15.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 306/2

Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 306/02)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 1010-1:2004 Masinate ohutus — Ohutusnõuded trükimasinate ja paberimuundurmasinate kavandamisele ja valmistamisele — Osa 1: Üldnõuded	—
CEN	EN 1010-2:2006 Masinate ohutus — Ohutusnõuded paberivalmistamis- ja viimistlusmasinate kavandamisele ja valmistamisele — Osa 2: Trüki- ja lakkimismasinad, kaasa arvatud trükieelsed pressimisseadmed	—
CEN	EN 1127-1:1997 Plahvatusohtlik keskkond — Plahvatuse vältimine ja kaitse — Osa 1: Põhimõisted ja metoodika	—
CEN	EN 1127-2:2002 Plahvatusohtlikud keskkonnad — Plahvatuste ärahoidmine ja kaitse nende eest — Osa 2: Põhimõisted ja metoodika kaevandamisel	—
CEN	EN 1710:2005 Maa-aluste kaevanduste plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud seadmed ja komponendid	—
CEN	EN 1755:2000 Tööstuslike mootorkärude ohutus — Töötamine plahvatusohtlikus keskkonnas — Kasutamine süttivas gaasis, aurus, udus ja tolmus	—
CEN	EN 1834-1:2000 Kolbsisepõlemismootorid — Plahvatusohtlikus keskkonnaks kasutamiseks mõeldud mootorite kavandamise ja valmistamise ohutusnõuded — Osa 1: Rühma II mootorid kasutamiseks süttiva gaasi ja auru keskkonnas	—
CEN	EN 1834-2:2000 Kolbsisepõlemismootorid — Plahvatusohtlikus keskkonnaks kasutamiseks mõeldud mootorite kavandamise ja valmistamise ohutusnõuded — Osa 2: Rühma I mootorid kasutamiseks kaevandusgaasi- ja/või põleva tolmuriskiga allmaatöödel	—
CEN	EN 1834-3:2000 Kolbsisepõlemismootorid — Plahvatusohtlikus keskkonnaks kasutamiseks mõeldud mootorite kavandamise ja valmistamise ohutusnõuded — Osa 3: Rühma II mootorid kasutamiseks süttiva tolmu keskkonnas	—
CEN	EN 1839:2003 Gaaside ja aurude plahvatuspiiride kindlaksmääramine	—
CEN	EN 12581:2005 Pindamisseadmed — Sukel- ja elektrofoor-pindamismasinad orgaaniliste vedelike pindamismaterjalide kasutamiseks — Ohutusnõuded	—
CEN	EN 12621:2006 Masinad kattematerjalide etteandmiseks ja tsirkuleerimiseks rõhu all — Ohutusnõuded	—
CEN	EN 12757-1:2005 Kattematerjalide segamise masinad — Ohutusnõuded — Osa 1: Sõidukites kasutatavad segamismasinad	—
CEN	EN 12874:2001 Leegikustutid — Jõudlusnõuded, katsemeetodid ja kasutamise piirnormid	—
CEN	EN 13012:2001 Bensiinijaamad — Kütusetankurites kasutatavate automaatpihustite valmistamine ja jõudlus	—
CEN	EN 13160-1:2003 Lekkedetektorsüsteemid — Osa 1: Üldpõhimõtted	—
CEN	EN 13237:2003 Plahvatusohtlikud keskkonnad — Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud seadmete ja kaitsesüsteemide mõisted ja määratlused	—
CEN	EN 13463-1:2001 Mitteelektrilised seadmed plahvatusohtlike keskkondade jaoks — Osa 1: Põhimeetod ja nõuded	—
CEN	EN 13463-2:2004 Mitteelektrilised seadmed plahvatusohtlike keskkondade jaoks — Osa 2: Kaitsmine juurdevoolu takistamise “fr” abil	—
CEN	EN 13463-3:2005 Mitteelektrilised seadmed plahvatusohtlike keskkondade jaoks — Osa 3: Kaitsmine tulekindla ümbrise “d” abil	—
CEN	EN 13463-5:2003 Mitteelektrilised seadmed plahvatusohtlike keskkondade jaoks — Osa 5: Kaitsmine konstruktsiooniohutusklassi “c” abil	—
CEN	EN 13463-6:2005 Mitteelektrilised seadmed plahvatusohtlike keskkondade jaoks — Osa 6: Kaitsmine süttimisallika kontrolli “b” abil	—
CEN	EN 13463-8:2003 Mitteelektrilised seadmed plahvatusohtliku keskkonna jaoks — Osa 8: Vedelikimmersioon “k” poolt tagatav kaitse	—
CEN	EN 13616:2004 Staatiliste mahutite ning vedelkütuste ülevoolu vältimise seadmed	—
CEN	EN 13616:2004/AC:2004
CEN	EN 13617-1:2004 Bensiinijaamad — Osa 1: Ohutusnõuded mõõtepumpade, tankurite ja kaugjuhtimisega pumpade valmistamisele ja jõudlusele	—
CEN	EN 13617-1:2004/AC:2006
CEN	EN 13617-2:2004 Bensiinijaamad — Osa 2: Ohutusnõuded mõõtepumpadel ja tankuritel kasutamiseks mõeldud kaitselülitite valmistamisele ja jõudlusele	—
CEN	EN 13617-3:2004 Bensiinijaamad — Osa 3: Ohutusnõuded sulgurventiilide valmistamisele ja jõudlusele	—
CEN	EN 13673-1:2003 Gaaside ja aurude maksimaalse plahvatusrõhu ja maksimaalse rõhu tõusukiiruse kindlaksmääramine — Osa 1: Maksimaalse plahvatusrõhu kindlaksmääramine	—
CEN	EN 13673-2:2005 Gaaside ja aurude maksimaalse plahvatusrõhu ja maksimaalse rõhu tõusukiiruse kindlaksmääramine — Osa 2: Plahvatusel tekkiva maksimaalse rõhu suurenemise määramine	—
CEN	EN 13760:2003 Kerg- ja raskeveokite automaatsed LPG tankimissüsteemid — Otsik, katsenõuded ja mõõtmed	—
CEN	EN 13821:2002 Plahvatusohtlikud keskkonnad. Plahvatuste vältimine ja kaitse plahvatuste eest — Tolmu/õhu segude minimaalse süttimiskontsentratsiooni määramine	—
CEN	EN 13980:2002 Plahvatusohtlikud keskkonnad — Kvaliteedisüsteemide rakendamine	—
CEN	EN 14034-1:2004 Tolmupilvede plahvatusomaduste kindlaksmääramine — Osa 1: Tolmupilvede maksimaalse plahvatusrõhu (pmax) kindlaksmääramine	—
CEN	EN 14034-2:2006 Tolmupilvede plahvatusomaduste kindlaksmääramine — Osa 2: Tolmupilvede maksimaalse plahvatusrõhu (dp/dt)max kindlaksmääramine	—
CEN	EN 14034-3:2006 Tolmupilvede plahvatusomaduste kindlaksmääramine — Osa 3: Tolmupilvede madalaima plahvatusmäära LEL kindlaksmääramine	—
CEN	EN 14034-4:2004 Tolmupilvede plahvatusomaduste kindlaksmääramine — Osa 4: Hapniku piirkontsentratsiooni (LOC) kindlaksmääramine tolmupilvedes	—
CEN	EN 14373:2005 Plahvatuse summutamise süsteemid	—
CEN	EN 14460:2006 Plahvatuskindlad seadmed	—
CEN	EN 14491:2006 Plahvatusohtliku tolmu eest kaitsvad ventilatsioonisüsteemid	—
CEN	EN 14492-1:2006 Kraanad. Elektrilised vintsid ja tõstemehhanismid — Osa 1: Elektrilised tõstemehhanismid	—
CEN	EN 14522:2005 Gaaside ja aurude isesüttimistemperatuuri määramine	—
CEN	EN 14591-1:2004 Plahvatuse vältimine ja kaitse allamaakaevanduses — Kaitsesüsteemid — Osa 1: 2-baarist plahvatust taluv ventilatsioonikonstruktsioon	—
