27.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/1

I–IV

1–13

1–4

5–13

14–18

14–15

16–18

19–66

20–25

20–23

24–25

26–27

28–54

28–49

50–54

55–66

55–62

63–66

67–74

69

70–72

73–74

EL

Euroopa Liit

ELT

Euroopa Liidu Teataja

EMÜ

Euroopa Majandusühendus

EWS

Early Warning System (varajase hoiatamise süsteem)

EÜ

Euroopa ühendused

EÜT

Euroopa Ühenduste Teataja

MCC

Minimum Common Core (minimaalne ühisosa)

NCTS

New Computerised Transit System (uus arvutipõhine transiidisüsteem)

OLAF

Euroopa Pettustevastane Amet

I.

Aastatel 1990–1994 transiidisüsteemi mõjutanud pettused põhjustasid ühenduse eelarvele hinnanguliselt 320 miljoni eküü ulatuses saamata jäänud tulusid. Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Kontrollikoda andsid tollal soovitusi transiidiprotseduuride arvutipõhiseks muutmiseks, õigusliku aluse reformimiseks ja ühisel riskianalüüsi süsteemil põhineva füüsilise kontrolli tõhustamiseks.

II.

Nende soovituste põhjal esitas komisjon 1997. aastal “Euroopa transiidi tegevuskava”. 2001. aastal võttis komisjon kasutusele muudetud õigusraamistiku ning koordineeris uue arvutipõhise transiidisüsteemi (New Computerised Transit System, NCTS) rakendamist kuni 2005. aasta lõpuni, mis võimaldab elektrooniliste sõnumite vahetamist kõigi liikmesriikide tolliasutuste vahel.

III.

Kontrollikoda analüüsis uute õigusaktide kohaldamist ja NCTS rakendamist 11 liikmesriigis, keskendudes transiitvedude lõpetamisele, sellega seonduvate tollimaksude laekumisele ja pettuste tõkestamisele. Peamised auditileiud on järgmised:

IV.

Pettustealase teabe puudumine ja puudulik riskijuhtimine liikmesriikides tingib vajaduse koordineeritud tegutsemise järele Euroopa tasandil. Komisjon peaks riskianalüüsiks omama juurdepääsu NCTSi üksikasjalikule teabele ja edendama parimale tavale toetudes transiitkaupade füüsilise sihtkontrolli strateegiaid.

1.

Tollitransiit lihtsustab tolliformaalsusi ja kaupade liikumist ühenduse territooriumil. Tolli- ja muude maksude kogumine ühendusse imporditud kauba pealt peatatakse ajutiselt, kuni kaup jõuab oma lõppsihtkohta. Tolliformaalsused on piiriületuskohast üle viidud lõppsihtkohta.

2.

Ühenduse transiiti rakendatakse:

3.

Ühenduse transiidi peamine risk seisneb võimaluses, et ühenduseväline kaup viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja ning suunatakse siseturule, tasumata selle pealt tolli- ja muid makse, eelkõige käibemaksu ja aktsiisimaksu.

4.

Arvestades transiidi peatavat ja ajutist iseloomu, kaldub toll transiitvedude kontrolli vähetähtsaks pidama. Finantsriski kompenseerimiseks kaetakse transiitveod tavaliselt tagatisega, mis kindlustab tolli- ja muude maksude tasumise. Tagatis võib olla kas üht transiitvedu hõlmav üksiktagatis või mitut transiitvedu hõlmav üldtagatis (1).

5.

1990. aastate algul suurenes transiidiga seotud pettuste arv. Aastatel 1990–1994 (2) oli hinnanguline kahju ühenduse eelarvele 320 miljonit eküüd, arvestamata hilisemat tagasivõtmist liikmesriikidelt, mille puhul saamata jäänud riiklike maksude summa oli veel suurem. Tollal olid nii nõukogu (3) kui Euroopa Parlamendi ühenduse transiidisüsteemi ajutise uurimiskomisjoni (4) hinnangul pettusevastase võitluse põhielementideks transiidi arvutipõhiseks muutmine ja ühenduse transiidi õigusliku aluse reformimine, ning seda arvamust toetas ka kontrollikoda 1994. eelarveaasta aastaaruandes (5).

6.

Kuni süsteemi arvutipõhiseks muutmiseni täideti transiidideklaratsioonid paberil. Deklaratsioonide originaalid säilitati lähtetolliasutuses ja koopiad saadeti koos kaubaga sihttolliasutusse. Viimane pidi seejärel lähtetolliasutusse saatma kinnituse selle kohta, et kaup oli kohale jõudnud, ja märkima, kas eeskirjade eiramisi esines või mitte. Protseduur oli aeglane ja sellega kaasnes arvukalt riske.

7.

Sel põhjusel esitas komisjon 1997. aastal “Euroopa transiidi tegevuskava” (6) koos nimekirjaga meetmetest transiidisüsteemi riskide paremaks juhtimiseks ja selle muutmiseks pettusele vähem vastuvõtlikuks. Meetmed puudutasid eelkõige arvutipõhise transiidisüsteemi kasutuselevõttu, transiidiprotseduuri süvalaiendamist, kontrollitegevuse tõhustamist kõigil tasanditel ja tõhustatud koostööd erinevate tolliasutuste ning tolli ning ettevõtjate vahel. Samuti algatas komisjon transiidialaste õigusaktide läbivaatamise.

8.

1999. aastal võeti vastu projekti NCTS (New Computerised Transit System, uus arvutipõhine transiidisüsteem) õiguslik alus. NCTSi eesmärgiks oli asendada olemasolev paberipõhine ühenduse transiidiprotseduur arvutipõhise elektrooniliste sõnumite vahetusega asjassepuutuvate tolliasutuste vahel ning hilisemas etapis ettevõtjate ja tolli vahel.

9.

Pettusevastases võitluses oli NCTSi ülesanne teenida kaht eesmärki:

10.

Skeemil 1 on toodud standardne NCTS-transiidiprotseduur.

11.

2001. aastal käivitas komisjon paralleelselt transiidisüsteemi arvutipõhiseks muutmisega ka selle õigusliku aluse reformi, (7) millega kehtestati uued sätted eesmärgiga:

12.

NCTSi kasutuselevõtt toimus mitmes etapis. “Põhiülesanne” (9) täideti EL-15 riikides 30. juuniks 2003, pärast seda jätkas komisjon NCTSi kasutuselevõtu alase abi andmist liituvates riikides. Järgnevad etapid hõlmasid tagatiste ja päringute arvutipõhist käsitlemist ning need viidi lõpule 2006. aasta jaanuaris.

13.

Ühenduse transiidideklaratsioonid on üldjuhul elektroonilised alates 1. juulist 2005 (10) Komisjoni statistika näitab NCTSi abil käsitletud transiitvedude arvu kasvu ligikaudu 5,5 miljonilt 2004. aastal rohkem kui 7,5 miljonini 2005. aastal.

14.

Kontrollikoja auditi eesmärk oli saada kinnitust selle kohta, et liikmesriigid kohaldavad muudetud õigussätteid korrektselt ning et uued transiidiprotseduurid olid komisjoni poolt hästi koordineeritud ja liikmesriikide poolt õigesti rakendatud, et tõhusalt kaitsta ELi finantshuve.

15.

Teine eesmärk oli analüüsida Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kontrollikoja soovitatud meetmete ning eriti komisjoni tegevuskavas ette nähtud meetmete elluviimist. Erilist tähelepanu pöörati uue süsteemi vastuvõtlikkusele pettusele ning sellele, kuidas komisjoni talitused antud probleemi käsitlesid.

16.

Kõigile liikmesriikidele saadeti küsimustik, et koguda värskeid transiidialaseid andmeid. 2005. aasta maist kuni 2006. aasta jaanuarini tehti auditikülastusi 11 liikmesriiki, kes esindavad ligi 80 % NCTS-transiitvedudest (11).

17.

Auditid hõlmasid järgmisi valdkondi:

Auditi käigus vaadati läbi kokku 620 toimikut ja 26 transiidideklaratsiooni.

18.

Analüüsiti ka komisjoni talituste rolli, eriti maksustamise ja tolliliidu peadirektoraadi koordineerimis- ja haldustööd, eelarve peadirektoraadi transiidialast kontrollitegevust ja OLAFi tegevust pettuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel.

19.

