28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/1

(1)

Nõukogu vaatas 27. veebruaril 2007 läbi Soome ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv väheneb tsükliliselt maksimumilt 4,5 % 2006. aastal keskmiselt 2,5 % tasemele ülejäänud programmiperioodil. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates näib, et kõnealune stsenaarium põhineb usutavatel kasvuprognoosidel, samas kui aastate 2006 ja 2010 kasvuprognoosid tunduvad ettevaatlikud. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis ja programmi ajakohastatud versioonis hinnatakse valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2006. aastal 2,9 % SKPst, samas kui stabiilsusprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 1,6 % SKPst. See tuleneb 2005. aasta oodatust paremate tulemuste ülekandmisest ja 2006. aasta üllatavalt suurest majanduskasvust, mis suurendasid valitsemissektori tulu, samas kui kulutused jäid tagasihoidlikule tasemele.

(4)

Programmis on keskpika perioodi eelarvestrateegia peamiseks eesmärgiks valitsemissektori rahanduse jätkusuutlikkuse ja keskvalitsuse rahanduse tasakaalu tagamine tavalise majanduskasvu tingimustes. Valitsemissektori eelarve ülejääk ja esmane ülejääk prognooside kohaselt kahanevad, vähenedes 2010. aastaks 0,5 % võrra SKPst. Valitsemissektori eelarveliste kulude ülemmäärade ja avaliku sektori reformikavade tulemusel vähenenud kulutused ei kompenseeri täielikult tulude vähenemist, mis tuleneb 2007. aastaks rakenduva maksukärbete paketi järk-järgulisest kohaldamisest. Kuigi eelarvestrateegia pole eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes muutunud, on eelarve eesmärki tõstetud igal aastal keskmiselt 1 % SKPst, seda tänu 2005. aasta oodatust paremate tulemuste ülekandmisele ja suuremat majanduskasvu eeldavatele prognoosidele.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed), jääb eelduste kohaselt stabiilseks ning eelarveülejääk peaks kogu programmiperioodi vältel olema ligi 3 % SKPst. Programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk on saavutada struktuurne ülejääk 2 % SKPst, mida kavatsetakse säilitada kogu programmiperioodi vältel. Eelmises ajakohastatud versioonis ei olnud keskpika perioodi eesmärk sõnaselgelt määratletud, kuid eelmises programmis esitatud struktuurse ülejäägi prognooside alusel tuletati nõukogu arvamuses selleks eesmärgiks 1,5 %ne ülejääk SKPst. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,25 % SKPst) ambitsioonikam, peaks selle saavutamine võimaldama saavutada ka kindlusvaru tagamise eesmärgi ülemäärase puudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ja tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning on seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne majanduskasv pikemas perspektiivis seda eeldaksid. Nõutavast miinimumist oluliselt kõrgema keskpika perioodi eesmärgi seadmist põhjendatakse programmis sooviga tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ning tõsiasjaga, et Soomes avaldub elanikkonna vananemise mõju varakult.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud. Programmi makromajanduslikud eeldused ja maksutulu prognoosid tunduvad olevat realistlikud. Viimasega seotud ohtusid, mis tulenevad majanduskasvu struktuurist, tasakaalustavad maksude paindlikkusega seotud konservatiivsed eeldused. Kavandatud majanduskasvu teelt kõrvalekaldumine võib eelarve tagajärgi tugevalt mõjutada. Lisaks täheldatakse, et kohalike omavalitsuste kulutuste arenguga on seotud märkimisväärsed riskid.

(7)

Kõnealust riskihinnangut arvestades tundub programmi eelarveseisund olevat piisav, et tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine piisava varuga kogu programmiperioodi vältel, nagu programmis on kavandatud. Lisaks tagab see piisava kindlusvaru, et vältida tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral maksimaalse lubatud puudujäägi 3 % SKPst ületamist programmiperioodi jooksul. Programmi eelarvepoliitika seisund on stabiilsuse ja kasvu paktiga täielikult kooskõlas.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on 2006. aastal hinnanguliselt langenud 39 %-le SKPst, mis on oluliselt madalam asutamisepingus sätestatud kontrollväärtusest 60 % SKPst. Programmis prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul 5,5 protsendipunkti võrra.

(9)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Soomes ELi keskmisest suurem, ehkki vastu võetud pensionireformi meetmed aitavad järgnevatel aastakümnetel hoida pensionikulutuste kasvu osakaalu SKPst ELi keskmise taseme lähedal. Algne suure struktuurse ülejäägiga eelarveseisund aitab elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele suuresti leevendada. Lisaks kaetakse osa pensionikulutuste kasvust riiklikku pensionifondi kogunenud suurte vahenditega. Suure esmase ülejäägi säilitamine keskpika perioodi jooksul aitaks siiski riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riske maandada. Üldiselt tunduvad Soome riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid olevat väikesed.

(10)

Stabiilsusprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks on selles korrapäraselt esitatud teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning selle eelarveprognoosides on võetud sõnaselgelt arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Stabiilsusprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlemas programmis ette meetmete rakendamine keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste töö tõhustamiseks ning kinnitatakse kavatsust jätkata eelarveliste kulude ülemmäärade rakendamist ka pärast käesoleva reguleerimisperioodi lõppu.

(11)

Programmi eelarvestrateegia on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta komplekssetes suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhises määratletud andmenõuete osas puuduvad programmis mõned kohustuslikud ja vabatahtlikult esitatavad andmed (2).

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/5

(1)

Nõukogu vaatas 27. veebruaril 2007 vaatas läbi Portugali ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP kasvab reaalselt 2006. aasta 1,4 % tasemelt 2007. aastal keskmiselt 1,8 % tasemele ja 2008. aastal 2,4 % tasemele ning ülejäänud programmiperioodil lõpuks aastakaupa 3 % tasemele. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates näib, et kõnealune stsenaarium põhineb soodsatel kasvuprognoosidel eelkõige hilisemate aastate suhtes ning STP lõhe väheneb kiiresti. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2006. aastal veidi alla 4,6 % SKPst, mis vastaks stabiilsusprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis seatud eesmärgile. Praeguse ajakohastatud versiooni kohaselt on nii valitsemissektori tulude kui ka kulude suhtes püstitatud eesmärgid valdavalt saavutatud. SKPst moodustab kumbki näitaja väiksema osa kui komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis.

(4)

Programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk on eelarve ulatusliku tasakaalustamatuse püsiv korrigeerimine, täpsemalt 2008. aastal valitsemissektori eelarve puudujäägi viimine asutamislepingu kohasest 3 %lisest kontrollväärtusest allapoole ning pärast seda eelarve konsolideerimisega jätkamine. Eelarve konsolideerimiseks on kogu programmiperioodil kavandatud ulatuslikke meetmeid: eelarvepuudujäägi puhul on eesmärgiks seatud järkjärguline vähendamine 4,6 %lt SKPst 2006. aastal 0,4 %ni SKPst 2010. aastal. Esmase eelarvetasakaalu puhul on kohandamiskava sarnane: ette on nähtud 2006. aasta 1,7 %lise puudujäägi pööramine 2,5 %liseks ülejäägiks 2010. aastal. Eelarvepuudujäägi vähendamiseks kavandatakse peamiselt piirata esmaseid kulusid, mille kogusuurus reaalarvestuses peaks programmiperioodil vähenema tänu struktuurset laadi korrigeerivatele meetmetele, mis on suunatud keskvalitsuse restruktureerimisele, töötajatele ja avalikule teenistusele ning samuti sotsiaalkindlustus- ja tervishoiukulude kontrollimisele. Programmiperioodi algusaastatel toetavad eelarve konsolideerimist ka maksutulude suurenemine, mis tuleneb peamiselt mõne maksumäära tõusust ja maksusoodustuste vähenemisest, ning jõupingutuste jätkamine pettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel. Programm kinnitab stabiilsusprogrammi 2005. aasta detsembris ajakohastatud versioonis kirjeldatud kavakohast kohandamist valdavalt samaks jäänud makromajandusliku stsenaariumi taustal.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks kava kohaselt paranema, nii et puudujääk peaks vähenema 2006. aasta ligikaudu 3,5 %lt SKPst ligikaudu 0,5 %ni 2010. aastaks. Kava kohaselt peaks struktuurne eelarvepuudujääk programmiperioodil vähenema aastas keskmiselt ligikaudu 0,75 % SKPst. Programmis on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst ning see tuleb programmi kohaselt saavutada aastaks 2010, s.o aasta varem kui programmi eelmises ajakohastatud versioonis. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (eelarvepuudujääk hinnanguliselt umbes 1,5 % SKPst) ambitsioonikam, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru eesmärgi ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Eelarve tulemusi ohustavad tegurid, mis tulenevad eelkõige valitsemissektori kulutuste kärpimiseks võetavate meetmete mõjust. Valitsus on keerulises makromajanduskeskkonnas rakendanud hiljuti otsustavaid meetmeid kulude kasvuga võitlemiseks, eelkõige avaliku halduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vallas, ning loonud uue õigusliku raamistiku, et parandada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste eelarvedistsipliini. Muud, valitsemissektoriga osaliselt seotud meetmed on veel ettevalmistamisel. Nendest meetmetest loodetav eelarvekoormuse vähendamine on vaatamata sellele ebakindel ja seda eelkõige 2008. aasta ja sellele järgnevate aastate puhul. Kuna eelarve konsolideerimine tugineb olulises osas kulude kahandamisele, sõltub eelarve-eesmärkide saavutamine ka eelarveraamistiku parandamise jätkuvast edukusest ning eelarve täitmise hindamis- ja kontrollimehhanismide rakendamisest. Makromajandusliku stsenaariumi tõttu suureneb oht, et majandusaktiivsus ei taastu nii jõudsalt ning seega on sellest tulenev toetus valitsemissektori rahandusele tagasihoidlikum. 2007. aasta majandustegevusest laekuvate maksutulude paindlikkusega seotud eeldused sõltuvad maksude kogumise edasisest kavandatud paranemisest.

(7)

Arvestades seda riskihinnangut, on programmi eelarveseisund üldiselt kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisega aastaks 2008, nagu on soovitanud nõukogu, tingimusel et programmis ettenähtud meetmed rakendatakse täielikult ja tõhusalt ning prognoositust kesisema majanduskasvu korral neid tugevdatakse. Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist on programmis eesmärgiks seatud eelarve kohandamine stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt. Arvestades aga eelarve-eesmärkide saavutamisega seotud riske, ei pruugi programmi eelarveseisund tagada piisavat kindlusvaru kaitseks 3 %lise kontrollväärtuse ületamise eest, võttes arvesse makromajanduse tavapärast kõikumist kuni programmiperioodi lõpuni. Seetõttu võivad eelarve-eesmärkide saavutamisega seotud riskid seada ohtu keskpika perioodi eesmärkide saavutamise 2010. aastaks, nagu on programmis ette nähtud. Seega võib olla, et pärast puudujäägi korrigeerimist tuleb eelarve keskpika perioodi eesmärgist lähtuvaks kohandamiseks meetmeid tugevdada, et need vastaks stabiilsuse ja kasvu paktile, milles on sätestatud, et euroala ja ERM II liikmesriikidel peab struktuurne tasakaal paranema vähemalt 0,5 % SKPst aastas ning et kohandamine peaks olema suurem majanduses valitsevatel soodsatel aegadel ning võib olla väiksem ebasoodsatel aegadel.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema jõudnud 67,5 %ni SKPst, mis ületab asutamislepingus sätestatud 60 % kontrollväärtuse. Programmi kohaselt peaks see suhtarv 2007. aastal suurenema ning ülejäänud programmiperioodil peaaegu 6 protsendipunkti võrra vähenema. Valitsemissektori koguvõla suhtarv sõltub eespool nimetatud eelarve-eesmärkide saavutamisega seotud riskidest ja jätkuvast ebakindlusest varude muutuste korrigeerimise suhtes, mis on varasemal ajal kaldunud olema suur ja võlga suurendama. Lisaks kujutab riigi osalusega äriühingute tegevus endast riski keskpikal perioodil. Kui nimetatud riskidest ei tulene teisiti, hakkaks võla suhe kontrollväärtuse suunas vähenema programmiperioodi lõpus.

(9)

Portugal viis hiljuti ellu pensionireformid, mis olid suunatud riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamisele. Programmis esitatud hinnangute põhjal võib oletada, et elanikkonna vananemisega seotud kulude üldine suurenemine tulevastel aastakümnetel osutub reformi tulemusel oluliselt aeglasemaks, kuid jääb siiski märkimisväärseks. Esmane eelarveseisund, mis on küll võrreldes 2005. aastaga märkimisväärselt paranenud, kujutab endast ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele isegi enne elanikkonna vananemise pikaajalise eelarvemõju arvessevõtmist. Lisaks on koguvõla praegune tase kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Üldiselt on Portugali riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid suured. Kavakohane eelarve konsolideerimine koos elanikkonna vananemisega seotud kulude eeldatava piiramisega vastavalt kestvatele reformidele aitaks selliseid riske märkimisväärselt vähendada.

(10)

Stabiilsusprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks on selles korrapäraselt esitatud teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning selle eelarveprognoosides on konkreetselt arvesse võetud riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Stabiilsusprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtutega. Eelkõige käsitletakse mõlemas programmis avaliku halduse reformi ja eelarve konsolideerimisstrateegia vahelisi seoseid ning antakse täiendavat teavet mitmesuguste poliitikameetmete kohta.

(11)

Programmi eelarvestrateegia on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta komplekssetes suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhises määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (2). Ülesehituse osas kaldub programm mõnes olulises punktis kõrvale tegevusjuhendis sätestatud ülesehitusest (3).

i)

viima järjekindlalt ellu programmis ette nähtud struktuurimeetmed, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2008. aastaks, ning olema valmis tugevdama meetmeid võimaliku prognoositust kesisemaks osutuva majanduskasvuga kaasneva eelarvemõju leevendamiseks;

ii)

tegelema pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist eelarve kavandatud kohandamisega keskpika perioodi eesmärgi suunas, toetades seda vajaduse korral meetmete tugevdamisega, ning tagama, et võla suhe SKPsse väheneb vastavalt;

iii)

viima lõpule käimasoleva avaliku halduse reformi; jätkama eelarveraamistiku tugevdamist, sealhulgas kõigil valitsemissektori tasanditel eelarve täitmise hindamine ja kontroll, et saavutada kavandatud kulukärped;

iv)

võlataset ja prognoosidekohast elanikkonna vananemisest tingitud kulude suurenemist silmas pidades parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, saavutades keskpika perioodi eelarve-eesmärgi ning kindlustades — ja võimaluse korral suurendades — vastuvõetud pensionireformide eeliseid.

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/9

(1)

Nõukogu vaatas 27. veebruaril 2007 läbi Sloveenia esimese stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et reaalne SKP kasvab programmiperioodi jooksul stabiilselt üle 4 %. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates näib, et kõnealune stsenaarium põhineb usutavatel kasvuprognoosidel. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2006. aastal 1,6 % SKPst, võrreldes 2005. aasta detsembris ajakohastatud lähenemisprogrammi versioonis seatud eesmärgiga 1,7 % SKPst. Viimastel andmetel põhinev 2006. aasta hinnanguline tulemus, mis on 1,2 % SKPst, on väiksem 2005. aasta omast.

(4)

Programmi eelarvestrateegia on suunatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele 2009. aastaks (nagu on stabiilsus- ja kasvupaktiga ette nähtud) eelarvepoliitika karmistamise teel programmi lõpuosas. Käimasoleva maksureformi ja mitmete kulusid kärpivate meetmete tõttu väheneb tulude ja kulude osakaal SKPst programmiperioodil oluliselt. Kuni 2008. aastani, kui vastavad osakaalud vähenevad enam-vähem võrdselt, kavandatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks ligikaudu 1,5 % SKPst. 2009. aastal väheneb puudujääk 1,0 %-le, kuna kulutuste vähendamine on saamatajäänud tulust suurem. Esmane tasakaal halveneb 0,1 %-lt SKPst 2006. aastal -0,3 %-le SKPst 2008. aastal, kuni paraneb 2009. aastal 0,3 %-le SKPst. Lähenemisprogrammi viimase ajakohastatud versiooniga võrreldes lükatakse stabiilsusprogrammiga SKPst 1 % suuruse nominaalse puudujäägi saavutamise eesmärk soodsama makromajandusliku stsenaariumi tõttu ühe aasta võrra edasi.

(5)

Programmiperioodi jooksul peaks ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) prognooside kohaselt paranema ligikaudu 0,25 % võrra SKPst. Nagu ka 2005. aasta detsembri ajakohastatud lähenemisprogrammis, on stabiilsusprogrammis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk saavutada struktuurne puudujääk 1 % SKPst 2009. aastaks, s.t aasta hiljem kui oli ette nähtud eelmise programmiga. Programmi viivitus on tingitud suurest raudteeprojektist, mille hinnanguline maksumus 2007. aastal on 0,4 % SKPst, 2008. aastal 0,5 % SKPst ja 2009. aastal 0,2 % SKPst, ning mõningatest ajutistest kuludest. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (hinnanguline puudujääk umbes 1,5 % SKPst) ambitsioonikam, peaks selle täitmisega kaasnema ka kindlusvaru tagamise eesmärgi saavutamine ülemäärase puudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab nõuetekohaselt võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud, kuid eelarvetulemused 2009. aastal võivad olla prognoositust halvemad. Ühest küljest tunduvad majanduskasvu ja maksutuludega seotud eeldused olevat usaldusväärsed. Lisaks on Sloveenia eelarve täitmise tulemused viimaste aastate jooksul olnud oodatust paremad, mille saavutamisele on maksude ootamatu alalaekumise korral kaasa aidanud tõhus valitsemissektori kulutuste piiramisele suunatud eelarvemehhanism. Teisest küljest on kohustuslike kulutuste osakaal endiselt väga kõrge, kuigi kahanemise teel, hoolimata sellest, et valitsemissektori üldisi kulutusi on püütud restruktureerida. Vaja on üksikasjalikumalt määratleda 2009. aastaks kavandatud esmaste kulutuste olulise kärpimise (protsent SKPst) aluseks olevad meetmed.

(7)

Kõnealust riskianalüüsi arvesse võttes võib programmi eelarveseisund olla ebapiisav, et tagada programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamine 2009. aastaks. See annab siiski piisava varu tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks 3 % puudujäägiläve kogu programmiperioodi jooksul. Programmist tulenev keskpika perioodi eesmärgi poole liikumise kiirus on ebapiisav ja seda tuleb oluliselt kiirendada, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kus on sätestatud, et euroala ja ERM II liikmesriikide puhul tuleb struktuurset tasakaalu parandada aastas 0,5 % võrra SKPst (kontrollnäitaja) ning kohandamine peaks olema suurem majanduses valitsevatel soodsatel aegadel ja võib olla väiksem ebasoodsatel aegadel. Eelkõige oodatakse häid aegu kogu programmiperioodi vältel, aga struktuurset tasakaalu kavandatakse parandada olulisel määral alles programmi viimasel aastal.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg jõuab hinnangute kohaselt 2006. aastal 28,5 %ni SKPst, mis on tunduvalt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus (60 % SKPst). Programmis prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul 0,8 protsendipunkti võrra.

(9)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Sloveenias ELi üks suuremaid, mida mõjutab märgatavalt pensionikulutuste osakaalu oluline suurenemine SKTs. Kuigi mõningad abinõud on kasutusele võetud, aitaksid eelarve konsolideerimine ja elanikkonna vananemisega seotud kulutuste olulise suurenemise piiramisele suunatud edasised reformimeetmed kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikust ähvardavate riskide vähendamisele. Kuigi esialgne eelarveseisund aitab kaasa võla suhte stabiliseerimisele keskpikas perioodis, ei ole väike struktuurne paranemine programmiperioodil vananemise poolt eelarvele avaldatava oodatava mõju piiramiseks piisav pikas perspektiivis. Üldiselt tundub, et Sloveenia rahanduse jätkusuutlikkust võivad ähvardada suured ohud.

(10)

Stabiilsusprogramm sisaldab Sloveenia 2006. aasta oktoobri riikliku reformiprogrammi üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks esitatakse seal mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otsese kasu ja kulu kohta eelarves, kuid selle eelarveprognoosis ei võeta selgelt arvesse kõigi riiklikus reformiprogrammis kavandatud tegevuste mõju riigi rahandusele. Stabiilsusprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige esitatakse stabiilsusprogrammis riiklikus reformiprogrammis kavandatud maksureformi üksikasju ja sellega täiendatakse riiklikus reformiprogrammis kavandatud tegevusi kulutusi piiravate meetmetega.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige ei ole piisav keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhises määratletud andmenõuete osas puuduvad programmis mõned kohustuslikud ja vabatahtlikult esitatavad andmed (2).

i)

kiirendama keskpika perioodi eesmärgi saavutamist, kasutades ära häid majanduslikke tingimusi, sealhulgas loodetust paremaid eelarve tulemusi 2006. aastal;

ii)

võttes arvesse elanikkonna vananemisega seotud kulude eeldatavat suurenemist, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, eelkõige tugevdades käimasolevat pensionireformi lisameetmetega, mis on eelkõige suunatud vanemate töötajate osaluse suurendamisele tööjõuturul ja erapensionikavade ulatuslikuma kasutuselevõtu edendamisele.

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/12

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv aeglustub 2,7 %-lt 2006. aastal keskmiselt 1,0 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe alusel näib kõnealune stsenaarium põhinevat eriti ettevaatlikel kasvuprognoosidel, eelkõige ajavahemiku 2008–2010 kohta, mille põhjuseks on ajakohastatud versioonis sisalduv tehniline eeldus, et (positiivne) SKP lõhe kaob 2010. aastal. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 3,2 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 2,1 % SKPst. See peegeldab nii oodatust suuremat kasvu kui ka endiselt kõrgeid energiahindu, võttes arvesse Taani nafta- ja gaasitoodanguga seotud tulu olulisust.

(4)

Eelarvestrateegia eesmärk on säilitada struktuursed ülejäägid (st tsükliliselt kohandatud ülejäägid, millest on maha arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) keskmiselt tasemel 0,5 % ja 1,5 % SKPst programmiperioodi jooksul aastani 2010, mis eeldab valitsemissektori koguvõla märkimisväärset vähendamist, et kindlustada eelarve jätkusuutlikkus pikaajalises plaanis. Strateegia põhineb kulutuste piiramisel (avaliku sektori tegeliku tarbimise aastane kasv on ajavahemikul 2007–2010 piiratud keskmiselt 1 %-ga, võrreldes 0,5 %-ga eelmises ajakohastatud versioonis), maksude jätkuval täielikul külmutamisel, mis kehtestati 2001. aastal, ja heakskiidetud reformidel, mille eesmärk on suurendada tööjõupakkumist ja tööhõivet. Ajakohastatud versioonis nähakse ette ülejäägi väike vähenemine 3,1 %-lt SKPst 2006. aastal 2,8 %-le 2007. aastal ning edasine langus 1,2 %-le 2010. aastal (4,7 %-lt 2006. aastal 1,8 %-le 2010. aastal esmase tasakaalu mõistes). Alates 2008. aastast algav langus peegeldab märkimisväärselt ettevaatlikke SKP kasvuprognoose. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga on valitsemissektori eelarve tasakaal suurem aastatel 2006–2008, väiksem aga programmiperioodi lõpus.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal peaks prognooside kohaselt olema programmiperioodi jooksul umbes 2 % SKPst või parem, langedes pisut 2007. aastal ja paranedes mõnevõrra rohkem 2008. aastal. Programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks on struktuurne tasakaal vahemikus 0,5 % ja 1,5 % SKPst aastaks 2010, millest kavandatakse programmi raames programmiperioodi jooksul suure kindlusvaruga kinni pidada. Keskpika perioodi eesmärk seatakse eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks ja see ei ole eelmise ajakohastatud versiooniga võrreldes muutunud, kui võtta arvesse teise samba pensioniskeemi väljajätmist uuest programmist (mis sisaldus Taani varasemates programmides) vastavalt Eurostati 2. märtsi 2004. aasta otsusele (2). Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk umbes 0,5 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning on seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne majanduskasv pikemas perspektiivis seda eeldaksid.

(6)

Eelarvetulemused võivad olla paremad kui programmis kavandatud, eriti aastatel 2008–2010. Selle peamiseks põhjuseks on programmi märkimisväärselt ettevaatlik makromajanduslik stsenaarium, mis kaalub üles riski, et tegelik avaliku sektori tarbimise kasv võib kavandatust suurem olla.

(7)

Sellist riskihinnangut silmas pidades on programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak piisav, et pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist kogu programmiperioodi jooksul, nagu on programmis ette nähtud. Lisaks annab see piisava kindlusvaru, et iga-aastaste loomulike makromajanduslike kõikumiste korral ei ületata puudujääk kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Programmi rahanduspoliitilised põhimõtted on stabiilsuse ja kasvu paktiga täielikult kooskõlas.

(8)

Ennustatakse, et valitsemissektori koguvõlg on 2006. aastal langenud alla 30 % SKPst, mis on oluliselt väiksem asutamislepingus esitatud kontrollväärtusest, milleks on 60 % SKPst. Programmis kavandatakse koguvõla suhte vähenemist programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 11 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Taanis prognooside kohaselt suurem kui ELis keskmiselt; seda põhjustab pensionikulude osatähtsuse suhteliselt järsk suurenemine SKPst järgmiste aastakümnete jooksul. 2006. aasta juunis vastu võetud põhjaliku reformipaketi “Tulevast jõukust, heaolu ja investeeringuid tulevikku käsitlev kokkulepe ”ehk lihtsalt heaolu kokkuleppe eesmärk on pensionile jäämist edasi lükata. Nii üldist pensioniiga kui ka ennetähtaegselt pensionile jäämise vanust tõstetakse järk-järgult kahe aasta võrra, millele järgneb hiljem vanusepiiride indekseerimine vastavalt eeldatava eluea muutustele. Seetõttu aitab heaolu kokkulepe ohjata pikaajaliste kulude suundumusi ja parandab seega riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Lisaks sellele aidatakse esialgse, suure struktuurse ülejäägiga eelarveseisundiga märkimisväärselt kaasa vananemisest tingitud pikaajalise eelarvelise mõju vähendamisele. Suurte esmaste ülejääkide säilitamisega keskpika perioodi jooksul aidatakse vähendada riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Kõnealuseid arenguid arvesse võttes näib, et oht riigi rahanduse jätkusuutlikkusele on Taanis väike.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks esitatakse selles korrapäraselt teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning selle eelarveprognoosides on võetud selgelt arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlema programmiga ette selliste reformide läbiviimine, mille eesmärk on tööjõu pakkumise suurendamine pikaajalises plaanis, eriti kokkulepe tõsta kohustuslikku pensioniiga ja edendada sellega efektiivse tööea pikenemist.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest (3).

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/16

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Küprose ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv suureneb 3,7 %-lt 2006. aastal keskmiselt 4,1 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et kõnealune stsenaarium põhineb realistlikel kasvuprognoosidel. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 2006. aastal veidi alla 2 % SKPst, mis oli seatud eesmärgiks eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis. Arvestades, et SKP reaalkasv on väiksem kui oli kavandatud eelmises ajakohastatud programmis (4,2 % asemel 3,7 %), prognoositakse, et kogukulud on kavandatust suuremad, ent seda peaks tasakaalustama suurem kogutulu.

(4)

Pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist 2005. aastal ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamist 2006. aasta juulis, on programmi eesmärgiks riigi rahandust veelgi konsolideerida. Valitsemissektori eelarve tasakaal peaks paranema, liikudes 2006. aasta tasemelt — puudujääk 1,9 % SKPst — 2010. aastaks tasakaalu täielikult kulude kärpimise abil, kuna tulusuhe jääb kogu programmiperioodil konstantseks. Kui kogukulud vähenevad programmiperioodil eeldatavalt 1,75 protsendipunkti võrra SKPst, millest 1 protsendipunkt SKPst vastab vähenevatele intressimaksetele, peaksid sotsiaaltoetused suurenema 1,25 protsendipunkti võrra. Esmane ülejääk peaks prognooside kohaselt suurenema 1,5 %-lt SKPst ajavahemikul 2006–2007 veidi üle 2 %-le SKPst 2008. aastal ning jääma pärast seda püsima. Kavandatud eelarve konsolideerimine on üldjoontes sarnase makromajandusliku stsenaariumi puhul veidi kiirem kui eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks prognooside kohaselt paranema, tõustes puudujäägilt ligikaudu 1,5 % SKPst 2006. aastal ülejäägini ligikaudu 0,25 % SKPst programmiperioodi lõpus. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst ning see tuleb programmi kohaselt saavutada aastaks 2008, s.o aasta varem kui eelmises programmis. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,75 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. 2007. aasta eesmärk tundub saavutatav komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosiga võrreldes ning 2008. aasta kohta, kui esmane ülejääk peaks suurenema, sisaldab programm suhteliselt üksikasjalikke andmeid meetmete kohta, mis toetavad kohandamist. Siiski on teatud kõrvalekallete oht kulutuste puhul, arvestades kavandatud suhteliselt suuri kulude piiranguid ning piisava teabe puudumist kulude ülemmäärade ja nende kehtestamise kohta. Teisest küljest on eelarve-eesmärkide saavutamine olnud varasematel aastatel üldkokkuvõttes hea.

