8.9.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 210/14

Kutse märkuste esitamiseks komisjoni üldise grupierandi määruse eelnõu kohta riigiabi valdkonnas

(2007/C 210/10)

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse eelnõu avaldamisest aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Consultation on general block exemption (HT 364)

State aid Registry

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

E-post: stateaidgreffe@ec.europa.eu

Tekst avaldatakse ka veebilehel:

http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/reform/reform.cfm

KOMISJONI MÄÄRUSE EELNÕU (EÜ) NR …/…,

… 2007,

EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 punkte a ja b,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)

pärast konsulteerimist riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 on antud komisjonile õigus kooskõlas asutamislepingu artikliga 87 tunnistada teatavatel tingimustel väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnakaitsele antav abi, tööhõivealane abi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, ühisturuga kokkusobivaks, nii et selle suhtes ei pea kohaldama asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.

(2)

Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 arvukates otsustes ja saanud, eelkõige seoses komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes), (3) komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 364/2004 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile) (4), riigiabi ja riskikapitali käsitleva komisjoni teatise (5) ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (6) rakendamisega, piisavaid kogemusi, et määratleda VKEdele antava abi, abi saavates piirkondades ja väljaspool neid investeerimisabi vormis antava abi, riskikapitali kavade vormis antava abi ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antava abi üldised ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumid.

(3)

Komisjon on saanud piisavaid kogemusi asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisel ka koolitusabi, tööhõivealase abi ja keskkonnakaitsele ning teadus- ja arendustegevusele antava abi ja regionaalabi valdkonnas nii VKEde kui ka suurettevõtete puhul, eelkõige seoses komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes) (7), komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2204/2002 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes) (8), uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku, (9) teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku, (10) keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (11) ja regionaalabi suuniste (12) rakendamisega.

(4)	Neid kogemusi silmas pidades on mõnesid eespool nimetatud määrustes kehtestatud tingimusi vaja kohandada. Lihtsustamise eesmärgil ja selleks, et tagada komisjoni tõhusam järelevalve abi üle, tuleks need asendada ühe määrusega.

(5)

Käesoleva määrusega tuleks teatamiskohustusest vabastada igasugune abi, mis vastab kõigile käesoleva määruse asjaomastele tingimustele, ja abikavad, tingimusel et kogu nende alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse asjaomastele tingimustele. Tõhusama järelevalve tagamiseks abi üle peaksid abikava alusel antavad üksiktoetused ja väljaspool abikavasid antavad erakorralised üksiktoetused, välja arvatud abikavad, sisaldama selget viidet käesolevale määrusele ja identifitseerimisnumbrile, mille komisjon on iga sellise meetme jaoks määranud. Käesoleva määruse täitmise üle järelevalve tegemiseks peaks komisjonil olema võimalik saada liikmesriikidelt kogu vajalik teave meetmete kohta, mille rakendamisel on kasutatud käesoleva määrusega antud soodustusi. Seega kui liikmesriik ei esita nimetatud abimeetmete kohta teavet mõistliku tähtaja jooksul, võidakse seda käsitleda viitena sellele, et käesoleva määruse tingimustest ei peeta kinni. Seetõttu võib see, et liikmesriik ei esita abimeetme üle järelevalve tegemist võimaldavat teavet, viia selleni, et komisjon otsustab, et käesoleva määruse või selle asjaomase osa kohaldamine tuleks asjaomase liikmesriigi suhtes peatada. Niipea kui liikmesriik on esitanud õige ja täieliku teabe, peaks komisjon lubama muuta määruse uuesti täielikult kohaldatavaks.

(6)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, tuleks jätkata asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada abist, mille eesmärgid on kooskõlas käesolevas määruses käsitletud eesmärkidega. Komisjon hindab kõnealust abi eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel ja kooskõlas kriteeriumitega, mis on sätestatud komisjoni vastuvõetud spetsiifiliste suuniste või raamistikega, kui kõnealused spetsiifilised dokumendid on asjaomase abimeetme suhtes kohaldatavad.

(7)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi ega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja toimimist teistes riikides. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millest kaetakse kaubandusmessidel osalemise kulud või uuringute või nõustamisteenuste kulud, mis on vajalikud uue või olemasoleva tootega uuele turule sisenemiseks.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada praktiliselt kõigi sektorite suhtes. Kalandus- ja vesiviljelussektoris tuleks käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastada üksnes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi, riskikapitali vormis antav abi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi.

(9)

Pidades silmas põllumajandussektoris põllumajandustoodete esmatootmise suhtes kohaldatavaid erieeskirju, tuleks käesoleva määrusega teha erand üksnes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antava abi, riskikapitali vormis antava abi, koolitusabi, keskkonnakaitseks antava abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi puhul.

(10)	Pidades silmas sarnasusi põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike toodete töötlemise ja turustamise vahel, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, kui täidetud on teatavad tingimused.

(11)

Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks töötlemise ja turustamisena käsitleda põllumajandusettevõttes toimuvat tegevust, mis on vajalik toote esmamüügiks ettevalmistamiseks, ega esmamüüki edasimüüjatele või töötlejatele. Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turustatud toodete hinna või koguse alusel, ega abi suhtes, mida tuleb jagada esmatootjatega.

(12)

Pidades silmas nõukogu 23. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1407/2002 (mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi), (13) ei tohiks käesolevat määrust kohaldada abi suhtes, mida antakse söetööstuses tegutsevatele ettevõtjatele, välja arvatud koolitusabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi ja keskkonnaabi.

(13)

Kui regionaalabi kavaga püütakse täita piirkondlikke eesmärke, kuid see on suunatud konkreetsetele majandusharudele, võib kava eesmärk ja tõenäoline mõju olla pigem valdkondlik kui horisontaalne. Seetõttu ei tohiks teatamiskohustusest vabastamist kohaldada konkreetsetele majandusharudele suunatud regionaalabi kavade suhtes. Samal ajal on turismisektoril liikmesriikide majanduses oluline roll ja üldiselt ka väga positiivne mõju regionaalarengule. Seepärast tuleks teatamiskohustusest vabastada turismialasele tegevusele suunatud regionaalabi kavad.

(14)

Abi, mida antakse raskustes olevatele äriühingutele, nii nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes (14), tuleks hinnata kõnealuste suuniste kohaselt, et vältida neist kõrvalehoidmist. Vähem kui kolm aastat tagasi asutatud VKEsid, kelle äriplaanis on nendel kolmel esimesel aastal kavandatud kahjum, ei loeta käesoleva määruse kohaldamisel kõnealusel perioodil raskustes olevaks.

(15)

Komisjon peab tagama, et lubatud abi ei moonutaks kaubandustingimusi ühist huvi kahjustaval viisil. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Sellest tulenevalt jätkatakse asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist kõnealusele abisaajale väljamakstud erakorraliste üksiktoetuste ja kõigi abikavade suhtes, milles ei ole esitatud selgesõnalist sätet kõnealuste abisaajate suhtes teatamiskohustusest vabastamise kohta. Nimetatud säte ei kahjusta selliste abikavade alusel abi saajate õiguspäraseid ootusi, kellele ei ole esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(16)	Selleks et tagada ühenduse riigiabi eeskirjade järjepidev kohaldamine ning lihtsustada haldamist, tuleks ühtlustada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate erinevate abiliikide kontekstis asjakohaste mõistete määratlusi.

(17)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressitoetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste puhul.

(18)

Tagatiskavade raames antavat abi tuleks käsitleda läbipaistvana, kui brutotoetusekvivalendi arvutamiseks kasutatavast metoodikast on komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud, ja regionaalabi puhul ka juhul, kui komisjon on kõnealuse metoodika heaks kiitnud pärast komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1628/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes) (15) vastu võtmist. Komisjon lähtub kõnealuste teatiste läbivaatamisel komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes. (16) Pidades silmas toetusekvivalendi arvutamise raskust tagasimakstavate ettemaksete vormis antava abi puhul, tuleks kõnealuse abi suhtes käesolevat määrust kohaldada üksnes juhul, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma on käesoleva määruse alusel kohaldatavast eraldi teatamise künnisest ja abi maksimaalsest osatähtsusest madalam.

(19)

Konkurentsi moonutamise kõrge riski tõttu peaks komisjon jätkama suurte abisummade hindamist igal üksikjuhul eraldi. Seepärast tuleks iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva abiliigi puhul sätestada künnised, mille taseme määramisel võetakse arvesse asjaomase abi liiki ja selle tõenäolist mõju konkurentsile. Igasuguse antud abi suhtes, mis ületab kõnealuseid künniseid, jätkatakse asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse kohaldamist.

(20)

Selleks et tagada abi proportsionaalsus ja selle piirdumine vajaliku summaga, tuleks künniseid võimaluse korral alati väljendada abi osatähtsusena abikõlblike kulude suhtes. Abi osatähtsuse arvutamiseks tuleks mitmes osas väljamakstav abi diskonteerida selle andmise aja väärtusele. Muus kui toetuse vormis antava abi korral tuleks diskonteerimisel ja abisumma arvutamisel intressimäärana kasutada toetuse andmise ajal kehtivat viitemäära. Riskikapitali vormis antava abi puhul tuleks künnis määratleda maksimaalse abisummana, sest see põhineb sellises vormis antaval abil, mille puhul abikõlblikke kulusid on raske kindlaks määrata.

(21)

Abi osatähtsuse või abisumma künnised tuleks komisjoni kogemusi arvesse võttes kindlaks määrata tasemel, mis tagab sobiva tasakaalu abi saavas majandusharus konkurentsimoonutuste minimeerimise ja turutõrgete kõrvaldamise või ühtekuuluvusega seotud küsimuste vahel. Regionaalabi puhul tuleks kõnealune künnis määratleda tasemel, mille puhul võetakse arvesse regionaalabi kaartide alusel lubatud abi osatähtsust.

(22)

Selle kindlaks tegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud eraldi teatamise künniseid ja abi maksimaalset osatähtsust on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohalikest, piirkondlikest, riigi või ühenduse vahenditest.

(23)

Lisaks sellele tuleks käesolevas määruses täpsustada asjaolud, mille korral käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv erinevat liiki abi võib olla kumulatiivne. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva abi kumuleerimisel käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluva riigiabiga tuleks tähelepanu pöörata komisjoni otsusele, millega käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluv abi heaks kiidetakse, ja riigiabi eeskirjadele, millele nimetatud otsus tugineb. Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi muud liiki abiga kumuleerimise suhtes peaks kohaldama erisätteid. Käesolevas määruses tuleks ka sätestada kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega abimeetmete kumuleerimine selliste abimeetmetega, mille abikõlblikke kulusid ei ole võimalik kindlaks määrata.

(24)

Tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva VKEde antava abi puhul tuleks lugeda kõnealune ergutamine aset leidvaks, kui enne abi saava projekti või tegevuse elluviimisega seotud tegevuse alustamist on VKE esitanud liikmesriigile taotluse. [Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva suurettevõtetest abisaajatele antava abi puhul tuleks liikmesriikidel lisaks VKEde suhtes kohaldatavatele tingimustele ka kontrollida, kas abisaaja on oma sisedokumendis analüüsinud abi saava projekti või tegevuse teostatavust koos abiga ja ilma abita. Abisaajal tuleks kõnealune analüüs teostada eelnevalt kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate alusel. Liikmesriikidel tuleks kõnealust analüüsi kontrollida ja säilitada asjaomaseid dokumente oma dokumentatsiooni hulgas. Lisaks sellele tuleks suurettevõtetele antav erakorraline abi käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, sest seda liiki abi ergutava mõju kindlakstegemist loetakse raskeks. Komisjon uurib kõnealuse ergutava mõju olemasolu asjaomasest abist teatamise kontekstis, võttes aluseks kohaldatavates suunistes, raamistikes või muudes ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumid.]

(25)

Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohase läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks on asjakohane sellise standardvormi kehtestamine, milles liikmesriigid peaksid abikava või erakorralise üksiktoetuse käesoleva määruse kohase rakendamise korral esitama komisjonile kokkuvõtliku teabe. Kokkuvõtliku teabe vormi kasutatakse meetme avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis. Kokkuvõtlik teave tuleks enne meetme rakendamist saata komisjonile elektrooniliselt, kasutades selleks ettenähtud IT rakendust. Komisjon määrab identifitseerimisnumbri igale abimeetmele, millest teda teavitatakse. Asjaolu, et abimeetmele määratakse kõnealune number, ei tähenda, et komisjon oleks uurinud, kas abi vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Seega ei anna see liikmesriigile ega abisaajale alust õiguspäraseks ootuseks seoses abimeetme vastavusega käesolevale määrusele.

(26)

Samadel põhjustel tuleks komisjonil kehtestada konkreetsed sisu ja vormi käsitlevad nõuded iga-aastastele aruannetele, mille liikmesriigid komisjonile esitama peavad. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud abikavade ja üksiktoetuste kohta.

(27)

Vaja on kehtestada täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatavad toetuskavad või üksiktoetused peaksid vastama. Pidades silmas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkte a ja c, peaks kõnealune abi ühenduse huvidega kooskõlas olemiseks olema proportsionaalne turutõrgete või puudustega, mis tuleb ületada. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse kohaldamisala VKEdele antava investeerimisabi, investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi ja regionaalabi puhul abiga, mida antakse seoses teatavate investeeringutega materiaalsesse või immateriaalsesse varasse. Pidades silmas ühenduse liigvõimsust ja konkurentsimoonutuste spetsiifilisi probleeme maanteekaubavedude ja õhutranspordisektoris, ei tohiks nende ettevõtjate abikõlblikud investeerimiskulud, kelle põhitegevusala on kõnealustes transpordisektorites, hõlmata transpordivahendeid ja -seadmeid. Keskkonnaabi puhul kohaldatakse materiaalse vara määratluse suhtes erisätteid.

(28)	Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi reguleerivatele põhimõtetele tuleks abi andmise ajana käsitleda aega, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi asjakohastele õigusaktidele seaduslik õigus abi saada.

(29)	Vältimaks investeerimisel kapitali tähtsustamist tööjõu ees, tuleks ette näha võimalus mõõta VKEdele investeeringuteks ettenähtud abi ja regionaalabi kas investeerimiskulude põhjal või investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohtadest tulenevate kulude põhjal.

(30)

Maksuvähenduste vormis antaval keskkonnaabil, ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antaval abil, regionaalabil ja riskikapitali vormis antaval abil, mida antakse abisaajale erakorraliselt, võib olla ulatuslik mõju konkurentsile asjaomasel turul, sest see seab abisaaja soodsamasse olukorda võrreldes teiste ettevõtjatega, kes ei ole kõnealust abi saanud. Kuna kõnealust abi antakse ainult ühele ettevõtjale, on erakorralisel abil keskkonnale, ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate tööhõivele, piirkondlikule ühtekuuluvusele või riskikapitali turutõrkele tõenäoliselt vaid piiratud positiivne struktuurne mõju. Seetõttu tuleks abikavad, millega antakse maksuvähenduste vormis antavat keskkonnaabi, regionaalabi või riskikapitali vormis abi, käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastada, samal ajal kui erakorralistest üksiktoetustest tuleks komisjonile teatada. Käesoleva määrusega tuleks teatamiskohustusest siiski vabastada erakorraline regionaalabi, kui kõnealust erakorralist abi kasutatakse regionaalabi kava alusel antava abi täiendamiseks; sealjuures tohib erakorraline abi moodustada kuni 50 % kogu investeeringu jaoks ettenähtud abist.

(31)

VKEdele antava investeerimisabi ja tööhõivealase abiga seonduvad sätted ei anna võimalust suurendada abi maksimaalset osatähtsust piirkondliku soodustusega, nagu seda võimaldas määrus (EÜ) nr 70/2001. Siiski võib abi välja maksta regionaalabi käsitlevas jaos sätestatud abi maksimaalse osatähtsuse ulatuses ka VKEdele, kui täidetud on regionaalabi andmise tingimused. Sama moodi ei anna investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabiga seonduvad sätted võimalust suurendada abi maksimaalset osatähtsust piirkondliku soodustusega. Küll aga võib regionaalabi käsitlevas jaos sätestatud abi maksimaalset osatähtsust kohaldada projektide puhul, millel on keskkonnale positiivne mõju, kui täidetud on regionaalabi andmise tingimused.

(32)

Vähendades ebasoodsas olukorras olevate piirkondade puudusi, edendab regionaalabi liikmesriikide (ja ühenduse tervikuna) majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Regionaalabi on mõeldud kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade arengule kaasa aitamiseks, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist jätkusuutlikul moel. Kõnealuse abiga edendatakse vähemsoodsates piirkondades paiknevate ettevõtjate majandustegevuse laiendamist, ratsionaliseerimist, moderniseerimist ja mitmekesistamist, eelkõige julgustades seal uusi ettevõtteid looma.

(33)

Selleks et vältida suurte piirkondlike investeerimisprojektide kunstlikku allprojektideks jaotamist, hoides seeläbi kõrvale käesoleva määruse kohaselt sätestatud teatamise künnistest, tuleks suurt investeerimisprojekti käsitleda ühe investeerimisprojektina, kui investeering tehakse sama ettevõtja või samade ettevõtjate poolt kolme aasta jooksul ja koosneb põhivarast, mis moodustab majanduslikult ühtse terviku. Et hinnata, kas investeering moodustab majanduslikult ühtse terviku, tuleks liikmesriikidel võtta arvesse tehnilisi, funktsionaalseid ja strateegilisi seoseid ning geograafilise asukoha vahetut lähedust. Majanduslikku terviklikkust tuleks hinnata omandilisest kuuluvusest sõltumatult. See tähendab, et otsustades, kas suurt investeerimisprojekti tuleb käsitleda ühe investeerimisprojektina, peab hinnang olema sama olenemata sellest, kas projekti teostab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat, kes jagavad investeerimiskulusid, või mitu ettevõtjat, kes kannavad erinevate investeeringute kulusid sama investeerimisprojekti raames (näiteks ühisettevõtte korral).

(34)

Vastupidiselt regionaalabile, mida võib anda ainult abi saavates piirkondades, võib VKEdele investeerimisabi ja tööhõivealast abi anda nii abi saavates kui ka abi mitte saavates piirkondades. Seega võivad liikmesriigid anda abi saavates piirkondades investeerimisabi, tingimusel et nad täidavad kas kõiki tingimusi, mida kohaldatakse regionaalabi käsitleva jao puhul, või kõiki tingimusi, mida kohaldatakse VKEdele antavat investeerimisabi käsitleva jao puhul.

(35)

Säästev areng on koos energeetika konkurentsivõime ja energiavarustuse kindlusega majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia üks peamisi tugisambaid. Säästev areng põhineb muu hulgas keskkonnakaitse kõrgel tasemel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Keskkonnasäästlikkuse edendamise ja kliimamuutuste vastase võitluse tulemusel suureneb varustuskindlus ning tagatakse Euroopa majanduse konkurentsivõime ja taskukohase elektrienergia pakkumine. Keskkonnakaitse valdkond seisab sageli vastamisi turutõrgetega, mis esinevad negatiivsete välismõjude vormis. Tavalistes turutingimustes ei pruugi ettevõtjatel tingimata olla stiimulit oma heitmete vähendamiseks, sest selline vähendamine võib suurendada nende kulusid. Kui ettevõtjatele ei panda saastekulude kandmise kohustust, tuleb neid kulusid kanda ühiskonnal tervikuna. Saastekulude ettevõtjatepoolse kandmise saab tagada keskkonnakaitsealaste õigusaktide või maksude kehtestamisega. Asjaolu, et keskkonnakaitse nõuded ei ole ühenduse tasandil täielikult ühtlustatud, põhjustab tingimuste ebavõrdsust. Lisaks sellele saab veelgi kõrgema keskkonnakaitse taseme saavutada algatustega, mille eesmärk on ületada kohustuslikke ühenduse norme, mis võib aga kahjustada asjaomaste ettevõtjate konkurentsivõimet.

(36)

Pidades silmas piisavaid kogemusi, mis on saadud keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisel, tuleks teatamiskohustusest vabastada keskkonnakaitseks ettenähtud investeerimisabi, millega ületatakse ühenduse norme, või ühenduse normide puudumisel (näiteks olemasolevate sõidukite moderniseerimise korral) VKEdele nende varaseks vastavusseviimiseks tulevaste ühenduse normidega antav abi, energia säästvasse kasutamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi, kõrge tõhususastmega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi, taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi ning maksuvähenduste vormis antav keskkonnaabi. Eelkõige on lubatud vastuvõetud ühenduse normidega kooskõlas oleva abi andmine uute transpordivahendite soetamiseks enne kõnealuste normide jõustumist, kui uued normid ei ole kohustuslikuks muutudes tagasiulatuvalt kohaldatavad juba ostetud sõidukite suhtes.

(37)

Keskkonnakaitse jaoks vajalike täiendavate investeeringute või tootmiskulude õige arvutamine on keskse tähtsusega selle kindlaks määramisel, kas abi on asutamislepingu artikli 87 lõikega 3 kokkusobiv. Kõnealune arvutamine peaks toimuma võrreldava viitinvesteeringu alusel, millega ei tagata asjaomast kasu keskkonnale ja mis on tegeliku tootmise seisukohast sama võimsusega. Pidades silmas raskusi, mis võivad tekkida eelkõige seoses lisainvesteeringust saadud kasu leidmisega, tuleks täiendavate investeerimiskulude arvutamiseks ette näha lihtsustatud meetod. Seetõttu tuleks need kulud käesoleva määruse kohaldamisel, välja arvatud energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi puhul, arvutada selliselt, et arvesse ei võeta tegevustulusid, kulude kokkuhoidu, täiendavat kõrvaltoodangut ega investeeringu kasutusea jooksul tekkinud tegevuskulusid. Investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi erinevate liikide jaoks sätestatud künnised on sellele vastavalt kindlaks määratud.

(38)

Koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi puhul tuleks lisakulud käesoleva määruse kohaldamisel arvutada selliselt, et arvesse ei võeta samade abikõlblike kulude katmiseks võimaldatud teisi toetusmeetmeid, välja arvatud muu investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi.

(39)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks VKEdega seonduvate erinevate ühenduse ja liikmesriikide algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides peaks käesolevas määruses kasutatav VKE määratlus põhinema komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta) (17) esitatud määratlusel.

(40)

VKEdel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt võttes ühiskonna stabiilsuse ja majandusarengu edendajad. VKEde arengut võivad aga piirata turutõrked, mis põhjustavad VKEdele tüüpilisi puudusi. VKEdel on tihtipeale raskusi kapitali, riskikapitali või laenu saamisega teatavate finantsturgude madala riskitaluvuse ja selle tõttu, et nad ise suudavad sageli pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka nende juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Seetõttu tuleks VKEde majandustegevuse arengu hõlbustamiseks vabastada käesoleva määrusega teatamiskohustusest teatavad abiliigid, kui abi antakse VKEdele. Sellest tulenevalt on õigustatud vabastada kõnealune abi etteteatamiskohustusest ja eeldada käesoleva määruse kohaldamisel, et kui abisaaja vastab käesoleva määruse lisas esitatud VKE määratluse tingimustele ja abisumma ei ületa teatamise puhul kohaldatavat künnist, siis piiravad tema arengut VKEdele tüüpilised puudused, mida põhjustavad turutõrked.

(41)

Väikeste ettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete erinevusi arvestades tuleks väikestele ettevõtetele ja keskmise suurusega ettevõtetele kehtestada erinevad abi põhiosatähtsused ja soodustused. VKEsid üldiselt kahjustavad turutõrked, mis muu hulgas seonduvad juurdepääsuga rahastamisele, põhjustavad väikeste ettevõtete arengule keskmise suurusega ettevõtetega võrreldes veelgi suuremaid takistusi.

(42)

Tuginedes riigiabi ja riskikapitali käsitleva teatise (18) kohaldamisel saadud kogemustele, näib ühenduses esinevat mitmeid spetsiifilisi riskikapitali turutõrkeid seoses teatavat liiki investeeringutega ettevõtjate teatavatel arenguetappidel. Kõnealused turutõrked tulenevad riskikapitali pakkumise ja nõudluse omavahelisest mittevastavusest. Tulemuseks on, et turul pakutav riskikapital võib osutuda liiga piiratuks ja ettevõtjad ei saa vaatamata väärtuslikule ärimudelile ja kasvuväljavaadetele rahastamist. Riskikapitaliturgudel esinevate turutõrgete peamine allikas, mis eriti mõjutab VKEde juurdepääsu kapitalile ja mis võib õigustada riiklikku sekkumist, on seotud puuduliku või ebaühtlase teabega. Seepärast tuleks teatamiskohustusest teatavatel tingimustel vabastada investeerimisfondide vormis riskikapitali kavad, kui piisavat osa fondi vahenditest käsitletakse erakapitalina. Käesolev määrus ei mõjuta riskikapitali käsitlevates ühenduse suunistes määratletud EIFi ja EIP staatust.

(43)

Teadus- ja arendustegevuseks antav abi võib toetada majanduskasvu, tugevdades konkurentsivõimet ning suurendades tööhõivet. Kogemuste põhjal, mis on saadud määruse (EÜ) nr 364/2004, uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku (19) ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku (20) rakendamisel, näib, et võttes arvesse nii VKEde kui ka suurettevõtete suutlikkust teadus- ja arendustegevuseks, võivad turutõrked takistada turul saavutada optimaalset toodangut ning kaasa tuua ebatõhusa tulemuse. Kõnealused ebatõhusad tulemused seonduvad üldiselt positiivsete välismõjude/teadmiste leviku, üldkasutatavate hüvede/teadmiste leviku, puuduliku või ebaühtlase teabe ning koordineerimise ja võrgustikuga seotud tõrgetega.

(44)

Eriti oluline on VKEdele teadus- ja arendustegevuseks abi andmine, kuna VKEde üks struktuurseid halvemusi seisneb raskustes, mis neil võivad tekkida ligipääsul uutele tehnoloogilistele saavutustele, tehnosiiretele või kõrge kvalifikatsiooniga personalile. Seetõttu tuleks etteteatamiskohustusest teatavatel tingimustel vabastada VKEdele teadus- ja arendustegevuse projektideks, tehnilise teostatavuse uuringuteks ja tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi.

(45)

Teadus- ja arendustegevuse projektidele antava abi puhul peab abi saav osa uurimisprojektist olema täielikult liigitatav alusuuringuteks, rakendusuuringuteks või tootearenduseks. Kui projekt koosneb erinevatest ülesannetest, tuleb iga ülesanne liigitada alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse alla või ülesannete alla, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse. Kõnealuse liigitamise puhul ei pea tingimata lähtuma kronoloogilisest lähenemisviisist, mille puhul liigutakse alusuuringute juurest ajaliselt järjest edasi turule lähemalolevate tegevuste poole. Sellest tulenevalt võib projekti hilisemas etapis täidetud ülesande liigitada rakendusuuringute hulka. Sama moodi ei saa välistada, et projekti varasemas etapis läbiviidud tegevus võiks endast kujutada tootearendust.

(46)

Võttes eelkõige arvesse kogemust, mis on saadud kohaldades komisjoni teatist, millega muudetakse uurimis- ja arendustegevuse jaoks mõeldud riigiabi ühenduse raamistikku, (21) tuleks põllumajandussektoris teatav teadus- ja arendustegevusele antav abi teatamiskohustusest vabastada, kui täidetud on tingimused, mis on sarnased tingimustega, mis on ette nähtud erisätetes, mis on põllumajandussektori jaoks kehtestatud ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta. Kui kõnealused eritingimused ei ole täidetud, võib abi teatamiskohustusest vabastada, kui see vastab tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse teadus- ja arendustegevusega seonduvates üldsätetes.

(47)	Koolituse ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmise edendamine ning puudega töötajate tööhõive lisakulude kompenseerimine on ühenduse ja selle liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne eesmärk.

(48)

Tavaliselt mõjub koolitus soodsalt kogu ühiskonnale, sest see suurendab nende oskustööliste hulka, keda muud ettevõtted saavad kasutada, parandab ühenduse tööstuse konkurentsivõimet ja etendab olulist rolli ühenduse tööhõivestrateegias. Koolitus, sealhulgas e-õpe, on keskse tähtsusega ka teadmiste kui esmatähtsa avaliku hüve loomisel, omandamisel ja levitamisel. Pidades silmas asjaolu, et ühenduses tegutsevad ettevõtjad investeerivad üldiselt liiga vähe oma töötajate koolitamisse, eriti kui kõnealune koolitamine on oma laadilt üldine ja ei too asjaomasele ettevõtjale otsest ja konkreetset kasu, võib riigiabi aidata kõnealust turutõrget kõrvaldada. Seetõttu tuleks kõnealune abi teatavatel tingimustel etteteatamise kohustusest vabastada. Pidades silmas konkreetseid puudusi, millega VKEd vastamisi seisavad, ja suhteliselt suuremaid kulusid, mida nad peavad koolitusse investeerimisel kandma, tuleks käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatava abi osatähtsust VKEde puhul suurendada.

(49)

Eristada võib üld- ja erikoolitust. Lubatud abi osatähtsused peaksid erinema sõltuvalt pakutava koolituse liigist ja ettevõtja suurusest. Üldkoolitus annab ülekantavaid oskusi ja parandab tunduvalt koolitatud töötaja tööalast konkurentsivõimet. Selleks antav abi moonutab konkurentsi vähem, mistõttu saab etteteatamiskohustusest vabastada suurema osatähtsusega abi. Erikoolitusega, millest saab peaasjalikult kasu ettevõtja, kaasneb suurem konkurentsi moonutamise oht, mistõttu peaks etteteatamiskohustusest vabastatava abi osatähtsus olema palju väiksem. Koolitust loetakse oma laadilt üldkoolituseks ka siis, kui see on seotud keskkonnakorralduse, keskkonnahoidlike uuenduste või ettevõtete sotsiaalse vastutusega ja seega suurendab abisaaja suutlikkust anda oma panus keskkonna valdkonna üldiste eesmärkide saavutamiseks.

(50)

Teatavat liiki ebasoodsas olukorras olevatel või puudega töötajatel on ikka veel väga raske tööturule siseneda. Seetõttu on põhjendatud, et riigiasutused kohaldavad meetmeid, mis ergutavad ettevõtjaid suurendama oma töötajate, eelkõige kõnealuste ebasoodsas olukorras olevate töötajate arvu. Tööhõivekulud moodustavad osa iga ettevõtja tavalistest tegevuskuludest. Seepärast on eriti oluline, et ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav tööhõivealane abi avaldaks positiivset mõju kõnealust liiki töötajate tööhõive tasemele, mitte ainult ei võimaldaks ettevõtjatel vähendada kulusid, mida nad muidu peaksid kandma. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune abi vabastada etteteatamiskohustusest, kui on tõenäoline, et see aitab kõnealust liiki töötajatel uuesti siseneda tööjõuturule või puudega töötajatel uuesti siseneda tööjõuturule ja sinna püsima jääda.

(51)

On asjakohane näha ette üleminekusätted abi puhul, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist ja millest, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust, ei ole teatatud. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes) kehtetuks tunnistamisega lubatakse jätkata teatamiskohustusest vabastatud olemasolevate investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade rakendamist kõnealuses määruses ettenähtud tingimuste alusel, kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõike 2 viimase taandega.

(52)

Pidades silmas komisjoni kogemusi kõnealuses valdkonnas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabipoliitikat läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kohaldamise aega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud abikavade suhtes jääma vabastus kehtima veel kuueks kuuks, et jätta liikmesriikidele aega kohanemiseks.

(53)	Järgmised määrused tuleks tunnistada kehtetuks: määrus (EÜ) nr 70/2001, määrus (EÜ) nr 68/2001, määrus (EÜ) nr 2204/2002 ja määrus (EÜ) nr 1628/2006,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes:

(a)	investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi;

(b)	VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi;

(c)	keskkonnakaitsele antav abi;

(d)	VKEdele nõustamiseks ja messidel osalemiseks antav abi;

(e)	riskikapitali vormis antav abi;

(f)	teadus- ja arendustegevuseks antav abi;

(g)	koolitusabi;

(h)	ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgneva suhtes:

(a)	ekspordiga seotud tegevusele antav abi, täpsemalt abi, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

(b)	abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigis majandusharudes antava abi suhtes, välja arvatud järgneva suhtes:

(a)

nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (22) kohaldamisalasse kuuluvatele kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtjatele antav abi, välja arvatud koolitusabi, riskikapitali vormis antav abi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi;

(b)	asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antav abi, välja arvatud koolitusabi, riskikapitali vormis antav abi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, keskkonnaabi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi;

(c)

asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele antav abi järgmistel juhtudel:

(i)	kui abisumma on kindlaks määratud kõnealuste esmatootjatelt ostetud või asjaomase ettevõtja turustatud toodete hinna või koguse alusel või

(ii)	kui abi antakse tingimusel, et see antakse osaliselt või täielikult edasi esmatootjatele;

(d)	söesektoris tegutsevatele ettevõtjatele antav abi, välja arvatud koolitusabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi ning keskkonnaabi;

(e)	terasesektoris tegutsevatele ettevõtjatele antav abi, välja arvatud keskkonnaabi, koolitusabi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi;

(f)	laevaehitussektoris tegutsevatele ettevõtjatele antav regionaalabi;

(g)	sünteeskiusektoris (23) tegutsevatele ettevõtjatele antav regionaalabi.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata regionaalabi kavade suhtes, mis on suunatud konkreetsetele tootmise ja teeninduse raamesse kuuluvatele majandussektoritele. Turismialasele tegevusele suunatud kavasid ei käsitleta konkreetsetele sektoritele suunatuna.

5. Käesolevat määrust ei kohaldata suurettevõtetele antavate erakorraliste üksiktoetuste suhtes, välja arvatud artikli 11 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

6. Käesolevat määrust ei kohaldata järgneva abi suhtes:

(a)	abikavad, millega ei ole selgesõnaliselt välistatud üksiktoetuste maksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

(b)	sellisele ettevõtjale antavad erakorralised üksiktoetused, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

(c)	raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)	„abi” — igasugune meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele;

(2)

„abikava” — mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksiktoetust kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määratlemata ajaks ja/või määratlemata ulatuses;

(3)	„erakorraline üksiktoetus” — üksiktoetus, mida ei anta abikava alusel;

(4)	„abi osatähtsus” — abisumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest;

(5)	„läbipaistev abi” — abi, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada;

(6)	„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ehk VKEd” — I lisas sätestatud kriteeriumitele vastavad ettevõtjad;

(7)	„suurettevõtted” — ettevõtjad, kes ei vasta I lisas sätestatud kriteeriumitele;

(8)	„abi saavad piirkonnad” — regionaalabikõlblikud piirkonnad, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis;

(9)	„materiaalne vara” — vara, mis seondub maa, ehitiste, tootmisrajatiste, masinate ja seadmetega. Transpordisektoris, välja arvatud maanteekaubavedude ja õhutranspordi puhul, loetakse transpordivahendeid ja -seadmeid abikõlblikeks varadeks, välja arvatud regionaalabi puhul;

(10)	„immateriaalne vara” — vara, mis saadakse tehnosiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel;

(11)	„suur investeerimisprojekt” — investeering põhivarasse, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit EUR, arvutatuna abi andmise kuupäeval kehtivate hindade ja vahetuskursside kohaselt;

(12)	„töötajate arv” — aasta tööühikute arv ehk ühe aasta jooksul täisajaga töötanud töötajate arv, kus osalist tööaega ja hooajatööd mõõdetakse aasta tööühiku murdosades;

(13)	„investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad” — investeeringuga seonduva tegevusega seotud töökohad, sealhulgas töökohad, mis on loodud investeeringuga loodud tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemise tulemusel;

(14)

„palgakulud” — seoses asjaomaste töökohtadega abisaaja poolt tegelikult väljamaksmisele kuuluv kogusumma, mis hõlmab järgnevat:

(a)	maksustamiseelne brutopalk ja

(b)	kohustuslikud maksed, näiteks sotsiaalkindlustusmaksed;

(15)	„VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi” — artiklis 12 sätestatud tingimustele vastav abi;

(16)

„investeerimisabi” — hõlmab järgmistes artiklites ettenähtud abiliike: artikkel 11, mis käsitleb investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealast regionaalabi; artikkel 12, mis käsitleb VKEdele antavat investeerimisabi ja tööhõivealast abi, ning artiklid 14–18, mis käsitlevad keskkonnakaitseks ettenähtud investeerimisabi;

(17)

„ebasoodsas olukorras olev töötaja” — isik, kes kuulub mis tahes järgmisesse kategooriasse:

(a)	isikud, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta;

(b)	isikud, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3);

(c)	üle 50aastased isikud;

(d)	üksi elavad täiskasvanud, kellel on üks või mitu ülalpeetavat;

(e)	naised, kes töötavad sektoris või ametialal, mida iseloomustab sooline ebavõrdsus, mis ületab 25 % võrra liikmesriigi keskmist soolist ebavõrdsust;

(f)	isikud, kes on liikmesriigi rahvusvähemuse liikmed ja kellel on vaja arendada keelelist, kutseõppe või töökogemuse profiili, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmiseks;

(18)

„puudega töötaja” — järgmised isikud:

(a)	isikud, kes on tunnistatud liikmesriigi õiguse kohaselt puudega isikuks;

(b)	isikud, kellel on tunnistatud olevat piiratud töövõime, mis tuleneb füüsilisest, vaimsest või psühholoogilisest vaegusest;

(19)	„kaitstud töökoht” — töökoht ettevõttes, mille töötajatest vähemalt 50 % on puudega isikud;

(20)	„toetatav töökoht” — puudega töötaja töökoht ettevõttes, mis pakub isiklikku abistamist või tuge, kuid ei ole kaitstud töökohti pakkuv keskkond;

(21)

„põllumajandustooted”:

(a)	asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud määruse (EÜ) nr 104/2000 kohaldamisalasse kuuluvad kalandus- ja vesiviljelustooted;

(b)	CN-koodide 4502, 4503 ja 4504 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted);

(c)	piima ja piimatooteid jäljendavad või asendavad tooted, millele on osutatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (24) artikli 3 lõikes 2;

(22)	„põllumajandustoodete töötlemine” — põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

(23)

„põllumajandustoodete turustamine” — omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootja poolset lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui see toimub selleks ettenähtud kohas;

(24)

„turismialane tegevus” — järgmine NACE Rev. 1.1 kohane äritegevus:

(a)	NACE 55: hotellid ja restoranid;

(b)	NACE 63.3: reisibürood ja -korraldajad, turistiabi;

(c)	NACE 92: meelelahutus, kultuur ja sport;

(25)	„tagasimakstavad ettemaksed” — projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ning mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad teadus- ja arendusprojekti tulemustest;

(26)	„riskikapital” — rahalised vahendid, mida pakutakse ettevõtjatele nende varastes kasvufaasides (asutamis-, käivitus- ja laienemisetapis) omakapitali ja kvaasikapitali abil rahastamise kaudu;

(27)	„terasesektor” — sektorid, mis kuuluvad regionaalabi suuniste (aastateks 2007–2013) (25) I lisa kohaldamisalasse.

Artikkel 3

Teatamiskohustusest vabastamise tingimused

1. Abikavad, mis vastavad kõigile käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ning käesoleva määruse II peatüki asjaomastele sätetele, sobivad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokku ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et iga kõnealuse kava alusel antud üksiktoetus vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja et kavas on selgesõnaliselt viidatud käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud kava alusel antud üksiktoetused sobivad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokku ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et abi vastab kõigile käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse II peatüki asjaomastele sätetele ning et üksiktoetuse meetmes on selgesõnaliselt viidatud käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta ning selgesõnalise viite artikli 9 lõikes 1 nimetatud komisjoni identifitseerimisnumbri kohta.

3. Erakorralised üksiktoetused, mis vastavad kõigile käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ning käesoleva määruse II peatüki asjaomastele sätetele, sobivad asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokku ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et abi puhul on selgesõnaliselt viidatud käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta ning selgesõnalise viite artikli 9 lõikes 1 nimetatud komisjoni identifitseerimisnumbri kohta.

Artikkel 4

Abi osatähtsus ja abikõlblikud kulud

1. Abi osatähtsuse arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas väljamakstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat viitemäära. Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvatest maksudest tehtavate maksuvabastuste või -vähenduste vormis, diskonteeritakse abi osad teatavat brutotoetusekvivalendina kindlaksmääratud abi osatähtsust järgides viitemäärade alusel, mis kehtivad eri aegadel, mil maksusoodustused kehtima hakkavad.

2. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete ja liigendatud kirjalike tõenditega.

Artikkel 5

Abi läbipaistvus

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult läbipaistva abi suhtes.

Eelkõige loetakse läbipaistvaks järgmised abiliigid:

a)	laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud toetuse andmise ajal kehtinud viitemäära alusel ja võttes arvesse tavapärase tagatise olemasolu ja/või laenuga kaasnevat tavapärasest erinevat riski;

tagatiskavade vormis antav abi, kui brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast on käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1628/2006 kohaldamise kontekstis komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud ning heakskiidetud metoodikas käsitletakse selgesõnaliselt asjaomaste tagatiste ja aluseks olevate tehingute liike;

c)	maksumeetmete vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata.

2. Läbipaistvaks ei loeta järgmiseid abiliike:

a)	kapitalisüstidena antav abi;

b)	riskikapitalimeetmete vormis antav abi, välja arvatud artiklis 23 sätestatud tingimustele vastav abi.

3. Tagasimakstavate ettemaksete vormis antavat abi loetakse läbipaistvaks üksnes juhul, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid. Kui künnis on väljendatud abi osatähtsusena, ei tohi tagasimakstavate ettemaksete kogusumma, väljendatuna protsendina abikõlblikest kuludest, ületada kohaldatavat abi osatähtsust.

Artikkel 6

Eraldi teatamise künnised

1. Käesolevat määrust ei kohaldata üksiktoetuste suhtes, mille toetusekvivalent ületab järgmiseid künniseid, olenemata sellest, kas need on antud erakorraliselt või abikava alusel:

(a)	VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi: 7,5 miljonit EUR ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

(b)	keskkonnakaitsele antav investeerimisabi: 5 miljonit EUR ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

(c)	VKEdele nõustamiseks ja messidel osalemiseks antav abi: 2 miljonit EUR ettevõtja ja projekti kohta;

(d)

teadus- ja arendusprojektide ning tasuvusuuringute jaoks antav abi:

i)	kui projekt hõlmab peamiselt alusuuringuid, siis 20 miljonit EUR ettevõtja ja projekti/tasuvusuuringu kohta;

ii)	kui projekt hõlmab peamiselt rakendusuuringuid, siis 10 miljonit EUR ettevõtja ja projekti/tasuvusuuringu kohta;

iii)	kõigi muude projektide puhul 7,5 miljonit EUR ettevõtja ja projekti/tasuvusuuringu kohta;

iv)	EUREKA projektide puhul punktides i, ii ja iii sätestatud summad kahekordselt.

Projekti loetakse kas peamiselt alusuuringuid või peamiselt rakendusuuringuid hõlmavaks, kui üle 50 % projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada vastavalt kas alusuuringuteks või rakendusuuringuteks. Kui projekti peamist laadi ei saa kindlaks määrata, kohaldatakse madalamat künnist.

(e)	VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi: 5 miljonit EUR ettevõtja ja projekti kohta;

(f)	koolitusabi: 2 miljonit EUR koolitusprojekti kohta;

(g)	ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antav abi: 5 miljonit EUR ettevõtja kohta aastas;

(h)	puudega töötajate tööhõive jaoks palgakulude vormis antav abi: 10 miljonit EUR ettevõtja kohta aastas;

(i)	puudega töötajate tööhõive jaoks lisakulude kompenseerimise vormis antav abi: 10 miljonit EUR ettevõtja kohta aastas.

2. Suurtele investeerimisprojektidele antavast regionaalabist teatatakse komisjonile, kui kõikidest allikatest saadava abi kogusumma ületab 75 % maksimaalsest abisummast, mida 100 miljoni EUR suuruste abikõlblike kuludega investeering võib saada, kui kohaldatakse heakskiidetud regionaalabi kaardis suurettevõtete jaoks ettenähtud abi andmise ajal kehtivat standardset abikünnist.

Artikkel 7

Kumuleerimine

1. Selle kindlakstegemisel, kas artiklis 6 sätestatud eraldi teatamise künniseid ja II peatükis sätestatud abi maksimaalset osatähtsust on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile eraldatavate avaliku sektori toetusmeetmete kogusummat, olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohalikest, piirkondlikest, riigi või ühenduse vahenditest.

2. Käesoleva määruse kohaselt teatamiskohustusest vabastatud abi võib kumuleerida mis tahes muu käesoleva määruse alusel antava teatamiskohustusest vabastatud abiga juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega.

3. Käesoleva määruse kohaselt teatamiskohustusest vabastatud abi ei tohi samade, osaliselt või täielikult kattuvate abikõlblike kulude osas kumuleerida muu käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abiga, komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 (26) sätestatud tingimustele vastava vähese tähtsusega abiga ega muu ühendusepoolse rahastamisega, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse kõnealuse abi suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatavat abi maksimaalset osatähtsust või abisummat.

4. Erandina lõikest 3 võib puudega töötajate jaoks artiklite 32 ja 33 kohaselt antav abi samade abikõlblike kulude osas kumuleerida käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abiga, ületades käesoleva määruse alusel kohaldatavat kõrgeimat künnist, tingimusel et sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata abi osatähtsust rohkem kui 100 % palgakuludest ühelgi perioodil, mil asjaomased töötajad töötasid.

5. Käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abimeetmete kumuleerimise puhul kohaldatakse teises lõigus sätestatud tingimusi, olenemata sellest kas nende abikõlblikud kulud on kindlaksmääratavad või mitte.

Kui sihtettevõtja on saanud kapitali artikli 23 kohase riskikapitali meetme alusel ja taotleb seejärel kolme aasta jooksul pärast esimese riskikapitaliinvesteeringu tegemist käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat abi, vähendatakse käesoleva määruse kohaseid asjaomaseid abikünniseid või maksimaalseid abikõlblikke summasid üldjuhul 50 % võrra ja abi saavates piirkondades paiknevate sihtettevõtjate puhul 20 % võrra. Vähendus ei tohi ületada saadud riskikapitali kogusummat. Kõnealust vähendust ei kohaldata teadus- ja arendustegevuseks antava abi suhtes, mis on teatamiskohustusest vabastatud artiklite 25–27 alusel.

Artikkel 8

Ergutav mõju

1. Käesoleva määrusega vabastatakse ainult abi, millel on ergutav mõju.

Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui see võimaldab abisaajal teostada tegevust või projekte, mida ta ei oleks abi puudumisel sellisel kujul teostanud.

Regionaalabil loetakse olevat ergutav mõju ka siis, kui abi puudumisel ei oleks investeerimisprojekti teostatud asjaomases abi saavas piirkonnas.

2. Käesolevas määruses käsitletud VKEdele antava abi puhul loetakse lõikes 1 sätestatud tingimus täidetuks, kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud asjaomasele liikmesriigile abi saamiseks taotluse.

[3. Käesolevas määruses käsitletud suurettevõtetele antava abi puhul loetakse lõikes 1 sätestatud tingimus täidetuks, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimuse täitmisele on liikmesriik enne asjaomase üksiktoetuse andmist ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab ergutavat mõju:

(a)	abi tulemusel suurenenud projekti/tegevuse maht;

(b)	abi tulemusel suurenenud projekti/tegevuse ulatus;

(c)	abi tulemusel suurenenud abisaaja poolt projekti/tegevuse jaoks kulutatud kogusumma.]

4. Lõigetes 2 [ja 3] sätestatud tingimusi ei kohaldata maksumeetmete suhtes, millega antakse seaduslik õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada, kui kõnealused maksumeetmed on vastu võetud enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist.

5. Kui lõigetes 1–4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ei vabastata kogu abimeedet käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest.

Artikkel 9

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Hiljemalt 10 tööpäeva enne üksiktoetuse andmist edastavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt, kasutades selleks ettenähtud komisjoni IT rakendust ja [III lisas] sätestatud vormi, kõnealuse abi kohta kokkuvõtliku teabe Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil avaldamiseks. Komisjon saadab viie tööpäeva jooksul kõnealuse kokkuvõtte saamisest arvates liikmesriigile vastuvõtuteatise koos asjaomase abimeetme identifitseerimisnumbriga.

2. Niipea kui abikava jõustub või käesoleva määruse alusel antakse erakorraline üksiktoetus, avaldavad liikmesriigid Internetis kõnealuse abimeetme täisteksti, nimetades kriteeriumid ja tingimused, mille alusel kõnealust abi antakse, ja abi andva ametiasutuse. Komisjonile teatatakse veebisaidi aadress koos lõike 1 kohaselt nõutava kokkuvõtliku teabe esitamisega abi kohta. Veebisaidi aadress peab sisalduma ka lõike 5 kohaselt esitatavas iga-aastases aruandes.

3. Liikmesriigid viitavad lõike 1 kohaselt komisjoni poolt antud identifitseerimisnumbrile igas lõplikule abisaajale suunatud abi andmise meetmes, välja arvatud maksumeetmete vormis antava abi korral.

4. Kui artikli 25 kohaste teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks ettenähtud olemasoleva abikava alusel antakse üksiktoetust, mis ületab 3 miljonit EUR, või kui olemasoleva abikava alusel antakse piirkondlikku üksiktoetust suurtele investeerimisprojektidele, millest ei ole vaja artikli 6 kohaselt eraldi teatada, esitavad liikmesriigid 20 tööpäeva jooksul alates päevast, mil pädev ametiasutus abi andis, komisjonile II lisas sätestatud standardvormis nõutava teabe, kasutades selleks ettenähtud IT rakendust.

5. Liikmesriigid koostavad vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 794/2004 (27) III peatükile käesoleva määruse kohaldamise kohta elektroonilises vormis aruande iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mille jooksul määrust kohaldatakse.

6. Liikmesriigid säilitavad käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud üksiktoetuste ja abikavade kohta üksikasjalikke andmeid. Kõnealused andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik selle kindlaks tegemiseks, kas käesolevas määruses sätestatud tingimusi on täidetud, sealhulgas teavet iga sellise ettevõtja staatuse kohta, kelle õigus abi või soodustust saada sõltub tema staatusest VKEna, teavet abi ergutava mõju kohta ja teavet, mille alusel on võimalik kindlaks määrata täpne abikõlblike kulude summa, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks.

Üksiktoetusi käsitlevaid andmeid säilitatakse 10 aastat alates toetuse andmise päevast. Abikava käsitlevaid andmeid säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil kõnealuse kava alusel anti viimast korda abi.

7. Komisjon teostab korrapärast järelevalvet abimeetmete üle, millest talle on lõike 1 kohaselt teatatud.

8. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral komisjonile taotluses kindlaksmääratud tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.

Kui kõnealust teavet nimetatud tähtajaks või ühiselt kokkulepitud tähtajaks ei esitata, saadab komisjon meeldetuletuse, milles määratakse teabe esitamiseks uus tähtaeg. Kui vaatamata meeldetuletusele asjaomane liikmesriik taotletud teavet ei esita, võib komisjon, pärast liikmesriigile oma seisukohtade avaldamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, mille kohaselt tuleb komisjonile teatada kõigist edaspidistest abimeetmetest, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Artikkel 10

Investeerimisabi suhtes kohaldatavad eritingimused

1. Käesoleva määruse kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitlemiseks peavad investeeringud seisnema järgnevas:

(a)	investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega või

(b)	ettevõttega otseselt seotud põhivara soetamine, kui ettevõte lõpetas tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ning kui varad ostab sõltumatu investor.

Investeeringuna ei käsitleta ainuüksi ettevõtja aktsiate omandamist.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitlemiseks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:

(a)	seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

(b)	seda tuleb käsitleda amortiseeruva varana;

(c)	see tuleb osta kolmandatelt isikutelt turutingimustel, ilma et soetajal oleks müüja suhtes ega müüjal soetaja suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (28) artikli 3 kohast kontrolli;

(d)	see tuleb arvata ettevõtja varade hulka ja jääma abi saavasse ettevõttesse vähemalt viieks aastaks (väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul kolmeks aastaks).

3. Käesoleva määruse kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitlemiseks peavad investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad vastama järgmistele tingimustele:

(a)	töökohad luuakse kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist ja

(b)	investeerimisprojekti tulemusel töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suureneb, võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega ja

(c)	loodud töökohti säilitatakse suurettevõtte puhul vähemalt viie aasta ja VKE puhul vähemalt kolme aasta jooksul.

II PEATÜKK

ERINEVATE ABILIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Regionaalabi

Artikkel 11

Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealane regionaalabi

1. Investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealase regionaalabi kavad on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobivad ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis sätestatud tingimused.

Erakorraline abi, mida kasutatakse ainuüksi investeeringuteks ettenähtud ja tööhõivealase regionaalabi kavade alusel antava abi täiendamiseks ja mis ei ületa 50 % kogu investeeringuks ettenähtud abist, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui antav erakorraline abi vastab otseselt kõigile käesoleva määruse tingimustele.

2. Abi antakse regionaalabikõlblikes piirkondades, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis. Investeeringut peab pärast kogu investeeringu tegemist säilitama abi saanud piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde korral kolm aastat). See ei takista masinate või seadmete väljavahetamist, kui need on tehnoloogia kiire arengu tõttu vananenud, tingimusel et majandustegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas miinimumperioodi jooksul.

3. Abi osatähtsus kehtiva brutotoetusekvivalendina ei ületa abi andmise ajal investeeringu tegemise piirkonnas kehtivat regionaalabi künnist, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis.

4. Lõikes 3 kindlaksmääratud künniseid võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral, välja arvatud suurtele investeerimisprojektidele antava abi ja transpordisektorile antava regionaalabi puhul.

5. Lõikes 3 kindlaksmääratud künniseid kohaldatakse abi osatähtsuse suhtes, mis on arvutatud kas protsendina materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute abikõlblikest kuludest või protsendina töölevõetud töötaja prognoositud palgakuludest, mis arvutatakse välja kaheks aastaks otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade kohta, või eeltoodu kombinatsioonina, eeldusel et abisumma ei ületa kummagi arvutuse korral saadud soodsaimat summat.

6. Kui abi arvutatakse materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulude põhjal või ülevõtmise korral omandamiskulude põhjal, peab abisaaja enda rahaline panus moodustama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, kas omavahendite või välise finantseerimise näol vormis, mis ei hõlma avaliku sektori toetust. Kui aga asjaomase liikmesriigi regionaalabi kaardi alusel heakskiidetud abi maksimaalne osatähtsus, mida on suurendatud lõike 4 kohaselt, ületab 75 %, vähendatakse abisaaja rahalist panust sellele vastavalt. Kui abi arvutatakse materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulude põhjal, kohaldatakse ka lõikes 7 sätestatud tingimusi.

7. Ettevõtte omandamise korral võetakse arvesse ainult kulusid, mis tekivad varade ostmisel kolmandatelt isikutelt, eeldusel et tehing toimus turutingimustel. Kui omandamisega kaasnevad ka muud investeeringud, liidetakse viimastega seotud kulud ostukuludele.

Varade, välja arvatud maa ja hoonete soetamisega seotud rendikulusid võetakse arvesse ainult juhul, kui tegemist on kapitalirendiga, mille puhul on kohustus vara pärast liisingusuhte lõppemist välja osta; maa ja hoonete rendi korral peab rendisuhe jätkuma vähemalt viis aastat (VKEde korral kolm aastat) pärast investeerimisprojekti kavandatud lõppu.

Omandatavad varad peavad olema uued, välja arvatud VKEde ja ülevõtmiste korral. Ülevõtmiste korral tuleb maha arvata vara, mille omandamiseks on abi antud juba enne ostu. VKEde korral võib arvesse võtta ka immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kogukulusid. Suurettevõtete korral on sellised kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.

8. Kui abi arvutatakse palgakulude alusel, peavad töökohad olema otseselt investeerimisprojektiga loodud.

9. Erandina lõigetest 3 ja 4 võib põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ettenähtud investeeringute korral abi maksimaalse osatähtsuse määratleda järgmisel tasemel:

50 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades ja 40 % abikõlblikest investeeringutest teistes regionaalabikõlblikes piirkondades, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis, juhul kui abisaaja on väike või keskmise suurusega ettevõte;

25 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades ja 20 % abikõlblikest investeeringutest teistes regionaalabikõlblikes piirkondades, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaardis, juhul kui abisaajal on alla 750 töötaja ja/või tema käive on alla 200 miljoni EUR, arvutatuna vastavalt I lisale.

10. Selleks et vältida suurte investeeringute kunstlikku allprojektideks jaotamist, käsitletakse suurt investeerimisprojekti ühe investeerimisprojektina, kui investeeringud tehakse sama ettevõtja või samade ettevõtjate poolt kolme aasta jooksul ja need koosnevad põhivarast, mis moodustavad majanduslikult ühtse terviku.

2. JAGU

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi

Artikkel 12

VKEdele antav investeerimisabi ja tööhõivealane abi

1. Investeerimisabi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–4 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa:

a)	väikeste ettevõtete puhul 20 %;

b)	keskmise suurusega ettevõtete puhul 10 %.

3. Abikõlblikud on järgmised kulud:

a)	materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute abikõlblikud kulud või

b)	otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks.

4. Kui investeering on seotud asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, ei tohi abi osatähtsus ületada:

a)	75 % abikõlblikest investeeringutest äärepoolseimates piirkondades;

b)	65 % abikõlblikest investeeringutest väiksematel Egeuse mere saartel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 (29) tähenduses;

c)	50 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades;

d)	40 % abikõlblikest investeeringutest kõigis teistes piirkondades.

3. JAGU

Keskkonnakaitsele antav abi

Artikkel 13

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)

„keskkonnakaitse” — igasugune tegevus, mis on kavandatud looduskeskkonna või loodusvarade parandamiseks või kahjustuste ärahoidmiseks abisaaja enda tegevuse abil, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks või loodusvarade tõhusa kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine;

(b)

„energia säästmise meetmed” — tegevus, mis võimaldab ettevõtjatel vähendada oma tootmistsüklis kasutatavat energiahulka, välja arvatud selliste masinate või transpordivahendite projekteerimine ja tootmine, mis kulutavad vähem loodusvarasid, ja välja arvatud tegevus, mille eesmärk on ohutuse või hügieeni parandamine;

(c)	„ühenduse normid” — kohustuslikud ühenduse normid, milles sätestatakse saavutatav keskkonnakaitse tase. Nõukogu direktiivis nr 96/61/EÜ (30) kehtestatud kohustusi käesoleva määruse kohaldamisel ühenduse normidena ei käsitleta;

(d)	„taastuvad energiaallikad” — taastuvad, mittefossiilsed energiaallikad (tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, laineenergia, loodeteenergia, alla 10 MW võimsusega hüdroelektrijaamad, otsene biomassi põletamine, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid);

(e)

„energiatootmine taastuvatest energiaallikatest” — üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisprotsesside tulemusel toodetud elektrienergia ning see kütteväärtusena arvutatud osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest hübriidelektrijaamades (näiteks koospõletamine), kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid, kaasa arvatud taastuvenergia, mida kasutatakse salvestussüsteemide täitmiseks, ja välja arvatud salvestussüsteemide tulemusena saadud elektrienergia;

(f)	„koostootmine” — soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

(g)	„kõrge tõhususastmega koostootmine” — koostootmine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (31) II ja III lisas esitatud kriteeriumitele ja on kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklis 4 määratletud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtustega;

(h)

„keskkonnamaks” — maks, mille spetsiifilisel maksustataval baasil on selgelt kahjulik mõju keskkonnale ja mille eesmärk on maksustada teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, ja/või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele.

(i)	„materiaalne vara” — erandina artikli 2 lõikest 9 käsitletakse käesoleva määruse 3. jao kohaldamisel maanteekaubavedude transpordivahendeid ja -varustust samuti abikõlbliku materiaalse varana.

Artikkel 14

Keskkonnakaitseks ettenähtud investeerimisabi, millega ületatakse ühenduse norme

1. Keskkonnakaitseks ettenähtud investeerimisabi on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2. Abistatav investeering peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

a)	investeering võimaldab abisaajal vähendada oma tegevusest tulenevat saastet, ületades kohaldatavaid ühenduse norme, olenemata ühenduse normidest rangemate kohustuslike siseriiklike normide olemasolust;

b)	investeering võimaldab abisaajal vähendada saastet, mis tuleneb tema tegevusest ühenduse normide puudumisel.

3. Abi osatähtsus ei ületa 25 %. (32)

Abi osatähtsust võib siiski suurendada 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

4. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et saavutada ühenduse normidega nõutavast kõrgem keskkonnakaitse tase.

5. Käesoleva artikli alusel ei vabastata teatamiskohustusest jäätmekäitlusega seotud investeerimisabi.

Artikkel 15

VKEdele nende varaseks vastavusseviimiseks tulevaste ühenduse normidega antav abi

1. Abi, mis võimaldab VKEdel täita keskkonnakaitset edendavaid uusi ühenduse norme, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–4 sätestatud tingimused.

2. Ühenduse normid peavad olema vastu võetud, kuid nende liikmesriigi õigusesse kohustusliku ülevõtmise kuupäev ei tohi veel olla möödunud.

Investeering rakendatakse ja viiakse lõpule vähemalt üks aasta enne liikmesriigi õigusesse kohustusliku ülevõtmise kuupäeva.

3. Abi osatähtsus ei ületa väikeste ettevõtete puhul 15 protsendipunkti (33) ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 10 protsendipunkti (34).

4. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et saavutada ühenduse normiga nõutav keskkonnakaitse tase.

Artikkel 16

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi

1. Investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi, mis võimaldab ettevõtjatel energiat säästa, on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 35 %. (35)

Abi osatähtsust võib siiski suurendada 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

3. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et saavutada ühenduse normidega nõutavast kõrgem energiasäästlikkuse tase. Abikõlblikud kulud arvutatakse täiendavate investeerimiskulude alusel, millest lahutatakse vähenenud energiatarbimisest investeeringu esimese viie aasta jooksul saadud tegevustulu.

Artikkel 17

Kõrge tõhususastmega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi

1. Keskkonnaabi, mis võimaldab ettevõtjatel investeerida kõrge tõhususastmega koostootmisse, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 35 %. (36)

Abi osatähtsust võib siiski suurendada 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

3. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud kõrge tõhususastmega koostootmisjaama rajamiseks.

Artikkel 18

Taastuvate energiaallikate kasutamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi

1. Keskkonnaabi, mis võimaldab ettevõtjatel investeerida energia tootmisse taastuvatest energiaallikatest, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 35 %. (37)

Abi osatähtsust võib siiski suurendada 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

3. Abikõlblikud kulud on täiendavad kulud, mida abisaaja kannab, võrreldes kuludega, mida kannab tavaline elektrijaam või tavaline küttesüsteem, mis on tegeliku energiatootmise seisukohast sama võimsusega.

Artikkel 19

Maksuvähenduste vormis antav keskkonnaabi

1. Keskkonnaabi, mida antakse nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (38) tingimustele vastavatest keskkonnamaksu kavadest tehtavate maksuvähenduste vormis, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi ei tohi ületada ühenduse madalaima maksustamistaseme ja vähenduseta liikmesriigi maksu vahelist erinevust.

Ühenduse madalaimaks maksustamistasemeks loetakse direktiivis 2003/96/EÜ ettenähtud madalaim maksustamistase.

3. Maksuvähendusi ei anta pikemaks perioodiks kui 10 aastat.

4. JAGU

VKEdele nõustamiseks ja messidel osalemiseks antav abi

Artikkel 20

VKEdele nõustamiseks antav abi

1. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele nõustamiseks antav abi on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 50 %.

3. Abikõlblikud kulud on välisnõustajate osutatud nõustamisteenuste kulud.

Kõnealused teenused ei või kujutada endast pidevat ega korrapärast tegevust ega olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam.

Artikkel 21

VKEdele messidel osalemiseks antav abi

1. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele messidel osalemiseks antav abi on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 50 %.

3. Abikõlblikud kulud on ettevõtja esmakordsel osalemisel asjaomasel messil või näitusel väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise ja haldamisega seoses kantud kulud.

5. JAGU

Riskikapitali vormis antav abi

Artikkel 22

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)	„omakapital” — omaniku osalus ettevõtjas, väljendatuna investoritele emiteeritud aktsiates;

(b)	„kvaasikapital” — finantsinstrumendid, millelt saadav tulu tuleneb valdaja jaoks peamiselt aluseks oleva sihtettevõtja kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta;

(c)	„erakapital” — erakapitali (vastandina avaliku sektori kapitalile) või kvaasikapitali investeeringud börsil noteerimata ettevõtjatesse, sealhulgas riskikapital;

(d)	„seemnekapital” — rahalised vahendid, mida pakutakse algidee uurimiseks, hindamiseks ja arendamiseks enne käivitusetappi;

(e)	„stardikapital” — rahalised vahendid, mis antakse tootearenduseks ja turule sisenemiseks ettevõtjatele, kes ei ole oma tooteid või teenuseid veel müünud ega tooda veel kasumit;

(f)	„arengukapital” — ettevõtjale, kes võib küündida kasumiläveni või seda ületada, kuid võib seda ka mitte teha, kasvuks või laienemiseks antavad rahalised vahendid, mida võib kasutada tootmisvõimsuse suurendamiseks, turu- või tootearenduseks või täiendava käibekapitali tekitamiseks;

(g)

„väljumisstrateegia” — riskikapitalifondi või erakapitali investeerimisfondi strateegia osalustest loobumiseks vastavalt plaanile saada maksimaalset kasumit, sealhulgas müük kauplemise teel, mahakandmine, eelisaktsiate/laenude välja-/tagasimaksmine, müük teisele riskikapitali investorile, müük finantsinstitutsioonile ja müük avalikul pakkumisel (kaasa arvatud esmasel avalikul pakkumisel);

(h)	„sihtettevõtja” — ettevõtja, kellesse investeerimist investor või investeerimisfond kaalub.

Artikkel 23

Riskikapitali vormis antav abi

1. VKEdele suunatud riskikapitali abikavad on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobivad ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–8 sätestatud tingimused.

2. Abi antakse osaluse vormis kasumit taotlevas investeerimisfondis, mida hallatakse äriliste põhimõtete alusel.

3. Investeerimisfondi tehtavad rahaliste vahendite osamaksed ei tohi ühegi 12kuulise perioodi jooksul ületada 1 miljonit EUR sihtettevõtja kohta.

4. Abi saavates piirkondades asuvate VKEde ja abi mitte saavates piirkondades asuvate väikeste ettevõtete puhul piirdub riskikapitalimeede rahastamise pakkumisega seemnekapitali, stardikapitali ja/või arengukapitali jaoks. Abi mitte saavates piirkondades asuvate keskmise suurusega ettevõtete puhul piirdub riskikapitalimeede rahastamise pakkumisega seemnekapitali ja/või stardikapitali jaoks, mitte aga arengukapitali jaoks.

5. Sihtettevõtjatele suunatud omakapitali ja kvaasikapitali osakaal riskikapitalimeetmes peab olema vähemalt 70 % meetme kogueelarvest. [Riskikapitali abikavade alusel võib sihtettevõtjatele abi anda kuni kuueaastase perioodi vältel.]

6. Investeerimisfondide pakutavast rahastamisest peab erakapitali arvelt rahastamine moodustama vähemalt 50 % või üksnes abi saavates piirkondades asuvatele VKEdele suunatud investeerimisfondide puhul vähemalt 30 %. Erakapitali pakkujad valib liikmesriik kas avaliku pakkumise alusel või avatud pakkumiskutse alusel investeerimisfondides osalemiseks, kui liikmesriigil ei ole õigust omal äranägemisel piirata osalevate erakapitali investorite arvu.

7. Selle tagamiseks, et riskikapitalimeede on kasumit taotlev, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

(a)	iga investeeringu puhul on olemas äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud projekti elujõulisus, ja

(b)	iga investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

8. Selle tagamiseks, et investeerimisfondi hallatakse äriliste põhimõtete alusel, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

(a)	on olemas professionaalse fondivalitseja või fondivalitsejaks oleva äriühingu ja fondis osalejate vaheline kokkulepe, millega nähakse ette fondivalitsejale makstava tasu seotus tulemustega ning sätestatakse fondi eesmärgid ja investeeringute ajakava, ja

(b)	erakapitali investorid on esindatud fondi investeerimisstruktuuris, näiteks investorite või nõuandva komitee vahendusel, ja

(c)	vahendite haldamisel rakendatakse parimaid kogemusi ja regulatiivset järelevalvet.

6. JAGU

Teadus- ja arendustegevuseks antav abi

Artikkel 24

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)

„teadusasutus” — üksus, nagu ülikool või uurimisinstituut, olenemata selle õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) ja finantseerimise viisist, mille peamine eesmärk on viia läbi alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja levitada nende tulemusi õpetamise, publikatsioonide või tehnosiirde kaudu. Kogu kasum tuleb reinvesteerida kõnelusesse tegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Ettevõtjatel, kes võivad kõnealusele asutusele näiteks tema aktsionäride või liikmetena mõju avaldada, ei tohi olla eelisjuurdepääsu kõnealuse asutuse teaduspotentsiaalile ega tema saavutatud teadustulemustele;

(b)	„alusuuring” — eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita;

(c)

„rakendusuuring” — kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid;

(d)

„tootearendus” — olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine plaanide ja korralduste või projektide koostamise eesmärgil uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks. Need võivad hõlmata ka muud tegevust, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tegevuse hulka võib kuuluda visandite, jooniste, plaanide ja muu dokumentatsiooni koostamine, tingimusel et need ei ole ette nähtud kasutamiseks ärilisel eesmärgil.

Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Järgneva näidis- või katseprojektide kaubanduslikul eesmärgil kasutamise korral tuleb sellisest kasutusest saadav mis tahes tulu abikõlblikest kuludest maha arvata.

Toodete, protsesside ja teenuste katsetootmine ja testimine on samuti abikõlblik, tingimusel et neid ei saa kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või ärilisel eesmärgil.

Tootearendus ei hõlma toodetes, tooteliinides, tootmisprotsessides, olemasolevates teenustes ja teistes käimasolevates toimingutes tehtavaid rutiinseid või perioodilisi muudatusi, isegi kui sellised muudatused kujutavad endast täiustusi.

Artikkel 25

Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi

1. Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2. Uurimisprojekti abi saav osa peab olema täielikult liigitatav ühe või mitme järgneva teadustegevuse kategooria alla:

(a)	alusuuringud;

(b)	rakendusuuringud;

(c)	tootearendus.

Kui projekt koosneb erinevatest ülesannetest, liigitatakse iga ülesanne ühe eelmises lõigus loetletud kategooria alla või ülesannete alla, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse.

3. Abi põhiosatähtsus ei ületa:

(a)	alusuuringute puhul 100 %;

(b)	rakendusuuringute puhul 50 %;

(c)	tootearenduse puhul 25 %.

Abi osatähtsus määratakse kindlaks iga abisaaja kohta, sealhulgas lõike 4 punkti b alapunktis i sätestatud koostööprojektide puhul.

Teadusasutuste ja ettevõtjate koostööna elluviidavale teadus- ja arendustegevuse projektile riigiabi andmise korral ei või kombineeritud abi, mis saadakse konkreetsele uurimisprojektile antava valitsuse otsetoetusena ja teadusasutuste panusena kõnealusesse projekti, kui kõnealuse panuse näol on tegemist abiga, ületada iga abi saava ettevõtja puhul kohaldatavat abi osatähtsust.

4. Rakendusuuringute ja tootearenduse jaoks lõikes 3 sätestatud abi põhiosatähtsust võib suurendada järgmiselt:

(a)	kui abi antakse VKEdele, võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtete puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeste ettevõtete puhul, ja

(b)

lisada võib 15 protsendipunkti suuruse soodustuse, kuni 80 % abi maksimaalse osatähtsuse saavutamiseni, kui:

(i)

projekt hõlmab vähemalt kahe üksteisest sõltumatu ettevõtja vahelist tõhusat koostööd ja täidetud on järgmised tingimused:

—	ükski ettevõtja eraldi ei kanna rohkem kui 70 % koostööprojekti abikõlblikest kuludest;

—	projekt hõlmab koostööd, milles osaleb vähemalt üks VKE, või viiakse ellu vähemalt kahes erinevas liikmesriigis või

(ii)

projekt hõlmab ettevõtja ja teadusasutuse vahelist tõhusat koostööd ja täidetud on järgmised tingimused:

—	teadusasutus kannab vähemalt 10 % projekti abikõlblikest kuludest ja

—	teadusasutusel on õigus avaldada uurimisprojektide tulemused selles ulatuses, mil need saadakse kõnealuse asutuse teadustegevusest, või

(iii)

rakendusuuringu puhul levitatakse projekti tulemusi laialdaselt tehnika- ja teaduskonverentsidel või avaldatakse teadus- või tehnikaajakirjades või avatud juurdepääsuga hoidlates (andmebaasid, kus igaüks saab juurde pääseda teadusuuringute töötlemata andmetele) või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.

Esimese lõigu punkti b alapunktide i ja ii kohaldamisel ei loeta allhanget tõhusaks koostööks.

5. Abikõlblikud on järgmised kulud:

(a)	personalikulud (uurijad, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga);

(b)

vahendite ja seadmete kulud sel määral, mil neid kasutatakse uurimisprojekti jaoks ja selle läbiviimise aja jooksul. Kui kõnealuste vahendite ja seadmete tööiga uurimisprojekti käigus ei ammendu, loetakse abikõlblikuks üksnes uurimisprojekti ajal tekkinud amortisatsioonikulud, mis arvutatakse hea raamatupidamistava alusel;

(c)

ehitiste ja maa kulud sel määral, mil neid kasutatakse uurimisprojekti jaoks ja selle läbiviimise aja jooksul. Ehitiste puhul loetakse abikõlblikuks üksnes uurimisprojekti ajale vastavad amortisatsioonikulud, mis arvutatakse hea raamatupidamistava alusel. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult kantud kapitalikulud;

(d)	lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turuhindadega ostetud või litsentseeritud tehniliste teadmiste ja patentide kulud, kui tehing on teostatud turutingimustel ja puudub kokkumäng, ning nõustamise ja samaväärsete, üksnes teadustegevuse jaoks kasutatud teenuste kulud;

(e)	otseselt uurimisprojekti tulemusel kantud täiendavad üldkulud;

(f)	muud tegevuskulud, sealhulgas materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt teadustegevuse tõttu.

6. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse.

Artikkel 26

Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi

1. Tehnilise teostatavuse uuringuteks antav abi, millega valmistatakse ette rakendusuuringute või tootearendusalast tegevust, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa:

a)	VKEde korral 75 % uuringute puhul, millega valmistatakse ette rakendusuuringute alast tegevust, ja 50 % uuringute puhul, millega valmistatakse ette tootearendusalast tegevust;

b)	suurettevõtete korral 65 % uuringute puhul, millega valmistatakse ette rakendusuuringute alast tegevust, ja 40 % uuringute puhul, millega valmistatakse ette tootearendusalast tegevust.

3. Abikõlblikud kulud on teadustegevuse kulud.

Artikkel 27

VKEdele tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi

1. VKEdele patentide ja muude tööstusomandi õiguste saamise ja valideerimisega seotud kulude katteks antav abi on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa artikli 25 lõigetes 3 ja 4 käsitletud projektidele antav abi osatähtsust teadustegevuse puhul, mille tulemusel jõuti asjaomaste tööstusomandi õigusteni.

3. Abikõlblikud on järgmised kulud:

a)	kõik kulud, mis on kantud enne õiguse andmist esimeses jurisdiktsioonis, sealhulgas taotluse koostamise, esitamise ja menetlemisega seotud kulud ning taotluse uuendamise kulud, mis tekkisid enne õiguse andmist;

b)	tõlkimis- ja muud kulud, mis on kantud õiguse saamiseks või valideerimiseks teistes jurisdiktsioonides;

c)	kulud, mis on kantud õiguse kehtivuse kaitsmiseks taotluse ametliku menetlemise ning võimalike vaidlustamismenetluste raames, ka juhul, kui need on kantud pärast õiguse andmist.

Artikkel 28

Põllumajandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi

1. EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodetega seonduvaks teadus- ja arendustegevuseks antav abi on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	see asjaomase konkreetse sektori või allsektori üldistes huvides;

b)	teave teadustegevuse ja selle eesmärgi kohta avaldatakse Internetis enne teadustegevuse alustamist. Lisada tuleb ligikaudne tulemuste avaldamise kuupäev ja avaldamise aadress Internetis ning märge, et tulemused on kättesaadavad tasuta;

c)	teadustegevuse tulemused peavad olema Internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul. Kõnealune teave avaldatakse Internetis hiljemalt samal ajal, kui see edastatakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele;

d)	abi antakse otse teadustegevust läbiviivale institutsioonile või asutusele ning see ei tohi sisaldada teadustegevusega mitteseotud otsetoetust äriühingule, kes toodab, töötleb või turustab põllumajandustooteid, ega võimaldada selliste toodete tootjatele hinnatoetust.

2. Abi osatähtsus ei ületa 100 %.

3. EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodetega seonduvaks teadus- ja arendustegevuseks antav abi, mis ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on artiklites 24–27 sätestatud tingimused.

7. JAGU

Koolitusabi

Artikkel 29

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„erikoolitus” — koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada töötaja praegusel või tulevasel töökohal asjaomases ettevõttes ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses;

„üldkoolitus” — koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui vahetult ja peaasjalikult töötaja praegusel või tulevasel töökohal asjaomases ettevõtjas ja millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtjatesse või töövaldkondadesse.

Koolitus on üldine näiteks juhul, kui:

(a)	seda korraldavad ühiselt erinevad sõltumatud ettevõtjad või kui sellel võivad osaleda erinevate ettevõtjate töötajad või

(b)	seda on tunnustanud, sertifitseerinud või kinnitanud ametiasutused, avalikud organid või muud organid või asutused, kellele liikmesriik või ühendus on andnud vajalikud volitused.

Artikkel 30

Koolitusabi

1. Koolitusabi on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobiv ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–4 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa:

a)	25 % erikoolituse puhul ja

b)	60 % üldkoolituse puhul.

Abi osatähtsust võib siiski suurendada kuni 80 % abi maksimaalse osatähtsuse saavutamiseni järgmiselt:

a)	10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;

b)	10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral.

3. Juhul kui abi saav projekt hõlmab nii eri- kui ka üldkoolitust, mida ei saa abi osatähtsuse arvutamiseks eristada, või juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas abi saava koolitusprojektiga hõlmatud koolitus on oma laadilt käsitletav eri- või üldkoolitusena, kohaldatakse erikoolituse jaoks kehtestatud osatähtsusi.

4. Abi saava koolitusprojekti abikõlblikud kulud on järgmised:

a)	koolitajate tööjõukulud;

b)	koolitajate ja koolitatavate sõidukulud, sealhulgas majutus;

c)	muud jooksvad kulud, nagu projektiga otseselt seotud õppevahendid ja tarvikud;

d)	tööriistade ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes koolitusprojekti jaoks;

e)	koolitusprojektiga seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;

koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, üldkulud) muude punktides a–e nimetatud abikõlblike kulude kogusumma ulatuses. Viimati nimetatud kululiikide puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad, olles neist eelnevalt lahutanud kõik töötunnid.

8. JAGU

Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi

Artikkel 31

Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi

1. Abikavad ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobivad ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest.

3. Abikõlblikud kulud on palgakulud, mis kantakse kuni 12 kuu pikkuse perioodi jooksul alates töölevõtmisest.

4. Kui töölevõtmise tulemusena asjaomase ettevõtja töötajate arv kokkuvõttes ei suurene, peab ametikoht või peavad ametikohad olema vabanenud seoses vabatahtliku lahkumisega, töövõime kaotusega, vanaduspensionile jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamisega, mitte koondamise tõttu.

5. Ebasoodsas olukorras oleval töötajal on õigus töötamiseks vähemalt 12 järjestikuse kuu vältel, välja arvatud juhul, kui on tegemist seaduspärase töölt vabastamisega töötaja üleastumise tõttu. Erandina võivad liikmesriigid piirata minimaalset töötamise aega kooskõlas oma riigi õigusaktidega, millega on reguleeritud töölepingud; sel juhul vähendatakse abi proportsionaalselt.

Artikkel 32

Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi

1. Abikavad puudega töötajate tööhõiveks palgatoetuste vormis antava abi jaoks on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobivad ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2–5 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 60 % abikõlblikest kuludest.

3. Abikõlblikud kulud on palgakulud, mis kantakse mis tahes perioodi jooksul, mille vältel puudega töötaja töötab.

5. Puudega töötajatel on õigus töötamiseks vähemalt 12 järjestikuse kuu vältel, välja arvatud juhul, kui on tegemist seaduspärase töölt vabastamisega töötaja üleastumise tõttu. Erandina võivad liikmesriigid piirata minimaalset töötamise aega kooskõlas oma riigi õigusaktidega, millega on reguleeritud töölepingud; sel juhul vähendatakse abi proportsionaalselt.

Artikkel 33

Puudega töötajate tööhõive jaoks lisakulude kompenseerimise vormis antav abi

1. Abikavad puudega töötajate tööhõive lisakulude kompenseerimiseks on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ühisturuga kokkusobivad ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui täidetud on lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Abi osatähtsus ei ületa 100 % abikõlblikest kuludest.

3. Abikõlblikud kulud on muud kulud kui palgakulud, mida ettevõtja peab kandma ja mis lisanduvad kuludele, mida ettevõtja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega, ja mis kantakse mis tahes perioodi jooksul, mille vältel puudega töötaja töötab.

Järgmised kulud on abikõlblikud:

a)	tööruumide kohandamise kulud;

b)	töötajate tööhõivekulud selle aja ulatuses, mil nad üksnes abistavad puudega töötajaid;

puudega töötajate poolseks kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abisaaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;

d)	kui abi saav ettevõtja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtte ehitamise, sisseseadmise või laiendamisega seotud kulud ning puudega töötajate töölevõtmisest otseselt tulenevad haldus- ja transpordikulud;

e)	kui abisaaja pakub toetatavaid töökohti, siis puudega töötajate tööhõivest otseselt tulenevad haldus- ja transpordikulud.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 70/2001, määrus (EÜ) nr 68/2001, määrus (EÜ) nr 2204/2002 ja määrus (EÜ) nr 1628/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 35

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artikli 9 lõigetele 1–3.

2. Igasugune enne [31. detsembrit 2008] antud abi, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele, kuid vastab määruses (EÜ) nr 70/2001, määruses (EÜ) nr 68/2001, määruses (EÜ) nr 2204/2002 või määruses (EÜ) nr 1628/2006 sätestatud tingimustele, vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

Igasugust muud enne käesoleva määruse jõustumist antud abi, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele ega ka üheski eelmises lõigus nimetatud määruses sätestatud tingimustele, hindab komisjon asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

3. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abikavad, välja arvatud regionaalabi kavad, vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks. Regionaalabi kavade teatamiskohustusest vabastamine määruse (EÜ) nr 1628/2006 alusel lõpeb heakskiidetud regionaalabi kaartide kehtivusaja lõppemisel.

Artikkel 36

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Komisjoni nimel

…

komisjoni liige

I LISA

VKE MÄÄRATLUS

Artikkel 1

Ettevõte

Ettevõte on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

Artikkel 2

Töötajate arv ja rahalised künnised, mis määravad kindlaks ettevõtte kategooria

1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit EUR ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit EUR.

2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit EUR.

3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit EUR.

Artikkel 3

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtete liigid

1. „Autonoomne ettevõte” on iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte lõike 2 tähenduses ega seotud ettevõte lõike 3 tähenduses.

2. „Partnerettevõtted” on kõik ettevõtted, mis ei ole seotud ettevõtted lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõte (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud seotud ettevõttega 25 % või rohkem teise ettevõtte (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtte) kapitalist või hääleõigustest.

Ettevõtet võib siiski lugeda autonoomseks ning partnerettevõtteid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõttega lõike 3 tähenduses seotud:

a)	riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtted, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad, kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse („äriinglid”), tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1,25 miljonit EUR;

b)	ülikoolid või mittetulunduslikud uurimiskeskused;

c)	institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

d)	autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni EUR ja milles on alla 5 000 elaniku.

3. „Seotud ettevõtted” on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

a)	ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b)	ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c)	ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)	ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtte teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtte aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionäridena.

Ettevõtted, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtte kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, loetakse samuti seotuks.

Ettevõtted, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

„Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

4. Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtet käsitleda VKEna, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

5. Ettevõtted võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõttena, lisades andmed artiklis 2 sätestatud künniste kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõte heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõttele või omavahel seotud ettevõtetele ühiselt. Selliseid deklaratsioone võib teha olenemata riigi või ühenduse eeskirjadega ette nähtud kontrollidest ja uurimistest.

Artikkel 4

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood

1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

2. Kui ettevõte leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi künniseid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui künniseid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

3. Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

Artikkel 5

Töötajate arv

Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:

a)	palgatöötajad;

b)	ettevõtte heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõttele ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;

c)	juhtidena tegutsevad omanikud;

d)	ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.

Artikkel 6

Ettevõtte andmete kindlakstegemine

1. Autonoomse ettevõtte puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtte raamatupidamisaruannete põhjal.

2. Partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtte konsolideeritud aruanded või nende ettevõtete konsolideeritud aruanded, millega ettevõte on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.

Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtte iga sellise partnerettevõtte andmed, mis asub asjaomasest ettevõttest tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

3. Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtte partnerettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtetega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtte kõikide võimalike partnerettevõtete kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.

4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtte töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtete andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtete kohta, millega asjaomane ettevõte on seotud.

II LISA

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE KOHTA KOKKUVÕTLIKU TEABE ESITAMISE VORM, MIDA KASUTATAKSE ARTIKLI 9 LÕIKES 4 SÄTESTATUD LAIENDATUD ARUANDEKOHUSTUSE KORRAL

1.	Abisaaja(d) (abi saavate ettevõtjate nimed, VKEd või mitte):

2.	Viide abikavale (komisjoni viide olemasolevale kavale või kavadele, mille raames abi antakse):

3.	Abi andev (andvad) avalik-õiguslik(ud) üksus(ed) (abi andvate ametiasutuste nimed ja kontaktandmed):

4.	Liikmesriik, kus abi saav projekt või meede ellu viiakse:

5.	Projekti või meetme liik:

6.	Projekti või meetme lühikirjeldus:

7.	Võimaluse korral abikõlblikud kulud (eurodes):

8.	Diskonteeritud abisumma (bruto) eurodes:

9.	Abi osatähtsus (protsendina brutotoetusekvivalendist):

10.	Kavandatava abi väljamaksmisega seotud tingimused (olemasolu korral):

11.	Projekti või meetme kavandatav algus- ja lõppkuupäev:

12.	Abi andmise kuupäev:

KOKKUVÕTLIKU TEABE ESITAMISE VORM, MIDA KASUTATAKSE SUURTELE INVESTEERIMISPROJEKTIDELE ANTAVA ABI KORRAL, KUI ABI EI ÜLETA ARTIKLI 9 LÕIKES 4 OSUTATUD KÜNNISEID

1.	Abisaaja(d) (abi saavate ettevõtjate nimed):

2.	Viide abikavale (komisjoni viide olemasolevale kavale või kavadele, mille raames abi antakse):

3.	Abi andev (andvad) avalik-õiguslik(ud) üksus(ed) (abi andvate ametiasutuste nimed ja kontaktandmed):

4.	Liikmesriik, kus investeering tehakse:

5.	Piirkond (NUTS 3. tasand), kus investeering tehakse:

6.	Kohalik omavalitsus (varem NUTS 5. tasand, nüüd LAU 2), kus investeering tehakse:

7.	Projekti liik (uue ettevõtte asutamine, olemasoleva ettevõtte laiendamine, ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täielik ümberkorraldamine):

8.	Investeerimisprojekti alusel toodetavad tooted või osutatavad teenused (vastavalt PRODCOM/NACE nomenklatuurile või teenindussektori projektide puhul CPA nomenklatuurile):

9.	Investeerimisprojekti lühikirjeldus:

10.	Investeerimisprojekti diskonteeritud abikõlblikud kulud (eurodes):

11.	Diskonteeritud abisumma (bruto) eurodes:

12.	Abi osatähtsus (protsendina brutotoetusekvivalendist):

13.	Kavandatava abi väljamaksmisega seotud tingimused (olemasolu korral):

14.	Projekti kavandatav algus- ja lõppkuupäev:

15.	Abi andmise kuupäev:

(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2) ELT C 210, 8.9.2007, lk 14.

(3) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

(4) EÜT L 63, 28.2.2004, lk 22.

(5) EÜT C 235, 21.8.2001, lk 3.

(6) ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.

(7) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.

(8) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.

(9) EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(10) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(11) EÜT C 37, 3.2.2001, lk 3.

(12) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(13) EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1.

(14) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(15) ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

(16) EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(17) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(18) ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.

(19) EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(20) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

(21) EÜT C 48, 13.2.1998, lk 2.

(22) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(23) NACE kood XXX.

(24) EÜT L 182, 3.7.1987, lk 36.

(25) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(26) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

(27) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(28) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(29) EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1.

(30) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

(31) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(32) Käesolev ettepanek ei piira komisjoni seisukohti käimasoleva keskkonnasuuniste läbivaatamise kontekstis, eelkõige seoses abi osatähtsustega. Võttes arvesse käesoleva määruse kohaldamisel säilitatavaid lihtsustatud arvutusmeetodeid, peavad käesoleva määrusega sätestatavad abi maksimaalsed osatähtsused olema suunistes sätestatud maksimaalsetest osatähtsustest igal juhul väiksemad, sest viimased põhinevad üksikasjalikumatel arvutusmeetoditel.

(33) Vt joonealune märkus 32.

(34) Vt joonealune märkus 32.

(35) Vt joonealune märkus 32.

(36) Vt joonealune märkus 32.

(37) Vt joonealune märkus 32.

(38) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 210

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 8. september 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2007/C 210/01	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4757 — Nordic Capital/Thule) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2007/C 210/02	Euro vahetuskurss	2

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Komisjon
2007/C 210/03	Konkursikutse — EACEA/20/07 — Teokas noorus — Meede 4.1. — Toetus Euroopa tasandil tegutsevatele noorsoovaldkonna organisatsioonidele	3

	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 210/04	Teade Indiast pärit tekstureeritud polüesterfilamentlõnga impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta	5

	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 210/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4903 — Hochtief/Vinci/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	9

2007/C 210/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4904 — Lite-On/Perlos) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	10

2007/C 210/07	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4581 — Imperial Tobacco/Altadis) ( 1 )	11

2007/C 210/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4868 — Avnet/Magirus EID) ( 1 )	12

2007/C 210/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4726 — Thomson/Reuters) ( 1 )	13

2007/C 210/10	Kutse märkuste esitamiseks komisjoni üldise grupierandi määruse eelnõu kohta riigiabi valdkonnas	14

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3696
JPY	Jaapani jeen	157,79
DKK	Taani kroon	7,4467
GBP	Inglise nael	0,6773
SEK	Rootsi kroon	9,326
CHF	Šveitsi frank	1,6437
ISK	Islandi kroon	88,02
NOK	Norra kroon	7,9085
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5842
CZK	Tšehhi kroon	27,631
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	254,47
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6984
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8081
RON	Rumeenia leu	3,3032
SKK	Slovakkia kroon	33,726
TRY	Türgi liir	1,7697
AUD	Austraalia dollar	1,6564
CAD	Kanada dollar	1,4398
HKD	Hong Kongi dollar	10,6646
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9834
SGD	Singapuri dollar	2,0867
KRW	Korea won	1 284,96
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,8556
CNY	Hiina jüaan	10,3261
HRK	Horvaatia kuna	7,3209
IDR	Indoneesia ruupia	12 870,82
MYR	Malaisia ringit	4,7998
PHP	Filipiini peeso	63,734
RUB	Vene rubla	35,112
THB	Tai baht	44,546


	(1) EMPs kohaldatav tekst