9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/1

(2007/C 129/01)

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

Eelmised väljaanded

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/2

Luciano Lavagnoli 12. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 23. novembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-442/04: Lavagnoli versus komisjon

(Kohtuasi C-74/07 P)

(2007/C 129/02)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Luciano Lavagnoli (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja H. Kraemer)

Apellandi nõuded

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu 23. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-442/04;

—	rahuldada Esimese Astme Kohtus esitatud nõuded ja sellest tulenevalt tunnistada kohtuasjas T-422/04 esitatud hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	teise võimalusena saata kohtuasi uueks läbivaatamiseks Esimese Astme Kohtule;

—	teha otsus kulutuste, kohtukulude ja tasude kohta ning mõista need välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kolm väidet.

Esiteks märgib apellant, et Esimese Astme Kohus on Euroopa Ühenduste personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakendussätete ning Ametnike hindamise ja edutamise administratiivjuhise tõlgendamisel rikkunud õigusnormi, leides vaidlustatud otsuse punktides 53–75, et ülalmainitud rakendussätete kohaselt ei ole peadirektoraadi eelispunktid automaatselt seotud teenetepunktidega, ning väidab, et peadirektoraat omistas need käesoleva asja puhul õigesti.

Teiseks leiab apellant, et Esimese Astme Kohus on rikkunud menetlusnorme jättes kõnealuse otsuse punktides 59 ja 67 rahuldamata apellandi menetlust korraldavad nõuded, millega nõuti komisjonile ettekirjutuse tegemist avaldada edutatavatele ametnikele neile antud punktid võrdluses teenetepunktidega, ning avaldada ametnike teenete võrdleva hindamise meetod.

Kolmandaks väidab apellant, et Esimese Astme Kohus on vaidlusaluse kohtuotsuse punktides 76–100 rikkunud õigusnormi jättes arvesse võtmata, personalieeskirjade artiklite 43–45 üldistes rakendussätetes ja eespool viidatud Administratiivjuhistes määratletud hindamis- ja edutamismenetlust ning tõlgendades vääralt personalieeskirjade artiklit 90.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/2

É.R. jt 21. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-138/03: É.R. jt versus nõukogu ja komisjon

(Kohtuasi C-100/07 P)

(2007/C 129/03)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: É.R., J.R., A.R., B.R., O.O., T.D., V.D., J.M.D., D.D., D.F., E.E., C.F., H.R., M.R., I.R., B.R., M.R., C.S (esindaja: advokaat F. Honnorat)

Teised menetluspooled: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks;

—	tunnistada apellatsioonkaebus põhjendatuks;

—	tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-138/03;

—	suunata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtule, et viimane teeks otsuse hagejate nõuete kohta.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad taotlevad oma apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistamist, kuna sellega jäeti vastuvõetamatuse tõttu nende hagi osaliselt läbi vaatamata ning muus osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Esiteks väidavad hagejad seoses nende hagi vastuvõetavusega, et Esimese Astme Kohtu põhjendus on vastuoluline ning leides, et kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb H.E.R. nakatumisest ja surmast, on esitatud pärast 5-aastase aegumistähtaja lõppemist, on kohus rikkunud Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 46 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõiget 1. Hagejad väidavad selles osas, et kuna nende nõuete menetlemise ajal ei olnud neil selliseid epidemoloogilisi andmeid, mille põhjal oleks olnud võimalik täpselt määratleda nende lähedaste nakatumise aega, siis ei saanud Esimese Astme Kohus tunnistada nende hagi aegunuks.

Teiseks väidavad hagejad hagi sisulise hindamisega seoses, et Esimese Astme Kohtu põhjendus on samuti vastuoluline ja rikub eelnimetatud konventsiooni artikli 6 lõiget 1, ühelt poolt tuginedes otsuses vanadele raportitele ning mitte arvestades kõige hilisemaid epidemoloogilisi andmeid, ning teiselt poolt leides, et tõendamata on põhjuslik seos väidetava kahju ja ühenduse institutsioonidele ette heidetud õigusvastase käitumise vahel.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/3

Angel Angelidise 21. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 5. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-416/03: Angelidis versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-103/07 P)

(2007/C 129/04)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Angel Angelidis (esindaja: advokaat E. Boigelot)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

—	Tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning sellest tulenevalt:

—	tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 5. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-416/03: Angelidis versus parlament;

—

langetada kohtuasjas otsus rahuldades apellandi poolt kohtuasjas T-416/03 esitatud nõuded:

—	tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 4. märtsi 2003. aasta otsus, millega kinnitati lõplikult hageja 2001. aasta hindamisaruanne;

—	tühistada nimetatud 2001. aasta hindamisaruanne;

—

mõista välja mittevaraline kahju ning teenistuskäigule oluliste rikkumistega — nagu 2001. aasta hindamisaruande hilinenud koostamine apellandi jaoks eriti tundlikus olukorras — tekitatud kahju ja ex aequo et bono hinnatud viivised summas 20 000 eurot, või menetluse käigus suurendatud või vähendatud summas;

—	mõista kohtukulud vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2 välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et Esimese Astme Kohus on korduvalt rikkunud õigusnorme Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklite 26 ja 43 ning nende artiklite rakendussätete tõlgendamisel. Iseäranis puudutavad need rikkumised Esimese Astme Kohtu hinnangut hüpoteesidele ning piirangutele, mille raames on võimalik teha erandit normist, mille kohaselt peavad hindama ning hindamisaruande kinnitama kaks erinevat isikut hinnatava ametniku hierarhiast ning Esimese Astme Kohus peab hindama asjaomase ametniku vahetu ülemusega konsulteerimise vajaduse puudumist. Vaidlustatud otsuse eelnimetatud kahes punktis on Esimese Astme Kohtu põhjendustes mitmeid lünki, mis moonutasid mitmete hageja poolt esitatud asjaolude ulatust.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/4

Ferrero Deutschland GmbH 23. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (kolmas koda) 15. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-310/04: Ferrero Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Cornu SA Fontain

(Kohtuasi C-108/07 P)

(2007/C 129/05)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Ferrero Deutschland (esindaja: Rechtsanwalt M. Schaeffer)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Cornu SA Fontain

Apellandi nõuded

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-310/04: Ferrero Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) — Cornu SA Fontain;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.

Väide ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks ühe väite, mis tugineb ühenduse õiguse rikkumisele Esimese Astme Kohtu poolt, täpsemalt tema poolt nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b väärale tõlgendusele. Selle kohta esitab apellant järgmised viis argumenti.

Esiteks, Esimese Astme Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et vaidlusaluseid soolaseid ja magusaid kaupu toodavad ja turustavad asjaomasel määral samad ettevõtjad, sealhulgas ka menetlusse astuja ise. Teiseks, Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi sedastades, et vaidlusaluste kaupade vaheline sarnasus on väike, kuigi ta oleks pidanud käesolevas asjas tuvastama vähemalt keskmise sarnasuse astme. Kolmandaks, Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi leides, et kaubamärkide „Ferrero ”ja „Ferro ”vahel esineb üksnes „teatav sarnasus”, samas kui argumendid, mida ta ise otsuses esitas, oleks pidanud viima järelduseni, et nende kaubamärkide vahel esineb keskmine või isegi suur sarnasus. Neljandaks, Esimese Astme Kohus ei võtnud piisavalt arvesse dokumente, mille apellant esitas selleks, et tuua esile kaubamärgi „Ferrero ”tugev eristusvõime. Lõpuks, Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi jättes võimaliku segiajamise tõenäosuse hindamisel arvesse võtmata määruse (EÜ) nr 40/04 seitsmendas põhjenduses toodud arvukad tegurid.

(1) EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/4

Eelotsusetaotlus, mille esitas Juzgado Contencioso-Administrativo no 22 de Madrid (Hispaania) 12. märtsil 2007 — Ecologistas en Acción-CODA versus Ayuntamiento de Madrid

(Kohtuasi C-142/07)

(2007/C 129/06)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado Contencioso-Administrativo no 22 de Madrid

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ecologistas en Acción-CODA

Kostja: Ayuntamiento de Madrid

Eelotsuse küsimused

Kas keskkonnamõju hindamist puudutavad nõuded, mis tulenevad nõukogu direktiivist 85/337/EMÜ (1), mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ, on kohaldatavad linnatänavate korralduse projektidele nende laadi ja mahu tõttu või seetõttu, et need seonduvad tiheda asustusega alade või ajaloolisest, kultuurilisest ja arheoloogilisest vaatepunktist olulise tähtsusega maastikega?

Kas keskkonnamõju hindamist puudutavad nõuded, mis tulenevad nõukogu direktiivist 85/337/EMÜ, mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ (2), on kohaldatavad käesoleva õiguspärasuse kohtulikku kontrolli puudutava hagi esemeks olevatele projektidele nende laadi ja asjaomase tänava laadi, projektide iseloomulike tunnuste, mahu, keskkonnamõju, asustustiheduse, eelarve ja võimalike erinevuste tõttu üldprojektist, mis näeb ette sarnaste tööde tegemise samal tänaval?

Kas Euroopa Ühenduste Kohtu (kolmas koda) 16. märtsi 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-332/04 (3) ja täpsemalt selle otsuse punktides 69-88 sisalduvad kriteeriumid on kohaldatavad käesoleva kohtumenetluse esemeks olevatele projektidele nende laadi ja asjaomase tänava laadi, projektide iseloomulike tunnuste, mahu, keskkonnamõju, eelarve ja võimalike erinevuste tõttu üldprojektist, mis näeb ette sarnaste tööde tegemise samal tänaval, ning kas seetõttu oli nõutav viia nende projektide osas läbi keskkonnamõjude hindamine?

Kas haldustoimikust ja eelkõige sellele lisatud uurimustest ja aruannetest ilmneb, et Hispaania ametiasutused täitsid tegelikult käesoleva menetluse esemeks olevate projektide osas nõukogu direktiivist 85/337/EMÜ, mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ, tulenevad keskkonnamõju hindamisega seonduvad kohustused vaatamata sellele, et formaalselt ei viidud projektide osas läbi nimetatud direktiivis ette nähtud keskkonnamõju hindamist?

(1) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 348).

(2) Nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/11/EÜ,millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 73, lk 5; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248).

(3) EKL 2006, lk I-40.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/5

15. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-149/07)

(2007/C 129/07)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Hottiaux, K. Herrmann)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole vastu võtnud taimekaitsevahendite Poola paralleelimpordi lubade andmise erikorda, siis on Poola Vabariik rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

EÜ artikli 28 kohaselt on liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed keelatud. Komisjon on seisukohal, et Poola Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole vastu võtnud selliste taimekaitsevahendite Poola turuleviimise lubade andmise erikorda, mis on (Euroopa Kohtu praktika mõistes) identsed Poolas juba käibel olevate taimekaitsevahenditega ning mida imporditakse teistest liikmesriikidest, kus nad on juba käibel.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ühtlustamise puudumisel „[…] koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeteks lugeda liikmesriigi kõik õigusnormid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust”. Peale selle on Euroopa Kohus leidnud, et koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete hulka kuulub ka iga siseriiklik õigusnorm või praktika, mis piirab importi selliselt, et ainult mõned ettevõtjad saavad importida ja teised mitte. Menetlus, mis sätestab importkaupade müügiks eelneva loa vajaduse, peab olema reguleeritud üldkehtivate õigusnormidega, mis on kehtivad sõnaselgelt ka siseriiklikele asutustele. Menetlus peab olema kergesti kättesaadav ning see peab olema läbi viidud mõistliku aja jooksul. Siseriiklikus õiguses on selliste üldpõhimõtete kehtestamine vajalik selleks, et võimaldada riigi kodanikel ühenduse õigusega neile antud õiguste teostamine.

