26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/2

Franco Campoli 12. jaanuaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine laiendatud koda) 29. novembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-135/05: Campoli versus komisjon

(Kohtuasi C-71/07 P)

(2007/C 117/02)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Franco Campoli (esindajad: advokaadid G. Vandersanden, L. Levi ja S. Rodrigues)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Joris ja D. Martin), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Arpio ja I. Šulce)

Apellandi nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 29. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-135/05;

—

seejärel, rahuldada apellandi esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, mis muutusid majapidamistoetust ja koolitoetust puudutavate hageja taotluste vastuvõetamatuse tõttu, ja seega,

—

tühistada ametisse nimetava asutuse 13. detsembri 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus, ühes eelnimetatud kaebuses vaidlustatud ametisse nimetava asutuse otsusega, mis muutis 1. mail 2004. aastal hageja pensionile rakendatavat paranduskoefitsienti, ning palgalehtedega alates 2004. aasta maikuust, kuna nad kajastavad eelnimetatud otsuse rakendamist;

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt;

—	mõista nii esimeses kohtuastmes kui apellatsiooniastmes kantud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma ainsa väite toetuseks mitmeid argumente, mille kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ning ühenduse kohus on jätnud täitmata põhjendamiskohustuse.

Esiteks on rikutud nimetatud põhimõtet seetõttu, et Esimese Astme Kohtu hinnangul võib seadusandja muuta personalieeskirja, määratledes tunduvalt ebasoodsamad tingimused kui juba kehtiv eeskiri, tingimusel, et sätestatakse piisava kestusega üleminekutähtaeg. Üleminekutähtaja olemasolu ja piisava kestuse uurimine on tegurid, mis jäävad väljapoole uue meetme seaduspärasuse kontrollimist võrdse kohtlemise põhimõtte taustal, mille järgimine eeldab kohtu poolt mistahes meelevaldse või ebaadekvaatse eristamise puudumise kontrollimist seoses ühenduse seadusandja taotletava eesmärgiga. Antud juhul vaidlustatud kohtuotsus ei määratlenud paranduskoefitsiendi määramist puudutavate uute normidega taotletavat eesmärki ega kontrollinud a fortiori, kas taolise eesmärgiga seoses esineb meelevaldne või ebaadekvaatne eristamine. Apellant lisab, et riigi keskmise elukalliduse põhjal määratud paranduskoefitsient piirab muu hulgas samaaegselt pensionäride ostuvõime säilimise eesmärki ja nende liikumis- ja elukoha vabadust, kuna nende pensionäride, kes elavad riigi pealinnas või selle riigi muudes kallites linnades või regioonides, ostuvõime on nõrgem kui pensionäridel, kes elavad väljaspool pealinna või selliseid linnu ja regioone.

Seejärel väidab apellant oma teise argumendiga, et vastupidiselt vaidlustatud kohtuotsuses sedastatule oli uus pensioniskeem seotud Brüsseli elukallidusega selliselt, et Belgias elavate pensionäride sissetulekud määratleti üksnes selle liikmesriigi pealinna elukallidust arvesse võttes, samas kui teiste liikmesriikide pealinnades elavate pensionäride sissetulekud määratleti paranduskoefitsiendi alusel, mis arvestas kogu riigi keskmist elukallidust. Lisaks vaidlustab apellant Esimese Astme Kohtu sedastuse, mille kohaselt ühenduse õigusakt ei saa sõltuda sellest viisist, kuidas seda tegelikkuses kohaldatakse, kuna sellise õigusakti rakendusmeetmed on selle aktiga tihedalt seotud, ja tugineb nii kaitseõiguse rikkumisele kui põhimõtte, mis puudutab poolte võrdsust ühenduse kohtus, rikkumisele, kuna ta sai teada uue pensioniskeemi rakendusmeetmetest alles pärast kirjaliku menetluse lõppemist.

Viimase argumendiga vaidlustab apellant Esimese Astme Kohtu väite, mille kohaselt puudus tal EÜ artikli 241 kohane menetluse algatamise huvi, viidates „vähemkallites ”liikmesriikides elavatele pensionäridele antud eelistele. Apellant kaebab „vähemkallites ”ja „kallites ”liikmesriikides elavate pensionäride erineva kohtlemise üle, arvustab ostujõudu puudutava võrdsuspõhimõtte rikkumist ja soovib seetõttu vaidlustada uutest personalieeskirjadest ja selle üleminekumeetmetest tulenevat pensioniskeemi.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/3

Eelotsusetaotlus, mille esitas Consiglio di Giustizia Amministrativa per la Regione siciliana (Itaalia) 13. veebruaril 2007 — Ispettorato Provinciale dell'Agricoltura di Enna, Assessorato all'agricoltura e foreste della regione Sicilia, Regione Sicilia versus Domenico Valvo

(Kohtuasi C-78/07)

(2007/C 117/03)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Giustizia Amministrativa per la Regione siciliana

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Ispettorato Provinciale dell'Agricoltura di Enna, Assessorato all'agricoltura e foreste della regione Sicilia, Regione Sicilia

Kostja: Domenico Valvo

Eelotsuse küsimused

Kas põllumajandustootjale võib keelduda määrusega (EMÜ) nr 2328/91 (muudetud määrusega (EMÜ) nr 3669/93) ja nõukogu 20. mai 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 950/97 põllumajandusstruktuuride tõhustamise kohta (1) sätestatud hüvitise andmisest, kui talle makstakse samal ajal ka pensioni, eelkõige vanaduspensioni?

(1) EÜT L 142, lk 1.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/3

Eelotsusetaotlus, mille esitas Arbeitsgericht Bonn (Saksamaa) 20. veebruaril 2007 — Dr. Andrea Raccanelli versus Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften e.V.

(Kohtuasi C-94/07)

(2007/C 117/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeitsgericht Bonn

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Dr. Andrea Raccanelli

Kostja: Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften e.V.

Eelotsuse küsimused

1.	Kas hagejat tuleb käsitleda töötajana Euroopa õiguse töötaja mõiste tähenduses, kui tal ei tule enam täita töökohustusi nagu BAT2-töölepinguga (Bundesangestellten-Tarifvertrag — avaliku sektori töötajate kollektiivleping) doktorandidel?

Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

Kas määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (1) artiklit 7 tuleb tõlgendada nii, et diskrimineerimisega ei ole tegemist üksnes siis, kui hagejale oleks antud enne kostja juures doktorantuuri astumist vähemalt võimalus valida töölepingu ja stipendiumi vahel?

3.	Juhul, kui vastus teisele küsimusele on, et hagejale oleks pidanud andma töölepingu sõlmimise võimaluse, tuleb küsida: Millised on õiguslikud tagajärjed välismaalaste diskrimineerimise korral?

(1) EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/4

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale (Itaalia) 20. veebruaril 2007 — Ecotrade spa versus Agenzia Entrate Ufficio Genova 3

(Kohtuasi C-95/07)

(2007/C 117/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ecotrade spa

Kostja: Agenzia Entrate Ufficio Genova 3

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1), artikli 17, artikli 21 lõike 1 ja artikli 22 nõuetekohase tõlgendusega on vastuolus siseriiklik õigusnorm (käesoleval juhul 26. oktoobri 1972. aasta Vabariigi Presidendi dekreedi nr 633 artikkel 19), mille kohaselt on käibemaksu, mida maksukohustuslane peab oma majandustegevuse käigus tasuma, mahaarvamise õiguse kasutamise eeltingimuseks (kaheaastasest) tähtajast kinnipidamine, mille mittejärgimine toob kaasa eelnimetatud õiguse kaotamise, eelkõige sellistel juhtudel, kus kauba või teenuse ostmise käibemaksuga maksustamine toimub pöördmaksustamise alusel, mis lubab maksuhalduril nõuda maksu tasumist (Vabariigi Presidendi dekreedi nr 633/72 artikli 57 kohaselt nelja-aastase) tähtaja jooksul, mis on pikem kui ettevõtjale maksu mahaarvamiseks ettenähtud tähtaeg, kusjuures ettevõtja kaotab tähtaja möödumisel õiguse sellisele mahaarvamisele?

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikli 18 lõike 1 punkti d nõuetekohase tõlgendusega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis reguleerides eelnimetatud artiklis viidatud „formaalsusi ”Vabariigi Presidendi dekreedi nr 633/72 artikli 17 lõikes 3 koosmõjus artiklitega 23 ja 25 sätestatud pöördmaksustamise abil, võib kehtestada (üksnes maksumaksja kahjuks) direktiivi artiklis 17 ettenähtud mahaarvamise õiguse kasutamise eeltingimuseks sellise ajalisest piirangust kinnipidamise, nagu see on ette nähtud Vabariigi Presidendi dekreedi nr 633/72 artiklis 19?

(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/4

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale (Itaalia) 20. veebruaril 2007 — Ecotrade spa versus Agenzia Entrate Ufficio Genova 3

(Kohtuasi C-96/07)

(2007/C 117/06)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Ecotrade spa

Kostja: Agenzia Entrate Ufficio Genova 3

Eelotsuse küsimused

(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/5

26. veebruaril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-112/07)

(2007/C 117/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. De Persio ja M. Condou-Durande)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist, või vähemalt ei ole komisjoni nendest õigusaktidest teavitanud (1), on Itaalia Vabariik rikkunud selles direktiivis sätestatud kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2004/80/EÜ ülevõtmise tähtaeg möödus 1. jaanuaril 2006, välja arvatud artikli 12 lõike 2 osas, mille ülevõtmise tähtaeg oli 1. juuli 2005.

(1) ELT L 261, lk 15.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/5

Selex Sistemi Integrati S.p.A. 27. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 12. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-155/04: Selex Sistemi Integrati S.p.A. versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-113/07 P)

(2007/C 117/08)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Selex Sistemi Integrati S.p.A. (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, R. Sciaudone ja D. Fioretti)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon, Eurocontrol — Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-155/04 ja saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtule uue otsuse tegemiseks vastavalt Euroopa Kohtu juhtnööridele;

—	mõista käesoleva ja kohtuasja T-155/04 menetluse kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma nõuete toetuseks viitab apellatsioonkaebuse esitaja reale õigusnormi rikkumistele, mis seonduvad nii menetluse kui ka sisulise poolega.

Menetlusega seonduvad õigusnormi rikkumised

Esimese Astme Kohtu menetlusega seonduvaid õigusnormide rikkumisi puudutavas viitab hageja:

—	Esimese Astme Kohtu kodukirja artikli 116 lõike 6 rikkumisele, kuna Esimese Astme Kohus lubas edastada Eurocontrol'ile asjaga seonduvad dokumendid ning lubas viimasel esitada kirjalikke märkusi;

—	Esimese Astme Kohtu kodukirja artikli 48 lõike 2 rikkumisele, kuna moonutati hageja poolt esitatud uute väidete vastuvõetamatuks lugemise otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid;

—	Esimese Astme Kohtu kodukirja artikli 48 lõike 2 rikkumisele, kuna jäeti arvestamata komisjoni seisukohaga hageja poolt esitatud uute väidete vastuvõetamatuks lugemise otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta;

—	Esimese Astme Kohtu kodukirja artikli 66 lõike 1 rikkumisele, kuna jäeti võtmata määrus menetlustoimingute läbiviimise taotluse kohta.

Sisulise poolega seonduvad õigusnormide rikkumised

Seoses EÜ artikli 82 kohaldatavusega Eurocontroli poolt siseriiklikele ametiasutustele abi osutamisele seonduva õigusnormide rikkumisega viitab hageja:

—	vaidlustatud otsuse sisu moonutamisele;

—	vaatamata hagi esimese aluse rahuldamisele vaidlustatud otsuse tühistamata jätmise põhjenduste vastuolulisusele;

—	põhjenduste vastuolulisusele, kuna Esimese Astme Kohus asendas vaidlustatud otsuses komisjoni esitatud põhjenduse oma enda põhjendusega;

—	kohtuliku kontrolli piire puudutava ühenduse väljakujunenud kohtupraktika rikkumisele;

—	ilmsele hindamisveale seoses EÜ artikli 82 rikkumisega.

Seoses EÜ artikli 82 kohaldatavusega Eurocontroli standardite kehtestamisele seonduvate õigusnormide rikkumisega viitab hageja:

—	vaidlustatud otsuse sisu moonutamisele;

—	majandustegevuse mõiste ühenduse kohtupraktikas väljakujunenud tõlgendusele vastuolus olevale kasutamisele;

—	sotsiaalabi teenuseid puudutava ühenduse kohtupraktika väärale tõlgendamisele ja kohaldamisele;

—	piisava põhjendamise kohustuse rikkumisele.

Seoses EÜ artikli 82 kohaldatavusega Eurocontroli uurimisele ja arendamisele (eelkõige prototüüpide omandamine ja intellektuaalomandi kord) seonduvate õigusnormide rikkumisega viitab hageja:

—	vaidlustatud otsuse ilmsele moonutamisele;

—	majandustegevuse mõiste ühenduse kohtupraktikas väljakujunenud tõlgendusele vastuolus olevale kasutamisele;

—	hageja poolt Eurocontroli intellektuaalomandi õiguste haldamise majandusliku olemuse kohta esitatud tõendite eiramisele ja moonutamisele.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/6

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgericht Darmstadt (Saksamaa) 27. veebruaril 2007 — Container Service Thorsten Sperzel GmbH vs. Land Hessen

(Kohtuasi C-119/07)

(2007/C 117/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgericht Darmstadt

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Container Service Thorsten Sperzel GmbH

Kostja: Land Hessen.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (1) artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et teatamise- ja järelevalvemenetluse rakendamise kulude arvestamisel võib lisaks haldusmenetluse kuludele ka arvesse võtta haldusmenetluse maksumust teataja, kui haldusmenetluse vastuvõtja jaoks?

Juhul, kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt, siis

Kas määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et teatamise- ja järelevalvemenetluse rakendamise tavaliste kuludega on tegemist ka siis, kui menetluskulude kululiik „haldusmenetluse maksumus teatajale ”ületab mitmekordselt (kakskümmend korda) tegelikult tekkinud halduskulusid?

(1) EÜT L 30, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 176.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/7

Erste Bank der Österreichischen Sparkassen AG 2. märtsil 2007 esitatud kohtuasja T-264/02 puudutav apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 — T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-125/07 P)

(2007/C 117/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Erste Bank der Österreichischen Sparkassen AG (esindaja: advokaat F. Montag)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—

Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-259/02 — T-264/02 ja T-271/02 (1) selles osas, milles sellega jäetakse rahuldamata hagi kohtuasjas T-264/02 kostja 11. juuni 2002. aasta otsuse C (2002) 2091 peale EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldamise menetluses, ning tühistada kostja nimetatud otsus selles osas, milles sellega määratakse hagejale trahv;

—	teise võimalusena vähendada vastavalt hagejale kostja 11. juuni 2002. aasta otsuse C(2002) 2091 EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldamise menetluses artiklis 3 määratud trahvi;

—	kolmanda võimalusena tühistada Esimese Astme Kohtu esimeses taandes nimetatud otsus ning saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule;

—	igal juhul mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses rikutakse õiguse olla ära kuulatud ulatust. Sest komisjon ei kuulanud hagejat nõuetekohaselt ära seoses Austria hoiupangasektori turuosade plaanitava jagamisega. Esimese Astme Kohus rikkus oma otsuses õigusnormi, leides, et kostja kaebuse põhjendustes esinenud viitest, et hageja on hoiupangasektoris juhtiv asutus, piisab hageja kaitseõiguste tagamiseks. Kostja oleks pigem pidanud osundama sellele, milliseid järeldusi ta selle asjaolu põhjal kavatseb teha.

Materiaalõiguslikult heidab hageja ette, et Esimese Astme Kohus jättis tähelepanuta, et kostja otsusega

rikuti määruse 17/1962 artikli 15 lõiget 2, kuna hagejale omistati GiroCredit'i käitumine enne viimase ülevõtmist hageja poolt. Selle asemel oleks tulnud GiroCredit'i käitumine sellel ajal omistada Bank Austria-Konzern'ile, kuna Bank Austria-Konzern (i) kontrollis GiroCredit'it ning mõjutas selle osalemist Club Lombard'is, (ii) osales ühe teise kontserni kaudu Club Lombard'i kokkulepetes ning (iii) oli otsuse tegemise ajal veel õiguslikult olemas.

rikuti määruse 17/1962 artikli 15 lõiget 2, kuna hagejale omistati rikkumise ajal (1995 — juuni 1998) õiguslikult ja majanduslikult sõltumatute hoiupankade turuosad. Õiguslik alus puudub juba hoiupangasektori omistamisel hagejale. Lisaks sellele ei esinenud ka eeldusi, kohaldamaks kohtu ja kostja kasutatud õiguslikke aluseid.

c.	rikuti EÜ artikli 81 lõiget 1, kuna hoiupangasektori turuosade omistamine hagejale tähendab viimaks ka õiguslike ja majanduslike hoiupankade käitumise omistamist, ilma et järgitud oleks rangeid tingimusi, mis Euroopa Kohus on seadnud võõra käitumise omistamisele.

d.	rikuti määruse nr 17/1962 artikli 15 lõiget 2, kuna GiroCredit'i ja hoiupangasektori hagejale õigusvastase omistamise alusel ei oleks tohtinud trahvi määrata, ning igal juhul määrati see liiga suur.

oleks rikutud määruse nr 17/1962 artikli 15 lõiget 2 ka siis, kui hagejale hoiupangasektori omistamine oleks toimunud õiguspäraselt, quod non, kuna kogu hoiupangasektori omistamine hagejale oli igal juhul õigusvastane, kuna Bank Austriale ja Erste österreichische Sparkasse–Bank AG-le määrati kummalegi eraldi trahv, nii et nende turuosasid ei oleks saanud — teist korda ja seega kahekordselt — arvestada ka hagejale trahvi määramise raames.

f.	rikuti EÜ artikli 81 lõiget 1, kuna Club Lombard'i kokkulepped ei mõjutanud riikidevahelist kaubandust „märgatavalt”, nii et käesoleval juhul ei oleks tohtinud üldse kohaldada EÜ artikli 81 lõiget 1.