CEN	EN 14591-1:2004/AC:2006	—
CEN	EN 14678-1:2006 LPG seadmed ja tarvikud. Seadmed vedelgaasitanklatele — Osa 1: Automaadid	—
CEN	EN 14681:2006 Masinate ohutus — Terase elektrikaarahjuga tootmiseks kasutatavate masinate ja seadmete ohutusnõuded	—
CEN	EN 14973:2006 Allmaapaigaldistes kasutamiseks mõeldud konveierlindid — Elektri- ja tuleohutuse nõuded	—
CENELEC	EN 50014:1997 Plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed — Üldnõuded	—
	EN 50014:1997/A1:1999	Märkus 3
	EN 50014:1997/A2:1999	Märkus 3
CENELEC	EN 50015:1998 Plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed — Õlisse sukeldusega “o”	—
CENELEC	EN 50017:1998 Plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed — Pulbertäidis “q”	—
CENELEC	EN 50018:2000 Plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed. Leegikindlad kaitsekatted “d”	—
CENELEC	EN 50018:2000/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CENELEC	EN 50020:2002 Plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed — Omaohutus “i”	—
CENELEC	EN 50104:2002 Hapniku avastamise ja mõõtmise elektriseadmed — Jõudlusnõuded ja katsemeetodid	EN 50104:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (1.2.2005)
CENELEC	EN 50104:2002/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (1.8.2004)
CENELEC	EN 50241-1:1999 Gaaside ja aurude avastamiseks mõeldud avatud trajektooriga aparaadi spetsifikatsioon — Osa 1: Üldnõuded ja katsemeetodid	—
CENELEC	EN 50241-1:1999/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (1.8.2004)
CENELEC	EN 50241-2:1999 Gaaside ja aurude avastamiseks mõeldud avatud trajektooriga aparaadi spetsifikatsioon — Osa 2: Põlevate gaaside avastamiseks mõeldud aparaadi jõudlusnõuded	—
CENELEC	EN 50281-1-1:1998 Elektriseadmed kasutamiseks põleva tolmu olemasolu puhul — Osa 1-1: Kaitsekestaga kaetud elektriseadmed — Valmistamine ja katsetamine + Corrigendum 08.1999	—
CENELEC	EN 50281-1-1:1998/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2004)
CENELEC	EN 50281-1-2:1998 Elektriseadmed kasutamiseks põleva tolmu olemasolu puhul — Osa 1-2: Kaitsekestaga kaetud elektriseadmed — Valik, paigaldamine ja korrashoid + Corrigendum 12.1999	—
CENELEC	EN 50281-1-2:1998/A1:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (1.12.2004)
CENELEC	EN 50281-2-1:1998 Elektriseadmed kasutamiseks põleva tolmu olemasolu puhul — Osa 2-1: Katsemeetodid — Meetodid tolmu minimaalse süttimistemperatuuri kindlaksmääramiseks	—
CENELEC	EN 50284:1999 Erinõuded rühma II, kategooria I G elektriseadmete valmistamisele, katsetele ja märgistusele	—
CENELEC	EN 50303:2000 Rühma II, kategooria I G seadmed, mis on mõeldud säilitama oma funktsionaalsuse maagaasi ja/või kivisöetolmu poolt ohustatud keskkonnas	—
CENELEC	EN 50381:2004 Teisaldatavad õhutusruumid olemasoleva või puuduva seesmise väljalaskekohata + Corrigendum 12.2005	—
CENELEC	EN 60079-1:2004 Gaasplahvatusohtlike keskkondade elektriseadmed — Osa 1: Leegikindlad ümbrised “d” (IEC 60079-1:2003)	EN 50018:2000 ja selle muudatus Märkus 2.1	1.3.2007
CENELEC	EN 60079-2:2004 Gaasplahvatusohtlike keskkondade elektriseadmed — Osa 2: Survestatud ümbrised “p” (IEC 60079-2:2001)	—
CENELEC	EN 60079-7:2003 Gaasplahvatusohtlike keskkondade elektriseadmed — Osa 7: Suurendatud turvalisus “e” (IEC 60079-7:2001)	EN 50019:2000 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2006)
CENELEC	EN 60079-15:2003 Elektriseadmed plahvatusohtliku gaasi keskkonnas — Osa 15: Kaitsetüüp “n” (IEC 60079-15:2001 (Muudetud))	EN 50021:1999 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (1.7.2006)
CENELEC	EN 60079-15:2005 Gaasplahvatusohtlike keskkondade elektriseadmed — Osa 15: Kaitseviisiga “n” elektriaparaatide ehitus, katsetamine ja märgistamine (IEC 60079-15:2005)	EN 60079-15:2003 Märkus 2.1	1.6.2008
CENELEC	EN 60079-18:2004 Gaasplahvatusohtlike keskkondade elektriseadmed — Osa 18: Kaitsekapseldusega “m” elektriaparaatide ehitus, katsetamine ja märgistamine (IEC 60079-18:2004)	—
CENELEC	EN 61779-1:2000 Elektriseadmed süttivate gaaside avastamiseks ja mõõtmiseks — Osa 1: Üldised nõuded ja katsemeetodid (IEC 61779-1:1998 (Muudetud))	EN 50054:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CENELEC	EN 61779-1:2000/A11:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (1.8.2004)
CENELEC	EN 61779-2:2000 Elektriseadmed süttivate gaaside avastamiseks ja mõõtmiseks — Osa 2: Nõuded I grupi seadmete, mis on ette nähtud kuni 5 % metaanikoguse määramiseks ümbritsevas õhus, toimimisnäitajatele (IEC 61779-2:1998 (Muudetud))	EN 50055:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CENELEC	EN 61779-3:2000 Elektriseadmed süttivate gaaside avastamiseks ja mõõtmiseks — Osa 3: Toimimisnõuded I grupi seadmetele, mis on ette nähtud kuni 100 % metaanikoguse määramiseks ümbritsevas õhus (IEC 61779-3:1998 (Muudetud))	EN 50056:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CENELEC	EN 61779-4:2000 Elektriseadmed süttivate gaaside avastamiseks ja mõõtmiseks — Osa 4: Nõuded II grupi seadmete, mis on ette nähtud kuni 100 % madalama astme plahvatusohu piirmäära kindlakstegemiseks, toimimisnäitajatele (IEC 61779-4:1998 (Muudetud))	EN 50057:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CENELEC	EN 61779-5:2000 Elektriseadmed süttivate gaaside avastamiseks ja mõõtmiseks — Osa 5: Toimimisnõuded II grupi seadmetele, mis on ette nähtud kuni 100 % gaasisisalduse määramiseks (IEC 61779-5:1998 (Muudetud))	EN 50058:1998 Märkus 2.1	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CENELEC	EN 62013-1:2002 Kiivrivalgustid kasutamiseks maagaasitundlikes kaevandustes — Osa 1: Üldnõuded. Valmistamine ja katsetamine seoses plahvatusriskiga (IEC 62013-1:1999 (Muudetud))	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 2.1

Uus (või muudetud) standard on sama käsitlusalaga kui asendatav standard. Määratud kuupäevast alates ei anna asendatav standard vastavuseeldust direktiivi olulistele nõuetele.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (3)) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

(1) ESO: Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

15.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 306/9

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 306/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“HOLSTEINER KARPFEN”

EÜ nr: DE/PGI/005/0343/03.05.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigiasutustest või Euroopa Komisjonist (1)

1. Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:	Bundesministerium der Justiz
Aadress:	D-11015 Berlin
Tel:	(49-30) 20 25 70
Faks:	(49-30) 20 25 95 25
E-post:	poststelle@bmj.bund.de

2. Rühm:

Nimi:

Verband der Binnenfischer und Teichwirte Schleswig-Holstein e.V.

Aadress:

Wischhofstr. 1-3

D-24148 Kiel

Tel:

(49-431) 719 39 61

Faks:

(49-431) 719 39 65

E-post:

fischereiverband@lksh.de

Liikmed:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3. Toote liik:

Rühm 1.7: Kala — värske karpkala ning sellest valmistatud tooted

4. Tehnospetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte):

4.1 Nimi: “Holsteiner Karpfen”

4.2 Kirjeldus: Schleswig-Holsteinis paluvad toiduks mõeldud karpkala soovivad tarbijad tuua endale kala nimega “Holsteiner Karpfen”, mõeldes selle all peegelkarpi (Cyprinus carpio). Traditsioonilist rooga Karpfen blau saab valmistada ainult peegelkarbist. Eluskala miinimumkaal on keskmiselt 1,5 kg; keskmine müügikaal on umbes 2,5 kg. Selle kaalu saavutamiseks on tavaliselt vaja nelja-aastast kasvuaega.

Kala nimega “Holsteiner Karpfen” on pikliku kuju ja harvade soomustega (peegelkarp). Selle liha on hele, tihke, õrn ja väherasvane, iseloomuliku maitse ja puhta lõhnaga.

“Holsteiner Karpfen” müüakse lõpptarbijale tapetult ja küpsetusvalmilt, mis tähendab, et vastavalt soovile võib tarbija seda osta tervena, poolitatult (poole kaupa), tükeldatult või värske fileena.

Kala müügiks esitamise viis ei mõjuta selle kvaliteeti.

Suitsutatud “Holsteiner Karpfen” on kuumsuitsutatud terve kala või eraldi tükid (nagu eespool esitatud).

4.3 Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond hõlmab kõiki karpkalatiike Schleswig-Holsteinis. Ajalooliselt sai karpkalakasvatus alguse Reinfeldis (Holstein) asuvas Reyenfelde tsistertslaste kloostris 1196. aastal, levides sealt kiiresti edasi kogu Schleswig-Holsteini lõunaosas. Schleswig-Holsteini põhjaosas on ilmaolude tõttu karpkalakasvatusi vähe. Samas on “Holsteiner Karpfen” hästi tuntud siiski kõigile Schleswig-Holsteini liidumaa tarbijatele. Päritolunimetuse “Holsteiner Karpfen” puhul on selgelt teada, et (toiduks kasutatav) karpkala on pärit Schleswig-Holsteini liidumaalt ning pole toodud sisse mõnest teisest riigist (mis tähendaks pikka teekonda).

4.4 Päritolutõend: Kalakasvatajad ja -kaupmehed kohustuvad mitte märkima muud päritolu tooteid päritolunimetusega “Holsteiner Karpfen”.

Kalakaupmehed ja restoranipidajad kasutavad oma ostuarveid toote “Holsteiner Karpfen” ostu ja müügi tõendamiseks.

Järelevalve eesmärgil registreeritakse teave ettevõtte suuruse, kala ostu ja müügi, sööda jne kohta ning karpkala ostu kohta. Schleswig-Holsteini põllumajanduskoda teostab järelevalvet kalakasvatuse hea tava nõuetekohase järgimise ning seadmete hügieeni ja toiduks kasutatava karpkala kvaliteedi üle.

4.5 Tootmismeetod: “Holsteiner Karpfen” kasvatatakse Schleswig-Holsteinis toiduks kasutatava karpkala suuruseni (üle 1,5 kg). Endiselt on Schleswig-Holsteinis levinud tava süüa suuri, üle 2 kg kaaluvaid karpkalu. Selle kaaluni jõutakse tavaliselt kolmandal kuni neljandal kasvuperioodil (suvel). Söötmine on valdavalt tiigipõhine (tiigis leiduvad toitained, zooplankton jne Teravili ja soja on ainuke lisasööt, mida kasutatakse kalade loodusliku proteiinirikka sööda tasakaalustamiseks ja täiendamiseks. See on osa kalakasvatuse headest tavadest.

Töödeldud toodete puhul nagu suitsutatud karpkala on päritolunimetus (“Holsteiner Karpfen”) seotud toormaterjali, värske kalaga Holsteiner Karpfen.

4.6 Seos piirkonnaga: Schleswig-Holstein on Saksamaa kõige põhjapoolsem piirkond, kus karpkala leidub. Selles piirkonnas valdava madalate õhutemperatuuridega merelise kliima ning kaladele antava lisasööda vähese koguse tõttu on karpkalade kasvutempo aeglasem. See annabki kalale väherasvase, tihke, heledat värvi liha, millel on iseloomulik maitse ja puhas lõhn.

“Holsteiner Karpfen” on pika traditsiooniga eritoode. See on hästi tuntud ja tarbijate poolt väga hinnatud nii oma piirkonnas kui kogu riigis.

“Holsteiner Karpfen” on toodetud toiduks kasutatavaks kalaks traditsioonilistes tiikidel põhinevates kalakasvatustes, mille ajalugu ulatub mitme sajandi taha. Karpkalakasvatus oli algselt üks riigiettevõtete majanduslik harutegevus, praegu on see peamine või täiendav majandustegevus ligikaudu 200 pereettevõtte puhul, kelle tiikide pindala on kokku 2 000 ha. Seega on kalatiigid oluline ökoloogilise osa Schleswig-Holsteini maastikust.

“Holsteiner Karpfen” kasvatatakse toiduks kasutatava karpkala suuruseni, tapetakse ja töödeldakse Schleswig-Holsteinis. Kasutades mujalt pärit kalamaime, peab vähemalt viimane kasvuaasta mööduma Schleswig-Holsteinis. Üldiselt kasutatakse seda siiski kolmandal või neljandal aastal, mis on olulise tähtsusega Schleswig-Holsteinile iseloomuliku suurusega toidukala kaalu saavutamiseks ning maitse kinnistumiseks. Nimetatud ajavahemikus tõuseb kala kaal tubli 2 kg.

Kahjuks ei saa Schleswig-Holsteini tiigipõhine kalakasvatus alati tagada piisavat varustatust kalamaimudega, seda eelkõige kormoranide tõttu. Täiendavaid kalamaime, kaaluga ligikaudu 500 g maimu kohta, tuleb seega pidevalt juurde osta. Olulisest kaaluiibest annab tunnistust kalamaimu kaalu kolme- kuni viiekordistumine viimase aasta või kahe jooksul.

Turul pakutakse sageli Holsteineri algupärale viitava nimega tooteid, mis äratavad tähelepanu oma odavamate hindadega ning mis on kaugelt kohale veetud (eluskala transport).

Kaitstud päritolunimetuse abil püütakse tuua selgust ja anda kindlust tootjatele ja eelkõige tarbijatele.

4.7 Kontrolliasutus:

Nimi:

Ministerium für Landwirtschaft, Umwelt und ländliche Räume des Landes Schleswig-Holstein

Aadress:

Düsternbrooker Weg 104

D-24105 Kiel

Tel:

(49-431) 988 49 66

Faks:

(49-431) 988 53 43

E-post:

poststelle@mlur.landsh.de

4.8 Märgistus: Kaitstud geograafiline tähis (KGT)

4.9 Riiklikud nõuded: —

(1) Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.

15.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 306/12

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 306/04)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	11.8.2006
Abi nr	N 266/06
Liikmesriik	Holland
Piirkond	Provincie Gelderland
Nimetus	Milieuinvesteringssteun ten gunste van de Nijmeegsche IJzergieterij
Õiguslik alus	Verordening majeure projecten, Gelderland 1998. Vastgesteld bij besluit der Staten van 10 december 1997, nr. C-339 (Provinciaal Blad nr. 68 van 23 december 1997). Inwerking getreden op 1 januari 1998, alsmede concept beschikking.
Meetme liik	Individuaalne abi
Eesmärk	Keskkonnakaitse
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud abi kogusumma: 870 563 mln EUR
Abi osatähtsus	40 %
Kestus	11. august 2006 — 31. detsember 2008
Majandusharud	Kõik sektorid, teras

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

18.2.2004

Abi nr

N 616/03

Liikmesriik

Prantsusmaa

Nimetus

Riikliku trükikoja (Imprimerie Nationale) päästmisabi

Meetme liik

Üksikabi

Eesmärk

Päästmisabi

Abi vorm

Hüvitatav aktsionäride ettemakse

Eelarve

65 miljonit EUR

Majandusharud

Trükitööstus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Agence des participations de l'État,

139, rue de Bercy

F-75572 Paris Cedex 12

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

24.10.2006

Abi nr

N 622/05

Liikmesriik

Slovakkia

Nimetus

Individuálna pomoc na audiovizuálnu tvorbu v prospech spoločnosti ARTREAL

Õiguslik alus

a)	Zákon č. 523/2004 Z. z. o rozpočtových pravidlách verejnej správy a o zmene a doplnení niektorých zákonov,

b)	Zákon č. 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci v znení zákona č. 203/2004 – § 4 ods. 1, písm. d),

c)	Výnos MK SR – 12947/05-110/30493 o poskytovaní dotácií v pôsobnosti MK SR

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 2,5 mln SKK

Abi osatähtsus

8 %

Kestus

1. jaanuar 2006 — 31. detsember 2006

Majandusharud

Meedia

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky

Nám. SNP č. 33,

SK-813 31 Bratislava

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	13.11.2006
Abi nr	N 639/06
Liikmesriik	Holland
Nimetus	Vrijstelling van energiebelasting voor energie-intensieve eindverbruikers
Õiguslik alus	Wet belastingen milieugrondslag
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Energia säästmine
Abi vorm	Maksutoetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 7 mln EUR; kavandatud abi kogusumma: 42 mln EUR
Kestus	1. jaanuar 2007 — 31. detsember 2012
Majandusharud	Kõik sektorid
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministerie van Financiën

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

16.5.2006

Abi nr

N 653/05

Liikmesriik

Portugal

Piirkond

Lisboa e Vale do Tejo — Setúbal

Nimetus

Auxílio à formação — Webasto Portugal

Õiguslik alus

Portaria n.o 1285/2003, de 17 de Novembro

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Koolitus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud abi kogusumma: 3,43 mln EUR

Kestus

19. juuli 2004 — 14. juuli 2006

Majandusharud

Tööstus

Abi andva asutuse nimi ja aadress

API — Agência Portuguesa para o Investimento, E.P.E. Ed. Península, 7.o

Praça do Bom Sucesso 127/131, 7.o

Sala 702

P-4150-146 Porto

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

15.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 306/17

Konkursikutse: Ettevõtlust ja uuendustegevust toetavad teenused

(2006/C 306/07)

1. Taust

Loodud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm aitab kaasa ühenduse konkurentsi- ja uuendusvõime tõstmisele, pöörates tähelepanu eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele. Raamprogrammi koondati mitu ettevõtlust ja uuendustegevust toetavat Euroopa Liidu meedet.

Raamprogrammi ühe allprogrammi, ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi olulise osana viib Euroopa Komisjon ellu meedet, mille raames pakutakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ettevõtlust ja uuendustegevust toetavaid teenuseid. Selliseid teenuseid hakatakse osutama ühe, käesoleva konkursikutsega loodava võrgu kaudu. Raamprogrammi kehtestamise otsuse artiklis 21 ja III lisas on esitatud selliste teenuste osutamise üldine raamistik. (1)

Käesoleva konkursikutse peamised elemendid on järgmised:

—	ettevõtluse tugiteenuste integreeritud ja toimiva võrgu loomine, toetudes kogemustele, mille on oma tegevuse käigus omandanud 270 euroinfokeskusest ja 250 uuendustegevuse levikeskusest koosnev võrk;

—	vastastikuse koostoime suurendamine kõigi võrku kuuluvate partnerite hulgas, et seeläbi tagada integreeritud teenuste pakkumine;

—	teenuste kättesaadavuse parandamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ning teenuste tarbijatele lähemale toomine (põhimõte “küsida võib kõikjalt” — i.k “No wrong door”);

—	haldusmenetluste lihtsustamine;

—	professionaalsus ja pakutavate teenuste kvaliteet;

Tagasi lükatakse kõik taotlused, mis on otseselt või kaudselt vastuolus Euroopa Liidu põhimõtetega või mis seavad ohtu rahvatervise, inimõigused, kodanike julgeoleku või sõnavabaduse.

2. Eesmärgid

Käesoleva konkursikutse peamine eesmärk on luua ettevõtlust ja uuendustegevust toetavate integreeritud teenuste pakkumiseks ühtne võrk vastavalt raamprogrammi kehtestamise otsuse artiklile 21.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

—	suurendada integreeritud teenuste pakkumise kaudu koostoimet võrgustikku kuuluvate partnerite hulgas;

—	tagada võrgu pakutavate integreeritud teenuste kättesaadavus, lähedus, kvaliteet ja professionaalsus ning neid pidevalt parandada;

—

suurendada (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas) teadlikkust ühenduse poliitikast ja võrgu pakutavatest teenustest, muu hulgas parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate keskkonnateadlikkust ja ökoloogilist tõhusust ning tutvustada ühtekuuluvuspoliitikat ja struktuurifondide tööd;

—	konsulteerida ettevõtjatega ja koguda nende arvamusi ühenduse poliitiliste suundumuste kohta;

—	tagada, et võrgu tegevus täiendab muude asjaomaste teenusepakkujate tööd;

—	vähendada kõigi asjaosaliste halduskoormust.

Nende eesmärkide saavutamist silmas pidades käsitletakse ettepanekutes järgmisi teenuseid:

—	teabe-, tagasiside- ja ettevõtjate koostöö teenused ning rahvusvahelise tegevusega seotud teenused (raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõige 2, moodul a);

—	uuendustegevuse teenused ning teadmiste edasiandmise ja tehnosiirde teenused (raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõige 2, moodul b);

—	teenused, mis soodustavad VKEde osalemist ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis (raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõige 2, moodul c).

VKEdele pakutavate teenuste parima kvaliteedi tagamiseks ja ühtse võrgu loomiseks kohaldatakse kogu võrgu ja võrgu iga koostööpartneri suhtes järgmisi üldsätteid:

—	rakendatakse põhimõtet “küsida võib kõikjalt”;

—	võrgu koostööpartnerite tegevuse kvaliteet, lähedus ja professionaalsus.

Komisjon eeldab, et üks organisatsioon või konsortsium käsitleb oma taotluses kõigisse teenusemoodulitesse kuuluvate integreeritud teenuste pakkumist. Samuti eeldatakse, et taotlustes kirjeldatud tegevuste puhul on olemas tasakaal raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõikes 2 osutatud moodulite a ja b vahel. Kõik taotlused peavad sisaldama raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõikes 2 osutatud mooduliga c seotud teenuseid. Integreeritud teenuste eelistamine väljendub ka hindamisprotsessis ja hilisemas otsuste tegemises.

Tegevuse kavandatud alguskuupäev: jaanuar 2008

3. Eelarve

Eelarves on käesoleva konkursikutse jaoks nähtud ajavahemikuks 2008–2013 ette hinnanguliselt 320 miljonit EUR. Komisjoni pakutav kaasrahastamine moodustab kuni 60 % abikõlblikest kuludest. Lõplik osakaal oleneb edukaks osutunud taotlejate taotletavast eelarvest, kasutadaolevast kogueelarvest ja taotluste kvaliteedist.

Lisaks eeldatakse, et eelarvevahendite jaotus taotluste vahel peegeldab iga mooduli teenuste ulatust ja keerukust ning on raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõike 2 moodulite a, b ja c teenuste ja nendega seotud kulude puhul suhteliselt ühtlane. Mooduli c teenused ja nendega seotud kulud moodustavad eelarvest väiksema osa kui mooduli a või b omad, kuid ka neid tuleb piisavalt arvesse võtta.

Kuigi eelarve jaotus liikmesriikide vahel ei ole ette kindlaks määratud, kajastab jaotus teataval määral sotsiaal-majanduslikke kriteeriume, mis on laias laastus seotud liikmesriikide elanike koguarvuga.

4. Lepingulised nõuded

Edukaks osutunud taotlejad kirjutavad alla partnerluse raamlepingule ja selle lisadele, mis sisaldab ka konkreetset toetuslepingut. Partnerluse raamlepingus täpsustatakse tingimused, mida taotlejad peavad täitma, kui nende taotlust otsustatakse rahastada.

Partnerluse raamleping annab komisjoni ja tema koostööpartnerite vahelisele suhtele ametliku vormi. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult nii komisjoni kui ka koostööpartnerite ülesandeid. Kui leping sõlmitakse konsortsiumiga, kirjeldatakse partnerluse raamlepingus koordinaatori ja kaaspartnerite vastutust.

Iga partner peab esitama tõendid kas omavahendite või kolmandatelt isikutelt saadavate rahaülekannetena pakutava kaasrahastamise kohta.

Ühe meetme kohta võib ühele partnerile anda eelarvest ainult ühe toetuse.

Komisjonil on õigus anda toetust väiksemas summas kui taotleja on soovinud. Toetust ei anta rohkem kui taotletud.

Avaldamine ei tähenda, et eelnimetatud meetme jaoks oleks tagatud vahendite kättesaadavus. Konkursikutse elluviimine eeldab ka ettevõtlus- ja uuendusprogrammi korralduskomitee ametlikku seisukohta ja 2007. aasta eelarve vastuvõtmist.

Aja jooksul võetakse vastu võrgu kaubamärk: kõik võrguga koostööpartnerid peavad seda võrguga seotud toimingute puhul kasutama ning aktiivselt tutvustama.

5. Taotluste sisu

Esitatavad taotlused peavad sisaldama kaht järgmist olulist osa:

—

Kuueks aastaks (2008–2013) kavandatud rakendusstrateegia, mis käsitleb eelkõige teenuste integreerimist, kättesaadavust ja lähedust ning milles määratletakse eesmärgid, põhjendused ja rakendusmetoodika konkreetse geograafilise piirkonna ja iga raamprogrammi kehtestamise otsuse artikli 21 lõike 2 moodulites a–c määratletud teenuse jaoks. Juhul kui taotlus heaks kiidetakse, moodustab see dokument partnerluse raamlepingu I lisa;

—	Esialgne töökava, milles esitatakse rakendusstrateegia konkreetne väljund esimese 36 kuu jooksul teostatavate meetmetena ning millele tuleb lisada vastav prognoositav eelarve. Juhul kui taotlus heaks kiidetakse, moodustab see dokument konkreetse toetuslepingu I lisa.

Euroopa Komisjon teostab võrgu tegevuse vahehindamise. Vahehindamise tulemused mõjutavad töökava, mis tuleb komisjonile saata 2010. aasta lõpuks, et valmistada ette järgmised konkreetsed toetuslepingud, ning nende põhjal võidakse muuta rahastamiskorda.

6. Taotlejad

Taotlusi võivad esitada üksikorganisatsioonid, kes suudavad pakkuda eelkirjeldatud teenuseid, või mitmest allorganisatsioonidest koosnevad konsortsiumid. Arvestades taotluste tõenäolist mahtu eeldatakse siiski, et taotluseesitajate enamiku moodustavad konsortsiumid.

Konsortsiumiks loetakse riigi headele tavadele toetuvat paindlikku struktuuri, mis on kooskõlas ettevõtluse ja uuendustegevuse tugiteenuste pakkumise omamaiste põhimõtetega.

Lepingulistes ja haldusküsimustes esindab iga konsortsiumi koordineeriv allorganisatsioon. Muudel teemadel suhtleb komisjon otse iga konsortsiumi kuuluva allorganisatsiooniga ning vahetab nendega teavet põhimõtteliste küsimuste ja ühtse võrgu loomise strateegiliste aspektide üle.

Lisaks on igal allorganisatsioonil otsene juurdepääs ühtse võrgu loomise jaoks pakutavatele tehno- ja haldustoe struktuuri toodetele ja teenustele (komisjon uurib praegu, kas nende toimingutega võiks hakata tegelema mõni täitevasutus). Toetatakse pidevat dialoogi sellise struktuuri ja kõigi allorganisatsioonide vahel. Lepingulised suhted struktuuri ja konsortsiumi koordineerija vahel kõnealust tegevust ei mõjuta.

Teoreetiliselt ei ole konsortsiumi kuuluvate allorganisatsioonide arv piiratud. Suuremate konsortsiumide puhul muutub omavahelise tegevuse koordineerimine siiski keerulisemaks. Konsortsiumisisese koordineerimise kord tuleb täpselt formuleerida ning see on konsortsiumi valimisel oluline kriteerium.

Igati tervitatav on koostöö valitsustevahelistele lepingutele toetuvate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

7. Geograafiline hõlmatus

Komisjoni eesmärk on saavutada olukord, kus kõik geograafilised piirkonnad oleksid kaetud ettevõtluse ja uuendustegevuse tugiteenustega, ilma neid üheski geograafilises piirkonnas dubleerimata.

Kandidaadid peaksid oma taotlustes üksikasjalikult kirjeldama sidusaid, kättesaadavaid ja integreeritud teenuseid, mida kavatsetakse pakkuda selgelt piiritletud geograafilises piirkonnas. Taotluses käsitletav geograafiline piirkond peks seega olema piisavalt suur näitamaks, et kvaliteetseid teenuseid hakatakse pakkuma märkimisväärsele sihtrühmale.

Enamiku riikide puhul peaks sellise geograafilise piirkonna suurus enam-vähem vastama statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri I tasemele (NUTS1) (2). Kui taotluse esitab konsortsium, võib ta määrata ühele konkreetsele konsortsiumi kuuluvale allorganisatsioonile vastutuse teenuste pakkumise eest sellistes geograafilistes piirkondades olevates väiksemates üksustes (NUTS2).

Kui NUTS1 tase ei vasta riigis kasutatavale struktuurile, võib aluseks võtta muu samaväärse suurusega geograafilise piirkonna (3).

Kirjeldatud teenuseid piiriülesel alal pakkuvad konsortsiumid vastavad toetuse saamise tingimustele juhul, kui tingimustele vastavad kõik konsortsiumi allorganisatsioonid. Piiriülene konsortsium peab tõendama, et kõigi moodulite raames pakutavad teenused on hõlmatud geograafilise piirkonna klientidele kättesaadavad kas piisavalt suure hulga konsortsiumi kuuluvate allorganisatsioonide kaudu või seeläbi, et teenuste kättesaadavuse puhul jälgitakse mittediskrimineerimise põhimõtet.

Kuigi vormiliselt vastavad konkursikutse tingimustele ka rahvusvahelised konsortsiumid, ei julgustata selliseid konsortsiume osalema, kui nad just ei tegutse geograafilises mõistes naaberaladel. Kogemused on näidanud, et lisaväärtus, mis tuleneb kahe eri geograafilise piirkonna vahelisest tihedast koostööst sama konsortsiumi raames, ei tasakaalusta koordineerimisega kaasnevaid lisakulusid. Konkreetse koostöö kahe või enama geograafilise piirkonna vahel võib lisada vastavate moodulite raames pakutavate eriteenuste või toimingutena.

Kõlblikud on ka allorganisatsioonide ettepanekud pakkuda teenuseid NUTS1 tasandist suuremas geograafilises piirkonnas.

8. Toetuskõlblikkus

Taotluste esitajad ja taotlused on toetuskõlblikud, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

—

taotluse esitaja peab olema õigussubjekt, kes tegutseb EL 25-s, Bulgaarias, Rumeenias, kandidaatriigis, EMP liikmesriigis, Lääne-Balkani riikides või muudes kolmandates riikides, nagu on määratletud konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi artiklis 4 ja selgitatud kandideerimiskausta jaotises V.1;

—	korporatiivsed ettevõtted peavad olema nõuetekohaselt asutatud ja seaduste kohaselt registreeritud;

—	taotlused peavad olema allkirjastatud, neile peab olema märgitud kuupäev ning nad peavad olema täielikud ja esitatud vastavalt nõuetele, mida on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 11;

—	taotlused peavad kohale jõudma enne konkursi lõppkuupäeva;

—	toetuskõlblikud on vaid selliste projektide taotlused, mis on rangelt mittetulunduslikud ja mille esmane eesmärk ei ole kaubanduslik.

Lisas ei saa kandidaadid vastavalt allpool nimetatud finantsmääruse (nõukogu määrus nr 1605/2002) artiklile 93 toetuste taotlemises osaleda, kui:

(a)

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

(b)	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega nende ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

(c)	nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

(d)	nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

(e)	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

(f)	pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

Välistavaid kriteeriume käsitlevat vormi kasutades (see on lisatud kandideerimiskaustale) kinnitavad taotluse esitajad vandega, et nad ei ole üheski eelloetletud olukorras. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib siiski nõuda eelnimetatud välistavaid kriteeriume käsitlevas vormis kirjeldatud tõendeid. Sellisel juhul peavad taotlejad need tõendid esitama, välja arvatud juhul, kui see on vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud põhjusel praktiliselt võimatu.

Lisaks ei saa vastavalt finantsmääruse allpoolnimetatud artiklile 94 anda toetust kandidaatidele, kes toetuste andmise menetluse ajal:

(g)	on olukorras, kus neil on huvide konflikt;

(h)	on hankemenetluses osalemiseks vajalike, ostja nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 96 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad; viimati muudetud 7. augusti 2006. aasta määrusega 1248/2006), artiklile 133 võib komisjon määrata haldus- ja rahalisi karistusi taotlejatele, kes on toetuste andmisest kõrvale jäetud eelnimetatud punktide a–h alusel.

Taotluse esitajad võivad tegutseda individuaalselt või moodustada konsortsiume partnerorganisatsioonidega; taotluse esitaja partnerid peavad vastama samadele kõlblikkuskriteeriumidele kui taotluse esitaja.

9. Valik

Valiku tegemisel võetakse aluseks taotluse esitajate rahaline ja tehniline suutlikkus viia kavandatud projekt ellu.

Finantssuutlikkus

Finantssuutlikkuse tõendamiseks peavad taotluse esitajad näitama, et neil on piisavad ja stabiilsed finantsvahendid, et tagada allorganisatsioonide tegevuse järjepidevus kogu projekti ajal ning osaleda nende finantseerimises.

Selleks peavad nad taotlusele lisama kahe viimase majandusaasta aruanded (st kasumiaruande ja bilansi). Vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad; viimati muudetud 7. augusti 2006. aasta määrusega 1248/2006) artiklile 176 ei kohaldata finantssuutlikkuse kontrollimist avalik-õiguslike asutuste puhul.

Kui kavandatud summa, mida komisjonilt taotletakse, on suurem kui 500 000 EUR aastas allorganisatsiooni kohta, tuleb enne partnerluse raamlepingu sõlmimist esitada audiitori aruanne nende aruannete kohta. Kui taotluse esitab konsortsium, kehtib audiitori aruande esitamise piirmäär üksikute allorganisatsioonide, mitte konsortsiumi tasemel.

Tehniline suutlikkus

Taotlejate tehnilise suutlikkuse hindamiseks peavad taotlejad näitama, et nad on (tehniliselt ja halduslikult) suutelised toimingu lõpule viima, ning tõendama oma suutlikkust juhtida toiminguid, mis vastavad oma ulatuselt taotluses kirjeldatud projekti mahule. Eelkõige peab projekti eest vastutav meeskond olema ametialaselt pädev ja kogenud.

Tehnilise suutlikkuse hindamise kriteeriumid on esitatud kandideerimiskaustas.

Taotluse esitaja peab otseselt vastutama projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest ega tohi tegutseda vahendajana. Taotluse esitaja peab esitama teabe, mis kinnitaks tema suutlikkust osutada teenuseid, ning tõendama kogemusi, mis on omandatud rahvusvaheliste projektidega seotud koostöös ja kõnealuseid teenuseid osutades.

10. Eduka taotluse valimine

Taotluste kvaliteeti, sealhulgas kavandatud eelarvet hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal:

1.	Asjakohasus

/30

Kvaliteet

/30

Mõju

/15

Nähtavus

/10

5.	Eelarve ja kulutasuvus

/15

Punkte kokku

/100

Kui punktide kogusumma on vähem kui 70 või kui ühe eelnimetatud kriteeriumi puhul on tulemus alla 50 %, taotlust edasi ei hinnata;

Kogu valiku- ja hindamisprotsessi kirjeldatakse kandideerimiskausta VIII osas;

Edukate taotluste valimise esialgne kavandatud tähtaeg: august 2007.

Kui taotlus osutub edukaks, annavad partnerid komisjonile vastavalt esialgse toetuslepingu artiklile II.5.2 loa avaldada järgmised andmed ükskõik millise meediakanali vahendusel (k.a Internet):

—	partneri ja kaaspartnerite nimed ja aadressid;

—	toetuse teema ja eesmärk;

—	eraldatud summa ja selle osa meetme kogumaksumusest.

11. Taotluse esitamine

Taotluse esitamiseks tuleb kasutada kõnealuse konkursi jaoks kättesaadavat kandideerimiskausta.

Kandideerimiskausta saab alla laadida konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi konkursikutsete veebisaidilt http://ec.europa.eu/enterprise/funding/cip/index.htm.

Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt. Tüüpkandideerimiskaust sisaldab ka kasutusjuhendit.

Eelnimetatud veebisait võimaldab juurdepääsu ka taotluste elektroonilise esitamise vahendile (Electronic Proposal Submission Tool — EPSS).

Meeldetuletus: kui taotleja jääb taotluse esitamisega hiljaks, jäetakse ta valikuprotsessist välja.

—

Olulisimad kandideerimiskaustale lisatavad dokumendid on järgmised: täielik taotluse ning projekti/meetme kirjeldus. Õigusdokumendid: ametlik registreerimistunnistus, põhikiri/põhimäärus, direktorite/juhatuse liikmete nimekiri (ees- ja perekonnanimi, tiitel või ametikoht taotluse esitanud organisatsioonis), organisatsiooni struktuur, töökord. Tõendid tehnilise suutlikkuse kohta: toiminguga seotud töö tegijate elulookirjeldused. Finantssuutlikkus: kahe viimase majandusaasta aruanded (võimalusel auditeeritud) või aastaeelarve, kui tegemist on avalik-õigusliku ettevõttega. Sama ka partnerite kohta.

12. Võrdsed võimalused

Euroopa Ühenduse ülesanne on edendada kõigis oma tegevustes naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja kaotada ebavõrdsus (EÜ asutamislepingu artiklid 2 ja 3). Seoses sellega julgustatakse eelkõige naisi osalema taotluste esitamises.

(1) http://ec.europa.eu/enterprise/enterprise_policy/cip/index_en.htm.

(2) NUTS = statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (24. juuni 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 2052/88 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003); täiendavat teavet vt

http://ec.europa.eu/comm/eurostat/ramon/nuts.

(3) Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et NUTS1 kasutamine on käesoleva konkursikutse puhul soovituslik ega piira ühtegi praegust ega tulevast statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuriga seotud algatust.

15.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 306/24

I-Rooma: Regulaarlennuliinide teenindamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti d kohaselt Itaalia avaldatud pakkumiskutse regulaarlennuteenuste osutamiseks liinidel Pantelleria-Palermo ja vastupidi, Lampedusa-Palermo ja vastupidi, Lampedusa-Catania ja vastupidi, Lampedusa-Rooma ja vastupidi ning Pantelleria-Rooma ja vastupidi

(2006/C 306/08)

1. Sissejuhatus: Nõukogu 23.7.1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt otsustas Itaalia valitsus kooskõlas teenindamiskonverentsi tulemustega kehtestada avaliku teenindamise kohustuse järgmistel regulaarlennuliinidel:

Pantelleria-Palermo ja vastupidi

Lampedusa-Palermo ja vastupidi

Lampedusa-Catania ja vastupidi

Lampedusa-Rooma ja vastupidi

Pantelleria-Rooma ja vastupidi

Avaliku teenindamise kohustusega ettenähtud normid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 305, 14.12.2006.

Kui eespool nimetatud kohustuse avaldamisele järgneva 30 päeva jooksul ei ole ükski lennuettevõtja alustanud ega alustamas regulaarlende nimetatud lennuliinidel avaliku teenindamise kohustuse kohaselt ja selle eest rahalist hüvitist taotlemata, võib Itaalia valitsus nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud menetluse kohaselt piirata juurdepääsu kõnealustele lennuliinidele ühe lennuettevõtjaga ja anda talle pärast avalikku pakkumist õiguse osutada regulaarlennuteenust kooskõlas nõukogu määruses (EMÜ) nr 2408/92 sätestatuga.

Õigus kõnealuseid liine teenindada antakse avaliku pakkumise teel ja määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti f kohaselt tehtud majanduslikult soodsaima pakkumise põhjal, võttes arvesse käesoleva pakkumiskutse punktis 7 osutatud pakkumismenetluse dokumentides märgitud rahalise hüvitise suurust.

2. Pakkumise objekt: Regulaarlennuteenuste osutamine eespool nimetatud liinidel vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C 305, 14.12.2006, kooskõlas määruses (EMÜ) nr 2408/92 sätestatuga.

3. Osalemine: Osaleda võivad kõik ühenduse lennuettevõtjad, kellel on vastavalt nõukogu 23.7.1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 liikmesriigi väljaantud kehtiv lennutegevusluba ja Euroopa Liidu Teatajas C 305, 14.12.2006 avaldatud avaliku teenindamise kohustuses täpsustatud tehnilised vahendid.

4. Menetlus: Käesoleva pakkumismenetluse puhul järgitakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktide d, e, f, h ja i sätteid.

5. Pakkumismenetluse dokumendid: Käesoleva pakkumiskutse lahutamatu osa moodustavaid pakkumismenetluse dokumendid, mis sisaldavad kohaldatavaid eritingimusi, pakkumiskutse kehtivusaega ning muud asjaomast teavet; neid võib saada tasuta järgmiselt aadressilt:

ENAC, Direzione Trasporto Aereo, Viale del Castro Pretorio 118, 00185 Rooma.

6. Teenuse osutamise leping: Teenuse osutamist reguleeritakse lepinguga, mis on koostatud vastavalt pakkumismenetluse dokumentide hulka kuuluvale näidisele.

7. Rahaline hüvitis: Nimetatud liinide teenindamisõiguse alusel kasutatava hüvitise suurim lubatud summa (koos käibemaksuga) on 9 093 509 EUR aastas.

Esitatud pakkumistes peab aastaste maksete kaupa ja eespool esitatud piirides olema selgelt märgitud maksimaalne nõutav hüvitissumma teenuse osutamiseks kahe aasta jooksul alates teenuse osutamise kavandatud alguskuupäevast ja seda võib pikendada 12 kuu võrra.

Lõplikult eraldatud hüvitise täpne summa määratakse iga aasta kohta tagantjärele vastavalt teenindamise tegelikele kuludele ja tuludele tõendavate dokumentide alusel ja pakkumises esitatud summa piires, mis on täpsustatud pakkumismenetluse dokumentides.

Lennuettevõtja ei tohi mingil juhul taotleda suuremat hüvitissummat kui lepingus sätestatud maksimumsumma, võttes arvesse, et tegemist ei ole tasuga, vaid hüvitisega sellise teenuse osutamiseks, mille suhtes on kehtestatud avaliku teenindamise kohustus.

Iga-aastaseid makseid tehakse osamaksetena ja tasaarvelduste vormis. Tasaarveldus tehakse ainult siis, kui on heaks kiidetud asjaomast liini käsitlev lennuettevõtja raamatupidamisarvestus ja on tõestatud, et teenust osutatakse vastavalt allpool olevates punktides 10 ja 11 esitatud tingimustele.

8. Piletihinnad: Esitatud pakkumistes peavad olema täpsustatud hinnad vastavalt Euroopa Liidu Teatajas C 305, 14.12.2006 avaldatud avaliku teenindamise kohustusele.

9. Lepingu kestus: Leping kehtib kaks aastat alates regulaarlennuteenuse osutamise algusest kõnealustel liinidel kooskõlas kehtestatud avaliku teenindamise kohustusega ja seda võib pikendada 12 kuu võrra.

Teenuse asjakohane osutamine ja lennuettevõtja raamatupidamisarvestus kõnealuste liinide kohta vaadatakse ametiasutuse nõudel koostöös lennuettevõtjaga läbi vähemalt üks kord aastas.

10. Lepingu lõpetamine ja etteteatamise aeg: Kumbki lepinguosaline võib lepingu lõpetada enne selle kehtivusaja lõppu 6kuulise etteteatamisajaga. Kui lennuettevõtja ei täida avaliku teenindamise kohustust, loetakse leping ilma etteteatamiseta lõpetatuks, kui lennuettevõtja ei hakka kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega osutama teenust 30 päeva jooksul pärast lepingu täitmise nõude saamist.