(7)

Seda riskihinnangut silmas pidades on programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak piisav, et tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine 2008. aastaks, nagu on programmis kavandatud. Lisaks annab see piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujääk programmiperioodil kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Kohandamise tempo programmis kavandatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles on sätestatud, et euroala ja ERM II liikmesriikidel peab struktuurne tasakaal paranema vähemalt 0,5 % SKPst aastas ning et kohandamine peab olema suurem majanduse tõusuaegadel ning võib majanduse langusaegadel olla väiksem. Pärast keskpika perioodi eesmärgi saavutamist on programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak paktiga kooskõlas.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on hinnangute kohaselt jõudnud 64,75 %-ni 2006. aastal, mis ületab asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Programmi kohaselt peaks võla suhe langema allapoole kontrollväärtust (60 % SKPst) 2008. aastal ning saavutama taseme veidi üle 46 % SKPst programmiperioodi lõpuks. Võla suhte prognoositud arenguga kaasnevad riskid on üldiselt tasakaalus. Riskihinnangut silmas pidades väheneb võla suhe kontrollväärtuse suunas piisavalt programmiperioodi alguses ning peaks jõudma selleni 2007. aastaks.

(9)

Elanikkonna vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele Küprosel on Euroopa Liidus üks kõrgemaid, mida mõjutab eelkõige väga suur pensionikulutuste kasvu osatähtsus SKPst. Esialgne eelarveseisund lihtsustab osaliselt elanikkonna vananemisest eelarvele avaldutavat ulatuslikku pikaajalist mõju, ent ei ole piisav selle kompenseerimiseks. Lisaks on koguvõla praegune tase kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Riigi rahanduspoliitika jätkuv konsolideerimine samaaegselt pensionireformimeetmete vastuvõtmisega, mille eesmärk on ohjata vananemisega seotud kulutuste märkimisväärset kasvu, aitaks ametiasutuste kinnitusel vähendada ohte riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Üldiselt on Küprose riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid suured.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks esitatakse selles korrapäraselt teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige näevad mõlemad programmid ette pensioni- ja tervishoiureformide järk-järgulist rakendamist elanikkonna vananemisest tulenevate mõjudega toimetulemiseks. Samuti on vaja tõhustada elukestvat õpet ning täiendavalt suurendada noorte tööhõive- ja koolitusvõimalusi.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

i)

kontrollima riiklikke pensionikulusid ja viima ellu uusi reforme pensioni- ja tervishoiuvallas, et parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust;

ii)

eelarvet konsolideerima, nagu on programmis ette nähtud.

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/19

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Leedu ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009. Ajakohastatud versioon esitati peaaegu kaks nädalat pärast tegevusjuhendis sätestatud tähtaega 1. detsembrit, kuna programmi heakskiitmise korda oli muudetud ja sellesse oli kaasatud Euroopa Parlament.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt aeglustub SKP reaalkasv 7,8 %-lt 2006. aastal järk-järgult 4,5 %-le 2009. aastal. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et kõnealune stsenaarium põhineb 2007. aasta ettevaatlikel kasvuprognoosidel. Programmis prognoositav inflatsioon tundub hiljutiste arengute taustal olevat madal.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2006. aastal 1 % SKPst võrreldes eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis seatud eesmärgiga 1,4 % SKPst. Ajakohastatud programmis prognoositakse puudujäägiks 1,2 % SKPst. Kogu 2006. aastat käsitlevad esialgsed andmed osutavad isegi paremale ja tasakaalulähedasemale eelarvepuudujäägi tulemusele. See on võimalik tänu prognoositust palju suuremale majandusaktiivsusele ja tööhõivele, kiiremale palgakasvule ning tõhusamale maksude kogumisele ning isegi 2006. aasta juuli eelarvemuudatused, mis suurendasid kulusid ligikaudu 0,5 % võrra SKPst, ei takistanud selle tulemuse saavutamist.

(4)

Programmi peaeesmärk on kogu programmiperioodi jooksul järk-järgult vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki, et saavutada keskpika perioodi eesmärk (vt allpool) 2008. aastaks ning tasakaalustada eelarve 2009. aastal. Esmane puudujääk peaks tasakaalustuma 2007. aastaks ning programmiperioodi lõpuks oodatakse ülejääki 0,8 % SKPst. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga on kavandatav korrigeerimine ambitsioonikam, kuid kavandatud programmiperioodi lõpuaastatele hoolimata vähemsoodsast makromajanduslikust stsenaariumist. Eelarve kavandatud konsolideerimine tugineb tulude ja SKP suhte paranemisele, mis suureneb enam kui kulude ja SKP suhe (2,6 protsendipunkti võrreldes 1,4 protsendipunktiga). Tulude poolel põhjendatakse ainult 0,5 protsendipunkti maksude osatähtsuse suurenemisega, mis on peamiselt saanud teoks tänu maksude kogumise paranemisele. Suurenemise ülejäänud põhjusi programmis ei täpsustata, kuid see tundub olevat seotud raha sissevooluga ELi fondidest. Kulude poolel on muutused tingitud riiklike investeeringute, sotsiaaltoetuste ja “muude ”esmaste kulude suurenemisest, mida täielikult ei tasakaalusta valitsuse kulude märkimisväärne kärpimine protsendina SKPst (üle 2 protsendipunkti).

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatav struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks kava kohaselt järk-järgult paranema puudujäägilt ligikaudu 1,75 % SKPst 2006. aastal ülejäägini 0,5 % SKPst 2009. aastal. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk struktuurne puudujääk 1 % SKPst, mis tuleb programmi kohaselt saavutada 2008. aastaks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognoose ohustavad riskid on kuni 2007. aastani enam-vähem tasakaalustatud, kuid eelarve tulemus võib alates 2008. aastast jääda alla programmis kavandatule. Eelarvestrateegia tugineb tulude ja SKP suhte märkimisväärsele suurenemisele ning avaliku sektori tarbimise ja SKP suhte olulisele kärpimisele, mida oleks võinud paremini põhjendada, kuna riigi rahanduse kavandamise ja kontrolli keskpika perioodi raamistik ei ole piisavalt siduv. Kuna 2007. aasta eesmärk võiks prognoositust väiksema 2006. aasta eelarvepuudujäägi tõenäolise ülekandmise tõttu olla täidetav, ei ole võimalik ennustada eelarve-eesmärkide täitmist alates 2008. aastast, kuna puudub üksikasjalik teave kavandatavate meetmete kohta.

(7)

Eespool esitatud riskihinnangu alusel ei pruugi programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olla piisav keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2008. aastaks, nagu on programmis kavandatud. See näib siiski andvat piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületaks puudujääk programmiperioodil kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Programmi kohaselt on kohandamise tempo keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles on sätestatud, et kohandamine peab olema suurem majanduse tõusuaegadel ja ning võib olla väiksem majanduse langusaegadel. Eespool nimetatud riskidest lähtudes tuleks kavandatud struktuurset kohandamist tugevdada täiendavate meetmetega, et iga-aastane struktuurse tasakaalu paranemine vastaks euroala ja ERM II liikmesriikidele kehtestatud eesmärgile 0,5 % SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on hinnangute kohaselt jõudnud 2006. aastal 18,5 %-ni SKPst, mis on märgatavalt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKPst. Programmi kohaselt peaks võlasuhe jääma ligikaudu 19 % tasemele SKPst 2007.–2008. aastal ning langema 2009. aastal 17,75 %-ni.

(9)

Elanikkonna vananemisest tingitud pikaajaline mõju eelarvele on Leedus ELi keskmisest madalam ning tänu jõustuvatele pensionireformidele suurenevad pensionikulud järgmistel aastakümnetel ainult teataval määral. Leedu praegune koguvõlg on väga väike ning ajakohastatud lähenemisprogrammis kavandatud eelarveseisundi parandamine aitaks kaasa riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskide maandamisele. Üldiselt on Leedu riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid väikesed.

(10)

Lähenemisprogramm ei sisalda kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Siiski esitatakse selles süsteemset teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on mõlemas programmis käsitletud jätkuvaid pensioni-, tervishoiu- ja maksureforme. Siiski jäävad lähenemisprogrammi kohased valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgid märkimisväärselt alla riikliku reformiprogrammi eesmärkidele.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

i)

kasutama ära soodsaid aegu, et seada 2006. aasta tõenäoliselt parema puudujäägitulemuse alusel 2007. aastal eesmärgiks ambitsioonikamad puudujääki käsitlevad eesmärgid ning toetama kohandamise tempot keskpika perioodi eesmärkide poole liikumisel meetmetega, mis tagaksid struktuurse tasakaalu paranemise euroala ja ERM II liikmesriikidele ettenähtud 0,5 % võrra SKPst aastas ning kavandatava paranemise keskpika perioodi eesmärkidest kaugemale;

ii)

jätkuvalt parandama riigi rahanduse kavandamise ja kontrolli keskpika perioodi raamistikku.

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/23

(1)

Nõukogu vaatas 27. veebruaril 2007 läbi Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et eelarve konsolideerimise meetmete tulemusel aeglustub majandustegevus 2007. ja 2008. aastal ning meetmete võtmisele eelnenud kasvumäärad saavutatakse uuesti 2009. aastaks. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates näib, et stsenaarium on kuni aastani 2008 üldjoontes realistlik ja võib-olla isegi pisut ettevaatlik, kuid järgnevate aastate suhtes tundub see üsna optimistlik. Programmis prognoositakse inflatsiooni tõusu 2007. aastal ning seejärel taas kiiret langust; kogu programmiperioodiks prognoositav inflatsiooni arengukõver on siiski mõnevõrra optimistlik.

(3)

Komisjoni 2006. aasta sügisprognoosi kohaselt ning kooskõlas 2006. aasta septembris esitatud ajakohastatud programmi muudetud eesmärgiga (2) on valitsemissektori eelarve puudujääk 2006. aastal hinnanguliselt 10,1 % SKPst, võrreldes 2005. aasta detsembris esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi eesmärgiga, milleks oli 6,1 % SKPst. Kavandatud eelarvepuudujäägi ületamine oli peaaegu täielikult tingitud ülekuludest (ligikaudu 5 % SKPst) kesksete eelarveinstitutsioonide tegevuskulude, pensioni- ja tervishoiukulude ning kohalike omavalitsuste investeeringute valdkonnas. Samuti kajastab see valitsemissektori eelarvesse arvestatud maanteede investeeringuid (1,1 % SKPst). 2006. aasta suvel vastu võetud eelarve korrigeerimismeetmete pakett, millega kavatseti eelarvet korrigeerida 1,5 % võrra SKPst, hõlmab tulude suurendamise meetmeid ning mõningaid koheseid kulukärpeid tervishoiu, gaasihinna subsiidiumide ja avaliku halduse valdkonnas. Kõnealused meetmed (v.a eelarve üldreservi vähendamine (0,3 % SKPst)) peaksid avaldama olulist mõju ka 2007. aastal ja pärast seda.

(4)

Ajakohastatud programmi eesmärk on ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2009. aastaks (vähendades puudujääki 10,1 %-lt SKPst 2006. aastal 3,2 %ni SKPst 2009. aastaks) (3) kooskõlas 2006. aasta septembris esitatud ajakohastatud programmiga ning üldjoontes sarnase makromajandusliku stsenaariumi põhjal, ning vähendada puudujääki 2010. aastal veelgi. Esmase tasakaalu paranemine oleks samas suurusjärgus. Eelarve kavandatakse tasakaalustada programmiperioodi alguses ning ligi pool puudujäägi vähendamisest toimub 2007. aastal. Kavandatud nominaalne korrigeerimine programmiperioodi jooksul kavatsetakse saavutada tulude ja SKP suhte suurendamisega ligi 1 protsendipunkti võrra ning kulude ja SKP suhte vähendamisega 6,5 protsendipunkti võrra. Algne maksukoormuse kasv 1,6 protsendipunkti SKPst 2007. aastal asendatakse järk-järgult kulude piiramise meetmetega. Lisaks alates 2006. aasta suvest vastu võetud kulukärbetele ja teatavate eelarvevahendite külmutamisele on ametiasutused alustanud kulukontrolli tugevdamist ja riigi rahanduse institutsioonilise raamistiku tõhustamist. Peale selle esitatakse programmis laiaulatusliku struktuurireformi kava, mille eesmärk on tagada puudujäägi vähendamiseks seatud eesmärkide saavutamine eriti programmi viimastel aastatel.

(5)

Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) peaks kava kohaselt paranema, langedes 9,75 %-lt SKPst 2006. aastal 3 %-le programmiperioodi lõpuks. Programmis esitatud eelarveseisundi eesmärk keskpikaks perioodiks on struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst, mida aga programmiperioodi jooksul saavutada ei kavatseta. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga, milles keskpika perioodi eesmärk oli struktuurne puudujääk vahemikus 0,5 %–1 % SKPst, on see teataval määral ambitsioonikam. Keskpika perioodi eesmärk peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline struktuurne puudujääk 1,5 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks.

(6)

Eelarve täitmine võib eriti alates 2008. aastast olla programmis kavandatust halvem. Makromajanduslikust stsenaariumist tingitud eelarve-eesmärkide saavutamisega seotud riskid tunduvad kuni 2008. aastani olevat üldiselt tasakaalustatud, kuid kavandatust madalam SKP kasv programmi viimastel aastatel võib põhjustada suurema puudujäägi. Kuigi ettenähtud lühiajalised kulukärped ja vahendite ajutise külmutamise kava kajastusid 2007. aasta eelarves, tekitab siiski teataval määral ebakindlust see, kui tõhusalt suudetakse vahendite külmutamise kava rakendada (muuhulgas ka seetõttu, et aastatel 2004–2006 ei ole selles valdkonnas saavutatud kuigi häid tulemusi). Uute rahanduspoliitiliste eeskirjade tõhusust ja esimesi samme mitmeaastase eelarveraamistiku suunas, millega püütakse vältida pidevaid ülekulusid, tuleb veel katsetada. Valitsus on teinud otsuseid avaliku halduse, tervishoiu-, pensioni-, haridus- ja hinnatoetuste süsteemi reformimise kohta. Nimetatud meetmete alusel võiks eelarve tulemus olla 2007. ja 2008. aasta puudujäägi eesmärgile lähemal, kui oli kavandatud komisjoni talituste 2006. aasta sügisprognoosis. Muud struktuurireformide elluviimiseks vajalikud sammud, mis peavad asendama 2008. aasta lõpul lõppevaid kulutuste piiramise meetmeid, tuleb alles täiendavalt kindlaks määrata ja täielikult rakendada. Lisaks on programmi viimastel aastatel oht, et eelarvedistsipliin võib nõrgeneda, nagu näitab ka varasem kogemus. Juhul kui ühistranspordiettevõtete ümberkorralduskava ei anna loodetud tulemusi, võib nimetatud ettevõtete üha suurenev kahjum puudujääki ajutiselt suurendada.

(7)

Selle riskihinnangu alusel tundub programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olevat üldiselt kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisega aastaks 2009, nagu soovitas nõukogu, eeldusel et eelarvestrateegia viiakse täielikult ellu. See hõlmab eelkõige 2007. aasta eelarves ja uues programmis teatavaks tehtud konsolideerimismeetmete täielikku rakendamist, samuti ka väljakuulutatud täiendavate struktuurireformide läbiviimise meetmete täiendavat täpsustamist ja õigeaegset vastuvõtmist. 2010. aastal, kui ülemäärane puudujääk on kavakohaselt likvideeritud, tuleks kiirendada programmi keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks vajalike kohanduste tempot. See oleks ka esimene samm seni puuduva piisava kindlusvaru tagamiseks, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületaks puudujääk kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on aastal 2006 hinnanguliselt jõudnud tasemele 67,5 % SKPst, mis ületab asutamisepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Programmi prognooside kohaselt tõuseb võla suhe 2008. aastal 71,25 %-ni. Pärast 2008. aastat hakkab see eeldatavasti taas langema ning jõuab 2010. aastaks uuesti 67,5 %-ni. Võttes arvesse eespool nimetatud eelarve-eesmärkidega seotud riske, ei kujune võlasuhte muutused ilmselt nii positiivseteks, kui programmis prognoositakse. Riskihinnangu alusel ei väheneks võla suhe programmiperioodi lõpuks kontrollväärtuse suunas piisavalt.

(9)

Elanikkonna vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Ungaris ELi keskmisest märgatavalt suurem, eriti põhjustab seda pikemas perspektiivis märkimisväärne pensionikulutuste osatähtsuse suurenemine SKPst. Kuigi esimesed olulised sammud on juba astutud, aitaks riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustavaid riske vähendada elanikkonna vananemisega seotud kulutuste märkimisväärse suurenemise ohjamisele suunatud reformimeetmete, nagu on programmis ette nähtud, täieulatuslik rakendamine. Veelgi tähtsam on, et lisaks kujutab algne nõrk eelarveseisund, mis on 2005. aastaga võrreldes veelgi halvenenud, endast ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele juba enne seda, kui võetakse arvesse elanikkonna vananemisest tingitud pikaajalist mõju eelarvele. Peale selle ületab valitsemissektori koguvõlg asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse. Kavandatav täiendav eelarve konsolideerimine aitaks vähendada ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Üldiselt tundub, et Ungari riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohud on suured.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab Ungari 2006. aasta oktoobris muudetud riikliku reformiprogrammi üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks esitatakse selles mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta, kuid selle eelarveprognoosides ei võeta selgelt arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige vastavad struktuurireformikavad ja lähenemisprogrammis esitatud hiljuti vastu võetud meetmed, eriti avaliku halduse, pensioni- ja haridus- ning mitmesuguste subsiidiumide süsteemi reformimise meetmed, täiel määral riiklikus reformiprogrammis esitatud reformide kavale.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (4).

i)

rakendama rangelt 2007. aasta eelarvet ja võtma asjakohaseid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks 2009. aastaks, võttes vajaduse korral täiendavaid meetmeid, ning tagama, sealhulgas kasutades lisatulusid eelarve puudujäägi vähendamiseks, et valitsemissektori koguvõla ja SKP suhet asutakse kindlalt vähendama eelistatavalt enne 2009. aastat;

ii)

parandama eelarvekontrolli eelarve-eeskirjade tõhustamise ja riigi rahanduse institutsioonilise raamistiku tugevdamise kaudu, tuginedes 2007. aasta eelarve raames astutud esimestele sammudele;

iii)

vähendama püsivalt kulusid avaliku halduse ja tervishoiusüsteemi kavandatavate reformimeetmete ning kavandatava haridusreformi vastuvõtmise ja kiire rakendamise kaudu;

iv)

pidades silmas võlataset ja rahvastiku vananemisest tingitud kulude kasvu, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, tehes piisavaid edusamme keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks ning võttes täiendavaid pensionireformimeetmeid vastavalt kavandatule.

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/28

Commission of the European Communities

Competition DG

Merger Network

Rue Joseph II/Jozef II-straat 70

B-1000 Brussels

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/29

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/33

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4441 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/33

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4544 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/34

—

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32007M4560 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/35

(1)

Euroopa Liidu Nõukogu omistab olulist tähtsust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, mis on liiduks ühinenud riikide elanike jaoks äärmiselt oluline.

(2)

Euroopa Liit on seadnud enesele eesmärgiks tagada kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrgetasemeline turvalisus, töötades liikmesriikide hulgas välja ühised menetlused politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

(3)

1999. aasta oktoobris Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes kinnitati, et õigusrikkumiste avastamiseks ja uurimiseks on vajalik parem teabevahetus liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

(4)

2004. aasta novembris heaks kiidetud Haagi programmis vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise kohta Euroopa Liidus väljendas Euroopa Ülemkogu veendumust, et vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamiseks on vaja uudset lähenemist piiriülesele õiguskaitsealase teabe vahetusele.

(5)

Sellest tulenevalt nentis Euroopa Ülemkogu, et sellise teabe vahetus peaks vastama kättesaadavuse põhimõtte suhtes kohaldatavatele tingimustele. See tähendab, et oma kohustuste täitmiseks teavet vajav liikmesriigi õiguskaitsetöötaja võib seda saada mõnest teisest liikmesriigist ja et seda teavet omav liikmesriigi õiguskaitseasutus esitab selle nimetatud eesmärgil, võttes arvesse selles liikmesriigis käimasolevate uurimiste vajadusi.

(6)

Euroopa Ülemkogu seadis Haagi programmis selle eesmärgi saavutamise tähtajaks 1. jaanuari 2008.

(7)

18. detsembri 2006. aasta raamotsuses 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (2) sätestatakse eeskirjad, mille alusel liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad kiiresti ja tõhusalt vahetada olemasolevat teavet ja jälitusteavet, et viia läbi uurimist kriminaalasjades või kriminaalluure operatsioone.

(8)

Haagi programmis vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise kohta Euroopa Liidus märgitakse siiski, et uut tehnoloogiat peaks täies ulatuses ära kasutama ning et samuti tuleks võimaldada vastastikust juurdepääsu riiklikele andmebaasidele. Haagi programmis nähakse samuti ette, et uued tsentraliseeritud Euroopa andmebaasid tuleks luua ainult selliste uurimuste põhjal, mis on tõestanud oma lisandväärtust.

(9)

Tõhusal rahvusvahelisel koostööl on täpse teabe kiire ja tõhusa vahetamise võimaldamisel äärmiselt oluline roll. Eesmärk on kehtestada kord kiirete, tõhusate ja odavate andmevahetuse vahendite kasutuse edendamiseks. Andmete ühiseks kasutamiseks kohaldatakse kõnealuse korra suhtes vastutuse põhimõtet ja see kord peaks nõuetekohaselt tagama andmete õigsuse ning turbe nende edastamisel ja säilitamisel ning samuti sisaldama korda andmevahetuse salvestamiseks ja vahetatavate andmete kasutamise suhtes kohaldatavaid piiranguid.

(10)

Kõnealuseid tingimusi täidab 27. mai 2005. aasta Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Austria Vabariigi vaheline Prümi leping piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastase võitlusega. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid täita Haagi programmi olulisi nõudeid ja saavutada selle ajalised eesmärgid, oleks Prümi lepingu olulisi osi vaja kohaldada kõigi liikmesriikide suhtes. Seetõttu peaksid käesoleva nõukogu otsuse aluseks olema Prümi lepingu peamised sätted.

(11)

Sellest tulenevalt peaks otsus sisaldama sätteid, mille eesmärgiks on parandada teabevahetust selliselt, et liikmesriigid annavad üksteisele õiguse juurdepääsuks automatiseeritud DNA registritele, sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemidele ning sõidukite registreerimisandmetele. Riiklikes DNA registrites ja sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemides sisalduvate andmete puhul peaks kokkulangevuse või selle puudumise tuvastamisel põhinev süsteem võimaldama otsingut sooritaval liikmesriigil taotleda registrit haldavalt liikmesriigilt konkreetseid asjaomaseid isikuandmeid ning vajadusel täiendavat teavet vastastikuse abi andmise menetluse kaudu.

(12)

See tõhustaks märkimisväärselt praegu rakendatavat korda, võimaldades liikmesriikidel teada saada, kas mõni teine liikmesriik omab talle vajalikku teavet ning kui omab, siis milline liikmesriik.

(13)

Piiriülene andmete võrdlemine peaks andma kuritegevusega võitlemisele uue mõõtme. Andmete võrdlemisel saadud teave peaks võimaldama liikmesriikidel rakendada uusi uurimisalaseid lähenemisviise ning etendama seega liikmesriikide õiguskaitseasutuste abistamisel väga olulist osa.

(14)

Eeskirjad peaksid põhinema liikmesriikide riiklike andmebaaside võrguks ühendamisel ning kujutama seega endast lihtsat ning tõhusat lähenemisviisi võitluses piiriülese kuritegevusega.

(15)

Teatavaid tingimusi kohaldades peaksid liikmesriigid saama edastada isikuandmeid ja isikustamata andmeid, et parandada piiriülese mõõtmega suursündmustega seonduvat teabevahetust.

(16)

Kuna rahvusvahelist koostööd ja eelkõige piiriülese kuritegevusega võitlemisele suunatud rahvusvahelist koostööd tuleks veelgi parandada, peaks käesolev otsus võimaldama lisaks teabevahetuse parandamisele muu hulgas tihedamat politseiasutuste vahelist koostööd, näiteks ühiste julgeolekuoperatsioonide kaudu (näiteks ühispatrullid) ning piiriülese sekkumise kaudu otsese surma või vigastuste ohu korral.

(17)

Tihedam politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö peab käima käsikäes põhiõiguste austamisega, eelkõige õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. See tuleks tagada käesolevas otsuses sätestatud tervikliku andmekaitse erikorraga, mis tuleks välja töötada otsuse reguleerimisalasse kuuluva andmevahetuse eripärast lähtudes. Otsuses sisalduvate andmekaitset käsitlevate erisätete puhul tuleks eelkõige arvesse võtta piiriülest on-line juurdepääsu andmebaasidele. Kuna on-line juurdepääsu puhul ei ole registrit haldaval liikmesriigil võimalik läbi viia mis tahes eelnevat kontrolli, peaks käesolev otsus tagama järelkontrolli toimumise.

(18)

Olles teadlik sellest, et käesoleval nõukogu otsusel on suur tähtsus üksikisikute õiguste kaitsmise seisukohast ning sellest, et isikuandmete edastamine teisele liikmesriigile nõuab andmeid saava liikmesriigi piisavat andmekaitse taset, peaksid liikmesriigid kandma hoolt kõigi otsuses sisalduvate andmekaitse eeskirjade tõhusa rakendamise eest.

(19)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt andmevahetuse parandamist Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada kuritegevusega võitlemise ning julgeolekuküsimuste piiriülese iseloomu tõttu ja liikmesriigid on sunnitud nendes küsimustes üksteise abile lootma ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetest,

a)

sätted DNA profiilide, sõrmejälgede andmete ja teatavate riiklike sõidukite registreerimisandmete automatiseeritud edastamise tingimuste ja korra kohta (2. peatükk);

b)

sätted andmete edastamise tingimuste kohta seoses piiriülese mõõtmega suursündmustega (3. peatükk);

c)

sätted teabe edastamise tingimuste kohta terroriaktide vältimiseks (4.peatükk);

d)

sätted mitmesuguste meetmete kaudu toimuva piiriülese politseikoostöö tingimuste ja korra kohta (5. peatükk).

a)

andmeid taotlev liikmesriik nimetab eesmärgi, milleks seda vajatakse;

b)

andmeid taotlev liikmesriik esitab selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutava pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi uurimise kohta ning loal või tõendil on näidatud, et tingimused rakulise materjali võtmiseks ja analüüsimiseks oleksid täidetud, kui asjaomane isik viibiks andmeid taotleva liikmesriigi territooriumil; ja

c)

taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt on täidetud tingimused rakulise materjali kogumiseks ja analüüsimiseks ning saadud DNA profiili edastamiseks.

a)

omanike või kasutajatega seotud andmed; ja

b)

sõidukitega seotud andmed.

a)

teavitades üksteist sellistest piiriülese mõjuga olukordadest võimalikult kiiresti ja vahetades mis tahes asjakohast teavet;

b)

võttes ja kooskõlastades endi territooriumil piiriülese mõjuga olukordades vajalikud politseitöö alased meetmed;

c)

saates võimalusel kohapeale ametiisikuid, spetsialiste ja nõustajaid ning tarnides varustust selle liikmesriikigi taotluse alusel, kelle territooriumil selline olukord on tekkinud.

a)

isikuandmete töötlemine — isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, sorteerimine, väljavõtete tegemine, vaatamine, kasutamine, juurdepääsu võimaldamine andmetele edastamise teel, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine. Käesoleva otsuse tähenduses hõlmab töötlemine ka teatise saatmist selle kohta, kas kokkulangevus esineb või mitte;

b)

automatiseeritud otsingumenetlus — otsene juurdepääs teise organi automatiseeritud registritele, mille puhul otsingule vastamine on täielikult automatiseeritud;

c)

viitamine — salvestatud isikuandmete markeerimine, piiramata nende edaspidist töötlemist;

d)

sulgemine — salvestatud isikuandmete markeerimine eesmärgiga piirata nende edaspidist töötlemist.

a)

kindlaks teha, kas võrreldavad DNA profiilid või sõrmejälgede andmed omavahel kokku langevad;

b)

nende andmete omavahelise kokkulangevuse korral koostada ja esitada kooskõlas siseriikliku õigusega politsei- või õigusasutuse õigusabitaotlus;

c)

andmeid artikli 30 tähenduses salvestada.

a)

kui andmed ei ole vajalikud või ei ole enam vajalikud sellel eesmärgil, milleks need edastati; kui isikuandmeid edastati, kuid neid ei soovitud, kontrollib andmeid saav organ viivitamatult, kas need on vajalikud eesmärgil, milleks need edastati;

b)

pärast andmeid edastava liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud maksimaalse andmete hoidmise aja lõppemist, kui andmeid edastav organ teavitas andmeid saavat organit andmete edastamisel nimetatud maksimumajavahemikest.

a)

andmekaitse ja andmeturbe, eelkõige andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks võetakse uusimaid tehnilisi meetmeid;

b)

üldiselt ligipääsetavate võrkude kasutamisel kasutavad pädevad asutused tunnustatud krüpteerimis- ja autoriseerimistoiminguid; ja

c)

otsingute lubatavust kooskõlas artikli 30 lõigetega 2, 4 ja 5 saab kontrollida.

a)

andmeedastuse põhjus;

b)

edastatavad andmed;

c)

andmeedastuse kuupäev; ja

d)

andmeid saava organi ja registrit haldava organi nimi või viitenumber.

a)

Automatiseeritud otsinguid või võrdlusi võivad teostada ainult riiklike kontaktpunktide erivolitustega ametnikud. Automatiseeritud otsinguid või võrdlusi läbi viima volitatud ametnike nimekiri tehakse taotluse korral kättesaadavaks lõikes 5 osutatud järelevalveasutustele ja teistele liikmesriikidele.

b)

Liikmesriigid tagavad, et registrit haldav organ ning andmeid saav organ salvestavad kõik isikuandmete edastamised ja kättesaamised, kaasa arvatud teatise selle kohta, kas kokkulangevus esineb või mitte. Salvestatakse järgmine teave:

a)

andmekaitse järelevalve;

b)

andmeturbe tagamine.

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/46

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/47

28.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/49