ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 72

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

50. köide
29. märts 2007


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused, suunised ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Nõukogu

2007/C 072/01

Nõukogu arvamus, 27. veebruar 2007, Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

1

2007/C 072/02

Nõukogu arvamus, 27. veebruar 2007, Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2010 kohta

5

2007/C 072/03

Nõukogu arvamus, 27. veebruar 2007, Malta ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

9

2007/C 072/04

Nõukogu arvamus, 27. veebruar 2007, Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

13

2007/C 072/05

Nõukogu arvamus, 27. veebruar 2007, Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

17

2007/C 072/06

Nõukogu arvamus, 27. veebruar 2007, Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006/2007–2011/2012 kohta

20

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

 

Komisjon

2007/C 072/07

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

24

2007/C 072/08

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4585 — BMW Intec/Dekra Südleasing Services) ( 1 )

27

2007/C 072/09

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4554 — Berkshire Hathaway/TTI) ( 1 )

27

2007/C 072/10

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4503 — PBDS/Philips APM) ( 1 )

28

2007/C 072/11

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4502 — LITE-ON/PBDS) ( 1 )

28

2007/C 072/12

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4547 — KKR/Permira/Prosiebensat.1) ( 1 )

29

2007/C 072/13

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4571 — Swiss Life/Capitalleben) ( 1 )

29

 

Europol

2007/C 072/14

Europoli haldusnõukogu otsus, 20. märts 2007, arvutipõhisest kogutud teabe süsteemist info hankimise kontrollimehhanismide kohta

30

2007/C 072/15

Europoli haldusnõukogu otsus, 20. märts 2007, millega kehtestatakse kolmandate osapoolte ekspertide analüüsirühmade tegevusega liitumise korra eeskiri

32

2007/C 072/16

Europoli haldusnõukogu otsus, 20. märts 2007, millega sätestatakse Europoli ametnike ühisuurimisrühmades osalemise administratiivse teostamise reguleerimise korrale kohaldatavad eeskirjad

35

2007/C 072/17

Europoli dokumentidele juurdepääsu eeskiri

37

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

 

Komisjon

2007/C 072/18

Euro vahetuskurss

41

2007/C 072/19

Ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee 144. istungil 25. oktoobril 2006. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/M.4180 — Gaz de France/Suez käsitleva otsuse eelnõu kohta — Referentliikmesriik: Rootsi

42

2007/C 072/20

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Juhtum nr. COMP/M.4180 — Gaz de France/Suez (vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — ELT L 162, 19.6.2001, lk 21)

45

2007/C 072/21

Arvamus ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee 139. istungil 7. aprillil 2006. aastal juhtumit COMP/M.3916 — T-Mobile Austria/Tele.ring käsitleva otsuse eelnõu kohta — Referentliikmesriik: Luksemburg

46

2007/C 072/22

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/ M.3916 — T-Mobile Austria/Tele.ring kohta (vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16)

47

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

EFTA kohus

2007/C 072/23

EFTA järelevalveameti 15. novembril 2006 Liechtensteini Vürstiriigi vastu algatatud hagi (Kohtuasi E-5/06)

48

2007/C 072/24

EFTA järelevalveameti 18. detsembril 2006 Liechtensteini Vürstiriigi vastu algatatud hagi (Kohtuasi E-6/06)

49

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Komisjon

2007/C 072/25

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4286 — China Shipbuilding/Mitsubishi/Wärtsilä/JV) ( 1 )

50

2007/C 072/26

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4590 — REWE/Delvita) ( 1 )

51

2007/C 072/27

Riigiabi — Portugal — Riigiabi C 55/06 (ex N 42/05) — Kalandussektori ettevõtetele antud laenude intressitoetused — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

52

2007/C 072/28

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4624 — EQT/Scandic) ( 1 )

58

2007/C 072/29

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4608 — Siemens/UGS) ( 1 )

59

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused, suunised ja arvamused

ARVAMUSED

Nõukogu

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/1


NÕUKOGU ARVAMUS,

27. veebruar 2007,

Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

(2007/C 72/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv suureneb 6,6 %-lt SKPst 2006. aastal 7,1 %-le SKPst 2007. aastal ning langeb siis 5,5 %-le ja 5,1 %-le vastavalt 2008. ja 2009. aastal. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et kõnealune stsenaarium kajastab ettevaatlikke kasvuprognoose 2006. aastaks ning realistlikke kasvuprognoose ülejäänud programmiperioodiks. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

2006. aastaks prognoositud valitsemissektori eelarve puudujääk oli komisjoni talituste 2006. aasta sügisel tehtud prognooside kohaselt 3,4 % SKPst, kuigi lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli seatud sihtmärgiks 4,2 % SKPst. Parema tulemuse põhjuseks on oodatust palju tugevam SKP ja tööhõive kasv ning madalamad intressi- ja pensionireformikulud. Samas kulutati osa üllatuslikust kasvust tulenenud täiendavaid tulusid ära, mitte ei kasutatud eelarvepuudujäägi vähendamise kiirendamiseks.

(4)

Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on uuendatud programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamiseks eesmärgiks saavutada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2010. aastaks, saavutades eelkõige struktuurse tasakaalu (st tsükliliselt kohandatud tasakaal miinus ühekordsed ja muud ajutised meetmed) osas eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi -0,9 % SKPst. Vastavalt programmile peaks põhipuudujääk järkjärgult vähenema 3,7 %-lt SKPst 2006. aastal 1,9 %-le SKPst 2009. aastal ning esmane puudujääk 1,9 %-lt SKPst 2006. aastal 0,2 %-le SKPst 2009. aastal. Kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb kulutuste piiramisel nii jooksvate kui ka kapitalikulude osas (kulude suhe väheneb ligikaudu 3,25 protsendipunkti võrra SKPst), mille positiivne mõju ei ole tulude suhte väiksema vähenemise tõttu (1,5 protsendipunkti võrra) täielikult neutraliseeritud. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga kinnitatakse uuendatud programmis kavandatud kohandamist soodsamat makromajandusliku stsenaariumit arvesse võttes.

(5)

Üldiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal peaks kava kohaselt paranema ligikaudu -3,5 %-lt SKPst 2006. aastal ligikaudu -2,5 %-ni SKPst 2009. aastal. Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk saavutada struktuurne puudujääk veidi alla 1 % SKPst, mis ei ole eesmärgiks saavutada programmiperioodi jooksul, vaid 2010. aastaks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Makromajanduslikust stsenaariumist tulenevad ohud on üldiselt neutraalsed, samas kui maksuprognoosid paistavad üldiselt põhinevat mõistlikel eeldustel. Programmis kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb suuresti kulude piiramisel, kuid programm ei anna piisavalt teavet seda toetavate meetmete kohta (pärast 2007. aastat), samuti puudub seal siduv keskpika perioodi kulude raamistik. Teisest küljest on Slovakkia saavutanud viimastel aastatel häid tulemusi, kuigi eelarve-eesmärkide saavutamist toetas oodatust kõrgem majanduskasv ja oodatust madalam ELi vahendite kasutamine.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades näib programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olevat üldiselt kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2007. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. Võttes arvesse soodsamaid kasvuprognoose ja majanduslikult häid aegu, tuleks kohandamiskavas eelarve struktuurset tasakaalu kohandamisperioodil siiski tugevdada. Järgnevatel aastatel ei näi programmi eelarvepoliitiline hoiak tagavat piisavat stabiilsusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujääk kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Lisaks paistab see olevat ebapiisav programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2010. aastaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks kiirendada programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumist, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kus on sätestatud, et euroala ja ERM II liimesriikide puhul tuleb struktuurset tasakaalu parandada aastas 0,5 % võrra SKPst (kontrollväärtus) ning kohandamine peaks majanduslikult headel aegadel olema suurem. 2007. ja 2009. aasta vahel, kui on oodata majanduslikult häid aegu, eeldatakse struktuurse tasakaalu paranemist üksnes ligikaudu 0,75 % SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema jõudnud 33,1 %-ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKPst) oluliselt allapoole. Programmiga nähakse ette, et võlasuhe väheneb programmiperioodi jooksul 3,4 protsendipunkti võrra.

(9)

Elanikkonna vananemisest tingitud pikaajaline mõju eelarvele on Slovakkias väiksem kui ELis keskmiselt, kusjuures pensionikulud, mida mõjutas hiljutine pensionireform, suurenesid vähem kui paljudes teistes riikides. Esialgne eelarveseisund ohustab riigi rahanduse jätkusuutlikkust isegi arvestamata rahvastiku vananemisest tingitud pikaajalist mõju eelarvele. Riigi rahanduse konsolideerimine aitaks seetõttu kaasa rahanduse jätkusuutlikkust ohustavate tegurite vähendamisele. Üldiselt paistab Slovakkia rahanduse jätkusuutlikkus olevat keskmiselt ohustatud.

(10)

Lähenemisprogramm ei sisalda kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Siiski pakub see mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või -säästude kohta ning selle eelarveprognoosid paistavad arvestavat riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammiga kavandatud meetmed rahanduse valdkonnas ei näi olevat täielikult kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Kui hariduse valdkond välja arvata, erinevad eelkõige programmis esitatud kulude prioriteedid riiklikus reformiprogrammis määratletud peamistest väljakutsetest. Lisaks ei ole 2007. aasta eelarves ega lähenemisprogrammis kajastatud riikliku reformiprogrammiga ette nähtud olulist toetust haridusele.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

Nõukogu leiab, et programm on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise eesmärgiga 2007. aastaks ning selles on, ehkki piiratult, kavandatud edusammud keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks.

Arvestades eespool esitatud hinnangut ning 5. juulil 2004 artikli 104 lõike 7 alusel antud soovitust, kutsub nõukogu Slovakkiat üles:

i)

kasutama ära tugevaid kasvuprognoose struktuurse kohandamise tugevdamiseks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2007. aastal suurema varuga ning kiirendada edusamme keskpika perioodi eesmärkide suunas; ja

ii)

muutma keskpika perioodi kulutuste ülemmäär keskvalitsuse jaoks siduvamaks.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

2005

2006

2007

2008

2009

Reaalne SKP

(muutus, %)

LP dets 2006

6,1

6,6

7,1

5,5

5,1

KOM nov 2006

6,0

6,7

7,2

5,7

puudub

LP dets 2005

5,1

5,4

6,1

5,6

puudub

ÜTHI inflatsioon

(%)

LP dets 2006

2,8

4,4

3,1

2,0

2,4

KOM nov 2006

2,8

4,5

3,4

2,5

puudub

LP dets 2005

2,2

1,5

2,2

2,5

puudub

SKP lõhe

(% potentsiaalsest SKPst)

LP dets 2006  (3)

– 2,2

– 0,9

1,0

1,6

1,9

KOM nov 2006 (7)

– 2,0

– 0,7

1,1

1,6

puudub

LP dets 2005  (3)

– 1,6

– 1,1

0,1

0,8

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal (8)

(% SKPst)

LP dets 2006

– 3,1

– 3,7

– 2,9

– 2,4

– 1,9

KOM nov 2006

– 3,1

– 3,4

– 3,0

– 2,9

puudub

LP dets 2005

– 4,9

– 4,2

– 3,0

– 2,7

puudub

Esmane tasakaal (8)

(% SKPst)

LP dets 2006

– 1,4

– 1,9

– 0,9

– 0,6

– 0,2

KOM nov 2006

– 1,4

– 1,7

– 1,1

– 0,9

puudub

LP dets 2005

– 3,1

– 2,3

– 1,1

– 0,8

puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal (8)

(% SKPst)

LP dets 2006  (3)

– 2,4

– 3,4

– 3,2

– 2,9

– 2,5

KOM nov 2006

– 2,5

– 3,2

– 3,3

– 3,3

puudub

LP dets 2005  (3)

– 4,4

– 3,9

– 3,0

– 2,9

puudub

Struktuurne tasakaal (4)  (8)

(% SKPst)

LP dets 2006  (5)

– 1,6

– 3,5

– 3,2

– 2,9

– 2,5

KOM nov 2006 (6)

– 1,7

– 3,3

– 3,3

– 3,3

puudub

LP dets 2005

– 3,6

– 3,9

– 3,1

– 2,9

puudub

Valitsemissektori koguvõlg (8)

(% SKPst)

LP dets 2006

34,5

33,1

31,8

31,0

29,7

KOM nov 2006

34,5

33,0

31,6

31,0

puudub

LP dets 2005

33,7

35,5

35,2

36,2

puudub

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on osutatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Eelkõige ei ole esitatud andmeid valitsemissektori kulude kohta funktsioonide kaupa 2009. aastaks.

(3)  Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduvate andmete põhjal.

(4)  Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistes ridades) milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid.

(5)  Programmi ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,8 % SKPst 2005. aastal, suurendab puudujääki; 0,1 % SKPst 2006. aastal, vähendab puudujääki).

(6)  Programmi ühekordsed ja muud ajutised meetmed komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosi kohaselt (0,9 % SKPst 2005. aastal, suurendab puudujääki; 0,1 % SKPst 2006. aastal, vähendab puudujääki).

(7)  Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel kasvul 5,2 %, 5,3 %, 5,3 % ja 5,2 % vastavalt aastatel 2005–2008.

(8)  Alates oktoobrist 2006 on Slovakkia rakendanud Eurostati 2. märtsi 2004 otsust teise samba kogumispensioniskeemide liigitamise kohta. Eelmises ajakohastatud versioonis esitatud üldiseid valitsemissektori andmeid on kohandatud vastavalt, et lihtsustada võrdlust uue ajakohastatud versiooni ja komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosiga.

Allikas:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/5


NÕUKOGU ARVAMUS,

27. veebruar 2007,

Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2010 kohta

(2007/C 72/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKP keskmise aastase reaalkasvu vähenemist 11 %-lt aastal 2006 kuni 8,25 % tasemeni aastal 2007 ja 7,5 %-ni programmi viimastel aastatel. Praeguse teabe põhjal näib, et stsenaariumi aluseks on ettevaatlikud kasvuprognoosid. Kavandatud keskpika perioodi lähenemisviis, mis hõlmab kasvu sujuvat vähenemist, et vältida praegust kurssi ülekuumenemise suunas, on siiski ilmselgelt seotud ohtudega. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 2,5 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,3 % SKPst. Palju paremad tulemused, mida oodatakse ka uue ajakohastatud versiooni puhul, tulenevad 2005. aasta oodatust edukamatest majandusnäitajatest ning 2006. aasta üllatuslikust majanduskasvust. Kulud on olnud eelarves kavandatust madalamad.

(4)

Programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia põhieesmärgid on hoida valitsemissektori finantsseisund vähemalt tasakaalus ning tagada pikaajaline jätkusuutlikkus, võttes arvesse elanikkonna vananemisest tingitud mõju eelarvele. Eelarvestrateegiaga nähakse ette, et valitsemissektori eelarve ülejääk väheneb 2,5 %-lt SKPst 2006. aastal kuni ligikaudu 1,25 %-ni aastatel 2007–2008 ning tõuseb pärast seda jälle ligikaudu 1,5 %-ni SKPst. Arvestades intressikulude tähtsusetut osakaalu, on muutused esmase tasakaalu puhul samasugused. Eelarve ülejäägi vähenemine 2007. aastal on tingitud kulude ja SKP vahelise suhte kasvust, samas kui tulude suhte puhul võib täheldada vähenemistendentsi. Alates 2008. aastast vähenevad nii üldine tulude kui ka kulude suhe võrdselt ning see tähendab eelkõige seda, et tulumaksu vähendamine ning kulutuste kasv püsivad suureneva nominaalse SKP kasvuga võrreldes madalamal tasemel. Uus programm erineb vanast tavast seada valitsemissektori finantsseisundi (mis oli viimastel aastatel reeglina oodatust parem) eesmärgiks alati nullilähedane tasakaal; kõnealuse uue programmi puhul on eesmärgiks seatud ulatuslik ülejääk kogu programmiperioodi jooksul, mis on samm edasi majanduse tsükliliste tingimustega tegelemisel. Eelmise ajakohastatud versiooniga võrreldes on 2007. aastat ja pärast seda algavat ajavahemikku hõlmavaid eesmärke kohandatud ülespoole ühe protsendipunkti võrra SKPst, võttes arvesse soodsamat (ja realistlikumat) makromajanduslikku stsenaariumi.

(5)

Struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatav tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, langeb eeldatavasti ühe protsendipunkti võrra ning jõuab 2007. aastal 0,5 % tasemele SKPst ning tõuseb 2008. aastal jälle üle 1 % SKPst ning 2009–2010 aastal üle 1,5 % SKPst. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks eelarve struktuurne tasakaal, mille säilitamine kogu programmiperioodi jooksul seatakse programmi eesmärgiks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning on seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne majanduskasv pikemas perspektiivis seda eeldaksid.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Programmis sisalduvaid makromajanduslikke prognoose võib kogu programmiperioodi puhul käsitada ettevaatlikena. Prognoosid maksutulude kohta näivad olevat üldiselt usutavad. Kavandatava kulutuste kasvu mõõduka muutmise saavutamisele aitaks kaasa keskpikka perioodi hõlmav eelarve kavandamise raamistiku siduvamaks muutmine.

(7)

Kõnealuse riskianalüüsi seisukohast näib programmis sisalduv eelarveseisund olevat piisav keskpika perioodi eesmärgi säilitamiseks suure kindlusvaruga kogu programmiperioodi jooksul, nagu see on programmis kavandatud. See annab a fortiori piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujäägiläve 3 % SKPst kogu programmiperioodi jooksul. Programmiga väljendatud eelarvepoliitika põhimõtted ei ole täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga selles osas, et need on protsüklilised headel aegadel 2007. aastal, mil struktuurne tasakaal peaks vähenema ligikaudu 1 % võrra SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on 2006. aastal hinnanguliselt langenud 3,7 %-ni SKPst, mis on oluliselt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKPst. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 2 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Eestis üks ELi väiksemaid ning vanusega seotud kulutused (osana SKPst) järgmistel kümnenditel eeldatavasti vähenevad; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Eesti koguvõlg on praegu väga väike ning valitsemissektori vahendite kindluse säilitamine kooskõlas programmiperioodi hõlmavate eelarvekavadega aitaks kaasa riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ähvardavate ohtude vältimisele. Üldiselt on Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohud väikesed.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldmõju kvaliteedihindamist keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks sellele esitatakse selles teavet riiklikus reformiprogrammis sisalduvate peamiste reformidega seotud otseste eelarvekulude või -säästude kohta ja selle eelarveprognoosides võetakse selgesõnaliselt arvesse riiklikus reformiprogrammis sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas näivad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Mõlemas programmis rõhutatakse makromajandusliku stabiliseerimise võtmeelemendina eelkõige ettevaatlikku eelarvepoliitikat.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

Üldine järeldus on, et keskpika perioodi eelarveseisund on kindel ja eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt rakendatava eelarvepoliitika kohta. Sellest olenemata viitab eelarveülejäägi kavandatud vähenemine 2007. aasta heades majanduslikes tingimustes eelarvepoliitika protsüklilistele põhimõtetele.

