29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/1

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv suureneb 6,6 %-lt SKPst 2006. aastal 7,1 %-le SKPst 2007. aastal ning langeb siis 5,5 %-le ja 5,1 %-le vastavalt 2008. ja 2009. aastal. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et kõnealune stsenaarium kajastab ettevaatlikke kasvuprognoose 2006. aastaks ning realistlikke kasvuprognoose ülejäänud programmiperioodiks. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

2006. aastaks prognoositud valitsemissektori eelarve puudujääk oli komisjoni talituste 2006. aasta sügisel tehtud prognooside kohaselt 3,4 % SKPst, kuigi lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli seatud sihtmärgiks 4,2 % SKPst. Parema tulemuse põhjuseks on oodatust palju tugevam SKP ja tööhõive kasv ning madalamad intressi- ja pensionireformikulud. Samas kulutati osa üllatuslikust kasvust tulenenud täiendavaid tulusid ära, mitte ei kasutatud eelarvepuudujäägi vähendamise kiirendamiseks.

(4)

Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on uuendatud programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamiseks eesmärgiks saavutada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2010. aastaks, saavutades eelkõige struktuurse tasakaalu (st tsükliliselt kohandatud tasakaal miinus ühekordsed ja muud ajutised meetmed) osas eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi -0,9 % SKPst. Vastavalt programmile peaks põhipuudujääk järkjärgult vähenema 3,7 %-lt SKPst 2006. aastal 1,9 %-le SKPst 2009. aastal ning esmane puudujääk 1,9 %-lt SKPst 2006. aastal 0,2 %-le SKPst 2009. aastal. Kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb kulutuste piiramisel nii jooksvate kui ka kapitalikulude osas (kulude suhe väheneb ligikaudu 3,25 protsendipunkti võrra SKPst), mille positiivne mõju ei ole tulude suhte väiksema vähenemise tõttu (1,5 protsendipunkti võrra) täielikult neutraliseeritud. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga kinnitatakse uuendatud programmis kavandatud kohandamist soodsamat makromajandusliku stsenaariumit arvesse võttes.

(5)

Üldiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal peaks kava kohaselt paranema ligikaudu -3,5 %-lt SKPst 2006. aastal ligikaudu -2,5 %-ni SKPst 2009. aastal. Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk saavutada struktuurne puudujääk veidi alla 1 % SKPst, mis ei ole eesmärgiks saavutada programmiperioodi jooksul, vaid 2010. aastaks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Makromajanduslikust stsenaariumist tulenevad ohud on üldiselt neutraalsed, samas kui maksuprognoosid paistavad üldiselt põhinevat mõistlikel eeldustel. Programmis kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb suuresti kulude piiramisel, kuid programm ei anna piisavalt teavet seda toetavate meetmete kohta (pärast 2007. aastat), samuti puudub seal siduv keskpika perioodi kulude raamistik. Teisest küljest on Slovakkia saavutanud viimastel aastatel häid tulemusi, kuigi eelarve-eesmärkide saavutamist toetas oodatust kõrgem majanduskasv ja oodatust madalam ELi vahendite kasutamine.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades näib programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olevat üldiselt kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2007. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. Võttes arvesse soodsamaid kasvuprognoose ja majanduslikult häid aegu, tuleks kohandamiskavas eelarve struktuurset tasakaalu kohandamisperioodil siiski tugevdada. Järgnevatel aastatel ei näi programmi eelarvepoliitiline hoiak tagavat piisavat stabiilsusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujääk kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Lisaks paistab see olevat ebapiisav programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2010. aastaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks kiirendada programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumist, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kus on sätestatud, et euroala ja ERM II liimesriikide puhul tuleb struktuurset tasakaalu parandada aastas 0,5 % võrra SKPst (kontrollväärtus) ning kohandamine peaks majanduslikult headel aegadel olema suurem. 2007. ja 2009. aasta vahel, kui on oodata majanduslikult häid aegu, eeldatakse struktuurse tasakaalu paranemist üksnes ligikaudu 0,75 % SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema jõudnud 33,1 %-ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKPst) oluliselt allapoole. Programmiga nähakse ette, et võlasuhe väheneb programmiperioodi jooksul 3,4 protsendipunkti võrra.

(9)

Elanikkonna vananemisest tingitud pikaajaline mõju eelarvele on Slovakkias väiksem kui ELis keskmiselt, kusjuures pensionikulud, mida mõjutas hiljutine pensionireform, suurenesid vähem kui paljudes teistes riikides. Esialgne eelarveseisund ohustab riigi rahanduse jätkusuutlikkust isegi arvestamata rahvastiku vananemisest tingitud pikaajalist mõju eelarvele. Riigi rahanduse konsolideerimine aitaks seetõttu kaasa rahanduse jätkusuutlikkust ohustavate tegurite vähendamisele. Üldiselt paistab Slovakkia rahanduse jätkusuutlikkus olevat keskmiselt ohustatud.

(10)

Lähenemisprogramm ei sisalda kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Siiski pakub see mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või -säästude kohta ning selle eelarveprognoosid paistavad arvestavat riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammiga kavandatud meetmed rahanduse valdkonnas ei näi olevat täielikult kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Kui hariduse valdkond välja arvata, erinevad eelkõige programmis esitatud kulude prioriteedid riiklikus reformiprogrammis määratletud peamistest väljakutsetest. Lisaks ei ole 2007. aasta eelarves ega lähenemisprogrammis kajastatud riikliku reformiprogrammiga ette nähtud olulist toetust haridusele.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

i)

kasutama ära tugevaid kasvuprognoose struktuurse kohandamise tugevdamiseks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2007. aastal suurema varuga ning kiirendada edusamme keskpika perioodi eesmärkide suunas; ja

ii)

muutma keskpika perioodi kulutuste ülemmäär keskvalitsuse jaoks siduvamaks.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/5

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKP keskmise aastase reaalkasvu vähenemist 11 %-lt aastal 2006 kuni 8,25 % tasemeni aastal 2007 ja 7,5 %-ni programmi viimastel aastatel. Praeguse teabe põhjal näib, et stsenaariumi aluseks on ettevaatlikud kasvuprognoosid. Kavandatud keskpika perioodi lähenemisviis, mis hõlmab kasvu sujuvat vähenemist, et vältida praegust kurssi ülekuumenemise suunas, on siiski ilmselgelt seotud ohtudega. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 2,5 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,3 % SKPst. Palju paremad tulemused, mida oodatakse ka uue ajakohastatud versiooni puhul, tulenevad 2005. aasta oodatust edukamatest majandusnäitajatest ning 2006. aasta üllatuslikust majanduskasvust. Kulud on olnud eelarves kavandatust madalamad.

(4)

Programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia põhieesmärgid on hoida valitsemissektori finantsseisund vähemalt tasakaalus ning tagada pikaajaline jätkusuutlikkus, võttes arvesse elanikkonna vananemisest tingitud mõju eelarvele. Eelarvestrateegiaga nähakse ette, et valitsemissektori eelarve ülejääk väheneb 2,5 %-lt SKPst 2006. aastal kuni ligikaudu 1,25 %-ni aastatel 2007–2008 ning tõuseb pärast seda jälle ligikaudu 1,5 %-ni SKPst. Arvestades intressikulude tähtsusetut osakaalu, on muutused esmase tasakaalu puhul samasugused. Eelarve ülejäägi vähenemine 2007. aastal on tingitud kulude ja SKP vahelise suhte kasvust, samas kui tulude suhte puhul võib täheldada vähenemistendentsi. Alates 2008. aastast vähenevad nii üldine tulude kui ka kulude suhe võrdselt ning see tähendab eelkõige seda, et tulumaksu vähendamine ning kulutuste kasv püsivad suureneva nominaalse SKP kasvuga võrreldes madalamal tasemel. Uus programm erineb vanast tavast seada valitsemissektori finantsseisundi (mis oli viimastel aastatel reeglina oodatust parem) eesmärgiks alati nullilähedane tasakaal; kõnealuse uue programmi puhul on eesmärgiks seatud ulatuslik ülejääk kogu programmiperioodi jooksul, mis on samm edasi majanduse tsükliliste tingimustega tegelemisel. Eelmise ajakohastatud versiooniga võrreldes on 2007. aastat ja pärast seda algavat ajavahemikku hõlmavaid eesmärke kohandatud ülespoole ühe protsendipunkti võrra SKPst, võttes arvesse soodsamat (ja realistlikumat) makromajanduslikku stsenaariumi.

(5)

Struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatav tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, langeb eeldatavasti ühe protsendipunkti võrra ning jõuab 2007. aastal 0,5 % tasemele SKPst ning tõuseb 2008. aastal jälle üle 1 % SKPst ning 2009–2010 aastal üle 1,5 % SKPst. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks eelarve struktuurne tasakaal, mille säilitamine kogu programmiperioodi jooksul seatakse programmi eesmärgiks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning on seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne majanduskasv pikemas perspektiivis seda eeldaksid.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Programmis sisalduvaid makromajanduslikke prognoose võib kogu programmiperioodi puhul käsitada ettevaatlikena. Prognoosid maksutulude kohta näivad olevat üldiselt usutavad. Kavandatava kulutuste kasvu mõõduka muutmise saavutamisele aitaks kaasa keskpikka perioodi hõlmav eelarve kavandamise raamistiku siduvamaks muutmine.

(7)

Kõnealuse riskianalüüsi seisukohast näib programmis sisalduv eelarveseisund olevat piisav keskpika perioodi eesmärgi säilitamiseks suure kindlusvaruga kogu programmiperioodi jooksul, nagu see on programmis kavandatud. See annab a fortiori piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujäägiläve 3 % SKPst kogu programmiperioodi jooksul. Programmiga väljendatud eelarvepoliitika põhimõtted ei ole täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga selles osas, et need on protsüklilised headel aegadel 2007. aastal, mil struktuurne tasakaal peaks vähenema ligikaudu 1 % võrra SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on 2006. aastal hinnanguliselt langenud 3,7 %-ni SKPst, mis on oluliselt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKPst. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 2 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Eestis üks ELi väiksemaid ning vanusega seotud kulutused (osana SKPst) järgmistel kümnenditel eeldatavasti vähenevad; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Eesti koguvõlg on praegu väga väike ning valitsemissektori vahendite kindluse säilitamine kooskõlas programmiperioodi hõlmavate eelarvekavadega aitaks kaasa riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ähvardavate ohtude vältimisele. Üldiselt on Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohud väikesed.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldmõju kvaliteedihindamist keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks sellele esitatakse selles teavet riiklikus reformiprogrammis sisalduvate peamiste reformidega seotud otseste eelarvekulude või -säästude kohta ja selle eelarveprognoosides võetakse selgesõnaliselt arvesse riiklikus reformiprogrammis sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas näivad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Mõlemas programmis rõhutatakse makromajandusliku stabiliseerimise võtmeelemendina eelkõige ettevaatlikku eelarvepoliitikat.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/9

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Malta ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks olnud makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse lähiaastatel SKP reaalkasvu püsimist programmiperioodil ligikaudu 3 % tasemel. Praegu kättesaadavate andmete põhjal hinnates näib see stsenaarium põhinevat soodsatel kasvuprognoosidel aastaks 2007 ja eriti soodsatel edaspidisteks aastateks, eriti tänu välissektori optimistlikule arengule keskpikal perioodil. Kui puhaseksport ei ole keskpikal perioodil nii soodne kui programmis prognoositud, võib see viimastel aastatel registreeritud maksebilansi puudujääki suurendada. Inflatsiooniprognoos näib olevat realistlik.

(3)

2006. aastaks prognoositud valitsemissektori eelarve puudujääk oli komisjoni talituste 2006. aasta sügisel tehtud prognooside kohaselt 2,9 % SKPst, kuigi lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli seatud sihtmärgiks 2,7 % SKPst. Uues ajakohastatud programmis 2006. aastaks prognoositav tulemus (2,6 % SKPst) jääb komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosist madalamaks ja näib realistlikuna, pidades silmas hiljutisi andmeid SKP kasvu kohta ja kassapõhiseid andmeid riigi rahanduse olukorra kohta.

(4)

Ajakohastatud programmis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on viia puudujääk 2006. aastal allapoole kontrollväärtust (3 % SKPst) ja püüda seejärel eelarvet konsolideerida. Ajakohastatud programmis nähakse ette valitsemissektori eelarve puudujäägi järkjärguline vähendamine, et saavutada 2009. aastaks üldjoontes tasakaalustatud eelarve. Intressikoormuse prognoositud vähenemisega on oodata 2009. aastaks esmast ülejääki 3,25 % SKPst. See korrektsioon saavutatakse esmaste kulutuste suhte kärpimisega peaaegu 5,75 protsendipunkti võrra SKPst, mis rohkem kui kompenseerib tulusuhte vähenemist peaaegu 3,75 protsendipunkti võrra SKPst. Hoolimata üldiste kulutuste piiramisel saavutatud edust valitses tervishoiukulutustes viimastel aastatel kasvutendents. Puudujäägi vähendamiseks võetakse vähem ühekordseid meetmeid kui lähiminevikus. Programmis kinnitatakse üldjoontes eelmises ajakohastatud programmis kavandatud nominaalset eelarvekorrektsiooni palju soodsama makromajandusliku stsenaariumi põhjal.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika järgi arvutatud struktuurne puudujääk (eelarve tsükliliselt kohandatud puudujääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) peaks kavakohaselt vähenema ligikaudu 3 %-lt SKPst 2006. aastal 0,5 %ni SKPst programmiperioodi lõpuks. Nagu eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis, on programmis esitatud keskpika perioodi eesmärk saavutada tasakaalustatud struktuuriga eelarveseisund, kuid uues programmis ei taotleta keskpika eesmärgi saavutamist programmiperioodil. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,75 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognoose ähvardavad ohud näivad olevat 2007. aastal üldjoones tasakaalus, kuid pärast seda võivad eelarve täitmise tulemused osutuda programmis prognoositutest madalamateks. Põhjuseks on ajakohastatud programmi prognooside aluseks olev SKP soodne kasvuprognoos 2007. aastaks ja märkimisväärselt soodne makromajanduslik stsenaarium 2008.–2009. aastaks (ehkki maksuprognoosid nende aastate kohta näivad olevat ettevaatlikud). Lisaks ei ole pärast 2007. aastat kohandamisstrateegiat üksikasjalikult kirjeldatud, mis suurendab eelarve kavandatud konsolideerimisega kaasnevaid ohte.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades näib programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olevat kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2006. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. Lisaks näib see andvat piisava kindlusvaru, et makromajanduses esinevate tavaliste kõikumiste korral ei ületata puudujääk alates 2008. aastast kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Ülemäärase puudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel on kohandamise tempo programmis vihjatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles nähakse ette, et euroala ja vahetuskursimehhanismi ERM II liikmesriikide puhul tuleks struktuurilise tasakaalu paranemise kontrollväärtuseks võtta 0,5 % SKPst aastas ning et majandusliku tõusu perioodil tehakse suuremaid jõupingutusi korrigeerimiseks, samas kui majandusliku languse perioodil võivad jõupingutused olla väiksemad.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on hinnangute kohaselt jõudnud 2006. aastal tasemele 68,25 % SKPst, mis on suurem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest 60 % SKPst. Programmis prognoositakse võla suhte vähenemist 8,75 protsentipunkti võrra SKPst programmiperioodil. Võttes arvesse eespool nimetatud eelarve-eesmärkidega seotud riske, ei kujune võlasuhte muutused ilmselt nii positiivseteks, kui programmis prognoositakse. Seda riskianalüüsi arvestades näib võla suhe programmiperioodil kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevat.

(9)

Maltal jõustus hiljuti pensionireform, mille eesmärk on tõsta seadusega ette nähtud pensioniiga ja suurendada pensione. Programmis esitatud hinnangute kohaselt pensionikulutused selle tulemusena suurenevad, tuues kaasa vananemisest tingitud kulutuste kasvu ELi keskmise taseme lähedale. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad pikas perspektiivis tervishoiukulutuste prognoosid 1,75 protsendipunkti võrra SKPst, ehkki küll veidi aeglasemalt kui näitasid varasemad suundumused. Praegune eelarveseisund ei tagaks võlataseme stabiilset vähenemist alla asutamislepingus ette nähtud kontrollväärtuse. Seega aitaks programmis kavandatud eelarveseisundi parandamine vähendada ohte riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Malta riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskitase näib olevat keskmine.

(10)

Lähenemisprogramm ei sisalda kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Kuid selles esitatakse süstemaatilist teavet riiklikus reformiprogrammis sisalduvate põhiliste reformide otseste kulude või kokkuhoiu kohta eelarves ning selle eelarveprognoosides võetakse otseselt arvesse riiklikus reformiprogrammis sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Mõlemas programmis on eelkõige ette nähtud pensionireformi elluviimine, kuid lähenemisprogrammis on üksikasjalikult kirjeldatud ka riiklikus reformiprogrammis väljakuulutatud maksureformi.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhistes ette nähtud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (2).

i)

saavutama piisav edasiminek keskpika perioodi eesmärgi suunas, nagu on programmis ette nähtud, ning tagama võla ja SKP suhte vastava vähenemise, esitades eelarvestrateegia, eriti kulutuste poolelt pikema perspektiiviga;

ii)

pidades silmas võla taset ja elanikkonna vananemisest tingitud kulutuste prognoositavat kasvu, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, saavutades keskpika perioodi eesmärgi ja tehes edasisi edusamme tervishoiureformi kavandamisel ja elluviimisel.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/13

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv saavutab 2006. aastaks 5,4 % taseme ning ülejäänud programmiperioodil üldiselt stabiliseerub (keskmiselt ligikaudu 5,25 % juures). Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et see stsenaarium põhineb kasvuprognoosidel, mis on 2007. aastal ettevaatlikud ning hiljem soodsad, kuna eelkõige ei pruugi Poola tööjõuturu seisund paraneda nii kiiresti, kui programmis ette nähtud. Programmis esitatud inflatsiooniprognoosid näivad realistlikud ja madalamad programmiperioodi lõpuosas, mis tuleneb eelkõige tööjõuturu seisundi pingestumisega seoses kasvavast palgasurvest.

(3)

2006. aasta jaanuari lähenemisprogrammis oli Poola valitsemissektori eelarve tasakaalu eesmärgiks 2006. aastal seatud -2,6 % SKPst ja komisjoni talituste sügisprognoosis on selleks hinnatud -2,2 % SKPst, samas kui 2006. aasta novembris ajakohastatud lähenemisprogrammis prognoositakse 2006. aasta tulemuseks -1,9 % SKPst. See oodatust parem tulemus on tingitud põhiliselt kuluplaanide (eelkõige sotsiaaltoetused ja riiklikud investeeringud) mittetäielikust täitmisest, samas kui tulud kasvasid peamiselt oodatust kiirema majanduskasvu tõttu. Eespool nimetatud eelarvepuudujääk ei sisalda pensionireformi kulusid, mis 2006. aastal moodustasid hinnanguliselt 2 % SKPst, mis on kooskõlas kogumispensionisüsteemide liigitamist käsitleva Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsuse (2) rakendamiseks ette nähtud üleminekuperioodiga, mis lõpeb 2007. aasta kevadel. 2006. aasta novembris ajakohastatud lähenemisprogrammis määratletud eelarvestrateegia peamine eesmärk on korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks, täites tingimused reformitud pakti selle sätte kohaldamiseks, mis lubab maha arvata ühe osa pensionireformi kuludest. Järgmisteks aastateks on programmis ette nähtud vähendada eelarvepuudujääki järk-järgult nii, et 2009. aastal jõuab see 3 %ni SKPst, mis on ülemäärase eelarvepuudujäägi kontrollväärtus.

(4)

Kava kohaselt peaks eelarvepuudujääk vähenema 0,4 protsendipunkti (pensionireformi kulude arvessevõtmise korral 0,3 protsendipunkti) võrra SKPst aastas, 1,9 %-lt SKPst 2006. aastal 0,6 %-le SKPst 2009. aastal. Esmane ülejääk peaks kava kohaselt kasvama 0,5 %-lt SKPst 2006. aastal 1,7 %-le SKPst 2009. aastal. Kui võtta arvesse ka eespool nimetatud Eurostati otsuse mõju, peaks eelarve puudujääk ajakohastatud programmi kohaselt vähenema 3,9 %-lt SKPst 2006. aastal 2,9 %-le 2009. aastal. Programmi kohaselt kohandatakse eelarvet 2007. aastal tulude baasil (tulude ja SKP suhte kasv 0,6 protsendipunkti võrra, samas kui kulude suhtarv püsib peaaegu konstantsena) ning aastatel 2008–2009 tugevalt kulude baasil, et tasakaalustada tulude suhtarvu suurt vähenemist (kulude, eriti tarbimise ja sotsiaaltoetuste suhtarvu vähenemine aastas keskmiselt 1,6 protsendipunkti, samas kui tulude suhtarv väheneb aastas keskmiselt 1,2 protsendipunkti, kajastades peamiselt sotsiaalmaksude vähenemist ning mitmesuguseid maksusüsteemi muudatusi, mida ei ole programmis alati täielikult täpsustatud). Eelmise programmiga võrreldes on eelarvepuudujäägi eesmärke palju kiiremat majanduskasvu ning 2006. aasta oodatust paremat tulemust silmas pidades korrigeeritud allapoole.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatav struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks kava kohaselt paranema ligikaudu -2 %-lt SKPst 2006. aastal -0,75 %-le SKPst programmiperioodi lõpus 2009. aastal (pensionireformi kuludeta). Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk struktuurne puudujääk 1 % SKPst, mille saavutamist programmiperioodi jooksul ette nähtud ei ole. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,5 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Eelarve tulemused võivad olla programmis kavandatutest halvemad, eelkõige programmiperioodi viimastel aastatel. Valitseb suur ebakindlus kavandatud reformide tõhusa läbiviimise suhtes, kuna puuduvad kulude kavandatud piiramist toetavad täpsed meetmed. Lisaks tulenevad suhteliselt soodsast makromajanduslikust stsenaariumist riskid programmiperioodi viimasteks aastateks. Seega tundub, et seni võetud meetmed ei ole piisavad ning oodatud tulemuse saavutamiseks tuleb kavandatud meetmeid tõhustada.

(7)

Arvestades seda riskihinnangut, ei ole lähenemisprogrammis võetud eelarvepoliitiline hoiak kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisega aastaks 2007, nagu on soovitanud nõukogu. Eelarve-eesmärgid ei anna piisavat kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületa puudujääk programmiperioodi jooksul kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks programmiga ettenähtud struktuurset kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas kiirendada, kasutades ära majanduse tõusuaegu ning võttes meetmeid olukorra püsimajäämise tagamiseks.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema jõudnud 42,0 %-ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKPst) oluliselt allapoole. Programmis on ette nähtud, et see suhtarv peaks programmiperioodil vähenema 1,4 protsendipunkti võrra. Koos eespool osutatud Eurostati otsuse mõjuga peaks valitsemissektori koguvõlg aastatel 2006–2009 kasvama 48,9 %-lt 50,2 %-le.

(9)

Elanikkonna vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Poolas ELi väikseim; sellega seotud kulud peaksid eeldatavalt vähenema, mis on osaliselt tingitud pensionisüsteemi reformimise suurest kulusid vähendavast mõjust — eeldusel, et Poola viib oma pensionireformid täielikult ellu. Esmane eelarveseisund, mis on võrreldes 2005. aastaga küll paranenud, kujutab endast endiselt ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, ilma elanikkonna vananemisest tingitud pikaajalist eelarvemõju arvesse võtmata, ning programmis kavandatud edasise eelarve konsolideerimisega kaasneksid ohud riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Kokkuvõttes näib, et oht Poola rahanduse jätkusuutlikkusele on väike.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruandes loetletud reformide üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks esitatakse selles mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on mõlema programmiga ette nähtud teataval määral ühtlustada talunike sotsiaalkindlustussüsteem riikliku süsteemiga, järk-järgult ühtlustada töövõimetushüvitiste süsteem reformitud pensionisüsteemiga ning rakendada kindlustusega kaetud raviteenuste süsteemi.

(11)

Programmi eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas 2005.–2008. aasta koondsuunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige näib, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks võetud meetmed ei ole piisavad.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (3).

i)

tagama eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2007. aastaks kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohase uue soovitusega;

ii)

pärast eelarvepuudujäägi kavandatud korrigeerimist kiirendama majanduse tõusuajal oma eelarve kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas, kasutades puudujäägi vähendamiseks lisatulusid ning määratledes ja rakendades eelkõige kulude poolel selle jaoks vajalikud täiendavad meetmed;

iii)

kindlustama pensionireformi tulemusi.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/17

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et reaalne SKP kasv aeglustub 4,0 %-lt 2006. aastal keskmiselt 3,0 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul, jäädes aga potentsiaalilähedaseks. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et stsenaarium põhineb realistlikel kasvuprognoosidel, ning kasv võis 2006. aastal olla isegi suurem. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 2,8 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,9 % SKPst. Nimetatud erinevus peegeldab peamiselt oodatust tunduvalt suurema eelarveülejäägi üldmõju 2005. aastal. Kassapõhiste andmete põhjal näib, et tänu madalamatele esmastele kuludele ja suurematele maksutuludele võis ülejääk 2006. aastal olla komisjoni talituste poolt prognoositust tõenäoliselt isegi suurem.

(4)

Ajakohastatud programm kinnitab, et eelarve ülejääk keskmiselt 2 % SKPst kogu tsükli jooksul jääb peamiseks juhtivaks eelarvepõhimõtteks, mida toetavad kulude mitmeaastased ülemmäärad. 2007. aasta kevade rahanduspoliitika seaduseelnõus hindab valitsus ümber valitsemissektori eelarve ülejäägi suhtes praegu kehtiva eesmärgi, et võtta arvesse Eurostati otsus teise samba kogumispensioniskeemide liigitamise kohta (2). Pärast nimetatud otsuse rakendamiseks ettenähtud üleminekuperioodi lõppemist (kevad 2007) on ülejääk igal aastal väiksem umbes 1 % võrra SKPst ning valitsemissektori koguvõla ja SKP suhet suurendatakse umbes 0,5 % võrra SKPst. Ajakohastatud programmis esitatud eelarvestrateegias nähakse 2007. aastal ette ülejäägi vähenemine (3,0 %-lt SKPst 2006. aastal 2,4 %-le) ning seejärel prognoositakse selle järk-järgulist suurenemist (3,1 %-le 2009. aastal); esmase ülejäägi puhul on suundumused samad. Nii kulude ja tulude ning SKP suhe on järk-järgult vähenemas kogu programmiperioodi jooksul. Strateegia põhiraskus langeb mõnevõrra perioodi lõpuaastatele, kui suuri maksukärpeid rahastatakse 2007. aastal üksnes osaliselt. Võrreldes eelmise ajakohastatud programmiga on ülejäägi prognoos (esialgsele vähenemisele järgneb järk-järguline suurenemine) sarnane, ent netolaenude osatähtsus on suurem kogu programmiperioodi jooksul.

(5)

Struktuurne ülejääk (s.t tsükliliselt kohandatav ülejääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, jääb eeldatavasti üle 2 % tasemele SKPst kogu programmiperioodi jooksul, osutades vajadusele tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, vastab programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk eelarve ülejäägi suhtes seatud eespool nimetatud eesmärgile, milleks on keskmiselt 2 % SKPst majandustsükli jooksul (struktuurne ülejääk), mida programmi kohaselt kavandatakse säilitada kogu programmiperioodi jooksul. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 1 % SKPst) oluliselt kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on samuti seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne keskmine majanduskasv seda pikemas perspektiivis eeldaksid.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud alates aastast 2007. Makromajanduslik stsenaarium ja maksutulude prognoosid näivad olevat realistlikud, vaatamata teatud ebakindlusele kapitali kasvutulu tulevaste maksutulemuste osas. Kulueesmärke toetavad head eelnevad tulemused, mis on saadud tänu eespool nimetatud kulude ülemmääradele.

(7)

Sellist riskihinnangut silmas pidades on programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak piisav, et pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist kogu programmiperioodi jooksul, nagu on programmis ette nähtud. Lisaks annab see piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületata puudujääk programmiperioodi jooksul kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. On olemas siiski oht, et programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak võib osutuda protsükliliseks 2007. aastal, mille jooksul eeldatakse heade aegade jätkumist. See ei oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema langenud 46,5 %ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud 60 %-lisest kontrollväärtusest oluliselt allapoole. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 13,5 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Rootsis ELi keskmisest väiksem ning pensionikulutused (osatähtsusena SKPst) jäävad eeldatavasti pikema aja jooksul suhteliselt samale tasemele; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Esialgne eelarveseisund suurte esmaste ülejääkidega aitab kaasa koguvõla vähendamisele ja varade akumuleerimisele. Valitsemissektori vahendite usaldusväärsuse säilitamine kavandatava jätkuva ülejäägiga aitaks piirata riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustavaid riske. Kokkuvõttes näib, et oht Rootsi rahanduse jätkusuutlikkusele on väike.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta novembri aruande üldisele mõjule keskpika rahandusstrateegia raames. Lisaks esitatakse selles korrapäraselt teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlema programmiga ette meetmete rakendamine tööjõupakkumise suurendamiseks.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhistes ette nähtud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (3).

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/20

(1)

Nõukogu vaatas 27. veebruaril 2007 läbi Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku eelarveaastast 2006/2007 kuni eelarveaastani 2011/2012 (2).

(2)

Programm sisaldab kahte makromajanduslikku stsenaariumi: keskne stsenaarium ja alternatiivne stsenaarium, mille kasvumäär on veerand protsendipunkti madalam kui keskses stsenaariumis. Ajakohastatud lähenemisprogrammis esitatud riigi rahanduse prognoosid rajanevad viimatinimetatud stsenaariumil, mis on kavandatud kesksest stsenaariumist ettevaatlikumaks ning mida peetakse käesoleva hindamise võrdlusstsenaariumiks. Selles nähakse ette SKP reaalkasvuks 2,75 % aastatel 2006 ja 2007 ning langemine keskmiselt 2,5 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe alusel näib, et see programm põhineb realistlikel kasvuprognoosidel. Inflatsiooniprognoos (eeldatavasti väheneb inflatsioon 2,5 %-lt 2006. aastal 2 %-le alates 2007. aastast) näib lühiajalises perspektiivis madal, võttes arvesse hiljuti avaldatud tulemusi, kuid muidu on see realistlik.

(3)

Komisjoni 2006. aasta sügise prognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2006./2007. aastal hinnanguliselt 3,0 % SKPst. Ajakohastatud lähenemisprogrammis prognoositakse sama aasta puudujäägiks 2,8 % SKPst, mis osutab sellele, et hiljutised suundumused, mis näitavad tulude jõulist kasvu ja kulude aeglasemat kasvu, jätkuvad eelarveaasta järelejäänud kuude jooksul.

(4)

Ajakohastatud lähenemisprogrammis määratletud eelarvepoliitika põhieesmärgid on tagada pikaajaline jätkusuutlikkus, põlvkondadesisene ja -vaheline õiglus ning sellest tulenevalt toetada rahapoliitikat, eelkõige lastes automaatsetel stabiliseerivatel teguritel majandust toetada. Programmis prognoositakse puudujäägi vähenemist alla 3 % SKPst aastaks 2006/2007 (2,8 %) ja kuni 1,4 %-ni SKPst prognoosiga hõlmatud ajavahemiku lõpuks 2011/2012. Kui esmase tasakaalu hinnanguline puudujääk on 0,6 % SKPst aastal 2005/2006, siis eeldatavasti tasakaalustub see aastaks 2008/2009 ning saavutab ülejäägi 0,7 % SKPst aastaks 2011/2012. Eelarve kohandamine prognoosiga hõlmatud ajavahemiku jooksul on võrdselt jagatud tulude ja kulud vahel. Prognoosiga hõlmatud ajavahemiku kahe esimese aasta jooksul eeldatakse tulusuhte suurenemist, mis osaliselt tuleneb omal äranägemisel võetavatest meetmetest; kulude märkimisväärset kohandamist kavandatakse alates 2008./2009. aastast jooksvate kulude kasvu mõõduka muutmise teel. Lähenemisprogrammis kasutatud riiklike investeeringute määratluses (3) kavandatakse stabiliseerumist 2,25 % juures SKPst alates aastast 2006/2007, nii et alates aastast 2007/2008 saaks puudujääki täielikult kasutada riiklike investeeringute rahastamiseks. Kohandamine on üldjoontes kooskõlas 2005. aasta ajakohastatud programmis prognoosituga, samas kui lühiajaline makromajanduslik stsenaarium on palju soodsam.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks prognooside kohaselt paranema, tõustes 2,5 %-lt SKPst 2006./2007. aastal ligikaudu 1,25 %-le SKPst programmiperioodi viimasel aastal 2011/2012. Nende prognooside põhjal on kohandamine märkimisväärsem aastatel 2006/2007 ja 2008/2009, hiljem see aeglustub. Samuti nagu 2005. aasta ajakohastatud programmis, ei ole struktuurse tasakaalu keskpika perioodi eesmärki täpsustatud. Programmis viidatakse siseriikliku seadusandluse kohastele eelarve-eesmärkidele, mis on kooskõlas võla ja SKP suhte stabiliseerimisega suhteliselt madalal tasemel ning mis annaks kindlusvaru valitsemissektori 3 % SKPst puudujäägiläve suhtes ainult teatavatel asjaoludel.

(6)

Programmi eelarveprognoose ähvardavad ohud näivad olevat kuni aastani 2007/2008 üldjoones tasakaalus, kuid pärast seda võivad eelarve täitmise tulemused osutuda programmis prognoositutest madalamateks, olenevalt kulude kontrolli rakendamisest. Prognoositud maksude ja SKP suhte suurenemine põhineb osaliselt suhteliselt muutlikele teguritele nagu finants- ja naftatootmissektori kasum. Siiski ilmnevad suhteliselt head väljavaated tulude saamiseks, mida toetavad hiljutised majandusarengud, sealhulgas suur kasumlikkus. Alates aastast 2008/2009 sõltub programmikohaste, eelarvepuudujäägiga seotud eesmärkide saavutamine sellegipoolest kulude kasvu kavandatavast mõõdukast muutmisest ning aktiivsest järelevalvest kulude ülempiiride kehtestamiseks. Kõikehõlmavas kuluaruandes (Comprehensive Spending Review) eeldatud kulutuste kasvu vähendamise täielik teostamine on programmi eesmärkide saavutamise võtmeks. Ühendkuningriigi ametiasutused on eelnevalt teatanud mitmetele väiksematele osakondadele eraldatavate eelarveliste assigneeringute vähendamisest ning on võtnud kohustuseks tegelikult vähendada iga-aastaselt 5 % võrra kogu valitsuse tasandi haldamiseelarvet ning saada kulutustele vastavat tulu. Kulude kasvu mõõdukat muutmist ei ole kõige suuremas osas alates aastast 2008/2009 veel toetatud konkreetsete eelarveliste assigneeringutega, mis tuleb kinnitada 2007. aasta suveks kavandatud kõikehõlmavas ametiasutuste kuluaruandes, milles tehakse teatavaks ranged kuluplaanid kuni aastani 2010/2011. Kulude piiride kehtestamise aktiivse järelevalve tulemused on positiivsed.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades on programmis esitatud eelarvepoliitiline seisukoht üldiselt kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2006/2007. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. See annab piisava kindlusvaru, et loomulike makromajanduslike kõikumistega ei ületata puudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst ainult aastatel 2009/2010, millal prognoosid sõltuvad kõikehõlmava kuluaruande tulemusest. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks seega tõhustada eelarve konsolideerimise tempot.

(8)

Kuigi valitsemissektori võla suhe (mis aastal 2005/2006 oli 42,1 % SKPst) on praegu väiksem kui lepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKPst, eeldatakse prognoosiga hõlmatud ajavahemiku jooksul selle aeglast kasvu, jõudes pisut rohkem kui 44 %ni SKPst aastal 2008/2009. Seetõttu eeldatakse võlasuhte stabiliseerumist ning selle langema hakkamist programmiperioodi lõpus.

(9)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju Ühendkuningriigi eelarvele on lähedal ELi keskmisele, kusjuures pensionikulud suurenesid mõnevõrra vähem kui ELis keskmiselt, mis osaliselt on põhjustatud asjaolust, et Ühendkuningriik toetub ajalooliselt suhteliselt rohkem erapensionisüsteemidele kui teised ELi riigid. Kavandatud pensionireformid käsitlevad muret seoses võimaliku ebapiisava pensioni tagamisega tulevikus ja seetõttu suurendatakse reformide abil stiimuleid eraviisiliste pensionisäästude tegemiseks ning riikliku pensioni pakkumist, millega kaasneb riiklike pensionikulude eelnevalt prognoositust pisut suurem tõus; reform sisaldab endas samuti kohustusliku pensioniea kavandatud järk-järgulist tõstmist. Esmane eelarvesisund, mis on võrreldes 2005. aastaga küll paranenud, kujutaks endast endiselt ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, kui eelarve puudujääki keskpikal perioodil märkimisväärselt ei vähendata, juba enne seda, kui hakkab ilmnema elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele. Riigi rahanduse konsolideerimine eelarveseisundi tugevdamise teel rohkem kui lähenemisprogrammis kavandatud, aitaks vähendada ohtu riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Üldiselt paistab Ühendkuningriigi rahanduse jätkusuutlikkus olevat keskmiselt ohustatud.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks on selles korrapäraselt esitatud teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning selle eelarveprognoosides on võetud sõnaselgelt arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlemas programmis ette valitsuse seatud eesmärkide järk-järgulist elluviimist avalike teenuste tõhususe ja kulutustele vastavat tulu suurendamiseks, samas kui pikaajalised prognoosid riigi rahanduse kohta hõlmavad kavandatud pensionireformi kulude hinnangut.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhistes määratletud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (4).

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/24

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/27

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4585 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/27

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4554 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/28

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4503 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/28

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4502 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/29

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4547 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/29

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4571 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/30

(1)

protokolli artikli 1 lõige 8 muudab Europoli konventsiooni artiklit 16, milles sätestatakse, et Europol seab sisse asjakohased kontrollimehhanismid, mis võimaldavad tõestada Europoli konventsiooni artiklites 6 ja 6a (nagu protokolliga muudetud) nimetatud arvutipõhisest kogutud teabe süsteemist infohankimiste seaduslikkust,

(2)

Europoli konventsiooni muudetud artiklis 16 sätestatud kontrollimehhanism kehtib võrdselt liikmesriikide ja kolmandate osapoolte poolt analüüsitööfailidesse ja infosüsteemi sisestamiseks esitatud andmetele, mida töödeldakse vastavalt nõukogu aktile, 3. november 1998, millega kehtestati Europoli analüüsifailidele kohaldatavad reeglid (4), ja vastavalt Europoli konventsioonisse protokolliga lisatud artiklile 6a,

1)

infohankimise või infohankimiskatse unikaalne viitenumber;

2)

missugusesse Europoli konventsiooni artiklites 6 ja 6a nimetatud arvutipõhise kogutud teabe süsteemi osasse siseneti või millise osaga teabest tutvuti;

3)

kasutaja identifitseerimisnumber;

4)

infohankimiste või infoga tutvumiste, k.a infohankimiskatsete, kuupäevad ja kellaajad;

5)

kui see on asjakohane, vastav analüüsitööfail või -failid;

6)

isiku või isikute, kelle kohta andmeid päriti või kelle andmetele saavutati juurdepääs ja kelle andmeid kuvati, isikuandmed või väljaotsitud andmete identifitseerimisnumber.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/32

a)

analüüsirühm — analüüsiprojektiga liitunud osalistest koosnev rühm, mida on mainitud Europoli konventsiooni artikli 10 lõikes 2;

b)

kord — Europoli ja kolmanda osapoole vaheline kokkulepe, mis reguleerib viimase liitumist analüüsirühma tegevusega;

c)

kolmandate osapoolte ekspertide liitumine analüüsirühma tegevusega — ekspertidele antav õigus osaleda analüüsirühma koosolekutel, saada vastava taotluse alusel Europolilt teavet asjakohase analüüsimiseks koostatud tööfaili (analüüsifaili) arengu kohta ning saada ja levitada edasi vastavalt kohaldatavatele seadusnõuetele nende esindatavat kolmandat osapoolt puudutavaid analüüsitulemusi;

d)

kolmas osapool — Europoli konventsiooni artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmas riik või isik.

a.

osaleda analüüsirühma koosolekutel ning

b.

saada vastava taotluse alusel Europolilt teavet asjakohase analüüsimiseks koostatud tööfaili arengu kohta ning

c.

saada nende esindatavat kolmandat osapoolt puudutavaid analüüsitulemusi; andmete edastamine toimub kooskõlas Europoli konventsiooni artikli 17 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 4, koostöö- ja konfidentsiaalsuskokkulepete asjakohaste sätetega, nõukogu 12. märtsi 1999. aasta aktiga, millega võeti vastu Europolilt kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele isikuandmete edastamise eeskiri (2); samuti on vaja kõnealused andmed edastanud liikmesriigi eelnevat nõusolekut ning

d.

levitada edasi analüüsitulemusi, kuid ainult asjaomaste osaliste eelneval nõusolekul ja kooskõlas koostöö- ja konfidentsiaalsuskokkulepete vastavate sätetega.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/35

a)

“ühisuurimisrühm ”ühisuurimisrühma, nagu mainitud Europoli konventsiooni artikli 3 lõikes a;

b)

“siseriiklik üksus ”ainult pädevate riiklike organite ja Europoli vahelist sideüksust, nagu mainitud Europoli konventsiooni artiklis 4;

c)

“pädevad organid ”kõiki liikmesriikides olemasolevaid avalikke organeid, mis on siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad kriminaalkuritegude ennetamise ja tõkestamise eest vastavalt Europoli konventsiooni artikli 2 lõikele 4.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/37

(1)

Vastavalt Europoli konventsiooni artiklile 32a võtab haldusnõukogu Europoli direktori ettepaneku alusel ning oma liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu eeskirja, mis käsitleb juurdepääsu Europoli dokumentidele ELi kodanike ning nende füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, kes elavad või kelle registrijärgne asukoht on ELi liikmesriigis, võttes seejuures arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 255 alusel vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (edaspidi “ELi leping”) artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

(3)

Avalikkus tagab demokraatlikus süsteemis halduse suurema seaduslikkuse, tõhususe ja vastutuse kodanike ees. Avalikkus aitab tugevdada ELi lepingu artiklis 6, Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “EÜ asutamisleping”) artiklis 255 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 sätestatud põhimõtteid demokraatia ja põhiõiguste austamise kohta.

(4)

Vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 1 kehtib juurdepääsuõigus ka dokumentide suhtes, mis käsitlevad politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (1) dokumentidele (edaspidi “määrus 1049/2001”) on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele juurdepääsu käsitlevad üldpõhimõtted ja piirangud. Europoli konventsiooni artiklis 32a osutatakse kõnealuses määruses sätestatud põhimõtetele ja piirangutele.

(6)

Põhimõtteliselt peaksid kõik dokumendid olema üldsusele kättesaadavad. Siiski tuleks teha erandeid, et kaitsta teatavaid avalikke ja erahuve. Europolil peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma ülesannete täitmise suutlikkust.

(7)

Juurdepääsuõiguse täieliku järgimise tagamiseks tuleks rakendada kahe-etapilist haldusmenetlust ning ombudsmanile kaebuse esitamise võimalust.

(8)

Käesoleva eeskirja kohaldamine ei piira Europoli konventsiooni juurdepääsuõigust käsitleva artikli 19 kohaldamist,

a)

Europoli dokument või dokument — sisu, mis olenemata selle teabekandjast (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) käsitleb Europoli tegevuse, poliitika ja otsustega seotud küsimusi;

b)

kolmas isik — iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool Europoli, sealhulgas liikmesriigid, muud Euroopa Liidu institutsioonid, organid ja ametid, rahvusvahelised organisatsioonid ja kolmandad riigid;

c)

Europoli salastatud dokumendid — dokumendid, mis sisaldavad teavet, mille suhtes tuleb rakendada täiendavaid turvameetmeid, ning mis vastavalt Europoli andmete salastatuse eeskirjadele on liigitatud järgmiselt: “Europol RESTRICTED ”(piiratud juurdepääsuga Europoli dokument), “Europol CONFIDENTIAL ”(konfidentsiaalne Europoli dokument), “Europol SECRET ”(salajane Europoli dokument) või “Europol TOP SECRET ”(ülisalajane Europoli dokument).

a)

määrata kindlaks avalike ja erahuvidega põhjendatud põhimõtted, tingimused ja piirangud, millega reguleeritakse juurdepääsuõigust Europoli dokumentidele, nõnda et neile dokumentidele oleks tagatud võimalikult laiaulatuslik juurdepääs;

b)

kehtestada eeskirjad, millega tagatakse kõnealuse õiguse võimalikult hõlbus kasutamine ning

c)

soodustada head haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel.

a)

avalikke huve seoses:

b)

eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.

—

füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit,

—

kohtumenetlust ja õigusnõustamist,

—

muude kui lõike 1 punktis a nimetatud kontrollimiste, uurimiste või auditite eesmärki,

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/41

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/42

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on koondumine komisjoni ühinemismääruse nr (EÜ) nr 132/2004 (1) artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud Belgia gaasisektoriga järgmiselt:

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased geograafilised turud, mis on seotud Belgia gaasisektoriga järgmiselt:

Enamus liikmesriike on nõus, vähemus ei nõustu punktiga f.

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud Prantsusmaa gaasisektoriga järgmiselt:

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt põhinevad Prantsusmaa gaasisektoriga seotud asjaomaste geograafiliste turgude määratlused piirkondlikel tasakaalustavatel tsoonidel, ning kõik kõnealused tsoonid moodustavad kõikide punktis 4 määratletud kaubaturgude jaoks asjaomase geograafilise turu.

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud Belgia elektrisektoriga järgmiselt:

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased geograafilised turud, mis on seotud Belgia elektrisektoriga järgmiselt:

8.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud kaugküttega Prantsusmaal järgmiselt:

9.

10.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine takistab tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas ja Euroopa majanduspiirkonnas järgmistel turgudel:

Belgia:

Prantsusmaa:

11.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et esitatud kohustustest piisab oluliste konkurentsitakistuste kõrvaldamiseks punktis 10 määratletud turgudel. Enamus liikmesriike on nõus, vähemus ei nõustu.

12.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et juhul, kui täidetakse kõik poolte esitatud kohustused, ei takista kavandatav koondumine märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise tõttu ühinemismääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 57 tähenduses. Enamus liikmesriike on nõus, vähemus ei nõustu.

13.

Nõuandekomitee palub komisjonil arvestada kõiki teisi punkte, mis tõstatati asja arutamise käigus.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/45

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/46

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealune tehing on ettevõtjate koondumine nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ja see on oluline terve ühenduse seisukohalt.

2.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt on asjaomased järgmised kaubaturud:

Vähemus ei ole nõus punktiga a ning jääb punkti c suhtes erapooletuks.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt on asjaomased geograafilised turud riigisisesed.

4.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et kõnealusel tehingul oleks kooskõlastamata mõju Austria mobiilsideteenuste turu lõpptarbijaile ning tehing takistaks seetõttu oluliselt tõhusat konkurentsi nimetatud turul. Vähemus jääb erapooletuks.

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et T-Mobile'i väidetavat tõhususe kasvu pärast koondumist tõenäoliselt ei toimuks.

6.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et poolte esitatud kohustused on piisavad tõstatatud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks ning seetõttu tuleks koondumine kuulutada ühisturuga kokkusobivaks. Vähemus ei ole selle väitega nõus.

7.

Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/47

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/48

1.

otsustaks, et kohaldades abitustoetuse saamiseks Liechtensteinis elamise nõuet, on Liechtensteini Vürstiriik jätnud täitmata oma lepingulised kohustused, mis tulenevad EMP lepingu VI lisa punktis 1 viidatud õigusakti (nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes), nagu kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, artikli 19 lõigetest 1 ja 2, artikli 25 lõikest 1 ja artikli 28 lõikest 1, ning

2.

kohustaks Liechtensteini Vürstiriiki kandma menetluskulusid.

—

Käesolevas asjas käsitletakse Liechtensteini abitustoetust (Hilflosenentschädigung), mis on mõeldud isikutele, kes vajavad pidevalt kolmandatelt isikutelt olulist abi või isiklikku tuge igapäevaülesannete täitmiseks. Toetust ei maksta lisaks muudele sotsiaalkindlustushüvitistele ning seda antakse sõltumata sissetuleku suurusest. Kõnealune toetus ei ole seotud varasemalt riigile tasutud maksudega, samuti ei eeldata selle saajalt mõne haiguse põdemist.

—

Liechtensteini seaduses on sätestatud, et toetuse saaja peab elama Liechtensteinis.

—

Liechtensteini abitustoetus on loetletud määruse 1408/71 lisas IIa (vt määruse artikli 4 lõike 2a punkt c ning artikkel 10a) kui mitteosamakseline rahaline eritoetus, mida ei saa kõnealuse määruse tähenduses maksta teise riiki.

—

EFTA järelevalveamet on aga seisukohal, et nimetatud toetus tuleks liigitada rahaliseks haigushüvitiseks (vt määruse artikli 4 lõige 1), mida saab maksta teise riiki vastavalt määruse artikli 19 lõigetele 1 ja 2, artikli 25 lõikele 1 ja artikli 28 lõikele 1.

—

Toetuse õige liigitamine on otsustava tähtsusega, sest sellest oleneb, kas Liechtensteini Vürstiriik peab maksma toetust taotlejatele, kes ei ela Liechtensteinis, kuid kes vastavad muidu määruses kehtestatud muudele asjaomastele tingimustele.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/49

1.

otsustaks, et olles jätnud vastu võtmata EMP lepingu lisa XX punktis 32g viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega), nagu kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, rakendamiseks vajalikud meetmed või jätnud järelevalveametile ettenähtud tähtaja jooksul kõnealustest meetmetest teavitamata, ei ole Liechtensteini Vürstiriik täitnud kõnealuse õigusakti artiklist 14 ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi, ning

2.

kohustaks Liechtensteini Vürstiriiki kandma menetluskulusid.

—

Juhtum käsitleb keskkonnamüra käsitleva direktiivi rakendamata jätmist.

—

Liechtenstein ei ole kohtueelses etapis vaidlustanud, et tähtaja lõppemise ajaks ei olnud ta võtnud vajalikke meetmeid direktiivi rakendamise tagamiseks.

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/50

1.

19. märtsil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Hiina ettevõtja China Shipbuilding Industry Corporation group (“China Shipbuilding”) (Hiina ettevõtja Quingdao Qiyao Linshan Power Development Company Ltd (“Quingdao Qiyao Linshan ”kaudu), Soome ettevõtja Wärtsilä Corporation (“Wärtsilä”) ja Jaapani ettevõtja Mitsubishi Heavy Industries Ltd (“Mitsubishi”) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja Quingdao Qiyao Wärtsilä MHI Linshan Marine Diesel Company (“JV”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4286 — China Shipbuilding/Mitsubishi/Wärtsilä/JV):