11. Mittetäitmine ja karistused: Lennuettevõtjapoolseks lepingu mittetäitmiseks ei loeta teenuse osutamata jätmist järgmistel põhjustel:

ohtlikud ilmastikutingimused,

ühe lennujaama sulgemine,

avaliku julgeoleku küsimused,

streigid,

vääramatu jõu olukord.

Sellistel juhtudel vähendatakse hüvitise suurust vastavalt toimumata jäänud lendude arvule.

Lennuettevõtja vastutab lepingust tulenevate kohustuste range täitmise eest. Kui lepingut ei täideta osaliselt või täielikult muul põhjusel kui vääramatu jõu ning lennuettevõtja kontrollile mittealluvate anormaalsete või ettenägematute asjaolude tõttu, mida lennuettevõtja kõiki vajalikke meetmeid võttes vältida ei saanud, võivad Itaalia ametiasutused teenuse osutamise loa kõnealustel liinidel tühistada, saates lennuettevõtjale selle kohta eelnevalt ametliku teatise kümne päeva jooksul pärast kõnealuse juhtumi teatavaks saamist.

Lennuettevõtjal on alates teatise kättesaamise kuupäevast aega kuni seitse päeva oma põhjenduste esitamiseks.

Lennuettevõtjast otseselt olenevatel põhjustel tühistatud lendude arv ei tohi igal aastal ületada 2 % kavandatavatest lendudest, s.t sooritada tuleb 98 % lendudest. Iga kõnealust määra ületava tühistamise eest peab lennuettevõtja maksma reguleerivale asutusele 3 000 EUR suuruse trahvi. Makstavad summad kantakse üle Sitsiilia territoriaalse järjepidevuse rahastamise arvele.

Lennuettevõtja peab tagama, et lennud toimuvad 30 minuti piires lennuplaanis ettenähtud ajast (teenuse täpsusindeks). Rohkem kui 30-minutilise hilinemise korral peab lennuettevõtja kompenseerima igale reisijale 15 EUR uue pileti maksumusest.

Eespool esitatud eeskirjad ei kehti tühistatud ja hilinenud lendude korral, mille põhjuseks on ilmastikutingimused, streigid või sündmused väljaspool lennuettevõtja kontrolli ja/või vastutusala.

Teenuse osutamise katkemise korral vaadatakse rahalise hüvitise suurus läbi vastavalt toimumata jäänud lendude arvule, ilma et see piiraks võimalikku kahjude hüvitamise nõuet.

Kui lennuettevõtja ei võta arvesse punktis 10 osutatud etteteatamisaega, määratakse talle trahv, mis arvutatakse vastavalt etteteatamisaega ületanud päevade arvule ja liinil teenuse osutamise tegelikule puudujäägile kõnealusel aastal. Trahv ei või mingil juhul ületada punktis 7 osutatud rahalise hüvitise summat.

Selles punktis osutatud trahve võib kombineerida trahvidega, mis on ette nähtud 27.1.2006. aasta dekreediseadusega nr 69, milles sätestatakse karistusi reguleerivad sätted, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) rikkumise puhul.

Lendude järjepidevuse ja regulaarsuse tagamiseks annab lennuettevõtja käesoleva avaliku teenindamise kohustusega nõustudes 800 000 EUR suuruse teenindustagatise, et tagada teenindamise hea tase ja järjepidevus. Tagatis peab olema antud kindlustusgarantiina Itaalia riikliku tsiviillennundusameti (Ente Nazionale dell'Aviazione Civile) kasuks, kes kasutab seda kohustuse täitmise järjepidevuse tagamiseks.

Tagatis vabastatakse juhul, kui artikli 9 viimases lõikes osutatud kontroll, mida teostatakse pärast lepingu korralist lõppemist, on edukalt lõpule viidud.

12. Pakkumiskutsete esitamine: Pakkumiskutse sätete kohaselt koostatud pakkumised tuleb saata kinnises pitseeritud ümbrikus tähitud kirjaga või käsipostiga vastuvõttu tõendava kviitungi vastu 30 päeva jooksul pärast käesoleva pakkumiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas järgmisel aadressil:

ENAC, Direzione Generale, Viale del Castro Pretorio 118, -00185 Rome.

13. Pakkumiste tähtpäev: 180 päeva pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva.

14. Pakkumiskutsete kehtivus: Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti d kohaselt kehtib käesolev pakkumiskutse tingimusel, et mitte ükski ühendusesisene lennuettevõtja ei ole nõustunud 30 päeva jooksul pärast pakkumiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas C 305, 14.12.2006osutama kõnealustel liinidel teenust kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega ja rahalist hüvitist saamata.

15. Lepingu sõlmimine: Lepingu sõlmib Itaalia riiklik tsiviillennundusamet (ENAC), määrates selle jaoks ametisse vastava komisjoni, millesse kuulub peadirektori poolt nimetatud ENACi esindaja, Sitsiilia maakonna poolt nimetatud ekspert ning ENACi ja Sitsiilia maakonna vahelise kokkuleppe alusel määratud esimees. Sekretariaaditeenuste eest hoolitseb ENAC.

16. Vaidlused: Võimalikud lepinguosaliste vahelised vaidlused, mis tulenevad lepingu kohaldamisest või on seotud teenuse osutamisega, antakse arutamiseks pädevale õigusasutusele, kui vaidlust ei suudeta lahendada selle tekkimisele järgneva 90 päeva jooksul.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 306

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 15. detsember 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Komisjon
2006/C 306/1	Euro vahetuskurss	1

2006/C 306/2	Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜ (plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega ( 1 )	2

2006/C 306/3	Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine	9

2006/C 306/4	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	12

2006/C 306/5	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 5. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ( 1 )	15

2006/C 306/6	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4451 — Alcatel/Nortel Networks) ( 1 )	16

	Parandused
2006/C 306/9	Riigiabi N. 54/2001 — Itaalia, parandus (ELT C 297, 7.12.2006, lk. 18)	27

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3192
JPY	Jaapani jeen	155,04
DKK	Taani kroon	7,4544
GBP	Inglise nael	0,67155
SEK	Rootsi kroon	9,0602
CHF	Šveitsi frank	1,5987
ISK	Islandi kroon	91,21
NOK	Norra kroon	8,1500
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5781
CZK	Tšehhi kroon	27,843
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	253,38
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6974
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,7980
RON	Rumeenia leu	3,4293
SIT	Sloveenia talaar	239,65
SKK	Slovakkia kroon	34,866
TRY	Türgi liir	1,8790
AUD	Austraalia dollar	1,6848
CAD	Kanada dollar	1,5242
HKD	Hong Kongi dollar	10,2515
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9172
SGD	Singapuri dollar	2,0322
KRW	Korea won	1 214,92
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,2604
CNY	Hiina jüaan	10,3142
HRK	Horvaatia kuna	7,3535
IDR	Indoneesia ruupia	11 963,17
MYR	Malaisia ringit	4,6772
PHP	Filipiini peeso	65,136
RUB	Vene rubla	34,6900
THB	Tai baht	46,515

	III Teatised
	Komisjon
2006/C 306/7	Konkursikutse: Ettevõtlust ja uuendustegevust toetavad teenused	17

2006/C 306/8	I-Rooma: Regulaarlennuliinide teenindamine — Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkti d kohaselt Itaalia avaldatud pakkumiskutse regulaarlennuteenuste osutamiseks liinidel Pantelleria-Palermo ja vastupidi, Lampedusa-Palermo ja vastupidi, Lampedusa-Catania ja vastupidi, Lampedusa-Rooma ja vastupidi ning Pantelleria-Rooma ja vastupidi	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst