ISSN 1725-5171 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 317E |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
49. köide |
|
II Ettevalmistavad aktid |
|
|
EUROOPA PARLAMENT |
|
|
Esmaspäev, 18. detsember 2006 |
|
2006/C 317E/05 |
||
|
||
|
||
2006/C 317E/06 |
ET |
|
I Teave
EUROOPA PARLAMENT
Esmaspäev, 11. detsember 2006
23.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 317/1 |
PROTOKOLL
(2006/C 317 E/01)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungjärgu jätkamine
Istung algas kell 17.00.
2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
Sõna võttis Margrietus van den Berg komisjoni avalduse kohta AIDSi teemal (30.11.2006 protokolli punkt 4).
3. Parlamendi koosseis (vaatlejad)
Bulgaaria Rahvusassamblee esimees on teatanud Dimitar Abadjievi asemel Konstantin Dimitrovi nimetamisest vaatlejaks Euroopa Parlamendis alates 1.12.2006.
4. Parlamentaarse puutumatuse kaitsmise taotlus
Giuseppe Gargani esitas taotluse kaitsta Rooma kohtus käimasoleva kohtuasja raames tema parlamentaarset puutumatust.
Vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 3 saadeti taotlus edasi JURI komisjonile, mis vastutab küsimuse läbivaatamise eest.
5. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine
President teatas, et vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 68 allkirjastab ta teisipäeval koos nõukogu eesistujaga järgmised kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktid:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teenuste kohta siseturul (3667/1/2006 — C6-0462/2006 — 2004/0001(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (3658/4/2006 — C6-0454/2006 — 2003/0210(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (3623/6/2006 — C6-0446/2006 — 2004/0217(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (3657/1/2006 — C6-0456/2006 — 2005/0041(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (3656/1/2006 — C6-0455/2006 — 2004/0150(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (3629/1/2006 — C6-0448/2006 — 1997/0335(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (3632/1/2006 — C6-0447/2006 — 2000/0069(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (3659/2/2006 — C6-0463/2006 — 2004/0055(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 30. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (perfluorooktaansulfonaadid) (3660/1/2006 — C6-0458/2006 — 2005/0244(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (3648/1/2006 — C6-0449/2006 — 2005/0166(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta (kodifitseeritud versioon) (3635/3/2006 — C6-0452/2006 — 2003/0207(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste eeskirjade kehtestamise kohta kaupade autoveo teatavate liikide jaoks (kodifitseeritud versioon) (3637/1/2006 — C6-0453/2006 — 2004/0017 (COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (3638/3/2006 — C6-0461/2006 — 2003/0094(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta (kodifitseeritud versioon) (3640/2/2006 — C6-0450/2006 — 2006/0067(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv eksitava ja võrdleva reklaami kohta (kodifitseeritud versioon) 3641/1/2006 — C6-0459/2006 — 2006/0070(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (kodifitseeritud versioon) (3643/2/2006 — C6-0460/2006 — 2006/0071(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) (3642/1/2006 — C6-0451/2006 — 2006/0073(COD)) |
6. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
1) |
parlamendi komisjonid:
|
2) |
parlamendiliikmed:
|
3) |
parlamendi delegatsioonilt lepituskomitees:
|
7. Kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116)
Vastavalt kodukorra artikli 116 lõikele 5 on kirjalikud deklaratsioonid nr 55, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 63/2006 kehtetud, kuna need ei kogunud piisavalt allkirju.
8. Kirjalikud deklaratsioonid ja suuliselt vastatavad küsimused (esitamine)
Parlamendiliikmed on esitanud järgmised dokumendid:
1) |
suuliselt vastatavad küsimused (kodukorra artikkel 108):
|
2) |
kirjalikud deklaratsioonid registrisse kandmiseks (kodukorra artikkel 116):
|
9. Petitsioonid
Alltoodud kuupäevadel kanti registrisse järgmised petitsioonid, mis saadeti vastavalt kodukorra artikli 191 lõikele 5 edasi vastutavale parlamendikomisjonile:
22.11.2006
|
Edith Keßler-Ghattas (nr 715/2006); |
|
Rolf Jürgens (nr 716/2006); |
|
Hansjürgen Pingel (Steinmann, Pingel & Partner) (nr 717/2006); |
|
nimi salastatud (nr 718/2006); |
|
Julia Ovchinski (Dr. Gorev, Engelmann und Kollegen) (nr 719/2006); |
|
Argirios Tsorakis (nr 720/2006); |
|
Janko Sribar (nr 721/2006); |
|
Anja Neumann (nr 722/2006); |
|
Anke Dorothea Junghänel (Kanzlei für Internationale Rechtsangelegenheiten und Mediation) (nr 723/2006); |
|
Giorgio Bortini (nr 724/2006); |
|
Carlton Panton (nr 725/2006); |
|
Joseph Komla (nr 726/2006); |
|
Istvan Farkas (National Society of Conservationists) (nr 727/2006); |
|
Nicolas Antonio Moya Garcia (nr 728/2006); |
|
Sofia Patino Fontan (nr 729/2006); |
|
Matthew Horrobin (nr 730/2006); |
|
Candido Gomes (nr 731/2006); |
|
Steve Tinmurth (nr 732/2006); |
|
James McGinley (nr 733/2006); |
|
Antony Wheatley (nr 734/2006); |
|
Yves Chanel (nr 736/2006); |
|
Virginia Vessa (nr 737/2006); |
|
Vanessa Doddi (nr 738/2006); |
|
Alexander Van Brabant (Vandervennet, Valcke & Van Brabant) (nr 739/2006); |
|
Ronald Bracke (nr 740/2006); |
|
Maria Elisabeth Glastra Van Loon (nr 741/2006); |
|
Eduardo Jaime Ribeiro (nr 742/2006); |
|
Axel Hansson (nr 743/2006); |
|
Robert Krzak (Zieloni 2004, Koło Poznańskie) (nr 744/2006); |
|
Marta Brzozowska (Polskie Towarzystwo Ochrony Ptaków) (nr 745/2006); |
|
Manfred Wilpert (nr 746/2006); |
|
Ernst Reichert (nr 747/2006); |
|
Siegfried Schwan (nr 748/2006); |
|
Günter Fröhlich (nr 749/2006); |
|
Rudak (Dr. Gorev, Engelmann und Kollegen) (nr 750/2006); |
|
Börner (Dr. Gorev, Engelmann und Kollegen) (nr 751/2006); |
|
Tomas Eckhardt (nr 752/2006); |
|
Giorgio Bortini (nr 753/2006); |
|
Bruno Köhler (MANNdat e.V.) (nr 754/2006); |
|
Nasik Bedjanian (nr 755/2006); |
|
Raimondo Righi (nr 756/2006); |
|
André Felsch (nr 757/2006); |
|
Manuela Álvarez González (Asociación asturiana contra el acoso psicológico en el trabajo) (+ 2 allkirja) (nr 758/2006); |
|
Dennis Davis (nr 759/2006); |
|
Rosa Maria Hennecke-Gramatzki (nr 760/2006); |
|
Juan Pundik Knapheis (Filium - Asociación para la Prevención del Maltrato al Niño) (nr 761/2006); |
|
Manuel Guazo Calderón (Ecologistas en acción Cantabria) (nr 762/2006); |
|
Ana Maria Gallego Barros (nr 763/2006); |
|
Philippe Riglet (nr 764/2006); |
|
Marie Josephe Folliet Desages (nr 765/2006); |
|
Atanas Tchobanov (nr 766/2006); |
|
Lorenzino Antonini (nr 767/2006); |
|
Maria Elisa Horta e Valle (nr 768/2006); |
|
Maia (nr 769/2006); |
|
José Domingos Sousa (nr 770/2006); |
|
Carlos Correia de Matos (nr 771/2006); |
|
Özcan Kaldoyo (nr 772/2006); |
08.12.2006
|
Rafael Simancas Simancas (Grupo Parlamentario Socialista) (+ 5 allkirja) (nr 773/2006); |
|
Margit Parey (+ 1 allkiri) (nr 774/2006); |
|
Chris Papoudaris (nr 775/2006); |
|
Chris Papoudaris (nr 776/2006); |
|
Chris Papoudaris (nr 777/2006); |
|
Shimon Philipp (nr 778/2006); |
|
Rudolf Weβbecher (nr 779/2006); |
|
Jürgen Meyer (nr 780/2006); |
|
Marcus van der Lippe (nr 781/2006); |
|
Wolfgang Bötsch (Gassner, Stockmann & Kollegen RAE) (nr 782/2006); |
|
Wolfgang Depcik (nr 783/2006); |
|
Gergő Bárány (+ 1 allkiri) (nr 784/2006); |
|
Florian Lempert (nr 785/2006); |
|
Giorgio Bortini (nr 786/2006); |
|
Monika Budde (nr 787/2006); |
|
Sophie Popp (nr 788/2006); |
|
Ringelmann (Dr. Gorev - Engelmann und Kollegen) (nr 789/2006); |
|
J. Müller Warthemann (nr 790/2006); |
|
Alfred Buss (NABU) (nr 791/2006); |
|
Giannis Aivaliotis (nr 792/2006); |
|
Nicolas Kasnakidis (Panhellenic Union of the Unemployed) (nr 793/2006); |
|
Athanasios Zoboilis (nr 794/2006); |
|
Pericles Kolioulis (nr 795/2006); |
|
Agisliaos Papachristou (nr 796/2006); |
|
Paraskevas Luludakis (Comité des automobilistes européens victimes économiques des autorités grecques) (nr 797/2006); |
|
Ron Sarel (nr 798/2006); |
|
Antonio Graziano (La Stazione di Partenza) (nr 799/2006); |
|
Joaquin Martinez Gonzalez (Fundacion Docete Omnes) (nr 800/2006); |
|
Tiago Pérez Glez-Arís (Foro Social pola Defensa do Pobo) (nr 801/2006); |
|
Julio Rodríguez Cermeño ('Vocal de Emigración' Asociación de pensionistas y jubilados 'La Dársena') (nr 802/2006); |
|
Julia Martinez Fernandez (Ecologistas en acción - región murciana) (nr 803/2006); |
|
Raúl Urquiaga Cela (Plataforma Jarama Vivo) (nr 804/2006); |
|
Ana Rosa Montilla Díaz (+ 7 allkirja) (nr 805/2006); |
|
Moraia Grau Lopez (nr 806/2006); |
|
Maria Dolores Serrano Fuentes (nr 807/2006); |
|
Pedro Domínguez Gento (nr 808/2006); |
|
Emile Carp (La Maison Protestante) (+ 87 allkirja) (nr 809/2006); |
|
Brigitte Elise Ghislaine Vehauwaert (nr 810/2006); |
|
Nom confidentiel (nr 811/2006); |
|
Francesco Candido (Comitato No Acqua Rossa - Melendugno) (nr 812/2006); |
|
Pasquale De Feo (nr 813/2006); |
|
Roberto Marcoccio (nr 814/2006); |
|
Marco da Prato (nr 815/2006); |
|
Claudio Pacileo (+ 6 allkirja) (nr 816/2006); |
|
Maurizio Tani (nr 817/2006); |
|
Serge Jung (Ensemble pour Cap-d'Ail) (nr 818/2006); |
|
Thomas Elfgren (nr 819/2006); |
|
Heinz Schneider (nr 820/2006); |
|
Michelangelo La Spina (nr 821/2006); |
|
Angels Casas (nr 822/2006); |
|
Philippe Lambert (nr 823/2006); |
|
Nom confidentiel (nr 824/2006); |
|
Thomas Long (nr 825/2006); |
|
Philip Munro (nr 826/2006); |
|
Zdeněk Mášek (nr 827/2006); |
|
Niall Gilligan (nr 828/2006); |
|
Emmanuel Miliarakis (Coordinating Committee in Support for a Liberated Cyprus) (+ 2 764 allkirja) (nr 829/2006); |
|
Tobias King (nr 830/2006); |
|
Tracey McCillen (UK Sport Association For People with Learning Disability) (nr 831/2006); |
|
John Robert Gransby (nr 832/2006); |
|
Sofia Partino Fontan (nr 833/2006); |
|
Family Solidarity (+ 13 allkirja) (nr 834/2006); |
|
Peter Williams (nr 835/2006); |
|
Whiting van der Veen (nr 836/2006); |
|
Gabriel Sengo (Arameans of Aram-Naharaim Foundation) (nr 837/2006); |
|
Massimo Paradella (Organisation Internationale pour la Protection des Animaux) (+ 7 225 allkirja) (nr 838/2006); |
|
Scott Barrie (The Scottish Parliament) (+ 4 allkirja) (nr 839/2006); |
|
Raimond Ojaste (nr 840/2006); |
|
Attila Ádám (Magyar Polgári Demokráciáért Alapítvány) (nr 841/2006); |
|
Gints Kārkliņš (nr 842/2006); |
|
Adam Krutysza (nr 843/2006); |
|
Stanisław Rajczakowski (nr 844/2006); |
|
Krystyna Kaczor (nr 845/2006); |
|
Tomasz Grzybkowski (nr 846/2006); |
|
Janusz Wilczyński (nr 847/2006); |
|
Mirosław Kraszewski (nr 848/2006); |
|
Brygida i Tadeusz Pokrzeptowicz (+ 4 allkirja) (nr 849/2006); |
|
TAO AFI + A&D (European Commission Staff Association) (+ 1 000 allkirja) (nr 850/2006); |
|
Marie-Jöelle Chaillol (nr 851/2006); |
|
August Eßer (nr 852/2006); |
|
Renata Cempura Klimek (nr 853/2006); |
|
Hans-Eike Weitz (nr 854/2006); |
|
Heribert Süttmann (nr 855/2006); |
|
Ellen Wilmes (nr 856/2006); |
|
Francisco Murcia Puchades (Federacion de promotores inmobiliarios y agentes urbanizadores de la comunidad Valenciana) (nr 857/2006); |
|
Andres Martinez Espinosa (Junta Central de Usuarios del Vinalopó, l'Alacantí y Consorcio de Aguas de la Marina Baja) (nr 858/2006); |
|
Gema Amor Pérez (Generalitat Valenciana) (nr 859/2006); |
|
Matteo Cornelius Sullivan (Partito della Alternativa Monarchica) (+ 3 allkirja) (nr 860/2006); |
|
Jose Vitorino (nr 861/2006). |
10. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid
Nõukogu edastas järgmise dokumendi tõestatud koopia:
— |
protokoll, millega muudetakse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel seoses Horvaatia Vabariigist või ühendusest pärit suhkru ja suhkrutoodete tariifikvootidega. |
11. Teatud dokumente puudutavad otsused
Vastavalt kodukorra artiklile 202 tehtud otsus koostada raport
AFCO komisjon
— |
Kodukorra artikli 15 ja artikli 182 lõike 1 muutmine: kvestorite ja komisjonide juhatuste valimine (2006/2287(REG)) |
12. Tööplaan
Päevakorra järgmine punkt oli tööplaani arutamine.
Jagati välja täiskogu 11.–14.12.2006 ja 18.12.2006 istungite lõplik päevakorra projekt (PE 381.846 PDOJ), mille kohta esitati alltoodud muudatusettepanekud (kodukorra artikkel 132).
Komisjoni taotlus kiirmenetluse rakendamise kohta (kodukorra artikkel 134).
10 otsuse ettepanekut, mis puudutavad vabadusel, turvalisuse ja õigusel rajaneva ala rahastamist (lõpliku päevakorra projekti punktid 93 ja 112–120).
Nõukogu on seisukohal, et vajaliku rahastamise tagamiseks peab Euroopa Parlament tingimata andma oma nõusoleku enne aasta lõppu. Vastasel juhul ei saa programmide rakendamine alata 1. jaanuarist 2007, millel oleksid väga negatiivsed tagajärjed vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arengule.
Parlament teeb otsuse kiirmenetluse taotluse kohta järgmise päeva istungi alguses.
11.12.2006 kuni 14.12.2006 istungid
esmaspäev
— |
Fraktsiooni Verts/ALE taotlus kanda Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorfi raporti (A6-0411/2006) arutelu (lõpliku päevakorra projekti punkt 9) päevakorra viimaseks punktiks. |
Parlament kiitis taotluse heaks.
teisipäev
— |
Fraktsiooni PSE taotlus, mida toetasid ka fraktsioonid PPE-DE ja ALDE, panna Erna Hennicot-Schoepgesi raport (A6-0435/2006) hääletusele ilma aruteluta. |
Parlament kiitis taotluse heaks.
Antud punkt pannakse hääletusele kolmapäevasel istungil.
Sõna võtsid Philip Bushill-Matthews, kes teatas erinevusest lõpliku päevakorra projekti ingliskeelses ja prantsuskeelses versioonis infotunniks ette nähtud aja osas (president vastas, et korrektne on prantsuskeelne versioon), ja Bernd Posselt infotunni lühendamise kohta.
kolmapäev
— |
Fraktsiooni ALDE taotlus, mida toetasid ka fraktsioonid PPE-DE, PSE, Verts/ALE ja UEN, panna hääletusele resolutsiooni ettepanek nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) rakendusmeetmete projekti kohta. |
Parlament kiitis taotluse heaks.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg: teisipäev, 12.12.2006 kell 12.00.
neljapäev
Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (kodukorra artikkel 115):
— |
Fraktsiooni PPE-DE taotlus asendada punkt „Liibüas kinnipeetavate meditsiinitöötajate vabastamine” (lõpliku päevakorra punkt 106) punktiga „Myanmar” (Birma). |
Sõna võtsid nimetatud taotluse kohta Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel, Simon Busuttil, kes põhjendas taotlust, ja Hannes Swoboda.
Parlament kiitis taotluse heaks.
18.12.2006 istung
— |
muudatusteta |
*
* *
Tööplaan kinnitati.
13. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel
Vastavalt kodukorra artiklile 144 esinesid üheminutilise sõnavõtuga järgmised parlamendiliikmed, kes soovisid juhtida parlamendi tähelepanu poliitiliselt olulistele küsimustele:
Zita Pleštinská, Kyriacos Triantaphyllides, Bruno Gollnisch, Marianne Mikko, Georgios Papastamkos, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Proinsias De Rossa, James Nicholson, Brian Crowley, Jan Tadeusz Masiel, Caroline Lucas, Mary Lou McDonald, Józef Pinior, Richard Corbett, Bernadette Bourzai, Avril Doyle, Luís Queiró, Chris Davies, Ioannis Gklavakis, Carlos José Iturgaiz Angulo, Milan Gaľa, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Georgios Karatzaferis, Andrzej Jan Szejna, Witold Tomczak, Jörg Leichtfried, Ryszard Czarnecki, Marios Matsakis, Gerard Batten, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Françoise Castex, Danutė Budreikaitė, Mairead McGuinness, Margarita Starkevičiūtė, Zbigniew Zaleski ja Czesław Adam Siekierski.
14. Euroopa Kemikaalide Agentuur ***II — Ohtlikke aineid käsitleva direktiivi 67/548/EMÜ muutmine (REACH) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ [07524/8/2006 — C6-0267/2006 — 2003/0256(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Guido Sacconi (A6-0352/2006).
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr …/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur [07525/3/2006 — C6-0268/2006 — 2003/0257(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Guido Sacconi (A6-0345/2006).
Guido Sacconi tutvustas soovitusi teisele lugemisele.
Sõna võtsid Mauri Pekkarinen (nõukogu eesistuja), Günter Verheugen (komisjoni asepresident) ja Stavros Dimas (komisjoni liige).
Sõna võtsid Ria Oomen-Ruijten fraktsiooni PPE-DE nimel, Dagmar Roth-Behrendt fraktsiooni PSE nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Miroslav OUZKÝ
asepresident
Sõna võtsid Chris Davies fraktsiooni ALDE nimel, Carl Schlyter fraktsiooni Verts/ALE nimel, Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, Liam Aylward fraktsiooni UEN nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Hartmut Nassauer, Riitta Myller, Lena Ek, Caroline Lucas, Jens Holm, Urszula Krupa, Karl-Heinz Florenz, Linda McAvan, Frédérique Ries, Hiltrud Breyer, Diamanto Manolakou, Jan Tadeusz Masiel, Hélène Goudin, John Bowis, Anne Ferreira, Anne Laperrouze, Satu Hassi, Dimitrios Papadimoulis, Konrad Szymański, Vladimír Železný, Marianne Thyssen, Dorette Corbey, Marie Anne Isler Béguin, Bairbre de Brún (kuna ta alustas oma sõnavõttu iiri keeles, juhtis asepresident tema tähelepanu asjaolule, et seda keelt täiskogu istungil ei tõlgita), Georgios Karatzaferis, Werner Langen, Gyula Hegyi, Miloslav Ransdorf, Godfrey Bloom, Bogusław Sonik, Åsa Westlund, Jens-Peter Bonde, Avril Doyle, Karin Scheele, Antonios Trakatellis, Adam Gierek, Richard Seeber, Marie-Noëlle Lienemann, Péter Olajos, Dan Jørgensen ja Thomas Ulmer.
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
Sõna võtsid Andres Tarand, Erna Hennicot-Schoepges, Proinsias De Rossa, Evangelia Tzampazi, Zuzana Roithová, Genowefa Grabowska, Libor Rouček, Edit Herczog, Guido Sacconi, Mauri Pekkarinen, Günter Verheugen ja Stavros Dimas.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.1 ja 13.12.2006 protokolli punkt 8.2.
15. Ühenduse tolliseadustik ***I — Tolliprogramm 2013 ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) [KOM(2005)0608 — C6-0419/2005 — 2005/0246(COD)] — Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Janelly Fourtou (A6-0429/2006).
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tolli tegevusprogramm („Toll 2013”) [KOM(2006)0201 — C6-0158/2006 — 2006/0075(COD)] — Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Janelly Fourtou (A6-0428/2006).
Sõna võttis László Kovács (komisjoni liige).
Janelly Fourtou tutvustas raporteid.
Sõna võtsid Jean-Pierre Audy (INTA komisjoni arvamuse koostaja), Andreas Schwab fraktsiooni PPE-DE nimel, Manuel Medina Ortega fraktsiooni PSE nimel, Henrik Lax fraktsiooni ALDE nimel, Adam Bielan fraktsiooni UEN nimel, Jean-Claude Martinez (fraktsioonilise kuuluvuseta), Zita Pleštinská, Francisco Assis, Seán Ó Neachtain, Konstantinos Hatzidakis, Maria Matsouka, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk ja László Kovács.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 12.12.2006 protokolli punkt 14.15 ja 12.12.2006 protokolli punkt 14.8.
16. Kehavigastuse ärahoidmine ja ohutuse edendamine * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu soovitus kehavigastuse ärahoidmise ja ohutuse edendamise kohta [KOM(2006)0329 — C6-0238/2006 — 2006/0106(CNS)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Kathy Sinnott (A6-0398/2006).
Sõna võttis Markos Kyprianou (komisjoni liige).
Kathy Sinnott tutvustas raportit.
Sõna võtsid Antonios Trakatellis fraktsiooni PPE-DE nimel, Edite Estrela fraktsiooni PSE nimel, Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, Irena Belohorská (fraktsioonilise kuuluvuseta), Horst Schnellhardt ja Markos Kyprianou.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 12.12.2006 protokolli punkt 14.19.
17. Kulutused veterinaaria valdkonnas * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas [KOM(2006)0273 — C6-0199/2006 — 2006/0098(CNS)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Ilda Figueiredo (A6-0409/2006).
Sõna võttis Markos Kyprianou (komisjoni liige).
Ilda Figueiredo tutvustas raportit.
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
Sõna võtsid Mairead McGuinness fraktsiooni PPE-DE nimel, Heinz Kindermann fraktsiooni PSE nimel, Agnes Schierhuber, Bogdan Golik ja Markos Kyprianou.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 12.12.2006 protokolli punkt 14.12.
18. Banaanisektor * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes [KOM(2006)0489 — C6-0339/2006 — 2006/0173(CNS)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Jean-Claude Fruteau (A6-0422/2006).
Sõna võttis Mariann Fischer Boel (komisjoni liige).
Jean-Claude Fruteau tutvustas raportit.
Sõna võtsid Salvador Garriga Polledo (BUDG komisjoni arvamuse koostaja), Pedro Guerreiro (REGI komisjoni arvamuse koostaja), Carmen Fraga Estévez fraktsiooni PPE-DE nimel, Manuel Medina Ortega fraktsiooni PSE nimel, Witold Tomczak fraktsiooni IND/DEM nimel, Emanuel Jardim Fernandes, Sérgio Marques, Czesław Adam Siekierski ja Mariann Fischer Boel.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.12.
19. Segasööda ringlusse laskmine ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega parandatakse direktiivi 2002/2/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta [KOM(2006)0340 — C6-0209/2006 — 2006/0117(COD)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0411/2006).
Sõna võttis Markos Kyprianou (komisjoni liige).
Sõna võtsid Albert Jan Maat fraktsiooni PPE-DE nimel, Heinz Kindermann fraktsiooni PSE nimel, Jan Mulder fraktsiooni ALDE nimel, Agnes Schierhuber, Marc Tarabella, Elisabeth Jeggle, Thijs Berman ja Markos Kyprianou.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 12.12.2006 protokolli punkt 14.16.
20. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument „Päevakord” PE 381.846/OJ/OJMA).
21. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.45.
Julian Priestley
peasekretär
Dagmar Roth-Behrendt
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Agnoletto, Aita, Allister, Andersson, Andrejevs, Andria, Angelilli, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Booth, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bozkurt, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busuttil, Buzek, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Cappato, Carlotti, Carnero González, Casa, Casaca, Casini, Caspary, Castex, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chichester, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, De Blasio, de Brún, Degutis, De Keyser, Demetriou, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Duff, Duka-Zólyomi, Ehler, Ek, Elles, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Farage, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glattfelder, Gobbo, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Gräßle, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hamon, Handzlik, Hannan, Harbour, Harms, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Holm, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kilroy-Silk, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristovskis, Krupa, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Le Rachinel, Lévai, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Lipietz, Locatelli, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Maštálka, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moreno Sánchez, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Nicholson, Niebler, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pęk, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinior, Piotrowski, Pirker, Piskorski, Pittella, Pleštinská, Podkański, Pöttering, Poignant, Pomés Ruiz, Portas, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rogalski, Roithová, Romeva i Rueda, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saks, Salinas García, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Saryusz-Wolski, Savi, Sbarbati, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schnellhardt, Schöpflin, Schroedter, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Siwiec, Skinner, Škottová, Smith, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Toia, Tomczak, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Athanasiu, Bărbuleţiu, Becşenescu, Bliznashki, Buruiană-Aprodu, Cioroianu, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Konstantin Dimitrov, Duca, Ganţ, Hogea, Ivanova, Kirilov, Kónya-Hamar, Mihăescu, Mihalache, Morţun, Paparizov, Parvanova, Paşcu, Podgorean, Popeangă, Sârbu, Severin, Silaghi, Sofianski, Szabó, Ţicău, Ţîrle
Teisipäev, 12. detsember 2006
23.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 317/19 |
PROTOKOLL
(2006/C 317 E/02)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Miroslav OUZKÝ
asepresident
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.00.
2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine)
Järgmised parlamendiliikmed ja fraktsioonid esitasid vastavalt kodukorra artiklile 115 taotluse arutelu korraldamiseks alljärgnevate resolutsiooni ettepanekute üle:
I. |
Olukord Fidžil
|
II. |
ÜRO vägede seotus seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega Libeerias ja Haitil
|
III. |
Myanmar (Birma)
|
Kõneaeg eraldatakse vastavalt kodukorra artiklile 142.
3. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
1) |
nõukogu ja komisjon:
|
2) |
parlamendi komisjonid:
|
3) |
lepituskomiteelt:
|
4. Assigneeringute ümberpaigutamine
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 42/2006 ettepaneku (C6-0352/2006 — SEC(2006)1282).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks tingimusel, et ühtegi kohustust ei võeta enne vajalike õigusaktide lõplikku vastuvõtmist.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 47/2006 ettepaneku (C6-0353/2006 — SEC(2006)1288).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 48/2006 ettepaneku (C6-0368/2006 — SEC(2006)1349).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 50/2006 ettepaneku (C6-0369/2006 — SEC(2006)1351).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 51/2006 ettepaneku (C6-0405/2006 — SEC(2006)1352).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 54/2006 ettepaneku (C6-0406/2006 — SEC(2006)1355).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 55/2006 ettepaneku (C6-0416/2006 — SEC(2006)1399).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 56/2006 ettepaneku (C6-0407/2006 — SEC(2006)1400).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi komisjoni esitatud assigneeringute ümberpaigutamise DEC 58/2006 ettepaneku (C6-0425/2006 — SEC(2006)1402).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute täismahus ümberpaigutamiseks.
5. Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2007 (esitatud resolutsiooni ettepanekud)
Komisjoni avaldus: Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2007
Arutelu toimus 14.11.2006(14.11.2006 protokolli punkt 15).
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
— |
Pierre Jonckheer, Monica Frassoni ja Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (B6-0630/2006); |
— |
Silvana Koch-Mehrin fraktsiooni ALDE nimel komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (B6-0634/2006); |
— |
Brian Crowley, Roberta Angelilli, Guntars Krasts, Gintaras Didžiokas ja Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (B6-0635/2006); |
— |
Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (B6-0637/2006/rev); |
— |
Françoise Grossetête ja Hans-Gert Pöttering fraktsiooni PPE-DE nimel komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (B6-0640/2006); |
— |
Martin Schulz ja Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (B6-0642/2006). |
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.14.
6. Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine (esitatud resolutsiooni ettepanekud)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine
Arutelu toimus 29.11.2006(29.11.2006 protokolli punkt 13).
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
— |
Daniel Cohn-Bendit, Hélène Flautre, Milan Horáček, Bart Staes ja Rebecca Harms fraktsiooni Verts/ALE nimel ELi-Venemaa tippkohtumise kohta (B6-0631/2006); |
— |
Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Charles Tannock, Camiel Eurlings, Laima Liucija Andrikienė, Tunne Kelam, Vytautas Landsbergis ja Jacek Saryusz-Wolski fraktsiooni PPE-DE nimel ELi-Venemaa tippkohtumise kohta (B6-0633/2006); |
— |
Konrad Szymański, Michał Tomasz Kamiński, Adam Bielan, Inese Vaidere, Ģirts Valdis Kristovskis, Hanna Foltyn-Kubicka, Wojciech Roszkowski ja Ryszard Czarnecki ELi-Venemaa tippkohtumise kohta (B6-0636/2006); |
— |
Esko Seppänen ja Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL nimel ELi-Venemaa tippkohtumise kohta (B6-0638/2006); |
— |
Paavo Väyrynen ja Margarita Starkevičiūtė fraktsiooni ALDE nimel ELi-Venemaa tippkohtumise kohta (B6-0639/2006); |
— |
Hannes Swoboda ja Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel ELi-Venemaa tippkohtumise kohta (B6-0641/2006). |
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.15.
7. Otsus kiirmenetluse kohta
Komisjoni taotlus kiirmenetluse rakendamise kohta (kodukorra artikkel 134):
— |
***I Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Uimastiennetus ja teavitustegevus” [KOM(2006)0230 — C6 0095/2005 — 2005/0037B(COD)] — LIBE komisjon |
— |
* Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” [KOM(2005)0122 — C6-0236/2005 — 2005/0038(CNS)] Raportöör: Inger Segelström — LIBE komisjon. |
— |
* Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Kriminaalõigus” [KOM(2005)0122 — C6-0237/2005 — 2005/0039(CNS)] — LIBE komisjon |
— |
***I Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus” [KOM(2005)0122 — C6-0096/2005 — 2005/0040(COD)] — LIBE komisjon |
— |
*** I Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0124/2005 — 2005/0046(COD)] — LIBE komisjon |
— |
***I Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse välispiiride fond aastateks 2007-2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0125/2005 — 2005/0047(COD)] — LIBE komisjon |
— |
* Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse aastateks 2007–2013 Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0238/2005 — 2005/0048(CNS)] — LIBE komisjon |
— |
***I Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0126/2005 — 2005/0045(COD)] — LIBE komisjon |
— |
* Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine” — Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” [KOM(2005)0124 — C6-0241/2005 — 2005/0034(CNS)] — LIBE komisjon |
— |
* Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine” — Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” [KOM(2005)0124 — C6-0242/2005 — 2005/0035(CNS)] — LIBE komisjon |
Sõna võtsid Jean-Marie Cavada (LIBE komisjoni esimees) ja Ewa Klamt fraktsiooni PPE-DE nimel.
Otsustati kohaldada kiirmenetlust.
Need punktid lisati neljapäeval, 14.12.2006 kell 12.00 toimuva hääletuse nimekirja.
Täiskogule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kolmapäev, 13.12.2006 kell 10.00.
8. Arengukoostöö rahastamisvahend ***II — Tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega tehtava koostöö rahastamisvahend * (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend [11944/2/2006 — C6-0357/2006 — 2004/0220(COD)] — Arengukomisjon
Raportöör: Gay Mitchell (A6-0448/2006).
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega [11877/2006 — C6-0265/2006 — 2006/0807(CNS)] — Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: David Martin (A6-0430/2006).
Gay Mitchell tutvustas soovitust teisele lugemisele.
David Martin tutvustas raportit.
Sõna võttis Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige).
Sõna võtsid Syed Kamall fraktsiooni PPE-DE nimel, Margrietus van den Berg fraktsiooni PSE nimel, Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel, Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel, Hélène Goudin fraktsiooni IND/DEM nimel, Irena Belohorská (fraktsioonilise kuuluvuseta), Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Thierry Cornillet, Witold Tomczak, Andreas Mölzer, Nirj Deva, Marie-Arlette Carlotti, Toomas Savi ja Georgios Papastamkos.
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
Sõna võtsid Erika Mann, Jana Hybášková, Proinsias De Rossa, Justas Vincas Paleckis, Eoin Ryan ja Benita Ferrero-Waldner.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 12.12.2006 protokolli punkt 14.14 ja 12.12.2006 protokolli punkt 14.20.
9. Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest ***III (arutelu)
Raport lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (PE-CONS 03658/2006 — C6-0382/2006 — 2003/0210(COD) — Euroopa parlamendi delegatsioon lepituskomitees
Raportöör: Christa Klaß (A6-0446/2006).
Christa Klaß tutvustas raportit.
Sõna võttis Stavros Dimas (komisjoni liige).
Sõna võtsid Péter Olajos fraktsiooni PPE-DE nimel, María Sornosa Martínez fraktsiooni PSE nimel, Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Leopold Józef Rutowicz fraktsiooni UEN nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Jim Allister (fraktsioonilise kuuluvuseta), Richard Seeber, Karin Scheele, Anne Laperrouze, Carl Schlyter, Kathy Sinnott ja Proinsias De Rossa.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 12.12.2006 protokolli punkt 14.13.
(Istung katkestati kell 11.00 ja jätkus kell 11.30.)
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
10. Tervitus
President tervitas Euroopa Parlamendi nimel Afganistani parlamendi delegatsiooni liikmeid ja delegatsiooni juhti, Afganistani Rahvusassamblee esimeest T. E. Mohammad Yonus Qanoni't, kes viibisid ametlike külaliste rõdul.
11. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
11.1. Komisjoni Bulgaaria liikme ametisse nimetamine (hääletus)
OTSUSE EELNÕU B6-0644/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 1)
Komisjoni Bulgaaria ja Rumeenia liikmete ametisse nimetamise teemal võtsid sõna: José Manuel Barroso (komisjoni president), Hans-Gert Pöttering fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel, Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel, Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel, Jeffrey Titford fraktsiooni IND/DEM nimel, ja Bruno Gollnisch (fraktsioonilise kuuluvuseta).
Vastu võetud (P6_TA(2006)0529)
11.2. Komisjoni Rumeenia liikme ametisse nimetamine (hääletus)
OTSUSE EELNÕU B6-0645/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 2)
Vastu võetud (P6_TA(2006)0530)
12. Sahharovi auhinna üleandmine (pidulik istung)
Kell 12.00–12.30 toimus parlamendi pidulik istung Sahharovi auhinna üleandmise puhul Valgevene opositsiooni juhile Aleksandr Milinkevitšile.
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
13. Päevakord
Asepresident tegi ettepaneku kolmapäeva, 13.12.2006 pärastlõunase päevakorra kahe esimese punkti ümbertõstmiseks, alustades kell 15.00 nõukogu ja komisjoni avaldustega andmekaitse kohta ja jätkates prioriteetse aruteluga Euroopa Ülemkoguks valmistamise teemal.
Parlament kiitis ettepaneku heaks.
Asepresident teatas, et Jo Leineni raport Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise (komisjonid, kvestorid) kohta (A6-0464/2006) võeti 11.12.2006 parlamendikomisjonis vastu.
Ta tuletas meelde, et see punkt on lisatud neljapäeval, 14.12.2006 toimuvate hääletuste nimekirja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kolmapäeval, 13.12.2006 kell 10.00.
*
* *
Sõna võtsid Hannes Swoboda ja Richard Corbett töökorralduse kohta.
14. Hääletused (jätkamine)
14.1. Kontrollikoja Bulgaaria liikme ametisse nimetamine (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Nadežda Sandolova kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta [C6-0411/2006 — 2006/0811(CNS)] — Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: José Javier Pomés Ruiz (A6-0442/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 3)
(Salajane hääletus. Hääletusel osalenute nimekiri: lisa „Nimeliste hääletuste tulemused” punkt 3)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0531)
Sõnavõtud hääletuse kohta:
Enne hääletust võttis Bruno Gollnisch sõna kodukorra artikli 150 lõike 6 kohaldamise kohta (asepresident vastas, et ainult hääletusele pandavad tekstid peavad olema kättesaadavad kõikides keeltes).
14.2. Kontrollikoja Rumeenia liikme ametisse nimetamine (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Ovidiu Ispiri kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta [C6-0410/2006 — 2006/0812(CNS)] — Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Szabolcs Fazakas (A6-0443/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 4)
(Salajane hääletus. Hääletusel osalenute nimekiri: lisa „Nimeliste hääletuste tulemused” punkt 4)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0532)
14.3. Islandi ja Norra osalemismeetodid Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb nimetatud riikide osalemismeetodeid Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses [KOM(2006)0178 — C6-0358/2006 — 2006/0063(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Jean-Marie Cavada (A6-0423/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 5)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0533)
14.4. Ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm (2007–2013) ***II (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tarbijakaitsepoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 [13241/1/2006 — C6-0420/2006 — 2005/0042(COD)] — Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Marianne Thyssen (A6-0408/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 6)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Marianne Thyssen (raportöör) esines kodukorra artikli 131 lõike 4 alusel avaldusega.
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0534)
14.5. Teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimine, kontroll ja likvideerimine ***II (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad [14224/4/2006 — C6-0432/2006 — 2004/0270(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Dagmar Roth-Behrendt (A6-0445/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 7)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0535)
14.6. Andmete esitamine kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ***II (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91 [14283/1/2006 — C6-0421/2006 — 2005/0223(COD)] — Kalanduskomisjon
Raportöör: Philippe Morillon (A6-0400/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 8)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0536)
14.7. Alaealiste ja inimväärikuse kaitse seoses audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega ***II (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega [09577/1/2006 — C6-0313/2006 — 2004/0117(COD)] — Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Marielle De Sarnez (A6-0433/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 9)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0537)
14.8. Tolliprogramm 2013 ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tolli tegevusprogramm („Toll 2013”) [KOM(2006)0201 — C6-0158/2006 — 2006/0075(COD)] — Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Janelly Fourtou (A6-0428/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 10)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0538)
14.9. Tolli ja kaubanduse paberivaba keskkond ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta [KOM(2005)0609 — C6-0420/2005 — 2005/0247(COD)] — Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Christopher Heaton-Harris (A6-0407/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 11)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0539)
14.10. Põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad uuringud ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta seoses finantsraamistikuga aastateks 2007–2009 ning suurima ühenduse poolt Bulgaariale ja Rumeeniale hüvitatava summaga [KOM(2006)0344 — C6-0217/2006 — 2006/0112(COD)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Janusz Lewandowski (A6-0424/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa '„Hääletuste tulemused” punkt 12)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0540)
14.11. Kriminaaltulu jälitamise talituste vaheline koostöö * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi ja Soome Vabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talituste vahelise koostöö kohta kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas [07259/2006 — C6-0122/2006 — 2006/0805(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Mihael Brejc (A6-0388/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 13)
ALGATUS, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0541)
14.12. Kulutused veterinaaria valdkonnas * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas [KOM(2006)0273 — C6-0199/2006 — 2006/0098(CNS)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Ilda Figueiredo (A6-0409/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 14)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0542)
14.13. Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest ***III (hääletus)
Raport lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (PE-CONS 03658/2006 — C6-0382/2006 — 2003/0210(COD) — Euroopa parlamendi delegatsioon lepituskomitees
Raportöör Christa Klaß (A6-0446/2006).
(Antud häälte enamus heakskiitmiseks)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 15)
ÜHINE TEKST
Vastu võetud (P6_TA(2006)0543)
14.14. Arengukoostöö rahastamisvahend ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend [11944/2/2006 — C6-0357/2006 — 2004/0220(COD)] — Arengukomisjon
Raportöör: Gay Mitchell (A6-0448/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 16)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0544)
14.15. Ühenduse tolliseadustik ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) [KOM(2005)0608 — C6-0419/2005 — 2005/0246(COD)] — Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Janelly Fourtou (A6-0429/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 17)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0545)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0545)
14.16. Segasööda ringlusse laskmine ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega parandatakse direktiivi 2002/2/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta [KOM(2006)0340 — C6-0209/2006 — 2006/0117(COD)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0411/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 18)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0546)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0546)
14.17. Välisfiliaalide struktuuri ja tegevust käsitlev ühenduse statistika ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välisfiliaalide struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta [KOM(2005)0088 — C6-0084/2005 — 2005/0016(COD)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Wolf Klinz (A6-0332/2005).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 19)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0547)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0547)
14.18. Euroopa rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) [KOM(2006)0354 — C6-0206/2006 — 2006/0116(COD)] — Väliskomisjon
Kaasraportöörid: Hélène Flautre ja Edward McMillan-Scott (A6-0376/2006).
Arutelu toimus 29.11.2006 (29.11.2006 protokolli punkt 16).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 20)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0548)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0548)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
Hélène Flautre (raportöör) ja Edward McMillan-Scott (raportöör);
Hélène Flautre esitas muudatusettepaneku 147 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu.
14.19. Kehavigastuse ärahoidmine ja ohutuse edendamine * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu soovitus kehavigastuse ärahoidmise ja ohutuse edendamise kohta [KOM(2006)0329 — C6-0238/2006 — 2006/0106(CNS)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Kathy Sinnott (A6-0398/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 21)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0549)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0549)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
Kathy Sinnott (raportöör).
14.20. Tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega tehtava koostöö rahastamisvahend * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega [11877/2006 — C6-0265/2006 — 2006/0807(CNS)] — Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: David Martin (A6-0430/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 22)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0550)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0550)
15. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Raport: Marianne Thyssen — A6-0408/2006:
— |
Andreas Mölzer |
Raport: Christa Klaß — A6-0446/2006:
— |
Andreas Mölzer ja Richard Seeber |
Raport: Gay Mitchell — A6-0448/2006:
— |
Vytautas Landsbergis |
16. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Astrid Lulling teatas, et tema hääletusseade raporti Szabolcs Fazakas — A6-0443/2006 hääletuse ajal ei töötanud.
Panagiotis Beglitis ja Aloyzas Sakalas teatasid, et nende hääletusseade komisjoni kahe liikme ametissenimetamise hääletuse ajal ei töötanud.
(Istung katkestati kell 13.05 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident
17. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
18. Liikmesriikide teatavate teleringhäälingut käsitlevate õigusnormide kooskõlastamine ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [KOM(2005)0646 — C6-0443/2005 — 2005/0260(COD)] — Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Ruth Hieronymi (A6-0399/2006).
Sõna võttis Viviane Reding (komisjoni liige).
Ruth Hieronymi tutvustas raportit.
Sõna võtsid Karsten Friedrich Hoppenstedt (ECON komisjoni arvamuse koostaja), Heide Rühle (IMCO komisjoni arvamuse koostaja), Jean-Marie Cavada (LIBE komisjoni arvamuse koostaja), Lissy Gröner (FEMM komisjoni arvamuse koostaja), Erna Hennicot-Schoepges fraktsiooni PPE-DE nimel, Henri Weber fraktsiooni PSE nimel, Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Umberto Guidoni fraktsiooni GUE/NGL nimel, Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel, Thomas Wise fraktsiooni IND/DEM nimel, Roger Helmer (fraktsioonilise kuuluvuseta), József Szájer, Catherine Trautmann, Karin Resetarits, Miguel Portas, Johannes Blokland, Syed Kamall, Christa Prets, Sharon Bowles, Giusto Catania, Manolis Mavrommatis, Åsa Westlund, Patrizia Toia ja Marie-Hélène Descamps.
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
Sõna võtsid Anna Hedh, Ivo Belet, Giovanni Berlinguer, Luis Herrero-Tejedor ja Viviane Reding.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.8.
19. Euroopa Liidu inimõigustealane aastaaruanne (arutelu)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Euroopa Liidu inimõigustealane aastaaruanne
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Benita Ferrero-Waldner (komisjoni liige) esinesid avaldustega.
Sõna võtsid Gerardo Galeote fraktsiooni PPE-DE nimel, Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni PSE nimel, Elizabeth Lynne fraktsiooni ALDE nimel, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel, Hanna Foltyn-Kubicka fraktsiooni UEN nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, Simon Coveney, Józef Pinior, Marios Matsakis, Eoin Ryan, Richard Howitt, Jan Tadeusz Masiel, Paula Lehtomäki ja Benita Ferrero-Waldner.
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
Sõna võttis Marios Matsakis.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
— |
Edward McMillan-Scott, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra ja Gerardo Galeote fraktsiooni PPE-DE nimel, Pasqualina Napoletano ja Véronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Marco Cappato ja Marco Pannella fraktsiooni ALDE nimel, Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, Monica Frassoni ja Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, Vittorio Agnoletto, Gabriele Zimmer, Jens Holm, Erik Meijer, Luisa Morgantini ja Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel, Inese Vaidere, Michał Tomasz Kamiński, Adam Bielan ja Ryszard Czarnecki fraktsiooni UEN nimel Sahharovi auhinna järeltegevuse kohta (B6-0650/2006). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.33.
20. 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt (kõik jaod) — Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus * — Paranduseelarve nr 6/2006 projekt (arutelu)
Raport Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta (kõik jaod) (15637/2006 — C6-0442/2006 — 2006/2018(BUD) — 2006/2018B(BUD)) ja nr 1/2007 (SEK (2006)0762) — nr 2/2007 (13886/2006 — C6-0341/2006) — nr 3/2007 (15636/2006 — C6-0443/2006) Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve kirjalikud muutmisettepanekud
|
I jagu — Euroopa Parlament |
|
II jagu — Euroopa Liidu Nõukogu |
|
III jagu — Euroopa Komisjon |
|
IV jagu — Euroopa Kohus |
|
V jagu — Kontrollikoda |
|
VI jagu — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
|
VII jagu — Regioonide Komitee |
|
VIII (A) jagu — Euroopa Ombudsman |
|
VIII (B) jagu — Euroopa andmekaitseinspektor — Eelarvekomisjon Kaasraportöörid: James Elles ja Louis Grech (A6-0451/2006). |
Raport nõukogu poolt vastu võetud ühissuuniste kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [KOM(2006)0213 — C6-0207/2006 — 2005/0090(CNS)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Ingeborg Gräßle (A6-0447/2006).
Raport Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2006 projekti kohta, III jagu — komisjon [15635/2006 — C6-0441/2006 — 2006/2265(BUD)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Gianni Pittella (A6-0444/2006).
James Elles ja Louis Grech tutvustasid raportit (A6-0451/2006).
Ingeborg Gräßle tutvustas raportit (A6-0447/2006).
Sõna võtsid Ulla-Maj Wideroos (nõukogu eesistuja) ja Dalia Grybauskaitė (komisjoni liige).
Sõna võtsid Borut Pahor (CONT komisjoni arvamuse koostaja), Ville Itälä fraktsiooni PPE-DE nimel, Catherine Guy-Quint fraktsiooni PSE nimel, Anne E. Jensen fraktsiooni ALDE nimel, Gérard Onesta fraktsiooni Verts/ALE nimel, Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk fraktsiooni UEN nimel, Nils Lundgren fraktsiooni IND/DEM nimel, ja Sergej Kozlík (fraktsioonilise kuuluvuseta).
Gianni Pittella tutvustas raportit (A6-0444/2006).
Sõna võtsid Salvador Garriga Polledo, Jutta Haug, Kyösti Virrankoski, Hans-Peter Martin, Janusz Lewandowski, Neena Gill, Markus Ferber, Paulo Casaca ja Antonis Samaras.
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
Sõna võtsid Vladimír Maňka, Jean-Claude Martinez, Ingeborg Gräßle, Catherine Guy-Quint, Paul Rübig, Richard Corbett, kes õnnitles asepresidenti arutelude juhtimisega seoses, ja Dalia Grybauskaitė.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 ja 13.12.2006.
21. Päevakord
Esimeeste konverents on esitanud otsuse ettepaneku parlamendikomisjonide arvulise koosseisu kohta (B6-0664/2006).
See punkt lisati neljapäeval, 14.12.2006 toimuvate hääletuste nimekirja ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kolmapäev, 13.12.2006 kell 12.00.
(Istung katkestati enne infotundi kell 18.25 ja jätkus kell 18.30.)
22. Infotund (küsimused komisjonile)
Parlament vaatas läbi komisjonile esitatavad küsimused (B6-0448/2006).
Esimene osa
Küsimus 37 (Sharon Bowles): Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajad
Olli Rehn (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sharon Bowles, Richard Corbett ja Alexander Stubb.
Küsimus 38 (David Martin): Tollimaksuvaba müük ja uued lennundusohutuse reeglid
Joe Borg (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) David Martin, Reinhard Rack ja Jörg Leichtfried.
Küsimus 39 (Reinhard Rack): Hüvitised lendude hilinemise korral
Joe Borg vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Reinhard Rack, Robert Evans ja Richard Seeber.
Teine osa
Küsimus 40 (Chris Davies): ELi meetmed kaaspüügi vette tagasi laskmise lõpetamiseks
Joe Borg vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Chris Davies ja Jim Allister.
Küsimus 41 on tagasi võetud.
Küsimus 42 (Teresa Riera Madurell): Komisjoni tegevus seoses raportis naiste ja kalanduse kohta esitatud soovitustega
Joe Borg vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Teresa Riera Madurell.
Küsimustele 43 kuni 45 vastatakse kirjalikult.
Küsimus 46 (Lambert van Nistelrooij): Demograafilise muutuse mõju majanduses ja uuendustegevuses
Vladimír Špidla (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Lambert van Nistelrooij, Danutė Budreikaitė ja Andreas Mölzer.
Küsimus 47 (Bernd Posselt): Demograafia ja nn vanemapalk
Vladimír Špidla vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Bernd Posselt.
Küsimustele 48 kuni 53 vastatakse kirjalikult.
Küsimus 54 (Marc Tarabella): Tarbijapoliitika läbikukkumine siseturul
Markos Kyprianou (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Marc Tarabella.
Küsimus 55 (Sarah Ludford): Geneetiliselt muundatud riis
Markos Kyprianou vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Sarah Ludford.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt stenogrammi lisa).
Komisjoni infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.50 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident
23. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta [KOM(2006)0091 — C6-0082/2006 — 2006/0033(COD)] — Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Roselyne Bachelot-Narquin (A6-0385/2006).
Sõna võttis Vladimír Špidla (komisjoni liige).
Roselyne Bachelot-Narquin tutvustas raportit.
Sõna võtsid Giulietto Chiesa (INTA komisjoni arvamuse koostaja), Esko Seppänen (BUDG komisjoni arvamuse koostaja), Vladimír Remek (ITRE komisjoni arvamuse koostaja), Jamila Madeira (REGI komisjoni arvamuse koostaja), Ria Oomen-Ruijten fraktsiooni PPE-DE nimel, Jean Louis Cottigny fraktsiooni PSE nimel, Jean Marie Beaupuy fraktsiooni ALDE nimel, Elisabeth Schroedter fraktsiooni Verts/ALE nimel, Ilda Figueiredo fraktsiooni GUE/NGL nimel, José Albino Silva Peneda, Jan Andersson, Ona Juknevičienė, Pierre Jonckheer, Csaba Őry, Alejandro Cercas, Danutė Budreikaitė, Thomas Mann, Donata Gottardi, Philip Bushill-Matthews, Brigitte Douay, Iles Braghetto, Gábor Harangozó, Konstantinos Hatzidakis, Nikolaos Vakalis, Ivo Belet ja Vladimír Špidla.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.9.
24. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut [10351/1/2006 — C6-0314/2006 — 2005/0017(COD)] — Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Kaasraportöörid: Lissy Gröner ja Amalia Sartori (A6-0455/2006).
Lissy Gröner ja Amalia Sartori tutvustasid soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Vladimír Špidla (komisjoni liige).
Sõna võtsid Anna Záborská fraktsiooni PPE-DE nimel, Zita Gurmai fraktsiooni PSE nimel, Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel, Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Eva-Britt Svensson fraktsiooni GUE/NGL nimel, Urszula Krupa fraktsiooni IND/DEM nimel, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Britta Thomsen, Bairbre de Brún, Johannes Blokland, Teresa Riera Madurell, Pia Elda Locatelli, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Anna Hedh ja Vladimír Špidla.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.18.
25. Mootorsõidukite tüübikinnitus seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavus ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi …/…./EÜ [KOM(2005)0683 — C6-0007/2006 — 2005/0282(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Matthias Groote (A6-0301/2006).
Sõna võttis Günter Verheugen (komisjoni asepresident).
Matthias Groote tutvustas raportit.
Sõna võtsid Ivo Belet (ITRE komisjoni arvamuse koostaja), Anja Weisgerber (IMCO komisjoni arvamuse koostaja), Bogusław Liberadzki (TRAN komisjoni arvamuse koostaja), Martin Callanan fraktsiooni PPE-DE nimel, Dorette Corbey fraktsiooni PSE nimel, Holger Krahmer fraktsiooni ALDE nimel, Rebecca Harms fraktsiooni Verts/ALE nimel, Jens Holm fraktsiooni GUE/NGL nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Jacques Toubon, Péter Olajos, Zita Pleštinská, Richard Seeber, Karsten Friedrich Hoppenstedt ja Günter Verheugen.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.10.
26. Parlamendi koosseis
Ole Krarup on esitanud kirjaliku tagasiastumisavalduse parlamendiliikme ametist alates 01.01.2007.
Vastavalt kodukorra artikli 4 lõikele 1 märkis parlament tema ametikoha vabaks jäämist alates nimetatud kuupäevast ja teavitab sellest asjaomase riigi pädevaid asutusi.
27. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument „Päevakord” PE 381.846/OJME).
28. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.35.
Julian Priestley
peasekretär
Antonios Trakatellis
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, De Blasio, de Brún, Degutis, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Ek, Elles, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Farage, Fatuzzo, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Gobbo, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Goudin, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harms, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Holm, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Ibrisagic, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kilroy-Silk, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Koch-Mehrin, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lévai, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Lipietz, Locatelli, López-Istúriz White, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moreno Sánchez, Morgan, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Achille Occhetto, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Patrie, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirker, Piskorski, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Pöttering, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saks, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savi, Sbarbati, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Olle Schmidt, Schnellhardt, Schöpflin, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Siwiec, Skinner, Škottová, Smith, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Veneto, Ventre, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Athanasiu, Bărbuleţiu, Becşenescu, Bliznashki, Buruiană-Aprodu, Ciornei, Cioroianu, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Martin Dimitrov, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Ivanova, Kirilov, Kónya-Hamar, Marinescu, Mihăescu, Mihalache, Morţun, Paparizov, Parvanova, Paşcu, Podgorean, Popeangă, Sârbu, Severin, Silaghi, Sofianski, Stoyanov, Szabó, Ţicău, Ţîrle, Vigenin
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
+ |
vastu võetud |
– |
tagasi lükatud |
↓ |
kehtetuks muutunud |
tagasi |
tagasi võetud |
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
EH ( ..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
osa |
hääletus osade kaupa |
eraldi |
hääletus eraldi |
me |
muudatusettepanek |
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
VO |
vastav osa |
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
= |
identsed muudatusettepanekud |
§ |
lõige |
art |
artikkel |
põhj |
põhjendus |
RE |
resolutsiooni ettepanek |
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
SH |
salajane hääletus |
1. Komisjoni Bulgaaria liikme ametisse nimetamine
Otsuse eelnõu: B6-0644/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: otsuse eelnõu |
NH |
+ |
583, 21, 28 |
Nimeline hääletus: kodukorra artikli 99 lõige 4
2. Komisjoni Rumeenia liikme ametisse nimetamine
Otsuse eelnõu: B6-0645/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: otsuse eelnõu |
NH |
+ |
595, 16, 29 |
Nimeline hääletus: kodukorra artikli 99 lõige 4
3. Kontrollikoja Bulgaaria liikme ametisse nimetamine
Raport: José Javier POMÉS RUÍZ (A6-0442/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: otsuse ettepanek |
|
+ |
salajane hääletus — (art 162 lõige 1) 561, 32, 38 |
4. Kontrollikoja Rumeenia liikme ametisse nimetamine
Raport: Szabolcs FAZAKAS (A6-0443/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: otsuse ettepanek |
|
+ |
salajane hääletus — (art 162 lõige 1) 356, 229, 51 |
5. Islandi ja Norra osalemismeetodid Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses *
Raport: Jean-Marie CAVADA (A6-0423/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
6. Ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm (2007–2013) ***II
Soovitus teisele lugemisele: Marianne THYSSEN (A6-0408/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks |
7. Teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimine, kontroll ja likvideerimine ***II
Soovitus teisele lugemisele: Dagmar ROTH-BEHRENDT (A6-0445/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Ühine seisukoht |
Heaks kiidetud |
8. Andmete esitamine kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ***II
Raport: Philippe MORILLON (A6-0400/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Ühine seisukoht |
Heaks kiidetud |
9. Alaealiste ja inimväärikuse kaitse seoses audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega ***II
Soovitus teisele lugemisele: Marielle DE SARNEZ (A6-0433/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Ühine seisukoht |
Heaks kiidetud |
10. Tolliprogramm 2013 ***I
Raport: Janelly FOURTOU (A6-0428/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
11. Tolli ja kaubanduse paberivaba keskkond ***I
Raport: Christopher HEATON-HARRIS (A6-0407/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
12. Põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad uuringud ***I
Raport: Janusz LEWANDOWSKI (A6-0424/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
13. Kriminaaltulu jälitamise talituste vaheline koostöö *
Raport: Mihael BREJC (A6-0388/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
14. Kulutused veterinaaria valdkonnas *
Raport: Ilda FIGUEIREDO (A6-0409/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
15. Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest ***III
Raport: Christa KLAß (A6-0446/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: ühine tekst |
|
+ |
|
16. Arengukoostöö rahastamisvahend ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Gay MITCHELL (A6-0448/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
terviktekst |
2, 3, 1 |
MITCHELL jt |
|
– |
|
Ühine seisukoht |
|
Heaks kiidetud |
17. Ühenduse tolliseadustik ***I
Raport: Janelly FOURTOU (A6-0429/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-13 15-17 20-23 25-26 28-33 36-56 |
komisjon |
|
+ |
|
art 11, pärast § 2 |
14 |
komisjon |
|
+ |
|
57 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
|
art 15 |
18 |
komisjon |
|
+ |
|
19 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
pärast art 125 |
58 |
PPE-DE |
EH |
– |
281, 337, 16 |
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Kuna muudatusettepanekud 24, 27, 34 ja 35 ei puudutanud kõiki keeleversioone, siis neid hääletusele ei pandud (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
18. Segasööda ringlusse laskmine ***I
Raport: Friedrich-Wilhelm GRAEFE ZU BARINGDORF (A6-0411/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
2 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
4 |
komisjon |
eraldi |
– |
|
|
pärast põhj 1 |
5= 11= 14= |
ALDE PPE-DE Verts/ALE |
|
+ |
|
1 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
16 |
Verts/ALE |
|
– |
|
|
7= 13= |
ALDE PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast põhj 2 |
8 |
ALDE |
|
– |
|
pärast põhj 3 |
3 |
komisjon |
|
– |
|
9= 12= 15= |
ALDE PPE-DE Verts/ALE |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Muudatusettepanekud 6 ja 10 olid vastuvõetamatud.
Taotlused eraldi hääletuseks:
Verts/ALE: me 2 ja 4
PPE-DE: me 4
ALDE: me 4
19. Välisfiliaalide struktuuri ja tegevust käsitlev ühenduse statistika ***I
Raport: Wolf KLINZ (ex-Letta) (A6-0332/2005)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
plokk nr 1 — kompromiss |
16-49 |
ALDE |
|
+ |
|
plokk nr 2 — vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud |
1-2 4-15 |
komisjon |
|
↓ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
615, 13, 20 |
Kuna muudatusettepanek 3 ei puudutanud kõiki keeleversioone, siis seda hääletusele ei pandud (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: lõpphääletus
20. Euroopa rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas ***I
Raport: Hélène FLAUTRE/Edward MCMILLAN-SCOTT (A6-0376/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
plokk nr 1 — kompromisspakett |
101-109 111-116 118-145 146 147 |
Greens/EFA, EPP-ED Verts/ALE Verts/ALE |
|
+ |
me 147 muudetud suuliselt |
plokk nr 2 |
1-100 |
komisjon |
|
↓ |
|
artikli 2 § 1 punkt a |
148 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
117 |
Verts/ALE, PPE-DE |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Muudatusettepanek 110 võeti tagasi.
Mitmesugust
Hélène FLAUTRE esitas muudatusettepaneku 147 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
Ajal mil demokraatia ja inimõiguste eesmärke tuleb üha enam rahastamisvahenditesse süvalaiendada , on käesoleva määruse kohaselt antaval ühenduse abil eriline täiendav osa, võttes arvesse selle ülemaailmset olemust ja sõltumatust kolmandate riikide valitsuste ja muude ametivõimude nõusolekust. See võimaldab teha koostööd kodanikuühiskonnaga tundlikes inimõiguste ja demokraatia küsimustes, sealhulgas rändajate inimõiguste kasutamine ning varjupaigataotlejate ja riigisiseselt ümberasustatud isikute õigused, tagades paindlikkuse tingimuste muutumise või uuenduslikkuse toetamise korral. See võimaldab ühendusel rahvusvahelisel tasandil väljendada ja toetada konkreetseid eesmärke ja meetmeid, mis ei ole seotud geograafiliselt ega kriisidega, mis võivad vajada hargmaist lähenemist või hõlmata operatsioone nii ühenduses kui ka kolmandates riikides. See pakub vajalikku raamistikku selliste operatsioonide jaoks nagu ELi sõltumatute valimiste vaatlemise missioonide toetamine, mis nõuavad poliitika sidusust, ühtset juhtimissüsteemi ja ühiseid tegutsemisstandardeid.
21. Kehavigastuse ärahoidmine ja ohutuse edendamine *
Raport: Kathy SINNOTT (A6-0398/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-3 5-28 |
komisjon |
|
+ |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
4 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
soovitused komisjonile, pärast punkti 3 |
29 |
ALDE |
|
tagasi |
|
pärast põhj 5 |
30 |
ALDE |
|
tagasi |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks
IND/DEM: me 4
22. Tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega tehtava koostöö rahastamisvahend *
Raport: David MARTIN (A6-0430/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-32 |
komisjon |
|
+ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. B6-0644/2006 — Kontrollikoja Bulgaaria liikme ametisse nimetamine
Otsus
Poolt: 583
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guidoni, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Zapałowski, Železný
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Kozlík, Rivera
PPE-DE: Albertini, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 21
ALDE: Mohácsi
GUE/NGL: Henin
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Chruszcz, Giertych, Kilroy-Silk, Martin Hans-Peter, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PSE: Roth-Behrendt
UEN: Camre
Verts/ALE: Beer
Erapooletuid: 28
GUE/NGL: Manolakou, Pflüger, Rizzo, Toussas, Wagenknecht
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, Tomczak
NI: Borghezio, Claeys, Dillen, Gobbo, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Callanan, Mann Thomas
UEN: Kamiński
Verts/ALE: van Buitenen, Joan i Marí, Onesta
Hääletuse parandused
Poolt
Michael Gahler, Panagiotis Beglitis, Aloyzas Sakalas
2. B6-0645/2006 — Kontrollikoja Rumeenia liikme ametisse nimetamine
Otsus
Poolt: 595
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Zapałowski, Železný
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Kozlík, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 16
GUE/NGL: Henin, Krarup
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Allister, Kilroy-Silk, Martin Hans-Peter, Mote
UEN: Camre
Erapooletuid: 29
GUE/NGL: Manolakou, Pflüger, Rizzo, Toussas, Wagenknecht
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, Tomczak
NI: Borghezio, Claeys, Dillen, Gobbo, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Callanan, Klamt, Lauk, Mann Thomas
PSE: Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen, Onesta
Hääletuse parandused
Poolt
Panagiotis Beglitis, Aloyzas Sakalas
3. Raport: Pomés Ruiz A6-0442/2006 — Salajane hääletus
Otsus
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gobbo, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Rivera, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Tarand, Titley, Van Lancker,Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Ó Neachtain, Podkański, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
4. Raport: Fazakas A6-0443/2006 — Salajane hääletus
Otsus
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gobbo, Gollnisch, Helmer, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Rivera, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Poettering, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vernola, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Ó Neachtain, Podkański, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, van Buitenen, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
5. Raport: Klinz A6-0332/2006
Resolutsioon
Poolt: 615
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Klinz, Koch-Mehrin, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Grabowski, Karatzaferis, Lundgren, Pęk, Rogalski, Sinnott, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Helmer, Martin Hans-Peter, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pirker, Pleštinská, Poettering, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Assis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 13
IND/DEM: Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Nattrass, Piotrowski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Mote
Erapooletuid: 20
GUE/NGL: Manolakou, Toussas
IND/DEM: Krupa, Louis
NI: Allister, Baco, Borghezio, Claeys, Dillen, Gobbo, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Schenardi, Vanhecke
Verts/ALE: van Buitenen
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0529
Bulgaaria voliniku ametisse nimetamine
Euroopa Parlamendi otsus heakskiidu andmise kohta Bulgaaria Vabariigi voliniku kandidaadi Meglena Kuneva ametisse nimetamiseks
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ühinemistingimusi käsitlevat akti, eriti selle artiklit 45; |
— |
võttes arvesse ühineva liikmesriigi kandidaati komisjoni voliniku kohale, kes on Meglena Kuneva; |
— |
võttes arvesse kandidaadi kuulamist, mis toimus 27. novembril 2006; |
— |
võttes arvesse nõukogu kavatsust nimetada komisjoni presidendi nõusolekul alates 1. jaanuaril 2007 toimuvast ühinemisest ametisse uus komisjoni volinik, nagu see on märgitud nõukogu 31. oktoobri 2006. aasta kirjas Euroopa Parlamendi presidendile; |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu laienemise protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele, eriti selle artikli 4 lõiget 4; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 99, |
A. |
arvestades Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 214 lõike 2 kolmandat lõiku; |
B. |
arvestades Bulgaaria Vabariigi volinikukandidaadi kuulamise tulemust, mille kokkuvõte oli esitatud vastutava parlamendikomisjoni esimehe poolt Euroopa Parlamendi presidendile saadetud hindamiskirjas, ja arvestades esimeeste konverentsi soovitust; |
C. |
arvestades vajadust algatada eespool nimetatud laienemise protokolli artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus komisjoni uue koosseisu osas alates 2009. aasta novembrist Euroopa põhiseaduse protsessi kontekstis, |
1. |
kiidab heaks komisjoni uue voliniku Meglena Kuneva ametisse nimetamise volitustega kuni 31. oktoobrini 2009; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. |
P6_TA(2006)0530
Rumeenia voliniku ametisse nimetamine
Euroopa Parlamendi otsus heakskiidu andmise kohta Rumeenia Vabariigi voliniku kandidaadi Leonard Orbani ametisse nimetamiseks
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Rumeenia ühinemistingimusi käsitlevat akti, eriti selle artiklit 45; |
— |
võttes arvesse ühineva liikmesriigi kandidaati komisjoni voliniku kohale, kes on Leonard Orban; |
— |
võttes arvesse kandidaadi kuulamist, mis toimus 27. novembril 2006; |
— |
võttes arvesse nõukogu kavatsust nimetada komisjoni presidendi nõusolekul alates 1. jaanuaril 2007 toimuvast ühinemisest ametisse uus komisjoni volinik, nagu see on märgitud nõukogu 31. oktoobri 2006. aasta kirjas Euroopa Parlamendi presidendile; |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu laienemise protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele, eriti selle artikli 4 lõiget 4; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 99; |
A. |
arvestades Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 214 lõike 2 kolmandat lõiku; |
B. |
arvestades Rumeenia Vabariigi volinikukandidaadi kuulamise tulemust, mille kokkuvõte oli esitatud vastutava parlamendikomisjoni esimehe poolt Euroopa Parlamendi presidendile saadetud hindamiskirjas, ja arvestades esimeeste konverentsi soovitust; |
C. |
arvestades vajadust algatada eespool nimetatud laienemise protokolli artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus komisjoni uue koosseisu osas alates 2009. aasta novembrist Euroopa põhiseaduse protsessi kontekstis; |
1. |
kiidab heaks komisjoni uue voliniku Leonard Orbani ametisse nimetamise volitustega kuni 31. oktoobrini 2009; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. |
P6_TA(2006)0531
Kontrollikoja Bulgaaria liikme ametisse nimetamine
Euroopa Parlamendi otsus Nadežda Sandolova kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta (C6-0411/2006 — 2006/0811(CNS))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0411/2006); |
— |
arvestades, et oma 28. novembri 2006. aasta koosolekul kuulas eelarvekontrollikomisjon nõukogu esitatud kontrollikoja liikmekandidaati ning arutas tema kvalifikatsiooni vastavust EÜ asutamislepingu artikli 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 101; |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0442/2006), |
1. |
esitab positiivse arvamuse Nadežda Sandolova kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ning teavitamise eesmärgil kontrollikojale, teistele Euroopa ühenduste institutsioonidele ja liikmesriikide auditeerimisasutustele. |
P6_TA(2006)0532
Kontrollikoja Rumeenia liikme ametisse nimetamine
Euroopa Parlamendi otsus Ovidiu Ispiri kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta (C6-0410/2006 — 2006/0812(CNS))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 247 lõiget 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0410/2006); |
— |
arvestades, et oma 28. novembri 2006. aasta koosolekul kuulas eelarvekontrollikomisjon nõukogu esitatud kontrollikoja liikmekandidaati ning arutas tema kvalifikatsiooni vastavust EÜ asutamislepingu artikli 247 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160b lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 101; |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0443/2006), |
1. |
esitab positiivse arvamuse Ovidiu Ispiri kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ning teavitamise eesmärgil kontrollikojale, teistele Euroopa ühenduste institutsioonidele ja liikmesriikide auditeerimisasutustele. |
P6_TA(2006)0533
Islandi ja Norra osalemismeetodid Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb nimetatud riikide osalemismeetodeid Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses (KOM(2006)0178 — C6-0358/2006 — 2006/0063(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0178) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 punkti 2 alapunkti a, artiklit 66 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0358/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ning artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0423/2006), |
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0534
Ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm (2007–2013) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (13241/1/2006 — C6-0420/2006 — 2005/0042B(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (13241/1/2006 — C6-0420/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0115) (2) kohta; |
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0235) (3); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0408/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 23.3.2006, P6_TA(2006)0107.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0535
Teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimine, kontroll ja likvideerimine ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (14224/4/2006 — C6-0432/2006 — 2004/0270B(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14224/4/2006 — C6-0432/2006) (1); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0775) (3) kohta; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0445/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Vastuvõetud tekstid, 17.5.2006, P6_TA(2006)0212.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0536
Andmete esitamine kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91 (14283/1/2006 — C6-0421/2006 — 2005/0223(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14283/1/2006 — C6–0421/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0566) (2) kohta; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0400/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 15.6.2006, P6_TA(2006)0264.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0537
Alaealiste ja inimväärikuse kaitse seoses audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega (9577/1/2006 — C6-0313/2006 — 2004/0117(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9577/1/2006 — C6-0313/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0341) kohta; |
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0031); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0433/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
P6_TA(2006)0538
Programm Toll 2013 ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tolli tegevusprogramm („Toll 2013”) (KOM(2006)0201 — C6-0158/2006 — 2006/0075(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0201) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0158/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0428/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
on seisukohal, et õigusakti ettepanekus osutatud rahastamispakett peab olema kooskõlas finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmääraga, ja rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 37; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0075
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Majanduskasvu ja töökohtade loomine, nagu on kajastatud taaskäivitatud Lissaboni strateegias, on lähiaastatel üks Euroopa Liidu põhilisi eesmärke. Tollivaldkonna varasemad programmid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2003. aasta otsus nr 253/2003/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (3) (edaspidi „Toll 2007”) on olulisel määral kaasa aidanud kõnealuse eesmärgi ning tollipoliitika üldeesmärkide täitmisele. Seepärast on asjakohane jätkata kõnealuste programmide raames algatatud tegevusi. Uus programm (edaspidi „programm”) tuleks luua kuueaastaseks ajavahemikuks, et selle kestus ühtiks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) sisalduva mitmeaastase finantsraamistikuga. |
(2) |
Tolliasutustel on elutähtis osa ühenduse huvide, eelkõige finantshuvide kaitsmisel. Samuti pakuvad tolliasutused ühenduse kodanikele ja ettevõtjatele samaväärset kaitset kõikjal ühenduse tolliterritooriumil, kus täidetakse tolliformaalsusi. Seoses sellega peaks olema tollipoliitika töörühma määratletud strateegiliste põhimõtete eesmärgiks tagada, et riikide tolliasutused toimiksid ning reageeriksid kõigile muutuvast tollikeskkonnast tulenevatele nõuetele sama tulemuslikult ja tõhusalt, kui seda teeks üksainus asutus. Seepärast on oluline, et programm oleks järjepidev, soodustaks üldist tollipoliitikat ning toetaks tollipoliitika töörühma, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikide tolliasutuste juhtidest või nende esindajatest. Programmi rakendamise kooskõlastamine ja korraldamine peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide vahelises koostöös vastavalt tollipoliitika töörühma väljatöötatud ühisele poliitikale. |
(3) |
Tollivaldkonna meetmete prioriteediks on vaja seada kontrolli ja pettusevastase tegevuse tõhustamine, tollialaste õigusaktide järgimisega kaasnevate kulude minimeerimine ettevõtjate jaoks, kaupade tõhusama kontrollimise tagamine välispiiridel ning Euroopa Liidu kodanike kaitsmine seoses rahvusvahelise tarneahela ohutuse ja turvalisusega. Seepärast peaks ühendus oma volituste piires toetama liikmesriikide tolliasutuste tegevust ning kasutama täiel määral ära kõik ühenduse eeskirjades sätestatud halduskoostöövõimalused ja vastastikuse haldusabi võimalused. |
(4) |
Selleks, et toetada kandidaatriikide ühinemisprotsessi, tuleks kõnealuste riikide tolliasutustele anda vajalik toetus, et nad suudaksid alates ühinemise kuupäevast täita kõiki ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid, sealhulgas tagada tulevase välispiiride kontrolli. Seepärast peaks programm olema avatud kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. |
(5) |
Selleks, et toetada tollireforme Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, on teatavatel tingimustel asjakohane ette näha võimalus asjaomaste riikide osalemiseks programmi teatavates tegevustes. |
(6) |
Kaubanduse jätkuva globaliseerumise, uute turgude tekkimise ning kaupade liikumisviisides ja -kiiruses toimunud muutuste tõttu peavad ühenduse tolliasutused tugevdama omavahelisi suhteid ning suhteid äri-, õigus- ja teadusringkondade ning väliskaubandusega tegelevate ettevõtjatega. Programm peaks vajaduse korral andma asjaomaseid ringkondi esindavatele isikutele või üksustele võimaluse programmi tegevuses osaleda. |
(7) |
Tolli ühendusesisese toimimise seisukohalt on seoses tolliasutustevahelise teabevahetusega otsustava tähtsusega „Toll 2007” raames rahastatud üleeuroopalised turvalised elektroonilised side- ja teabevahetussüsteemid: nende toetamist tuleb programmi raames jätkata. |
(8) |
Ühenduse varasematest tolliprogrammidest saadud kogemused on näidanud, et erinevate riikide ametnike erialane koostöö võrdlusuuringute, projektirühmade, seminaride, töörühmade, tööalaste külastuste, koolituse ja järelevalvemeetmete raames aitab olulisel määral kaasa nende programmide eesmärkide saavutamisele. Seetõttu tuleks koostööd samas vormis jätkata, arendades samal ajal välja ka uusi vahendeid veelgi tulemuslikumaks reageerimiseks olukordades, kus see võib osutuda vajalikuks. |
(9) |
Koostööks ja programmis osalemiseks vajavad tolliametnikud piisavat võõrkeeleoskust. Vajaliku koolituse korraldamise eest peaksid vastutama osalevad riigid. |
(10) |
„Toll 2007” vahehindamine kinnitas vajadust korrastada asutuste endi vahelist ja komisjoniga peetavat teabe- ja teadmistevahetust, samuti tugevdada programmi käigus loodud teadmisi. Seepärast tuleks programmi raames erilist tähelepanu pöörata teabevahetusele ja teadmiste haldamisele. |
(11) |
Ehkki nende eesmärkide saavutamise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel, on asjakohase tegevuse kooskõlastamiseks ning infrastruktuuri loomiseks ja vajalike stiimulite pakkumiseks vaja täiendavaid ühenduse meetmeid. |
(12) |
Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning oma ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(13) |
Käesoleva otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile peamiseks juhiseks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 tähenduses. |
(14) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (5) |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Programmi kehtestamine
1. Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (edaspidi „programm”), mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, et tagada siseturu tõhus toimimine tollivaldkonnas.
2. Programm hõlmab järgmisi meetmeid:
a) |
side- ja teabevahetussüsteemid, |
b) |
võrdlusuuringud, |
c) |
seminarid ja töörühmad, |
d) |
projektirühmad ja juhtrühmad, |
e) |
tööalased külastused, |
f) |
koolitus, |
g) |
järelevalvemeetmed, |
h) |
muud programmi eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„asutus” — osalevates riikides tollitegevuse ja tolliga seotud muu tegevuse korraldamise eest vastutavad riigiasutused ja muud organid; |
2) |
„ametnik” — asutuse ametnik. |
Artikkel 3
Programmis osalemine
1. Osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid.
2. Programmis võivad osaleda kõik:
a) |
ühinemiseelse strateegia põhjal abi saavad kandidaatriigid vastavalt asjakohases raamkokkuleppes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes kindlaks määratud üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist ühenduse programmides; |
b) |
potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks asjaomaste riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes, milles käsitletakse nende osalemist ühenduse programmides. |
3. Programm võib olla avatud ka teatavatele Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, kui asjaomaste riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud ühenduse vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega, ning vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks asjaomaste riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes, milles käsitletakse nende osalemist ühenduse programmides.
4. Osalevaid riike esindavad asjaomaste asutuste ametnikud.
Artikkel 4
Üldised eesmärgid
1. Programm kavandatakse sellisena, et oleks tagatud järgmiste üldiste eesmärkide täitmine:
a) |
tollialaste tegevuste vastavus siseturu vajadustele, sealhulgas tarnimisahela turvalisuse ja kaubanduse hõlbustamise osas, ning toetus kasvu- ja tööhõivestrateegiale; |
b) |
liikmesriikide tolliasutuste koostöö ja ülesannete täitmine sama tõhusalt, nagu seda teeks üksainus tolliasutus, tagades kontrolli, millest tuleneb tulemuste võrdväärsus kõikjal ühenduse tolliterritooriumil ja seadusliku ettevõtluse toetamine; |
c) |
ühenduse finantshuvide vajalik kaitsmine; |
d) |
turvalisuse ja ohutuse tugevdamine; |
e) |
artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikide ühinemiseks ettevalmistamine, sealhulgas kogemuste ja teadmiste jagamise kaudu asjaomaste riikide tolliasutustega. |
2. Tollipoliitika ühist lähenemisviisi kohandatakse muutuste arvestamiseks pidevalt komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö käigus tollipoliitika töörühmas, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikide tolliasutuste juhtidest või nende esindajatest. Komisjon teavitab tollipoliitika töörühma korrapäraselt programmi rakendamisega seotud meetmetest.
Artikkel 5
Konkreetsed eesmärgid
Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:
a) |
vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, mis tulenevad tollialaste õigusaktide järgimisest, ühtlustades ja lihtsustades selleks tollisüsteeme ja -kontrolli ning jätkata avatud ja läbipaistvat koostööd ettevõtjatega; |
b) |
selgitada välja head töötavad, arendada neid edasi ja võtta need kasutusele, eelkõige tollivormistuseelse ja -järgse audiitorkontrolli, riskianalüüsi, tollikontrolli ja lihtsustatud menetluste puhul; |
c) |
hoida liikmesriikide tolliasutuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks toimivana süsteem, mis võimaldaks hinnata nende tööd; |
d) |
toetada eeskirjade eiramist tõkestavate meetmete võtmist, eriti riskialase teabe kiire piiritollipunktidele edastamise kaudu; |
e) |
tagada ühtne ja selge tariifne klassifitseerimine ühenduses, eriti parandades laboritevahelist koordineerimist ja koostööd; |
f) |
toetada üleeuroopalise elektroonilise tollikeskkonna loomist, arendades selleks välja koostalitusvõimelised side- ja teabevahetussüsteemid ning tehes vajalikud muudatused õigusaktides ja juhtimises; |
g) |
tagada olemasolevate side- ja teabevahetussüsteemide toimimine ning vajaduse korral arendada välja uued süsteemid; |
h) |
võtta meetmeid ühinemiseks valmistuvate riikide tolliasutuste toetamiseks; |
i) |
abistada kolmandaid riike hästitoimivate tolliasutuste väljaarendamisel; |
j) |
parandada koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide tolliasutuste, eelkõige Euroopa naabruspoliitika partnerriikide tolliasutuste vahel; |
k) |
arendada edasi ja tugevdada ühist koolitustegevust. |
Artikkel 6
Tööprogramm
Komisjon kehtestab igal aastal tööprogrammi artikli 20 lõikes 2 osutatud korras.
II PEATÜKK
PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS
Artikkel 7
Side- ja teabevahetussüsteemid
1. Komisjon ja osalevad riigid tagavad lõikes 2 osutatud side- ja teabevahetussüsteemide toimimise.
2. Side- ja teabevahetussüsteemid on:
a) |
ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI); |
b) |
arvutipõhine transiidisüsteem (CTS); |
c) |
tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), ühenduse integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev teabesüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide ja seire süsteem (TQS), maksupeatamiste teabesüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride teabesüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); |
d) |
turvalisust suurendavad süsteemid, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 648/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) sealhulgas ühenduse riskijuhtimise süsteem, ekspordi kontrollisüsteem (SCE), impordi kontrollisüsteem (SCI) ning volitatud ettevõtjate süsteem (AEO); |
e) |
uued ühenduse õigusaktide alusel loodud tolliga seotud side- ja teabevahetussüsteemid (sealhulgas elektroonilised tollisüsteemid), mis on sätestatud artiklis 6 osutatud tööprogrammis. |
3. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest vastutab ühendus, on riistvara, tarkvara ja võrguühendused, mis on kõigi osalevate riikide jaoks ühised. Komisjon sõlmib ühenduse nimel vajalikud lepingud kõnealuste komponentide toimimise tagamiseks.
4. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest ühendus ei vastuta, on kõnealustesse süsteemidesse kuuluvad liikmesriikide andmebaasid, ühenduse komponentide ja muude komponentide vahelised võrguühendused ning tark- ja riistvara, mida osalevad riigid peavad vajalikuks, et neid süsteeme saaks täiel määral kasutada kogu nende haldusalas. Osalevad riigid tagavad ühenduse vastutusalasse mittekuuluvate komponentide toimimise ning nende koostalitlusvõime ühenduse vastutusel olevate komponentidega.
5. Komisjon kooskõlastab koos osalevate riikidega lõikes 2 nimetatud süsteemide ja infrastruktuuri komponentide loomise ja toimimise neid aspekte, mis on vajalikud, et tagada nende süsteemide ja infrastruktuuri toimivus, vastastikune ühitatavus ja pidev täiustamine, olenemata sellest, kas komponendid kuuluvad ühendusele või mitte. Komisjon ja osalevad riigid teevad parima, et järgida sel eesmärgil kindlaksmääratud ajakavasid ja tähtpäevi.
6. Komisjon võib teha ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) kättesaadavaks muudele asutustele nii tolliga seotud kui ka tollivälistel eesmärkidel. Seonduvate kulude katmiseks võidakse vajada rahalist toetust.
Artikkel 8
Võrdlusuuringud
Võrdlusuuringutega seotud tegevust töömeetodite ning parimate tavade kindlaksmääramiseks kasutavate kokkulepitud näitajate kaasamist hõlmavate menetluste ja protsesside võrdlemise vormis võib korraldada kahe või enama osaleva riigi vahel.
Artikkel 9
Seminarid ja töörühmad
Komisjon ja osalevad riigid korraldavad koostöös seminare ja töörühmi ning tagavad selliste seminaride ja töörühmade töö tulemuste levitamise.
Artikkel 10
Projektirühmad ja juhtrühmad
Komisjon võib koostöös osalevate riikidega moodustada projektirühmi, mis vastutavad kindla ajavahemiku jooksul täitmist vajavate konkreetsete ülesannete täitmise eest, ning juhtrühmi, mille tegevus on kooskõlastava iseloomuga.
Artikkel 11
Tööalased külastused
1. Osalevad riigid korraldavad ametnikele tööalaseid külastusi. Sellised külastused ei tohi olla pikemad kui üks kuu. Iga selline külastus peab keskenduma konkreetsele ametialasele valdkonnale ning asjaomased ametnikud ja asutused peavad selle piisavalt ette valmistama ja seda hiljem hindama. Külastus võib olla seotud kas tavategevusega või siis suunatud konkreetsetele prioriteetsetele meetmetele.
2. Osalevad riigid võimaldavad külastavatel ametnikel osaleda tõhusalt vastuvõtva tolliasutuse töös. Selleks tuleb neid volitada täitma neile usaldatud kohustustest tulenevaid ülesandeid. Kui asjaolud nõuavad ja eriti, et võtta arvesse iga osaleva riigi õigussüsteemi erinõudmisi, võivad osalevate riikide pädevad asutused nimetatud volitusi piirata.
3. Tööalase külastuse ajal kannavad ametnikud oma ülesannete täitmisel samasugust vastutust kui vastuvõtvate asutuste ametnikud. Külastavate ametnike suhtes kehtivad samad ametialast konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, mis vastuvõtjariigi ametnike suhtes.
Artikkel 12
Koolitus
1. Osalevad riigid hõlbustavad koostöös komisjoniga koostööd siseriiklike koolitusasutuste vahel, eelkõige järgneva kaudu:
a) |
kehtestavad õppestandardid, arendavad edasi olemasolevaid koolitusprogramme ning vajaduse korral olemasolevaid koolituskavasid ja uusi kavasid, kasutades e-õpet erinevaid tollieeskirju ja -protseduure käsitleva põhikoolituse jaoks, et ametnikud omandaksid vajalikud ametialased oskused ja teadmised; |
b) |
vajaduse korral edendavad ja tagavad juurdepääsu tollialastele koolituskursustele kõikide osalevate riikide ametnikele, kui osalevad riigid pakuvad selliseid kursusi oma ametnikele; |
c) |
vajaduse korral tagavad ühiseks tollialaseks e-õppeks ning ühise tollialase e-õppe haldamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vahendid. |
2. Osalevad riigid kaasavad vajaduse korral lõike 1 punktis a osutatud ühiselt kehtestatud e-õppe kavad oma siseriiklikesse koolitusprogrammidesse.
Osalevad riigid tagavad, et nende ametnikud saavad ühiste koolitusprogrammide alusel ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajalikku alg- ja täiendõpet. Osalevad riigid edendavad ametnikele suunatud keeleõpet, et tagada piisav võõrkeeleoskus, mis võimaldaks neil programmis osaleda.
Artikkel 13
Järelevalvemeetmed
1. Komisjon otsustab koostöös liikmesriikidega, milliste ühenduse tollialaste õigusaktide konkreetsete valdkondade suhtes võidakse järelevalvet kohaldada.
2. Järelevalvega tegelevad komisjoni ametnikest ja liikmesriikide tolliametnikest moodustatud töörühmad. Kõnealused rühmad külastavad valdkonnapõhist või piirkondlikku lähenemisviisi järgides erinevaid tolliasutusi ühenduse tolliterritooriumil. Nad analüüsivad tolli töötavasid eri riikides, selgitavad välja võimalikud raskused eeskirjade rakendamisel ning esitavad vajaduse korral soovitusi nii ühenduse eeskirjade kui ka töömeetodite kohandamiseks, et parandada tollimeetmete üldist tulemuslikkust. Töörühmade aruanded edastatakse liikmesriikidele ja komisjonile.
Artikkel 14
Osalemine programmi tegevusvaldkondades
Rahvusvahelised organisatsioonid, kolmandate riikide asutused ja ettevõtjad ning neid ühendavad organisatsioonid võivad osaleda programmi raames korraldatavas tegevuses, kui sellest on kasu artiklites 4 ja 5 osutatud eesmärkide saavutamisel.
Artikkel 15
Teabe jagamine
Komisjon arendab koostöös osalevate riikidega programmitegevusest tuleneva teabe jagamist.
III PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 16
Finantsraamistik
1. Programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 on 323 800 000 eurot.
2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires vastavalt 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 37.
Artikkel 17
Kulud
1. Programmi rakendamiseks vajalikud kulud jaotatakse ühenduse ja osalevate riikide vahel vastavalt lõigetele 2–5.
2. Ühendus kannab järgmised kulud:
a) |
artikli 7 lõikes 3 sätestatud ühenduse vastutusalasse kuuluvate side- ja teabevahetussüsteemide komponentide ostu-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud; |
b) |
osalevate riikide ametnike reisi- ja elamiskulud seoses võrdlusuuringute, tööalaste külastuste, seminaride ja töörühmade, projektirühmade ja katserühmade ning koolituse ja järelevalvemeetmetega; |
c) |
seminaride ja töörühmade korralduskulud; |
d) |
välisekspertide ning artiklis 14 osutatud osalejate osalemisega seotud reisi- ja elamiskulud; |
e) |
kõigile osalevatele riikidele ühiste koolitussüsteemide ja -moodulite ostu, arendamise, sisseseadmise ja hooldusega seotud kulud; |
f) |
artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud muude meetmetega seotud kulud kuni programmi üldkuludest maksimaalselt 5 % moodustava osa ulatuses. |
3. Osalevad riigid kannavad järgmised kulud:
a) |
artikli 7 lõikes 4 osutatud ühenduse väliste side- ja teabevahetussüsteemide komponentide ostu-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud; |
b) |
ametnike alg- ja täiendõppega ning eelkõige nende keeleõppega seotud kulud. |
4. Osalevad riigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.
Komisjon määrab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7) (edaspidi „finantsmäärus”), kohaselt kindlaks kulude hüvitamise eeskirjad ning teavitab nendest osalevaid riike.
5. Programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute, kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud teabevahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada programmi juhtimiseks.
Artikkel 18
Finantsmääruse kohaldatavus
Finantsmäärus on kohaldatav kõikide toetuste suhtes, mis on antud kooskõlas käesoleva otsusega finantsmääruse VI jaotise tähenduses. Toetuste kohta tuleb sõlmida eelnevalt kirjalik leping kooskõlas finantsmääruse artikliga 108 ja selle määruse alusel vastu võetud rakenduseeskirjadega, millega abisaaja kinnitab nõustumist sellega, et talle eraldatud vahendite kasutamist kontrollib kontrollikoda.
Artikkel 19
Finantskontroll
Rahastamisotsuste ja käesolevast otsusest tulenevate kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatakse finantskontrolli ja vajaduse korral kohapealset kontrolli, mille viivad läbi komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja kontrollikoda. Kontrollimised võib läbi viia neist eelnevalt ette teatamata.
IV PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 20
Komitee
1. Komisjoni abistab „komitee „Toll 2013”” (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses määratakse kolm kuud.
Artikkel 21
Järelmeetmed
Komisjon ja osalevad riigid teostavad pidevalt ühist programmi järelevalvet.
Artikkel 22
Vahe- ja lõpphindamine
1. Programmi vahe- ja lõpphindamise eest vastutab komisjon, kasutades selleks lõikes 2 osutatud aruandeid ja muud asjakohast teavet. Programmi hinnatakse artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide alusel.
Vahehindamine käsitleb programmiperioodi keskpaigaks saavutatud tulemusi tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohast ning programmi esialgsete eesmärkide jätkuvat asjakohasust. Samuti hinnatakse rahaliste vahendite kasutamist ning järelmeetmete ja rakendamise kulgu.
Lõpphindamisel keskendutakse programmi meetmete tõhususele ja tulemuslikkusele.
2. Osalevad riigid esitavad komisjonile järgmised hindamisaruanded:
a) |
enne 1. aprilli 2011 programmi asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva vahehindamisaruande; |
b) |
enne 1. aprilli 2014 lõpphindamisaruande, mis keskendub muu hulgas programmi tulemuslikkusele ja tõhususele. |
3. Lõikes 2 osutatud hindamisaruannete ning muu asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised hindamisaruanded:
a) |
enne 1. augustit 2011 vahehindamisaruande ja teatise programmi jätkumise vajalikkuse kohta; |
b) |
enne 1. augustit 2014 lõpphindamisaruande. |
Nimetatud aruanded saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Artikkel 23
Kehtetuks tunnistamine
Otsus nr 253/2003/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.
Siiski kohaldatakse nimetatud otsuse alusel võetavate meetmetega seotud rahaliste kohustuste suhtes kuni nende lõppemiseni jätkuvalt nimetatud otsust.
Artikkel 24
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.
Artikkel 25
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 324, 30.12.2006, lk 78.
(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) ELT L 36, 12.2.2003, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(6) ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.
(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
P6_TA(2006)0539
Tolli ja kaubanduse paberivaba keskkond ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (KOM(2005)0609 — C6-0420/2005 — 2005/0247(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0609) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 95 ja 135, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0420/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0407/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0540
Põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad uuringud ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta seoses finantsraamistikuga aastateks 2007–2009 ning suurima ühenduse poolt Bulgaariale ja Rumeeniale hüvitatava summaga (KOM(2006)0344 — C6-0217/2006 — 2006/0112(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0344) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0217/2006); |
— |
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eelkõige selle artiklit 56; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0424/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0112
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta seoses finantsraamistikuga aastateks 2007–2009 ning suurima ühenduse poolt Bulgaariale ja Rumeeniale hüvitatava summaga
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artiklit 56,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 571/88 (2) on ette nähtud uuringute läbiviimisel tekkinud kulude hüvitamine liikmesriikidele suurima hüvitatava summa ulatuses uuringu kohta. |
(2) |
Põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute läbiviimine nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt märkimisväärseid rahalisi vahendeid, et rahuldada ühenduse institutsioonide vajadust teabe järele. |
(3) |
Pidades silmas Bulgaaraia ja Rumeenia ühinemist ning põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute teostamist neis uutes liikmesriikides 2007. aastal, on vaja ette näha suurimad ühenduse poolt hüvitatavad summad uuringu kohta; käesolevat kohandust on vaja ühinemise tõttu ja seda ei ole sätestatud ühinemisaktis. |
(4) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi ülejäänud ajaks finantspakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punkti 37 tähenduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 571/88 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikli 14 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmised taanded:
|
2. |
Artikli 14 lõike 1 kolmas, neljas ja viies alalõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva programmi rakendamise finantspaketiks, sealhulgas Eurofarmi projekti juhtimiseks vajalikeks assigneeringuteks ajavahemikus 2007–2009 määratakse 20 400 000 eurot. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(2) ELT L 56, 2.3.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 204/2006 (ELT L 34, 7.2.2006, lk 3).
P6_TA(2006)0541
Kriminaaltulu jälitamise talitused *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi ja Soome Vabariigi algatuse kohta, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talituste vahelise koostöö kohta kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (7259/2006 — C6-0122/2006 — 2006/0805(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi ja Soome Vabariigi algatust (7259/2006); |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c; |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0122/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0388/2006), |
1. |
kiidab Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi ja Soome Vabariigi algatuse muudetud kujul heaks; |
2. |
palub nõukogul teksti vastavalt muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi ja Soome Vabariigi algatust oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi ja Soome Vabariigi valitsustele. |
1 a. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik riigisisese õiguse piirides asutada või määrata kaks kriminaaltulu jälitamise talitust. Kui liikmesriigis on rohkem kui kaks üksust, mille ülesandeks on hõlbustada kuritegelikul teel saadud tulu jälitamist ja tuvastamist, ei või riiklikeks kontaktpunktideks määrata rohkem kui kahte üksust.
2. Iga liikmesriik nimetab üksuse, mis on riiklik kriminaaltulu jälitamise talitus käesoleva artikli tähenduses. Liikmesriigid teatavad sellest ja igast hilisemast muudatusest kirjalikult nõukogu peasekretariaadile. See ei välista artiklite 3 ja 4 alusel toimuvat teabevahetust teiste kuritegelikul teel saadud tulu jälitamise ja tuvastamise hõlbustamisega tegelevate üksuste vahel.
2. Iga liikmesriik nimetab üksuse, mis on riiklik kriminaaltulu jälitamise talitus käesoleva artikli tähenduses. Liikmesriigid teatavad sellest ja igast hilisemast muudatusest kirjalikult nõukogu peasekretariaadile. See ei välista teiste kuritegelikul teel saadud tulu jälitamise ja tuvastamise hõlbustamisega tegelevate üksuste artiklite 3 ja 4 alusel toimuvat teabevahetust teise liikmesriigi kriminaaltulu jälitamise talitusega .
1. Kriminaaltulu jälitamise talitus võib mõne artiklis 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks esitada teabetaotluse. Taotluse esitamisel järgib ta Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamist käsitlevas raamotsuses ette nähtud menetlust. Menetlus hõlmab ka raamotsuses sätestatud keeldumise põhjuste kohaldamist.
1. Kriminaaltulu jälitamise talitus või muu liikmesriigi üksus, mille ülesandeks on varade jälitamise ja tuvastamise hõlbustamine, võib mõne artiklis 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks esitada teabetaotluse. Taotluse esitamisel järgib ta Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamist käsitlevas raamotsuses ette nähtud menetlust. Menetlus hõlmab ka raamotsuses sätestatud keeldumise põhjuste kohaldamist.
1. Kriminaaltulu jälitamise talitused võivad kohaldatavate riiklike õigusaktide piires ja ilma eelneva taotluseta vahetada teavet, mida nende arvates on teisel kriminaaltulu jälituse talitusel vaja käesoleva otsuse artiklis 1 nimetatud eesmärkidele vastavate ülesannete täitmiseks.
1. Kriminaaltulu jälitamise talitused või muud liikmesriigi üksused, mille ülesandeks on varade jälitamise ja tuvastamise hõlbustamine, võivad kohaldatavate riiklike õigusaktide piires ja ilma eelneva taotluseta vahetada teavet, mida nende arvates on teisel kriminaaltulu jälituse talitusel vaja käesoleva otsuse artiklis 1 nimetatud eesmärkidele vastavate ülesannete täitmiseks.
Artikkel 5
Käesoleva otsuse kohaselt saadud teabe kasutamine
1. Käesoleva otsuse kohaselt saadud teavet või dokumente võib kasutada mis tahes menetluses, mille eesmärgiks on kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara blokeerimine, arestimine või konfiskeerimine .
2. Teabe edastamisel vastavalt käesolevale otsusele võib edastav kriminaaltulu jälitamise talitus kehtestada teabe kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. Kriminaaltulu jälitamise talitus, kellele teave edastati, peab kõiki selliseid piiranguid ja tingimusi järgima . Kõnealused piirangud ja tingimused ei tohi olla seotud teabe sellise kasutamisega, mille eesmärgiks on kannatanule kahju hüvitamine õigusrikkumise puhul, mille kohta teave saadi .
Välja jäetud.
P6_TA(2006)0542
Kulutused veterinaaria valdkonnas *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (KOM(2006)0273 — C6-0199/2006 — 2006/0098(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0273) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0199/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0409/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(8 a) |
Tuleb märkida, et teatud loomahaiguste likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammide tulemuste kohta erinevates liikmesriikides ei ole piisavalt teavet. |
(8 b) |
Tuleb märkida, et liikmesriikides, isegi naaberliikmesriikides on sama haigusega tegelemiseks erinevad lähenemised ja toimimisviisid ning see võib mõjutada võetavate meetmete tõhusust. |
(8 c) |
Erilist tähelepanu tuleks pöörata hädaolukordadele, mis nõuavad väga suure hulga rahaliste vahendite viivitamatuid ja ettenägematuid väljamakseid. |
aa) |
heade tavade levitamist hõlmavate meetmete toetamist ning kahe või enama liikmesriigi ja piirialade ühisprogrammide esitamise julgustamist kõikjal, kus see osutub nakkavate loomahaiguste, sealhulgas zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire seisukohalt oluliseks; |
Lisas esitatud loetelu võib muuta artiklis 41 osutatud korras, eriti uute loomahaiguste osas , mis kujutavad riski loomade tervisele ja kaudselt rahvatervisele.
Lisas esitatud loetelu võib ajakohastada ainult pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu sellesisulise arvamuse esitamist. Erandkorras võib loetelu muuta artiklis 41 osutatud korras juhul, kui see on seotud uute loomahaigustega , mis kujutavad riski loomade tervisele ja kaudselt rahvatervisele.
Liikmesriikidel on sõltuvalt konkreetsest olukorrast siiski võimalik esitada riiklikke programme, mida kaasrahastab Euroopa Liit nakkavate loomahaiguste, sealhulgas zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks.
Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile ühe- või mitmeaastased programmid alates aastast, millele järgneval aastal nad soovivad saada ühenduse rahalist toetust.
Hiljemalt iga aasta 30. aprillil esitavad liikmesriigid komisjonile ühe- või mitmeaastased programmid alates aastast, millele järgneval aastal nad soovivad saada ühenduse rahalist toetust.
Pärast 31. märtsi esitatud programmidele järgmisel aastal toetust ei anta.
Pärast 30. aprilli esitatud programmidele järgmisel aastal toetust ei anta.
Hädaolukordi, mis nõuavad suure hulga rahaliste vahendite viivitamatuid ja ettenägematuid väljamakseid aktsepteeritakse alati ning neile ei kohaldata käesoleva otsusega sätestatud tähtaegu.
7 a) |
Artikkel 43 a asendatakse järgmise tekstiga:
Artikkel 43 a Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande veterinaariaalase olukorra ja programmide rakendamise tasuvuse kohta erinevates liikmesriikides, mis selgitab eelkõige vastuvõetud kriteeriume. |
Nõukogu otsus 90/638/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 2 kolmandas punktis osutatud kriteeriumide kehtestamise otsuse ning selle otsuse artikli 24 lõikes 10 osutatud rakenduseeskirjade jõustumise kuupäevast.
Nõukogu otsus 90/638/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 2 kolmandas punktis osutatud kriteeriumide kehtestamise otsuse ning selle otsuse artikli 24 lõikes 10 osutatud rakenduseeskirjade jõustumise kuupäevast , ilma et see piiraks kehtivate kriteeriumide muutmise puhul Euroopa Parlamendi arvamust.
— |
Veiste leukoos |
— |
Newcastle'i haigus |
— |
Aujeszky haigus |
— |
Sigade brutselloos |
— |
BHV1 |
— |
Maedi-Visna |
— |
Paratuberkuloos |
— |
Mycoplasma gallisepticum |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0543
Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest ***III
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (PE-CONS 3658/2006 — C6-0382/2006 — 2003/0210(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse lepituskomitee poolt heaks kiidetud ühist teksti (PE-CONS 3658/2006 — C6-0382/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0550) (2) ning komisjoni muudetud ettepaneku (KOM(2005)0282) suhtes; |
— |
võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta (3) nõukogu ühise seisukoha suhtes (4); |
— |
võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt ühise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (KOM(2006)0434) (5); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 65; |
— |
võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A6-0446/2006), |
1. |
kiidab ühise teksti heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
3. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 15.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) Vastuvõetud tekstid, 13.6.2006, P6_TA(2006)0251.
(4) ELT C 126 E, 30.5.2006, lk 1.
(5) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0544
Arengukoostöö rahastamisvahend ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (11944/2/2006 — C6-0357/2006 — 2004/0220(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (11944/2/2006 — C6-0357/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0629) (2) kohta; |
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0629/2) (3); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse arengukomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0448/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 18.5.2006, P6_TA(2006)0217.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0545
Ühenduse tolliseadustik ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (KOM(2005)0608 — C6-0419/2005 — 2005/0246(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0608) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 95 ja artiklit 135, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0419/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0429/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0246
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 26, 95, 133 ja 135,
võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti protokolli nr 2 Kanaari saarte, Ceuta ja Melilla kohta, eriti selle artikli 9 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühendus rajaneb tolliliidul. Nii ettevõtjate kui ka ühenduse tolliasutuste huvides on asjakohane koondada praegused tollialased õigusaktid ühenduse tolliseadustikku (edaspidi „tolliseadustik”). Lähtudes siseturu kontseptsioonist, peaks tolliseadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad ühenduse tasandil kehtestatud tariifi- ja muude ühise poliitika meetmete rakendamise seoses kaubavahetusega ühenduse ning väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel, arvestades asjaomase ühise poliitikavaldkonna nõudeid. See ei tohiks piirata muudes valdkondades kehtestatud erisätete kohaldamist, mis võivad olemas olla või mida võidakse kehtestada, muu hulgas põllumajanduse, keskkonna, ühise kaubanduspoliitika, statistika või omavahenditega seotud õigusaktide raames. Tollialased õigusaktid peaksid olema paremini vastavuses impordimaksude kogumist käsitlevate sätetega, ilma seejuures kehtivate maksusätete kohaldamisala muutmata. |
(2) |
Vastavalt komisjoni teatisele „Ühenduse finantshuvide kaitsmine — Pettustevastane võitlus — Tegevusplaan 2004–2005” (3) tuleks kohandada õiguslikku raamistikku ühenduse finantshuvide kaitseks. |
(3) |
Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (4) põhines 1980. aastatel erinevates liikmesriikides kohaldatud tolliprotseduuride integreerimisel. Asjaomast määrust on pärast selle kehtestamist muudetud korduvalt ning suures ulatuses, selleks et kõrvaldada konkreetseid kitsaskohti nagu heausksuse kaitse probleem või turvalisuse nõuete arvestamine. Edaspidiste muudatuste tegemise vajaduse tolliseadustikus tingivad viimastel aastatel nii ühenduse kui ka rahvusvahelisel tasandil tehtud tähtsad õiguslikud muudatused, nende hulgas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtetuks muutumine, ühinemisakti jõustumine 1. mail 2004. aastal, samuti tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi „Kyoto konventsioon”), millega Euroopa Ühenduse ühinemine kiideti heaks nõukogu otsusega 2003/231/EÜ (5) , muutmine. Nüüd on tulnud aeg tolliprotseduurid sujuvamaks muuta ja võtta arvesse asjaolu, et elektroonilised deklaratsioonid ja elektrooniline andmetöötlus on igapäevapraktika ning deklaratsioonid paberkandjal ja nende töötlemine on erandlik. Need kõik on põhjusteks, miks olemasoleva tolliseadustiku edasisest muutmisest ei piisa; vaja on selle põhjalikku uuendamist. |
(4) |
Seadusliku kaubanduse lihtsustamine ja pettusevastane võitlus nõuavad lihtsaid, kiireid ja standardseid tolliprotseduure ja -menetlusi. Seetõttu on asjakohane, nagu on märgitud komisjoni teatises tolli ja kaubanduse lihtsa ja paberiteta töökeskkonna kohta (6), lihtsustada tolli õigusakte, et saaks kasutada tänapäevaseid vahendeid ja tehnoloogiat ning soodustada edasist tollialaste õigusaktide ühtset kohaldamist; aidates seeläbi kaasa tõhusa ja lihtsalt mõistetava menetluse tagamisele. Tolliprotseduure on vaja koondada ja viia üksteisega vastavusse ning protseduuride arvu vähendada, jättes alles ainult need, mis on majanduslikult põhjendatud, pidades silmas ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamist. |
(5) |
Siseturu väljakujundamine, rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute takistuste vähendamine ja suurenenud vajadus tagada turvalisus ja ohutus ühenduse välispiiril — kõik see on muutnud tolli ülesannet: tollist on saanud globaliseerumisprotsessi, rahvusvahelise kaubanduse järelevalve ja korraldamise keskpunkt, riikide ja ettevõtete konkurentsivõime katalüsaator. Tollialased õigusaktid peavad seetõttu arvestama uut majanduslikku olukorda ning tolli uut ülesannet ja missiooni. |
(6) |
Teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IT”) kasutamine on võtmeks kaubanduse lihtsustamise tagamisel ja ka tollikontrollide tõhustamisel, mille kaudu vähendatakse ettevõtluse kulusid ja ühiskonnale avalduvaid riske. Seega on vaja luua õiguslik põhimõte, et kõiki tolli- ja kaubandustehinguid tuleb teha elektrooniliselt ja et tollitoimingute IT-süsteemid kõikides liikmesriikides pakuvad ettevõtjatele samu soodustusi. |
(7) |
Samaaegselt teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisega tuleb ühtlustada tollikontrollid, mis peaksid olema tõhusad kogu ühenduse territooriumil tervikuna ja ei tohiks viia konkurentsivastase käitumiseni territooriumi erinevates sisenemis- ja väljumispunktides. |
(8) |
Ettevõtluse hõlbustamise huvides ning samal ajal ühenduse tolliterritooriumile toodava või sealt välja viidava kauba kontrolli vajaliku taseme tagamiseks, on asjakohane andmekaitsesätteid arvestades jagada ettevõtjate esitatud teavet tolliasutuste ja teiste asjaomase kontrolliga seotud ametite, nagu politsei, piirivalve, veterinaar- ja keskkonnaameti vahel nii, et ettevõtjad peaksid esitama oma teavet ainult ühe korra („kõik ühes kohas”-põhimõte) ja et kõnealused ametid kontrolliksid kaupu samal ajal ja samas kohas („ainukontrolli põhimõte”). |
(9) |
Ettevõtluse hõlbustamise huvides peaks mõnedel ettevõtjatel olema jätkuvalt õigus määrata tolliasutusega suhtlemiseks oma esindaja. Siiski ei tohiks nimetatud esindamisõigus jääda enam ainult liikmesriikide mis tahes õigusaktide määrata. Lisaks peab tolliesindaja suutma saada volitatud ettevõtja staatuse. |
(10) |
Lihtsustamisviiside laiaulatuslikust kasutamisest peaksid maksimaalset kasu saama seaduskuulekad ja usaldusväärsed ettevõtjad („volitatud ettevõtjad”) ning, arvestades turvalisuse ja ohutuse tagamise nõuet, on kõnealustel ettevõtjatel kasu ka vähendatud tollikontrollist. Neil võib seega olla kas tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatus või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatus või mõlemad staatused üheaegselt. |
(11) |
Kõiki otsuseid, st tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud ametlikke toiminguid, millel on õiguslik tagajärg ühe või mitme isiku suhtes, samuti tolli poolt väljastatud siduvat teavet tuleb käsitleda samade eeskirjade alusel. Kõik kõnealused otsused peavad kehtima kogu ühenduse piires ja neid peab olema võimalik tühistada, muuta — kui ei ole sätestatud teisiti — või kehtetuks tunnistada, kui nad ei ole vastavuses tollialaste õigusaktide või nende tõlgendustega. |
(12) |
Vastavalt põhiõiguste hartale peab igal isikul lisaks iga tolli otsuse edasikaebamise õigusele olema õigus saada ära kuulatud, enne kui teda kahjustada võiv otsus vastu võetakse. Asjaomaseid sätteid tolliseadustikus kohaldatakse ka tollivormistusjärgse sissenõudmise juhtudel ja otsuste puhul, mis käsitlevad tagasimaksmise ja vähendamise kaebusi. |
(13) |
Tolliprotseduuride sujuvamaks muutmine elektroonilises keskkonnas nõuab vastutuse jaotamist liikmesriikide tolliasutuste vahel. On vaja tagada tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste vajalik tase siseturu piires, et ära hoida tollieeskirjade tõsisem rikkumine ning vähendada pettuseohtu, ohutuse ja turvalisuse ohtuseadmist ja tagada ühenduse finantshuvide kaitse. Seda saab saavutada üksnes ühenduse ühise raamistiku kaudu, mille alla kuulub karistuste määramise pädevus ja nende karistuste piiritlemine täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga. |
(14) |
Selleks, et oleksid tasakaalus ühelt poolt tolliasutuste vajadus tagada tollialaste õigusaktide korrektne kohaldamine ning teiselt poolt ettevõtjate õigus õiglasele kohtlemisele, tuleb tollile anda muuhulgas ulatuslikud kontrollivolitused ja ettevõtjatele kaebuse esitamise õigus. |
(15) |
Selleks, et vähendada ühendusele, tema kodanikele ja kaubanduspartneritele suunatud ohu tekkimise võimalusi, peab tollikontrolli ühtlustatud kohandamine põhinema ühtsel riskijuhtimise raamistikul ja selle rakendamiseks kasutatavatel elektroonilistel süsteemidel. Kõiki liikmesriike hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku loomine ei tohiks takistada liikmesriike kaupa pisteliselt kontrollimast. |
(16) |
On vaja kehtestada tegurid, mille põhjal kohaldatakse ekspordi- ja imporditollimakse ja muid kaubavahetusega seonduvaid meetmeid. Samuti on asjakohane sätestada kindlad sätted päritolutõendite suhtes ühenduses, kui see on kaubanduslikel põhjustel vajalik. |
(17) |
Ühendusesiseste otsustamisprotsesside kiirendamiseks oleks asjakohane sellise kauba puhul, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumil ja Ceutal ja Melillal kehtivate sooduspäritolumeetmete alla, delegeerida sooduspäritolureeglite vastuvõtmise volitused komisjonile. |
(18) |
On asjakohane koondada ühte rühma kõik impordil tekkivad tollivõla juhud, mis ei kuulu vabasse ringlusse lubamise või osalise tollimaksust vabastamise ajutise lubamise tollideklaratsioonide alla, selleks et vältida tollivõla tekkimise õigusliku aluse kindlakstegemisega seonduvaid keerukusi. Sama tuleks teha ka ekspordil tekkiva tollivõla puhul. |
(19) |
Kuna tolli uus ülesanne toob kaasa vastutuse jagamise ja koostöö vajaduse riigisiseste ja piiril asuvate tolliasutuste vahel, tuleks enamikul juhtudel tollivõlga määrata kohas, kus on võlgniku asutatud tegevuskoht, nii et asjaomase koha pädev tolliasutus saaks kõige paremini jälgida asjaomase isikuga seonduvaid meetmeid. |
(20) |
Lisaks tuleks Kyoto konventsiooni kohaselt vähendada selliste juhtude hulka, kus on vaja liikmesriikide vahelist halduskoostööd tollivõla tekkimise koha määramisel ja tollimaksu tagasinõudmisel. |
(21) |
Samad eeskirjad eriprotseduuride osas lubaksid kasutada ühte tagatist kõigi eriprotseduuride kategooriate puhul, kusjuures kõnealuse üldtagatisega hõlmataks mitmeid tehinguid. |
(22) |
Ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide paremaks kaitsmiseks peab tagatis katma ka deklareerimata või valesti deklareeritud kauba, mis sisaldub kaubasaadetises või deklaratsioonis, mille kohta tagatis on esitatud. Samal põhjusel peab ka käendaja võetud kohustus katma tollimaksud summas, mis tuleb tasuda pärast vabastusjärgset kontrolli. |
(23) |
Ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmiseks ja pettuste tõkestamiseks on asjakohane kehtestada kord, mis sisaldab järkjärgulisi meetmeid üldtagatise kohaldamiseks. Kui tegemist on suurenenud pettuseohuga, peab olema võimalik ettevõtja konkreetset olukorda silmas pidades üldtagatise kohaldamisest ajutiselt keelduda. |
(24) |
On asjakohane arvestada asjaomase isiku heausksust juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud tollialaste õigusaktide täitmatajätmise tõttu, ning vähendada võlgniku hooletu käitumise tagajärgi võimalikult suures ulatuses. |
(25) |
On vaja sätestada põhimõte, kuidas määrata kindlaks ühenduse kauba staatus ja kõnealuse staatuse kaotamise asjaolud, ning määrata kindlaks juhud, mil kõnealune staatus jääb kauba ühenduse territooriumilt ajutiselt välja viimise korral muutmata. |
(26) |
Neil juhtudel, kui ettevõtja on eelnevalt esitanud kauba kõlblikkuse riskipõhiseks kontrollimiseks vajamineva teabe, on reeglina asjakohane tagada kauba kiirendatud vabasse ringlusse lubamine. Maksu- ja kaubanduspõhimõtete kontrollimisi peaksid eelkõige läbi viima tolliasutused, kes on vastutavad piirkonnas, kus asuvad ettevõtja valdused. |
(27) |
Tollideklaratsioonide esitamise eeskirju tuleb ajakohastada ja sujuvamaks muuta, nõudes eelkõige tollideklaratsioonide esitamist üldjuhul elektrooniliselt ning vaid ühes lihtsustatud deklaratsiooni vormis. |
(28) |
Kuna Kyoto konventsioon eelistab tollideklaratsioonide esitamist, registreerimist ja kontrollimist enne kauba saabumist ja sellest lähtuvalt on tollideklaratsiooni esitamise koht erinev kohast, kus kaup füüsiliselt asub, on asjakohane pakkuda keskse tollivormistuse võimalust kohas, kus on asjaomase ettevõtja asutatud tegevuskoht. Keskne tollivormistus peaks hõlmama lihtsustatud deklaratsioonide kasutamise, täieliku deklaratsiooni ja nõutud dokumentide esitamise kuupäeva edasilükkamise, perioodiliste deklaratsioonide esitamise ja tasumise edasilükkamise võimalusi. |
(29) |
Et aidata kaasa neutraalsete konkurentsitingimuste tagamisele ühenduse piires, on asjakohane sätestada ühenduse tasemel eeskirjad, mis hõlmavad kauba hävitamist või siis kõrvaldamist tolliasutuste poolt, mida varem nõuti siseriiklike õigusaktide alusel. |
(30) |
On asjakohane esitada ühtsed ja lihtsad eeskirjad eriprotseduuride jaoks (transiit, ladustamine, eriotstarbeline kasutamine või töötlemine) ja lisada neile lühike kokkuvõte iga eriprotseduuri kategooria eeskirjade kohta, nii et asjaomasel ettevõtjal või pädeval tollitöötajal oleks lihtne valida õige protseduur, vältida vigu ja vähendada vabasse ringlusse lubamise järgseid sissenõudmisi ja tagasimaksmisi. |
(31) |
Volituste andmist mitmetele eriprotseduuridele ühe tagatise alusel ja ühe järelvalvet teostava tolliasutuse poolt tuleks lihtsustada; tuleks kehtestada lihtsad eeskirjad tollivõla tekkimise kohta kõnealustel juhtudel. Võiks kehtida põhimõte, et eriprotseduuri alla kuuluva kauba või kõnealusest kaubast valmistatud toodete tolliväärtuse määramine toimub tollivõla tekkimise ajal. Siiski peaks olema ka võimalik, kui see on majanduslikult põhjendatud, määrata kauba tolliväärtust ajal, mil kaup suunatakse eriprotseduurile. Samu põhimõtteid tuleks rakendada tavapärase käitlemise korral. |
(32) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (7) tolliseadustikku sisse viidud turvalisust käsitlevate meetmete hulga suurenemist arvestades peaks kauba paigutamine vabatsooni olema tolliprotseduur ning kaup peaks läbima tollikontrolli vabatsooni sisenemisel ja vastavalt arvestuskandele. |
(33) |
Erikasutusse suunatud kauba jaoks tuleks kehtestada üldine õiguslik raamistik, pidades silmas aktsiisimaksu peatamist vastavalt nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) (8), impordil kohaldatavat käibemaksu vastavalt nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendale direktiivile 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) (9) ja kaubanduspoliitilisi meetmeid arvestades. |
(34) |
Arvestades, et re-eksport ei ole enam vajalik, tuleks seestöötlemise peatamisprotseduur ühendada tollikontrolli all töötlemisega ja seestöötlemise tagasimakseprotseduur kaotada. Kõnealune seestöötlemise protseduur peaks hõlmama ka kauba hävitamist, välja arvatud juhul, kui kauba hävitamise viib läbi toll või see toimub tolli järelevalve all. |
(35) |
Turvalisusega seonduvaid meetmeid, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud kauba suhtes, tuleb samamoodi rakendada ühendusevälise kauba re-ekspordi suhtes. Samu üldeeskirju tuleb rakendada igat tüüpi kauba suhtes, arvestades võimalust teha vajaduse korral erandeid kaubale, mis läbivad ühenduse tolliterritooriumi ainult transiidina. |
(36) |
Tõhusa otsustamisprotsessi ja ühtsuse tagamiseks on asjakohane luua sujuvad mehhanismid rakendusmeetmete, selgitavate märkuste, suuniste ja komisjoni selliste otsuste vastuvõtmiseks, milles nõutakse tolliasutuse poolt tehtud otsuse tühistamist, ning ka komiteede, töörühmade ja vaekogude ühisseisukohtade ettevalmistamiseks kooskõlas tollialaseid õigusakte käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepetega. Rakendusmeetmeid on asjakohane vastu võtta korralduskomitee menetluse alusel ning suuniseid ja selgitavaid märkusi nõuandekomitee menetluse alusel. |
(37) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. (10) |
(38) |
On asjakohane määrata volitused rakendussätete vastuvõtmiseks, eriti juhul, kui ühendus võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist. |
(39) |
Tollialaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks tuleb praegu mitmed eraldiseisvates ühenduse õigusaktides sisalduvad sätted läbipaistvuse saavutamiseks inkorporeerida käesolevasse tolliseadustikku. Seetõttu tuleb koos määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtetuks tunnistada järgmised määrused:
|
(40) |
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on vajalik ja asjakohane tolliliidu kui siseturu keskse samba efektiivse toimimise huvides sätestada eeskirjad ja protseduurid, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile toodavate või kõnealuselt territooriumilt välja viidavate kaupade suhtes. Käesolevas määruses piirdutakse vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
1. PEATÜKK
TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE REGULEERIMISALA, TOLLI MISSIOON JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi „tolliseadustik”), millega kehtestatakse ühenduse tolliterritooriumile toodavate ja sealt välja viidavate kaupade suhtes kohaldatavad üldeeskirjad ja protseduurid.
Käesolevat tolliseadustikku kohaldatakse ühtselt kogu ühenduse tolliterritooriumil, ilma et see piiraks muude kõnealust kaubandust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.
Artikkel 2
Tolli missioon
Toll vastutab ühenduse rahvusvahelise kaubanduse järelevalve eest ja aitab seeläbi kaasa avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektidega seotud kaubanduse rakendamisele , ühisele kaubanduspoliitikale ning muu ühenduse ühtse poliitika kindlustamisele kaubanduse valdkonnas ja ka üldisele turustusahela turvalisusele. Tolli ülesanded on järgmised:
a) |
ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitse; |
b) |
ühenduse kaitse ebaausa ja illegaalse kaubanduse vastu, samal ajal seadusliku ettevõtluse toetamine; |
c) |
vajaduse korral tihedas koostöös teiste pädevate asutustega kodanike ning keskkonna turvalisuse ja ohutuse tagamine; |
d) |
sobiva tasakaalu säilitamine tollikontrollide vahel ja õigusjärgse kaubanduse hõlbustamine. |
Artikkel 3
Tolliterritoorium
1. Ühenduse tolliterritooriumi alla kuuluvad järgmised territooriumid koos territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga:
— |
Belgia Kuningriigi territoorium; |
— |
Tšehhi Vabariigi territoorium; |
— |
Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa; |
— |
Saksamaa Liitvabariigi territoorium, välja arvatud Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium (Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline 23. novembri 1964. aasta leping); |
— |
Eesti Vabariigi territoorium; |
— |
Kreeka Vabariigi territoorium; |
— |
Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla; |
— |
Prantsuse Vabariigi territoorium, välja arvatud Uus-Kaledoonia, Mayotte, Saint-Pierre ja Miquelon, Wallis ja Futuna ja Prantsuse Polüneesia; |
— |
Iirimaa territoorium; |
— |
Itaalia Vabariigi territoorium, välja arvatud Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele; |
— |
Küprose territoorium vastavalt ühinemisakti sätetele; |
— |
Läti Vabariigi territoorium; |
— |
Leedu Vabariigi territoorium; |
— |
Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium; |
— |
Ungari Vabariigi territoorium; |
— |
Malta Vabariigi territoorium; |
— |
Hollandi Kuningriigi territoorium Euroopas; |
— |
Austria Vabariigi territoorium; |
— |
Poola Vabariigi territoorium; |
— |
Portugali Vabariigi territoorium; |
— |
Sloveenia Vabariigi territoorium; |
— |
Slovaki Vabariigi territoorium; |
— |
Soome Vabariigi territoorium; |
— |
Rootsi Kuningriigi territoorium; |
— |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Kanalisaarte ja Mani saare territoorium. |
2. Järgmisi väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvaid territooriume koos nende territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga käsitatakse ühenduse tolliterritooriumi osana, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid konventsioone ja lepinguid:
a) |
PRANTSUSMAA Monaco territoorium, nagu on määratletud 18. mail 1963 Pariisis allakirjutatud tollikonventsioonis (27. septembri 1963. aasta Journal officiel de la République Francaise, lk 8679); |
b) |
KÜPROS Suurbritannia suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, nagu on määratletud 16. augustil 1960 Nicosias allakirjutatud Küprose Vabariigi asutamislepingus (United Kingdom Treaty Series No 4 (1961) Cmnd 1252). |
3. Teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid võib konkreetseid valdkondi reguleerivate õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide raames kohaldada ka väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas tolliseadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„toll”või„tolliasutused” — liikmesriigi pädevad ametiasutused, mis vastutavad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest, ning muud asutused, mis on siseriikliku õiguse alusel volitatud kohaldama teatavaid tollialaseid õigusakte; |
2) |
„tollialased õigusaktid” — järgmiste õigusaktide kogu:
|
3) |
„isik” — füüsiline isik, juriidiline isik ja igasugune isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis võib ühenduse või siseriikliku õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid; |
4) |
„ettevõtja” — isik, kelle elukutsest tulenevaid tööülesandeid reguleerivad tollialased õigusaktid; |
5) |
„tolliesindaja” — isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht ja kes osutab kolmandatele osapooltele tolliteenuseid; |
6) |
„risk” — võimalus, et ühenduse tolliterritooriumi ja väljaspool ühenduse territooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel liikuva kauba sisenemisel, väljumisel, transiidil, ülekandel või lõppkasutusel ning sellise kauba olemasolu korral, millel ei ole ühenduse staatust, tekib olukord, millel võivad olla järgmised tagajärjed:
|
7) |
„tollikontroll” — tolli poolt vastavalt artiklitele 27–30 läbiviidav konkreetne tegevus; |
8) |
„ülddeklaratsioon” — deklaratsioon, mis tuleb esitada enne kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile või enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist; |
9) |
„tollideklaratsioon” — dokument, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile ning esitab vajaduse korral avalduse erikorra kohaldamiseks; |
10) |
„deklarant” — isik, kes esitab enda nimel ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse; |
11) |
„tolliprotseduur” — mõni järgmistest tegevustest, millele võib kaupa käesoleva tolliseadustiku raames suunata:
|
12) |
„imporditollimaks” — ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaks, mis tuleb tasuda kauba importimisel; |
13) |
„eksporditollimaks” — ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaks, mis tuleb tasuda kauba eksportimisel; |
14) |
„ühenduseväline kaup” — punktis 20 nimetamata kaup või kaup, mis on minetanud ühenduse kauba staatuse; |
15) |
„riskijuhtimine” — riski süstemaatiline kindlaksmääramine ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine; |
16) |
„kauba vabastamine” — toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud; |
17) |
„tollijärelevalve” — tolli poolt tollialaste õigusaktide ja vajaduse korral muude tollijärelevalve all oleva kauba suhtes kohaldatavate normide järgimiseks rakendatavad meetmed üldiselt; |
18) |
„tagastamine” — vabasse ringlusse lubatavalt kaubalt makstava imporditollimaksu tagasimaksmine või vähendamine, juhul kui kõnealune kaup eksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt muutmata kujul või töödeldud toodetena; |
19) |
„töödeldud tooted” — kaup, mis on suunatud töötlemisse ning läbinud töötlemistoiminguid; |
20) |
„isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht”:
|
21) |
„tollistaatus” — kauba staatus ühenduse kaubana või ühendusevälise kaubana; |
22) |
„ühenduse kaup” — kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla:
|
23) |
„kauba esitamine tollile” — ettenähtud korras tollile teatamine kauba saabumisest tolliasutusse või muusse kohta, mille toll on selleks määranud või heaks kiitnud, ning kõnealuse kauba kättesaadavus tollikontrolli läbiviimiseks; |
24) |
„kauba valdaja” — isik, kes on kauba omanik või kellel on samaväärne õigus kauba kõrvaldamiseks, või isik, kes kaupa tegelikult käsutab; |
25) |
„tolliprotseduuri pidaja” — isik, kes esitab tollideklaratsiooni või kelle eest tollideklaratsioon on esitatud, või isik, kellele on antud üle eespool mainitud isiku õigused ja kohustused seoses tolliprotseduuriga; |
26) |
„kaubanduspoliitika meetmed” — ühise kaubanduspoliitika osaks olevad mittetariifsed meetmed kauba importi ja eksporti käsitlevate ühenduse sätetena; |
27) |
„töötlemistoimingud”:
|
28) |
„tulemi määr” — töödeldud toodete kogus või osakaal, mis on saadud teatava koguse töötlemisele suunatud kauba töötlemisest. |
2. PEATÜKK
ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED SEOSES TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDEGA
1. jagu
Teabe esitamine
Artikkel 5
Teabevahetus, andmekaitse
1. Kogu nõutav teabe, saatedokumentide, otsuste ja teatiste vahetus tolliasutuste vahel ning tolli ja ettevõtjate vahel peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:
a) |
tolliasutuste vahel vahetatava tollialaste õigusaktide kohaldamiseks vajamineva teabe vorm ja teabevahetust käsitlevad eeskirjad, |
b) |
tollialaste õigusaktide alusel vahetatavate teabevormide ühine andmekogum ja kuju. |
Esimese lõigu punktis b nimetatud teave peab sisaldama riskianalüüsi läbiviimiseks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid, asjakohane on kasutada rahvusvahelisi norme ja kaubandustava.
Lõikele 1 vastav tolliasutuste vaheliseks elektrooniliseks teabevahetuseks vajalik süsteem peab olema valmis hiljemalt 30. juuniks 2009.
Artikkel 6
Andmekaitse
1. Kogu teabe kohta, mida tolliasutused oma kohuseid täites saavad ning mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena edastatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädevad asutused ei või kõnealust teavet ilma seda esitanud isiku või asutuse nõusolekuta avaldada, välja arvatud artikli 28 lõike 2 kohase tollikontrolli läbiviimiseks.
Kõnealuse teabe avaldamine on asjaomase isiku nõusolekuta siiski lubatud, kui pädev asutus on kohustatud või volitatud seda tegema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti seoses andmekaitse või kohtumenetlusega.
2. Konfidentsiaalse teabe edastamine väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide tollile ja muudele asutustele on lubatud üksnes rahvusvahelise kokkuleppe raames, kui on tagatud samal tasemel andmekaitse tingimused.
Teabe avaldamine ja edastamine peab toimuma täielikus kooskõlas kehtivate andmekaitse eeskirjadega.
Artikkel 7
Lisateabe vahetamine tolli ja ettevõtjate vahel
1. Toll ja ettevõtjad võivad vastastikuse koostöö eesmärgil seoses riski kindlaksmääramise ja selle vastu võitlemisega vahetada teavet, mis ei ole nõutav tollialaste õigusaktide alusel. Kõnealune teabevahetus võib toimuda kirjaliku kokkuleppe alusel ning võimaldada tolli juurdepääsu ettevõtjate arvutisüsteemidele.
2. Lõikes 1 kirjeldatud koostöö raames ühe osapoole poolt teisele osapoolele esitatud teave on konfidentsiaalne, kui mõlemad osapooled ei ole teisiti kokku leppinud.
Artikkel 8
Tollipoolne teabe esitamine
1. Iga isik võib taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Sellise taotluse võib tagasi lükata, kui see ei ole seotud tegelikult kavandatud impordi- või eksporditoiminguga.
2. Toll peab olema pidevalt kontaktis ettevõtjatega ja teiste rahvusvahelise kaubavahetusega seotud asutustega. Ta peab arendama läbipaistvust, tehes ettevõtjatele tasuta ja võimaluse korral Interneti teel kättesaadavaks rahvusvahelist kaubandust käsitlevad õigusaktid, halduseeskirjad ja taotlusvormid.
Artikkel 9
Teabe esitamine tollile
1. Tolliformaalsustega otseselt või kaudselt seotud isik esitab tollile viimase taotluse korral ja ettenähtud tähtaja jooksul, sõltumata esitamise viisist, kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutab tollile vajalikku abi.
2. Ilma et see piiraks võimalikku karistuste kohaldamist, on asjaomane isik ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, sealhulgas lihtsustatud deklaratsiooni või teatist esitades või volituse või mõne muu otsuse suhtes taotlust esitades vastutav järgmise eest:
a) |
deklaratsioonis, teatises, taotluses või muus asjakohases vormis esitatud teabe õigsus, |
b) |
esitatud või kättesaadavaks tehtud dokumendi autentsus, |
c) |
vajaduse korral vaatlusaluse kauba teatavale protseduurile suunamisega seotud kohustuste täitmine või volitatud toimingute tegemine. |
Esimest lõiku kohaldatakse ka tolli poolt nõutava teabe andmise suhtes.
Kui deklaratsioon või teatis, taotlus või nõutav teave esitatakse asjaomase isiku esindaja poolt, on esimeses lõigus esitatud kohustused siduvad ka esindaja suhtes.
Artikkel 10
Ühtne andmebaas
Liikmesriigid peavad ühtse säilikute registreerimise ja säilitamise elektroonilise süsteemi väljaarendamisel, töös hoidmisel ja tööle rakendamisel tegema koostööd komisjoniga. Kõnealune süsteem hõlmab järgmist:
a) |
kõiki otseselt või kaudselt tolliformaalsuste sooritamisega seotud isikuid, |
b) |
kõiki volitusi seoses tolliprotseduuridega või volitatud ettevõtja staatust. |
Kõnealused andmed peavad olema kättesaadavad liikmesriikide tollile tema kohustuste täitmisel ja ettevõtjatele vastavalt kolmandas lõigus osutatud eeskirjadele.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, täiendades seda eeskirjadega, millega sätestatakse registreeritavate andmete standardvorm ja sisu ning eeskirjad kõnealustele andmetele juurdepääsuks.
2. jagu
Esindamine tolliprotseduurides
Artikkel 11
Tolliesindaja
1. Iga isik võib määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi (edaspidi „tolliesindaja”).
Kõnealune tolliesindaja võib olla kas otsene (sel juhul tegutseb tolliesindaja teise isiku nimel ja volitusel) või kaudne (sel juhul tegutseb tolliesindaja oma nimel, kuid teise isiku volitusel).
2. Tolliesindajal peab olema ühenduse territooriumil asutatud tegevuskoht.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
3. Tolliesindaja staatusele kehtivad järgmised kriteeriumid:
— |
avatud kõikidele taotlejatele; |
— |
allub liikmesriigi valitsustasutusele; |
— |
on tunnustatud kõikides liikmesriikides registreerimise korral liikmesriigis, kus esitati taotlus; |
— |
tolliesindaja suhtes kehtivad praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega. |
Tolliesindajate arv ei ole ühenduses piiritletud.
Isikule, kes on samaaegselt tolliesindaja ja volitatud ettevõtja, laienevad kõik lihtsustamised.
4. Piiramata lõiget 3, on kõikidel kaubandustegevusega tegelevatel isikutel õigus tolliasutustega suhtlemiseks, ilma et neid peaks esindama tolliesindaja.
Artikkel 12
Volitamine
1. Tolliesindaja on kohustatud tolliga suheldes kinnitama, et ta tegutseb end volitanud isiku esindajana, ja täpsustama, kas ta on otsene või kaudne esindaja.
Isikut, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse enda nimel ja enda eest tegutsevaks.
2. Toll võib nõuda igalt isikult, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või volitusel, et ta oma volitusi tolliesindajana tegutsemisel tõendaks, välja arvatud juhul kui isik kuulub nende isikute kategooriasse, kellel on õigus tegutseda teise isiku volitusel.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud isikute kategooria määramiseks.
Artikkel 13
Esindamine tolliprotseduurides ja volitatud ettevõtja staatus
1. Kui isik tegutseb tolliesindajana tavapärasel ja kaubanduslikul alusel, võib talle artikli 14 kohaselt anda volitatud ettevõtja staatuse.
2. Tolliesindaja võib kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätete alusel tegutseda maksuesindajana.
3. jagu
Volitatud ettevõtja
Artikkel 14
Taotlemine ja lubamine
1. Isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht ja kes vastab artiklites 15 ja 16 sätestatud tingimustele, võib nõuda volitatud ettevõtja staatust.
Toll annab volitatud ettevõtja staatuse, konsulteerides vajaduse korral teiste pädevate asutustega; kõnealune staatus vaadatakse teatud ajavahemike järel läbi.
2. Volitatud ettevõtja staatus jaguneb kaheks: tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatus või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatus.
Esimene volitus võimaldab kasutada käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi. Teine volitus võimaldab hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle .
Mõlemad volitused on kumulatiivse iseloomuga.
3. Kui artiklitest 15 ja 16 ei tulene teisiti, tunnustab toll volitatud ettevõtja staatust kõikides liikmesriikides, ilma et see piiraks tollikontrollide läbiviimist.
4. Volitatud ettevõtja staatuse tunnustamise alusel ja tingimusel, et ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud konkreetset tüüpi lihtsustusega seotud nõuded on täidetud, lubab toll ettevõtjal saada lihtsustusi.
5. Volitatud ettevõtja staatust võib vastavalt artikli 16 punktis h sätestatud tingimustele peatada või tühistada.
6. Volitatud ettevõtja teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast staatuse andmist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.
Artikkel 15
Staatuse andmine
Volitatud ettevõtja staatuse saamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:
a) |
esitatud asjakohased andmed tolli- ja maksunõuetest kinnipidamise kohta; |
b) |
äri- ja vajaduse korral transpordidokumentide haldamise nõuetekohase süsteemi olemasolu, mis võimaldab vajaduse korral tollikontrollide läbiviimist; |
c) |
vajaduse korral rahalise maksevõime tõestus; |
d) |
kooskõlas artikli 14 lõikega 2, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi: praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega; |
e) |
kooskõlas artikli 14 lõikega 2, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle: vajaduse korral asjakohased turvalisus- ja ohutusnormid. |
Artikkel 16
Rakendusmeetmed
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega kaetakse järgmised valdkonnad:
a) |
volitatud ettevõtja staatuse andmine; |
b) |
volitatud ettevõtja staatuse läbivaatamise sagedus; |
c) |
lihtsustuste kasutamise loa andmine; |
d) |
tolliasutuse määramine, kelle pädevusse kuulub kõnealuse staatuse ning kõnealuste lubade andmine; |
e) |
lihtsustuste tüüp ja ulatus, mida võimaldatakse turvalisuse ja ohutusega seonduvate tollikontrollide läbiviimisel; |
f) |
konsulteerimine ja teabe esitamine teistele tolliasutustele; |
g) |
tingimused, mille kohaselt taotleja võib esitada taotluse loa saamiseks ainult ühe või mitme kindlaksmääratud liikmesriigi kohta; |
h) |
tingimused, mille kohaselt volitatud ettevõtja staatus peatatakse või tühistatakse; |
i) |
tingimused, mille kohaselt võib teatud volitatud ettevõtjate kategooriate puhul loobuda nõudest, et isikul peab olema ühenduse territooriumil asutatud tegevuskoht, võttes eriti arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid. |
4. jagu
Tollialaste õigusaktide rakendamisega seonduvad otsused
Artikkel 17
Üldsätted
1. Isik, kes taotleb, et toll teeks mingi otsuse, peab tollile esitama sellise otsuse tegemiseks kogu vajaliku tolli poolt nõutava teabe.
Otsuse tegemist võivad taotleda ka mitu isikut ning otsust võib teha ka mitme isiku kohta.
2. Lõike 1 kohane otsus tehakse ja taotlejale teatatakse kõnealusest otsusest hiljemalt kahe kuu jooksul kuupäevast, mil toll taotluse sai, kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Kui toll ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul suuteline otsustama, teatab ta taotlejale sellest enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, esitades põhjused ja määrates järgmise tähtaja, mida toll peab vajalikuks, et teha oma otsus taotluse kohta.
3. Kui otsuses või tollialases õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, jõustub otsus kuupäeval, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kätte saaduks. Toll peab suutma vastuvõetud otsuseid jõustada asjaomasest kuupäevast alates, välja arvatud artikli 25 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
4. Enne sellise otsuse vastuvõtmist, mis võib kahjustada isikut või isikuid, kellele otsus on suunatud, peab toll viimaseid oma vastuväidetest informeerima, esitades kõnealuste vastuväidete aluseks olevad põhjendused. Asjaomasele isikule tuleb anda võimalus oma seisukoha väljendamiseks alates kuupäevast, mil vastuväited on saadetud.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse käesoleva lõike esimese lõigus kirjeldatud ajavahemik.
Kõnealuse ajavahemiku lõpul tehakse otsus, milles on sätestatud selle aluseks olevad põhjused, kehtestatud korras asjaomasele isikule teatavaks.
Nõuet teha kahjustava otsuse aluseks olevad vastuväited isikule, kellel otsus on suunatud, enne otsuse tegemist teatavaks, kohaldab toll ka otsuste suhtes, mis tehakse ilma asjaomase isiku eelneva taotluseta, ja eriti artikli 72 lõike 3 kohaste tollivõlga käsitlevate teatiste suhtes.
Otsustes tuleb viidata artiklis 24 sätestatud kaebuse esitamise õigusele.
5. Piiramata muude valdkondade eeskirjade kohaldamist, millega sätestatakse juhud ja tingimused, mille korral otsused on tühised või neid saab kehtetuks tunnistada, võib tolliasutus, kes otsuse tegi, selle tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui see ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega või neid tõlgendavate suuniste või selgitavate märkustega.
Artikkel 18
Otsuste kehtivus kogu ühenduse piires
Kui ei ole taotletud või sätestatud teisiti, kehtivad tolli poolt tehtud otsused kogu ühenduse tolliterritooriumil.
Artikkel 19
Soodsate otsuste tühistamine
1. Toll tühistab soodsa otsuse isiku suhtes, kellele kõnealune otsus on suunatud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) |
otsus on tehtud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, |
b) |
taotleja teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli ebaõige või mittetäielik, |
c) |
õige ning täieliku teabe korral oleks otsus olnud erinev. |
2. Isikutele, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle tühistamisest.
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, loetakse otsus tühiseks esialgse otsuse jõustumise kuupäevast.
4. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks, eriti mitme isiku suhtes tehtud otsuste kohta.
Artikkel 20
Soodsate otsuste kehtetuks tunnistamine ja muutmine
1. Soodne otsus tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, kui üks või mitu sellise otsuse tegemiseks ettenähtud tingimustest olid täitmata või ei ole enam täidetud, välja arvatud artiklis 19 nimetatud juhtudel.
2. Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, võib mitmele isikule suunatud soodsa otsuse kehtetuks tunnistada ka ainult selle isiku suhtes, kes ei täida asjaomase otsuse raames kehtestatud kohustusi.
3. Isikule, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.
4. Otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine jõustub kuupäevast, mil isik, kellele kõnealune otsus oli suunatud, kehtetuks tunnistamise või muutmise teatise kätte saab või mil see loetakse olevat isiku poolt kätte saadud.
Kui selle isiku õigustatud huvi, kellele otsus on suunatud, seda nõuab, võib toll erandjuhtudel kehtetuks tunnistamise otsuse või tehtud muudatuse jõustumise kuupäeva edasi lükata.
5. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõigete 1 kuni 4 rakendamiseks, eriti mitme isiku suhtes tehtud otsuste kohta.
Artikkel 21
Erimeetmeid käsitlevad otsused
1. Taotluse korral teeb toll otsuseid siduva tariifiinformatsiooni või siduva päritoluinformatsiooni kohta.
Sellise taotluse võib tagasi lükata, kui see ei ole seotud tegelikult kavandatud impordi- või eksporditoiminguga.
2. Siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused on siduvad ainult kaupade tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise suhtes.
Kõnealused otsused on tollile siduvad isiku suhtes, kellele otsus oli suunatud, ainult nende kaupadega seonduvalt, mille suhtes tolliformaalsused viiakse lõpule pärast otsuse tegemise kuupäeva.
Kõnealused otsused on siduvad isikule, kellele need on suunatud, tolli suhtes üksnes alates kuupäevast, millal isik saab teatise otsuse kohta või mil see teatis loetakse isiku poolt kätte saaduks.
3. Siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused kehtivad kolm aastat alates kuupäevast, mis on otsuses määratud.
4. Taotledes kindla tolliprotseduuri raames siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsust, peab isik, kellele otsus on suunatud, tõendama järgmist:
a) |
siduva tariifiinformatsiooni otsuse puhul: deklareeritud kaubad vastavad täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaupadele; |
b) |
siduva päritoluinformatsiooni otsuse puhul: asjaomased tooted ning nende päritolustaatuse omandamise aluseks olevad tingimused vastavad täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaupadele ja tingimustele. |
5. Erandina artikli 17 lõikest 5 ja artiklist 19 tühistatakse siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused, kui need põhinevad taotlejalt saadud ebaõigel või mittetäielikul teabel.
6. Siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused tunnistatakse kehtetuks vastavalt artikli 17 lõikele 5 ja artiklile 20.
Kõnealuseid otsuseid ei tohi muuta.
7. Olenemata artiklist 20 võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:
a) |
siduva tariifi- ja päritoluinformatsiooni otsuste kehtivuse lõppemise tingimused ja aeg, |
b) |
tingimused, mille korral punktis a kirjeldatud otsust võib veel kasutada kõnealusel otsusel põhinevate siduvate lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne kõnealuse otsuse kehtivuse lõppemist, ning ajavahemik, mil neid otsuseid võib veel nõnda kasutada. |
8. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse muude erimeetmeid käsitlevate otsuste tegemise tingimused.
5. jagu
Tollisanktsioonid
Artikkel 22
Tollisanktsioonid
1. Iga liikmesriik sätestab sanktsioonid ühenduse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Halduskaristus määratakse ühes või mõlemas järgmistest vormidest:
a) |
tolli poolt määratud rahatrahv, sealhulgas kriminaalkaristuse asemel kohaldatav trahv; |
b) |
igasuguste asjaomasele isikule antud lubade tühistamine, peatamine või muutmine. |
Kui halduskaristusi kombineeritakse samade faktide alusel kriminaalkaristustega, peab asjaomane kogukaristus olema proportsionaalne.
6. jagu
Kaebused
Artikkel 23
Kriminaalõigus
Artiklid 24, 25 ja 26 ei kehti kaebuste kohta, mille esitamise eesmärk on kohtuotsuse tühistamine, kehtetuks tunnistamine või muutmine.
Artikkel 24
Kaebuse esitamise õigus
1. Igal isikul on õigus esitada kaebusi kõigi tolli otsuste suhtes, mis puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.
Õigus esitada kaebus on ka igal isikul, kes on taotlenud, et toll teeks otsuse, ja ei ole oma taotluse alusel artikli 17 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsust saanud.
2. Kaebuse esitamise õigust võib täide viia vähemalt kahes järgus:
a) |
algul tollile või muule asutusele, mis võib olla liikmesriigi poolt selleks määratud kohus või samaväärne eriorgan; |
b) |
seejärel kõrgemalseisvale sõltumatule asutusele, milleks vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele võib olla kohus või samaväärne eriorgan. |
3. Kaebus tuleb esitada elektrooniliselt või kirja teel selles liikmesriigis, kus otsus on tehtud või selle tegemist taotletud.
Artikkel 25
Täitmise peatamine
1. Kaebuse esitamine ei peata vaidlusaluse otsuse täitmist.
2. Erandina lõikest 1 ning juhul kui kaebuse esitanud isikule võidaks põhjustada korvamatut kahju, peatab toll vaidlusaluse otsuse täitmise osaliselt või täielikult.
Toll võib peatada vaidlusaluse otsuse täitmise täielikult või osaliselt, kui tal on piisavalt alust arvata, et asjaomane otsus ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega.
3. Kui vaidlusalune otsus toob kaasa kohustuse tasuda imporditollimaks või eksporditollimaks, on kõnealuse otsuse peatamise eelduseks tagatise esitamine, välja arvatud juhul, kui tagatise andmine põhjustaks võlgnikule tõsiseid majanduslikke raskusi või sotsiaalseid probleeme.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva lõike esimese lõigu rakendamiseks.
Artikkel 26
Otsus kaebuse asjas
Tolli poolt kaebuste asjas tehtud otsuste suhtes kohaldatakse artiklit 17.
Liikmesriigid peavad tagama, et kaebuste menetlemine võimaldab tolli otsuste kiiret korrigeerimist.
7. jagu
Kauba kontrollimine
Artikkel 27
Tollikontrollid
1. Toll võib läbi viia kõiki kontrolle, mida ta peab vajalikuks, selleks et tagada tollialaste õigusaktide ja muude ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, üleminekut ja lõppkasutust ja ühendusevälise kauba olemasolu käsitlevate õigusaktide nõuetekohane rakendamine.
Kõnealune kontroll (edaspidi „tollikontroll”) võib seisneda kauba läbivaatamises, deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse tõendamises ja elektrooniliselt või kirjalikult esitatud dokumentide olemasolu ja autentsuse tõendamises, ettevõtete raamatupidamise ja muude dokumentide läbivaatamises, transpordivahendite kontrollis, pagasi või muu isikute poolt või isikute käes või seljas veetava kauba läbivaatamises.
Kui see on sätestatud rahvusvahelise kokkuleppega, võib tollikontrolli läbi viia väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.
2. Tollikontroll, sealhulgas juhukontroll , peab põhinema elektrooniliste andmetöötlustehnikate abil läbi viidud riskianalüüsidel, mille eesmärk on määrata kindlaks ja hinnata ohtusid ning välja arendada siseriiklikul, ühenduse ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil väljatöötatud kriteeriumide põhjal vajalikud riski vastu võitlemise meetmed.
Koostöös komisjoniga arendavad liikmesriigid välja ja peavad ülal riskijuhtimise rakendamise elektroonilist süsteemi, mis tuleb kasutusele võtta hiljemalt 30. juunil 2009.
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:
a) |
ühtse riskijuhtimise raamistiku eeskirjad, |
b) |
ühiskriteeriumide ja kontrolli prioriteetvaldkondade määramise eeskirjad, |
c) |
tolliasutuste vahel riskiteabe ja riskianalüüside vahetamist käsitlevad eeskirjad. |
Artikkel 28
Koostöö teiste asutustega
1. Kui pädevad asutused (mitte toll) viivad samade kaupade suhtes läbi kontrolli (mitte tollikontrolli), tuleb kõnealust kontrolli teostada tihedas koostöös tolliga ning, kui võimalik, samal ajal ja samas kohas („kõik ühes kohas”-põhimõte).
2. Käesolevas jaos kirjeldatud kontrolli raames võivad toll ja muud pädevad asutused vajaduse korral ja riskide vähendamiseks vahetada omavahel, teiste liikmesriikide tolliga ja komisjoniga saadud andmeid ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuva kauba sisenemise, väljumise, transiidi, ülemineku ja lõppkasutuse kohta ning ühendusevälise kauba olemasolu kohta.
Artikkel 29
Vabastusjärgne kontroll
Et teha kindlaks üld- või tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, võib toll pärast kauba vabastamist kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga tehtavate toimingute või selle kaubaga seotud edasiste äritoimingute andmeid.
Kõnealune kontroll võib toimuda deklarandi või tema esindaja valdustes, mõne muu asjaomaste toimingutega äritegevuse tõttu otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või muu isiku valdustes, kelle valduses on seoses äritegevusega asjaomane dokument või vajalikud andmed. Kõnealused asutused võivad samuti asjaomast kaupa läbi vaadata, kui kaupa on veel võimalik neile esitada.
Artikkel 30
Erandid
1. Tollikontrolli või tolliformaalsusi ei viida läbi:
a) |
ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi suhtes, |
b) |
ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes. |
2. Lõige 1 ei piira järgmiste kontrollide teostamist:
a) |
liikmesriikide ametiasutuste, sadama või lennujaama pädevate asutuste või veoettevõtjate poolt teostatav pagasi turvakontroll, |
b) |
kontrollid, mis tulenevad liikmesriikide sätestatud keeldudest ja piirangutest, eeldusel, et kõnealused keelud ja piirangud on vastavuses asutamislepinguga. |
8. jagu
Dokumentide ja muu teabe säilitamine; tasud ja lõivud
Artikkel 31
Dokumentide ja muu teabe säilitamine
1. Tollikontrolli otstarbeks säilitab asjaomane isik artikli 9 lõikes 1 nimetatud dokumente kehtivates õigusaktides ettenähtud aja jooksul, kuid vähemalt kolm kalendriaastat, olenemata sellest, millisel andmekandjal need esitati.
Muudel kui kolmandas lõigus nimetatud asjaoludel vabasse ringlusse lubatud kauba või ekspordiks deklareeritud kauba puhul peab kõnealune ajavahemik algama selle aasta lõpust, mil vabasse ringlusse lubamise või ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.
Kauba puhul, mis selle lõppkasutuse tõttu lubatakse vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil tollijärelevalve asjaomase kauba üle lõpetatakse.
Kauba puhul, mis on suunatud mis tahes muule tolliprotseduurile, algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil kõnealune tolliprotseduur lõppeb.
2. Piiramata artikli 73 lõike 4 kohaldamist, tuleb juhul, kui tolli poolt seoses tollivõlaga läbi viidud tollikontrolli käigus selgub, et asjaomane kanne raamatupidamises tuleb ära parandada, ning asjaomast isikut on paranduse sisseviimisest teavitatud, säilitada asjaomaseid dokumente lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikule veel kolm aastat.
Kaebuse esitamise korral tuleb dokumente säilitada asjaomase menetluse lõpetamiseni.
Artikkel 32
Tasud ja lõivud
1. Toll ei nõua tasu tollikontrolli eest.
Siiski võib toll nõuda tasu eriteenuste eest või nõuda tagasi nendega seonduvaid kulusid või nõuda tasu tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvate muude toimingute eest .
2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed lõike 1 teise lõigu rakendamiseks, täpsemalt järgmistes valdkondades:
a) |
tolli personali kohalolu väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus, |
b) |
ekspertaruanded ja -analüüsid kaupade kohta ning postimaksud kauba tagastamise eest taotlejale, eriti seoses artikli 21 kohaselt vastu võetud otsustega või artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud teabega, |
c) |
kauba läbivaatamine või kaubaproovide võtmine tõendamise eesmärgil või kauba hävitamine, kui selleks on vajalikud muud kui tollipersonali kasutuses olevad kulud, |
d) |
erakorralised kontrollimeetmed, kui need on vajalikud kauba iseloomu või võimaliku ohu tõttu. |
3. PEATÜKK
VALUUTA KONVERTEERIMINE, TÄHTAJAD JA LIHTSUSTAMINE
Artikkel 33
Valuuta konventeerimine
1. Kui valuuta konverteerimine on vajalik ühel järgmistest põhjustest, peab rakendatav vahetuskurss olema sama, mis on pädeva asutuse poolt avaldatud või Internetis üles pandud:
a) |
kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad tegurid on avaldatud muus vääringus kui selle liikmesriigi vääring, kus tolliväärtus määratakse; |
b) |
kauba tariifse klassifikatsiooni, väärtusläve ja impordi- ja eksporditollimaksu suuruse määramiseks nõutakse euro väärtust siseriiklikus vääringus. |
Kõnealune vahetuskurss peab võimalikult täpselt peegeldama konverteeritava vääringu väärtust kõnealusel ajahetkel liikmesriigi vääringu suhtes.
2. Kui valuuta konverteerimine on vajalik muudel kui lõikes 1 kirjeldatud põhjustel, rakendatakse tollialaste õigusaktide raames kord aastas kinnitatud euro väärtust siseriikliku valuuta suhtes.
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.
Artikkel 34
Tähtajad
1. Kui tollialastes õigusaktides on ette nähtud ajavahemik, kuupäev või tähtaeg, võib asjaomast ajavahemikku pikendada või asjaomast kuupäeva või tähtaega edasi lükata ainult juhul, kui see on otseselt lubatud kõnealuste sätetega.
2. Tollialastes õigusaktides ettenähtud tähtaegade suhtes tuleb kohaldada ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 3. juuni 1971 aasta määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, (14) kui ei ole ette nähtud muid erisätteid.
Artikkel 35
Lihtsustamine
1. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse juhud ja tingimused, millal ning mille alusel käesoleva tolliseadustiku rakendamist lihtsustada.
2. Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud siseriiklike territooriumide ja muu ühenduse tolliterritooriumi osa vahel transporditavale ühenduse kaubale kohaldatakse lihtsustatud menetlusi, mis sõnastatakse kooskõlas artikli 194 lõikes 3 sätestatud menetlusega.
3. Komisjoni heakskiidu korral (vastavalt artikli 194 lõikes 3 sätestatud menetlusele) tohib liikmesriik kohaldada lihtsustatud menetlusi lõikes 2 toodud ühenduse kaubale, mis on transporditud ainult liikmesriigi territooriumile ning samuti võivad kaks või enam liikmesriiki vastastikku kokku leppida lihtsustatud menetluse nende vahel liikuva nimetatud kauba osas.
II JAOTIS
TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSU JA MUID KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTENÄHTUD MEETMEID
1. PEATÜKK
ÜHINE TOLLITARIIFISTIK JA KAUPADE TARIIFNE KLASSIFITSEERIMINE
Artikkel 36
Ühine tollitariifistik
1. Impordi- ja eksporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul.
Muid ühenduse õigusaktidega ettenähtud meetmeid, mis reguleerivad konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi, kohaldatakse vajaduse korral vastavalt kõnealuste kaupade tariifsele klassifikatsioonile.
2. Ühise tollitariifistiku moodustavad järgmised õigusaktid:
a) |
nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (15) sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur, |
b) |
mis tahes muu nomenklatuur, mis täielikult või osaliselt põhineb kombineeritud nomenklatuuril või sätestab sellele lisaalajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, selleks et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifseid meetmeid, |
c) |
kombineeritud nomenklatuuriga hõlmatud kauba suhtes tavapäraselt või normaalselt kehtiv ühepoolne imporditollimaks, |
d) |
ühenduse ja teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide või riikide ja territooriumide rühmade vahel sõlmitud kokkulepetes sisalduvad tariifsed soodusmeetmed, |
e) |
tariifsed soodusmeetmed, mille ühendus on teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ühepoolselt kehtestanud, |
f) |
ühepoolsed meetmed, millega nähakse ette teatava kauba suhtes kehtestatud imporditollimaksude vähendamine või nendest vabastamine; |
g) |
teatava kauba suhtes selle iseloomu või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine punktides c–f ja h kirjeldatud meetmete raames, |
h) |
muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud ühenduse põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega. |
3. Kui asjaomane kaup vastab lõike 2 punktides d–g sätestatud tingimustele, kohaldatakse deklarandi taotluse korral kõnealustes sätetes kirjeldatud meetmeid, selle asemel et kohaldada nimetatud lõike punktis c sätestatud meetmeid. Asjaomase taotluse võib esitada tagantjärele, eeldusel, et asjaomastes meetmetes või käesolevas tolliseadustikus sätestatud tähtajad ja tingimused on täidetud.
4. Kui lõike 2 punktides d–g kirjeldatud meetmete kohaldamine või kõnealuse lõike punktis h osutatud meetmetest vabastamine on piiratud teatava impordi- või ekspordimahuga, lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine või meetmetest vabastamine tariifikvootide olemasolu korral niipea, kui ettenähtud impordi- või ekspordimaht on saavutatud.
Tariifilagede saavutamisel lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine ühenduse õigusaktiga.
Artikkel 37
Kauba tariifne klassifikatsioon
Ühise tollitariifistiku kohaldamisel seisneb kauba „tariifne klassifitseerimine” kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.
Mittetariifsete meetmete kohaldamisel seisneb kauba „tariifne klassifitseerimine” kombineeritud nomenklatuuri või mõne muu ühenduse õigusaktiga loodud ning täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril põhineva või sellesse täiendavaid alajaotisi lisava nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.
Esimese või teise lõigu kohaselt kindlaks määratud alamrubriiki või madalamat alajaotist kasutatakse asjaomase alamrubriigiga seotud meetmete kohaldamiseks.
2. PEATÜKK
KAUBA PÄRITOLU
1. jagu
Mittesooduspäritolu
Artikkel 38
Reguleerimisala
Artiklites 39, 40 ja 41 nähakse ette eeskirjad kauba mittesooduspäritolu määramiseks järgmiste meetmete kohaldamisel:
a) |
ühine tollitariifistik, välja arvatud artikli 36 lõike 2 punktides d ja e kirjeldatud meetmed; |
b) |
meetmed, mis ei kuulu tariifsete meetmete hulka ning mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega; |
c) |
muud kauba päritoluga seonduvad ühenduse meetmed. |
Artikkel 39
Päritolu määramine
1. Kaup, mis on saadud ühes riigis või ühel territooriumil, loetakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärit kaubaks.
2. Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse sellest riigist või sellelt territooriumilt pärit kaubaks, kus kaup läbis viimase olulise töötluse.
Artikkel 40
Päritolutõendid
1. Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele on tollideklaratsioonis ära märgitud päritolu, võib toll nõuda deklarandilt kauba päritolu tõendamist.
2. Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele või muudele asjaomaseid valdkondi reguleerivatele ühenduse õigusaktidele esitatakse kauba päritolutõend, võib toll tõsise kahtluse korral nõuda lisatõendeid, tagamaks, et märgitud päritolu on kooskõlas asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirjadega.
3. Päritolu tõendav dokument võib olla välja antud ühenduses, kui see on vajalik kaubanduse seisukohalt.
Artikkel 41
Rakendusmeetmed
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed artiklite 39 ja 40 rakendamiseks.
2. jagu
Sooduspäritolu
Artikkel 42
Kauba sooduspäritolu
1. Et kauba suhtes saaks kohaldada artikli 36 lõike 2 punktis d või e kirjeldatud meetmeid või mittetariifseid soodusmeetmeid, peab kaup vastama käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud sooduspäritolureeglitele.
2. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid kokkulepete alusel, mida ühendus on sõlminud teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumidega või asjaomaste riikide või territooriumide rühmadega, sätestatakse sooduspäritolureeglid kõnealustes kokkulepetes.
3. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mida ühendus on vastu võtnud ühepoolselt teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ning mis ei kuulu lõikes 5 kirjeldatute alla, võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sooduspäritolureeglid.
4. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumi ja Ceuta ja Melilla vahelises kaubanduses kehtivaid soodusmeetmeid, mis sisalduvad Hispaania ja Portugali ühinemisakti protokollis nr 2, võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse sooduspäritolureeglid.
5. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mis sisalduvad ühendusega assotsieerunud ülemeremaade ja territooriumide kasuks sõlmitud sooduskokkulepetes, võetakse sooduspäritolureeglid vastu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 187.
6. Ühenduse nimel läbirääkimiste pidamisel kokkulepete osas, mis puudutavad käesoleva artikli lõiget 2, või ettepaneku esitamisel, mille eesmärk on kooskõlas asutamislepingu artikliga 251 või artikliga 187 vastu võetud määrusega kehtestada käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5 puudutavad reeglid, võtab komisjon eelkõige arvesse:
a) |
rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustusi; |
b) |
vajadust määratleda kriteeriumid, mis puudutavad iga toote omadustega kohandatud toodete pärit oluomadust ning tagavad, et soodusmeetmed on majanduslikult kasulikud just nendele maadele, territooriumidele või riikide rühmadele, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud; |
c) |
nende riikide, territooriumide või riikide rühmade arengutaset ja industrialiseerumisastet, kelle suhtes soodusmeetmed on kehtestatud või kokku lepitud; |
d) |
piirkondliku integratsiooni eesmärke, mis on aluseks teatud kõnealustele soodusrežiimidele, tehes seda sobivate kumuleerumist käsitlevate reeglite määratlemise abil; |
e) |
vajadust määratleda lihtsalt mõistetavad ja kohaldatavad reeglid, mis võimaldavad soodusmeetmeid tõhusalt kasutada nende maade, territooriumide või riigi- või territooriumirühmade ettevõtjatel, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud, ning mis vastavad kaubanduse lihtsustamise eesmärgile. |
Komisjon näeb ette sobivad kontrollimeetmed, mis võimaldavad ennetada soodusmeetmete kuritarvitamist või väärkasutust või rakendada selle vastu sanktsioone .
7. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõigetes 2–5 kirjeldatud eeskirjade rakendamiseks.
3. PEATÜKK
KAUBA TOLLIVÄÄRTUS
Artikkel 43
Reguleerimisala
Kauba tolliväärtus ühise tollitariifistiku ja ühenduse õigusaktides sätestatud kaubavahetusega seonduvate erinevaid valdkondi reguleerivate õigusaktide mittetariifsete meetmete kohaldamisel määratakse vastavalt artiklitele 44–47.
Artikkel 44
Tehinguväärtus
1. Imporditud kauba tolliväärtus ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud artikli 4 alusel vastu võetud meetmete kohaselt, edaspidi „tehinguväärtus”.
Tegelikult makstud või makstav hind on kogu tasu, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks ja mis hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid tasusid, mida ostja on maksnud või maksab müüjale imporditud kauba müügi tingimusena või mida ostja on maksnud või maksab kolmandale isikule müüja kohustuse täitmiseks. Makse ei tarvitse olla tehtud rahaülekandena. Makse võib olla tehtud akreditiivi või vabalt kaubeldava maksevahendiga otseselt või kaudselt.
2. Tehinguväärtust kohaldatakse eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
a) |
ostjal ei ole kauba kõrvaldamisel või kasutamisel muid piiranguid peale järgmiste:
|
b) |
kauba müük ega hind ei sõltu mingitest tingimusest ega kaalutlustest, mille väärtust kauba väärtuse määramisel ei ole võimalik määrata; |
c) |
ostja poolt kauba hilisemast edasimüügist, kõrvaldamisest või kasutamisest saadud tulud ei laeku osaliseltki otseselt või kaudselt müüjale, välja arvatud juhul, kui hinda on võimalik vastavalt artikli 4 kohaselt vastu võetud meetmetele sellekohaselt korrigeerida; |
d) |
ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud või kui ostja ja müüja on seotud, on tehinguväärtus lõike 2 alusel tolliväärtusena aktsepteeritav. |
3. Lõike 2 punkti d kohaldamisel ei ole asjaolu, et ostja ja müüja on teineteisega seotud, iseenesest piisav põhjus tehinguväärtuse aktsepteerimata jätmiseks. Vajaduse korral uuritakse müügiga seotud asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse, kui ostja ja müüja seotus ei ole mõjutanud hinda.
Kui tollil on deklarandi poolt antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et ostja ja müüja seotus on avaldanud mõju kauba hinnale, peab toll teavitama deklaranti kõnealustest väidetest ja andma deklarandile korrektse võimaluse vastuväidete esitamiseks.
4. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse elemendid, mis tolliväärtuse määramisel lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale või mida tohib kõnealusest hinnast välja jätta.
Artikkel 45
Tolliväärtuse määramise teisejärgulised meetodid
1. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 44 alusel, siis tuleb selle määramiseks kohaldada lõike 2 punktidest a, b, c ja d järjestuses esimest punkti, mille alusel saab tolliväärtust määrata.
Deklarandi taotluse korral muudetakse punktide c ja d kohaldamise järjekorda.
2. Lõikele 1 vastav tolliväärtus on:
a) |
identse kauba tehinguväärtus, mis on ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse; |
b) |
sarnase kauba tehinguväärtus, mis on ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse; |
c) |
väärtus, mis põhineb ühikuhinnal, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühenduse tolliterritooriumi piires kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud; |
d) |
arvutatud väärtus, mis koosneb järgmistest elementidest:
|
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaldamise edasised tingimused ja rakenduseeskirjad.
Artikkel 46
Varumeetod
Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 44 või 45 alusel, määratakse see ühenduse tolliterritooriumil kättesaadavate andmete alusel, kasutades kohaseid meetodeid, mis on kooskõlas järgmiste põhimõtete ja üldsätetega:
a) |
üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping; |
b) |
üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikkel; |
c) |
käesolev peatükk. |
Tolliväärtuse määramiseks esimese lõigu alusel ei tohi kasutada järgmiseid variante:
a) |
ühenduse tolliterritooriumil toodetud kauba müügihind kõnealusel territooriumil; |
b) |
süsteem, mis näeb ette kahest võimalikust väärtusest kõrgema valimise tolliväärtuseks; |
c) |
kauba hind ekspordiriigi siseturul; |
d) |
muud tootmiskulud peale arvutatud väärtuste, mis on määratud identse või sarnase kauba puhul kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga d; |
e) |
kauba hind selle eksportimisel riiki, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa; |
f) |
minimaalne tolliväärtus; |
g) |
suvaline või fiktiivne väärtus. |
Artikkel 47
Rakendusmeetmed
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse eeskirjad tolliväärtuse määramiseks erandjuhtudel ning seoses kaubaga, mille suhtes pärast eriprotseduuri kohaldamist on tekkinud tollivõlg.
III JAOTIS
TOLLIVÕLG JA TAGATISED
1. PEATÜKK
TOLLIVÕLA TEKKIMINE
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 48
Tollivõlg
Teatavate kaupade impordil või ekspordil tuleb ühise tollitariifistiku alusel tasuda tollimaksu ja tasumisele kuuluv summa moodustab tollivõla.
2. jagu
Tollivõlg impordil
Artikkel 49
Vabasse ringlusse lubamine, ajutine import
1. Tollivõlg impordil tekib, kui ühenduseväline kaup suunatakse ühele järgmistest protseduuridest:
a) |
vabasse ringlusse lubamine; |
b) |
ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust. |
2. Tollivõlg tekib asjaomase tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel.
3. Deklarant on võlgnik. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.
Kui mõnda lõikes 1 nimetatud protseduuri puudutav tollideklaratsioon esitatakse sellise teabe põhjal, mille alusel kõiki imporditollimakse või osa nendest sisse ei nõuta, võib lugeda võlgnikeks ka isikuid, kes tollideklaratsiooni esitamiseks vajalikku teavet andsid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et teave oli vale.
Artikkel 50
Erisätted päritolustaatuseta kauba suhtes
1. Kui imporditollimaksu tagasimaksed või imporditollimaksust vabastamine on keelatud sellise päritolustaatuseta kauba puhul, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mille kohta ühenduse ja teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või kõnealuste riikide või territooriumide rühmade vahelise sooduskohtlemise raames koostatakse või antakse välja päritolutõend, tekib tollivõlg kõnealuste toodete puhul ühel järgmistest juhtudest:
a) |
kõnealuste toodete reekspordiga seonduva teatise aktsepteerimisel, kui tooted on saadud seestöötlemisel; |
b) |
importkauba deklaratsioonide aktsepteerimisel juhul, kui kõnealused seestöötlemise alla kuuluvad tooted on eelnevalt eksporditud. |
2. Kui tollivõlg on tekkinud lõike 1 punkti a kohaselt, määratakse imporditollimaksu summa samadel alustel kui tollivõla puhul, mis tekib samal päeval sellise päritolustaatuseta kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimisel, mida kasutatakse asjaomaste toodete valmistamisel seestöötlemisprotsessi lõpuleviimiseks.
3. Kohaldatakse artikli 49 lõikeid 2 ja 3. Artiklis 188 kirjeldatud ühendusevälise kauba puhul on võlgnik siiski isik, kes esitab asjaomase reeksporditeatise, ja kaudse esindamise korral isik, kelle nimel kõnealune teatis esitatakse.
Artikkel 51
Rikkumisest tulenev tollivõlg
1. Muudel kui artiklites 49 ja 50 kirjeldatud juhtudel tekib tollivõlg impordil järgmiste rikkumiste tõttu:
a) |
jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb ühendusevälise kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile või kaupade liikumist, töötlemist, ladustamist, kasutamist või kõrvaldamist kõnealusel territooriumil; |
b) |
jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud ühendusevälise kauba suunamisega tolliprotseduurile või kaubale imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu. |
2. Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:
a) |
hetk, mil kohustust, mille mittetäitmine tollivõla põhjustab, ei täideta või enam ei täideta; |
b) |
hetk, mil kaup suunatakse tolliprotseduurile või deklareeritakse tolliprotseduurile suunamise eesmärgil, kui hiljem selgub, et tingimus, mille alusel kaubad asjaomasele protseduurile suunati või mille alusel asjaomastele kaupadele kehtestati maksuvabastus või vähendatud imporditollimaksumäär kauba lõppkasutamise tõttu, ei ole täidetud. |
3. Lõike 1 punktis a esitatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:
a) |
isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma; |
b) |
isik, kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollialase õigusakti kohane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku nimel, kes pidi asjaomase kohustuse täitma, või kes osales tegevusel, mille tulemuseks oli kohustuse mittetäitmine; |
c) |
isik, kes omandas asjaomase kauba või kes seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollialase õigusakti kohane kohustus ei ole täidetud. |
Lõike 1 punktis b esitatud juhtudel on võlgnik isik, kes peab täitma kauba tolliprotseduurile suunamise või kõnealusele protseduurile suunatud asjaomase kauba deklareerimise või kauba lõppkasutuse tõttu antud maksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kehtestamise tingimused.
Kui mõne lõikes 1 kirjeldatud protseduuri suhtes on koostatud tollideklaratsioon või kui tollile on antud tollialaste õigusaktide alusel taotletavat teavet kauba tolliprotseduurile suunamist käsitlevate tingimuste kohta, mille tulemusena imporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik ka isik, kes esitas deklaratsiooni koostamiseks taotletud teabe ja kes teadis või ilmselt oleks pidanud teadma, et asjaomane teave oli vale.
Artikkel 52
Makstud tollimaksu vähendamine
1. Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 51 lõikele 1 lõppkasutuse tõttu vähendatud imporditollimaksuga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul, lahutatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud maksusumma tollivõlast tulenevast maksusummast.
Kõnealust punkti kohaldatakse mutatis mutandis, kui tollivõlg on tekkinud asjaomase kauba hävitamise tagajärjel tekkinud jääkide ja jäätmete suhtes.
2. Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 51 lõikele 1 osalise imporditollimaksust vabastamisega ajutisele impordile suunatud kauba puhul, lahutatakse osalisel vabastamisel tasutud maksusumma tollivõlast tulenevast maksusummast.
3. jagu
Tollivõlg ekspordil
Artikkel 53
Ekspordideklaratsioon
1. Ekspordil tekib tollivõlg eksporditollimaksuga maksustatud kauba suunamisel ekspordiprotseduurile.
2. Tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal.
3. Deklarant on võlgnik. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.
Kui tollideklaratsioon on koostatud teabe põhjal, mille tulemusena asjaomast eksporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik isik, kes esitas deklaratsioonis nõutava teabe ning teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et asjaomane teave on vale.
Artikkel 54
Rikkumisest tulenev tollivõlg
1. Muudel kui artiklis 53 kirjeldatud juhtudel ja kui kauba eest tuleb eksporditollimaksu tasuda, tekib tollivõlg ekspordil järgmiste rikkumiste tõttu:
a) |
jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba väljaviimist, liikumist või kõrvaldamist; |
b) |
jäetakse täitmata tingimused, mille kohaselt kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksust vabastamisega. |
2. Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:
a) |
hetk, mil kaubad tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt ilma tollideklaratsioonita välja viidi; |
b) |
aeg, mil kaup saabub muusse sihtkohta kui see, kuhu sellel lubati täielikult või osaliselt eksporditollimaksust vabastatuna ühenduse tolliterritooriumilt lahkuda; |
c) |
kui toll ei ole võimeline määrama punktis b kirjeldatud aega, siis kauba eksporditollimaksust vabastamise aluseks olevate tingimuste täitmist näitavate tõendite esitamiseks määratud tähtaja möödumine. |
3. Kui kaup, millelt tuleb tasuda eksporditollimaksu, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja ilma tollideklaratsioonita, on võlgnik üks järgmistest isikutest:
a) |
isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma; |
b) |
isik, kes osales kohustuse mittetäitmiseni viinud tegevuses ja kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollideklaratsiooni ei esitatud, kuigi selle oleks pidanud esitama. |
4. Kui tollivõlg tekib selliste tingimuste mittetäitmise tulemusena, mille kohaselt kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksudest vabastamisega, on võlgnik üks järgmistest isikutest:
a) |
deklarant; |
b) |
kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse. |
4. jagu
Ühised sätted impordil ja ekspordil tekkiva tollivõla kohta
Artikkel 55
Keelud ja piirangud
Tollivõlg impordil ja ekspordil tekib ka siis, kui tegemist on kaupadega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liiki impordi- või ekspordikeelde või -piiranguid.
Tollivõlga siiski ei teki, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse ebaseaduslikult sisse võltsitud raha või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, välja arvatud juhul, kui nende käibesse andmine meditsiinilistel või teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on toimunud pädevate asutuste range kontrolli all.
Siiski loetakse tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste puhul tollivõlg tekkinuks, kui liikmesriigi õiguse alusel on karistuste määramise aluseks tollimaks või tollivõla olemasolu.
Artikkel 56
Mitu võlgnikku
Kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, on igaüks neist vastutav kogu asjaomasest võlast tuleneva maksusumma ulatuses.
Esmajärjekorras peab tollivõla tasuma siiski registreeritud importija või eksportija.
Kui üks või mitu kõnealust isikut on tahtlikult rikkunud tollialaseid õigusakte, peavad tollivõla tasuma esmajärjekorras kõnealused isikud.
Artikkel 57
Üldeeskirjad maksusumma arvutamiseks
1. Impordi- ja eksporditollimaksu summa määratakse eeskirjade alusel, mida kohaldati asjaomase kauba tollimaksusumma arvutamisel ajal, kui asjaomase kauba suhtes tekkis tollivõlg.
2. Kui tollivõla tekkimise aega ei ole võimalik täpselt määrata, loetakse tollivõla tekkimise ajaks aeg, mil toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.
Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on võimalik otsustada, et tollivõlg on tekkinud enne, kui toll on teinud kõnealuse otsuse, loetakse tollivõla tekkimise ajaks kõige varasem aeg, mille kohta saab tuvastada tollivõla olemasolu.
3. Kui tollialastes õigusaktides sätestatakse kauba tariifne sooduskohtlemine või impordi- või eksporditollimaksust osaliselt või täielikult vabastamine vastavalt artikli 36 lõike 2 punktidele d–g ning artiklitele 136–140, 177 ja 180–183, tuleb asjaomast tariifset sooduskohtlemist kohaldada ka juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artiklitele 51–54, tingimusel, et asjaomase isiku käitumise puhul ei ole tegemist pettusega.
Artikkel 58
Erieeskirjad maksusumma arvutamiseks
1. Kui ühenduse tolliterritooriumil on tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes tekkinud ladustamise või tavapärase käitluse kulud, ei võeta kõnealuseid kulusid või väärtuse kasvu imporditollimaksusumma arvutamisel arvesse, kui deklarant esitab kõnealuste kulude kohta piisavad tõendid.
Toimingutes kasutatud ühendusevälise kauba tolliväärtust, liiki ja päritolu võetakse imporditollimaksu arvutamisel arvesse.
2. Kui tolliprotseduurile suunatud kauba tariifiklassifikatsioon ühenduse tolliterritooriumil tavapärase käitlemise tulemusena muutub, kohaldatakse deklarandi taotluse korral tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes esialgset tariifiklassifikatsiooni.
3. Kui tollivõlg on tekkinud seestöötlemise tulemusena saadud töödeldud toodetele, määratakse asjaomane tollimaksusumma deklarandi taotluse korral seestöötlemisele suunatud kauba suhtes asjaomase kauba kohta esitatud deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kehtinud tariifiklassifikatsiooni, tolliväärtuse, liigi ja päritolu alusel.
Artikkel 59
Rakendusmeetmed
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse:
a) |
kauba suhtes kohaldatava imporditollimaksu ja eksporditollimaksu arvutamine; |
b) |
muud teatavate protseduuride erieeskirjad. |
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid artiklitest 57 ja 58.
Artikkel 60
Tollivõla tekkimise koht
1. Tollivõlg tekib kohas, kus artiklites 49 ja 53 osutatud tollideklaratsioon esitatakse, või kohas, kus see vastavalt artikli 128 lõikele 3 loetakse esitatuks.
Igal muul juhul on tollivõla tekkimise koht seal, kus tollivõla põhjustanud asjaolud ilmnevad.
Kui kõnealust kohta ei ole võimalik määrata, tekib tollivõlg kohas, kus toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.
2. Kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis on lõpetamata, ja kohta ei saa määratud tähtaja jooksul lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määrata, tekib tollivõlg kohas, kus kaup asjaomasele protseduurile suunati või selle protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile toodi.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud ajavahemik.
3. Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et tollivõlg võib samaaegselt olla tekkinud mitmes kohas, loetakse tollivõla tekkimise kohaks seda kohta, kus tollivõlg esimesena tekkis.
4. Kui toll avastab, et tollivõlg on tekkinud artikli 51 lõike 1 punkti a kohaselt mõnes teises liikmesriigis ja võla suurus on väiksem kui 100 000eurot, loetakse tollivõlg tekkinuks selles liikmesriigis, kus see avastati.
2. PEATÜKK
VÕIMALIKU VÕI OLEMASOLEVA TOLLIVÕLA TAGATIS
Artikkel 61
Üldsätted
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse tekkinud või tekkida võivate tollivõlgade tagatiste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.
2. Toll võib nõuda võlgnikult tagatise esitamist, et kindlustada tollivõla ja muude maksude, eriti kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätete alusel tasumisele kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksu tasumine.
3. Kui toll nõuab tagatise esitamist, nõutakse seda võlgnikult või isikult, kellel võib tekkida nimetatud võlakohustus.
4. Toll nõuab iga konkreetse kauba või deklaratsiooni kohta ainult ühe tagatise esitamist.
Teatava deklaratsiooni kohta esitatud tagatis kehtib kõikide deklaratsioonis nimetatud või selle alusel vabastatud kaupade tollivõla kohta, sõltumata sellest, kas tollideklaratsioon on õige või mitte.
5. Toll lubab, et selle isiku asemel, kellelt tagatise esitamist nõutakse, võib tagatise esitada kolmas isik.
6. Käesoleva artikli lõikes 3 või 5 nimetatud isiku taotluse korral võib toll vastavalt artikli 67 lõigetele 1 ja 2 lubada kahte või enamat toimingut, tollideklaratsiooni või protseduuri hõlmava tollivõla katmiseks üldtagatise esitamist.
7. Riikidelt, piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning teistelt avalik-õiguslikelt organisatsioonidelt ei nõuta tagatist tegevuste suhtes, millesse nad on hõivatud kui riigiasutused.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse muud juhtumid, mille puhul tagatist ei nõuta või nõutakse vähendatud tagatist.
8. Toll võib tagatise esitamise nõudest loobuda, kui tagatav summa ei ületa nõukogu 22. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta (16) artiklis 12 sätestatud tollideklaratsioonidele esitatavat statistilist läve.
9. Tolli aktsepteeritud või lubatud tagatis kehtib eesmärgil, milleks see on esitatud, kogu ühenduse territooriumil.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
Artikkel 62
Kohustuslik tagatis
1. Kui tagatise esitamine on kohustuslik ning kui lõike 3 kohaselt vastu võetud eeskirjadest ei tulene teisiti, määrab toll tagatissumma tasemel, mis on võrdne kõnealusest tollivõlast tuleneva täpse summaga, kui seda summat on võimalik tagatise nõudmise ajal kindlalt määrata.
Kui tollivõla täpset summat ei ole võimalik määrata, määratakse tagatise summaks tolli hinnangul tekkinud või tekkida võiva tollivõla maksimaalne summa.
2. Kui üldtagatis esitatakse tollivõlgade kohta, millest tulenev maksusumma on ajas muutuv, määratakse sellise tagatise suurus tasemel, mis võimaldab kõnealuste tollivõlgade katmist igal ajal, ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist.
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.
Artikkel 63
Valikuline tagatis
Kui tagatise esitamine on valikuline, nõuab toll sellist tagatist igal juhul, kui toll leiab, et tollivõla tasumine ettenähtud ajal ei ole kindel. Toll määrab selle summa nii, et see ei ületa artiklis 62 osutatud taset.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse, millal on tagatis valikuline.
Artikkel 64
Tagatise esitamine
1. Tagatiseks võib olla:
a) |
sularahasissemakse või mistahes muu sissemaksega võrdne maksevahend, mida toll tunnustab, kas eurodes või selle liikmesriigi vääringus, kus tagatist nõutakse; |
b) |
käendaja võetud kohustus; |
c) |
muu tagatise vorm, mis samaväärselt tagab tollivõla tasumise, nagu deklaratsioon sektorisisesele kokkuleppele vastavuse kohta, notariaalne avaldus, ettevõtjate ja tolliasutuste erikokkulepe jne. |
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega määratakse kindlaks käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tagatise vormid.
2. Sularahasissemakse või sellega võrdseks loetava makse vormis esitatud tagatise andmine toimub kooskõlas sätetega, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus tagatist nõutakse.
Artikkel 65
Tagatise valik
Isik, kellelt nõutakse tagatise esitamist, võib valida artikli 64 lõikes 1 sätestatud tagatise liikide vahel.
Toll võib siiski keelduda aktsepteerimast teatud liiki tagatist, kui see on vastuolus kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohase käiguga.
Toll võib nõuda, et teatud aja jooksul jäädaks valitud tagatise liigi juurde.
Artikkel 66
Käendaja
1. Artikli 64 lõike 1 punktis b osutatud käendaja peab olema kolmas isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht. Käendajal peab olema tagatist nõudva tolli heakskiit, välja arvatud juhtudel, kui käendaja on pank või muu ühenduses akrediteeritud ametlikult tunnustatud finantsasutus.
2. Käendaja võtab endale kirjalikult kohustuse tasuda tagatisega tollivõla summa.
Samuti katab kohustus tagatud summa piires pärast vabastamisjärgset kontrolli tasumisele kuuluvad impordi- või eksporditollimaksud.
3. Toll võib keelduda käendaja või esitatud tagatiseliigi heakskiitmisest, kui see tema hinnangul ei taga tollivõla tasumist ettenähtud aja jooksul.
Artikkel 67
Üldtagatis
1. Artikli 61 lõikes 6 osutatud luba antakse ainult neile isikutele, kes vastavad järgmistele tingimustele:
a) |
neil on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht; |
b) |
nad ei ole toime pannud raskeid ega korduvaid tolli- või maksuseaduste rikkumisi; |
c) |
nad läbivad regulaarselt tolliprotseduure või toll teab, et nad on suutelised täitma nimetatud protseduuridega seotud kohustusi. |
2. Kui tagatis tuleb esitada tollivõlgade kohta, mis võivad tekkida, võib ettevõtja kasutada vähendatud summaga üldtagatist või saada tagatisest vabastuse vastavalt artikli 61 lõikele 7 tingimusel, et on täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:
a) |
ühenduse tolliprotseduuri nõuetekohane läbimine teataval ajavahemikul; |
b) |
koostöö tolliga; |
c) |
tagatisest vabastamise puhul usaldusväärne finantsolukord, mis on nimetatud isikul kohustuste täitmiseks piisav. |
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, mis hõlmavad käesoleva artikli lõike 1 ja 2 alusel lubade andmist.
Artikkel 68
Täiendavad sätted, mis on seotud tagatiste kasutamisega
1. Juhtudel, kui tollivõlg võib tekkida eriprotseduuride raames, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.
2. Kooskõlas artikli 67 lõikega 2 lubatud tagatisest vabastamist ei kohaldata kaupade suhtes, mida peetakse suuremate riskide tekitajateks.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
3. Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega keelatakse erandlikes olukordades erandmeetmena artikli 67 lõikes 2 osutatud vähendatud summaga üldtagatise kasutamine.
4. Kaupade suhtes, mille kohta on kindlaks tehtud, et nendega on üldtagatise all toime pandud ulatuslik pettus, võib komisjon artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega millega ajutiselt keelatakse üldtagatise kasutamine.
Artikkel 69
Täiendav või asendustagatis
Kui toll teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei taga enam kindlalt või piisavalt tollivõla tasumist ettenähtud aja jooksul, nõuab ta artikli 61 lõikes 3 nimetatud isikult, et see omal valikul esitaks täiendava tagatise või asendaks algse tagatise uuega.
Artikkel 70
Tagatise vabastamine
1. Toll vabastab tagatise, kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida.
2. Kui tollivõlg on lõppenud osaliselt või see võib tekkida ainult osa suhtes sellest tollimaksusummast, mille tasumine on tagatud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral vastava osa tagatisest, välja arvatud juhul, kui kõnealune summa sellist toimingut ei õigusta.
3. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõike 1 ja 2 rakendamiseks.
3. PEATÜKK
TOLLIMAKSU SISSENÕUDMINE JA TASUMINE NING TOLLIMAKSU TAGASIMAKSMINE JA VÄHENDAMINE
1. jagu
Tollimaksu summa määramine, võlgnikule teatamine ja selle kohta arvestuskande tegemine
Artikkel 71
Tollimaksu summa määramine
Tolliasutus, mis on vastutav territooriumi eest, kus tollivõlg tekib või loetakse tekkinuks kooskõlas artikliga 60, määrab tasumisele kuuluva tollimaksusumma niipea, kui on saanud vajaliku teabe.
Artikkel 72
Tollivõla teatamine
1. Otsus tasumisele kuuluva tollimaksusumma määramise kohta tehakse võlgnikule teatavaks vormis, mis on ette nähtud selle territooriumi siseriikliku õigusega, kus tollivõlg tekkis.
Esimeses lõigus kirjeldatud teatist ei esitata järgmistes olukordades:
a) |
kui kuni tollimaksusumma lõpliku kindlaksmääramiseni on kehtestatud ajutine kaubanduspoliitiline meede tollimaksu näol; |
b) |
kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa ületab artikli 21 kohaselt tehtud otsuse alusel määratud summa; |
c) |
kui tollimaksusumma teatamata jätmise või tasumisele kuuluvast summast väiksema tollimaksusumma teatamise esialgne otsus tehti üldsätete alusel, mis on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud; |
d) |
juhtudel, kui toll vabastatakse tollimaksusumma teatamisest. |
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva lõike teise lõigu punkti d rakendamiseks.
2. Kui tasumisele kuuluv tollimaksusumma on võrdne tollideklaratsioonile kantud summaga, ei ole vaja võlgnikule lõikes 1 osutatud otsusest teatada.
Sellistel juhtudel on kauba vabastamine tolli poolt samaväärne otsusega, millega võlgnikule teatatakse tasumisele kuuluv tollimaksusumma.
3. Kui ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 2, teatatakse tasumisele kuuluva tollimaksusumma määramise otsusest võlgnikule neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik see otsus kooskõlas artikli 17 lõikega 4 vastu võtta.
Artikkel 73
Tollivõla teatamise tähtaeg
1. Võlgnikule ei või tollimaksusumma määramise otsusest teatada pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat.
2. Kui tollivõlg tekib sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võis selle toimingu tegemise ajal algatada kriminaalasja, pikendatakse lõikes 1 sätestatud kolmeaastast tähtaega kümne aastani.
3. Kui artikli 24 alusel esitatakse kaebus, peatatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad kaebuse menetluse ajaks alates kaebuse esitamise kuupäevast.
4. Kui tollivõla tasumise kohustus vastavalt artikli 84 lõikele 3 taaskehtestatakse, loetakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatatuks alates artikli 90 alusel tagasimaksmise või vähendamise taotluse esitamise kuupäevast seniks, kuni tehakse otsus tagasimaksmise või vähendamise kohta.
Artikkel 74
Arvestuskande tegemine
1. Artiklis 71 osutatud tolliasutus kannab tasumisele kuuluva tollimaksu summa oma arvestusdokumentidesse.
Esimest lõiku ei kohaldata artikli 72 lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel.
Tollil ei ole vaja arvestusdokumentidesse märkida tollimaksusummat, millest vastavalt artiklile 73 ei saa enam võlgnikule teatada.
2. Liikmesriigid määravad tollimaksusumma arvestuskande tegemise üksikasjaliku praktilise korra. Nimetatud korras võib olla erinevusi vastavalt sellele, kas tollivõla tekkimise asjaolusid silmas pidades on toll sellest tuleneva maksusumma tasumises kindel või mitte.
Artikkel 75
Arvestuskande tegemise aeg
1. Kui tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise tagajärjel, millega kaup suunatakse mingile tolliprotseduurile, välja arvatud ajutise impordi protseduurile osalise imporditollimaksudest vabastamisega, või mõne muu samaväärse õigusliku mõjuga toimingu tagajärjel, märgib toll tasumisele kuuluva tollimaksusumma arvestusdokumentidesse 14 päeva jooksul pärast kauba vabastamist.
Tingimusel, et tasumine on garanteeritud, võib tollimaksu kogusumma kohta, mis on seotud tolli poolt määratud ajavahemikul, mis ei ületa 31 päeva, ühele ja samale isikule vabastatud kaubaga, teha ühekordne arvestuskanne nimetatud perioodi lõpus. Selline arvestuskanne tehakse viie päeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist.
2. Kui kaupa võib vabastada teatavate tingimuste alusel, mis reguleerivad kas tasumisele kuuluva tollimaksusumma määramist või selle sissenõudmist, tehakse arvestuskanne 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tasumisele kuuluv tollimaksusumma määratakse või nimetatud tollimaksu tasumisele kuulumise kohustus kinnitatakse.
Kui tollivõlg on seotud ajutise kaubanduspoliitilise meetmega, tehakse arvestuskanne tasumisele kuuluva tollimaksusumma kohta kahe kuu jooksul alates lõpliku kaubanduspoliitilise meetme kehtestamise määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.
3. Kui tollivõlg tekib lõikes 1 sätestamata juhtudel, tehakse tasumisele kuuluva tollimaksusumma arvestuskanne 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik arvutada kõnealuse tollimaksu summa ja määrata võlgnik.
4. Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksusumma suhtes, kui ei ole tehtud tasumisele kuuluva tollimaksusumma arvestuskannet vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 või kui tasumisele kuuluv tollimaks on määratud ja märgitud arvestuskannetesse väiksemas summas kui tasumisele kuuluv summa.
5. Lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud arvestuskande tähtajad ei kehti ettenägematus olukorras või vääramatu jõu puhul.
Artikkel 76
Rakendusmeetmed
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse arvestuskande tegemise eeskirjad.
2. jagu
Tollimaksu tasumise tähtaeg ja kord
Artikkel 77
Tasumise üldised tähtajad; tasumise järelevalve
1. Võlgnik tasub kooskõlas artikliga 72 teatatud tollimaksusummad tolli poolt ette nähtud tähtaja jooksul.
Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 2 kohaldamist, ei tohi nimetatud tähtaeg olla pikem kui 10 päeva alates tasumisele kuuluva tollimaksusumma teatamisest võlgnikule. Arvestuskannete summeerimise korral artikli 75 lõike 1 teises lõigus ette nähtud tingimustel määratakse tollimaksusumma tasumiseks selline tähtaeg, mille puhul võlgnikul ei jää tasumiseks pikem aeg kui tollimaksusumma tasumise edasilükkamise puhul kooskõlas artikliga 79.
Kui tehakse kindlaks, et asjaomane isik sai teate liiga hilja, et makset ettenähtud tähtaja jooksul tasuda, pikendatakse tähtaega automaatselt.
Toll võib võlgniku taotlusel nimetatud tähtaega pikendada, kui tasumisele kuuluv tollimaksusumma on määratud artiklis 29 osutatud vabastusjärgse kontrolli käigus. Ilma et see piiraks artikli 82 lõike 1 kohaldamist, ei pikendata tähtaega rohkem, kui võlgnikul on vaja selleks, et võtta oma kohustuse täitmiseks vajalikke meetmeid.
2. Kui võlgnikul on õigus mõnele artiklites 79–82 ette nähtud maksusoodustusele, tuleb tasumisele kuuluv tollimaksusumma tasuda enne nimetatud soodustusega ette nähtud tähtaja või tähtaegade lõppemist.
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse tollivõla tasumise tähtaja peatamise tingimused järgmistel juhtudel:
a) |
kui esitatakse artikli 90 kohane tollimaksu vähendamise taotlus; |
b) |
kui kaup tuleb konfiskeerida, hävitada või riigile loovutada; |
c) |
kui tollivõlg on tekkinud artikli 51 kohaselt ja võlgnikke on rohkem kui üks. |
Artikkel 78
Tasumine
1. Tasumine toimub sularahasissemaksena või mis tahes muu samaväärse toimega makseviisiga, sealhulgas varasema enammakse arvelt, kui see on tolliga kokku lepitud.
2. Võlgniku asemel võib tasuda kolmas isik.
Artikkel 79
Tasumise edasilükkamine
Ilma et see piiraks artikli 85 kohaldamist, lubab toll asjaomase isiku nõudmisel või tagatise esitamisel tasumisele kuuluva tollimaksusumma tasumise edasilükkamist järgmisel viisil:
a) |
eraldi iga tollimaksusumma suhtes, mille kohta on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 75 lõike 1 esimese lõiguga või artikli 75 lõikega 4; |
b) |
ühiselt kõigi tollimaksusummade suhtes, mille kohta tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 31 päeva, on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 75 lõike 1 esimeses lõiguga; |
c) |
ühiselt kõigi tollimaksusummade suhtes, mis moodustavad ühekordse arvestuskande kooskõlas artikli 75 lõike 1 teise lõiguga. |
Artikkel 80
Edasilükatud tasumise tähtajad
1. Tähtaeg, mille võrra tasumist võib artikli 79 alusel edasi lükata, on 30 päeva. Nimetatud tähtaeg arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 sätetele.
2. Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 79 punktiga a, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb võlgnikule tasumisele kuuluva summa teatamise kuupäevale.
3. Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 79 punktiga b, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb summeerimise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele summeerimise tähtaja päevade arvust.
4. Kui tasumist lükatakse edasi kooskõlas artikli 79 punktiga c, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb kõnealuse kauba vabastamise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele kõnealuse tähtaja päevade arvust.
5. Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtaegades on paaritu arv päevi, on vastavalt lõigetele 3 ja 4 30-päevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalamast lähimast paarisarvust.
6. Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad on kalendrinädalad, võivad liikmesriigid sätestada, et tollimaksusumma, mille tasumist edasi lükatakse, tuleb tasuda kõnealusele kalendrinädalale järgneva neljanda nädala reedel.
Kui need tähtajad on kalendrikuud, võivad liikmesriigid sätestada, et tollimaksusumma, mille tasumist edasi lükatakse, tuleb tasuda kõnealusele kalendrikuule järgneva kuu 16. päevaks.
Artikkel 81
Rakendusmeetmed
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse tasumise edasilükkamise eeskirjad juhtudel, kui tollideklaratsiooni on lihtsustatud kooskõlas artiklitega 125 või 127.
Artikkel 82
Muud tollimaksu tasumise soodustused
1. Toll võib võlgnikule tollimaksu tasumisel anda mõne muu soodustuse kui tasumise edasilükkamine, tingimusel, et esitatakse tagatis.
Tagatist ei ole siiski vaja nõuda, kui tuvastatakse, et selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.
Kui soodustused antakse vastavalt esimesele lõigule, arvutatakse tollimaksu summalt krediidiintress. Sellise intressi summa on võrdne summaga, mida oleks sellel eesmärgil nõutud euroturul või vajaduse korral selle vääringu siseriiklikul turul, milles summa tuleb maksta.
Toll võib loobuda krediidiintressi nõudest, kui selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.
2. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid lõike 1 teise lõigu rakendamiseks.
Artikkel 83
Sissenõudmine; viivised
1. Kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasutud, kasutab toll summa tasumise tagamiseks kõiki liikmesriigi õigusaktide alusel tema käsutuses olevaid vahendeid.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , et tagada erimenetluse raames võla tasumine käendajate poolt.
2. Viivisemäär arvestatakse tollimaksu summalt alates ettenähtud tähtaja möödumise kuupäevast kuni tasumise kuupäevani. Viivisemäär on kuni ühe protsendipunkti võrra suurem krediidiintressi määrast euro- või kõnealuse siseriikliku vääringu turul. Viivisemäär ei või olla nimetatud krediidiintressimäärast madalam.
3. Kui tollivõla summast on vastavalt artikli 72 lõikele 3 teatatud, tuleb lisaks tollimaksu summale tasuda ka viivis alates tollivõla tekkimise kuupäevast kuni teatamise kuupäevani.
Viivisemäär sätestatakse kooskõlas lõikega 2.
4. Toll võib loobuda viivise sissenõudmisest, kui selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõenäoliselt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse milliste tähtaegade ja summade korral võib toll loobuda viivise sissenõudmisest.
3. jagu
Tollimaksu tagasimaksmine ja vähendamine
Artikkel 84
Üldsätted
1. Käesoleva jao kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„tagasimaksmine” — tasutud impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmine; |
b) |
„vähendamine” — tasumata impordi- või eksporditollimaksusumma tasumise kohustusest loobumine. |
Kui käesolevas jaos osutatakse impordi- või eksporditollimaksudele, hõlmab see ka viivist.
2. Tagasimakstavalt summalt ei pea asjaomane toll intressi maksma.
Intressi tuleb siiski maksta, kui artikli 85 alusel tehtud tagasimaksmise otsust ei täideta kolme kuu jooksul pärast nimetatud otsuse tegemist.
Sellistel juhtudel makstakse intressi alates kolmekuulise tähtaja möödumisest kuni tagasimaksmise kuupäevani. Intressimäär on võrdne intressimääraga euroturul või asjaomase siseriikliku vääringu turul.
3. Kui toll on lubanud tagasimaksmist või vähendamist ekslikult, taaskehtestatakse tollimaksukohustus niivõrd, kui esialgse tollivõla tasumine artikli 73 alusel ei ole aegunud.
Sellistel juhtudel tuleb käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu alusel makstud intress tagasi maksta.
Artikkel 85
Tagasimaksmine ja vähendamine
1. Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, tuleb impordi- ja eksporditollimaksud, kui tagasimaksmisele või vähendamisele kuuluv summa ületab teatava summa, tagasi maksta või neid tuleb vähendada järgmistel põhjustel:
a) |
enammääratud tollimaksud; |
b) |
defektsed kaubad; |
c) |
tolli eksimus; |
d) |
õigluse põhimõttel. |
Lisaks sellele, kui tollimaksud on tasutud ja vastav tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks, tuleb kooskõlas artikliga 117 nimetatud tollimaksud tagasi maksta.
2. Kui toll ise avastab artikli 90 lõikes 1 osutatud ajavahemike jooksul, et impordi- või eksporditollimaksud tuleb tagasi maksta või neid tuleb vähendada vastavalt artiklile 86, 88 või 89, teeb toll nimetatud tagasimaksed või vähendamised omal algatusel, kui otsustamispädevuse eeskirjadest ei tulene teisiti.
3. Tagasimaksmist või vähendamist ei lubata, kui tollimaksu summa määramise otsus tehti võlgniku pettusest tingitud olukorras.
Artikkel 86
Enammääratud tollimaksu tagasimaksmine ja selle vähendamine
Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse sedavõrd, kui esialgse tolliotsusega määratud summa ületab tasumisele kuuluva summa või kui selle määramine oli vastuolus artikli 72 lõike 1 punktidega c või d.
Artikkel 87
Defektne kaup
1. Imporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui sellise tollimaksu summa määramise otsus on seotud vabasse ringlusse lastud kaubaga, mida importija ei ole vastu võtnud, sest vabastamise ajahetkel oli see kaup defektne või ei vastanud lepingu tingimustele, mille alusel see imporditi.
Defektseks kaubaks loetakse kaupa, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.
2. Imporditollimaksu tagasimaksmist või selle vähendamist lubatakse tingimusel, kui kaupa ei ole kasutatud, välja arvatud juhul, kui selle esialgne kasutamine oli vajalik, tegemaks kindlaks, et see kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele.
3. Toll tagab, et võlgnik reekspordib kauba ühenduse tolliterritooriumilt või suunab selle tema taotluse korral seestöötlemis- (sealhulgas hävitamine), välistransiidi- või tolliladustamisprotseduurile või vabatsooni.
Artikkel 88
Tagasimaksmine või vähendamine tolli eksimuse tõttu
Impordi- või eksporditollimaksu tagasimaksmise või selle vähendamise otsus tehakse, kui esialgne tollimaksu summa määramise otsus ei vasta tasumisele kuuluvale summale tolli eksimuse tõttu, eeldusel, et järgmised tingimused on täidetud:
a) |
võlgnikul ei oleks olnud võimalik nimetatud viga avastada; |
b) |
võlgnik tegutses heausksena. |
Kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad väljaspool ühenduse tolliterritooriumi oleva territooriumi või riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ebaõigeks osutunud sertifikaat eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik esimese lõigu punkti a tähenduses avastada.
Ebaõige sertifikaadi väljaandmist ei loeta veaks, kui sertifikaat põhineb eksportija esitatud ebaõigetel faktidel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et sertifikaadi välja andnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele.
Võlgnikku loetakse heauskseks, kui ta suudab näidata, et asjaomase kauplemise ajal pööras ta suurt tähelepanu selle tagamisele, et kõik sooduskohtlemise tingimused oleksid täidetud.
Võlgnik ei saa toetuda heausksuse ettekäändele, kui komisjon on Euroopa Liidu Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik või territoorium kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt.
Artikkel 89
Õiglusega seonduv tagasimaksmine ja vähendamine
Muudes olukordades kui need, millele on osutatud artikli 85 lõike 1 teises lõigus ja artiklites 86, 87 ja 88, makstakse impordi- või eksporditollimaksud tagasi või neid vähendatakse õigluse huvides, kui tollivõlg tekib eriasjaoludel, mille puhul võlgnikku ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.
Artikkel 90
Tagasimaksmise ja vähendamise kord
1. Võlgnik, kes arvab, et impordi- või eksporditollimaksud tuleb artikli 85 alusel tagasi maksta või neid vähendada, esitab taotluse asjakohasele tolliasutusele järgmistel tähtaegadel:
a) |
enammääratud tollimaksu, tolli eksimuse või õiglusega seonduvate juhtumite puhul kolme aasta jooksul alates summa teatamise kuupäevast; |
b) |
defektse kauba puhul ühe aasta jooksul alates summa teatamise kuupäevast; |
c) |
tollideklaratsiooni kehtetukstunnistamise puhul kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavates eeskirjades määratud tähtaja jooksul. |
Esimese lõigu punktides a ja b määratud tähtaega pikendatakse, kui taotleja tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.
2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui toll maksab tollimaksu tagasi või vähendab seda omal algatusel vastavalt artikli 85 lõikele 2.
3. Kui artikli 24 alusel on esitatud kaebus tollivõla teatamise kohta, peatatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus määratud asjakohane tähtaeg alates kaebuse esitamise kuupäevast kuni kaebuse menetlemise lõpuni.
4. Pärast taotluse saamist kooskõlas lõikega 1 võtab toll vastu otsuse, kas (olenevalt olukorrast) tagasimaksmist või vähendamist lubada või mitte.
Tagasimaksmine või vähendamine võib olla täielik või osaline.
Artikkel 91
Rakendusmeetmed
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva jao rakendamiseks. Asjaomaste meetmetega sätestatakse juhud, mil komisjon otsustab artikli 194 lõikes 4 osutatud korras, kas summa vähendamine või tagasimaksmine on põhjendatud.
4. PEATÜKK
TOLLIVÕLA LÕPPEMINE
Artikkel 92
Lõppemine
1. Ilma et see piiraks kehtivate tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist käsitlevate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, lõpeb tollivõlg, kui:
a) |
tollimaksu summa tasutakse; |
b) |
tollimaksu summat vähendatakse vastavalt lõikele 4; |
c) |
tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile deklareeritud kaupa käsitlev tollideklaratsioon on kehtetuks tunnistatud; |
d) |
kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, arestitakse või konfiskeeritakse; |
e) |
kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile; |
f) |
kauba kadumine või tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmatajätmine tuleneb sellest, et nimetatud kaup on oma laadi tõttu või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikust hävinud või pöördumatult kahjustatud; |
g) |
tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 51 või 54 ja kui järgmised tingimused on täidetud:
|
h) |
kaup, mis on oma lõppkasutuse tõttu lastud vabasse ringlusse tollimaksuta või vähendatud määraga imporditollimaksuga, on eksporditud tolli loal; |
i) |
tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 50 ja kui nimetatud artiklis osutatud tariifseks sooduskohtlemiseks vajalikud formaalsused tühistatakse või esitatakse piisav tõend, et tariifseks sooduskohtlemiseks luba ei antud; |
j) |
kui käesoleva artikli lõikest 5 ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 51 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja kaup on ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud. |
Esimese lõigu punkti f kohaselt loetakse kaup pöördumatult kahjustatuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada.
2. Arestimise või konfiskeerimise korral, nagu on osutatud lõike 1 punktis d, ei loeta vastavalt tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavatele sätetele tollivõlga lõppenuks, kui liikmesriigi seaduse alusel määratakse tollimaksudest või tollivõlast lähtuvalt sanktsioone.
3. Kui tollivõlg loetakse lõppkasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul lõppenuks, käsitatakse hävimise tagajärjel tekkinud jääke või jäätmeid ühendusevälise kaubana.
4. Kui mitu isikut vastutavad tollivõla tasumise eest ja vähendamine on lubatud, lõpeb tollimaksu summa tasumise kohustus ainult selle isiku või nende isikute suhtes, kellele on antud vähendamise luba.
5. Lõike 1 punktis j osutatud juhul ei lõpe tollimaksu tasumise kohustus isiku või isikute suhtes, kes üritasid petta.
6. Kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 51, lõpeb tollimaksusumma tasumise kohustus isiku suhtes, kelle käitumises ei ilmnenud pettuse katset ja kes andis oma panuse võitluses pettuse vastu, eriti juhtudel, kus kurjategijate kindlakstegemise hõlbustamiseks kasutati kontrollitavat tarnet.
7. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõigete 1 kuni 6 rakendamiseks.
IV JAOTIS
KAUBA SAABUMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILE
1. PEATÜKK
TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP
Artikkel 93
Impordi ülddeklaratsiooni esitamise kohustus
1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta esitatakse impordi ülddeklaratsioon, välja arvatud selliste transpordivahenditega veetava kauba puhul, mis läbivad ainult ühenduse tolliterritooriumi territoriaalveed või õhuruumi ilma nimetatud territooriumil peatumata.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega luuakse ühine andmekogum ja sätestatakse impordi ülddeklaratsiooni vorm, mis sisaldab peamiselt turvalisuse ja ohutuse eesmärgil, riskianalüüsiks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid, kasutades selleks vajaduse korral rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustavasid.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, esitatakse impordi ülddeklaratsioon või tehakse see kättesaadavaks pädevas tolliasutuses enne kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist.
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed järgmise suhtes:
a) |
impordi ülddeklaratsiooni esitamise või selle kättesaadavaks tegemise tähtaeg enne kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile; |
b) |
vastava pädeva tolliasutuse määramine, kus impordi ülddeklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha ja kus tuleb läbi viia riskianalüüs ja riskipõhine sisenemiskontroll. |
4. Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse:
a) |
tingimused, mille alusel võidakse impordi ülddeklaratsiooni nõudest loobuda või seda kohandada; |
b) |
eeskirjad käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud tähtaja erandite ja kõrvalekallete kohta. |
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:
a) |
eriasjaolud; |
b) |
nimetatud meetmete kohaldamine teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes; |
c) |
rahvusvahelised lepingud, millega sätestatakse julgeoleku erikord. |
Artikkel 94
Impordi ülddeklaratsiooni esitamine ja selle eest vastutav isik
1. Impordi ülddeklaratsiooni esitamisel kasutatakse elektroonilise andmetöötluse seadmeid. Võib kasutada kaubanduse, sadama ja transpordi teavet, kui see sisaldab impordi ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke üksikasju.
Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud impordi ülddeklaratsioonide puhul ja et on võimalik täita teiste tolliasutustega peetava andmevahetuse nõudeid.
2. Impordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes toob kauba ühenduse territooriumile või kes vastutab kaubaveo eest.
3. Olenemata lõikes 2 osutatud isiku kohustustest, võib impordi ülddeklaratsiooni esitada üks järgmistest isikutest:
a) |
importija või kauba saaja või muu isik, kelle nimel või kelle eest lõikes 2 osutatud isik tegutseb; |
b) |
iga isik, kes saab kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele esitada või esitada lasta. |
4. Vajaduse korral informeerib toll isikut, kes esitas impordi ülddeklaratsiooni kaubasaadetiste kohta, millega võivad kaasneda erilised julgeoleku- või ohutusriskid.
5. Kui impordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes ei ole selle transpordivahendi juht, millega kaup ühenduse tolliterritooriumile tuuakse, peab nimetatud juht esitama pädevale tolliasutusele saabumissõnumi manifesti vormis, saatelehe või lastinimekirja, milles on toodud kogu vajalik teave, mis võimaldab tuvastada kõik impordi ülddeklaratsioonis kajastatavad selliselt transporditavad kaubad.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega nähakse ette teave, mis peab sisalduma saabumissõnumis .
Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
Artikkel 95
Ülddeklaratsiooni parandused
Isikul, kes on esitanud impordi ülddeklaratsiooni, lubatakse peale selle esitamist tema taotlusel ühte või mitut deklaratsiooni üksikasja parandada.
Parandusi ei ole võimalik teha pärast järgmisi asjaolusid:
a) |
toll on teatanud isikule, kes on esitanud ülddeklaratsiooni, et ta kavatseb kaupa kontrollida; |
b) |
toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged; |
c) |
toll on lubanud kauba välja viia. |
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva artikli teise lõike punkti c suhtes.
Artikkel 96
Ülddeklaratsiooni asendav tollideklaratsioon
Toll võib loobuda impordi ülddeklaratsioonist kauba suhtes, mille kohta on esitatud tollideklaratsioon enne artikli 93 lõike 3 punktis b osutatud tähtaja möödumist. Sellisel juhul sisaldab tollideklaratsioon vähemalt impordi ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid. Tollideklaratsioonil on kuni selle aktsepteerimiseni kooskõlas artikliga 114 impordi ülddeklaratsiooni staatus.
2. PEATÜKK
KAUBA SAABUMINE
1. jagu
Kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile
Artikkel 97
Tollijärelevalve
1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla alates selle saabumisest ja toll võib seda kontrollida. Kauba suhtes kehtivad keelud ja piirangud, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või on seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise ning keskkonna kaitsega või kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmisega, kalavarude kaitse ja majandamise elluviimisega või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmisega, sealhulgas ühendusse saabuvate uimastite lähteainete, võltsitud kauba ja sularaha kontroll.
Kaup jääb tollijärelevalve alla niikauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks.
Kui kauba staatus ühenduse kaubana on kindlaks tehtud, ei kuulu see enam tollijärelevalve alla, ilma et see piiraks artikli 175 kohaldamist.
Ühenduseväline kaup jääb tollijärelevalve alla seniks, kuni selle tollistaatus muutub või see eksporditakse või hävitatakse.
2. Iga tollijärelevalve all olevast kaubast huvitatud isik võib tolli loal mis tahes ajal kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks selle läbi vaadata ja sellest proove võtta.
3. Kaupa ei viida tollijärelevalve alt välja enne, kui toll on andnud kauba vabastamiseks loa.
Artikkel 98
Kauba toimetamine asjakohasesse kohta
1. Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata tolli määratud trassi mööda ja kooskõlas tolli juhistega, kui need on olemas, tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni.
Vabatsooni toodud kaup tuuakse otse sellesse vabatsooni kas meritsi või õhuteed pidi või maitsi ilma mõnd muud ühenduse tolliterritooriumi osa läbimata.
Kaup esitatakse tollile kohe pärast selle saabumist kooskõlas artikliga 101.
2. Isik, kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist, vastutab lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmise eest.
3. Veel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevat kaupa, mis võib sellest hoolimata kuuluda liikmesriigi tollikontrolli alla väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva asjaomase riigi või territooriumiga sõlmitud lepingu tõttu, koheldakse samamoodi nagu ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupa.
4. Lõige 1 ei välista reisijatega kaasas olevate kirjade, postkaartide ja trükiste või kaupade suhtes mis tahes erisätete kohaldamist tingimusel, et seeläbi ei takistata tollijärelevalvet ja võimalusi tollikontrolliks.
5. Lõiget 1 ei kohaldata kauba suhtes, mida veetakse transpordivahendiga, mis läbib ühenduse tolliterritooriumi territoriaalveed või õhuruumi ilma sellel territooriumil peatumata.
Artikkel 99
Ühendusesisesed lennu- ja laevaliinid
1. Artikli 98 lõikeid 1–4 ning artikleid 93–96 ja 100–103 ei kohaldata kauba suhtes, mis on kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel meritsi või õhuteed pidi transportimise käigus ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, tingimusel, et kaupa veetakse regulaarlennu- või laevaliini otsetrassi mööda, ilma väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata.
2. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse erisätted regulaarlennu- või laevaliinide kohta.
Artikkel 100
Kauba toimetamine eriasjaoludel
1. Kui ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel ei ole artikli 98 lõikes 1 ettenähtud kohustust võimalik täita, teatab kohustatud isik või tema nimel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile. Kui kaup ei ole ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel täielikult hävinud, teatatakse tollile ka selle täpne asukoht.
2. Kui artikli 98 lõikes 5 osutatud laev või õhusõiduk on ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel sunnitud ajutiselt maabuma või maanduma ühenduse tolliterritooriumil ja artikli 98 lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle laeva või õhusõiduki ühenduse tolliterritooriumile toonud isik või tema nimel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile.
3. Toll määrab, millised meetmed võetakse, et võimaldada tollijärelevalvet lõikes 1 osutatud kauba ja lõikes 2 nimetatud olukorras laeva või õhusõiduki pardal oleva kauba üle ning tagada vajaduse korral selle toimetamine edasi tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta.
2. jagu
Kauba esitamine, mahalaadimine ja läbivaatamine
Artikkel 101
Kauba esitamine tollile
1. Kauba, mis saabub ühenduse tolliterritooriumile, esitab tollile üks järgmisena nimetatud isikutest:
a) |
isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile tõi; |
b) |
isik, kelle nimel või kelle huvides kauba territooriumile toonud isik tegutseb; |
c) |
isik, kes on võtnud vastutuse kauba ühenduse tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest. |
2. Olenemata lõikes 1 osutatud isiku kohustustest, võib tema asemel kauba esitada üks järgmistest isikutest:
a) |
iga isik, kes viivitamata suunab kauba tolliprotseduurile; |
b) |
isik, kellel on ladustamisrajatise pidamise luba või kes tegutseb vabatsoonis. |
3. Kaupa tollile esitav isik osutab impordi ülddeklaratsioonile või kauba suhtes esitatud tollideklaratsioonile.
4. Lõikega 1 ei välistata erisätete rakendamist, mis on seotud järgmisega:
a) |
reisijatega kaasas olev kaup; |
b) |
kaup, mis on suunatud tolliprotseduurile, mille puhul ei nõuta selle tollile esitamist; |
c) |
kirjad, postkaardid ja trükised ning nende elektroonilised vasted muudel kandjatel . |
Artikkel 102
Kauba mahalaadimine ja läbivaatamine
1. Kaup laaditakse transpordivahendilt maha või teisele transpordivahendile ainult tolli loal tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas.
Sellist luba ei nõuta siiski otsese ohu korral, mis nõuab kogu või osa kauba viivitamatut mahalaadimist. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamata tollile.
2. Kauba kontrollimiseks, proovide võtmiseks või kaupa vedava transpordivahendi kontrollimiseks võib toll igal ajal nõuda kauba mahalaadimist või selle lahtipakkimist.
3. Tollile esitatud kaupa ei tohi kohast, kus see tollile esitati, ilma tolli loata ära viia.
3. jagu
Tolliformaalsused pärast kauba esitamist
Artikkel 103
Ühendusevälise kauba tolliprotseduurile suunamise kohustus
Ilma et see piiraks artiklite 131 ja 133 kohaldamist, suunatakse tollile esitatud ühenduseväline kaup tolliprotseduurile.
Kui ei ole teisiti ette nähtud, võib deklarant vabalt valida, millisele tolliprotseduurile ta kauba suunab, sõltumata kauba laadist või kogusest või päritolu-, lähte- või sihtkohariigist.
Artikkel 104
Ajutisele ladustamisele suunatud kaup
1. Välja arvatud juhtudel, kui kaup suunatakse viivitamata konkreetsele tolliprotseduurile, mille suhtes on tollideklaratsioon aktsepteeritud, või kaup on paigutatud vabatsooni, loetakse tollile esitatud ühenduseväline kaup vastavalt artiklile 159 ajutisele ladustamisele suunatuks.
2. Kui tuvastatakse, et tollile esitatud ühendusevälise kauba kohta ei ole impordi ülddeklaratsiooni, esitab kauba valdaja viivitamata sellise deklaratsiooni, ilma et see piiraks artikli 93 lõikes 2 sätestatud kohustuse ja artikli 93 lõike 3 alusel vastu võetud meetmetega kehtestatud erandite või loobumise kohaldamist.
4. jagu
Transiidiprotseduuri alusel veetav kaup
Artikkel 105
Transiidiprotseduuri alusel saabuva kauba suhtes kehtiv vabastus
Artiklit 98, välja arvatud selle lõike 1 esimest lõiku, ja artikleid 101–104 ei kohaldata, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse kaup, mis on juba suunatud transiidiprotseduurile.
Artikkel 106
Ühendusevälise kauba suhtes pärast transiidiprotseduuri lõppemist kohaldatavad sätted
Järgmise kauba suhtes kohaldatakse artikleid 102, 103 ja 104, kui kõnealune kaup on ühenduse tolliterritooriumil asuvas sihttolliasutuses kooskõlas transiiti reguleerivate eeskirjadega juba tollile esitatud:
a) |
transiidiprotseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile toodud ühenduseväline kaup; |
b) |
ühenduseväline kaup, mida on veetud nimetatud territooriumil transiidiprotseduuri alusel. |
V JAOTIS
TOLLISTAATUSE JA TOLLIPROTSEDUURI ÜLDEESKIRJAD
1. PEATÜKK
KAUBA TOLLISTAATUS
Artikkel 107
Ühenduse staatuse eeldamine
1. Eeldatakse, et ühenduse tolliterritooriumil olev kaup on ühenduse kaup, kui ei ole kindlaks tehtud, et sellel ei ole ühenduse tollistaatust.
2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks järgmise suhtes:
a) |
juhud, mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldust ei kohaldata; |
b) |
vahendid, mille abil võib ühenduse kauba staatust kindlaks teha. |
Artikkel 108
Ühenduse staatuse kaotamine
Ühenduse kaubast saab ühenduseväline kaup järgmistel juhtudel:
a) |
kui kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja, niivõrd kui sisetransiidi eeskirju või artiklit 109 ei kohaldata; |
b) |
kui kaup on suunatud välistransiidile, ladustamisele või seestöötlemisprotseduurile, niivõrd kui tolliseadustik seda lubab; |
c) |
kui kaup on suunatud lõppkasutusele ja sellele järgnevalt loovutatud riigile; |
d) |
kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist artikli 117 lõike 2 teise lõiguga kooskõlas võetud meetmete kohaselt. |
Artikkel 109
Ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt väljaviidav kaup
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse tingimused, mille alusel võib ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja viia, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks.
2. PEATÜKK
TOLLIDEKLARATSIOON
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 110
Kauba deklareerimine; ühenduse kauba tollijärelevalve
1. Kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni suunatav kaup, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.
2. Tolliprotseduuriks deklareeritud ühenduse kaup kuulub tollijärelevalve alla alates lõikes 1 osutatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle loovutamiseni riigile või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni kooskõlas artikliga 117.
Artikkel 111
Pädevad tolliasutused
1. Välja arvatud juhtudel, kui ühenduse õigusaktides on sätestatud teisiti, määrab liikmesriik oma territooriumil asuvate tolliasutuste asukoha ja pädevuse ning tagab, et nimetatud tolliasutustele määratakse lahtiolekuajaks piisaval arvul päevi ja tunde.
Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse transpordi ja kauba liiki ning tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, et rahvusvahelisi vedusid mitte takistada ega kahjustada.
2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed järgmiste pädevate tolliasutuste määramise suhtes:
a) |
tolliasutus, kus tollideklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha; |
b) |
tolliasutus, kus tuleb läbi viia riskianalüüs või riskipõhine impordi- või ekspordikontroll. |
Artikkel 112
Tollideklaratsiooni liigid
1. Tollideklaratsiooni esitamisel kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusseadmeid.
Lisadokumendid, mida on vaja deklareeritud tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, võib samuti esitada või teha kättesaadavaks eespool nimetatud andmetöötlussüsteemi abil.
2. Lõikest 1 kõrvale kaldudes ja kui nii on sätestatud, võib tollideklaratsiooni esitada kirjalikult või suulise deklaratsiooni kujul või mis tahes muul viisil, mille alusel saab kauba suunata tolliprotseduurile.
3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.
2. jagu
Standardtollideklaratsioonid
Artikkel 113
Tollideklaratsiooni sisu; lisadokumendid
1. Tollideklaratsioonid peavad sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud. Andmetöötlussüsteemi abil esitatavatel deklaratsioonidel on elektrooniline allkiri või muu autentsuse tõendus. Kirjalikud tollideklaratsioonid tuleb allkirjastada.
Komisjon sätestab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras spetsifikatsioonid, millele tollideklaratsioonid peavad vastama.
2. Elektroonilised või kirjalikud dokumendid, mida on vaja deklareeritud tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, peavad olema tollile kättesaadavad tollideklaratsiooni esitamise ajal.
Toll võib taotluse korral lubada, et nimetatud dokumendid tehakse kättesaadavaks peale kauba vabastamist.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva lõike esimese ja teise lõigu rakendamiseks.
Artikkel 114
Tollideklaratsiooni aktsepteerimine
1. Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 113 sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, tehakse tollile kontrollimiseks kättesaadavaks .
2. Kui kooskõlas artikli 111 lõike 2 alusel vastu võetud meetmetega esitatakse tollideklaratsioon muule tolliasutusele kui see, kus kaup on esitatud, võidakse deklaratsiooni aktsepteerida, kui tolliasutus, kus kaup on esitatud, kinnitab, et kaup on kontrolliks kättesaadav.
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, siis lähtutakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel, millele kaup on deklareeritud, ja kõigi muude impordi ja ekspordiga seotud tolliformaalsuste puhul kuupäevast, mil toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.
Artikkel 115
Deklarant
1. Tollideklaratsiooni võib esitada iga isik, kes saab esitada või teha kättesaadavaks kõik dokumendid, mida nõutakse deklareeritavat tolliprotseduuri reguleerivate eeskirjade kohaldamiseks. Nimetatud isik peab suutma kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele esitada või esitada lasta.
Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad teatava isiku jaoks erikohustused, peab tollideklaratsiooni esitama kõnealune isik või tuleb see esitada tema eest.
2. Deklarandil peab olema ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht.
Ühenduses asutatud tegevuskoha omamise tingimus ei ole nõutav isikutelt, kes
— |
esitavad transiidi- või ajutise impordi deklaratsiooni, |
— |
deklareerivad kaupu juhuti, tingimusel et toll peab seda põhjendatuks. |
Artikkel 116
Tollideklaratsiooni parandus
Taotluse korral on deklarandil lubatud tollideklaratsiooni kandeid muuta pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muutmise tulemusena ei või tollideklaratsioon hõlmata muid kaupu peale nende, mille kohta see algselt tehti.
Muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui:
a) |
toll on teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida; |
b) |
toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged; |
c) |
toll on kauba vabastanud. |
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erand.käesoleva artikli teise lõigu punkti c suhtes.
Artikkel 117
Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine
1. Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks järgmistel juhtudel:
a) |
kui toll on veendunud, et kaup suunatakse viivitamata muule tolliprotseduurile; |
b) |
kui toll on veendunud, et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud. |
Kui toll on deklarandile teatanud kauba kontrollimise kavatsusest, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.
2. Tollideklaratsiooni ei tunnistata kehtetuks pärast seda, kui kaup on vabastatud.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
3. Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei piira haldus- või kriminaalsanktsioonide kohaldamist.
3. jagu
Õigsuse kontrollimine
Artikkel 118
Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimine
1. Toll võib tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks:
a) |
vaadata läbi tollideklaratsiooni ja kõik kirjalikud või elektroonilised dokumendid, mida nõutakse selle tolliprotseduuri sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud; |
b) |
nõuda deklarandilt muude kui punktis a osutatud dokumentide esitamist; |
c) |
vaadata läbi kauba; |
d) |
võtta kauba analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove. |
2. Tolli järeldustel on samasugune tõenduslik jõud kogu ühenduse tolliterritooriumil.
Artikkel 119
Kauba läbivaatamine ja näidiste võtmine
1. Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise kohta, kus seda kontrollitakse ning sellest proove võetakse, ning korraldab vajalikud toimingud selliseks kontrollimiseks ning proovide võtmiseks. Kulud kannab deklarant.
2. Deklarandil on õigus viibida kauba kontrollimise ning proovide võtmise juures. Kui toll seda vajalikuks peab, nõuab ta deklarandi või tema esindaja juuresolekut kauba kontrollimisel või proovide võtmisel, et nimetatud isikud osutaksid tollile kontrollimise või proovide võtmise hõlbustamiseks vajalikku abi.
3. Kui proove võetakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, ei ole toll kohustatud seda hüvitama, kuid tasub proovide analüüsi ja kontrolli kulud.
Artikkel 120
Kauba osaline läbivaatamine ja proovide võtmine
1. Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa või võetakse sellest proove, kehtivad osalise kontrolli või proovide analüüsi või kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes.
Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli või võetud proovide analüüsi või kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli või uute proovide võtmist. Taotlus rahuldatakse tingimusel, et kaupa ei ole vabastatud või juhul, kui kaup on vabastatud, siis tingimusel, et deklarant tõendab, et kaupa ei ole mitte mingil viisil muudetud.
2. Kui tollideklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse lõike 1 kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.
Artikkel 121
Õigsuse kontrollimise tulemused
1. Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise tulemusi kasutatakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on suunatud.
2. Kui tollideklaratsiooni õigsust ei kontrollita, kohaldatakse lõiget 1 tollideklaratsioonis esitatud andmetest lähtudes.
Artikkel 122
Identifitseerimismeetmed
1. Toll või vajaduse korral volitatud ettevõtja võtab vajalikud meetmed kauba identifitseerimiseks, kui identifitseerimine on vajalik, et tagada nende tingimuste täitmine, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele nimetatud kaup on deklareeritud.
Nimetatud identifitseerimismeetmetel on samasugune tõenduslik jõud kogu ühenduse tolliterritooriumil.
2. Kaubale või transpordivahendile kinnitatud identifitseerimisvahendeid võib eemaldada või hävitada ainult toll või ettevõtja, kui tal on selleks tolli luba, välja arvatud juhul, kui need on vaja eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tõttu, et kaitsta kaupa või transpordivahendit.
4. jagu
Kauba vabastamine
Artikkel 123
Kauba vabastamine
1. Kui tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks on täidetud ja tõendatud, et kauba suhtes ei kehti mingid keelud ega piirangud, vabastab toll kauba niipea, kui tollideklaratsiooni andmed on kontrollitud või ilma kontrollimata aktsepteeritud, ilma et eelöeldu piiraks artikli 124 kohaldamist.
Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui artiklis 118 osutatud õigsuse kontrolli ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik lõpule viia ja kaup ei pea enam kontrolli otstarbel kohal olema.
2. Kõik ühes tollideklaratsioonis nimetatud kaubad vabastatakse ühel ajal.
Kui tollideklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse esimese lõigu kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.
3. Kui kaup esitatakse kooskõlas artikli 112 lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega muus tolliasutuses kui see, kus tollideklaratsioon on aktsepteeritud, vahetavad asjaomased tolliasutused omavahel kaupade vabastamiseks nõutavat teavet, ilma et see piiraks julgeoleku ja ohutuse kontrolli kohaldamist.
Artikkel 124
Kauba vabastamine tollivõla tasumisel või tagatise esitamisel
1. Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimine tekitab tollivõla, sõltub kauba vabastamine tollivõla tasumisest või võlga katva tagatise esitamisest.
Esimest lõiku ei kohaldata siiski ajutise impordi protseduuri suhtes osalise imporditollimaksudest vabastamisega, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.
2. Kui toll nõuab tagatise esitamist vastavalt sätetele, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, ei lubata nimetatud kaubale kõnealust tolliprotseduuri kohaldada enne tagatise esitamist.
3. PEATÜKK
TOLLIDEKLARATSIOONIDEGA SEOTUD LIHTSUSTAMINE
1. jagu
Lihtsustatud tollideklaratsioonid
Artikkel 125
Lihtsustatud tollideklaratsioonid
Toll lubab ettevõtjal kauba vabastamist lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel.
Lihtsustatud tollideklaratsioon võib esineda deklarandi arvestuskande vormis, tingimusel, et tollile on nimetatud andmed kättesaadavad deklarandi elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu ja et tollil on võimalik täita tolliasutustevahelisele andmevahetusele esitatavaid nõudeid.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed järgmise suhtes:
a) |
tingimused, mille alusel käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud luba antakse; |
b) |
spetsifikatsioonid, millele käesoleva artikli esimeses ja teises lõigus osutatud lihtsustatud tollideklaratsioon peab vastama. |
Artikkel 126
Deklarandi vabastus kohustustest
Kui kaup vabastatakse kooskõlas artikliga 125, võib toll loobuda kauba tollile esitamise nõudest, ilma et see piiraks deklarandi õiguslikke kohustusi.
Artikkel 127
Episoodiline lihtsustatud tollideklaratsioon
Kui lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamist nõutakse episoodiliselt, võib tolliasutus, kus deklaratsioon on esitatud, selle aktsepteerida, ilma et luba selleks oleks antud.
Artikkel 128
Lisadeklaratsioon
1. Lihtsustatud tollideklaratsiooni korral vastavalt artiklitele 125 ja 127 esitab lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise loa saanud deklarant lisadeklaratsiooni, milles on asjaomasel tolliprotseduuril nõutava tollideklaratsiooni koostamiseks vajalikud andmed.
Artikli 125 alusel lubatud tollideklaratsiooni korral võib lisadeklaratsioon olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
2. Lisadeklaratsioon ja artikli 125 lõikes 1 osutatud lihtsustatud tollideklaratsioon loetakse ühtseks jagamatuks dokumendiks, mille jõustumise kuupäev on kuupäev. mil lihtsustatud tollideklaratsioon vastavalt artiklile 114 aktsepteeritakse.
Kui lihtsustatud tollideklaratsioon asendatakse ettevõtja arvestuskande tegemisega ja tolli juurdepääsuga nimetatud andmetele, jõustub tollideklaratsioon kauba arvestuskande tegemise kuupäeval.
3. Kohta, kus lisadeklaratsioon vastavalt loale tuleb esitada, loetakse artikli 60 kohaldamisel kohaks, kus tollideklaratsioon on esitatud.
Artikkel 129
Standardtollideklaratsioonide eeskirjade rakendamine
Artikleid 113–122 kohaldatakse lihtsustatud ja lisadeklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.
2. jagu
Muu lihtsustamine
Artikkel 130
Klassifikatsiooni hõlbustamine
Toll võib deklarandi taotluse korral nõustuda, et kogu saadetise suhtes kohaldatakse ühekordset või summeeritud tariifi alamrubriiki, tingimusel, et kaubad kuuluvad erinevate tariifi alamrubriikide alla ja iga kaubaartikli käitlemine vastavalt selle tariifsele klassifikatsioonile tekitab tollideklaratsiooni koostamisel ebaproportsionaalselt palju tööd ja kulutusi, võrreldes impordi- ja ekspordimeetmetega.
Kui tuleb tasuda ekspordi- ja imporditollimaksud, ei tohi sissenõutav summa siiski olla väiksem summast, mida oleks tulnud tasuda, kui kõiki kaubaartikleid oleks klassifitseeritud eraldi.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli esimese ja teise lõigu rakendamiseks.
4. PEATÜKK
KAUBA KÕRVALDAMINE
Artikkel 131
Kauba hävitamine
Kui olukord seda nõuab, võib tolliasutus lasta tollile esitatud kauba hävitada ja teatab sellest kauba valdajale. Kauba hävitamise kulud kannab kauba valdaja.
Artikkel 132
Tolli võetavad meetmed
1. Toll võtab kauba suhtes vajalikud meetmed järgmistel juhtudel:
a) |
kui kaup on toodud ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult või seda on tollijärelevalve eest varjatud; |
b) |
kui kaupa ei saa vabastada järgmistel põhjustel:
|
c) |
kui kaup ei ole mõistliku aja jooksul peale vabastamist välja viidud; |
d) |
kui pärast kauba vabastamist leitakse, et kaup ei vastanud nimetatud vabastamise tingimustele; |
e) |
kui kaup loovutatakse riigile. |
2. Ühendusevälist kaupa, mis on loovutatud riigile, arestitud või konfiskeeritud, käsitletakse ajutisele ladustamisprotseduurile suunatud kaubana.
Artikkel 133
Kauba loovutamine
1. Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja võib ühendusevälise kauba ja lõppkasutusega kauba riigile loovutada.
2. Riigile loovutamine ei too kaasa riigipoolseid kulutusi. Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja kannab kauba hävitamise või kõrvaldamise kulud.
Artikkel 134
Rakendusmeetmed
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva peatüki rakendamiseks.
VI JAOTIS
VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
1. PEATÜKK
VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE
Artikkel 135
Reguleerimisala ja mõju
1. Ühenduseväline kaup, mis on mõeldud ühenduse turule viimiseks, suunatakse vabasse ringlusse.
2. Vabasse ringlusse lubamisega kaasneb:
a) |
kaubanduspoliitikameetmete rakendamine niivõrd, kui neid ei tule rakendada varasemal etapil; |
b) |
imporditollimaksude sissenõudmine; |
c) |
käibemaksu ja aktsiisimaksu sissenõudmine kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätete alusel; |
d) |
muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine. |
3. Vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse.
2. PEATÜKK
IMPORDITOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
1. jagu
Tagasitoodud kaup
Artikkel 136
Reguleerimisala ja mõju
1. Ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud ühenduse kaup, mis on kolme aasta jooksul sinna tagasi toodud ja vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral imporditollimaksudest.
2. Lõikes 1 osutatud kolmeaastast tähtaega võib pikendada, et võtta arvesse erandlikke asjaolusid.
3. Kui enne ühenduse tolliterritooriumilt eksportimist oli tagasitoodud kaup oma lõppkasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga, vabastatakse kaup lõike 1 alusel tollimaksust ainult siis, kui kaup deklareeritakse sama lõppkasutusega vabasse ringlusse lubamiseks.
Kui lõppkasutus, milleks kõnealune kaup vabasse ringlusse lubatakse, ei ole enam sama, vähendatakse sellelt imporditollimaksu summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel. Tagasimakset ei tehta, kui viimati nimetatud summa peaks ületama summat, millega tagasitoodud kaup maksustatakse vabasse ringlusse lubamisel.
4. Kui vastavalt artiklile 108 on ühendusesisene kaup kaotanud ühenduse kauba tollistaatuse ja lastakse seejärel vabasse ringlusse, kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis.
Artikkel 137
Juhud, mil imporditollimaksudest vabastamist ei lubata
Artiklis 136 ettenähtud imporditollimaksudest vabastamist ei lubata järgmistel juhtudel:
a) |
välistöötlemise protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaup, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup jääb samasse seisundisse, milles see oli eksportimisel; |
b) |
kaup, mis on saanud kasu põllumajanduspoliitika meetmetest, mis hõlmasid nimetatud kauba eksporti väljapoole ühenduse tolliterritooriumi. |
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva artikli esimese lõigu suhtes.
Artikkel 138
Kauba seisund
Artiklis 136 sätestatud imporditollimaksudest vabastus antakse ainult siis, kui kaup reimporditakse samas seisundis, milles see oli eksportimisel.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva artikli esimese lõigu suhtes.
Artikkel 139
Kaup, mis on eelnevalt suunatud seestöötlemise protseduurile
1. Artikleid 136 ja 138 kohaldatakse mutatis mutandis töödeldud toodete suhtes, mis on enne ühenduse tolliterritooriumilt reeksportimist suunatud seestöötlemise protseduurile.
2. Deklarandi taotlusel ja tingimusel, et ta esitab vajaliku teabe, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kauba eest tasumisele kuuluv imporditollimaks kooskõlas artikli 58 lõikega 3. Reekspordi teatise aktsepteerimise kuupäev loetakse vabasse ringlusse lubamise kuupäevaks.
3. Artiklis 136 sätestatud imporditollimaksuvabastus antakse töödeldud kaubale, mis eksporditi kooskõlas artikli 149 lõike 2 punktiga b, üksnes juhtudel, kui on tagatud, et seestöötlemise protseduurile ei suunata importkaupa.
2. jagu
Merekalapüük ja muud meresaadused
Artikkel 140
Merekalapüük ja muud meresaadused
1. Ilma et see piiraks artikli 39 lõike 1 kohaldamist, vabastatakse järgmised saadused nende vabasse ringlusse lubamisel imporditollimaksudest:
a) |
merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on püütud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi või territooriumi territoriaalvetest mõnes liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle liikmesriigi lippu kandvate laevade poolt; |
b) |
punktis a nimetatud saadustest kalatöötlemislaevade pardal saadud tooted, mis vastavad nimetatud punktis ettenähtud tingimustele. |
2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.
VII JAOTIS
ERIPROTSEDUURID
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 141
Reguleerimisala
Kaupa võib suunata järgmistele eriprotseduuridele:
a) |
transiit, |
b) |
ladustamine, |
c) |
erikasutus, |
d) |
töötlemine. |
Artikkel 142
Loa andmine
1. Kauba töötlemiseks, erikasutusprotseduuriks ning ajutiseks ladustamiseks hoidlates või tolliladudes on vaja tolli luba.
Loas sätestatakse ühe või enama eriprotseduuri kasutamise tingimused.
Loaga võivad olla seotud enama kui ühe liikmesriigi tolliasutused (ühtne luba) või seda võib anda enama kui ühe eriprotseduuri kasutamiseks (kompleksluba).
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse lubade andmiseks vajalikud tingimused ja kord.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse lõikes 1 osutatud luba ainult järgmistele isikutele:
a) |
ühenduse tolliterritooriumil asuvad isikud, välja arvatud ajutise impordi puhul, mil asjaomased isikud peavad asuma väljaspool ühenduse tolliterritooriumi; |
b) |
isikud, kes täielikult tagavad vajalike toimingute läbiviimise ning kes annavad kooskõlas artikliga 61 tagatise juhtudel, kui eriprotseduuril olevate kaubaga võib kaasneda tollivõlg või muud maksud; |
c) |
ajutise impordi või seestöötlemise korral isik, kes vastavalt kas kasutab kaupa, korraldab selle kasutamist, töötleb nimetatud kaupa või korraldab selle töötlemist. |
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu punktid a, b ja c suhtes.
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, võib lõikes 1 osutatud luba anda lisaks lõikele 2 ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:
a) |
kui toll saab protseduuri üle järelevalvet teostada ja seda kontrollida, ilma et oleks vaja rakendada asjassepuutuvatele majanduslikele vajadustele mittevastavaid haldusmeetmeid; |
b) |
kui sees- või välistöötlemise või ajutise impordi luba ei kahjusta ühenduse tootjate olulisi huve. |
Kui ei ole vastupidiseid tõendeid, ei loeta ühenduse tootjate huve käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud viisil kahjustatuks.
Kui on tõendeid ühenduse tootjate oluliste huvide tõenäolise kahjustamise kohta, kontrollitakse artikli 194 lõikes 4 osutatud korras majanduslikku olukorda.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed majandusliku olukorra kontrollimise kohta.
4. Loaomanik teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast loa andmist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.
Artikkel 143
Taotlemine
Loataotlus tuleb esitada selle asukoha pädevale tolliasutusele, kus toimub taotleja peamine tollialane raamatupidamine.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva artikli esimese lõigu suhtes.
Artikkel 144
Arvestus
1. Välja arvatud transiidi puhul, peavad loaomanikud, tolliprotseduuri pidajad ja kõik kauba ladustamise, valmistamise ja töötlemisega või vabatsoonis kauba müügi ja ostmisega seotud isikud pidama tolli poolt ettenähtud vormis arvestust.
Nimetatud arvepidamine peab võimaldama tollil vaatlusalust protseduuri kontrollida, pidades eelkõige silmas kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimist, selle tollistaatust ning liikumist.
2. Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus esitatud kohustuste suhtes.
Artikkel 145
Protseduuri lõpp või lõpetamine
1. Välja arvatud transiidi puhul ja ilma et see piiraks artikli 175 kohaldamist, lõpeb või lõpetatakse eriprotseduur, kui protseduurile suunatud või töödeldud kauba suhtes kohaldatakse järgmist tolliprotseduuri või kui kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud või riigile loovutatud.
2. Transiidi korral lõpevad protseduur ja tolliprotseduuri pidaja kohustused, kui kaup, mille suhtes protseduuri kohaldati, ja nõutavad andmed esitatakse sihtkoha tolliasutusele kooskõlas vaatlusalust protseduuri reguleerivate sätetega.
Toll lõpetab protseduuri ja nimetatud kohustused, kui lähtetolliasutuse ja sihttolliasutuse käsutuses olevate andmete võrdlemise põhjal saab kinnitada, et protseduur on nõuetekohaselt lõppenud.
Artikkel 146
Õiguste ja kohustuste üleminek
Tolliprotseduuri pidaja õigused ja kohustused kauba puhul, mille suhtes kohaldati muid eriprotseduure peale transiidi, võivad tolli poolt sätestatud tingimustel üle minna muudele isikutele, kes täidavad vaatlusaluse protseduuri jaoks ettenähtud tingimusi.
Artikkel 147
Kauba liikumine
Kaup, mille suhtes kohaldatakse muid eriprotseduure peale transiidi, võib liikuda ühenduse tolliterritooriumi erinevate punktide vahel.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli esimese lõigu üksikasjalikud rakendamiseks.
Artikkel 148
Tavalised käitlemistoimingud
Tolliladustamisprotseduurile või töötlemisele suunatud või vabatsoonis oleva kaubaga võib teha tavalisi käitlemistoiminguid, mille eesmärgiks on kauba säilimine, selle esitlus- või müügikõlblikkuse parandamine või turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamine.
Artikkel 149
Ekvivalentkaup
1. Ekvivalentkaup on ühenduse kaup, mida ladustatakse, kasutatakse või töödeldakse eriprotseduurile suunatud kauba asemel.
Välistöötlemise puhul peab ekvivalentkaup olema ühenduseväline kaup, mida töödeldakse välistöötlemisse suunatud ühenduse kauba asemel.
Ekvivalentkaubal peab olema sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui kaubal, mida see asendab.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse käesoleva lõike kolmanda lõigu suhtes.
2. Tingimusel, et on tagatud protseduuri, eriti tollijärelevalve, nõuetekohane läbiviimine, lubavad tolliasutused järgmist:
a) |
ekvivalentkauba kasutamise muul eriprotseduuril kui transiit, ajutine import ja ajutine ladustamine; |
b) |
seestöötlemise puhul ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote eksport enne selle kauba importi, mida see asendab; |
c) |
välistöötlemise puhul ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote import enne selle kauba eksporti, mida see asendab. |
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse juhud, mil tolliasutused võivad lubada ekvivalentkauba kasutamist seoses ajutise impordiga.
3. Ekvivalentkauba kasutamine ei ole lubatud seoses artiklis 148 määratletud tavaliste käitlemistoimingutega või kui see toob kaasa põhjendamatuid imporditollimaksusoodustusi.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega täpsustatakse muud juhud, mil ekvivalentkaupa kasutada ei või.
4. Kui käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud juhul tuleks töödeldud toodetelt tasuda eksporditollimaks, kui neid ei ekspordita seoses seestöötlemise protseduuriga, peab loa omanik juhuks, kui ühenduseväline kaup ei ole artikli 178 lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul imporditud, esitama tollimaksude tasumise kindlustamiseks tagatise.
Artikkel 150
Rakendusmeetmed
Komisjon võtab vastavalt artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesolevas jaotises esitatud protseduuride kohaldamiseks.
2. PEATÜKK
TRANSIIT
1. jagu
Välis- ja sisetransiit
Artikkel 151
Välistransiit
1. Välistransiidiprotseduuri korral võib ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühest kohast teise toimetada, ilma et selle puhul kohaldataks järgmist:
a) |
imporditollimakse; |
b) |
teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; |
c) |
kaubanduspoliitilisi meetmeid, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel. |
2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse juhud ja tingimused, millal ühenduse kaup suunatakse välistransiiti.
3. Lõikes 1 nimetatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:
a) |
artikli 153 lõikes 1 osutatud ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel; |
b) |
TIR-märkmiku (TIR-konventsioon) alusel, tingimusel, et liikumine:
|
c) |
ATA-märkmiku (ATA-konventsioon/Istanbuli konventsioon) alusel, mida kasutatakse transiididokumendina; |
d) |
Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9); |
e) |
vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepinguorganisatsiooni liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis; |
f) |
kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende huvides; |
g) |
transiididokumendina kasutatava CIM-saatelehe või TR-saatelehe alusel. |
4. Välistransiidi kohaldamine ei piira artikli 147 kohaldamist.
Artikkel 152
Sisetransiit
1. Sisetransiidiprotseduuri käigus ning lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tingimustel võib ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumil toimetada ühest punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks.
2. Lõikes 1 nimetatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:
a) |
artikli 153 lõikes 2 osutatud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, kui selline võimalus on ette nähtud rahvusvahelise kokkuleppega; |
b) |
TIR-märkmiku (TIR-konventsioon) alusel; |
c) |
ATA-märkmiku (ATA-konventsioon/ Istanbuli konventsioon) alusel, mida kasutatakse transiididokumendina; |
d) |
Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9); |
e) |
vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepinguorganisatsiooni liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis; |
f) |
kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende huvides; |
g) |
transiididokumendina kasutatava CIM-saatelehe või TR-saatelehe alusel. |
3. Lõike 2 punktides b–f osutatud juhtudel säilitab kaup ühenduse kauba tollistaatuse ainult juhul, kui selle staatuse aluseks on teatud tingimused ja vorm.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse nimetatud tollistaatuse andmiseks vajalikud tingimused ja vorm.
2. jagu
Ühenduse transiit
Artikkel 153
Reguleerimisala
1. Ühenduse välistransiidiprotseduuri korral võib artikli 151 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaupa edasi toimetada vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 154 ja 155 sätetele.
2. Ühenduse sisetransiidiprotseduuri korral võib artikli 152 lõikes 1 nimetatud kaupa edasi toimetada vastavalt käesoleva artikli ja artikli 154 sätetele.
Artikkel 154
Ühenduse transiidiprotseduuri pidaja kohustused
1. Ühenduse transiidiprotseduuri pidaja vastutab järgmiste küsimuste eest:
a) |
kauba puutumatul kujul esitamine sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks; |
b) |
protseduuriga seotud tollisätete järgimine; |
c) |
tagatise andmine kaubaga seonduva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele , kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti. |
2. Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub ühenduse transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.
Artikkel 155
Kaup, mis läbib ühenduse välistransiidiprotseduuri käigus väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territooriumi
Ühenduse välistransiidiprotseduuri kohaldatakse kaubale, mis läbib väljaspool ühenduse tolliterritooriumil asuva kolmanda riigi territooriumi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) |
see võimalus on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga; |
b) |
vedu nimetatud territooriumi kaudu toimub üheainsa veodokumendi alusel, mis on koostatud ühenduse tolliterritooriumil. |
Esimese lõigu punktis b osutatud juhul peatatakse ühenduse välistransiidiprotseduur ajaks, kui kaup asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.
3. PEATÜKK
LADUSTAMINE
1. jagu
Ühissätted
Artikkel 156
Reguleerimisala
1. Käesoleva peatüki tähenduses kuuluvad ladustamisprotseduuri mõiste alla ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsooni protseduurid.
2. Ladustamisprotseduuril võib ühendusevälist kaupa ladustada ühenduse tolliterritooriumil, ilma et kohaldataks:
a) |
imporditollimakse; |
b) |
teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; |
c) |
kaubanduspoliitilisi meetmeid, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel. |
3. Ühenduse kaupa võib suunata tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile kooskõlas konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega.
Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse edasised juhud ja tingimused, millal ühenduse kaup suunatakse tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile.
Artikkel 157
Loaomaniku ja protseduuri pidaja kohustused
1. Loaomanik ja protseduuri pidaja vastutavad järgmiste küsimuste eest:
a) |
tagavad, et ajutisel ladustamisel või tolliladustamisel olevat kaupa ei eemaldata tollijärelevalve alt; |
b) |
täidavad ajutisel ladustamisel või tolliladustamisel oleva kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi; |
c) |
peavad kinni tolliladustamisloas või tollilao pidamise loas sätestatud eritingimustest. |
2. Erandina lõikest 1 võib avaliku tollilao puhul loas ette näha, et lõike 1 punktis a või b nimetatud juhtudel vastutab ainult protseduuri pidaja. Sellisel juhul võivad tolliasutused protseduuri pidajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele .
3. Protseduuri pidaja vastutab alati nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad kauba suunamisest ajutisele ladustamisele või tolliladustamisele.
Artikkel 158
Tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg
Tähtaeg, mille jooksul kauba suhtes võib kohaldada ladustamisprotseduuri, ei ole piiratud.
Erandjuhtudel võivad tolliasutused siiski sätestada tähtaja ladustamisprotseduuri lõpetamiseks.
2. jagu
Ajutine ladustamine
Artikkel 159
Ajutine ladustamine
1. Kui järgmisi ühenduseväliseid kaupu ei ole deklareeritud muule tolliprotseduurile, peab kauba valdaja need pärast tollile esitamist deklareerima ajutiseks ladustamiseks:
a) |
kaup, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile, välja arvatud otse vabatsooni; |
b) |
kaup, mis tuuakse vabatsoonist ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse; |
c) |
kaup, mille puhul välistranspordiprotseduur on lõppenud. |
Tollideklaratsioon loetakse esitatuks ja tolliasutuse poolt vastuvõetuks kauba tollile esitamise hetkest.
2. Ajutise ladustamise tollideklaratsiooniks on impordi ülddeklaratsioon.
3. Tolliasutused võivad kauba valdajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele .
4. Kui kaupa ei saa mingil põhjusel ajutiselt ladustada, võtavad tolliasutused viivitamatult meetmeid olukorra lahendamiseks.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva lõike esimese lõigu rakendamiseks.
Artikkel 160
Ajutisel ladustamisel oleva kauba käitlemine
1. Ajutisel ladustamisel olevat kaupa ladustatakse ainult tolli poolt aktsepteeritud ajutise ladustamise hoiukohas.
2. Ajutiselt ladustatud kaubaga võib teha ainult selliseid toiminguid, mis on vajalikud kauba muutmata kujul säilitamiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi omadusi, ilma et eelöeldu piiraks artikli 97 lõike 2 kohaldamist.
3. jagu
Tolliladustamine
Artikkel 161
Tollilattu ladustamine
1. Tolliladustamisprotseduurile suunatud ühendusvälist kaupa võib ladustada tolliasutustelt selleks otstarbeks loa saanud ja tolli järelevalve all olevates rajatistes (edaspidi „tollilaod”).
2. Loa saanud rajatisi võivad kauba tolliladustamiseks kasutada kõik isikud (avalik tolliladu) või seal võib kaupa ladustada tollilao pidamise loa omanik (eratolliladu).
3. Kui olukord seda nõuab, võib tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ajutiselt tollilaost välja viia. Selliseks väljaviimiseks (välja arvatud vääramatu jõu puhul) peab tolliasutus eelnevalt loa andma.
Artikkel 162
Ühenduse kaup ja töötlemistoimingud
1. Majandusliku vajaduse korral ja tollijärelevalvet kahjustamata võib toll tollilao ruumides lubada järgmist:
a) |
ühenduse kauba ladustamist; |
b) |
seestöötlemisele või lõppkasutusse suunatud kauba töötlemist vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele. |
2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel ei peeta kaupa tolliladustamisprotseduuril olevaks.
4. jagu
Vabatsoonid
Artikkel 163
Vabatsoonide loomine
1. Liikmesriigid võivad vabatsoone luua ühenduse tolliterritooriumi osades, mis on ülejäänud tolliterritooriumist eraldatud.
Liikmesriik määrab kindlaks iga vabatsooni piirid ning sisse- ja väljapääsud.
2. Vabatsoonid ümbritsetakse piirdega.
Vabatsoonide piirid ning sisse- ja väljapääsud kuuluvad tollijärelevalve alla.
3. Toll võib kontrollida vabatsooni sisenevaid või sealt lahkuvaid isikuid ja transpordivahendeid.
Artikkel 164
Ehitised ja toimingud vabatsoonis
1. Ehitiste rajamiseks vabatsoonis peab olema tolli eelnev luba.
2. Kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti, on vabatsoonis lubatud tööstuse, kaubanduse või teenustega seotud toimingud. Sellistest toimingutest tuleb tollile eelnevalt teatada.
3. Võttes arvesse asjaomase kauba laadi ning tollijärelevalve, turvalisus- või ohutusnõudeid, võib toll lõikes 2 nimetatud toimingute suhtes kehtestada keelde või piiranguid.
4. Isikutel, kes ei suuda tagada tollieeskirjade järgimist, võib toll vabatsoonis tegutsemise keelata.
Artikkel 165
Muud tolliprotseduurid vabatsoonis
1. Ühendusevälist kaupa võib selle vabatsoonis hoidmise ajal lubada vabasse ringlusse või suunata seestöötlemisele või erikasutusse vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele.
2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel ei peeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.
Artikkel 166
Kauba esitamine ja tolliprotseduurile suunamine
1. Vabatsooni toimetatud kaup tuleb esitada tollile ning see peab läbima ettenähtud tolliformaalsused järgmistel juhtudel:
a) |
kui kaup on toodud vabatsooni otse väljastpoolt ühenduse tolliterritooriumi; |
b) |
kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis lõpeb või lõpetatakse kauba suunamisel vabatsooniprotseduurile; |
c) |
kui kaup suunatakse vabatsooniprotseduurile, et selle suhtes kehtestataks imporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsus; |
d) |
kui kauba suhtes võib kohaldada põllumajanduspoliitikameetmeid, mis hõlmavad sellise kauba eksporti. |
2. Kaupa, mis paigutatakse vabatsooni muudel kui lõikes 1 nimetatud tingimustel, ei pea tollile esitama.
3. Kaup loetakse vabatsooniprotseduurile suunatuks selle vabatsooni sisenemise hetkest, kui seda ei ole juba suunatud muule tolliprotseduurile.
Artikkel 167
Vabatsoonis olev ühenduse kaup
1. Ühenduse kaupa võib vabatsooni tuua, seal ladustada, edasi toimetada, kasutada, töödelda ja tarbida. Sellistel juhtudel ei loeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.
2. Asjaomase isiku taotlusel esitab toll sertifikaadi järgmiste kaupade ühenduse staatuse kohta:
a) |
vabatsooni toodav ühenduse kaup; |
b) |
ühenduse kaup, mis on vabatsoonis läbinud töötlemistoimingu; |
c) |
vabatsoonis vabasse ringlusse lubatud kaup. |
Artikkel 168
Ühendusevälise kauba tarbimine või töötlemine
1. Ühendusevälist kaupa võib vabatsoonis tarbida, kasutada või töödelda ainult artiklis 165 sätestatud juhtudel.
2. Kui asjaomane protseduur seda ette näeb, ei välistata lõikega 1 sellise kauba kasutamist ega tarbimist, mis lubatakse vabasse ringlusse või imporditakse ajutiselt imporditollimaksudeta või ühise põllumajandus- või kaubanduspoliitika meetmeid rakendamata, ilma et see piiraks tarnete või pardavarude suhtes kehtivate sätete kohaldamist komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, (17) tähenduses.
Sellise kasutuse või tarbimise juhul ei ole vabasse ringlusse lubamise ega ajutise impordi deklaratsioon nõutav.
Nimetatud tollideklaratsioon on siiski nõutav, kui kauba suhtes kohaldatakse tariifikvoote või tariifilage.
Artikkel 169
Kauba eksport, reeksport ja ühenduse tolliterritooriumi teise osasse viimine
Ilma et see piiraks konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, võib vabatsooni paigutatud kaupa ühenduse tolliterritooriumilt eksportida või reeksportida või viia ühenduse tolliterritooriumi teise osasse.
Ühenduse tolliterritooriumi muudesse osadesse viidud kauba suhtes kohaldatakse artikleid 97–104 mutatis mutandis.
Artikkel 170
Ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse tagasiviidava kauba tollistaatus
1. Kui kaup viiakse vabatsoonist tagasi ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse, võib artikli 167 lõikes 2 nimetatud sertifikaati kasutada selle kauba ühenduse staatuse tõendamiseks.
2. Kui kauba ühenduse staatus ei ole lõike 1 kohaselt või muu aktsepteeritud dokumendi alusel tõendatud, loetakse kaup ühenduseväliseks kaubaks.
Eksporditollimaksude ja ekspordilitsentside või kaubandus- või põllumajanduspoliitika raames ettenähtud ekspordimeetmete kohaldamisel loetakse kaup siiski ühenduse kaubaks.
4. PEATÜKK
ERIKASUTUS
1. jagu
Ajutine import
Artikkel 171
Reguleerimisala
1. Ajutise impordi tolliprotseduuri korral võib ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil kasutada täieliku või osalise tollimaksuvabastusega ja täieliku või osalise aktsiisimaksuvabastusega kehtivate aktsiisimaksusätete alusel ilma nende suhtes kaubanduspoliitilisi meetmeid kohaldamata, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel.
Kui kauba suhtes kohaldatakse täielikku tollimaksuvabastust, peab see kehtivate õigusaktide alusel olema vabastatud ka muudest impordimaksudest .
2. Ajutise impordi tolliprotseduuri võib kohaldada ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:
a) |
kaup kavatsetakse reeksportida; |
b) |
kaup on mõeldud säilima muutmatul kujul, välja arvatud kasutamisest tingitud loomulik tarbimisväärtuse vähenemine. |
c) |
on võimalik tagada tolliprotseduurile suunatud kauba identifitseeritavus, välja arvatud juhul, kui kauba või toimingute laadi silmas pidades on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa protseduuri kuritarvitamist või — artiklis 149 nimetatud juhul — kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste järgimine on kontrollitav. |
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu punkti a suhtes.
Artikkel 172
Ajavahemik, mille jooksul võib kauba suhtes kohaldada ajutise impordi tolliprotseduuri
1. Tolliasutused määravad ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup, mille suhtes on kohaldatud ajutise impordi tolliprotseduuri, reeksportida või suunata järgmisele tolliprotseduurile. Nimetatud tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et saavutada loas märgitud kasutamise eesmärki.
2. Kauba suhtes võib ajutise impordi protseduuri ühel ja samal otstarbel ja sama loaomaniku vastutusel kohaldada maksimaalselt 24 kuud, isegi kui protseduur lõpetati kauba järgmisele tolliprotseduurile suunamisega ning seejärel kohaldati uuesti ajutise impordi protseduuri.
3. Kui loas märgitud kasutamist ei ole erandkorras võimalik lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku jooksul saavutada, võib toll loaomaniku taotlusel nimetatud tähtaegu pikendada.
Artikkel 173
Ajutise impordi tolliprotseduuriga hõlmatud olukorrad
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse juhud ja tingimused ajutise impordi tolliprotseduuri kasutamiseks ning täielikuks või osaliseks imporditollimaksudest vabastamiseks.
Meetmeid kehtestades võetakse arvesse rahvusvahelisi lepinguid ning kauba laadi ja kasutust.
Artikkel 174
Imporditollimaksumäär osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi korral
1. Osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile suunatud kauba imporditollimaksumäär on 3 % sellest imporditollimaksust, mis oleks tulnud kaubalt maksta, kui see oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi tolliprotseduurile.
Nimetatud summa makstakse iga kuu või kuu osa eest, mille jooksul kauba suhtes kohaldatakse osalise tollimaksuvabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri.
2. Imporditollimaksumäär ei tohi ületada summat, mis oleks makstud, kui kõnealune kaup oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi tolliprotseduurile.
2. jagu
Lõppkasutus
Artikkel 175
Tollijärelvalve lõppkasutusprotseduuri korral
1. Lõppkasutusprotseduuri korral lubatakse kaup vabasse ringlusse tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumääraga kauba lõppkasutuse tõttu Kaup jääb tollijärelevalve alla.
2. Lõppkasutusprotseduuri korral lõpeb tollijärelevalve järgmistel juhtudel:
a) |
kui kaupa on kasutatud tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel; |
b) |
kui kaup eksporditakse, hävitatakse või loovutatakse riigile; |
c) |
kui kaupa on kasutatud muul kui tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel ja selle suhtes kohaldatud imporditollimaksud on tasutud. |
5. PEATÜKK
TÖÖTLEMINE
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 176
Tulemimäär
Kui tulemimäär ei ole konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega kindlaks määratud, määrab toll kas töötlemisprotseduuri käigus läbi viidud toimingu tulemimäära või keskmise tulemimäära või vajaduse korral selle määra arvutamise meetodi.
Tulemimäära või keskmist tulemimäära määrates võetakse aluseks tegelik olukord, milles töötlemistoimingud läbi viiakse. Vajaduse korral võib seda määra hiljem kohandada.
2. jagu
Seestöötlemine
Artikkel 177
Reguleerimisala
1. Ilma et see piiraks artikli 149 kohaldamist, võimaldab seestöötlemise protseduur kasutada ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus, ilma et sellele kohaldataks:
a) |
imporditollimakse; |
b) |
teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; |
c) |
kaubanduspoliitilisi meetmeid, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel. |
2. Seestöötlemisprotseduuri võib kasutada kõikidel juhtudel, välja arvatud parandamine, üksnes siis, kui protseduurile suunatud kaup on töödeldud toodetes identifitseeritav, ilma et see piiraks tootmise abivahendite kasutamist.
Artiklis 149 osutatud juhul võib protseduuri kasutada, kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste järgimine on kontrollitav.
3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule kohaldatakse seestöötlemise protseduuri järgmiste kaupade suhtes:
a) |
kaup, mis peab läbima toiminguid, tagamaks selle vastavust vabasse ringlusse lubamisele seatud tehnilistele nõuetele; |
b) |
kaup, mis peab vastavalt artiklile 148 läbima tavalisi käitlemistoiminguid. |
Artikkel 178
Protseduuri lõpetamise tähtaeg
1. Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup, mille suhtes kohaldatakse seestöötlemise protseduuri, või töödeldud tooted suunata järgmisele tolliprotseduurile, kui neid ei ole hävitatud jäätmeid jätmata.
Ajavahemik algab päevast, mil ühenduseväline kaup suunatakse tolliprotseduurile, ning seda määrates võetakse arvesse töötlemistoimingute läbiviimiseks ja töödeldud toodete järgmisele tolliprotseduurile suunamiseks kuluvat aega.
2. Loaomaniku piisavalt põhjendatud taotluse korral võib toll lõike 1 alusel määratud tähtaega pikendada.
Loas võidakse määrata, et kalendrikuu, kvartali või poolaasta jooksul algav tähtaeg lõpeb vastavalt järgmise kalendrikuu, kvartali või poolaasta viimasel päeval.
3. Vastavalt artikli 149 lõike 2 punktile b toimuva eelneva ekspordi korral määrab toll tähtaja, mille jooksul ühenduseväline kaup tuleb protseduurile deklareerida. Nimetatud tähtaeg algab kuupäevast, mil vastavast ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.
Artikkel 179
Lisatöötlemiseks vajalik ajutine reeksport
Kõik või osad seestöötlemise protseduurile suunatud kaubad või töödeldud tooted võib tollilt eelnevalt saadud loa alusel kooskõlas välistöötlemise tingimustega lisatöötluseks ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt reeksportida.
3. jagu
Välistöötlemine
Artikkel 180
Reguleerimisala
1. Välistöötlemise protseduuri käigus võib ühenduse kaupa töötlemistoiminguteks ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viia. Sellisest kaubast saadava töödeldud toote võib lubada vabasse ringlusse täieliku või osalise imporditollimaksuvabastusega.
2. Välistöötlemise protseduurile ei või suunata järgmisi ühenduse kaupu:
a) |
kaupa, mille eksport toob kaasa imporditollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise; |
b) |
kaupa, mis enne eksportimist lubati lõppkasutuse tõttu vabasse ringlusse tollimaksuta või vähendatud maksumääraga, kui kõnealust lõppkasutuseesmärki ei ole täidetud, välja arvatud juhul, kui kaupa tuleb parandada; |
c) |
kaupa, mille eksport toob kaasa eksporditoetuste maksmise; |
d) |
kaupa, millele antakse ekspordi tõttu ühise põllumajanduspoliitika raames muud finantssoodustust kui punktis c nimetatud eksporditoetus. |
3. Kui loa omanik deklareerib töödeldud toote vabasse ringlusse lubamiseks, antakse tema nõudmisel kaubale lõikes 1 nimetatud täielik või osaline imporditollimaksuvabastus.
4. Artiklitega 181 ja 182 reguleerimata juhtudel ning väärtuselise tollimaksu korral arvutatakse imporditollimaksu määr väljaspool ühenduse tolliterritooriumi läbi viidud töötlemistoimingute kulude alusel.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse selliste arvutuste tegemise eeskirjad ning eeskirjad koguseliste tollimaksude kohaldamise puhuks.
5. Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb ajutiselt eksporditud kaup töödeldud tootena ühenduse tolliterritooriumile reimportida ning vabasse ringlusse lubada, et neid saaks täielikult või osaliselt imporditollimaksudest vabastada. Loa omaniku piisavalt põhjendatud taotluse korral võib toll tähtaega pikendada.
Artikkel 181
Parandatud kaup
1. Kui tollile on tõendatud, et kaup parandati tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmisdefekti tõttu, võib selle imporditollimaksust täielikult vabastada.
2. Kui tootmisdefekti võeti arvesse ajal, kui kõnealune kaup esimest korda vabasse ringlusse lubati, siis lõiget 1 ei kohaldata.
Artikkel 182
Standardvahetussüsteem
1. Standardvahetussüsteem võimaldab kooskõlas lõigetega 2–5 asendada töödeldud toote imporditud tootega (edaspidi „asendustoode”).
2. Toll lubab standardvahetussüsteemi kasutada, kui töötlemistoiming hõlmab muu ühenduse kauba parandamist peale ühise põllumajanduspoliitika meetmete alla kuuluva ühenduse kauba ja teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba, mille suhtes kehtib erikord.
3. Asendustootel peab olema sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui defektiga kaubal, kui viimast oleks parandatud.
4. Kui defektiga kaupa on enne eksportimist kasutatud, peab ka asendustoode olema vastavalt kasutatud.
Toll loobub esimeses lõigus esitatud nõudmistest, kui asendustoode on tarnitud tasuta kas lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmisdefekti tõttu.
5. Töödeldud toodete suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse ka asendustoodete suhtes.
Artikkel 183
Asendustoodete eelnev import
1. Toll lubab enda poolt ettenähtud tingimustel importida asendustooteid enne defektiga kauba eksportimist.
Asendustoote eelneva impordi korral tuleb esitada tagatis sellise imporditollimaksumäära tasumise kohta, mis tuleks maksta, kui defektiga kaupa ei eksporditaks lõikes 2 ettenähtud viisil.
2. Defektiga kaup tuleb eksportida kahe kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui toll aktsepteerib asendustoote vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni.
3. Kui defektiga kaupa ei saa erandliku olukorra tõttu lõikes 2 nimetatud ajavahemiku jooksul eksportida, võib toll asjaomase isiku taotlusel nimetatud tähtaega pikendada.
III JAOTIS
KAUBA VÄLJAVIIMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILT
1. PEATÜKK
TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJAVIIDAV KAUP
Artikkel 184
Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohustus
1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta tuleb enne selle ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist esitada või teha pädevale tolliasutusele kättesaadavaks väljaveoeelne deklaratsioon.
Esimest lõiku ei kohaldata siiski kauba suhtes, mida on veetud läbi ühenduse tolliterritooriumi territoriaalvete või õhuteed pidi ilma sellel territooriumil peatumata.
2. Kui nõutakse tollideklaratsiooni või kooskõlas artikliga 188 reeksporditeatise esitamist, on selliseks deklaratsiooniks või teatiseks väljaveoeelne deklaratsioon.
Kui tollideklaratsiooni ega reeksporditeatist ei nõuta, esitatakse väljaveoeelse deklaratsioonina artiklis 189 osutatud ekspordi ülddeklaratsioon.
3. Väljaveoeelne deklaratsioon peab sisaldama vähemalt ekspordi ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid.
Artikkel 185
Meetmed teatavate üksikasjade kindlasksmääramiseks
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks järgmise suhtes:
a) |
juhud ja tingimused, mille korral ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba puhul ei pea väljaveoeelset deklaratsiooni esitama; |
b) |
tingimused, mille alusel võib loobuda väljaveoeelse deklaratsiooni nõudest või võib seda kohandada; |
c) |
tähtaeg, milleks väljaveoeelne deklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha enne kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt; |
d) |
punktis c osutatud tähtaja suhtes tehtavad erandid ja muutused; |
e) |
pädeva tolliasutuse kindlaksmääramine, millele väljaveoeelne deklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha ning kus viiakse läbi riskianalüüs ja riskipõhine ekspordi- ja väljaveokontroll. |
Nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:
a) |
erilisi asjaolusid; |
b) |
nimetatud meetmete kohaldamist teatavate kaubavedude, transpordiliikide või ettevõtjate suhtes; |
c) |
rahvusvahelisi lepinguid, millega sätestatakse konkreetsed julgeolekumeetmed. |
Artikkel 186
Tolliformaalsused ja tollijärelevalve
1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba suhtes kohaldatakse väljaveoformaalsusi, mis vajaduse korral hõlmavad järgmist:
a) |
imporditollimaksude tagasimaksmist või vähendamist või eksporditoetuste maksmist; |
b) |
eksporditollimaksude sissenõudmist; |
c) |
kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetega seotud formaalsusi; |
d) |
keeldude ja piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmiseks, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete rakendamiseks või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks, sealhulgas ühendusest väljaviidavate narkootikumide lähteainete, võltsitud kauba ja sularaha kontrolliks. |
2. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidav kaup kuulub tollijärelevalve alla ning toll võib seda kontrollida.
Vajaduse korral võib toll määrata marsruudi, mida tuleb kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada , ja kindla tähtaja, mille jooksul tuleb kaup kõnesolevalt territooriumilt välja viia.
3. Kauba vabastamine väljaviimiseks toimub tingimusel, et asjaomane kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja samas seisukorras, kui see oli väljaveoeelse deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.
4. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks.
2. PEATÜKK
EKSPORT
Artikkel 187
Ühenduse kaup
Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba suhtes kohaldatakse ekspordiprotseduuri.
Esimene lõik ei kehti järgmiste kaupade suhtes:
a) |
kaup, mille suhtes kohaldatakse lõppkasutus- või välistöötlemisprotseduuri; |
b) |
kaup, mis on suunatud välistransiiti või viiakse ühenduse tolliterritooriumilt artikli 109 alusel ajutiselt välja. |
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse lõppkasutusse või välistöötlusprotseduurile suunatud kauba suhtes kohaldatavad ekspordiformaalsused.
Artikkel 188
Ühenduseväline kaup
1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava ühendusevälise kauba kohta tuleb esitada pädevale tolliasutusele reeksporditeatis ning täita väljaveoformaalsused.
2. Reeksporditeatise suhtes kohaldatakse artikleid 110–124 mutatis mutandis.
3. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste kaupade suhtes:
a) |
välistransiidiprotseduurile suunatud kaup, mis läbib peatumata ühenduse tolliterritooriumi; |
b) |
kaup, mille ümberlaadimine toimub vabatsoonis või mis eksporditakse otse vabatsoonist; |
c) |
ajutisel ladustamisel olev kaup, mis eksporditakse otse ajutiseks ladustamiseks aktsepteeritud hoidlast. |
Artikkel 189
Ekspordi ülddeklaratsioon
1. Kui ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava ühenduse või ühendusevälise kauba kohta reeksporditeatist ei nõuta, tuleb vastavalt artiklile 184 esitada pädevale tolliasutusele ekspordi ülddeklaratsioon.
2. Ekspordi ülddeklaratsiooni tegemiseks kasutatakse elektroonilise andmetöötluse vahendeid. Kaubandus-, sadama- või transpordialaseid andmeid võib kasutada tingimusel, et need sisaldavad ekspordi ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke üksikasju.
Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud ekspordi ülddeklaratsioonide puhul ning on võimalik täita muude tolliasutustega peetava andmeside nõudeid.
Toll võib aktsepteerida, et ekspordi ülddeklaratsioon asendatakse teatisega, mis võimaldab juurdepääsu ülddeklaratsiooni andmetele ettevõtja infosüsteemis.
3. Ekspordi ülddeklaratsiooni peab esitama üks järgmistest isikutest:
a) |
isik, kes viib kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja või vastutab selle väljaviimise eest; |
b) |
eksportija või kaubasaatja või muu isik, kelle nimel või kelle eest punktis a osutatud isik tegutseb; |
c) |
mis tahes isik, kes esitab või laseb esitada kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele. |
4. Kui ekspordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes ei ole selle transpordivahendi juht, millega kaup ühenduse tolliterritooriumilt lahkub, peab nimetatud juht artikli 185 esimese lõigu punktis c ette nähtud tähtajaks esitama pädevale tolliasutusele lahkumisteate manifesti vormis, saatelehe või lastinimekirja, milles on toodud kogu vajalik teave, mis võimaldab tuvastada kõik ekspordi ülddeklaratsioonis kajastatavad selliselt transporditavad kaubad.
Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:
a) |
teave, mis peab lahkumisteates sisalduma; |
b) |
tingimused, mille alusel võib loobuda väljaveoeelse deklaratsiooni nõudest või võib seda kohandada; |
c) |
eeskirjad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tähtaja erandite ja kõrvalekallete kohta; |
d) |
vastava pädeva tolliasutuse määramine, kus lahkumisteade tuleb esitada või kättesaadavaks teha. |
Nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:
a) |
eriasjaolud; |
b) |
nimetatud meetmete kohaldamine teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes; |
c) |
rahvusvahelised lepingud, millega sätestatakse julgeoleku erikord. |
Artikkel 190
Ekspordi ülddeklaratsiooni muutmine
Ekspordi ülddeklaratsiooni esitanud isikul lubatakse tema taotlusel muuta ühte või mitut deklaratsiooni üksikasja pärast selle esitamist.
Muudatusi ei ole siiski enam võimalik teha pärast järgmisi toiminguid:
a) |
toll on ülddeklaratsiooni esitanud isikule teatanud, et kaupa kavatsetakse kontrollida; |
b) |
toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged; |
c) |
toll on juba andnud loa kauba väljaviimiseks. |
Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks , millega sätestatakse erandid käesoleva artikli teise lõigu punkti c suhtes.
3. PEATÜKK
TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 191
Ajutine eksport
1. Ühenduse kaupa võib ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt eksportida ja reimpordi korral tollimaksudest vabastada.
2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.
IX JAOTIS
TOLLISEADUSTIKU KOMITEE JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
TOLLISEADUSTIKU KOMITEE
Artikkel 192
Edasised rakendusmeetmed
Lisaks käesolevas seadustikus nimetatud rakendusmeetmetele võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:
a) |
liikmesriikide tollisüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevad eeskirjad ja standardid, mille eesmärk on parandada elektroonilisel andmesidel põhinevat koostööd tolliasutuste endi , tolliasutuste ja muude pädevate asutuste vahel ning tolliasutuste ja ettevõtjate vahel; |
b) |
juhtumid ja tingimused, mille puhul komisjon võib teha otsuseid, millega liikmesriigilt nõutakse otsuse tühistamist või muutmist; |
c) |
vajaduse korral muud rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed, millega ühendus võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist. |
Artikkel 193
Selgitavad märkused ja suunised
1. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 4 osutatud korras vastu:
a) |
käesoleva seadustiku, selle rakendussätete ja artiklis 42 nimetatud päritolureeglite selgitavad märkused; |
b) |
käesoleva tolliseadustiku ja muude tollialaste õigusaktide ühendust hõlmavat tõlgendust käsitlevad suunised. |
2. Asjaomased selgitavad märkused ja suunised on lisatud käesoleva määruse rakendussätetele lisadena.
Artikkel 194
Komitee
1. Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee, edaspidi „komitee”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 195
Muud küsimused
Komitee võib läbi vaadata kõik käesoleva tolliseadustikuga või selle rakendamiseks võetud meetmetega seotud küsimused, mille selle esimees kas komisjoni algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel tõstatab, ja mis käsitlevad eelkõige:
a) |
tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud probleeme; |
b) |
komisjoni seisukohti tollialaseid õigusakte käsitlevate rahvusvaheliste lepingute alusel loodud komiteedes, töögruppides ja komisjonides. |
2. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 196
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EMÜ) nr 3925/91, (EMÜ) nr 2913/92, (EÜ) nr 82/2001 ja (EÜ) nr 1207/2001 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 197
Tollisanktsioone käsitlevad aruanded
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt … (*) kooskõlas artikliga 22 kehtivad riiklikud sätted ja teatavad viivitamatult kõigist järgnevatest muudatustest nende kohta.
2. Iga kalendriaasta lõpul saadavad liikmesriigid komisjonile aruande artikli 22 kohaldamise kohta komisjoni poolt nõutavate täpsustuste kohaselt.
Artikkel 198
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C …
(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) KOM(2004)0544, 9.8.2004.
(4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).
(5) ELT L 86, 3.4.2003, lk 21. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/485/EÜ (ELT L 162, 30.4.2004, lk 113).
(6) KOM(2003)0452, 24.7.2003.
(7) ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.
(8) ELT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).
(9) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/69/EÜ ( ELT L 221, 12.8.2006, lk 9 ).
(10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(11) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(12) EÜT L 20, 20.1.2001, lk 1.
(13) EÜT L 165, 21.6.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1617/2006 (ELT L 300, 31.10.2006, lk 5).
(14) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
(15) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1758/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 1).
(16) EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 476/97 (EÜT L 75, 15.3.1997, lk 1).
(17) EÜT L 102, 17.4.1999 , lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).
(*) Kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
LISA
Vastavustabel 1: Uus määrus > Määrus (EMÜ) nr 2913/92
Uus artikkel |
Artikkel määruses 2913/92 |
Uus artikkel |
Artikkel määruses 2913/92 |
1 |
uus |
47 |
uus |
2 |
2 |
48 |
uus |
3 |
3 |
49 |
201 |
4 |
1, 4 |
50 |
216 |
5 |
uus + 15 |
51 |
202, 203, ex 204, 206 |
6 |
uus |
52 |
artikli 143 lõige 2, ex 144, 208 |
7 |
uus |
53 |
209 |
8 |
11 |
54 |
210, 211 |
9 |
14+ rakendusmääruse art 199 |
55 |
212 |
10 |
uus |
56 |
213 |
11 |
artikli 5 lõiked 1, 2 ja 3 |
57 |
121, 122, ex 144, 214 |
12 |
artikli 5 lõige 4 |
58 |
112, 121, 122, 135, 136, ex 144, 178 |
13 |
uus |
59 |
uus |
14 |
artikli 5a lõige 1 |
60 |
artikli 215 lõiked 1, 2 ja 4 |
15 |
artikli 5a lõige 2 |
61 |
189, 191 |
16 |
artikli 5a lõige 2 |
62 |
artikli 192 lõige 1 |
17 |
6, 7, ex 10 |
63 |
190, artikli 192 lõige 2 |
18 |
ex 250 |
64 |
193, 194, 197 |
19 |
8 |
65 |
196 |
20 |
9 |
66 |
195 |
21 |
12 |
67 |
artikli 94 lõiked 1–4 |
22 |
uus |
68 |
artikli 94 lõiked 5, 6 ja 7 |
23 |
246 |
69 |
198 |
24 |
243 |
70 |
199 |
25 |
244 |
71 |
215(3), 217 |
26 |
245 |
72 |
artikli 221 lõiked 1 ja 2 |
27 |
13 |
73 |
artikli 221 lõiked 3 ja 4 |
28 |
uus |
74 |
217, artikli 220 lõike 2 punktid a ja c |
29 |
ex 78 |
75 |
218, artikli 219 lõige 2 ja artikli 220 lõige 1 |
30 |
Määrus nr 3925/91 |
76 |
uus |
31 |
16 |
77 |
222 |
32 |
artikli 11 lõige 2 |
78 |
223, 231 |
33 |
18, 35 |
79 |
224, 225, 226 |
34 |
17 |
80 |
227 |
35 |
19 |
81 |
228 |
36 |
artikli 20 lõiked 1–5, 21 |
82 |
229, 230 |
37 |
artikli 20 lõige 6 |
83 |
232, artikli 214 lõige 3 |
38 |
22 |
84 |
235, 241, 242 |
39 |
23, 24 |
85 |
237, 239, 240 |
40 |
26 |
86 |
236 |
41 |
uus |
87 |
238 |
42 |
27 |
88 |
artikli 220 lõike 2 punkt b, 236 |
43 |
28, 36 |
89 |
239 |
44 |
29, 32,36 |
90 |
uus |
45 |
30, artikli 32 lõike 1 punkt e, 33 |
91 |
uus |
46 |
31 |
92 |
artikli 150 lõige 2, ex 204, 205, 206, 207, 212a, 233, 234 |
93 |
36a, artikli 36b lõige 1 |
147 |
90, 103 |
94 |
artikli 36b lõiked 1–4 |
148 |
artikli 91 lõige 3, 111 |
95 |
artikli 36b lõige 5 |
149 |
109, artikli 173 punkt b |
96 |
36c |
150 |
ex 114, ex 115 |
97 |
37, 42, artikli 58 lõige 2 |
151 |
92, 97, artikli 98 lõige 3, artikli 109 lõige 4, artikli 115 lõige 2, 120, 131, artikli 142 lõige 2, artikli 146 lõige 2, 165 |
98 |
artikli 38 lõiked 1–4 |
152 |
91 |
99 |
artikli 38 lõige 5 |
153 |
93, 163, 164 |
100 |
39 |
154 |
uus |
101 |
40, 41 |
155 |
95, 96 |
102 |
46, 47 |
156 |
93 |
103 |
48, 49, artikli 58 lõige 1 |
157 |
98, 166 |
104 |
50 |
158 |
101, 102 |
105 |
54 |
159 |
108, 110, 171 |
106 |
55 |
160 |
50, artikli 51 lõige 2, 53 |
107 |
rakendusmääruse artikkel ex 313 |
161 |
artikli 51 lõige 1, 52 |
108 |
83 |
162 |
99, 110 |
109 |
164 |
163 |
106 |
110 |
59 |
164 |
artikli 167 lõiked 1–3, artikli 168 lõiked 1 ja 2 |
111 |
60 |
165 |
artikli 167 lõige 4, 172 |
112 |
61, ex 77 |
166 |
173 |
113 |
62, artikli 76 lõike 1 punkt a, 77 |
167 |
ex 169, 170 |
114 |
63, 67 |
168 |
169, ex 170 |
115 |
64 |
169 |
175 |
116 |
65 |
170 |
177, 181 |
117 |
66 |
171 |
180 |
118 |
68, ex 250 |
172 |
137, 139 |
119 |
69 |
173 |
140 |
120 |
70 |
174 |
141, 142 |
121 |
71, ex 250 |
175 |
artikli 143 lõiked 1 ja 2 |
122 |
72, ex 250 |
176 |
82 |
123 |
73 |
177 |
119 |
124 |
74 |
178 |
130, ex 114 |
125 |
artikli 76 lõiked 1 ja 4 |
179 |
118 |
126 |
artikli 76 lõike 1 punkt c |
180 |
123 |
127 |
uus |
181 |
145, 146, 149, 150, 151, artikli 153 lõige 2 |
128 |
artikli 76 lõiked 2 ja 3 |
182 |
152 |
129 |
uus |
183 |
154, 155, 156 |
130 |
81 |
184 |
artikli 154 lõige 4, 157 |
131 |
56 |
185 |
182a |
132 |
57, 75, artikli 78 lõige 3 |
186 |
182b, ex 182c, artikli 161 lõiked 4 ja 5, |
133 |
ex 182 |
187 |
ex 161, 162, 183 |
134 |
uus |
188 |
artikli 161 lõiked 1 ja 2 |
135 |
79 |
189 |
182, ex. 182c |
136 |
artikli 185 lõige 1 |
190 |
ex 182c, 182d |
137 |
artikli 185 lõige 2 |
191 |
artikli 182d lõige 4 |
138 |
186 |
192 |
uus |
139 |
187 |
193 |
184 + määrus nr 918/83 |
140 |
188 |
194 |
247, 248 |
141 |
184 + määrus nr 918/83 |
195 |
uus |
142 |
84 |
196 |
247a, 248a |
143 |
85, 86, 87, 88, 94, 95, 100, 104, 116, 117, 132, 133, 138,147, 148 |
197 |
249 |
144 |
uus |
198 |
251, 252 |
145 |
105, artikli 106 lõige 3, 107, 176 |
199 |
253 |
146 |
89, 92 |
– |
– |
Vastavustabel 2: Määrus (EMÜ) nr 2913/92 > Uus määrus
Artikkel määruses 2913/92 |
Uus artikkel |
Artikkel määruses 2913/92 |
Uus artikkel |
Artikkel 1 |
4 |
Artikkel 44 |
välja jäetud |
2 |
2 |
45 |
välja jäetud |
3 |
3 |
46 |
102 |
4 |
4 |
47 |
102 |
5 |
11, 12 |
48 |
103 |
5a |
14, 15, 16 |
49 |
103 |
6 |
17 |
50 |
104, 160 |
7 |
17 |
51 |
160, 161 |
8 |
19 |
52 |
161 |
9 |
20 |
53 |
160 |
10 |
17 |
54 |
105 |
11 |
8, 32 |
55 |
106 |
12 |
21 |
56 |
131 |
13 |
27 |
57 |
103 |
14 |
9 |
58 |
97, 103 |
15 |
5 |
59 |
110 |
16 |
31 |
60 |
111 |
17 |
34 |
61 |
112 |
18 |
33 |
62 |
113 |
19 |
35 |
63 |
114 |
20 |
36, 37 |
64 |
115 |
21 |
36 |
65 |
116 |
22 |
38 |
66 |
117 |
23 |
39 |
67 |
114 |
24 |
39 |
68 |
118 |
25 |
välja jäetud |
69 |
119 |
26 |
40 |
70 |
120 |
27 |
42 |
71 |
121 |
28 |
43 |
72 |
122 |
29 |
44 |
73 |
123 |
Artikkel 30 |
45 |
Artikkel 74 |
124 |
31 |
46 |
75 |
132 |
32 |
44, 45 |
76 |
113, 125, 126, 128 |
33 |
45 |
77 |
112, 113 |
34 |
47 |
78 |
29 |
35 |
33 |
79 |
135 |
36 |
44 |
80 |
välja jäetud |
36a |
93 |
81 |
130 |
36b |
93, 94, 95 |
82 |
176 |
36c |
96 |
83 |
108 |
37 |
97 |
84 |
142 |
38 |
98, 99 |
85 |
143 |
39 |
100 |
86 |
143 |
40 |
101 |
87 |
143 |
41 |
101 |
88 |
143 |
42 |
97 |
89 |
146 |
43 |
välja jäetud |
90 |
147 |
91 |
148, 152 |
141 |
174 |
92 |
146, 151 |
142 |
174, 151 |
93 |
153, 156 |
143 |
53, 175 |
94 |
67, 68, 143 |
144 |
52, 57, 58 |
95 |
143, 155 |
145 |
181 |
96 |
155 |
146 |
151, 181 |
97 |
151 |
147 |
143 |
98 |
151, 157 |
148 |
143 |
99 |
162 |
149 |
181 |
100 |
143 |
150 |
181 |
101 |
158 |
151 |
181 |
102 |
158 |
152 |
92, 182 |
103 |
147 |
153 |
181 |
104 |
143 |
154 |
183, 184 |
105 |
145 |
155 |
183 |
106 |
145, 163 |
156 |
183 |
107 |
145 |
157 |
184 |
108 |
159 |
158 |
välja jäetud |
109 |
149, 151 |
159 |
välja jäetud |
Artikkel 110 |
159, 162 |
Artikkel 160 |
välja jäetud |
111 |
148 |
161 |
186, 187, 188 |
112 |
58 |
162 |
187 |
113 |
välja jäetud |
163 |
153 |
114 |
150, 178 |
164 |
109, 153 |
115 |
150, 151 |
165 |
151 |
116 |
143 |
166 |
157 |
117 |
143 |
167 |
164, 165 |
118 |
179 |
168 |
164 |
119 |
177 |
168a |
välja jäetud |
120 |
151 |
169 |
167,168 |
121 |
57, 58 |
170 |
167, 168 |
122 |
57, 58 |
171 |
159 |
123 |
180 |
172 |
165 |
124 |
välja jäetud |
173 |
149, 166 |
125 |
välja jäetud |
174 |
välja jäetud |
126 |
välja jäetud |
175 |
169 |
127 |
välja jäetud |
176 |
145 |
128 |
välja jäetud |
177 |
170 |
129 |
välja jäetud |
178 |
58 |
130 |
178 |
179 |
välja jäetud |
131 |
151 |
180 |
171 |
132 |
143 |
181 |
170 |
133 |
143 |
182 |
133, 189 |
134 |
välja jäetud |
182a |
185 |
135 |
58 |
182b |
186 |
136 |
58 |
182c |
186, 189, 190 |
137 |
172 |
182d |
190, 191 |
138 |
143 |
183 |
187 |
139 |
172 |
184 |
141, 193 |
140 |
173 |
185 |
136, 137 |
Artikkel 186 |
138 |
Artikkel 220 |
74, 75, 88 |
187 |
139 |
221 |
72, 73 |
188 |
140 |
222 |
77 |
189 |
61 |
223 |
78 |
190 |
63 |
224 |
79 |
191 |
61 |
225 |
79 |
192 |
62, 63 |
226 |
79 |
193 |
64 |
227 |
80 |
194 |
64 |
228 |
81 |
195 |
66 |
229 |
82 |
196 |
65 |
230 |
82 |
197 |
64 |
231 |
78 |
198 |
69 |
232 |
83 |
199 |
70 |
233 |
92 |
200 |
välja jäetud |
235 |
84 |
201 |
49 |
236 |
86, 88 |
202 |
51 |
237 |
85 |
203 |
51 |
238 |
87 |
204 |
51, 92 |
239 |
85, 89 |
205 |
92 |
240 |
85 |
206 |
51, 92 |
241 |
84 |
207 |
92 |
242 |
84 |
208 |
52 |
243 |
24 |
209 |
53 |
244 |
25 |
210 |
54 |
245 |
26 |
211 |
54 |
246 |
23 |
212 |
55 |
247 |
194 |
212a |
92 |
247a |
196 |
213 |
56 |
248 |
194 |
214 |
57, 83 |
248a |
196 |
215 |
60, 71 |
249 |
197 |
216 |
50 |
250 |
18, 118, 121, 122 |
217 |
74 |
251 |
198 |
218 |
75 |
252 |
198 |
219 |
75 |
253 |
199 |
Vastavustabel 3: Tühistatud määrus > Uus määrus
Endine määrus |
Uus artikkel |
(EMÜ) nr 918/83 |
Artiklid 141 ja 193 |
(EMÜ) nr 3925/91 |
Artikkel 30 |
(EÜ) nr 82/2001 |
Artikkel 42 |
(EÜ) nr 1207/2001 |
Artikkel 42 |
P6_TA(2006)0546
Segasööda ringlusse laskmine ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega parandatakse direktiivi 2002/2/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta (KOM(2006)0340 — C6-0209/2006 — 2006/0117(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0340) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0209/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0411/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidenti ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0117
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, mis käsitleb direktiivi 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta) muutmist
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/2/EÜ (2) artikli 1 lõike 1 punktiga b muudeti nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda turustamise kohta (3). Kõnealuse sättega lisati direktiivi 79/373/EMÜ artikli 5 lõikesse 1 punkti, millega seatakse segasööda tootjatele kohustus teatada kliendi nõudmisel sööda täpne koostis. |
(2) |
Euroopa Ühenduste Kohus tegi 6. detsembril 2005. aastal liidetud kohtuasjades C-453/03, C-11/04, C-12/04 ja C-194/04 (4) otsuse, millega tunnistas direktiivi 2002/2/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti b proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes kehtetuks. |
(3) |
Asutamislepingu artikli 233 kohaselt nõutakse institutsioonidelt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist. |
(4) |
Eesmärk tagada sööda ohutus saavutatakse praegu muu hulgas määruse (EÜ) nr 178/2002 (5) ja määruse (EÜ) nr 183/2005 (6) sätete rakendamise kaudu. |
(5) |
Mitmed liikmesriikide kohtute otsused on toonud kaasa direktiivi 2002/2/EÜ erineva ja ebaühtlase rakendamise ning paljude sellega seotud kohtuasjade menetlemine on hetkel veel siseriiklikes kohtutes pooleli. |
(6) |
Euroopa Parlament ja nõukogu ei kavatse praegu teha alusõigusakti kaugemale ulatuvaid muudatusi, kuna komisjon on andnud lubaduse esitada 2007. aasta keskpaigaks lihtsustamisprogrammi raames ettepanekud söödaalaste õigusaktide põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Nad eeldavad, et sellega seoses hinnatakse ka niinimetatud koostisainete avaliku deklareerimise küsimus põhjalikult ümber, ja ootavad komisjoni sellealaseid uusi ettepanekuid, mis võtavad arvesse nii põllumeeste huvi täpse ja üksikasjaliku teabe vastu sööda koostisainete kohta kui ka tööstuse huvi ärisaladuste piisava kaitse vastu. |
(7) |
Direktiivi 79/373/EMÜ artikli 12 teises lõigus, mis on lisatud direktiivi 2002/2/EÜ artikli 1 lõikega 5, kehtestatakse segasööda tootjatele kohustus teha ametlike inspekteerimiste läbiviimise eest vastutavatele ametiasutustele nende nõudmisel kättesaadavaks kõik dokumendid, mis puudutavad ringlusse lastava sööda koostist ja mille põhjal on võimalik kontrollida märgistusel oleva teabe usaldusväärsust. |
(8) |
Seetõttu tuleks direktiivi 2002/2/EÜ muuta. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2002/2/EÜ muudetakse järgmiselt:
1) |
artikli 1 lõike 1 punkt b jäetakse välja. |
2) |
artikli 1 lõikes 6 asendatakse direktiivi 79/373/EMÜ artikli 15a tekst järgmisega: „Artikkel 15a Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud informatsiooni põhjal hiljemalt 6. novembril 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 5 lõike 1 punktis j ning lõike 5 punktis d, artiklis 5c ja artikli 12 teises lõigus sätestatud meetmete rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu segasöötade märgistusel toodud söödamaterjalide koguste nimetamisele massiprotsentides koos lubatud hälbega, ning koos sellega võimalikud ettepanekud kõnealuste meetmete tõhustamiseks.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2002/2/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda turustamise kohta (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 23).
(3) EÜT L 86, 6.4.1979, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(4) ABNA jt, EKL [2005] I-10423.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).
P6_TA(2006)0547
Välisfiliaalide struktuuri ja tegevust käsitlev statistika ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välisfiliaalide struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta (KOM(2005)0088 — C6-0084/2005 — 2005/0016(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0088) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0084/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0332/2005), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0016
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, välismaiste tütarettevõtjate struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Regulaarne ja kvaliteetne ühenduse statistika välismaiste tütarettevõtjate struktuuri ja tegevuse kohta kogu majanduses on oluline, et adekvaatselt hinnata välismaise kontrolli all olevate ettevõtjate mõju Euroopa Liidu majandusele. See soodustaks ka siseturu tõhususe jälgimist ja majanduste järk-järgulist integreerumist globaliseerumise taustal. Selles kontekstis edendavad juhtivat rolli rahvusvahelised ettevõtjad, kuid välismaine kontroll võib puudutada ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. |
(2) |
Teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) ja intellektuaalomandi õiguste kaubanduslepingu (TRIPS) rakendamine ja läbivaatamine ning käimasolevad ja tulevased läbirääkimised edasiste lepingute üle muudavad vajalikuks vastava statistilise teabe kättesaadavuse läbirääkimistele kaasaaitamiseks. |
(3) |
Liberaliseerimisprotsessi taustal on majandus-, konkurentsi-, ettevõtlus-, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tööhõivepoliitika ettevalmistamiseks vajalik välismaiste tütarettevõtjate statistika, et mõõta välismaise kontrolli otsest ja kaudset mõju tööhõivele, palkadele ja tootlikkusele konkreetsetes riikides ja sektorites. |
(4) |
Olemasolevate ühenduse õigusaktide alusel esitatav ja liikmesriikides olemasolev teave on ebapiisav, ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt võrreldav selleks, et komisjon saaks kasutada seda oma töös usaldusväärse allikana. |
(5) |
Määrusega (EÜ) nr 184/2005 (3) kehtestatakse ühine raamistik maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks. Kuna maksebilansi statistika hõlmab ainult osaliselt GATSis sisalduvaid andmeid, on oluline välismaiste tütarettevõtjate üksikasjaliku statistika regulaarne koostamine. |
(6) |
Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 58/97 (struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta) (4) ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 696/93 (statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks) (5) rajati ühine raamistik ühenduse ettevõtjate struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kogumiseks, koostamiseks, edastamiseks ja hindamiseks. |
(7) |
Siseriiklike arvepidamiste koostamiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) (6) on vaja võrreldavat, täielikku ja usaldusväärset ettevõtlusstatistikat välismaiste tütarettevõtjate kohta. |
(8) |
ÜRO rahvusvahelise teenuskaubanduse käsiraamat, Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamat (5. väljaanne) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni välismaiste otseinvesteeringute statistika standardid ja majanduse globaliseerumise näitajate käsiraamat määravad üheskoos kindlaks üldreeglid rahvusvaheliselt võrreldava välismaiste tütarettevõtjate statistika koostamiseks. |
(9) |
Konkreetne ühenduse statistika töötatakse välja vastavalt nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (7) sätestatud eeskirjadele. |
(10) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt üldiste statistiliste standardite loomist välismaiste tütarettevõtjate võrreldava statistika koostamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda meetme ulatuse või mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(11) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8) |
(12) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada I ja II lisas toodud mõisteid ning III lisa detailsusastet ja teha sellest tulenevad muudatused I ja II lisasse, rakendada katseuuringute tulemusi ning määrata kindlaks nõuetekohased ühised kvaliteedistandardid ja kvaliteediaruannete sisu ja sagedus. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid või täiendada käesolevat määrust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(13) |
Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (9) loodud statistikaprogrammi komiteega ning nõukogu otsusega 2006/856/EÜ (10) moodustatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega on konsulteeritud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega luuakse ühine raamistik välismaiste tütarettevõtjate struktuuri ja tegevust käsitleva süstemaatilise ühenduse statistika koostamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„välismaine tütarettevõtja” — ettevõtja, mis on statistikat koostavas riigis resident ja mille üle omab kontrolli institutsiooniline üksus, mis ei ole koostavas riigis resident, või ettevõtja, mis ei ole statistikat koostavas riigis resident ja mille üle omab kontrolli institutsiooniline üksus, mis on koostavas riigis resident; |
b) |
„kontroll” — võime määrata ettevõtja üldist tegevuspoliitikat, valides vajaduse korral sobivad juhid. Ettevõtjat A peetakse selles kontekstis institutsioonilise üksuse B kontrolli all olevaks, kui B kontrollib otseselt või kaudselt enam kui poolt aktsionäride hääleõigusest või enam kui pooli aktsiaid; |
c) |
„välismaine kontroll” — kontrolli omav institutsiooniline üksus on resident riigis, mis ei ole riik, kus on resident tema kontrolli all olev institutsiooniline üksus; |
d) |
„filiaalid” — kohalikud üksused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud ja mis sõltuvad välismaise kontrolli all olevatest ettevõtjatest. Neid käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtjatena määruse (EMÜ) nr 696/93 lisa III jao B osa selgitavate märkuste punkti 3 alapunkti f tähenduses; |
e) |
„välismaiste tütarettevõtjate statistika” — statistika, mis kirjeldab välismaiste tütarettevõtjate üldist tegevust; |
f) |
„välismaiste tütarettevõtjate statistika seoses koostava riigiga” — statistika, mis kirjeldab koostavas riigis residendiks olevate välismaiste tütarettevõtjate tegevust; |
g) |
„välismaiste tütarettevõtjate statistika seoses välisriigiga” — statistika, mis kirjeldab selliste välisriikides asuvate välismaiste tütarettevõtjate tegevust, mille üle omab kontrolli institutsiooniline üksus, mis on statistikat koostavas riigis resident; |
h) |
„välismaise tütarettevõtja üle lõplikku kontrolli omav institutsiooniline üksus” — institutsiooniline üksus, mis asub välismaise tütarettevõtja kontrollahela tipus ja mille üle ei oma kontrolli muu institutsiooniline üksus; |
i) |
„ettevõtja”, „kohalik üksus” ja „institutsiooniline üksus” — omavad kõik sama tähendust mis määruses (EMÜ) nr 696/93. |
Artikkel 3
Andmete esitamine
Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) andmed välismaiste tütarettevõtjate kohta majandusnäitajate, tegevusala ja geograafilise jaotuse alusel vastavalt I, II ja III lisale.
Artikkel 4
Andmete allikad
1. Liikmesriigid koguvad artiklis 6 osutatud kvaliteeditingimusi järgides käesoleva määruse kohaselt nõutavat teavet, kasutades kõiki allikaid, mida nad peavad asjakohaseks ja sobivaks.
2. Aruandekohustuslikud füüsilised ja juriidilised isikud järgivad vastamisel käesoleva määruse kohaselt liikmesriikides andmete kogumise eest vastutavate siseriiklike institutsioonide kindlaksmääratud tähtaegu ja määratlusi.
3. Kui nõutavaid andmeid ei ole võimalik koguda mõistlike kuludega, võib edastada võimalikult täpsed hinnangulised andmed, sealhulgas nullväärtused.
Artikkel 5
Katseuuringud
1. Komisjon koostab programmi määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2 sätestatud liikmesriikide ametiasutuste poolt vabatahtlikkuse alusel läbiviidavate katseuuringute kohta, mis käsitlevad täiendavaid näitajaid ja jaotusi välismaiste tütarettevõtjate statistikat seoses koostava riigiga ja seoses välisriigiga.
2. Katseuuringud viiakse läbi eesmärgiga hinnata andmete kogumise asjakohasust ja võimalikkust, võrreldes andmete kättesaadavuse eeliseid statistikasüsteemi kulutuste ja ettevõtjate aruandekoormusega.
3. Komisjoni katseuuringute programm vastab I ja II lisale.
4. Katseuuringute järelduste alusel võtab komisjon vajalikud rakendusmeetmed välismaiste tütarettevõtjate statistika kohta seoses koostava riigiga ja seoses välisriigiga vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
5. Katseuuringud viiakse lõpule … (*).
Artikkel 6
Kvaliteedistandardid ja aruanded
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete kvaliteet vastavalt ühistele kvaliteedistandarditele.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) aruande edastatud andmete kvaliteedi kohta (edaspidi „kvaliteediaruanded”).
3. Ühised kvaliteedistandardid ning kvaliteediaruannete sisu ja sageduse määrab kindlaks komisjon vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Komisjon hindab edastatud andmete kvaliteeti.
Artikkel 7
Soovituste käsiraamat
Komisjon avaldab tihedas koostöös kõigi liikmesriikidega asjakohaseid mõisteid ja lisajuhiseid sisaldava soovituste käsiraamatu, mis käsitleb vastavalt käesolevale määrusele koostatud ühenduse statistikat.
Artikkel 8
Ajakava ja erandid
1. Liikmesriigid koostavad andmekoondid vastavalt I ja II lisas esitatud rakendamise ajakavale.
2. Üleminekuperioodi vältel, mis ei ületa nelja aastat alates I ja II lisas osutatud esimesest aruandeaastast, võib komisjon piiratud ajaks lubada liikmesriikidele erandeid käesoleva määruse sätetest vastavalt artikli 10 lõikes osutatud regulatiivmenetlusele, kui nende siseriiklikud süsteemid vajavad suuremaid kohandusi.
Artikkel 9
Rakendusmeetmed
1. Järgmised käesoleva määruse rakendusmeetmed võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele:
a) |
sobiva andmeedastusformaadi ja menetluse sätestamine liikmesriikide tulemuste edastamiseks ning |
b) |
liikmesriikidele erandite lubamine, kui nende siseriiklikud süsteemid vajavad suuremaid kohandusi, sealhulgas erandite lubamine kõigist katseuuringute tulemustest tulenevatest uutest nõuetest, vastavalt artikli 8 lõikele 2. |
2. Järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:
a) |
I ja II lisas esitatud mõistete kohandamine ning III lisas esitatud detailsusastme kohandamine ja sellest tulenevad muudatused I ja II lisas; |
b) |
katseuuringute tulemuste rakendamine vastavalt artikli 5 lõikele 4; ning |
c) |
nõuetekohaste ühiste kvaliteedistandardite ning kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramine vastavalt artikli 6 lõikele 3. |
3. Erilist tähelepanu pööratakse põhimõttele, mille kohaselt sellistest meetmetest saadav kasu peab olema suurem kui nendele tehtud kulutused, ja põhimõttele, mille kohaselt liikmesriikidele või äriühingutele lisanduv rahaline koormus peaks jääma mõistlikkuse piiresse.
Artikkel 10
Komitee
1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
4. Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad võivad osaleda komitee istungitel vaatlejana.
Artikkel 11
Koostöö monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega
Käesoleva määruse rakendamisel küsib komisjon monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee arvamust kõigis selle komitee pädevusse kuuluvates küsimustes, eelkõige kõigi majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamiseks võetavate meetmete kohta andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning tulemuste töötlemise ja edastamise valdkonnas.
Artikkel 12
Aruanne rakendamise kohta
Komisjon esitab … (**) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes:
a) |
hinnatakse toodetud statistika kvaliteeti; |
b) |
hinnatakse toodetud statistikast ühendusele, liikmesriikidele, aruandjatele ja kasutajatele tulenevat kasu võrreldes kuludega; |
c) |
hinnatakse katseuuringute läbiviimist ja nende rakendamist; ning |
d) |
tehakse kindlaks valdkonnad, mida on võimalik täiustada, ning saadud tulemusi ja vastavaid kulusid silmas pidades vajalikud muudatused. |
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 144, 14.6.2005, lk 14.
(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) ELT L 35, 8.2.2005, lk 23. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 602/2006 (ELT L 106, 19.4.2006, lk 10).
(4) EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5) EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).
(7) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(9) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
(10) ELT L 332, 30.11.2006, lk 21.
(*) ELT: Kolm aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.
(**) ELT: Viis aastat alastes käesoleva määruse jõustumisest.
I LISA
ÜHINE MOODUL VÄLISMAISTE TÜTARETTEVÕTJATE STATISTIKA JAOKS SEOSES KOOSTAVA RIIGIGA
1. JAGU
Statistiline üksus
Statistilised üksused on ettevõtjad ja kõik filiaalid, mis on välismaise kontrolli all, vastavalt artiklis 2 toodud määratlustele.
2. JAGU
Näitajad
Kogutakse järgmised näitajad, mis on määratletud komisjoni 17. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2700/98 (struktuurilises ettevõtlusstatistikas kasutatavate tunnuste määratluste kohta) (1) lisas:
Kood |
Nimetus |
11 11 0 |
Ettevõtjate arv |
12 11 0 |
Käive |
12 12 0 |
Toodangu väärtus |
12 15 0 |
Lisandväärtus tegurikuludes |
13 11 0 |
Kaupade ja teenuste ostud kokku |
13 12 0 |
Kaupade ja teenuste ost edasimüügiks muutmata kujul |
13 31 0 |
Tööjõukulud |
15 11 0 |
Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse |
16 11 0 |
Tööga hõivatud isikute arv |
22 11 0 |
Ettevõtjasisesed uurimis- ja arendustegevuse kogukulud (*) |
22 12 0 |
Uurimis- ja arendustegevuses rakendatud töötajate koguarv (*) |
Kui tööga hõivatud isikute arv ei ole kättesaadav, esitatakse selle asemel töötajate arv (kood 16 13 0).
Sellised muutujad nagu ettevõtjasisesed uurimis- ja arendustegevuse kogukulud (kood 22 11 0) ja uurimis- ja arendustegevuses rakendatud töötajate koguarv (kood 22 12 0) on vaja koostada ainult NACE klassifikaatori C, D, E ja F jao tegevusalade puhul.
NACE klassifikaatori J jao jaoks esitatakse ainult ettevõtjate arv, käive (**) ja tööga hõivatud isikute (või töötajate) arv.
3. JAGU
Detailsusaste
Andmed esitatakse vastavalt „lõplikku kontrolli omava institutsioonilise üksuse” mõistele nii, et 2-IN tasandi geograafiline jaotus on kombineeritud 3. tasandi tegevusala jaotusega vastavalt III lisale ning 3. tasandi geograafilise jaotus on kombineeritud ettevõttemajandusega.
4. JAGU
Esimene aruandeaasta ja ajavahemik
1. |
Koostatava aastastatistika esimene aruandeaasta on käesoleva määruse jõustumise kalendriaasta. |
2. |
Seejärel esitavad liikmesriigid andmed iga kalendriaasta kohta. |
3. |
Esimene aruandeaasta, mille jaoks koostatakse näitajad ettevõtjasisesed uurimis- ja arendustegevuse kogukulud (kood 22 11 0) ja uurimis- ja arendustegevuses rakendatud töötajate koguarv (kood 22 12 0), on 2007. |
5. JAGU
Tulemuste edastamine
Tulemused edastatakse 20 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.
6. JAGU
Aruanded ja katseuuringud
1. |
Liikmesriigid edastavad komisjonile aruande käesoleva ühise mooduli jaoks koostatavate statistiliste andmete määratluse, struktuuri ja kättesaadavuse kohta. |
2. |
Käesoleva lisaga hõlmatud detailsusastme jaoks algatab komisjon katseuuringud, mille läbiviijateks on määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 kohased liikmesriikide ametiasutused vastavalt käesoleva määruse artiklile 5. |
3. |
Katseuuringud viiakse läbi eesmärgiga hinnata andmete hankimise võimalikkust, võrreldes selliste andmete kättesaadavuse eeliseid nende kogumisega seotud kulutuste ja ettevõtjate aruandekoormusega. |
4. |
Katseuuringud viiakse läbi järgmiste näitajate kohta:
Eksport, import, kontsernisisene eksport ja kontsernisisene import jaotatakse eraldi kaupade ja teenuste lõikes. |
5. |
Katseuuringud viiakse läbi ka selleks, et uurida NACE klassifikaatori M, N ja O jao tegevusalade andmete kogumise võimalikkust ning selliste näitajate kogumise võimalikkust nagu ettevõtjasisesed uurimis- ja arendustegevuse kogukulud (kood 22 11 0) ja uurimis- ja arendustegevuses rakendatud töötajate koguarv (kood 22 12 0) NACE klassifikaatori G, H, I, K, M, N ja O jao tegevusalade kohta. Samuti viiakse läbi katseuuringud hindamaks 2. jaos määratletud andmete tööga hõivatud isikute arvu alusel suurusklassidesse jaotamise asjakohasust, võimalikkust ja kulusid. |
(1) EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1670/2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 74).
(*) Näitajad 22 11 0 ja 22 12 0 esitatakse igal teisel aastal. Kui NACE Rev. 1.1 klassifikaatori C–F jao mõne osa käive või tööga hõivatud isikute arv kokku on liikmesriigis väiksem kui 1 % ühenduse vastavast koguarvust, pole käesoleva määruse eesmärgil vajalik teabe kogumine näitajate 22 11 0 ja 22 12 0 seotud statistika koostamiseks.
(**) NACE Rev. 1.1 klassifikaatori osa 65 käive asendatakse toodangu väärtusega.
II LISA
ÜHINE MOODUL VÄLISMAISTE TÜTARETTEVÕTJATE STATISTIKA JAOKS SEOSES VÄLISRIIGIGA
1. JAGU
Statistiline üksus
Statistilised üksused on välismaal asuvad ettevõtjad ja kõik filiaalid, mille üle omab kontrolli institutsiooniline üksus, mis on statistikat koostavas riigis resident, vastavalt artiklis 2 toodud määratlustele.
2. JAGU
Näitajad
Kogutakse järgmised näitajad, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2700/98 lisas:
Kood |
Nimetus |
12 11 0 |
Käive |
16 11 0 |
Tööga hõivatud isikute arv |
11 11 0 |
Ettevõtjate arv |
Kui tööga hõivatud isikute arv ei ole kättesaadav, esitatakse selle asemel töötajate arv (kood 16 13 0).
3. JAGU
Detailsusaste
Detailsed andmed esitatakse välismaise tütarettevõtja asukohariigi ja tegevusala alusel vastavalt III lisale. Detailsed andmed kombineeritakse asukohariigi ja tegevusala alusel järgmiselt:
— |
tasandi geograafiline jaotus kombineerituna 2. taseme tegevusala jaotusega; |
— |
OUT tasandi geograafiline jaotus kombineerituna 1. tasandi tegevusala jaotusega; |
— |
tasandi geograafiline jaotus kombineerituna kogu tegevusala andmetega kokku. |
4. JAGU
Esimene aruandeaasta ja ajavahemik
1. |
Koostatava aastastatistika esimene aruandeaasta on käesoleva määruse jõustumise kalendriaasta. |
2. |
Seejärel esitavad liikmesriigid andmed iga kalendriaasta kohta. |
5. JAGU
Tulemuste edastamine
Tulemused edastatakse 20 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.
6. JAGU
Aruanded ja katseuuringud
1. |
Liikmesriigid edastavad komisjonile aruande käesoleva ühise mooduli jaoks koostatavate statistiliste andmete määratluse, struktuuri ja kättesaadavuse kohta. |
2. |
Käesoleva lisaga hõlmatud detailsusastme jaoks algatab komisjon katseuuringud, mille läbiviijateks on määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 kohased liikmesriikide ametiasutused vastavalt käesoleva määruse artiklile 5. |
3. |
Katseuuringud viiakse läbi eesmärgiga hinnata andmete hankimise võimalikkust, võrreldes selliste andmete kättesaadavuse eeliseid nende kogumisega seotud kulutuste ja ettevõtjate aruandekoormusega. |
4. |
Katseuuringud viiakse läbi järgmiste näitajate kohta:
|
III LISA
DETAILSE TEABE TASEMED GEOGRAAFILISE JAOTUSE JA TEGEVUSVALDKONNA ALUSEL
Geograafilise jaotuse tasandid |
1. tasand |
|
2. tasand — 2-OUT (1. tasand + 24 riiki) |
V2 |
27liikmelisest EList (EL-27) väljapoole jäävad riigid |
V2 |
27liikmelisest EList (EL-27) väljapoole jäävad riigid |
|
|
IS |
Island |
|
|
LI |
Liechtenstein |
|
|
NO |
Norra |
CH |
Šveits |
CH |
Šveits |
|
|
HR |
Horvaatia |
RU |
Vene Föderatsioon |
RU |
Vene Föderatsioon |
|
|
TR |
Türgi |
|
|
EG |
Egiptus |
|
|
MA |
Maroko |
|
|
NG |
Nigeeria |
|
|
ZA |
Lõuna-Aafrika |
CA |
Kanada |
CA |
Kanada |
US |
Ameerika Ühendriigid |
US |
Ameerika Ühendriigid |
|
|
MX |
Mehhiko |
|
|
AR |
Argentiina |
BR |
Brasiilia |
BR |
Brasiilia |
|
|
CL |
Tšiili |
|
|
UY |
Uruguai |
|
|
VE |
Venetsueela |
|
|
IL |
Iisrael |
CN |
Hiina |
CN |
Hiina |
HK |
Hong Kong |
HK |
Hong Kong |
IN |
India |
IN |
India |
|
|
ID |
Indoneesia |
JP |
Jaapan |
JP |
Jaapan |
|
|
KR |
Lõuna-Korea |
|
|
MY |
Malaisia |
|
|
PH |
Filipiinid |
|
|
SG |
Singapur |
|
|
TW |
Taiwan |
|
|
TH |
Tai |
|
|
AU |
Austraalia |
|
|
NZ |
Uus-Meremaa |
Z8 |
EL-27st väljapoole jäävad määratlemata riigid |
Z8 |
EL-27st väljapoole jäävad määratlemata riigid |
C4 |
Maksuvabad finantskeskused |
C4 |
Maksuvabad finantskeskused |
Z7 |
Rohkem kui ühe liikmesriigi UCIste (*)võrdselt jagatud kontroll |
Z7 |
Rohkem kui ühe liikmesriigi UCIste (*)võrdselt jagatud kontroll |
Tasand 2-IN
A1 |
Kogu maailm (kõik üksused, kaasa arvatud statistikat koostav riik) |
Z9 |
Ülejäänud maailm (välja arvatud statistikat koostav riik) |
A2 |
Kontrollib statistikat riik |
V1 |
EL-27 (EL-27 sisesed riigid), välja arvatud statistikat koostav riik |
BE |
Belgia |
BG |
Bulgaaria |
CZ |
Tšehhi Vabariik |
DK |
Taani |
DE |
Saksamaa |
EE |
Eesti |
GR |
Kreeka |
ES |
Hispaania |
FR |
Prantsusmaa |
IE |
Iirimaa |
IT |
Itaalia |
CY |
Küpros |
LV |
Läti |
LT |
Leedu |
LU |
Luxembourg |
HU |
Ungari |
MT |
Malta |
NL |
Madalmaad |
AT |
Austria |
PL |
Poola |
PT |
Portugal |
RO |
Rumeenia |
SI |
Sloveenia |
SK |
Slovakkia |
FI |
Soome |
SE |
Rootsi |
UK |
Ühendkuningriik |
Z7 |
Rohkem kui ühe liikmesriigi UCIste (**) võrdselt jagatud kontroll |
V2 |
EL-27st väljapoole jäävad riigid |
AU |
Austraalia |
CA |
Kanada |
CH |
Šveits |
CN |
Hiina |
HK |
Hong Kong |
IL |
Iisrael |
IS |
Island |
JP |
Jaapan |
LI |
Liechtenstein |
NO |
Norra |
NZ |
Uus-Meremaa |
RU |
Vene Föderatsioon |
TR |
Türgi |
US |
Ameerika Ühendriigid |
C4 |
Maksuvabad finantskeskused |
Z8 |
EL-27st väljapoole jäävad määratlemata riigid |
3. tasand
AD |
Andorra |
EE |
Eesti (***) |
KZ |
Kasahstan |
QA |
Katar |
AE |
Araabia Ühendemiraadid |
EG |
Egiptus |
LA |
Laose Demokraatlik Rahvavabariik |
RO |
Rumeenia (***) |
AF |
Afganistan |
ER |
Eritrea |
LB |
Liibanon |
RU |
Vene Föderatsioon |
AG |
Antigua ja Barbuda |
ES |
Hispaania (***) |
LC |
Saint Lucia |
RW |
Ruanda |
AI |
Anguilla |
ET |
Etioopia |
LI |
Liechtenstein |
SA |
Saudi Araabia |
AL |
Albaania |
FI |
Soome (***) |
LK |
Sri Lanka |
SB |
Saalomoni Saared |
AM |
Armeenia |
FJ |
Fidži |
LR |
Libeeria |
SC |
Seišellid |
AN |
Hollandi Antillid |
FK |
Falklandi saared (Malviinid) |
LS |
Lesotho |
SD |
Sudaan |
AO |
Angola |
FM |
Mikroneesia |
LT |
Leedu (***) |
SE |
Rootsi (***) |
AQ |
Antarktika |
FO |
Fääri saared |
LU |
Luxembourg (***) |
SG |
Singapur |
AR |
Argentiina |
FR |
Prantsusmaa (***) |
LV |
Läti (***) |
SH |
Saint Helena |
AS |
Ameerika Samoa |
GA |
Gabon |
LY |
Liibüa Araabia Džamahirija |
SI |
Sloveenia (***) |
AT |
Austria (***) |
GD |
Grenada |
MA |
Maroko |
SK |
Slovakkia (***) |
AU |
Austraalia |
GE |
Gruusia |
MD |
Moldova Vabariik |
SL |
Sierra Leone |
AW |
Aruba |
GG |
Guernesey (puudub ametlik ISO 3166-1 riigi kood, erandina reserveeritud koodi elemendid) |
MG |
Madagaskar |
SM |
San Marino |
AZ |
Aserbaidžaan |
GH |
Ghana |
MH |
Marshalli Saared |
SN |
Senegal |
BA |
Bosnia ja Hertsegoviina |
GI |
Gibraltar |
MK (1) |
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik |
SO |
Somaalia |
BB |
Barbados |
GL |
Gröönimaa |
ML |
Mali |
SR |
Suriname |
BD |
Bangladesh |
GM |
Gambia |
MM |
Myanmar |
ST |
São Tomé ja Príncipe |
BE |
Belgia (***) |
GN |
Guinea |
MN |
Mongoolia |
SV |
El Salvador |
BF |
Burkina Faso |
GQ |
Ekvatoriaal-Guinea |
MO |
Macau |
SY |
Süüria Araabia Vabariik |
BG |
Bulgaaria (***) |
GR |
Kreeka (***) |
MP |
Põhja-Mariaanid |
SZ |
Svaasimaa |
BH |
Bahrein |
GS |
Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared |
MR |
Mauritaania |
TC |
Turks ja Caicos |
BI |
Burundi |
GT |
Guatemala |
MS |
Montserrat |
TD |
Tšaad |
BJ |
Benin |
GU |
Guam |
MT |
Malta (***) |
TF |
Prantsuse Lõunaalad |
BM |
Bermuda |
GW |
Guinea-Bissau |
MU |
Mauritius |
TG |
Togo |
BN |
Brunei Darussalam |
GY |
Guyana |
MV |
Maldiivid |
TH |
Tai |
BO |
Boliivia |
HK |
Hong Kong |
MW |
Malawi |
TJ |
Tadžikistan |
BR |
Brasiilia |
HM |
Heard ja McDonald |
MX |
Mehhiko |
TK |
Tokelau |
BS |
Bahama |
HN |
Honduras |
MY |
Malaisia |
TM |
Turkmenistan |
BT |
Bhutan |
HR |
Horvaatia |
MZ |
Mosambiik |
TN |
Tuneesia |
BV |
Bouvet saar |
HT |
Haiti |
NA |
Namiibia |
TO |
Tonga |
BW |
Botswana |
HU |
Ungari (***) |
NC |
Uus-Kaledoonia |
TP |
Ida-Timor |
BY |
Valgevene |
ID |
Indoneesia |
NE |
Niger |
TR |
Türgi |
BZ |
Belize |
IE |
Iirimaa (***) |
NF |
Norfolk |
TT |
Trinidad ja Tobago |
CA |
Kanada |
IL |
Iisrael |
NG |
Nigeeria |
TV |
Tuvalu |
CC |
Kookose (Keelingi) saared |
IM |
Man (puudub ametlik ISO 3166-1 riigi kood, erandina reserveeritud koodi elemendid) |
NI |
Nicaragua |
TW |
Taivan, Hiina provints |
CD |
Kongo, Demokraatlik Vabariik |
IN |
India |
NL |
Madalmaad (***) |
TZ |
Tansaania Ühendvabariik |
CF |
Kesk-Aafrika Vabariik |
IO |
Briti India ookeani ala |
NO |
Norra |
UA |
Ukraina |
CG |
Kongo |
IQ |
Iraak |
NP |
Nepal |
UG |
Uganda |
CH |
Šveits |
IR |
Iraan, Islamivabariik |
NR |
Nauru |
UK |
Ühendkuningriik (***) |
CI |
Côte d'Ivoire |
IS |
Island |
NU |
Niue |
UM |
Ühendriikide hajasaared |
CK |
Cooki saared |
IT |
Itaalia (***) |
NZ |
Uus-Meremaa |
US |
Ameerika Ühendriigid |
CL |
Tšiili |
JE |
Jersey (puudub ametlik ISO 3166-1 riigi kood, erandina reserveeritud koodi elemendid) |
OM |
Omaan |
UY |
Uruguay |
CM |
Kamerun |
JM |
Jamaica |
PA |
Panama |
UZ |
Usbekistan |
CN |
Hiina |
JO |
Jordaania |
PE |
Peruu |
VA |
Püha Tool (Vatikani Linnriik) |
CO |
Kolumbia |
JP |
Jaapan |
PF |
Prantsuse Polüneesia |
VC |
Saint Vincent ja Grenadiinid |
CR |
Costa Rica |
KE |
Keenia |
PG |
Paapua Uus-Guinea |
VE |
Venezuela |
CU |
Kuuba |
KG |
Kõrgõzstan |
PH |
Filipiinid |
VG |
Briti Neitsisaared |
CV |
Cabo Verde |
KH |
Kambodža |
PK |
Pakistan |
VI |
USA Neitsisaared |
CX |
Jõulusaar |
KI |
Kiribati |
PL |
Poola (***) |
VN |
Vietnam |
CY |
Küpros (***) |
KM |
Komoorid |
PN |
Pitcairn |
VU |
Vanuatu |
CZ |
Tšehhi Vabariik (***) |
KN |
Saint Kitts ja Nevis |
PS |
Palestiina okupeeritud alad |
WF |
Wallis ja Futuna |
DE |
Saksamaa (***) |
KP |
Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea) |
PT |
Portugal (***) |
WS |
Samoa |
DJ |
Djibouti |
KR |
Korea Vabariik (Lõuna-Korea) |
PW |
Palau |
YE |
Jeemen |
DK |
Taani (***) |
KW |
Kuveit |
PY |
Paraguay |
|
|
DM |
Dominica |
KY |
Kaimanisaared |
|
|
ZA |
Lõuna-Aafrika |
DO |
Dominikaani Vabariik |
|
|
|
|
ZM |
Sambia |
DZ |
Alžeeria |
|
|
|
|
ZW |
Zimbabwe |
EC |
Ecuador |
Z8 |
EL-27st väljapoole jäävad määratlemata riigid |
|
|
RS |
Serbia |
A2 |
Kontrollib statistikat koostav riik |
Z7 |
Rohkem kui ühe liikmesriigi UCIste (****)võrdselt jagatud kontroll |
|
|
ME |
Montenegro |
TEGEVUSALADE JAOTUSE TASANDID
1. tasand |
2. tasand |
|
|
NACE Rev. 1.1 (1) |
|
TEGEVUSALAD KOKKU |
TEGEVUSALAD KOKKU |
C–O jagu (v.a. L) |
MÄETÖÖSTUS |
MÄETÖÖSTUS |
C jagu |
Millest: |
|
|
Nafta- ja gaasitootmine |
Osa 11 |
|
TOOTMINE |
TÖÖSTUS |
D jagu |
Toiduainete tootmine |
DA alajagu |
|
Tekstiil ja rõivad |
DB alajagu |
|
Puit, kirjastamine ja trükkimine |
DD ja DE alajagu |
|
Tekstiili + puidu tootmine KOKKU |
|
|
Puhastatud naftatoodete tootmine ja muu töötlus |
Osa 23 |
|
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine |
Osa 24 |
|
Kummi- ja plasttooted |
Osa 25 |
|
Nafta-, keemia-, kummi- ja plasttooted |
Nafta-, keemia-, kummi- ja plasttooted KOKKU |
|
Metalltooted |
DJ alajagu |
|
Mehaanilised tooted |
Osa 29 |
|
Metall- ja mehaanilised tooted KOKKU |
|
|
Büroomasinad ja arvutid |
Osa 30 |
|
Raadio, televisioon, sidevahendid |
Osa 32 |
|
Büroomasinad, arvutid, raadio, televisiooni, sidevahendid |
Büroomasinad, arvutit, raadio, televisiooni, sidevahendid KOKKU |
|
Sõidukid, muud transpordivahendid |
Mootorsõidukid |
Osa 34 |
Muud transpordivahendid |
Osa 35 |
|
Sõidukid + muud transpordivahendid KOKKU |
|
|
Mujal liigitamata tootmine |
|
|
ELEKTER GAAS JA VESI |
ELEKTER, GAAS JA VESI |
E jagu |
EHITUS |
EHITUS |
F jagu |
TEENINDUSVALDKONNAD KOKKU |
TEENINDUSVALDKONNAD KOKKU |
|
MÜÜK JA PARANDAMINE |
MÜÜK JA PARANDAMINE |
G jagu |
Mootorsõidukite ja mootorrataste müük, hooldus ja remont, mootorikütuse jaemüük |
Osa 50 |
|
Hulgimüük ja vahenduskaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
Osa 51 |
|
Jaemüük, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; tarbeesemete ja kodukaupade parandus |
Osa 52 |
|
HOTELLID JA RESTORANID |
HOTELLID JA RESTORANID |
H jagu |
VEONDUS, LADUSTAMINE JA SIDE |
VEONDUS, LADUSTAMINE JA SIDE |
I jagu |
Veondus ja ladustamine |
Osad 60, 61, 62, 63 |
|
Maismaatransport, torutransport |
Osa 60 |
|
Veetransport |
Osa 61 |
|
Õhutransport |
Osa 62 |
|
Transpordialased abi- ja lisategevused; reisibüroode tegevus |
Osa 63 |
|
Postside ja telekommunikatsioon |
Osa 64 |
|
Post ja kulleritegevus |
Rühm 641 |
|
Telekommunikatsioon |
Rühm 642 |
|
FINANTSVAHENDUS |
FINANTSVAHENDUS |
J jagu |
Finantsvahendus, v.a kindlustus ja pensionikindlustus |
Osa 65 |
|
Kindlustus ja pensionikindlustus, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus |
Osa 66 |
|
Finantsvahenduse abitegevusalad |
Osa 67 |
|
KINNISVARAALANE TEGEVUS |
K jagu, osa 70 |
|
MASINATE JA SEADMETE VÄLJARENTIMINE ILMA JUHITA NING TARBEESEMETE JA KODUMASINATE VÄLJAÜÜRIMINE |
K jagu, osa 71 |
|
ARVUTID JA NENDEGA SEOTUD TEGEVUS |
ARVUTID JA NENDEGA SEOTUD TEGEVUS |
K jagu, osa 72 |
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS |
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS |
K jagu, osa 73 |
MUU ÄRITEGEVUS |
MUU ÄRITEGEVUS |
K jagu, osa 74 |
Õigusabi, raamatupidamine, turu-uuringud, konsultatsioonid |
Osa 741 |
|
Õigusalane tegevus |
Klass 7411 |
|
Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine, maksukonsultatsioonid |
Klass 7412 |
|
Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused |
Klass 7413 |
|
Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid |
Klass 7414 |
|
Valdusettevõtjate juhtimistegevus |
Klass 7415 |
|
Arhitekti- ja inseneriteenused ja muu tehniline tegevus |
Rühm 742 |
|
Reklaam |
Rühm 744 |
|
Mujal liigitamata äritegevus |
Rühmad 743, 745, 746, 747, 748 |
|
MEELELAHUTUS, KULTUUR JA SPORT |
HARIDUS |
M jagu |
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLDUS |
N jagu |
|
REOVEE- JA JÄÄTMEKÄITLUS |
O jagu, osa 90 |
|
MUJAL LIIGITAMATA ORGANISATSIOONIDE TEGEVUS |
O jagu, osa 91 |
|
MEELELAHUTUS, KULTUUR JA SPORT |
O jagu, osa 92 |
|
Kinofilmide-, raadio-, televisioonialane, muu meelelahutustegevus |
Rühmad 921, 922, 923 |
|
Uudisteagentuuride tegevus |
Rühm 924 |
|
Raamatukogud, arhiivid, muuseumid, muu kultuurialane tegevus |
Rühm 925 |
|
Spordi- ja muu meelelahutustegevus |
Rühmad 926, 927 |
|
MUUD TEENINDUSVALDKONNAD |
O jagu, osa 93 |
|
Määratlemata |
|
3. tasand (NACE Rev. 1.1) |
||
Pealkiri |
Nõutav detailsusaste |
|
Ettevõttemajandus |
C–K jagu |
|
Mäetööstus |
C jagu |
|
Tootmine |
D jagu Kõik DA–DN alajaod Kõik osad 15–37 |
|
Kokkuvõtlikud andmed: |
||
Kõrgtehnoloogia (HIT) Keskmine kõrgtehnoloogia (MHT) Keskmiselt madal tehnoloogia (MLT) Madaltehnoloogia (LOT) |
24.4, 30, 32, 33, 35.3 24 v.a 24.4, 29, 31, 34, 35.2, 35.4, 35.5 23, 25–28, 35.1 15–22, 36, 37 |
|
Elektri-, gaasi- ja veevarustus |
E jagu Kõik osad (40 ja 41) |
|
Ehitus |
F jagu (jaotis 45) Kõik rühmad (45.1–45.5) |
|
Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja mootorrataste, tarbeesemete ja kodukaupade parandus |
G jagu Kõik osad (50–52) Rühmad 50.1 + 50.2 + 50.3, 50.4, 50.5, 51.1–51.9 Rühmad 52.1–52.7 |
|
Hotellid ja restoranid |
H jagu (osa 55) Rühmad 55.1–55.5 |
|
Veondus, laondus ja side |
I jagu Kõik osad Rühmad 60.1, 60.2, 60.3, 63.1 + 63.2, 63.3, 63.4, 64.1, 64.2 |
|
Finantsvahendus |
J jagu Kõik osad |
|
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus |
K jagu Osa 70 Osa 71, rühmad 71.1 + 71.2, 71.3 ja 71.4 Osa 72, rühmad 72.1–72.6 Osa 73 Osa 74, kokkuvõtlikud andmed 74.1–74.4 ja 74.5–74.8 |
(*) Välismaise tütarettevõtja üle lõplikku kontrolli omav institutsiooniline üksus.
(**) Välismaise tütarettevõtja üle lõplikku kontrolli omav institutsiooniline üksus.
(1) Ajutine kood, mis ei mõjuta lõplikku nimetust, mis omistatakse riigile pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis käimasolevate läbirääkimiste lõppu.
(***) Ainult välismaiste tütarettevõtjate statistika jaoks seoses koostava riigiga.
(****) Välismaise tütarettevõtja üle lõplikku kontrolli omav institutsiooniline üksus.
(1) Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.
P6_TA(2006)0548
Rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (KOM(2006)0354 — C6-0206/2006 — 2006/0116(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0354); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 179 lõiget 1 ja artikli 181a lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0206/2006); |
— |
võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1) lisatud komisjoni deklaratsiooni demokraatliku järelevalve ja välistegevuse sidususe kohta ning sellega seotud kirjavahetust; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0376/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
on seisukohal, et õigusakti ettepanekus osutatud rahastamispakett peab olema kooskõlas finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmääraga, ja rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 37; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
P6_TC1-COD(2006)0116
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 179 lõiget 1 ning artikli 181a lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Abi kavandamise ja andmise uue raamistiku ettepanek on tehtud selleks, et muuta ühenduse välisabi tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks. Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (2) luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) ühenduse abi andmiseks kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006 aasta määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (3) luuakse Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend (ENPI), mille kaudu antakse otsetoetust ELi Euroopa naabruspoliitikale. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr […] (*) (4) luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (DCI). Nõukogu … määrusega (EÜ) nr […] (5) luuakse rahastamisvahend koostööks tööstusriikide ning teiste kõrge sissetulekuga riikide ja territooriumidega (ICI). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1717/2006 (6) luuakse stabiilsuse rahastamisvahend (IfS), mis tagab abi kriisiolukordades ja kriisiolukorra tekkimisel ning konkreetsete ülemaailmsete ja piirkonnaüleste ohtude korral. Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend), mis võimaldab abi andmist sõltumata kolmandate riikide valitsuste ja muude ametivõimude nõusolekust. |
(2) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatakse, et liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele. |
(3) |
Demokraatia ja õigusriigi edendamine, arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on ühenduse arengupoliitika ning kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostöö peaeesmärk (7). Kohustus austada, edendada ja kaitsta demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi on ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste lepinguliste suhete oluline element (8). |
(4) |
Rahastamisvahend edendab nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembri 2005 aastal ühiselt vastu võetud arengupoliitika seisukoha „Euroopa arengukonsensus” eesmärkide saavutamist. (9) Euroopa arengukonsensuses rõhutatakse, et „vaesuse vähendamiseks ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks on vaja saavutada edu inimõiguste kaitsmisel, hea valitsemistava rakendamisel ja demokratiseerimisel”, aidates sellega kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. |
(5) |
Kuna arengukonsensuses on veel kord kinnitatud, et soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamine on põhiline inimõigus ja sotsiaalse õigluse küsimus, mis samuti aitab kaasa kõikide aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ning Kairo tegevuskava ja ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni täitmisele, pööratakse käesolevas määruses suurt tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele. |
(6) |
Nimetatud rahastamisvahend annab panuse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 1 sätestatud ja ELi suunistes esitatud Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamisse, eelkõige demokraatia ja õigusriigi arengu ja tugevdamise ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise seisukohast. |
(7) |
Ühenduse panus demokraatia ja õigusriigi arengusse ja tugevdamisse ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisse lähtub üldpõhimõtetest, mis on sätestatud rahvusvahelises inimõiguste kogus ja ÜROs vastu võetud kõigis muudes inimõigusi käsitlevates õigusaktides, samuti asjaomastes piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides. |
(8) |
Demokraatia ja inimõigused on omavahel lahutamatult seotud. Kui sõna- ja ühinemisvabadus on poliitilise pluralismi ja demokraatliku protsessi eeltingimuseks, siis demokraatlik kontroll ja võimude lahusus on olulised sõltumatu kohtuvõimu ja õigusriigi põhimõtete säilitamiseks, mis omakorda tagavad inimõiguste tõhusa kaitse. |
(9) |
Inimõigusi käsitletakse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide valguses, kuid demokraatiat tuleb vaadelda ka seestpoolt areneva protsessina, mis hõlmab ühiskonna kõiki sektoreid ning tervet rida institutsioone, eelkõige riikide demokraatlikke parlamente, mille ülesanne on tagada osalus, esindatus, valmisolek reageerimiseks ja vastutus. Kuigi inimõigusi austava kultuuri juurutamine ja püsivaks muutmine ning oma kodanike jaoks demokraatia toimimapanek on arenevate demokraatiate puhul eriti kiireloomuline ja raske ülesanne, on see eelkõige pidev väljakutse asjaomase riigi kodanikele endile, vähendamata samas rahvusvahelise kogukonna kohustusi. |
(10) |
Eespool loetletud küsimuste tulemuslikuks, läbipaistvaks, õigeaegseks ja paindlikuks lahendamiseks enne 31. detsembrit 2006, kui kaotavad kehtivuse nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (10) ja nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (11) mis on olnud Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse õiguslikuks aluseks, on vaja konkreetseid rahalisi vahendeid ning eraldi rahastamisvahendit, millega saaks tööd jätkata sõltumatult, jäädes samal ajal sellega seotud ühenduse välisabi vahendite ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu (12) täienduseks ja tugevduseks. |
(11) |
Käesoleva määruse alusel antav ühenduse abi on täienduseks demokraatiat ja inimõigusi toetavate poliitikavaldkondade rakendamise mitmesugustele muudele ELi vahenditele, mis ulatuvad poliitilisest dialoogist ja diplomaatilistest demaršidest kuni erinevate finants- ja tehnilise koostöö vahenditeni, kaasa arvatud nii geograafilised kui ka temaatilised programmid. See täiendab ka uut stabiilsusvahendit kriisidega seotud sekkumiste korral. |
(12) |
Lisaks ja täienduseks meetmetele, mis on partnerriikidega kokku lepitud koostööle ühinemiseelse vahendi, Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi, arengukoostöö ja majanduskoostöö vahendi, AKV riikidega Cotonous sõlmitud lepingu, tööstus- ja muude kõrge sissetulekutasemega riikide ja piirkondadega tehtava koostöö rahastamisvahendi ja stabiilsusvahendi raames, annab ühendus partnerluses kodanikuühiskonnaga käesoleva määruse alusel abi ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja kohalike inimõiguste ja demokratiseerimise probleemide lahendamiseks, mis hõlmab kogu riigist sõltumatute ning kõikide inimõiguste ja demokraatia edendamiseks aktiivselt tegutsevate üksikisikute või rühmade sotsiaaltegevust. |
(13) |
Ajal mil demokraatia ja inimõiguste eesmärke tuleb üha enam rahastamisvahenditesse süvalaiendada, on käesoleva määruse kohaselt antaval ühenduse abil eriline täiendav osa, võttes arvesse selle ülemaailmset olemust ja sõltumatust kolmandate riikide valitsuste ja muude ametivõimude nõusolekust. See võimaldab teha koostööd kodanikuühiskonnaga tundlikes inimõiguste ja demokraatia küsimustes, sealhulgas rändajate inimõiguste kasutamine ning varjupaigataotlejate ja riigisiseselt ümberasustatud isikute õigused, tagades paindlikkuse tingimuste muutumise või uuenduslikkuse toetamise korral. See võimaldab ühendusel rahvusvahelisel tasandil väljendada ja toetada konkreetseid eesmärke ja meetmeid, mis ei ole seotud geograafiliselt ega kriisidega, mis võivad vajada hargmaist lähenemist või hõlmata operatsioone nii ühenduses kui ka kolmandates riikides. See pakub vajalikku raamistikku selliste operatsioonide jaoks nagu ELi sõltumatute valimiste vaatlemise missioonide toetamine, mis nõuavad poliitika sidusust, ühtset juhtimissüsteemi ja ühiseid tegutsemisstandardeid. |
(14) |
Demokraatia arendamisel ja kindlustamisel käesoleva määruse alusel tuleks kaasata ka demokraatlikke parlamente ja nende suutlikkust demokraatlikke reformiprotsesse toetada ning edendada. Riikide parlamente tuleks seetõttu lugeda käesoleva määruse tähenduses abikõlblikeks organiteks, kui see on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks ja juhul, kui kavandatavat meedet ei ole võimalik rahastada ühenduse mõne seonduva välisabi vahendi raames. |
(15) |
21. jaanuari 2001. aasta suunistes välisabi kooskõlastamise tugevdamise kohta ühenduse, mida esindab komisjon, ning liikmesriikide vahel rõhutatakse, et ELi välisabi tuleb paremini kooskõlastada demokratiseerimise toetamise ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamise valdkondades kogu maailmas. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama asjaomaste abimeetmete vastastikuse täiendavuse ja ühtsuse, vältides kattumist ja dubleerimist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid taotlema tihedamat kooskõlastamist teiste rahastajatega. Ühenduse poliitika arengukoostöö valdkonnas peaks liikmesriikide poliitikat täiendama. |
(16) |
Demokraatia ja inimõiguste edendamiseks mõeldud ühenduse abi olulisuse ja ulatuse tõttu tuleb komisjonil Euroopa Parlamendiga regulaarselt ja sageli teavet vahetada. |
(17) |
Komisjonil tuleb programmitöö võimalikult varases etapis konsulteerida kodanikuühiskonna esindajatega, samuti muude abiandjate ja osapooltega, et lihtsustada nende osalemist ning tagada abimeetmete võimalikult suur vastastikune täiendavus. |
(18) |
Ühendus peab suutma kiiresti reageerida ettenägematutele vajadustele erakordsetes olukordades, et näidata üles usaldusväärsust ja tulemuslikkust demokraatia ja inimõiguste edendamisel riikides, kus sellised olukorrad tekivad. Seetõttu peab komisjonil olema võimalus otsustada erimeetmeid, mida strateegiadokumentides ei käsitleta. See abi juhtimise vahend on samalaadne muude välisabi rahastamisvahendite omadega. |
(19) |
Ühendus peaks ühtlasi suutma paindlikult ja õigeaegselt reageerida inimõiguste kaitsjate erivajadustele sihtotstarbeliste meetmete abil, mis ei kuulu projektikonkursside alla. Peale selle võivad finantsmääruse tingimuste kohaselt abikõlblikuks osutuda ka üksused, mis ei ole nende suhtes kohaldatava riikliku õiguse alusel juriidilised isikud. |
(20) |
Käesoleva määrusega sätestatakse 2007.–2013. aastaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevale institutsioonile peamiseks lähtesummaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (13) punkti 37 tähenduses. |
(21) |
Tuleb tagada finantsabi Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja EL-ÜRO stipendiumiprogrammi pakkuvale Euroopa ülikoolidevahelisele inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele pärast selle rahastamise õiguslikuks aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsuse nr 791/2004/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks) (14) kehtivuse kaotamist 2006. aasta lõpus. |
(22) |
Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonid toetavad oluliselt ja edukalt demokraatlikke protsesse kolmandates riikides (15). Kuid demokraatia edendamine nõuab palju enamat kui üksnes valimisi. ELi valimisvaatlusmissioonide kulud ei tohiks seetõttu hõlmata ebaproportsionaalselt suurt osa käesoleva määruse alusel kättesaadavast kogurahastamisest. |
(23) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16). |
(24) |
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vaja ja kohane käesoleva määruse põhieesmärkide saavutamiseks sätestada demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi eeskirjad. Käesolevas määruses piirdutakse sellega, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks kooskõlas asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõiguga. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesoleva määrusega luuakse demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille kaudu ühendus annab abi ühenduse arengu- ning kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostööpoliitika raames, kooskõlas Euroopa Liidu tervikliku välispoliitikaga, andes sellega panuse demokraatia ja õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise arendamisse ja tugevdamisse.
2. Selline abi on eelkõige suunatud:
a) |
austuse suurendamisele inimõiguste ja põhivabaduste vastu ning nende järgimisele, nagu välja kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ning muudes rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides ning demokraatia ja demokraatlike reformide edendamisele ja tugevdamisele kolmandates riikides, peamiselt toetusena kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning inimõiguskaitsjate ja kuritarvituse ja represseerimise ohvrite toetamise ning solidaarsuse näol nendega ja tugevdades kodanikuühiskonna tegevust inimõiguste ning demokraatia edendamise alal; |
b) |
inimõiguste kaitse, edendamise ja järelevalve rahvusvahelise ja piirkondliku raamistiku toetamisele ja tugevdamisele, demokraatia ja õigusriigi edendamisele ja kodanikuühiskonna aktiivse rolli tugevdamisele selles raamistikus; |
c) |
usalduse suurendamisele valimisprotsessi suhtes ja selle protsessi usaldusväärsuse suurendamisele, eelkõige valimisvaatlusmissioonide ning protsessis osalevate kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu; |
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Võttes arvesse artikleid 1 ja 3, peab ühenduse abi olema seotud järgmiste valdkondadega:
a) |
osalus- ja esindusdemokraatia, sealhulgas parlamentaarse demokraatia ja demokratiseerimisprotsesside edendamine ja tõhustamine, peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, sealhulgas:
|
b) |
inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine nagu välja kuulutatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja teistes kodanike, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides, peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide toetuse abil, sealhulgas seoses:
|
c) |
inimõiguste kaitse, õiguse, õigusriigi põhimõtete ja demokraatia edendamise rahvusvahelise raamistiku tugevdamine järgmiselt:
|
d) |
usalduse tõstmine demokraatlike valimisprotsesside vastu ning nende usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine, eriti:
|
2. Kõigi käesolevas määruses osutatud abimeetmete puhul tuleb igal asjakohasel juhul edendada ja kaitsta sugudevahelist võrdsust, laste õigusi, põlisrahvuste õigusi ja puuetega inimeste õigusi ning võtta arvesse haavatavate rühmade õiguste suurendamise, osalemise ja mittediskrimineerimise ning vastutuse põhimõtteid.
3. Käesolevas määruses osutatud abimeetmeid tuleb rakendada kolmandate riikide territooriumil või need peavad olema otseselt seostatavad kolmandates riikides tekkivate olukordadega või otseselt seotud ülemaailmsete või piirkondlike meetmetega.
Artikkel 3
Ühenduse abi täiendavus ja sidusus
1. Käesoleva määruse alusel antav ühenduse toetus peab olema kooskõlas ühenduse arengukoostöö poliitikaraamistikuga ja Euroopa Liidu välispoliitikaga tervikuna ning täiendama abi, mida antakse vastavalt sellega seonduvatele ühenduse välisabi vahenditele ja partnerluslepingule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel. Käesoleva määruse kohaselt antakse täiendavat ühenduse abi selleks, et tugevdada sellega seonduvate välisabi vahendite meetmeid.
2. Komisjon tagab, et käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed on kooskõlas ühenduse üldise poliitikaraamistikuga ning eriti eespool nimetatud vahendite eesmärkidega, samuti muude asjakohaste ühenduse meetmetega.
3. Ühenduse ja liikmesriikide abimeetmete tõhususe ja järjepidevuse parandamiseks kavatseb komisjon tagada nii enda kui ka liikmesriikide tegevuse parema kooskõlastamise nii otsustamise tasandil kui ka praktilises tegevuses. Kooskõlastamine hõlmab regulaarseid konsultatsioone ja eelkõige kohapealset sagedast asjakohase teabe vahetamist, sh teiste abiandjatega, abiandmise erinevates etappides.
4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt arvamusi.
5. Komisjon otsib igal tasandil võimalusi regulaarseks teabevahetuseks kodanikuühiskonnaga, sealhulgas kolmandates riikides.
II JAOTIS
RAKENDAMINE
Artikkel 4
Üldine rakendusraamistik
Käesoleva määruse alusel antav ühenduse abi tuleb rakendada järgmiste meetmete kaudu:
a) |
strateegiadokumendid ja nende võimalikud ülevaatused; |
b) |
iga-aastased tegevusprogrammid; |
c) |
erimeetmed; |
d) |
ajutised meetmed. |
Artikkel 5
Strateegiadokumendid ja nende täiendused
1. Strateegiadokumendid peavad sätestama ühenduse strateegia käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi suhtes, ühenduse prioriteedid, rahvusvahelise olukorra ning peamiste partnerite tegevuse. Need peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldise mõtte, eesmärkide, reguleerimisala ja põhimõtetega.
2. Strateegiadokumendis peavad olema sätestatud prioriteetsed valdkonnad, mille ühendus on rahastamiseks valinud, erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Samuti peavad strateegiadokumendid sisaldama eraldiste soovituslikku jaotust, nii üldiste kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa; vajadusel võib soovitusliku jaotuse esitada vahemikena.
3. Strateegiadokumendid ja nende täiendused tuleb vastu võtta artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt. Need ei tohi hõlmata väljapoole käesoleva määruse kehtivusaega jäävat perioodi. Strateegiadokumendid tuleb läbi vaadata pärast poole kehtivusaja möödumist või vajaduse korral.
4. Komisjon ja liikmesriigid vahetavad teavet ja konsulteerivad programmitöö varajases staadiumis nii omavahel kui ka teiste abiandjate ja osapooltega, kaasa arvatud kodanikuühiskonna esindajatega, et edendada oma koostöömeetmete vastastikust täiendavust.
Artikkel 6
Iga-aastased tegevusprogrammid
1. Olenemata artiklist 7 võtab komisjon iga-aastaseid tegevusprogramme vastu artiklis 5 osutatud strateegiadokumentide ja nende ülevaatuste alusel.
2. Iga-aastastes tegevusprogrammides peab olema kindlaks määratud taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, oodatavad tulemused, halduskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Nendes võetakse arvesse ühenduse abi varasemal rakendamisel saadud kogemusi. Programmid peavad sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, igaks meetmeks eraldatud summasid ning rakendamise näidisajakava. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad ning neil peavad olema ajalised raamid.
3. Iga-aastased tegevusprogrammid ja nende täiendused tuleb vastu võtta artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt. Kui iga-aastase tegevusprogrammi muudatused ei ületa 20 % eraldatud üldsummast, võtab need muudatused vastu komisjon. Komisjon teavitab sellest artikli 17 lõikes 1 osutatud komiteed.
4. Kui iga-aastast tegevusprogrammi ei ole veel vastu võetud, võib komisjon erandkorras artiklis 5 osutatud strateegiadokumentide alusel võtta meetmeid, mida iga-aastases tegevusprogrammis ei ole ette nähtud, lähtudes samadest eeskirjadest ja menetlustest kui iga-aastase tegevusprogrammi puhul.
Artikkel 7
Erimeetmed
1. Olenemata artiklist 5 võib komisjon ettenägematu ja nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse või erandliku olukorra korral võtta erimeetmeid, mida strateegiadokumendid ei hõlma.
2. Erimeetmetes peab olema kindlaks määratud taotletavad eesmärgid, tegevusvaldkonnad, oodatavad tulemused, halduskord ja rahastamise kogusumma. Erimeetmed peavad sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, igaks meetmeks eraldatud summasid ning nende rakendamise näidisajakava. Nendes määratletakse tulemuslikkuse näitajate liik, mille üle tuleb erimeetmete rakendamisel teostada järelevalvet.
3. Kui selliste meetmete maksumus on 3 000 000eurot või rohkem, võtab komisjon need vastu artikli 17 lõikes 2 kirjeldatud menetluse kohaselt.
4. Erimeetmete puhul, mille maksumus on vähem kui 3 000 000eurot, saadab komisjon 10 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele teate.
Artikkel 8
Tugimeetmed
1. Käesoleva määruse alusel toimuv ühenduse rahastamine võib hõlmata kulusid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistamis-, jälgimis-, järelevalve-, auditi- ja hindamistoimingutega, näiteks uuringud, kohtumised, teave, teadlikkuse tõstmine, koolitus ja kirjastamistegevus, sealhulgas kodanikuühiskonda esindavatele partneritele mõeldud koolitus- ja haridusmeetmed; kulusid, mis on seotud teabevahetuse arvutivõrkudega, ning muid haldus- või tehnilise abi kulusid, mida on programmi juhtimiseks vaja. Rahastamine võib vajadusel hõlmata kulusid abimeetmete ühendusepõhise iseloomu esiletoomiseks ning abimeetmete eesmärkide ja tulemuste selgitamiseks asjaomaste riikide üldsusele.
2. Ühendus rahastab ka käesoleva määruse alusel komisjoni delegatsioonide kulusid, mis hõlmavad rahastatavate operatsioonide juhtimiseks vajalikku haldustuge.
3. Komisjon võtab strateegiadokumentides käsitlemata tugimeetmed vastu artiklis 5 osutatud viisil, kooskõlas artikli 7 lõigetega 3 ja 4.
Artikkel 9
Ajutised meetmed
1 Olenemata artiklist 5, võib komisjon sihtotstarbelisel alusel eraldada väikesi toetusi inimõiguste kaitsjatele kiireloomulistele kaitsevajadustele reageerimiseks.
2. Komisjon teavitab ellu viidud ajutistest meetmetest regulaarselt Euroopa Parlamenti ja liikmesriike.
Artikkel 10
Abikõlblikkus
1. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, on käesoleva määruse kohaselt artiklites 6, 7 ja 9 osutatud abimeetmete rakendamise eesmärgil rahastamiskõlblikud järgmised sõltumatult ja usaldusväärselt tegutsevad asutused ja osapooled:
a) |
kohaliku, riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonid, sh valitsusvälised mittetulunduslikud organisatsioonid ja sõltumatud poliitilised fondid, ühenduse organisatsioonid ning erasektori mittetulundusühingud, institutsioonid ja organisatsioonid, ja nende võrgustikud; |
b) |
kohaliku, riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi avaliku sektori mittetulundusühingud, institutsioonid ja organisatsioonid ning võrgustikud; |
c) |
riiklikud, piirkondlikud ja rahvusvahelised parlamentaarsed organid, kui see on vajalik käesoleva vahendi eesmärkide saavutamiseks ja juhul kui kavandatavat meedet ei ole võimalik rahastada ühenduse mõne seonduva välisabi vahendi raames; |
d) |
rahvusvahelised ja piirkondlikud valitsustevahelised organisatsioonid; |
e) |
füüsilised isikud, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. |
2. Muid asutusi ja osapooli, keda ei ole lõikes 1 loetletud, võib rahastada erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, tingimusel et see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 11
Menetluskord
1. Käesoleva määruse kohaselt rahastatavaid abimeetmeid tuleb rakendada kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärust (17) ning selle täiendustega tsentraliseeritult või ühise juhtimise kaudu koos rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt nimetatud määruse artikli 53 lõikele 1.
2. Kaasrahastamisel ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 54 otsustada anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid nimetatud määruse artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud asutustele.
Artikkel 12
Eelarvelised kulukohustused
1. Eelarvelised kulukohustused võetakse kooskõlas artiklitega 6, 7, 8 ja 9 tehtud komisjoni otsuste alusel.
2. Ühenduse rahastamine võib toimuda ühes järgmistest õiguslikest vormidest:
a) |
toetuslepingud, toetuse määramise otsused või kaasrahastamise kokkulepped; |
b) |
kokkulepped vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 54; |
c) |
hankelepingud; |
d) |
töölepingud. |
Artikkel 13
Rahastamise liigid
1. Ühendus võib rahalist abi anda järgmises vormis:
a) |
projektid ja programmid; |
b) |
artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud rahvusvaheliste ja piirkondlike valitsustevaheliste organisatsioonide poolt esitatud projektide rahastamiseks mõeldud toetused; |
c) |
väikesed toetused inimõiguste kaitsjatele vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktile ii kiireloomulisteks kaitsevajadusteks artikli 9 lõike 1 raames; |
d) |
toetused ÜRO inimõiguste ülemkomissari büroo tegevuskulude hüvitamiseks; |
e) |
Euroopa ülikoolidevaheline inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskuse (EIUC) tegevuskulude, eriti Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja kolmandate riikide kodanikele mõeldud EL-ÜRO stipendiumiprogrammi toetused, samuti muude inimõigusi ja demokratiseerimist edendavate haridus-, väljaõppe- ja uurimismeetmete tegevuskulude toetused; |
f) |
sissemaksed rahvusvahelistesse fondidesse, näiteks rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide hallatavatesse fondidesse; |
g) |
inim- ja materiaalsed ressursid Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonide tulemuslikuks läbiviimiseks; |
h) |
riigihankelepingud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 88 tähenduses. |
2. Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid võivad kaasrahastada:
a) |
liikmesriigid ja nende kohalikud omavalitsused, eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused; |
b) |
muud doonorriigid ja eelkõige nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused; |
c) |
rahvusvahelised ja piirkondlikud valitsustevahelised organisatsioonid; |
d) |
äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ja ettevõtjad, ametiühingud, ametiühingute liidud ning muud valitsusvälised osalised. |
3. Paralleelse kaasrahastamise puhul jaotatakse projekt või programm mitmeks selgeks eraldi osaks, millest igaüht rahastavad eri partnerid, kes kaasrahastavad nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks määrata. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse projekti või programmi kogukulu kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et ei ole võimalik kindlaks määrata allikat mis tahes toiminguks, millest projekti või programmi konkreetset osa rahastati.
4. Ühise kaasrahastamise korral võib komisjon ühismeetmete rakendamiseks vastu võtta ja hallata vahendeid lõike 2 punktides a, b ja c osutatud isikute nimel. Selliseid vahendeid käsitletakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 18.
5. Kaasrahastamisel ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud isiktele.
6. Ühenduse abi ei kasutata maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks saajariigis.
Artikkel 14
Osalemis- ja päritolueeskirjad
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda kõik ühenduse liikmesriikide, Euroopa Ühenduse poolt tunnustatud ühinevate riikide või ametlike kandidaatriikide või Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikest füüsilised isikud või kõnealustes riikides registreeritud juriidilised isikud.
Käesoleva määruse alusel võivad osaleda rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil lisaks füüsilistele või juriidilistele isikutele, kellel on osalemisõigus käesoleva määruse alusel, ka kõik Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee, poolt määratletud arenguriikide kodanikest füüsilised isikud või nendes riikides registreeritud juriidilised isikud. Komisjon avaldab ning uuendab OECD arenguabikomitee poolt kinnitatud arenguriikide nimekirja vastavalt selle regulaarsele läbivaatamisele ja teavitab sellest nõukogu.
2. Käesoleva määruse alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimise konkursil võivad osaleda kõik mistahes muu kui lõikes 1 osutatud riigi kodanikest füüsilised isikud või seal registreeritud juriidilised isikud, kui on kehtestatud nende vastastikune juurdepääs välisabile. Vastastikune juurdepääs antakse alati, kui abikõlblikkus tagatakse liikmesriikidele ja asjaomasele saajariigile võrdsetel alustel.
Vastastikune juurdepääs tuleb kehtestada konkreetse riigi või piirkondliku riikide rühma kohta käiva eriotsusega. Sellised otsused võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ning need kehtivad vähemalt ühe aasta.
3. Käesoleva määruse raames rahastatavate toetuste ja riigihankelepingute sõlmimise konkurssidel on õigus osaleda rahvusvahelistel organisatsioonidel.
4. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei piira abikõlblike organisatsioonide osalemist, kes oma olemuse või asukoha tõttu võivad meetmes osaleda.
5. Eksperdid võivad olla mis tahes kodakondsusega. See ei takista kvalitatiivsete ega finantsnõuete sätestamist ühenduse hanke-eeskirjades.
6. Kui käesoleva määruse kohaselt rahastatavaid meetmeid rakendatakse tsentraliseeritud tasandil ning delegeerimise kaudu spetsialiseeritud ühenduse asutustele, rahvusvahelistele või riikide avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c, on osalemine haldava üksuse riigihanke ja toetuste andmise menetlustes vaba füüsilistele isikutele, kes on käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt ühenduse lepingutele ja toetustele juurdepääsu omavate riikide kodanikud ning mis tahes muu, haldava üksuse kehtestatud eeskirjade kohaselt abikõlbliku riigi kodanikele, ning neis riikides registreeritud juriidilistele isikutele.
7. Kui ühenduse abi hõlmab rahvusvahelise organisatsiooni kaudu läbiviidavat operatsiooni, on osalemine asjakohastes lepingulistes menetlustes avatud kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes tohivad osaleda käesoleva artikli kohaselt, samuti kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes tohivad osaleda kõnealuse organisatsiooni eeskirjade kohaselt. Kõigile abiandjatele tuleb tagada võrdne kohtlemine. Samad eeskirjad kehtivad vahendite, materjalide ja ekspertide kohta.
8. Kui ühenduse abi hõlmab operatsiooni, mida kaasrahastatakse vastastikkuse põhimõttel koos kolmanda riigi või piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigiga, on osalemine asjakohastes lepingulistes menetlustes avatud kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes tohivad osaleda käesoleva artikli kohaselt, samuti kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes tohivad osaleda sellise kolmanda riigi, piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi eeskirjade kohaselt. Samad eeskirjad kehtivad vahendite, materjalide ja ekspertide kohta.
9. Kõik käesoleva määruse kohaselt rahastatava lepingu raames ostetud vahendid ja materjalid peavad pärinema ühendusest või kõlblikust riigist nagu määratletud lõigetes 1 ja 2. Mõiste „päritolu” on käesoleva määruse tähenduses määratletud asjaomastes ühenduse õigusaktides, milles käsitletakse päritolu määramise eeskirju tolli tarbeks.
10. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada osaleda selliste riikide füüsilistel või juriidilistel isikutel, millel on naaberriikidega traditsioonilised majandus-, kaubandus- või geograafilised sidemed, või siis kolmandatest riikidest pärit füüsilistel või juriidilistel isikutel ning lubada erineva päritoluga vahendite ja materjalide ostmist ja kasutamist.
11. Erandid on õigustatud toodete ja teenuste puudumise korral asjaomaste riikide turgudel, äärmise kiireloomulisuse korral või kui abikõlblikkuse eeskirjad muudaksid projekti, programmi või meetme elluviimise võimatuks või äärmiselt raskeks.
12. Pakkujad, kellega on sõlmitud lepingud, peavad austama rahvusvaheliselt kokkulepitud põhilisi töönorme (näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni), ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive ja elukutse suhtes ning lapstööjõu kasutamise kaotamist käsitlevaid konventsioone.
Artikkel 15
Ühenduse rahaliste huvide kaitse
1. Käesolevast määruse rakendamisest tulenev mistahes leping või kokkulepe peab sisaldama sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse, eelkõige pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste eest, lähtudes nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (18) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (19) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (20).
2. Kokkulepped ja lepingud peavad selgesõnaliselt sätestama komisjoni ja kontrollikoja õiguse auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühenduse vahendeid. Nad volitavad ka selgesõnaliselt komisjoni läbi viima kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt määruses (EÜ, Euratom) nr 2185/96 sätestatule.
Artikkel 16
Hindamine
1. Komisjon peab oma programme regulaarselt jälgima ja läbi vaatama ning hindama programmitöö tulemuslikkust, sidusust ja järjepidevust, vajadusel sõltumatu välishindamise abil, et veenduda, kas eesmärgid on saavutatud, ning et sõnastada soovitusi tulevaste operatsioonide paremaks läbiviimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekuid sõltumatute välishindamiste teostamiseks tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.
2. Komisjon saadab oma hindamisaruanded teadmiseks artikli 17 lõikes 1 osutatud komiteele ja Euroopa Parlamendile. Liikmesriigid võivad taotleda konkreetsete hinnangute arutamist artikli 17 lõikes 1 osutatud komitees. Tulemusi kasutatakse programmi ülesehituses ja vahendite eraldamises.
3. Vastavalt vajadusele kaasab komisjon käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi hindamisse kõiki huvirühmi. Ergutatakse teostama ühishindamisi liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asutustega.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Komitee
1. Komisjoni abistab demokraatia ja inimõiguste komitee, edaspidi „komitee”.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemik on 30 päeva.
3. Komitee kehtestab oma töökorra.
Artikkel 18
Aastaaruanne
1. Komisjon tutvub käesoleva määruse kohaselt võetud abimeetmete rakendamisega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande abi rakendamise, tulemuste ning tagajärgede ja mõju kohta, kuivõrd see on võimalik. Nimetatud aruanne on Euroopa Ühenduse arengupoliitika ja välisabi rakendamist käsitleva aastaaruande ning ELi inimõigusi käsitleva aastaaruande lahutamatu osa.
2. Aastaaruanne sisaldab teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete, jälgimis- ja hindamistoimingute tulemuste, asjaomaste partnerite kaasatuse ning eelarveliste maksekohustuste ja maksete täitmise kohta, esitatuna ülemaailmsete, piirkondlike ja riikides võetud meetmete ning abi valdkondade kaupa.
Aruandes hinnatakse abi tulemusi, kasutades võimalikult palju konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid, ning selle rolli käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel.
Artikkel 19
Finantspakett
Käesoleva määruse rakendamise finantspakett ajavahemikus 2007–2013 on 1 103 702 000eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised 2007–2013 finantsraamistiku piires.
Artikkel 20
Läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, vajadusel koos õigusakti ettepanekuga käesolevasse määrusesse vajalike muudatuste tegemiseks.
Artikkel 21
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(2) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.
(3) ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.
(*) Väljaannete Talitus: palun lisada käesoleva määruse number ja/või kuupäev.
(4) ELT L …
(5) ELT L …
(6) ELT L 327, 24.11.2006, lk 1.
(7) Komisjoni 8. mai 2001. aasta teatis Euroopa Liidu rollist inimõiguste ja demokratiseerimise edendajana kolmandates riikides.
(8) Komisjoni 23. mai 1995. aasta teatis demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamise kaasamisest ühenduse ja kolmandate riikide vahelistesse lepingutesse.
(9) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(10) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 1).
(11) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).
(12) ELT L 317, 15.12.2000, lk 3; ELT L 385, 29.12.2004, lk 88.
(13) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(14) EÜT L 138, 30.4.2004, lk 31.
(15) Komisjoni 11. aprilli 2000. aasta teatis ELi valimisabi ja -vaatluste kohta.
(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(17) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(18) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
P6_TA(2006)0549
Kehavigastuste ärahoidmine ja ohutuse edendamine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu soovitus kehavigastuse ärahoidmise ja ohutuse edendamise kohta (KOM(2006)0329 — C6-0238/2006 — 2006/0106(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0329) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 152 lõike 4 teist lõiku, millele vastavalt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0238/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0398/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(2 a) |
Üle 65 aasta vanused inimesed moodustavad 16 % kogu ELi elanikkonnast, kuid nende arvele langeb tervelt 40 % surmaga lõppenud kehavigastustest; seega on neil surmaga lõppeva kehavigastuse oht üle kahe korra suurem ja toruluude murrud on vanemaealiste inimeste haiglasse sattumise peamine põhjus. |
(5 a) |
Rahvatervist mõjutavad bioloogilised erinevused, keskkond, teabe kättesaadavus ja sotsiaalmajanduslikud tingimused. |
(5 b) |
Sooline aspekt tuleks tuua kõigisse valdkondadesse, sealhulgas ka tervishoiupoliitikasse. Tuleks astuda samme soopõhiste kvantitatiivsete uuringute läbiviimiseks ja kohaldada ressursside jaotamisel soopõhise eelarvestamise põhimõtet. |
(5 c) |
Naiste vastu suunatud perevägivald on peamine 16 kuni 44 aasta vanuste naiste surma ja invaliidistumise põhjus. |
(6) |
Kehavigastuste risk jaotub nii liikmesriikide kui ka sotsiaalsete rühmade vahel ebaühtlaselt. Kehavigastuse tagajärjel surmasaamise risk on kõrgeima vigastuste määraga liikmesriigis viis korda suurem kui madalaima vigastuste määraga liikmesriigis. |
(6) |
Kehavigastuste risk jaotub liikmesriikide vahel ebaühtlaselt ning muutub sõltuvalt keskkonna-, töö- ja sotsiaalsetest tingimustest, soost ning vanusest . Kehavigastuse tagajärjel surmasaamise risk on kõrgeima vigastuste määraga liikmesriigis viis korda suurem kui madalaima vigastuste määraga liikmesriigis. |
(7) |
Erinevalt paljudest teistest haiguse või enneaegse surma põhjustest saab kehavigastusi ära hoida, muutes meie elukeskkonna ja kasutatavad tooted ning teenused ohutumaks. On arvukalt tõendeid õnnetusjuhtumite meetmete tõestatud tõhususe kohta, mida ei ole veel kogu ühenduse ulatuses laialdaselt kohaldatud. |
(7) |
Erinevalt paljudest teistest haiguse või enneaegse surma põhjustest saab kehavigastusi ära hoida, muutes meie elukeskkonna ja kasutatavad tooted ning teenused ohutumaks ja suurendades üldsuse teadlikkust riskikäitumise tagajärgedest . Ka laiema rahvatervise alase lähenemisviisi omaksvõtmine võib kehavigastuste ja vägivalla määra oluliselt vähendada. On arvukalt tõendeid õnnetusjuhtumite vastaste meetmete tõestatud tõhususe kohta, mida ei ole veel kogu ühenduse ulatuses laialdaselt kohaldatud. |
(8) |
Enamik nendest meetmetest on osutunud tasuvaks, kuna tervishoiusüsteemide ennetusest saadav kasu ületab sageli abimissiooni kulutusi mitmeid kordi. |
(8) |
Enamik nendest meetmetest on osutunud inimeste elu ja tervise kaitsmisel kulutasuvaks, kuna nii era- kui avaliku sektori, eelkõige tervishoiusüsteemide jaoks ületab ennetusest saadav kasu sageli meditsiinilise sekkumise kulutusi mitmeid kordi. Majanduslike ja tervishoiukulude kõrval ei tohiks alahinnata ka inimkaotusi ja ühiskonna tegelikke kulusid, kuna majanduslikud ja tervishoiukulud ei hõlma lööke, mis tabavad ohvrite peresid ja sotsiaalseid tugivõrgustikke või kogukondi, töökohti ja koole. |
(9) |
Vaatamata suurtele edusammudele mitmes ohutusega seotud valdkonnas nagu liiklus või töökoht, on muid vähem tähelepanu pälvinud valdkondi, sealhulgas kodu, vaba aeg, sport ja lastega ning vanemaealiste kodanikega seotud õnnetusjuhtumid ja ennetus. |
(9) |
Vaatamata suurtele edusammudele mitmes ohutusega seotud valdkonnas nagu liiklus või töökohad, on muid vähem tähelepanu pälvinud valdkondi, sealhulgas kodu, vaba aeg, sport ja lastega , naistega ning vanemaealiste kodanikega seotud õnnetusjuhtumid ja ennetus. |
(9 a) |
Vaatamata hiljutistele uurimustele alahinnatakse perevägivallast tulenevaid kehavigastusi siiani nii füüsilise ja psüühilise kahju tekitamise kui ka tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide kulutuste suurendamise seisukohalt. |
(9 b) |
Arvesse tuleks võtta seost alkoholi ja narkootikumide kättesaadavuse ja tarbimise ning vägivallast ja õnnetusjuhtumitest, eelkõige liiklusõnnetustest tingitud kehavigastuste esinemise vahel. |
(10) |
Seega on vaja töötada välja kehavigastuste järelevalve ja aruandluse süsteem, mis võiks tagada kooskõlastatud lähenemisviisi liikmesriikides, et arendada ja kehtestada kehavigastuste ärahoidmise riiklikud põhimõtted, sealhulgas parimate tavade vahetus. Sellist süsteemi arendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsuse nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) ja mis tahes jätkuprogrammide alusel, ning kõnealune süsteem luuakse kehavigastuste riikliku järelevalve ja aruandluse põhjal, mis tuleb välja töötada ühtsel ja ühtlustatud viisil. |
(10) |
Seega on vaja töötada välja kehavigastuste järelevalve ja aruandluse süsteem, mis võiks tagada kooskõlastatud lähenemisviisi liikmesriikides, et arendada ja kehtestada kehavigastuste ärahoidmise ja ohutuse edendamise riikliku poliitika, sealhulgas parimate tavade vahetuse. Selline süsteem luuakse kehavigastuste riikliku järelevalve ja aruandluse põhjal, mis tuleb välja töötada ühtsel ja ühtlustatud viisil. |
(10 a) |
Kehavigastuste järelevalve süsteemi tuleks kaasata olemasolevad kehavigastuste alased programmid ning kehavigastusi puudutavad andmebaasid ja võrgustikud, mida komisjon on juba ulatuslikult rahastanud. See on absoluutselt vajalik samm, et saavutada sünergiat ning kärpida kulusid tänu juba toimivate mehhanismide kasutamisele. |
(10 b) |
Kui praegused kehavigastuste järelevalve- ja kontrollisüsteemid osutuvad mõnele liikmesriigile liiga kulukaks, tuleks kasutada alternatiivseid süsteeme, näiteks selliseid, mis tuginevad haiglate statistika põhjal koostatud ja kergemini kättesaadavatele „minimaalsetele andmekogumitele”. |
(10 c) |
Tagamaks, et parimad tavad tõepoolest teenivad iga üksiku riigi võimeid ja vajadusi, tuleks toetada institutsioonide väljaarendamist ja inimressursside arengut ning teadusuuringuid, eriti riikides, mille arvele langeb suurim osa välditavatest kehavigastustest. |
(11) |
Ühenduse rahvatervise programmi vahendite rakendamise tõhustamiseks ja kehavigastuste ärahoidmise lahendamiseks kõige tõhusamal viisil on kindlaks määratud seitse esmatähtsat valdkonda: laste ja noorukite ning vanaemaealiste kodanike ja vähem kaitstud liiklejate ohutus, spordivigastuste, toodete ja teenuste tekitatud kehavigastuste ning tahtlikult enese poolt tekitatud kehavigastuste ja vägivalla ärahoidmine. Kõnealuste esmatähtsate valdkondade kindlaksmääramisel on arvesse võetud kehavigastuste sotsiaalset mõju vigastuste arvu ja raskuse kaupa, tõendeid abimissioonide tõhususe kohta ja abimissioonide eduka rakendamise teostatavust liikmesriikides. |
(11) |
Kehavigastuste ärahoidmise lahendamiseks kõige tõhusamal viisil on kindlaks määratud kaheksa esmatähtsat valdkonda: laste ja noorukite ning vanaemaealiste kodanike ja eelkõige vähem kaitstud liiklejate ohutus, tööl saadavate kehavigastuste ennetamine ja töökohtade ohutus, spordivigastuste ja vabal ajal tekkinud vigastuste , toodete ja teenuste tekitatud kehavigastuste ning tahtlikult enese poolt tekitatud kehavigastuste ja vägivalla, eelkõige naiste- ja lastevastase vägivalla ärahoidmine. Kõnealuste esmatähtsate valdkondade kindlaksmääramisel on arvesse võetud kehavigastuste sotsiaalset mõju vigastuste arvu ja raskuse kaupa, tõendeid meditsiinilise sekkumise tõhususe kohta ja selle eduka rakendamise teostatavust liikmesriikides. |
1) |
töötama välja kehavigastuste riikliku järelevalve- ja aruandlussüsteemi, millega antakse võrreldavat teavet, kontrollitakse kehavigastustega seotud riskide arengut ja ennetusmeetmete toimet aja jooksul ning hinnatakse täiendavate algatuste võtmise vajadust seoses toodete ja teenuste ohutusega; |
1) |
töötama välja kehavigastuste riikliku järelevalve- ja aruandlussüsteemi, millel on juurdepääs muudele asjaomastele andmebaasidele, millega antakse võrreldavat teavet ja jaotatakse andmed soo ja vanuse alusel , kontrollitakse kehavigastustega seotud riskide arengut, keskendudes vigastusteguritele, jälgitakse ennetusmeetmete toimet aja jooksul ning hinnatakse täiendavate algatuste võtmise vajadust ühelt poolt seoses toodete ja teenuste ohutusega ja teiselt poolt seoses üldsuse teadlikkuse suurendamisega, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele, nagu noored ; |
(1 a) |
arendama sektoritevahelist koostööd, hõlmates ja tugevdades partnerlussuhteid sidusrühmadega kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning rakendades kooskõlastatud ja ühtseid abinõusid kehavigastuste ja ebaturvalisuse vastu. |
2) |
koostama riiklikud plaanid õnnetusjuhtumite ja kehavigastuste ärahoidmiseks, algatades osakondadevahelist koostööd ja suurendades kampaaniaürituste rahastamisvõimalusi, edendades ohutust ja rakendades selliseid riiklikke plaane, pöörates erilist tähelepanu lastele, eakatele inimestele ja vähem kaitstud liiklejatele , eelkõige spordivigastuste, toodete ja teenuste tekitatud, vägivalla tõttu tekitatud ja tahtlikult enese poolt tekitatud vigastuste ärahoidmisel; |
2) |
koostama riiklikud plaanid õnnetusjuhtumite ja kehavigastuste ärahoidmiseks, algatades nii osakondadevahelist koostööd kui koostööd sidusrühmadega, suurendades kampaaniaürituste rahastamisvõimalusi , luues soodustusi ohutuse edendamiseks ja rakendades selliseid riiklikke plaane praktikas, pöörates erilist tähelepanu kõrge riskiga rühmadele nagu lapsed, eakad ja puuetega inimesed, naised ja liiklejad , eelkõige spordivigastuste ja vabal ajal tekkinud vigastuste , naiste suguelundite moonutamise, toodete ja teenuste tekitatud, vägivalla , eelkõige naiste- ja lastevastase perevägivalla tõttu tekitatud ja tahtlikult enese poolt tekitatud vigastuste ärahoidmisel; |
2 a) |
viima läbi teadusuuringuid, eriti tahtlikult enda poolt vigastuste tekitamise ja riskialti käitumise kohta; |
(2 b) |
pöörata erilist tähelepanu kehavigastusi ja ebaturvalisust esile kutsuvatele sotsiaalsetele teguritele: kehavigastuste, suremuse ja haigestumuse määrade suurimad erinevused ilmnevad rikaste ja vaesemate riikide ning sama riigi erinevate ühiskonnaklasside vahel. See lõhe suureneb selliste tegurite tõttu nagu liikluse tihenemine, suurenev ebavõrdsus sissetulekutes, tööpuuduse kasv, ühiskonna toetuse vähenemine, turgude liberaliseerimine, alkoholi laiem kättesaadavus ning puudulikud reguleerimis- ja jõustamismehhanismid. Eriti ohustatud on töötud, etnilised vähemusrühmad, võõrtöötajad, põgenikud, puuetega ja kodutud inimesed; |
2 c) |
võtma meetmeid, et kehavigastuste ärahoidmise häid tavasid kajastavad andmebaasid tugineksid usaldusväärsetele andmetele, mille juures võetakse arvesse kohalikke olusid, ja et andmeid toetaksid teadusuuringud, mis kajastavad konkreetseid majandus-, sotsiaalseid, infrastruktuuri ja kultuurilisi iseärasusi, mille raames teostatakse edukat poliitikat; |
3) |
tagama, et vigastuste ärahoidmist ja ohutuse edendamist hakatakse süstemaatiliselt kasutama tervishoiutöötajate kutseõppes , nii et kõnealused rühmad oskavad pädevate nõustajatena teenindada oma patsiente, kliente ja üldsust. |
3) |
tagama, et vigastuste ärahoidmist ja ohutuse edendamist hakatakse süstemaatiliselt kasutama , parandades tervishoiu- ja teiste töötajate haridust ja kutseõpet , nii et kõnealused rühmad oskavad pädevate nõustajatena teenindada oma patsiente, kliente ja üldsust ; tõstma üldsuse teadlikkust põhjuste ja tagajärgede kohta, rõhutades nii üksikisikute kui ühiskonna vastutust kehavigastuste ärahoidmisel ja ohutuse edendamisel. |
3 a) |
tagama, et kindlustusfirmad, kellel on juurdepääs kehavigastusi puudutavatele andmetele edastaksid kõik asjakohased andmed liikmesriikidele, et oleks hõlpsam välja selgitada õnnetuste kõige sagedasema toimumise viise ja asukohti ning parandada selle teabe abil ennetustegevust. |
1) |
toetama ja eelistama ühenduse rahvatervise programmi raamistikus ja jätkuprogrammides kogu ühendust hõlmava kehavigastuste järelevalvesüsteemi kehtestamist, kogudes liikmesriikide andmeid kehavigastuste kohta nende riiklike järelevalvesüsteemide alusel, ja tegema andmebaasis oleva teabe hõlpsalt kättesaadavaks kõikidele sidusrühmadele; |
1) |
toetama ja eelistama kogu ühendust hõlmava kehavigastuste järelevalvesüsteemi kehtestamist, kogudes liikmesriikide andmeid kehavigastuste kohta nende riiklike järelevalvesüsteemide alusel, ja tegema andmebaasis oleva teabe hõlpsalt kättesaadavaks kõikidele sidusrühmadele; |
1 a) |
esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 251 ja punktis 1 viidatule õigusakti ettepaneku, milles nähakse ette rajada kogu ühendust hõlmav kehavigastuste järelevalve süsteem teabe levitamiseks ja häid tavasid puudutava teabe vahetamiseks, koos üksikasjadega selle finantsmõju kohta; |
2) |
kehtestama kogu ühendust hõlmava heade tavade teabevahetuse mehhanism ja levitama kõnealust teavet asjakohastele sidusrühmadele; |
välja jäetud
3 a) |
toetama ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide kaudu meetmeid, mis hõlmavad kehavigastuste ärahoidmist ning paremat ja ohutumat infrastruktuuri; |
4) |
toetama heade tavade ja poliitiliste meetmete väljatöötamist seitsme kindlaksmääratud eelisvaldkonna suhtes, kasutades ühenduse rahvatervise programmiga ja selle jätkuprogrammidega ette nähtud vahendeid, ja tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldist raamistikku ning teadusuuringute raamprogrammi; |
4) |
töötama välja head tavad ja poliitilised meetmed kaheksa kindlaksmääratud eelisvaldkonna suhtes; tagama, et kõigis tulevastes kehavigastuste ärahoidmise ja ohutuse edendamise programmides võetakse arvesse ebavõrdseid tervisealaseid tingimusi, arvestades, et ühiskonna toetuse puudumine, nõrk ühtekuuluvustunne ja sotsiaalne tõrjutus kahandavad inimeste võimet taluda sotsiaalseid konflikte, ilma et see leiaks väljundi vägivallas, sealhulgas enesele vigastuste tekitamises; |
5) |
koostama hindamisaruannet neli aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist, et kindlaks määrata, kas kavandatud meetmed on tõhusad ja hindama edasiste meetmete vajadust. |
5) |
koostama hindamisaruande neli aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist, et kindlaks määrata, kas kavandatud meetmed on tõhusad , hindama edasiste meetmete vajadust ning viima läbi olemasolevate ja tulevaste meetmete ja abinõude soolise mõju hindamise . |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0550
Tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega tehtava koostöö rahastamisvahend *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (11877/2006 — C6-0265/2006 — 2006/0807(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (11877/2006) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181 a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0265/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0430/2006), |
1. |
kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(3) |
Euroopa Liit ning tööstus- ja teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid on leppinud kokku tugevdada oma suhteid ja teha koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades mitmesuguste kahepoolsete instrumentide nagu lepingute, deklaratsioonide, tegevuskavade ja teiste sarnaste dokumentide abil. |
(3) |
Euroopa Liit ning tööstus- ja teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid on leppinud kokku tugevdada oma suhteid ja teha koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades mitmesuguste kahepoolsete ja mitmepoolsete instrumentide nagu lepingute, deklaratsioonide, tegevuskavade ja teiste sarnaste dokumentide abil. |
(4) |
Kooskõlas neis instrumentides esitatud põhimõtetega viib ühendus ellu koostööpoliitikat, mille eesmärgiks on luua keskkond, mis aitab kaasa suhete sisseseadmisele ja arendamisele kõnealuste riikide ja territooriumitega. Koostöömeetmed aitavad luua soodsaid tingimusi Euroopa kohaloleku ja nähtavaloleku tugevdamiseks neis riikides ning innustada majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku, kultuurilist ja muud laadi vahetust ja suhtlemist mõlema poole erinevate osalejate vahel. |
(4) |
Kooskõlas neis instrumentides esitatud põhimõtetega viib ühendus ellu koostööpoliitikat, mille eesmärgiks on luua keskkond, mis aitab kaasa suhete sisseseadmisele ja arendamisele kõnealuste riikide ja territooriumitega. Koostöömeetmed peaksid aitama tugevdada Euroopa kohalolekut ja nähtavalolekut neis riikides ning innustada majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku, kultuurilist ja muud laadi vahetust , dialooge ja suhtlemist asjassepuutuvate osalejate vahel vastavates sektorites . |
(4 a) |
Ühenduse koostöö peaks edendama demokraatia ja õigusriigi arendamise ja tugevdamise üldist eesmärki ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise eesmärki. |
(5 a) |
Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tuleks sõltuvalt majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest taustast järgida diferentseeritud lähenemisviise, tehes koostööd partnerriikide ja -piirkondadega konkreetsete ja sihipäraste programmide alusel, mis põhinevad nende konkreetsel olukorral ning ühenduse konkreetsetel huvidel, strateegiatel ja prioriteetidel. |
(6 a) |
Ühenduse koostööpoliitika elluviimisel on koostöö järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks hädavajalik menetluste suurem vastastikune täiendavus ning parem ühtlustamine, vastavusse viimine ja kooskõlastamine nii ühenduse ja liikmesriikide vahel kui suhetes teiste osalejatega. |
1. Ühenduse abist toetatakse majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja muud ühenduse pädevusse kuuluvat koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega.
1. Ühenduse finantsabist toetatakse majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja muud ühenduse pädevusse kuuluvat koostööd lisas loetletud tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega.
2. Nimetatud riikide ja territooriumitega tehtava koostöö peamine eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega peetavaid sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel. Koostöömeetmed aitavad luua soodsamat keskkonda ühenduse suhete arendamiseks nende riikide ja territooriumitega ning edendada nendega dialoogi pidamist ja ühenduse sealsete strateegiliste huvide kaitsmist .
2. Ühendus teeb partnerriikidega koostööd kooskõlas asutamislepingu XXI jaotisega. Nimetatud riikide ja territooriumitega tehtava koostöö põhieesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega peetavaid sidemeid ning jätkata sidemete arendamist artiklis 4 nimetatud valdkondades nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel , et luua soodsamat ja läbipaistvat keskkonda ühenduse suhete arendamiseks nende riikide ja territooriumitega ning edendada nendega tõhusa dialoogi pidamist , edendades samal ajal ühenduse huve .
2. Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid lisas 1 loetletud riike ja territooriumeid ning edaspidi nimetatakse neid partnerriikideks. Ent põhjendavate asjaolude esinemisel ja piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et 1. lisas loetlemata riigid on abikõlblikud. Vastavad tingimused võib sätestada artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides. Komisjon muudab nimetatud nimekirja vastavalt OECD/arenguabikomitee arengumaade nimekirja korrapärastele läbivaatustele ja teavitab sellest ka nõukogu .
2. Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid lisas loetletud riike ja territooriumeid ning edaspidi nimetatakse neid partnerriikideks. Ent põhjendavate asjaolude esinemisel ja piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon Euroopa Parlamendi eelneval nõusolekul ja juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et lisas loetlemata riigid on abikõlblikud. Vastavad tingimused võib sätestada artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu OECD/arenguabikomitee arengumaade nimekirja korrapärastest läbivaatustest tulenevatest muudatustest lisas olevas loetelus enne kui komisjon vajalikud muudatused vastu võtab .
1 a. Ühendus on rajatud demokraatia, õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste, säästva arengu ja põhivabaduste austamise põhimõtetele ning püüab nimetatud väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades dialoogi ja koostöö kaudu arendada ja tugevdada.
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad koostöövaldkondi , mis on esitatud eelkõige ühenduse ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades ning valdkondi, mis puudutavad ühenduse strateegilisi huve .
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas koostöö eesmärkidega , mis on esitatud eelkõige ühenduse ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning ühenduse enda huvidega .