(1) ELT C 331, lk 29.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tšehhi Vabariigi majanduskoja ja Tšehhi Vabariigi agraarkoja vahekohus 26. veebruaril 2007 — Reisebüro Bühler GmbH versus Dom.info e.K., Sebastian Dieterle

(Kohtuasi C-126/07)

(2007/C 117/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tšehhi Vabariigi majanduskoja ja Tšehhi Vabariigi agraarkoja vahekohus

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Reisebüro Bühler GmbH

Kostja: Dom.info e.K., Sebastian Dieterle

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse (EÜ) nr 874/2004 (1) alusel domeeninime .eu üle vaidluste lahendamiseks Tšehhi Vabariigi majanduskoja ja Tšehhi Vabariigi agraarkoja juures asutatud vahekohtul (edaspidi „Tšehhi vahekohus”) on õigus esitada Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 lõigu 2 alusel eelotsuse küsimusi?

Juhul kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt,:

Kas määruse (EÜ) nr 874/2004 artikli 22 lõikes 5 viidatud vaidluse alternatiivse lahendamise eeskirjade (edaspidi „ADR eeskirjad”) kehtestamise õigus võimaldab seda, et muu hulgas saab kaebuse vastaspool taotleda lisaks kaebuse rahuldamata jätmisele ka selle tuvastamist, et kaebuse esitamine on pahauskne ja kujutab endast menetluse kuritarvitamist (ADR eeskirja lõike B 12 punkt h)?

3.	Juhul kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele eitavalt,: Kas vahekohtu ADR vaidluskomisjonil on õigus seda tuvastada ühenduse õiguse ja/või liikmesriikide konstitutsiooniõigusest tulenevate ühenduse õiguse põhimõtete alusel?

(1) ELT L 162, lk 40; ELT eriväljaanne 13/34, lk 825.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Conseil d'État (Prantsusmaa) 5. märtsil 2007 — Société Arcelor Atlantique et Lorraine, Société Sollac Méditerranée, Société Arcelor Packaging International, Société Ugine & Alz France, Société Industeel Loire, Société Creusot Métal, Société Imphy Alloys ja Société Arcelor versus Premier ministre, Ministre de l'Économie, des Finances et de l'Industrie, Ministre de l'Écologie et du Développement durable

(Kohtuasi C-127/07)

(2007/C 117/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d'État

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Société Arcelor Atlantique et Lorraine, Société Sollac Méditerranée, Société Arcelor Packaging International, Société Ugine & Alz France, Société Industeel Loire, Société Creusot Métal, Société Imphy Alloys ja Société Arcelor

Kostjad: Premier ministre, Ministre de l'Économie, des Finances et de l'Industrie, Ministre de l'Écologie et du Développement durable

Eelotsuse küsimused

Kas 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv [2003/87/EÜ] (1) on võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades kehtiv osas, millega see muudab kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldatavaks terasesektori seadmetele, jättes hõlmamata alumiiniumi- ja plastmassitööstuse?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Angelo Molinari versus Agenzia Entrate Ufficio Latina

(Kohtuasi C-128/07)

(2007/C 117/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Latina

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Angelo Molinari

Kostja: Agenzia Entrate Ufficio Latina

Eelotsuse küsimused

1.	Kas kohtuotsust C-207/04 (1) tuleb tõlgendada nii, et Itaalia seadusandja oleks pidanud naistele ette nähtud soodsat vanusepiiri laiendama ka meestele?

2.	Kas käesolevas asjas tuleks otsustada, et vähemalt viiekümneaastaste meeste puhul tuleks vabatahtliku töölt lahkumise soodustamiseks makstavale hüvitisele kohaldada sellist maksumäära, mis on võrdne 50 %-ga lahkumishüvitise (T.F.R) maksustamisel kohaldatavast maksumäärast?

Kas võttes arvesse, et maksukohustuslase poolt füüsilise isiku tulumaksuna (Irpef) makstud summad ei kujuta endast osa tema palgast, kuna seda ei maksa tööandja töösuhtest tulenevalt, ja arvestades, et tööandja poolt töötaja töölt lahkumise soodustamiseks makstud summa ei ole oma olemuselt palk, on ühenduse õigusega kooskõlas otsustada, et eri vanusepiiride sätestamine naistele ja meestele (vastavalt 50 ja 55 aastat) on vastuolus ühenduse õigusega vaatamata sellele, et direktiiv 79/7 (2) lubab liikmesriikidel säilitada erinevused pensioniea osas?

Kas Euroopa Kohtule hinnangu andmiseks saadetud kohtuasja aluseks oleva siseriikliku normi rakendamine on vastuolus ühenduse õiguse (nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ (3), mis keelab diskrimineerimise soo alusel) tõlgendusega või mitte, ja kas põhikohtuasja menetlev kohus peab selle siseriikliku normi (vabariigi presidendi dekreedi nr 917/86 artikli 17, muudetuna artikli 19, lõige 4a) sellest tulenevalt tunnistama ühenduse õigusega vastuolus olevaks või mitte?

(1) EKL 2005, lk I-7453.

(2) EÜT L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215.

(3) EÜT L 39, lk 40; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Giovanni Galeota versus Agenzia Entrate Ufficio Latina

(Kohtuasi C-129/07)

(2007/C 117/14)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Latina

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Giovanni Galeota

Kostja: Agenzia Entrate Ufficio Latina

Eelotsuse küsimused

1.	Kas kohtuotsust C-207/04 (1) tuleb tõlgendada nii, et Itaalia seadusandja oleks pidanud naistele ette nähtud soodsat vanusepiiri laiendama ka meestele?

2.	Kas käesolevas asjas tuleks otsustada, et vähemalt viiekümneaastaste meeste puhul tuleks vabatahtliku töölt lahkumise soodustamiseks makstavale hüvitisele kohaldada sellist maksumäära, mis on võrdne 50 %-ga lahkumishüvitise (T.F.R) maksustamisel kohaldatavast maksumäärast?

(1) EKL 2005, lk I-7453.

(2) EÜT L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215.

(3) EÜT L 39, lk 40; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Salvatore Barbagallo versus Agenzia Entrate Ufficio Latina

(Kohtuasi C-130/07)

(2007/C 117/15)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Latina

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Salvatore Barbagallo

Kostja: Agenzia Entrate Ufficio Latina

Eelotsuse küsimused

1.	Kas kohtuotsust C-207/04 (1) tuleb tõlgendada nii, et Itaalia seadusandja oleks pidanud naistele ette nähtud soodsat vanusepiiri laiendama ka meestele?

2.	Kas käesolevas asjas tuleks otsustada, et vähemalt viiekümneaastaste meeste puhul tuleks vabatahtliku töölt lahkumise soodustamiseks makstavale hüvitisele kohaldada sellist maksumäära, mis on võrdne 50 %-ga lahkumishüvitise (T.F.R) maksustamisel kohaldatavast maksumäärast?

(1) EKL 2005, lk I-7453.

(2) EÜT L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215.

(3) EÜT L 39, lk 40; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/10

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Michele Ciampi versus Agenzia Entrate Ufficio Latina

(Kohtuasi C-131/07)

(2007/C 117/16)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione tributaria provinciale di Latina

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Michele Ciampi

Kostja: Agenzia Entrate Ufficio Latina

Eelotsuse küsimused

1.	Kas kohtuotsust C-207/04 (1) tuleb tõlgendada nii, et Itaalia seadusandja oleks pidanud naistele ette nähtud soodsat vanusepiiri laiendama ka meestele?

2.	Kas käesolevas asjas tuleks otsustada, et vähemalt viiekümneaastaste meeste puhul tuleks vabatahtliku töölt lahkumise soodustamiseks makstavale hüvitisele kohaldada sellist maksumäära, mis on võrdne 50 %-ga lahkumishüvitise (T.F.R) maksustamisel kohaldatavast maksumäärast?

(1) EKL 2005, lk I-7453.

(2) EÜT L 6, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 215.

(3) EÜT L 39, lk 40; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/10

Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank van koophandel Brussel (Belgia) 5. märtsil 2007 — Beecham Group plc, SmithKline Beecham plc, Glaxo Group Ltd, Stafford-Miller Ltd, GlaxoSmithKline Consumer Healthcare NV, GlaxoSmithKline Consumer Healthcare BV versus Andacon NV

(Kohtuasi C-132/07)

(2007/C 117/17)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank van koophandel Brussel.

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Beecham Group plc, SmithKline Beecham plc, Glaxo Group Ltd, Stafford-Miller Ltd, GlaxoSmithKline Consumer Healthcare NV, GlaxoSmithKline Consumer Healthcare BV.

Kostja: Andacon NV

Eelotsuse küsimused

Kas määruse nr 1891/04 (1) artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et asjaomasel tolliasutusel või tollipunktil on keelatud saata määruse nr 1383/03 (2) artikli 9 lõikes 2 nimetatud teade või viia läbi määruse 1383/03 artikli 9 lõikes 3 alapunktis 2 sätestatud kontroll (või lasta seda teha) seni, kuni enne 1. juulit 2004 esitatud meetmetaotlust ei ole täiendatud määruse 1383/03 artiklis 6 nimetatud deklaratsiooniga?

Kas määruse nr 1383/03 artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see andis Antwerpeni tollile võimaluse esitada kaubamärgi valdajale kuus kaubaproovi, tuvastamaks, kas tegemist on võltsitud kaubaga, tingimusel, et seda kaubaproovide avalikustamist ei saa võrdsustada põhjaliku kontrolliga määruse nr 1383/03 artikli 9 lõike 3 alapunkti 2 tähenduses? Kui see on nii, siis kas see esitamine pidi toimuma määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud kolme tööpäevase tähtaja jooksul?

Kas määrusega nr 1383/03 on vastuolus see, kui Belgia tolliametnikud edastatavad määruse rakendamisel saadud informatsiooni adressaatidele, keda pole määruses nimetatud — siinkohal on silmas peetud eelkõige määruse artikli 9 lõiget 2 ja artikli 9 lõike 3 alapunkti 1, nt Belgia kohtu poolt määratud tunnistajate ülekuulamise või dokumentide edastamise käigus?

Kas määrusega nr 1383/03 on vastuolus see, kui artikli 4 lõike 2 (vt teine küsimus) või artikli 9 lõigete 2 ja 3 rakendamise käigus saadud informatsiooni — välja arvatud artikli 9 lõike 3 alapunktis 1 nimetatud informatsiooni — või Belgia kohtuniku poolt määratud tunnistajate ülekuulamise või dokumentide esitamise raames saadud informatsiooni (vt kolmas küsimus) kasutatakse menetluses, mille eesmärk pole võltsitud kaupade tuvastamine, nt paralleelimpordi vastu võitlemise menetluses?

(1) Komisjoni 21. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1891/2004, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 328, lk 16).

(2) ELT L 196, 2.8.2003, lk 7; ELT eriväljaanne 02/13, lk 469.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/11

Kohtuasjas T-259/02 Raiffeisen Zentralbank Österreich AG 6. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-133/07 P)

(2007/C 117/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG (esindajad: Rechtsanwalt S. Völcker ja Rechtsanwalt G. Terhorst)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 14. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02 (1) osas, milles jäetakse rahuldamata RZB hagi;

—	tunnistada kehtetuks komisjoni 11. juuni 2002. aasta otsus ((C2002)2091 lõplik) niivõrd kuivõrd see puudutab RZB-d;

—	teise võimalusena vähendada vaidlustatud otsuse artiklis RZB-le määratud rahatrahvi suurust Euroopa Kohtu kaalutlusõigusest lähtudes;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimese Astme Kohus on rikkunud EÜ artiklit 81, kuna ta on leidnud, et komisjonil on õigus eeldada, et pankade ümarlauakohtumine, mis piirdus kõigest ühe liikmesriigi territooriumiga, mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Esimese Astme Kohus pidas pankade ümarlauakohtumist ekslikult „eriti raskeks rikkumiseks ”trahvisuuniste mõistes. Ta kohaldas valesti suunistes nimetatud rikkumise raskuse kriteeriume (rikkumise olemus, konkreetsed mõjud turule, asjaomase turu ruumiline ulatus), ei arvestanud komisjoni tegevuse selektiivsusega ning ei kaalunud lõpptulemusena kõiki argumente, nagu ta on seda ise nõudnud.

Esimese Astme Kohus on vääralt omistanud RZB-le kõik põllumajanduse krediteerimise valdkonna turuosad. Ta kohaldas seejuures kontrollikriteeriume ekslikult vaid „silmnähtavale ”ebavõrdsele kohtlemisele teiste pankade osas. Täielikuks omistamiseks puudus vajalik õiguslik alus.

Esimese Astme Kohus hindas RZB koostööd õiguslikult valesti. Ta kohaldas „olulise kasu ”kriteeriumit, rikkudes tagasiulatuva jõu keeldu, ei mõistnud mitmete RZB koostööaspektide vabatahtlikkust, lähtus ekslikult vastupidisest tõendamiskoormusest koostöö väärtuse puhul, tunnistas ühise asjaolude kirjelduse lubamatul moel koostöö ebasobivaks vormiks ning ei lugenud ekslikult koostööpanuseks RZB tunnistust selle kohta, et kokkulepetel oli konkurentsivastane eesmärk.

(1) ELT C 331, lk 29.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/12

Kohtuasjas T-260/02 Bank Austria Creditanstalt AG 6. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-135/07 P)

(2007/C 117/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Bank Austria Creditanstalt AG (esindajad: Rechtsanwalt Dres. C. Zschocke ja Rechtsanwalt J. Beninca)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Tühistada täies ulatuses või osaliselt Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 14. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02 (1) kohtuasja T-260/02 puudutavas osas;

—	tunnistada kehtetuks komisjoni 11. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas COMP/36.571 niivõrd kuivõrd see puudutab BA-CA-d;

—	teise võimalusena vähendada komisjoni vaidlusaluses otsuses BA-CA-le määratud rahatrahvi suurust;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses nõuab apellant Esimese Astme Kohtu 14. detsembri 2006. aasta otsuse tühistamist. Apellant viitab mitmetele õigus- ja menetlusvigadele ning põhjendatuse puudulikkusele.

Apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsuses leidis arusaamatul põhjusel kinnitust komisjoni seisukoht, mille kohaselt pankade ümaralauakohtumistel oli negatiivne majanduslik mõju. Apellandi arvates rikub vaidlustatud kohtuotsus tõendite kogumise põhimõtteid, pidades majandusteaduslikele ekspertiisiaktidele esitatavaid nõudeid ekslikult puuduva majandusliku mõju näitajaks. Esitatud ekspertiisiakti alusel ei oleks tohtinud rahatrahvi määramisel majanduslikke mõjusid arvestada.

Apellant kritiseerib, et vaidlustatud kohtuotsuses hinnati valesti Euroopa kohtute poolt rahatrahvi vähendamise vajadusele esitatavaid nõudeid olukorras, kus esinevad trahvi vähendamise tingimused. Selle õigusvea tõttu ei parandatud vaidlustatud kohtuotsusega komisjoni kaalutlusviga, mis seisnes selles, et ta ei vähendanud rahatrahvi suurust asjaolul, et pankade ümarlauakohtumistel osalesid ka ametiasutuste esindajad ning et on leidnud tõendamist, et avalikkus oli sellistest kohtumistest enamjaolt teadlik.

Kolmanda väitena toob apellant esile põhjendamise puudulikkuse, võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ning teisi vaidlustatud kohtuotsusega tehtud õigus- ja menetlusvigu seoses apellandi koostööpanuse komisjonipoolse hinnanguga.

