		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 311

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 19. detsember 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
2006/C 311/1	Nõukogu otsus, 4. detsember 2006, millega muudetakse Europoli personalieeskirju	1

2006/C 311/2	Nõukogu otsus, 4. detsember 2006, millega muudetakse 27. märtsi 2000. aasta otsust, millega antakse Europoli direktorile volitused alustada läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega	10

2006/C 311/3	Nõukogu otsus, 4. detsember 2006, Europoli töötajate põhipalkade ja toetuste korrigeerimise kohta	11

2006/C 311/4	Europoli ühise järelevalveasutuse otsus nr 1/2006, 26. juuni 2006, millega muudetakse selle töökorda	13

	I Teave
	Komisjon
2006/C 311/5	Euro vahetuskurss	15

2006/C 311/6	Teave nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, alusel esitatav teave	16

2006/C 311/7	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiivi 97/23/EÜ (surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	31

2006/C 311/8	Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ( 1 )	45

2006/C 311/9	Teadaanne Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit polüvinüülalkoholide (PVA) importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta	47

2006/C 311/0	Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne	51

2006/C 311/1	Komisjoni teatis maisitootjatele	53

2006/C 311/2	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4514 — Advent/Carlyle/H.C.Starck) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	54

2006/C 311/3	Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne	55

2006/C 311/4	Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne	57

2006/C 311/5	Loetelu kolmandate riikide kohta, keda on tunnustatud direktiivi 2001/25/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) artikli 18 lõikes 3 sätestatud korras (Olukord 20. novembri 2006. aasta seisuga) ( 1 )	59

2006/C 311/6	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4520 — Industri Kapital/Attendo) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	60

2006/C 311/7	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ kohased piirmäärade väärtused	61

2006/C 311/8	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4433 — RREEF/Peel Ports Holdings/Peel Ports) ( 1 )	62

	Euroopa pettustevastane amet (OLAF)
2006/C 311/9	OLAFi järelevalvekomitee töökord	63


	(1) EMPs kohaldatav tekst

Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/1

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2006,

millega muudetakse Europoli personalieeskirju

(2006/C 311/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (“Europoli konventsioon”) (1), eelkõige selle artikli 30 lõiget 3,

võttes arvesse Austria Vabariigi algatust, (2)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (3)

võttes arvesse Europoli haldusnõukogu arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta aktiga (4) kehtestatud Europoli töötajate suhtes kohaldatavaid personalieeskirju (edaspidi “personalieeskirjad”) tuleks muuta, et näha kõikide töötajate jaoks ette maksimaalselt üheksa-aastane teenistusaeg kahe tähtajalise lepingu alusel.

(2)	Samuti tuleks personalieeskirju muuta selleks, et reguleerida sisekontrolöri, abisisekontrolöri(de) ja sisekontrolöri büroo töötajate töösuhteid ning Europoli haldusnõukogu sekretäri ja haldusnõukogu sekretariaadi töötajate töösuhteid.

(3)	Nõukogu peab ühehäälselt kehtestama Europoli töötajate suhtes kohaldatavad üksikasjalikud eeskirjad ja nende hilisemad muudatused,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Personalieeskirju muudetakse järgmiselt:

Artiklile 1 lisatakse järgmised lõiked:

“3. Samuti kohaldatakse personalieeskirju Europoli sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) ning sisekontrolöri büroo töötajate suhtes, ilma et see piiraks Europoli konventsiooni ja Europoli finantsmääruse kohaldamist ning kui 10. liites, milles kehtestatakse sisekontrolöri, abisisekontrolöri(de) ja sisekontrolöri büroo töötajate suhtes kohaldatavad erisätted, ei ole sätestatud teisiti.

4. Personalieeskirju kohaldatakse ka Europoli haldusnõukogu sekretäri ja haldusnõukogu sekretariaadi töötajate suhtes, ilma et see piiraks Europoli konventsiooni kohaldamist ning kui 11. liites, milles kehtestatakse haldusnõukogu sekretäri ja haldusnõukogu sekretariaadi töötajate suhtes kohaldatavad erisätted, ei ole sätestatud teisiti.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

Kõik Europoli töötajad, ükskõik kas nad võetakse tööle ametikohale, mida saab täita üksnes Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega, või ametikohale, mille suhtes seda piirangut ei kohaldata, võetakse esialgu tööle tähtajaliselt, üheks kuni viieks aastaks.

Esimesi lepinguid võib pikendada. Tähtajaliste lepingute kogukestus koos kõikide pikendamistega on maksimaalselt üheksa aastat.

Tähtajatult võib tööle võtta üksnes töötajaid ametikohtadele, mida ei pea tingimata täitma Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega, pärast seda, kui nad on olnud teenistuses vähemalt kuus aastat kahe tähtajalise lepingu alusel, ja kelle töötulemused on olnud väga head.

Europoli haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu Europoli direktori ettepanekutele tähtajatute töölepingute sõlmimiseks. Haldusnõukogu võib kehtestada selliste lepingute üldarvu piirmäära.”

Artikkel 95 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 95

Tähtajalise või tähtajatu töösuhte võib Europol lõpetada ette teatamata:

a)	katseaja jooksul või selle lõppedes artiklis 26 ettenähtud tingimustel;

b)	kui ametnik ei vasta enam artikli 24 lõike 2 punktides a ja d esitatud nõuetele; kui ametnik ei vasta enam artikli 24 lõike 2 punktis d esitatud nõuetele, võib tema lepingu lõpetada üksnes vastavalt artiklile 65;

c)	kui pädeva ametiasutuse heakskiidetud lähetamine, töövabastus või ajutine eemalolek on lõppenud ametniku puhul, kes töötab ametikohal, mida saab täita üksnes Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega;

d)	kui ametnik ei ole artiklis 38 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul makstakse ametnikule toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetusi kahe päeva eest iga täitunud teenistuskuu kohta.”

4)	2. liite artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega: “3. Ilma et see piiraks artiklis 6 sätestatud maksimaalse teenistusaja kohaldamist, kaalutakse kõikide vabade ametikohtade puhul nii asutusesiseseid kui ka väljastpoolt saabunud avaldusi.”

9. liite järele lisatakse järgmine liide:

“10. LIIDE

Sisekontrolöri, abisisekontrolöri(de) ja sisekontrolöri büroo töötajate suhtes kohaldatavad erisätted

1. PEATÜKK

ÜLESANDED JA KOHUSTUSED

Artikkel 1

1. Sisekontrolör vastutab talle Europoli konventsiooni ja Europoli finantsmäärusega pandud ülesannete ja samuti kõikide muude haldusnõukogu poolt talle pandud ülesannete täitmise eest ning täidab neid.

2. Vastavalt Europoli finantsmääruse artiklile 20 annab sisekontrolör oma kohustuste täitmisel aru üksnes haldusnõukogule ning vastutab haldusnõukogu ees nende täitmise eest.

3. Abisisekontrolörid vastutavad neile Europoli konventsiooni ja Europoli finantsmäärusega pandud ülesannete ja samuti kõikide muude sisekontrolöri poolt neile pandud ülesannete täitmise eest ning täidavad neid.

4. Abisisekontrolör(id) ja kõik sisekontrolöri büroo lisatöötajad annavad oma kohustuste täitmisel aru üksnes haldusnõukogule ning vastutavad haldusnõukogu ees nende täitmise eest.

5. Sisekontrolör ning üks abisisekontrolör või mitu abisisekontrolöri nimetatakse ametisse vastavalt Europoli konventsiooni artikli 35 lõikele 7 ning käesolevas liites sätestatud täiendavatele eeskirjadele.

Artikkel 2

1. Kui käesolevas liites ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse personalieeskirjade sätteid, millega nähakse ette direktori volitused ja kontroll Europoli töötajate üle, sisekontrolöri, abisisekontrolöri(de) ja sisekontrolöri büroo lisatöötajate puhul viidetena haldusnõukogu eesistujale.

2. Haldusnõukogu või haldusnõukogu eesistuja poolt käesoleva liite kohaselt võetud mis tahes otsuse, mis tuleb õiguslikult rakendada, vormistab direktor, tegutsedes Europoli seadusliku esindajana vastavalt Europoli konventsiooni artikli 29 lõikele 5.

2. PEATÜKK

SOBIVUS JA VALIMISMENETLUSED

Artikkel 3

Europoli konventsiooni artikli 35 lõike 7 ja Europoli finantsmääruse artikli 20 kohaselt valitakse sisekontrolör ja abisisekontrolör(id) ühe liikmesriigi ametlikust auditeerimisasutusest.

Artikkel 4

Sisekontrolöri töölevõtmisel lähtutakse Europoli konventsiooni artikli 35 lõikest 7 ning personalieeskirjade 3. peatükist ja 2. liitest, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

a)	haldusnõukogu eesistuja koostab valimiskomisjoni, millesse kuuluvad esindajad eesistujariigist ja veel kahest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; need kolm liiget valivad ühe endi seast valimiskomisjoni esimeheks;

b)	kuulutuse koostab haldusnõukogu;

c)	personaliosakonna juhataja tegutseb valimiskomisjoni sekretärina ning toetab vajadusel halduslikult; ta ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi menetluse tulemust;

d)	testi või testid, kui seda peetakse vajalikuks, valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes võivad otsustada kirjalikku testi või kirjalikke teste mitte kasutada; valimiskomisjon korraldab vestluse kõigi eelvaliku läbinud kandidaatidega;

e)	valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)	haldusnõukogu valib eduka kandidaadi ühehäälse otsusega vastavalt Europoli konventsiooni artikli 35 lõikele 7.

Artikkel 5

Abisisekontrolöri(de) ja sisekontrolöri büroo töötajate töölevõtmisel lähtutakse personalieeskirjade 3. peatükist ja 2. liitest ning abisisekontrolöri(de) puhul Europoli konventsiooni artikli 35 lõikest 7, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

abisisekontrolöri töölevõtmiseks koostab haldusnõukogu valimiskomisjoni, millesse kuuluvad sisekontrolör, kes tegutseb valimiskomisjoni esimehena, esindaja eesistujariigist ja veel ühest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel, ning personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust;

sisekontrolöri büroo teiste töötajate töölevõtmise puhul kuuluvad valimiskomisjoni sisekontrolör, kes tegutseb valimiskomisjoni esimehena, ja personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust; lisaks võib eesistujariik soovi korral määrata valimiskomisjoni liikmeks oma esindaja;

c)	kuulutuse koostab valimiskomisjon;

d)	testi või testid valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes korraldavad väljavalitud kandidaatidega vestluse;

e)	valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)	abisisekontrolöri(de) puhul valib eduka(d) kandidaadi(d) haldusnõukogu ühehäälse otsusega vastavalt Europoli konventsiooni artikli 35 lõikele 7 ja Europoli finantsmääruse artikli 20 lõikele 1;

g)	sisekontrolöri büroo teiste töötajate puhul valib eduka kandidaadi haldusnõukogu eesistuja.

3. PEATÜKK

AMETIAEG, TÖÖLEVÕTMISE TINGIMUSED JA SOBIMATUS

Artikkel 6

1. Haldusnõukogu määrab ühehäälse otsusega vastavalt personalieeskirjade artiklile 6 kindlaks sisekontrolöri esialgse ametiaja. Lepingut võib pikendada haldusnõukogu ühehäälse otsusega vastavalt personalieeskirjade artiklile 6.

2. Haldusnõukogu määrab ühehäälse otsusega vastavalt personalieeskirjade artiklile 6 kindlaks abisisekontrolöri(de) esialgse ametiaja. Lepingut võib pikendada haldusnõukogu ühehäälse otsusega vastavalt personalieeskirjade artiklile 6.

3. Haldusnõukogu eesistuja määrab vastavalt personalieeskirjade artiklile 6 kindlaks sisekontrolöri büroo töötajate esialgse ametiaja. Sisekontrolöri soovitusel võib lepinguid pikendada haldusnõukogu eesistuja otsusega vastavalt personalieeskirjade artiklile 6.

Artikkel 7

1. Sisekontrolöri ametikoht vastab osakonnajuhataja ametikohale vastavalt personalieeskirjade artiklile 45 ja 1. liitele.

2. Abisisekontrolöri(de) ametikoht vastab peaspetsialisti ametikohale vastavalt personalieeskirjade artiklile 45 ja 1. liitele.

Artikkel 8

1. Sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) esialgse palgaastme ja -järgu, mille kohaselt nad tööle võetakse, määrab ühehäälse otsusega kindlaks haldusnõukogu.

2. Sisekontrolöri puhul teeb kõik personalieeskirjade 3. peatükis ettenähtud korrapärased aruanded ja otsused haldusnõukogu eesistuja, keda varasema teenistusaja osas abistab eesistuja eelkäija.

3. Abisisekontrolöri(de) puhul teeb kõik personalieeskirjade 3. peatükis ettenähtud korrapärased aruanded ja otsused sisekontrolör ning need peab kinnitama haldusnõukogu eesistuja.

Artikkel 9

1. Sisekontrolöri büroo töötajate esialgse palgaastme ja -järgu, mille kohaselt nad tööle võetakse, määrab kindlaks haldusnõukogu eesistuja.

2. Sisekontrolöri büroo töötajate puhul ja tuginedes sisekontrolöri soovitusele, teeb kõik personalieeskirjade 3. peatükis ettenähtud korrapärased aruanded ja otsused sisekontrolör ning need peab kinnitama haldusnõukogu esimees.

Artikkel 10

Sisekontrolöri ja abisisekontrolöri või abisisekontrolöre ei võeta pärast nende ametiaja lõppu tööle Europoli ametikohtadele vähemalt kaheksateistkümne kuu jooksul, kui selleks ei ole direktori volitust.

4. PEATÜKK

TÖÖSUHTE LÕPETAMINE

Artikkel 11

Sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) töösuhe lõpeb vastavalt personalieeskirjade 10. peatükile, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

a)	otsuse sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu ühehäälse otsusega;

b)	kui tehakse otsus lõpetada sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

Artikkel 12

Sisekontrolöri büroo töötaja töösuhe lõpeb vastavalt personalieeskirjade 10. peatükile, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

a)	otsuse sisekontrolöri büroo töötaja töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu eesistuja, tuginedes sisekontrolöri põhjendatud soovitusele;

b)	kui tehakse otsus lõpetada sisekontrolöri büroo töötaja töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

5. PEATÜKK

DISTSIPLINAARMENETLUSED

Artikkel 13

Distsiplinaarmenetlused sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) suhtes viiakse läbi vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 5 ning personalieeskirjade 8. peatükile ja 7. liitele, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad haldusnõukogu eesistuja, kes tegutseb distsiplinaarnõukogu esimehena, ja esindajad kolmest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui sisekontrolöril või abisisekontrolöri(de)l ning nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse;

b)	eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)	distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

haldusnõukogul on õigus teha ühehäälse otsusega ja distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus haldusnõukogu eesistuja või mõne selle liikme ettepanekul; sisekontrolörile ja abisisekontrolöri(de)le teatatakse sellest kirjalikult ning neil on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu anda ühehäälse otsusega käsu pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast sisekontrolöri või abisisekontrolöri(de) ärakuulamist;

f)	personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja, kes konsulteerib haldusnõukogu liikmetega;

g)	haldusnõukogu esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)	distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)	7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse sisekontrolörile ja haldusnõukogule, kes teeb ühehäälselt otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) ärakuulamist;

j)	kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu distsiplinaarmenetluse oma algatusel või sisekontrolöri või abisisekontrolöri(de) taotlusel uuesti algatada.

Artikkel 14

Distsiplinaarmenetlused sisekontrolöri büroo töötaja suhtes viiakse läbi vastavalt personalieeskirjade 8. peatükile ja 7. liitele, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad esindajad kolmest liikmeriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui sisekontrolöri büroo töötajal ja nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse; nad määravad ühe endi seast tegutsema distsiplinaarnõukogu esimehena;

b)	eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)	distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)	haldusnõukogul on õigus teha ühehäälse otsusega ja distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus oma algatusel või mõne haldusnõukogu liikme ettepanekul; sisekontrolöri büroo töötajale teatatakse sellest kirjalikult ning tal on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)	muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu eesistuja käsu anda pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast sisekontrolöri büroo töötaja ärakuulamist;

f)	personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja;

g)	haldusnõukogu eesistuja esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)	distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)	7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse sisekontrolöri büroo töötajale ja haldusnõukogu eesistujale, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast sisekontrolöri büroo töötaja ärakuulamist;

j)	kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu eesistuja distsiplinaarmenetluse oma algatusel või asjaomase ametniku taotlusel uuesti algatada.

6. PEATÜKK

VASTUTUS

Artikkel 15

1. Võttes arvesse sisekontrolöri ja abisisekontrolöri(de) vastutust vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõigetele 5 ja 6, kindlustavad nad ennast riskide vastu.

2. Europol katab sellega seonduvad kindlustuskulud.

7. PEATÜKK

KAEBUSED

Artikkel 16

1. Personalieeskirjade artikli 92 lõike 2 kohased sisekontrolöri, abisisekontrolöri või sisekontrolöri büroo töötajate kaebused esitatakse asjas lõpliku otsuse teinud asutusele, kes neid kaebusi menetleb.

