26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/1

1.

Ettepanek, mis käsitleb määrust, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (3) OLAFI juurdluste kohta (edaspidi “ettepanek”), sisaldab muudatusi enamikku määruse (EÜ) nr 1073/1999 (4) artiklitesse. Selle määrusega nähakse ette tegevuseeskirjad, mida peavad järgima OLAFi juurdluste läbiviimisega seotud isikud, ning seega on see õiguslikuks aluseks OLAFi tegevusele.

2.

Komisjon saatis selle ettepaneku Euroopa andmekaitseinspektorile 15. septembril 2006. Euroopa andmekaitseinspektor käsitab seda edastamist taotlusena nõustada ühenduse institutsioone ja asutusi vastavalt 18. detsember 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi “määrus (EÜ) nr 45/2001”). Pidades silmas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohustuslikkust, tervitab Euroopa andmekaitseinspektor selget viidet sellele konsulteerimisele ettepaneku preambulis.

3.

Selles arvamuses esitatud kommentaarid kehtivad mutatis mutandis ka ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu määrust, millega muudetakse nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (Euratom) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (5)

4.

Euroopa andmekaitseinspektor peab väga oluliseks arvamuse esitamist selle ettepaneku kohta, pidades silmas selle mõju andmekaitset ja eraelu austamist puudutavatele üksikisikute õigusele. Võttes arvesse asjaolu, et ettepanekuga nähakse ette uued eeskirjad, mida OLAF peab järgima väidetavat ebaseaduslikku tegevust puudutavate juurdluste läbiviimisel, on väga tähtis kindlustada, et selles protsessis oleksid piisavalt tagatud andmekaitset ja eraelu austamist puudutavad õigused, mis on selliste juurdlustega seotud isikutel, süüteos kahtlustatavatel isikutel ning samuti töötajatel ja muudel isikutel, kes OLAFile teavet annavad. See on seda olulisem, arvestades OLAFi poolt potentsiaalselt kogutava teabe eriti tundlikku olemust, kuivõrd see hõlmab kahtlustatavate rikkumiste, süütegude, kriminaalkaristuste ja tervisega seotud teavet ning teavet, mille alusel saab isikult võtta ära õiguse, eelise või lepingu. Selline teave kujutab endast erilist riski andmesubjektide õigustele ja vabadustele.

5.

Määruse (EÜ) nr 1073/1999 muutmise kohta tehtud ettepanekud on seotud erinevate eesmärkidega (6). Näiteks on mõnede muudatuste eesmärk parandada OLAFi juurdluste tõhusust, näiteks kindlustades, et OLAFi juurdluste alased volitused hõlmaksid ühenduse rahalisi vahendeid saavaid ettevõtjaid. Teiste muudatustega soovitakse lihtsustada kahtlustatavaid rikkumisi puudutavat teabevahetust OLAFi ja mitmesuguste asjaomaste institutsioonide vahel nii ELi kui siseriiklikul tasandil (7). Lisaks soovitakse mõnede kavandatavate muudatustega tagada kinnipidamine juurdlusega seotud isikute õigustest, sealhulgas nende andmekaitse ja eraelu austamist puudutavatest õigustest, ning tugevdada menetluslikke tagatisi.

6.

Euroopa andmekaitseinspektor on nõus, et kavandatavate muudatuste eesmärgid on olulised, ning selles osas tervitab ta kõnealust ettepanekut. Andmekaitseinspektor hindab eelkõige menetluslikke tagatisi, mis ettepanekuga üksikisikutele antakse. See puudutab eriti kahtlusalustele isikutele ettenähtud võimalust taotleda järelevalvenõunikult arvamust selle kohta, kas juurdluse käigus peeti kinni menetluslikest tagatistest. Euroopa andmekaitseinspektor on samuti rahul muudatustega, mille eesmärk on anda rohkem teavet teabeandjatele. Andmekaitseinspektor leiab, et üksikisikute andmekaitset ja eraelu austamist puudutavate õiguste seisukohast sisaldab ettepanek võrreldes praeguse olukorraga kokkuvõttes edasiminekut. Näiteks tervitab andmekaitseinspektor mitme andmekaitsealase õiguse kohaldamise tunnustamist juurdluse käigus, näiteks kahtlusaluse isiku õigust saada teavet juurdluse kohta ning esitada oma seisukohad.

7.

Vaatamata üldisele positiivsele muljele leiab andmekaitseinspektor siiski, et isikuandmete kaitse seisukohast oleks ettepanekut võimalik veelgi paremaks muuta ilma selle eesmärkide saavutamist ohustamata. Eelkõige on andmekaitseinspektor mures selle pärast, et ettepanekut võidakse käsitada OLAFi juurdluste raames kogutud isikuandmete töötlemist reguleeriva lex specialis'ena, mis oleks määruses (EÜ) nr 45/2001 sisalduva üldise andmekaitseraamistiku kohaldamise suhtes ülimuslik. See on eriti murettekitav, võttes arvesse asjaolu, et ettepanekus sisalduvad andmekaitsestandardid on madalamad kui määruse (EÜ) nr 45/2001 standardid, kusjuures seda ilma selge põhjenduseta.

8.

Selle tulemuse vältimiseks on järgmises jaotises toodud analüüs, mis kirjeldab ühest küljest ettepaneku puudujääke ning sisaldab teisest küljest konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas need lahendada. Loomulikult piirdub see analüüs nende sätetega, mis mõjutavad isikuandmete kaitset, eelkõige artikli 1 lõigetega 5, 6 ja 7, mille kohaselt muudetakse artiklit 8 ning lisatakse artiklid 7a ja 8a.

9.

Andmete kvaliteedi põhimõte, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 4, hõlmab erinevaid aspekte. Eelkõige peavad selle põhimõtte kohaselt olema isikuandmed täpsed, vastama objektiivsele reaalsusele ning olema ühtlasi täielikud ja ajakohastatud. Teiseks ei tohi andmeid olla liiga palju ning need peavad olema piisavad, nii et oleks side teabe ja eesmärgi vahel, milleks teavet soovitakse kasutada. Ettepanek inkorporeerib andmete kvaliteedi põhimõtte artikli 1 lõike 5 kaudu, mille kohaselt lisatakse artikli 7a lõige 1, mis nõuab, et OLAF otsiks asitõendeid asjaomase isiku poolt ja vastu.

10.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et lisatud on kohustus otsida asitõendeid asjaomase isiku poolt ja vastu, kuna see mõjutab töödeldavate andmete täpsust ja täielikkust, aidates kaasa andmete kvaliteedi põhimõttest kinnipidamisele ja suurendades seega OLAFi juurdluste kontekstis üldiseid andmekaitsetagatisi.

11.

See õigus tähendab, et isikuandmete kogumisel tuleb teavitada isikuid, kellele andmed viitavad, asjaolust, et nende andmeid kogutakse ja töödeldakse. Lisaks on isikutel muuhulgas õigus teavitamisele töötlemise eesmärkidest, andmete vastuvõtjatest ja nende kui andmesubjektide eriõigustest. Kohustus anda teavet isikuandmete töötlemise kohta on kehtestatud eesmärgiga tagada üksikisiku isikuandmete õiglane töötlemine ning see on samal ajal üksikisikute õiguste hädavajalik tagatis. Seda õigust tunnustatakse ettepaneku artikli 1 lõikes 5, mille kohaselt lisatakse artikli 7a lõike 2 esimene lõik, ning artikli 1 lõikes 7, mille kohaselt lisatakse artikkel 8a.

12.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artikli 7a lõike 2 esimese lõigu ja artikli 8a lisamist, kuna need aitavad austada määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 11 ja 12 sätestatud andmekaitsealast õigust teabele OLAFi läbiviidavate juurdluste erikontekstis.

13.

Lisaks sellele, et artiklid 11 ja 12, mida kohaldatakse vastavalt olukordades, kus teavet isiku kohta kogutakse otse asjaomaselt isikut või kolmandatelt isikutelt, sätestavad isiku õiguse saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta, näevad need ka ette, milline teave isikutele tuleb tingimata edastada, et neil oleks võimalik omada täpset ja täielikku teavet neid puudutava töötlustoimingu läbiviimisest. See teave hõlmab muu hulgas andmete kasutamise eesmärki, andmete potentsiaalseid vastuvõtjaid ning andmetega tutvumise õiguse olemasolu.

14.

Kahjuks ei sisalda artikli 7a lõike 2 esimene lõik ega artikkel 8a samasuguseid teabenõudeid nagu määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklid 11 ja 12, jättes täpsustamata, millist teavet isikutele õiglase töötlemise kindlustamiseks anda tuleb. Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et artikli 7a lõike 2 esimene lõik ja artikkel 8a peaksid olema kooskõlas määruse (EÜ) nr45/2001 artiklitega 11 ja 12. Selleks teeb andmekaitseinspektor ettepaneku lisada artikli 7a lõike 2 esimesse lõiku ja artiklisse 8a selge viide määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 11 ja 12 kohaldamisele.

15.

Andmekaitseinspektor leiab, et artiklitele 11 ja 12 viitamata jätmine loob ebaselge õigusliku olukorra. Täpsemalt loodaks ettepanekuga õiguslik raamistik, mis reguleerib õigust teabele OLAFi juurdluste kontekstis erinevalt üldisest raamistikust, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitega 11 ja 12. Kahjuks sisaldaks see raamistik vähem andmekaitsetagatisi kui üldraamistik. Andmekaitseinspektor ei näe põhjusi, miks selline ebasoovitav tulemus vajalik võiks olla.

16.

Artikli 7a lõige 2 ja artikli 8a teine lõik näevad ette erandi nende kohaldamisest, kui teabe andmine võib kahjustada juurdluse läbiviimist. Selle erandi kohaselt on OLAFi peadirektoril õigus lükata juhtumiga seotud isiku seisukohti esitama kutsumise kohustuse täitmine edasi.

17.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et võimalus piirata teavitamist teatavatel konkreetsetel juhtumitel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 20, mis näeb ette teatavad selle õiguse piirangud, sealhulgas juhul, kui piiramine on vajalik selleks, et tagada i) kuritegude ennetamine ja uurimine, ii) liikmesriigi või Euroopa ühenduste majanduslikud või rahalised huvid ning iii) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

18.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 kohaselt kaasnevad teabe saamise õiguse suhtes kohaldatavate piirangutega mitmesugused andmekaitsetagatised. Eelkõige sätestab artikli 20 lõige 3, et piirangu kehtestamise korral teavitataks andmesubjekti selle peamistest põhjustest ning tema õigusest pöörduda Euroopa andmekaitseinspektori poole. Sellise teabe andmise võib edasi lükata juhul, kui teabe andmine kahjustaks juurdlust.

19.

Ettepanekus ei kaasne teabe saamise õigust puudutavate piirangutega määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 20 ettenähtud andmekaitsetagatised. Seega nähakse OLAFi juurdluste kontekstis ette teabe saamise õiguse piiramine ilma üldise andmekaitseraamistiku kohaselt kohaldatavate kaitsemeetmeteta, mida andmekaitseinspektor ei pea sobivaks. Selle olukorra lahendamiseks teeb andmekaitseinspektor ettepaneku, et artikli 7a lõike 2 teises lõigus ja artiklis 8a ette nähtud teabe saamise õiguse piiramine seotaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 tagatistega.

20.

Õigus tutvuda andmetega annab üksikisikutele võimaluse saada teada, kas või millist liiki nendega seotud teavet töödeldakse. Seda õigust tunnustatakse ettepaneku artikli 1 lõikes 5, mille kohaselt lisatakse artikli 7a lõike 2 teine lõik ning 3 lõige.

21.

Eespool nimetatud muudatused, st artikli 7a lõike 2 teine lõik ning lõige 3 näevad ette rikkumises kahtlustatava isiku õiguse saada teavet mis tahes teda puudutavate küsimuste kohta. Täpsemalt sätestavad need, kuidas seda õigust OLAFi juurdluste kontekstis teostatakse. Esiteks nähakse ette õigus tutvuda andmetega juurdluse lõpuleviimise etapis, st juurdluse lõpus. Teiseks nähakse see ette isikut puudutavate küsimuste kokkuvõtte kaudu. Lisaks antakse juurdepääs kahtlusaluse isikuga toimunud vestluse kokkuvõtte kaudu.

22.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artikli 7a lõike 2 teise lõigu ja lõike 3 lisamist, kuivõrd need täpsustavad OLAFi juurdluste kontekstis andmekaitsealast õigust tutvuda andmetega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 13. Andmekaitseinspektor leiab siiski, et selle õiguse tunnustamist ettepanekus saaks paremaks muuta. Andmekaitseinspektor tunneb muret selle üle, et ettepanekus ettenähtud õigus tutvuda andmetega on väiksem kui sama õigus määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt.

23.

Määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt on isikutel üldreeglina õigus tutvuda nende isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui on tegemist eespool mainitud määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 20 sätestatud eriolukorraga, mis õigustab selle õiguse piiramist. Sellisel juhul võib õigust andmetega tutvuda piirata kuni asjaolude muutmiseni.

24.

Andmekaitseinspektor täheldab, et ettepanekus ei tunnustata õigust andmetega tutvuda üldpõhimõttena. Selle asemel nähakse ettepanekus ette õigus tutvuda andmetega teatavates menetlusetappides ja teatavate dokumentide puhul. Mõnel määral võib väita, et ettepaneku kohaselt on õigusel andmetega tutvuda nii ajalised kui materiaalsed piirangud.

25.

Vastavalt artikli 7a lõike 2 teisele lõigule saab juurdepääsu andmetele ainult juurdluse lõpuleviimise etapis, kui isikule antakse teda puudutavate küsimuste kokkuvõte ja kui on toimunud vestlus isikuga ning koostatud vestluse kokkuvõte. Väljapool neid kahte menetlusetappi reeglina juurdepääs isikuga seotud teabele puudub. Seoses materjalidega, millele juurdepääs antakse, leiab andmekaitseinspektor, et ettepaneku artikli 7a lõike 2 teise lõigu ja lõike 3 kohaselt on juurdepääs võimalik ainult vastavalt isikut puudutavate küsimuste kokkuvõtte osas ning vestluse kokkuvõtte osas. Õigust andmetega tutvuda ei kohaldata muu teabe suhtes, mida isiku kohta võidakse omada, nagu näiteks dokumentide koopiad, e-mailid, telefonikõnede väljavõtted jne.

26.

Euroopa andmekaitseinspektor nõustub ettepanekuga selles osas, et juurdepääs isikuga seotud teabele on asjakohane nendes kahes menetlusetapis ja kahe dokumendi suhtes, mida ettepanekus mainitakse, ning tervitab asjaolu, et ettepanek juurdepääsuõigust nende asjaolude korral tunnistab. Siiski leiab andmekaitseinspektor, et üldreeglina tuleks ettepanekus samuti tunnustada andmetega tutvumise õigust, mis ulatub kaugemale nendest kahest juhtumist, mida ettepanekus otsesõnu mainitakse.

27.

Euroopa andmekaitseinspektor on teadlik, et võib esineda teatavat vastuseisu ideele tunnustada juurdluse käigus andmetega tutvumise õigust üldreeglina. Andmekaitseinspektor tuletab siiski meelde, et juhul, kui teatava konkreetse juurdluse puhul on vaja tagada juurdluse konfidentsiaalsus, saab OLAF määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 kohaselt juurdepääsu andmise edasi lükata. Näiteks saab OLAF toetuda juurdepääsu edasilükkamisel artiklile 20 selleks, et tagada kuritegude ennetamine ja uurimine. Seega ei takista andmetega tutvumise õiguse andmine üldreeglina selliste õiguste ad hoc piiramist eespool toodud põhjuste esilekerkimisel.

28.

Eelneva valguses ning kindlustamaks, et juurdluse käigus oleks olemas tõhus juurdepääsuõigus, mis tunnistab ka selle potentsiaalseid piire, teeb andmekaitseinspektor ettepaneku lisada ettepanekusse selge viide isikute õigusele tutvuda oma isikuandmetega, mis sisalduvad OLAFi juurdlustoimikus. Täpsemalt leiab andmekaitseinspektor, et artikli 7a lõike 2 esimese ja teise lõigu vahele tuleks lisada ligikaudu järgmise sõnastusega lõik: “Mis tahes isikul, keda juurdlus puudutab, on õigus tutvuda temaga seotud isikuandmetega, mis on kogutud juurdluse käigus. Selliseid õigusi võib piirata vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 20”.

29.

See lõik näeks ette üldpõhimõttena juurdepääsuõiguse kohaldamise. Selle tulemusena ei saavutataks mitte ainult järjekindlus, vaid kindlustataks ka see, et OLAFi juurdlusega seotud isikute suhtes ei kohaldataks isikuandmetele juurdepääsu osas ebasoodsamat korda.

30.

Õigus andmetega tutvuda on eelduseks parandamise õigusele. Pärast seda, kui isikutele on antud võimalus tutvuda nende andmetega ja kontrollida nende täpsust ning nende töötlemise õiguspärasust, võimaldab parandamise õigus neil nõuda mis tahes ebatäieliku või ebatäpse teabe parandamist.

31.

Ettepaneku kohaselt reguleeritakse parandamise õigust koos juurdepääsuõigusega. Artikli 1 lõige 5, mille kohaselt lisatakse artikli 7a lõike 2 teine lõik ning lõige 3, osutab süüteos kahtlustatava isiku võimalusele teha oma seisukohad teatavaks.

32.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et stricto sensu ei näe ettepanek ette parandamise õigust kui sellist. Selle asemel näeb ettepanek ette õiguse “esitada oma seisukohad”ja “kinnitada või teha märkused”(mõlemal juhul isikut puudutavate andmetega seoses). Andmekaitseinspektor leiab, et sellised privileegid on samaväärsed parandamise õigusega ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 14, mis kehtestab õigusliku raamistiku õigusele parandada ebatäpne teave. Andmekaitseinspektor leiab, et OLAFi juurdluste kontekstis ei ole võimalik anda isikutele võimalust lihtsalt “parandada ”teavet, mida nad peavad ebatäielikuks või ebatäpseks, ilmselgelt põhjusel, et paljudel juhtudel uuritakse teabe ebatäpsust juurdluse käigus. Seetõttu antakse selles kontekstis parandamise õigus, nagu see on ettepanekus ette nähtud, võimaldades isikul esitada oma seisukohad ning võimaldades tal esitada kommentaarid asjaomast isikut puudutava teabe kohta.

33.

Lisaks leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et eespool esitatud kommentaarid selle kohta, kuidas ettepanekus reguleeritakse õigust andmetega tutvuda, on mutatis mutandis kohaldatavad ka parandamise õiguse kohta. Ettepaneku kohaselt on parandamise õigusel samad puudused kui need, mida kirjeldati eespool juurdepääsuõiguse kontekstis: ettepanekus ei tunnustata parandamise õigust üldpõhimõttena. Selle asemel piirdub parandamise õigus aluseta süüdistuste kokkuvõtte ning vestluse järel esitatava kokkuvõttega.

34.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et ettepanekus tuleks tunnustada parandamise õigust üldise, mitte osalise õigusena. Selleks teeb andmekaitseinspektor ettepaneku lisada ettepanekusse säte, mis tunnustaks parandamise õiguse kohaldamist. Täpsemalt tuleks lause “Mis tahes isikul, keda juurdlus puudutab, on õigus tutvuda temaga seotud isikuandmetega, mis on kogutud juurdluse käigus ”järele lisada järgmine fraas: “ning esitada oma seisukoht selle kohta, kas isikuandmed on ebatäpsed või ebatäielikud”. Andmekaitseinspektor tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 kohaldamisega saab OLAF siiski piirata parandamise õigust selleks, et kaitsta kuritegude ennetamist, uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist.

35.

Artikli 7a lõike 2 kolmas lõik näeb ette võimaluse välistada juurdepääsuõiguse ja parandamise õiguse kohaldamine. Nagu juurdepääsuõiguse piiramisega seoses mainitud, peaksid selliste piirangutega kaasnema kaitsemeetmed, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 kontekstis. Selleks teeb andmekaitseinspektor ettepaneku siduda nende õiguste piiramise kohaldamine ettepanekus selge viitega artiklile 20.

36.

Ettepanek näeb ette isikuandmete vahetamise Euroopa institutsioonide sees ning liikmesriikide ametiasutustega. Üks ettepaneku eesmärke ongi tõhustada teabevahetust OLAFi ja ametiasutuste vahel nii ELi kui liikmesriikide tasandil.

37.

Sellega seoses soovib Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada, et selline teabevahetus peaks olema lubatud ainult sel määral, mil see on vajalik konkreetsel juhtumil selleks, et saavutada juurdluse eesmärgid. Lisaks sellele tuletab andmekaitseinspektor kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 7 meelde, et andmete vastuvõtja töötleb neid ainult eesmärgil, milleks need edastati.

38.

Ettepanekus ei nähta ette isikuandmete vahetamist kolmandate riikidega ega rahvusvahelise koostöö eesmärgil. Siiski võib selles kontekstis eeldada, et selline koostöö võib aset leida. Selles suhtes sooviks Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada, et niisugust vahetamist tuleks lubada vaid siis, kui asjaomases kolmandas riigis on tagatud isikuandmete kaitse piisav tase või kui andmete edastamine jääb mõne määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõikes 6 ettenähtud erandi kohaldamisalasse. Lisaks sellele tuletab andmekaitseinspektor meelde, et samad eeskirjad kehtivad teabe vahetamisel OLAFi ning ELi institutsioonide ja asutuste vahel, mis ei ole ühenduse asutused, nagu EUROPOL ja EUROJUST. Selliste juhtudega seoses loodab andmekaitseinspektor, et vastu võetakse asjakohased õigusaktid, mis tunnustavad selliseid institutsioone reguleeriva andmekaitseraamistiku kohasust, mis lihtsustaks teabe edastamist nendele määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõike 2 alusel. Alternatiivina võiks vastu võtta uue õigusakti, millega nende andmekaitsekord loetaks samaväärseks ühenduse asutuste ja institutsioonidega, määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 7 alusel, mille mõjuna samuti eemaldataks tõkked andmete edastamiselt nendele institutsioonidele.

39.

Ettepanekuga on muudetud artikli 8 lõiget 3, et lisada selge viide määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamisele. Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artikli 8 lõike 3 muutmist, kuivõrd see kinnitab, et kui ettepanekus ei täpsustata, kuidas andmekaitsenõudeid OLAFi juurdluste kontekstis kohaldatakse, kohaldatakse vaikimisi määrust (EÜ) nr 45/2001.