Lisas 1 esitatakse ülevaade külastatud riikides leitud peamistest puudustest.

20.

Komisjon koordineeris projekti NCTS rakendamist liikmesriikides ja tegi märkimisväärseid pingutusi abimehhanismide ja kontrollivahendite kasutuselevõtuks. Samuti töötas komisjon välja NCTSi standardrakenduse MCC (Minimum Common Core – minimaalne ühisosa) ning vastutab selle hoolduse eest. MCCd kasutab 15 liikmesriiki; ülejäänud 10 liikmesriiki on otsustanud välja töötada oma siseriiklikud transiidirakendused.

21.

Tööd telliti suuremas osas allhangetena, kasutades ettenähtud pakkumismenetlusi. 2005. aastal kontrollis komisjoni siseaudititalitus projekti NCTS korraldust, planeerimist ja haldamist ning andis sellele väga positiivse hinnangu. Samas kritiseeris siseaudititalitus tõsiasja, et komisjoni ja liikmesriikide vahel ei ole sõlmitud ühtegi rakenduslepingut seoses kriitiliste olukordadega, mis mõjutavad NCTSi kättesaadavust ja jätkuvust.

22.

Kuna õigusaktid näevad ühenduse tollipoliitika üldeesmärgina ette transiitvedude arvutipõhiseks muutmise, (12) on komisjon rõhutanud oma rolli projekti NCTS koordinaatorina, samas kui NCTSi rakendamise tegelik järelevalve on liikmesriikide ülesanne.

23.

Oma koordineerimistegevuse osana on komisjon teinud regulaarseid külastusi liikmesriikidesse ja andnud neile tehnilist abi.

24.

Komisjoni testid ja kontrollid ei ole võimaldanud ära hoida mõningaid IT-kontrollikeskkonna probleeme.

25.

Viies külastatud liikmesriigis, kellest neli kasutas MCC-rakendust, esines NCTSi integreerimisel riigis kasutusel olevasse IT-keskkonda tõsiseid ühilduvusprobleeme – näiteks kontrollimisel, kas kõik lõpetatud transiitveod on suunatud järgmisse tollisihtpunkti, või olemasolevate riskiprofiilide kasutamisel. Lõpuks otsustas neli neist kasutada NCTSi eraldiseisva süsteemina ning ei ühendanud seda oma riigi elektroonilise tollisüsteemiga.

26.

Maksustamise ja tolliliidu peadirektoraat tagab ühenduse tollieeskirjade ühetaolise kohaldamise siseriiklike ametiasutuste poolt. Eelarve peadirektoraat kontrollib traditsiooniliste omavahendite tavapäraste kontrollide raames ka kohaldatavate tollisätete järgimist ning teeb maksustamise ja tolliliidu peadirektoraadiga tihedat koostööd seoses kontrollide käigus ilmnenud tollipoliitikaküsimustega.

27.

Perioodil 2001–2005 transiidile keskenduvaid traditsiooniliste omavahendite kontrolle ei teostatud, kuna komisjon otsustas enne põhjalike kontrollide läbiviimist oodata, kuni NCTS on täielikult rakendatud. Sellele vaatamata täideti NCTSi põhiülesanne 2003. aasta juuniks (vt punkt 12) ja õigusliku aluse reformi põhilised elemendid jõustusid 2001. aastal. Transiidialased kontrollid on eelarve peadirektoraadi 2006. aasta kontrolliprogrammi peateemaks.

28.

Pärast õigusliku aluse reformi (vt punkt 11) avaldas komisjon riiklike ametiasutuste poolt heaks kiidetud ja 19 ühenduse keeles kättesaadavad transiidisüsteemi täpsustatud üksikasjad “Transiidi käsiraamatus” (13).

29.

Ilmnes, et liikmesriigid ei kohaldanud muudetud õigussätteid veel õigesti: kõrvalekaldeid kehtivatest sätetest (mõned neist formaalse iseloomuga) leiti 620st auditi käigus läbi vaadatud toimikust 392 puhul.

30.

Lihtsustatud transiidiprotseduuridest kasutavad Euroopa Liidu ettevõtjad kõige enam üldtagatisi ja volitatud kaubasaatja/kaubasaaja staatust. Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 373 täpsustatakse nende isikute suhtes kehtivad üldtingimused, kes soovivad antud lihtsustusi kasutada (vt II lisa).

31.

Üldtagatise kasutamine võimaldab üht vahendit kasutades hõlmata arvukalt transiitvedusid. Tagatist saab kasutada tollimaksu ja muude maksude keskmise summa ulatuses (“tollivõla limiit”), (14) mille asjaomane tolliasutus peab igal aastal uuesti läbi vaatama.

32.

Üldtagatist omava volitatud kaubasaatja staatus võimaldab transiitvedusid alustada ilma tollile kaupa esitamata. Samuti võib volitatud kaubasaaja transiidiprotseduuri lõpetada ilma kaupu tollile esitamata.

33.

Kui ettevõtja soovib kasutada tagatissumma vähendamise või tagatisest vabastamise võimalust või vedada transiidisüsteemi alusel riskikaupu, kohaldatakse rangemaid usaldusväärsuskriteeriume. 1. selgituses on toodud kriteeriumid, millele tava- ja riskikaupadele üldtagatise taotlejad peavad vastama (15).

34.

Tollil ei ole kohustust läbi viia kontrolle pärast loa väljastamist, välja arvatud tollivõla limiidi iga-aastane läbivaatamine. Loa omanik on aga kohustatud teatama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada loa kehtivust või sisu (16).

1. selgitus

Üldtagatise saamiseks või tagatisest vabastamise taotlemiseks täidetavad kriteeriumid

35.

Kuues liikmesriigis ei suutnud toll esitada kõiki tõendeid selle kohta, et volitatud kaubasaatja/kaubasaaja tingimustele vastavust oli kontrollitud enne loa andmist. Viies neist ei olnud toll pärast loa andmist kontrollinud, kas loa saaja endiselt nõutud tingimustele vastas.

36.

Üldtagatiste kasutamise osas oli olukord murettekitav: üheksas liikmesriigis ei olnud tollil piisavaid tõendeid selle kohta, kas loa saajad vastasid loa väljastamisel nõutud tingimustele. Neljas liikmesriigis aktsepteeris toll ettevõtjate poolt arvutatud tollivõla limiidi summat, selle asemel et summa nõuetekohaselt kord aastas läbi vaadata. Ühes liikmesriigis said ettevõtjad endiselt kasutada tagatisest vabastamise või üldtagatissumma vähendamise võimalust, ehkki toll oli nende suhtes algatanud tollivõla sissenõudmise sundmenetluse.

37.

Kui transiitvedu tähtajaks ei lõpetata, peab lähteriik algatama järelepärimise otsustamaks, kas transiitvedu on nõuetekohaselt lõpetatud ja kas on tekkinud tollivõlg. Ühenduse tolliseadustiku muudetud rakendussätetes lühendati tunduvalt printsipaali (20) teavitamise tähtaega, samuti järelepärimise algatamise tähtaega elektroonilise menetluse korral.

38.

Nüüdsest (21) peab printsipaali teavitamine ja päringumenetluse alustamine toimuma samaaegselt, kohe pärast kaupade sihttolliasutusele esitamise tähtaja möödumist, kui sihttolliasutus ei ole saatnud kaupade saabumise teadet (22). Seda nõuet ei täidetud üheski külastatud liikmesriigis.

39.

Liikmesriikide eeskirjad võimaldavad üldiselt kahenädalast viivitust enne päringumenetluse alustamist.

40.

Siiski ei järgitud üheteistkümnest külastatud liikmesriigist kümnes riiklikke eeskirju ja alustati päringuid tunduvalt hiljem kui kahe nädala möödudes. Mõnes liikmesriigis ei teinud ettevõtjad tolliga rahuldaval määral koostööd, mis põhjustas viivitusi tolliprotseduuri lõpetamisel, mis võib omakorda põhjustada viivitusi tollimaksude sissenõudmisel.

41.

1994. eelarveaasta aastaaruandes rõhutas kontrollikoda, et sissenõudemenetlusi tuleb tõhustada, keskendudes printsipaali kohustustele. Kontrollikoda soovitas tõhustatud ja ühtlustatuma karistussüsteemi juurutamist.

42.

Kuni arvutipõhise päringukäsitluse kasutuselevõtuni saatis lähteriik sihtriigile paberil päringuteate (vorm TC 20) konkreetse vajamineva teabe saamiseks (23). Sihtliikmesriigi toll oli kohustatud päringuteatele viivitamatult vastama (24). Üheksas auditeeritud liikmesriigis reageeris toll päringuteadetele hilinemisega või ei edastanud vajaminevat teavet. Seitsmes neist liikmesriikidest alustati päringuid mitmekuise hilinemisega, kuna edastatud teabest ei selgunud alati, kas tollimaks oli lõpuks makstud või mitte. Nende puuduste tõttu tollimaksu kogumine hilines.

43.

Enamik külastatud liikmesriike oli seisukohal, et NCTSi päringukäsitlusmooduli (25) kasutuselevõtt lahendab sellised kommunikatsiooniprobleemid. Kontrollikoja auditiga ei olnud võimalik seda kontrollida, kuna moodul oli alles hiljuti kasutusele võetud.

44.

Lõpuleviidud päringumenetlusega on tavaliselt võimalik kindlaks teha tollivõla olemasolu ja määrata, milline riik peab tollimaksu koguma. Kahtluse korral näevad uued eeskirjad ette, et tollivõlg on tekkinud lähte- või sihtriigis hiljemalt kümme kuud pärast kauba transiidiprotseduurile suunamist (26).

45.

Juba varasemad sissenõudemenetlust käsitlevad õigussätted olid põhjustanud kohaldamisraskusi kahes liikmesriigis. Komisjon kaebas need kaks riiki Euroopa Ühenduste Kohtusse ja võitis kohtuasjad (27).

46.

Liikmesriigid tõlgendasid ja kohaldasid uusi sätteid erinevalt. Üheteistkümnest külastatud liikmesriigist kümnes järgiti kümne kuu tähtaega harva ja viivitused olid tihti märkimisväärsed. Kahes liikmesriigis ootasid tolliasutused kümne kuu möödumist, kuigi võla kindlaksmääramiseks vajalikud tingimused olid täidetud ammu enne seda tähtaega. Ühes EL-10 riikidest ei oldud külastatud tolliasutustes 18 kuud pärast ELiga liitumist selliste juhtumitega seoses algatatud peaaegu ühtegi sissenõudemenetlust.

47.

Ühenduse eeskirjad ei täpsusta sissenõudemenetluse algatamise tähtaega transiidi sihtriigis. Siiski on tollivõimudel alates sellest hetkest, mil nad saavad teada seoses lõpetamata transiitveoga oma riigis tekkinud tollivõlast ja nad suudavad kindlaks teha võlgniku ja tollimaksu summa, võla kohta arvestuskande tegemiseks aega kõige rohkem kaks nädalat (28).

48.

Külastatud liikmesriikides käsitleti selliseid juhtumeid harva asjakohase kiirusega, mis aeglustas omavahendite kogumist. Kolmes liikmesriigis olid kaubasaajad ise tolli informeerinud ja tollimaksu kogumist nõudnud, kuid toll alustas sissenõudemenetlust alles mitme kuu pärast.

49.

Nagu kontrollikoda on juba rõhutanud 1994. eelarveaasta aastaaruandes ning eriaruandes nr 8/99 kautsjonite ja tagatiste kohta, (29) tõid liikmesriigid sissenõudmise sagedase hilinemise põhjuseks asjaolu, et ühenduse eeskirjad ei näe alati ette kauba väärtuse ja kaubakoodi esitamist transiidideklaratsioonil kohustusliku teabena. Kahes liikmesriigis nõudis toll aga ettevõtjatelt sellise teabe esitamist enne transiitveo alustamist.

50.

Nagu kõigi pärast juhtumit tuvastatud tollivõlgade puhul, sätestab ühenduse tolliseadustik (30) lõpetamata transiitvedudega seotud võlgade osas võla kohta arvestuskande tegemise kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui tollil on võimalik arvutada kõnealune tollimaksu summa ja määrata võlgnik. Seda tähtaega võib pikendada 14 päeva võrra teatavatel tolliseadustikus ette nähtud juhtudel (31).

51.

Üheteistkümnest külastatud liikmesriigist kümnes leiti, et arvestuskannete tegemine viibis nii, et 14 päeva tähtaeg ületati. Viivitust põhjustasid ebapiisavad päringumenetlused. Viies liikmesriigis mõjutasid arvestuskannete tegemist muud viivitused, mis tulenesid sissenõudemenetluse keerukusest. Auditi käigus kontrollitud 194 sissenõudmistoimikust leiti 110s hilinenud arvestuskandeid.

52.

Liikmesriigid peavad vastavalt omavahendite määrusele (32) täpset raamatupidamisarvestust pidama, üksiktollideklaratsioonide andmed tuleb koondada A-kontole ning kindlaksmääratud maksude kogusumma, kogumiskulud maha arvatud, tuleb teha komisjonile kättesaadavaks teisel kuul pärast maksu kindlaksmääramisele järgnevat kuud. Tasumata ja tagatistega katmata või tagatistega kaetud, aga vaidlustatud makse ei tule erandina kättesaadavaks teha enne nende tegelikku kogumist. Kui liikmesriigid seda võimalust rakendavad, kantakse vastavad maksud eraldi kontole (B-konto) (33).

53.

Liikmesriigid kasutavad lõpetamata transiitvedudega seoses sissenõutavate omavahendite arvutamiseks erinevaid praktikaid. Ühes liikmesriigis kanti lõpetamata transiitvedude tollimaksud, mis olid kaetud üksiktagatisega, B-kontole. Kolmes liikmesriigis oldi seisukohal, et üldtagatistega kaetud summa tegelik suurus ei ole sissenõudekorralduse koostamise ajaks teada ja seetõttu ei saa mingit summat A-kontole kanda. Need liikmesriigid kandsid kõnealuste maksude kogusumma B-kontole ehk käsitasid neid makse nii, nagu poleks nende suhtes mingit tagatist esitatud. Sama praktikat kasutati veel kahe liikmesriigi tolliasutuses.

54.

Erinevate tõlgenduste vältimiseks sätestas komisjon, et tagatisega kaetud maksud tuleb kanda A-kontole, ülejäänud aga B-kontole. Üldtagatiste osas ei järgi liikmesriigid alati komisjoni tõlgendust, mistõttu komisjon on algatanud Euroopa Ühenduste Kohtus kohtuasja seoses tagatistega kaetud maksude käsitamisega raamatupidamisarvestuses.

55.

NCTS aitab ära hoida mõningaid pettuseliike, nagu templite või tagatiste sertifikaatide võltsimine, ning võimaldab kiirendada päringumenetlust lõpetamata transiitvedude korral. Siiski ei saa süsteemi arvutipõhiseks muutmisega ära hoida kirjeldusvigu või tahtlikult valeandmete esitamist eesmärgiga süsteemi kuritarvitada.

56.

Selleks et hinnata transiidisüsteemi reformi mõjusust transiidipettuse vähendamise seisukohalt, läheb vaja usaldusväärseid ja täielikke andmeid pettuse kohta ELi tasemel. Audit näitas aga, et ELi tasemel transiidialast pettust ja eeskirjade eiramist käsitlevate peamiste kättesaadavate teabeallikate usaldusväärsus ja täielikkus ei ole tagatud.

57.

Komisjon teostab NCTS-rakenduses sisalduvate lõpetamata transiidivedude osas pidevat analüüsi. Olemasolevad andmed näitavad selliste vedude vähenemist aastatel 2004–2005 poole võrra (2,5 %-lt 1,2 %-le). Sellises NCTSis registreeritud transiitvedude analüüsis ei arvestata aga vaid ühe liikmesriigi (34) territooriumil toimunud transiitvedusid, mis moodustavad ligikaudu kõigist NCTS-transiitvedudest arvestatava osa.

58.

Andmebaas OWNRES sisaldab andmeid omavahenditega seotud pettusejuhtumite ja eeskirjade eiramiste kohta, mille väärtus on üle 10 000 euro ja millest liikmesriigid teavitavad komisjoni (eelarve peadirektoraati) omavahendite määruse (35) alusel.

59.

Hoolimata komisjoni jõupingutustest OWNRESi andmete kvaliteedi parandamiseks ei ole see veel siiski piisav. Sellele vaatamata on OWNRESi andmed komisjoni pettusevastast võitlust käsitlevate aruannete ainsaks allikaks ja näitavad vastupidiselt muudele allikatele transiidiga seotud pettuse- või eeskirjade eiramise juhtumite arvu ja väärtuse suurenemist 2001. aasta (mil toimus õigusliku aluse reform) ja 2005. aasta vahel. Tuleb võtta edasisi meetmeid, et koostada andmebaas, mida oleks võimalik kasutada usaldusväärse teabeallikana erinevate ühenduse tollikorraldustega seotud pettusejuhtumite analüüsimisel.

60.

Varajase hoiatamise süsteemiga (EWS), mida hakati rakendama 1992. aastal, võeti kasutusele riskikauba mõiste (vt punkt 11). EWS toimib praktikas sarnaselt NCTSiga: lähtetolliasutus saadab riskikauba kohta eelteate sihttolliasutusele ja vajaduse korral vahetolliasutustele, samuti OLAFile.

61.

OLAFi andmetel oli aastatel 2004–2005 liikmesriikide teadete arv sihtkohta mitte jõudnud transiidisaadetiste kohta protsentuaalselt kakskümmend korda madalam kui ainuüksi 1998. aasta esimeses kvartalis.

62.

NCTSi kasutuselevõtu ja kahte süsteemi sisestatavate andmete sarnasuse tõttu on liikmesriigid arvamusel, et NCTSist piisab, ning nad ei salvesta enam andmeid EWSi. OLAFil ei ole aga juurdepääsu NCTSi transiidideklaratsioonides sisalduvatele andmetele. 2006. aasta jaanuaris võeti vastu otsus halduskokkulepete ülevaatamise kohta, et võimaldada OLAFile alates 2007. aastast juurdepääs riskikaupade transiiti puudutavale teabele.

63.

Sobiva tasakaalu tagamine sujuva kaubavahetuse ja ühenduse finantshuvide efektiivse kaitse vahel eeldab asjakohast riskijuhtimist ja riskianalüüsil põhinevat transiitvedude kontrolli.

64.

Kontrollikoda tuvastas, et transiidialane riskianalüüs oli mitmes liikmesriigis endiselt algeline. Ainult ühes riigis rakendati arvutipõhist juhuvaliku meetodit, et säilitada ettevõtjate hulgas võimalike kontrollide suhtes teatav määramatustegur. Üheteistkümnest külastatud liikmesriigist kasutati vaid kolmes automatiseeritud riskianalüüsi, mis on ühendatud NCTSiga ja põhineb spetsiifilistel transiidi riskiprofiilidel. Nende kolme liikmesriigi toll pidas tõsiasja, et transiidideklaratsioonil ei nõuta kaubakoodi märkimist, oluliseks takistuseks transiitvedude efektiivse kontrolli läbiviimisel. Kontrollikoda rõhutas juba oma eriaruandes nr 8/99, et sätete puudumine, millega nõutaks kauba liigi ja väärtuse kohta andmete esitamist ühtses haldusdokumendis, takistab ühenduse tollivõimudel kontrollide läbiviimist.

65.

Riskide kindlakstegemine ja kauba kontrollimine toimub endiselt konkreetse tolliametniku äranägemisel. Enamik külastatud liikmesriike pidas transiidisaadetiste kontrollimist teisejärguliseks, osaliselt transiidideklaratsioonidel toodud andmete piiratuse tõttu. Kontrollikoda leidis, et viies liikmesriigis oli transiidisaadetiste füüsilise kontrolli määr eriti madal (ligikaudu 1 %); üheteistkümnest külastatud liikmesriigist seitsmes aga praktiliselt ei kontrollitud volitatud kaubasaatjaid/kaubasaajaid.

66.

NCTS varustab komisjoni statistiliste andmetega transiitvedude arvu ja staatuse ning osalevate riikide kohta, kuid ei anna kauba või ettevõtjate kohta teavet, mis võimaldaks põhjalikumat analüüsi. Ka ei ole komisjoni talitused veel analüüsinud transiidipettuse mehhanisme, teostanud uurimistegevust selles valdkonnas ega välja arendanud transiidile suunatud riskianalüüsi vahendeid.

67.

Komisjon on rakendanud transiidi tegevuskava põhielemendid, eelkõige transiidiprotseduuri arvutipõhiseks muutmise ja õigusliku aluse reformi lõpuleviimise teel (kehtib alates 2001. aastast).

68.

Ühenduse transiiti käsitlev kontrollikoja audit kinnitas NCTSi rakendamise head kvaliteeti, ehkki mõned tehnilised probleemid püsivad. Audit tõi samuti esile, et transiidialaste õigussätete ja sellega seonduvate traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate sätete kohaldamine on kohati puudulik. Nii ühenduse kui liikmesriikide tasandil leiti puudusi transiidipettuse vastu võitlemiseks kavandatud meetmetes.

69.

Komisjon on edukalt koordineerinud projekti NCTS rakendamist liikmesriikides. Mõne liikmesriigi IT-keskkond ei ole aga võimaldanud süsteemil optimaalselt toimida (vt punktid 20–25).

Komisjon peaks:

70.

2005. aasta lõpuks ei olnud komisjon läbi viinud ühtegi spetsiaalselt transiidile keskendatud kontrolli, mille abil hinnata 2001. aastal lõpule viidud õigusreformi elluviimise tõhusust (vt punktid 26–27).

71.

Tihti ei kohaldanud liikmesriigid muudetud õigussätteid korrektselt. Ühenduse tollimäärustes on sätestatud, et lihtsustatud transiidiprotseduure võib kasutada ainult usaldusväärsete ettevõtjate osas, kes vastavad teatud kriteeriumidele. Auditis ilmnes, et nendele kriteeriumidele vastavust ei kontrollitud piisavalt, mis võib kahjustada ühenduse finantshuve (vt punktid 30–36). Päringumenetlus osutus kohmakaks ning liikmesriigid ei olnud kohaldanud ei kehtivaid sätteid ega ilmutanud vajalikku hoolikust, kui päringumenetlusega oli algust tehtud. Uute NCTSi menetluste kasutuselevõtust on möödunud liiga vähe aega, et nende mõju hinnata (vt punktid 37–43). Lisaks alustati sissenõudemenetlust tihti hilinemisega, mille tulemusel ei ole traditsioonilisi omavahendeid kogutud ega kättesaadavaks tehtud õigeaegselt (vt punktid 44–49).

72.

Lõpetamata transiitvedude hilinenud kandmine traditsiooniliste omavahendite hulka tulenes erinevate raamatupidamismenetluste kasutamisest või lihtsalt määruste ebaõigest kohaldamisest, eelkõige tagatiste osas (vt punktid 50–54).

Komisjon peaks võtma volitatud ettevõtja staatust (36) käsitlevate rakenduseeskirjade väljatöötamisel arvesse kontrollikoja auditi käigus tuvastatud puudusi.Päringumenetluste osas peaks komisjon:

73.

Komisjonile kättesaadavad teabeallikad transiitvedudega seotud pettuste kohta ei ole ikka veel piisavalt usaldusväärsed võimaldamaks hinnata õigusreformi ja projekti NCTS panust pettuse vähenemisse ja oletatavate pettusejuhtumite analüüsi (vt punktid 55–62).

74.

Komisjoni talitused ei ole veel analüüsinud transiidipettuse mehhanisme ega välja töötanud vahendeid valdkonnale iseloomulike riskide analüüsimiseks. Transiidivaldkonna riskide süstemaatiline juhtimine on paljudes liikmesriikides algeline või puudub täiesti ning vaid mõned neist on lisanud riskiprofiilid NCTS-süsteemi. Transiidisaadetiste füüsilisi kontrolle tehakse vähe ning mõnes liikmesriigis üldse mitte (vt punktid 63–66).

Komisjon peaks võtma meetmeid pettusealaste teabeallikate usaldusväärsuse parandamiseks ja nende paremaks kasutamiseks, töötades välja riskijuhtimise strateegiad.Ühise riskijuhtimise raamistiku (37) väljaarendamisel peaks komisjon soodustama piisava arvu füüsiliste kontrollide läbiviimist transiidisaadetiste osas ja spetsiaalselt transiidile suunatud automatiseeritud riskiprofiilide väljatöötamist.