2. Personalieeskirjade artikli 93 kohaseid sisekontrolöri, abisisekontrolöri või sisekontrolöri büroo töötajate kaebusi käsitletakse ainult juhul, kui asjas lõpliku otsuse teinud asutus on varem saanud talle lõike 1 alusel esitatud kaebuse ja see kaebus on otsese otsusega või kaudse otsusega tagasi lükatud. Asjaomane isik võib pärast kaebuse esitamist vastavalt lõikele 1 esitada kohe kaebuse Euroopa Ühenduste Kohtule personalieeskirjade artikli 93 lõike 4 alusel.

8. PEATÜKK

SISEKONTROLÖRI KÄSITLEVAD ERISÄTTED JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 17

Kui sisekontrolör ei suuda kauem kui ühe kuu jooksul oma ülesandeid täita või kui sisekontrolöri ametikoht on täitmata, täidab tema ülesandeid abisisekontrolör. Selleks määrab haldusnõukogu iga kord, kui nimetatakse ametisse abisisekontrolör, kindlaks asendamise järjekorra.

Artikkel 18

Kui enne käesoleva liite jõustumist on tehtud sisekontrolöri, abisisekontrolöri või abisisekontrolöre või sisekontrolöri büroo töötajaid käsitlevad otsused või sisekontrolöri, abisisekontrolöri või sisekontrolöri büroo töötaja ametikohta täitvat isikut käsitlevad lepingulised korraldused, jäävad sellised otsused ja lepingulised korraldused jätkuvalt jõusse.”

10. liite järele lisatakse järgmine liide:

“11. LIIDE

Haldusnõukogu sekretäri ja haldusnõukogu sekretariaadi töötajate suhtes kohaldatavad erisätted

1. PEATÜKK

ÜLESANDED JA KOHUSTUSED

Artikkel 1

1. Haldusnõukogu toetab tema ülesannete täitmisel sekretär ja haldusnõukogu sekretariaadi lisatöötajad.

2. Haldusnõukogu sekretär ja haldusnõukogu sekretariaadi töötajad annavad oma kohustuste täitmisel aru üksnes haldusnõukogule ning vastutavad haldusnõukogu ees nende täitmise eest. Kui haldusnõukogu on andnud varem loa, võivad nad haldusnõukogu volitusel siiski täita ka muid kohustusi, mis on Europoli huvides.

Artikkel 2

1. Kui käesolevas liites ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse kõiki personalieeskirjade sätteid, millega nähakse ette direktori või Europoli volitused ja kontroll Europoli töötajate üle, haldusnõukogu sekretäri ja haldusnõukogu sekretariaadi töötajate puhul viidetena haldusnõukogu eesistujale.

2. PEATÜKK

SOBIVUS JA VALIMISMENETLUSED

Artikkel 3

Haldusnõukogu sekretäri ja haldusnõukogu sekretariaadi lisatöötajate ametikohti ei pea tingimata täitma Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega.

Artikkel 4

Haldusnõukogu sekretäri töölevõtmisel lähtutakse personalieeskirjade 3. peatükist ja 2. liitest, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

a)	haldusnõukogu eesistuja koostab valimiskomisjoni, millesse kuuluvad esindajad eesistujariigist ja veel kahest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; need kolm liiget valivad ühe endi seast valimiskomisjoni esimeheks;

b)	kuulutuse koostab haldusnõukogu;

c)	personaliosakonna juhataja tegutseb valimiskomisjoni sekretärina ning toetab vajadusel halduslikult; ta ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi menetluse tulemust;

d)	testi või testid, kui seda peetakse vajalikuks, valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes võivad otsustada kirjalikku testi või kirjalikke teste mitte kasutada; valimiskomisjon korraldab vestluse kõigi eelvaliku läbinud kandidaatidega;

e)	valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)	haldusnõukogu valib eduka kandidaadi häälteenamusega.

Artikkel 5

Haldusnõukogu sekretariaadi töötajate töölevõtmisel lähtutakse personalieeskirjade 3. peatükist ja 2. liitest, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

peaspetsialisti töölevõtmiseks koostab haldusnõukogu eesistuja valimiskomisjoni, millesse kuuluvad haldusnõukogu sekretär, esindaja eesistujariigist ja veel ühest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel, ning kellest üks tegutseb valimiskomisjoni esimehena, ja personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust;

peaspetsialisti ametikohast madalamate ametikohtade täitmiseks koostab haldusnõukogu eesistuja valimiskomisjoni, millesse kuuluvad haldusnõukogu sekretär, kes tegutseb valimiskomisjoni esimehena, ja personaliosakonna juhataja, kes tegutseb valimiskomisjoni sekretärina; valimiskomisjoni sekretär ei võta osa hääletamisest ega mõjuta kuidagi valimismenetluse tulemust; lisaks võib eesistujariik soovi korral määrata valimiskomisjoni liikmeks oma esindaja;

c)	kuulutuse koostab valimiskomisjon;

d)	testi või testid valmistavad eranditult ette valimiskomisjoni liikmed, kes korraldavad eelvaliku läbinud kandidaatidega vestluse;

e)	valimiskomisjoni poolt paremusjärjekorda pandud väljavalitud kandidaatide nimekiri edastatakse haldusnõukogu eesistujale;

f)	haldusnõukogu eesistuja valib eduka kandidaadi.

3. PEATÜKK

AMETIAEG JA TÖÖLEVÕTMISE TINGIMUSED

Artikkel 6

1. Haldusnõukogu määrab vastavalt personalieeskirjade artiklile 6 kindlaks haldusnõukogu sekretäri esialgse ametiaja. Haldusnõukogu võib vastavalt personalieeskirjade artiklile 6 lepingut pikendada.

2. Haldusnõukogu eesistuja määrab vastavalt personalieeskirjade artiklile 6 kindlaks haldusnõukogu sekretariaadi töötajate esialgse ametiaja. Haldusnõukogu sekretäri soovitusel võib lepinguid pikendada haldusnõukogu eesistuja otsusega vastavalt personalieeskirjade artiklile 6.

Artikkel 7

Haldusnõukogu sekretäri ametikoht vastab osakonnajuhataja ametikohale vastavalt personalieeskirjade artiklile 45 ja 1. liitele.

Artikkel 8

1. Haldusnõukogu sekretäri esialgse palgaastme ja -järgu, mille kohaselt ta tööle võetakse, määrab kindlaks haldusnõukogu.

2. Haldusnõukogu sekretäri puhul teeb kõik personalieeskirjade 3. peatükis ettenähtud korrapärased aruanded haldusnõukogu eesistuja, keda abistab personaliosakonna juhataja ja kes samuti koostab haldusnõukogu otsuse palgajärgu suurendamise kohta iga kahe aasta tagant.

Artikkel 9

1. Haldusnõukogu sekretariaadi töötajate esialgse palgaastme ja -järgu, mille kohaselt nad tööle võetakse, määrab kindlaks haldusnõukogu eesistuja valimiskomisjoni ettepanekul.

2. Haldusnõukogu sekretariaadi töötajate puhul ja tuginedes haldusnõukogu sekretäri soovitustele, teeb kõik personalieeskirjade 3. peatükis ettenähtud korrapärased aruanded haldusnõukogu eesistuja, kes samuti koostab haldusnõukogu otsuse palgajärgu suurendamise kohta iga kahe aasta tagant.

4. PEATÜKK

TÖÖSUHTE LÕPETAMINE

Artikkel 10

Haldusnõukogu sekretäri töösuhe lõpeb vastavalt personalieeskirjade 10. peatükile, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

a)	otsuse haldusnõukogu sekretäri töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu;

b)	kui tehakse otsus lõpetada haldusnõukogu sekretäri töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

Artikkel 11

Haldusnõukogu sekretariaadi büroo töötaja töösuhe lõpeb vastavalt personalieeskirjade 10. peatükile, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

a)	otsuse haldusnõukogu sekretariaadi töötaja töösuhe lõpetada teeb haldusnõukogu eesistuja;

b)	kui tehakse otsus lõpetada haldusnõukogu sekretariaadi töötaja töösuhe distsiplinaarsetel põhjustel, peab selline otsus võtma arvesse käesoleva liite 5. peatükis ettenähtud distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid erisätteid.

5. PEATÜKK

DISTSIPLINAARMENETLUSED

Artikkel 12

Distsiplinaarmenetlused haldusnõukogu sekretäri suhtes viiakse läbi vastavalt personalieeskirjade 8. peatükile ja 7. liitele, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad haldusnõukogu eesistuja, kes tegutseb distsiplinaarnõukogu esimehena, ja esindajad kolmest liikmesriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui haldusnõukogu sekretäril ja nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse;

b)	eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)	distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)	haldusnõukogul on õigus teha häälteenamusega ja distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus haldusnõukogu eesistuja või mõne selle liikme ettepanekul; haldusnõukogu sekretärile teatatakse sellest kirjalikult ning tal on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)	muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu anda häälteenamusega käsu pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast haldusnõukogu sekretäri ärakuulamist;

f)	personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja, kes konsulteerib haldusnõukogu liikmetega;

g)	haldusnõukogu esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)	distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)	7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse haldusnõukogu sekretärile ja haldusnõukogule, kes teeb häälteenamusega otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast haldusnõukogu sekretäri ärakuulamist;

j)	kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu distsiplinaarmenetluse oma algatusel või haldusnõukogu sekretäri taotlusel uuesti algatada.

Artikkel 13

Distsiplinaarmenetlused haldusnõukogu sekretariaadi töötaja suhtes viiakse läbi vastavalt personalieeskirjade 8. peatükile ja 7. liitele, võttes arvesse järgmisi erisätteid:

haldusnõukogu koostab distsiplinaarnõukogu, millesse kuuluvad esindajad kolmest liikmeriigist, kelle haldusnõukogu on valinud liisuheitmise teel; esindajatel on vähemalt sama kõrge palgaaste ja -järk kui haldusnõukogu sekretariaadi töötajal ja nad ei kuulu samal ajal haldusnõukogusse; nad määravad ühe endi seast tegutsema distsiplinaarnõukogu esimehena;

b)	eesistujariigi vahetumine ei too kaasa distsiplinaarnõukogu koosseisu muutust; kui nõukogus jääb mõni koht tühjaks, täidetakse see kohe liisuheitmise teel;

c)	distsiplinaarnõukogu abistab sekretär, kelleks võib olla õigusosakonna juhataja;

d)	haldusnõukogul on õigus teha distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata kirjalik hoiatus või noomitus oma algatusel või mõne haldusnõukogu liikme ettepanekul; haldusnõukogu sekretariaadi töötajale teatatakse sellest kirjalikult ning tal on õigus enne meetme võtmist anda selgitusi;

e)	muudeks distsiplinaarmeetmeteks võib haldusnõukogu eesistuja käsu anda pärast käesolevas liites ja personalieeskirjade 7. liites sätestatud distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist; nimetatud menetluse algatab haldusnõukogu eesistuja pärast haldusnõukogu sekretariaadi töötaja ärakuulamist;

f)	personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud õigust ametnik töölt kõrvaldada ja personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud õigust teha otsus kustutada ametniku isikutoimikust kõik viited distsiplinaarmeetmele teostab haldusnõukogu eesistuja;

g)	haldusnõukogu eesistuja esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles esitatakse selgelt kaebuse aluseks olevad faktid ning vajaduse korral nende tekke asjaolud;

h)	distsiplinaarnõukogu esimesel koosolekul määravad liikmed ühe liikme, kes koostab arutatava küsimuse kohta üldaruande;

i)	7. liite artiklis 15 ettenähtud distsiplinaarnõukogu põhjendatud arvamus saadetakse haldusnõukogu sekretariaadi töötajale ja haldusnõukogu eesistujale, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;

j)	kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib haldusnõukogu eesistuja distsiplinaarmenetluse oma algatusel või asjaomase ametniku taotlusel uuesti algatada.

6. PEATÜKK

KAEBUSED

Artikkel 14

1. Personalieeskirjade artikli 92 lõike 2 kohased haldusnõukogu sekretäri või haldusnõukogu sekretariaadi töötajate kaebused esitatakse asjas lõpliku otsuse teinud asutusele, kes neid kaebusi menetleb.

2. Personalieeskirjade artikli 93 kohaseid haldusnõukogu sekretäri või haldusnõukogu sekretariaadi töötajate kaebusi käsitletakse ainult juhul, kui asjas lõpliku otsuse teinud asutus on varem saanud talle lõike 1 alusel esitatud kaebuse ja see kaebus on otsese otsusega või kaudse otsusega tagasi lükatud. Asjaomane isik võib pärast kaebuse esitamist vastavalt lõikele 1 esitada kohe kaebuse Euroopa Ühenduste Kohtule personalieeskirjade artikli 93 lõike 4 alusel.

7. PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 15

Kui enne käesoleva liite jõustumist on tehtud haldusnõukogu sekretäri ametikohta täitvat isikut või haldusnõukogu sekretariaadi töötajat käsitlevad haldusnõukogu otsused või lepingulised korraldused, jäävad sellised otsused ja lepingulised korraldused jätkuvalt jõusse.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LUHTANEN

(1) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2. Konventsiooni on viimati muudetud 27. novembri 2003. aasta protokolliga (ELT C 2, 6.1.2004, lk 1).

(2) ELT C 71, 23.3.2006, lk 16.

(3) Arvamus on esitatud 12. oktoobril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23. Akti on viimati muudetud otsusega 2006/519/EÜ (ELT L 203, 26.7.2006, lk 10).

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/10

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2006,

millega muudetakse 27. märtsi 2000. aasta otsust, millega antakse Europoli direktorile volitused alustada läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega

(2006/C 311/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (Europoli konventsioon) (1) artikli 42 lõiget 2, artikli 10 lõiget 4 ja artiklit 18,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta akti, millega nähakse ette eeskirjad, mis reguleerivad Europoli välissuhteid kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega (2), eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta akti, millega nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad kolmandatelt isikutelt saadava teabe vastuvõtmist Europoli poolt (3), eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 1999. aasta akti, millega võetakse vastu eeskiri isikuandmete edastamise kohta Europolilt kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele (4), eriti selle artikleid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Operatiivnõuded ja vajadus Europoli kaudu tõhusalt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu nõuavad, et Hiina ja Liechtenstein lisataks nende kolmandate riikide nimekirja, kellega Europoli direktor on volitatud läbirääkimisi alustama.

(2)	Seega tuleks nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsust (5) muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsust muudetakse järgmiselt:

Artikli 2 lõikes 1, pealkirja “Kolmandad riigid” all lisatakse tähestikulisse järjekorda järgnevad riigid:

“–

Hiina”

“–	Liechtenstein”.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päevale järgneval päeval.

Brüssel, 4. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LUHTANEN

(1) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

(2) EÜT C 26, 30.1.1999, lk 19.

(3) EÜT C 26, 30.1.1999, lk 17.

(4) EÜT C 88, 30.3.1999, lk 1.

(5) EÜT C 106, 13.4.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/169/EÜ (ELT L 56, 2.3.2005, lk 14).

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/11

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2006,

Europoli töötajate põhipalkade ja toetuste korrigeerimise kohta

(2006/C 311/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (1) (edaspidi nimetatud “personalieeskirjad”), eriti selle artiklit 44,

võttes arvesse Austria Vabariigi algatust, (2)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (3)

võttes arvesse Europoli haldusnõukogu poolt teostatud Europoli ametnike tasustamise läbivaatamist

ning arvestades järgmist:

(1)	Eelmainitud läbivaatamise käigus võttis haldusnõukogu arvesse elukalliduse muutusi Madalmaades ning palkade muutumist liikmesriikide avalikus teenistuses.

(2)	Nimetatud läbivaatamise alusel on põhjendatud töötasu 1,6protsendiline tõus ajavahemiku eest 1. juulist 2005 kuni 1. juulini 2006.