Eespool esitatud hindamist arvesse võttes kutsutakse Eestit üles seadma 2007. aastaks eesmärgiks suurem eelarveülejääk kui praegu programmi raames kavandatud, et soodustada makromajanduslikku stabiilsust ning jätkata välismaksebilansi puudujäägi vähendamist.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Reaalne SKP

(muutus, %)

LP dets 2006

10,5

11,0

8,3

7,7

7,6

7,5

KOM nov 2006

10,5

10,9

9,5

8,4

Puudub

Puudub

LP nov 2005

6,5

6,6

6,3

6,3

6,3

Puudub

THHI inflatsioon

(%)

LP dets 2006

4,1

4,4

4,3

4,4

3,5

3,2

KOM nov 2006

4,1

4,4

4,2

4,6

Puudub

Puudub

LP nov 2005

3,5

2,6

2,6

2,7

2,7

Puudub

SKP lõhe

(% potentsiaalsest SKPst)

LP dets 2006  (3)

0,2

2,0

1,2

0,2

– 0,3

– 0,7

KOM nov 2006 (7)

0,0

1,2

0,9

– 0,6

Puudub

Puudub

LP nov 2005  (3)

– 0,4

– 0,6

– 0,7

– 0,5

– 0,1

Puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006

2,3

2,6

1,2

1,3

1,6

1,5

KOM nov 2006

2,3

2,5

1,6

1,3

Puudub

Puudub

LP nov 2005

0,3

0,1

0,0

0,0

0,0

Puudub

Esmane tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006

2,5

2,8

1,4

1,4

1,7

1,6

KOM nov 2006

2,5

2,7

1,8

1,5

Puudub

Puudub

LP nov 2005

0,5

0,3

0,2

0,1

0,1

Puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006  (3)

2,2

2,0

0,8

1,2

1,7

1,7

KOM nov 2006

2,3

2,2

1,4

1,5

Puudub

Puudub

LP nov 2005  (3)

0,4

0,3

0,2

0,1

0,0

Puudub

Struktuurne tasakaal (4)

(% SKPst)

LP dets 2006  (5)

2,2

1,4

0,4

1,2

1,7

1,7

KOM nov 2006 (6)

2,2

1,5

1,0

1,3

Puudub

Puudub

LP nov 2005

0,4

0,3

0,2

0,1

0,0

Puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(% SKPst)

LP dets 2006

4,5

3,7

2,6

2,3

2,1

1,9

KOM nov 2006

4,5

4,0

2,7

2,1

Puudub

Puudub

LP nov 2005

4,6

4,4

3,3

3,0

2,8

Puudub

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on osutatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Eelkõige ei ole esitatud teavet teatavate tööturuga seotud muutujate kohta ning andmeid erasektori antud/võetud netolaenu kohta.

(3)  Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduvate andmete põhjal.

(4)  Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistes ridades), milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid.

(5)  Programmis sisalduvat ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,6 % SKPst 2006. aastal ja 0,4 % SKPst 2007. aastal; vähendab puudujääki).

(6)  Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis esitatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,2 % SKPst 2005. aastal, 0,6 % SKPst 2006., 0,4 % SKPst 2007. ja 0,2 % 2008. aastal; vähendab puudujääki).

(7)  Põhineb hinnangulisel potentsiaalsel 9,1 %, 9,6 %, 9,9 % ja 9,9 % kasvul vastavalt aastatel 2005–2008.

Allikas:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/9


NÕUKOGU ARVAMUS,

27. veebruar 2007,

Malta ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

(2007/C 72/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Malta ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks olnud makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse lähiaastatel SKP reaalkasvu püsimist programmiperioodil ligikaudu 3 % tasemel. Praegu kättesaadavate andmete põhjal hinnates näib see stsenaarium põhinevat soodsatel kasvuprognoosidel aastaks 2007 ja eriti soodsatel edaspidisteks aastateks, eriti tänu välissektori optimistlikule arengule keskpikal perioodil. Kui puhaseksport ei ole keskpikal perioodil nii soodne kui programmis prognoositud, võib see viimastel aastatel registreeritud maksebilansi puudujääki suurendada. Inflatsiooniprognoos näib olevat realistlik.

(3)

2006. aastaks prognoositud valitsemissektori eelarve puudujääk oli komisjoni talituste 2006. aasta sügisel tehtud prognooside kohaselt 2,9 % SKPst, kuigi lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli seatud sihtmärgiks 2,7 % SKPst. Uues ajakohastatud programmis 2006. aastaks prognoositav tulemus (2,6 % SKPst) jääb komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosist madalamaks ja näib realistlikuna, pidades silmas hiljutisi andmeid SKP kasvu kohta ja kassapõhiseid andmeid riigi rahanduse olukorra kohta.

(4)

Ajakohastatud programmis esitatud eelarvestrateegia eesmärk on viia puudujääk 2006. aastal allapoole kontrollväärtust (3 % SKPst) ja püüda seejärel eelarvet konsolideerida. Ajakohastatud programmis nähakse ette valitsemissektori eelarve puudujäägi järkjärguline vähendamine, et saavutada 2009. aastaks üldjoontes tasakaalustatud eelarve. Intressikoormuse prognoositud vähenemisega on oodata 2009. aastaks esmast ülejääki 3,25 % SKPst. See korrektsioon saavutatakse esmaste kulutuste suhte kärpimisega peaaegu 5,75 protsendipunkti võrra SKPst, mis rohkem kui kompenseerib tulusuhte vähenemist peaaegu 3,75 protsendipunkti võrra SKPst. Hoolimata üldiste kulutuste piiramisel saavutatud edust valitses tervishoiukulutustes viimastel aastatel kasvutendents. Puudujäägi vähendamiseks võetakse vähem ühekordseid meetmeid kui lähiminevikus. Programmis kinnitatakse üldjoontes eelmises ajakohastatud programmis kavandatud nominaalset eelarvekorrektsiooni palju soodsama makromajandusliku stsenaariumi põhjal.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika järgi arvutatud struktuurne puudujääk (eelarve tsükliliselt kohandatud puudujääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) peaks kavakohaselt vähenema ligikaudu 3 %-lt SKPst 2006. aastal 0,5 %ni SKPst programmiperioodi lõpuks. Nagu eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis, on programmis esitatud keskpika perioodi eesmärk saavutada tasakaalustatud struktuuriga eelarveseisund, kuid uues programmis ei taotleta keskpika eesmärgi saavutamist programmiperioodil. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,75 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognoose ähvardavad ohud näivad olevat 2007. aastal üldjoones tasakaalus, kuid pärast seda võivad eelarve täitmise tulemused osutuda programmis prognoositutest madalamateks. Põhjuseks on ajakohastatud programmi prognooside aluseks olev SKP soodne kasvuprognoos 2007. aastaks ja märkimisväärselt soodne makromajanduslik stsenaarium 2008.–2009. aastaks (ehkki maksuprognoosid nende aastate kohta näivad olevat ettevaatlikud). Lisaks ei ole pärast 2007. aastat kohandamisstrateegiat üksikasjalikult kirjeldatud, mis suurendab eelarve kavandatud konsolideerimisega kaasnevaid ohte.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades näib programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olevat kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2006. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. Lisaks näib see andvat piisava kindlusvaru, et makromajanduses esinevate tavaliste kõikumiste korral ei ületata puudujääk alates 2008. aastast kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Ülemäärase puudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel on kohandamise tempo programmis vihjatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles nähakse ette, et euroala ja vahetuskursimehhanismi ERM II liikmesriikide puhul tuleks struktuurilise tasakaalu paranemise kontrollväärtuseks võtta 0,5 % SKPst aastas ning et majandusliku tõusu perioodil tehakse suuremaid jõupingutusi korrigeerimiseks, samas kui majandusliku languse perioodil võivad jõupingutused olla väiksemad.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on hinnangute kohaselt jõudnud 2006. aastal tasemele 68,25 % SKPst, mis on suurem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest 60 % SKPst. Programmis prognoositakse võla suhte vähenemist 8,75 protsentipunkti võrra SKPst programmiperioodil. Võttes arvesse eespool nimetatud eelarve-eesmärkidega seotud riske, ei kujune võlasuhte muutused ilmselt nii positiivseteks, kui programmis prognoositakse. Seda riskianalüüsi arvestades näib võla suhe programmiperioodil kontrollväärtuse suunas piisavalt vähenevat.

(9)

Maltal jõustus hiljuti pensionireform, mille eesmärk on tõsta seadusega ette nähtud pensioniiga ja suurendada pensione. Programmis esitatud hinnangute kohaselt pensionikulutused selle tulemusena suurenevad, tuues kaasa vananemisest tingitud kulutuste kasvu ELi keskmise taseme lähedale. Kui praegused suundumused jätkuvad, suurenevad pikas perspektiivis tervishoiukulutuste prognoosid 1,75 protsendipunkti võrra SKPst, ehkki küll veidi aeglasemalt kui näitasid varasemad suundumused. Praegune eelarveseisund ei tagaks võlataseme stabiilset vähenemist alla asutamislepingus ette nähtud kontrollväärtuse. Seega aitaks programmis kavandatud eelarveseisundi parandamine vähendada ohte riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Malta riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskitase näib olevat keskmine.

(10)

Lähenemisprogramm ei sisalda kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Kuid selles esitatakse süstemaatilist teavet riiklikus reformiprogrammis sisalduvate põhiliste reformide otseste kulude või kokkuhoiu kohta eelarves ning selle eelarveprognoosides võetakse otseselt arvesse riiklikus reformiprogrammis sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Mõlemas programmis on eelkõige ette nähtud pensionireformi elluviimine, kuid lähenemisprogrammis on üksikasjalikult kirjeldatud ka riiklikus reformiprogrammis väljakuulutatud maksureformi.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhistes ette nähtud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (2).

Nõukogu leiab, et programm on kooskõlas eesmärgiga korrigeerida 2006. aastaks ülemäärane puudujääk ning selles on tugevaid kasvuprognoose arvestades kavandatud järgnev piisav liikumine keskpika perioodi eesmärgi saavutamise suunas. Võla suhe näib programmi kohaselt rahuldavas tempos vähenevat SKP 60 %-lise kontrollväärtuse suunas. Kuid eelarvega seotud eesmärkide saavutamisega kaasnevad pärast 2007. aastat teatavad ohud. Eelarveseisundi säilitamine, mis püsiks ka võimalike tagasilöökide korral prognoositud tugevas kasvutendentsis, on tähtis eriti maksebilansis viimasel ajal tekkinud puudujääki arvestades. Eeltoodud hinnangut silmas pidades kutsub nõukogu Maltat üles:

i)

saavutama piisav edasiminek keskpika perioodi eesmärgi suunas, nagu on programmis ette nähtud, ning tagama võla ja SKP suhte vastava vähenemise, esitades eelarvestrateegia, eriti kulutuste poolelt pikema perspektiiviga;

ii)

pidades silmas võla taset ja elanikkonna vananemisest tingitud kulutuste prognoositavat kasvu, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, saavutades keskpika perioodi eesmärgi ja tehes edasisi edusamme tervishoiureformi kavandamisel ja elluviimisel.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

2005

2006

2007

2008

2009

SKP reaalkasv

(muutus, %)

LP dets 2006

2,2

2,9

3,0

3,1

3,1

KOM nov 2006

2,2

2,3

2,1

2,2

puudub

LP jaan 2006

0,9

1,1

1,2

2,0

puudub

ÜTHI inflatsioon

(%)

LP dets 2006

2,5

3,1

2,2

2,1

2,0

KOM nov 2006

2,5

3,0

2,6

2,4

puudub

LP jaan 2006  (8)

2,8

3,1

2,5

1,9

puudub

SKP lõhe

(% potentsiaalsest SKPst)

LP dets 2006  (3)

– 2,8

– 2,1

– 1,3

– 0,3

0,9

KOM nov 2006 (7)

– 2,1

– 1,4

– 1,1

– 0,5

puudub

LP jaan 2006  (3)

– 2,9

– 3,7

– 4,2

– 4,4

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006

– 3,2

– 2,6

– 2,3

– 0,9

0,1

KOM nov 2006

– 3,2

– 2,9

– 2,7

– 2,9

puudub

LP jaan 2006

– 3,9

– 2,7

– 2,3

– 1,2

puudub

Esmane tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006

0,8

1,1

1,1

2,5

3,2

KOM nov 2006

0,8

0,9

0,7

0,6

puudub

LP jaan 2006

0,3

1,4

1,5

2,4

puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006  (3)

– 2,2

– 1,8

– 1,8

– 0,8

– 0,2

KOM nov 2006

– 2,4

– 2,3

– 2,3

– 2,7

puudub

LP jaan 2006  (3)

– 2,8

– 1,3

– 0,7

0,4

puudub

Struktuurne tasakaal (4)

(% SKPst)

LP dets 2006  (5)

– 3,8

– 2,9

– 2,0

– 1,0

– 0,4

KOM nov 2006 (6)

– 4,0

– 3,5

– 2,5

– 2,7

puudub

LP jaan 2006

– 3,8

– 2,3

– 1,4

0,3

puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(% SKPst)

LP dets 2006

74,2

68,3

66,7

63,2

59,4

KOM nov 2006

74,2

69,6

69,0

68,6

puudub

LP jaan 2006

76,7

70,8

68,9

67,3

puudub

Allikas:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on osutatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Prognoose majandusharude tulemuste, konkreetsemalt suhetes muu maailmaga aastail 2006–2009 netolaenuandmise/-võtmise kohta ja tööhõive ja tööjõu tootlikkuse kohta töötatud tundide arvu järgi ei ole esitatud.

(3)  Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel.

(4)  Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistes ridades), välja arvatud ühekordsed ja ajutised meetmed.

(5)  Programmis sisalduvad ühekordsed ja muud ajutised meetmed (2005. aastal 1,6 % SKPst, 2006. aastal 1,1 % SKPst, 2007. aastal 0,2 % SKPst, 2008. aastal 0,2 % SKPst ja 2009. aastal 0,2 % SKPst; kõik vähendavad puudujääki).

(6)  Komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosis sisalduvad ühekordsed ja muud ajutised meetmed (2005. aastal 1,6 % SKPst, 2006. aastal 1,1 % SKPst, 2007. aastal 0,2 % SKPst, 2008. aastal 0 % SKPst; kõik vähendavad puudujääki).

(7)  Kooskõlas prognoositava potentsiaalse kasvuga 2,2 %, 1,7 %, 1,7 % ja 1,6 % vastavalt aastatel 2005–2008.

(8)  LP näitajad 2006. aasta jaanuari kohta vastavad tarbijahinnaindeksile.

Allikas:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/13


NÕUKOGU ARVAMUS,

27. veebruar 2007,

Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

(2007/C 72/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Poola ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv saavutab 2006. aastaks 5,4 % taseme ning ülejäänud programmiperioodil üldiselt stabiliseerub (keskmiselt ligikaudu 5,25 % juures). Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et see stsenaarium põhineb kasvuprognoosidel, mis on 2007. aastal ettevaatlikud ning hiljem soodsad, kuna eelkõige ei pruugi Poola tööjõuturu seisund paraneda nii kiiresti, kui programmis ette nähtud. Programmis esitatud inflatsiooniprognoosid näivad realistlikud ja madalamad programmiperioodi lõpuosas, mis tuleneb eelkõige tööjõuturu seisundi pingestumisega seoses kasvavast palgasurvest.

(3)

2006. aasta jaanuari lähenemisprogrammis oli Poola valitsemissektori eelarve tasakaalu eesmärgiks 2006. aastal seatud -2,6 % SKPst ja komisjoni talituste sügisprognoosis on selleks hinnatud -2,2 % SKPst, samas kui 2006. aasta novembris ajakohastatud lähenemisprogrammis prognoositakse 2006. aasta tulemuseks -1,9 % SKPst. See oodatust parem tulemus on tingitud põhiliselt kuluplaanide (eelkõige sotsiaaltoetused ja riiklikud investeeringud) mittetäielikust täitmisest, samas kui tulud kasvasid peamiselt oodatust kiirema majanduskasvu tõttu. Eespool nimetatud eelarvepuudujääk ei sisalda pensionireformi kulusid, mis 2006. aastal moodustasid hinnanguliselt 2 % SKPst, mis on kooskõlas kogumispensionisüsteemide liigitamist käsitleva Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsuse (2) rakendamiseks ette nähtud üleminekuperioodiga, mis lõpeb 2007. aasta kevadel. 2006. aasta novembris ajakohastatud lähenemisprogrammis määratletud eelarvestrateegia peamine eesmärk on korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2007. aastaks, täites tingimused reformitud pakti selle sätte kohaldamiseks, mis lubab maha arvata ühe osa pensionireformi kuludest. Järgmisteks aastateks on programmis ette nähtud vähendada eelarvepuudujääki järk-järgult nii, et 2009. aastal jõuab see 3 %ni SKPst, mis on ülemäärase eelarvepuudujäägi kontrollväärtus.

(4)

Kava kohaselt peaks eelarvepuudujääk vähenema 0,4 protsendipunkti (pensionireformi kulude arvessevõtmise korral 0,3 protsendipunkti) võrra SKPst aastas, 1,9 %-lt SKPst 2006. aastal 0,6 %-le SKPst 2009. aastal. Esmane ülejääk peaks kava kohaselt kasvama 0,5 %-lt SKPst 2006. aastal 1,7 %-le SKPst 2009. aastal. Kui võtta arvesse ka eespool nimetatud Eurostati otsuse mõju, peaks eelarve puudujääk ajakohastatud programmi kohaselt vähenema 3,9 %-lt SKPst 2006. aastal 2,9 %-le 2009. aastal. Programmi kohaselt kohandatakse eelarvet 2007. aastal tulude baasil (tulude ja SKP suhte kasv 0,6 protsendipunkti võrra, samas kui kulude suhtarv püsib peaaegu konstantsena) ning aastatel 2008–2009 tugevalt kulude baasil, et tasakaalustada tulude suhtarvu suurt vähenemist (kulude, eriti tarbimise ja sotsiaaltoetuste suhtarvu vähenemine aastas keskmiselt 1,6 protsendipunkti, samas kui tulude suhtarv väheneb aastas keskmiselt 1,2 protsendipunkti, kajastades peamiselt sotsiaalmaksude vähenemist ning mitmesuguseid maksusüsteemi muudatusi, mida ei ole programmis alati täielikult täpsustatud). Eelmise programmiga võrreldes on eelarvepuudujäägi eesmärke palju kiiremat majanduskasvu ning 2006. aasta oodatust paremat tulemust silmas pidades korrigeeritud allapoole.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatav struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks kava kohaselt paranema ligikaudu -2 %-lt SKPst 2006. aastal -0,75 %-le SKPst programmiperioodi lõpus 2009. aastal (pensionireformi kuludeta). Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk struktuurne puudujääk 1 % SKPst, mille saavutamist programmiperioodi jooksul ette nähtud ei ole. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,5 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Eelarve tulemused võivad olla programmis kavandatutest halvemad, eelkõige programmiperioodi viimastel aastatel. Valitseb suur ebakindlus kavandatud reformide tõhusa läbiviimise suhtes, kuna puuduvad kulude kavandatud piiramist toetavad täpsed meetmed. Lisaks tulenevad suhteliselt soodsast makromajanduslikust stsenaariumist riskid programmiperioodi viimasteks aastateks. Seega tundub, et seni võetud meetmed ei ole piisavad ning oodatud tulemuse saavutamiseks tuleb kavandatud meetmeid tõhustada.

(7)

Arvestades seda riskihinnangut, ei ole lähenemisprogrammis võetud eelarvepoliitiline hoiak kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisega aastaks 2007, nagu on soovitanud nõukogu. Eelarve-eesmärgid ei anna piisavat kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületa puudujääk programmiperioodi jooksul kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks programmiga ettenähtud struktuurset kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas kiirendada, kasutades ära majanduse tõusuaegu ning võttes meetmeid olukorra püsimajäämise tagamiseks.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema jõudnud 42,0 %-ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKPst) oluliselt allapoole. Programmis on ette nähtud, et see suhtarv peaks programmiperioodil vähenema 1,4 protsendipunkti võrra. Koos eespool osutatud Eurostati otsuse mõjuga peaks valitsemissektori koguvõlg aastatel 2006–2009 kasvama 48,9 %-lt 50,2 %-le.

(9)

Elanikkonna vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Poolas ELi väikseim; sellega seotud kulud peaksid eeldatavalt vähenema, mis on osaliselt tingitud pensionisüsteemi reformimise suurest kulusid vähendavast mõjust — eeldusel, et Poola viib oma pensionireformid täielikult ellu. Esmane eelarveseisund, mis on võrreldes 2005. aastaga küll paranenud, kujutab endast endiselt ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, ilma elanikkonna vananemisest tingitud pikaajalist eelarvemõju arvesse võtmata, ning programmis kavandatud edasise eelarve konsolideerimisega kaasneksid ohud riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Kokkuvõttes näib, et oht Poola rahanduse jätkusuutlikkusele on väike.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruandes loetletud reformide üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks esitatakse selles mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on mõlema programmiga ette nähtud teataval määral ühtlustada talunike sotsiaalkindlustussüsteem riikliku süsteemiga, järk-järgult ühtlustada töövõimetushüvitiste süsteem reformitud pensionisüsteemiga ning rakendada kindlustusega kaetud raviteenuste süsteemi.

(11)

Programmi eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas 2005.–2008. aasta koondsuunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige näib, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks võetud meetmed ei ole piisavad.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (3).

Programmis nähakse ette ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine aastaks 2007 vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 7 sätestatule, ent nõukogu tuletab meelde, et siiani võetud meetmed ei näi sobivat ja kavandatud meetmed näivad olevat ebapiisavad selle eesmärgi saavutamiseks.

Kuigi programmis on järgmisteks aastateks ette nähtud asjakohane liikumine keskpika perioodi eesmärgi suunas tugevaid kasvuprognoose arvestades, on eelarve-eesmärkide ja püsiva kohandamise saavutamisega seotud olulised riskid.

Arvestades eespool esitatud hinnangut ning Poolale ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks adresseeritud uut soovitust, mille nõukogu võtab EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel vastu 27. veebruaril 2007, kutsub nõukogu Poolat üles:

i)

tagama eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2007. aastaks kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohase uue soovitusega;

ii)

pärast eelarvepuudujäägi kavandatud korrigeerimist kiirendama majanduse tõusuajal oma eelarve kohandamist keskpika perioodi eesmärgi suunas, kasutades puudujäägi vähendamiseks lisatulusid ning määratledes ja rakendades eelkõige kulude poolel selle jaoks vajalikud täiendavad meetmed;

iii)

kindlustama pensionireformi tulemusi.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

2005

2006

2007

2008

2009

SKP reaalkasv

(muutus, %)

LP nov 2006

3,5

5,4

5,1

5,1

5,6

KOM nov 2006

3,2

5,2

4,7

4,8

puudub

LP jaan 2006

3,3

4,3

4,6

5,0

puudub

ÜTHI inflatsioon

(%)

LP nov 2006

2,2

1,4

2,1

2,5

2,5

KOM nov 2006

2,2

1,4

2,5

2,8

puudub

LP jaan 2006

2,2

1,5

2,2

2,5

puudub

SKP lõhe

(% potentsiaalsest SKPst)

LP nov 2006  (4)

– 0,4

0,5

0,5

0,3

0,4

KOM nov 2006 (6)

– 0,3

0,4

0,3

0,1

puudub

LP jaan 2006  (4)

0,1

0,3

0,3

0,6

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(pensionireformikuludeta)

(% SKPst)

LP nov 2006

– 2,5

– 1,9

– 1,4

– 1,0

– 0,6

KOM nov 2006

– 2,5

– 2,2

– 2,0

– 1,8

puudub

LP jaan 2006

– 2,9

– 2,6

– 2,2

– 1,9

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(pensionireformikuludega)

(% SKPst)

LP nov 2006

– 4,4

– 3,9

– 3,4

– 3,1

– 2,9

KOM nov 2006

– 4,4

– 4,2

– 4,0

– 3,9

puudub

LP jaan 2006

– 4,7

– 4,6

– 4,1

– 3,7

puudub

Esmane tasakaal

(pensionireformikuludeta)

(% SKPst)

LP nov 2006

0,1

0,5

1,0

1,4

1,7

KOM nov 2006

0,1

0,2

0,4

0,6

puudub

LP jaan 2006

– 0,3

– 0,2

0,3

0,6

puudub

Struktuurne tasakaal (5)

(pensionireformikuludeta)

(% SKPst)

LP nov 2006

– 2,4

– 2,1

– 1,6

– 1,1

– 0,7

KOM nov 2006

– 2,3

– 2,3

– 2,1

– 1,8

puudub

LP jaan 2006

– 2,1

– 2,7

– 2,4

– 2,1

puudub

Struktuurne tasakaal (5)

(pensionireformikuludega)

(% SKPst)

LP nov 2006

– 4,3

– 4,1

– 3,6

– 3,2

– 3,0

KOM nov 2006

– 4,2

– 4,3

– 4,1

– 3,9

puudub

LP jaan 2006

– 4,7

– 4,7

– 4,2

– 3,9

puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(pensionireformikuludeta)

(% SKPst)

LP nov 2006

41,9

42,0

42,1

41,4

40,6

KOM nov 2006

42,0

42,4

43,1

42,7

puudub

LP jaan 2006

42,5

45,0

45,3

45,4

puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(pensionireformikuludega)

(% SKPst)

LP nov 2006

47,3

48,9

50,0

50,3

50,2

KOM nov 2006

47,4

49,3

51,0

51,6

puudub

LP jaan 2006

47,9

51,2

52,1

52,6

puudub

Allikas

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on osutatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Vt Eurostati 2. märtsi 2004. aasta pressiteadet nr 30/2004 ja 23. septembri 2004. aasta pressiteadet nr 117/2004.

(3)  Eelkõige on esitamata jäänud andmed tehtud töötundide ja tööviljakuse (SKP suhe tehtud töötundidesse) kohta. Samuti puuduvad andmed potentsiaalse majanduskasvu koostisosade kohta.

(4)  Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel

(5)  Tsükliliselt kohandatud tasakaal, milles ei arvestata ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid. Kuna programmis on kavandatud vaid ebaolulisi ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid, on tsükliliselt kohandatud tasakaal ja struktuurne tasakaal identsed.

(6)  Kooskõlas prognoositava potentsiaalse kasvuga 4,1 %, 4,4 %, 4,8 % ja 5,0 % vastavalt aastatel 2005–2008.

Allikas

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/17


NÕUKOGU ARVAMUS,

27. veebruar 2007,

Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006–2009 kohta

(2007/C 72/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et reaalne SKP kasv aeglustub 4,0 %-lt 2006. aastal keskmiselt 3,0 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul, jäädes aga potentsiaalilähedaseks. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et stsenaarium põhineb realistlikel kasvuprognoosidel, ning kasv võis 2006. aastal olla isegi suurem. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 2,8 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,9 % SKPst. Nimetatud erinevus peegeldab peamiselt oodatust tunduvalt suurema eelarveülejäägi üldmõju 2005. aastal. Kassapõhiste andmete põhjal näib, et tänu madalamatele esmastele kuludele ja suurematele maksutuludele võis ülejääk 2006. aastal olla komisjoni talituste poolt prognoositust tõenäoliselt isegi suurem.

(4)

Ajakohastatud programm kinnitab, et eelarve ülejääk keskmiselt 2 % SKPst kogu tsükli jooksul jääb peamiseks juhtivaks eelarvepõhimõtteks, mida toetavad kulude mitmeaastased ülemmäärad. 2007. aasta kevade rahanduspoliitika seaduseelnõus hindab valitsus ümber valitsemissektori eelarve ülejäägi suhtes praegu kehtiva eesmärgi, et võtta arvesse Eurostati otsus teise samba kogumispensioniskeemide liigitamise kohta (2). Pärast nimetatud otsuse rakendamiseks ettenähtud üleminekuperioodi lõppemist (kevad 2007) on ülejääk igal aastal väiksem umbes 1 % võrra SKPst ning valitsemissektori koguvõla ja SKP suhet suurendatakse umbes 0,5 % võrra SKPst. Ajakohastatud programmis esitatud eelarvestrateegias nähakse 2007. aastal ette ülejäägi vähenemine (3,0 %-lt SKPst 2006. aastal 2,4 %-le) ning seejärel prognoositakse selle järk-järgulist suurenemist (3,1 %-le 2009. aastal); esmase ülejäägi puhul on suundumused samad. Nii kulude ja tulude ning SKP suhe on järk-järgult vähenemas kogu programmiperioodi jooksul. Strateegia põhiraskus langeb mõnevõrra perioodi lõpuaastatele, kui suuri maksukärpeid rahastatakse 2007. aastal üksnes osaliselt. Võrreldes eelmise ajakohastatud programmiga on ülejäägi prognoos (esialgsele vähenemisele järgneb järk-järguline suurenemine) sarnane, ent netolaenude osatähtsus on suurem kogu programmiperioodi jooksul.

(5)

Struktuurne ülejääk (s.t tsükliliselt kohandatav ülejääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, jääb eeldatavasti üle 2 % tasemele SKPst kogu programmiperioodi jooksul, osutades vajadusele tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, vastab programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk eelarve ülejäägi suhtes seatud eespool nimetatud eesmärgile, milleks on keskmiselt 2 % SKPst majandustsükli jooksul (struktuurne ülejääk), mida programmi kohaselt kavandatakse säilitada kogu programmiperioodi jooksul. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 1 % SKPst) oluliselt kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on samuti seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne keskmine majanduskasv seda pikemas perspektiivis eeldaksid.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud alates aastast 2007. Makromajanduslik stsenaarium ja maksutulude prognoosid näivad olevat realistlikud, vaatamata teatud ebakindlusele kapitali kasvutulu tulevaste maksutulemuste osas. Kulueesmärke toetavad head eelnevad tulemused, mis on saadud tänu eespool nimetatud kulude ülemmääradele.

(7)

Sellist riskihinnangut silmas pidades on programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak piisav, et pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist kogu programmiperioodi jooksul, nagu on programmis ette nähtud. Lisaks annab see piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületata puudujääk programmiperioodi jooksul kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. On olemas siiski oht, et programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak võib osutuda protsükliliseks 2007. aastal, mille jooksul eeldatakse heade aegade jätkumist. See ei oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema langenud 46,5 %ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud 60 %-lisest kontrollväärtusest oluliselt allapoole. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 13,5 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Rootsis ELi keskmisest väiksem ning pensionikulutused (osatähtsusena SKPst) jäävad eeldatavasti pikema aja jooksul suhteliselt samale tasemele; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Esialgne eelarveseisund suurte esmaste ülejääkidega aitab kaasa koguvõla vähendamisele ja varade akumuleerimisele. Valitsemissektori vahendite usaldusväärsuse säilitamine kavandatava jätkuva ülejäägiga aitaks piirata riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustavaid riske. Kokkuvõttes näib, et oht Rootsi rahanduse jätkusuutlikkusele on väike.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta novembri aruande üldisele mõjule keskpika rahandusstrateegia raames. Lisaks esitatakse selles korrapäraselt teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlema programmiga ette meetmete rakendamine tööjõupakkumise suurendamiseks.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhistes ette nähtud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (3).

Üldine järeldus on, et keskpika perioodi eelarveseisund on kindel ja eelarvestrateegia on hea näide stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt rakendatava eelarvepoliitika kohta. Siiski on oluline võtta arvesse protsüklilisuse ohtu, tagades, et struktuurilise eelarveseisundi halvenemine 2007. aastal, mis on seotud tööjõuturul osalemise suurendamiseks läbiviidavate struktuurireformidega, ei jätku järgmistel aastatel.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus (4)

 

2005

2006

2007

2008

2009

Reaalne SKP

(muutus, %)

LP dets 2006

2,7

4,0

3,3

3,1

2,7

KOM nov 2006

2,7

4,0

3,3

3,1

puudub

LP dets 2005

2,4

3,1

2,8

2,3

puudub

ÜTHI inflatsioon (5)

(%)

LP dets 2006

1,3

1,9

2,2

1,5

1,9

KOM nov 2006

0,8

1,5

1,6

1,8

puudub

LP dets 2005

1,5

1,5

2,0

2,0

puudub

SKP lõhe

(% potentsiaalsest SKPst)

LP dets 2006  (6)

– 0,7

0,0

0,3

0,3

0,3

KOM nov 2006 (10)

– 0,5

0,2

0,5

0,6

puudub

LP dets 2005  (6)

– 0,4

– 0,1

0,1

– 0,1

puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006

3,0

3,0

2,4

2,7

3,1

KOM nov 2006

3,0

2,8

2,4

2,5

puudub

LP dets 2005

1,6

0,9

1,2

1,7

puudub

Esmane tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006

4,6

4,5

4,1

4,2

4,6

KOM nov 2006

4,6

4,5

4,1

4,3

puudub

LP dets 2005

3,2

2,5

3,0

3,6

puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006  (6)

3,4

3,0

2,2

2,5

3,0

KOM nov 2006

3,3

2,7

2,1

2,1

puudub

LP dets 2005  (6)

1,8

0,9

1,1

1,7

puudub

Struktuurne tasakaal (7)

(% SKPst)

LP dets 2006  (8)

3,0

3,0

2,2

2,5

3,0

KOM nov 2006 (9)

2,9

2,7

2,1

2,1

puudub

LP dets 2005

1,8

0,9

1,1

1,7

puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(% SKPst)

LP dets 2006

50,3

46,5

41,5

37,4

33,0

KOM nov 2006

50,4

46,7

42,6

38,7

puudub

LP dets 2005

50,9

49,4

47,8

46,0

puudub

Allikas

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on osutatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Vt Eurostati 2. märtsi 2004. aasta pressiteadet nr 30/2004 ja 23. septembri 2004. aasta pressiteadet nr 117/2004.

(3)  Nõutavate andmete hulgast on puudu teatud deflaatorid, maksukoormus ja asjakohaste välisturgude kasv.

(4)  Eelarveprognoosides ei ole arvesse võetud Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsust kogumispensioniskeemide liigitamise kohta, mis peab olema rakendatud 2007. aasta kevadise teatise koostamise ajaks. Koos kõnealuse mõjuga on valitsemissektori eelarve tasakaal ajakohastatud programmi kohaselt 2,0 % SKPst 2005. aastal, 2,0 % 2006. aastal, 1,3 % 2007. aastal, 1,6 % 2008. aastal ja 2,0 % 2009. aastal, kusjuures valitsemissektori koguvõlg oleks 50,9 % SKPst 2005. aastal, 47,0 % 2006. aastal, 42,0 % 2007. aastal, 37,9 % 2008. aastal ja 33,5 % 2009. aastal.

(5)  Tarbijahinna inflatsiooni prognoos on koostatud detsembrikuude põhjal, samal ajal kui komisjoni andmed on aasta keskmised väärtused. See selgitab erinevust komisjoni ja ÜTHI andmete vahel aastate 2005 ja 2006 kohta. Programmis eeldatakse samuti, et ÜTHI toimib2008. ja 2009. aastal sarnaselt UND1Xile (riiklik tarbijahinnaindeks, v.a kaudsed maksud, toetused ja hüpoteegi intressikulud). Siiski eeldatakse, et ÜTHI on 2007. aastal UND1Xi inflatsioonist 0,5 protsendipunkti võrra suurem, rõhutades nii programmis prognoositavat ÜTHI inflatsiooni langust 2008. aastal.

(6)  Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel.

(7)  Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistes ridades), välja arvatud ühekordsed ja ajutised meetmed.

(8)  Programmi ühekordsed ja muud ajutised meetmed (0,4 % SKPst 2005. aastal; vähendab puudujääki).

(9)  Ühekordsed ja muud ajutised meetmed vastavalt komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosile (0,4% SKPst 2005. aastal; vähendab puudujääki).

(10)  Kooskõlas prognoositava potentsiaalse kasvuga 2,6 %, 3,2 %, 3,1 % ja 3,0 % vastavalt aastatel 2005–2008.

Allikas

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/20


NÕUKOGU ARVAMUS,

27. veebruar 2007,

Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2006/2007–2011/2012 kohta

(2007/C 72/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1)

Nõukogu vaatas 27. veebruaril 2007 läbi Ühendkuningriigi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku eelarveaastast 2006/2007 kuni eelarveaastani 2011/2012 (2).

(2)

Programm sisaldab kahte makromajanduslikku stsenaariumi: keskne stsenaarium ja alternatiivne stsenaarium, mille kasvumäär on veerand protsendipunkti madalam kui keskses stsenaariumis. Ajakohastatud lähenemisprogrammis esitatud riigi rahanduse prognoosid rajanevad viimatinimetatud stsenaariumil, mis on kavandatud kesksest stsenaariumist ettevaatlikumaks ning mida peetakse käesoleva hindamise võrdlusstsenaariumiks. Selles nähakse ette SKP reaalkasvuks 2,75 % aastatel 2006 ja 2007 ning langemine keskmiselt 2,5 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe alusel näib, et see programm põhineb realistlikel kasvuprognoosidel. Inflatsiooniprognoos (eeldatavasti väheneb inflatsioon 2,5 %-lt 2006. aastal 2 %-le alates 2007. aastast) näib lühiajalises perspektiivis madal, võttes arvesse hiljuti avaldatud tulemusi, kuid muidu on see realistlik.

(3)

Komisjoni 2006. aasta sügise prognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2006./2007. aastal hinnanguliselt 3,0 % SKPst. Ajakohastatud lähenemisprogrammis prognoositakse sama aasta puudujäägiks 2,8 % SKPst, mis osutab sellele, et hiljutised suundumused, mis näitavad tulude jõulist kasvu ja kulude aeglasemat kasvu, jätkuvad eelarveaasta järelejäänud kuude jooksul.

(4)

Ajakohastatud lähenemisprogrammis määratletud eelarvepoliitika põhieesmärgid on tagada pikaajaline jätkusuutlikkus, põlvkondadesisene ja -vaheline õiglus ning sellest tulenevalt toetada rahapoliitikat, eelkõige lastes automaatsetel stabiliseerivatel teguritel majandust toetada. Programmis prognoositakse puudujäägi vähenemist alla 3 % SKPst aastaks 2006/2007 (2,8 %) ja kuni 1,4 %-ni SKPst prognoosiga hõlmatud ajavahemiku lõpuks 2011/2012. Kui esmase tasakaalu hinnanguline puudujääk on 0,6 % SKPst aastal 2005/2006, siis eeldatavasti tasakaalustub see aastaks 2008/2009 ning saavutab ülejäägi 0,7 % SKPst aastaks 2011/2012. Eelarve kohandamine prognoosiga hõlmatud ajavahemiku jooksul on võrdselt jagatud tulude ja kulud vahel. Prognoosiga hõlmatud ajavahemiku kahe esimese aasta jooksul eeldatakse tulusuhte suurenemist, mis osaliselt tuleneb omal äranägemisel võetavatest meetmetest; kulude märkimisväärset kohandamist kavandatakse alates 2008./2009. aastast jooksvate kulude kasvu mõõduka muutmise teel. Lähenemisprogrammis kasutatud riiklike investeeringute määratluses (3) kavandatakse stabiliseerumist 2,25 % juures SKPst alates aastast 2006/2007, nii et alates aastast 2007/2008 saaks puudujääki täielikult kasutada riiklike investeeringute rahastamiseks. Kohandamine on üldjoontes kooskõlas 2005. aasta ajakohastatud programmis prognoosituga, samas kui lühiajaline makromajanduslik stsenaarium on palju soodsam.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks prognooside kohaselt paranema, tõustes 2,5 %-lt SKPst 2006./2007. aastal ligikaudu 1,25 %-le SKPst programmiperioodi viimasel aastal 2011/2012. Nende prognooside põhjal on kohandamine märkimisväärsem aastatel 2006/2007 ja 2008/2009, hiljem see aeglustub. Samuti nagu 2005. aasta ajakohastatud programmis, ei ole struktuurse tasakaalu keskpika perioodi eesmärki täpsustatud. Programmis viidatakse siseriikliku seadusandluse kohastele eelarve-eesmärkidele, mis on kooskõlas võla ja SKP suhte stabiliseerimisega suhteliselt madalal tasemel ning mis annaks kindlusvaru valitsemissektori 3 % SKPst puudujäägiläve suhtes ainult teatavatel asjaoludel.

(6)

Programmi eelarveprognoose ähvardavad ohud näivad olevat kuni aastani 2007/2008 üldjoones tasakaalus, kuid pärast seda võivad eelarve täitmise tulemused osutuda programmis prognoositutest madalamateks, olenevalt kulude kontrolli rakendamisest. Prognoositud maksude ja SKP suhte suurenemine põhineb osaliselt suhteliselt muutlikele teguritele nagu finants- ja naftatootmissektori kasum. Siiski ilmnevad suhteliselt head väljavaated tulude saamiseks, mida toetavad hiljutised majandusarengud, sealhulgas suur kasumlikkus. Alates aastast 2008/2009 sõltub programmikohaste, eelarvepuudujäägiga seotud eesmärkide saavutamine sellegipoolest kulude kasvu kavandatavast mõõdukast muutmisest ning aktiivsest järelevalvest kulude ülempiiride kehtestamiseks. Kõikehõlmavas kuluaruandes (Comprehensive Spending Review) eeldatud kulutuste kasvu vähendamise täielik teostamine on programmi eesmärkide saavutamise võtmeks. Ühendkuningriigi ametiasutused on eelnevalt teatanud mitmetele väiksematele osakondadele eraldatavate eelarveliste assigneeringute vähendamisest ning on võtnud kohustuseks tegelikult vähendada iga-aastaselt 5 % võrra kogu valitsuse tasandi haldamiseelarvet ning saada kulutustele vastavat tulu. Kulude kasvu mõõdukat muutmist ei ole kõige suuremas osas alates aastast 2008/2009 veel toetatud konkreetsete eelarveliste assigneeringutega, mis tuleb kinnitada 2007. aasta suveks kavandatud kõikehõlmavas ametiasutuste kuluaruandes, milles tehakse teatavaks ranged kuluplaanid kuni aastani 2010/2011. Kulude piiride kehtestamise aktiivse järelevalve tulemused on positiivsed.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades on programmis esitatud eelarvepoliitiline seisukoht üldiselt kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2006/2007. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. See annab piisava kindlusvaru, et loomulike makromajanduslike kõikumistega ei ületata puudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst ainult aastatel 2009/2010, millal prognoosid sõltuvad kõikehõlmava kuluaruande tulemusest. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks seega tõhustada eelarve konsolideerimise tempot.

(8)

Kuigi valitsemissektori võla suhe (mis aastal 2005/2006 oli 42,1 % SKPst) on praegu väiksem kui lepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKPst, eeldatakse prognoosiga hõlmatud ajavahemiku jooksul selle aeglast kasvu, jõudes pisut rohkem kui 44 %ni SKPst aastal 2008/2009. Seetõttu eeldatakse võlasuhte stabiliseerumist ning selle langema hakkamist programmiperioodi lõpus.

(9)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju Ühendkuningriigi eelarvele on lähedal ELi keskmisele, kusjuures pensionikulud suurenesid mõnevõrra vähem kui ELis keskmiselt, mis osaliselt on põhjustatud asjaolust, et Ühendkuningriik toetub ajalooliselt suhteliselt rohkem erapensionisüsteemidele kui teised ELi riigid. Kavandatud pensionireformid käsitlevad muret seoses võimaliku ebapiisava pensioni tagamisega tulevikus ja seetõttu suurendatakse reformide abil stiimuleid eraviisiliste pensionisäästude tegemiseks ning riikliku pensioni pakkumist, millega kaasneb riiklike pensionikulude eelnevalt prognoositust pisut suurem tõus; reform sisaldab endas samuti kohustusliku pensioniea kavandatud järk-järgulist tõstmist. Esmane eelarvesisund, mis on võrreldes 2005. aastaga küll paranenud, kujutaks endast endiselt ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, kui eelarve puudujääki keskpikal perioodil märkimisväärselt ei vähendata, juba enne seda, kui hakkab ilmnema elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele. Riigi rahanduse konsolideerimine eelarveseisundi tugevdamise teel rohkem kui lähenemisprogrammis kavandatud, aitaks vähendada ohtu riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Üldiselt paistab Ühendkuningriigi rahanduse jätkusuutlikkus olevat keskmiselt ohustatud.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks on selles korrapäraselt esitatud teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning selle eelarveprognoosides on võetud sõnaselgelt arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlemas programmis ette valitsuse seatud eesmärkide järk-järgulist elluviimist avalike teenuste tõhususe ja kulutustele vastavat tulu suurendamiseks, samas kui pikaajalised prognoosid riigi rahanduse kohta hõlmavad kavandatud pensionireformi kulude hinnangut.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhistes määratletud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (4).

Nõukogu leiab, et programm vastab üldjoontes ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise kavale nõukogu poolt kehtestatud tähtaja jooksul (eelarveaasta 2006/2007). Nõukogu kutsub Ühendkuningriiki üles jätkama konsolideerimist pärast aastat 2009/2010. Eelarve-eesmärkide saavutamine pärast aastat 2007/2008 sõltub kulude kavandatud piiramise tõhusast elluviimisest.

Eeltoodud hinnangut silmas pidades kutsub nõukogu Ühendkuningriiki üles jätkama eelarve konsolideerimist programmiperioodi jooksul, eelkõige viies ellu kulude kasvu kavandatud vähendamist pärast aastat 2007/2008, ning jätkuvalt tugevdama oma eelarveseisundit, et käsitleda riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavaid riske.

Ühendkuningriiki kutsutakse samuti üles parandama vastavust tegevusjuhendi andmenõuetele.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

 

2005/06

2006/07

2007/08

2008/09

2009/10

2010/11

2011/12

Reaalne SKP

(muutus, %)

LP dets 2006  (5)

1 Formula

2 Formula

2 Formula

2 Formula

2 Formula

2 Formula

2 Formula

KOM nov 2006 (6)

1,9

2,7

2,6

2,4

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005  (5)

1Formula

2Formula

3

2Formula

2Formula

2Formula

Puudub

THHI inflatsioon

(%)

LP dets 2006  (5)

2

2 Formula

2

2

2

2

2

KOM nov 2006 (6)

2,1

2,4

2,2

2,0

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005

2Formula

2

2

2

2

2

Puudub

SKP lõhe

(% potentsiaalsest SKPst)

LP dets 2006  (7)

– 0,5

– 0,6

– 0,6

– 0,6

– 0,5

– 0,4

– 0,3

KOM nov 2006 (6)  (8)

– 0,3

– 0,4

– 0,5

– 0,7

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005  (7)

– 0,5

– 1,0

– 0,8

– 0,5

– 0,6

– 0,6

Puudub

Valitsemissektori eelarve tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006  (9)  (10)

– 2,9

– 2,8

– 2,3

– 1,9

– 1,7

– 1,6

– 1,4

KOM nov 2006 (10)  (11)

– 2,9

– 3,0

– 2,7

– 2,5

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005  (9)

– 3,1

– 2,8

– 2,4

– 1,9

– 1,7

– 1,5

Puudub

Esmane tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006  (12)

– 0,8

– 0,6

– 0,2

– 0,1

– 0,3

– 0,5

– 0,7

KOM nov 2006

– 0,9

– 1,0

– 0,6

– 0,4

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005  (12)

– 1,0

– 0,7

– 0,3

Puudub

Puudub

Puudub

Puudub

Tsükliliselt kohandatud tasakaal

(% SKPst)

LP dets 2006  (7)  (9)

– 2,7

– 2,5

– 2,1

– 1,7

– 1,5

– 1,4

– 1,3

KOM nov 2006 (8)

– 2,8

– 2,8

– 2,4

– 2,2

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005  (7)

– 2,9

– 2,3

– 2,1

– 1,7

– 1,5

– 1,3

Puudub

Struktuurne tasakaal (13)

(% SKPst)

LP dets 2006  (7)  (9)

– 3,0

– 2,5

– 2,1

– 1,7

– 1,5

– 1,4

– 1,3

KOM nov 2006 (8)

– 3,1

– 2,8

– 2,4

– 2,2

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005

– 2,9

– 2,3

– 2,1

– 1,7

– 1,5

– 1,3

Puudub

Valitsemissektori koguvõlg

(% SKPst)

LP dets 2006

42,7

43,7

44,1

44,2

44,2

44,0

43,6

KOM nov 2006

42,1

42,5

43,4

44,1

Puudub

Puudub

Puudub

LP dets 2005

43,3

44,4

44,8

44,7

44,6

44,4

Puudub

Ühendkuningriigi ajakohastatud 2006. aasta lähenemisprogramm, komisjoni talituste prognoos


(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on osutatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2)  Ühendkuningriigi eelarveaasta on aprillist märtsini.

(3)  Ühendkuningriigi lähenemisprogrammis kasutatud riiklike investeeringute määratlusega, mis ei ole ESA põhimõte, hõlmatakse kõik avaliku sektori investeeringud (s.t riiklikud äriühingud ning samuti valitsus) ning see sisaldab erasektorile antavaid kapitalitoetusi, v.a amortisatsioon.

(4)  Esitatud ei ole tööhõive, töötuse, palgainflatsiooni prognoose ning valitsemissektori alusel tulude ja kulude prognoosi üksikasjalikku jaotust pärast aastat 2007/2008. Võrreldes 2005. aasta ajakohastatud programmiga on kulude valitsemissektori alusel jaotamine kitsam praeguses programmis, mis on viimane ajakohastatud programm enne uute üksikasjalike kuluplaneeringute kinnitamist 2007. aasta kõikehõlmavas kuluaruandes.

(5)  SKP ja inflatsiooni prognoos, mis on aluseks ametiasutuste prognoosidele riigi rahanduse kohta; see on tuletatud stsenaariumist, mille kohaselt kasv on 0,25 protsendipunkti võrra suurem.

(6)  Komisjoni talituste prognoos on koostatud kalendriaasta põhjal.

(7)  SKP lõhe on arvutatud vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale ja kooskõlas lähenemisprogrammis esitatud andmetega. SKP lõhe arvutused tuginevad andmetele, mida kasutati ka keskse kasvustsenaariumi koostamisel.

(8)  SKP lõhe vastavalt prognoositud potentsiaalsele kasvule, mis on 2,8 % aastal 2006, 2,7 % aastal 2007 ja 2,6 % aastal 2008.

(9)  Lähenemisprogrammis esitatud andmed, mida on kohandatud UMTS laekumistega. Ühendkuningriigi ametiasutused on oma valitsemissektori eelarve prognoosidesse lülitanud ka ligikaudu 1 miljardi Suurbritannia naelsterlingi suuruse tulu UMTS litsentside müügist 2000. aastal. Kõnealuste prognooside ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse põhiseks viimine mõjutab tasakaalu ligikaudu 0,1 protsendipunkti ulatuses aastas (st suurendab puudujääki). Kõik tabelis kajastatud andmed on esitatud pärast seda, kui komisjoni talitused olid kohandanud programmis esitatud andmeid.

(10)  Pärast Eurostati ja Ühendkuningriigi statistikaameti vahel peetuid arutelusid on tõenäoline, et Nigeeria võla tühistamine liigitatakse valitsemissektori kontodel ümber puudujääki umbes 0,1 % võrra SKPst suurendavaks nii aastal 2005/06 kui ka 2006/07.

(11)  Komisjoni talituste prognoosid koostati enne omal äranägemisel võetavaid meetmeid, millest teatati detsembris 2006 koostatud eelarve ettevalmistusaruandes, ning mis lülitati ka lähenemisprogrammi. Teatavakstehtud kuluplaanide puudumisel alates aastast 2008/2009, põhineb komisjoni talituste sügise prognoos eeldusel, et kulud püsivad SKP suhtes muutumatuna, kui lähenemisprogrammi põhineb eeldusel, et kulude ja SKP suhe väheneb.

(12)  Lähenemisprogrammi andmed, mida on kohandatud kooskõlas esmase eelarvetasakaalu definitsiooniga ning milles intressi netomaksete asemel kasutatakse intressi brutomakseid.

(13)  Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal (mida arvutatakse vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale), v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosides sisalduvad ja statistikaameti andmetel põhinevad ühekordsed ja ajutised meetmed (0,3 % SKPst aastal 2005/06).

Allikas:

Ühendkuningriigi ajakohastatud 2006. aasta lähenemisprogramm, komisjoni talituste prognoos


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE TEATISED

Komisjon

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/24


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/07)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

30.11.2006

Abi nr

N 293/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Partnership Support for Regeneration — Extension of N 239/2002

Õiguslik alus

Leasehold Reform, Housing and Urban Development Act 1993, the Scotland Act (1998), the Housing (Scotland) Act (1988), the Housing (Scotland) Act 2001, the Housing Associations Act (1985), the Housing Act (1988), the Housing Act (1996), the Regional Development Act 1998, the Greater London Authority Act 1999 (Chapter 29), the Local Government Act 2000 and the Local Government in Scotland Act (2003)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Omaniku kasutuses oleva sotsiaaleluaseme propageerimine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 20 miljonit GBP; kavandatud abi kogusumma: 140 miljonit GBP

Abi osatähtsus

60 %

Kestus

1.1.2007-31.12.2013

Majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Muu teave

Kava rakendamise üksikasjalik aastaaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

9.2.2007

Abi nr

N 773/06

Liikmesriik

Austria

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Verlängerung der Beihilferegelung „Unternehmenserhaltende Maßnahmen “für KMU in Kärnten

Õiguslik alus

Kärntner Wirtschaftsförderungsgesetz (K-WFG), Allgemeine Geschäftsbedingungen (AGB), Richtlinie Unternehmenserhaltende Maßnahmen

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine, raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamine

Abi vorm

Otsene toetus, sooduslaen

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 1,9 miljonit EUR; kavandatud abi kogusumma: 5,22 miljonit EUR

Abi osatähtsus

Kestus

Kuni 9.10.2009

Majandusharud

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Kärntner Wirtschaftsförderungs Fonds

Muu teave

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16.5.2006

Abi nr

NN 4/06

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Nimetus (ja/või abisaaja nimi)

Ammodernamento delle navi da pesca

Õiguslik alus

Articolo 1, paragrafo 258, della legge n. 311 del 30 dicembre 2004

Decreto del 15 marzo del ministro delle Politiche agricole e forestali

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Laevade moderniseerimine

Abi vorm

Määrusega nr 2792/1999 ette nähtud määra ulatuses

Eelarve

320 000 EUR

Abi osatähtsus

Määrusega nr 2792/1999 ette nähtud määra ulatuses

Kestus

1 aasta (2005. aasta eelarve)

Majandusharud

Kala- ja vesiviljelustooteid töötlevad ja turustavad ettevõtted

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Muu teave

Rakendusaruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/27


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4585 — BMW Intec/Dekra Südleasing Services)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/08)

23. märtsil 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid saksa keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4585 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/27


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4554 — Berkshire Hathaway/TTI)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/09)

21. märtsil 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4554 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/28


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4503 — PBDS/Philips APM)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/10)

16. veebruaril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4503 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/28


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4502 — LITE-ON/PBDS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/11)

16. veebruaril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4502 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/29


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4547 — KKR/Permira/Prosiebensat.1)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/12)

22. veebruaril 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4547 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/29


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4571 — Swiss Life/Capitalleben)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/13)

19. märtsil 2007 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid saksa keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4571 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)


Europol

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/30


EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

20. märts 2007,

arvutipõhisest kogutud teabe süsteemist info hankimise kontrollimehhanismide kohta

(2007/C 72/14)

EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingu artiklil K.3 põhinevat Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (1), muudetud nõukogu aktiga, 27. november 2003, millega koostati Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsioon) artikli 43 lõikel 1 põhinev protokoll, millega muudeti kõnealust konventsiooni (2) (edaspidi nimetatud “protokoll”), eelkõige selle artiklit 16,

pärast ühise järelevalveasutuse soovitust (3),

ning arvestades, et:

(1)

protokolli artikli 1 lõige 8 muudab Europoli konventsiooni artiklit 16, milles sätestatakse, et Europol seab sisse asjakohased kontrollimehhanismid, mis võimaldavad tõestada Europoli konventsiooni artiklites 6 ja 6a (nagu protokolliga muudetud) nimetatud arvutipõhisest kogutud teabe süsteemist infohankimiste seaduslikkust,

(2)

Europoli konventsiooni muudetud artiklis 16 sätestatud kontrollimehhanism kehtib võrdselt liikmesriikide ja kolmandate osapoolte poolt analüüsitööfailidesse ja infosüsteemi sisestamiseks esitatud andmetele, mida töödeldakse vastavalt nõukogu aktile, 3. november 1998, millega kehtestati Europoli analüüsifailidele kohaldatavad reeglid (4), ja vastavalt Europoli konventsioonisse protokolliga lisatud artiklile 6a,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Europol seab sisse kontrollimehhanismid kindlustamaks, et kõigi infohankimiste, k.a infohankimiskatsete, kohta Europoli konventsiooni artiklites 6 ja 6a nimetatud arvutipõhisest kogutud teabe süsteemist oleks võimalik tuvastada vähemalt järgmised andmed:

1)

infohankimise või infohankimiskatse unikaalne viitenumber;

2)

missugusesse Europoli konventsiooni artiklites 6 ja 6a nimetatud arvutipõhise kogutud teabe süsteemi osasse siseneti või millise osaga teabest tutvuti;

3)

kasutaja identifitseerimisnumber;

4)

infohankimiste või infoga tutvumiste, k.a infohankimiskatsete, kuupäevad ja kellaajad;

5)

kui see on asjakohane, vastav analüüsitööfail või -failid;

6)

isiku või isikute, kelle kohta andmeid päriti või kelle andmetele saavutati juurdepääs ja kelle andmeid kuvati, isikuandmed või väljaotsitud andmete identifitseerimisnumber.

Artikkel 2

Artikli 1 kohaselt kogutud andmeid võivad kasutada Europoli ametnikud, kes on volitatud tagama Europoli andmekaitse-eeskirjade järgmise, ning Europoli konventsiooni artiklites 23 ja 24 nimetatud järelevalveorganid üksnes Europoli konventsiooni artiklites 6 ja 6a nimetatud arvutipõhisest kogutud teabe süsteemist teostatud infohankimiste seaduslikkuse tõestamise eesmärgil.

Artikkel 3

Artikli 1 kohaselt kogutud teave kustutatakse kuue kuu pärast, välja arvatud juhul, kui vastavaid andmeid on veel tarvis pooleliolevaks kontrolliks.

Artikkel 4

Europol järgib käesolevas otsuses käsitletud andmete töötlemisel Europoli konventsioonis, eelkõige selle artikli 13 lõikes 3 ja artiklis 25, sätestatud andmekaitse- ja andmete turvalisuse eeskirju, ning samuti nimetatud eeskirjade rakendamisel kehtestatud eeskirju.

Artikkel 5

Haldusnõukogu 9. juuni 1999. aasta otsus aruannete koostamisest isikuandmete hankimiste kohta ning 28. veebruari 2001. aasta otsus aruannete koostamisest isikuandmete hankimiste kohta infosüsteemist muudetakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub 19. aprillist 2007.

Haag, 20. märts 2007

Hans-Jürgen FÖRSTER

haldusnõukogu esimees


(1)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

(2)  ELT C 2, 6.1.2004, lk 1.

(3)  Vt 19. oktoobri 2006. a arvamust 06/40.

(4)  EÜT C 26, 30.1.99, lk 1.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/32


EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

20. märts 2007,

millega kehtestatakse kolmandate osapoolte ekspertide analüüsirühmade tegevusega liitumise korra eeskiri

(2007/C 72/15)

EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni, muudetud nõukogu 27. novembri 2003. aasta aktiga, millega koostati Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsioon) artikli 43 lõikel 1 põhinev protokoll, millega muudeti kõnealust konventsiooni (1), eelkõige selle artikli 10 lõiget 9,

võttes arvesse ühise järelevalveasutuse arvamust,

ning arvestades, et kolmandate osapoolte ekspertide analüüsirühmade tegevusega liitumise korra eeskirja kehtestamine kuulub haldusnõukogu pädevusse, kes on seatud tegutsema vastavalt oma liikmete kahekolmandikulise enamuse tahtele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva otsuse mõistes tähendab:

a)

analüüsirühm — analüüsiprojektiga liitunud osalistest koosnev rühm, mida on mainitud Europoli konventsiooni artikli 10 lõikes 2;

b)

kord — Europoli ja kolmanda osapoole vaheline kokkulepe, mis reguleerib viimase liitumist analüüsirühma tegevusega;

c)

kolmandate osapoolte ekspertide liitumine analüüsirühma tegevusega — ekspertidele antav õigus osaleda analüüsirühma koosolekutel, saada vastava taotluse alusel Europolilt teavet asjakohase analüüsimiseks koostatud tööfaili (analüüsifaili) arengu kohta ning saada ja levitada edasi vastavalt kohaldatavatele seadusnõuetele nende esindatavat kolmandat osapoolt puudutavaid analüüsitulemusi;

d)

kolmas osapool — Europoli konventsiooni artikli 10 lõikes 4 nimetatud kolmas riik või isik.

Artikkel 2

Analüüsirühma tegevusega liitumise kutse

Europol võib kutsuda analüüsirühma tegevusega liituma sellise kolmanda osapoole eksperte, kellega on jõus kokkulepe, mis sisaldab asjakohaseid sätteid teabevahetuse, sealhulgas isikuandmete edastamise kohta, samuti edastatava teabe konfidentsiaalsuse kohta. Kutse esitamiseks peab olema analüüsirühma osaliste ühehäälne heakskiit.

Artikkel 3

Kord

1.   Kolmandate osapoolte ekspertide liitumist reguleerib Europoli ja kolmandate osapoolte vahel kokku lepitud kord. See kord põhineb käesoleva otsuse lisas oleval näidisel ja see edastatakse ühisele järelevalveasutusele. Kui Europol kavatseb sõlmida näidiskorrast erineva kokkuleppe, arutatakse seda analüüsirühma liikmetega.

2.   Kord sätestab kolmandate osapoolte liitunud ekspertidele järgmised õigused:

a.

osaleda analüüsirühma koosolekutel ning

b.

saada vastava taotluse alusel Europolilt teavet asjakohase analüüsimiseks koostatud tööfaili arengu kohta ning

c.

saada nende esindatavat kolmandat osapoolt puudutavaid analüüsitulemusi; andmete edastamine toimub kooskõlas Europoli konventsiooni artikli 17 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 4, koostöö- ja konfidentsiaalsuskokkulepete asjakohaste sätetega, nõukogu 12. märtsi 1999. aasta aktiga, millega võeti vastu Europolilt kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele isikuandmete edastamise eeskiri (2); samuti on vaja kõnealused andmed edastanud liikmesriigi eelnevat nõusolekut ning

d.

levitada edasi analüüsitulemusi, kuid ainult asjaomaste osaliste eelneval nõusolekul ja kooskõlas koostöö- ja konfidentsiaalsuskokkulepete vastavate sätetega.

3.   Korra lõpetamise soovist teatab kas liitunud kolmas osapool või Europol, kes lõpetab korra ainult analüüsirühma liikmete nõusolekul. Juhul kui osaliste vahelist kokkulepet ei saavutata, teatab Europol korra lõpetamisest ühe osalise palvel ning teavitab sellest haldusnõukogu.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub alates 19. aprillist 2007.

Haag, 20. märts 2007

Hans-Jürgen FÖRSTER

haldusnõukogu esimees


(1)  ELT C 2, 6.1.2004, lk 1.

(2)  EÜT C 88, 30.3.1999, lk 1, muudetud nõukogu 28. veebruari 2002. aasta aktiga (EÜT C 76, 27.3.2002, C 76, lk 1).


LISA

KOLMANDATE OSAPOOLTE EKSPERTIDE ANALÜÜSIRÜHMA TEGEVUSEGA LIITUMISE KORRA NÄIDIS

Europol ja (kolmanda osapoole nimi) (edaspidi nimetatud “osapooled”),

võttes arvesse Europoli konventsiooni, eelkõige selle artikli 10 lõiget 9,

võttes arvesse Europoli ja (kolmanda osapoole nimi) vahelist koostöökokkulepet, eelkõige selle sätteid vahetatava teabe konfidentsiaalsuse kohta,

VÕI:

võttes arvesse Europoli ja (kolmanda osapoole nimi) vahelisi koostöö- ja konfidentsiaalsusleppeid,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli analüüsifailide eeskiri (1),

võttes arvesse haldusnõukogu (kuupäev) otsust, millega kehtestatakse kolmandate osapoolte ekspertide analüüsirühmade tegevusega liitumise korra eeskiri, eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

võttes arvesse analüüsifaili YYY avamise korraldust,

ning arvestades, et (kolmanda osapoole nimi) ekspertide liitumine analüüsirühma YYY tegevusega toimub liikmesriikide huvides,

ning arvestades, et (kolmanda osapoole nimi) on vahetult seotud analüüsirühma YYY sooritatava analüüsiga,

on vastu võtnud järgmise korra:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva korra mõistes tähendab:

a)

kolmandate osapoolte ekspertide liitumine analüüsirühma tegevusega — ekspertidele antav õigus osaleda analüüsirühma koosolekutel, saada vastava taotluse alusel Europolilt teavet asjakohase analüüsimiseks koostatud tööfaili (analüüsifaili) arengu kohta ning saada ja levitada edasi vastavalt kohaldatavatele seadusnõuetele nende esindatavat kolmandat osapoolt puudutavaid analüüsitulemusi;

b)

koostöökokkulepe(kuupäev) sõlmitud kokkulepe Europoli ja (kolmanda osapoole nimi) vahel;

c)

konfidentsiaalsuskokkulepe — Europoli konventsiooni artikli 18 lõikes 6 nimetatud kokkulepe.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   (Asutuse nimi) ametnik (ametnikud) XXX (2) liitub (liituvad) analüüsirühma YYY tegevusega.

2.   Ametnik (ametnikud) XXX saab (saavad) sellega järgmised õigused:

a.

osaleda analüüsirühma koosolekutel ning

b.

saada vastava taotluse alusel Europolilt teavet asjakohase analüüsimiseks koostatud tööfaili YYY arengu kohta ning

c.

saada nende esindatavat (kolmanda osapoole nimi) puudutavaid analüüsitulemusi; andmete edastamine toimub kooskõlas Europoli konventsiooni artikli 17 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 4, koostöö- ja konfidentsiaalsuskokkulepete asjakohaste sätetega, nõukogu 12. märtsi 1999. aasta aktiga, millega võeti vastu Europolilt kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele isikuandmete edastamise eeskiri; samuti on vaja kõnealused andmed edastanud liikmesriigi eelnevat nõusolekut ning

d.

levitada edasi analüüsitulemusi, kuid ainult asjaomaste osaliste eelneval nõusolekul ja kooskõlas koostöö- ja konfidentsiaalsuskokkulepete vastavate sätetega

Artikkel 3

Jõustumine

Kord jõustub (kuupäev).

Artikkel 4

Lõpetamine

1.   Kord lõpeb automaatselt analüüsifaili YYY sulgemisel.

2.   Korra võib mis tahes ajal lõpetada, kui üks osapooltest teatab oma soovist kord lõpetada.


(1)  EÜT C 26, 30.1.1999, lk 1, muudetud (lisada viide, kui uus akt on vastu võetud).

(2)  Eksperdi nimi (ekspertide nimed).


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/35


EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

20. märts 2007,

millega sätestatakse Europoli ametnike ühisuurimisrühmades osalemise administratiivse teostamise reguleerimise korrale kohaldatavad eeskirjad

(2007/C 72/16)

EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Europoli konventsiooni, muudetud nõukogu aktiga, 28. november 2002, millega koostati Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni artikli 43 lõikel 1 põhinev protokoll, ning protokolli Europoli, selle organite liikmete, asedirektorite ning Europoli töötajate privileegide ja puutumatuse kohta, eelkõige selle artikli 3 lõiget a,

võttes arvesse ühise järelevalveasutuse arvamust,

ning arvestades, et Europoli ametnike ühisuurimisrühmades osalemise administratiivse teostamise korrale kohaldatavate eeskirjade kehtestamine kuulub haldusnõukogu pädevusse, kes on seatud tegutsema vastavalt oma liikmete kahekolmandikulise enamuse tahtele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva otsuse mõistes tähendab:

a)

“ühisuurimisrühm ”ühisuurimisrühma, nagu mainitud Europoli konventsiooni artikli 3 lõikes a;

b)

“siseriiklik üksus ”ainult pädevate riiklike organite ja Europoli vahelist sideüksust, nagu mainitud Europoli konventsiooni artiklis 4;

c)

“pädevad organid ”kõiki liikmesriikides olemasolevaid avalikke organeid, mis on siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad kriminaalkuritegude ennetamise ja tõkestamise eest vastavalt Europoli konventsiooni artikli 2 lõikele 4.

Artikkel 2

Kord

1.   Europoli ametnike ühisuurimisrühmades osalemise administratiivne teostamine sätestatakse Europoli direktori ning vastava ühisuurimisrühma moodustamise eest vastutavate liikmesriikide pädevate organite vahel sõlmitava korraga.

2.   Korra väljatöötamisse kaasatakse osalevate liikmesriikide siseriiklikud üksused.

Artikkel 3

Ühisuurimisrühmades osalevate Europoli ametnike mandaat

1.   Korras määratakse kindlaks ühisuurimisrühmas osalevate Europoli ametnike ülesanded, õigused ja kohustused.

2.   Korras sedastatakse, et ühisuurimisrühmas osalevad Europoli ametnikud abistavad rühma liikmeid vastavalt Europoli konventsioonile ja liikmesriigi, kus antud rühm tegutseb, riiklikele seadustele.

Artikkel 4

Juhtimine ja järelevalve

1.   Korras sätestatakse, et ühisuurimisrühmas osalevad Europoli ametnikud täidavad oma ülesandeid korras kindlaks määratud rühmajuhi (-juhtide) juhtimisel.

2.   Korras sätestatakse, et Europoli ametnikel on õigus mitte täita korraldusi, mis kätkevad endas nende meelest nende Europoli konventsiooni järgsete kohustuste rikkumist. Sellisel juhul teavitab Europoli ametnik sellest Europoli direktorit, kes peab lahenduse leidmiseks nõu uurimisrühma juhi/juhtidega. Kui vastastikku rahuldavat lahendust ei leita, on direktoril õigus kord lõpetada.

Artikkel 5

Ligipääs andmetele

Korras sätestatakse, et uurimisrühmades osalevatel Europoli ametnikel on ühisuurimisrühma liikmeks oleku kestel olemas juurdepääs Europoli arvutipõhisele süsteemile vastavalt Europoli konventsioonis sätestatule ja kooskõlas kohaldatavate turvanõuetega (1).

Artikkel 6

Kulud ja seadmed

Kord reguleerib Europoli ametnike ühisuurimisrühmades osalemisega seotud kõigi kulude, sh kindlustuskulude, jaotust ning määratleb, millistel tingimustel võivad ühisuurimisrühma liikmed kasutada Europoli seadmeid.

Artikkel 7

Lõpetamine

Korras sätestatakse, et korra võib mis tahes ajal lõpetada, kui üks osapooltest teavitab teisi oma soovist kord lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub alates 30. märtsist 2007.

Haag, 20. märts 2007

Hans-Jürgen FÖRSTER

haldusnõukogu esimees


(1)  Nagu määratletud Europoli teabe töötlemiseks kasutatavate sideühenduste poliitikas — dokumendis 2450-16 (#16991).


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/37


EUROPOLI DOKUMENTIDELE JUURDEPÄÄSU EESKIRI

(2007/C 72/17)

EUROPOLI HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Europoli konventsiooni, eriti selle artiklit 32a,

võttes arvesse Europoli direktori ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Europoli konventsiooni artiklile 32a võtab haldusnõukogu Europoli direktori ettepaneku alusel ning oma liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu eeskirja, mis käsitleb juurdepääsu Europoli dokumentidele ELi kodanike ning nende füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, kes elavad või kelle registrijärgne asukoht on ELi liikmesriigis, võttes seejuures arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 255 alusel vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (edaspidi “ELi leping”) artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

(3)

Avalikkus tagab demokraatlikus süsteemis halduse suurema seaduslikkuse, tõhususe ja vastutuse kodanike ees. Avalikkus aitab tugevdada ELi lepingu artiklis 6, Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “EÜ asutamisleping”) artiklis 255 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 sätestatud põhimõtteid demokraatia ja põhiõiguste austamise kohta.

(4)

Vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 1 kehtib juurdepääsuõigus ka dokumentide suhtes, mis käsitlevad politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (1) dokumentidele (edaspidi “määrus 1049/2001”) on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele juurdepääsu käsitlevad üldpõhimõtted ja piirangud. Europoli konventsiooni artiklis 32a osutatakse kõnealuses määruses sätestatud põhimõtetele ja piirangutele.

(6)

Põhimõtteliselt peaksid kõik dokumendid olema üldsusele kättesaadavad. Siiski tuleks teha erandeid, et kaitsta teatavaid avalikke ja erahuve. Europolil peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma ülesannete täitmise suutlikkust.

(7)

Juurdepääsuõiguse täieliku järgimise tagamiseks tuleks rakendada kahe-etapilist haldusmenetlust ning ombudsmanile kaebuse esitamise võimalust.

(8)

Käesoleva eeskirja kohaldamine ei piira Europoli konventsiooni juurdepääsuõigust käsitleva artikli 19 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA EESKIRJA:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

Europoli dokument või dokument — sisu, mis olenemata selle teabekandjast (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) käsitleb Europoli tegevuse, poliitika ja otsustega seotud küsimusi;

b)

kolmas isik — iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool Europoli, sealhulgas liikmesriigid, muud Euroopa Liidu institutsioonid, organid ja ametid, rahvusvahelised organisatsioonid ja kolmandad riigid;

c)

Europoli salastatud dokumendid — dokumendid, mis sisaldavad teavet, mille suhtes tuleb rakendada täiendavaid turvameetmeid, ning mis vastavalt Europoli andmete salastatuse eeskirjadele on liigitatud järgmiselt: “Europol RESTRICTED ”(piiratud juurdepääsuga Europoli dokument), “Europol CONFIDENTIAL ”(konfidentsiaalne Europoli dokument), “Europol SECRET ”(salajane Europoli dokument) või “Europol TOP SECRET ”(ülisalajane Europoli dokument).

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva eeskirja eesmärk on:

a)

määrata kindlaks avalike ja erahuvidega põhjendatud põhimõtted, tingimused ja piirangud, millega reguleeritakse juurdepääsuõigust Europoli dokumentidele, nõnda et neile dokumentidele oleks tagatud võimalikult laiaulatuslik juurdepääs;

b)

kehtestada eeskirjad, millega tagatakse kõnealuse õiguse võimalikult hõlbus kasutamine ning

c)

soodustada head haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel.

Artikkel 3

Juurdepääsuõigusega isikud ja reguleerimisala

1.   Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel või juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus tutvuda Europoli dokumentidega, arvestades käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.

2.   Europol võib samu põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid arvestades tagada dokumentidele juurdepääsu füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis.

3.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõigi Europoli käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab Europoli koostatud või talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes seoses kõikide Europoli tegevusvaldkondadega.

4.   Isikute suhtes, kes paluvad teavet, mis on seotud ainult nende isikuga, käesolevat eeskirja ei kohaldata. Sellistel juhtudel kasutatakse Europoli konventsiooni artiklis 19 nimetatud menetlust.

5.   Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, tehakse dokumendid üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis kooskõlas artikliga 11.

Artikkel 4

Erandid

1.   Europol keelab juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks:

a)

avalikke huve seoses:

avaliku julgeolekuga,

Europoli ülesannete nõuetekohase täitmisega,

kolmandate isikute uurimiste ja operatiivtegevusega,

kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega,

rahvusvaheliste suhetega,

ühenduse või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga,

b)

eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.

2.   Europol keelab juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks:

füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit,

kohtumenetlust ja õigusnõustamist,

muude kui lõike 1 punktis a nimetatud kontrollimiste, uurimiste või auditite eesmärki,

välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid avalikke huve.

3.   Juurdepääs keelatakse dokumendile, mille Europol on koostanud oma sisekasutuseks või mille Europol on saanud ning mis käsitleb küsimust, mille kohta Europol ei ole veel otsust teinud, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks Europoli otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid avalikke huve.

Juurdepääs dokumendile, mis sisaldab Europoli sisearutelude ja eelkonsultatsioonide käigus sisekasutuseks esitatud arvamusi, keelatakse isegi pärast otsuse tegemist, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks Europoli otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid avalikke huve.

4.   Dokumendi puhul, mis on kas täielikult või osaliselt saadud kolmandalt isikult, konsulteerib Europol asjaomase kolmanda isikuga, et hinnata, kas lõiget 1, 2 või 3 tuleks kohaldada. Kui kolmanda isiku dokument on saadud selliselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt või organisatsioonilt, kellega Europol on sõlminud koostöölepingu, ei avalikusta Europol dokumenti ilma asjaomase riigi või organisatsiooni kirjaliku nõusolekuta.

5.   Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.

6.   Lõigetes 1–3 sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad eraelu puutumatuse või ärihuvidega seonduvad erandid, ning Europoli salastatud dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata kõnealuste erandite kohaldamist ka pärast nimetatud tähtaja lõppu.

Artikkel 5

Nende liikmesriikide ja kolmandate riikide või organisatsioonide valduses olevad Europoli dokumendid, kellega Europol on sõlminud koostöölepingu

Kui liikmesriik või kolmas riik või organisatsioon, kellega Europol on sõlminud koostöölepingu, saab taotluse tema valduses oleva dokumendi kohta, mis on pärit Europolilt, hoolitseb Europol selle eest, et asjaomane kolmas isik konsulteeriks Europoliga, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva eeskirja eesmärkide saavutamist. Europol hoolitseb ka selle eest, et kolmandad riigid või organisatsioonid, kellega Europol on sõlminud koostöölepingu, ei avalikustaks asjakohast dokumenti ilma Europoli kirjaliku nõusolekuta. Europol tagab, et kõnealune kohustus on kajastatud Europoli ja kolmandate riikide või organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes.

Liikmesriikidel on lisaks võimalus suunata taotlus Europolile.

Artikkel 6

Taotlused

1.   Dokumentidele juurdepääsu taotlusi võib esitada mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes Europoli konventsiooni artikli 33 lõikes 1 nimetatud keeltest ning piisava täpsusega, mis võimaldab Europolil dokumenti kindlaks teha. Taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama.

2.   Kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub Europol taotlejal esitada lisateavet, mis võimaldab kindlaks teha, millistele dokumentidele juurdepääsu palutakse; artiklis 7 kindlaks määratud vastamise tähtaega hakatakse arvestama alles hetkest, mil Europol saab kätte kõnealuse lisateabe.

3.   Kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga mitmeid dokumente, võib Europol taotlejaga nõu pidada, et leida õiglane lahendus.

4.   Europol annab kodanikele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu tuleb dokumentidele juurdepääsu taotlused esitada. Suunised esitatakse Europoli veebisaidil.

Artikkel 7

Esialgsete taotluste käsitlemine

1.   Dokumendile juurdepääsu taotlust käsitletakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta. 30 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest Europol kas võimaldab juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab selle juurdepääsu nimetatud ajavahemiku jooksul kooskõlas artikliga 10 või esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teatab taotlejale tema õigusest esitada kordustaotlus vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

2.   Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga mitmeid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra tingimusel, et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse pikendamise üksikasjalik põhjendus.

3.   Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja 30 tööpäeva jooksul alates Europoli vastuse saamisest esitada kordustaotluse, milles ta palub Europolil oma seisukoht läbi vaadata.

4.   Kui Europol ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, on taotlejal õigus esitada kordustaotlus.

Artikkel 8

Kordustaotluste käsitlemine

1.   Kordustaotlust käsitletakse viivitamata. 30 tööpäeva jooksul alates kordustaotluse registreerimisest Europol kas võimaldab juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab selle juurdepääsu nimetatud ajavahemiku jooksul kooskõlas artikliga 10 või esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused.

2.   Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga mitmeid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra tingimusel, et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse tähtaja pikendamise põhjused.

Artikkel 9

Salastatud Europoli dokumendid

1.   Artiklites 7 ja 8 sätestatud korras esitatud taotlusi pääseda juurde Europoli salastatud dokumentidele käsitlevad üksnes need Europoli töötajad, kellel on vastavalt Europoli turvalisuse käsiraamatu sätetele õigus asjakohaste dokumentidega tutvuda.

2.   Europoli salastatud dokumentidele ei tohi olla juurdepääs automaatselt keelatud. Iga salastatud dokumenti analüüsitakse, et teha kindlaks, kas dokumendi suhtes tuleks kohaldada mõnda artiklis 4 sätestatud erandit. Salastatud dokumente ei avalikustata enne, kui nende salastatus on tühistatud kooskõlas andmete salastatuse eeskirja artikliga10. Juurdepääsu suhtes kolmandate isikute salastatud dokumentidele kohaldatakse artikli 4 lõikes 4 nimetatud konsulteerimismehhanismi.

3.   Kui Europol otsustab juurdepääsu salastatud dokumendile kas osaliselt või täielikult keelata, esitab Europol oma otsuse põhjused viisil, mis ei kahjusta artikli 4 alusel kaitsmisele kuuluvaid huve.

Artikkel 10

Taotluse alusel võimaldatav juurdepääs

1.   Taotlejale võimaldatakse juurdepääs dokumentidele koopia, sealhulgas võimaluse korral elektroonilise koopia saatmise teel, vastavalt taotleja eelistusele. Koopiad alla 20 A4-formaadis leheküljest koosnevatest dokumentidest ja vahetu juurdepääs elektroonilises vormis on tasuta. Muudel juhtudel peab taotleja tasuma koopiate tegemise ja saatmise kulud.

2.   Kui Europol või asjaomane kolmas isik on dokumendi juba avalikustanud ja see on taotlejale hõlpsasti kättesaadav, võib Europol täita dokumentidele juurdepääsu tagamise kohustuse sellega, et ta teatab taotlejale, kuidas soovitud dokumenti hankida.

3.   Dokumendid esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks rahvusvahelises pimedate kirjas, suures kirjas või lindil) ning olemasolevas keeleversioonis, võttes arvesse taotleja soove.

Artikkel 11

Vahetu juurdepääs elektroonilises vormis

1.   Europol võimaldab juurdepääsu üldsusele kättesaadavate dokumentide registrile ja teeb võimaluste piires dokumendid vahetult juurdepääsetavaks elektroonilises vormis.

2.   Eelkõige tuleks teha vahetult juurdepääsetavaks seadusandlikud dokumendid, see tähendab dokumendid, mis on koostatud või saadud õiguslikult siduvate õigusaktide vastuvõtmismenetluse käigus, kui artiklist 4 ei tulene teisiti.

Artikkel 12

Rakendamine

Käesoleva eeskirja rakendamine sõltub Europoli direktori otsusest, milles määratakse eelkõige kindlaks, milline on Europoli organite osa dokumentide üldsusele juurdepääsetavaks tegemise taotluste käsitlemisel.

Artikkel 13

Teavitamine

Europol võtab vajalikud meetmed üldsuse teavitamiseks tema õigustest käesoleva eeskirja alusel.

Artikkel 14

Dokumentide paljundamine

Käesoleva eeskirja kohaldamine ei piira mis tahes kehtivate autoriõigusealaste eeskirjade kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust paljundada või kasutada avalikustatud dokumente.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev eeskiri jõustub 19. aprillil 2007.

Haag, 20. märts 2007

Hans-Jürgen FÖRSTER

haldusnõukogu esimees


(1)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT JA ORGANITELT

Komisjon

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/41


Euro vahetuskurss (1)

28. märts 2007

(2007/C 72/18)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3348

JPY

Jaapani jeen

156,38

DKK

Taani kroon

7,4493

GBP

Inglise nael

0,67950

SEK

Rootsi kroon

9,3190

CHF

Šveitsi frank

1,6164

ISK

Islandi kroon

88,31

NOK

Norra kroon

8,1335

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5807

CZK

Tšehhi kroon

28,075

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

249,16

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,7097

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,8836

RON

Rumeenia leu

3,3665

SKK

Slovakkia kroon

33,518

TRY

Türgi liir

1,8612

AUD

Austraalia dollar

1,6532

CAD

Kanada dollar

1,5477

HKD

Hong Kongi dollar

10,4293

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8702

SGD

Singapuri dollar

2,0260

KRW

Korea won

1 254,11

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,7390

CNY

Hiina jüaan

10,3173

HRK

Horvaatia kuna

7,3825

IDR

Indoneesia ruupia

12 212,75

MYR

Malaisia ringit

4,6213

PHP

Filipiini peeso

64,471

RUB

Vene rubla

34,6950

THB

Tai baht

42,711


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/42


Ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee 144. istungil 25. oktoobril 2006. aastal esitatud arvamus juhtumit COMP/M.4180 — Gaz de France/Suez käsitleva otsuse eelnõu kohta

Referentliikmesriik: Rootsi

(2007/C 72/19)

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et teatatud tehing on koondumine komisjoni ühinemismääruse nr (EÜ) nr 132/2004 (1) artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud Belgia gaasisektoriga järgmiselt:

a)

gaasitarnete kaubaturud jaotatakse kaheks: L gaasi ja H gaasi kaubaturuks;

b)

gaasitarned vahendajatest edasimüüjatele;

c)

gaasitarned elektritootjatele/gaasiküttel elektrijaamadele;

d)

gaasitarned suurtele tööstustarbijatele;

e)

gaasitarned väike-, tööstus- ja äritarbijatele;

f)

gaasitarned kodutarbijatele;

g)

maagaasiga kauplemine jaotuskeskustes.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased geograafilised turud, mis on seotud Belgia gaasisektoriga järgmiselt:

a)

gaasitarned vahendajatest edasimüüjatele — riiklik geograafiline turg;

b)

gaasitarned elektritootjatele — riiklik geograafiline turg;

c)

gaasitarned suurtele tööstustarbijatele — riiklik geograafiline turg;

d)

gaasitarned väike-, tööstus- ja äritarbijatele — riiklik geograafiline turg;

e)

gaasitarned kodutarbijatele — riiklik või piirkondlik geograafiline turg.

Kui kõnealuseid turge peab käsitlema piirkondlikena, siis käsitletaks asjaomase kaubaturuna ainult L gaasi Brüsselis ja selle lähiümbruses;

f)

maagaasiga kauplemine jaotuskeskustes — Belgia jaotuskeskus ja Ühendkuningriigi jaotuskeskus.

Enamus liikmesriike on nõus, vähemus ei nõustu punktiga f.

4.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud Prantsusmaa gaasisektoriga järgmiselt:

a)

kaubaturud, mis on seotud gaasitarnetega põhjapiirkonnas, jaotatakse kaheks: L gaasi ja H gaasi kaubaturuks;

b)

gaasitarned vahendajatest edasimüüjatele;

c)

gaasitarned elektritootjatele/gaasiküttel elektrijaamadele;

d)

gaasitarned suurtele tööstus- ja äritarbijatele (kes vastavad kõlblikkuskriteeriumid);

e)

gaasitarned suurtele tööstus- ja äritarbijatele (kes vastavad kõlblikkuskriteeriumidele);

f)

gaasitarned kodutarbijatele (alates 1. juulist 2007).

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt põhinevad Prantsusmaa gaasisektoriga seotud asjaomaste geograafiliste turgude määratlused piirkondlikel tasakaalustavatel tsoonidel, ning kõik kõnealused tsoonid moodustavad kõikide punktis 4 määratletud kaubaturgude jaoks asjaomase geograafilise turu.

6.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud Belgia elektrisektoriga järgmiselt:

a)

elektritootmine ja elektrienergia hulgimüük;

b)

elektrimüügi turg;

c)

võimsuse balansseerimis- ja abiteenused;

d)

suurte äri- ja tööstustarbijate varustamine (›70kV);

d)

väikeste äri- ja tööstustarbijate varustamine (‹70kV);

f)

kodutarbijate varustamine.

7.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased geograafilised turud, mis on seotud Belgia elektrisektoriga järgmiselt:

a)

elektritootmine ja elektrienergia hulgimüük riiklik geograafiline turg;

b)

elektrimüügi turg — riiklik geograafiline turg;

c)

võimsuse balansseerimis- ja abiteenused — riiklik geograafiline turg;

d)

suurte äri- ja tööstustarbijate varustamine — riiklik geograafiline turg;

e)

väikeste äri- ja tööstustarbijate varustamine — riiklik geograafiline turg;

f)

kõlblike kodutarbijate varustamine — piirkondlik geograafiline või riiklik turg (jäetud lahtiseks).

8.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt määratletakse asjaomased kaubaturud, mis on seotud kaugküttega Prantsusmaal järgmiselt:

Kaugküttevõrkude delegeeritud juhtimise turg.

9.

a.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt on asjaomase geograafilise turuga (mis on seotud kaugküttega Prantsusmaal) seotud järgmised mõisted:

Kaugküttevõrkude delegeeritud juhtimise turg — riiklik geograafiline turg.

b.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt ei ole vajalik jõuda järeldusele asjaomaste kauba- ja geograafiliste turgude määratluste kohta seoses mis tahes horisontaalsete või vertikaalsete kattuvustega Luksemburgi, Ühendkuningriigi, Madalmaade ja Ungari osapoolte vahel.

10.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kavandatav koondumine takistab tõenäoliselt märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas ja Euroopa majanduspiirkonnas järgmistel turgudel:

Belgia:

a)

gaasitarned vahendajatest edasimüüjatele;

b)

gaasitarned elektritootjatele;.

c)

gaasitarned suurtele tööstustarbijatele;

d)

gaasitarned väikestele tööstustarbijatele;

e)

gaasitarned kodutarbijatele;

f)

elektrienergia tootmine ja elektri hulgimüük;

g)

võimsuse balansseerimiseteenused ja abiteenused;

h)

elektritarned suurtele tööstustarbijatele;

i)

elektritarned väikestele tööstustarbijatele;

j)

elektritarned kodutarbijatele.

Prantsusmaa:

a)

H gaasi tarnimise turud vahendajatest edasimüüjatele põhja- ja idapiirkondades ning L gaasi tarnimise turud vahendajatest edasimüüjatele põhjapiirkonnas;

b)

H gaasi tarneturud elektritootjatele põhja- ja idapiirkondades ja ii) L gaasi tarneturud elektritootjatele põhjapiirkonnas;

c)

H gaasi tarneturud suurtele tööstustarbijatele, kes vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, põhja-, ida-, lääne- ja lõunapiirkondades;

d)

H gaasi tarneturud väikestele tööstustarbijatele, kes vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, põhja-, ida-, lääne- ja lõuna- ja edelapiirkondades;

e)

L gaasi tarneturud i) suurtele tööstustarbijatele, kes vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, ja ii) väikestele põhja piirkonna tööstustarbijatele, kes vastavad kõlblikkuskriteeriumidele;

f)

H gaasi tarneturud põhja-, ida-, lääne-, lõuna- ja edelapiirkondade kodutarbijatele alates 1. juulist 2007 ja ii) L gaasi tarneturud põhja piirkonna kodutarbijatele alates 1. juulist 2007;

g)

kaugküttevõrkude delegeeritud juhtimise turg.

11.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et esitatud kohustustest piisab oluliste konkurentsitakistuste kõrvaldamiseks punktis 10 määratletud turgudel. Enamus liikmesriike on nõus, vähemus ei nõustu.

12.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et juhul, kui täidetakse kõik poolte esitatud kohustused, ei takista kavandatav koondumine märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise tõttu ühinemismääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 57 tähenduses. Enamus liikmesriike on nõus, vähemus ei nõustu.

13.

Nõuandekomitee palub komisjonil arvestada kõiki teisi punkte, mis tõstatati asja arutamise käigus.


(1)  ELT L 21, 28.1.2004, lk 5.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/45


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Juhtum nr. COMP/M.4180 — Gaz de France/Suez

(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — ELT L 162, 19.6.2001, lk 21) (1)

(2007/C 72/20)

10. mail 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (2) (ühinemismäärus) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtjad Gaz de France ja Suez ühinevad nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses aktsiate vahetamise teel.

19. juuni 2006. aasta otsuses leidis komisjon, et teatatud koondumine äratab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuse suhtes ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga. Seepärast algatas komisjon menetluse vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c.

18. augustil 2006 saadeti pooltele vastuväited, millele neil paluti vastata 1. septembriks 2006. Samal kuupäeval anti pooltele juurdepääs toimikule, mille koostamine viidi lõpule 21. augustil. Pooled vastasid vastuväidetele ettenähtud tähtaja jooksul.

Pooled said 9. oktoobril ja 20. oktoobril 2006 toimikule täiendava juurdepääsu, mis ühinemismääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt võimaldas neil avaldada oma seisukohad nende kohta esitatud vastuväidete suhtes.

Pooled ei taotlenud võimalust esitada oma väiteid ametlikul suulisel ärakuulamisel.

Ühinemismääruse artikli 18 punkti 4 kohaselt lubati huvitatud kolmandate isikutena menetlusel osaleda ühinevate poolte mitmetel konkurentidel ja klientidel. Nende teavitamiseks menetluse laadist ja sisust saadeti neile vastuväidete mittekonfidentsiaalsed versioonid. Kuid avalike teenuste ühingute Euroopa föderatsiooni (EPSU) taotluse vastuväidete mittekonfidentsiaalse versiooni saamiseks lükkasin ma tagasi. Eelkõige lähtusin asjaolust, et EPSU ei ole asjaomaste ettevõtete töötajate esindaja ega tarbijaühing komisjoni määruse (EÜ) 802/2004 (3) artikli 11 punkti c tähenduses ning ta ei ole menetluse suhtes üles näidanud piisavat huvi.

20. septembril 2006 esitasid pooled kohustused vastuväidetes loetletud konkurentsialaste kahtluste kõrvaldamiseks. Viidi läbi kohustuste turutest. Turu-uuringu tulemustest selgus, et kõnealused kohustused ei olnud piisavad komisjoni tuvastatud konkurentsialaste kahtluste kõrvaldamiseks. Pooltele anti viivitamata juurdepääs turutestis osalenute mittekonfidentsiaalsetele vastustele. Mul ei ole palutud kinnitada turu-uuringu objektiivsust.

Kokkuleppel pooltega otsustas komisjon 10. oktoobril 2006 vastavalt ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teisele lõigule menetlust viis tööpäeva pikendada.

Seejärel esitasid pooled 13. oktoobril 2006 muudetud kohustused, et kõrvaldada allesjäänud konkurentsialased kahtlused. Pooled andsid mõista, et need kohustused asendaksid 20. septembril 2006 esitatud kohustusi.

Otsuse eelnõus leitakse, et kõigi 13. oktoobril 2006 esitatud kohustuste täitmise korral ei takista kõnealune koondumine märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ning koondumise võib kuulutada ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks.

Eespool nimetatut silmas pidades leian, et on kinni peetud kõigi käesoleva menetluse osaliste õigusest olla ära kuulatud.

Brüssel, 30. oktoober 2006

Serge DURANDE


(1)  EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21.

(2)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(3)  ELT L 133, 30.4.2004, lk 1.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/46


Arvamus ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee 139. istungil 7. aprillil 2006. aastal juhtumit COMP/M.3916 — T-Mobile Austria/Tele.ring käsitleva otsuse eelnõu kohta

Referentliikmesriik: Luksemburg

(2007/C 72/21)

1.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealune tehing on ettevõtjate koondumine nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ja see on oluline terve ühenduse seisukohalt.

2.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt on asjaomased järgmised kaubaturud:

a)

lõppkasutajatele mobiilsideteenuste pakkumise turg;

b)

ühendusteenuste hulgimüügi turg;

c)

rahvusvahelise rändluse teenuste hulgimüügi turg.

Vähemus ei ole nõus punktiga a ning jääb punkti c suhtes erapooletuks.

3.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et kõnealuse tehingu hindamise seisukohalt on asjaomased geograafilised turud riigisisesed.

4.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et kõnealusel tehingul oleks kooskõlastamata mõju Austria mobiilsideteenuste turu lõpptarbijaile ning tehing takistaks seetõttu oluliselt tõhusat konkurentsi nimetatud turul. Vähemus jääb erapooletuks.

5.

Nõuandekomitee nõustub komisjoniga, et T-Mobile'i väidetavat tõhususe kasvu pärast koondumist tõenäoliselt ei toimuks.

6.

Nõuandekomitee enamus nõustub komisjoniga, et poolte esitatud kohustused on piisavad tõstatatud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks ning seetõttu tuleks koondumine kuulutada ühisturuga kokkusobivaks. Vähemus ei ole selle väitega nõus.

7.

Nõuandekomitee palub komisjonil arvesse võtta kõiki muid arutelu käigus tõstatatud küsimusi.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/47


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi COMP/ M.3916 — T-Mobile Austria/Tele.ring kohta

(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16)  (1)

(2007/C 72/22)

21. septembril 2005 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (2) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja T-Mobile Austria GmbH (“T-Mobile”, Austria), mis kuulub Saksamaa kontserni Deutsche Telekom AG (“DTAG”), omandab aktsiate ostu teel kontrolli kogu ettevõtja Tele.ring Unternehmensgruppe (“Telering”, Austria) üle nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Uurimise esimese etapi lõpus jõudis komisjon järeldusele, et kõnealuse koondumise kokkusobivus ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga tekitab tõsiseid kahtlusi. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et Teleringi on peetud turul kõige aktiivsemaks ja hindu allapoole tõmbavaks konkurendiks tänu muu hulgas tugevale püüule luua oma laiendatud 2G-võrgule arvestatava mastaabisäästu saavutamiseks piisavalt suur klientuur.

Seetõttu algatas komisjon 14. novembril 2005. aastal vaatamata T-Mobile'i poolt 19. oktoobril 2005 välja pakutud kohustustele menetluse vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c.

T-Mobile ei taotlenud juurdepääsu komisjoni toimikus olevatele eriti olulistele dokumentidele vastavalt “EÜ ühinemiste kontrollimenetluste läbiviimise hea tava dokumendi ”peatükile 7.2.

1. detsembril 2005 esitas T-Mobile täiendava ettepaneku kohustuste kohta.

8. veebruaril 2006 saadeti T-Mobile'ile vastuväide, millele viimane vastas 27. veebruaril 2006. aastal. Samal päeval anti juurdepääs toimikule. 1. märtsil 2006 esitas Telering oma märkused vastuväidete kohta.

Pooled ei taotlenud võimalust esitada oma väiteid ametlikul suulisel ärakuulamisel.

Kokkuleppel T-Mobile'iga otsustas komisjon 21. veebruaril 2006 vastavalt ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 teisele lõigule pikendada menetlust 20 tööpäeva võrra.

3. märtsil 2006 esitas T-Mobile täiendatud kohustused, mis läbisid seejärel turutesti. Nimetatud täiendatud kohustuste turutesti tulemused olid põhiosas positiivsed.

Mul ei ole palutud kinnitada uuringu objektiivsust.

Võttes arvesse esitatud kohustusi ja olles analüüsinud turutesti tulemusi, järeldatakse otsuse eelnõus, et kavandatud koondumine on, arvestades täielikult võetud kohustusi, kokkusobiv ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga.

Eespool nimetatut silmas pidades leian, et osapoolte õigusest ärakuulamisele on kinni peetud.

Brüssel, 18. aprill 2006

Serge DURANDE


(1)  EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21.

(2)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


V Teated

KOHTUMENETLUSED

EFTA kohus

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/48


EFTA järelevalveameti 15. novembril 2006 Liechtensteini Vürstiriigi vastu algatatud hagi

(Kohtuasi E-5/06)

(2007/C 72/23)

EFTA järelevalveamet, Rue Belliard 35, B-1040 Brüssel, keda esindavad Niels Fenger ja Arne Torsten Andersen, on algatanud 15. novembril 2006 EFTA kohtus hagi Liechtensteini Vürstiriigi vastu.

Hageja taotleb, et kohus:

1.

otsustaks, et kohaldades abitustoetuse saamiseks Liechtensteinis elamise nõuet, on Liechtensteini Vürstiriik jätnud täitmata oma lepingulised kohustused, mis tulenevad EMP lepingu VI lisa punktis 1 viidatud õigusakti (nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes), nagu kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, artikli 19 lõigetest 1 ja 2, artikli 25 lõikest 1 ja artikli 28 lõikest 1, ning

2.

kohustaks Liechtensteini Vürstiriiki kandma menetluskulusid.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud asjaolud:

Käesolevas asjas käsitletakse Liechtensteini abitustoetust (Hilflosenentschädigung), mis on mõeldud isikutele, kes vajavad pidevalt kolmandatelt isikutelt olulist abi või isiklikku tuge igapäevaülesannete täitmiseks. Toetust ei maksta lisaks muudele sotsiaalkindlustushüvitistele ning seda antakse sõltumata sissetuleku suurusest. Kõnealune toetus ei ole seotud varasemalt riigile tasutud maksudega, samuti ei eeldata selle saajalt mõne haiguse põdemist.

Liechtensteini seaduses on sätestatud, et toetuse saaja peab elama Liechtensteinis.

Liechtensteini abitustoetus on loetletud määruse 1408/71 lisas IIa (vt määruse artikli 4 lõike 2a punkt c ning artikkel 10a) kui mitteosamakseline rahaline eritoetus, mida ei saa kõnealuse määruse tähenduses maksta teise riiki.

EFTA järelevalveamet on aga seisukohal, et nimetatud toetus tuleks liigitada rahaliseks haigushüvitiseks (vt määruse artikli 4 lõige 1), mida saab maksta teise riiki vastavalt määruse artikli 19 lõigetele 1 ja 2, artikli 25 lõikele 1 ja artikli 28 lõikele 1.

Toetuse õige liigitamine on otsustava tähtsusega, sest sellest oleneb, kas Liechtensteini Vürstiriik peab maksma toetust taotlejatele, kes ei ela Liechtensteinis, kuid kes vastavad muidu määruses kehtestatud muudele asjaomastele tingimustele.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/49


EFTA järelevalveameti 18. detsembril 2006 Liechtensteini Vürstiriigi vastu algatatud hagi

(Kohtuasi E-6/06)

(2007/C 72/24)

EFTA järelevalveamet, Rue Belliard 35, B-1040 Brüssel, keda esindavad Niels Fenger ja Lorna Young, on algatanud 18. detsembril 2006 EFTA kohtus hagi Liechtensteini Vürstiriigi vastu.

Hageja taotleb, et kohus:

1.

otsustaks, et olles jätnud vastu võtmata EMP lepingu lisa XX punktis 32g viidatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega), nagu kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, rakendamiseks vajalikud meetmed või jätnud järelevalveametile ettenähtud tähtaja jooksul kõnealustest meetmetest teavitamata, ei ole Liechtensteini Vürstiriik täitnud kõnealuse õigusakti artiklist 14 ja EMP lepingu artiklist 7 tulenevaid kohustusi, ning

2.

kohustaks Liechtensteini Vürstiriiki kandma menetluskulusid.

Õiguslik ja faktiline taust ning hagi toetuseks esitatud asjaolud.

Juhtum käsitleb keskkonnamüra käsitleva direktiivi rakendamata jätmist.

Liechtenstein ei ole kohtueelses etapis vaidlustanud, et tähtaja lõppemise ajaks ei olnud ta võtnud vajalikke meetmeid direktiivi rakendamise tagamiseks.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Komisjon

29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/50


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4286 — China Shipbuilding/Mitsubishi/Wärtsilä/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/25)

1.

19. märtsil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Hiina ettevõtja China Shipbuilding Industry Corporation group (“China Shipbuilding”) (Hiina ettevõtja Quingdao Qiyao Linshan Power Development Company Ltd (“Quingdao Qiyao Linshan ”kaudu), Soome ettevõtja Wärtsilä Corporation (“Wärtsilä”) ja Jaapani ettevõtja Mitsubishi Heavy Industries Ltd (“Mitsubishi”) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja Quingdao Qiyao Wärtsilä MHI Linshan Marine Diesel Company (“JV”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

China Shipbuilding: laevade ja merendusseadmete väljatöötamine, projekteerimine ja tootmine;

Wärtsilä: laevamasinate tarnija, ülemaailmse teenindusvõrgu käitaja;

Mitsubishi: suurte masinate tootja;

JV: laevade kahetaktiliste väikese pöörlemiskiirusega diiselmootorite tootmine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4286 — China Shipbuilding/Mitsubishi/Wärtsilä/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/51


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4590 — REWE/Delvita)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/26)

1.

16. märtsil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Saksamaa ettevõtja Euro-Billa Holding AG (“Euro-Billa”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Tšehhi Vabariigi ettevõtja Delvita a.s. (“Delvita”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Euro-Billa/REWE: toidukaupade ja muude kaupade hulgi- ja jaemüük, reisid ja turism;

Delvita: kuulub Delhaize kontserni, tegutseb toidukaupade ja muude kaupade jaemüügiga Tšehhi Vabariigis.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4590 — REWE/Delvita):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/52


RIIGIABI — PORTUGAL

Riigiabi C 55/06 (ex N 42/05) — Kalandussektori ettevõtetele antud laenude intressitoetused

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/27)

Käesolevale kokkuvõttele lisatud autentses keeles 20. detsenbri 2006 aasta kirjas teatas komisjon Portugali Vabariigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abimeetmega.

Huvitatud pooled võivad saata oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Fisheries

DG FISH/D/3 “Legal Issues”

B-1049 Brüssel

Faks: (32-2) 295 19 42

Märkused edastatakse Portugali Vabariigile. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

Portugali Alaline Esindus Euroopa Liidu juures on oma kirjaga 11. jaanuarist 2005 teavitanud komisjoni uuest abikavast, millega nähakse ette 60 miljoni suuruse krediidiliini sisseseadmine, mis tagaks kalandussektori ettevõtete tootmisvahendite (laevastik, töötlev tööstus ja vesiviljelus) kaasajastamisse ja ümberkorraldamisse tehtud investeeringute tulususe. Kõnealuse abikava põhimõtteline eesmärk on vähendatud intressimääraga laenude abil toetada raskustes olevate ettevõtete rahaliste vahendite taastamist.

Laenude põhimäär vastab 10. juuli 2000 ja Decreto-lei (artikkel 1) avaldamise vahelisel ajal tehtud investeeringute summale. Abi suurus väljendatakse intressitoetuse protsendipunktidena, mis kajastavad Euroopa Komisjoni poolt Portugalile kindlaks määratud viitemäära (praegu 3,7 %) ja laenuandja poolt konkreetse abisaaja suhtes kohaldatava määra vahet. Lõplikuks tulemuseks arvutatakse 2,68 %. Kõnealune arvutus saadakse iga aasta kohta intressitoetuspunktide lisamise tulemusena.

Laenu antakse tagasimakstava laenuna rahandusasutuse poolt, kes on allkirjastanud põllumajanduse ja kalanduse rahastamise ja arenguabi instituudiga (IFADAP) protokolli, milles on kindlaks määratud maksimaalne nominaalintressimäär.

Komisjoni läbiviidud hindamisest ilmnes, et kõnealune esitatud kava ei vasta “Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitleva ühenduse juhendi ”mitmetele nõuetele:

a)

Portugali asutuste kasutatud abikõlblikkuse kriteeriumide alusel ei ole võimalik tõendada, et võimalikud abisaajad on raskustes olevad äriühingud kõnealuse juhendi määratletud tähenduses;

b)

Portugali ametiasutused ei nõua äriühingu majandustegevuse kohta täpset ümberkorralduskava;

c)

Portugali ametiasutused ei ole esitanud teavet selle kohta, et oleks täidetud tingimused, millega keskmise suurusega ettevõtete ümberkorraldamise puhul välditakse põhjendamatut konkurentsimoonutust ega kasutata põhimõtteid “miinimumiga piirduv abi ”ja “ühekordne abi”.

Lisaks sellele ei ole Portugali ametiasutused suurendanud Portugali jaoks määratud riskipreemiaga viitemäära, nagu on nõutud “Komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta”.

Komisjon on seisukohal, et Portugali ametiasutused kavatsevad ametlikult vähendada laevastikku, mida ei saa käsitleda kooskõlas olevana kalandussuuniste nõuetega.

KIRJA TEKST

“A Comissão informa o Governo português de que, após ter examinado as informações comunicadas pelas autoridades portuguesas sobre a medida em epígrafe, decidiu dar início ao procedimento formal de investigação previsto no n.o 2 do artigo 88.o do Tratado CE e enunciado no Regulamento (CE) n.o 659/1999 do Conselho, de 22 de Março de 1999, que estabelece as regras de execução do artigo 93.o do Tratado CE (1).

1.   PROCEDIMENTO

Por carta de 11 de Janeiro de 2005, a Representação Permanente de Portugal junto da União Europeia notificou a Comissão de um regime de auxílios estatais destinado a alargar a validade e o âmbito de aplicação do regime de auxílios estatais aprovado pela Comissão com o número de referência N 676/98 por Decisão de 1 de Março de 2000 (2).

Por cartas de 26 de Janeiro de 2005, 3 de Maio de 2005, 6 de Outubro de 2005 e 30 de Maio de 2006, os serviços da Comissão enviaram pedidos de informações complementares às autoridades portuguesas, aos quais estas últimas responderam por cartas de 17 de Março de 2005, 5 de Agosto de 2005, 2 de Setembro de 2005, 7 de Outubro de 2005 e 22 de Junho de 2006.

2.   DESCRIÇÃO

2.1.   Natureza e montante do auxílio

O regime proposto destina-se a apoiar a recuperação financeira de empresas que se encontram em situação difícil devido à realização de investimentos. Para esse efeito, as autoridades portuguesas prevêem o estabelecimento de uma linha de crédito no montante de 60 milhões de EUR, cujo objectivo é tornar rentáveis os investimentos efectuados por empresas do sector das pescas no âmbito da modernização e reestruturação das suas estruturas produtivas (frota, indústria transformadora e aquicultura).

O regime é instituído por um decreto-lei, transmitido à Comissão na fase de projecto, que se aplica ao conjunto do sector das pescas, incluindo a pesca, produção aquícola, transformação e comercialização.

A base dos empréstimos corresponde ao montante dos investimentos realizados entre 10 de Julho de 2000 e a data de entrada em vigor do decreto-lei (artigo 1.o). Nesse contexto, os investimentos tomados em consideração são aqueles para os quais as empresas em causa beneficiaram do apoio do IFOP.

Os empréstimos beneficiam de uma taxa de juro reduzida. O montante total dos empréstimos a conceder pelas instituições de crédito é de sessenta milhões de EUR (artigo 2.o do decreto-lei), dos quais, de acordo com ponto 1.7 do formulário de notificação enviado pelas autoridades portuguesas, se estima que cerca de dez milhões sejam suportados pelo orçamento do Estado através de bonificações de juros.

O artigo 5.o do decreto-lei indica que os empréstimos são concedidos pelo prazo máximo de dez anos e amortizáveis anualmente, até ao máximo de oito prestações de igual montante, ocorrendo a primeira amortização no máximo três anos após a data prevista para a utilização do crédito.

As bonificações de juros são repartidas por seis anos e correspondem, respectivamente, a 90 %, 70 %, 60 %, 40 % e 30 % da taxa de referência de 4,5 %. De acordo com as autoridades portuguesas, a bonificação efectiva será de 4,05 %, 3,15 %, 2,70 %, 1,80 % e 1,35 % em cada um dos seis anos.

O montante do auxílio é expresso em pontos de bonificação, ou seja, a diferença entre a taxa de referência fixada pela Comissão Europeia para Portugal (actualmente 3,7 %) e a taxa aplicada a cada beneficiário individual pelo organismo que concede o empréstimo. Calcula-se que o resultado final seja de 2,68 % por cada 100 unidades de crédito. Este cálculo resulta da adição dos pontos de bonificação relativos a cada ano.

Prevê-se que o número de beneficiários do auxílio seja de 150, no máximo.

2.2.   Elegibilidade

As empresas elegíveis são empresas do sector das pescas para as quais o pagamento dos juros gerados pela dívida contraída para fins de investimento em estruturas produtivas representem 15 % ou mais dos resultados brutos obtidos em pelo menos um dos três últimos exercícios económicos. As autoridades portuguesas indicaram igualmente que, para poder beneficiar do auxílio, as pessoas singulares ou colectivas devem satisfazer as seguintes condições:

apresentar um plano de reestruturação,

comprovar a sua viabilidade técnica e económico-financeira a longo prazo,

encontrar-se em situação financeira difícil.

Têm acesso à linha de crédito todos os tipos de empresas do sector das pescas, mas as autoridades portuguesas indicaram que notificariam a Comissão de qualquer caso individual em que o auxílio fosse solicitado por uma grande empresa.

2.3.   Existência de um plano de reestruturação para as empresas elegíveis

As empresas elegíveis devem apresentar um plano de reestruturação, destinada a restabelecer a sua viabilidade a longo prazo mediante cobertura dos encargos financeiros e obtenção de uma rendibilidade mínima dos investimentos efectuados, por forma a estarem em posição de enfrentar a concorrência com os seus fundos próprios.

Os planos de reestruturação das empresas elegíveis são directamente avaliados e aprovados pelas instituições de crédito que concedem os empréstimos, as quais, por sua vez, informam, em seguida, as autoridades portuguesas sobre a situação específica de cada empresa.

2.4.   Procedimento

Os créditos são concedidos sob a forma de empréstimos reembolsáveis pelas instituições crédito que tenham celebrado um protocolo com o IFADAP (Instituto de Financiamento e Apoio ao Desenvolvimento da Agricultura e das Pescas), que estabelece uma taxa de juro nominal máxima. Os pedidos são avaliados e aprovados pelas instituições de crédito que concedem os empréstimos de acordo com aos seus próprios procedimentos. As instituições de crédito informam subsequentemente as autoridades portuguesas da situação individual de cada empresa beneficiária de um empréstimo.

Para fins de controlo, as instituições de crédito devem apresentar imediatamente ao IFADAP todas as informações exigidas em relação aos empréstimos concedidos. O próprio IFADAP pode solicitar aos beneficiários quaisquer informações ou documentos que considere necessários para avaliar a situação da empresa.

Se se concluir que um beneficiário não respeitou todas as suas obrigações, o empréstimo é cancelado e a instituição de crédito pode solicitar o seu reembolso.

3.   APRECIAÇÃO

3.1.   Procedimento

Ao notificar o auxílio previsto antes da sua entrada em vigor, as autoridades portuguesas cumpriram a obrigação enunciada no n.o 3 do artigo 88.o do Tratado CE.

A alínea c) do artigo 1.o do Regulamento (CE) n.o 659/1999 do Conselho estabelece que se entende por “novo auxílio, quaisquer auxílios, isto é, regimes de auxílio e auxílios individuais, que não sejam considerados auxílios existentes, incluindo as alterações a um auxílio existente”. As alterações do regime de auxílio N 676/98 notificados pelas autoridades portuguesas constituem, por conseguinte, um novo auxílio na acepção do referido regulamento. Além disso, o âmbito de aplicação e a base jurídica das medidas notificadas afiguram-se totalmente independentes do regime N 676/98, pelo que a Comissão examina as medidas a título de regime distinto. A compatibilidade do projecto é avaliada abaixo.

3.2.   Auxílio estatal na acepção do n.o 1 do artigo 87.o do Tratado CE

A proposta de regime em análise pretende reduzir as taxas de juro de empréstimos concedidos a empresas privadas no sector das pescas. Assim, a medida beneficia essas empresas. As taxas de juro reduzidas são suportadas pelo orçamento do Estado, sendo a medida criada por uma lei. Por este motivo, a Comissão considera que o regime constitui uma vantagem para as empresas em causa, financiada através de fundos públicos e imputada ao Estado.

Além disso, o auxílio é concedido a um número limitado de empresas do sector das pescas, assumindo, pois, uma natureza selectiva. Por outro lado, as empresas beneficiárias estão em concorrência directa com outras empresas do sector das pescas tanto em Portugal como noutros Estados-Membros ou com empresas de outros sectores cujos produtos estejam em concorrência directa com os produtos de pesca.

Em consequência, o auxílio concedido ao abrigo deste regime distorce ou ameaça distorcer a concorrência e deve ser considerado um auxílio estatal na acepção do n.o 1 do artigo 87.o do Tratado CE. O auxílio em análise só poderá ser considerado compatível com o mercado comum se for susceptível de beneficiar de uma das derrogações previstas no Tratado CE.

3.3.   Base da apreciação

Uma vez que o auxílio se destina ao sector das pescas, o regime notificado deve ser avaliado no âmbito da legislação comunitária pertinente, nomeadamente os artigos 87.o-88.o do Tratado CE e as Directrizes para o exame dos auxílios estatais no sector das pescas e da aquicultura (3) (a seguir denominadas “directrizes para o sector das pescas”).

As autoridades portuguesas consideram que o auxílio concedido no âmbito do regime proposto constitui um auxílio ao investimento. Contudo, a Comissão verifica que o auxílio visa atenuar a carga financeira representada pelo reembolso de empréstimos. Embora o auxílio esteja associado a investimentos, o investimento em si já foi realizado. Por conseguinte, o auxílio não tem por efeito apoiar um investimento mas atenua a carga financeira resultante de investimentos realizados anteriormente pelas empresas em causa.

O auxílio induz, pois, a melhoria do rendimento dessas empresas. O auxílio deve ser considerado um auxílio ao funcionamento, sendo, em conformidade com o ponto 3.7 das directrizes para o sector das pescas, a esse título, em princípio, incompatível com o mercado comum.

Porém, o auxílio só é concedido a empresas que as autoridades portuguesas considerem estar em dificuldade. Nesse contexto, o auxílio poderia ser considerado um auxílio à reestruturação. O ponto 4.1.2. das directrizes para o sector das pescas estabelece que “os auxílios estatais de emergência e à reestruturação de empresas em dificuldade serão apreciados de acordo com as Orientações comunitárias dos auxílios estatais de emergência e à reestruturação concedidos a empresas em dificuldade (4) (a seguir denominadas “orientações para a reestruturação”). Tal foi também recentemente sublinhado pela Comissão no ponto 3 da Comunicação de 9 de Março de 2006 ao Conselho e ao Parlamento Europeu sobre a melhoria da situação económica no sector das pescas (5). Para além dos requisitos enunciados nas orientações para a reestruturação, os auxílios estatais à reestruturação de empresas em dificuldade cuja principal actividade consista na pesca marítima apenas podem ser concedidos se tiver sido apresentado à Comissão um plano adequado que preveja reduções da capacidade da frota superiores às reduções exigidas pela legislação comunitária. Em consequência, o regime notificado será avaliado à luz das orientações para a reestruturação, assim como da condição suplementar de as empresas que exercem a pesca marítima elaborarem e apresentarem à Comissão um plano adequado, destinado a reduzir as capacidades da frota além do obrigatório por força do direito comunitário.

3.4.   Grandes empresas abrangidas pelo regime

De acordo com as informações apresentadas pelas autoridades portuguesas, todos os tipos de empresas do sector das pescas podem ser beneficiárias da linha de crédito proposta. Contudo, é de observar que, por força das orientações para a reestruturação (pontos 78-85), a Comissão só pode autorizar regimes de auxílios de emergência e/ou à reestruturação para pequenas e médias empresas em dificuldade se estas forem abrangidas pela definição comunitária de PME.

É verdade que as autoridades portuguesas indicaram que notificariam a Comissão de todos os casos individuais em que uma grande empresa solicitasse o auxílio. Porém, à luz das orientações para a reestruturação, o regime de auxílio proposto deve limitar-se estritamente às PME. Por estes motivos, a Comissão restringe a sua avaliação infra a auxílios à reestruturação das PME.

3.5.   Elegibilidade das empresas candidatas

Os pontos 9, 10 e 11 das orientações para a reestruturação estabelecem certos critérios que permitem a identificação das “empresas em dificuldade”.

O princípio de base é que a empresa deve ser incapaz de suportar prejuízos que, na ausência de uma intervenção externa, a condenariam ao desaparecimento quase certo a curto ou médio prazo. As circunstâncias que, nos termos das orientações para a reestruturação, indicam que uma empresa se encontra em dificuldade são, nomeadamente, o desaparecimento de mais de metade do seu capital subscrito e a perda de mais de um quarto desse capital nos últimos 12 meses ou o facto de a empresa preencher, nos termos do direito nacional, as condições para ser objecto de um processo de falência ou de insolvência.

As autoridades portuguesas consideram que o ponto 11 das orientações para a reestruturação confere aos Estados-Membros um certo grau de discrição ao determinar se uma empresa está ou não em dificuldade. A Comissão observa que, contrariamente ao ponto 10, que enuncia critérios objectivos que determinam em que condições uma empresa é considerada em dificuldade, o ponto 11 contém critérios subjectivos que fazem parte da avaliação da compatibilidade do auxílio com o mercado comum com base nas orientações para a reestruturação elaboradas pela Comissão. Além disso, nos termos do ponto 79 das orientações, salvo disposição em contrário constante de regras sectoriais em matéria de auxílios estatais, os auxílios a favor de pequenas e médias empresas só estão dispensados de notificação individual se a empresa beneficiária preencher pelo menos um dos três critérios enunciados no ponto 10. Os auxílios a favor de empresas que não satisfaçam nenhum destes três critérios, devem ser notificados individualmente à Comissão a fim de que esta possa apreciar o carácter de empresa em dificuldade do beneficiário. Por conseguinte, se uma PME não satisfizer nenhum dos três critérios do ponto 10, o auxílio deve ser notificado individualmente à Comissão, que avaliará se a empresa está realmente em dificuldade.

É de assinalar igualmente que a última frase do ponto 11 estabelece que uma empresa só é elegível após verificação da sua incapacidade de garantir a sua recuperação com os seus recursos próprios.

No regime de auxílio proposto, as empresas elegíveis são aquelas para as quais o pagamento dos juros gerados pela dívida contraída para fins de investimento representem 15 % ou mais dos resultados brutos obtidos em pelo menos um dos três últimos exercícios económicos.

Embora se afigure muito distante das circunstâncias identificadas pelas orientações para a reestruturação como constituindo uma indicação de que as empresas estão em situação de dificuldade, este limiar permitiria, na opinião das autoridades portuguesas, identificar as empresas que não estão em posição de garantir a sua recuperação financeira sem auxílio estatal.

Por carta de 30 de Maio de 2006 (FISH(06)D/6650), a Comissão solicitou às autoridades portuguesas a apresentação de informações exaustivas sobre a estrutura financeira das empresas de pesca em Portugal, a fim de demonstrar que 15 % dos resultados brutos podem ser considerados um limiar adequado para determinar que as empresas se encontram em dificuldade. Não obstante, a resposta enviada pelas autoridades portuguesas em 28 de Junho de 2006 (ref. 001521) reitera simplesmente o que designam por um “poder discricionário”, concedido aos Estados-Membros pelo ponto 11 das orientações para a reestruturação. A resposta não contém nenhum elemento que permita à Comissão verificar a adequação deste critério para determinar quais as empresas que podem ser consideradas em dificuldade.

Atendendo ao exposto, a Comissão é de opinião que as autoridades portuguesas não conseguiram demonstrar que as empresas potencialmente elegíveis são empresas em dificuldade na acepção das orientações para a reestruturação, pelo que duvida que esta condição das orientações seja respeitada.

3.6.   Existência de planos de reestruturação

No respeitante aos regimes de auxílios concedidos às PME, o ponto 82 das orientações para a reestruturação estabelece que “a Comissão só poderá autorizar regimes de auxílios à reestruturação se a concessão dos auxílios for sujeita à execução completa por parte do beneficiário de um plano de reestruturação previamente aprovado pelo Estado-Membro e que satisfaça as seguintes condições:

a)

Restauração da viabilidade: são aplicáveis os critérios definidos nos pontos 34 a 37;

b)

Prevenção de distorções indevidas da concorrência: uma vez que os auxílios às pequenas empresas são menos susceptíveis de distorcer a concorrência, o princípio enunciado nos pontos 38 a 42 não é aplicável, salvo disposição em contrário das regras sectoriais em matéria de auxílios estatais. Os regimes devem em contrapartida prever que as empresas beneficiárias não poderão proceder a qualquer aumento de capacidade durante o plano de reestruturação. No que se refere às empresas de média dimensão, aplicam-se os pontos 38 a 42;

c)

Auxílios limitados ao mínimo necessário: são aplicáveis os princípios definidos nos pontos 43, 44 e 45;

d)

Alteração do plano de reestruturação: qualquer alteração no plano de reestruturação deve respeitar as regras descritas nos pontos 52, 53 e 54.

Acresce que o ponto 83 estipula que os regimes devem indicar o montante máximo do auxílio susceptível de ser concedido a uma mesma empresa no âmbito de uma operação de auxílio de emergência e/ou à reestruturação e que o montante máximo para a concessão combinada de auxílios de emergência e à reestruturação a uma empresa não pode ultrapassar 10 milhões de EUR, incluindo em caso de cumulação com outras fontes ou outros regimes. Qualquer auxílio que ultrapasse esse montante deve ser notificado individualmente à Comissão.

O ponto 84 exige, além disso, que seja respeitado “o princípio do auxílio único”, especificando o ponto 85 que os Estados-Membros devem também notificar individualmente à Comissão os auxílios nos casos em que uma empresa tiver adquirido activos de outra empresa que tenha já recebido um auxílio de emergência ou à reestruturação.

Com base nas informações disponíveis, a Comissão tem sérias dúvidas quanto à tomada em consideração pelo regime notificado de todas as condições indicadas acima. No respeitante aos planos de reestruturação, embora o regime notificado exija que os beneficiários apresentem um plano de reestruturação para as empresas em causa, a Comissão, com base nas informações disponíveis, tem sérias dúvidas de que estes planos obedeçam a todos os requisitos estabelecidos nos pontos 34-37 das orientações em causa. Tal como definidos no regime notificado, estes planos visam essencialmente auxiliar as empresas a reembolsar as dívidas contraídas para a modernização das suas estruturas produtivas, ou seja, prevêem apenas a reestruturação financeira das dívidas das empresas em causa por meio do auxílio concedido. Os planos não constituem, porém, um plano de reestruturação da actividade económica da empresa. Em particular, o regime notificado não exige a inclusão, nos planos de reestruturação, de uma análise económica aprofundada da situação da empresa, que permita a identificação das circunstâncias que suscitaram as suas dificuldades, nem propostas relativas às medidas e adaptações necessárias para permitir à empresa beneficiária evoluir para uma nova estrutura que lhe ofereça perspectivas de viabilidade a longo prazo e a possibilidade de funcionar com os seus recursos próprios.

Na opinião das autoridades portuguesas, no caso presente, a reestruturação económica das empresas em causa não se afigura necessária, uma vez que os subsídios não visam investimentos futuros mas a renegociação de dívidas assumidas no âmbito da modernização e reestruturação das estruturas produtivas.

A Comissão considera, contudo, que as orientações exigem que a reestruturação de uma empresa, nem que meramente financeira, abranja, em todos os casos, um certo número de medidas destinadas a melhorar a sua viabilidade e a abandonar as actividades que, mesmo após a reestruturação, continuariam a ser estruturalmente deficitárias. Além disso, o plano de reestruturação deve ter em conta, nomeadamente, a situação e a evolução previsível da oferta e da procura no mercado dos produtos em causa, com cenários que traduzam hipóteses optimistas, pessimistas e intermédias, bem como os pontos fortes e fracos específicos da empresa.

Por outro lado, de acordo com as informações comunicadas pelas autoridades portuguesas, os planos de reestruturação serão avaliados e aprovados pelas instituições de crédito que concedem os empréstimos, as quais informarão posteriormente as autoridades portuguesas sobre a situação específica de cada empresa. Porém, é de sublinhar que, nos termos do ponto 59 das orientações para a reestruturação, o plano de reestruturação deve, no caso das PME, “ser aprovado pelo Estado-Membro em causa e ser comunicado à Comissão”. Na opinião da Comissão, tal significa que, embora a avaliação dos planos possa ser confiada às instituições de crédito, a aprovação formal deve ser feita pela autoridade competente que concederá o auxílio.

3.7.   Distorção indevida da concorrência e proporcionalidade do auxílio

A alínea b) do ponto 82 das orientações para a reestruturação refere-se aos pontos 38-42 das mesmas, os quais estabelecem várias condições a fim de evitar distorções indevidas da concorrência em caso de reestruturação das médias empresas. No tocante às pequenas empresas, os regimes devem prever que as empresas beneficiárias não aumentem a sua capacidade durante a reestruturação. No que se refere às empresas de médias dimensões, os planos de reestruturação devem prever as necessárias medidas compensatórias, a fim de garantir que sejam minimizados os efeitos negativos nas trocas comerciais. A Comissão observa que as autoridades portuguesas não apresentaram quaisquer informações sobre o cumprimento dos critérios estabelecidos nos referidos pontos.

Acresce que, de acordo com os pontos 43 a 45, os auxílios devem “ser limitados ao mínimo necessário”. Este princípio implica que os beneficiários do auxílio contribuam de modo significativo para o plano de reestruturação através dos seus fundos próprios. As autoridades portuguesas indicaram que não tiveram em conta estas exigências no regime de auxílio proposto por considerarem que este último não prevê nenhum auxílio directo em termos de capital. Cabe, porém, à Comissão sublinhar que este princípio é aplicável a todos os tipos de auxílio à reestruturação, não se limitando, pois, aos casos em que é concedido um auxílio directo.

Por último, os pontos 72-77 das orientações para a reestruturação estabelecem o princípio do “auxílio único”, segundo o qual os auxílios de emergência e à reestruturação só podem ser concedidos uma única vez, a fim de evitar que as empresas sejam apoiadas quando só conseguem sobreviver graças aos sucessivos apoios do Estado. Sempre que for notificado à Comissão um projecto de auxílio de emergência ou à reestruturação, o Estado-Membro deve especificar se a empresa em causa já beneficiou de auxílios estatais deste tipo. No caso dos regimes de auxílio que beneficiam várias empresas, as autoridades nacionais devem assegurar que seja observado este princípio e fornecer à Comissão as informações pertinentes que lhe permitam verificar que as empresas beneficiárias não tenham anteriormente recebido auxílios de emergência ou à reestruturação.

De acordo com as autoridades portuguesas, o apoio financeiro proposto beneficiará empresas que investiram na modernização e reestruturação das suas estruturas produtivas. Estes investimentos devem ser compatíveis com a legislação comunitária e com os limites estabelecidos para os auxílios ao investimento no sector das pescas e da aquicultura. Porém, as autoridades portuguesas não transmitiram informações que permitam verificar que o princípio do “auxílio único ”será respeitado no âmbito do regime de auxílio proposto.

3.8.   Método de estabelecimento das taxas de referência e de actualização

As autoridades portuguesas indicaram que, em conformidade com o disposto no anexo III das Orientações relativas aos auxílios estatais com finalidade regional (6), o auxílio ao investimento sob a forma de empréstimo bonificado, previsto pelo regime proposto, é, em primeiro lugar, expresso em pontos de bonificação, ou seja, na diferença entre a taxa de referência fixada pela Comissão Europeia para Portugal (actualmente 3,7 %) e a taxa aplicada a cada beneficiário individual pelo organismo que concede o empréstimo. As mesmas autoridades admitem, contudo, que a taxa de referência não foi aumentada de nenhum prémio, não obstante o facto de os beneficiários potenciais serem empresas em dificuldade e estarem, por conseguinte, sujeitas a um risco específico.

O resultado final é de 2,68 %. Este cálculo resulta da adição dos pontos de redução para cada ano.

A Comissão considera que, à luz do disposto na Comunicação da Comissão relativa ao método de fixação das taxas de referência e de actualização (7), as autoridades portuguesas deviam ter aumentado a taxa de referência fixada para Portugal de um prémio de risco, por forma a compensar o risco potencial inerente às empresas em dificuldade. De contrário, os pontos de bonificação não são realistas, uma vez que, quando o regime se aplica efectivamente a empresas em dificuldade, não tomam em consideração a taxa efectiva que uma instituição de crédito fixaria em condições normais para uma empresa em dificuldade.

3.9.   Redução das capacidades da frota

O ponto 4.1.2 das directrizes para o sector das pescas estabelece que os auxílios estatais à reestruturação de empresas em dificuldade cuja principal actividade consista na pesca marítima apenas podem ser concedidos se tiver sido apresentado à Comissão um plano adequado que preveja reduções da capacidade da frota superiores às reduções exigidas pela legislação comunitária.

As autoridades portuguesas exprimiram o seu empenho em reduzir a frota que beneficia do regime de auxílio em causa de 1,005 vezes as novas capacidades da frota introduzidas no período efectivo de bonificação de três anos. As mesmas autoridades acrescentam que esta redução de 0,5 % será aplicada cumulativamente a outras acções de redução da frota empreendidas por Portugal nos termos de legislação comunitária, nomeadamente planos de recuperação e gestão.

As autoridades portuguesas observam ainda que a frota portuguesa foi sujeita a uma redução drástica nos últimos 15 anos.

A Comissão considera que o compromisso assumido no sentido de reduzir a frota com base num rácio de apenas 1:1,005 se apresenta meramente como uma diminuição formal, que não pode ser considerada uma verdadeira redução no espírito das directrizes supracitadas. Por outro lado, as autoridades portuguesas não fornecem nenhuma indicação sobre a forma como essa redução será aplicada, por exemplo, consoante o tipo de actividade de pesca exercida ou o tipo de navio.

3.10.   Conclusão

Atendendo ao exposto, a Comissão tem sérias dúvidas de que o regime notificado cumpra as directrizes para o sector das pescas e as orientações para a reestruturação aplicáveis, assim como o previsto na comunicação da Comissão relativa ao método de fixação das taxas de referência e de actualização.

4.   PROPOSTA

A Comissão informa o Governo português de que, após ter examinado as informações comunicadas pelas autoridades portuguesas sobre a medida em epígrafe, decidiu dar início ao procedimento formal de investigação previsto no n.o 2 do artigo 88.o do Tratado CE por ter sérias dúvidas quanto à compatibilidade deste regime de auxílio com o mercado comum.

À luz do que precede, a Comissão convida o Governo português, no âmbito do procedimento previsto no n.o 2 do artigo 88.o do Tratado CE e no artigo 6.o do Regulamento (CE) n.o 659/1999 do Conselho, de 22 de Março de 1999, que estabelece as regras de execução do artigo 93.o do Tratado CE, a apresentar as suas observações e fornecer quaisquer informações úteis para a avaliação do auxílio em causa, no prazo de um mês a contar da data de recepção da presente carta. A Comissão solicita às autoridades portuguesas o envio imediato de uma cópia da presente carta aos potenciais beneficiários do auxílio.

A Comissão recorda às autoridades portuguesas o efeito suspensivo do n.o 3 do artigo 88.o do Tratado CE e remete para o artigo 14.o do Regulamento (CE) n.o 659/1999 do Conselho, segundo o qual qualquer auxílio concedido ilegalmente pode ser objecto de recuperação junto do beneficiário.

Por último, a Comissão comunica às autoridades portuguesas que informará as partes interessadas através da publicação da presente carta e de um resumo da mesma no Jornal Oficial da União Europeia. A Comissão informará igualmente os interessados dos países da EFTA signatários do Acordo EEE, mediante publicação de uma comunicação no suplemento EEE do Jornal Oficial da União Europeia, bem como o Órgão de Fiscalização da EFTA, através do envio de uma cópia da presente carta. As partes interessadas acima referidas serão convidadas a apresentar as suas observações no prazo de um mês a contar da data de publicação da referida comunicação.”


(1)  JO L 83 de 27.3.1999, p. 1.

(2)  Ref. SG (2000) D/101992 (JO C 110 de 15.4.2000, p. 44).

(3)  JO C 229 de 14.9.2004, p. 5.

(4)  JO C 288 de 9.10.1999, p. 2.

(5)  COM(2006) 103 final.

(6)  JO C 74 de 10.3.1998, p. 9.

(7)  JO C 273 de 9.9.1997, p. 3.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/58


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4624 — EQT/Scandic)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/28)

1.

19. märtsil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Rootsi ettevõtja Investor AB (“Investor”) kontrolli all olev Ühendkuningriigi ettevõtja EQT V Limited (“EQT”) omandab osalise kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Rootsi ettevõtja Scandic Hotels AB (“Scandic”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Investor: investeerimisettevõtja;

EQT: investeerimisfond;

Scandic: hotellide haldamine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2 )296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4624 — EQT/Scandic):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/59


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4608 — Siemens/UGS)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/C 72/29)

1.

21. märtsil 2007 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Saksamaa ettevõtja Siemens Aktiengesellschaft (“Siemens”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ameerika Ühendriikide ettevõtja UGS Capital Corporation (“UGS”) üle aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Siemens: info- ja sidetehnoloogia, automaatika- ja kontrollisüsteemid, energiatootmis-, meditsiini- ja transpordisüsteemid, valgustus, rahastamis- ja kinnisvarateenused;

UGS: toote elukäigu haldamise tarkvara.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4608 — Siemens/UGS):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.