Apellandi väitel tegi ta algusest peale komisjoniga koostööd asjaolude selgitamisel. Ta esitas näiteks juba menetluse alguses pankade ümarlauakohtumiste ulatusliku kirjelduse, samuti mitmesuguseid dokumente, mille esitamiseks ta polnud kohustatud ning mida komisjon kasutas oma vaidlusaluse otsuse tegemisel, nagu kohus on tuvastanud. Pealegi esitas apellant oma vastuses vastuväiteteatisele asjaolude kirjelduse, mida komisjon oleks vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt pidanud kasutama oma vaidlusaluse otsuse tegemisel.

Ei vaidlustatud kohtuotsuses ega ka vaidlusaluses komisjoni otsuses pole selle ulatusliku, kasuliku ja tõendamist leidnud apellandipoolse koostöö eest trahvisummat vähendatud. Seega on valesti kohaldatud koostööalast teatist, rikkudes sellega võrdse kohtlemise ja usalduse kaitse põhimõtet. Lisaks on vaidlustatud kohtuotsusega rikutud apellandi õigust olla ära kuulatud, kuna kohus on omaenda kaalutlustel määranud kindlaks apellandi rahatrahvi suuruse, andmata apellandile võimalust esitada oma seisukoht.

(1) ELT C 331, lk 29.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/13

7. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-136/07)

(2007/C 117/20)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja R. Vidal Puig)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et Hispaania Kuningriik on lennujuhi kutsealal tööle asumise osas rikkunud kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivist 89/48/EMÜ (1) vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta ja nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivist 92/51/EMÜ direktiivi 89/48/EMÜ (2) täiendava tööalase koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta;

—	mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 89/48/EMÜ kohaldatakse Hispaanias lennujuhi kutsealal tööle asumise ja töötamise suhtes, arvestades, et:

—	diplomite, lubade ja pädevustasemete kogum, mida Hispaanias „lennujuhi ”ametikohal töötamiseks nõutakse, on „diplom ”direktiivi 89/48/EMÜ tähenduses;

—	lennujuhi kutseala on Hispaanias „reguleeritud kutseala ”direktiivi 89/48/EMÜ tähenduses:

2.	Sellest hoolimata ei ole Hispaania Kuningriik võtnud direktiivi 89/48/EMÜ ülevõtmiseks vajalikke meetmeid seoses lennujuhi kutsealaga.

Komisjon leiab, et Hispaania Kuningriik on rikkunud ka kohustusi, mis tulenevad direktiivist 92/51/EMÜ, kuna

—	direktiivi 92/51/EMÜ kohaldatakse lennujuhi kutseala suhtes; ja

—	Hispaania Kuningriik ei ole võtnud direktiivi 92/51/EMÜ ülevõtmiseks vajalikke meetmeid seoses lennujuhi kutsealaga.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/23/EÜ (3) ühenduse lennujuhiloa kohta kehtestati vastavalt nimetatud direktiivi sätetele väljastatud lennujuhilubade vastastikuse tunnustamise süsteem. Sellele vaatamata lõppeb liikmesriikidele nimetatud direktiivi täitmiseks antud tähtaeg 17. mail 2008. Järelikult kuni selle kuupäevani kohaldatakse Hispaanias lennujuhi kutsealal tööle asumise ja töötamise suhtes direktiive 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ.

(1) EÜT L 19, lk 16; ELT eriväljaanne 05/01, lk 337.

(2) EÜT L 209, lk 25; ELT eriväljaanne 05/02, lk 47.

(3) EÜT 2006, L 114, lk 22.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/13

Kohtuasjas T-271/02 Österreichische Volksbanken-AG 8. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-137/07 P)

(2007/C 117/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Österreichische Volksbanken-AG (esindajad: Rechtsanwalt A. Ablasser-Neuhuber, Rechstanwalt R. Bierwagen ja Rechtsanwalt F. Neumayr)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Tühistada Esimese Astme Kohtu liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02 tehtud 14. detsembri 2006. aasta otsuse (1) punktid 2 ja 4 ning

tunnistada kehtetuks vaidluse esemeks oleva komisjoni 11. juuni 2002. aasta otsus 2004/138/EÜ konkurentsimenetluses COMP/36.571/D-1 vastavalt hagi punktidele 1 ja 3 niivõrd kuivõrd see puudutab apellanti; teise võimalusena vähendada apellandile määratud rahatrahvi suurust vastavalt hagi punktile 3 või

b)	kolmanda võimalusena juhul, kui kohtuvaidluses ei saa otsust teha, saata asi uueks menetluseks ja otsustamiseks tagasi Esimese Astme Kohtule.

2.	Mõista kohtukulud välja komisjonilt, teise võimalusena juhul, kui asi saadetakse tagasi, jätta kohtukulude otsuse tegemine Esimese Astme Kohtule.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust Esimese Astme Kohtu otsuse peale alljärgnevalt.

Esimese Astme Kohus on tõlgendanud vääralt kriteeriumi, mille kohaselt ettevõtjate kokkulepped või nende käitumine võivad mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, ning kohaldanud seda kriteeriumi õiguslikult valesti käesoleva vaidluse suhtes. Oma otsuses on Esimese Astme Kohus turgu välismõjudest kaitsva mõju kriteeriumi tähendust ekslikult piiranud: Otsusest ei nähtu, mispärast kohus ei taha näha turgu välismõjudest kaitsva mõju kriteeriumis vähemalt olulist tõendit riikidevahelise kaubanduse mõjutamise kohta. Lisaks väidab apellant, et kohus on vestlusringide piiriülest mõju hinnanud tervikuna selle asemel, et hinnata „Lombardi võrgustiku ”üksikute kohtumiste mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele eraldi. EÜ artikli 81 lõike 1 lai tõlgendus, mille kohaselt kartell, mille tegevus hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, suudab juba oma olemuselt turge välismõjude eest kaitsta ning ühendusesisest kaubandust mõjutada või vähemalt võib seda tugevalt eeldada, ei ole kookõlas selle ühenduse õiguse sätte ratio legisega.

Esimese Astme Kohus jättis õigusviga tehes kohaldamata komisjoni ja kohtupraktika poolt sätestatud käibe omistamise tingimused detsentraliseeritud pankade turuosade omistamisel juhtpangale. Seejuures ei arvestanud ta, et nii käibe kui ka turuosade omistamise puhul on käesolevas vaidluses tegemist ühe ja sama küsimusega, nimelt lubatava rahatrahvi suuruse määramisega. Ühetaoliste käibe ja turuosade omistamise küsimuste hindamisel erinevate kriteeriumide kasutamisel puudub igasugune alus. Isegi kui lähtuda sellest, et detsentraliseeritud pankade turuosade omistamise osas juhtpangale peaks kasutama käibe omistamise kriteeriumist erinevat kriteeriumi, on kohtu poolt valitud kriteerium ometigi väär ja õigusvastane.

Esimese Astme Kohus lükkas ebaõigelt tagasi apellandi väited kergendavate asjaolude mittearvestamise osas. Oma õigusliku hinnangu raames ei arvestanud kohus piisavalt seda, et apellandil oli kartelli raames vaid väheoluline roll, et tema suhtes polnud vaja sunnimeetmete abil läbi viia järelkontrolli, kuna ta tegi komisjoniga vabatahtlikult koostööd. Apellandile kuulub väga väike turuosa, teised pangad ei kutsunud teda kitsamasse ringi ning ta osales oluliselt vähem nimetatud kohtumistel. Neid apellandi poolt esitatud kergendavate asjaolude poolt rääkivaid aspekte ei võetud kohati üldse arvesse. Komisjon ega Esimese Astme Kohus ei täitnud oma kohustust selgitada esitatud asjaolusid ning hinnata neid õiguslike vigadeta.

(1) ELT C 331, lk 29.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/14

Eelotsusetaotlus, mille esitas Hof van beroep te Antwerpen (Belgia) 9. märtsil 2007 — Belgia riik versus N.V. Cobelfret

(Kohtuasi C-138/07)

(2007/C 117/22)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van beroep te Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Belgia riik

Kostja: N.V. Cobelfret

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiiviga 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (1) on kooskõlas lõplikku maksustatavat tulu käsitlev Belgia õigusnorm, mille kohaselt lisatakse asjaomased dividendid esmalt emaettevõtja maksubaasile ja seejärel arvestatakse saadud dividendid Belgia tulumaksukoodeksi artikli 205 lõike 2 alusel maha emaettevõtja maksubaasist (95 % ulatuses) ainult emaettevõtja maksustava tulu ulatuses; juhul, kui selline lõplikult maksustava tulu mahaarvamine toob kaasa selle, et emaettevõtja saadud dividendid maksustatakse järgneval maksustamisperioodil siis, kui sellel maksustamisperioodil, kui dividende maksti, emaettevõtja ei saanud või ei saanud piisavalt maksustatavat tulu; või vähemalt kui selle maksustamisperioodi maksude saamatajäämisest tulenevat kahju on valesti kasutatud ja seda ei saa seetõttu üle kanda saadud dividendide ulatuses, mis oleksid kahju puudumisel tänu maksude laekumisele ületanud igal juhul 95 %?

(1) EÜT L 255, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/15

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesverwaltungsgericht 12. märtsil 2007 — Hecht-Pharma GmbH versus Staatliches Gewerbeaufsichtsamt Lüneburg

(Kohtuasi C-140/07)

(2007/C 117/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Hecht-Pharma GmbH

Kostja: Staatliches Gewerbeaufsichtsamt Lüneburg

Teine menetluspool: Die Vertreterin des Bundesinteresses beim Bundesverwaltungsgericht

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (1), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/27/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ ühenduse eeskirjade kohta seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega (2), artikli 2 lõikes 2 esitatud kahtlust käitlevat eeskirja kohaldatakse toodetele, mida võib liigitada ravimina, kuid mille raviomadused ei ole kindlalt tõendatud? Milline tõenäosus ja kui palju järelduste tegemiseks vajalikud andmed tuleb esitada direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamise õigustamiseks.

Kas sellist toodet, mis ei ole „tutvustuse ”poolest ravim, tuleb direktiivi 2001/83/EÜ, muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ, artikli 1 punkti 2 alusel pidada ravimiks „eesmärgi ”poolest, kui selle üks koostisosa võib teatud koguses tekitada füsioloogilisi muudatusi, kuid asjaomase koostisosa osakaal asjaomase toote nõuetekohase tarbimise korral on sellest kogusest väiksem? Kas sellisel puhul peab aluseks võtma „farmakodünaamiline toime ”või „inimeste elutalitluse modifitseerimise toime”?

Kas Euroopa Kohtu praktikas esitatud sellised ravimina liigitamisel asjakohaseks peetud tingimused lisaks farmakodünaamilisele toimele nagu „kasutamisviis, kasutamisulatus, tarbijate teadlikkus tootest ja ohud, mis selle kasutamisega võivad kaasneda ”(9. juuni 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-211/03, C-299/03 ja C-316/03-C-318/03, EKL 2005, lk I-5141, lk 5217, punkt 51) omavad tähendust pärast ravimi mõiste ümbersõnastamist direktiiviga 2004/27?

(1) EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/17, lk 69.

(2) ELT L 136, lk 34; ELT eriväljaanne 13/34, lk 262.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/15

9. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-141/07)

(2007/C 117/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: B. Schima)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud EÜ artiklitest 28 ja 30 tulenevaid kohustusi, kuna Apothekengesetz'i (apteeke käsitlev seadus) paragrahvi 14 lõigetes 5 ja 6 on sätestatud sellised kumulatiivsed tingimused meditsiinitoodete tarnelepingute kohta, mis muudavad haiglate pideva varustamise ravimitega teiste liikmesriikide apteekide poolt tegelikkuses võimatuks?

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt

Väited ja peamised argumendid

EÜ artikkel 28 keelab liikmesriikidevahelised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Kõik liikmesriikide kaubanduseeskirjad, mille eesmärk on ühendusesisest kaubandust otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada, kujutavad endast koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeid. Asjaolu, et meditsiintoodetega varustamise eeskirjad on ühenduse õiguses ainult mõningates valdkondades ühtlustatud, ei anna liikmesriigile õigust jätta arvestamata kaupade vaba liikumise sätetest tulenevate kohustustega.

Saksamaa Liitvabariigi Apothekengesetz'i paragrahvi 14 kohaselt võib Saksamaa haiglaid meditsiinitoodetega varustada haiglaapteegi asemel haiglaväline apteek. Samas on selles sätestatud sellised kumulatiivsed tingimused meditsiinitoodete tarnelepingute kohta, mis muudavad haiglate pideva varustamise ravimitega teiste liikmesriikide apteekide poolt tegelikkuses võimatuks, kuna teatud lepingulisi kohustusi peavad täitma apteegid, mis asuvad varustatava haigla läheduses.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on siseriiklikud sätted, mis piiravad või keelavad teatud müügitingimusi kooskõlas EÜ artikliga 28 kahel tingimusel: esiteks, kui asjaomaseid sätteid kohaldatakse kõigi asjaomaste liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate suhtes, ja teiseks kui nad mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist. Käesoleval juhul on täidetud aga ainult esimene tingimus, kuid seaduses sätestatud kohustus, et kõiki lepingulised kohustusi peab täitma üks pakkuja mõjutab õiguslikult ja faktiliselt kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete ühtemoodi turustamist. Teistest liikmesriikidest pärit toodete turulepääs on enam takistatud kui kodumaiste toodete oma. Sealjuures on Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähtsusetu, et siseriiklikud apteegid, mis ei asu haiglate läheduses on samades raskustes. Siseriiklik meede kujutab endast isegi siis liikmesriikide vahelise kaubanduse piirangut, kui ta ka ei anna eeliseid kõigile kodumaistele toodetele ja mõjutab lisaks teistest liikmesriikidest pärit toodetele ka kodumaiseid tooteid.

Kaupade ühendusesisese liikumise piirangud on õigustatud ainult ülekaaluka avaliku huvi, eelkõige julgeoleku või tervishoiu seisukohalt. Seega peavad asjaomased siseriiklikud sätted olema kohased, vajalikud ja proportsionaalsed. Käesoleval juhul ei ole aga seadusest tulenev kõigi lepinguliste kohustuste üheskoos osutamine tervise seisukohast vajalik. Vastupidi, ka kaugemal asuva apteek ja teises liikmesriigis asutatud apteek suudaks pidevalt haiglat ravimitega varustada.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/16

Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Hamburg 13. märtsil 2007 — Firma A.O.B. Reuter & Co. versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas

(Kohtuasi C-143/07)

(2007/C 117/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Firma A.O.B. Reuter & Co.

Kostja: Hauptzollamt Hamburg-Jonas

Eelotsuse küsimus

Kas määruse (EMÜ) nr 3665/87 (1) artikli 11 lõikes 1 sätestatud sanktsioon nähakse ette üksnes juhuks, kui eksportija esitab ekspordideklaratsioonis valeandmeid või on sanktsiooni esemeks ainult toetuse saamise õiguse materiaalsetele eeldustele mittevastamine?

(1) EÜT L 351, lk 1.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/16

K-Swiss, Inc 13. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-14/06: K-Swiss, Inc versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-144/07 P)

(2007/C 117/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: K-Swiss, Inc (esindaja: advokaat H.E. Hübner)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

—	Tühistada Esimese Astme Kohtu asjaomane otsus;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et Esimese Astme Kohus rikkus komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (1) eeskirju 61, 62 ja 68.

(1) EÜT 1995, L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/17

15. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-150/07)

(2007/C 117/27)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Wilms ja M. Alfonso)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik keeldus maksmast komisjonile intressi, mida tal tuli maksta ajutise impordi (ATA) protseduuri raames omavahendite viivitusega ülekandmise eest, ja kuna ta ei muutnud oma siseriiklikku praktikat seoses omavahendite kohta arvestuskande tegemisega eelmainitud protseduuri raames, on Portugali Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad määruse (EMÜ) nr 1552/89 (1) artiklist 2, artikli 6 lõikest 2, ja artiklitest 9, 10 ning 11;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

21. veebruaril 1992, mis oli asjaomaste tollivõlgade summade mitteametliku kindlaksmääramise kuupäev, ei olnud neid summasid vormiliselt vaidlustanud ei võlgnikud ega ka tagatisühing ning nende võlgade maksmine oli tagatud vastavalt ATA-konventsiooni artikli 6 lõikele 1. Seega olid tingimused maksude kandmiseks A-arvestusse täidetud.

Kõnealused summad oleks tulnud kanda A-arvestusse ja teha kasutatavaks ühenduse eelarve jaoks määruses nr 1552/89 määratud tähtajaks. Kuna Portugali ametivõimud kandsid need summad määruse nr 1552/89 artikli 9 lõikes 1 märgitud kontole üle viivitusega, peab Portugal maksma intressi, mis arvutatakse vastavalt sama määruse artiklile 11 ja pärast 31. maid 2000 vastavalt määruse nr 1150/2000 (2) artiklile 11. Peale selle oleks Portugali ametivõimud pidanud ATA-konventsiooni raames sarnaseid olukordi käsitledes kohandama siseriikliku praktika ühenduse õigusnormidega.

(1) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ, Euratom (EÜT L 155, lk 1).

(2) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 01/03, lk 169).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/17

Eelotsusetaotlus, mille esitas Simvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 19. märtsil 2007 — Theologos-Grigorios Chatzithanasis versus Ypourgos Igeias kai Koinonikis Allilengis ja Organismos Epangelmatikis Ekpaidefsis kai Katartisis (O.E.E.K.)

(Kohtuasi C-151/07)

(2007/C 117/28)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Simvoulio tis Epikrateias (Kreeka)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Theologos-Grigorios Chatzithanasis

Kostja: Ypourgos Igeias kai Koinonikis Allilengis ja Organismos Epangelmatikis Ekpaidefsis kai Katartisis (O.E.E.K.)

Eelotsuse küsimus

Kas juhul, kui liikmesriigi kodanik, kes nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/51/EMÜ direktiivi 89/48/EMÜ täiendava tööalase koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta (EÜT L 209) kohaldamisalasse kuuluva diplomi alusel taotleb vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt luba alustada tegutsemist selles liikmesriigis reguleeritud kutsealal või luba sellel kutsealal tegutseda, on nimetatud ametiasutustel õigus vastavalt direktiivi 92/51 artiklitele 1, 2, 3 ja 4 tõlgendatuna, arvestades EÜ asutamislepingu artiklitega 149 ja 150, see taotlus rahuldamata jätta (välistades seeläbi täielikult huvitatud isiku võimaluse alustada vastuvõtvas liikmesriigis asjaomasel kutsealal tegutsemist või sellel kutsealal tegutseda) üksnes põhjendusega, et kõnealuse diplomi on küll väljastanud päritoluliikmesriigi ametiasutus, kuid koolituse alusel, mis on enamjaolt läbitud vastuvõtva liikmesriigi sellises haridusasutuses, mida vaatamata vabale tegutsemisele vastuvõtvas liikmesriigis ei tunnustata selle liikmesriigi õiguse teatava üldnormi kohaselt õppeasutusena?

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/18

Eelotsusetaotlus, mille esitas Centrale Raad van Beroep 22. märtsil 2007 — Jacqueline Förster versus IB-Groep

(Kohtuasi C-158/07)

(2007/C 117/29)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Centrale Raad van Beroep

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Jacqueline Förster

Kostja: IB-Groep

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse (EMÜ) nr 1251/70 (1) artikkel 7 kehtib ka tudengitele, kes tulid küll Madalmaadesse ülikooliõpingute eesmärgil ning töötasid piiratud ulatuses õpingute kõrvalt, kuid on nüüdseks töötamise lõpetanud?

2.	Kas direktiiv 93/96 (2) takistab eelmises küsimuses nimetatud tudengitel nõudmast täielikku õpingute rahastamist tuginedes EÜ artiklile 12?

a)	Kas reegel, mille kohaselt mittetöötavatel Euroopa Liidu kodanikel on ainult siis õigus tugineda EÜ artiklile 12, kui nad on õiguspäraselt viibinud vastuvõtvas liikmesriigis teatud aja jooksul või kui neil oli elamisluba, kehtib ka elamiskulude katteks makstava õppetoetuse osas?

b)	Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas ainult vastuvõtva liikmesriigi kodakondust mitteomavatelt isikutelt on lubatud nõuda seda, et nad oleks riigis viibinud teatud aja jooksul?

c)	Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas EÜ artikliga 12 on kooskõlas viieaastase viibimise nõue?

d)	Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis kui pikka viibimisaega võib nõuda?

4.	Kas üksikjuhul piisab ka lühemast õiguspärasest viibimisest, kui on viibimise kestvusest sõltumatuid märke vastuvõtva liikmesriigi ühiskonda ulatusliku integreerimise kohta?

Kui asjaomased isikud saavad Euroopa Kohtu tagasiulatuva jõuga otsuse alusel tuletada EÜ artiklist 12 seniarvatust kaugemale ulatuvaid nõudeid, siis kas sellega seotud õigustavate tingimuste täitmist saab nõuda ka möödunud aja kohta, kui need tingimused selgusid vahetult pärast otsuse väljakuulutamist?

(1) Komisjoni 29. juuni 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 1251/70 töötajate õiguse kohta jääda elama liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist (EÜT L 142, lk 24; ELT eriväljaanne 05/01, lk 32).

(2) Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/96/EMÜ õpilaste õiguse kohta teises liikmesriigis elada (EÜT L 31, lk 59; ELT eriväljaanne 06/02, lk 250).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/18

22. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik

(Kohtuasi C-159/07)

(2007/C 117/30)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Simonsson ja P. Andrade)

Kostja: Portugali Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 8. märtsi 2005. aasta direktiivi 2005/23/EÜ (1), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Portugali Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 29. septembril 2005.

(1) ELT L 62, lk 14.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/19

29. märtsil 2007 esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-167/07)

(2007/C 117/31)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: N. Díaz Abad)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—

Tühistada nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (1), kuna sellega ei eraldata teatud kvoote Hispaania laevastikule ühenduse vetes Põhjameres; ja

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

1) Mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine

Hispaania Kuningriik väidab, et kuna vaidlustatud määrusega ei eraldatud Hispaaniale kvoote ühenduse vetes Põhjameres, siis rikub see mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna ühinemisaktis ettenähtud üleminekuperioodi lõppemisel anti teistele liikmesriikidele juurdepääs viidatud vetele ja sealsetele kalavarudele, samas kui Hispaania Kuningriigile anti üksnes juurdepääs vetele.

2) Hispaania ühinemisakti väär tõlgendamine

Ühinemisakt ei erista Hispaania suhtes kohaldatavat üleminekuperioodi reguleerides kalanduse valdkonnas juurdepääsu vetele ja juurdepääsu kalavarudele. Lisaks sellele tuleb ühinemisakti sätteid tõlgendada kooskõlas selle sisu ja eesmärgiga.

3) Määruse nr 2371/2002 (2) artikli 20 lõike 2 rikkumine

Seda sätet on rikutud, kuna Hispaaniale ei ole eraldatud kvoote, mis kujutavad endast uusi kalapüügivõimalusi, ja mida jaotati esimest korda pärast ühinemisaktis ette nähtud üleminekuperioodi lõppemist.

(1) ELT 2007, L 15, lk 1.

(2) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, lk 59; ELT eriväljaanne 04/05, lk 460).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/19

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal de grande instance de Nanterre (Prantsusmaa) 2. aprillil 2007 — 1. S.A. SAFBA versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 2. S.A. Sucreries et Raffineries d'Erstein versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 3. SA Sucreries & Distilleries de Souppes — Ouvré Fils versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 4. SA Sucrerie de Bourgogne versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 5. Sucrerie Bourdon versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 6. S.A. des Sucreries du Marquenterre versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 7. Cristal Union versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 8. S.A. Lesaffre Frères versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 9. Société Vermendoise Industries versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 10. S.A. Sucreries de Toury et Usines annexes versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers

(Kohtuasi C-175/05 - Kohtuasi C-176/07 - Kohtuasi C-177/07 - Kohtuasi C-178/07 - Kohtuasi C-179/07 - Kohtuasi C-180/07 - Kohtuasi C-181/07 - Kohtuasi C-182/07 - Kohtuasi C-183/07 - Kohtuasi C-184/07)

(2007/C 117/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de grande instance de Nanterre

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: S.A. SAFBA (C-175/07), S.A. Sucreries et Raffineries d'Erstein (C-176/07), SA Sucreries & Distilleries de Souppes — Ouvré Fils (C-177/07), SA Sucrerie de Bourgogne (C-178/07), Sucrerie Bourdon (C-179/07), S.A. des Sucreries du Marquenterre (C-180/07), Cristal Union (C-181/07), S.A. Lesaffre Frères (C-182/07), Société Vermendoise Industries (C-183/07), S.A. Sucreries de Toury et Usines annexes (C-184/07)

Kostja: Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Komisjoni määrus (1) nr 314/2002 on kehtetu — võttes arvesse nõukogu määruse nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (2) ning proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid —, kuna see ei näe ette, et toodangumakse arvutamisel tuleks rahastamisvajadusest välja jätta need suhkrukogused, mis sisalduvad töödeldud toodetes, mis on eksporditud ilma eksporditoetuseta?

Juhul kui vastus sellele küsimusele on eitav.

Kas määrus nr 1686/2005 (3) on kehtetu — võttes arvesse Euroopa Komisjoni määrust nr 314/2002, nõukogu määruse nr 1260/2001 artiklit 15 ja proportsionaalsuse põhimõtet —, kuna selles kehtestatakse suhkru toodangumakse, mis arvutatakse eksporditud tonni „keskmise kahjumi ”alusel, mille puhul ei võeta arvesse eksporditoetuseta eksporditud koguseid, samas kui need kogused võetakse arvesse rahastatava kogukahjumi hindamisel?

(1) Komisjoni 20. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 314/2002, milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 50, lk 40; ELT eriväljaanne 3/35, lk 190).

(2) Nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 3/33, lk 17).

(3) Komisjoni 14. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1686/2005, millega määratakse kindlaks 2004/2005. turustusaastal kehtivad põhitoodangumaksud ja lisamaksu koefitsient suhkrusektoris (ELT L 271, lk 12).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/20

3. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-192/07)

(2007/C 117/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande ja W. Bogensberger)

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (1), ülevõtmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmise tähtaeg möödus 3. oktoobril 2005.

(1) ELT L 251, lk 12; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/20

12. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-199/07)

(2007/C 117/34)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Patakià ja D. Kukovec)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik viis de facto sisse täiendava automaatse väljajätmise tingimuse lisaks neile, mis on sõnaselgelt sätestatud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (1), artikli 31 lõigus 2 ning kuna Kreeka Vabariik ei eristanud kõnealuses pakkumismenetluses pakkujate kvalifitseerimise tingimusi edukaks pakkujaks tunnistamise tingimustest, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle ühenduse hangete alase õigusest ja eriti direktiivi 93/38/EMÜ artikli 4 lõikest 1, artikli 31 lõigetest 1 ja 2 ja artikli 34 lõike 1 punktist a, nii nagu on neid tõlgendanud Euroopa Ühenduste Kohus; ühenduse hangete alase õigusest reguleeritud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise põhimõtet, ning EÜ artikleid 12 ja 49;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjonile laekus kaebus, mis puudutab rikkumisi seoses ERGA OSE AE poolt 2003. aastal väljakuulutatud disainikonkursiga „Ehituse ja elektromehhaaniliste tööde ja seadmete uuringud — Thriasio tasandiku jaamade ehitamise esimene etapp”.

Tuginedes Euroopa Kohtu praktikale märgib komisjon, et konsultatsioonifirmade osalemise tingimus, mis küll näeb ette nende määratlemise vastavalt Kreeka klassifitseerimise süsteemile ja nende liigitamise „pakkumismenetluses osalema kutsutute ”klassi, kujutab endast de facto väljajätmise põhjust, mis ei kuulu direktiivi 93/38/EMÜ artikli 31 lõikes 2 selgesõnaliselt sätestatud väljajätmise põhjuste hulka ja kujutab endast teatud juhtudel välismaiste konsultatsioonifirmade vastast diskrimineerimist, mis on vastuolus direktiivi 93/38/EMÜ artikli 4 lõikega 2.

Komisjon leiab samuti, et ülalmainitud klausli lisamine hanketeatele rikub diplomite, tunnistuste ja teiste haridust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise põhimõtet, mis on sätestatud EÜ artiklites 12 ja 49.

Komisjon nendib, et hanketeates ei ole eristatud pakkumismenetluses eduka pakkuja valiku tegemise ja hankelepingu sõlmimise etappe, segamini on valiku ja hankelepingu sõlmimise tingimused, mis on vastuolus direktiivi 93/38/EMÜ artiklitega 31 ja 34.

Lõpuks tõdeb komisjon, et varem jõus olnud seaduse tühistamine, millele tugineb Kreeka valitsus, ei kõrvalda väidetavat rikkumist, kuna antud juhul on tegemist ühenduse õigusnormide väära kohaldamisega Kreeka asutuste poolt ja mitte nende väära ülevõtmisega Kreeka õigusesse.

Eeltoodust tulenevalt leiab komisjon, et Kreeka Vabariik on rikkunud talle direktiivi 93/38/EMÜ artikli 4 lõikest 1, artikli 31 lõigetest 1 ja 2 ja artikli 34 lõike 1 punktist a, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise põhimõttest, ning EÜ artiklitest 12 ja 49 tulenevaid kohustusi.

(1) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/22

12. märtsil 2007 esitatud hagi — Hamdi versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi T-75/07)

(2007/C 117/35)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Ahmed Hamdi (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat M.J.G. Uiterwaal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja(te) nõuded

—	Nõukogu ühine seisukoht 2002/402/ÜVJP (EÜT 2001 L 344, lk 93) võeti hagejat puudutavas osas õigusvastaselt aluseks määrusele 2001/2580/EÜ (EÜT L 344, lk 70), mistõttu ei ole see määrus talle siduv;

—	järelikult ei tohi seda määrust hageja suhtes kohaldada;

—	21. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1008/EÜ (EÜT L 379, lk 123) tuleb järelikult tühistada;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Siseriiklik kohus mõistis hagejale vangistuse pärast seda kui ta oli lugenud tõendatuks, et hageja kuulus terroristlikusse organisatsiooni „Hofstadgroep”. Hageja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Nõukogu kandis otsusega 2006/1008/EÜ (1) hageja nende inimeste nimekirja, kellele kohaldatakse määrust nr 2580/2001 (2).

Hagi põhjenduseks täpsustab hageja, et nii otsus kui ka vaidlusalune määrus võeti vastu menetlusnorme rikkudes ja eelkõige ei olnud nad piisavalt põhjendatud. Määruse kohta lisab hageja, et nõukogu ei ole motiveerinud, miks see on ühisturu jaoks vajalik. Otsuse kohta täpsustab hageja, et põhjendatud ei ole, miks nõukogu leidis, et hageja suhtes tuleb kohaldada määrust nr 2580/2001.

Lisaks väidab hageja, et vaidlusaluses otsuse ei ole nimetatud õiguslikku alust. Määrus on vastuolus EÜ asutamislepinguga osas, milles seda hagejale kohaldatakse. Ta lisab, et vaidlustatud määrus ei taga ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni siduvat täitmist. Veelgi enam, hageja ja kolmandate riikide või muude ÜVJP aspektide vahel pole mingit seost, millest tulenevalt ei ole teine sammas hageja juhtumis kohaldatav.

Hageja lisab selle kohta, et EÜ artikkel 308 ei saa olla õige õiguslik alus, kuna ei ole mingit seost ühisturuga. Lisaks ei võimalda vaidlustatud määrus ühegi Euroopa Liidu eesmärgi saavutamist ning EÜ artiklid 60, 301 ja 308 ei ole nende jaoks rahuldavad õiguslikud alused.

Viimasena märgib hageja, et vaidlustatud otsus kahjustab tema põhiõigusi ja eriti õigust omandi puutumatusele ja eraelu puutumatusele nagu need tulenevad Euroopa Inimõiguste Konventsioonist (EIÕK).

(1) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1008/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 (ELT L 379, lk 123).

(2) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) 2580/2001, teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, lk 70).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/22

12. märtsil 2007 esitatud hagi — El Fatmi versus nõukogu

(Kohtuasi T-76/07)

(2007/C 117/36)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Nouriddin El Fatmi (Amsterdam, Madalmaad) (esindaja: advokaat M.J.G. Uiterwaal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tuvastada, et kuna ühist seisukohta 2002/402/ÜVJP (EÜT 2001, L 344, lk 93) on tema suhtes määruse 2001/2580/EÜ (EÜT 2001, L 344, lk 70; ELT eriväljaanne 18/01, lk 207) alusel vääralt kohaldatud, siis ei ole viidatud määrus hagejale siduv;

—	teise võimalusena tuvastada, et hageja suhtes viidatud määrust ei kohaldata;

—	kolmanda võimalusena tühistada nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsus 2006/1008/ET (EÜT 2006, L 379, lk 123);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitatud väited ja peamised argumendid on samad kui kohtuasjas T-75/07: Hamdi vs. nõukogu, v.a viimane väide, mida hageja ei ole käesolevas kohtuasjas esitanud.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/23

14. märtsil 2007 esitatud hagi — KG Holding (pankrotis) versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-81/07)

(2007/C 117/37)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Jan Rudolf Maas, osaühingu KG Holding NV (Rotterdam, Madalmaad) pankrotihaldur (esindajad: advokaadid G. van der Wal ja T. Boesman)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus asjas C-30/2005;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsuse 2006/939/ET meetme kohta, mida Madalmaad kavatsevad ettevõtja KG Holding NV abistamiseks võtta (1).

Abi näol on tegemist ümberkorraldamiseks antava abiga, mida Madalmaad tahtsid anda KG Holding NV-le sel viisil, et omakapitaliks pidi muudetama juba antud päästmislaen, kaasa arvatud selle eest võlgnetavad intressid. Vaidlustatud otsuses tunnistab komisjon ümberkorraldusabi vormis antud abi ühisturuga vastuolus olevaks.

Komisjon otsustas samuti, et Madalmaad peavad nõudma KG Holding NV-lt ja Kliq BV-lt tagasi päästmislaenuna KG Holding NV-lt selle tütarettevõtjale Kliq BV-le üle antud ja omakapitaliks muudetud abi osa ning et Madalmaad peavad esitama oma nõude KG Holding NV ja/või Kliq Reïntegratie vastu pankrotivõlausaldajana pankrotihaldurile.

Hageja põhjendab oma hagi esiteks sellega, et komisjon on teinud hindamisvigu, mistõttu on vaidlustatud otsus puudulikult põhjendatud ning rikub EÜ artikli 87 lõiget 1. Eelkõige leidis komisjon põhjendamatult, et Madalmaad peavad registreerima oma 35,75 miljoni euro suuruse nõude KG Holding'u ja Kliq Reïntegratie vastu pankrotihalduri juures pankrotimenetluses. Selgusetu on see, kas komisjon on vaidlustatud otsuses KG Holding'u osas arvamusel, et tegemist on alusetu abiga summas 35,75 miljonit eurot, mis tuleb Madalmaadelt tagasi nõuda, või on tegemist päästmisabiga, mille komisjon on vaidlustatud otsuses ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (2) punkti 23 alapunkti d alusel heaks kiitnud. Lisaks sellele andis komisjon oma 16. detsembri 2003. aasta otsusega (3) nõusoleku selleks, et seda summat kasutatakse Kliq Reïntegratie töötajate koondamiseks ning üleliigsete lepingute väljaostmiseks ning et Kliq Reïntegratie lõpuks likvideeritakse.

Peale selle võttis komisjon eksliku seisukoha KG Holding'u osade sissemakse kohta Kliq BV-s, pidades sissemakse tegemise kohustuse tasaarvestatuks KG Holding'u laenulepingust tuleneva nõudega Kliq BV vastu. See ei olnud osa 5. augusti 2005. aasta otsusest (4), millega menetlust alustati. Komisjon rikkus oma volitusi ning rikkus oma tegevusega hageja kaitseõigusi ja õigust ärakuulamisele.

Kolmandaks jättis komisjon ekslikult tuvastamata, et väidetav abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust; vähemalt olid komisjoni põhjendused selles osas puudulikud.

Neljandaks otsustas komisjon ekslikult, et Madalmaad peavad väidetava 9,25 miljoni euro suuruse abi KG Holding'ult ja Kliq BV-lt tagasi nõudma. Komisjon otsustas ka ekslikult, et väidetav 35,75 miljoni euro suurune abi tuleb KG Holding'ult ja/või Kliq Reïntegratie'lt tagasi nõuda, registreerides need nõuded pankrotimenetluses. KG Holding'u, Kliq Reïntegratie ja Kliq BV pankrotistumise tõttu on väidetavate abisummade tagasinõudmine kindlasti võimatu ning see on muutunud igal juhul mõttetuks seetõttu, et tagasinõudmine nimetatud äriühingute registreerimise teel pankrotimenetluses ei ole vajalik ning on isegi täiesti üleliigne selleks, et lõpetada konkurentsi moonutamine.

Viiendaks võttis komisjon eksliku seisukoha ning andis õiguslikult vale hinnangu 17 miljoni euro suuruse jooksevkontokrediidi osas, mis Madalmaad andis KG Holdingu'le juba selle asutamisel vastavalt riigiabi reguleerivatele sätetele ning mis ei olnud vaidlustatud otsuses uuritud meetme osa.

Viiendaks otsustas komisjon ekslikult, et Madalmaad peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et nõuda tagasi 9,25 miljon eurot, kaasa arvatud intressid, alates sellest ajast, millal abi saaja sai summa erinevad osad enda käsutusse kuni ajani, millal KG Holding summa tegelikult tagasi maksab. See nõue on vastuolus siseriikliku pankrotiõigusega.

(1) ELT L 366, lk 40.

(2) EÜT 1999, C 288, lk 2; ELT eriväljaanne 08/01, lk 322.

(3) Riigiabi nr 510/2003 — Päästmisabi Kliq Holding NV-le (ELT 2004, C 33, lk 8).

(4) Riigiabi nr C 30/2005 (ex N 78/2004) — ümberkorraldamisabi KG Holding N.V.-le. — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt (ELT 2005, C 280, lk 2).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/24

14. märtsil 2007 esitatud hagi — Kliq (pankrotis) versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-82/07)

(2007/C 117/38)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Jan Rudolf Maas ja Cornelis Van den Bergh, osaühingu Kliq B.V. (Apeldoorn, Madalmaad) pankrotihaldurid (esindajad: advokaadid G. van der Wal ja T. Boesman)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus asjas C-30/2005;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsuse 2006/939/ET meetme kohta, mida Madalmaad kavatsevad ettevõtja KG Holding NV abistamiseks võtta (1).

Hageja põhjendab oma hagi esiteks sellega, et komisjon võttis eksliku seisukoha KG Holding'u osade sissemakse kohta Kliq BV-s, pidades sissemakse tegemise kohustuse tasaarvestatuks KG Holding'u laenulepingust tuleneva nõudega Kliq BV vastu. See ei olnud osa 5. augusti 2005. aasta otsusest (2), millega menetlust alustati. Komisjon rikkus oma volitusi ning rikkus oma tegevusega hageja kaitseõigusi ja õigust ärakuulamisele. Teiseks leidis komisjon vääralt, et Kliq BV-d tuleb käsitleda 9,25 miljoni euro riigiabi saajana. Oma hinnangus ei arvestanud komisjon ekslikult asjaoluga, et vaidlustatud otsuse punktides 43–46 käsitletud „päästmisabi ümbervormistamine omakapitaliks ”ei ole mingil moel omistatav liikmesriigile Madalmaad, mistõttu ei saa seda pidada riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses. Komisjon tegi asjaolude hindamisel hindamisvigu. Vaidlustatud otsus on neil põhjustel õiguslikult ja/või faktiliselt vale, vähemalt arusaamatu ja/või ebaõige või puudulikult põhjendatud ning rikub EÜ artiklit 87 ja/või artiklit 253.

Kolmandaks jättis komisjon ekslikult tuvastamata, et väidetav abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust; vähemalt olid komisjoni põhjendused selles osas puudulikud.

Neljandaks otsustas komisjon ekslikult, et Madalmaad peavad väidetava 9,25 miljoni euro suuruse abi KG Holding'ult ja Kliq BV-lt tagasi nõudma. KG Holding'u, Kliq Reïntegratie ja Kliq BV pankrotistumise tõttu on väidetavate abisummade tagasinõudmine kindlasti võimatu ning see on muutunud igal juhul mõttetuks seetõttu, et tagasinõudmine nimetatud äriühingute registreerimise teel pankrotimenetluses ei ole vajalik ning on isegi täiesti üleliigne selleks, et lõpetada konkurentsi moonutamine.

Viiendaks otsustas komisjon ekslikult, et KG Holding'ult ja Kliq BV-lt tagasinõutav summa hõlmab ka intresse alates sellest ajast, millal abi saaja sai summa erinevad osad enda käsutusse kuni ajani, millal summa tegelikult tagasi makstakse. See nõue on vastuolus siseriikliku pankrotiõigusega.

(1) ELT L 366, lk 40.

(2) Riigiabi nr C 30/2005 (ex N 78/2004) — ümberkorraldamisabi KG Holding N.V.-le. — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt (ELT 2005, C 280, lk 2).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/25

14. märtsil 2007 esitatud hagi — Kliq Reïntegratie (pankrotis) versus komisjon

(Kohtuasi T-83/07)

(2007/C 117/39)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Jean Leon Marcel Groenewegen, osaühingu Kliq Reïntegratie (Amersfoort, Madalmaad) pankrotihaldur (esindajad: advokaadid G. van der Wal ja T. Boesman)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus asjas C-30/2005;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsuse 2006/939/ET meetme kohta, mida Madalmaad kavatsevad ettevõtja KG Holding NV abistamiseks võtta (1).

Hageja väidab sellega seoses, et Madalmaade riigil ei ole Kliq Reïntegratie vastu nõuet. Hageja väitel ei ole Kliq Reïntegratie lisaks sellele riigiabi saanud ettevõtja ning komisjon ei nimeta teda sellisena ka vaidlustatud otsuses. Seetõttu puudub riigil Kliq Reïntegratie'lt tagasinõudmiseks alus või alus kohaldada Kliq Reïntegratie suhtes ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (2) punkti 23 alapunkti d.

Samuti on selgusetu, kas komisjon on vaidlustatud otsuses KG Holding'u osas arvamusel, et tegemist on alusetu abiga summas 35,75 miljonit eurot, mis tuleb Madalmaadelt tagasi nõuda, või on tegemist päästmisabiga, mille komisjon on vaidlustatud otsuses ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punkti 23 alapunkti d alusel heaks kiitnud (3). Lisaks sellele andis komisjon oma 16. detsembri 2003. aasta otsusega (4) nõusoleku selleks, et seda summat kasutatakse Kliq Reïntegratie töötajate koondamiseks ning üleliigsete lepingute ostmiseks ning et Kliq Reïntegratie lõpuks likvideeritakse.

Teiseks jättis komisjon ekslikult tuvastamata, et väidetav abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust; vähemalt olid komisjoni põhjendused selles osas puudulikud.

Kolmandaks otsustas komisjon ekslikult, et väidetav 35,75 miljoni euro suurune abi tuleb KG Holding'ult ja/või Kliq Reïntegratie'lt tagasi nõuda, registreerides need nõuded pankrotimenetluses. KG Holding'u, Kliq Reïntegratie ja Kliq BV pankrotistumise tõttu on väidetavate abisummade tagasinõudmine kindlasti võimatu ning see on muutunud igal juhul mõttetuks seetõttu, et tagasinõudmine nimetatud äriühingute registreerimise teel pankrotimenetluses ei ole vajalik ning on isegi täiesti üleliigne selleks, et lõpetada konkurentsi moonutamine.

Neljandaks võttis komisjon eksliku seisukoha ning andis õiguslikult vale hinnangu 17 miljoni euro suuruse jooksevkontokrediidi osas, mis Madalmaad andis KG Holdingu'le juba selle asutamisel vastavalt riigiabi reguleerivatele sätetele ning mis ei olnud vaidlustatud otsuses uuritud meetme osa.

(1) ELT L 366, lk 40.

(2) EÜT 1999, C 288, lk 2; ELT eriväljaanne 08/01, lk 322.

(3) EÜT 1999, C 288, lk 2.

(4) Riigiabi nr 510/2003 — Päästmisabi Kliq Holding NV-le (ELT 2004, C 33, lk 8).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/26

13. märtsil 2007 esitatud hagi — Mineral and Chemical Company „EuroChem ”versus nõukogu

(Kohtuasi T-84/07)

(2007/C 117/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Open Joint Stock Company Mineral and Chemical Company „EuroChem ”(Moskva, Venemaa) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tühistada vaidlustatud määrus ja eriti selle artikkel 1 ulatuses, milles see puudutab hagejat ja määruse artikli 14 punktides a ja b loetletud, hagejaga seotud ettevõtjaid;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kes on Vene uurea ja ammooniumnitraadi lahuste tootja ja eksportija, on esitanud taotluse tühistada nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1911/2006 millega kehtestatakse Alžeeriast, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes pärast aegumise läbivaatamist määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 alusel lõplik dumpinguvastane tollimaks (1).

Hagi toetuseks väidab hageja, et ühenduse institutsioonid määrasid hageja osas normaalväärtuse kindlaks vääralt, teostasid ebaõige võrdluse ekspordihinnaga ja tõdesid eeltoodust tulenevalt ekslikult, et oli tegemist dumpinguga. Ühenduse institutsioonid tegid seega rea ilmseid hindamisvigu ja rikkusid ühenduse õiguse aluspõhimõtteid.

Lisaks eeltoodule leiab hageja, et ühenduse institutsioonid rikkusid algmääruse (2) artikli 11 lõikeid 1 ja 3, jättes koos aegumise läbivaatamisega artikli 11 lõike 2 alusel läbi viimata tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrolli, ning võttes vastu vaidlustatud määruse, laiendades sellega tollimaksude kohaldamist nende algsel tasemel, hoolimata sellest, et institutsioonidel oli kohustus ja võimalus viia läbi tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontroll omal algatusel või hageja poolt piisava tõendusmaterjali esitamise tõttu.

(1) ELT 2006 L 365, lk 26.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 384/96, 22. detsember 1995, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996 L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/26

20. märtsil 2007 esitatud hagi — Gabel Industria Tessile versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-85/07)

(2007/C 117/41)

Hagiavaldus esitati itaalia keeles.

Pooled

Hageja: Gabel Industria Tessile (Rovellasca, Itaalia) (esindaja: A. Petruzzelli, advokaat)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Creaciones Garel S.A.

Hageja nõuded

—

Tühistada osaliselt teise apellatsioonikoja 25. jaanuari 2007. aasta otsus, mis tehti teatavaks 29. jaanuaril 2007 osas, milles sellega lükati tagasi taotlus nr 3754777 kaubamärgi Gabel registreerimiseks ühenduse kaubamärgina klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks, kuna otsus ei ole kooskõlas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktiga b;

—	kinnitada sama apellatsioonikoja otsust registreerida kaubamärk „hommikumantlitele ”klassis 25;

—	kohustada ühtlustamisametit registreerima ühenduse kaubamärgi Gabel taotlus nr 3754777 asjassepuutuvatele klassis 24 määratletud kaupadele, välja arvatud „hommikumantlitele ”klassis 25;

—	mõista hageja kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk „GABEL ”(registreerimistaotlus nr 3 754 777) kaupadele klassis 24 ja 25.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Creaciones Garel S.A

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: ühenduse kujutismärk „GAREL”kaupadele klassis 24, 25 ja 26.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada kaebus osaliselt ulatuses, milles kaubamärgi registreering hõlmab „hommikumantleid ”(klass 25).

Väited: Määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/27

21. märtsil 2007 esitatud hagi — Deichmann-Schuhe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Design for Woman (DEITECH)

(Kohtuasi T-86/07)

(2007/C 117/42)

Hagiavaldus esitati saksa keeles

Pooled

Hageja: Heinrich Deimann-Schuhe GmbH & Co. KG (Essen, Saksamaa) (esindaja: advokaat O. Rauscher)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Design for Woman SA

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 22. jaanuari 2007. aasta (asi R 791/2006-2) otsus;

—	lükata tagasi ühenduse kaubamärgi taotlus nr 3378643 kõikide klassi 25 kuuluvate kaupade (rõivad, jalatsid, peakatted) osas;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Design for Woman SA

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk DEITECH kaupadele klassides 18 ja 25 (taotlus nr 3378643)

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Saksa kujutismärk DEI-tex kaupadele klassis 25 ja rahvusvaheline kujutismärk DEI-tex kaupadele klassis 25, kusjuures vastulause on esitatud taotlusele klassis 25

Vastulausete osakonna otsus: Lükata vastulause tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata.

Väited: Määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 43 lõigete 2 ja 3 rikkumine, kuna hageja esitatud tõendit ei peetud tegeliku kasutamise tõendamiseks piisavaks, ning samuti määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna vastandatud kaubamärkide vahel esineb segiajamise tõenäosus.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/27

22. märtsil 2007 esitatud hagi — Scil Proteins versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Indena (affilene)

(Kohtuasi T-87/07)

(2007/C 117/43)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Scil Proteins GmbH (Halle, Saksamaa) (esindaja: advokaat V. Dalichau)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Indena SpA (Milano, Itaalia)

Hageja nõuded

—	Tühistada teise apellatsioonikoja 23. jaanuari 2006. aasta otsus ning teise apellatsioonikoja 31. jaanuari parandusotsus asjas R 10/2006-2 niivõrd, kuivõrd vastulause jäeti rahuldamata kaupade osas „ravimtaimeekstraktid … kosmeetika- ja toidutööstuse jaoks mitte diagnoosi otstarbeks”;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Indena SpA

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Kujutismärk „affilene ”kaupadele klassis 1 — taotlus nr 2751931

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ühenduse sõnamärk „AFFILIN ”kaupadele klassides 1 ja 5

Vastulausete osakonna otsus: Vastulause rahuldada tervikuna

Apellatsioonikoja otsus: Vastulause rahuldada osaliselt

Väited: Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine, kuna asjaomased kaubamärgid on segiaetavad ka nende kaupade osas, millele registreerimise jaoks andis apellatsioonikoda loa.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/28

22. märtsil 2007 esitatud hagi — Fabryka Samochodów Osobowych vs. komisjon

(Kohtuasi T-88/07)

(2007/C 117/44)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Fabryka Samochodów Osobowych S.A. (Varssavi, Poola Vabariik) (esindajad: õigusnõunikud W. Radzikowski, R.A. Kozłowski ja G. Dźwigala)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada komisjoni otsus artikli 2 lõike 2, 3 ja 4 osas, millega määratakse kompenseerivad meetmed järgmisel kujul: a) hageja, kõigi temast käesoleval ajal ja tulevikus sõltuvate äriühingute ja hageja aktsionäri kontrolli all olevate äriühingute aastase mootorsõidukite toodangu koguse piiramine kuni 2011. aasta juuli lõpuni ning b) keeld taotleta endale enne 2011. aasta juuli lõppu uut litsentsi;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja nõuab Euroopa Ühenduste Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta otsuse riigiabi nr C 3/2005 (ex N 592/2004 (ex PL 51/2004)) kohta, millega tunnistatakse ühisturuga kooskõlas olevaks hagejat soodustav abikava, mida Poola oli otsuse sõnastuse kohaselt osaliselt alustanud, tühistamist selles osas, milles sellega kohustatakse hagejat ja toetuse saajat piirama kuni 2011. aastani mootorsõidukite aastast toodangut ja müüki ühenduses. Otsuse põhjenduses on peale selle ka hagejale suunatud keeld taotleda enne 2011. aasta lõppu uut litsentsi.

Hageja taotleb otsuse tühistamist ning leiab selles osas, et otsus rikub EÜ asutamislepingu sätteid ja selle kohaldamise alusnorme. Peale selle on vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel rikutud olulisi menetlusnorme.

Hageja toetub oma hagis järgnevatele väidetele:

—	komisjon rikkus sellega, et tunnistas abikava osaliselt alustatuks, EÜ artikli 88 lõiget 3 ja määruse nr 659/1999 (1) artiklit 3 ning hindas asjaolusid ilmselgelt valesti;

—

abikava ulatuse kindlaksmääramisel rikkus komisjon proportsionaalsuse põhimõtet, majandustegevuse vabaduse põhimõtet, EÜ artiklit 253 ning ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (2) punkte 11, 32, 37 39 ja 54 ning hindas asjaolusid ilmselgelt valesti eelkõige: tuvastades avaliku abi summa valesti, kuna hindas seda suuremaks; mitte arvestades abi vormiga; määratledes asjaomase turu ebaõigesti; määratledes hageja ja abi saaja turuosa ebaõigesti; mitte arvestades olulisi seisukohti hagejale abi andmise mõjude väljaselgitamisel; määrates sellised kompenseerivad meetmed, mis kahjustavad hageja tootmisvõimsuse taastamist pärast ümberkorralduse lõppu; jättes arvestamata asjaolu, et hageja tegutseb piirkondades, mis on õigustatud saama regionaalabi;

—	õiguskindluse põhimõtet ja EÜ artiklit 253 rikkudes lisas komisjon põhjendusse täiendava kompenseeriva meetme, mida ei ole nimetatud otsuse regulatiivosas;

—	komisjon rikkus EÜ artiklit 253 sellega, et ta ei selgitanud piisavalt määratud kompenseerivate meetmete olemust ja ulatust ning ei käsitlenud kõiki selles küsimuses esitatud ettepanekuid.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(2) EÜT 1999, C 288, lk 2; ELT eriväljaanne 08/01, lk 322.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/29

23. märtsil 2007 esitatud hagi — VIP Car Solutions versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi T-89/07)

(2007/C 117/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: VIP Car Solutions (Hoenheim, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat G. Welzer)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—	Tühistada Euroopa Parlamendi otsus jätta sõlmimata hankeleping PE/2006/06/UTD/1 — transporditeenused Euroopa Parlamendi liikmetele plenaaristungite ajal Strasbourgis, mis tehti teatavaks 24. jaanuaril 2007;

—	tühistada kõik hilisemad õigusaktid;

—	mõista parlamendilt välja kahjuhüvitis 500 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja parlamendilt;

—	mõista parlamendilt välja hüvitis 5 000 euro suuruses summas kulude eest, mille väljamõistmist ei saa nõuda.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab Euroopa Parlamendi otsuse, millega lükati tagasi tema pakkumine pakkumiskutsele PE/2006/06/UTD/1 — transporditeenused Euroopa Parlamendi liikmetele plenaaristungite ajal Strasbourgis (1).

Oma hagi toetuseks viitab hageja esiteks hankelepingus sisaldunud lepingu sõlmimise kriteeriumide rikkumisele eelkõige seoses hinnaga, kuna ta väidab olevat pakkunud kõige madalama hinna, ning kuna seda kriteeriumi pidi lepingu sõlmimisel arvestatama 55 % ulatuses.

Veel väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub finantsmääruse (2) artiklit 100, mille kohaselt teatavaid andmeid ei ole vaja avalikustada, kui see kahjustaks eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi. Hageja sõnul ei kuulunud tema poolt küsitud teave — hankemenetluse võitja pakutud hind — nimetatud artikli kohaldamisalasse ja järelikult oli talle selle teatamisest keeldumine õigusvastane.

(1) Lepingu sõlmimise teade „Transporditeenused juhiga auto ja minibussiga Euroopa Parlamendi liikmetele plenaaristungite ajal Strasbourgis”, ELT S 2006, 177-187988.

(2) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/29

Belgia Kuningriigi 26. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-92/05, Genette vs. komisjon

(Kohtuasi T-90/07 P)

(2007/C 117/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Belgia Kuningriik (esindaja: L. Van den Broeck)

Teised menetluspooled: Emmanuel Genette; Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas F-92/05.

Väited ja peamised argumendid

Avaliku Teenistuse Kohus rahuldas 16. jaanuari 2007. aasta kohtuotsusega F-92/05: Genette vs. komisjon Emmanuel Gennette'i hagi, milles paluti tühistada komisjoni 25. jaanuari 2005. aasta otsus, millega esiteks ei võimaldatud hagejal tagasi võtta 2001. aastal esitatud Belgias omandatud pensioniõiguste ülekandmise taotlust ning teiseks ei lubatud tal taotleda uut ülekandmist.

Hagi põhjenduseks väidab Belgia Kuningriik, kes astus esimeses astmes menetlusse komisjoni nõuete toetuseks, et Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev hindama Belgias omandatud pensioniõiguste ühenduse süsteemi ülekandmise taotluse tagasivõtmise taotluse vastuvõetavust lähtuvalt Belgia õigusest. Hageja hinnangul on Avaliku Teenistuse Kohus ületanud oma pädevust tehes otsuse nende Belgia siseriikliku õiguse sätete ulatuse kohta, mis olid antud asjas kohaldatavad.

Teiseks väidab Belgia Kuningriik, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud ühenduse õigust ja eelkõige personalieeskirjade sätteid, kui ta hindas uue ülekandmistaotluse vastuvõetavust.

Lisaks väidab Belgia Kuningriik, et Avaliku Teenistuse Kohus on rikkunud ühenduse õigust, kui ta ekslikult tõlgendas uue asjaolu esinemist, mille olemasolu ei tule tema arvates hinnata mitte lähtuvalt personalieeskirjade reformi jõustumisest, vaid lähtuvalt Belgia õiguse sätteist.

Viimasena esitab Belgia Kuningriik õiguskindluse rikkumisest tuleneva väite.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/30

19. märtsil 2007 esitatud hagi — WWF-UK versus nõukogu

(Kohtuasi T-91/07)

(2007/C 117/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: WWF-UK Ltd (Godalming, Ühendkuningriik) (esindajad: P. Sands, QC, barrister J. Simor, solicitor R. Stein)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

—	Tühistada nõukogu määruses nr 41/2006 vastu võetud TAC tursa püügi osas aladel, mis on hõlmatud nõukogu määrusega nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks;

—	sedastada, et kõnealused meetmed jäävad sellegipoolest jõusse seni, kuni need asendatakse uue meetmega;

—	mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud EÜ artikli 230 alusel ja puudutab nõukogu määruses nr 41/2006 (1) vastu võetud lubatud kogupüügimahtu („TAC”) 2007. aastaks tursa püügi osas aladel, mis on hõlmatud nõukogu määrusega nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks (2) („Tursavarude taastamiskava”), pärast komisjoni 5. detsembri 2006. aasta ettepanekut (3).

Sisuliselt väidab hageja, et nõukogu on teinud ilmse hindamisvea, kuna ei määranud lubatud kogupüügimahtu nulltasemele, mis tema sõnul on vastavalt teadussoovitustele vajalik olukorras, kus varud on ületamas olemasolevat taset, varud on tõsises ammendumise ohus ning nad ei ole võimelised end looduslikult taastootma.

Esiteks väidab hageja, et kõnealune lubatud kogupüügimaht on ebaseaduslik, kuna seda ei määratud kooskõlas Tursavarude taastamiskavaga. Lisaks paistavad hageja väidete kohaselt nii nõukogu kui komisjon kõnealuse lubatud kogupüügimahu vastuvõtmisel tuginevat määruse nr 2371/2002 (4) (määrus nr 2002) artiklile 20 mitte Tursavarude taastamiskavale.

Teiseks väidab hageja, et kõnealune lubatud kogupüügimaht on ebaseaduslik, kuna ei vasta ettevaatusprintsiibile, mida nõuavad Tursavarude taastamiskava, määruse 2002 artikli 5 lõiked 3 ja 4 ning artikli 2 lõige 1, ühine kalanduspoliitika, EÜ artikkel 174 ning ÜRO 1995. aasta konventsiooni artiklid 5 ja 6.

Kolmandaks väidab hageja, et kõnealuse lubatud kogupüügimahu vastuvõtmine ei olnud ratsionaalne, kuna see määrati tasemele, mis jätab kõikide olemasolevate teaduslike tõendusmaterjalide kohaselt varud tasemeile, kus nad on tõsises ammendumise ohus või ammenduvad.

Neljandaks, nõukogu on hageja väitel ületanud oma pädevust võttes vastu lubatud kogupüügimahu tasemeil, mis vastab poliitilistele ja majanduslikele eesmärkidele, mitte aga tasemeile, mis on vajalik Tursavarude taastamiskava täitmiseks, milleks on suurendada tursavarusid ühe aasta või sellele järgneva lühima perioodi jooksul kõrgemale tasemeist, kus nad on tõsises ammendumise ohus.

Veel väidab hageja, et juhul kui Tursavarude taastamiskava ei peaks lubama lubatud kogupüügimahu määramist nulltasemele, on see kava ise ebaseaduslik, kuna ei ole kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

Lisaks väidab hageja, et nõukogu on rikkunud õigusnorme, kuna ei käsitlenud tursavarusid Tursavarude taastamiskavaga hõlmatud ICES-i (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) vööndi VIId raames.

(1) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus nr 41/2006, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT 2007 L 15, lk 1).

(2) ELT 2004 L 70, lk 8.

(3) KOM(2006) 774.

(4) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (ELT 2002 L 358, lk 59).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/31

28. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-3/06: Frankin jt vs. komisjon

(Kohtuasi T-92/07 P)

(2007/C 117/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Jacques Frankin (Sorée, Belgia) ja 482 teist apellatsioonkaebuse esitajat (esindaja: advokaat F. Frabetti)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas F-3/06, mille põhiesemeks oli tühistamishagi komisjoni 10. juuni 2005. aasta sõnaselge otsuse peale, millega komisjon keeldus apellatsioonkaebuse esitajatele personalieeskirjade artikli 24 kohase abi andmisest;

—	teha otsus kohtukulude ja tasude kohta ning mõista need välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esitajad väidavad apellatsioonkaebuse toetuseks, et jättes nende hagi esimeses kohtuastmes rahuldamata, rikkus Avaliku Teenistuse Kohus õigusnormi, kui ta analüüsis esimeses kohtuastmes esitatud väiteid, mis tuginesid esiteks personalieeskirjade artikli 24 ja hoolitsemiskohustuse rikkumisele ning teiseks mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumisele.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/31

22. märtsil 2007 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-93/07)

(2007/C 117/49)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindaja: Avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi — Programmid ja projektid Küprosel, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Maltas ja Madalmaades — 11. jaanuari 2007. aasta teade nr 175, mille esemeks on taotletud summast erineva summa maksmine komisjoni poolt. Viide: programm POR Sitsiilia (nr CCI 1999 IT 161 PO 011);

—

tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi — Programmid ja projektid Küprosel, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Maltas ja Madalmaades — 12. jaanuari 2007. aasta teade nr 234, mille esemeks on taotletud summast erineva summa maksmine komisjoni poolt. Viide: programm POR Sitsiilia (nr CCI 1999 IT 161 PO 011);

—	tühistada kõik seotud ja eelnevad aktid ja mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Väited ja peamised argumendid on samad, mis kohtuasjas T-345/04: Itaalia Vabariik vs. komisjon (1).

(1) ELT C 262, 23.10.2004, lk 55.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/31

26. märtsil 2007 esitatud hagi — EREF versus komisjon

(Kohtuasi T-94/07)

(2007/C 117/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Taastuvenergiaföderatsioon (EREF) ASBL (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat D. Fouquet)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tunnistada kehtetuks Euroopa Komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta otsus K(2006) 4963 (lõplik);

—	tunnistada kõnealune rahastussüsteem selle olemasoleval kujul ja struktuuriga ebaseaduslikuks riigiabiks.

—	Teise võimalusena kohustada komisjoni algatama EÜ artikli 88 lõike 2 alusel ametlik kontrollmenetlus asja NN 62/B/2006 kohta.

—	Mõista kõik kohtukulud, kaasa arvatud hageja kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitas 2004. aastal komisjonile kaebuse, väites muuhulgas, et Soomes uue ehitatava tuumareaktori rahastamise erinevad osad kujutavad endast teatamata riigiabi. 2006. aastal jagas komisjon toimiku kaheks asjaks, numbritega NN 62/A/2006 ja NN 62/B/2006.

Käesolevas kohtuasjas palub hageja tühistada komisjoni otsus K(2006) 4963 (lõplik), mis puudutab riigiabi asja NN 62/B/2006, milles komisjon leidis, et viie panga ühingu pakutud krediidisüsteem ja AB Svensk Exportkredit (hiljem SEK) antud laen ei olnud abi EÜ artikli 87 lõike 1 mõttes.

Hageja väidab, et komisjoni poolt toimiku jagamine kaheks eraldi asjaks on õigusvastane nii menetluslikus kui ka sisulises mõttes. Hageja sõnul oli võimalik krediidisüsteemi ja laenu anda nii madala intressimääraga ainult Prantsuse ekspordikrediidi kindlustusbüroo COFACE tagatise tõttu. Kuid riigiabi küsimusi seoses COFACE osalusega käsitleti asjas NN 62/A/2006. Seega väidab hageja, et toimiku kaheks eraldi asjaks jagamine ning sellega asjast NN 62/B/2006 tagatise asjaolu välja jätmine viis komisjoni väärale arusaamale, et krediidisüsteemi ja SEK'i laenu andmine nii madala intressimääraga ei saanud olla riigiabi lihtsalt seetõttu, et osalevad pangad olid komisjoni hinnangul eraomandis.

Lisaks märgib hageja, et isegi kui jätta COFACE tagatis arvesse võtmata, kujutavad nimetatud krediidisüsteem ja SEK'i antud laen endast riigiabi, kuna:

—	krediidisüsteemi pakuti madala intressimääraga pankade BLB ja BNP Paribas osalemisel, mis on hageja väitel mõlemad avalikõiguslikud pangad ja

—	SEK'i laenu andis turutingimustest madalama intressimääraga pank, mis kuulub 100-protsendiliselt riigiomandisse.

Lõpuks viitab hageja põhjenduste puudumisele ja ilmsele hindamisveale.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/32

30. märtsil 2007 esitatud hagi — Aventis Pharma versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Altana Pharma (PRAZOL)

(Kohtuasi T-95/07)

(2007/C 117/51)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Pooled

Hageja: Aventis Pharma SA (Antony, Prantsusmaa) (esindaja: R. Gilbey)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Altana Pharma AG (Konstanz, Saksamaa)

Hageja nõuded

—	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda koja 8. veebruari 2007. aasta otsus asjas R 302/2005-4 ja jätta jõusse vastulausete osakonna 26. jaanuari 2005. aasta otsus;

—	mõista hageja kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: Altana Pharma AG

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk „PRAZOL ”kaupadele klassis 5 — taotlus nr 1 154 269

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: Hageja

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Siseriiklik sõnamärk „PREZAL ”kaupadele klassis 5

Vastulausete osakonna otsus: Rahuldada vastulause

Apellatsioonikoja otsus: Tühistada vastulausete osakonna otsus ja jätta vastulause rahuldamata

Väited: Apellatsioonikoda ei ole võrrelnud märke igakülgselt, võttes arvesse kõik asjassepuutuvad asjaolud.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/32

23. märtsil 2007 esitatud hagi — Telecom Italia Media versus komisjon

(Kohtuasi T-96/07)

(2007/C 117/52)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Telecom Italia Media S.p.A. (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Bassan ja S. Venturini)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsus KOM(2006) 6634 (lõplik), mis puudutab riigiabi KOM 52/2005 (end. NN 88/2005, end. CP 101/2004) ning kõik seotud, eelnevad ja sellel põhinevad aktid;

—	teise võimalusena tühistada komisjoni otsus KOM(2006) 6634 lõplik osas, milles kohustatakse Itaalia Vabariiki riigiabi tagasi nõudma vastavalt samas otsuses sätestatud eeskirjadele;

—	igal juhul mõista kohtukulud välja komisjonilt. Kõigi kaasnevate õiguslike tagajärgedega.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis vaidlustatakse komisjoni otsus, millega tunnistati ebaseaduslikuks riigiabi, mille raames eraldas Itaalia valitsus aastatel 2004–2005 toetusi digitaalsete vastuvõtjate ostmiseks. Sealjuures on juhitud tähelepanu asjaolule, et samal kuupäeval tehtud otsusega tunnistati vastavalt EÜ artikli 87 punktile c seaduspäraseks 2006. aastal rakendusprogrammiliidesega (API) digitaalsete vastuvõtjate ostmiseks planeeritud toetused.

Hageja sõnutsi eristab 2006. aasta seaduspärast abi 2004–2005. aasta ebaseaduslikust see, et viimase puhul välistati selgesõnaliselt SAT-TV vastuvõtjate finantseerimine ja seega oli see välistatud juriidiliselt, samas kui 2006. aasta osas oli see välistatud üksnes faktiliselt, tulenevalt sellest, et tegemist oli monopoolses seisundis „suletud ”üksuse SKY poolt väljavalitud vastuvõtjaga.

Hagi toetuseks väidab hageja järgmist:

—

kostja on teinud hindamisvea. Selles osas leiab hageja, et:

—	meede oli vajalik, et kiirendada üleminekut digitaalsele vastuvõtule: switch off (2006) seadusega ette nähtud tähtaeg ei olnud lõplik (ja seda ei saa mõistlikult lähenedes ka selliseks pidada).

—

meetme eesmärk ei olnud asendada initsiatiivi, mida ringhäälinguorganisatsioonid oleksid igal juhul näidanud. Viimastel ei olnud maapealse digitaalturu eripäradest tulenevalt vähimatki huvi rahastada vastuvõtjate ostu, kuna:

(i)	nad ei ole tarkvara ega vastuvõtjate tootjatega vertikaalselt integreerunud;

(ii)	nende ärimudel ei põhine abonentidest saadavatel igakuistel tasudel, mis võimaldaks raha aja jooksul tasa teenida;

(iii)

maapealse vastuvõtjaga ühilduvad paljude omavahel konkureerivate ettevõtjate kaardid;

—

meede ei olnud SAT-TV ringhäälinguorganisatsioonide suhtes diskrimineeriv kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et sellised organisatsioonid tegutsevad erineval turul, mille komisjon määratles ekslikult ühisena. Teiseks seetõttu, et nimetatud organisatsioonid olid juba de facto välja arvatud, kuna nad olid juba — SKY ehk Itaalia monopoolses seisundis SAT-TV üksuse ajal — teinud panuse omanikeringile, mis kasutab suletud standardit ega ole seega komisjoni 2006. aasta meetmega seoses vastu võetud otsuse kohaselt toetust ära teeninud.

—

perioodiks, mis on võetud aluseks meetme poolt turule avaldatud mõjude väljaarvutamisel, ei saa olla kogu ajavahemik 2004–2005, kuna TIMedia kuulutas välja ja turustas esimese pay per view pakkumise maapealsel digitaalturul 22. jaanuaril 2005. Mis puutub dies ad quem'it, siis ei saa jätta tähelepanuta seda, et alates 1. septembrist 2005 maksti toetust üksnes neile tarbijatele, kes olid täielikult digitaliseeritud piirkonnas või maakonnas (Val d'Aosta ja Sardiinia), mille osas oli nähtud ette ülemineku lõpetamine kiirendatud korras. Toetuse andmine oli funktsionaalselt ja territoriaalselt piiratud. TIMedia saaks toetuse tagastada, kuna pole vaatlusalusel perioodil täiendavat kasumit teeninud. Tegelikult ületavad kulud tulusid, nagu on ka algusfaasis tavaline. Muuhulgas nõuab komisjon, et tagasimakstav summa määrataks kindlaks lähtudes täiendavast vaatajate hulgast, kes meetme tõttu valisid maapealse digitaaltelevisiooni pay per view. Komisjoni hinnangul tuleb need tulud arvutada kokku korrutades kasutajatelt saadud keskmise tulu lisandunud kasutajate hinnangulise arvuga. Hageja märgib, et tegelikult tuleb täiendavad tulud kokku arvutada lahutades lisandunud kulud lisandunud tuludest (mitte keskmisest tulust). Tulu, mis on saadud lisandunud kasutajatelt — kes vaevalt ostab pay per view saateid — on madalam kui kasutajate pealt keskmiselt saadud tulu.

—

EÜ artikli 87 lõike 1 ja artikli 87 lõike 3 punkti c rikkumine ja väär kohaldamine osas, milles komisjon ei ole näidanud, et meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja kujutab endast sellest tulenevalt riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samuti pole komisjon näidanud, kuidas saab olla võimalik, et EÜ artikli 87 lõikes 3 sätestatud erandit kohaldatakse vastuvõtjate tootjatele, aga ei kohaldata samas teleringhäälingu võrgustikele, kui ka viimased saavad samuti vastuvõtjatest kaudset kasu.

—	Vaidlustatud otsuse sisemise järjepidevuse puudumine ja olemuslik ebaloogilisus. Selles punktis on rõhutatud, et komisjoni arvates on meede selektiivne viidates üksnes ühtedele kaudsetele kasusaajatele (teleringhäälingu võrgustikud) ja mitte teistele (vastuvõtjate tootjad).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/34

Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-92/05: Genette vs. komisjon

(Kohtuasi T-99/07 P)

(2007/C 117/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad V. Joris ja D. Martin)

Teised menetluspooled: Emmanuel Genette; Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

—	Tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas F-92/05;

—	tunnistada hagi vastuvõetamatuks;

—	teise võimalusena tunnistada hagi põhjendamatuks;

—	jätta poolte nii selles astmes kui ka Avaliku Teenistuse Kohtus kantud kohtukulud poolte endi kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses tõstatab komisjon kõigepealt algse hagi vastuvõetavuse küsimuse. Ta väidab, et Avaliku Teenistuse Kohus tegi otsuse hagi eset muutes ultra petita ja tegi mitmeid hindamisvigu analüüsides väidetavaid uusi asjaolusid, millele hageja esimeses astmes tugines õigustamaks tähtaegade ennistamist tema kasuks. Komisjon väidab, et nii hagi eseme, nagu see oli määratletud esimese astme hagis, kui ka väidetavate uute asjaolude õige hindamine oleks Avaliku Teenistuse Kohtu vältimatult viinud järelduseni, et hagi tuleb tunnistada vastuvõetamatuks. Komisjon väidab seega, et Avaliku Teenistuse Kohus ületas oma pädevust ja rikkus ka tema kaitseõigus, kuna ta tegi mõne küsimuse kohta otsuse, ilma et komisjon oleks saanud enda kaitseks argumente esitada.

Oma apellatsioonkaebuse toetuseks seoses Avaliku Teenistuse Kohtu antud hinnanguga kohtuasja sisulisele küsimusele esitab komisjon mitu väidet, mis tulenevad erinevate ühenduse õiguse sätete ja eelkõige personalieeskirjade sätete ning kohtupraktikast tulenevate põhimõtete rikkumisest Avaliku Teenistuse Kohtu poolt, kuna kohtuotsus võimaldas tema sõnutsi õigusaktide tagasivõtmist ja teise võimalusena, et see rikkus komisjoni autonoomset õigust jätta vaidlustatud otsused tagasi võtmata.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/35

23. veebruaril 2007 esitatud hagi — Michel Pouzol versus kontrollikoda

(Kohtuasi F-17/07)

(2007/C 117/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Michel Pouzol (Chemin des Peyridisses, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid D. Grisay, I. Andoulsi ja D. Piccininno)

Kostja: Euroopa Kontrollikoda

Hageja nõuded

—	Tühistada kontrollikoja 23. novembri 2006. aasta otsus ja ühtlasi Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. mai 2006. aasta otsus;

—	tunnistada hageja õigust 6 aasta, 10 kuu ja ühe päeva pensioniõigusliku lisastaaži krediteerimisele, st 10 aasta, 3 kuu ja 24 päeva pensioniõigusliku kogustaaži krediteerimisele;

—	kohustada kontrollikoda selle staaži krediteerimise eest maksma hagejale pensionilisa 1 232,32 eurot kuus;

—	kohustada kontrollikoda hüvitama hageja poolt kantud varaline kahju, mis käesoleva hagiavalduse esitamise päeval oli 17 252,48 eurot (ehk hageja poolt saamata jäänud 1 232,23 eurot kuus alates tema pensionile minekust 1. jaanuaril 2006 kuni 1. märtsini 2007);

—	mõista kontrollikojalt välja hageja poolt enam kui 13 aasta jooksul kantud mittevaraline kahju, mille summa määratakse poolte vahel hiljem kohtuväliselt kindlaks;

—	mõista kohtukulud välja kontrollikojalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kontrollikoja endine ametnik, kes nüüd on pensionil, vaidlustab eelkõige Prantsusmaal omandatud pensioniõiguste ühenduse süsteemi ülekandmise arvutamise selles osas, milles see arvutus ei arvesta Association des régimes de retraites complémentaires'is (ARRCO) ja Association générale des institutions de retraite des cadres'is (AGIRC) omandatud õigusi.

Oma hagi toetuseks esitab hageja neli väidet, mis tulenevad vastavalt: i) personalieeskirjade ja selle lisa VIII mitmete sätete (eelkõige selle lisa artikli 11 lõike 2 ja artikli 26) rikkumisest; ii) personalieeskirjade artiklis 24 mainitud hoolitsemis- ja abistamiskohustuse rikkumisest; iii) võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumisest; iv) õiguskindluse kaitse põhimõtte rikkumisest.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/35

19. märtsil 2007 esitatud hagi — M versus Euroopa Ravimiamet (EMEA)

(Kohtuasi F-23/07)

(2007/C 117/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: M (Broxbourne, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Ravimiamet (EMEA)

Hageja nõuded

—	Tühistada 25. oktoobri 2006. aasta otsus, millega EMEA tegevdirektor lükkas tagasi hageja taotluse töövõimetuskomitee poole pöördumiseks;

—	mõista EMEA-lt oma ülesannete täitmatajätmise tõttu kahju hüvitamiseks hageja kasuks välja 100 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejaga, kes oli EMEA ajutine töötaja, juhtus 17. märtsil 2005 tööõnnetus, mille tagajärjel ta jäi töövõimetuks. 14. veebruaril 2006 teavitati hagejat sellest, et tema lepingut ei pikendata alates 15. oktoobrist 2006. Hageja nõue, milles ta taotles töövõimetuskomitee poole pöördumist, lükati tagasi.

Hagi toetuseks väidab hageja, et rikutud on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 31 esimest lõiku ja artikli 33 esimest lõiku, nii nagu neid tõlgendas Esimese Astme Kohus 16. jaanuari 2007. aasta otsuses kohtuasjas F-119/05: Gesner vs. OHMI (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/36

15. märtsil 2007 esitatud hagi — Lafleur-Tighe versus komisjon

(Kohtuasi F-24/07)

(2007/C 117/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Virgine Lafleur-Tighe (Makati, Filipiinid) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada lepingute sõlmimiseks pädeva asutuse otsus liigitada hageja tema lepingulise töötajana töölevõtmisel palgaastme 13 palgajärku 1, nii nagu see otsus tuleneb 22. detsembril 2005 allkirjastatud teenistuslepingust;

—

selgitada lepingute sõlmimiseks pädevale asutusele vaidlustatud otsuse tühistamise tagajärgi ja eelkõige asjaolu, et arvesse tuleb võtta hageja töökogemust alates bakalaureusekraadi omandamisest 16. novembril 1993 ja seda, et hageja tuleb ümber liigitada palgaastmele 14 tagasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2005;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Lisaks kohtuasjas F-135/06 (1) esitatutega äärmiselt sarnaste väidete esitamisele viitab hageja eelkõige diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vaba liikumise põhimõtte rikkumisele.

(1) ELT C 236, 30.12.2006, lk 87.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/36

22. märtsil 2007 esitatud hagi — Bleser versus Euroopa Ühenduste Kohus

(Kohtuasi F-25/07)

(2007/C 117/57)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Thomas Bleser (Nittel, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt P. Goergen)

Kostja: Euroopa Ühenduste Kohus

Hageja nõuded

—	Tühistada hageja ametiastme määramine 16. märtsi 2006. aasta otsuses tema ametisse nimetamise kohta;

—	tunnistada 1. mail 2004 jõustunud personalieeskirjade XIII lisa artiklid 2 ja 13 ning artikkel 32 kehtetuks;

—	määrata hageja konkursiteadaandes esitatud ametiastmesse või sellele vastavasse ametiastmesse uute personalieeskirjade alusel (ning ametijärku enne 1. maid 2004 kohaldatavate sätete alusel);

—	mõista välja kahju summas, mis vastab palgavahele;

—	mõista välja moraalne kahju 10 000 eurot;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Kohtult.

Väited ja peamised argumendid

Hagis on peamiselt vaidlustatud 1. mail 2004 jõustunud Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade XIII lisa artiklite 2 ja 13 ning artikli 32 sätteid.

Hageja väidab, et tema palgaaste oleks tulnud määrata vastavalt varasemate personalieeskirjade sätetele, mis on temale soodsamad ning mis kehtisid sel kuupäeval, mil ta konkursi läbis. Hagi tugineb sellele, et hageja ametiastme määramine on vastuolus võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ning vanuse tõttu diskrimineerimise keelu põhimõttega.

Lisaks leiab hageja, et see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige hoolitsemiskohustuse ja hea halduse põhimõtte, läbipaistvuse põhimõtte, õiguspärase ootuse põhimõtte, õiguskindluse põhimõtte, heausksuse põhimõtte ning reformatio in peius keelu põhimõtte ja kaitseõiguse põhimõttega.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/37

21. märtsil 2007 esitatud hagi — Potoms ja Scillia versus parlament

(Kohtuasi F-26/07)

(2007/C 117/58)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Gerrit Potoms (Malines, Belgia) ja Mario Scillia (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagejate nõuded

—	Tunnistada personalieeskirjade XIII lisa artiklid 5 ja 12 õigusvastaseks;

—	tühistada üksikotsused, millega hagejad nimetatakse administraatori ametikohale osas, milles personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 kohaldamise teel määratakse nende palgaaste;

—	tunnistada teenetepunktide määramise ja edutamisega seotud rakendussätted õigusvastaseks osas, milles need näevad ette tema ametiülesannete muutumise korral teenete- ja edutamispunktide kustutamise;

—	tühistada üksikotsused, millega kustutati hagejate endisel palgaastmel kogunenud teenete- ja edutamispunktid;

—	tühistada üksikotsused, millega hagejate töötasu väljaarvutamiseks kohaldati korrutustegurit, mis oli väiksem kui 1;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad tuginevad oma hagis samadele väidetele, mis esitati kohtuasjas F-31/06 (1).

(1) ELT C 131, 3.6.2006, lk 50.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/37

26. märtsil 2007 esitatud hagi — Sundholm versus komisjon

(Kohtuasi F-27/07)

(2007/C 117/59)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Asa Sundholm (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada 2. juuni 2006. aasta otsus, millega kinnitati hageja karjääriarengu aruanne perioodiks 1. juuli 2001 — 31. detsember 2002 ning mis võeti vastu Euroopa Ühenduse Avaliku Teenistuse Kohtu 20. aprilli 2005. aasta otsuse kohtuasjas T-86/04: Sundholm vs. komisjon täitmiseks;

—	mõista käesolevas menetlusstaadiumis kostjalt moraalse kahju hüvitamiseks välja 1 euro;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks viitab hageja kõigepealt EÜ artikli 233 ja põhjendamiskohustuse rikkumisele, kuna vaidlustatud otsusest ei selgu, mil viisil eespool nimetatud kohtuotsuse põhjendusi on arvesse võetud.

Lisaks väidab hageja, et esiteks ei järgi vaidlustatud otsus uue karjääriarengusüsteemi eesmärke, ning teiseks esineb vaidlustatud otsuses puudusi selles osas, et märkuste ja antud hinnete vahel puudub järjepidevus.

Lõpuks viitab hageja kaitseõiguse rikkumisele, kuna teda ei teavitatud tema hindamise aluseks olnud faktilistest asjaoludest ei nende tekkimisel ega hindamismenetluse käigus.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/37

28. märtsil 2007 esitatud hagi — Quadu versus parlament

(Kohtuasi F-29/07)

(2007/C 117/60)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sandro Quadu (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse 26. aprilli 2006. aasta otsus hageja Euroopa Ühenduste ametnikuks nimetamise kohta osas, mis puudutab hageja palgaastmeks AST 2 järk 3 määramist;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

26. aprilli 2006. aasta otsusega nimetati hageja, sel ajal parlamendi ajutine teenistuja, kelle palgaaste oli C*4 järk 7, ja kes oli kantseleiabide sisekonkursi (karjäär C4-5) nr C/348, avaldatud enne nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (1), jõustumist, laureaat, ametnikuks ja määrati tema palgaastmeks AST 2, järk 3.

Oma hagis osutab hageja konkursiteadaande, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumisele. Täpsemalt heidab ta ametkonnale ette personalieeskirjade lisa XIII artikli 5 lõike 4 tõlgendamist selliselt, et ametnikeks nimetatud ajutised teenistujad võisid säilitada varasema palgaastme ja järgu vaid siis, kui nimetamine tõi kaasa liikumise kõrgemasse kategooriasse.

(1) EÜT L 124, 27.4.2004, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/38

28. märtsil 2007 esitatud hagi — Noworyta versus parlament

(Kohtuasi F-30/07)

(2007/C 117/61)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Lidia Noworyta (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—

Tühistada ametisse nimetava asutuse 28. aprilli 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja vahetu ülemuse 20. oktoobri 2005. aasta ettepanek mõista hagejale välja hüvitis ületundide eest, mis tehti personalieeskirjade lisa VI artikli 3 mõistes eritingimustes, või mistahes muu hüvitis personalieeskirjade artikli 56a või 56b alusel;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks väidab hageja kõigepealt, et rikutud on üldpõhimõtet, mille kohaselt peab kõigi töötajate suhtes kohaldama võrdseid töötingimusi, eelkõige seoses tööajaga ja tehtud ületundide või tööajakorralduse eripärade eest makstava kompensatsiooni või hüvitisega.

Veelgi täpsemalt, hageja väidab, et personalieeskirjade artiklite 56a ja 56b ning personalieeskirjade VI lisa artikli 3 erinevus ei kehtesta erilistes töötingimustes tehtud ületundide eest hüvitise maksmise võimaluse suhtes tingimust, et need tunnid oleksid tehtud tavalises korras. Hageja sõnul on ametisse nimetav asutus rikkunud õigusnormi, lisades selle tingimuse sise-eeskirjadele, mis käsitlevad kinnitatud ületundide kompenseerimist.

Ametisse nimetav asutus rikkus õigusnormi ka märkides, et alates 1. maist 2004 tööle võetud ametnikel ei ole õigust niisugusele hüvitisele, välja arvatud juhul, kui see võimalus on sõnaselgelt nimetatud sise-eeskirjade artiklis 1 ette nähtud.

Lisaks väidab hageja, et otsus keelduda talle igasuguse kompensatsiooni või hüvitise maksmisest tema eriliste töötingimuste eest eirab personalieeskirjade artiklit 56b ning võrdse kohtlemise põhimõtet.

Lõpuks ei ole hageja arvates parlamendi seisukoht ei ole koherentne, kuna presidentuuri peadirektoraadi peadirektor oli kinnitanud, et keegi telekommutaatoritest ei tee tavaliselt ületunde, mistõttu ametisse nimetav asutus järeldas hageja osas, et kantselei uuris võimalusi kõnealuse teenistuse töötingimuste ühtlustamiseks, täpsemalt ebatüüpilise tööaja tõttu, mis jäi väljapoole üldist/tavalist tööaega.

26.5.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 117/38

2. aprillil 2007 esitatud hagi — Putterie-de-Beukelaer versus komisjon

(Kohtuasi F-31/07)

(2007/C 117/62)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Françoise Putterie-de-Beukelaer (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat E. Boigelot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

Tühistada hageja karjääriarengu aruanne, mis käsitleb ajavahemikku 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2005, sealhulgas apellatsioonmenetlus ja teised sellega seotud otsused ja täpsemalt punkt 6.5 „Eeldused ”osas, millega ei tunnustatud hageja eeldusi B* kategooriasse kuuluvate tööülesannete täitmiseks;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks viitab hageja esiteks asjaolule, et administratsioon tegi ilmse hindamisvea sellega, et ei tunnustanud tema eeldusi B* kategooriasse kuuluvate tööülesannete täitmiseks Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) XIII lisa artikli 10 lõikes 3 ettenähtud atesteerimisel. Eriti, vastupidi sellele, mis märgiti hageja karjääriarengu aruandes, kuulusid tema tööülesanded infotehnoloogiaalase koolituse eest vastutava isikuna B* kategooriasse.

Teiseks viitab hageja personalieeskirjade artikli 26 rikkumisele, kaitseõiguse, läbipaistvuse ja võistlevuse, samuti personali hea halduse põhimõtete rikkumisele. Eriti väidab ta, et teatud dokumente, mida kasutati tema hindamisel, ei olnud talle tutvustatud piisava aja jooksul.

Kolmandaks viitab hageja personalieeskirjade artikli 25 lõike 2 ja põhjendamiskohustuse rikkumisele.

Neljandaks kinnitab hageja personali võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumist osas, milles tööülesannete täitmist infotehnoloogiaalase koolituse eest vastutava isikuna hinnati atesteerimisel peadirektoraadi ja ülemuste poolt erinevalt.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 117

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 26. mai 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Kohus
2007/C 117/01	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas ELT C 95, 28.4.2007	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Kohus
2007/C 117/02	Kohtuasi C-71/07 P: Franco Campoli 12. jaanuaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine laiendatud koda) 29. novembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-135/05: Campoli versus komisjon	2

2007/C 117/03	Kohtuasi C-78/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Consiglio di Giustizia Amministrativa per la Regione siciliana (Itaalia) 13. veebruaril 2007 — Ispettorato Provinciale dell'Agricoltura di Enna, Assessorato all'agricoltura e foreste della regione Sicilia, Regione Sicilia versus Domenico Valvo	3

2007/C 117/04	Kohtuasi C-94/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Arbeitsgericht Bonn (Saksamaa) 20. veebruaril 2007 — Dr. Andrea Raccanelli versus Max-Planck-Gesellschaft zur Förderung der Wissenschaften e.V.	3

2007/C 117/05	Kohtuasi C-95/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale (Itaalia) 20. veebruaril 2007 — Ecotrade spa versus Agenzia Entrate Ufficio Genova 3	4

2007/C 117/06	Kohtuasi C-96/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale (Itaalia) 20. veebruaril 2007 — Ecotrade spa versus Agenzia Entrate Ufficio Genova 3	4

2007/C 117/07	Kohtuasi C-112/07: 26. veebruaril 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik	5

2007/C 117/08	Kohtuasi C-113/07 P: Selex Sistemi Integrati S.p.A. 27. veebruaril 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 12. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-155/04: Selex Sistemi Integrati S.p.A. versus Euroopa Ühenduste Komisjon	5

2007/C 117/09	Kohtuasi C-119/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgericht Darmstadt (Saksamaa) 27. veebruaril 2007 — Container Service Thorsten Sperzel GmbH vs. Land Hessen	6

2007/C 117/10	Kohtuasi C-125/07 P: Erste Bank der Österreichischen Sparkassen AG 2. märtsil 2007 esitatud kohtuasja T-264/02 puudutav apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 — T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon	7

2007/C 117/11	Kohtuasi C-126/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tšehhi Vabariigi majanduskoja ja Tšehhi Vabariigi agraarkoja vahekohus 26. veebruaril 2007 — Reisebüro Bühler GmbH versus Dom.info e.K., Sebastian Dieterle	8

2007/C 117/12	Kohtuasi C-127/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Conseil d'État (Prantsusmaa) 5. märtsil 2007 — Société Arcelor Atlantique et Lorraine, Société Sollac Méditerranée, Société Arcelor Packaging International, Société Ugine & Alz France, Société Industeel Loire, Société Creusot Métal, Société Imphy Alloys ja Société Arcelor versus Premier ministre, Ministre de l'Économie, des Finances et de l'Industrie, Ministre de l'Écologie et du Développement durable	8

2007/C 117/13	Kohtuasi C-128/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Angelo Molinari versus Agenzia Entrate Ufficio Latina	8

2007/C 117/14	Kohtuasi C-129/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Giovanni Galeota versus Agenzia Entrate Ufficio Latina	9

2007/C 117/15	Kohtuasi C-130/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Salvatore Barbagallo versus Agenzia Entrate Ufficio Latina	9

2007/C 117/16	Kohtuasi C-131/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione tributaria provinciale di Latina (Itaalia) 5. märtsil 2007 — Michele Ciampi versus Agenzia Entrate Ufficio Latina	10

2007/C 117/17	Kohtuasi C-132/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Rechtbank van koophandel Brussel (Belgia) 5. märtsil 2007 — Beecham Group plc, SmithKline Beecham plc, Glaxo Group Ltd, Stafford-Miller Ltd, GlaxoSmithKline Consumer Healthcare NV, GlaxoSmithKline Consumer Healthcare BV versus Andacon NV	10

2007/C 117/18	Kohtuasi C-133/07 P: Kohtuasjas T-259/02 Raiffeisen Zentralbank Österreich AG 6. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon	11

2007/C 117/19	Kohtuasi C-135/07 P: Kohtuasjas T-260/02 Bank Austria Creditanstalt AG 6. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon	12

2007/C 117/20	Kohtuasi C-136/07: 7. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik	13

2007/C 117/21	Kohtuasi C-137/07 P: Kohtuasjas T-271/02 Österreichische Volksbanken-AG 8. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-259/02 kuni T-264/02 ja T-271/02: Raiffeisen Zentralbank Österreich AG jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon	13

2007/C 117/22	Kohtuasi C-138/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Hof van beroep te Antwerpen (Belgia) 9. märtsil 2007 — Belgia riik versus N.V. Cobelfret	14

2007/C 117/23	Kohtuasi C-140/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesverwaltungsgericht 12. märtsil 2007 — Hecht-Pharma GmbH versus Staatliches Gewerbeaufsichtsamt Lüneburg	15

2007/C 117/24	Kohtuasi C-141/07: 9. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik	15

2007/C 117/25	Kohtuasi C-143/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Hamburg 13. märtsil 2007 — Firma A.O.B. Reuter & Co. versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas	16

2007/C 117/26	Kohtuasi C-144/07 P: K-Swiss, Inc 13. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-14/06: K-Swiss, Inc versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)	16

2007/C 117/27	Kohtuasi C-150/07: 15. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik	17

2007/C 117/28	Kohtuasi C-151/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Simvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 19. märtsil 2007 — Theologos-Grigorios Chatzithanasis versus Ypourgos Igeias kai Koinonikis Allilengis ja Organismos Epangelmatikis Ekpaidefsis kai Katartisis (O.E.E.K.)	17

2007/C 117/29	Kohtuasi C-158/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Centrale Raad van Beroep 22. märtsil 2007 — Jacqueline Förster versus IB-Groep	18

2007/C 117/30	Kohtuasi C-159/07: 22. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik	18

2007/C 117/31	Kohtuasi C-167/07: 29. märtsil 2007 esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Liidu Nõukogu	19

2007/C 117/32	Kohtuasi C-175/05, Kohtuasi C-176/07, Kohtuasi C-177/07, Kohtuasi C-178/07, Kohtuasi C-179/07, Kohtuasi C-180/07, Kohtuasi C-181/07, Kohtuasi C-182/07, Kohtuasi C-183/07, Kohtuasi C-184/07: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal de grande instance de Nanterre (Prantsusmaa) 2. aprillil 2007 — 1. S.A. SAFBA versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 2. S.A. Sucreries et Raffineries d'Erstein versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 3. SA Sucreries & Distilleries de Souppes — Ouvré Fils versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 4. SA Sucrerie de Bourgogne versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 5. Sucrerie Bourdon versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 6. S.A. des Sucreries du Marquenterre versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 7. Cristal Union versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 8. S.A. Lesaffre Frères versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 9. Société Vermendoise Industries versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers, 10. S.A. Sucreries de Toury et Usines annexes versus Directeur général des douanes et droits indirects et Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers	19

2007/C 117/33	Kohtuasi C-192/07: 3. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik	20

2007/C 117/34	Kohtuasi C-199/07: 12. aprillil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik	20

	Esimese Astme Kohus
2007/C 117/35	Kohtuasi T-75/07: 12. märtsil 2007 esitatud hagi — Hamdi versus Euroopa Liidu Nõukogu	22

2007/C 117/36	Kohtuasi T-76/07: 12. märtsil 2007 esitatud hagi — El Fatmi versus nõukogu	22

2007/C 117/37	Kohtuasi T-81/07: 14. märtsil 2007 esitatud hagi — KG Holding (pankrotis) versus Euroopa Ühenduste Komisjon	23

2007/C 117/38	Kohtuasi T-82/07: 14. märtsil 2007 esitatud hagi — Kliq (pankrotis) versus Euroopa Ühenduste Komisjon	24

2007/C 117/39	Kohtuasi T-83/07: 14. märtsil 2007 esitatud hagi — Kliq Reïntegratie (pankrotis) versus komisjon	25

2007/C 117/40	Kohtuasi T-84/07: 13. märtsil 2007 esitatud hagi — Mineral and Chemical Company EuroChemversus nõukogu	26

2007/C 117/41	Kohtuasi T-85/07: 20. märtsil 2007 esitatud hagi — Gabel Industria Tessile versus Siseturu Ühtlustamise Amet	26

2007/C 117/42	Kohtuasi T-86/07: 21. märtsil 2007 esitatud hagi — Deichmann-Schuhe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Design for Woman (DEITECH)	27

2007/C 117/43	Kohtuasi T-87/07: 22. märtsil 2007 esitatud hagi — Scil Proteins versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Indena (affilene)	27

2007/C 117/44	Kohtuasi T-88/07: 22. märtsil 2007 esitatud hagi — Fabryka Samochodów Osobowych vs. komisjon	28

2007/C 117/45	Kohtuasi T-89/07: 23. märtsil 2007 esitatud hagi — VIP Car Solutions versus Euroopa Parlament	29

2007/C 117/46	Kohtuasi T-90/07 P: Belgia Kuningriigi 26. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-92/05, Genette vs. komisjon	29

2007/C 117/47	Kohtuasi T-91/07: 19. märtsil 2007 esitatud hagi — WWF-UK versus nõukogu	30

2007/C 117/48	Kohtuasi T-92/07 P: 28. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-3/06: Frankin jt vs. komisjon	31

2007/C 117/49	Kohtuasi T-93/07: 22. märtsil 2007 esitatud hagi — Itaalia versus komisjon	31

2007/C 117/50	Kohtuasi T-94/07: 26. märtsil 2007 esitatud hagi — EREF versus komisjon	31

2007/C 117/51	Kohtuasi T-95/07: 30. märtsil 2007 esitatud hagi — Aventis Pharma versus Siseturu Ühtlustamise Amet — Altana Pharma (PRAZOL)	32

2007/C 117/52	Kohtuasi T-96/07: 23. märtsil 2007 esitatud hagi — Telecom Italia Media versus komisjon	32

2007/C 117/53	Kohtuasi T-99/07 P: Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. märtsil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 16. jaanuari 2007. aasta otsuse peale kohtuasjas F-92/05: Genette vs. komisjon	34

	Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus
2007/C 117/54	Kohtuasi F-17/07: 23. veebruaril 2007 esitatud hagi — Michel Pouzol versus kontrollikoda	35

2007/C 117/55	Kohtuasi F-23/07: 19. märtsil 2007 esitatud hagi — M versus Euroopa Ravimiamet (EMEA)	35

2007/C 117/56	Kohtuasi F-24/07: 15. märtsil 2007 esitatud hagi — Lafleur-Tighe versus komisjon	36

2007/C 117/57	Kohtuasi F-25/07: 22. märtsil 2007 esitatud hagi — Bleser versus Euroopa Ühenduste Kohus	36

2007/C 117/58	Kohtuasi F-26/07: 21. märtsil 2007 esitatud hagi — Potoms ja Scillia versus parlament	37

2007/C 117/59	Kohtuasi F-27/07: 26. märtsil 2007 esitatud hagi — Sundholm versus komisjon	37

2007/C 117/60	Kohtuasi F-29/07: 28. märtsil 2007 esitatud hagi — Quadu versus parlament	37

2007/C 117/61	Kohtuasi F-30/07: 28. märtsil 2007 esitatud hagi — Noworyta versus parlament	38

2007/C 117/62	Kohtuasi F-31/07: 2. aprillil 2007 esitatud hagi — Putterie-de-Beukelaer versus komisjon	38