(3)	Europoli teenistujate põhipalkasid ja toetusi saab korrigeerida nõukogu oma ühehäälse otsusega, tuginedes kõnealusele läbivaatamisele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juulist 2005 muudetakse personalieeskirju järgmiselt:

artiklis 45 asendatakse igakuiste põhipalkade tabel järgmise tabeliga:

	«1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11
1	14 913,23
2	13 391,45
3	9 191,42	9 428,81	9 666,21	9 921,87	10 177,53	10 445,33	10 711,93	10 993,18	11 276,23	11 574,50	11 869,70
4	8 004,43	8 217,49	8 427,50	8 649,67	8 871,85	9 106,19	9 337,50	9 584,04	9 830,54	10 089,26	10 347,96
5	6 595,30	6 768,77	6 939,20	7 121,82	7 304,44	7 499,22	7 690,96	7 894,88	8 095,75	8 308,79	8 521,85
6	5 651,83	5 800,93	5 950,08	6 108,34	6 263,55	6 427,91	6 592,26	6 765,74	6 939,20	7 121,82	7 304,44
7	4 711,36	4 836,15	4 957,88	5 088,76	5 219,62	5 356,59	5 493,54	5 639,64	5 782,68	5 934,86	6 087,03
8	4 005,27	4 111,79	4 215,26	4 327,88	4 437,43	4 553,10	4 668,75	4 793,55	4 915,28	5 046,15	5 173,96
9	3 530,48	3 624,82	3 719,19	3 816,55	3 913,96	4 017,44	4 120,92	4 230,48	4 337,04	4 452,67	4 565,28
10	3 061,78	3 143,97	3 223,08	3 308,29	3 390,48	3 481,78	3 573,08	3 667,43	3 758,73	3 859,18	3 956,57
11	2 967,44	3 046,57	3 122,64	3 204,83	3 286,99	3 375,25	3 460,48	3 551,78	3 643,09	3 740,50	3 834,81
12	2 355,70	2 419,58	2 480,44	2 544,38	2 608,30	2 678,29	2 748,30	2 821,34	2 891,33	2 967,44	3 043,52
13	2 023,93	2 078,72	2 130,46	2 188,30	2 243,08	2 303,94	2 361,77	2 425,67	2 486,57	2 553,52	2 617,42»

b)	artikli 59 lõikes 3 asendatakse “988,54 EUR” järgmisega “1 004,36 EUR”;

c)	artikli 59 lõikes 3 asendatakse “1 977,09 EUR” järgmisega “2 008,72 EUR”;

d)	artikli 60 lõikes 1 asendatakse “263,62 EUR” järgmisega “267,84 EUR”;

e)	liite 5 artikli 2 lõikes 1 asendatakse “275,59 EUR” järgmisega “280,00 EUR”;

f)	liite 5 artikli 3 lõikes 1 asendatakse “11 982,34 EUR” järgmisega “12 174,06 EUR”;

g)	liite 5 artikli 3 lõikes 1 asendatakse “2 696,03 EUR” järgmisega “2 739,17 EUR”;

h)	liite 5 artikli 3 lõikes 2 asendatakse “16 176,16 EUR” järgmisega “16 434,98 EUR”;

i)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse “1 198,24 EUR” järgmisega “1 217,41 EUR”;

j)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse “898,69 EUR” järgmisega “913,07 EUR”;

k)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse “599,11 EUR” järgmisega “608,70 EUR”;

l)	liite 5 artikli 4 lõikes 1 asendatakse “479,29 EUR” järgmisega “486,96 EUR”;

m)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse “1 690,95 EUR” järgmisega “1 718,01 EUR”;

n)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse “2 254,61 EUR” järgmisega “2 290,68 EUR”;

o)	liite 5 artikli 5 lõikes 3 asendatakse “2 818,25 EUR” järgmisega “2 863,34 EUR”.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel, 4. detsember 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LUHTANEN

(1) EÜT C 26, 30.1.1999, lk 23. Akti on viimati muudetud nõukogu otsusega 2006/519/EÜ (ELT L 203, 26.7.2006, lk 10).

(2) ELT C 80, 4.4.2006, lk 10.

(3) Euroopa Parlamendi … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/13

EUROPOLI ÜHISE JÄRELEVALVEASUTUSE OTSUS NR 1/2006,

26. juuni 2006,

millega muudetakse selle töökorda

(2006/C 311/04)

ÜHINE JÄRELEVALVEASUTUS,

võttes arvesse Euroopa Politseiameti loomist käsitlevat konventsiooni (Europoli konventsioon) (1),

võttes arvesse Europoli ühise järelevalveasutuse 22. aprilli 1999. aasta akti nr 1/99, millega kehtestatakse selle töökord (2), eelkõige selle artiklit 32

ning arvestades, et avalikkuse juurdepääsu Europoli ühise järelevalveasutuse dokumentidele käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad peaksid olema kajastatud selle töökorras,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühise järelevalveasutuse töökorda muudetakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

1.	Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega: “4. Ühise järelevalveasutuse koosolekud ei ole avalikud. Selle dokumendid on avalikkusele kättesaadavad kooskõlas artikliga 6a.”

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 6a

Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

1. Igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurdepääsule ühise järelevalveasutuse dokumentidele vastavalt käesolevas artiklis määratletud põhimõtetele, tingimustele ja piirangutele.

2. Käesolevast artiklist moodustavad erandi konventsiooni artikli 24 lõike 7 kohaselt moodustatud komiteele esitatud kaebustega seotud dokumendid.

3. Piiramata lõikeid 4 ja 5, tagatakse avalikkuse juurdepääs dokumentidele kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis.

4. Ühine järelevalveasutus keelab juurdepääsu dokumentidele juhul, kui keeldumine on vajalik, et:

a)	kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või võidelda kuritegevuse vastu;

b)	kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi;

c)	võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

d)	võimaldada ühisel järelevalveasutusel nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

taotleja huvid ei saa olla järgitavatest kaalutlustest tähtsamad.

5. Kolmandalt osapoolelt saadud või kolmandat osapoolt puudutava teabega dokumendi puhul konsulteerib ühine järelevalveasutus kolmanda osapoolega, et hinnata, kas lõikes 4 määratletud erandid on kohaldatavad, välja arvatud juhul, kui on selge, et dokument tuleb või ei tule avalikustada. Juurdepääsule Europolilt saadud dokumentidele kehtivad konventsiooni artikli 31 lõikes 1.

6. Kui erandid kehtivad ainult osale soovitud dokumendist, avalikustatakse ülejäänud dokument.

7. Taotlused dokumendile juurdepääsuks tehakse kirjalikult, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning piisavalt täpses sõnastuses, et ühine järelevalveasutus saaks dokumenti tuvastada. Taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama.

8. Kui taotlus ei ole piisavalt selgesõnaline, siis palub ühine järelevalveasutus taotlejal oma taotlust selgitada ning aitab taotlejal seda teha.

9. Kui taotlus puudutab väga pikka dokumenti või suurt arvu dokumente, võib ühine järelevalveasutus mitteformaalseid kanaleid pidi taotlejaga nõu pidada mõistliku lahenduse leidmiseks.

10. Ühine järelevalveasutus informeerib kodanikke, kuidas ja kus esitada taotlusi dokumentidele juurdepääsuks ning abistab neid selle tegemisel.

11. Ühine järelevalveasutus registreerib juurdepääsutaotluse dokumendile koheselt ja saadab taotlejale kinnituse. 20 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest annab ühise järelevalveasutuse esimees kas loa juurdepääsuks nõutud dokumendile ning tagab selle aja jooksul juurdepääsu vastavalt lõikele 14 või esitab kirjalikult osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teavitab taotlejat tema õigusest esitada kordustaotlus vastavalt lõikele 13.

12. Erandjuhtudel, näiteks taotluse puhul, mis puudutab väga pikka dokumenti või juhul, kui tuleb konsulteerida kolmanda osapoolega, võib lõikes 11 määratletud tähtaega pikendada 20 tööpäeva võrra, eeldusel et sellest teavitatakse taotlejat ette ning esitatakse üksikasjalised põhjendused.

13. Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja 20 tööpäeva jooksul peale ühise järelevalveasutuse vastuse saamist esitada ühisele järelevalveasutusele kordustaotluse selle seisukoha uuesti läbivaatamiseks.

14. Juurdepääs dokumendile võimaldatakse taotlejale vastavalt tema eelistusele kas tutvumise teel kohapeal või saadetakse talle dokumendi koopia, võimalusel elektroonilises vormis. Taotlejalt võidakse nõuda koopiate tegemise ja saatmise kulude tasumist 20 või enama A4 lk puhul, kuid see tasu ei ületa koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Dokumentidega tutvumine kohapeal, koopiad alla 20 A4 lehekülje ning otsene juurdepääs elektroonilises vormis on tasuta.

15. Kui ühine järelevalveasutus või muu asutus on dokumendi juba avalikustanud ning see on taotlejale kergesti ligipääsetav, siis võib ühine järelevalveasutus täita oma kohustuse teavitades taotlejat sellest, kuidas nõutud dokumenti saada.”

3.	Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmiste lõigetega: “2. Ühise järelevalveasutuse tegevusaruanne esitatakse Euroopa Parlamendi vastavale komiteele samaaegselt kui nõukogule. 3. Ühine järelevalveasutus avaldab oma tegevusaruande.”

Artikkel 2

Need töökorra muudatused jõustuvad järgmisel päeval pärast seda, kui nõukogu on need vastavalt konventsiooni artikli 24 lõikele 7 heaks kiitnud (3).

Brüssel, 26. juuni 2006

Ühise järelevalveasutuse nimel

esimees

Emilio ACED FÉLEZ

(1) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

(2) EÜT C 149, 28.5.1999, lk 1.

(3) Nõukogu kiitis töökorra heaks 4. detsembril 2006.

I Teave

Komisjon

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/15

Euro vahetuskurss (1)

18. detsember 2006

(2006/C 311/05)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3095
JPY	Jaapani jeen	154,34
DKK	Taani kroon	7,4537
GBP	Inglise nael	0,67155
SEK	Rootsi kroon	9,0555
CHF	Šveitsi frank	1,5993
ISK	Islandi kroon	90,06
NOK	Norra kroon	8,141
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5781
CZK	Tšehhi kroon	27,7
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	252,93
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6974
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,7968
RON	Rumeenia leu	3,4185
SIT	Sloveenia talaar	239,66
SKK	Slovakkia kroon	34,839
TRY	Türgi liir	1,8663
AUD	Austraalia dollar	1,6779
CAD	Kanada dollar	1,5114
HKD	Hong Kongi dollar	10,18
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8997
SGD	Singapuri dollar	2,023
KRW	Korea won	1 214,1
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,1727
CNY	Hiina jüaan	10,2406
HRK	Horvaatia kuna	7,3655
IDR	Indoneesia ruupia	11 899,43
MYR	Malaisia ringit	4,6553
PHP	Filipiini peeso	64,604
RUB	Vene rubla	34,566
THB	Tai baht	47,022

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/16

Teave nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (1), alusel esitatav teave

(2006/C 311/06)

Käesoleva teatise aluseks on teave, mille liikmesriigid edastasid kooskõlas määruse artikliga 5 komisjonile 16. oktoobril 2006 (2).

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele on igakuiselt ajakohastatud teave õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi kodulehel.

1. Artikli 4 lõigete 1 ja 2 alusel sätestatud erandid artikli 1 lõikes 1 ette nähtud viisanõudest

1.1. Viisanõudest loobutakse vasakus tulbas nimetatud riikidest pärit isikute puhul järgmistel juhtudel:

D	=	diplomaatiline pass (3)
S	=	teenistuspass/ametipass
SP	=	eripass

BNL (4)

AFGANISTAN

ALBAANIA

ALŽEERIA

ANGOLA

ANTIGUA JA BARBUDA

ARAABIA ÜHENDEMIRAADID

ARMEENIA

ASERBAIDŽAAN

BAHAMA

BAHREIN

BANGLADESH

BARBADOS

BELIZE

BENIN

BHUTAN

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

BOTSWANA

BURKINA FASO

BURUNDI

COLOMBIA

DJIBOUTI

DOMINICA

DOMINIKAANI VABARIIK

ECUADOR

EGIPTUS

DS+SP

ELEVANDILUURANNIK

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

ERITREA

ETIOOPIA

FIDŽI

FILIPIINID

DS+SP

GABON

GAMBIA

GHANA

GRENADA

GRUUSIA

GUINEA

GUINEA-BISSAU

GUYANA

HAITI

HIINA (RV)

DS+SP

IDA-TIMOR

INDIA

INDONEESIA

IRAAK

IRAAN

D (5)

JAMAICA

JEEMEN

DS+SP

JORDAANIA

KAMBODŽA

DS+SP

KAMERUN

KASAHSTAN

KATAR

KEENIA

KESK-AAFRIKA VABARIIK

KIRIBATI

KOMOORID

KONGO

KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK

KUUBA

KUVEIT

KÕRGÕZSTAN

LAOS

DS+SP

LESOTHO

LIBEERIA

LIIBANON

LIIBÜA

LÕUNA-AAFRIKA

DS+SP

MADAGASKAR

MALAWI

MALDIIVID

MALI

MAROKO

DS+SP

MARSHALLI SAARED

MAURITAANIA

MAURITIUS

MIKRONEESIA

MOLDOVA

MONGOOLIA

MONTENEGRO

MOSAMBIIK

MYANMAR

NAMIIBIA

NAURU

NEPAL

NIGEERIA

NIGER

OMAAN

PAAPUA UUS-GUINEA

PAKISTAN

DS+SP

PALAU

PERUU

DS+SP

PÕHJA-KOREA

PÕHJA-MARIAANID

ROHENEEMESAARED

RWANDA

SAALOMONI SAARED

SAINT KITTS JA NEVIS

SAINT LUCIA

SAINT VINCENT JA GRENADIINID

SAMBIA

SAMOA

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE

SAUDI ARAABIA

SEIŠELLID

SENEGAL

SERBIA

SIERRA LEONE

SOMAALIA

SRI LANKA

SUDAAN

SURINAME

SVAASIMAA

SÜÜRIA

ZIMBABWE

TADŽIKISTAN

TAI

TANSAANIA

TOGO

TONGA

TRINIDAD JA TOBAGO

TŠAAD

TUNEESIA

DS+SP

TUVALU

TÜRGI

DS+SP

TÜRKMENISTAN

UGANDA

UKRAINA

USBEKISTAN

VALGEVENE

D (5)

VANUATU

VENEMAA

VIETNAM

TERRITORIAALÜKSUSED JA -VALITSUSED, MIDA VÄHEMALT ÜKS LIIKMESRIIK EI OLE RIIGINA TUNNUSTANUD

BNL (4)

PALESTIINA OMAVALITSUS

TAIWAN

1.2. Artiklis 4 nimetatud kategooriate viisavabastus

— Lennuki meeskonna tsiviilliikmed

Liikmesriigid vabastavad meeskonna tsiviilliikmed põhimõtteliselt viisanõudest, kui nad omavad Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon 1.–9. lisas nimetatud litsentse ja sertifikaate.

Viisat nõuab siiski:

—	Prantsusmaa nendelt meeskonnaliikmetelt, kes on Chicago konventsioonile mitteallakirjutanud riikide kodanikud.

— Laevapere tsiviilliikmed

Liikmesriigid võivad vabastada laevapere tsiviilliikmed viisanõudest juhul, kui nad omavad meremehe isikut tõendavat dokumenti, mis on väljastatud vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonildele (1958. aasta konventsioon nr 108 — 2003. aasta konventsioon nr 185)/Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 9. aprillil 1965. aastal Londonis koostatud rahvusvahelise meresõidu hõlbustamise konventsioonile (FAL).

Praktikas:

—	maale lubamise korral: erandit kohaldatakse laevapere liikmete suhtes, välja arvatud Rootsis ja Saksamaal,

—	transiidi korral: kõik riigid, välja arvatud Norra, säilitavad viisanõude laevapere liikmetele.

Norra märkus: viisanõudest vabastatakse Filipiinide meremehe isikut tõendava dokumendi ning tööraamatu ja/või Filipiinide passi omanikud (vt 1999. aasta oktoobris Filipiinide ja Norra vahel sõlmitud laevandusleping). Dokumentide omanik peab esitama laevaomaniku või laevaomaniku esindaja kirjaliku kinnituse selle kohta, et dokumendi omanik asub tööle Norra sadamas asuval laeval.

Slovakkia märkus: transiidi korral säilitatakse meeskonnaliikmetele viisanõue, välja arvatud Serbia ja Montenegro kodanikele (Slovakkia ning Serbia ja Montenegro vaheline viisarežiimi lihtsustamise leping). Dokumendi omanik peab esitama: reisidokumendi, meremeheraamatu ja laeval töötamist tõendava dokumendi.

— Laevapere tsiviilliikmed (rahvusvahelistel siseveeteedel):

— Rein:

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad vabastavad rahvusvahelistel siseveeteedel sõitvate laevade laevaperede tsiviilliikmed viisanõudest juhul, kui nad omavad reisidokumenti, milles on kolmekeelne tempel või viide sellele, et nad on Reinil töötavad meremehed vastavalt Reini navigatsiooni keskkomisjoni otsustele.

— Doonau:

Saksamaa ja Austria vabastavad rahvusvahelistel siseveeteedel sõitvate laevade laevaperede tsiviilliikmed viisanõudest juhul, kui nad omavad dokumenti, mis tõestab, et nad on Doonaul töötavad meremehed ja kantud munsterolli.

— Reisiload, mida rahvusvahelised organisatsioonid väljastavad oma ametnikele:

Üldmärkus:

Portugal: nimetatud reisiloa omanike kohta ei kehti viisavabadus;

Austria: Isikud, kellel on privileegid ja immuniteedid ning kellele on väljastatud spetsiaalne isikutunnistus, on viisanõudest vabastatud.

Teatavate organisatsioonidega seotud märkused:

—	Teatavate organisatsioonide ametnike suhtes kohaldatav viisanõudest loobumine

J	=	jah
E	=	ei

BNL

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

J (6)

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon

Tollikoostöö Nõukogu

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Liikmesriigid ei nõua vastavalt tabelis esitatule viisat ÜRO reisiloa omanikelt.

Taani ei nõua viisat lisaks sellele ka Taani kaitsejõudude ülema väljastatud isikutunnistuse SHIRBRIG, Planning Element Official omanikelt.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon:

Vastavalt 19. juunil 1951 Londonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppe artiklile 3 on NATO peakorteri väljastatud lähetuskäskkirja omanikud sõltumata kodakondsusest vabastatud viisanõudest, kui nad on NATO jõudude liikmed.

Tollikoostöö Nõukogu

Beneluxi riigid ei nõua vastavalt tabelis esitatule viisat Tollikoostöö Nõukogu peasekretäri väljastatud reisiloa omanikelt.

2. Artikli 4 alusel sätestatud erandid artikli 1 lõikes 2 ette nähtud viisanõudest vabastamisest

Viisakohustust kohaldatakse vasakus tulbas nimetatud riikidest pärit isikute suhtes järgmistel juhtudel:

D	=	diplomaatiline pass
S	=	teenistuspass/ametipass
A	=	lennuki tsiviilmeeskond
C	=	laevapere tsiviilliikmed

BNL

AUSTRAALIA

DS (12)

DS (11)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID (USA)

DS (9) (11)

D S (10) A (7) C (8) (11)

DS (13)

DS (10)

IISRAEL

S A (7) C (8) (11)

MEHHIKO

3. Artikli 4 lõike 3 alusel sätestatud erandid artikli 1 lõikes 2 ette nähtud viisavabadusest

Viisnõue kehtib vasakpoolses tulbas nimetatud riikide kodanikele, kui nad riigis viibimise ajal teevad tasustatavat tööd

tasustatav töö

BNL

DE (17)

EE (16)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID (USA)

ANDORRA

E (14)

ARGENTINA

AUSTRAALIA

BOLIIVIA

BRASIILIA

BRUNEI

BULGAARIA

COSTA RICA

EL SALVADOR

GUATEMALA

HONDURAS

HORVAATIA

IISRAEL

JAAPAN

KANADA

E (15)

LÕUNA-KOREA

MALAISIA

MEHHIKO

MONACO

NICARAGUA

PANAMA

PARAGUAJ

PÜHA TOOL

RUMEENIA

SAN MARINO

SINGAPUR

TŠIILI

URUGUAJ

UUS-MEREMAA

VENEZUELA

HIINA RAHVAVABARIIGI ERIHALDUSPIIRKONNAD

BNL

DE (17)

EE (16)

HONGKONGI ERIHALDUSPIIRKOND

MACAO ERIHALDUSPIIRKOND

4. Määruse artikli 3 teise taande alusel võetavad meetmed

Pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud vabastatakse viisanõudest tingimusel, et nad elavad seaduslikult ühes vasakpoolses tulbas nimetatud riigis või üksuses ning omavad vastava riigi või üksuse pädeva ametiasutuse väljastatud reisidokumenti.

R	=	pagulased
A	=	kodakondsuseta isikud

BNL

DE (18)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID (USA)

RA (19)

ANDORRA

R (19) A (19)

ARGENTINA

AUSTRAALIA

BOLIVIA

BRASIILIA

BRUNEI

R (19) A (19)

BULGAARIA

RA (19)

COSTA RICA

EL SALVADOR

RA (19)

GUATEMALA

HONDURAS

RA (19)

HORVAATIA

IISRAEL

JAAPAN

RA (19)

KANADA

RA (19)

LÕUNA-KOREA

MALAISIA

R (19) A (19)

MEHHIKO

MONACO

RA (19)

NICARAGUA

RA (19)

PANAMA

RA (19)

PARAGUAJ

RA (19)

PÜHA TOOL

RA (19)

RUMEENIA

R (20)

SAN MARINO

R (19)A (19)

SINGAPUR

R (19) A (19)

TŠIILI

RA (19)

URUGUAJ

RA (19)

UUS-MEREMAA

RA (19)

VENEZUELA

R (19) A (19)

HIINA RAHVAVABARIIGI ERIHALDUSPIIRKONNAD

BNL

DE (18)

HONGKONGI ERIHALDUSPIIRKOND

R (19) A

MACAO ERIHALDUSPIIRKOND

R (19) A

Andmed, mille avaldamine ei ole vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklile 5 vajalik, kuid mida avalikustatakse teavitamise eesmärgil

(Komisjonile edastatava täiendava teabe staatus)

Eriolukord, mis seondub isikutega, kelle kodakondsus tuleneb kontaktidest Briti ülemereterritooriumitega, mille kodanikele on viisanõude kehtestanud vähemalt üks liikmesriik (21)

BNL

EE (22)

ANGUILLA

V d)

Ve)

V b)

V c)

V b)

V f)

V d)

BERMUDA

V d)

V a)

V e)

V b)

V a)

V b)

V f)

V d)

V a)

BRITI INDIA OOKEANI ALA

V d)

V e)

V b)

V f)

V d)

BRITI NEITSISAARED

V d)

V e)

V b)

V c)

V b)

V f)

V d)

FALKLANDI SAARED

V d)

V e)

V b)

V f)

V d)

KAIMANISAARED

V d)

V e)

V b)

V c)

V b)

V f)

V d)

MONTSERRAT

V d)

V e)

V b)

V c)

V b)

V f)

V d)

PITCAIRN, DUCIE, HENDERSON JA OENO

V d)

V e)

V b)

V f)

V d)

SAINT HELENA JA SÕLTKONNAD

V d)

V e)

V b)

V c)

V b)

V f)

V d)

TURKS JA CAICOS

V d)

V e)

V b)

V c)

V b)

V f)

V d)

(a)	Taani, Prantsusmaa, Island, Norra, Portugal ja Rootsi: välja arvatud Briti sõltuvate territooriumite kodaniku passi (British Dependant Territories Citizens passport) omanikud.

(b)	Hispaania ja Itaalia: välja arvatud Briti sõltuvate territooriumite kodaniku passi (British Dependant Territories Citizens passport) omanikud.

(c)	Prantsusmaa: välja arvatud isikud, kelle passis on märge “the holder has the right of abode in the United Kingdom” (käesoleva passi omanikul on õigus viibida Ühendkuningriigis).

(d)

Tšehhi Vabariik, Taani, Island ja Rootsi: välja arvatud isikud, kelle passis on märge “the holder has the right of re-admission”the holder is entitled to “re-admission to the United Kingdom”, või “the holder has the right of abode in the United Kingdom” (käesoleva passi omanikul on õigus taassiseneda Ühendkuningriiki või käesoleva passi omanikul on õigus viibida Ühendkuningriigis) ja tingimusel, et passi omanik ei ole viibinud Ühendkuningriigist eemal kauem kui kaks aastat.

(e)

Saksamaa: Briti sõltuvate territooriumite elanikelt nõutakse viisat, kui neil ei ole Suurbritannia passi, milles on märge “British Citizen” või passi, kuhu on trükitud “Government of Bermuda” ja kodakondsust tõestav märge “British dependent territories citizen” (vastavalt vanale seadusele) või “British Overseas territories citizen” (vastavalt uuele seadusele).

(f)	Küpros: ei hõlma isikuid, kelle passis on kinnitus, et nad võivad siseneda Ühendkuningriiki ilma formaalsusteta.

(1) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

(2) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikliga 1 ning ilma et see piiraks protokolli artikli 4 kohaldamist ei kohalda Iirimaa ja Ühendkuningriik nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 sätteid.

(3) Tabelis ette nähtud ja diplomaatilise passi omanikke hõlmavat viisanõudest vabastamist kohaldatakse lühikestel ametireisidel olevate diplomaatide suhtes. Tabel ei mõjuta eeskirju, mida kohaldatakse diplomaatide suhtes, kes reisivad liikmesriikidesse, kuhu nad on akrediteeritud või kuhu nad akrediteeritakse tulevikus.

Saksamaa, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Läti, Taani, Slovakkia, Poola ja Prantsusmaa ei nõua viisat Vatikani passi omanikelt olenemata nende kodakondsusest.

Taani ja Slovakkia ei nõua viisat Vatikani Linnriigi väljastatud kehtiva isikutunnistuse omanikelt.

Vatikani Linnriigi pädevate ametiasutuste väljastatud diplomaatilise passi, tava- või teenistuspassi omanikud võivad siseneda Beneluxi riikidesse ilma viisata.

Poola ei nõua viisat Malta Suveräänse Sõjalise Ordu väljastatud diplomaatilise või teenistuspassi omanikelt.

(4) Benelux: 11. aprilli 1960. aasta konventsiooni, eriti selle artikli 3 kohaselt on Beneluxi riigid ühtlustanud kolmandate riikide suhtes kohaldatavat lühiajalisi viisasid käsitlevat poliitikat.

(5) Poola: kuni 30päevase riigis viibimise puhul.

(6) Rootsi: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puhul kohaldatakse viisavabadust ametiülesandeid täitvate ÜRO ametnike suhtes, kellel on selle tõendamiseks ÜRO poolt väljastatud tõend.

(7) Prantsusmaa: kuigi Ameerika Ühendriigid ja Iisrael on Chicago konventsioonile alla kirjutanud, säilib viisanõue nende kahe riigi kodanikest meeskonnaliikmetele.

(8) Prantsusmaa: kuigi Ameerika Ühendriigid ja Iisrael on 1965. aasta Londoni konventsioonile alla kirjutanud, säilib viisanõue nende kahe riigi kodanikest meeskonnaliikmetele.

(9) Hispaania: Ameerika Ühendriikide puhul kehtib viisanõue diplomaatilise passi või teenistus-/ametipassi omanikele, kui nad on ametlikul lähetusel või visiidil. Viisa ei ole vajalik, kui riiki sisenemise suhtes kohaldatakse 1. mai 1988. aasta Hispaania-Põhja-Ameerika konventsiooni.

(10) Prantsusmaa ja Portugal: ainult juhul, kui diplomaatilise või ametipassi omanik on lähetusel.

(11) Ametireiside korral

(12) Poola: lähetusel olles diplomaatilise/teenistuspassi omanikele

(13) Poola: lähetusel olles diplomaatilise/teenistuspassi omanikele (viisade kehtivus mitte üle 4 aasta)

(14) Hispaania märkus: viisanõudest on vabastatud Andorra kodanikud, kes riigis viibimise ajal tegelevad majandustegevusega, välja arvatud juhul, kui nad on vaba elukutse esindajad.

(15) Prantsusmaa märkus: viisanõue kehtib ainult nende Kanada kodanike kohta, kes tulevad tegema õppepraktikat Prantsusmaa ja Kanada vahel 4. oktoobril 1956. aastal sõlmitud lepingu alusel.

(16) Eesti märkus: Eestis töötamiseks peab välismaalane omama tööluba või töötamist võimaldavat elamisluba. Lühiajalise töösuhte peavad registreerima välismaalased, kes saabuvad/jäävad Eestisse viisaga (D-tüüp) või viisavabaduse alusel (välja arvatud juhul, kui mõnes rahvusvahelises lepingus on sätestatud teisiti) ja see töösuhe ei või ületada kuue kuu pikkust ajavahemikku aasta jooksul.

(17) Saksamaa märkused: Järgmiste töötajate rühmade puhul lähtutakse sellest, et nad ei tee tasustatud tööd ning on seetõttu teatavatel tingimustel viisanõudest vabastatud:

—	meremehed, kellel on Saksa meremeheraamat (Seefahrtbuch) ja II lisas toodud nimekirjas loetletud ametiasutuse väljastatud pass, ainult siis, kui nad kuuluvad sellise laeva meeskonda, millel on luba kasutada Saksamaa lippu või viibida Saksamaa territooriumil.

—	mere- ja sadamalootsid, kes töötavad

—

kauba- ja reisijateveoga seotud laevaliikluses Reini ja Doonau jõel, sealhulgas Maini-Doonau kanalil: kolmandariigi kodanikud, kestöötavad välisriigis asuva ettevõtja nimele välisriigis registreeritud laeval, ja kellel on tunnustatud pass või passiga võrdväärne dokument, millega tõendatakse pädevus Reinil laevatada, või mõni muu tunnustatud passiga võrdväärne dokument, näiteks “Donauschifferausweis” või meremeheraamat (Seefahrtbuch) ja kes on kantud meeskonna nimekirja. Riigis viibimine peab olema otseselt seotud laevaliikluse valdkonnas tehtava tööga.

Tasustatud töö alla kuulub ka töö eraettevõtjana. Teatavaid tegevusi ei loeta tasustatud tööks (asukohta käsitleva määruse §17 lõige 2 koos tööhõivet käsitleva määruse §-ga 16, näiteks erijuhid). Kõnealused isikud võivad riiki siseneda viisavabalt teatavate eraldi sätestatud tingimuste alusel.

(18) Üldine tingimus on, et isikul oleks kehtiv reisidokument, mis on väljastatud vastavalt 15. oktoobri 1946. aasta lepingule pagulastele reisidokumentide väljastamise kohta, 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile või 28. septembri 1954. aasta konventsioonile kodakondsuseta isikute staatuse kohta. Reisidokument peab sisaldama piisavalt pikka aega kehtivat luba naasta.

(19) Saksamaa puhul: kehtib alates kuupäevast, kui jõustuvad märkuses (*) nimetatud lepingud ja konventsioonid pagulastele ja kodakondsuseta isikutele reisidokumentide väljastamise kohta.

(20) Poola: kuni 3 kuu pikkuse riigisviibimise ja tasustamata töö puhul.

(21) British Overseas Territories Act 2002, mis jõustus 21. mail 2002 ja millega tehti märkimisväärseid muudatusi ülemereterritooriumite olukorda ja selle seadusega hõlmatud isikute kodakondsust reguleerivatesse õigusaktidesse Ühendkuningriigis.

(22) Eesti: Kõikide Briti ülemereterritooriumite suhtes kohaldatakse viisanõuet, välja arvatud juhul, kui reisidokumenti on kantud märge “Euroopa ühenduste kodanik”.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/31

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiivi 97/23/EÜ (surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

(2006/C 311/07)

Järgnev loetelu sisaldab viiteid surveseadmete ühtlustatud standarditele ja surveseadmete tootmisel kasutatavate materjalide ühtlustatud tugistandarditele. Surveseadmete tootmisel kasutatavate materjalide ühtlustatud tugistandardite puhul on olulistele ohutusnõuetele vastavuse eeldus piiratud standardi materjalide tehniliste andmetega ning ei hõlma materjalide sobivust konkreetse seadme puhul. Seetõttu tuleb hinnata materjalistandardis esitatud tehnilisi andmeid vastavalt konkreetse seadme konstruktsiooninõuetele, et kontrollida vastavust surveseadmeid käsitleva direktiivi peamistele ohutusnõuetele.

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 19:2002 Tööstuslikud ventiilid. Metallventiilide märgistamine	—
CEN	EN 287-1:2004 Keevitajate atesteerimine. Sulakeevitus. Osa 1: Terased	—
	EN 287-1:2004/A2:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2006)
	EN 287-1:2004/AC:2004
CEN	EN 334:2005 Gaasirõhuregulaatorid sisendrõhule kuni 100 baari	—
CEN	EN 378-2:2000 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad. Ohutus- ja keskkonnanõuded. Osa 2: Kavandamine, valmistamine, katsetamine, märgistamine ja dokumentatsioon	—
CEN	EN 473:2000 Mittepurustav katsetamine. NDT personali kvalifitseerimine ja sertifitseerimine. Põhialused	—
CEN	EN 473:2000/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2006)
CEN	EN 593:2004 Tööstuslikud ventiilid. Metallist tiibventiilid	—
CEN	EN 764-5:2002 Surveseadmed. Osa 5: Materjalide vastavuse ja inspekteerimise dokumentatsioon	—
CEN	EN 764-7:2002 Surveseadmed. Osa 7: Ohutusjuhendid mittesüüdatavatele surveseadmetele	—
CEN	EN 764-7:2002/AC:2006
CEN	EN 1057:2006 Vask ja vasesulamid. Õmbluseta ümmargused vasest vee- ja gaasitorud sanitaarvaldkonnas kasutamiseks ja kütmiseks	—
CEN	EN 1092-3:2003 Äärikud ja nende ühendused. Ümmargused äärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja lisaseadmetele, PN klassifikatsiooniga. Osa 3: Vasesulamist äärikud	—
CEN	EN 1092-3:2003/AC:2004
CEN	EN 1092-4:2002 Äärikud ja nende ühendused. Ringäärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja abiseadmetele, PN määratud. Osa 4: Alumiiniumsulamist äärikud	—
CEN	EN 1252-1:1998 Krüogeenanumad. Materjalid. Osa 1: Tugevusnõuded temperatuuridel alla -80 C	—
CEN	EN 1252-1:1998/AC:1998
CEN	EN 1252-2:2001 Krüogeenanumad. Materjalid. Osa 2: Vastupidavusnõuded temperatuuridel vahemikus -80 C ja -20 C	—
CEN	EN 1349:2000 Tööstusprotsessi kontrollklapid	—
CEN	EN 1349:2000/AC:2001
CEN	EN 1591-1:2001 Äärikud ja nende ühendused. Tihendusnööriga ümaräärikute ühenduste kavandamine. Osa 1: Arvutusmeetod	—
CEN	EN 1626:1999 Krüogeenanumad. Krüogeensüsteemide hooldamise ventiilid	—
CEN	EN 1653:1997 Vask ja vasesulamid. Plaadid, lehed, ribad ja ümarplaadid katelde, surveanumate ja kuuma vee säilitussõlmede jaoks	—
CEN	EN 1653:1997/A1:2000
CEN	EN 1759-3:2003 Äärikud ja nende ühendused. Torude tsirkulaaräärikud, klapid, toruliitmikud ja abidetailid. Klassifikaator. Osa 3: Vasesulamäärikud	—
CEN	EN 1759-3:2003/AC:2004
CEN	EN 1759-4:2003 Äärikud ja nende ühendused. Torude tsirkulaaräärikud, klapid, toruliitmikud ja abidetailid. Klassifikaator. Osa 4: Alumiiniumsulamäärikud äärikud	—
CEN	EN 1797:2001 Krüogeenanumad. Gaasi/materjali sobivus	EN 1797-1:1998	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
CEN	EN 1866:2005 Mobiilsed tulekustutid	—
CEN	EN 1983:2006 Tööstuslikud ventiilid. Terasest kuulklapid	—
CEN	EN 1984:2000 Tööstuslikud ventiilid. Terasest loogikalülitusega ventiilid	—
CEN	EN ISO 4126-1:2004 Ülerõhu kaitseseadmed. Osa 1: Kaitseklapid (ISO 4126-1:2004)	—
CEN	EN ISO 4126-1:2004/AC:2006
CEN	EN ISO 4126-3:2006 Kaitseseadmed kaitseks ülemäärase surve eest. Osa 3: Kaitseklappide ja puruneva membraaniga ohutusseadiste kasutamine kombinatsioonis (ISO 4126-3:2006)	—
CEN	EN ISO 4126-4:2004 Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest. Osa 4: Piloodi poolt juhitavad kaitseklapid (ISO 4126-4:2004)	—
CEN	EN ISO 4126-5:2004 Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest. Osa 5: Juhitavad rõhuvabastuse kaitsesüsteemid (CSPRS) (ISO 4126-5:2004)	—
CEN	EN ISO 9606-2:2004 Keevitajate atesteerimine. Sulakeevitus. Osa 2: Alumiinium ja alumiiniumsulamid (ISO 9606-2:2004)	—
CEN	EN ISO 9606-3:1999 Keevitajate vastuvõtukatsetus. Sulakeevitus. Osa 3: Vask ja vasesulamid (ISO 9606-3:1999)	—
CEN	EN ISO 9606-4:1999 Keevitajate vastuvõtukatsetus. Sulakeevitus. Osa 4: Nikkel ja niklisulamid (ISO 9606-4:1999)	—
CEN	EN ISO 9606-5:2000 Keevitajate vastuvõtukatsetus. Sulakeevitus. Osa 5: Titaan ja titaanisulamid, tsirkoonium ja tsirkooniumisulamid (ISO 9606-5:2000)	—
CEN	EN 10028-1:2000 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 1: Üldnõuded	EN 10028-1:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2000)
CEN	EN 10028-1:2000/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2003)
CEN	EN 10028-2:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 2: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega süsinik- ja sulamterased	EN 10028-2:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-2:2003/AC:2005
CEN	EN 10028-3:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 3: Normaliseeritult valtsitud keevitatavad peenteraterased	EN 10028-3:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-4:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 4: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega nikkelsulamterased	EN 10028-4:1994	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-4:2003/AC:2005
CEN	EN 10028-5:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 5: Termomehaaniliselt valtsitud keevitatavad peenteraterased	EN 10028-5:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-6:2003 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 6: Kõrgtemperatuursete struktuuride säilimisega karastatud ja valtsitud keevitatavad peenteraterased	EN 10028-6:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
CEN	EN 10028-7:2000 Tasapinnalised terastooted surve all kasutamiseks. Osa 7: Roostevabad terased	—
CEN	EN 10028-7:2000/AC:2004
CEN	EN 10204:2004 Metallmaterjalid. Kontrollidokumentide tüübid	—
CEN	EN 10213-1:1995 Surveotstarbelised terasvalu tehnilised tarnetingimused. Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 10213-2:1995 Surveotstarbelised terasvalu tehnilised tarnetingimused. Osa 2: Toa- ja kõrgtemperatuuril kasutatavad terased	—
CEN	EN 10213-3:1995 Surveotstarbelised terasvalu tehnilised tarnetingimused. Osa 3: Madalatel temperatuuridel kasutatavad terased	—
CEN	EN 10213-4:1995 Surveotstarbelised terasvalu tehnilised tarnetingimused. Osa 4: Austeniit- ja austeniit-ferriitterased	—
CEN	EN 10216-1:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 1: Kindlaksmääratud toatemperatuuriliste omadustega süsinikterasest torud	—
CEN	EN 10216-1:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-2:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 2: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10216-2:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-3:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 3: Sulampeenteraterasestorud	—
CEN	EN 10216-3:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-4:2002 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 4: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10216-4:2002/A1:2004
CEN	EN 10216-5:2004 Surveotstarbelised õmblusteta terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 5: Roostevabad terastorud	—
CEN	EN 10217-1:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 1: Kindlaksmääratud toatemperatuuriliste omadustega süsinikterasest torud	—
CEN	EN 10217-1:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-2:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 2: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega elekterkeevitusega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10217-2:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-3:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 3: Sulampeenteraterastorud	—
CEN	EN 10217-3:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-4:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 4: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega elekterkeevitusega süsinikterasest torud	—
CEN	EN 10217-4:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-5:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 5: Kindlaksmääratud kõrgtemperatuuriliste omadustega metallkaarkeevitusega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10217-5:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-6:2002 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 5: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega metallkaarkeevitusega süsinik- ja sulamterasest torud	—
CEN	EN 10217-6:2002/A1:2005
CEN	EN 10217-7:2005 Surveotstarbelised keevitatud terastorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 7: Roostevabast terasest torud	—
CEN	EN 10222-1:1998 Surveotstarbelised terassepised. Osa 1: Vabasepiste üldnõuded	—
CEN	EN 10222-1:1998/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 10222-2:1999 Surveotstarbelised terassepised. Osa 2: Kõrgtemperatuuriliste omadustega ferriit- ja martensiitterased	—
CEN	EN 10222-2:1999/AC:2000
CEN	EN 10222-3:1998 Surveotstarbelised terassepised. Osa 3: Kindlaksmääratud madalatemperatuuriliste omadustega nikkelterased	—
CEN	EN 10222-4:1998 Surveotstarbelised terassepised. Osa 4: Keevitatavad kõrgtugevad peenteraterased	—
CEN	EN 10222-4:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
CEN	EN 10222-5:1999 Surveotstarbelised terassepised. Osa 5: Martensiit, austeniit ja austeniit-ferriit roostevabad terased	—
CEN	EN 10222-5:1999/AC:2000
CEN	EN 10269:1999 Eriti kõrgetel ja/või madalatel temperatuuridel kasutatavate kinnitusvahendite valmistamiseks kasutatavad terase ja niklisulamid	—
	EN 10269:1999/A1:2006	Märkus 3	31.10.2006
	EN 10269:1999/A1:2006/AC:2006
CEN	EN 10272:2000 Surveotstarbelised roostevabad terasvardad	—
CEN	EN 10273:2000 Surveotstarbelised keevitatavad määratud kõrgtemperatuuri omadustega kuumvaltsitud terasvardad	—
CEN	EN 10305-4:2003 Terastorud täppisseadmetele. Tehnilised tarnetingimused. Osa 4: Õmblusteta külmtõmmatud torud hüdraulilistele ja pneumaatilistele elektrisüsteemidele	—
CEN	EN 10305-6:2005 Terastorud täppisseadmetele. Tehnilised tarnetingimused. Osa 6: Keevitatud külmtõmmatud torud hüdraulilistele ja pneumaatilistele elektrisüsteemidele	—
CEN	EN ISO 10931:2005 Plasttorustikusüsteemid töönduslikele rakendustele. Polüvinülideenfluoriid (PVDF). Komponentide ja süsteemi spetsifikatsioonid (ISO 10931:2005)	—
CEN	EN 12178:2003 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad. Vedeliku taset näitavad seadmed. Nõuded, testimine ja märgistus	—
CEN	EN 12263:1998 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad. Väljalülitusseadmed rõhu piiramiseks. Põhinõuded ja katsed	—
CEN	EN 12266-1:2003 Tööstuslikud ventiilid. Ventiilide testimine. Osa 1: Survetestid, testiprotseduurid ja aktsepteerimiskriteeriumid. Kohustuslikud nõuded	—
CEN	EN 12284:2003 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad. Ventiilid. Nõuded, testimine ja markeerimine	—
CEN	EN 12288:2003 Tööstusventiilid. Vasesulamist siibrid	—
CEN	EN 12334:2001 Tööstuslikud ventiilid. Malmist kontrollklapid	—
CEN	EN 12334:2001/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2005)
CEN	EN 12392:2000 Alumiinium ja alumiiniumsulamid. Survetöödeldavad tooted. Erinõuded surveseadmete valmistamiseks mõeldud toodetele	—
CEN	EN 12420:1999 Vask ja vasesulamid. Sepised	—
CEN	EN 12434:2000 Krüogeenanumad. Krüogeensed paindvoolikud	—
CEN	EN 12434:2000/AC:2001
CEN	EN 12451:1999 Vask ja vasesulamid. Soojusvahetite õmblusteta ümartorud	—
CEN	EN 12452:1999 Vask ja vasesulamid. Soojusvahetite valtsitud, ribitatud õmblusteta torud	—
CEN	EN 12516-1:2005 Tööstuslikud ventiilid. Ümbriskesta tugevus. Osa 1: Terasest ventiilikorpuste tabuleerimismeetod	—
CEN	EN 12516-2:2004 Tööstuslikud ventiilid. Ümbriskesta tugevus. Osa 2: Terasventiili kesta tugevusarvutuse meetod	—
CEN	EN 12516-3:2002 Ventiilid. Trumli ehituse tugevus. Osa 3: Eksperimentaalmeetod	—
CEN	EN 12516-3:2002/AC:2003
CEN	EN 12542:2002 Seeriatootmises valmistatud, keevitatud terasest staatilised vedelgaaside (LPG) hoidmiseks mõeldud silindrilised mahutid, mille ruumala ei ületa 13 m3 ja mis on maapealseks paigaldamiseks. Kavandamine ja valmistamine	—
CEN	EN 12542:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2005)
CEN	EN 12735-1:2001 Vask ja vasesulamid — Õmblusteta ümmargused vasktorud õhukonditsioneeri ja jahutuse jaoks — 1. osa: torud torustikusüsteemide jaoks	—
CEN	EN 12735-1:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
CEN	EN 12735-2:2001 Vask ja vasesulamid — Õmblusteta ümmargused vasktorud õhukonditsioneeri ja jahutuse jaoks — 2. osa: torud seadmete jaoks	—
CEN	EN 12735-2:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
CEN	EN 12778:2002 Toiduvalmistamise seadmed. Kiirkeetjad koduseks kasutamiseks	—
CEN	EN 12952-1:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 12952-2:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 2: Katelde ja lisaseadmete survedetailide materjalid	—
CEN	EN 12952-3:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 3: Survedetailide kavandamine ja arvutamine	—
CEN	EN 12952-5:2001 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 5: Katla survedetailide väljatöötamisviis ja valmistamine	—
CEN	EN 12952-6:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 6: Inspekteerimine katla survedetailide valmistamise, dokumenteerimise ja märgistamise ajal	—
CEN	EN 12952-7:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 7: Nõuded katla seadmestikule	—
CEN	EN 12952-8:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 8: Nõuded vedel- ja gaasiküttega katla küttesüsteemidele	—
CEN	EN 12952-9:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 9: Nõuded põletussüsteemidele pihustatud tahke kütusega töötava boileri puhul	—
CEN	EN 12952-10:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 10: Nõuded kaitseseadmetele kaitseks ülemäärase surve eest	—
CEN	EN 12952-14:2004 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 14: Nõuded vedelgaasi DENOX süsteemile rõhu all ammooniumile ja ammooniumi vesilahusele	—
CEN	EN 12952-16:2002 Veetorudega katlad ja abipaigaldised. Osa 16: Nõuded kiht- ja keevkihiga põletussüsteemile tahkel kütusel töötava boileri puhul	—
CEN	EN 12953-1:2002 Trummelkatlad. Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 12953-2:2002 Trummelkatlad. Osa 2: Katelde ja tarvikute survedetailide materjalid	—
CEN	EN 12953-3:2002 Trummelkatlad. Osa 3: Survedetailide kavandamine ja arvutamine	—
CEN	EN 12953-4:2002 Trummelkatlad. Osa 4: Katla survedetailide väljatöötamisviis ja valmistamine	—
CEN	EN 12953-5:2002 Trummelkatlad. Osa 5: Inspekteerimine katla survedetailide valmistamise, dokumenteerimise ja märgistamise ajal	—
CEN	EN 12953-6:2002 Trummelkatlad. Osa 6: Nõuded katla seadmestikule	—
CEN	EN 12953-7:2002 Trummelkatlad. Osa 7: Nõuded vedel- ja gaasiküttega katla küttesüsteemidele	—
CEN	EN 12953-8:2001 Trummelkatlad. Osa 8: Nõuded kaitseseadmetele kaitseks ülemäärase surve eest	—
CEN	EN 12953-12:2003 Trummelkatlad. Osa 12: Nõuded kihtpõletussüsteemidele tahke kütusel töötava boileri puhul	—
CEN	EN 13121-1:2003 GRP paagid ja anumad kasutamiseks ülalpool maapinda. Osa 1: Toormaterjalid. Täpsustustingimused ja aktsepteerimistingimused	—
CEN	EN 13121-2:2003 GRP paagid ja anumad kasutamiseks ülalpool maapinda. Osa 2: Komposiitmaterjalid. Keemiline vastupidavus	—
CEN	EN 13133:2000 Jootmine kõvajoodisega. Jootja heakskiit	—
CEN	EN 13134:2000 Jootmine kõvajoodisega. Protseduuri heakskiit	—
CEN	EN 13136:2001 Külmetussüsteemid ja soojuspumbad. Rõhuvabastusseadmed ja nendega seotud torustik. Arvutamismeetodid	—
CEN	EN 13175:2003 Vedelgaaside (LPG) mahuti kraanide ja liitmike spetsifikatsioon ja katsetamine	—
	EN 13175:2003/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
	EN 13175:2003/AC:2004
CEN	EN 13348:2001 Vask ja vasesulamid — Ühendusteta, ümarad vasktorud vaakumi jaoks või meditsiinilistele gaasidele	—
CEN	EN 13348:2001/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
CEN	EN 13371:2001 Krüogeenanumad. Krüogeensete talitluste ühenduslülid	—
CEN	EN 13397:2001 Tööstuslikud ventiilid. Metallmaterjalidest valmistatud membraanventiilid	—
CEN	EN 13445-1:2002 Leekkuumutuseta surveanumad. Osa 1: Üldine	—
CEN	EN 13445-2:2002 Leekkuumutuseta surveanumad. Osa 2: Materjalid	—
CEN	EN 13445-3:2002 Leekkuumutuseta surveanumad. Osa 3: Kavandamine	—
	EN 13445-3:2002/A4:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2006)
	EN 13445-3:2002/A6:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2006)
	EN 13445-3:2002/A5:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (15.8.2006)
	EN 13445-3:2002/A8:2006	Märkus 3	31.10.2006
CEN	EN 13445-4:2002 Leekkuumutuseta surveanumad. Osa 4: Valmistamine	—
CEN	EN 13445-5:2002 Leekkuumutuseta surveanumad. Osa 5: Kontroll ja katsetamine	—
	EN 13445-5:2002/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 13445-5:2002/A3:2006	Märkus 3	30.11.2006
	EN 13445-5:2002/A5:2006	Märkus 3	28.2.2007
CEN	EN 13445-6:2002 Leekkuumutuseta surveanumad. Osa 6: Nõuded keragrafiitmalmist toodetud surveanumate ja survedetailide kavandamisele ja valmistamisele	—
CEN	EN 13445-6:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2004)
CEN	EN 13458-1:2002 Krüogeenanumad. Staatilised vaakumisolatsiooniga anumad. Osa 1: Põhinõuded	—
CEN	EN 13458-2:2002 Krüogeenanumad. Staatilised vaakumisolatsiooniga anumad. Osa 2: Disain, tootmine, inspekteerimine ja katsetamine	—
CEN	EN 13458-2:2002/AC:2006
CEN	EN 13458-3:2003 Krüogeenanumad. Staatilised vaakumisolatsiooniga anumad. Osa 3: Tootmisnõuded	—
CEN	EN 13458-3:2003/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 13480-1:2002 Metallist tööstustorustik. Osa 1: Üldist	—
CEN	EN 13480-1:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
CEN	EN 13480-2:2002 Metallist tööstustorustik. Osa 2: Materjalid	—
CEN	EN 13480-3:2002 Metallist tööstustorustik. Osa 3: Kavandamine ja arvutamine	—
CEN	EN 13480-3:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 13480-4:2002 Metallist tööstustorustik. Osa 4: Valmistamine ja paigaldamine	—
CEN	EN 13480-5:2002 Metallist tööstustorustik. Osa 5: Kontroll ja katsetamine	—
CEN	EN 13480-6:2004 Metallist tööstustorustik. Osa 6: Täiendavad nõuded kaetud torudele	—
CEN	EN 13480-6:2004/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2006)
CEN	EN 13648-1:2002 Krüogeenanumad. Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest. Osa 1: Krüogeense talitluse kaitseklapid	—
CEN	EN 13648-2:2002 Krüogeenanumad. Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest. Osa 2: Puruneva membraaniga ohutusseadised krüogeensele talitlusele	—
CEN	EN 13648-3:2002 Krüogeenanumad. Ohutusseadmed kaitseks ülerõhu eest. Osa 3: Nõutava survestuse määramine. Mahutavus ja suuruse määramine	—
CEN	EN 13709:2002 Tööstuslikud ventiilid. Terases kuulid ja kuulkraanid ja kontrollventiilid	—
CEN	EN 13789:2002 Tööstuslikud ventiilid. Malmventiilid	—
CEN	EN 13923:2005 Kiudmähitud FRP surveanumad. Materjalid, konstruktsioon, tootmine ja katsetamine	—
CEN	EN 14071:2004 Vedelgaaside (LPG) heitkaitseklapid. Abiseadmed	—
CEN	EN 14075:2002 Seeriatootmises valmistatud, keevitatud terasest staatilised vedelgaaside (LPG) hoidmiseks mõeldud silindrilised mahutid, mille ruumala ei ületa 13 m3 ja mis on maaaluseks paigaldamiseks. Kavandamine ja valmistamine	—
CEN	EN 14075:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 14129:2004 Vedelgaaside (LPG) heitkaitseklapid	—
CEN	EN 14197-1:2003 Krüogeenanumad. Staatilised, ilma vaakumita isoleeritud anumad. Osa 1: Põhinõuded	—
CEN	EN 14197-2:2003 Krüogeenanumad. Staatilised, ilma vaakumita isoleeritud anumad. Osa 2: Konstrueerimine, tootmine, kontrollimine ja katsetamine	—
	EN 14197-2:2003/A1:2006	Märkus 3	28.2.2007
	EN 14197-2:2003/AC:2006
CEN	EN 14197-3:2004 Krüogeenanumad. Staatilised, ilma vaakumita isoleeritud anumad. Osa 3: Tootmisnõuded	—
	EN 14197-3:2004/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 14197-3:2004/AC:2004
CEN	EN 14222:2003 Roostevabast terases korpusega boilerid	—
CEN	EN 14276-1:2006 Külmutussüsteemide ja küttepumpade survesüsteemid. Osa 1: Anumad. Üldnõuded	—
CEN	EN 14341:2006 Tööstuslikud ventiilid. Terasest tagasilöögiklapid	—
CEN	EN 14382:2005 Turvamehhanismid gaasi rõhku reguleerivatele jaamadele ja paigaldistele. Sisendrõhule kuni 100 baari mõeldud gaasisüsteemide turva-sulgurseadmed	—
CEN	EN 14570:2005 Maapealsete ja maa-aluste LPG mahutite varustus	—
CEN	EN 14570:2005/A1:2006	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2006)
CEN	EN 14585-1:2006 Profileeritud terasest voolikud survesüsteemidele. Osa 1: Nõuded	—
CEN	EN ISO 15493:2003 Plasttorustikusüsteemid töönduslikele rakendustele. Akrüloonnitriil-butadieenstüreen (ABS), plastifitseerimata polü(vinüül)kloriid (PVC-U) ja klooritud polü(vinüül)kloriid (PVC-C). Komponentide ja süsteemi spetsifikatsioonid. Meetermõõdustikuga seeriad (I	—
CEN	EN ISO 15494:2003 Plasttorustikusüsteemid töönduslikele rakendustele. Polübuteen (PB), polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP). Komponentide ja süsteemi spetsifikatsioonid. Meetermõõdustikuga seeriad (ISO 15494:2003)	—
CEN	EN ISO 15613:2004 Keevitusprotseduuri spetsifikatsioon ja kvalifitseerimine metallmaterjalidele. Tootmiseelsel keevituskatsel põhinev kvalifitseerimine (ISO 15613:2004)	—
CEN	EN ISO 15614-1:2004 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 1: Teraste gaas- ja kaarkeevitus ning nikli ja niklisulamite kaarkeevitus (ISO 15614-1:2004)	—
CEN	EN ISO 15614-2:2005 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 2: Alumiiniumi ja selle sulamite kaarkeevitus (ISO 15614-2:2005)	—
CEN	EN ISO 15614-4:2005 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 4: Alumiiniumsulamite keevisvanni viimistlemine (ISO 15614-4:2005)	—
CEN	EN ISO 15614-5:2004 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 5: Titaaniumi, tsirkooniumi ja nende sulamite kaarkeevitus (ISO 15614-5:2004)	—
CEN	EN ISO 15614-6:2006 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 6: Vase ja vasesulamite kaar- ja gaaskeevitus (ISO 15614-6:2006)	—
CEN	EN ISO 15614-8:2002 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 8: Torude keevitamine torulaudade ühenduste külge (ISO 15614-8:2002)	—
CEN	EN ISO 15614-11:2002 Metallide keevitusprotseduuride spetsifitseerimine ja atesteerimine. Keevitusprotseduuri katse. Osa 11: Elektron- ja laserkeevitus (ISO 15614-11:2002)	—
CEN	EN ISO 15620:2000 Keevitamine. Metallmaterjalide hõõrdkeevitus (ISO 15620:2000)	—
CEN	EN ISO 16135:2006 Tööstusventiilid. Termoplastilistest materjalidest kuulventiilid (ISO 16135:2006)	—
CEN	EN ISO 16136:2006 Tööstusventiilid. Pöördsulguriga termoplastilisest materjalist drosselklapid (ISO 16136:2006)	—
CEN	EN ISO 16137:2006 Tööstusventiilid. Termoplastilistest materjalidest sisselaskeklapid (ISO 16137:2006)	—
CEN	EN ISO 16138:2006 Tööstusventiilid. Termoplastilistest materjalidest membraanventiilid (ISO 16138:2006)	—
CEN	EN ISO 16139:2006 Tööstusventiilid. Termoplastilistest materjalidest siibrid (ISO 16139:2006)	—
CEN	EN ISO 21787:2006 Tööstusventiilid. Termoplastilistest materjalidest ventiilid (ISO 21787:2006)	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (3)) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/45

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mis on antud kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 311/08)

Abi number: XA 72/06

Liikmesriik: Itaalia

Piirkond: Piemonte maakond

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi: Abi investeeringute tegemiseks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse (piirkondlik seadus nr 23/2004)

Õiguslik alus: Deliberazione della Giunta regionale n. 56 — 3081 del 5.6.2006 (B.U.R.P. n. 24 del 15.6.2006) “Legge regionale 23/2004, Interventi per lo sviluppo e la promozione della cooperazione. Articolo 6, commi 1, 2. Approvazione del programma degli interventi a favore delle società cooperative operanti nel settore della trasformazione e commercializzazione dei prodotti agricoli e rientranti tra le piccole e medie imprese”.

Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Avaldatud 3. jaanuari 2004. aasta Euroopa Liidu Teatajas nr L 1. Jõustumine: 23. jaanuar 2004 (artikkel 14).

Kavas ettenähtud iga-aastased kulud: 10 miljonit EUR.

Abi ülemmäär: Tagastamatu abi toetused, et katta üldkulud nagu konsultantide ja kavade koostajate tasud ning teostatavusuuringud kuni 12 % ulatuses materiaalsete investeeringute eeldatavatest kuludest, et luua ja arendada toodete kvaliteedikontrolli ja jälgitavuse sertifitseerimissüsteeme ning et katta ühistuliikmete kutseõppe ja juhikoolituse kulud ning luua ja ühendada raamatupidamisarvestuse süsteeme.

Abi miinimumsumma on 5 000 EUR ja maksimumsumma 50 000 EUR.

Finantsasutustega koostöös antavad subsideeritud intressimääraga laenud kinnisvara ehitamiseks, ostmiseks ja ümberehitamiseks (v.a kruntide ostmiseks); masinate, uute seadmete (sealhulgas IT-programmid), sõidukite ja konteinerite ostmiseks, mida kasutatakse töötlemis- ja turustamisettevõtetest osaliselt töödeldud toodete või valmistoodete spetsiaalseks vedamiseks turustuskanalitesse, tingimusel et kõnealuseid sõidukeid ja konteinereid kasutatakse vahetult ja eranditult selliste toodete vedamiseks.

Laenud katavad kuni 100 % abikõlblikest kuludest viieks aastaks tootmisinvesteeringute ja kümneks aastakse kinnisvarainvesteeringute puhul.

Piirkondlikust eelarvest antava rahalise abi miinimumsumma on 7 500 EUR ja maksimumsumma 350 000 EUR.

Abi ei tohi ületada 40 % abikõlblikest kuludest.

Rakendamise kuupäev: Oktoober 2006. Igal juhul oodatakse ära identifitseerimisnumber, mille komisjon annab kokkuvõtliku teabe kättesaamisel.

Kava kestus: 30. november 2007.

Abi eesmärk: Edendada ja arendada ühisettevõtlust Piemonte maakonnas, tõsta ühistute toodetud toodete kvaliteeti ja edendada juhtimist.

Kohaldatakse kõnealuse määruse järgmiseid artikleid: artiklit 7 ja artikli 13 punkte a — e.

Asjaomased majandusharud: Kava kohaldatakse kohastele väikese ja keskmise suurusega ettevõteteks liigitatud ühistutele, kes tegelevad EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega.

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Regione Piemonte, Assessorato alle Attività Produttive, Bilancio e Cooperazione

Direzione regionale Formazione Professionale-lavoro,

Via Magenta, 12

I-10128 Torino

Tel. (39-011) 432 48 85.

Faks (39-011) 432 48 78.

e-mail: direzione15@regione.piemonte.it.

Veebileht: www.regione.piemonte.it/lavoro/index.htm

Muu teave: Abisaajad:

ei tohi olla pankrotistunud või nende vara ei tohi olla pankrotihalduri hallata, nende tegutsemine kutsealal ei tohi olla lõppenud või peatatud, nad ei tohi olla kohtumenetluses või kaasatud mõnda samalaadsesse menetlusse;

peavad tõendama, et nad töötavad tulutoovalt ja rahaliselt usaldusväärselt;

peavad tõendama, et nad täidavad hügieenitingimuste, keskkonna ja loomade heaoluga seotud miinimumnõudeid.

Abi saamise tingimustele ei vasta järgmised kulutused:

kolmandatest riikidest pärit tooted;

investeeringud, mis ei aita kaasa asjaomase põllumajandustootmissektori olukorra parandamisele;

investeeringud jaemüügi tasandil;

transpordivahendite ost;

mitteamortiseeritavad investeeringud.

Abi ei anta ka:

investeeringuteks, mis on vastuolus ühise turukorralduse raames kohaldatavate piirangute või kitsendustega; eelkõige investeeringuteks, mis ületavad ELi kehtestatud piiranguid asjaomastes sektorites;

investeeringuteks, mis on seotud piima või piimatooteid jäljendavate või asendavate toodete tootmise või turustamisega;

algatusteks, mille eesmärk on toetada uurimistööd või põllumajandustoodete müügiedenduskampaaniaid.

Abi number: XA 91/06

Liikmesriik: Austria

Piirkond: Burgenland

Abikava nimetus: Suunised põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tagastamatu abi andmise kohta vastavalt seadusele Landes-Wirtschaftsförderungsgesetz 1994 — WiföG

Õiguslik alus: Gesetz vom 24. März 1994 über Maßnahmen zur Gewährleistung der wirtschaftlichen Entwicklung im Burgenland (Landes-Wirtschaftsförderungsgesetz 1994 — WiföG), LGBl. Nr. 33/1994, in der Fassung des Gesetzes LGBl. Nr. 64/1998.

Kavas ettenähtud aastased kulutused: 2006. aastaks kavandatud

Aasta 2006: Investeeringutoetus eurodes 1 500 000

Abi ülemmäär:

Nordburgenland: 30 %

Mittelburgenland: 35 %

Südburgenland: 35 %

Võimalik on anda lisatoetust +15 %.

Toetuse ülemmäär on 725 000 EUR investeeringuteks töötlemisse ja turustamisse ning 100 000 EUR kolme aasta jooksul põllumajandussektoris tehnilise abi osutamiseks.

Toetuse ülemmäär on põhimõtteliselt kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 1/2004 sätestatud ülemmääraga.

Rakendamise kuupäev: Abi tohib anda pärast abikava avaldamist Burgenlandi Liidumaa Teatajas. Kõnealune avaldamine on kavandatud kõige varem 10 tööpäeva pärast käesoleva kokkuvõtliku teabe avaldamist.

Kava või üksiktoetuse kestus: Käesolev abikava on kehtiv kuni 31.12.2006.

Abi eesmärk: Abikava eesmärk on üksnes põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piirkondliku majandusstruktuuri parandamine.

Abikava peamised eesmärgid on:

anda eritoetust majanduskasvule orienteeritud ettevõtetele

toetada Burgenlandi ettevõtete rahvusvaheliste suhete arendamist

toetada selliste ettevõtete väikeprojekte, kelle on pikemas perspektiivis kasvu ja lisandväärtuse saavutamise võimalused

Abikõlblikud on ainult need kulutused, mis kuuluvad järgmiste artiklite alla:

artikkel 7 — investeeringud töötlemisse ja turustamisse

artikkel 14 — tehnilise abi osutamine põllumajandussektoris

Asjaomased majandusharud: Käesolev abikava hõlmab kõiki põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid majandussektoreid. Abikava ala ei kuulu turismi- ja meelelahutussektor ning põllumajanduse ja metsanduse esmatootmissektor.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Land Burgenland

Europaplatz 1

A-7001 Eisenstadt

Veebileht: www.wibag.at

Abi number: XA 99/06

Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond: puudub

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: Energiasäästu investeeringukava

Õiguslik alus: Artikel 2, 4 en 6 van de Kaderwet LNV-subsidies

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma: 2007: 6 miljonit EUR

Abi ülemmäär: 25 %

Rakendamise kuupäev: Taotlusi saab esitada 15. november 2006 — 29. november 2006.

Kava või üksiktoetuse kestus: Ühekordne kava. Toetust makstakse kuni 30. juunini 2007.

Abi eesmärk: peamine eesmärk: Tootmiskulude vähendamine. Teisene eesmärk: Loodusliku keskkonna säilitamine ja parandamine. Abikava toetub määruse (EÜ) 1/2004 artiklile 4. Abikõlblikud on energiasäästlikusega seotud investeeringud.

Asjaomased majandusharud: Põllumajandusettevõtted, eriti kasvuhooned.

Vastutava ametiasutuse nimi ja aadress: Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

Veebileht: www.minlnv.nl/loket

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/47

Teadaanne Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit polüvinüülalkoholide (PVA) importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta

(2006/C 311/09)

Komisjon on saanud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “algmäärus”) (1) artiklile 5 kaebuse, milles väidetakse, et Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist (edaspidi “vaatlusalused riigid”) pärit polüvinüülalkohole (PVA) imporditakse dumpinguhinnaga ning et see tekitab olulist kahju ühenduse tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 6. novembril 2006 Kuraray Specialties Europe GmbH (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % ühenduse polüvinüülalkoholide kogutoodangust.

2. Toode

Väidetavad dumpinguhinnaga tooted on Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit polüvinüülalkoholid (homopolümeervaikude kujul), mille viskoossus mõõdetuna 4 % lahuses on 3 mPas või üle selle, aga mitte rohkem kui 61 mPas, ja mille hüdrolüüsiaste on 84,0 mol % või üle selle, aga mitte rohkem kui 99,9 mol % (edaspidi “vaatlusalune toode”), ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 3905 30 00 all. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3. Väidetav dumping

Dumpingu väide Taiwani puhul põhineb omamaiste hindade alusel määratud normaalväärtuse võrdlusel vaatlusaluse toote ühendusse eksportimise hindadega.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 sätteid silmas pidades määras kaebuse esitaja normaalväärtuse Hiina Rahvavabariigi puhul lõike 5.1 punktis d nimetatud turumajandusriigi hinna põhjal. Väide dumpingu kohta põhineb selliselt arvutatud normaalväärtuse ja ühendusse müüdava vaatlusaluse toote ekspordihindade võrdlusel.

Selle põhjal arvutatud dumpingumarginaal on märkimisväärne.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist on üldiselt suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Väidetakse, et lisaks muudele tagajärgedele on vaatlusaluse importtoote kogused ja hinnad avaldanud negatiivset mõju ühenduse tööstusharu hinnatasemele ning selle tulemusena oluliselt halvendanud tööhõive- ja finantsolukorda ühenduse vastavas tootmisharus.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel ning menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seega algatab komisjon uurimise algmääruse artikli 5 alusel.

5.1. Dumpingu ja kahju kindlaksmääramise menetlus

Uurimisel määratakse kindlaks, kas Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit vaatlusalune toode on dumpinguhinnaga toode ning kas dumping on tekitanud kahju.

a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud isikute ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

i) Hiina Rahvavabariigi eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõigil eksportijatel/tootjatel või nende volitatud esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik,

—	käive kohalikus vääringus ning ajavahemikus 1. oktoober 2005 — 30. september 2006 ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote maht tonnides,

—	käive kohalikus vääringus ning ajavahemikus 1. oktoober 2005 — 30. september 2006 siseturul müüdud vaatlusaluse toote maht tonnides,

—	kas äriühing kavatseb taotleda individuaalset dumpingumarginaali (2) (individuaalseid marginaale saavad taotleda ainult tootjad),

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse toote tootmisega,

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või (eksport- ja/või omamaisesse) müüki kaasatud seotud äriühingute (3) nimed ja täpne tegevus,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis võib aidata komisjoni valimi moodustamisel,

—

eespool osutatud teabe esitamisega nõustub äriühing oma võimaliku kaasamisega valimisse. Kui äriühing valitakse valimisse, peab ta vastama küsimustikule ning nõustuma vastuste kontrollimisega kohapeal. Kui äriühing märgib, et ta ei ole võimaliku valimisse kaasamisega nõus, loetakse see uurimise raames koostööst hoidumiseks. Koostööst keeldumise tagajärgi kirjeldatakse allpool punktis 8.

Selleks et koguda teavet, mida ta peab eksportijate/tootjate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab komisjon lisaks ühendust ekspordiriigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

ii) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõikidel importijatel või nende esindajatel teatada endast komisjonile ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisik,

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikus 1. oktoober 2005 — 30. september 2006,

—	töötajate koguarv,

—	äriühingu täpsed tegevusalad seoses vaatlusaluse tootega,

—	Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordi ja ühenduses toimunud edasimüügi maht tonnides ja väärtus eurodes ajavahemikus 1. aprill 2004 — 31. märts 2005,

—	kõigi asjaomase toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis võib aidata komisjoni valimi moodustamisel,

—

Et komisjon saaks teavet, mida ta peab importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võtab ta lisaks ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

iii) Valimite lõplik moodustamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema punkti 6 alapunkti b alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Enne lõpliku valiku tegemist kavatseb komisjon konsulteerida asjaomaste isikutega, kes on väljendanud oma soovi valimisse kuuluda.

Valimitesse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei tehta piisavat koostööd, võib komisjon vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18 teha järeldused kättesaadavate andmete põhjal. Nagu on selgitatud punktis 8, võib kättesaadavatel andmetel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete kogumiseks saadab komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharu esindajatele ja ühenduse tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, Taiwani eksportijatele/tootjatele, eksportijate/tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele importijatele, kaebuses nimetatud importijate ühendustele ning asjaomaste ekspordiriikide ametiasutustele.

i) Taiwani eksportijad/tootjad

Kõik huvitatud isikud peaksid komisjoniga faksi teel viivitamata ja mitte hiljem kui punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul ühendust võtma, et saada teada, kas neid on kaebuses nimetatud ning vajaduse korral taotlema küsimustikku, kuna punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaeg kehtib kõigile sellistele huvitatud isikutele.

ii) Individuaalset dumpingumarginaali taotlevad Hiina Rahvavabariigi eksportijad/tootjad

Pidades silmas algmääruse artikli 17 lõike 3 ja artikli 9 lõike 6 kohaldamist, peavad individuaalset dumpingumarginaali taotlevad Hiina Rahvavabariigi eksportijad/tootjad esitama täidetud küsimustiku käesoleva teadaande lõike 6 punkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul. Seepärast tuleb neil taotleda küsimustikku teadaande punkti 6 alapunkti a alapunktis i sätestatud tähtaja jooksul. Asjaomased isikud peaksid arvestama sellega, et eksportijate/tootjate väljavõttelise uuringu kasutamise korral ei pruugi komisjon neile siiski individuaalset dumpingumarginaali arvutada, kui eksportijate/tootjate arv on nii suur, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

c) Teabe kogumine ja isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada muud kui küsimustikuga hõlmatud teavet ja tõendusmaterjali. Komisjon peab saama sellise teabe ja tõendusmaterjali punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, kus on esitatud selleks konkreetsed põhjendused. Kõnealune taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

d) Turumajandusriigi valik

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kavatsetakse valida Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse määramisel asjakohaseks turumajandusriigiks Jaapan. Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida kõnealuse valiku sobivust käesoleva teadaande punkti 6 alapunktis c sätestatud tähtaja jooksul.

e) Turumajanduslik staatus

Nende Hiina Rahvavabariigi eksportijate/tootjate puhul, kes väidavad, et nad töötavad turumajanduslikes tingimustes, st et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele, ja esitavad selle kohta piisavalt tõendeid, määratakse normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Need eksportijad/tootjad, kes kavatsevad esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotlused, peavad seda tegema punkti 6 alapunktis d sätestatud eritähtaja jooksul. Komisjon saadab taotluse vormid kõigile Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, kes on valimisse kaasatud või keda on kaebuses nimetatud, kaebuses nimetatud eksportijate/tootjate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui väited dumpingu ja seeläbi tekitatud kahju kohta on põhjendatud, tehakse otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Seepärast võivad ühenduse tootjad, importijad, neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ning tarbijaid esindavad organisatsioonid punkti 6 alapunkti a alapunktis ii sätestatud üldtähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet esitada, kui nad tõendavad, et nende tegevusala ja vaatlusaluse toote vahel on objektiivne seos. Isikud, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda ärakuulamist, esitades selleks punkti 6 alapunkti a alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjendused. Igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

a) Üldtähtajad

i) Küsimustiku või muude taotluste vormide taotlemiseks

Kõik huvitatud isikud peavad taotlema küsimustikku või muud taotluse vormi niipea kui võimalik, ent hiljemalt 10 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Endast teatamiseks, küsimustike vastuste esitamiseks ja mis tahes muu teabe edastamiseks

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast eespool nimetatud ajavahemiku jooksul teatanud.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused punkti 6 alapunkti b alapunktis iii sätestatud tähtaja jooksul.

iii) Ärakuulamised

Kõik huvitatud isikud võivad sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

Komisjon peab punkti 5.1 alapunkti a alapunktides i ja ii määratletud teabe saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, sest komisjon kavatseb valimi lõpliku moodustamise asjus konsulteerida asjaomaste isikutega, kes on avaldanud soovi kuuluda valimisse, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii)	Komisjon peab saama muu valimi moodustamiseks olulise teabe, millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alapunktis iii, 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

iii)	Komisjon peab saama valimisse kuuluvate isikute vastused küsimustikule 37 päeva jooksul alates kuupäevast, mil neile teatati valimisse kuulumisest.

c) Eritähtaeg turumajandusriigi valikuks

Uurimise osapooled võivad esitada märkusi selle kohta, kas Jaapan, mida kavatsetakse vastavalt käesoleva teadaande punkti 5.1 alapunktile d kasutada turumajandusriigina normaalväärtuse määramisel Hiina Rahvavabariigi puhul, sobib selleks otstarbeks. Komisjon peab need märkused kätte saama 10 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

d) Eritähtaeg turumajandusliku staatuse ja/või individuaalse kohtlemise taotluse esitamiseks

Nõuetekohaselt põhjendatud taotlused turumajandusliku staatuse (nagu nimetatud punkti 5.1 alapunktis e) ja/või individuaalse kohtlemise taotlemiseks algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel peavad jõudma komisjoni 15 päeva jooksul alates käesoleva teadaande avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute pöördumised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud pöördumised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Piiratud” (5) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “Huvitatud isikutele kontrollimiseks” .

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05.

8. Koostööst hoidumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel andmetel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võib ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) Individuaalset dumpingumarginaali võib taotleda algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel äriühingutele, kes ei kuulu valimisse, algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel juhtudel, mis käsitlevad individuaalset kohtlemist mitteturumajanduslike/üleminekumajandusega riikide puhul, ning algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel äriühingutele, kes taotlevad turumajanduslikku staatust. Individuaalse kohtlemise jaoks tuleb esitada taotlus vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5 ja turumajandusliku staatuse saamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b.

(3) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklis 143.

(4) Seotud äriühingute mõistet on selgitatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklis 143.

(5) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/51

Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne

(2006/C 311/10)

Komisjonile on esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlus vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, edaspidi “algmäärus”) (1) artikli 11 lõikele 3.

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitasid aktsiaseltsi Mineral and Chemical Company EuroChem osanikud, Venemaa eksportivad tootjad Novomoskovskiy Azot ja Nevinnomyssky Azot (edaspidi “taotluse esitaja”).

Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2. Toode

Vaatlusaluseks tooteks on Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi segud vesi- või ammoniaagilahusena (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi 3102 80 00 alla. CN-kood on esitatud ainult informatsiooniks.

3. Kehtivad meetmed

Praegu jõus olev meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1995/2000 (2) (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1675/2003 (3)) Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Venemaalt pärit vaatlusaluse toote suhtes kohaldatava dumpinguvastase meetme aegumise läbivaatamise algatamisteade avaldati 22. septembril 2005 (4). Nimetatud menetlus on endiselt pooleli.

4. Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja väidab ja esitab esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema normaalväärtuse (kuna Euroopa Ühendusse ei ekspordita) ja ekspordihindade võrdlus asjaomasesse kolmandasse riiki, kõnealusel juhul Ameerika Ühendriikidesse, põhjustab dumpingu määra vähenemise märkimisväärselt madalamale kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seega ei tule dumpingu korvamiseks enam meetmeid kohaldada praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingu määral.

5. Dumpingu kindlakstegemise menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja olles kindlaks teinud, et on olemas piisav tõendusmaterjal osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, algatab komisjon käesolevaga läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

Uurimise käigus tehakse muu hulgas kindlaks kui suures ulatuses kasutada ekspordihindu kolmandasse riiki või kolmandatesse riikidesse, et otsustada kas asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning kas kõnealused muutused on püsivad.

Uurimise käigus hinnatakse olemasolevate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust üksnes taotleja suhtes.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb kaotada või neid muuta, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 1995/2000 artikli 1 lõikes 2 nimetatud muude Venemaa eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud taotlejale ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele. Kõnealune teave ja tõendusmaterjalid peavad komisjonini jõudma punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada muud kui küsimustikuga hõlmatud teavet ja tõendusmaterjali. Kõnealune teave ja tõendusmaterjalid peavad komisjonini jõudma punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles näidatakse, et neil on selleks konkreetsed põhjendused. Nimetatud taotlus tuleb esitada punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

6. Tähtajad

a) Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast eespool nimetatud ajavahemiku jooksul teatanud.

b) Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud taotleda sama 40päevase tähtaja jooksul komisjonilt ärakuulamist.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (5) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

8. Koostööst hoidumine

Juhul kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui positiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ja võidakse toetuda kättesaadavatele andmetele vastavalt algmääruse artiklile 18. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning uurimises kasutatakse kättesaadavaid andmeid, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) EÜT L 238, 22.9.2000, lk 15.

(3) EÜT L 238, 25.9.2003, lk 4.

(4) ELT C 233, 22.9.2005, lk 14.

(5) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 artikli VI rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/53

Komisjoni teatis maisitootjatele

(2006/C 311/11)

Komisjon juhib ühenduse maisitootjate tähelepanu 15. detsembril 2006 vastu võetud nõukogu määruse ettepanekule, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1). Ettepanekuga nähakse eelkõige ette maisi sekkumiskokkuostu lõpetamine alates 2007/2008. turustusaastast.

(1) KOM (2006) 755.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/54

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4514 — Advent/Carlyle/H.C.Starck)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 311/12)

Komisjon sai 11. detsembril 2006 nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega mitmed ettevõtja Advent International Corporation (edaspidi “Advent”, USA) ja Carlyle'i kontserni kuuluva (edaspidi “Carlyle”, USA) ettevõtja Carlyle Europe Partners II, L.P. hallatavad fondid omandavad aktsiate ostu teel H.C. Starcki kontserni kuuluvate ettevõtjate (edaspidi “H.C. Starck”, Saksamaa) üle ühiskontrolli kõnealuse nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Advent: erakapitali investeerimine;

—	Carlyle: erakapitali investeerimine;

—

H.C. Starck: rasksulavad metallid ja seonduvad ühendid, nüüdiskeraamika, elektrit juhtivad polümeerid ja muud tööstuses, sealhulgas elektroonika- ja optikatööstuses kasutatavad elektrokeemia tooted, meditisiiniseadmed, lennundus ja kosmosetööstus, kõva- ja raskmetallid, energeetika ja autotööstus, kemikaalid.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4514 — Advent/Carlyle/H.C.Starck):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/55

Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne

(2006/C 311/13)

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitasid Venemaa eksportivad tootjad, valdusettevõtja “Acron” liikmed OJSC Acron ja OJSC Dorogobuzh (edaspidi “taotluse esitaja”).

Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2. Toode

Vaatlusaluseks tooteks on Venemaalt pärit tahked väetised ammooniumnitraadi sisaldusega üle 80 protsendi massist (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis tavaliselt klassifitseeritakse CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla. Need CN-koodid on esitatud ainult informatsiooniks.

3. Kehtivad meetmed

Praegu jõus olev meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 658/2002 (2) (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005 (3)) Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4. Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

Taotluse esitaja väidab ja esitab esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema kulutuste ja ekspordihindade võrdlus põhjustab dumpingu määra vähenemise märkimisväärselt madalamale kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seega ei tule dumpingu korvamiseks enam meetmeid kohaldada praegusel tasemel, mis põhineb varem kindlaks tehtud dumpingu määral.

5. Dumpingu kindlakstegemise menetlus

Uurimise käigus hinnatakse olemasolevate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust üksnes taotleja suhtes.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb kaotada või neid muuta, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 658/2002 artiklis 1 sätestatud muude eksportivate tootjate impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a) Küsimustikud

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

6. Tähtajad

a) Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast eespool nimetatud ajavahemiku jooksul teatanud.

b) Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud taotleda sama 40päevase tähtaja jooksul komisjonilt ärakuulamist.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute märkused ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mille huvitatud isikud saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Limited” (4) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

8. Koostööst hoidumine

Kui huvitatud isik ei võimalda ligipääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) EÜT L 102, 18.4.2002, lk 1.

(3) ELT L 160, 23.6.2005, lk 1.

(4) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/57

Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teadaanne

(2006/C 311/14)

1. Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas Ukraina eksportiv tootja avatud aktsiaselts Azot Cherkassy (edaspidi “taotluse esitaja”).

Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

2. Toode

Vaatlusaluseks tooteks on Ukrainast pärit tahked väetised ammooniumnitraadi sisaldusega üle 80 protsendi massist (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis tavaliselt klassifitseeritakse CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla. Need CN-koodid on esitatud ainult informatsiooniks.

3. Kehtivad meetmed

Praegu jõus olev meede on nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001 (2) (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005 (3)) Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Teade Ukrainast pärit vaatlusaluse toote suhtes kohaldatava dumpinguvastase meetme aegumise läbivaatamise algatamise kohta avaldati 25. jaanuaril 2006 (4). Nimetatud menetlus on endiselt pooleli.

4. Läbivaatamise põhjused

Artikli 11 lõike 3 kohane taotlus põhineb esmapilgul usutavatel tõenditel selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad.

5. Dumpingu kindlakstegemise menetlus

Uurimise käigus hinnatakse olemasolevate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust üksnes taotleja suhtes.

Kui on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja suhtes kohaldatavad meetmed tuleb kaotada või neid muuta, siis võib olla vajalik muuta määruse (EÜ) nr 132/2001 artiklis 1 sätestatud muude eksportivate tootjate impordi suhtes praegu kohaldatavat tollimaksumäära.

a) Küsimustikud

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

6. Tähtajad

a) Isikutele, kes teatavad endast, vastavad küsimustikule ja esitavad mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast eespool nimetatud ajavahemiku jooksul teatanud.

b) Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud isikud taotleda sama 40päevase tähtaja jooksul komisjonilt ärakuulamist.

7. Kirjalikud pöördumised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

8. Koostööst hoidumine

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5 lõpule 15 kuu jooksul pärast käesoleva teadaande Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) EÜT L 23, 25.1.2001, lk 1.

(3) ELT L 160, 23.6.2005, lk 1.

(4) ELT C 18, 25.1.2006, lk 2.

(5) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43)) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/59

Loetelu kolmandate riikide kohta, keda on tunnustatud direktiivi 2001/25/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) (1) artikli 18 lõikes 3 sätestatud korras

(Olukord 20. novembri 2006. aasta seisuga)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 311/15)

Liikmesriigid	Kolmandad riigid
Kreeka	Serbia & Montenegro
Belgia	Hongkong Kanada Lõuna-Aafrika Vabariik Bulgaaria Ukraina Malaisia India Uus-Meremaa Rumeenia Ameerika Ühendriigid Argentina
Itaalia	Brasiilia Argentina Kuuba
Ühendkuningriik	Sloveenia
Taani	Argentina Brasiilia Uus-Meremaa
Luksemburg	Argentina Senegal Kanada Austraalia Hongkong Singapur Malaisia
Rootsi	Venemaa

(1) EÜT L 136, 18.5.2001, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/103/EÜ (ELT L 326, 13.12.2003, lk 28).

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/60

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4520 — Industri Kapital/Attendo)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 311/16)

Komisjon sai 8. detsembril 2006 nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja Industri Kapital (Madalmaad) omandab aktsiate ostu teel kontrolli ettevõtja Attendo Group AB (edaspidi “Attendo”, Rootsi) üle kõnealuse nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—	Industri Kapital: erainvesteerimisfond;

—	Attendo: eakate, puuetega inimeste, laste ja noorte hoolekandega tegelev ettevõtja.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuseid võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4520 — Industri Kapital/Attendo):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/61

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ kohased piirmäärade väärtused

(2006/C 311/17)

Direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005) (1) kohased piirmäärade väärtused Bulgaaria ja Rumeenia omavääringutes on järgmised:

80 000 EUR	BGN	Bulgaaria lev	156 268
	RON	uus Rumeenia leu	311 233

137 000 EUR	BGN	Bulgaaria lev	267 609
	RON	uus Rumeenia leu	532 987

211 000 EUR	BGN	Bulgaaria lev	412 157
	RON	uus Rumeenia leu	820 878

422 000 EUR	BGN	Bulgaaria lev	824 313
	RON	uus Rumeenia leu	1 641 756

1 000 000 EUR	BGN	Bulgaaria lev	1 953 348
	RON	uus Rumeenia leu	3 890 417

5 278 000 EUR	BGN	Bulgaaria lev	10 309 773
	RON	uus Rumeenia leu	20 533 621

(1) ELT L 333, 20.12.2005, lk 28.

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/62

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4433 — RREEF/Peel Ports Holdings/Peel Ports)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 311/18)

11. detsember 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4433 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://eur-lex.europa.eu)

Euroopa pettustevastane amet (OLAF)

19.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 311/63

OLAFI JÄRELEVALVEKOMITEE TÖÖKORD

(2006/C 311/19)

JÄRELEVALVEKOMITEE,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (1) artikli 11 lõiget 6,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (2) artikli 11 lõiget 6,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE TÖÖKORRA:

I JAOTIS

JÄRELEVALVEKOMITEE ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 1

Ülesanded

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee täidab määrustes (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 2

Volitused

1. Ülesannete täitmisel kasutab järelevalvekomitee volitusi, mis on talle antud määruste (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 ning muude asjakohaste õigusaktide alusel.

2. OLAFi juurdlusülesande täitmise korrapäraseks seireks võib järelevalvekomitee koostöös OLAFiga sätestada üksikasjalikud seireeeskirjad. Nendes eeskirjades kehtestatakse ka OLAFi esitatud teabe ja dokumentide konfidentsiaalse käitlemise mehhanismid ning muud ühist huvi pakkuvad küsimused.

3. Järelevalvekomitee võtab asjakohased otsused vastu vastavalt teabele, mille talle on esitanud OLAFi peadirektor vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 7 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 7.

4. Järelevalvekomitee kasutab oma volitusi vastavalt III jaotisele.

II JAOTIS

KOOSSEIS JA TÖÖKORD

Artikkel 3

Koosseis

1. Järelevalvekomitee koosseis, tema liikmete määramise kord ja liikmete ametiaeg on sätestatud määrustes (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999.

2. Järelevalvekomitee liige, kes ei saa komitee tegevuses osaleda või astub tagasi, teatab sellest komitee esimehele, et oleks võimalik võtta kohaseid meetmeid.

Artikkel 4

Eetika

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 5 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 5 ei taotle ega võta järelevalvekomitee liikmed oma ülesannete täitmisel vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt.

2. Vastavalt nende määramise otsuses sätestatule ei tegele nad ka küsimustega, milles neil on otseselt või kaudselt nende sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huve, eelkõige perekondlikke või finantshuve.

Järelevalvekomitee liikmed hoiavad rangelt salajas neile esitatud toimikute ja omavahelise arutelu sisu.

3. Selleks, et järelevalvekomitee saaks võtta asjakohaseid meetmeid, teatavad komitee liikmed igast olukorrast, mis võib ohustada lõigetes 1 ja 2 nimetatud komitee tegevuspõhimõtete järgimist.

Artikkel 5

Komitee esimees

1. Järelevalvekomitee valib oma liikmete seast esimehe liikmete häälte enamusega.

2. Esimees valitakse üheks aastaks ja ta võidakse tagasi valida. Valimised viiakse läbi viimasel koosolekul, mida juhatab esimees, kelle ametiaeg on lõppemas.

3. Kui esimees ei saa mingil põhjusel pika aja jooksul täita oma kohustusi, teatab ta sellest komitee liikmetele. Sel juhul valitakse uus esimees lõikes 1 sätestatud korras.

4. Esimees esindab järelevalvekomiteed ja juhatab selle koosolekuid. Ta tagab, et komitee menetleb asju nõuetekohaselt. Esimees kutsub kokku komitee koosolekud ning määrab nende toimumise koha, kuupäeva ja kellaaja. Ta koostab esialgse päevakorra ja tagab komitee otsuste rakendamise.

5. Kui esimees ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, võib ta paluda komitee liikmel ennast asendada.

6. Kui esimees puudub koosolekult ja lõikes 5 sätestatud menetlust ei ole kasutatud, täidab tema ülesandeid komitee vanim liige.

7. Esimehel on täielikud volitused saata kirju järelevalvekomitee tegevusega seotud küsimustes ja kirjadele vastata. Esimees teatab komitee liikmetele kirjadest, mis talle on saabunud ja millele ta on vastanud.

Artikkel 6

Koosolekud

1. Järelevalvekomitee kasutab oma volitusi koosolekute kaudu. Koosolekud toimuvad vähemalt kümme korda aastas. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on enamus komitee liikmetest. Koosolek toimub ka esimehe algatusel või enamuse liikmete taotlusel.

2. Koosolekukutsed saadetakse välja küllalt aegsasti, et adressaadid saaksid need kätte vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. See ei kehti juhtumite puhul, mida esimees peab kiireloomuliseks. Kutses esitatakse esialgne päevakord ja sellele lisatakse koosoleku läbiviimiseks vajalikud dokumendid, välja arvatud juhul, kui dokumente ei ole võimalik saata nende laadi tõttu. Lõplik päevakord võetakse vastu iga koosoleku alguses.

3. Liikmed võivad taotleda, et esimees lisaks esialgsesse päevakorda teatavaid päevakorrapunkte, või neid ise lisada.

4. Esimees võib järelevalvekomitee kokku kutsuda või lisada punkte koosoleku päevakorda ka OLAFi peadirektori taotlusel. Peadirektor lisab oma ettepanekutele vajalikud dokumendid.

5. Järelevalvekomitee võib kutsuda OLAFi peadirektori osa võtma koosolekutest ja oma tööga seotud tegevusest. Komitee koosolekule võib kutsuda ka teisi OLAFi liikmeid, kui nende osavõttu peetakse vajalikuks. Need kutsed esitatakse OLAFi peadirektori kaudu.

OLAFi peadirektorile teatatakse, kui päevakorras on küsimusi, mis on seotud esimeses lõigus nimetatud isikute osalemisega koosolekul.

6. Järelevalvekomitee koosoleku teatava päevakorrapunktiga seotud tööst võib kutsuda osa võtma ühenduste, liikmes- ja assotsieerunud riikide institutsioonide ja asutuste esindajaid.

Artikkel 7

Töökord

1. Järelevalvekomitee koosolekud ei ole avalikud. Tema menetluses olevad asjad ja nende aluseks olevad komitee sisedokumendid on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui komitee otsustab vastupidi.

OLAFi peadirektori esitatud dokumentide ja teabe kohta kehtivad EÜ asutamislepingu artikkel 287, milles käsitletakse konfidentsiaalsuse tagamist, määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikkel 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikkel 8.

2. Järelevalvekomitee kehtestab kuni kolm töökeelt. Dokumendid ning arvamuste, aruannete ja otsuste eelnõud koostatakse komisjoni töökeeltes. Komitee liige võib vajaduse korral taotleda mis tahes dokumendi tõlkimist oma keelde.

3. Arvamused, aruanded ja otsused võetakse vastu järelevalvekomitee täiskogu koosolekul.

4. Erandina võib teatavaid otsuseid teha kirjaliku menetluse käigus, kui järelevalvekomitee on selle menetluse kasutamise heaks kiitnud varasemal koosolekul.

Kiireloomulistel juhtudel võib esimees pidada komitee liikmetega nõu kirjalikult.

Kuid mõlemal nimetatud juhul edastab ta otsuse eelnõu komitee liikmetele. Kui liikmed ei esita otsuse eelnõu kohta esimehe määratud tähtaja (viis tööpäeva pärast asjakohase ettepaneku kättesaamist) jooksul vastuväiteid, loetakse otsus vastuvõetuks. Kirjalik menetlus peatatakse, kui komitee liige nõuab viie tööpäeva jooksul pärast otsuse eelnõu kättesaamist selle arutamist koosolekul.

Artikkel 8

Aruande esitajad

1. Järelevalvekomitee võib vastavalt esimehe ettepanekule määrata oma liikmete seast ühe või mitu aruande esitajat, et valmistada ette arutelu või menetluses olevat küsimust.

2. Kui tegemist on kiireloomulise küsimusega, võib esimees määrata aruande esitajad omal algatusel. Sel juhul teavitab ta viivitamatult komitee liikmeid.

3. Aruande esitaja uurib talle ülesandeks tehtud küsimust ja esitab järelevalvekomiteele aruande eelnõu. Vajaduse korral abistab teda komitee sekretariaat.

Artikkel 9

Kontrollimine, uuringud ja ekspertarvamuste tellimine

Järelevalvekomitee võib oma volituste piires kontrollida, teostada uuringuid ja tellida vajalikke ekspertarvamusi. Ta võib taotleda ka OLAFi ja ühenduste, liikmes- ja assotsieerunud riikide institutsioonide ja asutuste ametnike ja teiste teenistujate abi.

Artikkel 10

Hääletamise kord

1. Otsused võetakse vastavalt esimees ettepanekule vastu enamuse järelevalvekomitee liikmete häältega.

2. Komitee liikme ettepanekul võib hääletamine olla salajane.

Artikkel 11

Protokoll

1. Järelevalvekomitee koosolekud protokollitakse. Protokollid koostatakse komitee töökeeltes.

2. Protokolli eelnõu koostab sekretariaat esimehe järelevalve all ja see esitatakse järgmisel koosolekul järelevalvekomitee liikmetele heakskiitmiseks.

3. Iga liige võib heakskiitmise käigus teha ettepaneku protokolli muuta. Liikmed võivad samuti taotleda kirjalike avalduste ja dokumentide lisamist protokollile, kui seda peetakse vajalikuks.

4. Protokolli kinnitamise järel kirjutavad sellele alla esimees ja sekretariaadi vastutav töötaja. Protokoll antakse hoiule komisjoni sekretariaadi arhiivi. Komitee otsusel võib protokolli avaldada.

Artikkel 12

Sekretariaat

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 6 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 6 on järelevalvekomiteel sekretariaat, kes abistab teda ülesannete täitmisel.

2. Järelevalvekomitee teatab OLAFi peadirektorile, kui sekretariaadil on vaja sobivaid töötajaid ja vahendeid, et tagada komitee ülesannete täitmine ja tegevuse järjepidevus.

3. Sekretariaadi töötajatelt nõutakse, et nad käsitleksid neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena. Nad on selle kohustusega seotud ka pärast teenistusest lahkumist. Kui järelevalvekomitee saab teada, et sekretariaadi liige on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust, teatab esimees sellest OLAFi peadirektorile, et oleks võimlik võtta asjakohaseid meetmeid.

4. Sekretariaat aitab kaasa järelevalvekomiteele antud ülesannete tõhusale täitmisele, pidades silmas OLAFi sõltumatust. Ta abistab esimeest koosolekute ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ta koostab koosolekute esialgse päevakorra ja koosolekute protokolli eelnõu, edastab komitee liikmetele kõikide tegevusvaldkondadega seotud teavet ja dokumente, on esimehe suuniste kohaselt abiks tekstide eelnõude koostamisel ning abistab komitee liikmeid, eriti kui need on aruande esitajad. Nende ülesannete täitmiseks osalevad sekretariaadi liikmed koos aruande esitajaga vajaduse korral koosolekutel.

III JAOTIS

VOLITUSTE KASUTAMINE

Artikkel 13

Tegevus peadirektori edastatud teabe alusel

1. Järelevalvekomitee võib oma pädevusse kuuluvates küsimustes esitada arvamuse tegevuskava kohta, mille OLAFi peadirektor talle igal aastal saadab.

Ta uurib ka OLAFi tegevust käsitlevat teavet, mida peadirektor saadab talle korrapäraselt, ja esitab selle kohta arvamusi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõike 1 teisele lõigule ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõike 1 teisele lõigule.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 7 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 7 teavitatakse järelevalvekomiteed korrapäraselt OLAFi juurdlustest, nende tulemustest ja nende põhjal võetud meetmetest. Komitee võib vajaduse korral nende kohta esitada märkusi, kuid nii, et see ei mõjuta käimasolevaid juurdlusi.

3. Järelevalvekomitee selgitab välja, miks ei ole suudetud lõpetada juurdlusi, mis on kestnud üle üheksa kuu, ning millal need kavatsetakse lõpetada.

4. Komitee uurib juhtumeid, kus asjaomane institutsioon või asutus ei ole järginud peadirektori soovitusi. Ta uurib ka OLAFi juurdlejate töö takistamise, venimise põhjustamise või võimatuks muutmise juhtumeid, et oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid.

5. Juhtumeid, kus teavet tuleb edastada liikmesriigi õigusasutustele, uuritakse OLAFI peadirektori esitatud teabe alusel ja vastavalt määrustele (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999. Samadel alustel võetakse ka järelmeetmeid.

6. Aidates OLAFi peadirektorit tema kohustuste täitmisel, võib järelevalvekomitee esitada arvamusi selle kohta, kuidas OLAF on aidanud kaasa pettuste ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega võitlemise viiside väljatöötamisele ja edasiarendamisele.

Artikkel 14

Tegevusaruanne

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 8 võtab järelevalvekomitee aastas vastu vähemalt ühe tegevusaruande ja esitab selle institutsioonidele. Aruandes käsitletakse, kuidas komitee on kasutanud oma volitusi, ja antakse hinnang OLAFi aasta tegevuskava täitmisele.

2. Aruanne, mille esitavad komiteele üks või mitu aruande esitajat, koostatakse aasta esimesel poolel eelmise aasta kohta.

3. Sellele võib olla lisatud komitee esitatud arvamuste loetelu.

Aastaruandele võib lisada ka OLAFi juurdlusi ja nende tulemusel võetud meetmeid käsitlevad aruanded, mille komitee on esitanud Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikele 8.

4. Järelevalvekomitee saadab tegevusaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning seejärel korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Peadirektori määramist käsitleva arvamuse esitamise kord

1. Pärast OLAFi peadirektori ametikohale esitatud avalduste läbivaatamist esitab järelevalvekomitee arvamuse, milles selgitatakse kandidaatide hindamise kriteeriume.

Arvamuses esitatakse ka komitee seisukoht kandidaatide suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõikele 2 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 12 lõikele 2.

2. Kui ükski kandidaat ei saa heakskiitva arvamuse osaliseks, teatab esimees komisjonile, et komitee on hääletanud kandidaatide vastu.

Artikkel 16

Distsiplinaarmenetlus peadirektori suhtes

Kui järelevalvekomiteelt küsitakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 lõikele 4 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artikli 12 lõikele 4 nõu, esitab ta oma põhjendatud arvamuse.

Artikkel 17

Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

1. Järelevalvekomitee tagab, et kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1073/1999 artiklit 8 ja määruse (Euratom) nr 1074/1999 artiklit 8.

2. Järelevalvekomitee võib esitada arvamuse ka iseenda või OLAFi peadirektori algatusel.

Artikkel 18

Eelarve

1. Järelevalvekomitee esitab arvamuse OLAFi peadirektori esitatud eelarveprojekti kohta, mis saadetakse komisjoni eelarve peadirektoraadile.

2. Sekretariaat koostab järelevalvekomitee tegevuse elluviimiseks igal aastal eelarve ettepanekud, mis esitatakse peadirektorile, kui komitee on need heaks kiitnud.

IV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Töökorra läbivaatamine ja muutmine

1. Järelevalvekomitee vaatab käesoleva töökorra läbi ühe aasta jooksul pärast selle jõustumist.

2. Komitee iga liige võib igal ajal teha selle muutmise ettepanekuid ja esitada need kirjalikult esimehele. Muudatusettepanekute üle hääletatakse artiklis 10 sätestatud hääletamise korra kohaselt esimesel koosolekul, mis järgneb nende esitamisele.

Artikkel 20

Töökorra jõustumine ja avaldamine

1. Töökord jõustub selle järelevalvekomitees vastuvõtmise päevale järgneval päeval. Käesolev töökord asendab senise töökorra, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas 2000. aastal (3).

2. Pärast käesoleva töökorra vastuvõtmist korraldab järelevalvekomitee selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. august 2006

OLAFi järelevalvekomitee nimel

esimees

Rosalind WRIGHT

(1) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(2) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

(3) EÜT L 41, 15.2.2000, lk 12.