40.

Euroopa andmekaitseinspektor leiab siiski, et ainuüksi artikli 8 lõikest 3, st ilma arvamuses soovitatud muudatusteta, ei piisa selleks, et kindlustada isikuandmete kaitse tase, mis oleks vähemalt samaväärne määruse (EÜ) nr 45/2001 kohase kaitsega. Artikli 8 lõikest 3 ainuüksi ei piisa, kuna seda võib tõlgendada nii, et see on asjakohane ainult siis, kui ettepanekus ei täpsustata, kuidas andmekaitsenõudeid OLAFi juurdluste kontekstis kohaldatakse. Kui aga ettepanekus täpsustatakse, kuidas andmekaitsenõudeid kohaldatakse, ning sätestatakse väiksema kaitsega kord, siis võidakse seda käsitada nii, et ebarahuldav kord on määrusega (EÜ) nr 45/2001sätestatud üldise andmekaitse suhtes ülimuslik. Eespool välja pakutud konkreetsed muudatused, mis näevad ette konkreetsed viited määrusele (EÜ) nr 45/2001, on kavandatud sellise tõlgendamise riski vältimiseks.

41.

Euroopa andmekaitseinspektor nõustub täielikult ettepanekuga selles osas, et suurema läbipaistvuse saavutamiseks on vaja tagada teabeandjate kohasel tasemel teavitamine, ning tervitab ettepanekus sisalduvat kohustust teavitada teabeandjaid sellest, kas juurdlust alustatakse või mitte.

42.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab austada teabeandjate isiku konfidentsiaalsust OLAFi juurdluse ajal ning hilisemates etappides. Andmekaitseinspektor on seisukohal, et selleks oleks kohane lisada ettepanekusse uus lõik teabeandjate konfidentsiaalsuse tagamise kohta. Praegused tagatised (komisjoni teatis SEC/2004/151/2) ei näi olevat õiguslikust seisukohast piisavad. Andmekaitseinspektor märgib, et selline säte oleks kooskõlas artikli 29 andmekaitse töörühma arvamusega, mis käsitleb ELi andmekaitse-eeskirjade kohaldamist sisemiste teabeandjaskeemide suhtes (8).

43.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab ettepanekut, kuivõrd see muudab selgesõnalisemaks OLAFi juurdlustega seotud isikute menetluslikud tagatised, sealhulgas selliste isikute isikuandmete kaitse.

44.

Andmekaitseinspektor leiab, et üksikisikute andmekaitset ja eraelu austamist puudutavate õiguste seisukohast sisaldab ettepanek võrreldes praeguse õigusliku raamistikuga suuremas osas edasiminekut. Näited olukorra parandamise kohta hõlmavad artikli 7a lõike 2 esimest lõiku ja artiklit 8a, kuna need aitavad austada õigust teabele, ning artikli 7a lõike 2 teist lõiku ja lõiget 3, mis kinnitavad osalise andmetega tutvumise ja parandamise õiguse kohaldamist OLAFi juurdluste kontekstis.

45.

Lisaks sellele tervitab Euroopa andmekaitseinspektor asjaolu, et ettepanekus tunnistatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldatavust kõikide OLAFi juurdluste kontekstis teostatavate andmetöötlustoimingute suhtes, kuna selle abil aidatakse tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute põhiõiguste ja vabaduste kaitset käsitlevate eeskirjade järjepidev ja ühtne kohaldamine.

46.

Ehkki Euroopa andmekaitseinspektor hindab muudatusi, mille eesmärk on suurendada eespool kirjeldatud menetluslikke ja andmekaitseõigusi, tunneb ta muret seoses sellega, et enamik kavandatavatest muudatustest ei saavuta määruses (EÜ) nr 45/2001 sisalduvaid andmekaitse miinimumstandardeid. Andmekaitseinspektor on mures selle pärast, et kui ettepanekut võidakse lugeda määruses (EÜ) nr 45/2001 sisalduva üldise andmekaitseraamistiku kohaldamise suhtes ülimuslikuks, tooks see endaga kaasa vastuvõetamatu andmekaitsestandardite nõrgendamise OLAFi juurdluste kontekstis. Andmekaitseinspektor on seisukohal, et see on eriti murettekitav, arvestades OLAFi juurdluste raames kogutavate andmete võimalikku tundlikku olemust. Sellise tulemuse vältimiseks taotleb andmekaitseinspektor, et ühenduse seadusandja võtaks arvesse järgmisi küsimusi ning teeks ettepanekusse nende lahendamiseks asjakohased muudatused:

47.

Teabe andmine isikutele, et kindlustada õiglane töötlemine, on hädavajalik kaitsemeede, mida ei tohiks alusetult ohustada, nagu ettepanekus seda tehakse. Selle vältimiseks tuleks ettepanekut järgmiselt muuta:

48.

Juurdepääsu andmine isikuga seotud teabele selleks, et isikud saaksid teada, kas neid puudutavaid andmeid töödeldakse, on üks andmekaitse austamise alustalasid. Tõhusate juurdepääsuõiguste tagamiseks tuleks ettepanekut järgmiselt muuta:

49.

Õigus parandada ebatäpne või ebatäielik teave on isikut puudutava teabele juurdepääsu õiguse loomulik tagajärg ning seetõttu on see isikuandmete kaitse õiguse nurgakiviks. Parandamise õiguse piiranguid tuleks ette näha ainult niivõrd, kuivõrd need on lubatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001. Ettepanek sisaldab lisapiiranguid, mida tuleks vältida järgmiselt:

50.

Lisaks sellele on andmekaitseinspektor seisukohal, et ettepanekusse oleks kohane lisada uus lõik teabeandjate konfidentsiaalsuse tagamise kohta.

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/9

1.

19. detsembril 2005. aastal esitas Euroopa andmekaitseinspektor arvamuse (3) seoses komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta. Selles arvamuses rõhutas Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku kui isikuandmete kaitse tõhusa vahendi tähtsust EL lepingu VI jaotisega hõlmatud valdkonnas. Selline vahend ei peaks mitte ainult järgima Euroopa Nõukogu konventsioonis nr 108 (4) ja täpsemalt direktiivis 95/46/EÜ toodud andmekaitsepõhimõtteid, vaid nägema ette ka õiguskaitse valdkonna eripära arvestavad lisaeeskirjad. Euroopa andmekaitseinspektori jaoks on väga tähtis, et raamotsus hõlmaks politsei- ja õigusvaldkonna andmete mis tahes töötlemist, isegi kui teiste liikmesriikide pädevad asutused ei ole neid edastanud ega kättesaadavaks teinud. Isikuandmete kaitse järjepidevus on väga tähtis, hoolimata nende töötlemise kohast, läbiviijast ja eesmärgist. Euroopa andmekaitseinspektor on teinud mitmeid ettepanekuid kaitse taseme tõstmiseks.

2.

27. septembril 2006. aastal võttis Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku kohta vastu õigusloomega seotud resolutsiooni. Resolutsioonil on üldjoontes samad eesmärgid kui Euroopa andmekaitseinspektori arvamusel: ettepaneku toetamine tervikuna ning parandusettepanekud, millega soovitakse tõsta raamotsuse pakutava kaitse taset.

3.

Komisjoni ettepanek on praegu nõukogus arutlusel. Nõukogu tööd saadab teadaolevalt (5) edu ning muudetakse ettepaneku teksti olulisi osi. Nõukogu eesistujariik teeb tõsiseid jõupingutusi, et veelgi jõulisemalt edasi minna. Eesmärgiks on leppida põhielementide suhtes kokku üldine lähenemisviis 2006. aasta detsembriks.

4.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et nõukogu pöörab suurt tähelepanu sellele tähtsale ettepanekule. Samas on ta aga mures arengute suuna pärast. Nõukogus praegu arutlusel olevad tekstid ei sisalda parlamendi soovitatud muudatusettepanekuid ega ka Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa andmekaitseasutuste konverentsi arvamusi. Otse vastupidi, nii mõnelgi korral on kodanikele kaitsemeetmeid pakkuvad komisjoni ettepaneku sätted välja jäetud või neid on oluliselt nõrgendatud. Selle tulemuseks on märkimisväärne oht, et kaitse tase jääb madalamaks kui direktiivi 95/46/EÜ või isegi üldisemalt formuleeritud ja liikmesriikidele siduva Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108 alusel pakutav kaitse tase.

5.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et ka Euroopa Parlamendi Libe-komisjon on hiljuti väljendanud muret nõukogu valikute üle seoses nimetatud raamotsuse ettepanekuga.

6.

Neil põhjustel esitab Euroopa andmekaitseinspektor nüüd teise arvamuse. See keskendub mõningatele põhilistele mureküsimustele ega korda kõiki Euroopa andmekaitseinspektori 2005. aasta detsembri arvamuses võetud seisukohti, mis jäävad kõik kehtima.

7.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval areneval alal muutub politsei- ja õigusalase info vahetamine liikmesriikide vahel aina olulisemaks. Nimetatud infovahetuse hõlbustamiseks on ette pandud või vastu võetud mitmeid õigusakte. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab veel kord, et selles kontekstis on vaja andmesubjekti kaitsvat kindlat õigusraamistikku, et tagada kodanike põhiõiguste austamine. Käesolev raamotsus(t käsitlev ettepanek) on otseselt seotud nimetatud infovahetust hõlbustavate ettepanekutega.

8.

Ehkki Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab raamotsuse nõukogus võimalikult kiire vastuvõtmise tähtsust, hoiatab ta, et kiire otsustamine ei tohiks viia kaitse standardite alandamiseni. Praegu nõukogus arutatavad tekstid tekitavad kahtlusi, kas tulemus saab piisavalt tugev, et pakkuda kodanikule tõhusa tasemega kaitset. Praeguses olukorras näib, et kiirustamise tagajärjeks on potentsiaalselt vastuoluliste sätete väljajätmine või nõrgendamine. Ajapuudus võimalikes vastuolulistes sätetes konsensuse saavutamisel võib kaasa tuua raamotsuse kvaliteedi ohtusattumise.

9.

Selles olukorras soovitab Euroopa andmekaitseinspektor nõukogul eraldada rohkem aega läbirääkimisteks, et saavutada piisavat kaitset pakkuv tulemus.

10.

See teema oli 2005. aasta detsembri arvamuse põhiliseks osaks ja seda arutati põhjalikult hiljemgi. Andmekaitse ühised eeskirjad peaksid kehtima politsei- ja õigusalase koostöö valdkonna kõigile andmetele ega olema piiratud liikmesriikidevahelise piiriülese andmevahetusega. Kitsam kohaldamisala ei suudaks pakkuda EL lepingu artikli 30 lõike 1 punktile b vastavat nõuetekohast kaitset. Seda mõtet rõhutasid lisaks Euroopa andmekaitseinspektorile korduvalt ka teised sidusrühmad.

11.

Oma 2005. aasta detsembri arvamuses ütles Euroopa andmekaitseinspektor, et piirdumine teiste liikmesriikidega vahetatavate andmetega muudaks raamotsuse kohaldamisala eriti ebakindlaks ja heitlikuks ning see oleks vastuolus raamotsuse põhilise eesmärgiga. Isikuandmete kogumise ja töötlemise ajal ei ole teada, kas hiljem on vaja seda teiste liikmesriikide pädevate asutustega jagada.

12.

Seetõttu ei ole kitsam kohaldamisala toimiv ning nõuaks rakendamisel keerulisi ja täpseid eristusi õiguskaitseasutuste andmebaasides, mis vaid suurendaks keerukust ja kulusid neile asutustele ning lisaks kahjustaks ka üksikisikute õiguskindlust.

13.

Nende tagajärgede näitlikustamiseks võib tuua kaks näidet. Esiteks, suurema keerukuse ja täiendavad kulud toob kaasa fakt, et kriminaaltoimikuid koostatakse tihti erinevatelt asutustelt pärit andmetest. Piiratud kohaldamisala tulemuseks oleks, et selliste kokkupandud toimikute neid osi, mis sisaldavad teiste liikmesriikide asutustelt pärit andmeid, kaitstaks raamotsuse alusel ning teised osad jääks kaitseta. Teiseks kahjustataks üksikisikute õiguskindlust, kuna piiratuma kohaldamisala puhul ei oleks kolmandatest riikidest pärit, kuid liikmesriikide vahel vahetamata andmed raamotsusega kaetud. On ütlematagi selge, et selliste andmete töötlemine kannab endas spetsiifilist ohtu andmesubjektile, kui näiteks puudub juriidiline kohustus selliste andmete õigsust kontrollida. Heaks näiteks oleks kolmandate riikide lennukeelunimekirjade kasutamine liikmesriigi õiguskaitse-eesmärkidel.

14.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab veel kord, et politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas on vaja andmekaitse kõrget taset. Tegu on valdkonnaga, milles isikuandmete töötlemisega kaasnevad kodanikule teatavad riskid nagu on muu hulgas märgitud ka EL lepingu artikli 30 lõike 1 punktis b. Lisaks ei mõjutaks suured erinevused esimese ja kolmanda samba andmekaitse vahel üksnes kodanike õigust isikuandmete kaitsele, aga ka õiguskaitse tõhusust ja liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust.

15.

Ettepanek teenib mõlemat eesmärki. See peaks pakkuma kodanikule tagatisi tema isikuandmete väära kasutamise vastu. Asjassepuutuvale isikule pole tähtis, kas teda käsitlevaid andmeid töödeldakse liikmesriikidevahelise infovahetuse või ainult siseriiklikus kontekstis. Lisaks peaks see suurendama liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust, mis on eduka infovahetuse eeldus. Kui andmete töötlemisele kohaldatakse ühiseid standardeid, toob see kaasa liikmesriikide vahel vahetatud andmete hõlpsama aktsepteerimise.

16.

Euroopa andmekaitseinspektor hoiatab, et raamotsuse kohaldamisala piiramine vahetatavate andmetega ei kindlustaks täielikult liikmesriikide asutuste vahelise usalduse loomist. Enamgi veel, piiratud tekst ei kaitse kodanikku nõuetekohaselt. Nendes tingimustes ei annaks raamotsus kodanikule enam piisavat tagatist tema andmete võimaliku väärkasutuse vastu avalik-õiguslike asutuste poolt. Euroopa andmekaitseinspektori arvates on seadusandluse selline kaitsefunktsioon väga tähtis, kasvõi kindlustamaks, et Euroopa Liit austab põhiõigusi vastavalt EL lepingu artiklile 6.

17.

Lõpuks räägib raamotsuse igasuguse töötlemise suhtes rakendamise kasuks ka üks strateegiline argument. Nagu näitavad hiljutised läbirääkimised Ühendriikidega lennureisijate andmete töötlemise ja edastamise uue kokkuleppe (6) üle, kindlustaks kodanikku kõigis liidusisestes olukordades kaitsvad tugevad ELi õigusaktid ka liidu positsiooni läbirääkimistel kolmandate riikidega. Sellise tugeva õiguse puudumisel oleks üsna keeruline nõuda piisava tasemega kaitse olemasolu kolmandates riikides, mis on isikuandmete edastamise eeltingimus.

18.

Rõhk andmete kvaliteedil. Komisjoni ettepaneku artikkel 4 ei sisalda vaid direktiivi 95/46/EÜ peamiseid andmete kvaliteedi põhimõtteid; sellega nähakse ette ka mõned erieeskirjad. Selles eristatakse erinevaid andmesubjekte (kahtlusalused, süüdimõistetud isikud, ohvrid, tunnistajad, jne). Nendega seotud andmeid tuleks käsitleda erinevalt, koos konkreetsete kaitsemeetmetega, eriti seoses kahtlusaluste hulka mittekuuluvate isikutega. Lisaks sisaldab artikkel liikmesriikide kohustust eristada andmeid vastavalt nende täpsuse ja usaldusväärsuse astmele. See on tähtis säte, kuna õiguskaitseasutused kasutavad ka oletustel, mitte tingimata faktidel, põhinevat “pehmet ”infot. Euroopa andmekaitseinspektor peab neid sätteid põhilisteks kaitsemeetmeteks, mida ei tohiks ettepanekust välja jätta ega teha vabatahtlikuks.

19.

Andmetöötlus ja eesmärgi piiramine. 2005. aasta detsembri arvamuses analüüsis Euroopa andmekaitseinspektor vajadust paremate õigusnormide järele asutuse poolt konkreetsel otstarbel kogutud andmete edasise kasutamise valdkonnas. Praegu on Euroopa andmekaitseinspektori mure artikli 5 pärast seotud põhiliselt tema seisukohaga, et kuigi ühest küljest peab lubama andmete (edasist) töötlemist laiemate eesmärkide saavutamiseks, siis teisest küljest peab seadus määratlema sellise töötlemise täpsed tingimused, et kaitsta andmesubjekti. Euroopa andmekaitseinspektor hoiatab lahenduste eest, mis jätavad selle küsimuse täielikult siseriikliku õiguse otsustada või mis ei piira edasise töötlemise tingimusi kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108 (7). Mis puutub andmete eriliikide töötlemisse, siis selle suhtes on direktiivi 95/46/EÜ ja konventsiooni nr 108 kohaselt kehtestatud üldine keeld mõningate eranditega (8). Euroopa andmekaitseinspektor on mures, et üldine keeld jäetakse raamotsusest välja ja nii toimides saab erandist reegel. Selline lahendus ei oleks üksnes vastuolus direktiiviga 95/46/EÜ, vaid ei vastaks ka konventsioonile nr 108.

20.

Andmete vahetamine teiste asutustega ja eraõiguslike isikutega. Komisjoni ettepanek sisaldab piiranguid ja spetsiifilisi kaitsemeetmeid infovahetusele teiste asutustega politsei- ja õiguskaitseasutuste, eraõiguslike isikute ning kolmandate riikide asutuste kõrval. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab selliste erisätete tähtsust järgmistel põhjustel. Esiteks, infovahetus nende “kolmandate osapooltega ”sisaldab spetsiifilisi ohte (turvalisuse rikkumine, edasine töötlemine erinevatel eesmärkidel, jne). Teiseks, kolmandate osapoolte kaasamine õiguskaitsesse ning õiguskaitsealase info töötlemisse on muutumas igapäevasemaks. Head näited on direktiiv 2006/24/EÜ andmete säilitamise kohta (9), reisijate isikuandmete leping Ühendriikidega ja niinimetatud Swift-juhtum (10). Kolmandaks, Euroopa Kohtu 30. mai 2006. aasta otsus reisijate isikuandmete kohta (11) tekitab tõsiseid kahtlusi seoses eraõiguslike isikute poolt kommertseesmärkidel kogutud ning hiljem õiguskaitse-eesmärkidel töödeldud isikuandmete kaitsega.

21.

Mis puutub mõlemasuunalisse andmevahetusse teiste era- või avalik-õiguslike osapoolte vahel liidu sees, siis on tähtis, et ettepanek käsitleks teemat konkreetselt ja pakuks direktiiviga 95/46/EÜ kooskõlas olevaid lahendusi. Need lahendused peavad kindlustama, et sambastruktuuri tagajärjed, eriti ebaselgus kahe samba piiritlemise osas seoses isikuandmete vahetamisega õiguskaitseasutuste ja teiste osapoolte vahel, ei kahjustaks kaitse tõhusust.

22.

Mis puutub mõlemasuunalisse andmevahetusse kolmandate riikidega, siis selle osas näeb komisjoni ettepanek ette piisava kaitse otsuse langetamise komisjoni poolt. Kui see nõukogus heakskiitu ei leia, võib tulemuseks olla, et iga liikmesriik otsustab piisava kaitse üle ise või halvemal juhul edastab andmed, kontrollimata kaitse taset kolmandas riigis. Kolmandate riikidega isikuandmete vahetamise ühtlustatud süsteemi puudumine võib ühtlasi:

Euroopa andmekaitseinspektor peab väga tähtsaks, et kehtestataks mehhanismid, mis tagaks ühised standardid ja piisava kaitse alased koordineeritud otsused ning samuti kooskõla Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108, eriti selle artikliga 12. (12) Raamotsuse tekst peaks sellised mehhanismid ette nägema.

23.

Euroopa andmekaitseinspektor mõistab, et mitmed liikmesriigid kahtlevad isikuandmete kolmandate riikidega vahetamise sätte lisamise õiguslikus aluses juhtumeil, mil neid andmeid ei saada teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või viimane pole neid kättesaadavaks teinud. Euroopa andmekaitseinspektori andmetel ei anna see põhjust õiguslikus aluses kahtlemiseks. 2005. aasta detsembri arvamuses toodud näited nagu ka eelmises punktis toodud argumendid näitavad otsest sidet kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse ning EL lepingu artikli 29 alusel toimuva politsei- ja õigusalase koostöö vahel. Sätet, mis käsitleb isikuandmete vahetamist kolmandate riikidega, peab käsitlema täiendava ja vajaliku sättena, et saavutada EL lepingu artiklis 29 koostoimes EL lepingu artikliga 6 püstitatud eesmärke, eelkõige politseijõudude tihedam ja põhiõigusi austav koostöö.

24.

Andmesubjektide õigused. Andmesubjektil on õigus olla informeeritud teda käsitlevate isikuandmete töötlemisest. See õigus on seotud isikuandmete õiglase ja õiguspärase töötlemise põhimõttega, mida austab raamotsus ning mida kaitstakse lisaks ka Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108, eelkõige selle artikli 5 punkti a ja artikli 8 raames. Nimetatud õiguse tähtsaks osaks on, et seda infot peaks andma andmete vastutav töötleja ex officio. Kuna andmesubjekt tavaliselt ei tea ega saa teada, et teda käsitlevaid andmeid töödeldakse, oleks andmesubjektilt taotluse nõudmine vastuolus selle õiguse olemusega. Loomulikult on õigusest olla informeeritud ka erandeid ning on selge, et need erandid võivad õiguskaitse valdkonnas mängida olulist rolli, kuna info andmine eeluurimise kohta võib mõjutada uurimist ennast. Sellest hoolimata ei oleks vastuvõetav ükski lahendus, mis muudaks õiguse infole sõltuvaks andmesubjekti taotlusest ja selline lahendus ei oleks kooskõlas Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108.

25.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et andmekaitseasutuste seisukoht peaks olema kooskõlas neile direktiivi 95/46/EÜ alusel antud positsiooniga. See positsioon on veelgi tähtsam kõnealuses politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas. Õiguskaitseasutuste koostöö, mille eesmärk on tõhusalt võidelda terrorismi ja teiste raskete kuritegudega, nõuab tihti tundlike isikuandmete töötlemist ja erandeid andmesubjektide õigustest (vaata näiteks eelmist punkti õiguse kohta infot saada).

26.

Euroopa andmekaitseinspektor märgib esiteks, et asutused peaksid teostama tõhusat kontrolli ja järelevalvet isikuandmete töötlemise üle käesoleva raamotsuse reguleerimisalas, eriti kui liikmesriigid vahetavad isikuandmeid politseikoostöö valdkonnas. Teiseks tuleks kindlustada asutuste nõuandev roll nii riiklikus jurisdiktsioonis kui ka andmekaitseasutuste kehtestatud võrgustikus, asutuste töörühmas (mida direktiivi kohaselt tuntakse kui “artikli 29 töörühm”). Vaja on andmekaitseasutuste panust, et tõhustada järjepidevust kõnealuse instrumendi alusel pakutava kaitse ja direktiivi 95/46/EÜ alusel pakutava kaitse vahel, et tagada õiguslike kohustuste täitmine ning täielikult saavutada liikmesriikide vaheline ühtlustamine ka praktilisel tasandil.

27.

Komisjoni ettepaneku artiklis 24 sisalduvad üksikasjalikud turvalisuse eeskirjad, mis on võrreldavad Europoli konventsioonis sisalduvate eeskirjadega. Euroopa andmekaitseinspektor hoiatab nende eeskirjade ettepanekust väljajätmise eest. Ühtlustatud turvalisuse tase on oluline tööriist usalduse kasvatamisel nii andmesubjekti jaoks kui ka liikmesriikide asutuste vahel.

28.

Oma 2005. aasta detsembri arvamuses soovitas Euroopa andmekaitseinspektor kehtestada konkreetsed kaitsemeetmed teatud spetsiifiliste andmekategooriate, näiteks biomeetriliste andmete ja DNA-profiilide töötlemiseks. Õiguskaitsevaldkonnas muutub nende andmekategooriate kasutamine järjest tähtsamaks, samas võib selline kasutamine sisaldada spetsiifilisi ohte andmesubjektile. Vaja on ühiseid eeskirju. Euroopa andmekaitseinspektor avaldab kahetsust, et nõukogu ei ole seda soovitust arvestanud, vähemalt mitte nähtavalt. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub komisjoni ja nõukogu tungivalt üles selles küsimuses ettepanekut vastu võtma, olenemata seotusest kättesaadavuse põhimõttega.

29.

Euroopa andmekaitseinspektor soovitab nõukogul eraldada rohkem aega läbirääkimisteks, et saavutada piisavat kaitset pakkuv tulemus. Ehkki Euroopa andmekaitseinspektor tunnistab raamotsuse nõukogus kiire vastuvõtmise tähtsust, hoiatab ta, et kiire otsustamine ei tohiks viia kaitse standardite alandamiseni.

30.

Kaitse järjepidevus on väga tähtis, sõltumata isikuandmete töötlemise kohast, läbiviijast ja eesmärgist. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub nõukogu tungivalt üles kindlustama kaitse taseme, mis ei ole madalam direktiivi 95/46/EÜ või isegi üldisemalt formuleeritud ja liikmesriikidele siduva Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108 alusel pakutava kaitse tasemest.

31.

Andmekaitse ühised eeskirjad peaksid kehtima politsei- ja õigusalase koostöö valdkonna kõigile andmetele ega olema piiratud liikmesriikidevahelise piiriülese andmevahetusega. Käesolev arvamus sisaldab argumente, mis näitavad, et piiratum kohaldamisala ei ole toimiv ning suurendaks rakendamisel keerukust ja kulusid asutustele ning kahjustaks üksikisikute õiguskindlust.

32.

Muud küsimused, millele Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu pöörab:

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/15

1.

Komisjon saatis kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks järgmise ettepaneku: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (3) (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) rakenduseeskirjad (edaspidi “ettepanek”). Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et määruse preambulis tuleks viidata käesolevale arvamusele.

2.

Komisjoni ametlikule konsulteerimistaotlusele eelnesid Euroopa andmekaitseinspektori 2007. aasta inventeerimisnimekirja (4) koostamise raames toimunud kontaktid Euroopa andmekaitseinspektori sekretariaadi ja komisjoni asjaomase peadirektoraadi (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat) talituste vahel. Nimetatud ettepanek kuulub tõesti selliste tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi poolt menetletavate ettepanekute hulka, mis pakuvad Euroopa andmekaitseinspektorile suurt huvi. Lisaks osales Euroopa andmekaitseinspektor Euroopa Parlamendi poolt 23. novembril 2006. aastal korraldatud ärakuulamisel, esitades mõned esialgsed ettepanekut käsitlevad märkused. Sellega seoses tervitab Euroopa andmekaitseinspektor käesolevat konsulteerimist ning ootab, et temaga konsulteeritakse ka tulevikus õigeaegselt komisjoni muude ettepanekute osas, mis käsitlevad isikuandmete kaitset sotsiaalkindlustuse ja tööhõive valdkonnas — eelkõige tema inventeerimisnimekirja kuuluvate ettepanekute osas.

3.

Ettepanekus sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Viimatinimetatud määruses toodud uusi kooskõlastamiseeskirju ei saa tõepoolest kohaldada enne, kui vastavad rakendusmeetmed sätestav asjaomane ettepanek on vastu võetud (5). Seetõttu hinnatakse ettepanekut koostoimes algmäärusega, millel ta põhineb. Sellega seoses tuleb märkida ka seda, et Euroopa andmekaitseinspektor ei ole avaldanud oma arvamust määruse 883/2004 kohta, kuna vastav komisjoni ettepanek võeti vastu 12. veebruaril 1999 (6), enne määruse 45/2001/EÜ jõustumist.

4.

Ettepaneku eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada olemasolevaid eeskirju, tugevdades sotsiaalkindlustusasutuste vahelist koostööd ja parandades sotsiaalkindlustusasutuste vahelise andmetevahetuse meetodeid.

5.

Ettepanekul on lai reguleerimisala, seda nii asjaomaste kodanike kui ka käsitletavate valdkondade osas. Ühelt poolt hõlmab see kõiki ELi kodanikke, kes on kindlustatud siseriiklike õigusaktide alusel (hõlmates seetõttu ka mittetöötavaid isikuid) — tingimusel, et tegemist on piiriüleste juhtumitega. Teiselt poolt hõlmab ettepanek väga paljusid sotsiaalkindlustuse valdkondi: haigushüvitised; sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised; invaliidsushüvitised; vanaduspensionid; toitjakaotuspensionid; hüvitised tööõnnetuste või kutsehaiguste korral; matusetoetused; töötushüvitised; pensionid ennetähtaegselt pensionile jäämise korral; perehüvitised.

6.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab nimetatud ettepanekut, kuna selle eesmärgiks on kodanike vaba liikumise soodustamine ning Euroopa Liidu piires liikuvate ELi kodanike elatustaseme ja töötingimuste parandamine.

7.

Suure osa ettepanekust moodustavad sätted, mis käsitlevad isikuandmete vahetamist liikmesriikide pädevate sotsiaalkindlustusasutuste vahel. Tõepoolest, sotsiaalkindlustus ei saaks toimida ilma erinevat liiki ja sageli delikaatsete isikuandmete töötlemiseta. Samas on sotsiaalkindlustusega seotud isikuandmete vahetamine eri liikmesriikide vahel Euroopa Liidu loomulikuks tagajärjeks, aidates kodanikel üha rohkem kasutada enda õigust liikumisvabadusele.

8.

Ent samuti on oluline, et selle tihenenud isikuandmete vahetamisega eri liikmesriikide asutuste vahel, mis loob paremad tingimused isikute vabaks liikumiseks, kaasneks ka isikuandmete kaitse kõrge tase — sellega oleks tagatud üks ELi põhiõigustest. Euroopa andmekaitseinspektoril on sellega seoses heameel tõdeda, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osutas oma ettepanekut käsitlevas 26. oktoobri 2006. aasta arvamuses samuti vajadusele tagada isikuandmete piisav kaitse, eriti asjaomaste andmete puhuti delikaatset iseloomu arvestades (7).

9.

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud rakendusmääruse ettepaneku osas. Ent nagu eespool mainitud, ei saa rakendusmäärust hinnata eraldi määrusest (EÜ) nr 883/2004, milles sätestatakse sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise aluspõhimõtted, seda ka isikuandmete kaitse osas. Seetõttu lähtub Euroopa andmekaitseinspektor oma arvamuses viimatinimetatud määruses sätestatud raamistikust. Sellele vaatamata on Euroopa andmekaitseinspektori nõuanded põhiosas suunatud neile küsimustele, mille puhul rakendusmääruse andjal on veel manööverdamisruumi.

10.

Lisaks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et ettepanekul on lisaks laiale reguleerimisalale ka väga keerukas ülesehitus, kuna sellega nähakse ette sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamisega seotud erinevaid asjaolusid, mehhanisme ja piiranguid käsitlevad üksikasjalikud ja mõnikord vägagi tehnilised sätted. Seetõttu ei käsitle Euroopa andmekaitseinspektor ettepanekut analüüsides kõiki sätteid eraldi, vaid kasutab horisontaalset lähenemisviisi, keskendudes andmekaitse põhimõtetele, mis on ettepanekut silmas pidades eriti olulised.

11.

Selle lähenemisviisi puhul on käesoleva arvamuse eesmärgiks tagada andmekaitset käsitlevate õigusaktide järgimine, ent samas ka kavandatud meetmete tõhusus, ennetades ja lahendades probleeme, mis võivad rakendamise ajal siseriiklikes õigussüsteemides esile kerkida. Euroopa andmekaitseinspektor määratleb käesolevas arvamuses kõigepealt asjakohase andmekaitse õigusraamistiku ning käsitleb seejärel ettepaneku seisukohalt oluliste andmekaitse põhimõtete kohaldamist. Järelduste osas esitab Euroopa andmekaitseinspektor oma peamised tähelepanekud ja soovitused.

12.

Asjaomase ettepaneku kontekstis on kindlustatud isikute isikuandmete töötlejateks tavaliselt pädevad siseriiklikud ametiasutused ning seega kuuluvad nimetatud andmed nende siseriiklike seaduste reguleerimisalasse, millega rakendatakse direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (“direktiiv”). Piiratud arvul juhtudel, mil kindlustatud isikute isikuandmete töötlejateks on ühenduse institutsioonid, kohaldatakse nimetatud andmete suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001 (8) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. See toimub näiteks siis, kui töödeldakse ELi töötajate isikuandmeid (9). Seega näeb praegune andmekaitse alane õigusraamistik ette ühtlustatud kaitsetaseme kogu Euroopa Liidus.

13.

Asjaomane ettepanek toetub sellele ühtlustatud raamistikule. Ent direktiivi rakendavad siseriiklikud õigusaktid ei ole täielikult ühetaolised ning siseriiklike andmekaitseseaduste vahel võib ikka veel esineda mõningaid erinevusi. Seetõttu peaks seadusandja ülaltoodut kindlasti arvesse võtma tagamaks, et kavandatavad meetmed oleksid nimetatud raamistikuga täielikus kooskõlas ja suudaksid nende võimalike erinevustega toime tulla.

14.

Lisaks nõuab tihenenud riikidevaheline andmevahetus isikuandmete kaitset käsitlevate siseriiklike sätete paremat kooskõlastamist. Selles suhtes tervitab Euroopa andmekaitseinspektor määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklit 77. Nimetatud sättes rõhutatakse selgesõnaliselt, et nimetatud määruse ja selle rakendusmääruse alusel töödeldavad isikuandmed edastatakse kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse sätetega.

15.

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikkel 77 sisaldab ka juhiseid eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse suhtes kohaldatava siseriikliku andmekaitseseaduse kohta — rõhutades, et isikuandmete edastamise suhtes ühest liikmesriigist teise kohaldatakse esimesena nimetatud, st andmeid edastava liikmesriigi andmekaitse alaseid õigusakte. Ent mis tahes teabevahetuse suhtes, mis lähtub vastuvõtvast liikmesriigist, samuti vastuvõetud andmete hoiustamise, muutmise ja hävitamise suhtes kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi andmekaitse alaseid õigusakte. Nimetatud säte on kooskõlas kohaldatavat siseriiklikku õigust käsitleva sättega, mis on esitatud direktiivi artiklis 4.

16.

Ettepanekus viidatakse isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse sätetele põhjenduses 3 ning artikli 3 lõikes 2. Kui põhjenduses 3 deklareeritakse üldiselt, et asjaomaste isikute jaoks peavad kehtima kõik tagatised, mis on ette nähtud ühenduse sätetes isikuandmete kaitse kohta, siis artikli 3 lõikes 2 viidatakse konkreetselt enda isikuandmetele juurdepääsu ja nende andmete parandamise õiguse kasutamisele.

17.

Euroopa andmekaitseinspektor jagab arvamust, et isikuandmete täiustatud töötlemist ja edastamist rakendavas õigusaktis tuleks veel kord üheselt ja selgesõnaliselt viidata andmekaitse suhtes kohaldatavale õigusraamistikule. Sellest tulenevalt soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et isikuandmete kaitset käsitlevaid ühenduse sätteid puudutav üldine viide ei sisalduks ainult õigusakti põhjendustes, vaid oleks selgesõnaliselt välja toodud ka selle sätetes (näiteks artiklis 3). Selline üldine säte ei välistaks võimalust, et muud, näiteks praegu artikli 3 lõikes 2 toodud sätted ei võiks põhjalikumalt käsitleda spetsiifilisemaid probleeme, mis on seotud andmekaitse põhimõtete konkreetse kohaldamisega sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise raamistikus (vt ka punkte 36–38).

18.

Andmekaitseseaduse üheks aluspõhimõtteks on see, et isikuandmeid töödeldakse ainult sellel eesmärgil, mille tarvis neid kogutakse, või sellega kooskõlas oleval eesmärgil (direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt b). Ettepanek ei sisalda ühtegi üldist sätet eesmärgi suhtes kohaldatavate piirangute kohta (10). Ent ettepaneku üldine lähenemisviis on selline, et teatud sotsiaalkindlustusega seotud eesmärgil (pension, invaliidsushüvitis, töötushüvitis jne) kogutavad isikuandmed töödeldakse ja seejärel edastatakse teise liikmesriigi ametiasutusele samal eesmärgil. Sellest tulenevalt on enamik ettepanekus sätestatud töötlustoimingutest seotud isikuandmetega, mida töödeldakse samal või sellega kooskõlas oleval eesmärgil. See kehtib ka isikuandmete töötlemisel, mis on seotud teabe edastamisega võlanõuete või hüvitiste sissenõudmiseks (artikkel 73).

19.

Ent muude asjaolude puhul, nagu näiteks maksuasutuste vahelise koostöö korral (põhjendus 14), võivad sotsiaalkindlustusandmed olla vajalikud ka muudel kui sotsiaalkindlustusega seotud eesmärkidel. Sel juhul võivad eesmärgi suhtes kohaldatavate piirangute osas tehtavad erandid olla õigustatud tulenevalt direktiivi artiklist 13, teatud konkreetsete asjaolude puhul ning tingimusel, et need on vajalikud ja põhinevad kas riigi või ühenduse tasemel võetavatel seadusandlikel meetmetel. Seadusandja võiks seda arvesse võttes kaaluda, kas ei oleks otstarbekas ettepanekus konkreetselt viidata tingimustele, mille puhul võiks sotsiaalkindlustusandmeid töödelda erineval eesmärgil.

20.

Euroopa andmekaitseinspektor arvab ülaltoodut silmas pidades, et ettepanek on kooskõlas peamiste andmekaitse alaste sätetega, mis käsitlevad eesmärgi suhtes kohaldatavaid piiranguid. Lisaks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et keeld kasutada isikuandmeid muudel kui sotsiaalkindlustusega seotud eesmärkidel tuleneb kohaldatavatest andmekaitse alastest õigusaktidest, mis lubavad nimetatud üldpõhimõttest erandeid teha ainult konkreetsetel ja rangetel tingimustel.

21.

Andmekaitse põhimõtete kohaselt peavad isikuandmed olema piisavad ja asjakohased ning mitte ületama selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse (direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt c). Sotsiaalkindlustussüsteemide puhul tähendab see seda, et iga konkreetse juhtumi korral edastatakse ainult vajalik ja proportsionaalne kogum andmeid.

22.

Nimetatud põhimõte on korrektselt väljendatud ettepaneku artikli 2 lõikes 1, mis näeb liikmesriikide asutuste jaoks ette kohustuse jagada üksteisega kõiki vajalikke andmeid kindlustatud isikute õiguste ja kohustuste väljatöötamiseks ja kindlaksmääramiseks. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab sellega seoses, et vajalikuks peetavate isikuandmete määratlemise tulemused võivad asjaomase hüvitise liigist olenevalt veidi varieeruda. Näiteks haigushüvitiste puhul vajatakse teistsuguseid isikuandmeid kui vanaduspensionite puhul. Liikmesriikide asutused peaksid piirduma ainult nende andmete edastamisega, mis on iga konkreetse juhtumi puhul kindlustatud isiku õiguste või kohustuste seisukohalt vajalikud.

23.

Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks kohaldada ka andmetele juurdepääsu omavate pädevate asutuste arvu ning isikuandmete säilitamise tingimuste ja aja suhtes. Sotsiaalkindlustusandmetele omavad juurdepääsu ainult asjakohased asutused ja institutsioonid ning neid andmeid säilitatakse — andmesubjektide tuvastamist võimaldavas vormis — ainult seni, kuni see on vajalik seoses nende töötlemise eesmärkidega (direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt e).

24.

Kindlustatud isikute isikuandmetele juurdepääsu omavate asutuste ja institutsioonide arvu käsitleb ettepaneku artikkel 83, millega luuakse avalikkusele kättesaadav andmebaas, mis koondab iga liikmesriigi asjakohaste asutuste andmeid. Samuti tuleb märkida, et ettepanek jätab liikmesriikidele vabad käed otsustamaks, kas isikuandmed edastatakse liikmesriigis asuva keskse juurdepääsupunkti vahendusel või otse asjakohasele asutusele või institutsioonile (artikli 2 lõige 3). Lisaks võib igas liikmesriigis olla mitmeid määratud asutusi, millest osa võib töötada regionaalsel tasandil.

25.

Isikuandmete säilitamise aja kohta märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et proportsionaalsuse põhimõtte järgimine sotsiaalkindlustuse kontekstis võib sotsiaalkindlustuse valdkonnast olenevalt viia väga erinevate tulemusteni. Näiteks haigushüvitistega seotud isikuandmete töötlemine on tavaliselt vajalik lühema aja jooksul kui pensionite puhul, mis on sellised hüvitised, mida tõenäoliselt makstakse pikema aja vältel. Isikuandmete säilitamise aeg sõltub ka sellest, millist liiki asutus neid andmeid töötleb. Näiteks kesksete juurdepääsupunktide puhul kustutataks isikuandmed kohe pärast nende hilisemat edastamist pädevale asutusele. Igal juhul peaks olema selge, et isikuandmed kustutakse või muudetakse anonüümseks kohe pärast seda, kui need ei ole enam nende kogumise või töötlemise eesmärkide seisukohalt vajalikud.

26.

Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab ülaltoodut silmas pidades, et sedavõrd keeruka süsteemi puhul, kus isikuandmeid töödeldakse ja hiljem edastatakse asümmeetrilise asutustevõrgu kaudu, tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et oleks tagatud isikuandmete töötlemine pädevate asutuste poolt ja proportsionaalse ajaperioodi jooksul, ning et välditaks andmebaaside dubleerimist. Euroopa andmekaitseinspektor usub, et artikliga 83 ette nähtud andmebaas aitab tagada seda, et vajalikud isikuandmed edastatakse iga konkreetse juhtumi puhul ainult asjakohastele asutustele. Ent komisjon võiks asjaomasele ettepanekule lisada täiendavaid selgitusi nimetatud andmete edastamise ja säilitamise tingimuste kohta — nagu ta on seda juba teistes ettepanekutes teinud (11). Sellest tulenevalt on Euroopa andmekaitseinspektor arvamusel, et säilitamise ajaperioodide teatud ühtlustamine mitte ainult ei aitaks kaitsta kodanike õigust isikuandmete kaitsele, vaid tõhustaks ka erinevate liikmesriikide ametivõimude vahelist koordineerimist.

27.

Ettepanekus kehtestatakse mitmesugused mehhanismid kindlustatud isikutega seotud isikuandmete edastamiseks erinevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Taolised isikuandmete vahetused võib jagada kahte suurde kategooriasse: need, mis tehakse asjaomase isiku taotlusel; ja need, mis tehakse ex officio, tavaliselt kolmandate isikute (pädevate asutuste, tööandjate) vahel ilma asjaomase isiku konkreetse taotluseta. Paljudel juhtudel töötlevad ja edastavad asjakohased asutused delikaatseid, eelkõige tervisliku seisundiga seotud andmeid.

28.

Kõik nimetatud töötlemistoimingud peavad olema kooskõlas direktiivis sätestatud isikuandmete töötlemise tingimustega: pädevad riiklikud asutused ja tööandjad võivad töödelda isikuandmeid ainult asjaomase isiku nõusolekul või mõnel muul õiguslikul alusel, nagu seadusjärgse kohustuse täitmiseks või üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks (direktiivi artikli 7 punktid a, c ja e). Rangemad tingimused kehtivad delikaatsete andmete, st selliste isikuandmete puhul, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, ning tervislikku seisundit või seksuaalelu käsitlevate andmete puhul (direktiivi artikkel 8).

29.

Sellega seoses juhib Euroopa andmekaitseinspektor tähelepanu asjaolule, et ettepaneku sätteid võib käsitleda seadusjärgse kohustuse kehtestamisena — töödelda ja edastada sotsiaalkindlustusandmeid vastavalt direktiivi artikli 7 punktile c, kui see kohustus on konkreetselt määratletud. Seega nendel juhtudel, mil ettepanekus on ette nähtud selge kohustus töödelda isikuandmeid, võivad pädevate riiklike asutuste ja tööandjate tehtavad töötlemistoimingud põhineda direktiivi artikli 7 punktil c. Samas nendel juhtudel, mil ettepanekus ei ole taolist seadusjärgset kohustust otseselt sätestatud, peaks isikuandmete töötlemine põhinema kas konkreetsel riiklikul (ühtlustamata) seadusjärgsel kohustusel või erineval õiguslikul alusel.

30.

Direktiivi artikli 7 punkt e näeb ette, et isikuandmeid võib töödelda juhul, kui see on vajalik üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks või sellise avaliku võimu teostamiseks, mis on tehtud ülesandeks volitatud töötlejale või andmeid saavale kolmandale isikule. See leiab aset siis, kui asjakohane asutus töötleb andmeid, lähtudes pigem oma ülesannete täitmisest või avaliku võimu teostamisest mõne üldise riikliku või ühenduse õigusnormi alusel kui teatud konkreetsest seadusjärgsest kohustusest. Sellisel juhul on andmesubjektidel õigus esitada vastuväiteid vastavalt direktiivi artikli 14 punktile a.

31.

Nõusoleku kasutamine õigusliku alusena vastavalt direktiivi artikli 7 punktile a on piiratuma ulatusega selles osas, mis puudutab isikuandmete töötlemist ametivõimude poolt või töösuhete puhul, kuna nõusoleku andmist võib pidada — direktiivi artikli 2 punkti h kohaselt — vabatahtlikuks ainult siis, kui asjaomasel isikul on arvestatav alternatiiv.

32.

Delikaatsete andmete töötlemise suhtes (direktiivi artikkel 8) tehtud tähelepanekud sarnanevad eelmistes lõigetes esitatuile. Euroopa andmekaitseinspektor arvab, et tööõigusest (direktiivi artikli 8 lõike 2 punkt b), täiendavatest eranditest (artikli 8 lõige 4) või nõusolekust (artikli 8 lõike 2 punkt a) tulenevad kohustused võivad anda vajaliku õigusliku aluse delikaatsete sotsiaalkindlustusandmete töötlemiseks. Sellisel juhul võib olla vajalik kasutada konkreetseid kaitsemeetmeid, nagu näiteks tehnilist kategoriseerimist.

33.

Euroopa andmekaitseinspektor juhib ülaltoodud märkuste valguses tähelepanu sellele, et mida selgemalt on asjaomases ettepanekus välja toodud konkreetsed seadusjärgsed kohustused pädevatele asutustele ja tööandjatele isikuandmete töötlemiseks, seda lihtsam ja tõhusam on ettepanekut liikmesriikides rakendada, eriti direktiivist lähtuvate siseriiklike andmekaitseseaduste täitmist silmas pidades. Euroopa andmekaitseinspektor, loobudes siinkohal ettepanekus sätestatud mitmesuguste konkreetsete mehhanismide üksikasjalikust käsitlemisest, soovitab seega ELi seadusandjal tagada, et kõik isikuandmete töötlemise ja edastamise kavandatud mehhanismid põhineksid selgelt kas ettepanekus otseselt sätestatud konkreetsel seadusjärgsel kohustusel või muul õiguslikul alusel, mis puudutab andmete töötlemist vastavalt direktiivi artiklitele 7 ja 8.

34.

Direktiivi 95/46 IV jaos sätestatakse, et andmesubjektide asjakohane teavitamine nende isikuandmete töötlemisest ja nende õigustest on vältimatu. See põhimõte omab veelgi suuremat tähtsust siis, kui isikuandmeid töötlevad paljud eri liikmesriikides asuvad asutused, mistõttu andmesubjektidel on oht sattuda olukorda, kus nad ei tea, kes nende isikuandmeid töötleb, mis eesmärkidel seda tehakse ja kuidas oma õigusi rakendada.

35.

Euroopa andmekaitseinspektor toetab selles küsimuses igati proaktiivset lähenemist: anda andmesubjektidele põhjalikku ja õigeaegset teavet, eesmärgiga selgitada neile nii kogutava teabe kasutamist kui ka nende õigusi. Sellega seoses Euroopa andmekaitseinspektor mitte ainult ei kiida heaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üleskutset (12) tõsta kõikide asjaomase määruse potentsiaalsete kasutajate teadlikkust, vaid kutsub ka seadusandjat üles lisama ettepanekusse selgesõnalise viite vajadusele anda asjaomastele isikutele nende isikuandmete töötlemise kohta konkreetset ja piisavat teavet. Seda võiks teha, muutes artiklit 19 (Kindlustatud isikute teavitamine), et tagada vajaliku teabe andmine kindlustatud isikutele.

36.

Andmesubjektide õigustel on sotsiaalkindlustussüsteemide kontekstis eriti tähtis osa, kuna need võimaldavad asjaomastel isikutel kontrollida oma (delikaatsete) andmete kasutamist, tagada nimetatud andmete täpsus ning kontrollida teavet, mille alusel langetatakse olulisi otsuseid ja määratakse hüvitisi. See on eriti tähtis piiriüleses kontekstis, mille puhul vigade tegemise võimalus isikuandmete edastamisel on tõenäoliselt suurem, kuna edastatav teave on vaja tõlkida. Samuti väärib märkimist, et andmesubjektide õiguste rakendamisest tulenev teabe täpsustumine on kasulik mitte ainult asjaomastele isikutele, vaid ka asjakohastele sotsiaalkindlustusasutustele.

37.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab igati ettepaneku artikli 3 lõiget 2, mis näeb ette, et liikmesriigid tagavad asjaomastele isikutele isikuandmetele juurdepääsu ja nende parandamise õiguse kooskõlas ühenduse sätetega isikuandmete kaitse kohta. Samas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor täiendada nimetatud sätet üldisema viitega kõikidele andmesubjektide õigustele, sealhulgas õigusele esitada vastuväiteid (direktiivi 95/46 artikkel 14) ning samuti kaitsemeetmetele, mis puudutavad automatiseeritud üksikotsuseid (direktiivi 95/46 artikkel 15).

38.

Lisaks soovitab Euroopa andmekaitseinspektor võtta ettepanekus nõuetekohaselt arvesse vajadust edendada andmesubjektide õiguste tõhusat teostamist piiriüleses kontekstis. Asjaomased isikud peavad tõepoolest rakendama oma õigusi olukorras, kus nende isikuandmed tulevad kahe või enama riigi erinevatelt asutustelt. Seega oleks soovitav, et sellistel juhtudel võiks andmesubjektide õigusi teostada ka otse selle asjakohase asutuse kaudu, mis teistest liikmesriikidest saabuvad isikuandmed vastu võtab. See tähendaks, et kindlustatud isikuga otsekontaktis olev pädev asutus peaks toimima nn ühtse teenuspunktina (one-stop-shop) mitte ainult sotsiaalkindlustushüvitiste suhtes, vaid ka kõikide isikuandmete suhtes, mida seoses nimetatud hüvitistega töödeldakse. Kindlustatud isik saaks seega teostada enda kui andmesubjekti õigusi pädeva asutuse kaudu, sõltumata andmete päritolust. Sellest tulenevalt kutsub Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjat üles nimetatud võimalust kaaluma, võttes sealjuures arvesse teistes komisjoni ettepanekutes juba esitatud näiteid (13).

39.

Ettepanekus pannakse erilist rõhku andmete töötlemise turvalisusele, kuna erinevate liikmesriikide ametivõimud on hakanud üha rohkem elektroonilisi vahendeid kasutama. Lisaks hõlmab andmete edastamine enamikel juhtudel delikaatseid andmeid ning seetõttu, nagu ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on märkinud, on veelgi olulisem “tagada, et kõnealused andmed on kaitstud ning ei satu valedesse kätesse” (14).

40.

Sellega seoses tervitab Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku artiklit 4, milles sätestatakse, et andmete edastamine asjakohaste organite vahel “toimub elektrooniliselt turvalises keskkonnas, kus on tagatud konfidentsiaalsus ja andmevahetuse kaitse”. Ent Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab samas, et nimetatud “turvalise keskkonna ”puhul, mille määrab kindlaks sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjon (15), tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta üleeuroopaliste koostalitlusvõimeliste e-valitsuse teenuste riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele pakkumise programmi (IDABC) (16) soovitusi seoses ühenduse andmekaitse alaste õigusnormidega, pöörates erilist tähelepanu andmete töötlemise turvalisusega (direktiivi artikkel 17) seotud soovitustele. Ülaltoodut silmas pidades soovitab Euroopa andmekaitseinspektor ka seda, et andmekaitse ja andmete turvalisuse eksperdid oleksid täielikult kaasatud nimetatud halduskomisjoni asjakohastesse töödesse.

41.

Euroopa andmekaitseinspektor tervitab nimetatud ettepanekut, kuna selle eesmärgiks on kodanike vaba liikumise soodustamine ning Euroopa Liidu piires liikuvate ELi kodanike elatustaseme ja töötingimuste parandamine. Tõepoolest, sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine ei saaks toimuda ilma erinevat liiki ja sageli delikaatsete isikuandmete töötlemise ja edastamiseta.

42.

Ent samuti on oluline, et selle tihenenud isikuandmete vahetamisega eri liikmesriikide asutuste vahel, mis loob paremad tingimused isikute vabaks liikumiseks, kaasneks ka isikuandmete kaitse kõrge tase — sellega oleks tagatud üks ELi põhiõigustest.

43.

Ettepanek toetub andmekaitse ühtlustatud õigusraamistikule, mis on kehtestatud isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse sätetega, eriti direktiiviga 95/46/EÜ ning siseriiklike rakendusseadustega. Euroopa andmekaitseinspektoril on heameel tõdeda, et sellele andmekaitse suhtes kohaldatavale õigusraamistikule on veel kord viidatud nii algmääruses (EÜ) nr 883/2004 kui ka ettepanekus. Ent samas tuleks põhjalikumalt ja selgesõnalisemalt käsitleda spetsiifilisemaid probleeme, mis on seotud andmekaitse põhimõtete kohaldamisega sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise raamistikus.

44.

Eesmärgi suhtes kohaldatavate piirangute põhimõtte osas arvab Euroopa andmekaitseinspektor, et ettepanek on kooskõlas peamiste andmekaitse alaste sätetega, mis käsitlevad eesmärgi suhtes kohaldatavaid piiranguid. Lisaks märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et keeld kasutada isikuandmeid muudel kui sotsiaalkindlustusega seotud eesmärkidel ei ole ettepanekus selgesõnaliselt sätestatud, vaid tuleneb kohaldatavatest andmekaitse alastest õigusaktidest, mis lubavad nimetatud üldpõhimõtte osas erandeid teha ainult konkreetsetel asjaoludel ja rangetel tingimustel. Seadusandja võiks seda arvesse võttes kaaluda, kas ei oleks otstarbekas ettepanekus konkreetselt viidata tingimustele, mille puhul võiks sotsiaalkindlustusandmeid töödelda erineval eesmärgil.

45.

Töödeldavate andmete, pädevate asutuste ja andmete säilitamise aja osas rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et sedavõrd keeruka süsteemi puhul, kus isikuandmeid töödeldakse ja hiljem edastatakse asümmeetrilise asutustevõrgu kaudu, tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et oleks tagatud isikuandmete töötlemine pädevate asutuste poolt ja proportsionaalse ajaperioodi jooksul, ning et välditaks andmebaaside dubleerimist. Sellega seoses võiks ettepanekule lisada täiendavaid selgitusi andmete edastamise ja säilitamise tingimuste kohta.

46.

Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste osas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, loobudes ettepanekus sätestatud mitmesuguste konkreetsete mehhanismide üksikasjalikust käsitlemisest, ELi seadusandjal tagada, et kõik isikuandmete töötlemise ja edastamise kavandatud mehhanismid põhineksid selgelt kas ettepanekus otseselt sätestatud konkreetsel seadusjärgsel kohustusel või muul õiguslikul alusel, mis puudutab andmete töötlemist vastavalt direktiivi artiklitele 7 ja 8.

47.

Kindlustatud isikute teavitamise osas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor lisada ettepanekusse selgesõnalise viite vajadusele anda asjaomastele isikutele nende isikuandmete töötlemise kohta konkreetset ja piisavat teavet.

48.

Andmesubjektide õiguste osas tervitab Euroopa andmekaitseinspektor igati ettepaneku artikli 3 lõiget 2 ning soovitab täiendada nimetatud sätet üldisema viitega kõikidele andmesubjektide õigustele, sealhulgas õigusele esitada vastuväiteid ning samuti kaitsemeetmetele, mis puudutavad automatiseeritud üksikotsuseid. Lisaks kutsub Euroopa andmekaitseinspektor seadusandjat edendama andmesubjektide õiguste tõhusat teostamist piiriüleses kontekstis, sätestades, et kindlustatud isikuga otsekontaktis olev pädev asutus peaks toimima nn ühtse teenuspunktina (one-stop-shop) mitte ainult sotsiaalkindlustushüvitiste suhtes, vaid ka kõikide isikuandmete suhtes, mida seoses nimetatud hüvitistega töödeldakse.

49.

Turvameetmete osas soovitab Euroopa andmekaitseinspektor, et andmete edastamise “turvalise keskkonna ”puhul, mis on sätestatud ettepaneku artiklis 4, tuleks täielikult arvesse võtta asjakohaseid soovitusi andmekaitse ja andmete töötlemise turvalisuse kohta. Sellega seoses tuleks tagada, et andmekaitse ja andmete turvalisuse eksperdid oleksid täielikult kaasatud pädeva halduskomisjoni asjakohastesse töödesse.

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/24

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4577 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/24

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4594 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele (http://eur-lex.europa.eu).

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/25

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/26

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/27

—

investeeringud põllumajandusettevõtetesse, maksimaalselt 40 % ning maksimaalselt 400 000 EUR kolme majandusaasta jooksul;

—

üksikettevõtete nõustamise edendamine koostoimes juhtimissüsteemidega, maksimaalselt 80 % ning maksimaalselt 2 000 EUR;

—

ümberkruntimine, maksimaalselt 90 %;

—

tootjate liitude asutamiskulud, maksimaalselt 60 %, kokku siiski mitte enam kui 400 000 EUR liidu kohta viie aasta jooksul.

—

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse (põllumajanduse investeeringutoetuse kava (AFP))

Konkurentsivõimelise, jätkusuutliku, keskkonda säästva, loomade heaolu arvestava ja mitmeotstarbelise põllumajanduse toetuseks võib soodustada investeeringuid põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatesse põllumajandusettevõttesse Tarbijate huve, maaelu arendamist ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist tuleb samamoodi arvesse võtta kui elu-, töö- ja tootmistingimuste parandamist

Meede on võetud artikli 4 alusel (investeeringud põllumajandusettevõtetesse)

—

Üksikettevõtete nõustamise edendamine koostoimes juhtimissüsteemidega (AFP)

Lisaks regulaarsele nõustamisele soodustatakse ka üksikettevõtete nõustamist, milles käigus kasutatakse dokumentatsioonisüsteeme. Meetmega toetatakse põllumajandustootjaid kaasaegse ja kvaliteedile orienteeritud põllumajandusstandardite järgimisel, eelkõige määruse (EÜ) nr 1782/2003 (cross compliance) artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas sätestatud nõuete täitmisel. Nõustamisteenuseid osutavad riiklikud ja eraõiguslikud nõustajad, kes peavad olema liidumaade poolt tunnustatud. Tegevusvaldkondi käsitleva nõustamise aluseks on dokumenteeritud andmed. Meedet võivad põhimõtteliselt kasutada kõik toetuse saajad; nõustajate suhtes kohaldatakse seda juurdemaksuna

Meede on võetud artikli 15 alusel (tehnilise abi andmine põllumajandussektoris)

—

Ümberkruntimine (maaelu ühtlustatud arendamiseks võetavate edendamismeetmete põhimõtted (maapiirkonnas asuva maaomandi ümberkorraldamise soodustamine))

Soodustamise eesmärk on maapiirkonnas asuva maaomandi ümberkorraldamine ning maaelu areng, et parandada põllumajandusstruktuuri ümberkruntimis- ja põllumajanduse kohandamisseaduses sätestatud menetluse kohaselt ning ka püsivalt tõhusa ökosüsteemi ja vabatahtliku kasutusvahetuse projektide tagamiseks võetavate meetmetega. Abikõlblikud on selle käigus tekkivad menetluskulud

Meede on võetud artikli 13 alusel (toetused ümberkruntimiseks)

—

Tootjate liitude asutamiskulud (turustruktuuri parandamiseks võetavate edendamismeetmete põhimõtted (liidud))

Edendamise eesmärk on tootjate liitude asutamise ja tegutsemise toetamine ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete konkurentsivõime parandamine, et sel viisil tootjate tasandil kaasa aidata turustuse tagamisele ja sissetuleku eeliste loomisele

Edendamisega aidatakse kaasa, et pakkumise viisi, kogust ja kvaliteeti arvesse võttes kohandada põllumajandustoodete tootmist, töötlemist ja turustamist vastavalt turu nõuetele

Tootjate liitude edendamismeede on võetud artikli 9 alusel (toetused tootjate liitudele)

Provincie Noord-Brabant

Brabantlaan 1

Postbus 90151

5200 MC 's-Hertogenbosch

Nederland

Provincie Limburg

Limburglaan 10

Postbus 5700

6202 MA Maastricht

Nederland

—

lõige 1.2: 3 000 000 EUR ajavahemikuks 2007–2013;

—

lõige 1.4: 60 000 EUR ajavahemikuks 2007–2013;

—

lõige 1.5: 1 250 000 EUR ajavahemikuks 2007–2013;

—

lõige 1.9: 4 500 000 EUR ajavahemikuks 2007–2013;

—

lõige 6.1: 3 000 000 EUR ajavahemikuks 2007–2013;

—

lõige 6.4: 1 200 000 EUR ajavahemikuks 2007–2013.

—

lõige 1.2: kuni 60 % abikõlblikest kuludest, kuni 1,2 miljonit EUR kavandatud koha kohta vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e, artikli 4 lõike 4 punktile a ja artikli 4 lõike 4 punktile c;

—

lõige 1.9: kuni 60 % abikõlblikest kuludest, vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e, artikli 4 lõike 4 punktile a ja artikli 4 lõike 4 punktile c;

—

lõige 6.1: kuni 60 % abikõlblikest kuludest, vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e, artikli 4 lõike 4 punktile a ja artikli 4 lõike 4 punktile c;

—

lõige 1.4: kuni 50 % abikõlblikest kuludest, kuni 20 000 miljonit EUR projekti kohta vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e, artikli 4 lõike 4 punktile a ja artikli 4 lõike 4 punktile c;

—

lõige 1.5: kuni 50 % abikõlblikest kuludest, kuni 1,25 miljonit EUR vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e, artikli 4 lõike 4 punktile a ja artikli 4 lõike 4 punktile c;

—

lõige 6.4: kuni 50 % abikõlblikest kuludest, kuni 50 000 miljonit EUR projekti kohta vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e, artikli 4 lõike 4 punktile a ja artikli 4 lõike 4 punktile c.

—

lõige 1.2: abi kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõike 3 punktides a–d sätestatud eesmärkidele teostatavusuuringute ja äriplaanide ning kinnisvara ehitus- ja parandustööde kulude katmise suhtes;

—

lõige 1.9: abi kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõike 3 punktides a–d sätestatud eesmärkidele kinnisvara ehitus- ja parandustööde kulude katmise suhtes;

—

lõige 6.1: abi kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõike 3 punktides a–d sätestatud eesmärkidele kinnisvara ehitus- ja parandustööde kulude katmise suhtes;

—

lõige 1.4: abi kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõike 3 punktides a–d sätestatud eesmärkidele kinnisvara ehitus- ja parandustöödega seotud teostatavusuuringute ja äriplaanide kulude katmise suhtes;

—

lõige 1.5: abi kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõike 3 punktides a–d sätestatud eesmärkidele teostatavusuuringute ja äriplaanide ning kinnisvara ehitus- ja parandustööde kulude katmise suhtes;

—

lõige 6.4: abi kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõike 3 punktides a–d sätestatud eesmärkidele kinnisvara parandustöödega seotud teostatavusuuringute ja äriplaanide kulude katmise suhtes.

Provincie Limburg

Limburglaan 10

Postbus 5700

6202 MA Maastricht

Nederland

Provincie Limburg

Limburglaan 10

Postbus 5700

6202 MA Maastricht

Nederland

Provincie Limburg

Limburglaan 10

Postbus 5700

6202 MA Maastricht

Nederland

Ministerstvo zemědělství ČR

Těšnov 17

CZ-117 05 Praha 1

Ministerstvo zemědělství ČR

Těšnov 17

CZ-117 05 Praha 1

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/33

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/34

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Greffe

SPA 3 6/5

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

—

an annual compensation of GBP 150 million granted to POL for the net public service cost of rural counter coverage (“rural network support”),

—

an aid devoted to back POL's debt to Royal Mail Group plc which had financed POL's balance-sheet deficits up to 31 March 2002 (“debt payment funding”),

—

a rolling working capital loan to POL for over-the-counter cash payments meant to fund the basic postal account.

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/42

1.

19. aprillil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad International Power plc (“IPR”, Ühendkuningriik) ja Mitsui & Co., Ltd. (“Mitsui”, Jaapan) omandavad uue loodava ühisettevõtte aktsiate ostu teel ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ühendkuningriigi ettevõtjate Deeside Power Development Company Limited (“Deeside”), Rugeley Power Limited (“Rugeley”), International Power IQ Limited (“Indian Queens”) ja International Power Fuel Company Limited (“IPFC”) üle, mida senini kontrollis täielikult IPR.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4654 — IPR/Mitsui (UK Electricity Generation Business):

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/43

1.

19. aprillil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Bridgepoint Capital Group Limited (“Bridgepoint”, Ühendkuningriik) omandab ainukontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses terve ettevõtja Wolters Kluwer N.V. (“WKE”, Madalmaad) hariduse valdkonnaga tegeleva üksuse üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4658 — Bridgepoint Capital/Wolters Kluwer Educational Division):

26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 91/44

1.

18. aprillil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava (viidates artikli 4 lõikele 5) teatise kavandatava koondumise kohta, millega Ühendkuningriigi ettevõtja HgCapital Investments Managers Ltd (edaspidi “HgCapital”) omandab aktsiate ostu teel täieliku kontrolli ettevõtjate Denton ATD, Inc., Ameerika Ühendriigid, Robert Denton, Inc., Ameerika Ühendriigid, and Denton COE GmbH, Saksamaa (koos “Denton”), üle nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4498 — HgCapital/Denton):