19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 85/01)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artikliga 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

“CEREZA DEL JERTE”

EÜ NR: ES/PDO/005/0233/20.02.2002

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi vastutav asutus:

Nimi:

Subdirección General de Calidad y Promoción Agroalimentaria — Dirección General de Industria Agroalimentaria y Alimentación — Secretaría General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación de España

Aadress:

Paseo de la Infanta Isabel, 1

E-28071 Madrid

Telefon:

(34-91) 347 53 94

Faks:

(34-91) 347 54 10

E-post:

sgcaproagro@mapya.es

2. Rühm:

Nimi:

Sociedad Cooperativa Limitada Agrupación de Cooperativas Valle del Jerte

Aadress:

Ctra. Nacional 110, km 381

E-10614 Valdastillas Cáceres

Telefon:

(34-927) 47 10 70

Faks:

(34-927) 47 10 74

E-post:

—

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3. Toote tüüp:

Rühm 1.6. Puuvili

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1 Nimetus: “Cereza del Jerte”

4.2. Kirjeldus: Kaitstud päritolunimetus “Cereza del Jerte ”hõlmab üksnes värskelt tarvitatavaid Prunus avium L. sordi lauakirsse, mis kuuluvad kohalikesse liikidesse “Navalinda”, “Ambrunés”, “Pico Limón Negro”, “Pico Negro ”ja “Pico Colorado”.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud kirsisordid jagatakse järgmistesse rühmadesse:

Picota kirsid: liigid “Ambrunés”, “Pico Negro”, “Pico Colorado ”ja “Pico Limón Negro”. Enamik toodangust kuulub Picota tüüpi kirsside rühma, kuhu kuuluvate kirsside tunnuseks on iseeneselik eraldumine viljavarrest koristamishetkel.

Viljavarrega kirsid: “Navalinda”.

Toote omaduste hulka kuulub viljade väliskesta punakas värv ning peamiselt on kirsid veini- või purpurpunast värvi. Viljaliha on tihke ja krõmpsuv, värvus ja mahlasus varieeruvad vastavalt alamliigile, punasest viljalihast ja punasest mahlast kollaka või kreemika viljaliha ja värvitu mahlani. Vilja kuju varieerub, olles kas munakujuline, lame, ümmargune või piklik. Kirsikivi suurus ja kuju varieerub vastavalt alamliigile keskmisest suure või väga suureni ning kerakujulisest piklikuni.

Järgmises kokkuvõtlikus tabelis on esitatud suhkrusisaldust (mõõdetud Brixi kraadides), vilja kuju, miinimum suurust ja happesust käsitlevad nõuded iga kaitstud alamliigi kohta.

Tabel 1

Kaitstud päritolunimetusega kirsside suhkrusisaldus, kuju, miinimumsuurus ja happesus vastavalt alamliikidele

Kaitstud päritolunimetusega “Cereza del Jerte ”kirsid võivad kuuluda üksnes ekstraklassi, nagu on sätestatud kirsside turustamisstandardites, mis on vastu võetud komisjoni 6. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 214/2004.

4.3. Geograafiline piirkond: Tootmispiirkond asub Extremadura autonoomses piirkonnas, Cácerese provintsi põhjaosas, Jerte, Ambrozi ja La Vera mägiorgudes.

Tihe seos kvaliteedi, istanduste mägise asukoha ja tootmismeetodi vahel jätab kasvatuseks ettenähtud alade hulgast välja piirkonnad ja põllumajandusettevõtted, mis ei asu mäestiku põllumajanduspiirkonnas. Nõuded kõrgusele on järgmised:

Jerte org: tunnustatakse kõiki põllumajandusettevõtteid kõigis valdades, sõltumata nende asukoha kõrgusest.

La Vera küla: ei tunnustata põllumajandusettevõtteid, mis asuvad madalamal kui 500 m.

Ambroze org: ei tunnustata põllumajandusettevõtteid, mis asuvad madalamal kui 600 m.

Tootmispiirkond ühtib pakkimis- ja töötlemispiirkonnaga.

4.4. Päritolutõend: Kaitstud päritolunimetusega toote kvaliteet ja päritolu tagatakse kvaliteedikäsiraamatu ja menetluste käsiraamatu kohaselt reguleeriva asutuse teostatavate kontrollide ja analüüside abil istandustes, ladudes ja väljasaatmiskeskustes, mis on kantud kaitstud päritolunimetuse eri registritesse.

Kui kõik eespool osutatud kontrollid on läbi viidud, hindab asjaomaste osapoolte esindajatest koosnev reguleeriva asutuse kvaliteedikomitee saadud tulemusi, et võtta vastu erapooletu ja objektiivne otsus. Juhul kui kvaliteedikomitee otsustab toodet tunnustada, väljastab reguleeriv asutus tootjale vastava tõendi.

Kaitstud päritolunimetuse “Cereza del Jerte ”alla kuuluvaid kirsse tuleb pakendada vastavalt taotlejate rühma määratlusele piiratud geograafilises piirkonnas, mis on vajalik kvaliteedi hoidmiseks, jälgitavuse tagamiseks ja tunnustamisprotsessi kontrollimiseks kuni selle lõpuni.

Protsess on lõpetatud, kui sertifitseeritud toote pakendile kinnitatakse nummerdatud lisaetikett, mis tagab toote päritolu ja kvaliteedi. Lisaetiketi väljastab reguleeriv asutus, kelle pädevus on piiratud tema tööeeskirjadega järgmiselt:

territooriumi osas tootmispiirkonnaga;

toodete osas päritolunimetusega “Cereza del Jerte ”toodete kõigi tootmise, ladustamise, pakendamise, levitamise ja turustamise etappidega;

isikute osas eri registritesse kantud isikutega.

Seepärast peab toote pakkimine toimuma tehnospetsifikaadi C osas määratletud geograafilises piirkonnas, et tagada jälgitavus, kogu protsessi kontrollimine kontrolliasutuse poolt ja päritolunimetusega toote kvaliteet. Kõnealune tegevus on vajalik, sest tegemist on raskesti ligipääsetava mägise alaga ning kirsse tuleb transportida keerulistes tingimustes, mida raskendab veelgi pikk transpordiaeg. Kõnealused tegurid mõjutaksid kahtlemata vilja omadusi ning toode võib muuta kaitstud päritolunimetuses määratletud vormi.

Toode tuuakse turule reguleeriva asutuse nummerdatud etiketi või lisaetiketiga, mis tagab toote päritolu.

4.5. Tootmismeetod: Kirsse kasvatatakse mäenõlvadel asuvates väikestes astangulistes põllumajandusettevõtetes, mille suurus on keskmiselt 1,6 ha ja mis koosneb keskmiselt 4,5 maatükist.

Kõnealune struktuur tingib selle, et suurem osa tööd tehakse peretööna käsitsi, sealhulgas eelkõige koristamine, mis on üks keerulisemaid ja enim oskusi nõudvaid töid.

Istanduse piirid määrab kindlaks astangute kitsus, mis ei võimalda sageli rohkem kui ühe puuderivi istutamist, mis koosneb ligikaudu 125 puust hektari kohta, mis viitab laiale paigutamisele. Puud võivad olla kõrge või madala toru kujulised, püramiidjad ja väänlevad.