Komisjon võiks küll aktsepteerida uut muudatusettepanekut, kuid põhjendatud arvamuses, millega nõuti rikkumise kõrvaldamist, sätestatud kahekuulise tähtaja möödumisel polnud see veel j6ustunud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lepingu rikkumist hinnata selle õiguse alusel, mis kehtis asjaomases riigis komisjoni põhjendatud arvamuses sätestatud tähtaja möödumisel. Hiljem aset leidnud muudatusi ei saa Euroopa Kohus arvesse võtta.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/5

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof (Saksamaa) 21. märtsil 2007 — Finanzamt für Körperschaften III in Berlin versus Krankenheim Ruhesitz am Wannsee-Seniorenheimstatt GmbH

(Kohtuasi C-157/07)

(2007/C 129/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzhof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Finanzamt für Körperschaften III in Berlin.

Kostja: Krankenheim Ruhesitz am Wannsee-Seniorenheimstatt GmbH.

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (1) artikliga 31 on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mille kohaselt liikmesriigi resident, kellele laieneb sealne maksukohustus täies ulatuses, saab oma tulude kogusumma arvutamisel topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel teatud tingimustel küll maha arvata teises liikmesriigis asuva tegevuskoha kahjumi, mis on tulumaksust vabastatud,

—

kuid mille kohaselt mahaarvatud summa liidetakse asjaomasel maksustamisperioodil tulude kogusummale, kui ühel järgnevatest maksustamisperioodidest teises liikmesriigis asuva tegevuskoha ettevõtlusega seotud tulude, millele laieneb topeltmaksustamise vältimise lepingust tulenev maksuvabastus, kogusumma on positiivne,

—

viimati öeldu ei kehti aga juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et temale kehtivate teise liikmesriigi õigusnormide kohaselt ei ole tal „üldiselt ”võimalik teistel aastatel, v.a kahjumiaastal tekkinud kahjumit maha arvata, seda juhul, kui kahjumi mahaarvamine on teise liikmesriigi õiguses küll põhimõtteliselt ette nähtud, kuid konkreetses olukorras maksumaksjale seda ei võimaldata?

Teises liikmesriigis asuva tegevuskohaga seotud kahjum teatud tingimustel, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas asukohariigi jaoks omab tähtsust see, kui teises liikmesriigis (mitte lähteriigis) kehtivad kahjumi mahaarvamise piirangud on omakorda vastuolus Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikliga 31, kuna nad diskrimineerivad maksukohustuslast, kelle tegevuskoha sissetulekutele kehtib piiratud maksukohustus võrreldes maksukohustuslasega, kellele laieneb sealne maksukohustus täies ulatuses?

3.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas asukohariik peab loobuma välismaal asuva tegevuskohaga seotud kahjumi tagantjärele maksustamisest, kui seda pole vastasel juhul võimalik üheski liikmesriigis maha arvata, kuna tegevus teises liikmesriigis on lõpetatud?

(1) EÜT 1994, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 11/19, lk 146.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/6

22. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-160/07)

(2007/C 129/09)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Simonsson ja P. Andrade)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole siseriiklikusse õigusesse üle võtnud direktiivi 92/21/EÜ (1), mida viimati muudeti direktiiviga 2002/84/EÜ (2), artiklit 7b koosmõjus XI lisa osa B punktiga 3, artikli 9 lõiget 2 ja artikli 12 lõiget 1 koosmõjus VII lisaga, siis on Portugali Vabariik rikkunud nimetatud direktiivist 92/51/EÜ, selle hilisemate muudatustega (eelkõige direktiiviga 2001/106 (3) tehtud muudatustega) arvestavas versioonis, tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 95/21/EÜ siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 30. juunil 1996. Direktiivi 2001/106/EÜ siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 22. juulil 2003. Direktiivi 2002/84/EÜ siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 23. novembril 2003.

(1) Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivi 92/51/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) (EÜT L 157, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 263).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/84/EÜ, millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, lk 53; ELT eriväljaanne 07/07, lk 173).

(3) EÜT L 19, lk 17; ELT eriväljaanne 07/06, lk 47.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/7

Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akari 26. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 17. jaanuari 2007. aasta määruse peale kohtuasjas T-129/06: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akar versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-163/07 P)

(2007/C 129/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akar (esindaja: Rechtsanwalt Ç. Şahin)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. jaanuari 2007. aasta määrus kohtuasjas T-129/06 (1), mis toimetati apellandile kätte 26. jaanuaril 2007, ning tunnistada kehtetuks vaidlustatud komisjoni 23. detsembri 2005. aasta otsus nr MK/KS/DELTUR/(2005)/SecE/D/1614;

—	teise võimalusena tühistada esimeses punktis nimetatud Esimese Astme Kohtu määrus ning vaidlustatud komisjoni 23. detsembri 2005. aasta otsus nr MK/KS/DELTUR/(2005)/SecE/D/1614 osaliselt ning tunnustada neid vastavalt esimeses astmes hageja poolt esitatud taotlustele;

—	kolmanda võimalusena tühistada esimeses punktis nimetatud Esimese Astme Kohtu määrus ning saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust nimetatud määruse peale järgnevalt.

Esimese Astme Kohus ei tohi tema menetluses olevate kohtuvaidluste asjaolusid tuvastada ainuüksi poolte taotluste alusel ega otsustada üksnes poolte esitatud tõendeid arvestades. Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 21 nähtub, et Euroopa Ühenduste kohtutel on asjaolude tuvastamise kohustus ning et nad mitte ainult ei või vaid koguni peavad seda tegema ka omal initsiatiivil, kui olukord seda nõuab.

Kuna Esimese Astme Kohus ei selgitanud käesolevas asjas, kas komisjoni vaidlustatud otsuses on õiguskaitsevahenditest teavitatud, ning kuna apellandile teatati vormiveast alles kuu aega hiljem ja seega pärast tähtaja möödumist, siis on Esimese Astme Kohus rikkunud Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 21, oma kodukorra artiklit 64 ning ühenduse materiaalõigust osas, mis puudutab õigusakti õiguspärasuse ootuse ulatust ning õigusakti näilise kehtivuse teooriat. Ühenduse õigus lubab nimelt haldusaktide eriti jämeda ning ilmselge vea puhul lugeda õigusakti absoluutselt õigustühiseks.

Korrakohase õiguskaitsevahenditest teavitamise puhul oleks apellant pöördunud viivitamatult kohtuadvokaadi poole ning esitanud seega hagi ettenähtud tähtaja jooksul. Esimese Astme Kohtu väide, et apellant ja tema Türgi advokaadid ei olnud nii hoolikad nagu seda peaks olema mõistlik hageja, ei vabasta komisjoni korrakohasest õiguskaitsevahenditest teavitamisest.

(1) EÜT C 212, lk 29.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/7

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal de grande instance de Nantes (Prantsusmaa) 27. märtsil 2007 — James Wood versus Fonds de Garantie

(Kohtuasi C-164/07)

(2007/C 129/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de grande instance de Nantes

Põhikohtuasja pooled

Hageja: James Wood

Kostja: Fonds de Garantie

Eelotsuse küsimused

Kas [EÜ] asutamislepingu artiklis [12] sätestatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu üldpõhimõtet arvestades on Code français de Procédure Pénale'i (Prantsuse kriminaalmenetluse seadustik) artikli 706-3 sätted kooskõlas või vastuolus ühenduse õigusega niivõrd, kui nendega välistatakse Prantsusmaal elava Euroopa Ühenduse kodaniku puhul, kes on väljaspool riigi territooriumi surnud Prantsuse kodanikust lapse isa, Fonds de Garantie poolt pakutav hüvitis üksnes tema kodakondsuse tõttu?

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Vestre Landsret (Taani) 27. märtsil 2007 — Skatteministeriet versus Ecco Sko A/S

(Kohtuasi C-165/07)

(2007/C 129/12)

Kohtumenetluse keel: taani

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vestre Landsret

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Skatteministeriet

Kostja: Ecco Sko A/S

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (1) I lisa, komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2388/2000 (2) muudetud kujul, tuleb tõlgendada nii, et sellised jalatsid, nagu on põhikohtuasjas kõne all, tuleb klassifitseerida nahast pealsetega jalatsitena KN rubriigis 6403 või tekstiilist pealsetega jalatsitena KN rubriigis 6404?

2.	Kas KN grupi 64 lisamärkus 1, mis lisati komisjoni 23. detsembri 1992. aasta määrusega nr 3800/92 (3), millega muudeti nõukogu määrust nr 2658/87, on kooskõlas KN grupi 64 märkusega 4 a?

(1) Nõukogu 23. juuli 1987 määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987 L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382).

(2) Komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2388/2000, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa (EÜT 2000 L 264, lk 1); parandus: EÜT L 276, 28.10.2000, lk 92.

(3) EÜT 1992 L 384, lk 8.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Bruxelles (Belgia) 29. märtsil 2007 — AXA Belgium SA, varem nimetatud AXA Royale Belge SA versus 1. Belgia riik, administration de la TVA, de l'enregistrement et des domaines, 2. Belgia riik, administration de l'inspection spéciale des impôts

(Kohtuasi C-168/07)

(2007/C 129/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d'appel de Bruxelles

Põhikohtuasja pooled

Hageja: AXA Belgium SA, varem nimetatud AXA Royale Belge SA

Kostjad: 1. Belgia riik, administration de la TVA, de l'enregistrement et des domaines, 2. Belgia riik, administration de l'inspection spéciale des impôts

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ (1) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, eeskätt artikli 13 A osa lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad maksust vabastada vaid teenused, mida osutavad sõltumatud isikute rühmad oma liikmetele ja mitte nendele isikutele, kes ei ole liikmed?

(1) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendat direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justicia de Canarias (Hispaania) 2. aprillil 2007 — Comunidad Autónoma de Canarias versus Club Náutico de Gran Canaria

(Kohtuasi C-186/07)

(2007/C 129/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Superior de Justicia de Canarias

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Comunidad Autónoma de Canarias

Kostja: Club Náutico de Gran Canaria

Eelotsuse küsimus

Euroopa Kohtul palutakse selgitada tema 7. mai 1998. aasta otsuse (1) mõju seoses 7. juuni seaduse 20/91 Kanaari saarte majandus- ja maksukorra fiskaalsete aspektide muutmise kohta, artikliga 10.1.13.

(1) Kohtuasjas C-124/96: komisjon vs. Hispaania, EKL 1998, lk I-2501.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank Zutphen (Madalmaad) 3. aprillil 2007 — Kriminaalmenetlus, milles süüdistatav on Dirk Endendijk

(Kohtuasi C-187/07)

(2007/C 129/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Zutphen

Põhikohtuasjas toimuva kriminaalmenetluse pool

Dirk Endendijk

Eelotsuse küsimused

1.	Kuidas tuleb tõlgendada mõistet „lõastamine ”direktiivi 91/629/EMÜ (1) tähenduses koosmõjus otsusega 97/182/EÜ (2)?

2.	Kas seejuures on mingigi tähendus [köie] materjalil ja pikkusel ning lõastamise eesmärgil?

(1) Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, lk 28; ELT eriväljaanne 03/12, lk 144).

(2) Komisjoni 24. veebruari 1997. aasta otsus, millega muudetakse lisa direktiivis 91/629/EMÜ (EÜT L 76, lk 30; ELT eriväljaanne 03/20, lk 348).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) 3. aprillil 2007 — Commune de Mesquer versus Total France SA, Total International Ltd

(Kohtuasi C-188/07)

(2007/C 129/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Commune de Mesquer

Kostjad: Total France SA, varem Total raffinage distribution; Total International Ltd.

Eelotsuse küsimused

Kas kasutaja spetsifikatsioonidele vastav rafineerimisprotsessi tulemusel saadavat rasket kütteõli, mis on tootja poolt mõeldud müügiks kütusena ja mida on mainitud 20. detsembri 1968. aasta direktiivis 68/414/EMÜ (1), muudetud 14. detsembri 1998. aasta direktiiviga 98/93/EÜ (2), võib liigitada jäätmeteks 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (3), muudetud 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (4) ja kodifitseeritud direktiiviga 2006/12/EMÜ (5), artikli 1 tähenduses?

2.	Kas laeva lastina veetav raske kütteõli, mis valgub õnnetusjuhtumi tagajärjel merre, kujutab endast algkujul või vee ja põhjaladestusega segunenuna jäätmeid direktiivi 2006/12/EÜ I lisa kategooria Q 4 tähenduses?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav ja teisele küsimusele jaatav, siis kas raske kütteõli tootja (Total raffinage) ja/või müüja ja vedaja (Total international Ltd) tuleb lugeda direktiivi 2006/12/EÜ artikli 1 punktide b ja c tähenduses ning sama määruse artikli 15 kohaldamise eesmärgil jäätmetekitajaks ja/või -valdajaks, juhul kui õnnetusjuhtumi ajal, mille tulemusel toode muutus jäätmeteks, vedas seda kolmas isik?

(1) Nõukogu 20. detsembri 1968. aasta direktiiv 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, lk 14; ELT eriväljaanne 12/01, lk 29).

(2) Nõukogu 14. detsember 1998. aasta direktiiv 98/93/EÜ, millega muudetakse direktiivi 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 358, lk 100; ELT eriväljaanne 12/02, lk 68).

(3) Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23).

(4) Nõukogu 18. märts 1991. aasta direktiiv 91/156/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 78, lk 32; ELT eriväljaanne 15/02, lk 3).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT L 114, lk 9).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/10

3. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-189/07)

(2007/C 129/17)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: P. Oliver ja F. Jimeno Fernández)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et

kuna Hispaania Kuningriik ei viinud rahuldavalt läbi kontrolli, inspektsiooni ja jälgimist tema territooriumil ja tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuva ning määruste (EÜ) nr 850/98 (1) ja 2406/96 (2) alusel alammõõtude nõuetele allutatud liikide kalapüügi üle, sh lossimise ja turustamise üle; ja

kuna Hispaania Kuningriik ei tegutsenud piisavalt, et võetaks vastu sobivad meetmed ühenduse õigusnormide rikkumiste eest vastutavate isikute vastu, eeskätt haldus- või karistusmenetluste algatamisega ja ennetavate karistuste määramisega rikkumise eest vastutavatele isikutele,

siis on Hispaania Kuningriik rikkunud määruse (EMÜ) nr 2847/93 (3) artikli 2 lõikest 1 ja artikli 31 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

—	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Kohaldatavad õigusnormi nõuavad, et liikmesriigid:

—	kehtestaks tõhusa kontrolli-, inspektsiooni ja jälgimissüsteemi alammõõtude nõuetele allutatud liikidega seotud lossimis- ja turustustegevuse üle;

—	kehtestaks ennetavad karistusmeetmed ühenduse õigusnormide rikkumise eest vastutavatele isikutele;

—	rakendaks tõhusalt karistusi, mida võib nimetatud rikkumiste eest vastutavatele isikutele määrata, et vältida õigusvastasest tegevusest tulenevat alusetut rikastumist.

Käesolevas asjas on nõuetekohaselt tuvastatud, et Hispaania Kuningriik ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad kalastuse kontrolli ja selle valdkonna rikkumiste karistamist käsitlevatest ühenduse õigusnormidest. Seda rikkumist ei tõenda mitte üksnes ühenduse inspektorite järeldused, vaid seda on tunnistanud ka kostja ise.

(1) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, lk 1; ELT eriväljaanne 04/03, lk 217).

(2) Nõukogu 26. novembri 1996. aasta määrus, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, lk 1; ELT eriväljaanne 04/02, lk 331).

(3) Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, lk 1; ELT eriväljaanne 04/02, lk 70).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/10

3. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-190/07)

(2007/C 129/18)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: C. Cattabriga)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 22. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/117/EÜ, millega muudetakse ametliku järelevalve all tehtud kontrolli ja kolmandates riikides toodetud seemne samaväärsuse osas direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ (1), täitmiseks või igal juhul ei ole komisjoni nendest teavitanud, on Itaalia Vabariik rikkunud talle nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2004/117/EÜ siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg möödus 1. oktoobril 2005.

(1) ELT 2005, L 14, lk 18.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/11

Eelotsusetaotlus, mille esitas Zala Megyei Bíróság (Ungari Vabariik) 10. aprillil 2007 — OTP Bank Rt., Merlin Gerin Zala Kft. versus Zala Megyei Közigazgatási Hivatal

(Kohtuasi C-195/07)

(2007/C 129/19)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Zala Megyei Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Hageja: OTP Bank Rt. ja Merlin Gerin Zala Kft.

Kostja: Zala Megyei Közigazgatási Hivatal

Eelotsuse küsimused

Kas „Ühinemisakti ”(Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta) artikli 24 alusel kohaldatava X lisa (1) 4. peatüki lõike 3 punktis a sätestatut, et „Ungari [võib] kohaldada kuni 31. detsembrini 2007 […] kohaliku ettevõtlusmaksu soodustust kuni 2 % maksustatavast summast […] 1990. aasta C. seaduse kohalike maksude kohta artiklite 6 ja 7 alusel”, võib tõlgendada nii, et

—	Ungarile tehti ajutine erand kohaliku ettevõtlusmaksu säilitamiseks, või nii, et

—	Ühinemisaktis tunnustati maksusoodustuste säilitamise võimaluse kaudu ühtlasi Ungari (ajutist) õigust ka kohaliku ettevõtlusmaksu kui maksuliigi säilitamisele?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, esitab siseriiklik kohus järgmise küsimuse:

Millised on nõukogu kuuenda direktiivi (77/388/EMÜ) (2) korrektse tõlgenduse puhul need kriteeriumid, mis võimaldavad otsustada, et tegemist ei ole kumuleeruva käibemaksuna käsitletava maksuga kuuenda direktiivi artikli 33 tähenduses?

(1) ELT L 236, lk 846.

(2) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 9/1, lk 23.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/11

Aktieselskabet af 21. november 200112. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 6. veebruari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-477/04: Aktieselskabet af 21. november 2001versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), TDK Kabushiki Kaisha (TDK Corp.)

(Kohtuasi C-197/07 P)

(2007/C 129/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Aktieselskabet af 21. november 2001 (esindaja: advokaat C. Barrett Christiansen)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), TDK Kabushiki Kaisha (TDK Corp.)

Apellandi nõuded

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu 6. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas T-477/04 (vaidlustatud otsus) tervikuna;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt (ühtlustamisamet) välja Euroopa Kohtu menetluse kulud;

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 7. oktoobri 2004. aasta otsus asjas R 364/2003-1;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja Esimese Astme Kohtu menetluse ning ühtlustamisameti menetluse kulud.

Väited ja peamised argumendid

Oma käesolevas apellatsioonkaebuses väidab apellant, et

Esimese Astme Kohus, kes tuvastas varasemate kaubamärkide maine olemasolu määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 tähenduses:

1.	ei eristanud vaidlustatud otsuses asjaomaseid 36 varasemat kaubamärki;

2.	võttis arvesse tõendeid, mis ei vasta ühtlustamisameti vastu võetud ametlikele suunistele;

3.	võttis arvesse tõendeid, mis ei ole seotud varasemate kaubamärkidega;

4.	võttis arvesse tõendeid, mille kuupäev ei olnud märgitud;

5.	ei võtnud arvesse seda, et maine tuvastamine oleks pidanud toimuma vaidlustatud ühenduse kaubamärgitaotluse esitamise aja seisuga;

6.	tuvastas maine olemasolu tõendi põhjal, mille kuupäev ei olnud ligilähedane vaidlustatud ühenduse kaubamärgitaotluse esitamise ajaga;

võttis maine tuvastamisel tõendina arvesse turu-uuringut, pööramata tähelepanu sellele:

a)	kas asjaomase uuringu viis läbi sõltumatu ja tunnustatud uurimusühing või- instituut;

b)	kui suur oli küsitletute arv ning millistele tunnustele nad vastasid (sugu, vanus, tegevusala ja keskkond);

c)	millised olid selle uuringu läbiviimise meetod ja tingimused ning küsimustiku kõik küsimused;

d)	kas uuringus märgitud protsendid vastasid küsitletute koguarvule või vaid nendele, kes tegelikult vastasid.

8.	ei uurinud enne igakülgse hindamise juurde asumist iga tõendi tõendusväärtust.

Esimese Astme Kohus, kes leidis, et varasemate kaubamärkide mainet oli määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 tähenduses ärakasutatud:

9.	põhistas ärakasutamise tuvastamise vääralt tuntusele — mitte mainele — mis ei vasta määruse ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikes 5 sätestatud tingimustele;

10.	leidis vääralt, et apellandi poolt ärakasutamise tõenäosuse — mis tekib tulevikus ega ole üksnes hüpoteetiline — prima facie tõendamiseks piisab võimalusest, mida ei saa välistada.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/12

Donal Gordoni 12. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 7. veebruari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-175/04: Donal Gordon versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-198/07 P)

(2007/C 129/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Donal Gordon (esindajad: advokaadid J. Sambon, P.-P. Van Gehuchten ja Ph. Reyniers)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu otsus kohtuasjas T-175/04 ja teha selles kohtuasjas sisuline otsus;

—	tunnistada apellandi enda huvi karjääriarengu aruandes sõltumata administratsiooni sellekohasest huvist;

—	tunnistada, et invaliidsus on pöördumatu ja et sellisena tuleb komisjoni meditsiiniteenistuses seda vaadelda ja käsitleda;

—	võimaldada apellandile õigus kohtulikule kaitsele osas, mis puudutab tema karjääriarengu aruannet;

—	tunnistada apellandi kahjunõuet ja mõista apellandi kasuks välja 1,5 miljoni euro suurune hüvitis;

—	mõista kohtukulud välja vastaspoolelt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsus tugineb ekslikel ja/või meelevaldsetel oletustel, kuna sellega:

—	keeldutakse tunnistamast apellandi enda huvi karjääriarengu aruandes;

—	moonutatakse invaliidsuse kohta käivat seadusandlust ja selle kohaldamist;

—	keeldutakse tunnistamast apellandi õigust kohtulikule kaitsele, vaatamata lahendamata vaidlusküsimusele, kas tema invaliidsus on kutsealane või mitte;

—	otsustatakse kahjude üle võtmata arvesse apellandi seisundi eeldatavat arengut.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/13

Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte suprema di cassazione (Itaalia) 12. aprillil 2007 — Alfonso Luigi Marra versus Eduardo De Gregorio

(Kohtuasi C-200/07)

(2007/C 129/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Alfonso Luigi Marra

Kostja: Eduardo De Gregorio

Eelotsuse küsimused

Kui Euroopa Parlamendi liige ei kasuta talle Euroopa Parlamendi kodukorra (1) artikli 6 lõikes 2 sätestatud õigust esitada otse presidendile immuniteedi ja privileegide kaitse taotlus, siis kas tsiviilasja menetlev kohus peab menetluse jätkamiseks ja otsuse langetamiseks esitama presidendile taotluse kõnealuselt parlamendiliikmelt immuniteedi võtmiseks?

või

Kui Euroopa Parlament pole teavitanud kavatsusest kaitsta kõnealuse parlamendiliikme immuniteeti ja privileege, siis kas tsiviilasja menetlev kohus võib langetada otsuse vaatamata asjaomase õiguse olemasolule, arvestades kõnealuse asja konkreetseid tingimusi? Eelotsusetaotluse esitamisega peatatakse menetlus.

(1) EÜT L 49, lk 1.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/13

Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte suprema di cassazione 13. aprillil 2007 — Alfonso Luigi Marra versus Clemente Antonio

(Kohtuasi C-201/07)

(2007/C 129/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Alfonso Luigi Marra

Kostja: Clemente Antonio

Eelotsuse küsimused

Esitatud küsimused on samad, mis kohtuasjas C-200/07.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/13

19. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-206/07)

(2007/C 129/24)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hagej: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Pignataro ja M. Afonso)

Kostja: Portugali Vabariik

Hagejate nõuded

—

Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 22. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/33/EÜ (1), millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Portugali Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 8. veebruaril 2005.

(1) ELT L 91, lk 25; ELT eriväljaanne 15/08, lk 272.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/14

20. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-210/07)

(2007/C 129/25)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Vidal Puig ja P. Dejmek)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole võtnud vastu vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (1) ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudtee ohutuse direktiiv), täitmiseks või igal juhul ei ole komisjoni nendest teavitanud, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud nimetatud direktiiv artiklist 33 tulenevaid kohustusi.

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2004/49/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 30. aprilli 2006.

(1) ELT L 164, lk 44; ELT eriväljaanne 07/08, lk 227.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/14

25. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-216/07)

(2007/C 129/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande ja W. Bogensberger)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (1) ülevõtmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2003/110/EÜ ülevõtmise tähtaeg möödus 5. detsembril 2005.

(1) ELT L 321, lk 26; ELT eriväljaanne 19/06, lk 233.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/14

25. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-218/07)

(2007/C 129/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Condou, W. Bogensberger)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (1) pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2003/109/EÜ ülevõtmise tähtaeg möödus 23. jaanuaril 2006.

(1) ELT L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/16

26. märtsil 2007 esitatud hagi — Imelios vs. komisjon

(Kohtuasi T-97/07)

(2007/C 129/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Imelios SA (Vélizi Villacoublay, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat C. Curtil)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Esiteks menetluslikust küljest tuvastada OLAFi ja komisjoni järgitud menetluse vastuolulisus; tuvastada, et nagu OLAF on omaks võtnud, kasutas ta anonüümseid allikaid; et OLAF ja komisjon on keeldunud edastamast hagejale uurimise aruannet; et komisjoni otsus on põhjendamata; ja seetõttu tuleb võlateade tühistada.

—	Teise võimalusena tuvastada, et hageja esitatud õigustusi ei ole võetud arvesse; et […] grupi vastutust ei ole uuritud; ja seetõttu tuleb võlateade oma sisu tõttu tühistada.

—

Igal juhul tuvastada, et toetuse viimast osa ei ole hagejale makstud, kuigi ta ei ole sellest loobunud, ja seetõttu tuleb kohustada komisjoni maksma hagejale summa 34 368 eurot koos intressiga alates käesoleva hagi esitamisest; kohustada komisjoni maksma hagejale summa 50 000 eurot kahjuhüvitisena; kohustada komisjoni maksma hagejale summa 50 000 eurot menetluskulu eest; mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja allkirjastas 21. detsembril 1999. aastal Euroopa Ühendustega, keda esindas Euroopa Komisjon, lepingu IST-1999-10934 — ASSIST, mis puudub projekti „Knowledge Management for Help Desk Operatiors”, mis sõlmiti ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamisstrateegia viienda raamprogrammi (1998–2002) raames kasutajasõbraliku infoühiskonna valdkonnas.

OLAFi läbi viidud uurimise ja auditeerimisaruande põhjal esitas komisjon hagejale võlateate, milles nõuti ühenduse toetusena juba antud summa tagastamist asjassepuutuva lepingutingimuse alusel, mille kohaselt komisjonil on õigus nõuda summa tagastamist juhul, kui projekti täideviimise käigus tuvastatakse pettus või tõsised finantsrikkumised. Asi puudutab käesolevas hagis vaidlustatud otsust. Lisaks palub hageja, et Esimese Astme Kohus kohustaks komisjoni maksma toetuse viimane osa ning hüvitama kahju, mis on tekkinud esiteks toetuse viimase osa maksmatajätmisest ja teiseks OLAFis ja seejärel komisjonis algatatud menetluste tõttu.

Oma tühistamishagis toetub hageja põhiõiguste rikkumise faktile, eelkõige kaitseõiguse rikkumisele OLAFi poolt projekti „ASSIST ”suhtes läbi viidud kontrolluurimise käigus. Ta väidab, et tal ei olnud võimalik esitada uurimisetapi jooksul kasulikke märkusi ja et talle ei edastatud OLAFi lõplikku aruannet, mille alusel tegi komisjon oma otsuse, takistades tal nii vastata tema suhtes esitatud süüdistustele.

Lisaks leiab hageja, et otsus on põhjendamata, samuti et vastuväiteteatisest teavitati liiga hilja.

Hageja esitab täiendavalt mitmeid väiteid, mis on seotud vaidlustatud otsuse sisuga, eelkõige asjaoluga, et komisjon ei ole võtnud arvesse hageja esitatud õigustusi seoses kantud kuludega. Lisaks väidab ta, et võimalike toime pandud rikkumiste eest peab vastutama toetuse tegelik saaja, kelleks on grupp LA POSTE, ja mitte tema.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/16

4. aprillil 2007 esitatud hagi — UPS Europe and UPS Deutschland vs. komisjon

(Kohtuasi T-100/07)

(2007/C 129/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: UPS Europe NV/SA (Brüssel, Belgia) and UPS Deutschland Inc ja Co. OHG (Neuss, Saksamaa), (esindajad: T. Ottervanger ja E. Henny)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Toetudes oma väidetele paluvad hagejad Esimese Astme Kohtul:

—	Tuvastada vastavalt EÜ artiklile 232 komisjoni tegevusetus, mis seisneb hagejate kaebuse, mis esitati komisjonile 22. aprillil 2004, suhtes otsuse tegematajätmises;

—	mõista hagejate kohtukulud välja kostjalt;

—	võtta sellised meetmed, mida kohus peab sobivaks.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad esitavad hagi EÜ artikli 232 alusel väites, et komisjon ei ole teinud lõplikku otsust nende 22. aprillil 2004 esitatud algse kaebuse suhtes, millele järgnes 27. novembril 2006 esitatud üleskutse tegutseda, mis puudutab väidetavat turgu valitseva seisundi ärakasutamist Deutsche Post poolt vastavalt EÜ artiklile 82.

Hagejad väidavad, et neil on õiguslik huvi sellise kaebuse esitamiseks nõukogu määruse 1/2003 (1) artikli 7 lõike 2 alusel ja et komisjoni tegevusetus puudutab neid otseselt ja isiklikult. Hagejad väidavad tegelikult, et Deutsche Posti ülemäärased kasutustasud mõjutavad neid nii tarbijate kui konkurentidena kaubandusahelas tagapool oleval turul.

Edasi väidavad hagejad, et komisjoni teatise kohaselt kaebuste käsitlemise kohta vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 (2) peab komisjon, olles saanud kätte kaebuse selle kohta, et EÜ artiklit 82 on rikutud, kas algatama menetluse selle kaebuse eseme suhtes või võtma vastu lõpliku otsuse kaebuse rahuldamatajätmise kohta, olles andnud kaebajale võimaluse kommentaaride esitamiseks. Siiski leiavad hagejad, et kuigi nad on esitanud oma kommentaarid kaebuse esialgsele rahuldamatajätmisele tähtaegselt, ei ole komisjon ühenduse õigust rikkudes lõplikku otsust vastu võtnud.

Lõpuks väidavad hagejad, et võttes arvesse juhtumi asjaolud, ligi kolme aasta pikkune periood, mille jooksul nad on korduvalt palunud komisjoni tegutseda, on piisavalt pikk lõpliku otsuse vastuvõtmiseks. Eriti 18-kuuline periood, mis on möödunud nende viimaste märkuste esitamisest, on hagejate väitel rohkem kui mõistlik, et komisjon saaks lõpetada uurimise kolmanda etapi.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1–25; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) ELT C 101, 27.4.2004, lk 65–77.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/17

26. märtsil 2007 esitatud hagi — Dada versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Dada (DADA)

(Kohtuasi T-101/07)

(2007/C 129/30)

Hagiavaldus esitati itaalia keeles.

Pooled

Hageja: Dada S.p.A (Firenze, Itaalia) (esindajad: advokaadid D. Caneva ja G. Locurto)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Dada S.r.l.

Hageja nõuded

—

Tühistada ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 12. juuni 2007. aasta otsus asjas R 1342/2005-1, mis tehti Dada S.p.A-le teatavaks 25. juunil 2007, ning rahuldada sellest tulenevalt Dada S.p.A esitatud registreerimise taotlus nr 1903111 ka seoses Nizza kokkuleppe klassi 42 liigitatud teenustega;

—	mõista Dada S.p.A-le käesolevas menetluses tekkinud kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Dada S.p.A

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk, mille moodustab aatomi kujutise kohal asetsevale mustale ristkülikule stiliseeritud tähtedega trükitud sõna „DADA”; registreerimise taotlus nr 1.903.111 teenustele klassis 42.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: DAD S.r.l.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Itaalia sõnamärk „DADA ”teenustele klassides 35, 37, 38 ja 42 ning äriühingu nimi DADA, mida kasutatakse Itaalias tavapärases kaubanduslikus praktikas järgmiste tegevuste tähistamiseks: „ärijuhtimine, ettevõttehaldus, kontoriteenused, kinnisvaratehingud, telekommunikatsioon, haridus, kutseharidus, õigusteenused, arvutite programmeerimine”.

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause ja lükata tagasi asjaomastele teenustele ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus.

Apellatsioonikoja otsus: Kinnitada vaidlustatud otsus ja jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Vastulause esitaja poolt viidatud siseriikliku kaubamärgi kasutamise tõendite puudulikkus ning segiajamise tõenäosuse puudumine käesolevas asjas.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/18

5. aprillil 2007 esitatud hagi — Freistaat Sachsen versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-102/07)

(2007/C 129/31)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Freistaat Sachsen (Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwälte C. von Donat ja G. Quardt)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsus K(2007) 130 (lõplik) Biria-Gruppele Saksamaa poolt antava riigiabi nr C 38/2005 (ex NN 52/2004) kohta osa, mis puudutab meetmeid 2 ja 3;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsuse K(2007) 130 (lõplik), milles komisjon on otsustanud, et kolmest meetmest koosnev Saksamaa riigiabi, mida said Bike Systems GmbH & Co. Thüringer Zweiradwerk KG, Sachsen Zweirad GmbH ja Biria GmbH (nüüd Biria AG), on ühisturuga vastuolus.

Hageja väidab, et asjaomane komisjoni otsus puudutab teda vahetult ja isiklikult, kuna selle sisuks on Sachsen Zweirad GmbH ja Biria GmbH (nüüd Biria AG) kasuks antud käendust puudutavad meetmed 2 ja 3, mis ta võttis Freistaat Sachseni käendussuuniste alusel omavahendite arvelt.

Oma hagi põhjenduseks toetub hageja esmalt ühenduse õiguse rikkumisele, kuna kinnitatud abikava on valesti tõlgendatud. Siinkohal väidab hageja, et kostja on asjaomaseid ettevõtjaid pidanud raskustes olevateks ettevõteteks, kuna ta on kinnitatud abikavas sätestatud definitsiooni valesti mõistnud. Hageja arvates ei ole see õige ning seetõttu on meetmete 2 ja 3 puhul tegemist kinnitatud riigiabiga.

Lisaks sellele väidab hageja, et kostja on asjaolusid valesti hinnanud, kuna ta on lähtunud sellest, et asjaomased ettevõtjad on raskustes.

Viimasena toob hageja esile vaidlustatud otsuse ebapiisava põhjendatuse.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/18

6. aprillil 2007 esitatud hagi — BVGD versus komisjon

(Kohtuasi T-104/07)

(2007/C 129/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Belgiche Vereniging van handelaars in- en uitvoerders geslepen diamant (Antwerpen, Belgia) (esindajad advokaadid: G. Vandersanden, L. Levi ja C. Ronzi)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada 26. jaanuari 2007. aasta otsus, millega komisjon jättis rahuldamata BVGD kaebuse põhjusel, et see ei ole piisavalt põhjendatud (asi COMP/39.221/B-2 — BVGD/De Beers);

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 26. jaanuari 2007. aasta otsuse konkurentsiasjas COMP/39.221/B-2 — BVGD/De Beers, millega komisjon jättis rahuldamata hageja kaebuse EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta seoses De Beers Group'i kohaldatud Supplier of Choise süsteemiga lihvimata teemandite turustamisel, põhjusel, et hageja kaebuse rahuldamiseks puudub piisav ühenduse huvi.

Hageja väidab, et De Beers — lihvimata teemandite tootja, kes vastavalt hageja väitele tegeles lihvimata teemandite müügiga peamiselt turustusahelas eelneval turul — püüab oma Supplier of Choise süsteemi abil laiendada oma kontrolli turu üle, et katta terve liin kaevandusest tarbijani, s.o. samuti turustusahelas järgneval turul.

Oma hagi toetuseks väidab hageja ennekõike tema kui kaebuse esitaja menetlusõiguste rikkumist. Ta väidab, i) et komisjon takistas teda kasutamast temale määruse nr 773/2004 (1) artikli 8 lõikega 1 antud juurdepääsuõigust dokumentidele, millele on rajatud komisjoni esialgne hinnang, ii) et komisjon pani ajalimiidi kehtestamisega selles asjas hageja lubamatu surve alla, iii) et komisjon põhjustas kirjavahetuses hagejaga menetlusstaadiumi puudutava segaduse, ja iv) et komisjon ei pidanud hagejat menetlusega lähedalt seotuks.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus ühenduse huvi mõistet ja tegi ilmse hindamisvea, kohaldades seadust ebaõigesti ja rikkudes oma põhjendamiskohustust.

(1) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/19

2. aprillil 2007 esitatud hagi — MarketTools versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Optimus-Telecomunicações (ZOOMERANG)

(Kohtuasi T-105/07)

(2007/C 129/33)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: MarketTools, Inc. (San Francisco, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid W. von der Osten-Sacken ja A. González Hähnlein)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Optimus-Telecomunicações, SA (Maia, Portugal)

Hageja nõuded

—	Tühistada teise apellatsioonikoja 25. jaanuari 2007. aasta otsus (asi nr R 253/2006-2);

—	mõista kohtukulud välja Optimus-Telecomunicações, SA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „ZOOMERANG ”kaupadele ja teenustele klassides 9, 35 ja 42 — taotlus nr 1 603 950

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Optimus-Telecomunicações, SA

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Siseriiklik sõna- ja kujutismärk „BOOMERANG ”kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 35, 37, 38 ja 42

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause tervikuna.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine selles osas, et apellatsioonikoda ei hinnanud korrektselt kõnealuste kaupade ja teenuste ning kaubamärkide sarnasust.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/19

11. aprillil 2007 esitatud hagi — Alcon versus Siseturu Ühtlustamise Amet — *Acri.Tec (BioVisc)

(Kohtuasi T-106/07)

(2007/C 129/34)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Alcon, Inc. (Hünenberg, Šveits) (esindaja: advokaat M. Graf)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: *Acri.Tec AG Gesellschaft für ophthalmologische Produkte (Hennigsdorf, Saksamaa)

Hageja nõuded

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 8. veebruari 2007. aasta otsus asjas nr R 660/2006-2: Alcon, Inc. vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (BioVisc) osas, milles sellega lükati tagasi vastulause, mille Alcon, Inc. esitas ühenduse kaubamärgi taotluse nr 3 651 809 „BioVisc ”vastu;

—	mõista ühtlustamisametilt välja nii tema enda kui ka hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: *Acri.Tec AG Gesellschaft für ophthalmologische Produkte

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „BioVisc ”kaupadele klassis 5 — taotlus nr 3 651 809

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse ja rahvusvahelised kaubamärgid „PROVISC ”ja „DUOVISC ”kaupadele klassis 5

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause tervikuna.

Apellatsioonikoja otsus: Tühistada vastulausete osakonna otsus ja lükata vastulause tervikuna tagasi.

Väited: Kõnealuste kaubamärkide puhul esineb segiajamise tõenäosus ning kaubad, millele kaubamärki taotletakse, on samased nendega, mida hõlmavad vastandatud kaubamärgid.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/20

Francisco Rossi Ferreras'e 16. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 1. veebruari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-42/05: Rossi Ferreras vs. komisjon

(Kohtuasi C-107/07 P)

(2007/C 129/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Francisco Rossi Ferreras (Luxembourg, Luksemburgi Suurhertsogiriik) (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 1. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas F-42/05;

—	rahuldada hageja poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ning peamiselt sellest tulenevalt tunnistada kohtuasjas F-42/05 esitatud hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	teise võimalusena saata asi uueks läbivaatamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule;

—	teha otsus kulude, kohtukulude ja tasude kohta ning mõista need välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses palub apellant tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu otsus jätta rahuldamata hagi, milles hageja esitas nõude tühistada tema karjääriarengu aruanne ajavahemikust 1. jaanuar – 31. detsember 2003, ning mõista komisjonilt välja hüvitis kahju eest, mida ta väidetavalt kandis.

Oma apellatsioonkaebuse toetuseks väidab apellant, et Avaliku Teenistuse Kohus on esimeses kohtuastmes esitatud kaht väidet uurides korduvalt rikkunud õigusnorme.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/20

8. aprill 2007 esitatud hagi — Spira versus komisjon

(Kohtuasi T-108/07)

(2007/C 129/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Diamanthandel A. Spira BVBA (Antwerpen, Belgia) (esindajad advokaadid: J. Bourgeoise, Y. Van Gerven, F. Louis ja A. Vallery)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 26. jaanuari 2007. aasta otsus nõukogu määruse nr 773/2004 artikli 7 lõike 2 kohta asjas COMP/38.826/B-2 — Spira/De Beers/DTC Supplier of Choise;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 26. jaanuari 2007. aasta otsuse konkurentsiasjas COMP/38.826/B-2 — Spira/De Beers/DTC Supplier of Choise, millega komisjon jättis rahuldamata hageja kaebuse EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta seoses De Beers Group'i kohaldatud Supplier of Choise süsteemiga lihvimata teemandite tootmisel, põhjusel, et hageja kaebuse rahuldamiseks puudub piisav ühenduse huvi.

Hageja väidab, et De Beers — lihvimata teemandite tootja, kes vastavalt hageja väitele tegeles lihvimata teemandite müügiga peamiselt turustusahelas eelneval turul — püüab Supplier of Choise süsteemi abil laiendada oma kontrolli turu üle, et katta terve liin kaevandajast tarbijani, s.o. ka turustusahelas järgnevatel turgudel.

Oma hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet.

Esiteks väidab hageja, et komisjon ei pidanud kinni oma kohustusest viia läbi hoolikas ja erapooletu kaebuse uurimine ja uurida hoolikalt ja erapooletult kaebuses toodud konkurentsivastaseid tegevusi.

Teiseks väidab hageja, et komisjon ei kinnitanud piisava ühenduse huvi puudumist kaebuse menetlemisel, pidades silmas seotud ettevõtjate mastaape, konkurentsivastaste tegevuste geograafilist ulatust ja rikkumistega konkurentsile ja siseturule põhjustatud kahjusid.

Kolmandaks ja lõpuks väidab hageja, et komisjon tegi järelduse piisava ühenduse huvi puudumise kohta asjaolude eksliku hindamise põhjal, tehes faktivigu ja rikkudes õigusnormi, kuna:

1)	komisjon ei võtnud arvesse De Beers'i piiratud valikulise turustussüsteemi ilmselget avalikult kuulutatud konkurentsivastast eesmärki;

2)	komisjon hindas De Beers'i turustussüsteemi konkurentsivastast mõju, ilma et oleks esmalt hinnanud De Beers'i domineerimist ja turujõudu;

3)	komisjon ei võtnud arvesse paljusid tõendeid, millele kaebuses tähelepanu juhiti, mis näitavad selle süsteemi loomupäraselt kuritarvitavat ja konkurentsivastast olemust;

4)	komisjon hindas ekslikult vahendaja muudetud pädevuse mõjusust, mille De Beers esitas, et lahendada turustussüsteemi rakendamisest tulenevad vastuolud; ja

5)	komisjon kohaldas ebaõigesti seadust ja tegi ilmse vea asjaolude hindamisel, leides, et De Beers'i turustussüsteem ei ole turgu takistav.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/21

13. aprillil 2007 esitatud hagi — Agrofert Holding versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-111/07)

(2007/C 129/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Agrofert Holding a.s. (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindaja: R. Pokorný)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Nõue tühistada komisjoni 13. veebruari 2007. aasta otsus SG.E.3/MIB/md D (2007) 1360 juurdepääsutaotluse kohta dokumentidele, mis puudutavad koondumise juhtumit nr COMP/M.3543 — PKN Orlen vs. Unipetrol ja komisjoni 2. augusti 2006. aasta otsust 16796/16797;

—	kohustada komisjoni esitama kõnealused dokumendid;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub oma hagiavalduses, toetudes EÜ artiklile 230, tühistada komisjoni 2. augusti 2006. aasta otsus (edaspidi „I otsus”), samuti sellele järgnev komisjoni 13. veebruari 2007. aasta otsus kinnitav otsus (edaspidi „II otsus”), mis puudutab juurdepääsutaotlust kõikidele avalikustamata dokumentidele seoses kõnealuse ühinemise teatamis- ja teatamisele eelneva etapiga.

Hageja väidab, et mõlemad otsused on vastuolus määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (1) üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (edaspidi „määrus”), kuna need ei kuulu artikli 4 lõikes 2 sätestatud erandite hulka, mis puudutavad ärihuvide, uurimise eesmärgi ja õigusnõustamise kaitset, või artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandi hulka, mis puudutab otsustamisprotsessi kaitset.

Edasi väidab hageja, et määruse artikli 4 lõike 2 esimest taanet ei tohiks tõlgendada selliselt, nagu kohalduksid erandid dokumentidele tervikuna, vaid nii, et need kohalduvad üksnes ärisaladusi või äriliselt tundlikku informatsiooni sisaldavatele osadele. Seega oleks kostja saanud hageja väitel, kas avalikustada nõutud dokumentide avalikud osad või peita tundlikku informatsiooni sisaldavad osad, ilma et oleks kahjustatud kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki, koondumisteate esitanud poolte ja kolmandate isikute õigusi, õigusnõustamise või otsustamisprotsessi kaitset.

Lisaks väidab hageja, et kostja, selle asemel, et uurida eraldi igat dokumenti, mis tema arvates kuulub määruse artikli 4 lõike 2 esimeses taandes loetletud erandite alla, on keelanud taotletud juurdepääsu üldiselt ja üksnes põhjusel, et kõik dokumendid sisaldavad ärisaladust ja neid ei saa nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (2) artikli 17 kohaselt avaldada. Selline üldistus on vastuolus määruse artikli 4 lõikega 6.

Hageja leiab ka, et ülalnimetatud erandid kehtivad üksnes siis, kui ülekaalukaid üldisi huve teeniv avaldamine ei lükka neid kõrvale. Hageja väidab, et selline huvi nõutud dokumentide avalikustamiseks, mis tuleneb hageja ja omandatud äriühingu väikeaktsionäride kantud kahjust, on olemas ja kaalub juurdepääsuõiguse suhtes kehtestatud erandid üles.

Lisaks väidab hageja, et I ja II otsus on vastuolus EÜ artikli 1 teise lõiguga, mis sätestab avalikkuse põhimõtte.

Lõpuks sedastab hageja, et kostja ei lahendanud kordustaotlust viivitamatult, nagu näeb ette määruse artikli 8 lõige 1, vaid ületas vastamiseks ette nähtud tähtaega 100 tööpäeva võrra.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43–48; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.

(2) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/22

17. aprillil 2007 esitatud hagi — Hitachi jt versus komisjon

(Kohtuasi T-112/07)

(2007/C 129/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Hitachi Ltd (Tokio, Jaapan), Hitachi Europe Ltd (Maidenhead, Ühendkuningriik), Japan AE Power Systems Corp. (Tokio, Jaapan) (esindajad: M. Reynolds, P. Mansfield ja D. Arts)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Hageja palub kohtul:

—	Tühistada vaidlustatud otsus hagejaid puudutavas ulatuses;

—	selle tagajärjel tühistada igale hagejale määratud trahv;

—	teise võimalusena, tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2 hagejaid puudutavas ulatuses või vähemalt tühistada või vähendada igaühele neist määratud trahv;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad esitasid tühistamishagi EÜ artikli 225 ja EÜ artikli 230 alusel komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsuse (juhtum COMP/F.38.899 — gaasisolatsiooniga jaotla — C(2006) 6762 lõplik) tühistamiseks, mille alusel komisjon leidis, et hagejad, teiste äriühingute hulgas, on rikkunud gaasisolatsiooniga jaotlate sektoris (edaspidi „GIS”) EÜ artiklit 81 ja EMÜ artiklit 53 läbi lepingute sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse, mis seisneb: a) turgude jaotamises; b) kvootide kehtestamises ja asjassepuutuvate turuosade säilitamises; c) individuaalsete GIS-projektide andmises (pakkumismahhinatsioonid) selleks kindlaksmääratud tootjatele ja nende projektide hankemenetlusega manipuleerimises, d) hindade kindlaksmääramises, e) kokkulepetes kartelli mittekuuluvate liikmetega litsentsilepingute lõpetamiseks ja f) tundliku turuinformatsiooni vahetamises. Teise võimalusena paluvad hagejad nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 31 alusel tühistada või vähendada igaühele neist määratud trahv.

Alused, millele hagejad toetuvad, võib kokku võtta järgmiselt. Hagejad leiavad, et komisjon on rikkunud kaitseõiguse tagamise põhimõtteid, määruse 1/2003 artiklit 2 ja EÜ artiklit 81, samuti ühenduse õiguse üldpõhimõtteid järgmistes aspektides:

Esiteks väidetakse, et komisjon rikkus hagejate kaitseõigust, kui ta ei võimaldanud juurdepääsu väidetavalt süüd toetavatele tõenditele, samuti teatud potentsiaalselt süüst vabastavatele dokumentidele.

Teiseks leiavad hagejad, et komisjon ei ole tõendanud EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumist määruse 1/2003 artiklis 2 sätestatud viisil õiguslikult piisavalt. Selles osas leiavad hagejad eelkõige, et komisjon ei ole tõendanud asjassepuutuvate Euroopa ja Jaapani äriühingute vahelist ühist tegutsemist otsuses väidetud viisil või et mingisugune ühine tegutsemine moodustas piirava kokkuleppe ja/või piirava tegevuse.

Kolmandaks väidavad hagejad, et komisjon ei ole tõendanud, et hagejad võtsid osa ühest ja vältavast rikkumisest.

Neljandaks on komisjon väidetavalt teinud ilmseid vigu hagejatele määratud trahve hinnates, suutmata hinnata hagejate poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste erilist kaalu.

Viiendaks on komisjon hagejate väitel teinud ilmse vea, kui ta on hagejate trahve hinnates jätnud arvesse võtmata kestust puudutavad faktorid.

Viimasena väidavad hagejad, et komisjoni poolt trahvide hindamisel kasutatud meetod, mis puudutab koefitsiendi kohaldamist hoiatuseesmärgil, rikub ühenduse õiguse üldiseid põhimõtteid nagu võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus selles osas, mis puudutab ohtu, et hagejad võivad tekitada Euroopa turul märkimisväärset kahju, ja siis selles osas, et rikkumise korduvus jäetakse arvesse võtmata.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/22

13. aprillil 2007 esitatud hagi — Last Minute Network versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Last Minute Tour (LAST MINUTE TOUR)

(Kohtuasi T-114/07)

(2007/C 129/39)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Last Minute Network Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindajad: solicitor P. Brownlow)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Last Minute Tour SpA (Milano, Itaalia)

Hageja nõuded

—	Tühistada tervikuna kostja st Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 8. veebruari 2007. aasta otsus;

—	tunnistada kehtetuks ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus nr 1 552 231 klassides 39 ja 42;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „LAST MINUTE TOUR ”kaupadele ja teenustele klassides 16, 39 ja 42 — ühenduse kaubamärk nr 1 552 231

Ühenduse kaubamärgi omanik: Last Minute Tour SpA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev kaubamärk: Siseriiklik registreerimata sõnamärk „LASTMINUTE.COM ”teenustele klassides 39 ja 42

Tühistamisosakonna otsus: Tunnistada kehtetuks ühenduse kaubamärk teenustele klassides 39 ja 42 ning jätta rahuldamata kehtetuks tunnistamise taotlus seoses kaupadega klassis 16

Apellatsioonikoja otsus: Tühistada tühistamisosakonna otsus ja jätta kehtetuks tunnistamise taotlus rahuldamata

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 4 rikkumine, kuna apellatsioonikoda otsustas vääralt, et hageja registreerimata sõnamärk ei anna talle õigust keelata taotletava kaubamärgi kasutamist Ühendkuningriigis ja kuna apellatsioonikoda hindas vääralt segiajamise tõenäosust.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/23

13. aprillil 2007 esitatud hagi — Last Minute Network versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Last Minute Tour (LAST MINUTE TOUR)

(Kohtuasi T-115/07)

(2007/C 129/40)

Hagiavaldus esitati inglise keeles.

Pooled

Hageja: Last Minute Network Ltd (London, Ühendkuningriik) (esindaja: solicitor P. Brownlow)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Last Minute Tour SpA (Milano, Itaalia)

Hageja nõuded

—	Tühistada tervikuna kostja st Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 8. veebruari 2007. aasta otsus;

—	tunnistada kehtetuks ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus nr 1 552 231 klassis 16;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi omanik: Last Minute Tour SpA

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Hageja

Kehtetuks tunnistamise taotleja õiguste aluseks olev kaubamärk: Siseriiklik registreerimata sõnamärk „LASTMINUTE.COM ”teenustele klassides 39 ja 42

Tühistamisosakonna otsus: Tunnistada kehtetuks ühenduse kaubamärk teenustele klassides 39 ja 42 ning jätta rahuldamata kehtetuks tunnistamise taotlus seoses kaupadega klassis 16

Apellatsioonikoja otsus: Lükata tagasi hageja taotlus tühistamisosakonna otsuse osaliseks tühistamiseks, millega ta soovis saavutada kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ka seoses kaupadega klassis 16

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/24

16. aprillil 2007 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-119/07)

(2007/C 129/41)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (Rooma, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Aiello)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 7. veebruari 2007. aasta otsus C(2007) 286 (lõplik) ning mõista kulutused,

—	kohtukulud ja tasud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab nõude tühistada komisjoni 7. veebruari 2007. aasta otsus C(2007) 286 (lõplik), mis puudutab Prantsusmaal, Iirimaal ja Itaalias vastavalt Gardanne'i piirkonnas, Shannoni piirkonnas ja Sardiinias alumiiniumi tootmisel kütusena kasutatavatele mineraalõlidele kohaldatavat aktsiisivabastust. Kõnealuse otsusega tunnistati Itaalia valitsuse poolt Eurallumina S.p.A-le antud maksuvabastus 80 % ulatuses seaduslikuks ning kohustati hagejat alates 1. jaanuarist 2004 antud abi ülejäänud 20 % ulatuses tagasi nõudma.

Hagi toetuseks esitab hageja järgmised väited:

—

komisjon rikkus EÜ lepingu artikli 87 lõiget 1 osas, milles vaidlustatud otsuses kvalifitseeriti Itaalia õiguses ettenähtud aktsiisivabastus riigiabina. Hageja väidab, et vastavalt direktiivile 2003/96/EÜ (1) ei kujuta kõnealune aktsiisivabastus endast riigiabi, vaid on siseriikliku maksusüsteemi loogiline ja olemuslik osa. Isegi juhul, kui tegemist oleks riigiabiga, lubab asjaomane direktiiv sellist abi kuni 31. detsembrini 2006. Kõnealuste meetmete väidetavalt valikulise iseloomu küsimuses märgib hageja, et neid kohaldatakse üldiselt kõigile ettevõtjatele, kes kasutavad mineraalõlisid alumiiniumoksiidi tootmiseks. Asjaolu, et Itaalia territooriumil on kõigest üks tehas, mille tootmistsüklis kasutatakse mineraalõlisid, omab üksnes faktilist tähendust, ega mõjuta õigusnormi üldist ulatust.

—	komisjon rikkus EÜ artikli 87 lõiget 3 ning ühenduse 1998. aasta juhiseid regioonidele antava riigiabi kohta osas, milles vaidlusalust aktsiisivabastust tuleb pidada otstarbekohaseks Sardiinia maakonna majandusliku arengu seisukohast.

—	komisjon rikkus Ühenduse suuniste keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (2001/C 37/03) artikli 51 lõiget E 3.2 osas, milles käesolevas asjas olid kõnealuse riigi ja abisaajatest ettevõtjate vahel sõlmitud erikokkulepped keskkonnaalaste tulemuste parandamiseks.

—	lõpetuseks väidab hageja, et komisjon rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet ja ühenduse meetmete seaduspärasuse presumptsiooni.

(1) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/25

Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 2. mai 2007. aasta otsus — Giraudy versus komisjon

(Kohtuasi F-23/05) (1)

(Ametnikud - Hagi - Kahju hüvitamise hagi - Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) juurdlus - Teenistusse ennistamine - Määrus (EÜ) nr 1073/1999 - Otsus 1999/396/EÜ, CECA, Euratom - Viga - Kahju - Kutsehaigus - Personalieeskirjade artiklis 73 ettenähtud hüvitiste arvessevõtmine)

(2007/C 129/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Louis Giraudy (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat: D. Voillemot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Curral ja G. Berscheid)

Kohtuasja ese

Esiteks nõue tühistada komisjoni otsus, millega keelduti tunnistamast komisjoni talituste vastutust ja komisjoni esinduses Prantsusmaal läbiviidud Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluse raames hageja poolt väidetavalt kantud kahju, ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Otsuse resolutiivosa

1.	Mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt J.-L. Giraudy kasuks välja 15 000 eurot tema au ja väärikuse riivamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ja intressideks.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista kaks kolmandikku hageja kohtukuludest välja komisjonilt.

4.	Jätta J.-L. Giraudy kohtukuludest üks kolmandik tema enda kanda.

(1) ELT C 171, 9.7.2005, lk 29 (esialgu Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus registreeritud kohtuasi T-169/05 anti 15. detsembri 2005. aasta määrusega üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule).

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/25

Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) esimehe 3. mai 2007. aasta määrus — Bracke versus komisjon

(Kohtuasi F-123/05) (1)

(Ametnikud - Konkurss - Sisekonkurss - Vastuvõtutingimused - Konkursiteadaanne - Tööstaaži puudutavad tingimused - Ajutine personal - Personalieeskirjade artikkel 27 - Hea halduse põhimõte - Mittediskrimineerimise põhimõte)

(2007/C 129/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-Marc Bracke (Etterbeeck, Belgia) (esindaja: advokaat P. Bruwier)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Martin ja L. Lozano Palacios)

Kohtuasja ese

Esiteks, nõue jätta kohaldamata konkursiteadaanne COM/PC/04 punkt III.1 EÜ artikli 241 raames mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise tõttu, ja teiseks, nõue tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega keelduti hageja töölevõtmisest, samuti sellest otsusest tulenevad õigusaktid, kuna sellega rikutakse personalieeskirjade artiklit 27, mittediskrimineerimise põhimõtet, hea halduse põhimõtet, sõltumatu kohtupidamise põhimõtet, õiguskindluse põhimõtet ja kuna see on rajatud teadaande ebaseaduslikule sättele.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Pooled kannavad oma kohtukulud ise.

(1) ELT C 60, 11.3.2006, lk 53.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/26

27. veebruaril 2007 esitatud hagi — Dragoman vs. komisjon

(Kohtuasi F-16/07)

(2007/C 129/44)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Adriana Dragoman (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat G. Dinulescu)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada konkursi EPSO/AD/34/06 konkursikomisjoni 28. novembri 2006. aasta suuline otsus, millega konkursikomisjon andis hagejale esimese suulise tõlke eksami eest elimineeriva hinde, mille tõttu, nagu on sätestatud viidatud konkursi teadaandes, ei saa hageja võtta osa järgmistest suulise tõlke eksamitest ja viimasest suulisest eksamist;

—	tühistada kirjalik otsus, mis kinnitas eeltoodut ja mis lisati hageja EPSO-toimikusse 12. detsembril 2007;

—	korraldada spetsiaalselt hagejale uus konkurss, mis on täpses vastavuses ühenduse õiguse kõikide sätetega ja konkursi teadaande tingimustega;

—	tuvastada personalieeskirjade lisa III artikli 6 õigusvastasus ja teha selle kohta vastav otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi toetuseks kolm väidet, millest esimese kohaselt on rikutud võrduspõhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Selle väite esimeses osas viitab hageja enda diskrimineerimisele rahvuse pinnal, mis on vastuolus personalieeskirjade artikliga 27. Olles juba tõendanud, et ta on rahvuselt belglane, paluti tal tõendada, et ta on rumeenia rahvusest. Väite teises osas rõhutab ta, et konkursikomisjon on diskrimineerinud temasuguseid kandidaate, kes ei ole veel töötanud institutsioonides ajutiste või lepinguliste töötajatena.

Teises väites leiab hageja, et rikutud on konkursi teadaande tingimusi ja hea halduse põhimõtet. Esiteks paluti tal eksami käigus rääkida oma töökogemusest, kuigi temasugustelt kandidaatidelt, kellel oli ülikooli diplom konverentsitõlke erialal, ei nõutud mingisugust kogemust. Teiseks on konkursikomisjon kehtestanud ja kohaldanud läbimiskvoodid vastavalt kandidaatide poolt valitud keelekombinatsioonidele, ilma, et konkursiteadaanne sellist võimalust ette näeks.

Kolmandas väites leiab hageja, et rikutud on põhjendamiskohustust.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/26

10. aprillil 2007 esitatud hagi — Toronjo Benitez versus komisjon

(Kohtuasi F-33/07)

(2007/C 129/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alberto Toronjo Benitez (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, J.-N. Louis, A. Coolen ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tunnistada ebaseaduslikuks komisjoni otsuse, mis puudutab nende ametnike edutamist, kellele makstakse töötasu üldeelarve „Uurimise ”vahenditest (nii 16. juuni 2004. aasta kui 20. juuli 2005. aasta versioon) (edaspidi „esimene vaidlustatud otsus”) artikkel 2;

—	tühistada komisjoni otsus, millega tühistati hageja 44,5 punkti, mis ta oli kogunud ajutise teenistujana (edaspidi „teine vaidlustatud otsus”);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, asudes 16. jaanuaril 2000 komisjoni teenistusse ajutise teenistujana, kuuludes „Uurimise ”peadirektoraati, nimetati 16. aprillil 2004 sama peadirektoraadi ametnikuks. 1. mail 2005 viidi ta üle välissuhete peadirektoraati. 16. juuni 2006. aasta kirjaga teatati talle, et esimese vaidlustatud otsusega tühistatakse punktid, mis ta kogus ajutise teenistujana, kuna ta asus ametikohale, mis liigitub üldeelarve osasse „Tegevused”, varem kui kahe aasta möödudes tema töölevõtmisest katseajal oleva ametnikuna ametikohal, mis liigitub selle eelarve osasse „Uurimine”.

Oma hagi toetuseks esitab hageja esmalt väite, mis tuleneb õiguskindluse põhimõtte, haldusaktide seaduslikkuse põhimõtte ja tekkinud õiguste kaitse põhimõtte rikkumisest, kuna ametisse nimetav asutus ei võtnud mõistliku aja jooksul tagasi subjektiivseid õigusi sisaldavat ebaseaduslikku otsust, osas, mis ei puuduta teist vaidlustatud otsust.

Lisaks väidab hageja, et teise vaidlustatud otsuse artikkel 2 on diskrimineeriv nende ametnike suhtes, kes liigituvad osasse „Uurimine ”ja kes viiakse üle enne kui kahe aasta möödudes nende töölevõtmisest, kuna sellised ametnikud kaotavad oma üleviimise järel kogutud punktid, samal ajal kui ametnikud, kes viiakse üle automaatselt või ametnikud, kes töötavad ametikohtadel, mis on käsitletavad tundlikena, säilitavad oma punktid.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/27

13. aprillil 2007 esitatud hagi — Skareby versus komisjon

(Kohtuasi F-34/07)

(2007/C 129/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Carina Skareby (Biškek, Kõrgõzstan) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada hageja 2005. aasta karjääriarengu aruanne (REC);

—	tühistada vajadusel ametisse nimetava asutuse (AIPN) otsus, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata;

—	nimetada AIPNile vaidlustatud otsuse tühistamisega kaasnevad tagajärjed ja eelkõige, et ta peab võtma vastu uue 2005. aasta RECi, mis vastaks seekord personalieeskirjadele;

—

mõista ametisse nimetavalt asutuselt hageja kasuks välja: i) ex aequo et bono põhimõttel arvutatud summa 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks; ii) ex aequo et bono põhimõttel arvutatud summa 15 000 eurot ametialase kahju hüvitamiseks; iii) varalise kahju hüvitamiseks summa, mille suuruse määrab õigluse põhimõtet arvestades kindlaks Esimese Astme Kohus; kõikidele summadele lisandub seadusjärgse intressimäära alusel arvutatud viivis, alates päevast, mil tekkis kohustus summa väljamaksmiseks;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja viitab oma hagi toetuseks esmalt asjassepuutuvate eeskirjade eiramisele RECi kinnitamisel. Haldusasutus on rikkunud personalieeskirjade artiklis 43 üldiste rakendussätetega kehtestatud menetlusnorme ja on teinud ilmseid hindamisvigu.

Seejärel väidab hageja, et rikutud on kaitseõigust, hea halduse põhimõtet ja hoolitsemiskohustust.

Lõpuks rõhutab ta, et haldusasutus on kuritarvitanud võimu ja menetlust.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/27

19. aprillil 2007 esitatud hagi — Lebedef versus komisjon

(Kohtuasi F-36/07)

(2007/C 129/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Giorgio Lebedef (Senningerberg, Luksemburg) (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1.1.2005–31.12.2005 kohta ja täpsemalt karjääriarengu aruande Eurostati koostatud osa sama ajavahemiku kohta;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks väidab hageja, et on rikutud personalieeskirjade artikli 43 üldiseid rakendussätteid, mis käsitlevad ametiühingute esindajaid ja koosseisulisi ametnikke, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja patere legem quam ipse fecisti põhimõtet.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/28

23. aprillil 2007 esitatud hagi — Cros versus Euroopa Kohus

(Kohtuasi F-37/07)

(2007/C 129/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alexia Cros (Howald, Luksemburg) (esindaja: advokaat E. Reveillaud)

Kostja: Euroopa Ühenduste Kohus

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse 19. juuli 2006. aasta otsus, millega hageja nimetati alates 1. septembrist 2006 katseajal olevaks ametnikuks jurist-lingvisti ametikohal niivõrd, kuivõrd sellega määrati ta palgaastmele AD7;

—

tuvastada ja otsustada, et hagejale tuleb tagasiulatuvalt, alates tema nimetamisest 1. septembril 2006, määrata palgaaste A*10, mis vastab palgaastmele LA6 enne nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (1), jõustumist;

—	ennistada hageja teenistuskarjäär terves ulatuses tagasiulatuvalt 1. septembrist 2006;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab, et vaidlustatud otsusega, mis tugineb ametnike personalieeskirjade XIII lisa artiklile 12, rikutakse:

—	üldise konkursi CJ/LA/24 (2) teadaannet, mille kohaselt selle konkursi laureaadid võetakse tööle palgaastmele LA7/LA6;

—	võrdse kohtlemise põhimõtet;

—	õiguskindluse põhimõtet, samuti hea halduse, läbipaistvuse ja hoolduskohustuse põhimõtteid.

(1) ELT L 124, 27.4.2004, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130.

(2) ELT C 182 A, 31.7.2002, lk 1.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/28

23. aprillil 2007 esitatud hagi — Campos Valls versus nõukogu

(Kohtuasi F-39/07)

(2007/C 129/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Manuel Campos Valls (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, J.-N. Louis, A. Coolen ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega lükatakse tagasi hageja kandidatuur peadirektoraadi A, direktsiooni III hispaania keele üksuse juhataja ametikohale — Tõlkimine ja dokumentide väljastamine — Keeleteenistus ja otsus nimetada ametikohale teine kandidaat;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja ainsa väite, mis tugineb vaba ametikoha teadaande nr 60/06 rikkumisele, ilmsele hindamisveale ja personalieeskirjade artikli 45 rikkumisele osas, milles vaidlusalusele ametikohale valitud kandidaat ei oma erinevalt hagejast vaba ametikoha teadaandes nõutud tõlkimise tehnilisi oskusi. Täpsemalt, nõukogu esitatud argument, mille kohaselt neid oskusi tuleb hinnata silmas pidades personali juhtimise ülesandeid, mida üksuse juhatajal tuleb täita, ei ole vastavuses vaba ametikoha teadaandega.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 129/28

30. aprillil 2007 esitatud hagi — Baudelet-Leclaire vs. komisjon

(Kohtuasi F-40/07)

(2007/C 129/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Cécile Baudelet-Leclaire (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat M. Korving)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tuvastada diskrimineerimine institutsioonisiseste ja väljastpoolt tulevate kandidaatide vahel konkursi EPSO/AST/7/05 raames (1);

—	tuvastada tõendite puudumine kostja tõstatatud mittediskrimineerimise kohta institutsioonisiseste ja väljastpoolt tulevate kandidaatide vahel nimetatud konkursi raames;

—	tühistada nimetatud konkurss kandidaatide võrdsete võimaluste aluspõhimõtte rikkumise tõttu;

—	teise võimalusena nõuda kostjalt kõikide tõendite esitamist seal hulgas vajadusel valimiskogu personalieeskirjade III lisa artiklis 6 ette nähtud konfidentsiaalsusega kaetud töödest, mis näitaksid, et valimiskogu ei kiitnud heaks teatavat hulka kandidaate nende tööalase tegevuse tõttu;

—	kostja esitatavate tõendite puudumisel teha korraldus, et kõigi kandidaatide liigitamine vaadataks üle üksnes nende teenetekriteeriumide alusel, mis on konkursiteadaandes, ning kandidaatide võrdsete võimaluste põhimõtet erapooletult kohaldades;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

29. jaanuari 2007. aasta kirjas teatas hageja, et tema nime ei ole reservnimekirjas niivõrd, kuivõrd talle antud hinded, mis ületasid nõutud miinimumi, ei olnud 110 parima hulgas.

Oma hagi toetuseks väidab hageja eelkõige, et rikuti võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna valimiskogu diskrimineeris kandidaate, eelistades neid, kellel juba oli tööalane kogemus ühenduse institutsioonides, ning täpsemalt selles peadirektoraadis, kuhu kuulub valimiskogu esimees.

(1) ELT C 178 A, 20.7.2005, lk 22.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 129

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 9. juuni 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Kohus
2007/C 129/01	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 117, 26.5.2007	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Kohus
2007/C 129/02	Kohtuasi C-74/07 P: Luciano Lavagnoli 12. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 23. novembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-442/04: Lavagnoli versus komisjon	2

2007/C 129/03	Kohtuasi C-100/07 P: É.R. jt 21. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-138/03: É.R. jt versus nõukogu ja komisjon	2

2007/C 129/04	Kohtuasi C-103/07 P: Angel Angelidise 21. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 5. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-416/03: Angelidis versus Euroopa Parlament	3

2007/C 129/05	Kohtuasi C-108/07 P: Ferrero Deutschland GmbH 23. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (kolmas koda) 15. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-310/04: Ferrero Deutschland GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Cornu SA Fontain	4

2007/C 129/06	Kohtuasi C-142/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Juzgado Contencioso-Administrativo no 22 de Madrid (Hispaania) 12. märtsil 2007 — Ecologistas en Acción-CODA versus Ayuntamiento de Madrid	4

2007/C 129/07	Kohtuasi C-149/07: 15. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik	5

2007/C 129/08	Kohtuasi C-157/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof (Saksamaa) 21. märtsil 2007 — Finanzamt für Körperschaften III in Berlin versus Krankenheim Ruhesitz am Wannsee-Seniorenheimstatt GmbH	5

2007/C 129/09	Kohtuasi C-160/07: 22. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik	6

2007/C 129/10	Kohtuasi C-163/07 P: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akari 26. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 17. jaanuari 2007. aasta määruse peale kohtuasjas T-129/06: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret Ltd Sirketi, Musa Akar versus Euroopa Ühenduste Komisjon	7

2007/C 129/11	Kohtuasi C-164/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal de grande instance de Nantes (Prantsusmaa) 27. märtsil 2007 — James Wood versus Fonds de Garantie	7

2007/C 129/12	Kohtuasi C-165/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Vestre Landsret (Taani) 27. märtsil 2007 — Skatteministeriet versus Ecco Sko A/S	8

2007/C 129/13	Kohtuasi C-168/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Bruxelles (Belgia) 29. märtsil 2007 — AXA Belgium SA, varem nimetatud AXA Royale Belge SA versus 1. Belgia riik, administration de la TVA, de l'enregistrement et des domaines, 2. Belgia riik, administration de l'inspection spéciale des impôts	8

2007/C 129/14	Kohtuasi C-186/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justicia de Canarias (Hispaania) 2. aprillil 2007 — Comunidad Autónoma de Canarias versus Club Náutico de Gran Canaria	9

2007/C 129/15	Kohtuasi C-187/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank Zutphen (Madalmaad) 3. aprillil 2007 — Kriminaalmenetlus, milles süüdistatav on Dirk Endendijk	9

2007/C 129/16	Kohtuasi C-188/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation (Prantsusmaa) 3. aprillil 2007 — Commune de Mesquer versus Total France SA, Total International Ltd	9

2007/C 129/17	Kohtuasi C-189/07: 3. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik	10

2007/C 129/18	Kohtuasi C-190/07: 3. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik	10

2007/C 129/19	Kohtuasi C-195/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Zala Megyei Bíróság (Ungari Vabariik) 10. aprillil 2007 — OTP Bank Rt., Merlin Gerin Zala Kft. versus Zala Megyei Közigazgatási Hivatal	11

2007/C 129/20	Kohtuasi C-197/07 P: Aktieselskabet af 21. november 200112. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 6. veebruari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-477/04: Aktieselskabet af 21. november 2001versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), TDK Kabushiki Kaisha (TDK Corp.)	11

2007/C 129/21	Kohtuasi C-198/07 P: Donal Gordoni 12. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 7. veebruari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas T-175/04: Donal Gordon versus Euroopa Ühenduste Komisjon	12

2007/C 129/22	Kohtuasi C-200/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte suprema di cassazione (Itaalia) 12. aprillil 2007 — Alfonso Luigi Marra versus Eduardo De Gregorio	13

2007/C 129/23	Kohtuasi C-201/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte suprema di cassazione 13. aprillil 2007 — Alfonso Luigi Marra versus Clemente Antonio	13

2007/C 129/24	Kohtuasi C-206/07: 19. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik	13

2007/C 129/25	Kohtuasi C-210/07: 20. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik	14

2007/C 129/26	Kohtuasi C-216/07: 25. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	14

2007/C 129/27	Kohtuasi C-218/07: 25. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik	14

	Esimese Astme Kohus
2007/C 129/28	Kohtuasi T-97/07: 26. märtsil 2007 esitatud hagi — Imelios vs. komisjon	16

2007/C 129/29	Kohtuasi T-100/07: 4. aprillil 2007 esitatud hagi — UPS Europe and UPS Deutschland vs. komisjon	16

2007/C 129/30	Kohtuasi T-101/07: 26. märtsil 2007 esitatud hagi — Dada versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Dada (DADA)	17

2007/C 129/31	Kohtuasi T-102/07: 5. aprillil 2007 esitatud hagi — Freistaat Sachsen versus Euroopa Ühenduste Komisjon	18

2007/C 129/32	Kohtuasi T-104/07: 6. aprillil 2007 esitatud hagi — BVGD versus komisjon	18

2007/C 129/33	Kohtuasi T-105/07: 2. aprillil 2007 esitatud hagi — MarketTools versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Optimus-Telecomunicações (ZOOMERANG)	19

2007/C 129/34	Kohtuasi T-106/07: 11. aprillil 2007 esitatud hagi — Alcon versus Siseturu Ühtlustamise Amet — *Acri.Tec (BioVisc)	19

2007/C 129/35	Kohtuasi C-107/07 P: Francisco Rossi Ferreras'e 16. aprillil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 1. veebruari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-42/05: Rossi Ferreras vs. komisjon	20

2007/C 129/36	Kohtuasi T-108/07: 8. aprill 2007 esitatud hagi — Spira versus komisjon	20

2007/C 129/37	Kohtuasi T-111/07: 13. aprillil 2007 esitatud hagi — Agrofert Holding versus Euroopa Ühenduste Komisjon	21

2007/C 129/38	Kohtuasi T-112/07: 17. aprillil 2007 esitatud hagi — Hitachi jt versus komisjon	22

2007/C 129/39	Kohtuasi T-114/07: 13. aprillil 2007 esitatud hagi — Last Minute Network versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Last Minute Tour (LAST MINUTE TOUR)	22

2007/C 129/40	Kohtuasi T-115/07: 13. aprillil 2007 esitatud hagi — Last Minute Network versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Last Minute Tour (LAST MINUTE TOUR)	23

2007/C 129/41	Kohtuasi T-119/07: 16. aprillil 2007 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon	24

	Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus
2007/C 129/42	Kohtuasi F-23/05: Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 2. mai 2007. aasta otsus — Giraudy versus komisjon (Ametnikud — Hagi — Kahju hüvitamise hagi — Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) juurdlus — Teenistusse ennistamine — Määrus (EÜ) nr 1073/1999 — Otsus 1999/396/EÜ, CECA, Euratom — Viga — Kahju — Kutsehaigus — Personalieeskirjade artiklis 73 ettenähtud hüvitiste arvessevõtmine)	25

2007/C 129/43	Kohtuasi F-123/05: Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) esimehe 3. mai 2007. aasta määrus — Bracke versus komisjon (Ametnikud — Konkurss — Sisekonkurss — Vastuvõtutingimused — Konkursiteadaanne — Tööstaaži puudutavad tingimused — Ajutine personal — Personalieeskirjade artikkel 27 — Hea halduse põhimõte — Mittediskrimineerimise põhimõte)	25

2007/C 129/44	Kohtuasi F-16/07: 27. veebruaril 2007 esitatud hagi — Dragoman vs. komisjon	26

2007/C 129/45	Kohtuasi F-33/07: 10. aprillil 2007 esitatud hagi — Toronjo Benitez versus komisjon	26

2007/C 129/46	Kohtuasi F-34/07: 13. aprillil 2007 esitatud hagi — Skareby versus komisjon	27

2007/C 129/47	Kohtuasi F-36/07: 19. aprillil 2007 esitatud hagi — Lebedef versus komisjon	27

2007/C 129/48	Kohtuasi F-37/07: 23. aprillil 2007 esitatud hagi — Cros versus Euroopa Kohus	28

2007/C 129/49	Kohtuasi F-39/07: 23. aprillil 2007 esitatud hagi — Campos Valls versus nõukogu	28

2007/C 129/50	Kohtuasi F-40/07: 30. aprillil 2007 esitatud hagi — Baudelet-Leclaire vs. komisjon	28