme'i” tootmist, toetudes küüslaugukasvatuse tugevale traditsioonile, olulisele tuntusele ja mainele Prantsusmaa edelapiirkonnas, kohanenud pinnasele ja kohalike tootjate organisatsioonile, kelle soov on säilitada kõnealune päranduseks saadud kultuur.

4.7.   Kontrollasutus:

Nimi:	ULASE
Aadress:	Place du Champ de Mars F-26 270 LORIOL sur DROME
Tel:	(33-4) 75 61 13 00
Faks:	(33-4) 75 85 62 12
E-post:	—

ULASE on EN 45011 standardi kohaselt tunnustatud ja litsentseeritud sertifitseerimisasutus.

4.8.   Märgistus: Märgistus sisaldab järgmist teavet: müügiartikli nimetus „Ail de la Drôme”; märge „Indication Géographique Protégée” või ühenduse kaitstud geograafilise tähise logo.

---