2. Käesoleva määruse alusel meetmeid rakendades tagab komisjon , et koostööprojektid on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas ühenduse teiste asjakohaste poliitikatega.
2. Kõikide käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete ja kõikide käesoleva määrusega hõlmatud koostöövaldkondade osas tagab ühendus , et koostöö on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas erinevate välistegevuse valdkondade ja ühenduse teiste asjakohaste poliitikatega. Selline sidusus tagatakse poliitika määratlemisel, strateegilisel planeerimisel ning meetmete kavandamisel ja rakendamisel.
2 a. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb sõltuvalt majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest taustast järgida diferentseeritud lähenemisviise, tehes koostööd partnerriikide ja -piirkondadega konkreetsete ja sihipäraste programmide alusel, mis põhinevad nende konkreetsel olukorral ning ühenduse konkreetsetel huvidel, strateegiatel ja prioriteetidel .
2 b. Ühendus ja liikmesriigid parandavad oma poliitikavaldkondade, programmide ja meetmete rakendamise kooskõlastamist ja vastastikust täiendavust partnerriikide ja -piirkondadega.
Ühenduse abist toetatakse artikliga 1 kooskõlas olevaid koostöömeetmeid ja abi on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, kohaldamisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele järgnevates koostöövaldkondades :
Ühenduse finantsabist toetatakse artikliga 1 kooskõlas olevaid koostöömeetmeid ja see on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, kohaldamisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Ühenduse finantsabi hõlmab järgmisi tegevusliike :
1) |
koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine ühenduse ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel; |
1) |
koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine ühenduse ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade ning sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate vahel; |
3) |
dialoogi edendamine ühenduse ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel; |
3) |
dialoogi edendamine ühenduse ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas osalejate — sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate — ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel; |
1. Meetmed käesoleva määruse alusel koostöö edendamiseks viiakse ellu mitmeaastaste koostööprogrammide raames, mis hõlmavad koostööd asjakohastes tegevusvaldkondades kõigi või selleks valitud partnerriikidega. Komisjon koostab mitmeaastased koostööprogrammid ja määrab kindlaks nende kohaldamisala.
1. Kõik meetmed käesoleva määruse alusel koostöö edendamiseks viiakse ellu mitmeaastaste koostööprogrammide raames, mis hõlmavad koostööd artiklis 4 osutatud asjakohastes tegevusvaldkondades kõigi või selleks valitud partnerriikidega. Komisjon koostab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist mitmeaastased koostööprogrammid ja määrab kindlaks nende kohaldamisala.
2. Koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse ühenduse strateegilised huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja oodatavad tulemused. Ühtlasi määratakse neis kindlaks ühendusepoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajadusel võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.
2. Mitmeaastased koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse ühenduse strateegilised huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja saavutatavad tulemused. Ühtlasi määratakse neis kindlaks ühendusepoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajadusel võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Mitmeaastased koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; Euroopa Parlamendi taotlusel või vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.
3. Koostööprogrammid ja mis tahes kokkuvõtted nende läbivaatamisest võtab komisjon vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale.
3. Mitmeaastased koostööprogrammid ja mis tahes kokkuvõtted nende läbivaatamisest võtab komisjon vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale.
3. Komisjon võtab tegevuskavad vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale. Nimetatud korda tuleb kasutada tegevuskavades selliste muudatuste tegemiseks, mis seisnevad tehnilises kohandamistes, rakendamisperioodi pikendamises, assigneeringute ümberjaotamises kavandatud tegevuste vahel orienteeruva eelarve raames või eelarve suurendamises või vähendamises mahus, mis on väiksem kui 20 % algsest eelarvest, juhul kui need muudatused on kooskõlas tegevuskavades sätestatud algsete eesmärkidega.
3. Komisjon võtab iga-aastased tegevuskavad vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale. Nimetatud korda tuleb kasutada tegevuskavades selliste muudatuste tegemiseks, mis seisnevad tehnilistes kohandamistes, rakendamisperioodi pikendamises, assigneeringute ümberjaotamises kavandatud tegevuste vahel orienteeruva eelarve raames või eelarve suurendamises või vähendamises mahus, mis on väiksem kui 20 % algsest eelarvest, juhul kui need muudatused on kooskõlas tegevuskavades sätestatud algsete eesmärkidega.
2) |
Partnerriigid ning nende institutsioonid ja detsentraliseeritud organid; |
2) |
Partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid ja detsentraliseeritud organid; |
3. Komisjon võtab mitmeaastaste programmidega mittehõlmatud toetusmeetmed vastu ja teavitab sellest liikmesriike.
3. Komisjon võtab mitmeaastaste programmidega mittehõlmatud toetusmeetmed vastu ja teavitab sellest liikmesriike ning Euroopa Parlamenti .
a) |
liikmesriigid ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja poolriiklikud asutused; |
a) |
liikmesriigid ja nende piirkondlikud ja kohalikud asutused ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja poolriiklikud asutused; |
Artikkel 11 a
Ühenduse finantshuvide kaitsmine
1. Kõik käesolevast määrusest tulenevad lepingud sisaldavad sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse eelkõige eeskirjade eiramise, pettuse, korruptsiooni ja igasuguse muu ebaseadusliku tegevuse eest vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (2) ja 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (3) ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (4).
2. Lepingud annavad selgesõnaliselt komisjonile ja kontrollikojale õiguse viia läbi ühenduse fondidest finantseeritud töövõtjate ja alltöövõtjate auditeerimist, sealhulgas dokumentide auditeerimist ja kohapealset auditeerimist. Lepingutega antakse komisjonile ka selgesõnalised volitused viia läbi kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, nagu on sätestatud määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96.
3. Kõikide abi rakendamisest tulenevate lepingutega tagatakse komisjonile ja kontrollikojale lepingute täitmise ajal ja pärast seda lõikest 2 tulenevad õigused.
1) Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning võimaldavad komisjonil koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks.
1. Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, et teha kindlaks, kas algselt sätestatud eesmärkide saavutamise tase, ühenduse rahastatud meetmete kulutasuvus ja nende mõju on olnud küllaldased . Selle põhjal koostab komisjon soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks.
1 a. Hindamisaruanded koostatakse vajadusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel sõltumatute välishindamiste abil.
2 a. Komisjon kaasab käesoleva määrusega sätestatud ühenduse koostöö hindamisse kõik asjassepuutuvad sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad.
2 b. Käesoleva määruse raames võetud meetmete ja ette võetud programmide hindamisuuringute rahastamiseks kasutatakse aastaeelarve piiratud osa.
Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve rakendamise tulemused ning tutvustatakse rahastatud meetmeid ja programme.
Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel üksikasjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve rakendamise tulemused ning tutvustatakse kõiki rahastatud meetmeid ja programme ning esitatakse nii laialdaselt kui võimalik koostöömeetmete ja -programmide peamised tulemused ja mõjud .
4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt komitee tööst ja esitab parlamendile asjakohased dokumendid, sealhulgas koosolekute päevakorra, meetmete kavandid ja kokkuvõtted protokollidest.
4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt komitee tööst ja esitab parlamendile asjakohased dokumendid, sealhulgas koosolekute päevakorra, meetmete kavandid ja üksikasjalikud kokkuvõtted protokollidest.
Käesolevas määruses esitatud meetmete rakendamiseks vajalikuks peetava ühendusepoolse rahastamise summa määrab igal aastal finantsperspektiivi arvestades kindlaks eelarvepädev asutus.
Käesoleva määruse rakendamise võrdlussumma ajavahemikus 2007.–2013. aastani on 172 miljonit eurot. Käesolevas määruses esitatud meetmete rakendamiseks vajalikuks peetava ühendusepoolse rahastamise iga-aastase summa määrab igal aastal finantsraamistikku arvestades kindlaks eelarvepädev asutus.
Artikkel 15 a
Läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, ning vajadusel õigusloomega seotud ettepaneku, millega viiakse sisse vajalikud muudatused.
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
P6_TA(2006)0551
Farmatseutilised toimeained
Euroopa Parlamendi deklaratsioon farmatseutiliste toimeainete kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 116, |
A. |
arvestades, et hea tootmistava vastavustunnistus tagab farmatseutiliste toimeainete kõrge kvaliteedi; |
B. |
arvestades, et mõnedele ühenduse tootjatele antakse nimetatud tunnistus vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ (1) artikli 111 lõikele 5 pärast nende tootmiskohtade kontrolli, samas kui tootjad väljaspool ühendust võivad selle vastavalt Euroopa Nõukogu resolutsioonile AP-CSP (99)4 saada isesertifitseerimise teel ilma kohustuseta alluda kontrollile; |
C. |
arvestades, et kolmandatest riikidest pärit toimeainete turustamine tekitab ohutusnormide eiramise tõttu Euroopa Liidu teadusringkondadele muret; |
D. |
arvestades, et tarbijatele tagatakse suurem ohutus, kui nad teavad toimeaine päritolu; |
E. |
arvestades, et eespool nimetatud direktiivi artikli 111 sätteid, mis käsitlevad ravimite ja toimeainete tootjaid, kohaldatakse vahetult ka importijatele, |
1. |
on seisukohal, et nii toimeainete tootjad kui ka importijad peaksid esitama hea tootmistava tunnistuse, mille väljastavad Euroopa ametiasutused pärast tootmiskoha kohustuslikku kontrolli; |
2. |
teeb ettepaneku tagada rahvatervise paremaks kaitsmiseks toimeainete jälgitavus, viidates selle päritolule (nt riik, ettevõte, tootmiskoht), et tõkestada kolmandate riikide toodete uuesti sildistamist või ümberpakendamist; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
Allakirjutanute nimed:
Adamou, Aita, Albertini, Alvaro, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arnaoutakis, Assis, Atkins, Attwooll, Aubert, Audy, Ayala Sender, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Belohorská, Bennahmias, Berlato, Berlinguer, Birutis, Blokland, Bobošíková, Bösch, Bonde, Bonsignore, Borghezio, Bossi, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Braghetto, Brejc, Breyer, Březina, Brie, Brunetta, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Camre, Cappato,Carlotti, Carnero González, Casini,Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Claeys, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Crowley, Czarnecki M., Daul, Davies, De Blasio, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Sarnez, Descamps, Dess, De Veyrac, Díaz De Mera García Consuegra, Dičkutė, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Doorn, Doyle, Drčar Murko, Duka-Zólyomi, Ebner, Estrela, Eurlings, Falbr, Fatuzzo, Fava, Fernandes, Fernández Martín, Figueiredo, Flasarová, Florenz, Foglietta, Fontaine, Ford, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Geremek, Gill, Gklavakis, Glattfelder, Gobbo, Gottardi,Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Grässle, de Grandes Pascual, Griesbeck, Gröner, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Handzlik, Harbour, Hassi, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Isler Béguin, Iturgaiz Angulo, Járóka, Jarzembowski, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Karas, Karatzaferis, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klass, Klinz, Kósáné Kovács, Kratsa-Tsagaropoulou, Krupa, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kużmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Laperrouze, La Russa, Lavarra, Le Foll, Lehideux, Leinen, Le Pen J.-M., Le Pen M., Le Rachinel, Liberadzki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Locatelli, Lombardo, López-Istúriz White, Losco,Louis, Lulling, Lynne, McMillan-Scott, Manders, Mann T., Mantovani, Marques, Martens, Martin D., Martinez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Morgantini, Morillon, Musacchio, Muscardini, Musotto, Mussolini, Musumeci, Napoletano, Nassauer, Navarro, Niebler, van Nistelrooij,Novak, Obiols i Germà, Occhetto,Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papastamkos, Parish, Patriciello,Patrie, Peterle, Pieper, Pinheiro, Pirilli, Pirker, Pistelli, Pittella, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poli Bortone, Pomés Ruiz, Posselt, Prets, Prodi, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Remek, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Rivera, Rizzo, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Sbarbati, Schenardi, Schierhuber, Schwab, Seeber, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Škottová, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Speroni, Staes, Staniszewska, Sterckx, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Susta,Svensson, Swoboda, Szájer, Szymański, Tajani, Tannock, Tarabella, Tatarella, Thyssen, Toia, Tomczak, Toubon, Trakatellis, Triantaphyllides, Tzampazi, Ulmer, Vakalis, Van Hecke, Van Lancker, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto,Ventre, Veraldi,Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vincenzi, Vlasto, Weisgerber, Willmott, Wojciechowski B.,Wojciechowski J.,Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zani, Zappala', Zatloukal, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 34).
Kolmapäev, 13. detsember 2006
23.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 317/215 |
PROTOKOLL
(2006/C 317 E/03)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungi algus
Istung algas kell 9.05.
2. Esitatud dokumendid
Parlamendikomisjonid esitasid järgmise raporti:
— |
* Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” (KOM(2005)0122 [[02]] — C6-0236/2005 — 2005/0038(CNS)) — LIBE komisjon Raportöör: Inger Segelström (A6-0465/2006). |
3. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus
Jagati välja komisjoni teatis parlamendi septembri I ja II osaistungjärgul vastu võetud seisukohtadele ja resolutsioonidele järgneva tegevuse kohta.
4. Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed 2006–2007 — Institutsioonilised aspektid, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid (arutelu)
Raport komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007 [2006/2252(INI)] — Väliskomisjon
Raportöör: Elmar Brok (A6-0436/2006).
Raport institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid [2006/2226(INI)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Alexander Stubb (A6-0393/2006).
Elmar Brok tutvustas raportit (A6-0436/2006).
Alexander Stubb tutvustas raportit (A6-0393/2006).
Sõna võtsid Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Olli Rehn (komisjoni liige).
Sõna võtsid Íñigo Méndez de Vigo fraktsiooni PPE-DE nimel, Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel, Annemie Neyts-Uyttebroeck fraktsiooni ALDE nimel, Joost Lagendijk fraktsiooni Verts/ALE nimel, Erik Meijer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel, Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel, Philip Claeys (fraktsioonilise kuuluvuseta), Panayiotis Demetriou, Jan Marinus Wiersma ja Andrew Duff.
ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident
Sõna võtsid Johannes Voggenhuber, Jaromír Kohlíček, Ryszard Czarnecki, Georgios Karatzaferis, Jim Allister, Jacques Toubon, Carlos Carnero González, Alexander Lambsdorff, Angelika Beer, Mary Lou McDonald, Jan Tadeusz Masiel, Gerard Batten, György Schöpflin, Jo Leinen, István Szent-Iványi, Cem Özdemir, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Mario Borghezio, Paul Marie Coûteaux, Reinhard Rack, Richard Corbett, Ignasi Guardans Cambó, Milan Horáček, Kyriacos Triantaphyllides, Andrzej Tomasz Zapałowski, Jacek Protasiewicz, Csaba Sándor Tabajdi, Marios Matsakis, Giorgos Dimitrakopoulos ja Inger Segelström.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
Sõna võtsid Hannu Takkula, Bogdan Klich, Józef Pinior, Henrik Lax, Camiel Eurlings, Stavros Lambrinidis, Arūnas Degutis, Zsolt László Becsey, Marie-Line Reynaud, Olle Schmidt, Bernd Posselt, Helmut Kuhne, Alojz Peterle, Genowefa Grabowska, Tunne Kelam, Ioannis Kasoulides, Ioannis Varvitsiotis, Tadeusz Zwiefka, Charles Tannock, Andreas Mölzer, Paula Lehtomäki ja Olli Rehn.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 13.12.2006 protokolli punkt 8.17 (A6-0436/2006) ja 13.12.2006 protokolli punkt 8.18 (A6-0393/2006)
(Istung katkestati enne hääletust kell 11.55 ja jätkus kell 12.05.)
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
5. Fraktsioonide koosseis
Mario Borghezio, Umberto Bossi, Gian Paolo Gobbo, Dariusz Maciej Grabowski, Wiesław Stefan Kuc, Bogdan Pęk, Mirosław Mariusz Piotrowski, Bogusław Rogalski, Francesco Enrico Speroni ja Andrzej Tomasz Zapałowski ühinesid fraktsiooniga UEN alates 13.12.2006.
6. Päevakord
President teatas, et Jo Leineni raportit Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 ja artikli 182 lõike 1 muutmise kohta: kvestorite ja komisjonide juhatuste valimine (A6-0464/2006), mis oli kantud neljapäeva, 14.12.2006 hääletusnimekirja (päevakorra punkt 110), ei võetud vastavalt kodukorra artiklis 131 sätestatud menetlusele parlamendikomisjonis vastu ja seetõttu kantakse see viimase punktina käesoleva istungi päevakorda.
*
* *
Sõna võtsid Renato Brunetta, kes teatas teatavate turvatöötajate tema hinnangul liialdatud käitumisest istungisaali sissepääsul, ja Tadeusz Zwiefka, kes taunis asjaolu, et teleülekanded katkestati eelmisel päeval Sahharovi auhinna üleandmise ajal, jättes sellega valgevenelased võimaluseta jälgida Aleksandr Milinkevitši sõnavõttu (president vastas, et nimetatud probleemid olid seotud parlamendi abiteenistujatest töötajate protestiavaldustega).
7. Presidentuuri avaldus
President väljendas iseenda ja parlamendi nimel muret seoses Teheranis 11. ja 12. detsembril 2006. aastal toimunud vastuolulise konverentsiga holokausti teemal ning nõudis parlamendi nimel, et Iraani valitsus teeks kõik mis võimalik võitluseks antisemitismi, rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimisega.
8. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
8.1. Euroopa Kemikaalide Agentuur ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ [07524/8/2006 — C6-0267/2006 — 2003/0256(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Guido Sacconi (A6-0352/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 1)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Sõna võtsid Karl-Heinz Florenz (ENVI komisjoni esimees) ja Guido Sacconi (raportöör).
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0552)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Guido Sacconi pärast hääletust kompromisspaketi kohta (võimalus 1); |
— |
Roberto Musacchio, märkides vajadust, et raportöör peaks austama hääletuse ajal arvamuste mitmekesisust istungisaalis; |
— |
Carl Schlyter lepitusmenetluse võimalikkuse kohta; |
— |
Guido Sacconi, väljendades hääletuse lõpul heameelt selle tulemuste üle. |
8.2. Ohtlikke aineid käsitleva direktiivi 67/548/EMÜ muutmine (REACH) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr …/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur [07525/3/2006 — C6-0268/2006 — 2003/0257(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Guido Sacconi (A6-0345/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 2)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Kuulutatud heakskiidetuks (P6_TA(2006)0553)
ISTUNGI JUHATAJA: Ingo Friedrichase
president
8.3. Bulgaaria ja rumeenia keele lisamine kohtu menetluskeelte hulka * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse keelekasutuse korda Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorras, et lisada bulgaaria ja rumeenia keel kodukorras kehtestatud kohtumenetluse keelte nimistusse [15712/2006 — C6-0434/2006 — 2006/0813(CNS)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Giuseppe Gargani (A6-0463/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 3)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0554)
8.4. Bulgaaria ja rumeenia keele lisamine esimese astme kohtu menetluskeelte hulka * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse keelekasutuse korda Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorras, et lisada bulgaaria ja rumeenia keel kodukorras kehtestatud kohtumenetluse keelte nimistusse [15715/2006 — C6-0435/2006 — 2006/0814(CNS)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Giuseppe Gargani (A6-0462/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 4)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0555)
8.5. Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) ***II (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) [14153/2/2006 — C6-0422/2006 — 2005/0203(COD)] — Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Erna Hennicot-Schoepges (A6-0435/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 5)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2006)0556)
8.6. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport nõukogu poolt vastu võetud ühissuuniste kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [KOM(2006)0213 — C6-0207/2006 — 2005/0090(CNS)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Ingeborg Gräßle (A6-0447/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 6)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0557)
8.7. Paranduseelarve nr 6/2006 projekt (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2006 projekti kohta, III jagu — komisjon [15635/2006 — C6-0441/2006 — 2006/2265(BUD)] — Eelarvekomisjon
Raportöör: Gianni Pittella (A6-0444/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 7)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0558)
8.8. Liikmesriikide teatavate teleringhäälingut käsitlevate õigusnormide kooskõlastamine ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [KOM(2005)0646 — C6-0443/2005 — 2005/0260(COD)] — Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Ruth Hieronymi (A6-0399/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 8)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0559)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0559)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Ruth Hieronymi (raportöör) täpsustas raporti saksakeelset terminoloogiat raporti inglis- ja prantsuskeelset versiooni silmas pidades; |
— |
Jacques Toubon rõhutas, et kõik keelelised vastuolud tuleks teksti erinevatest versioonidest kõrvaldada enne parlamendi seisukoha edastamist komisjonile ja nõukogule (president vastas, et see on ette nähtud); |
— |
Christopher Heaton-Harris muudatusettepaneku 160 vastuvõetavuse kohta (president vastas, et seda kontrolliti ning see on väljaspool kahtlust); |
— |
Ignasi Guardans Cambó hääletusmenetluse kohta. |
8.9. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta [KOM(2006)0091 — C6-0082/2006 — 2006/0033(COD)] — Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Roselyne Bachelot-Narquin (A6-0385/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 9)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Sõna võtsid Janusz Lewandowski (BUDG komisjoni esimees), kes märkis, et fraktsioon PPE-DE võtab oma muudatusettepanekud tagasi, ja Roselyne Bachelot-Narquin (raportöör), kes tervitas seda otsust.
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0560)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0560)
8.10. Mootorsõidukite tüübikinnitus seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavus ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi …/…/EÜ [KOM(2005)0683 — C6-0007/2006 — 2005/0282(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Matthias Groote (A6-0301/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 10)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0561)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0561)
8.11. Rahvusvaheline Iirimaa Fond (2007–2010) * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) [KOM(2006)0564 — C6-0423/2006 — 2006/0194(CNS)] — Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Jim Higgins (A6-0432/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 11)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0562)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0562)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Jim Higgins (raportöör) enne hääletust. |
8.12. Banaanisektor * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes [KOM(2006)0489 — C6-0339/2006 — 2006/0173(CNS)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Jean-Claude Fruteau (A6-0422/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 12)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0563)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0563)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Emanuel Jardim Fernandes, kes tegi muudatusettepanekule 22 keelelise täpsustuse. |
8.13. Raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ning muude teenuste suhtes kohaldatav käibemaksukord * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/38/EÜ seoses raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava käibemaksukorra kohaldamisajaga [KOM(2006)0739 — C6-0437/2006 — 2006/0245(CNS)] — Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Zsolt László Becsey (A6-0440/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 13)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0564)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0564)
8.14. Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2007 (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0630/2006, B6-0634/2006, B6-0635/2006, B6-0637/2006/rev, B6-0640/2006 ja B6-0642/2006
Arutelu toimus 14.11.2006 (14.11.2006 protokolli punkt 15).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 14)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK B6-0630/2006
Tagasi lükatud
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0634/2006/rev
(asendades B6-0634/2006, B6-0635/2006, B6-0637/2006/rev, B6-0640/2006 ja B6-0642/2006):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
Françoise Grossetête ja Hans-Gert Pöttering fraktsiooni PPE-DE nimel,
Martin Schulz ja Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel,
Silvana Koch-Mehrin fraktsiooni ALDE nimel,
Pierre Jonckheer, Monica Frassoni ja Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel,
Brian Crowley, Roberta Angelilli, Guntars Krasts, Gintaras Didžiokas ja Zdzisław Zbigniew Podkański fraktsiooni UEN nimel
Vastu võetud (P6_TA(2006)0565)
(Resolutsiooni ettepanek B6-0637/2006/rev muutus kehtetuks.)
8.15. Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0631/2006, B6-0633/2006, B6-0636/2006, B6-0638/2006, B6-0639/2006 ja B6-0641/2006
Arutelu toimus 29.11.2006 (29.11.2006 protokolli punkt 13).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 15)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK B6-0631/2006/rev
(asendades B6-0631/2006, B6-0633/2006, B6-0636/2006, B6-0638/2006, B6-0639/2006 ja B6-0641/2006):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
Jacek Saryusz-Wolski, Bernd Posselt, Vytautas Landsbergis ja Tunne Kelam fraktsiooni PPE-DE nimel,
Hannes Swoboda ja Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel
Paavo Väyrynen fraktsiooni ALDE nimel,
Daniel Cohn-Bendit, Hélène Flautre, Milan Horáček, Bart Staes, Rebecca Harms ja Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel,
Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel,
Konrad Szymański, Michał Tomasz Kamiński, Adam Bielan, Hanna Foltyn-Kubicka, Ryszard Czarnecki, Inese Vaidere ja Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel
Vastu võetud (P6_TA(2006)0566)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Konrad Szymański muudatusettepanekute 9 ja 6 hääletusele panemise kohta. |
8.16. Direktiivi 85/611/EMÜ rakendamine (avatud investeerimisfondid) (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek vastavalt kodukorra artiklile 81, mille esitas(id) Wolf Klinz ECON komisjoni nimel komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) teatavate määratluste selgitamise osas (B6-0643/2006)
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 16)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0567)
8.17. Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed 2006–2007 (hääletus)
Raport komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007 [2006/2252(INI)] — Väliskomisjon
Raportöör: Elmar Brok (A6-0436/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 17)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0568)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Elmar Brok (raportöör) esitas muudatusettepanekute 29 ja 16 kohta suulised muudatusettepanekud, mis võeti vastu. |
— |
Giorgos Dimitrakopoulos ja Joost Lagendijk esitasid muudatusettepaneku 17 kohta suulised muudatusettepanekud, mis võeti vastu. |
8.18. Institutsioonilised aspektid, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid (hääletus)
Raport institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid [2006/2226(INI)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Alexander Stubb (A6-0393/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 18)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0569)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
— |
Alexander Stubb (raportöör) täpsustas, et kehtib muudatusettepaneku 8 prantsuskeelne versioon. |
9. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Guido Sacconi raportid — A6-0352/2006 ja A6-0345/2006:
— |
Hubert Pirker, Philip Claeys, Frank Vanhecke, Zita Pleštinská, Richard Seeber, Czesław Adam Siekierski, Christoph Konrad, Kurt Joachim Lauk |
Raport: Ruth Hieronymi — A6-0399/2006:
— |
Carlo Fatuzzo |
Raport: Roselyne Bachelot-Narquin — A6-0385/2006:
— |
Hubert Pirker, Carlo Fatuzzo |
Raport: Matthias Groote — A6-0301/2006:
— |
Richard Seeber, Carlo Fatuzzo |
Raport: Jim Higgins — A6-0432/2006:
— |
Marian Harkin |
Raport: Jean-Claude Fruteau — A6-0422/2006:
— |
Jean-Claude Martinez |
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine:
— |
Bernd Posselt |
Raport: Elmar Brok — A6-0436/2006:
— |
Hubert Pirker, Frank Vanhecke, Carlo Fatuzzo |
Raport: Alexander Stubb — A6-0393/2006:
— |
Hubert Pirker |
10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
Francesco Musotto ja Alfonso Andria teatasid, et nende hääletusseadmed raporti Guido Sacconi — A6-0352/2006 muudatusettepaneku 191 hääletuse ajal ei töötanud.
Elmar Brok teatas, et ei osalenud raporti Ruth Hieronymi — A6-0399/2006 hääletusel huvide konflikti tõttu.
Jim Higgins teatas, et tema hääletusseade raporti Jim Higgins — A6-0432/2006 hääletuse ajal ei töötanud.
Hubert Pirker teatas, et tema hääletusseade raporti Elmar Brok — A6-0436/2006 lõpphääletuse ajal ei töötanud.
(Istung katkestati kell 14.05 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Marian Harkin teatas, et ta ei olnud andnud allkirja kohaloleku nimekirja, kuid viibis siiski kohal.
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
12. Andmekaitse (arutelu)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Andmekaitse
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) ja Franco Frattini (komisjoni asepresident) esinesid avaldustega.
Sõna võtsid Charlotte Cederschiöld fraktsiooni PPE-DE nimel, Martine Roure fraktsiooni PSE nimel, Sophia in 't Veld fraktsiooni ALDE nimel, Kathalijne Maria Buitenweg fraktsiooni Verts/ALE nimel, Paula Lehtomäki, Kathalijne Maria Buitenweg, kes esitas küsimuse nõukogule, Paula Lehtomäki, kes vastas nimetatud küsimusele, Sophia in 't Veld, kes palus nõukogul anda tema küsimustele kirjaliku vastuse, Paula Lehtomäki, kes lubas seda teha, ja Franco Frattini.
Arutelu lõpetati.
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
13. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006) (arutelu)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006)
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) esines avaldusega.
14. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Montenegro Vabariigi parlamendi esimeest Ranko Krivokapicit ja asepeaministrit Euroopa integratsiooni alal Gordana Djurovici, kes viibisid ametlike külaliste rõdul.
15. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006) (arutelu jätkamine)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006)
José Manuel Barroso (komisjoni president) esines avaldusega.
Sõna võtsid Hans-Gert Pöttering fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, ja Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel.
16. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Aserbaidžaani Vabariigi parlamendi delegatsiooni liikmeid ja delegatsiooni juhti, Aserbaidžaani Vabariigi parlamendi asepresidenti ja ELi-Aserbaidžaani parlamentaarse koostöökomisjoni kaasesimeest Valeh Aleskerovit, kes viibisid ametlike külaliste rõdul.
17. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006) (arutelu jätkamine)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006)
Sõna võtsid Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, ja Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel.
18. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Süüria parlamendi delegatsiooni liikmeid ja delegatsiooni juhti, Süüria parlamendi väliskomisjoni esimeest Numair Ghanemi, kes viibisid ametlike külaliste rõdul.
19. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006) (arutelu jätkamine)
Nõukogu ja komisjoni avaldused: Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (14.–15. detsember 2006)
Sõna võttis Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Ingo FRIEDRICH
asepresident
Sõna võtsid Jens-Peter Bonde fraktsiooni IND/DEM nimel, Jana Bobošíková (fraktsioonilise kuuluvuseta), Piia-Noora Kauppi, Poul Nyrup Rasmussen, Anneli Jäätteenmäki, Bernat Joan i Marí, Kyriacos Triantaphyllides, Ryszard Czarnecki, Nigel Farage, Alessandro Battilocchio, Timothy Kirkhope ja Reino Paasilinna.
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
Sõna võtsid Andrew Duff, Vittorio Agnoletto, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Patrick Louis, Koenraad Dillen, Françoise Grossetête, Robert Goebbels, Sarah Ludford, Kartika Tamara Liotard, Hanna Foltyn-Kubicka, Hans-Peter Martin, Gunnar Hökmark, Jan Marinus Wiersma, Mirosław Mariusz Piotrowski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Pervenche Berès ja Panayiotis Demetriou.
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
Sõna võtsid Libor Rouček, Markus Ferber, Gary Titley, Nikolaos Vakalis, Mia De Vits, Francisco José Millán Mon, Simon Busuttil, Alexander Stubb, Paula Lehtomäki ja José Manuel Barroso.
Arutelu lõpetati.
20. Infotund (küsimused nõukogule)
Parlament vaatas läbi nõukogule esitatavad küsimused (B6-0448/2006).
Küsimus 1 (Marie Panayotopoulos-Cassiotou): Eesistujariigi Soome tegevus laste ja perede heaks
Paula Lehtomäki (nõukogu eesistuja) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Paul Rübig ja Manuel Medina Ortega.
Küsimus 2 (Manuel Medina Ortega): Sisserände strateegiad
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitasid Manuel Medina Ortega ja Danutė Budreikaitė, ning ja täiendavale küsimustele, mille esitas Reinhard Rack pärast Derek Roland Clarki sõnavõttu.
Küsimus 3 (Claude Moraes): Nõukogu projekt Võrdsete Võimaluse Aastaks 2007 ja Kultuuridevahelise Dialoogi Aastaks 2008
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Richard Corbett (autori asendaja).
Küsimus 4 (Sarah Ludford): Terrorismivastane strateegia
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sarah Ludford ja Jörg Leichtfried.
Küsimus 5 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Küsimus 6 (Danutė Budreikaitė): Leedu energiaalased väljavaated
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Danutė Budreikaitė, Justas Vincas Paleckis, Paul Rübig ja Laima Liucija Andrikienė.
Küsimus 7 (Avril Doyle): COP12
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Avril Doyle.
Küsimus 8 (Richard Corbett): Komisjoni koosseis
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Richard Corbett.
Küsimus 9 on tagasi võetud.
Küsimus 10 (Bernd Posselt): Kosovo staatus
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Bernd Posselt.
Küsimus 11 (Bastiaan Belder): Hilisabordid Barcelona abordikliinikus Ginemedex
Paula Lehtomäki vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Bastiaan Belder.
Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt stenogrammi lisa).
Nõukogu infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.00 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident
21. Juhiload (uuestisõnastamine) ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv juhilubade kohta (uuestisõnastamine) [09010/1/2006 — C6-0312/2006 — 2003/0252(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Mathieu Grosch (A6-0414/2006).
Mathieu Grosch tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Sõna võtsid Georg Jarzembowski fraktsiooni PPE-DE nimel, Ewa Hedkvist Petersen fraktsiooni PSE nimel, Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel, Michael Cramer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Erik Meijer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Kathy Sinnott fraktsiooni IND/DEM nimel, Reinhard Rack, Willi Piecyk, Michael Henry Nattrass, Stanisław Jałowiecki, Gary Titley, Philip Bradbourn, Bogusław Liberadzki, Luís Queiró, Inés Ayala Sender, Corien Wortmann-Kool, Proinsias De Rossa, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Dieter-Lebrecht Koch ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.19.
22. Topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kasutuselevõtt ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ning tühistatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 2978/94 [KOM(2006)0111 — C6-0104/2006 — 2006/0046(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Fernand Le Rachinel (A6-0417/2006).
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Fernand Le Rachinel tutvustas raportit.
Sõna võtsid Georg Jarzembowski fraktsiooni PPE-DE nimel, Willi Piecyk fraktsiooni PSE nimel, Danutė Budreikaitė fraktsiooni ALDE nimel, Erik Meijer fraktsiooni GUE/NGL nimel, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.14.
23. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine * — Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta [KOM(2006)0383 — C6-0296/2006 — 2006/0125(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho (A6-0410/2006).
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta [KOM(2006)0383 — C6-0297/2006 — 2006/0126(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho (A6-0413/2006).
Sõna võttis Franco Frattini (komisjoni asepresident).
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
Carlos Coelho tutvustas raporteid.
Sõna võtsid Barbara Kudrycka fraktsiooni PPE-DE nimel, Adam Bielan fraktsiooni UEN nimel, Andrzej Jan Szejna, Leopold Józef Rutowicz.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.29 ja 14.12.2006 protokolli punkt 6.30.
24. Vägivaldsed videomängud (arutelu)
Komisjoni avaldus: Vägivaldsed videomängud
Franco Frattini (komisjoni asepresident) esines avaldusega.
Sõna võtsid Mary Honeyball fraktsiooni PSE nimel, ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel.
Arutelu lõpetati.
25. Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine (komisjonid, kvestorid) (arutelu)
Raport Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 ja artikli 182 lõike 1 muutmise kohta: kvestorite ja komisjonide juhatuste valimine [2006/2287(REG)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Jo Leinen (A6-0464/2006).
Richard Corbett (aseraportöör) tutvustas raportit.
Sõna võtsid Ingo Friedrich fraktsiooni PPE-DE nimel, Andrew Duff fraktsiooni ALDE nimel, Johannes Voggenhuber fraktsiooni Verts/ALE nimel, Richard Corbett eelmise sõnavõtu kohta ja Johannes Voggenhuber, kes vastas talle.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.21.
26. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument „Päevakord” PE 381.846/OJJE).
27. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.25.
Julian Priestley
peasekretär
Janusz Onyszkiewicz
asepresident
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Atkins, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Busuttil, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, De Blasio, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Ek, Elles, Estrela, Ettl, Eurlings, Jill Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Gobbo, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Gottardi, Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Harms, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Holm, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Ibrisagic, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Karas, Karatzaferis, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lévai, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Liese, Liotard, Lipietz, Locatelli, Lombardo, López-Istúriz White, Losco, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moreno Sánchez, Morgan, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patriciello, Patrie, Peillon, Pęk, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirker, Piskorski, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Pöttering, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saks, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Savi, Sbarbati, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Olle Schmidt, Schnellhardt, Schöpflin, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Siwiec, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Veneto, Ventre, Veraldi, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Athanasiu, Bărbuleţiu, Becşenescu, Buruiană-Aprodu, Cappone, Ciornei, Cioroianu, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Konstantin Dimitrov, Duca, Dumitrescu, Ganţ, Hogea, Ivanova, Kirilov, Kónya-Hamar, Marinescu, Mihăescu, Mihalache, Morţun, Parvanova, Paşcu, Podgorean, Popa, Popeangă, Sârbu, Severin, Silaghi, Sofianski, Stoyanov, Szabó, Ţicău, Vigenin
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
+ |
vastu võetud |
– |
tagasi lükatud |
↓ |
kehtetuks muutunud |
tagasi |
tagasi võetud |
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
EH ( ..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
osa |
hääletus osade kaupa |
eraldi |
hääletus eraldi |
me |
muudatusettepanek |
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
VO |
vastav osa |
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
= |
identsed muudatusettepanekud |
§ |
lõige |
art |
artikkel |
põhj |
põhjendus |
RE |
resolutsiooni ettepanek |
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
SH |
salajane hääletus |
1. Euroopa Kemikaalide Agentuur ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Guido SACCONI (A6-0352/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Valik 1 — kompromisspakett |
191 |
PSE, PPE-DE, UEN, ALDE |
NH |
+ |
529, 98, 24 |
Valik 2 — Verts/ALE-GUE/NGL 1 (vt alljärgnev) |
– |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
↓ |
|
Valik 3 — Verts/ALE- 2 (vt alljärgnev) |
– |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
↓ |
|
Valik 4 — vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud |
1-172 |
komisjon |
|
↓ |
|
Nanoosakesed hääletus plokkide kaupa |
175 177 188 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
110, 539, 14 |
Artiklid ja aine sisaldus hääletus plokkide kaupa |
176 178 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
94, 552, 13 |
art 1, pärast § 3 |
173 |
Blokland jt |
NH |
– |
96, 559, 5 |
art 7, § 6 |
179 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
109, 530, 20 |
pärast art 7 |
180 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
83, 542, 39 |
art 23, § 2 |
181 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
– |
|
art 56, sissejuhatav osa |
182 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
– |
|
art 56, punkt f |
183 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
109, 529, 22 |
art 60, § 4 |
184 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
84, 531, 50 |
art 60, § 5 |
185 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
86, 527, 47 |
art 68, § 2 |
186 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
88, 529, 44 |
art 127, pärast § 1 |
187 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
121, 528, 13 |
lisa 1 |
189 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
87, 551, 21 |
lisa 3 |
190 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
110, 534, 21 |
lisa 11 |
174 |
Le Foll jt |
|
↓ |
|
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks muudetud kujul |
Valik 2: Verts/ALE, GUE/NGL1
Verts/ALE ja GUE/NGL muudatusettepanekud 192 kuni 221 k.a + järgmised kompromisspaketi muudatused:
Loomade heaolu: põhj 1, põhj 12 a, põhj 36, põhj 43, põhj 50 ja põhj 58 a; art 1 lg 1, art 2 lg 4 punkt b, art 13 lg 1 a, art 29, art 39 lg 1 a ja art 116 2a ja lg3 lisaks ENVI komisjoni muudatusettepanekud 43 ja 168
Komitoloogia: põhj 72 a ja põhj 110, art 13 lg 2, art 40 lg 7, art 57 lg 1 ja lg 8, art 63 lg 8, art 67 lg 1 ja lg 2, art 72, art 130, art 131, art 132 lg 3 a ja XI lisa punkt 3.3 lisaks ENVI komisjoni muudatusettepanek 160
Valik 3: Verts/ALE 2
Verts/ALE ja GUE/NGL muudatusettepanek 222 ja konsolideeritud terviktekst ilma järgmiste parandusteta: art 3 lg 35 ja lg 36, art 7 lg 7 allmärkus, art 9 lg 7, art 23 lg 1 allmärkus, art 25 lg 3, art 42 lg 2 punkt a kaks allmärkust, art 43 lg 2 allmärkus, art 59 lg 4 a, art 115 allmärkus, art 117 lg 2 punktid b ja d, art 117 lg 3, art 118, art 137 lg 6, lg 7 ja lg 8 ja VIII lisa punkt 8.4.2
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: me 173
Verts/ALE: valik 1, me 175/177/188, 176/178, 179, 180, 183, 184, 185, 186, 187, 189 ja 190
2. Ohtlikke aineid käsitleva direktiivi 67/548/EMÜ muutmine (REACH) ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Guido SACCONI (A6-0345/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Ühine seisukoht |
Heaks kiidetud |
3. Bulgaaria ja rumeenia keele lisamine Kohtu menetluskeelte hulka *
Raport: Giuseppe GARGANI (A6-0463/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. Bulgaaria ja rumeenia keele lisamine Esimese Astme Kohtu menetluskeelte hulka *
Raport: Giuseppe GARGANI (A6-0462/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Erna HENNICOT-SCHOEPGES (A6-0435/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Ühine seisukoht |
|
Heaks kiidetud |
6. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus *
Raport: Ingeborg GRÄßLE (A6-0447/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
NH |
+ |
606, 28, 16 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
7. Paranduseelarve nr 6/2006 projekt
Raport: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Giovanni PITTELLA (A6-0444/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
8. Liikmesriikide teatavate teleringhäälingut käsitlevate õigusnormide kooskõlastamine ***I
Raport: Ruth HIERONYMI (A6-0399/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
ettepanek lükata ühine seisukoht tagasi |
167 |
IND/DEM |
NH |
– |
71, 556, 11 |
terviktekst |
|
|
|
|
suuline muudatusettepanek |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-12 14-18 20-24 26-37 39 41 43-46 49 52-55 57 59 63-68 70-74 77-78 80-82 84-85 92-93 97-100 103-104 108-110 120-125 133 135-137 143-147 149-151 |
komisjon |
|
+ |
muudatusettepanek 29 lisamisena muudatusettepanekusse 20 |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
13 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
360, 277, 6 |
47 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
56 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
61 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
62 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
76 |
komisjon |
|
+ |
|
|
91 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
101 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
381, 256, 4 |
|
102 |
komisjon |
eraldi |
– |
|
|
106 |
komisjon |
eraldi |
– |
|
|
134 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
148 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
art 1, punkt e |
205 |
ALDE |
|
+ |
|
69 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 1, punkt k |
188= 237= |
GUE/NGL CHIESA jt |
|
– |
|
75 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
3 |
+ |
|
|||
art 1, pärast punkti k |
172 |
Verts/ALE |
NH |
– |
276, 370, 9 |
204 |
ALDE |
EH |
– |
289, 342, 13 |
|
79 |
komisjon |
|
+ |
|
|
pärast art 1 |
198= 240= |
GUE/NGL GRUBER jt |
NH |
– |
270, 375, 13 |
art 2 |
168 |
MIKKO jt |
|
– |
|
pärast art 2 |
199 |
ALDE |
osa |
|
|
1/NH |
+ |
391, 248, 15 |
|||
2 |
– |
|
|||
215 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
83 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3, § 1 |
220 |
PPE-DE, ALDE |
NH |
+ |
343, 302, 15 |
86 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3, pärast § 1 |
246 |
PSE |
|
– |
|
art 3, pärast § 1 |
221 |
PPE-DE, ALDE |
|
+ |
|
152 |
PSE |
|
↓ |
|
|
87 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
153 |
PSE |
|
– |
|
|
222 |
PPE-DE, ALDE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
88 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
154 |
PSE |
|
– |
|
|
89 |
komisjon |
|
+ |
|
|
155 |
PSE |
|
– |
|
|
90 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 3 b, § 1 |
183 |
Verts/ALE |
NH |
– |
208, 438, 13 |
223 |
PPE-DE, ALDE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
94 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3 b, § 2 |
206 |
ALDE |
|
– |
|
224 |
PPE-DE, ALDE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
95 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3 b, pärast § 2 |
207 |
ALDE |
EH |
+ |
369, 281, 8 |
96 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3 d, pärast § 1 |
105 |
komisjon |
EH |
+ |
591, 48, 16 |
160 |
IND/DEM |
|
↓ |
|
|
art 3 e |
107 |
komisjon |
|
+ |
|
187 |
UEN |
|
– |
|
|
art 3 g, punktid a–f |
189= 209= 230= |
GUE/NGL ALDE GUIDONI jt |
osa |
|
|
1/EH |
+ |
321, 318, 6 |
|||
2 |
– |
|
|||
3 |
– |
|
|||
4 |
– |
|
|||
art 3 g, punkt a |
200 |
ALDE |
|
+ |
|
111 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3 g, pärast punkti a ja b |
112 |
komisjon |
|
+ |
|
113 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 3 g, punkt c |
114 |
komisjon |
|
+ |
|
186 |
IND/DEM |
|
↓ |
|
|
art 3 g, punkt d kuni punktini e |
115 |
komisjon |
|
+ |
|
116 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
117 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 3 g, punkt f |
118 |
komisjon |
|
– |
|
225 |
PPE-DE, ALDE |
|
+ |
|
|
art 3 g, pärast punkti f |
190= 233= |
GUE/NGL GUIDONI jt |
|
– |
|
226 |
PPE-DE, ALDE |
NH |
+ |
325, 308, 24 |
|
177 |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
156 |
PSE |
|
↓ |
|
|
119 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3 h, § 1 |
238 |
CHIESA jt |
|
– |
|
art 3 h, pärast § 1 |
174 |
Verts/ALE |
NH |
– |
123, 528, 4 |
191= 235= |
GUE/NGL CHIESA jt |
|
– |
|
|
234 |
CHIESA jt |
|
– |
|
|
227 |
PPE-DE, ALDE |
osa/NH |
|
|
|
1 |
+ |
595, 52, 3 |
|||
2 |
+ |
349, 290, 13 |
|||
3 |
+ |
413, 222, 14 |
|||
163 |
IND/DEM |
|
↓ |
|
|
126 128-130 132 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
127 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
131 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 3 h, pärast § 2 |
175 |
Verts/ALE |
NH |
– |
263, 355, 11 |
239 |
CHIESA jt |
|
– |
|
|
pärast art 3 h |
243 |
PSE |
|
– |
|
art 10, § 1 |
138 |
komisjon |
|
+ |
|
192 |
GUE/NGL |
|
– |
|
|
art 10, § 2 |
139 |
komisjon |
EH |
– |
305, 329, 10 |
176 |
Verts/ALE |
NH |
– |
281, 368, 6 |
|
157 |
PSE |
EH |
– |
298, 334, 17 |
|
art 11, § 1 |
140 |
komisjon |
|
– |
|
161 |
IND/DEM |
|
– |
|
|
228 |
PPE-DE, ALDE |
|
+ |
|
|
art 11, § 2, ala-§ 1 |
193= 236= |
GUE/NGL GUIDONI jt |
osa/NH |
|
|
1 |
– |
265, 379, 12 |
|||
2 |
– |
126, 518, 13 |
|||
162 |
IND/DEM |
NH |
– |
231, 392, 23 |
|
208vo |
ALDE |
NH |
+ |
324, 323, 12 |
|
216 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
141 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 11, § 2, ala-§ 2 |
208vo |
ALDE |
NH |
– |
120, 530, 9 |
185 |
UEN |
|
– |
|
|
art 11, pärast § 2 |
158= 180= |
PSE Verts/ALE |
NH |
– |
276, 374, 12 |
194= 232= |
GUE/NGL GUIDONI jt |
|
– |
|
|
art 15 |
169 |
WESTLUND jt |
NH |
– |
183, 428, 39 |
art 18, § 1 |
195/rev= 244= |
GUE/NGL PSE |
|
– |
|
211 |
ALDE |
|
– |
|
|
231 |
GUIDONI jt |
|
– |
|
|
art 18, pärast § 1 |
196 |
GUE/NGL |
|
– |
|
art 18, § 2 |
166= 179= |
IND/DEM Verts/ALE |
NH |
– |
139, 505, 13 |
202 |
ALDE |
|
+ |
|
|
142 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
art 18 a |
178 |
Verts/ALE |
NH |
– |
285, 368, 7 |
229 |
PPE-DE, ALDE |
|
+ |
|
|
art 23 b |
182= 197= 242= |
Verts/ALE GUE/NGL GRUBER jt |
osa/NH |
|
|
1 |
+ |
327, 313, 14 |
|||
2 |
– |
270, 366, 14 |
|||
201 |
ALDE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
– |
320, 331, 8 |
|||
3 |
+ |
|
|||
pärast põhj 3 |
210= 241= |
ALDE CHIESA jt |
|
– |
|
põhj 14 |
19 |
komisjon |
|
– |
|
213 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
põhj 17 |
203 |
ALDE |
EH |
– |
310, 324, 20 |
25 |
komisjon |
|
+ |
|
|
põhj 27 |
218 |
PPE-DE, ALDE |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
184 |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
40 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
põhj 29 |
42 |
komisjon |
|
+ |
|
212 |
ALDE |
|
– |
|
|
põhj 35 |
50 |
komisjon |
|
– |
|
214 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast põhj 35 |
51 |
komisjon |
|
+ |
|
181 |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
pärast põhj 41 |
170 |
Verts/ALE |
NH |
– |
133, 513, 10 |
põhj 42 |
58 |
komisjon |
|
+ |
|
põhj 44 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
põhj 45 |
173 |
Verts/ALE |
NH |
– |
87, 558, 9 |
põhj 46 |
171 |
Verts/ALE |
NH |
– |
88, 546, 12 |
219 |
PPE-DE, ALDE |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
– |
286, 349, 8 |
|||
60 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Kuna muudatusettepanekud 38 ja 48 ei puudutanud kõiki keeleversioone, siis neid hääletusele ei pandud (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: me 167 ja 208
Verts/ALE: me 141, 162, 169, 171, 172, 173, 174, 175, 176, 178, 179, 180, 182, 183, 193, 216, 220, 226, 227 ja 236
GUE/NGL: me 198, 193 ja 197
PPE-DE: me 199 1. osa, 162, 208, 216
ALDE: me 208 2. osa
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE, ALDE
Me 75
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „või ilma selleta” ning „meediateenuste osutajale makstava”
2. osa:„või ilma selleta”
3. osa:„meediateenuse osutajale makstava”
PSE, ALDE
Me 227
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „kui liikmesriigid ei otsusta teisiti, on tooteasetus siiski lubatav” ning „ning signaaliga vähemalt iga 20 minuti järel saate kestel”
2. osa:„kui liikmesriigid ei otsusta teisiti, on tooteasetus siiski lubatav”
3. osa:„ning signaaliga vähemalt iga 20 minuti järel saate kestel”
IND/DEM
Me 91
1. osa: kogu tekst, v.a sõna „või”
2. osa: see sõna
Verts/ALE
Me 62
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „või tooteasetuse”
2. osa: need sõnad
Me 134
1. osa: lõige 1
2. osa: lõige 2
Me 218
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „õigust piiriülesele … järelikult juhul”
2. osa: need sõnad
Me 223
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ja ilma et see õõnestaks ainuõiguseid”
2. osa: need sõnad
Me 224
1. osa: kogu tekst, v.a sõna „üldiste”
2. osa: see sõna
PSE
Me 193
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „kontsertide, teatrietenduste, ooperite”
2. osa: need sõnad
PPE-DE
Me 148
1. osa:„1 a. Liikmesriigid usaldavad … käesolevas direktiivis kehtestatule”
2. osa:„eriti väljendusvabaduse … kaitsega seotud sätetele.”
Me 199
1. osa:„b a) Lisatakse järgmine … olukorda kiireloomuliseks.”
2. osa:„Selliste kiireloomuliste … investorite kaitse.”
Me 201
1. osa:„20a) Lisatakse järgmine artikkel … õigusega meetmeid”
2. osa:„eelkõige ringhäälingulubade … andmisel või uuendamisel”
3. osa:„et nende … põhiõiguste harta põhimõtetega”
Me 222
1. osa: kogu tekst, v.a sõna „üksnes”
2. osa: see sõna
ALDE
Me 182/197/242
1. osa:„Liikmesriigid võtavad … teleringhäälingusüsteemis”
2. osa:„Liikmesriigid keelavad … seotud turgudel”
Me 189/209/230
1. osa: kogu tekst, v.a punkt a, punkti c alapunkt i ja punkt f
2. osa: punkt a
3. osa: punkti c alapunkt i
4. osa: punkt f
Me 219
1. osa:„Tooteasetus on televisiooni … sisu, kuhu need paigutatakse”
2. osa:„Tarbijakaitse ja läbipaistvuse huvides … kinematograafiateostes”
Taotlused eraldi hääletuseks:
Verts/ALE: me 56
PSE: põhjendus 44
PPE-DE: me 13, 47, 101, 102, 105, 106
ALDE: me 61, 76, 116, 134
Mitmesugust
Muudatusettepanekud 164 ja 165 võeti tagasi.
Muudatusettepanekud 159, 217 ja 245 võeti tagasi.
Fraktsioon PPE-DE nõustus muudatusettepanekuga 29 lisamisena muudatusettepanekusse 20.
Raportöör esitas suulise muudatusettepaneku tervikteksti kohta sõnade „tootmisabi” asendamiseks sõnaga „tootmistugi”.
9. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine ***I
Raport: Roselyne BACHELOT-NARQUIN (A6-0385/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
plokk nr 1 — kompromiss |
6-9 15 21 23 25 28-29 33 36 40 43 48-49 51-52 69-76 78 80-85 87-89 91-95 |
komisjon |
|
+ |
|
plokk nr 2 — vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud |
1-5 10-14 16-20 22 24 26-27 31-32 34-35 37-38 41-42 44 46-47 50 53-56 |
komisjon |
|
↓ |
|
art 2, sissejuhatav osa |
57 + 58 |
GUE/NGL |
|
– |
|
77 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 3 punkt a |
59 |
GUE/NGL |
|
– |
|
79 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 5, § 5 |
60 |
GUE/NGL |
|
– |
|
86 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 10 |
62 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
61 |
GUE/NGL |
|
– |
|
|
39 |
komisjon |
|
+ |
|
|
pärast art 11 |
63 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
art 12, pealkiri |
64 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
art 12, pärast § 1 ja 2 |
90 |
komisjon |
|
+ |
|
65 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
|
66 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
|
art 13, § 1 |
67 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
45 |
komisjon |
|
+ |
|
|
artikli 16 § 1, pärast taanet 1 |
68 |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Kuna muudatusettepanek 30 ei puudutanud kõiki keeleversioone, siis seda hääletusele ei pandud (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Muudatusettepanek 96 tühistati.
10. Mootorsõidukite tüübikinnitus seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavus ***I
Raport: Matthias GROOTE (A6-0301/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
plokk nr 1 — kompromisspakett |
63-72 74-90 92 94-115 117 119-129 131-133 |
PSE, PPE-DE, ALDE, GUE/NGL, Verts/ALE, UEN |
NH |
+ |
621, 10, 10 |
plokk nr 1 — kompromisspakett eraldi hääletus |
73 |
PSE, PPE-DE, ALDE, GUE/NGL, Verts/ALE, UEN |
NH |
+ |
545, 78, 9 |
118 |
PSE, PPE-DE, ALDE, GUE/NGL, Verts/ALE, UEN |
osa/NH |
|
|
|
1 |
+ |
619, 19, 7 |
|||
2 |
+ |
520, 103, 10 |
|||
plokk nr 2 |
1-47 49-58 |
komisjon |
|
↓ |
|
art 3 pärast punkti 1 a |
60 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
NH |
– |
136, 496, 6 |
91 |
PSE, PPE-DE, ALDE, UEN |
NH |
+ |
520, 107, 11 |
|
art 9 |
61 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
– |
|
116 |
PSE, PPE-DE, ALDE, UEN |
NH |
+ |
552, 83, 5 |
|
pärast art 9 |
59 |
IND/DEM |
NH |
– |
111, 517, 13 |
I lisa |
62 |
Verts/ALE, GUE/NGL |
|
– |
|
130 |
PSE, PPE-DE, ALDE, UEN |
NH |
+ |
546, 93, 10 |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
NH |
+ |
537, 88, 12 |
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
540, 87, 9 |
Kuna muudatusettepanekud 48 ja 93 ei puudutanud kõiki keeleversioone, siis neid hääletusele ei pandud (kodukorra artikli 151 lõike 1 punkt d).
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE
Me 118
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „alates artikli 9 lõikes 3 sätestatud kuupäevadest ja”
2. osa: need sõnad
Taotlused eraldi hääletuseks:
Verts/ALE: me 73
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
Verts/ALE: me 60 ja 91
IND/DEM: me 59
PSE: plokk nr 1, me 91, 116 ja 130, muudetud ettepanek ja lõpphääletus
11. Rahvusvaheline Iirimaa Fond (2007–2010) *
Raport: Jim HIGGINS (A6-0432/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
pädeva komisjoni muudatusettepanekud |
1 |
komisjon |
NH |
+ |
419, 121, 12 |
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks:
ALDE: me 1
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
GUE/NGL: me 1
12. Banaanisektor *
Raport: Jean-Claude FRUTEAU (A6-0422/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-9 11-23 25-26 |
komisjon |
|
+ |
|
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
10 |
komisjon |
NH |
+ |
514, 92, 11 |
art 3, § 3 (art 30) |
27 |
GUE/NGL |
EH |
+ |
412, 177, 5 |
24 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
pärast art 4 |
28 |
GUE/NGL |
|
+ |
|
art 5, § 2 |
29 |
GUE/NGL |
|
– |
|
lisa punkt 3 (VII lisa, kiri L, § 1, taane 1) |
30 |
GUE/NGL |
|
– |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
GUE/NGL: me 10
13. Raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ning muude teenuste suhtes kohaldatav käibemaksukord *
Raport: Zsolt László BECSEY (A6-0440/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
art 4 |
2 |
PPE-DE |
|
+ |
|
1 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
14. Komisjoni õigusloome- ja tööprogramm 2007
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0630/2006, B6-0634/2006, B6-0635/2006, B6-0637/2006/rev, B6-0640/2006, B6-0642/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0630/2006 |
|
Verts/ALE |
|
– |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0634/2006/rev (PPE-DE, PSE, ALDE, UEN) |
|||||
§ 4 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
+ |
467, 123, 7 |
|||
§ 21 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0634/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
B6-0635/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
B6-0640/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
B6-0642/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
B6-0637/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
ALDE
§ 4
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ebatüüpiliste töötajate kaitsmine”
2. osa: need sõnad
§ 21
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „ebatüüpiliste töötajate kaitsmise”
2. osa: need sõnad
Mitmesugust
Fraktsioon Verts/ALE võttis resolutsiooni ühisettepanekule antud allkirja tagasi.
Konrad Szymański allkirjastas samuti resolutsiooni ühisettepaneku fraktsiooni UEN nimel.
15. Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0631/2006, B6-0633/2006, B6-0636/2006, B6-0638/2006, B6-0639/2006, B6-0641/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0631/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
§§ 3 ja 4 |
– |
originaaltekst |
|
+ |
§ järjekorra ümbertõstmine |
§ 6 |
5 |
UEN |
EH |
+ |
309, 276, 8 |
§ 11 |
6 |
UEN |
osa |
|
|
1/EH |
– |
289, 297, 5 |
|||
2 |
– |
|
|||
9 |
PPE-DE |
EH |
– |
282, 302, 13 |
|
pärast § 11 |
8 |
UEN |
EH |
+ |
444, 106, 33 |
§ 12 |
3 |
ALDE |
|
– |
|
pärast § 12 |
1 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
pärast § 13 |
4 |
ALDE |
|
+ |
|
pärast § 16 |
7 |
UEN |
|
+ |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0631/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
B6-0633/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
B6-0636/2006/rev |
|
UEN |
|
↓ |
|
B6-0638/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
B6-0639/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
B6-0641/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
Muudatusettepanek 2 tühistati.
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
UEN
Me 6
1 osa: kogu tekst, v.a sõnad „ja ei välistaks vastumeetmeid”
2 osa: need sõnad
Mitmesugust
Resolutsiooni ettepaneku B6-0636/2006/rev allkirjastas fraktsiooni UEN nimel Ryszard Czarnecki, mitte Marek Aleksander Czarnecki.
Fraktsioon ALDE tegi ettepaneku § 3 ja 4 ümbertõstmiseks.
16. Direktiivi 85/611/EMÜ rakendamine (avatud investeerimisfondid)
Resolutsiooni ettepanek: B6-0643/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ettepanek B6-0643/2006 (ECON komisjon) |
|||||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
17. Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed 2006–2007
Raport: Elmar BROK (A6-0436/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
§ 1 |
12/rev |
Verts/ALE |
|
+ |
|
§ 2 |
22 |
PPE-DE |
EH |
– |
273, 305, 14 |
§ 6 |
3 ÜME |
ALDE |
|
– |
|
§ 7 |
4ÜME |
ALDE |
|
– |
|
§ 11 |
29 |
PSE |
|
+ |
muudetud suuliselt |
20 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
§ 13 |
5ÜME |
ALDE |
|
– |
|
§ 14 |
23 |
PPE-DE |
|
– |
|
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
476, 75, 37 |
|
§ 15 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
3 |
+ |
|
|||
§ 16 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 22 |
24 |
PPE-DE |
|
+ |
|
§ 25 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 26 |
30 |
PSE |
|
+ |
|
§ 27 |
6 |
ALDE |
|
+ |
|
§ 28 |
7 |
ALDE |
|
+ |
|
§ 29 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
543, 28, 22 |
§ 30 |
15 |
GUE/NGL |
EH |
– |
282, 288, 10 |
pärast § 30 |
16 |
PSE |
|
+ |
muudetud suuliselt |
§ 31 |
13/rev |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
8 |
ALDE |
|
↓ |
|
|
17 |
PSE |
|
+ |
muudetud suuliselt |
|
25 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
pärast § 31 |
18 |
PPE-DE |
EH |
+ |
290, 263, 18 |
pärast § 32 |
9 |
ALDE |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
– |
260, 315, 11 |
|||
§ 39 |
14/rev |
Verts/ALE |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
– |
|
|||
§ 40 |
11 |
PPE-DE |
|
+ |
|
§ 43 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
pärast teist volitust |
1 |
ALDE |
|
+ |
|
põhj A |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
pärast põhj C |
2 |
ALDE |
EH |
+ |
304, 254, 32 |
põhj D |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
pärast põhj D |
21 |
PPE-DE |
|
– |
|
põhj F |
26 |
PPE-DE |
|
+ |
|
27 |
PSE |
|
↓ |
|
|
19 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
põhj K |
28ÜME |
PSE |
EH |
– |
280, 294, 10 |
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
481, 66, 38 |
Muudatusettepanek 10 võeti tagasi.
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: § 14 ja lõpphääletus
UEN: § 29
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PSE
§ 15
1. osa:„soovitab riigipeadel ja valitsusjuhtidel tungivalt … läbipaistvamalt ja demokraatlikumalt, mis on”
2. osa:„vajalik”
3. osa:„eeldus tulevasteks laienemisteks;”
PPE-DE
Me 14/rev
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „(jättes seega välja Türgi ja Lääne-Balkani riigid)”
2. osa: need sõnad
Me 9
1. osa:„tuletab meelde, et … kõigisse läbirääkijariikidesse”
2. osa:„ja hoiduma oma … seotud eesmärkidel”
Taotlused eraldi hääletuseks:
PSE: § 43 ja põhjendus D
PPE-DE: põhj A, §§ 11, 15, 16 ja 25
Mitmesugust
Muudatusettepanekud 1 ja 2 viitavad 2003. aasta Thessaloniki tippkohtumisele.
Elmar Brok esitas muudatusettepaneku 29 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
11. |
nendib, et liidu nõuetekohase toimimise aluseks on kõigi liidu liikmete tingimusteta juhindumine üldistest väärtustest, millel põhineb EL kui poliitiline projekt: inimeste võõrandamatud ja puutumatud õigused, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus ja õigusriik, mis loovad Euroopa identiteedi; |
Elmar Brok esitas muudatusettepaneku 16 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
30 a. |
rõhutab, et Türgi keeldumine lisaprotokolli tingimuste täielikust täitmisest ohustab tõsiselt ühinemisläbirääkimiste head edenemist; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu otsus mitte alustada läbirääkimisi kaheksa olulise peatüki üle poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud Türgi piirangutega Küprose Vabariigi osas, ja esialgu ühtegi peatükki mitte sulgeda on vältimatu tagajärg Türgi seisukohale nimetatud küsimuses; nõuab tungivalt, et Türgi teeks konstruktiivset koostööd, et tagada lisaprotokolli täielik rakendamine võimalikult kiiresti; tervitab sellega seoses üleskutset komisjonile esitada aastased eduaruanded ELi 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooniga kaetud teemade osas; |
Giorgos Dimitrakopoulos esitas muudatusettepaneku 17 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
31. |
taunib siiralt asjaolu, et eesistujariigi Soome jõupingutused leida lahendus praegusele seisakule ühelt poolt lisaprotokolli täieliku rakendamise ja teiselt poolt Türgi päritolu küproslaste kogukonna isolatsiooni edasise leevendamise osas ei olnud edukad; palub Saksamaa eesistumise ajal neid jõupingutusi tihedas koostöös ÜROga meelekindlalt jätkata; |
Joost Lagendijk esitas muudatusettepaneku 17 kohta suulise muudatusettepaneku.
(Giorgos Dimitrakopoulose suulise muudatusettepanekuga muudetud sõnastuses).
Fraktsioon PPE-DE nõustus muudatusettepanekuga 29 lisamisena.
18. Institutsioonilised aspektid, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid
Raport: Alexander STUBB (A6-0393/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
§ 8 |
3 ÜME |
Verts/ALE |
|
– |
|
§ 9, sissejuhatav osa |
5 |
PSE |
osa |
|
|
1 |
– |
|
|||
2 |
– |
|
|||
§ 9 punkt b |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
438, 107, 25 |
§ 9 punkt c |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
451, 76, 30 |
§ 9 punkt e |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
455, 95, 20 |
§ 9 punkt f |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
456, 79, 36 |
§ 9 punkt g |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
445, 104, 22 |
§ 9 punkt h |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
439, 107, 22 |
pärast § 9 |
4 |
Verts/ALE |
NH |
– |
93, 472, 18 |
§ 10, punkt c |
8 |
PSE |
|
+ |
|
§ 14 |
6 |
PSE |
|
+ |
|
1 |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
§ 18 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
393, 130, 38 |
põhj L |
2 |
Verts/ALE |
|
– |
|
7 |
PSE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
398, 99, 36 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: § 9 punkt b, § 9 punkt c, § 9 punkt e, § 9 punkt f, § 9 punkt g, § 9 punkt h ja lõpphääletus
Verts/ALE: me 4
Kirkhope jt: § 18 ja lõpphääletus
ALDE: lõpphääletus
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PSE
Me 5
1 osa: kogu tekst, v.a sõna „edasine”
2 osa: see sõna
Mitmesugust
Pervenche Berès allkirjastas samuti muudatusettepaneku 7.
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Võimalus 1
Poolt: 529
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Sinnott, Tomczak
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Mölzer, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Vastu: 98
ALDE: Ries
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Hybášková, Langendries, Ouzký, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Borghezio
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 24
ALDE: Ek, Oviir, Savi
GUE/NGL: Ransdorf
IND/DEM: Coûteaux, Karatzaferis, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Baco, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Schenardi
PPE-DE: Grosch, Konrad, Lauk, Pieper, Reul
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Alfonso Andria, Pierre Moscovici, Jules Maaten, Mary Honeyball, Maria Carlshamre
Erapooletuid
Pedro Guerreiro, Ilda Figueiredo
2. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 175 + 177 + 188
Poolt: 110
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Carlotti, Castex, Cercas, Correia, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Hamon, Hazan, Hedh, Laignel, Le Foll, Navarro, Öger, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Saks, Savary, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 539
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Ransdorf
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 14
ALDE: Ek, Oviir, Prodi, Savi, Sbarbati
IND/DEM: Karatzaferis
NI: Claeys, Dillen, Kozlík, Vanhecke
PPE-DE: Wijkman
PSE: Gröner, Occhetto
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Henri Weber
Vastu
Anna Hedh
3. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 176 + 178
Poolt: 94
ALDE: Jäätteenmäki, Resetarits, Ries
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Hybášková
PSE: Peillon, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 552
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Claeys, Dillen, Kozlík
PPE-DE: Wijkman
PSE: Castex, Gröner, Occhetto
Verts/ALE: van Buitenen
4. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 173
Poolt: 96
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Langendries
PSE: Bourzai
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 559
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Erapooletuid: 5
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Baco, Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Bernadette Bourzai
5. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 179
Poolt: 109
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Arif, Berès, Bourzai, Carlotti, Castex, Chiesa, Cottigny, De Rossa, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Moscovici, Navarro, Pahor, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 530
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 20
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Wijkman
PSE: Gröner, Occhetto, Rocard
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Henri Weber
6. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 180
Poolt: 83
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Chiesa, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 542
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Ransdorf
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Rivera, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Lipietz
Erapooletuid: 39
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Claeys, Dillen, Kozlík, Romagnoli, Vanhecke
PPE-DE: Wijkman
PSE: Arif, Berès, Bourzai, Carlotti, Castex, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Gröner, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Moscovici, Navarro, Occhetto, Paleckis, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Rocard, Roure, Savary
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Alain Lipietz
Erapooletuid
Henri Weber
7. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 183
Poolt: 109
ALDE: Harkin, Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Carlotti, Castex, Chiesa, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Guy-Quint, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Moscovici, Navarro, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Schapira, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 529
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Knapman, Krupa, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 22
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Roithová, Wijkman
PSE: Gröner, Occhetto, Rocard
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Henri Weber
8. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 184
Poolt: 84
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Chiesa, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 531
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 50
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Roithová, Wijkman, von Wogau
PSE: Arif, Berès, Bourzai, Carlotti, Castex, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Gröner, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Moscovici, Navarro, Occhetto, Paleckis, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Rocard, Roure, Savary, Schapira, Trautmann
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Erapooletuid
Henri Weber
9. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 185
Poolt: 86
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, de Villiers
NI: Le Rachinel, Martin Hans-Peter
PSE: Castex, Chiesa, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 527
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 47
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Roithová, Wijkman
PSE: Arif, Berès, Bourzai, Carlotti, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Gröner, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Moscovici, Navarro, Occhetto, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Rocard, Roure, Savary, Schapira, Trautmann, Weber Henri
Verts/ALE: van Buitenen
10. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 186
Poolt: 88
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, de Villiers
NI: Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Martinez, Schenardi
PSE: Chiesa, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 529
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 44
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Claeys, Dillen, Kozlík, Mölzer, Romagnoli, Vanhecke
PPE-DE: Roithová, Wijkman
PSE: Arif, Berès, Bourzai, Carlotti, Castex, Cottigny, Désir, Douay, Evans Robert, Ferreira Anne, Fruteau, Gröner, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Moscovici, Navarro, Occhetto, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Rocard, Roure, Savary, Schapira, Trautmann, Weber Henri
Verts/ALE: van Buitenen
11. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 187
Poolt: 121
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Carlotti, Castex, Chiesa, Correia, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Navarro, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Schapira, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 528
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Baco, Kozlík, Vanhecke
PPE-DE: Wijkman
PSE: Gröner, Occhetto, Rocard
Verts/ALE: van Buitenen
12. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 189
Poolt: 87
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Castex, Chiesa, Correia, Hutchinson, Navarro, Patrie
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 551
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 21
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Baco, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Roithová, Wijkman
PSE: Gröner, Laignel, Occhetto, Vergnaud
Verts/ALE: van Buitenen
13. Soovitus: Sacconi A6-0352/2006
Muudatusettepanek 190
Poolt: 110
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Arif, Berès, Bourzai, Carlotti, Castex, Chiesa, Cottigny, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Hamon, Hazan, Hutchinson, Laignel, Le Foll, Moscovici, Navarro, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Schapira, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 534
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Helmer, Mote, Mussolini, Rivera, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 21
ALDE: Ek, Oviir, Savi
IND/DEM: Karatzaferis, Krupa
NI: Baco, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Roithová, Wijkman
PSE: Gröner, Occhetto, Rocard
Verts/ALE: van Buitenen
14. Raport: Grässle A6-0447/2006
Resolutsioon
Poolt: 606
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guidoni, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Helmer, Kozlík, Martin Hans-Peter, Mussolini, Rivera, Romagnoli
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 28
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Krupa, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Duchoň, Ouzký
UEN: Grabowski
Erapooletuid: 16
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Henin, Krarup
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Mote
PPE-DE: Heaton-Harris
UEN: Angelilli, Borghezio, Camre, Gobbo, Musumeci
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Alexander Radwan
15. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 167
Poolt: 71
ALDE: Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Catania, Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Holm, Krarup, Liotard, Maštálka, Meijer, Musacchio, Pflüger, Rizzo, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Cabrnoch, Callanan, Duchoň, Hannan, Heaton-Harris, Hybášková, Kamall, Ouzký, Škottová, Strejček, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Chiesa
UEN: Kuźmiuk
Verts/ALE: Schlyter, Staes, Turmes, Voggenhuber
Vastu: 556
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Brie, Flasarová, Kaufmann, Kohlíček, Meyer Pleite, Papadimoulis, Portas, Remek, Strož, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Goudin, Karatzaferis, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Trüpel, Ždanoka
Erapooletuid: 11
ALDE: Toia
GUE/NGL: de Brún, Henin, McDonald, Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Sommer
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Hélène Goudin
Vastu
Bart Staes
16. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 172
Poolt: 276
ALDE: Andria, Bourlanges, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, de Villiers
NI: Chruszcz, Giertych, Martin Hans-Peter, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Seeberg
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc, Piotrowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 370
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Goebbels
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Erapooletuid: 9
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Krupa
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Bonsignore
PSE: Mann Erika, Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen
17. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 198 + 240
Poolt: 270
ALDE: Andria, Beaupuy, Cocilovo, Costa, Deprez, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Sbarbati, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Goudin, Lundgren
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Ebner, Kasoulides, Vakalis
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 375
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Degutis, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Lehtinen
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Samuelsen
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík, Rivera
PSE: Titley
UEN: Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Eija-Riitta Korhola, Jean-Louis Bourlanges
18. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 199/1
Poolt: 391
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: de Brún, Guerreiro, Guidoni, Holm, Liotard, McDonald, Meijer, Pflüger, Rizzo, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Belder, Blokland, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Berlinguer, Berman, van den Burg, Casaca, Cashman, Chiesa, Corbett, Cottigny, Douay, Evans Robert, Gill, Golik, Gottardi, Gruber, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kinnock, Lavarra, McCarthy, Mann Erika, Martin David, Morgan, Napoletano, Sacconi, Saks, Simpson, Siwiec, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Frassoni, Smith
Vastu: 248
ALDE: Bourlanges, Degutis, Deprez, Dičkutė, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Morillon
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Knapman, Nattrass, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Cabrnoch, Callanan, Dover, Duchoň, Florenz, Hannan, Heaton-Harris, Hybášková, Kamall, Ouzký, Škottová, Strejček, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Christensen, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, McAvan, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc, Muscardini, Piotrowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 15
ALDE: Beaupuy, Fourtou
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík
PSE: Liberadzki, Locatelli
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
19. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 220
Poolt: 343
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Goudin, Krupa, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Helmer, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, Gargani, Garriga Polledo, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Landsbergis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Gurmai, Honeyball, Howitt, Lehtinen, Martin David, Siwiec, Van Lancker, Weber Henri, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Smith
Vastu: 302
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Onyszkiewicz, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Karatzaferis, Knapman, Louis, Nattrass, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Audy, Bachelot-Narquin, Fjellner, Fontaine, García-Margallo y Marfil, Gaubert, Gauzès, Lamassoure, Mathieu, Saïfi, Seeberg, Sudre, Toubon
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott
UEN: Muscardini
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 15
NI: Baco, Chruszcz, Claeys, Dillen, Kozlík, Rivera, Vanhecke
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Grosch, Langendries, Thyssen
Verts/ALE: van Buitenen, Rühle
Hääletuse parandused
Vastu
Marie-Hélène Descamps, Ieke van den Burg, Ambroise Guellec, Henri Weber
Erapooletuid
Hélène Goudin, Nils Lundgren
20. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 183
Poolt: 208
ALDE: Ek, Schmidt Olle
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Sinnott, Železný
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter, Romagnoli
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Hökmark, Hybášková, Škottová, Strejček, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 438
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Allister, Battilocchio, Chruszcz, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Rivera, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Berlinguer, Chiesa, Corbett, Evans Robert, Fazakas, Fruteau, Gill, Goebbels, Gottardi, Grech, Gruber, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Kinnock, Kreissl-Dörfler, Lavarra, McCarthy, Mann Erika, Martin David, Morgan, Occhetto, Panzeri, Pittella, Sacconi, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Samuelsen
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Belohorská, Kozlík
PSE: van den Burg, Locatelli, Rapkay, Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Ieke van den Burg
Vastu
Linda McAvan
21. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 226
Poolt: 325
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Bonde, Goudin, Lundgren, Sinnott
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Dobolyi, Goebbels, Gurmai, Guy-Quint, Lehtinen, Mann Erika, Rapkay, Roth-Behrendt
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Vastu: 308
ALDE: Andria, Bourlanges, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Louis, Nattrass, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Cabrnoch, Castiglione, Duchoň, Fjellner, Hökmark, Hybášková, Ibrisagic, McGuinness, Mitchell, Ouzký, Seeberg, Škottová, Strejček, Vakalis, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Grabowski, Kuc, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 24
ALDE: Ries
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
NI: Baco, Kozlík, Mote
PPE-DE: Belet, Brepoels, Coveney, Demetriou, Dimitrakopoulos, Gklavakis, Grosch, Hatzidakis, Langendries, Mavrommatis, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Samaras, Thyssen, Varvitsiotis
UEN: Didžiokas
Verts/ALE: van Buitenen, Jonckheer
22. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 174
Poolt: 123
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Losco, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Berend, Mauro, Seeberg, Vernola
PSE: Andersson, Berlinguer, Bösch, van den Burg, Chiesa, Christensen, Corbett, Ettl, Gebhardt, Gomes, Gottardi, Gröner, Gruber, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Hughes, Lavarra, Leichtfried, Locatelli, Muscat, Napoletano, Panzeri, Pittella, Sacconi, Savary, Schaldemose, Scheele, Segelström, Tarand, Thomsen, Westlund
UEN: Camre
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 528
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Portas
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bono, Bourzai, Bozkurt, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Herczog, Honeyball, Howitt, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Erapooletuid: 4
NI: Baco, Kozlík, Rivera
Verts/ALE: van Buitenen
23. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 227/1
Poolt: 595
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Claeys, De Michelis, Dillen, Helmer, Martin Hans-Peter, Mölzer, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 52
ALDE: Samuelsen
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Ebner, Hybášková, Maat, Ouzký, Seeberg, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Correia, Roth-Behrendt
UEN: Czarnecki Ryszard, Grabowski, Libicki, Muscardini, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 3
NI: Baco, Kozlík
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Rainer Wieland
24. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 227/2
Poolt: 349
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wijkman, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Casaca, Goebbels, Hazan, Lehtinen, McAvan, Paasilinna, Rasmussen, Wiersma
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Vastu: 290
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Costa, Degutis, Deprez, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Samuelsen, Susta, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Schenardi
PPE-DE: Duchoň, Ebner, Ouzký, Seeberg, Škottová, Strejček, Sumberg, Vlasák, Wieland, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Czarnecki Ryszard, Kuc, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 13
ALDE: Cocilovo
GUE/NGL: Triantaphyllides
IND/DEM: Goudin, Krupa, Lundgren
NI: Claeys, Dillen, Kozlík, Mölzer, Romagnoli, Vanhecke
PSE: Hegyi
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Linda McAvan, Jens Holm, Eva-Britt Svensson
25. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 227/3
Poolt: 413
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Degutis, Deprez, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Morillon, Neyts-Uyttebroeck, Sbarbati
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Helmer, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Sturdy, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Beňová, Berès, van den Berg, Berlinguer, Berman, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Goebbels, Gomes, Grabowska, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Rühle, Schlyter
Vastu: 222
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Audy, Bachelot-Narquin, Belet, Brepoels, Cabrnoch, Descamps, De Veyrac, Duchoň, Ebner, Fjellner, Fontaine, Galeote, Gauzès, Grosch, Grossetête, Guellec, Hökmark, Hybášková, Ibrisagic, Kauppi, Lamassoure, Mathieu, Ouzký, Purvis, Saïfi, Seeberg, Škottová, Strejček, Stubb, Sudre, Toubon, Vlasák, Vlasto, Wieland, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Batzeli, Berger, Bösch, Chiesa, Christensen, Ettl, Gebhardt, Gottardi, Grech, Gruber, Hedh, Hedkvist Petersen, Kindermann, Krehl, Lehtinen, Leichtfried, Locatelli, Napoletano, Öger, Panzeri, Piecyk, Pittella, Prets, Roth-Behrendt, Sacconi, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Tarand, Thomsen, Westlund
UEN: Muscardini, Piotrowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 14
IND/DEM: Goudin, Krupa, Lundgren
NI: Baco, Kozlík, Mölzer, Rivera, Romagnoli, Vanhecke
PPE-DE: Dehaene, Kamall, Lewandowski
PSE: Occhetto
Verts/ALE: van Buitenen
26. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 175
Poolt: 263
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Degutis, Deprez, Dičkutė, Griesbeck, Toia
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Knapman, Nattrass, Sinnott, Whittaker, Wise
NI: Belohorská, De Michelis, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Bonsignore, Ehler, Graça Moura, de Grandes Pascual, Guellec, Pīks, Pirker, Silva Peneda, Ventre, Vernola
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Barón Crespo, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Janowski, Kuc, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Podkański, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 355
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Gibault, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: de Brún, Pflüger, Wagenknecht
IND/DEM: Belder, Blokland, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Gräßle, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Batzeli, Désir, Grech, Gruber, Lehtinen
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 11
GUE/NGL: Krarup
NI: Baco, Kozlík, Rivera
PPE-DE: Siekierski
PSE: McCarthy, Mann Erika, Rapkay, Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen, Rühle
Hääletuse parandused
Poolt
Harlem Désir, Katerina Batzeli
Vastu
Hubert Pirker, Ambroise Guellec,
27. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 176
Poolt: 281
ALDE: Andria, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Ebner, Olbrycht, Seeberg
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 368
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Goebbels, Paleckis
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Erapooletuid: 6
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Rivera
PSE: Rapkay
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Jean-Louis Bourlanges
Vastu
Rainer Wieland
28. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 193 + 236/1
Poolt: 265
ALDE: Andria, Bourlanges, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Losco, Prodi, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Demetriou, Dimitrakopoulos, Ebner, Gklavakis, Hatzidakis, Kratsa-Tsagaropoulou, Mavrommatis, Mikolášik, Millán Mon, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Samaras, Trakatellis, Varvitsiotis, Vernola
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kristovskis, Kuc, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 379
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Knapman, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Veneto, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Goebbels, Honeyball, Howitt, Kinnock, Lehtinen, McAvan, McCarthy, Martin David, Morgan, Rapkay, Simpson, Siwiec, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Rühle
Erapooletuid: 12
GUE/NGL: Krarup
IND/DEM: Coûteaux, Goudin, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Baco, Belohorská, Kozlík
PSE: Herczog, Kindermann
Verts/ALE: van Buitenen
29. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 193 + 236/2
Poolt: 126
ALDE: Andria, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Losco, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Karatzaferis, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Demetriou, Dimitrakopoulos, Ebner, Gklavakis, Hatzidakis, Kratsa-Tsagaropoulou, Mavrommatis, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Samaras, Seeberg, Trakatellis, Varvitsiotis
PSE: Andersson, Berlinguer, Chiesa, Christensen, Désir, Gill, Gomes, Gottardi, Gruber, Hedh, Hedkvist Petersen, Lavarra, Locatelli, Napoletano, Pittella, Rasmussen, Sacconi, Schaldemose, Scheele, Segelström, Thomsen, Westlund
UEN: Camre, Kristovskis, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 518
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Farage, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hazan, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Rühle
Erapooletuid: 13
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Coûteaux, Goudin, Louis, de Villiers
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Rivera
PSE: Hegyi, Herczog
Verts/ALE: van Buitenen
30. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 162
Poolt: 231
ALDE: Polfer
IND/DEM: Blokland, Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, De Michelis, Dillen, Mussolini, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Barsi-Pataky, Becsey, Belet, Berend, Böge, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Busuttil, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chmielewski, Coelho, Coveney, De Blasio, Dehaene, Deß, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Ouzký, Pack, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Strejček, Stubb, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Batzeli, Corbett
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Musumeci, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Vastu: 392
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Karatzaferis, Lundgren
NI: Chruszcz, Giertych, Helmer, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Bauer, Beazley, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Demetriou, Descamps, Deva, De Veyrac, Dimitrakopoulos, Dover, Elles, Evans Jonathan, Florenz, Fontaine, Gaubert, Gauzès, Grossetête, Guellec, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Jackson, Kauppi, Kirkhope, Kratsa-Tsagaropoulou, Lamassoure, McMillan-Scott, Mathieu, Mavrommatis, Nicholson, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pleštinská, Saïfi, Samaras, Seeberg, Stevenson, Sturdy, Sudre, Sumberg, Tannock, Toubon, Trakatellis, Van Orden, Vlasto
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Didžiokas, Kristovskis, Kuc, Maldeikis, Ó Neachtain, Ryan, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 23
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Belohorská, Claeys, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Daul
PSE: Kindermann
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
John Whittaker, Graham Booth, wwAnders Wijkman, Gerard Batten, Nigel Farage, Roger Knapman
31. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 208
Poolt: 324
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Sinnott, Tomczak
NI: Allister, Battilocchio, De Michelis, Helmer, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Barón Crespo, Cashman, Corbett, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, Kinnock, Locatelli, McCarthy, Martin David, Morgan, Simpson, Skinner, Stihler, Willmott
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Vastu: 323
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Samuelsen, Sbarbati, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Karatzaferis, Knapman, Louis, Nattrass, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mölzer, Mote, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Audy, Bachelot-Narquin, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Descamps, De Veyrac, Dimitrakopoulos, Duchoň, Ebner, Fontaine, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Graça Moura, Grossetête, Guellec, Hatzidakis, Kratsa-Tsagaropoulou, Lamassoure, Mathieu, Mavrommatis, Ouzký, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Saïfi, Samaras, Seeberg, Škottová, Strejček, Sudre, Tannock, Toubon, Trakatellis, Veneto, Vlasák, Vlasto, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc, Piotrowski, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 12
ALDE: Starkevičiūtė
IND/DEM: Goudin, Krupa, Lundgren
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Martin Hans-Peter, Romagnoli, Vanhecke
PSE: Kindermann
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Michael Cramer, Erika Mann, Pia Elda Locatelli
32. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 208/2
Poolt: 120
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, McDonald, Maštálka, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Sinnott
NI: Allister, Belohorská, Mussolini
PPE-DE: Callanan, Deva, Dover, Hannan, Heaton-Harris, Kamall, Kauppi, Protasiewicz, Purvis, Sartori, Sturdy, Sumberg, Tannock, Van Orden
PSE: Cashman, Corbett, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Martin David, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Aylward, Crowley, Ó Neachtain, Ryan, Vaidere
Verts/ALE: Cramer, Rühle
Vastu: 530
ALDE: Andria, Beaupuy, Cocilovo, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Resetarits, Ries, Samuelsen, Starkevičiūtė, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Manolakou, Meijer, Meyer Pleite, Pafilis, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mölzer, Mote, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 9
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: McGuinness, Siekierski, Ventre
PSE: Evans Robert, Gill, Mann Erika
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Jean-Louis Bourlanges
33. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 158 + 180
Poolt: 276
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Jäätteenmäki, Jensen, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Susta, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Karatzaferis, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter, Rivera
PPE-DE: Ebner, Seeberg
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 374
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Cashman, Goebbels, McCarthy
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 12
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík
PSE: van den Burg, Herczog, Mann Erika, Rapkay, Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen, Rühle
Hääletuse parandused
Poolt
Ieke van den Burg
34. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 169
Poolt: 183
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Ek, Gibault, Griesbeck, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Morillon, Samuelsen, Schmidt Olle, Starkevičiūtė
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Figueiredo, Flasarová, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter, Mussolini
PPE-DE: Busuttil, Casa, Cederschiöld, Ebner, McGuinness, Mitchell, Vakalis, Wijkman
PSE: Andersson, Barón Crespo, Berès, van den Berg, Berlinguer, Berman, Bono, Bourzai, Bullmann, Casaca, Castex, Christensen, Corbey, De Keyser, De Rossa, Désir, Dobolyi, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Gebhardt, Gill, Gomes, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hutchinson, Kinnock, Kósáné Kovács, Laignel, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Morgan, Myller, Paasilinna, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rasmussen, Reynaud, Rocard, Roure, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Segelström, Simpson, Skinner, Stihler, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Borghezio, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Gobbo, Kristovskis, La Russa, Maldeikis, Masiel, Musumeci, Ó Neachtain, Piotrowski, Ryan, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jill, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 428
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Duff, Fourtou, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Catania, de Brún, Guerreiro, Guidoni, Henin, McDonald, Rizzo, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Krupa, Louis, Nattrass, Tomczak, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mote, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Ayala Sender, Badia I Cutchet, Beňová, Berger, Bösch, Busquin, Carlotti, Carnero González, Cashman, Cercas, Chiesa, Correia, Cottigny, De Vits, Díez González, Douay, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Golik, Gottardi, Grabowska, Grech, Gruber, Hamon, Herczog, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Locatelli, McCarthy, Madeira, Mastenbroek, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moscovici, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Pahor, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pittella, Prets, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Sacconi, Salinas García, Sánchez Presedo, Siwiec, Sornosa Martínez, Tabajdi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Bielan, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kuc, Kuźmiuk, Libicki, Muscardini, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Cohn-Bendit, Graefe zu Baringdorf, Jonckheer, Onesta, Rühle, Smith, Staes, Trüpel
Erapooletuid: 39
NI: Baco, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Coveney, Wieland
PSE: Arif, Arnaoutakis, Batzeli, Bozkurt, Capoulas Santos, Dührkop Dührkop, Fernandes, Gierek, Kuhne, Lambrinidis, Mann Erika, Matsouka, Medina Ortega, Muscat, Napoletano, Paleckis, Peillon, Rouček, Sakalas, Stockmann, Tzampazi, Wiersma
Verts/ALE: Bennahmias, van Buitenen, Frassoni, Lichtenberger
Hääletuse parandused
Poolt
Sérgio Sousa Pinto, Gérard Onesta, Marian Harkin, Pierre Moscovici
Vastu
Erika Mann
35. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 166 + 179
Poolt: 139
ALDE: Andria, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Losco, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Sinnott, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Mölzer, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Cabrnoch, Duchoň, Hybášková, Ouzký, Škottová, Strejček, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Beňová, Berlinguer, Casaca, Chiesa, Christensen, Désir, Gill, Gomes, Gottardi, Grech, Gruber, Hedh, Hedkvist Petersen, Lavarra, Napoletano, Panzeri, Rasmussen, Sacconi, Schaldemose, Segelström, Tarand, Thomsen, Westlund
UEN: Camre, Piotrowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 505
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Krupa, Tomczak
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Martinez, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Grabowska, Gröner, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Fourtou
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Dillen, Kozlík, Mote, Rivera
PSE: Locatelli, Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Jens-Peter Bonde
36. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 178
Poolt: 285
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Seeberg, Varvitsiotis, Ventre, von Wogau
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Didžiokas, Kuc, Maldeikis, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber
Vastu: 368
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Cashman, McCarthy
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Ždanoka
Erapooletuid: 7
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Cederschiöld
PSE: Mann Erika
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Rainer Wieland
37. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 182 + 197/1
Poolt: 327
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Goudin, Lundgren, Sinnott
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Martin Hans-Peter, Rivera
PPE-DE: Ebner, Garriga Polledo, Vakalis, Wijkman
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 313
ALDE: Polfer, Takkula
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mölzer, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Goebbels, Lehtinen
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 14
ALDE: Samuelsen
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Kozlík
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Thyssen
PSE: Jöns, Kindermann, Roth-Behrendt
Verts/ALE: van Buitenen
38. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 182 + 197/2
Poolt: 270
ALDE: Andria, Beaupuy, Cocilovo, Costa, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Losco, Morillon, Prodi, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Goudin, Lundgren, Sinnott
NI: Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Mölzer, Schenardi
PPE-DE: Ebner, Vakalis
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 366
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Davies, Degutis, Deprez, Dičkutė, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Helmer, Lang, Le Rachinel, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Lehtinen
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Jonckheer
Erapooletuid: 14
ALDE: Samuelsen
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík, Martinez
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Thyssen
PSE: Kindermann
Verts/ALE: van Buitenen
39. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 170
Poolt: 133
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Morillon, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Brejc, Brepoels, Doyle, Grosch, Ibrisagic, Jordan Cizelj, McGuinness, Mitchell, Montoro Romero, Novak, Seeberg, Záborská
PSE: Andersson, Beňová, Berman, Bösch, Chiesa, Corbey, Ettl, Grech, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Leichtfried, McAvan, Muscat, Paleckis, Poignant, Schapira, Scheele, Segelström, Skinner, Westlund
UEN: Camre, Didžiokas, Kristovskis, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 513
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Duff, Ek, Gentvilas, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Knapman, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bono, Bourzai, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Jonckheer
Erapooletuid: 10
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Lundgren
NI: Kozlík, Vanhecke
PPE-DE: Coveney
PSE: Bozkurt
UEN: Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen, Rühle
Hääletuse parandused
Poolt
Ivo Belet, Ole Christensen, Christel Schaldemose, Poul Nyrup Rasmussen, Dan Jørgensen
Vastu
Rainer Wieland, Nils Lundgren
40. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 173
Poolt: 87
ALDE: Bourlanges, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Lambsdorff, Losco, Prodi, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: de Brún, Guerreiro, Guidoni, Holm, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Meijer, Pafilis, Pflüger, Rizzo, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers
NI: Belohorská, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Peterle, Seeberg
PSE: Andersson, Chiesa, Hedh, Hedkvist Petersen, Segelström, Tarand, Westlund
UEN: Camre, Czarnecki Ryszard, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 558
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Strož, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Rühle
Erapooletuid: 9
IND/DEM: Krupa
NI: Baco, Claeys, Kozlík, Vanhecke
UEN: Grabowski, Piotrowski, Rogalski
Verts/ALE: van Buitenen
41. Raport: Hieronymi A6-0399/2006
Muudatusettepanek 171
Poolt: 88
ALDE: Degutis, Deprez, Dičkutė, Losco, Samuelsen, Susta, Toia, Veraldi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Sinnott
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Seeberg
PSE: Andersson, Chiesa, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Segelström, Tarand, Westlund
UEN: Camre
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 546
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Henin
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gröner, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hazan, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 12
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Baco, Dillen, Kozlík, Vanhecke
PSE: Hegyi
Verts/ALE: van Buitenen, Rühle
42. Raport: Groote A6-0301/2006
Plokk 1
Poolt: 621
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 10
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Knapman, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Baco
UEN: Angelilli
Erapooletuid: 10
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Allister, Kozlík, Mote
PPE-DE: Ventre
UEN: Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
43. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 73
Poolt: 545
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Bloom, Clark, Goudin, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Vastu: 78
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Karatzaferis
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Hybášková, Millán Mon, Schwab
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel
Erapooletuid: 9
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Kozlík, Mote
PPE-DE: Ventre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Claude Turmes
44. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 118/1
Poolt: 619
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 19
ALDE: Hennis-Plasschaert, Maaten, Manders, Mulder
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Clark, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková
PPE-DE: Wijkman, Wortmann-Kool
Erapooletuid: 7
IND/DEM: Krupa
NI: Baco, Kozlík, Mote
PPE-DE: Maat
UEN: Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
45. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 118/2
Poolt: 520
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cocilovo, Costa, Degutis, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Goudin, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Vastu: 103
ALDE: Deprez, Hennis-Plasschaert, Maaten, Manders, Mulder
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Clark, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Martin Hans-Peter, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Grosch, Maat, Thyssen, Wijkman, Wortmann-Kool
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 10
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Baco, Kozlík, Mote
UEN: Borghezio, Gobbo
Verts/ALE: van Buitenen
46. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 60
Poolt: 136
ALDE: Andria, Deprez, Ek, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Maaten, Manders, Matsakis, Mulder, Schmidt Olle, Starkevičiūtė, Toia
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bloom, Clark, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Lundgren, Nattrass, Sinnott, Whittaker, Wise
NI: Claeys, Dillen, Martin Hans-Peter, Vanhecke
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Doorn, Grosch, Maat, Oomen-Ruijten, Seeberg, Surján, Thyssen, Ventre, Wijkman, Wortmann-Kool
PSE: van den Berg, Berman, Bozkurt, van den Burg, Corbey, De Keyser, De Vits, Gottardi, Hutchinson, Mastenbroek, Peillon, Tarabella, Van Lancker, Vaugrenard
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Czarnecki Ryszard, Musumeci, Ó Neachtain, Piotrowski, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 496
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Mohácsi, Morillon, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Bonde, Tomczak, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Thomsen, Titley, Trautmann, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 6
IND/DEM: Krupa
NI: Baco, Kozlík, Rivera
PSE: Wiersma
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Camiel Eurlings
47. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 91
Poolt: 520
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, Berger, Bösch, Bono, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Graefe zu Baringdorf, Hammerstein Mintz, Voggenhuber
Vastu: 107
ALDE: Deprez, Hennis-Plasschaert, Maaten, Manders, Mulder, Schmidt Olle
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
PPE-DE: Belet, Brepoels, Dehaene, Maat, Montoro Romero, Sonik, Vernola, Wijkman, Wortmann-Kool
PSE: van den Berg, Berlinguer, Berman, Bozkurt, van den Burg, Corbey, Mastenbroek, Napoletano, Tarabella, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Erapooletuid: 11
ALDE: Hall
IND/DEM: Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Kozlík, Mote
PPE-DE: Ventre
PSE: Leichtfried, Wiersma
Verts/ALE: van Buitenen
48. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 116
Poolt: 552
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Karatzaferis, Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Voggenhuber
Vastu: 83
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Martin Hans-Peter, Mote
PPE-DE: Wijkman
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Erapooletuid: 5
NI: Allister, Baco, Kozlík
PPE-DE: McMillan-Scott
Verts/ALE: van Buitenen
49. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 59
Poolt: 111
ALDE: Hennis-Plasschaert, Losco, Maaten, Manders, Samuelsen
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Lundgren, Sinnott
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Oomen-Ruijten
PSE: van den Berg, Berman, Bozkurt, van den Burg, Corbey, Hutchinson, Mastenbroek
UEN: Borghezio, Camre, Gobbo
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 517
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Helmer, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, aSaryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, Berger, Berlinguer, Bono, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 13
ALDE: Hall
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers, Železný
NI: Baco, Kozlík, Mote, Rivera
PSE: Bösch, Wiersma
UEN: Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
50. Raport: Groote A6-0301/2006
Muudatusettepanek 130
Poolt: 546
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Karatzaferis, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Vastu: 93
ALDE: Szent-Iványi
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Clark, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Chruszcz, Giertych, Martin Hans-Peter, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Vernola, Wijkman
PSE: Pittella, Titley
UEN: Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 10
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Kozlík, Martinez, Mote
Verts/ALE: van Buitenen
51. Raport: Groote A6-0301/2006
Euroopa Komisjoni ettepanek
Poolt: 537
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Vastu: 88
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Wise
NI: Chruszcz, Claeys, Giertych, Martin Hans-Peter, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Vernola
PSE: Corbey, Van Lancker
UEN: Crowley
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 12
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers, Whittaker
NI: Allister, Baco, Kozlík
PPE-DE: Lauk, McMillan-Scott, Wijkman
Verts/ALE: van Buitenen
52. Raport: Groote A6-0301/2006
Resolutsioon
Poolt: 540
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Karatzaferis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Vastu: 87
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Clark, Knapman, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Chruszcz, Giertych, Martin Hans-Peter, Mote, Wojciechowski Bernard Piotr
PSE: Corbey, Van Lancker
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 9
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco
PPE-DE: Lauk, Wijkman
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Brian Crowley
53. Raport: Higgins A6-0432/2006
Muudatusettepanek 1
Poolt: 419
ALDE: Andria, Beaupuy, Bourlanges, Busk, Cocilovo, Costa, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gibault, Griesbeck, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Piskorski, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Sbarbati, Sterckx, Susta, Takkula, Toia, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Claeys, De Michelis, Dillen, Helmer, Martin Hans-Peter, Rivera, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Bonsignore, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Cabrnoch, Casini, Castiglione, Chichester, Coelho, Coveney, Daul, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ehler, Eurlings, Ferber, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Karas, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Martens, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Pinheiro, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zatloukal, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Goebbels, Golik, Gottardi, Grabowska, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Auken, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 121
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Carlshamre, Gentvilas, Hall, Harkin, Juknevičienė, Kułakowski, Manders, Samuelsen, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Handzlik, Hökmark, Jałowiecki, Kaczmarek, Olbrycht, Siekierski, Vernola, Zaleski, Zappalà
PSE: Mastenbroek
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Gobbo, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 12
ALDE: Chatzimarkakis, Degutis, Ek, Krahmer, Matsakis
IND/DEM: Coûteaux, Krupa, Louis, de Villiers
NI: Mote
PPE-DE: Kamall
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Jim Higgins
54. Raport: Fruteau A6-0422/2006
Muudatusettepanek 10
Poolt: 514
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Holm, Krarup, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Karatzaferis, Krupa, Louis, Sinnott, Tomczak, de Villiers
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Martin Hans-Peter, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Brunetta, Busuttil, Casa, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Goebbels, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Groote, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 92
ALDE: Ek, Schmidt Olle
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Rizzo, Strož, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Goudin, Lundgren, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fjellner, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hökmark, Hybášková, Ibrisagic, Iturgaiz Angulo, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Parish, Purvis, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zatloukal, Zvěřina
PSE: Andersson, Christensen, Hedkvist Petersen, Rasmussen, Schaldemose, Segelström, Westlund
Erapooletuid: 11
ALDE: Degutis
IND/DEM: Batten, Clark, Knapman, Whittaker, Wise
PPE-DE: Freitas
PSE: Mann Erika
UEN: Borghezio, Gobbo
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Geoffrey Van Orden
55. Raport: Brok A6-0436/2006
Lõige 14
Poolt: 476
ALDE: Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Musacchio, Papadimoulis, Ransdorf, Wurtz, Zimmer
NI: Battilocchio, Bobošíková, De Michelis, Martin Hans-Peter, Martinez, Mussolini, Romagnoli
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Berlato, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Kristovskis, Kuc, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber
Vastu: 75
GUE/NGL: Guidoni, Holm, Kohlíček, Liotard, Meijer, Meyer Pleite, Pflüger, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Le Pen Marine, Mote, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Belet, Cabrnoch, Callanan, Duchoň, Hybášková, Ouzký, Posselt, Protasiewicz, Škottová, Strejček, Vlasák, Vlasto, Wijkman, Zahradil, Zatloukal, Zvěřina
PSE: Capoulas Santos, Jöns, Saks, Savary, Tarabella
UEN: Bielan, Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Vaidere, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Schlyter, Ždanoka
Erapooletuid: 37
ALDE: Susta
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Manolakou, Pafilis, Remek
IND/DEM: Sinnott
NI: Claeys, Dillen, Helmer, Rivera, Vanhecke
PPE-DE: Atkins, Beazley, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Gräßle, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Parish, Purvis, Stevenson, Sturdy, Tannock
PSE: Chiesa
UEN: Borghezio, Gobbo
Verts/ALE: van Buitenen, Kallenbach, Lucas
Hääletuse parandused
Poolt
Marc Tarabella, Anders Wijkman, Tatjana Ždanoka, Gilles Savary
Vastu
Marine Le Pen, Lydia Schenardi, Bruno Gollnisch, Carl Lang, Fernand Le Rachinel, Jean-Claude Martinez, Geoffrey Van Orden
56. Raport: Brok A6-0436/2006
Lõige 29
Poolt: 543
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Lundgren, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Rivera, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Beňová, Berès, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Segelström, Sifunakis, Simpson, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 28
GUE/NGL: Manolakou, Pafilis
IND/DEM: Batten, Clark, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Mote, Mussolini
PPE-DE: Cabrnoch, Callanan, Duchoň, Ouzký, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: van den Berg, Glante
UEN: Angelilli, Berlato, Borghezio, Foglietta, Gobbo, La Russa, Musumeci, Tatarella
Erapooletuid: 22
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Kohlíček, Strož
IND/DEM: Bonde, Louis, de Villiers
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: De Veyrac
PSE: Bullmann, Chiesa, Groote, Jöns, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Leichtfried, Occhetto, Rapkay, Siwiec
UEN: Camre, Didžiokas
Verts/ALE: van Buitenen
57. Raport: Brok A6-0436/2006
Resolutsioon
Poolt: 481
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, de Brún, Kaufmann, Musacchio, Ransdorf, Remek, Zimmer
IND/DEM: Karatzaferis
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Mussolini, Rivera, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernándz Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gill, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Kristovskis, Kuc, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 66
GUE/NGL: Aita, Catania, Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Meijer, Meyer Pleite, Pafilis, Pflüger, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Coûteaux, Goudin, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martin Hans-Peter, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Brepoels, Cabrnoch, Callanan, Deß, Duchoň, Hannan, Heaton-Harris, Ibrisagic, Ouzký, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Camre, Grabowski, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 38
GUE/NGL: Flasarová, Maštálka, Papadimoulis, Wurtz
IND/DEM: Bonde
NI: Martinez
PPE-DE: Atkins, Beazley, Deva, Dover, Evans Jonathan, Harbour, Hybášková, Jackson, Kamall, Kirkhope, Parish, Purvis, Seeberg, Stevenson, Sturdy, Tannock, Van Orden, Weisgerber
PSE: Chiesa
UEN: Bielan, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Podkański, Roszkowski, Rutowicz
Verts/ALE: van Buitenen, Jonckheer
Hääletuse parandused
Poolt
Hubert Pirker
Vastu
Jean-Claude Martinez, Bairbre de Brún
58. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 9-B
Poolt: 438
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Busk, Carlshamre, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Kaufmann, Maštálka, Musacchio, Zimmer
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Hedkvist Petersen, Hegyi, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García
UEN: Angelilli, Berlato, Borghezio, Foglietta, Kuc, La Russa, Muscardini, Musumeci
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 107
ALDE: Takkula, Väyrynen, Virrankoski
GUE/NGL: de Brún, Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Holm, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Meijer, Pafilis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Beazley, Cabrnoch, Callanan, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vernola, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Paasilinna
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Maldeikis, Masiel, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 25
ALDE: Budreikaitė
GUE/NGL: Henin, Meyer Pleite, Wurtz
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Martin David, Morgan, Muscat, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
Verts/ALE: van Buitenen, Evans Jill, Isler Béguin, Joan i Marí, Smith
59. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 9-C
Poolt: 451
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Flasarová, Henin, Kaufmann, Liotard, Maštálka, Meijer, Musacchio, Ransdorf, Remek, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Martin Hans-Peter, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Mann Erika, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Borghezio, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Kuc, La Russa, Muscardini, Musumeci, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 76
ALDE: Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: de Brún, Holm, Kohlíček, McDonald, Pflüger, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Bonsignore, Cabrnoch, Callanan, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Aylward, Camre, Crowley, Didžiokas, Grabowski, Kristovskis, Masiel, Ó Neachtain, Rogalski, Roszkowski, Ryan, Vaidere, Zapałowski, Zīle
Erapooletuid: 30
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Manolakou, Meyer Pleite, Pafilis, Triantaphyllides
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Bielan, Janowski, Libicki, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rutowicz, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter
Hääletuse parandused
Poolt
Christofer Fjellner
60. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 9-E
Poolt: 455
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bowles, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Remek, Wurtz, Zimmer
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Kristovskis, Kuc, La Russa, Muscardini, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 95
ALDE: Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Holm, Liotard, McDonald, Manolakou, Maštálka, Meijer, Pafilis, Ransdorf, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Beazley, Cabrnoch, Callanan, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Bielan, Borghezio, Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Vaidere, Zapałowski
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 20
ALDE: Budreikaitė
GUE/NGL: Meyer Pleite
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Morgan, Muscat, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
Verts/ALE: van Buitenen, Lambert
Hääletuse parandused
Poolt
Emanuel Jardim Fernandes, Christofer Fjellner
61. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 9-F
Poolt: 456
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Kaufmann, Musacchio, Papadimoulis, Zimmer
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Mann Erika, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rutowicz, Ryan, Tatarella, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 79
ALDE: Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: de Brún, Holm, Liotard, McDonald, Meijer, Ransdorf, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Beazley, Cabrnoch, Callanan, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Ferber, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Purvis, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Paasilinna
UEN: Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Grabowski, Kristovskis, Piotrowski, Rogalski, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 36
ALDE: Budreikaitė, Kułakowski
GUE/NGL: Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kohlíček, Maštálka, Meyer Pleite, Pafilis, Pflüger, Remek, Strož, Wurtz
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Martin David, Morgan, Muscat, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Borghezio
Verts/ALE: van Buitenen, Evans Jill, Joan i Marí, Smith
62. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 9-G
Poolt: 445
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Lambsdorff, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Kaufmann, Musacchio, Papadimoulis, Strož, Zimmer
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Martin Hans-Peter, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Kuc, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 104
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Lehideux, Morillon, Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: de Brún, Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, McDonald, Meijer, Pflüger, Ransdorf, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Beazley, Cabrnoch, Callanan, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Fjellner, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hökmark, Ibrisagic, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Purvis, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Bielan, Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Vaidere, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 22
ALDE: Toia
GUE/NGL: Flasarová, Manolakou, Maštálka, Meyer Pleite, Pafilis, Remek
IND/DEM: Bonde
PSE: Cashman, Evans Robert, Gill, Honeyball, Hughes, McAvan, McCarthy, Martin David, Simpson, Skinner, Titley, Willmott
UEN: Borghezio
Verts/ALE: van Buitenen
63. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 9-H
Poolt: 439
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Lambsdorff, Lax, Lehideux, Losco, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Kaufmann, Maštálka, Papadimoulis, Zimmer
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Martin Hans-Peter, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Jöns, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Czarnecki Ryszard, Foglietta, Kuc, Muscardini, Musumeci, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 107
ALDE: Laperrouze, Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: de Brún, Guidoni, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, McDonald, Manolakou, Meijer, Pafilis, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Beazley, Cabrnoch, Callanan, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Purvis, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Ulmer, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Aylward, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zapałowski, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 22
ALDE: Kułakowski
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Meyer Pleite, Pflüger, Wurtz
PSE: Cashman, Chiesa, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, McCarthy, Martin David, Morgan, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
Verts/ALE: van Buitenen
64. Raport: Stubb A6-0393/2006
Muudatusettepanek 4
Poolt: 93
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Deprez, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Morillon
GUE/NGL: Wurtz
IND/DEM: Krupa, Tomczak
NI: Belohorská, De Michelis, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Audy, Bachelot-Narquin, Brepoels, Castiglione, Descamps, Ferber, Galeote, Gaubert, Gauzès, Grossetête, Guellec, Hatzidakis, Korhola, Langendries, Mathieu, Oomen-Ruijten, Posselt, Saïfi, Sudre, Toubon, Vlasto
PSE: Andersson, Arif, Berès, Bono, Bourzai, Carlotti, Castex, Cottigny, Désir, Douay, Fruteau, Hamon, Moscovici, Napoletano, Navarro, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Schapira, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Czarnecki Ryszard, Grabowski, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 472
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Holm, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Karatzaferis, Louis, Lundgren, Sinnott, de Villiers, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Martinez, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Atkins, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Cabrnoch, Callanan, Casini, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Evans Jonathan, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gewalt, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lauk, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Ouzký, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Muscat, Myller, Obiols i Germà, Occhetto, Öger, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Titley, Van Lancker, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Didžiokas, Foglietta, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Maldeikis, Masiel, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Tatarella, Vaidere, Wojciechowski Janusz, Zīle
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 18
ALDE: Toia
GUE/NGL: Aita, Manolakou, Pafilis
NI: Rivera
PSE: Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, McCarthy, Martin David, Stihler, Willmott
Verts/ALE: van Buitenen, Evans Jill, Joan i Marí, Lucas, Smith
Hääletuse parandused
Poolt
Anne Ferreira, Henri Weber
Vastu
Jan Andersson, Konstantinos Hatzidakis
65. Raport: Stubb A6-0393/2006
Lõige 18
Poolt: 393
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Lambsdorff, Lax, Losco, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Kaufmann
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Busuttil, Casini, Castiglione, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mantovani, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Podestà, Posdorf, Posselt, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zappalà, Zatloukal
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cercas, Christensen, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Gottardi, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Gurmai, Hänsch, Haug, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Van Lancker, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García
UEN: Aylward, Berlato, Crowley, Czarnecki Ryszard, Didžiokas, Kristovskis, Kuc, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Rühle, Schroedter, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 130
ALDE: Beaupuy, Bourlanges, Gibault, Griesbeck, Laperrouze, Lehideux, Morillon, Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Cabrnoch, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Harbour, Hatzidakis, Jackson, Kamall, Kirkhope, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Sonik, Stevenson, Strejček, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Castex, Cottigny, Désir, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Hamon, Hazan, Patrie, Roure, Schapira, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Bielan, Borghezio, Camre, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Joan i Marí, Schlyter, Smith
Erapooletuid: 38
ALDE: Kułakowski
NI: Rivera
PPE-DE: Chmielewski, Handzlik, Jałowiecki, Kaczmarek, Klich, Olbrycht, Pleštinská, Protasiewicz, Saryusz-Wolski, Seeberg, Siekierski, Zaleski, Zwiefka
PSE: van den Berg, Cashman, Chiesa, Corbey, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Martin David, Morgan, Simpson, Skinner, Stihler, Titley, Willmott
UEN: Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen, Evans Jill, Romeva i Rueda
Hääletuse parandused
Poolt
Konstantinos Hatzidakis
Vastu
Henri Weber, Gilles Savary
66. Raport: Stubb A6-0393/2006
Resolutsioon
Poolt: 398
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Degutis, Deprez, Dičkutė, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Losco, Ludford, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Schmidt Olle, Schuth, Starkevičiūtė, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Kaufmann
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Brunetta, Busuttil, Castiglione, Coelho, Coveney, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Patriciello, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Posdorf, Posselt, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schöpflin, Seeber, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Veneto, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Zappalà, Zatloukal
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badia I Cutchet, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gruber, Hänsch, Hamon, Haug, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sakalas, Saks, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García
UEN: Aylward, Berlato, Crowley, Didžiokas, Kristovskis, Kuc, La Russa, Maldeikis, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Staes, Turmes, Voggenhuber
Vastu: 99
ALDE: Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Goudin, Karatzaferis, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Martin Hans-Peter, Mote, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Atkins, Cabrnoch, Deva, Dover, Duchoň, Evans Jonathan, Harbour, Jackson, Kamall, Kirkhope, Montoro Romero, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Sonik, Stevenson, Strejček, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Bielan, Camre, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Kuźmiuk, Libicki, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: van Buitenen, Joan i Marí, Schlyter, Smith
Erapooletuid: 36
NI: Martinez
PPE-DE: Chmielewski, Handzlik, Jałowiecki, Kaczmarek, Klich, Olbrycht, Pleštinská, Protasiewicz, Saryusz-Wolski, Seeberg, Siekierski, Záborská, Zaleski, Zwiefka
PSE: Cashman, Chiesa, Evans Robert, Gill, Honeyball, Howitt, Hughes, McAvan, McCarthy, Martin David, Morgan, Simpson, Skinner, Titley, Willmott
UEN: Borghezio, Janowski, Masiel, Rutowicz, Zīle
Verts/ALE: Evans Jill
Hääletuse parandused
Poolt
Britta Thomsen
Vastu
Jean-Claude Martinez
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0552
Euroopa Kemikaalide Agentuur ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukohta kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (7524/8/2006 — C6-0267/2006 — 2003/0256(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (7524/8/2006 — C6-0267/2006) (1); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0644) (3) kohta; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0352/2006); |
— |
võttes arvesse komisjoni avaldusi, mis on lisatud käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile ja mis avaldatakse koos õigusaktiga Euroopa Liidu Teatajas; |
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 276 E, 14.11.2006, lk 1.
(2) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 303
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2003)0256
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1907/2006) lõplikule kujule.)
LISA
Komisjoni avaldus alternatiivsete meetodite kohta
Arvutipõhiste, in vitro ja muude meetodite arendamine ning ka olemasolevate meetodite täiustamine on olnud aastakümneid ühenduse alternatiivsete katsemeetodite edendamise strateegia prioriteet. Aastatel 1999–2002 (viies raamprogramm) toetas EL 43 uurimisprojekti, millest osad jätkuvad veel praegu, 65 miljoni euro ulatuses. Praeguses teadusuuringute raamprogrammis (kuues raamprogramm: 2003–2006) on Euroopa Liit investeerinud rohkem kui 90 miljonit eurot, et arendada usaldusväärseid ja tõhusaid katsemeetodeid, milles ei kasutata loomi ja mis vastavad rahvusvahelistele valideerimisnõuetele.
Teadusuuringud jätkuvad tulevases seitsmendas raamprogrammis (2007–2013). Koordineeritud tegevuse teemaks on farmaatsiatoodetele (terviseteema raames) ja tööstuskemikaalidele (keskkonnateema raames) suunatud ohutustestimise alternatiivsed meetodid ja strateegiad. Arutletud on selle üle, milliste meetoditega võiks kõige tõhusamalt vähendada loomkatseid REACH määruse kohaldamisalas, võttes arvesse katsete tegemiseks kuluvat aega ja REACH määruses sätestatud asjaomaseid registreerimistähtaegu. Selle tulemusena hõlmab seitsmes raamprogramm selliste meetodite väljatöötamist, mis võiksid otseselt toetada REACH määruse raames tehtavates katsetes kasutatavate loomade arvu vähendamist. Sidusrühmi üritatakse kaasata selliste algatuste kaudu nagu Euroopa partnerlusprogramm loomkatsetele alternatiivide leidmiseks, mille käivitasid 7. novembril 2005 volinikud Janez Potocnik ja Günter Verheugen koos tööstusharu esindajatega. Ühine koordineeritud partnerlusprogramm, mis toimib nii ELi kui ka valdkondlikul tasandil ja milles on tõhusalt ühendatud komisjoni ja tööstusharu kogemused, asjatundlikkus ja ressursid, on tulutoovam kui kõnealuses valdkonnas varem tehtud eraldiseisvad algatused.
Alternatiivsete katsemeetodite valideerimine on olnud komisjoni prioriteet alates 1991. aastast. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on komisjon asutanud alternatiivmeetodite valideerimise Euroopa keskuse (ECVAM), mis on Teadusuuringute Ühiskeskuse eriüksus, kelle ülesanne on koordineerida alternatiivsete katsemeetodite valideerimist Euroopa Liidu tasandil ning edendada alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamist, valideerimist ja rahvusvahelist tunnustamist. Komisjon jätkab asjakohaste meetodite valideerimist ja kaalub valideeritud meetodite kohaldamist ühenduse õigusaktides. Praegu kasutatakse asjakohaseid meetodeid seoses kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktidega, et kohandada direktiivi 67/548/EMÜ V lisa. Komisjon tunnistab kõnealuste meetodite võimalikult kiire õigusliku heakskiitmise tagamise tähtsust ja on vastu võtnud mitu direktiivi 67/548/EMÜ V lisas sisalduvat valideeritud alternatiivset katsemeetodit enne nende rahvusvahelist tunnustamist. Komisjon peab väga oluliseks tagada testimismenetlust käsitleva REACH määruse võimalikult kiire kohandamine pärast asjakohaste valideeritud meetodite kättesaadavaks muutumist.
Komisjon jätkab aktiivselt osalemist rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige OECDs, kus ta aitab kaasa uute testimisstandardite väljatöötamisele, pöörates erilist tähelepanu äsja valideeritud meetoditele, nagu eespool osutatud.
Õiguslik raamistik, milles katsemeetodeid kasutatakse, on sama oluline kui konkreetsed meetodid. Loomkatsete minimeerimine on algusest peale olnud REACH määruse põhieesmärk ja komisjon on teinud järjepidevat tööd ettepaneku kõnealuse osa täiustamiseks. Kõnesolev tegevus nähtub protsessi käigus toimunud olulistest muudatustest. Näiteks on 2001. aasta valgele raamatule antud tagasiside tulemusena lisatud eelregistreerimisetapp ja ühtse eelregistreerimiskuupäeva heakskiitmine, mille kohta tehti ettepanek nii parlamendi esimese lugemise põhjal esitatud arvamuses kui ka nõukogu ühisseisukohas. Loomkatsete vähendamine ilmneb ka üksikasjalikes õiguslikes tekstides, hõlmates soovitusi ainete rühmitamiseks, katseettepanekute hindamist ja tulemuste interpolatsiooni. REACH määruse rakendusprojektide (RIPid) raames tehakse olulist tööd, mille eesmärk on loomade kasutamise vähendamine intelligentsete katsestrateegiate väljatöötamise kaudu. Komisjon pühendub kõnealuse töö jätkamisele pärast REACH määruse vastuvõtmist. Näiteks pakuvad juhiste ja asutuse menetluste väljatöötamine ja haldamine edasisi võimalusi loomkatsetega seonduvate probleemide käsitlemiseks.
Komisjon kaalub ka direktiivi 86/609/EMÜ läbivaatamisel asjaomaseid küsimusi ning eelkõige seda, kuidas alternatiivsete meetodite väljatöötamist, valideerimist ja õiguslikku heakskiitmist kooskõlas „kolme R-i” põhimõttega edasi arendada.
Komisjoni avaldus tubakalisandite kohta seoses REACH määruse läbirääkimistega ning Euroopa Parlamendi tubakalisandeid käsitlevate muudatustega
REACH määrus hõlmab tubakatoodete keemilisi koostisosi ja mis tahes muid keemilisi aineid. Need tuleb registreerida ning REACH süsteemile vastavalt hinnata, piirata või lubada kasutusse. Nende ainete põlemisjärgset mõju tuleks uurida mis tahes nõutava keemilise ohutushindamise käigus.
Pärast REACH süsteemi jõustumist tuleb teha kokkuvõte ja võtte arvesse teavet, mis on avalikustatud REACH määruse kohaselt tubaka koostisosade kohta, et saada suuremat kasu sünergiast, mis on tekkinud praeguse töö käigus seoses direktiiviga 2001/37/EÜ (tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta).
Direktiivi 2001/37EÜ kontekstis on komisjon kohustatud edendama:
— |
tubaka koostisosade ühtlustatud aruandevormi arendamist ja rakendamist, et luua eeltingimused tubaka koostisosade süstemaatiliseks hindamiseks. Hiljem võiks sellest kujuneda tubaka koostisosade ja nende mõju Euroopa andmepank; |
— |
toksiliste ja sõltuvust tekitavate mõjude hindamist rahvatervise seisukohast; |
— |
sõltumatute tubakalaborite koostööd ELis, et luua liikmesriikide ühise analüüsimise ja tubaka koostisosade ja/või suitsu heite hindamise alus, ning peale selle kaalub komisjon koostisosade ühtse loetelu võimaliku ettepaneku vormi. |
Komisjon:
— |
osaleb suuniste väljatöötamises tubakatoodete koostisosade ja heite analüüsiks ja mõõtmiseks tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni kontekstis, ja |
— |
kaalub toksilisuse uuringu ja eelkõige tubaka koostisosade ja/või suitsu heite uuringu kaasrahastamist teadusuuringute raamprogrammi kontekstis. |
Direktiivi 2001/37/EÜ järgmise läbivaatamise käigus, mis tugineb selle rakendamise aruandele, mis esitatakse 2007. aasta lõpuks, kaalub komisjon edasist raamistiku arendamist, et hinnata tubaka koostisosi kogemuste ning eri võimaluste mõju hindamise taustal.
Tõendamiskohustus tubakatoodete ja nende koostisosade ja heite mõju kohta tervisele peaks täielikult lasuma tööstusel, mis peaks olema vastutav asjaomaste toksiliste ja sõltuvusanalüüside väljatöötamise, kinnitamise ja läbiviimise rahastamise eest. Kõnealust protsessi peavad juhtima tervishoiuasutused, et tagada, et kõik väljatöötatud meetodid järgivad rahvatervise huve.
Eelmises lõigus esitatud põhimõtte alusel, milles osutati tööstuse osale analüüside rahastamisel, kontrollib komisjon konkreetseid võimalusi asjakohaste inim- ja rahaliste ressursside eraldamiseks, et rahastada olulist töökava koostisosade ja suitsu heite hindamiseks, et põhjalikult hinnata tulemusi tervishoiu seisukohast.
Komisjon on teadlik, et meetodite väljatöötamine ja kinnitamine ning koostisosade hindamine on keeruline ning kestab mitu aastat.
P6_TA(2006)0553
Ohtlikke aineid käsitleva direktiivi 67/548/EMÜ muutmine (REACH) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr …/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (7525/3/2006 — C6-0268/2006 — 2003/0257(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (7525/3/2006 — C6-0268/2006) (1); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0644) (3) kohta; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0345/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 276 E, 14.11.2006, lk 252.
(2) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 440.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0554
Bulgaaria ja rumeenia keele lisamine Euroopa Ühenduste Kohtu menetluskeelte hulka *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse keelekasutuse korda Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorras, et lisada bulgaaria ja rumeenia keel kodukorras kehtestatud kohtumenetluse keelte nimistusse (15712/2006 — C6-0434/2006 — 2006/0813(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15712/2006); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 245 teist lõiku ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 160 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0434/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0463/2006), |
1. |
kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
P6_TA(2006)0555
Bulgaaria ja rumeenia keele lisamine Esimese Astme Kohtu menetluskeelte hulka *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse keelekasutuse korda Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorras, et lisada bulgaaria ja rumeenia keel kodukorras kehtestatud kohtumenetluse keelte nimistusse (15715/2006 — C6-0435/2006 — 2006/0814(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15715/2006); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 245 teist lõiku ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 160 teist lõiku, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0435/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0462/2006), |
1. |
kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
P6_TA(2006)0556
Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (14153/2/2006 — C6-0422/2006 — 2005/0203(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14153/2/2006 — C6-0422/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0467) (2) kohta; |
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0492) (3); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 67; |
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0435/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
2. |
märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1; |
4. |
teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 1.6.2006, P6_TA(2006)0234.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0557
Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu poolt vastu võetud ühissuuniste kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (14259/2006 — C6-0431/2006 — 2005/0090(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu 7. novembri 2006. aasta ühissuuniseid (14259/2006); |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0181) (1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2006)0213) (2); |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta (3) ja 6. juuli 2006. aasta (4) seisukohti komisjoni ettepaneku kohta ning 6. septembri 2006. aasta seisukohta komisjoni muudetud ettepaneku kohta (5); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 279, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0431/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artiklit 56; |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0447/2006), |
1. |
kiidab heaks 21. novembril 2006. aastal toimunud lepitusnõupidamise järeldused ja kuulutab finantsmääruse artiklis 184 sätestatud lepitusmenetluse lõppenuks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada oma seisukoht käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud kujul nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0085.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0312.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0343.
LISA
Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 279,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) (edaspidi „finantsmäärus”) on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Eelkõige tuleks tugevdada läbipaistvust, nähes ette teabe ühenduse vahenditest abi saajate kohta. Lisaks tuleks kõikides õigusaktides järgida finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtteid ning erandeid nendest tuleks teha võimalikult vähe. |
(2) |
Pidades silmas praktilisi kogemusi, tuleks teha teatavaid muudatusi, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist ning kohandada mõningaid menetluslikke ja dokumentidele esitatavaid nõudeid, et viia need kaasnevate kulude ja riskidega paremini vastavusse vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 5 kolmandas lõigus sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. |
(3) |
Kõik muudatused peaksid kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele ning aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses. |
(4) |
Arvesse tuleks võtta ajavahemikuks 2007–2013 vastu võetud põhilistes õigusaktides sisalduvaid sätteid eelarve tulude ja kulude sätete rakendamise kohta, et tagada ühtsus nende aktide ja finantsmääruse vahel. |
(5) |
Tuleks täpsustada, et usaldusväärne finantsjuhtimine nõuab tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli, ning määratleda tuleks sisekontrollisüsteemi põhijooned ja -eesmärgid. |
(6) |
Eelarvest tulenevate vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks on vajalik teha kättesaadavaks nendest vahenditest abisaajaid käsitlev teave selles ulatuses, mis on vajalik õigustatud avalike ja erahuvide kaitseks, ning võttes arvesse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi aasta eripära. |
(7) |
Eelarve ühtsuse põhimõtte puhul tuleks eelmaksetest saadud intresse reguleerivaid eeskirju lihtsustada. Nimetatud intressi sissenõudmisega kaasnev halduskoormus on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgiga ja tõhusam oleks lubada arvata intress maha abisaajale tehtavast viimasest maksest. |
(8) |
Seoses aastasuse põhimõttega tuleks funktsionaalsete vajaduste rahuldamiseks suurendada paindlikkust ja läbipaistvust. Erandlikult tuleks lubada assigneeringute järgmisesse perioodi ülekandmist kulude puhul, mis lähevad põllumajandustootjate otsetoetusteks uue Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames. |
(9) |
Uute põllumajandusmääruste kohased liikmesriikide maksetaotlused on enamasti koondatud eelarveaasta n algusesse. Seetõttu tuleks suurendada EAGF jooksvate halduskulude katmiseks (alates aasta n-1 15. novembrist) võetavate eelnevate (aasta n eelarves ettenähtud) kulukohustuste maksimumkünnis kolmele neljandikule vastavatest assigneeringutest viimase vastuvõetud põllumajanduseelarve puhul. Mis puudutab piirangut halduskulude eelnevaks sidumiseks kulukohustustega, siis tuleks teksti muuta selliselt, et see viitaks eelarvepädevate institutsioonide otsustatud assigneeringutele, jättes seega välja assigneeringute ümberpaigutamise. |
(10) |
Veterinaarmeetmete rahastamine EAGF liigendamata assigneeringutest takistab põhjendamatult nende meetmete rakendamist, eelkõige järgmisse perioodi ülekandmise võimalustele seatud piirangute tõttu. Seetõttu tuleks selliste kulude puhul lubada liigendatud assigneeringute kasutamist, sest sel viisil saaks paremini arvesse võtta nende meetmete mitmeaastast iseloomu. |
(11) |
Seoses kõikehõlmavuse põhimõttega tuleks sihtotstarbelise tulu loetelusse lisada kaks punkti. Esiteks, nagu praegu on lubatud teatavate uurimisprogrammide korral, peaks liikmesriikidel olema võimalik teha sihtotstarbelise tuluna käsitletavaid ühekordseid makseid välissuhete programmide projektidesse, mida haldab komisjon. Teiseks tuleks tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist käsitleda sihtotstarbelise tuluna, et ergutada eelarvevahendite käsutajaid saama nende realiseerimise eest parimat võimalikku hinda. |
(12) |
Praegu peab komisjon enne mis tahes annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik vaid annetuste korral, mis ületavad teatud väärtuse ning mis sisaldavad olulisi kulutusi. |
(13) |
Assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivaid eeskirju tuleks teatud punktides lihtsustada ja selgitada, sest praktikas on need osutunud tülikaks ja ebaselgeks. |
(14) |
Tõhusust silmas pidades peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt ümberpaigutuste üle reservist, kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt, kuid see võetakse vastu sama aasta jooksul. |
(15) |
Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega tuleks ette näha erand „teatamise korrast”. Eelarveaasta viimaste kuude jooksul peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt personalikuludega seonduvate assigneeringute ümberpaigutuste üle 3 % piires eelarveaasta assigneeringutest. |
(16) |
Finantsmääruse artikleid 26, 45 ja 46 peaks muutma, sest kolmandatele riikidele antavate ühenduse laenude ja laenutagatistega seotud reserv on kaotatud ja vastu on võetud uus kord välistegevuse tagatisfondi vahendite tagamiseks. |
(17) |
Vahendite kasutuselevõtu kiirendamiseks rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriisidega kaasnevates eriolukordades, mis tekivad eelarveaasta lõpus, peaks komisjonil olema lubatud iseseisvalt ümber paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigis saadaolevad kasutamata eelarveassigneeringud asjaomastesse eelarvejaotistesse. |
(18) |
Eelarvemenetluses on finantsmääruse artiklis 29 kehtestatud nõue eelarve avaldamiseks kahe kuu jooksul pärast vastuvõtmist osutunud ebarealistlikuks: kolm kuud oleks teostatavam. Finantsmääruse artiklisse 33 peaks lisama „tegevusaruande” mõiste, et muuta ametlikuks üks tegevuspõhise eelarvestamise põhielemente, ning nende elementide sisu tuleks täpsemalt määratleda, et muuta nad toimivaks. Maksegraafikud tuleks lisada mitte eelarve, vaid esialgse eelarveprojekti juurde kuuluvate töödokumentide hulka, mis on loetletud finantsmääruse artiklis 33, sest need ei ole eelarvemenetluse juures asjakohased ja on asjatult koormavad. |
(19) |
Seoses eelarve täitmisega näivad vajalikud olevat mõned kohandused, et paremini kajastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eripärasid. Õigusliku selguse huvides peaks EÜ asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise alusel kohaldatavate põhiõigusaktide liigid määratlema rakenduseeskirjade asemel finantsmääruse artiklis 49. Lisaks sellele peaks lisama erisätted, et nõuetekohaselt kajastada seda, mis liiki ettevalmistavaid meetmeid võib ÜVJP raames rakendada. |
(20) |
Seoses eelarve täitmise viisidega peaks finantsmääruse artikli 53 selguse huvides ümber struktureerima. Samuti peaks kaotama piirangu, mille kohaselt võib eelarvet täita koostöös liikmesriikidega ainult Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) ja struktuurifondide puhul, sest koostöös liikmesriikidega hakatakse nüüd täitma ka muid programme. Nõuded eelarve täitmisele ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega peaksid olema selgemini väljendatud. Artikli 54 lõike 2 punkti b peaks täiendama, et lisada eelkõige Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond kui ühenduse asutused, kellele komisjon võib delegeerida ülesandeid. Finantsmääruse artiklis 54 sätestatud siseriiklike avalik-õiguslike asutuste kasutamise kriteeriume tuleks lihtsustada, et muuta nende kasutamine lihtsamaks ja vastata kasvavatele tegevusvajadustele, ning sätte kohaldamisala tuleks laiendada rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele. Artikkel 54 peaks selgitama ka seisukohta erinõunike või esinduse juhatajate suhtes, kelle nõukogu on ametisse nimetanud teatavate ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete haldamiseks. |
(21) |
Liikmesriikide kohustused eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tuleks üksikasjalikumalt välja tuua, et võtta arvesse käimasolevaid institutsioonidevahelisi arutelusid seoses eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlusega ja asjakohaste kontrollisüsteemidega, mis tuleb kehtestada selliselt, et nad peegeldaksid liikmesriikide ja komisjoni vastastikuseid kohustusi. Järgides uut institutsioonidevahelist kokkulepet (punkt 44), peaksid liikmesriigid olema kohustatud esitama iga-aastase kokkuvõtte koostöös liikmesriikidega hallatavate vahenditega seoses tehtud olemasolevatest audititest ja kinnitustest. |
(22) |
Täitmisülesannete eraõiguslikele asutustele delegeerimise keeldu finantsmääruse artiklis 57 tuleks muuta, sest selle keelu tingimused on osutunud tarbetult rangeteks. Näiteks peaks komisjonil reisibüroolt või konverentsikorraldajalt teenuste tellimise korral olema võimalik teha viimastele ülesandeks ka kulude hüvitamine konverentsil osalejatele tingimusel, et eraettevõte ei saa kasutada kaalutlusõigust. |
(23) |
Tuleks ette näha, et mitu institutsiooni saaksid moodustada ühise finantsrikkumiste uurimise toimkonna. |
(24) |
Selgitama peaks peaarvepidaja kohustust tõendada raamatupidamisaruanded finantsteabe alusel, mille eelarvevahendite käsutajad on talle esitanud. Sel eesmärgil tuleks peaarvepidajale anda õigus kontrollida volitatud eelarvevahendite käsutajalt saadud teavet ja vajadusel teha reservatsioone. |
(25) |
Selgitama peaks komisjoni siseaudiitori ja ühenduse poolt loodud asutuste vahelist suhet. Nendel asutustel peaksid olema oma siseauditi üksused, mis alluvad asutuste juhatustele, samal ajal kui komisjoni siseaudiitor annab komisjoni menetlustest ja süsteemidest aru kolleegiumile. Komisjoni siseaudiitoril peaks olema vajalik kinnitada ainult seda, et asutuse siseauditi ülesanded on vastavuses rahvusvaheliste standarditega, ja sel eesmärgil peaks tal olema võimalik viia läbi siseauditi kvaliteedi hindamine. |
(26) |
Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimisega. |
(27) |
Finantsmääruses tuleks kajastada raamlepingute tähtsust avalike hangete haldamisel. Sellega peaks ergutama institutsioonidevaheliste hankemenetluste kasutamist ning nägema ette võimaluse, et institutsioon ja liikmesriigi tellija saaksid kasutada ühiseid hankemenetlusi. |
(28) |
Peaks tegema teatavad tehnilised kohandused, et tagada finantsmääruse terminoloogia täielik kooskõla terminoloogiaga, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (3). Selle direktiivi alusel liikmesriikidele avatud võimaluse määratleda konkreetsed menetlused, mida kasutatakse salajaseks kuulutatud lepingute puhul, kui nende täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed või kui see on vajalik liikmesriikide kaitseks, peaks tegema kättesaadavaks ka ühenduse institutsioonidele. |
(29) |
Kooskõlas direktiiviga 2004/18/EÜ on vaja hankemenetlusest väljajätmise eeskirju selgemaks muuta. Lisaks sellele peaks finantsmääruses õiguskindluse ja proportsionaalsuse tagamiseks täpsustama maksimaalset väljajätmise perioodi. Pidades silmas direktiivi 2004/18/EÜ, tuleks teha menetlusest väljajätmise eeskirjadest erand varude ostu puhul erakordselt soodsatel tingimustel kas tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või riigi õigusnormidega ette nähtud muu samalaadse menetluse alusel. |
(30) |
Finantsmääruse artiklis 93 peaks riigihankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele tegema vastava nõudmise korral kohustuslikuks tõendada, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud või juhtkonna liikmed, kes juriidilist isikut kontrollib ja kes on tema esindusõiguslikud isikud või et nende alltöövõtjad ei ole üheski finantsmääruse artiklis 93 osutatud olukorras. Pakkujatelt ei tohiks nõuda selle tõendamist, et nad ei ole üheski menetlusest väljajätmist põhjustavas olukorras, kui nad osalevad väga madala maksumusega riigihankelepingute sõlmimise hankemenetluses. |
(31) |
Hankemenetluste tõhususe suurendamiseks peaksid menetlusest väljajätmise tingivates olukordades olevate taotlejate või pakkujate andmekogud olema institutsioonide, täitevasutuste ja artiklis 185 osutatud asutuste jaoks ühised. |
(32) |
Edutute pakkujate huvide arvesse võtmiseks on asjakohane ette näha, et direktiiviga 2004/18/EÜ hõlmatud lepingut ei saa sõlmida enne mõistlikku ooteaega. |
(33) |
Peaks selgitama institutsioonide kohustust peatada hankemenetlus või leping pettuse või rikkumise korral artikli 103 alusel, et muuta nimetatud säte paremini toimivaks. |
(34) |
Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Nõuded kontrollimistele ja tagatistele peaksid olema paremini vastavuses kaasnevate finantsriskidega. Toetuste määratlust tuleks selgemaks muuta, eelkõige seoses rahastamisega, mis seondub laenudega seotud toimingute või kapitaliosalustega ning kalandusturgudega seotud kuludega. Toetuste haldamise parandamiseks ja menetluste lihtsustamiseks peaks toetusi olema võimalik anda kas institutsiooni otsusega või abisaajaga sõlmitud kirjaliku lepinguga. |
(35) |
Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks lubada kindlasummaliste ja ühekordsete maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud. |
(36) |
Õigusliku selguse huvides tuleks rakenduseeskirjades praegu ette nähtud erandid kasumi taotlemist keelavatest eeskirjadest lisada finantsmäärusesse. Lisaks tuleks täpsustada, et teatavate meetmete jaoks antaksegi toetust just selleks, et aidata tugevdada finantssuutlikkust või tuua kasumit. |
(37) |
Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Ometi on kogemused näidanud, et teatavatel juhtudel ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust ning seega tuleks need juhud vabastada nimetatud eeskirja täitmisest. |
(38) |
Eeskirja, mille kohaselt ühe meetme kohta ei tohi ühele ja samale abisaajale anda rohkem kui ühe toetuse, tuleks kohandada. Mõned põhiõigusaktid lubavad ühendusepoolset erinevatest allikatest pärinevat rahastamist kombineerida ja selliste juhtude arv võib tulevikus kasvada, et tagada kulutasuvus. Siiski tuleks finantsmääruse artiklis 111 täpsustada, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda. |
(39) |
Eeskiri, et tegevustoetuse taotlusele võib alla kirjutada kõige rohkem neli kuud pärast abisaaja eelarveaasta algust, on osutunud tarbetult rangeks. Seepärast tuleks kõnealust tähtaega pikendada kuue kuuni. |
(40) |
Lihtsustamise huvides tuleks ühekordsete ja kindlasummaliste maksete vormis antud tegevustoetuste puhul välja jätta eeskiri, mille kohaselt toetused järk-järgult vähenevad. |
(41) |
Kaotama peaks teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võib eelarvevahendite käsutaja väga madala maksumusega toetuste korral mitte nõuda taotlejatelt selle tõendamist, et nad ei ole üheski finantsmääruse artiklist 93, 94 või 96 tulenevas menetlusest väljajätmist põhjustavas olukorras. |
(42) |
Kuigi toetuste andmist jätkatakse valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, puudub praktikas vajadus nende kriteeriumide hindamise järele konkreetselt selleks moodustatud komisjoni poolt, mistõttu tuleks see nõue välja jätta. |
(43) |
Abisaajate kohaldatavate hankestandardite osas on praegune artiklis 120 sätestatud eeskiri ebaselge ja vajab lihtsustamist. Peale selle tuleks selgesõnaliselt sätestada juhud, mille korral meetme rakendamiseks on vajalik rahalise toetuse andmine kolmandatele osapooltele. |
(44) |
Seoses raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse eeskirjadega peaks finantsmääruse artiklis 121 olema toodud võimalus, mille kohaselt komisjoni peaarvepidaja saaks rahvusvaheliste standardite kohaselt teha kindlaks, millised muud asutused lisaks neile, kes saavad ühenduse toetusi, kuuluvad konsolideerimise alla, mõistes samas, et aruandluse konsolideerimine ei sisalda mis tahes vahendite ümberpaigutamist isefinantseerivatelt asutustelt Euroopa Liidu üldeelarvesse ega mõjuta nende tegevuslikku ega finantssõltumatust ega eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust nende aruande osas. |
(45) |
Pidades silmas EAGFi loomist, mis asendab alates 2007. aastast EAGGFi, vajab terminoloogia kohandamist finantsmääruse teise osa I jaotise pealkirjas ning artiklites 26 ja 148–151. Artiklis 151 on vaja selgitust selle kohta, et esialgseid kulukohustusi saab võtta tavapärase kahekuulise tähtaja möödumisel pärast liikmesriikide kulude eelarvestuse saamist, kui oodatakse assigneeringute ümberpaigutamise otsust. Ümberpaigutusi käsitlev artikkel 153 vajab selgitamist. |
(46) |
Teise osa II jaotises ja artiklis 155 tuleks kohandada terminoloogiat nii, et viidata ainult struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, kalandusfondile ja maaelu arengu fondile. Viited ühinemiseelsetele struktuurimeetmetele (ISPA) ja põllumajandusmeetmetele (SAPARD) peaks välja jätma, sest nendega kaasneb artikli 164 kohane detsentraliseeritult toimuv haldamine kolmandate riikide poolt ja nende rakendamist jätkatakse suures osas samal viisil nagu praegu. Vabastatud assigneeringute taaskasutatavaks tegemisel peaks kooskõlas uute struktuurimeetmeid reguleerivate põhiõigusaktidega perioodiks 2007–2013, mis hõlmavad vääramatut jõudu, säilitama finantsmääruses sätte ainult juhtudeks, mil komisjon on teinud ilmse vea. |
(47) |
Finantsmääruse artiklisse 160 on vaja lisada säte, mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse likvideerimisest saadavat sihtotstarbelist tulu ja vastavate assigneeringute taaskasutatavaks tegemist. |
(48) |
Osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjendatud vabanenud assigneeringuid peaks saama teha taaskasutatavaks. See peaks olema siiski võimalik ainult rangete tingimuste alusel ja ainult teadusuuringute valdkonnas, sest teadusuuringute projektid on seotud kõrgema finantsriskitasemega kui teiste poliitikavaldkondade omad. |
(49) |
Seoses välismeetmetega peaks selgitama, et kooskõlas olemasolevate kogemustega tuleb detsentraliseeritud haldamise korral kolmandate riikide kohaldatavad toetusmenetlused täpsustada nende riikidega sõlmitud rahastamislepingutes. Tuleks täpsustada, et kohaldatakse „n + 3 reeglit”, mille kohaselt tuleb kõnealuste rahastamislepingute rakendamiseks vajalikud individuaallepingud ja kokkulepped sõlmida hiljemalt kolme aasta jooksul pärast rahastamislepingu sõlmimist. Erieeskirjad tuleks ette näha nõukogu (EÜ) määruste … (ühinemiseelne abi ning naaberriikide ja partnerlusabi) kohaste mitmeaastaste programmide detsentraliseeritud halduse korral. |
(50) |
Haldamise lihtsustamiseks peaks tegema institutsioonidele võimalikuks delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused edasi institutsioonidevaheliste Euroopa talituste juhatajatele nende vastavatesse eelarveosadesse kirjendatud assigneeringute haldamiseks. Muutmata sealjuures nende sisu, peaks finantsmääruse artiklid 171, 173 ja 176 pisut ümber struktureerima, et selgitada talituste juhatajatele delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volituste edasidelegeerimist. |
(51) |
Peaks selgitama menetlust, mille alusel võib eelarvepädev institutsioon esitada arvamuse kinnisvaraprojektide kohta. |
(52) |
Järjestikused teadusuuringute raamprogrammid on lihtsustanud komisjoni tööd, sätestades lihtsustatud eeskirjad ettepanekute või toetustaotluste hindamiseks vajalike välisekspertide valikuks ning rahastatud projektide järelmeetmete võtmiseks ja hindamiseks vajaliku tehnilise toe jaoks. Kõnealune menetlus tuleks võimalikuks teha ka kõigi teiste programmide puhul. |
(52a) |
Lisada tuleks üleminekusätted. Esiteks tuleks struktuurifondide programmitöö perioodi 2000–2006 jooksul võetud kulukohustustele vastavate vabastatud assigneeringute taaskasutatavaks tegemise suhtes kohaldada artikli 181 lõikes 1 jätkuvalt vääramatu jõu juhtu 25. juuni 2002. aasta finantsmääruses ette nähtud kujul kuni abi lõpetamiseni. Seda selleks, et vältida praeguse süsteemi katkestamist, kuna vääramatut jõudu käsitletakse struktuurifonde reguleerivas uues määruses teisiti. Teiseks artikli 181 lõikesse 2, et käsitleda hanke- ja toetusmenetluses osalemisest kõrvale jätmise keskandmekogu käsitlevate sätete rakendamist. Lõpetuseks artikli 181 lõikesse 3, et käsitleda täitmata ühenduse kulukohustuste rahalist arveldamist, et lõpetada struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi programmitöö perioodil 2000–2006 reguleerivates määrustes ette nähtud abi osutamine. Tegevuskuludega seotud assigneeringute puhul peaks komisjonil säilima võimalus teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise, tingimusel et kõnealused assigneeringud on ette nähtud sama eesmärgi jaoks. Samuti võib komisjon jätkata ümberpaigutuste tegemist ühest jaotisest teise, kui kõnealused assigneeringud on seotud ühenduse algatustega või tehnilise abi ja innovaatiliste meetmetega, tingimusel et need paigutatakse ümber sama laadi meetmetesse. See tähendab näiteks ühe ühenduse algatusega seotud assigneeringute ümberpaigutamist teisele, erinevas jaotises asuva algatuse reale. |
(53) |
Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 tuleks vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 muudetakse järgmiselt:
(1) |
Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve (edaspidi „eelarve”) koostamise ja täitmise ning aruandluse esitamise ja auditeerimise eeskirjad.” |
(2) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.” |
(3) |
Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kui artiklitest 5a, 18 ja 74 ei tulene teisiti, kirjendatakse Euroopa ühendustele kuuluvatelt vahenditelt saadud intressid eelarvesse muu tuluna.” |
(4) |
Esimese osa II jaotise 1. peatükki lisatakse artikkel 5a: „Artikkel 5a 1. Eelmaksetest saadud intressid kirjendatakse asjakohasesse programmi või meetmesse ning arvatakse maksmisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha. Määruses, millega sätestatakse eeskirjad käesoleva määruse rakendamiseks (edaspidi „rakenduseeskirjad”), täpsustatakse juhud, mille korral vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab erandina sellised intressid iga-aastaselt sisse. Sellised intressid kirjendatakse eelarvesse muu tuluna. 2. Intresse ei tasuta Euroopa ühendustele järgmistel juhtudel:
|
(5) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
(6) |
Artiklis 11 asendatakse sõnad „artikli 157” sõnadega „artiklite 157 ja 160a”. |
(7) |
Artiklis 16 asendatakse teine lõik järgmisega: „Artiklis 61 osutatud rahavoogude haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ja komisjoni välistalituse haldusjuhtimise puhul vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid omavääringutes, nagu on sätestatud rakenduseeskirjades.” |
(8) |
Artikli 18 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.
|
(9) |
Artikli 19 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega: „Annetusi, mille väärtus on 50 000eurot või üle selle, millega kaasnevad rahalised kulutused, sealhulgas järelkulud, ja mis ületavad 10 % tehtud annetuse väärtusest, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kusjuures mõlemad teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast.” |
(10) |
Artikkel 22 asendatakse järgmisega: „Artikkel 22 1. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:
2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda. 3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10 % eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda. 4. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.” |
(11) |
Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
|
(12) |
Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:
|
(13) |
Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:
|
(14) |
Pärast artiklit 28 lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 28a 1. Eelarvet täidetakse iga eelarve täitmise viisi puhul asjakohast tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades ning vastavalt asjakohastele valdkondlikele määrustele. 2. Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:
|
(15) |
Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.” |
(16) |
Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige 3: „3. Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult tema talituste poolt, ning teabe vahenditest abisaajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse nõuet, eelkõige isikuandmete kaitset, nagu see on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) ja määruses (EÜ) 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (5), ja turvalisuse nõuet, võttes arvesse iga artiklis 53 osutatud täitmise viisi eripärasid ning järgides vajadusel asjakohaseid valdkondlikke eeskirju.” |
(17) |
Artikli 33 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.
|
(18) |
Artikli 37 lõikesse 1 lisatakse uus kolmas lõik: „Enne esialgse paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid peale komisjoni läbi asjakohaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, võttes arvesse assigneeringute mis tahes alakasutamist.” |
(19) |
Artiklis 40 asendatakse punkt a järgmisega:
|
(20) |
Artikli 43 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Selle jaotise assigneeringuid võib kasutada alles pärast artikli 23 lõike 1 punktis d sätestatud korras tehtud ümberpaigutust juhtudel, kui põhiõigusakti vastuvõtmine toimub EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt, ning muudel juhtudel pärast artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust.” |
(21) |
Artikli 44 teises lõigus asendatakse sõnad „artiklites 22, 23 ja 25” sõnadega „artiklites 23 ja 25”. |
(22) |
Artikkel 45 asendatakse järgmisega: „Artikkel 45 1. Komisjoni eelarvejagu sisaldab kolmandatele riikidele antava hädaabi reservi. 2. Lõikes 1 osutatud reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu artiklites 24 ja 26 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel. |
(23) |
Artikli 46 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.
|
(24) |
Artikli 47 lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad „palgaastmed A1, A2 ja A3” sõnadega „palgaastmed AD 16, AD 15 ja AD 14”.” |
(25) |
Artikkel 49 asendatakse järgmisega: „Artikkel 49 1. Ühenduste või Euroopa Liidu meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist. Põhiõigusakt on õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastava eelarvesse kirjendatud kulutuse tegemisele. 2. EÜ asutamislepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaldamisel on põhiõigusakt õigusakt, mille on vastu võtnud seadusandja ja mis võib olla määruse, direktiivi, EÜ asutamislepingu artikli 249 kohase otsuse või sui generis otsuse vormis. 3. Euroopa Liidu lepingu V jaotise (mis käsitleb ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP)) kohaldamisel võib põhiõigusakt olla ühes vormidest, mis on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artiklis 14, artikli 18 lõikes 5, artikli 23 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 24. 4. Euroopa Liidu lepingu VI jaotise (mis käsitleb politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades) kohaldamisel võib põhiõigusakt olla ühes vormidest, millele on viidatud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2. 5. Soovitused, arvamused, resolutsioonid, järeldused, deklaratsioonid ega muud õigusliku toimeta aktid ei ole põhiõigusaktid käesoleva artikli tähenduses. 6. Erandina lõigetest 1–4 võib järgmisi assigneeringuid siiski kasutada põhiõigusaktita, tingimusel et meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, kuuluvad ühenduste või Euroopa Liidu pädevusse:
|
(26) |
Artiklisse 50 lisatakse teine lõik: „Iga institutsioon kasutab neid volitusi vastavalt käesolevale määrusele ja heakskiidetud assigneeringute piires.” |
(27) |
Artikkel 52 asendatakse järgmisega: „Artikkel 52 1. Kõigil finantsjuhtimises osalejatel ja mis tahes teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise, haldamise, auditeerimise või sisekontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu ühenduse huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele. 2. Huvide vastuolu esineb siis, kui lõikes 1 märgitud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.” |
(28) |
Artikkel 53 asendatakse järgmisega: „Artikkel 53 Komisjon täidab eelarvet vastavalt artiklites 53a–53d sätestatud sätetele ühel järgmistest viisidest:
|
(29) |
Lisatakse järgnevad artiklid 53a–53d: „Artikkel 53a Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või täidetakse neid delegeerimise teel artiklite 54–57 kohaselt. Artikkel 53b 1. Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Seda meetodit kohaldatakse eelkõige teise osa I ja II jaotises osutatud tegevuse suhtes. 2. Ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes esitatud täiendavate sätete kohaldamist ja vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, võtavad liikmesriigid kõik õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:
Sel eesmärgil viivad liikmesriigid läbi kontrollimisi ja seavad sisse tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi vastavalt artikli 28a sätetele. Vajaduse korral algatavad nad asjakohaseid kohtumenetlusi. 3. Liikmesriigid koostavad iga-aastaselt kokkuvõte olemasolevatest audititest ja kinnitustest vastava riigi tasandil. 4. Selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest. Artikkel 53c 1. Kui komisjon täidab eelarvet detsentraliseeritult, delegeeritakse täitmisülesanded kolmandatele riikidele vastavalt artiklile 56 ja teise osa IV jaotisele, ilma et see piiraks kõrvalülesannete delegeerimist artikli 54 lõikes 2 osutatud asutustele. 2. Selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest. 3. Kolmandad riigid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise. Artikkel 53d 1. Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, delegeeritakse teatavad täitmisülesanded rakenduseeskirjade kohaselt rahvusvahelistele organisatsioonidele järgmistel juhtudel:
Need organisatsioonid kohaldavad oma raamatupidamis-, auditi-, sisekontrolli- ja hankemenetlustes standardeid, mis annavad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest tulenevatega võrdväärsed tagatised. 2. Rahvusvahelise organisatsiooniga rahastamise kohta sõlmitud individuaalleping sisaldab üksikasjalikke sätteid rahvusvahelisele organisatsioonile antud ülesannete täitmise kohta. 3. Rahvusvahelised organisatsioonid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.” |
(30) |
Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:
|
(31) |
Artiklid 55 ja 56 asendatakse järgmistega: „Artikkel 55 1. Täitevasutused on ühenduse õigusele alluvad juriidilised isikud, kes on asutatud komisjoni otsusega ja kellele võib täielikult või osaliselt edasi anda ühenduse programmi või projekti teostamise komisjoni huvides ja vastutusel kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 (6). 2. Vastavate tegevusassigneeringute kasutamise õigus on asutuse juhatajal. Artikkel 56 1. Kui komisjon täidab eelarvet kaudselt ja tsentraliseeritud korras, nõuab ta kõigepealt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:
Komisjon võib tunnistada lõigetes 1 ja 2 osutatud üksuste auditi-, raamatupidamisarvestus- ja hankesüsteemid enda omadega samaväärseks, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid. 2. Detsentraliseeritud haldamise korral kohaldatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriume, välja arvatud punktis e sätestatud kriteeriumi, kas täies ulatuses või osaliselt, olenevalt komisjoni ja asjakohase kolmanda riigi, siseriikliku või rahvusvahelise avalik-õiguslike asutuse vahel kokkulepitud detsentraliseerituse astmest. Olenemata lõike 1 punktis a ja artiklis 169a sätestatust võib komisjon:
kasutada abi saava partnerriigi või rahastajate vahel kokkulepitud hanke- või toetuste andmise menetlusi. Enne sellise otsuse tegemist peab komisjon eelnevalt iga üksikjuhtumi kohta eraldi saama tõendid selle kohta, et asjaomased menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttele, välistavad igasuguse huvide konflikti, pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärseid garantiisid ja tagavad vastavuse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise sätetele. Asjakohane kolmas riik, siseriiklik või rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus täidab järgmisi kohustusi:
3. Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Ta võtab oma kontrollisüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.” |
(32) |
Artikli 57 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon ei või anda eelarvest saadavate vahendite kasutamist, sealhulgas maksmise ja sissenõudmisega seotud ülesandeid välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele, välja arvatud artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud juhul või erijuhtudel, kui asjaomased maksed, millele kohaldatakse komisjoni määratud tingimusi ja summasid, tehakse komisjoni määratud abisaajatele ja nendega ei kaasne kaalutlusõiguse kasutamist makseid tegeva üksuse või asutuse poolt.” |
(33) |
Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:
|
(34) |
Artikli 60 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, mis kinnitab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate, välja arvatud kui kulude ja tulude määratletud valdkondadega seotud reservatsioonides ei ole teisiti määratletud. Kõnealuses aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil eelarvepädevatele institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte.” |
(35) |
Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:
|
(36) |
Artikli 62 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvale personalile.” |
(37) |
Artikkel 63 asendatakse järgmisega: „Artikkel 63 1. Muude tulude kogumiseks peale omavahendite ja väikeste summade maksmiseks vastavalt rakenduseeskirjades määratule võib sisse seada avansikontod. Artiklis 110 nimetatud häda- ja humanitaarabi valdkonnas võib avansikontosid siiski kasutada summa suurusele piiranguid seadmata, arvestades samas eelarvepädevate institutsioonide otsustatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringute taset. 2. Avansikontosid varustab vahenditega institutsiooni peaarvepidaja ja nende eest vastutavad tema määratud avansikontode haldajad.” |
(38) |
Artikli 65 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 64 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja samuti kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.” |
(39) |
Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:
|
(40) |
Artikli 73 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.
|
(41) |
Lisatakse järgmine artikkel 73a: „Artikkel 73a Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega. Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.” |
(42) |
Artikli 75 lõikes 2 asendatakse sõnad „artikli 49 lõike 2” sõnadega „artikli 49 lõike 6 punkti e”. |
(43) |
Artikli 77 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustuse kohta ei ole kolme aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allkirjastamist tehtud ühtegi makset artikli 81 tähenduses, tühistatakse.” |
(44) |
Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõik: „Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.” |
(45) |
Artikli 86 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
|
(46) |
Artiklis 87 asendatakse teine lõik järgmisega: „Kui siseaudiitoriks on koosseisuline töötaja, kannab ta vastutust personali- ja rakenduseeskirjade kohaselt.” |
(47) |
Artikkel 88 asendatakse järgmisega: „Artikkel 88 1. Riigihankelepingud on rahalise tasuga seotud lepingud, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama tellija poolt artiklites 104 ja 167 määratletud tähenduses, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha töid või osutada teenuseid. Nende lepingute hulka kuuluvad:
2. Raamlepingud on ühe või mitme tellija ja ühe või mitme ettevõtja vahel sõlmitud lepingud, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate lepingute suhtes, eelkõige seoses hindade ja vajaduse korral kavandatavate kogustega. Neid reguleerivad käesoleva jaotise pakkumismenetlust, sealhulgas reklaami, käsitlevad sätted. 3. Käesolev jaotis ei käsitle toetusi, ilma et see piiraks artiklite 93–96 kohaldamist.” |
(48) |
Artikli 89 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Tellijad ei või kasutada raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, et selle eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine.” |
(49) |
Artiklit 90 muudetakse järgmiselt:
|
(50) |
Artiklit 91 muudetakse järgmiselt:
|
(51) |
Artikkel 92 asendatakse järgmisega: „Artikkel 92 Pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatakse hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus ning täpsustatakse lepingu suhtes kohaldatavad menetlusest väljajätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid.” |
(52) |
Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:
|
(53) |
Artiklid 94, 95 ja 96 asendatakse järgmistega: „Artikkel 94 Lepingut ei sõlmita taotleja või pakkujaga, kes kõnealuse lepingu hankemenetluse käigus:
Artikkel 95 1. Komisjon loob keskandmekogu ja haldab seda vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse eeskirjadele. Andmekogu sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklis 93, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 1 punktis b ja artiklil 96 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras. Andmekogu on institutsioonide, täitevasutuste ja artiklis 185 osutatud asutuste jaoks ühine. 2. Liikmesriikide ja kolmandate riikide asutused ja artiklite 53 ja 54 kohaselt eelarve täitmises osalevad organid, kellele pole viidatud lõikes 1, edastavad pädevale eelarvevahendite käsutajale teavet taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artikli 93 lõike 1 punktis e nimetatud olukorras, juhul kui asjassepuutuva ettevõtja tegevus kahjustas ühenduste finantshuve. Eelarvevahendite käsutaja võtab selle teabe vastu ja palub peaarvepidajal selle andmebaasi sisestada. Esimeses lõigus nimetatud asutustel ja organitel on juurdepääs andmebaasis olevale teabele ja nad võivad seda vajaduse korral ja oma vastutusel eelarve täitmisega seotud lepingute sõlmimisel arvesse võtta. 3. Rakenduseeskirjades sätestatakse läbipaistvad ja ühtsed tingimused, et tagada menetlusest väljajätmise kriteeriumide proportsionaalne kohaldamine. Komisjon määratleb andmekogu haldamiseks standardsed menetlused ja tehnilised näitajad. Artikkel 96 1. Tellija võib määrata haldus- või rahalisi karistusi:
Igal juhul annab tellija siiski asjaomasele isikule võimaluse esitada oma seisukohad. 2. Lõikes 1 osutatud karistused peavad olema proportsionaalsed lepingu tähtsuse ja süüteo raskusega, ning võivad seisneda järgnevas:
|
(54) |
Artikkel 97 asendatakse järgmisega: „Artikkel 97 1. Lepingud sõlmitakse lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel, mida kohaldatakse pakkumiste sisu suhtes pärast seda, kui pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatud valikukriteeriumide alusel on kontrollitud nende ettevõtjate suutlikkust, keda artiklite 93, 94 ja artikli 96 lõike 2 punkti a kohaselt menetlusest välja ei jäetud. 2. Lepingud sõlmitakse enampakkumise või majanduslikult soodsaima pakkumise valimise abil.” |
(55) |
Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:
|
(56) |
Artiklid 102 ja 103 asendatakse järgmistega: „Artikkel 102 1. Tellija nõuab töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist rakenduseeskirjas täpsustatud juhtudel. 2. Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib tellija nõuda töövõtjatelt sellise tagatise esitamist, et:
Artikkel 103 Kui selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettusi, peatavad institutsioonid menetluse ja võivad võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada. Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulised vead, rikkumised või pettused, siis olenevalt etapist, kuhu menetlus jõudnud on, võivad institutsioonid kas hoiduda lepingu sõlmimisest või peatada lepingu täitmine või vajadusel lõpetada lepingu. Kui sellistes vigades, rikkumistes või pettuses on süüdi töövõtja, võivad institutsioonid olenevalt vigade, rikkumiste või pettuse raskusest lisaks sellele keelduda maksmisest, nõuda tagasi juba makstud summad või lõpetada kõik selle töövõtjaga sõlmitud lepingud.” |
(57) |
Artiklisse 104 lisatakse järgmine lause: „Nad delegeerivad vastavalt artiklile 59 tellija ametiülesannete täitmiseks vajalikud volitused.” |
(58) |
Artikkel 105 asendatakse järgmisega: „Artikkel 105 1. Kui käesoleva määruse teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti, sätestatakse direktiivis 2004/18/EÜ künnised, mille abil määratakse kindlaks:
2. Kui rakenduseeskirjades täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, siis ei allkirjasta tellija lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ, lepingut või raamlepingut eduka pakkujaga enne ooteaja möödumist.” |
(59) |
Esimese osa VI jaotise 1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „1. PEATÜKK Toetuste ulatus ja vorm” |
(60) |
Artiklit 108 muudetakse järgmiselt:
|
(61) |
Lisatakse artikkel 108a: „Artikkel 108a 1. Toetused võivad olla järgmises vormis:
2. Toetused ei tohi ületada üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära.” |
(62) |
Esimese osa VI jaotise 2. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „2. PEATÜKK Põhimõtted” |
(63) |
Artikkel 109 asendatakse järgmisega: „Artikkel 109 1. Toetuste suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine. Mingil juhul ei tohi ületada rakenduseeskirjades täpsustatud rahastamiskõlblike kulutuste kogumaksumust. 2. Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla abisaajale kasumi tootmine. 3. Lõiget 2 ei kohaldata:
|
(64) |
Artikli 110 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Toetused põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses. Seda aastaprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut või kui abisaaja on toetuse saajana määratletud põhiõigusaktis. Esimest lõiku ei kohaldata hädaabi ja humanitaarabi suhtes.” |
(65) |
Artiklid 111 ja 112 asendatakse järgmistega: „Artikkel 111 Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti. Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta. Taotleja teavitab eelarvevahendite käsutajaid viivitamatult kõigist sama meetme või sama tööprogrammiga seotud mitme taotluse või mitme toetuse juhtudest. Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda. Artikkel 112 1. Toetust võib anda juba alanud meetmeks üksnes juhul, kui taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuse andmist. Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla tehtud enne toetustaotluse esitamispäeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud põhiõigusaktis, ja kulude puhul, mida on vaja häda- või humanitaarabi nõuetekohaseks andmiseks vastavalt rakenduseeskirjadele. Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt. 2. Tegevustoetus antakse kuue kuu jooksul abisaaja eelarveaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla tehtud enne toetustaotluse esitamist ega abisaaja eelarveaasta algust.” |
(66) |
Artikli 113 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui põhiõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul tegevustoetuste korduval andmisel nende suurust järk-järgult. Käesolevat sätet ei kohaldata toetuste suhtes, mida antakse mõnes artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud vormis.” |
(67) |
Artikkel 114 asendatakse järgmisega: „Artikkel 114 1. Toetustaotlused esitatakse kirjalikult. 2. Toetustaotlus võetakse vastu, kui selle on esitanud:
3. Toetusi ei või anda taotlejatele, kes on toetuste andmise menetluse ajal mõnes artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras. Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti. Eelarvevahendite käsutaja võib siiski mitte nõuda nimetatud tõendamist väga madala maksumusega toetuste puhul vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule. 4. Eelarvevahendite käsutaja võib vastavalt artiklile 96 määrata taotlejatele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi. Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on taotluse esitamise hetkel või toetuse rakendamise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.” |
(68) |
Artikli 116 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ettepanekuid hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.” |
(69) |
Artikkel 118 asendatakse järgmisega: „Artikkel 118 1. Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske. 2. Eelarvevahendite käsutaja nõuab abisaajalt kõnealuse eelneva tagatise esitamist rakenduseeskirjas täpsustatud juhtudel.” |
(70) |
Artikli 119 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui abisaaja ei täida oma kohustusi, peatatakse toetuse maksmine või toetust vähendatakse või toetuse andmine lõpetatakse rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel, olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.” |
(71) |
Artikkel 120 asendatakse järgmisega: „Artikkel 120 1. Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele. 2. Kui meetme rakendamine eeldab rahalise toetuse andmist kolmandatele osapooltele, võib ühenduselt toetust saav abisaaja anda sellist rahalist toetust, kui järgmised tingimused on täidetud:
Punkti c kohaldamisel määratletakse rakenduseeskirjades maksimaalne rahalise toetuse summa, mida abisaaja saab kolmandale osapoolele maksta. 3. Igas toetuslepingus või toetuse andmise otsuses peab olema selgesõnaliselt sätestatud komisjoni ja kontrollikoja õigus kontrollida dokumente ja teha kohapealseid kontrolle kõigi töövõtjate ja alltöövõtjate puhul, keda ühendus on rahastanud.” |
(72) |
Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:
|
(73) |
Artiklit 122 muudetakse järgmiselt:
|
(74) |
Artikkel 128 asendatakse järgmisega: „Artikkel 128 Muude institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarve aasta 1. märtsil oma esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamisaruanded komisjoni esialgse raamatupidamisaruandega ja saadab kontrollikojale hiljemalt järgneva aasta 31. märtsil komisjoni esialgse raamatupidamisaruande, millele on lisatud komisjoni aruanne eelarvehalduse ja finantsjuhtimise kohta eelarveaastal, koos esialgse konsolideeritud raamatupidamisaruandega. Samuti saadab iga institutsiooni ja artiklis 121 osutatud asutuse peaarvepidaja Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt teises lõigus märgitud kuupäeval eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.” |
(75) |
Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:
|
(76) |
Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:
|
(77) |
Artikli 133 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklis 185” sõnadega „artiklis 121”. |
(78) |
Artiklis 134 asendatakse sõnad „artiklis 185” sõnadega „artiklis 121”. |
(79) |
Artikli 138 lõikes 1 asendatakse sõnad „artiklis 185” sõnadega „artiklis 121”. |
(80) |
Artikli 139 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Iga institutsioon teavitab kontrollikoda ja mõlemat eelarvepädevat institutsiooni kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille nad on vastu võtnud.” |
(81) |
Artiklit 143 muudetakse järgmiselt:
|
(82) |
Artiklit 144 muudetakse järgmiselt:
|
(83) |
Artikli 145 lõikes 1 asendatakse sõnad „30. aprilli” sõnadega „15. maid”. |
(84) |
Teise osa I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „I JAOTIS EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND” |
(85) |
Artikli 148 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa kohaldatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste ja nende tulude suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.” |
(86) |
Artiklit 149 muudetakse järgmiselt:
|
(87) |
Artikli 150 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega: „2. Komisjoni otsused, millega kinnitatakse nende maksete suurus, kujutavad endast üldisi esialgseid kohustusi EAGFi kirjendatud assigneeringute kogusumma piires. 3. Alates 15. novembrist võib EAGF jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada kolme neljandikku kõigist jooksva eelarveaasta vastavatest assigneeringutest. Sellised kohustused võivad olla seotud üksnes kuludega, mis põhinevad olemasoleval põhiõigusaktil.” |
(88) |
Artikli 151 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „EAGFi käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste suhtes võetakse kahe kuu jooksul pärast liikmesriikide saadetud aruannete kättesaamist kohustused peatükkide, artiklite ja punktide kaupa. Sellise kohustuse võib võtta pärast nimetatud kahekuulise tähtaja möödumist alati, kui on vaja kohaldada asjaomaste eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise menetlust. Summad kirjendatakse maksetena selle sama kahekuulise tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ei ole veel makset teinud või kui makse abikõlblikkus ei ole kindel.” |
(89) |
Artikkel 152 asendatakse järgmisega: „Artikkel 152 Eelarve raamatupidamisarvestuses kirjendatakse kulud eelarveaasta kontodele maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude hüvitamiseks liikmesriikidele hiljemalt asjakohase aasta 31. detsembril, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril.” |
(90) |
Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui komisjon võib artikli 23 lõike 1 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teavitab eelarvepädevaid institutsioone vastavalt artikli 23 lõikele 1.” |
(91) |
Artikkel 154 asendatakse järgmisega: „Artikkel 154 1. Käesoleva jaotise kohased sihtotstarbelised tulud kirjendatakse päritolu järgi artikli 18 lõike 2 kohaselt. 2. Nõukogu määruse (EÜ) 1290/2005 artiklis 30 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevate otsuste tulemus kirjendatakse ühte artiklisse.” |
(92) |
Teise osa II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „II JAOTIS STRUKTUURIFONDID, ÜHTEKUULUVUSFOND, KALANDUSFOND JA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND” |
(93) |
Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:
|
(94) |
Artiklis 157 asendatakse teine lõik järgmisega: „Vabastatud assigneeringud võib taaskasutatavaks teha juhul, kui ainuüksi komisjon on teinud ilmse vea.” |
(95) |
Artikkel 158 asendatakse järgmisega: „Artikkel 158 Käesolevas jaotises osutatud tegevuskulude puhul, võib komisjon, välja arvatud EAFRD korral, teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise, tingimusel et asjakohased assigneeringud on ette nähtud samaks otstarbeks artiklis 155 osutatud fonde käsitlevate määruste tähenduses või need on kulutused tehniliseks abiks.” |
(96) |
Artiklisse 160 lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud, ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolliga asutatud söe ja terase teadusfondi tuluga seonduvaid assigneeringuid käsitletakse sihtotstarbelise tuluna artikli 18 tähenduses. Selle tuluga seoses tekkivad kulukohustuste assigneeringud tehakse taaskasutatavaks niipea, kui saadaolev summa on eelarvestatud, ja maksete assigneeringud niipea, kui tulu on laekunud.” |
(97) |
Lisatakse artikkel 160a: „Artikkel 160a 1. Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad teadusuuringutega seotud projektide, millesse need on kirjendatud, täieliku või osalise rakendamata jätmise tulemusel vabastatud kulukohustuste maksumusele, võib erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha taaskasutatavaks, kui see on hädavajalik algselt kavandatud programmi ellu viimiseks, välja arvatud juhul kui jooksva eelarveaasta eelarve sisaldab selleks otstarbeks vahendeid. 2. Lõikes 1 märgitud eesmärgil vaatab komisjon iga eelarveaasta alguses eelmisel eelarveaastal vabastatud assigneeringud läbi ja hindab vajadustele tuginedes, kas assigneeringute taaskasutatavaks muutmine on vajalik. Nimetatud hindamise alusel võib komisjon esitada eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohased ettepanekud iga eelarveaasta 15. veebruariks, märkides iga eelarvepunkti puhul ära nende assigneeringute taaskasutatavaks muutmise põhjused. 3. Eelarvepädevad institutsioonid teevad komisjoni ettepanekute osas otsuse kuue nädala jooksul. Kui nimetatud tähtajaks ei ole otsust tehtud, loetakse ettepanekud heakskiidetuks. Kulukohustuste summa, mis eelarveaastal n taaskasutatavaks tehakse, ei tohi mingil juhul ületada 25 % eelarveaastal n-1 samal eelarvereal vabastatud assigneeringute kogusummast. 4. Taaskasutatavaks tehtud kulukohustusi ei kanta järgmisesse perioodi üle. Taaskasutatavaks tehtud kulukohustustega seonduvad juriidilised kohustused võetakse eelarveaasta n 31. detsembriks. Eelarveaasta n lõpus vabastab vastutav eelarvevahendite käsutaja nende taaskasutatavaks tehtud kulukohustuste kasutamata saldo lõplikult.” |
(98) |
Artikli 163 esimene lause asendatakse järgmisega: „Käesolevas jaotises kirjeldatud meetmeid võib/võivad rakendada kas tsentraliseeritult komisjon või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või abi saavad kolmandad riigid või võidakse seda teha koostöös liikmesriikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklite 53–57 asjakohaste sätetega.” |
(99) |
Artikkel 164 jäetakse välja. |
(100) |
Artiklit 166 muudetakse järgmiselt:
|
(101) |
Artiklit 167 muudetakse järgmiselt:
|
(102) |
Teise osa IV jaotise 4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „4. PEATÜKK Toetused” |
(103) |
Lisatakse artikkel 169a: „Artikkel 169a Abi saavate kolmandate riikide poolt detsentraliseeritud halduse korras kohaldatavad toetusmenetlused sätestatakse artiklis 166 osutatud rahastamislepingutes. Need põhinevad esimese osa VI jaotises kehtestatud eeskirjadel.” |
(104) |
Artikkel 170 asendatakse järgmisega: „Artikkel 170 Igas rahastamislepingus, toetuslepingus või toetuse andmise otsuses tuleb selgesõnaliselt sätestada komisjoni ja kontrollikoja õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühenduse vahendeid.” |
(105) |
Artikli 171 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevat jaotist, välja arvatud artikleid 174, 174a ja artikli 175 lõiget 2, kohaldatakse Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) tegevuse suhtes.” |
(106) |
Artikkel 173 asendatakse järgmisega: „Artikkel 173 Komisjon annab iga Euroopa talituse jaoks lisasse kirjendatud assigneeringute osas eelarvevahendite käsutaja volitused edasi asjaomase Euroopa talituse juhatajale artikli 59 kohaselt.” |
(107) |
Artikli 174 lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega: „Asjaomase Euroopa talituse juhataja võtab raamatupidamisarvestuse süsteemi põhimõtted vastu pärast juhtkonnalt heakskiidu saamist.” |
(108) |
Lisatakse artikkel 174a: „Artikkel 174a 1. Iga institutsioon võib anda eelarvevahendite käsutaja volitused oma eelarveossa kirjendatud assigneeringute haldamiseks edasi institutsioonidevahelise Euroopa talituse juhatajale ning kehtestab nende volituste piirid ja tingimused. 2. Komisjoni siseaudiitor täidab kõiki esimese osa IV jaotise 8. peatükis sätestatud kohustusi.” |
(109) |
Artiklit 175 muudetakse järgmiselt:
|
(110) |
Artikkel 176 jäetakse välja. |
(111) |
Artiklit 178 muudetakse järgmiselt:
|
(112) |
Artikli 179 lõike 3 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega: „Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada otsuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast kinnisvaraprojekti kohta teabe saamist asjaomaseid institutsioone oma kavatsusest selline otsus välja anda. Kui sellist teatamist ei toimu, võib asjaomane institutsioon rakendada kavandatud meetme oma haldusliku iseseisvuse alusel, kui EÜ asutamislepingu artiklist 282 ja Euratomi asutamislepingu artiklist 185 ei tulene ühenduse esindamise osas teisiti. Nimetatud otsus edastatakse asjaomasele institutsioonile kahe nädala jooksul sellisest teatamisest.” |
(113) |
Pärast artiklit 179 lisatakse järgmine VII jaotis: „VII JAOTIS EKSPERDID Artikkel 179a Rakenduseeskirjad sisaldavad konkreetset menetlust selliste ekspertide valikuks, kes aitavad institutsioone eelkõige ettepanekute ja toetustaotluste või hankemenetluse pakkumiste hindamisel või pakuvad tehnilist tuge eelarvest rahastatavate projektide järelmeetmete ja lõpliku hindamise juures ning kellele tasutakse selle eest kindla summa alusel.” |
(114) |
Artikkel 180 jäetakse välja. |
(115) |
Artikkel 181 asendatakse järgmisega: „Artikkel 181 1. Artiklil 155 lõikes 1 nimetatud fondide puhul, mille põhiõigusaktid tunnistati kehtetuks enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, võib artikli 157 lõike 1 kohaldamisel vabastatud assigneeringud teha taaskasutatavaks juhul, kui ainuüksi komisjon on teinud ilmse vea või kui ilmneb vääramatu jõud, millel on tõsised tagajärjed struktuurifondidest toetatavate meetmete rakendamisele. 2. Artiklis 95 osutatud keskandmekogu luuakse 1. jaanuariks 2009. 3. Nende assigneeringute ümberpaigutamise puhul, mis käsitlevad programmitöö perioodil 2000–2006 struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivates määrustes osutatud tegevuskulusid, mille osas ühenduse makseid tehakse abi lõpetamiseni veel täitmata ühenduse kulukohustuste rahaliseks arveldamiseks, teeb komisjon ümberpaigutused ühest jaotisest teise, tingimusel et kõnealused assigneeringud:
4. Artikli 30 lõiget 3 kohaldatakse artikli 148 lõikes 1 nimetatud fondi suhtes esimest korda 2008. aasta eelarvest tehtavate maksete puhul.” |
(116) |
Artiklit 185 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse komisjoni määruse, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), kohaldama hakkamise kuupäevast, kuid hiljemalt 1. maist 2007.
Käesoleva määruse artikli 1 punkte 80, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93 ja 94 kohaldatakse siiski 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, […]
Nõukogu nimel
president
[…]
INSTITUTSIOONIDE DEKLARATSIOONID
1. Komisjoni deklaratsiooni eelnõu läbipaistvuse kohta
„Komisjon kohustub valdkonnapõhistes rakendusmäärustes tagama, et teabe avalikustamine põllumajandusfondidest (EAFRD ja EAGF) toetuse saajate kohta oleks võrreldav struktuurifondide valdkonnapõhistes rakendusmäärustes sätestatud teabe avalikustamisega. Eelkõige tagatakse iga toetuse saaja puhul nimetatud fondidest saadud summade asjakohane iga-aastane tagantjärele avaldamine peamiste kululiikide kaupa.”
2. Komisjoni deklaratsiooni eelnõu Euroopa tasandi erakondade rahastamise kohta
„Komisjon kohustub esitama võimaluse korral enne 2007. aasta veebruari ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) muutmiseks, lisades asjakohaseid sätteid, et vabastada finantsmääruse artiklis 109 sätestatud kasumi taotlemise keelust omavahendid, eelkõige Euroopa tasandi erakonna iga-aastase tegevusega seoses kogunenud osamaksud ja liikmemaksud, mis ületavad 25 % toetuse saaja kantavatest abikõlblikest kuludest vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõikele 2.”
3. Euroopa Parlamendi ja komisjoni deklaratsiooni eelnõu finantsmäärusest tehtud erandite kohta
„Komisjon ja Euroopa Parlament kohustuvad teavitama teisi institutsioone õigusloomeorganile esitatud õigusakti ettepanekutes või õigusakti ettepanekute muudatustes sisalduvatest finantsmääruse sätetest tehtud eranditest ja nimetama konkreetsed põhjused nende erandite õigustamiseks.”
(1) ELT C 13, 18.1.2006, lk 1.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).
(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(7) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
(8) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
P6_TA(2006)0558
Paranduseelarve nr 6/2006 projekt
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2006 projekti kohta, III jagu — Komisjon (15635/2006 — C6-0441/2006 — 2006/2265(BUD))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 272 lõike 4 eelviimast lõiku; |
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177; |
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eriti selle artikleid 37 ja 38; |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 15. detsembril 2005 (2); |
— |
võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (3); |
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 31. oktoobril 2006 esitatud Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2006 esialgset projekti (SEK(2006)1410); |
— |
võttes arvesse nõukogu poolt 30. novembril 2006 koostatud paranduseelarve nr 6/2006 projekti (15635/2006 — C6-0441/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa; |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0444/2006), |
A. |
arvestades, et paranduseelarve nr 6/2006 projekti eesmärk on kirjutada eelarvesse sisse prognoositud tulude tõus ja maksete assigneeringute vähenemine rubriikide 1, 2 ja 7 eelarveridadel, samuti artikli 1 1 1 märkuste muutmine seoses suhkru ladustamisega ja artikli 13 03 08 märkuste muutmine; |
B. |
rvestades, et prognoositavate tulude suurenemine 2 667 miljoni euro suuruses summas ja maksete assigneeringute vähenemine 4 706 miljoni euro võrra on üsna märkimisväärne; |
C. |
arvestades, et paranduseelarve nr 6/2006 vastuvõtmine toob seega kaasa liikmesriikide osamaksete vähenemise 2006. aastal kokku 7 373 miljoni euro võrra; |
D. |
arvestades, et tulude korrapärast ja süsteemset alahindamist koos kõigi sellega kaasnevate mõjudega tuleks lugeda täiendavat kontrolli väärivaks küsimuseks; |
E. |
arvestades, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus heaks kiidetud maksete täitmise madal tase on jätkuvalt murettekitav teema; |
F. |
arvestades, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on jõudnud 2007. aasta eelarve, sealhulgas maksete taseme osas kokkuleppele; |
G. |
arvestades, et paranduseelarve nr 6/2006 on mõju tõttu, mida ta 2007. aasta eelarve maksete tasemele avaldab, sellesse kokkuleppesse kaasatud, |
1. |
tuletab komisjonile meelde kohustust anda oma parim, et teostada makseid, nii nagu eelarvepädevad institutsioonid need iga-aastase eelarvemenetluse raames vastu on võtnud; |
2. |
on otsustanud kiita nõukogu paranduseelarve projekti muutmata kujul heaks; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
P6_TA(2006)0559
Liikmesriikide teatavate teleringhäälingut käsitlevate õigusnormide kooskõlastamine ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (KOM(2005)0646 — C6-0443/2005 — 2005/0260(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0646) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0443/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0399/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0260
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/…/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 89/552/EMÜ (4) kooskõlastatakse ringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide teatavaid õigus- ja haldusnorme. Uued tehnoloogiad audiovisuaalsete meediateenuste edastamisel nõuavad reguleeriva raamistiku kohandamist, et võtta arvesse info- ja sidetehnoloogiate (IST) leviku, struktuurimuutuste ja tehnoloogilise arengu mõju ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele, ning tagada Euroopa infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused ning õiguskindlus, samuti kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. Õigus- ja haldusnormid peaksid olema võimalikult mittesekkuvad ja lihtsad, et võimaldada uutel ja olemasolevatel audiovisuaalsetel meediateenustel areneda ja edeneda, võimaldades seega toetada töökohtade loomist, majanduskasvu, uuendusi ja kultuurilist mitmekesisust. |
(2) |
Teleringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme on juba kooskõlastatud direktiiviga 89/552/EMÜ, samas kui selliste tegevuste nagu tellitavate meediateenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad on kooskõlastatud ainult levitamise tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (5) ja kauplemise tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (elektroonilise kaubanduse direktiiv) (6); uute audiovisuaalsete meediateenuste sisu puudutavate nõuete suhtes kehtib seni liikmesriikide seadusandlus. Mõned nendest lahknevustest tõkestavad nende teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ja võivad põhjustada ühisturul konkurentsimoonutusi. |
(3) |
Audiovisuaalsed meediateenused on nii kultuuri- kui ka majanduskaubad. Nende kasvav tähtsus ühiskonnale, demokraatiale — eriti teabevabaduse, arvamuste paljususe ja meedia pluralismi tagamisel — haridusele ja kultuurile õigustab nende teenuste suhtes erieeskirjade kohaldamist ja täitmist, eelkõige selleks, et kaitsta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi ning tagada alaealiste, sotsiaalselt kaitsetute ja puudega inimeste kaitse. |
(4) |
Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta resolutsioonis Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta (7) ja 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi kohta (8) nõudis Euroopa Parlament, et põhilised avalikud teenused, nagu tervishoid, haridus ja audiovisuaalteenused, arvataks GATSi läbirääkimiste raames liberaliseerimisest välja. Oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni vastuvõtmise kohta (9) toetas Euroopa Parlament UNESCO konventsioon, mis märgib eelkõige, et „kultuuriüritused, kultuurikaubad ja -teenused on nii majandusliku kui ka kultuurilise iseloomuga, sest nad on identiteedi, väärtuste ja tähenduse kandjad ning seepärast ei tohi neid käsitleda, nagu oleks neil üksnes kommertslik väärtus”. |
(5) |
Meediaalane haritus peaks andma kodanikele vahendid, mis võimaldaksid neil hinnata kriitiliselt ja kasutada nendeni jõudvat üha kasvavat infotulva, nagu on sätestatud Euroopa Nõukogu soovituses 1466(2000). Taolise õppimise kaudu omandavad kodanikud oskuse koostada sõnumeid ja valida info hankimiseks kõige sobivama meediavahendi ning saavad sel viisil täielikult kasutada oma õigust teabe- ja sõnavabadusele. |
(6) |
Traditsioonilised audiovisuaalsed meediateenused nagu televisioon ja uued tellitavad audiovisuaalsed meediateenused pakuvad Euroopa Liidus olulisi tööhõivevõimalusi, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid. Pidades silmas võrdsete konkurentsivõimaluste ja tõelise Euroopa ringhäälinguturu olulisust, tuleks järgida ühisturu peamisi põhimõtteid, nagu konkurentsiõigus ja võrdne kohtlemine, et tagada meediaturgude läbipaistvus ja prognoositavus ning vähendada tõkkeid turuletulekuks. |
(7) |
Euroopa audiovisuaalseid meediateenuseid osutavate äriühingute suhtes valitseb õiguslik ebakindlus ja ebavõrdne olukord, arvestades õiguskorda, mis reguleerib uusi tellitavaid teenuseid. Seepärast on konkurentsimoonutuste vältimiseks õiguskindluse suurendamiseks, ning siseturu väljakujundamisele ja ühtse inforuumi loomisele kaasaaitamiseks kohaldada kõigi audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete suhtes, olenemata sellest, kas neid edastatakse kindla saatekava alusel või tellimisel, kooskõlastatult vähemalt teatud põhireegleid, mille eesmärgiks on muu hulgas tagada alaealiste, sotsiaalselt kaitsetute ning puudega inimeste piisav kaitse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Direktiivi 89/552/EMÜ peamised põhimõtted, nimelt päritoluriigi põhimõte ja ühised miinimumnormid, on end õigustanud, mistõttu tuleks need säilitada. |
(8) |
Komisjon võttis vastu teatise Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta (10), milles ta rõhutab, et audiovisuaalpoliitika õiguslik reguleerimine peab nüüd ja edaspidi kaitsma teatavaid avalikke huve, näiteks kultuurilist mitmekesisust, õigust teabele, vajadust meedia pluralismi järele, alaealiste kaitset, tarbijakaitset ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja meediaoskuste suurendamise alaseid tegevusi ning üldise kättesaadavuse põhimõtet üldsuse kõigi rühmade jaoks, kaasa arvatud kõige ebasoodsamas olukorras olevad isikud. |
(9) |
Väga oluline on era- ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kooseksisteerimine audiovisuaalsete meediateenuste turul, kus avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid võivad samamoodi kasu saada digitaalmajanduse eelistest. |
(10) |
Päritoluriigi põhimõte on olulise tähtsusega, et tekiks üleeuroopaline audiovisuaalne turg Euroopa infosisu tootva tugeva tööstusega. Lisaks kaitseb see põhimõte vaatajate õigust valida suure hulga Euroopa programmide vahel. |
(11) |
Komisjon võttis vastu algatuse „i2010: Euroopa infoühiskond” (11), et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist infoühiskonna ja meediaga seotud valdkondades. Algatus i2010 on igakülgne strateegia, mis on mõeldud Euroopa infosisu tootmise, digitaalmajanduse arengu ja IST kasutuselevõtu soodustamiseks teabe- ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemise taustal, tänapäevastades ja rakendades kõiki ELi poliitika vahendeid: õigusakte, teadusuuringuid ja partnerlust tööstusharuga. Komisjon on pühendunud infoühiskonna teenuste ja meediateenuste sidusa sisetururaamistiku loomisele, tänapäevastades audiovisuaalteenuste õigusraamistikku, alustades komisjoni ettepanekuga 2005. aastal direktiivi 89/552/EMÜ ajakohastamise kohta ning selle muutmise kohta audiovisuaalsete meediateenuste direktiiviks. Põhimõtteliselt saavutatakse i2010 eesmärk, võimaldades tööstusharudel kasvada võimalikult vähese reguleerimise juures ning võimaldades väikestel alustavatel ettevõtetel — mis on tuleviku rikkuse ja töökohtade loojad — areneda, tegeleda uuendustegevusega ja luua töökohti vähereguleeritud turul. |
(12) |
6. septembril 2005. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni direktiivi 89/552/EMÜ („Piirideta televisioon”) artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, ajavahemikuks 2001–2002 (12). See resolutsioon — nagu ka 4. septembri 2003. aasta resolutsioon (13) piirideta televisiooni kohta — nõuab direktiivi 89/552/EMÜ kohandamist vastavalt struktuurimuutustele ja tehnoloogia arengule, järgides samas täiel määral selle aluspõhimõtteid, mis jäävad edasi kehtima. Lisaks toetab see põhimõtteliselt üldist lähenemisviisi, mille aluseks on kõigi audiovisuaalsete meediateenuste põhieeskirjad ja lineaarsete (ringhäälingu-) teenuste lisaeeskirjad. |
(13) |
Käesoleva direktiiviga tõhustatakse põhiõiguste täitmist ja soovitakse hõlmata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, õigusi ja vabadusi. Sellega seoses peaksid liikmesriigid, kus seda veel tehtud ei ole, looma ühe või mitu sõltumatut reguleerivat asutust. Nende asutuste ülesanne peaks olema tagada põhiõiguste austamine audiovisuaalsete meediateenuste osutamisel. Liikmesriigid võivad ise otsustada, kas asjakohane on luua üksainus reguleeriv asutus kõikide audiovisuaalsete meediateenuste jaoks või eraldi asutused iga teenuste kategooria (lineaarsed ja mittelineaarsed teenused) jaoks. Lisaks ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel mingil moel kohaldada oma põhiseaduslikke või reguleerivaid eeskirju, mis on seotud ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega meedias. |
(14) |
Päritoluliikmesriigi suhtes kehtiv nõue tagada käesoleva direktiiviga kooskõlastatud siseriiklike õigusnormide järgimine on ühenduse õiguse kohaselt piisav selleks, et tagada audiovisuaalsete meediateenuste vaba liikumine ilma samadel alustel vastuvõtvas liikmesriigis toimuva teistkordse kontrollita; vastuvõttev liikmesriik võib siiski erandkorras ja teatud tingimustel teha selle nõude suhtes erandi, kui on tõsiselt rikutud direktiivi 89/552/EMÜ artiklit 3d, artiklit 3e, artikli 22 lõiget 1 või artikli 22 lõiget 2, võttes arvesse asjaolu, et põhiõiguste austamine on ühenduse õiguse aluspõhimõtete lahutamatu osa. |
(15) |
Raamdirektiiviga loodi kõigile ülekandevõrkudele ja -teenustele ühtne õiguslik raamistik, kuid see ei piira sama direktiivi artikli 1 lõike 3 kohaselt ühenduse või siseriikliku tasandi meetmeid, mis on võetud üldiste huvide teenimise eesmärgil eelkõige seoses sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga, et eraldada edastuse reguleerimine sisu reguleerimisest. |
(16) |
Elektroonilise kaubanduse direktiiv ei sisalda erilisi olulisi sätteid audiovisuaalsete meediateenuste kohta ja jätab liikmesriikidele võimaluse kalduda kõrvale päritoluriigi põhimõttest juhtumipõhisel otsustamisel teatavate üldist huvi pakkuvate küsimuste puhul ja vastavalt teatamismenetlusele. Nõudes täiendavaid miinimumnorme mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste jaoks, et kaitsta alaealisi ja edendada kultuurilist mitmekesisust, laiendab see direktiiv ühtlustatud ühenduse õiguse valdkonda. Käesolev direktiiv tugineb selles osas elektroonilise kaubanduse direktiivile nendes valdkondades, et reguleerida mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste spetsiifilist alarühma, millel on ühiskonna jaoks eriline tähendus ja mida iseloomustab kultuuriline mõõde. Nende teenuste puhul on siseriiklike eeskirjade kooskõlastamise määr suurem ja siseturg täielikum. |
(17) |
Käesoleva direktiivi ükski säte ei tohiks nõuda ega ärgitada liikmesriike kehtestama uusi süsteeme mis tahes audiovisuaalse meediatüübi litsentseerimiseks või halduslubade andmiseks. |
(18) |
Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab kõiki audiovisuaalseid massimeediateenuseid, mille sisu jaotuskanalist sõltumata on sobilik teleringhäälingule, olenemata sellest, kas toimetuslik kujundus ja teenuste osutaja vastutus kajastuvad saatekavas või valikukataloogis. Selle kohaldamisala piirdub asutamislepingus määratletud teenustega, hõlmates seega kõiki majandustegevuse vorme, sealhulgas avalik-õiguslikke teenusepakkujaid. Majanduslik element peab olema oluline, et põhjendada käesoleva direktiivi kohaldamist. Majandustegevus toimub tavaliselt tasu eest ning seda iseloomustab teatav kestus ja püsivus; majandusliku elemendi hindamise aluseks peaksid olema päritoluriigi kriteeriumid ja eeskirjad. Seega ei hõlma audiovisuaalsete meediateenuste mõiste mittemajanduslikku tegevust, mis ei toimu tavaliselt tasu eest, näiteks ajaveebe ja muud kasutaja loodud sisu või kõiki erasuhtluse vorme, näiteks e-kirju või isiklikke veebisaite. |
(19) |
Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab toimetusvastutust omavat massimeediat selle teavituslikus, meelelahutuslikus ja üldsust harivas funktsioonis, sisaldades audiovisuaalseid kommertsteadaandeid, kuid selle hulka ei kuulu ükski erakirjavahetuse vorm, nagu piiratud arvule adressaatidele saadetud e-kirjad. Mõiste välistab ka kõik teenused, mille peamine otstarve ei ole audiovisuaalse sisu levitamine, st kui audiovisuaalne sisu on teenuses puhtjuhuslik ega kanna selle peamist otstarvet. Näiteks võib tuua veebisaidid, mis sisaldavad audiovisuaalseid elemente üksnes täiendusena, väikesi reklaamilõike või teavet, mis on seotud toote või mitteaudiovisuaalse teenusega. Samuti ei ole kooskõlas elektroonilise kaubanduse direktiiviga antud mõistega hõlmatud rahalist väärtust kujutava panusega hasartmängud, sh loteriid ja kihlveod, kui nende põhieesmärk ei ole audiovisuaalse sisu levitamine. Lisaks ei ole mõistega hõlmatud on-line mängud ja otsingumootorid, kui nende põhieesmärk ei ole audiovisuaalse sisu levitamine. |
(20) |
Teleringhäälingu teenuste, st lineaarsete teenuste alla loetakse praegu eelkõige analoogne ja digitaalne teleringhääling, otse-eetris voogedastus (live streaming), veebiülekanded ja kaugvideolaenutus, samal ajal kui näiteks tellitavad videoteenused on üks tellitavatest, st mittelineaarsetest teenustest. Lineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste või teleringhäälingu teenuste puhul, mida sama meediateenuste osutaja pakub samaaegselt või ajalise nihkega täiendavalt mittelineaarsete teenustena, loetakse, et käesoleva direktiivi nõudeid kohaldatakse ainult lineaarse edastamise suhtes. Kui aga erinevat liiki teenuseid pakutakse paralleelselt, ilma et üks osa oleks teise suhtes selgelt teisejärguline, peaks käesolevat direktiivi siiski kohaldama teenuse nende eristatavate osade suhtes, mis vastavad kõigile audiovisuaalse meediateenuse kriteeriumidele. |
(21) |
Käesolevas direktiivis kasutatud mõisted, eelkõige teleringhäälingu ning lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste mõisted, on sätestatud üksnes käesoleva direktiivi ja direktiivi 89/552/EMÜ eesmärgil ega mõjuta autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud alusõigusi. Nende õiguste kohaldamisala ja korda antud mõistetega ei piirata ja neid reguleerivad jätkuvalt asjakohased õigusaktid. |
(22) |
Käesolev direktiiv ei hõlma ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone. |
(23) |
Käesolevas direktiivis tähendab mõiste „audiovisuaalne” liikuvaid pilte koos heliga või ilma, hõlmates seega tummfilme, kuid mitte audioülekandeid ega raadioteenuseid. |
(24) |
Audiovisuaalne meediateenus koosneb programmidest, st toimetusvastutusega liikuvate piltide suletud järjestusest koos heliga või ilma, mida meediateenuste osutaja edastab kas kindla ajakava kohaselt või on kokkuseatud kataloogi kujul. |
(25) |
Meediateenuste osutaja rolli ja seoses sellega audiovisuaalsete meediateenuste määratlemiseks on vajalik toimetusvastutuse mõiste. „Toimetusvastutus” on audiovisuaalse pakkumise sisu valiku ja ülesehituse viisi määramise pädevus kutselisel alusel. Seda võib kohaldada üksiku sisu või sisukogumi kohta. Selline toimetusvastutus tähendab telesaadete puhul vastutust saatekava koostamise ja mittelineaarsete teenuste puhul vastutust programmikataloogi koostamise eest. Käesoleva direktiiviga ei piirata elektroonilise kaubanduse direktiivis kehtestatud vastutusest vabastamist. |
(26) |
Ainuüksi audiovisuaalse meediateenuse tehniline edastamine maaga seotult või satelliidi kaudu ei anna meediateenuste osutaja staatust käesoleva direktiivi tähenduses; sama põhimõte kehtib valikuotsuse tegemisel, tingimusel et toimetusvastutus lasub selgelt liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluval kolmandal isikul. |
(27) |
Kriteeriume, mis on kehtestatud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a sätestatud audiovisuaalsete meediateenuste määratluses ning mida on laiendatud käesoleva direktiivi põhjendustes 18 kuni 26, tuleb täita samaaegselt. |
(28) |
Lisaks reklaamile ja otsepakkumisele sätestatakse audiovisuaalse kommertsteadaande laiem mõiste. Selle all mõeldakse liikuvaid pilte koos heliga või ilma, mida edastatakse osana audiovisuaalsest meediateenusest ning mis sisalduvad programmides või kaasnevad nendega ja on mõeldud äriga tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks; seega ei hõlma nimetatud mõiste ametlikke teadaandeid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid. |
(29) |
Päritoluriigi põhimõte jääb direktiivi 89/552/EMÜ tuumaks, kuna see on vajalik siseturu loomiseks. Seda põhimõtet peab seepärast kohaldama kõigi audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, et tagada meediateenuste osutajatele õiguslik kindlus, mis on vajalik baas uute ärimudelite rakendamiseks ja nende teenuste käivitamiseks. Samuti on see vajalik teabe ja audiovisuaalsete programmide vaba liikumise tagamiseks siseturul. Selle põhimõtte kohaldamisega ei saa välistada teenuse ressursside päritolu kriteeriumide arvestamist, et tagada tingimused õiglaseks konkurentsiks. |
(30) |
Tugeva, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa audiovisuaaltööstuse edendamiseks ja meedia pluralismi võimaldamiseks kogu Euroopa Liidus on endiselt oluline, et audiovisuaalsete meediateenuste osutaja kuuluks ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja et teabe mitmekesisus oleks Euroopa Liidu aluspõhimõte. |
(31) |
Seepärast on oluline, et liikmesriigid väldiksid turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis võib põhjustada pluralismi piiranguid ning meedia kaudu edastava teabe vabaduse ja kogu teabelevisektori piiramist; võttes näiteks meetmeid mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks üldist huvi pakkuvale audiovisuaalsele meediateenusele (nt ülekandmist kohustavad eeskirjad). |
(32) |
Tehnoloogia areng, eriti seoses digitaalsatelliitprogrammidega, tähendab vajadust täiendavate kriteeriumide kohandamiseks, et tagada sobiv õiguslik reguleerimine ja õigusaktide tõhus rakendamine ning anda osalistele reaalne võim audiovisuaalse meediateenuse sisu üle. |
(33) |
Kuna käesolev direktiiv käsitleb Euroopa Liidus avalikkusele pakutavaid teenuseid, tuleks seda kohaldada üksnes audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, mida avalikkus saab ühes või mitmes liikmesriigis standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega otseselt või kaudselt vastu võtta. Standardsete tarbijatele ettenähtud seadmete mõiste määratlemine tuleb jätta pädevatele riiklikele asutustele. |
(34) |
Asutamislepingu artiklites 43–48 on sätestatud asutamisvabaduse põhiõigus. Seepärast on audiovisuaalsete meediateenuste osutajatel üldiselt vabadus valida oma asutamiskohaks olev liikmesriik. Euroopa Ühenduste Kohus on rõhutanud ka seda, et „asutamisleping ei keela ettevõtjal kasutada teenuste osutamise vabadust, kui ta ei osuta teenuseid oma asukohaliikmesriigis” (14). |
(35) |
Siiski peavad liikmesriigid olema vabad kohaldama käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes rangemaid eeskirju, tagades, et need eeskirjad on kooskõlas ühenduse konkurentsiõigusega. Et välistada nendest eeskirjadest kõrvalehoidmine, on Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguse kodifitseerimine (15) koos mõne tõhusama menetlusega asjakohane lahendus, mis võtab arvesse liikmesriigi probleeme, seadmata kahtluse alla päritoluriigi põhimõtte nõuetekohast kohaldamist. |
(36) |
Selleks et liikmesriik konkreetsel juhul saaks tõendada, et teises liikmesriigis asutatud meediateenuste osutaja hoiab kõrvale eeskirjade täitmisest, võib see liikmesriik osutada näitajatele, nagu reklaami ja/või tellijatelt saadava tulu päritolu, teenuse põhikeel või selliste saadete või kommertsteadaannete olemasolu, mis on otseselt suunatud vastuvõtva liikmesriigi avalikkusele. |
(37) |
Käesoleva direktiivi kohaselt, olenemata päritoluriigi põhimõtte kohaldamisest, võivad liikmesriigid ikkagi võtta meetmeid, mis piiravad teleringhäälingu või mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste vaba liikumist, kuid üksnes teatavatel tingimustel, mis on loetletud direktiivi 89/552/EMÜ artiklis 2a, ja antud direktiivis sätestatud korra kohaselt. Euroopa Ühenduste Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, nagu kõrvalekallet asutamislepingu aluspõhimõttest, tuleb tõlgendada kitsendavalt (16). Erilist tähelepanu tuleks samuti pöörata alaealiste ja tervise kaitsele, kuid ideede ja arvamuste eelkontroll ei tohiks siiski olla mingil tingimusel lubatud. Seoses mittelineaarsete audiovisuaalsete teenustega asendab liikmesriigi võimalus võtta meetmeid vastavalt direktiivi 89/552/EMÜ artiklile 2a võimalikud meetmed, mida asjaomane liikmesriik oleks senini saanud võtta vastavalt elektroonilise kaubanduse direktiivi artikli 3 lõikele 4 ja/või artikli 12 lõikele 3 valdkonnas, mida on kooskõlastatud direktiivi 89/552/EMÜ artiklitega 3 d ja 3 e. |
(38) |
Teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus” (17) rõhutas komisjon vajadust hoolikalt analüüsida sobivat reguleerivat lähenemist, eelkõige küsimust, kas asjaomase valdkonna ja probleemi puhul peaks eelistama õiguslikku reguleerimist või peaks kaaluma teisi võimalusi, nagu näiteks ühis- või isereguleerimist. Kogemus on lisaks näidanud, et nii ühis- kui ka ja isereguleerimise vahendid, mida rakendatakse vastavalt liikmesriikide erinevatele õigustraditsioonidele, võivad mängida tähtsat rolli kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamises. Meetmed, mis on suunatud avaliku huvi eesmärkide saavutamisele tekkivas audiovisuaalsete meediateenuste sektoris, on tõhusamad siis, kui teenuseosutajad ise neid aktiivselt toetavad. Isereguleerimine on seega teatud liiki vabatahtlik algatus, mis võimaldab ettevõtjatel, sotsiaalpartneritel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja ühendustel võtta ise ja enda jaoks vastu ühiseid suuniseid. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma erinevate õigustraditsioonidega tunnustama tõhusat rolli, mida tulemuslik isereguleerimine võib omada kehtivate õigusaktide ning kohtu- ja/või haldusmehhanismide täiendamisel, samuti isereguleerimise kasulikku panust käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Kuigi isereguleerimine võib olla käesoleva direktiivi teatavate sätete rakendamise täiendavaks meetodiks, ei saa see siiski asendada riikliku seadusandja kohustust. Ühisreguleerimine oma vähimal kujul loob õigusliku seose isereguleerimise ja riikliku seadusandja vahel vastavalt liikmesriikide õigustraditsioonidele. |
(39) |
Ühisreguleerimise üldnimetus hõlmab reguleerimisvahendeid, mis põhinevad riigiorganite ja isereguleerivate organite vahelisel koostööl ning on riigi tasandil väga erinevate nimetuste ja erineva ülesehitusega. Sellise vahendi tegelik vorm kajastab üksikute liikmesriikide meediakorralduse traditsioone. Ühisreguleerimissüsteeme ühendab see, et algselt riigi ülesandeid ja eesmärke saavutatakse koostöös osapooltega, keda reguleerimine puudutab. Riikliku ülesande või volituse alusel osalejad peavad ise tagama reguleerimiseesmärgi saavutamise. Alus on alati riiklik õiguslik raamistik, mis kehtestab sisu, korraldust ja menetlust käsitlevad juhised. Sellele tuginedes loovad huvitatud osapooled täiendavaid kriteeriume, eeskirju ja vahendeid, mille järgimist nad ise kontrollivad. Niimoodi määratletud isereguleerimine võimaldab kasutada erialateadmisi vahetult haldusülesanneteks ja vältida bürokraatlikke menetlusi. On vajalik, et kõik või vähemalt kõige mõjukamad osapooled osalevad selles süsteemis või tunnustavad seda. Ühisreguleerimise toimimine tagatakse, ühendades huvitatud osapooltele mõeldud juhised riiklike sekkumisvõimalustega juhuks, kui juhiseid ei täideta. |
(40) |
Ringhäälinguorganisatsioonid võivad ainuõiguslikult omandada esindusõigusi üldist huvi pakkuvateks üritusteks. Kogu Euroopa Liidus on siiski tarvis edendada pluralismi uudistetoodangu ja -saadete mitmekesisuse kaudu ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 tunnustatud põhimõtteid. |
(41) |
Et kaitsta põhivabadust saada teavet ja et tagada Euroopa Liidu vaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse, peavad suurt üldist huvi pakkuva ürituse ainuõiguste valdajad andma teistele ringhäälinguorganisatsioonidele ja ringhäälinguorganisatsioonide nimel tegutsevatele vahendajatele õiguse kasutada üldistes uudistesaadetes lühikesi väljavõtteid võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel, võttes ainuõigust nõuetekohaselt arvesse. Sellised tingimused tuleb teatavaks teha aegsasti enne üldist huvi pakkuva ürituse toimumist, et teistele jääks kõnealuse õiguse kasutamiseks piisavalt aega. Üldreeglina ei tohiks niisugused lühikesed väljavõtted: olla pikemad kui 90 sekundit; olla edastatud enne ürituse lõppu või spordiürituste puhul enne ühe päeva sündmuste lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem; minna eetrisse hiljem kui 36 tunni möödumisel üritusest; leida kasutust riikliku arhiivi loomiseks; jätta välja allikaks oleva ringhäälinguorganisatsiooni logo või muu tunnusmärgi või leida kasutust mittelineaarsetes teenustes, välja arvatud juhul, kui sama meediateenuste osutaja pakub neid samaaegselt või ajalise nihkega. Õigust piiriülesele uudiste kättesaadavusele tuleks kohaldada üksnes vajaduse korral. Järelikult juhul, kui samas liikmesriigis on teine ringhäälinguorganisatsioon saanud ainuõigused asjaomase ürituse kajastamiseks, tuleb juurdepääsu taotleda selle ringhäälinguorganisatsiooni käest. Üleeuroopaliste ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib ürituse toimumiskohaks oleva liikmesriigi õigus. |
(42) |
Meediakirjaoskuse all mõistetakse tarbijate oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad neil meediat tulemuslikult kasutada. Meediakirjaoskusega inimesed on võimelised tegema informeeritud valikuid; mõistma sisu ja teenuste olemust; nad on suutelised kasutama uute sidetehnoloogiate kõiki võimalusi ning oskavad kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjustava või solvava materjali eest. Seetõttu on ülioluline, et liikmesriigid ja siseriiklikud reguleerivad asutused edendaksid aktiivselt meediakirjaoskust kõigis ühiskonnakihtides ning viiksid regulaarselt läbi uuringuid selle jälgimiseks ning saamaks teavet sisu reguleerimise eesmärgil. |
(43) |
Mittelineaarsed teenused erinevad lineaarsetest kasutaja valiku- ja kontrollivõimaluse ning ühiskonnale avaldatava mõju poolest (18). Nende erisuste tõttu on põhjendatud mittelineaarsete teenuste väiksem reguleeritus ning nad peavad vastama ainult direktiivi 89/552/EMÜ artiklites 3c–3h sätestatud põhireeglitele. |
(44) |
Audiovisuaalsete meediateenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuse kujundamisele, peavad kasutajad tingimata täpselt teadma, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Seepärast on liikmesriikidele tähtis tagada, kasutajatel oleks juurdepääs teabele selle kohta, kuidas ja kes sisu toimetamise eest vastutab. Iga liikmesriigi ülesanne on otsustada praktiliste üksikasjade üle, kuidas seda eesmärki saavutada, ilma et see piiraks ühenduse õiguse muid asjaomaseid sätteid. |
(45) |
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirduvad käesolevas direktiivis sätestatud meetmed üksnes vähimaga, mis on vajalik siseturu nõuetekohase toimimise saavutamiseks. Kui on vaja meetmeid ühenduse tasandil ja et garanteerida ala, mis on ka tegelikult ilma sisepiirideta, kuivõrd tegemist on audiovisuaalsete teenustega, peab direktiiv 89/552/EMÜ edendama üldist huvi pakkuvate eesmärkide kaitset kõrgel tasemel, eelkõige alaealiste, puudega inimeste õiguste ja inimväärikuse kaitset. |
(46) |
Kahjulik sisu ja tegevus audiovisuaalsete meediateenuste vallas valmistab seadusandjatele, majandusharule ja lapsevanematele jätkuvalt muret. Seetõttu näib olevat vajalik õpetada mitte üksnes lapsi, vaid ka nende vanemaid, õpetajaid ja haridustöötajaid kasutama paremini kõiki massiteabevahendeid, eriti audiovisuaalseid meediateenuseid, olenemata teenuste osutamise viisist. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitsmiseks kõigis audiovisuaalsetes meediateenustes ja audiovisuaalsetes kommertsteadaannetes, reklaamis, telemüügis, sponsorluses, tooteasetuses ja muude tehniliselt võimalike massiteabevahendite puhul. |
(47) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et vastavates riiklikes õppekavades ja täiendusõppeprogrammides edendatakse kriitilist suhtumist meediasse. |
(48) |
Alaealiste ja inimväärikuse kaitseks võetud meetmeid tuleb hoolikalt tasakaalustada sõnavabaduse põhiõigusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Nende meetmete eesmärk peaks siiski olema tagada alaealiste ja inimväärikuse piisav kaitse, eriti seoses mittelineaarsete teenustega, kehtestades kohustuse pöörata selgelt tähelepanu teatud saadete eripärale enne nende edastamist, kooskõlas nii Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 1, mille kohaselt inimväärikus on puutumatu ning seda tuleb austada ja kaitsta, kui ka selle harta artikliga 24, mis sätestab, et lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ja et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. |
(49) |
Alaealisi, sotsiaalselt kaitsetuid ja puudega inimesi, sealhulgas vaimse puudega inimesi võivad eriti kahjustada ja psüühiliselt või psühholoogiliselt häirida saated, kus esinevad verbaalse, füüsilise või moraalse vägivalla stseenid, või stseenid, mis eksivad inimväärikuse vastu või õhutavad rassivaenu või mõnda muud diskrimineerimise vormi. Kuivõrd käesoleva direktiivi üks eesmärk on nende isikute üldine kaitse, soovitatakse liikmesriikidel tungivalt audiovisuaalsete meediateenuste osutajatele seda olulist tõsiasja meelde tuletada ning neilt nõuda, et enne edastamist osutataks selgelt selliste saadete eripärale. |
(50) |
Ükski käesoleva direktiivi säte, mis käsitleb alaealiste ja avaliku korra kaitset, ei nõua, et kõnealused meetmeid tuleks rakendada audiovisuaalsete meediateenuste eelneva kontrollimise abil. |
(51) |
Asutamislepingu artikli 151 lõikes 4 nõutakse, et ühendus võtaks asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte. Eriti tuleks austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust ning soodustada ühtlasi vastastikust mõistmist. |
(52) |
Mittelineaarsed audiovisuaalsed meediateenused võivad lineaarsed teenused osaliselt välja vahetada. Seepärast peaksid nad propageerima Euroopa päritoluga teoste tootmist ja levitamist ning seeläbi võimalusel aktiivselt kaasa aitama kultuurilise mitmekesisuse edendamisele. Niisugune toetus Euroopa päritolu teostele võiks olla näiteks majandustulemustega proportsionaalne Euroopa päritolu teoste minimaalne osakaal, Euroopa päritolu teoste minimaalne osakaal tellitava videoteenuse kataloogis või Euroopa päritolu teoste atraktiivne esitlemine elektroonilistes programmijuhtides. Euroopa päritoluga teoste propageerimisega audiovisuaalsete meediateenuste kaudu seotud sätete kohaldamist on tähtis korrapäraselt läbi vaadata. Direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3f lõikes 3 osutatud aruandluse raames peavad liikmesriigid arvestama eelkõige ka selliste asjaoludega nagu antud teenuste rahalise osalus Euroopa päritolu teoste tootmises ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamises, Euroopa päritolu teoste osakaal audiovisuaalsetes meediateenustes ning nimetatud teenustega pakutavate Euroopa päritolu teoste tegelik vaadatavus. |
(53) |
Isikuid, kes üksnes komplekteerivad või edastavad audiovisuaalseid meediateenuseid või pakuvad müügiks selliste teenuste pakette, mille puhul neil puudub igasugune toimetusvastutus, ei peaks käsitleda meediateenuste osutajatena. Järelikult ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse selliste sisupakkumiste komplekteerimine, edastamine või edasimüük, mille puhul ei omata mingisugust toimetusvastutust. |
(54) |
Muudetud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 4 sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et ergutada ringhäälinguorganisatsioone kaasama piisava osa ühistoodanguna toodetud Euroopa päritoluga teoseid või väljastpoolt oma riiki pärit Euroopa teoseid. |
(55) |
Meediateenuste osutajad peaksid oma teenustesse lülitama ka sõltumatute tootjate teoseid, järgides samal ajal selliste teoste kordusesitamisega seotud õigusi ja intellektuaalse omandi õiguste õiglast jaotamist. |
(56) |
Tähtis on tagada, et kinematograafiateoseid edastatakse õiguste valdajate ja audiovisuaalsete meediateenuste osutajate vahel kokkulepitud ajavahemikel. |
(57) |
Mittelineaarsete teenuste kättesaadavus suurendab tarbija valikuvõimalusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu hoolt kandma, et riiklikud õppekavad ja täiendõppeprogrammid sisaldaksid piisavalt selgitusi kriitilise meediakasutuse kohta, et vältida vajadust kehtestada põhjalikud eeskirjad audiovisuaalsete kommertsteadaannete kohta. Seega ei ole mittelineaarsete teenustega seotud audiovisuaalseid kommertsteadaandeid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad põhjendatud ega ka tehnilisest vaatenurgast mõtestatud. Sellegipoolest peaksid kõik audiovisuaalsed kommertsteadaanded järgima mitte üksnes identifitseerimiseeskirju, vaid ka peamisi kvaliteedieeskirju, et teenida selgeid avaliku korra eesmärke. |
(58) |
Vastulause esitamise õigus on veebikeskkonnas eriti sobiv õiguskaitsevahend, kuna see annab võimaluse vaidlustatud teavet kohe parandada. Õigust tuleks kasutada siiski mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist sellisel ajal ja viisil, mis näib olevat sobiv, võttes arvesse taotluse aluseks olevat saadet. Vastulausele tuleb eelkõige omistada sama osakaal kui vaidlustatud teabele, et see jõuaks samasuguse mõjuga sama kasutajarühmani. |
(59) |
Nagu komisjon on tunnistanud oma tõlgendavas teatises piirideta televisiooni direktiivi telereklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta (19), on uute reklaamivõtete ja turundusuuenduste väljatöötamine loonud uusi tõhusaid võimalusi kommertsteadaanneteks traditsiooniliste ringhäälinguteenuste raames, mis võimaldavad neil tellitavate uuenduslike teenustega võrdsetes tingimustes paremini konkureerida. See tõlgendav teatis kehtib niivõrd, kuivõrd see viitab direktiivi 89/552/EMÜ sätetele, mida käesolev direktiiv ei mõjuta. |
(60) |
Kaubanduslik ja tehnoloogiline areng annab kasutajatele suuremad valikuvõimalused ja vastutuse audiovisuaalsete meediateenuste kasutamisel. Et säilitada üldisi huve teenivate eesmärkide proportsionaalsus, peab reguleerimine võimaldama lineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste osas teatavat paindlikkust: lahususe põhimõte peaks piirduma reklaami ja otsepakkumisega, tooteasetus peaks mõningatel juhtudel positiivse nimestiku alusel olema lubatud teatavatel tingimustel ning mõned kvantiteedipiirangud tuleks kaotada. Juhul kui tooteasetus on varjatud, tuleb see keelata. Lahususe põhimõte ei tohiks välistada uute reklaamitehnikate kasutamist. |
(61) |
On vaja tagada käesoleva direktiivi ja kehtivate ühenduse õigusaktide vaheline sidusus. Seetõttu, kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus mõne teise ühenduse õigusakti sättega, mis reguleerib audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavust või nende osutamise teatud aspekte, on käesoleva direktiivi sätted ülimuslikud. Seega täiendab käesolev direktiiv ühenduse õigustikku. Järelikult peale käesolevas direktiivis käsitletud tavade kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ (20) ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse audiovisuaalsete meediateenuste puhul. Kuna direktiiviga 2003/33/EÜ (21), millega keelatakse sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam ja sponsorlus trükimeedias, infoühiskonna teenustes ja raadiosaadetes, ei piirata direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamist, peaks direktiivide 2003/33/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus, arvestades audiovisuaalsete meediateenuste erinõudeid, jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Direktiivi 2001/83/EÜ (22) artikli 88 lõige 1, millega keelatakse teatavate ravimite avalikkusele suunatud reklaam, ei piira sama artikli lõike 5 kohaselt direktiivi 89/552/EMÜ artikli 14 kohaldamist, ning seega peaks direktiivide 2001/83/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Lisaks ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 toitudele märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (23) kohaldamist. |
(62) |
Arvestades uute tehnoloogiate nagu personaalsed videosalvestid suuremat kasutamist ja kanalite suurenenud valikut, ei ole reklaamilõikude paigutamise üksikasjalik reguleerimine vaatajate kaitsmise eesmärgil enam õigustatud. Käesolev direktiiv annab ringhäälinguorganisatsioonidele paindlikkuse reklaamilõikude paigutamiseks sinna, kus see ei kahjusta tarbetult programmide terviklikkust. |
(63) |
Direktiiv on mõeldud Euroopa telemaastiku eripära kaitsmiseks Reklaami või otsepakkumisi võib edastada programmide ajal ainult viisil, mis ei kahjusta programmi terviklikkust ja väärtust või õiguste valdajate õigusi, arvestades loomulike pauside ning programmi kestuse ja iseloomuga. |
(64) |
Reklaami päevalimiit oli suures osas teoreetiline. Olulisem on tunnilimiit, kuna see kehtib ka vaadatavuse tippajal. Seega tuleks päevalimiit tühistada, kuid säilitada reklaamile ja otsepakkumistele seatud tunnilimiit. Samuti ei ole enam põhjendatud otsepakkumiste ja reklaamikanalitele lubatud ajalised piirangud, kuna tarbijate valikuvõimalused on suurenenud. Samas jääb kehtima limiit 20 % reklaami tunnis, välja arvatud selliste enam aega nõudvate reklaamivormide puhul, nagu müügisaated ja otsepakkumissaated, mis oma iseloomu ja esitusviisi tõttu nõuavad rohkem aega (24). |
(65) |
Varjatud reklaam on oma negatiivse mõju tõttu tarbijatele selle direktiiviga keelatud praktika. Varjatud reklaami keeld ei hõlma seaduslikku tooteasetust käesoleva direktiivi raames. |
(66) |
Tooteasetus on televisiooni tarbeks tehtud kinematograafilistes ja audiovisuaalsetes töödes reaalsus, kuid liikmesriigid reguleerivad seda praktikat erinevalt. Võrdsete võimaluste tagamiseks ja seeläbi Euroopa meediatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on tarvis vastu võtta tooteasetuse eeskirjad. Asjakohane on koostada positiivne nimestik, mille alusel lubatakse tooteasetust sisuformaatide puhul, mille põhiülesanne ei ole arvamuse kujundamine, ning juhtudel, kus tooteasetus on tasuta või väikese tasu eest. Tooteasetuse mõiste hõlmab igasugust audiovisuaalse kommertsteadaande vormi, mis seisneb toote, teenuse või nende kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises programmi põimitud viisil, tavaliselt tasu eest või samalaadsetel kaalutlustel. See võib seisneda isiku käsutusse rahalise väärtusega teenuste või esemete andmises, mille saamiseks muidu oleks tulnud kulutada oma rahalisi või materiaalseid vahendeid või tööjõudu. Tooteasetuse suhtes kohaldatakse samu kvaliteedieeskirju ja -piiranguid nagu reklaami suhtes. Lisaks peaks see vastama erinõuetele. Meediateenuste osutaja toimetusvastutus ja sõltumatus ei tohi saada kahjustada. Eelkõige ei tohi toote kaasamisega programmi tekkida mulje, et programm või selle esitajad toodet toetavad. Lisaks sellele ei tohi toodet „liigselt esile tõsta”, see tähendab esiletõstmist, mis ei ole õigustatud programmi toimetuslike nõuete või tegelikkuse kujutamise vajadusega. Liigne esiletõstmine võib seisneda ka asjaomaste kaubamärkide, kaupade või teenuste korduvas näitamises või nende esiletõstmise viisis. Arvesse tuleb võtta ka nende programmide sisu, kuhu need paigutatakse. |
(67) |
Tootmistugi on toodete või teenuste mainimine või kujutamine toimetuslikel põhjustel tasuta või samalaadse vastutasuta. Et eristada tootmistuge tooteasetusest käesoleva direktiivi tähenduses, peaks õiguslik raamistik kõikides programmiformaatides lubatud tootmistoe kasutamiseks olema selge. |
(68) |
„Liigse esiletõstmisega” on tegemist, kui kõnealuse kaubamärgi, kauba või teenuse korduva kujutamise või nende esitlemisviisi kaudu tõstetakse tooteid tootmistoe või tooteasetuse raames liigselt esile, arvestades seejuures nende programmide sisu, kus need esinevad. |
(69) |
Et reguleerijad saaksid teha oma tööd erapooletult ja läbipaistvalt ning et soodustada pluralismi, ei tohi nad sõltuda riikide valitsustest ega audiovisuaalsete meediateenuste osutajatest. Käesoleva direktiivi õigeks kohaldamiseks on vajalik tihe koostöö siseriiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel. Samamoodi on eriti tähtis tihe koostöö liikmesriikide ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, pidades silmas mõju, mis ühes liikmesriigis asuvatel ringhäälinguorganisatsioonidel võib olla mõnes teises liikmesriigis. Kui siseriikliku õigusega on ette nähtud loaandmise menetlused ja küsimus puudutab rohkem kui ühte liikmesriiki, on soovitav, et vastavate asutuste vaheline suhtlus toimuks enne lubade andmist. See koostöö peaks hõlmama kõiki direktiiviga 89/552/EMÜ, eeskätt artiklitega 2, 2 a ja 3 hõlmatud valdkondi. |
(70) |
Kultuuriline mitmekesisus, sõnavabadus ja massiteabevahendite pluralism kujutavad endast Euroopa audiovisuaalsektori tähtsaid aspekte ja on seetõttu demokraatia ja mitmekesisuse vältimatuteks eeltingimusteks. |
(71) |
Puuetega inimeste, vanemate inimeste ja elukohariigi keelest erinevat emakeelt kõnelevate kolmandate riikide kodanike õigus osaleda ühiskonna sotsiaal- ja kultuurielus ning sellega lõimuda vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 25 ja 26 on lahutamatult seotud kättesaadavate audiovisuaalsete meediateenuste osutamisega. Audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavus hõlmab muu hulgas viipekeelt, subtiitreid, audiokirjeldust ning kergesti mõistetavat menüüjuhtimist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 89/552/EMÜ muudetakse järgmiselt:
1) |
Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ liikmesriikide audiovisuaalsete meediateenuste osutamist käsitlevate teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv)”. |
2) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: Artikkel 1 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
3) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artikkel 2a asendatakse järgmisega: „Artikkel 2a 1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate telesaadete vastuvõtmisvabaduse ja ei piira audiovisuaalsete meediateenuste taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga kooskõlastatavatesse valdkondadesse. 2. Liikmesriigid võivad ajutiselt teha erandi lõikest 1, kui on täidetud järgmised tingimused:
3. Tellitavate teenuste osas võib liikmesriik kiireloomulistel juhtudel võtta ajutiselt meetmeid, millega tehakse erand lõikest 1, jättes täitmata lõike 2 punktides b, c ja d sätestatud tingimused. Sellisel juhul teavitatakse meetmest võimalikult kiiresti komisjoni ja meediateenuste osutaja asutamiskoha liikmesriiki, tuues ära põhjendused, miks liikmesriik peab olukorda kiireloomuliseks. 4. Komisjon otsustab kahe kuu jooksul pärast asjaomase liikmesriigi võetavatest meetmetest teatamist, kas need meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole ühenduse õigusega kooskõlas, nõutakse liikmesriigilt kõnealuste meetmete viivitamatut tühistamist. 5. Lõige 2 ei piira ühegi menetluse, õiguskaitsevahendi ega sanktsiooni kohaldamist kõnealuse rikkumise suhtes selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla asjaomane meediateenuste osutaja kuulub.” |
5) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 1. Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni all olevatelt meediateenuste osutajatelt nõuda käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega ega moonuta konkurentsi. 2. Kui liikmesriik:
võib ta võtta ühendust jurisdiktsiooni omava liikmesriigiga, et leida võimalikele tekkivatele probleemidele mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Esimeselt liikmesriigilt põhjendatud nõude saanud jurisdiktsiooni omav liikmesriik nõuab meediateenuste osutajalt kõnealuste eeskirjade järgimist. Jurisdiktsiooni omav liikmesriik teavitab esimest liikmesriiki saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul alates nõude esitamisest. 3. Kui esimene liikmesriik on seisukohal:
võib ta asjaomase meediateenuste osutaja vastu võtta kuritarvituse või pettuse vältimiseks asjakohaseid meetmeid. Sellised meetmed on objektiivselt vajalikud, neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil, need sobivad taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja ei või minna kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. 4. Liikmesriik võib võtta lõike 3 kohaseid meetmeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
5. Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul alates teatamisest vastavalt lõike 4 punktile a. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, hoidub kõnealune liikmesriik kavandatud meetmete võtmisest. 6. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega ja oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni all olevad meediateenuste osutajad järgivad tegelikkuses käesoleva direktiivi sätteid. 7. Liikmesriigid soodustavad ise- ja/või kaasreguleerimise korda riiklikul tasandil käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades. Kõnealune kord peab olema asjaomase liikmesriigi põhiliste huvirühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise. 8. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus mõne teise ühenduse õigusakti sättega, mis reguleerib audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavuse või nende osutamise aspekte, on käesoleva direktiivi sätted ülimuslikud. 9. Liikmesriigid edendavad sobivate vahendite kaudu tarbijate meediakirjaoskust.” |
6) |
Lisatakse järgmised artiklid 3b–3l: Artikkel 3b 1. Vastavalt teabele vaba juurdepääsu põhimõttele, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11, ja ilma et see piiraks ringhäälinguorganisatsioonide vahel sõlmitud kehtivaid kokkuleppeid ja ilma et see õõnestaks ainuõiguseid, tagavad kõik liikmesriigid et lühiuudiste puhul, sealhulgas üleeuroopaliseks edastamiseks mõeldud uudised, ei jäeta teistes liikmesriikides asutatud ringhäälinguorganisatsioone ilma juurdepääsust võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel avalikkusele suurt huvi pakkuvatest üritustest, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon. Ringhäälinguorganisatsioonil, kes sellist juurdepääsu võimaldab, on õigus asjakohasele hüvitisele tekkinud tehniliste kulude eest. 2. Ringhäälinguorganisatsioonid võivad vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühiväljavõtteid, viidates vähemalt nende allikale. Selliseid väljavõtteid kasutatakse ainult üldiste uudistesaadete jaoks. 3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks üksikute ringhäälinguorganisatsioonide kohustust järgida autoriõigust, sealhulgas direktiivi 2001/29/EÜ (25) ja/või 26. oktoobri 1961. aasta teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelist konventsiooni (Rooma konventsioon) ning 9. septembri 1886. aasta kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (Berni konventsioon) hilisemal muudetud kujul. 4. Liikmesriigid tagavad, et määratakse kindlaks selliste lühiväljavõtete kasutamise üksikasjad ja tingimused, eelkõige nende maksimaalne pikkus, nende edastuse ajapiirangud ja allikaks olevale ringhäälinguorganisatsioonile viitamise nõuded. 5. Ringhäälinguorganisatsioonid võivad kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega ja edastamise eesmärgil saada ise vastavale üritusele juurdepääsu. Artikkel 3c Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad teevad teenuste vastuvõtjatele kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
Artikkel 3d 1. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalseid meediateenuseid ei tehta kättesaadavaks viisil, mis võib tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Seda artiklit kohaldatakse eelkõige pornograafiat ja põhjendamatut vägivalda sisaldavate programmide suhtes. Komisjon ja liikmesriigid peaksid julgustama meediatööstuse asjaomaseid osapooli edendama alaealiste kaitse lisameetmena ühenduses tervikuna rakendatavat märgistamise, hindamise ja filtreerimise süsteemi. Liikmesriigid peavad edendama meetmeid, mis võimaldavad lastevanematel ja teistel hooldajatel paremini kontrollida pornograafiat ja põhjendamatut vägivalda sisaldavaid programme. 2. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad teevad kättesaadavaks filtreerimissüsteemid, mis võimaldavad vältida alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustavat sisu, ning teavitavad kasutajaid nende olemasolust. 3. Komisjon ja liikmesriigid ergutavad audiovisuaalsete meediateenuste osutajaid, reguleerivaid asutusi ja kõiki teisi osalisi arutlema infosisu sellise ühtlustatud märgistamissüsteemi väljatöötamise tehnilise ja juriidilise teostatavuse üle, mis soodustaks paremat filtreerimist ja allikate klassifitseerimist, sõltumata kasutatavast jaotuskanalist, et tagada alaealiste parem kaitse. 4. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad ei edastaks mingil juhul lastepornograafiat, kehtestades selle keelu rikkumise eest haldus- ja/või kriminaalkaristused. 5. Liikmesriigid paluvad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel audiovisuaalsete meediateenuste osutajatel edendada teavituskampaaniaid naiste ja alaealiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks, võimaluse korral koostöös nimetatud valdkonnaga tegelevate avaliku ja erasektori ühenduste ja üksustega. Artikkel 3e Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate audiovisuaalsed meediateenused ja audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ega eksi muul moel inimväärikuse vastu. Artikkel 3f 1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad edendavad asjakohaste meetmetega ja nõuetekohaselt arvestades erinevaid edastamisvahendeid, Euroopa päritoluga teoste arendamist, tootmist ja kättesaadavust artikli 6 tähenduses, kui see on teostatav. Mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste puhul võiks toetuseks ja edendamiseks kasutada majandustulemustega proportsionaalset Euroopa päritolu teoste minimaalset osakaalu, tellitavate videoteenuste kataloogides sisalduvate Euroopa päritolu teoste ja ringhäälinguorganisatsioonidest sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritolu teoste minimaalset määra või Euroopa päritolu teoste ja selliste sõltumatute tootjate loodud teoste atraktiivset esitlemist elektroonilistes programmijuhtides. 2. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuste osutajad ei edasta kinematograafiateoseid väljaspool autoriõiguste omanikega kokkulepitud ajavahemikku. 3. Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt käesoleva direktiivi vastuvõtmisele järgneva neljanda aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta järel aru lõikes 1 sätestatud meetme rakendamisest. 4. Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe ja sõltumatu uuringu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel lõike 1 kohaldamisest aru, võttes arvesse turu ja tehnoloogia arengut ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärki. Artikkel 3g Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate edastatavad audiovisuaalsed kommertsteadaanded vastavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetele ja eelkõige järgmistele nõuetele:
Artikkel 3h 1. Sponsitavad audiovisuaalsed meediateenused või saated peavad vastama järgmistele nõuetele:
2. Audiovisuaalseid teenuseid või saateid ei tohi sponsida ettevõtted, mille põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük. 3. Ettevõtted, mis tegelevad muu hulgas ravimite ja raviteenuste valmistamise või müügiga, võivad nende sponsitavates audiovisuaalsetes meediateenustes või saadetes reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei tohi reklaamida selliseid ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuste osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel. 4. Uudiste- ja ajakohaste sündmuste saateid ei tohi sponsida. Artikkel 3i 1. Tooteasetus on keelatud. Eriti uudiste- ja aktuaalsete sündmuste saated, lastesaated, dokumentaalfilmid ja õpetliku sisuga saated ei tohi sisaldada tooteasetust. Toote integratsioon ja teemade asetus on põhimõtteliselt keelatud. 2. Kui liikmesriigid ei otsusta teisiti, on tooteasetus siiski lubatav kinematograafiateostes, telefilmides ja telesarjades ning spordiülekannetes. Tootmistugi on lubatud, kui makset ei tehta, aga teatavaid tooteid või teenuseid pakutakse tasuta üksnes selleks, et need lisataks saatesse. Saated, mis sisaldavad tooteasetust või tootmistuge, vastavad järgmistele nõuetele:
Tootmistoe puhul teavitatakse vaatajat sellise toe kasutamisest asjakohaste vahenditega. 3. Mingil juhul ei tohi saated sisaldada järgmiste toodete tooteasetust või tootmistuge:
4. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted kehtivad ainult saadete puhul, mis on toodetud pärast seda kuupäeva, millal liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi jõustama. Artikkel 3j 1. Reklaami lühivormide (nagu näiteks reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud) osakaal ei või ületada 20 % tunnist. 2. Lõige 1 ei kehti teadaannete suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioon edastab seoses oma saadetega, ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete või sponsorlusteadete suhtes. Artikkel 3k 1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalsete meediateenuste järkjärguliselt kättesaadavaks tegemine nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. 2. Alates hiljemalt ... (*) esitavad liikmesriigid iga kahe aasta järel komisjonile riikliku aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. See aruanne hõlmab eeskätt statistilisi andmeid lõikes 1 sätestatud kättesaadavuse osas püstitatud eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta. Aruandes tuuakse välja võimalikud takistused ja kirjeldatakse nende ületamiseks vajalikke meetmeid. Artikkel 3l 1. Ilma et see piiraks liikmesriikide muude tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguslike sätete kohaldamist, on vastulause esitamise õigus või võrdväärne õiguskaitsevahend kodakondsusest või riikkondsusest olenemata igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle õigustatud huve on eelkõige, kuid mitte üksnes maine või hea nime osas kahjustatud audiovisuaalses meediateenuses esitatud ebaõigete väidetega. 2. Vastulause esitamise õigus või võrdväärsed õiguskaitsevahendid kehtivad kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes. 3. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mis on vajalikud vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kehtestamiseks, ja määravad kindlaks nende kasutamise korra. Eelkõige tagavad nad, et kõnealuse õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks on piisavalt aega ja et nende kasutamise kord võimaldab teistes liikmesriikides elavatel või asutatud füüsilistel või juriidilistel isikutel neid nõuetekohaselt kasutada. 4. Taotluse vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks võib tagasi lükata, kui selline vastulause ei ole lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt õigustatud, kui sellega kaasneks karistatav tegu, kui sellega kaasneks meediateenuste osutaja tsiviilvastutusele võtmine või kui see on vastuolus heade tavadega. 5. Liikmesriigid tagavad, et vastulause esitamise õigust või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamist käsitlevaid vaidlusi oleks võimalik kohtulikult läbi vaadata. 6. Vastulause esitamise õigus ei piira muid edasikaebamise viise, mida isikutel, kelle õigust väärikusele, aule, mainele või eraelule meediateenuste osutaja ei ole austanud, on võimalik kasutada. (*) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist." |
7) |
Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige: Sõltumatu tootja mõiste määratlemisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse järgmist kolme kriteeriumi: tootmisettevõtte kuuluvus ja varalised õigused; ühele ja samale meediateenuste osutajale tarnitavate programmide hulk, ning teiseste õiguste kuuluvus. |
8) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artikkel 7 jäetakse välja. |
10) |
Artikkel 10 asendatakse järgmisega: Artikkel 10 1. Telereklaam ja otsepakkumised on hõlpsasti äratuntavad ja eristatavad toimetatavast sisust. Ilma et see piiraks uute reklaamitehnikate kasutamist, hoitakse telereklaam ja otsepakkumised hoitakse programmi muudest osadest lahus optiliste ja/või akustiliste ja/või ruumiliste vahendite abil. 2. Eraldiseisvad reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud (v.a spordiprogrammides) on erand. |
11) |
Artikkel 11 asendatakse järgmisega: Artikkel 11 1. Reklaamilõike ja otsepakkumise lõike võib edastada programmide vahel. Reklaamilõike ja otsepakkumise lõike võib edastada ka programmide ajal viisil, mis ei ohusta programmide terviklikkust, võttes arvesse programmi loomulikke katkestuskohti, nii et õiguste valdajate õigusi ei kahjustata. 2. Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste, lastesaadete ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase 30-minutilise ajavahemiku kohta reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks. Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada reklaami ega otsepakkumisi. |
12) |
Artiklid 12 ja 13 jäetakse välja. |
13) |
Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja. |
14) |
Artikkel 18 asendatakse järgmisega: Artikkel 18 1. Reklaami lühivormide (nagu näiteks reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud) osakaal ei või ületada 20 % tunnist. 2. Lõige 1 ei kehti teadaannete suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioon edastab saadete, otsepakkumiste, sponsitud saadete või, kui see on asjakohane, tooteasetuse reklaamimiseks. |
15) |
Artikkel 18a asendatakse järgmisega: Artikkel 18a Audiovisuaalsete kommertsteadaannete saated, nagu otsepakkumine, otsepakkumise saated ja müügisaated, peavad olema sellistena selgesti eristatavad optiliste ja akustiliste vahendite abil. |
16) |
Artikkel 19 asendatakse järgmisega: Artikkel 19 Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis telesaadete suhtes, mis on pühendatud üksnes reklaamile ja otsepakkumisele, samuti telesaadete suhtes, mis on pühendatud üksnes enesereklaamile, kusjuures need peavad olema hõlpsasti äratuntavad optiliste ja/või akustiliste vahendite abil. Peatükki 3 ja artiklit 11 (paigutamist käsitlevad eeskirjad) ning artiklit 18 (reklaami ja otsepakkumise kestus) kõnealuste telesaadete suhtes ei kohaldata. |
17) |
Artikkel 19a jäetakse välja. |
18) |
Artikkel 20 asendatakse järgmisega: Artikkel 20 Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid ühenduse õigust asjakohaselt arvesse võttes üksnes oma riigi territooriumile ettenähtud teleringhäälingusaadete suhtes, mida avalikkus ei saa ühes või mitmes teises liikmesriigis otseselt ega kaudselt vastu võtta, kehtestada muid kui artikli 11 lõikes 2 ning artiklis 18 sätestatud eeskirju. |
19) |
Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega: 1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate programmide hulgas ei ole saateid, mis võivad tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, eelkõige saateid, mis näitavad pornograafiat või põhjendamatut vägivalda. |
20) |
Artiklid 22 ja 22b asendatakse järgmisega: Artikkel 22a 1. Liikmesriigid edendavad alaealistele sobivate ja nende kommunikatsioonimeedia tundmist parandavate saadete ja audiovisuaalsete meediateenuste tootmist ja programmi võtmist. 2. Selliste meetmete eesmärk on vanemate, õpetajate ja haridustöötajate kasvatustegevuse hõlbustamine, suurendades nende teadlikkust alaealistele mõeldud programmide mõjudest järgmiste vahenditega:
3. Liikmesriikide vastavate õigusaktidega sätestatakse lisaks, et uued telerid varustatakse tehniliste vahenditega, mis võimaldavad teatud programmid välja filtreerida. |
21) |
Artiklit 23a muudetakse järgmiselt: Lõike 2 alapunktis e asendatakse väljend „teleringhäälinguteenused” väljendiga „audiovisuaalsed meediateenused”. |
22) |
Lisatakse järgmised artiklid 23b ja 23c: Artikkel 23b 1. Liikmesriigid võtavad vastavalt siseriiklikule õigusele asjakohaseid meetmeid siseriiklike reguleerivate asutuste ja institutsioonide loomiseks, et tagada nende sõltumatus, meeste ja naiste võrdne esindatus neis ning see, et nad rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt. 2. Liikmesriigid usaldavad siseriiklikele reguleerivatele asutustele ülesande tagada, et meediateenuste osutajad vastavad käesolevas direktiivis kehtestatule, eriti väljendusvabaduse, meedia pluralismi, inimväärikuse, mittediskrimineerimise, alaealiste, haavatavate vähemuste või puudega inimeste kaitsega seotud sätetele. 3. Siseriiklikud reguleerivad asutused tugevdavad koostööd ja edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe. Artikkel 23 c Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mida on vaja, et tagada teabe pluralism teleringhäälingusektoris. Liikmesriigid edendavad kooskõlas ühenduse õigusega meetmeid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuste osutajad tervikuna kajastaksid nende ühiskonna vastavavate väärtuste ja valikute vajalikku pluralismi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega. |
23) |
Artiklid 25 ja 25a jäetakse välja. |
24) |
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: Artikkel 26 Komisjon esitab hiljemalt … (**) ja seejärel iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi (muudetud kujul) kohaldamise kohta, sealhulgas artikli 3f lõikes 3 ja artikli 3k lõikes 2 nimetatud aruanded ning eelkõige artikli 3f lõikes 1 toodud meetmete rakendamise kohta, ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks audiovisuaalsete meediateenuste valdkonna arengule, võttes eriti arvesse viimaseid tehnoloogilisi arenguid, sektori konkurentsivõimet ning kultuurilise mitmekesisuse edendamist. (**) Viienda aasta lõpus pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist." |
Artikkel 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (26) muudetakse järgmiselt:
Lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:
4. |
Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta: artiklid 3g–3h ja artiklid 10–20 (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/…/EÜ (ELT …). |
Artikkel 3
1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud seadused, määrused ja haldusnormid hiljemalt … (***). Nad edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi sätete vastavustabeli.
Kui liikmesriigid nimetatud sätted vastu võtavad, peab neis sisalduma või nende ametliku avaldamise korral tuleb neile lisada viide käesolevale direktiivile. Viitamise viisi määravad liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud riiklike õigusnormide tekstid.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 202.
(2) ELT C …, …, lk …
(3) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(4) Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60).
(5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
(6) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(7) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126.
(8) ELT …
(9) ELT …
(10) KOM(2003)0784.
(11) KOM(2005)0229.
(12) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 117.
(13) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 453.
(14) Kohtuasi C-56/96 VT4 Ltd v Vlaamse Gemeenschap EKL [1997] I, lk 03143, punkt 22; kohtuasi C 212/97 Centros vs Erhvervs-og Selskabsstyrelsen EKL [1999] I, lk 01459; vt ka kohtuasi C-11/95 komisjon vs Belgia Kuningriik EKL [1996] I, lk 04115 ja kohtuasi C-14/96 Paul Denuit EKL [1997] I, lk 02785.
(15) Kohtuasi C 212/97 Centros vs Erhvervs-og Selskabsstyrelsen, kohtuasi C-33/74 Van Binsbergen vs Bestuur van de Bedrijfsvereniging voor de Metaalnijverheid EKL [1974], lk 1299; kohtuasi C-23/93 TV 10 SA v Commissariaat voor de Media EKL [1994] I, lk 04795, punkt 21.
(16) Kohtuasi C-355/98 komisjon vs Belgia EKL [2000] I, lk 1221, punkt 28; kohtuasi C-348/96 Calfa EKL [1999] I, lk 0011, punkt 23.
(17) KOM(2005)0097.
(18) Kohtuasi C-89/04 Mediakabel EKL [2005] 1, lk 4891.
(19) ELT C 102, 28.4.2004, lk 2.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/33/EÜ tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides (ELT L 152, 20.6.2003, lk 16).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
(23) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(24) Kohtuasjad Reti Televisive Italiane SpA (RTI) C-320/94; Radio Torre C-328/94; Rete A Srl C-329/94; Vallau Italiana Promomarket Srl C-337/94; Radio Italia Solo Musica Srl ja muud C-338/94 ning GETE Srl C-339/94 vs Ministero delle Poste e Telecomunicazioni, EKL I, lk 6471.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).
(26) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1. Määrust on muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).
(***) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
P6_TA(2006)0560
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (KOM(2006)0091 — C6-0082/2006 — 2006/0033(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0091) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 159 lõiget 3, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0082/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjon arvamusi (A6-0385/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0033
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, (2)
toimides artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vaatamata globaliseerumise positiivsetele mõjudele majanduskasvule, töökohtadele ja heaolule ning vajadusele Euroopa konkurentsivõimet struktuurimuutuste abil veelgi tõsta, võib globaliseerumisel olla ka negatiivseid tagajärgi mõnede sektorite kõige ohustatumatele ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”), millele oleks juurdepääs kõikidel liikmesriikidel ja mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö. |
(2) |
On vaja säilitada Euroopa väärtusi ja edendada õiglase väliskaubanduse arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja säästva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada kõrged sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema pidevalt muutuvate ja sageli ettenägematute olukordadega turul. |
(3) |
Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem. Fond peaks edendama ettevõtlust, näiteks mikrokrediitidega või abiga koostööprojektide loomiseks. |
(4) |
Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse töötajatele piirkondades ja majandussektorites, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Selline ümberpaiknemine ei ole tingimata koondunud ühte ja samasse liikmesriiki. Sellisel erandjuhul võivad liikmesriigid seega esitada ühistaotlusi fondist toetuse saamiseks. |
(5) |
Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eelkõige struktuurifondide toetuste osas, andes tõelist lisaväärtust ühenduse sotsiaalpoliitikale. |
(6) |
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (4) (edaspidi: institutsioonidevaheline kokkulepe) on siduv alates 1. jaanuarist 2007 ja punktis 28 on sätestatud fondi eelarveraamistik. |
(7) |
Käesoleva määruse alusel rahastatav konkreetne meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega piirkondliku arengu raames on siiski vajalik, ehkki sellise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondi rahastatava tegevuse jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine. |
(8) |
Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist, peaksid kulud olema toetuskõlblikud alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist. Võttes arvesse vajadust tegutseda sihipäraselt, keskendudes konkreetselt tööturule naasmisele, tuleks fondi rahalise toetuse kasutamise suhtes kehtestada tähtaeg. |
(9) |
Siiski peaks jääma toetust saav liikmesriik vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse toetusega rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5). Liikmesriik peab saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama. |
(10) |
Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus, mille asukoht on Dublinis, võib aidata komisjonil ja asjaomasel liikmesriigil läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi fondile esitatud toetuse taotluste hindamisel. |
(11) |
Kuna käesoleva meetme eesmärke ei suuda liikmesriik (liikmesriigid) piisavalt saavutada ning neid on meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(12) |
Kuna fondi rakendusperiood on seotud finantsraamistiku kestusega 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, peaks toetus olema kättesaadav kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatele alates 1. jaanuarist 2007, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Eesmärgiga stimuleerida Euroopa Liidus majanduskasvu ja luua rohkem töökohti luuakse käesoleva määrusega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, (edaspidi „fond”), et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.
Fondi kasutamine on seotud 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta detsembrini kehtiva finantsraamistikuga.
2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.
Artikkel 2
Sekkumiskriteeriumid
Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige oluline impordi kasv Euroopa Liitu või kiire Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:
a) |
nelja kuu jooksul koondatakse mõne liikmesriigi ettevõttes vähemalt 1 000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures, või |
b) |
üheksa kuu jooksul koondatakse eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 1 000 töötajat. |
c) |
väikestel tööturgudel või asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) poolt nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras võib lugeda fondi toetuse taotlust vastuvõetavaks isegi siis, kui punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Eriolukorra puhul antud toetuste kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada 15 % fondist. |
Artikkel 3
Toetuskõlblikud meetmed
Käesoleva määruse alusel võib anda rahalist toetust aktiivsetele tööturu meetmetele, mis võivad moodustada individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osa, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:
a) |
tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimine, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana; |
b) |
erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus või toetus elukestva õppega seotud ja koolitusmeetmetes osalejatele; ja |
c) |
meetmed ergutamaks eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid või vanemaid töötajaid tööturule jääma või sinna naasma. |
Fondist ei rahastata sotsiaalse kaitse passiivseid meetmeid.
Liikmesriigi algatusel võib fond rahastada ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid fondi rakendamiseks.
Artikkel 4
Rahalise toetuse liik
Komisjon määrab rahalise toetuse ühekordse maksena, mis tehakse liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõike 1 punktile b ning lõigetele 5 ja 6.
Artikkel 5
Taotlused
1. Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast. Liikmesriik võib (liikmesriigid võivad) taotlust hiljem täiendada.
2. Taotlus sisaldab järgmist teavet:
a) |
kavandatud koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs ja koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus; |
b) |
koondamisi teostavate ettevõtete (riigisiseste või rahvusvaheliste), tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine; |
c) |
asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja teiste sidusrühmade kirjeldus ning koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele; |
d) |
rahastatav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett ja selle kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega ning teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud; |
e) |
kuupäev(ad), millal alustati või kavandatakse alustada individuaalse teenuse osutamist asjaomastele töötajatele; |
f) |
menetlused, mida järgitakse tööturu osapoolte konsulteerimiseks; |
g) |
artikli 18 kohane juhtimise ja finantskontrolli eest vastutav ametiasutus. |
3. Võttes arvesse liikmesriigi, piirkonna, tööturu osapoolte ja asjaomaste ettevõtjate poolt siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu alusel võetud meetmeid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi „SF”) rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende maksumust.
4. Samuti esitab asjaomane liikmesriik/esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile sobivaima territoriaalse tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.
5. Lõikes 2 osutatud teabe ja asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) esitatud võimaliku täiendava teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.
Artikkel 6
Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine
1. Fondi toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.
2. Fondi meetmed täiendavad liikmesriikide meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid meetmeid.
3. Fondist antav abi pakub üksikutele töötajatele, keda on maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tagajärjel koondatud, solidaarsust ja tuge. Fond ei rahasta ettevõtete või sektorite ümberkorraldamist.
4. Komisjon ja liikmesriigid tagavad oma vastutusala piires ühenduse fondist saadava toetuse kooskõlastamise.
5. Liikmesriigid tagavad, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.
Artikkel 7
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine
Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida fondi rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning seda eriti fondile juurdepääsu osas.
Artikkel 8
Tehniline abi komisjoni algatusel
1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.
2. Nimetatud ülesandeid täidetakse vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.
Artikkel 9
Teave ja avalikustamine
1. Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, tööturu osapooltele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.
2. Komisjon loob veebilehe, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.
Artikkel 10
Rahalise toetuse kindlaksmääramine
1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja kavandab võimalikult kiiresti rahalise toetuse suuruse, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.
Summa ei tohi ületada 50 % artikli 5 lõike 2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.
2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 12 kehtestatud menetluse.
3. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.
Artikkel 11
Kulutuste toetuskõlblikkus
Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäeva(de)st, millal asjaomane liikmesriik alustab puudutatud töötajatele individuaalsete teenuste osutamist, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 2 punktis e.
Artikkel 12
Eelarvemenetlus
1. Fondiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 ning selle punkti võimalike muudatustega.
2. Fondi puudutavad assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või tühistatud kohustused.
3. Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks ning taotluse summa ülekandmiseks fondi eelarvereale. Ettepanekud võib rühmitada pakettideks.
Fondiga seotud ümberpaigutamised tehakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 24 lõikega 4.
4 Lõike 3 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:
a) |
artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest, |
b) |
tõend artiklites 2 ja 6 esitatud tingimuste täitmise kohta, ja |
c) |
põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid. |
5. Samal ajal, kui komisjon esitab ettepaneku, algatab ta kolmepoolse menetluse, võimalik, et lihtsustatud vormis, et saavutada kokkulepe mõlema eelarvepädeva institutsiooniga fondi kasutamise vajaduse ja nõutava summa osas.
6. Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.
7. Kui eelarvepädevad institutsioonid on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon rahalise toetuse andmise kohta vastu otsuse.
Artikkel 13
Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine
1. Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon asjaomasele liikmesriigile/asjaomastele liikmesriikidele rahalise toetuse välja ühekordse maksena üldjuhul 15 päeva jooksul.
2. Liikmesriik kasutab rahalist toetust ja sellelt saadud intresse 12 kuu jooksul alates taotluse kuupäevast vastavalt artiklile 5.
Artikkel 14
Euro kasutamine
Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.
Artikkel 15
Lõpparuanne ja lõpetamine
1. Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.
2. Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõike 1 alusel nõutava teabe, lõpetab ta fondist rahalise toetuse andmise.
Artikkel 16
Aastaaruanne
1. Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ja sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete, kaasa arvatud nende täiendavuse kohta struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.
2. Aruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning tööturu osapooltele.
Artikkel 17
Hindamine
1. Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:
a) |
vahehindamise saavutatud tulemuste tõhususe ja järjepidevuse kohta 31. detsembriks 2011, ja |
b) |
välisekspertide abil eelhindamise 31. detsembriks 2014, et hinnata fondi mõju ja lisandväärtust. |
2. Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja tööturu osapooltele.
Artikkel 18
Juhtimine ja finantskontroll
1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid esmajärjekorras fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil teostatakse nende võetud meetmete raames järgmisi toiminguid:
a) |
kontrollitakse, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada ühenduse rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, |
b) |
kontrollitakse, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt, |
c) |
kontrollitakse, kas kantud kulud on tehtud dokumentide alusel, mida on võimalik tõendada, ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud, |
d) |
ennetatakse, tuvastatakse ja parandatakse eiramisjuhud, nagu on määratletud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (6) artiklis 70, ning nõutakse koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad kooskõlas sama artikliga. Liikmesriigid teatavad nendest komisjonile õigeaegselt ja hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste kulgemisega. |
2. Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teeb liikmesriik nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad ühenduse toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja maksab selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.
3. Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid; komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.
Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha fondi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.
4. Liikmesriik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud rahalise toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.
Artikkel 19
Rahalise toetuse tagastamine
1. Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 12 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, nõuab komisjon liikmesriigilt saadud rahalise toetuse vastava summa ulatuses tagasi.
2. Kui liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, et nõuda liikmesriigilt saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi.
3. Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.
4. Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollimiste tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 18 lõike 1 kohaseid kohustusi, otsustab ta, kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi, kolme kuu jooksul pärast eespool osutatud ajavahemikku nõutavate finantskorrektsioonide tegemiseks, tühistada kõnealusele meetmele antava fondi toetuse täielikult või osaliselt. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja juhul, kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.
Artikkel 20
Läbivaatamissäte
Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse igal juhul läbi 31. detsembriks 2013.
Artikkel 21
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) 13. septembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 11. oktoobril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
P6_TA(2006)0561
Mootorsõidukite tüübikinnitus seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavus ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi …/…/EÜ (KOM(2005)0683 — C6-0007/2006 — 2005/0282(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0683) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0007/2006); |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35; |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6–0301/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
kutsub komisjoni üles tegema seoses muudetud tüübikinnituse raamdirektiiviga ettepanekuid, et tagada ligipääs üksikasjalikule sõidukite remonditeabele ning seeläbi ergutada konkurentsi sõidukite remonditööstuses; kutsub komisjoni täiendavalt üles esitama kõik vajalikud ettepanekud, et vältida dubleerimist või topeltregulatsiooni käesoleva määruse, komisjoni 31. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris) (2) ning mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitleva direktiivi eelnõu vahel; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0282
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (EP-PE_TC1-COD(2005)0282)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2) seisukoht
ning arvestades järgmist:
(1) |
Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Sel eesmärgil on nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) kehtestatud põhjalik ühenduse tüübikinnituste süsteem mootorsõidukitele. Seepärast on vaja ühtlustada mootorsõidukite tüübikinnitusele seoses heitmetega esitatavad tehnilised nõuded, et vältida nõuete erinevusi liikmesriigiti ning tagada keskkonnakaitse kõrge tase. |
(2) |
Käesolev määrus on üks paljudest eraldiseisvatest õigusaktidest direktiivi 70/156/EMÜ põhjal kehtestatavas ühenduse tüübikinnitusmenetluses. Seepärast tuleks nimetatud direktiivi vastavalt muuta. |
(3) |
Euroopa Parlamendi taotluse alusel on ELi sõidukeid käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis. Seepärast esitatakse käesolevas määruses sõidukite heitmete kohta põhisätted, kuid tehnilised tingimused sätestatakse komiteemenetlustega vastuvõetavate rakendusmeetmetega. |
4) |
2001. aasta märtsis käivitas komisjon programmi „Puhas õhk Euroopale” (CAFE), mille põhielemendid on esitatud 4. mai 2005. aasta teatises. Selle tulemusena on vastu võetud 21. septembri 2005. aasta teatis õhusaaste vähendamise temaatilise strateegia kohta. Üks temaatilise strateegia järeldusi on, et ELi õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja transpordisektori (õhu-, mere- ja maismaatransport), kodumajapidamiste ning energia-, põllumajandus- ja tööstussektori heitkoguseid veelgi vähendada. Mootorsõidukite heitkoguste vähendamisele tuleb seega läheneda kui osale üldisest strateegiast. Euro 5 ja Euro 6 standardid on ühed meetmetest, mille eesmärk on vähendada tahkete osakeste ja osooni eellaste, nagu lämmastikoksiidide ja süsivesinike heitkoguseid. |
(5) |
ELi õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamine nõuab jätkuvaid jõupingutusi sõidukite heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu tuleks tööstusele anda selget teavet tulevaste heitkoguste piirväärtuste kohta. Seetõttu sisaldab käesolev määrus lisaks Euro 5-le ka Euro 6 heitkoguste piirväärtusi. |
(6) |
Diiselmootoriga sõidukite lämmastikoksiidi heitkoguste oluline vähendamine on eriti vajalik õhu kvaliteedi parandamiseks ja saaste piirväärtustele vastamiseks. Selleks tuleb saavutada ambitsioonikad piirväärtused Euro 6 staadiumis, ilma kohustuseta loobuda diiselmootorite eelistest seoses kütusekulu ning süsivesinike ja süsinikmonooksiidi heitkogustega. Nimetatud suuna kindlaksmääramine lämmastikoksiidi heitkoguste vähendamiseks varajases staadiumis tagab sõidukitootjatele pikaajalise, üleeuroopalise plaanimiskindluse. |
(7) |
Heitkoguste normide kehtestamisel on oluline võtta arvesse nende mõju turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtetel tekkivaid otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mis väljendub uuenduste ergutamises, õhu kvaliteedi paranemises, tervishoiukulude vähenemises ja keskmise eluea pikenemises, samuti üldises mõjus süsinikdioksiidi heitmetele. |
(8) |
Siseturu toimimise parandamiseks, eriti mis puudutab kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, on vaja tagada vaba juurdepääs sõidukite remonditeabele standardse vormi kaudu, mida saab kasutada tehnilise teabe hankimiseks, ja tõhus konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme (OBD) ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama, koos sihtmeetmetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) mõistliku juurdepääsu tagamiseks. Sidusrühmade osalusel kokku lepitud ühtsed standardid nagu OASIS (4) vorm võivad lihtsustada teabevahetust tootjate ja teenuseosutajate vahel. Seetõttu on kohane esialgu nõuda OASIS vormi tehniliste tingimuste kasutamist ja paluda komisjonil taotleda, et CEN/ISO arendaks nimetatud vormi edasi standardiks, eesmärgiga OASIS vorm sobival ajal välja vahetada. |
(9) |
Mitte hiljem kui neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva peaks komisjon kogu sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu süsteemi toimimise üle vaatama, et määrata kindlaks, kas oleks asjakohane koondada kõik sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust reguleerivad sätted tüübikinnituse muudetud raamdirektiivi. Kui sätted, mis reguleerivad kogu sõidukeid käsitleva teabe kättesaadavust, koondatakse nimetatud direktiivi, tuleks käesoleva määruse vastavad sätted kehtetuks tunnistada, kui säilitatakse olemasolevad õigused remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusele. |
(10) |
Komisjon peaks jälgima heitmeid, mida veel ei reguleerita ja mis tekivad uue koostisega kütuste, uute mootoritehnoloogiate ja saastekontrollisüsteemide laialdasema kasutuselevõtu tulemusena ning vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku selliste heitmete reguleerimiseks. |
(11) |
Et hõlbustada alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite, millel võivad olla madalad lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste heitkogused, kasutuselevõttu ja neid kasutuses hoida ning samal ajal ergutada bensiinil töötavate sõidukite heitkoguste vähendamist, kehtestatakse käesoleva määrusega eraldi piirväärtused kõigile süsivesinikele ja kõigile teistele süsivesinikele peale metaani. |
(12) |
Tuleks jätkata jõupingutusi, et rakendada rangemaid heitkoguste piirmäärasid, sealhulgas vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, ja tagada, et need piirmäärad oleksid seotud sõidukite tegelike tulemustega nende kasutamise ajal. |
(13) |
Et tagada ülipeente tahkete osakeste (PM 0,1 μm ja alla selle) heitkoguste vähendamine, peaks komisjon võimalikult kiiresti vastu võtma ja hiljemalt Euro 6 jõustumisel kehtestama tahkete osakeste heitkoguste arvulise arvestuse lisaks praegu kasutatavale massil põhinevale arvestusele. Tahkete osakeste heitkoguste arvuline arvestus peaks tuginema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programmi tulemustele ja olema kooskõlas praeguste ambitsioonikate keskkonnaeesmärkidega. |
(14) |
Et saavutada tahkete osakeste heitkoguste massi ja arvu mõõtmiste parem korratavus, peaks komisjon vastu võtma uue mõõtmismenetluse, mis asendaks praeguse. See peaks toimuma võimalikult kiiresti ning hiljemalt Euro 6 jõustumisel. Uus mõõtmismenetlus peaks põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programmi tulemustel. Uue mõõtmismenetluse rakendamisel tuleks ümber kalibreerida käesoleva määrusega kehtestatavad tahkete osakeste massi heitkoguste piirmäärad, sest uue menetlusega registreeritakse väiksem mass kui praegusega. |
(15) |
Komisjon peaks jälgima vajadust vaadata läbi uus Euroopa sõidutsükkel kui katsemenetlus, millel põhinevad EÜ tüübikinnituste heitkoguseid reguleerivad eeskirjad. Sõidukite tehnilistes jm andmetes ja juhtide käitumises toimunud muutuste kajastamiseks võib osutuda vajalikuks katsetamistsükleid uuendada või asendada. Läbivaatamine võib olla vajalik selleks, et tagada tegelike heitkoguste vastavus nendele, mis on mõõdetud tüübikinnituse ajal. Samuti tuleks kaaluda heitkoguse mõõtmise kaasaskantavate süsteemide kasutamist ja reguleerimisel mõiste „mitte üle” kasutuselevõtmist. |
(16) |
Heitkoguste kontrollimisel sõiduki kasutamise ajal on tähtis roll OBDdel. Et tegelike heitkoguste kontrollimine on tähtis, peaks komisjon jälgima sellistele süsteemidele kehtestatud nõudeid ja kontrollimisvigade tolerantsi piirväärtusi. |
(17) |
Standarditud meetod sõidukite kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitmete mõõtmiseks on vajalik selleks, et hoida ära tehniliste tõkete tekkimine liikmesriikide vahelises kaubanduses. Peale selle on vaja tagada ka tarbijate ja kasutajate varustamine objektiivse ja täpse teabega. |
(18) |
Enne tulevase heitkoguste normi kohta ettepaneku koostamist peaks komisjon käivitama uuringud eesmärgiga teha kindlaks, kas sõidukikategooriate jätkuv jaotamine rühmadeks on endiselt vajalik ja kas massi suhtes neutraalseid heitkoguste piirväärtusi saab kohaldada. |
(19) |
Liikmesriigid peaksid saama finantssoodustuste abil kiirendada ühenduse tasandil vastuvõetud nõuetele vastavate sõidukite turuleviimist. Siiski peaksid sellised soodustused vastama asutamislepingu sätetele, eelkõige riigiabi reguleerivatele eeskirjadele. See on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust kasutada heitkoguseid ühe alusena mootorsõidukite maksude määramisel. |
(20) |
Kuna sõidukite heitmete ja kütusekulu alane seadusandlus on kujunenud välja rohkem kui 35 aasta jooksul ja koosneb praegu rohkem kui 24 direktiivist, on soovitatav asendada need direktiivid uue määruse ja mitme rakendusmeetmega. Määrus tagab üksikasjalike tehniliste sätete otsese kohaldatavuse tootjatele, tüübikinnitusasutustele ja tehnilistele talitustele, samuti võimaluse neid palju kiiremini ja tõhusamalt ajakohastada. Direktiivid 70/220/EMÜ (5), 72/306/EMÜ (6), 74/290/EMÜ (7), 80/1268/EMÜ (8), 83/351/EMÜ (9), 88/76/EMÜ (10), 88/436/EMÜ (11), 89/458/EMÜ (12), 91/441/EMÜ (13), 93/59/EMÜ (14), 94/12/EÜ (15), 96/69/EÜ (16), 98/69/EÜ (17), 2001/1/EÜ (18), 2001/100/EÜ (19) ja 2004/3/EÜ (20) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Samuti peaksid liikmesriigid tunnistama kehtetuks õigusaktid, mis on vastu võetud kehtetuks tunnistatud direktiivide ülevõtmiseks. |
(21) |
Et selgitada sõidukite heitmeid käsitlevate õigusaktide reguleerimisala, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu) (21) muuta nii, et see hõlmaks kõiki raskeveokeid, selgitades seega, et käesolev määrus käsitleb väikesõidukeid. |
(22) |
Sujuva ülemineku tagamiseks kehtivatelt direktiividelt käesolevale määrusele tuleks edasi lükata käesoleva määruse kohaldamine teatava ajavahemiku võrra alates selle jõustumisest. Siiski peaks tootjatel olema selle ajavahemiku jooksul võimalik valida, kas taotleda sõidukite tüübikinnitust kehtivate direktiivide või käesoleva määruse põhjal. Peale selle peaksid finantssoodustusi reguleerivad sätted olema kohaldatavad kohe pärast käesoleva määruse jõustumist. Kehtivate direktiivide põhjal antud tüübikinnituste kehtivust käesoleva määruse jõustumine ei mõjuta. |
(23) |
Sujuva ülemineku tagamiseks kehtivatelt direktiividelt käesolevale määrusele, tuleks Euro 5 staadiumis näha ette teatud erandid kindlateks sotsiaalseteks vajadusteks ette nähtud sõidukitele. Need erandid peaksid Euro 6 staadiumi jõustumisel kehtetuks muutuma. |
(24) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (22). |
(25) |
Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kehtestada I lisas tahkete osakeste arvu piirväärtused ning kalibreerida ümber selles lisas toodud osakeste massi piirväärtused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(26) |
Samuti tuleks komisjonile anda volitused kehtestada tüübikinnituseks erimenetlused, katsed ja nõuded ning läbivaadatud kord tahkete osakeste mõõtmiseks ja tahkete osakeste arvu piirväärtused, samuti võtta vastu meetmed katkestusseadmete kasutamise, autoremondi- ja -hooldusteabele juurdepääsu ning heitmete mõõtmiseks kasutatavate katsetsüklite kohta. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on täiendada käesolevat määrust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(27) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt arendada välja siseturg mootorsõidukite heitmetele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise teel ning tagada sõltumatute ettevõtjate juurdepääs sõiduki remondi- ja hooldusteabele volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega võrdsel alusel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Sisu, reguleerimisala ja mõisted
Artikkel 1
Sisu
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade, näiteks varusaastetõrjeseadmete tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.
2. Peale selle kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimise, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse, pardadiagnostikasüsteemide (OBD), kütusekulu mõõtmise ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolev määrus on kohaldatav M1-, M2-, N1-, ja N2-kategooriate sõidukite (tuletatud massiga kuni 2610 kg) suhtes, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisas.
2. Tootja taotlusel võib käesoleva määruse alusel antud tüübikinnitust laiendada lõikes 1 käsitletud sõidukitelt ka direktiivi 70/156/EMÜ II lisas määratletud M1-, M2-, N1- ja N2-kategooria sõidukitele, mille tuletatud mass on kuni 2840 kg ja mis vastavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes kehtestatud tingimustele.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„hübriidsõiduk” — sõiduk, millel on (sõidukis) sõiduki käitamiseks vähemalt kaks erinevat energiamuundurit ja kaks erinevat energiasalvestussüsteemi; |
2) |
„kindlateks sotsiaalseteks vajadusteks ette nähtud sõidukid” — M1-kategooria diiselmootoriga sõidukid, mis on kas
|
3) |
„tuletatud mass” — töökorras sõiduki mass, millest on lahutatud juhi ühtne mass 75 kg ning millele on liidetud ühtne mass 100 kg; |
4) |
„gaasilised heitmed” — heitgaasid, mis koosnevad süsinikmonooksiidist, lämmastikoksiididest, väljendatuna lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina, ja süsivesinikest; |
5) |
„tahkete osakeste heitmed” — heitgaasi komponendid, mis kogutakse summutitorust väljuvate heitgaaside keskmiste koguste kontrollimise katsemenetluses kirjeldatud filtritesse pärast heitgaasi lahjendamist temperatuuril kuni 325 K (52 °C); |
6) |
„summutitoru heitgaasid” — gaasiliste ja tahkete osakeste heitmed; |
7) |
„kütuseaurud” — sõiduki kütusesüsteemist eralduvate süsivesinike aurud, välja arvatud summutitoru heitgaaside kaudu eralduvad süsivesinike aurud; |
8) |
„karter” — mootori sees või väljaspool mootorit asuv ruum, mis on ühendatud karteripõhjaga sisemise või välimise torustiku abil, mille kaudu eralduvad gaasid ja aur; |
9) |
„pardadiagnostika-” ehk „OBD-süsteem” — süsteem heitmete kontrollimiseks, mis võimaldab kindlaks määrata rikke arvatava asukoha arvutimällu salvestatud veakoodi abil; |
10) |
„katkestusseade” — konstruktsioonielement, mille abil mõõdetakse temperatuuri, sõiduki kiirust, mootori pöörlemiskiirust, ülekandemehhanismi, sisselasketorustiku rõhku või muid parameetreid, mis aktiveerivad, muudavad, lükkavad edasi või deaktiveerivad saastekontrollisüsteemi mis tahes osade toimet, vähendades nii saastekontrollisüsteemi tõhusust olukorras, mis võib kergesti tekkida sõiduki tavapärasel töötamisel ning kasutamisel; |
11) |
„saastetõrjeseade” — sõiduki need osad, mis reguleerivad ja/või piiravad summutitoru heitgaaside ja kütuseaurude eraldumist; |
12) |
„originaal-saastetõrjeseade” — saastetõrjeseade või selliste seadmete koost, mille suhtes on asjaomasele sõidukile antud tüübikinnitus; |
13) |
„varu-saastetõrjeseade” — saastetõrjeseade või selliste seadmete koost, mis on ette nähtud originaal-saastetõrjeseadme asendamiseks ja millele saab kinnituse anda eraldi seadmena, nagu see on kindlaks määratud direktiivis 70/156/EMÜ; |
14) |
„sõidukite remondi- ja hooldusteave” — kõik andmed sõidukite diagnoosimise, teenindamise, kontrollimise, perioodilise järelevalve, remondi, ümberprogrammeerimise või taaslähtestamise kohta, mille tootja esitab nende volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele; sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused. See teave sisaldab sõidukitele osade või seadmete paigaldamiseks nõutavat teavet; |
15) |
„sõltumatu ettevõtja” — mootorsõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev muu ettevõtja, v.a volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, eelkõige remondiseadmete, tööriistade või varuosade remontijad, tootjad või hulgimüüjad, tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ning alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad; |
16) |
„biokütused” — transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist; |
17) |
„alternatiivkütuseid kasutav sõiduk” — sõiduk, mille konstruktsioon lubab töötada vähemalt üht liiki kütusega, mis on kas gaaskütus atmosfääritemperatuuril ja -rõhul või kütus, mille peamine koostisosa ei ole mineraalõli. |
II PEATÜKK
Tootjate kohustused seoses tüübikinnitusega
Artikkel 4
Tootjate kohustused
1. Tootjad tõendavad, et kõik ühenduses müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued sõidukid saavad tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele. Samuti tõendavad tootjad, et kõik uued varu-saastetõrjeseadmed, mis vajavad tüübikinnitust ja mida ühenduses müüakse või võetakse kasutusele, saavad tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.
Need kohustused hõlmavad ka I lisas sätestatud heitkoguste piirväärtuste ja artiklis 5 viidatud rakendusmeetmete täitmist.
2. Tootjad tagavad, et tootmise vastavuse, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimisel järgitakse tüübikinnitusmenetlust.
Lisaks peavad tootja võetavad tehnilised meetmed tagama summutitoru heitgaaside ja kütuseaurude tegeliku piiramise vastavalt käesolevale määrusele sõidukite normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes. Seetõttu kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena. Tüübikinnituse saamiseks kohustuslike saastetõrjeseadmete kulumiskindlust katsetatakse 160 000 kilomeetri läbimiseni. Kulumiskindluse katsetuse järgimiseks peaks tootjatel olema võimalus kasutada katsestendil vanandamist vastavalt lõikes 4 viidatud rakendusmeetmetele.
Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust kontrollitakse eelkõige summutitoru heitgaaside osas I lisas esitatud heitkoguste piirväärtuste suhtes. Kontrolli parandamiseks kütuseaurude ja madalal temperatuuril eralduvate heitmete üle vaatab komisjon katsemenetlused läbi.
3. Tootjad esitavad süsinikdioksiidheitmete ja kütusekulu andmed dokumendis, mis antakse sõiduki ostmisel sõiduki ostjale.
4. Erimenetlused ja -nõuded lõigete 2 ja 3 rakendamiseks kehtestatakse vastavalt artikli 15 lõikes 2 viidatud menetlusele.
Artikkel 5
Nõuded ja katsetused
1. Tootja varustab sõidukid selliselt, et komponendid, mis võivad mõjutada heitmeid, oleksid konstrueeritud, valmistatud ja kokku monteeritud selliselt, et sõiduk on normaalse kasutamise korral kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.
2. Keelatud on kasutada katkestusseadmeid, mis vähendavad saastekontrollisüsteemide tõhusust. Keeldu ei kohaldata, kui:
a) |
seade on vajalik mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest ning sõiduki ohutuks kasutamiseks, |
b) |
seade töötab ainult kuni mootori käivitamiseni, või |
c) |
tingimused sisalduvad olulisel määral katsemenetluses, mida viiakse läbi kütuseaurude ja summutitorust väljuvate heitgaaside keskmiste koguste kontrollimiseks. |
3. Käesolevas lõikes loetletud tüübikinnituseks kehtestatavad erimenetlused, katsed ja nõuded, nagu ka lõike 2 rakendamise nõuded, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sellega kehtestatakse muuhulgas nõuded, mis on seotud:
a) |
summutitorust väljuvate heitgaasidega, sealhulgas katsetsüklite, madalal temperatuuril eralduvate heitmete, tühikäigul väljuvate heitmete, heitgaaside suitsususe ja järeltöötlussüsteemide õige toimimise ja regenereerimisega; |
b) |
kütuseaurude ja karteri heitgaasidega; |
c) |
OBDdega ja saastetõrjeseadmete tööomadustega kasutusel olevates sõidukites; |
d) |
saastetõrjeseadmete kulumiskindluse, varusaastetõrjeseadmete, kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimise, tootmise nõuetele vastavuse ja sõiduki tehnoseisundiga; |
e) |
kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmise ja kütusekuluga; |
f) |
hübriidsõidukitega ja alternatiivseid kütuseid kasutavate sõidukitega; |
g) |
tüübikinnituste laiendamise ja väiketootjatele esitatavate nõuetega; |
h) |
katseseadmetega ja |
i) |
etalonkütustega, nagu bensiin, diislikütus, gaasilised ja biokütused, nagu ka bioetanool, biodiisel ja biogaas. |
Ülaltoodud nõuded kehtivad vajadusel sõidukitele hoolimata kasutatavast kütusetüübist.
III PEATÜKK
Sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus
Artikkel 6
Tootjate kohustused
1. Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe piiranguteta ja standardses vormis kättesaadavuse, esitades selle veebilehel standardformaadis kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt ning viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega varustatuse või juurdepääsuga võrreldes. Eesmärgiga lihtsustada selle eesmärgi saavutatavust, esitatakse teave järjepidevalt ning kooskõlas OASISe (23) kehtestatud vormi tehniliste nõuetega. Tootjad teevad iseseisvatele ettevõtjatele ning volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele kättesaadavaks ka koolitusmaterjalid.
2. Lõikes 1 viidatud andmete hulka kuuluvad:
a) |
ühetähenduslik sõiduki valmistajatehase tähis; |
b) |
teeninduskäsiraamatud; |
c) |
tehnilised käsiraamatud; |
d) |
komponentide ja diagnostika andmed (näiteks mõõtmiste minimaalsed ja maksimaalsed teoreetilised väärtused); |
e) |
elektriskeemid; |
f) |
diagnostilised veakoodid (sealhulgas tootjate erikoodid); |
g) |
sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber; |
h) |
teave omandiõigusega kaitstud vahendite ja seadmete kohta ning nende kaudu esitatav teave; ja |
i) |
varasemad andmed ja kahepoolse järelevalve ja katsetuste andmed. |
3. Teatava sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid volitatud edasimüüjaid või remonditöökodasid loetakse käesoleva määruse tähenduses sõltumatuteks ettevõtjateks, kui nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootjate turustussüsteemi nad ei kuulu.
4. Sõidukite remondi- ja hooldusteave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud teabesüsteemi vajaliku korrastamise ajal.
5. OBD-ga ühilduvate vahetus- või teenindusosade ning diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmiseks ja teenindamiseks esitavad tootjad sõidukite asjakohase OBD- ning remondi- ja hooldusteabe mittediskrimineerival viisil igale koostisosade, diagnostikavahendite või katsetamisseadmete tootjale või remontijale, kes sellest on huvitatud.
6. Eesmärgiga konstrueerida ja toota autovarustust alternatiivset kütust kasutavatele sõidukitele, esitavad tootjad asjakohase OBD- ning remondi- ja hooldusteabe mittediskrimineerival viisil igale alternatiivseid kütuseid kasutavate sõidukite tootjale, paigaldajale või remontijale, kes on sellest huvitatud.
7. EÜ või siseriikliku tüübikinnituse taotlemisel esitab tootja tüübikinnitusasutusele tõendid käesoleva määruse täitmise kohta sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse ja lõikes 5 viidatud teabe osas. Kui see teave ei ole veel kättesaadav või ei vasta veel käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, esitab tootja selle kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast. Kui selle aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus täitmise tagamiseks viivitamata meetmed.
Tootja muudab ja täiendab oma veebilehtedel avaldatud sõidukite remondi- ja hooldusteavet samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele.
Artikkel 7
Tasud sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse eest
1. Tootjad võivad võtta käesoleva määrusega reguleeritavate sõidukite remondi- ja hooldusteabe eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu; tasu ei ole mõistlik ja proportsionaalne, kui see tõrjub sõltumatut ettevõtjat teavet kasutamast, võtmata arvesse, mil määral ta seda teavet kasutab.
2. Tootjad avaldavad sõidukite remondi- ja hooldusteavet iga päev, kord kuus ja kord aastas, kusjuures nendele andmetele ligipääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille vältel ligipääsu võimaldatakse.
Artikkel 8
Rakendusmeetmed
Meetmed, mis on vajalikud artiklite 6 ja 7 rakendamiseks, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Nende hulka kuulub OBD- ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine ja ajakohastamine, pöörates erilist tähelepanu VKEde erivajadustele.
Artikkel 9
Aruanne
Mitte hiljem kui … (*) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule raporti sõiduki remondi- ja hooldusteabe juurdepääsusüsteemi toimimise kohta, pöörates erilist tähelepanu konkurentsimõjule, siseturu toimimisele ja keskkonnakasule. Aruandes vaadeldakse, kas on kohane koondada kõik sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu käsitlevad sätted tüübikinnitust käsitlevasse muudetud raamdirektiivi.
IV PEATÜKK
Liikmesriikide kohustused
Artikkel 10
Tüübikinnitus
1. Alates … (**), ei tohi riigiasutused sõiduki heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel keelduda andmast uut tüüpi sõidukile EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust, mida tootja taotleb, või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui asjassepuutuv sõiduk on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega ja eriti I lisa tabelis 1 sätestatud Euro 5 piirnormide või I lisa tabelis 2 sätestatud Euro 6 piirnormidega.
2. Alates 1. septembrist 2009 ja N1-kategooria II ja III klassi ning N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2010 keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega ning eriti lisadega, välja arvatud I lisa tabelis 2 sätestatud Euro 6 piirnormid. Sõidukitele, mis on ehitatud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste jaoks, kohaldatavad summutitoru heitgaaside katse piirnormid on samad, mis N1-kategooria III klassi sõidukite jaoks.
3. Alates 1. jaanuarist 2011 ja N1-kategooria II ja III klassi, N2-kategooria sõidukite ning sõidukite, mis on ehitatud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste jaoks, puhul alates 1. jaanuarist 2012 loevad riigiasutused direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõike 1 tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ning eriti lisadega, välja arvatud I lisa tabelis 2 sätestatud Euro 6 piirnormid, ja keelavad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise. Sõidukitele, mis on ehitatud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste jaoks, kohaldatavad summutitoru heitgaaside katse piirnormid on samad, mis N1-kategooria III klassi sõidukite jaoks.
4. Alates 1. septembrist 2014 ja N1-kategooria II ja III klassi ning N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2015 keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega ning eriti I lisa tabelis 2 sätestatud Euro 6 piirnormidega.
5. Alates 1. septembrist 2015 ja N1-kategooria II ja III klassi ning N2-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2016 loevad riigiasutused direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõike 1 tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ning eriti I lisa tabelis 2 sätestatud Euro 6 piirnormidega, ja keelavad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimise, müügi ja kasutuselevõtmise.
Artikkel 11
Varuosade tüübikinnitus
1. Kui uued varusaastetõrjeseadmed, mis on ette nähtud paigaldamiseks käesoleva määruse alusel tüübikinnitusega kinnitatud sõidukitele, ei ole seda tüüpi, millele on antud käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt tüübikinnitus, keelavad riigiasutused nende müügi või paigaldamise sõidukitele.
2. Riigiasutused võivad jätkata EÜ tüübikinnituste laiendamist varusaastetõrjeseadmetele, kohaldades käesolevale määrusele eelnenud standardeid kinnituste algse väljaandmise tingimustel. Riigiasutused keelavad selliste varusaastetõrjeseadmete müügi või sõidukile paigaldamise, mis ei kuulu tüübikinnituse saanud tüübi alla.
3. Varusaastetõrjeseadmed, mis on ette nähtud paigaldamiseks sõidukitele, mis on saanud tüübikinnituse enne sõiduki osade tüübikinnituse nõuete vastuvõtmist, on vabastatud lõigete 1 ja 2 nõuetest.
Artikkel 12
Finantssoodustused
1. Liikmesriigid võivad ette näha käesoleva määruse ning selle rakendamismeetmetega kooskõlas olevate sõidukite seeriatootmisele kohaldatavaid finantssoodustusi.
Need soodustused kehtivad kõikide uute sõidukite suhtes, mida pakutakse liikmesriigi turul müügiks ja mis on kooskõlas vähemalt I lisa tabelis 1 sätestatud heitkoguste piirnormidega enne artikli 10 lõikes 3 sätestatud kuupäevi; need lõpevad nimetatud kuupäevadel.
Soodustusi, mis kehtivad ainult sõidukite suhtes, mis on kooskõlas I lisa tabelis 2 sätestatud heitkoguste piirnormidega, võib kohaldada selliste uute sõidukite suhtes, mida pakutakse liikmesriigi turul müügiks alates artikli 10 lõikes 3 sätestatud kuupäevadest ja enne artikli 10 lõikes 5 sätestatud kuupäevi; need lõpevad artikli 10 lõikes 5 sätestatud kuupäevadel.
2. Liikmesriigid võivad anda finantssoodustusi kasutusel olevate sõidukite moderniseerimiseks ning nõuetele mittevastavate sõidukite lammutamiseks.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud finantssoodustused igat tüüpi sõidukite puhul ei ületa täiendavat summat, mis kulub I lisas märgitud heitmete piirväärtustele vastamiseks kasutusele võetud tehnilistele seadmetele, kaasa arvatud seadmete sõidukile paigaldamise kulu.
4. Lõigetes 1 ja 2 viidatud finantssoodustuste algatamise või muutmise kavadest tuleb komisjonile piisavalt aegsasti ette teatada.
Artikkel 13
Trahvid
1. Liikmesriigid kehtestavad õigusaktidega trahvid käesoleva määruse sätete tootjate poolse rikkumise eest ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile neist õigusaktidest hiljemalt … (***) ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.
2. Karistatavad rikkumised on:
a) |
valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetlusel või tühistamiseni viival menetlusel; |
b) |
tüübikinnituse saamiseks või kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimiseks katsetulemuste võltsimine; |
c) |
selliste andmete või tehniliste kirjelduse esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa tüübikinnituse andmisest keeldumise või tühistamise; |
d) |
katkestusseadmete kasutamine ning |
e) |
teabele juurdepääsu tagamisest keeldumine. |
V PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 14
Piirväärtuste ümbermääratlemine
1. Komisjon kaalub ka metaaniheitmete lülitamist süsinikdioksiidi heitkoguste arvutusse. Komisjon esitab vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku meetmete kohta metaaniheitmete arvesse võtmiseks või nende piiramiseks.
2. Pärast seda, kui sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi egiidi all läbiviidava ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programm lõpule jõuab, ning hiljemalt Euro 6 jõustudes, võtab komisjon vastu järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, sealhulgas täiendades seda, vähendamata praegust keskkonnaalaste ambitsioonide taset:
a) |
käesoleva määruse muutmine artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt käesoleva määruse I lisas sätestatud osakeste massil põhinevate piirväärtuste ümberkalibreerimiseks ning osakeste arvul põhinevate piirväärtuste lisamiseks sellesse lisasse, et need oleksid üldjoontes kooskõlas bensiini ja diislikütuse massi piirväärtustega; |
b) |
osakeste mõõtmise ja tahkete osakeste arvulise piirväärtuse muudetud korra vastuvõtmine artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. |
3. Komisjon jälgib artikli 5 lõikes 3 osutatud menetlusi, katsetusi ja nõudeid, samuti heitmete mõõtmiseks kasutatavaid katsetsükleid. Kui leitakse, et need ei ole enam piisavad või ei kajasta enam tegelikke heitkoguseid, kohandatakse neid nii, et nad peegeldaksid piisavalt tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid. Vajalikud meetmed, mille ülesanne on muuta käesoleva määruse väheolulisi sätteid määrust täiendades, võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
4. Komisjon jälgib saasteaineid, mille suhtes kohaldatakse artikli 5 lõikes 3 osutatud katsetusi ja nõudeid. Kui komisjon järeldab, et on asjakohane reguleerida täiendavate saasteainete heitkoguseid, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta.
5. Komisjon vaatab läbi I lisa tabelis 4 toodud pärast külmkäivituskatset summutitorust väljuvate süsinikmonooksiidi ja süsivesinike heitkoguste piirväärtused ning esitab vastavalt vajadusele Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku heitkoguste piirväärtuste karmistamiseks.
6. Direktiivi 2005/55/EÜ asjaomaseid lisasid muudetakse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt, nii et need sisaldaksid nõudeid kõigi kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite tüübikinnitusele.
Artikkel 15
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 16
Direktiivide 70/156/EMÜ ja 2005/55/EÜ muudatused
1. Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
2. Direktiivi 2005/55/EÜ muudetakse järgmiselt:
a) |
pealkiri asendatakse järgmise tekstiga: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ raskeveokitele ja mootoritele tüübikinnituse andmise kohta seoses nende heitkogustega (Euro IV ja V)” |
b) |
artikkel 1 asendatakse järgmise tekstiga: „Artikkel 1 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
c) |
I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:
(1) Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse pealkiri ja vastav joonealune märkus.”" |
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine
1. Järgmised direktiivid tunnistatakse kehtetuks alates … (****):
— |
direktiiv 70/220/EMÜ, |
— |
direktiiv 72/306/EMÜ, |
— |
direktiiv 74/290/EMÜ, |
— |
direktiiv 77/102/EMÜ, |
— |
direktiiv 78/665/EMÜ, |
— |
direktiiv 80/1268/EMÜ, |
— |
direktiiv 83/351/EMÜ, |
— |
direktiiv 88/76/EMÜ, |
— |
direktiiv 88/436/EMÜ, |
— |
direktiiv 89/458/EMÜ, |
— |
direktiiv 91/441/EMÜ, |
— |
direktiiv 93/59/EMÜ, |
— |
direktiiv 93/116/EÜ, |
— |
direktiiv 94/12/EÜ, |
— |
direktiiv 96/44/EÜ, |
— |
direktiiv 96/69/EÜ, |
— |
direktiiv 98/69/EÜ, |
— |
direktiiv 98/77/EÜ, |
— |
direktiiv 1999/100/EÜ, |
— |
direktiiv 1999/102/EÜ, |
— |
direktiiv 2001/1/EÜ, |
— |
direktiiv 2001/100/EÜ, |
— |
direktiiv 2002/80/EÜ, |
— |
direktiiv 2003/76/EÜ, |
— |
direktiiv 2004/3/EÜ. |
2. Komisjoni 17. juuli 1989. aasta direktiivi 89/491/EMÜ (millega kohandatakse tehnika arenguga mootorsõidukeid käsitlevaid nõukogu direktiive 70/157/EMÜ, 70/220/EMÜ, 72/245/EMÜ, 72/306/EMÜ, 80/1268/EMÜ ja 80/1269/EMÜ) (24) II ja V lisa jäetakse välja alates … (****).
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
4. Liikmesriigid tunnistavad oma rakendusaktid, mis on vastu võetud lõikes 1 osutatud direktiivide kohaselt, kehtetuks alates … (****).
Artikkel 18
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates … (*****), välja arvatud artikli 10 lõige 1 ja artikkel 12, mida kohaldatakse alates … (******).
3. Artikli 5 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 6 osutatud muudatused või rakendusmeetmed võetakse vastu hiljemalt … (*******).
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 318, 22.12.2006, lk 62.
(2) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta
(3) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/40/EÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12).
(4) Struktureeritud teabe standardite edendamise organisatsioon.
(5) Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29).
(6) Nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1).
(7) Nõukogu 28. mai 1974. aasta direktiiv 74/290/EMÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ ottomootoriga mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 159, 15.6.1974, lk 61). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/101/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 238).
(8) Nõukogu 16. detsembri 1980. aasta direktiiv 80/1268/EMÜ mootorsõidukite süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu kohta (EÜT L 375, 31.12.1980, lk 36). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/3/EÜ (ELT L 49, 19.2.2004, lk 36).
(9) Nõukogu 16. juuni 1983. aasta direktiiv 83/351/EMÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 197, 20.7.1983, lk 1).
(10) Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/76/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise osas (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 1).
(11) Nõukogu 16. juuni 1988. aasta direktiiv 88/436/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite mootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (Diiselmootoritest väljapaisatavate tahkete osakeste heitkoguste piiramine) (EÜT L 214, 6.8.1988, lk 1).
(12) Nõukogu 18. juuli 1989. aasta direktiiv 89/458/EMÜ, millega muudetakse alla 1,4-liitriste autode Euroopa heitmenormide osas direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 1).
(13) Nõukogu 26. juuni 1991. aasta direktiiv 91/441/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 242, 30.8.1991, lk 1).
(14) Nõukogu 28. juuni 1993. aasta direktiiv 93/59/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 186, 28.7.1993, lk 21).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/12/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 42).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/69/EÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 282, 1. 11.1996, lk 64).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta direktiiv 2001/1/EÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta (EÜT L 35, 6.2.2001, lk 34).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/100/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 16, 18.1.2002, lk 32).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/3/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 70/156/EMÜ ja 80/1268/EMÜ N1-kategooria sõidukite süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu osas (ELT L 49, 19.2.2004, lk 36).
(21) ELT L 275, 20.10.2005, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/51/EÜ (ELT L 152, 7.6.2006, lk 11).
(22) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(23) OASISe vormis viidatakse tehnilistele tingimustele OASISe dokumendi SC2-D5 autoremonditeabe formaadile, versioon 1.0, 28. mai 2003 (kättesaadav aadressil: http://www.oasis-open.org/committees/download.php/2412/Draft%20 Committee%20Specification.pdf) ning OASISe dokumendi SC1-D2 jagudele 3.2, 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8, autoremondi nõuete täpsustus, versioon 6.1, 10. jaanuar 2003 (kättesaadav aadressil: http://lists.oasis-open.org/archives/autorepair/200302/pdf00005.pdf), kasutades ainult vaba teksti ja graafika formaati.
(*) Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(**) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(***) Kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(****) 66 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(24) EÜT L 238, 15.8.1989, lk 43.
(*****) 18 kuud ja üks päev pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(******) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(*******) 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
I LISA
HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED
Tabel 1: Euro 5 kohased heitkoguste piirväärtused
|
Tuletatud mass (RM) (kg) |
Piirväärtused |
||||||||||||||
Süsinikmonooksiidi mass (CO) |
Kogu süsivesinike mass1 (THC) |
Mittemetaansete süsivesinike mass (NMHC) |
Lämmastikoksiidide mass (NOx) |
Kogu süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx) |
Tahkete osakeste mass (PM) |
Tahkete osakeste arv (1) (P) |
||||||||||
L1 (mg/km) |
L2 (mg/km) |
L3 (mg/km) |
L4 (mg/km) |
L2 + L4 (mg/km) |
L5 (mg/km) |
L6 (#/km) |
||||||||||
Kategooria |
Klass |
|
Ottomootor |
Diisel-mootor |
Otto-mootor |
Diisel-mootor |
Otto-mootor |
Diisel-mootor |
Otto-mootor |
Diisel-mootor |
Otto-mootor |
Diisel-mootor |
Otto-mootor (2) |
Diisel-mootor |
Otto-mootor |
Diisel-mootor |
M |
— |
Kõik |
1 000 |
500 |
100 |
– |
68 |
— |
60 |
180 |
– |
230 |
5,0 |
5,0 |
|
|
N1 |
I |
RM ≤ 1 305 |
1 000 |
500 |
100 |
– |
68 |
— |
60 |
180 |
– |
230 |
5,0 |
5,0 |
|
|
II |
1 305 < RM ≤ 1 760 |
1 810 |
630 |
130 |
– |
90 |
— |
75 |
235 |
– |
295 |
5,0 |
5,0 |
|
|
|
III |
1 760 < RM |
2 270 |
740 |
160 |
– |
108 |
— |
82 |
280 |
– |
350 |
5,0 |
5,0 |
|
|
|
N2 |
|
|
2 270 |
740 |
160 |
– |
108 |
— |
82 |
280 |
– |
350 |
5,0 |
5,0 |
|
|
Tabel 2: Euro 6 kohased heitkoguste piirväärtused
|
Tuletatud mass (RM) (kg) |
Piirväärtused |
||||||||||||||
Süsinik-monooksiidi mass (CO) |
Kõigi süsivesinike mass (THC) |
Mittemetaansete süsivesinike mass (NMHC) |
Lämmastik-oksiidide mass (NOx) |
Kõigi süsivesinike ja lämmastik-oksiidide mass kokku (THC + NOx) |
Tahkete osakeste mass (PM) |
Osakeste arv (3) (P) |
||||||||||
L1 (mg/km) |
L2 (mg/km) |
L3 (mg/km) |
L4 (mg/km) |
L2 + L4 (mg/km) |
L5 (mg/km) |
L6 (#/km) |
||||||||||
Kategooria |
Klass |
|
Ottomootor |
Diiselmootor |
Ottomootor |
Diiselmootor |
Ottomootor |
Diiselmootor |
Ottomootor |
Diiselmootor |
Ottomootor |
Diiselmootor |
Ottomootor (4) |
Diiselmootor |
Ottomootor |
Diiselmootor |
M |
— |
Kõik |
1 000 |
500 |
100 |
– |
68 |
– |
60 |
80 |
– |
170 |
5,0 |
5,0 |
|
|
N1 |
I |
RM ≤ 1 305 |
1 000 |
500 |
100 |
– |
68 |
– |
60 |
80 |
– |
170 |
5,0 |
5,0 |
|
|
II |
1 305 < RM ≤ 1 760 |
1 810 |
630 |
130 |
– |
90 |
– |
75 |
105 |
– |
195 |
5,0 |
5,0 |
|
|
|
III |
1 760 < RM |
2 270 |
740 |
160 |
– |
108 |
– |
82 |
125 |
– |
215 |
5,0 |
5,0 |
|
|
|
N2 |
|
|
2 270 |
740 |
160 |
– |
108 |
– |
82 |
125 |
– |
215 |
5,0 |
5,0 |
|
|
Tabel 3: Heitkoguste piirväärtus kütuseaurude katsetamiseks
Kütuseauru mass (g/katsetuse kohta) |
2,0 |
Tabel 4: Pärast külmkäivituskatset summutitorust väljuvate süsinikmonooksiidi ja süsivesinike heitkoguste piirväärtused
Katsetemperatuur 266 K (-7 °C) |
|||
Sõiduki kategooria |
Klass |
Süsinikmono-oksiidi (CO) mass L1 (g/km) |
Süsivesinike (HC) mass L2 (g/km) |
M |
– |
15 |
1,8 |
N1 |
I |
15 |
1,8 |
II |
24 |
2,7 |
|
III |
30 |
3,2 |
|
N2 |
|
30 |
3,2 |
(1) Arvuline norm määratakse kindlaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt Euro 6 staadiumi jõustumisel.
(2) Ottomootorite tahkete osakeste massi norme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.
(3) Arvuline norm määratakse kindlaks praeguses etapis.
(4) Ottomootorite tahkete osakeste massi norme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes.
II LISA
DIREKTIIVI 70/156/EMÜ MUUDATUSED
Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklis 2 lisatakse pärast viimast taanet järgmine lause: „Kui käesolevas direktiivis viidatakse eraldi direktiivile või määrusele, hõlmab see ka nende rakendusakte.” |
2. |
Järgmistes sätetes lisatakse pärast sõnu „eraldi direktiiv” sõnad „või määrus”: artikli 2 esimene taane; artikli 2 üheksas taane; artikli 2 kümnes taane; artikli 2 neljateistkümnes taane; artikli 3 lõige 1; artikli 3 lõige 4; artikli 4 lõike 1 punkt c; artikli 4 lõike 1 punkt d; artikli 5 lõige 5; artikli 6 lõige 3; artikli 7 lõige 2; artikli 13 lõige 4; artikli 13 lõige 5; I lisa esimene lõik, III lisa III osa; IV lisa II osa esimene lõik; V lisa jaotise 1 punkt a; V lisa jaotise 1 punkt b; V lisa jaotise 1 punkt c; VI lisa, sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse lk 2 (pöördel); VII (1) lisa jaotis 4; VII lisa 1. allmärkus; X lisa jaotis 2.1.; X lisa jaotis 3.3.; XI lisa 4. liide, Tähtede tähendus: X; XII lisa jaotise B punkt 2; XIV lisa jaotise 2 punkt a; XIV lisa jaotise 2 punkt c; XIV lisa jaotise 2 punkt d. |
3. |
Järgmistes sätetes lisatakse pärast sõnu „eraldi direktiivid” sõnad „või määrused”: artikli 2 kaheksas taane; artikli 3 lõige 1; artikli 3 lõige 2; artikli 4 lõike 1 punkti a esimene ja teine taane; artikli 4 lõike 1 punkt b; artikli 4 lõige 3; artikli 5 lõike 4 kolmas lõik; artikli 5 lõige 6; artikli 8 lõige 2; artikli 8 lõike 2 punkt c; artikli 9 lõige 2; artikli 10 lõige 2; artikli 11 lõige 1; artikli 13 lõige 2; artikli 14 lõike 1 punkt i; lisade loetelu: XIII lisa pealkiri; I lisa esimene lõik; IV lisa esimese osa esimene ja teine rida; IV lisa II osa tabeli 1. allmärkus; V lisa jaotise 1 punkt b; V lisa jaotis 3; V lisa jaotise 3 punkt a; V lisa jaotise 3 punkt b; VI lisa punktid 1 ja 2; VI lisa, sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse lk 2 (pöördel); X lisa jaotis 2.2.; X lisa jaotis 2.3.5.; X lisa jaotis 3.5.; XII lisa pealkiri; XIV lisa jaotis 1.1.; XIV lisa jaotise 2 punkt c. |
4. |
Järgmistes sätetes lisatakse pärast sõna „direktiiv” sõnad „või määrus”: artikli 5 lõike 3 kolmas lõik; IV lisa; IV lisa I osa tabeli allmärkus X; VI lisa, sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse lk 2 (pöördel), tabelite pealkirjad; VII (1) lisa jaotis 2; VII (1) lisa jaotis 3; VII (1) lisa jaotis 4; VIII lisa, jaotised 1, 2, 2.1, 2.2 ja 3; IX lisa, komplektsed või komplekteeritud M1-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel), punktid 45, 46.1 ja 46.2; IX lisa, komplektsed või komplekteeritud M2- ja M3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel), punktid 45 ja 46.1; IX lisa, komplektsed või komplekteeritud N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel), punktid 45 ja 46.1; IX lisa, mittekomplektsed M1-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel), punktid 45 ja 46.1; IX lisa, mittekomplektsed M2-ja M3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel), punktid 45 ja 46.1; IX lisa, mittekomplektsed N1-, N2-ja N3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel), punktid 45 ja 46.1; X lisa 2. allmärkus; X lisa jaotis 1.2.2.; XI lisa 4. liide, tähtede tähendus: N/A; XV lisa, tabeli pealkiri; Järgmistes sätetes lisatakse pärast sõna „direktiivid” sõnad „või määrused”: IX lisa, komplektsed või komplekteeritud M1-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel); IX lisa, komplektsed või komplekteeritud M2- ja M3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel); IX lisa, komplektsed või komplekteeritud N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel); IX lisa, mittekomplektsed M1-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel); IX lisa, mittekomplektsed M2-ja M3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel); IX lisa, mittekomplektsed N1-, N2-ja N3-kategooria sõidukid, lk 2 (pöördel); |
5. |
Artikli 8 lõike 2 punktis c lisatakse pärast sõna „direktiiv(id)” sõnad „või määrus(ed)”. |
6. |
IV lisas asendatakse tabeli I osa tabeli pealkiri ja punkt 2 järgmiselt:
|
7. |
IV lisa I osa punktid 11 ja 39 jäetakse välja. |
8. |
VII lisa punktis 4 asendatakse sõnad „direktiivi puhul” sõnadega „direktiivi või määruse puhul”. |
9. |
VII lisa punktile 5 lisatakse sõnade „viimane direktiiv” järele sõnad „või määrus”. |
10. |
XI lisas asendatakse 1. liite tabeli pealkiri ja punkt 2 järgmiselt:
. |
11. |
XI lisa 1. liite punktid 11 ja 39 jäetakse välja. |
12. |
XI lisas asendatakse 2. liite tabeli pealkiri ja punkt 2 järgmiselt:
. |
13. |
XI lisa 2. liite punktid 11 ja 39 jäetakse välja. |
14. |
XI lisas asendatakse 3. liite tabeli pealkiri ja punkt 2 järgmiselt:
. |
15. |
XI lisa 3. liite punkt 11 jäetakse välja. |
16. |
XI lisas asendatakse 4. liite tabeli pealkiri ja punkt 2 järgmiselt:
. |
17. |
XI lisa 4. liite punkt 11 jäetakse välja. |
(10) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg. Tootja taotlusel võib kehtida sõidukite suhtes, mille tuletatud mass ei ületa 2 840 kg.
P6_TA(2006)0562
Rahvusvaheline Iirimaa Fond (2007–2010) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) (KOM(2006)0564 — C6-0423/2006 — 2006/0194(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0564) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0423/2006); |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35; |
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0432/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
kutsub komisjoni üles oma ettepanekut EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel vastavalt muutma; |
3. |
nõuab tungivalt, et nõukogu, kaaludes komisjoni ettepaneku õigusliku aluse muutmise ettepanekut, väldiks igasugust viivitust rahaliste vahendite eraldamisel Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 159,
(See muudatusettepanek puudutab kogu teksti.)
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0563
Banaanisektor *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes (KOM(2006)0489 — C6-0339/2006 — 2006/0173(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0489) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0339/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0422/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
on seisukohal, et komisjoni ettepanekus märgitud soovituslik võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 ülemmääraga ja rõhutab, et iga-aastast summat puudutav otsus tehakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (2) punktiga 38; |
3. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) |
Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta.13 Banaanitootjate toetamise kava aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, suunata paremini vahendeid tootjate turule orienteerimiseks, stabiliseerida kulutusi, tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmine, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta. |
(1) |
Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. Banaanitootjate toetamise kava aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, suunata paremini vahendeid kõnealuste piirkondade eriomase arengu toetamiseks, stabiliseerida kulutusi, tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmine, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta. |
(2 a) |
Alates sellest, kui kolmandate riikide banaanitootjate konkurentsi vastu võitlemiseks ning ühenduse vahendite hea kasutamise huvides loodi banaanituru ühine korraldus, on terves harus, alates tootmisest ja lõpetades turustamisega, muudatuste nimel oluliselt pingutatud, parandades märkimisväärselt tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning vähendades seejuures oma tegevuse keskkonnamõjusid. Turu ühine korraldus soodustab ka ühenduse pakkumise koondumist, mis aitab tootmispiirkondades sektorit ühendada ning lihtsustab Euroopa banaanide turustamist. |
(3) |
Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe'il ja Martinique'il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa. |
(3) |
Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe'il ja Martinique'il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa, seejuures ei ole nende piirkondade jaoks leitud asenduslahendusi, mis võimaldaks tootmist laiendada teistele majanduslikult elujõulistele põllumajanduskultuuridele. |
(3 a) |
Tuleb arvesse võtta banaanisektori sotsiaalmajanduslikku tähtsust äärepoolseimates piirkondades, samuti banaanisektori panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisse tänu banaanisektori loodud sissetulekutele ja töökohtadele, tootjate ja tarbijate majandustegevusele ning ökoloogilise tasakaalu ja maastiku tasakaalu säilitamisele, mis soodustab turismi arengut. |
(5) |
Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Juhul, kui äärepoolseimates piirkondades elavate kogukondade majandustingimused on oluliselt muutunud, siis esitab komisjon aruande varem. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades. |
(5) |
Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Et võtta arvesse banaanitootjate eriolukorda, esitab komisjon juhul, kui nende tootjate majanduslik olukord eeskätt ühendusvälise korra muutumise tõttu oluliselt halveneb, Euroopa Parlamendile ja nõukogule eriaruande enne ettenähtud tähtaega. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades. |
(5 a) |
Äärepoolseimate piirkondade banaanitootjatele tuleks ette näha ühe või mitme konkreetse avansi võimaldamist. |
(7) |
Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, ei tundu banaanitootmise jaoks eraldi toetuskava säilitamine vajalik, arvestades asjaomase tootmise väikest osatähtsust ühenduse kogutoodangus. |
(7) |
Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, tuleks anda liikmesriikidele võimalus valida selline kord, kus banaanitootmise toetused on osaliselt tootmisest lahti seotud, hoolimata asjaomase tootmise väikesest osatähtsusest ühenduse kogutoodangus. |
(8) |
Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse mõningaid määruseid) sätestatakse iga põllumajandustootja jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetuste süsteem (edaspidi „ühtne otsemaksete kava”). Süsteem oli mõeldud üleminekuks tootmise toetamiselt tootjate toetamisele. |
välja jäetud
(8 a) |
Tootjatele abi andmisel peavad esmast rolli mängima maaelu arengule suunatud teavitus- ja infrastruktuurimeetmed. Selles osas tuleks ette näha banaanide tootmise ja turustamise kohandamine vastavalt erinevatele kvaliteedinormidele, nagu need on olemas õiglase kaubanduse, mahepõllumajandustoodete, kohalike liikide või geograafilise päritolu sertifikaadi puhul. Neis piirkondades toimuva turismiga seoses võib banaane turustada ka kui erilist kohalikku toodet, mis võib luua tarbijate jaoks sideme nende banaanide kui tuttava ja eelistatud tootega. |
(8 b) |
Ühise põllumajanduspoliitika reformi märkimisväärse ulatusega eesmärkide saavutamiseks tuleb puuvillale, oliiviõlile, toortubakale, humalale ja banaanile antav toetus suurel määral tootmisest lahutada ning integreerida see ühtse toetuskavaga. |
(8 c) |
Banaanisektoris praegu toimiva abisüsteemi täielik integreerimine ühtse toetuskavaga tooks kaasa tootmishäirete ohu ühenduse kasvatuspiirkondades. Seetõttu peab üks osa abist jääma seotuks kasvatamisega, kus summa makstakse vastava kultuuri osas abikõlbliku hektari kohta. Toetuse summa arvutamisel tuleks tagada sellised majandustingimused, mis sellele põllukultuurile pühendunud piirkondades võimaldaksid jätkata tegevust banaanisektoris ja vältida banaani asendamist teiste taimesortidega. Selle eesmärgi saavutamiseks võib igale seda soovivale liikmesriigile seada kogu hektari kohta makstava võimaliku toetuse määraks 40 % riigi osast tootjatele kaudselt makstud toetuses. |
(8 d) |
Ülejäänud 60 % riigi osast tootjatele kaudselt makstud toetuses peaks jääma ühtse toetuskava tarvis. |
(9) |
Järjekindluse huvides on kohane tühistada olemasolev banaanitootmise tasandustoetuse kava ja hõlmata banaanitootmine ühtse otsemaksete kavaga. Selleks tuleb lisada banaanide tasandustoetus määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 osutatud ühtse otsemaksete kavaga seotud otsemaksete loetelusse. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Alasid, kuhu on istutatud banaanid, ei tohiks välja jätta põhjusel, et neid käsitatakse püsikultuurina. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt. |
välja jäetud
(10) |
Määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid, ning piiras tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega. |
(10) |
Määruse (EMÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid ja et toetada turustamist banaanisektoris, piirates tasandustoetuse maksmise tunnustatud tootjate organisatsioonide liikmetega. |
(11) |
Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Teine eesmärk on iganenud, sest tasandustoetuste süsteem tühistatakse. Seetõttu ei ole vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevaid ühenduse õigusnorme, jättes liikmesriikidele samas võimaluse kehtestada vajadusel sellised õigusnormid oma territooriumi erilist olukorda arvestades. |
(11) |
Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Seetõttu on vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevad ühenduse õigusnormid. Tootmispiirkondades banaanisektori lammutamise vältimiseks tehakse ettepanek ühenduse reguleeriv raamistik säilitada ning liikmesriikidel palutakse tungivalt seada toetuste maksmine jätkuvalt sõltuvusse kohustusest turustada toodangut nende tootjaorganisatsioonide kaudu. |
1) |
II ja III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks; |
1) |
II jaotise artiklid 6 ja 7, III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks; |
- 1. |
Artikli 1 neljas taane asendatakse järgmisega: |
— |
kõva nisu, valgurikkaid taimi, riisi, pähkleid, energeetilisi taimi, tärklisekartuleid, piima, seemneid, põllukultuure, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha ning kaunvilju, puuvilla, tubakat ja humalat tootvate põllumajandustootjate ning oliivi- ja banaaniistandustega tegelevate põllumajandustootjate toetuskavad. |
1) |
artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: |
a) |
neile on antud artiklis 38 osutatud võrdlusperioodi jooksul toetust vähemalt ühe VI lisas osutatud toetuskava alusel või oliiviõli puhul artikli 37 lõike 1 teises lõigus osutatud turustusaastate jooksul või suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul, kui nende tootmiseks on saadud turutoetust VII lisa punktis K osutatud vaatlusperioodil, või banaanide puhul, kui nende tootmiseks on saadud hüvitist saamata jäänud tulude eest VII lisa punktis L osutatud vaatlusperioodil.; |
välja jäetud
6 a) |
Artikli 64 lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega: |
2. Vastavalt iga liikmesriigi valikule määrab komisjon kooskõlas artikli 144 lõikes 2 sätestatud menetlusega ülemmäära igale artiklites 66, 67, 68, 68 a, 68 b ja 69 sätestatud otsetoetusele.
Nimetatud ülemmäär on võrdne iga otsetoetuse tüübi osaga artiklis 41 osutatud siseriiklikust ülemmäärast, mis on korrutatud vähendusprotsentidega, mida liikmesriigid kohaldavad artiklite 66, 67, 68, 68 a, 68 b ja 69 kohaselt.
6 b) |
Lisatakse artikkel 68 b järgmises sõnastuses: |
Artikkel 68 b
Banaanitoetused
Banaanitoetuste puhul jääb 40 % abist seotuks tootmisega ning ülejäänud 60 % riigi osast toetuses jääb ühtse toetuskava tarvis.
7) |
pärast artikli 145 punkti d alapunkti b lisatakse järgmine alapunkt: |
c) |
üksikasjalikud eeskirjad banaanitootmise toetuste hõlmamise kohta ühtse otsemaksete kavaga.; |
välja jäetud
-1) |
Lisatakse artikkel 18 a järgmises sõnastuses: |
Artikkel 18 a
Banaan
Abi võivad saada banaanisektori tootjad, kes on ühinenud määruse (EMÜ) nr 404/93 II jaotise kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsiooniga. Abi võib anda ka üksiktootjatele, kelle eriline olukord, eelkõige geograafiline asukoht, ei võimalda neil tootjaorganisatsiooniga ühineda.
2 a) |
Artiklile 28 lisatakse lõige 3 a järgmises sõnastuses: |
3 a. Banaanitootjate sissetulekuallikaid mõjutavate majanduslike tingimuste märkimisväärse halvenemise korral, iseäranis seoses ühendusevälise korralduse muudatustega, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2009 eriaruande, vajadusel koos kohaste ettepanekutega.
3) |
Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. |
3) |
Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. Eelkõige nähakse ette eriettemaksete süsteem banaanitootjate jaoks iga aasta jaanuarist oktoobrini. |
Artikkel 4 a
Hindamine
Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande määruse mõjude kohta ühenduse põllumajandustootjate elatustasemele, ühenduse tootjate tuludele ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, ja teeb ettepanekuid praktilisteks algatusteks juhul, kui algselt seatud eesmärke ei ole saavutatud.
1) |
I lisas jäetakse välja banaane käsitlev rida. |
välja jäetud
2) |
VI lisasse lisatakse järgmine rida: |
Banaanid Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikkel 12 Hüvitis saamata jäänud tulude eest;
välja jäetud
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0564
Käibemaksukord raadio- ja televisiooniringhäälinguteenustele ja teatavatele elektroonilistele teenustele *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/38/EÜ seoses raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste ja teatavate elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava käibemaksukorra kohaldamisajaga (KOM(2006)0739 — C6-0437/2006 — 2006/0245(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0739) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0437/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0440/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
Artiklit 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2008.
Artiklit 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009.
Komisjon võtab ettepaneku käibemaksukorra kohaldamisaja pikendamise kohta vastu aegsasti enne selle lõppemist, et jätta Euroopa Parlamendile piisavalt aega avaldada oma arvamust vastavalt asutamislepingu artiklile 93.
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0565
Komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogramm
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni 24. oktoobril 2006. aasta teatist komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta (KOM(2006)0629), mida komisjon esitles ja mida Euroopa Parlament arutas 14. novembril 2006. aastal; |
— |
võttes arvesse komisjoni strateegilisi poliitilisi suuniseid aastateks 2004 kuni 2009, komisjoni 2007. aasta poliitilist strateegiat ja parlamendikomisjonide kaastöid, mille esimeeste konverents komisjonile edastas, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelises raamkokkuleppes; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 33 ja artikli 103 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et 2007 on Euroopa integratsiooniprotsessi seisukohalt ülioluline aasta, kuna Euroopa Liit võtab vastu kaks uut liikmesriiki (Rumeenia ja Bulgaaria), tähistab Rooma lepingu 50. aastapäeva, püüab saavutada institutsioonide vahel kokkuleppe ning käivitab suure hulga uusi rahastamisprogramme; |
B. |
arvestades, et liidu jaoks on väga oluline suuta täita oma kodanike huvides auahned poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid ning teenida Euroopa ühishuvi, muutes liidu juhtivaks globaalseks jõuks, kes edendab rahu, julgeoleku ja ülemaailmse õitsengu ühiseid lahendusi ning säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut; |
C. |
võttes arvesse vajadust siduda kulutused tihedalt poliitiliste prioriteetidega, kuna uue finantsraamistiku vahenditest ei piisa selleks, et võtta vastu kõik ees ootavad väljakutsed; |
D. |
korrates, et Euroopa peab tegutsema, et täita kodanike kasvanud ootused ning suurendada oma rolli maailma juhtiva jõuna, |
1. |
väljendab heameelt, et komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammis keskendutakse Euroopa majanduse moderniseerimisele ja kodanike heaolu suurendamisele; nõustub seoses sellega julgeolekule, tervisele, innovatsioonile, puhtamale keskkonnale, energiale ja kliimamuutustele, siseturule, rändele ja integratsioonile, Euroopa ülemaailmsele nähtavusele ja tõhususele ning paremale Euroopa kodanikega suhtlemisele omistatud tähtsusega; avaldab siiski kahetsust vähese auahnuse üle mitmes valdkonnas; usub, et Euroopa projekti hoo taastamiseks peaks komisjon etendama suuremat rolli säästval arengul põhineva Euroopa sotsiaalse turumajanduse tugevdamisel ja moderniseerimisel; |
2. |
usub, et „strateegiliste algatuste” ja „prioriteetsete algatuste” eristamine muudab õigusloome- ja tööprogrammi selgemaks ja usaldusväärsemaks; nõuab siiski, et komisjon oleks nende kahe kategooria erinevuse selgitamisel ühtsem ja täpsem ning eelkõige täpsustaks prioriteetsete algatuste esitamise ajakava; palub komisjonil kuue kuu pärast esitada aruanne õigusloome- ja tööprogrammi rakendamisel tehtud edusammude kohta; |
3. |
väljendab heameelt tõsiasja üle, et komisjon on uue struktureeritud dialoogi raames toetanud mitmeid parlamendikomisjonide esitatud ettepanekuid, millest annab ülevaate komisjonide esimeeste konverentsi kokkuvõttev aruanne; |
4. |
palub siiski komisjonil parlamenti teavitada, miks ta otsustas mitte lisada oma 2007. aasta tööprogrammi järgmisi parlamendikomisjonide nõutud õigusloomealgatusi: vastastikune tunnustamine kaubavahetuses, ettepanekud CE-märgise edasiarendamise kohta, Euroopa äriühingu põhikirja läbivaatamine, mikrokrediidi arendamine, töö- ja pereelu sobitamine, ebatüüpiliste töötajate kaitsmine, uus ettepanek Euroopa vastastikuse ühingu kohta, läved GMOsid sisaldavate seemnete jaoks ning ettepanek läbipaistvuse algatuse kohta; |
5. |
usub, et parlamendi ja komisjoni vahelisi suhteid käsitleva raamkokkuleppe toimimist saab ja tuleb parandada, kaasates fraktsioone menetlusse järjepidevamalt ja varases etapis; |
6. |
avaldab kahetsust, et õigusloome- ja tööprogramm ning eelarvemenetlus on omavahel nõrgalt seotud; soovib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise raamkokkuleppega suurendada nende kahe menetluse omavahelist seotust ning ootab huviga arutelu selle üle, kuidas seda saavutada; |
7. |
palub komisjonil alustada parlamendiga varakult dialoogi ELi eelarveraamistiku ja finantsraamistiku hädavajaliku läbivaatamise üle, ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõtte üle ja omavahendite uute mehhanismide üle; |
8. |
tervitab komisjoni kavatsust tuua Euroopa kodanikele lähemale parandatud kommunikatsioonistrateegia abil, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ja suurendada arusaamist EList riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on partnerluste loomine ning kodanike murede korrapärasem kuulamine ja neile vastamine; |
9. |
seepärast rõhutab eriti vajadust koordineerida kommunikatsioonipoliitikat tihedamalt liikmesriikide valitsuste ja erakondadega, eesmärgiga algatada kodanikega tulemuslik ja avatud dialoog Euroopa küsimuste üle; usub, et parlamendiliikmed võivad sellele protsessile kaasa aidata ning ootab, et komisjon teeks oma kommunikatsioonipoliitikat arendades ja rakendades Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd; |
10. |
märgib komisjoni kindlat soovi osaleda Berliini deklaratsiooni koostamises Rooma lepingu viiekümnendal aastapäeval; peab oluliseks, et see deklaratsioon oleks tõesti institutsioonidevaheline ja kaasatud oleksid nii Euroopa Parlament, nõukogu kui ka komisjon; usub, et selline deklaratsioon peaks muu hulgas andma panuse liidu väärtuste ja identiteedi taaskehtestamisse ning Euroopa institutsionaalse reformi edendamisse; |
11. |
tervitab komisjoni soovi osaleda aktiivselt protsessis, mille eesmärk on tagada Euroopa põhiseaduse lepingu vastuvõtmine; usub, et põhiseaduse lepingus kinnitatud eesmärgid ja reformid on liidu tõrgeteta toimimise ja edasise arengu seisukohalt hädavajalikud; kutsub komisjoni üles võtma koos parlamendiga juhtrolli praegusele institutsionaalsele ummikule toimiva lahenduse leidmisel; |
2007. aasta prioriteedid
Euroopa majanduse moderniseerimine
12. |
väljendab heameelt, et komisjoni programm asetab suurt rõhku jätkuvale vajadusele moderniseerida Euroopa majandus ning muuta see dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, et võtta vastu ülemaailmsed väljakutsed; rõhutab Lissaboni strateegia jõulisele rakendamisele omistatud tähtsust, toonitades majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste edusammude vastastikust sõltuvust dünaamilise ja innovaatilise Euroopa majanduse loomisel; kordab oma toetust Euroopa agendale, milles jõukus ja solidaarsus on teineteist toetavad eesmärgid, ning palub komisjonil võtta selle saavutamiseks meetmeid; |
13. |
palub komisjonil parandada majanduspoliitika koordineerimist, eelkõige selleks, et soodustada riiklikke ja Euroopa algatusi, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid, oskusi ja uusi tehnoloogiaid, et jagada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamise viiside parimaid tavasid ning tõsta statistiliste andmete kvaliteeti; |
Uurimis- ja arendustegevus
14. |
kordab, et Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on vaja kiiresti edendada ühiseid teadusuuringuid, eelkõige kõrgtehnoloogia valdkondades; nõuab tungivalt, et tehtaks suuremaid koordineeritud jõupingutusi, et edendada telekommunikatsiooni ja infoühiskonna tehnoloogiate valdkondi; |
15. |
usub, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamine — kui see rajaneb õigetel põhimõtetel — võib suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, aidates vähendada teadus-, haridus- ja uuendustegevuse killustatust, mis seni on edusamme pärssinud; rõhutab, et eelnevalt teadusuuringute seitsmendale raamprogrammile ette nähtud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada Euroopa Tehnoloogiainstituudi tegevuse rahastamiseks; |
16. |
tervitab komisjoni ettepanekuid programmi Erasmus Mundus II kohta, mille eesmärk on edendada koostööd kolmandate riikidega kõrghariduse valdkonnas; rõhutab siiski, et on vaja täiendavaid algatusi, mis edendavad tippkvaliteeti Euroopa ülikoolides, kõrgharidust, elukestvat õpet ja keelteoskust; |
17. |
rõhutab kiiresti areneva kosmosesektori strateegilist tähtsust ning toetab seetõttu täielikult komisjoni algatust arendada välja ühtne ja laiahaardeline Euroopa kosmosepoliitika; |
Siseturg
18. |
palub komisjonil suurendada jõupingutusi siseturu väljakujundamiseks, et kodanikel oleks võimalik sellest täit kasu saada; usub siiski, et ühtse turu strateegia läbivaatamine ei tohiks olla ettekääne vajalike siseturualgatuste tegemata jätmiseks; rõhutab, et ühtset turgu saab edukalt arendada vaid ausa konkurentsi, ühtekuuluvuse ja kõrgetasemelise tarbijakaitse edendamise ning Göteborgi põhimõtete austamise kontekstis; |
19. |
kordab nõuet, et komisjon uuriks kõiki võimalusi patendisüsteemide ja patendialaste kohtuvaidluste süsteemide parandamiseks; |
20. |
rõhutab siseturu väljakujundamise tähtsust finantsteenuste ja kindlustuse valdkonnas ning peab eriti tähtsaks, et komisjon võtaks kohustuse teha ettepanekud maksevõimet, investeerimisfonde (UCITS) ja finantsteenuste käibemaksustamist käsitlevate õigusaktide kaasajastamiseks; on siiski seisukohal, et 2007. aasta tähtsaim prioriteet finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide valdkonnas peaks olema viimastel aastatel juba vastu võetud õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja õigeaegne kohaldamine; palub seoses sellega komisjonil esitada aruanne erakapitali investeerimisfondide ja riskihajutamisfondide võimaliku mõju kohta finantsstabiilsusele, majanduslikule suutlikkusele ja tööhõivele; |
Euroopa ühiskonna väljakutsetega tegelemine
21. |
märgib, et komisjon kavatseb läbi viia „Euroopa ühiskonna põhjaliku hindamise”, kuid soovib, et see oleks auahnem ning — arvestades, et 2007 on võrdsete võimaluste Euroopa aasta — palub teha mitmed algatused sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse, ebatüüpiliste töötajate kaitsmise ning uut liiki töösuhete puhul pakutava sotsiaalkaitse parandamise valdkonnas, samuti palub hinnata kõikide diskrimineerimise vormide vastu võitlemist käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist ja teha vajalikud algatused selles valdkonnas; |
22. |
nõuab asjakohaseid järelmeetmeid komisjoni teatisele konsultatsioonide kohta ELi tasandil võetavate meetmete suhtes tööturult enimtõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamiseks (KOM(2006)0044); |
23. |
palub, et komisjon määraks selge õigusliku aluse võitluseks kõikide vägivallavormide, eelkõige naiste ja laste vastu suunatud vägivalla vastu; |
24. |
tervitab seoses sellega komisjoni eesmärki uurida võimalikke viise paindlikkuse ja turvalisuse parandamiseks ning aidata liikmesriikidel saavutada nii suur tootlikkus kui ka sotsiaalse kaitse kõrge tase; |
Tarbijakaitse
25. |
nõuab komisjonilt uut tõuget tarbijakaitse valdkonnas, mille eesmärk on eelkõige tarbijaid käsitlevate õigusaktide konsolideerimine ja läbivaatamine ning tarbijakaitsepoliitika tõhususe ja tarbijate õiguste kindlustamine, ohustatud tarbijate kaitse tagamine, tarbijate parem teavitamine ja nende teadlikkuse tõstmine nende õigustest ja hüvitusviisidest — nt kogu ELi hõlmava teavituskampaania abil — ning tarbijate huvide kaitsmine seonduvates poliitikavaldkondades; rõhutab seoses sellega, et tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid ei tohiks mingil juhul kujutada endast võimalust uute tõkete loomiseks siseturul, vaid peaksid hoopis tagama, et kõikide liikmesriikide tarbijad saavad kasu juba saavutatud kõrgetasemelisest kaitsest; |
26. |
tervitab seetõttu säästva tootmise ja tarbimise tegevuskava, kuna see integreerib nii sotsiaalse kui ka majandusliku mõõtme; |
Kodanike julgeolek, õigus ja ränne
27. |
nõuab, et liikmesriigid ja komisjon kohustuksid tegelema massilise rände struktuursete põhjustega, kohandades ja uuendades oma praegust poliitikat, nii et arenguriikidel oleks võimalik kaitsta ja arendada oma majandust ning nende kodanikel saada korralikku sissetulekut, mis on pikas perspektiivis ainus võimalus ebaseadusliku sisserände vähendamiseks; |
28. |
palub liikmesriikidel tihendada koostööd, suurendada vastastikust tehnilist abi piirikontrolliteenistuste vahel ning suurendada FRONTEXi rahastamist, et võidelda inimkaubanduse vastu; palub, et sõlmitavad tagasivõtulepingud oleksid õiglased, austaksid ümberasujate põhiõigusi ja võtaksid arvesse liikmesriikide ning päritolu- ja transiitriikide ühiseid vajadusi; |
29. |
usub, et ELi 2007. aasta tegevuse keskmes peavad olema ühine sisserände-, viisa- ja varjupaigapoliitika, samuti ühistel põhimõtetel rajanev ja tulemuslik ümberasujate majanduslik ja sotsiaalne integreerimine; tervitab komisjoni algatusi, mis käsitlevad tööjõu sisserännet ning sanktsioone ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tööandjate suhtes; kordab oma nõuet kehtestada kaasotsustamismenetlus ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõue kõikides sisserändega seotud valdkondades; |
30. |
rõhutab vajadust ELi ühtse viisapoliitika järele ning märgib, et viisainfosüsteemi (VIS) väljaarendamine on selle eesmärgi saavutamise võtmetingimus; rõhutab siiski oma muret seoses andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja andmebaaside koostalitlusvõimega ning avaldab kahetsust, et raamotsus andmekaitse kohta kolmanda samba raames on nõukogus jätkuvalt blokeeritud; |
31. |
toetab kindlalt komisjoni kavatsust kaasajastada terrorismivastast võitlust käsitlevat raamotsust, tegeldes eelkõige lõhkeainete leviku ja ekspertteabe edastamise probleemidega ning terrorismi propaganda vastu võitlemisega, kuid rõhutab, et kodanike suurem turvalisus ei tohi kahjustada nende põhiõiguste kaitset; |
32. |
rõhutab tungivat vajadust tegelda küberkuritegevusega, samuti parandada piirikontrolli ning viisataotluste läbivaatamist, toonitades samal ajal nii SIS II kui viisainfosüsteemi kiire jõustamise tähtsust; |
33. |
nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2007. aastal aruande hooajatöötajate õiguste kaitse kohta ELis, et hoida ära põhiliste töönormide kuritarvitamist ja rikkumist, mida praegu veel ette tuleb; |
34. |
tuletab meelde, et palju tuleb ära teha, et tagada kõigile võrdselt ja tõhusalt õiguskaitse kättesaadavus; nõuab enam algatusi tsiviilõiguse valdkonnas, et luua tasakaalustatud õiguslik raamistik, mis tagab õiguskaitse kindluse ja kättesaadavuse; |
Kindel, konkurentsivõimeline ja säästev energeetika
35. |
tervitab komisjoni ettepanekut muuta varustuskindluse ja mitmekesisuse, säästvuse, tõhususe ja suurema energeetilise sõltumatuse põhimõtetel rajanev Euroopa energiapoliitika 2007. aasta strateegiliseks eesmärgiks; |
36. |
rõhutab, et liikmesriikidevaheline suurem solidaarsus peaks olema ühise energiapoliitika oluline osa, et lahendada infrastruktuuride füüsilise turvalisuse ja varustuskindlusega seotud probleeme; leiab lisaks sellele, et suurem solidaarsus aitab oluliselt tõsta ELi võimet kaitsta oma ühishuve energiaküsimustes rahvusvahelisel tasandil; |
37. |
on kindlalt seisukohal, et varustuskindluse säilitamisel on oluline osa ELi kehtivate õigusaktide kiirel ülevõtmisel kõikide liikmesriikide poolt, et saavutada täielikult toimiv elektrienergia ja gaasi siseturg ning seeläbi tõsta konkurentsivõimet, suurendada läbipaistvust ja energiatõhusust; |
38. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid ELi energia siseturu, saavutades tasakaalu sise- ja välisenergiaallikate vahel ning tagades riigi elektrivõrkude koostalitlusvõime; |
39. |
palub komisjonil saavutada suurem sünergia ühelt poolt majandusarengu ning teiselt poolt puhaste ja energiasäästlike tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise vahel, kuna valdkonnad on teineteist vastastikku täiendavad ning see võimaldab tõsta konkurentsivõimet; |
Euroopa muutmine elamisväärsemaks paigaks
Keskkond ja säästev areng
40. |
rõhutab Euroopa Liidu juhtivat rahvusvahelist rolli keskkonnaküsimuste propageerimisel ning jagab seisukohta, et järgnevatel aastatel tuleks jõupingutused suunata bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutuste probleemidele, arendades eelkõige „rohelise diplomaatia” põhimõtet ning püüdes luua eraldiseisev energiapoliitika, mis keskendub taastuvenergia osakaalu suurendamisele, energia kokkuhoiule ja energiatõhususele Euroopas; |
41. |
kutsub komisjoni toetama ELi tugevat rolli Kyoto-järgse poliitika ja uute eesmärkide kavandamisel; sellega seoses tervitab koostatavat rohelise raamatu (2012. aasta järgsete kliimamuutuste kohta), mis aitab kindlaks teha valdkonnad, kus on vaja meetmeid võtta |
42. |
jääb ootama ettepanekut ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise kohta, mille eesmärk on parandada süsteemi keskkonnatõhusust, lisades sellesse ka lennundusest tulenevad heitkogused; |
43. |
nõuab tungivalt, et komisjon parandaks transpordi- ja keskkonnapoliitika koordineerimist säästva arengu vaimus, seades konkreetsed eesmärgid kõigi sõidukite CO2 heitkoguste vähendamiseks ning lisades lennutranspordi Kyoto protokolli siduvate kohustuste hulka; |
44. |
avaldab kahetsust, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse ELis ei ole arvatud 2007. aasta prioriteetide hulka, ning seda enam ergutab komisjoni võtma juhtrolli bioloogilise mitmekesisuse hävimise ärahoidmisel maailmas, tagades samal ajal NATURA 2000 võrgustiku nõuetekohase haldamise, eriti merealade osas; |
45. |
kutsub komisjoni võtma vajalikke meetmeid, et tagada soodsam keskkond CO2 vabade energiaallikate väljatöötamiseks; rõhutab asjaolu, et kliimamuutused avaldavad mõju mitte ainult keskkonnale, vaid ka tervisele ning seetõttu palub komisjonil tegelda mainitud uute ohtude ja nende pikaajalise mõjuga; |
Tervis
46. |
tervitab komisjoni panust Euroopa tervishoiupoliitika kujundamisse ning on kindlal veendumusel, et tervisekaitse ja -edendamine peaks olema ELi kõigi poliitikavaldkondade lähtepunkt; |
47. |
rõhutab asjaolu, et tõhus Euroopa tervishoiustrateegia nõuab tervishoiuteenistuste paremat koostööd, eriti sellistes valdkondades, nagu patsientide liikuvus ja ohutus (nt ravimite võltsimine), ravimiteave patsientidele, muudatused elustiilis ning tervena vananemisega seonduvad küsimused; |
Põllumajandus ja kalandus
48. |
märgib komisjoni kavatsust esitada ettepanek ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta ning ühtse ja ühise turukorralduse kohta, mis vastaksid lihtsustamise ja läbipaistvuse eesmärkidele; rõhutab, et võttes arvesse eelarveraamistiku läbivaatamist, tuleks suurendada ühise põllumajanduspoliitika piirkondlikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast rolli, stabiliseerides samal ajal ühenduse põllumajandusfonde; |
49. |
tervitab ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas tehtavate lihtsustamisalgatuste suurendamist ning peab eriti oluliseks komisjoni võetud kohustust anda aru nõuetele vastavuse mehhanismi toimimise kohta; avaldab toetust komisjoni kavale uuesti sõnastada ja kaasajastada praegusi sööda märgistamise nõudeid; |
50. |
tervitab ettepanekut võtta vastu määrus, mille eesmärk on tugevdada võitlust ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu, võttes eelkõige arvesse sellest tulenevat kahju rannikualade elanikkonnale ja seaduslikult tegutsevatele kaluritele; avaldab siiski kahetsust, et ühise kalanduspoliitika valdkonnas on üldiselt vähe algatusi ja poliitilist tegevust, mille olemasolu on aga vajalik, et tulla toime uute, nii ELi siseste kui rahvusvaheliste ülesannetega; |
Euroopa üleilmse partnerina
Naabruspoliitika
51. |
tervitab asjaolu, et komisjon võttis kohustuse tugevdada prioriteetse eesmärgina Euroopa naabruspoliitikat, kuid on veendunud, et sellele kohustusele täpsema sisu andmiseks on vaja konkreetseid ettepanekuid ja meetmeid; hoiatab ohu eest, et Euroopa naabruspoliitika piirdub kahepoolsete ja haldus- või „bürokraatlike” suhetega asjaomaste riikidega; väljendab seisukohta, et mõned selle poliitika üksikasjad tuleksid läbi vaadata, et võtta arvesse erinevate asjaomaste riikide ootusi ning kohandada tegevuse korraldust vastavalt nende vajadustele; nõuab selles osas Euroopa Parlamendi kaasamist kõnesolevasse protsessi; |
52. |
kutsub komisjoni koostama aastaaruannet kokkulepete inimõiguste ja demokraatia klauslist kinnipidamise kohta naabruspoliitika riikides, lisades sellele üksikasjaliku hinnangu ja soovitused võetud meetmete tõhususe ning sidususe kohta; |
Stabiilsus ja demokraatia Kagu-Euroopas
53. |
märgib, et Kagu-Euroopa riigid hakkavad saavutama Thessaloniki deklaratsioonis mainitud ühinemiseks vajalikku tegevushaaret, ning loodab, et EL võtab juhtrolli stabiilsuse tugevdamisel ja jõukuse suurendamisel Lääne-Balkani riikides, aidates sellega antud piirkonna riike teel ELi liikmesuse poole; |
Venemaa
54. |
tuletab komisjonile meelde, et praegune Venemaa partnerlus- ja koostööleping kaotab kehtivuse 2007. aastal; kutsub komisjoni esitama ettepaneku ELi ja Venemaa vaheliste suhete strateegilise sisu juhtpõhimõtete kohta ning eriti rõhutama demokraatia, inimõiguste ja sõnavabaduse keskset tähtsust nendes suhetes, kehtestades selge järelevalvemehhanismi kõigi selle lepingu punktide täitmise üle; |
Arengupoliitika
55. |
nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt suuremaid jõupingutusi, et täita aastatuhande arengueesmärkidega võetud kohustused, ning kutsub komisjoni tegema konkreetseid ettepanekuid arenguprogrammide alternatiivseks rahastamiseks; |
56. |
on veendunud, et selleks, et AKV riikidel oleks võimalik täita arengueesmärke, tuleks majanduskoostöö lepingute üle peetavatel läbirääkimistel võtta täielikult arvesse piirkondliku arengu aspekti; |
Kaubanduspoliitika ja WTO läbirääkimised
57. |
nõuab, et mitmepoolsel tasandil jõuaks Doha voor eduka ja kaugeleulatuva lõpptulemuseni; avaldab kahetsust, et Doha arengukava üle peetavad läbirääkimised oli vaja sine die katkestada, ning juhib tähelepanu asjaolule, et mitmepoolsete läbirääkimiste luhtumine ning üleminek kahepoolsetele või piirkondlikele kokkulepetele võib kaasa tuua ebavõrdse liberaliseerimisprotsessi ja ebaühtlase arengu ning oleks seega eriti kahjulik vähimarenenud maadele; |
EJKP
58. |
rõhutab vajadust tugevdada Euroopa Parlamendi järelevalvemehhanismi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) üle üldiselt ning eriti EJKP missioonide üle ja rõhutab, et on vaja jagada eelteavet ning korraldada arutelusid enne EJKP-alaste ühismeetmete üle otsustamist, et parlament saaks avaldada oma arvamust ja muresid; |
Parem õigusloome
59. |
rõhutab vajadust kiirendada ELi õigusaktide lihtsustamist ja konsolideerimist ning teha rohkem jõupingutusi parema õigusliku reguleerimise, ELi õigusaktide kiire ülevõtmise ja korrektse rakendamise alal; nõuab rangemat järelevalvet ja täitemehhanisme ELi õigusaktide kohaldamise osas liikmesriikides; |
60. |
nõuab kindlalt, et kõik lihtsustamisalgatused vastaksid täielikult kõigile põhimõtetele ja tingimustele, mis on toodud Euroopa Parlamendi 16. mai 2006. aasta resolutsioonis õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta (1); |
Mõju hindamine
61. |
tervitab mõju hindamise lisamist õigusloomeprotsessi ning asjaolu, et õigusloome- ja tööprogrammis on välja toodud kokkulepe vajaduse kohta kõrgetasemelise õigusloome järgi, koos komisjoni kohustusega viia läbi mõju hindamine kõigi strateegiliste ja prioriteetsete algatuste puhul; nõuab kindlalt, et on vaja läbi viia sõltumatuid mõju hindamisi, kuid rõhutab, et need ei tohiks tekitada põhjendamatuid viivitusi komisjoni ettepanekute väljatöötamisel; tuletab meelde, et „parem õigusloome” ei pea sugugi tähendama piirangute kaotamist või võimalikult vähest reguleerimist; |
Mittesiduvad õigusaktid
62. |
avaldab kahetsust, et komisjon kasutab üha enam mittesiduvaid õigusakte, nagu soovitused ja tõlgendatavad teatised, mille puhul jäetakse kasutamata seadusandliku võimu pädevus; |
Järelevalve õigustiku rakendamise ja jõustamise üle
63. |
avaldab kahetsust, et komisjon on vaid tagasihoidlikult reageerinud Euroopa Parlamendi ELi õigusaktide rakendamise nõudele liikmesriikides; |
64. |
palub komisjonil muuta kogu ülevõtmise ja rakendamise protsess läbipaistvamaks ja veenda liikmesriike esitama „vastavustabeleid”, et näidata täpselt, millised õigusakti osad tulenevad ELi õigusest ja millised liikmesriigi õigusest; |
Eelarvega seotud kohustused
65. |
loodab, et kõik eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud uued reformid viiakse täielikult ellu 2007. aasta jooksul, mis viiks kiire tulemuseni eelarve täitmise kõrgema kvaliteedi tagamisel; |
66. |
palub komisjonil tagada ELi eelarve täielik täitmine, hõlbustada ja hoogustada seda, eriti uutes liikmesriikides, võttes arvesse asjaolu, et 2007 on otsustava tähtsusega aasta uue struktuuripoliitika rakendamisel; palub komisjonil kohaldada kõiki vajalikke meetmeid, et tagada kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suunistega uue rahastamisperioodi rakenduskavade valmidus ning hakata neid kõigis liikmesriikides õigeaegselt kohaldama; |
67. |
rõhutab reformikava olulisust, eriti pettuse ja haldusliku omavoli vastu võitlemise valdkonnas, kuna iga selline juhtum suurendab skepsist ELi suhtes; taunib asjaolu, et komisjon on ilmselt vähendanud esialgset reformikava; sellega seoses kutsub komisjoni jätkama tööd ühtse sisekontrolli raamistiku ja läbipaistvuse algatuse väljatöötamiseks; |
*
* *
68. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0205.
P6_TA(2006)0566
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine
Euroopa Parlamendi resolutsioon Helsingis 24. novembril 2006. aastal toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerlus- ja koostöölepingut (1), mis jõustus 1997. aastal ja lõpeb 2007. aastal; |
— |
võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigusteteemalisi konsultatsioone; |
— |
võttes arvesse Venemaa praeguseid rahvusvahelisi ja Euroopa tasandi kohustusi G8 ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujana; |
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eriti 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel (2), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta (3) ja 26. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi jaVenemaa suhete kohta (4); |
— |
võttes arvesse Helsingis 24. novembril 2006. aastal toimunud ELi ja Venemaa 18. tippkohtumise tulemusi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et ELi ja Venemaa suhted on viimastel aastatel pidevalt arenenud, tuues kaasa sügava ja kõikehõlmava majandusliku integratsiooni ning vastastikuse sõltuvuse, mis lähemas tulevikus kindlasti veelgi suureneb; |
B. |
arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted on kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast väga suure tähtsusega; |
C. |
arvestades, et strateegilise partnerluslepingu sõlmimine ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on selle suurenenud koostöö seisukohast äärmiselt tähtis, eriti pidades silmas võrdsusel, läbipaistvusel ja rahvusvaheliselt tunnustatud menetluste järgimisel põhinevate majandussuhete edasist arenemist, julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamist Euroopas, leides ühises naabruses toimuvatele piirkondlikele konfliktidele rahumeelsed poliitilised lahendused, ning inimõiguste austamise, õigusriigi põhimõtete austamise ja demokraatliku raamistiku edasist tugevdamist nende suhete alusena; |
D. |
arvestades, et nelja ühise ala (ühise majandusala, vabadus-, turvalisus- ja õigusala, välisjulgeoleku ala ning teadus-, haridus- ja kultuuriala) kiire elluviimine peaks olema selle uue strateegilise partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste keskmes; |
E. |
arvestades, et energiavarustuse kindlus on Euroopale üks suurimaid väljakutseid ja Venemaaga tehtava koostöö üks peamisi valdkondi; ning arvestades, et EL impordib ligikaudu veerandi gaasist ja naftast Venemaalt ning on Venemaa eksporditoodete kõige usaldusväärsem tarbija; |
F. |
arvestades, et eelnimetatud 24. novembri 2006. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise eesmärk oli tähistada uue etapi algust ELi ja Venemaa suhtes ning eelkõige käivitada läbirääkimised ELi ja Venemaa uue raamkokkuleppe üle, millega asendatakse 2007. aastal lõppev partnerlus- ja koostööleping; |
G. |
arvestades, et Poola tõkestas läbirääkimiste alustamise uue raamkokkuleppe üle, seades läbirääkimiste alustamise tingimuseks selle, et Moskva tühistab 2005. aastal Poola lihale kehtestatud impordikeelu; |
H. |
arvestades, et 10. novembril 2006 kehtestas Venemaa Poola liha- ja linnulihatoodete impordi suhtes uue embargo, mille põhjuseks tõi ta mure veterinaareeskirjade rikkumise pärast; arvestades, et Venemaa kehtestas hiljuti keelu ka EList pärit kalale ja kalatoodetele; arvestades, et eelnimetatud 24. novembri 2006. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise eel ähvardas Venemaa laiendada keeldu kogu ELile, kuna ta on mures sigade katku pärast Rumeenias ja Bulgaarias; |
I. |
arvestades, et Venemaa valitsuse prominentsete vastaste hiljutised tapmised on põhjustanud tõsist muret kogu Euroopas; |
J. |
arvestades, et Venemaal, ELis ja mujal muretsetakse laialdaselt demokraatia ja inimõiguste pärast Venemaal ning Venemaa politsei- ja õigusasutuste võimetuse pärast leida poliitiliste mõrvade eest vastutajad; |
K. |
arvestades, et piiriületusformaalsused ELi ja Venemaa piiridel on väga aeglased, mis põhjustab mõnedes piiripunktides talumatuid veoautode järjekordi; |
L. |
arvestades, et EL peaks suutma ühendada oma jõud ja kõneleda suhetes Venemaaga ühel häälel, |
1. |
tunnustab Venemaa tähtsust strateegilise koostööpartnerina, kellega ELil ei ole mitte ainult ühised majandus- ja kaubandushuvid, vaid ka ühine eesmärk teha tihedat koostööd rahvusvahelisel areenil ja ühises naabruses; |
2. |
rõhutab ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust ELi liikmesriikide seas nende suhetes Venemaaga; tervitab seetõttu ELi ühist toimimisviisi, mis määrati kindlaks mitteametlikul Lahti 20. oktoobri 2006. aasta tippkohtumisel ning mis võimaldas ELil kõneleda kohtumistel president Vladimir Putiniga Lahtis ja Helsingis ühel häälel; |
3. |
tervitab eelnimetatud 24. novembri 2006. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumisel ja Lahti tippkohtumisel demokraatia ja inimõiguste üle toimunud avatud arutelu; rõhutab siiski, et Venemaal praegu valitsev olukord tekitab tõsist muret, mis puudutab inimõiguste, demokraatia ja sõnavabaduse austamist ning kodanikuühiskonna ja üksikisikute õigust ametivõimudele vastu vaielda ning võtta neid nende tegevuse eest vastutusele; |
4. |
avaldab kahetsust, et eelnimetatud 24. novembri 2006. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumisel ei suudetud käivitada läbirääkimisi ELi ja Venemaa uue raamkokkuleppe üle, ning julgustab eesistujaid Soomet ja Saksamaad jätkama tööd, et võimaldada võtta uue kokkuleppe läbirääkimisvolitused vastu nii pea kui võimalik ja alustada läbirääkimisi täiendava viivituseta; |
5. |
rõhutab, et inimõiguste ja demokraatlike väärtuste kindel kaitse peaks olema peamine põhimõte ELi kõikide Venemaa suhtes võetud kohustuste puhul; nõuab tungivalt, et komisjon saadaks kõikidele osalistele selge signaali, et need väärtused ei ole ELi ja Venemaa läbirääkimispaketis teisejärgulised; |
6. |
avaldab kahetsust, et ELi ja Venemaa inimõigusteteemaliste konsultatsioonide neljas voor ei toonud kaasa olulist edasiminekut kõnealuses valdkonnas, mis peaks olema kahepoolsete suhete prioriteet; kutsub seetõttu Venemaa valitsust üles andma panust ELi ja Venemaa inimõigusteteemaliste konsultatsioonide kui ELi ja Venemaa partnerluse olulise osa tõhustamisse ning lubama kohalikel ja rahvusvahelistel inimõigusorganisatsioonidel ja teistel VVOdel vabalt tegutseda ning kaitsma inimõiguste kaitsjate isiklikku julgeolekut; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et Venemaale antav rahaline abi oleks seotud selle riigi demokraatlike standardite arenguga; |
7. |
väljendab sügavat muret seoses rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide ja ÜRO ekspertide viimaste teadetega piinamise kasutamise kohta Venemaa vanglates ja politseijaoskondades ning salajastes kinnipidamiskeskustes Tšetšeenias, mille hulka kuuluvad riigiametnike toimepandud ebainimlikud ja alandavad teod; mõistab sellise tegevuse teravalt hukka ja palub Venemaa ametivõimudel kuritarvitamisi uurida, teha igasugusele väärale käitumisele viivitamatult lõpp ja võtta nende tegude toimepanijad vastutusele; |
8. |
rõhutab vajadust teha koostööd Venemaaga kui vajaliku strateegilise partneriga rahu, stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel ning rahvusvahelise terrorismi ja vägivaldse ekstremismi vastu võitlemisel, aga ka muude julgeolekuküsimustega tegelemisel, nagu keskkonna- ja tuumariskid, narkootikumid, relva- ja inimkaubandus ning piiriülene organiseeritud kuritegevus Euroopa naabruses, koostöös OSCE ja teiste rahvusvaheliste foorumitega; |
9. |
kutsub komisjoni ja nõukogu üles taotlema ühisalgatusi Venemaa valitsusega demokraatia, julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamiseks ühises naabruses, eriti ühistegevuse abil, et kehtestada demokraatia ja põhiliste inimõiguste austamine Valgevenes, ning ühiste jõupingutuste abil, et lõplikult lahendada konfliktid Moldovas, Gruusias ja Mägi-Karabahhis; kutsub ELi ja Venemaad üles võtma neliku (mis koosneb ka ÜROst ja USAst) liikmetena vastutust Lähis-Ida konflikti lahendamise eest ning edendama jõupingutusi rahvusvahelise rahukonverentsi pidamiseks Lähis-Ida piirkondliku rahukokkuleppe üle; |
10. |
juhib tähelepanu sellele, et edusammud Eesti ja Venemaa ning Läti ja Venemaa piirilepingute allkirjastamise ja ratifitseerimise suunas jäävad ELi ja Venemaa suhete tähtsaks prioriteediks ning küsimust tuleks käsitleda konstruktiivselt, õiglaselt ja kõikidele pooltele vastuvõetavalt; |
11. |
taunib vaidlusi põllumajandus- ja kalatoodete ekspordi üle EList Venemaale; on arvamusel, et nende kaubandusvaidluste jätkumine ohustab tõsiselt Venemaa ja ELi suhete edasist arengut; kutsub seepärast komisjoni ja Venemaa valitsust üles lahendama need seni lahendamata kaubandusvaidlused võimalikult kiiresti; nõuab kindlalt, et EL näitaks üles vajalikku solidaarsust kõikide liikmesriikidega, eriti Poolaga, keda Venemaa kaubanduspoliitika raames diskrimineeritakse; |
12. |
väljendab muret Vene ametivõimude avalduste üle, mille kohaselt kehtestatakse pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist piirangud ELi põllumajandustoodetele; |
13. |
väljendab sügavat muret seoses mõrvade seeria jätkumisega, mille ohvriks on prominentsed isikud, nagu Anna Politkovskaja, kes on vastu praegusele Venemaa valitsusele või kes on kaitsnud Venemaa kodanike põhiõigusi; toonitab, et nõukogu ja komisjon peavad reageerima kogu oma mõjuvõimuga, ning rõhutab, et partnerlus Venemaaga saab tõsiselt kahjustada, kui Venemaa ei näita üles suutlikkust ja tugevat valmisolekut aidata viia läbi uurimist tapjate leidmiseks ega täida oma kohustust murda sellest nõiaringist välja ja võtta mõrvade eest vastutajad vastutusele; |
14. |
nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon kui Euroopa Nõukogu liige parandaks vangide olukorda ning lõpetaks takistuste tegemise advokaatidele neile juurdepääsemisel; juhib tähelepanu sellele, et Venemaa kriminaalkoodeksi kohaselt tuleks kinnipeetavaid hoida nende elukoha lähedal või kohtuistungi toimumise koha lähedal, mille näiteks on kinnipeetavate Hodorkovski ja Lebedevi kohtlemine; |
15. |
tervitab eelnimetatud 24. novembri 2006. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumisel saavutatud kokkulepet kaotada järkjärguliselt tasud, mida Venemaa nõuab Siberist üle lendavatelt ELi lennuettevõtjatelt, nii et laheneb kahe poole vahel 20 aastat kestnud vaidlus ja ELi veoettevõtjatele sillutatakse teed liinide arvu suurendamiseks Aasia kasvavatele turgudele; märgib, et vaidlus tasude üle, mis lähevad ELi lennuettevõtjatele maksma rohkem kui 250 miljonit eurot aastas, oli üks viimastest takistustest, mille EL tegi kindlaks pärast kokkulepet Venemaaga riigi ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), mis avab uued võimalused suurendada koostööd ja kaubandust ELi ja Venemaa vahel; |
16. |
väljendab muret, et hiljuti Venemaa tsiviilkoodeksi IV ossa tehtud muudatused intellektuaalomandi õiguste kohta ei vasta täielikult WTO (TRIPS) standarditele ja veelgi vähem strateegiliseks partnerluseks vajalikule sügavale pühendumusele; |
17. |
tervitab ELi ja Venemaa tugevdatud dialoogi energiaküsimustes; rõhutab energiaalase koostöö strateegilist tähtsust ning vajadust tihendada ELi ja Venemaa suhteid energiavaldkonnas; rõhutab, et edasine koostöö kõnealuses valdkonnas peab põhinema vastastikuse sõltuvuse ja läbipaistvuse põhimõtetel, samuti vastastikkuse tähtsusel turulepääsu ja infrastruktuuridele ligipääsu ning investeerimisvõimaluste puhul, eesmärgiga vältida oligopoolseid turustruktuure ja mitmekesistada ELi energiavarustust; palub seoses sellega Venemaal järgida aprillis 1998 jõustunud energiaharta lepingu põhimõtteid ning suurendada koostööd energiatõhususe, energiasäästu ja taastuva energia valdkonnas; |
18. |
kutsub nõukogu ja komisjoni üles kahekordistama jõupingutusi piiriületusprobleemide lahendamiseks ELi ja Venemaa piiridel; juhib tähelepanu sellele, et suurenenud kaubavoogudega toimetulemiseks tuleb luua täiendav piiriületussuutlikkus; nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud kahandaksid järjekordi piiril, kiirendades kontrolle ja viies mõned neist piirialalt kaugematesse kohtadesse; |
19. |
tervitab edukat tulemust Põhjamõõtme tippkohtumisel, mis toimus 24. novembril 2006. aastal Helsingis seoses ELi ja Venemaa tippkohtumisega ning millel osalesid Venemaa, EL, Norra ja Island; loodab, et Põhjamõõtme tippkohtumisel vastu võetud Põhjamõõtme raamdokument on hea alus tihedama piirkondliku ja piiriülese koostöö arendamiseks Venemaaga; |
20. |
sellega seoses tunneb tõsist muret Venemaa Gruusia suhtes rakendatud meetmete pärast, millel on väga suured majanduslikud, poliitilised ja humanitaarsed tagajärjed; seetõttu kutsub Vene ametivõime üles tühistama tundliku kauba õigustamatut Gruusiast Venemaale eksportimise keeldu ja lõpetama kestvat Venemaal elavate etniliste grusiinide represseerimist; |
21. |
rõhutab, et ELi tegutsemine jõupingutustes tugevdada suhteid Venemaaga peab olema ühtne ja otsusekindel; tervitab eesistuja Saksamaa kavatsust pidada seda tähtsat küsimust edasi äärmiselt prioriteetseks; |
22. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0448.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0110.
P6_TA(2006)0567
Direktiivi 85/611/EMÜ rakendamine (avatud investeerimisfondid)
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) teatavate määratluste selgitamise osas
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (1) (edaspidi „UCITS III direktiiv”); |
— |
võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2006. aasta direktiivi eelnõu, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ (avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) teatavate määratluste selgitamise osas (töödokument ESC/43/2006) (edaspidi „rakendusdirektiivi eelnõu”); |
— |
võttes arvesse Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) 2006. aasta jaanuari arvamust komisjonile teatavate määratluste selgitamise kohta seoses avatud investeerimisfondidega (2); |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (3); |
— |
võttes arvesse komisjoni presidendi Romano Prodi 5. veebruaril 2002. aastal Euroopa Parlamendi ees tehtud avaldust (4); |
— |
võttes arvesse oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsiooni õigusnormide rakendamise kohta finantsteenuste valdkonnas (5); |
— |
võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni varahalduse kohta (6); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 81, |
A. |
arvestades, et UCITSi investeerimiseks sobivaid varasid on liikmesriikide järelevalveorganid tõlgendanud seni erinevalt ning seepärast on pakutud UCITSina tegelikult erinevaid tooteid; |
B. |
arvestades, et taotletava siseturu väljakujundamiseks on vajalik investeerimiseks sobivate varade teatavate määratluste ühetaoline selgitus kogu Euroopas, |
1. |
on arvamusel, et uute määratluste ühetaolise, järjekindla ja kiire siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tagamiseks on parim lahendus määrus, mitte direktiiv; kutsub komisjoni üles põhjendama direktiivi eelistamist ja uurima, kas direktiivi ettepanekut on võimalik muuta määruse ettepanekuks; |
2. |
rõhutab, et CESR on andnud väärtusliku panuse UCITSi investeerimiseks sobivate varade uute määratluste väljatöötamisel ja seetõttu tuleks ta niinimetatud 3. astme komitee rollis jätkuvalt kaasata, et tagada eelkõige rakendusmeetmetes selgitatud määratluste järjekindlus nende igapäevasel kasutamisel; väljendab sellega seoses lootust, et CESR teeb lähemal ajal avalduse selle kohta, kas riskifondide indeksid kuuluvad investeerimiseks sobivate varade hulka; märgib, et riskifondide indeksid peavad UCITS III järgi nõuetele vastamiseks täitma baaskriteeriumid, näiteks piisav mitmekesisus, suutlikkus olla nõuetekohaseks kontrollnäitajaks ja asjakohane avaldamine; |
Avatud investeerimisfondid
3. |
rõhutab likviidsusvõime presumptsiooni tähtsust avatud investeerimisfondide osas, nagu viidatakse rakendusdirektiivi eelnõu artikli 2 lõikes 1, varahaldustegevuse nõuetekohaseks toimimiseks, ja kutsub komisjoni üles lisama seda põhimõtet kõige asjakohasemal tasandil. |
Rahaturuinstrumendid
4. |
kutsub komisjoni üles pikendama rahaturul tavaliselt kaubeldavate rahaturuinstrumentide arveldusperioodi ühelt aastalt täpselt 397-päevase maksimaalse ajavahemikuni, mis tähendab, et rahaturuinstrumentide esialgne tähtaeg oleks kuni 397 päeva või järelejäänud tähtaeg kuni 397 päeva või kohandataks nende tootlikkust regulaarselt vastavalt rahaturu olukorrale vähemalt üks kord 397 päeva jooksul; märgib sellega seoses, et selle muudatusega arvestatakse direktiivi 2004/39/EÜ (7) ja saavutatakse võrreldavus USA väärtpaberijärelevalveorgani eeskirjadega; |
Finantsindeksid
5. |
võtab teadmiseks, et UCITS III direktiivis ei sätestata, kas finantsindeksid võivad põhineda investeerimiseks sobivatel või ka mittesobivatel varadel, ja et rakendusdirektiivi eelnõu artiklis 9 määratletakse mõlemad kategooriad investeerimiseks sobivate varadena, kui on täidetud kõik UCITS III direktiivi artikli 22a lõikes 1 sätestatud mitmekesistamiskriteeriumid; |
6. |
juhib tähelepanu sellele, et rakendusdirektiivi eelnõu artikkel 9 peab võimaldama liikmesriikidel tõsta investeerimispiiri (20 protsendilt 35 protsendile) reguleeritud turgude puhul, kus teatavad rahaturuinstrumendid ja väärtpaberid on tugevalt ülekaalus; on arvamusel, et järelikult peab rakendusdirektiivi eelnõu artikkel 9 viitama mitte ainult UCITS III direktiivi artikli 22a lõikele 1, vaid ka artikli 22a lõikele 2; |
7. |
mõistab, et kooskõlas rakendusdirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktiga iii ei ole investeeringud indeksites, mis koosnevad varast, mida ei ole loetletud UCITS III direktiivi artikli 19 lõikes 1, lubatavad; osutab sellega seoses, et rakendusdirektiivi eelnõu artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktis iii ei käsitleta asjakohaselt mõnda antud indeksit, kuna UCITS III direktiivi artikli 22a lõige 1, millele viidatakse, kehtestab piiranguid üksnes aktsiate ja võlainstrumentide väljaandjate suhtes ning ei hõlma indekseid, mille mitmekesistamine ei sõltu väljaandjast, näiteks kaupade indeksid, mille mitmekesistamine sõltub kauba tüübist; seetõttu kutsub komisjoni üles laiendama rakendusdirektiivi eelnõu artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkti iii ulatust selliselt, et indeksid, mis on UCITSi riskijuhtimissüsteemi poolt nõuetekohaselt kindaks tehtud, loetakse piisavalt mitmekesisteks; |
Varaga tagatud kommertspaberid
8. |
on arvamusel, et investeerimiseks sobivate varadena tuleks lubada mitte ainult kaheastmelisi varaga tagatud kommertspabereid, ja kutsub seetõttu komisjoni üles lubama UCITS III direktiivi artikli 19 lõike 1 punkti h neljandat taanet arvestades UCITSi kapitalimahutustena ka teisi varaga tagatud kommertspabereid; |
*
* *
9. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja CESRile. |
(1) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3.
(2) CESR/06-005.
(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(4) SPEECH/02/44.
(5) EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 115.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0181.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
P6_TA(2006)0568
Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed 2006–2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007 (2006/2252(INI))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni teatist laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete kohta aastatel 2006–2007 (KOM(2006)0649); |
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juuni 1993. aasta Kopenhaageni tippkohtumise, 15. ja 16. detsembri 1995. aasta Madriidi tippkohtumise, 12. ja 13. detsembri 1997. aasta Luxembourgi tippkohtumise,19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki tippkohtumise ning 16. ja 17. detsembri 2004. aasta, 16. ja 17. juuni 2005. aasta ja 15. ja 16. juuni 2006. aasta Brüsseli tippkohtumise eesistujariigi järeldusi; |
— |
võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva 2005. aasta strateegidokumendi kohta (2); |
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst (3); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0436/2006), |
A. |
arvestades, et Euroopa Liit on jagatud väärtustel ja ühistel eesmärkidel põhinev poliitiline projekt; |
B. |
arvestades, et EList on saanud demokraatiate poliitiline liit, mis on võtnud endale kohustuse järgida demokraatlikke norme ja arendada elujõulist demokraatlikku kultuuri; |
C. |
arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks on olnud vaieldamatult stiimul, mis on aidanud kaasa reformide edendamisele, demokraatia tugevdamisele, inimõiguste austamise edendamisele ja stabiilsuse suurendamisele naaberriikides; |
D. |
Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki istungil kinnitati veel kord Thessaloniki agenda täieliku rakendamise kohustust ning Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2006. aasta Brüsseli istungil kinnitati veel kord kavatsust täita Kagu-Euroopa riikidele (Türgile ja Horvaatiale — riikidele, kellega ühinemisläbirääkimised on käimas, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaatriigina ja Lääne-Balkani riikidele potentsiaalsete kandidaatidena) antud laienemist puudutavaid lubadusi, rõhutades samas vajadust tagada, et liit on laienedes suuteline toimima poliitiliselt, majanduslikult ja institutsiooniliselt; |
E. |
arvestades, et EL peab johtuma endale võetud pöördumatust kohustusest järgida demokraatia põhimõtteid ja oma arusaamast, et demokraatia saab toimida vaid siis, kui rahvas — Euroopa kodanikkond — tunnustab ja toetab enda laienemist uute liikmesriikide ja nende kodanike kaudu; |
F. |
arvestades, et Euroopa Parlament koos liikmesriikide parlamentide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusega saab kaasa aidata laienemisprotsessi läbipaistvuse ja aruandekohustuslikkuse tugevdamisele ning seeläbi suurendada üldsuse konsensuse saavutamise võimalust kõnealuses küsimuses; |
G. |
arvestades, et laienemine peaks — nagu asutamislepingus on sätestatud — aitama kaasa Euroopa integratsiooniprotsessile ja veelgi tihedama Euroopa rahvaste vahelise liidu tekkimisele, kuid mitte kahjustama selle projekti poliitilist olemust; see peaks aitama edendada rahu, julgeolekut, stabiilsust, demokraatiat ja heaolu Euroopas; |
H. |
arvestades, et eespool nimetatud põhjusel peaks Euroopa Liidu tulevikku puudutavatel kaalutlustel võtma arvesse liidu integreerimisvõimet; |
I. |
arvestades, et 21.–22. juunil 1993. aastal Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumisel avaldatud deklaratsioonis nenditakse olulise kaalutlusena liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid, säilitades samal ajal Euroopa integratsiooni tempo; |
J. |
arvestades, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad julgelt tegelema uute liikmesriikide Euroopa Liitu integreerimise suutlikkuse aluseks olevate institutsionaalsete, finantsiliste ja poliitiliste teguritega; |
K. |
arvestades, et see eeldab põhjalikku analüüsi mõjude kohta, mida suurema liikmete arvuga liit ühtekuuluvuspoliitikale ja selle rahastamisele avaldab; |
L. |
arvestades, et integreerimisvõime on arenev mõiste, mida tuleb uute asjaolude valguses regulaarselt ümber hinnata; |
M. |
arvestades, et integreerimisvõime põhineb objektiivsetel kriteeriumidel ja puudutab tegelikke probleeme ning seetõttu ei tohiks seda segi ajada üldsuse suhtumisega tulevaste laienemiste mõjusse; |
N. |
arvestades, et integreerimisvõime ei ole kandidaatriikide suhtes kohaldatav uus kriteerium, vaid eeltingimus, mis tagab laienemise edu ja Euroopa integratsiooniprotsessi sügavuse; vastutus parandada oma integreerimisvõimet lasub liidul, mitte kandidaatriikidel; |
O. |
arvestades, et ühineja- ja kandidaatriigid peavad täitma Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumisel kehtestatud ühinemiskriteeriume (Kopenhaageni kriteeriumid) ja kõiki teisi aluslepingutest ja kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, |
1. |
nõustub komisjoniga, et senised laienemised on olnud edukad, tugevdanud Euroopa Liitu, ergutades viimase majanduskasvu, kindlustades liidu rolli maailmas ja ergutades ELi uute poliitikate arengut, ning on ühtlasi aidanud edendada demokraatiat, rahu ja heaolu Euroopas; rõhutab, et laienemine üldiselt on ELi välispoliitika ja konfliktide ärahoidmise poliitika üks tõhusamaid vahendeid; tuletab meelde, et selle edu aluseks oli laialdane toetus viimasele laienemisele kui Euroopa integratsiooniprotsessile tõuke andnud missiooni — ühendada uuesti Euroopa kontinent pärast 20. sajandil toimunud poliitilist eraldamist — täitmisele; |
2. |
märgib siiski, et varasematest kogemustest on võimalik õppida, rõhutades eelkõige vajadust anda igale kandidaatriigile hinnang tema enda edusammude põhjal ja pidada liitumisläbirääkimisi ajakava alusel, mis põhineb tegelikul vastavusel Kopenhaageni kriteeriumidele, samuti ka vajadust vältida liiga varast lõpliku ühinemise tähtaja määramist; |
3. |
on arvamusel, et neid õppetunde tuleks kasutada laienemisprotsessi kvaliteedi ja läbipaistvuse edendamiseks; |
4. |
on arvamusel, et liit peab kinni pidama oma kohustustest juba liikmekssaamise väljavaateid omavate riikide suhtes, tingimusel et kõnealused riigid vastavad ELi liikmelisuse aluseks olevatele Kopenhaageni kriteeriumidele ja täidavad sellest tulenevaid kohustusi; rõhutab, et nimetatud kohustuste järgimine on kõnealuste riikide jaoks oluline stiimul reformide jätkamiseks; |
5. |
nõustub, et konsolideerumine, asjakohased tingimused ja teabevahetus on ELi laienemisstrateegia peamised põhimõtted; on arvamusel, et tulevaste laienemiskohustuste puhul on vajalik oluliselt põhjalikum liidu integratsioonivõime küsimuse läbivaatamine kui kunagi varem, olgu siis kas institutsioonilisest, finantsilisest või poliitilisest vaatepunktist lähtuvalt; |
6. |
avaldab seetõttu kahetsust, et komisjon ei ole suutnud esitada piisavalt põhjalikku analüüsi küsimuste kohta, mis tuleb lahendada, enne kui Euroopa Liit võib edasi laieneda; |
7. |
on seisukohal, et eriaruanne ELi suutlikkuse kohta integreerida uusi liikmeid, mis on toodud komisjoni teatise I lisas, on ebarahuldavaks vastuseks Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni lõikes 5 sätestatud nõudele esitada 'aruanne, milles kehtestatakse selle kontseptsiooni määratlemise aluseks olevad põhimõtted'; |
8. |
on arvamusel, et liidu integreerimisvõime aluseks on kolm sammast, täpsemalt Euroopa Liidu institutsioonid, nende õiguspärasus ning võime uutes tingimustes tegutseda ja demokraatlikult ning tõhusalt otsuseid vastu võtta, liidu rahalised vahendid ja nende üldine panus majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ning laienenud liidu suutlikkus järgida oma poliitilisi eesmärke; |
9. |
tuletab meelde, et vastutus parandada oma integreerimisvõimet lasub seega liidul, mitte kandidaatriikidel; |
10. |
on arvamusel, et EL saab eeldada oma kodanikelt positiivset hoiakut laienemise suhtes vaid siis, kui selle tulemusena tekib Euroopa, millest neil on kasu; rõhutab seetõttu, et integratsioonivõimet ei saa vaadelda eraldi ELi võimest tegutseda; nendib, et laienemine peaks olema liidu kodanikekeskse tegevuskava osa ja sellest tuleks vastavalt ka teavitada; |
11. |
nendib, et liidu nõuetekohase toimimise aluseks on kõigi liidu liikmete tingimusteta juhindumine üldistest väärtustest, millel põhineb EL kui poliitiline projekt: inimeste võõrandamatud ja puutumatud õigused, vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus ja õigusriik, mis loovad Euroopa identiteedi; |
12. |
usub, et suutmatus tagada ELi integratsioonivõime vastavust laienemise ajakavale nõrgendaks ELi sisemiselt ja väliselt ja vähendaks kasvava liikmete arvuga kaasnevat kasu kõikide liikmete jaoks, mida ei saa kompenseerida liidu suurenenud välismõõtmetega; |
13. |
kritiseerib komisjoni pealiskaudse suhtumise eest institutsioonilistesse aspektidesse ja osutab sellega seoses oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsioonile institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid (4); |
14. |
tuletab meelde tingimusi, mis sisalduvad oma eespool nimetatud 19. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis ja kinnitab uuesti, et pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ei taga Nice'i leping piisavat alust edasisteks laienemisteks; |
15. |
soovitab riigipeadel ja valitsusjuhtidel tungivalt lõpetada põhiseaduslik protsess 2008. aasta lõpuks, nagu seda nentis ka Euroopa Ülemkogu Brüsseli tippkohtumisel 2006. aasta juunis, et võimaldada liidul toimida tõhusamalt, läbipaistvamalt ja demokraatlikumalt, mis on vajalik eeldus tulevasteks laienemisteks; |
16. |
tuletab riigipeadele ja valitsusjuhtidele meelde nende kohustust lõpetada see protsess enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi, et vältida viivitusi käimasolevatel ühinemisläbirääkimistel; |
17. |
rõhutab, et Euroopa Liidu institutsiooniline reform on vajalik tulevastest laienemistest hoolimata ning seda protsessi tuleks täpselt ja viivitamatult jätkata; |
18. |
kinnitab, et ühinemisläbirääkimised arenevad vastavalt iga läbirääkimiste partneri edusammudele ja saavutustele; |
19. |
tervitab ja toetab komisjoni võetud kohustust parandada ühinemisprotsessi kvaliteeti, muutes selle rohkem võrdlusuuringute põhiseks ja läbipaistvamaks ning koostades süstemaatiliselt peamiste poliitikavaldkondade kohta protsessi olulisemates etappides mõjuhinnanguid; |
20. |
on seisukohal, et ajavahemikku 2008–2009 kavandatud Euroopa Liidu eelarve läbivaatamisel tuleb arvesse võtta praeguste kandidaatriikide ja läbirääkijariikide integreerimist tulevikus; |
21. |
nendib, et komisjoni teatis ei käsitle põhjalikult tulevaste laienemiste finantsmõjusid ja kutsub seetõttu komisjoni üles esitama selge ja usutava eelarvemõju eelarvestuse enne iga järgnevat ühinemist; |
22. |
kordab, et kõnealune arutelu hõlmab raskeid teemasid, mis võivad mõjutada Euroopa Liidu ühiseid poliitikavaldkondi, sealhulgas liidu ühtekuuluvuspoliitikat; |
23. |
on seisukohal, et kiiresti on vaja tegelda finantsmõjuga, mida tulevased laienemised avaldavad ning mille keerukust riigipead ja valitsusjuhid kaudselt tunnistasid, kui nad keeldusid seda finantsraamistikus aastateks 2007–2013 arvesse võtmast; kutsub üldasjade nõukogu ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu üles kõnealust küsimust ühiselt arutama; |
24. |
rõhutab, et Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumisel kindlaks määratud poliitiliste kriteeriumide järgimine, sealhulgas õigusriigi põhimõtete valdkonnas, tuleb ühinemisläbirääkimistel seada senisest tähtsamaks prioriteediks ning kõnealuste kriteeriumide ja läbirääkimiste alustamise ja kulgemise kiiruse vahel tuleb kehtestada otsene seos; |
25. |
tervitab sellega seoses käimasolevate läbirääkimiste raamistikku poliitilisi küsimusi hõlmava, kohtusüsteemi ja põhiõigusi käsitleva peatüki lisamist, mis annab ELi institutsioonidele võimaluse selle olulise valdkonna arengut täpselt ja hoolikalt jälgida; |
26. |
on seisukohal, et varasemate laienemiste ajal ei pööratud justiitsküsimuste, korruptsioonivastase võitluse ja põhiõiguste valdkonna edendamisele läbirääkimiste varases staadiumis piisavalt tähelepanu; lubab võtta oluliselt aktiivsema rolli ühinemisprotsessi jälgimisel, pöörata erilist tähelepanu selle poliitilistele aspektidele ning palub nõukogul teha sama ning anda kandidaatriikidele selgeid ja nõuetekohaselt põhjendatud soovitusi, selle asemel et läbirääkimistel üksnes tehniliste edusammude kohta tähelepanekuid teha; |
27. |
tuletab meelde, et ELi Thessaloniki 19. ja 20. juuni 2003. aasta tippkohtumisel anti Lääne-Balkani riikidele selged väljavaated saada ELi liikmeks; on endiselt täielikult pühendunud neile väljavaadetele, mida ei tohi nõrgendada, et tagada selles piirkonnas stabiilsus ja rahu; tuletab kõnealustele riikidele meelde, et neile antakse hinnang nende enda edusammude alusel ja et see määrab nende ELi integreerumise kiiruse; |
28. |
tervitab nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsust anda heakskiit volitustele alustada läbirääkimisi Lääne-Balkani riikidega viisa saamise kergendamiseks ja isikute tagasivõtmise kokkulepete osas esimese sammuna nende riikide ja ELi kodanike vaheliste kontaktide edendamisel; rõhutab siiski, et eesmärk on viisavaba reisimine; |
29. |
tervitab jätkuvaid edusamme, mida on teinud kandidaatriik Horvaatia ELi integratsiooni suunas liikudes ja kutsub mõlema poole läbirääkijaid üles hoidma läbirääkimiste käigus saavutatud tempot, eesmärgiga läbirääkimised peatselt lõpetada; |
30. |
tõstab esile komisjoni 2006. aasta eduaruannet Türgi kohta, kuigi selles väidetakse, et poliitilised reformid Türgis on jätkunud, rõhutatakse samas, et nende tempo on aeglustunud ning kinnitatakse reformiprotsessi puudujääke nii, nagu need toodi välja ka Euroopa Parlamendi 27. septembri 2006. aasta resolutsioonis Türgi edusammude kohta ühinemise suunas; nõuab, et see hõlmaks ka Türgi poolt 2005. aasta juulis alla kirjutatud ELi ja Türgi vahelist assotsiatsioonilepingut kümnele uuele liikmesriigile laiendava lisaprotokolli ratifitseerimist ja täielikku rakendamist vastavalt ELi 21. septembri 2005. aasta deklaratsioonile; |
31. |
rõhutab, et Türgi keeldumine lisaprotokolli tingimuste täielikust täitmisest ohustab tõsiselt ühinemisläbirääkimiste head edenemist; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu otsus mitte alustada läbirääkimisi kaheksa olulise peatüki üle poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud Türgi piirangutega Küprose Vabariigi osas, ja esialgu ühtegi peatükki mitte sulgeda on vältimatu tagajärg Türgi seisukohale nimetatud küsimuses; nõuab tungivalt, et Türgi teeks konstruktiivset koostööd, et tagada lisaprotokolli täielik rakendamine võimalikult kiiresti; tervitab sellega seoses üleskutset komisjonile esitada aastased eduaruanded ELi 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooniga kaetud teemade osas; |
32. |
taunib siiralt asjaolu, et eesistujariigi Soome jõupingutused leida lahendus praegusele seisakule ühelt poolt lisaprotokolli täieliku rakendamise ja teiselt poolt Türgi päritolu küproslaste kogukonna isolatsiooni edasise leevendamise osas ei olnud edukad; palub Saksamaa eesistumise ajal neid jõupingutusi tihedas koostöös ÜROga meelekindlalt jätkata; |
33. |
on seisukohal, et Euroopa Liit peab olema valmis kehtestama ajakava, et tagada eespool nimetatud eesmärkide saavutamine mõistliku ajavahemiku jooksul; |
34. |
nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks uusi kohustusi üksnes nende institutsionaalse, finantsilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hinnangu alusel; kutsub seetõttu komisjoni üles iga kord enne uute liikmeks astumise taotluste kaalumist ja siis, kui ta soovitab läbirääkimisi alustada või need lõpetada, esitama põhjalikke mõju hindamisi; |
35. |
tuletab meelde, et ühinemisläbirääkimistel, kui nõukogu komisjoni ettepanekul ühehäälselt otsustades kehtestab kriteeriume iga peatüki avamiseks ja ajutiseks sulgemiseks, peaksid liikmesriigid suhtuma erapooletult kõigisse läbirääkijariikidesse; |
36. |
on seisukohal, et Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik anda nõusolek mitte üksnes pärast läbirääkimisprotsessi lõpetamist, vaid juba enne ühinemisläbirääkimiste alustamist; |
37. |
märgib, et kuna EL jätkab – ja ka alustab – laienemisläbirääkimiste läbiviimist Balkani riikidega, siis muutuvad teel ühinemise suunas antud piirkonnas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegelike võrkudega seotud probleemide lahendamise küsimused üha enam olulisteks; soovitab tungivalt, et seetõttu tuleb suurendada praegu laienemise jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid ja suunata need uuesti peamiseks prioriteediks seatud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusse, pöörates seejuures erilist tähelepanu kohtusüsteemide reformimisele, avaliku sektori haldussuutlikkuse tugevdamisele ja piiriülese koostöö toetamisele; |
38. |
tuletab liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele meelde, et nende kohustuseks on üldsust piisavalt teavitada sellest, milline on olnud eelmiste laienemistega kaasnenud kasu ja mis on kaalul tulevaste laienemistega seoses, ja et nad peaksid esitama üldsusele ühehäälselt ühinemisprotsessi jooksul langetatud otsuste põhjused; |
39. |
kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega, et parandada avalikkuse teavitamist laienemise ajakava osas, suurendades seeläbi protsessi läbipaistvust; |
40. |
tervitab komisjoni ettepanekut, et sõelumisaruanded, võrdlusuuringud läbirääkimispeatükkide avamiseks ja ELi lõplik ühine seisukoht tuleks avalikustada; |
41. |
kutsub komisjoni üles esitama tema 'tugevdatud naabruspoliitika' täpsemat määratlust ja üksikasjalikult täpsustama, mida kõnealust tüüpi suhe tähendab; |
42. |
kordab oma varasemat üleskutset komisjonile ja nõukogule esitada kõigile praegu ühinemisväljavaateta riikidele ettepanekud ELiga tihedate kahe- või mitmepoolsete suhete loomiseks, mis vastaksid nende riikide spetsiifilistele vajadustele ja huvidele; rõhutab, et kõik tunnustatud ühinemisväljavaatega riigid võivad otsustada, kas nad soovivad ühineda kõnealuse mitmepoolse raamistikuga, mis oleks vaheastmeks täieõiguslikuks liikmeks saamisele; |
43. |
kutsub komisjoni ja nõukogu kaaluma tugevdatud naabrusstrateegia osana ning lisaks teiste riikidega suhteid käsitlevatele strateegiatele üldist ELi regionaalpoliitikat Musta mere piirkonnas laiemalt, et tugevdada kahe- ja mitmepoolseid majanduslikke ja poliitilisi suhteid ELi ja kõigi selle piirkonna riikide vahel, eelkõige mis puudutab vabakaubandust, sh Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingut, investeeringuid, energiavarustuse kindlust ja migratsioonipoliitikat; |
44. |
on arvamusel, et eelpool mainitud valikud, mis pakuvad laialdasi tegutsemisvõimalusi, võivad luua tõelise ja atraktiivse võimaluse, mis – välistamata täisliikmelisust - annaks partnerriikidele stabiilse pikaajalise perspektiivi institutsionaliseeritud suheteks ELiga ja oleks ühtlasi stiimuliks, mis on vajalik kõnealustes riikides mitmete nõutavate sisereformide edendamiseks; |
45. |
kutsub komisjoni ja nõukogu kõnealuses kontekstis üles kaaluma ühenduse abi kohandamist vastavalt abisaajate maade tehtud edusammudele nende Euroopa integratsiooniks nõutavate reformide valdkonnas; |
46. |
rõhutab, et kuigi Venemaa ei ole ei ELi liikmelisust taotlev kandidaatriik ega kuulu ka Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide hulka, jäävad siiski suhted ELi suurima naabriga seoses tulevaste laienemisstrateegiatega siiski väga olulisteks; nõuab, et sellega seoses peab EL jätkama kõiki püüdlusi, et töötada välja ainulaadsed ja laiaulatuslikud partnerlussuhted Venemaaga, mis hõlmaksid ka kaubanduse ja energeetika valdkondi, kuid eelkõige siiski inimõiguste kaitse ja demokratiseerimisega seotud küsimusi; |
47. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning läbirääkija- ja kandidaatriikidele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0381.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0096.
(3) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 306.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0569.
P6_TA(2006)0569
EL võime integreerida uued liikmesriigid
Euroopa Parlamendi resolutsioon institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid (2006/2226(INI))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 49; |
— |
võttes arvesse eesistujariigi lõppjäreldusi pärast Euroopa Ülemkogu kohtumisi 1993. aasta juunis Kopenhaagenis, 1995. aasta detsembris Madridis, 1997. aasta detsembris Luxembourgis, 2003. aasta juunis Thessalonikis ning 2004. aasta detsembris, 2005. aasta juunis ja 2006. aasta juunis Brüsselis; |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat; |
— |
võttes arvesse komisjoni 2005. aasta laienemise strateegiadokumenti (KOM(2005)0561); |
— |
võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta (1); |
— |
võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta (2); |
— |
võttes arvesse Türgi ja Horvaatia läbirääkimiste raamistikku, mille nõukogu võttis vastu 3. oktoobril 2005. aastal; |
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst (3); |
— |
võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta (4); |
— |
võttes arvesse oma 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle (5); |
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas (6); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0393/2006), |
A. |
arvestades, et 2003. aasta 19.–20. juunil kogunenud Euroopa Ülemkogu esitas Lääne-Balkani riikidele selgesuunalise Euroopa perspektiivi, mille lõppeesmärgiks on ühenduse liikme staatus (Thessaloniki tegevussuunised); |
B. |
arvestades, et 2005. aasta 16.–17. juunil kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas veel kord oma kohustust rakendada Thessaloniki tegevussuuniseid täielikult ning 2006. aasta 15.–16. juunil kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas oma kavatsust austada olemasolevaid Kagu-Euroopa riikidele (Türgile ja Horvaatiale, kellega on ühinemisläbirääkimised pooleli, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kui kandidaatriigile ning Lääne-Balkani riikidele kui võimalikele kandidaatriikidele) antud lubadusi laienemise kohta, rõhutades samal ajal vajadust tagada liidu „suutlikkus toimida ühinemise järel poliitilisel, finantsilisel ja institutsioonilisel tasandil”; |
C. |
arvestades, et nõukogu avas ametlikult ühinemisläbirääkimised Türgi ja Horvaatiaga 3. oktoobril 2005. aastal; |
D. |
arvestades, et 2005. aasta 15.–16. detsembril kogunenud Euroopa Ülemkogu andis kandidaatriigi staatuse endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile; |
E. |
arvestades, et kõikide Kopenhaageni kriteeriumide järgimine on olnud ELiga ühinemise alus alates 1993. aastast ning peaks selleks jääma ka tulevaste ühinemiste puhul; |
F. |
arvestades, et Kopenhaageni kriteeriumides on nimetatud olulise kaalutlusena ka „liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid, säilitades samal ajal Euroopa integratsiooni dünaamika”; |
G. |
arvestades, et liidu institutsiooniline suutlikkus integreerida uusi liikmesriike on seoses laienemisega olnud üha sagedamini arutluse all pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist; |
H. |
arvestades, et eelpool mainitud 2005. aasta laienemise strateegiadokumenti puudutavas resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama 2006. aasta lõpuks aruande, milles toodaks esile liidu vastuvõtmisvõime aluseks olevad põhimõtted; |
I. |
arvestades, et 2006. aasta 15.–16. juunil kogunenud Euroopa Ülemkogu otsustas, et „laienemise tempo määramisel tuleb võtta arvesse liidu vastuvõtmisvõimet” ja tegi otsuse viia sama aasta detsembris läbi arutelu, mille käigus käsitletakse „kõiki tulevaste laienemiste aspekte, sh liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid ja uusi laienemisprotsessi kvaliteedi parandamise võimalusi seniste positiivsete kogemuste põhjal” ja mis põhineb „kõiki liidu vastuvõtmisvõimet puudutavaid asjakohaseid aspekte” käsitleval aruandel, mille komisjon peab esitama koos oma aastaaruandega laienemise ja ühinemiseelse protsessi kohta; |
J. |
arvestades, et Euroopa Ülemkogu kohaselt peaks raport „hõlmama ka käsitlust kodanike hoiakutest praeguste ja tulevaste laienemiste suhtes ning arvestama vajadusega selgitada liidu üldsusele laienemisprotsessi piisaval määral”; |
K. |
arvestades, et Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. detsembri 2004. aasta Brüsseli istungil täheldati, et „ühinemisläbirääkimised, mis tuleb avada riikidega, kelle ühinemisega kaasnevad olulised finantsilised tagajärjed, on võimalik lõpetada alles pärast finantsraamistiku väljatöötamist ajavahemikuks alates 2014. aastast koos sellest tulenevate võimalike finantsreformidega”; |
L. |
arvestades, et integreerimisvõime mõiste sisaldab endas nõuet kohandada ELi selliselt, et tal oleks võimalik oma uusi liikmeid vastu võtta; see nõue jääb praegu rahuldamata eelkõige põhiseaduse lepingu tagasilükkamise tõttu Prantsusmaal ja Hollandis, kuna see leping võimaldaks Euroopa Liidul tõhusalt ja demokraatlikult toimida, kuid rahaliste vahenditega seotud väljakutsega tuleb veel tegeleda; |
M. |
arvestades, et käimas on jätkuv arutelu liidu vastuvõtmisvõime üle tulevase laienemise kontekstis; |
N. |
arvestades, et komisjoni president esitas Euroopa Parlamendis arvamuse, et tulevasele laienemisele peaks eelnema institutsiooniline lahendus, ning avaldas lootust, et nimetatud institutsioonilise lahenduseni, nagu määras kindlaks 2006. aasta 15.–16. juunil kogunenud Euroopa Ülemkogu, võib jõuda 2008. aasta lõpuks, võimaldades liidul seega järgida võetud kohustusi läbirääkimistel juba osalevate riikide ja nende riikide suhtes, kellele on antud väljavaade Euroopa Liiduga ühinemiseks; |
O. |
arvestades, et kõnealune institutsiooniline lahendus on esimene omasarnane ja ennekõike vajalik selleks, et säilitada Euroopa integratsiooni dünaamika, nii nagu otsustasid riigipead ja valitsusjuhid 1993. aasta Kopenhaageni istungil; |
1. |
märgib, et pigem on laienemine liitu tugevdanud, edendanud tema majanduskasvu, suurendanud tema rolli maailmas ning ergutanud ELi uute poliitikate arengut; |
2. |
tuletab meelde, et mõistet vastuvõtmisvõime kasutati esmakordselt ametlikult 1993. aastal, kui Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu tunnistas, et lisaks poliitilistele ja majanduslikele kriteeriumidele, millele liikmesriigid liiduga ühinemisel peavad vastama, on „liidu võime võtta vastu uusi liikmeid, säilitades samal ajal Euroopa integratsiooni dünaamika oluline nii liidu kui kandidaatriikide üldistes huvides”; |
3. |
tuletab meelde, et kuigi liidu iga laienemine on kaasa toonud muutusi tema institutsioonilises, poliitilises ja finantsraamistikus, ei ole need muutused olnud piisavad, et säilitada tõhusus liidu otsuste tegemisel; |
4. |
on arvamusel, et mõiste vastuvõtmisvõime ei anna edasi mõtet, mida soovitakse väljendada, kuna EL ei võta oma liikmeid mingil viisil vastu, ning teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele mõiste integreerimisvõime, mis toob paremini esile ELi liikmesuse olemuse; |
5. |
rõhutab, et integreerimisvõime ei ole kandidaatriikide suhtes kohaldatav uus kriteerium, vaid tingimus, mis tagab laienemise edu ja Euroopa integratsiooniprotsessi sügavuse; vastutus parandada oma integreerimisvõimet lasub liidul, mitte kandidaatriikidel; |
6. |
on arvamusel, et integreerimisvõime mõiste tähendab pärast laienemist, et
|
7. |
on arvamusel, et integreerimisvõime tagamiseks peab liit langetama otsused vajalike reformide sisu ja rakendusala kohta, enne kui edasine ühinemine aset leiab; sellega seotud hindamine tuleb läbi viia kõikidel laienemisprotsessi peamistel etappidel, arvestades uute liikmesriikide võimalikku mõju institutsioonilisele, finants- ja otsuste tegemise võimele; |
8. |
tunnistab, et liit seisab praegu silmitsi raskustega austada Kagu-Euroopa riikide suhtes võetud kohustusi, kuna tema praegune institutsiooniline, finants- ja poliitiline struktuur on veel sobimatu edasiseks laienemiseks ning seda on vaja parandada; |
Integreerimisvõime institutsioonilised aspektid
9. |
rõhutab, et enne edasist laienemist on hädavajalik viia läbi reform, mis võimaldaks liidul toimida tõhusamalt, läbipaistvamalt ja demokraatlikumalt; seetõttu on edasiseks laienemiseks vaja viia läbi järgmised institutsioonilised reformid:
rõhutab, et kõik need reformid sisalduvad juba põhiseaduse lepingus ja et nende ellu viimine võimaldaks laienenud liidul korralikult toimida ning tagada liidu võime võtta vastu otsuseid tõhusalt ja demokraatlikult; |
Integreerimisvõime teised olulised aspektid
10. |
juhib tähelepanu, et lisaks vajalikele institutsioonilistele reformidele on edasiseks laienemiseks vaja teha muudatusi liidu struktuuri teistes aspektides, nagu:
|
11. |
rõhutab, et eelnevalt mainitud reformid tuleb läbi viia samaaegsete jõupingutustega üldsuse laienemist pooldava arvamuse tugevdamiseks ning tuletab meelde Euroopa poliitiliste juhtide vastutust selgitada üldsusele laienemise ja Euroopa ühtlustumise eesmärke ja vastastikku kasulikke aspekte; toetab komisjoni jõupingutusi teavitada laienemispoliitikast erinevate kanalite kaudu ja kummutada vääritimõistmised tõenditega, nagu seda nentis komisjon oma eelnimetatud 2005. aasta laienemise strateegiadokumendis; |
12. |
kinnitab, et kõik ELi otsused uue liikmesriigi vastuvõtmise kohta on langetatud menetluse käigus, mis sisaldab mitmeid tagatisi, nimelt kõikide liikmesriikide üksmeelset otsust ühinemisläbirääkimiste alustamise ja lõpetamise kohta, Euroopa Parlamendi heakskiitu ning iga ühinemislepingu ratifitseerimist kõikide liikmesriikide poolt; |
13. |
mainib, et ühinemislepingu allakirjutamine liikmesriikide valituste poolt tähendab igal juhul, et need valitsused on täielikult kohustunud vastavalt ka tegutsema, tagamaks, et kõnealuse lepingu ratifitseerimine toob kaasa ka selle eduka sõlmimise vastavalt kehtivatele menetlustele igas riigis; |
14. |
on arvamusel, et Euroopa Parlamendi nõusolekut, mida on vaja, et nõukogu võiks tegutseda Euroopa Liidu lepingu artikli 49 alusel seoses uute liikmesriikide ühinemisega, tuleks kohaldada nii läbirääkimiste alustamise kui ka lõpetamise otsuse suhtes; |
Järeldused
15. |
kinnitab veel kord oma laienemiskohustust, mis on ajalooline võimalus tagada Euroopas rahu, turvalisus, stabiilsus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ning majanduskasv ja -õitseng; on endiselt veendunud, et laienemine peab toimuma samaaegselt liidu sügavama integreerumisega, kui ei taheta ohustada Euroopa integratsiooniprotsessi eesmärke; |
16. |
rõhutab, et liit peab olema võimeline õigel ajal kohandama oma institutsioonilisi, finants- ja poliitilisi struktuure, et vältida ootamatuid viivitusi kandidaatriikide ühinemisel, kui selgub, et nad vastavad kõikidele liikmesuse eelduseks olevatele kriteeriumidele; |
17. |
kinnitab veel kord, et Nice'i leping ei taga piisavat alust edasiseks laienemiseks; |
18. |
toetab veel kord põhiseaduse lepingu heakskiitmist, mis annab lahenduse enamikule ELile vajalikele reformidele, et täita oma praegust laienemiskohustust ning toob selgelt esile suhte sügavama integratsiooni ja laienemise vahel, ja hoiatab, et kõik katsed aidata kaasa põhiseadusliku tervikkokkuleppe üksikute osade rakendamisele võivad ohustada üldist kompromissi, millel see põhineb; |
19. |
võtab teadmiseks 2006. aasta 15.–16. juunil kogunenud Euroopa Ülemkogu ajakava leidmaks lahendus põhiseaduslikule kriisile hiljemalt 2008. aasta teisel poolel; |
20. |
kinnitab veel kord oma kohustust saavutada põhiseaduslik lahendus Euroopa Liidu jaoks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul enne, kui liidu kodanikke kutsutakse üles hääletama Euroopa valimistel 2009. aastal, nii et liidul oleks võimalik täita endale kandidaatriikide suhtes võetud kohustusi ning olla valmis neid liikmesriikidena tunnustama; |
*
* *
21. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Türgi, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Montenegro parlamentidele ja valitsustele, Kosovo omavalitsuse ajutistele institutsioonidele ning ÜRO missioonile Kosovos. |
(1) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.
(2) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 163.
(3) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 306.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0096.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0263.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0381.
Neljapäev, 14. detsember 2006
23.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 317/491 |
PROTOKOLL
(2006/C 317 E/04)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.00.
2. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
nõukogu ja komisjon:
— |
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb raamlepingu (mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammi kohta Venemaa Föderatsioonis) ja protokolli (mitmepoolse tuumaalase keskkonnaprogrammiga seotud nõuete, kohtumenetluse ja kahju hüvitamise kohta Venemaa Föderatsioonis) sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2006)0665 — C6-0475/2006 — 2006/0227(CNS))
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — European Data Protection Supervisor (SEC(2006)0915 [09] — C6-0472/2006 — 2006/2170(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — European Ombudsman (SEC(2006)0915 [08] — C6-0471/2006 — 2006/2063(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — Committee of the Regions (SEC(2006)0915 [07] — C6-0470/2006 — 2006/2076(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — Economic and Social Committee (SEC(2006)0915 [06] — C6-0469/2006 — 2006/2075(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — Court of Auditors (SEC(2006)0915 [05] — C6-0468/2006 — 2006/2074(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — Court of Justice (SEC(2006)0915 [04] — C6-0467/2006 — 2006/2073(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Communities — Financial Year 2005 — Council (SEC(2006)0915 [03] — C6-0466/2006 — 2006/2072(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
European Commission — Final annual accounts of the European Commuities — Financial Year 2005 — European Parliament (SEC(2006)0915 [02] — C6-0465/2006 — 2006/2071(DEC)) (eestikeelne versioon puudub)
|
— |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat (KOM(2006)0778 — C6-0457/2006 — 2006/0258(COD))
|
— |
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks 6. detsembril 2005. aastal Genfis allakirjutatud protokoll, millega muudetakse TRIPS-lepingut (08934/2006 — C6-0359/2006 — 2006/0060(AVC))
|
3. Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks — Biomass ja biokütuste strateegia — Tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualane abi * (arutelu)
Raport Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks [2006/2113(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Eluned Morgan (A6-0426/2006).
Raport biomassi ja biokütuste strateegia kohta [2006/2082(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Werner Langen (A6-0347/2006).
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualase abi rahastamisvahendi loomiseks [09037/2006 — C6-0153/2006 — 2006/0802(CNS)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Esko Seppänen (A6-0397/2006).
Sõna võttis Andris Piebalgs (komisjoni liige)
Eluned Morgan tutvustas raportit (A6-0426/2006).
Werner Langen tutvustas raportit (A6-0347/2006).
Esko Seppänen tutvustas raportit (A6-0397/2006).
Sõna võtsid Anders Wijkman (DEVE komisjoni arvamuse koostaja), Jean-Pierre Audy (INTA komisjoni arvamuse koostaja), Jacky Henin (INTA komisjoni arvamuse koostaja), Janusz Lewandowski (BUDG komisjoni arvamuse koostaja), Christian Ehler (ECON komisjoni arvamuse koostaja), Evangelia Tzampazi (ENVI komisjoni arvamuse koostaja), Frédérique Ries (ENVI komisjoni arvamuse koostaja), Liam Aylward (ENVI komisjoni arvamuse koostaja), Marta Vincenzi (TRAN komisjoni arvamuse koostaja), Hannu Takkula (TRAN komisjoni arvamuse koostaja), Oldřich Vlasák (REGI komisjoni arvamuse koostaja), Willem Schuth (AGRI komisjoni arvamuse koostaja), Herbert Reul fraktsiooni PPE-DE nimel, Edit Herczog fraktsiooni PSE nimel, Lena Ek fraktsiooni ALDE nimel, Claude Turmes fraktsiooni Verts/ALE nimel, Roberto Musacchio fraktsiooni GUE/NGL nimel, Mieczysław Edmund Janowski fraktsiooni UEN nimel, Nils Lundgren fraktsiooni IND/DEM nimel, ja Lydia Schenardi (fraktsioonilise kuuluvuseta).
ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident
Sõna võtsid Paul Rübig, Reino Paasilinna, Jorgo Chatzimarkakis, Rebecca Harms, Tobias Pflüger, John Whittaker, Jim Allister, Elmar Brok (AFET komisjoni arvamuse koostaja), Alejo Vidal-Quadras, Mechtild Rothe, Anne Laperrouze, Athanasios Pafilis, Alessandro Battilocchio, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Romana Jordan Cizelj, Matthias Groote, Nicole Fontaine, Dorette Corbey, Andres Tarand, Teresa Riera Madurell ja Andris Piebalgs.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 6.3514.12.2006 protokolli punkt 6.36 ja 14.12.2006 protokolli punkt 6.31.
(Istung katkestati enne hääletust kell 10.50 ja jätkus kell 11.05.)
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
4. In memoriam
Josep Borrell Fontelles (Euroopa Parlamendi president) ja Jacques Barrot (komisjoni asepresident) avaldasid parlamendi ja komisjoni nimel austust 13.12.2006 Madridis surnud Loyola de Palacio (komisjoni asepresident 1999–2004) mälestusele.
Parlament pidas minutilise leinaseisaku.
5. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine
President teatas, et allkirjastab järgmisel nädalal vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 68 koos nõukogu eesistujaga järgmised kaasotsustamisel vastu võetud aktid:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (3664/2006 — C6-0000/2006 — 2003/0256(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr …/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (3665/2006 — C6-0476/2006 — 2003/0257(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (3666/2006 — C6-0477/2006 — 2005/0043(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (3668/2006 — C6-0478/2006 — 2005/0277(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (3661/2006 — C6-0479/2006 — 2005/0104(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (3662/2006 — C6-0480/2006 — 2005/0106(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (3682/2006 — C6-0481/2006 — 2005/0203(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb statistiliste andmete esitamist kalandustoodete lossimise kohta liikmesriikides ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1382/91 (3684/2006 — C6-0482/2006 — 2005/0223(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (3681/2006 — C6-0484/2006 — 2004/0270 B(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (3680/2006 — C6-0487/2006 — 2005/0042 B(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (3663/2006 — C6-0490/2006 — 2004/0220(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta (3649/2006 — C6-0492/2006 — 2005/0179(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (3650/2006 — C6-0491/2006 — 2005/0221(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (3669/2006 — C6-0486/2006 — 2005/0258(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta (3631/2006 — C6-0485/2006 — 2005/0098(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (3651/2006 — C6-0483/2006 — 2006/0011(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv juhilubade kohta (uuestisõnastamine) (3687/2006 — C6-0494/2006 — 2003/0252(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr … pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (3677/2006 — C6-0495/2006 — 2006/0207(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega (3683/2006 — C6-0496/2006 — 2004/0117(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (3686/2006 — C6-0497/2006 — 2005/0017(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta seoses finantsraamistikuga aastateks 2007–2009 ning suurima ühenduse poolt Bulgaariale ja Rumeeniale hüvitatava summaga (3689/2006 — C6-0498/2006 — 2006/0112(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (3607/2/2006 — C6-0499/2006 — 2005/0006(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (3678/2006 — C6-0500/2006 — 2006/0033(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (3688/2006 — C6-0501/2006 — 2006/0116(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (3617/7/2006 — C6-0502/2006 — 2003/0262(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (3616/9/2006 — C6-0503/2006 — 2003/0165(COD)) |
Lisaks on nõukogu teatanud, et kiitis heaks Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel 30. novembril 2006. aastal vastu võetud seisukohad eesmärgiga võtta vastu järgmised tekstid:
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (3673/2006 — C6-0489/2006 — 2006/0209(COD)) |
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (3674/2006 — C6-0488/2006 — 2006/0210(COD)) |
Võttes arvesse nõukogu poolt tekstidesse tehtud parandusi, konsulteeris president antud valdkonnas vastutava transpordi- ja turismikomisjoniga. Kooskõlas kodukorra artikli 66 lõikega 2 teavitas nimetatud komisjoni esimees 12. detsembri 2006. aasta kirjaga presidenti, et antud parandused ei muuda tekstide põhisisu. Seega allkirjastab president järgmisel nädalal ka need aktid.
6. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
6.1. Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt (hääletus)
Üldeelarve nõukogu muudatustega projekti muudatusettepanekute projektid
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
Parlamendi president tuletas meelde eelarve hääletuse korral kohaldatavaid sätteid ja nõutavaid häälteenamusi. Seejärel viis ta läbi elektroonilise istungisaalis kohaoleku kontrolli. Selles osales 542 parlamendiliiget.
Sõna võttis James Elles (eelarve pea raportöör ), kes esitas järgmised tehnilised kohandused:
„Esiteks, muudatusettepanek 328 (eelarverida 22 02 02) hõlmab assigneeringute suurendamist 2 miljoni euro võrra kulukohustuste ja maksetena. Need 2 miljonit eurot võetakse eelarverealt 19 05 01. Seetõttu võetakse muudatusettepanek 314 eelarverea 19 05 01 kohta tagasi.
Teiseks, eelarvereale 16 02 02 lisatakse summa 5 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.
Kolmandaks, eelarvereale 15 04 07 lisatakse summa 400 000eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.
Reservi paigutatud summade vabastamine: muudatusettepanek 302 eelarverea 16 03 02 kohta; muudatusettepanek 251 eelarverea 26 01 50 23 kohta; muudatusettepanek 330 eelarverea 28 01 01 kohta.
EPSO puhul asendatakse muudatusettepanek 255 muudatusettepanekuga, mille eesmärk on vähendada reservi paigutatud summat 25 %ni asjaomaste eelarveridade assigneeringutest.
Lõpuks, et võtta arvesse ühinemiseelset abi puudutavat probleemi, mis ilmnes eelarve lugemisel nõukogus ja millega meil ei olnud võimalik õigeaegselt tegeleda, palub parlament resolutsiooni lõike 25 lõpus komisjonil esitada 2007. aasta jooksul assigneeringute ümberpaigutamise taotluse või paranduseelarve, kui 2007. aasta eelarves ette nähtud summad osutuvad ebapiisavaks. See puudutab eelarverida 05 05 01 01.
Soovitan panna nimetatud tehnilised kohandused hääletusele.”
Parlament kiitis tehnilised kohandused heaks.
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 1)
Vastuvõetud muudatusettepanekud on toodud „Vastuvõetud tekstide” lisas.
Ulla-Maj Wideroos (nõukogu eesistuja) esines järgmise avaldusega:
„Te võtate teisel lugemisel vastu 2007. aasta eelarve. Tegemist on esimese eelarvega laienenud, 27 liikmega Euroopa Liidus. Samuti on see eelarveperioodi 2007–2013 esimene eelarve. Võin rahuloluga märkida, et 21. novembril toimunud läbirääkimiste ja 28. novembril toimunud kolmepoolsete läbirääkimiste järel saavutatud kokkulepe kahe institutsiooni vahel kajastub 2007. aasta eelarve projektis.
On jäänud teatav hulk väiksemaid tõlgendamiserinevusi, mis puudutavad kulude klassifikatsiooni, ning selles osas jääb nõukogu oma õiguste juurde. Sellegipoolest on nõukogu valmis aktsepteerima kulude suurendamise maksimaalset määra, mis määratleti teisel lugemisel toimunud hääletusel.
Lõpetan tänusõnadega eelarvekomisjoni esimehele hr Lewandowskile, samuti raportöör idele hr Ellesile ja hr Greschile suurepärase koostöö eest läbirääkimiste vältel.”
Parlamendi president esines järgmise avaldusega:
„Võin tõdeda, et eelarvemenetlus on toimunud kooskõlas asutamislepingutega ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ning vastavalt nimetatud kokkuleppe artiklile 13 on nõukogu ja parlament saavutanud kokkuleppe mittekohustuslike kulutuste maksimaalse määra osas, nii nagu see määratleti teisel lugemisel parlamendis. Seega võib eelarvemenetluse lugeda lõppenuks ja eelarve kuulutatakse lõplikult vastuvõetuks.”
Paludes nõukogu eesistujal Ulla-Maj Wideroosil, komisjoni esindajal Dalia Grybauskaitėl, eelarvekomisjoni esimehel Janusz Lewandowskil ja raportöör idel James Ellesil ja Louis Grechil temaga ühineda, kirjutas parlamendi president koos nõukogu eesistujaga eelarvele alla.
6.2. 6.2.2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt (kõik jaod) (hääletus)
Raport Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta (kõik jaod) 15637/2006 — C6-0442/2006 — 2006/2018(BUD) — 2006/2018B(BUD)) ja Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve kirjalikud muutmisettepanekud — nr 1/2007 (SEK (2006)0762) — nr 2/2007 (13886/2006 — C6-0341/2006) — nr 3/2007 (15636/2006 — C6-0443/2006) — Raport Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
|
I jagu — Euroopa Parlament |
|
II jagu — Euroopa Liidu Nõukogu |
|
III jagu — Euroopa Komisjon |
|
IV jagu — Euroopa Kohus |
|
V jagu — Kontrollikoda |
|
VI jagu — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee |
|
VII jagu — Regioonide Komitee |
|
VIII (A) jagu — Euroopa Ombudsman |
|
VIII (B) jagu — Euroopa andmekaitseinspektor — Eelarvekomisjon Kaasraportöörid: James Elles ja Louis Grech (A6-0451/2006) |
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 2)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0570)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
— |
Catherine Guy-Quint ja James Elles (kaasraportöör) hääletuse kohta. |
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
6.3. Eelneva läbivaatamise ja konsulteerimise menetlus liikmesriikide poolt kavandatavate transporti käsitlevate õigusaktide suhtes (kodifitseeritud versioon) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega nähakse ette eelneva läbivaatamise ja konsulteerimise menetlus liikmesriikide poolt kavandatavate transporti käsitlevate õigusaktide suhtes (kodifitseeritud versioon) [KOM(2006)0284 — C6-0185/2006 — 2006/0099(COD)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Diana Wallis (A6-0458/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 3)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0571)
6.4. Piiridel tehtavate kontrollimiste kaotamine (maantee- ja siseveetransport) (kodifitseeritud versioon) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide piiridel tehtavate maantee- ja siseveetranspordialaste kontrollimiste kaotamise kohta (kodifitseeritud versioon) [KOM(2006)0432 — C6-0261/2006 — 2006/0146(COD)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Diana Wallis (A6-0459/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 4)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0572)
6.5. Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamine (kodifitseeritud versioon) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EURATOM, EÜ) konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (kodifitseeritud versioon) [KOM(2006)0477 — C6-0290/2006 — 2006/0159(COD)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Diana Wallis (A6-0457/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 5)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0573)
6.6. Atlandi ookeani kirdeosas kalastatavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamine (kodifitseeritud versioon) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (kodifitseeritud versioon) [KOM(2006)0497 — C6-0301/2006 — 2006/0164(COD)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Diana Wallis (A6-0460/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 6)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0574)
6.7. Ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks (kodifitseeritud versioon) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks (kodifitseeritud versioon) [KOM(2006)0315 — C6-0236/2006 — 2006/0104(CNS)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Diana Wallis (A6-0461/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 7)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0575)
6.8. EÜ ja Paraguay vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Paraguay Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta [KOM(2006)0266 — C6-0308/2006 — 2006/0094(CNS)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Paolo Costa (A6-0406/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 8)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0576)
6.9. Uurimis- ja arendustegevus arukate tootmissüsteemide alal (EÜ ning Austraalia, Kanada, Norra, Šveitsi, Korea, Jaapani ja USA leping) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse sõlmima lepingut, et uuendada ja muuta Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingut [KOM(2006)0343 — C6-0373/2006 — 2006/0111(CNS)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Giles Chichester (A6-0418/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 9)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0577)
6.10. Suhkrusektori turgude ühine korraldus (ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks pärast laienemist) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga kohandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta ja määrust (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses [KOM(2006)0677 — C6-0424/2006 — 2006/0226(CNS)] — Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Joseph Daul (A6-0412/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 10)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0578)
6.11. Uimastiennetus ja teavitustegevus (2007–2013) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Uimastiennetus ja teavitustegevus” [KOM(2006)0230 — C6-0095/2005 — 2005/0037B(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Inger Segelström (A6-0454/2006)P6_TA(2006)0579.
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 11)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0579)
6.12. Tsiviilõigus (2007–2013) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus” [KOM(2005)0122 — C6-0096/2005 — 2005/0040(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Inger Segelström (A6-0452/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 12)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0580)
6.13. Euroopa Pagulaste Fondi loomine (2008–2013) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0124/2005 — 2005/0046(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Barbara Kudrycka (A6-0437/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 13)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0581)
6.14. Topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kasutuselevõtt ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ning tühistatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 2978/94 [KOM(2006)0111 — C6-0104/2006 — 2006/0046(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Fernand Le Rachinel (A6-0417/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 14)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0582)
6.15. Euroopa Fondi Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimiseks loomine (2007–2013) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega asutatakse aastateks 2007–2013 Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0238/2005 — 2005/0048(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Barbara Kudrycka (A6-0419/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 15)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0583)
6.16. Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine (2007–2013) * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine” — Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” [KOM(2005)0124 — C6-0241/2005 — 2005/0034(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Romano Maria La Russa (A6-0390/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 16)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Sõna võttis Romano Maria La Russa (raportöör), kes väljendas rahulolematust artiklis 131 sätestatud hääletusmenetluse kasutamisega selliste teemade puhul.
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2006)0584)
6.17. Parlamendikomisjonide arvuline koosseis (hääletus)
Otsuse ettepanek, mille on vastavalt kodukorra artiklile 174 esitanud esimeeste konverents parlamendikomisjonide arvulise koosseisu kohta (B6-0664/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 17)
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0585)
6.18. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut [10351/1/2006 — C6-0314/2006 — 2005/0017(COD)] — Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Kaasraportöör id: Lissy Gröner ja Amalia Sartori (A6-0455/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 18)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0586)
6.19 Juhiload (uuestisõnastamine) ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv juhilubade kohta (uuestisõnastamine) [09010/1/2006 — C6-0312/2006 — 2003/0252(COD)] — Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Mathieu Grosch (A6-0414/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 19)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2006)0587)
6.20. Kodukorra artikli 81 (Rakendussätted) muutmine (hääletus)
Raport Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 81 (Rakendussätted) muutmise kohta [2006/2211(REG)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Richard Corbett (A6-0415/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 20)
KODUKORRA TEKST
Vastuvõetud muudatusettepanekud: vt lisa „Hääletuste tulemused”
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0588)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
— |
Richard Corbett (raportöör) |
Uued sätted jõustuvad 1.1.2007.
6.21. Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine (komisjonid, kvestorid) (hääletus)
Raport Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 ja artikli 182 lõike 1 muutmise kohta: kvestorite ja komisjonide juhatuste valimine [2006/2287(REG)] — Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Jo Leinen (A6-0464/2006).
(Kvalifitseeritud häälteenamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 21)
KODUKORRA TEKST
Vastuvõetud muudatusettepanekud: vt lisa „Hääletuste tulemused”
OTSUSE ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0589)
Uued sätted jõustuvad 1.1.2007.
6.22. Välispiiride fondi loomine (2007–2013) ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse välispiiride fond aastateks 2007–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0125/2005 — 2005/0047(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Barbara Kudrycka (A6-0427/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 22)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Sõna võttis Barbara Kudrycka (raportöör), kes soovitas kompromissmuudatusettepaneku vastu võtta.
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0590)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0590)
6.23. Euroopa tagasisaatmisfondi asutamine (2008–2013) ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames [KOM(2005)0123 — C6-0126/2005 — 2005/0049(COD)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Barbara Kudrycka (A6-0425/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 23)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Sõna võtsid Barbara Kudrycka (raportöör), Ulla-Maj Wideroos (nõukogu eesistuja) ja Andris Piebalgs (komisjoni liige), kes täpsustasid oma institutsiooni seisukohti.
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0591)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0591)
6.24. Pediaatrias kasutatavad ravimid ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust …/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta [KOM(2006)0640 — C6-0356/2006 — 2006/0207(COD)] — Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Françoise Grossetête (A6-0396/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 24)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0592)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0592)
6.25. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus [KOM(2005)0087 — C6-0082/2005 — 2005/0020(COD)] — Õiguskomisjon
Raportöör: Hans-Peter Mayer (A6-0387/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 25)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0593)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0593)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
— |
Hans-Peter Mayer (raportöör) täpsustas, et kehtib tekstis esinev saksakeelne terminoloogia, ja esitas kompromissmuudatusettepanekute ploki nr 1 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
6.26. Põhiõigused ja kodakondsus (2007–2013) * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” [KOM(2005)0122 — C6-0236/2005 — 2005/0038(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Inger Segelström (A6-0465/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 26)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0594)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0594)
6.27. Kriminaalõigus (2007–2013) * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Kriminaalõigus” [KOM(2005)0122 — C6-0237/2005 — 2005/0039(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Inger Segelström (A6-0453/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 27)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0595)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0595)
6.28. Kuritegude ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine (2007–2013) * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine” — Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” [KOM(2005)0124 — C6-0242/2005 — 2005/0035(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Romano Maria La Russa (A6-0389/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 28)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0596)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0596)
6.29. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta [KOM(2006)0383 — C6-0296/2006 — 2006/0125(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho (A6-0410/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 29)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0597)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0597)
6.30. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta [KOM(2006)0383 — C6-0297/2006 — 2006/0126(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho (A6-0413/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 30)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0598)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0598)
6.31. Tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualane abi * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualase abi rahastamisvahendi loomiseks [09037/2006 — C6-0153/2006 — 2006/0802(CNS)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Esko Seppänen (A6-0397/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 31)
NÕUKOGU TEKST
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0599)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0599)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
— |
Esko Seppänen (raportöör) esitas muudatusettepaneku 25 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
6.32. Viisad liikmesriikide välispiiride ületamiseks * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud [KOM(2006)0084 — C6-0256/2006 — 2006/0022(CNS)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Ioannis Varvitsiotis (A6-0431/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 32)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2006)0600)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2006)0600)
6.33. Sahharovi auhind (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0665/2006 ja B6-0666/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 33)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0665/2006
(asendades B6-0665/2006 ja B6-0666/2006):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
Edward McMillan-Scott, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Gerardo Galeote ja Bogusław Sonik fraktsiooni PPE-DE nimel; |
|
Pasqualina Napoletano ja Véronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel; |
|
Annemie Neyts-Uyttebroeck, Marco Cappato ja Marco Pannella fraktsiooni ALDE nimel; |
|
Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, Monica Frassoni ja Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel; |
|
Vittorio Agnoletto, Gabriele Zimmer, Jens Holm, Erik Meijer ja Luisa Morgantini fraktsiooni GUE/NGL nimel; |
|
Inese Vaidere, Michał Tomasz Kamiński, Adam Bielan, Gintaras Didžiokas ja Ryszard Czarnecki fraktsiooni UEN nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0601)
*
* *
Sõna võttis Edward McMillan-Scott, kes teatas, et Hiina inimõiguste kaitsja Gao Zhisheng on antud kohtu alla ja vangistatud.
6.34. Politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades seotud isikuandmete kaitse (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades seotud isikuandmete kaitset puudutava raamotsuse üle toimuvate läbirääkimiste kohta [2006/2286(INI)] — Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Martine Roure (A6-0456/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 34)
SOOVITUSE ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0602)
6.35. Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (hääletus)
Raport Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks [2006/2113(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Eluned Morgan (A6-0426/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 35)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0603)
Hääletust puudutavad sõnavõtud
— |
Claude Turmes esitas muudatusettepaneku 10 kohta suulise muudatusettepaneku. |
Suulist muudatusettepanekut ei võetud vastu, sest üle 37 parlamendiliikme oli selle vastu.
6.36. Biomass ja biokütuste strateegia (hääletus)
Raport biomassi ja biokütuste strateegia kohta [2006/2082(INI)] — Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Werner Langen (A6-0347/2006).
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 36)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0604)
Sõnavõtud hääletuse kohta:
— |
Mechtild Rothe fraktsiooni PSE nimel esitas lõike 76 kohta suulise muudatusettepaneku, mis võeti vastu. |
7. Selgitused hääletuse kohta
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta
Raport: James Elles ja Louis Grech — A6-0451/2006:
— |
Laima Liucija Andrikienė |
Raport: Lissy Gröner ja Amalia Sartori — A6-0455/2006:
— |
Zita Pleštinská |
Raport: Jo Leinen — A6-0464/2006:
— |
Richard Corbett |
Raport: Esko Seppänen — A6-0397/2006:
— |
Árpád Duka-Zólyomi |
Raport: Martine Roure — A6-0456/2006:
— |
Sarah Ludford fraktsiooni ALDE nimel |
8. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused
Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused on toodud veebilehel „Séance en direct”, „Résultats des votes (appels nominaux) / Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa „Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.
Elektroonilist versiooni veebilehel Europarl ajakohastatakse korrapäraselt kuni kahe nädala jooksul pärast hääletuse toimumise kuupäeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimiseks ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.
(Istung katkestati kell 13.00 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Janusz ONYSZKIEWICZ
asepresident
9. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
10. Haagi väärtpaberikonventsioon (arutelu)
Suuliselt vastatav küsimus (O-0120/2006), mille esitas(id)Pervenche Berès, Wolf Klinz, Enrique Barón Crespo, Monica Frassoni, Magda Kósáné Kovács, Louis Grech, Adeline Hazan, Alain Lipietz, Antolín Sánchez Presedo, Benoît Hamon, Rosa Miguélez Ramos, Bernard Poignant, Donata Gottardi, Catherine Trautmann, Gianni Pittella, Manfred Weber, Inés Ayala Sender, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Bennahmias, Marc Tarabella, Jean-Paul Gauzès, Kader Arif, Marie-Arlette Carlotti, Martine Roure, Nicola Zingaretti, Yannick Vaugrenard, Harlem Désir, Gilles Savary, Guy Bono, Janelly Fourtou, Rosa Díez González, Michel Rocard, Marie-Line Reynaud, Bernadette Vergnaud, Béatrice Patrie, Catherine Guy-Quint, Pierre Moscovici, Jean-Claude Fruteau ja Csaba Sándor Tabajdi komisjonile: Haagi väärtpaberikonventsiooni allkirjastamise mõjud (B6-0447/2006)
Pervenche Berès esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Jacques Barrot (komisjoni asepresident) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Sõna võtsid Jean-Paul Gauzès fraktsiooni PPE-DE nimel, Antolín Sánchez Presedo fraktsiooni PSE nimel, John Purvis, Marc Tarabella, Jacques Barrot ja Pervenche Berès
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
— |
Pervenche Berès, Wolf Klinz, Monica Frassoni, Magda Kósáné Kovács, Adeline Hazan, Alain Lipietz, Antolín Sánchez Presedo, Benoît Hamon, Rosa Miguélez Ramos, Bernard Poignant, Catherine Trautmann, Henri Weber, Inés Ayala Sender, Jean Louis Cottigny, Jean-Luc Bennahmias, Marc Tarabella, Jean-Paul Gauzès, Kader Arif, Marie-Arlette Carlotti, Martine Roure, Yannick Vaugrenard, Harlem Désir, Gilles Savary, Guy Bono, Janelly Fourtou, Marie-Line Reynaud, Bernadette Vergnaud, Catherine Guy-Quint, Pierre Moscovici, Jean-Claude Fruteau, Csaba Sándor Tabajdi, Françoise Castex, Anne Ferreira, Robert Navarro, Brigitte Douay, Bernadette Bourzai, Alain Hutchinson, Sérgio Sousa Pinto, Alejandro Cercas, Maria Badia i Cutchet, Ignasi Guardans Cambó ja Michel Rocard: Haagi väärtpaberikonventsiooni allkirjastamise tagajärjed (B6-0632/2006) |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 14.4.
11. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)
(Resolutsiooni ettepanekute pealkirjad ja autorid: vt 12.12.2006 protokolli punkt 2.)
11.1. Olukord Fidžil
Resolutsiooni ettepanekud B6-0646/2006, B6-0649/2006, B6-0652/2006, B6-0660/2006, B6-0662/2006 ja B6-0663/2006
Justas Vincas Paleckis, Nirj Deva, Tobias Pflüger, Raül Romeva i Rueda, Adam Bielan ja István Szent-Iványi tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid Bernd Posselt fraktsiooni PPE-DE nimel, Józef Pinior fraktsiooni PSE nimel, Marcin Libicki fraktsiooni UEN nimel, Michael Gahler ja Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 12.1.
11.2. ÜRO vägede seotus seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega Libeerias ja Haitil
Resolutsiooni ettepanekud B6-0648/2006, B6-0653/2006, B6-0654/2006, B6-0656/2006 ja B6-0659/2006
José Javier Pomés Ruiz, Ilda Figueiredo, Marek Aleksander Czarnecki, Miguel Angel Martínez Martínez ja Raül Romeva i Rueda tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
Sõna võtsid Michael Gahler fraktsiooni PPE-DE nimel, Karin Scheele fraktsiooni PSE nimel, Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, Urszula Krupa fraktsiooni IND/DEM nimel, Józef Pinior, Kathy Sinnott ja Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 12.2.
11.3. Myanmar (Birma)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0647/2006, B6-0651/2006, B6-0655/2006, B6-0657/2006, B6-0658/2006 ja B6-0661/2006
Thomas Mann, Erik Meijer, Marc Tarabella, Marios Matsakis ja Alyn Smith tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid Bernd Posselt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg ja Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.12.2006 protokolli punkt 12.3.
12. Hääletused
Hääletuste üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletused jne) on esitatud protokolli lisas „Hääletuste tulemused”.
12.1. Olukord Fidžil (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0646/2006, B6-0649/2006, B6-0652/2006, B6-0660/2006, B6-0662/2006 ja B6-0663/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 37)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0646/2006
(asendades B6-0646/2006, B6-0649/2006, B6-0660/2006, B6-0662/2006 ja B6-0663/2006):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
Nirj Deva, Geoffrey Van Orden, Bernd Posselt, Charles Tannock fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
Pasqualina Napoletano, Miguel Angel Martínez Martínez, Marie-Arlette Carlotti, Panagiotis Beglitis fraktsiooni PSE nimel, |
|
István Szent-Iványi, Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, |
|
Margrete Auken, Marie-Hélène Aubert fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
Adam Bielan, Mieczysław Edmund Janowski, Michał Tomasz Kamiński, Marcin Libicki, Roberts Zīle, Hanna Foltyn-Kubicka fraktsiooni UEN nimel |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0605)
(Resolutsiooni ettepanek B6-0652/2006 muutus kehtetuks.)
12.2. ÜRO vägede seotus seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega Libeerias ja Haiitil (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0648/2006, B6-0653/2006, B6-0654/2006, B6-0656/2006 ja B6-0659/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 38)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0648/2006
(asendades B6-0648/2006, B6-0653/2006, B6-0654/2006, B6-0656/2006 ja B6-0659/2006):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
Michael Gahler, Maria Martens, José Javier Pomés Ruiz, Bernd Posselt ja Charles Tannock fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
Pasqualina Napoletano, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Miguel Angel Martínez Martínez, Marie-Arlette Carlotti, María Sornosa Martínez ja Pierre Schapira fraktsiooni PSE nimel, |
|
Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, |
|
Raül Romeva i Rueda, Marie-Hélène Aubert, Margrete Auken ja Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
Luisa Morgantini ja Ilda Figueiredo fraktsiooni GUE/NGL nimel, |
|
Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Michał Tomasz Kamiński, Adam Bielan, Hanna Foltyn-Kubicka, Marcin Libicki ja Mieczysław Edmund Janowski fraktsiooni UEN nimel |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0606)
12.3. Myanmar (Birma) (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0647/2006, B6-0651/2006, B6-0655/2006, B6-0657/2006, B6-0658/2006 ja B6-0661/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 39)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0647/2006
(asendades B6-0647/2006, B6-0651/2006, B6-0655/2006, B6-0657/2006, B6-0658/2006 ja B6-0661/2006):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
Geoffrey Van Orden, Thomas Mann, Bernd Posselt, Charles Tannock ja Simon Coveney fraktsiooni PPE-DE nimel, |
|
Pasqualina Napoletano, Glenys Kinnock ja Marc Tarabella fraktsiooni PSE nimel, |
|
Frédérique Ries ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel, |
|
Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel, |
|
Vittorio Agnoletto ja Luisa Morgantini fraktsiooni GUE/NGL nimel, |
|
Gintaras Didžiokas fraktsiooni UEN nimel |
Vastu võetud (P6_TA(2006)0607)
12.4. Haagi väärtpaberikonventsioon (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0632/2006
(Antud häälte enamus)
(Üksikasjalikud hääletustulemused: lisa „Hääletuste tulemused” punkt 40)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2006)0608)
13. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis
Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadi ja fraktsiooni PSE taotlusel kinnitas parlament järgmised ametissenimetamised:
LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutine komisjon: Philip Claeysi asemel Jean-Claude Martinez
Delegatsioon Hiina Rahvavabariigiga suhtlemiseks: Guido Sacconi asemel Philippe Busquin
Delegatsioon ELi-Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis: Philippe Busquini asemel Guido Sacconi
14. Volituste kontrollimine
JURI komisjoni ettepaneku alusel otsustas parlament lugeda kehtivaks Christel Schaldemose volitused alates 15.10.2006.
15. Teatud dokumente puudutavad otsused
Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö
ENVI komisjon
— |
Taimekaitsevahendite turustamine (KOM(2006)0388 — C6-0245/2006 — 2006/0136(COD)) (nõuandvad komisjonid: ITRE, IMCO) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö ENVI, AGRI (Esimeeste konverentsi 7.12.2006 otsuse alusel) |
Nõusolek omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 45)
DEVE komisjon
— |
Somaali poolsaar: Euroopa Liidu piirkondlik poliitiline koostöö rahu, julgeoleku ja arengu tagamiseks (2006/2291(INI)) (nõuandvad komisjonid: AFET, INTA) (Esimeeste konverentsi 7.12.2006 otsuse alusel) |
ENVI komisjon
— |
Mullakaitse teemastrateegia (2006/2293(INI)) (nõuandvad komisjonid: AGRI, ITRE, JURI) (Esimeeste konverentsi 7.12.2006 otsuse alusel) |
INTA komisjon
— |
Globaalne Euroopa — konkurentsivõime välisaspektid (2006/2292(INI)) (nõuandvad komisjonid: ITRE, ECON) (Esimeeste konverentsi 7.12.2006 otsuse alusel) |
TRAN komisjon
— |
VELi tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses (2006/2299(INI)) (nõuandvad komisjonid: PECH, ENVI, ITRE, REGI) (Esimeeste konverentsi 7.12.2006 otsuse alusel) |
Otsus omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikli 82 lõige 4)
AFET komisjon
— |
Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2006. aasta arenguaruanne (2006/2289(INI)) |
— |
2006. aasta eduaruanne Horvaatia kohta (2006/2288(INI)) |
Otsus omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikli 114 lõige 3)
LIBE komisjon
— |
Andmekaitse kriminaalasjades tehtavas politseikoostöös (2006/2286(INI)) |
16. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116)
Registrisse kantud kirjalikele deklaratsioonidele antud allkirjade arv (kodukorra artikli 116 lõige 3):
Dokumendi number |
Esitaja(d) |
Allkirju |
64/2006 |
Robert Evans, Paulo Casaca, David Martin, Sajjad Karim ja Carl Schlyter |
57 |
65/2006 |
Renato Brunetta |
40 |
66/2006 |
Oldřich Vlasák |
29 |
67/2006 |
Mary Honeyball, John Bowis ja Caroline Lucas |
50 |
68/2006 |
Manolis Mavrommatis, Vasco Graça Moura ja José Albino Silva Peneda |
97 |
69/2006 |
Aldo Patriciello |
11 |
70/2006 |
Alessandra Mussolini ja Carlo Casini |
23 |
71/2006 |
Luca Romagnoli |
29 |
72/2006 |
Milan Gaľa, Barbara Kudrycka, Zita Pleštinská ja Peter Šťastný |
69 |
73/2006 |
Mario Borghezio |
10 |
74/2006 |
Manuel dos Santos, Fausto Correia, Jamila Madeira ja Emanuel Fernandes |
20 |
75/2006 |
Sepp Kusstatscher, Eva Lichtenberger, Alexander Alvaro, Lissy Gröner ja Thomas Mann |
36 |
76/2006 |
Andreas Mölzer |
19 |
77/2006 |
Andreas Mölzer |
9 |
78/2006 |
Bogusław Rogalski, Bogdan Pęk ja Ryszard Czarnecki |
16 |
79/2006 |
Milan Horáček, Simon Coveney ja Christa Prets |
92 |
80/2006 |
Michael Cashman, Andrew Duff ja Richard Howitt |
25 |
81/2006 |
Alessandra Mussolini |
5 |
82/2006 |
Stanisław Jałowiecki |
43 |
83/2006 |
Philip Claeys, Frank Vanhecke ja Koenraad Dillen |
9 |
84/2006 |
Catherine Stihler |
30 |
85/2006 |
Jacky Henin, Marco Rizzo ja Helmuth Markov |
7 |
86/2006 |
Adriana Poli Bortone |
9 |
87/2006 |
Jolanta Dičkutė, John Bowis, Stephen Hughes, Frédérique Ries ja Thomas Ulmer |
51 |
88/2006 |
Daniel Strož |
9 |
89/2006 |
Ignasi Guardans Cambó, Panayiotis Demetriou, Ana Maria Gomes, Gérard Onesta ja Sylvia-Yvonne Kaufmann |
35 |
90/2006 |
Caroline Lucas, Jillian Evans, Luigi Cocilovo ja Jean Lambert |
21 |
91/2006 |
Daniel Strož |
8 |
17. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine
Vastavalt kodukorra artikli 172 lõikele 2 esitatakse istungi protokoll parlamendile kinnitamiseks järgmise istungi alguses.
Parlamendi nõusolekul edastatakse vastuvõetud tekstid asjaomastele asutustele ja isikutele.
18. Järgmiste istungite ajakava
Järgmine istung toimub 18.12.2006.
19. Istungjärgu vaheaeg
Euroopa Parlamendi istungjärk katkestati.
Istung lõppes kell 16.35.
Julian Priestley
peasekretär
Josep Borrell Fontelles
president
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Agnoletto, Aita, Albertini, Allister, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Atkins, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso, Bachelot-Narquin, Baco, Badia i Cutchet, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bielan, Blokland, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bonsignore, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourzai, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, Bushill-Matthews, Busquin, Busuttil, Buzek, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Casini, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daul, Davies, De Blasio, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Dičkutė, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Ek, Elles, Estrela, Ettl, Jill Evans, Jonathan Evans, Fajmon, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foltyn-Kubicka, Fontaine, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Giertych, Gill, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Goudin, Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, de Groen-Kouwenhoven, Groote, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein, Hamon, Handzlik, Hannan, Harbour, Harkin, Harms, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Holm, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Hybášková, Ibrisagic, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Jöns, Jørgensen, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Krahmer, Kratsa-Tsagaropoulou, Kreissl-Dörfler, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lax, Lechner, Le Foll, Lehne, Leichtfried, Marine Le Pen, Le Rachinel, Lévai, Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Liotard, Lipietz, Lombardo, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McMillan-Scott, Madeira, Maldeikis, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Mantovani, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mohácsi, Moreno Sánchez, Morgan, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Achille Occhetto, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Őry, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Pahor, Paleckis, Panayotopoulos-Cassiotou, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirker, Piskorski, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Posdorf, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saks, Salinas García, Samaras, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Savary, Savi, Sbarbati, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Olle Schmidt, Schnellhardt, Schöpflin, Schroedter, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Siwiec, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Spautz, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stauner, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Susta, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Thomsen, Thyssen, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Ulmer, Väyrynen, Vakalis, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Veraldi, Vergnaud, Vidal-Quadras, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wagenknecht, Wallis, Walter, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Willmott, Wise, von Wogau, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wurtz, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Vaatlejad:
Athanasiu, Bărbuleţiu, Becşenescu, Buruiană-Aprodu, Ciornei, Cioroianu, Coşea, Corina Creţu, Gabriela Creţu, Duca, Ganţ, Hogea, Ivanova, Kirilov, Kónya-Hamar, Mihăescu, Mihalache, Morţun, Parvanova, Paşcu, Podgorean, Popa, Popeangă, Sârbu, Severin, Silaghi, Stoyanov, Ţicău, Vigenin
LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
+ |
vastu võetud |
- |
tagasi lükatud |
↓ |
kehtetuks muutunud |
tagasi |
tagasi võetud |
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
EH ( ..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
osa |
hääletus osade kaupa |
eraldi |
hääletus eraldi |
me |
muudatusettepanek |
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
VO |
vastav osa |
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
= |
identsed muudatusettepanekud |
§ |
lõige |
art |
artikkel |
põhj |
põhjendus |
RE |
resolutsiooni ettepanek |
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
SH |
salajane hääletus |
1. Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
|
KOMISJON |
|||||
277 |
01 04 04 |
Plokk 1 |
+ |
|
|
3 |
02 01 04 01 |
Plokk 1 |
|||
4 |
02 01 04 05 |
Plokk 1 |
|||
278 |
02 02 01 |
Plokk 1 |
|||
6 |
02 02 03 04 |
Plokk 1 |
|||
7 |
02 02 05 |
Plokk 1 |
|||
8 |
02 02 09 |
Plokk 1 |
|||
9 |
02 02 10 |
Plokk 1 |
|||
10 |
02 03 02 01 |
Plokk 1 |
|||
279 |
02 04 01 |
Plokk 1 |
|||
15 |
04 02 03 |
Plokk 1 |
|||
16 |
04 02 04 |
Plokk 1 |
|||
17 |
04 02 05 |
Plokk 1 |
|||
18 |
04 02 06 |
Plokk 1 |
|||
19 |
04 02 07 |
Plokk 1 |
|||
20 |
04 02 08 |
Plokk 1 |
|||
21 |
04 02 09 |
Plokk 1 |
|||
22 |
04 02 10 |
Plokk 1 |
|||
23 |
04 02 11 |
Plokk 1 |
|||
281 |
04 02 17 |
Plokk 1 |
|||
282 |
04 03 03 02 |
Plokk 1 |
|||
283 |
04 03 04 |
Plokk 1 |
|||
28 |
04 03 05 |
Plokk 1 |
|||
29 |
04 03 06 |
Plokk 1 |
|||
30 |
04 04 |
Plokk 1 |
|||
36 |
04 04 01 06 |
Plokk 1 |
|||
284 |
04 04 02 01 |
Plokk 1 |
|||
38 |
04 04 03 01 |
Plokk 1 |
|||
39 |
04 04 04 02 |
Plokk 1 |
|||
43 |
06 02 01 01 |
Plokk 1 |
|||
44 |
06 02 02 01 |
Plokk 1 |
|||
45 |
06 02 03 |
Plokk 1 |
|||
46 |
06 02 04 01 |
Plokk 1 |
|||
47 |
06 02 04 02 |
Plokk 1 |
|||
285 |
06 02 06 |
Plokk 1 |
|||
49 |
06 02 07 |
Plokk 1 |
|||
50 |
06 02 08 01 |
Plokk 1 |
|||
51 |
06 02 09 01 |
Plokk 1 |
|||
52 |
06 02 10 |
Plokk 1 |
|||
53 |
06 03 01 |
Plokk 1 |
|||
56 |
06 04 01 |
Plokk 1 |
|||
60 |
06 07 02 |
Plokk 1 |
|||
72 |
08 |
Plokk 1 |
|||
73 |
08 01 04 30 |
Plokk 1 |
|||
288 |
08 02 01 |
Plokk 1 |
|||
289 |
08 03 01 |
Plokk 1 |
|
||
290 |
08 04 01 |
Plokk 1 |
|||
291 |
08 05 01 |
Plokk 1 |
|||
292 |
08 13 01 |
Plokk 1 |
|||
84 |
09 01 04 01 |
Plokk 1 |
|||
293 |
09 01 04 02 |
Plokk 1 |
|||
294 |
09 01 04 03 |
Plokk 1 |
|||
87 |
09 02 03 01 |
Plokk 1 |
|||
88 |
09 03 03 |
Plokk 1 |
|||
89 |
09 03 04 01 |
Plokk 1 |
|||
90 |
09 03 04 02 |
Plokk 1 |
|||
295 |
09 04 01 |
Plokk 1 |
|||
92 |
09 04 03 02 |
Plokk 1 |
|||
119 |
12 01 04 01 |
Plokk 1 |
|||
121 |
13 03 |
Plokk 1 |
|||
122 |
13 03 03 |
Plokk 1 |
|||
123 |
13 03 04 |
Plokk 1 |
|||
124 |
13 03 05 |
Plokk 1 |
|||
125 |
13 03 06 |
Plokk 1 |
|||
126 |
13 03 07 |
Plokk 1 |
|||
127 |
13 03 08 |
Plokk 1 |
|||
128 |
13 03 09 |
Plokk 1 |
|||
296 |
13 03 16 |
Plokk 1 |
|||
132 |
14 04 02 |
Plokk 1 |
|||
297 |
14 05 03 |
Plokk 1 |
|
||
135 |
15 02 02 05 |
Plokk 1 |
|||
137 |
15 02 09 |
Plokk 1 |
|||
298 |
15 02 22 |
Plokk 1 |
|||
139 |
15 02 25 01 |
Plokk 1 |
|||
141 |
15 02 28 |
Plokk 1 |
|||
142 |
15 02 29 |
Plokk 1 |
|||
253 |
29 01 04 01 |
Plokk 1 |
|||
41 |
05 04 03 02 |
Plokk 1 |
|||
64 |
07 03 02 |
Plokk 1 |
|||
65 |
07 03 03 |
Plokk 1 |
|||
66 |
07 03 04 |
Plokk 1 |
|||
67 |
07 03 06 |
Plokk 1 |
|||
287 |
07 03 07 |
Plokk 1 |
|||
69 |
07 03 08 |
Plokk 1 |
|||
70 |
07 03 09 01 |
Plokk 1 |
|||
71 |
07 03 11 |
Plokk 1 |
|||
113 |
11 01 04 01 |
Plokk 1 |
|||
114 |
11 01 04 02 |
Plokk 1 |
|||
115 |
11 01 04 06 |
Plokk 1 |
|||
116 |
11 07 01 |
Plokk 1 |
|||
117 |
11 08 01 |
Plokk 1 |
|||
118 |
11 08 05 01 |
Plokk 1 |
|||
62 |
07 01 04 02 |
Plokk 1 |
|||
134 |
15 01 04 20 |
Plokk 1 |
|||
143 |
15 04 09 |
Plokk 1 |
|||
299 |
15 04 44 |
Plokk 1 |
|||
300 |
15 05 55 |
Plokk 1 |
|||
148 |
15 06 07 |
Plokk 1 |
|||
301 |
15 06 66 |
Plokk 1 |
|||
302 |
16 03 02 |
Plokk 1 |
|||
152 |
16 03 04 |
Plokk 1 |
|||
153 |
16 03 05 |
Plokk 1 |
|||
154 |
16 03 06 |
Plokk 1 |
|||
303 |
16 04 03 |
Plokk 1 |
|||
304 |
16 05 01 |
Plokk 1 |
|||
157 |
17 03 01 01 |
Plokk 1 |
|||
158 |
17 03 03 01 |
Plokk 1 |
|||
159 |
17 03 06 |
Plokk 1 |
|||
163 |
17 04 08 01 |
Plokk 1 |
|||
164 |
18 01 04 17 |
Plokk 1 |
|||
165 |
18 02 03 01 |
Plokk 1 |
|||
166 |
18 02 04 |
Plokk 1 |
|||
167 |
18 02 05 |
Plokk 1 |
|||
305 |
18 02 06 |
Plokk 1 |
|||
307 |
18 03 09 |
Plokk 1 |
|||
172 |
18 03 10 |
Plokk 1 |
|||
173 |
18 03 12 |
Plokk 1 |
|||
174 |
18 04 01 |
Plokk 1 |
|||
175 |
18 04 05 01 |
Plokk 1 |
|||
308 |
18 04 05 03 |
Plokk 1 |
|||
177 |
18 04 06 |
Plokk 1 |
|||
178 |
18 04 07 |
Plokk 1 |
|||
179 |
18 05 05 01 |
Plokk 1 |
|||
180 |
18 06 04 01 |
Plokk 1 |
|||
181 |
18 07 01 01 |
Plokk 1 |
|||
309 |
18 07 03 |
Plokk 1 |
|||
235 |
22 01 04 06 |
Plokk 1 |
|||
240 |
22 03 01 |
Plokk 1 |
|||
1 |
01 03 02 |
Plokk 1 |
|||
280 |
04 01 04 13 |
Plokk 1 |
|||
63 |
07 02 01 |
Plokk 1 |
|||
120 |
13 01 04 02 |
Plokk 1 |
|||
136 |
15 02 03 |
Plokk 1 |
|||
140 |
15 02 27 01 |
Plokk 1 |
|||
186 |
19 01 04 05 |
Plokk 1 |
|||
187 |
19 02 01 03 |
Plokk 1 |
|||
190 |
19 04 04 |
Plokk 1 |
|||
313 |
19 04 06 |
Plokk 1 |
|||
314 |
19 05 01 |
Plokk 1 |
|||
192 |
19 05 03 |
Plokk 1 |
|||
193 |
19 08 |
Plokk 1 |
|||
194 |
19 08 02 01 |
Plokk 1 |
|||
195 |
19 09 |
Plokk 1 |
|||
197 |
19 10 |
Plokk 1 |
|
|
|
200 |
19 10 01 03 |
Plokk 1 |
|||
201 |
19 10 01 04 |
Plokk 1 |
|||
321 |
19 10 02 |
Plokk 1 |
|||
222 |
21 01 04 02 |
Plokk 1 |
|||
224 |
21 04 04 |
Plokk 1 |
|||
225 |
21 04 05 |
Plokk 1 |
|||
226 |
21 04 06 |
Plokk 1 |
|||
326 |
21 05 01 |
Plokk 1 |
|||
228 |
21 06 |
Plokk 1 |
|||
229 |
21 06 02 |
Plokk 1 |
|||
230 |
21 06 03 |
Plokk 1 |
|||
327 |
21 06 04 |
Plokk 1 |
|||
233 |
22 01 04 02 |
Plokk 1 |
|||
234 |
22 01 04 04 |
Plokk 1 |
|||
236 |
22 02 01 |
Plokk 1 |
|||
328 |
22 02 02 |
Plokk 1 |
|||
237 |
Plokk 1 |
||||
239 |
22 02 05 02 |
Plokk 1 |
|||
242 |
23 01 04 01 |
Plokk 1 |
|||
244 |
23 02 02 |
Plokk 1 |
|||
331 |
XX 01 01 01 |
Plokk 1 |
|||
260 |
XX 01 02 01 02 |
Plokk 1 |
|||
261 |
XX 01 02 02 02 |
Plokk 1 |
|||
262 |
XX 01 02 11 |
Plokk 1 |
|||
263 |
XX 01 02 11 05 |
Plokk 1 |
|||
264 |
XX 01 03 01 03 |
Plokk 1 |
|||
13 |
04 01 02 11 |
Plokk 1 |
|||
61 |
07 01 02 11 |
Plokk 1 |
|||
245 |
24 01 06 |
Plokk 1 |
|||
246 |
26 01 08 |
Plokk 1 |
|||
247 |
26 01 20 |
Plokk 1 |
|||
248 |
26 01 21 |
Plokk 1 |
|||
249 |
26 01 22 01 |
Plokk 1 |
|||
250 |
26 01 23 01 |
Plokk 1 |
|||
330 |
28 01 01 |
Plokk 1 |
|||
255 |
A4 02 01 |
Plokk 1 |
|||
251 |
26 01 50 23 |
Plokk 1 |
|||
256 |
PARTC-3-3 |
Plokk 1 |
|||
257 |
PARTC-3-6 |
Plokk 1 |
|||
258 |
PARTC-3-7 |
Plokk 1 |
|||
286 |
06 03 03 |
osa |
1 |
+ |
|
2 |
+ |
|
|||
57 |
06 04 03 03 |
osa |
1 |
+ |
|
2 |
+ |
|
|||
42 |
05 04 05 01 |
osa |
1 |
+ |
|
2 |
+ |
|
|||
170 |
18 03 04 |
osa |
1 |
+ |
|
2 |
+ |
|
|||
306 |
18 03 03 |
osa |
1 |
+ |
|
2/NH |
|
257,288,13 |
|||
311 |
19 01 04 03 |
Plokk 2 |
+ |
|
|
315 |
19 08 01 01 |
Plokk 2 |
|||
316 |
19 08 01 02 |
Plokk 2 |
|||
317 |
19 08 01 03 |
Plokk 2 |
|||
318 |
19 09 01 |
Plokk 2 |
|||
319 |
19 10 01 |
Plokk 2 |
|||
320 |
19 10 01 02 |
Plokk 2 |
|||
323 |
20 02 01 |
Plokk 2 |
|||
325 |
21 03 01 |
Plokk 2 |
|||
329 |
22 02 03 |
Plokk 2 |
|||
269 |
19 01 04 03 |
Plokk 3 |
↓ |
|
|
270 |
19 08 01 01 |
Plokk 3 |
|||
267 |
19 08 01 02 |
Plokk 3 |
|||
271 |
19 08 01 03 |
Plokk 3 |
|||
272 |
19 09 01 |
Plokk 3 |
|||
274 |
19 10 01 |
Plokk 3 |
|||
275 |
19 10 01 02 |
Plokk 3 |
|||
273 |
20 02 01 |
Plokk 3 |
|||
276 |
21 03 01 |
Plokk 3 |
|||
238 |
22 02 03 |
|
|
|
|
312 |
19 03 |
osa |
1 |
+ |
|
2 |
|
|
|||
310 |
19 01 02 02 |
osa |
1 |
+ |
|
2 |
+ |
|
|||
322 |
20 01 02 11 |
osa |
1 |
+ |
|
2 NH |
|
324,226,7 |
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
EUROOPA KOHUS |
||||
97 |
1 2 |
Plokk 4 |
+ |
|
100 |
Plokk 4 |
|||
102 |
1 2 0 4 |
Plokk 4 |
||
104 |
1 2 9 |
Plokk 4 |
||
110 |
1 4 0 6 |
Plokk 4 |
||
203 |
2 0 2 2 |
Plokk 4 |
||
205 |
2 0 2 6 |
Plokk 4 |
||
207 |
2 0 2 9 |
Plokk 4 |
||
208 |
2 1 0 0 |
Plokk 4 |
||
210 |
Plokk 4 |
|||
211 |
2 1 0 2 |
Plokk 4 |
||
212 |
2 1 0 3 |
Plokk 4 |
||
214 |
2 1 4 |
Plokk 4 |
||
216 |
2 3 6 |
Plokk 4 |
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
KONTROLLIKODA |
||||
101 |
1 2 |
Plokk 5 |
+ |
|
106 |
1 2 9 |
Plokk 5 |
||
108 |
1 4 0 0 |
Plokk 5 |
||
111 |
1 6 2 |
Plokk 5 |
||
209 |
2 1 0 0 |
Plokk 5 |
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE |
||||
98 |
1 2 |
Plokk 6 |
+ |
|
109 |
1 4 0 0 |
Plokk 6 |
||
204 |
2 0 2 2 |
Plokk 6 |
||
206 |
2 0 2 6 |
Plokk 6 |
||
213 |
2 1 2 |
Plokk 6 |
||
217 |
2 5 4 8 |
Plokk 6 |
||
218 |
2 6 0 4 |
Plokk 6 |
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
REGIOONIDE KOMITEE |
||||
99 |
1 2 |
Plokk 7 |
+ |
|
103 |
1 2 0 4 |
Plokk 7 |
||
105 |
1 2 9 |
Plokk 7 |
||
112 |
1 6 3 8 |
Plokk 7 |
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
EUROOPA OMBUDSMAN |
||||
215 |
2 3 1 |
|
+ |
|
Me nr |
Eelarverida |
Plokk, NH, EH, eraldi, osa |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR |
||||
107 |
1 3 0 |
Plokk 8 |
+ |
|
94 |
1 0 4 |
Plokk 8 |
||
95 |
1 0 9 |
Plokk 8 |
||
96 |
1 1 |
Plokk 8 |
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE
„4. rubriik - võimalus B” (3. plokk)
1. osa: Kõikide muudatusettepanekute tekst, v.a kõik reservid
2. osa: Kõik reservid
Me 42
1. osa: Kogu tekst, v.a reserv ja sellega seotud selgitused
2. osa: Reserv ja sellega seotud selgitused
Me 312
1. osa: Kogu tekst, v.a selgitus „Seetõttu otsustas ... otsustamisprotsessi kõikidesse etappidesse”
2. osa: See selgitus
Me 310
1. osa: Kogu tekst, v.a reserv
2. osa: Reserv
PSE
Me 286
1. osa: Kogu tekst, v.a selgitus „Osa assigneeringust on ... ja Põhjamõõtme projektide raames”
2. osa: See selgitus
Me 57
1. osa: Kogu tekst, v.a selgitus „Osa assigneeringust on ... ja Põhjamõõtme projektide raames”
2. osa: See selgitus
Me 170
1. osa: Kogu tekst, v.a selgituste viimane taane „logistilised ja transpordikulud”
2. osa: „logistilised ja transpordikulud”
Verts/ALE, PSE:
Me 322
1. osa: Kogu tekst, v.a reserv
2. osa: Reserv
Me 306
1. osa: Kogu tekst, v.a reserv
2. osa: Reserv
2. 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt (kõik jaod)
Raport: James ELLES, Louis GRECH (A6-0451/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
§ 1 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
pärast § 1 |
3 |
GUE/NGL |
|
- |
|
4 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
§ 4 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
516,19,13 |
§ 8 |
9 |
PPE-DE |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
- |
256,276,18 |
|||
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
§ 9 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
§ 10 |
10 |
PPE-DE |
|
+ |
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
§ 11 |
11 |
PPE-DE |
|
+ |
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
§ 13 |
5 |
GUE/NGL |
|
- |
|
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/NH |
+ |
318,236,6 |
|||
§ 15 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 16 |
§ |
originaaltekst |
osa/NH |
|
|
1 |
+ |
332,227,5 |
|||
2 |
+ |
382,165,4 |
|||
pärast § 16 |
8 |
PSE |
|
tagasi |
|
§ 17 |
6 |
GUE/NGL |
|
- |
|
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
§ 26 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
pärast § 26 |
1 |
IND/DEM |
NH |
- |
89,453,22 |
§ 27 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
487,64,8 |
§ 28 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 34 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 35 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 38 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
515,37,8 |
pärast § 38 |
7 |
GUE/NGL |
osa |
|
|
1 |
- |
|
|||
2 |
- |
|
|||
§ 41 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
551,2,11 |
§ 42 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
522,28,10 |
pärast § 44 |
2 |
IND/DEM |
osa/NH |
|
|
1 |
- |
109,407,41 |
|||
2 |
↓ |
|
|||
põhj B |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
põhj C |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
- |
249,273,35 |
põhj D |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
põhj F |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/NH |
- |
249,299,15 |
|||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM: me 1 ja 2
PSE § 16
PPE-DE: §§ 4, 27 38, 41 ja 42
Taotlused eraldi hääletuseks:
Verts/ALE: põhj C ja D, §§ 11, 15, 27 ja 35
PSE põhj B, §§ 28, 34 ja 35
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
ALDE, Verts/ALE:
Me 9
1 osa: kogu tekst, v. a. sõnad „on seisukohal, et ... antud põhimõttele”
2 osa: need sõnad
Verts/ALE:
§ 9
1 osa: „tuletab meelde, oma ... vabastamise kohta”
2 osa: „reageerides komisjoni ... käsitlevale deklaratsioonile”
§ 16
1 osa: „on seisukohal ... tasuvusanalüüs”
2 osa: „kavatseb täiendavalt ... andmisel tulevikus”
§ 26
1 osa: kogu tekst, v.a sõnad „lükkab tagasi ... kulude kärped”
2 osa: need sõnad
Me 2
1 osa: „teeb presidendile ülesandeks ... tegelikud kulud”, v.a sõnad „uue korra jõustumiseni”
2 osa: „või minimaalsed avaldatud piletihinnad” koos sõnadega „uue korra jõustumiseni”
PSE
põhj D
1 osa: „arvestades, et antud ... jätkuva üleilmastumisega”
2 osa: „ning tõstatas väga ... olemuse kohta”
põhj F
1 osa: kogu tekst, v.a sõnad „mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks ettevalmistumisega”
2 osa: need sõnad
§ 1
1 osa: „tuletab meelde, et ... lõigetes 5 ja 6”
2 osa: „arvab, et komisjoni ... varajases etapis”
Verts/ALE, PSE:
§ 13
1 osa: „kordab oma seisukohta ... ennetavamat strateegiat”
2 osa: „on seisukohal ... Ameerika Ühendriikidega”
§ 17
1 osa: „arvab, et komisjon ... tõhusalt teavitada”
2 osa: „märgib, et selged ... tõhusa strateegia”
Me 7
1 osa: „ei toeta ELi ... rahastamise suurendamisest”
2 osa: „tuletab meelde ... üldkontrolli hall tsoon”
3. Eelneva läbivaatamise ja konsulteerimise menetlus liikmesriikide poolt kavandatavate transporti käsitlevate õigusaktide suhtes (kodifitseeritud versioon) ***I
Raport: Diana WALLIS (A6-0458/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. Piiridel tehtavate kontrollimiste kaotamine (maantee- ja siseveetransport) (kodifitseeritud versioon) ***I
Raport: Diana WALLIS (A6-0459/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamine (kodifitseeritud versioon) ***I
Raport: Diana WALLIS (A6-0457/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
6. Atlandi ookeani kirdeosas kalastatavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamine (kodifitseeritud versioon) ***I
Raport: Diana WALLIS (A6-0460/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
7. Ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks (kodifitseeritud versioon) *
Raport: Diana WALLIS (A6-0461/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
8. EÜ ja Paraguay vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
Raport: Paolo COSTA (A6-0406/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
9. Uurimis- ja arendustegevus arukate tootmissüsteemide alal (EÜ ning Austraalia, Kanada, Norra, Šveitsi, Korea, Jaapani ja USA leping) *
Raport: Giles CHICHESTER (A6-0418/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
10. Suhkrusektori turgude ühine korraldus (ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks pärast laienemist) *
Raport: Joseph DAUL (A6-0412/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
NH |
+ |
513,14,22 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
11. Uimastiennetus ja teavitustegevus (2007–2013) ***I
Raport: Inger SEGELSTRÖM (A6-0454/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
NH |
+ |
528,16,8 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
12. Tsiviilõigus (2007–2013) ***I
Raport: Inger SEGELSTRÖM (A6-0452/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
NH |
+ |
486,61,3 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
13. Euroopa Pagulaste Fondi loomine (2008–2013) ***I
Raport: Barbara KUDRYCKA (A6-0437/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
14. Topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kasutuselevõtt ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ***I
Raport: Fernand LE RACHINEL (A6-0417/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
15. Euroopa Fondi Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimiseks loomine (2007–2013) *
Raport: Barbara KUDRYCKA (A6-0419/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
16. Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine (2007–2013) *
Raport: Romano Maria LA RUSSA (A6-0390/2006)
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
tervikhääletus |
|
+ |
|
17. Parlamendikomisjonide arvuline koosseis
Otsuse ettepanek: B6-0664/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Otsuse ettepanek B6-0664/2006 (Esimeeste konverents) |
|||||
TRAN komisjon ja AFCO komisjon |
1 |
PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, IND/DEM+UEN |
|
+ |
|
hääletus: otsuse ettepanek (tervikuna) |
|
+ |
|
18. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Lissy GRÖNER, Amalia SARTORI (A6-0455/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-15 |
komisjon |
|
+ |
|
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks muudetud kujul |
NB! Teisel lugemisel lõpphääletust ei toimunud.
19. Juhiload (uuestisõnastamine) ***II
Soovitus teisele lugemisele: (nõutav kvalifitseeritud häälteenamus)
Mathieu GROSCH (A6-0414/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
ettepanek lükata ühine seisukoht tagasi |
6 |
BRADBOURN jt |
NH |
- |
67,483,13 |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-5 |
komisjon |
|
+ |
|
Ühine seisukoht |
Kiideti heaks muudetud kujul |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
Philip Bradbourn: me 6
20. Kodukorra artikli 81 (Rakendussätted) muutmine
Raport: Richard CORBETT (A6-0415/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
art 81 |
1 |
komisjon |
|
+ |
nõutud kvalifitseeritud häälteenamus |
2 |
PSE, Verts/ALE |
|
+ |
nõutud kvalifitseeritud häälteenamus |
|
hääletus: otsuse ettepanek (tervikuna) |
|
+ |
|
21. Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine (komisjonid, kvestorid)
Raport: Jo LEINEN (A6-0464/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-2 |
komisjon |
EH |
+ |
nõutud kvalifitseeritud häälteenamus 374,119,68 |
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
396,112,57 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
ALDE lõpphääletus
22. Välispiiride fondi loomine (2007–2013) ***I
Raport: Barbara KUDRYCKA (A6-0427/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Vastutava komisjoni muudatus-ettepanek — terviktekst |
1 |
komisjon |
|
+ |
|
art 5, § 2, pärast ala-§ 1 |
2 |
GUE/NGL |
NH |
- |
83,331,146 |
art 6, § 2, punkt 2, alapunkt a |
3 |
GUE/NGL |
NH |
- |
70,478,16 |
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
GUE/NGL: me 2 ja 3
23. Euroopa tagasisaatmisfondi asutamine (2008–2013) ***I
Raport: Barbara KUDRYCKA (A6-0425/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Vastutava komisjoni muudatus-ettepanek — terviktekst |
1 |
komisjon |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
- |
108,440,13 |
|||
pärast põhj 21 |
3 |
GUE/NGL |
|
↓ |
|
4 |
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
5 |
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
art 2, § 1 |
2 |
GUE/NGL |
NH |
- |
71,343,143 |
art 6, § 2, pärast punkti d |
6 |
GUE/NGL |
|
- |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
GUE/NGL: me 2
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PPE-DE:
Me 1
1 osa: kogu tekst, v.a artikkel 54
2 osa: artikkel 54
24. Pediaatrias kasutatavad ravimid ***I
Raport: Françoise GROSSETÊTE (A6-0396/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
art 1 |
3 |
PPE-DE, PSE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN, IND/DEM, Belohorská |
|
+ |
|
põhj 1 |
1 |
PPE-DE, PSE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN, IND/DEM, Belohorská |
|
+ |
|
põhj 2 |
2 |
PPE-DE, PSE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN, IND/DEM, Belohorská |
|
+ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
25. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ***I
Raport: Hans-Peter MAYER (A6-0387/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
plokk nr 1 — kompromisspakett |
102-105 107-129 |
PPE-DE, ALDE, PSE, Verts/ALE |
|
+ |
muudetud suuliselt |
plokk nr 2 |
10 12 15 17 19 23 28-29 35-36 40 47 51 55-56 59 64 72 89 94-96 99 101 |
komisjon |
|
↓ |
|
plokk nr 3 |
1-9 11 13-14 16 18 20-22 24-27 30-34 37-39 41-46 48-50 52-54 57-58 60-63 65-71 73-88 90-93 97-98 100 |
komisjon |
|
+ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Muudatusettepanek 106 jäeti välja.
Mitmesugust
Raportöör Hans-Peter Mayer esitas ploki nr 1 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
Artikli 15 lõige 3 jäetakse välja
26. Põhiõigused ja kodakondsus (2007–2013) *
Raport: Inger SEGELSTRÖM (A6-0465/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
terviktekst |
1 |
komisjon |
|
+ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
NH |
+ |
476,41,30 |
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM muudetud ettepanek
27. Kriminaalõigus (2007–2013) *
Raport: Inger SEGELSTRÖM (A6-0453/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
terviktekst |
1 |
komisjon |
|
+ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
NH |
+ |
483,54,8 |
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
IND/DEM muudetud ettepanek
28. Kuritegude ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine (2007–2013) *
Raport: Romano Maria LA RUSSA (A6-0389/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-25 |
komisjon |
|
+ |
|
art 5, § 1 |
26 |
PSE |
|
+ |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
29. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine (määrus) *
Raport: Carlos COELHO (A6-0410/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: komisjoni ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
30. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine (otsus) *
Raport: Carlos COELHO (A6-0413/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
hääletus: komisjoni ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
31. Tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualane abi *
Raport: Esko SEPPÄNEN (A6-0397/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1 3 5-6 8-11 14-24 26 |
komisjon |
|
+ |
|
pädeva komisjoni muudatus-ettepanekud — eraldi hääletus |
2 |
komisjon |
eraldi/EH |
- |
234,287,4 |
4 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
7 |
komisjon |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
12 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
25 |
komisjon |
eraldi |
+ |
muudetud suuliselt |
|
art 1, pärast § 1 |
27 |
Verts/ALE |
NH |
- |
250,271,9 |
art 2, punkt a, taane 3 |
28 |
Verts/ALE |
|
- |
|
13 |
komisjon |
|
+ |
|
|
hääletus: nõukogu tekst |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: me 2 ja 12
Verts/ALE me 4
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
Verts/ALE me 27
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
Verts/ALE
Me 7
1. osa: „Mõistagi on asjaomasele ... kõnealune rajatis kuulub”
2. osa: „Lisaks tuleks prioriteetsena ... oluline mõju”
Mitmesugust
Raportöör Esko Seppänen esitas muudatusettepaneku 25 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
Artikkel 20 a
Võrdlussumma
Aastatel 2007–2013 on käesoleva määruse rakendamiseks määratava võrdlussumma suurus 524 miljonit eurot.
Iga-aastased assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.
32. Viisad liikmesriikide välispiiride ületamiseks *
Raport: Ioannis VARVITSIOTIS (A6-0431/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
vastutava komisjoni muudatus-ettepanekud — hääletus plokkide kaupa |
1-5 |
komisjon |
|
+ |
|
artikli 1 § 3 punkt a |
7 |
GUE/NGL |
|
- |
|
artikli 1 § 4 punkt a |
8 |
GUE/NGL |
|
- |
|
art 2 |
9 |
GUE/NGL |
|
- |
|
põhj 2 |
6 |
GUE/NGL |
|
- |
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
33. Sahharovi auhind
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0665/2006, B6-0666/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0665/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL+UEN) |
|||||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0665/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
B6-0666/2006 |
|
PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN |
|
↓ |
|
Mitmesugust
Bogusław Sonik allkirjastas samuti resolutsiooni ühisettepaneku fraktsiooni PPE-DE nimel.
34. Politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades seotud isikuandmete kaitse
Raport: Martine ROURE (A6-0456/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
§ 3 |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
+ |
279,226,6 |
§ 5 |
1 |
PPE-DE |
|
+ |
|
hääletus: soovitus (terviktekst) |
|
+ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks:
PPE-DE: § 3
35. Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks
Raport: Eluned MORGAN (A6-0426/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
§ 1 |
11 |
GUE/NGL |
|
- |
|
pärast § 1 |
9 |
PPE-DE, UEN |
NH |
- |
224,228,58 |
§ 3 |
10 |
PPE-DE, UEN |
EH |
+ |
291,203,15 |
§ 4, sissejuhatav osa |
12 |
Verts/ALE |
|
- |
|
§ 4, punkt a |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
- |
|
|||
§ 4, punkt b |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
- |
229,271,7 |
|||
§ 4, pärast punkti f |
1 |
PSE |
EH |
+ |
270,233,6 |
§ 5 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
- |
|
|||
2 |
- |
|
|||
§ 8 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
pärast § 17 |
4 |
UEN, PPE-DE |
EH |
- |
226,249,23 |
§ 18 |
13 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
pärast § 25 |
14 |
Verts/ALE |
EH |
+ |
266,227,10 |
§ 29 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 37 |
§ |
originaaltekst |
osa/NH |
|
|
1 |
+ |
479,16,8 |
|||
2 |
+ |
260,236,3 |
|||
§ 46 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
- |
|
pärast § 48 |
2 |
PSE |
|
+ |
|
§ 64 |
5 |
PPE-DE, ALDE, UEN |
|
+ |
|
§ 79 |
6 |
PPE-DE, ALDE, UEN |
|
+ |
|
§ 83 |
7 |
PPE-DE, UEN |
|
+ |
|
§ 94 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2/EH |
- |
208,277,3 |
|||
§ 97 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
pärast § 97 |
15 |
Verts/ALE |
EH |
+ |
276,207,3 |
§ 98 |
3/rev2= 17/rev2= |
PSE PPE-DE, ALDE, UEN |
|
+ |
|
§ 102 |
8 |
PPE-DE, UEN |
|
+ |
|
§ 114 |
16 |
Verts/ALE |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
- |
|
|||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks:
PSE §§ 46, 97
ALDE: §§ 5 ja 46
Verts/ALE §§ 8, 29, 97
PPE-DE § 5
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
ALDE: § 37
Verts/ALE me 9 ja § 37
Taotlused osade kaupa hääletuseks:
PSE
§ 5
1. osa: „juhib tähelepanu oma eelnimetatud ... heitkoguste siduvatel eesmärkidel;”
2. osa: „nõuab tungivalt, et liikmesriigid ... nagu fossiilkütuste subsiidiumid;”
Me 16
1. osa: kogu tekst ilma sõnade kõige „edasijõudnumate” kustutamiseta
2. osa: sõnade kõige „edasijõudnumate” kustutamine
Verts/ALE
§ 4 punkt a
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „paindlike mehhanismide ulatuslikul kasutusel,”
2. osa: need sõnad
§ 4 punkt b
1. osa: „ELi heitkogustega kauplemise ... energiatarbimise vähendamiseks”
2. osa: „elektrijaamade moderniseerimise teel”
PPE-DE
§ 37
1. osa: kogu tekst, v.a sõna „siduvad”
2. osa: see sõna
§ 94
1. osa: „kutsub komisjoni üles tagama ... turupõhiseid jaotussüsteeme;”
2. osa: „on seisukohal, et ülekoormuse ... ühenduste arvu suurendamiseks;”
Mitmesugust
Raportöör tegi ettepaneku, et muudatusettepaneku 9 tekst lisataks lõike 37 järele.
36. Biomass ja biokütuste strateegia
Raport: Werner LANGEN (A6-0347/2006)
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
pärast § 4 |
1 |
IND/DEM |
|
- |
|
§ 6 |
6 |
Verts/ALE |
|
- |
|
§ 9 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 10 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
- |
|
|||
§ 11 |
7 |
Verts/ALE |
|
- |
|
pärast § 15 |
14 |
ALDE |
|
+ |
|
§ 24 |
21 |
ALDE |
|
- |
|
§ 26 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
- |
|
|||
§ 29 |
8 |
Verts/ALE |
|
- |
|
§ 30 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 32 |
20 |
ALDE |
|
+ |
|
9 |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
§ 35 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
- |
|
|||
§ 45 |
17/rev |
ALDE |
|
+ |
|
4 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
pärast § 47 |
10 |
Verts/ALE |
osa |
|
|
1 |
- |
|
|||
2 |
↓ |
|
|||
§ 52 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 56 |
11 |
Verts/ALE |
|
- |
|
pärast § 56 |
12 |
Verts/ALE |
EH |
- |
102,274,6 |
§ 58 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
- |
|
§ 60 |
18 |
ALDE |
|
+ |
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
§ 65 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 67 |
13 |
Verts/ALE |
|
- |
|
§ 68 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
§ 70 |
23 |
ALDE |
|
- |
|
§ 73 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
§ 76 |
- |
originaaltekst |
|
+ |
muudetud suuliselt |
pärast § 77 |
24 |
ALDE |
|
- |
|
25 |
ALDE |
|
+ |
|
|
pärast § 80 |
2 |
PPE-DE |
|
+ |
|
3 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast kaheksandat volitust |
15 |
ALDE |
|
+ |
|
põhj C |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
1 |
+ |
|
|||
2 |
+ |
|
|||
põhj E |
5 |
Verts/ALE |
|
- |
|
põhj F |
19 |
ALDE |
|
+ |
|
põhj X |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
põhj Y |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
Muudatusettepanekud 16 ja 22 võeti tagasi.
Taotlused eraldi hääletuseks:
PSE §§ 65, 68
Verts/ALE põhj X, Y ja §§ 9, 30, 52, 58, 65, 68
PPE-DE § 60
Taotlused eraldi hääletuseks:
PSE
Me 10
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „2020. aastaks 30 %”
2. osa: need sõnad
Verts/ALE
§ 26
1. osa: „ootab, et ... kõikidele liikmesriikidele”
2. osa: „ühise põllumajanduspoliitika raames”
§ 73
1. osa: „on veendunud, et biomassi säästev ... bioenergia tehnoloogiate eksporti;”
2. osa: „on siiski seisukohal, et see poliitika ... ainult oma ekspordivõimsust;”
PPE-DE
põhj C
1. osa: kogu tekst, v.a sõna „vesiniku,”
2. osa: see sõna
§ 10
1. osa: kogu tekst, v.a sõnad „vesiniku ja”
2. osa: need sõnad
§ 35
1. osa: „kiidab heaks komisjoni kavatsuse ... teise põlvkonna biokütuste ulatuslikku rakendamist;”
2. osa: „viitab teadusuuringute seitsmendale ... kohta taastuvenergia uurimiseks;”
Mitmesugust
Mechtild Rothe esitas fraktsiooni PSE nimel lõike 76 kohta järgmise suulise muudatusettepaneku:
„76. |
kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti 2007. aasta energiapaketi osana ettepaneku võtta vastu taastuvatel energiaallikatel põhinevat kütmist ja jahutamist käsitlev direktiiv ja tuletab meelde oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest” |
37. Olukord Fidžil
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0646/2006, B6-0649/2006, B6-0652/2006, B6-0660/2006, B6-0662/2006, B6-0663/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0646/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, UEN) |
|||||
§ 7 |
1 |
PSE |
|
+ |
|
pärast § 8 |
3 |
GUE/NGL |
|
- |
|
§ 9 |
2 |
PSE |
|
+ |
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0646/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
B6-0649/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
B6-0652/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
B6-0660/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
B6-0662/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
B6-0663/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
38. ÜRO vägede seotus seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega Libeerias ja Haitil
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0648/2006, B6-0653/2006, B6-0654/2006, B6-0656/2006, B6-0659/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0648/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
põhj A |
1 ÜME |
ALDE |
|
- |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0648/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
B6-0653/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
B6-0654/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
B6-0656/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
B6-0659/2006 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
39. Myanmar (Birma)
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0647/2006, B6-0651/2006, B6-0655/2006, B6-0657/2006, B6-0658/2006, B6-0661/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0647/2006 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL, UEN) |
|||||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
65,0,0 |
||
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
B6-0647/2006 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
B6-0651/2006 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
B6-0655/2006 |
|
PSE |
|
↓ |
|
B6-0657/2006 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
B6-0658/2006 |
|
UEN |
|
↓ |
|
B6-0661/2006 |
|
Verts/ALE |
|
|
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks:
PPE-DE: lõpphääletus
40. Haagi väärtpaberikonventsioon
Resolutsiooni ettepanek: B6-0632/2006
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH — märkused |
Resolutsiooni ettepanek B6-0632/2006 (BERÈS jt) |
|||||
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
Sahra Wagenknecht allkirjastas samuti resolutsiooni ühisettepaneku fraktsiooni GUE/NGL nimel.
Lisa II
Nimelise hääletuse tulemused
1. 2007. eelarveaasta üldeelarve muudatustega projekt
Muudatusettepanek 306/2
Poolt: 257
IND/DEM: Belder, Blokland, Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Lipietz
Vastu: 288
ALDE: Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Goudin, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Battilocchio, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Mote
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 13
ALDE: Matsakis
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Claeys, Dillen, Le Pen Marine, Martinez, Schenardi
Verts/ALE: van Buitenen
2. 2007. eelarveaasta üldeelarve muudatustega projekt
Muudatusettepanek 322/2
Poolt: 324
ALDE: Andria, Beaupuy, Budreikaitė, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Liotard, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Mann Erika
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Vastu: 226
ALDE: Morillon
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Allister, Battilocchio, De Michelis, Mote
PPE-DE: Grosch
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 7
GUE/NGL: Pafilis
IND/DEM: Bonde, Louis, de Villiers
NI: Baco, Martin Hans-Peter
Verts/ALE: van Buitenen
3. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 4
Poolt: 516
ALDE: Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, Dombrovskis, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 19
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Lundgren
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Schenardi
PPE-DE: Zvěřina
PSE: Occhetto
UEN: Bielan
Erapooletuid: 13
GUE/NGL: Pafilis
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Louis, Nattrass, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Allister, Baco
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter
Hääletuse parandused
Poolt
Rainer Wieland
4. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 13/2
Poolt: 318
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Krupa, Lundgren, Tomczak, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Helmer, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Vastu: 236
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Louis, Nattrass, Sinnott, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Battilocchio, Belohorská, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Schenardi
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 6
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Martinez, Mote
UEN: Libicki
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Rainer Wieland
5. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 16/1
Poolt: 332
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Holm, Liotard, Meijer, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Helmer, Martin Hans-Peter, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Mastenbroek
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Vastu: 227
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Schenardi
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 5
NI: Baco, Belohorská, Mote
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
6. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 16/2
Poolt: 382
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Coûteaux, Krupa, Louis, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mussolini, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 165
GUE/NGL: Pafilis
IND/DEM: Batten, Bonde, Clark, Farage, Goudin, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Erapooletuid: 4
NI: Baco, Belohorská, Mote
Verts/ALE: van Buitenen
7. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Muudatusettepanek 1
Poolt: 89
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Goudin, Krupa, Lundgren, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Bobošíková, Chruszcz, Giertych, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Casini, Duchoň, Fajmon, de Grandes Pascual, Hybášková, Mauro, Millán Mon, Salafranca Sánchez-Neyra, Škottová, Strejček, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: Batzeli, van den Berg, Berman, Capoulas Santos, Corbey, Ferreira Elisa, Hedh, Hedkvist Petersen, Lambrinidis, Mastenbroek, Matsouka, Napoletano, Segelström, Swoboda, Westlund
UEN: Bielan, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Hassi, Schlyter, Trüpel
Vastu: 453
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland
NI: Allister, Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Mussolini, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Berès, Berger, Berlinguer, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Borghezio, Crowley, Kuc, La Russa, Muscardini, Ó Neachtain, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 22
ALDE: Schmidt Olle
GUE/NGL: de Brún, Kaufmann, McDonald, Remek
IND/DEM: Batten, Clark, Coûteaux, Farage, Louis, Nattrass, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Baco, Belohorská, Martin Hans-Peter
PSE: Kuhne, Wiersma
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen, Lucas
8. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 27
Poolt: 487
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Deprez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Prodi, Resetarits, Ries, Savi, Schmidt Olle, Staniszewska, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Coûteaux, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Martin Hans-Peter, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, Berger, Berlinguer, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 64
ALDE: Costa, De Sarnez, Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Polfer, Riis-Jørgensen, Sbarbati, Sterckx, Van Hecke
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Farage, Goudin, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Schenardi
PPE-DE: Cederschiöld, Duchoň, Fajmon, Fjellner, Hökmark, Ibrisagic, Iturgaiz Angulo, Škottová, Sonik, Strejček, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: van den Berg, Berman, Capoulas Santos, Corbey, Ferreira Elisa, Hedh, Hedkvist Petersen, Mastenbroek, Saks, Segelström, Westlund
UEN: Grabowski, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 8
ALDE: Ek
GUE/NGL: de Brún, McDonald
NI: Baco, Mote
PSE: Wiersma
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Jorgo Chatzimarkakis
9. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 38
Poolt: 515
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Meijer, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Seppänen, Svensson, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Krupa, Lundgren, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Helmer, Martin Hans-Peter, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 37
ALDE: Guardans Cambó
GUE/NGL: Flasarová, Guerreiro, Maštálka, Meyer Pleite, Pflüger, Remek, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Nattrass, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Duchoň, Fajmon, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Simpson
UEN: Szymański
Erapooletuid: 8
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Mote
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
10. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 41
Poolt: 551
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Krupa, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak, de Villiers, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 2
IND/DEM: Farage
NI: Martin Hans-Peter
Erapooletuid: 11
GUE/NGL: Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Clark, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Allister, Baco, Mote
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
11. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Lõige 42
Poolt: 522
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kułakowski, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Krupa, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 28
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Farage, Goudin, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Schenardi
PPE-DE: Duchoň, Fajmon, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
Erapooletuid: 10
IND/DEM: Coûteaux, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Allister, Baco, Martin Hans-Peter, Mote
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
12. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Muudatusettepanek 2/1
Poolt: 109
ALDE: Resetarits, Schmidt Olle
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Louis, Lundgren, Nattrass, Sinnott, de Villiers, Whittaker, Wise, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Schenardi
PPE-DE: Duchoň, Fajmon, Méndez de Vigo, Škottová, Strejček, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: van den Berg, Bullmann, Carlotti, Hedh, Hedkvist Petersen, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lienemann, Mastenbroek, Myller, Segelström, Van Lancker
UEN: Czarnecki Ryszard, Kamiński
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 407
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Krupa, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Busuttil, Buzek, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Herczog, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Lambrinidis, Le Foll, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Schulz, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Graefe zu Baringdorf
Erapooletuid: 41
ALDE: Ek
NI: Allister, Baco, Helmer, Martinez, Mote, Mussolini
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Parish, Purvis, Sonik, Stevenson, Sturdy, Tannock, Van Orden
PSE: Honeyball, Leichtfried, Martin David, Scheele, Swoboda, Titley, Wiersma
UEN: Bielan, Camre
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Michael Cashman, Åsa Westlund, Richard Corbett, Catherine Stihler, Dorette Corbey, Jorgo Chatzimarkakis
Erapooletuid
Glenis Willmott, Linda McAvan, David Martin
13. Raport: Elles/Grech A6-0451/2006
Põhjendus F/2
Poolt: 249
IND/DEM: Bonde, Goudin, Krupa, Lundgren, Tomczak
NI: Belohorská, Chruszcz, Giertych, Helmer, Martin Hans-Peter, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Šťastný, Stauner, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kristovskis, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Trüpel
Vastu: 299
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Claeys, De Michelis, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Schenardi
PPE-DE: Duchoň, Fajmon, Maat, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kamiński, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 15
IND/DEM: Batten, Clark, Coûteaux, Farage, Louis, Nattrass, Sinnott, de Villiers, Whittaker, Wise
NI: Allister, Baco, Mote
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
14. Raport: Daul A6-0412/2006
Resolutsioon
Poolt: 513
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Wallis
GUE/NGL: Brie, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Krupa, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 14
ALDE: Laperrouze
GUE/NGL: Catania, Portas
IND/DEM: Batten, Clark, Goudin, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Baco, Dillen, Mote
UEN: Camre
Erapooletuid: 22
ALDE: Schmidt Olle
GUE/NGL: Agnoletto, Musacchio, Pafilis
IND/DEM: Coûteaux, Louis, Sinnott, de Villiers
NI: Allister, Belohorská, Helmer, Mussolini
PPE-DE: Brejc, Doyle, Kamall, Novak, Schwab, Wijkman
PSE: Corbey, Kuhne
Verts/ALE: van Buitenen, Schlyter
15. Raport: Segelström A6-0454/2006
Resolutsioon
Poolt: 528
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Krupa, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mussolini, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 16
GUE/NGL: Holm, Liotard, Meijer, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Bonde, Clark, Goudin, Lundgren, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Helmer, Mote
PPE-DE: Bushill-Matthews, Evans Jonathan
Erapooletuid: 8
GUE/NGL: Pafilis, Triantaphyllides
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Battilocchio
PSE: Berman
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Philip Bushill-Matthews
16. Raport: Segelström A6-0452/2006
Resolutsioon
Poolt: 486
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Sinnott
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Martin Hans-Peter, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 61
GUE/NGL: Holm, Liotard, Meijer, Pafilis, Seppänen, Svensson
IND/DEM: Batten, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Allister, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Parish, Purvis, Stevenson, Sturdy, Tannock, Van Orden
UEN: Camre, Grabowski, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 3
GUE/NGL: Triantaphyllides
IND/DEM: Železný
Verts/ALE: van Buitenen
17. Soovitus: Grosch A6-0414/2006
Muudatusettepanek 6
Poolt: 67
ALDE: Lynne
IND/DEM: Batten, Bonde, Clark, Farage, Goudin, Krupa, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Claeys, Dillen, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Ashworth, Atkins, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hudacký, Hybášková, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Parish, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Grabowski, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Rutowicz, Zapałowski
Verts/ALE: Schlyter
Vastu: 483
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Sinnott
NI: Battilocchio, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Martin Hans-Peter, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Ebner, Ehler, Fatuzzo, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 13
ALDE: Hennis-Plasschaert, Maaten, Manders, Mulder
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro
IND/DEM: Coûteaux, Louis
NI: Baco
PPE-DE: Ferber, Purvis
Verts/ALE: van Buitenen, Hudghton
18. Raport: Leinen A6-0464/2006
Resolutsioon
Poolt: 396
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Helmer, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Leichtfried, Liberadzki, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Vastu: 112
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Allister, Martin Hans-Peter, Mote
PPE-DE: Hennicot-Schoepges
PSE: Bourzai, Dobolyi, Guy-Quint, Mann Erika, Martin David, Stihler
UEN: Camre
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 57
ALDE: Cocilovo, Manders
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Krupa, Železný
NI: Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Reul
PSE: Carlotti, Cashman, Castex, Honeyball, Hughes, Le Foll, Lienemann, Mastenbroek, Navarro, Scheele, Simpson
UEN: Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
19. Raport: Kudrycka A6-0427/2006
Muudatusettepanek 2
Poolt: 83
ALDE: Krahmer, Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Krupa, Sinnott, Tomczak
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Fjellner, Hökmark, Ibrisagic, Kauppi
PSE: Gomes, Guy-Quint, Scheele
UEN: Grabowski, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Ryan, Zapałowski
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 331
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Železný
NI: Allister, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Berlinguer, Désir, Fazakas, Glante, Grech, Hänsch, Jørgensen, Muscat
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Roszkowski, Rutowicz, Szymański, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 146
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Nattrass, Whittaker, Wise
NI: Baco, Battilocchio
PPE-DE: McMillan-Scott
PSE: Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Grabowska, Groote, Gurmai, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Erapooletuid
Joseph Muscat, Harlem Désir
20. Raport: Kudrycka A6-0427/2006
Muudatusettepanek 3
Poolt: 70
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Fjellner, Ibrisagic
PSE: Szejna
UEN: Pęk
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 478
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Belder, Blokland, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 16
IND/DEM: Batten, Clark, Farage, Krupa, Nattrass, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Baco, Martinez
PSE: Chiesa
UEN: Grabowski, Piotrowski, Rogalski, Zapałowski
Verts/ALE: van Buitenen
21. Raport: Kudrycka A6-0425/2006
Muudatusettepanek 2
Poolt: 71
ALDE: Polfer, Resetarits
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Sinnott
NI: Bobošíková, Claeys
PPE-DE: Cederschiöld, Fjellner, Hökmark, Ibrisagic
PSE: Szejna
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 343
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Tomczak, Wise, Železný
NI: Allister, Chruszcz, De Michelis, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stauner, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Glante, Grech, Gurmai, Hänsch, Jöns, Moscovici, Muscat, Pahor, Titley
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Grabowski, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Pęk, Piotrowski, Podkański, Rogalski, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz, Zapałowski
Erapooletuid: 143
GUE/NGL: Pafilis
NI: Baco, Battilocchio, Belohorská, Martin Hans-Peter, Martinez
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Goebbels, Gomes, Grabowska, Groote, Guy-Quint, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Hughes, Hutchinson, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Vastu
Louis Grech
22. Raport: Segelström A6-0465/2006
Euroopa Komisjoni ettepanek
Poolt: 476
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Henin, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, Kuźmiuk, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Podkański, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 41
GUE/NGL: Holm, Liotard, Meijer, Pafilis, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Lundgren, Sinnott
NI: Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Callanan, Duchoň, Fajmon, Heaton-Harris, Hökmark, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
UEN: Camre, Czarnecki Ryszard
Erapooletuid: 30
IND/DEM: Krupa, Tomczak
NI: Baco, Helmer, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Harbour, Jackson, Kamall, McMillan-Scott, Parish, Purvis, Stevenson, Sturdy, Tannock, Van Orden
UEN: Borghezio, Grabowski, Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
23. Raport: Segelström A6-0453/2006
Euroopa Komisjoni ettepanek
Poolt: 483
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Oviir, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, Flasarová, Henin, Kaufmann, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Wagenknecht, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, De Michelis, Martin Hans-Peter, Mussolini
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Busuttil, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Lulling, Maat, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pirker, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schierhuber, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Strejček, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kristovskis, Kuc, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Szymański
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 54
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Holm, Liotard, Meijer, Pafilis, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Batten, Bonde, Clark, Coûteaux, Goudin, Lundgren
NI: Chruszcz, Claeys, Dillen, Giertych, Gollnisch, Helmer, Lang, Le Pen Marine, Le Rachinel, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Elles, Evans Jonathan, Harbour, Heaton-Harris, Jackson, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Parish, Pomés Ruiz, Purvis, Stevenson, Sturdy, Tannock, Van Orden
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 8
GUE/NGL: de Brún, McDonald
IND/DEM: Krupa
NI: Baco
UEN: Camre, Kamiński, Piotrowski
Verts/ALE: van Buitenen
24. Raport: Seppänen A6-0397/2006
Muudatusettepanek 27
Poolt: 250
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Cocilovo, Costa, Davies, Duff, Ek, Geremek, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kułakowski, Lax, Ludford, Lynne, Matsakis, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Piskorski, Prodi, Resetarits, Riis-Jørgensen, Sbarbati, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, McDonald, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Clark, Goudin, Krupa, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Chruszcz, De Michelis, Giertych, Martin Hans-Peter, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Doyle, Karas, Mauro, Papastamkos, Pirker, Rack, Rübig, Schierhuber, Seeber, Seeberg, Škottová
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Ettl, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Lienemann, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 271
ALDE: Beaupuy, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cornillet, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Hennis-Plasschaert, Krahmer, Laperrouze, Maaten, Manders, Morillon, Mulder, Polfer, Ries, Schmidt Olle, Schuth
GUE/NGL: Brie, Flasarová, Henin, Holm, Kaufmann, Liotard, Maštálka, Meyer Pleite, Pafilis, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Lundgren
NI: Bobošíková, Claeys, Dillen, Mote, Mussolini, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, La Russa, Libicki, Masiel, Muscardini, Ó Neachtain, Roszkowski, Rutowicz, Ryan, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 9
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro
NI: Baco, Belohorská
PSE: Estrela, Fazakas, Roure, Titley
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Martine Roure
Vastu
Karin Riis-Jørgensen
25. Raport: Morgan A6-0426/2006
Muudatusettepanek 9
Poolt: 224
ALDE: Andrejevs, Beaupuy, Cavada, Chatzimarkakis, Costa, Deprez, De Sarnez, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Jensen, Laperrouze, Maaten, Manders, Morillon, Mulder, Onyszkiewicz, Piskorski, Ries, Riis-Jørgensen, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Szent-Iványi, Virrankoski
GUE/NGL: Henin, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Krupa, Sinnott, Tomczak
NI: Chruszcz, Giertych, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Březina, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Callanan, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gawronski, Gewalt, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Herranz García, Hieronymi, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Siekierski, Silva Peneda, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Ulmer, Van Orden, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Záborská, Zaleski, Zappalà
PSE: Glante, Goebbels, Maňka, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Camre, Czarnecki Marek Aleksander
Vastu: 228
ALDE: Andria, Attwooll, Carlshamre, Davies, Drčar Murko, Duff, Ek, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Lax, Ludford, Lynne, Matsakis, Polfer, Prodi, Resetarits, Sterckx, Susta, Toia, Veraldi, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Holm, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pafilis, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht
IND/DEM: Batten, Bonde, Clark, Goudin, Lundgren
NI: Battilocchio, De Michelis, Martin Hans-Peter
PPE-DE: Doyle, Hennicot-Schoepges, Higgins, Karas, Mavrommatis, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Rack, Rübig, Samaras, Schierhuber, Seeber, Seeberg, Trakatellis, Vakalis, Varvitsiotis
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fernandes, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Hänsch, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kuhne, Lambrinidis, Leichtfried, McAvan, Madeira, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schaldemose, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Aylward, Crowley, Janowski, Kristovskis, Kuc, Masiel, Ó Neachtain, Rutowicz
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 58
ALDE: Cocilovo, Geremek, Krahmer, Kułakowski, Newton Dunn, Savi, Staniszewska, Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: Kaufmann
NI: Baco, Bobošíková, Claeys, Martinez, Mote, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Belet, Brepoels, Duchoň, Fajmon, Mitchell, Škottová, Strejček, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: Berès, Capoulas Santos, Castex, Cottigny, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Guy-Quint, Hamon, Hazan, Le Foll, Lienemann, Navarro, Patrie, Peillon, Reynaud, Savary, Schapira, Trautmann
UEN: Berlato, Bielan, Borghezio, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Kamiński, Libicki, Muscardini, Roszkowski, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Corien Wortmann-Kool
Vastu
Jens-Peter Bonde, Carlos Coelho, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou
Erapooletuid
Harlem Désir, Marie-Arlette Carlotti, Bernard Poignant, Kader Arif, Bernadette Bourzai, Simon Busuttil
26. Raport: Morgan A6-0426/2006
Lõige 37/1
Poolt: 479
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Krahmer, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Schuth, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Catania, de Brún, Flasarová, Holm, Kaufmann, McDonald, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Pflüger, Ransdorf, Remek, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Belder, Blokland, Krupa, Sinnott, Tomczak
NI: Battilocchio, Belohorská, Chruszcz, Claeys, De Michelis, Giertych, Martin Hans-Peter, Mussolini, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Bushill-Matthews, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Evans Jonathan, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varvitsiotis, Vatanen, Vidal-Quadras, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Zaleski, Zappalà
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grabowska, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, Kuc, La Russa, Libicki, Masiel, Ó Neachtain, Roszkowski, Rutowicz, Wojciechowski Janusz
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 16
ALDE: Andria
GUE/NGL: Brie, Henin, Pafilis
IND/DEM: Batten, Clark, Goudin, Lundgren
NI: Bobošíková
PPE-DE: Duchoň, Seeberg, Škottová, Strejček, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
Erapooletuid: 8
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Liotard
NI: Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Schierhuber
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Jens-Peter Bonde
27. Raport: Morgan A6-0426/2006
Lõige 37/2
Poolt: 260
ALDE: Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Carlshamre, Cavada, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kułakowski, Laperrouze, Lax, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Onyszkiewicz, Piskorski, Polfer, Prodi, Resetarits, Ries, Savi, Sbarbati, Schmidt Olle, Staniszewska, Sterckx, Susta, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Veraldi, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Agnoletto, Aita, Brie, Catania, de Brún, Guerreiro, Henin, Holm, McDonald, Musacchio, Ransdorf, Remek, Svensson
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Martin Hans-Peter, Mussolini
PPE-DE: Bachelot-Narquin, Brepoels, Doyle, Higgins, Hökmark, Liese, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Saïfi, Schierhuber, Seeberg, Sonik, Wijkman
PSE: Arif, Ayala Sender, Badia I Cutchet, Batzeli, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bullmann, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Chiesa, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Douay, Dührkop Dührkop, Ettl, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Glante, Goebbels, Gomes, Grech, Groote, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Haug, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Hughes, Hutchinson, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Koterec, Kuhne, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Occhetto, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Saks, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schaldemose, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Simpson, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Wiersma, Willmott, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Kuc
Verts/ALE: Aubert, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jill, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 236
ALDE: Andria, Chatzimarkakis, Krahmer, Schuth
GUE/NGL: Figueiredo, Kaufmann, Liotard, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Pafilis, Pflüger, Seppänen, Triantaphyllides, Wagenknecht, Wurtz
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Clark, Goudin, Krupa, Lundgren, Sinnott, Tomczak
NI: Bobošíková, Chruszcz, Claeys, Giertych, Romagnoli, Schenardi, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Braghetto, Brejc, Březina, Bushill-Matthews, Buzek, Casa, Casini, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, De Blasio, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Evans Jonathan, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fjellner, Florenz, Fraga Estévez, Freitas, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gauzès, Gewalt, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Langen, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Lulling, Maat, McMillan-Scott, Mann Thomas, Mantovani, Mathieu, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Musotto, Nassauer, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pleštinská, Podestà, Posdorf, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schnellhardt, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Varvitsiotis, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Borghezio, Camre, Crowley, Czarnecki Marek Aleksander, Foltyn-Kubicka, Janowski, Kamiński, Kristovskis, La Russa, Libicki, Masiel, Ó Neachtain, Roszkowski, Rutowicz, Wojciechowski Janusz
Erapooletuid: 3
GUE/NGL: Flasarová
NI: Martinez
Verts/ALE: van Buitenen
Hääletuse parandused
Poolt
Jens-Peter Bonde
28. RC — B6-0647/2006 — Myanmar (Birma)
Resolutsioon
Poolt: 65
ALDE: Beaupuy, Matsakis, Onyszkiewicz
GUE/NGL: Catania, Meijer, Pflüger
IND/DEM: Bonde, Krupa, Sinnott
NI: Martin Hans-Peter, Wojciechowski Bernard Piotr
PPE-DE: Andrikienė, Bauer, Bowis, Březina, Chichester, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Gahler, Gauzès, Gomolka, Grossetête, Kaczmarek, Karas, Kratsa-Tsagaropoulou, Lulling, Mann Thomas, Mathieu, Mavrommatis, Mayer, Pleštinská, Posselt, Purvis, Roithová, Sudre, Tajani, Tannock, Vatanen, Wieland, Záborská, Zaleski
PSE: Arif, Ayala Sender, Berès, Bourzai, Bullmann, Casaca, Cashman, Geringer de Oedenberg, Martínez Martínez, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, Scheele, Tarabella, Trautmann
UEN: Libicki, Rutowicz
Verts/ALE: Lambert, Onesta, Romeva i Rueda, Smith
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2006)0570
2007. aasta üldeelarve (kõik jaod)
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti (kõik jaod) (15637/2006 — C6-0442/2006 — 2006/2018(BUD) — 2006/2018B(BUD)) ja Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalike muutmisettepanekute nr 1/2007 (SEK(2006)0762), 2/2007 (13886/2006 — C6-0341/2006) ning 3/2007 (15636/2006 — C6-0443/2006) kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177; |
— |
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1); |
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust; (2) |
— |
võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3); |
— |
võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta; (4) |
— |
võttes arvesse nõukogu poolt 14. juulil 2006 koostatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6-0299/2006); |
— |
võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti III jao — komisjon (C6-0299/2006) ja Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2007 (SEK(2006)0762) kohta (5); |
— |
võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti I jao — Euroopa Parlament, II jao — nõukogu, IV jao — Euroopa Kohus, V jao — Kontrollikoda, VI jao — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII joa — Regioonide Komitee, VIII (A) jao — Euroopa Ombudsman, VIII (B) jao — Euroopa Andmekaitseinspektor kohta (C6-0300/2006); (6) |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 2/2007 (13886/2006 — C6-0341/2006); |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 3/2007 (15636/2006 — C6-0443/2006); |
— |
võttes arvesse oma 26. oktoobril 2006.aastal üldeelarve projekti kohta esitatud muudatus- ja parandusettepanekuid; (7) |
— |
võttes arvesse nõukogu parandusi Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud üldeelarve projekti muudatus- ja parandusettepanekutesse (15637/2006 — C6-0442/2006); |
— |
võttes arvesse 21. novembril 2006. aastal toimunud lepituskoosoleku ja sellele järgnenud 28. novembri 2006. aasta koosoleku tulemusi; |
— |
võttes arvesse nõukogu nõupidamiste järgseid selgitusi Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud üldeelarve projekti muudatus- ja parandusettepanekute kohta; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa; |
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0451/2006), |
A. |
arvestades, et Euroopa Parlament on 2007. aasta eelarvet käsitledes järginud järjepidevat strateegiat; |
B. |
arvestades, et nimetatud strateegia tugines Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioonis (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta) (8) esitatud kolmele sambale: poliitiliste prioriteetide kehtestamine, kulutustele vastava tulu tagamine, ettevalmistumine 2008.–2009. aasta läbivaatamiseks; |
C. |
arvestades, et antud lähenemisviis tõstis tähelepanu keskmesse Euroopa Liidu ees seisvad peamised väljakutsed ja võimalused seoses jätkuva üleilmastumisega ning tõstatas väga olulisi küsimusi partnerriikide ja erinevate maailma piirkondadega sõlmitud ELi strateegiliste partnerluste olemuse kohta; |
D. |
arvestades, et selge, järjekindel ja strateegiline nägemus andis Euroopa Parlamendi jaoks tulemusi läbirääkimistel nõukoguga Euroopa Parlamendi prioriteetide üle, sealhulgas seoses finantsmäärusega; |
E. |
arvestades, et tulemused, mis saavutati seoses Euroopa Parlamendi prioriteetidega, kulutustele vastava tulu tagamisega ja finantsmäärusega, pakuvad Euroopa kodanikele reaalset kasu tõhusamate ja tulemuslikumate kulude näol ning aitavad kaasa Euroopa Parlamendi jätkuvatele püüdlustele saavutada ELi kulude jaoks positiivne kinnitav avaldus, |
Üldised seisukohad: prioriteetide täitmine, kulutustele vastava tulu tagamine, ettevalmistumine 2008.–2009. aasta läbivaatamiseks
Prioriteetide täitmine
1. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi strateegia ja poliitilised prioriteedid, mida kohaldati 2007. aasta eelarve käsitlemisel, esitati eespool nimetatud 18. mai 2006. aasta resolutsioonis komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta, eelkõige lõigetes 5 ja 6; arvab, et komisjoni poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlev resolutsioon oli oluline vahend Euroopa Parlamendi strateegia esitamiseks iga-aastase eelarvemenetluse varajases etapis; |
2. |
tunneb heameelt tulemuste üle, mis saavutati Euroopa Parlamendi üldiste prioriteetide ja põhiküsimuste osas kolmepoolse kohtumise raames toimunud läbirääkimistel nõukoguga ja lepitusmenetluse käigus enne eelarve teisele lugemisele tulemist Euroopa Parlamendis; |
3. |
maksete üldise taseme osas lükkab tagasi nõukogu meelevaldsed ja üleüldised kärped; arvab, et maksed tuleks suunata nendele prioriteetsetele programmidele, mille osas on võimalik tagada tõhusad ja tulemuslikud kulud; nõustub nõukoguga saavutatud üldise kokkuleppe raames maksete lõpliku tasemega, milleks on 115 500 miljonit eurot, mis on 0,99 % ELi RKTst; |
4. |
tuletab meelde oma deklaratsiooni maksete kohta ning et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 12 ja 13 sätestavad mitmeaastase finantsraamistiku raames absoluutsed summad — üldeelarve iga-aastased kulude ülemmäärad; seepärast tähendab mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013 määratud iga-aastastest ülemmääradest kinnipidamine automaatset aastaeelarve mittekohustuslike kulude suurenemise määra aktsepteerimist; tuletab nõukogule meelde, et nende artiklite mittejärgimist käsitleb Euroopa Parlament institutsioonidevahelise kokkuleppe rikkumisena; |
5. |
märgib selle taustal, et Euroopa Parlamendi erikomisjonid olid 2007. aasta eelarvet käsitleval Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel maksete assigneeringute suurendamise nõudmistes tagasihoidlikud, arvestades asjaolu, et 2006. aastal on kokku lepitud peamiste uute õiguslike aluste osas, mis puudutavad 2007. aastal algavaid uusi ELi rahastamiskavasid; |
6. |
kulukohustuste assigneeringute üldise taseme osas märgib, et Euroopa Parlament on sarnaselt erikomisjonidele olnud mõistlik ja ei ole taotlenud paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmist; määrab enamiku 2007. aasta eelarve rubriikide kulukohustuste assigneeringud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisas sätestatud ülemmäärade tasemele või nende lähedale; |
7. |
otsustab ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) osas taastada 2007. aasta kulukohustuste assigneeringud esialgses eelarveprojektis kavandatud 159 200 000euro tasemel, kuid ootab, et nõukogu järgiks ÜVJP kulude osas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe mõtet ja sõnastust, nagu kinnitati esimeeste Broki ja Lewanoski ning Soome ministri Wideroosi vahelises kirjavahetuses; |
Kulutustele vastava tulu tagamine
8. |
rõhutab, et kulutustele vastava tulu põhimõte on 2007. aasta eelarvemenetluse uuenduslik osa, et tagada ELi programmide parem hindamine ja eelarve täitmise kontrollimine kooskõlas Euroopa Parlamendi prioriteetide ja institutsiooniliste eesõigustega; võtab teadmiseks komisjoniga kokkulepitud ühise avalduse eelarve nõuetekohase täitmise kohta ning rõhutab, et selle tegevuse üldine eesmärk on pakkuda Euroopa kodanikele paremat kulutustele vastavat tulu ning tulla toime ELi ees seisvate väljakutsetega rahaliste vahendite parima võimaliku eraldamise abil (vt lisatud deklaratsioon); |
9. |
tuletab meelde oma otsust kanda 30 % assigneeringutest ehk üle 500 miljoni euro reservi ligikaudu 40 eelarverea osas, mille suhtes Euroopa Parlamendil on olnud olulisi kahtlusi eelarve täitmise kvaliteedi ja määra kohta, tuginedes olemasolevate teabeallikate põhjalikule analüüsile; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastanud konstruktiivselt eelarve muudatusettepanekutes Euroopa Parlamendi poolt seatud tingimustele nimetatud reservide vabastamise kohta; reageerides komisjoni vastusele, mis on lisatud novembri alguses tavapäraselt saadetavale teostavust käsitlevale kirjale, otsustab 2. eelarvereal jätta 8,9 miljonit eurot reservi; otsustab jätkata nende eelarveridade kulude täitmise kvaliteedi ja määra tähelepanelikku jälgimist 2007. aasta jooksul vastavalt paremat kulutustele vastavat tulu käsitlevale deklaratsioonile; |
10. |
tunneb heameelt 15. novembril 2006. aastal toimunud kohtumise üle rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve voliniku ning komisjoni peasekretäriga, mis oli kindel märk komisjoni pühendumisest kulutustele vastava tulu põhimõttele; märgib, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon korraldab 2007. aasta alguses kuulamise kulutustele vastava tulu põhimõtte edendamise teemal; |
11. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab positiivse kinnitava avalduse saamist ühise juhtimise all hallatavate rahaliste vahendite kohta väga oluliseks; rõhutab oma kavatsust tagada, et kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega viivad liikmesriikide asjaomased auditeerimisasutused läbi hindamise haldus- ja kontrollsüsteemide vastavuse kohta ühenduse õigusaktidele; kordab, et liikmesriigid peaksid seetõttu esitama asjakohasel riiklikul tasandi iga-aastase kokkuvõtte kasutada olevatest audititest ja deklaratsioonidest; tunneb heameelt ühes liikmesriigis hiljuti tehtud otsuse üle ühendada ühise juhtimise alla kõik eraldiseisvad ELi rahaliste vahendite kasutamisega seotud kontod, et viia läbi nende arvnäitajate auditeerimine; on seisukohal, et kontrollikoja metoodika ülevaatamine, mida ELi finantseeskirjade täitmise hindamisel kasutatakse ning mis hõlmab võrreldavate institutsioonide poolt vastastikuste eksperthinnangute andmist, aitab parendada kontrollikoja lähenemisviisi ELi raamatupidamisaruannete auditeerimisele; märgib imestusega, et ühtegi vastastikust eksperthinnangute andmist ei ole veel lõpetatud; seda tuleks teha 31. juuliks 2007; |
12. |
seoses kolme uue asutusega (kemikaaliamet, soolise võrdõiguslikkuse instituut, põhiõiguste amet) võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonid, mis käsitlevad nende asutuste rahastamist ja rahastamiskavasid kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega; olemasolevate asutuste osas otsustab taastada esialgse eelarveprojekti assigneeringud, kuid kanda võrdlussummast ülespoole jäävad vahendid reservi, kuni antakse positiivne hinnang nende asutuste tegevusele, võrreldes seda lõpliku tööprogrammiga; märgib, et hinnangute andmine tuleks lõpetada 2007. aasta kevadeks, kui toimub kohtumine asutuste juhtidega; |
Ettevalmistumine 2008.– 2009. aasta läbivaatamiseks
13. |
kordab oma seisukohta, et Euroopa Liit peaks käimasoleva üleilmastumisega kaasnevate võimaluste ja väljakutsetega toimetulemiseks kasutama ennetavamat strateegiat; on seisukohal, et selle taustal tuleks ümber hinnata ELi partnerlus kolmandate riikide ja piirkondadega ning et mõiste „strateegiline” kasutamine peaks piirduma ainult ELi jaoks kõige olulisemate partnerlustega, nagu Atlandi-ülene partnerlus Ameerika Ühendriikidega; |
14. |
kinnitab, et laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007–2013) ajutise komisjoni ette valmistatud poliitiline analüüs ning Euroopa Parlamendi 8. juunil 2005 vastu võetud asjakohane resolutsioon (9) jäävad institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamise ja võimaliku muutmise aluseks; on seisukohal, et lisada tuleb ka uue põlvkonna mitmeaastaste programmide ja instrumentide tõhususe ja rakendamise hindamine; |
15. |
märgib, et Euroopa Parlamendi poolt seoses äri- ja teadusvahetusega Hiina ja Indiaga heaks kiidetud ettevalmistavate meetmete eesmärk on rõhutada tähtsust, mida Euroopa Parlament omistab parema koostöö väljaarendamisele nende kiiresti arenevate riikidega; |
16. |
on seisukohal, et komisjon peaks saavutama parema läbipaistvuse eeliste ja puuduste osas, mis esinevad ELi arenguabi andmisel koostöö kaudu valitsusväliste organisatsioonidega; seoses sellega teeb ettepaneku viia valitsusväliste organisatsioonide toimimise kohta läbi tasuvusanalüüs; kavatseb täiendavalt analüüsida mikrokrediidi laialdasema kasutamise võimalusi ELi arenguabi andmisel tulevikus; |
17. |
arvab, et komisjon peaks vaatama uuesti läbi strateegiliste partnerluste olemuse ja esitama selle kohta 30. aprilliks 2007 aruande, määratledes eelkõige sõna „strateegiline” tähenduse, ning arvab, et see on ainult üks näide Euroopa Liidu laiemast vajadusest kehtestada selgelt oma üldised poliitilised prioriteedid nii, et Euroopa kodanikke oleks sellest võimalik tõhusalt teavitada; märgib, et selged poliitilised prioriteedid on eeldus eelarveliste vahendite eraldamiseks nendele prioriteetidele; rõhutab, et Euroopa Parlament määratles 2007. aasta eelarvet käsitledes oma poliitilised prioriteedid varakult menetluse alguses ja töötas seetõttu 2007. aasta eelarve jaoks välja tõhusa strateegia; |
18. |
usub seega, et Euroopa Parlament peaks edendama 2007. aasta eelarvemenetluses kasutatud prioritiseerivat lähenemisviisi, muu hulgas asjakohastel teemadel korraldatud kuulamistega, et määratleda oma poliitilised prioriteedid keskmises perspektiivis; arvab, et kooskõlas 18. mai 2006. aasta komisjoni poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõigetega 38 kuni 40 peaks see aitama kaasa 2008.–2009. aasta läbivaatamist käsitleva Euroopa Parlamendi strateegia väljaarendamisele; |
Horisontaalsed küsimused ja põhielemendid mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa
Horisontaalsed küsimused
19. |
märgib seoses katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetega uute projektide suurendatud ülemmäärasid, mis sätestati 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, ning rõhutab, et need projektid annavad Euroopa Parlamendile võimaluse osutada Euroopa poliitika arendamise jaoks olulistele prioriteetsetele valdkondadele; otsustab seetõttu esitada rea uusi projekte, mis on üldiselt kooskõlas 18. mai 2006. aasta poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 6 esitatud prioriteetidega; |
20. |
võtab teadmiseks komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku nr 3/2007 vastuvõtmise ja komisjoni kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2007 sisu, sealhulgas programmi Herakles II ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi liigitusega seotud sätted; lükkab tagasi kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2007 muud osad ja otsustab viia sisse asjakohased summad ja eelarve liigenduse, mis on kooskõlas välispoliitiliste prioriteetidega; |
21. |
tunneb heameelt kokkuleppe üle teha Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks kättesaadavaks 500 miljoni euro suurune summa, mis kantakse 2007. aasta eelarvesse; rõhutab, et fondi eelarvesse arvamiseks kohaldatav menetlus on kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 ning kordab oma seisukohta, et kooskõlas kokkuleppega tuleneb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamiseks aastal n kasutatav rahastamisallikate järjekord varusid ja tühistatud kulukohustusi käsitleva teabe kättesaadavusest, st kõigepealt aasta n-2 tühistatud kulukohustuste assigneeringud, teiseks aastal n-1 kasutamata jäänud varu, kolmandaks aasta n-1 tühistatud kulukohustuste assigneeringud; tunneb heameelt komisjoni seisukoha üle antud küsimuses, mida väljendati rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve voliniku 17. novembri 2006. aasta kirjas Euroopa Parlamendi presidendile; |
Põhielemendid institutsioonidevahelise kokkuleppe rubriikide kaupa
Rubriik 1 a — konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
22. |
kordab veelkord poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlevas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioonis väljendatud veendumust, et teadmised, oskused, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, infoühiskonna tehnoloogiad ning jätkusuutlik transpordi- ja energiapoliitika on aluseks kaasaegsele tervele majandusele ning et need on väga olulised töökohtade loomise seisukohalt; on seetõttu otsustanud lükata tagasi nõukogu kärped mitmes väga olulises eelarvereas, mille eesmärk on parandada ELi majanduse konkurentsivõimet; on otsustanud suurendada maksete assigneeringuid, ehkki vähendatud mahus esimese lugemisega võrreldes, Lissaboni tegevuskavaga seotud prioriteetsete programmide osas, nt konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm ja Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013); |
23. |
on veendunud, et ELi konkurentsivõime suurendamine on oluline selleks, et EL saaks vastata globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele; peab seetõttu rubriigi 1 a assigneeringute suurendamist selgeks sõnumiks selle tulevikusuuna kohta, mille ELi kulutused peaksid võtma; tuletab meelde vajadust piisava riikliku rahastamise järele, et saavutada Euroopa Investeerimispanga kaasrahastamisest oodatav võimendav mõju; ootab kannatamatult komisjoni ja nõukogu ettepanekuid sellel teemal; rõhutab, et Euroopa Investeerimisfondi jaoks oleks soovitav pikaajalise märgitud kapitali suurendamine nii selleks, et arvestada uute volituste (sealhulgas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) sisseviimist 2007. aastal kui ka selleks, et rahastada uusi tehnoloogiasiirde projekte, nagu soovivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon; |
24. |
rõhutab Galileo programmi tehnoloogilist ja majanduslikku tähtsust; tuletab komisjonile meelde, et see programm on uues mitmeaastases finantsraamistikus kogu perioodi arvestades alarahastatud ning kutsub komisjoni üles leidma õigeaegselt toimivat ja püsivat lahendust, et tagada programmi edu; |
Rubriik 1 b — ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
25. |
märgib, et assigneeringud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide jaoks on mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2007–2013 oluliselt madalamad kui loodeti, seda suuresti 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järelduste tõttu; leiab, et seetõttu tuleks taastada esialgses eelarveprojektis esitatud assigneeringud; rõhutab, et nüüd, kui uue institutsioonidevahelise kokkuleppe osas on kokku lepitud, on tähtis nii kiiresti kui võimalik kehtestada ja heaks kiita riiklikud programmid; rõhutab ühtekuuluvuse kui ELi ühe poliitilise prioriteedi olulisust; palub ühinemiseelse abi osas komisjonil esitada 2007. aasta jooksul paranduseelarve või taotlus vahendite ümberpaigutamiseks, kui 2007. aasta eelarves märgitud summad osutuvad ebapiisavaks; |
Rubriik 2 — loodusressursside säilitamine ja haldamine
26. |
märgib, et 2007. aasta on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kõige uuema reformi esimene elluviimise aasta; lükkab tagasi nõukogu poolt teisel lugemisel vastuvõetud kohustuslike kulude kärped; lükkab tagasi mitme põllumajanduse valdkonna eelarverea ümberliigitamise mittekohustuslikest kuludest kohustuslikeks kuludeks vastavalt komisjoni ettepanekule kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2007; |
27. |
mõistab hukka tõsiasja, et vaatamata suurenenud vajadustele Euroopa maapiirkondade majanduse ümberkujundamise, ajakohastamise ja mitmekesistamise järele on maaelu arengu jaoks eraldatud vahendeid tegelikult vähendatud; arvab, et vahendite vabatahtlik ümberpaigutamine põllumajanduse otsetoetuste (ÜPP „esimene sammas”) alt maaelu arengu alla ei ole olukorra parandamiseks sobiv viis; väljendab seoses sellega tõsiseid kahtlusi komisjoni ettepaneku osas, mis käsitleb 20 % otsese põllumajandustoetuse vabatahtlikku ümbersuunamist maaelu arengule; palub komisjonil viia läbi mõju hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud paremat õigusloomet käsitlevale 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele; (10) kordab seisukohta, et Euroopa Parlament jääb vabatahtliku ümbersuunamise küsimuses siiski oma põhimõtete juurde ning on seisukohal, et seda oleks kasulik hinnata koos kaasrahastamise küsimusega 2008./2009. aasta läbivaatamisel vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 9. deklaratsioonile vabatahtliku ümbersuunamise kohta; |
28. |
on pettunud, et hoolimata suurtest vajadustest katarraalse palaviku viiruse vastu surnud vaktsiini väljatöötamiseks vajalike assigneeringute järele keeldus nõukogu seda Euroopa Parlamendi 2. lugemise algatust heaks kiitmast; tervitab siiski komisjoni teostatavust käsitlevas kirjas toodud soovitust liita uue katarraalse palaviku viiruse vastase vaktsiini väljatöötamine ühinemiseelse abi rahastamisvahendi teadusuuringute eelarvesse; rõhutab, et eelistada tuleks multivalentse vaktsiini väljatöötamist, mis oleks tõhus viiruse erinevate tüüpide suhtes. |
29. |
kinnitab ja tervitab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud programmi Life+ käsitlevat ühisdeklaratsiooni seoses vaherahastamise võimaldamisega õigusliku lünga tekkimise korral 2007. aasta alguse ja õigusakti lõpliku vastuvõtmise vahel; |
Rubriik 3 a — vabadus, turvalisus ja õigus
30. |
rõhutab, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, eriti põhiõiguste järgimise edendamine, ühise varjupaiga ja rände poliitika määratlemine ning võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, on üks liidu peamisi prioriteete; |
31. |
on seisukohal, et liidu välispiiride ühtne haldamine on üks eesmärke, mida tuleb praegu kiiresti toetada; taastab sellele vastavalt operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) kulukohustuste assigneeringud esialgse eelarveprojekti tasemel, paigutades samas osa rahalisi vahendeid reservi vastavalt üldisele asutusi puudutavale lähenemisele; |
Rubriik 3 b — kodakondsus
32. |
tuletab meelde subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust kultuuri, hariduse, koolituse ja noorsoopoliitika valdkonnas ning usub, et arvamuste paljususe austamine on tõhusa teabevahetuspoliitika peamine eeltingimus, et tuua EL kodanikele lähemale; on seisukohal, et uusi teabevahetuskanaleid saaks paremini kasutada selleks, et tuua erinevaid poliitilisi seisukohti omavaid Euroopa poliitikakujundajad kokku mõtteid vahetama; tervitab sellega seoses Euronewsi teavitamistegevuse rõõmustavat arengut; kutsub komisjoni üles toetama Euronewsi edastamist araabia keeles, et jõuda paremini ELi araabiakeelsete elanikeni ja inimesteni araabiakeelsetes Vahemere piirkonna riikides ning teavitada neid Euroopa püüdlustest; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava mõju eelarvele ja selle alusel võetavaid meetmeid; palub, et komisjon avaldaks Internetis üksikasjad toetuste eraldamise kohta (summad ja abisaajad) kõikide meetmete osas; |
33. |
rõhutab tähtsust, mida ta omistab tulemuslikule ELi teabevahetusstrateegiale ja täpsemalt selle tagamisele, et on-line süsteeme saaks kasutada võimalikult täiemahuliselt, et soodustada teabe- ja mõttevahetust Euroopa arvamuskujundajate ja sidusrühmade vahel; märgib sellega seoses vastu võetud katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekti, et parandada teabevahetust poliitikakujundajate vahel, eelkõige Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide liikmete vahel, arvab, et see algatus võiks tugineda olemasolevatele Euroopa veebiportaalidele viisil, mis annab lisandväärtust olemasolevatele selle valdkonna tegevustele; |
34. |
kutsub komisjoni kooskõlas Euroopa Parlamendi deklaratsiooniga Küprose põhjaosa religioosse pärandi kaitse ja säilitamise kohta (11) üles viima läbi uurimus nende Küprose põhjaosas asuvate kirikute taastamise tingimuste ja hinnangulise maksumuse kohta, mida on rüvetatud, muudetud mošeedeks või mida on kahjustatud pärast nende 1974. aastal Türgi armee kontrolli alla langemist; |
35. |
seab kahtluse alla komisjoni soovitava teabepoliitika kvaliteedi; nõuab, et komisjon kinnitaks ametlikult oma soovi esindada asjakohaselt kõiki institutsioone ja nende vastavaid pädevusvaldkondi; |
Rubriik 4 — EL kui ülemaailmne partner
36. |
on arvamusel, et EL peaks tagama piisavate vahendite olemasolu, et tegutseda ülemaailmse partnerina vastavalt oma väärtustele; teeb ettepaneku taastada esialgse eelarveprojekti arvnäitajad mitmel eelarvereal ja suurendada makseid ja kulukohustusi mõnes valdkonnas esialgses eelarveprojektis sisaldunust enamaks, et edendada ELi tegevust läbi ühenduse programmide sellistes valdkondades nagu välispoliitika, arengu- ja humanitaarabi ning äri- ja teadusvahetus juhtivate areneva majandusega riikidega; |
37. |
rõhutab kahe sihtfondi kaudu Iraagile eraldatud rahaliste vahendite kasutuse läbipaistvuse tähtsust ning tuletab meelde vajadust jälgida põhjalikult Iraagi vastuvõtusuutlikkust; kutsub seepärast komisjoni üles edastama regulaarselt teavet ELi rahastatavate projektide ning sellele riigile eraldatud rahaliste vahendite vastuvõtmise taseme kohta; |
38. |
märgib, et ELi välistegevuse uus õigusraamistik eeldab samuti uut eelarvestruktuuri; toetab üldiselt vahendite lihtsustamist ja sellega koos esitatud uut eelarve liigendust; väljendab ühtlasi heameelt eraldiseisva inimõiguste ja demokraatia rahastamisvahendi esitamise üle, mis eeldab muudatusi esialgse eelarveprojekti liigenduses; ei saa siiski nõustuda sellega, et rida kavandatud muudatusi vähendab läbipaistvust kas valdkondade ja/või piirkondade ning riikide jaoks; on otsustanud teha selles osas vajalikud parandusettepanekud; palub komisjonil esitada läbilõige tegevusalade ja ühinemiseelsete riikide kaupa ning läbipaistvuse eesmärgil kõikide vastavate eelarveridade nomenklatuur; lisaks palub komisjonil esitada eelarvepädevale institutsioonile korraline järelevalvearuanne nii uute liikmesriikide kui ühinemiseelsete riikide edusammude kohta; |
39. |
taastab ÜJPV assigneeringud komisjoni esialgses eelarveprojektis ja nõukogu eelarveprojektis soovitatud tasemel; rõhutab, et ta nõuab, et nõukogu järgiks ÜVJP kulude osas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe mõtet ja sõnastust vastavalt esimeeste Broki ja Lewanoski ning minister Wideroosi vahelisele kirjavahetusele; |
40. |
märgib, et 2007. aasta eelarve teisel lugemisel Euroopa Parlamendis ei jäeta rubriigi 4 alla mingit varu ja kulukohustuste suurendamine paranduseelarvete kaudu 2007. aasta käigus tooks seetõttu kaasa paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise; ootab, et nõukogu teavitaks teda aprioorselt ja ennetavalt täies ulatuses eelseisva Kosovo missiooni rahastamisvajadustest; |
Rubriik 5 — halduskulud
41. |
seoses ELi institutsioonide töötajate küsimusega märgib, et nõukogu poolt algselt kavandatud kärpeid töötajate arvus ei rakendata 2007. aasta eelarves; kinnitab 2004. ja 2007. aasta laienemistega seotud töölevõtmist käsitlevat ühisdeklaratsiooni nõukoguga; tervitab komisjoni võetud kohustust teostada 30. aprilliks 2007 oluline sõelumine, esitades hinnangu oma personalivajaduste kohta keskmises perspektiivis ning kõiki töökohti hõlmava üksikasjaliku aruande komisjoni tugi- ja kooskõlastamise valdkonna töötajate kohta; |
42. |
otsustab vabastada esimesel lugemisel reservi paigutatud summad komisjoni personalivajadusteks komisjoni presidendi kirja alusel, milles lubati täies mahus täita kõik neli Euroopa Parlamendi nõuet reservi vabastamiseks; ootab 2007. aastal strateegilist arutelu ELi institutsioonide personaliküsimuse üle Euroopa Parlamendi taotletud sõelumise käigus; |
2007. aasta eelarve muud jaod
43. |
märgib, et 2007. aasta eelarve kasv „muude jagude” osas, kui laienemiskulud välja arvata, oli 2006. aastaga võrreldes vaid 1,7 %; see on väga väike kasv, kajastades inflatsioonimäära tõusu ja institutsioonide konkreetsete prioriteetide kulusid ning on tegelikult oluliselt väiksem, kui esialgses eelarveprojektis taotleti; otsustab pöörduda tagasi esimesel lugemisel võetud esialgse seisukoha juurde ja taastada 10 630 000 eurot nõukogu poolt tehtud 28 280 000euro suurustest kärbetest; |
44. |
kordab oma usku eelarvelise ranguse rakendamisse kõigi jätkuvate tegevuste osas, tagades tulemuslikuma eelarvestamise ja kajastades institutsioonide praegusi tegelikke vajadusi ja prioriteete; tunnistab ühtlasi, et institutsioonidel peavad olema vajalikud vahendid, et toimida ja tegutseda võimalikult tulemuslikult, tagades seeläbi institutsioonide erinevate eesmärkide tegeliku täitmise; kahetseb seetõttu nõukogu otsust mitte nõustuda Euroopa Parlamendi eelarvega 'muude jagude' osas esimesel lugemisel heaks kiidetud kujul; |
45. |
palub institutsioonidel esitada iga aasta 1. septembriks informatiivsemad aruanded oma tegevuse ja tulemuslikkuse kohta; need tegevuspõhised aruanded on vajalikud rohkema ja selgema teabe saamiseks selle kohta, kui edukalt rahalisi vahendeid kasutatakse, samuti eelarvesummade tarbimise õigustamiseks; see võimaldaks eelarvepädevatel institutsioonidel teostada järelevalvet selle üle, kuidas ja kus rahaliste vahendite kasv muudab institutsioonid tõhusamaks; |
46. |
kordab, et institutsioonidevaheline koostöö on oluline ning võib tuua osalevatele institutsioonidele kahtlemata kasu; peab seetõttu nimetatud majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee ühist teenistust tõhusaks ja mõjuvaks võimaluseks vältida topelttööd, vähendada kulusid ja edendada meeskonnavaimu, ilma et see vähendaks osutatava teenuse tõhusust ja kvaliteeti; kutsub mõlemat komiteed üles analüüsima — aga mitte hiljem kui 2007. aasta juulis — seda koostööd kaasjagamise põhimõtte valguses, võttes eelkõige vajalikud meetmed selleks, et tagatud oleksid mõlema institutsiooni vajadused ja ühise teenistuse õiglasem juhtimine; soovitab, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee ülesannete ja tegevuse hindamine tuleks teostada hiljemalt 2007. aasta juuni lõpuks; |
*
* *
47. |
teeb presidendile ülesandeks kuulutada eelarve lõplikult vastu võetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas; |
48. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos sellele lisatud deklaratsioonidega nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa ombudsmanile, Euroopa andmekaitseinspektorile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele. |
(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0451.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0452.
(7) Vastu võetud tekstid, lisa.
(8) Vastu võetud tekstid, P6_TA(2006)0221.
(9) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 373.
(10) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(11) Vastuvõetud tekstid, 5.9.2006, P6_TA(2006)0335.
LISA
Ühisdeklaratsioon 2007. aasta eelarves ette nähtud kolme uue asutuse kohta kohaldades 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47
2007. aasta esialgne eelarveprojekt näeb ette järgmise kolme uue asutuse rahastamist:
— |
Euroopa Kemikaalide Agentuur, |
— |
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, |
— |
Euroopa Põhiõiguste Amet. |
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtavad enda kohustuseks tugineda sellele esimesele kogemusele nende kolme uue asutusega, et arendada uute asutuste loomiseks ettepanekute koostamisel edasi institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 ettenähtud menetlust.
Ühisdeklaratsioon Euroopa Kemikaalide Agentuur rahastamise kohta
2006. aasta mais esitas komisjon esimese finantskava ajavahemikuks 2007–2013, kooskõlas 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 46.
7. novembril 2006 komisjoni esitatud teabe alusel märgivad Euroopa Parlament ja nõukogu, et ajavahemikuks 2007–2013 on Euroopa Kemikaalide Agentuuri rahastamist võimalik tagada rubriigi 1a kokkulepitud kulude ülemmäärast.
Lisaks märgivad Euroopa Parlament ja nõukogu, et Euroopa Kemikaalide Agentuuri õigusliku aluse kohta tehtud muudatusettepanekud toovad 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 1a aastatel 2008 ja 2009 kaasa 113 600 000 euro ulatuses täiendavaid kulusid, võrreldes 2006. aasta mais komisjoni esitatud finantskavaga ja võtmata arvesse võimalikke ümberpaigutamisi rubriigis 1a.
Kui komisjon peaks, olgu siis ameti soovil või mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu, kavatsema kalduda kõrvale algselt selleks ajavahemikuks ameti rahastamiseks vajalikuks peetud summadest, peab ta sellisest kavatsusest ning selle mõjust mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi järele jäänud varule teavitama eelarvepädevat institutsiooni ning osutama kava muudatustele.
Ühisdeklaratsioon Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rahastamise kohta
2006. aasta mais esitas komisjon esimese finantskava ajavahemikuks 2007–2013, kooskõlas 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 46.
7. novembril 2006 komisjoni esitatud teabe alusel märgivad Euroopa Parlament ja nõukogu, et ajavahemikuks 2007–2013 on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rahastamist võimalik tagada rubriigi 1a kokkulepitud kulude ülemmäärast.
Kui komisjon peaks, olgu siis instituudi soovil või mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu, kavatsema kalduda kõrvale algselt selleks ajavahemikuks instituudi rahastamiseks vajalikuks peetud summadest, peab ta sellisest kavatsusest ning selle mõjust mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi järele jäänud varule teavitama eelarvepädevat institutsiooni ning osutama kava muudatustele.
Ühisdeklaratsioon Euroopa Põhiõiguste Ameti rahastamise kohta
2006. aasta mais esitas komisjon esimese finantskava ajavahemikuks 2007–2013, kooskõlas 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 46.
7. novembril 2006 komisjoni esitatud teabe alusel märgivad Euroopa Parlament ja nõukogu, et ajavahemikuks 2007–2013 on Euroopa Põhiõiguste Ameti rahastamist võimalik tagada rubriigi 3a kokkulepitud kulude ülemmäärast.
Kui komisjon peaks, olgu siis ameti soovil või mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu, kavatsema kalduda kõrvale algselt selleks ajavahemikuks ameti rahastamiseks vajalikuks peetud summadest, peab ta sellisest kavatsusest ning selle mõjust mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi järele jäänud varule teavitama eelarvepädevat institutsiooni ning osutama kava muudatustele.
Ühisdeklaratsioon, mis käsitleb töölevõtmist seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad suure murega teadmiseks viivitused 2004. aasta laienemisega seotud valiku- ja töölevõtmise protsessis, keskastme juhtkonna ametikohtade madala hõivatuse, alalistel ametikohtadel töötavate ajutiste töötajate suure määra ning asjakohaste konkursside ebapiisava arvu.
Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad, et institutsioonid ja eelkõige Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) peaksid tegema kõik endast oleneva tagamaks, et olukorra parandamiseks võetakse vajalikud meetmed, ja kiirendamaks kogu eelarvepädevatelt institutsioonidelt taotletud ametikohtade täitmise protsessi. Kriteeriumiteks peaksid olema personalieeskirjade artikli 27 sätted ning isikute teenistusse võtmine proportsionaalsuse alusel võimalikult laialt geograafiliselt alalt niipea kui võimalik.
Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad käimasolevat töölevõtmise protsessi tähelepanelikult jälgida. Selleks paluvad nad, et iga institutsioon ja EPSO esitaksid eelarvepädevatele institutsioonidele kaks korda aastas teabe selle kohta, kuidas on edenenud töölevõtmine seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega.
Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad institutsioonide peasekretäre üles esitama aruande valdkonnas tehtud edusammude kohta järgnevalt:
— |
2004.–2006. aasta eelarvetes taotletud ametikohtade täitmise kohta 2007. aasta jaanuari lõpuks; |
— |
2007. aasta eelarves taotletud ametikohtade täitmise kohta 15. juuniks 2007 ja 31. oktoobriks 2007. |
Ühisdeklaratsioon programmi LIFE+ kohta
Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tuletavad meelde eelarvepõhimõtet, et märkimisväärsete tegevuskulude tegemiseks on vaja enne vastu võtta põhiõigusakt.
Samas tunnistavad kolm institutsiooni, et 2007. eelarveaasta alguses võivad mõned uued põhiõigusaktid, mis peaksid järgnema 2006. aasta lõpus kehtivuse kaotavatele eelnevatele põhiõigusaktidele, olla alles kaalumisel seadusandja poolt. Sellele vaatamata vajavad teatud tegevused värskeid eelarvelisi kulukohustusi, et vältida häireid, mis võivad kahjustada ühenduse õigustiku rakendamist ja järjepidevust. Selline oht on olemas teatud tegevuste puhul, mille kohta on juba saavutatud laiapõhjaline poliitiline kokkulepe kolme institutsiooni vahel.
Erilist muret on väljendatud (eelkõige Euroopa Parlamendi poolt tema resolutsioonis 2007. aasta eelarveprojekti esimese lugemise kohta) programmi LIFE+ osas, millega tagatakse tema eelkäija LIFE III ja teiste asjakohaste tegevuste jätkumeetmed. Kolm institutsiooni nõustuvad, et kui 2007. aasta algusest kuni õigusakti lõpliku vastuvõtmiseni peaks tekkima õiguslik tühimik, võib eraldada kuni 15 miljonit eurot (2007. aasta esialgses eelarveprojektis programmile LIFE+ ette nähtud 240 miljoni euro suurusest eelarvest) vaheperioodi tegevusteks, millega valmistatakse ette programmile LIFE+ parimatel tingimustel üleminek, st pidades silmas keskkonna valdkonnas käimasolevate tegevuste kaudu üles ehitatud õigustiku järjepidevust. Sellised tegevused, mille jätkumine on õigustiku järjepidevuse säilitamiseks määrava tähtsusega, on seotud peamiselt ELi keskkonnaalaste õigusaktide järelevalve tagamise infosüsteemidega, heitkogustega kauplemise süsteemi aluseks olevate registritega, teaduspädevuse ja välisekspertidega komisjoni ettepanekute ettevalmistamisel, kui komisjonile on seatud kindlad tähtajad, ning teavitamistegevuste ja teadlikkuse tõstmise alaste tegevustega.
Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus eelarve nõuetekohase täitmise tagamiseks
Euroopa Parlament ja komisjon rõhutavad eelarvemenetluse raames vajadust parema kulutustele vastava tulu järele ELi eelarves ja on arvamusel, et seda põhimõtet tuleb alaliselt kohaldada. Selle lähenemise eesmärk on iga ELi programmi kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele aspektidele hinnangu andmine.
Selles kontekstis peaksid iga-aastase eelarvemenetlusega seotud institutsioonid tundma tõsist muret ELi programmide hindamise üle.
Euroopa Parlament ja komisjon tuletavad meelde, et tegevuspõhine juhtimine (ABM) peab andma integreeritud ülevaate erinevate poliitikavaldkondade, sealhulgas nii tegevuseks vajalike kui haldusvahendite tulemuslikkuse ja kulude kohta.
Mõlemad institutsioonid lepivad kokku võtta vajalikke meetmeid eelarve täitmise järelevalve parandamiseks menetluse kaudu, millega on seotud kõik Euroopa Parlamendi komisjonid, rakendades alates 2007. aasta jaanuarist kogu kasutatavat teavet. Euroopa Parlament kohustub kasutama paremini ära ümberpaigutamisi ja paranduseelarveid kui vahendeid eelarve täitmise kontrollimiseks aasta jooksul seoses Euroopa Parlamendi prioriteetide ja tema institutsioonidevaheliste eelisõigustega.
Selle jätkuva protsessi tulemused on aluseks arvamuste vahetusele 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisas ette nähtud kõigi kolmepoolsete kohtumiste käigus.
Selle tegevuse eesmärk on tagada see, et ELi eelarvest rahastatavad poliitikad annaksid Euroopa kodanikele parema kulutustele vastava tulu ning et nendega reageeritakse Euroopa Liidu ees seisvatele väljakutsetele ELi rahaliste vahendite parima võimaliku eraldamise kaudu.
Euroopa Parlamendi deklaratsioon eelarvedistsipliini kohta maksete osas
Euroopa Parlament tuletab meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 12 ja 13 sätestavad mitmeaastase finantsraamistiku raames absoluutsed summad, mis on üldeelarve iga-aastased kulude ülemmäärad.
Seepärast tähendab mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) määratud iga-aastastest ülemmääradest kinnipidamine aastaeelarve mittekohustuslike kulude suurenemise määra automaatset aktsepteerimist.
Punktide 12 ja 13 mittejärgimist käsitleb Euroopa Parlament institutsioonidevahelise kokkuleppe rikkumisena.
Euroopa Parlament kohustub rakendama institutsioonidevahelise kokkuleppe punktide 12 ja 13 sätteid eelarvedistsipliini meetmena kogu mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal.
P6_TA(2006)0571
Eelneva läbivaatamise ja konsulteerimise menetlus liikmesriikide poolt kavandatavate transporti käsitlevate õigusaktide suhtes (kodifitseeritud versioon) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega nähakse ette eelneva läbivaatamise ja konsulteerimise menetlus liikmesriikide poolt kavandatavate transporti käsitlevate õigusaktide suhtes (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0284 — C6-0185/2006 — 2006/0099(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0284) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0185/2006); |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet — õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod (2); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0458/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0572
Piiridel tehtavate kontrollimiste kaotamine (maantee-ja siseveetransport) (kodifitseeritud versioon) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide piiridel tehtavate maantee- ja siseveetranspordialaste kontrollimiste kaotamise kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0432 — C6-0261/2006 — 2006/0146(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0432) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 71, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0261/2006); |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet — õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod (2); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0459/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0573
Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamine (kodifitseeritud versioon) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (Euratom, EÜ) konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0477 — C6-0290/2006 — 2006/0159(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0477) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 285, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0290/2006); |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet — õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod (2); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0457/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0574
Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamine (kodifitseeritud versioon) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0497 — C6-0301/2006 — 2006/0164(COD))
(Kaasotsustamismenetlus — kodifitseerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0497) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0301/2006); |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta (2); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51 ning artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0460/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0575
Ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks (kodifitseeritud versioon) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0315 — C6-0236/2006 — 2006/0104(CNS))
(Nõuandemenetlus — kodifitseerimine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0315) (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0236/2006); |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet — õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod (2); |
— |
võttes arvesse parlamendi kodukorra artikleid 80, 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0461/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0576
EÜ ja Paraguay vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Paraguay Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0266 — C6-0308/2006 — 2006/0094(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0266) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0308/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ning artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0406/2006), |
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Paraguay Vabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0577
Uurimis- ja arendustegevus arukate tootmissüsteemide alal (EÜ ning Austraalia, Kanada, Norra, Šveitsi, Korea, Jaapani ja USA leping) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse sõlmima lepingut, et uuendada ja muuta Euroopa Ühenduse ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vahel arukate tootmissüsteemide alal sõlmitud uurimis- ja arendustegevuse lepingut (KOM(2006)0343 —– C6-0373/2006 — 2006/0111(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0343) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 170 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0373/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0418/2006), |
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Austraalia, Kanada, EFTA riikide Norra ja Šveitsi, Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0578
Suhkrusektori turgude ühine korraldus (ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks pärast laienemist) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga kohandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta ja määrust (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses (KOM(2006)0677 — C6-0424/2006 — 2006/0226(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0677) (1); |
— |
võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingu artikli 4 lõiget 3 ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artikli 41 teist lõiku ja artiklit 20 koostoimes IV lisaga, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0424/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ning artikli 43 lõiget 1; |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0412/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0579
Uimastiennetus ja teavitustegevus ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Uimastiennetus ja teavitustegevus” (KOM(2006)0230 — C6-0095/2005 — 2005/0037B(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0230) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 152, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0095/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0454/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0037B
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Uimastiennetus ja teavitustegevus”
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 152,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühenduse asutamislepinguga nähakse ette, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktiga p nõutakse, et ühenduse tegevus peab kaasa aitama tervisekaitse kõrge taseme saavutamisele. |
(2) |
Ühenduse tegevus peaks täiendama liikmesriikide poliitikat, mille eesmärgiks on rahvatervise parandamine, inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamine ja uimastisõltuvusega seotud tervisekahjude vähendamine, sealhulgas teavitamis- ja ennetuspoliitika. |
(3) |
Arvestades asjaolu, et teadusuuringute andmetel mõjutab uimastisõltuvusega seotud haigestumus ja suremus üsna suurt osa Euroopa kodanikest, on uimastisõltuvusega seotud tervisekahjud rahvatervise oluline probleem. |
(4) |
Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi uimastistrateegia ja uimastitealase tegevuskava (2000–2004) lõpphindamise tulemuste kohta (KOM(2004)0707) rõhutati vajadust kaasata kodanikuühiskond korrapäraselt ELi uimastipoliitika formuleerimisse. |
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsuses nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (3), sisaldub elustiiliga seotud tervist määrava olulise tegurina uimastisõltuvuse strateegiate ja meetmete väljatöötamine. |
(6) |
18. juuni 2003. aasta soovituses 2003/488/EÜ uimastisõltuvusega seotud tervisekahjude ennetamise ja vähendamise kohta (4), soovitas nõukogu, et liikmesriigid seaksid rahvatervise üheks eesmärgiks uimastisõltuvuse ennetamise ja uimastisõltuvusega seotud riskide vähendamise ning et nad koostaksid ja rakendaksid vastavad kõikehõlmavad strateegiad. |
(7) |
Euroopa Ülemkogu kinnitas 16. ja 17. detsembri 2004. aasta detsembri Brüsseli kohtumisel ELi uimastistrateegia 2005–2012, mis hõlmab kõiki uimastitega seotud Euroopa Liidu tegevusi ja milles sätestatakse peamised eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuuluvad kõrgetasemeline tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalne ühtekuuluvus, mis saavutatakse ennetades ja vähendades uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ning uimastitega seotud kahjusid tervisele ja ühiskonnale. |
(8) |
Nõukogu võttis vastu ELi uimastitealase tegevuskava (2005–2008) (5) , mis on oluline vahend ELi uimastistrateegia 2005–2012 muutmisel konkreetseteks meetmeteks. Tegevuskava lõppeesmärk on märkimisväärselt vähendada uimastite kasutamist elanikkonna hulgas ning vähendada sotsiaalseid ja tervisekahjusid, mida põhjustavad uimastite kasutamine ja nendega ebaseaduslik kauplemine. |
(9) |
Käesoleva otsuse ülesanne on ELi uimastistrateegias 2005–2012 ja ELi uimastitealastes tegevuskavades 2005–2008 ja 2009–2012 määratletud eesmärkide elluviimine uimastite kasutamise ennetamiseks mõeldud projektide toetamise abil, sealhulgas tegelemine uimastitega seotud kahju vähendamise ja ravimeetoditega, võttes arvesse kõige uuemaid teaduslikke teadmisi. |
(10) |
Tähtis ja vajalik on tunnistada tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid, mida uimastid põhjustavad üksikisikute, perekondade ja kogukondade tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning asjaomaste võrdsetele võimalustele, ning suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale tervikuna. |
(11) |
Erilist tähelepanu tuleks pöörata uimastite kasutamise ennetamisele noorte seas, kes moodustavad rahvastiku kõige kaitsetuma osa. Ennetustöö peamiseks väljakutseks on tervislike eluviiside propageerimine noorte hulgas. |
(12) |
Euroopa Ühendus võib uimastialase teabe ja ennetustöö, sealhulgas uimastisõltuvuse ravi ning sellega seotud tervisekahjude vähendamise valdkonnas anda lisaväärtuse liikmesriikide võetud meetmetele, täiendades neid meetmeid ja edendades koostoimet. |
(13) |
Vastastikune täiendavus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tehnilise oskusteabega tuleks tagada seirekeskuses välja töötatud metoodika ja parimate tavade kasutamise abil ning seirekeskuse kaasamisega aasta töökava ettevalmistamisse. |
(14) |
Kavandatava meetme eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt täita, sest tuleb vahetada teavet EÜ tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses. Seda on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seoses kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi vajadusega ning arvestades algatuse ulatust ja mõju, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(15) |
Ühenduse rahastamise nähtavuse tähtsust silmas pidades peaks komisjon koostama juhised, mille kohaselt iga käesolevast programmist toetust saav ametiasutus, valitsusväline organisatsioon, rahvusvaheline organisatsioon või muu üksus toetuse saamist asjakohaselt tunnustaks. |
(16) |
Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks võrdlussummaks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 37 tähenduses. |
(17) |
Tuleks kohaldada ühenduse finantshuve tagavat nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7), edaspidi „finantsmäärus”, ja komisjoni 23. detsembri 2002 aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (8), võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtumite piiratud arvu, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja haldamise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel. |
(18) |
Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseksi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (9) , nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (11). |
(19) |
Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste puhul põhiõigusakti vastuvõtmist. |
(20) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12), eristades meetmed, mille suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust, meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, sest nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks sobivam, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Programmi loomine
1. Käesoleva otsusega luuakse osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad” eriprogramm „Uimastiennetus ja teavitustegevus” (edaspidi „programm”), et aidata kaasa inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamisele ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamisele.
2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Artikkel 2
Üldeesmärgid
1. Käesoleva programmi üldeesmärgid on järgmised:
a) |
aidata kaasa uimastite kasutamise alase teavitustegevuse tõhustamisele; |
b) |
ennetada ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahjusid; |
c) |
toetada ELi uimastistrateegia rakendamist. |
Artikkel 3
Konkreetsed eesmärgid
Käesoleva programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:
a) |
edendada riikidevahelisi meetmeid, et
|
b) |
kaasata kodanikuühiskond ELi uimastistrateegia ja ELi uimastitealaste tegevuskavade väljatöötamisse ja rakendamisse; |
c) |
jälgida, rakendada ja hinnata uimastialaste tegevuskavadega 2005–2008 ja 2009–2012 ette nähtud konkreetsete meetmete elluviimist. Euroopa Parlament tuleks kaasata hindamisprotsessi komisjoni hindamisalases juhtrühmas osalemise kaudu. |
Artikkel 4
Meetmed
Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames vastavalt aasta töökavades kehtestatud tingimustele järgmist liiki meetmeid:
a) |
komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ning levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja elavdamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või |
b) |
konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mida aasta töökavades sätestatud tingimustel algatab vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühineja- või kandidaatriik; või |
c) |
valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad aasta töökavades sätestatud tingimustel programmi üldeesmärkide osas Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke. |
Artikkel 5
Osalemine
1. Programmi meetmetes võivad osaleda järgmised riigid (edaspidi „osalejariigid”):
a) |
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised EFTA riigid kooskõlas nimetatud lepingu sätetega; |
b) |
kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud nende riikidega sõlmitud või sõlmitavates assotsiatsioonilepingutes või nende lisaprotokollides, mis käsitlevad osalemist ühenduse programmides; |
2. Projektidega võivad olla seotud ka programmis mitteosalevad kandidaatriigid, kui see aitab kaasa nende ühinemisettevalmistustele, või kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid , kes käesolevas programmis ei osale, kui see on vajalik projektide eesmärkide täitmiseks.
Artikkel 6
Sihtrühmad
1. Programm on ette nähtud kõigile rühmadele, mis tegelevad otse või kaudselt uimastinähtustega.
2. Uimastitega seoses on riskirühmadeks noored, naised , kaitsetud rühmad ja probleemsed naabruskonnad ning need määratletakse sihtrühmadena. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, lapsevanemad , sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, õiguskaitse- ja kinnipidamisasutused , valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad.
Artikkel 7
Programmis osalejad
Käesolev programm on avatud avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele organisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused asjakohasel tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused), mis tegutsevad uimastite kasutamise ennetamise ja sellealase teavitamise valdkonnas, sealhulgas uimastitega seotud tervisekahjude vähendamise ja ravi valdkonnas.
Tulusaamisele orienteeritud asutused ja organisatsioonid saavad programmist toetust üksnes koos mittetulundusühingute või avalik-õiguslike organisatsioonidega.
Artikkel 8
Meetmete liigid
1. Ühendusepoolse rahastamise õiguslikud vormid võivad olla järgmised:
— |
toetused, |
— |
riigihankelepingud. |
2. Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud finantsmääruses sätestatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.
Aasta töökavas täpsustatakse iga-aastasteks toetusteks kasutatavate kulude miinimummäär.
Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta töökavades.
3. Lisaks on riigihankelepingute kaudu ette nähtud kulutused kaasmeetmetele, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega ning projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.
Artikkel 9
Rakendusmeetmed
1. Komisjon rakendab ühenduse abi finantsmääruse kohaselt.
2. Programmi elluviimiseks võtab komisjon artiklis 2 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta töökava, võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tehnilist oskusteavet. Nimetatud töökavas esitatakse konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 8 lõikes 3 ettenähtud kaasmeetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.
2007. aasta töökava võetakse vastu kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.
3. Aasta töökava võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.
4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:
a) |
vastavus aasta töökavale, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele; |
b) |
kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet; |
c) |
taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes; |
d) |
eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele. |
5. Artikli 4 punktis c osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:
— |
vastavus programmi eesmärkidele; |
— |
kavandatavate tegevuste kvaliteet; |
— |
nende tegevuste võimalik mitmekordistav mõju avalikkusele; |
— |
läbiviidud tegevuste geograafiline ja sotsiaalne mõju; |
— |
kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri; |
— |
kavandatava tegevuse kulude ja tulude suhe. |
6. Komisjon teeb artikli 4 punkti a alusel esitatud meetmetega seotud otsused vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Artikli 4 punktides b ja c osutatud projektide ja tegevustega seotud otsused võtab komisjon vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.
Komisjon võtab vastu otsused tulusaamisele orienteeritud asutusi või organisatsioone kaasavate toetuste taotluste kohta artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
Artikkel 10
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 11
Vastastikune täiendavus
1. Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammiga „Turvalisus ja vabaduste kaitse”, uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning ühenduse rahvaterviseprogrammiga. Tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuses välja töötatud metoodika ja parimate tavadega , eelkõige seoses uimastialase teavitustegevuse statistikaga.
2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega „Turvalisus ja vabaduste kaitse”, „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” ning uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga, et viia ellu tegevusi, mis vastavad kõigi nimetatud programmide eesmärkidele.
3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil abi. Komisjon tagab, et programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ühenduse eelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.
Artikkel 12
Eelarvelised vahendid
1. Käesoleva vahendi rakendamise rahastamispaketiks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse 21,35 miljonit eurot.
2. Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.
Artikkel 13
Järelevalve
1. Komisjon tagab, et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab toetusesaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõplik aruanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõpetamist. Komisjon määrab aruannete vormi ja sisu.
2. Komisjon tagab, et programmi elluviimisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll , mis vajaduse korral toimub kohapealse ja pistelise kontrollina , ning kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll.
3. Komisjon tagab, et rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal tagab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra, toetuse andmise tingimuste ja maksegraafiku kohandamise.
5. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.
Artikkel 14
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning, rikkumiste avastamise korral, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.
2. Käesoleva programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määruseid (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda Euroopa ühenduste täidetavat eelarvet.
3. Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summa vähendamise, selle väljamaksmise peatamise või selle tagasi nõudmise, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud nii, et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.
4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise abi kasutamist, tagab komisjon, et toetusesaajalt nõutakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetusesaaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahalise abi võib tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.
5. Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.
Artikkel 15
Hindamine
1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase sõltumatu välishindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a) |
hiljemalt 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
b) |
programmi rakendamise iga-aastase tutvustuse; |
c) |
hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
d) |
hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande. |
Artikkel 16
Projektide avaldamine
Igal aastal avaldab komisjon käesoleva programmi raames rahastatavate projektide loetelu koos iga projekti lühikirjeldusega.
Artikkel 17
Nähtavus
Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antud rahalise toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007, välja arvatud artikli 9 lõiked 2 ja 3, mida kohaldatakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 69, 21.3.2006, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).
(4) ELT L 165, 3.7.2003, lk 31.
(5) ELT C 168, 8.7.2005, lk 1.
(6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(8) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(9) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(10) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(11) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
P6_TA(2006)0580
Tsiviilõigus (2007–2013) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus” (KOM(2005)0122 — C6-0096/2005 — 2005/0040(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0122) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0096/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6-0452/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0040
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus”
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 5 ,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed. |
(2) |
Pärast selliseid eelmisi programme nagu Grotius (2) ja Robert Schumani projekt (3) kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 743/2002 (4) ajavahemikuks 2002–2006 üldine ühenduse tegevusraamistik õigusalase koostöö lihtsustamiseks tsiviilasjades. |
(3) |
4. ja 5. novembri 2004. aasta Brüsseli kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu Haagi programmi „Vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus”. |
(4) |
Nõukogu ja komisjon võtsid 2005. aasta juunis vastu Haagi programmi rakendamise tegevuskava. |
(5) |
Asutamislepingus ja Haagi programmis sätestatud ambitsioonikad eesmärgid tuleks ellu viia paindliku ja tõhusa programmi loomise teel, mis hõlbustab planeerimist ja rakendamist. |
(6) |
Tsiviilõiguse programmist tuleks rahastada algatusi, mida komisjon on teinud kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmete võtmiseks, et toetada õigusalast koostööd tsiviilasjades edendavaid ja soodustavaid organisatsioone ning eriprojekte toetavate meetmete võtmiseks. |
(7) |
Tsiviilõiguse üldprogramm vastastikuse arusaamise parandamiseks liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemidest aitab kaasa tõkete vähendamisele tsiviilasjadega seotud õigusalases koostöös, mis parandab siseturu toimimist. |
(8) |
Vastavalt Haagi programmile nõuab vastastikuse koostöö tugevdamine selgeid jõupingutusi, et parandada vastastikkust mõistmist kohtuasutuste ja erinevate õigussüsteemide vahel; riigiasutuste Euroopa võrgustikud peaksid selles suhtes väärima eritähelepanu ja toetust. |
(9) |
Käesoleva otsusega tuleks sätestada võimalus kaasrahastada teatavate Euroopa võrgustike tegevust nende kulude osas, mis tekivad üldist Euroopa huvi esindavat eesmärki täites. Selline kaasrahastamine ei tohiks siiski tähendada, et tulevane programm hõlmab selliseid võrgustikke, ega piirata teiste Euroopa võrgustike võimalust saada oma tegevusele toetust kooskõlas käesoleva otsusega. |
(10) |
Iga nimetatud programmist toetust saav asutus, ühendus või võrgustik peaks tunnustama ühenduselt saadud toetust kooskõlas komisjoni sätestatavate nähtavuse suunistega. |
(11) |
Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett , mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks võrdlussummaks eelarvedistsipliini ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006 . aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punkti 37 tähenduses. |
(12) |
Kuna tsiviilõiguse programmi eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse ning mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(13) |
Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (6) , nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8). |
(14) |
Tuleb kohaldada ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, näiteks nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9), edaspidi „finantsmäärus”, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (10), võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtumite piiratud arvu, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja haldamise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel. |
(15) |
Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste puhul põhiõigusakti vastuvõtmist. |
(16) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11), eristades meetmed, mille suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust, meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, sest nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks sobivam. |
(17) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(18) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. |
(19) |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitas käesoleva otsuse kohta oma arvamuse (12) , |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE.
Artikkel 1
Programmi loomine
1. Käesoleva otsusega luuakse osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad” eriprogramm „Tsiviilõigus”, edaspidi „programm”, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärgulisele kehtestamisele .
2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
3. Käesolevas otsuses hõlmab mõiste „liikmesriik” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 2
Üldeesmärgid
1. Käesoleva programmi üldeesmärgid on:
a) |
edendada õigusalast koostööd tsiviilasjades, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel ja vastastikusel usaldusel, et aidata kaasa tõelise õigusel rajaneva Euroopa ala loomisele; |
b) |
edendada liikmesriikides piiriüleste tsiviilmenetluste korrektse läbiviimise takistuste kõrvaldamist ; |
c) |
parandada üksikisikute ja ettevõtjate igapäevast elu, võimaldades neil kasutada oma õigusi kõikjal Euroopa Liidus, edendades eelkõige õiguskaitse kättesaadavust; |
d) |
parandada kontakte, teabevahetust ja võrgustike loomist õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning õigusala töötajate vahel, kaasa arvatud õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist. |
2. Ilma et see piiraks ühenduse eesmärkide saavutamist ja volituste rakendamist, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitika arendamisele, nimelt õigusruumi loomisele.
Artikkel 3
Konkreetsed eesmärgid
Käesoleva programmi konkreetsed eesmärgid on:
a) |
tõhustada õigusalast koostööd tsiviilasjades sooviga:
|
b) |
parandada vastastikuseid teadmisi liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemidest tsiviilasjades ning edendada ja tugevdada võrgustike loomist, vastastikust koostööd, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamist ning levitamist; |
c) |
tagada ühenduse rahastamisvahendite nõuetekohane rakendamine, korrektne ja konkreetne kohaldamine ning hindamine tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas; |
d) |
parandada teavet liikmesriikide õigussüsteemide ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta; |
e) |
edendada õigusala töötajate koolitamist Euroopa Liidu ja ühenduse õiguse vallas ; |
f) |
hinnata üldisi tingimusi, mis on vajalikud vastastikuse usalduse tugevdamiseks, samas austades täielikult kohtunike sõltumatust; |
g) |
hõlbustada tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu toimimist, mis loodi nõukogu 28. mai 2001. aasta otsusega 2001/470/EÜ (13). |
Artikkel 4
Meetmed
Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames vastavalt aasta tööprogrammides kehtestatud tingimustele järgmist liiki meetmeid:
1. |
komisjoni algatatud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete ja statistika kogumine,töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või |
2. |
konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud liikmesriigi ametiasutus või mõni muu asutus, rahvusvaheline või valitsustevaheline organisatsioon ning millesse on kaasatud igal juhul vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik ; või |
3. |
valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või |
4. |
tegevustoetuste andmine, et kaasrahastada kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku ja Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustiku alalise tööprogrammiga seotud kulutusi selles ulatuses, mis on tekkinud Euroopa üldhuvide täitmisel, edendades seisukohtade ja kogemuste vahetamist kohtupraktika osas ning oma liikmete töö korralduse ja toimimise osas seoses nende kohtu- ja/või nõuandefunktsioonidega, mis käsitlevad ühenduse õigust. |
Artikkel 5
Osalemine
1. Programmi meetmetes võivad osaleda järgmised riigid, edaspidi „osalejariigid”: ühinejariigid , kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud assotsiatsioonilepingutes või nende lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või mis nendega sõlmitakse ja mis käsitlevad osalemist ühenduse programmides.
2. Projektidega võivad seotud olla ka õigusala töötajad Taanist, programmis mitteosalevatest kandidaatriikidest, kui see aitab kaasa nende ühinemisettevalmistustele, või muudest kolmandatest riikidest, kes kõnealuses käesolevas programmis ei osale, kui see on vajalik projektide eesmärkide täitmiseks.
Artikkel 6
Sihtrühmad
1. Käesolev programm on muu hulgas mõeldud õigusala töötajatele, riigiasutustele ja liidu kodanikele üldiselt.
2. Mõiste „õigusala töötaja” hõlmab muuhulgas kohtunikke, prokuröre, advokaate, notareid, akadeemilisi ja teadustöötajaid, ministeeriumide ametnikke, kohtuteenistujaid, kohtutäitureid, kohtutõlke ja muid ameteid, mis seonduvad õigusemõistmisega tsiviilõiguse valdkonnas.
Artikkel 7
Juurdepääs programmile
Käesolevas programmis võivad osaleda institutsioonid ning avalik-õiguslikud ja eraorganisatsioonid, sealhulgas ametialased organisatsioonid, ülikoolid, uurimisinstituudid ning õigusala töötajate õigus- ja kohtualase koolitusega tegelevad instituudid, rahvusvahelised organisatsioonid ja liikmesriikide valitsusvälised organisatsioonid.
Artikkel 8
Meetmete liigid
1. Ühendusepoolse rahastamise vormid võivad olla järgmised:
— |
toetused, |
— |
riigihankelepingud. |
2. Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel. Kaasfinantseerimise maksimummäär täpsustatakse iga-aastastes tööprogrammides.
3. Lisaks on ette nähtud kulutused kaasnevatele meetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.
Artikkel 9
Rakendusmeetmed
1. Komisjon rakendab ühenduse abi finantsmääruse kohaselt.
2. Programmi elluviimiseks võtab komisjon artiklis 2 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles määratletakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artiklis 8 ettenähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.
3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.
4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:
a) |
vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele; |
b) |
kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet; |
c) |
taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes; |
d) |
eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele. |
5. Artikli 4 lõikes 4 osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:
— |
vastavus programmi eesmärkidele; |
— |
kavandatavate tegevuste kvaliteet; |
— |
nende tegevuste võimalik mitmekordne mõju avalikkusele; |
— |
läbiviidud tegevuste geograafiline mõju; |
— |
kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri; |
— |
kavandatava tegevuse kulude ja tulude suhe. |
6. Komisjon vaatab läbi kõik talle esitatud, artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmete eelnõud. Kõnealuste meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artikli 10 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 10
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 11
Vastastikune täiendavus
1. Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude ühenduse vahenditega, eelkõige üldprogrammi „Põhiõigused ja õigus” kriminaalõiguse eriprogrammiga ning üldprogrammidega „Turvalisus ja vabaduste kaitse” ning „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine”. Koostöös liikmesriikidega koostatakse tsiviilõigusealase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.
2. Programm võib erandkorras jagada ressursse muude ühenduse vahenditega, eelkõige üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” kriminaalõiguse eriprogrammiga, et viia ellu meetmeid, mis vastavad mõlema programmi eesmärkidele.
3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest liidu või ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust. Tagatakse, et programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ühenduse eelarvest ja muudest allikatest saadud rahaliste vahendite ja menetluses olevate rahastamistaotluste kohta.
Artikkel 12
Eelarvelised vahendid
1. Käesoleva vahendi rakendamise rahastamispaketiks artiklis 1 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse 109,3 miljonit eurot.
2. Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.
Artikkel 13
Järelevalve
1. Komisjon tagab , et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab toetuse saaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme rakendamise lõpetamist. Komisjon teeb kõik järelevalvearuanded liikmesriikidele kättesaadavaks. Aruannete vormi ja sisu määrab komisjon.
2. Ilma et see piiraks kontrollikoja läbiviidavat auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 punktile c, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kontrollida programmi alusel rahastatavaid meetmeid kohapeal ning teha sealhulgas pistelist kontrolli.
3. Käesolevast otsusest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal.
4. Komisjon tagab, et rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.
5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal tagab komisjon, et vajaduse korral kohandatakse algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra, toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.
6. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.
Artikkel 14
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning rikkumise avastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning (EÜ) nr 1073/1999.
2. Käesoleva programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda Euroopa ühenduste täidetavat eelarvet.
3. Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summat vähendamise, selle väljamaksmine peatamise või selle tagasi nõudmise , kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.
4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel tehtud edusammud õigustavad ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, tagab komisjon, et toetuse saajalt nõutakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahaline toetus võidakse tühistada ja nõutakse juba makstud summade tagasimaksmist .
5. Komisjon tagab, et iga põhjendamatu väljamakse makstakse komisjonile tagasi. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.
Artikkel 15
Hindamine
1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle programmi alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase sõltumatu välishindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a) |
hiljemalt 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta, sealhulgas artikli 4 lõikes 4 osutatud tegevustoetuste saajate tehtud töö kohta ; |
b) |
programmi rakendamise iga-aastase tutvustuse; |
c) |
hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
d) |
hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande. |
Artikkel 16
Tegevuste loetelu avaldamine
Igal aastal avaldab komisjon käesoleva programmi raames rahastatavate projektide loetelu koos iga projekti lühikirjeldusega.
Artikkel 17
Nähtavus
Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(2) EÜT L 287, 8.11.1996, lk 3.
(3) EÜT L 196, 14.7.1998, lk 24.
(4) EÜT L 115, 1.5.2002, lk 1.
(5) EÜT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(10) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
P6_TA(2006)0581
Euroopa Pagulaste Fond ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames aastateks 2008–2013 Euroopa pagulaste fond (KOM(2005)0123 — C6-0124/2005 — 2005/0046(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0123) (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 lõike 2 punkti b, mille kohaselt esitas komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0124/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0437/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil selle küsimuse taas Euroopa Parlamendile esitada, kui komisjon kavatseb oma ettepanekut märkimisväärselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0046
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 2 punkti b,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks näeb asutamisleping ette nii meetmete vastuvõtmise isikute vaba liikumise tagamiseks koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega kui ka meetmete vastuvõtmise varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas. |
(2) |
Euroopa Ülemkogu kinnitas 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud kohtumisel soovi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Selleks peaks Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika eesmärgiks olema nii kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine kui rändevoogude parem juhtimine. Ühine varjupaigapoliitika, mis hõlmab ka Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, peaks olema osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude sunnil taotlevad õiguspäraselt kaitset Euroopa Liidus. |
(3) |
Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis ja seda täiendavas 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokollis (edaspidi „Genfi konventsioon”) kajastatud põhimõtetest. |
(4) |
Käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemise osas on liikmesriigid seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse õigusaktidest, millega nad on ühinenud ja mis keelustavad diskrimineerimise. |
(5) |
Vajaduse korral peaksid liikmesriigid käesoleva otsuse rakendamisel seadma esikohale lapse huvid, nagu need on määratletud ÜRO lapse õiguste konventsioonis. |
(6) |
Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikide vahelisel solidaarsusel ja nõuab mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Sel eesmärgil loodi nõukogu otsusega 2000/596/EÜ (4) Euroopa Pagulaste Fond aastateks 2000–2004. See otsus asendati nõukogu 2. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/904/EÜ Euroopa Pagulasfondi asutamise kohta aastateks 2005–2010 (5). See tagas jätkuva solidaarsuse liikmesriikide vahel, pidades silmas hiljuti vastu võetud ühenduse õigusakte varjupaigapoliitika valdkonnas ning arvestades Euroopa Pagulasfondi esimese etapi (aastatel 2000–2004) rakendamisel saadud kogemusi. |
(7) |
4. ja 5. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmis kehtestas Euroopa Ülemkogu mitmed eesmärgid ja prioriteedid, et jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teise etapi väljatöötamist. |
(8) |
Eelkõige rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust, et Euroopa Liit osaleks jagatud vastutuse vaimus rahvusvahelise kaitsesüsteemi kättesaadavamaks, õiglasemaks ja tõhusamaks muutmises, mis muudab kaitse kättesaadavaks ja pakub võimalikult varajases etapis püsivaid lahendusi, ning kutsus üles välja töötama ELi piirkondlikke kaitseprogramme, sealhulgas ühist ümberasustamisprogrammi neile liikmesriikidele, kes on selles valmis osalema. |
(9) |
Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles asutama asjakohaseid ja liikmesriikide riiklikke varjupaigateenistusi hõlmavaid struktuure, et hõlbustada praktilist ja konstruktiivset koostööd, kehtestada terves ELis ühtne varjupaigamenetlus ning päritoluriiki käsitleva teabe ühine koostamine, hindamine ja kasutamine ning et käsitleda riikide varjupaigasüsteemide või nende vastuvõtusuutlikkuse jaoks erakorralise koormuse olukordi, mille tekkimine on tingitud sellistest teguritest nagu näiteks riigi geograafiline asend. |
(10) |
Uus Euroopa Pagulasfond (edaspidi „fond”) tuleks luua, arvestades üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames seaduslikult territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fondi, ebaseaduslikult territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise Euroopa fondi ja välispiirifondi asutamist aastateks 2007–2013, eelkõige pidades silmas ühise juhtimis-, kontrolli- ja hindamiskorralduse loomist. |
(11) |
Pidades silmas fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei tohiks fond ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega kolmandate riikide varjupaigaaladele ja -keskustesse. |
(12) |
Fondi tegutsemise kestust tuleb kohandada vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. (6) |
(13) |
Käesolev otsus luuakse osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (7) (*), Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (8) (*) ja nõukogu … otsust …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (9) (*), ning mille eesmärk on käsitleda kohustuste õiglast jagamist liikmesriikide vahel Euroopa Liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmisest ning asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisest tuleneva finantskoormuse osas. |
(14) |
Vajalik on toetada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi sobivate vastuvõtutingimuste pakkumiseks pagulastele, ümberasustatud isikutele ja subsidiaarset kaitset saavatele isikutele vastavalt nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/83/EÜ (kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute pagulasteks tunnistamise ja pagulasseisundi või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks tunnistamise ja muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku seisundi miinimumstandardite kohta) (10), õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks ning varjupaiga valdkonnaga seonduvate heade tavade edendamiseks, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja võimaldada liikmesriikide varjupaigasüsteemide tõhusat tööd. |
(15) |
Pagulaste integreerimine riigi ühiskonda, kus nad elavad, on üks eesmärke, mis on sätestatud Genfi konventsioonis. Sellistel isikutel tuleb võimaldada osa saada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest. Selleks tuleb toetada liimesriikide tegevust nende sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise integreerimise edendamisel, niivõrd kui see toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mille säilitamine ja tugevdamine on üks ühenduse põhieesmärkidest, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõike 1 punktis k. |
(16) |
Võttes arvesse Haagi programmi, on vajalik tagada, et fondi vahendeid kasutatakse kõige tõhusamal viisil, et saavutada Euroopa Liidu varjupaigapoliitika eesmärgid, võttes arvesse vajadust toetada ümberasustamist ja liikmesriikidevahelist praktilist koostööd, muu hulgas selleks, et käsitleda riikide varjupaigasüsteemide või nende vastuvõtusuutlikkuse jaoks erakorralise koormuse olukordi. |
(17) |
Fondiga peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi, mis seonduvad nende varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse ühenduse õigusaktidest tulenevaid liikmesriikide kohustusi, ning eelkõige peaks toetust osutama liikmesriikidevahelisele praktilisele koostööle. |
(18) |
Fondist peaks samuti toetama liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi oma territooriumil pagulastele ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Büroo (UNHCR) poolt kindlaks määratud ümberasustamisõigust omavatele ümberasustatud isikutele rahvusvahelise kaitse ja kestvate lahenduste osutamisel, näiteks meetmeid, mida liikmesriigid võtavad, et hinnata ümberasustamisvajadusi ja tuua asjaomased isikud oma territooriumile, et omistada neile kindel õiguslik seisund ja edendada nende tõhusat integratsiooni. |
(19) |
Fondile on omane, et sellega peaks olema võimalik toetada vabatahtlikke tegevusi, mille osas liikmesriigid oma kohustuste jagamiseks kokku lepivad, ning mille sisuks on rahvusvahelist kaitset saavate isikute ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute viimine ühest liikmesriigist teise, samaväärset kaitset pakkuvasse liikmesriiki. |
(20) |
Fondiga peaks samuti olema võimalik piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi parimate tavade kindlakstegemiseks, vahetamiseks ja edendamiseks ning tõhusate koostööstruktuuride loomiseks, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames otsuste tegemise kvaliteeti. |
(21) |
Vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel tuleks luua finantsreserv erakorraliste meetmete rakendamiseks, et anda ajutist kaitset pagulaste massilise sissevoolu korral. (11) |
(22) |
Nimetatud finantsreservi peaks samuti olema võimalik kasutada, et toetada liikmesriikide jõupingutusi, millega käsitletakse erakorralise koormuse olukordi, mis tekivad, kui tuleb tegeleda ootamatult saabunud suure hulga rahvusvahelist kaitset vajavate isikutega ning mis asetavad liikmesriikide vastuvõtuvahenditele või varjupaigasüsteemidele märkimisväärse ja kiireloomulise koormuse. Sätestada tuleks tingimused ja kord, mida kohaldatakse nimetatud olukordades rahalise abi osutamiseks. |
(23) |
Fondist antav toetus oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks mitmeaastasel programmil, mille kohta koostatakse vahekokkuvõte, ja aastaprogrammil, mille iga liikmesriik oma olukorda ja vajadusi arvestades koostab. |
(24) |
Kuigi igale liikmesriigile on asjakohane eraldada fikseeritud summa, on jätkuvalt õiglane jaotada suur osa olemasolevatest iga-aastastest vahenditest proportsionaalselt igale liikmesriigile tekkinud koormusega, mis tuleneb riiklike programmide raames tehtavatest jõupingutustest pagulaste ja ümberasustatud isikute, kaasa arvatud rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste, vastuvõtmisel. |
(25) |
Ümberasustamise tulemusel rahvusvahelise kaitse ja kestva lahenduse staatuse saanud isikud tuleks lugeda rahvusvahelist kaitset saanud isikute hulka, keda võetakse arvesse olemasolevate iga-aastaste vahendite jagamisel liikmesriikide vahel. |
(26) |
Võttes arvesse piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks kindlaksmääratud riikidest või piirkondadest ümberasustamise strateegilise kasutamise olulisust, on vaja anda täiendavat rahalist toetust isikute ümberasustamiseks läänepoolsetest uutest sõltumatutest riikidest ja Sahara-tagusest Aafrikast, mis määratleti komisjoni 1. septembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile piirkondlike kaitseprogrammide kohta ja nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta järeldustes, ning kõikidest teistest riikidest või piirkondadest, mis sellistena tulevikus määratletakse. |
(27) |
Samuti on vajalik anda täiendavat rahalist toetust sellistele ümberasustamismeetmetele, mis on suunatud teatud eriliselt haavatavate isikute sihtrühmadele, kus ümberasustamine on nende erivajadusi silmas pidades kõige asjakohasem viis. |
(28) |
Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud ühist haldamist silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mis lubavad komisjonil täita oma ülesandeid Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö tegemise kohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise puhul oleks komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. |
(29) |
Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peaksid täitma. |
(30) |
Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele peaksid fondi meetmete rakendamise ja kontrolli eest vastutama eelkõige liikmesriigid. |
(31) |
Mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustusi seoses haldus- ja kontrollisüsteemide, kulude tõendamise ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses on eelkõige vaja kehtestada kord, mille kohaselt liikmesriigid tagavad asjakohaste süsteemide olemasolu ja rahuldava toimimise. |
(32) |
Ilma et see piiraks komisjoni finantskontrolli alaseid volitusi, tuleks ergutada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd selles valdkonnas. |
(33) |
Fondist toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest ja tulemuste levitamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja seonduva teabe kvaliteeti tagav kord. |
(34) |
Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või mis tahes muu organi puhul teadvustataks piisavalt toetust, mis see on fondist saanud, võttes arvesse teiste ühiselt hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat. |
(35) |
Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahekokkuvõtet ja mõju hindamist ning hindamisprotsess tuleks integreerida projekti järelevalvekorraldusse. |
(36) |
Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks finantspakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 tähenduses. |
(37) |
Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamist pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on käesoleva meetme ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(38) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13). |
(39) |
Kuna strateegiliste suuniste vastuvõtmisega seotud käesoleva otsuse meede on üldmeede ja selle eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, muu hulgas jättes mõned neist sätetest välja või täiendades käesolevat otsust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu strateegiliste suuniste vastuvõtmiseks lühendada. |
(40) |
Otsus 2004/904/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada. |
(41) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(42) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(43) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav. |
(44) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele muutis nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes) (14) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldatavaks asutamislepingu artikli 62 lõikes 1, lõike 2 punktiga a ja lõikega 3 ning artikli 63 lõike 2 punktiga b ja lõike 3 punktiga b hõlmatud valdkondades, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
SISU, EESMÄRGID JA MEETMED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva otsusega asutatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa Pagulasfond (edaspidi „fond”) osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti otsust nr …/2007/EÜ (**), otsust nr …/2007/EÜ (***) ja otsust …/2007/EÜ (****), et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele liikmesriikide vahel.
Käesoleva otsusega määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisele fond kaasa aitab, selle rakendamine, olemasolevad rahalised vahendid ja kriteeriumid olemasolevate rahaliste vahendite eraldamiseks.
Otsusega kehtestatakse fondi haldamise eeskirjad, sealhulgas finantseeskirjad, ning järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mis põhinevad kohustuste jagamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel.
Artikkel 2
Fondi üldeesmärk
1. Fondi üldeesmärk on käesoleva otsusega sätestatud meetmeid kaasrahastades toetada ja soodustada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel, võttes arvesse ühenduse õigusakte antud valdkonnas.
2. Fond toetab liikmesriikide või komisjoni algatusel tehnilise abi rahastamist.
Artikkel 3
Abikõlblikud meetmed liikmesriikides
1. Fond toetab meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses ühe või mitme järgmise valdkonnaga:
a) |
vastuvõtutingimused ja varjupaigamenetlused; |
b) |
artiklis 6 osutatud selliste isikute integratsioon, kelle viibimine teatavas liikmesriigis on pikaajalise ja püsiva iseloomuga; |
c) |
liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamine, võttes arvesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonnas olevaid liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad kehtivatest ja tulevikus vastuvõetavatest ühenduse õigusaktidest, pidades eelkõige silmas liikmesriikidevahelist praktilist koostööd; |
d) |
artikli 6 punktis e osutatud isikute ümberasustamine. Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse ümberasustamisena protsessi, mille käigus viiakse kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Büroo (UNHCR) taotlusel (mis tugineb nende isikute vajadusele saada rahvusvahelist kaitset) kolmandast riigist liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, omades üht alljärgnevat staatust:
|
e) |
artikli 6 punktides a ja b osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist teise liikmesriiki, kus neile antakse samatasemeline kaitse, ning artikli 6 punktis c osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlused läbi vaadatakse. |
2. Vastuvõtutingimuste ja varjupaigamenetluste osas hõlmavad abikõlblikud meetmed järgmist:
a) |
majutusinfrastruktuur või -teenused; |
b) |
struktuurid ja koolitus, mis tagavad varjupaigataotlejate juurdepääsu varjupaigamenetlustele; |
c) |
materiaalse ja meditsiinilise või psühholoogilise abi andmine; |
d) |
sotsiaalabi, teave või abi seoses haldus- ja/või õigusformaalsustega ning varjupaigamenetluse võimaliku tulemuse alane teave või nõustamine, sealhulgas selliste aspektide kohta nagu näiteks vabatahtlik tagasipöördumine; |
e) |
õigusabi ja keeleline abi; |
f) |
haridus, keeleõpe ja muud algatused, mis on asjaomase isiku staatusega kooskõlas; |
g) |
toetavad teenused, nagu tõlge ja väljaõpe, et aidata parandada vastuvõtutingimusi ning varjupaigamenetluste tõhusust ja kvaliteeti; |
h) |
teave kohalikele kogukondadele ning koolituse osutamine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad võõrustajariigi poolt vastuvõetutega; |
i) |
artikli 6 punktis c osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine nende asukohaliikmesriigist liikmesriiki, kes nende varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab. |
3. Lõike 1 punktis b osutatud isikute ja nende perekonnaliikmete liikmesriikide ühiskonda integreerimise osas hõlmavad abikõlblikud meetmed järgmist:
a) |
nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, integreerumine tööturule, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus; |
b) |
meetmed, mis võimaldavad sotsiaal-kultuurilist kohanemist liikmesriigi ühiskonnaga ja osasaamist Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ettenähtud väärtustest; |
c) |
meetmed, mis toetavad kestvat ja jätkusuutlikku osalemist ühiskondlikus ja kultuurielus; |
d) |
meetmed, mis keskenduvad haridusele, kutseharidusele, kvalifikatsiooni ja diplomite tunnustamisele; |
e) |
meetmed isikuvastutuse suurendamiseks ja nende isikute omal jõul toimetuleku võimaldamiseks; |
f) |
meetmed, mis toetavad sisukat kontakti ja konstruktiivset dialoogi nende isikute ja vastuvõtva ühiskonna vahel, kaasa arvatud meetmed, mis toetavad selliste võtmepartnerite nagu üldsuse, kohalike omavalitsuste, pagulasühenduste, vabatahtlike rühmade, tööturu osapoolte ja laiema kodanikuühiskonna kaasamist; |
g) |
meetmed, mis toetavad oskuste omandamist nende isikute poolt, kaasa arvatud keeleõpe; |
h) |
meetmed, mis toetavad nii nende isikute võrdset juurdepääsu riigiasutustele kui võrdseid tulemusi nende isikute asjaajamisel riigiasutustega. |
4. Varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamisega seonduvate meetmete osas on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud eelkõige järgmised meetmed:
a) |
päritoluriiki käsitleva teabe kogumine, koostamine, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ka tõlkimine; |
b) |
meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtu, integratsiooni ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute kohta; |
c) |
meetmed, mis suurendavad suutlikkust hinnata varjupaigataotlusi, sealhulgas ka edasikaebusi; |
d) |
meetmed, mis toetavad varjupaigapoliitika hindamist, nagu näiteks siseriiklikud mõjuhindamised, sihtrühmades läbiviidud küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlev hindamine. |
5. Ümberasustamisega seotud meetmete osas on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud eelkõige järgmised meetmed:
a) |
meetmed, mis seonduvad ümberasustamisprogrammi loomise ja arendamisega; |
b) |
meetmed, mis seonduvad võimalike ümberasustamisjuhtumite hindamisega liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt, selliste meetmete hulka kuuluvad näiteks missioonid vastuvõtjariiki, intervjuud ning arstlik- ja julgeolekukontroll; |
c) |
lahkumiseelne tervisekontroll ja ravi; |
d) |
lahkumiseelsed materiaalsed toimingud; |
e) |
lahkumiseelsed teavitamismeetmed; |
f) |
vahetult pärast saabumist osutatav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused; |
g) |
reisi korraldamine, sealhulgas saatja poolt meditsiiniteenuste osutamine. |
6. Rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimisega seotud meetmete osas on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud eelkõige järgmised meetmed:
a) |
lahkumiseelsed teavitamismeetmed; |
b) |
reisi korraldamine, sealhulgas saatja poolt meditsiiniteenuste osutamine; |
c) |
vahetult pärast saabumist osutatav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused. |
7. Lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmed on fondist toetuse saamiseks samuti abikõlblikud, kui nad on suunatud artikli 6 punktis e osutatud isikutele.
8. Lõigetes 1–6 sätestatud meetmed tõhustavad eelkõige Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlevate ühenduse asjaomaste õigusaktide sätete kohaldamist.
9. Meetmete puhul võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimusi, laste parimaid huve, selliste haavatavate isikute nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, vanurite, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise või vägistamise ohvrite või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks või inimkaubanduse või seksuaalse kuritarvitamise erinevate vormide ohvriks langenud inimeste või esmaabi ja haiguste põhiravi vajavate inimeste eriolukorda.
10. Fondiga toetatakse üksnes selliseid artikli 6 punktis c osutatud isikutega seonduvaid majutusmeetmeid, mis ei ole seotud alade ja keskustega, mis on ette nähtud üksnes isikute jaoks, kellele ei anta sisenemisõigust või kes peetakse kinni pärast välispiiri ebaseaduslikku ületamist või lähenemisel välispiirile eesmärgiga siseneda ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile.
Artikkel 4
Ühenduse meetmed
1. Komisjoni algatusel võib kuni 10 % fondi olemasolevatest vahenditest kasutada selliste riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvidele vastavate meetmete (edaspidi „ühenduse meetmed”) rahastamiseks, mis on seotud varjupaigapoliitika ning artiklis 6 osutatud sihtgruppide suhtes kohaldatavate meetmetega.
2. Selleks et olla rahastamiseks abikõlblikud, peavad ühenduse meetmed eelkõige:
a) |
edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õigusaktide ja heade tavade rakendamisel, sealhulgas sellist koostööd toetavad tõlke- ja tõlkimisteenused; |
b) |
toetama selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad innovatsiooni edendamiseks, kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks ja varjupaigapoliitika kvaliteedi parandamiseks kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel; |
c) |
toetama riikidevahelisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; |
d) |
toetama uuringuid ning teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi teiste varjupaigapoliitika aspektidega, kaasa arvatud nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine ning siseriiklikul tasandil võtmepartnerite (nagu näiteks piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, pagulasühendused ja vabatahtlike rühmad) vahel tehtav koostöö; |
e) |
toetama katseprojekte, sealhulgas innovaatilisi projekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses, ning milles käsitletakse selle valdkonna ühenduse õigust; |
f) |
toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta varjupaiga valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid; |
g) |
osutama struktuurset toetust võrgustikele, mis ühendavad selliseid valitsusväliseid organisatsioone, mis abistavad varjupaigataotlejaid ja pagulasi ning tegutsevad vähemalt kümnes liikmesriigis; toetuse osutamise eesmärgiks on hõlbustada kogemuste ja tavade vahetamist ning tagada, et ühenduse varjupaigapoliitika ja -tavade väljatöötamisel võetakse arvesse valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ning pagulaste ja varjupaigataotlejate huve; |
h) |
osutama liikmesriikidele abiteenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordades, mis nõuavad kiiret tegutsemist. |
3. Iga-aastane tööprogramm, milles sätestatakse ühenduse meetmete prioriteedid, võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 5
Erakorralised meetmed
1. Juhul kui rakendatakse ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses, rahastatakse fondist ka liikmesriikide aitamiseks mõeldud meetmeid, mis eristuvad artiklis 3 viidatud meetmetest ning täiendavad neid.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, osutatakse fondist samuti liikmesriikidele abi, et rakendada erakorralisi meetmeid, mille eesmärgiks on käsitleda erakorralise koormuse olukordi. Selliseid olukordi iseloomustavad suure hulga kolmandate riikide kodanike, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, ootamatu saabumine teatud piiripunktidesse, mis asetavad asjaomaste liikmesriikide vastuvõtuvahenditele, varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile erakordselt raske ja kiireloomulise koormuse ning võib endaga kaasa tuua ohu inimeste elule, heaolule või juurdepääsule neile ühenduse õigusaktide alusel osutatavale kaitsele.
3. Lõikes 2 osutatud erakorralise koormuse olukordade käsitlemiseks rakendatud meetmed on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud, kui:
a) |
neid kavatsetakse rakendada viivitamatult ja neid ei ole võimalik hõlmata asjaomase aastaprogrammiga; ning |
b) |
nende kestus ei ületa kuut kuud. |
4. Abikõlblikud erakorralised meetmed sisaldavad järgmisi toiminguid:
a) |
vastuvõtt ja majutus; |
b) |
elatusvahendite tagamine, sealhulgas toit ja rõivad; |
c) |
meditsiiniline, psühholoogiline või muu abi; |
d) |
isikute vastuvõtu ning meetmete rakendamise tõttu tekkinud personali- ja halduskulud; |
e) |
logistilised ja transpordikulud; |
f) |
õigusabi ja keeleline abi; |
g) |
tõlkimis- ja tõlketeenused, päritoluriiki käsitlev teave ja teised meetmed, mis aitavad kaasa rahvusvahelist kaitset vajada võivate isikute kiirele identifitseerimisele ning varjupaigataotluste õiglasele ja tõhusale läbivaatamisele. |
5. Lõikes 4 osutatud meetmeid võivad toetada ekspertrühmad.
Artikkel 6
Sihtrühmad
Käesoleva otsuse kohaldamisel kuuluvad sihtrühmade hulka:
a) |
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisundi määratleb Genfi konventsioon ja kellel on lubatud pagulasena elada ühes liikmesriigis; |
b) |
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad subsidiaarset kaitset direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses; |
c) |
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on taotlenud üht punktides a ja b kirjeldatud kaitse vormi; |
d) |
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses; |
e) |
kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, keda liikmesriiki ümber asustatakse või kes on liikmesriiki ümberasustatud. |
II PEATÜKK
TOETAMISE PÕHIMÕTTED
Artikkel 7
Vastastikune täiendavus, kooskõlastatus ja vastavus
1. Fond annab toetust, mis täiendab riiklikke, piirkondikke ja kohalikke meetmeid, integreerides need ühenduse prioriteetidesse.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikide antav toetus oleks kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Eelkõige tuleb kooskõla silmas pidada artiklis 18 osutatud mitmeaastase programmi puhul.
3. Fondist rahastatavad toimingud vastavad asutamislepingu sätetele ja nende kohaselt vastu võetud õigusnormidele.
Artikkel 8
Programmitöö
1. Fondi eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mitmeaastase programmiperioodi (2008–2013) raames, mille kohta tehakse vahekokkuvõte vastavalt artiklile 22. Mitmeaastase programmitöö süsteem hõlmab prioriteete ning juhtimis-, otsustamis-, auditeerimis- ja tõendamismenetlust.
2. Komisjoni heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide kaudu.
Artikkel 9
Meetmete subsidiaarsus ja proportsionaalsus
1. Artiklites 18 ja 20 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid sobival piirkondlikul tasandil vastavalt nende konkreetsele institutsioonilisele süsteemile. Vastutust teostatakse käesoleva otsuse kohaselt.
2. Auditeerimissätete raames komisjoni ja liikmesriikide poolt kasutatavad vahendid sõltuvad ühenduse toetuse suurusest. Sama põhimõtet kohaldatakse hindamist käsitlevate sätete ning mitmeaastaseid programme ja aastaprogramme käsitlevate aruannete suhtes.
Artikkel 10
Rakendamismeetodid
1. Ühenduse eelarvest fondile eraldatud osa täidetakse vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punktile b, välja arvatud käesoleva otsuse artiklis 4 osutatud ühenduse meetmete ja artiklis 15 osutatud tehnilise abi puhul.
2. Komisjon kasutab oma volitusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel järgmiselt:
a) |
komisjon kontrollib vastavalt artiklis 32 kirjeldatud menetlusele haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides; |
b) |
komisjon lükkab edasi või peatab maksete tegemise täielikult või osaliselt vastavalt artiklites 41 ja 42 kirjeldatud menetlustele, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone vastavalt artiklites 45 ja 46 kirjeldatud menetlustele. |
Artikkel 11
Partnerlus
1. Iga liikmesriik korraldab vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asutuste ja organitega, kes on kaasatud mitmeaastase programmi rakendamisse või kes asjaomase liikmesriigi hinnangul võivad anda olulise panuse mitmeaastase programmi arendamisse.
Sellised asutused ja organid võivad hõlmata pädevaid piirkondlikke, kohalikke, munitsipaal- ja muid avaliku sektori ametiasutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Bürood (UNHCR), ja kodanikuühendusi, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled.
2. Sellise partnerluse raames järgitakse täielikult iga partnerite kategooria vastavaid institutsioonilisi, õiguslikke ja finantsvolitusi.
III PEATÜKK
FINANTSRAAMISTIK
Artikkel 12
Koguvahendid
1. Finantspakett käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 on 628 miljonit eurot.
2. Iga-aastased assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.
3. Komisjon koostab iga-aastase soovitusliku jaotuse liikmesriikide vahel vastavalt artiklis 13 kehtestatud kriteeriumitele.
Artikkel 13
Iga-aastane vahendite jaotamine liikmesriikide abikõlblike meetmete jaoks
1. Iga liikmesriik saab fondi iga-aastastest eraldistest fikseeritud summa 300 000eurot.
Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud riikide jaoks suurendatakse see ajavahemikul 2008–2013 summani 500 000eurot aastas.
Euroopa Liiduga ajavahemikul 2007–2013 ühinevate riikide jaoks suurendatakse see ajavahemiku 2008–2013 järelejäänud osaks summani 500 000eurot aastas alates nende ühinemisele järgnevast aastast.
2. Ülejäänud osa olemasolevatest iga-aastastest vahenditest jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
30 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul riiki lubatud artikli 6 punktides a, b ja e nimetatud isikute kategooriasse kuuluvate isikute arvuga; |
b) |
70 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul artikli 6 punktides c ja d nimetatud kategooriasse kuuluvate isikute arvuga. |
Nimetatud rühmitamise eesmärgil ei võeta artikli 6 punktis e osutatud isikuid arvesse artikli 6 punktis a osutatud kategoorias.
3. Liikmesriigid saavad fikseeritud summa 4 000eurot iga ümberasustatud isiku kohta, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
a) |
piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratletud riikidest või piirkondadest pärinevad isikud; |
b) |
saatjata alaealised; |
c) |
alaealised ja naised, kellel on oht langeda psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise ohvriks; |
d) |
selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, kelle vajadusi saab lahendada üksnes ümberasustamise tulemusel. |
4. Kui liikmesriik asustab ümber sellise isiku, kes kuulub rohkem kui ühte lõikes 3 osutatud kategooriasse, saab ta selle isiku osas fikseeritud summa üksnes ühel korral.
5. Kontrollarvudeks on komisjoni (Eurostat) värskeimad statistilised andmed, mis vastavalt ühenduse õigusaktidega põhinevad liikmesriikide esitatud andmetel.
Juhul kui liikmesriik ei ole komisjonile (Eurostatile) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.
Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel esitavad liikmesriigid esitama talle kogu vajaliku teabe.
6. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. mail hinnangu lõikes 3 osutatud isikute arvu kohta, kelle nad järgmisel aastal ümber asustavad, esitades sealhulgas ka isikute jagunemise nimetatud lõikes osutatud erinevate kategooriate vahel. Komisjon edastab selle teabe artiklis 52 osutatud komiteele.
Artikkel 14
Rahastamisstruktuur
1. Finantseraldised fondist on toetuste vormis.
2. Fondi poolt toetatavaid meetmeid kaasrahastatakse avaliku sektori või eraallikatest, need on mittetulundusliku olemusega ning need pole abikõlblikud rahastamiseks muudest Euroopa Liidu üldeelarvega kaetud allikatest.
3. Eraldised fondist täiendavad liikmesriikide poolt käesoleva otsusega hõlmatud meetmete jaoks eraldatud avaliku sektori või samaväärseid kulutusi.
4. Ühenduse toetus projektidele ei või artikli 3 alusel liikmesriikide rakendatavate meetmete korral ületada 50 % konkreetse meetme kogumaksumusest.
Artiklis 17 osutatud strateegilistes suunistes kindlaks määratud konkreetseid prioriteete käsitlevate projektide puhul võib seda osakaalu suurendada kuni 75 %-ni.
Ühtekuuluvusfondist vahendeid saavate liikmesriikide puhul suurendatakse ühenduse toetus kuni 75 %-ni.
5. IV peatükis sätestatud siseriikliku programmitöö rakendamise raames valivad liikmesriigid rahastamiseks välja projektid järgmiste miinimumkriteeriumide alusel:
a) |
olukord ja vajadused asjaomases liikmesriigis; |
b) |
kulude kulutõhusus, pidades muu hulgas silmas projektiga seotud isikute arvu; |
c) |
rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, ekspertteadmised, usaldusväärsus ning rahaline panus; |
d) |
mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid. |
6. Üldjuhul antakse ühenduse finantsabi fondist toetatavatele meetmetele kuni kolmeks aastaks, tingimusel et esitatakse korrapäraseid eduaruandeid.
7. Ühenduse toetus artikli 3 lõike 4 kohaste meetmete rakendamiseks ei või ületada 15 % artikli 13 kohaselt igale liikmesriigile eraldatud iga-aastaste vahendite kogusummast.
Artikkel 15
Komisjoni algatusel antav tehniline abi
1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse fondi iga-aastastest vahenditest maksimaalselt 500 000euro ulatuses rahastada käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikke ettevalmistusmeetmeid, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmeid ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid.
2. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:
a) |
hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas fondi üldise toimimise kohta; |
b) |
liikmesriikide, lõplike abisaajate ja üldsuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas; |
c) |
juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine; |
d) |
ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid; |
e) |
hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas; |
f) |
liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 25 määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 31 lõikega 2. |
Artikkel 16
Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi
1. Liikmesriigi algatusel võidakse fondist iga aastaprogrammi raames rahastada ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimeetmeid ning meetmeid fondide rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.
2. Iga aastaprogrammi raames tehniliseks abiks eraldatav summa ei või ületada:
a) |
ajavahemikul 2008–2010 7 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000eurot; ning |
b) |
ajavahemikul 2011–2013 4 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000eurot. |
IV PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ
Artikkel 17
Strateegiliste suuniste vastuvõtmine
1. Komisjon võtab vastu strateegilised suunised, milles esitatakse fondi tegevuse raamistik, arvestades varjupaigapoliitika valdkonnas tehtud edusamme ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel ning fondi rahaliste vahendite soovituslikku jaotust mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemikul.
2. Kõnealuste suuniste kaudu viiakse iga fondi eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist.
3. Komisjon võtab hiljemalt 31. juuliks 2007 vastu strateegilised suunised mitmeaastase programmiperioodi kohta.
4. Strateegilised suunised võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused strateegilised suunised lisatakse pärast nende vastuvõtmist käesolevale otsusele selle lisana.
Artikkel 18
Siseriiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamine ja heakskiitmine
1. Artiklis 17 osutatud strateegiliste suuniste alusel esitab iga liikmesriik mitmeaastase programmi kavandi, mis koosneb järgmistest elementidest:
a) |
vastuvõtutingimuste, varjupaigamenetluste, vabatahtliku tagasipöördumisega seonduva nõustamise, integratsiooni ning artikliga 6 hõlmatud isikute ümberasustamise ja teisest liikmesriigist kohaletoomise osas liikmesriigis hetkel valitseva olukorra kirjeldus ning varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise olukorra kirjeldus; |
b) |
vastuvõtutingimuste, varjupaigamenetluste, vabatahtliku tagasipöördumisega seonduva nõustamise, integratsiooni ning artikliga 6 hõlmatud isikute ümberasustamise ja teisest liikmesriigist kohaletoomise küsimustes liikmesriigis olemasolevate vajaduste analüüs ning varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise küsimustes olemasolevate vajaduste analüüs; |
c) |
eesmärkide saavutamiseks kohase strateegia esitamine ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus; |
d) |
andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega; |
e) |
teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ning eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel; |
f) |
artiklis 11 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus; |
g) |
rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aastaprogrammi kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma; |
h) |
mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted. |
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma mitmeaastase programmi kavandi hiljemalt neli kuud pärast seda, kui komisjon on koostanud strateegilised suunised.
3. Mitmeaastase programmi kavandi heakskiitmise eesmärgil analüüsib komisjon järgmist:
a) |
mitmeaastase programmi kavandi kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 17 osutatud strateegiliste suunistega; |
b) |
mitmeaastase programmi kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga; |
c) |
liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele; |
d) |
mitmeaastase programmi kavandi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamist toetavale ühenduse õigusele koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega. |
4. Kui mitmeaastase programmi kavand ei ole komisjoni hinnangul strateegiliste suunistega kooskõlas ja/või ei vasta käesoleva otsuse sätetele, millega kehtestatakse haldus- ja kontrollisüsteemid, või ei ole vastavuses ühenduse õigusega, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil esitada kogu vajalik lisateave ning vajadusel vaadata mitmeaastase programmi kavand vastavalt läbi.
5. Komisjon kiidab mitmeaastase programmi heaks kolme kuu jooksul pärast selle ametlikku esitamist vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 19
Mitmeaastaste programmide muutmine
1. Asjaomase liikmesriigi või komisjoni algatusel vaadatakse mitmeaastane programm läbi ning vajaduse korral muudetakse seda ülejäänud programmitöö perioodiks, et võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete. Mitmeaastase programmi võib läbi vaadata hindamise tulemusel ja/või pärast rakendamisel tekkinud raskusi.
2. Komisjon võtab otsuse mitmeaastase programmi muutmise heakskiitmise kohta vastu võimalikult kiiresti pärast asjaomase liikmesriigi vastava ametliku taotluse esitamist. Mitmeaastast programmi muudetakse vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 20
Aastaprogrammid
1. Komisjoni heaks kiidetud mitmeaastast programmi rakendatakse aastaprogrammide kaudu.
2. Komisjon teavitab liikmesriike iga aasta 1. juuliks hinnangulistest summadest, mis neile järgmiseks aastaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus tehtavatest kogueraldistest eraldatakse ja mis arvutatakse artikli 13 alusel.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. novembriks järgmise aasta aastaprogrammi kavandi, mis on koostatud vastavalt mitmeaastasele programmile ning koosneb järgmistest elementidest:
a) |
aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad; |
b) |
aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus; |
c) |
fondist antava toetuse kavandatav jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 16 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada. |
4. Erandina lõikest 3 esitavad liikmesriigid 2008. aasta aastaprogrammide kavandid komisjonile 1. märtsiks 2008.
5. Komisjon võtab liikmesriigi aastaprogrammi kavandi läbivaatamisel arvesse fondile eelarvemenetluse käigus eraldatud assigneeringute lõplikku summat.
Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile ühe kuu jooksul alates aastaprogrammi kavandi ametlikust esitamisest, kas selle saab heaks kiita. Kui aastaprogrammi kavand ei ole mitmeaastase programmiga kooskõlas, palub komisjon kõnealusel liikmesriigil esitada kogu vajaliku teabe ning vajadusel aastaprogrammi kavandit vastavalt muuta.
Komisjon võtab aastaprogrammi heakskiitva rahastamisotsuse vastu kõnealuse aasta 1. märtsiks. Otsuses märgitakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud summa ja millise ajavahemiku kulutused on abikõlblikud.
6. Selleks et võtta arvesse nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordi, mida ei nähtud ette aastaprogrammi heakskiitmise ajal ning mis nõuavad kiiret tegutsemist, võib liikmesriik muuta fondi eraldiste jaotust aastaprogrammi erinevate meetmete vahel kuni 10 % ulatuses või eraldada kuni 10 % vahenditest muudele käesoleva otsuse kohastele meetmetele. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni aastaprogrammi muutmisest.
Artikkel 21
Erisätted erakorraliste meetmete kohta
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile artiklis 5 sätestatud erakorralistele meetmetele esitatavate nõuete loetelu ja nende rakenduskava, kaasa arvatud kavandatavate meetmete kirjelduse ja meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste nimed.
2. Artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud erakorralise koormuse olukordade käsitlemiseks fondilt abi taotlev liikmesriik esitab komisjonile taotluse, milles esitatakse kogu teadaolev asjakohane teave, sealhulgas:
a) |
hetkeolukorra üksikasjalik kirjeldus, eelkõige saabumiste arvu ning vastuvõtusuutlikkusele ja varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile avaldatud mõju osas, kiireloomulised vajadused ja olukorra võimalike lühiajaliste arengute põhjendatud prognoos; |
b) |
olukorra erakorralisust tõendavad põhjendatud andmed, mis põhinevad elementidel, mis võivad hõlmata hiljutist statistikat ja teist laadi teavet isikute sissevoolu kohta teatud asjaomastesse piiripunktidesse; |
c) |
kavandatud erakorraliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, nende ulatus, laad ja asjaomased partnerid; |
d) |
kavandatud meetmete hinnanguliste kulude jaotus. |
Komisjon otsustab eespool viidatud teabe ja tema käsutuses oleva mis tahes täiendava asjakohase teabe alusel, kas fondist erakorraliste meetmete toetamiseks rahalise abi andmise tingimused on täidetud ning samuti otsustab komisjon rahalise abi suuruse. Komisjon teavitab liikmesriike kõnealusest otsusest.
3. Fondist artiklis 5 sätestatud erakorralisteks meetmeteks antav rahaline abi piirdub kuue kuu pikkuse ajavahemikuga ega ületa 80 % iga meetme kuludest.
4. Artikli 5 lõikes 1 osutatud ajutise kaitse rakendamise korral jagatakse olemasolevad vahendid liikmesriikide vahel vastavalt artikli 5 lõikele 1 igas liikmesriigis ajutist kaitset saavate isikute arvu alusel.
Artikkel 22
Mitmeaastase programmi vahekokkuvõte
1. Komisjon vaatab strateegilised suunised läbi ning võtab vajaduse korral 31. märtsiks 2010 vastu muudetud strateegilised suunised ajavahemikuks 2011–2013.
2. Selliste muudetud strateegiliste suuniste vastuvõtmise korral vaatab iga liikmesriik oma mitmeaastase programmi läbi ning vajaduse korral muudab seda.
3. Artiklis 18 sätestatud siseriiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamist ja heakskiitmist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis muudetud mitmeaastaste programmide ettevalmistamise ja heakskiitmise suhtes.
4. Muudetud strateegilised suunised võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
V PEATÜKK
HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMID
Artikkel 23
Rakendamine
Komisjon vastutab käesoleva otsuse rakendamise eest ja võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 24
Haldus- ja kontrollisüsteemide üldalused
Liikmesriikide kehtestatud mitmeaastaste programmide haldus- ja kontrollisüsteemides nähakse ette:
a) |
asjaomaste haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja organisisene jaotus; |
b) |
selliste organite vaheliste ja siseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine; |
c) |
piisavad vahendid igale organile talle kogu fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise perioodiks antud ülesannete täitmiseks; |
d) |
aastaprogrammide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord; |
e) |
usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul; |
f) |
aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile; |
g) |
ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu; |
h) |
süsteemi toimimise auditeerimise kord; |
i) |
süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks; |
j) |
eeskirjade eiramise ja alusetult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused. |
Artikkel 25
Ametiasutuste määramine
1. Oma mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide rakendamiseks määrab liikmesriik järgmised ametiasutused:
a) |
vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või liikmesriigi avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest; |
b) |
sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik; |
c) |
auditeerimisasutus: liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest; |
d) |
vajaduse korral volitatud asutus. |
2. Liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud ametiasutustega ning nende suhteid komisjoniga.
3. Artikli 24 punkti b kohaselt võivad mõned või kõik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametiasutused olla ühe ja sama organi osad.
4. Komisjon võtab artiklite 26–30 rakenduseeskirjad vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 26
Vastutav asutus
1. Vastutav astutus vastab järgmistele miinimumtingimustele: Vastutav asutus:
a) |
on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ; |
b) |
omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga; |
c) |
tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides; |
d) |
on võimeline kohaldama ühenduse vahendite fondijuhtimiseeskirju; |
e) |
omab rahalist ja haldussuutlikkust, mis on võrdeline tema hallatavate ühenduse vahendite suurusega; |
f) |
omab enda käsutuses töötajad, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas. |
2. Liikmesriik tagab vastutavale asutusele piisavad vahendid, et see saaks jätkata oma ülesannete nõuetekohast täitmist kogu ajavahemiku 2008–2013 vältel.
3. Komisjon võib abistada liikmesriike personali koolitamisel, eelkõige seoses V–IX peatüki nõuetekohase kohaldamisega.
Artikkel 27
Vastutava asutuse ülesanded
1. Vastutava asutuse ülesanne on hallata ja rakendada mitmeaastast programmi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
Eelkõige teeb vastutav asutus järgmist:
a) |
konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 11; |
b) |
esitab komisjonile artiklites 18 ja 20 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide kavandid; |
c) |
korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ning levitab sellekohast teavet; |
d) |
korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise kooskõlas artikli 14 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidega; |
e) |
võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele; |
f) |
tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest siseriiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel; |
g) |
jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele; |
h) |
tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks; |
i) |
tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavates meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist; |
j) |
tagab, et artiklis 49 nimetatud fondi hindamine viiakse läbi artikli 50 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega; |
k) |
kehtestab korra, mis tagab kõikide piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 43 osutatud nõuetega; |
l) |
tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 30 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud juhtimismenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta; |
m) |
tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta; |
n) |
koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi või vajaduse korral tagasimaksedeklaratsioone ning esitab need komisjonile; |
o) |
levitab teavet ja viib läbi nõustamist; ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi; |
p) |
teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides; |
q) |
kontrollib artikli 33 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt. |
2. Liikmesriikides rakendatavate projektide haldamisega seonduvat vastutava asutuse tegevust võib rahastada artiklis 16 osutatud tehnilise abi vahenditest.
Artikkel 28
Vastutava asutuse ülesannete delegeerimine
1. Kui kõik või osa vastutava asutuse ülesannetest delegeeritakse volitatud asutusele, määrab vastutav asutus kindlaks delegeeritud ülesannete ulatuse ning kehtestab delegeeritud ülesannete teostamiseks üksikasjalikud menetlused, mis on kooskõlas artiklis 26 sätestatud tingimustega.
2. Kõnealused menetlused sisaldavad nõuet anda vastutavale asutusele korrapäraselt teavet delegeeritud ülesannete tulemusliku täitmise ja selleks kasutatud vahendite kohta.
Artikkel 29
Sertifitseerimisasutus
1. Sertifitseerimisasutus:
a) |
tõendab, et:
|
b) |
tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta; |
c) |
võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõik auditeerimisasutuse poolt või vastutusel läbiviidud auditite tulemusi; |
d) |
säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul; |
e) |
kontrollib ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmist, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud; |
f) |
peab arvestust Euroopa Liidu üldeelarvega seoses tagasinõudmisele kuuluvate ja tagasinõutud summade kohta, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha. |
2. Sertifitseerimisasutuse tegevust seoses liikmesriikides rakendatavate projektidega võib rahastada artiklis 16 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 25 kirjeldatud pädevust.
Artikkel 30
Auditeerimisasutus
1. Auditeerimisasutus:
a) |
tagab auditite läbiviimise, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust; |
b) |
tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust; |
c) |
esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid läbiviivaid organeid, kindlustades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel. |
2. Kui käesoleva otsusega määratud auditeerimisasutus on määratud auditeerimisasutus ka vastavalt otsustele nr …/2007/EÜ, nr …/2007/EÜ ja …/2007/EÜ (*****) või kui ühist korda kohaldatakse kahe või enama kõnealuse fondi suhtes, võib lõike 1 punkti c kohaselt esitada ühe ühise auditeerimisstrateegia.
3. Auditeerimisasutus koostab iga aastaprogrammi kohta aruande, mis koosneb järgmisest:
a) |
aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru programmi haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest; |
b) |
auditeerimisasutuse vastutusel läbi viidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrakohased; |
c) |
deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni kehtivusele ja asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja korrakohasusele. |
4. Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.
5. Liikmesriikides rakendatavate projektidega seotud auditeerimist võib rahastada artiklis 16 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse auditeerimisasutuse artiklis 25 kirjeldatud pädevust.
VI PEATÜKK
KOHUSTUSED JA KONTROLL
Artikkel 31
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid vastutavad mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.
2. Liikmesriigid tagavad, et vastutavaid asutusi ja mis tahes volitatud asutusi, sertifitseerimisasutusi, auditeerimisasutusi ja muid asjakohaseid organeid juhendatakse piisavalt artiklites 24–30 osutatud haldus- ja kontrollisüsteemide loomisel, et tagada ühenduse rahastamisabi tõhus ja korrektne kasutamine.
3. Liikmesriigid väldivad eeskirjade eiramisi ning avastavad ja kõrvaldavad need. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning teavitavad komisjoni haldus- ja kohtumenetluse kulgemisest.
Kui lõplikule abisaajale alusetult tehtud makseid ei ole võimalik tagasi saada, vastutab asjaomane liikmesriik kaotatud summade Euroopa Liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest, kui tehakse kindlaks, et kahju on tekkinud temapoolse eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel.
4. Meetmete finantskontrolli eest vastutavad esmajoones liikmesriigid, kes tagavad ka haldus- ja kontrollisüsteemide kohaldamise ja auditite läbiviimise selliselt, et oleks tagatud ühenduse vahendite korrektne ja tulemuslik kasutus. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimetatud süsteemide kirjelduse.
5. Lõigete 1–4 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 32
Haldus- ja kontrollisüsteemid
1. Enne mitmeaastase programmi heakskiitmist komisjoni poolt vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele tagab liikmesriik, et on loodud haldus- ja kontrollisüsteemid vastavalt artiklitele 24–30. Nad vastutavad selle eest, et süsteemid toimivad tõhusalt kogu programmiperioodi vältel.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile koos oma mitmeaastase programmi kavandiga vastutavate asutuste, volitatud asutuste ja sertifitseerimisasutuste struktuuri ning töökorra kirjelduse ning neis asutustes ja organites toimivate siseauditisüsteemide, auditeerimisasutuse ja mis tahes teise tema poolt volitatud auditeid teostava organi kirjelduse.
3. Komisjon vaatab käesoleva sätte kohaldamise läbi artikli 50 lõike 3 kohase ajavahemikku 2008–2010 käsitleva aruande koostamise kontekstis.
Artikkel 33
Komisjoni kohustused
1. Komisjon veendub vastavalt artiklis 32 sätestatud menetlusele, et liikmesriigid on loonud artiklite 24–30 kohased haldus- ja kontrollisüsteemid, ning aasta auditeerimisaruannete ja oma auditite põhjal, et need toimivad tõhusalt kogu programmiperioodi vältel.
2. Ilma et see piiraks liikmesriikide korraldatud auditeid, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga kohapealseid kontrolle, sealhulgas auditeid aastaprogrammides sisalduvate meetmete kohta, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. Sellistes kontrollides võivad osaleda ka liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.
3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida süsteemide nõuetekohast toimimist või tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellistes kontrollides võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad.
4. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega piisava teabe, avalikustamise ja järelevalve seoses fondist toetust saavate meetmetega.
5. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega meetmete üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, vahendite ja algatustega.
6. Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 34
Koostöö liikmesriikide auditeerimisasutustega
1. Komisjon teeb oma auditeerimiskavade ja -meetodite kooskõlastamiseks koostööd auditeerimisasutustega ning vahetab viivitamata haldus- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, et kasutada võimalikult hästi ära kontrollimisressursse ja vältida tarbetut töö dubleerimist.
Komisjon esitab oma märkused artikli 30 kohaselt esitatud auditeerimisstrateegia kohta hiljemalt kolme kuu jooksul alates selle saamisest.
2. Oma auditeerimisstrateegia kindlaksmääramisel valib komisjon välja need aastaprogrammid, mida ta peab rahuldavaks haldus- ja kontrollisüsteemide alaste olemasolevate teadmiste alusel.
Nimetatud programmidega seoses võib komisjon otsustada tugineda põhimõtteliselt liikmesriikide esitatud auditi tõendusmaterjalile ning teostada oma kohapealseid kontrolle üksnes siis, kui esineb tõendeid puuduste kohta süsteemides.
VII PEATÜKK
FINANTSJUHTIMINE
Artikkel 35
Abikõlblikkus — kuludeklaratsioonid
1. Kõik kuludeklaratsioonid sisaldavad kulutusi, mis lõplikud abisaajad on meetmeid võttes kandnud, ja vastavat avaliku sektori või eravahenditest saadud toetust.
2. Kulud vastavad lõplike abisaajate poolt tehtud maksetele. Seda tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.
3. Kulud loetakse fondist toetuse saamise abikõlblikuks ainult siis, kui makseid pole tehtud varem kui selle aasta 1. jaanuaril, millele on osutatud artikli 20 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud rahastamisotsuses, millega kiidetakse heaks aastaprogramm. Kaasrahastatud toimingud ei või olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva.
4. Eeskirjad, mis käsitlevad artikli 3 kohaste liikmesriikides rakendatud fondist kaasrahastatud meetmete raames kantud kulude abikõlblikkust, võetakse vastu artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 36
Lõplikele abisaajatele tehtavate maksete täielikkus
Liikmesriigid veenduvad, et maksete tegemise eest vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad saavad avaliku sektori vahenditest antava toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid lõplike abisaajate jaoks vähendada, eeldusel et lõplikud abisaajad vastavad kõikidele meetmete ja kulude abikõlblikkusega seotud tingimustele.
Artikkel 37
Euro kasutamine
1. Artiklites 18 ja 20 osutatud liikmesriikide esitatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammi kavandites esitatud summade, tõendatud kuludeklaratsioonide, artikli 27 lõike 1 punktis n osutatud maksutaotluste, artikli 39 lõikes 4 osutatud aastaprogrammi rakendamist käsitlevas eduaruandes esitatud kulutuste ning artiklis 51 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes esitatud kulutuste vääringuks on euro.
2. Artikli 20 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud liikmesriikide aastaprogrammide heakskiitmist käsitlevate komisjoni rahastamisotsuste, komisjoni kulukohustuste ja komisjoni väljamaksete vääringuks on euro ning need täidetakse ja tehakse eurodes.
3. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase programmi vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.
4. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.
Artikkel 38
Kulukohustused
Ühenduse eelarvelised kulukohustused määratakse kindlaks igal aastal artikli 20 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva komisjoni rahastamisotsuse alusel.
Artikkel 39
Maksed — eelfinantseerimine
1. Komisjon teeb fondist makseid kooskõlas eelarveliste kulukohustustega.
2. Maksed tehakse eel- ja lõppmaksetena. Need tehakse liikmesriigi määratud vastutavale asutusele.
3. Esimene eelmakse, mis moodustab 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas komisjoni rahastamisotsuses eraldatud summast, tehakse liikmesriigile 60 päeva jooksul pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist.
4. Teine eelmakse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui komisjon on kahe kuu jooksul alates maksetaotluse ametlikust esitamisest liikmesriigi poolt heaks kiitnud eduaruande aastaprogrammi rakendamise kohta ja tõendatud kuludeklaratsiooni, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35 ja mis katab vähemalt 60 % esialgse eelmakse summast.
Komisjoni teise eelmakse summa ei ületa 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsusega eraldatud kogusummast ja igal juhul, kui liikmesriik on riiklikult eraldanud aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses näidatud summast väiksema summa, summat, mis saadakse esimese eelmakse lahutamisel aastaprogrammi raames kindlaksmääratud projektideks liikmesriigi poolt tegelikult eraldatud ühenduse vahenditest.
5. Eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid kirjendatakse asjaomasele aastaprogrammile, loetakse liikmesriigi vahendiks kui siseriiklik avaliku sektori panus ja deklareeritakse komisjonile asjaomase aastaprogrammi rakendamise lõpparuandega seotud kuludeklaratsiooni esitamisel.
6. Eelmakstud summad kantakse pärast aastaprogrammi lõpetamist bilansist maha.
Artikkel 40
Lõppmakse
1. Komisjon teeb lõppmakse, kui talle on hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses sätestatud kulutuste abikõlblikkuse tähtaega laekunud järgmised dokumendid:
a) |
tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon; |
b) |
aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 51 sätestatud kujul; |
c) |
artikli 30 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon. |
Lõppmakse tehakse tingimusel, et aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne ja deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmaksetaotluse kehtivusele, võetakse vastu.
2. Kui vastutav asutus ei esita lõikes 1 nimetatud dokumente nõutud tähtajaks ja vastuvõetavas vormis, vabastab komisjon asjaomase aastaprogrammi eelarvelise kulukohustuse selle osa, mida pole eelmakse tegemiseks kasutatud.
3. Lõikes 2 sätestatud automaatne tühistamismenetlus peatatakse asjaomaste projektide vahendite suhtes, kui lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamise ajal toimub liikmesriigi tasandil kohtumenetlus või esitatud halduskaebus, millel on peatav toime. Liikmesriik esitab osalises lõpparuandes üksikasjalikud andmed selliste projektide kohta ning saadab iga kuue kuu järel nende projektide kohta eduaruandeid. Kolme kuu jooksul pärast kohtumenetluse lõppu või halduskaebuse menetluse lõppu esitab liikmesriik asjaomaste projektide kohta lõikes 1 nimetatud dokumendid.
4. Lõikes 1 nimetatud üheksakuuline tähtaeg peatub, kui komisjon võtab artikli 42 alusel asjaomase aastaprogrammi suhtes vastu otsuse kaasrahastamismaksete peatamise kohta. Ajavahemiku arvestamist jätkatakse uuesti alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati artikli 42 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusest.
5. Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, teavitab komisjon kuue kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest liikmesriiki sellest, kui suure osa kulude katmist näeb ta ette fondi vahenditest, ja mis tahes finantskorrektsioonist, mis tuleneb deklareeritud kulude ja aktsepteeritud kulude erinevusest. Liikmesriigil on märkuste esitamiseks aega kolm kuud.
6. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi märkuste saamist otsustab komisjon, kui suur osa kuludest hüvitatakse fondist, ning nõuab tagasi lõplike aktsepteeritud kulude ja sellele liikmesriigile juba makstud summade vahe.
7. Olemasolevaid vahendeid arvesse võttes maksab komisjon ülejäänud summa hiljemalt 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kuupäeva. Eelarvelise kulukohustuse jääk vabastatakse kuue kuu jooksul pärast maksmist.
Artikkel 41
Maksete tegemise edasilükkamine
1. Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses lükkab maksete tegemise maksimaalselt kuue kuu võrra edasi, kui:
a) |
siseriikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises; |
b) |
eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud. |
2. Liikmesriiki ja vastutavat asutust teavitatakse viivitamata edasilükkamise põhjustest. Maksete tegemine lükatakse edasi seniks, kuni liikmesriik võtab vajalikud meetmed.
Artikkel 42
Maksete peatamine
1. Komisjon võib peatada kõik eel- ja lõppmaksed või osa eel- ja lõppmaksetest, kui:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamiskorra usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandavaid meetmeid; või |
b) |
tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 31 ja 32 tulenevaid kohustusi. |
2. Komisjon võib otsustada peatada eel- ja lõppmaksed pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kolme kuu jooksul oma tähelepanekuid.
3. Komisjon lõpetab eel- ja lõppmaksete peatamise, kui ta leiab, et liikmesriik on võtnud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.
4. Kui liikmesriik ei ole vajalikke meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse tühistada aastaprogrammile ühenduse toetuse andmine täielikult või osaliselt kooskõlas artikliga 46.
Artikkel 43
Dokumentide säilitamine
Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamist, tagab vastutav asutus, et kõik asjaomaste programmide kulutuste ja audititega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast programmide lõpetamist vastavalt artikli 40 lõikele 1.
See periood katkeb kohtumenetluse või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral.
Dokumente säilitatakse kas originaalina või originaalile vastavaks tunnistatud koopiana üldtunnustatud andmekandjatel.
VIII PEATÜKK
FINANTSKORREKTSIOONID
Artikkel 44
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
1. Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest, kui avastatakse mis tahes suuremaid muudatusi, mis mõjutavad programmide rakendamise või kontrollimise laadi või tingimusi, ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.
2. Liikmesriigid teevad meetmetes või aastaprogrammides avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid.
Liikmesriikide tehtud finantskorrektsioonid hõlmavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist ja vajaduse korral selle tagasinõudmist. Kui summat ei maksta tagasi asjaomasele liikmesriigile selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul, makstakse viivist artikli 47 lõikes 2 sätestatud määras. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust ning fondi rahalist kahju.
3. Eeskirjade süstemaatilise eiramise korral laiendab asjaomane liikmesriik uurimist kõigile toimingutele, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.
4. Liikmesriigid esitavad artiklis 51 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes ka nimekirja asjaomase aastaprogrammi suhtes algatatud tühistamismenetlustest.
Artikkel 45
Raamatupidamisarvestuse kontroll ja komisjoni finantskorrektsioonid
1. Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriikide poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad viia läbi fondi rahastatavate meetmete ning haldus- ja kontrollisüsteemide kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Asjaomase liikmesriigi ametiisikud või volitatud esindajad võivad neis kontrollides osaleda.
Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad võivad sellistes kontrollides osaleda.
2. Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi, peatab ta eel- või lõppmaksed vastavalt artiklile 42.
Artikkel 46
Korrektsioonide kriteeriumid
1. Komisjon võib finantskorrektsioonidena aastaprogrammile antud ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistada, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust; |
b) |
tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud; |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist. |
Komisjon võtab otsuse vastu pärast liikmesriigi märkuste arvessevõtmist.
2. Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhtumile, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone. Kui eeskirjade eiramine on seotud kuludeklaratsiooniga, mille kohta auditeerimisasutus on andnud vastavalt artikli 30 lõike 3 punktile b eelnevalt piisava kinnituse, eeldatakse, et tegemist on süstemaatilise probleemiga, mille suhtes tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone, kui liikmesriik ei suuda kolme kuu jooksul esitada tõendeid selle eelduse ümberlükkamiseks.
3. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise olulisust ja asjaomases aastaprogrammis leitud puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.
4. Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite kindlakstehtud tõsiasjad, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede suhtes pärast seda, kui ta on läbi vaadanud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 32 alusel võetud meetmed, eeskirjade eiramisest teatamise aruanded ja liikmesriikide vastused.
Artikkel 47
Tagasimaksmine
1. Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtaega, mis on näidatud finantsmääruse artikli 72 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.
2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, millele tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsenti.
Artikkel 48
Liikmesriikide kohustused
Komisjoni finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse artikli 44 alusel.
IX PEATÜKK
JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA ARUANDED
Artikkel 49
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon teostab koostöös liikmesriikidega pidevat järelevalvet fondi üle.
2. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega artikli 50 lõikes 3 ettenähtud aruande koostamise raames fondi tegevust, et hinnata meetmete olulisust, tulemuslikkust ja mõju, pidades silmas artiklis 2 osutatud üldeesmärki.
3. Komisjon võtab arvesse ka vastastikust täiendavust fondi raames rakendatud meetmete ja teiste asjaomaste ühenduse poliitikate, vahendite ja algatuste raames rakendatud meetmete vahel.
Artikkel 50
Aruandluskohustused
1. Vastutav asutus võtab igas liikmesriigis vajalikud meetmed projektide järelevalve ja hindamise tagamiseks.
Selleks sisaldavad kokkulepped ja lepingud, mida vastutav asutus sõlmib meetmete rakendamise eest vastutavate organisatsioonidega, sätteid, milles nähakse ette kohustus esitada seatud eesmärkide rakendamise ja nende saavutamise kohta korrapäraseid üksikasjalikke aruandeid, mille alusel koostatakse vastavalt aastaprogrammi rakendamise eduaruanne ja lõpparuanne.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2012 ajavahemikku 2008–2010 käsitleva ja 30. juuniks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele 31. detsembriks 2012 ajavahemikku 2008–2010 käsitleva järelhindamise aruande ja 31. detsembriks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva järelhindamise aruande.
Artikkel 51
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne
1. Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne sisaldab programmi rakendamisest selge ülevaate saamiseks järgmist teavet:
a) |
aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine; |
b) |
edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel selle konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral näitajaid kvantifitseerides; |
c) |
vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:
|
d) |
aastaprogrammidest ja mitmeaastastest programmidest teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed. |
2. Aruanne loetakse vastuvõetavaks, kui see sisaldab kõiki lõikes 1 loetletud andmeid. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud aruande sisu kohta kahe kuu jooksul alates kogu lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning teavitab sellest liikmesriike. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 52
Komitee
1. Komisjoni abistab otsusega nr …/2007/EÜ (**) loodud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4, lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ning lõike 4 punktides b ja e tähenduses kehtestatakse kuus nädalat.
Artikkel 53
Läbivaatamine
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva otsuse komisjoni ettepaneku põhjal läbi 30. juuniks 2013.
Artikkel 54
Üleminekusätted
1. Käesolev otsus ei mõjuta nõukogu või komisjoni poolt otsuse 2004/904/EÜ või mis tahes muude 31. detsembril 2007 kõnesoleva abi suhtes kohaldatavate õigusaktide alusel heakskiidetud abi jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist.
2. Komisjon võtab fondist kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on otsuse 2004/904/EÜ alusel enne … (******)vastu võetud ja mis avaldavad kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul finantsmõju.
3. Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2007 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks programmide lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembril 2010 ning alusetult makstud summad makstakse tagasi.
Kohtumenetluste või peatava toimega halduskaebuste tõttu peatatud toimingute või kavadega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.
4. Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2009 hindamisaruande ajavahemikus 2005–2007 fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.
5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele 31. detsembriks 2009 ajavahemiku 2005–2007 kohta aruande saavutatud tulemuste ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.
Artikkel 55
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2004/904/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.
Artikkel 56
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008, välja arvatud artikleid 13, 17, 18, 20, 23 ja 25 ning artikli 31 lõikeid 2 ja 5, artiklit 32, artikli 35 lõiget 4 ning artiklit 52, mida kohaldatakse alates … (******).
Artikkel 57
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 15.
(2) ELT C 115, 16.5.2006, lk 47.
(3) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 252, 6.10.2000, lk 12.
(5) ELT L 381, 28.12.2004, lk 52.
(6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(7) ELT L …
(*) Väljaannete talitus: palun sisestada selle otsuse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(8) ELT L …
(9) ELT L …
(10) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.
(11) EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.
(12) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(13) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(14) ELT L 396, 31.12.2004, lk 45.
(**) Väljaannete talitus: palun sisestada 13. põhjenduses osutatud esimese otsuse number (Välispiirifond).
(***) Väljaannete talitus: palun sisestada 13. põhjenduses osutatud teise otsuse number (Euroopa Tagasipöördumisfond).
(****) Väljaannete talitus: palun sisestada 13. põhjenduses osutatud kolmanda otsuse number (Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond).
(*****) Väljaannete talitus: palun sisestada 13. põhjenduses osutatud kolme otsuse numbrid.
(******) Käesoleva otsuse jõustumise kuupäev.
P6_TA(2006)0582
Topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kasutuselevõtt ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul ning tühistatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 2978/94 (KOM(2006)0111 — C6-0104/2006 — 2006/0046(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0111) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0104/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0417/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0046
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 417/2002 (3) on ette nähtud topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete, mis on sätestatud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooniga laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ning seda muutva 1978. aasta protokolliga (edaspidi „MARPOL 73/78”), kiirendatud kasutuselevõtt naftareostuse ohu vähendamiseks. |
(2) |
Määrusesse (EÜ) nr 417/2002 on sisse viidud sätted, mis keelavad raskete õlide klassi liigitatud õli transportimise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamatesse või sadamatest ühekordse põhja ja parrastega naftatankeritega. |
(3) |
Komisjoni ja liikmesriikide tegevuse tulemusel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames võeti see keeld MARPOL 73/78 I lisas tehtud muudatuse kaudu arvesse ka maailmatasandil. |
(4) |
MARPOL 73/78 I lisa reegli 13H punktid 5, 6 ja 7, mis käsitlevad raskete õlide klassi liigitatud õli transportimise keelustamist ühekordse põhja ja parrastega naftatankeritega, sätestavad võimaluse kehtestada erandeid reegli 13H teatavate sätete kohaldamisest. Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Itaalia poolt Euroopa Liidu nimel tehtud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee (MEPC 50) ametlikus raportis ülestähendatud avalduses on väljendatud poliitiline tahe nimetatud erandeid mitte kohaldada. |
(5) |
Määruse (EÜ) nr 417/2002 kohaselt võiks liikmesriigi lipu all sõitev laev kohaldada erandeid reeglist 13H, kui ta opereerib väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevaid sadamaid või avamereterminale ja vastab siiski määrusele (EÜ) nr 417/2002. |
(6) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 417/2002 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 417/2002 artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Ühelgi raskete õlide klassi liigitatud õli transportival naftatankeril ei ole lubatud sõita liikmesriigi lipu all, välja arvatud juhul, kui tegemist on topeltpõhja ja -parrastega naftatankeriga.
Ühelgi raskete õlide klassi liigitatud õli transportival naftatankeril, olenemata selle lipust, ei lubata siseneda liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse või avamereterminalidesse ega nendest lahkuda ega jääda ankrusse aladel, mis kuuluvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, välja arvatud juhul, kui tegemist on topeltpõhja ja -parrastega naftatankeriga.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 229.
(2) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2172/2004 (ELT L 371, 18.12.2004, lk 26).
P6_TA(2006)0583
Euroopa Fond Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimiseks *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames aastateks 2007–2013 Euroopa Fond Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimiseks (KOM(2005)0123 — C6-0238/2005 — 2005/0048(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0123); (1) |
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkti a, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0238/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0419/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui ta kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
4. |
palub nõukogul uuesti konsulteerida Euroopa Parlamendiga, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada oma seisukoht käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud kujul nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
LISA
Muudetud ettepanek: Nõukogu otsus, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames aastateks 2007–2013 Euroopa Fond Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 3 punkti a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks näeb Euroopa Ühenduse asutamisleping ette nii meetmete vastuvõtmise isikute vaba liikumise tagamiseks koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega, kui ka meetmete vastuvõtmise varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas. |
(2) |
Euroopa Ülemkogu kinnitas 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud erakorralisel kohtumisel, et Euroopa Liit peab tagama õiglase kohtlemise liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele. Jõulisema integratsioonipoliitika eesmärgiks peaks olema tagada neile ELi kodanikega võrreldavad õigused ja kohustused. Samuti peaks see aitama kaasa mittediskrimineerimisele nii majandus-, ühiskondlikus kui kultuurielus ning arendama rassismi- ja ksenofoobiavastaseid meetmeid. |
(3) |
Kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse integreerimine on võtmetegur majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, mis on asutamislepingus sätestatud ühenduse põhieesmärk. Võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, on see vahend integreerimisprotsessi toetavate konkreetsete meetmete kaasrahastamise osas siiski suunatud eelkõige hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikele. |
(4) |
4.–5. novembril 2004. aastal vastu võetud Haagi programmis rõhutab Euroopa Ülemkogu, et stabiilsuse ja ühtekuuluvuse saavutamiseks liikmesriikide ühiskondades on esmatähtis välja töötada tõhus poliitika. Haagi programmis kutsutakse üles siseriiklike integratsioonipoliitikate paremale kooskõlastamisele ühises raamistikus ning kutsutakse üles liikmesriike, nõukogu ning komisjoni edendama integratsioonialaste kogemuste ja teabe vahetamist. |
(5) |
Vastavalt Haagi programmis tehtud ettepanekule võtsid Euroopa Liidu Nõukogu ning liikmesriikide valitsuste esindajad 19. novembril 2004 vastu sisserännanute Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühised aluspõhimõtted. Ühised aluspõhimõtted toetavad liikmesriike integratsioonipoliitika väljatöötamisel, pakkudes läbimõeldud juhiseid aluspõhimõtete näol, millele toetudes nad oma jõupingutusi hinnata saavad. |
(6) |
Ühised aluspõhimõtted täiendavad ühenduse õigusakte, mis käsitlevad liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike vastuvõtmist ja riigis viibimist seoses perekonna taasühinemisega ja pikaajalise residendi staatusega, ning teisi olemasolevaid asjaomaseid õiguslikke raamistikke, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja sotsiaalse kaasatusega seotud õiguslikke raamistikke, ja ühised aluspõhimõtted on nende õigusaktide ja õiguslike raamistikega täielikus kooskõlas. |
(7) |
Meenutades komisjoni 1. septembri 2005. aasta teatist „Ühine integratsioonikava: raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus”, rõhutatakse nõukogu 1.–2. detsembri 2005. aasta järeldustes ühise integratsioonikava kohta vajadust tugevdada liikmesriikide integratsioonipoliitikat ning tunnistada, et oluline on määratleda Euroopa tasandil raamistik liikmesriikides elamisloa alusel elavate kolmandate riikide kodanike integreerimiseks kõigisse ühiskonna valdkondadesse ja eelkõige konkreetsed meetmed ühiste aluspõhimõtete rakendamiseks. |
(8) |
Kui mõni liikmesriik ei suuda välja töötada ja rakendada integratsioonipoliitikat, võib see erineval moel avaldada ebasoodsat mõju ka teistele liikmesriikidele ning Euroopa Liidule. |
(9) |
Programmitöö edendamiseks integratsioonivaldkonnas nägid eelarvepädevad institutsioonid Euroopa Ühenduste üldeelarves aastateks 2003– 2006 ette vahendid katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rahastamiseks integratsioonivaldkonnas (INTI) . |
(10) |
välja jäetud |
(11) |
INTI valguses ning viidates komisjoni teatistele sisserände, integratsiooni ja tööhõive kohta ning esimesele rände- ja integratsiooni aastaaruandele, peetakse vajalikuks anda alates 2007. aastast ühenduse käsutusse vahend, et toetada liikmesriikide jõupingutusi selliste integratsioonipoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, mis võimaldaks erineva kultuurilise, usulise, keelelise ning etnilise taustaga kolmandate riikide kodanikel täita elamisloa saamise tingimusi ja hõlbustada nende integreerimist Euroopa ühiskondadesse , kooskõlas ühiste aluspõhimõtetega ja täiendades Euroopa Sotsiaalfondi. |
(12) |
Kolmandate riikide kodanike integreerimist käsitleva ühenduse poliitika järjepidevuse tagamiseks peaksid käesoleva vahendi abil rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Pagulasfondist rahastatavaid meetmeid. Seoses sellega töötatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja käesoleva vahendi raames välja konkreetsed ühise programmitöö menetlused kolmandate riikide kodanike integreerimist käsitleva ühenduse poliitika järjepidevuse tagamiseks. |
(13) |
Pidades silmas, et käesolevat vahendit ning Euroopa Sotsiaalfondi hallatakse koostöös liikmesriikidega, tuleb ka siseriiklikul tasandil astuda samme ühtse rakendamise tagamiseks. Selleks tuleks liikmesriikide ametiasutustelt, kes vastutavad käesoleva vahendi rakendamise eest, nõuda koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide sisseseadmist liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Pagulasfondi rakendamise haldamiseks määratud ametiasutustega, ning tagada, et käesoleva fondi raames rakendatavad meetmed oleksid konkreetsed ning täiendaksid Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Pagulasfondist rahastatavaid meetmeid. |
(14) |
Kõnealune vahend luuakse osana ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast otsusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, millega luuakse Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, millega luuakse välispiirifond aastateks 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, millega luuakse Euroopa Tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013, ning mille eesmärgiks on käsitleda kohustuste võrdset jaotamist liikmesriikide vahel finantskoormuse osas, mis tuleneb liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmise ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisega. |
(14a) |
See vahend peaks kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse integreerimise protsessi toetavate konkreetsete meetmete kaasrahastamise osas olema suunatud eelkõige hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikega seotud meetmetele. Sellega seoses tuleks osutada nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ, mis viitab viieaastasele riigis seadusliku elamise ajavahemikule kui nõudele, mida kolmandate riikide kodanikud peavad pikaajalise elaniku staatuse saamiseks täitma. |
(14b) |
See vahend peaks samuti toetama liikmesriikide võimekuse suurendamist kõigi kolmandate riikide kodanikega seotud integratsioonistrateegiate, poliitika ja meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, järelevalvel ja üldisel hindamisel ning teabevahetust, parimate tavade vahetamist ja koostööd liikmesriikides ja liikmesriikide vahel, aidates seeläbi kaasa kõnealuse võime arendamisele. |
(15) |
Fondi poolt pakutav toetus on tõhusam ja eesmärgipärasem, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineb strateegilistel mitmeaastastel programmidel , mille iga liikmesriik koostab koostöös komisjoniga. |
(16) |
Komisjoni poolt vastu võetud strateegiliste suuniste alusel peaks iga liikmesriik ette valmistama mitmeaastase programmdokumendi, milles arvestatakse liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi ja milles määratletakse tema arengustrateegia, mis peaks olema aastaprogrammides loetletud meetmete rakendamise ettevalmistamise raamistikuks. |
(17) |
välja jäetud |
(18) |
välja jäetud |
(19) |
Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (3) artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud liikmesriikidega koostöös teostatavat eelarve täitmist silmas pidades tuleb täpsustada tingimusi, mille puhul komisjonil on õigus täita oma ülesandeid Euroopa Ühenduse üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise teel on komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega finantsmääruse artikli 27 ja artikli 48 lõike 2 tähenduses. |
(20) |
välja jäetud |
(21) |
Liikmesriikidele vahendite eraldamiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma liikmesriikides seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike koguarvu ning uute vastu võetud kolmandate riikide kodanike koguarvu teatava kontrollperioodi jooksul […]. |
(22) |
välja jäetud |
(23) |
Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine. Selleks tuleb kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida süsteemid kõikide programmide puhul täitma peavad. |
(24) |
välja jäetud |
(25) |
Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele lasub liikmesriikidel põhivastutust meetmete rakendamise ja kontrolli eest. |
(26) |
Mitmeaastaste ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses haldus- ja kontrollisüsteemidega, kulude kinnitamisega ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Eriti halduse ja kontrolli puhul on liikmesriikide jaoks vaja kehtestada kord, mille alusel nad kinnitavad süsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist. |
(27) |
Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli osas, tuleks toetada liikmesriikide ja komisjoni koostööd selles valdkonnas. |
(28) |
välja jäetud |
(29) |
Käesoleva vahendiga toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest. Sellega seoses tuleb ette näha liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust tagav kord. |
(30) |
Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahehindamist ja mõju hindamist ning hindamisprotsess peab moodustama osa projekti järelevalvekorraldusest. |
(31) |
Käesolevas otsuses on sätestatud lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punkti 38 tähenduses kogu programmi kestuseks, ilma et see mõjutaks eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud asutamislepingus. |
(31A) |
Pidades silmas ühenduse poolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutus, valitsusväline organisatsioon, rahvusvaheline organisatsioon või mis tahes muu organ, mis sellest fondist toetust saab, seda nõuetekohaselt esile tõstaks, võttes arvesse teiste koostöös hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat. |
(32) |
Kuna kavandatava meetme eesmärke, milleks on ühiste aluspõhimõtetega kooskõlas edendada kolmandate riikide kodanike integreerumist liikmesriikide vastuvõtvatesse ühiskondadesse, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu võib neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(33) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (mida on muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ (5) ) , millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Rakendusmeetmete suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust, mis on teatud juhtudel asjakohasem, et suurendada tõhusust. |
(33A) |
Fondi õigeaegse rakendamise tagamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007. |
(34) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(35) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(36) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
[…] Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud oma arvamuse (6).
[…] Regioonide Komitee on esitanud oma arvamuse (7).
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
SISU, EESMÄRGID JA MEETMED
Artikkel 1
Sisu ja kohaldamisala
1. Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 Euroopa Fond Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimiseks, edaspidi „fond”, osana ühtsest raamistikust, mis sisaldab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, millega luuakse Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, millega luuakse välispiirifond aastateks 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, millega luuakse Euroopa Tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele liikmesriikide vahel.
Käesoleva otsusega määratletakse fondi eesmärgid, selle rakendamine, olemasolevad rahalised vahendid ja kriteeriumid olemasolevate rahaliste vahendite jagamiseks.
Otsusega kehtestatakse nii fondi haldamise eeskirjad, kaasa arvatud finantseeskirjad, kui ka järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mis põhinevad kohustuste jaotamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel.
2. Otsust kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes viibivad kolmanda riigi territooriumil ja kes järgivad konkreetseid siseriiklikus õiguses sätestatud lahkumiseelseid meetmeid, kaasa arvatud tingimusi, mis käsitlevad suutlikkust selle liikmesriigi ühiskonda integreeruda.
3. Otsust ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole veel lõplikku otsust vastu võetud, või kellel on pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kes tunnistatakse pagulaseks või kes saavad täiendavat kaitset vastavalt nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/83/EÜ.
4. Kolmanda riigi kodanik on isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses.
Artikkel 2
Fondi üldeesmärk
1. Fondi üldeesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi võimaldamaks erineva majandusliku, sotsiaalse , kultuurilise, usulise, keelelise ning etnilise taustaga kolmandate riikide kodanikel täita elamisloa saamise tingimusi ja hõlbustada nende integreerumist Euroopa ühiskondadesse .
Fond keskendub peamiselt meetmetele, mis on seotud hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanike integreerumisega.
2. Lõikes 1 nimetatud eesmärgi edendamiseks toetab fond kolmandate riikide kodanike kõigisse ühiskonna valdkondadesse integreerimise siseriiklike strateegiate väljatöötamist ja rakendamist […], võttes eelkõige arvesse seda, et integratsioon on kahesuunaline, kõigi sisserännanute ja liikmesriikide kodanike vastastikuse kohanemise dünaamiline protsess.
3. Fond toetab liikmesriikide või komisjoni algatusel tehnilise abi rahastamist.
Artikkel 3
Konkreetsed eesmärgid
Fond toetab järgmisi konkreetseid eesmärke:
a) |
kolmandate riikide kodanikega seotud ja nende integratsiooni protsessi toetavate vastuvõtu menetluste väljatöötamise ja rakendamise lihtsustamine ; |
b) |
hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse integreerimise protsessi väljatöötamine ja rakendamine; |
c) |
liikmesriikide suutlikkuse suurendamine seoses kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ning hindamisega; |
d) |
teabe- ja parimate tavade vahetus ning koostöö liikmesriikides ja liikmesriikide vahel seoses kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ning hindamisega. |
Artikkel 4
Abikõlblikud meetmed liikmesriikides
1. Artikli 3 punktis a nimetatud eesmärgi osas toetab fond liikmesriikide meetmeid, mis:
a) |
lihtsustavad vastuvõtumenetluste väljatöötamist ja rakendamist liikmesriikide poolt, muu hulgas toetades konsultatsioone asjaomaste huvigruppidega ja eksperdiabi või teabevahetust erinevate rahvuste või kolmandate riikide kodanike kategooriate suhtes kohaldatavate lähenemisviiside osas; |
b) |
tõhustavad vastuvõtumenetluste rakendamist ning muudavad need kolmandate riikide kodanikele kättesaadavamaks, muu hulgas kasutades kasutajasõbralikku side- ja infotehnoloogiat, teavituskampaaniaid ja valikumenetlusi; |
c) |
valmistavad kolmandate riikide kodanikke ette paremaks integreerumiseks vastuvõtvasse ühiskonda, toetades reisieelseid ettevalmistusmeetmeid, nagu kutseõpe , teabepaketid, laiapõhjalised kodakondsusteemalised ja keelekursused päritoluriigis, mis võimaldavad neil omandada integreerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi . |
2. Artikli 3 punktis b nimetatud eesmärgi osas toetab fond liikmesriikide meetmeid, mis:
a) |
käivitavad programme ja korraldavad tegevusi, mille eesmärgiks on tutvustada vastuvõtvat ühiskonda hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikele ning võimaldada neil omandada põhiteadmised vastuvõtva ühiskonna keele, ajaloo, institutsioonide, sotsiaalmajanduslike tegurite, kultuurielu ning põhinormide ja -väärtuste kohta, ning täiendavad selliseid olemasolevaid programme ja tegevusi; |
b) |
arendavad ja parandavad nimetatud programmide ja tegevuste kvaliteeti kohalikul ja piirkondlikul tasandil, pannes erilist rõhku ühiskonnas toimetuleku õpetusele; |
c) |
suurendavad selliste programmide ja tegevuste sobivust konkreetsetele gruppidele, nagu nende isikute ülalpeetavad, kelle suhtes kohaldatakse vastuvõtumenetlusi, lapsed, naised, vanurid, kirjaoskamatud või puuetega isikud; |
d) |
suurendavad selliste programmide ja tegevuste paindlikkust, eelkõige osaajaliste kursuste, kiirkursuste, kaug- või e-õppe süsteemide või samalaadsete võimaluste kaudu, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel programme ja tegevusi läbida töötamise või õppimise ajal; |
e) |
töötavad kõnealused programmid või tegevused välja ja rakendavad need, võttes sihtgrupiks noored kolmandate riikide kodanikud, kes seisavad seoses identiteediküsimustega silmitsi eriliste sotsiaalsete ja kultuuriliste väljakutsetega; |
f) |
töötavad välja sellised programmid või tegevused, mis toetavad kolmandate riikide kodanike, kellel on kõrge kvalifikatsioon või kvalifikatsioon, vastuvõtmist ja nende integreerumise protsessi; |
3. Artikli 3 punktides c ja d nimetatud eesmärkide osas toetab fond liikmesriikide ja liikmesriikide vahelisi meetmeid, mis:
a) |
parandavad kolmandate riikide kodanike juurdepääsu avaliku ja erasektori kaupadele ja teenustele, muu hulgas vahendusteenuste, suulise ja kirjaliku tõlke teenuste ja personali erinevate kultuuride alase teadlikkuse tõstmise teel; |
b) |
moodustavad jätkusuutlikke organisatsioonistruktuure integratsiooni ja mitmekesisuse haldamiseks, edendavad kestvat ja jätkusuutlikku osalemist ühiskondlikus ja kultuurielus ning töötavad välja erinevate asjaomaste sidusgruppide vahelisi koostööviise, võimaldades erineva astme ametnikel kiiresti saada teavet teiste liikmesriikide kogemuste ja tavade kohta ning võimaluse korral vahendeid koondada; |
c) |
arendavad ja rakendavad kultuuride alast koolitust, suutlikkuse suurendamist ning mitmekesisuse haldamist ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike teenusepakkujate, sealhulgas haridusasutuste töötajate koolitust; |
d) |
tugevdavad valmidust kooskõlastada, rakendada ja hinnata kolmandate riikide kodanikele suunatud siseriiklikke integratsioonistrateegiaid ning teostada nende üle järelevalvet valitsuse eri tasanditel ja ametkondades; |
e) |
aitavad kaasa vastuvõtumenetluste või lõikes 2 osutatud programmide ja tegevuste hindamisele, toetades representatiivseid küsitlusi neist kasu saanud kolmandate riikide kodanike ja/või asjaomaste sidusgruppide seas, nagu näiteks ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid ja piirkondlikud või kohalikud asutused; |
f) |
tutvustavad ja rakendavad süsteeme, et koguda ja analüüsida teavet eri kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike vajaduste kohta kohalikul või piirkondlikul tasandil, kaasates foorumeid kolmandate riikide kodanikega konsulteerimiseks ja teabevahetuseks sidusgruppide vahel ning viies sisserännanute kogukondades läbi küsitlusi selle kohta, kuidas neid vajadusi kõige paremini rahuldada ; |
g) |
toetavad integratsioonipoliitika aluseks olevat kahesuunalist protsessi, töötades välja arutelufoorumid kolmandate riikide kodanikele, arendades sidusrühmadevahelist teabevahetust ning luues kultuuride- ja religioonidevahelisi ja usulisi arutelufoorumeid eri kogukondade vahel ja/või kogukondade ning poliitiliste ja otsuseid tegevate asutuste vahel; |
h) |
töötavad välja näitajad ja võrdleva hindamise süsteemi liikmesriigi saavutatud edusammude mõõtmiseks; |
i) |
töötavad välja kvaliteetsed vahendid integratsioonipoliitika ja -meetmete üle järelevalve teostamiseks ning nende hindamise süsteemid; |
j) |
suurendavad vastuvõtvas ühiskonnas rände omaksvõtmist ja integratsioonimeetmete omaksvõtmist eelkõige meediaväljaannetes asetleidvate teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu. |
Artikkel 5
Ühendusele huvi pakkuvad meetmed
1. Komisjoni algatusel võib kuni 7 % fondi olemasolevatest vahenditest kasutada […] sisserände- ja integratsioonipoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvi pakkuvate meetmete („ühenduse meetmete”) rahastamiseks.
2. Abikõlblikkuse tingimustele vastamiseks peavad ühenduse meetmed eelkõige:
a) |
edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õiguse ja heade tavade rakendamisel sisserände valdkonnas ning rakendama häid tavasid integratsiooni vallas; |
b) |
toetama riigiüleste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad uuenduslikkuse edendamiseks, kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks ja integratsioonipoliitika kvaliteedi parandamiseks kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel; |
c) |
toetama riikidevahelisi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid; |
d) |
toetama uuringuid, teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi teiste sisserände ja integratsioonipoliitika aspektidega, sealhulgas nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisega; |
e) |
toetama katseprojekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses sisserände ja integratsiooni valdkonnas ja milles käsitletakse ühenduse õigust sisserände valdkonnas; |
f) |
toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta sisserände ja integratsiooni valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid. |
3. Aasta tööprogramm, milles sätestatakse prioriteedid seoses ühenduse meetmetega, võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 6
[Sihtrühmad]
Välja jäetud
II PEATÜKK
ABI ANDMISE PÕHIMÕTTED
Artikkel 7
Vastastikune täiendavus, kooskõlastatus ja vastavus
1. Fond annab toetust, mis täiendab riiklikke, piirkondikke ja kohalikke meetmeid, integreerides need ühenduse prioriteetidega.
Eelkõige selleks, et tagada kolmandate riikide kodanike integreerimist käsitleva ühenduse poliitika järjepidevus, peavad käesoleva vahendi abil rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Pagulasfondist rahastatavaid meetmeid.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikidelt saadavad toetused oleksid kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Eelkõige tuleb kooskõla silmas pidada artiklis 18 osutatud mitmeaastase programmi puhul.
3. Fondist rahastatavad toimingud vastavad asutamislepingu sätetele ja nende põhjal vastu võetud õigusnormidele.
Artikkel 8
Programmitöö
1. Fond tegutseb oma eesmärkide saavutamiseks mitmeaastase programmiperioodi (2007–2013) raames, mille osas viiakse läbi vahehindamine vastavalt artiklile 21A . Mitmeaastaste programmide koostamise süsteem hõlmab prioriteete, haldus-, otsustamis-, auditeerimis- ja tõendamismenetlusi.
2. Komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide abil.
Artikkel 9
Meetmete subsidiaarsus ja proportsionaalsus
1. Artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid, kes rakendavad programme asjakohasel piirkondlikul tasandil vastavalt oma konkreetsele institutsioonilisele süsteemile. Vastutust teostatakse vastavalt käesolevale otsusele.
2. Vahendid, mida komisjon ja liikmesriik kasutavad auditeerimissätete raames, sõltuvad ühenduse toetuse suurusest. Diferentseerimist kohaldatakse ka hindamist käsitlevate sätete ning mitmeaastaseid ja aastaprogramme käsitlevate aruannete suhtes.
Artikkel 10
Rakendusmeetodid
1. Ühenduse eelarvest fondile eraldatud osa täidetakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõike 1 punktile b, välja arvatud artiklis 5 osutatud ühenduse meetmete ja artiklis 16 osutatud tehnilise abi puhul. Liikmesriigid ja komisjon tagavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise.
2. Komisjon kasutab oma volitusi Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel järgmiselt:
a) |
komisjon kontrollib vastavalt artiklis 30 kirjeldatud korrale haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides; |
b) |
komisjon lükkab edasi või peatab vastavalt artiklitele 40 ja 41 täielikult või osaliselt maksete tegemise, kui siseriiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab artiklites 44 ja 45 kirjeldatud korras mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone. |
Artikkel 11
[Täiendavus]
Välja jäetud
Artikkel 12
Partnerlus
1. Iga liikmesriik korraldab vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse selliste asutuste ja organitega, mis on kaasatud mitmeaastase programmi rakendamisse või võivad asjaomase liikmesriigi hinnangul anda olulise panuse mitmeaastase programmi väljatöötamisse.
Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, munitsipaal- ja muud riiklikud ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ja kodaniku ühendused , nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid, sealhulgas sisserännanute organisatsioonid ja tööturu osapooled.
Nimetatud partnerlus peab hõlmama vähemalt liikmesriikide poolt Euroopa Sotsiaalfondi vahendite haldamiseks määratud rakendusasutusi ja Euroopa Pagulasfondi vastutavat asutust.
2. Partnerluse käigus järgitakse täielikult iga partneri institutsioonilisi, õiguslikke ja finantsalaseid volitusi.
III PEATÜKK
FINANTSRAAMISTIK
Artikkel 13
Koguvahendid
1. Fondi kaudu rahastatavate meetmete rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 on [825] miljonit eurot.
1 a . Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi iga-aastased assigneeringud finants raamistiku piires.
2. Komisjon koostab liikmesriikide kaupa iga-aastased soovituslikud jaotused artiklis 14 kehtestatud tingimuste alusel.
Artikkel 14
Iga-aastane vahendite jaotamine liikmesriikide abikõlblike meetmete jaoks
1. Iga liikmesriik saab fondi iga-aastastest eraldistest fikseeritud summa, mis on 500 000 eurot.
Riikidele, kes ühinevad Euroopa Liiduga ajavahemikul 2007–2013, on see summa perioodi 2007–2013 järelejäänud ajaks 500 000eurot aastas alates nende ühinemisele järgnevast aastast.
2. Olemasolevate vahendite ülejääk jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
40 % võrdeliselt eelnenud kolme aasta jooksul liikmesriikides seaduslikult elanud kolmandate riikide kodanike keskmise koguarvuga; ja |
b) |
60 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on liikmesriikide ametiasutustelt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil kolme eelnenud aasta jooksul. |
3. Lõike 2 punktis b nimetatud arvutustesse ei kaasata siiski järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuid:
a) |
hooajatöölised vastavalt siseriikliku õiguse määratlusele; |
b) |
kolmandate riikide kodanikud, kes on riiki lubatud õpinguteks, õpilasvahetuse, tasustamata koolituse või vabatahtliku teenistuse raames vastavalt nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivile 2004/114/EÜ (8); |
c) |
kolmandate riikide kodanikud, kes on liikmesriiki lubatud teadusliku uurimistöö eesmärgil vastavalt nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivile 2005/71/EÜ (9); |
d) |
kolmandate riikide kodanikud, kelle liikmesriikide ametiasutustelt saadud luba on pikendatud või kelle staatus on muutunud, kaasa arvatud kolmandate riikide kodanikud, kes on saanud pikaajalise elaniku staatuse vastavalt nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/109/EÜ (10). |
4. Kontrollarvudeks on kooskõlas ühenduse õigusaktidega liikmesriikide esitatud andmetel põhinevad Euroopa ühenduste statistikaameti värskeimad andmed.
Juhul kui liikmesriik ei ole komisjonile (Eurostatile) esitanud asjaomaseid statistilisi andmeid, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.
Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel peavad liikmesriigid selleks esitama kogu vajaliku teabe .
Artikkel 15
Rahastamisstruktuur
1. Finantseraldised fondist on toetuste vormis.
2. Fondi poolt toetatavaid meetmeid kaasrahastatakse riiklikest või eraallikatest, need on mittetulundusliku iseloomuga ega tohi abi saada muudest Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastatavatest allikatest.
3. Eraldised fondist täiendavad käesoleva otsusega hõlmatud meetmete jaoks liikmesriikide poolt eraldatud avaliku sektori või samaväärseid kulutusi.
4. Ühenduse eraldised toetatavatele projektidele ei tohi liikmesriikide poolt artikli 4 alusel võetavate meetmete korral ületada 50 % konkreetse meetme kogumaksumusest.
Artiklis 18 määratletud strateegilistes suunistes väljatoodud konkreetsete prioriteetidega tegelevate projektide puhul võib seda osakaalu suurendada kuni 75 % -ni.
Ühtekuuluvusfondist vahendeid saavate liikmesriikide puhul suurendatakse seda osakaalu 75 %-ni.
5. IV peatükis sätestatud programmitöö raames valivad liikmesriigid rahastamiseks välja projektid järgmiste miinimumkriteeriumide alusel:
a) |
olukord ja vajadused liikmesriigis; |
b) |
kulude tasuvus, muu hulgas pidades silmas projektiga seotud isikute arvu; |
c) |
rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, asjatundlikkus, usaldusväärsus ning rahaline panus; |
d) |
määr, mille võrra projektid täiendavad teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või riiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid. |
6. Üldjuhul antakse ühendusepoolset finantsabi fondi poolt toetatavatele meetmetele kuni kolmeks aastaks, tingimusel, et korrapäraselt esitatakse eduaruandeid.
Artikkel 16
Tehniline abi komisjoni algatusel
1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse fondi iga-aastastest vahenditest maksimaalselt 500 000 euro ulatuses rahastada käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikke ettevalmistusmeetmeid, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmeid ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid […].
2. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:
a) |
uuringud, hinnangud, ekspertide aruanded ja statistika, sealhulgas need, mis käsitlevad fondi toimimist üldiselt; |
b) |
liikmesriikide, lõplike abisaajate ja avalikkuse teavitamise meetmed , sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas; |
c) |
halduseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine; |
d) |
ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemi kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid; |
e) |
hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas; |
f) |
liikmesriikide poolt vastavalt V peatükile määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 31 lõikega 2. |
Artikkel 17
Tehniline abi liikmesriikide algatusel
1. Asjaomase liikmesriigi algatusel võidakse fondist rahastada ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimeetmeid ning meetmeid fondi rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.
2. Aastane tehniliseks abiks eraldatav summa ei või ületada:
a) |
7 % liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 eurot ajavahemikuks 2007–2010 ja |
b) |
4 % liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 eurot ajavahemikuks 2011–2013. |
IV PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ
Artikkel 18
Strateegiliste suuniste vastuvõtmine
1. […] Komisjon võtab vastu strateegilised suunised, milles kehtestatakse fondi tegevuse raamistik, arvestades tehtud edusamme ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel sisserände ja teistes kolmandate riikide kodanike integreerimisega seotud valdkondades ja fondi finantsvahendite soovituslikku jagunemist asjaomasel ajavahemikul.
2. Kõnealuste suuniste kaudu viiakse fondi iga eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, selleks et edendada ühiseid aluspõhimõtteid.
3. Komisjon võtab hiljemalt 31. mail 2007 vastu strateegilised suunised […] mitmeaastase programmiperioodi kohta.
4. Strateegilised suunised võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 19
Riiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamine ja heakskiitmine
1. Artiklis 18 osutatud strateegiliste suuniste alusel esitab iga liikmesriik mitmeaastase programmi kavandi, mis koosneb järgmistest elementidest:
a) |
liikmesriigis valitseva hetkeolukorra kirjeldus, mis käsitleb siseriiklike integratsioonistrateegiate rakendamist ühiste aluspõhimõtete valguses ning vajadusel siseriiklike vastuvõtu- ja tutvustusprogrammide väljatöötamist ja rakendamist; |
b) |
kõnealuse liikmesriigi vajaduste analüüs seoses siseriiklike integratsioonistrateegiatega ja vajaduse korral vastuvõtu- ja tutvustusprogrammidega ning tegevuseesmärgid nimetatud vajaduste rahuldamiseks mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul; |
c) |
eesmärkide saavutamiseks kohane strateegia ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus; |
d) |
andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega; |
e) |
teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil […], võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ja eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel; |
f) |
artiklis 12 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus; |
g) |
rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aasta kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma; |
h) |
mitmeaastase programmi rakendussätted, mis sisaldavad järgmist:
|
2. […] Liikmesriigid esitavad oma mitmeaastase programmi kavandi hiljemalt neli kuud pärast seda, kui komisjon on koostanud strateegilised suunised asjaomaseks ajavahemikuks.
3. Mitmeaastase programmi kavandi heakskiitmisel analüüsib komisjon:
a) |
selle kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 18 määratletud strateegiliste suunistega; |
b) |
kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga; |
c) |
liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele; |
d) |
programmi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamisele suunatud ühenduse õiguse sätetele koos nendega otseselt seotud kõrvalmeetmetega välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserände kohta. |
4. Kui mitmeaastase programmi kavand ei ole komisjoni hinnangul strateegiliste suunistega kooskõlas ega / või ei vasta käesoleva otsuse sätetele, millega kehtestatakse haldus- ja kontrollisüsteemid, või ei ole vastavuses ühenduse õigusega, palub komisjon liikmesriigil esitada kogu vajalik lisateave ning vajadusel vaadata programmi kavand vastavalt läbi.
5. Komisjon võtab mitmeaastase programmi vastu kolme kuu jooksul pärast selle ametlikku esitamist artikli 51 lõikes 2 sätestatud korras.
Artikkel 20
Mitmeaastaste programmide läbivaatamine
1. Mitmeaastane programm vaadatakse läbi asjaomase liikmesriigi või komisjoni algatusel ning vajaduse korral tehakse selles ülejäänud programmitöö perioodiks parandused, kui tahetakse võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete […]. Samuti võib mitmeaastased programmid uuesti läbi vaadata hindamise tulemuste alusel ja/või pärast rakendamisel tekkinud raskusi.
2. Komisjon võtab otsuse mitmeaastase programmi läbivaatamise heakskiitmise kohta vastu võimalikult kiiresti pärast liikmesriigi ametliku taotluse esitamist. Mitmeaastane programm vaadatakse läbi artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 21
Aastaprogrammid
1. Komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide abil.
2. Komisjon teavitab liikmesriike hiljemalt iga aasta 1. juuliks hinnangulistest summadest, mis neile järgmiseks aastaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus tehtavatest kogueraldistest eraldatakse ja mis arvestatakse artikli 14 alusel.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. novembriks järgmise aasta programmi kavandi, mis on koostatud vastavalt mitmeaastasele programmile, ning koosneb järgmistest elementidest:
a) |
aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad; |
b) |
aastaprogrammi alusel toetatavate ülesannete kirjeldus; |
c) |
fondi eraldiste kavandatav jaotamine programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 17 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada. |
4. Komisjon võtab liikmesriigi aastaprogrammi kavandi läbivaatamisel arvesse fondile eelarvemenetluse käigus eraldatud assigneeringute lõplikku summat […].
Komisjon teatab liikmesriigile ühe kuu jooksul alates kavandi ametlikust esitamisest, kas selle saab heaks kiita või mitte. Kui aastaprogrammi kavand ei ole kooskõlas mitmeaastase programmiga, palub komisjon liikmesriigil esitada kogu vajalik teave ning vajadusel vaadata kavandatav programm vastavalt läbi.
Komisjon võtab vastu aastaprogrammi heakskiitva rahastamisotsuse hiljemalt kõnealuse aasta 1. märtsiks. Otsusesse märgitakse liikmesriigile eraldatud summa ja ajavahemik, mille jooksul kulutusi teha võib.
Artikkel 21A
Mitmeaastase programmi vahehindamine
1. Komisjon vaatab strateegilised suunised läbi ning võtab vajaduse korral hiljemalt 31. märtsiks 2010 vastu uued strateegilised suunised ajavahemikuks 2011–2013.
2. Kui nimetatud strateegilised suunised võetakse vastu, vaatab iga liikmesriik oma mitmeaastase programmi uuesti läbi ning muudab seda vajaduse korral.
3. Riiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamist ja heakskiitmist käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud artiklis 19, kohaldatakse mutatis mutandis nende muudetud mitmeaastaste programmide ettevalmistamise ja heakskiitmise suhtes.
4. Muudetud strateegilised suunised võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
V PEATÜKK
HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMID
Artikkel 22
Rakendamine
Komisjon vastutab käesoleva otsuse rakendamise eest ja võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 23
Haldus- ja kontrollisüsteemide üldalused
Liikmesriikide kehtestatud mitmeaastaste programmide haldus- ja kontrollisüsteemides nähakse ette:
a) |
[…] haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja nende ülesannete organisisene jaotus […]; |
b) |
selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine ; |
c) |
piisavad vahendid igale organile […] või ametkonnale talle kogu fondist rahastatavate meetmete rakendamise perioodi ajaks pandud ülesannete täitmiseks; |
d) |
mitmeaastaste programmide deklareeritud kulutuste õigsuse ja regulaarsuse tagamise kord; |
e) |
usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul; |
f) |
aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile; |
g) |
[…] ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu; |
h) |
[…] süsteemi toimimise auditeerimise kord; |
i) |
süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks; |
j) |
[…] eeskirjade eiramise ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused. |
Artikkel 24
Ametiasutuste määramine
1. Oma mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide rakendamiseks määrab liikmesriik järgmised ametiasutused:
a) |
vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud riiklik asutus või organ, või liikmesriigi eraõiguslik asutus, mis osutab avalikke teenuseid , mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning peab sidet komisjoniga; |
b) |
tõendav asutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud riiklik asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik; |
c) |
auditeerimisasutus: oma ülesannetes vastutavast asutusest ja tõendavast asutusest […] sõltumatu riiklik asutus või organ, kelle liikmesriik määrab ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest; |
d) |
vajaduse korral volitatud asutus. |
2. Liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud asutustega ning nende suhteid komisjoniga.
3. Vastavalt artikli 23 punktile b võivad mõned või kõik lõikes 1 osutatud asutused kuuluda ühe ja sama organi koosseisu .
4. Komisjon võtab artiklite 25–29 rakenduseeskirjad vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 25
Vastutav asutus
1. Vastutav astutus vastab järgmistele miinimumtingimustele. Vastutav asutus:
a) |
on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ; |
b) |
omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga; |
c) |
tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides; |
d) |
on võimeline kohaldama ühenduse vahendite haldamise eeskirju; |
e) |
tema rahaline ja haldussuutlikkus peab olema võrdeline tema käsutusse antud ühenduse vahenditega; |
f) |
tema käsutuses peavad olema töötajad, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon ja keeleoskus haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas. |
2. Liikmesriik tagab vastutavale asutusele piisavad vahendid, et see saaks jätkata oma ülesannete järjepidevat ja korrektset täitmist ajavahemikus 2007–2013.
2a. Komisjon võib abistada liikmesriike personali koolitamisel, eelkõige seoses käesoleva otsuse V–IX peatüki nõuetekohase kohaldamisega.
Artikkel 26
Vastutava asutuse ülesanded
1. Vastutava asutuse ülesanne on mitmeaastast programmi hallata ja rakendada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
Eelkõige teeb vastutav asutus järgmist:
a) |
konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 12; |
b) |
esitab komisjonile artiklites 19 ja 21 määratletud mitmeaastaste ja aastaprogrammide kavandid; |
c) |
loob koostöömehhanismi Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Pagulasfondist rahastatavate meetmete rakendamiseks liikmesriigi poolt määratud haldusasutustega; |
d) |
korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ja levitab sellekohast teavet; |
e) |
korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise ja nendele toetuse andmise menetlused kooskõlas artikli 15 lõikes 5 sätestatud põhimõtetega; |
f) |
võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele; |
g) |
tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest riiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel; |
h) |
jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele; |
i) |
tagab […] raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks; |
j) |
tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavates meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks riiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist; |
k) |
tagab, et artiklis 48 nimetatud mitmeaastaste programmide hindamine viiakse läbi käesolevas otsuses sätestatud tähtaja jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega; |
l) |
kehtestab korra, mis tagab piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate, kõikide kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 42 sätestatud nõuetega; |
m) |
tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 29 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud haldusmenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta; |
n) |
tagab, et tõendav asutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta; |
o) |
koostab aastaprogrammide rakendamise kohta edu aruandeid ja lõpp aruandeid, tõendava asutuse poolt tõendatud kulu deklaratsioone ja makse taotlusi ning vajadusel tagasimaksedeklaratsioone ja esitab need komisjonile; |
p) |
levitab teavet ja viib läbi nõustamist ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi; |
q) |
teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides; |
r) |
kontrollib artikli 32 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt. |
2. Liikmesriikides rakendatavate projektide haldamisega seonduvat vastutava asutuse tegevust võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest.
Artikkel 27
Vastutava asutuse ülesannete delegeerimine
1. Kui kõik või osa vastutava asutuse ülesannetest delegeeritakse volitatud asutusele, määratleb vastutav asutus delegeeritud ülesannete täpse ulatuse ning kehtestab delegeeritud ülesannete täitmiseks üksikasjalikud menetlused, mis on kooskõlas artiklis 25 sätestatud tingimustega.
2. Menetlused sisaldavad nõuet anda vastutavale asutusele korrapäraselt teavet delegeeritud ülesannete tulemusliku täitmise ja selleks kasutatud vahendite kohta.
Artikkel 28
Tõendav asutus
1. Tõendav asutus […]:
a) |
tõendab, et:
|
b) |
tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kulu deklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta; |
c) |
võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõik auditeerimisasutuse poolt või vastutusel teostatud auditite tulemused; |
d) |
säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul; |
e) |
tagab ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmise, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades põhjendamatult makstud; peab arvestust tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja maksab tagasinõutud summad Euroopa ühenduste üldeelarvesse , arvates need võimaluse korral järgmisest kulu deklaratsioonist maha. |
2. Tõendava asutuse tegevust seoses liikmesriikides rakendatavate projektidega võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 24 kirjeldatud pädevust.
Artikkel 29
Auditeerimisasutus
1. Auditeerimisasutus […]:
a) |
tagab auditite läbiviimise […], et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust […]; |
b) |
tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust; |
c) |
esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid, […] tagades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel. |
2. Kui käesoleva otsusega määratud auditeerimisasutus on määratud auditeerimisasutus ka vastavalt otsustele …, …ja … (11) või kui ühist korda kohaldatakse kahes või enamas kõnealuses fondis, võib esitada lõike 1 punkti c kohaselt ühe ühise auditeerimisstrateegia.
3. Iga aastaprogrammi kohta koostab auditeerimisasutus aruande , mis koosneb järgnevast:
a) |
aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse eelmise aasta jooksul aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest; |
b) |
auditeerimisasutuse vastutusel läbiviidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kulu deklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja nõuetekohased; |
c) |
deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse taotluse kehtivusele ja […] asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja nõuetekohasusele. |
4. Auditeerimisasutus […] tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.
5. Liikmesriikides rakendatavate projektidega seotud auditit […] võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 24 kirjeldatud pädevust.
VI PEATÜKK
KOHUSTUSED JA KONTROLL
Artikkel 30
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid vastutavad mitmeaastaste ja aastaprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamise eest.
2. Nad tagavad, et vastutavaid asutusi ja mis tahes volitatud asutusi, tõendavaid asutusi, auditeerimisasutusi ja muid asjakohaseid organeid juhendatakse piisavalt artiklite 23–29 kohaste haldus- ja kontrollisüsteemide loomisel, et tagada ühenduse rahastamisabi tõhus ja korrektne kasutamine.
3. Liikmesriigid väldivad eeskirjade eiramisi ning avastavad ja kõrvaldavad need. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning teavitavad komisjoni haldus- ja kohtumenetluse kulgemisest.
Kui lõplikule abisaajale põhjendamatult tehtud makseid ei ole võimalik tagasi saada, vastutab liikmesriik kaotatud summade Euroopa ühenduste üld eelarvesse tagasimaksmise eest, kui tehakse kindlaks, et kahju on tekkinud temapoolse eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel.
4. Meetmete finantskontrolli eest vastutavad esmajoones liikmesriigid, kes tagavad ka haldamissüsteemide kohaldamise ja auditite läbiviimise selliselt, et oleks tagatud ühenduse vahendite korrektne ja tulemuslik kasutus. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimetatud süsteemide kirjelduse.
5. Lõigete 1– 4 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 31
Haldus- ja kontrollisüsteemid
1. Enne mitmeaastase programmi heakskiitmist komisjoni poolt artikli 51 lõikes 2 osutatud korras tagab liikmesriik, et on loodud haldus- ja kontrollisüsteemid vastavalt artiklitele 23–29. Nad vastutavad selle eest, et süsteemid toimivad tõhusalt kogu programmiperioodi vältel.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile koos oma mitmeaastase programmi projektiga vastutavate asutuste, volitatud asutuste ja tõendavat asutuste struktuuri ning töökorra kirjelduse ning neis asutustes ja organites toimivate siseauditisüsteemide, auditeerimisasutuse ja mis tahes teise tema poolt volitatud auditeid teostava organi kirjelduse.
3. Komisjon vaatab käesoleva sätte kohaldamise läbi seoses aruande koostamisega ajavahemiku 2007–2013 kohta vastavalt artikli 49 lõikele 3.
Artikkel 32
Komisjoni kohustused
1. Komisjon veendub artiklis 31 sätestatud korras, et liikmesriigid on loonud artiklite 23–29 kohased haldus- ja kontrollisüsteemid, ning aasta auditeerimisaruannete ja oma auditite põhjal, et need toimivad tõhusalt programmi perioodi vältel.
2. Ilma et see piiraks liikmesriikide korraldatud auditeid, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada vähemalt kolme päevase etteteatamisajaga kohapealseid auditeid, sealhulgas auditeid aastaprogrammides sisalduvate meetmete kohta, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist . Sellistes auditites võivad osaleda ka liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.
3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida süsteemide nõuetekohast toimimist või tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellistes auditites võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad.
4. Komisjon koostöös liikmesriikidega tagab piisava teabe, avalikustamise ja järelevalve seoses fondist toetust saavate meetmetega.
5. Komisjon koostöös liikmesriikidega tagab meetmete üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, vahendite ja algatustega.
6. Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 33
Koostöö liikmesriikide kontrolliorganitega
1. Komisjon teeb oma kontrollikavade ja auditeerimismeetodite kooskõlastamiseks koostööd auditeerimisasutustega […] ning vahetab viivitamata haldus- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, et kasutada võimalikult hästi ära kontrollimisressursse ja vältida tarbetut topelttööd.
Komisjon esitab oma märkused artikli 29 kohaselt esitatud auditeerimisstrateegia kohta hiljemalt kolme kuu jooksul […].
2. Oma auditeerimisstrateegia kindlaksmääramisel valib komisjon välja need aastased programmid, mida ta peab rahuldavaks haldus- ja kontrollisüsteemide alaste olemasolevate teadmiste alusel.
Nimetatud programmidega seoses võib komisjon otsustada tugineda põhimõtteliselt liikmesriikide esitatud auditi tõendusmaterjalile ning teostada oma kohapealseid auditeid üksnes siis, kui esineb tõendeid puuduste kohta süsteemides .
VII PEATÜKK
FINANTSJUHTIMINE
Artikkel 34
Abikõlblikkus — kuludeklaratsioonid
1. Kõik kuludeklaratsioonid sisaldavad kulutusi, mis lõplikud abisaajad on meetmeid võttes kandnud, ja vastavat riiklikest või eravahenditest saadud toetust.
2. Kulud peavad vastama abisaajate poolt tehtud maksetele. Seda tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.
3. Kulud loetakse fondist toetuse saamise tingimustele vastavaks ainult siis, kui need on tehtud kõige varem artikli 21 lõikes 4 osutatud rahastamis otsuses ( millega kiidetakse heaks aastaprogramm ) viidatud aasta 1. jaanuaril. Kaasrahastatud meetmed ei tohi olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva.
2007. aasta aastaprogrammide alusel toetatavate meetmete rakendamisele suunatud kulutuste puhul määratakse ajavahemikuks, mille jooksul kulutusi teha võib, erandina kolm aastat.
4. Liikmesriikides rakendatud fondist kaasrahastatud, artiklis 4 määratletud meetmetega seotud kulude abikõlblikkust käsitlevad eeskirjad võetakse vastu artikli 51 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 35
Abisaajatele tehtavate maksete täielikkus
Liikmesriigid veenduvad, et maksete tegemise eest vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad saavad avaliku sektori vahenditest antava toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid lõplike abisaajate jaoks vähendada, eeldusel et lõplikud abisaajad vastavad kõikidele meetmete ja kulude abikõlblikkusega seotud tingimustele.
Artikkel 36
Euro kasutamine
1. Liikmesriigi esitatud, vastavalt artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammi kavandites sätestatud summade, tõendatud kuludeklaratsioonide, artikli 26 lõike 1 punktis o osutatud maksutaotluste ning artikli 38 lõikes 4 osutatud aastaprogrammi rakendamist käsitlevas eduaruandes esitatud kulutuste ning artiklis 50 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes esitatud kulutuste vääringuks on euro.
2. Liikmesriikide aastaprogrammide heakskiitmist käsitlevate, artikli 21 lõikes 4 osutatud komisjoni rahastamisotsuste , kulukohustuste ja väljamaksete vääringuks on euro ning need täidetakse ja tehakse eurodes.
3. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase programmi vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.
4. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse eelmises lõikes sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille tõendav asutus on raamatupidamisarvestusse kandud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.
Artikkel 37
Kulukohustused
Ühenduse eelarvelised kulukohustused määratakse kindlaks igal aastal artikli 21 lõikes 4 osutatud, aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsuse alusel.
Artikkel 38
Maksed — eelfinantseerimine
1. Komisjon teeb fondidest väljamakseid kooskõlas eelarveliste kulukohustustega.
2. Maksed tehakse eel- ja lõppmaksetena. Need tehakse liikmesriigi poolt määratud vastutavale asutusele.
3. Eelmakse, mis on 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas komisjoni rahastamisotsuses eraldatud summast, tehakse liikmesriigile 60 päeva jooksul pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist.
4. Teine eelmakse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui komisjon on kahe kuu jooksul alates ametlikust esitamisest heaks kiitnud eduaruande aastaprogrammi rakendamise kohta ja tõendatud kuludeklaratsiooni, mis on koostatud vastavalt artikli 28 lõike 1 punktile a ja artiklile 34 ja mis katab vähemalt 60 % esimese eelmakse summast. Komisjoni teise eelmakse summa ei tohi ületada 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsusega eraldatud kogusummast ja, juhul kui liikmesriik on riiklikult eraldanud aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses näidatud summast väiksema summa , ei tohi komisjoni teise eelmakse summa mingil juhul ületada summat, mis saadakse esimese eemakse lahutamisel aastaprogrammi raames kindlaksmääratud projektideks liikmesriigi poolt tegelikult eraldatud ühenduse vahenditest.
5. Eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid kirjendatakse asjaomasele programmile, loetakse liikmesriigi vahendiks kui siseriiklik avaliku sektori panus ja deklareeritakse komisjonile asjaomase programmi lõpliku kulu deklaratsiooni esitamisel.
6. Eelmakstud summad kantakse pärast aastaprogrammi lõpetamist bilansist maha.
Artikkel 39
Lõppmakse
1. Komisjon teeb lõppmakse, kui talle on hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamis otsuses sätestatud kulutuste abikõlblikkuse tähtaega laekunud järgmised dokumendid:
a) |
tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 28 lõike 1 punktile a ja artiklile 34, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon ; |
b) |
aastaprogrammi rakendamise lõpp aruanne artiklis 50 sätestatud kujul ; |
c) |
artikli 29 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon. |
Lõppmakse tehakse tingimusel, et aastaprogrammi rakendamise lõpp aruanne ja deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmaksetaotluse kehtivusele, võetakse vastu.
2. Kui vastutav asutus ei esita lõikes 1 nimetatud dokumente nõutud tähtajaks ja vastuvõetavas vormis, vabastab komisjon asjaomase aastaprogrammi eelarvelise kulukohustuse selle osa, mida pole eelmakse tegemiseks kasutatud.
3. Lõikes 2 sätestatud automaatne tühistamismenetlus peatatakse asjaomaste projektide vahendite suhtes, kui lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamise ajal toimub liikmesriigi tasandil peatava toimega kohtumenetlus või kehtib halduskaebus. Liikmesriik esitab osalises lõpparuandes üksikasjalikud andmed selliste projektide kohta ning saadab iga kuue kuu järel nende projektide kohta eduaruandeid. Kolme kuu jooksul pärast kohtumenetluse lõppu või halduskaebuse menetluse lõppu esitab liikmesriik asjaomaste projektide kohta lõikes 1 nimetatud dokumendid.
4 Lõikes 1 nimetatud üheksakuuline tähtaeg lükatakse edasi, kui komisjon võtab artikli 41 sätete alusel asjaomase aastaprogrammi suhtes vastu otsuse kaasrahastamismaksete peatamise kohta. Ajavahemiku arvestamist jätkatakse uuesti alates kuupäevast, mil artikli 41 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusest on liikmesriiki teavitatud.
5. Ilma et see piiraks artikli 40 sätete kohaldamist, teavitab komisjon kuue kuu jooksul alates lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest liikmesriiki sellest, kui suure osa kulude katmist näeb komisjoni ette fondi vahenditest, ja mis tahes finantskorrektsioonist, mis tuleneb deklareeritud kulude ja aktsepteeritud kulude erinevusest. Liikmesriigil on märkuste esitamiseks aega kolm kuud.
6. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi märkuste saamist otsustab komisjon, kui suur osa kuludest hüvitatakse fondist, ning nõuab tagasi lõplike aktsepteeritud kulude ja liikmesriikidele juba makstud summade vahe.
7. Olemasolevaid vahendeid arvesse võttes maksab komisjon ülejäänud summa hiljemalt 60 päeva jooksul pärast eespool lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kuupäeva. Eelarvelise kulukohustuse lõppmakse vabastatakse kuue kuu jooksul pärast maksmist.
Artikkel 40
Maksetähtaja edasilükkamine
1. Määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 nimetatud volitatud eelarvevahendite käsutaja lükkab maksetähtaja maksimaalselt kuue kuu võrra edasi, kui […]:
a) |
riikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises […], |
b) |
eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud. |
2. Liikmesriiki ja tõendavat asutust teavitatakse viivitamata edasilükkamise põhjustest. Edasilükkamine peatatakse kohe, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed.
Artikkel 41
Maksete peatamine
1. Komisjon võib peatada kõik eel- ja lõppmaksed või osa eel- ja lõppmaksetest, kui:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamismenetluse usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; või |
b) |
tõendatud kulu deklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 30 ja 31 tulenevaid kohustusi. |
2. Komisjon võib otsustada peatada eelmaksed ja lõppmaksed pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kolme kuu jooksul oma tähelepanekuid.
3. Komisjon lõpetab eel- ja lõppmaksete peatamise, kui ta leiab, et liikmesriik on võtnud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.
4. Kui liikmesriik ei ole nõutavaid meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse […] lõpetada aastaprogrammile ühenduse täieliku või osalise toetuse andmine kooskõlas artikliga 45.
Artikkel 42
Dokumentide säilitamine
[…] Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamist , tagab vastutav asutus, et kõik asjaomaste programmide kulutuste ja audititega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast programmide lõpetamist vastavalt artikli 39 lõikele 1.
See periood katkestatakse kohtumenetluse või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral […].
Dokumente säilitatakse kas originaalina või originaalile vastavaks tunnistatud koopiana üldtunnustatud andmekandjatel.
VIII PEATÜKK
FINANTSKORREKTSIOONID
Artikkel 43
Liikmesriigi poolt tehtavad finantskorrektsioonid
1. Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest, kui avastatakse mis tahes suuremaid muudatusi, mis mõjutavad programmi rakendamise või kontrollimise laadi või tingimusi, ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.
2. Liikmesriik teeb meetmetes või aastaprogrammides avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid sisaldavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust ning fondi rahalist kahju.
3. Liikmesriigid esitavad artiklis 50 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpp aruandes ka nimekirja asjaomase aastaprogrammi suhtes algatatud tühistamismenetlustest.
Liikmesriigi poolt tehtud finantskorrektsioonid sisaldavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist ja juhul kui summat ei maksta tagasi asjaomasele liikmesriigile selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul, makstakse viivist artikli 46 lõikes 2 sätestatud määras.
4. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uuringuid, et need hõlmaksid kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.
Artikkel 44
Raamatupidamisarvestuse kontroll ja komisjoni finantskorrektsioonid
1. Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriikide poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad viia läbi fondi rahastatavate meetmete ning haldus- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Asjaomase liikmesriigi ametiisikud või volitatud esindajad võivad neis kontrollides osaleda.
Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad võivad sellistes kontrollides osaleda.
2. Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artiklist 30 tulenevaid kohustusi, peatab ta eel- või lõppmaksed vastavalt artiklile 41.
Artikkel 45
Korrektsioonide kriteeriumid
1. Komisjon võib finantskorrektsioonide tegemisel aastaprogrammile antud ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistada, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust; |
b) |
tõendatud kulu deklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud; |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklist 30 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist. |
Komisjon võtab otsuse vastu pärast liikmesriigi märkuste arvessevõtmist.
2. Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhtumile, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone. Kui eeskirjade eiramine on seotud kulu deklaratsiooniga , mille puhul aastaaruandes on artikli 29 lõike 3 punkti b kohaselt antud eelnevalt positiivne hinnang, eeldatakse, et tegemist on süstemaatilise probleemiga, mille suhtes tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone, kui liikmesriik ei suuda kolme kuu jooksul esitada tõendeid selle eelduse ümberlükkamiseks.
3. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise olulisust ja asjaomases aastaprogrammis leitud puuduste rahaliste tagajärgede ulatust.
4. Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite kindlakstehtud tõsiasjad, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede suhtes pärast seda, kui on läbi vaadanud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 31 alusel võetud meetmed, eeskirjade eiramisest teatamise aruanded ja liikmesriikide vastused.
Artikkel 46
Tagasimaksmine
1. Tagasimaksed Euroopa ühenduste üldeelarvesse tuleb teha enne tähtaega, mis on näidatud nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (12) artikli 72 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.
2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsenti.
Artikkel 47
Liikmesriikide kohustused
Komisjoni finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse artikli 45 alusel.
IX PEATÜKK
JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA ARUANDED
Artikkel 48
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon teostab koostöös liikmesriikidega pidevat järelevalvet fondi üle.
2. Komisjon koostöös liikmesriikidega hindab […] artikli 49 lõikes 3 ette nähtud aruande koostamise raames korrapäraselt fondi tegevust, et hinnata meetmete olulisust, tulemuslikkust ja mõju, pidades silmas artiklis 2 osutatud üldeesmärki.
3. Samuti kontrollib komisjon, kas fondi raames rakendatud meetmed ja teiste asjaomaste ühenduse poliitikate, vahendite ja algatuste raames rakendatud meetmed on vastastikku täiendavad.
Artikkel 49
Aruandluskohustused
1. Vastutav asutus võtab igas liikmesriigis vajalikud meetmed projektide järelevalve ja hindamise tagamiseks.
Seetõttu sisaldavad meetmete rakendamise eest vastutavate organisatsioonidega sõlmitud kokkulepped ja lepingud sätteid, milles nähakse ette kohustus esitada seatud eesmärkide rakendamise ja nende saavutamise kohta korrapäraseid üksikasjalikke aruandeid, mille alusel koostatakse vastavalt aastaprogrammi rakendamise eduaruanne ja lõpparuanne.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile:
a) |
hiljemalt 30. juuniks 2010 hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete rakendamise kohta; |
b) |
hiljemalt 30. juuniks 2012 ajavahemiku 2007–2010 kohta ja 30. juuniks 2015 ajavahemiku 2011–2013 kohta hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta. |
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:
a) |
hiljemalt 30. juuniks 2009, aruande ja ülevaate artiklis 14 sätestatud kriteeriumite kohaldamise kohta, mis käsitlevad iga-aastast vahendite jaotamist liikmesriikide vahel, vajadusel koos parandusettepanekutega; |
b) |
hiljemalt 31. detsembriks 2010, vahearuande saavutatud tulemuste kohta ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos ettepanekuga fondi edasiseks arenguks; |
c) |
hiljemalt 31. detsembriks 2012 ajavahemiku 2007–2010 kohta ja 31. detsembriks 2015 ajavahemiku 2011–2013 kohta järelhindamise aruande. |
Artikkel 50
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne
1. Aruanne programmi rakendamisest selge ülevaate saamiseks järgmist teavet:
a) |
aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine; |
b) |
edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel nende konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral näitajaid kvantifitseerides; |
c) |
vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:
|
d) |
aastaprogrammist ja mitmeaastasest programmist teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed. |
2. Aruanne loetakse vastuvõetavaks, kui see sisaldab kõiki lõikes 1 loetletud andmeid. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud […] aruande […] sisu kohta kahe kuu jooksul alates kogu lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning teavitab sellest liikmesriike . Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.
X PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 50A
Mitmeaastase programmi ettevalmistamine
1. Erandina artiklist 19 teevad liikmesriigid järgmist:
a) |
määravad artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud vastutava asutuse ning vajadusel volitatud asutuse võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse jõustumist, kuid hiljemalt 1. märtsiks 2007; |
b) |
esitavad hiljemalt 1. maiks 2007 artikli 32 lõikes 2 osutatud haldus- ja kontrollisüsteemi kirjelduse. |
2. Komisjon esitab liikmesriikidele 31. maiks 2007:
a) |
teabe neile 2007. eelarveaastaks eraldatavate hinnanguliste summade kohta; |
b) |
teabe neile eelarveaastateks 2008–2013 eraldatavate hinnanguliste summade kohta, lähtudes 2007. eelarveaasta hinnangu arvutuse ekstrapoleerimisest, pidades silmas finantsperspektiivis kavandatud iga-aastaseid assigneeringuid aastateks 2007–2013. |
Artikkel 50B
2007. aasta programmi ettevalmistamine
1. Erandina artiklist 21 kohaldatakse 2007. eelarveaasta suhtes järgmist rakendamise ajakava:
a) |
komisjon esitab liikmesriikidele 31. maiks 2007 teabe neile 2007. eelarveaastaks eraldatavate hinnanguliste summade kohta; |
b) |
liikmesriigid esitavad 1. septembriks 2007 komisjonile aastaprogrammi kavandi. |
2. Fondist võib eraldada toetusi 1. jaanuari 2007 ja liikmesriigi aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsuse vastuvõtmise kuupäeva vahelisel ajavahemikul tehtud kulutuste katmiseks.
3. Võimaldamaks 2008. aastal võtta vastu 2007. aasta aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevaid rahastamisotsuseid, määrab komisjon ühenduse eelarvelised kulukohustused 2007. aastaks kindlaks liikmesriikidele hinnanguliselt eraldatavate summade alusel, mis on arvutatud vastavalt artikli 14 sätetele.
XI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 51
Komitee
1. Komisjoni abistab solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee, mis loodi otsusega, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames aastateks 2007–2013 välispiirifond …/… (13)(edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 52
Läbivaatamine
Komisjoni ettepanekul vaatab nõukogu käesoleva otsuse uuesti läbi hiljemalt 30. juuniks 2013.
Artikkel 53
Jõustumine
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Artikkel 54
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
(1) ELT C …
(2) ELT C …
(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(5) ELT L 200, 22.7.2006, lk 11.
(6) ELT C …, lk …
(7) ELT C …, lk …
(8) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.
(9) ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.
(10) ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.
(11) Sisestatakse viited otsustele, millega asutatakse Euroopa Pagulasfond, välispiirifond ja tagasisaatmisfond.
(13) Sisestatakse viited otsustele, millega asutatakse Euroopa Pagulasfond, välispiirifond ja tagasisaatmisfond.
P6_TA(2006)0584
Eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine”, üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine” üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames (KOM(2005)0124 — C6-0241/2005 — 2005/0034(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0124) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0241/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0390/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
on seisukohal, et õigusakti ettepanekus märgitud soovituslik võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 A ülemmääraga, ja rõhutab, et otsus vastava aasta summa kohta tehakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2) punktiga 38; |
3. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes sätestatud eesmärgi — säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana — põhiaspektideks on terrorismi ennetamine , selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine. |
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes sätestatud eesmärgi — säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana — põhiaspektideks on julgeolekuga seotud ohtude, sealhulgas eelkõige terrorismi ennetamine ja tagajärgede ohjamine. |
(2) |
Ühendus peab võtma vajalikke meetmeid, et terroristid ei saaks rünnata demokraatlikke väärtusi, õigusriiki, avatud ühiskonda ning meie kodanike ja ühiskonna vabadusi ning et piirata, kui see on võimalik, mis tahes rünnaku tagajärgi. |
(2) |
Ühendus peab võtma vajalikke meetmeid, et hoida ära looduskatastroofidest tulenevat ohtu inimeste ja ühiskondade heaolule, vabadusele ja turvalisusele ning vältida inimtegevusest põhjustatud katastroofidest (sealhulgas terrorismist) tulenevat ohtu demokraatlikele väärtustele, õigusriigile ja avatud ühiskonnale , ning piirata, kui see on võimalik, mis tahes katastroofide tagajärgi. |
(6) |
Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega (EÜ, Euratom) nr 2001/792 kehtestatud ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel on mõeldud kiirreageerimiseks kõigi suurõnnetuste puhul, aga see ei ole konkreetselt ette nähtud terrorirünnakute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ega nende tagajärgede ohjamiseks. |
välja jäetud
(7) |
Mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides tuleks konkreetsed meetmed terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise osas koondada ja neid tuleks rahastada ühest ühtsest programmist. |
(7) |
Mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides tuleks konkreetsed meetmed julgeolekuga seotud ohtude, sealhulgas eelkõige terrorismi ennetamise ja tagajärgede ohjamise osas koondada ja neid tuleks rahastada ühest ühtsest programmist. |
(8) |
Seoses õiguskindluse ja sidususe ning vastastikuse täiendavusega teiste rahastamisprogrammidega tuleks määratleda mõisted „ennetus- ja valmisolekumeetmed” , „kriisi- ja tagajärgede ohjamine” ning „esmatähtis infrastruktuur”. |
(8) |
Seoses õiguskindluse ja sidususe ning vastastikuse täiendavusega teiste rahastamisprogrammidega tuleks määratleda mõisted „ ennetusmeetmed ”, „tagajärgede ohjamine” ning „esmatähtis infrastruktuur”. |
(9) |
ELi integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi saavutamiseks on oluline tähtsus komisjoni meetmetel koos riikidevaheliste projektidega, kui see on asjakohane . Lisaks sellele on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis annavad kasulikke kogemusi ja teadmisi edasiste meetmete jaoks ühenduse tasandil , eelkõige kontrollimise ning riski- ja ohuanalüüside projekte. |
(9) |
Inimesi ja Euroopa esmatähtsat infrastruktuuri ähvardavate ohtude viivitamatuks kindlaksmääramiseks ja hindamiseks, komisjoni ja liikmesriikide vahelise kiirhoiatusmehhanismi loomiseks ning tegevuse ühtlustamiseks ja kooskõlastamiseks ELi tasandil on oluline tähtsus komisjoni meetmetel ja riikidevahelistel projektidel . Lisaks sellele on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis annavad kasulikke kogemusi ja teadmisi , mida saab rakendada edasiste ühenduse tasandi meetmete juures , eelkõige kontrollimise ning riski- ja ohuanalüüside projekte. |
(10) |
Samuti on kohane sätestada, et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osaleda riikidevahelistes projektides. |
(10) |
Arvestades, et terrorism ei tunne riigipiire, on samuti kohane sätestada, et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osaleda riikidevahelistes projektides. |
(11) |
Tuleb tagada vastastikune täiendavus teiste ühenduse ja liidu programmidega, näiteks ELi solidaarsusfondi ning suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga, ühenduse mehhanismiga tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga ning struktuurifondidega. |
(11) |
Tuleb tagada vastastikune täiendavus teiste ühenduse ja liidu programmidega, näiteks ELi solidaarsusfondi ning suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga, ühenduse mehhanismiga tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga ning struktuurifondidega. Selleks, et koondada kõik rahastamisvahendid üheks selgelt defineeritud globaalse julgeolekustrateegia vahendiks, tuleb selgesõnaliselt lubada ühist rahastamist komisjoni programmidega, mis võimaldavad läbi viia (eelkõige transpordi ja energia valdkonnas) inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri julgeolekuga seotud spetsiifilisi teadusuuringuid. |
(12) |
Käesoleva programmi eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(12 |
Käesoleva programmi eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu vajavad need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu sekkumist ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(16) |
Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) artikliga 2 tuleks käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu võtta, kasutades selle otsuse artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlust . See on kohane, sest programm ei mõjuta oluliselt ühenduse eelarvet. |
(16) |
Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) artikliga 2 tuleks käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu võtta, kasutades selle otsuse artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetlust . |
Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 eriprogramm „ Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine” (edaspidi „programm”) osana üldprogrammist „Turvalisus ja vabaduste kaitse”, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.
Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 eriprogramm „ Julgeolekuga seotud ohtude, sealhulgas eelkõige terrorismi ennetamine ja tagajärgede ohjamine” (edaspidi „programm”) osana üldprogrammist „Turvalisus ja vabaduste kaitse”, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.
a) |
„ennetamine ja valmisolek ” — meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada terrorirünnaku riski ja/või selle tagajärgi , eelkõige riski- ja ohuhinnangute, kontrollimise ning tehnoloogia ja metoodika ühiste standardite väljatöötamise kaudu; |
a) |
„ennetamine” — meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada terrorirünnaku ja muid julgeolekuga seotud riske ning teha kindlaks isikute ja esmatähtsa infrastruktuuriga seotud ohud , eelkõige riski- ja ohuhinnangute, kontrollimise ning tehnoloogia ja metoodika ühiste standardite väljatöötamise kaudu; |
b) |
„tagajärgede ohjamine” — meetmed, millega piiratakse terrorirünnakute keskpika perioodi tagajärgi , et kaitsta Euroopa Liitu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala; |
b) |
„tagajärgede ohjamine” — artikli 5 lõikes 2 nimetatud abikõlblike meetmete koordineerimine, et reageerida julgeolekuga, sealhulgas terrorismiga seotud vahejuhtumitele ja piirata nende tagajärgi, juhul kui need meetmed on vajalikud , et kaitsta Euroopa Liitu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala , eriti keskse kiirhoiatussüsteemi loomise ja tegevuse tõhusa koordineerimise kaudu ühenduse tasandil ; |
c) |
„esmatähtsad infrastruktuurid” — füüsilised ressursid, teenused, siderajatised, -võrgud ja/või varad, mille häirimisel või hävitamisel on tugev mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule või majanduslikule heaolule või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide valitsuste tõhusale toimimisele. |
c) |
„esmatähtis infrastruktuur” — füüsilised ressursid, teenused, siderajatised, -võrgud ja/või varad, mille häirimisel või hävitamisel on tugev mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule või majanduslikule heaolule , keskkonnale või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide valitsuste tegevusele, ning mille mittetäielik nimekiri on toodud ära käesoleva otsuse lisas. |
1. Programm aitab kaasa kodanike, nende vabaduste ja ühiskonna kaitsele terrorirünnakute ja seotud vahejuhtumite eest ning Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kaitsele.
1. Programm aitab kaasa kodanike, nende vabaduste ja ühiskonna kaitsele terrorirünnakute, muude julgeolekuga seotud ohtude — hoolimata nende põhjusest ja päritolust — ja seotud vahejuhtumite eest ning Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kaitsele.
2. Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa muude liidu ja ühenduse poliitikavaldkondade arendamisele, nagu politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, keskkonnakaitse, rahvatervis, transport, teadusuuringud ja tehnoloogiline arendustegevus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
2. Programmi üldeesmärgid aitavad arendada globaalset turvakontseptsiooni, mis toetub eelkõige teistele liidu ja ühenduse poliitikavaldkondadele , nagu politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, keskkonnakaitse, energiavarustus, side- ja infovõrkude turvalisus, rahvatervis, transport, teadusuuringud ja tehnoloogiline arendustegevus , riikliku tegevuse jätkumine ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
1. Programmi üldeesmärkide raames soodustatakse, edendatakse ja arendatakse ennetus- , valmisoleku- ja tagajärgede ohjamise meetmeid, kui neid ei hõlma muud konkreetsed õiguslikud vahendid.
1. Programmi üldeesmärkide raames soodustatakse, edendatakse ja arendatakse julgeolekuga seotud ohtude, sealhulgas eelkõige terrorismialaseid ennetus- ja tagajärgede ohjamise meetmeid, kui neid ei hõlma muud konkreetsed õiguslikud vahendid.
2. Seoses terrorirünnakute ennetamise ja nendeks valmisolekuga on programmi eesmärgiks
2. Seoses terrorirünnakute ennetamisega on programmi eesmärgiks
(a) |
esmatähtsa infrastruktuuri riski- ja ohuanalüüside soodustamine, edendamine ja toetamine, sealhulgas kohapealsed hindamised , et määrata kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja infrastruktuuri turvalisuse parandamise võimalikud vajadused; |
a) |
inimeste ning esmatähtsa infrastruktuuri riski- ja ohuanalüüside soodustamine, edendamine ja toetamine, eelkõige kohapealse hindamise abil , et määrata kindlaks võimalikud sihtmärgid ja infrastruktuuri turvalisuse parandamise võimalikud vajadused; |
3. Seoses terrorirünnakute tagajärgede ohjamisega on programmi eesmärgiks
3. Seoses tagajärgede ja eelkõige terrorirünnakute tagajärgede ohjamisega on programmi eesmärgiks
(a) |
terrorirünnakute võimalike tagajärgede osas oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise soodustamine, edendamine ja toetamine, |
a) |
terrorirünnakute ja muude julgeolekuga seotud ohtude võimalike tagajärgede osas oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise soodustamine, edendamine ja toetamine, |
(c) |
terrorismialaste eriteadmiste reaalajas kasutamise tagamine üldise tagajärgede ohjamise, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide raames. |
c) |
muuhulgas terrorismialaste eriteadmiste reaalajas kasutamise tagamine üldise tagajärgede ohjamise, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide raames. |
— |
aidatakse muul moel märkimisväärselt kaasa liidu ja selle kodanike kaitsele terrorirünnakute eest. |
— |
aidatakse muul moel märkimisväärselt kaasa liidu ja selle kodanike kaitsele terrorirünnakute ja muude julgeolekuga seotud ohtude eest ; sellest tulenevalt loetakse abikõlblikuks meetmed — mida võetakse koostöös asjaomaste liikmesriikidega —, mis on seotud esmatähtsa riikliku infrastruktuuri julgeolekulünkade kõrvaldamise või vähendamisega, eriti juhul, kui selliste julgeolekulünkade ärakasutamisel võivad olla rasked piiriülesed tagajärjed. |
2 a. Liikmesriigid vastutavad selliste julgeolekumeetmete vastuvõtmise, rakendamise ja rahastamise eest, mida käesoleva programmi alusel loetakse Euroopa Liidu globaalse julgeoleku parandamiseks vajalikuks.
2 a. Rahastamise taotlemist lihtsustab dokumentide esitamise suhtes kohaldatav proportsionaalsuse põhimõte ning taotluste esitamiseks loodav andmebaas.
Artikkel 7 a
Rahastamise avalikkus
Kõik käesoleva programmi kaudu toetust saavad asutused, ühingud või võrgud on kohustatud tagama liidult saadud abi avalikkuse; selleks koostab komisjon üksikasjalikud nähtavust puudutavad suunised.
-a) |
terrorirünnakute ennetamise esmatähtsus suuremate õnnetuste puudumisel; |
4 a. Komisjon peab menetlused võimalikult lihtsaks tegema ning tagama, et käesoleva programmiga ette nähtud projektikonkursid ei kujutaks endast projektide esitajatele bürokraatlikku koormat. Vajaduse korral saab projektikonkurssi korraldada kahes osas, millest esimese puhul tuleks edastada vaid projekti asjakohaseks hindamiseks hädavajalik teave.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 .
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7 .
1. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmiga ning kriminaalõiguse programmiga ning teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga, Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning suurõnnetustele reageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga.
1. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas programmidega „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine” ja „Kriminaalõigus” ning samuti teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga, Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning suurõnnetustele reageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga. Komisjon tagab, et ülalnimetatud programmide meetmed ei kattu.
2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmiga, et rakendada meetmeid, mis vastavad mõlema programmi ja muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele.
2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmiga, et rakendada meetmeid, mis vastavad mõlema programmi ja muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele, samuti komisjoni programmidega, mis võimaldavad teostada spetsiifilisi infrastruktuuri julgeolekuga seotud teadusuuringuid, nagu näiteks need, mis on juba käivitunud transpordi ja energia valdkonnas.
2 a. Komisjon tagab, et kõnealusest otsusest tulenev tegevus täiendab lõikes 1 nimetatud programmide raames teostatavat tegevust ja ei kattu sellega.
3 a. Juhul kui programmi ressursid peaksid osutuma kasutusele võetud meetmete rakendamiseks ebapiisavaks, tagab ühendus asjakohase rahastamise teistest fondidest.
Komisjon tagab, et otsusest tulenevate tegevuste suhtes teostatakse eelhindamist, seiret ja järelhindamist.
2 a. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igal aastal esialgse eelarveprojekti esitamise ajal programmi täideviimisest, eriti olemasolevate vahendite kasutamisest.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a) |
hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
b) |
hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
c) |
hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande. |
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
-a) |
iga-aastase kokkuvõtliku aruande, mis sisaldab informatsiooni, mille põhjal saab hinnata käesoleva programmi kvantitatiivseid tulemusi; |
a) |
hiljemalt 31. märtsiks 2010 üksikasjaliku vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
b) |
hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta , eelkõige seoses selle eesmärkidega ; |
c) |
hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande , milles esitatakse programmi rakendamise lõpuks saavutatud tulemused ja eelkõige selle mõju eelarvele . |
Artikkel 14 a
Projektide avaldamine
Komisjon ja liikmesriigid avaldavad igal aastal käesoleva programmi raames rahastatavate projektide loetelu koos iga projekti lühikirjeldusega.
Artikkel 14 b
Võrdne kohtlemine
Käesoleva programmi raames tegevustoetust saavad organisatsioonid võivad osaleda teiste programmide projektikonkurssides, ilma et nende suhtes kohaldataks eelistatud kohtlemist võrreldes teiste organisatsioonidega, mida rahastatakse muudest eelarvetest kui Euroopa Liidu eelarve.
1) |
Energia
|
2) |
Teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IT)
|
3) |
Vesi
|
4) |
Toiduained Toiduainetega vastustamine ja toiduohutus |
5) |
Tervishoid
|
6) |
Finantsid
|
7) |
Julgeolek, avalik kord ja õigusasjad
|
8) |
Tsiviilhaldus
|
9) |
Transport
|
10) |
Tuuma- ja keemiatööstus
|
11) |
Kosmose- ja teadusuuringud
|
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0585
Parlamendikomisjonide arvuline koosseis
Euroopa Parlamendi otsus parlamendikomisjonide arvulise koosseisu kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 174; |
— |
võttes arvesse oma 21. juuli 2004. aasta otsust komisjonide arvulise koosseisu kohta (1), |
1. |
otsustab muuta alates 8. jaanuarist 2007 parlamendikomisjonide liikmete arvu järgmiselt: C01 — väliskomisjon: 86 liiget; C02 — arengukomisjon: 36 liiget; C03 — rahvusvahelise kaubanduse komisjon: 33 liiget; C04 — eelarvekomisjon: 50 liiget; C05 — eelarvekontrollikomisjon: 40 liiget; C06 — majandus- ja rahanduskomisjon: 51 liiget; C07 — tööhõive- ja sotsiaalkomisjon: 52 liiget; C08 — keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon: 68 liiget; C09 — tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon: 54 liiget; C10 — siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon: 44 liiget; C11 — transpordi- ja turismikomisjon: 51 liiget; C12 — regionaalarengukomisjon: 57 liiget; C13 — põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon: 47 liiget; C14 — kalanduskomisjon: 40 liiget; C15 — kultuuri- ja hariduskomisjon: 38 liiget; C16 — õiguskomisjon: 28 liiget; C17 — kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon: 60 liiget; C18 — põhiseaduskomisjon: 29 liiget; C19 — naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon: 40 liiget; C20 — petitsioonikomisjon: 40 liiget; |
2. |
otsustab muuta alates 8. jaanuarist 2007 allkomisjonide liikmete arvu järgmiselt: SC01A — inimõiguste allkomisjon: 36 liiget; SC01B — julgeoleku- ja kaitse allkomisjon: 36 liiget. |
P6_TA(2006)0586
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (10351/1/2006 — C6-0314/2006 — 2005/0017(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10351/1/2006 — C6-0314/2006) (1); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0081) (3) kohta; |
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0209) (4); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0455/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; kinnitab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sellekohase ühisavalduse lisas toodud kujul; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 295 E, 5.12.2006, lk 57.
(2) Vastuvõetud tekstid, 14.3.2006, P6_TA(2006)0074.
(3) ELTs seni avaldamata.
(4) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2005)0017
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 keelatakse igasugune sooline diskrimineerimine ning nähakse ette, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades. |
(2) |
Asutamislepingu artiklis 2 on sätestatud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine on ühenduse üheks olulisemaks ülesandeks. Asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 nõutakse sarnaselt, et ühendus võtaks oma tegevuses eesmärgiks meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamise ja võrdõiguslikkuse edendamise, tagades seeläbi meeste ja naiste võrdõiguslikkuse aspekti integreerimise kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse. |
(3) |
Asutamislepingu artikliga 13 volitatakse nõukogu astuma vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega, muu hulgas soo alusel, kõikides ühenduse pädevusvaldkondades. |
(4) |
Meeste ja naiste võrdsete võimaluste tagamise ja võrdse kohtlemise põhimõte tööhõive ja elukutse küsimustes on sätestatud asutamislepingu artiklis 141 ning juba on vastu võetud mitmed õigusaktid, mis käsitlevad meeste ja naiste võrdset kohtlemist seoses töö saamise ning töötingimustega, sealhulgas võrdse tasu maksmisega. |
(5) |
2004. aasta kevadel kogunenud Euroopa Ülemkogule esitatud komisjoni esimeses meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevas aastaaruandes jõuti järeldusele, et enamikes poliitikavaldkondades eksisteerib märkimisväärne sugudevaheline ebavõrdsus, et meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus on mitmemõõtmeline nähtus, millega tuleb võidelda kõikehõlmavate poliitiliste meetmetega, ning et Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb teha suuremaid jõupingutusi. |
(6) |
7.–9. detsembrini 2000. aastal Nice'is kogunenud Euroopa Ülemkogu kutsus üles „teadlikkuse tõstmisele, ressursside koondamisele ja kogemuste vahetamisele, eelkõige sooliste küsimustega tegeleva Euroopa instituudi loomise kaudu”. |
(7) |
Komisjoni tellimusel läbi viidud teostatavusuuringus (3) jõuti järeldusele, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi selgepiiriliseks rolliks peaks olema tegelemine nende ülesannetega, millega olemasolevad institutsioonid praegu ei tegele, eelkõige selliste uurimisandmete ja teabe kooskõlastamine, tsentraliseerimine ja levitamine, võrgustike loomine, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse nähtavamaks tegemine, soolise aspekti esiletoomine ning selliste vahendite väljatöötamine, mis aitaksid soolise võrdõiguslikkuse aspekti paremini integreerida ühenduse kõikidesse poliitikavaldkondadesse. |
(8) |
Euroopa Parlament kutsus oma 10. märtsi 2004. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika kohta, (4) komisjoni üles kiirendama instituudi loomiseks tehtavaid jõupingutusi. |
(9) |
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomist toetasid 1.–2. juunil 2004 kogunenud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ja 17.–18. juunil 2004 kogunenud Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada konkreetne ettepanek. |
(10) |
Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe ja andmete kogumine, analüüs ja levitamine, asjakohaste vahendite väljatöötamine igasuguse soolise diskrimineerimise kõrvaldamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimiseks kõikidesse poliitikavaldkondadesse, huvirühmade vahelise dialoogi arendamine ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmine on vajalikud, et ühendusel oleks võimalik tõhusalt edendada ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, eelkõige laienenud liidus. Seetõttu on asjakohane luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis eespool nimetatud ülesannete täitmisega abistaks ühenduse institutsioone ja liikmesriike. |
(11) |
Soolist võrdõiguslikkust ei ole võimalik saavutada üksnes diskrimineerimisvastase poliitikaga, vaid selleks on vaja meetmeid, mis edendavad harmoonilist kooseksisteerimist ning meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist ühiskonnas; instituut peaks nimetatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitama. |
(12) |
Võttes arvesse sooliste stereotüüpide kaotamise olulisust Euroopa kõigis ühiskonnaelu valdkondades ning meestele ja naistele positiivsete eeskujude seadmise tähtsust, tuleks instituudi ülesannetele lisada ka meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(13) |
Koostöö liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste ning asjakohaste statistikaasutustega, eelkõige Eurostatiga, on väga tähtis võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumise edendamiseks Euroopa tasandil. Arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlev teave on oluline kõigil ühenduse tasanditel — kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ühenduse tasandil — oleks kasulik, et selline teave on kättesaadav liikmesriikide ametiasutustele nende pädevusalas olevate poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. |
(14) |
Instituut peaks dubleerimise vältimiseks ja ressursside võimalikult optimaalse kasutamise tagamiseks tegema võimalikult tihedat koostööd kõigi ühenduse programmide ja asutustega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, (5) Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, (6) Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (7) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (8). |
(15) |
Instituut peaks arendama koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organisatsioonidega, uurimiskeskuste, tööturu osapoolte ning teiste seonduvate asutustega, kes püüdlevad aktiivselt võrdsuse saavutamise poole nii riiklikul kui Euroopa tasandil ja kolmandates riikides. Tõhususe huvides on asjakohane, et instituut asutab elektroonilise soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku, mis hõlmab nimetatud üksusi ja liikmesriikide eksperte, ning koordineerib selle tegevust. |
(16) |
Eesmärgiga tagada vajalik liikmesriikide vaheline tasakaal ja haldusnõukogu liikmete järjepidevus, määratakse nõukogu esindajad alates 2007. aastast igaks ametiajaks vastavalt nõukogu eesistumise rotatsiooni järjekorrale. |
(17) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 on asjakohane edendada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust haldusnõukogus. |
(18) |
Instituut peaks oma ülesannete täitmisel olema võimalikult iseseisev. |
(19) |
Instituut peaks kohaldama vastavaid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, (9) ning üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 45/2001 (10). |
(20) |
Instituudi suhtes kohaldatakse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (11). |
(21) |
Instituudi lepingulise vastutuse küsimustes, mida reguleerivad instituudi sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavad õigusaktid, peaks otsuste tegemine vastavalt lepingus sisalduvale mistahes vahekohtuklauslile kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud instituudi lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega. |
(22) |
Tuleks algatada sõltumatu välishindamine, et hinnata instituudi mõju, võimalikku vajadust muuta või laiendada selle ülesandeid ning ajastada edasised hindamised. |
(23) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele kõikides ühenduse poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkust tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, ja tugevdada seda osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on meetme ulatuse tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(24) |
Asutamislepingu artikli 13 lõikes 2 on lubatud võtta ühenduse meetmeid, et toetada ja edendada eesmärki, milleks on võitlemine soolise diskrimineerimisega ka väljaspool tööhõive valdkonda. Asutamislepingu artikli 141 lõige 3 on konkreetseks õiguslikuks aluseks meetmetele, mille eesmärgiks on tagada võrdsete võimaluste ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes. Seega annavad artikli 13 lõige 2 ja artikli 141 lõige 3 koostoimes käesoleva määruse vastuvõtmiseks piisava õigusliku aluse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Instituudi loomine
Käesolevaga luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (edaspidi „instituut”).
Artikkel 2
Eesmärgid
Instituudi üldisteks eesmärkideks on aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ühenduse kõikides poliitikavaldkondades ja nendel põhinevates siseriiklikes poliitikavaldkondades, võitlusele soolise diskrimineerimisega ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmisele soolise võrdõiguslikkuse küsimuses, ja tugevdada seda osutades tehnilist abi ühenduse institutsioonidele, eelkõige komisjonile ning liikmesriikide ametiasutustele vastavalt artiklis 3 sätestatule.
Artikkel 3
Ülesanded
1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks instituut:
a) |
kogub, analüüsib ja levitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, võrreldavat ja usaldusväärset teavet, sealhulgas liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, uurimiskeskuste, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate riiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi ja parimaid tavasid, ning soovitab valdkondi edasisteks uuringuteks; |
b) |
töötab välja meetodid andmete objektiivsuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse parandamiseks Euroopa tasandil, kehtestades selleks kriteeriumid, mis parandavad teabe järjepidevust ja arvestavad andmete kogumisel sugupoolte aspekti; |
c) |
töötab välja, analüüsib, hindab ja levitab metodoloogilisi vahendeid, eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkuse integreerimist ühenduse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikavaldkondadesse ning selleks, et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites; |
d) |
viib läbi uuringuid soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta Euroopas; |
e) |
asutab soolise võrdõiguslikkuse Euroopa võrgustiku, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamisega tegelevad keskuseid, asutusi, organisatsioone ja eksperte, ning koordineerib selle tegevust; võrgustiku eesmärgiks on toetada ja julgustada uuringute teostamist, optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist ning tõhustada teabe vahetamist ja levitamist; |
f) |
korraldab ekspertide erakorralisi kohtumisi instituudi uurimistöö toetamiseks, teadustöötajate vahelise teabevahetuse julgustamiseks ja nende uurimistegevusse sugupoolte aspekti lülitamise edendamiseks; |
g) |
korraldab koos asjaomaste huvirühmadega ELi kodanike soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise eesmärgil üleeuroopalisi konverentse, kampaaniaid ja kohtumisi ning esitab komisjonile nende käigus tehtud järeldused; |
h) |
levitab teavet naiste ja meeste mittestereotüüpsete rollide positiivsete näidete kohta erinevates eluvaldkondades ning esitab oma järeldused ja algatused, mille eesmärgiks on need edulood avalikustada ja neid edasises tegevuses kasutada; |
i) |
arendama koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdõiguslikkuse küsimustega ning seotud asutustega, kes taotlevad aktiivselt võrdõiguslikkuse saavutamist nii riiklikul kui Euroopa tasandil; |
j) |
loob avalikkusele kättesaadavad dokumendiallikad; |
k) |
teeb avalik-õiguslikele ja erasektori organisatsioonidele kättesaadavaks soolise süvalaiendamise teabe; ja |
l) |
annab ühenduse institutsioonidele teavet soolise võrdõiguslikkuse ning soolise süvalaiendamise kohta ühinevates ja kandidaatriikides. |
2. Instituut avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande.
Artikkel 4
Tegevusvaldkonnad ja töömeetodid
1. Instituut täidab oma ülesandeid ühenduse pädevuse piirides, pidades silmas iga-aastases tegevuskavas seatud eesmärke ja kindlaksmääratud esmatähtsaid valdkondi ning võttes vajalikul määral arvesse saadaolevaid eelarvelisi vahendeid.
2. Instituudi tööprogramm on kooskõlas ühenduse soolise võrdõiguslikkuse alaste prioriteetide ja komisjoni tööprogrammiga, sealhulgas statistika kogumise ja uurimistööga.
3. Oma tegevuses võtab instituut dubleerimise vältimiseks ja ressursside võimalikult tõhusaks kasutamiseks arvesse mis tahes allikast pärit teavet ning eelkõige ühenduse institutsioonides, muudes asutustes ja pädevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides juba tehtud tööd ning teeb tihedat koostööd komisjoni pädevate talitustega, sealhulgas Eurostatiga. Instituut tagab oma töö asjakohase kooskõlastamise vastavate ühenduse ametite ja liidu organitega, mis määratakse vajadusel kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga.
4. Instituut tagab, et levitatav teave on lõppkasutajatele mõistetav.
5. Instituut võib sõlmida teiste organisatsioonidega lepinguid, eelkõige alltöövõtulepinguid, nende ülesannete täitmiseks, mis instituut on neile usaldanud.
Artikkel 5
Õigus- ja teovõime
Instituut on juriidiline isik. Instituudil on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mida selle riigi õigusaktid juriidilisele isikule omistavad. Eelkõige võib instituut omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.
Artikkel 6
Instituudi sõltumatus
Instituut tegutseb sõltumatult avalikes huvides.
Artikkel 7
Juurdepääs dokumentidele
1. Instituudi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.
2. Kuue kuu jooksul pärast instituudi loomist võtab haldusnõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiskorra.
3. Otsuste suhtes, mis instituut võtab vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võib asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebuse ombudsmanile või algatada kohtuasja Euroopa Kohtus.
4. Instituudi poolt andmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 8
Koostöö riiklikul ja Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikidega
1. Oma ülesannete täitmisel teeb instituut koostööd liikmesriikide organisatsioonide ja ekspertidega, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste, uurimiskeskuste, ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte ning vastavate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate organisatsioonidega ning kolmandate riikidega.
2. Kui instituudi tõhusa töö tagamiseks osutub vajalikuks sõlmida lepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, sõlmib ühendus sellised lepingud instituudi huvides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korras. Käesolev säte ei takista ajutise koostöö tegemist nimetatud organisatsioonide ja kolmandate riikidega.
Artikkel 9
Instituudi koosseis
Instituudi koosseisu kuulub:
a) |
haldusnõukogu; |
b) |
ekspertkogu; |
c) |
direktor ja tema personal. |
Artikkel 10
Haldusnõukogu
1. Haldusnõukogusse kuuluvad:
a) |
iga asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel nõukogu poolt määratud kaheksateist esindajat; |
b) |
komisjoni poolt nimetatud üks komisjoni esindav liige; |
2. Haldusnõukogu liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning asjakohased ja valdkondadevahelised laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Nõukogu ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus haldusnõukogus.
Asendusliikmed, kes asendavad liikmeid nende puudumise korral, nimetatakse sama korra alusel.
Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimed avaldab nõukogu Euroopa Liidu Teatajas, instituudi veebilehel ja teistel asjakohastel veebilehtedel.
3. Ametiaeg on kolm aastat. Igal ametiajal esindavad nõukogu määratud liikmed kaheksatteist liikmesriiki eesistumise rotatsiooni järjekorras, kusjuures iga asjaomane liikmesriik nimetab ühe liikme.
4. Haldusnõukogu valib oma eesistuja ja eesistuja asetäitja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.
5. Igal lõike 1 punktis a või b nimetatud haldusnõukogu liikmel või tema puudumisel asendusliikmel on üks hääl.
6. Haldusnõukogu teeb instituudi tööks vajalikke otsuseid. Eelkõige:
a) |
võtab pärast nõupidamist komisjoniga vastu artiklis 12 osutatud direktori koostatud kavandi alusel instituudi iga-aastase tööprogrammi ja keskmise tähtajaga tööprogrammi kolmeks aastaks kooskõlas eelarvega ja saadaolevate vahenditega; vajadusel võib programmid alati uuesti läbi vaadata; esimene iga-aastane tööprogramm võetakse vastu hiljemalt üheksa kuud pärast direktori ametisse nimetamist; |
b) |
võtab vastu artikli 3 lõikes 2 osutatud iga-aastase aruande, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega; nimetatud aruanne edastatakse hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning see avaldatakse instituudi veebilehel; |
c) |
teostab direktori suhtes distsiplinaarvõimu ning nimetab ta ametisse või vabastab ta ametist vastavalt artiklile 12; ja |
d) |
võtab vastu instituudi iga-aastase eelarveprojekti ja lõpliku eelarve. |
7. Haldusnõukogu võtab pärast nõupidamist komisjoniga direktori koostatud ettepaneku alusel vastu instituudi sisekorraeeskirjad.
8. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu liikmete häälteenamusega. Eesistujal on otsustav hääl. Lõikes 6 ja artikli 12 lõikes 1 osutatud juhtudel võetakse otsused vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
9. Haldusnõukogu võtab pärast nõupidamist komisjoniga direktori koostatud ettepaneku alusel vastu oma töökorra.
10. Haldusnõukogu tuleb eesistuja kutsel kokku vähemalt korra aastas. Eesistuja võib kokku kutsuda lisakoosolekuid omal algatusel või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.
11. Instituut edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) hindamismenetluse tulemuste jaoks asjakohase teabe.
12. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktoreid võidakse vastavalt vajadusele kutsuda vaatlejatena haldusnõukogu koosolekutele, et kooskõlastada nende töökavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud küsimustes.
Artikkel 11
Ekspertkogu
1. Ekspertkogu liikmeks määrab iga liikmesriik ühe esindaja soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevast asutustest, Euroopa Parlament määrab kaks liiget teistest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest asjakohastest organisatsioonidest ning komisjon määrab kolm liiget, kes esindavad Euroopa tasandil tegutsevaid huvitatud pooli, üks liige igast järgmisest kategooriast:
a) |
asjaomane ühenduse tasandil tegutsev valitsusväline organisatsioon, kellel on õigustatud huvi toetada võitlust soolise diskrimineerimisega ning edendada soolist võrdõiguslikkust, |
b) |
ühenduse tasandil tegutsevad tööandjate organisatsioonid, ning |
c) |
ühenduse tasandil tegutsevad töötajate organisatsioonid. |
Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk on tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus ekspertkogus.
Liikmeid võivad asendada samal ajal nimetatud asetäitjad.
2. Ekspertkogu liikmed ei või olla haldusnõukogu liikmed.
3. Ekspertkogu toetab instituudi direktorit instituudi tegevuse kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisel.
4. Ekspertkogu moodustab mehhanismi soolise võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. Kogu tagab tiheda koostöö instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.
5. Ekspertkogu juhatab direktor või tema puudumise korral instituudist valitud asendaja. Kogu tuleb kokku korrapäraselt direktori kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning vähemalt ühe korra aastas. Kogu töökord määratakse kindlaks instituudi sisekorraeeskirjades ning see avalikustatakse.
6. Ekspertkogu töös osalevad komisjoni talituste esindajad.
7. Instituut annab ekspertkogule vajalikku tehnilist ja logistilist abi ning tagab selle koosolekuteks sekretariaadi.
8. Direktor võib kutsuda eksperte või esindajaid asjakohastest majandussektoritest, tööandjate organisatsioonidest, ametiühingutest, kutseühendustest või teadusasutustest või instituudi tööga seotud valdkondades tunnustatud pädevusega valitsusvälistest organisatsioonidest tegema koostööd konkreetsete ülesannete täitmiseks ja osalema ekspertkogu asjakohases tegevuses.
Artikkel 12
Direktor
1. Instituuti juhatab direktor, kelle määrab haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse nimetamist palutakse haldusnõukogu valitud kandidaadil esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle(nende) liikmete esitatud küsimustele.
2. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjoni ettepanekul ja pärast hindamist võidakse seda ametiaega üks kord pikendada mitte enam kui viieks aastaks. Hindamise käigus hindab komisjon eelkõige:
a) |
esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati; |
b) |
lähiaastatel instituudi ees seisvaid ülesandeid ja nõudmisi. |
3. Direktor vastutab haldusnõukogu järelevalve all:
a) |
artiklis 3 osutatud ülesannete täitmise eest; |
b) |
instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise eest; |
c) |
haldusnõukogu ja ekspertkogu koosolekute ettevalmistamise eest; |
d) |
artikli 3 lõikes 2 osutatud iga-aastase aruande koostamise ja avaldamise eest; |
e) |
kõikide personaliküsimuste ning eelkõige artikli 13 lõikes 3 sätestatud volituste kasutamise eest; |
f) |
igapäevaste haldusküsimuste eest; ja |
g) |
tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud instituudi tegevuse vastavusega selle eesmärkidele, kooskõlas ametialaselt tunnustatud standarditega. Direktor annab igal aastal haldusnõukogule järelevalvesüsteemi tulemuste kohta aru. |
4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta. Samuti võib Euroopa Parlament teda kutsuda kuulamisel aru andma instituudi tööga seotud olulistes küsimustes.
5. Direktor on instituudi seadusjärgne esindaja.
Artikkel 13
Personal
1. Instituudi personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, ESTÜ, Euratom) nr 259/68 (12) ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.
2. Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras. Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mis võimaldavad võtta instituudi juurde tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.
3. Instituut kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.
Artikkel 14
Eelarve koostamine
1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse instituudi tulude ja kulude eelarvestus, mis kajastub instituudi eelarves.
2. Instituudi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
3. Piiramata tulusid muudest allikatest, hõlmavad instituudi tulud:
a) |
ühenduse toetust, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarvejagu); |
b) |
osutatud teenuste eest saadud tasu; |
c) |
kõiki rahalisi toetusi, mis on saadud artiklis 8 osutatud organisatsioonidelt või kolmandatelt riikidelt; ja |
d) |
liikmesriikide vabatahtlikke rahalisi toetusi. |
4. Instituudi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja infrastruktuuri kulusid ning tegevuskulusid.
5. Haldusnõukogu esitab igal aastal direktori koostatud projekti alusel instituudi tulude ja kulude eelarvestuse järgmiseks eelarveaastaks. Haldusnõukogu edastab eelarvestuse, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.
6. Komisjon edastab eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga eelarvepädevatele institutsioonidele.
7. Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse määra põhjal vajalikuks ning esitab selle vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.
8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad instituudi toetuseks eraldatavad assigneeringud ja võtavad vastu instituudi ametikohtade loetelu.
9. Haldusnõukogu võtab vastu instituudi eelarve. Eelarve saab lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.
10. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eelkõige projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teavitab sellest komisjoni.
Kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.
Artikkel 15
Eelarve täitmine
1. Direktor vastutab instituudi eelarve täitmise eest.
2. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab instituudi pearaamatupidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni pearaamatupidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisarvestused kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 128.
3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni pearaamatupidaja instituudi esialgse raamatupidamisaruande koos lõikes 2 nimetatud aruandega kontrollikojale. Aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129 esitatud märkused instituudi esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel instituudi lõpparuande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.
5. Haldusnõukogu esitab arvamuse instituudi lõpparuande kohta.
6. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpparuande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
7. Lõpparuanne avaldatakse.
8. Direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud märkustele. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.
9. Direktor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotlusel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt mis tahes teabe, mida nõutakse kõnealuse majandusaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.
10. 30. aprilliks aastal n + 2 annab Euroopa Parlament nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud soovituse põhjal heakskiidu direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.
11. Instituudi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need peavad olema vastavuses määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui see on vajalik instituudi tööks ning kui selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.
Artikkel 16
Keeled
1. Instituudi suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (13).
2. Instituudi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab üldjuhul nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (14) asutatud Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.
Artikkel 17
Privileegid ja immuniteedid
Instituudi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 18
Vastutus
1. Instituudi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.
Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt instituudiga sõlmitud lepingutes sisalduvale vahekohtuklauslile.
2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab instituut vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida instituut või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud.
Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.
Artikkel 19
Kolmandate riikide osalemine
1. Instituut on avatud osalemiseks riikidele, kes on sõlminud kokkulepped Euroopa Ühendusega, mille alusel nad kohustuvad vastu võtma ning kohaldama ühenduse õigusakte käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas.
2. Kõnealuste kokkulepete asjaomaste sätete alusel tuleb sisse seada kord, millega täpsustatakse eelkõige nende riikide instituudi töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad instituudi algatustes osalemist, rahalisi osamakseid ja personali. Personaliküsimustes sõlmitud kokkulepped peavad igal juhul olema kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.
Artikkel 20
Hindamine
1. … (*) korraldab instituut haldusnõukogu antud ja komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välishindamise. Selles hinnatakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Hinnangus vaadeldakse samuti haldusstruktuuri asjakohasust instituudi ülesannete täitmisel. Hindamisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii ühenduse kui ka riiklikul tasandil.
2. Kokkuleppel komisjoniga ja võttes arvesse lõikes 1 mainitud hindamisaruande tulemusi, otsustab haldusnõukogu edasiste hindamiste ajakava.
Artikkel 21
Läbivaatamisklausel
Haldusnõukogu tutvub artiklis 20 mainitud hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile instituudi, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks soovitusi. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avalikustab need. Pärast hindamisaruande ja soovitustega tutvumist võib komisjon esitada käesoleva määruse kohta käivaid ettepanekuid, mida ta peab vajalikuks.
Artikkel 22
Halduskontroll
Instituudi tegevuse suhtes teostab järelevalvet ombudsman vastavalt asutamislepingu artikli 195 sätetele.
Artikkel 23
Instituudi tegevuse alustamine
Instituut alustab tegevust niipea kui võimalik ning igal juhul hiljemalt … (**).
Artikkel 24
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 24, 31.1.2006, lk 29.
(2) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 18. septembri 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 295 E, 5.12.2006, lk 57) ja Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Komisjoni teostatavusuuring Euroopa Soolise Instituudi kohta (teostaja: PLS Ramboll Management, DK, 2002)
(4) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 638.
(5) Nõukogu 26. mai 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1111/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 1).
(6) Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1112/2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 5).
(7) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2051/2004 (ELT L 355, 1.12.2004, lk 1).
(8) Detsembris 2003 kogunenud Euroopa Ülemkogu raames kohtunud liikmesriigid palusid komisjonil valmistada ette ettepanek Inimõiguste Ameti loomiseks, laiendades Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse volitusi.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(11) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.
(12) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
(13) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 920/2005 (ELT L 156, 18.6.2005, lk 3).
(14) Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 920/2005.
(*) Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva määruse jõustumist.
(**) Kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
P6_TA(2006)0587
Juhiload ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb juhilubasid (9010/1/2006 — C6-0312/2006 — 2003/0252(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9010/1/2006 — C6-0312/2006); |
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0621) (2) kohta; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0414/2006), |
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 138.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2003)0252
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/…/EÜ juhilubade kohta (uuestisõnastamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta (3) on mitu korda oluliselt muudetud. Nüüd, kui kõnealusesse direktiivi on tehtud uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada. |
(2) |
Juhilubasid käsitlevad eeskirjad on oluline osa ühisest transpordipoliitikast, need aitavad parandada liiklusohutust ning hõlbustavad selliste isikute vaba liikumist, kes asuvad elama muus liikmesriigis kui juhiloa väljastanud liikmesriik. Isikliku transpordi olulisust silmas pidades soodustab vastuvõtva liikmesriigi poolt nõuetekohaselt tunnustatud juhiloa omamine inimeste liikumis- ja asutamisvabadust. Vaatamata edusammudele juhiloa eeskirjade ühtlustamisel, on juhilubade uuendamise perioodilisust ja sõidukite alamkategooriaid käsitlevad liikmesriikide eeskirjad märkimisväärselt erinevad; neid eeskirju tuleb ühenduse poliitikate rakendamisele kaasaaitamiseks täielikumalt ühtlustada. |
(3) |
Direktiivis 91/439/EMÜ ettenähtud võimalus sätestada juhilubade kehtivusaeg siseriiklike sätetega viib olukorrani, kus eri liikmesriikides kehtivad erinevad eeskirjad ning liikmesriikides kokku on kasutusel üle 110 erineva juhiloamudeli. See tekitab läbipaistvusega seotud probleeme kodanikele, politseile ja juhilubade haldamise eest vastutavatele ametiasutustele ning põhjustab juhilubade (millest mõned võivad olla isegi aastakümnete tagused) võltsimist. |
(4) |
Selle vältimiseks, et ühtne Euroopa juhiloamudel ei muutuks lihtsalt üheks lisamudeliks juba kasutusel oleva 110 mudeli kõrval, peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et väljastada käesolev ühtne mudel kõikidele loaomanikele. |
(5) |
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata enne selle kohaldamiskuupäeva antud või saadud olemasolevaid juhtimisõigusi. |
(6) |
Juhilubasid tunnustatakse vastastikku. Liikmesriigid peaksid olema suutelised kohaldama käesoleva direktiiviga ettenähtud kehtivusaega piiramata halduskehtivustega juhilubade suhtes, mis on väljastatud teises liikmesriigis ning mille omanik on elanud nende territooriumil üle kahe aasta. |
(7) |
Uute juhilubade jaoks halduskehtivuse perioodi kehtestamine peaks võimaldama rakendada korrapärase uuendamise ajal uusimaid võltsimisvastaseid meetmeid ja arstlikke läbivaatusi või kohaldada teisi liikmesriikide ettenähtud meetmeid. |
(8) |
Liiklusohutust silmas pidades tuleks ette näha juhilubade väljastamise miinimumnõuded. Sõidueksamite ja loa andmise nõudeid tuleb ühtlustada. Selleks tuleks määratleda veokite juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja käitumine, võtta sõidueksami ülesehituses neid mõisteid arvesse ning määratleda uuesti veokite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded. |
(9) |
Juhiloa väljastamisel ja korrapäraselt pärast seda tuleks esitada tõend selle kohta, et inimeste või kaupade veoks kasutatavate sõidukite juhid vastavad juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele. Selline, kooskõlas siseriiklike eeskirjadega toimuv miinimumnõuetele vastavuse kontroll aitab kaasa isikute vabale liikumisele, väldib konkurentsimoonutusi ning aitab võtta paremini arvesse selliste sõidukite juhtide erilist vastutust. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada teiste veokite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele vastavuse tagatisena arstliku läbivaatuse nõude. Läbipaistvuse huvides peaksid sellised läbivaatused toimuma juhilubade uuendamise ajal ja olema seega määratud kindlaks juhiloa kehtivusajaga. |
(10) |
Kaherattaliste sõidukite kategooriate ning sõitjate ja kaupade veoks kasutatavate sõidukite kategooriate juhtimisõigusele järk-järgulise juurdepääsu põhimõtet tuleb veelgi tugevdada. |
(11) |
Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada teatavate sõidukikategooriate juhtimiseks kõrgem vanusepiir, et parandada veelgi liiklusohutust; liikmesriikidel peaks olema erandlikel asjaoludellubatud kehtestada madalamad vanusepiirid, et võtta arvesse riigisiseseid olusid. |
(12) |
Kategooriate määratlused peaksid kajastama suuremal määral asjaomaste sõidukite tehnilisi näitajaid ja sõiduki juhtimiseks vajalikke oskusi. |
(13) |
Mopeedi juhtimiseks vajaliku juhiloa kategooria kehtestamine suurendab eelkõige liiklusohutust kõige nooremate juhtide hulgas, kes statistika järgi osalevad liiklusõnnetustes kõige sagedamini. |
(14) |
Tuleks vastu võtta erisätted, et parandada liikumispuudega isikute võimalusi sõidukit juhtida. |
(15) |
Liiklusohutusega seotud põhjustel peaksid liikmesriigid suutma kohaldada juhilubade äravõtmist, peatamist, uuendamist ja tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid kõigi loaomanike suhtes, kelle alaline elukoht on nende territooriumil. |
(16) |
Direktiivis 91/439/EMÜ sätestatud juhiloamudel tuleks asendada plastkaardi kujul esineva ühtse mudeliga. Samal ajal tuleb seda juhiloamudelit kohandada seoses mopeedide jaoks uue juhilubade kategooria ning mootorrataste jaoks uue juhilubade kategooria kehtestamisega. |
(17) |
Plastkaardist juhiloa mudelisse vabatahtlikult mikrokiibi lisamine peaks liikmesriikidel võimaldama parandada veelgi pettusevastase kaitse taset. Liikmesriikidel peaks olema vabadus lisada mikrokiibile riigisiseseid andmeid, tingimusel et see ei takista juurdepääsu ühistele andmetele. Mikrokiibi tehnilised nõuded peaks kindlaks määrama komisjon, keda abistab juhilubade komitee. |
(18) |
Eksamineerijate teadmiste ja oskuste parandamiseks, juhiloa taotlejate objektiivsema hindamise tagamiseks ja sõidutestide suuremaks ühtlustamiseks tuleks kehtestada eksamineerija ameti omandamise ja koolitusnõuete miinimumnõuded. |
(19) |
Komisjonil tuleks lubada kohandada I–VI lisa teaduse ja tehnika arenguga. |
(20) |
Käesoleva direktiivi rakendusmeetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4). |
(21) |
Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kehtestada käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud kriteeriumid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmine, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(22) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning need eesmärgid on oma ulatuse ja toime tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(23) |
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi järgida VII lisa B osas loetletud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevi, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Juhiloamudel
1. Liikmesriigid võtavad kasutusele I lisas esitatud ühenduse mudelil põhineva riigisisese juhiloa vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. Ühenduse juhiloamudeli esiküljel oleval embleemil peab olema juhiloa väljastava liikmesriigi tunnusmärk.
2. Ilma et see piiraks andmekaitse-eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid lisada juhiloale andmekandja (mikrokiibi) niipea, kui komisjon on vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusele kehtestanud I lisas osutatud mikrokiipi käsitlevad nõuded, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid direktiivi täiendades. Nende nõuetega nähakse ette EÜ tüübikinnitus, mis antakse ainult siis, kui suudetakse tõendada suutlikkust seista vastu andmete võltsimis- või muutmiskatsetele.
3. Mikrokiip sisaldab I lisas määratletud ühtlustatud juhiloa andmeid.
Pärast komisjoniga konsulteerimist võivad liikmesriigid salvestada mikrokiibile lisateavet, tingimusel et see ei takista mingil viisil käesoleva direktiivi rakendamist.
Komisjon võib vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusele muuta I lisa hilisema koostalitlusvõime tagamiseks.
4. Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid teha I lisas esitatud mudelisse juhilubade elektrooniliseks andmetöötluseks vajalikke korrektiive.
Artikkel 2
Vastastikune tunnustamine
1. Liikmesriikide väljastatud juhilubasid tunnustatakse vastastikku.
2. Kui sellise kehtiva riigisisese juhiloa omanik, mille suhtes ei kohaldata artikli 7 lõikes 2 esitatud halduskehtivuse perioode, asub elama muus kui juhiloa väljastanud liikmesriigis, võib vastuvõttev liikmesriik kohaldada juhiloa suhtes nimetatud artiklis esitatud halduskehtivuse perioode, uuendades juhiluba kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil juhiloa omanik asus alaliselt elama tema territooriumile.
Artikkel 3
Võltsimisvastased meetmed
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed juhilubade, sealhulgas enne käesoleva direktiivi jõustumist väljastatud juhiloamudelite võltsimisriski vältimiseks. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile.
2. I lisas esitatud juhiloa valmistamiseks kasutatud materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades komisjoni poolt kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusega sätestatavaid spetsifikatsioone, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemoluliste sätteid direktiivi täiendades. Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.
3. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt … (*) kohaldamiskuupäevast vastavad kõik väljastatud või kasutusel olevad juhiload käesoleva direktiivi nõuetele.
Artikkel 4
Kategooriad, mõisted ja vanuse alampiirid
1. Artiklis 1 sätestatud juhiluba annab õiguse juhtida allpool määratletud kategooriate mootorsõidukeid. Juhiloa võib väljastada alates iga kategooria jaoks määratletud vanuse alampiirist. „Mootorsõiduk” on igasugune teel oma jõuallika abil iseliikuv sõiduk, välja arvatud rööbassõiduk.
2. Mopeedid
AM-kategooria
— |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta) (5) artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud kaherattalised või kolmerattalised sõidukid valmistajakiirusega kuni 45 km/h (välja arvatud sõidukid valmistajakiirusega kuni 25 km/h) ning direktiivi 2002/24/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a määratletud kerged neljarattalised sõidukid. |
— |
Vanuse alampiir AM-kategooria puhul on 16 aastat. |
3. Mootorrattad (külghaagisega või ilma) ja traikid:
— |
mootorratas — direktiivi 2002/24/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud kaherattalised sõidukid (külghaagisega või ilma); |
— |
traik — direktiivi 2002/24/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud kolme sümmeetriliselt paikneva rattaga sõiduk. |
a) |
A1-kategooria:
|
b) |
A2-kategooria:
|
c) |
A-kategooria:
|
4. Veokid:
— |
veok — mistahes mootorsõiduk, mida tavaliselt kasutatakse sõitjate ja kaupade vedamiseks teel või sõitjate ja kaupade vedamiseks kasutatavate sõidukite transportimiseks teel. See mõiste hõlmab trolle, s.t elektrikontaktliiniga ühendatud sõidukeid, mis ei ole rööbassõidukid. See mõiste ei hõlma põllumajandus- või metsatraktoreid; |
— |
põllumajandus- või metsatraktor — igasugune ratastel või roomikutel liikuv mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on konkreetselt ette nähtud vedama, lükkama, kandma või kasutama teatavaid põllumajanduses või metsanduses kasutatavaid tööriistu, masinaid või haagiseid ja mille puhul on sõitjate või kaupade vedu teel või sõitjate või kaupade veoks kasutatavate sõidukite vedamine teel teisejärguline ülesanne; |
a) |
B1-kategooria:
|
b) |
B-kategooria: veokid, mille lubatud täismass ei ületa 3 500 kg ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; selle kategooria veokeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg. ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, võib selle kategooria veokeid ühendada haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, tingimusel et sellise autorongi lubatud täismass kokku ei ületa 4 250 kg. Kui selline autorong ületab 3 500 kg, nõuavad liikmesriigid vastavalt V lisa sätetele, et sellise ühendi juhtimise õigus saadakse pärast seda, kui:
Liikmesriigid võivad samuti nõuda nii koolituse läbimist kui ka oskuste ja käitumise eksami sooritamist. Liikmesriigid teevad sellise autorongi juhtimise õiguse kohta juhiloale märke asjakohase ühenduse koodi abil. Vanuse alampiir B-kategooria puhul on 18 aastat; |
c) |
BE-kategooria:
|
d) |
C1-kategooria: muud kui D1- või D-kategooria veokid, mille lubatud täismass on üle 3 500 kg, kuid mitte üle 7 500 kg, ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; selle kategooria veokeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; |
e) |
C1E-kategooria:
|
f) |
C-kategooria: muud kui D1- või D-kategooria veokid, mille lubatud täismass on üle 3500 kg ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; selle kategooria veokeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; |
g) |
CE-kategooria:
|
h) |
D1-kategooria: veokid, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 16 sõitjat ning mille pikkus ei ületa 8 m; selle kategooria veokeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; |
i) |
D1E-kategooria:
|
j) |
D-kategooria: veokeid, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile rohkem kui kaheksat sõitjat, ja veokeid, mida võib juhtida D-kategooria sõidukite juhiloaga, võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; |
k) |
DE-kategooria:
|
5. Liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta teatavad eri liiki mootorsõidukid, näiteks puuetega inimeste erisõidukid.
Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta sõidukid, mida kasutatakse relva- ja tsiviilkaitsejõudude poolt või nende kontrolli all.
6. Liikmesriigid võivad juhiloa väljastamiseks vajalikku vanuse alampiiri tõsta või alandada järgmiselt:
a) |
AM-kategooria puhul alandada alampiiri kuni 14. eluaastani või tõsta kuni 18. eluaastani; |
b) |
B1-kategooria puhul tõsta alampiiri kuni 18. eluaastani; |
c) |
A1-kategooria puhul tõsta alampiiri kuni 17. või 18. eluaastani:
|
d) |
võib B- ja BE-kategooria puhul alandada alampiiri kuni 17. eluaastani. |
Liikmesriigid võivad alandada alampiiri C-kategooria puhul 18. eluaastani ja D-kategooria puhul 21. eluaastani järgmiste sõidukite korral:
a) |
tuletõrjeteenistuste ning korrakaitseorganite kasutatavad sõidukid; |
b) |
sõidukid, millega tehakse remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi. |
Lõigetes 2–4 esitatud alampiirist noorematele isikutele väljastatud juhiload kehtivad kuni juhiloa omaniku lõigetes 2–4 esitatud vanusesse jõudmiseni üksnes loa väljastanud liikmesriigi territooriumil.
Liikmesriigid võivad tunnustada lõigetes 2–4 esitatud vanuse alampiirist noorematele juhtidele väljastatud juhilubade kehtivust oma territooriumil.
Artikkel 5
Tingimused ja piirangud
1. Juhiloas märgitakse, millistel tingimustel loaomanik tohib sõidukit juhtida.
2. Kui liikumispuude tõttu on lubatud ainult teatavat liiki või kohandatud sõiduki juhtimine, tuleb artiklis 7 ettenähtud oskuste ja käitumise eksam sooritada sellisel sõidukil.
Artikkel 6
Juhtimisõiguse järkjärguline omandamine ja kategooriate vastavus
1. Juhiluba väljastatakse järgmistel tingimustel:
a) |
C1-, C-, D1- ja D-kategooria sõiduki juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B-kategooria sõidukeid; |
b) |
BE-, C1E-, CE, D1E- ja DE-kategooria sõiduki juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida vastavalt B-, C1-, C-, D1- ja D-kategooria sõidukeid. |
2. Juhiloa kehtivus määratakse kindlaks järgmiselt:
a) |
C1E-, CE-, D1E- või DE-kategooriate juhiluba on kehtiv BE-kategooria autorongide jaoks; |
b) |
CE-kategooria sõiduki juhiluba kehtib ka DE-kategooria puhul, kui juhiloa omanikul on õigus juhtida D-kategooria sõidukeid; |
c) |
CE- ja DE-kategooriate sõiduki juhiluba kehtib ka vastavalt C1E- ja D1E-kategooriate autorongide jaoks; |
d) |
mis tahes kategooria sõiduki juhiluba kehtib ka AM-kategooria jaoks. Oma territooriumil väljastatud juhilubade puhul võivad liikmesriigid AM-kategooria puhul piirata vastavuse A1-, A2- ja A-kategooriale, kui kõnealune liikmesriik kehtestab AM-kategooria sõiduki juhiloa saamise tingimuseks praktilise eksami sooritamise; |
e) |
A2-kategooria sõiduki juhiluba kehtib ka A1-kategooria jaoks; |
f) |
A-, B-, C- ja D-kategooriate sõiduki juhiluba kehtib ka vastavalt A1-, A2-, B1-, C1- ja D1- kategooriate jaoks. |
3. Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada järgmisi vastavusi:
a) |
traikide jaoks B-kategooria sõiduki juhiluba; kui traiki võimsus ületab 15 kW, peab B-kategooria sõiduki juhiloa omanik olema vähemalt 21-aastane; |
b) |
A1-kategooria mootorrataste jaoks B-kategooria sõiduki juhiluba. |
Kuna see lõige kehtib ainult liikmesriikide oma territooriumil, ei osuta liikmesriigid juhiloal selle omaniku õigusele juhtida neid sõidukeid.
4. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada oma territooriumil juhtida:
a) |
D1-kategooria sõidukeid, mille lubatud täismass on 3 500 kg (võtmata arvesse puuetega sõitjate veoks ettenähtud spetsiaalseid seadmeid), kui loaomanik on üle 21 aasta vana ja tal on vähemalt kaks aastat olnud B-kategooria sõiduki juhiluba, tingimusel et neid sõidukeid kasutavad mittetulunduslikud asutused ühiskondlikel eesmärkidel ning sõidukijuht osutab teenuseid vabatahtlikult; |
b) |
sõidukeid, mille lubatud täismass ületab 3 500 kg, kui loaomanik on üle 21 aasta vana ja tal on vähemalt kaks aastat olnud B-kategooria sõiduki juhiluba, tingimusel et sõidukid on peamiselt ette nähtud koolitus- või vaba aja veetmise piirkonnas kohapeal kasutamiseks ning neid kasutavad mittetulunduslikud asutused ühiskondlikel eesmärkidel ja neid on muudetud nii, et neid ei saa kasutada rohkem kui üheksa inimese või muude kui nende kasutuse seisukohast tingimata vajalike kaupade veoks. |
Artikkel 7
Juhiloa väljaandmine, kehtivus ja uuendamine
1. Juhiluba väljastatakse ainult neile taotlejatele:
a) |
kes on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning kelle tervislik seisund vastab nõuetele II ja III lisa sätete kohaselt; |
b) |
kes on sooritanud üksnes AM-kategooria teooriaeksami — liikmesriigid võivad taotlejatelt nõuda oskuste ja käitumise eksami sooritamist ja arstliku läbivaatuse tegemist. Selle kategooria kolm- ja nelirataste puhul võivad liikmesriigid kehtestada eraldi oskuste ja käitumise eksami. AM-kategooria sõidukite eristamiseks võib juhiloale kanda siseriikliku koodi; |
c) |
kes on A2- või A-kategooria puhul, tingimusel et neil on vähemalt kahe aastane vastavalt A1- või A2-kategooria mootorrataste juhtimise kogemus, nad on sooritanud ainult oskuste ja käitumise eksami või läbinud VI lisas esitatud koolituse; |
d) |
kes on läbinud koolituse või sooritanud oskuste ja käitumise eksami või kes on B-kategooria puhul läbinud koolituse või sooritanud V lisas esitatud oskuste ja käitumise eksami artikli 4 lõike 4 punkti b teises lõigus määratletud autorongi juhtimiseks; |
e) |
kelle alaline elukoht on juhiloa väljastava liikmesriigi territooriumil või kes suudab tõendada, et ta on seal õppinud vähemalt kuus kuud. |
2. |
|
3. Juhiloa uuendamisel halduskehtivuse lõppemise tõttu kohaldatakse järgmisi nõudeid:
a) |
C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E- kategooria sõiduki juhilubade puhul on III lisas ettenähtud juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded jätkuvalt täidetud; ja |
b) |
taotleja alaline elukoht on juhiloa väljastava liikmesriigi territooriumil või taotleja peab tõendama, et ta on seal õppinud vähemalt kuus kuud. |
Liikmesriigid võivad A-, A1-, A2-, AM, B-, B1- ja BE-kategooria sõiduki juhilubade pikendamisel nõuda III lisas ettenähtud juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetel põhineva eksami sooritamist.
Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele väljastatud mis tahes kategooria sõiduki juhilubade halduskehtivust, nagu see on sätestatud lõikes 2, kohaldamaks selliste juhtide suhtes konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on liiklusohutuse parandamine.
Liikmesriigid võivad piirata algajatele juhtidele väljastatud C- ja D-kategooria sõiduki juhilubade halduskehtivust kolmele aastale, kohaldamaks selliste juhtide suhtes konkreetseid meetmeid, et parandada nende liiklusohutust.
Liikmesriigid võivad piirata mis tahes kategooria sõidukite konkreetsete juhilubade halduskehtivust, nagu see on sätestatud lõikes 2, kui peetakse vajalikuks kohaldada suurema sagedusega arstlikke läbivaatusi või muid konkreetseid meetmeid, nt liikluseeskirjade rikkujate suhtes kohaldatavaid piiranguid.
Liikmesriigid võivad lühendada oma territooriumil elavate üle 50-aastaste sõidukijuhtide juhilubade halduskehtivust, nagu see on sätestatud lõikes 2, et kohaldada suurema sagedusega arstlikke läbivaatusi või muid konkreetseid meetmeid, nt täiendkursusi. Lühendatud halduskehtivust võib kohaldada ainult juhiloa uuendamisel.
4. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse ja korrakaitse alaste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohaldada juhilubade väljastamise suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis vastavad muudele kui käesolevas direktiivis nimetatud tingimustele.
5. |
|
Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, võtavad juhiloa väljastavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et taotleja täidab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudeid, ning kohaldavad juhtimisõiguse tühistamisel või äravõtmisel siseriiklikke sätteid, kui tehakse kindlaks, et luba on välja antud ilma, et nõuded oleks täidetud.
Artikkel 8
Teaduse ja tehnika arenguga kohandamine
Muudatused, mis on vajalikud I–VI lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 9
Komitee
1. Komisjoni abistab juhilubade komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 10
Eksamineerijad
Käesoleva direktiivi jõustumisest peavad sõidueksami vastuvõtjad vastama IV lisas esitatud miinimumnõuetele.
Enne … (**) sõidueksami vastuvõtjatena juba töötavad isikud peavad ainult tõendama oma kvalifikatsiooninõuete täitmist ning osalema korrapäraselt koolitustel.
Artikkel 11
Juhilubade väljavahetamist, äravõtmist, asendamist ja tunnustamist käsitlevad eri sätted
1. Kui ühe liikmesriigi väljastatud kehtiva riigisisese juhiloa omanik on asunud alaliselt elama teises liikmesriigis, võib ta taotleda juhiloa vahetamist samaväärse juhiloa vastu. Luba vahetav liikmesriik peab kontrollima, millise kategooria jaoks esitatud juhiluba veel kehtib.
2. Kui kriminaalõiguse ja korrakaitsealaste õigusaktide territoriaalsuse põhimõttest ei tulene teisiti, võib teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriik tema suhtes kohaldada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid ja vajaduse korral selleks juhiloa välja vahetada.
3. Juhiluba välja vahetav liikmesriik tagastab endise juhiloa selle väljastanud liikmesriigile ja põhjendab oma tegu.
4. Liikmesriik keeldub juhiloa väljastamisest taotlejale, kelle juhiluba on teises liikmesriigis piiratud, peatatud või ära võetud.
Liikmesriik keeldub tunnustamast ükskõik millise teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivust sellise isiku puhul, kelle juhiluba on nimetatud teise liikmesriigi territooriumil piiratud, peatatud või ära võetud.
Liikmesriik võib keelduda juhiloa väljastamisest ka taotlejale, kelle juhiluba on teises liikmesriigis kehtetuks tunnistatud.
5. Kaotatud või varastatud juhiloa asendavad ainult loaomaniku alalise elukoha liikmesriigi pädevad asutused; need asutused asendavad juhiloa olemasoleva teabe või vajaduse korral algse juhiloa väljastanud liikmesriigi pädevate asutuste tõenduse alusel.
6. Kui liikmesriik vahetab kolmanda riigi väljastatud juhiloa ühenduse mudeljuhiloa vastu, tehakse sellise vahetuse kohta märge ühenduse mudeljuhiloal, samuti juhiloa võimalikud hilisemad uuendused või asendused.
Selline vahetamine võib toimuda üksnes juhul, kui kolmanda riigi väljastatud juhiluba loovutatakse vahetust sooritava liikmesriigi pädevatele asutustele. Kui selle juhiloa omanik asub alaliselt elama teises liikmesriigis, ei pea kõnealune liikmesriik kohaldama artiklis 2 sätestatud vastastikuse tunnustamise põhimõtet.
Artikkel 12
Alaline elukoht
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab 'alaline elukoht' kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega või, kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.
Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud kohta, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Viimati nimetatud tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis kindla kestusega ülesande täitmiseks. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.
Artikkel 13
Ühenduse ja kolmandate riikide juhiloamudelite vastavus
1. Komisjoni nõusolekul kehtestavad liikmesriigid enne käesoleva direktiivi rakendamist väljastatud juhilubade ja artiklis 4 määratletud kategooriate vastavuse.
Pärast komisjoniga konsulteerimist võivad liikmesriigid teha oma siseriiklikesse õigusaktidesse artikli 11 lõigete 4, 5 ja 6 sätete rakendamiseks vajalikke korrektiive.
2. Enne … (**) antud mis tahes juhtimisõigust ei võeta ära ning nende suhtes ei kohaldata kuidagi käesoleva direktiivi sätteid.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Komisjon esitab aruande käesoleva direktiivi rakendamise, sealhulgas direktiivi rakendamisest liiklusohutusele avaldunud mõju kohta mitte varem … (***).
Artikkel 15
Vastastikune abi
Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel ja vahetavad teavet nende juhilubade kohta, mille nad on väljastanud, välja vahetanud, asendanud, uuendanud või ära võtnud. Liikmesriigid kasutavad selleks loodavat ELi juhilubade võrgustikku.
Artikkel 16
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt … (****) artikli 1 lõike 1, artikli 3, artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 ning lõike 4 punktid b–k, artikli 6 lõike 1, lõike 2 punktide a, c, d ja e, artikli 7 lõike 1 punktide b, c ja d ning lõigete 2, 3 ja 5, artikli 8, artikli 10, artikli 13, artikli 14, artikli 15, I lisa punkti 2, II lisa A1-, A2- ja A-kategooriat käsitleva punkti 5.2 ja IV, V ja VI lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates … (**).
3. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Liikmesriigid lisavad ka märke selle kohta, et kehtivate õigusnormide viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 17
Kehtetukstunnistamine
Direktiiv 91/439/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates … (**), ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses VII lisa B osas osutatud tähtpäevadega, mis puudutavad direktiivi ülevõtmist siseriiklikku õigusesse.
Direktiivi 91/439/EMÜ artikli 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks …. (*****)
Viiteid kehtetukstunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt VIII lisas toodud vastavustabelile.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõiget 1, artiklit 5, artikli 6 lõike 2 punkti b, artikli 7 lõike 1 punkti a, artiklit 9, artikli 11 lõikeid 1, 3, 4, 5 ja 6, artiklit 12 ning I, II ja III lisa kohaldatakse alates … (******).
Artikkel 19
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 112, 30.4.2004, lk 34.
(2) Euroopa Parlamendi 23. veebruari 2005. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(*) 26. aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(5) EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/30/EÜ (ELT L 106, 27.4.2005, lk 17).
(6) ELT L 226, 10.9.2003, lk 4. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).
(**) Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva.
(***) Üksteist aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva.
(****) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva.
(*****) Käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval.
(******) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva.
I LISA
SÄTTED ÜHENDUSE JUHILOAMUDELI KOHTA
1. |
Ühenduse juhiloamudeli kaardi füüsilised omadused vastavad ISO 7810 ja ISO 7816-1 standarditele. Kaart valmistatakse polükarbonaadist. Meetodid, millega kontrollitakse juhilubade omadusi, et kinnitada nende vastavust rahvusvahelisele standardile, vastavad ISO 10373 standardile. |
2. |
Juhilubade füüsiline turvalisus Juhilubade füüsilist turvalisust ohustavad:
Üldine turvalisus sõltub süsteemist tervikuna, mis hõlmab taotlusmenetlust, andmete edastamist, kaardi valmistamiseks kasutatud materjali, trükitehnikat, minimaalset hulka erinevaid turvaelemente ja isikustamisprotsessi.
|
3. |
Juhiloal on kaks külge. Esiküljel on:
Tagaküljel on:
|
4. |
Erisätted
|
ÜHENDUSE JUHILOAMUDEL
Esikülg JUHILUBA ………………………. [LIIKMESRIIK]
Tagakülg 1. Nimi 2. Eesnimi 3. Sünniaeg ja -koht 4a. Juhiloa väljaandmise kuupäev 4b. Kehtivuse ametlik lõppkuupäev 4c. Väljaandja 5. Juhiloa seerianumber 8. Elukoht 9. (1) Kategooria 10. Väljaandmise kuupäev kategooria kaupa 11. Kehtivuse lõppkuupäev kategooria kaupa 12. Piirangud
JUHILOAMUDELI NÄIDIS
Belgia juhiluba (teabeks)
Märkus: lisatakse piktogramm ja rida AM-kategooria jaoks.
Märkus: mootorratta kategooriat käsitlevasse osasse lisatakse mõiste „A2”.
II LISA
I. SÕIDUEKSAMI MIINIMUMNÕUDED
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhiloa taotlejatel oleks veoki juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused ja käitumine. Selleks kehtestatud eksamid peavad koosnema:
— |
teooriaeksamist ning seejärel |
— |
oskuste ja käitumise eksamist. |
Allpool on esitatud nende eksamite tegemise tingimused.
A. TEOORIAEKSAM
1. Vorm
Valitud vormi abil tehakse kindlaks, et taotlejal on nõutavad teadmised punktides 2, 3 ja 4 loetletud teemadel.
Juhiloa taotleja, kes on sooritanud mõne teise kategooria teooriaeksami, võidakse vabastada eksami sooritamisest punktide 2, 3 ja 4 ühiste sätete osas.
2. Teooriaeksami sisu kõigi sõidukikategooriate puhul
2.1. Küsimusi tuleb esitada kõikide allpool loetletud punktide kohta, kusjuures küsimuste sisu ja vorm jääb iga liikmesriigi enda otsustada:
2.1.1. |
Liikluseeskirjad:
|
2.1.2. |
Juht:
|
2.1.3. |
Tee:
|
2.1.4. |
Teised liiklejad:
|
2.1.5. |
Üldeeskirjad ja muud küsimused:
|
2.1.6. |
Sõidukist väljumisel vajalikud ettevaatusabinõud; |
2.1.7. |
Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid; taotlejad peavad suutma kindlaks teha kõige tavalisemad puudused, eelkõige rooliseadme, vedrustus- ja pidurdussüsteemi, rehvide, tulede ja suunatulede, helkurite, tahavaatepeeglite, tuuleklaasi ja klaasipuhastite, heitgaasisüsteemi, turvavööde ja helisignaalseadme juures; |
2.1.8. |
Sõiduki turvavarustus, eelkõige turvavööde, peatugede ja laste turvavarustuse kasutamine; |
2.1.9. |
Keskkonnaga seonduvad sõiduki kasutamiseeskirjad (helisignaali kohane kasutus, mõõdukas kütusetarbimine, saasteainete väljalaske piiramine jne) |
3. Erisätted A1-, A2- ja A-kategooria kohta
3.1. Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll:
3.1.1. |
Kaitsevarustuse, näiteks kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kasutamine; |
3.1.2. |
Mootorratturite nähtavus teistele liiklejatele; |
3.1.3. |
Eespool esitatud erinevate teeoludega seotud ohutegurid eritähelepanuga libedatel teeosadel, nagu kanalisatsioonikaevude kaaned, teemärgised (nt näiteks jooned ja nooled) ja trammirööpad; |
3.1.4. |
Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid, pöörates täiendavat tähelepanu hädaseiskamislülitile, õlitasemele ja ketile. |
4. Erisätted C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria kohta
4.1. Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll:
4.1.1. |
Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrusega (EMÜ) nr 3820/85 (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta) (1) kindlaks määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrusega (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (2) kindlaks määratud sõidumeeriku kasutamine, |
4.1.2. |
Eeskirjad asjaomase transpordiliigi kohta: kauba- või sõitjatevedu; |
4.1.3. |
Riigisiseseks ja rahvusvaheliseks kauba- ja sõitjateveoks nõutavad sõiduki- ja veodokumendid; |
4.1.4. |
Kuidas käituda avarii korral; teadmised pärast avariid või samalaadset juhtumit võetavate meetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete kohta, nagu sõitjate evakueerimine, ning põhiteadmised esmaabi kohta; |
4.1.5. |
Rattavahetuse käigus võetavad ettevaatusabinõud; |
4.1.6. |
Eeskirjad veoki massi ja mõõtmete kohta; eeskirjad kiiruspiirikute kohta; |
4.1.7. |
Sõidukite omadustest põhjustatud takistused nägemisväljas; |
4.1.8. |
Teedekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik); |
4.1.9. |
Sõidukile veose pealelaadimise ohutus: veose kontrollimine (paigutamine ja kinnitamine), eri liiki veostega (nt vedelikud, väljaulatuvad veosed jms) seotud probleemid, kauba peale- ja mahalaadimine ning laadimisseadmete kasutamine (üksnes C-, CE-, C1-, C1E-kategooria); |
4.1.10. |
Juhi vastutus sõitjateveol; sõitjate mugavus ja turvalisus; laste vedu; enne teeleasumist vajalik kontroll; teooriaeksamisse peaksid kuuluma kõik bussitüübid (avalikus teenistuses olevad linnaliini- ja kaugsõidubussid, erimõõtmetega bussid jms) (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria). |
4.2. Kohustuslik üldteadmiste kontroll C-, CE-, D- ja DE-kategooriat käsitlevate lisasätete kohta:
4.2.1. |
Järgmiste seadmete ja süsteemide ehitus- ja tööpõhimõtted: sisepõlemismootorid, vedelikud (nt mootoriõli, jahutusvedelik, pesuvedelik), toitesüsteem, elektrisüsteem, süüteseade, käiguvahetussüsteem (sidur, käigukast jne); |
4.2.2. |
Määrdeained ja antifriisid; |
4.2.3. |
Rehvide ehituspõhimõtted, paigaldamine, õige kasutus ja hooldus; |
4.2.4. |
Piduriseadmete ja kiirusregulaatorite tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus ning mitteblokeeruvate pidurite kasutamine; |
4.2.5. |
Haakeseadmete tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus (üksnes CE- ja DE-kategooria puhul); |
4.2.6. |
Rikete põhjuste kindlakstegemise meetodid; |
4.2.7. |
Sõidukite ennetav hooldus ja vajalik jooksev remont; |
4.2.8. |
Juhi vastutus kaupade vastuvõtmise, veo ja üleandmise eest vastavalt kokkulepitud tingimustele (üksnes C- ja CE-kategooria puhul). |
B. OSKUSTE JA KÄITUMISE EKSAM
5. Sõiduk ja selle varustus
5.1. |
Käsikäigukastiga sõiduki juhtimiseks sooritatakse oskuste ja käitumise eksam käsikäigukastiga sõidukil. Kui juhiloa taotleja teeb oskuste ja käitumise eksami automaatkäigukastiga sõidukil, märgitakse see ära igal sellise eksami põhjal välja antud juhiloal. Sellise märkega lubasid võib kasutada üksnes automaatkäigukastiga sõiduki juhtimiseks. Automaatkäigukastiga sõiduk – sõiduk, mille mootori ja rataste vahelist ülekandearvu võib muuta üksnes gaasi- või piduripedaali kasutades. |
5.2. |
Oskuste ja käitumise eksamil kasutatavad sõidukid vastavad allpool esitatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad ette näha rangemad nõuded või lisada muid nõudeid. |
A1-kategooria:
A1-kategooria ilma külghaagiseta mootorratas, töömahuga vähemalt 120 cm3 ning suurima kiirusega vähemalt 90 km/h
A2-kategooria
Ilma külghaagiseta mootorratas, mootori töömahuga vähemalt 400 cm3 ning võimsusega vähemalt 25 kW
A-kategooria
Ilma külghaagiseta mootorratas, mootori töömahuga vähemalt 600 cm3 ning võimsusega vähemalt 40 kW
B-kategooria:
Neljarattaline B-kategooria sõiduk suurima kiirusega vähemalt 100 km/h;
BE-kategooria:
B-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 000 kg lubatud täismassiga haagisega, mille suurim kiirus on vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on veokiga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui veok, tingimusel et tahavaade on võimalik üksnes veoki välimiste tahavaatepeeglite kaudu; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg;
B1-kategooria:
Kvadrik suurima kiirusega vähemalt 60 km/h;
C-kategooria:
C-kategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 12 000 kg, pikkus vähemalt 8 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt 10 000 kg;
CE-kategooria:
kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 m pikkuse haagisega; nii poolhaagisautorongi kui ka eksamisõiduki ja haagise lubatud täismass on vähemalt 20 000 kg, pikkus vähemalt 14 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h, sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; nii poolhaagisautorongi kui ka sõiduki ja haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 15 000 kg;
C1-kategooria:
C1-alamkategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4 000 kg, pikkus vähemalt 5 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
C1E-kategooria:
C1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1250-kg lubatud täismassiga haagisega; nende pikkus on kokku vähemalt 8 m ja suurim kiirus vähemalt 80 km/h; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui juhikabiin, tingimusel et tahavaade on võimalik üksnes veoki välimiste tahavaatepeeglite kaudu; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg;
D-kategooria:
D-kategooria sõiduk, mille pikkus on vähemalt 10 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik;
DE-kategooria:
D-kategooria eksamisõiduk ja vähemalt 1 250-kg lubatud täismassiga haagis laiusega vähemalt 2,40 m ja suurima kiirusega vähemalt 80 km/h; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt 2 m lai ja 2 m kõrge; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg;
D1-kategooria:
D1-alamkategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4 000 kg, pikkus vähemalt 5 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik;
D1E-kategooria:
D1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 250-kg lubatud täismassiga haagisega, suurima kiirusega vähemalt 80 km/h; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt 2 m lai ja 2 m kõrge; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kg;
BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta eespool esitatud miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva direktiivi jõustumise ajal või enne seda, võib siiski edasi kasutada kuni kümme aastat pärast kõnealust kuupäeva. Liikmesriigid võivad rakendada nende sõidukite veoseid käsitlevad nõuded kuni kümne aasta jooksul alates komisjoni direktiivi 2000/56/EÜ (3) jõustumisest.
6. A1-, A2- ja A-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
6.1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast
Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
6.1.1. |
Kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kohandamine; |
6.1.2. |
Rehvide, piduri, rooliseadme, hädaseiskamislüliti (olemasolu korral), keti, õlitaseme, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll; |
6.2. Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontrollimine
6.2.1. |
Mootorratta tugihargile asetamine ja tugihargilt võtmine ning selle liigutamine mootori abita sõiduki kõrval kõndides; |
6.2.2. |
Mootorratta parkimine tugihargil; |
6.2.3. |
Vähemalt kaks manöövrit väikesel kiirusel, sealhulgas slaalomisõit; see peaks võimaldama hinnata siduri käsitsemise oskust koos piduriga, tasakaalu, vaatesuunda ja asendit mootorrattal ning jalgade asendit jalatugedel; |
6.2.4. |
Vähemalt kaks manöövrit suuremal kiirusel, millest üks manööver toimub teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h ja üks manööver takistusest möödasõidul kiirusel vähemalt 50 km/h; see peaks võimaldama hinnata asendit mootorrattal, vaatesuunda, tasakaalu, juhtimis- ja käiguvahetustehnikat; |
6.2.5. |
Pidurdamine: sooritatakse vähemalt kaks pidurdusharjutust, sealhulgas hädapidurdus kiirusel vähemalt 50 km/h; see peaks võimaldama hinnata esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, vaatesuunda ja asendit mootorrattal. Punktides 6.2.3–6.2.5 nimetatud erimanöövreid tuleb rakendada hiljemalt viis aastat pärast direktiivi 2000/56/EÜ jõustumist. |
6.3. Käitumine liikluses
Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:
6.3.1. |
Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit; |
6.3.2. |
Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal; |
6.3.3. |
Kurvis sõitmine; |
6.3.4. |
Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine; |
6.3.5. |
Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine; |
6.3.6. |
Kiirteele või samalaadsele teele (kui võimalik) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine; |
6.3.7. |
Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); |
6.3.8. |
Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; |
6.3.9. |
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist väljumisel. |
7. B-, B1- ja BE-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
7.1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast
Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
7.1.1. |
Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks; |
7.1.2. |
Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede kohandamine; |
7.1.3. |
Kontrollimine, et uksed oleksid suletud; |
7.1.4. |
Rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll; |
7.1.5. |
Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: sõidukikere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus, pealelaadimisviis, veose kinnitamine (üksnes BE-kategooria puhul); |
7.1.6. |
Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontrollimine (üksnes BE-kategooria puhul); |
7.2. B- ja B1-kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
Kontrollitavad manöövrid valitakse järgmiste hulgast (vähemalt kaks manöövrit järgmisest neljast punktist, sealhulgas üks tagasikäigul):
7.2.1. |
Tagurdamine otse või pöördega paremale või vasakule ümber nurga, jäädes õigele sõidurajale; |
7.2.2. |
Tagasipööramine edasi- ja tagasikäiku kasutades; |
7.2.3. |
Sõiduki parkimine ja parkimiskohalt lahkumine (parkimine rööpselt, kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel); |
7.2.4. |
Täpne pidurdamine kuni seiskumiseni; hädaseiskamise sooritamine on vabatahtlik. |
7.3. BE-kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
7.3.1. |
Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti veoki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele); |
7.3.2. |
Tagurdamine kurvi mööda, mille trajektoor jääb liikmesriikide otsustada; |
7.3.3. |
Ohutu parkimine veose peale-/mahalaadimiseks. |
7.4. Käitumine liikluses
Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:
7.4.1. |
Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit; |
7.4.2. |
Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal; |
7.4.3. |
Kurvis sõitmine; |
7.4.4. |
Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine; |
7.4.5. |
Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine; |
7.4.6. |
Kiirteele või samalaadsele teele (kui võimalik) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine; |
7.4.7. |
Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); |
7.4.8. |
Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; |
7.4.9. |
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist väljumisel. |
8. C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
8.1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast
Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
8.1.1. |
Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks; |
8.1.2. |
Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede kohandamine; |
8.1.3. |
Rehvide, rooliseadme, piduri, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll; |
8.1.4. |
Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede, rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine; |
8.1.5. |
Õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll; |
8.1.6. |
Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: sõidukikere, katted, laadimisluugid, laadimismehhanism (kui on), kabiinilukustus (kui on), pealelaadimisviis, veose kinnitamine (üksnes C-, CE-, C1-, C1E-kategooria puhul); |
8.1.7. |
Haakeseadme ning pidurite ja elektriühenduste kontroll (üksnes CE-, C1E-, DE- ja D1E-kategooria puhul); |
8.1.8. |
Oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse abinõusid; sõidukikere, teenindususte, avariiväljapääsude, esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul); |
8.1.9. |
Teedekaardi lugemine, marsruudi planeerimine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik); |
8.2. Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontrollimine
8.2.1. |
Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti veoki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele) (üksnes CE-, C1E-, DE-, D1E-kategooria puhul); |
8.2.2. |
Tagurdamine kurvi mööda, mille trajektoor jääb liikmesriikide otsustada; |
8.2.3. |
Ohutu parkimine laadimisrambi/-platvormi või samalaadse rajatise ääres veose maha-/pealelaadimiseks (üksnes C-, CE-, C1-, C1E-kategooria puhul); |
8.2.4. |
Bussi parkimine sõitjate ohutuks peale- või mahaminekuks (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-puhul); |
8.3. Käitumine liikluses
Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:
8.3.1. |
Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit; |
8.3.2. |
Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal; |
8.3.3. |
Kurvis sõitmine; |
8.3.4. |
Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine; |
8.3.5. |
Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine; |
8.3.6. |
Kiirteele või samalaadsele teele (kui võimalik) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine; |
8.3.7. |
Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); |
8.3.8. |
Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; |
8.3.9. |
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist väljumisel. |
9. Oskuste ja käitumise eksami hindamine
9.1. |
Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama juhiloa taotleja oskust käsitseda sõidukit ja juhtida seda liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Vigu ja ohtlikku käitumist juhtimisel, mis ohustavad vahetult eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, karistatakse eksami mittesooritamisega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasasolev isik peab sekkuma või mitte. Siiski on eksamineerijal õigus otsustada, kas oskuste ja käitumise eksam lõpule viia või mitte. Sõidueksami vastuvõtjatel peab olema väljaõpe, mis võimaldab neil õigesti hinnata taotlejate oskust ohutult sõidukit juhtida. Sõidueksami vastuvõtjate töö järele valvab ja seda kontrollib liikmesriigi poolt volitatud asutus, et tagada vigade õige ja järjekindel hindamine vastavalt käesolevas lisas esitatud standarditele. |
9.2. |
Hindamise käigus pööravad sõidueksami vastuvõtjad erilist tähelepanu sellele, kas taotleja ilmutab kaalutletud ja teisi arvestavat juhtimiskäitumist. See peaks peegeldama üldist sõidukijuhtimisstiili ja sõidueksami vastuvõtja peaks seda taotlejast üldettekujutuse saamisel arvesse võtma. Siia kuulub kohanduv ja kindel (ohutu) juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti enam ohustatud) liiklejate huvidega arvestamine ning ettenägelikkus. |
9.3. Peale selle hindab sõidueksami vastuvõtja taotleja järgmisi oskusi:
9.3.1. |
sõiduki valitsemine võttes arvesse järgmist: turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, istmete õiget kasutust; tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust; sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades, eri kiirustel; kindlat teelpüsimist; sõiduki massi ja mõõtmeid ning omadusi; veose massi ja liiki (üksnes BE-, C, CE-, C1-, C1E-, DE- ja D1E-kategooria puhul); sõitjate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine); |
9.3.2. |
kokkuhoidlik ja keskkonnasäästlik sõidustiil, võttes arvese pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul); |
9.3.3. |
jälgimine: kõigi suundade jälgimine; peeglite õige kasutamine; kaugel, keskmisel kaugusel ja lähedal asuva märkamine; |
9.3.4. |
sõidueesõigus/teeandmine: sõidueesõigus ristmikel; teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel); |
9.3.5. |
õige asend teel: sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asend teel, sõidurajal, ringristmikel, kurvis; asendi ennetav võtmine; |
9.3.6. |
vahe hoidmine: piisava vahemaa hoidmine ees ja küljel; piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest; |
9.3.7. |
kiirus: ei ületa suurimat lubatud kiirust; kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni; sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul; kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele; |
9.3.8. |
valgusfoorid, liiklusmärgid ja muud märguanded: õige käitumine valgusfoori ees; liikluse reguleerijate korralduste täitmine; liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine; teemärgiste kohane järgimine; |
9.3.9. |
märguanded: õige ja õigeaegne märguandmine vajaduse korral; õige suunanäitamine; kohane tegutsemine kõigi teiste liiklejate märguannete puhul; |
9.3.10. |
pidurdamine ja peatumine: õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele; ettenägelikkus; mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine (üksnes C-, CE, D-, DE-kategooria puhul); teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, CE-, D- ja DE-kategooria puhul). |
10. Eksami kestus
Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa B osas sätestatud oskusi ja käitumist. Teelsõitmiseks kulunud aeg ei võiks mingil juhul olla A-, A1-, A2-, B-, B1- ja BE-kategooria puhul alla 25 minuti ning muude kategooriate puhul alla 45 minuti. Siia hulka ei kuulu taotleja vastuvõtmine, sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt, erimanöövrid ja praktilise eksami tulemuse teatavakstegemine.
11. Eksami toimumise koht
See osa eksamist, mille käigus hinnatakse erimanöövreid, võib toimuda spetsiaalsel eksamiks kohandatud platsil. Võimaluse korral peaks see osa eksamist, mille käigus hinnatakse liikluskäitumist, toimuma teedel väljaspool asulaid, kiirliiklusega teedel ja kiirteedel (või samalaadsetel teedel) ja mitmesugustel linnatänavatel (elamurajoonides, kiirusepiiranguga 30 ja 50 km/h aladel, linnasisestel kiirliiklusega teedel), kus esineb eri tüüpi probleeme, millega juhid tõenäoliselt kokku puutuvad. Samuti on soovitav, et eksam toimuks mitmesuguse liiklustiheduse tingimustes. Teelsõidu aega tuleks kasutada optimaalselt, et hinnata taotlejat kõikidel liiklusaladel, mis võivad ette tulla, pöörates erilist tähelepanu ühelt alalt teisele üleminekule.
II. MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKUD TEADMISED, OSKUSED JA KÄITUMINE
Kõikide mootorsõidukite juhtidel peavad alati olema punktides 1–9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumisviis, et nad suudaksid:
— |
ära tunda liiklusohtlikud olukorrad ja hinnata nende tõsidust; |
— |
valitseda piisavalt oma sõidukit, et mitte tekitada ohtlikke olukordi, ja reageerida selliste olukordade tekkimisel kohaselt; |
— |
järgida liikluseeskirju, eelkõige neid, mis on mõeldud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ja sujuva liiklusvoo hoidmiseks; |
— |
avastada oma sõidukil olulisemad tehnilised puudused, eelkõige need, mis seavad ohtu turvalisuse, ning parandada need kohasel viisil; |
— |
võtta arvesse kõiki tegureid, mis mõjutavad sõiduki juhtimist (nt alkohol, väsimus, halb nägemine jms), et kasutada täiel määral ohutuks sõiduks vajalikke võimeid; |
— |
aidata tagada kõigi liiklejate, eelkõige kõige nõrgemate ja enam ohustatute ohutust, osutades kohast tähelepanu teistele. |
Liikmesriigid võivad rakendada kohaseid meetmeid tagamaks, et juhid, kes on minetanud punktides 1–9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumise, võivad uuesti omandada teadmised ja oskused ning ilmutada käitumist, mis on nõutav veoki juhtimiseks.
(1) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1. Määrus on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
(2) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 561/2006.
III LISA
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKU FÜÜSILISE JA VAIMSE SOBIVUSE MIINIMUMNÕUDED
MÕISTED
1. |
Käesolevas lisas liigitatakse sõidukijuhid kahte rühma: |
1.1. |
1. rühm: A-, A1-, A2-, AM-, B-, B1- ja BE-kategooria sõidukite juhid. |
1.2. |
2. rühm: C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1- ja D1E-kategooria sõidukite juhid. |
1.3. |
Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha, et käesolevas lisas 2. rühma sõidukijuhte käsitlevaid sätteid võib kohaldada B-kategooria sõidukite juhtide suhtes, kes kasutavad oma juhiluba kutsetöös (takso- ja kiirabiautojuhid jm). |
2. |
Esimest juhiluba või juhiloa uuendamist taotlevad isikud liigitatakse sellesse rühma, millesse nad hakkavad kuuluma, kui juhiluba on väljastatud või uuendatud. |
ARSTLIK LÄBIVAATUS
3. |
1. rühm: Juhiloa taotlejad läbivad arstliku läbivaatuse, kui vajalike formaalsuste täitmisel või juhiloa väljastamise eelduseks olevate eksamite sooritamisel ilmneb, et neil on üks või mitu käesolevas lisas nimetatud meditsiinilist puuet. |
4. |
2. rühm: Juhiloa taotlejad läbivad arstliku läbivaatuse enne, kui neile juhiluba esmakordselt väljastatakse ning seejärel kontrollitakse sõidukijuhte igal juhiloa uuendamisel kooskõlas selle liikmesriigi süsteemiga, kus asub sõidukijuhi peamine elukoht. |
5. |
Liikmesriigid võivad juhilubade väljastamiseks või uuendamiseks ette näha käesolevas lisas esitatud nõuetest rangemad nõuded. |
NÄGEMINE
6. |
Kõik juhiloa taotlejad läbivad asjakohase kontrolli, millega tehakse kindlaks, kas neil on mootorsõidukite juhtimiseks vajalik küllaldane nägemisteravus. Kui on põhjust kahelda, et juhiloa taotleja nägemine ei ole küllaldane, vaadatakse ta läbi pädevas meditsiiniasutuses. Sellel läbivaatusel pööratakse eelkõige tähelepanu järgmisele: nägemisteravus, vaateväli, nägemine hämaras ja progresseeruvad silmahaigused. Käesolevas lisas ei loeta kontaktläätsi korrektiivklaasideks. |
1. rühm:
6.1. |
Juhiloa väljastamise või uuendamise taotlejate binokulaarne nägemisteravus (vajaduse korral korrektiivklaasidega) peab olema vähemalt 0,5, kasutades mõlemat silma korraga. Juhiluba ei väljastata ega uuendata, kui arstlikul läbivaatusel selgub, et juhiloa taotleja horisontaalvaateväli on väiksem kui 120° (peale erandjuhtude nõuetekohaselt põhjendatud pooldava meditsiinilise arvamuse ja positiivse sõidueksamitulemuse korral) või kui asjaomane isik põeb mõnda silmahaigust, mis võib turvalist sõidukijuhtimist ohustada. Kui diagnoositakse progresseeruv silmahaigus, võib juhiloa väljastada või uuendada, kui juhiloa taotleja on pädeva meditsiiniasutuse korrapärase kontrolli all. |
6.2. |
Ühest silmast täielikult nägemise kaotanud või ainult üht silma kasutavate (nt diploopia korral) juhiloa väljastamise või uuendamise taotlejate nägemisteravus peab vajaduse korral korrektiivklaase kasutades olema vähemalt 0,6. Pädev meditsiiniasutus peab kinnitama, et selline monokulaarne nägemine on kestnud küllalt kaua, mistõttu asjaomane isik on sellega kohanenud ja ühe silma vaateväli on normaalne. |
2. rühm:
6.3. |
Juhiloa väljastamise või uuendamise taotlejate nägemisteravus (vajaduse korral korrektiivklaasidega) peab olema vähemalt 0,8 paremas seisundis oleva silmaga ja vähemalt 0,5 halvemas seisundis oleva silmaga. Kui väärtuste 0,8 ja 0,5 saavutamiseks kasutatakse korrektiivklaase, peab kummagi silma korrigeerimata nägemisteravus olema vähemalt 0,05 või tuleb minimaalne nägemisteravus (0,8 ja 0,5) saavutada kas korrektiivklaaside abil, mille optiline tugevus ei ületa pluss või miinus nelja dioptriat, või kontaktläätsede abil (korrigeerimata nägemisteravus = 0,05). Kõnealune isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Juhilubasid ei väljastata ega uuendata normaalse binokulaarse vaateväljata või diploopia all kannatavatele juhiloa taotlejatele. |
KUULMINE
7. |
Juhiloa taotlejate või sõidukijuhtide puhul, kes kuuluvad 2. rühma, võib juhiloa väljastada või uuendada ainult pädeva meditsiiniasutuse arvamuse alusel; arstlikul läbivaatusel võetakse eelkõige arvesse nõrgenenud kuulmise kompenseerimise võimalust. |
LIIKUMISPUUDEGA ISIKUD
8. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata selliste juhiloa taotlejate ega sõidukijuhtide puhul, kes kannatavad liikumissüsteemi vaevuste või kõrvalekallete all, mis muudavad mootorsõiduki juhtimise ohtlikuks. |
1. rühm:
8.1. |
Teatavate piirangutega juhiloa võib vajaduse korral väljastada liikumispuudega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele pädeva meditsiiniasutuse arvamuse põhjal. See arvamus peab põhinema kõnealuse vaevuse või kõrvalekalde meditsiinilisel uurimisel ja vajaduse korral praktilisel eksamil. Selles arvamuses tuleb ka märkida, missuguseid muudatusi sõidukile tuleb teha ja kas juht vajab ortopeedilist seadet, kui oskuste ja käitumise eksam näitab, et sõidukijuhtimine sellise seadme abil ei oleks ohtlik. |
8.2. |
Juhiloa võib väljastada või uuendada, kui juhiloa taotlejal on progresseeruv vaevus, tingimusel et puudega isikut kontrollitakse korrapäraselt, et kindlaks teha, kas ta on võimeline sõidukit täiesti turvaliselt juhtima. Kui puue on püsiv, võib juhiloa väljastada ja uuendada ilma kohustusliku korrapärase arstliku läbivaatuseta. |
2. rühm:
8.3. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED
9. |
Iga haigus, mille korral esimese juhiloa või juhiloa uuendamise taotleja südame-veresoonkonna tegevus võib äkitselt halveneda, põhjustades tema ajutegevuse äkilist nõrgenemist, on liikluses ohtlik. |
1. rühm:
9.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsise arütmia all kannatavatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele. |
9.2. |
Juhiloa võib väljastada või uuendada südamestimulaatoriga juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
9.3. |
Ebanormaalse arteriaalse vererõhu all kannatavatele juhiloa taotlejatele juhiloa väljastamise või sõidukijuhtidele juhiloa uuendamise küsimust hinnatakse, võttes arvesse muid arstliku läbivaatuse tulemusi, võimalikke haigusega seotud komplikatsioone ja nendest lähtuvat võimalikku ohtu liiklusele. |
9.4. |
Üldiselt ei väljastata ega uuendata juhiluba juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kellel puhkuse või meeleliigutuse korral esineb rahulolekustenokardiat. Müokardi infarkti põdenud juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele väljastatakse või uuendatakse juhiluba kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
9.5. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
MELLIITDIABEET
10. |
Melliitdiabeeti põdevatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele võib juhiloa väljastada või uuendada kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja iga juhtumi kohaste korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
10.1. |
Käesoleva rühma juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes põevad melliitdiabeeti ja vajavad insuliinravi, võib juhiloa väljastada või uuendada ainult väga erandlikel juhtudel ning üksnes nõuetekohaselt põhjendatud ja kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike kontrollimiste alusel. |
NEUROLOOGILISED HAIGUSED
11. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsist neuroloogilist haigust põdevatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kui lisaks taotlusele ei esitata kinnitatud meditsiinilist arvamust. Haigustega või kesk- või perifeerset närvisüsteemi mõjutava kirurgilise sekkumisega seotud neuroloogilisi häireid, mis põhjustavad meeleelundite puudulikkust või liikumisvaegust ning mõjutavad tasakaalu ja koordinatsiooni, tuleb arvestada vastavalt nende tagajärgedele ja progresseerumisohule. Sellistel juhtudel toimub juhiloa väljastamine või uuendamine seisundi halvenemise ohu korrapärase hindamise alusel. |
12. |
Mootorsõidukijuhi epilepsiahood või muud äkilised teadvusehäired on suur oht liiklusohutusele. |
1. rühm:
12.1. |
Juhiloa võib väljastada või uuendada pädeva meditsiiniasutuse kontrolli ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. Nimetatud asutus teeb otsuse epilepsia või teiste teadvusehäirete raskuse, kliinilise vormi ja progresseerumise (nt viimase kahe aasta jooksul ei ole olnud ühtegi hoogu), saadud ravi ja selle tulemuste kohta. |
2. rühm:
12.2. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või juhtidele, kellel on või kellel võib olla epilepsiahoogusid või teisi teadvusehäireid. |
VAIMSED HÄIRED
1. rühm:
13.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad järgmiste terviseprobleemide all:
juhiluba väljastatakse või uuendatakse ainult taotlusele lisatud kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
13.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
ALKOHOL
14. |
Alkoholi tarbimine on liiklusohutusele väga ohtlik. Selle probleemi tõsiduse tõttu peavad meditsiiniasutused olema eriti valvsad. |
1. rühm:
14.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes on alkoholisõltlased või ei suuda joobes juhtimisest loobuda. Minevikus alkoholist sõltuvuses olnud juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele võib juhiloa väljastada või uuendada kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel, kui on tõendatud nende juhiloa taotlejate või sõidukijuhtide karskus teatava ajavahemiku jooksul. |
2. rühm:
14.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
NARKOOTIKUMID JA RAVIMID
15. Kuritarvitamine:
Ühegi kategooria juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes on sõltuvad psühhotroopsetest ainetest või kes ei ole neist ainetest küll sõltuvad, aga kuritarvitavad neid korrapäraselt.
Korrapärane kasutus:
1. rühm:
15.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes mis tahes kujul korrapäraselt kasutavad psühhotroopseid aineid, mis võivad kahjustada liiklusohutust, kui nende kasutatud kogus on selline, et sellel on sõidukijuhtimisele kahjulik toime. See kehtib kõikide sõiduki juhtimise võimet mõjutavate ravimite või ravimikombinatsioonide suhtes. |
2. rühm:
15.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
NEERUHÄIRED
1. rühm:
16.1. |
Juhiloa võib väljastada või uuendada tõsise neerupuudulikkusega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
16.2. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsise ja pöördumatu neerupuudulikkusega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
MUUD SÄTTED
1. rühm:
17.1. |
Kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel võib juhiloa väljastada või uuendada neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kellele on tehtud organi siirdamine või kellel on sõiduki juhtimise võimet mõjutav tehisimplantaat. |
2. rühm:
17.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
18. |
Üldreeglina ei väljastata ega uuendata juhiluba neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad mingi muu eespool nimetamata häire all, mis võib olla liiklusohutust mõjutav talitluslik häire või seda põhjustada, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud kinnitatud meditsiiniline arvamus ja vajaduse korral toimuvad korrapärased arstlikud läbivaatused. |
IV LISA
MIINIMUMNÕUDED ISIKUTELE, KES VÕTAVAD VASTU PRAKTILISI SÕIDUEKSAMEID
1. Eksamineerijatele esitatavad pädevusnõuded
1.1. |
Isikutel, kellel on õigus viia läbi taotleja juhtimisoskuste praktilist hindamist veokis, peavad olema punktides 1.2. kuni 1.6. loetletud valdkondadega seotud teadmised, oskused ja mõistmine. |
1.2. |
Eksamineerija pädevused peavad olema asjakohased, et hinnata selle kategooria sõidukite juhiloa taotleja oskusi, mille saamiseks sõidueksam läbi viiakse. |
1.3. Sõidu ja hindamisega seotud teadmised ja mõistmine:
— |
teooria juhi käitumise kohta; |
— |
ohtude äratundmine ja õnnetuste vältimine; |
— |
õppekava, millel põhinevad sõidueksami nõuded; |
— |
sõidueksami nõuded; |
— |
asjakohased teede- ja liiklusalased õigusaktid, kaasa arvatud asjakohased ELi ja siseriiklikud õigusaktid ning tõlgendusjuhised; |
— |
hindamise teooria ja tehnika; |
— |
kaitslik sõiduviis. |
1.4 Hindamisega seotud oskused:
— |
võime taotleja oskusi kogu eksami sooritamise ajal täpselt vaadelda, kontrollida ja anda neile hinnang, eelkõige:
|
— |
võtta kiiresti vastu teavet ja keskenduda olulisematele punktidele; |
— |
ettenägelikkus, võimalike probleemide äratundmine ja nende lahendamiseks strateegiate arendamine; |
— |
kiire ja konstruktiivne tagasiside. |
1.5. Isiklikud sõiduoskused:
Teatava kategooria sõiduki juhiloa omandamiseks praktilisele eksamile lubatud isik peab olema võimeline juhtima vastava tüübi veokit järjepidevalt kõrgel tasemel.
1.6. Teenuse kvaliteet:
— |
määrata kindlaks ja teha teatavaks, mis juhiloa taotlejat eksamil ootab; |
— |
arusaadav suhtlemine, valides kuulajaskonnale ja kontekstile vastava sisu, stiili ja keele, ning tegelemine juhiloa taotlejate järelepärimistega; |
— |
arusaadav tagasiside eksami tulemuste kohta; |
— |
kõikide juhiloa taotlejate austav ja mittediskrimineeriv kohtlemine. |
1.7. Sõidukit puudutavad tehnilised ja füüsikalised teadmised:
— |
sõidukit puudutavad tehnilised teadmised, näiteks rooliseadme, rehvide, pidurite ja tulede kohta, eriti mootorrataste ja raskeveokite puhul; |
— |
veose ohutus; |
— |
teadmised sõiduki füüsikaliste näitajate, näiteks kiiruse, hõõrdumise, dünaamika, energia kohta. |
1.8. |
Kütusesäästlik ja keskkonnasõbralik sõit. |
2. Vajalikud üldtingimused
2.1. B-kategooria eksamineerijad:
a) |
peavad olema omanud B-kategooria juhiluba vähemalt kolm aastat; |
b) |
peavad olema vähemalt 23 aastat vanad; |
c) |
peavad olema edukalt läbinud käesoleva lisa punktis 3 ettenähtud alusõppe ja seejärel osalema ettenähtud kvaliteedi tagamise ja jätkuõppes vastavalt käesoleva lisa punktile 4; |
d) |
peavad olema läbinud kutsekoolituse, mis vastab vähemalt nõukogu 16. juuli 1985. aasta otsusega 85/368/EMÜ (Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta) (1) määratletud 3. tasemele; |
e) |
ei tohi samal ajal pidada sõiduõpetaja ametit autokoolis. |
2.2. Teiste kategooriate eksamineerijad:
a) |
peavad omama vastava kategooria sõiduki juhiluba või sellele vastavaid teadmisi kohase kutsekvalifikatsiooni näol; |
b) |
peavad olema edukalt läbinud käesoleva lisa punktis 3 ettenähtud alusõppe ja seejärel osalema ettenähtud kvaliteedi tagamise ja jätkuõppes vastavalt käesoleva lisa punktile 4; |
c) |
peavad olema olnud vähemalt kolm aastat B-kategooria eksamineerijad; antud ajavahemiku nõuet võib mitte kohaldada, tingimusel et kõnealune eksamineerija tõendab järgmist:
|
d) |
peavad olema läbinud kutsekoolituse, mis vastab otsusega 85/368/EMÜ määratletud 3. tasemele; |
e) |
ei tohi samal ajal pidada sõiduõpetaja ametit autokoolis. |
2.3. Vastavused
2.3.1. |
Liikmesriigid võivad lubada eksamineerijal võtta vastu AM-, A1-, A2- ja A-kategooria sõidueksameid, kui eksamineerija on läbinud ühe nende kategooriate puhul punktis 3 ettenähtud alusõppe. |
2.3.2. |
Liikmesriigid võivad lubada eksamineerijal võtta vastu C1-, C-, D1- ja D-kategooria sõidueksameid, kui eksamineerija on läbinud ühe nende kategooriate puhul punktis 3 ettenähtud alusõppe. |
2.3.3. |
Liikmesriigid võivad lubada eksamineerijal võtta vastu BE, C1E, CE, D1E ja DE kategooria sõidueksameid, kui eksamineerija on läbinud ühe nende kategooriate puhul punktis 3 ettenähtud alusõppe. |
3. Alusõpe
3.1. Aluskoolitus
3.1.1. |
Enne kui isikul lubatakse sõidueksameid vastu võtta, peab ta olema edukalt läbinud koolitusprogrammi, mille liikmesriik võib punktis 1 nimetatud pädevuste omandamiseks kindlaks määrata. |
3.1.2. |
Liikmesriigid peavad kindlaks määrama, kas mis tahes koolitusprogrammi sisu on seotud loaga ühe või mitme kategooria sõidueksamite vastuvõtmiseks. |
3.2. Eksamid
3.2.1. |
Enne kui isikul lubatakse sõidueksameid vastu võtta, peab ta tõendama, et tal on piisavad teadmised, mõistmine, oskused ja sobivus punktis 1 loetletud teemadel. |
3.2.2. |
Liikmesriigid kehtestavad eksamineerimise korra, mille alusel saab pedagoogiliselt hinnata isiku neid pädevusi, mis on määratletud punktis 1, eriti punktis 1.4. Eksam peab hõlmama nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Vajaduse korral võib kasutada arvutipõhist hindamist. Eksami jooksul toimuvate mis tahes katsete ja hindamise olemuse ning kestuse üksikasjad jäetakse liikmesriikide otsustada. |
3.2.3. |
Liikmesriigid peavad kindlaks määrama, kas mis tahes eksami sisu on seotud loaga ühe või mitme kategooria sõidueksamite vastuvõtmiseks. |
4. Kvaliteedi tagamine ja jätkuõpe
4.1. Kvaliteedi tagamine
4.1.1. |
Liikmesriigid kehtestavad kvaliteedi tagamise eeskirjad, mis tagavad eksamineerijatele esitatavate nõuete jätkuva kohaldamise. |
4.1.2. |
Kvaliteedi tagamise eeskirjad peaksid hõlmama eksamineerijate järelevalvet tööl, nende jätkuõpet ja uut akrediteerimist, nende pidevat kutsealast arengut ning nende poolt vastu võetud sõidueksamite tulemuste korrapärast läbivaatamist. |
4.1.3. |
Liikmesriigid tagavad punktis 4.1.2 loetletud kvaliteedi tagamise eeskirjade abil, et iga eksamineerijat kontrollitakse kord aastas. Lisaks peavad liikmesriigid ette nägema, et iga eksamineerija tegevust eksami vastuvõtmisel jälgitakse iga viie aasta tagant vähemalt poole päeva jooksul, et oleks võimalik jälgida mitut erinevat eksamit. Kui avastatakse probleeme, tuleb võtta parandusmeetmeid. Jälgimist teostaval isikul peab selleks olema liikmesriigi vastav luba. |
4.1.4. |
Liikmesriigid võivad sätestada, et juhul kui eksamineerijal on luba võtta vastu mitme kategooria sõidueksameid, on nõue teostada eksami jälgimist mitmes kategoorias täidetud, kui jälgimine on läbi viidud ühes kategoorias. |
4.1.5. |
Sõidueksamite järelevalve ja kontrolliga peab tegelema liikmesriigi poolt selleks volitatud asutus, et tagada korrektne ja ühtne hindamine. |
4.2. Jätkuõpe
4.2.1. |
Liikmesriigid sätestavad, et sõltumata sõidueksami eksamineerijate loaga hõlmatud kategooriate arvust peavad nad oma loa säilitamiseks:
|
4.2.2. |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et need eksamineerijad, kelle tegevuses tuvastati vastavalt kehtivale kvaliteedi tagamise süsteemile tõsiseid puudusi, läbivad kohe spetsiaalse koolituse. |
4.2.3. |
Jätkuõpe võib toimuda teabetundide või õppetundide vormis kas tavapäraselt või arvutipõhiselt ning võib olla suunatud kas üksikisikutele või rühmadele. Jätkuõpe võib sisaldada nõuete uut akrediteerimist, nii nagu liikmesriigid seda asjakohaseks peavad. |
4.2.4. |
Kui eksamineerijal on lubatud vastu võtta sõidueksameid mitmes kategoorias, võivad liikmesriigid sätestada, et eksamineerijatele esitatav nõue jätkuõppe läbimise kohta mitmes kategoorias on täidetud, kui jätkuõpe on läbitud ühes kategoorias, tingimusel et täidetakse punktis 4.2.5 esitatud tingimust. |
4.2.5. |
Kui eksamineerija ei ole viimase 24 kuu jooksul vastava kategooria eksamit vastu võtnud, siis peab ta läbima uue asjakohase hindamise enne, kui tal lubatakse selles kategoorias sõidueksameid vastu võtta. Uus hindamine võib toimuda punktis 4.2.1 esitatud nõude kohaselt. |
5. Omandatud õigused
5.1. |
Liikmesriigid võivad isikutel, kes vahetult enne käesolevate sätete jõustumist on saanud loa sõidueksamite vastuvõtmiseks, lubada võtta sõidueksameid vastu ka edaspidi, hoolimata sellest, et nad ei ole antud luba saanud vastavalt punktis 2 nimetatud üldtingimustele ega ka punktis 3 sätestatud alusõppe menetluse kohaselt. |
5.2. |
Siiski tuleb kõnealuste eksamineerijate tegevust korrapäraselt jälgida ja nende suhtes tuleb kohaldada kvaliteedi tagamise eeskirju vastavalt punktile 4. |
V LISA
JUHIKOOLITUSE JA -EKSAMI MIINIMUMNÕUDED ARTIKLI 4 LÕIKE 4 PUNKTI B TEISES LÕIGUS MÄÄRATLETUD AUTORONGIDE PUHUL
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:
— |
kiita heaks artikli 7 lõike 1 punktis d ettenähtud koolitus ja teostada selle järelevalvet või |
— |
organiseerida artikli 7 lõike 1 punktis d ettenähtud oskuste ja käitumise eksam. |
2. Juhikoolituse kestus
— |
vähemalt 7 tundi. |
3. Juhikoolituse sisu
Juhikoolitus hõlmab II lisa punktides 2 ja 7 kirjeldatud teadmisi, oskusi ja käitumist. Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele aspektidele:
— |
sõiduki liikumise dünaamika, ohutuskriteeriumid, veduk ja haagis (haakeseade), nõuetekohane veose pealelaadimine ja ohutusseadmed. |
Eksami praktiline osa sisaldab järgmisi aspekte: kiirendamine, aeglustamine, tagurdamine, pidurdamine, peatumisteekond, sõidurea vahetamine, pidurdus-/vältimismanööver, haagise lengerdamine, haagise külge- ja lahtihaakimine, parkimine.
— |
Iga koolitusel osaleja peab läbima praktilise osa ja tõendama oma oskusi ja käitumist avalikel teedel. |
— |
Koolitusel kasutatavad autorongid kuuluvad kategooriasse, mille jaoks koolitusel osalejad juhiluba taotlevad. |
4. Oskuste ja käitumise eksami kestus ja sisu
Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata punktis 3 sätestatud oskusi ja käitumist.
VI LISA
JUHIKOOLITUSE JA -EKSAMI MIINIMUMNÕUDED A-KATEGOORIA MOOTORRATASTE PUHUL (JUHTIMISÕIGUSE JÄRKJÄRGULINE OMANDAMINE)
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:
— |
kiita heaks artikli 7 lõike 1 punktis c ettenähtud koolitus ja teostada selle järelevalvet või |
— |
organiseerida artikli 7 lõike 1 punktis c ettenähtud oskuste ja käitumise eksam. |
2. Juhikoolituse kestus
— |
vähemalt 7 tundi. |
3. Juhikoolituse sisu
— |
Juhikoolitus sisaldab kõiki II lisa punktis 6 kirjeldatud aspekte. |
— |
Iga koolitusel osaleja peab läbima praktilise osa ja tõendama oma oskusi ja käitumist avalikel teedel. |
— |
Koolitusel kasutatavad mootorrattad kuuluvad kategooriasse, mille jaoks koolitusel osalejad juhiluba taotlevad. |
4. Oskuste ja käitumise eksami kestus ja sisu
Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa punktis 3 sätestatud oskusi ja käitumist.
VII LISA
A osa
Kehtetuks tunnistatud direktiiv, mida on hiljem muudetud
(vastavalt artiklile 17)
Nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ (1) |
|
Nõukogu direktiiv 94/72/EÜ |
|
Nõukogu direktiiv 96/47/EÜ |
|
Nõukogu direktiiv 97/26/EÜ |
|
Komisjoni direktiiv 2000/56/EÜ |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, ainult artikli 10 lõige 2 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, ainult II lisa punkt 24 |
B osa
Siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(viidatud artiklis 17)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise kuupäev |
Direktiiv 91/439/EMÜ |
1. juuli 1994 |
1. juuli 1996 |
Direktiiv 94/72/EÜ |
– |
1. jaanuar 1995 |
Otsus 96/427/EÜ |
– |
16. juuli 1996 |
Direktiiv 96/47/EÜ |
1. juuli 1996 |
1. juuli 1996 |
Direktiiv 97/26/EÜ |
1. jaanuar 1998 |
1. jaanuar 1998 |
Direktiiv 2000/56/EÜ |
30. september 2003 |
30. september 2003, 30. september 2008 (II lisa punkt 6.2.5) ja 30. september 2013 (II lisa punkt 5.2) |
Direktiiv 2003/59/EÜ |
10. september 2006 |
10. september 2008 (sõitjatevedu) ja 10. september 2009 (kaubavedu) |
(1) Direktiivi 91/439/EMÜ muudeti samuti järgmise aktiga, mida ei ole kehtetuks tunnistatud: 1994. aasta ühinemisakt.
VIII LISA
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 91/439/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikli 1 lõike 1 esimene lause |
Artikli 1 lõike 1 esimene lause |
Artikli 1 lõike 1 teine lause |
|
|
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 1 |
– |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 3 |
– |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 1 lõike 1 teine lause |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 1 |
|
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 3 |
– |
Artikli 2 lõige 4 |
– |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |
Artikli 4 lõike 1 esimene lause |
– |
Artikli 4 lõike 2 esimene taane |
– |
Artikli 4 lõike 2 teine taane |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu esimene taane |
Artikli 4 lõike 3 esimene taane |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu teine taane |
Artikli 4 lõike 4 punkti b esimene lõik |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu kolmas taane |
Artikli 4 lõike 4 punkti b teine lõik |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu neljas taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt c |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu viies taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt f |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu kuues taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt g |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu seitsmes taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt j |
Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu kaheksas taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt k |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa |
– |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu esimene taane |
Artikli 4 lõike 3 punkt a |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu teine taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt a |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kolmas taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt d |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu neljas taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt e |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu viies taane |
Artikli 4 lõike 4 punkt h |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kuuenda taande sissejuhatav osa |
Artikli 4 lõike 4 punkt i |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kuuenda taande esimene alataane |
– |
Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kuuenda taande teine alataane |
– |
Artikli 3 lõike 3 sissejuhatav osa |
– |
Artikli 3 lõike 3 esimene taane |
Artikli 4 lõike 1 kolmas lause |
Artikli 3 lõike 3 teise taande esimene lõik |
Artikli 4 lõike 3 teine taane |
Artikli 3 lõike 3 teise taande teine lõik |
– |
Artikli 3 lõike 3 kolmas taane |
Artikli 4 lõike 3 esimene taane |
Artikli 3 lõike 3 neljas taane |
Artikli 4 lõike 4 esimene taane |
Artikli 3 lõike 3 viies taane |
Artikli 4 lõike 4 teine taane |
– |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 3 lõige 4 |
– |
Artikli 3 lõige 5 |
– |
Artikli 3 lõige 6 |
Artikli 4 lõike 5 esimene lause |
– |
Artikli 4 lõike 5 teine lause |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 5 lõike 1 punkt a |
Artikli 6 lõike 1 punkt a |
Artikli 5 lõike 1 punkt b |
Artikli 6 lõike 1 punkt b |
Artikli 5 lõike 2 sissejuhatav osa |
Artikli 6 lõike 2 sissejuhatav osa |
Artikli 5 lõike 2 punkt a |
Artikli 6 lõike 2 punkt a |
Artikli 5 lõike 2 punkt b |
Artikli 6 lõike 2 punkt b |
– |
Artikli 6 lõike 2 punkt c |
– |
Artikli 6 lõike 2 punkt d |
– |
Artikli 6 lõike 2 punkt e |
– |
Artikli 6 lõike 2 punkt f |
Artikli 5 lõige 3– |
– |
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 4 lõike 1 teine lause |
–Artikli 6 lõike 1 punkti a esimene taane |
Artikli 4 lõike 3 kolmas taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti a teine taane |
Artikli 4 lõike 4 punkti a teine taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti b esimene taane |
Artikli 4 lõike 3 punkti b teine taane |
– |
Artikli 4 lõike 3 punkti c teine taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti b teise taande esimene võimalus |
Artikli 4 lõike 4 punkti b viimane lause |
Artikli 6 lõike 1 punkti b teise taande teine võimalus |
Artikli 4 lõike 4 punkti c teine taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti b kolmanda taande esimene ja teine võimalus |
Artikli 4 lõike 4 punkti g teine taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti b kolmanda taande kolmas ja neljas võimalus |
Artikli 4 lõike 4 punkti e komas taane |
– |
Artikli 7 lõike 1 punkti c esimene taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti c esimese taande esimene ja teine võimalus |
Artikli 4 lõike 4 punkti k teine taane |
Artikli 6 lõike 1 punkti c esimese taande komas ja neljas võimalus |
Artikli 4 lõike 4 punkti i teine taane |
– |
Artikli 7 lõike 1 punkt d |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 4 lõike 6 esimene lõik |
– |
Artikli 4 lõike 6 teine lõik |
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 4 lõike 6 kolmas ja neljas lõik |
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa |
Artikli 7 lõike 1 punkt a |
Artikli 7 lõike 1 punkt a |
– |
Artikli 7 lõike 1 punkt b |
– |
Artikli 7 lõike 1 punkt c |
– |
Artikli 7 lõike 1 punkt d |
Artikli 7 lõike 1 punkt b |
Artikli 7 lõike 1 punkt e |
Artikli 7 lõige 2 |
– |
Artikli 7 lõige 3 |
– |
– |
Artikli 7 lõige 2 |
– |
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 7 lõike 5 punkt a |
– |
Artikli 7 lõike 5 punkt b |
– |
Artikli 7 lõike 5 punkt c |
– |
Artikli 7 lõike 5 punkt d |
Artikli 7a lõige 1 |
– |
Artikli 7a lõige 2 |
Artikkel 8 |
Artikkel 7b |
Artikkel 9 |
– |
Artikkel 10 |
Artikkel 8 |
Artikkel 11 |
Artikkel 9 |
Artikkel 12 |
Artikkel 10 |
Artikli 13 lõige 1 |
– |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikkel 11 |
Artikkel 14 |
Artikli 12 lõige 1 |
– |
Artikli 12 lõige 2 |
– |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikkel 15 |
– |
Artikkel 16 |
Artikkel 13 |
Artikli 17 esimene lõik |
– |
Artikli 17 teine lõik |
– |
Artikkel 18 |
Artikkel 14 |
Artikkel 19 |
I lisa |
I lisa |
Ia lisa |
II lisa |
II lisa |
III lisa |
III lisa |
IV lisa |
– |
V lisa |
P6_TA(2006)0588
Kodukorra artikli 81 (Rakendussätted) muutmine
Euroopa Parlamendi otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 81 (Rakendussätted) muutmise kohta (2006/2211(REG))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta seisukohta nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1), eelkõige selle lõiget 2; |
— |
võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsust 2006/512/EÜ, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2); |
— |
võttes arvesse presidendi 20. juuli 2006. aasta kirja; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202; |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0415/2006), |
ning arvestades, et:
A. |
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelised läbirääkimised on viinud institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimisele ühisavalduse kujul, milles tervitatakse projekti uue menetluse sisseviimiseks otsusesse 1999/468/EÜ; |
B. |
nimetatud uus menetlus, mida nimetatakse kontrolliga regulatiivkomitee menetluseks, annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühesuguse õiguse kontrollida kvaasiõigusloomealaseid meetmeid kaasotsustamismenetlusega vastu võetud dokumendi rakendamiseks, ja sellised meetmed tagasi lükata; |
C. |
otsusele 2006/512/EÜ lisanduvad nimetatud ühisavaldus, nõukogu istungi protokollis registreeritud komisjoni avaldus ning komisoni avaldused uue menetluse rakendamise ja kohaldamise kohta; |
D. |
on asjakohane muuta kodukorra artiklit 81 nii, et Euroopa Parlamendil oleksid parimad võimalikud tingimused uuest menetlusest tulenevate õiguste kasutamiseks, |
1. |
otsustab teha kodukorras allpool toodud muudatuse; |
2. |
otsustab, et muudatusettepanek jõustub 1. jaanuaril 2007; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks tagada muude institutsioonidega haldustasandil kokkulepitud korras, et meetmete projekte ei saadeta parlamendile vahetult enne parlamendi puhkust; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile teadmiseks. |
Artikkel 81
Rakendussätted
1. Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti projekti, saadab president kõnealuse dokumendi sellele komisjonile, mis on vastutavaks komisjoniks põhiakti puhul.
2. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament ühe kuu või, finantsteenuseid puudutavate sätete puhul, kolme kuu jooksul alates rakendusakti projekti saamise kuupäevast võtta vastu rakendusakti projekti tagasi lükkava resolutsiooni, eriti siis, kui rakendusakt ületab põhiaktis ette nähtud rakendusvolitusi. Kui enne selle tähtaja möödumist osaistungjärku ei toimu või on tegemist kiireloomulise juhtumiga, loetakse, et vastamise õigus on üle läinud vastutavale komisjonile. Vastus vormistatakse komisjoni esimehe kirjana Euroopa Komisjoni vastutavale volinikule ning sellest teatatakse kõigile parlamendiliikmetele. Kui parlament ei nõustu rakendusakti vastuvõtmisega, palub president Euroopa Komisjonil see tagasi võtta, seda parandada või esitada õigusloome menetluse korra kohaselt uus ettepanek.
Artikkel 81
Rakendusmeetmed
1. Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusmeetmete projekti, saadab president meetmete projekti sellele komisjonile, mis on vastutavaks komisjoniks põhiakti puhul. Kui põhiaktiga seoses on aset leidnud komisjonidevaheline tõhustatud koostöö, palub vastutav komisjon teisel komisjonil esitada oma seisukohad kirjalikult või suuliselt.
2. Vastutava komisjoni esimees määrab tähtaja, mille jooksul parlamendiliikmed saavad teha komisjonile ettepaneku meetmete projekti tagasilükkamiseks. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta otsustada, et komisjoni liikmete või alaliste asendusliikmete hulgast määratakse raportöör. Kui komisjon meetmete projekti tagasi lükkab, esitab ta meetmete projekti tagasi lükkava resolutsiooni ettepaneku, milles võib märkida, milliseid muudatusi tuleks meetmete projektis teha.
Kui parlament pärast meetmete projekti saamist ettenähtud tähtaja jooksul sellise resolutsiooni vastu võtab, palub president Euroopa Komisjonil projekt tagasi võtta, seda muuta või esitada asjakohase seadusandliku menetluse kohaselt uus ettepanek.
3. Kui enne selle tähtaja möödumist osaistungjärku ei toimu, loetakse, et vastamise õigus on üle läinud vastutavale komisjonile. Vastus vormistatakse komisjoni esimehe kirjana Euroopa Komisjoni vastutavale volinikule ning sellest teatatakse kõigile parlamendiliikmetele.
4. Kui Euroopa Komisjoni kavandatud rakendusmeetmed kuuluvad kontrolliga regulatiivmenetluse alla, ei kohaldata lõiget 3 ning lõikeid 1 ja 2 täiendatakse järgmiselt:
a) |
kontrolli kestust arvestatakse ajast, kui meetmete projekt on esitatud parlamendile kõigis ametlikes keeltes; |
c) |
parlament võib meetmete projekti tagasi lükata oma liikmete häälteenamusega. |
d) |
kui meetmete projekt on esitatud otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 5 või 6 alusel ja parlamendil on seega vastuseisu avaldamiseks vähe aega, võib vastutava komisjoni esimees esitada meetmete projekti tagasi lükkava resolutsiooni ettepaneku, kui komisjon ei ole tähtajast kinni pidanud. |
(1) P6_TA(2006)0310.
P6_TA(2006)0589
Kodukorra muutmine (kvestorid ja komisjonide juhatused)
Euroopa Parlamendi otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 15 ja artikli 182 lõike 1 muutmise kohta — Kvestorite ja komisjonide juhatuste valimine (2006/2287(REG))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse kodukorra muutmise ettepanekut (B6-0628/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202; |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0464/2006), |
1. |
otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse; |
2. |
otsustab, et muudatusettepanekud jõustuvad 1. jaanuaril 2007; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile. |
Olenemata esimeses lõigus sätestatust, valib parlament ajavahemikuks jaanuar 2007 — juuli 2009 kuus kvestorit.
Olenemata esimeses lõigus sätestatust, kuulub ajavahemikul jaanuar 2007 — juuli 2009 iga komisjoni juhatusse neli aseesimeest.
P6_TA(2006)0590
Välispiirifond ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013 (KOM(2005)0123 — C6-0125/2005 — 2005/0047(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0123) (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõiget 2, mille kohaselt komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0125/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0427/2006); |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
kutsub komisjoni üles antud küsimust taas Euroopa Parlamendile esitama, kui komisjon kavatseb oma ettepanekut märkimisväärselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0047
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kuigi kõik liikmesriigid aitavad ühiste eeskirjade alusel tagada kõrget ja ühtlast kontrolli- ja järelevalvetaset Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril, on osa liikmesriikide koormus teistest suurem. |
(2) |
Koormuse erinevus tuleneb liikmesriikide erinevast olukorrast seoses välispiiri geograafilise iseloomuga, ametlike ja toimivate piiripunktide arvust, nii seadusliku kui ebaseadusliku rändesurve tasemest, olemasolevatest riskidest ja ohtudest ning samuti viisataotlusi läbi vaatavate ja viisasid väljastavate riigiasutuste töökoormusest. |
(3) |
Välispiiri haldamisega seotud kohustuste jagamine liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel on üks välispiiri haldamise ühispoliitika viiest komponendist, mille kohta tegi komisjon ettepaneku oma 7. mai 2002. aasta teatises „Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri integreeritud haldamine” ja mille nõukogu kinnitas oma 14. juuni 2002. aasta dokumendis „Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri haldamise kava”. |
(4) |
Kuigi nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (4) on oluline samm Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi järkjärgulisel väljatöötamisel, nõuab välispiiri tõhusate ja ühiste kontrolli- ja järelevalvepõhimõtete rakendamine ühenduse finantssolidaarsuse mehhanismi loomist, et toetada liikmesriike, kellel ühenduse huvides lasuvad pikaajalised ja suured finantskohustused. |
(5) |
Ühine õigusaktide kogu, mis on eelkõige määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (5), näeb ette piiril teostatava kontrolli, et võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning ennetada ohte liikmesriikide sisejulgeolekule, sätestades samal ajal, et piiril teostatav kontroll peab toimuma inimväärikust täielikult austaval viisil. |
(6) |
Välispiirifond (edaspidi „fond”) peaks rahalise abi kaudu väljendama solidaarsust nende liikmesriikidega, kes kohaldavad Schengeni konventsiooni välispiiri käsitlevaid sätteid. |
(7) |
Nimetatud rahalist abi tuleks kohandada nii, et see oleks samal ajal seotud ka varasemate rahaliste toetustega, mida Euroopa Liit on andnud liikmesriikidele, kes käesoleva otsuse jõustumisel veel ei kohalda Schengeni acquis' sätteid täies ulatuses, ilma et see siiski oleks vaid nende meetmete jätkumine, mida varem muudest Euroopa Liidu üldeelarve vahenditest rahastati. Sellistel juhtudel peaks fond abistama liikmesriike, kes valmistuvad täielikuks osalemiseks Schengeni acquis's niipea kui võimalik, kooskõlas 4. ja 5. novembri 2004. aasta Haagi programmiga. |
(8) |
Lisaks peaks fond arvesse võtma ka eriolukordi, näiteks selliste kolmandate riikide kodanike maismaatransiiti, kes oma riigi erinevate geograafiliselt mitte kokku puutuvate osade vahel liikumiseks peavad tingimata ületama ühe või enama liikmesriigi territooriumi; see ei ole üksnes asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide), vaid kõigi oma sisepiiridel kontrolli kaotanud liikmesriikide huvides. Sellistel juhtudel peaksid rahastatavad meetmed olema ammendavalt kindlaks määratud ning vahendite eraldamisel tuleks lähtuda nende meetmetega seotud vajaduste faktilisest hindamisest. |
(9) |
Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli ja paindliku piiriületuse tagamiseks peaks Välispiirifond aitama arendada ühist integreeritud piirihaldussüsteemi, mis sisaldab kõiki poliitika, seadusandluse, süsteemse koostöö, koormuse jagamise, personali, varustuse ja tehnoloogiaga seotud meetmeid, mis liikmesriikide pädevad asutused on erinevatel tasanditel võtnud koostöös ja vajadusel koos teiste osapooltega, kasutades muu hulgas neljaastmelist piirijulgeoleku mudelit ja Euroopa Liidu integreeritud riskianalüüsi. |
(10) |
Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (6) protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, kaetakse fondist lisakulud, mis tekivad sellise transiidi suhtes acquis' erisätete rakendamisest. |
(11) |
Täiendusena määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (edaspidi „agentuur”) egiidi all toimuva operatiivkoostöö arendamisele ning lisaks vahendite eraldamisele liikmesriikide jaoks peaks fondi kaudu olema võimalik rakendada ka ühenduse meetmeid strateegilise tähtsusega piiripunktide puuduste kõrvaldamiseks, kaasrahastades igal aastal selleks otstarbeks eraldatavast kindlast summast konkreetseid meetmeid nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. |
(12) |
Fond peaks toetama ka liikmesriikide meetmeid ja liikmesriikidevahelist koostööd viisapoliitika ja teiste piirieelsete tegevuste valdkonnas, mis toimuvad välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis. Kolmandates riikides paiknevate liikmesriikide konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine teenib ühise viisapoliitika huve, mis on osa mitmetasandilisest süsteemist, mille eesmärgiks on lihtsustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega Euroopa Liidus ning mis on Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa. |
(13) |
Pidades silmas fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei tohiks fond ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega kolmandate riikide varjupaigaaladele ja -keskustesse. |
(14) |
Olemasolevate iga-aastaste vahendite jagamiseks liikmesriikide vahel tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Nimetatud kriteeriumid tuleks rühmitada vastavalt piiri liigile, võttes arvesse rändevooge ja ohu taset liikmesriikide välispiiril. |
(15) |
Kõnealuste kriteeriumide kohaldamine tuleks üle vaadata 2010. aastal, et võimaldada uute, sealhulgas eelkõige välispiiri muutustest tulenevate asjaolude arvessevõtmist. |
(16) |
Pidades silmas agentuuri eesmärki abistada liikmesriike välispiiri haldamise töökorralduslike aspektide rakendamisel ning selleks, et tagada vastastikune täiendavus agentuuri ülesannete ja välispiiri kontrolli ja järelevalvega seotud liikmesriikide kohustuste vahel, peaks komisjon agentuuriga konsulteerima liikmesriikide esitatud mitmeaastaste programmide kavandite ja komisjoni koostatud strateegiliste suuniste osas. |
(17) |
Lisaks võib komisjon paluda agentuurilt eelinfot, kui ta hindab fondi mõju välispiiri kontrolli strateegia ja vastavate õigusaktide arengule, fondi ja agentuuri ülesannete koostoimet ning liikmesriikide vahel vahendite jaotamise kriteeriume vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele selles valdkonnas. |
(18) |
Käesolev otsus luuakse osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (7) (*), Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (8) (*) ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (9) (*), ning mille eesmärk on käsitleda kohustuste õiglast jagamist liikmesriikide vahel Euroopa Liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmisest ning asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisest tuleneva finantskoormuse osas. |
(19) |
Liikmesriigi osalemine selles fondis ei tohiks toimuda samaaegselt tema osalemisega kavandatavas ajutises vahendis, mille eesmärgiks on aidata toetust saaval liikmesriigil Schengeni acquis' rakendamise ja välispiiri kontrollimise eesmärgil rahastada Euroopa Liidu uue välispiiriga seotud meetmeid. |
(20) |
Fondist toetatavad meetmed peaksid toimima koos ühenduse välisabi vahenditest toetatavate meetmetega ning neid tuleks rakendada Euroopa Liidu välispoliitika, eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõtme strateegia raames. |
(21) |
Fondi poolt pakutav toetus oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks strateegilistel mitmeaastastel programmidel, mille iga liikmesriik koostöös komisjoniga koostab. |
(22) |
Komisjoni poolt vastu võetud strateegiliste suuniste alusel peaks iga liikmesriik ette valmistama mitmeaastase programmdokumendi, milles arvestatakse liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi ning milles määratletakse tema arengustrateegia, mis peaks olema aastaprogrammides loetletud meetmete rakendamise raamistikuks. |
(23) |
Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (10)(edaspidi 'finantsmäärus') artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud rakendusmeetodeid silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mis lubavad komisjonil täita oma ülesandeid Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö tegemise kohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise puhul oleks komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. |
(24) |
Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peaksid täitma. |
(25) |
Kuna fond võib toetada liikmesriigi meetmeid Schengeni sätete rakendamiseks, mis ulatuvad välispiiri kontrolliga seotud küsimustest viisapoliitikani, võib erinevatel tasanditel ja eri kohtades olla kaasatud mitu liikmesriigi asutust. Seetõttu tuleks liikmesriikidel lubada mitme tõendava ja auditeerimisasutuse või volitatud asutuse määramist, tingimusel et igale nimetatud asutusele on antud kindlad ülesanded. |
(26) |
Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele peaksid fondi meetmete rakendamise ja kontrolli eest vastutama eelkõige liikmesriigid. |
(27) |
Mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses haldus- ja kontrollisüsteemide, kulude tõendamise ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses on eelkõige vaja kehtestada kord, mille kohaselt liikmesriigid tagavad asjakohaste süsteemide olemasolu ja rahuldava toimimise. |
(28) |
Ilma et see piiraks komisjoni finantskontrolli alaseid volitusi, tuleks ergutada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd selles valdkonnas. |
(29) |
Fondist toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust tagav kord. |
(30) |
Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahekokkuvõtet ja mõju hindamist ning hindamisprotsess tuleks integreerida projekti järelevalvekorraldusse. |
(31) |
Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või mis tahes muu organi puhul teadvustataks piisavalt toetust, mis see on fondist saanud, võttes arvesse teiste ühiselt hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat. |
(32) |
Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks finantspakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) punkti 37 tähenduses. |
(33) |
Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi loomise toetamist, sealhulgas kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja liikmesriikide muude teenistuste tegevuse juhtimist seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on käesoleva meetme ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(34) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12). |
(35) |
Kuna strateegiliste suuniste vastuvõtmisega seotud käesoleva otsuse meede on üldmeede ja selle eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, muu hulgas jättes mõned neist sätetest välja, või täiendades käesolevat otsust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu strateegiliste suuniste vastuvõtmiseks lühendada. |
(36) |
Fondi õigeaegse rakendamise tagamiseks tuleks käesoleva otsuse teatavaid sätteid kohaldada 1. jaanuarist 2007. |
(37) |
Islandi ja Norra puhul kujutab kõnealune otsus endast Schengeni acquis' edasiarendust, mis kuulub nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse. |
(38) |
Tuleks ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede töös. Selline kord on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises kirjavahetuse teel sõlmitud lepingus, mis käsitleb komiteesid, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel, (14) ning mis on lisatud põhjenduses 37 osutatud lepingule. |
(39) |
Šveitsi puhul kujutab kõnealune otsus endast sellist Schengeni acquis' sätete edasiarendust Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuulub otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punkti A osutatud valdkonda ja mida tuleks tõlgendada koostoimes nimetatud lepingule Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (15) artikli 4 lõikega 1. |
(40) |
Tuleks ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede töös. Selline kord on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi vahelises kirjavahetuses, mis on lisatud põhjenduses 39 nimetatud lepingule. |
(41) |
Käesoleva vahendi rakendamiseks vajalike lisaeeskirjade kindlaksmääramiseks tuleks ühenduse ning Islandi, Norra ja Šveitsi vahel sõlmida leping. |
(42) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav. Arvestades et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. |
(43) |
Käesolev otsus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (16) ja sellele järgnenud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2004/926/EÜ Schengeni acquis' osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (17). Ühendkuningriik ei osale seetõttu käesoleva otsuse vastuvõtmises ja see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav. |
(44) |
Käesolev otsus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (18). Iirimaa ei osale seetõttu käesoleva otsuse vastuvõtmises ja see ei ole seetõttu temale siduv ega tema suhtes kohaldatav. |
(45) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele muutis nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes) (19) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldatavaks asutamislepingu artikli 62 lõikega 1, lõike 2 punktiga a ja lõikega 3 ning artikli 63 lõike 2 punktiga b ja lõike 3 punktiga b hõlmatud valdkondades, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
SISU, EESMÄRGID JA MEETMED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva otsusega asutatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 Välispiirifond (edaspidi „fond”) osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti otsust nr …/2007/EÜ (**), otsust nr …/2007/EÜ (***) ja otsust nr …/2007/EÜ (****), et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele liikmesriikide vahel.
Käesoleva otsusega määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisele fond kaasa aitab, selle rakendamine, olemasolevad rahalised vahendid ja kriteeriumid olemasolevate rahaliste vahendite eraldamiseks.
Otsusega kehtestatakse fondi haldamise eeskirjad, sealhulgas finantseeskirjad, ning järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mis põhinevad kohustuste jagamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
välispiir — liikmesriikide maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir, merepiir ning liikmesriikide lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, mille suhtes kohaldatakse välispiiri ületamist käsitleva ühenduse õiguse sätteid, olenemata sellest, kas nimetatud piir on ajutine või mitte; |
2. |
ajutine välispiir
|
3. |
piiriületuspunkt — pädeva asutuse poolt välispiiri ületamiseks lubatud piiripunkt, millest on teavitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 34 teisele lõigule; |
4. |
agentuur — määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur. |
Artikkel 3
Fondi üldeesmärgid
1. Fond toetab järgmiste eesmärkide saavutamist:
a) |
välispiiriga seotud piirikontrolli tõhus korraldamine, mis hõlmab nii kontrolle piiril kui ka patrull- ja vaatlustegevust; |
b) |
isikute liikumise tõhus haldamine välispiiril liikmesriikide poolt, et tagada ühelt poolt kõrgetasemeline kaitse välispiiril ning teiselt poolt sujuv piiriületus kooskõlas Schengeni acquis'ga ja lugupidava kohtlemise ja väärikuse põhimõtetega; |
c) |
välispiiri ületamist reguleerivate ühenduse õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ) nr 562/2006 sätete ühtne kohaldamine piirivalve poolt; |
d) |
liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja muude teenistuste tegevuse juhtimise parandamine seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostöö parandamine. |
2. Fond toetab liikmesriikide või komisjoni algatusel tehnilise abi rahastamist.
Artikkel 4
Konkreetsed eesmärgid
1. Artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud eesmärgi osas toetab fond järgmisi konkreetseid eesmärke:
a) |
liikmesriikide vahelisest piirikontrolli alasest operatiivkoostööst tulenevate soovituste, toimimisstandardite ja parimate tavade rakendamine; |
b) |
piiriületuspunktide vaheliste seiresüsteemide parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja kohaldamine; |
c) |
selliste meetmete võtmine või selliste tõhusate süsteemide väljatöötamine, mis võimaldavad asjakohaste andmete metoodilist kogumist välispiiri lähedal, välispiiril ja vahetult välispiiri taga kujuneva olukorra kohta; |
d) |
eri tüüpi välispiire (maismaa-, õhu-, merepiir) ületavate isikute arvu nõuetekohase registreerimise tagamine; |
e) |
sellise statistiliste ja haldusandmete kogumise süsteemi juurutamine või ajakohastamine, mis sisaldab andmeid reisijate kategooriate, kontrollide ja seiremeetmete arvu ja laadi kohta erinevat tüüpi välispiiridel, mis põhinevad registreerimisel ja muudel andmekogumisallikatel; |
f) |
tulemusliku, struktuurilise, strateegilise ja operatiivse koordineerimise sisseseadmine kõigi piiriületuspunktides tegutsevate asutuste vahel; |
g) |
piirivalve pädevuse ja kvalifikatsiooni suurendamine seire-, nõuande- ja kontrolliülesannete täitmisel; |
h) |
teabevahetuse parandamine liikmesriikide tasandil välispiiri haldamise eest vastutavate asutuste vahel ning nimetatud asutuste ja muude asutuste vahel, kes vastutavad rände, varjupaiga ja muude asjakohaste valdkondade eest; |
i) |
kvaliteedijuhtimisstandardite edendamine. |
2. Artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud eesmärgi osas toetab fond järgmisi konkreetseid eesmärke:
a) |
uute töömeetodite, logistiliste meetmete ja nüüdisaegse tehnoloogia arendamine, et tugevdada süstemaatilist kontrolli piiriületuspunktides sisenevate või väljuvate isikute üle (välja arvatud ajutise välispiiri puhul); |
b) |
tehnoloogia kasutamise edendamine ja selle tõhusa kasutamise eest vastutava personali eriväljaõpe; |
c) |
võltsitud reisidokumentide alase teabe vahetamise edendamine ja sellekohase väljaõppe parandamine, sealhulgas ühiste töövahendite ja -viiside arendamine ja levitamine selliste dokumentide avastamiseks; |
d) |
tõhusa reaalajas toimiva andmekontrolli toetamine piiriületuspunktides laiaulatuslike IT-süsteemide abil, nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja viisainfosüsteem (VIS), ning tõhus reaalajas toimiv teabevahetus kõigi välispiiril asuvate piiriületuspunktide vahel; |
e) |
riskianalüüsi tulemuste optimaalse rakendamise tagamine operatiiv- ja tehnilisel tasandil. |
3. Artikli 3 lõike 1 punktis c nimetatud eesmärgi osas toetab fond järgmisi konkreetseid eesmärke:
a) |
piirivalvurite ühtse koolituse, väljaõppe ja kvalifikatsiooni järk-järguline kehtestamine kõigis liikmesriikides, eelkõige agentuuri poolt välja töötatud ühise põhikoolituse õppekava rakendamise teel ning sidusalt täiendades agentuuri tegevust antud valdkonnas; |
b) |
piirivalvurite vahetuste ja lähetuste toetamine ja tihendamine liikmesriikide vahel, millega täiendatakse agentuuri suuniseid ja tegevust kõnealuses valdkonnas; |
c) |
ühilduva nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise edendamine välispiiril, kui see on eeskirjade õigeks, tõhusaks või ühtseks rakendamiseks hädavajalik; |
d) |
ametiasutuste toetamine seoses ühesuguste menetluste kohaldamise ja järjepidevate, kiirete ja kõrgekvaliteediliste otsuste vastuvõtmisega välispiiri ületamise, sealhulgas viisade väljastamise küsimustes; |
e) |
piirivalvurite ühise praktilise käsiraamatu kasutamise edendamine; |
f) |
alade ja keskuste ehitamine ja kaasajastamine isikute jaoks, kellele ei anta sisenemisõigust või kes peetakse kinni pärast välispiiri ebaseaduslikku ületamist või lähenemisel välispiirile eesmärgiga siseneda ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile; |
g) |
turvalisuse suurendamine piiripunktides, et tagada piirivalvurite julgeolek ning varustuse, järelevalvesüsteemide ja transpordivahendite kaitse. |
4. Artikli 3 lõike 1 punktis d nimetatud eesmärgi osas toetab fond järgmisi konkreetseid eesmärke:
a) |
sisserände kontaktametnike võrgustiku tegutsemisvõime tugevdamine ja tõhusama koostöö edendamine liikmesriikide asutuste vahelise võrgustiku kaudu; |
b) |
selliste meetmete võtmine, mille eesmärgiks on aidata liikmesriike ja veoettevõtjaid nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/82/EÜ (veoettevõtjate kohustuste kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid) (20) ja 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) („Schengeni konventsioon”) (21) artikliga 26 ette nähtud kohustuste täitmisel, et hoida ära ebaseaduslikku saabumist välispiirile; |
c) |
tõhusama koostöö edendamine lennuettevõtetega lähteriigi lennujaamades, sealhulgas reisidokumentidealane ühtne väljaõpe lennuettevõtete personalile; |
d) |
kvaliteedijuhtimise, heade teenuste ja rajatiste edendamine viisataotlusprotsessi infrastruktuuri osas; |
e) |
liikmesriikide vahelise koostöö edendamine konsulaarteenistuste pädevuse suurendamisel seoses viisataotluste läbivaatamisega; |
f) |
ühiste uurimismeetodite ja ühtsete haldustoimingute edendamine ning viisade andmise üle otsustamine liikmesriigi erinevates kolmandates riikides asuvate konsulaarteenistuste poolt; |
g) |
süsteemsema ja korrapärasema koostöö edendamine liikmesriikide konsulaar- ja muude teenistuste vahel, eelkõige seoses viisainfosüsteemiga (VIS), sealhulgas ressursside ja viisaväljastamisvahendite ühiskasutusse võtmine, teabevahetus, viisataotlusi käsitlevad ülevaated ja uuringud ning ühiste viisataotluskeskuste väljaarendamine; |
h) |
liikmesriikide selliste algatuste edendamine, mille eesmärgiks on ühised uurimismeetodid, ühtsed haldusmenetlused ja ühtne otsuste tegemine viisade k ohta liikmesriikide konsulaarteenistuste poolt; |
i) |
ühiste konsulaarbüroode asutamine. |
Artikkel 5
Abikõlblikud meetmed liikmesriikides
1. Fond toetab liikmesriikide meetmeid, mis on seotud artikli 4 lõigetes kindlaks määratud konkreetsete eesmärkide ja eelkõige alljärgnevaga:
a) |
piiriületuskohtade infrastruktuur ja hooned, näiteks piiripunktid, helikopterite maandumispaigad või teed või ooteruumid piiriületuspunktis järjekorras ootavatele sõidukitele või isikutele; |
b) |
infrastruktuur, hooned ja süsteemid järelevalve tagamiseks piiriületuspunktide vahel ja välispiiri ebaseadusliku ületamise vältimiseks; |
c) |
varustus, nagu näiteks sensorid, videovalve, dokumentide kontrollimise seadmed, tuvastusvahendid, mobiilsed või püsiterminalid SISi, VISi, Euroopa kuvaarhiveerimissüsteemi (FADO) ning muude üleeuroopaliste ja siseriiklike süsteemidega konsulteerimiseks; |
d) |
transpordivahendid välispiiri kontrollimiseks, näiteks sõidukid, laevad, helikopterid ja kerglennukid, mis on varustatud spetsiaalse elektroonikaga piiri seireks ja inimeste avastamiseks transpordivahendites; |
e) |
seadmed reaalajas toimuvaks teabevahetuseks asjaomaste asutuste vahel; |
f) |
info- ja sidetehnoloogilised süsteemid; |
g) |
töötajate (piirivalvurid, immigratsiooni- ja konsulaarametnikud) lähetus- ja vahetusprogrammid; |
h) |
asjaomaste asutuste personali väljaõpe ja koolitus, sealhulgas keeleõpe; |
i) |
investeeringud nüüdisaegse tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja paigaldamiseks; |
j) |
uuringud ja katseprojektid, millega viiakse ellu liikmesriikide vahelisest piirikontrolli alasest operatiivkoostööst tulenevaid soovitusi, toimimisstandardeid ja parimaid tavasid; |
k) |
uuringud ja katseprojektid, mille eesmärgiks on edendada innovatsiooni, lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetamist ning parandada kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaar- ja muude asutuste tegevuse juhtimist seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostööga. |
2. Fond ei toeta ajutise välispiiriga seotud meetmeid, kui need meetmed kujutavad endast struktuurset investeeringut, mis ei sobi kokku eesmärgiga lõpetada isikute kontrollimine sellel piiril, eelkõige vastavalt lõike 1 punktides a ja b nimetatud meetmetele.
Artikkel 6
Transiidi erisüsteem
1. Fond toetab transiidiviisade eest saamata jäänud tulu ja transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) rakendamisest tuleneva lisakulu hüvitamist vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 693/2003 (22) ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 694/2003 (23).
2. Lõikes 1 tähendab lisakulu kulu, mis tuleneb otseselt transiidi erikorra rakendamise erinõuetest ega teki seoses transiidi- või muude viisade väljastamisega.
Rahastamiseks abikõlblikud on järgmised lisakulud:
a) |
infrastruktuuriinvesteeringud; |
b) |
transiidi erikorra rakendamisega seotud personali väljaõpe; |
c) |
lisanduvad tegevuskulud, sealhulgas konkreetselt transiidi erikorra rakendamisega seotud personali palgakulud. |
3. Lõikes 1 sätestatud saamata jäänud tulud arvutatakse viisasid käsitlevate üldiste konsulaarjuhiste 12. lisas sätestatud transiidiviisade hinnataseme alusel ja artikli 14 lõikes 9 sätestatud finantsraamistiku piires.
Artikkel 7
Ühenduse meetmed
1. Komisjoni algatusel võib kuni 6 % fondi olemasolevatest vahenditest kasutada selliste riikidevaheliste meetmete või kogu ühenduse huvidele vastavate meetmete (edaspidi „ühenduse meetmed”) rahastamiseks, mis on seotud järgmiste eesmärkidega:
a) |
aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja muude teenistuste tegevuse tõhustamisele seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealasele koostööle, sealhulgas lennujaamade kontaktametnike ja sisserände kontaktametnike tegevusele; |
b) |
edendada tolli-, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli suuremat kaasamist integreeritud piiride haldamisse vastavalt poliitika arengusuundadele selles valdkonnas; |
c) |
osutada liikmesriikidele abiteenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras, mis nõuab kiiret tegutsemist liikmesriikide välispiiril. |
2. Selleks et olla rahastamiseks abikõlblikud, peavad lõike 1 punktides a ja b loetletud ühenduse meetmed eelkõige:
a) |
edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õigusaktide ja heade tavade rakendamisel; |
b) |
toetama selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad innovatsiooni edendamiseks ning kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks kahe või enama liikmesriigi konsulaaresinduste riikidevahelisel partnerlusel. |
c) |
toetama uuringuid, teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi muude aspektidega, mis on seotud üldeesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste tegevuse tõhustamisele ja liikmesriikide sellealasele koostööle, sealhulgas nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisele; |
d) |
toetama projekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses ning milles käsitletakse selle valdkonna ühenduse õigust, eelkõige ühiste taotluskeskuste loomist; |
e) |
toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta viisapoliitika ja konsulaarkoostöö valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid. |
3. Iga-aastane tööprogramm, milles sätestatakse ühenduse meetmete prioriteedid, võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
II PEATÜKK
TOETAMISE PÕHIMÕTTED
Artikkel 8
Vastastikune täiendavus, kooskõlastatus ja vastavus
1. Fond annab toetust, mis täiendab riiklikke, piirkondikke ja kohalikke meetmeid, integreerides need ühenduse prioriteetidesse.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikide antav toetus oleks kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Eelkõige tuleb kooskõla silmas pidada artiklis 21 osutatud mitmeaastase programmi puhul.
3. Fondist rahastatavad toimingud vastavad asutamislepingu sätetele ja nende kohaselt vastu võetud õigusaktidele.
Artikkel 9
Programmitöö
1. Fondi eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mitmeaastase programmiperioodi (2007–2013) raames, mille kohta tehakse vahekokkuvõte vastavalt artiklile 24. Mitmeaastase programmitöö süsteem hõlmab prioriteete ning juhtimis-, otsustamis-, auditeerimis- ja tõendamismenetlust.
2. Komisjoni heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide kaudu.
Artikkel 10
Meetmete subsidiaarsus ja proportsionaalsus
1. Artiklites 21 ja 23 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid sobival piirkondlikul tasandil vastavalt nende konkreetsele institutsioonilisele süsteemile. Vastutust teostatakse käesoleva otsuse kohaselt.
2. Auditeerimissätete raames komisjoni ja liikmesriikide poolt kasutavad vahendid sõltuvad ühenduse toetuse suurusest. Sama põhimõtet kohaldatakse hindamist käsitlevate sätete ning mitmeaastaseid programme ja aastaprogramme käsitlevate aruannete suhtes.
Artikkel 11
Rakendusmeetodid
1. Ühenduse eelarvest fondile eraldatud osa täidetakse vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punktile b, välja arvatud käesoleva otsuse artiklis 7 osutatud ühenduse meetmete ja artiklis 17 osutatud tehnilise abi puhul.
2. Komisjon kasutab oma volitusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel järgmiselt:
a) |
komisjon kontrollib vastavalt artiklis 34 kirjeldatud menetlusele haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides; |
b) |
komisjon lükkab edasi või peatab maksete tegemise täielikult või osaliselt vastavalt artiklites 43 ja 44 kirjeldatud menetlustele, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone vastavalt artiklites 47 ja 48 kirjeldatud menetlustele. |
3. Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja arendamisega seotud riigid osalevad fondis vastavalt käesolevale otsusele.
4. Kehtestatakse kord, milles täpsustatakse osalemiseks vajalikud lisaeeskirjad, sealhulgas sätted, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse ja kontrollikoja auditeerimisalased volitused.
Artikkel 12
Partnerlus
1. Iga liikmesriik korraldab vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asutuste ja organitega, kes on kaasatud mitmeaastase programmi rakendamisse või kes asjaomase liikmesriigi hinnangul võivad anda olulise panuse mitmeaastase programmi arendamisse.
Sellised asutused ja organid võivad hõlmata pädevaid piirkondlikke, kohalikke, munitsipaal- ja muid avaliku sektori ametiasutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Bürood (UNHCR), ja kodanikuühendusi, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid ja tööturu osapooled.
2. Sellise partnerluse raames järgitakse täielikult iga partnerite kategooria vastavaid institutsioonilisi, õiguslikke ja finantsvolitusi.
III PEATÜKK
FINANTSRAAMISTIK
Artikkel 13
Koguvahendid
1. Finantspakett käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 on 1 820 miljonit eurot.
2. Iga-aastased assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.
3. Komisjon koostab iga-aastase soovitusliku jaotuse liikmesriikide vahel vastavalt artiklis 14 kehtestatud kriteeriumitele
Artikkel 14
Iga-aastane vahendite jaotamine liikmesriikide abikõlblike meetmete jaoks
1. Olemasolevad aastavahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
30 % välismaismaapiiridele, |
b) |
35 % välismerepiiridele, |
c) |
20 % lennujaamadele, |
d) |
15 % konsulaaresindustele. |
2. Lõike 1 punkti a kohaselt kättesaadavad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
70 % vastavalt välispiiri pikkusele, mis arvutatakse kaalukoefitsientide alusel iga konkreetse piiriosa kohta, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 15 lõike 3 punktile a; ja |
b) |
30 % vastavalt töökoormusele välismaismaapiiril, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 7 punktile a. |
3. Lõike 1 punkti b kohaselt kättesaadavad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
70 % vastavalt välispiiri pikkusele, mis arvutatakse kaalukoefitsientide alusel iga konkreetse piiriosa kohta, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 15 lõike 3 punktile b; ja |
b) |
30 % vastavalt töökoormusele välismerepiiril, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 7 punktile a. |
4. Lõike 1 punkti c kohaselt kättesaadavad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt nende lennujaamade töökoormusele, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 7 punktile b.
5. Lõike 1 punkti d kohaselt kättesaadavad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
50 % vastavalt liikmesriikide konsulaaresindustele nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (24) I lisas loetletud riikides; ning |
b) |
50 % vastavalt liikmesriikide määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas loetletud riikides asuvate konsulaaresinduste töökoormusele viisapoliitika haldamise osas, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva artikli lõike 7 punktiga c. |
6. Lõike 1 punktide a ja b kohaste vahendite iga-aastasel jaotamisel:
a) |
võetakse niikaua, kui kohaldatakse 2003. aasta ühinemisakti protokolli 10 artikli 1 sätteid, arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 866/2004 (ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta) (25) artiklis 1 nimetatud alade vahelist eraldusjoont, kuigi selle puhul ei ole tegemist välismaismaapiiriga, kuid mitte kõnealusest eraldusjoonest põhja poole jäävat merepiiri; |
b) |
tähendab „välismerepiir” liikmesriikide territoriaalmere välispiiri vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 4–16 määratlusele. Kui aga ebaseadusliku rände või sisenemise tõkestamiseks on vaja regulaarselt läbi viia kaugoperatsioone, loetakse selleks kõrge ohutasemega piirkonna välispiiri. See määratakse kindlaks asjaomaste liimesriikide poolt esitatud kahe viimase aasta operatiivandmeid arvesse võttes. Käesolevat välismerepiiri määratlust kasutatakse ainult käesolevas otsuses ning kõik operatsioonid järgivad rahvusvahelist õigust. |
7. Töökoormuse aluseks võetakse kahe eelneva aasta keskmised näitajad järgmiste tegurite osas:
a) |
välismaismaapiiril ja välismerepiiril:
|
b) |
lennujaamades:
|
c) |
konsulaaresindustes: viisataotluste arv. |
2007. aasta töökoormuse aluseks on ainult 2005. aasta andmed.
8. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kaalukoefitsiendid määrab agentuur kindlaks kooskõlas artikliga 15.
9. Lõike 2 punktis a osutatud välismaismaapiiri pikkuse osas ei võeta vahendite iga-aastase jaotuse arvutamisel arvesse ajutist välispiiri. Arvesse võetakse siiski Euroopa Liiduga 1. maiks 2004 ühinenud liikmesriigi ajutist välispiiri liikmesriigiga, mis ühines liiduga pärast 1. maid 2004.
10. Lõikes 7 osutatud töökoormuse kontrollarvudeks on kooskõlas ühenduse õigusaktidega liikmesriikide esitatud andmetel põhinevad komisjoni (Eurostat) värskeimad andmed.
Juhul kui liikmesriik ei ole komisjonile (Eurostatile) esitanud asjaomaseid statistilisi andmeid, esitab ta võimalikult kiiresti esialgsed andmed.
Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel esitavad liikmesriigid selleks kogu vajaliku teabe.
11. Kui kontrollarvud ei ole komisjoni (Eurostati) ühenduse õigusaktide kohaselt esitatud statistiliste andmetena kättesaadavad, esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 1. novembriks esialgsed andmed, et kooskõlas artikli 23 lõikega 2 arvutada neile järgmisel aastal eraldatavad hinnangulised summad.
Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, võib komisjon (Eurostat) hinnata asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel esitavad liikmesriigid selleks kogu vajaliku teabe.
12. Lõikes 1 nimetatud vahendid ei sisalda artikli 6 ja artikli 19 alusel eraldatavaid vahendeid. Ajavahemikuks 2007–2013 artikli 6 alusel eraldatavad vahendid ei ületa 108 miljonit eurot.
Artikkel 15
Vahendite iga-aastase jaotamise eesmärgil agentuuri teostatav riskianalüüs
1. Artikli 14 lõikes 8 osutatud kaalukoefitsientide kindlaksmääramiseks esitab agentuur komisjonile iga aasta 1. aprilliks eriaruande, milles kirjeldatakse patrull- ja vaatlustegevuse läbiviimise raskusi ja olukorda liikmesriikide välispiiril, pöörates erilist tähelepanu liikmesriikide konkreetsele lähedusele suurema ebaseadusliku sisserände ohuga piirkondadele eelneval aastal ning võttes samuti arvesse kõnealustesse liikmesriikidesse ebaseaduslikult sisenenud isikute arvu ja nende liikmesriikide suurust.
2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklis 4 osutatud ühise integreeritud riskianalüüsi mudelile analüüsitakse aruandes liikmesriikide välispiiri julgeolekut eelneval aastal mõjutanud ohte, võttes arvesse poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid arenguid asjaomastes kolmandates riikides, eelkõige kolmandates naaberriikides, ning esitatakse rändevoogude ja välispiiril toimuva ebaseadusliku tegevuse võimalikud tulevikusuundumused.
Riskianalüüs tugineb peamiselt järgmistele agentuuri kogutud, liikmesriikide esitatud või komisjonilt (Eurostatilt) saadud andmetele:
a) |
kolmandate riikide kodanike arv, kellel keelati välispiiril siseneda; |
b) |
kolmandate riikide kodanike arv, kes tabati välispiiri ebaseaduslikul ületamisel või välispiiri ebaseadusliku ületamise katsel; |
c) |
kinnipeetud isikute arv, kes on teadlikult abistanud kolmanda riigi kodanikke ebaseaduslikul sisenemisel; |
d) |
Schengeni piirieeskirjade kohaselt piiripunktides avastatud võltsitud või valede reisidokumentide arv ning ekslikult välja antud reisidokumentide ja viisade arv. |
Kui kontrollarvud ei ole esitatud komisjoni (Eurostati) statistiliste andmetena, vaid liikmesriikide poolt, siis võib agentuur taotleda neilt liikmesriikidelt vajalikku teavet, et hinnata statistiliste andmete kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust. Sellise hindamise läbiviimiseks võib agentuur komisjonilt (Eurostatilt) abi paluda.
3. Samuti määratakse aruandes vastavalt lõigetele 1 ja 2 kindlaks iga liikmesriigi välispiiril praegu valitseva ohu tase ning asjaomase liikmesriigi välispiiri iga osa kohta järgmised konkreetsed kaalukoefitsiendid:
a) |
välismaismaapiir:
|
b) |
välismerepiir:
|
Artikkel 16
Rahastamisstruktuur
1. Finantseraldised fondist on toetuste vormis.
2. Fondi poolt toetatavaid meetmeid kaasrahastatakse avaliku sektori või eraallikatest, need on mittetulundusliku olemusega ning need pole abikõlblikud rahastamiseks Euroopa Liidu üldeelarvega kaetud allikatest.
3. Eraldised fondist täiendavad liikmesriikide poolt käesoleva otsusega hõlmatud meetmete jaoks eraldatud avaliku sektori või samaväärseid kulutusi.
4. Ühenduse toetus projektidele ei või artikli 4 alusel liikmesriikide rakendatavate meetmete korral ületada 50 % konkreetse meetme kogumaksumusest.
Artiklis 20 osutatud strateegilistes suunistes kindlaks määratud konkreetseid prioriteete käsitlevate projektide puhul võib seda osakaalu suurendada kuni 75 %-ni.
Ühtekuuluvusfondist vahendeid saavate liikmesriikide puhul suurendatakse ühenduse toetus kuni 75 %-ni.
5. IV peatükis sätestatud programmitöö rakendamise raames valivad liikmesriigid rahastamiseks välja projektid järgmiste miinimumkriteeriumide alusel:
a) |
olukord ja vajadused asjaomases liikmesriigis; |
b) |
kulutuste kulutõhusus, pidades muu hulgas silmas projektiga seotud isikute arvu; |
c) |
rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, ekspertteadmised, usaldusväärsus ning rahaline panus; |
d) |
mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid. |
6. Üldjuhul antakse ühenduse finantsabi fondist toetatavatele meetmetele kuni kolmeks aastaks, tingimusel et esitatakse korrapäraseid eduaruandeid.
Artikkel 17
Komisjoni algatusel antav tehniline abi
1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse fondi iga-aastastest vahenditest maksimaalselt 500 000euro ulatuses rahastada käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikke ettevalmistusmeetmeid, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmeid ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid.
2. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:
a) |
hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas fondi üldise toimimise kohta; |
b) |
liikmesriikide, lõplike abisaajate ja üldsuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas; |
c) |
juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine; |
d) |
ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid; |
e) |
hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas; |
f) |
liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 27 määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 33 lõikega 2. |
Artikkel 18
Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi
1. Liikmesriigi algatusel võidakse fondist iga aastaprogrammi raames rahastada ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimeetmeid ning meetmeid fondide rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.
2. Iga aastaprogrammi raames tehniliseks abiks eraldatav summa ei või ületada:
a) |
ajavahemikul 2007–2010 7 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000eurot; ning |
b) |
ajavahemikul 2011–2013 4 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000eurot. |
Artikkel 19
Erimeetmed
1. Komisjon kinnitab igal aastal, vajadusel koostöös agentuuriga, loetelu liikmesriikide rakendatavatest erimeetmetest, mis aitavad kaasa Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi arendamisele, kõrvaldades strateegilise tähtsusega piiripunktide puudusi, mis on välja toodud artiklis 15 osutatud riskianalüüsides.
2. Artikli 7 lõikes 3 osutatud aastaprogrammis sätestatakse kõnealuste meetmete rahastamise raamistik, sealhulgas nende eesmärgid ja hindamiskriteeriumid.
3. Väljavalitud meetmete loetelu võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
4. Fondist erimeetmetele antav rahaline abi piirdub kuue kuu pikkuse ajavahemikuga ega ületa 80 % iga meetme kuludest.
5. Kõnealuste meetmete rahastamiseks kättesaadavad vahendid ei ületa 10 miljonit eurot. Lõikes 3 osutatud valimise järel kasutamata jäänud vahendeid võib kasutada artiklis 7 kindlaksmääratud meetmete rahastamiseks.
IV PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ
Artikkel 20
Strateegiliste suuniste vastuvõtmine
1. Komisjon võtab vastu strateegilised suunised, milles kehtestatakse fondi tegevuse raamistik, arvestades välispiiri- ja viisapoliitika valdkonnas tehtud edusamme ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel ning fondi rahaliste vahendite soovituslikku jaotust mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemikul.
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üldeesmärke silmas pidades toetavad need suunised eelkõige ühenduse prioriteete seoses Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi edasise järkjärgulise loomisega ning kontrolli ja järelevalve tugevdamisega liidu välispiiril.
3. Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud üldeesmärki silmas pidades toetavad need suunised eelkõige ühenduse prioriteete seoses ühise viisapoliitika edasiarendamisega osana mitmetasandilisest süsteemist, mille eesmärgiks on lihtsustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega, parandades viisataotluste käsitlemist kohalikes konsulaaresindustes.
4. Komisjon võtab 31. juuliks 2007 vastu strateegilised suunised mitmeaastase programmiperioodi kohta.
5. Strateegilised suunised võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused strateegilised suunised lisatakse pärast nende vastuvõtmist käesolevale otsusele selle lisana.
Artikkel 21
Siseriiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamine ja heakskiitmine
1. Artiklis 20 osutatud strateegiliste suuniste alusel esitab iga liikmesriik mitmeaastase programmi kavandi, mis koosneb järgmistest elementidest:
a) |
liikmesriigis valitseva olukorra kirjeldus, mis hõlmab infrastruktuuri, varustust, transpordivahendeid, side- ja infotehnoloogilisi süsteeme ning piirivalve ja konsulaaresinduste teenistuses oleva personali väljaõppe ja koolituse korraldamist; |
b) |
kõnealuse liikmesriigi vajaduste analüüs, mis hõlmab infrastruktuuri, varustust, transpordivahendeid, side- ja infotehnoloogilisi süsteeme ning piirivalve ja konsulaaresinduste teenistuses oleva personali väljaõppe ja koolituse korraldamist, ning tegevuseesmärgid nimetatud vajaduste rahuldamiseks mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul; |
c) |
eesmärkide saavutamiseks kohase strateegia esitamine ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus; |
d) |
andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega; |
e) |
teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ning eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel; |
f) |
artiklis 12 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus; |
g) |
rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aastaprogrammi kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma; |
h) |
mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted. |
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma mitmeaastase programmi kavandi hiljemalt neli kuud pärast seda, kui komisjon on koostanud strateegilised suunised.
3. Mitmeaastase programmi kavandi heakskiitmise eesmärgil analüüsib komisjon järgmist:
a) |
mitmeaastase programmi kavandi kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 20 osutatud strateegiliste suunistega; |
b) |
mitmeaastase programmi kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga; |
c) |
liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele; |
d) |
mitmeaastase programmi kavandi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamist toetavale ühenduse õigusele koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega. |
4. Kui mitmeaastase programmi kavand ei ole komisjoni hinnangul strateegiliste suunistega kooskõlas ja/või ei vasta käesoleva otsuse sätetele, millega kehtestatakse haldus- ja kontrollisüsteemid, või ei ole vastavuses ühenduse õigusega, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil esitada kogu vajalik lisateave ning vajadusel vaadata mitmeaastase programmi kavand vastavalt läbi.
5. Komisjon kiidab mitmeaastase programmi heaks kolme kuu jooksul pärast selle ametlikku esitamist vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 22
Mitmeaastaste programmide muutmine
1. Asjaomase liikmesriigi või komisjoni algatusel vaadatakse mitmeaastane programm läbi ning vajaduse korral muudetakse seda ülejäänud programmitöö perioodiks, et võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete. Mitmeaastase programmi võib läbi vaadata hindamiste tulemusel ja/või pärast rakendamisel tekkinud raskusi.
2. Komisjon võtab otsuse mitmeaastase programmi muutmise heakskiitmise kohta vastu võimalikult kiiresti pärast asjaomase liikmesriigi vastava ametliku taotluse esitamist. Mitmeaastast programmi muudetakse vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 23
Aastaprogrammid
1. Komisjoni heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide kaudu.
2. Komisjon teavitab liikmesriike iga aasta 1. juuliks hinnangulistest summadest, mis neile järgmiseks aastaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus tehtavatest kogueraldistest eraldatakse ja mis arvutatakse artikli 14 alusel.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. novembriks järgmise aasta aastaprogrammi kavandi, mis on koostatud vastavalt mitmeaastasele programmile ning mis koosneb järgmistest elementidest:
a) |
aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad; |
b) |
aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus; |
c) |
fondist antava toetuse kavandatav jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 18 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada. |
4. Komisjon võtab liikmesriigi aastaprogrammi kavandi läbivaatamisel arvesse fondile eelarvemenetluse käigus eraldatud assigneeringute lõplikku summat.
Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile ühe kuu jooksul alates aastaprogrammi kavandi ametlikust esitamisest, kas selle saab heaks kiita. Kui aastaprogrammi kavand ei ole mitmeaastase programmiga kooskõlas, palub komisjon kõnealusel liikmesriigil esitada kogu vajaliku teabe ning vajadusel aastaprogrammi kavandit vastavalt muuta.
Komisjon võtab aastaprogrammi heakskiitva rahastamisotsuse vastu kõnealuse aasta 1. märtsiks. Otsuses märgitakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud summa ja millise ajavahemiku kulutused on abikõlblikud.
5. Selleks et võtta arvesse nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordi, mida ei nähtud ette aastaprogrammi heakskiitmise ajal ning mis nõuavad kiiret tegutsemist, võib liikmesriik muuta fondi eraldiste jaotust aastaprogrammi erinevate meetmete vahel kuni 10 % ulatuses või eraldada kuni 10 % vahenditest muudele käesoleva otsuse kohastele meetmetele. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni aastaprogrammi muutmisest.
Artikkel 24
Mitmeaastase programmi vahekokkuvõte
1. Komisjon vaatab strateegilised suunised läbi ning võtab vajaduse korral 31. märtsiks 2010 vastu muudetud strateegilised suunised ajavahemikuks 2011–2013.
2. Selliste muudetud strateegiliste suuniste vastuvõtmise korral vaatab iga liikmesriik oma mitmeaastase programmi läbi ning vajaduse korral muudab seda.
3. Artiklis 21 sätestatud siseriiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamist ja heakskiitmist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis muudetud mitmeaastaste programmide ettevalmistamise ja heakskiitmise suhtes.
4. Muudetud strateegilised suunised võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
V PEATÜKK
HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMID
Artikkel 25
Rakendamine
Komisjon vastutab käesoleva otsuse rakendamise eest ja võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 26
Haldus- ja kontrollisüsteemide üldalused
Liikmesriikide kehtestatud mitmeaastaste programmide haldus- ja kontrollisüsteemides nähakse ette:
a) |
asjaomaste haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja organisisene jaotus; |
b) |
selliste organite vaheliste ja siseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine; |
c) |
piisavad vahendid igale organile talle kogu fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise perioodiks antud ülesannete täitmiseks; |
d) |
aastaprogrammide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrakohasuse tagamise kord; |
e) |
usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul; |
f) |
aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile; |
g) |
ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu; |
h) |
süsteemi toimimise auditeerimise kord; |
i) |
süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks; |
j) |
eeskirjade eiramise ja alusetult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused. |
Artikkel 27
Ametiasutuste määramine
1. Oma mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide rakendamiseks määrab liikmesriik järgmised ametiasutused:
a) |
vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või liikmesriigi avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest; |
b) |
sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik; |
c) |
auditeerimisasutus: liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest; |
d) |
vajaduse korral volitatud asutus. |
2. Liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud ametiasutustega ning nende suhteid komisjoniga.
3. Artikli 26 punkti b kohaselt võivad mõned või kõik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametiasutused olla ühe ja sama organi osad.
4. Komisjon võtab artiklite 28–32 rakenduseeskirjad vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 28
Vastutav asutus
1. Vastutav astutus vastab järgmistele miinimumtingimustele. Vastutav asutus:
a) |
on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ; |
b) |
omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga; |
c) |
tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides; |
d) |
on võimeline kohaldama ühenduse vahendite fondijuhtimiseeskirju; |
e) |
omab rahalist ja haldussuutlikkust, mis on võrdeline tema hallatavate ühenduse vahendite suurusega; |
f) |
omab enda käsutuses töötajad, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas. |
2. Liikmesriik tagab vastutavale asutusele piisavad vahendid, et see saaks jätkata oma ülesannete nõuetekohast täitmist kogu ajavahemiku 2007–2013 vältel.
3. Komisjon võib abistada liikmesriike personali koolitamisel, eelkõige seoses V–IX peatüki nõuetekohase kohaldamisega.
Artikkel 29
Vastutava asutuse ülesanded
1. Vastutava asutuse ülesanne on hallata ja rakendada mitmeaastast programmi kooskõlas usaldusväärse finantshalduse põhimõttega.
Eelkõige teeb vastutav asutus järgmist:
a) |
konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 12; |
b) |
esitab komisjonile artiklites 21 ja 23 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide kavandid; |
c) |
korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ning levitab sellekohast teavet; |
d) |
korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise kooskõlas artikli 16 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidega; |
e) |
võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele; |
f) |
tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest siseriiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel; |
g) |
jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele; |
h) |
tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks; |
i) |
tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist; |
j) |
tagab, et artiklis 51 nimetatud fondi hindamine viiakse läbi artikli 52 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega; |
k) |
kehtestab korra, mis tagab kõikide piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 45 osutatud nõuetega; |
l) |
tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 32 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud haldusmenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta; |
m) |
tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta; |
n) |
koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi ning vajadusel tagasimaksedeklaratsioone ja esitab need komisjonile; |
o) |
levitab teavet ja viib läbi nõustamist ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi; |
p) |
teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides; |
q) |
kontrollib artikli 35 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt. |
2. Liikmesriikides rakendatavate projektide haldamisega seonduvat vastutava asutuse tegevust võib rahastada artiklis 18 osutatud tehnilise abi vahenditest.
Artikkel 30
Vastutava asutuse ülesannete delegeerimine
1. Kui kõik või osa vastutava asutuse ülesannetest delegeeritakse volitatud asutusele, määrab vastutav asutus kindlaks delegeeritud ülesannete ulatuse ning kehtestab delegeeritud ülesannete täitmiseks üksikasjalikud menetlused, mis on kooskõlas artiklis 28 sätestatud tingimustega.
2. Nimetatud menetlused sisaldavad nõuet anda vastutavale asutusele korrapäraselt teavet delegeeritud ülesannete tulemusliku täitmise ja selleks kasutatud vahendite kohta.
Artikkel 31
Sertifitseerimisasutus
1. Sertifitseerimisasutus:
a) |
tõendab, et:
|
b) |
tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta; |
c) |
võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõik auditeerimisasutuse poolt või vastutusel läbi viidud auditite tulemusi; |
d) |
säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul; |
e) |
kontrollib ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmist, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud; |
f) |
peab arvestust Euroopa Liidu üldeelarvega seoses tagasinõudmisele kuuluvate ja tagasinõutud summade kohta, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha. |
2. Sertifitseerimisasutuse tegevust seoses liikmesriikides rakendatavate projektidega võib rahastada artiklis 18 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 27 kirjeldatud pädevust.
Artikkel 32
Auditeerimisasutus
1. Auditeerimisasutus:
a) |
tagab auditite läbiviimise, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust; |
b) |
tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust; |
c) |
esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid läbiviivaid organeid, kindlustades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel. |
2. Kui käesoleva otsusega määratud auditeerimisasutus on määratud auditeerimisasutus ka vastavalt otsustele nr …/2007/EÜ, nr …/2007/EÜ ja …/2007/EÜ (*****) või kui ühist korda kohaldatakse kahe või enama kõnealuse fondi suhtes, võib lõike 1 punkti c kohaselt esitada ühe ühise auditeerimisstrateegia.
3. Auditeerimisasutus koostab iga aastaprogrammi kohta aruande, mis koosneb järgmisest:
a) |
aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse eelmise aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru programmi haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest; |
b) |
auditeerimisasutuse vastutusel läbi viidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja nõuetekohased; |
c) |
deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni kehtivusele ja asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja korrakohasusele. |
4. Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.
5. Liikmesriikides rakendatavate projektidega seotud auditeerimist võib rahastada artiklis 18 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse auditeerimisasutuse artiklis 27 kirjeldatud pädevust.
VI PEATÜKK
KOHUSTUSED JA KONTROLL
Artikkel 33
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid vastutavad mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.
2. Liikmesriigid tagavad, et vastutavaid asutusi ja mis tahes volitatud asutusi, sertifitseerimisasutusi, auditeerimisasutusi ja muid asjakohaseid organeid juhendatakse piisavalt artiklites 26–32 nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide loomisel, et tagada ühenduse rahastamisabi tõhus ja korrektne kasutamine.
3. Liikmesriigid väldivad eeskirjade eiramisi ning avastavad ja kõrvaldavad need. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning teavitavad komisjoni haldus- ja kohtumenetluste kulgemisest.
Kui lõplikule abisaajale alusetult tehtud makseid ei ole võimalik tagasi saada, vastutab asjaomane liikmesriik kaotatud summade Euroopa Liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest, kui tehakse kindlaks, et kahju on tekkinud temapoolse eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel.
4. Meetmete finantskontrolli eest vastutavad esmajoones liikmesriigid, kes tagavad ka haldus- ja kontrollisüsteemide kohaldamise ja auditite läbiviimise selliselt, et oleks tagatud ühenduse vahendite korrektne ja tulemuslik kasutus. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimetatud süsteemide kirjelduse.
5. Lõigete 1–4 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 34
Haldus- ja kontrollisüsteemid
1. Enne mitmeaastase programmi heakskiitmist komisjoni poolt vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele tagavad liikmesriigid, et on loodud haldus- ja kontrollisüsteemid vastavalt artiklitele 26–32. Nad vastutavad selle eest, et süsteemid toimivad tõhusalt kogu programmiperioodi vältel.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile koos oma mitmeaastase programmi kavandiga vastutavate asutuste, volitatud asutuste ja sertifitseerimisasutuste struktuuri ning töökorra kirjelduse ning neis asutustes ja organites toimivate siseauditisüsteemide, auditeerimisasutuse ja mis tahes teise tema poolt volitatud auditeid teostava organi kirjelduse.
3. Komisjon vaatab käesoleva sätte kohaldamise läbi artikli 52 lõike 3 kohase ajavahemikku 2007–2010 käsitleva aruande koostamise kontekstis.
Artikkel 35
Komisjoni kohustused
1. Komisjon veendub vastavalt artiklis 34 sätestatud menetlusele, et liikmesriigid on loonud artiklite 26–32 kohased haldus- ja kontrollisüsteemid, ning aasta auditeerimisaruannete ja oma auditite põhjal, et need toimivad tõhusalt programmiperioodi vältel.
2. Ilma et see piiraks liikmesriikide korraldatud auditeid, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga kohapealseid kontrolle, sealhulgas auditeid aastaprogrammides sisalduvate meetmete kohta, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. Sellistes auditites võivad osaleda ka liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.
3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida süsteemide nõuetekohast toimimist või tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellistes kontrollides võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad.
4. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega piisava teabe, avalikustamise ja järelevalve seoses fondist toetust saavate meetmetega.
5. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega meetmete üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, vahendite ja algatustega.
6. Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 36
Koostöö liikmesriikide auditeerimisasutustega
1. Komisjon teeb oma auditeerimiskavade ja -meetodite kooskõlastamiseks koostööd auditeerimisasutustega ning vahetab viivitamata haldus- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, et kasutada võimalikult hästi ära kontrollimisressursse ja vältida tarbetut töö dubleerimist.
Komisjon esitab oma märkused artikli 32 kohaselt esitatud auditeerimisstrateegia kohta hiljemalt kolme kuu jooksul alates selle saamisest.
2. Oma auditeerimisstrateegia kindlaksmääramisel valib komisjon välja need aastaprogrammid, mida ta peab rahuldavaks haldus- ja kontrollisüsteemide alaste olemasolevate teadmiste alusel.
Nimetatud programmidega seoses võib komisjon otsustada tugineda põhimõtteliselt liikmesriikide esitatud auditi tõendusmaterjalile ning teostada oma kohapealseid kontrolle üksnes siis, kui esineb tõendeid puuduste kohta süsteemides.
VII PEATÜKK
FINANTSJUHTIMINE
Artikkel 37
Abikõlblikkus — kuludeklaratsioonid
1. Kõik kuludeklaratsioonid sisaldavad kulutusi, mida lõplikud abisaajad on meetmeid võttes kandnud, ja vastavat avaliku sektori või eravahenditest saadud toetust.
2. Kulud vastavad lõplike abisaajate poolt tehtud maksetele. Seda tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.
3. Kulud loetakse fondist toetuse saamiseks abikõlblikuks ainult siis, kui makseid pole tehtud varem kui selle aasta 1. jaanuaril, millele on osutatud artikli 23 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud rahastamisotsuses, millega kiidetakse heaks aastaprogramm. Kaasrahastatud toimingud ei või olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva.
2007. aasta aastaprogrammide alusel toetatavate meetmete rakendamisele suunatud kulutuste puhul määratakse ajavahemikuks, mille jooksul kulutusi teha võib, erandina kolm aastat.
4. Eeskirjad, mis käsitlevad artikli 4 kohaste liikmesriikides rakendatud fondist kaasrahastatud meetmete raames kantud kulude abikõlblikkust, võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 38
Lõplikele abisaajatele tehtavate maksete täielikkus
Liikmesriigid veenduvad, et maksete tegemise eest vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad saavad avaliku sektori vahenditest antava toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid lõplike abisaajate jaoks vähendada, eeldusel et lõplikud abisaajad vastavad kõikidele meetmete ja kulude abikõlblikkusega seotud tingimustele.
Artikkel 39
Euro kasutamine
1. Artiklites 21 ja 23 osutatud liikmesriikide esitatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kavandites esitatud summade, tõendatud kuludeklaratsioonide, artikli 29 lõike 1 punktis n osutatud maksetaotluste, artikli 41 lõikes 4 osutatud aastaprogrammi rakendamist käsitlevas eduaruandes esitatud kulutuste ning artiklis 53 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes esitatud kulutuste vääringuks on euro.
2. Artikli 23 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud liikmesriikide aastaprogrammide heakskiitmist käsitlevate komisjoni rahastamisotsuste, komisjoni kulukohustuste ja komisjoni väljamaksete vääringuks on euro ning need täidetakse ja tehakse eurodes.
3. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase programmi vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.
4. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.
Artikkel 40
Kulukohustused
Ühenduse eelarvelised kulukohustused määratakse kindlaks igal aastal artikli 23 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva komisjoni rahastamisotsuse alusel.
Artikkel 41
Maksed — eelfinantseerimine
1. Komisjon teeb fondist makseid kooskõlas eelarveliste kulukohustustega.
2. Maksed tehakse eel- ja lõppmaksetena. Need tehakse liikmesriigi määratud vastutavale asutusele.
3. Esimene eelmakse, mis moodustab 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas komisjoni rahastamisotsuses eraldatud summast, tehakse liikmesriigile 60 päeva jooksul pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist.
4. Teine eelmakse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui komisjon on kahe kuu jooksul alates maksetaotluse ametlikust esitamisest liikmesriigi poolt heaks kiitnud eduaruande aastaprogrammi rakendamise kohta ja tõendatud kuludeklaratsiooni, mis on koostatud vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile a ja artiklile 37 ja mis katab vähemalt 60 % esimese eelmakse summast.
Komisjoni teise eelmakse summa ei ületa 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsusega eraldatud kogusummast ja igal juhul, kui liikmesriik on riiklikult eraldanud aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses näidatud summast väiksema summa, summat, mis saadakse esimese eemakse lahutamisel aastaprogrammi raames kindlaksmääratud projektideks liikmesriigi poolt tegelikult eraldatud ühenduse vahenditest.
5. Eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid kirjendatakse asjaomasele aastaprogrammile, loetakse liikmesriigi vahendiks kui siseriiklik avaliku sektori panus ja deklareeritakse komisjonile asjaomase aastaprogrammi rakendamise lõpparuandega seotud kuludeklaratsiooni esitamisel.
6. Eelmakstud summad kantakse pärast aastaprogrammi lõpetamist bilansist maha.
Artikkel 42
Lõppmakse
1. Komisjon teeb lõppmakse, kui talle on hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses sätestatud kulutuste abikõlblikkuse tähtaega laekunud järgmised dokumendid:
a) |
tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile a ja artiklile 37, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon; |
b) |
aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 53 sätestatud kujul; |
c) |
artikli 32 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon. |
Lõppmakse tehakse tingimusel, et aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne ja deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmaksetaotluse kehtivusele, võetakse vastu.
2. Kui vastutav asutus ei esita lõikes 1 nimetatud dokumente nõutud tähtajaks ja vastuvõetavas vormis, vabastab komisjon asjaomase aastaprogrammi eelarvelise kulukohustuse selle osa, mida pole eelmakse tegemiseks kasutatud.
3. Lõikes 2 sätestatud automaatne tühistamismenetlus peatatakse asjaomaste projektide vahendite suhtes, kui lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamise ajal toimub liikmesriigi tasandil kohtumenetlus või esitatud halduskaebus, millel on peatav toime. Liikmesriik esitab osalises lõpparuandes üksikasjalikud andmed selliste projektide kohta ning saadab iga kuue kuu järel nende projektide kohta eduaruandeid. Kolme kuu jooksul pärast kohtumenetluse lõppu või halduskaebuse menetluse lõppu esitab liikmesriik asjaomaste projektide kohta lõikes 1 nimetatud dokumendid.
4. Lõikes 1 nimetatud üheksakuuline tähtaeg peatub, kui komisjon võtab artikli 44 alusel asjaomase aastaprogrammi suhtes vastu otsuse kaasrahastamismaksete peatamise kohta. Ajavahemiku arvestamist jätkatakse uuesti alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati artikli 44 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusest.
5. Ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist, teavitab komisjon kuue kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest liikmesriiki sellest, kui suure osa kulude katmist näeb ta ette fondi vahenditest, ja mis tahes finantskorrektsioonist, mis tuleneb deklareeritud kulude ja aktsepteeritud kulude erinevusest. Liikmesriigil on märkuste esitamiseks aega kolm kuud.
6. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi märkuste saamist otsustab komisjon, kui suur osa kuludest hüvitatakse fondist, ning nõuab tagasi lõplike aktsepteeritud kulude ja sellele liikmesriigile juba makstud summade vahe.
7. Olemasolevaid vahendeid arvesse võttes maksab komisjon ülejäänud summa hiljemalt 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kuupäeva. Eelarvelise kulukohustuse jääk vabastatakse kuue kuu jooksul pärast maksmist.
Artikkel 43
Maksete tegemise edasilükkamine
1. Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses lükkab maksete tegemise maksimaalselt kuue kuu võrra edasi, kui:
a) |
siseriikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises; |
b) |
eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud. |
2. Liikmesriiki ja vastutavat asutust teavitatakse viivitamata edasilükkamise põhjustest. Maksete tegemine lükatakse edasi seniks, kuni liikmesriik võtab vajalikud meetmed.
Artikkel 44
Maksete peatamine
1. Komisjon võib peatada kõik eel- ja lõppmaksed või osa eel- ja lõppmaksetest, kui:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamiskorra usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; või |
b) |
tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 33 ja 34 tulenevaid kohustusi. |
2. Komisjon võib otsustada peatada eel- ja lõppmaksed pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kolme kuu jooksul oma tähelepanekud.
3. Komisjon lõpetab eel- ja lõppmaksete peatamise, kui ta leiab, et liikmesriik on võtnud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.
4. Kui liikmesriik ei ole vajalikke meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse tühistada aastaprogrammile ühenduse toetuse andmine täielikult või osaliselt kooskõlas artikliga 48.
Artikkel 45
Dokumentide säilitamine
Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamist, tagab vastutav asutus, et kõik asjaomaste programmide kulutuste ja audititega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast programmide lõpetamist vastavalt artikli 42 lõikele 1.
See periood katkeb kohtumenetluse või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral.
Dokumente säilitatakse kas originaalina või originaalile vastavaks tunnistatud koopiana üldtunnustatud andmekandjatel.
VIII PEATÜKK
FINANTSKORREKTSIOONID
Artikkel 46
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
1. Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest, kui avastatakse mis tahes suuremaid muudatusi, mis mõjutavad programmi rakendamise või kontrollimise laadi või tingimusi, ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.
2. Liikmesriigid teevad meetmetes või aastaprogrammides avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid.
Liikmesriigi tehtud finantskorrektsioonid hõlmavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist ja vajaduse korral selle tagasinõudmist. Kui summat ei maksta tagasi asjaomasele liikmesriigile selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul, makstakse viivist artikli 49 lõikes 2 sätestatud määras. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust ning fondi rahalist kahju.
3. Eeskirjade süstemaatilise eiramise korral laiendab asjaomane liikmesriik uurimist kõigile toimingutele, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.
4. Liikmesriigid esitavad artiklis 53 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes ka nimekirja asjaomase aastaprogrammi suhtes algatatud tühistamismenetlustest.
Artikkel 47
Raamatupidamisarvestuse kontroll ja komisjoni finantskorrektsioonid
1. Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriikide poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad viia läbi fondi rahastatavate meetmete ning haldus- ja kontrollisüsteemide kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Asjaomase liikmesriigi ametiisikud või volitatud esindajad võivad neis kontrollides osaleda.
Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad võivad sellistes kontrollides osaleda.
2. Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artiklist 33 tulenevaid kohustusi, peatab ta eel- või lõppmaksed vastavalt artiklile 44.
Artikkel 48
Korrektsioonide kriteeriumid
1. Komisjon võib finantskorrektsioonidena aastaprogrammile antud ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistada, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust; |
b) |
tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud; |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklist 33 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist. |
Komisjon võtab otsuse vastu pärast liikmesriigi märkuste arvessevõtmist.
2. Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhtumile, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone. Kui eeskirjade eiramine on seotud kuludeklaratsiooniga, mille kohta auditeerimisasutus on andnud vastavalt artikli 32 lõike 3 punktile b eelnevalt piisava kinnituse, eeldatakse, et tegemist on süstemaatilise probleemiga, mille suhtes tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone, kui liikmesriik ei suuda kolme kuu jooksul esitada tõendeid selle eelduse ümberlükkamiseks.
3. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise olulisust ja asjaomases aastaprogrammis leitud puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.
4. Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite kindlakstehtud tõsiasjad, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede suhtes pärast seda, kui ta on läbi vaadanud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 34 alusel võetud meetmed, eeskirjade eiramisest teatamise aruanded ja liikmesriikide vastused.
Artikkel 49
Tagasimaksmine
1. Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtaega, mis on näidatud finantsmääruse artikli 72 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.
2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, millele tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsenti.
Artikkel 50
Liikmesriikide kohustused
Komisjoni finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse artikli 46 alusel.
IX PEATÜKK
JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA ARUANDED
Artikkel 51
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon teostab koostöös liikmesriikidega korrapärast järelevalvet fondi üle.
2. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega artikli 52 lõikes 3 ettenähtud aruannete koostamise raames fondi tegevust, et hinnata meetmete olulisust, tulemuslikkust ja mõju, pidades silmas artiklis 3 osutatud eesmärke.
3. Komisjon võtab arvesse ka vastastikust täiendavust fondi raames rakendatud meetmete ja teiste asjaomaste ühenduse poliitikate, vahendite ja algatuste raames rakendatud meetmete vahel.
4. Artikli 52 lõike 3 punktis c osutatud ajavahemikku 2007–2010 kajastava aruande osana hindab komisjon fondi mõju välispiirikontrolli poliitikale ja vastavate õigusaktide arengule, hindab fondi ja agentuuri tegevuse koostoimet ning liikmesriikide vahel vahendite jagamiseks kehtestatud kriteeriumide asjakohasust, pidades silmas Euroopa Liidu poolt kõnealuses valdkonnas seatud eesmärke.
Artikkel 52
Aruandluskohustused
1. Vastutav asutus võtab igas liikmesriigis vajalikud meetmed projektide järelevalve ja hindamise tagamiseks.
Selleks sisaldavad kokkulepped ja lepingud, mida vastutav asutus sõlmib meetmete rakendamise eest vastutavate organisatsioonidega, sätteid, milles nähakse ette kohustus esitada seatud eesmärkide rakendamise ja nende saavutamise kohta korrapäraseid üksikasjalikke aruandeid, mille alusel koostatakse vastavalt aastaprogrammi rakendamise eduaruanne ja lõpparuanne.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile:
a) |
30. juuniks 2010 hindamisaruande fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise kohta; |
b) |
30. juuniks 2012 ajavahemikku 2007–2010 käsitleva ja 30. juuniks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta. |
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:
a) |
30. juuniks 2010 aruande artiklite 14 ja 15 läbivaatamiseks, vajadusel koos muudatusettepanekutega; |
b) |
31. detsembriks 2010 vahearuande saavutatud tulemuste kohta ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos ettepanekuga fondi edasiseks arenguks; |
c) |
31. detsembriks 2012 ajavahemikku 2007–2010 käsitleva järelhindamise aruande ja 31. detsembriks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva järelhindamise aruande. |
Artikkel 53
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne
1. Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne sisaldab programmi rakendamisest selge ülevaate saamiseks järgmist teavet:
a) |
aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine; |
b) |
edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel selle konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral näitajaid kvantifitseerides; |
c) |
vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:
|
d) |
aastaprogrammidest ja mitmeaastastest programmidest teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed. |
2. Aruanne loetakse vastuvõetavaks, kui see sisaldab kõiki lõikes 1 loetletud andmeid. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud aruande sisu kohta kahe kuu jooksul alates kogu lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning teavitab sellest liikmesriike. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.
3. Komisjon edastab aastaprogrammi rakendamise heakskiidetud lõpparuanded agentuurile.
X PEATÜKK
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 54
Mitmeaastase programmi ettevalmistamine
1. Erandina artiklist 20 teevad liikmesriigid järgmist:
a) |
määravad esimesel võimalusel pärast … (******) ja hiljemalt … (*******) artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud vastutava asutuse ning vajadusel volitatud asutuse; |
b) |
esitavad 30. septembriks 2007 artikli 34 lõikes 2 osutatud haldus- ja kontrollisüsteemi kirjelduse. |
2. Komisjon esitab liikmesriikidele 1. juuliks 2007 järgmise teabe:
a) |
neile 2007. eelarveaastaks eraldatavad hinnangulised summad; |
b) |
neile eelarveaastateks 2008–2013 eraldatavad hinnangulised summad, lähtudes 2007. eelarveaasta hinnangu arvutuse ekstrapoleerimisest, pidades silmas finantsraamistikus kavandatud iga-aastasi assigneeringuid ajavahemikuks 2007–2013. |
Artikkel 55
2007. ja 2008. aasta aastaprogrammi ettevalmistamine
1. Erandina artiklist 23 kohaldatakse 2007. ja 2008. eelarveaasta suhtes järgmist rakendamise ajakava:
a) |
komisjon esitab liikmesriikidele 1. juuliks 2007 teabe neile 2007. eelarveaastaks eraldatavate hinnanguliste summade kohta; |
b) |
liikmesriigid esitavad 1. detsembriks 2007 komisjonile 2007. aasta aastaprogrammi kavandi. |
c) |
liikmesriigid esitavad 1. märtsiks 2008 komisjonile 2008. aasta aastaprogrammi kavandi. |
2. 2007. aasta aastaprogrammiga seoses võivad fondist saada toetust kulutused, mis on tehtud 1. jaanuari 2007 ja asjaomase liikmesriigi aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsuse vastuvõtmise kuupäeva vahelisel ajavahemikul.
3. Selleks et 2008. aastal oleks võimalik vastu võtta 2007. aasta aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevad rahastamisotsused, määrab komisjon ühenduse eelarvelised kulukohustused 2007. aastaks kindlaks liikmesriikidele hinnanguliselt eraldatavate summade alusel, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 14 ja 15.
XI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 56
Komitee
1. Komisjoni abistab käesoleva otsusega loodav solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4, lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ja lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse kuus nädalat.
Artikkel 57
Läbivaatamine
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva otsuse komisjoni ettepaneku põhjal läbi 30. juuniks 2013.
Artikkel 58
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat otsust kohaldatakse alates …, (******) välja arvatud artikleid 14, 15, 20, 21, 23 ja 27 ning artikli 33 lõiget 2, artikli 33 lõiget 5, artiklit 34, artikli 37 lõiget 4 ja artiklit 56, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Artikkel 59
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 15.
(2) ELT C 115, 16.5.2006, lk 47.
(3) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(4) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(5) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
(6) ELT L 236, 23.9.2003, lk 946.
(7) ELT …
(*) Väljaannete talitus: palun sisestada selle otsuse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(8) ELT …
(9) ELT …
(10) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(11) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(13) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
(14) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.
(15) ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.
(16) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(17) ELT L 395, 31.12.2004, lk 70.
(18) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
(19) ELT L 396, 31.12.2004, lk 45.
(**) Väljaannete talitus: palun sisestada 18. põhjenduses osutatud esimese otsuse number (Euroopa Pagulasfond).
(***) Väljaannete talitus: palun sisestada 18. põhjenduses osutatud teise otsuse number (Euroopa Tagasipöördumisfond).
(****) Väljaannete talitus: palun sisestada 18. põhjenduses osutatud kolmanda otsuse number (Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond).
(20) ELT L 261, 6.8.2004, lk 24.
(21) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).
(22) ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.
(23) ELT L 99, 17.4.2003, lk 15.
(24) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3).
(25) EÜT L 161, 30.4.2004, lk 128. Parandatud versioon ELT L 206, 9.6.2004, lk 51. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1283/2005 (ELT L 203, 4.8.2005, lk 8).
(*****) Väljaannete talitus: palun sisestada 18. põhjenduses osutatud kolme otsuse numbrid.
(******) Käesoleva otsuse jõustumise kuupäev.
(*******) 15 päeva pärast käesoleva otsuse jõustumist.
P6_TA(2006)0591
Euroopa Tagasisaatmisfond ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa Tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames (KOM(2005)0123 — C6-0126/2005 — 2005/0049(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0123), (1) |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 lõike 3 punkti b, mille kohaselt esitas komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0126/2005); |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust ettepanekus toodud õigusliku aluse kohta; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0425/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil selle küsimuse taas Euroopa Parlamendile esitada, kui komisjon kavatseb oma ettepanekut märkimisväärselt muuta või selle muu tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0049
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2007/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 2 punkti b ja artikli 63 lõike 3 punkti b,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks näeb asutamisleping ette nii meetmete vastuvõtmise isikute vaba liikumise tagamiseks koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kaasnevate meetmetega kui ka meetmete vastuvõtmise varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas. |
(2) |
Euroopa Ülemkogu kinnitas 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tampere kohtumisel soovi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Selleks peaks Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika eesmärgiks olema nii kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine kui rändevoogude parem juhtimine. |
(3) |
Tõhus ühenduse tagasipöördumispoliitika on vajalik usaldusväärse seadusliku sisserände ja varjupaigapoliitika täiendamiseks ning see on oluline tegur võitluses ebaseadusliku sisserände vastu. Tagasipöördumisprogrammide ja sunniviisilise tagasisaatmise rakendamiseks on liikmesriikides ette nähtud märkimisväärsed eelarvelised vahendid. Euroopa Liidu ühised meetmed selles valdkonnas, mida toetavad ühenduse asjakohased rahalised vahendid, võivad liikmesriikidele abiks olla, rõhutada riigis ebaseaduslikult viibijate tagasipöördumise vajalikkust ning aidata kaasa solidaarsuse suurendamisele liikmesriikide vahel. |
(4) |
Nõukogu võttis 28. veebruaril 2002 vastu Euroopa Liidus ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemise üldkava (4), milles ta rõhutas, et tagasivõtmis- ja tagasipöördumispoliitika on ebaseadusliku sisserände vastase võitluse lahutamatu ja oluline osa, ning määras kindlaks kaks elementi, millel ühenduse tagasipöördumispoliitika peaks tuginema – ühised põhimõtted ja ühised meetmed liikmesriikide vahelise halduskoostöö tõhustamise raames. |
(5) |
Nõukogu 28. novembri 2002. aasta tagasipöördumismeetmete programm, mis põhineb komisjoni 14. oktoobri 2002. aasta teatisel riigis ebaseaduslikult viibijate tagasipöördumist käsitleva ühenduse poliitika kohta, käsitleb tervet rida meetmeid tagasipöördumise korralduse kohta liikmesriikides, mis hõlmavad kolmandate riikide kodanike nii sunniviisilist tagasisaatmist kui ka vabatahtlikku tagasipöördumist, samuti tagasipöördumise olulisemaid etappe, kaasa arvatud ettevalmistavaid ja järelmeetmeid. |
(6) |
Oma 19. ja 20. juuni 2003. aasta kohtumisel Thessalonikis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles läbi vaatama kõiki eriotstarbelise tagasipöördumist käsitleva ühenduse vahendiga seotud aspekte, et toetada eelkõige tagasipöördumismeetmete programmis sätestatud prioriteete. |
(7) |
Nõukogu 2. novembri 2004. aasta järeldustes ühise tagasivõtmispoliitika eduka arendamise prioriteetide kohta rõhutati, et ühenduse tagasivõtulepingud aitavad oluliselt kaasa tõhusale ühisele rände juhtimisele ning et neil on tähtis roll võitluses ebaseadusliku sisserändega. Need on ka oluliseks elemendiks Euroopa Liidu ja ebaseaduslike sisserändajate päritolu-, varasema elukoha või transiidiriikide vahelise dialoogi ja koostöö raames. |
(8) |
Pärast 8. juuni 2004. aasta järeldusi, milles nõukogu kutsus eelarvepädevaid institutsioone üles muutma ettevalmistavad meetmed kättesaadavaks ja palus komisjonil arvestada nõukogu arvamust integreeritud tagasipöördumiskavade arendamise kohta tihedas koostöös liikmesriikidega, algatati ettevalmistavad meetmed aastateks 2005 ja 2006. |
(9) |
Euroopa Ülemkogu kutsus oma 4. ja 5. novembri 2004. aasta Brüsseli kohtumisel vastu võetud Haagi programmis üles alustama Euroopa Tagasipöördumisfondi (edaspidi 'fond') ettevalmistavat etappi ja fondi loomist 2007. aastaks, võttes arvesse ettevalmistava etapi hindamise tulemusi. |
(10) |
Nõukogu võttis 2004. aasta novembris teadmiseks eesistujariigi aruande, milles analüüsiti konkreetsetesse riikidesse tagasipöördumise parimaid teadaolevaid tavasid. Aruandes toodi välja palju võimalusi ning vajadus praktilisemat laadi koostööks liikmesriikide vahel tagasipöördumise valdkonnas. Aruandes esitati võimalused paremini integreeritud lähenemiseks nii tagasipöördumispoliitikale kui üldistele poliitikatele siseriiklikul ja ühenduse tasandil. Lisaks olid aruandes välja toodud liikmesriikide parimad tavad seoses kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise või sunniviisilise tagasisaatmisega oma päritolu- või transiidiriiki, näiteks toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide edendamine, mis tegelevad püsiva vabatahtliku tagasipöördumise, tagasipöördumisalase nõustamise ning ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamisega, sh tšarterlennud. |
(11) |
Ühenduse käsutuses peaks olema vahend, mille eesmärgiks on tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise põhimõtte alusel toetada ja edendada liikmesriikide jõupingutusi tagasipöördumise haldamise kõigi aspektide parandamisel ning toetada tagasipöördumist käsitlevate ühenduse õigusaktidega kehtestatud ühiste tagasipöördumisstandardite õiglast ja tõhusat rakendamist. |
(12) |
Käesoleva otsusega ei nähta ette rahastamist 2007. aastaks, et oleks võimalik võtta arvesse tagasipöördumisalaste ettevalmistavate meetmete (aastatel 2005 ja 2006) tulemusi vastavalt komisjoni aruandele nende meetmete hindamise kohta. |
(13) |
Asjaomased ühised standardid on eelkõige nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (5) ja sellega kaasnev nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord, (6) ning nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/573/EÜ ühislendude korraldamise kohta seoses kolmandate riikide kodanike väljasaatmisega kahe või enama liikmesriigi territooriumilt individuaalse väljasaatmiskorralduse alusel (7). |
(14) |
See hõlmab ka ühenduse tulevasi vahendeid, näiteks vahendit liikmesriikide poolt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumismenetluste ühiste standardite kohta, mis peaks Euroopa Liidus tagama võrdsed tingimused tagasipöördumismenetluste osas ning määratleks seega liikmesriikide tagasipöördumismeetmete tingimused ja ulatuse. |
(15) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et fondi alusel võetud meetmetega austatakse põhiõigustest tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (Euroopa inimõiguste konventsioon), Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis pagulasseisundi kohta, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ning muudes asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis. |
(16) |
Pidades silmas, et kollektiivne väljasaatmine on vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni protokollile nr 4 keelatud, tuleks käesoleva otsuse kohaselt abikõlblike ühiste tagasipöördumisoperatsioonide kaudu tagasi saata ainult isikuid, kelle suhtes kehtib individuaalne väljasaatmiskorraldus. |
(17) |
Pidades silmas fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei tohiks fond ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega kolmandate riikide varjupaigaaladele ja -keskustesse. |
(18) |
Vastavalt nõukogu poolt 28. novembril 2002. aastal heaks kiidetud tagasipöördumismeetmete programmile ning nagu on pidevalt kinnitatud selle valdkonna Euroopa Liidu dokumentides, eelkõige nõukogu 2. novembri 2005. aasta järeldustes vabatahtliku tagasipöördumise kohta, on vabatahtlik tagasipöördumine tagasipöördumise suhtes rakendatava tasakaalustatud, tõhusa ja püsiva lähenemisviisi oluline osa. |
(19) |
Tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise raames võetud abikõlblike meetmetega tuleks võtta arvesse haavatavate isikute eriolukorda. |
(20) |
Tagasipöördumismenetluste haldamise tõhususe edendamiseks siseriiklikul tasandil peaks fondi tegevus hõlmama ka meetmeid, mis seonduvad selliste isikute vabatahtliku tagasipöördumisega, kes pole kohustatud territooriumilt lahkuma, nagu näiteks varjupaigataotluse esitanud isikud, kes pole veel eitavat vastust saanud, või isikud, kellele laieneb rahvusvaheline kaitse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) (8) tähenduses, või isikud, kellele laieneb ajutine kaitse nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/55/EÜ (miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel) (9) tähenduses. |
(21) |
Käesoleva otsuse esmane eesmärk peaks olema tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise edendamine siseriiklikul tasandil. Liikmesriike julgustatakse ellu viima tagasipöördumisoperatsioone integreeritud tagasipöördumiskavade alusel, milles analüüsitakse liikmesriigis valitsevat olukorda seoses sihtelanikkonnaga, seatakse eesmärgid seoses kavandatavate operatsioonidega ning koostöös asjaomaste sidusgruppide, nagu ÜRO Pagulaste Ülemkomissar (UNHCR) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), pakutakse välja tagasipöördumisskeeme, mis keskenduvad tõhusa ja püsiva tagasipöördumise tagamisele erinevate meetmete kaudu. Vajadusel tuleks integreeritud tagasipöördumiskavu regulaarselt hinnata ja kohandada. |
(22) |
Et soodustada isikute, eelkõige selliste isikute, kes pole kohustatud territooriumilt lahkuma, vabatahtlikku tagasipöördumist, tuleks sellistele tagasipöördujatele kehtestada stiimulid, nagu sooduskohtlemine tõhusama tagasipöördumisabi näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on tagasipöördujate väärika tagasipöördumise ja kulutõhususe seisukohast ka ametiasutuste huvides. Liikmesriike tuleks julgustada eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist. |
(23) |
Poliitika vaatepunktist on vabatahtlik tagasipöördumine ja sunniviisiline tagasisaatmine siiski omavahel seotud ja toetavad teineteist ning liikmesriike tuleks tagasipöördumise haldamisel ergutada nende kahe viisi vastastikkust täiendavust parandama. Sunniviisiline tagasisaatmine on ilmselgelt vajalik Euroopa Liidu sisserände- ja varjupaigapoliitika ning liikmesriikide sisserände- ja varjupaigakorralduse ühtsuse tagamiseks. Seega on sunniviisilise tagasisaatmise võimalus selle poliitika edukuse ja õigusriigi tagamise eelduseks, mis omakorda on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise seisukohalt esmatähtis. Seega peaks käesolev otsus toetama liikmesriikide meetmeid sunniviisilise tagasisaatmise lihtsustamiseks. |
(24) |
Lisaks kogevad liikmesriigid suurimaid takistusi sageli just sunniviisilise tagasisaatmise valdkonnas. Üks oluline takistus on ebamäärasus seoses asjaomase isiku tuvastamisega ja/või tema vajalike reisidokumentide puudumine. Selliste probleemide lahendamiseks tuleks liikmesriike ergutada parandama koostööd kolmandate riikide konsulaaresindustega ning suurendama omavahelist teabevahetust ja operatiivkoostööd selliste esindustega suhtlemisel. |
(25) |
Samuti on tingimata vajalik, et käesolev otsus toetaks seda kohaseks pidavates liikmesriikides konkreetseid tagasisaadetavatele suunatud meetmeid tagasipöördumise sihtriigis, et tagada esmalt tulemuslik, heades tingimustes tagasipöördumine oma linna või päritolupiirkonda ja toetada seejärel nende püsivat taasintegreerumist oma kogukonda. Nimetatud meetmed ei peaks sisaldama üldist abi kolmandatele riikidele ning need peaksid olema abikõlblikud ainult siis ja sellisel määral, kui see on vajalik selliste tegevuste jätkamiseks, mis on algatatud ja ellu viidud peamiselt liikmesriikide territooriumil ning integreeritud tagasipöördumiskava alusel. |
(26) |
Lisaks selle peaksid kõnealused meetmed omama koostoimet ühenduse välisabi vahendite kaudu toetatavate meetmetega, eelkõige rände ja varjupaiga valdkonna temaatiliste programmidega. |
(27) |
Käesolev otsus luuakse osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013, (10) (*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsust nr …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (11) (*) ja nõukogu … otsust …/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013, (12) (*) ning mille eesmärk on käsitleda kohustuste õiglast jagamist liikmesriikide vahel liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmisest ning asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisest tuleneva finantskoormuse osas. |
(28) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (13) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (edaspidi „agentuur”) üheks ülesandeks on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määratleda parimad tavad reisidokumentide saamiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks. Seega peaks agentuur tagama, et oleksid täidetud tingimused tõhusa ja liikmesriikide vahel koordineeritud tagasipöördumiskorra olemasoluks, jättes ühiste tagasipöördumisoperatsioonide täidesaatmise ja korraldamise pädevate siseriiklike teenistuste ülesandeks. Seega peaks agentuur saama kasutada käesoleva otsuse raames ühenduse meetmetega kättesaadavaks tehtud vahendeid. |
(29) |
Fondi poolt pakutav toetus oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks strateegilistel mitmeaastastel programmidel, mille iga liikmesriik koostöös komisjoniga koostab. |
(30) |
Komisjoni poolt vastu võetud strateegiliste suuniste alusel peaks iga liikmesriik ette valmistama mitmeaastase programmdokumendi, milles arvestatakse liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi ning milles määratletakse tema arengustrateegia, mis peaks olema aastaprogrammides loetletud meetmete rakendamise raamistikuks. |
(31) |
Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (14) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud ühist haldamist silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mis lubavad komisjonil täita oma ülesandeid Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö tegemise kohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise puhul oleks komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. |
(32) |
Komisjon peaks objektiivse ja läbipaistva meetodi alusel kehtestama olemasolevate kulukohustuste assigneeringute soovitusliku jaotuse. |
(33) |
Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peaksid täitma. |
(34) |
Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele peaksid fondi meetmete rakendamise ja kontrolli eest vastutama eelkõige liikmesriigid. |
(35) |
Mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustusi seoses haldus- ja kontrollisüsteemide, kulude tõendamise ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses on eelkõige vaja kehtestada kord, mille kohaselt liikmesriigid tagavad asjakohaste süsteemide olemasolu ja rahuldava toimimise. |
(36) |
Ilma et see piiraks komisjoni finantskontrolli alaseid volitusi, tuleks ergutada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd selles valdkonnas. |
(37) |
Fondist toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest ja tulemuste levitamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja sellega seotud teabe kvaliteeti tagav kord. |
(38) |
Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahekokkuvõtet ja mõju hindamist ning hindamisprotsess tuleks integreerida projekti järelevalvekorraldusse. |
(39) |
Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või mis tahes muu organi puhul teadvustataks piisavalt toetust, mis see on fondist saanud, võttes arvesse teiste ühiselt hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat. |
(40) |
Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) punkti 37 tähenduses. |
(41) |
Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise toetamist ühiste standardite ja tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on käesoleva meetme ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(42) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16). |
(43) |
Kuna strateegiliste suuniste vastuvõtmisega seotud käesoleva otsuse meede on üldmeede ja selle eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, muu hulgas jättes mõned neist sätetest välja või täiendades käesolevat otsust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu strateegiliste suuniste vastuvõtmiseks lühendada. |
(44) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav. |
(45) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(46) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(47) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele muutis nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes) (17) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldatavaks asutamislepingu artikli 62 lõikega 1, lõike 2 punktiga a ja lõikega 3 ning artikli 63 lõike 2 punktiga b ja lõike 3 punktiga b hõlmatud valdkondades, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
SISU, EESMÄRGID JA MEETMED
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva otsusega asutatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 Euroopa Tagasipöördumisfond (edaspidi 'fond') osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti otsust nr …/2007/EÜ (**), otsust nr …/2007/EÜ (***) ja otsust …/2007/EÜ (****), et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele liikmesriikide vahel.
Käesoleva otsusega määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisele fond kaasa aitab, selle rakendamine, olemasolevad rahalised vahendid ja kriteeriumid olemasolevate rahaliste vahendite eraldamiseks.
Otsusega kehtestatakse fondi haldamise eeskirjad, sealhulgas finantseeskirjad, ning järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mis põhinevad kohustuste jagamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel.
Artikkel 2
Fondi üldeesmärk
1. Fondi üldeesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi tagasipöördumise haldamise kõigi aspektide parandamisel integreeritud haldamise põhimõtte kasutamise kaudu ning nähes ette solidaarsuse põhimõttele vastavad liikmesriikide poolt ühiselt rakendatavad meetmed ja ühenduse eesmärkide nimel võetavad siseriiklikud meetmed, võttes arvesse ühenduse õigusakte selles valdkonnas ja järgides täielikult põhiõigusi.
2. Fond toetab liikmesriikide või komisjoni algatusel tehnilise abi rahastamist.
Artikkel 3
Konkreetsed eesmärgid
1. Fond toetab järgmiste konkreetsete eesmärkide saavutamist:
a) |
tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise juurutamine ning selle korralduse ja rakendamise parandamine liikmesriikides; |
b) |
liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamine tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise raames ja tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise rakendamine; |
c) |
tagasipöördumist käsitlevate ühiste standardite tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas poliitika arenguga selles valdkonnas. |
2. Tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamine hõlmab eelkõige seda, et liikmesriikide pädevad asutused arendavad välja ja rakendavad integreeritud tagasipöördumiskavasid:
a) |
mis põhinevad põhjalikul hinnangul, mis käsitleb sihtelanikkonna või tagasipöördumisega seotud konkreetse sihtküsimuse olukorda liikmesriigis ning kavandatud operatsioonidega seotud väljakutseid (näiteks seoses reisidokumentide hankimisega ja muude praktiliste tagasipöördumist takistavate asjaoludega), võttes vajadusel arvesse asjakohaste juhtumite arvukust. Põhjalik hinnang koostatakse koostöös kõigi asjaomaste ametiasutuste ja partneritega; |
b) |
millega püütakse luua terve rida meetmeid, mis toetavad kolmandate riikide kodanike (eelkõige selliste kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele) vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme ning vajadusel viima selliste isikute suhtes ellu sunniviisilisi tagasipöördumisoperatsioone, pidades täielikult kinni humanitaarpõhimõtetest ja austades nende isikute väärikust; |
c) |
mis sisaldavad programmi ja/või ajakava ning vajadusel näevad ette korrapärase hindamise mehhanismi, mis võimaldab programmi kohandada ja hinnata kava mõju praktikas; ning |
d) |
mis sisaldavad, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, meetmeid pädevate haldus-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks valitsuse eri tasanditel. |
3. Integreeritud tagasipöördumiskavad keskenduvad eelkõige tõhusale ja püsivale tagasipöördumisele, kasutades selliseid meetmeid nagu piisav teavitamine enne lahkumist, reisi korraldamine ja transiit tagasipöördumise sihtriigis nii vabatahtliku tagasipöördumise kui sunniviisilise tagasisaatmise korral. Vabatahtlikele tagasipöördujatele tuleks vabatahtliku tagasipöördumise soodustamiseks ette näha võimalikult palju stiimuleid, näiteks tagasipöördumisega seotud abi.
Kui liikmesriigid peavad seda asjakohaseks, võivad nad näha ette ka vastuvõtmise ja taasintegreerimise toetamise.
Artikkel 4
Abikõlblikud meetmed liikmesriikides
1. Fondist toetuse saamiseks on abikõlblikud artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgiga seotud meetmed ja eelkõige järgmised meetmed:
a) |
tõhusa, stabiilse ja püsiva operatiivkoostöö sisseseadmine või arendamine liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste vahel, eesmärgiga saada kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid ning tagada kiired ning edukad tagasipöördumised; |
b) |
selliste lahenduste edendamine, mis võimaldavad varjupaiga- ja sisserändemenetluste raames anda võimalikult varases staadiumis teavet tagasipöördumise kohta ning julgustada kolmandate riikide kodanikke kasutama vabatahtliku tagasipöördumise võimalust; |
c) |
kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise lihtsustamine, eelkõige toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide kaudu, eesmärgiga tagada tõhus ja püsiv tagasipöördumine; |
d) |
keskvalitsuse tasandi, piirkondlike, kohalike, munitsipaal- ja muude riiklike ametiasutuste erinevate tasandite vahelise koostöö vormide väljatöötamine, mis võimaldab ametnikel saada kiiresti teavet teiste liikmesriikide tagasipöördumise alaste kogemuste ja praktika kohta ning võimalusel vahendeid koondada; |
e) |
selliste kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, sunniviisilise tagasisaatmise lihtsustamine ja elluviimine, eesmärgiga suurendada sisserändepoliitika usaldusväärsust ja ühtsust ning lühendada sunniviisilist väljasaatmist ootavate isikute kinnipidamise aega. |
2. Fondist toetuse saamiseks on abikõlblikud artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgiga seotud meetmed ja eelkõige järgmised meetmed:
a) |
koostöö päritolu-, varasema elukoha või transiidiriiki käsitleva teabe kogumisel ja edastamisel potentsiaalsetele tagasisaadetavatele; |
b) |
koostöö tõhusa, stabiilse ja püsiva operatiivkoostöö arendamisel liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste vahel, et lihtsustada konsulaarabi andmist kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide saamisel ning tagada kiired ja edukad tagasipöördumised; |
c) |
ühiste integreeritud tagasipöördumiskavade koostamine ja rakendamine, kaasa arvatud ühised vabatahtliku tagasipöördumise programmid teatavate päritolu-, varasema elukoha või transiidiriikide või piirkondade jaoks; |
d) |
uuringud tagasipöördumise valdkonnas asetleidva liikmesriikide vahelise halduskoostöö hetkeolukorra ja selle tõhustamise kohta ning rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide rolli kohta selles kontekstis; |
e) |
teabe- ja parimate tavade vahetus, toetus ja nõustamine seoses eriti haavatavate sihtrühmade tagasipöördumisega; |
f) |
seminaride korraldamine, mis keskenduvad konkreetsetes kolmandates riikides ja/või piirkondades kasutatavatele parimatele tavadele ning mille sihtrühmaks on valdkonnas tegutsevad praktikud; |
g) |
ühised meetmed, mis võimaldavad tagasivõetud isikute vastuvõtmist päritolu-, varasema elukoha või transiidiriikides; |
h) |
meetmete ühine väljatöötamine, millega tagatakse isikute püsiv tagasipöördumine nende päritolu- või varasemasse elukohariiki. |
3. Fondist toetuse saamiseks on abikõlblikud artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgiga seotud meetmed ja eelkõige järgmised meetmed:
a) |
pädevate asutuste suutlikkuse suurendamine, et nad suudaksid võimalikult kiiresti vastu võtta asjatundlikke tagasipöördumist käsitlevaid otsuseid; |
b) |
pädevate haldusasutuste suutlikkuse suurendamine, et nad suudaksid tagasisaatmisotsuseid kiiresti rakendada või jõustada, arvestades seejuures täielikult inimväärikust ja asjaomaseid, selliseid operatsioone käsitlevaid Euroopa julgeolekustandardeid; |
c) |
kohtuasutuste suutlikkuse suurendamine, et nad suudaksid kiiremini edasikaevatud tagasipöördumisotsuseid läbi vaadata; |
d) |
seminaride ja ühiste koolituste korraldamine pädevate riiklike, piirkondlike, kohalike, munitsipaal- ja muude pädevate haldus-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajatele tagasipöördumisoperatsioonide õiguslike ja praktiliste aspektide kohta; |
e) |
pädevate haldusasutuste suutlikkuse suurendamine, et tõhusalt rakendada vastastikust tunnustamist ja tagasipöördumisoperatsioone puudutavaid ühiseid menetlusi, kaasa arvatud agentuuri soovitusi, tegevusstandardeid ja parimaid tavasid tagasipöördumise valdkonnas. |
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetmed edendavad eelkõige Euroopa ühist sisserände- ja tagasipöördumispoliitikat käsitlevate asjaomaste ühenduse õigusaktide sätete rakendamist.
Artikkel 5
Abikõlblikud meetmed liikmesriikides
Toetatavad meetmed võivad hõlmata järgmist:
1) |
kõikidel tagasipöördumisjuhtudel kolmandate riikide kodanike üldine teavitamine tagasipöördumisest, üksikisikute nõustamine vabatahtliku tagasipöördumise võimaluste suhtes, tõlkekulud, vältimatute reisidokumentide hankimine, vajalike lahkumiseelsete tervisekontrollide kulud, tagasisaadetavate ja nende saatjate, sealhulgas meditsiinipersonali ja tõlkide, reisi- ja toidukulud ning saatjate, sealhulgas meditsiinipersonali ja tõlkide, majutuskulud, transpordikulud liikmesriigist kuni tagasipöördumise sihtriigini ning koostöö päritolu-, varasema elukoha või transiidiriigi ametiasutustega; |
2) |
kõikidel tagasipöördumisjuhtudel spetsiaalne abi haavatavatele isikutele, nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, vanurid, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinatud või vägistatud isikud või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda; |
3) |
lisaks kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, sunniviisilise tagasisaatmise korral tagasisaadetavate ja nende osalevast liikmesriigist pärit saatjate reisi-, toidu- ja ajutise majutuse kulud korraldavas liikmesriigis enne lahkumist ühiste tagasipöördumisoperatsioonide puhul; |
4) |
lisaks kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, vabatahtliku tagasipöördumise korral toetuse osutamine tagasipöördujatele tagasipöördumise ettevalmistamiseks ning tagasipöördumiseelsed põhikulud; |
5) |
lisaks kolmandate riikide kodanike, kes ei ole kohustatud liikmesriigi territooriumilt lahkuma, vabatahtliku tagasipöördumise korral ja teistel juhtudel, kui liikmesriigid seda kohaseks peavad, piiratud rahaline toetus, millega rahastatakse esmaseid tagasipöördumisjärgseid kulusid, tagasipöörduja isiklike esemete transporti, kohast ajutist majutust tagasipöördumise sihtriigis esimestel päevadel pärast tagasipöördumist kas vastuvõtukeskuses või vajadusel hotellis, abi koolitusel ja töökoha otsimisel ning vajadusel piiratud ulatuses starditoetust majandustegevuse alustamiseks; |
6) |
pädevate haldus-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajate väljaõpe ja koolitus, neisse kategooriatesse kuuluvate teistest liikmesriikidest pärinevate töötajate lähetamine, et tagada tagasipöördumisalaste ühiste standardite tõhus ja ühtlane rakendamine, ning tagasisaadetavate kohtlemist käsitlevatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine ning koostöö tugevdamine ja lähetused tagasipöördumispoliitika tulemuste hindamiseks kolmandates riikides; |
7) |
reisidokumentide saamiseks ja kiirete väljasaatmismenetluste tagamiseks kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtava operatiivkoostöö korral reisi- ja majutuskulud liikmesriikides kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tuvastamise ja nende reisidokumentide kontrollimise eest vastutavate ametiasutuste ja teenistuste töötajatele; |
8) |
kolmandate riikide kodanike, kes ei ole kohustatud liikmesriigi territooriumilt lahkuma, taasintegreerimismeetmete korral rahalised stiimulid ja muud lühiajalised tagasipöördunu isikliku arenguga seotud meetmed, mis on vajalikud taasintegreerumise käivitamiseks, näiteks koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel, stardiabi majandustegevuse alustamiseks ning tagasipöördumisjärgne abi ja nõustamine; |
9) |
kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, taasintegreerimismeetmete korral ja juhul, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, rahalised stiimulid ja muud lühiajalised tagasipöördunu isikliku arenguga seotud meetmed, mis on vajalikud taasintegreerumise käivitamiseks, näiteks koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel, stardiabi majandustegevuse alustamiseks ning tagasipöördumisjärgne abi ja nõustamine, samuti meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel tagada kohase vastuvõtukorralduse tagasipöördujate saabumisel kolmandatesse riikidesse. |
Artikkel 6
Ühenduse meetmed
1. Komisjoni algatusel võib kuni 7 % fondi olemasolevatest vahenditest kasutada tagasipöördumispoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvidele vastavate meetmete (edaspidi 'ühenduse meetmed') ning artiklis 7 osutatud sihtrühmade suhtes kohaldatavate meetmete rahastamiseks.
2. Selleks et olla rahastamiseks abikõlblikud, peavad ühenduse meetmed eelkõige:
a) |
edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õigusaktide ja heade tavade rakendamisel; |
b) |
toetama selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad innovatsiooni edendamiseks, kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks ja tagasipöördumispoliitika kvaliteedi parandamiseks kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel; |
c) |
toetama riikidevahelisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; |
d) |
toetama uuringuid, teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi teiste tagasipöördumispoliitika aspektidega, kaasa arvatud nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisega, eelkõige julgustama korraldama rohkem võrdlevaid uuringuid varasemate ja praeguste tagasipöördumisprogrammide mõju kohta; |
e) |
toetama katseprojekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses, ning milles käsitletakse selle valdkonna ühenduse õigust; |
f) |
toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta tagasipöördumise valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid, pidades eelkõige silmas sellise statistika levitamist, mille puhul andmed on esitatud eraldi vabatahtliku tagasipöördumise ning sunniviisilise tagasisaatmise kohta; |
g) |
toetama koostöös agentuuriga ühise käsiraamatu väljatöötamist ja korrapärast ajakohastamist, mis käsitleb tagasipöördumisvaldkonnaga, sealhulgas saatjate kasutamisega, seonduvaid parimaid tavasid; |
h) |
osutama liikmesriikidele abistavaid teenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordades, mis nõuavad kiiret tegutsemist. |
3. Iga-aastane tööprogramm, milles sätestatakse ühenduse meetmete prioriteedid, võetakse vastu artikli 52 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 7
Sihtrühmad
1. Käesoleva otsuse kohaldamisel kuuluvad sihtrühmade hulka:
a) |
kõik kolmandate riikide kodanikud, kes pole veel saanud lõplikku eitavat vastust nende taotlusele saada liikmesriigis rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad pole saanud uut kodakondsust ning pole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud; |
b) |
kõik kolmandate riikide kodanikud, kellele laieneb liikmesriigis rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või kellele laieneb liikmesriigis ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes otsustavad kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad pole saanud uut kodakondsust ning pole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud; |
c) |
kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele ning kes vastavalt kohustusele lahkuda selle liikmesriigi territooriumilt otsustavad kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust; |
d) |
kõik muud kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele. |
2. Kolmanda riigi kodanik on isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses.
II PEATÜKK
TOETAMISE PÕHIMÕTTED
Artikkel 8
Vastastikune täiendavus, kooskõlastatus ja vastavus
1. Fond annab toetust, mis täiendab riiklikke, piirkondikke ja kohalikke meetmeid, integreerides need ühenduse prioriteetidesse.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikide antav toetus oleks kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Eelkõige tuleb kooskõla silmas pidada artiklis 19 osutatud mitmeaastase programmi puhul.
3. Fondist rahastatavad toimingud vastavad asutamislepingu sätetele ja nende kohaselt vastu võetud õigusaktidele.
Artikkel 9
Programmitöö
1. Fondi eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mitmeaastase programmiperioodi (2008–2013) raames, mille kohta tehakse vahekokkuvõte vastavalt artiklile 22. Mitmeaastase programmitöö süsteem hõlmab prioriteete ning juhtimis-, otsustamis-, auditeerimis- ja tõendamismenetlust.
2. Komisjoni heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide kaudu.
Artikkel 10
Meetmete subsidiaarsus ja proportsionaalsus
1. Artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid sobival piirkondlikul tasandil vastavalt nende konkreetsele institutsioonilisele süsteemile. Vastutust teostatakse käesoleva otsuse kohaselt.
2. Auditeerimissätete raames komisjoni ja liikmesriikide poolt kasutatavad vahendid sõltuvad ühenduse toetuse suurusest. Sama põhimõtet kohaldatakse ka hindamist käsitlevate sätete ning mitmeaastaseid programme ja aastaprogramme käsitlevate aruannete suhtes.
Artikkel 11
Rakendamismeetodid
1. Ühenduse eelarvest fondile eraldatud osa täidetakse vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punktile b, välja arvatud käesoleva otsuse artiklis 6 osutatud ühenduse meetmete ja artiklis 16 osutatud tehnilise abi puhul.
2. Komisjon kasutab oma volitusi Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel järgmiselt:
a) |
komisjon kontrollib vastavalt artiklis 32 kirjeldatud menetlusele haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides; |
b) |
komisjon lükkab edasi või peatab maksete tegemise täielikult või osaliselt vastavalt artiklites 41 ja 42 kirjeldatud menetlustele, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone vastavalt artiklites 45 ja 46 kirjeldatud menetlustele. |
Artikkel 12
Partnerlus
1. Iga liikmesriik korraldab vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asutuste ja organitega, kes on kaasatud mitmeaastase programmi rakendamisse või kes asjaomase liikmesriigi hinnangul võivad anda olulise panuse mitmeaastase programmi arendamisse.
Sellised asutused ja organid võivad hõlmata pädevaid piirkondlikke, kohalikke, munitsipaal- ja muid avaliku sektori ametiasutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Bürood (UNHCR),ja kodanikuühendusi, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid ja tööturu osapooled.
2. Sellise partnerluse raames järgitakse täielikult iga partnerite kategooria vastavaid institutsioonilisi, õiguslikke ja finantsvolitusi.
III PEATÜKK
FINANTSRAAMISTIK
Artikkel 13
Koguvahendid
1. Rahastamispakett käesoleva otsuse rakendamiseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 on 676 miljonit eurot.
2. Fondi iga-aastased assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.
3. Komisjon koostab iga-aastase soovitusliku jaotuse liikmesriikide vahel vastavalt artiklis 14 kehtestatud kriteeriumidele.
Artikkel 14
Iga-aastane vahendite jaotamine liikmesriikide abikõlblike meetmete jaoks
1. Iga liikmesriik saab fondi iga-aastastest eraldistest fikseeritud summa 300 000eurot.
Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud riikide jaoks suurendatakse see ajavahemikuks 2008–2013 summani 500 000eurot aastas.
Euroopa Liiduga ajavahemikul 2007–2013 ühinevate riikide jaoks suurendatakse see ajavahemiku 2008–2013 järelejäänud osaks summani 500 000eurot aastas alates nende ühinemisele järgnevast aastast.
2. Ülejäänud osa olemasolevatest iga-aastastest vahenditest jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
a) |
50 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele, kelle suhtes siseriikliku ja/või ühenduse õiguse alusel kehtib tagasipöördumisotsus, st haldusotsus või kohtulahend või -akt, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus; |
b) |
50 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt pärast haldus- või kohtulikku lahkumiskorraldust kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt lahkunud. |
3. Lõikes 2 osutatud kolmandate riikide kodanike hulka ei arvata:
a) |
kolmandate riikide kodanikke, kellele liikmesriigi transiidialal viibides ei antud sisenemisluba; |
b) |
kolmandate riikide kodanikke, kelle liikmesriik teise liikmesriiki tagasi saadab, eelkõige vastavalt nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (18). |
4. Kontrollarvudeks on komisjoni (Eurostat) värskeimad statistilised andmed, mis vastavalt ühenduse õigusaktidele põhinevad liikmesriikide esitatud andmetel.
Juhul kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostatile) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.
Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel peavad liikmesriigid esitama talle kogu vajaliku teabe.
Artikkel 15
Rahastamisstruktuur
1. Finantseraldised fondist on toetuste vormis.
2. Fondi poolt toetatavaid meetmeid kaasrahastatakse avaliku sektori või eraallikatest, need on mittetulundusliku olemusega ning need pole abikõlblikud rahastamiseks muudest Euroopa Liidu üldeelarvega kaetud allikatest.
3. Eraldised fondist täiendavad liikmesriikide poolt käesoleva otsusega hõlmatud meetmete jaoks eraldatud avaliku sektori või samaväärseid kulutusi.
4. Ühenduse toetus projektidele ei või artikli 3 alusel liikmesriikide rakendatavate meetmete korral ületada 50 % konkreetse meetme kogumaksumusest.
Artiklis 18 osutatud strateegilistes suunistes kindlaks määratud konkreetseid prioriteete käsitlevate projektide puhul võib seda osakaalu suurendada kuni 75 %-ni.
Ühtekuuluvusfondist vahendeid saavate liikmesriikide puhul suurendatakse ühenduse toetus kuni 75 %-ni.
5. IV peatükis sätestatud programmitöö rakendamise raames valivad liikmesriigid rahastamiseks välja projektid järgmiste miinimumkriteeriumite alusel:
a) |
olukord ja vajadused asjaomases liikmesriigis; |
b) |
kulutuste kulutõhusus, pidades muu hulgas silmas projektiga seotud isikute arvu; |
c) |
rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, ekspertteadmised, usaldusväärsus ning rahaline panus; |
d) |
mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid. |
6. Üldjuhul antakse ühenduse finantsabi fondist toetatavatele meetmetele kuni kolmeks aastaks, tingimusel et esitatakse korrapäraseid eduaruandeid.
Artikkel 16
Komisjoni algatusel antav tehniline abi
1. Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse fondi iga-aastastest vahenditest maksimaalselt 500 000eurot ulatuses rahastada käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikke ettevalmistusmeetmeid, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmeid ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid.
2. Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:
a) |
hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas fondi üldise toimimise kohta; |
b) |
liikmesriikide, lõplike abisaajate ja üldsuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas; |
c) |
juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine; |
d) |
ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid; |
e) |
hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas; |
f) |
liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 25 määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 31 lõikega 2. |
Artikkel 17
Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi
1. Liikmesriigi algatusel võidakse fondist iga aastaprogrammi raames rahastada ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimeetmeid ning meetmeid fondide rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.
2. Iga aastaprogrammi raames tehniliseks abiks eraldatav summa ei või ületada:
a) |
ajavahemikul 2008–2010 7 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000eurot; ning |
b) |
ajavahemikul 2011–2013 4 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000eurot. |
IV PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ
Artikkel 18
Strateegiliste suuniste vastuvõtmine
1. Komisjon võtab vastu strateegilised suunised, milles esitatakse fondi tegevuse raamistik, arvestades tagasipöördumise valdkonnas tehtud edusamme ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel, ühenduse poolt ebaseadusliku sisserände suhtes võetud meetmeid ning fondi rahaliste vahendite soovituslikku jaotust mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemikul.
2. Artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud fondi eesmärke silmas pidades toetavad need suunised eelkõige ühenduse prioriteete, mis tõhustavad:
a) |
nende kolmandate riikide kodanike tagasipöördumist, kellel pole passi ega muid isikuttõendavaid dokumente; |
b) |
nende kolmandate riikide kodanike tagasipöördumist, keda ei hõlma ühenduse tagasivõtulepingud või riikidevahelised kahepoolsed tagasivõtulepingud, eesmärgiga tugevdada rahvusvahelisest õigusest tulenevat riigi kohustust oma kodanikud tagasi võtta; |
c) |
nende kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute, kes on saabunud konkreetsest riigist või kes on selles riigis mittekodanikena elanud, tagasipöördumist sellesse riiki; |
d) |
nende isikute tagasipöördumist, kes pole kohustatud liikmesriigi territooriumilt lahkuma, nagu näiteks varjupaigataotlejad, kes pole veel saanud eitavat vastust, ning isikud, kellele laieneb liikmesriigis rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või kellele laieneb liikmesriigis ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses; |
e) |
eriti haavatavate isikute rühmade tagasipöördumist. |
Artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud fondi eesmärki silmas pidades toetavad need suunised eelkõige ühenduse prioriteete teabe jagamisel Euroopa Liidus ühiste standardite kohta ja nende standardite integreerimisel igapäevasesse tagasipöördumismenetluste haldamise protsessi liikmesriikide haldusasutustes.
3. Komisjon võtab 31. juuliks 2007 vastu strateegilised suunised mitmeaastase programmiperioodi kohta.
4. Strateegilised suunised võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõnealused strateegilised suunised lisatakse pärast nende vastuvõtmist käesolevale otsusele selle lisana.
Artikkel 19
Siseriiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamine ja heakskiitmine
1. Artiklis 18 osutatud strateegiliste suuniste alusel esitab iga liikmesriik mitmeaastase programmi kavandi, mis koosneb järgmistest elementidest:
a) |
liikmesriigis valitseva olukorra kirjeldus, mis hõlmab tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise põhimõtet, kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtavat koostööd, vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmisega seotud meetmeid ja tegevussuundasid (kusjuures andmed on võimalusel esitatud eraldi vabatahtliku tagasipöördumise ning sunniviisilise tagasisaatmise kohta), taasintegreerimismeetmete ja tagasipöördumise püsivusega seotud lähenemisviise, pädevate haldus- ja õigusasutuste suutlikkuse suurendamist ja koostööd teiste liikmesriikidega eespool nimetatud valdkondades; |
b) |
kõnealuse liikmesriigi vajaduste analüüs, mis hõlmab koostööd kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega, vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmisega seotud meetmeid ja tegevussuundasid, taasintegreerimismeetmete ja tagasipöördumise püsivusega seotud lähenemisviise, pädevate haldus- ja õigusasutuste suutlikkuse suurendamist ja koostööd teiste liikmesriikidega eespool nimetatud valdkondades, ning tegevuseesmärgid nimetatud vajaduste rahuldamiseks mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul; |
c) |
eesmärkide saavutamiseks kohase strateegia esitamine ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus; |
d) |
andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega; |
e) |
teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ning eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel; |
f) |
artiklis 12 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus; |
g) |
rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aastaprogrammi kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma; |
h) |
mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted. |
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma mitmeaastase programmi kavandi hiljemalt neli kuud pärast seda, kui komisjon on koostanud strateegilised suunised.
3. Mitmeaastase programmi kavandi heakskiitmise eesmärgil analüüsib komisjon järgmist:
a) |
mitmeaastase programmi kavandi kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 18 osutatud strateegiliste suunistega; |
b) |
mitmeaastase programmi kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga; |
c) |
liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele; |
d) |
mitmeaastase programmi kavandi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamist toetavale ühenduse õigusele koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kaasnevate meetmetega. |
4. Kui mitmeaastase programmi kavand ei ole komisjoni hinnangul strateegiliste suunistega kooskõlas ja/või ei vasta käesoleva otsuse sätetele, millega kehtestatakse haldus- ja kontrollisüsteemid, või ei ole vastavuses ühenduse õigusega, palub komisjon asjaomasel liikmesriigil esitada kogu vajalik lisateave ning vajadusel vaadata mitmeaastase programmi kavand vastavalt läbi.
5. Komisjon kiidab mitmeaastase programmi heaks kolme kuu jooksul pärast selle ametlikku esitamist vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 20
Mitmeaastaste programmide muutmine
1. Asjaomase liikmesriigi või komisjoni algatusel vaadatakse mitmeaastane programm läbi ning vajaduse korral muudetakse seda ülejäänud programmitöö perioodiks, et võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete. Mitmeaastase programmi võib läbi vaadata hindamiste tulemusel ja/või pärast rakendamisel tekkinud raskusi.
2. Komisjon võtab otsuse mitmeaastase programmi muutmise heakskiitmise kohta vastu võimalikult kiiresti pärast asjaomase liikmesriigi vastava ametliku taotluse esitamist. Mitmeaastast programmi muudetakse vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 21
Aastaprogrammid
1. Komisjoni heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide kaudu.
2. Komisjon teavitab liikmesriike iga aasta 1. juuliks hinnangulistest summadest, mis neile järgmiseks aastaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus tehtavatest kogueraldistest eraldatakse ja mis arvutatakse artikli 14 alusel.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. novembriks järgmise aasta programmi kavandi, mis on koostatud vastavalt mitmeaastasele programmile ning mis koosneb järgmistest elementidest:
a) |
aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad; |
b) |
aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus; |
c) |
fondist antava toetuse kavandatav jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 17 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada. |
4. Erandina lõikest 3 esitavad liikmesriigid 2008. aasta aastaprogrammide kavandid komisjonile 1. märtsiks 2008.
5. Komisjon võtab liikmesriigi aastaprogrammi kavandi läbivaatamisel arvesse fondile eelarvemenetluse käigus eraldatud assigneeringute lõplikku summat.
Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile ühe kuu jooksul alates aastaprogrammi kavandi ametlikust esitamisest, kas selle saab heaks kiita. Kui aastaprogrammi kavand ei ole mitmeaastase programmiga kooskõlas, palub komisjon kõnealusel liikmesriigil esitada kogu vajaliku teabe ning vajadusel aastaprogrammi kavandit vastavalt muuta.
Komisjon võtab aastaprogrammi heakskiitva rahastamisotsuse vastu hiljemalt kõnealuse aasta 1. märtsiks. Otsuses märgitakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud summa ja millise ajavahemiku kulutused on abikõlblikud.
6. Selleks et võtta arvesse nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordi, mida ei nähtud ette aastaprogrammi heakskiitmise ajal ning mis nõuavad kiiret tegutsemist, võib liikmesriik muuta fondi eraldiste jaotust aastaprogrammi erinevate meetmete vahel kuni 10 % ulatuses või eraldada kuni 10 % vahenditest muudele käesoleva otsuse kohastele meetmetele. Asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni aastaprogrammi muutmisest.
Artikkel 22
Mitmeaastase programmi vahekokkuvõte
1. Komisjon vaatab strateegilised suunised läbi ning võtab vajaduse korral 31. märtsiks 2010 vastu muudetud strateegilised suunised ajavahemikuks 2011–2013.
2. Selliste muudetud strateegiliste suuniste vastuvõtmise korral vaatab iga liikmesriik oma mitmeaastase programmi läbi ning vajaduse korral muudab seda.
3. Artiklis 19 sätestatud siseriiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamist ja heakskiitmist käsitlevaid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis muudetud mitmeaastaste programmide ettevalmistamise ja heakskiitmise suhtes.
4. Muudetud strateegilised suunised võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
V PEATÜKK
HALDUS- JA KONTROLLISÜSTEEMID
Artikkel 23
Rakendamine
Komisjon vastutab käesoleva otsuse rakendamise eest ja võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 24
Haldus- ja kontrollisüsteemide üldalused
Liikmesriikide kehtestatud mitmeaastaste programmide haldus- ja kontrollisüsteemides nähakse ette:
a) |
asjaomaste haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja organisisene jaotus; |
b) |
selliste organite vaheliste ja siseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine; |
c) |
piisavad vahendid igale organile talle kogu fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise perioodiks antud ülesannete täitmiseks; |
d) |
aastaprogrammide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrakohasuse tagamise kord; |
e) |
usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul; |
f) |
aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile; |
g) |
ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu; |
h) |
süsteemi toimimise auditeerimise kord; |
i) |
süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks; |
j) |
eeskirjade eiramise ja alusetult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused. |
Artikkel 25
Ametiasutuste määramine
1. Oma mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide rakendamiseks määrab liikmesriik järgmised ametiasutused:
a) |
vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või liikmesriigi avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest; |
b) |
sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik; |
c) |
auditeerimisasutus: liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest; |
d) |
vajaduse korral volitatud asutus. |
2. Liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud ametiasutustega ning nende suhteid komisjoniga.
3. Artikli 24 punkti b kohaselt võivad mõned või kõik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametiasutused olla ühe ja sama organi osad.
4. Komisjon võtab artiklite 26–30 rakenduseeskirjad vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 26
Vastutav asutus
1. Vastutav astutus vastab järgmistele miinimumtingimustele. Vastutav asutus:
a) |
on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ; |
b) |
omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga; |
c) |
tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides; |
d) |
on võimeline kohaldama ühenduse vahendite fondijuhtimiseeskirju; |
e) |
omab rahalist ja haldussuutlikkust, mis on võrdeline tema hallatavate ühenduse vahendite suurusega; |
f) |
omab enda käsutuses töötajaid, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas. |
2. Liikmesriik tagab vastutavale asutusele piisavad vahendid, et see saaks jätkata oma ülesannete nõuetekohast täitmist kogu ajavahemiku 2008–2013 vältel.
3. Komisjon võib abistada liikmesriike personali koolitamisel, eelkõige seoses V–IX peatüki nõuetekohase kohaldamisega.
Artikkel 27
Vastutava asutuse ülesanded
1. Vastutava asutuse ülesanne on hallata ja rakendada mitmeaastast programmi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
Eelkõige teeb vastutav asutus järgmist:
a) |
konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 12; |
b) |
esitab komisjonile artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kavandid; |
c) |
korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ning levitab sellekohast teavet; |
d) |
korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise kooskõlas artikli 15 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidega; |
e) |
võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele; |
f) |
tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest siseriiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel; |
g) |
jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele; |
h) |
tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks; |
i) |
tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmetega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist; |
j) |
tagab, et artiklis 49 osutatud fondi hindamine viiakse läbi artikli 50 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega; |
k) |
kehtestab korra, mis tagab kõikide piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 43 osutatud nõuetega; |
l) |
tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 30 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud haldusmenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta; |
m) |
tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta; |
n) |
koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi või vajaduse korral tagasimaksedeklaratsioone ning esitab need komisjonile; |
o) |
levitab teavet ja viib läbi nõustamist ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi; |
p) |
teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides; |
q) |
kontrollib artikli 33 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt. |
2. Liikmesriikides rakendatavate projektide haldamisega seonduvat vastutava asutuse tegevust võib rahastada artiklis 16 osutatud tehnilise abi vahenditest.
Artikkel 28
Vastutava asutuse ülesannete delegeerimine
1. Kui kõik või osa vastutava asutuse ülesannetest delegeeritakse volitatud asutusele, määrab vastutav asutus kindlaks delegeeritud ülesannete ulatuse ning kehtestab delegeeritud ülesannete täitmiseks üksikasjalikud menetlused, mis on kooskõlas artiklis 26 sätestatud tingimustega.
2. Kõnealused menetlused sisaldavad nõuet anda vastutavale asutusele korrapäraselt teavet delegeeritud ülesannete tulemusliku täitmise ja selleks kasutatud vahendite kohta.
Artikkel 29
Sertifitseerimisasutus
1. Sertifitseerimisasutus:
a) |
tõendab, et:
|
b) |
tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta; |
c) |
võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõiki auditeerimisasutuse poolt või vastutusel läbi viidud auditite tulemusi; |
d) |
säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul; |
e) |
kontrollib ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmist, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud; |
f) |
peab arvestust Euroopa Liidu üldeelarvega seoses tagasinõudmisele kuuluvate ja tagasinõutud summade kohta, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha. |
2. Sertifitseerimisasutuse tegevust seoses liikmesriikides rakendatavate projektidega võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 25 kirjeldatud pädevust.
Artikkel 30
Auditeerimisasutus
1. Auditeerimisasutus:
a) |
tagab auditite läbiviimise, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust; |
b) |
tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust; |
c) |
esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid läbiviivaid organeid, kindlustades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel. |
2. Kui käesoleva otsusega määratud auditeerimisasutus on määratud auditeerimisasutus ka vastavalt otsustele nr …/2007/EÜ, nr …/2007/EÜ ja …/2007/EÜ (*****) või kui ühist korda kohaldatakse kahe või enama kõnealuse fondi suhtes, võib lõike 1 punkti c kohaselt esitada ühe ühise auditeerimisstrateegia.
3. Auditeerimisasutus koostab iga aastaprogrammi kohta aruande, mis koosneb järgmisest:
a) |
aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru programmi haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest; |
b) |
auditeerimisasutuse vastutusel läbi viidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrakohased; |
c) |
deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni kehtivusele ja asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja korrakohasusele. |
4. Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.
5. Liikmesriikides rakendatavate projektidega seotud auditit võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse auditeerimisasutuse artiklis 24 kirjeldatud pädevust.
VI PEATÜKK
KOHUSTUSED JA KONTROLL
Artikkel 31
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid vastutavad mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.
2. Liikmesriigid tagavad, et vastutavaid asutusi ja mis tahes volitatud asutusi, sertifitseerimisasutusi, auditeerimisasutusi ja muid asjakohaseid organeid juhendatakse piisavalt artiklites 24–30 nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide loomisel, et tagada ühenduse rahastamisabi tõhus ja korrektne kasutamine.
3. Liikmesriigid väldivad eeskirjade eiramisi ning avastavad ja kõrvaldavad need. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning teavitavad komisjoni haldus- ja kohtumenetluste kulgemisest.
Kui lõplikule abisaajale põhjendamatult tehtud makseid ei ole võimalik tagasi saada, vastutab asjaomane liikmesriik kaotatud summade Euroopa Liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest, kui tehakse kindlaks, et kahju on tekkinud temapoolse eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel.
4. Meetmete finantskontrolli eest vastutavad esmajoones liikmesriigid, kes tagavad ka haldus- ja kontrollisüsteemide kohaldamise ja auditite läbiviimise selliselt, et oleks tagatud ühenduse vahendite korrektne ja tulemuslik kasutamine. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimetatud süsteemide kirjelduse.
5. Lõigete 1–4 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 32
Haldus- ja kontrollisüsteemid
1. Enne mitmeaastase programmi heakskiitmist komisjoni poolt vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele tagab liikmesriik, et on loodud haldus- ja kontrollisüsteemid vastavalt artiklitele 24–30. Nad vastutavad selle eest, et süsteemid toimivad tõhusalt kogu programmiperioodi vältel.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile koos oma mitmeaastase programmi kavandiga vastutavate asutuste, volitatud asutuste ja sertifitseerimisasutuste struktuuri ning töökorra kirjelduse ning neis asutustes ja organites toimivate siseauditisüsteemide, auditeerimisasutuse ja mis tahes teise tema poolt volitatud auditeid teostava organi kirjelduse.
3. Komisjon vaatab käesoleva sätte kohaldamise läbi artikli 50 lõike 3 kohase ajavahemikku 2008–2010 käsitleva aruande koostamise kontekstis.
Artikkel 33
Komisjoni kohustused
1. Komisjon veendub vastavalt artiklis 31 sätestatud menetlusele, et liikmesriigid on loonud artiklite 24–30 kohased haldus- ja kontrollisüsteemid, ning aasta auditeerimisaruannete ja oma auditite põhjal, et need toimivad tõhusalt kogu programmiperioodi vältel.
2. Ilma et see piiraks liikmesriikide korraldatud auditeid, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga kohapealseid kontrolle, sealhulgas auditeid aastaprogrammides sisalduvate meetmete kohta, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. Sellistes auditites võivad osaleda ka liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.
3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida süsteemide nõuetekohast toimimist või tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellistes kontrollides võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad.
4. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega piisava teabe, avalikustamise ja järelevalve seoses fondist toetust saavate meetmetega.
5. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega meetmete üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, vahendite ja algatustega.
6. Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 34
Koostöö liikmesriikide auditeerimisasutustega
1. Komisjon teeb oma auditeerimiskavade ja -meetodite kooskõlastamiseks koostööd auditeerimisasutustega ning vahetab viivitamata haldus- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, et kasutada võimalikult hästi ära kontrollimisressursse ja vältida tarbetut töö dubleerimist.
Komisjon esitab oma märkused artikli 30 kohaselt esitatud auditeerimisstrateegia kohta hiljemalt kolme kuu jooksul alates selle saamisest.
2. Oma auditeerimisstrateegia kindlaksmääramisel valib komisjon välja need aastaprogrammid, mida ta peab rahuldavaks haldus- ja kontrollisüsteemide alaste olemasolevate teadmiste alusel.
Nimetatud programmidega seoses võib komisjon otsustada tugineda põhimõtteliselt liikmesriikide esitatud auditi tõendusmaterjalile ning teostada oma kohapealseid kontrolle üksnes siis, kui esineb tõendeid puuduste kohta süsteemides.
VII PEATÜKK
FINANTSJUHTIMINE
Artikkel 35
Abikõlblikkus – kuludeklaratsioonid
1. Kõik kuludeklaratsioonid sisaldavad kulutusi, mida lõplikud abisaajad on meetmeid võttes kandnud, ja vastavat avaliku sektori või eravahenditest saadud toetust.
2. Kulud vastavad lõplike abisaajate tehtud maksetele. Seda tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.
3. Kulud loetakse fondist toetuse saamiseks abikõlblikuks ainult siis, kui makseid pole tehtud varem kui selle aasta 1. jaanuaril, millele on osutatud artikli 21 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud rahastamisotsuses, millega kiidetakse heaks aastaprogramm. Kaasrahastatud toimingud ei või olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva.
4. Eeskirjad, mis käsitlevad artikli 3 kohaste liikmesriikides rakendatud fondist kaasrahastatud meetmete raames kantud kulude abikõlblikkust, võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 36
Lõplikele abisaajatele tehtavate maksete täielikkus
Liikmesriigid veenduvad, et maksete tegemise eest vastutav asutus tagab, et lõplikud abisaajad saavad avaliku sektori vahenditest antava toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid lõplike abisaajate jaoks vähendada, eeldusel et lõplikud abisaajad vastavad kõikidele meetmete ja kulude abikõlblikkusega seotud tingimustele.
Artikkel 37
Euro kasutamine
1. Artiklites 19 ja 21 osutatud liikmesriikide esitatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kavandites esitatud summade, tõendatud kuludeklaratsioonide, artikli 27 lõike 1 punktis n osutatud maksetaotluste, artikli 39 lõikes 4 osutatud aastaprogrammi rakendamist käsitlevas eduaruandes esitatud kulutuste ning artiklis 51 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes esitatud kulutuste vääringuks on euro.
2. Artikli 21 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud liikmesriikide aastaprogrammide heakskiitmist käsitlevate komisjoni rahastamisotsuste, komisjoni kulukohustuste ja komisjoni väljamaksete vääringuks on euro ning need täidetakse ja tehakse eurodes.
3. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase programmi vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.
4. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.
Artikkel 38
Kulukohustused
Ühenduse eelarvelised kulukohustused määratakse kindlaks igal aastal artikli 21 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva komisjoni rahastamisotsuse alusel.
Artikkel 39
Maksed – eelfinantseerimine
1. Komisjon teeb fondidest makseid kooskõlas eelarveliste kulukohustustega.
2. Maksed tehakse eel- ja lõppmaksetena. Need tehakse liikmesriigi määratud vastutavale asutusele.
3. Esimene eelmakse, mis moodustab 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas komisjoni rahastamisotsuses eraldatud summast, tehakse liikmesriigile 60 päeva jooksul pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist.
4. Teine eelmakse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui komisjon on kahe kuu jooksul alates maksetaotluse ametlikust esitamisest liikmesriigi poolt heaks kiitnud eduaruande aastaprogrammi rakendamise kohta ja tõendatud kuludeklaratsiooni, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35 ja mis katab vähemalt 60 % esimese eelmakse summast. Komisjoni teise eelmakse summa ei ületa 50 % aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsusega eraldatud kogusummast ja igal juhul, kui liikmesriik on riiklikult eraldanud aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses näidatud summast väiksema summa, summat, mis saadakse esimese eelmakse lahutamisel aastaprogrammi raames kindlaksmääratud projektideks liikmesriigi poolt tegelikult eraldatud ühenduse vahenditest.
5. Eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid kirjendatakse asjaomasele aastaprogrammile, loetakse liikmesriigi vahendiks kui siseriiklik avaliku sektori panus ja deklareeritakse komisjonile asjaomase aastaprogrammi rakendamise lõpparuandega seotud kuludeklaratsiooni esitamisel.
6. Eelmakstud summad kantakse pärast aastaprogrammi lõpetamist bilansist maha.
Artikkel 40
Lõppmakse
1. Komisjon teeb lõppmakse, kui talle on hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses sätestatud kulutuste abikõlblikkuse tähtaega laekunud järgmised dokumendid:
a) |
tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon; |
b) |
aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 51 sätestatud kujul; |
c) |
artikli 30 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon. |
Lõppmakse tehakse tingimusel, et aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne ja deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmaksetaotluse kehtivusele, võetakse vastu.
2. Kui vastutav asutus ei esita lõikes 1 nimetatud dokumente nõutud tähtajaks ja vastuvõetavas vormis, vabastab komisjon asjaomase aastaprogrammi eelarvelise kulukohustuse selle osa, mida pole eelmakse tegemiseks kasutatud.
3. Lõikes 2 sätestatud automaatne tühistamismenetlus peatatakse asjaomaste projektide vahendite suhtes, kui lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamise ajal toimub liikmesriigi tasandil kohtumenetlus või esitatud halduskaebus, millel on peatav toime. Liikmesriik esitab osalises lõpparuandes üksikasjalikud andmed selliste projektide kohta ning saadab iga kuue kuu järel nende projektide kohta eduaruandeid. Kolme kuu jooksul pärast kohtumenetluse lõppu või halduskaebuse menetluse lõppu esitab liikmesriik asjaomaste projektide kohta lõikes 1 nimetatud dokumendid.
4. Lõikes 1 nimetatud üheksakuuline tähtaeg peatub, kui komisjon võtab artikli 42 alusel asjaomase aastaprogrammi suhtes vastu otsuse kaasrahastamismaksete peatamise kohta. Ajavahemiku arvestamist jätkatakse uuesti alates kuupäevast, mil liikmesriiki teavitati artikli 40 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusest.
5. Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, teavitab komisjon kuue kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest liikmesriiki sellest, kui suure osa kulude katmist näeb ta ette fondi vahenditest, ja mis tahes finantskorrektsioonist, mis tuleneb deklareeritud kulude ja aktsepteeritud kulude erinevusest. Liikmesriigil on märkuste esitamiseks aega kolm kuud.
6. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi märkuste saamist otsustab komisjon, kui suur osa kuludest hüvitatakse fondist, ning nõuab tagasi lõplike aktsepteeritud kulude ja sellele liikmesriigile juba makstud summade vahe.
7. Olemasolevaid vahendeid arvesse võttes maksab komisjon ülejäänud summa hiljemalt 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kuupäeva. Eelarvelise kulukohustuse jääk vabastatakse kuue kuu jooksul pärast maksmist.
Artikkel 41
Maksete tegemise edasilükkamine
1. Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses lükkab maksete tegemise maksimaalselt kuue kuu võrra edasi, kui:
a) |
siseriikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises; |
b) |
eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud. |
2. Liikmesriiki ja vastutavat asutust teavitatakse viivitamata edasilükkamise põhjustest. Maksete tegemine lükatakse edasi seniks, kuni liikmesriik võtab vajalikud meetmed.
Artikkel 42
Maksete peatamine
1. Komisjon võib peatada kõik eel- ja lõppmaksed või osa eel- ja lõppmaksetest, kui:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamiskorra usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandavaid meetmeid; või |
b) |
tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 31 ja 32 tulenevaid kohustusi. |
2. Komisjon võib otsustada peatada eel- ja lõppmaksed pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kolme kuu jooksul oma tähelepanekud.
3. Komisjon lõpetab eel- ja lõppmaksete peatamise, kui ta leiab, et liikmesriik on võtnud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.
4. Kui liikmesriik ei ole vajalikke meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse tühistada aastaprogrammile ühenduse toetuse andmine täielikult või osaliselt kooskõlas artikliga 46.
Artikkel 43
Dokumentide säilitamine
Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamist, tagab vastutav asutus, et kõik asjaomaste programmide kulutuste ja audititega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast programmide lõpetamist vastavalt artikli 40 lõikele 1.
See periood katkeb kohtumenetluse või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral.
Dokumente säilitatakse kas originaalina või originaalile vastavaks tunnistatud koopiana üldtunnustatud andmekandjatel.
VIII PEATÜKK
FINANTSKORREKTSIOONID
Artikkel 44
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
1. Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest, kui avastatakse mis tahes suuremaid muudatusi, mis mõjutavad programmi rakendamise või kontrollimise laadi või tingimusi, ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.
2. Liikmesriigid teevad meetmetes või aastaprogrammides avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid.
Liikmesriikide tehtud finantskorrektsioonid hõlmavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tühistamist ja vajaduse korral selle tagasinõudmist. Kui summat ei maksta tagasi asjaomasele liikmesriigile selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul, makstakse viivist artikli 47 lõikes 2 sätestatud määras. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust ning fondi rahalist kahju.
3. Eeskirjade süstemaatilise eiramise korral laiendab asjaomane liikmesriik uurimist kõigile toimingutele, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.
4. Liikmesriigid esitavad artiklis 51 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes ka nimekirja asjaomase aastaprogrammi suhtes algatatud tühistamismenetlustest.
Artikkel 45
Raamatupidamisarvestuse kontroll ja komisjoni finantskorrektsioonid
1. Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriikide poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad viia läbi fondi rahastatavate meetmete ning haldus- ja kontrollisüsteemide kohapealseid kontrolle, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Asjaomase liikmesriigi ametiisikud või volitatud esindajad võivad neis kontrollides osaleda.
Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad võivad sellistes kontrollides osaleda.
2. Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi, peatab ta eel- või lõppmaksed vastavalt artiklile 42.
Artikkel 46
Korrektsioonide kriteeriumid
1. Komisjon võib finantskorrektsioonidena aastaprogrammile antud ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistada, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:
a) |
programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust; |
b) |
tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud; |
c) |
liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist. |
Komisjon võtab otsuse vastu pärast liikmesriigi märkuste arvessevõtmist.
2. Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhtumile, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone. Kui eeskirjade eiramine on seotud kuludeklaratsiooniga, mille kohta auditeerimisasutus on andnud vastavalt artikli 30 lõike 3 punktile b eelnevalt piisava kinnituse, eeldatakse, et tegemist on süstemaatilise probleemiga, mille suhtes tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone, kui liikmesriik ei suuda kolme kuu jooksul esitada tõendeid selle eelduse ümberlükkamiseks.
3. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise olulisust ja asjaomases aastaprogrammis leitud puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.
4. Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite kindlakstehtud tõsiasjad, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede suhtes pärast seda, kui ta on läbi vaadanud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 32 alusel võetud meetmed, eeskirjade eiramisest teatamise aruanded ja liikmesriigi vastused.
Artikkel 47
Tagasimaksmine
1. Tagasimaksed Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtaega, mis on näidatud finantsmääruse artikli 72 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.
2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, millele tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsenti.
Artikkel 48
Liikmesriikide kohustused
Komisjoni finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse artikli 44 alusel.
IX PEATÜKK
JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA ARUANDED
Artikkel 49
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon teostab koostöös liikmesriikidega korrapärast järelevalvet fondi üle.
2. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega artikli 50 lõikes 3 ettenähtud aruande koostamise raames fondi tegevust, et hinnata meetmete olulisust, tulemuslikkust ja mõju, pidades silmas artiklis 2 osutatud üldeesmärki.
3. Komisjon võtab arvesse ka vastastikust täiendavust fondi raames rakendatud meetmete ja teiste asjaomaste ühenduse poliitikate, vahendite ja algatuste raames rakendatud meetmete vahel.
Artikkel 50
Aruandluskohustused
1. Vastutav asutus võtab igas liikmesriigis vajalikud meetmed projektide järelevalve ja hindamise tagamiseks.
Selleks sisaldavad kokkulepped ja lepingud, mida vastutav asutus sõlmib meetmete rakendamise eest vastutavate organisatsioonidega, sätteid, milles nähakse ette kohustus esitada seatud eesmärkide rakendamise ja nende saavutamise kohta korrapäraseid üksikasjalikke aruandeid, mille alusel koostatakse aastaprogrammi rakendamise eduaruanne ja lõpparuanne.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile:
a) |
30. juuniks 2010 hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete rakendamise kohta; |
b) |
30. juuniks 2012 ajavahemikku 2008–2010 käsitleva ja 30. juuniks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta. |
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:
a) |
30. juuniks 2010 aruande artiklis 15 sätestatud kriteeriumite, mis käsitlevad iga-aastast vahendite jaotamist liikmesriikide vahel, kohaldamise kohta, vajadusel koos parandusettepanekutega; |
b) |
31. detsembriks 2010 vahearuande saavutatud tulemuste kohta ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos ettepanekuga fondi edasiseks arenguks; |
c) |
31. detsembriks 2012 ajavahemikku 2008–2010 käsitleva järelhindamise aruande ja 31. detsembriks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva järelhindamise aruande. |
Artikkel 51
Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne
1. Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne sisaldab programmi rakendamisest selge ülevaate saamiseks järgmist teavet:
a) |
aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine; |
b) |
edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel selle konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral näitajaid kvantifitseerides; |
c) |
vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:
|
d) |
aastaprogrammidest ja mitmeaastastest programmidest teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed. |
2. Aruanne loetakse vastuvõetavaks, kui see sisaldab kõiki lõikes 1 loetletud andmeid. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud aruande sisu kohta kahe kuu jooksul alates kogu lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning teavitab sellest liikmesriike. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 52
Komitee
1. Komisjoni abistab otsusega nr …/2007/EÜ (******) loodud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4, lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ning lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse kuus nädalat.
Artikkel 53
Läbivaatamine
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva otsuse komisjoni ettepaneku põhjal läbi 30. juuniks 2013.
Artikkel 54
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008, välja arvatud artikleid 14, 18, 19, 21, 22 ja 25 ning artikli 31 lõiget 2, artikli 31 lõiget 5, artiklit 32, artikli 35 lõiget 4 ja artiklit 52, mida kohaldatakse alates … (*******).
Artikkel 55
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 15.
(2) ELT C 115, 16.5.2006, lk 47.
(3) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT C 142, 14.6.2002, lk 23.
(5) EÜT L 149, 2.6.2001, lk 34.
(6) ELT L 60, 27.2.2004, lk 55.
(7) ELT L 261, 6.8.2004, lk 28.
(8) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.
(9) EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.
(10) ELT …
(*) Väljaannete talitus: palun sisestada selle otsuse number, kuupäev ja ELT avaldamisviide.
(11) ELT …
(12) ELT …
(13) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(14) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(15) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(17) ELT L 396, 31.12.2004, lk 45.
(**) Väljaannete talitus: palun sisestada 21. põhjenduses osutatud esimese otsuse number (Euroopa Pagulasfond).
(***) Väljaannete talitus: palun sisestada 21. põhjenduses osutatud teise otsuse number (Välispiirifond).
(****) Väljaannete talitus: palun sisestada 21. põhjenduses osutatud kolmanda otsuse number (Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond).
(18) ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.
(*****) Väljaannete talitus: palun sisestada 21. põhjenduses osutatud kolme otsuse numbrid.
(******) Väljaannete talitus: palun sisestada 21. põhjenduses osutatud teise otsuse number (Välispiirifond).
(*******) Käesoleva otsuse jõustumise kuupäev.
P6_TA(2006)0592
Pediaatrias kasutatavad ravimid ***I
Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust …/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (KOM(2006)0640 — C6-0356/2006 — 2006/0207(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0640) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0356/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0396/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2006)0207
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr …/2006 (*) pediaatrias kasutatavate ravimite kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr … (*)/2006 (3) rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4) |
(2) |
Eelkõige tuleks anda komisjonile volitus määratleda veelgi täpsemalt pediaatrilise uuringu programmis esitatud kõikide või osa meetmete algatamise või täitmise edasilükkamise lubamise põhjused ning määrata kindlaks määruse (EÜ) nr … (*)/2006 või selle alusel võetud rakendusmeetmete sätete rikkumise korral nõutavate rahatrahvide maksimumsummad ning kõnealuste trahvide sissenõudmise tingimused ja meetodid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on määruse (EÜ) nr … (*)/2006 täiendamine lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(3) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr … (*)/2006 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr … (*)/2006 muudetakse järgmiselt:
1) |
Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesoleva artikli rakendamise käigus saadud kogemuste põhjal võib komisjon vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võtta vastu sätted, millega muudetakse või täiendatakse käesoleva määruse vähemolulisi sätteid eesmärgiga määratleda veelgi täpsemalt edasilükkamise lubamise põhjused.” |
2) |
Artikli 49 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ameti nõudmisel võib komisjon kehtestada rahatrahvid käesoleva määruse või selle alusel võetud rakendusmeetmete rikkumise korral seoses määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud korras lubatud ravimitega. Meetmed, millega muudetakse või täiendatakse käesoleva õigusakti vähemolulisi sätteid, mis käsitlevad nimetatud rahatrahvide maksimumsummasid ning kõnealuste trahvide sissenõudmise tingimusi ja meetodeid, võetakse vastavalt artikli 51 lõikes 2 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.” |
3) |
Artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(*) Väljaannete talitus: palun sisestada dokumendi PE-CONS 3623/06 number.
(1) 13. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) ELT …
(4) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
P6_TA(2006)0593
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (KOM(2005)0087 — C6-0082/2005 — 2005/0020(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0087) (1); |
— |
toetudes EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikele 2 ja artikli 61 punktile c, millele vastavalt komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0082/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0387/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil õigusakt uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui ta kavatseb oma ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2005)0020
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artiklit 67,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjuga tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. |
(2) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavad need meetmed muu hulgas hõlmama takistuste kõrvaldamist tsiviilkohtumenetluse tõrgeteta sujumiseks, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetluse normide kokkusobivust. |
(3) |
Sellest lähtudes on ühenduse tasandil muude meetmete hulgas vastu võetud nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta), (3) nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 (kohtupädevuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (4) nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus nr 2001/470/EÜ (millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) (7). |
(4) |
Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles kehtestama ühised menetlusnormid tarbijaid või kaubandusalaseid nõudeid käsitlevate väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. |
(5) |
Nõukogu võttis 30. novembril 2000. aastal vastu komisjoni ja nõukogu ühisprogrammi, milles käsitletakse meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks (8). Programmis viidatakse piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste lahendamise lihtsustamisele ja kiirendamisele. Seda arendati edasi 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul vastu võetud Haagi programmis, (9) milles kutsutakse üles jätkama aktiivselt tööd väiksemate kohtuvaidlustega. |
(6) |
Komisjon võttis 20. detsembril 2002 vastu rohelise raamatu, mis käsitleb Euroopa maksekorralduse menetlust ja meetmeid väiksemate kohtuvaidluste menetlemise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Roheline raamat käivitas konsultatsioonid seoses väiksemate kohtuvaidluste menetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks võetavate meetmetega. |
(7) |
Mitmed liikmesriigid kohaldavad väiksemate kohtuvaidluste lahendamisel lihtsustatud tsiviilkohtumenetlust, sest menetluse kulud, menetlusele kuluv aeg ja asjaajamise keerukus ei kahane alati proportsionaalselt nõude väärtuse kahanemisega. Takistused kiire ja odava kohtumenetluse läbiviimiseks on piiriüleste juhtumite puhul suuremad. Seepärast on vaja luua Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Sellise menetluse eesmärk peaks olema soodustada õiguskaitse kättesaadavust. Erinevate liikmesriikide õigusaktid annavad võlausaldajate käsutusse erineva tõhususega menetlused, tuues seeläbi kaasa konkurentsi moonutamise siseturul, mis annab tunnistust vajadusest ühenduse õiguse järele, mis tagaks võlausaldajatele ja võlgnikele ühtsed reeglid kogu Euroopa Liidu territooriumil. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames nõude käsitlemise kulude kehtestamisel oleks vaja arvesse võtta lihtsuse, kiiruse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. On asjakohane, et tasumisele kuuluvate kulude üksikasjad oleksid avalikustatud ning et selliste kulude kehtestamine oleks läbipaistev. |
(8) |
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks lihtsustama ja kiirendama väiksemate kohtuvaidluste menetlemist piiriüleste juhtumite puhul ja vähendama menetluskulusid, pakkudes lisavõimalust liikmesriigi õiguses olevatele võimalustele, viimaseid muutmata. Käesolev määrus peaks samuti lihtsustama Euroopa väiksemate kohtuvaidluse menetluse raames mõnes muus liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist. |
(9) |
Käesolevas määruses püütakse soodustada põhiõigusi ja võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid. Kohus peaks kinni pidama õigusest õiglasele kohtumõistmisele ning järgima võistlevuse põhimõtet, eriti otsustades kohtuistungi vajalikkuse või tõendamisvahendite ja tõendamise ulatuse üle. |
(10) |
Nõude väärtuse arvutamisel ei arvestata hõlbustamise eesmärgil intressi, kulusid ja muid kõrvalnõudeid. See ei tohiks mõjutada ei kohtu pädevust neid kohtuotsuses välja mõista ega liikmesriigi õigusnorme intressi arvutamisel. |
(11) |
Et lihtsustada Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse alustamist, peaks avaldaja tegema avalduse, täites standardse nõudevormi, ning esitama selle kohtule. Standardne nõudevorm tuleks esitada vaid vajaliku pädevusega kohtule. |
(12) |
Nõudevormile tuleb lisada vajadusel kõik asjakohased tõendavad dokumendid. Siiski ei takista see avaldajat esitama vajadusel menetluse jooksul täiendavaid tõendeid. Sama põhimõtet tuleks kohaldada vastaspoole vastuse suhtes. |
(13) |
Mõisted „selgelt põhjendamatu” nõude rahuldamata jätmise kontekstis ja 'lubamatu' avalduse tagasilükkamise kontekstis tuleks määratleda kooskõlas liikmesriigi õigusega. |
(14) |
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus peaks olema kirjalik, välja arvatud juhul, kui kohus peab vajalikuks kohtuistungi läbiviimist või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse tagasi lükata. Sellist tagasilükkamist ei või eraldi vaidlustada. |
(15) |
Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindaja poolt ei peaks olema kohustuslik. |
(16) |
Mõistet „vastunõue” tuleks tõlgendada määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 6 lõike 3 tähenduses selliselt, et selle aluseks on sama leping või samad asjaolud nagu algsel nõudel algset nõuet menetlevas kohtus. Artikleid 2 ja 4, artikli 5 lõikeid 3, 4 ja 5 tuleks mutatis mutandis kohaldada vastunõuete suhtes. |
(17) |
Juhtudel, kui vastaspool kasutab menetluse käigus õigust tasaarvestusele, ei tohiks nimetatud nõue kujutada endast vastunõuet käesoleva määruse tähenduses. Seetõttu ei peaks kaitsja olema kohustatud kasutama selliste õiguste kasutamisel I lisas esitatud tüüpvormi A. |
(18) |
Adressaatliikmesriik artikli 6 kohaldamise eesmärgil on liikmesriik, kus toimub dokumendi kätteandmine või kuhu dokument toimetatakse. Kulude vähendamiseks ja tähtaegade lühendamiseks tuleks dokumendid pooltele kätte toimetada peamiselt posti teel, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga vastuvõtuteatis. |
(19) |
Pooled võivad keelduda kätteantava dokumendi vastuvõtmisest kätteandmise hetkel või selle ühe nädala jooksul tagasi saata, kui dokument ei ole kirjutatud kas adressaatliikmesriigi ametlikus keeles (või kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis dokumendi kätteandmiskoha või edastamiskoha ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest) või keeles, millest adressaat aru saab, või kui dokumendiga ei ole kaasas tõlget sellesse keelde. |
(20) |
Kohtuistungi pidamisel ja tõendite kogumisel peaksid liikmesriigid soodustama kaasaegse sidetehnoloogia kasutamist vastavalt kohtu asukoha liikmesriigi õigusele. Kohus peaks tõendite kogumisel kasutama lihtsaimaid ja kõige vähem kulukaid meetodeid. |
(21) |
Pooltele osutatav abi peaks hõlmama tehnilist teavet nõudevormide kättesaadavuse ja täitmise kohta. |
(22) |
Menetlust puudutavates küsimustes võib informatsiooni anda ka kohtupersonalkooskõlas siseriikliku õigusega. |
(23) |
Kuna käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist, peaks kohus tegutsema võimalikult kiiresti isegi siis, kui käesolevas määruses ei ole menetluse teatud etapi jaoks tähtaega ette nähtud. |
(24) |
Käesolevas määruses esitatud tähtaegade arvutamisel kohaldatakse nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (10). |
(25) |
Väikese väärtusega nõuete sissenõudmise kiirendamiseks peaks kohtuotsus olema vaatamata võimalikule edasikaebamisele viivitamata täidetav ja tagatise esitamise kohustuseta, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel. |
(26) |
Kõik käesolevas määruses esinevad viited edasikaebamisele peaksid hõlmama kõiki siseriiklikus õiguses sätestatud edasikaebamise võimalusi. |
(27) |
Kohtu koosseisus peab olema isik, kellel on siseriiklikule õiguse kohane kohtuniku kvalifikatsioon. |
(28) |
Kui kohus peab kehtestama tähtpäeva, tuleks asjaomast poolt teavitada tähtpäevast kinnipidamata jätmise tagajärgedest. |
(29) |
Menetluse kulud kannab kaotanud pool. Menetluse kulud tuleks määrata kooskõlas liikmesriigi õigusega. Pidades silmas lihtsuse ja tasuvuse eesmärke, peaks kohus otsustama, et kaotaja pool on kohustatud kandma üksnes menetluse kulud, sealhulgas näiteks kulud, mis tulenevad asjaolust, et teist poolt esindas advokaat või mõni muu õigusala esindaja, või kulud, mis tekivad dokumentide kätteandmisel või tõlkimisel, tingimusel et need on proportsionaalsed nõude väärtusega või tekkisid põhjendatult. |
(30) |
Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise lihtsustamiseks tuleks ühes liikmesriigis Euroopa väiksema kohtuvaidluse menetluse tulemusena tehtud kohtuotsust tunnustada ja täita teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise otsuse vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vaidlustada. |
(31) |
Juhtudel, kui vastaspool ei saanud nõuet vaidlustada, peaksid kehtima miinimumnormid otsuse läbivaatamiseks. |
(32) |
Pidades silmas lihtsuse ja kulutasuvuse eesmärke, ei tohi täitmist taotlevalt poolelt nõuda kohtuotsust täitvas liikmesriigis volitatud esindaja ega postiaadressi olemasolu, välja arvatud täitemenetluses pädevate isikute kasutamist vastavalt liikmesriigi õigusele. |
(33) |
Käesoleva määruse III peatükki tuleks samuti kohaldada käesolevas määruses sätestatud menetluses tehtud kohtuotsuse alusel kulude kindlaksmääramisele kohtuametnike poolt. |
(34) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (11). |
(35) |
Komisjonile tuleks anda volitus vastu võtta käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad lisades esitatud vormide ajakohastamist või tehnilisi muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on käesoleva määruse vähemolulisi sätteid muuta ja/või välja jätta, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. |
(36) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse mõju ja ulatuse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(37) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(38) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ja seega see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
EESMÄRK JA REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisu
Määrusega kehtestatakse väiksemate kohtuvaidluste Euroopa menetlus (edaspidi „Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus”), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada piiriüleste väiksemate kohtuvaidluste menetlemist ning vähendada kulusid. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on vaidluspooltele kättesaadav alternatiivina liikmesriikide õiguses sätestatud menetlustele.
Ühtlasi kaotab määrus vahemenetlused, mis olid vajalikud, et võimaldada ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse tulemusena tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist teises liikmesriigis.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste juhtumite puhul tsiviil- ja kaubandusasjades igat liiki kohtutes, kui nõude väärtus ilma nõude intresside, kulude ja muude kõrvalnõueteta ei ületa 2 000eurot ajal, mil nõudevorm pädeva kohtu poolt vastu võetakse. See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ja samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
2. Käesolevat määrust ei kohaldata:
a) |
füüsiliste isikute teo- või õigusvõime suhtes; |
b) |
abielusuhtest, testamendist või pärimisest ning ülalpidamiskohustustest tulenevate varaliste õiguste suhtes; |
c) |
pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokkulepete, kompromisside ja muude sarnaste menetluste suhtes; |
d) |
sotsiaalkindlustuse suhtes; |
e) |
vahekohtumenetluse suhtes; |
f) |
tööõiguse suhtes; |
g) |
kinnisvara üürimise või rentimise suhtes, välja arvatud rahaliste nõuetega seotud hagid; |
h) |
eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumise, sealhulgas au teotamise suhtes. |
3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste „liikmesriik” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.
Artikkel 3
Piiriülesed juhtumid
1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „piiriülene juhtum” juhtumit, mille korral vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub avaldusega tegelev kohus.
2. Alaline elu- või asukoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklitele 59 ja 60.
3. Selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on piiriülese juhtumiga, on oluline kuupäev, mil nõudevorm on pädeva kohtu poolt vastu võetud.
II PEATÜKK
EUROOPA VÄIKSEMATE KOHTUVAIDLUSTE MENETLUS
Artikkel 4
Menetluse alustamine
1. Avaldaja alustab Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, täites I lisas esitatud standardse nõudevormi A ja esitades selle pädevale kohtule otse, posti teel või muud edastamisviisi kasutades (nagu näiteks faks või elektronpost), mida tunnustatakse liikmesriigis, kus menetlust alustatakse. Nõudevormis esitatakse nõuet toetavate tõendite kirjeldus ja nõudevormiga koos võib vajadusel esitada asjakohased tõendavad dokumendid.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nende poolt tunnustatud edastamisviisidest. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.
3. Kui nõue ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, teavitab kohus sellest avaldajat. Juhul kui avaldaja oma nõuet tagasi ei võta, jätkab kohus nõude menetlemist vastavalt selles liikmesriigis, kus menetlust läbi viiakse, kohaldatavale asjakohasele menetlusõigusele.
4. Kui kohus leiab, et avaldaja esitatud teave on ebapiisav või ei ole piisavalt selge või kui nõudevorm ei ole nõuetekohaselt täidetud, samuti kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu, annab kohus avaldajale võimaluse nõudevormi täiendada või parandada või esitada määratud tähtaja jooksul kohtu nõudmistele vastavat lisateavet või -dokumente või nõue tagasi võtta. Kohus kasutab selleks II lisas esitatud tüüpvormi B.
Kui nõue on selgelt põhjendamatu või taotlus lubamatu või kui avaldaja ei täienda või paranda nõudevormi määratud tähtaja jooksul, lükatakse avaldus tagasi.
5. Liikmesriigid tagavad, et nõudevorm oleks kättesaadav kõikides kohtudes, kus on võimalik Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust alustada.
Artikkel 5
Menetluse käik
1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus on kirjalik menetlus. Kohus peab kohtuistungi, kui ta peab seda vajalikuks või kui üks pooltest seda taotleb. Kohus võib sellise taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et juhtumi asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung selle õiglaseks menetlemiseks ilmselgselt vajalik. Keeldumist põhjendatakse kirjalikult. Keeldumist ei või eraldi vaidlustada.
2. Pärast nõuetekohaselt täidetud nõudevormi saamist täidab kohus III lisas esitatud vastuse standardvormi C I osa.
Nõudevormi ja nende olemasolu korral tõendavate dokumentide koopiad koos täidetud vastusvormiga toimetatakse vastaspoolele kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates nõuetekohaselt täidetud nõudevormi kättesaamisest.
3. Vastaspool vastab 30 päeva jooksul alates nõudevormi ja vastuse vormide kätteandmisest, täites vastuse standardvormi C II osa ja lisades asjakohased tõendavad dokumendid ning tagastades need kohtule või edastades oma vastuse mõnel muul nõuetekohasel viisil vastusvormi kasutamata.
4. 14 päeva jooksul pärast vastaspoole vastuse saamist saadetakse selle koopia koos asjakohaste tõendavate dokumentidega avaldajale.
5. Kui vastaspool oma vastuses väidab, et mitterahalise nõude väärtus on suurem artikli 2 lõikes 1 esitatud piirväärtusest, otsustab kohus 30 päeva jooksul alates vastuse saatmisest avaldajale, kas nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Sellist otsust ei või eraldi vaidlustada.
6. Vastunõuet, mis esitatakse, kasutades tüüpvormi A, ja asjakohased tõendavad dokumendid toimetatakse avaldajale kätte kooskõlas artikliga 13. Nimetatud dokumendid saadetakse välja neljateistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest.
Avaldajal on vastunõudele vastamiseks aega 30 päeva alates kättetoimetamisest.
7. Kui vastunõue ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud piirmäära, siis ei menetleta nõuet ja vastunõuet vastavalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusele, vaid neid käsitletakse selle liikmesriigi, kus menetlus läbi viiakse, menetlusõiguse kohaselt.
Vastunõuete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 2 ja 4 ning käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.
Artikkel 6
Keeled
1. Nõudevorm, vastus, vastunõue, vastus vastunõudele ja asjakohaste tõendavate dokumentide kirjeldus esitatakse kohtu menetluskeeles või ühes kohtu menetluskeeltest.
2. Kui mõni muu kohtule esitatud dokument ei ole koostatud menetluskeeles, võib kohus nõuda selle dokumendi tõlkimist üksnes juhul, kui tõlge tundub olevat vajalik kohtuotsuse tegemiseks.
3. Kui üks pool keeldub dokumendi vastuvõtmisest, sest see ei ole ühes järgnevatest keeltest:
a) |
adressaatliikmesriigi ametlik keel või, kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha või edastamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest, või |
b) |
keel, millest adressaat aru saab, |
siis teavitab kohus sellest teist poolt, selleks et viimane esitaks dokumendi tõlke.
Artikkel 7
Menetluse lõpetamine
1. 30 päeva jooksul alates vastuse saamisest vastaspoolelt või avaldajalt, kes on vastanud artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb kohus otsuse või:
a) |
nõuab pooltelt määratud, kuni 30-päevase tähtaja jooksul nõude kohta lisateabe esitamist; |
b) |
kogub tõendeid kooskõlas artikliga 9 või |
c) |
kutsub pooled kohtuistungile, mis tuleb pidada 30 päeva jooksul arvates kutse esitamisest. |
2. Kohus teeb otsuse 30 päeva jooksul arvates kohtuistungist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamist. Otsus toimetatakse pooltele kätte kooskõlas artikliga 13.
3. Kui kohus ei ole saanud asjaomaselt poolelt vastust artikli 5 lõikes 3 või 6 sätestatud tähtaja jooksul, teeb ta nõude või vastunõude küsimuses otsuse.
Artikkel 8
Kohtuistung
Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus pidada istungi videokonverentsina või teisi sidetehnoloogia vahendeid kasutades.
Artikkel 9
Tõendite kogumine
1. Kohus otsustab tõendite kogumise viisi ja otsuse tegemiseks vajalike tõendite ulatuse, arvestades tõendite lubatavuse kohta kehtestatud norme. Kohus võib tõendeid koguda kirjalike ütluste abil tunnistajatelt, ekspertidelt või pooltelt. Tehniliste vahendite olemasolu korral võib kohus tõendeid koguda videokonverentsi või teisi sidetehnoloogilisi vahendeid kasutades.
2. Kohus võib kasutada tunnistajatena eksperte või ära kuulata suulisi ütlusi ainult siis, kui see on kohtuotsuse tegemiseks vajalik. Seda otsustades võtab kohus arvesse kulusid.
3. Kohus kasutab tõendite kogumisel lihtsaimaid ja kõige vähem koormavaid meetodeid.
Artikkel 10
Poolte esindamine
Poolte esindamine advokaadi või mõne muu õigusala esindaja poolt ei ole kohustuslik.
Artikkel 11
Poolte toetamine
Liikmesriigid tagavad, et pooled saavad vormide täitmisel praktilist abi.
Artikkel 12
Kohtu ülesanded
1. Kohus ei kohusta pooli andma nõudele õiguslikku hinnangut.
2. Vajadusel teavitab kohus pooli menetlusküsimustest.
3. Kui vähegi võimalik, püüab kohus edendada poolte vahelise kokkuleppe saavutamist.
Artikkel 13
Dokumentide kättetoimetamine
1. Dokumendid tuleb kätte toimetada posti teel, mida tõendab kättesaamise kuupäevaga vastuvõtuteatis.
2. Kui lõike 1 kohane kättetoimetamine ei ole võimalik, võib see toimuda ühel määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklites 13 ja 14 sätestatud meetoditest.
Artikkel 14
Tähtajad
1. Kui kohus kehtestab tähtaja, teavitatakse asjaomast poolt tähtajast kinnipidamata jätmise tagajärgedest.
2. Erakorralistel asjaoludel, kui see on vajalik poolte õiguste kaitsmiseks, võib kohus pikendada artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.
3. Kui kohtul ei ole erakorraliste asjaolude tõttu võimalik järgida artikli 5 lõigetes 2 kuni 6 ning artiklis 7 sätestatud tähtaegu, peab ta nendes sätetes nõutavad toimingud tegema võimalikult kiiresti.
Artikkel 15
Kohtuotsuse täidetavus
1. Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele. Tagatis ei ole nõutav.
2. Artiklit 23 kohaldatakse samuti juhul, kui kohtuotsust tuleb täita liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti.
Artikkel 16
Kulud
Menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
Artikkel 17
Kaebeõigus
1. Liikmesriik teavitab komisjoni, kas tema menetlusõiguse kohaselt on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse peale võimalik kaevata ning millise tähtaja jooksul saab sellist kaebust esitada. Komisjon teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks.
2. Artiklit 16 kohaldatakse igasuguse kaebuse suhtes.
Artikkel 18
Kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded
1. Vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui:
a) |
|
b) |
vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, |
tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata.
2. Kui kohus keeldub läbivaatamisest põhjendusega, et ühtki lõikes 1 nimetatud põhjustest ei saa kohaldada, jääb kohtuotsus jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine.
Artikkel 19
Kohaldatav menetlusõigus
Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.
III PEATÜKK
KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE TEISES LIIKMESRIIGIS
Artikkel 20
Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine
1. Ühes liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis ilma täidetavaks tunnistamise määruse tegemise kohustuseta ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada.
2. Poole taotlusel annab kohus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse kohta ilma lisakuludeta kinnituse, kasutades selleks IV lisas esitatud tüüpvormi D.
Artikkel 21
Täitemenetlus
1. Piiramata käesoleva peatüki sätete kohaldamist, reguleerib täitemenetlust selle liikmesriigi õigus, kus otsust täidetakse.
Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsust täidetakse samadel tingimustel kui kohtuotsust, mis on tehtud täitmise liikmesriigis.
2. Täitmist taotlev pool esitab:
a) |
kohtuotsuse ärakirja, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning |
b) |
artikli 20 lõikes 2 osutatud kinnituse ärakirja ja vajadusel selle tõlke kohtuotsust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selles koha, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, kohtu või menetlustoimingute ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsust täitev liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid mille kasutamist Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel ta võib aktsepteerida. vormi D sisu tõlgib isik, kes on kvalifitseeritud tegema tõlkeid ühes liikmesriikidest. |
3. Poolel, kes taotleb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täitmist teises liikmesriigis, ei pea olema täitmise liikmesriigis muud
a) |
volitatud esindajat või |
b) |
postiaadressi |
peale täitemenetluses pädevate isikute.
4. Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud otsuse täitmist, ei nõuta tagatist ega kautsjonit, sõltumata selle nimetusest, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema alaline või peamine elukoht ei ole selles liikmesriigis, kus täitmist taotletakse.
Artikkel 22
Täitmisest keeldumine
1. Isiku, kelle suhtes kohtuotsuse täitmist taotletakse, taotlusel keeldub selle liikmesriigi, kus otsust täidetakse, pädev kohus otsust täitmast, kui Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus on vastuolus muus liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud varasema kohtuotsusega, tingimusel et:
a) |
varasem otsus käsitles samu asjaolusid ning pooli; |
b) |
varasem kohtuotsus tehti liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse, või vastab tunnustamiseks vajalikele tingimustele liikmesriigis, kus kohtuotsust täidetakse ning |
c) |
vastuolu ei esitatud ega olnud võimalik esitada vastuväitena kohtumenetluse käigus liikmesriigis, kus tehti kohtuotsus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses. |
2. Mitte mingil juhul ei või Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsust sisuliselt uuesti läbi vaadata liikmesriigis, kus otsust täidetakse.
Artikkel 23
Täitmise edasilükkamine või piiramine
Kui üks pooltest on vaidlustanud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsuse või kui vaidlustamine on veel võimalik või kui pool on esitanud taotluse läbivaatamiseks artikli 18 tähenduses, võib otsust täitva liikmesriigi pädev kohus või pädev asutus selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse:
a) |
piirata täitemenetlus tagavate meetmetega; |
b) |
määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmine; või |
c) |
erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada. |
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Teavitamine
Liikmesriigid teevad koostööd üldsuse ja kutseringkondade teavitamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusest, sealhulgas kuludest, eelkõige otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu kaudu.
Artikkel 25
Kohtupädevust, sidevahendeid ja edasikaebamist puudutav teave
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2008 teabe selle kohta:
a) |
missugused kohtud on pädevad tegema otsuseid Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses; |
b) |
millised sidevahendid on vastavalt artikli 4 lõikele 1 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad; |
c) |
kas nende menetlusõigus võimaldab vastavalt artiklile 17 kaebamist ning millisele kohtule saab kaebust esitada; |
d) |
millised on artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled ning |
e) |
milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine ning millistel ametiasutustel on pädevus artikli 23 kohaldamise eesmärgil. |
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest kõnealustes andmetes.
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ning muude asjakohaste vahenditega.
Artikkel 26
Rakendusmeetmed
Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, ning mis on seotud lisades osutatud tüüpvormide ajakohastamise ja nende tehniliste muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 27
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 ja 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 28
Ülevaatamine
Komisjon esitab 1. jaanuariks 2014 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele üksikasjaliku aruande Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse toimimise kohta, kaasa arvatud artikli 2 lõikes 1 osutatud nõude piirväärtuse. Aruandes antakse hinnang menetluse toimimisele ja see sisaldab laiendatud mõjuhinnangut iga liikmesriigi kohta.
Sel eesmärgil ja selleks, et võetaks nõuetekohaselt arvesse parimaid tavasid Euroopa Liidus ja et need kajastaks parema õigusloome põhimõtteid, annavad liikmesriigid komisjonile teavet Euroopa väiksemate kohtuvaidluste piiriülese menetlemise toimimise kohta. Nimetatud teave hõlmab kohtukulusid, menetluse kiirust, tõhusust, kasutamise lihtsust ja liikmesriikide siseseid väiksemate kohtuvaidluste menetlusi.
Komisjon lisab aruandele vajaduse korral kohandamisettepanekud.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, välja arvatud artikkel 25, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 88, 11.4.2006, lk 61.
(2) Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.
(4) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
(5) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1869/2005 (ELT L 300, 17.11.2005, lk 6).
(7) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.
(8) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
(10) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
P6_TA(2006)0594
Põhiõigused ja kodakondsus (2007–2013) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” (KOM(2005)0122 — C6-0236/2005 — 2005/0038(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0122) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0236/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6-0465/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada oma seisukoht käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud kujul nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
LISA
Muudetud ettepanek: Nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus”
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)
[…]
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised põhimõtted liikmesriikidele. |
(2) |
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (3) […], pidades silmas selle seisundit ja kohaldamisala, ning kaasnevad selgitused kajastavad neid õigusi, kuna need põhinevad eelkõige liikmesriikide ühistel põhiõiguslikel tavadel ja rahvusvahelistel kohustustel, Euroopa Liidu lepingul, ühenduse asutamislepingutel, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonil (4), ühenduse ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadel ning Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal. |
(3) |
Euroopa Ülemkogu tunnistas novembris 2004 kommunikatsiooni tähtsust, et tuua kõik isikud Euroopa projektile lähemale ja edendada kodanikuaktiivsust. |
(4) |
Komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohta (5) rõhutab komisjon rolli tähtsust, mis on kodanikuühiskonnal nii põhiõiguste kaitsmisel kui edendamisel; komisjon peaks seega looma kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi. |
(4a) |
Haagi programmi kohaselt nõuab vastastikuse koostöö tugevdamine selgeid jõupingutusi vastastikuse mõistmise parandamiseks õigusasutustes ja erinevates õigussüsteemides. Siseriiklike asutuste Euroopa võrgustikele peaks selles osas pöörama erilist tähelepanu ja osutama vastavat toetust. |
(4b) |
Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents ning Euroopa Liidu kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioon aitavad, eelkõige asjakohaste andmebaaside haldamise teel, kaasa arvamuste ja kogemuste vahetamisele küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega. Konverentsi ja assotsiatsiooni tegevuste kaasrahastamine peaks olema võimalik sellises ulatuses, kuivõrd kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel. Selline kaasrahastamine iseenesest ei tähenda siiski, et mõni tulevane programm hõlmaks selliseid võrgustikke, samuti ei tohiks see piirata käesoleva otsuse kohast toetuse andmist muude Euroopa võrgustike tegevustele. |
(5) |
Asjakohane on rõhutada teabe ja kommunikatsiooni tähtsust seoses õigustega, mida liidu kodakondsus liidu kodanikele annab, et parandada nende teadlikkust oma õigustest ning anda neile kerge juurdepääs usaldusväärsele teabele. |
(6) |
Religioonidevahelise ja multikultuurse dialoogi edendamine Euroopa Liidu tasandil aitab tagada ja tugevdada rahu ja põhiõigusi. |
(7) |
Selle programmi eesmärgid peaksid täiendama nõukogu … määrusega EÜ…/2006 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke ning peaksid keskenduma valdkondadele, kus saab luua Euroopa lisandväärtust. Selleks tuleks teostada asjakohast koordineerimist. |
(8) |
Täiendavuse saavutamiseks ja ressursside parima kasutamise tagamiseks tuleks tagada, et välditakse käesoleva programmi raames toetatavate meetmete ning põhiõiguste valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu meetmete kattumist, võimaldades samas ühistegevusi käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleks teostada asjakohast koordineerimist. |
(8a) |
Vastavalt Thessaloniki tegevussuunistes esitatud põhimõttele avada ühenduse programmid kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele peaks programm olema osalemiseks avatud ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani riikidele. Sellise osalemise nõudeks peaks tingimata olema kahepoolse kokkuleppe üldtingimuste täitmine ja panustamine programmi eelarvesse. Kui see teenib asjaomase tegevuse eesmärke, võivad programmis mitteosalevate riikide asutused, organid või valitsusvälised organisatsioonid osaleda partneritena individuaalsetes tegevustes, kuid nad ei saa siiski olla projektist peamised kasusaajad. |
(9) |
Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (6), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist (7),ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8). |
(10) |
Tuleb kohaldada ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9), edaspidi 'finantsmäärus', ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (10), võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel. |
(11) |
Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste jaoks põhiõigusakti. |
(12) |
Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (11) tuleks võtta vastu käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, eristades meetmeid, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust, meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, arvestades et nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks kõige sobivam. |
(13) |
Programmi eesmärke, eelkõige valdkonnas, mis on seotud kodanikuühiskonna ühingute toetamise, rassismi-, ksenofoobia- ja antisemitismi vastase võitluse ning põhiõiguste ja kodanikuõiguste kaitsega religioonidevahelise ja multikultuurse dialoogi kaudu, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(14) |
Käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ei ole asutamislepingus sätestatud muid volitusi kui artikli 308 volitused. |
(15) |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud oma arvamuse (12), |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Programmi loomine
1. Käesoleva otsusega luuakse osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad” eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus”, edaspidi „programm”.
2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
3. Programmi rakendatakse ühenduse õiguse kohaldamisala piires.
Artikkel 2
Üldeesmärgid
1. Käesoleva programmi üldeesmärgid on:
a) |
Edendada sellise Euroopa ühiskonna arengut, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 […], sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel. |
b) |
Tugevdada kodanikuühiskonda ning julgustada sellega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi põhiõiguste osas. |
c) |
Võidelda rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning edendada paremat uskudevahelist ja kultuuridevahelist mõistmist ning suuremat tolerantsust kogu Euroopa Liidus. |
d) |
Parandada kontakte, teabevahetust ja koostöövõrkude loomist õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist. |
2. Programmi üldeesmärgid täiendavad nõukogu määrusega (EÜ) nr 2006/... asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eesmärke.
3. Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa ühenduse poliitikate arendamisele ja rakendamisele täiel määral põhiõigusi austades.
Artikkel 3
Konkreetsed eesmärgid
Käesoleva programmi konkreetsed eesmärgid on:
a) |
Edendada põhiõigusi, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 […], ning teavitada kõiki isikuid nende õigustest, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest, et julgustada liidu kodanikke aktiivselt osalema liidu demokraatlikus elus. |
b) |
Analüüsida vajadusel konkreetsete põhiõiguste austamist Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides ühenduse õiguse kohaldamisel […] ning saada arvamusi konkreetsetes selles kohaldamisalas olevate põhiõigustega seotud küsimustes. |
c) |
Toetada valitsusväliseid organisatsioone ja muid kodanikuühiskonna üksusi, et tõsta nende suutlikkust osaleda aktiivselt põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia edendamisel. |
d) |
Luua asjaomased struktuurid, et edendada religioonidevahelist ja multikultuurset dialoogi Euroopa Liidu tasandil. |
Artikkel 4
Meetmed
Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames järgmisi meetmeid:
a) |
komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste korraldamine; veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja haldamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused või |
b) |
konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud liikmesriigi ametiasutus või mõni muu asutus, rahvusvaheline või valitsusväline organisatsioon ning millesse on kaasatud igal juhul vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik, aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel või |
c) |
valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; |
d) |
tegevustoetused Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsiooni, kes haldab ühenduse õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase, alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses ühenduse õigusega. |
Artikkel 5
Kolmandate riikide osalemine
1. Programmi meetmetes võivad osaleda järgmised riigid, edaspidi „osalejariigid”: ühinevad riigid, kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud assotsiatsioonilepingutes või nende lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või mis nendega sõlmitakse ja mis käsitlevad osalemist ühenduse programmides.
2. Artikli 4 kohaste meetmetega võivad olla seotud ka programmis lõike 1 kohaselt mitteosalevate riikide asutused, organid või valitsusvälised organisatsioonid, kui see aitab kaasa lõikes 1 osutatud riikide ühinemisettevalmistustele või kui see on vajalik asjakohaste meetmete eesmärkide täitmiseks.
Artikkel 6
Sihtrühmad
Programm on suunatud Euroopa Liidu kodanikele, osalejariikide kodanikele ja Euroopa Liidu territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele ja kodanikuühiskonna ühingutele, kes lisaks teistele rühmadele tegutsevad käesoleva programmi eesmärkide edendamise nimel.
Artikkel 7
Programmile juurdepääs
1. Programm on avatud muu hulgas institutsioonidele ning avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele, ülikoolidele, uurimisinstituutidele, valitsusvälistele organisatsioonidele, riigiasutustele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja muudele Euroopa Liidus või ühes artikli 5 kohaselt osalevas riigis asutatud mittetulundusorganisatsioonidele.
2. Programmi eesmärkide saavutamiseks on programmi raames võimalik viia läbi ühistegevusi põhiõiguste valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Euroopa Nõukoguga, tehes seda ühiste maksete alusel ja kooskõlas igas institutsioonis või organisatsioonis kehtestatud erinevate eeskirjadega.
Artikkel 8
Meetmete liigid
1. Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:
— |
toetused, |
— |
riigihankelepingud. |
2. Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, nagu on sätestatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses. Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.
3. Lisaks on ette nähtud kulutused kaasnevatele meetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.
Artikkel 9
Rakendusmeetmed
1. Komisjon rakendab ühenduse abi Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt.
2. Programmi elluviimiseks võtab komisjon artiklis 2 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artiklis 8 ettenähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.
3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 nimetatud korras.
4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:
a) |
vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele; |
b) |
kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet; |
c) |
taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes; |
d) |
eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele. |
5. Artikli 4 punktides b ja c osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:
— |
vastavus programmi eesmärkidele; |
— |
kavandatavate meetmete kvaliteet; |
— |
nende meetmete võimalik mitmekordne mõju avalikkusele; |
— |
läbiviidud meetmete geograafiline mõju; |
— |
kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri; |
— |
kavandatava meetme kulude ja tulude suhe. |
6. Komisjon teeb artikli 4 punktide b ja c alusel esitatud meetmetega seotud otsused kooskõlas artikli 10 lõikes 2 sätestatud menetlusega.
7. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 ei kohaldata järk-järgulise vähendamise põhimõtet tegevustoetuste suhtes, mis on antud Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsile ning Euroopa Liidu kõrgema halduskohtu pädevusega Riiginõukogude ja Kõrgemate Kohtute Assotsiatsioonile, kui need tegutsevad Euroopa üldistes huvides.
Artikkel 10
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on kolm kuud.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 11
Vastastikune täiendavus
1. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige raamprogrammidega „Turvalisus ja vabaduste kaitse” ning „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” ja programmiga „Progress”. Tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Koostöös liikmesriikidega koostatakse olemasoleva teabe alusel põhiõiguste- ja kodakondsusealase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.
2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega „Turvalisus ja vabaduste kaitse” ning „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine”, et viia ellu meetmeid, mis vastavad kõigi programmide eesmärkidele.
3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil abi. Tagatakse, et käesoleva otsuse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ühenduse eelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.
Artikkel 12
Eelarvelised vahendid
Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.
Artikkel 13
Järelevalve
1. Komisjon tagab, et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist tuleb esitada ka lõpparuanne. Komisjon määrab kindlaks aruannete vormi ja sisu.
2. Komisjon tagab, et käesoleva programmi rakendamisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav, vajadusel kohapeal toimuv järelevalve ja finantskontroll, sealhulgas kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll.
3. Komisjon tagab, et abisaaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmega seotud väljamakset.
4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal tagab komisjon, et vajadusel kohandatakse algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või toetuse andmise tingimusi ning maksegraafikut.
5. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.
Artikkel 14
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.
2. Käesoleva programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.
3. Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summa vähendamise, selle väljamaksmise peatamise või selle tagasi nõudmise, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.
4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud toetuse kasutamist, tagab komisjon, et abisaaja esitab kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse. Kui toetuse saaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahaline toetus tühistatakse ning nõutakse juba makstud summade tagasimaksmist.
5. Komisjon tagab, et põhjendamatu väljamakse makstakse komisjonile tagasi. . Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.
Artikkel 15
Hindamine
1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a) |
iga-aastase ülevaate programmi rakendamise kohta; |
b) |
hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning käesoleva programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide, sealhulgas artikli 4 punktis d osutatud tegevustoetuste saajate poolt tehtud töö kohta; |
c) |
hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
d) |
hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande. |
Artikkel 15a
Meetmete avaldamine
Komisjon avaldab igal aastal käesoleva programmi alusel rahastatavate meetmete loetuelu, lisades iga projekti kohta lühikese kirjelduse.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Brüssel, …
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C […], […], lk […].
(2) ELT C […], […], lk […].
(3) Välja kuulutatud Nice'is 7. detsembril 2000, EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(4) Alla kirjutatud Roomas 4. novembril 1950.
(5) KOM(2003)0609, 15.10.2003.
(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(7) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(8) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(10) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
P6_TA(2006)0595
Kriminaalõigus (2007–2013) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Kriminaalõigus” (KOM(2005)0122 — C6-0237/2005 — 2005/0039(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0122) (1); |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c; |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0237/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0453/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada oma seisukoht käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud kujul nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
LISA
Muudetud ettepanek: Nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Kriminaalõigus” põhiõigusi ja õigusasju käsitleva üldprogrammi raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (1),
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artiklis 29 sätestatakse, et liidu eesmärk on tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, arendades liikmesriikide ühismeetmeid õigusalase koostöö valdkonnas kriminaalasjades. |
(2) |
Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile 31 hõlmavad ühismeetmed kriminaalasjades eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste koostööd. |
(3) |
Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldustele rajatud Haagi programmis, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu novembris 2004, kinnitatakse vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamise prioriteetsust Euroopa Liidus, tõhustades eelkõige õigusalast koostööd kriminaalasjades, mis põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele. |
4) |
Nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/630/JSK kehtestatud politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades (AGIS) (3) aitas oluliselt kaasa koostöö tugevdamisele liikmesriikides politsei, muude õiguskaitseasutuste ja kohtunike vahel ning politsei, kohtu-, õigus- ja haldussüsteemide vastastikuse mõistmise ja vastastikuse usalduse paranemisele. |
(5) |
Asutamislepingus ja Haagi programmis sätestatud ambitsioonikad eesmärgid tuleks ellu viia paindliku ja tõhusa programmi loomise teel, mis hõlbustab planeerimist ja rakendamist. |
(6) |
Programm peaks parandama õiguskaitseasutuste vastastikust usaldust. Vastavalt Haagi programmile peaks vastastikust usaldust tugevdama järgmisel teel: õigusorganisatsioonide ja -institutsioonide võrkude arendamine, õigusala töötajate koolituse parandamine, hindamismenetluse väljatöötamine ELi õigusalaste poliitikate rakendamise kohta, säilitades täielikult õigusasutuste sõltumatuse, teadustöö suurendamine õigusalase koostöö valdkonnas ning õiguskaitse ajakohastamisele suunatud tegevuskavade toetamine liikmesriikides. Programm peaks tõhustama ka vastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimist, parandades vastastikuseid teadmisi Euroopa Liidus varem tehtud süüdimõistvate otsuste kohta, luues eelkõige arvutisüsteemi teabe vahetamiseks karistatute kohta. |
(7) |
Euroopa õigusalase koolituse võrguga, mille lõid kõigi liikmesriikide kohtunike ja prokuröride koolituse eest vastutavad konkreetsed institutsioonid, edendatakse kohtunike ja prokuröride koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde. Sellega aidatakse kaasa vastastikuse usaldamise süvendamisele ja parandatakse vastastikust arusaamist õigusorganitest ning erinevatest õigussüsteemidest. |
(8) |
Samuti tuleks võtta kohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning tuleks astuda vajalikke samme, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid. |
9) |
(…) |
(10) |
Kuna kriminaalõiguse programmi eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, mida kohaldatakse liidu suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 2. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(11) |
Kohaldatakse ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4), edaspidi „finantsmäärus”, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5), võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel. |
(11a) |
Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (6), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele ((EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8). |
(12) |
Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste katmiseks põhiõigusakti vastuvõtmist. |
(12 a) |
Pidades silmas ühenduse poolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutus, valitsusväline organisatsioon, rahvusvaheline organisatsioon või mis tahes muu organ, mis sellest programmist toetust saab, seda nõuetekohaselt esile tõstaks. |
(13) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta selles sätestatud korras ja nõuande- ning korralduskomitee abiga. |
(14) |
Nõukogu otsus, millega luuakse politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades (AGIS), on kohane asendada alates 1. jaanuarist 2007 käesoleva programmiga ning uue kuritegevuse ennetamist ja selle vastast võitlust käsitleva eriprogrammiga turvalisust ja vabaduste kaitset käsitleva üldprogrammi all, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Programmi loomine
1. Käesoleva otsusega luuakse osana põhiõigusi ja õigusasju käsitlevast üldprogrammist kriminaalõigust käsitlev eriprogramm, edaspidi „programm”, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.
2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Artikkel 2
Üldised eesmärgid
1. Käesoleva programmi üldeesmärgid on:
a) |
Edendada õigusalast koostööd kriminaalasjades, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel ja vastastikusel usaldusel, et aidata kaasa tõelise õigusel rajaneva Euroopa ala loomisele. |
b) |
Edendada liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust, mis võib olla vajalik õigusalase koostöö parandamiseks. Edendada nende olemasolevate õiguslike takistuste vähendamist, mis pärsivad õigusalase koostöö head toimimist, eesmärgiga tugevdada uurimiste koordinatsiooni ja suurendada Euroopa Liidu liikmesriikides olemasolevate õigussüsteemide kokkusobivust, et võimaldada liikmesriikide õiguskaitseasutuste uurimiste adekvaatseid järelmeetmeid. |
c) |
(…) |
d) |
Parandada kontakte ning teabe- ja parimate tavade vahetust õigus-, kohtu- ja haldusasutuste ning õigusala töötajate — juristid ja muud kohtu tööga seotud töötajad — vahel ja tõhustada kohtu liikmete koolitust eesmärgiga edendada vastastikust usaldust. |
e) |
Veelgi parandada vastastikust usaldust eesmärgiga tagada ohvrite ja kostjate õiguste kaitse. |
2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitikate arendamisele, nimelt õigusruumi loomisele.
Artikkel 3
Konkreetsed eesmärgid
Käesoleva programmi konkreetsed eesmärgid on:
a) |
Tugevdada õigusalast koostööd kriminaalasjades, mille eesmärgiks on:
|
b) |
Parandada vastastikuseid teadmisi liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemidest kriminaalasjades ning edendada ja tugevdada võrgustike loomist, koostööd, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamist ning levitamist. |
c) |
tagada liidu rahastamisvahendite nõuetekohane rakendamine, korrektne ja konkreetne kohaldamine ning hindamine kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. |
d) |
Parandada teavet liikmesriikide õigussüsteemide ja õiguskaitse kättesaadavuse kohta. |
e) |
Edendada kohtunike, juristide ja muude kohtu tööga seotud töötajate koolitust liidu ja ühenduse õiguse küsimustes. |
f) |
Hinnata üldtingimusi, mis on vajalikud vastastikuse usalduse väljakujundamiseks, suurendades vastastikust mõistmist õigusasutuste ja eri õigussüsteemide vahel, eelkõige mis puudutab ELi poliitikate rakendamist õiguse valdkonnas. |
g) |
Töötada välja ja juurutada arvutisüsteem teabevahetuseks karistusregistrite kohta ja toetada uuringuid muud liiki teabevahetuse arendamiseks. |
Artikkel 4
Meetmed
Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse käesoleva programmi raames järgmist liiki meetmeid vastavalt aasta tööprogrammides kehtestatud tingimustele:
a) |
Komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, selliste eriprojektide loomine ja elluviimine nagu arvutisüsteem teabevahetuseks karistatute kohta, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riiklike ekspertide võrgustiku toetamine ja edasiarendamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või |
b) |
konkreetsed liidule huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mida algatab ja juhib vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või |
c) |
Valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke vastavalt programmi üldeesmärkidele aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel. |
d) |
tegevustoetus kohtunike koolituse valdkonnas Euroopa üldhuvides tegutseva Euroopa õigusalase koolituse võrgu alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks. |
e) |
Siseriiklikud projektid liikmesriikides, millega
|
Artikkel 5
Sihtrühmad
Käesolev programm on muu hulgas mõeldud õigusala töötajatele, ohvriabiteenistuste esindajatele, ja muudele kohtu tööga seotud töötajatele, riigiasutustele ja liidu kodanikele üldiselt.
Artikkel 6
Programmile juurdepääs
1. Käesolevas programmis võivad osaleda institutsioonid ja avalikud või eraorganisatsioonid, sealhulgas ametialased organisatsioonid, ülikoolid, uurimisinstituudid ning õigusala töötajate õigus- ja kohtualase koolituse/täiendõppega tegelevad instituudid, liikmesriikide valitsusvälised organisatsioonid. Tulusaamisele orienteeritud asutused ja organisatsioonid võivad programmis osaleda üksnes koos mittetulundusühingute või riiklike organisatsioonidega.
Mõiste „õigusala töötaja” hõlmab muu hulgas kohtunikke, prokuröre, advokaate, ministeeriumide ametnikke, kohtuteenistujaid, kohtutäitureid, kohtutõlke ja muid ametnikke, kes on seotud õigusemõistmisega kriminaalõiguse valdkonnas.
2. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei või riikidevahelisi projekte esitada, kuid nad võivad osaleda partneritena.
Artikkel 7
Toetuste liigid
1. Ühendusepoolne rahastamine võib toimuda järgmises õiguslikus vormis:
a) |
toetused, |
b) |
riigihankelepingud. |
2. Ühenduse toetusi antakse tavaliselt tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erandjuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut.
Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.
3. Lisaks on sätestatud kulutused kaasnevatele meetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.
Artikkel 8
Rakendusmeetmed
1. Komisjon rakendab ühenduse abi Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt.
2. Programmi elluviimiseks võtab komisjon artiklis 2 sätestatud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artiklis 7 ettenähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.
Tööprogramm aastaks 2007 võetakse vastu kolm kuud pärast käesoleva õigusakti jõustumist (…).
3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artiklis 10a nimetatud korras.
4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:
a) |
vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele; |
b) |
kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet; |
c) |
taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes; |
d) |
eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele. |
5. Artikli 4 punktides c ja d osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:
1. |
vastavus programmi eesmärkidele; |
2. |
kavandatavate meetmete kvaliteet; |
3. |
nende meetmete võimalik mitmekordne mõju avalikkusele; |
4. |
läbiviidud meetmete geograafiline mõju; |
5. |
kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri; |
6. |
kavandatava meetme kulude ja tulude suhe. |
5a. Artikli 4 lõike 1 punkti a alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artiklis 10a sätestatud korralduskomitee menetlusega. Artikli 4 lõike 1 punktide b, c, d ja e alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse kooskõlas artiklis 10 sätestatud nõuandemenetlusega.
Komisjon võtab vastu otsused (…) tulusaamisele orienteeritud asutusi või organisatsioone kaasavate toetuste taotluste kohta artiklis 10a osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.
6. Finantsmääruse artikli 113 lõike 2 alusel ei kohaldata järk-järgulise vähendamise põhimõtet tegevustoetuse suhtes, mis on antud Euroopa üldhuvides tegutsevale Euroopa õigusalase koolituse võrgule.
Artikkel 9
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi „komitee”.
2. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
3. Komisjon võib kutsuda kandidaatriikide esindajad pärast komitee koosolekuid peetavatele teabekohtumistele.
Artikkel 10
Nõuandemenetlus
1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja määrab lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, vajaduse korral hääletades.
2. Arvamus protokollitakse; iga liikmesriik võib taotleda oma arvamuse protokollimist.
3. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, millisel viisil arvamust on arvesse võetud.
Artikkel 10a
Korralduskomitee menetlus
1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab oma arvamuse eelnõu kohta tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Nõukogu poolt komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetavate otsuste puhul esitatakse arvamus sellise häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 komisjoni ettepaneku põhjal tehtud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
2. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole siiski kooskõlas komitee arvamusega, edastab komisjon need viivitamata nõukogule. Sellisel juhul lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kolme kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.
3. Lõikes 2 ettenähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.
Artikkel 11
Vastastikune täiendavus
1. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige põhiõigusi ja õigusasju käsitleva üldprogrammi tsiviilõiguse eriprogrammiga ning turvalisust ja vabaduste kaitset käsitleva ning solidaarsust ja rändevoogude juhtimist käsitlevate üldprogrammidega. Koostöös liikmesriikidega koostatakse kriminaalõigusealase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.
2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige põhiõigusi ja õigusasju käsitleva üldprogrammi tsiviilõiguse eriprogrammiga, et viia ellu meetmeid, mis vastavad mõlema programmi eesmärkidele.
3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil abi. Tuleb tagada, et käesoleva otsuse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ühenduse eelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.
Artikkel 12
Eelarvelised vahendid
Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.
Artikkel 13
Järelevalve
1. Komisjon tagab, et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta ning et lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist. Aruannete vormi ja ülesehituse määrab komisjon.
2. (…)
3. Komisjon tagab, et programmi elluviimisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal, kaasa arvatud kontrollikoja läbiviidav pisteline kontroll ja audiitorkontroll.
4. Komisjon tagab, et ühenduse rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.
5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal tagab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise abi määra või abi andmise tingimuste ning maksegraafiku kohandamise.
6. Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.
Artikkel 14
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise puhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja ((EÜ, Euratom) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.
2. Käesoleva programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust ((EÜ, Euratom) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.
3. Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summa vähendamise, selle väljamaksmise peatamise või selle tagasi nõudmise, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.
4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise abi kasutamist, tagab komisjon, et toetusesaajalt nõutakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui toetusesaaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahalise abi võib tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.
5. Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.
Artikkel 15
Hindamine
1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle programmi alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase sõltumatu välishindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
- a) |
iga-aastase esitluse programmi rakendamise kohta; |
a) |
hiljemalt 31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning käesoleva programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
b) |
hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
c) |
hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande. |
Artikkel 15 a
Tegevuse avalikustamine
Igal aastal avaldab komisjon käesoleva programmi raames rahastatud meetmete loetelu koos kõigi projektide lühikirjeldustega.
Artikkel 15 b
Nähtavus
Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.
Artikkel 16
Üleminekumeetmed
Käesoleva otsusega asendatakse alates 1. jaanuarist 2007 nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuse (millega kehtestatakse politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades (AGIS)) vastavad sätted.
Selle otsuse lausel võetud meetmeid, mis algasid enne 31. detsembrit 2006, reguleeritakse endiselt selle otsusega kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva otsuse artiklis 10 sätestatud komitee asendab nimetatud otsuse artiklis 7 sätestatud komitee.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007, välja arvatud artikli 8 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 10a, mida kohaldatakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.
Brüssel, …
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C […], […], lk […].
(2) ELT C […], […], lk […].
(3) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 1.
(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(6) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
P6_TA(2006)0596
Eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine”, üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine” üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames (KOM(2005)0124 — C6-0242/2005 — 2005/0035(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0124) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 34 lõike 2 punkti c; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 39 lõiget 1, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0242/2005); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6-0389/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
on seisukohal, et õigusakti ettepanekus märgitud soovituslik võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 A ülemmääraga, ja rõhutab, et otsus vastava aasta summa kohta tehakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2) punktiga 38; |
3. |
palub seetõttu komisjonil oma ettepanekut muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes ja artiklis 29 on sätestatud, et liidu eesmärk on tagada kodanike kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, ennetades organiseeritud ja muud kuritegevust ning võideldes selle vastu. |
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes ja artiklis 29 on sätestatud, et liidu peamine eesmärk on tagada kodanike kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, ennetades organiseeritud ja muud kuritegevust ning võideldes selle vastu. |
(2) |
Meie kodanike ja ühiskonna vabaduse ja turvalisuse kaitsmiseks kuritegevuse eest peab liit võtma vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada, uurida ja esitada süüdistus kõigi kuriteoliikide puhul tõhusalt ja tulemuslikult, eelkõige piiriüleste juhtumite korral. |
(2) |
Meie kodanike ja ühiskonna vabaduse ja turvalisuse kaitsmiseks kuritegevuse eest peab liit võtma vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada, uurida ja esitada süüdistus kõigi kuriteoliikide puhul tõhusalt ja tulemuslikult, eelkõige organiseeritud kuritegevuse juhtumite korral. |
(5) |
On vaja ja kohane laiendada nende meetmete rahastamisvõimalusi, mille eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine , ning vaadata mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides läbi üksikasjalikud eeskirjad. |
(5) |
On vaja ja kohane laiendada nende meetmete rahastamisvõimalusi, mille eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine , eelkõige tuleb püüda asjaomaseid ameteid optimaalselt kasutada, keskendades suutlikkust otseselt operatiivsetele aspektidele. Käesoleva programmi sätted peavad lisaks sellele võimaldama vaadata mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides läbi üksikasjalikud eeskirjad. |
(9) |
Võetava meetme eesmärke, eelkõige organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(9) |
Võetava meetme eesmärke, eelkõige organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu võivad need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu vajada sekkumist ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(11) |
Programmi kulud peaksid olema kooskõlas finantsperspektiivi rubriigi 3 ülemmääraga. Programmi määratlemisel on vaja ette näha paindlikkus, et oleks võimalik kohandada mis tahes kavandatud meetmeid reageerimaks vajaduste arengule ajavahemikul 2007–2013. Seetõttu tuleks otsuses piirduda kavandatud meetmete ning vastavate haldus- ja finantskorralduste üldise määratlemisega. |
(11) |
Programmi kulud peaksid olema kooskõlas finantsraamistiku rubriigi 3 A ülemmääraga. Programmi määratlemisel on vaja ette näha paindlikkus, et oleks võimalik kohandada mis tahes kavandatud meetmeid reageerimaks vajaduste arengule ajavahemikul 2007–2013. |
a) |
õiguskaitse |
a) |
kuritegevuse ennetamine ja kriminoloogia , |
b) |
kuritegevuse ennetamine ja kriminoloogia |
b) |
õiguskaitse kuritegevuse tõrjumiseks ja kurjategijate kuritegevusest saadud tulude kasutamise takistamiseks , |
a) |
edendada ja arendada õiguskaitseasutuste, muude riigiasutuste ja seotud liidu asutuste vahelist kooskõlastamist, koostööd ja vastastikust mõistmist; |
a) |
edendada ja arendada õiguskaitseasutuste, muude riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ja seotud liidu asutuste vahelist kooskõlastamist, koostööd ja vastastikust mõistmist , eelkõige ratsionaliseerides nende jõupingutusi, parandades nende koostalitusvõimet, soodustades Europoli koordineeritud ühiste uurimisrühmade mitmekordistamist ning viies läbi koolitusi ja tõstes teadlikkust CEPOLi ja Europoli vahelisest koostööst tuleneva terrorismivastase võitluse kohta; |
b) |
soodustada, edendada ja arendada horisontaalseid meetodeid ja vahendeid , mis on vajalikud kuritegevuse strateegiliseks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, näiteks avaliku ja erasektori partnerlused, kuritegevuse ennetamise head tavad, võrreldav statistika ja rakenduslik kriminoloogia; ning |
b) |
soodustada, edendada ja arendada horisontaalseid meetodeid ja vahendeid ning kuritegevuse strateegiliseks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks vajalike menetluste ühtlustamist , näiteks avaliku ja erasektori partnerlused (järgides rangelt praeguseid ja tulevasi norme nii tundlikes valdkondades nagu andmete kogumine ja andmekaitse) , kuritegevuse ennetamise head tavad, võrreldav statistika ja rakenduslik kriminoloogia , eriti sõltumatu võrdlusuuringu (benchmarking) vahendi loomise teel ; |
c) |
edendada ja arendada kuriteoohvrite ja -tunnistajate kaitse häid tavasid. |
c) |
edendada ja arendada kannatanute ja -tunnistajate kaitse häid tavasid , eelkõige luues alalise hüvitusfondi, mis täiendaks erinevaid riiklikke süsteeme ja tagaks ühise minimaalse kaitse ja hüvitamise ; |
c a) |
edendada sellega seotud projektide raames kodanike osaluse põhimõtet ning soodustada kodanikuühiskonna ja selle osapoolte aktiivsel osalusel põhinevaid algatusi üldise turvalisuse parandamise eesmärgil. |
3. Programm ei tegele õigusalase koostööga. See võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on koostöö õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahel.
3. Programm ei tegele õigusalase koostööga. See võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on koostöö õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahel , eriti Europoli ja Eurojusti vahelise koostöö raames alalise kiireloomulise õigusabi üksuse loomisega, mille ülesanne on algse pöördumiseni viinud olukorrast lähtuvalt hinnata, milline õiguslik alus võimaldaks politsei- ja/või julgeolekuteenistusel kõiki õigusakte järgides tegevust jätkata.
1. Programmis võivad osaleda õiguskaitseasutused, muud avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud asutused, osalejad ja institutsioonid, sealhulgas kohalikud omavalitsused ning piirkondlikud ja riigiasutused, sotsiaalpartnerid, ülikoolid, statistikaametid, meedia, valitsusvälised organisatsioonid, avaliku ja erasektori partnerlused ning asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.
1. Programmis võivad osaleda õiguskaitseasutused, muud avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud asutused, osalejad ja institutsioonid, sealhulgas kohalikud omavalitsused ning piirkondlikud ja riigiasutused, sotsiaalpartnerid, ülikoolid, statistikaametid, meedia, valitsusvälised organisatsioonid, asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid ning avaliku ja erasektori partnerlused, tingimusel, et need toimuvad vaid artikli 3 lõike 1 punktides b ja c nimetatud teemade raames, ning et nende üle teostatakse täpset järelevalvet põhiõiguste, eriti isikuandmete kaitse õiguse austamise osas .
1. Liidupoolse rahalise toetuse liigid võivad olla järgmised:
a) |
toetused, |
b) |
riigihankelepingud. |
1. Liidupoolse rahalise toetuse liigid võivad nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”), artiklite 108 ja 88 tähenduses olla järgmised:
a) |
toetused, |
b) |
riigihankelepingud. |
2 a. Juurdepääsu rahastamisvõimalustele lihtsustab dokumentide esitamise suhtes kohaldatav proportsionaalsuse põhimõte ning taotluste esitamiseks loodav andmebaas.
3 a. Komisjon peab menetlused võimalikult lihtsaks tegema ning tagama, et käesoleva programmiga ette nähtud projektikonkursid ei kujutaks endast projektide esitajatele bürokraatlikku koormat. Vajaduse korral saab projektikonkurssi korraldada kahes osas, millest esimese puhul tuleks edastada vaid projekti asjakohaseks hindamiseks hädavajalik teave.
d) |
läbiviidud tegevuste geograafiline mõju; |
d) |
läbiviidud tegevuste geograafiline ja sotsiaalne mõju; |
1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu . Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.
Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 . 2.
Arvamus protokollitakse; iga liikmesriik võib taotleda oma arvamuse protokollimist. 3.
Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, millisel viisil arvamust on arvesse võetud.
1 a. Komisjon tagab, et otsusega ette nähtud tegevusi hinnatakse eelnevalt, nende läbiviimist jälgitakse ja neid hinnatakse tagantjärele. Komisjon tagab juurdepääsu programmile ja selle elluviimise läbipaistvuse.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.
2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise. Komisjon viib käesoleva programmi abisaajatega läbi korrapäraseid arvamuste vahetusi programmi kontseptsiooni, rakendamise ja järelmeetmete kohta.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:
a) |
hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
b) |
hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
c) |
hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande. |
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile , nõukogule , Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning riikide parlamentidele :
-a) |
kokkuvõtliku aastaaruande, mis sisaldab informatsiooni, mille põhjal saab hinnata käesoleva programmi edu kvantitatiivsest seisukohast; |
a) |
kolme aasta möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmisest vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
b) |
nelja aasta möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmisest teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; |
c) |
hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise üksikasjaliku aruande programmi elluviimise ja tulemuste kohta programmi elluviimise lõpul . |
Artikkel 14 a
Võrdne kohtlemine
Käesoleva programmi raames tegevustoetust saavad organisatsioonid võivad osaleda teiste programmide projektikonkurssides, ilma et nende suhtes kohaldataks eelistatud kohtlemist võrreldes teiste organisatsioonidega, mida rahastatakse muudest eelarvetest kui Euroopa Liidu eelarve.
Artikkel 14 b
Rahastamise avalikkus
Kõik käesoleva programmi kaudu toetust saavad asutused, ühingud või tegevused on kohustatud tagama liidult saadud abi avalikkuse; selleks koostab komisjon üksikasjalikud nähtavust puudutavad suunised.
Artikkel 14 c
Tulemuste levitamine
Tulemuste levitamise hõlbustamiseks tehakse käesoleva programmi raames rahastatavate projektide tulemid, eelkõige statistika ja kriminoloogiliste andmete valdkonnas, üldsusele elektroonilisel teel tasuta kättesaadavaks.
Artikkel 14 d
Projektide avaldamine
Komisjon ja liikmesriigid avaldavad igal aastal käesoleva programmi raames rahastatavate projektide loetelu koos iga projekti lühikirjeldusega.
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0597
Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine (määrus) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (KOM(2006)0383 — C6-0296/2006 — 2006/0125(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0383) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 66, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0296/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0410/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0598
Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamine (otsus) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (KOM(2006)0383 — C6-0297/2006 — 2006/0126(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2006)0383) (1); |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c; |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0297/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0413/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0599
Tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualane abi *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus tuumaohutuse- ja tuumajulgeolekualase abi rahastamisvahendi loomiseks (9037/2006 — C6-0153/2006 — 2006/0802(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu ettepanekut (9037/2006); |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0630) (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 177 ja 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0153/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0397/2006), |
1. |
kiidab nõukogu ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmääraga ning juhib tähelepanu, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2) punkti 38 sätetega; |
3. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EURATOMi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kalduda kõrvale Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
5. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) |
Euroopa Ühendus on peamine majandus-, finants-, tehnilise, humanitaar- ja makromajandusliku abi andja kolmandatele riikidele. Euroopa Ühenduse välisabi tõhustamiseks on abi kavandamiseks ja andmiseks välja töötatud uus raamistik. Nõukogu … määrusega (EÜ) nr … luuakse ühinemiseelne rahastamisvahend, mis hõlmab ühenduse abi kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … võetakse kasutusele Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika rahastamisvahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr … eesmärk on arengu- ja majanduskoostöö kolmandate riikidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … võetakse kasutusele Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika rahastamisvahend. Käesolev määrus on täiendav õigusakt, mille eesmärk on toetada jõupingutusi tuumaohutuse suurendamiseks ning tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamiseks tuumamaterjalide suhtes kolmandates riikides. |
(1) |
Euroopa Ühendus on peamine majandus-, finants-, tehnilise, humanitaar- ja makromajandusliku abi andja kolmandatele riikidele. Euroopa Ühenduse välisabi tõhustamiseks on abi kavandamiseks ja andmiseks välja töötatud uus raamistik. Nõukogu … määrusega (EÜ) nr … luuakse ühinemiseelne rahastamisvahend, mis hõlmab ühenduse abi kandidaatriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … võetakse kasutusele Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika rahastamisvahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr … eesmärk on arengukoostöö kolmandate riikidega (3). Nõukogu … määrusega (EÜ) nr … edendatakse majanduskoostööd muude kolmandate riikidega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … luuakse stabiliseerimisvahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr … luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (EIDHR) (4). Käesolev määrus on täiendav õigusakt, mille eesmärk on toetada jõupingutusi tuumaohutuse suurendamiseks ning tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamiseks tuumamaterjalide suhtes kolmandates riikides. |
(2 a) |
Tuumamaterjalide üha laialdasem kättesaadavus suurendab tuumarelvade leviku ohtu ning avaldab seega selget mõju tuumaohutusele, mida peaks käesolevas õigusaktis käsitlema. |
(3 a) |
On äärmiselt oluline, et tuuma- ja kiirgusohutust puudutava teabe puhul, mis peab olema täpne ja kinnitatud, tagatakse salastatus, eelkõige teabe osas, mis võib pakkuda suuremat huvi terroristidele. |
(4) |
Asutamislepingu X peatüki kohaselt teeb ühendus juba tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete (vastavalt asutamislepingu teise jaotise VII peatükis sätestatud eesmärkidele) kui tuumaohutuse osas. |
(4) |
Asutamislepingu II jaotise 10. peatüki kohaselt teeb ühendus juba tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete (vastavalt asutamislepingu II jaotise 7. peatükis sätestatud eesmärkidele) kui tuumaohutuse osas. Sellega seoses toetab ühendus aktiivselt rahvusvahelise tuumaintsidentide hoiatussüsteemi tegevusjuhise kavandamist Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri egiidi all. |
(7) |
Lisaks rahvusvahelistele konventsioonidele ja lepingutele on mõned liikmesriigid sõlminud kahepoolsed tehnilise abi osutamise kokkulepped. |
(7) |
Lisaks rahvusvahelistele konventsioonidele ja lepingutele on mõned liikmesriigid sõlminud kahepoolsed tehnilise abi osutamise kokkulepped. Soovitav on selliste kokkulepete alusel võetavate meetmete kooskõlastamine ühenduse meetmetega. |
(9) |
Mõistagi on asjaomasele tuumarajatisele abi andmisel eesmärgiks saavutada abi maksimaalne mõju, kaldumata siiski kõrvale põhimõttest, et rajatise ohutuse eest vastutab käitaja ning riik , mille jurisdiktsiooni alla kõnealune rajatis kuulub. |
(9) |
Mõistagi on asjaomasele tuumarajatisele abi andmisel eesmärgiks saavutada abi maksimaalne mõju, kaldumata siiski kõrvale põhimõttest, et saastaja maksab ning et vastutus rajatise ohutuse , selle tegevuse lõpetamise ja tekitatud jäätmete eest lasub käitajal ning riigil , mille jurisdiktsiooni alla kõnealune rajatis kuulub. Lisaks tuleks prioriteetsena käsitleda tuumarajatiste abistamist ja tegevusi, millel on liikmesriikidele tõenäoliselt oluline mõju. |
(13) |
Käesolev määrus, millega nähakse ette rahaline abi asutamislepingu eesmärkide toetamiseks, ei mõjuta ühenduse ega liikmesriikide vastavat pädevust asjaomastes valdkondades, eelkõige tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas. |
(13) |
Käesolev määrus, millega nähakse ette rahaline abi asutamislepingu eesmärkide toetamiseks, ei mõjuta liikmesriikide ainuvolitusi oma energiavalikute tegemisel ega ühenduse ja liikmesriikide vastavat pädevust asjaomastes valdkondades, eelkõige tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas. |
(13 a) |
Käesolevasse määrusse tuleks vahendi kogu kestvust silmas pidades lisada võrdlussumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5) punkti 38 mõtte kohaselt, mõjutamata seejuures eelarvepädeva institutsiooni asutamislepinguga määratletud volitusi. |
Ühendus rahastab meetmeid, millega edendatakse tuumaohutuse kõrget taset , kiirguskaitset ning tuumamaterjalide tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist kolmandates riikides kooskõlas käesoleva määruse sätetega.
Ühendus võib rahastada meetmeid, millega toetatakse tõhusat rakendamist juhtudel, mis viivad tuumaohutuse taseme ühenduse tehnoloogilisele, regulatiivsele ja ekspluatatsioonilisele tasemele, võttes arvesse uusimaid teaduslikke ja tehnoloogilisi arenguid , kiirguskaitset ning tuumamaterjalide tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist kolmandates riikides kooskõlas käesoleva määruse sätetega , ilma et see piiraks „saastaja maksab” põhimõtte kohaldamist .
a) |
tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine kõigil tasanditel, eelkõige |
a) |
tõhusate tuumaohutusmeetmete edendamine kõigil tasanditel, eelkõige |
— |
olemasolevate tuumaelektrijaamade või muude tuumarajatiste projekteerimist, käitamist ja hooldust käsitlevate ohutusaspektide täiustamise abil, et saavutada kõrge ohutustase, |
— |
olemasolevate tuumaelektrijaamade või muude tuumarajatiste käitamist , kaasajastamist ja hooldust käsitlevate ohutusaspektide täiustamise abil, võttes arvesse nende käitamise kogemusi, et saavutada kõrgeim võimalik ohutustase, |
— |
tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu transpordi, töötlemise ja lõppladustamise toetamise abil ning |
— |
kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu transpordi, töötlemise ja lõppladustamise nõuetekohaste meetodite ja tehnoloogiate arendamise toetamise abil ning |
— |
olemasolevate rajatiste tegevuse lõpetamise strateegiate väljatöötamise ja elluviimise ning endiste tuumarajatiste saneerimise abil; |
— |
olemasolevate rajatiste tegevuse lõpetamise strateegiate väljatöötamise ja elluviimise ning endiste tuumarajatiste saneerimise abil , mis võimaldab saavutada ohutuse kõrge taseme mõistliku maksumuse ja ajaga ; |
b) |
tõhusa õigusliku raamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine; |
b) |
tõhusa õigusliku raamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine , millega seotud rahalised kohustused peavad endiselt jääma täielikult käitaja kanda ; |
d) |
hädaolukorras tegutsemise kavandamise, valmisoleku ja reageerimise, tsiviilkaitse ning taastamismeetmete tõhusa korralduse kehtestamine; |
d) |
õnnetuste ärahoidmise, hädaolukorras tegutsemise kavandamise, valmisoleku ja reageerimise, tsiviilkaitse , tagajärgede leevendamise ning taastamismeetmete tõhusa korralduse kehtestamine; |
e) |
rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespoolnimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus ning koolitus ja teadusuuringud. |
e) |
rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespoolnimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus , koolitus , haridus ja teadusuuringud. |
2. Nimetatud tegevuskavades määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, kavandatavad meetmed, eeldatavad tulemused, halduskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Tegevuskava sisaldab rahastatavate operatsioonide koondkirjeldust, igaks operatsiooniks eraldatud summasid ning rakendamise esialgset ajakava. Vajadusel võib tegevuskava sisaldada varasematest abiprogrammidest õpitut.
2. Nimetatud tegevuskavades määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, kavandatavad meetmed, eeldatavad tulemused, halduskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Tegevuskava sisaldab rahastatavate operatsioonide koondkirjeldust, igaks operatsiooniks eraldatud summasid ning rakendamise esialgset ajakava. Kui see on kohaldatav, sisaldab tegevuskava varasematest abiprogrammidest õpitut.
3. Tegevuskavad võetakse vastu ning nende muutmine või pikendamine toimub artikli 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt ning vajadusel pärast konsulteerimist piirkonnas asuva asjaomase partnerriigi või partnerriikidega.
3. Tegevuskavad võetakse vastu ning nende muutmine või pikendamine toimub artikli 20 lõikes 2 osutatud korra kohaselt ja võttes arvesse artiklit 18 ning vajadusel pärast konsulteerimist piirkonnas asuva asjaomase partnerriigi või partnerriikidega.
— |
Euroopa Liidu asutused; |
— |
ühenduse Teadusuuringute Ühiskeskus ja Euroopa Liidu asutused; |
— |
võlakergendusprogrammid; |
— |
võlakergendusprogrammid , erandjuhtudel ja vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusprogrammile ; |
2 a. Ühenduse toetust ei tohi põhimõtteliselt kasutada maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks abi saavates riikides.
Komisjon hindab korrapäraselt tegevussuundade ja programmide tulemusi ning programmide tõhusust, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Komisjon saadab olulised hindamisaruanded artikli 20 kohaselt moodustatud komiteele.
Komisjon hindab sõltumatute ekspertide abil korrapäraselt ja projektipõhiselt tegevussuundade ja programmide tulemusi ning programmide tõhusust, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning võimaldada anda soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Komisjon saadab olulised hindamisaruanded Euroopa Parlamendile, nõukogule ja artikli 20 kohaselt moodustatud komiteele.
Artikkel 20 a
Võrdlussumma
Aastatel 2007–2013 on käesoleva määruse rakendamiseks määratava võrdlussumma suurus 524 miljonit eurot.
Iga-aastased assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande, milles hinnatakse määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, vajadusel koos seadusandliku ettepanekuga vajalike muudatuste tegemiseks.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande, milles hinnatakse määruse rakendamist esimesel kolmel aastal ja seejärel esitab aruande iga kahe aasta järel , vajadusel koos seadusandliku ettepanekuga vajalike muudatuste tegemiseks.
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(3) ELT L […], […], lk […].
(4) ELT L […], […], lk […].
P6_TA(2006)0600
Viisad liikmesriikide välispiiride ületamiseks *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (KOM(2006)0084 — C6-0256/2006 — 2006/0022(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2006)0084) (1); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti i; |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0256/2006); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0431/2006), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(3) |
Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Mauritius, Saint Kitts ja Nevis ning Seišellid tuleb viia üle II lisasse. Viisanõudest loobumine nende riikide kodanike suhtes hakkab kehtima alles pärast kahepoolse viisanõudest loobumise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja asjaomaste riikide vahel. |
(3) |
Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Mauritius, Saint Kitts ja Nevis ning Seišellid tuleb viia üle II lisasse. Viisanõudest loobumine nende riikide kodanike suhtes hakkab kehtima alles pärast kahepoolse viisanõudest loobumise lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja asjaomaste riikide vahel. Määruse (EÜ) nr 539/2001 järgneval läbivaatamisel tuleks käsitleda ka teisi väikesaari. |
(6) |
Liikmesriigid võivad viisanõudest vabastada pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud, kelle elukoht on II lisas loetletud kolmandas riigis , ning kooliõpilased, kes reisivad kooliekskursiooni raames ja kelle elukoht on ühes nendest riikidest . Nendesse kahte kategooriasse kuuluvate isikute suhtes tuleks kehtestada automaatne viisanõudest vabastus, kui nende elukoht on liikmesriigis . |
(6) |
Liikmesriigid võivad viisanõudest vabastada pagulaseks tunnistatud isikud ja kõik kodakondsuseta isikud – nii 1954. aasta kodakondsuseta isikute staatust käsitleva konventsiooni kohaldamisalasse jäävad kui ka selle alla mittekuuluvad isikud – ning kooliõpilased, kes reisivad kooliekskursiooni raames ja kelle elukoht on II lisas loetletud kolmandas riigis . Nendesse kolme kategooriasse kuuluvate isikute suhtes juba kehtib täielik viisanõudest vabastus, kui nende elukoht on Schengeni lepingu piirkonnas ja kui nad naasevad sellesse piirkonda . Üldist viisanõudest vabastust tuleks kohaldada nendesse kategooriatesse kuuluvate isikute suhtes, kelle elukoht on liikmesriigis, mis pole või pole veel ühinenud Schengeni lepingu piirkonnaga, kui nad naasevad mõnda teise Schengeni acquis'd järgiva liikmesriigi territooriumile. |
— |
pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud, kelle elukoht on liikmesriigis ja kellele on nimetatud liikmesriik väljastanud reisidokumendi. |
— |
pagulaseks tunnistatud isikud , kodakondsuseta ning muud isikud , kes ei ole ühegi riigi kodanikud , kelle elukoht on liikmesriigis ja kellele on nimetatud liikmesriik väljastanud välismaalase passi, mittekodaniku passi või muu reisidokumendi ; |
— |
kolmandate riikide kodanikud, kellel on pikaajalised elamisload vastavalt nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ artiklile 8, mis käsitleb pikaajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike staatust (2) . |
a) |
diplomaatilise passi , teenistus-/ametipassi või eripassi kasutajad vastavalt ühele määruse (EÜ) nr 789/2001 artikli 1 lõikes 1 või artikli 2 lõikes 1 kehtestatud menetlustest. |
a) |
diplomaatilise passi või teenistus-/ametipassi kasutajad vastavalt ühele määruse (EÜ) nr 789/2001 artikli 1 lõikes 1 või artikli 2 lõikes 1 kehtestatud menetlustest. |
3. |
BRITI KODANIKUD, KES EI OLE SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRIMAA ÜHENDKUNINGRIIGI KODANIKUD ÜHENDUSE ÕIGUSE TÄHENDUSES: British Overseas Territories Citizens British Overseas Citizens British Subjects British Protected Persons; |
3. |
BRITI KODANIKUD, KES EI OLE SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRIMAA ÜHENDKUNINGRIIGI KODANIKUD ÜHENDUSE ÕIGUSE TÄHENDUSES: British Overseas Territories Citizens, kel pole Ühendkuningriigi elamisluba British Overseas Citizens British Subjects, kel pole Ühendkuningriigi elamisluba British Protected Persons; |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0601
Sahharovi auhind
Euroopa Parlamendi resolutsioon Sahharovi auhinna järeltegevuse kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et Sahharovi-nimeline mõttevabaduse auhind loodi 1988. aastal ja et selle näol on tegemist ühega Euroopa Parlamendi arvukatest toetusavaldustest inimõigustele ja demokraatiale, samuti et see on üks viis tunnustada neid, kes võitlevad allasurutuse, ebatolerantsuse ja ebaõigluse vastu maailmas; |
B. |
arvestades, et laureaatide seas on muuhulgas järgmised isikud või organisatsioonid: Anatoli Marchenko (1989), Aung San Suu Kyi (1990), Adem Demaçi (1991), Las Madres de la Plaza de Mayo (1992), Oslobodjenje (1993), Taslima Nasreen (1994), Leyla Zana (1995), Wei Jingsheng (1996), Salima Ghezali (1997), Ibrahim Rugova (1998), Xanana Gusmão (1999), ¡Basta Ya! (2000), Nurit Peled-Elhanan, Izzat Ghazzawi, Dom Zacarias Kamwenho (2001), Oswaldo Payá Sardiñas (2002), Kofi Annan ja ÜRO (2003), Valgevene Ajakirjanike Liit (2004), Daamid Valges (Kuuba), Piirideta Reporterid ja Hauwa Ibrahim (ex–aequo) (2005), Alexander Milinkievitch (2006); |
C. |
arvestades, et 1990. aasta laureaat, koduarestis olev Birma dissident Aung San Suu Kyi ning 2005. aasta laureaat, Kuuba ühendus Daamid Valges ei ole veel saanud luba tulla auhinna üleandmisele; |
D. |
arvestades, et esimeeste konverents otsustas saata delegatsioonid Kuubale ja Birmasse, et võtta laureaatidega ühendust nende isikliku olukorra kindlakstegemiseks; |
E. |
arvestades, et Sahharovi auhinna 1996. aasta laureaadil Wei Jinshengil, kes on siiani kinnipeetav, ei ole veel olnud võimalust täiskogu istungil esineda ja võtta vastu auhinnaga seotud tasu, |
1. |
taunib asjaolu, et nimetatud laureaatidel ei lubata ikka veel auhinnale isiklikult järele tulla, mis rikub ühte inimese põhivabadust, nimelt vabadust oma riigist vabalt lahkuda ja sinna siseneda – õigust, mida on selgesõnaliselt tunnustatud ülemaailmses inimõiguste deklaratsioonis; |
2. |
palub, et seoses esimeeste konverentsi otsusega saata delegatsioonid Birmasse ja Kuubale võimaldaksid nende riikide ametivõimud nimetatud delegatsioonidel riigis ringi liikuda; |
3. |
tervitab esimeeste konverentsi 16. novembri 2006. aasta otsust luua Sahharovi auhinna laureaatide kontrollimehhanism ja saata Euroopa Parlamendi delegatsioon korrapäraselt kohtuma nende laureaatidega, kellel kohalikud ametivõimud ei ole lubanud auhinna üleandmisel osaleda; |
4. |
kordab oma palvet, et kõik Sahharovi auhinna laureaadid, eriti Aung San Suu Kyi, Oswaldo Payá Sardiñas ja Kuuba ühendus Daamid Valges, võiksid pääseda Euroopa institutsioonidesse; |
5. |
palub presidendil teha vastavad korraldused, et neid otsuseid oleks võimalik praktikas rakendada; |
6. |
palub esimeeste konverentsil kanda järgmise koosoleku päevakorda Wei Jinshengile Sahharovi auhinna üleandmise korraldamine; |
7. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Birma, Hiina ja Kuuba valitsustele, Hiina parlamendile, Birma parlamendile, Kuuba Vabariigi Rahvusassambleele ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule. |
P6_TA(2006)0602
Politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades seotud isikuandmete kaitse
Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades seotud isikuandmete kaitset puudutava raamotsuse üle toimuvate läbirääkimiste kohta (2006/2286(INI))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse fraktsiooni PSE nimel Martine Roure'i esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule politsei- ja õigusalase koostööga kriminaalasjades seotud andmekaitse kohta (B6-0618/2006); |
— |
võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (1) (edaspidi: ettepanek võtta vastu raamotsus); |
— |
võttes arvesse Euroopa andmakaitse inspektori 19. detsembri 2005. aasta (2) ja 29. novembri 2006. aasta (3) vastavasisulisi arvamusi; |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni 108, mis käsitleb isikute kaitset isikuandmete automatiseeritud töötlemisel; |
— |
võttes arvesse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise 14. juuni 1985. aasta Schengeni kokkuleppe rakendamise konventsiooni (4); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94; |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0456/2006), |
A. |
arvestades, et nõukogu on täitnud Euroopa Parlamendi ees 27. septembril 2006 võetud kohustuse, kiirendades läbirääkimisi, mis käsitlevad ettepanekut võtta vastu raamotsus, ning arvestades, et nõukogu on jõudmas selle teksti osas kokkuleppele; |
B. |
arvestades, et vaatamata eesistujariigi poolt Euroopa Parlamendi ees 27. septembril 2006. aastal võetud kohustusele tundub, et parlamendi ühehäälselt vastu võetud eespool nimetatud seisukohta ei ole nõukogus toimuvatel läbirääkimistel arvesse võetud; |
C. |
arvestades, et Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ei ole teavitatud nõukogus toimuvate läbirääkimiste seisust; |
D. |
arvestades, et Euroopa andmekaitseasutuste konverentsi 24. jaanuari 2006. aasta reservatsioone sisaldav arvamus ja nende 2. novembri 2006. aasta Londoni deklaratsiooni andmekaitse kõrgete srandardite kohta kolmanda samba raames, milles nad nõuavad ühtse andmekaitseraamistiku kehtestamist riigisisese, liikmesriikidevahelise või kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse suhtes; |
E. |
arvestades, et Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa andmekaitseasutuste konverentsi arvamusi ei näi nõukogus toimuvate läbirääkimiste käigus arvesse võetud olevat; |
F. |
tundes äärmiselt suurt muret nõukogus toimuvate arutelude pärast, mille käigus suunduvad liikmesriigid nähtavalt andmekaitse alal väikseimal ühisel nimetajal põhineva kokkuleppe poole; kartes seetõttu, et andmekaitse tase jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (5) ja Euroopa Nõukogu konventsiooniga 108 tagatust madalamale ning et sellise kokkuleppe rakendamisel oleks negatiivne mõju andmekaitse üldpõhimõttele igas liikmesriigis, ilma, et sellega saavutataks rahuldavat kaitse taset Euroopa tasandil; |
G. |
arvestades, et praegu nõukogus arutlusel oleva raamotsuse tekstiga viiakse sisse andmekaitse erinevad eeskirjad: eeskirjad, mida kohaldavad Schengeni ruumi kuuluvad liikmesriigid ja eeskirjad, mida kohaldavad Schengeni ruumi mitte kuuluvad liikmesriigid, millest tulenev erinevus viib andmekaitsestandardite vastuolulisuseni Euroopa Liidus; |
H. |
arvestades, et see ettepanek võtta vastu raamotsus on tihedalt seotud Haagi programmi prioriteediks oleva kättesaadavuse põhimõttega; |
I. |
tuletades meelde, et see ettepanek võtta vastu raamotsus peab edaspidi asendama eespool nimetatud Euroopa Nõukogu konventsiooni 108, kujunedes politsei- ja õigusalase koostöö raames andmekaitset reguleerivaks Euroopa Liidu õigusaktiks; |
1. |
edastab nõukogule järgmised soovitused: Üldpõhimõtted
Andmekaitse miinimumstandardid politsei- ja õigusalase koostöö spetsiifilises raamistikus
Andmete hilisem töötlemine ja edastamine
Spetsiifilised märkused
|
2. |
jätab endale võimaluse arutada liikmesriikide parlamentidega oma tulevase seisukoha üle ettepaneku kohta võtta vastu raamotsus, siis kui nõukogu on selles küsimuses oma seisukoha võtnud; |
*
* *
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogule. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0370.
(2) ELT C 47, 25.2.2006, lk 27.
(3) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2006)0603
Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (2006/2113(INI))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut – Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (KOM(2006)0105); |
— |
võttes arvesse komisjoni ja kõrge esindaja ühisdokumenti energiapoliitika välisaspektide kohta, mis esitati 15.-16. juunil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogule; |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi teisel lugemisel 8. märtsil 2005 vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel 26. oktoobril 2005 vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopalistele transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (2); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi teisel lugemisel 13. detsembril 2005 vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energeetikateenuseid (3); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi teisel lugemisel 4. aprillil 2006 vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta (4); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (5); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitlevale aktile lisatud ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama Slovakkias käsitleva protokolli nr 9 rakendamise kohta (6); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni tuumaelektrijaamade demonteerimiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamise kohta (7); |
— |
võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase võitluse võitmise kohta (8); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2004. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (kodifitseeritud versioon) (9); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel 5. juulil 2005 vastu võetud seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (10); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. juuli 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta (11); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest (12); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni taastuva energia osakaalu kohta ELis ja konkreetsed tegevusettepanekud (13); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta (14); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (15); |
— |
võttes arvesse 23.–24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi seoses Euroopa energiapoliitikat käsitleva rohelise raamatu kinnitamisega Euroopa Ülemkogu poolt ning 15.–16. juuni 2006. aasta järeldusi komisjoni ja kõrge esindaja ühisdokumendiga energiavarustuskindluse välisaspektide kohta; |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni sel teemal 12. septembril 2006 korraldatud avaliku kuulamise arutelusid; |
— |
võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut, mille kohaselt energiapoliitika on valdkond, kus liikmesriikidel on jagatud pädevus; |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0426/2006), |
1. |
tervitab komisjoni rohelist raamatut Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks, kuid rõhutab vajadust teadvustada pidevalt muutuvaid tingimusi laiemal ülemaailmsel energiaturul ning toonitab, kui oluline on laiendada tootja perspektiivi süstemaatiliseks lähenemisviisiks, mis võtab arvesse tootmist, jaotust ja tarbimist, et arendada Euroopa energiapoliitikat, mis kindlustab seni kuni võimalik hinnalt soodsa energia vähem süsihappegaasi tekitavatest energiaallikatest lühemas perspektiivis ja süsinikusisalduseta allikatest keskpikas perspektiivis, samuti omamaistest energiaallikatest, pidades silmas turumehhanisme, kaitstes samas keskkonda, võideldes kliimamuutuste vastu ja edendades energiatõhusust; |
2. |
rõhutab, et komisjon on oma rohelises raamatus märkinud, et energiavarustuse kindlustamiseks Euroopas pikemaks ajaks on vaja investeerida Euroopa energiaturule 1 triljon eurot; lisaks märgib, et ei saa eeldada seda, et neid vahendeid rahastataks riikide eelarvetest, seepärast on oluline kaasata Euroopa Liidu energiatööstuse ettevõtjad energiapoliitika konsensuse edasiarendamisse; |
3. |
nõuab tungivalt 2007. aasta kevadel toimuvalt Euroopa Ülemkogult tegevuskava vastuvõtmist, mis sisaldaks vähemalt järgmisi elemente: tarbijate keskne roll energiapoliitikas, ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi radikaalne reform, et suunata turgu investeerima vähem süsihappegaasi tekitavasse majandusse, mis peaks juhinduma ELis 2020. aastaks seatud süsinikuühendite heitkoguste eesmärgist (sealhulgas eesmärgist, et 25 % energiast saadakse 2020. aastaks taastuvatest energiaallikatest, ja siduvast eesmärgist autode heitkoguste osas), energiatõhususe oluline parandamine, suuremad pingutused eristamise vormiliseks ja sisuliseks läbiviimiseks, kaasa arvatud energiavõrkude omandisuhete täielik eristamine seal, kus muud meetmed tulemusi ei anna, reguleerivatele asutustele sätestatud siduvad miinimumsuunised, sealhulgas reguleerivate asutuste nimetamise kord, sõltumatus, läbipaistvus ja aruandlus, teadus- ja arendustegevuse ambitsioonikas strateegia puhaste energiatehnoloogiate arendamiseks, energiaalase välispoliitika ühine strateegia ja kõikide praeguste ELi energiaalaste õigusaktide täielik rakendamine; |
Säästvus
Kliimamuutused
4. |
tõdeb, et kliimamuutused põhjustavad tõsiseid keskkonnaalaseid probleeme, mis nõuavad koheseid ELi ja rahvusvahelisi meetmeid; on veendunud, et 2050. aastaks peavad suurema osa ELi energiavajadusest katma süsinikusisalduseta energiaallikad või tuleb see toota tehnoloogiatega, mis ei tekita kasvuhoonegaase, pöörates põhitähelepanu energiasäästlikkusele, tõhususele ja taastuvatele energiaallikatele, seepärast on vaja koostada selge arengukava nende eesmärkide saavutamiseks; nõuab tungivalt, et ELi juhid lepiksid järgmise aasta lõpuks kokku süsinikdioksiidi heitkoguste siduva eesmärgi 2020. aastaks ja süsinikdioksiidi heitkoguste soovitusliku eesmärgi 2050. aastaks ning lisaks on veendunud, et:
|
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
5. |
nõuab, et Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadisel kohtumisel tagataks, et Euroopa tulevane energiapoliitika lähtuks ambitsioonikast teadus- ja arendustegevuse strateegiast energia valdkonnas, mis hõlmab adekvaatsemat riiklikku rahastamist ja tugevaid stiimuleid suuremateks erasektori finantseeringuteks teadus- ja arendustegevusse ning täidab ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohustusi; julgustab liikmesriike koostama strateegiat, et suurendada eelarvet energiaalasteks teadusuuringuteks, eeskätt siis, kui koostatakse vahearuannet, mis puudutab eelarvet teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis ning programmis „Arukas energeetika – Euroopa”; nõuab Euroopa energiatehnoloogia strateegilise plaani väljatöötamist ning loodab, et see hõlmab teadusuuringute valdkondi, mis keskpikas ja pikas perspektiivis keskenduvad uutele energiatehnoloogiatele, sealhulgas eriti energia salvestamisele; |
6. |
kutsub komisjoni üles tagama, et vesiniku- ja kütuseelementide kasutamise panus kiirendada üleminekut fossiilkütustelt tõhusale ja vähe süsinikdioksiidi tekitavale energia- ja transpordisüsteemile leiaks kajastust ELi lühiajalistes energia- ja transpordipoliitika meetmetes ja neid toetavates organites; |
7. |
tuletab meelde, et ELil peab olema juhtroll sellistes algatustes nagu vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE) (16) või rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) (17); |
8. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama kliima- ja keskkonnasõbralike uuenduste tegevuskava, mis põhineks nii tehnoloogilisel innovatsioonil kui ka arengustrateegiatel, et suurendada parimate kättesaadavate tehnoloogiate ja korralduslikele paranduste turulepääsu, nt logistikasektoris; |
9. |
kutsub komisjoni üles viima läbi olemasolevate tehnoloogiaplatvormide energiaauditit, et parandada kooskõlastamist ja kogemuste vahetust; |
10. |
märgib, et energiatehnoloogia valdkonna uuringud on oluline samm eksporditurgude avamise suunas; kutsub seepärast komisjoni jätkama (tava-, tuuma- ja taastuv-) energia allikate uurimise toetamist, et ka Euroopa võiks hõlvata eksporditurge, kusjuures liikmesriikidel oleks võimalus selliste uuringute tulemusi oma tarbeks kasutada; |
Investeeringud
11. |
tuletab meelde oluliste investeeringute vajadust elektri- ja gaasiinfrastruktuuri, et kindlustada energiavarustus Euroopas; palub komisjonil:
|
12. |
kuivõrd elektrivõrgud peavad kohanduma taastuvenergiate kasvava osakaaluga ja detsentraliseeritud energiatootmisega, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama veelgi vajalike info- ja sidetehnoloogiate alast uurimistööd; |
13. |
julgustab piirkondlike sidusrühmade kaasamist energiaküsimustesse, kuna paljud probleemid on võimalik lahendada investeeringute teel piirkondlikul ja linna tasandil, eelkõige lahendused, mis soodustavad mitmekesiste ja taastuvate energiaallikate kasutamist; rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ettevõtlusvõimalusi energiainvesteeringutes ja seda rolli, mida säästva energia investeeringud (st investeeringud biomassi, biokütustesse ning kaugküttesse) võivad etendada piirkondlikus ja linnade arengus; palub seega liikmesriikidel ja komisjonil kaasata nendesse küsimustesse piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, et nad kohustuksid veelgi enam edendama taastuvaid energiaallikaid energialiikide üldises kogumis; |
14. |
juhib tähelepanu probleemidele, mis piirialadel on seoses siseriikliku energiapoliitika erinevustega, liikmesriigi energiatarnijate vahelise puuduliku teabevahetusega ja ühtlustatud ELi energiapoliitika puudumisega; |
15. |
rõhutab seda positiivset mõju, mis taastuvenergia tehnoloogia edendamisel ja arendamisel on uute pikaajaliste ja kvalifitseeritud töökohtade loomisele; |
Varustuskindlus
Energiatõhusus ja energiasääst
16. |
kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma vastu meetmeid, et muuta EL 2020. aastaks kõige energiatõhusamaks majanduseks maailmas ning kehtestada energiatõhususe meetmed horisontaalse prioriteedina kõikide ELi poliitikavaldkondade jaoks; kutsub komisjoni üles tagama selle valdkonna EÜ direktiivide õigeaegne rakendamine ning palub nõukogul vastu võtta energiatõhususe tegevuskava ettepanekud ning liikmesriikidel kasutada parimaid tavasid alusena oma riiklike energiatõhususe plaanide koostamisel, mis tuleb esitada 2007. aasta juuniks; palub komisjoni rakendada piisavalt töötajaid kõigil tasanditel, et viia tegevuskavas ette nähtud meetmed ellu konkreetsete tegevustena; tuletab meelde, et kui liikmesriigid täidaksid täielikult olemasolevaid ELi õigusakte, oleks juba saavutatud 50 % Euroopa Liidu eesmärgist säästa 2020. aastaks 20 % energiast; kutsub komisjoni presidenti üles edendama ülemaailmset energiatõhususe kokkulepet; |
17. |
juhib tähelepanu tõsiasjale, et on olemas väga paljutõotavaid tehnoloogiad soojuse, elektri ja jahutuse koostootmiseks ning et kaugküte võimaldab ühtlasi infrastruktuuri tulevaste taastuvate energiaallikate jaoks; nõuab seetõttu tungivalt, et riikide valitsused täiel määral rakendaksid kehtivat direktiivi soojuse ja elektri koostootmise kohta ning looksid riikide potentsiaali uuringutes välja toodud soojuse ja elektri koostootmise potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks vajalikud õiguslikud ja rahanduslikud tingimused; |
18. |
tuletab meelde, et 40 % kogu ELi energiast kasutatakse hoonetes ning siin on suur potentsiaal vähendada seda tarbimist uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate hoonete moderniseerimisel; palub komisjonil läbi vaadata olemasolev ehitiste direktiiv, et hõlmata sellega ehitised, mis on väiksemad kui seatud piirmäär 1 000 m2 ; kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi institutsioonide hooned oleksid eeskujuks, saavutades 2012. aastaks süsinikneutraalse staatuse; on veendunud, et liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et see saavutatakse ka kõigi riiklike valitsushoonete kohta ning et seda eesmärki tuleks 2015. aastaks laiendada kohalike omavalitsuste ja piirkondlikele hoonetele; palub komisjoni rakendada programm eesmärgiga suurendada energiapassiivsete ja energiapositiivsete majade ja ehitiste osakaalu ELis; |
19. |
kutsub komisjoni presidenti üles korraldama liikmesriikide suurimate linnade esindajatele kohtumine, et vahetada kogemusi energia vähendamise kohalike projektide üle eesmärgiga vähendada linnade energiatarbimist ja muuta see palju tõhusamaks; on veendunud, et tuleks teha tõsiseid jõupingutusi, et suurendada seda energiat, mis saadakse elektri, soojuse ja jahutuse koostootmisest ning kaugküttest; lisab, et need tehnoloogiad on väga paljutõotavad biomassi ja biokütuste suurema kasutuse jaoks, ning rõhutab, et kaugküte pakub infrastruktuuri ka tulevaste taastuvate energiaallikate jaoks; usub, et komisjon teeb selles küsimuses tihedat koostööd Regioonide Komiteega; |
20. |
palub komisjoni esitada hiljemalt 2007. aasta kevadeks energiatõhusate toodete rakendusmeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivile 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks; (18) |
21. |
palub komisjoni aidata tööstusel välja töötada ja kasutusele võtta arukad mõõte- ja maksustamissüsteemid, võimalusel kaugjuhitavate kõrgtehnoloogiliste mõõtesüsteemide abil; kutsub komisjoni üles läbi viima nende meetmete põhjalikku kulude-tulude analüüsi, arvestades suuri muutusi tarbijate käitumises; |
22. |
on seisukohal, et maksustamisel on energiatõhususe edendamisel tähtis osa; on veendunud vajaduses püüelda selle poole, et liikmesriikide maksusüsteemid eelistaksid energiatõhusust privilegeerivaid tegevusi; |
23. |
juhib komisjoni tähelepanu vajadusele kasutada ELi struktuurifonde eelkõige uutes liikmesriikides elamute soojusisolatsiooni ulatuslikuks moderniseerimiseks, millega vähendatakse märkimisväärselt energiatarbimist ja süsinikdioksiidi heitkoguseid; |
24. |
nõuab ulatuslikku ELi strateegiat transpordisektoris eesmärgiga järk-järgult kaotada fossiilkütuste kasutus, vähendada ELi sõltuvust naftast ja järjest liikuda puhta energia kasutamisele transpordis; toetab arengut kõige energiatõhusamate ja puhtamate transpordiliikide suunas, mida on võimalik saavutada eelkõige uute õigusaktide toel, sealhulgas õigusaktid autotööstuse suhtes, ja soodustades hübriidsõidukite ja täielikult elektriga töötavate sõidukite turulepääsu; |
25. |
kahetseb asjaolu, et komisjonil on suuri raskusi transpordi- ja energeetikaküsimuste ühendamisega; tuletab meelde, et transpordisektor on Euroopa peamise varustuskindluse probleemi ja tugeva naftavarudest sõltumise põhjuseks ning et transpordi- ja eriti lennundussektori kliimamuutusi põhjustavad heitkogused kasvavad kiiresti; |
26. |
rõhutab, et paljud kaugemad ja äärepoolseimad alad omavad seoses geograafiliste omaduste või kliimaoludega (päikese-, tuule-, biomassi-, laineenergia) taastuva energia seisukohalt arvestatavat potentsiaali; loodab, et kõnealust olulist võimalust kasutatakse rohkem ära, eelkõige selleks, et aktiivselt kaasa aidata Kyoto eesmärkide saavutamisele; |
27. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas eriti meetmeid teadlikkuse tõstmiseks ning meetmeid, mis tagavad hõlpsama juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas struktuurifondidest, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast ja Euroopa Investeerimispangast, et võimaldada neil ettevõtetel investeerida energiatarbimise vähendamiseks; |
28. |
loodab, et kolmandates riikides soodustatakse suuremat energiatõhusust, ja toetab komisjoni ettepanekut teha tööd rahvusvahelise energiatõhususe kokkuleppe vastuvõtmiseks; |
29. |
on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid (19), kokku lepitud võrdlussüsteem lõpliku energiatõhususe saavutamiseks on majanduslikult mõistlik, mittebürokraatlik ja tõhus vahend energiatõhususe suurendamiseks, ning teeb ettepaneku, et seda süsteemi kasutataks ulatuslikumalt teistes energiasektorites; palub komisjonil teha jõupingutusi, et kiirendada ühiste võrdlusaluste sisseviimist kogu ELis kõikides asjaomastes valdkondades sektoripõhiste energiatõhususe näitajate alusel vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 16; |
Energialiigid
30. |
on veendunud, et energiaallikate mitmekesistamine koos kohalike allikate suurema kasutamise ning detsentraliseeritud energiatööstusega parandavad varustuskindlust, kuid teadvustab tõsiasja, et ühes liikmesriigis tehtavad otsused energialiikide kohta võivad mõjutada varustuskindlust teises liikmesriigis; peab ELi sõltuvust piiratud energiatootjatest ja varustusteedest suureks ohuks tema stabiilsusele ja heaolule; tervitab mehhanismi kasutuselevõttu, mis võimaldab tagada solidaarsuse ja kiire abi liikmesriikidele, kes on raskustes pärast nende infrastruktuuri kahjustusi; |
31. |
peab otsustavalt tähtsaks, et Euroopa energiastrateegia põhineks võimalikult suurel subsidiaarsusel ning otsused energialiikide kohta jääksid liikmesriikide pädevusse; |
32. |
tervitab komisjoni transpordi ja energeetika peadirektoraadi 2006. aasta juulis esitatud stsenaariumi kõrge tõhususe ja suure taastuvenergia osakaalu saavutamiseks ning Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tellitud uurimust varustuskindluse teemal, mis esitati samale parlamendikomisjonile 9. oktoobril 2006; nõuab seega tungivalt, et komisjon lähtuks 2007. jaanuaris kavandatud energeetika läbivaatamisel mõlemast stsenaariumist; |
33. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel, unustamata lühiajalisi ja keskmise tähtajaga kulusid, pidada prioriteetseks neid energiavorme, mis vähendavad impordisõltuvust, eeskätt fossiilkütuste impordist, mis toetavad keskkonda, on jätkusuutlikud ja vähendavad pideva varustuse katkemise riske vähemalt tootmise detsentraliseerimise kaudu; |
34. |
kutsub komisjoni presidenti üles täide viima kava avaldada iga kuu näitajaid Euroopa nafta- ja naftasaaduste varude, impordi ja ekspordi kohta tooteliikide kaupa (toornafta, bensiin, diisliõli, kütteõli ja muud); on veendunud, et sedalaadi näitajad (mis oleksid üldkasutatavad, nagu see on Ameerika Ühendriikides) annaksid selgema arusaama maailmaturule avaldatavast survest ja parema pildi Euroopa tarbimisest, vähendaksid samuti ettevõtjate orienteeritust Ameerika varudele ning aitaksid seega vähendada naftahindade kõikumisi; |
35. |
kutsub komisjoni üles korraldama läbipaistvat ja objektiivset arutelu tulevaste energialiikide üle, võttes arvesse kõikide energialiikide eeliseid ja puudusi, sealhulgas majanduslikke ja ökoloogilisi kulusid ja tagajärgi; |
36. |
nõuab tungivalt, et komisjon töötaks hiljemalt 2008. aasta lõpuks välja uue ELi energia ja transpordi modelleerimisvahendi; on veendunud, et selline alt-üles mudel tuleks välja töötada komisjoni teenistuste, Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ja liikmesriikide valitsuste vahelises tihedas koostöös ning selle eesmärk peaks olema kõikide statistiliste energia- ja transpordiandmete ühtlustamine Euroopas, mudel asendaks sel juhul praegu komisjoni eri teenistustes olemasolevaid paljusid mudeleid ning ühtlustaks samuti energiastatistikat kogu Euroopas; lisaks on veendunud, et mudel peaks olema üldkasutatav ning seda võiksid, nagu praegu Ameerika Ühendriikides, kasutada tellimisel eri sidusrühmad, et arendada ELi energiatuleviku erinevaid stsenaariume; |
37. |
teeb ettepaneku soodustamaks energiaallikate mitmekesistamist, et EL koostaks pikaajalise stabiilse poliitilise raamistiku vajalike investeerimisolude loomiseks; on veendunud, et selline raamistik peaks sisaldama ELi eesmärki parandada energiatõhusust aastaks 2020 vähemalt 20 %, ning palub komisjonil teha ettepanek taastuvate energiaallikate ühtlustatud toetusskeemide raamistiku kohta osana taastuvenergia tegevuskavast ning lisaks sellele püstitada siduvad valdkondlikud taastuvenergia eesmärgid, et saavutada 2020. aastaks primaarenergias taastuva energia 25 % osakaal, ning koostada nõukogu ja komisjoni tasandil tegevuskava, et saavutada 2040. aastaks taastuvenergia 50 % eesmärk, 2020. aastaks eesmärk vähendada ELis süsinikdioksiidi heitkoguseid 30 % ja 2050. aastaks 60-80 %; |
38. |
rõhutab, et vajadus muuta praegust energiatootmist ei ole takistus, vaid võimalus; päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro- või geotermilise energia kasutamine ning energiatõhusamad tehnoloogiaid aitavad täita Kyoto ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel võetud kohustusi ning tugevdavad innovatsiooni, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet Euroopas; |
39. |
on veendunud, et kavandatav strateegiline energiaaruanne peaks hõlmama kavandatava Euroopa energiavarustuse vaatluskeskuse tööd (mis ei peaks olema sõltumatu organ) ning analüüsima korrapäraselt varustuskindlust; on arvamusel, et strateegiline energiaaruanne peaks sisaldama ELi energiasektori probleemide strateegilist analüüsi, sealhulgas välispoliitilisi aspekte; julgustab komisjoni kasutama strateegilist energiaaruannet, et välja töötada valem, mis võimaldaks liikmesriikidel analüüsida kompromisse erinevate poliitiliste võimaluste vahel, mis puudutavad keskkonda, varustuskindlust, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist, aidates sel moel minimeerida riske; tervitab komisjoni jõupingutusi viia läbi üksikasjalik uuring kõikide energiaallikate subsiidiumide ja kulude kohta, sealhulgas muuta väliskulud sisekuludeks strateegilise energiaaruande raames, kohaldades olelustsüklit ja well-to-wheel lähenemisviisi; nõuab sellise uuringu avaldamist, et tõsta avalikkuse teadlikkust; teeb ettepaneku viia läbi üleeuroopaline tuleviku-uuring pakkumise ja nõudluse kohta keskpikas ja pikas perspektiivis, et kindlaks teha investeerimisvajadused eelkõige tootmise poolel, ning tõsta ettevõtjate mainet; teeb ettepaneku, et kulude-tulude analüüs peaks keskenduma sellele, kuidas iga energiaallikas aitab saavutada ELi kolme energiaalast eesmärki, nimelt tarnekindlust, konkurentsivõimelisust ja ökoloogilist jätkusuutlikkust; |
40. |
on veendunud, et strateegiline energiaaruanne peaks samuti hõlmama kaubandusküsimusi, mis tähendab, et see peaks analüüsima rahvusvahelise koostöö mõju ja juba sõlmitud või sõlmitavaid pikaajalisi lepinguid ning hindama äriettevõtete poliitika ning liikmesriikide ja ELi poliitika vastavust; |
41. |
tuletab meelde, et nafta on endiselt kõige olulisem primaarenergia allikas ELis, millest ELil on peaaegu täielik impordisõltuvus; kahetseb, et komisjon pole sellele tõsiasjale rohelises raamatus tähelepanu pööranud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama vajadusega vähendada nafta kasutust ja impordisõltuvust ning aidata kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele; |
42. |
nõuab, et liikmesriigid töötaksid välja süstemaatilise lähenemisviisi, mis hõlmaks vedelate ja gaasiliste biokütuste tootmise, leviku, tarbimise ja turuletoomise majanduslikke, ökoloogilisi ja tehnoloogilisi aspekte, eelkõige transpordis kasutatavate kütuste puhul, et parandada biokütuste kättesaadavust ja edendada nende turustamist; nõuab olemasolevate siduvate õigusaktide täielikku rakendamist; nõuab, et komisjon kõrvaldaks tehnilised ja halduslikud tõkked seoses kokkusegamise määradega ja tagaks erinevate poliitikavaldkondade järjepidevuse (nt transport, põllumajandustoodetega kauplemine) ning et tunnustataks nii vedelaid kui ka gaasilisi biokütuseid valikuvõimalustena transpordisektoris ja biokütuses ei nähtaks üksnes kütust elektritootmiseks; julgustab liikmesriike arvestama komisjoni kehtestatava kohustusliku ja üldise sertifitseerimissüsteemiga, mis võimaldab biokütuste säästvat tootmist kõigis etappides, samuti ELis toodetud ja ELi imporditud biokütuste kogu olelustsükli vältel kasvuhoonegaaside tasakaalu; |
43. |
kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut võtta võimalikult kiiresti vastu direktiiv kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest ning tuletab meelde oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni koos soovitusega komisjonile ja nõukogule kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest; |
44. |
kutsub komisjoni üles tunnistama keskpikas perspektiivis fossiilkütuste tähtsat rolli ning võimalust viia läbi täiendavaid uuringuid, et vähendada nende süsinikuheite määra kooskõlas 2 °C eesmärgiga süsinikdioksiidi vähendamiseks; on seisukohal, et see peaks hõlmama jätkuvat kaasajastamist ja nende tõhususe parandamist, uue põlvkonna rajatiste arendamist, mis põhinevad gaasistusel ja paralleelsel elektri- ja kemikaalide tootmisel, süsiniku sidumise ja ladustamise majanduslike meetodite edasist väljaarendamist seoses söe, gaasi ja naftaga kooskõlas Euroopa tehnoloogiaplatvormi otsustega 'nullheitega fossiilkütuse elektrijaama' rajamiseks ning ELi õigusaktidega seatud tõkete eemaldamist; |
45. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama kohalike ja omamaiste energiaallikate sotsiaal-majanduslikku tähtsust ELis ja julgustama nende arendamist Euroopa energiavarustuskindlusele kaasaaitamise vahendina; |
46. |
kutsub komisjoni üles rakendama üleeuroopalisi energiavõrke ning looma prioriteetset vastastikuse sidumise plaani, pidades silmas hiljuti muudetud otsust, mis kehtestab suunised üleeuroopaliste energiaedastusvõrkude jaoks, pöörates ühtlasi tähelepanu veeldatud maagaasi vastuvõtu ja taasgaasistamise infrastruktuurile ning ladustamise rajatistele; lisaks on veendunud, et kõikidele energiaallikatele, sealhulgas taastuvatele energiaallikatele tuleks tagada õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs energiavõrkudele, et tihendada turgude lõimumist ja tagada varustuskindlus; on seisukohal, et avamere tuuleenergiarajatised tuleks integreerida kõigepealt piirkondlikku võrku ja lõpuks üleeuroopalisse energiavõrku; |
47. |
palub komisjonil eriliselt kaaluda merega seotud taastuvenergiate arendamist (avamere tuule-, laineenergia, tõusuvee energia), eelkõige Põhjamerel, Balti merel, Iiri merel ja Vahemerel, ning päikeseenergia kasutamist eelkõige Vahemere piirkonnas, tagamaks, et need ressursid lülitatakse 2007. aasta taastuvate energiaallikate tegevuskavasse ning arendatakse täieulatuslikult ja kiiresti välja; |
48. |
nõuab, et vaadataks läbi ELi kehtivad õigusaktid, mis takistavad käesolevas resolutsioonis nimetatud energiapoliitika prioriteetide edasiarendamist, sealhulgas tulevikus suuremahuliste projektide väljatöötamist loodete energia kasutamiseks; |
49. |
on veendunud, et tuumaenergia kuulub Euroopa poliitilisse arutellu kasutatavate energialiikide üle; tunnistab tuumaenergia rolli, mida see praegu mõnedes liikmesriikides etendab energiavarustuse kindluse tagamisel ühena energialiikide seas ning ühe moodusena süsinikdioksiidi heitkoguste vältimiseks; on seisukohal, et otsuseid, kas tuumaenergia tootmist peaks mõnes liikmesriigis jätkama, saab langetada üksnes liikmesriigi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtetega; |
50. |
nõuab tungivalt, et komisjon uuriks tuumaenergia arendamist liikmesriikides, võttes arvesse nii selle tehnoloogia eeliseid (tootmiskulude väike kõikumine ja süsinikdioksiidi heitkoguste puudumine) kui ka tuumaelektrijaamade olemasoluga seonduvaid riske (avariid ja jäätmete kõrvaldamine); |
51. |
juhib tähelepanu asjaolule, et ELi suurt impordisõltuvust silmas pidades on eriti tähtis suurendada päritolumaade ja transiiditeede mitmekesisust; |
52. |
tõdeb, et otsus energialiikide kogumi koosseisu kohta peab arvestama riikide ja piirkondade eripäradega; on seetõttu seisukohal, et taastuvate energialiikide edendamine peab põhinema asjaomastel geograafilistel, klimaatilistel ja majanduslikel tingimustel; |
Infrastruktuur ja varustuskindluse investeeringud
53. |
kutsub liikmesriike üles viima ellu võetud poliitilisi kohustusi seoses energiavõrkude vastastikuse sidumise arendamisega, pöörates erilist tähelepanu ELi isoleeritud ja piirialastele piirkondadele nagu Balti riigid; tuletab meelde investeeringute vajalikkust selle eesmärgi saavutamiseks ning palub komisjonil esitada meetmeid, et luua soodus investeerimiskliima tagamaks, et turud saadaksid investoritele õigeid signaale; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles põhjalikult kaaluma keskkonnaaspekte enne edasiste suuremate infrastruktuuriinvesteeringute, nagu näiteks kavandatava Põhja-Euroopa torujuhtme (North Stream) kinnitamist; |
54. |
on seisukohal, et taastuvate energiaallikate edendamisel peab lisaks keskkonnakasule olema määravaks ka majanduslik tõhusus, et saaks minimeerida lõpptarbija rahalist koormust; |
Välisaspektid
55. |
on veendunud, et ELi ühise seisukoha väljatöötamine dialoogis kolmandate riikidega suurendab ELi läbirääkimisvõimet energiat tootvate ja tarbivate riikidega ning et energeetikavolinik peaks järgima põhjalikult määratletud mandaati, mis taotleb Euroopa pikaajalist energeetika kavandamise visiooni; |
56. |
nõuab, et liikmesriigid, pidades meeles koostöö parandamist ELi institutsioonidega, koostaksid nimekirja prioriteetsetest valdkondadest, kus nad on jõudnud kokkuleppele energiaalase välispoliitika osas, sealhulgas:
|
57. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama energiat tootvate riikide ettevõtete investeeringuid Euroopa Liitu ja turuosa omandamist siin ainult vastastikkuse tingimusel, mis tähendab investeerimiskindlust kõnealustes riikides, ja strateegiaga, mis ühendab parimate olemasolevate tehnoloogiate siirde rahvusvahelise eeskirjadel põhineva stabiilse investeerimisraamistiku loomisega, mis põhineb Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja kahepoolsetel majanduslepingutel; |
58. |
peab oluliseks, et EL jätkaks üleilmse kliimamuutustega võitlemise eestvedamist ning püüdlemist Kyoto protokolli eesmärkide saavutamise poole; on seisukohal, et ELi püüdlused taastuva ja puhta energia ressursside ning energiasäästmise ja -tõhususe tehnoloogiate arendamisel tuleb integreerida kõigisse välissuhetesse kooskõlas Johannesburgis 2002. aastal kokku lepitud ülemaailmse säästva arengu kavaga; |
59. |
rõhutab vajadust luua ühine energiapoliitika, mis peab silmas nii siseturueeskirju kui ka välisaspekte ning mis võtab arvesse kõigi liikmesriikide poliitilisi ja majandushuve; |
60. |
rõhutab üleeuroopalise energiaühenduse lepingu koostamise tähtsust; |
61. |
tervitab rohelise raamatu kontekstis komisjoni hiljutist algatust viia läbi uurimus loodusvarade majandamise ja komisjoni välissuhete konflikti vaheliste seoste kohta, ja rõhutab eriti energiavarustuskindluse ja kliima püsivuse vahelisi seoseid; |
62. |
palub komisjonil sõnastada ELi energiaalase välispoliitika ülima eesmärgina sõltuvuse vähendamine vähestelt suurtelt tarnijatelt tulevatest fossiilkütustest ning energiaallikate mitmekesistamine, ning usub, et selleks tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule pikaajaline kava koos soovituslike tähtaegadega; |
63. |
rõhutab asjaolu, et hädavajalik on uus poliitilise dialoogi ja koostöö vorm tarbijariikide hulgas, eelkõige Ameerika Ühendriikide, Hiina, India ja Jaapaniga; märgib, et sarnane dialoog on samuti muutunud vajalikuks põhiliste tarbija- ja tootjariikide vahel, et arendada välja globaalne energiaalane lähenemisviis; usub, et need uued globaalse energiadialoogi vormid peaksid seadma eesmärgiks globaalsete energiaturgude stabiilseks, kindlaks ja läbipaistvaks muutmise, ning samal ajal pidevalt soodustama puhtaid energiaallikaid ja energiatõhusust; |
64. |
kutsub komisjoni ja nõukogu üles arendama välja strateegilist energiaalast partnerlust selliste riikidega nagu Hiina, India, Lõuna-Aafrika, Brasiilia ja Mehhiko, et neid säästva energia strateegiate arendamisel tehniliselt abistada ning tagada seeläbi nende osalus jõupingutustes kliimamuutuste leevendamiseks; |
65. |
kutsub komisjoni üles keskenduma kiiremas korras mitte üksnes tihedamale koostööle Venemaaga, vaid ka koostöö intensiivistamisele teiste energiaeksportijate, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja eriti Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) riikidega; tervitab kavandatavat üleeuroopalise energiaühenduse arendamist; |
66. |
nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suhtuksid väga tõsiselt Venemaalt pärit gaasitarnete defitsiidi reaalsesse ohtu pärast 2010. aastat, seda muu hulgas investeeringute puuduse, ulatuslike lekete ja energia raiskamise tõttu Venemaa siseturul; nõuab kindlalt, et liikmesriigid teeksid selgeks, et vajatavad investeeringud on tõenäolisemad tulema, kui valitseb investeeringute suurem turvalisus, kuna neid ei tehta ilma pikaajaliste lepinguteta; nõuab kindlalt, et liikmesriigid ja liit nõuaksid energiaalastes aruteludes Venemaaga transiidiprotokolli ja energiaharta lepingu ratifitseerimist, mis on oluline, et tagada tulevased hädavajalikud välisinvesteeringud Venemaa energiainfrastruktuuri ja tagada piisavad gaasitarned ELi tulevikus; |
67. |
märgib, et Euroopa Ülemkogu ametlikul kohtumisel Lahtis lepiti kokku, et energiaharta põhimõtted ja G8 järeldused tuleks lülitada tulevasse kokkuleppesse ELi ja Venemaa vahel, mis peaks muu hulgas sisaldama:
|
68. |
rõhutab, et ebakindel olukord energiavarustuskindluse ja kliima püsivuse alal vallandavad sageli rahvusvahelisi kriise ja konflikte, mis mõjutavad demokraatiat, inimõigusi ja vaesust; |
69. |
märgib, et möödunudtalvine tõrge mitme liikmesriigi gaasienergiaturul on juba toonud kaasa ettevõtete ümberpaigutamise energiamahukates tööstusharudes; on arvamusel, et antud kontekstis on vaja vaadata läbi võimalused solidaarsuse edendamiseks liikmesriikide vahel ja kaaluda, kuidas tegeleda nimetatud küsimusega prioriteetselt, et tagada nii olemasolevate kui tulevaste võrkudevaheliste ühenduste nõuetekohane toimimine; |
70. |
kutsub ELi üles üritama lisada WTO eeskirjadesse energiakaubandust reguleerivad sätted, mis võimaldaks organisatsioonil saada rahvusvaheliseks vahendajaks, kes on võimeline lahendama energia tarnimist ja jaotamist puudutavaid vaidlusi; |
71. |
usub, et EL vastutab asjaomaste riikidega detsentraliseeritud energialahenduste väljatöötamise eest, mis oleks kohandatud maapiirkondade jaoks; |
72. |
palub komisjonil analüüsida ja käsitleda tehniliste tõrgete probleemi kolmandates riikides, mis mõjutab piiriüleseid tarneid liikmesriikidesse, nagu näiteks naftatarne katkestus Družba torujuhtmest; |
73. |
rõhutab vajadust suurendada mitmekesisust ELi gaasiturul, otsides teid suuremate energiatarnete kindlustamiseks otse tootjatelt Kesk-Aasias, st Kasahstanis, Aserbaidžaanis, Türkmenistanis ja Usbekistanis; |
74. |
nõuab sammude astumist, et tagada üleeuroopalise energiaühenduse arendamine, laiendades energiaühenduse lepingut ka Türgile, ning uurides võimalust Mašriki ja Magribi üleeuroopalise energiaühendusega ühinemiseks; |
Ühtne energiaturg ja konkurentsivõime
75. |
kutsub liikmesriike üles tunnistama, et ELi energiaturg ei ole ikka veel täielikult liberaliseeritud ja täielik rakendamine on kohustuslik; on arvamusel, et ulatusliku energiasõltumatuse, pikaajalise stabiilsuse, tõhususe, keskkonnatundlikkuse ja varustuskindluse sisseseadmiseks on vaja selget ja stabiilset poliitilist raamistikku ning konkurentsile rajatud ja õiglast energiaturgu; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt hindama kõnealusel taustal vajadust regulatiivse sekkumise järele; |
76. |
märgib, et liikmesriigid on julgustanud energiaturu liberaliseerimispoliitikat erineval viisil ning et erinevusi on näha ka nende regulatiivses raamistikus; |
77. |
nõuab, et Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadisel kohtumisel antaks laiem kujutlus Euroopa ühisest huvist energiavaldkonnas, et oleks võimalik asetada siseturu väljakujundamine selgesse poliitilisse raamistikku, mis praegu puudub; |
78. |
kutsub komisjoni üles kasutama oma EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 3 kohaseid volitusi, et suurendada jõupingutusi gaasiinfrastruktuuri osadeks jagamisel, et edendada konkurentsi gaasitransiidivõrgu sektoris ja stimuleerida käitajaid avama turge käitajatele, kes ei ole traditsioonilised gaasitarnijad; |
79. |
õnnitleb komisjoni energiavaldkonna uuringu puhul; kutsub komisjoni üles kasutama konkurentsieeskirju rikkuvate ettevõtete vastu sunnimeetmeid, sealhulgas trahve; julgustab komisjoni selgitama välja liikmesriike, kes kaitsevad liigselt siseriiklikke energialiidreid ja püüavad lõpphindu ümber reguleerida turuhinnast madalamal tasemel või püüavad tõkestada ühinemisi ja omandamisi, kuna selline käitumine kahjustab siseturu väljaarendamist; palub, et komisjon esitaks juhise pikaajaliste tarnelepingute kohase vormi kohta ning tingimuste kohta, mille alusel on kokkulepped vastuvõetavad; |
80. |
on seisukohal, et liikmesriigid ja piirkonnad peaks tagama väikeste ja keskmise suurusega ning suurte energiatootjate võrdse kohtlemise turul, eesmärgiga kaitsta energiatarbijaid turumonopolide tagajärgede eest; |
81. |
nõuab tungivalt, et komisjon lükkaks riiklike eralduskavade hindamisel tagasi riiklikest eralduskavadest tulenevad turumoonutused ja nõuab kindlalt riiklike eralduskavade ühtlustamist, sest praegu õõnestavad paljud neist „saastaja maksab” põhimõtet; |
82. |
kutsub komisjoni üles lõpetama energiahindade reguleerimist, sest see kahjustab avatud energiaturgude põhiolemust; kutsub komisjoni üles tegelema eelkõige energiamahukate tööstusharude reguleeritud energiahindade süsteemidega, sest need kahjustavad mitte üksnes ELi energiaturgu, vaid ka siseturgu teiste kaupade valdkonnas; nõustub, et ülemaailmses konkurentsis olevad ELi energiamahukad tööstusharud võivad vajada erimeetmeid, kuid et neid meetmeid tuleb võtta koordineeritud viisil üle kogu ELi; nõuab seetõttu tungivalt, et konkurentsi peadirektoraat esitaks selge kriteeriumide kogumi ülemaailmses konkurentsis olevate energiamahukate tööstusharude määratlemiseks ja kasutaks kõnealuseid kriteeriume energiamahukatele tööstusharudele ette nähtud riiklike energia erirežiimide õigustatuse hindamiseks; |
83. |
nõuab tungivalt, et komisjon võtaks lisameetmeid, et tegeleda koondumistega energiaturul, juhul, kui kuritarvitatakse turgu valitsevat seisundit; |
84. |
teeb ettepaneku suurendada märgatavalt liikmesriikide reguleerivate asutuste volitusi, kes peaksid olema täielikult sõltumatud valitsusest ja tööstusest, ning ühtlustada nende volitused, mille võiks saavutada ühiste läbipaistvus-, avalikustamis- ja aruandluseeskirjade kehtestamise kaudu, mille üle peaks järelevalvet teostama komisjon ja kord aastas Euroopa Parlament, ning sätestada siduvad miinimumsuunised reguleerivate asutuste nimetamise korra kohta; usub, et riiklikele energiaturgu reguleerivatele asutustele tuleks anda ülesanne nõustada konkurentsiasutusi liikmesriikides ja tagada, et energiaettevõtetel on seadusjärgne kohustus kliente energia säästmise alal nõustada; |
85. |
kutsub komisjoni üles valmistama ette aruannet riiklike reguleerivate asutuste volituste ja sõltumatuse kohta ning alles seejärel valmistama ette soovitust siseturu regulatsiooni ühtlustatud väljatöötamise kohta; |
86. |
kutsub liikmesriike üles andma riiklikele reguleerivatele asutustele ELi tasandil kokku lepitud volitused otsustada piiriülese elektri- ja gaasiedastuse üle, sealhulgas mittediskrimineeriva juurdepääsu üle võrgule, edastustasude, võimsuste jaotamise, ülekoormuse juhtimise hangete ja võrgu käitamise ning selge ajakava üle pakkumiste kohta energiaturul; on seisukohal, et riiklikud reguleerivad asutused peaksid kindlalt nõudma võrkude käitajatelt tegutsemist Euroopa tarbijate huvides; on seisukohal, et enne Euroopa reguleeriva asutuse loomist tuleks ühtlustada liikmesriikide reguleerivate asutuste vastutusalad, et tagada turu toimimise viisi parandamiseks mõeldud tegevuse suurem kooskõla; |
87. |
nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid tõhusamat koostööd põhivõrguettevõtjate vahel, eriti võimsuste piiriülese jaotamise, läbipaistvuse, päevasiseste turgude, võrkude planeerimise ja piirkondlike turgude väljaarendamisega seotud investeeringute valdkonnas; palub komisjonil valmistada koos põhivõrguettevõtjatega ette Euroopa võrgukoodeks; |
88. |
kutsub komisjoni üles pakkuma lahendust põhivõrguettevõtjate sõltumatusega / huvide konfliktidega ja läbipaistvusega seotud probleemidele ja esitama ettepanekuid, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjatel täita oma vastutust turu abistajatena ning ühtlustama põhivõrguettevõtjaid puudutavaid rahvusvahelisi eeskirju, et parandada piiriülest transporti; |
89. |
kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid täidavad rangelt direktiivi 2001/77/EÜ artikli 7 lõikes 6 kehtestatud tingimusi, nimelt et käitajate poolt elektrienergia läbi võrgu transportimise eest kohaldatavad edastustasud ei ole ei ühel ega teisel kujul diskrimineerivad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, mida toodetakse äärepoolsetes piirkondades, nagu saared ja madala rahvastikutihedusega piirkonnad; nõuab tungivalt, et komisjon astuks edasisi samme lõpetamaks olemasolevat diskrimineerimist liikmesriikides; |
90. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoolikalt hindama, kas võrdse mänguruumi loomiseks on vaja uusi institutsioone, nagu Euroopa energiavõrkude keskus, arvestades niigi märkimisväärset arvu olemasolevaid institutsioone, millele võiks toetuda; |
91. |
nõuab tungivalt, et komisjon pakuks suuremat toetust liikmesriikide vahelistele ja eriti liikmesriikide sisestele võrkudevahelistele ühendustele, andes seeläbi saarte ja kaugemalasuvate piirkondade energiatarnijatele parema juurdepääsu maismaavõrgule; |
92. |
kutsub komisjoni üles täpselt analüüsima piiridel projekteerimisloa andmisega seonduvaid olemasolevaid probleeme ja esitama Euroopa Parlamendile aruannet; kutsub liikmesriike üles andma projekteerimisluba piiridel nelja aasta jooksul alates avalduse esitamisest; lisab, et üks võimalik viis seda saavutada võib olla õigusaktide vastuvõtmine, kus see on vajalik; |
93. |
on seisukohal, et piirkondlike energiaturgude loomine peaks aitama kiirendada ELi energiaturgude lõimumist ja et mitte mingil juhul ei tohiks kõikide energiaturgude lõimumisele püstitada täiendavaid takistusi; |
94. |
kutsub komisjoni üles tagama, et seal, kus piiriülene ülekandevõime on piiratud, kasutatakse rohkem turupõhiseid jaotussüsteeme; |
95. |
kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks hästitoimivate, ühtlustatud piirkondlike elektrienergiaturgude loomist 2009. aastaks, eesmärgiga lõimida suurima arengupotentsiaaliga turud Euroopa tasandil 2012. aastaks ja edendada Euroopa ühtse energiaturu ja -võrgu loomist; |
96. |
märgib, et piiriülesed võrkudevahelised ühendused nõuavad erimeetmeid, näiteks eeliskohtlemist rahastamisel või maksuvabastusi; nõuab tungivalt, et EL edendaks kiiresti oma üleeuroopalise energiavõrgu projekte; märgib, et puuduvate lülide lõpuleviimine üleeuroopalises energiavõrgus parandab varustuskindlust ning aitab kaasa siseturu väljakujundamisele; |
97. |
peab asjakohaseks, et reguleeriva raamistiku võimalikku laiendamist tuleb edasi lükata ja et selle asemel tuleb kiirendada olemasolevate Euroopa Ühenduse eeskirjade rakendamist liikmesriikides; on arvamusel, et täiendavaid reguleerivaid meetmeid, nagu omandisuhete täielik eristamine, tuleks kaaluda üksnes siis, kui olemasolevates siseturgu käsitlevates õigusaktides ette nähtud mehhanismid end praktikas ei õigusta; rõhutab reguleerimise tulemuslikkuse parandamise ja olemasolevates õigusaktides kehtestatud tegevuste eristamisega seotud sätete nõuetekohase, ühtse rakendamise tagamise tähtsust; |
98. |
nõuab tungivalt, et oma seisukohtade kujundamisel energiavõrkude tulevase haldamise ja omandikuuluvuse küsimustes ning ELi energeetikasektori paremaks reguleerimiseks vajalike uute seadusandlike algatuste tegemise asjus vaataks komisjon põhjalikult läbi UCTE (Kesk-Euroopa Elektrivõrgu Ühendsüsteem) ja ERGEGi (elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm) hiljutised raportid 2006. aasta novembris Saksamaal toimunud elektrikatkestuste kohta; |
99. |
usub, et energiasektori ülekandesüsteemide osas tuleks omandisuhete täielik eristamine läbi viia kohe, kui komisjoni analüüs näitab, et kehtivad õigusaktid ei anna tulemusi, kuna sellega välditakse huvide konflikte konkureerivate energiaettevõtete vahel; |
100. |
usub, et komisjon peaks esitama põhjaliku gaasistrateegia, milles uuritakse gaasitarbimise vähendamise vajadust, gaasi majandusliku ja tõhusa kasutamise eest hoolitsevatele kolmandatele poolte juurdepääsu tagamist, tarnete ja gaasiteede mitmekesistamist ning gaasiinfrastruktuuri täiustamist (nt gaasi ladustamine, veeldatud maagaasi rajatised ja puuduvad gaasisõlmed) – valmistudes seega ette ka biogaasi kasutuselevõtmiseks – ja vajadust mõnedes liikmesriikides gaasi voolusuunda muuta, ning milles käsitletakse lisaks ladustamise ja varude küsimust pärast põhjaliku kulude/tulude analüüsi läbiviimist, kus võetakse arvesse gaasisektori füüsilisi ja majanduslikke piiranguid; |
101. |
kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid maagaasidirektiivi vastuvõtmiseks, et tasakaalustada biokütuseid ja vesinikku käsitlevaid direktiive; |
102. |
nõuab, et komisjon pakuks välja määratluse, missugune on suur energiatarbija; nõuab, et komisjon pööraks erilist tähelepanu ELi suurtele energiatarbijatele, kes võistlevad ülemaailmses majanduskonkurentsis; |
103. |
nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks oma konkurentsialaseid volitusi, et tegeleda turgu lõhestavate sätetega gaasitootjate ja ELi riiklike energiatarnijate vahelistes tarnelepingutes, mis keelavad ELi riiklikel energiatarnijatel gaasitootjate ülearuse gaasi edasimüümise muudele ELi turgudele, ning samuti uuriks selliste pikaajaliste tarnelepingute õiguspärasust, mis sulgevad turu teistele tarnijatele; |
Energiapuudus ja tarbijate õigused
104. |
usub, et tarbijad tuleb kõigis tulevastes energiapoliitikates seada kesksele kohale ning et energiapuudus peaks komisjoni ettepanekutes selgemini esile tulema; tuletab meelde, et tarbijatel, eriti riigiasutustel, kes peavad selles valdkonnas eeskuju näitama, on energiasäästlikkuse osas samuti kohustusi; tunnustab keskset rolli, mida arukas energia mõõtmine ja arvete koostamine võivad mängida tarbijate teadlikkuse tõstmisel selle kohta, kuidas ja miks energiat kasutatakse ja seega tarbijate käitumise muutmisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles pakkuma välja meetmeid, mis aitavad madala sissetulekuga peredel saavutada energiasäästu oma majapidamises, vähendades nii nende energiaarveid ja tundlikkust tulevaste hinnatõusude suhtes; |
105. |
rõhutab harivate ja käitumisharjumusi muutvate kampaaniate korraldamise vajadust Euroopa kodanike säästvama liikuvuse huvides; |
106. |
nõuab, et kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele antaks integreeritud ning jätkuvat toetust seoses energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse alaste meetmetega kõigi Euroopa rahastamiskavade, eelkõige struktuurifondide, seitsmenda raamprogrammi, Euroopa aruka energiakasutuse programmi ning üldiselt kõigi ajavahemiku 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate regionaalpoliitiliste ja uut finantskorraldust puudutavate meetmete raames, samuti seoses Euroopa Investeerimispanga tegevusega; |
107. |
kutsub komisjoni näitama üles huvi nii taastuvate energiaallikate kui ka energia säästmise vastu, rõhutades neid poliitikavaldkondi kõikide struktuurifondist ja ühtekuuluvusfondist (süvalaiendamine) rahastatavate algatuste puhul – ja eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi kõikide ELi piirkondade jaoks mõeldud algatuste puhul – programmiperioodiks 2007–2013, ning koostama ettepanekut, kuidas kõrvaldada energia säästmise edasimineku piirang, mida põhjustab 3 %-line piirang energiatõhususega seotud kulutustele nimetatud fondidest ning kaaluda künnise kaotamist pärast 2013. aastat; |
108. |
kinnitab uuesti oma seisukohta, et inimeste energiaga varustamine nende põhivajaduste rahuldamiseks on vältimatu ja et selline varustatus tuleb tagada; nõuab seetõttu, et liikmesriikide energiaturgu reguleerivad asutused tagaksid universaalteenuse osutamise kohustuste austamise ning vähekaitstud ja vaeste tarbijate piisava kaitse; |
109. |
toetab energiapoliitika eesmärkide kaasamist riigihankelepingute sõlmimise kriteeriumide sõnastusse, kus see on lepinguid sõlmiva asutuse seisukohast teostatav, asjaomase pakkumise seisukohast mõistlik ja ei kujuta endast ebaõiglast sekkumist konkurentsi; |
110. |
rõhutab, et on tähtis, et tarbijatel oleks igas liikmesriigis lihtne juurdepääs hinna- ja valikuteabele, lihtne meetod energiaga varustajat vahetada ja õigus reguleerivate asutuste poolt ära kuulatud saada; |
Areng
111. |
nõuab, et komisjon ja nõukogu tunnistaksid, et 2 miljardil inimesel maailmas ei ole juurdepääsu põhilistele energiateenustele, ning et EL peaks määratlema poliitikasuuna selle olukorra leevendamiseks ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks; |
112. |
tervitab ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi algatust kui osa ülemaailmsest poliitilisest vastutusest arengu edendamise eest; |
113. |
rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad kasutama oma diplomaatilisi, abialaseid ja kaubandussuhteid energiat tarnivate riikidega, et edendada fiskaalset läbipaistvust; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks ametlikult ja edendaks kaevandustööstuse läbipaistvuse algatust ja arendaks välja strateegia kaevandustööstuse läbipaistvuse algatuse põhimõtete ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse kava süvalaiendamiseks kõikidesse kokkulepetesse kolmandate riikidega; on seisukohal, et erisätted neis kokkulepetes peaksid toetama kodanikuühiskonna rolli sõltumatu valvurina energiatulude haldamise üle; |
114. |
on seisukohal, et ELi meetmete mõju suurendaks oluliselt tugev välispoliitika, millega püütakse veenda kõiki tööstusriike osalema võitluses kliimamuutuste vastu, ja suurema arvu selliste programmidee integreerimine ELi arengupoliitikasse, mille eesmärk on puhta ja tõhusa energia edendamine; |
115. |
usub lisaks, et EL peaks koos kõige „edasijõudnumate” arenguriikidega uurima viise, kuidas mängida suuremat rolli ülemaailmses globaalse soojenemise vastases võitluses ja sellega kohanemisel ja et EL peaks samuti kaaluma, milliseid samme võiks astuda maailma solidaarsuse kindlustamiseks kliimamuutuste tagajärgedega toimetulekul, eelkõige kõige vaesemates riikides; |
116. |
rõhutab, et majandusareng on kõikide arenguriikide õigus; toonitab aga samas, et arenguriigid ei pea kordama tööstusriikide saastetavasid ning nõuab seetõttu, et suuremat tähelepanu pöörataks tehnoloogiaalasele koostööle ja suutlikkuse tõstmisele säästva energia vallas ning energiat tarbivate toodete ülemaailmsetele tõhususstandarditele; |
117. |
nõuab säästvate, olemasolevate piirkondlike energiavormide ja detsentraliseeritud energiavõrkude rakendamise suuremat toetamist eriti arenguriikides, näiteks teadmiste- ja tehnosiirde abil, et tagada energia kättesaadavus, säästa ressursse, luua töökohti, vähendada sõltuvust ja aidata kaasa nõuetekohaselt toimiva turumajanduse ülesehitamisele; |
*
* *
118. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 36.
(2) ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 404.
(3) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 172.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0118.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0219.
(6) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 108.
(7) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 117.
(8) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 120.
(9) ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 44.
(10) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 61.
(11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0300.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0058.
(13) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 599.
(14) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0110.
(15) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0243.
(16) www.iphe.net
(17) www.iter.org
P6_TA(2006)0604
Biomassi ja biokütuste strateegia
Euroopa Parlamendi resolutsioon biomassi ja biokütuste strateegia kohta (2006/2082(INI))
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „Biomassi tegevuskava” (KOM(2005)0628); |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist „ELi biokütuste strateegia” (KOM(2006)0034); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (1); |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (2); |
— |
võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest (3); |
— |
võttes arvesse komisjoni mandaati WTO läbirääkimisteks põllumajanduse valdkonnas vastavalt komisjoni ettepanekule tingimuste kohta WTO läbirääkimistel põllumajanduse valdkonnas (dokumendi viitenumber 625/02, jaanuar 2003); |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6-0347/2006), |
A. |
arvestades, et muu hulgas biomassi tuleb pikemas perspektiivis energiaallikana rohkem kasutada ning selle energeetilist kasutamist tuleb eelkõige metsanduses, põllumajanduses ja jäätmevaldkonnas täiel määral ära kasutada; |
B. |
arvestades, et energia valdkonna väljakutsele tuleb leida säästvad lahendused energiatõhususe olulise ja vältimatu täiustamise, energiasäästu ja ka taastuvate energiaallikate laiendamise abil; |
C. |
arvestades, et biomassi esmased potentsiaalsed kasutusvõimalused on elektrienergia tootmises, kütmises ja jahutamises, vesiniku, metaani ja kütuse tootmises ning keemia-, toiduaine-, paberi- ja puidutöötlemistööstuses, |
D. |
arvestades, et biomass on ainuke süsinikukandja taastuvenergias ja seetõttu väärib tähelepanu nii energeetiline kasutamine kui ka süsinikku sisaldavate toodete tootmine; |
E. |
E arvestades, et biomassi laialdasem kasutamine võib aidata kaasa energiapoliitika kolme peamise eesmärgi, nimelt varustuskindluse, konkurentsivõime ja keskkonnasäästvuse saavutamisele, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid; |
F. |
arvestades, et bioenergia kasutamise viisiga ja energiakultuuri valikuga ja kultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusliku süsteemi omadustega määratletakse, kas bioenergia kasutamine vähendab kasvuhoonegaaside tekkimist; |
G. |
arvestades, et transpordisektor vastutab enam kui 20 % kasvuhoonegaaside heitkoguste eest, kuigi see sektor ei ole kaasatud heitkogustega kauplemise mehhanismi; arvestades, et eeldatavasti suurenevad need heitkogused tulevastel aastatel jätkuvalt ning biokütused on üks võimalus parandada selle sektori keskkonnamõju, |
H. |
arvestades, et biomassi abil võib olla võimalik vähendada sõltuvust välistest energiaallikatest ning luua maapiirkondades uusi majandusliku arengu ja töövõimalusi; |
I. |
arvestades, et mõned liikmesriigid ei järgi direktiivi 2003/30/EÜ biokütuste kasutamise osas transpordis ning seavad väga tagasihoidlikke eesmärke; |
J. |
arvestades, et biomassi kasutamisel on praegu veel logistilisi ja tehnilisi takistusi, mis seisnevad suhteliselt madalas energiasisalduses, detsentraliseeritud kättesaadavuses, kasutatavate ainete erinevuses ja kütuse sünteesimises; |
K. |
arvestades, et teise põlvkonna biokütused (biomass vedelateks kütusteks) võimaldavad oluliselt suuremat energeetilist kasutamist kui esimese põlvkonna biokütused (taimeõlid, biodiislikütus, etanool); |
L. |
arvestades, et ühenduse õigusaktid bensiini kvaliteedi kohta keelavad üle 5 % bioetanoolisisaldusega kütusesegude kasutamise; |
M. |
arvestades, et on olemas tehnoloogia teise põlvkonna biokütuste tootmiseks, nõudlus kõrgekvaliteediliste kütuste järele suureneb ning samuti on olemas infrastruktuur ja ajamisüsteemid; |
N. |
arvestades, et nagu näitavad Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Trinidadi näited, on terves maailmas majanduslikult võimalik viia süsinikku sisaldavate toodete tootmine üle sünteeskütuste kasutamisele; siiski ei tohi teise põlvkonna biokütuste tootmine takistada esimese põlvkonna kütuste tootmist, mille liikmesriigid on vastavalt direktiivile 2003/30/EÜ algatanud, |
O. |
arvestades, et kogu ELi hõlmava poliitika kujundamine biomassi edendamiseks nõuab integreeritud lähenemist, mis avab konkurentsi kõigile kasutusviisidele; |
P. |
arvestades, et biomassi tegevuskava peab vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele jätma liikmesriikidele vajaliku valikuvabaduse ja paindlikkuse, et nad saaksid ise otsustada oma eesmärkide ja poliitiliste meetmete, samuti bioenergia edendamise vahendite üle, tingimusel, et need poliitikad ei moonuta liikmesriikide vahelist konkurentsi; |
Q. |
arvestades, et ka kulutasuvus ja säästvus on olulised juhtpõhimõtted ökoloogiliselt otstarbekaks bioenergia edendamiseks, ühendades kõrgetasemelise keskkonnaohutuse majanduslikult toimiva pikaajalise rahastamisbaasiga; |
R. |
arvestades, et keskkonnasäästvuse eesmärkide täitmiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks on vaja tagada, et biokütuse kogu elutsükkel põllult kütusepaaki, sealhulgas kogu transport, tooks kaasa fossiilkütuste omast oluliselt väiksemad süsiniku heitkogused; |
S. |
arvestades, et biomassi omamaise tootmise ja impordi küsimust tuleb vaadata sellest vaatenurgast, et Euroopa Liidu sõltumatu biomassisektori arengut tasub edendada, arvestades ka täiendavat sissetulekut, mille saamiseks põllumajandusel võimalus võib avaneda, |
T. |
arvestades, et Euroopa biokütuste sektori väljakujunemine annab võimaluse biokütusetehnoloogia siirdeks arengumaadesse, mille tegevust halvavad tõusvad naftahinnad; |
U. |
arvestades, et selgete keskkonnastandardite ja -kaitsemeetmete puudumine eelkõige biokütuste puhul võib kaasa tuua olulise negatiivse mõju, näiteks troopikametsade ulatuslikuma raadamise, samas kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei suudeta oluliselt vähendada; |
V. |
arvestades, et Euroopa Liidu kehtivad õigusaktid tuleb biomassi paremaks kasutamiseks läbi vaadata; |
W. |
arvestades, et kaupade tootmise ja energeetilise kasutamise vahel tuleb leida tasakaalustatud kombinatsioon ning energeetiline kasutamine on vaid üks biomassi mitmetest kasutamisvõimalustest; |
X. |
arvestades, et loomsetest rasvadest ja taimeõlidest saadud toodete keemiline kasutamine on konkurentsivõimeline majandusvaldkond, mille olemasolu ei tohi ohustada, |
Y. |
arvestades, et puidu ja selle kõrvalsaaduste tööstuslik kasutamine materjalidena on konkurentsivõimeline valdkond, mis loob töökohti ja lisaväärtust, mille olemasolu ei tohi ohustada; |
Z. |
arvestades, et Euroopas mitteasuvad riigid on astunud olulisi samme biokütuste edendamisel ning on laialdases läbimurdes kütuseturule juba edu saavutanud, |
1. |
tervitab komisjoni kahte teatist biomassi tegevuskava ja ELi biokütuste strateegia kohta; |
2. |
jagab komisjoni hinnangut biomassi kasutamise praeguse olukorra kohta ning tõkete kohta selle edasisel levikul energiasektoris; |
3. |
on veendunud, et eelkõige Lissaboni strateegia taustal peab Euroopa Liidu biokütuste edendamise strateegia juhinduma tõhususest ja säästvusest ning meetmed ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt kõrgeid halduskulusid; |
4. |
on veendunud, et piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil tuleb luua läbipaistvad ja avatud biomassi ja biokütuste turud, mis vastavad säästva tootmise standarditele ning et need turud tuleks integreerida WTO süsteemi ja nad peaksid olema kooskõlas ühtse, läbipaistva ja konkurentsivõimelise energiaturuga; |
5. |
on seisukohal, et biokütuste tootjad vajavad liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil keskpikka järjekindlat investeerimis- ja hinnakujunduspoliitikat, mis võimaldaks tehtud investeeringud mõistliku ajavahemiku jooksul tagasi teenida; |
6. |
nõuab tungivalt, et komisjon tegutseks Euroopa biomassi turu nimel ja kutsub liikmesriike üles kaotama liikmesriikide tasandil ja ka liikmesriikide vahelised tõkked; |
7. |
eeldab, et biomassi tegevuskava ja teatis biokütuste strateegia kohta on konkreetsete ja tõhusate meetmete aluseks; |
8. |
nõuab tungivalt, et komisjon vaataks uuesti üle biomassi tegevuskavas sätestatud eesmärgid soojuse, elektrienergia ja biokütuste tootmise kohta, pidades iga sektori puhul silmas konkurentsivõimet, tõhusust ja toodetavat energiahulka; |
9. |
on seisukohal, et komisjon peaks kõik tegevuskavad ja direktiivid uuesti läbi arutama eesmärgiga lubada bioenergia ja biokütuste otstarbekat tootmist ja kasutamist ning seda tuleks põhimõtteliselt teha taimekasvatuse, metsanduse ja jäätmehoolduse valdkonnas; |
10. |
nõustub komisjoniga, et biomassi kasutamine paiksetes rakendustes nagu jõumasinad, küte ja jahutus, võib aidata optimaalselt saavutada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside tekitamist; nõuab tungivalt biomassi kulutasuva ja säästva tootmise ja kasutamise toetamist elektrienergia, metaani tootmise ning transpordi, kütte ja jahutuse valdkonnas, vajadusel asjakohaste meetmete abil, mis vastavad Kyoto eesmärkideel ja pikaajalise 2 °C kliimaeesmärgi saavutamisele; sellega seoses nõuab, et eritähelepanu pöörataks kaugküttevõrkude ümberehitamisele; |
11. |
on seisukohal, et biomassil põhineva taastuvenergiaga seonduv abi ja sellealane nõuanne ei tohi pikaajaliselt moonutada tooraineturgude konkurentsi; |
12. |
eeldab, et ka vabatahtlike kokkulepete abil võib jõuda biomassi ja biokütuste kiirema arendamise ja laialdasema kasutamiseni ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles julgustama biomassi kasutamist energia tootmiseks, kohaldades sealhulgas keskkonnanõudeid pigem heitkoguste kui kütusevaliku suhtes; |
13. |
usub, et arvestades turu suurust ja olemasolevaid kasutamisvõimalusi sobib kogu Euroopas tegutsevatele arenevatele turgudele eelkõige puidu biomass, kuigi meeles tuleb pidada ka praeguse turu puudusi ja tõusvaid hindu; toetab seetõttu komisjoni kavatsust esitada võimalikult kiiresti metsanduse tegevuskava; |
14. |
on siiski seisukohal, et metsa biomassi kasutamine ei tohi põhjustada kasvavat survet looduslikele metsadele, aegade jooksul üleekspluateeritud metsade taastumise peatamist ega monokultuuride või eksootiliste liikide istanduste laienemist ning seda tuleb alati edendada metsade ökoloogilise kvaliteedi parandamisega sobituval viisil; |
15. |
kutsub liikmesriike üles muutma biomassi rahalise toetamise sõltuvaks mitte kõnealuse rakenduse suurusest vaid tõhususest, väga positiivsest kasvuhoonegaaside tasakaalust, nagu ka märgatavast kasust keskkonnale ja varustuskindlusele, võttes vastavalt täiendavuse põhimõttele arvesse teatavat tüüpi biomassi turuletoomiseks vajaliku toetuse tüüpi ja summat; |
16. |
kutsub komisjoni üles töötama välja vahendit (bio)kütuste tootmise ja kasutamise säästvuse hindamiseks; usub, et on vaja luua ühtne metoodika mineraalkütuste ja biokütuste keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majandusliku säästvuse aspektide objektiivseks mõõtmiseks, mis oleks samas võrdlusaluseks kõige säästvamatele (bio)kütustele suunatud soodustuste poliitikas; |
17. |
kutsub liikmesriike üles seadma prioriteediks ergutuste pakkumise energiatootmisele, mis toimub vastavalt varustusahela lepingutele põllumajandustootjate ja biomassi energeetikavaldkonnas kasutavate ettevõtjate vahel; |
18. |
ootab liikmesriikidelt investeerimissoodustusi kliima seisukohast kõige tõhusamate ning struktuuri- ja põllumajanduspoliitika eeskirjadele vastavate biomassi ja biokütuste tootmiseks ja kasutamiseks, võttes eelkõige arvesse keskkonnaalaselt vastavaid, piirkondlikult kohandatud ja traditsioonilisi variante; usub, et sellised soodustusskeemid ei tohi mingil tingimusel põhjustada säästva kohaliku toiduainete tootmise väljavahetamist; |
19. |
ootab, et liikmesriigid töötaksid välja riiklikud biomassi tegevuskavad, ühitaksid need õigeaegselt oma struktuuri- ja põllumajanduspoliitika meetmetega ning ajakohastaksid kõnealuseid riiklikke tegevuskavu kindlaksmääratud ajavahemike järel; lisaks ootab, et liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et saavutada direktiivi 2003/30/EÜ eesmärke; |
20. |
kutsub komisjoni üles imporditud ja ELis toodetud biomassi eri liikide teaduslike sõidukisõbralikkuse võrdluste alusel uurima biomassi ja biokütuste säästvust kõikidel kasutusaladel, avaldama ülevaate ühildatavuse kohta ühenduse õigustikuga ning edastama 2007. aasta lõpuks aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule; |
21. |
seoses biomassi suurenenud kasutamisega energeetikavaldkonnas kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama looduskaitse, maastikuhoolduse ja maapiirkondade halduse ning metsamajanduse huvide ning piirangute austamise; |
22. |
ootab, et komisjon esitaks strateegilise keskkonnaalase hindamise põhjal ettepanekud biomassi kulutasuva ja säästva kasutamise edendamiseks kütmise ja jahutamise eesmärkidel nii avalikus kui erasektoris; |
23. |
on seisukohal, et arvestades vastandlikke nõudmisi jäätmetest tehtud biomassi kohta, on oluline, et bioenergiat ei tohiks kasutada ettekäändena jäätmete põletamise soodustamiseks ressursisäästlikumate valikute arvelt nagu korduskasutamine, ringlussevõtt või komposteerimine; |
24. |
loodab, et edasiseks taaskasutamiseks sobimatute jäätmete, sealhulgas põllumajandusliku toiduainete tootmise kõrvalsaaduste, välja arvatud kõrbestuvatelt aladelt pärinevate kõrvalsaaduste, kasutamist kütusena hõlbustatakse arvestades energiatõhusust, seoses jäätmevaldkonna õigusliku raamistiku läbivaatamisega; märgib siiski tingimusena, et see ei tohi see takistada ringlussevõetavate materjalide korduskasutamist; |
25. |
kutsub komisjoni üles kaotama Euroopa õigusaktidel põhinevad takistused, et muuta võimalikuks ja soodustada sõnniku ja orgaaniliste jäätmete kääritamist biogaasi tootmiseks; |
26. |
nõuab tungivalt, et biogaasi saamiseks ja transpordiks mittediskrimineerival viisil avataks gaasivõrgud seal, kus on tehniliselt võimalik pumbata biogaasi maagaasisüsteemi ja selles ohutult transportida; |
27. |
ootab, et lihtsustatakse bioenergia tootmise ja kasutamise haldusmenetlust ning laiendatakse seda kõikidele liikmesriikidele; |
28. |
rõhutab, et toetus energiakultuuride soodustamisele viidi sisse osana ühise põllumajanduspoliitika reformist; |
29. |
rõhutab, et biomassi kasutamisel tuleks säästvuse huvides pakkuda ergutusi selle kasutamiseks põllumajandusliku tooraine päritolukohale nii lähedal kui võimalik, vältides seega energia raiskamist transpordile; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kasutama maaelu arendamise vahendeid selleks, et viia maapiirkondade avalikud asutused üle bioenergia kasutamisele kütteallikana; |
30. |
nõuab tervete kultuuride, näiteks teravilja, põletamise tunnustamist ja soodustamist; |
31. |
tervitab komisjoni tähelepanu ühenduse teravilja sekkumisvarude kasutamise olulisusele bioenergia tootmiseks; rõhutab, et see võimaldab vähendada ekspordiks minevate teravilja sekkumisvarude määra ja muudab seega ELil lihtsamaks täita WTOs võetud kohustusi; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja asjakohased soodustused eesmärgiga tagada, et sel viisil kasutatakse ära nii suur hulk sekkumisvarude teraviljast kui võimalik; |
32. |
tervitab komisjoni teatise aluseks olevat eesmärki jätkata taastuvenergia, sealhulgas biokütuste kasutamise, sealhulgas transpordisektoris kasutamise soodustamist, ilma et see piiraks liikmesriikide vabadust valida teisi taastuvaid tehnoloogiaid, aga ka sektorit ja rakendust, milles biomass annab kasvuhoonegaaside vähendamise ja energia aspektist suurimat kasu; |
33. |
kutsub liikmesriike üles soodustama biokütuste kasutamist maksustamis- ja aktsiisisüsteemi abil, et muuta biokütuste tootmine ja kasutamine atraktiivsemaks; kutsub liikmesriike suurendama oma toetust selle valdkonna kooskõlastatud poliitikale; toetab seega komisjoni, kelle eesmärk on teha ettepanek biokütuste kasutamise kohustuslikuks muutmise kohta vastavalt ELi biokütuste strateegiale (KOM(2006)0034); kutsub komisjoni üles seadma 2020. aastani uusi ambitsioonikamaid pikaajalisi eesmärke, mille abil luua investeerimiskindlust; |
34. |
kutsub komisjoni üles nafta- ja gaasiettevõtetjate ning sõidukitootjatega peetava dialoogi kaudu parandama keskkonnasõbralike sõidukite kättesaadavust ning biokütuse levikut ja tarbijate juurdepääsu sellele; |
35. |
kutsub komisjoni üles kõrvaldama biomassi ja biokütuste turult põhjendamatud tõkked, tegemata järeleandmisi meetmete aluseks olevates keskkonna- ja tervisekaalutlustes; |
36. |
kiidab heaks komisjoni kavatsuse toetada eelkõige teise põlvkonna biokütuste valdkonnas jätkuvalt teadusuuringuid ja arendustegevust ning hõlbustada teise põlvkonna biokütuste ulatuslikku rakendamist; |
37. |
on seisukohal, et teise põlvkonna biokütused (biomassist tehtud vedelad kütused) võimaldavad oluliselt suuremat energeetilist kasutamist kui esimese põlvkonna biokütused; |
38. |
usub, et on pakiline vajadus kehtestada biokütustele võimalikult kiiresti tehnilised standardid ning vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ seoes bensiini ja diislikütuse kvaliteediga ning selle suhe biokütuste kasutamisse, tegemata järeleandmisi meetmete aluseks olevates keskkonna- ja tervisekaalutlustes; rõhutab, et kui komisjon on lõpetanud suurema biokütusekogusega segatud bensiini ja diislikütuse mõju hindamise õhukvaliteedile, tuleks praegusi standardid vaid kohandada või direktiivi 98/70/EÜ muuta; |
39. |
nõuab eelkõige praeguse standardi EN 14214 põhjalikku uuendamist, et kaasata teisi biomassi liike; |
40. |
nõuab teise põlvkonna biokütuste eri liikide määratlemist, et arvestades keskkonnamõjusid eristada metsakasvatustooteid ja tooteid, mis on saadud lignotselluloossetest jäätmetest, prügila orgaanilistest jäätmetest ning loomse ja taimse päritoluga toorainetest; |
41. |
toetab biokütuste tehnoloogiaplatvormi asutamist koos kõigi energiakultuuride arendamisse, tootmisse, töötlemisse ja lõppkasutusse kaasatud tehnoloogiapakkujatega; |
42. |
ootab, et komisjon võtaks teadusuuringute toetamise puhul vastavalt Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohale teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kohta (4) asjakohaselt arvesse eesmärki suurendada biomassi kasutamist kaugjahutus- ja -küttesüsteemides; |
43. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid võimalikult kiiresti teatavaks riiklikud eesmärgid bioenergia vallas, mis peaksid olema kooskõlas nende riikliku Kyoto eesmärgiga, aga ka ELis kokkulepitud pikaajalise 2 °C eesmärgiga; |
44. |
palub komisjonil võtta kasutusele kohustuslik ja terviklik sertifitseerimisskeem, sealhulgas ka viljelus- ja töötlemisfaasi standardid ja ühtlasi kogu elutsükli kasvuhoonegaasi tasakaal, mis võimaldab biokütuste säästvat tootmist kõigis etappides ning mis kehtib nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud biokütustele; |
45. |
kutsub komisjoni üles toetama üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) süsteemi arendamist ja kasutamist, et jälgida maakasutust bioetanooli tootmisel, hoidmaks ära vihmametsade hävitamist ja teisi negatiivseid keskkonnamõjusid; |
46. |
tunnistab, et palmiõli tootmise täiendav kasv võib mõjutada looduslikke metsi ja traditsioonilist toiduainete tootmist, põhjustades bioloogilise mitmekesisuse kadu, konflikte maa pärast ning kasvuhoonegaaside suuri heitkoguseid; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma palmiõlist saadud toodete ELi impordi tingimuseks vastavuse säästva tootmise kriteeriumitele, mis on määratletud terviklikus sertifitseerimiskavas; |
47. |
ootab kogu Euroopat hõlmava biomassi valdkonna eesmärgi püstitamist vastavalt ELi eesmärgile, et 2020. aastaks oleks taastuvenergia osakaal 25 %; |
48. |
pooldab selliseid transpordisektori poliitikaid ja meetmeid ning ka alternatiivseid tehnoloogiaid, mis on kooskõlas ELi kliimamuutuste eesmärkidega; |
49. |
kutsub komisjoni üles võtma meetmeid eesmärgiga jõuda esimesel võimalusel biokütuste suhtes mootorsõiduki- ja bensiinitööstuse vahelisele kompromissile, vastavalt põhimõttele, et biokütused on autode, mitte autod biokütuste jaoks; |
50. |
nõuab, et hakataks teostama töörühma CARS 21 kaheksandat soovitust, mille kohaselt on teise põlvkonna biokütused paljutõotav tehnoloogia eelkõige selleks, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid transpordisektoris; |
51. |
soovitab, et seoses toote- ja tehnoloogiaarendusega tuleks kaaluda biokütuste võimalikku kasutamist kõigis transpordivormides; |
52. |
usub, et biokütuste kasutamiseks valitud valdkondades, näiteks põllumajanduses ja metsanduses, laevanduses ja kohalikus ühistranspordis, on mõistlik julgustada nende kasutamist asjakohasele sertifitseerimisele vastavate puhaste kütuste pikaajaliste maksusoodustustega; |
53. |
kutsub komisjoni üles ergutama ühenduse aktsiisimaksu sätete muutmise kaudu kõigis liikmesriikides biokütuste lisamist tavakütustele; |
54. |
rõhutab maksumeetmete, näiteks maksuvabastuste, kasutamise olulisust, kuid kutsub komisjoni üles olema valvel turu moonutamiste suhtes; |
55. |
toetab komisjoni tema kavatsuse osas luua seoses WTO läbirääkimistega selged eeskirjad, mis võimaldavad eelkõige asjakohase ja ühtse kaubandus- ja tolliraamistiku kehtestamise kaudu Euroopa biokütuste sektori arengut; |
56. |
kutsub komisjoni üles muutma tulevase WTO lepingu osana senisest prioriteetsemaks kaubandusega mitteseotud küsimuste tunnustamise; märgib, et see võimaldaks ELil tagada, et imporditud biokütused vastavad teatavatele, peamiselt keskkonnavaldkonna säästvuse kriteeriumidele; |
57. |
märgib, et biokütustega kaubitsetakse praegu maailmaturul ja et EL ei ole selles valdkonnas veel isemajandav; on siiski seisukohal, et omamaise tootmise soodustamine peaks olema esmatähtis; |
58. |
on seisukohal, et ELi imporditud bioetanooli vastuvõetav määr tuleks kehtestada teatavaks ajavahemikuks, nii et see sobiks ühenduse tootmise järkjärgulise arenguga kooskõlas Euroopa säästvat arengut pooldava strateegiaga eelkõige energiasektoris; |
59. |
usub, et on oluline, et komisjon esitaks 2007. aasta lõpuks aruande biokütuste tootmis- ja eksporditingimuste kohta peamistes tootjariikides; |
60. |
kutsub komisjoni üles edendama biomassi tegevuskavas biomassil põhinevate plastide täiendavaid uuringuid ja sellealast teadustegevust, et saada parem ülevaade nende panusest fossiilkütuste säästmisse, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ning energiasäästmisse muude taaskasutustoimingute puhul kui komposteerimine kogu nende elutsükli jooksul; kutsub komisjoni üles uurima võimalust muuta teatud bioplastide kasutamine kohustuslikuks juhul, kui nad osutuvad praegu kasutatavatele plastidele heaks alternatiiviks; |
61. |
kutsub komisjoni üles kaaluma katseprojektina taastuvenergia parkide rajamist, kus energiavajadus kaetaks eri taastuvate energiaallikate, näiteks biomassi, tuule- ja päikeseenergia kombinatsiooni abil; |
62. |
on veendunud, et üldsuse toetus biokütustele on oluline ja märgib üldsuse laialdast muret mahegeenitehnoloogia pärast; usub, et energiatõhusa biomassi arendamine peab olema keskkonnale ohutu ega tohi luua tegelikku või tajutavat ohtu geneetiliselt muundamata toiduainete tootmisele; on veendunud, et valik märgi abil (MAS), mis võimaldab nn nutika aretuse kaudu, st võõrgeenide kaasamisel põhineva geneetilise muundamise asemel sarnaste perekondade taimi ristates, kultuure parandada, peab andma suure panuse energiatõhusa ja samas keskkonnaohutu biomassi arendamisse; |
63. |
nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid looksid asjakohased ergutused energiakultuuride säästvaks viljelemiseks toiduainete tootmist ohustamata, hõlbustades ergutuste pidevat kättesaadavust ja võttes kasutusele põllumajandusest ja metsandusest pärinevat täiendavat biomassi; |
64. |
kutsub komisjoni üles pühendama eritähelepanu väiksemahulistele biokütuseprojektidele esmases põllumajandussektoris, näiteks teisaldatavale destilleerimisele ja kääritamisele, mis võib avaldada olulist mõju esmaste kõrvalsaaduste tulevasele töötlemisele; |
65. |
on veendunud, et ühise põllumajanduspoliitika (§60) rubriigi 2 esimeses sambas eraldatud eelarvevahendid ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi vahendid tuleb samuti märkida biomassi energeetiliseks kasutamiseks; |
66. |
on seisukohal, et biomassi edendamine maapiirkondades tuleks saavutada seades esikohale teadusuuringud, arengu ja nende biomassi rakenduste tutvustamise, mis vähendavad kõige rohkem ja kulutasuvamalt kasvuhoonegaase ja säästavad energiat ning luues eriotstarbelise turu, et parandada teavituskampaaniate kaudu tulusust; soovitab, et eritähelepanu pöörataks kõiki osapooli rahuldavate lahenduste arendamisele ja edendamisele, kus biomassi tootmist saab ühendada elupaikade taastamise, vähese sisendiga põllumajanduse ja keskkonnasõbraliku maakasutusega; |
67. |
nõuab tungivalt, et energiakultuuride toetuskavaga kindlaks määratud suurimat tagatud pindala, 1,5 miljonit hektarit, suurendataks oluliselt ja et energiakultuuride toetuskavast ei jäetaks välja ühtegi kultuuri, kuigi eritähelepanu tuleb pöörata suure energiatõhususega kultuuridele; |
68. |
nõuab, et komisjon kaotaks maa tootmisest kõrvaldamise korra ja pakuks energiakultuuride kasvatamiseks uusi ergutusi; |
69. |
märgib, et ka taastuva tooraine viljelus peab toimuma heade tavade kohaselt ja et viljeluse puhul kohaldatakse nõuetele vastavuse eeskirju; |
70. |
nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks toetussüsteemide järgi biokütuste tootmiseks sobivate kultuuride loetelu, et tagada sobivaimate energiakultuuride valik kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning ergutada sõnniku kääritamist; |
71. |
palub komisjonil kõrvaldada takistused energiakultuuride arendamiselt uutes liikmesriikides, mis kohaldavad lihtsustatud ühtset pindalatoetuse kava; |
72. |
nõuab tungivalt ühtse raamistiku vastuvõtmist Euroopa tasandil, et tagada energeetikavaldkonnas kasutatava biomassi kättesaadavaks tegemise prioriteetsus ka riikides, kus bioenergia ei mängi veel mingit rolli; |
73. |
on veendunud, et biomassi säästev tootmine ja kasutamine, mis peaks laienema väikesemahulisele viljelusele ja olema ühtse maaeluarengu poliitika osa, pakub olulisi eeliseid arengumaade jaoks ja et Euroopa Liit peaks toetama tehnoloogiasiiret nende kolmandate riikidega ja bioenergia tehnoloogiate eksporti; on siiski seisukohal, et see poliitika peaks olema tasakaalustatud ja need pingutused tuleks keskendada sellele, et riigid rahuldaksid oma energiavajaduse, mitte ei arendaks ainult oma ekspordivõimsust; |
74. |
kutsub komisjoni üles koostama konkreetse, põllumajandustootjatele, kodanikele ja kohalike haldusorganite esindajatele mõeldud algatuse eesmärgiga teavitada biomassi ja biokütuste kasutamisest, pakkuda sellealast koolitust ja suurendada teadlikkust selle kohta; |
75. |
on seisukohal, et biomassi ja biokütuste tootmine võib Euroopa kliimakontrolli eesmärkide saavutamisele oluliselt kaasa aidata; |
76. |
kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti 2007. aasta energiapaketi osana ettepaneku võtta vastu taastuvatel energiaallikatel põhinevat kütmist ja jahutamist käsitlev direktiiv ja tuletab meelde oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni koos soovitustega komisjonile kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest; |
77. |
rõhutab vajadust kogu ELi hõlmava biomassi ja biokütuste teabepoliitika järele; |
78. |
palub komisjonil elutsükli aspektist lähtudes lugeda ka turvas biomassi ja bioenergia tootmise pikaajaliseks taastuvaks energiaallikaks; |
79. |
nõuab usaldusväärseid üldtingimusi investorite ja tootjate jaoks pikaajalise strateegia huvides, et edendada ELis eelkõige maksusoodustuste abil biokütuste konkurentsivõimelist turgu; |
80. |
nõuab suuremat poliitilist ja majanduslikku tähelepanu ELi ja tema Euroopa naaberriikide biokütuste turgude vahelisele koostööle ja integratsioonile, eelkõige konkreetsete partnerluslepingute raames; |
81. |
usub, et programm „Arukas energeetika — Euroopa” aitab toetada energia säästmise ja loodusvarade kohase kasutamisega seotud kohalikke projekte; |
82. |
palub komisjonil regioonidevahelistel ja kahepoolsetel läbirääkimistel mitte anda WTOle enam, kui juba seoses soodustatud juurdepääsu taotlustega ühenduse bioetanooli turule on lubatud, ning rakendada üldise soodustuste süsteemi (GSP) ja täiendava soodustuste süsteemi (GSP+) kohaldamisel sätteid, mis võimaldavad vähendada või tühistada mõnedele riikidele antud soodustusi bioetanooli osas, kui need ei ole enam õigustatud; |
83. |
julgustab komisjoni ja liikmesriike olema valvsad pettusekatsete või bioetanoolile kohaldatavatest tollimaksudest kõrvalehoidmise suhtes, tagades samas eelkõige päritolueeskirjadest ja tariifsest klassifikatsioonist kinnipidamise ning hoides ära teatud peatamismenetluste kuritarvitamise; |
84. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.
(2) ELT L 123, 17.5.2003, lk 42.
P6_TA(2006)0605
Fidži
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Fidžil
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma varasemat 8. septembri 2000. aasta resolutsiooni olukorra kohta Fidžil (1); |
— |
võttes arvesse ELi eesistujariigi 5. detsembri 2006. aasta avaldust sõjaväelise riigipöörde kohta Fidžil; |
— |
võttes arvesse ÜRO peasekretäri 5. detsembri 2006. aasta avaldust sõjaväe võimuhaaramise kohta Fidžil; |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemkomissari 6. detsembri 2006. aasta deklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et 5. detsembri 2006. aasta riigipöördega kukutas kommodoor Bainimarama Fidži demokraatlikult valitud valitsuse, osutades lugupidamatust Fidži põhiseaduse ja õigusriigi põhimõtete, Fidži rahva ja Fidži traditsiooniliste institutsioonide vastu; |
B. |
arvestades, et 1987. aasta mais ja septembris leidsid aset kaks sõjaväelist riigipööret, mida juhtisid kolonelleitnant Sitiveni Rabuka ja Fidži põliselanikud; |
C. |
arvestades, et 19. mail 2000. aastal võttis relvastatud rühmitus esimese etnilisest indialasest peaministri Mahendra Chaudhry ja mitmed parlamendiliikmed mitmeks nädalaks pantvangi; |
D. |
arvestades, et kriis on halvamas Fidži majandust — viivitades suhkrutootmist, vähendades dramaatiliselt tegevusi turismisektoris ja jättes tuhanded tööta; |
E. |
arvestades, et 2004. aastal taastas EL üheksanda Euroopa Arengufondi raames 23 miljoni euro suuruse arenguabi Fidži saartele, eesmärgiga pakkuda kõikidele etnilistele rühmadele võrdset juurdepääsu haridusele ja koolitusele; |
F. |
arvestades, et inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi austamine on AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid reguleeriva Cotonou partnerluslepingu oluline element; |
G. |
arvestades, et arengukoostöö Fidži ja ELi vahel sai alguse 1975. aastal; |
H. |
arvestades, et Rahvaste Ühendus on otsustanud peatada Fidži liikmelisuse oma otsustusnõukogudes, |
1. |
mõistab teravalt hukka võimu ülevõtmise Fidži demokraatlikult valitud valitsuselt Fidži relvajõudude poolt ja kinnitab oma kõige otsustavamat vastuseisu toimingutele, mis õõnestavad demokraatlikku protsessi Fidžil; |
2. |
nõuab, et relvajõud taganeksid ja annaksid võimu tagasi demokraatlikult valitud valitsusele; |
3. |
usub, et praegusele poliitilisele kriisile on võimalik saavutada püsiv lahendus üksnes rahumeelsete vahendite abil, austades kõigi kogukondade muresid ja huvisid; |
4. |
rõhutab, et pärast seda, kui kukutatud peaminister kutsus üles rahumeelsele vastupanule ja nii suguharupealike ülemkogu (Great Council of Chiefs) kui mõjukad kirikurühmitused riigipöörde juba avalikult hukka mõistsid, on välja kujunemas rahumeelne vastuseis sõjaväelisele režiimile; |
5. |
tuletab meelde, et Fidžil peeti 2006. aasta mais üldvalimised, mille lugesid usaldusväärseks rahvusvahelised vaatlejad, sealhulgas eelkõige arvukas ELi valimiste vaatlemise missioon; |
6. |
tuletab meelde, et peaminister Qarase pärast valimisi moodustatud koalitsioonivalitsusel on täielik demokraatlik legitiimsus ning väga suur enamus parlamendis; |
7. |
rõhutab, et Fidži paljurahvuselise ühiskonna tulevik sõltub kõigi kogukondade poolt toetatavate, inimeste etnilisest päritolust sõltumatu võrdsuse põhimõttel põhinevate demokraatlike institutsioonide usaldusväärsusest ja legitiimsusest; |
8. |
soovitab moodustada Fidžil „tõe- ja lepituskomisjon”, et aidata kaasa rahumeelsele kooseksisteerimisele riigi kahe peamise kogukonna vahel; |
9. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles peatama viivitamatult igasugune muu kui humanitaarabi Fidžile, nagu on sätestatud Cotonou partnerluslepingu artiklis 96, välja arvatud koolitusprogrammid eeldusel, et neid rakendavad valitsusvälised organisatsioonid; |
10. |
kutsub ELi üles kehtestama kohest reisikeeldu, et hoida ära relvajõudude liikmete, nende perekondade või teiste Fidži riigipöördega seotud isikute sisenemine liikmesriikidesse; |
11. |
kutsub kõiki Vaikse ookeani saarte foorumi liikmeid ja teisi piirkondlikke ja rahvusvahelisi osalisi üles avaldama survet olukorra lahendamiseks ja kestva poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse saavutamiseks Fidžil; |
12. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, Rahvaste Ühenduse peasekretärile, Vaikse ookeani saarte foorumi riikide — sealhulgas Austraalia ja Uus-Meremaa — valitsustele ning foorumijärgse dialoogi partnerriikide — sealhulgas Ameerika Ühendriikide — valitsustele. |
P6_TA(2006)0606
ÜRO vägede seotus seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega Libeerias ja Haiitil
Euroopa Parlamendi resolutsioon ÜRO vägede seotuse kohta seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega Libeerias ja Haiitil
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse New Yorgis 4. detsembril 2006. aastal toimunud ÜRO kõrgetasemelist konverentsi, kus käsitleti ÜRO ja valitsusväliste organisatsioonide töötajate poolt toime pandud seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise kõrvaldamist, ja peasekretäri märkusi sellel konverentsil; |
— |
võttes arvesse 1949. aasta tsiviilisikute sõjaaegse kaitse neljandat Genfi konventsiooni ja selle 1977. aasta lisaprotokolle, milles sätestatakse, et naisi tuleb kaitsta vägistamise ja igasuguse seksuaalse vägivalla eest; |
— |
võttes arvesse ÜRO 20. detsembri 1993. aasta deklaratsiooni naistevastase vägivalla kõrvaldamise kohta ja ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni; |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni nr 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta; |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 17. septembri 1999. aasta resolutsiooni nr 1265 (1999) tsiviilisikute kaitse kohta relvastatud konfliktides, ja eelkõige selle lõiget 14, mille kohaselt rahusobitamise, rahuvalve ja rahu tagamise operatsioonides osalevatel ÜRO töötajatel peab olema asjakohane väljaõpe, eelkõige inimõiguste, sealhulgas soolisi küsimusi puudutavate sätete valdkonnas; |
— |
võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja eelkõige selle artikleid 7 ja 8, milles vägistamist, seksiorjust, prostitutsioonile sundimist, sundrasedust ja sundsteriliseerimist või muud liiki võrreldavalt jõhkrat seksuaalset vägivalda loetakse inimsusevastaseks ja sõjakuriteoks ning need on võrdsustatud igasuguses vormis piinamise ja raske sõjakuriteoga, olenemata sellest, kas need kuriteod pannakse toime süstemaatiliselt või mitte rahvusvaheliste või sisekonfliktide ajal; |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 29. septembri 2006. aasta resolutsiooni nr 1712 (2006) Libeeria kohta; |
— |
võttes arvesse ÜRO rahuvalvajate poolt seksuaalset ekspluateerimist ja kuritarvitamist kontrollinud peasekretäri nõuniku prints Zeid Ra'Ad Zeid Al-Husseini 4. aprilli 2005. aasta aruannet pealkirjaga „Põhjalik strateegia seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise kõrvaldamiseks ÜRO tulevastel rahuvalveoperatsioonidel”; |
— |
võttes arvesse sisejärelevalveteenistuste ameti 5. jaanuari 2005. aasta aruannet uurimise kohta väidetavate seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise juhtude kohta ÜROi missiooni ajal Kongo Demokraatlikus Vabariigis; |
— |
võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgsete riikide ülesehitus- ja demokratiseerimisprotsessis (1); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et hiljutised väited Haiiti ja Libeeria laste kohta, keda ÜRO rahuvalvajad on vägistanud ja prostitutsioonile sundinud, teevad sellest kõige viimase samasuguste skandaalide kurvas seerias, mille hulka kuuluvad ka ÜRO töötajatega seotud pedofiiliajuhtumid Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja inimkaubandus Kosovos; |
B. |
arvestades, et maailmas on ligikaudu 100 000 ÜRO rahuvalvajat, kellest valdav osa teenivad lojaalselt ja ausalt, kuid kelle panust rahusse ja julgeolekusse kahjustavad rasked seksuaalsed kuritarvitused, mida panevad toime mõned üksikud ÜRO töötajad; |
C. |
arvestades, et ÜRO on 2004. aastast alates uurinud 319 rahuvalvetöötajat, keda kahtlustatakse seksuaalses kuritarvituses, ning on määranud karistuse 179 isikule, nende hulgas sõduritele, tsiviilisikutele ja politseinikutele; |
D. |
arvestades, et ÜRO töötajaid, kes on organisatsioonist välja heidetud seksuaalse ekspluateerimise tõttu, võetakse nende päritoluriigis väga harva kohtulikule vastutusele; |
E. |
arvestades, et rahuvalvemissioonide kogu eesmärk on aidata sise- või rahvusvahelises konfliktis kannatada saanud riikidel taastada stabiilsust, tagada avalikku korda ja kehtestada õigusriigi põhimõtteid; |
1. |
on sügavalt šokeeritud ÜRO töötajatele omistatud jälkidest kuritegudest, sealhulgas seksi eest tasumine toiduainetega; |
2. |
mõistab hukka ÜRO rahuvalvajate teod Haiitil ja Libeerias, kes on lapsi vägistanud ja sundinud neid prostitutsioonile; |
3. |
mõistab hukka kõik seksuaalse kuritarvituse ja ekspluateerimisega seotud teod, samuti kõik muud ÜRO töötajate kriminaalsed inimõigustevastased teod, mis on räiges vastuolus organisatsiooni enda rahutagamise ja humanitaarmissiooni põhimõtetega ja mis tähendab nende põhimõtete reetmist; |
4. |
rõhutab nende tegude erakordselt jälestusväärset laadi, sest ohvriteks on erakordselt haavatavad ja nõrgad kohalikud elanikud, keda ÜRO töötajad peaksid kaitsma, mitte nende kallal kuritegusid toime panema; |
5. |
palub ÜRO liikmesriikidel, kes saadavad töötajaid rahuvalvemissioonidele, kontrollida kõiki seksuaalse kuritarvituse ja ekspluateerimise väiteid, eriti neid, mis puudutavad alaealisi, ja anda need seksuaalkuriteo toime pannud isikud kohtu alla nii kiiresti kui võimalik; |
6. |
palub ÜRO peasekretäril jätkata ÜRO rahuvalvajate ja humanitaarabitöötajate rolli uurimist laste ja haavatavate inimeste seksuaalses ekspluateerimises ja kuritarvitamises, et kehtestada tõhus järelevalvesüsteem ja ÜRO nulltolerantsi poliitika; |
7. |
tunneb heameelt ÜRO 4. detsembri 2006. aasta kõrgetasemelise konverentsi üle, kus käsitleti küsimust, kuidas ära hoida kohapeal töötavate inimeste seksuaalset väärkäitumist ja peasekretäri teate üle seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvituse ohvrite abistamise peatselt valmiva strateegia ning DNA proovide kogumise kohta uute kuritarvituste ennetamiseks; |
8. |
väljendab sügavat muret teadete üle „vaikimiskultuuri” kohta mõnes ÜRO missioonis, mille juured on karistamise ja kättemaksuhirmus; palub ÜROl võtta kõik vajalikud meetmed töökeskkonna loomiseks, mis võimaldab töötajatel teatada kuritarvitustest, ilma et nad peaksid tundma hirmu kättemaksu ees; |
9. |
rõhutab, et vaatamata kehtivatele meetmetele ja ÜRO pikaajalisele „nulltolerantsile” esitatakse jätkuvalt seksuaalse väärkäitumisega seotud süüdistusi, ja rõhutab, et kui ÜRO ei pane kiiresti piiri sellisele käitumisele, mõjutab see kahjulikult institutsiooni kui terviku usaldusväärsust ja moraalset autoriteeti ning lõpuks võivad mõned ÜRO liikmesriigid vähendada oma vägede arvu ajal, kui rahuvalvemissioone on väga vaja; |
10. |
rõhutab, et ÜROl on raske seksuaalselt vääralt käitunud vägesid karistada, sest lõplik vastutus vägede väljaõppe ja karistamise eest lasub liikmesriikidel; palub seetõttu tungivalt asjaomastel riikidel rakendada alati distsiplinaarasja menetlust, kui see on võimalik; |
11. |
tunneb heameelt eesmärgi üle luua siduv ÜRO leping rahuvalvajate kohtu alla andmiseks, kes on toime pannud seksuaalkuriteo; |
12. |
rõhutab, et selline leping peaks sisaldama tegevuspõhimõtteid, mis välistavad ÜRO töötajate, kellele on niisuguses kuritarvituses süüdistus esitatud, uuesti tööle võtmise, looma kuritarvituse ohvrite abistamise fondi ja kehtestama meetmed, millega parandada ÜRO töötajate väljaõpet inimõiguste austamise valdkonnas; |
13. |
palub ÜROl võtta meetmeid, et tagada haavatavate inimeste, eelkõige naiste, laste ja põgenike kaitse piirkondades, kus väed tegutsevad; palub veel ÜROl ja ELil toetada meetmeid, millega kindlustatakse naiste olukorda konflikti- ja konfliktijärgses olukorras, nii et neid ei oleks nii kerge seksuaalselt ekspluateerida; |
14. |
tunneb heameelt Libeeria valitsuse 4. detsembril 2006 algatatud seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvituse vastase võitluse riikliku kampaania üle, mis viiakse läbi koos ÜRO ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ja tervitab president Ellen Johnson-Sirleafi üleskutset rahvusvahelisele üldsusele mitte kasutada [oma] jõukust ja mõjuvõimu laste ja naiste seksuaalseks ekspluateerimiseks; |
15. |
tunnustab ÜRO tööd rahuvalvemissioonidel rahu ja julgeoleku edendamiseks kogu maailmas; |
16. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ja ÜRO liikmesriikide valitsustele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0245.
P6_TA(2006)0607
Birma
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Birmas
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse ÜRO eri raportööri Pinheiro 21. septembri 2006. aasta aruannet inimõiguste kohta Myanmaris; |
— |
võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. septembri 2006. aasta otsust võtta Myanmar ametlikult päevakorda, ÜRO peasekretäri asetäitja poliitilistes küsimustes Ibrahim Gambari visiiti Birmasse 9.–12. novembrini 2006 ja tema sellele järgnenud infotundi Julgeolekunõukogus; |
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Birma kohta, eriti 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni (1); |
— |
võttes arvesse nõukogu 29. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 817/2006, millega uuendatakse Birma/Myanmari vastu suunatud piiravaid meetmeid (2); |
— |
võttes arvesse Helsingis 10.–11. septembril 2006. aastal toimunud kuuenda Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) eesistuja avaldust; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et riiklik rahu- ja arengunõukogu (SPDC) jätkab tegevust, mille tulemusel kannatab Birma rahvas inimõiguste kohutavate rikkumiste all, nagu sunniviisiline töö, teisitimõtlejate tagakiusamine, lapssõdurite sundvärbamine ja sunniviisiline ümberasustamine; |
B. |
arvestades, et Rahvuslik Konvent, mis tuli esimest korda kokku 1993. aastal, et koostada põhiseadus ja mille tegevust on sellest alates korduvalt peatatud, tuli taas kokku 10. oktoobril 2006, kuid demokraatlikult valitud esindajate, eelkõige Rahvuslik Demokraatia Liiga (NLD), samuti etniliste rühmade puudumise tõttu on sellel usaldusväärsuse puudujääke; |
C. |
arvestades, et Rahvusliku Demokraatia Liiga juht, Nobeli preemia laureaat ja Sahharovi auhinna võitja Aung San Suu Kyi on kümme viimasest kuueteistkümnest aastast olnud koduarestis, mis on ebaseaduslik meede, mida sõjalise hunta igal aastal pikendab; |
D. |
arvestades, et Birma naabrid peavad võtma kindlama seisukoha selle riigi sõjalise režiimi rikkumiste suhtes ja nõudma, et Birma parandaks inimõiguste olukorda ja edendaks demokraatiat; |
E. |
arvestades, et enam kui kolmkümmend protsenti alla viieaastastest lastest kannatavad alatoitumise käes, suremus malaariasse ja tuberkuloosi on endiselt väga suur, HIV/AIDSi epideemia on levinud kogu elanikkonnas ja peaaegu pool kooliealistest lastest ei alusta kunagi kooliteed; |
F. |
arvestades, et Birma valitsus andis hiljuti Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele käsu sulgeda viis selle välibürood riigis, muutes võimatuks suurema osa organisatsiooni abitegevusest ja tööst nende tsiviilisikute kaitsmisel, kes elavad rasketes tingimustes piirialadel; |
G. |
arvestades, et rahvusvahelise narkootiliste ainete kontrollistrateegia 2006. aasta aruande kohaselt on Birma maailmas suuruselt teine illegaalse oopiumi tootja, kelle arvele kuulub enam kui üheksakümmend protsenti Kagu-Aasia heroiinist; |
1. |
mõistab riikliku rahu- ja arengunõukogu hukka Birma rahva järeleandmatu allasurumise eest enam kui 40 aasta vältel ja selle täieliku ebaõnnestumise liikuda märkimisväärselt demokraatia suunas; |
2. |
keeldub tunnustamast Rahvusliku Konvendi põhiseaduse ettepanekute legitiimsust seni, kuni pole kaasatud Rahvuslik Demokraatia Liiga ja teised erakonnad; nõuab tungivalt, et Rahvuslik Konvent esitaks demokraatia tegevuskava, mis peegeldab tõeliselt Birma rahva soove, selle asemel et tugevdada sõjaväe võimuhaaret; |
3. |
nõuab Aung San Suu Kyi ja teiste riikliku rahu- ja arengunõukogu käes olevate poliitvangide – keda hinnanguliselt on üle 1 100 – kohest tingimusteta vabastamist; |
4. |
mõistab hukka Birma valitsuse hiljutise Rahvusvahelise Punase Risti Komitee viie välibüroo sulgemise (Mandalay's, Mawlamyine's, Hpa-an'is, Taunggyi's ja Kyaing Tong'is), mis muudab võimatuks organisatsiooni humanitaartöö, ja teised humanitaarabi valitsusväliste organisatsioonide hirmutamiseks mõeldud meetmed; kutsub Birma valitsust üles lubama nendel organisatsioonidel tegutseda ilma sekkumiste ja piiranguteta; |
5. |
mõistab rängalt hukka režiimipoolse mitme suure etnilise rühma, sealhulgas Ida-Birma karenite brutaalse allasurumise, mis on viinud ulatuslike kannatuste ja riigisisese ümberasustamiseni, kus umbkaudu 82 000 inimest pidid 2006. aastal lahkuma oma kodudest Ida-Birmas, mis suurendas riigisiseselt ümberasustatud inimeste arvu vähemalt 500 000ni; |
6. |
tervitab Malaisia välisministri Syed Hamid Albar'i 2006. aasta uurimismissiooni Birmasse möödunud aastal üheteistkümnendal Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) tippkohtumisel võetud seisukoha tulemusena ja usub, et selle tulemuseks on nüüd ASEANi riikide rangemad meetmed Birma sõjalise hunta suhtes; |
7. |
tervitab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni otsust tõstatada riikliku rahu- ja arengunõukogu jälestav sunnitöö kasutamine ÜRO Julgeolekunõukogus ja Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ning loodab, et karmim tegutsemine veenab riiklikku rahu- ja arengunõukogu sellist tegevust lõpetama; |
8. |
tunnistab, et ELi sihtsanktsioonid ei ole keskendunud majandusvaldkondadele, mis teenivad režiimile olulist tulu ja selle tulemusena ei ole sanktsioonidel olnud soovitud mõju Birma rahva kannatuste eest otseselt vastutavatele; palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid rakendaksid kindlakäeliselt olemasolevaid piiravaid meetmeid; |
9. |
kutsub nõukogu üles laiendama sanktsioonide ulatust ning täiendama nimistut, kellele need on suunatud, et see hõlmaks riikliku rahu- ja arengunõukogu ministreid, asetäitjaid, liikmeid, toetajaid ja töötajaid, lisaks nende perekonnaliikmeid ning ärimehi ja teisi režiimiga seotud prominentseid isikuid; |
10. |
nõuab tungivalt, et Hiina, India ja teised riigid, kes jätkuvalt varustavad sõjaväelist huntat relvadega, loobuksid oma tegevusest ja ühineksid rahvusvahelise üldsusega parema Birma ülesehitamise püüdlustes; |
11. |
tervitab Lõuna-Korea prokuröride otsust esitada süüdistus neljateistkümnele seitsme Lõuna-Korea ettevõtte heaks töötavale inimesele, kes väidetavalt varustasid Birma režiimi tehnoloogia ja varustusega, et aidata ehitada relvatehast Pyay'sse Kesk-Birmas; |
12. |
tervitab ÜRO esimese õigusabikeskuse avamist seitsmest Ban Mae Nai Soi laagris Loode-Tais, et abistada selles naaberriigis elavaid Birma põgenikke ja ootab, et sellele järgnevad täiendavad ranged ÜRO meetmed riikliku rahu- ja arengunõukogu suhtes; |
13. |
nõuab, et kogu Birmale suunatud abi peab kohale jõudma tõeliste valitsusväliste organisatsioonide kaudu ja jõudma inimesteni, kellele see mõeldud on, riikliku rahu- ja arengunõukogu režiimi osalus kõnealuses protsessis peab olema võimalikult väike; |
14. |
kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles andma siduvat resolutsiooni, milles nõutakse demokraatia taastamist Birmas ja kõigi poliitvangide, sealhulgas Aung San Suu Kyi vabastamist; |
15. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, ASEANi maade valitsustele, Rahvusliku Demokraatia Liigale, riiklikule rahu- ja arengunõukogule ning ÜRO peasekretärile. |
P6_TA(2006)0608
Haagi väärtpaberikonventsioon
Euroopa Parlamendi resolutsioon Haagi väärtpaberikonventsiooni allkirjastamise tagajärgede kohta
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Haagi konventsiooni, mis käsitleb vahendaja käes olevate väärtpaberitega seotud teatavate õiguste suhtes kohaldatavat õigust (edaspidi „Haagi väärtpaberikonventsioon”), ja selle selgitavat aruannet; |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2003)0783) Haagi väärtpaberikonventsiooni allkirjastamise kohta; |
— |
võttes arvesse komisjoni uuringut Haagi väärtpaberikonventsiooni teatavate õiguslike aspektide kohta; |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (1), eriti selle artiklit 9; |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (2), eriti selle artikli 9 lõiget 2; |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (3), eriti selle artikli 24 ja artikli 31 kolmandat taanet; |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. märtsi 2005. aasta arvamust (4) seoses Haagi väärtpaberikonventsiooni allkirjastamisega; |
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi kaasatuse kohta Haagi konverentsi töösse ühenduse liitumise järel (5); |
— |
võttes arvesse oma 15. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Arveldused börsitehingutega Euroopa Liidus – Peamised probleemid ja väljakutsed” (6); |
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ja lõike 3 teist lõiku; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et Haagi väärtpaberikonventsioon ei ole kooskõlas direktiividega 2002/47/EÜ, 98/26/EÜ ja 2001/24/EÜ; |
B. |
arvestades, et komisjon kavatseb seetõttu muuta neid kolme direktiivi, mis on Euroopa Parlamendi poolt kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud; |
C. |
arvestades, et nimetatud direktiividega kehtestatakse maksete õiguskindluse tagamiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks finantsvahendajate üle vahendaja asukoha põhimõte (Place of the Relevant Intermediary Approach, PRIMA); |
D. |
arvestades, et omandit puudutav materiaalõigus, hääleõigus, keksdepositooriumite õigused ja kohustused arvete omanike ees ning eelkõige ise-enda ja kliendi nimel hallatavate varade eristamise põhimõtted pole ühtlustatud, mistõttu on vajalik enne vahendaja asukoha põhimõtte hülgamist tõhusalt konsulteerida Euroopa Parlamendiga, kes tugineb kõigi asjaomaste parlamendikomisjonide eelnevale põhjalikule uurimistööle; |
E. |
arvestades, et Euroopa Parlamendil on Haagi väärtpaberikonventsiooni ratifitseerimise suhtes nõusolekupädevus, |
1. |
kinnitab vajadust tagada demokraatlik kontroll Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames peetavate läbirääkimiste üle; |
2. |
rõhutab vajadust konsulteerida Euroopa Parlamendiga ratifitseerimisprotsessi alguses, eelkõige seoses läbirääkimiste mandaadiprojektiga ning eraldumisklausli rakendamise vajalikkusega; |
3. |
tuletab meelde Euroopa Parlamendi poolehoidu vahendaja asukoha põhimõttele, börsitehingutega arveldamise ühisraamistiku kindlaksmääramisele, rahapesu vastase võitluse tõhustamisele ning aktsionäride hääletamiskavatsuste austamisele; |
4. |
on seisukohal, et äärmiselt oluline on tagada eelnev õiguskindlus seoses teatud küsimustes rakendatava õigusega, nagu vahendaja juures hoitaval arvel asuvate väärtpaberite valdamine, täitmisele pööramine ja väärtpaberite ülekandmine ning selliste väärtpaberite puhul rahvusvahelises kontekstis antavad tagatised, ning vältida süsteemiriske, mis võivad tekkida, kui nendes küsimustes ei valitse selgust; |
5. |
avaldab kõige suuremat kahetsust reservatsioonide üle, mida Euroopa Keskpank on väljendanud süsteemiriskide suhtes ning seoses sellega, et plahvatuslikult on kasvanud selliste tagatise täitmisega seotud tüliküsimuste arv, mille puhul peavad kohtud tagatise liigi kindlaksmääramiseks rakendama võõra riigi õigust; |
6. |
on seisukohal, et kõigi ühe süsteemi osalejate arvele märgitud väärtpaberite omandiõiguslikke aspekte peab reguleerima üksainus õigussüsteem ning samuti peab üksainus õigussüsteem reguleerima süsteemi ja kõigi selle osalejate vahelisi lepingulisi aspekte, et kaitsta süsteemi operatsioonide lõplikkust ning süsteemi turvalisust ja läbipaistvust; |
7. |
on seisukohal, et enne Euroopa Liidu ja ülejäänud maailma vaheliste tehingute lihtsustamist tuleb pöörata tähelepanu Euroopa-siseste tehingute turvalisemaks muutmisele; |
8. |
avaldab kahetsust kohaloleku testi puudulikkuse (Haagi väärtpaberikonventsiooni artikli 4 lõige 1) ning erandite tegemise üle imperatiivsete sätete suhtes (Haagi väärtpaberikonventsiooni artikli 11 lõige 3), mis võib viia vähim rangemate seaduste eelistamise ning moonutuste tekitamiseni finantsteenuste siseturul; |
9. |
kutsub komisjoni üles esitama ammendavat mõju-uuringut Haagi väärtpaberikonventsiooniga liitumise tagajärgede kohta Euroopa Liidu õigusele ja majandusele; palub, et selles uuringus tuleb eelkõige täpsustada konventsiooniga liitumise tagajärgi maksupoliitikale, tagajärgi, mis on seotud vahendaja asukoha põhimõtte hülgamisest tulenevate riskide ülekandmisega juriidiliste isikute vahel (keskdepositooriumid, pangad, hoiustajad), tagajärgi väärtpaberitega seotud hääleõiguse teostamisele, mõju väärtpaberi viimasele omanikule tasu maksmisele, turu kuritarvitamise vastasele võitlusele, võitlusele rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ning süsteemi „ülekanne makse vastu” tõhususele ning krediidiasutuste maksejõuetuse ohu jälgimisele; |
10. |
palub volinike kolleegiumil nimetatud mõju-uuringu enne Haagi väärtpaberikonventsioonile ühenduse nimel allkirja andmist kinnitada; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.
(2) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.
(3) EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.
(4) ELT C 81, 2.4.2005, lk 10.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0353.
II Ettevalmistavad aktid
EUROOPA PARLAMENT
Esmaspäev, 18. detsember 2006
23.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 317/906 |
PROTOKOLL
(2006/C 317 E/05)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungjärgu jätkamine
Istung algas kell 11.05.
2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Kinnitati eelmise istungi protokoll.
Sõna võtsid
— |
Jean-Marie Cavada (LIBE komisjoni esimees), kes tänas erinevaid osalejaid, kes võimaldasid 14.12.2006 (14.12.2006 protokolli punkt 6.11, 14.12.2006 protokolli punkt 6.12, 14.12.2006 protokolli punkt 6.13, 14.12.2006 protokolli punkt 6.15, 14.12.2006 protokolli punkt 6.16, 14.12.2006 protokolli punkt 6.22, 14.12.2005 protokolli punkt 6.23, 14.12.2006 protokolli punkt 6.26, 14.12.2006 protokolli punkt 6.27 ja 14.12.2006 protokolli punkt 6.28) vastu võtta kümme otsuse ettepanekut seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rahastamisega, ning rõhutas, et nüüd on need tekstid kooskõlas täiskogu tahtega; |
— |
Richard Corbett (raportöör) 14.12.2006 vastu võetud kodukorra artikli 81 muutmise kohta (14.12.2006 protokolli punkt 6.20), kes esitas taotluse, et uued sätted oleksid kasutatavad alates 2007. aasta jaanuarist (president vastas, et kodukorra uus esialgne versioon jagatakse välja 2007. aasta jaanuariks). |
3. Esitatud dokumendid
Komisjon on esitanud järgmise dokumendi:
— |
ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta (KOM(2006)0570 — C6-0332/2006 — 2006/0183(COD))
|
4. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Aafrika Parlamendi delegatsiooni liikmeid ja selle juhti Gertrude Mongellat, kes viibisid ametlike külaliste rõdul.
5. REACHi ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi allkirjastamine
Josep Borrell Fontelles (Euroopa Parlamendi president) ja Matti Vanhanen (nõukogu eesistuja) esinesid lühikeste avaldustega pärast REACHi ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vastuvõtmist (13.12.2006 protokolli punkt 8.11, 13.12.2006 protokolli punkt 8.2, 30.11.2006 protokolli punkt 8.10, 30.11.2006 protokolli punkt 8.11, 30.11.2006 protokolli punkt 8.14, 30.11.2006 protokolli punkt 8.15, 30.11.2006 protokolli punkt 8.16, 30.11.2006 protokolli punkt 8.17, 30.11.2006 protokolli punkt 8.18, 30.11.2006 protokolli punkt 8.19, 30.11.2006 protokolli punkt 8.20 ja 30.11.2006 protokolli punkt 8.21).
Pärast seda allkirjastasid nad õigusaktid, milles osalesid ka José Manuel Barroso (komisjoni president), Karl-Heinz Florenz (ENVI komisjoni esimees), Guido Sacconi (REACHi raportite raportöör), Miloslav Ransdorf (ITRE komisjoni aseesimees) ning teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kolm raportööri Jerzy Buzek, Philippe Busquin ja Anne Laperrouze.
6. Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2006. aasta kohtumine — Soome eesistumise poolaasta tegevus (arutelu)
Euroopa Ülemkogu aruanne ja komisjoni avaldus: Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2006. aasta kohtumine
Nõukogu eesistuja avaldus: Soome eesistumise poolaasta tegevus
Matti Vanhanen (nõukogu eesistuja) tutvustas Euroopa Ülemkogu aruannet ja esines avaldusega nõukogu eestistujariigi Soome tegevuse kohta möödunud poolaastal.
José Manuel Barroso (komisjoni president) esines samuti avaldusega Euroopa Ülemkogu kohtumise kohta.
Sõna võtsid Hans-Gert Pöttering fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel, Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel, Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel, Sylvia-Yvonne Kaufmann fraktsiooni GUE/NGL nimel, Nigel Farage fraktsiooni IND/DEM nimel, ja Koenraad Dillen (fraktsioonilise kuuluvuseta).
Sõna võtsid (ilma sõnavõtjate nimekirjata): Alexander Stubb, Edite Estrela, Gérard Onesta, Gunnar Hökmark, Ville Itälä, Lasse Lehtinen, Józef Pinior, Margrietus van den Berg, Françoise Grossetête, Jan Mulder, Ryszard Czarnecki, Esko Seppänen, Piia-Noora Kauppi, Jacek Saryusz-Wolski, Marianne Mikko, Hannu Takkula, Zbigniew Zaleski, Richard Corbett, Kyriacos Triantaphyllides, Malcolm Harbour, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Simon Busuttil, Alojz Peterle, Tunne Kelam, Avril Doyle, Charles Tannock, Jacek Protasiewicz, Zita Pleštinská ja Jerzy Buzek.
Sõna võtsid Matti Vanhanen ja José Manuel Barroso, kes vastasid parlamendiliikmete küsimustele.
Arutelu lõpetati.
7. Järgmiste istungite ajakava
Järgmised istungid toimuvad 15.01.2007 kuni 18.01.2007.
8. Istungjärgu vaheaeg
Euroopa Parlamendi istungjärk katkestati.
Istung lõppes kell 13.25.
Julian Priestley
peasekretär
Josep Borrell Fontelles
president
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Agnoletto, Albertini, Andersson, Andrejevs, Arif, Ashworth, Audy, Ayala Sender, Ayuso, Baco, Bauer, Beaupuy, Becsey, Belet, Belohorská, Bennahmias, Berès, van den Berg, Berman, Blokland, Bonde, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bozkurt, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Brunetta, van den Burg, Bushill-Matthews, Busuttil, Buzek, Carollo, Caspary, Castex, Castiglione, Cavada, Christensen, Coelho, Corbett, Cramer, Crowley, Ryszard Czarnecki, Daul, De Blasio, De Keyser, Demetriou, Deprez, Descamps, Désir, De Veyrac, De Vits, Dillen, Doyle, Duff, Duka-Zólyomi, Elles, Estrela, Farage, Fernandes, Elisa Ferreira, Fjellner, Flasarová, Florenz, Fourtou, Frassoni, Fruteau, Gahler, Gaľa, Gaubert, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gewalt, Gibault, Glattfelder, Gottardi, Gröner, Grossetête, Guardans Cambó, Guellec, Hänsch, Harangozó, Harbour, Hasse Ferreira, Hassi, Haug, Hegyi, Herczog, Hökmark, Holm, Horáček, Ibrisagic, Isler Béguin, Itälä, Jäätteenmäki, Janowski, Jeggle, Jöns, Jørgensen, Jordan Cizelj, Kallenbach, Karas, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Klinz, Koch, Konrad, Krasts, Krupa, Kułakowski, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lamassoure, Lambrinidis, Lang, Langen, Lax, Lehtinen, Libicki, Ludford, Lundgren, Maaten, McDonald, McGuinness, Madeira, Maldeikis, Maňka, Erika Mann, Markov, Marques, David Martin, Martínez Martínez, Masiel, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Medina Ortega, Meijer, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Moreno Sánchez, Mulder, Muscat, Myller, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Novak, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Őry, Oviir, Paasilinna, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pęk, Alojz Peterle, Pīks, Pinior, Pirilli, Pleštinská, Podestà, Pöttering, Prets, Protasiewicz, Ransdorf, Rapkay, Resetarits, Reul, Rivera, Roithová, Rothe, Rouček, Roure, Rutowicz, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Saryusz-Wolski, Schapira, Scheele, Olle Schmidt, Frithjof Schmidt, Schulz, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Simpson, Sinnott, Sommer, Spautz, Speroni, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Stubb, Sudre, Swoboda, Szájer, Szent-Iványi, Tajani, Takkula, Tannock, Tomczak, Triantaphyllides, Tzampazi, Vaidere, Van Hecke, Vaugrenard, Veneto, Vlasák, Watson, Henri Weber, Weiler, Westlund, Wieland, Bernard Piotr Wojciechowski, Janusz Wojciechowski, Wurtz, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zaleski, Zappalà, Ždanoka, Zvěřina
Vaatlejad:
Bărbuleţiu, Cappone, Corlăţean, Coşea, Corina Creţu, Martin Dimitrov, Kazak, Kirilov, Mihalache, Paparizov, Sofianski, Szabó, Vigenin
23.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 317/s32 |
Menetluste selgitus
* |
Nõuandemenetlus |
**I |
Koostöömenetlus: esimene lugemine |
**II |
Koostöömenetlus: teine lugemine |
*** |
Nõusolekumenetlus |
***I |
Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine |
***II |
Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine |
***III |
Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine |
(Menetlus põhineb Euroopa Komisjoni poolt ette pandud õiguslikul alusel.)
Hääletustundi puudutav teave
Raportöör teavitab istungi juhatajat oma seisukohtadest muudatusettepanekute suhtes kirjalikult enne hääletuse algust, kui ei ole otsustatud teisiti.
Parlamendi komisjonid
AFET |
Välisasjade komisjon |
DEVE |
Arengukomisjon |
INTA |
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon |
BUDG |
Eelarvekomisjon |
CONT |
Eelarvekontrollikomisjon |
ECON |
Majandus- ja rahanduskomisjon |
EMPL |
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon |
ENVI |
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon |
ITRE |
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon |
IMCO |
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon |
TRAN |
Transpordi- ja turismikomisjon |
REGI |
Regionaalarengukomisjon |
AGRI |
Põllumajanduskomisjon |
PECH |
Kalanduskomisjon |
CULT |
Kultuuri- ja hariduskomisjon |
JURI |
Õigusasjade komisjon |
LIBE |
Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon |
AFCO |
Põhiseaduskomisjon |
FEMM |
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon |
PETI |
Petitsioonikomisjon |
Fraktsioonid
PPE-DE |
Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon |
PSE |
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon |
ALDE |
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon |
Verts/ALE |
Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon |
GUE/NGL |
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon |
IND/DEM |
Fraktsioon Iseseisvus ja Demokraatia |
UEN |
fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest |
NI |
fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed |