2.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 122/3

Komisjoni aruanne toiduainete kiiritamise kohta 2005. aastal

(2007/C 122/03)

KOKKUVÕTE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivi 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) artikli 7 lõike 3 alusel peavad liikmesriigid edastama igal aastal komisjonile:

—	kiiritusrajatiste kontrolli tulemused, eelkõige töödeldud toodete liigid ja kogused ning kasutatud doosid, ja

—	toote turuleviimise etapis tehtud kontrolli tulemused ja kiiritatud toiduainete avastamiseks kasutatud meetodid.

Aastal 2005 said heakskiidu kümnes liikmesriigis asuvad kiiritusrajatised. Kaheksa liikmesriiki esitasid nõutud teabe töödeldud toiduainete liikide, koguste või kasutatud dooside kohta. Sellest tulenevalt ei ole teada Euroopa Liidus 2005. aastal kiiritatud toiduainete täpne kogus.

Seitseteist liikmesriiki esitasid turul müüdavate toiduainete kontrolli tulemused. Kokku kontrolliti 2005. aastal 7 011 toiduproovi. Avastati, et ligi 4 % turul müüdavatest toodetest on ebaseaduslikult kiiritatud ja/või märgistatud. Enamik nõuetele mittevastavatest proovidest saadi Aasia päritolu toodetelt. Määruse nõuetele vastasid vaid 287 proovi, milles avastati kiiritust.

Erinevusi liikmesriikide kontrolli tulemustes võib osaliselt seletada proovide valiku ja kasutatud analüüsimeetodite tulemuslikkusega.

1. ÕIGUSLIK ALUS JA TAUST

Direktiivi 1999/2/EÜ artikli 7 lõike 3 alusel peavad liikmesriigid edastama igal aastal komisjonile:

—	kiiritusrajatiste kontrolli tulemused, eelkõige töödeldud toodete liigid ja kogused ning kasutatud doosid ja

—	toote turuleviimise etapis tehtud kontrolli tulemused ja kiiritatud toiduainete avastamiseks kasutatavad meetodid.

Komisjon avalikustab tulemused Euroopa Liidu Teatajas avaldatavates aastaaruannetes.

Käesolev aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005.

Üldteave toiduainete kiiritamise kohta on kättesaadav Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi veebilehel. (2)

1.1. Kiiritusrajatised

Direktiivi 1999/2/EÜ artikli 3 lõike 2 alusel võib toiduaineid kiiritada vaid heakskiidetud kiiritusrajatistes. Euroopa Liidu kiiritusrajatistele annavad heakskiidu liikmesriikide pädevad asutused. (2) Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni oma heakskiidetud kiiritusrajatistest (artikli 7 lõige 1).

Komisjon on avaldanud liikmesriikide volitatud rajatiste nimekirja (3).

1.2. Kiiritatud toiduained

Euroopa Liidus on kuivatatud maitsetaimede, vürtside ja köögiviljasegude kiiritamine lubatud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999 direktiiv 1999/3/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta (4)). Lisaks sellele teatasid kuus liikmesriiki, et nad säilitavad kooskõlas direktiivi 1999/2/EÜ artikli 4 lõikega 4 teatavate toiduainete siseriiklike lubade kehtivuse. Komisjon on avaldanud siseriiklike lubade nimekirja. (5)

Direktiivi 1999/2/EÜ artikli 6 alusel peavad kõik kiiritatud toiduained või mis tahes kiiritatud liittoiduaine koostisosad olema märgistatud sõnadega „kiiritatud ”või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega”.

Korrektse märgistamise rakendamiseks või ebaseaduslike toodete avastamiseks on Euroopa Standardikomitee (CEN) Euroopa Komisjoni volitusel standardiseerinud mitmed analüüsimeetodid.

2. KIIRITUSRAJATISTES LÄBI VIIDUD KONTROLLI TULEMUSED

Liikmesriikide kiiritusrajatiste andmed on kättesaadavad komisjoni veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/food/food/biosafety/irradiation/approved_facilities_en.pdf

Liikmesriigid esitasid järgmise teabe:

2.1. Belgia

Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatis IBA Mediris S.A. vastab direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele. Kuid ettevõttel paluti kehtestada kord, mis aitaks tagada ja tõendada, et toiduained, millel ei ole Belgias kiiritusluba, eksporditakse.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine	Kogus (t) (6)	Keskmine neeldunud doos (kGy)
Krevetid	541,4	5
Konnakoivad	3 225,7	5
Maitsetaimed, vürtsid ja köögiviljasegud	217,8	6-9
Külmutatud köögiviljad	56,1	3
Munad	665,1	2-3
Kodu- või metslinnuliha	883,9	3-5
Liha	213,7	3-5
Kala	118,2	3-7
Kuivatatud puuviljad	0,5	6-9
Tärklis	93,0	3
Vereplasma	46,4	6-9
Valmistoidud	75,3	3
Kuivatatud köögiviljad	112,8	6-9
Kummiaraabik	0,5	5
Muu	931,2	2-25
Kokku	7 279,2

2.2. Tšehhi Vabariik

Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatis Artim spol.s.r.o. vastab direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine

Kogus

(t)

Keskmine neeldunud kiirituse kogudoos

(KGy)

Kuivatatud maitsetaimed, vürtsid ja köögiviljasegud

85,3

4-7

Kokku

85,3

2.3. Saksamaa

Aruandeperioodil oli Saksamaal neli heakskiidetud kiiritusrajatist:

(a) Gamma Service Produktbestrahlung GmbH, Radeberg

Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatis vastab direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine	Kogus (t)	Keskmine neeldunud doos (kGy)
Kuivatatud köögiviljad	50,9	< 10
Maitsetaimed ja maitseained	169,0	< 10
Muud toiduained (guarana seemned)	0,1	< 0
Kokku	220,0

101,5 tonni kiiritatud toiduaineid eksporditi kolmandatesse riikidesse.

(b) Beta-Gamma Service GmbH&Co. KG, Wiehl

Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatis vastab direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine	Kogus [t]	Keskmine neeldunud doos [kGy]
Taimne toidutoore (till, seller, paprika)	6,46	4-10
Kuivatatud köögiviljad	27,83	6-8
Kokku	34,29

Kõik kiiritatud toiduained eksporditi kolmandatesse riikidesse.

Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatis vastab direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine	Kogus [t]	Keskmine neeldunud doos [kGy]
Maitsetaimed	180,4	7-9
Vürtsid	37,07	7-9
Kokku	217,47

Kõik kiiritatud toiduained eksporditi kolmandatesse riikidesse.

(d) Gamma-Service GmbH&Co KG, Bruchsal

Selles kiiritusrajatises toiduaineid 2005. aastal ei kiiritatud.

2.4. Hispaania

Hispaanias on kaks heakskiidetud toiduainete kiiritusrajatist.

Liikmesriik ei ole edastanud teavet nendes rajatistes läbi viidud kontrolli tulemuste kohta.

2.5. Prantsusmaa

Prantsusmaal on kuus heakskiidetud toiduainete kiiritusrajatist. Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatised vastavad direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine	Kogus [t]	Keskmine neeldunud doos [kGy]
Maitsetaimed, vürtsid ja kuivatatud köögiviljad	134,3	10
Kummiaraabik	133,7	3
Kaseiin	43,5	6
Linnuliha	1 849,2	5
Külmutatud konnakoivad	939,8	5
Krevetid	10,5	5
Kokku	3 111

2.6. Ungari

Ungaris on üks heakskiidetud toiduainete kiiritusrajatis. Pädevad asutused kinnitasid 2005. aastal läbi viidud kontrolli tulemusel, et kiiritusrajatis vastab direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.

Järgmises tabelis on esitatud nimetatud kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Toiduaine	Kogus [t]	Keskmine neeldunud doos [kGy]
Vürtsid	34,6	4-8
Kuivatatud köögiviljad ja puuviljad	11,3	3-6
Maitsetaimed	64,9	3-8
Kokku	110,8

2.7. Itaalia

Itaalias on üks heakskiidetud toiduainete kiiritusrajatis.

Liikmesriik ei ole edastanud teavet selles rajatises läbi viidud kontrolli tulemuste kohta.

2.8. Holland

Kahes Hollandi kiiritusrajatises ei ole 2005. aastal ametlikku kontrolli läbi viidud. Järgmises tabelis on esitatud nendes kahes kiiritusrajatises 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused.

Tooted 2005. aastal	Kogus [t] (7)
Vürtsid/maitsetaimed	1 141,1
Kuivatatud köögiviljad	880,8
Linnuliha (külmutatud)	52,8
Krevetid (jahutatud)	36
Krevetid (külmutatud)	32,8
Konna kehaosad	124
Munavalge (jahutatud)	0,8
Toiduaine (8)	698,4
Toiduainete proovid	32
Kokku	3 299,2

2.9. Poola

Poolas on kaks heakskiidetud toiduainete kiiritusrajatist.

Järgmistes tabelites on esitatud nendes kiiritusrajatistes 2005. aastal kiiritatud toiduainete liigid ja kogused..

a) Varssavi Tuumakeemia ja –tehnoloogia Instituut

Toiduaine	Kogus [t]	Keskmine neeldunud doos [kGy]
Vürtsid, kuivatatud köögiviljad	584,0	7-10
Kuivatatud seened	79,6	5-10
Kokku	663,6

b) Lodzi Tehnikaülikooli Rakendusliku Kiirituskeemia Instituut

Toiduaine

Kogus

[t]

Keskmine neeldunud doos

[kGy]

Maitsetaimed

23,4

Kokku

23,4

2.10. Ühendkuningriik

Ühendkuningriigis on üks heakskiidetud toiduainete kiiritusrajatis.

Selles kiiritusrajatises ei kiiritatud 2005. aastal toiduaineid rajatise tegevusloa tingimustele vastavalt ning 2005. aastal rajatises kontrolli läbi ei viidud.

2.11. Kokkuvõte Euroopa Liidule

Kümnel liikmesriigil on direktiivi 1999/2/EÜ artikli 7 lõikega 2 kooskõlas heaks kiidetud kiiritusrajatised.

Kaheksa liikmesriiki edastasid komisjonile kiiritusrajatistes läbi viidud kontrolli tulemused.

Seepärast ei ole võimalik määrata Euroopa Liidus kiiritatud toiduainete täpset kogust.

3. TOOTE TURULEVIIMISE ETAPIS TEHTUD KONTROLLI TULEMUSED JA KIIRITATUD TOIDUAINETE AVASTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

Liikmesriigid esitasid järgmise teabe:

3.1. Austria

Kontrolliti 115 proovi ioniseeriva kiirgusega töötlemise suhtes. Ühegi proovi puhul kiiritust ei avastatud.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 115		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgis-tamata	Kasutatud CEN meetod
Basiilik	3	0	EN 1788 EN 13751
Tšilli	1	0	EN 1788 EN 13751
Karri	1	0	EN 1788 EN 13751
Kollajuur	1	0	EN 1788 EN 13751
Pune	2	0	EN 1788 EN 13751
Oregano	3	0	EN 1788 EN 13751
Paprika	7	0	EN 1788 EN 13751
Pipar	6	0	EN 1788 EN 13751
Rosmariin	2	0	EN 1788 EN 13751
Tüümian	4	0	EN 1788 EN 13751
Kaneel	1	0	EN 1788 EN 13751
Taimetee	47	0	EN 1788 EN 13751
Kanaliha	13	0	EN 1786
Pardiliha	15	0	EN 1786
Haneliha	9	0	EN 1786
KOKKU	115	0
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	0

3.2. Belgia

Kokku analüüsiti 148 proovi. Ühegi proovi puhul kiiritust ei avastatud.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 148		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgis-tamata (päritolu)	Kasutatud CEN meetod
Külmutatud kooritud peata krevetid	15	0	EN 1785 või EN 1788
Kuivatatud maitsetaimed ja vürtsid	5	0	EN 1785 või EN 1788
Konnakoivad	14	0	EN 1785 või EN 1788
Värsked maasikad	14	0	EN 1785 või EN 1788
Riivjuust	100	0	EN 1785 või EN 1788
Kokku	148	0
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	0

3.3. Küpros

Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

3.4. Tšehhi Vabariik

Kokku analüüsiti 78 proovi. Kaheksa proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed ja tooted olid korrektselt märgistamata.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 78		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgistamata	Kasutatud CEN meetod
Vürtsid	28	2	EN 1788
Taimetee tooted	20	3	EN 1788
Toidulisandid	7	3	EN 1788
Kiirnuudlid	2	0	EN 1788
Värsked puuviljad	9	0	EN 1788
Linnuliha	2	0	EN 1788
Kakaopulber	2	0	EN 1788
Kokku	70	8
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	90	10

3.5. Saksamaa

Kontrolliti 3 945 toiduproovi. Nendest 141 ehk 3,6 % ei vastanud nõuetele, sh 93 proovi olid korrektselt märgistamata ja 48 proovi olid ebaseaduslikult kiiritatud.

Kaks proovi olid seaduslikult kiiritatud ja korrektselt märgistatud.

Rikkumised jaotuvad ebaühtlaselt erinevate tooteliikide vahel. Toodete rühmas „Aasia nuudlisuupisted, peo suupisted, pitsa, telerivaatamise suupisted ”olid 42 proovi 113-st (37 %) ebaseaduslikult kiiritatud ja/või korrektselt märgistamata. Sama kehtis ka 32 % suppide ja kastmete suhtes.

Tuleb märkida, et enamuse nõuetele mittevastavatest toodetest moodustasid Aasia päritolu tooted.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 3945		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud ilma kiiritusloata ja/või korrektselt märgistamata	Kasutatud CEN meetod
Piim/piimatooted	52	0	EN 1788 EN 1787
Maitsetaimedega juust	56	0	EN 1788 EN 1784 EN 1787 EN 13751
Maitsetaimedega või	32	0	EN 1787 EN 1788 EN 1788 mod.
Munad, munatooted	5	0	EN 1784 mod.
Liha (sealhulgas külmutatud liha, välja arvatud kodu- ja metslinnuliha)	23	0	EN 1784 mod. EN 1786
Lihatooted (välja arvatud vorstid)	39	0	EN 1784 EN 1784 mod. EN 1786
Vorstid	65	0	EN 1786 EN 1788 EN 1787
Linnuliha	151	0	EN 1786
Metslinnuliha	6	0	EN 1786 EN 1784
Kala ja kalatooted	133	9	EN 1786 EN 1788
Vähid, karploomad, rannakarplased ja muud veeloomad, sealhulgas nendest valmistatud tooted	225	6	EN 1786 EN 1788.L 12.01-1
Toidukaunvili	27	0	EN 1788
Supid, kastmed	96	47	EN 1375 EN 1787 EN 1788 EN 13751
Teravili ja teraviljasaadused	54		EN 1787 EN 1788
Õliseemned	103	0	EN 1787 EN 1788
Pähklid	148	0	EN 1375 EN 1784 EN 1787 EN 1788
Kartulid, kõrge tärklise sisaldusega taimeosad	19	0	EN 1787 EN 1788
Värsked köögiviljad, salat	53	0	EN 1787 EN 1788 EN 13751
Kuivatatud köögiviljad, köögiviljatooted	70	0	EN 1375 EN 1787 EN 1788 EN 13751 (sõeluuring) L 00.00-42 ESR
Värsked seened	20	0	EN 1788 EN 1375
Kuivatatud seened või seenetooted	173	2	EN 1375 EN 1787 EN 1788 EN 13751 (sõeluuring)
Värsked puuviljad	169	0	EN 1787 EN 1788 PSL
Kuivatatud puuviljad või puuviljatooted	101	0	EN 1787 EN 13708
Kakaopulber	24	0
Teed, teelaadsed tooted	161	8	EN 1788 EN 1787 EN 13751 EN 13751 (sõeluuring)
Valmistoidud	35	4	EN 1786 EN 1787 EN 1788 EN 13751 (sõeluuring)
Vürtsid, sealhulgas segud ja maitsestatud sool	1 385	8	EN 1784 EN 1787 EN 1788 EN 1375 EN 13751 (sõeluuring); EN 13788
Maitsetaimed	133	0	EN 1787 EN 1788
Valmis kuivtoidud	52	3	EN 1787 EN 1788
Aasia nuudlisuupisted, peo suupisted, pitsa, telerivaatamise suupisted	71	42	EN 1787 EN 1788
Toidulisandid	99	9	EN 1375 EN 1787 EN 1788 EN 13751 EN 13751 + EN 1788
Muu	18	3	EN 1787 EN 1788
Kokku	3 798	141
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	96,4	3,6

3.6. Taani

Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

3.7. Eesti

Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

3.8. Kreeka

Kokku analüüsiti 54 proovi. Ühegi proovi puhul kiiritust ei avastatud.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 54		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud CEN meetod
Maitsetaimed ja vürtsid	32	0
Tee	12	0
Kalad ja molluskid	10	0
Kokku	54	0
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	0

3.9. Hispaania

Liikmesriik ei ole edastanud teavet turul läbi viidud kontrolli tulemuste kohta.

3.10. Soome

Kokku analüüsiti 274 proovi. Analüüsiti 246 kuivatatud vürtside ja maitsetaimede proovi. Avastati, et kuus proovi sisaldasid kiiritatud ainet. Analüüsiti 21 toidulisandit ja seitsme proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed.

Ükski positiivse kiiritustesti tulemusega toodetest ei olnud korrektselt märgistatud ning kiiritusrajatised ei olnud Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 274		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgis-tamata	Kasutatud CEN meetod
Kuivatatud vürtsid ja maitsetaimed	240	6	EN 13751 EN 1788
Toidulisandid	14	7	EN 13751 EN 1788
Puuviljad ja marjad	7	0
Kokku	261	13
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	95	5

3.11. Prantsusmaa

Kokku analüüsiti 86 proovi. Kuue maitsetaime proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed ja tooted olid korrektselt märgistamata.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 86		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud CEN meetod
Vürtsid ja maitsetaimed	22	0
Toidulisandid	21	0
Tee ja leotised	11	0
Kuivatatud seened	9	1
Krevetid	10	0
Puuviljad ja köögiviljad	7	0
Konnakoivad	5	5
Kokku	80	6
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	93	7

Proove uuriti ebanormaalselt madala mikrobioloogilise saaste suhtes ning analüüsiks kasutati CEN meetodit 1788.

3.12. Ungari

Kokku analüüsiti 141 proovi. Seitsme maitsetaime proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed ning neist neli olid korrektselt märgistatud.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 141		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgistamata	Kasutatud CEN meetod
Maitsetaimed	38	0	EN 1788
Tee	96	3	EN 1788
Kokku	134	3
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	95	2

3.13. Iirimaa

Aastal 2005 analüüsiti 459 proovi. Kahekümne proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed ning need tooted olid korrektselt märgistamata.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 459		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgistamata	Kasutatud CEN meetod
Nuudlid	61	14	Uurimisel kasutatud EN13751, kinnitus EN1788 alusel
Garneelid	4	0
Kastmed, sinepid ja supid	28	3
Maitseained/põhipuljongid	22	1
Värske puuvili	13	0
Maitsetaimed ja vürtsid	169	2
Kohv ja tee (sealhulgas taimeteed)	41	0
Seemned	29	0
Kuivatatud puu- ja köögivili	6	0
Lõhna- ja maitseained	9	0
Toidulisandid	44	0
Muu	13	0
Kokku	439	20
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	96	4

3.14. Itaalia

Kokku analüüsiti 112 proovi. Viie maitsetaime proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed ning need tooted olid korrektselt märgistamata.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 112		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgistamata	Kasutatud CEN meetod
Vürtsid, maitsetaimed ja köögiviljaekstraktid	107	5	EN 13784/2002 EN 13751 EN 1788
Kokku	107	5
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	5

3.15. Läti

Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

3.16. Leedu

Kokku analüüsiti 12 proovi ning mitte ühegi proovi kiiritustesti tulemus ei olnud positiivne.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 40		Kasutatud meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud meetod
Vürtsid ja maitsetaimed	5	0	LST EN 13783:2004
Tee	7	0	LST EN 13783:2004
Kokku	12	0
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	0

3.17. Luksemburg

Kokku analüüsiti 40 proovi ning mitte ühegi proovi kiiritustesti tulemus ei olnud positiivne.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 40		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud CEN meetod
Vürtsid	10	0	EN 1788
Kartulid	10	0	EN 1788
Tee	10	0	EN 1788
Sibul	10	0	EN 1788
Kokku	40	0
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	0

3.18. Malta

Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

3.19. Holland

Kokku analüüsiti 792 proovi, millest 31 puhul avastati kiiritust. Ükski kiiritatud proovidest ei olnud korrektselt märgistatud.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 792		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud CEN meetod
Teraviljasaadused	72	0	EN 13751 EN 1788
Kuivatatud köögiviljad	53	0	EN 13751 EN 1788
Kuivatatud kaunviljad	43	0	EN 13751 EN 1788
Kuivatatud puuviljad	215	0	EN 13751 EN 1788
Seemned	5	0	EN 13751 EN 1788
Krevetid	54	0	EN 13751 EN 1788
Maitsetaimede segud	20	2	EN 13751 EN 1788
Maitsetaimed ja vürtsid	199	3	EN 13751 EN 1788
Dieettoidulisandid	100	26	EN 13751 EN 1788
Kokku	761	31
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	96	4

3.20. Poola

Kokku analüüsiti 120 proovi. Nelja proovi kiiritustesti tulemused olid positiivsed ning need tooted olid korrektselt märgistamata.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 120		Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud, korrektselt märgis-tamata	Kasutatud CEN meetod
Kuivatatud maitsetaimed, vürtsid ja köögiviljasegud	48	4	EN 1788
Kartulid	10	0	EN 1788
Sibul ja küüslauk	16	0	EN 1788
Linnuliha	4	0	EN 1788
Koorteta pähklid	25	0	EN 1788
Garneelid ja kala	13	0	EN 1788
Kokku	116	4
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	97	3

3.21. Portugal

Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

3.22. Rootsi

Aastal 2005 võeti kuus proovi, peamiselt linnulihast. Kiiritatud toiduainete analüüsimiseks kasutati EN 1784 meetodit.

Kuue analüüsitud proovi puhul kiiritust ei avastatud.

3.23. Slovakkia

Kokku analüüsiti 56 proovi ning mitte ühegi proovi kiiritustesti tulemus ei olnud positiivne.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 40		Kasutatud meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud meetod
Pistaatsiapähkel, erinevad pähkliliigid	43	0	GC
Juust	9	0	GC
Pardiliha	4	0	GC
Kokku	56	0
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	100	0

3.24. Sloveenia

Aastal 2005 analüüsiti kümmet maitsetaimede ja vürtside proovi ning mitte ühegi proovi kiiritustesti tulemus ei olnud positiivne.

3.25. Ühendkuningriik

Toiduainete standardiamet on teadlik 657 proovist, mida Ühendkuningriigi kohalikud ametiasutused 2005. aastal analüüsisid, kasutades kiiritatud toiduainete standardiseeritud teste. Nendest 657 proovist avastati 42 (kuue protsendi) puhul kiiritust. 101 „ebaselget ”proovi tunnistati CEN-meetodit EN 13751:2002 kasutades vaheproovideks ning neile lisaanalüüse ei tehtud, või siis loeti proovid „madala tundlikkusega proovideks”, kuna mineraalaine terade fraktsiooni oli neis analüüsi nõuetekohaseks läbiviimiseks liiga vähe.

Analüüsitud toiduaine	Analüüsitud proovide arv: 657			Kasutatud CEN meetod
Analüüsitud toiduaine	Tulemus: kiiritamata	Tulemus: mittelõplik	Tulemus: kiiritatud	Kasutatud CEN meetod
Kuivatatud maitsetaimed, vürtsid ja köögiviljasegud	267	36	20	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Kuskuss ja kuivatatud maitseained	3	0	0	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Kuivsupi segud	23	2	0	EN 13751:2002
Nuudlid ja kuivatatud maitseained A	84	9	10	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Riis ja kuivatatud maitseained	2	0	0	EN 13751:2002
Pasta ja kuivatatud maitseained	2	0	0	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Seened ja söögiseened (kuivatatud ja värsked)	4	0	0	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Kuivatatud puuvili	16	0	0	EN 13751:2002
Värske puuvili	22	1	0	EN 13751:2002
Köögivili sealhulgas sibul	19	3	1	EN 13751:2002
Taimeteed	5	0	2	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Mereannid, milleks on karploomad garneelid, krevetid ja kala	16	11	3	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Kuivatatud toidu koostisosad	28	12	1	EN 13751:2002
Pähklid	1	0	0	EN 13751:2002
Toidulisandid	18	27	5	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Muu B	4	0	0	EN 13751:2002; EN 1778:2001
Kokku	514	101	42
Protsentuaalselt kõigist analüüsitud proovidest	78	16	6

3.26. Kokkuvõte olukorra kohta Euroopa Liidus

Järgmises tabelis on loetletud kõik analüüsitud proovid ja saadud tulemused kogu Euroopa Liidu kohta:

Liikmesriik

Kiiritamata proovide arv

Kiiritatud proovide arv

Kiiritatud ja korrektselt märgistamata proovide osakaal

115

148

NAC

3 798

143 (9)

3,6

NAC

264

134

7 (*)

439

107

NAC

761

116

NAC

514 (10)

Kokku

6 724

281

4,0

NI	:	Liikmesriik ei ole edastanud teavet.
NAC	:	Aastal 2005 ei viidud läbi ühtegi kontrolli.

4. JÄRELDUSED

4.1. Kiiritusrajatistes läbi viidud kontrolli tulemused

Direktiivi 1999/2/EÜ alusel peavad liikmesriigid edastama komisjonile teabe kiiritusrajatiste kontrolli tulemuste, kiiritatud toiduainete liikide ja koguste ning keskmiste kasutatud dooside kohta.

Aastal 2005 said heakskiidu kümnes liikmesriigis asuvad kiiritusrajatised.

Kaheksa liikmesriiki kümnest esitasid nõutud teabe töödeldud toiduainete liikide kohta.

Esitatud andmete puudulikkusest tulenevalt ei ole teada Euroopa Liidus 2005. aastal kiiritatud toiduainete täpne kogus.

4.2. Toote turuleviimise etapis tehtud kontrolli tulemused

Aastal 2005 viisid 16 liikmesriiki läbi kontrolli ning esitasid nõutud andmed. Neli liikmesriiki teatasid komisjonile, et nad ei viinud käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul läbi ühtegi kontrolli.

Esitatud teabest ilmneb, et aastal 2005 kiiritati ebaseaduslikult ja/või olid korrektselt märgistamata 4 % proovidest. Kõigist 287 proovist, milles tõestati kiirituse olemasolu, olid vaid kuus seaduslikult kiiritatud ja korrektselt märgistatud.

Rikkumised jaotuvad ebaühtlaselt erinevate tooteliikide vahel. Kõige rohkem esines rikkumisi Aasiast imporditud toodete puhul, eriti aasiapärastes nuudlites ja toidulisandites. Tuleb märkida, et 2005. aastal ei olnud Aasias mitte ühtegi Euroopa Ühenduse poolt heaks kiidetud kiiritusrajatist.

Komisjon loodab, et liikmesriigid pööravad ka edaspidi tähelepanu nende toodete kontrollimisele ja et liikmesriigid võtavad selleks kõik vajalikud meetmed.

Erinevusi liikmesriikide kontrolli tulemustes võib osaliselt seletada proovide valiku ja kasutatud analüüsimeetodite tulemuslikkusega.

4.3. Kontrolli tulemuste esitamise tähtaeg 2006. aasta aruandeks

Vastavalt direktiivi 1999/2/EÜ artikli 7 lõikele 3 on 2006. aastal läbi viidud kontrolli tulemuste komisjonile esitamise tähtaeg 30. aprill 2007.

(1) EÜT L 66, 13.3.1999, lk. 16. Muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk. 1).

(2) http://europa.eu.int/comm/food/food/biosafety/irradiation/index_en.htm.

(3) EÜT C 187, 7.8.2003, lk. 13.

(4) EÜT L 66, 13.3.1999, lk. 24.

(5) ELT C 112, 12.5.2006, lk. 6.

(6) Kogused on esitatud kilogrammides.

(7) Kogused on esitatud portsudena keskmise kaaluna 800 kilogrammise portsu kohta.

(8) Kolmandatesse riikidesse eksporditavad tooted.

(9) Saksamaa ja Ungari avastasid vastavalt kaks ja neli proovi, mis olid seaduslikult kiiritatud ja korrektselt märgistatud.

(10) Ühendkuningriik liigitas 101 proovi ebaselgeks.

2.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 122/22

RIIGIABI — ITAALIA

Riigiabi C 11/07 (ex N 476/06 ja NN 14/06) — Päästmisabi kuritarvitamine ja Ottanale antud ümberkorraldamisabi kokkusobivus ühisturuga

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 122/04)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 4. aprill 2007 kirjas teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad esitada oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon menetlust alustab, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Greffe

Kabinet: SPA3, 6/5

B-1049 Brussels

Faksi nr: (32-29) 296 12 42

Märkused edastatakse Itaaliale. Märkused esitanud huvitatud isiku andmete konfidentsiaalset käsitlemist võib nõuda kirjalikult, esitades nõude põhjendused.

KOKKUVÕTE

I. MENETLUS

Itaalia ametiasutused teavitasid 23. veebruaril 2006. aastal komisjoni Ottana Energia Srl'ile (edaspidi „Ottana”) antud päästmisabi kohta, mis jõustus 2005. aastal. Itaalia ametiasutused esitasid 2006. aasta juulis komisjonile täiendavat teavet ettevõtja ümberkorraldamiskava kohta. Komisjoni küsimustele ümberkorraldamisabi kohta on senini vastatud ainult osaliselt.

Komisjon märkis 6. detsembri 2006. aasta otsuses C(2006)5829, et tal ei ole päästmisabi suhtes vastuväiteid, kuid ta ei saa ümberkorralduskava kehva kvaliteedi tõttu nõustuda kõnealuse pikendamisega üle kuue kuu. Garantii tähtaeg pidi lõppema 2007. aasta jaanuaris. Itaalia ei lõpetanud siiski päästmisabi andmist.

II. ASJAOLUD

3.	Ottana Energia Srl on kohalik energiatootja Sardiinias. 2005. aasta lõpus sai Ottana garantii 5 miljoni eurosele laenule, mis kujutab endast päästmisabi. (1)

Ettevõtja ümberkorraldamiskavaga nähakse ette tehniline ja tööhõive ümberkorraldamine. Tehnilise ümberkorraldamisega nähakse ette peamiselt üleminek BTZ kütuselt biokütusele. Kulutuste suuruseks prognoositakse 50 miljonit eurot, peale päästmisabi tagasimaksmise 12 aasta jooksul muid täiendavaid riigiabisid ette nähtud ei ole.

III. HINDAMINE

5.	Komisjon märgib, et päästmisabi andmist ei ole lõpetatud, kuigi otsusega C(2006)5829 seda nõuti. Komisjon on seetõttu kohustatud algatama menetluse raskustes olevate äriühingute päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste punkti 27 alusel. (2)

Komisjon ei näe ka veel, kuidas saaks päästmisabi ebaseaduslik pikendamine olla ühisturuga kokkusobiv ümberkorraldusabi, kui ümberkorralduskaval puuduvad tänaseni olulised elemendid, mis näitaksid, kuidas ettevõtja taastaks oma pikaajalise elujõulisuse. Lisaks sellele on küsitav, kas päästmisabi pikendamine 12 aastaks on vajalik.

7.	Samuti ei ole esitatud täpset teavet, mis selgitaks ümberkorraldusstrateegiat ning annaks usaldusväärse prognoosi ettevõtja tulevase toimimise kohta ning toetaks märkimisväärse omaosaluse ja asendusmeetmete olemasolu. Seetõttu kohustab komisjon Itaaliat vastama varem esitatud küsimustele.

KIRJA TEKST

„La Commissione intende informare l'Italia che, dopo aver esaminato le informazioni fornite dalle autorità italiane in merito all'aiuto in oggetto, ha deciso di avviare il procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE.

I. PROCEDIMENTO

(1)	Il 23 febbraio 2006 le autorità italiane hanno notificato alla Commissione un aiuto al salvataggio a favore di Ottana Energia Srl (Ottana) registrato con il numero NN 14/06, cui era stata data esecuzione il 29 dicembre 2005, ossia prima della notifica.

(2)	Con notificazione del 14 luglio 2006, registrata il 17 luglio con il numero N 476/06, le autorità italiane hanno notificato alla Commissione ulteriori informazioni sulla misura, incluso un piano di ristrutturazione.

(3)	Con lettera del 31 agosto 2006 la Commissione ha chiesto all'Italia ulteriori informazioni sul piano di ristrutturazione del caso N 476/06, senza tuttavia ricevere alcuna risposta entro il termine prestabilito.

(4)

Il 6 dicembre 2006 la Commissione, nella sua decisione C(2006) 5829 (in prosieguo “la decisione di salvataggio”) ha indicato che non formulava obiezioni all'aiuto al salvataggio. Nella decisione si legge: “la Commissione conclude che l'aiuto in esame soddisfa i criteri ai fini della compatibilità con il trattato CE e pertanto non solleva alcuna obiezione nei confronti dell'aiuto stesso. La Commissione non può tuttavia concedere una proroga dell'aiuto per il salvataggio oltre ai sei mesi previsti a seguito della presentazione di un piano di ristrutturazione, in quanto tale piano non giustifica la suddetta proroga. La Commissione chiede quindi alle autorità italiane di revocare la garanzia a beneficio di Ottana Energia Srl entro 15 giorni dalla data di ricevimento della presente lettera”.

(5)

In una riunione svoltasi il 18 dicembre 2006 la Commissione ha posto ulteriori domande alle quali le autorità italiane finora non hanno risposto. Tuttavia l'Italia, con posta elettronica del 20 dicembre 2006 ha risposto alle domande formulate il 31 agosto 2006. Il 19 gennaio la Commissione ha ricevuto i verbali di un accordo concluso il 9 gennaio tra Ottana e le autorità italiane concernente la futura ristrutturazione dell'impresa.

(6)

Con lettera del 20 febbraio 2006 le autorità italiane sono state invitate a confermare la mancata revoca della garanzia che avevano indicato nella riunione del 18 dicembre. Nella lettera si sottolineava che, in tal caso, la Commissione sarebbe stata costretta ad avviare il procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato. Con lettera dell'8 marzo 2006 l'Italia ha confermato che la garanzia per il prestito non era stata revocata.

II. DESCRIZIONE DETTAGLIATA DELL'AIUTO

1. Il beneficiario

(7)	Ottana è una società di servizi pubblici locali situata nella provincia di Nuoro in Sardegna. L'impresa produce energia elettrica e fornisce pressione di vapore d'acqua, acqua, nitrogeno e aria compressa. Ottana detiene il 2 % del mercato sardo dell'elettricità.

(8)	Ottana conta circa 115 dipendenti e nella decisione di salvataggio si era stabilito che può essere considerata una PMI (3). Tuttavia, dato che ha più di 50 dipendenti, Ottana non può essere considerata una piccola impresa.

(9)

La centrale elettrica di Ottana, che è stata costruita nel 1970, è stata rilevata da una controllata della società energetica internazionale AES Inc. nel 2001, ma nonostante un vasto programma d'investimento, non ha ottenuto i risultati previsti, in quanto un suo cliente fondamentale, Montefibre Spa, ha chiuso nel 2003. Nel 2005 la società è stata ceduta da AES alla holding SAE srl che ne ha acquistato le azioni.

(10)	La centrale, dal 1970, non è stata sottoposta a nessun importante processo di ammodernamento. La centrale comprende essenzialmente due caldaie identiche per la produzione di pressione di vapore d'acqua e due turbine per la produzione di energia elettrica e vapore a due diversi livelli di pressione.

(11)

La società sostiene che il sistema di controllo della centrale è in buone condizioni, ma è alquanto arcaico per cui necessita di un numero molto elevato di addetti onde assicurarne il funzionamento e la manutenzione in maniera adeguata. Inoltre è stato affermato che varie iniziative di manutenzione sono state rinviate per mancanza di fondi.

(12)

Attualmente la centrale è alimentata ad olio combustibile a basso tenore di zolfo (indicato come BTZ) che rappresenta l'85 % dei costi della società. Pertanto Ottana si trova esposta a cambiamenti del prezzo del petrolio. Infatti, a causa dell'aumento di detti prezzi nel 2005 e nel 2006, la società non è più in grado di recuperare i costi. Dato che il sito è abbastanza remoto, il combustibile è trasportato per autocisterne.

(13)

Le autorità italiane sostengono che la liquidazione della società avrebbe gravi ricadute sul funzionamento di altre imprese localizzate nella zona industriale di Ottana, in quanto cesserebbero di essere erogati loro elettricità e vapore. Il fallimento della società comporterebbe il collasso dell'intero sito industriale di Ottana. Ciò equivarrebbe alla perdita di circa 800 posti di lavoro esistenti nel sito e di circa 200 nell'indotto.

2. L'aiuto al salvataggio

(14)	La misura di salvataggio prevedeva la concessione, da parte del ministero per lo Sviluppo economico, di una garanzia su un prestito di 5 milioni di EUR (4). La garanzia doveva cessare 15 giorni lavorativi dopo la notifica della decisione di salvataggio, ossia al più tardi l'8 gennaio 2007.

3. Il piano di ristrutturazione

(15)

Il piano di ristrutturazione dell'impresa si prefigge di mantenere le attuali risorse umane e le infrastrutture esistenti. Esso individua come principale motivo del fallimento la dipendenza della società dall'olio combustibile e la sua incapacità di trasferire gli incrementi di prezzo dell'olio combustibile sul prezzo dell'elettricità. La riserva sarda di energia elettrica è infatti costituita da centrali a carbone che registrano costi minori. Pertanto Ottana mira a ridurre i costi diretti, in particolare quelli connessi con il combustibile e con il trasporto. La società ha preparato un piano di conversione per la centrale elettrica.

(16)

Le autorità italiane hanno infatti trasmesso alla Commissione un quadro dello sviluppo futuro dell'impresa che indica tre potenziali fasi di ristrutturazione. La fase uno consisterebbe nel ripotenziamento di una caldaia della centrale in modo che possa utilizzare carbone fluido, mentre l'altra continua a funzionare con olio combustibile. Tuttavia, questo progetto, nel frattempo, sarebbe stato abbandonato in quanto nell'ultimo piano non figurano altri fondi all'uopo destinati.

(17)

La fase due consisterebbe nella conversione del secondo generatore dall'olio combustibile all'olio vegetale. In tal modo si prevede una riduzione delle emissioni che può essere utilizzata per acquistare e vendere “certificati verdi”. Ciò sembra indispensabile per garantire il successo del piano in modo da compensare i prezzi più elevati dei biocombustibili rispetto a quelli dei combustibili fossili che, almeno per il momento, non possono essere portati allo stesso livello mediante una riduzione dell'accisa, in quanto a questo proposito non è stata ottenuta alcuna autorizzazione. La ristrutturazione tecnica prevede l'installazione di un nuovo impianto nella centrale elettrica in modo da consentire la produzione di energia elettrica mediante l'impiego di oli vegetali. I costi d'investimento sono stimati pari a 49 milioni di EUR.

(18)

La fase tre consisterebbe nell'utilizzazione, in futuro, del gas naturale mediante il cosiddetto gasdotto GALSI che collegherà l'Algeria all'Italia attraverso la Sardegna (il cui completamento non è previsto prima del 2009). Dato che non sono stati decisi i tempi della costruzione, questa fase è ipotetica e in ogni caso sarà attuata soltanto dopo che la realizzazione della fase due dovesse non risultare economicamente redditizia.

(19)	In seguito alla presentazione, per approvazione, del suo piano alla Regione Sardegna e ai sindacati, la società ha concluso un accordo con la Regione, il quale prevede il rilascio imminente da parte della Regione delle necessarie autorizzazioni per “la fase due”.

(20)	Inoltre, il piano prevede una diminuzione dei costi fissi attraverso una ristrutturazione dell'organico, destinata a ridurre 45 posti di lavoro. Si prevede di ricorrere ad un piano di prepensionamento. Tuttavia non sono stati forniti chiarimenti al riguardo.

(21)

Il piano di ristrutturazione individua un fabbisogno finanziario di 44,6 milioni di EUR che sarà probabilmente finanziato mediante prestiti post-financing a lungo termine (32 milioni di EUR) nonché prestiti a breve (6 milioni) ed equity (6,6 milioni di EUR). Il capitale proprio, apparentemente, sarà finanziato da contributi del socio di maggioranza e dell'ingresso di nuovi soci. La struttura finanziaria avrà un rapporto debito/capitale proprio pari a 85/15. Il piano non fornisce altri chiarimenti al riguardo.

(22)

Inoltre, il piano indica che l'unico aiuto accordato dovrebbe consistere in una proroga dell'aiuto al salvataggio di 5 milioni di EUR, il cui rimborso sarà effettuato mediante i flussi di cassa generati dalla nuova iniziativa nell'arco di 12 anni dall'avviamento del nuovo impianto. Non è stato fornito alcun ragguaglio su altre misure di aiuto fornite dallo Stato. Come si è già detto, l'accordo con la Regione prevede unicamente che quest'ultima rilasci le necessarie autorizzazioni.

(23)

Non sono state fornite informazioni sullo sviluppo futuro dei mercati in cui opererà l'impresa. Le proiezioni finanziarie non forniscono nessun quadro di ipotesi ottimistiche/pessimistiche. Tuttavia, secondo le proiezioni finanziarie, la società registrerà un utile al netto delle tasse di circa 5 milioni di EUR a partire dal 2008 (fino al 2020) e le vendite dovrebbero ammontare a quasi 15 milioni di EUR per l'elettricità e a 27,5 milioni di EUR per i certificati verdi. Non sono state fornite informazioni dettagliate sulle vendite di certificati verdi, eccetto che si baseranno su 176 000 tonnellate di emissioni di CO2 evitate all'anno.

(24)	Non sono state fornite informazioni sulle misure compensative.

(25)	Non vi sono indicazioni che l'Italia abbia approvato il piano di ristrutturazione di Ottana.

III. VALUTAZIONE

1. Attuazione abusiva dell'aiuto

(26)	La valutazione deve essere effettuata in base ai punti 25-27 degli orientamenti comunitari sugli aiuti di Stato per il salvataggio e la ristrutturazione di imprese in difficoltà (5) (in prosieguo “gli orientamenti”) per le seguenti ragioni.

(27)

Secondo la decisione di salvataggio, il periodo di sei mesi stabilito al punto 25, lettera a), degli orientamenti per l'aiuto al salvataggio è scaduto. Benché l'Italia abbia effettivamente presentato un piano di ristrutturazione, che potenzialmente avrebbe potuto consentire di prorogare l'aiuto al salvataggio conformemente al punto 26 degli orientamenti, la Commissione ha posto fine alla potenziale proroga mediante la succitata decisione di salvataggio del 6 dicembre 2006 (6).

(28)	Malgrado la decisione suddetta, l'Italia non vi si è conformata né ha revocato la garanzia nonostante dovesse cessare 15 giorni lavorativi dopo la notifica, ossia entro l'8 gennaio 2007.

(29)	Di conseguenza si deve avviare il procedimento di cui al punto 27 degli orientamenti. Il punto 27 prevede l'avvio di un procedimento formale in quanto stabilisce che la Commissione “avvia il procedimento ”se all'aiuto al salvataggio non è posta fine entro il termine stabilito.

2. Compatibilità a titolo di aiuto alla ristrutturazione

(30)

In caso di attuazione in modo abusivo dell'aiuto, la Commissione deve anche valutarne la compatibilità in base a tutti gli altri eventuali criteri. Il punto 20 degli orientamenti limita i criteri a quelli stabiliti negli orientamenti sugli aiuti di Stato per il salvataggio e la ristrutturazione. L'aiuto al salvataggio potrebbe quindi essere autorizzato a titolo di aiuto alla ristrutturazione.

(31)

La Commissione riconosce, nella decisione di salvataggio, che Ottana può essere ammessa a beneficiare di aiuti alla ristrutturazione. Ciò implica che l'impresa, conformemente al punto 33 degli orientamenti, sia un'impresa in difficoltà. Tale caso si verifica quando un'impresa “non è in grado, con le proprie risorse o con le risorse che può ottenere dai proprietari/azionisti o dai creditori, di contenere perdite che, in assenza di un intervento esterno delle autorità pubbliche, la condurrebbero certamente al collasso economico, nel breve o nel medio periodo ”(punto 9 degli orientamenti). Considerato il fatto affermato al punto 22 indicante che l'impresa apparentemente ora è in grado di ottenere prestiti per finanziare la sua ristrutturazione, la Commissione si chiede se Ottana continui ad essere un'impresa in difficoltà ai sensi degli orientamenti.

(32)

Inoltre, la Commissione dubita che il piano di ristrutturazione sia compatibile con gli orientamenti, ossia che il piano permetta di ripristinare la redditività a lungo termine dell'impresa (punti 34-37), che l'aiuto di Stato sia limitato al minimo, incluso un contributo reale e significativo dell'impresa beneficiaria (punti 43-45), nonché della prevenzione di indebita distorsione della concorrenza indotta dall'aiuto (punti 38-42).

(33)

In particolare, non è chiaro in che modo il piano di ristrutturazione permetterà alla società di ripristinare la redditività nel lungo periodo, dato che non contiene una strategia coerente per il futuro. Invece di compiere un'analisi economica dei mercati e delle opportunità future, il piano si limita ad elencare una serie di soluzioni alternative, alcune delle quali sembrano mettere già in discussione le misure previste nel piano. Un piano così vago rende estremamente difficile qualsiasi valutazione del ripristino della redditività nel lungo periodo.

(34)

In secondo luogo, il piano non individua misure interne precise atte a riorientare l'attività dell'impresa. Ad esempio, non è chiaro se interverrà una ristrutturazione dell'organico. Benché prevista nel piano originario, l'accordo tra l'impresa e le autorità italiane del 9 gennaio 2007 sembra ora indicare che Ottana nel frattempo ha abbandonato la ristrutturazione dell'organico. Infatti, fintantoché il sistema arcaico di controllo della centrale continuerà ad operare sembra effettivamente che richieda un numero alquanto elevato di addetti. D'altro canto ciò conferma il fatto che i miglioramenti qualitativi della produzione possono difficilmente essere conseguiti senza ammodernamento del sistema di controllo della centrale che, apparentemente, non è previsto. Quantomeno non sono state comunicate alla Commissione informazioni in proposito.

(35)

In terzo luogo, non sono state fornite proiezioni attendibili indicanti il ripristino della redditività. Ad esempio, non sono stati forniti altri chiarimenti a sostegno dell'aspettativa che la vendita di certificati verdi per 27,5 milioni di EUR nel 2008, quale indicata nel piano, sia realistica. Inoltre, non è chiaro in che modo Ottana sarà già redditizia nel 2008. Secondo la Commissione, questi dati di solito sono corroborati da una serie esauriente di ipotesi ottimistiche/pessimistiche. Del pari, la struttura finanziaria del progetto non sembra sostenibile con un rapporto debito/capitale proprio di 85/15.

(36)	Infine, non è chiaro se l'Italia abbia approvato il piano di ristrutturazione, conformemente al punto 59 degli orientamenti.

(37)

In aggiunta, il piano mette in discussione il fatto che l'aiuto si limiti al minimo necessario. Se la società, secondo le sue proprie previsioni, a prescindere dal fatto che possano essere piuttosto ottimistiche, sarà redditizia nel 2008, la Commissione non vede per quale motivo la garanzia dovrebbe essere rimborsata nell'arco di 12 anni.

(38)

Inoltre, la Commissione dubita che il beneficiario abbia effettivamente apportato un suo proprio contributo significativo. Il piano e le spiegazioni fornite dall'Italia indicano semplicemente che la società contribuirà alla ristrutturazione con i suoi mezzi propri, senza specificare dettagliatamente in che modo tali fondi siano generati. Quanto al conferimento di capitale da parte dell'azionista di maggioranza, non vi è indicato alcun impegno né in termini di tempo né di importo. Altrettanto dicasi per eventuali contributi di nuovi azionisti o per altri finanziamenti esterni. In altri termini, la Commissione ai fini della sua valutazione del contributo proprio in generale e per rispettare in particolare la soglia indicata al punto 44 degli orientamenti, richiede informazioni più concrete su finanziamenti esterni, di qualsiasi tipo, al piano ristrutturazione.

(39)	Alla Commissione non è neppure chiaro in che modo il piano fornisca adeguate misure compensative, conformemente al punto 38 in combinato disposto con il punto 41 degli orientamenti, dato che nel piano non sono indicate misure a tal fine.

(40)	Concludendo, la Commissione continua a dubitare della compatibilità del piano di ristrutturazione con gli orientamenti (7).

3. Altri motivi di compatibilità

(41)

Se una misura non può essere autorizzata in virtù delle deroghe di cui all'articolo 87, paragrafo 2, e dell'articolo 87, paragrafo 3, del trattato CE, può comunque essere compatibile con il trattato CE ai sensi dell'articolo 86, paragrafo 2, del trattato CE qualora sia necessaria per l'adempimento di un servizio d'interesse economico generale. Apparentemente Ottana svolge una funzione essenziale giacché fornisce vapore ad altre società situate nel sito industriale di Ottana. Tuttavia la Commissione attualmente non dispone di informazioni che le consentano di affermare che i criteri stabiliti nella giurisprudenza e Altmark siano soddisfatti (8).

IV. CONCLUSIONE

(42)

La presente decisione è da considerarsi come una decisione di avvio del procedimento formale di indagine ai sensi dell'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE e del regolamento (CE) n. 59/1999 del Consiglio. La Commissione, nell'ambito del procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE, invita l'Italia a inviare le sue osservazioni e a fornire qualsiasi informazione utile ai fini della valutazione dell'aiuto, entro il termine di un mese dalla data di ricezione della presente. Considerate le scarse risposte fornite alle precedenti richieste di informazioni della Commissione, la Commissione ingiunge l'Italia di fornire le seguenti informazioni:

Per il ripristino della redditività a lungo termine

(a)	un'analisi dettagliata dei mercati potenziali;

(b)	una decisione chiara su una strategia di ristrutturazione che discuta i vantaggi e gli svantaggi della soluzione prevista;

(c)	una descrizione più dettagliata della ristrutturazione (ad esempio: sono rinnovati anche i sistemi di controllo della centrale?);

(d)	la conferma che il gasdotto GALSI sarà costruito nonché informazioni sulla tempistica della costruzione;

(e)	una descrizione più dettagliata dei costi di ristrutturazione (i costi di ristrutturazione non corrispondono al finanziamento indicato);

(f)	previsioni esatte dei costi di produzione dell'energia elettrica qualora sia attuata la fase due (i calcoli dovrebbero precisare le misure di aiuto di Stato applicabili in Italia per i combustibili alternativi);

(g)	una spiegazione più approfondita dei ricavi generati dai certificati verdi e in particolare qualsiasi elemento di prova a sostegno delle ipotesi formulate;

(h)

dati finanziari concreti che comprendano le differenti ipotesi di situazione futura dell'impresa in modo da comprovare il ripristino della redditività nel lungo periodo; in assenza di siffatte previsioni concrete, comprendenti informazioni dettagliate sul calcolo dei ricavi delle vendite (indicazione del prezzo dell'elettricità e dei certificati verdi), la Commissione deve supporre che il piano non consenta all'impresa di ripristinare la propria redditività;

(i)	una spiegazione della ristrutturazione dell'organico nonché del relativo finanziamento.

Per l'aiuto limitato al minimo

(j)	l'indicazione precisa e concreta delle fonti di finanziamento e di qualsiasi misura di aiuto prevista; in assenza di siffatte spiegazioni, alla Commissione non è chiaro che il beneficiario abbia fornito un contributo proprio significativo;

(k)

la spiegazione tanto dei motivi per i quali sia necessaria la proroga di 12 anni dell'aiuto al salvataggio quanto dei motivi per cui l'aiuto non possa essere rimborsato prima, tenuto conto degli utili previsti; in mancanza di un'informazione plausibile, la Commissione deve supporre che l'aiuto alla ristrutturazione vada oltre il minimo necessario.

Per ridurre al minimo gli effetti distorsivi della concorrenza

(l)	informazioni sull'esistenza di misure compensative.

Per l'esistenza di un servizio di interesse economico generale

(m)	altre informazioni ed elementi di prova a sostegno della tesi secondo cui Ottana fornisce un servizio di interesse economico generale conformemente alla normativa esistente; in assenza di siffatta informazione la Commissione deve supporre che tale non sia il caso.

(43)	La Commissione invita l'Italia a trasmettere immediatamente copia della presente a Ottana Energia.

(44)	La Commissione fa presente all'Italia che l'articolo 88, paragrafo 3, del trattato CE ha effetto sospensivo e richiama l'attenzione del governo italiano sull'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio il quale dispone il recupero di qualsiasi aiuto illegale presso il beneficiario.

(45)

La Commissione avverte l'Italia che informerà gli interessati mediante pubblicazione della presente lettera e di una sintesi della medesima nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea. Inoltre informerà gli interessati nei paesi EFTA firmatari dell'accordo SEE mediante pubblicazione di una comunicazione nel supplemento SEE della Gazzetta ufficiale dell'Unione europea nonché l'autorità di vigilanza EFTA mediante invio di copia della presente. Tutti gli interessati suddetti saranno invitati a presentare osservazioni entro un mese dalla data di siffatta pubblicazione.”

(1) Täpsema teabe saamiseks vt otsus C(2006)5829, avaldatud komisjoni veebisaidil aadressil

http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/register/ii/by_case_nr_nn2006_000.html#14.

(2) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(3) Alla luce dell'articolo 2, paragrafo 1, in coordinato disposto con l'articolo 4, paragrafo 3, dell'allegato alla raccomandazione 2003/361/CE della Commissione, del 6 maggio 2003, relativa alla definizione di microimprese, piccole e medie imprese (GU L 124 del 20.5.2003, pag. 36).

(4) Per maggiori chiarimenti cfr. la decisione C(2006) 5829, pubblicata sul sito della Commissione al seguente indirizzo:

http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/register/ii/by_case_nr_nn2006_000.html#14.

(5) GU C 244 dell'1.10.2004, pag. 2.

(6) Nella decisione di salvataggio, la Commissione ha dichiarato che il piano non può essere tuttavia qualificato come piano di ristrutturazione in quanto mancano vari elementi essenziali, tra cui un'analisi dettagliata del mercato, una descrizione particolareggiata dei costi di ristrutturazione, delle fonti di finanziamento e delle misure d'aiuto previste, nonché dati finanziari concreti, tra cui varie proiezioni della futura situazione della società al fine di dimostrare il ripristino della sua redditività nel lungo termine.

(7) Nella decisione di salvataggio la Commissione aveva già dichiarato che il piano non poteva essere qualificato come piano di ristrutturazione (cfr. nota 4 a piè di pagina).

(8) Sentenza del 24.7.2003 nella causa C-280/00, Altmark trans Gmbh, Regierungsprasidium Magdeburg and Nahverkehrsgesellschaft Altmark Gmbh, Raccolta 2003, pag. I-7747.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 122

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 2. juuni 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Nõukogu
2007/C 122/01	Nõukogu otsus, 25. mai 2007, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahe Madalmaade liikme ametisse nimetamise kohta	1

	Komisjon
2007/C 122/02	Euroopa Keskpanga poolt peamistel refinantseerimistoimingutel rakendatav intressimäär: 3,82 % 1. juuni 2007 — Euro vahetuskurss	2

2007/C 122/03	Komisjoni aruanne toiduainete kiiritamise kohta 2005. aastal	3

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 122/04	Riigiabi — Itaalia — Riigiabi C 11/07 (ex N 476/06 ja NN 14/06) — Päästmisabi kuritarvitamine ja Ottanale antud ümberkorraldamisabi kokkusobivus ühisturuga — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt ( 1 )	22

2007/C 122/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4657 — Salzgitter/KW/RSE) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	28

2007/C 122/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4693 — Veolia/Sulo) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	29

2007/C 122/07	Prantsuse valitsuse teatis seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (Arvamus vedelate või gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusliku tegevusloa ehk nn Sancerre'i loa taotlemise kohta) ( 1 )	30

2007/C 122/08	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4700 — Deutsche Bank/AIG/Pushkino Logistics Park JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	31

2007/C 122/09	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4699 — Allianz/Selecta) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	32

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3436
JPY	Jaapani jeen	163,81
DKK	Taani kroon	7,449
GBP	Inglise nael	0,67925
SEK	Rootsi kroon	9,316
CHF	Šveitsi frank	1,6514
ISK	Islandi kroon	82,5
NOK	Norra kroon	8,111
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5832
CZK	Tšehhi kroon	28,285
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	250,32
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,815
RON	Rumeenia leu	3,2646
SKK	Slovakkia kroon	33,863
TRY	Türgi liir	1,7638
AUD	Austraalia dollar	1,6214
CAD	Kanada dollar	1,4335
HKD	Hong Kongi dollar	10,4926
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8163
SGD	Singapuri dollar	2,0548
KRW	Korea won	1 247,4
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5686
CNY	Hiina jüaan	10,2749
HRK	Horvaatia kuna	7,3119
IDR	Indoneesia ruupia	11 859,96
MYR	Malaisia ringit	4,5669
PHP	Filipiini peeso	62,007
RUB	Vene rubla	34,807
THB	Tai baht	44,213

Punktid	Pikkuskraadid	Laiuskraadid
A	0,70 ° E	52,70 ° N
B	0,50 ° E	52,70 ° N
C	0,50 ° E	52,40 ° N
D	0,80 ° E	52,40 ° N
E	0,80 ° E	52,60 ° N
F	0,70 ° E	52,60 ° N


	(1) EMPs kohaldatav tekst