23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/1

A.

2003. aasta jaanuaris võttis EMSK vastu omaalgatusliku arvamuse teemal “Tööstuse muutused: praegune olukord ja väljavaated — üldine lähenemine”. Arvamuse eesmärk oli lisaks tööstuse muutuste kõige pakilisematest küsimustest ja suundumustest ülevaate andmisele rõhutada CCMI rolli ja eelseisvaid töid. Selles kontekstis anti CCMI-le muuhulgas ka järgmised ülesanded:

Mainitud arvamuses rõhutati ka vajadust siduda konkurentsivõime Lissaboni strateegiast lähtuvalt säästva arengu ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega. Lisaks pakuti välja mõiste “tööstuse muutused” töökontseptsioon, mis hõlmas nii ettevõtteid mõjutavaid muutusi kui nende interaktsiooni ümbritseva keskkonnaga.

Seni on CCMI keskendunud peamiselt selle hindamisele, kuidas tööstuse muutused mõjutavad sektoreid, ettevõtteid, töötajaid, territooriume ja keskkonda. Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on analüüsida, kuidas säästev areng võiks toimida tööstuse muutuste katalüsaatorina.

B.

Eespool viidatud arvamuses jõuti järeldusele, et Euroopa tööstussektorit on sageli käsitletud ümberstruktureerimise vaatepunktist, kuid tegemist on hoopis dünaamilisema mõistega. Ärimaailm tihedalt seotud Euroopa poliitilise ja sotsiaalse keskkonnaga, milles ta areneb ning mis omakorda mõjutab tööstuse muutuste protsessi. Tööstuse põhjalikud muutused toimuvad põhiliselt kahte moodi: radikaalsete muudatustena ja järkjärgulise kohanemisena. Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk ongi vaadelda, kuidas säästev areng Brundtlandi mõistes (areng, mis rahuldab praegusi vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks) võiks toimida järkjärguliste ja proaktiivsete tööstuse muutuste katalüsaatorina.

C.

Arvamuses tuuakse eelkõige näiteid energeetikasektorist ja sellega seotud valdkondadest, kuid samasid kirjeldatud protsesse saab kasutada ka mujal. Põhjuseid just selliste sektorite valikuks on mitmeid:

D.

Mis tahes uue tehnoloogia kasutuselevõtmine sõltub uurimis- ja arendustegevusest. Kasutuselevõtu täpse aja paneb paika aga turg. Vahepealse ajavahemiku pikkust võib mõjutada ka poliitika. Tänu tasakaalustatud poliitikameetmetele — subsiidiumid, soodustused, maksud — tegid Rootsi ettevõtted juba varakult algust soojuspumba ning Jaapani ettevõtted päikesekollektori tehnoloogilise arendamisega. Osaliselt just selle tulemusena on need riigid suutnud saavutada turuliidri positsiooni.

E.

EMSK kinnitab veel kord, et kõik kolm Lissaboni strateegia sammast on võrdse tähtsusega. Sageli rõhutatakse aga, et keskkonnale ja sotsiaalsetele aspektidele on võimalik tähelepanu pöörata üksnes tugeva ja kasvava majandusega riigis. See on siiski strateegia liiga lihtsustatud selgitus, kuna kehtib ka vastupidine. Kindlasti ei saa rääkida tugevast ja kasvava majandusega riigist, kus on halvad keskkonnaolud või rahulolematus sotsiaalsete tingimustega. Komitee tervitab selles valdkonnas tehtud algatusi, mida on kirjeldatud dokumendi “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Säästva arengu strateegia läbivaatamisest. Tegevusprogramm” (1) 2. lisas.

F.

Säästev areng ei ole lihtsalt üks paljudest võimalustest; see on ainuvõimalik tegevusviis elamisväärse tuleviku tagamiseks. “Säästvuse” mõiste on ulatuslik ning ei piirdu üksnes keskkonnaga, vaid hõlmab ka majandusliku ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse küsimusi. Ettevõtte jätkusuutlikkus on majandusliku jätkusuutlikkuse vorm, mida saab kõige paremini saavutada kasumlikkust säilitades. Euroopa saab sellele kaasa aidata, suurendades uuendustegevuse kaudu konkurentsivõimet ning stimuleerides aktiivse tegevuspoliitika ja mitmesuguste suunatud meetmete toel uurimis- ja arendustegevust (vt Rootsi ja Jaapani näidet).

G.

Sotsiaalne jätkusuutlikkus tähendab võimalust elada täisväärtuslikku elu ja saada sissetulekut, samuti rahuldavaid sotsiaalseid tagatisi neile, kellel niisugune elu võimalik ei ole. EMSK on seisukohal, et Euroopa saab anda selles valdkonnas oma panuse, püüeldes sellise ühiskonna poole, mis võimaldab inimestel säilitada oma kutseoskusi, pakkudes korralikku tööd ohutus ja eluterves keskkonnas ning tingimustes, kus on ruumi nii töötajate õigustele kui viljakale sotsiaaldialoogile.

H.

Keskkonnasäästlik tööstus pakub mitmeid võimalusi majanduskasvuks. Euroopal on mitmetes selle valdkonna sektorites kindel positsioon. Komitee arvab, et säilitamaks ja arendamaks oma tugevaid külgi ning saavutamaks sarnast positsiooni ka teistes sektorites peab Euroopa olema ambitsioonikam.

I.

Säästvale arengule suunatud tööstuspoliitika aitab kaasa kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimele, seejuures mitte üksnes uutes esilekerkivates sektorites, vaid ka traditsioonilistes tööstussektorites. EMSK soovib, et Euroopa Komisjon toetaks sellist poliitikat. Käesolevas arvamuses viidatud näidetest on näha, et hästi kavandatud ja elluviidud toetusskeemid (maksustamise, eritariifide, soodustuste ja reguleerimise kombinatsioonid) uute keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõtul aitavad luua turgu sellistele tehnoloogiatele, mida saab edasi arendada juba ilma toetusteta. Toetusmehhanismid peavad olema kindlasti järk-järguliselt kahanevad, kuna riigiabi ei tohiks piirata teiste tööstussektorite rahvusvahelist konkurentsivõimet.

J.

EMSK märgib, et subsiidiumid ja toetusmeetmed ei ole alati tõhusad ning võivad ebaõigel kasutamisel tuua endaga kaasa suuri rahalisi kulusid ilma eriliste majanduslike tulemusteta. Subsiidiumid ja reguleerimine peaksid aitama turul toimima hakata ja esimesi edusamme tegema, kuni tehnoloogia on arenenud niikaugele, et võimaldab turul ilma toetusteta püsima jääda. Eduka toetuse võtmesõnad on järgmised:

K.

Säästev areng ei saa piirduda Euroopaga, kuna sel on globaalne mõõde. Euroopa säästva arengu poliitikale tuleks eraldada vahendid, millega ennetada tööjõu ümbersuunamist teistesse piirkondadesse. Võrdsete tingimuste tagamiseks on vaja kaht paralleelset lähenemisviisi: Euroopa Liidu sisene ja väline. Esimesena mainitu osas tuleks kasutusele võtta sobivad vahendid tagamaks, et keskkonnakahjulikest tootmisviisidest tulenevad sotsiaalsed ja keskkonnakulud lisataks vastavate toodete hinnale, et edendada maailmakomisjoni aruande “Globaliseerumise sotsiaalne mõõde” põhiideed ILO, WTO, IMFi ja Maailmapanga tegevuspoliitikate ühtsuse kohta (vt CESE 252/2005). Mis puutub teise mainitud lähenemisviisi, siis Euroopa Liit peaks rahvusvahelistel aruteludel (eriti WTOs) tegema kõik vajalikud jõupingutused, et tuua rahvusvahelistesse kaubanduskokkulepetesse ka need küsimused, mis ei ole kaubandusega seotud, näiteks peamised sotsiaal- ja keskkonnanormid, et lihtsustada Euroopa konkurentide säästva arengu poliitikate edasiarendamist. Mõnedel riikidel, näiteks Ameerika Ühendriikidel, Indial ja Hiinal, on Euroopaga võrreldes ebaõiglased majanduslikud eelised, kuna neile ei kehti Kyoto protokollis sätestatud CO2 heitmete vähendamise kohustus. Selliseid kokkuleppeid tuleb ellu viia globaalselt, kuna kaubandus saab olla vaba üksnes juhul, kui see on ka õiglane.

1.1

Meie majandus põhineb praegu odava energia ja odavate toorainete kättesaadavusel. Need varud ei ole aga lõpmatud ja muutuvad osaliselt just selle tõttu kallimaks. Seepärast tuleb võimalusel läbi viia struktuurilised ja tehnoloogilised muutused; Euroopa Liit peab seejuures osutama abi, nii et Euroopa tööstus tuleks väljakutsega toime. Suurtes kogustes energiat ja tooraineid kasutavad sektorid peavad tulevikus üle minema säästvamatele tootmismeetoditele, et vältida looduslike allikate kurnamist. Siiski on neid sektoreid vaja ka tulevikus, kuna toorainete ja pooltoodete tootmine on majandusliku väärtuse loomise aluseks.

1.2

Vähem säästlikke tootmismeetodeid rakendavad väljaspool Euroopa Liitu tegutsevad konkurendid ei tohi tõrjuda turult eemale rahvusvaheliselt aktiivseid ja säästlikult tootvaid Euroopa energiamahukaid sektoreid. Eeltoodu ennetamiseks peavad kodanikuühiskond ja valitsus tegema koostööd nendes sektorites võrdsete võimaluste loomiseks.

1.3

Suurim meie ees seisev väljakutse on sellise jätkusuutliku ühiskonna areng, mis suudab säilitada tänase heaolu taseme ja on samas võimeline neutraliseerima praeguse tarbimismudeli negatiivseid kaasmõjusid. Eeltoodu üks olulisemaid eeltingimusi on see, et me hakkame rahuldama oma energiavajadusi mõnel muul viisil ning läheme üle teistsugusele, säästvamale tööstusliku tootmise vormile.

1.4

Hädavajalik on minna järk-järgult üle säästvamale ühiskondlikule mudelile. Selleks on mitmeid põhjuseid. Eksperdid on eri arvamusel selles, kui kaua on fossiilsed kütused veel saadaval vastuvõetava hinna eest, ent kõik on ühel meelel, et need aina kahanevad ja muutuvad üha kallimaks. Meie tarbimiskäitumise tulemusena seatakse meid lisaks silmitsi praeguse aja ühe suurima ohuga — kliimamuutustega.

1.5

Kõige parem viis nende peatamiseks on fossiilsete kütuste kasutamise lõpetamine. See aga ei ole lühiajalises perspektiivis saavutatav ei poliitiliselt ega ka majanduslikult. Seega tuleb leida teisi lahendusi, sest midagi peab muutuma. Kui see ei juhtu nii kiiresti kui soovitav oleks, siis peaks see toimuma vähemalt nii kiiresti kui võimalik.

1.6

Kasutades “Trias Energetica” (2) mudelit, millega stimuleeritakse kolmeastmeliselt tõhusamat energiakasutust, võib lähitulevikus alustada säästvama tarbimise ja tootmisega. Need sammud on järgmised:

1.7

Selleks et järgida eeltoodud kolme sammu ning hoolitseda ümberlülitumise eest säästvamale tööstuslikule tootmisele, on vaja meetmete paketti. Meetmed peavad põhinema majanduslikel ja strateegilistel kaalutustel. Nende kaalutluste juures esineb vältimatult hetki, kus tuleb teha valikuid teineteisele vastukäivate huvide vahel. Selliseid konflikte ei tohi vältida. Olukordi, kus võidavad mõlemad pooled, tuleb siiski ette ning poliitika peab alati olema sellele suunatud; praktikas võib see aga osutuda väga keeruliseks. Sel juhul tuleb teatud punktides teha valikuid säästva muutmise võimaluste ja olemasolevate huvide kaitse vahel, arvestades seejuures teatud sektorite loomulikku edasi- või tagasiminekut teiste sektorite arvelt. Need vastuolulised huvid tuleb muuta läbipaistvaks ja nendega tuleb tegeleda.

1.8

Mõiste “jätkusuutlikkus” juures mängivad suurt rolli ka Euroopa ühiskonna majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed aspektid. Käesolevas arvamuses:

2.1.1

Maa võtab igal aastal Päikeselt vastu 3 000 000 eksadžauli energiat. Kogu fossiilsete kütuste varu moodustab 300 000 eksadžauli, mis on 10 % iga-aastasest vastuvõetavast päikesekiirgusest. Kogu energiatarbimine aastas on 400 eksadžauli. Sellest 3 000 000 eksadžaulist kiirgusest moodustab 90 eksadžauli vee-energia, 630 eksadžauli tuuleenergia ja 1250 eksadžauli biomass. Ülejäänu on saadaval päikeseenergiana (3). Reaalsuses on niisiis piisavalt taastuva energia allikaid, et meie vajadused katta. Probleem on juurdepääs neile.

2.1.2

Kuna taastuvad energiaallikad ei ole seoses suurte kulude ja sobiva tehnoloogia puudumisega lähitulevikus võimelised rahuldama kasvavat energiavajadust, siis on vaja ka teisi energiaallikaid. Fossiilseid kütuseid on tulevikus võimalik kasutada ka keskkonnasõbralikult, näiteks eraldades ja salvestades CO2-e, nii et seda ei paisata atmosfääri. CO2 eraldamise ja salvestamise tehnoloogia areng on täies hoos: tosinkond katseseadet on Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Hiinas kas juba käivitamisjärgus või ehitamisel. See tehnoloogia võib hakata end ära tasuma juba aastatel 2015–2020.

2.1.3

Taastuvate energiaallikate toetusmeetmete kestus on ülimalt olulise tähtsusega, kuna nimetatud toetusmeetmete varane peatamine võib ohustada noori ettevõtteid, kuid samas liiga pikk toetusperiood ei ole tõhus. Toetust võib vähendada järk-järgult, kuna tehnoloogia hind langeb seoses teadus- ja arendustegevuse ning mastaabisäästuga. Suur tähtsus on ka toetusmeetmete hoolikal määratlemisel. Lõpuks on oluline ka see, et toetusmeetmetest teavitataks ette, nii et ettevõtetel oleks aega valmistuda uuteks turutingimusteks.

2.1.4

Üha enam tõuseb arutelude keskmesse tuumaenergia, nagu nähtub ka rohelisest raamatust “Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks” (4) ning 2006. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu samateemalistest järeldustest. Mõningates riikides on enamik rahvastikust tuumaenergia poolt, teistes riikides on aga selle vastu — seda eelkõige tuumajäätmete probleemi tõttu (5). Sellele vaatamata jääb tuumaenergia siiski veel pikaks ajaks hädavajalikuks, et oleks rahuldatud kiiresti kasvav nõudlus energia järele, kuna tegu on heitmevaba energiaallikaga ja kuna vastav jäätmete hulk on toodetud energia kogusega võrreldes väike. Pikas perspektiivis võib tuumasüntees pakkuda lahenduse tuuma lõhustamisega seotud negatiivsetele aspektidele.

2.1.5

Siinkohal olgu mainitud, et vee-energiale ei ole pühendatud eraldi peatükki, kuna kõnealune tehnoloogia (erinevalt loodetest saadavast energiast) on juba täielikult omaks ja kasutusele võetud. Teema käsitlemata jätmine ei tähenda aga, et tegu ei ole ülimalt olulise säästva energia allikaga.

2.2.1

Biomass on kogu orgaaniline materjal, mis pärineb spetsiaalselt energia tootmise eesmärkidel kasvatatavatest taimedest ja puudest. Selleks kasutatakse puitu ja kiirelt kasvavaid taimi, mille saagikus hektari kohta on kõrge. Biomassina kasutatakse ka põllumajanduse, mille peamine toodang on toit, kõrvalsaaduseid. Selle näitena võib nimetada õlgi ja peedipealseid. Biomassivooge saadakse ka tootejääkidest, näiteks jäätmed, mis tekivad istanduste hooldamisel ning kodumajapidamistes, ettevõtetes ja tööstuses (nt aedviljade, puuviljade ja aiajäätmed, tormimurru puit, sõnnik, setted, saepuru ja kakaoubade koored).

2.2.2

Biomassi on (osaliselt) võimalik kasutada fossiilsete kütuste asendamiseks. Fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutus on 400 eksadžauli aastas. Biomassist on võimalik aastas toota 1250 eksadžauli energiat. See ei tähenda aga, et ümberlülitumine on võimalik kohe. Olemasolevate tehnoloogiate baasil on praegu võimalik toota biomassist 120 eksadžauli energiat. Maailmas kasutatakse praegu biomassienergiat 50 eksadžauli (6). Biomassi kütustena kasutamise piiratud kasvu on võimalik saavutada peatselt, ent selle potentsiaali kasutamiseks on vaja läbimurret tehnoloogia vallas.

2.2.3

Mitmed algatused on juba viinud paljutõotavate tulemusteni. Austrias on biomassi kasutamine kaugkütte eesmärkidel viimase kümne aasta jooksul kasvanud kuus korda ja Rootsis kaheksa korda. Ameerika Ühendriikides põhineb enam kui 8000 MW installeeritud tootmisvõimsusest biomassi kasutamisel. Prantsusmaal toodetakse 5 % kütmiseks kastutavast soojusest just biomassist. Soomes ulatub bioenergia osakaal juba 18 %-ni kogu energiatootmisest ja eesmärk on tõsta see 28 %-ni aastaks 2025. Brasiilias toodetakse sõidukikütuseks suures ulatuses etanooli, hetkel kasutab 40 % autodest, mis ei kasuta diiselkütust, sõitmiseks etanooli (7).

2.2.4

Biomassi kasutamise arendamine on oluline mitmest vaatepunktist:

2.3.1

Kogu maailmas on tuuleenergia potentsiaal teoreetiliselt kaks korda suurem kui eeldatav elektrienergia vajadus aastal 2020. Selline potentsiaal ja selle üha paranev konkurentsipositsioon (tänu edasi arenevale tehnoloogiale) muudab tuuleenergia fossiilsete kütuste oluliseks asendajaks. Siiski ei saa tuuleenergia oma ebastabiilsuse tõttu mitte kunagi täita täielikku energiavajadust.

2.3.2

Viimastel aastakümnetel on tuuleenergia kasutamiseks rajatud käitiste hulk märkimisväärselt kasvanud. Kommertseesmärkidega turbiinide võimsus on kasvanud 10 kilovatilt (rootori diameeter 5 m) kuni üle 4 500 kilovatini (rootori diameeter enam kui 120 m) (9). Viimasel kaheksal aastal on installeeritud tuuleenergiavõimsus kasvanud aastas enam kui 30 % (10). Euroopa tuuleenergiaorganisatsiooni EWEA ennustuste põhjal on 2020. aastal tuulevõimsus üle kogu maailma piisav, et rahuldada 12 % elektrivajadusest. See tähendab tuuleenergia kasvu 31 gigavatilt 2002. aasta lõpus 1260 gigavatile aastal 2020 — 23 %-line kasv aastas. Turu liidrid ja samas kõige suuremad eksportijad on Ühendkuningriik, Taani ja Saksamaa, kõige olulisemad eksporditurud on Hiina, India ja Brasiilia. Olukord hakkab muutuma Hiinas, kus tuuleenergiatööstus kasvab kiiresti. Võrreldes 2004. aastaga kasvas Hiinas tuuleenergia tootjate arv 2005. aastal 60 %. See tähendab, et Euroopa tuuleenergia tootmisega tegelevat tööstust ootab ees sama, mis sai osaks päikesepaneele tootvale tööstusele, ning nad kaotavad Hiina konkurentidele suured turuosad.

2.3.3

Tuuleenergiasektor on majanduslikult ikka veel osaliselt sõltuv erinevatest toetusmeetmetest. Kõige olulisem on hind, mille tootjad võivad saada, kui nad müüvad energiat võrku, koos hinnataseme tagamisega järgmiseks 10–20 aastaks. Tänu nendele meetmetele on tuuleenergiasektor mõnedes liikmesriikides kiirelt kasvav ettevõtlusvaldkond. Puuduseks on, et need meetmed viivad suurte, tsentraliseeritud ja suurt kasumit tootvate tuuleenergiaparkide loomiseni, selle asemel, et tuua kaasa väikese ulatusega, väikeste ja detsentraliseeritud tuuleenergiakeskuste loomine. Avalik arvamus pöördub järjest enam sellise laiaulatusliku arengu vastu. Loomulikult peab ka tuuleenergia olema lõpuks võimeline toime tulema iseseisvalt, niisiis ilma subsiidiumide ja eritariifideta.

2.3.4

Tuuleenergia positsiooni tugevdamiseks on vaja teha pingutusi uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas, mille eesmärgiks oleks tuuleenergia konkurentsipositsiooni edasine parandamine. Samuti tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu õigussuunistele ja poliitilistele sihtidele. Olulised väljakutsed on muu hulgas tuuleenergiaparkide jaoks uute asukohtade kasutuselevõtmine merel ja tuuleenergia kasutamise teel seisvate ebakindluste kõrvaldamine.

2.3.5

Tuuleenergia kasutamise arendamine on oluline mitmest vaatepunktist:

2.4.1

Päikeseenergiat on võimalik kasutada kahel viisil: päikesesoojus ruumide ja vee kütmiseks ning päikeseenergia kasutamine elektri tootmiseks (12). Päikeseenergial põhinevad küttesüsteemid on suhteliselt lihtsad ja odavad ning neid kasutatakse kütmiseks paljudes riikides.

2.4.2

Kõige olulisem motiiv päikeseenergia laiaulatusliku kasutamise poole püüdlemisel on asjaolu, et päike on ammendamatu taastuva energia allikas. Päikeseenergiasüsteemidel on üle kogu maailma väga suur potentsiaal ja need on väga keskkonnasõbralikud, juhul kui need on korralikult planeeritud ja ehitatud.

2.4.3

Päikeseenergiat saab rakendada peaaegu kõigis maailma kohtades ja seda on võimalik kasutada paljudel erinevatel viisidel: alates väikestest süsteemidest kõrvalistes paikades kuni üle majade katustel asuvate süsteemide ja suurte päikeseenergia-elektrijaamadeni.

2.4.4

Päikese jõul töötavad küttesüsteemid on laialt levinud. Nende kõige suurem turg on Hiina, eelkõige seetõttu, et seal puudub infrastruktuur gaasi ja elektri tarnimisteks maapiirkondadesse. Sellistel juhtudel on päikeseküttesüsteemid kõige tõhusam lahendus. Teine suur turg on Türgi. Ajavahemikus 2001–2004 kasvas kogu maailmas päikesekollektorite müük aastas 10–15 %. Hiina kanda jäi 78 % kogu maailma toodangust, Türgile 5,5 %.

2.4.5

Euroopas asuvad päikeseküttesüsteemide peamised turud Saksamaal, Austrias, Hispaanias ja Kreekas. Saksamaa ja Austria valitused eraldavad selliste süsteemide paigaldamiseks finantstoetuseid. Hispaanias on teatud piirkondades taoliste süsteemide paigaldamine uutesse hoonetesse kohustuslik. Tänu toetusmeetmetele on Saksamaa ja Austria suure edumaaga päikeseküttesüsteemide kõige suuremad tootjad Euroopas ning nad annavad 75 % Euroopa toodangust. Selline tootmine ei ole aga kaugeltki võrreldav samasuguste süsteemide toodanguga Hiinas. Euroopas toodeti 0,8 miljonit m2, samas kui Hiinas 12 miljonit m2. Selle kõige olulisem põhjus on tõsiasi, et Hiina valitsus sai juba varases staadiumis aru päikeseenergia olulisusest ja stimuleeris nende süsteemide tootmist majanduslikes viisaastakuplaanides erinevate meetmetega.

2.4.6

Vaatamata päikeseenergia ammendamatule iseloomule katab see kõigest väga väikese osa meie vajadustest. Eeltoodu tuleneb tõsiasjast, et päikeseenergia tootmise kulud on veel märkimisväärselt kõrgemad kui gaasi- või söeküttel töötavate jaamade kulud. Et tulla välja väikese käibe ja kõrgete hindade surnud ringist, tuleb kasutada võimalikult palju just päikeseenergiat, sest siis tekib tootmisel ja installeerimisel oluline mastaabisääst. Alles siis saab ka tehnoloogiat edasi uuendada ja täiustada.

2.4.7

Lisaks nõuab energia tootmine suhteliselt väikeste üksuste abil (mille tootlikkus on pealegi kõikuv — päikesest sõltuv) teistsugust lähenemist energiaproblemaatikale kui me seda praegu tunneme. Ümberlülitumine päikeseenergiale on protsess keskpikas perspektiivis, ent on siiski ülimalt oluline, et kõnealuse valdkonna arengut tugevalt toetataks.

2.4.8

Kuigi fotogalvaaniliste kollektorite (PV) turg kasvab kiiresti, on siiski vaid kolm suurt turgu: Jaapan, Saksamaa ja California. Need kolm (osa)riiki toodavad 80 % ülemaailmsest päikeseenergiasüsteemide toodangust. Seda stimuleeritakse kõrgete toetuste abil ja makstes eraisikutele korralikku hinda sel viisil toodetud elektri eest. Ülemaailmselt toodeti 2004. aastal päikesekollektorite abil 1150 MW võimsust. Kui sellele lisada ligikaudu 3000 MW, mis oli installeeritud juba 2003. aasta lõpuks, kasvas koguvõimsus 2005. aastaks kuni umbes 4500 MW-ni.

2.4.9

Jaapani turg loodi 1994. aastal toetusprogrammi abil, mille raames eraldati kuni 50 %-lisi toetusi. Igal aastal vähenesid toetused 5 % võrra; 2004. aasta oli programmi viimane aasta, kus toetused ulatusid vaid veel 5 %-ni. Kuna kõnealune programm lõi suure nõudluse, võis Jaapani majandus lõigata kasu mastaabisäästust: hinnad vähenesid igal aastal 5 %, tänu millele tarbijahind jäi stabiilseks. Vaatamata sellele, et toetusi nüüd enam ei maksta, kasvab kõnealune turg kasv aastas endiselt umbes 20 %. Selline stabiilne nõudlus võimaldas Jaapani ettevõtetel investeerida teadus- ja arendustegevusse ning uutesse tootmistehnikatesse. Tänu sellele on Jaapani käes hetkel pea 53 % maailmaturust.

2.4.10

Saksamaa on alates 1999. aastast teinud läbi samasuguse arengu, ent on umbes viie aasta võrra Jaapanist maas. Kombinatsioon madala intressiga laenudest, toetustest ja stabiilsetest tarnehindadest elektrivõrku hoolitsesid PV-turu tugeva kasvu eest. Juba 2001. aastal möödus Saksamaa Ameerika Ühendriikidest installeeritud võimsuse osas. Kohalikud tootjad võisid areneda ja nüüdseks tuleb pool Euroopa toodangust (13 % maailmatoodangust) Saksamaalt. Uue toetusprogrammi algus 2004. aastal, mis hoolitses stabiilsete ostuhindade eest järgmiseks 20. aastaks, andis uue impulsi. Saksa turg on nüüd kõige kiiremini kasvav turg maailmas ning kasvas 2004. ja 2005. aastal pea 40 %. Nii suur sisemaine nõudlus hoolitseb selle eest, et Saksamaa ettevõtted võivad oma tooteid arendada ja saavad peagi võimaluse eksportimiseks, kui Saksa turg on küllastunud.

2.4.11

Päikeseenergia kasutamise arendamine on oluline mitmest vaatepunktist:

2.5.1

Geotermilist energiat on maasoojuspumpade abil võimalik kasutada hoonete kütmiseks ja jahutamiseks. Need pumbad kasutavad üksnes murdosa gaasi- või elektrikogusest, mida tarbivad tavapärased kliimaseadmed. Kütmiseks (või jahutamiseks) vajalik energia ammutatakse ümbrusest (õhust, veest või pinnasest) (13).

2.5.2

Maasoojuspumpade suurimad turud on Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Rootsi, mille kanda langeb 76 % kogu installeeritud võimsusest. Neile järgnevad Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Šveits ja Austria. Euroopa turg on kasvanud 40 000-lt seadmelt 1997. aastal 123 000-le seadmele aastal 2004. Maasoojuspumpasid toodetakse ja paigaldatakse eelkõige riikides, kus seda toetatakse riigi poolt suurel määral nii rahaliste kui teiste meetmete abil.

2.5.3

Sellise lähenemise hea näide on Rootsi. Rootsi valitsus toetas möödunud sajandi 90-ndatel aastatel maasoojuspumpade kasutamist rahaliste toetuste, finantssoodustuste ja reklaamikampaaniate teel. Ent maasoojuspumpade kasutamisele aitasid kaasa ka ehitussektori uued õigusaktid, milles kirjeldati täpselt, kui kõrge võib olla küttesüsteemi temperatuur.

2.5.4

Sel viisil rajati turg, tänu millele sai Rootsis areneda maasoojuspumpade tootmine. Rootsis on nüüdseks kõrgelt arenenud maasoojuspumpade tööstus, mille kolm suurt osalist on tegevad ka rahvusvahelisel turul. Sektor rahuldab enam kui 50 % Euroopa nõudlusest. Rootsi soojuspumbaturg on nüüd impordist sõltumatu. Kasutusel olevate soojuspumpade arv kasvab pidevalt ka ilma riigipoolsete toetusmeetmeteta. Enam kui 90 % Rootsi uusehitistest on standardselt varustatud maasoojuspumbaga.

2.5.5

Samasugune areng toimus Austrias, kus piirkondlikud omavalitsused eraldasid maasoojuspumpade soetamiseks ja paigaldamiseks toetusi kuni 30 % kulude ulatuses. Austrias on hetkel seitse maasoojuspumpade tootmisega tegelevat firmat. Mõlemas riigis hoolitsesid rahalised otsetoetused kombinatsioonis spetsiifiliste ehituseeskirjade ja reklaamikampaaniatega selle eest, et maasoojuspumpade tööstus oli võimeline arenema sel määral, et on nüüd võimeline toime tulema ilma valitsuse toetuseta.

2.5.6

Geotermilise energia kasutamise arendamine on oluline mitmest vaatepunktist:

3.1

Lõplik ei ole mitte üksnes fossiilsete kütuste baasil toodetava energia hulk; ka tööstuslikuks tootmiseks vajalike metalli sisaldavate, mineraalsete ja bioloogiliste toorainete varud ei ole lõpmatud (15). Tööstusriikides kasutatakse väga palju tooraineid. 20 % maailma elanikkonnast tarbib enam kui 80 % kõigist toorainetest.

3.2

Selline tarbimismudel ei ole ühildatav meie käsutuses olevate varude säästliku kasutamisega. Lähtudes eeldusest, et tooraine varud on meie ühine pärand ja et sellele ligipääs on (nii praegu kui tulevikus) on üldine ja võõrandamatu inimõigus, peaks Euroopa vähendama oma nõudlust toorainele neljandikuni 2050. aastaks ja kümnendikuni 2080. aastaks (16). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on rahul selles valdkonnas tehtud algatustega, nagu näiteks dematerialiseerimine ja keskkonnatehnoloogia tegevusprogramm (ETAP).

3.3

Lõppkokkuvõttes kujutavad kõik tooted endast keskkonna kahjustamist — kas siis tootmise, kasutamise või elutsükli lõpul kõrvaldamise näol. Tsüklil on palju faase: tooraine saamine, toote disainimine, tootmine, kokkupanek, turustamine, levitamine, müük, tarbimine ja kõrvaldamine. Iga faasiga on seotud erinevad osalejad: disainerid, tootjad, müüjad, tarbijad jne. Integreeritud tootmispoliitika eesmärgiks on parandada nende faaside vahelist koordineeritust (nt arvestades disainimisfaasis optimaalsete taaskasutusvõimalustega) ja panustades toote keskkonnasõbralikkusesse kogu tema elutsükli jooksul.

3.4

Kuna tegemist on nii paljude erinevate toodete ja osalejatega, siis pole võimalik rakendada üht universaalset meedet, mis lahendaks kõik probleemid. Vaja on tervet rida vahendeid, nii vabatahtlikke kui kohustuslikke. Neid tuleb rakendada tihedas koostöös avaliku ja erasektoriga ning kodanikuühiskonnaga.

3.5

Ka tarbijaorganisatsioonid peavad etendama senisest aktiivsemat ja toetavamat rolli. Siiani on paljud kõnealused organisatsioonid keskendunud vaid võimalikult parema toote saamisele võimalikult madala hinnaga. Praktikas tähendab see seda, et tootmine ei toimu kõige säästvamal viisil.

3.6.1

Elektri tootmisel vabaneva soojuse kasutamine kujutab endast energiakasutuse tõhususe suurt paranemist, seda vaatamata tehnilistele piirangutele, mis eksisteerivad seoses suure vahemaaga soojuse tootmise koha (tööstuspiirkond) ja selle tarbimise koha vahel (elamupiirkond), mille tõttu on energiakadu suur. Väga väikseid soojuse ja elektri koostootmise süsteeme saab eelkõige kasutada, et rahuldada hoone termilist vajadust, tootes elektrit lisatootena. Teisalt on võimalik luua ka tooteid, mis on esmajoones suunatud elektrivajaduse rahuldamisele ja annavad soojust lisatootena. Siiani on kõige enam müüdud soojusel põhinevaid väga väikeseid soojuse ja elektri koostootmise süsteeme, kuigi kütuseelemente kasutatakse tihedamini elektrinõudluse rahuldamiseks.

3.6.2

Soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogia võimaldab vältida eeltoodud piirangut ja pakub samas Euroopa tööstusele majandusliku väljakutse. Soojuse ja elektri koostootmist kasutatakse eelkõige elamute ja kaupluste kütmiseks ning lisatootena annab see elektri. 2004. aastaks oli installeeritud umbes 24 000 ühikut. Sellist soojuse- ja elektri koostootmise tehnoloogiat saab kasutada erinevate energiaallikate puhul. Kõige paljutõotavam näib soojuse ja elektri koostootmine vesinikutehnoloogia (kütuseelemendid) baasil, ent seda tehnoloogiat tuleb veel edasi arendada.

3.6.3

Tänu soojuse ja elektri koostootmise käitiste lõpptarbijatele suunatud toetustele on Jaapan kõnealuse tehnoloogia arendamisel jõudnud kõige kaugemale, seda ka tänu autotööstuse tugevale toetusele kütuseelementide tehnoloogiale. Jaapani valitsus soovib, et Jaapani tööstus saavutaks kütuseelementide tehnoloogia arendamisel juhtiva positsiooni, nii nagu ka päikeseenergia puhul. Seetõttu stimuleerib ja rahastab Jaapan teadus- ja arendustegevust ning eraldab lõpptarbijatele toetusi seadmete soetamiseks turu arengu varases staadiumis.

3.6.4

Soojuse ja elektri koostootmise arendamine on oluline mitmest vaatepunktist:

4.1.1

Transpordisektor on üks suuremaid, mis kasutab fossiilkütuseid. Selles sektoris on paljutõotavaid võimalusi energia säästvaks kasutamiseks, nagu näitavad CARS 21 arvukad kasulikud soovitused (17). Peale selle avab linnaarengu ja infrastruktuuride parem planeerimine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia intensiivsem kasutamine väljavaateid transpordi tõhususe parandamiseks. Koos sisepõlemismootorite tehnoloogia edasise täiustamisega toob see kaasa olulise energiasäästu. Lühemas perspektiivis on ka paljutõotavaid võimalusi hakata osaliselt kasutama teisi kütuseid, nagu näiteks maagaas või biomassienergia. Pikemas perspektiivis pakub huvitavaid võimalusi vesinik. Praegu arendatav hübriidtehnoloogia on samuti paljulubav vahepealne lahendus.

4.1.2

Biomassienergia maksimaalset potentsiaalset turuosa hinnatakse 15 %-le. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks 6 %-lise turuosa saavutamise aastaks 2010. Biomassist suures mastaabis energia tootmise esialgne pilootprojekt juba käib.

4.1.3

Maagaas tekitab vähem CO2 heitmeid kui bensiin (-16 %) ja diisel (-13 %) ning võiks soodsa maksustamiskorra puhul hõlmata suuremat turuosa. Nii kujuneks välja nii tootjatele kui kasutajatele stabiilne turg. Vastav tehnoloogia on juba olemas. Võimalused on eriti suured seoses linnade ühistranspordiga, kuna see võimaldaks gaasitanklate optimaalset kasutamist. Aastaks 2020 oleks võimalik saavutada 10 %-line turuosa. (18)

4.1.4

Teiste riikide (eelkõige Brasiilia) näidetest on näha, et niisugust turuosa ei ole võimalik saavutada üksnes biokütuse kättesaadavust tagades. Vaja on toetavaid poliitikameetmeid — nagu maksusoodustusi, sihipärast seadusandlust, reguleerimist ja edendamist –, et aidata tarbijatel teist liiki kütuse kasutamisele üle minna.

4.1.5

Medali teine pool on see, et keskkonna aspektist tundlikelt aladelt (nt palmiõli Kagu-Aasias) saadud biokütused võivad kaasa tuua ulatusliku vihmametsade hävitamise, kuna need asendatakse palmiistandustega. Maailmas on teadaolevalt 23 suurt ökosüsteemi, millest 15 on rikutud või rängalt saastatud, nagu ilmneb ühest ÜRO hiljutisest uurimusest.

4.2.1

Ehituses — nt elamumajanduses — on tohutu potentsiaal säästvate tehnikate kasutamiseks. Juba on võimalik ehitada väikeste lisakuludega maju, mille energiavajadus on olematu, eelkõige võttes arvesse seda, et kõiki lisakulusid tasakaalustab energiakokkuhoid. Sel viisil ehitamine on keskmiselt 8 % kulukam kui traditsiooniliste ehitusmeetoditega. Mastaabisääst saaks viia selle vahe kümne aastaga 4 %-ni. Üks maailma kuulsamaid arhitekte Norman Foster on öelnud, et kui vaadata hoone kogukulusid 25-aastase perioodi jooksul, siis tegelikud ehituskulud moodustavad neist vaid 5,5 %. Ehitise asustamise kulud (energia, suuremad ja väiksemad hooldustööd, hüpoteegi/rendi intressimäärad) moodustavad samal ajavahemikul kogukuludest kuni 86 %. Nii et kuigi säästval viisil ehitamine võib küll lühemas perspektiivis kallimaks osutuda, siis on see keskpikas ja pikas perspektiivis oluliselt odavam.

4.2.2

Saksamaal ja Austrias areneb energiatõhus ehitamine kiiremini kui ülejäänud Euroopas. Passiv Haus Institut Saksamaal on tellinud majaprojekte, mis kasutavad väga vähe energiat, kombineerides päikseenergiat tõhusa õhukindla isolatsiooniga. Seda tüüpi maju on ehitatud Saksamaal üle 4000 ja Austrias üle 1000. Sama põhimõtet kasutatakse järjest rohkem ka ärihoonete ehitamisel.

4.2.3

Freiburgi linnavalitsus kehtestas uued reeglid energiatõhusa ehituse jaoks. Nimetatud reeglid on lahutamatu osa igast rendi- ja ostu-müügilepingust, mis kohalik omavalitsus ehitusfirmade ja kinnisvaraarendajatega sõlmib. Sel viisil kasutab kohalik omavalitsus optimaalselt oma seaduslikke volitusi edendada energiajuhtimist laiemas ulatuses. Kõnealused kokkulepped sätestavad, et kõik kohalikult omavalitsuselt renditud või ostetud maal teostatavad ehitustööd peavad olema läbi viidud kooskõlas energiatõhususe suunistega; ehitised tuleb projekteerida nii, et saaks päikseenergiat maksimaalselt ära kasutada ja katused peavad sobima päikesekollektori paigaldamiseks. Piirkondades, kus ehitised on nii projekteeritud, on võimalik sooja vee pealt säästa 40 %.

4.3.1

Komitee tervitab komisjoni lähenemist tööstuspoliitikale, mis võtab arvesse säästva arengu aspekte, nagu sätestatud komisjoni teatises pealkirjaga “Ühenduse Lissaboni kava elluviimine”: Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale (19). Lissaboni eesmärkide saavutamine eeldab Euroopa tööstuse konkurentsivõimelisust. Seetõttu tervitab komitee konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma loomist, mis on üks seitsmest suuremast valdkonnaülesest poliitilisest algatusest, mis on kavandatud suurendama sünergiat erinevate poliitikavaldkondade vahel konkurentsivõime kaalutlusi silmas pidades. Komitee tervitab samuti jõupingutusi, mida Euroopa tööstus ise selles valdkonnas teeb.

4.3.2

Praegusel hetkel on tööstus suurel määral sõltuv fossiilsetest kütustest. Sellegipoolest võimaldab elektrilise protsessi valik igat tüüpi primaarenergiaallikate kasutamist, kusjuures enamikel juhtudel tähendab see samal ajal energiasäästu (20). On ka võimalusi jääkenergia vahetamiseks tööstuskomplekside ja asulakomplekside teiste osade vahel. Nii kasutatakse Europoorti tööstuskompleksi jääksoojust Westlandist 20 km kaugusel asuva Loode-Euroopa suurima kasvuhoonekompleksi kütmiseks.

4.3.3

Toornafta on keemiatööstuse baasiks, kuid tulevikus hakkab seda vähem saada olema. Alternatiiviks on biosüntees, keemiliste ainete tootmine biomassist bakterite abil, mis on väga keerukas, kuid paljutõotav valdkond. Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme selles, mis puudutab meie teadmisi mikroorganismide, nt bakterite geneetilise ülesehituse kohta. Uued tehnoloogiad võimaldavad muundada neid organisme geneetiliselt, nii et nad muudavad algse materjali spetsiifilisteks aineteks. Bakteritest saavad justkui programmeeritavad minireaktorid.

4.3.4

Praegusel ajal kasutavad seda mikroorganismitehnoloogiat toidu- ja ravimitööstus, nt juustu, õlle ja penitsilliini tootmisel. Biokonversiooni võimalused on märkimisväärsed ka nendes sektorites, kuid nüüd hakkab ka keemiatööstus selle tehnoloogia vastu huvi tundma. Toornaftast ainete eraldamiseks ja nende puhastamiseks on vaja tervet rida reaktsioone. Kõnealust tehnoloogiat on vaja märgatavalt edasi arendada, kuid teoreetiliselt on võimalik minna üle biomassi otsesele konverteerimisele keemilisteks aineteks ja teisteks toodeteks. See vähendaks nafta kasutamise vajadust, millega kaasneb kasu nii majandusele kui keskkonnale — heitmete vähenemine, toote elutsükli lõpetamine ja tootmisahela juhtimine.

4.3.5

Energiamahukates valdkondades võib tekkida spetsiifilisi probleeme järkjärgulisel üleminekul taastuvatele energiaallikatele. Tootmise jätkusuutlikkuse tase sõltub otseselt kasutatava tehnoloogia tasemest ja sellel alal ei ole lähitulevikus oodata olulist paranemist. Euroopa terase- ja alumiiniumitööstus näiteks toimivad selles valdkonnas juba hästi. Kui terasetööstuses investeeritakse suuresti uutesse tehnoloogiatesse, saavutamaks jätkusuutlikumat tootmist, eriti tänu projektile ULCOS (terase tootmine eriti madala CO2-emissiooniga, Euroopa kõigi aegade suurim teraseprojekt) ja CO2-heitmeid loodetakse poole võrra vähendada umbes aastaks 2040, siis primaaralumiiniumi tootmist Euroopas iseloomustab taastuva energia kasutamine erakordselt suurel määral (44,7 %). Kuna primaaralumiiniumijäätmetest sekundaaralumiiniumi tootmisel kasutatav energia moodustab ainult 10 % energiakogusest, mida on vaja primaaralumiiniumi tootmiseks, siis on nimetatud sektoris suur energiasäästmispotentsiaal. Siiski ostab Euroopa turul kasutatud alumiiniumi suurel määral Hiina tänu valitsuse poolt rakendatavatele energia säästmise meetmetele.

4.3.6

Euroopa terasetööstus on edukas ka toorainetõhususe ja taaskasutuse alal. Pool kogu maailma terasest toodetakse vanametalli kasutades. Ringlussevõetud jäätmeid kasutatakse samuti optimaalselt. Ijmuidenis asuvas tehases Corus läheb 99 % jäätmeid kasutusse kas kohapeal või mujal.

4.3.7

Kuigi fossiilsete kütuste kasutamine tööstusliku tootmise toorainetena jääb lähitulevikus suurel määral endiselt paratamatuks, aitab hiljuti välja töötatud materjalide kasutamine säästa energiat rakenduslikus valdkonnas, nt sõidukite tootmisel massi vähendada. Sedalaadi uuendustegevuse edendamiseks peab Euroopa tööstus säilitama rahvusvahelise konkurentsivõime, alustades kaevandustööstusest, kust väärtuse loomise ahel alguse saab.

5.1

Ilma igasuguse kahtluseta on vajadus minna üle säästvale tootmisele vältimatu. Deindustrialiseerimine, tootmise üleviimine teistesse piirkondadesse ning üha suurem konkurents arenevate riikide poolt on tekitanud ebakindlust ja kõhklusi. Praeguses olukorras ollakse üldiselt arvamusel, et säästvamale tootmisele üleminek mõjub ebasoodsalt Euroopa konkurentsivõimele, takistab tööstuse kasvu, kaotab töökohti ning on halb nii majandusele kui tööhõivele.

5.2

Võib täheldada negatiivset mõju tööhõivele Euroopas. Saksamaa uuringute kohaselt prognoositakse, et heitkogustega kauplemise süsteemi tõttu kaob 2010. aastaks 27 600 töökohta ning 2020. aastaks 34 300 töökohta (21). Lisaks kaob Saksamaal 2010. aastaks veel 6100 töökohta taastuvenergia seaduse jõustumise tulemusena (22). Ning lõpuks kaotaks Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmine Saksamaal aastaks 2010 veel 318 000 töökohta (23). Nende näitajate võrdlemisel loodavate töökohtade arvuga nähtub, et kliimakaitse eesmärkidele suunatud poliitika järgimine viib tõepoolest “tööstuse muutusteni”: näiteks Saksamaal oli 2005. aasta taastuvate energiaallikate käive 16,4 miljardi eurot, mille tulemusel loodi kõnealuses valdkonnas 170 000 uut töökohta (24). Saksamaa üle 55 miljardi euro (2004) ulatuva toodanguga keskkonna- ja kliimakaitse sektoris on hetkel 1,5 miljonit töökohta ning sektori panus Saksa eksporti on 31 miljardit eurot (2003), mis aitab kaasa paljude täiendavate töökohtade tagamisele (25).

5.3

Siiski ei ole mõju vaid negatiivne. Uurimus kaotatavatest töökohtadest Euroopas näitab, et vähem kui 5 % töökohtadest on kaotatud tootmise teistesse piirkondadesse üleviimise tõttu (26). Vaatamata andmete kogumise metodoloogilistele piirangutele jääb viidatud uurimus kasulikuks allikaks, eriti kui vaadelda seda koos teiste asjaomaste näitajatega. Võiks väita, et üksnes väike osa töökohtadest on kaotatud keskkonnaalaste õigusaktide tõttu.

5.4

Samas on töökohti ka juurde loodud. Säästvate tehnoloogiate uurimus- ja arendustegevusega tegelev keskkonnasäästlik tööstus on dünaamiline sektor, tööhõive kasvab aastas 5 %. Enam kui kahe miljoni otsese ja täisajaga töökohaga on see sektor sama paljude töökohtade looja nagu farmaatsia- ja kosmosetööstus (27).

5.5

OECD uurimusest (28) nähtub, et säästev areng ei tähenda tingimata kõrgemaid kulusid. Pikaajalises perspektiivis võib see kulusid isegi pisut vähendada. Pealegi kaalub saadav kasu kulud üles. Selged ärilised eelised ning keskkonnaalased ja täiendavad õigusaktid viivad investeeringuteni uuendusteni säästvates tehnoloogiates, julgustavad toormaterjalide tõhusamat kasutust, kinnistavad tootemärke, parandavad ettevõtete mainet ning suurendavad seega kasumlikkust ja tööhõivet. Edu saavutamiseks vajab see protsess ühist lähenemist, mis põhineb ettevõtete, töötajate ja valitsuse jagatud vastutusel.

5.6

Iga hinna eest tuleb vältida, et Euroopa tööstus jääb konkurentsis kolmandate riikide piirkondadega väga ebasoodsasse olukorda seetõttu, et keskkonna ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide ja korra tulemusel on tootmiskulud kõrgemad. Kui Euroopa kehtestab tööstusele säästva tootmise norme, on vastuvõetamatu ja mõistetamatu, et samal ajal lubatakse kolmandatel riikidel tuua turule tooteid, mille valmistamisel ei ole järgitud samu norme. Säästva tootmise innustamiseks on vaja kahte paralleelset lähenemist: Euroopa Liidu sisene ja väline.

5.6.1

Esimesena mainitu osas tuleks kasutusele võtta sobivad vahendid tagamaks, et Euroopa Liidus keskkonnakahjulikest tootmisviisidest tulenevad ühiskondlikud ja keskkonnakulud lisataks vastavate toodete hinnale, et edendada maailmakomisjoni aruande “Globaliseerumise sotsiaalne mõõde” põhiideed ILO, WTO, IMFi ja Maailmapanga tegevuspoliitikate ühtsuse kohta. Selle on välja toonud ka EMSK oma arvamuses “Globaliseerumise sotsiaalne mõõde”(vt CESE 252/2005).

5.6.2

Mis puutub teise mainitud lähenemisviisi, siis Euroopa Liit peaks rahvusvahelistel arupidamistel (eriti WTOs) tegema kõik vajalikud jõupingutused, et tuua rahvusvahelistesse kaubanduskokkulepetesse ka need küsimused, mis ei ole kaubandusega seotud, näiteks peamised sotsiaal- ja keskkonnanormid, et lihtsustada Euroopa konkurentide säästva arengu poliitikate arendamist. Mõnedel riikidel, näiteks Ameerika Ühendriikidel, Indial ja Hiinal, on Euroopaga võrreldes ebaõiglased majanduslikud eelised, kuna neile ei kehti Kyoto protokollis sätestatud CO2 heitmete vähendamise kohustus. Selliseid kokkuleppeid tuleb ellu viia globaalselt, kuna kaubandus saab olla vaba üksnes juhul, kui see on ka õiglane.

5.7

Euroopa keskkonnasäästlik tööstus esindab maailmaturust ligikaudu kolmandikku ning loob ekspordiülejääki rohkem kui 600 miljoni euro väärtuses. 2004. aastal kasvas eksport 8 % ning tegemist on jätkuvalt kasvava turuga, kuna tulevikus läheb üha rohkem riike, isegi Hiina ja India, üle keskkonnasäästlikult valmistatud toodetele ja säästlikele tootmisprotsessidele.

5.8

Säästev ja uuenduslik ühiskond, mille poole meil on tarvis liikuda, vajab ulatuslikku kodanikele ja tarbijatele suunatud teavituskampaaniat teadlikkuse tõstmiseks ja laia ühiskondliku baasi loomiseks. Samuti vajatakse hästi koolitatud töötajaid. Lähiminevikus pööras Euroopa sellele liiga vähe tähelepanu. Sõnade training (koolitus), learning (õppimine), skilling (kvalifikatsioon) ja education (haridus) otsingul kümne jätkusuutlikkust ja uuendustegevust käsitleva Euroopa Liidu direktiivi ingliskeelses tekstis leiti neist ühes direktiivis vaid esimene.

5.9

Mitmed neile direktiividele eelnenud komisjoni teatised käsitlesid pikalt koolituse vajadust. See huvipunkt on direktiividest aga täiesti välja jäetud. Teatised on üksnes sõnad, direktiivid on aga teod. Poliitika ei ole mitte see, mida räägitakse, vaid see, mida tehakse. EMSK tervitab asjaolu, et uues Euroopa Liidu tööstuspoliitikas pööratakse suurt tähelepanu hariduse tähtsusele, ning julgustab komisjoni samas suunas jätkama.

5.10

Lissaboni strateegias võttis Euroopa endale eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida töökohtade arvu ja kvaliteedi tõus ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Sellise ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks on vaja hästi koolitatud tööjõudu. Kui me ei investeeri piisavalt oma tööjõu koolitamisse, siis jäävad Lissaboni eesmärgid aastaks 2010 saavutamata, õigemini need jäävad üldse saavutamata.

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/12

1.1

2006. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu keskendus seoses Lissaboni strateegia taaskäivitamisega majanduskasvule ja tööhõivele ning integreeritud juhtimispõhisele lähenemisviisile, pidades silmas globaliseerumise uusi väljakutseid.

1.2

Euroopa Liit peab tegema jõupingutusi, tagamaks oma kodanikele areng, mis oleks uuenduslik, konkurentsivõimeline ja säästev, et saavutada suurem majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, luues ja arendades uusi ettevõtteid, uusi kutseprofiile ning rohkem ja parema kvaliteediga töökohti, säilitades ühtlasi Euroopa sotsiaalmudeli ja keskendudes teadmistepõhisele majandusele.

1.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et ilma “uue, partnerlusel ja vastutusel põhineva juhtimistsüklita” (1) on kõik Euroopa jõupingutused konkurentsivõime ja tööhõive suurendamise nimel asjatud ning et on tarvis vastu võtta uued juhtimismudelid, mida tuleb kiiresti ja laialdaselt ellu rakendada.

1.2.2

Komitee leiab, et nii teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse seitsmes raamprogramm (FP7) kui ka uus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP) on oma ülesehituselt liiga “ülaltpoolt alla” suunatud ega võimalda veel kohaliku ja piirkondliku tasandi arengu eest vastutavate avaliku ja erasektori osapoolte piisavat kaasamist ja aktiivset osalemist, kasutamaks ära sotsiaalparterite olulist rolli jätkusuutliku ja kestva majanduskasvu toetamisel.

1.3

Euroopa Liit peaks lisaks mõlemale eelpool nimetatud vahendile (FP7 ja CIP) soodustama niisugust uut tüüpi kohaliku tasandi partnerlust, millesse kaastakse ametivõimud, majanduslikud osapooled ja eelkõige sotsiaalpartnerid, ning toetama uue põlvkonna piirkondlikke arengupakte globaliseerumise kontekstis (2).

1.4

Komitee on veendunud, et ei ole olemas juhtimisvormi, mis sobiks kõigile. Igal piirkondlikul /kohalikul tasandil tuleb otsida sobivat kontseptsiooni, mis vastaks kõige paremini kohaliku või piirkondliku juhtimise vajadustele ning mis oleks kooskõlas siseriiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste raamtingimustega.

1.5

Kõnealustel kontseptsioonidel on siiski mõningad ühised tunnused:

1.5.1

Sellise integreeritud piirkondliku ja kohaliku poliitika raames on absoluutselt vajalik struktureeritud sotsiaaldialoog, muuhulgas kohalike majandus- ja sotsiaalnõukogude rolli suurendamise, sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajate kaasamise ning majandusliku ja sotsiaalse partnerluse tõhusate vormide loomise kaudu (3).

1.5.2

Selleks tuleb järgida komitee poolt osutatud suunda, kaasates liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogud või sarnased asutused struktureeritud dialoogi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

1.6

Uue juhtimisvormi edu sõltub üha enam oskusest hinnata, millisel lähedusastmel on probleemide ja nende lahendustega kõige tõhusam tegeleda, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest, kuid säilitades ühtse raamistiku ja ühise vaatenurga teiste sekkumistasanditega (4).

1.7

Komitee on veendunud, et võimalike meetodite, tegevuste ja meetmete uurimine keskmises ja pikas perspektiivis koos osaluspõhise tulevikuanalüüsiga võib anda tõelise alt-üles panuse ühiskonna kultuurilisele arengule ning aidata rikastada poliitikute ja haldustöötajate valikuid. Eriti oluline on, et sel moel on võimalik luua ja tugevdada vastastikust mõju tehnoloogia-, majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuurivaldkondade vahel, mis on vajalikud jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise arengu tagamiseks.

1.8

Ennekõike tuleb kaasata sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad, et eristada selgelt tugevaid ja nõrku kohti ning suuta kindlaks määrata uusi võimalusi sise- ja rahvusvahelisel turul.

1.9

Globaliseerumine avaldab konkurentsisurvet moderniseerimiseks, uuendusteks ning väärtusahela tõstmiseks ning võimaldab kaupu ja teenuseid tõhusamalt ja soodsamalt toota ning turustada. Õigeaegse sekkumiseta peitub aga globaliseerumises oht majandusliku ja sotsiaalse struktuuri uueks jagunemiseks ja killustumiseks, seda eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

1.9.1

Seetõttu on komitee arvates tarvis võimalikult kiiresti välja arendada uued pädevusvaldkonnad, et valmistada kodanikke ette vajalikeks muutusteks. Tarvis on rakendada ühiseid, klastrite, ettevõtete ning finants- ja krediidiasutuste juhtidele suunatud koolitusmeetmeid, mis tuleb läbi viia koostöös poliitikute, avaliku sektori ametnike ning kohalike ja piirkondlike ametivõimude juhtidega.

1.10

Ainult integreeritud ja kaasava territoriaalse lähenemisviisi abil on võimalik teadusuuringutesse ning arendustegevusse, uuendustesse ja haridusse tehtud investeeringutest kogutud teadmised muuta uuendusvõimeks, mis tähendab Euroopa tööstuse jaoks konkurentsieelist, mille abil meelitada oma territooriumile inimkapitali ja rahalisi vahendeid.

1.10.1

Kõnealuses kontekstis tuleb tingimata otsida võimalusi, et muuta piirkonnad tööjõule atraktiivseks näiteks töö ja eraelu parema ühitamise ning stiimulite loomise kaudu eelkõige teadlastele ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele (nt juhtivtöötajad, teadlased ja tööstuseksperdid), tagades neile piisavalt atraktiivsed töötingimused.

1.11

Uut konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ei saa vaadelda lahus ühenduse teistest piirkondlikest poliitikatest ja programmidest. Selle eesmärk on tegeleda probleemidega kolmesuunalise lähenemisviisi kaudu: ettevõtluse ja uuendustegevuse programm; info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm; ning Euroopa aruka energiakasutuse programm.

1.12

Kõnealuses kontekstis pooldab komitee konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi aktiivset kooskõlastamist piirkondliku ja ühtekuuluvuspoliitikaga, piiriüleste ning riikide- ja piirkondadevaheliste koostöömeetmetega ning teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse seitsmenda raamprogrammiga. Oluline osa viimatinimetatud raamprogrammi eriprogrammist “Võimekus” on samuti pühendatud uurimistegevuse arendamisele VKEdes, nn teadmiste piirkondadele, uuenduste ja uuenduslike ettevõtlusteenuste toetamisele ning olulistele sidemetele koolitusasutuste ja ettevõtete vahel.

1.13

Komitee arvates ei nõua sellised algatused mitte ainult hoolikat kooskõlastamist, et luua sünergiaid ja vältida kattuvusi või vasturääkivusi, vaid need tuleb kohapeal sobival viisil ümber kujundada ning kohandada, seades prioriteediks osaluspõhise arengupartnerluse.

1.14

Komitee kordab oma hiljutistes kaasaegset tööstuspoliitikat käsitlevates arvamustes esitatud seisukohta, et puudub selge seos ELi tasandil tehtavate jõupingutuste ning valitsuste, tööstuse ning sidusrühmade vajaliku kaasatuse vahel riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

2.1

Juhtimine ( governance ): vastavasisulises kirjanduses eristatakse kolme juhtimise vormi (5). Rohujuure tasandi juhtimine tähendab kõigi osalejate koordineerimist kohalikul tasandil ning seda iseloomustab tugev orienteeritus kõigile tehnoloogiaga seotud tegevustele. Võrgustikuna toimuvat juhtimist iseloomustab tihe võrgustikuline kooskõlastamine kõigi osalejate, eriti ettevõtete, uurimis- ja rahandusasutuste vahel. Direktiivne juhtimine põhineb tugeval koordineerimisel ja võtmeküsimuste (nt rahastamine ja pädevused uurimisvaldkonnas) tsentraliseeritud haldamisel.

—

arvestada sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektidega majanduslike otsuste langetamisel;

—

kasutada otsuste langetamisel ühist väärtuste süsteemi ja osalusmeetodit;

—

edendada parimaid tavasid ja pidevat dialoogi sidusrühmade vahel, toetamaks uuendustegevust ja konkurentsivõimet.

—

määratleda kõnealuses piirkonnas elav rahvastik;

—

määratleda neile olulised põhiväärtused.

—

Institutsiooniline kapital: piirkonna ametlike institutsioonide suutlikkus tegeleda aktuaalsete probleemide lahendamisega, nende tegevussuutlikkus, otsustusprotsesside kiirus, organisatsioonidele kättesaadava teabe kvaliteet, nende paindlikkus ning organisatsioonidevahelised suhted.

—

Kultuuriline kapital: piirkonna traditsioonid, väärtused ja veendumused, selle keeleline rikkus ning sotsiaalsed suhted ja käitumismustrid (7).

—

Sümboolne kapital: piirkonna potentsiaal kasutada oma arenguks vajalikke energiaid ning olla sümboliks kohalike ettevõtete jaoks.

—

Psühhosotsiaalne kapital: kõnealune kapitaliliik põhineb eelkõige usaldusel, veendumusel kogukonna olemasolust ja selle arengupotentsiaalist ning teadlikkusel võimalikust koostööst erinevate rühmade ja liitudega.

—

Kognitiivne kapital: tegemist on kollektiivse oskusteabega, mida ei tohi segi ajada üksikisiku inimkapitaliga. Kognitiivne kapital avaldub organisatsioonides, mis moodustavad teadmiste infrastruktuuri, st kõrgkoolides, teaduskeskustes, kultuuri- ja kutseorganisatsioonides, aga ka ettevõtetes ning sotsiaaldialoogi arengu eest vastutavates organisatsioonides (8).

2.4.1

Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul sätestatud suuniste toetuseks lõi komisjon eeldused Euroopa teadusruumi (10) teostamiseks. Vajalikud rahalised vahendid kaasati kuuendasse raamprogrammi, kusjuures erilist tähelepanu pöörati piirkondlikule tulevikuanalüüsile (11). Sellele järgnevalt lõi komisjon 2001. aastal üksuse “Teaduslik ja tehnoloogiline tulevikuanalüüs; suhted tulevikutehnoloogiate uuringute instituudiga (IPTS) (12)”, edendamaks tulevikuanalüüsi kui innovatsioonimudelit.

2.5.1

Rohujuures tasandi idee on viimastel aastatel muutunud olulisemaks, samuti nagu ka subsidiaarsuse printsiip. Rohujuure tasandi kultuur võimaldab avalikkusel avaldada soovi võtta osa sotsiaalvaldkonda puudutavate otsuste langetamisest. Tänu uutele tehnoloogiatele levivad teadmised varem ettekujutamatu kiiruse ja ulatusega.

3.1

Kolmanda aastatuhande alguses seisab Euroopa Liit silmitsi põhjalike struktuurimuutustega, mis on vaid mõne aastaga täielikult ümber kujundanud ülemaailmse keskkonna, milles Euroopa majandus toimib ja konkureerib. Kõnealused muutused hõlmavad eelkõige järgmist:

3.2

Aho (13) aruandes korrati vajadust uute juhtimismudelite järele, muutmaks Euroopa konkurentsivõimeliseks ja teadlikuks struktuurimuutuste poolt tekitatud väljakutsetest.

3.2.1

Kõnealuse uue juhtimismudeli vastuvõtmiseks on tarvis:

3.3

Uurimis- ja arendustegevus, disain, tootmissüsteemid, logistikasüsteemid (16), turundus ja klienditeenindus on üha tugevamini integreeritud ja moodustavad terviku, mis ühendab kliente uute toodete väljatöötajatega.

3.4

Kaasaegne ettevõtte struktuur on üha vähem seotud füüsilise infrastruktuuri ja üha rohkem seotud mittemateriaalsete varade olemasoluga. See nõuab hästi varustatud piirkonda, kus oleksid olemas territoriaalse juhtimise struktuurid, mis toetavad kaupade ja teenuste tootmise ja turustamise suutlikkust ning tagavad parima võimaliku müügijärgse teeninduse.

3.5

Selge piirkondliku ja kohaliku identiteedi arendamine, mis kajastub sotsiaalse kapitali vormis, on olulise tähendusega mitte ainult ettevõtete ümberpaiknemise ohu vähendamisel, vaid ka seetõttu, et uute ettevõtete jaoks on tarvis spetsiaalselt arendatud ja kõrgetasemelisi teenuseid kohapeal. Kõnealuseid standardeid on võimalik saavutada vaid vastava teadlikkuse ja koolitusega personaliga.

3.6

Avalikkuse, poliitikute ja sotsiaalpartnerite piirkondlik/kohalik identiteeditunne võimaldab integreeritud lähenemist keskkondlikule ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele, mis suurendab veelgi piirkonna atraktiivsust uutele investeeringutele.

3.7

Piirkondlik või kohalik identiteet tähendab teatud ühiste väärtuste toetamist, tunnustamist ja nende suhtes tuntavat empaatiat ühise tulevikunägemuse raames. Piirkondliku ja kohaliku identiteedi tugevdamisele aitavad kaasa järgmised tegurid:

4.1.1

Selleks et kohalikke inimressursse võimalikult tõhusalt kasutada, tuleb arvestada järgmiste prioriteetsete valdkondadega:

4.2.1

Integreeritud territoriaalse lähenemisviisi abil on võimalik julgustada ja soodustada ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rajamist ja arendamist, luues neile soodsaid tingimusi. See hõlmab:

4.3.1

2006. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul toodi välja prioriteedid, mille poole tuleb püüelda majanduskasvu ja tööhõive uuendatud partnerluse kontekstis:

4.4

Eriti ettevõtlusele ja uuendustele pühendatud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm koondab ühtsesse raamistikku suure hulga tegevusi, mille eesmärk on tegeleda ELi majandusliku ja sotsiaalse struktuuri konkurentsivõime ning uuendustegevuse põhiprobleemidega ning suunata areng uuenduslike ja produktiivsete keskkonnasõbralike meetmete suunas, mis arvestavad ressursside tõhusa, sotsiaalselt vastuvõetava kasutamisega.

4.5

Seitsmendas raamprogrammis sisalduva eriprogrammiga “Võimekus” püütakse suurendada uurimis- ja uuendustegevusalast suutlikkust, seda eelkõige:

4.5.1

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osaluse parandamist uurimis- ja uuendustegevuses tuleb jätkata ka seitsmenda raamprogrammi teiste eriprogrammide raames (nt “Koostöö”, “Ideed” ja “Inimesed”).

4.5.2

Kõikide programmide teine ühine joon puudutab vajadust täielikult ära kasutada uurimistulemusi, ning see õnnestub kõige tõhusamalt territoriaalsel tasandil. Kõnealuses kontekstis on komitee arvates tarvis kõrget kooskõlastatuse ja sidususe taset ning sünergiat ühenduse regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika vahenditega ning ühenduse teiste vahenditega, mis on suunatud piirkondliku koostöö ning üld- ja erialase koolituse toetamiseks.

4.5.3

Lisaks tuleb eespool kirjeldatud meetmed kooskõlastada regionaalpoliitikaga, mis on seotud Euroopa reformitud struktuurifondidega.

4.6

Sobivaks rakendamiseks kohapeal ei eelda need algatused mitte üksnes kõrgetasemelist kooskõlastamist, mille abil tagada sünergia ja vältida kattuvusi või vasturääkivusi, vaid prioriteet tuleb anda ka järgmistele valdkondadele:

4.6.1

Komitee leiab, et nii teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm (FP7) kui ka uus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP), mille kohta EMSK on juba avaldanud arvamust, on endiselt liiga ülaltpoolt alla suunatud ega võimalda veel avalikkuse ja eraõiguslike osalejate kaasamist ning vastutavat osalemist kohaliku ja piirkondliku tasandi arengusse, mis on nii vajalik kui ka soovitav. Selline lähenemisviis ei võimalda kohalikel osapooltel täita oma seaduspärast kaasvastutaja rolli Euroopa poliitika kujundamisel.

4.6.2

Euroopa Liit peaks lisaks mõlemale eelpool nimetatud vahendile (FP7 ja CIP) soodustama uut tüüpi partnerlust kohalikul tasandil, millesse kaasatakse ametivõimud, majanduslikud osapooled ja eelkõige sotsiaalpartnerid, ning toetama uue põlvkonna piirkondlikke arengupakte globaliseerumise kontekstis (23). Need peaksid hõlmama kõiki majandus- ja tööhõivepoliitika arengu osapooli, eesmärgiga reageerida tõhusalt turu ja konkurentsi väljakutsetele, vaadates seejuures kaugemale kohalikust tasandist, mille kitsastesse piiridesse jäämine on üha ohtlikum ühinenud majandusruumide maailmas.

4.7.1

Oluline osa jätkusuutlikku konkurentsivõimet toetavatest meetmetest kuuluvad kohaliku ja piirkondliku tasandi vastutusalasse. Sellega muudetakse prioriteetseks juhtimissüsteemid ja koostöö, milles osalevad erinevad kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud, erinevad asutused ja institutsioonid, sotsiaalpartnerid, ettevõtted ning kodanikuühiskonna kohapealsed aktiivsed osapooled.

4.7.2

Mis puudutab juhtimiskontsepti, tuleks viidata komitee ühele eelmisele arvamusele: “Erasektori sidusrühmade tegevus ja vastutus peaks toimuma konkreetsete toetuste ja tegevuste kaudu. Sotsiaalne ja kodanikega peetav dialoog on olulised vahendid […]” (24).

4.7.3

Seoses sotsiaaldialoogi tugevdamisega nõustub komitee “komisjoniga selles, et sotsiaalpartneritel on seoses nende valdkonnasiseste teadmistega eriline hoiatav roll”.

4.7.4

Komitee arvates on tarvis ellu rakendada osalusel põhinevaid, paindlikke, proaktiivseid ja mõjusaid sotsiaal- ning otsustussüsteeme, mille raames on võimalik säilitada kõrge kvaliteediga poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne demokraatia, surumata alla ja hoidmata tagasi meetmete ja algatuste arendamist.

4.7.5

Siinkohal on oluline arendada välja ühine nägemus keskpikas ja pikas perspektiivis, määratleda ja jagada vastutusvaldkonnad kokkulepitud vahe-eesmärkide osas ning kasutada selliseid arenenud ja piirkondlikul tasandil tõestatud vahendeid nagu tulevikuanalüüs (foresight).

4.8

Integreeritud territoriaalne lähenemisviis ja juhtimisstrateegia sotsiaalselt vastutustundlike piirkondade arenguks

4.8.1

Praeguses ülemaailmsele konkurentsile avatud keskkonnas tuleb sotsiaalselt vastutustundlikku kohalikku ja piirkondlikku arengut edendava juhtimisstrateegia raames tagada jätkusuutlik majandusareng ning kõrged sotsiaalsed standardid. Selline strateegia peaks hõlmama eelkõige järgmisi aspekte:

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/20

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et just kaasaegse elektroonilise meedia kasutamine õpetamisel ja koolituses (e-õppes) (1) aitab Euroopa Liidul läbi viia tegevust, mille eesmärk on suurendada hariduse tõhusust ja kvaliteeti, sealhulgas ametialast haridust ja koolitust. Nii vähendatakse koos muude meetmetega kulutusi töötajate koolitamisele, parandades samal ajal märkimisväärselt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, konkurentsivõimet.

1.2

Komitee arvates on õppimine ja koolitus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil Euroopa Liidus jätkuvalt ebajärjekindel. Selle põhjus on keeleline ja kultuuriline mitmekesisus ning asjaomaste turgude ebaküpsus.

1.2.1

Olukorra muutmiseks peaksid haridusasutused, sealhulgas elukestva õppe (2) valdkonnas tegutsevad haridusasutused, olema avatumad uute õppimisvormide suhtes ja valmis kasutama neid üha ulatuslikumalt, toetades sellega teadmiste ja kogemuste integreerimist, et saavutada sünergia kavandatava tehnoloogilise ja majandusliku arenguga.

1.2.2

Komitee arvates on Euroopa Komisjonil kõige parem positsioon uue poliitika loomiseks kõnealuses valdkonnas. Teabevahetuse ja kooskõlastamise küsimus on seetõttu eriti oluline komisjoni talituste jaoks, eriti hariduse ja infoühiskonna valdkonnas.

1.2.3

On saabunud aeg tunnistada, et e-õpe on kujunenud üheks põhiliseks õppevormiks ja ametialaste teadmiste tugevdajaks kõnealuses valdkonnas. See tagab järjepidevate lähenemisviiside rakendamise ning aitab kasu saada e-õppe pakutavast lisaväärtusest.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase teadlikkuse tõstmise vajaduses Euroopa Liidus, eelkõige selles osas, kuidas kõnealused tehnoloogiad saavad toetada koolitust tööstuses ja elukestvat õpet, muuhulgas:

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriike üles pidama infoühiskonna rajamisega seotud arenguprogrammide elluviimisel meeles, et kõnealused programmid ei tohi kaasa tuua mitte mingisugust tõrjutust. Teisisõnu, elektroonilise side infrastruktuurile kui õppevahendile juurdepääsu osas ei tohi olla mitte mingisuguseid sotsiaalseid ega majanduslikke tõkkeid.

1.4.1

Komitee rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia elukestvas õppes kasutamise põhitingimus eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades on ELi ja liikmesriikide valitsuste toetus lairibaühendusega internetile (3), mis võimaldab juurdepääsu e-õppe süsteemidele. Kõnealuste piirkondade olukord on eriti raske uutes liikmesriikides. Kõnealune asjaolu lisab veelgi kaalu väitele, et lairibaühendustele juurdepääsu osas ei tohi esineda mingeid takistusi.

1.4.2

Siinkohal palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjonil tunnistada lairibaühendusele juurdepääsu osana laiemast strateegiast, mille eesmärk on tagada, et e-juurdepääsule antakse üldhuviteenuse staatus.

1.5

Komitee arvab, et e-kaugõppe ja koolituse osas tuleb pöörata erilist tähelepanu põlvkondadevahelise lõhe tekkimise ohule, eriti seetõttu, et täiskasvanute elukestva õppe valdkonnas võetakse järjest rohkem tegevusi ette info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise teel.

1.6

Lisaks soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suunata tähelepanu asjaolule, et e-õpe peaks olema välja töötatud viisil, mis vastaks pimedate inimeste vajadustele. Arvestades, et kõnealuse valdkonna tehnilised lahendused on hästituntud, peaksid e-õppe õpikute autorid võtma aluseks pimedate kogukonda esindavate organisatsioonide koostatud eeskirjad.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et e-õpe peaks olema tõhus vahend ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks ja nende ettevõtluspotentsiaali suurendamiseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali jaoks, millel on võtmeroll majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel.

1.8

Komitee leiab, et IKT-toega elukestva õppe laiendamine Euroopa Liidus mõjutab suurel määral mitte ainult ettevõtete konkurentsivõimet, vaid ka töötajate sotsiaalkapitali suurendamist, mis peaks suurendama Euroopa ettevõtluskapitali väärtust.

1.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib tungivat vajadust määratleda kodanikuühiskonna uus roll ning vajadust sotsiaalpartnerite vahelise dialoogi järele infotehnoloogia toega elukestva õppe edendamise üle Euroopa Liidu tööturgudel. Euroopa ühiskondade ettevalmistamine IT-toega elukestvaks õppeks aitab arendada Euroopa teadmisteruumi ning samuti teadmistepõhist ühiskonda (4).

1.10

Komitee märgib, et edusammud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerimise osas õppesse ja e-õppe ametialase tugevdamise osas on olnud oodatust väiksemad. Seetõttu kutsutakse ELi ja liikmesriikide tasandi pädevaid asutusi üles võtma meetmeid, mis suurendavad märkimisväärselt e-õpet kasutavate inimeste arvu. Sellisel arengul on potentsiaal anda märkimisväärne panus tööstuse konkurentsivõimesse ja tootlikkusse.

1.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone pöörama erilist tähelepanu VKEde vajadustele, nende võrgustikele ja esindusorganisatsioonidele, eesmärgiga tagada, et VKEd saaksid koolituse eesmärkidel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat võimalikult ära kasutada.

1.12

Komitee arvab, et kaasaegse tehnoloogia ja metoodika (IT-hariduse) õpetajaid tuleks pikaajaliselt ja süstemaatiliselt toetada üldprogrammide ja stiimulite kaudu.

1.13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib rõhutada, et Euroopa Komisjon peaks IT-hariduse valdkonnas pöörama erilist tähelepanu ka intellektuaalomandi õiguste küsimusele.

1.14

Ettepanekute ja soovituste lõppkokkuvõttes teeb komitee ettepaneku võtta eeskuju ELis juba kasutusel olevatest mõistetest, nagu e-Euroopa, e-õpe, e-oskused jne, ning viia sisse IT-toega elukestvat õpet tähistav lühend e-LL (lifelong learning), rõhutades nii sellise õppevormi rolli ning vajadust arendada ja laiendada seda e-Euroopa tegevuskavas ja järgnevas i2010 algatuses.

2.1

Käesolevas arvamuses uuritakse IT-toega elukestva õppe panust Euroopa Liidu konkurentsivõimesse, tööstuse muutustesse ja sotsiaalkapitali arengusse.

2.2

Seoses Lissaboni strateegia elluviimisega on elukestev õpe muutumas üheks olulisemaks mõisteks Euroopa Liidu hariduspoliitikas ja uutes haridusprogrammides ajavahemikuks 2007–2013 (5). Paindlikel ja avatud õppimis- ja koolitusmeetoditel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on teadmistepõhise majanduse arengus kindlasti võtmeroll.

2.3

Pärast läbimurdeks olnud e-Euroopa programmi ja e-õpet tutvustavaid meetmeid, mis on juba kaasa toonud mõningad lootustäratavad arengud, tuleb kaaluda seda, kuidas neile saavutustele tööstuse muutuste osas tugineda, kuidas arendada nendega seotud võimalusi ja kuidas kavandada tuleviku väljavaateid.

3.1

Infotehnoloogia olulisust inimressursside arendamisel tunnustasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu (6), kiites heaks mitmeaastase programmi (2004–2006) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridussüsteemidesse. Programmi põhieesmärk on kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kõrgekvaliteedilise hariduse ja koolituse edendamiseks elukestva õppe kontekstis.

3.2

Eelmisel aastakümnel oli ülekaalus avatud ja paindlik kaugõpe koos e-õppega, kuid nüüd vaadeldakse seda uuesti laiemas kontekstis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega õpe ehk e-õpe muudab meie elu, hariduse ja töö paindlikumaks ning seda nähakse ühe peamise Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise viisina. Järjest olulisemaks muutuvad huviharidus (7) ja vabaharidus (8) ning töökohal pakutav koolitus.

3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2004. aasta arvamuses teemal “Lissaboni strateegia rakendamise parandamine” (9) tõsteti esile vajadust uurida teadmistepõhise majanduse pakutavaid uusi võimalusi ning infotehnoloogia ja uuendustegevuse järjest suurema laienemise olulisust.

3.3.1

Samuti pöörati selles tähelepanu haridussüsteemide puudujääkidele ja vajadusele sotsiaalse mõõtme parema integreerimise järele.

3.4

Mõned Euroopa Liidu eelmisel aastakümnel tehtud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega õppe valdkonna algatused on andnud erakordseid tulemusi, samas on teiste puhul ilmnenud järjekindluse puudumine ning need ei ole arvude ega kvaliteedi osas saavutanud loodetud tulemusi.

3.4.1

E-õppe varajased mudelid keskendusid üksikisikutele ja ette kindlaksmääratud teadmiste edasiandmisele. Õpetajate toetus ja hindamine puudus neist peaaegu täiesti ning mudelid valmistasid pettumuse neile, kes tegid esimesi katseid sellise õppimisvormiga kohaneda.

3.4.2

Kiire tehnoloogiline areng, suurem majandussurve ja valitsuste poliitikameetmete erinev tempo viimasel paaril aastal, mille käigus oodati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu hariduse ja koolituse valdkonnas, ei ole andnud piisavat panust tööalaste oskuste arengu edendamisse.

3.5

2010. aastaks on kavas kaasata erinevatesse elukestva õppe vormidesse 12,5 % Euroopa Liidu 25–64 aastastest elanikest, võrreldes praeguse keskmise näitajaga, mis on 10 % (10). Kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega hariduse ja koolituse laiendamise tõhustamisega.

3.5.1

Väljakutsed, millega Euroopa Liidu liikmesriikide haridus- ja koolitusprogrammid nimetatud nõude täitmisel silmitsi seisavad, on seda suuremad, arvestades, et järgmise viie aasta jooksul on ainult 15 % uutest töökohtadest mõeldud kvalifitseerimata töötajatele, sellal kui 50 % tööandjatest vajab kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid (11).

3.6

Seoses komisjoni teatisega i2010 kohta (12) viiakse ellu uus Euroopa Liidu algatus — e-kaasamise algatus. Mõiste e-kaasamine viitab nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui selle kasutamise kaasamisele kui kaasamise saavutamise vahendile (13). E-kaasamise poliitika eesmärk on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise tõkete kaotamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamine tõrjutuse ennetamiseks ning majanduse tootlikkuse ja tööhõive võimaluste parandamiseks.

3.6.1

E-kaasamise oluline sotsiaalne aspekt on e-kaugõpe, mille eesmärk on vähendada või ennetada nende erialarühmade sotsiaalset marginaliseerumist, kellel on piiratud juurdepääs traditsioonilistele haridusvormidele geograafilise asukoha, sotsiaalse olukorra või eriliste haridusalaste vajaduste tõttu.

3.6.2

Kaugõppe eelised on järgmised: õppimine ei ole seotud kindlaksmääratud õppimiskohaga, õppimise kiirust on võimalik kohandada individuaalsetele vajadustele, võimalik on kasutada kaasaegseid infotehnoloogiaid, ebasoodsas olukorras olevate inimeste rühmadel on võimalik parandada oma oskusi jne.

3.6.3

Hiljutises arvamuses (14) kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valitsuste ja ettevõtlussektorite esindajaid üles koostama ja toetama meetmeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase hariduse ning e-tõrjutuse (15) ohus olevate sotsiaalsete rühmade koolitamise valdkonnas.

3.6.4

E-kaasamise programmi rakendamine on seotud ka digitaalse kirjaoskuse edendamisega (16), millest on saanud kaasaegse teadmistepõhise ühiskonna sünonüüm. Seetõttu, muuhulgas vastavalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hiljutisele arvamusele (17), tundub lähitulevikus digitaalse kirjaoskuse tunnustamine elukestva õppe ühe põhioskusena mitte ainult vajalik, vaid ka vaieldamatu.

3.7

E-oskuste (18) edendamisel on oluline mõju tööstuse muutuste mitmetele aspektidele. Mõiste e-oskused hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaspetsialistide ja kasutajate oskused ning internetikaubanduse. Laiaulatusliku e-oskuste agenda edendamise raames tegi komisjon hiljuti rea meetmete ettepanekuid, millest paljud olid seotud tööstuse ja e-oskuste edendamisega tööturul ning uute e-pädevuste (19) arendamise ja edendamisega.

3.7.1

Sidusrühmade esindajate partnerlusel on oluline roll nii e-oskusi puudutavates meetmetes kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega elukestva õppe juurutamisega seotud küsimustes. Sidusrühmade hulka kuuluvad:

3.8

Lairibaühendusega internetile juurdepääsu laienemine on keskse tähtsusega i2010 strateegia ja e-kaasamise projektide eesmärkide saavutamisel. See ei saa piirduda üksnes suurte linnadega, vaid peaks olema kättesaadav ka vähemarenenud piirkondade elanikele (20).

3.8.1

Tasub arvesse võtta, et 15-liikmelises Euroopa Liidus on juurdepääs lairibaühendusele umbes 90 % linnapiirkondades tegutsevatest ettevõtetest ja majapidamistest, kuid maapiirkondades ja kaugemates piirkondades on juurdepääs vaid 60 % elanikest; uutes liikmesriikides on kõnealune erinevus palju suurem.

3.8.2

Lairibaühendus on elutähtis mitte ainult ettevõtete konkurentsivõime arendamiseks ja piirkondade majanduskasvuks, vaid ka haridus- ja koolitussektori jaoks, eriti e-õppe kasutamisel koolitusprogrammides.

3.9

Kui tahame parendada elukestva e-õppe kasutamist ning muuta seda õppimisvormi tõhusamaks, oleks praegu äärmiselt kasulik viia läbi kõnealuse valdkonna poliitiline arutelu. Euroopa Liidul on parim positsioon kõnealuse valdkonna poliitikale uue suuna andmiseks.

3.9.1

Praegune poliitika seab prioriteediks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sisseviimise ametlikesse haridusasutustesse, nimelt koolidesse ja ülikoolidesse. Märksa vähem tähelepanu pööratakse ja märksa vähem vahendeid eraldatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise edendamisele elukestvas õppes ning täiskasvanute huvi- ja vabahariduses.

4.1

Kooskõlas komisjoni 2002. aasta teatise (21) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse teemal “Koolitus ja tootlikkus” üldideega võib öelda, et tootlikkus on ettevõtete ja Euroopa majanduste konkurentsivõime ning majanduskasvu võti. Suurem tootlikkus sõltub suures osas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna edusammudest ning tööjõu võimest kohaneda kaasaegse tööstuse nõudmistega.

4.1.1

Vaatamata tõsiasjale, et varases arenguetapis ei vastanud ülespuhutud elektrooniline tehnoloogia ootustele, on ühiskonna ja majanduse e-sektoris tegelikult toimunud enneolematu areng ning e-sektoril on suur tulevikupotentsiaal.

4.1.2

Seepärast tunnustab ja väärtustab Euroopa Komisjon õigustatult kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate olulisust konkurentsivõime ja uuendustegevuse edendamisel ning teadmistepõhises ühiskonnas, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

4.2

Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamise võti peab olema kutseharidus ning seda programmide ja koolituse kaudu, milles kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Ühtsete, mobiilsete ja paindlike haridus- ja koolitussüsteemide loomine tööstuse valdkonnas tööd otsivate, tööleminekuks valmistuvate ning seal töötavate inimeste jaoks suurendab teadmiste kasvamise kiirust ning toob kaasa olulised tehnoloogilised muutused ja uuendused tootmisettevõtetes, suurendades seega nende konkurentsivõimet.

4.2.1

Seepärast peaks IT-toega elukestva õppe sisseviimine ettevõtlusse ja ettevõtlusega seotud valdkondadesse muutma need konkurentsivõimelisemaks ning aitama suurendada oma töötajate sotsiaalkapitali, suurendades seeläbi Euroopa ettevõtluskapitali väärtust.

4.3

E-õppe elluviimises ja kasutamises toimus läbimurre 1994. aasta paiku, kui tööstus (peamiselt suurettevõtted) hakkas kõnealust meetodit laiaulatuslikumalt kasutama ettevõtete koolituses ja inimressursside arendamisel. E-õppes väljendunud võime pakkuda konsolideeritud ja jätkusuutlikke lahendusi näitas küpsust, ületades eelnenud lihtsustatud reklaami- ja turustamissõnumite perioodi. Samal ajal on mitmetel põhjustel saanud VKEdest ebasoodsas olukorras olev e-õppe kasutajate rühm. Kõnealuse õppimismeetodi ning tihti ka info-ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine VKEdes on piiratud ning enamik VKEde töötajaid riskivad täiendõppe valdkonnas pakutavatest võimalustest kõrvalejäämisega. E-õppe suurem kasutuselevõtt võiks anda märkimisväärse panuse VKEde konkurentsivõimesse ning aidata kaasa nende tõhustamisele. Nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandi pädevad asutused peaksid suurendama sellealast teadlikkust ning rakendama meetmeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamiseks koolituse eesmärkidel VKEde sektoris.

4.4

Sotsiaalkapital hõlmab nii oskusi, teavet, kultuuri, teadmisi ja üksikisiku loovust kui inimeste ja organisatsioonide vahelisi suhteid. Kõnealuste vahendite tähtsust majanduskasvus ja sellega kaasnevates tööstuse muutustes tuleks hinnata vahendite arengu, edendamise ja kasutamise suhte ning nende loodava lisaväärtuse alusel.

4.4.1

Sotsiaalkapitali kõrge tase mõjutab otseselt võimet luua teadmistepõhine ühiskond, mis on loov, uuenduslik, avatud muutustele ning võimeline looma pikaajalisi majanduslikke ja sotsiaalseid suhteid. Üks sellise ühiskonna nurgakive on investeeringud teadustegevusse, haridusse ja koolitusse.

4.4.2

Sotsiaalkapitali on võimalik suurendada asjaomaste sidusrühmade (vt punkt 3.7.1) võime kaudu teha koostööd partnerluse vormis kõigis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega haridust ja koolitust, eriti elukestvat õpet puudutavates programmides ja tegevustes.

4.5

E-kaugõpe ja koolitus võimaldavad teadmisi edasi anda süstemaatilisemalt, kiiremini ja odavamalt ning see on eriti oluline eelkõige tööstuses, kuna see moodustab tööstuse inimkapitali olulise elemendi ning lihtsustab teadmiste siiret teadusasutustest tööstusesse.

4.5.1

Haritud töötajad, kes pidevalt oma kvalifikatsiooni tõstavad, on oluline tegur konkreetsete firmade või ettevõtete väärtuse kindlakstegemisel. Nad aitavad kaasa muutustele tootmistehnoloogias, selle põhiolemuses ja tööturu vajadustega kohanemisele.

4.6

Euroopa Komisjon on rõhutanud (22), et kiire tehnoloogilise arengu ja muutuvate majandustingimuste tõttu tuleb teha pikaajalisi investeeringuid inimressursside arendamisse, hõlmates eraisikuid, ettevõtteid, sotsiaalpartnereid ja riigiasutusi. Kahjuks ei ilmne Euroopa Liidu riikides mingit selget suundumust suurematele riiklikele kulutustele haridusse ning vastav keskmine näitaja on umbes 5 % SKTst ja liikmesriikide vahel esineb märkimisväärseid, vahel isegi drastilisi erinevusi.

4.7

Investeeringutel inimressursside arendamisse on otsene mõju tootlikkuse kasvule ning see on samuti atraktiivne investeerimisvorm nii mikromajanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil. Uuringud (23) näitavad, et iga õppimisele kulutatud aasta suurendab otseselt majanduskasvu umbes 5 % võrra lühiajalises perspektiivis ja 2,5 % pikaajalises perspektiivis. Seda kinnitavad Euroopa Ülemkogu (24) ettepanekud, milles rõhutati, et investeeringud haridusse ja koolitusse toovad märkimisväärset kasu, mis kaalub üles sellega seoses tehtud kulutused.

4.8

Kiire tehnoloogiline areng toob kaasa selle, et kasutusele võetakse kaasaegsed tootmisseadmed, mis sageli sisaldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme, mida suudavad käidelda ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tundvad töötajad. Selliseid töötajaid ei ole alati võimalik kohe leida, kuid tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasele kasutamisele õpetamisel ja koolitamisel, eelkõige elukestvas õppes, on selliste töötajate leidmine tööturul kindlasti lihtsam.

4.9

Eespool nimetatud põhjustel ning arvestades tööstuse praegu toimuvaid muutusi, tuleks viivitamatult võtta aktiivseid samme info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtuks elukestvas õppes. See võimaldaks Euroopa tootmisettevõtete töötajatel ja koolitusel osalevatel töötutel kiiremini omandada uusi teadmisi ja oskusi. Eelkõige töötutele tuleks tagada juurdepääs riigi rahastatavale info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasele koolitusele (25).

4.9.1

Töötud ei ole motiveeritud iseseisvalt õppima, kuna neil on veel liiga vähe võimalusi omandatud teadmiste rakendamiseks. Parim stiimul on tegelik võimalus leida uus töökoht konkreetse koolituse või ümberõppe tulemusena, mida ideaalses olukorras võimaldaks tööd pakkuv ettevõte.

4.9.2

Nii loodaks soodsad tingimused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega elukestvaks õppeks, kuid selleks kõige asjakohasemate piirkondade (uutes liikmesriikides üha rohkem levinud pankrotistunud tootmisettevõtetega põllumajanduspiirkonnad) infrastruktuur on puudulik.

4.9.3

Kõnealuste piirkondade infrastruktuur vajab valitsuse ja Euroopa Liidu toetust, kuna IT-ettevõtted ei ole nõus katma vaeste piirkondade (väikelinnad ja maapiirkonnad) internetile juurdepääsu kulusid.

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/26

—

otsesed ja täiendavad meetmed siseturu lõpuleviimiseks ettevõtlusteenuste jaoks ning eelkõige takistuste kõrvaldamine kõnealuse sujuva toimimise kindlustamiseks (turu integratsiooni, tööjõu liikuvust ja majanduskasvu takistavad tõkked);

—

ettevõtlusteenuste vaieldamatu tunnustamine igasuguse tööstuspoliitika integreeritud osana; Euroopa Komisjon peaks seda arvestama ja võtma meetmeid Euroopa tööstuspoliitika ulatuse laiendamiseks, integreerides sellesse ettevõtlusteenused;

—

rajada Euroopa ettevõtlusteenuste vaatluskeskus, et koguda teavet, julgustada uurimistööd, edendada arutelu ning teha poliitilisi soovitusi ja jälgida nende täitmist;

—

tugevdada sotsiaaldialoogi, et jälgida ja hinnata muutusi töötingimustes ning töövõimalusi, mis tulenevad struktuurimuutustest, ning sel moel tugevdada ettevõtlusteenuseid kui uut majandusvormi.

—

toetada ettevõtlusteenuseid kui ettevõtluse ja tööstuse edendamise vahendit, suutmaks konkureerida madalate tootmiskulude ja teiste konkureerivate riikidega maailmaturul;

—

julgustada VKEsid ulatuslikumat ja tõhusamat kasutama ettevõtlusteenuseid;

—

toetada tööhõivet ja parandada töötingimusi ettevõtlusteenuste valdkonnas, suurendamaks tootlikkust, teenuste kvaliteeti ja elustandardit;

—

suunatud koolitus- ja ümberõppeprogrammid, et tugevdada struktuurimuutustest tabatud töötajate kohanemisvõimet ning parandada nende tööalast konkurentsivõimet.

—

Uurimis- ja arendustegevuse avalikest vahenditest rahastatud programmides tuleks nii riiklikul kui ELi tasandil pöörata erilist tähelepanu meetmetele ja projektidele, mis on suunatud uudsete ettevõtlusteenuste tootmise ja kasutamise suurendamisele.

—

Tähelepanu tuleks pöörata spetsiaalsetele projektidele töötleva tööstuse teadmistepõhiste teenuste valdkonnas, mille tulemused on uuenduslikud, kõrge tootlikkuse ja kasvuperspektiiviga (nt IKT ja uurimis- ja arendustegevuse teenused).

—

Ettevõtlusteenused kujutavad endast teadmistepõhise majanduse uuenduste allikat. Uurimistegevust tuleks julgustada arendama edasi “teenuste teadust” ning eelkõige arendada ettevõtlusprotsessides kasutatavat metoodilist oskusteavet.

—

Intellektuaalomandi õiguste kaitset ja muid kaitsemehhanisme tuleks tugevdada poolelioleva patendiseaduse jõustamisega, et julgustada ettevõtteid rohkem investeerima uurimis- ja arendustegevusse ning uuendustesse.

—

Tuleb tunnustada IKT rolli teenuste uuendamises ning edendada seda selliste eesmärkidega nagu teenuste kohaletoimetamise kindlustamine (eelkõige VKEdes) üle-euroopalise kiire, lairibal põhineva internetiühenduse kaudu, püüdes lahendada turvalisuse ja privaatsusega seonduvaid küsimusi, mis on seotud digitaalsete e-kaubanduse võrgustikega. Kõnealuses kontekstis on oluline koht Euroopa Komisjoni algatusel “i2010”.

—

Teenuste kavandamine on uus valdkond, mis kujutab endast kasulikku alust ettevõtlusteenuste tulemuste kvaliteedi tõstmiseks parema süstemaatilise planeerimise kaudu. Uudne lähenemisviis väärib arendamist kui uurimistööks ja koolituseks sobilik eriala ülikoolides, ärikoolides ja teistes haridusasutustes.

—

Standardid võivad mängida vajalikku rolli teenuste kvaliteedi parandamisel ja ELi turgude aktiivsemal integreerimisel. Selleks tuleks julgustada teenuste ning konkreetsemalt ettevõtlusteenuste vabatahtliku standardiseerimise edendamist.

—

Leida lahendusi inimkapitali arendamiseks Euroopa Liidus ning peatada üha suurenev ajude äravool ühenduse uurimistegevusest.

—

Pakkuda erasektorile uusi stiimuleid, et vastavalt Lissaboni strateegiale suurendada nende osalemist uurimis- ja arendustegevuses.

—

Parandada andmeid ja teavet ettevõtlusteenuste ja tööstusettevõtete pakutavate teenuste kohta.

—

Suurendada ettevõtlusteenuste pakkujate turu läbipaistvust.

—

Pakkuda rohkem vahendeid, võimaldamaks paremat haridust, koolitust, e-õpet ja keeleoskust, et edendada piiriüleste ettevõtlusteenuste arengut.

1.1

Käesolevas arvamuses uuritakse ettevõtlusteenuste mõju tööhõivele, konkurentsivõimele ja tootlikkusele Euroopa töötlevas tööstuses ning seda, kuidas kõnealust sektorit kooskõlas Lissaboni programmiga veelgi edendada. Tähelepanu pööratakse uue valdkonna, mida tuntakse “teenuste kavandamise” (service engineering) nime all, arengutele ja ettevõtlusteenuste hajutamise/allhanke mõjule.

1.2

Muret tuntakse Euroopa majanduse tulevikuväljavaadete pärast ning selle pärast, kuidas see peab vastu odava tööjõuga majanduspiirkondade konkurentsile. Euroopas on nii töötlev tööstus kui teenused kaotanud palju töökohti teistele riikidele, kellel on suhteline eelis kulude ja oskuste osas (nt tootmise puhul Hiina ja ettevõtlusteenuste puhul India). Vaatamata nimetatud arengutele mängib töötlev tööstus jätkuvalt Euroopa majanduses võtmerolli. 2004. aastat käsitleva olemasoleva viimase statistika kohaselt on Euroopa Liit suurim tööstuskaupade eksportija (rohkem kui 1 200 miljardi USA dollari väärtuses) (1).

1.3

Töötlevat tööstust peetakse jätkuvalt ELi tehnoloogiliste muutuste ja uuenduste põhiallikaks, kuid samas märgitakse ka, et siiski ei suudetud eelmistel aastakümnetel suurendada tegevust kõrgtehnoloogia ja kõrgema lisaväärtusega valdkondades. Ettevõtlusteenustega seotud kasv, seda eelkõige tänu teadmistepõhiste teenuste kasutamisele, on täiendav võimalus uute tehnoloogiate ja uute töövõimaluste arendamiseks ning uute konkurentsieeliste saavutamiseks. Ettevõtlusteenused pakuvad samuti võimalusi tehnoloogiavälisteks uuendusteks (nt organisatoorsed uuendused), mille kaudu on võimalik edendada ettevõtete immateriaalseid varasid ja töötajate oskusteavet.

1.4

Arenenud majanduste märkimisväärne pöördumine teenuste tarbimise suunas ei tähenda deindustrialiseerimist, nagu on mõnikord oletatud. Neid arenguid võib vaadelda arenenud majandustele omase süveneva tööjaotuse ning varem integreeritud vertikaalsete väärtusahelate hajumise statistilise väljendumisena. Spetsialiseerunud teenustepakkujad pakuvad nüüd teenuseid, mida enne osutati tööstusettevõtete siseselt. Välja on arenenud uued teenusepakkujad, kes toetavad Euroopa tööstuse jõupingutusi tõhususe tõstmisel ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, mille kaudu tekivad uued ja kõrgema lisaväärtusega tooted.

1.5

Viimastest teadusuuringutest nähtub, et majandus areneb suunas, kus teenused ja tööstus on integreeritud ning täiendavad üksteist. Nõudmine teenuste järele tekib tugeva tööstusmajanduse puhul ning see areneb selle tulemusena. Need ei kujuta endast välistatavat alternatiivi (2).

1.6

Käesolev arvamus ei toeta teenuste edendamist töötleva tööstuse hooletusse jätmise hinnaga, kuid rõhutab tööstus- ja teenuste sektori vastastikust sõltuvust (3). See tõstab esile ettevõtlusteenuste parandamise ja laiendamise arenguruumi positiivse potentsiaali. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab ettevõtlusteenuste positiivset panust Euroopa tööstussektori tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Samaaegselt tõstab ettevõtlusteenuste sektor oma tootlikkust uuenduste (k.a uute tehnoloogiate kiire ülevõtmine), kvalifitseerituma tööjõu ligitõmbamise ja töötingimuste parandamise kaudu (4).

1.7

Teenuste hajutamisel/allhankel spetsialiseerunud teenusepakkujatelt, kes oskavad ära kasutada mastaabisäästu ja pidevat uuendusprotsessi, on positiivne mõju kuludele ja tootlikkusele. Siiski tundub, et VKEd ei kasuta veel piisavalt ära teadmisi ja uudseid ettevõtlusteenuseid. Samuti tuleb ümberõppe programmide kaudu hõlbustada inimeste liikumist töötlevast tööstusest ettevõtlusteenustesse.

1.8

Hetkel pakuvad suuremat osa ettevõtlusteenustest kodumaised teenusepakkujad. See ei ole siiski tagatud tulevikus. Osa ettevõtlusteenuseid tellitakse allhanke kaudu mujalt Euroopast, sealhulgas uutest liikmesriikidest ja kandidaatriikidest, või ka väljastpoolt Euroopat, vastavalt hinnale ja võimalustele (near-shoring ja offshore outsourcing). Viimastel andmetel moodustas 2004. aastal 25-liikmelise Euroopa Liidu riikides teenuste kaubanduses positiivne bilanss 42,8 miljardit eurot (5,8 miljardi euro suurune tõus võrreldes 2003. aastaga) (5).

1.9

Tarvis on ettevõtetlusstruktuuride ja protsesside pidevat ja põhjalikku analüüsi, et selgitada välja ülesanded, mida saavad pakkuda ettevõtlusteenustele spetsialiseerunud pakkujad või ettevõtete võrgustikud (jagatud teenused), kes oskavad selliste ülesannetega tõhusamalt toime tulla, tegutsedes suuremas mastaabis ja ühendades oma kogemusi. Kuigi see võib mõjutada tööhõivet töötlevas tööstuses, võib see mõnikord aidata tasakaalustada rahvusvaheliste allhangete võimalikke negatiivseid mõjusid, hoida töötlev tööstus Euroopas ning suurendada ettevõtlusteenuste valdkonna vajadust töötajate järele. Ettevõtete kvalifitseeritud töökohtade kindlustamine loob uusi konkurentsieeliseid.

2.1

Kõikides Euroopa majanduse sektorites on tunda globaliseerumise mõjusid ja vajadust muutuste järele, et kohaneda uute oludega. Tööstuspoliitika võib selles kontekstis mängida positiivset rolli. Euroopa Komisjon tõdes oma teatises “Strukturaalse muutuse edendamine: laienenud Euroopa tööstuspoliitika” (6), et kavatseb välja arendada tööstuse muutustele vastava tööstuspoliitika:

2.2

Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon teatise teemal “Ühenduse Lissaboni programmi rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks — süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale” (7). Selles tööstuspoliitika raamistikus kuulutas komisjon välja järgmised seitse peamist sektoriülest poliitilist algatust:

Kõnealuse teatise tõsine puudus on teenuste, konkreetsemalt ettevõtlusteenuste, tähelepanuta jätmine. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab ettevõtlusteenuste kaasamist kõigisse tööstuspoliitikatesse ning nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon lisaks tulevastele tööstuspoliitika strateegiatele ka ettevõtlusteenused. Tõhus tööstuspoliitika peab arvestama ka tööstusega seotud muudatuste sotsiaalseid ja tööhõivealaseid mõjusid, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata elukestvale õppele ning toetada töötajate suurema liikuvuse lihtsustamist.

2.3

Euroopa peab kasutama laialdasemalt ja põhjalikumalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (IKT). IKT intensiivistamine ja integreerimine tööstusesse on sama tähtis kui ettevõtlusteenuste valdkonnas. IT kasutussevõtmise alal jääb Euroopa oma põhikonkurentidest maha. IT kulud inimese kohta moodustasid 2004. aastal Lääne-Euroopas 732 eurot, USAs 1 161 eurot ja Jaapanis 1 012 eurot. IT kulutused moodustasid Lääne-Euroopas 3,08 %, USAs 4,55 % ja Jaapanis 3,59 % riikide SKTst (8). Kõnealuses kontekstis on oluline koht Euroopa Komisjoni IKT konkurentsivõimega tegeleval töökonnal.

2.4

Erinevusi Euroopa tootjate tootlikkuses põhjendatakse sageli tehnoloogia puuduliku kasutamise ja IKT potentsiaali ebapiisava rakendamisega, seda eelkõige VKEdes. Probleemi põhjuseks ei paista olevat riistvaraga seotud kulud. Põhjuseks on VKEde puudulikud IKT-alased teadmised ja kogemused, mis muudavad keeruliseks IKT kiirete muutuste ja suureneva keerukusega toimetuleku. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel on “digitaalne lõhe”, mille tulemusel ei ole IKT ja e-kaubanduse mudelite kogu potentsiaali veel realiseeritud ega rakendatud (9). Ettevõtlusteenustel on oluline roll IKT valdkonna tõhustamisel, misläbi on võimalik jõuda tootlikkuse jätkusuutliku kasvuni.

2.5

Rahvusvaheline teenuste turg üldiselt ning eelkõige ettevõtlusteenuste turg ei ole terviklik ning paljud olemasolevad takistused pidurdavad tõhusust, konkurentsivõimet ja uute tööhõivevõimaluste loomist. Suur osa nimetatud tõketest toodi välja siseturu seisundit teenuste sektoris käsitlevas aruandes (10), kuid Lissaboni strateegia elluviimisega on tehtud teadud edusamme. Lisaks ettevõtlusteenuste turgude reguleerimisaspektidele on tarvis täiendavaid meetmeid (nt selliseid, millele osutati käesolevas dokumendis), et kindlustada Euroopa Liidule vajalik konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel ning sotsiaalne ja majanduslik edasiminek.

3.2

Ettevõtlusteenused moodustavad väga mitmekesiste teenuste rühma, mis ulatub vabade elukutsete esindajate poolt pakutavatest teenustest (nt inseneriteenused, raamatupidamine, juriidilised teenused) suure lisaväärtusega teenuste (nt IKT teenused, juhtimiskonsultatsioonid), personaliteenuste (nt personalivalik, koondamine, ajutine töö) ning ettevõtlust toetavate teenusteni, k.a madala lisaväärtusega teenused (nt koristamine, turvateenused, toitlustamine) ja tõusva lisaväärtusega teenused (energiamajandus, veevarustus, reovee ja muude vedelike käitlemine, kliimatehnika ja jäätmekäitlus). Nimetatud tegevuste puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata sotsiaalsetele ja töötingimustele.

Tabel 1.   Ettevõtete toimimiseks vajalikud peamised teenused (funktsionaalne lähenemine) (12)

3.4

Tänapäeval julgevad üha enam tööstusettevõtteid ise teenuseid osutada. Nad ei osuta mitte ainult müügijärgseid teenuseid, vaid üha sagedamini avastavad lisaväärtuse, müües oma kogemusi inseneriteenustes, disainis või protsessiuuendustes teistele ettevõtetele osana oma äritegevusest. Tekkimas on uus hübriidettevõtte mudel, mis hõlmab tööstusliku ja teenustealase tegevusega ettevõtteid. Kliendid ootavad lihtsate toodete asemel üha enam “lahendusi” ning sageli loob võimalus täiendavate teenuste osutamiseks tootmisettevõttele konkurentsieelise.

3.5

Ettevõtlusteenuseid puudutavate statistiliste andmete puudumine  (14). Teenuste nõudluse kohta statistilist teavet ei ole. Erinevate sektorite vastastikune suhe ei ole piisavalt dokumenteeritud. Teave teenustega seotud tegevuste ja nende panuse kohta Euroopa Liidu liikmesriikide majandusse peaks loodetavasti paranema seoses NACE klassifikatsioonisüsteemi eeldatava läbivaatamisega 2007. aastal. Muudetud klassifikatsioon annab parema ülevaate teenuste sektori struktuurist ja arengust (15). Puudub ka teave selle kohta, millises ulatuses tootmisettevõtted teenuseid pakuvad.

3.6

Ettevõtlusteenustega seonduva teabe ja uurimustööde killustumine ning vähesus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et tarvis on Euroopa ettevõtlusteenuste vaatluskeskust, mis tegeleks teabe kogumise, uurimistöö edendamise, arutelude stimuleerimise ning poliitiliste soovituste esitamise ja nende elluviimise jälgimisega. Vaatluskeskus või sellega võrreldavad meetmed aitaks paremini mõista kõnealuse valdkonna uusi kiireloomulisi arenguid ning kujutaks endast vahendajat poliitikute ja sidusrühmade vahel.

3.7

Teenuste standardimine. Turu vajadustel ja kindlatel nõudmistel põhineva teenuste vabatahtliku standardimise edasine kiirendamine eeldab peamiste turvalisus-, kvaliteedi- ja tulemuslikkuse standardite kehtestamist ning konkurentsi ja uuenduste edendamist teenuste osutamisel. Kõnealuse väljakutsega peaks tegelema Euroopa Standardikomitee, ISO ja riiklikud standardimisasutused. Teenuste sektori vabatahtlike standardite väljatöötamine aitaks kindlasti kaasa rahvusvahelise teenustekaubanduse stimuleerimisele ja edendaks teenuste siseturgu.

4.1

Ettevõtlusteenustel on väga oluline roll, aidates VKEde sektoril realiseerida selle võimalikku panust uuendustesse ja majanduskasvu. On tõendeid, et kõige dünaamilisemad VKEd kasutavad palju ettevõtlusteenuseid. Võttes arvesse rahvusvahelisust survet, tuleb propageerida suuremat hulka VKEsid neid teenuseid rohkem kasutama.

4.2

Riiklik uuendusvõime.

Riigi võimet esitada uusi ideid ja turustada pidevalt uudseid kestvaid tehnoloogiaid mõjutavad erinevad asjaolud (17):

4.3

85 % Euroopa Liidu teadusuuringutest tegeleb tööstusega (USAs 66 %), teenuste sektori uurimis- ja arendustegevuste kohta usaldusväärseid andmeid ei ole. Kogu tööstuse uurimis- ja arendustegevusest viiakse 87,5 % läbi kaheksas konkreetses valdkonnas (kemikaalid, masinaehitus, kontoritehnika, elektrimasinad, pooljuht-kommunikatsioon, aparaadid, mootorsõidukid ning õhu- ja kosmosesõidukid).

4.4

Absoluutsete kulutuste osas ei ole Euroopa Liidul õnnestunud USA-le uurimis- ja arendustegevuses järele jõuda, selle asemel on lõhe viimase kümne aasta jooksul hoopis suurenenud.

4.5

Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks on väga oluline pöörata uurimis- ja arendustöö rahastamisel rohkem tähelepanu kõrgtehnoloogiliste ja teadmistemahukate (kõrge kasuminormiga) teenustele. Nn 3 % eesmärki (18) on lihtsam saavutada, kui valitsused suurendavad oma rahalist osalust ning kui erasektorit julgustatakse ja toetatakse rohkem investeerimisel nimetatud valdkonda (sh ettevõtlusteenustesse).

4.6

Euroopa Komisjoni hiljutises teatises (19) väljapakutud Euroopa Tehnoloogiainstituut on vajalik, kuid tehnoloogiaga peavad kaasas käima ka tõhusad äri- ja organisatsioonistrateegiad.

4.7

Tabelis on esitatud ettevõtlusteenuste uuenduslike funktsioonide mõju:

Tabel 2.   Ettevõtlusteenuste uuenduslikud funktsioonid (20)

4.8

Ettevõtlusteenuste valdkonnas tegutsevad mõningad Euroopa kõige uuenduslikumad ettevõtted, kuid uurimis- ja arendustegevuse üldine tase teenuste sektoris on liiga madal ja struktureerimata. Uued teenused ja ärimudelid tekivad tihti läbi ettevõtete kulukate ja aeganõudvate katsetuste ning ebaõnnestumiste. Euroopa Liidul tuleb toetada teadusuuringuid valitud valdkondades, et kaasajastada ettevõtete teadmisi ülemaailmsete juhtivate uuenduslike tehnoloogiate kohta.

4.9

Oluline on leida võimalusi, parandamaks VKEde juurdepääsu teadusuuringute tulemustele ja toetada nende lühiajalisi tootearendusi.

4.10

Selleks et ettevõtted investeeriksid rohkem uuendustesse ning uurimis- ja arendustegevusse, peab Euroopa Komisjon tagama kohase intellektuaalomandi õiguste kaitse ning tuleb võtta meetmeid menetluses oleva arvuti abil tehtavate leiutiste patenteerimise ettepaneku elluviimiseks.

4.11

Parandada tuleb õigusakte ja reguleerimist.

5.1

Euroopa Liidu teadmiste loomise süsteem tuleb põhjalikult üle vaadata. Siia kuulub:

6.1

Teenuste uuendamine on olnud Saksamaal intensiivsete arutelude ja teadusuuringute teema alates 1990ndate aastate keskpaigast. Teenuste kavandamine andis hoogu akadeemilisele ja praktilisele tööle kõnealuses valdkonnas. Sellest on saanud tehniline teadusharu, mis tegeleb teenuste süstemaatilise arendamise ja kujundamisega sobivate mudelite, meetodite ja vahendite abil. Kuigi teenuste kavandamine hõlmab ka teenuste juhtimist, pööratakse põhitähelepanu uute teenuste arendamisele. Samal ajal tegeleb teenuste kavandamine ka arengusüsteemide kujundamisega, teisisõnu üldise uurimis- ja arendustegevuse ning uuenduste juhtimisega seotud küsimustega.

6.2

Teenuste kavandamisele annavad väärtusliku tõuke uute ärimudelite, meetodite ja töövahendite alusuuringud. Tavapäraseks muutub integreeritud lähenemisviis materiaalse vara, tarkvara ja teenuste väljatöötamisele. Teenusestandardite kasvav ühtlustamine julgustab uute teenuste määratlemist ja tõhusat arendamist (21).

6.3

Teenuste kavandamine on teenuste sektori üks valdkondi, mida Euroopa teadusuuringud on põhjalikult vorminud. Suurem integratsioon rahvusvaheliste võrgustikega ja sõltumatu teenuste kavandamise sfääri süstemaatiline väljaarendamine on tulevikus olulise tähtsusega kõnealuse valdkonna juhtrolli säilitamisel (22).

7.1

Üleminek teenuste intensiivsemale pakkumisele internetis. Järjest suuremat tähelepanu osutatakse IKT abil võimalike infotehnoloogiateenuste ja äriprotsessiga seotud teenuste rahvusvahelise tellimise kasvule ja mõjule. IKT kasutamine suunab ettevõtlusteenused ümber ning toimub ka üleminek teenuste intensiivsemale pakkumisele internetis. Sellega seoses pannakse rõhku digitaalsetele teenustele sellistes valdkondades nagu tarkvarateenused, uurimis- ja arendustegevus ja tehnilised kontrollimised, nõustamisteenused ja personalikoolitus ning töökohtade vahendamine. Turg mõjutab neid eelkõige järgmistel põhjustel:

7.2

Tootmise ümberpaigutamise võimaliku tulu ärakasutamine Euroopa majanduse heaks. Uued ülemaailmsed väljakutsed tekivad maailma eri paikadest allhankena tellitud teenuste püsiva pakkumise tagajärjel. Seetõttu peaks Euroopa olema valmis osutama ja eksportima kõrgekvaliteedilisi teenuseid muule maailmale. Kindlasti suureneb digitaalne kättetoimetamine ja sellega seonduv e-kaubandus. Ettevõtlusega seotud teenuste rahvusvaheline ümberpaigutamine on tänapäeval suunatud toetusfunktsioonidele (nt IT teenused, finants- ja raamatupidamisteenused, kõnekeskuse teenused). Suurema lisaväärtusega teenuste puhul nagu IT inseneriteenused, uurimistöö ja analüüs jääb Euroopa Liit enesele kindlaks. Tehnoloogiline areng, oskustööjõu kättesaadavus ning sellega seonduvad kulud maailmaturul mõjutavad siiski tulevikus senisest enam Euroopa ettevõtete otsuseid. See on väljakutse Euroopa tööturule pakkuda rohkem tööhõivevõimalusi kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule ja vältida töötust (23).

7.3

Takistused teenuste üldisel digitaalsel pakkumisel. Digitaalsete teenuste pakkumise arendamisel on takistusi, mida tuleks põhjalikult uurida ja millele tuleks lahendused leida, et Euroopa ettevõtlusteenuste ettevõtted saaksid tegutseda ambitsioonikamalt ja laieneda rohkem väljapoole ELi piire. Selliste takistuste alla kuuluvad standardite ja koostalitusvõime puudumine, e-kaubanduse usaldamise ja turvalisusega seotud küsimused, investeeringute puudumine paiksesse ja mobiilsesse lairiba infrastruktuuri ning endiselt liiga väike IKT kasutamine VKEdes.

8.1

Tööhõive ettevõtlusteenuste valdkonnas on viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt suurenenud. Aastane kasvutempo oli ajavahemikus 1979–2002 ligikaudu 4,5 %, mis ületas oluliselt teiste majandusvaldkondade kasvutempo. Tööhõive osakaal ettevõtlusteenuste valdkonnas moodustas kogu tööhõivest 2003. aastal 15-liikmelises ELis 9 % ja 25-liikmelises ELis 8,6 %. Teenuste sektor, konkreetsemalt ettevõtlusteenused, mängib tulevikus uute töökohtade loomisel võtmerolli ning kompenseerib vähenevat tööhõivet töötlevas tööstuses.

8.2

Tabelis 3 on näidatud, kuidas suurenes aastani 2002 tööhõive ettevõtlusteenuste valdkonnas võrreldes kogu majandusega.

Tabel 3.   Tööhõive aastased kasvumäärad ettevõtlusteenuste sektoris 1979-2002 (24)

8.3

Dünaamiline tööhõive kasv teenuste, eelkõige teadmistepõhiste ettevõtlusteenuste, valdkonnas on kaasaegsetele majandustele omane. Kuigi ettevõtlusteenuste valdkonna tööhõive tase ja kasvutempo on Euroopas riigiti erinev, võib öelda, et üheski vaeses riigi ei ole palju ettevõtlusteenuseid ja üheski rikkas riigis ei ole töökohtade puudust ettevõtlusteenuste valdkonnas (25).

8.4

Võib eeldada, et teenuste sektori, eelkõige teadmistepõhiste ettevõtlusteenuste, tööhõive kasv jätkub, kuid siiski suhteliselt tagasihoidlikul tasemel. Nagu nähtub tabelist 4, on see siiski suurem kui muude majandusharude prognoositav kasv. Uutes liikmesriikides prognoositakse olemuselt kõrgemat kasvutempot, sest kõnealustes riikides algab teenuste areng oluliselt madalamat absoluutselt tasemelt.

Tabel 4.   Tööhõive areng Lääne-Euroopa majandusharudes

Märkus: Lääne-Euroopa all mõistetakse 15-liikmelist Euroopa Liitu + Norra + Šveits.

Allikas: Cambridge Econometrics'i pressiteade “What has happened to the Lisbon agenda?” [Mis on juhtunud Lissaboni strateegiaga?], november 2005.

8.5

Ettevõtlusteenuste valdkonna tööhõivele on omane kõrge haridustase. Nagu näitab ELi tööjõudu käsitlev uurimus, oli 2003. aastal kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal 41 % võrreldes 38 %ga 1998. aastal. Madala kvalifikatsiooni osakaal langes 25 %-lt 1998. aastal 17 %-le 2003. aastal. Asjaolu, et enamik ettevõtlusteenuste valdkonna töökohti nõuab kõrg- või kesktasemel oskusi, kujutab endast väljakutset ka Euroopa haridussüsteemile (seda eelkõige elukestva õppe poliitikale), kuna struktuurimuutuste tõttu Euroopa tööstusharudes suundub rohkem inimesi teistest tööhõive valdkondadest ettevõtlusteenuste valdkonda. Haridust käsitleva Lissaboni strateegia 2010 täpne rakendamine on äärmiselt oluline kõnealust konteksti silmas pidades. Tabelis 5 on välja toodud töötajate haridustase erinevates valdkondades.

Tabel 5.   Haridustase peamistes majandusharudes ja ettevõtlusteenuste valdkonnas, EL-15, 2003 (26)

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/38

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi “fond”) loomist. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub eesmärgiga sekkuda fondi kaudu juhtudel, mil tõsised ja ettenägematud negatiivsed mõjud majandusele toovad töötajatele kaasa kohesed ja ulatuslikud sotsiaalsed probleemid.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub, et liikmeriikidel endal on esmane vastutus ning et fond peaks sekkuma ainult liikmesriigi taotlusel ja pärast vastava otsuse tegemist eelarvepädeva institutsiooni poolt. Eeskirjad peavad olema selged.

1.3

Suurte häirete ajal on määrava tähtsusega ennetav poliitika, dünaamiline ettevõtlus, piirkondlik vastutus, õigeaegsed meetmed ning asjaomaste sidusrühmade — äri- ja sotsiaalpartnerite, valitsuse, piirkondlike asutuste ja teiste — vaheline koostöö. Fondil kui Euroopa Liidu solidaarsuse instrumendil on täiendav roll. Usaldusväärsuse huvides ei tohiks ootused liiga kõrgele tõusta.

1.4

Fondist rahastatavad konkreetsed meetmed peavad sobima kõigi asjaomaste sidusrühmade üldistesse plaanidesse. Fond ei tohiks sekkuda valdkondades, kus liikmesriikidel on ainupädevus. Tuleks teha selgeks, et fond seab oma eesmärgiks konkreetsete tööhõivealaste võimaluste loomise kiiret reageerimist vajavas majanduslikus olukorras olevatele inimestele.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles tagama tööturu osapoolte osalemist protsessides, mille eesmärk on luua tööhõivevõimalusi koondatud töötajatele. Koondatud töötajate kiire taasintegreerimine tööturule on tavaliselt keeruline ülesanne. Tõendid näitavad, et sellised protsessid võtavad kaua aega.

1.6

Tõhususe ja sidususe suurendamiseks tuleks tagada erinevate olemasolevate instrumentide vaheline täpne koordineerimine, eelkõige fondi ja struktuurifondide vahel.

2.1

2006. aasta märtsis esitas komisjon ettepaneku luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond. (1) Fondi eesmärk on eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel või sektorites, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem.

2.2

Märkimisväärne negatiivne mõju majandusele võib tuua kaasa töökohtade ümberpaigutamise kolmandatesse riikidesse, impordi olulise kasvu või ELi turuosa järkjärgulise vähenemise konkreetses sektoris. Fondi jaoks on üheks põhiliseks kriteeriumiks üle 1 000 koondamise ettevõttes või ettevõtterühmades piirkondades, kus on keskmisest kõrgem tööpuuduse tase.

2.3

Fondist rahastatavad meetmed peaksid looma tingimused töökoha kaotanud inimeste kiireks taasintegreerimiseks tööturule. Fondist antav abi täiendab siseriiklikke sätteid ja sihipäraseid piirkondlikke programme. Hõlmatavad meetmed on järgmised: ümberõpe, ümberpaigutamisabi, abi ettevõtlustegevuse alustamisel ning täiendavad hüvitised.

2.4

Fond sekkub ainult liikmesriigi taotlusel. Euroopa Liidu poolt makstav summa ei tohi ületada 50 % liikmesriigi poolt kavandatud täieliku meetmetekomplekti hinnangulistest kogukuludest.

2.5

Finantsperspektiivis ei ole fondi jaoks ette nähtud ühtegi erifinantssätet. Fondi rahastatakse alakasutatud ja vabastatud vahenditest. Vahendite kasutamise otsustab eelarvepädev asutus, mis tähendab seda, et täielik vastutus lasub nõukogul ja Euroopa Parlamendil.

2.6

Ette on nähtud üksikasjalik eelarvemenetlus. Liikmesriigid vastutavad fondi poolt toetatavate meetmete juhtimise eest. Komisjonil on järelevalvefunktsioon. Alakasutamise korral rahaline toetus tagastatakse.

2.7

Komisjon hindab pidevalt määruse tulemusi, kriteeriume ja tõhusust ning viib samuti läbi järelhindamise. Alates 2008. aastast esitab komisjon hindamist hõlmava aastaaruande fondi rahaliste vahendite kasutamise kohta.

3.1

Ettepanek, mille eesmärk on näidata üles Euroopa Liidu solidaarsust maailma kaubanduses toimuvate ootamatute struktuurimuutuste tagajärjel koondatud töötajatega, põhineb Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldustel. Kompromissina on see osa finantsperspektiivi käsitlevast kokkuleppest. Läbi on viidud mõju hindamine, (2) mis sisaldab asjakohast teavet fondi sisu ja kohaldamisala kohta.

3.2

Fond tegutseb struktuurifondidest eraldi ning on üheks ELi instrumendiks, mis on vajalik Euroopa majanduse kohandamiseks ja selle konkurentsivõime edendamiseks. (3)

3.3

Struktuurifondid püüdlevad pikaajaliste ennetavate meetmete poole, mis tugineksid mitmeaastasele lähenemisviisile, sellal kui fondi ei ole kavandatud kasutada ümberstruktureerimise eesmärgil. Fondi eesmärgiks on eeskätt tegelemine üksikisikute probleemidega piirkondades, mida mõjutavad maailma kaubanduses aset leidvad tõsised muudatused. Sellised harvad, kuid kriitilised olukorrad võivad vajada ühekordset, ajaliselt piiratud individualiseeritud toetust. Struktuurifondid ei hõlma mõningaid fondi eesmärke.

3.4

Teataval määral on olnud eeskujuks Ameerika Ühendriikide 1962. aasta kaubanduse kohandamise toetus (Trade Adjustment Assistance — TAA). TAA eesmärk on tasakaalustada kaubanduse avanemise ja rahvusvahelise liberaliseerimise negatiivsete mõjude vahelist ebasümmeetriat konkreetsetel individuaalsetel juhtudel või konkreetsetes piirkondades ja kõigi üldiseks hüvanguks. TAA ja fondi võrdlemine ei ole siiski lihtne Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheliste kultuuriliste erinevuste ning erinevate kriteeriumide hõlmamise tõttu.

3.5

Fond peaks toimima kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt kindlaks tehtud parimate tavadega, milles märgitakse ära vajadus selgelt identifitseerida kaubandussektori destabiliseerumise tagajärjel koondatud töötajate rühmad ja anda piiratud aja jooksul abi kooskõlas tasuvuse, läbipaistvuse ja aruandluse põhimõtetega.

3.6

Fondi eesmärk on aidata kaasa paindlikkuse arendamisele Euroopa Liidus: leida tasakaal tööturu paindlikkuse ja kindlustatuse vahel, ning täiendada struktuurifondide mitmeaastaseid strateegilisi prioriteete ja tegevusvaldkondi.

4.1

Määrus viitab algselt globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule kasvule ja töökohtadele Euroopa Liidus. Kuid Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee märgib, et samal ajal on üsna võimalikud nähtavad ja kahjulikud mõjud sektorite ja piirkondade tasandil. Fond on konkreetseks vahendiks, mille abil suurendada nende töötajate töölenaasmise võimalusi, keda mõjutavad tõsised häired majanduses. Kahjuks ei ole mõju hindamise (4) käigus analüüsitud konkreetseid juhtumeid.

4.2

Võttes arvesse, et määruse neljandas põhjenduses nõutakse, et fondi tegevus oleks “ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ja kooskõlas ühenduse õigustikuga”, peaks ettepanekuid põhjalikult uurima komisjoni erinevad poliitikakujundajad, eriti konkurentsi peadirektoraadist, vältimaks riiklike subsiidiumide ebaõiglast eraldamist.

4.3

Fond on Euroopa Liidu konkreetseks sammuks väliskaubanduses ja globaalsel turul toimunud tõsiste muudatuste tagajärgedega tegelemisel. Tulevikus võiks kaaluda sarnase vahendi kasutamist selleks, et leevendada ühendusesise kaubanduse ja ELi ühtse turu negatiivseid tagajärgi (nt. töökohtade ümberpaigutamine ELi raames, maksupoliitika).

4.4.1

Vaja on rangeid sekkumiskriteeriume. Siiski on artiklis 1 nimetatud kriteerium “abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele” üsna ebamäärane. Fondist toetuse saamiseks taotluste esitamisel lasub vastutus eeskätt liikmesriikidel. Komisjon peaks tagama kriteeriumide võrdse kohaldamise kõikidel juhtudel ja kõikide liikmesriikide suhtes.

4.4.2

Taotlustega seotud tõendamiskohustus lasub liikmesriikidel. Taotluse vaatab läbi komisjon, mis teostab ka põhjalikku järelevalvet ja kasutab selleks suuniseid; rahalise toetuse eraldab eelarvepädev institutsioon iga juhtumi puhul eraldi. See hõlmab õppimisprotsessi tegevuse enda ja praktiliste kogemuste kaudu ning seda samavõrra nii komisjoni, liikmesriikide kui eelarvepädeva institutsiooni jaoks. Vältida tuleks ebaselgust: samad eeskirjad ja lähenemisviisid peavad kehtima ning olema kohaldatavad kogu ühenduses.

4.4.3

Koondamiste miinimumtaseme osas konkreetsetes piirkondades on artiklis 2 sätestatud sekkumiskriteeriumid selgelt määratletud. Nn 1 000 töötaja nõue ei piirdu ühe ettevõttega, vaid hõlmab nii tootmisahela eelmise kui järgmise etapi tootjaid.

4.4.4

Tavaliselt tugineb töötajate arvu vähendamise põhimõte erinevatele teguritele, nagu näiteks moderniseerimine, ratsionaliseerimine, tootmismeetodite muutmine, ning tõepoolest ka rahvusvahelised kaubandusvood. Harva on üks tegur täielikult ülekaalus.

4.4.5

Ameerika Ühendriikide TAA programm on võetud näidiseks. Kuid jällegi on komisjoni kirjelduses TAA programmi toimimise kohta seos muutuvate kaubandusvoogude ja valitsuse meetmete vahel, mis võetakse nende mõju leevendamiseks koondamistele, üsna ebamäärane. Lisaks sellele on TAA kriteeriumid ja selle kohaldamise ajalugu üsna erinev sellest, mida Euroopa Liidus kavandatakse.

4.4.6

Fondist taotletakse raha tõsiste majanduslike muudatuste ja ettenägematute olukordade korral. Siiski on muutused sageli nähtavad juba enne, kui nende tegelik mõju tuntavaks saab. Hea ärijuhtimine hõlmab õigeaegselt ennetavate meetmete võtmist.

4.4.7

See tähendab seda, et igasugused kavandatud siseriiklikud ja ELi toetusmeetmed peavad arvesse võtma seda, kuidas ettevõtted ja tööturu osapooled ise on muutuseid ette aimanud. Näiteks seda, kui asjakohased on toetusmeetmed juhul, kui ettevõtted ja sotsiaalpartnerid ei ole õigeaegselt suutnud identifitseerida muutusi, mis võivad turgu ja/või tööhõivet ohustada?

4.5.1

Struktuurifondide ja fondi erinevus seisneb kolmes aspektis: a) erinevus skaalas: 44 miljardit eurot versus 500 miljonit eurot aastas programmeerimisperioodiks 2007–2013; b) erinevus lähenemisviisis: pikaajaline ja ennetav lähenemisviis erinevates moderniseerimisega seotud küsimustes versus lühiajaline lähenemisviis, mis on suunatud töötajate kiirele taasintegreerimisele tööturule; ja c) oma mahu ja reguleerimisala tõttu on struktuurifondid üldjuhul bürokraatlikud, samas kui fondi puhul on eesmärgiks mittebürokraatlik lähenemisviis.

4.5.2

Tagada tuleb struktuurifondide ja fondi range eristamine. Fond on määratluse kohaselt lühiajaline ja ajaliselt piiratud ning keskendub konkreetsetele juhtumitele. Pikemas perspektiivis võib laiema piirkondliku konteksti raames ette näha struktuurifondide lisakohustusi. Kui meetmed on täiendavad, tuleks struktuurifondide ja fondi erinevat filosoofiat ja struktuuri austada.

4.5.3

Koondatud töötajate tööturule kiireks integreerimiseks tingimuste loomine ei ole lihtne juhul, kui kontekst ja tingimused ei ole soodsad, nagu näiteks ühe domineeriva tööstustegevusega piirkondade, mahajäänud piirkondade või piirkondade puhul, kus kohapeal puuduvad hariduse ja ümberõppe võimalused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kesktaseme juhtkonnale ja tippjuhtkonnale selleks, et vältida ajude väljavoolu. Nendel konkreetsetel juhtudel on tõenäoliselt vaja fondi ja struktuurifondide kombineerimist, samuti EURES võrgustiku parimat võimalikku rakendamist selleks, et edendada liikumisvõimalusi kogu Euroopas. Tõhusa koordineerimise puudumine võib tuua kaasa probleeme. Selles osas nõuab artikli 5 lõike 3 säte erilist tähelepanu.

4.5.4

Artiklis 3 sätestatud abikõlblikke meetmeid tuleb käsitada koos artiklite 5 ja 6 sätetega, eriti piirkondlike, siseriiklike ja EL meetmete vaheliste suhete ja koosmõju osas. Kuna Euroopa Liidu meetmed täiendavad piirkondlikke ja siseriiklikke meetmeid, võivad ELis, näiteks algatustes RESIDER, RECHAR ja RETEX, ja teistes olukordades varem saadud kogemused olla kasulikud, arvestades seda, et fondile ei ole antud mingisugust ümberstruktureerimise rolli.

4.5.5

Teatud konkreetsetel juhtudel võib olla kasulik rakendada valdkondlikku lähenemisviisi, mida kasutatakse tänapäeva tööstuspoliitikas, analüüside läbivaatamises ja vahendite kasutamise osas otsuste tegemisel.

4.5.6

Mitmete liikmesriikide jaoks on eriti oluline ja vajalik see, et sissetuleku- ja tööturupoliitika jääks liikmesriigi vastutusalasse ja et komisjon ei saaks sekkuda siseriiklikku pädevusse kuuluvatesse küsimustesse. Sellest tulenevalt peab Euroopa Liidu panus liikmesriikide poolt konkreetsete kriiside lahendamiseks koostatud täieliku meetmetekogumi raames olema selgelt suunatud üksikisikutele ja koondatud töötajate tööturule naasmise toetamisele. Siinkohal viitab Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee Euroopa Söe- ja Teraseühenduse varasema sotsiaalpeatüki rakendamise kriteeriumidele, mis võiksid aidata vältida institutsioonide tegevuse kattumist ja lahkhelisid.

4.6

Eelarvepädeval institutsioonil on väga oluline roll. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt selle üle, et määrusega nähakse nagu kord ja kohus üksikasjalikult ette järgitavad finantsmenetlused.

4.7

Määrus koostatakse konkreetseteks erandjuhtudeks, mis vajavad üldjuhul kiiret ja tõhusat reageerimist. See tähendab seda, et eeskirjade kohaldamisel tuleks loomulikult minimeerida bürokraatiat, samas kui vaja on ka piisavat ettevaatlikkust. Eesmärgiks peaks jääma tõhusa abi andmine võimalikult kiiresti.

4.8

(Lähi)minevikus on mitmetel, isegi keerulistel juhtudel viidud läbi edukaid ümberkorraldusi. Olgugi, et konkreetsed juhtumid on alati unikaalsed, näitavad ümberkorralduste väga erinevad rakendusjuhud seda, et ümberkorralduste edukust on soodustanud kõikide sidusrühmade koondatud piirkondlikud jõupingutused (sageli koos riigi valitsuse toetusega), mis keskenduvad selgelt tingimuste loomisele uue või tõhusama tööstuse või teenustega seotud ettevõtluse ja tööjõu ümberpaigutamise jaoks.

4.9

Enamikel juhtudel on majanduslikud ja sotsiaalsed kavad koostatud tihedas koostöös liikmesriigi valitsuse, piirkondlike asutuste ja sotsiaalpartnerite vahel, kes on üldjuhul selleks korraldanud ümarlaudu ja kaasanud kõik piirkonna sidusrühmad.

4.10

Selleks, et fondi saadaks edu, tuleks fondi osas kavandada samasuguseid menetlusi ja seejärel neid rakendada. Selleks peavad komisjoni esindajad vahetult osalema sellistel kogunemistel ja koosolekutel piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

5.1

Ehkki komisjon on konkreetsetele juhtumitele tuginevate statistiliste simulatsioonide kaudu fondile ette näinud 500 miljoni euro suuruse eelarvelise assigneeringu, tuleks selle suurust iga-aastaselt hinnata ja vajadusel ka kohandada, võttes arvesse kujunevat olukorda ja fondi rakendamisel saadud tagasidet.

5.2

Artiklis 2 nähakse fondi sekkumise käivitajana ette märkimisväärsed negatiivsed mõjud majandusele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub nõukogu üles enne määruse jõustumist arutlema selle artikli sissejuhatavas lõigus nimetatud nähtuste definitsioonide üle. Liiga laialivalguvad definitsioonid võivad hiljem takistada eelarvepädeval institutsioonil tõhusalt otsuseid teha. Liiga piiritletud definitsioonidel võib olla samasugune mõju. Arutelu nõukogus võib aidata kõnealust dilemmat selgitada ja tasakaalu saavutada. Selline arutelu võib samuti olla kasulikuks panuseks komisjoni suunistesse.

5.3

Kõnealuse sekkumise põhjused tuleks selgelt ära välja tuua. Arvesse tuleks võtta nii ettevõtete endi kui sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade ennetavad meetmed, mis on samuti võimalik kaasata komisjoni suunistesse.

5.4

Iga-aastase hindamise osana ja samuti võimalike muutuste tegemiseks kooskõlas artikliga 20 tuleks kaaluda artiklis 2 (hõlmatud töötajate arv, territoriaalne mõõde ja tööhõivenäitajad) sätestatud sekkumiskriteeriumide hindamist selleks, et tagada sekkumiskriteeriumide piisav paindlikkus selleks, et tulla toime erinevate piirkondade mitmekesisusega, eriti väikeste, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega, riikides.

5.5

Artikli 3 lõigetes a ja b nähakse ette fondi finantssekkumiseks kõlblikud meetmed. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et sissetulekuga seotud valdkonnad, nagu näiteks pensionile jäämise õigus ja sotsiaaltoetused, kuuluvad üksnes liikmesriikide pädevusse. Fondi tegevus peaks piirduma erinevate haridus- ja koolitusvõimaluste ning üldtingimuste rahastamisega. Teatavatel asjaoludel võib see hõlmata palgatoetust üksikisikutele, kellel on töökoht või kes otsivad tööd.

5.6

Artikli 10 lõikega 1 määratakse kindlaks fondi maksimaalne toetus, mis on 50 % liikmesriigi kavandatud meetmete kogukuludest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei soovi selles määras kahelda. Siiski osutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõsiasjale, et fondi rahalise toetuse taseme ja käsitlevate juhtumite arvu ja mõõtme vahel on seos.

5.7

Artikli 12 osas pakub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja, et lõike 1 punkt b oleks järgmine: “tõend artiklis 2 esitatud tingimuste ja artiklis 6 esitatud nõuete täitmise kohta”.

5.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et fondi menetluse igasse etappi tuleb kaasata piirkonna tööturu osapooled ja teised sidusrühmad. Komisjon peaks teavitama ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed.

5.9

Alates 2008. aastast esitab komisjon fondi kohta iga-aastaseid aruandeid. Sellise järelhindamise osas võib läbi viia arutelu nõukogus. Artiklis 20 nähakse ette määruse ametlik läbivaatamine 2013. aasta detsembriks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil lisada fondi hinnang oma valgesse raamatusse enne Euroopa Liidu eelarve vahearutelu, mille tähtaeg on 2009. aastal.

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/42

1.1

EMSK tervitab komisjoni ettepanekut, sest piiriülese hääletamise tõkked moonutavad ühtset turgu.

1.2

Aktsiate blokeerimine, s.o kohustus aktsiad deponeerida või blokeerida mõne päeva jooksul enne üldkoosolekut, et oleks võimalik hääletada, kehtib endiselt mitmetes ELi riikides. Mõnedes riikides on see õigupoolest kohustuslik. See on kulukas tava, mis takistab aktsionäridel aktsiatega kaubelda enne üldkoosolekut. Samuti peab enamik institutsioonilisi investoreid seda hääletamise üheks suurimaks tõkkeks. Kavandatava direktiivi artikkel 7 välistab igasuguse ettepaneku aktsiaid “blokeerida”, nõudes nende deponeerimist enne üldkoosolekut. EMSK tervitab kõnealust punkti eriti, ehkki on teadlik, et nende riikide arv on piiratud, kus see veel on lubatud.

1.3

EMSK usub, et direktiiv peaks tunnustama vajadust parema õigusliku reguleerimise järele ja juhib tähelepanu eelkõige 2003. aasta detsembri paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 34, mis soovitab liikmesriikidel “enda tarbeks ja ühenduse huvides koostada tabelid, mis näitavad võimalikult suures ulatuses käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete omavahelist vastavust, ning need avalikustada”.

1.4

EMSK sooviks näha läbipaistvuse parandamiseks ja aktsionäride osaluse innustamiseks elektroonilise hääletamise laialdasemat kasutamist, kuid usub, et see tuleks jätta asjaomaste ettevõtete hooleks, aga soovib, et liikmesriigid väldiksid tõkete kehtestamist elektroonilise hääletamise laialdasemale kasutamisele üldkoosolekutel.

1.5

Tulenevalt eelnevast ootab EMSK turvalise internetihääletuse laialdasemat kasutamist, mis võib sisaldada ka SMSide kasutamist. Seda tuleks julgustada, kuid mitte teha kohustuslikuks ühenduse direktiiviga.

1.6

EMSK tervitab eriti artiklis 10 sätestatud ettepanekuid volikirja alusel hääletamise kohta. Eelkõige tervitab EMSK piirangute kõrvaldamist hääletamiselt volikirja alusel, mille kohaselt mõnedes liikmesriikides piirduvad “volitatud isikud” aktsionäride sugulastega.

1.7

EMSK toetab ideed, et liikmesriigid võivad sätestada ühe kindla kuupäeva viitega täpsustatud päevade arvule enne üldkoosolekut ning võidakse sätestada, et ettevõte ei ole kohustatud vastama küsimustele, mis on esitatud pärast kõnealust kuupäeva.

1.8

EMSK soovib näha artikli 5 karmistamist seoses aktsionäride teavitamisega enne üldkoosolekut.

2.1

Tulenevalt hiljutistest arvukatest skandaalidest seoses ettevõtete juhtimisvigadega Euroopa Liidus ja USAs on vaja innustada aktsionäre etendama aktiivsemat rolli üldkoosolekutel hääletamise teel. Kõnealuse ettepaneku eesmärk on kaitsta aktsionäride õigusi mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka igal pool mujal maailmas.

2.2

Käesoleva ettepaneku eesmärk on parandada äriühingute juhtimist ELis noteeritud ettevõtetes, tõhustades õigusi, mida aktsionäridel on võimalus kasutada seoses ettevõtte koosolekutega. Eelkõige püütakse see saavutada viisil, et oleks tagatud võimalus raskusteta ettevõtte koosolekutel hääletada neil aktsionäridel, kes omavad aktsiaid mõnes teises liikmesriigis registreeritud ja noteeritud ettevõtetes.

2.3

Direktiivi eelnõu käsitleb järgmist nelja olulist küsimust:

2.4

Käesolev ettepanek on üks lühiajalistest meetmetest, mis pakuti välja komisjoni 21. mai 2003. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile teemal “Äriühinguõiguse ajakohastamine ja äriühingute juhtimise tugevdamine Euroopa Liidus — arengukava” (1).

2.5

Komisjon märgib, et hääletamisprotsess äriühingu üldkoosolekutel on liikmesriigiti väga erinev ning see on sageli keeruline protseduur. Olukord on veelgi keerulisem, kui aktsiaid omatakse väljaspool ELi.

2.6

Komisjon usub, et ELi tasandil kehtivad õigusaktid ei käsitle piiriülese hääletamise probleemi piisavalt. Praegu tuleb äriühingutel direktiivi 2004/109/EÜ (“läbipaistvuse direktiiv”) artikli 17 alusel teha seoses koosolekutega kättesaadavaks piiratud hulk teavet. Läbipaistvuse direktiivis ei käsitleta aga aktsionäride hääletamisprotsessi.

2.7

Hääletamine võib olla keeruline protsess. Sageli omavad investorite nimel aktsiaid vahendajad. Sellisel juhul võib hääletamine hõlmata sündmuste ahelat, kuhu on kaasatud äriühingud, registripidajad, depoopangad, investeerimisjuhid, väärtpaberite keskdepositooriumid ja volikirja alusel hääletamist võimaldavad asutused.

3.1

Ei ole tagatist, et turg reageerib aktsionäride õiguste parandamiseks piisavalt kiiresti või et kõigis liikmesriikides toimub seadusandlusega seotud asjakohane muutus, mis lahendab hääletamisprotsessi keerukuse probleemi.

3.2

Komisjoni soovitusel ei ole õiguslikku kaalu, kuid see annaks liikmesriikidele paindlikkuse seda komisjoni suuniste alusel oma riiklikes süsteemides rakendada.

Soovitus ei tagaks miinimumstandardite kehtestamist sellistes võtmevaldkondades, mis on piiriülese hääletamise probleemide ja suurenenud kulude põhjuseks, näiteks aktsiate blokeerimine, mille puhul investoreid heidutab võimalus, et kõnealune nõue võib olla kehtestatud liikmesriigi tasandil.

3.3

Määrusega kehtestataks ühtne käsitlus, olenemata liikmesriikide seadustest. See võib ka tagada tiheda ühise raamistiku loomise piiriüleste küsimuste jaoks. Määrusel oleks täiendav eelis — välditakse võimalust, et liikmesriigid rakendavad direktiivi ülemäära rangelt.

Komisjon usub, et määruse kulud võivad olla märkimisväärsed, kuna ei oleks võimalik pakkuda paindlikkust erinevuste puhul, mis iseloomustavad ELi liikmesriikide õiguslikke traditsioone.

3.4

Direktiiv lubaks erinevusi liikmesriikide tavades, vältides aktsiate ja aktsionäride eri klasside vahelist tasakaalustamatust ning soodustades põhilisi miinimumstandardeid.

4.1.1

Lühemas perspektiivis saavad ettepanekust suurimat kasu institutsioonilised investorid, kelle aktsiaportfelli kuulvad hetkel piiriülesed aktsiad. Piiriülese hääletamise takistustega seotud kulud tähendavad, et investoritel ei ole võimalik äriühingute juhtimises nii aktiivselt osaleda, kui nad ehk soovivad.

4.1.2

Pikemas perspektiivis võib ettepanek julgustada väiksemaid investoreid, kelle puhul piiriüleste aktsiate omamist takistavad hääletamisega seotud kõrged kulud, suurendama oma osalust kõnealustes aktsiates. See võimaldab neil oma aktsiaportfelli veelgi varieerida, vähendades seega riski. Üldiselt peaks ettepanek pikemas perspektiivis kaasa tooma suurema likviidsuse Euroopa kapitaliturgudel.

4.1.3

Praegu on piiriülesele hääletamisele mitmeid takistusi. Mõnedes riikides on jätkuvalt probleemiks aktsiate blokeerimine ning paljud investorid peavad seda tõsiseks takistuseks hääletamisele. Sellisena on see takistuseks piiriüleste kapitaliturgude tõhusale toimimisele. Lisaks valitseb investorite seas segadus blokeerimiskorralduste täpse olemuse üle ELi riikides. Ka see põhjustab investoritele olulisi kulusid, mida direktiivi eelnõu võiks vähendada.

4.1.4

Tehakse ebaõiglast vahet liikmesriigisiseste ning piiriüleste aktsionäride vahel seoses üldkoosolekut käsitleva teabega, mis on kättesaadav piiriülestele aktsionäridele. Komisjoni eelnõu tagab, et kõigil turgudel on kättesaadav piisav ja õigeaegne teave ning see peaks seega aitama kõnealust probleemi leevendada.

4.1.5

Euroopa Kohtu praktikas rõhutatakse vajadust, et liikmesriigid väldiksid seda, et üks aktsionäride klass kasutab teisi klasse ära, kahjustades nõnda nende huve.

4.1.6

Hääletamine volikirja alusel ning uuesti registreerimise nõuded on sageli kulukad ning on ka komisjoni mõju hinnangul põhinevaid tõendeid, et kõnealuste kulude tase hoiab väikeseid fonde tõhusalt hääletamisest eemal. Komisjoni ettepanek peaks lihtsustama volinike määramise protsessi ja täpsustama, keda võib volitatud isikuteks määrata, ning laiendama teatavates riikides volitatud isikute õigusi.

4.1.7

Kui koosoleku juhataja on aktsionäride volitatud isik, siis peaks ta hääletama täpselt kõnealuste aktsionäride soovide kohaselt.

4.2.1

Väljapakutud ühtne etteteatamise ajavahemik tooks kaasa teatava paindlikkuse puudumise nende liikmesriikide jaoks, kes nõuavad erakorralise üldkoosoleku puhul üksnes 14-päevast etteteatamist.

4.2.2

Nõue anda aktsionäride kirjalikele küsimustele kirjalikud vastused on väga oluline.

4.2.3

Direktiivi eelnõu artiklites 5 ja 7 on sätestatud 30-päevane ajavahemik registreerimise kuupäeva ja koosoleku kuupäeva vahel, et abistada aktsionäre hääletamisel.

5.1

EMSK tervitab komisjoni ettepanekut, kuna takistused piiriülesele hääletamisele põhjustavad ühtse turu moonutusi.

5.2

Kuna rahandussektor mõjutab oluliselt majandust ja tööhõive arengut, tuleks vältida kõike, mis takistab aktsionäride osalemist. Komisjoni ettepaneku eesmärgiks on seda teha.

5.3

Piiriülene hääletamine on praegu aprioorselt kulukam mitteresidentidest aktsionäridele kui selle riigi residentidele, kus asjaomase ettevõtte aktsiad on noteeritud. See on üks näide turu moonutusest.

5.4

Komitee usub, et praegu on liiga palju piiranguid, mis muudavad volikirja alusel hääletamise mõnes liikmesriigis liiga tülikaks.

5.5

Aktsiate blokeerimine, s.o kohustus aktsiad deponeerida või blokeerida mõne päeva jooksul enne üldkoosolekut, et oleks võimalik hääletada, eksisteerib ikka veel mitmetes ELi riikides. Mõnedes riikides on see õigupoolest kohustuslik. See on kulukas tava, mis takistab aktsionäridel aktsiatega kaubelda kuni nädalaid enne üldkoosolekut. Ka suurem osa institutsioonilistest investoritest peab seda üheks suurimaks takistuseks hääletamisele.

5.6

EMSK jagab komisjoni seisukohta, et üldkoosolekuga seotud teabe hiline kättesaadavus või selle puudulikkus ning kokkuvõtte kujul esitatud resolutsioonid ning liiga lühike etteteatamise aeg on peamised takistused, millega mitteresidendid oma aktsionäri õiguste maksmapanemisel kokku puutuvad. Kõik asjaomased dokumendid, sealhulgas audiitori aruanded, vastused aktsionäride küsimustele ja üldkoosolekute kutsed, samuti kõnealustel koosolekutel esitamisele tulevad ettepanekud tuleb teha kättesaadavaks nii elektrooniliselt kui paberkandjal.

5.7

Artikkel 8 käsitleb üldkoosolekul osalemist elektrooniliste vahendite abil. Kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti, teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid “ei keela aktsionäridel üldkoosolekul osalemast elektrooniliste vahendite abil”.

5.8

Komisjoni tekstis ei käsitleta eriti esitajaaktsiate problemaatikat, nende omanikega toimub suhtlemine peamiselt ajaleheteadaannete kaudu. EMSK leiab, et elektrooniline sidepidamine on kaasaegsem, kiirem ja kindlasti ka odavam.

5.9

Artiklis 10 täpsustatakse volikirja alusel hääletamise korraldust ning kaotatakse korraldused, mille alusel teatavad äriühingud kehtestavad piirangud isikutele, kellele võib volikirja anda.

5.10

EMSK ei pea soovitatavaks tegevusetuse varianti, teisisõnu praeguse olukorra säilitamist. Takistused muudavad piiriülese hääletamise väikeaktsionäride jaoks lubamatult kalliks ning institutsiooniliste investorite jaoks väga kulukaks.

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/45

1.1

EMSK tervitab määruse ettepanekut, millega kehtestatakse õiguslik alus ostujõu pariteetide rakendamiseks. See parandab kogu ostujõu pariteetide leidmise protsessi läbipaistvust, ajakohasust ja kvaliteeti nii ühenduse kui riikide tasandil.

1.2

Arvestades käesoleva ettepaneku teema olulisust ja vajadust siduvate eeskirjade järele, mis määratlevad komisjoni ja liikmesriikide pädevused ning loovad ühtse aluse ostujõu pariteetide alusandmete arvutamiseks ja levitamiseks, soovitab komitee käesoleva määruse eelnõu koheselt heaks kiita.

1.3

EMSK märgib samas, et kulude kokkuhoiu tõttu arvutab komisjon (Eurostat) ostujõu pariteete praegu riikide, mitte piirkondade kaupa (1). Siiski kasutatakse kõnealuseid arvutusi muuhulgas piirkondade majandussuutlikkuse hindamiseks. Olemasolevast teabest nähtub, et liikmesriikides esineb mõnikord märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi kaupade ja teenuste hinnas. Kuigi alusandmeid koguvad statistikaametid kasutavad territoriaalseid korrigeerimistegureid, on oluline, et nimetatud tegurid oleksid asjakohased ja väldiksid moonutusi ostujõu pariteedi arvutamisel. Seetõttu soovitatakse liikmesriikidel teha majanduslikke ja tehnoloogilisi jõupingutusi tagamaks, et territoriaalsed korrigeerimistegurid kajastaksid võimalikult täpselt geograafilisi hinnaerinevusi.

1.4

Ülaltoodud põhjustel tundub kuueaastane minimaalne sagedus territoriaalsete tegurite läbivaatamiseks liiga pikk ja seda tuleks lühendada. Kuna alusandmete esitamiseks nähakse määruse ettepanekus ette minimaalne sagedus (2), on otstarbekas esitada ka hindu puudutavad andmed võimaluse korral iga kahe aasta järel (3) (ettepanekus kehtestatakse minimaalseks sageduseks kolm aastat).

1.5

Üldiselt tuleb rõhutada vajadust suurendada ELi statistikaaparaadi tõhusust, seejuures nii tehniliste vahendite ja personali kui ka kooskõlastatuse osas Eurostati ja riiklike statistikaametite vahel, kellel on tähtis roll ostujõu pariteetide arvutamisel.

2.1

Eurostati ja OECD ostujõu pariteetide programm loodi 1980ndate aastate algul selleks, et korrapäraselt ja õigeaegselt võrrelda ELi ja OECD liikmesriikide SKTd (4). Ostujõu pariteedid on valuutavahetuskursid, millega konverteeritakse riigi nominaalvääringus väljendatud majandusnäitajad ühisesse kunstlikkusse vääringusse, mida nimetatakse ostujõu standardiks ja mis võrdsustab eri riikide vääringute ostujõu.

2.2

Majanduslikud mahu koondnäitajad ostujõu standardis saadakse nende riigi rahaühikus väljendatud algväärtuse jagamisel vastava ostujõu pariteediga. Riikide SKT, mida väljendatakse ostujõu standardina, kasutades ümberarvestustegurina ostujõu pariteete, peegeldab puhtmahulist võrdlust, kuna hinnataseme komponent on kõrvaldatud.

2.3

Ostujõu pariteedid on ühtaegu nii hinnadeflaatorid kui ka valuutakonverteerimiskursid. Euro käibelelaskmisega saab eurotsooni kuuluvates liikmesriikides esmakordselt võrrelda hindu nende riikide vahel, olgugi et eurol on erinevates eurotsooni riikides erinev ostujõud sõltuvalt riigisisesest hinnatasemest. Seega on ostujõu pariteedid eurotsooni mittekuuluvate riikide puhul valuutakonverteerimiskursid, mis ühtlasi kõrvaldavad erinevate hinnatasemete mõju, samas kui eurotsooni riikide puhul täidavad nad ainult viimast — hinnadeflaatori funktsiooni.

2.4

Ostujõu pariteetide arvutamiseks kasutatakse võrreldavate kaupade ja teenuste korvi, mis võtab muuhulgas arvesse individuaaltarbimise klassifikaatorit kuluartiklite lõikes (COICOP (5)) ja toodete klassifikaatorit tegevusalade järgi (CPA). Põhitöö teostatakse majandusterritooriumi ühes või mitmes linnas (üldiselt vaid liikmesriikide pealinnades). Enamus liikmesriike kasutab territoriaalset korrigeerimist, et arvestada piirkondlike erinevustega; mõned liikmesriigid arvestavad siiski vaid pealinna andmeid, kuna nende väikese territooriumi tõttu puuduvad seal piirkondlikud erinevused.

3.1

SKT kajastab kõigi antud majandusterritooriumil tegutsevate ettevõtjate teatud perioodi — tavaliselt aasta — tegevuse tulemusi. SKTd arvutatakse vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile, milleks ELis on Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 1995 (ESA 95). SKTd võib mõõta tootmise, kulutuste ja sissetulekute aspektist. Ostujõu pariteetide puhul on eriti tähtis kulutuste mõõtmine. See näitab, millises ulatuses kasutatakse riigi majanduse toodetavaid (või imporditavaid) tooteid ja teenuseid eratarbimiseks, avaliku sektori tarbimiseks, kapitali moodustamiseks või ekspordiks.

3.2

Et saada tegelik võrdlus, on oluline kasutada ümberarvestustegureid (territoriaalseid deflaatoreid), mis peegeldavad erinevusi eri riikide hinnatasemes. Vahetuskursid kajastavad tavaliselt ka muid elemente peale hindade erinevuse.

3.3

Seega on ostujõu pariteedid eri riikide vääringute vahel kujundatud spetsiaalselt nii, et neid saaks kasutada territoriaalsete ümberarvestusteguritena.

4.1

Esialgu olid ostujõu pariteetide peamised kasutajad niisugused rahvusvahelised organisatsioonid nagu Eurostat, Rahvusvaheline Valuutafond, OECD, Maailmapank ja ÜRO, kuid aja jooksul on ostujõu pariteetidega seotud statistika kasutusala laienenud. Praegu kasutavad seda nii valitsusasutused, ülikoolid, uurimisinstituudid kui ka riiklikud ja eraettevõtted. Pangad kasutavad ostujõu pariteete majandusanalüüside koostamisel ja vahetuskursside jälgimisel ning eraisikud ja nende tööandjad kasutavad neid töötasude kindlaksmääramisel, kui liigutakse ühest riigist teise.

Sellele lisandub võimalus kasutada ostujõu pariteete riigiülestel kollektiivsetel läbirääkimistel töötasudega seotud küsimustes.

4.2

Ostujõu pariteedid on Euroopa Liidu jaoks olulised näitajad nii majanduslikust kui ka poliitilisest seisukohast. Õigusaktides nähakse ette ostujõu pariteetide rakendamine seoses struktuurifondidega (6) ja ka Ühtekuuluvusfondil on kohustus lähtuda ostujõu pariteetidest (7). Siiski tuleb märkida, et struktuurifondide puhul põhineb arvutamine SKT-l elaniku kohta ja Ühtekuuluvusfondi puhul võetakse arvesse RKT-d inimese kohta. Käesolevas arvamuses käsitletav määruse ettepanek puudutab üksnes SKT-d (8).

4.3

Ostujõu pariteete kasutatakse ka nende paranduskoefitsientide kindlaksmääramisel, mida rakendatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide arvutamisel (9).

5.1

Määruse ettepaneku eesmärk on täita õiguslik vaakum, luues ostujõu pariteetide arvutamise õigusliku raamistiku. Eesmärk on parandada läbipaistvust ja liikmesriikide edastatavate andmete kvaliteeti alusandmete esitamise ühiseeskirjade abil (artikkel 1). Kõnealuse eesmärgi saavutamine oleks kasulik nii tulemusi koordineerivale Eurostatile kui riikide statistikaametitele.

5.2

Kohustuste ja pädevuste määratlemine. Euroopa Komisjon vastutab Eurostati kaudu alusandmete kogumise koordineerimise, ostujõu pariteetide arvutamise ja avaldamise eest ning metoodika kohandamise eest koostöös liikmesriikidega (artikkel 4 lõige 1), samas kui liikmesriigid peavad edastama alusandmed, kinnitama kirjalikult uurimistulemused ja tagama alusandmete usaldusväärsuse (artikkel 4 lõige 2).

5.3

Liikmesriikide statistikaametid peavad edastama Eurostatile alusandmed ühtsete parameetrite alusel ning järgides ühtset tehnilist vormingut (artikkel 5 ja I lisa).

5.4

Statistilised üksused on nõukogu määrusega (EÜ) nr 696/1993 määratletud või hiljem loodud üksused (artikkel 6) ning komisjon ja liikmesriigid peavad sisse seadma kvaliteedikontrolli süsteemi (artikkel 7).

5.5

Eurostat arvutab ostujõu pariteedid kord aastas (artikkel 8) ning on vastutav koondtulemuste avaldamise eest iga liikmesriigi kohta (artikkel 9).

5.6

Määruse ettepanek ei nõua liikmesriikidelt uuringute läbiviimist, mille eesmärk on üksnes kindlaks määrata paranduskoefitsiendid, mida tuleb kohaldada ühenduse ametnike ja teiste teenistujate töötasude ning pensionide suhtes (artikkel 10).

5.7

Ajalised ja territoriaalsed korrigeerimistegurid. Ostujõu pariteedid arvutatakse kaupade ja teenuste aasta keskmistest hindadest riigis (artikkel lõige 2). Arvestades, et “andmeid võib koguda vaid ühest või piiratud arvul kohtadest majandusterritooriumil” ja lisaks “võib andmete kogumist piirata konkreetse ajavahemikuga”, peaksid liikmesriigid kasutama ajalisi korrigeerimistegureid (sagedus ei ületa üht aastat) ja territoriaalseid korrigeerimistegureid (sagedus ei ületa kuut aastat) (I lisa, Metoodika, punktid 2–4).

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/47

1.1

Komisjoni ettepanek puudutab uut elektroonilise tollisüsteemi projekti, mis peaks lõpuks muutma Euroopa tollisüsteemi täielikult automatiseerituks, koostalitlusvõimeliseks, turvaliseks, ligipääsetavaks, tõhusaks, täiesti elektrooniliseks ja paberivabaks. Ettepanek on vajalik täiendus komisjoni pakutud uue ühenduse tolliseadustiku (1) rakendamiseks, mille kohta on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba esitanud eraldi arvamuse.

1.2

Pakutud elektroonilise tollisüsteemi vastuvõtmine eeldab kõikide liikmesriikide ühiseid ja kooskõlastatud jõupingutusi mitte ainult tolli valdkonnas, vaid ka teiste piiriteenistuste osas, kellel on praktiline ülesanne viia ellu ühtse liidese (Single Window) ja ühtse kontrollpunkti (One-Stop-Shop) kontseptsioon. Kahe nimetatud eesmärgi abil muudetakse tollitoimingud ettevõtjatele lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning lihtsustatakse tolliasutuste teostatavat riskijuhtimise kontrolli.

1.3

Liikmesriigid on juba teinud märkimisväärseid investeeringuid elektrooniliste tollisüsteemide sisseseadmiseks: siiski on viimaste vahel tuntavaid erinevusi nii keerukuse kui ka reeglite ja andmete kasutamise osas. Seega on praegune ühtlustatuse tase ebapiisav ja sellele lisandub veelgi suurem lahendamata probleem: süsteemid ei ole koostalitlusvõimelised.

1.4

Koostalitlusvõime võimaldab vahetada teavet erinevate riikide tolliasutuste vahel. Ettepanekuga, mis annab tunnistust tähelepanust kodanike suhtes, nähakse ette ka võimalus luua liideseid kaubandusettevõtjatega ning mitte ainult selleks, et võimaldada ühtse kontrollpunkti põhimõtte elluviimine, vaid et tagada ka teabevahetus. Täielikult toimides võimaldab uus elektrooniline süsteem teha vähemalt tolli osas otsustava sammu ühtse siseturu saavutamise poole, mille ainsad piirid on välispiirid. Samuti ei tohi unustada, et turgude globaalne olemus tähendab, et arvesse tuleb võtta ka suhteid kolmandate riikidega. Kõnealust tegurit komisjoni dokumendis ei mainita.

2.1

Komisjon märgib, et koostalitlusvõimelise süsteemi elektrooniliseks muutmise eesmärke oleks olnud võimalik saavutada ka keskse tollisüsteemi rajamisega. Ta täpsustab siiski, et selline lahendus ei ole võimalik mitmel põhjusel, näiteks on raskendatud liikmesriikide kohustuste ülekandmine komisjonile, mis läheks vastuollu proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega. Tegelik põhjus on ilmselt siiski see, et liikmesriigid ei taha oma eelisõigustest loobuda, teades, et üks osa tollituludest kuulub otse ühenduse eelarvesse. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvab, et ühendusepoolne tolli haldamine peaks olema üks Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke. Selle eelised on lihtsus, usaldusväärsus ja hind ning ühendamise võimalus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide süsteemidega. Arvestades võimalikke viivitusi kõigi 25 liikmesriigi baassüsteemide rakendamisel on vaja kindlaks teha, kas ei oleks parem rakendada täielikult automatiseeritud süsteeme, nagu automaatne impordisüsteem ja automaatne ekspordisüsteem, mis on ühendatud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu.

2.2

Komisjoni algatus on esiteks vajalik seetõttu, et uue tolliseadustiku sisseviimine nõuab, et menetlused oleksid kooskõlas uute eeskirjadega. See on ka üks erinevates sektorites võetud e-Euroopa ja e-valitsusega (2) seotud meetmetest. Täpsemalt järgneb see 2003. aastal komisjoni teatises nõukogule “Tolli ja kaubanduse lihtne ja paberivaba keskkond” (3) võetud kohustustele. Kõnealused kohustused võeti juba vähemalt seoses paberkandja kaotamist käsitleva osaga programmis “Toll 2007” (4) ning kinnitati 2004. aastal tolliseadustiku määruse (5) muudatuses.

2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni pakutud süsteemiga sisse viidud peamisi uuendusi: riiklike süsteemide omavaheline ühendamine, ettevõtjatele liidese loomine ühtse kontrollpunkti abil, võimalus esitada tollivormistuse taotlus elektrooniliselt ja ühtne riskijuhtimine on vaieldamatult olulised edusammud, eeldusel, et maksumaksja ja ettevõtjate kulud on vastuvõetavad. Seetõttu tuleks arvesse võtta ka kõnealuste radikaalsete muudatuste mõju tolliametnikele (vahendid, koolitus, karjäärivõimalused, kohanemine).

2.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib siiski esitada mõningad tähelepanekud elektrooniliste süsteemide integreerimise ja nende täiendavuse kohta. Komisjon loodab saavutada tollisüsteemide täieliku koostalitlusvõime: see tähendab, et tolliasutused peavad saama omavahel ning samuti teiste, rahvusvahelise kaupade liikumisega seotud asutustega teavet vahetada. Kõnealune määratlus ei hõlma kindlasti käibemaksu kogumise eest vastutavaid ametiasutusi. Kuid side tolli ja käibemaksuasutuste vahel võiks olla kasulik vähemalt mõningatel juhtudel ja mõningate kaupade puhul päritolutähiste võltsimise kontrollimiseks. See nähtus ei ole muidugi uus, kuid see levib järjest rohkem: sageli lastakse kolmandatest riikidest imporditud kaubad (käibemaksu tasumisel) ühenduse sees uuesti ringlusse Euroopa päritolutähiste või võltsitud “Euroopa” kaubamärkidega.

2.5

Lisaks soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhtida tähelepanu otsuse ettepaneku teisele põhjendusele: “üleeuroopalise e-valitsusega seotud tegevus nõuab meetmeid, et … aidata võidelda pettuse, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu…”. Kavatsus on selge, kuid vähem selge on, kuidas aitavad ettepanekus toodud õigusnormid nimetatud eesmärki saavutada. Tolliandmete kogumist ei saa kasutada muudel eesmärkidel, kui ei looda süsteemi teabe vahetamiseks teiste süsteemidega.

2.5.1

2004. aasta detsembris võttis nõukogu komisjoni hinnangu (6) ja Euroopa Parlamendi 14. oktoobri 2004. aasta soovituse alusel vastu Haagi programmi. Kõnealuse programmiga sätestati rida meetmeid ja tegevusi turvalisuse tugevdamiseks Euroopa Liidus ning eelkõige “politsei-, tolli- ja õigusalase koostöö” tagamiseks. Eelmisele 10. juunil 2005. aastal järgnenud dokumendis esitati Haagi programmi elluviimise tegevuskava, mis viitas justiits- ja siseministrite nõukogu 30. märtsi 2004. aasta resolutsioonile tollikoostöö kohta ning teatisele piiratud või keelatud kaupadega ebaseadusliku piiriülese kauplemise vastu võitlemise kohta. Teises järgnenud dokumendis (7) nimetati prioriteetide hulgas taas tollikoostööd. Kõik eespool nimetatud dokumentides ette nähtud projektid põhinevad teabe kättesaadavusel õiguskaitse eesmärgil, mida on mainitud ka Haagi programmis. Võttes arvesse elluviidavate projektide üldist konteksti ja laadi, on komitee arvates ilmne, et kui kavandada elektroonilist tollisüsteemi, mis peab kestma jääma, tuleb selle käivitamisel või hiljem tagada, et tolli andmepank toimib koos teiste süsteemidega, eelkõige sisejulgeoleku ning Euroopa ja kolmandate riikide julgeolekusüsteemidega. Loomulikult tuleb alati väga oluliseks pidada eraelu puutumatust, ametisaladusi ja andmekaitset.

2.5.2

Kõnealust probleemi komisjoni dokumendis ei tõstatata, välja arvatud punktis 2.5 toodud viide. Lisaks ei ole komisjoni seletuskirjas mainitud Haagi programmi. Pealkirja all “Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega” märgitakse ainult Lissaboni strateegiat ning e-Euroopa ja e-valitsuse algatusi. Hoolimata artikli 3 lõikest c, mida käsitletakse allpool, ei saa selline oluline väljajätmine olla juhuslik ning komisjon peaks selgitama väljajätmise põhjuseid. Igal juhul on selge, et viivitamatut vastuvõtmist vajava algatuse edasilükkamine ei ole vastuvõetav.

2.5.3

Dokumenti koostades korraldas komisjon kahe aasta jooksul kuus seminari, küsitles kasutajaid ja pidas arutelusid tolliseadustiku komitee, “Toll 2007” elektroonilise tolli rühma ja ettevõtjate kontaktrühmaga. Seevastu ei ole mainitud kontakte Europoli, OLAFi ega komisjoni teiste direktoraatidega. Süsteemi ei saa kavandada ainult selle otseste kasutajate nõudmisi arvesse võttes. Süsteemi ülesehitamiseks nii, et seda oleks võimalik ühendada teiste süsteemidega, tuleb tunda nende omadusi ja vajadusi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et siinkohal leiavad kinnitust kahtlused, mida ta väljendas oma arvamuses ühenduse tolliseadustiku kohta. Nimelt ei võeta tegelikult arvesse erinevate haldusasutuste vastastikust sõltuvust kuritegevuse vastases võitluses.

2.5.4

Lähenemisviisi täieliku muutmise eelmises punktis näidatud suunas muudavad tõenäoliselt raskeks programmiga kindlaksmääratud lühikesed elluviimise tähtajad. Siiski on kindlasti võimalik sätestada turvameetmed “tundlike kaupade” puhul (nt relvad, lõhkeained, tuumamaterjalid, keemia-, tuuma- või kaitsetööstuse masinad ja seadmed, uimastid, alkohol, tubakas). Sellised meetmed võiksid olla aluseks andmetele, mis tuleb automaatselt või nõudmisel edastada asjaomastele asutustele.

2.6

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega rahastatakse ühenduse eelarvest kulusid, mis on vajalikud süsteemide koostalitlusvõime, ühtse liidese ja tolliportaalide tagamiseks. Kulud on hinnanguliselt 180 miljonit eurot, mis on jagatud kasvava summaga aastasteks eraldisteks, alates 4 miljonist 2006. aastal kuni 111 miljonini 2011. aastal. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kõnealust rahastamist, kuid on hämmingus otsuse üle kanda ühenduse eelarvesse riiklike tolliportaalidega seotud kulutused. Isegi kui portaalid on põhimõtteliselt kõikide ettevõtjate, nii liikmesriigi kui ka teiste liikmesriikide ettevõtjate käsutuses, kasutavad neid tõenäoliselt siiski peamiselt riiklikud ettevõtjad. Niisiis oleks arukam, kui portaalide kulusid ei kannaks mitte ühendus, vaid pigem iga liikmesriik ise. Olukord oleks muidugi erinev, kui komisjon räägiks Euroopa portaalidest, millele ta otseselt ei viita.

2.7

Seoses rakendamise tähtaegadega on komisjon töötanud välja kõikidele liikmesriikidele kohustusliku ajakava. Tähtajad lähtuvad otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas: kolm aastat koostalitlusvõimeliste automatiseeritud tollivormistussüsteemide ning majandusettevõtjate ja tolliteabeportaalide registreerimise süsteemide vastuvõtmiseks; viis aastat ühtsete juurdepääsupunktide võrgustiku ja ühenduse standarditele vastava ühtse tariifikeskkonna loomiseks; kuus aastat ühtse liidese teenuste väljatöötamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et need tähtajad, eriti esimene, on kehtestatud liiga optimistlikult: kolm aastat on vähe, kui võtta arvesse, et selle aja jooksul tuleb mitme kuu vältel programme katsetada ja teiste osalejatega teavet vahetada. Lisaks ei ole kõikide liikmesriikide elektrooniline tollisüsteem samal tasemel ning nende rahalised vahendid ja inimressursid on erinevad. Kui asjaolu, et üks või mitu liikmesriiki ei suuda tähtaegadest kinni pidada, sunnib komisjoni tegema erandeid, seaks see ohtu süsteemi tõhususe ja eelkõige usaldusväärsuse. Seetõttu tuleks mitmeaastane strateegiakava läbi vaadata alljärgnevat arvestades:

3.1

Artikkel 2: Eesmärgid. Ettepaneku eesmärkide hulka kuulub ühise lähenemisviisi leidmine ohtlike ja salakaupade kontrollile. Võttes arvesse lõikes 2.5.4 esitatud komitee soovitusi, tuleks kõnealune eesmärk sõnastada teisiti.