Kündmistöid tehakse enamasti kolm korda aastas ja endiselt suures osas loomade abil. Väetamine põhineb endiselt sõnniku kasutamisel ja umbrohu matmisel. Oksi lõigatakse kergelt, piirdudes üksnes hõrendamise ja latvade pügamisega.

Viljelustehnikates järgitakse sajanditevanuseid traditsioone. Viljad koristatakse, neid töödeldakse, pakitakse ja transporditakse erilise hoolikusega ning tehakse kõik vajalikud kontrollid, et säilitada toote iseloomulikke omadusi.

4.6. Seos: Nimi “Jerte ”või “Jerte org ”on kirssidega tihedalt seotud, seostudes Hispaanias paljudele tarbijatele peaaegu automaatselt kirsside kasvatuspiirkonnaga või vastupidi. Kõnealune piirkond on väga tuntud sealsete kirsside, eelkõige Picota kirsside suurepärase kvaliteedi poolest.

Võib oletada, et kirsipuu tõid Hispaaniasse araablased ning pärast maa tagasivallutamist leidsid uued asunikud, et puu on seal kohanenud. Kuid usaldusväärsed tõendid kirsipuude olemasolu kohta Hispaanias pärinevad alles XIV sajandist.

1352. aasta 2. juunil peatus ja ööbis kuninga saadikutest koosnev kaaskond ühes piirkonna külas. Lugupeetud härrad maitsesid seal forelli ja kirsse, mis tõestab, et juba sel ajal oli sealne kirss väljapaistev toode, mille kvaliteet oli piisav ka nii auväärsete reisijate jaoks.

Järgmiste sajandite jooksul jätkati ja laiendati kirsside kasvatamist. XVI sajandi kuulus hispaanlasest arst Luis de Toro viitab Jerte kirssidele ning tõstab esile nende suurust, värvi ja maitset.

Kirsid hakkasid majandusliku tasuvusega seostuma XVIII sajandil pärast seda, kui taimehaigus oli hävitanud kastanipuud. Kõnealuse sajandi lõpus ja XIX sajandi jooksul rajati kirsiistandusi Jerte orgu ja naaberorgudesse.

XIX sajandi esimestel kümnenditel kinnitasid kroonikud juba, et parim, mis selles piirkonnas leidub “... on kirsid, mida õukonnas väga kõrgelt hinnatakse ...”. XIX sajandil levis kirsipuude kasvatamine kõikidesse küladesse, nii et XX sajandi alguses oli piirkond juba “imemaitsvate kirsside ”poolest tuntud.

Viis kaitstud alamliiki on algupärased ja pärinevad Jerte orust või naabruses asuvatest Ambroze ja La Vera orgudest. Kõnealused liigid kasvavad praktiliselt üksnes osutatud tootmispiirkonnas, sest katsed neid liike mujal kasvatada on siiani läbi kukkunud.

Mitmed autorid on osutanud, et viljavarreta liikide esinemine Jerte orus tuleneb pikaajalisest kohandumisprotsessist ja Prunus avium L. sordi eri alamliikide seast valiku tegemisest. Kõnealune sort on nendes mägiorgudes juba ammusest aegadest alates algupärase metsiku liigina eksisteerinud.

Jerte elanike sordiparandus- ja aretustegevusele lisaks on oma panuse andnud ka keskkonnatingimused, nagu niiskusetase isegi suvekuudel, oru mahedad tuuled, asukoht, aastane päikesevalguse hulk, kõrgus, mikrokliima vahelduvus ja mulla happelisus.

Omandistruktuur ja keerulistest maastikutingimustest tulenevad olud on loonud istandused, mille moodustavad väikesed või isegi imepisikesed kivimüüridele toetuvad peenrad. Kõnealustes tingimustes ei ole eriti võimalik kasutada masintööjõudu.

Toote omadused tulenevad seega erilise taimse algmaterjali kasutamisest, mida on kohandatud ja sobitatud Jerte oru ja naaberorgude iseloomulike keskkonnatingimustega. Samuti on toote omadusi mõjutanud eriline tootmismeetod, mis hõlmab kirsikasvatuse traditsioonilisi viise, mida toetab väikeste põllumajandusettevõtete olemasolu ja perekonna vahel jaotatud töö. Põllumajandusettevõtted asuvad tavaliselt järskude mäenõlvade astangulistel maa-aladel, kus on keeruline masintööjõudu kasutada, ning seetõttu korvatakse madal tootlikkus kõrge kvaliteediga.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Consejo Regulador de la Denominación de Origen “Cereza del Jerte”

Aadress:

Pol. Ind. Centro de Empresas.

Carretera Nacional 110, km 381, 400

E-10614 Valdastillas Cáceres

Telefon:

(34-927) 47 11 01

Faks:

(34-927) 47 11 03

E-post:

picota@cerezadeljerte.org

Kaitstud päritolunimetuse “Cereza del Jerte ”kontrolliasutus vastab ISO standardi EN 45011 nõuetele.

4.8. Märgistus: Pakenditele on kohustuslik märkida selgesti nähtavalt kaitstud päritolunimetus “Cereza del Jerte”.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) Kõnealuseid miinimumläbimõõte nõutakse selleks, et kirsse võiks liigitada kaitstud päritolunimetuse “Cereza del Jerte ”alla kuuluvaks. Seega ei saa väiksema kui 21 mm suuruse läbimõõduga kirsse turustada kaitstud päritolunimetuse all.

19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/6

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 85/02)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

“KARLOVARSKÉ OPLATKY”

EÜ NR: CZ/PGI/005/0381/20.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi vastutav asutus:

Nimi:

Úřad průmyslového vlastnictví

Aadress:

Antonína Čermáka 2a

CZ-160 68 Praha 6

Tel.:

(420) 220 38 31 11

Faks:

(420) 224 32 47 18

E-post:

posta@upv.cz

2. Rühm:

Nimi:

Sdružení výrobců Karlovarských oplatek

Aadress:

Slepá 517/1

CZ-360 05 Karlovy Vary

Tel.:

(420) 353 56 30 06

Faks:

(420) 353 56 30 06

E-post:

obchod@karlovarskapekarna.cz

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3. Toote tüüp:

Klass 2.4. Küpsised — vahvlid

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: “Karlovarské oplatky”

4.2. Kirjeldus: Toodet “Karlovarské oplatky ”toodetakse traditsioonilise retsepti järgi; see on umbes 19 cm läbimõõduga lame, ümmargune ketas. Toode koosneb kahest õhukesest vahvlikettast, mille servas on 30 mm laiune lehepärga kujutav iseloomulik reljeef, sellest allpool vähemalt 20 mm laiune ringikujuline pealkiri “Karlovarské oplatky”. Vahvli keskel on kujutatud kuurortlinna Karlovy Vary üks sümboleist — kas mineraalveepurskkaev või legendi järgi linna asutamisega seostatav mägikits. Toodet valmistatakse toormaterjalidest, mille hulgas on olulise tähtsusega Karlovy Vary mineraalvesi, mis annab vahvlile maitset ja taignaketastele niiskust. Küpsetades ühendatakse taignakettad, millele eelnevalt on puistatud suhkru ja sarapuupähklite (või — olenevalt sordist — muude maitsete saamiseks enamasti mandlite, kakao, vanilli või kaneeli) segu, omavahel üheks vahvliks. Vahvlid on krõbedad, kerged, õhukesed ja ümmargused ning reljeefse pealispinnaga. Neil on ka eriline maitse ja lõhn.

“Karlovarské oplatky ”põhikoostisained on nisujahu, Karlovy Vary ravitoimega mineraalvesi, taimne rasv, suhkur, piim, munasegu, tärklis, küpsetuspulber ja või ning vastavalt kasutatud puistesegule sarapuupähklid, mandlid, kakaopulber, vanill või kaneel.

Toote “Karlovarské oplatky ”tootmiseks kasutatav Karlovy Vary raviomadustega mineraalvesi on määratletud piirkonnale tunnuslike eriomadustega. Kõnealuste omaduste toimel kujunevad vahvlile väga iseloomulikud krõbedus, lõhn ja maitse. Karlovy Vary ravitoimega mineraalvesi on vesinikkarbonaate, sulfaate ja kloriide sisaldav looduslik vesi, mis jõuab maapinnale temperatuuriga 73 °C rohkem kui 800 m sügavusest tektoonilise tekkega maalõhest. Kõnealune vesi sisaldab liitiumit, naatriumit, kaaliumit, rubiidiumit, tseesiumit, vaske, berülliumit, magneesiumit, kaltsiumit, strontsiumit, tsinki, kaadmiumit, alumiiniumit, tina, pliid, arseeni, antimoni, seleeni, mangaani, rauda, koobaltit, niklit, fluoriide, kloriide, bromiide, sulfaate, vesinikkarbonaate, karbonaate ja ränihapet. Tšehhi suurimas kuurortlinnas Karlovy Varys on seda vett kasutatud sajandeid, et ravida kroonilisi maohaavandeid, sapiteede vaevusi, sealhulgas postkoletsüstektoomia sündroomi, kroonilisi kõhunäärme- ja maksahaigusi, samuti põiekivide ja luuvalu puhul. Tänu oma koostisainetele ja eelkõige Karlovy Vary raviomadustega mineraalveele on toode “Karlovarské oplatky ”kergesti seeditav ja vähese kalorsusega.

Toodet “Karlovarské oplatky ”toodetakse tükikaupa. Nad pakitakse karpidesse viie- (125 g), kuue- (150 g) või kaheksakaupa (200 g).

4.3. Geograafiline piirkond: Kuurortlinna Karlovy Vary territooriumiga hõlmatud ala

4.4. Päritolutõend: Tootmine toimub kooskõlas kehtivate toiduainetetootmise eeskirjadega. Tootmisprotsessi käigus kasutatakse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) süsteemi. Tootjad peavad registrit toorainetarnijate ja lõpptoodete ostjate kohta. Igale tootele lisatakse teave tootja kohta. Spetsifikaadist kinnipidamist kontrollib riikliku põllumajandustoodete ja toiduainete kontrollameti kohalik, nimelt Plzeňi piirkonna vastutav inspektsioon (Státní zemědělská a potravinářská inspekce).

4.5. Tootmismeetod: Toode “Karlovarské oplatky ”koosneb kahest umbes 19 cm läbimõõduga õhukesest ümmargusest vahvlikettast, mille pealispinnal on iseloomulik reljeef. Tainas valmistatakse eespool (vt punkt 4.2) loetletud koostisosade segamisel Karlovy Vary värske mineraalveega, kusjuures taimne rasv peab olema eelnevalt sulamiseni soojendatud. Hästi segatud, vedel, kergelt kollakat värvi tainas, mis (erinevalt teistest küpsetistest) pärmi puudumise tõttu ei kerki, lastakse 20–26 °C juures umbes 60 minutit seista, enne kui see valatakse trumliga küpsetusahju mahutisse. Õhuke taignakiht juhitakse mööda torusid pöörlevatele küpsetusrestidele (tavaliselt vahvlite küpsetamiseks kasutatav seade), kus 220 °C juures küpsetatakse kuni 2 mm paksused vahvlikettad traditsioonilise küpsetusmeetodi järgi. Sel viisil toodetud vahvlilehed jäetakse vähemalt 48 tunniks niisutuskambrisse, kus õhuniiskuse tekitamiseks kasutatakse taas Karlovy Vary ravitoimega mineraalvett. Niisutuskambris tuleb taignakettad laiali jaotada ja raskuse alla asetada erilisel viisil, et nad korralikult niiskuks ja nende kuju ei muutuks. Niiskuskambris peab temperatuur olema 40 °C ja niiskus 90 %. Tootmisprotsessi lõpus pannakse vahvlikettad pöörlevatele küpsetusrestidele (mida tavaliselt kasutatakse ühendatud vahvlilehtede küpsetamiseks ja mis erinevad trumlitega ahjudest, kus vahvli pealispind küpsetades reljeefseks ei muutu), kus 180 °C juures küpsetades ühendatakse taignakettad, millele eelnevalt on — olenevalt sordist — puistatud suhkru ja sarapuupähklite või muu maitse saamiseks mõnda teist segu (vt punkt 4.2), omavahel üheks vahvliks. Puistesegu saadakse iga koostisosa eraldi purustades ja neid peeneks pulbriks hõõrudes, mis käsitsi puistates jaotatakse ühtlaselt vahvlikettale nii, et selle paksus ei ületaks 1 mm; teine vahvliketas pannakse esimese peale ja mõlemad küpsetatakse koos. Toote kvaliteedi ja tunnuslike omaduste säilitamiseks on oluline, et vähemalt taigna segamine, küpsetamine, ladustamine ja vahvlikettaid ühendav küpsetamine toimuks määratletud piirkonnas.

4.6. Seos: Toote “Karlovarské oplatky ”eriomadused tulenevad Karlovy Vary määratletud piirkonna allikatest saadud raviomadustega mineraalvee ja traditsioonilise retseptuuri kasutamisest (vt punkt 4.2).

Esimesed ajaloolised tõendid määratletud geograafilisel alal toodetud “Karlovarské oplatky ”kohta ulatuvad 18. sajandi keskpaika. Esimene neist on vanim säilinud tangikujuline vahvliraud (mida praegu hoitakse Karlovy Vary muuseumis) ja teine — kirjalik viide 1788. aastal ilmunud raamatus “Karlsbad, Beschrieben zur Bequemlichkeit der hohen Gäste”. Toodet “Karlovarské oplatky ”küpsetati esialgu kodumajapidamistes; esimene teadaolev vahvli-pagariäri (samaaegselt ka hotelliköögi osa) oli ilmselt hotellis U zlatého štítu, mida 1810. aastatel pidas Anna Grasmuck, krahv Josef von Bolza abikaasa. Toote “Karlovarské oplatky ”järele tekkinud nõudlust täideti ilmselt kuni 19. sajandi keskpaigani siiski peamiselt kodus küpsetatud vahvlitega.

“Karlovarské oplatky ”tootmisele spetsialiseerunud pagariärid tekkisid alles 19. sajandi teisel poolel. Keiser Wilhelm I õukonda varustanud ja rahvusvahelistel näitustel mitmeid auhindu võitnud ilmselt kõige kuulsam asjaomane pagariäri Bayer asutati 1867. aastal. 1904. aastal oli määratletud geograafilises piirkonnas juba 22 pagaritöökoda, kus küpsetati toodet “Karlovarské oplatky”. Sel ajal tootsid kõnealused pagariärid umbes neli miljonit vahvlit aastas.

Toote “Karlovarské oplatky ”tootmine ja müük suurenesid sõjaeelsel ajal, s.t kuni aastani 1939. Sel ajal oli määratletud geograafilises piirkonnas (s.t Karlovy Vary kuurortlinnas) toote “Karlovarské oplatky ”tootmisele spetsialiseerunud 26 tootjat. Pärast II maailmasõda jätkati tootmist umbes pooltes ettevõtetes nn riiklike haldurite juhtimisel. Pärast 1948. aasta natsionaliseerimist toodeti toodet “Karlovarské oplatky ”kuni 1989. aastani Karlovy Vary riiklikus ettevõttes Orion.

Turumajanduse taastamise järel jätkasid “Karlovarské oplatky ”tootjate liidu liikmed määratletud geograafilises piirkonnas kõnealuse toote tootmise traditsiooni.

Toote “Karlovarské oplatky ”tootmisel Karlovy Varys on rohkem kui kahesaja aasta pikkune traditsioon. Tänu kohalike tootjate sihikindlale ja püsivale tööle on see populaarne küpsetis muutunud Karlovy Vary traditsiooniliseks eritooteks.

Juba möödunud ja sellele eelnenud sajandil oli toode “Karlovarské oplatky ”tuntud ja kuulus. 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel autasustati toodet kuldmedaliga. Tšehhi Vabariigi peavoliniku kinnitusel on lähiminevikust teada, et Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000 oli kõnealune toode Tšehhi tunnusliku tootena üks paremini müüdud kaupu Tšehhi Vabariigi paviljonis.

1. veebruaril 1974 kanti päritolunimetus “Karlovarské oplatky ”nr 72 all Tšehhi päritolunimetuste registrisse.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

Státní zemědělská a potravinářská inspekce, inspektorát Plzeň

Aadress:

Jiráskovo náměstí 8

CZ-308 58 Plzeň 8

Tel.:

(420) 377 43 34 11

Faks:

(420) 377 45 52 29

E-post:

plzen@szpi.gov.cz

4.8. Märgistus: “Karlovarské oplatky”

Toote nimetus peab peamise tunnusena olema nähtav toote esiküljel/pakendil.

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/9

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2007/C 85/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006

“PECORINO DI FILIANO”

EÜ NR: IT/PDO/005/0279/25.02.2003

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi vastutav asutus:

Nimi:

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali

Aadress:

Via XX Settembre, 20

I-00187 Roma

Tel.:

(39) 06 481 99 68

Faks:

(39) 06 42 01 31 26

E-post:

qtc3@politicheagricole.it

2. Rühm:

Nimi:

Consorzio per la tutela del Pecorino di Filiano

Aadress:

Via Giovanni XXIII

I-85020 Filiano (Potenza)

Tel.:

(39) 0971 83 60 10

Faks:

(39) 0971 83 60 09

E-post:

—

Koosseis:

Tootjad/töötlejad ( X ) Muud ( )

3. Toote tüüp:

Klass 1.3. Juustud

4. Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus: “Pecorino di Filiano”

4.2. Kirjeldus: “Pecorino di Filiano ”on kõva juust, mis on toodetud punktis 4.3 osutatud geograafilises piirkonnas kasvatatavate lammaste ühest või kahest lüpsikorrast saadud toortäispiimast.

Poolkeedetud juust on silindrikujuline, alt ja pealt sile, sirgete, kergelt kumerate külgedega. Juustu koorel on juustuvormile iseloomulik muster ja kuldkollasest tumepruunini ulatuv värvus (olenevalt laagerdumisastmest), juustu pind on väljastpoolt töödeldud ekstra neitsioliiviõli ja veiniäädikaga.

Juustu sisu värv ulatub valgest õlgkollaseni. Viimane on iseloomulik enamlaagerdunud juustule. Juust on ühtlase konsistentsiga, milles esinevad ebaühtlaselt jaotunud väikesed augukesed.

Maitse on alguses mahe ja õrn, muutudes laagerdumise käigus üha teravamaks.

Rasva osakaal kuivaines ei tohi jääda alla 30 %.

Kaal jääb vahemikku 2,5 kuni 5 kg, juustu läbimõõt on 15 kuni 30 cm ja kõrgus 8 kuni 18 cm.

Toode antakse tarbimisse pärast vähemalt 180 päeva pikkust laagerdumist.

4.3. Geograafiline piirkond: Piima tootmine, töötlemine ja sellest valmistatud juustu laagerdamine toimub spetsifikaadis määratletud piirkonnas, mis hõlmab Basilicata maakonna Potenzia provintsi 30 kommuuni, mis asuvad Apenniinide nõlvadel Monte Vulture ja Montagna grande di Muro Lucano massiivide vahel. Nimetatud piirkonnale on iseloomulikud vulkaanilised mullad ning lõhnataimerikkad looduslikud karjamaad.

4.4. Päritolutõend: Selles piirkonnas on alati tegeletud lambajuustu tootmisega. Lambaid kasvatati siin juba Rooma vallutuste aegadel; kasvatused koondusid eelkõige Via Appia ümbrusesse, mis oli rändkarjatamise ehk tratturi võrgustiku peamine telg.

Hilisemal ajal oli lambajuustu tootmisel oluline roll Napoli kuningriigi majanduselus ning kuningriigi pealinna kaudu oli juustul loomulik turuväljund.

Doria suguvõsa, kes oli võimul alates aastast 1530, mil keiser Karl V annetas neile Monte Vulturet ümbritsevad maad, mis langevad suures osas kokku juustu “Pecorino di Filiano ”piirkondliku määratlusega, asutas piima ja villa töötlemiseks vajalikud tootmisstruktuurid ja ettevõtted. Suguvõsa põllumajandusregistritest on näha, et Filianos, mis 1952. aastal eraldus Avigliano kommuunist ja sai halduslikult iseseisvaks, oli 10 000 lammast, mis viidi suvel Ofanto jõe tasandikult kõrgematele karjamaadele Valle di Vitalbas.

Lambaid karjatatakse suurepärastel karjamaadel, kus on söödaks raihein, ristik, nurmikas, aruhein, tuulekaer, aed-liivatee ja apteegitill ning joogiks Monte Vulture vulkaaniliste nõlvade mineraalsooladerikas vesi. Töötlemiskeskutes võetakse vastu ainult nõuetele vastavat piima.

Piima kalgendamiseks kasutatakse kitse- ja lambamao laapi, mis on saadud spetsifikaadis ettenähtud nõuete üksikasjalikul järgimisel.

Laagerdamine ning sageli ka tootmine, kui tegemist on väikeste tootmisüksustega, toimub looduslikes lubjakoobastes või maa-alustes ruumides, mis annavad tootele värskuse ja hinnatavad organoleptilised omadused.

Vastavust originaalile kinnitatakse edaspidi erinõuete abil, mis on kohustuslikud piima tootjatele, juustu tootjatele, juustu kalgendajatele ning juustu portsjoniteks lõikamist tagavatele ettevõtjatele, kui need erinevad laagerdajatest. See tähendab, et volitatud kontrolliasutusele on dokumentide kontrolli või kohapealse kontrolli abil tagatud toote täielik jälgitavus igal hetkel.

4.5. Tootmismeetod: “Pecorino di Filiano ”tootmiseks kasutatakse piima, mis on saadud järgmist tõugu lammastelt: Gentile di Puglia ja Gentile di Lucania, Leccese, Comisana, Sarda ning nende ristandid.

Nõuetekohaselt filtreeritud toorpiima soojendatakse traditsiooniliselt vaatides kuni temperatuurini 40 °C ning kui massi temperatuur on 36–40 °C lisatakse spetsifikaadi kirjelduste kohaselt mittetööstuslikult saadud laap.

Tekkinud kalgend purustatakse, seda otsast ümara puukulbiga tugevalt segades, kuni moodustuvad riisitera suurused tükid.

Pärast paariminutilist kalgendi setitamist eemaldatakse vadak ning juustukalgend pressitakse iseloomulikesse vormidesse, mis on valmistatud kõrkjatest või mõnest muust toiduainetele kohasest kõrkjalaadsest materjalist.

Vadaku väljanõrutamiseks pressitakse kalgendit õrnalt käsitsi. Seejärel kastetakse vormid viieteistkümneks minutiks vadakusse, mida on kuumutatud temperatuurini kuni 90 °C.

Juust kuivsoolatakse või kastetakse küllastunud soolalahusesse.

Seejärel pannakse juust vähemalt 180 päevaks laagerduma looduslikesse lubjakoobastesse või maa-alustesse ruumidesse, mille püsitemperatuur on 12–14 °C ning niiskus 70–85 %. Alates kahekümnendast laagerdumispäevast võib juustu pinda töödelda ekstra neitsiõli ja veiniäädikaga.

Juustu “Pecorino di Filiano ”toodetakse kogu aasta vältel.

4.6. Seos: Lambajuust on saanud nime Basilicata maakonna Potenza provintsis asuva Filiano kommuuni (endine Lucania) järgi.

Tootmise kõrghooaeg on kevad ja suve algus, kui lambaid karjatatakse suurepärastel kevadistel mägikarjamaadel, kui on lihavõtteaegne suurem nõudmine lambaliha järele ja kui on korraline lammaste poegimise hooaeg. Nii annavad lambad kõige rohkem piima just ajal, kui looduslikel karjamaadel kasvab kõige rikkalikumalt söödakultuure (raihein, ristik, nurmikas, aruhein, kerahein, hiirehernes, tuulekaer) ja ravimtaimi (aed-liivatee, kassinaeris, apteegitill).

Piima töödeldakse tavapäraselt väikestes juustukodades, kus valmistatakse ise ka spetsifikaadis ette nähtud traditsioonilisel viisil laap, mis peab vastama nõuetele vastavuse kontrollile. Tootmismeetodi puhul arvestatakse väga toorainega, mis peab tagama tootele parimad organoleptilised omadused. Rõhutada tuleb vajadust kasutada toorpiima — 24 tunni jooksul pärast lüpsi tuleb alustada piima töötlemist ja traditsioonilist laabi ettevalmistamist piima kalgendamiseks.

Toote seotusest keskkonnaga annab tunnistust asjaolu, et juust laagerdub looduslikes lubjakoobastes või nende puudumisel ruumides, mille tingimused on sama temperatuuri ja niiskusastmega. Sellised eritingimustega ruumid, mida juustu “Pecorino di Filiano ”tootvad karjakasvatajad ja töötlejad kasutavad, annavadki juustule tema iseloomuliku värskuse ja organoleptilised omadused.

Eelmisel sajandil juustule osaks saanud kuulsusest annab tunnistust ka Pecorino di Filiano laat, mis toimub ilma katkestusteta juba üle kolmekümne aasta ning millel osaleb rohkesti tootjaid, eksperte ja tarbijaid.

4.7. Kontrolliasutus:

Nimi:

AGROQUALITA

Aadress:

Via Montebello, 8

I-00185 Roma

Tel:

(39) 06 47 82 24 63

Faks:

—

E-post:

agroqualita@agroqualita.it

4.8. Märgistus: Juust “Pecorino di Filiano ”peab kandma turuletoomisel kuuma rauaga sissepressitud eristusmärki, millel on kujutatud ovaali sees olevat tähte F ja tähekest, ning neid ümbritsevaid sõnu “PECORINO di FILIANO ”ja “denominazione di origine protetta ”või selle lühendit “D.O.P.”.

Toodet võib turustada ka märgistust kandva terve juustu pool- või veerandportsjonina.

19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/13

Euro vahetuskurss (1)

18. aprill 2007

(2007/C 85/06)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3577
JPY	Jaapani jeen	160,77
DKK	Taani kroon	7,4536
GBP	Inglise nael	0,67730
SEK	Rootsi kroon	9,2176
CHF	Šveitsi frank	1,6367
ISK	Islandi kroon	88,44
NOK	Norra kroon	8,1100
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5813
CZK	Tšehhi kroon	27,992
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	246,10
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,7040
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8078
RON	Rumeenia leu	3,3305
SKK	Slovakkia kroon	33,458
TRY	Türgi liir	1,8356
AUD	Austraalia dollar	1,6291
CAD	Kanada dollar	1,5386
HKD	Hong Kongi dollar	10,6045
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8342
SGD	Singapuri dollar	2,0519
KRW	Korea won	1 261,30
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5950
CNY	Hiina jüaan	10,4839
HRK	Horvaatia kuna	7,4061
IDR	Indoneesia ruupia	12 341,49
MYR	Malaisia ringit	4,6542
PHP	Filipiini peeso	64,525
RUB	Vene rubla	34,9720
THB	Tai baht	44,100

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/16

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne seoses juhtumiga COMP/C.38.238/B.2 — Toortubakas, Hispaania

(koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutatavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2007/C 85/09)

Otsuse eelnõu põhjal on kõnealuses küsimuses jõutud järgmistele seisukohtadele:

Vastuväiteavalduses nimetati kaht EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumist. Tootjate ja töötlejate loodud kartellid on mõjutanud mitmete aastate jooksul Hispaania toortubakasektoris ostu-müügitehinguid. Kartellide ühine eesmärk on olnud määrata ette kindlaks hinnakomponendid, et kontrollida maksimaalselt toortubakapallide müügitehingute lõpphindu.

Vastuväiteavaldused edastati 16., 17. ja 19. detsembril 2003. aastal ühelt poolt järgmistele tootjatele ja ühendustele: ASAJA, UPA, COAG, CCAE, FNCT, ACOTAB, TABARES, ning teiselt poolt järgmistele töötlejatele: Cetarsa, Agroexpansión, WWTE Taes, Deltafina ja ANETAB, aga samuti Hispaania töötlejate emaettevõtjatele (Dimon Incorporated, Intabex Netherlands B.V., Standard Commercial Corporation, Standard Commercial Tobacco Co Inc, Transcontinental Leaf Tobacco Corporation Ltd, Universal Corporation ja Universal Leaf Tobacco Company Inc).

Igale adressaadile tagati toimikule juurdepääs CD-ROMi abil, mis edastati koos vastuväiteavaldusega.

Vastuväiteavalduses oli vastamiseks kehtestatud kahe ja poole kuu pikkune tähtaeg, mida pikendasin tootjate palvel kahe nädala võrra.

Vastuväiteavalduse kõik adressaadid vastasid määratud tähtaja jooksul.

Vastavalt komisjoni (EÜ) määruse nr 2842/98 artiklile 5 taotlesid teatavad pooled (Cetarsa, Agroexpansión, WWTE, Taes, Deltafina, ASAJA, UPA, COAG, CCAE Tabares, Acotab, FNCT, Universal Corporation, et Universal Leaf Tobacco Company Inc) ametlikku ärakuulamist, mis toimus 29. märtsil 2004.

Pärast kirjalike vastuste saamist vastuväiteavaldusele ning poolte ametlikku ärakuulamist täpsustas komisjon otsuse eelnõu kahe punkti suhtes.

Vastuväiteavalduses leidis komisjon, et töötlejad olid sõlminud hinnakokkuleppe, kehtestades keskmise hinna tubakasortide lõikes. Ärakuulamisel ning ka oma kirjalikes vastustes täpsustasid töötlejad, et keskmise hinna kooskõlastamise tulemusena oli neil võimalik ühtlustada, nii palju kui võimalik, tootjatele makstavaid lõpphindu. Kuna komisjon nõustus selle selgitusega, võetakse seda otsuse eelnõus arvesse, kus edaspidi räägitakse töötlejate vahelistest kokkulepetest, mis on seotud “kõigi toortubaka sortide kõrgeima keskmise hinnaga”.

Lõpuks, erinevalt vastuväiteavalduses sätestatust, ei pea komisjon töötlejate Universal Corp, Universal Leaf, Intabex emaettevõttevõtjaid ega ka Hispaania töötlejate liitu (ANETAB) vastutavaks selles nimetatud rikkumiste eest, sest liidu tegevust ei saa lahutada selle liikmete omast. Samamoodi ei pea komisjon vastutavaks liitusid TABARES, ACOTAB ega FNCT, kes toimivad sisuliselt põllumajandusametiühingute kõrvalharudena, kellele on otsuse eelnõu juba edastatud.

Lisaks oli vastuväiteavalduses viidatud töötlejate ja tootjate esindajate vahelistele läbirääkimistele hinnavahede üle, mida peetakse alates aastast 1999. Sellega seoses tekkis teatav ebaselgus käesolevas asjas osutatud rikkumise määratlemisel. Otsuse eelnõuga see kõrvaldatakse.

Eelnevat arvesse võttes leian, et ärakuulamisõigust on kõnealuses asjas järgitud. Minu arvates käsitletakse otsuse eelnõus üksnes vastuväiteid, mille suhtes on asjaomastel isikutel olnud võimalus väljendada oma seisukohta.

Brüssel, 11. oktoober 2004

Serge DURANDE

19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/17

Teade põllumajandustoodete impordi-, ekspordi- ja eelkinnitussertifikaatide kohta

(See teade asendab Euroopa Ühenduste Teatajas C 92, 16. aprillil 2005, lk 2 avaldatud teate)

(2007/C 85/10)

I. Üldised märkused

1.	Sertifikaate ja nende väljavõtteid väljastavad liikmesriikide pädevad asutused. Need kehtivad mistahes liikmesriigis teostatavate impordi- ja eksporditehingute puhul, välja arvatud ühenduse seadustega sätestatud teatavatel erijuhtudel.

2.	Vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (1) artikli 2 lõike 2 sätetele ei võeta sertifikaatide taotlusi vastu ja ei väljastata sertifikaate riiklikel pühadel, pühapäevadel ja laupäevadel.

3.	Taotleja peab täitma ainult vormi lahtri 4 ja lahtrid 7, 8, 9, 11, 14, 15, 16, 17, 18 ja 20. Liikmesriigid võivad siiski sätestada, et taotleja täidab ka lahtri 1 ja, olenevalt vajadusest, lahtri 5.

Vorm tuleb esitada trükitult ühes ühenduse ametlikest keeltest, mille määrab või millega nõustub sertifikaate väljastav liikmesriigi pädev ametiasutus. Sertifikaati võib täita ainult ühes keeles. Liikmesriigid võivad siiski lubada taotluste täitmist käsitsi, sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja suurtähtedega.

5.	Taotlus ja sertifikaat ei tohi sisaldada kustutamisi ega ülekirjutamist. Kui vormi täitmisel tehakse vigu, tuleb koostada uus taotlus või uus sertifikaat.

6.	Summad märgitakse arvudega eurodes; eurotsooni mittekuuluvad liikmesriigid võivad siiski märkida summad riigi omavääringus.

Kogused märgitakse:

—

kaalu või mahu mõõtühikutes ja järgmiste lühenditega:

—	t tonnide puhul;

—	kg kilogrammide puhul;

—	hl hektoliitrite puhul;

—	vajadusel peade arv elusloomade puhul.

Kui impordivormi lahtrites 7 või 8 ja ekspordivormi lahtris 7 on liiga vähe ruumi ühenduse seadustega sätestatud andmete märkimiseks, märgitakse need andmed tervikuna lahtrisse 20, märkides ette tärni, mis vastab lahtrisse 7 või 8 märgitud tärnile.

Kui lahtris 20 on andmete märkimiseks liiga vähe ruumi, märgitakse andmed tervikuna lahtrisse 15, märkides ette tärni, mis vastab lahtrisse 7 või 8 märgitud tärnile.

9.	Vormi lahtrites 7, 8 ja 9 tuleb täita sõnade “jah ”ja “ei ”ees asuvad väikesed ruudud, märkides sobiva vastuse ette “X ”tähe.

10.

—	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (2) artikli 2 punktis a) ja artiklis 6 osutatud juhtudel ei või impordisertifikaati esitada.

—	Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 2 punktis b) ja määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 7 lõikes 1 osutatud juhtudel ei või ekspordisertifikaati esitada.

—

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 5 lõikes 1 osutatud juhtudel, kui impordi- või eksporditehing ei toimunud sertifikaadiga antud sooduskorra raames, ei või mis tahes sertifikaati esitada, välja arvatud ekspordisertifikaatide puhul, mis sisaldavad eelnevalt kehtestatud piimatoodete hüvitamist tarnete puhul relvajõududele vastavalt määruse (EÜ) nr 1282/2006 artikli 3 lõike 1.

11.

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 17 lõike 4 kohaldamise näide:

Kell 13 selles määruses vastab kella 13-le (Belgia aja järgi):

Liikmesriigid	Kohalik kellaaeg (talv ja suvi)
Saksamaa	Kell 13.00
Belgia
Taani
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Luksemburg
Holland
Austria
Rootsi
Tšehhi Vabariik
Ungari
Malta
Poola
Sloveenia
Slovakkia
Iirimaa	Kell 12.00 (= kell 13.00 Belgia aja järgi)
Portugal
Ühendkuningriik
Bulgaaria	Kell 14.00 (= kell 13.00 Belgia aja järgi)
Küpros
Kreeka
Soome
Eesti
Läti
Leedu
Rumeenia

II. Impordi puhul kasutatavad vormid

7. jagu

Päritolumaa all mõistetakse kolmandaid maid, kust toodet ühendusse tarnitakse.

1.	Päritolumaa või maade rühma märge on vajalik juhtudel, kus see on ühenduse seadustega ette nähtud.

2.	Kui ühenduse seadustega nähakse ette, et päritolumaa on kohustuslik, märgistatakse sõna “jah ”ees asuv ruut ja toote päritolu peab vastama sertifikaadil märgitud andmetele. Vastasel juhul sertifikaati ei kohaldata.

3.	Muudel juhtudel on päritolumaa märkimine vabatahtlik. See võib siiski olla kasulik määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 40 kohaldamise seisukohast seoses vääramatu jõu juhtudega.

8. jagu

—	Päritolumaa määratakse selles osas kohaldatavate ühenduse eeskirjade järgi.

—	Ülalnimetatud andmed lahtri 7 kohta kohaldatakse analoogia alusel.

14. jagu

Tooteid nimetatakse nende tavapäraste ja kaubanduslike nimetustega (näiteks: suhkur), kaubamärke ei nimetata.

Lahtrid 15 ja 16

Üldreeglina taotletakse ja väljastatakse sertifikaat kõikide toodete kohta, mis kuuluvad koondnomenklatuuri alajaotisse. Ühenduse seadustega ettenähtud teatavatel erijuhtudel siiski taotletakse ja väljastatakse sertifikaat:

—	koondnomenklatuuri mitmesse alajaotisesse kuuluvate toodete kohta;

—	või ainult osa koondnomenklatuuri ühte alajaotisse kuuluvate toodete kohta.

Kui lahtris 16 ei ole piisavalt ruumi koondnomenklatuuri mitme alajaotise märkimiseks, kantakse kõik alajaotised lahtrisse 15, märkides ette tärni, mis vastab lahtrisse 16 märgitud tärnile.

15. jagu

—	Tähistust võib märkida lihtsustatud märgistuse kujul eeldusel, et see sisaldab vajalikke elemente, millest selgub toote klassifikatsioon koondnomenklatuuri koodi all, mis on märgitud lahtris 16.

—	Viinamarjakasvatussektorisse kuuluvate toodete puhul peab tähistus sisaldama lisaks veini või veinivirde värvi: valge, punane või roosa.

16. jagu

Märkida koondnomenklatuuri alajaotise täielik kood. Ühenduse seadustega ettenähtud teatavatel erijuhtudel:

—	märkida koondnomenklatuuri alajaotiste või koondnomenklatuuri alajaotise, millele eelneb “ex”, täielikud koodid või

—	märkida koodid ühenduse seadustes ettenähtud viisil.

19. jagu

1.	Täita vastavalt ühenduse õigusaktidele, mis käsitlevad asjaomase toote puhul lubatud hälvet.

2.	Sertifikaatide puhul, mille korral lisahälvet ei ole ette nähtud, tuleb märkida lahtrisse 19 arv null [0].

20. jagu

Täita vastavalt ühenduse iga ühisturu korralduse sektori puhul kehtivatele eriseadustele.

Näiteks: “Kvaliteetne loomaliha — määrus (EÜ) nr 936/97”.

III. Ekspordi puhul kasutatavad vormid

7. jagu

1.	Päritolumaa või maade rühma märge on vajalik juhtudel, kus see on ühenduse seadustega ette nähtud.

2.	Ekspordisertifikaatide puhul, mille puhul kehtestatakse eelnevalt hüvitis, tuleb märkida sellesse lahtrisse sihtriigi või vajadusel sihtpiirkonna nimi. Sihtriigi või vajadusel sihtpiirkonna nime märkimine ei muuda seda sihtkohta kohustuslikuks.

3.	Kui ühenduse seadustega nähakse ette, et sihtkoht on kohustuslik, märgistatakse sõna “jah ”ees asuv ruut ja toode tuleb toimetada sertifikaadil märgitud sihtkohta.

4.	Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 kohaldamise korral märgitakse sellesse lahtrisse sihtmaa või sihtkoht ja sertifikaat kohustab eksportima sellele maale või sellesse sihtkohta.

5.	Muudel juhtudel on sihtkoha märkimine vabatahtlik. See võib siiski olla kasulik määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 40 kohaldamise seisukohast seoses vääramatu jõu juhtudega.

Lahtrid 14, 15 ja 16

Täita nagu impordi puhul. Erijuhul, kus ühenduse õigusaktidega on sätestatud võimalus märkida koondnomenklatuuri mitu alajaotist, ei vabasta see võimalus kohustusest deklareerida ekspordi tolliformaalsuste täitmisel eksporditavat toodet toetuse korral kasutatava nomenklatuuri üheainsa rubriigi järgi.

Sertifikaatide korral, mille puhul kehtestatakse eelnevalt hüvitis, tuleb märkida lahtrisse 16 tagastamiste korral kasutatava nomenklatuuri 12kohaline tootekood, välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtivad erisätted.

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklis 14 osutatud liikide või tooterühmade puhul võib samasse liiki või samasse tooterühma kuuluvad tootekoodid siiski esitada sertifikaadi taotlusel ja sertifikaadil.

19. jagu

1.	Täita vastavalt ühenduse õigusaktidele, mis käsitlevad asjaomase toote puhul lubatud hälvet.

2.	Sertifikaatide puhul, mille korral lisahälvet ei ole ette nähtud, tuleb märkida lahtrisse 19 arv null [0].

3.	Juhul kui ühe ja sama sertifikaadi puhul on ette nähtud lisahälve ekspordimaksu kohta, kuid lisahälvet toetuse õiguse puhul ette nähtud ei ole, märgitakse lisahälve ekspordimaksu kohta lahtrisse 19 ning lahtrisse 22 tehakse märge selle kohta, et toetuse õiguse puhul lisahälvet ette nähtud ei ole.

20. jagu

1.	Täita vastavalt ühenduse iga tootesektori puhul kehtivatele eriseadustele.

Määruse (EMÜ) nr 1291/2000 artikli 49 kohaldamise korral lisada üks järgmistest märgetest:

(a)	“Крайната дата за подаване на офертите …”, “Поканата за подаване на оферти е издадена от … (име на агенцията)”

(b)	“Fecha límite para la presentación de las ofertas …”, “La licitación procede de … (nombre del organismo)”

(c)	“Konečný termín pro podání nabídek …”, “Oznámení o nabídkovém řízení vydané … (název orgánu)”

(d)	“Frist for indgivelse af tilbud …”, “Licitation fra … (institutionens navn)”

(e)	“Frist zur Angebotsabgabe …”, “Ausschreibung vom … (Bezeichnung der Stelle)”

(f)	“Πρoθεσμία υπoβoλής των πρoσφoρών …”, “Η δημoπρασία πρoέρχεται από … (όνoμα τoυ oργανισμoύ)”

(g)	“Pakkumiste esitamise tähtaeg …”, “Enampakkumise kutse väljastas … (asutuse nimi)”

(h)	“Closing date for the submission of tenders …”, “The invitation to tender is issued by … (name of agency)”

(i)	“Date limite du dépôt des offres …”, “L'adjudication émane de … (nom de l'organisme)”

(j)	“Data limite per il deposito delle offerte …”, “Gara indetta da … (denominazione dell'organismo)”

(k)	“Pēdējais termiņš piedāvājumu iesniegšanai …”, “Konkursu izsludina … (organizācijas nosaukums)”

(l)	“Galutinė paraiškų pateikimo data …”, “Konkursą skelbia … (institucijos pavadinimas)”

(m)	“Ajánlattételi határidő: …”, “A pályázatot a(z) … (ügynökség neve) bonyolítja.”

(n)

(MT)

(o)	“Indieningstermijn aanbiedingen eindigt op …”, “Openbare inschrijving van … (naam instanties)”

(p)	“Ostateczny termin składania ofert …”, “Procedura przetargowa jest prowadzona przez: … (nazwa jednostki)”

(q)	“Date limite para a apresentaçao das propostas …”, “O concurso emana de … (nome do organismo)”

(r)	“Termenul de depunere a ofertelor …”, “Invitaţia de participare la licitaţie este emisă de … (denumirea agenţiei)”

(s)	“Konečný termín predloženia ponúk …”, “Oznámenie o výberom konaní vydané … (názov orgánu)”

(t)	“Datum oddaje ponudb …”, “Javni razpis objavi … (ime organa)”

(u)	“Sista dag för inlämnande av anbud …”, “Anbudsinfordran utfärdas av … (organets namn)”

(v)	“Tarjousten viimeinen jättöpäivä …”, “Tarjouskilpailun on julistanut … (toimielimen nimi)”.

(1) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

(2) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

19.4.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 85/22

TUNNUSTATUD TOOTMISHARUDEVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE LOETELU KALANDUS- JA VESIVILJELUSSEKTORIS

(2007/C 85/11)

Käesolev avaldamine on kooskõlas nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 33) artikliga 13 (Olukord seisuga 19.4.2007)

	Име на организацията Nombre y dirección Název a adresa Navn og adresse Name und Anschrift Nimi ja aadress Ονομασία και διεύθυνση Name and address Nom et adresse Nome e indirizzo Nosaukums un adrese Pavadinimas ir adresas Név és cím Isem u indirizz Naam en adres Nazwa i adres Nome e endereço Nume şi adresă Názov a adresa Ime in naslov Nimi ja osoite Namn och adress		Дата на признаване Fecha del reconocimento Datum uznání Dato for anerkendelsen Datum der Anerkennung Tunnustamise kuupäev Ημερομηνία αναγνώρισης Date of recognition Date de reconnaissance Data del riconoscimento Atzīšanas diena Pripažinimo data Elismerés dátuma Data tar-rikonoxximent Datum van erkenning Data dopuszczenia Data de reconhecimento Data recunoaşterii Dátum uznania Datum priznanja Hyväksymispäivä Datum för godkännandet
ESPAÑA
ESP OI-002	AQUAPISCIS		27.8.2002
	C/ General Moscardó, 3 — 5° F
	E-28020 Madrid	Tel. (34) 915 53 06 16
		Fax (34) 915 53 06 64
		E-mail: info@piscicultores.org
	Circunscripción económica o actividad (R.104/2000, art. 13, ap. 6): Nacional
	Medidas de extensión a los no afiliados (R.104/2000, art. 15): no
	Fecha de inicio:
	Fecha de vencimiento:
ESP OI-001	INTERATÚN		26.7.2001
	Carretera del colegio Universitario, 16
	E-36310 Vigo (Pontevedra)	Tel. (34) 986 46 93 01
		Fax (34) 986 46 92 69
		E-mail: info@interatun.com
	Circunscripción económica o actividad (R.104/2000, art. 13, ap. 6): Nacional
	Medidas de extensión a los no afiliados (R.104/2000, art. 15): no
	Fecha de inicio:
	Fecha de vencimiento:
FRANCE
FRA OI-001	Comité Interprofessionnel des Produits de l'Aquaculture C.I.P.A.		24.7.1998
	Rue de Paradis, 32	Tel. (33-1) 40 58 68 00
	F-75010 Paris	Fax (33-1) 40 59 00 19
		E-mail: www.lapisciculture.com
	Zone économique ou activité (R.104/2000 Art. 13§6): France
	Actions d'extensions aux non-membres (R.104/2000 Art.15): non
	Début de validité:
	Fin de validité:
ITALIA
ITA OI-001	Organizzazione Interprofessionale della Filiera Pesca ed acquacoltura in Italia O.I. FILIERA ITTICA		27.8.2002
	Via Emilio de' Cavalieri 7	Tel. (39) 06 85 54 198
	I-00198 Roma	Fax (39) 06 85 35 29 92
		E-mail: filieraittica@federop.it
	Zona economica o attività (art. 13 § 6 del reg. 104/2000): Nazionale
	Estensione ad operatori non membri (art. 15 del reg. 104/2000): no
	Inizio del periodo di validità:
	Fine del periodo di validità:

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 85

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	50. köide 19. aprill 2007

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED
	Komisjon
2007/C 085/01	Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	1

2007/C 085/02	Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	6

2007/C 085/03	Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	9

2007/C 085/04	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4570 — AREVA/Repower) ( 1 )	12

2007/C 085/05	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4589 — Delta Lloyd/Erasmus Groep) ( 1 )	12

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT
	Komisjon
2007/C 085/06	Euro vahetuskurss	13

2007/C 085/07	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee arvamus, mis võeti vastu 11. oktoobril 2004. aasta 381. koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta seoses juhtumiga COMP/C.38.238/B.2 — Toortubakas, Hispaania	14

2007/C 085/08	Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomitee arvamus, mis võeti vastu 18. oktoobril 2004. aasta 382. koosolekul esialgse otsuse eelnõu kohta seoses juhtumiga COMP/C.38.238/B.2 — Toortubakas, Hispaania	15

2007/C 085/09	Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne seoses juhtumiga COMP/C.38.238/B.2 — Toortubakas, Hispaania (koostatud vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutatavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklile 15 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)	16

2007/C 085/10	Teade põllumajandustoodete impordi-, ekspordi- ja eelkinnitussertifikaatide kohta (See teade asendab Euroopa Ühenduste Teatajas C 92, 16. aprillil 2005, lk 2 avaldatud teate)	17

	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2007/C 085/11	Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide loetelu kalandus- ja vesiviljelussektoris	22

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Komisjon
2007/C 085/12	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4593 — voestalpine/Dancke) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst