8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 298/3

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses

(2006/C 298/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE

23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu seatud Euroopa Liidu strateegilist eesmärki “saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse” ja Lissaboni Ülemkogu poolt haridusnõukogule antud ülesannet “üldiselt läbi arutada haridussüsteemide konkreetsed tulevikueesmärgid, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele, austades samas rahvuslikku eripära” (1);

2.	23.–24. märtsi 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogule esitatud haridusnõukogu 12. veebruari 2001. aasta aruannet haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta, milles seati kolm strateegilist eesmärki ja kolmteist seotud eesmärki (2);

tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” esimest ja teist strateegilist eesmärki ehk “haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamist Euroopa Liidus” (sealhulgas seotud eesmärki “ressursside parim kasutamine”) (3) ja “haridus- ja koolitussüsteemidele juurdepääsu soodustamist kõikidele” (sealhulgas seotud eesmärke “avatud õpikeskkond” ja “kodanikuaktiivsuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine”);

4.	komisjoni 10. jaanuari 2003. aasta teatist “Investeerida tõhusalt haridusse ja koolitusse — kohustus Euroopale”, milles kutsutakse üles “suurendama oluliselt investeeringuid inimressurssidesse” ja “kulutama olemasolevaid ressursse tõhusamalt” (4);

nõukogu 5. mai 2003. aasta järeldusi Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemete kohta hariduse ja koolituse valdkonnas (haridustähised), milles rõhutati, et “nõukogu nõustus looma Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemed …, mida kasutatakse ühe vahendina rakendamise järelevalves” tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” puhul (5);

nõukogu ja komisjoni 26. veebruari 2004. aasta ühist vahearuannet tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta, milles toonitatakse “tungivat vajadust investeerida rohkem ja tõhusamalt inimressurssidesse” ja kutsutakse üles “avaliku sektori investeeringute suurendamisele … ja vajadusel erainvesteeringute suurendamisele, eelkõige kõrghariduses, täiskasvanuhariduses ja kutsealases täiendkoolituses” (6);

nõukogu ja komisjoni 23. veebruari 2006. aasta ühist vahearuannet tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta, milles rõhutatakse, et haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe, kvaliteedi ja võrdsete võimaluste eesmärkide võrdväärne arvesse võtmine on “Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisel Lissaboni eesmärkide saavutamise vältimatuks tingimuseks” ja et “tõhususe ja võrdsete võimaluste vahel ei saa teha kompromissi” ning et “investeeringud algkoolieelsesse haridusse on eriti olulise tähtsusega eelkõige koolist väljalangemise ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel” (7);

23. ja 24. märtsi 2006. aasta kevadel kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles rõhutati, et “haridus ja koolitus on määrava tähtsusega ELi pikaajalise konkurentsivõime potentsiaali ja samuti sotsiaalse ühtekuuluvuse arendamisel”, et “tuleb hoogustada … reforme, mis tagaksid haridussüsteemide kõrge taseme, kuid ühtlasi ka tõhususe ja võrdsed võimalused ligipääsuks” ning et “investeeringud haridusse ja koolitusse annavad suurt kasu, mis kaalub igati üles tehtud kulud ja mille mõju ulatub tunduvalt kaugemale 2010. aastast” (8);

komisjoni teatist “Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused” (9), milles kutsutakse liikmesriike üles arendama välja hindamiskultuuri ja mis on koostöös teadusuuringute võrgustikega ettevalmistatuna positiivseks sammuks tõenditel põhineva poliitika edasiarendamiseks haridus- ja koolitusvaldkonnas,

MÄRGIVAD, ET

haridus ja koolitus on valdkonnad, mida korraldavad ja tagavad ressurssidega liikmesriikide asjaomased asutused vastavalt riigi õigusaktidele, poliitikale ja tavadele. Samas eksisteerib vajadus Euroopa koostöö järele, et õppida üksteise kogemustest ja headest tavadest, ning näitajate ja tähiste järele, et edusamme jälgida. Edukas haridus- ja koolituspoliitika elukestva õppe kontekstis nõuab sektoriülest lähenemist koos teiste oluliste poliitikatega, eelkõige sellistes valdkondades nagu teadusuuringud ja innovatsioon, tööhõive, majandusküsimused, sotsiaalhooldus ja tervishoid, noored ja kultuur,

TEATAVAD, et

haridust ja koolitust kui olulisi tegureid demokraatiasse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja säästvasse majanduskasvu panustamisel tuleb tulevikku silmas pidades lugeda esmatähtsateks investeeringuteks. Liikmesriikide väljakutseks oma elukestva õppe strateegiate raames on määrata kindlaks need haridusse investeerimise prioriteedid, mis mõjutavad kõige tõhusamalt õpitulemuste kvaliteeti ja võrdseid võimalusi;

tõhususe edendamine hariduses ja koolituses on keskse tähtsusega, pidades silmas väljakutseid seoses globaliseerumisega, demograafiliste muudatustega, kiirete tehnoloogiliste muutustega ja riikide eelarvetele avalduva surve suurenemisega. Kuigi riiklikud kulutused on väga piiratud, tunnistatakse üksmeelselt, et eksisteerib vajadus tagada piisavad ja vajadusel suurenevad investeeringud inimressurssidesse ning kaaluda, kuidas suurendada erainvesteeringuid ja/või neid kõige paremini kasutada;

ebavõrdsus haridus- ja koolitussüsteemides, mille tagajärjeks on näiteks kehvad õpitulemused, koolist väljalangemine või varane koolist lahkumine, viib suurte peidetud sotsiaalkuludeni tulevikus, mis võivad olla tunduvalt suuremad tehtud investeeringutest. Võrdsetel võimalustel tuginevate kõrge kvaliteetiga tõhusate haridus- ja koolitussüsteemide väljaarendamine aitab olulisel määral kaasa töötusega, sotsiaalse tõrjutusega ja raisatud inimpotentsiaaliga seotud riskide vähendamisele kaasaegses teadmistepõhises majanduses;

kvaliteet on ühine eesmärk kõiki Euroopa Liidu haridus- ja koolitusviise silmas pidades ja seda tuleks korrapäraselt kontrollida ja hinnata. Kvaliteet ei ole seotud üksnes õppimise ja õpetamise tulemustega, vaid ka sellega, kuidas haridus- ja koolitussüsteemid vastavad individuaalsetele, sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, ning võrdsete võimaluste ja heaolu parandamisega;

õpetajate, koolitajate, muu pedagoogilise personali, nõustamisteenistuste ja hoolekande motiveeritus, oskused ja pädevus ning koolijuhtimise kvaliteet on kõrge kvaliteediga õpitulemuste saavutamisel tähtsad kaasaaitavad tegurid. Pedagoogilise personali püüdlusi peaks toetama pidev tööalane areng ja hea koostöö lapsevanematega, õpilaste hoolekandega ning laiema kogukonnaga. Lisaks sellele tagavad kõrge kvaliteediga õpetamine ja õpikeskkond head õpitingimused ja aitavad kaasa positiivsete õpitulemuste saavutamisele;

uurimistulemused on näidanud, et elukestva õppe protsessis võivad algkoolieelne haridus ja varase sekkumise sihtprogrammid tuua kõige suuremat pikaajalist kasu, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olijatele. Need viivad positiivsete tulemusteni nii inimlikust kui sotsiaalsest aspektist ning nende mõju ulatub edasisse hariduskäiku ja täiskasvanuikka. Austades liikmesriikide vastutust oma haridus- ja koolitussüsteemide korraldamisel, näitavad osad uurimistulemused, et mõningatel juhtudel võib õpilaste eraldamine liiga varases eas võimekuse alusel erinevat liiki eraldi koolidesse mõjutada negatiivselt ebasoodsamas olukorras olevate õpilaste õppeedukust;

haridusasutused kui õpikogukonnad peaksid olema keskendatud laiemale õpikeskkonnale, et edendada ja säilitada tõhusust, võrdseid võimalusi ja üldist heaolu. Hariduslike erivajadustega laste tuvastamiseks ja toetamiseks on vaja erimeetmeid. Nende meetmetega tuleb muu hulgas tagada piisava spetsiaalselt koolitatud pedagoogilise ja nõustamispersonali ning õpilaste kõrgetasemelise hoolekande ja asjakohaste ressursside olemasolu. Kuigi varaseks sekkumiseks vajalik sektoriülene koostöö ja muud erimeetmed, mille eesmärgiks on tagada võrdsed võimalused hariduses ja koolituses, toovad vältimatult kaasa lisakulutusi, on need pikas perspektiivis siiski kasulikud, vältides tulevikus tõrjutusest põhjustatud kulutusi;

teise taseme ülemise astme õpingutele ligipääsu parandamine ja koolist varakult lahkunute arvu vähendamine on olulised inimeste tööalase konkurentsivõime jaoks tänapäevases teadmistepõhises ühiskonnas ja selleks, et edendada sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning samas tugevdada Euroopa sotsiaalmudelit. Kuna tööturul suureneb nõudlus oskuste järele, on üha olulisem võimaldada noorte põlvkonnale juurdepääsu kvalifikatsioonidele ja oskustele, parandades nii nende väljavaateid tööturul ja sotsiaalses integratsioonis;

on jõutud äratundmisele, et Euroopa ülikoole on vaja moderniseerida, arvestades nende rolli hariduse, teadustöö ja innovatsiooni valdkonnas, ning see ei ole mitte üksnes eeltingimus Lissaboni strateegia jaoks laiemalt, vaid ka osa ulatuslikumast arengust üha enam globaliseerunud ja teadmistepõhise majanduse suunas. Üliõpilaste arvu kasv ning kõrge kvaliteediga hariduse ja teadusuuringute maksumus nõuab nii riigi- kui eraressursside suuremat ja/või tõhusamat kasutamist. Ka kõrge kvaliteediga kõrgharidusel on keskne roll hariduses ja koolituses üldiselt, sest ta koolitab tulevasi pedagooge ning ajakohastab ja uuendab tervet hariduse teadmistebaasi;

10.

kutseharidus ja -koolitus mõjutavad märkimisväärsel määral tööhõivet ja sotsiaalset integratsiooni. Asjakohaste ja kõrge kvaliteediga kvalifikatsioonide tagamine noortele inimestele ning vähekvalifitseeritud töötajate ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade oskuste ja pädevuse parandamine toovad isegi lühiajalises perspektiivis suurt kasu. Pädevusel põhinevad kvalifikatsiooniraamistikud ning muud varasemate õpingute arvestamise mehhanismid edendavad tõhusust ja võrdseid võimalusi, võttes lisaks formaalsele kvalifikatsioonile arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe tulemusi. Ka sidusrühmade vaheliste (sealhulgas sotsiaalpartnerite ja sektoriorganisatsioonide vaheliste) partnerluste soodustamine võiks tõhustada ja atraktiivsemaks muuta kutsehariduse ja -koolituse programme;

11.

kiire tehnoloogia areng koos muutustega Euroopa demograafilises struktuuris toob kaasa vajaduse ajakohastada ja parandada täiskasvanute, eelkõige vähekvalifitseeritute oskusi, kvalifikatsiooni ja põhipädevusi. Lühiajalises perspektiivis on investeeringute suunamine olemasolevate tööjõu oskuste ja pädevuste ajakohastamisele ja parandamisele kiireks viisiks aidata kaasa majanduslikule kasvule ja konkurentsivõimele ning vähendada vananevate töötajate varast pensionilejäämist. Täiskasvanuõpe mängib keskset osa uute põhipädevuste nagu näiteks digitaalse kirjaoskuse õpetamisel ning aitab seega kaasa sotsiaalse kaasatuse ja aktiivse osalemise suurendamisele kogukonnas ja ühiskonnas, sealhulgas ka pärast pensionilejäämist,

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES

täiendavalt kaaluma, kas praegune kord nende haridus- ja koolitussüsteemide rahastamisel, juhtimisel ja haldamisel kajastab adekvaatselt vajadust kombineerida nii tõhusust kui võrdseid võimalusi, kasutades nii ressursse optimaalselt ära. Seda silmas pidades kutsutakse neid üles uurima võimalikke viise praeguse korra parandamiseks, et vältida haridusliku ebavõrdsuse peidetud, kuid kõrgeid kulusid;

tagama haridus- ja koolitusreformide ja -investeeringute tõhusa sihtotstarbelisuse nii pika- kui lühiajalises perspektiivis, et vastata teadmistepõhise ühiskonna vajadustele kvaliteedi tõstmisega ja võrdsete võimaluste edendamisega, eelkõige keskendudes algkoolieelsele haridusele, varastele sihtotstarbelistele sekkumisprogrammidele ja võrdsetel võimalustel põhinevatele haridus- ja koolitussüsteemidele, mille eesmärgiks on pakkuda võimalusi, ligipääsu, suhtumist ja tulemusi, mis ei sõltu sotsiaalmajanduslikust taustast ega muudest teguritest, mis võivad põhjustada hariduslikku ebavõrdsust. Lisaks tuleks soodustada kõrge kvaliteediga õpetamist mahajäänud piirkondades;

tagama inimressursside piisava rahastamise ja vajadusel suurendama riiklikku rahastamist ja julgustama täiendavate erainvesteeringute suurendamist, et tagada võrdne ligipääs kõrgharidusele. Kõrghariduse ja teadusuuringute ajakohastamine on nende tõhusust silmas pidades samuti oluline. Samuti tuleks kaaluda koostöösidemete edendamist ettevõtetega uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas;

4.	tagama täiskasvanuhariduse ning kutsealase täiendõppe ja -koolituse piisava rahastamise ning soodustama aktiivseid partnerlusi tööandjatega, et keskenduda majanduse vajadustele, sh nii piirkondlikul kui kohalikul tasandil;

soodustama teadusuuringuid haridusreformide ja investeeringute tulemuste ning nendest tuleneva sotsiaalse kasu teemadel. Ühtne, asjakohane, usaldusväärne ja tõenditel põhinev teave on alus vastutusele ja meetmete võtmisele, mis on vajalikud kvaliteedi, võrdsete võimaluste ja tõhususe saavutamiseks kogu haridus- ja koolitussüsteemis. Samas peaksid järelevalve, hindamine ja kvaliteedi tagamine andma objektiivset ja läbipaistvat tagasisidet ja tuge õpetamise ja õppimise meetodite ja tavade arendamiseks,

KUTSUVAD KOMISJONI JA LIIKMESRIIKE ÜLES

1.	tegema koostööd asjaomaste teadusuuringute võrgustikega andmaks terviklikumaid ja integreeritumaid analüüse, et toetada haridus- ja koolitusreforme, ning vajadusel töötama välja rahvusvahelisel tasandil võrreldavad näitajad haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe kohta;

soodustama ja toetama uuringuid haridus- ja koolitusreformide ja investeeringute mõjust haridusele nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil. Eksisteerib vajadus täiendavate uuringute järele, eelkõige sektorites, kus ei ole tänaseks piisavalt uuringuid läbi viidud (nt algkoolieelne haridus, kutseõpe, elukestev õpe ja hariduse majandus), ning eelkõige erainvesteeringute mõju valdkonnas;

kasutama ära asjakohaseid uurimistulemusi ja olemasolevaid andmeid, et ühendada kvaliteedi, võrdsete võimaluste ja tõhususe aspektid nii tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” riikide aruannete ja 2008. aasta ühise vahearuande ettevalmistamisel kui ka seoses võimaliku ettepanekuga ühiste eesmärkide kohta Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides ja nende edendamisega pärast 2010. aastat;

4.	tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” raames töötama välja ja viima ellu rühmaõpet tõhususe ja võrdsete võimaluste valdkonnas;

5.	kasutama asjakohaselt ära elukestva õppe programmi, struktuurifonde ja seitsmendat raamprogrammi, millega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemide tõhususe ja võrdsete võimaluste aspekte.

(1) Eesistujariigi järeldused, Lissaboni Euroopa Ülemkogu, 23.–24. märts 2000 (dokument SN 100/1/00 REV 1).

(2) “Haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsed tulevikueesmärgid” — nõukogu (haridus) aruanne Euroopa Ülemkogule (dokument 5980/01).

(3) Üksikasjalik tööprogramm haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmete kohta Euroopas (EÜT C 142, 14.6.2002).

(4) “Investeerida tõhusalt haridusse ja koolitusse — kohustus Euroopale” — komisjoni teatis (dokument 5269/03).

(5) ELT C 134, 7.6.2003, lk 3.

(6) “Haridus ja koolitus 2010: Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest” — nõukogu ja komisjoni ühine vahearuanne haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmeid käsitleva üksikasjaliku tööprogrammi elluviimise kohta Euroopas (dokument 6905/04).

(7) “Hariduse ja koolituse kaasajastamine: oluline panus majandusliku õitsengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kindlustamisse Euroopas”, nõukogu ja komisjoni ühine vahearuanne tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” raames tehtud edusammude kohta (ELT C 79/1, 1.4.2006, lk 1).

(8) Eesistujariigi järeldused, Brüsseli Euroopa Ülemkogu, 23.–24. märts 2006 (dokument 7775/06).

(9) “Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused”, komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile (dokument 12677/06).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 298/8

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutseõppe ja -koolituse valdkonnas

(nõukogu 15. novembri 2004. aasta järelduste läbivaatamine)

(2006/C 298/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

OLLES TEADLIKUD, et

nõukogu kiitis 12. novembril 2002. aastal heaks resolutsiooni (1) Euroopa tõhustatud koostöö edendamise kohta kutseõppe ja koolituse valdkonnas. ELi liikmesriikide, Euroopa Vabakaubandusühenduse ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja kandidaatriikide kutseõppe ja -koolituse eest vastutavad ministrid, Euroopa Komisjon ja Euroopa tööturu osapooled võtsid selle alusel oma 29.–30. novembrini 2002 Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vastu deklaratsiooni, mis kujutab endast kutseõppe ja -koolituse tulemuslikkuse, kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamise strateegiat (Kopenhaageni protsess);

nõukogu 15. novembri 2004. aasta järeldustele (2) tuginedes tõdeti Maastrichtis 14. detsembril 2004. aastal protsessi esimese ülevaatamise käigus, et kutseõppe ja -koolituse nähtavus ja maine on Euroopas paranenud ja et saavutatud on olulist edu. See sisaldas mitmeid ühiseid vahendeid ja põhimõtteid (3). Maastrichti kommünikees esitati liikmesriikide ja Euroopa tasandi prioriteedid ning seostati Kopenhaageni protsess tihedamalt tööprogrammiga “Haridus ja koolitus 2010”;

Maastrichti kommünikee vastuvõtmise järel on vastu võetud kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne raamistik (EUROPASS) ning nõukogu järeldused oskuste ja pädevuste arendamise rolli kohta (4). Edukalt on lõpule jõudnud arutelu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku üle ja väljatöötamisel on kutseõppe ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), mille üle praegu toimub avalik arutelu;

uuendatud Lissaboni strateegias ja selle majanduskasvu ja tööhõive koondsuunistes 2005.–2008. aastaks (5) on kajastatud hariduse ja koolituse keskne koht Euroopa Liidu tegevuskavas. Neis kutsutakse liikmesriike üles laiendama ja parandama investeeringuid inimkapitali ning kohandama haridus- ja koolitussüsteeme, et reageerida väljakutsetele seoses globaliseerumisega, demograafiliste muutustega ja tehnoloogiauuendustega;

2006. aasta ühises vahearuandes tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” raames tehtud edusammude kohta (6) tehakse järeldus, et “tulevikus jääb kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi ja atraktiivsuse suurendamine jätkuvalt üheks peamiseks väljakutseks”. Selles märgitakse samuti, et “tipptaseme poole püüdlemisel … peaks seadma eesmärgiks ka parema ligipääsu ja sotsiaalse kaasatuse”;

RÕHUTAVAD, et

kutseõpe ja -koolitus peaksid andma tööelu vajadustele vastava laia teadmiste- ja oskustebaasi, rõhutades samas tipptaset kõikidel tasanditel. Poliitikas ja praktikas tuleks hinnata oskuste ja pädevuste erinevatesse tasemetesse investeerimise suhtelist mõju. Keskastme ja tehniliste ning kõrgtaseme oskuste pakkumist tuleks suurendada, et saada üle oskustööliste nappusest ning aidata toetada innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arengut;

kutseõppel ja -koolitusel on topeltroll konkurentsivõime toetamisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel (7). Kutseõppe ja -koolituse poliitika peaks olema suunatud elanikkonna kõikidele kihtidele, pakkudes atraktiivseid ja väljakutset pakkuvaid võimalusi suure potentsiaaliga inimestele, olles samal ajal suunatud ka neile, keda ohustavad ebasoodsad haridusolud ja tööturult väljatõrjumine — hõlmates eelkõige koolist varakult lahkunuid, madala kvalifikatsiooniga või üldse kvalifikatsioonita või erivajadustega inimesi, sisserändaja taustaga inimesi ning eakamaid töötajaid;

3.	põhiharidus peaks andma noortele teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud, mis on vajalikud edasise õppe, tööhõive ja ettevõtluse jaoks ning valmistamaks õpilasi ette tavapäraseks haridusteeks või kutseõppeks ja -koolituseks või nende kombinatsiooniks;

kutseõppes ja -koolituses osalevad noored peaksid omandama tööturu nõudmiste ja elukestva õppe seisukohalt olulisi oskusi ja pädevusi. Selleks on vaja poliitikat, mis vähendaks haridus- ja koolitussüsteemist väljalangemise määra ning hõlbustaks paremini koolist tööle siirdumist, nt sidudes õppe ja koolituse tööga praktikaperioodide ning töökeskkonnas toimuva väljaõppe abil;

täiskasvanud töötajate oskusi ja pädevust tuleks edendada, aidates kaasa koolituse ja töökogemuse kaudu eelnevalt saadud teadmiste tunnustamisele. Tööelus osalejatele tuleks pakkuda koolitusvõimalusi, hinnates samas finantskoormuse tasakaalustatud jagamise võimalusi ja sellest saadavat kasu. Samas peaksid ebasoodsas olukorras, eelkõige madalama haridustasemega isikutele ja rühmadele olema kättesaadavad õppimisvõimalused;

Euroopa kutseõppe- ja -koolitussüsteemide mitmekesisus on väärtus, mis on aluseks vastastikusele õppimisele ja ajendiks reformidele. Samas on selle mitmekesisuse tõttu oluline parandada läbipaistvust ja ühiseid arusaamu kvaliteedist ning seeläbi suurendada kutseõppe- ja koolitussüsteemide ja -tavade vahelist vastastikust usaldust. Eesmärgiks peaks olema sellise Euroopa kutseõppe ja -koolituspiirkonna edendamine, mille puhul ühes riigis omandatud kvalifikatsioon ja oskused oleksid tunnustatud kõikjal Euroopas, aidates seega suurendada noorte ja täiskasvanute liikuvust;

TUNNISTAVAD, et

Kopenhaageni protsess on etendanud keskset osa kutseõppe ja -koolituse olulisuse rõhutamisel poliitiliste otsuste vastuvõtjate jaoks. See on aidanud suurendada kutseõppe ja -koolituse rolli Lissaboni strateegia osana. Protsess hõlbustab Euroopa ühiste sihtide ja eesmärkide kokkuleppimist, arutelu riiklike mudelite ja algatuste üle ning heade praktiliste tavade vahetamist Euroopa tasandil. Liikmesriikide tasandil on Kopenhaageni protsess aidanud pöörata kutseõppele ja -koolitusele suuremat tähelepanu ning ajendanud läbi viima riiklikke reforme;

RÕHUTAVAD, et

kutseõppele ja -koolitusele suunatud erimeetmeid on vaja edaspidi tugevdada. Kopenhaageni protsessi tuleks jätkata tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” raames. Tagada tuleks sihipärane ja terviklik lähenemine, milles erinevad algatused ja vahendid on omavahel seotud ja toetavad üksteist ning milles kutseõpet ja -koolitust arendatakse kõigil tasanditel kui olulist osa elukestvast õppest, millel on tihedad sidemed üldharidusega. Rõhuasetus peaks olema tööturu osapoolte ja valdkondlike organisatsioonide kaasamisel kõigis etappides ning liikmesriikide kogemuste ärakasutamisel Euroopa tasandil tehtavas arendustöös;

2.	meetmed on vabatahtlikud ja need tuleks välja töötada “alt üles” põhimõttel toimuva koostöö abil;

LEPIVAD KOKKU, et

Kopenhaageni ja Maastrichti prioriteedid jäävad kehtima ja neid tuleks järgmises etapis tugevdada järgmiste vahenditega:

1. Kutseõppe ja -koolituse atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamisele keskenduv poliitika

Liikmesriigid peaksid pöörama suuremat tähelepanu kutseõppe ja -koolituse mainele, staatusele ja atraktiivsusele. Selleks on vaja:

—	paremat elukestvat juhendamist, et paremini arvesse võtta kutseõppe- ja koolituse ning tööelu võimalusi ja nõudeid, sealhulgas rohkem karjäärialast juhendamist, teavet ja nõustamist koolides;

—	avatud kutseõppe ja -koolituse süsteeme, mis pakuvad paindlikke ja individualiseeritud võimalusi ning loovad paremad tingimused tööellu siirdumiseks, edasiõppeks ja jätkukoolituseks, sealhulgas kõrgkoolis, ning mis toetavad täiskasvanud töötajate oskuste arendamist tööturul;

—	tihedaid sidemeid tööeluga nii kutseõppe ja -koolituse esmasel kui ka jätkutasandil ning suuremaid õppimisvõimalusi töökohal;

—	mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise edendamist, et toetada karjääri arendamist ja elukestvat õpet;

—	meetmeid naiste ja meeste huvi ja osalemise suurendamiseks nendes kutseõppe ja -koolituse valdkondades, kus nende esindatus on väike, näiteks naised tehnikavaldkonnas;

—	tipptaseme oskuste arendamist ja esiletõstmist, nt maailmataseme standardite kohaldamise või kutseoskusvõistluste korraldamise kaudu (8).

Kutseõppe ja -koolituse atraktiivsuse ja kvaliteedi parandamisel tuleks suuremat rõhku panna kutseõppe ja -koolituse süsteemide ja pakkujate heale juhtimisele kutseõppe ja -koolituse tegevuskava elluviimisel (9). See tähendab:

—	võimet reageerida üksikisikute ja tööturu vajadustele, hõlmates sealhulgas oskusvajaduste prognoosimist. Eritähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele;

—	liikmesriikidepoolset kvaliteedi tagamist ja parandamist kooskõlas nõukogu järeldustega kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi tagamise kohta (10);

—	riiklike ja erasektori investeeringute suurendamist kutseõppesse ja -koolitusse tasakaalustatud ning ühiste rahastamis- ja investeerimismehhanismide väljatöötamise abil;

—	kutseõppe ja -koolituse süsteemide läbipaistvamaks muutmist;

—	asutuste ja/või koolitajate juhtimise tugevdamist riiklike strateegiate raames;

—	kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid ja juhendajaid, kes tegelevad regulaarselt enda kutsealase arendamisega;

—	aktiivset partnerlust erinevate otsustajate ja sidusrühmade, eelkõige tööturu osapoolte ja valdkondlike organisatsioonide vahel üleriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

2. Kutseõppe ja -koolituse ühiste vahendite väljatöötamine ja rakendamine

Euroopa ühiste vahendite väljatöötamist tuleks jätkata, et valmistada ette kutseõppe ja -koolituse Euroopa piirkonda ja toetada Euroopa tööturu konkurentsivõimet. Eesmärgiks peaks olema kokkulepitud vahendite olemasolu 2010. aastaks.

Järgmiste vahendite edasiarendamine:

spetsiaalselt kutseõppele ja -koolitusele suunatud Euroopa vahendid:

—	kutseõppe ja -koolituse Euroopa ainepunktide süsteemi (ECVET) kui kutseõppe ja -koolituse eripära ning kõrghariduses kasutava Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekande süsteemist (ECTS) saadud kogemusi arvestava ainepunktide kogumise ja ülekandmise vahendi väljatöötamine ja katsetamine;

—	koostöö tihendamine kvaliteedi parandamisel, kasutades kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustikku (ENQA–VET), et toetada ühise arusaama kujundamist kvaliteedi tagamise küsimuses ning soodustada vastastikust usaldust. Koostööd kõrgharidusega tuleks jätkata;

ühised Euroopa vahendid, mille puhul kutseõpe ja -koolitus mängib tähtsat rolli:

—	Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) väljatöötamine ja katsetamine; raamistik põhineb õpitulemustel, kutseõppe ja -koolituse ning kõrghariduse sektorite vahelisel suuremal võrdsusel ja parematel seostel ning rahvusvaheliste valdkondlike kvalifikatsioonide arvestamisel;

—	EUROPASSi kui Euroopa ühtse läbipaistvusraamistiku ning mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamise vahendite edasiarendamine selleks, et toetada ja täiendada Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ning kutseõppe ja -koolituse Euroopa ainepunktide süsteemi kasutuselevõtmist.

Järgmiste vahendite rakendamine:

spetsiaalselt kutseõppele ja -koolitusele suunatud Euroopa vahendid:

—	kutseõppe ja -koolituse Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi katsetamises osalemine ja selle rakendamise soodustamine;

—

kvaliteeditagamise ühise raamistiku põhimõtetele tuginemine vastavalt nõukogu 2004. aasta mai järeldustele kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi tagamise kohta selleks, et edendada kvaliteedi parandamise kultuuri ja laialdasemat osalemist kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustikus;

ühised Euroopa vahendid, mille puhul kutseõpe ja -koolitus mängib tähtsat rolli:

—	liikmesriikides kasutatavate kvalifikatsioonisüsteemide või kvalifikatsioonivõrgustike ühendamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;

—	liikmesriikides kasutatavate kvalifikatsioonisüsteemide seostamise rahvusvaheliste valdkondlike kvalifikatsioonidega toetamine, võttes aluseks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku;

—	EUROPASSi laialdase kasutamise propageerimine.

3. Vastastikuse õppimise tugevdamine

Vastastikuse õppimise, koostöö ning kogemuste ja teadmiste vahetamise tugevdamiseks on vaja süstemaatilisemat lähenemisviisi. Seda soodustaksid:

—	Euroopa tasandil kasutatavad ühised mõisted ja kokkulepitud määratlused, mis muudaksid liikmesriikide lahendused, mudelid ja normid kergemini mõistetavaks;

—	konkreetseid teemasid käsitleva teadustegevuse ja -uuringute rahastamine komisjoni poolt, et süvendada arusaamist Euroopa kutseõppe ja -koolituse süsteemidest ja tavadest ning nende seostest tööturu ja muude haridusvaldkondadega;

—	võrgustike, heade tavade vahetamise ning teadmiste ja kogemuste levitamiseks kasutatavate mehhanismide väljatöötamise järelevalve komisjoni poolt;

—	kutseõppe ja -koolituse valdkonnas toimuvat vastastikust õppimist toetav süstemaatiline ja paindlik raamistik. Raamistik peaks toetama ka detsentraliseeritud vastastikust õppimist.

Kutseõppe ja -koolituse valdkonnas toimuva mõistmiseks, vastastikuse õppimise tugevdamiseks ja andmepõhise koolituspoliitika aluste rajamiseks on olulise tähtsusega piisavad ja järjepidevad andmed.

2008. aastal toimuvaks järgmiseks ministrite jätkukonverentsiks peaks komisjon olema:

—	pööranud erilist tähelepanu kutseõpet ja -koolitust kajastava statistika ulatusele, täpsusele ja usaldusväärsusele, et oleks võimalik hinnata kutseõppe ja -koolituse arendamisel saavutatud edu;

—	pööranud tähelepanu kutseõppe ja -koolituse arendamisele näitajate ja võrdlusnäitajate sidusas raamistikus (11);

—	pööranud eelkõige tähelepanu kutseõppe ja -koolituse valdkonna investeeringuid ja rahastamist kajastavate statistiliste andmete väljatöötamisele.

Seda saab kõige paremini saavutada olemasolevate andmete parimal viisil kasutamise ja kombineerimisega, tagades samas kutseõpet ja -koolitust kajastavate piisavate andmete olemasolu liikmesriikide ja piirkondade tasandil ning nende kooskõla ja võrreldavuse muude haridust ja koolitust puudutavate andmetega.

4. Kõikide sidusrühmade kaasamine

Kopenhaageni protsessi edu sõltub kõigi kutseõppe ja -koolituse valdkonna sidusrühmade, sealhulgas eelkõige Euroopa ja liikmesriikide tööturu osapoolte, valdkondlike organisatsioonide ning kutseõppe ja -koolituse pakkujate aktiivsest kaasamisest. Selleks on vaja:

—	lühidat ja selget teavet protsessi, selle tausta, prioriteetide ja meetmete ning tulemuste tõhusa edastamise kohta;

—	sidusrühmade aktiivset osalemist kõikidel protsessi etappidel Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil;

—	rõhuasetust kutseõppe ja -koolituse pakkujate, õpetajate ja koolitajate kaasamisele katsetustesse ning protsessi tulemuste rakendamist;

—	võimalusel õppurite ja nende organisatsioonide kaasamist liikmesriikide ja Euroopa tasandil;

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI OMA PÄDEVUSE PIIRES

rakendama Kopenhaageni protsessi:

—	kasutades kutseõppe ja -koolituse reformide toetamiseks liikmesriikides tõhusalt ära struktuurifonde;

—	kasutades sihipäraselt uut elukestva õppe programmi, et toetada protsessi eelkõige innovatsiooni, katsetamise, eksperimenteerimise ja rakendamise osas;

—	aktiivselt kaasates ühenduse asjaomased ameteid, organeid ja komiteesid;

—	tehes statistika, näitajate ja võrdlusnäitajate valdkonnas tihedat koostööd EUROSTATi, OECD, CEDEFOPi ja ETFiga;

—	vahetades teavet, kogemusi ja tulemusi kolmandate riikidega, eelkõige Euroopa laiema naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega. Koostööd edukate riikidega ning OECD-taoliste rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleks tihendada.

Tagada tuleks kõikide liikmesriikide õigus selles töös osaleda.

Lissaboni strateegia riiklikke reformikavade aastaaruannetes tuleks erilist tähelepanu pöörata kutseõppe ja -koolituse valdkonnas tehtud edusammudele.

Iga kahe aasta järel esitatav koondaruanne tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” kohta peaks sisaldama eraldi kutseõpet ja -koolitust käsitlevat osa, mis võimaldaks jälgida edusamme ja tuua välja peamised tulemused, millest teavitatakse Euroopa Ülemkogu.

(1) EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

(2) Dok 13832/04.

(3) Resolutsioon elukestva juhendamise kohta (dok 9286/04).

Järeldused mitteformaalse ja informaalse õppe määratlemise ja tunnustamise kohta (dok 9600/04).

Järeldused kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi tagamise kohta (dok 9599/04).

(4) EUROPASS (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

Järeldused oskuste ja pädevuste kohta (ELT C 292, 24.11.2005, lk 3).

(5) Dok 9341/2/05.

(6) “Hariduse ja koolituse kaasajastamine: oluline panus majandusliku õitsengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kindlustamisse Euroopas” — nõukogu ja komisjoni 2006. aasta ühine vahearuanne tööprogrammi “Haridus ja koolitus 2010” raames tehtud edusammude kohta (ELT C 79, 1.4.2006, lk 1).

(7) Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu Brüsselis 23.–24. märtsil 2006 (dok 7775/06).

(8) Näiteks 2008. aastal Madalmaades korraldatavad Euroopa kutseoskusvõistlused ja igal teisel aastal toimuvad ülemaailmsed kutseoskusvõistlused.

(9) Põhisõnumid kevadisele Euroopa Ülemkogule (dok 7620/06).

(10) Järeldused kutseõppe ja -koolituse kvaliteedi tagamise kohta (dok 9599/04).

(11) Nõukogu 24. mai 2005. aasta järeldused uute haridus- ja koolitusnäitajate kohta (ELT C 141, 10.6.2005, lk 7).

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 298/12

Euro vahetuskurss (1)

7. detsember 2006

(2006/C 298/06)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3297
JPY	Jaapani jeen	152,87
DKK	Taani kroon	7,4554
GBP	Inglise nael	0,67610
SEK	Rootsi kroon	9,0345
CHF	Šveitsi frank	1,5875
ISK	Islandi kroon	91,85
NOK	Norra kroon	8,0945
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5781
CZK	Tšehhi kroon	27,968
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	256,04
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6986
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8103
RON	Rumeenia leu	3,4270
SIT	Sloveenia talaar	239,67
SKK	Slovakkia kroon	35,460
TRY	Türgi liir	1,9045
AUD	Austraalia dollar	1,6827
CAD	Kanada dollar	1,5275
HKD	Hong Kongi dollar	10,3283
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9261
SGD	Singapuri dollar	2,0449
KRW	Korea won	1 215,21
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,3800
CNY	Hiina jüaan	10,4030
HRK	Horvaatia kuna	7,3495
IDR	Indoneesia ruupia	12 063,70
MYR	Malaisia ringit	4,7105
PHP	Filipiini peeso	65,727
RUB	Vene rubla	34,8610
THB	Tai baht	47,293

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 298/15

Komisjoni teatis 25 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1.9.2006.

Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1) artiklile 10 ja komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (ELT C 273, 9.9.1997, lk 3).

(2006/C 298/09)

Alates	Kuni	AT	BE	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	SE	SI	SK	UK
1.9.2006	…	4,36	4,36	6,34	4,34	4,36	4,49	5,50	4,36	4,36	4,36	4,36	8,12	4,36	4,36	6,49	4,36	6,64	7,00	4,36	5,56	4,36	4,31	4,43	5,62	5,33
1.6.2006	31.8.2006	4,36	4,36	6,34	3,72	4,36	4,49	5,50	4,36	4,36	4,36	4,36	7,04	4,36	4,36	6,49	4,36	6,64	7,00	4,36	5,56	4,36	4,31	4,43	4,77	5,33
1.3.2006	31.5.2006	3,70	3,70	6,34	3,72	3,70	3,74	5,50	3,70	3,70	3,70	3,70	7,04	3,70	3,70	6,49	3,70	6,64	7,00	3,70	5,56	3,70	3,74	4,43	3,98	5,33
1.1.2006	28.2.2006	3,70	3,70	6,34	3,72	3,70	3,74	5,50	3,70	3,70	3,70	3,70	7,04	3,70	3,70	6,49	3,70	6,64	7,00	3,70	5,56	3,70	3,74	5,10	3,98	5,33
1.12.2005	31.12.2005	4,08	4,08	6,34	3,40	4,08	3,54	5,50	4,08	4,08	4,08	4,08	8,59	4,08	4,08	6,49	4,08	6,64	7,00	4,08	6,24	4,08	3,96	5,10	7,55	5,81
1.9.2005	30.11.2005	4,08	4,08	7,53	3,40	4,08	3,54	5,50	4,08	4,08	4,08	4,08	8,59	4,08	4,08	6,49	4,08	6,64	7,00	4,08	6,24	4,08	3,96	5,10	7,55	5,81
1.7.2005	31.8.2005	4,08	4,08	7,53	4,05	4,08	4,23	5,50	4,08	4,08	4,08	4,08	8,59	4,08	4,08	6,49	4,08	6,64	7,00	4,08	6,24	4,08	3,96	5,10	7,55	5,81
1.6.2005	30.6.2005	4,08	4,08	7,53	4,05	4,08	4,23	5,50	4,08	4,08	4,08	4,08	8,59	4,08	4,08	6,49	4,08	6,64	7,00	4,08	6,24	4,08	4,69	5,10	7,55	5,81
1.4.2005	31.5.2005	4,08	4,08	7,88	4,05	4,08	4,23	5,50	4,08	4,08	4,08	4,08	8,59	4,08	4,08	6,49	4,08	6,64	7,00	4,08	7,62	4,08	4,69	5,10	7,55	5,81
1.1.2005	31.3.2005	4,08	4,08	7,88	4,86	4,08	4,23	5,50	4,08	4,08	4,08	4,08	8,59	4,08	4,08	6,49	4,08	6,64	7,00	4,08	7,62	4,08	4,69	5,10	7,55	5,81

8.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 298/17

Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 298/11)

I SISSEJUHATUS

(1)

Käesolevas teatises esitatakse raamistik komisjoni uurimise käigus tehtava koostöö kompenseerimiseks sellistele ettevõtjatele, kes osalevad või on osalenud ühenduse huve kahjustavates salajastes kartellides. Kartellid on kahe või enama konkurendi vahel sõlmitud kokkulepped ja/või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks on koordineerida turul oma konkureerivat käitumist ja/või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid sellise tegevuse kaudu nagu ostu- ja müügihindade fikseerimine või muude kauplemistingimuste kehtestamine, tootmis- või müügikvootide määramine või turgude jagamine, sealhulgas pakkumismahhinatsioonide kaudu, impordi või ekspordipiirangute seadmine ja/või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes. Selline tegevus on väga tõsine asutamislepingu artikli 81 rikkumine (1).

(2)

Loomulikku konkurentsi kunstlikult piirates väldivad ettevõtjad survet uuenduste tegemiseks nii tootearenduses kui ka tõhusamate tootmismeetodite kasutuselevõtmisel. Sellise tegevusega kaasneb tooraine ja komponentide kallinemine nende ühenduse äriühingute jaoks, kes sellistelt tootjatelt ostavad. Sellise teguviisi tulemuseks on kunstlikud hinnad ja tarbija valikuvõimaluste vähenemine. Pikas perspektiivis on tulemuseks konkurentsivõime kadumine ja töövõimaluste vähenemine.

(3)

Salajasi kartelle on väga raske tuvastada ja uurida, kui ei ole koostööd nendes osalevate ettevõtjate või üksikisikutega. Seepärast leiab komisjon, et ühenduse huve silmas pidades on vajalik kompenseerida koostöö sellistele kõnealuses ebaseaduslikus tegevuses osalevatele ettevõtjatele, kes soovivad lõpetada oma osalemise kartellis ja teha komisjoniga uurimise käigus koostööd sõltumatult teistest kartellis osalevatest ettevõtjatest. Tarbijate ja kodanike huvi salajaste kartellide tuvastamise ja karistamise vastu on olulisem kui selliste ettevõtjate trahvimine, kes võimaldavad komisjonil sellise tegevuse tuvastada ja keelustada.

(4)	Komisjoni arvates on ettevõtja tehtav koostöö kartelli olemasolu tuvastamisel olulise väärtusega. Kui ettevõtja aitab otsustaval määral kaasa uurimise algatamisele või rikkumise tuvastamisele, võib see õigustada temale antavat kaitset trahvide eest juhul, kui on täidetud teatavad lisanõuded.

(5)

Ka ühe või mitme ettevõtja koostöö võib õigustada trahvide vähendamist komisjoni poolt. Trahvide vähendamine peab alati kajastama seda, mil määral ettevõtja esitatud andmed aitasid komisjonil rikkumist sisuliselt ja ajaliselt kindlaks teha. Trahvide vähendamine peab piirduma nende ettevõtjatega, kes esitavad komisjonile tõendid, mis lisavad olulist väärtust komisjoni valduses olevatele andmetele.

(6)

Lisaks juba olemasolevate dokumentide esitamisele võivad ettevõtjad vabatahtlikult esitada komisjonile käesoleva leebema kohtlemise programmi raames teavet kartelli ning oma osa kohta selles. Kõnealused algatused on osutunud väga kasulikuks tõhusa uurimise tagamisel ja kartellikokkulepete lõpetamisel ning neid ei tohiks takistada kahju sissenõudmine tsiviilkohtumenetluse käigus. Võimalikke leebema kohtlemise taotlejaid võib sundida käesoleva teatise kohasest koostööst komisjoniga loobuma asjaolu, et selline koostöö võib halvendada nende olukorda tsiviilkohtumenetluses võrreldes koostöös mitteosalevate ettevõtjatega. Selline ebasoodne mõju võib märkimisväärselt kahjustada avalikkuse huve kartellide puhul asutamislepingu artikli 81 tõhusa täitmise tagamisel avaliku õiguse kaudu ja sellest tulenevalt hiljem või paralleelselt sama artikli täitmise tagamisel eraõiguse kaudu.

(7)

Asutamislepinguga komisjonile antud järelevalveülesanded konkurentsiküsimustes ei koosne ainult üksikute rikkumiste uurimis- ja karistamiskohustusest, vaid hõlmavad ka kohustust arendada ja viia ellu üldpõhimõtteid. Ettevõtjate avalduste kaitse üldistes huvides ei takista nende avaldamist teistele vastuväidete adressaatidele, et tagada komisjoni menetluse käigus nende õigus kaitsele määral, mis võimaldab tehniliselt ühendada mõlemaid huvisid, muutes ettevõtjate avaldused kättesaadavaks ainult komisjoni tööruumides ja tavaliselt ühel korral pärast ametlikku vastuväidetest teatamist. Lisaks sellele töötleb komisjon käesoleva teatise kontekstis saadud isikuandmed vastavuses määruse (EÜ) nr 45/2001 (2) sätetele.

II KAITSE TRAHVIDE EEST

A. Tingimused, mis tuleb täita kaitse saamiseks trahvide eest

(8)

Komisjon annab kaitse kõikide trahvide eest, mis oleksid muidu määratud ettevõtjale, kes on avaldanud oma osaluse väidetavas ühenduse huve kahjustavas kartellis, kui kõnealune ettevõtja esitab esimesena teavet ja tõendeid, mis komisjoni arvates võimaldavad tal teostada järgmiseid toiminguid:

(a)	viia läbi sihipärast kontrolli seoses väidetava kartelliga (3);

(b)	tuvastada asutamislepingu artikli 81 rikkumine seoses väidetava kartelliga.

(9)

Selleks et võimaldada komisjonil viia läbi sihipärast kontrolli punkti 8 alapunkti a tähenduses, peab ettevõtja esitama komisjonile alltoodud teabe ja tõendid määral, mis ei seaks komisjoni arvates ohtu läbiviidavaid kontrolle:

(a)

Ettevõtja avaldus, (4) mis sisaldab selle esitamise ajal taotlejal oleva teabe piires järgmist:

—

väidetava kartelli üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas näiteks selle eesmärgid, tegevus ja toimimisviis; asjaomane toode või teenus, territoriaalne ulatus, tegevuse kestus ja väidetava kartelli mõjutatud hinnangulised turumahud; väidetava kartelli liikmete kohtumiste täpsed kuupäevad, asukohad, sisu ja osalejad ning kõik asjakohased selgitused seoses tõendusmaterjaliga, mis on esitatud lisaks taotlusele;

—	trahvide eest kaitse saamise taotluse esitanud juriidilise isiku nimi ja aadress ning teiste väidetavas kartellis osalevate (osalenud) ettevõtjate nimed ja aadressid;

—	kõikide taotlejale teadaolevate väidetavas kartellis osalevate või osalenud üksikisikute nimed, ametikohad, kontorite asukohad ja vajadusel ka kodused aadressid, sealhulgas ka nende üksikisikute andmed, kes osalesid taotleja nimel;

—	teave, millega taotleja on väidetava kartelliga seoses pöördunud või kavatseb pöörduda teiste konkurentsiasutuste poole nii ELis kui ka väljaspool ELi ning

(b)	muu taotluse esitamise ajal taotleja valduses olev või temale kättesaadav teave, mis on seotud väidetava kartelliga, eriti rikkumiseaegsed tõendid.

(10)	Punkti 8 alapunkti a kohast kaitset ei anta juhul, kui taotluse esitamise ajal oli komisjonil piisavalt tõendeid, et võtta vastu otsus, mille alusel viia läbi kontroll seoses väidetava kartelliga, või oli komisjon juba viinud läbi sellise kontrolli.

(11)

Punkti 8 alapunktis b nimetatud kaitse trahvide eest antakse ainult juhul, kui komisjonil puudusid andmete esitamise ajal piisavad tõendid selleks, et tuvastada EÜ asutamislepingu artikli 81 rikkumine seoses väidetava kartelli olemasoluga ning ühelegi ettevõtjale ei ole antud punkti 8 alapunkti a alusel tingimuslikku kaitset trahvide eest seoses väidetava kartelli olemasoluga. Trahvide eest kaitse saamise tingimustele vastamiseks peab ettevõtja esitama esimesena väidetava kartelli kohta kinnitavaid tõendeid ning ettevõtja avalduse, mis sisaldab punkti 9 alapunktis a kirjeldatud teavet, mis võimaldavad komisjonil tuvastada asutamislepingu artikli 81 rikkumise.

(12)

Lisaks punkti 8 alapunktis a, punktides 9 ja 10 või punkti 8 alapunktis b ja punktis 11 sätestatud tingimustele peavad trahvide eest kaitse saamiseks olema igal juhul täidetud järgmised tingimused:

(a)

Ettevõtja teeb komisjoniga haldusmenetluse käigus alates taotluse esitamisest kuni juhtumi lõpetamiseni tegelikku, täielikku ja pidevat koostööd (5). See hõlmab järgmist:

—	komisjonile esitatakse viivitamata kogu väidetava kartelliga seotud asjakohane teave ja tõendid, mis satuvad ettevõtjavaldusesse või mis on temale kättesaadavad;

—	ettevõtja peab olema komisjonile pidevalt kättesaadav, et vastata viivitamata kõikidele küsimustele, mis võivad kaasa aidata asjaomaste faktide kindlakstegemisele;

—	praeguste (ja kui võimalik, ka endiste) töötajate ja juhatuse liikmete kättesaadavaks tegemist komisjoni küsitluste jaoks;

—	kohustust mitte hävitada, võltsida või varjata asjakohast teavet või tõendeid seoses väidetava kartelliga ning

—	kohustust mitte avaldada taotluse asjaolusid või sisu enne, kui komisjon on esitanud juhtumiga seoses vastuväited (kui ei ole kokku lepitud teisiti);

(b)	Ettevõtja on kohe pärast taotluse esitamist lõpetanud osalemise väidetavas kartellis, välja arvatud juhul, kui see on komisjoni arvates põhjendatult vajalik kontrollide terviklikkuse säilitamiseks;

(c)	Komisjonile taotluse esitamise kaalumise ajal ei ole ettevõtja hävitanud, võltsinud või varjanud tõendeid väidetava kartelli kohta ega avaldanud taotluse asjaolusid või sisu, välja arvatud muudele konkurentsiasutustele.

(13)	Kaitset trahvide eest ei saa taotleda ettevõtjad, kes on sundinud teisi ettevõtjaid kartellis osalema või kartelli jääma. Kõnealune ettevõtja võib taotleda trahvide vähendamist, kui ta täidab asjakohased nõuded ja vastab kõikidele kehtestatud tingimustele.

B. MENETLUS

(14)

Trahvide eest kaitset taotlev ettevõtja peab võtma ühendust komisjoni konkurentsi peadirektoraadiga. Ettevõtja võib kõigepealt taotleda tähist või esitada komisjonile kohe ametliku taotluse kaitse saamiseks trahvide eest eesmärgiga vastata punkti 8 alapunktides a ja b nimetatud tingimustele. Komisjon võib mitte arvesse võtta taotlust kaitse saamiseks trahvide eest põhjendusel, et see on esitatud pärast vastuväidetest teatamist.

(15)

Komisjoni talitused võivad anda tähise, mis annab trahvide eest kaitse saamiseks taotluse esitanud ettevõtjatele koha järjekorras ajavahemikuks, mis määratakse kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, et saada aega vajaliku teabe ja tõendite kogumiseks. Tähise saamiseks peab taotleja esitama komisjonile järgmised andmed: oma nime ja aadressi, väidetavas kartellis osalejad, mõjutatud toote(d) ja piirkonna(d), väidetava kartelli eeldatava kestuse ja väidetava kartelli tegevuse iseloomu. Taotleja peab komisjoni teavitama ka varasematest või võimalikest edaspidistest leebema kohtlemise taotlustest teistele asutustele seoses väidetava kartelliga ja põhjendama esitatud taotlust tähise saamiseks. Tähise andmisel määravad komisjoni talitused ajavahemiku, mille jooksul peab taotleja täitma tähise tingimused ja esitama kaitse saamise kriteeriumide täitmiseks vajaliku teabe ja tõendid. Ettevõtjad, kellele tähis on antud, ei saa edastatud andmeid täiendada esitades ametliku taotluse hüpoteetiliselt. Kui taotleja täidab tähise tingimused komisjoni talituste poolt määratud ajavahemiku jooksul, loetakse teave ja tõendid esitatuks tähise andmise kuupäeval.

(16)

Ettevõtja, kes esitab komisjonile ametliku taotluse trahvide eest kaitse saamiseks, peab:

(a)	esitama komisjonile kogu temale kättesaadava teabe ja tõendid seoses väidetava kartelliga, nagu on määratletud punktides 8 ja 9, sealhulgas ettevõtja avaldused, või

(b)

esitama kõnealused tõendid esialgu hüpoteetiliselt; sel juhul peab ettevõtja esitama üksikasjaliku kirjeldava loetelu tõenditest, mida ta kavatseb hilisemal kokkulepitud kuupäeval avaldada. Loetelu peab täpselt kajastama tõendite laadi ja sisu, viidates samal ajal nende avaldamise hüpoteetilisusele. Tõendite laadi ja sisu illustreerimiseks võib kasutada koopiaid dokumentidest, millest on välja jäetud tundlikud andmed. Taotluse esitanud ettevõtja nime ja muude väidetava kartelliga seotud ettevõtjate nimesid ei pea avaldada enne, kui taotluses kirjeldatud tõendid on esitatud. Samal ajal väidetava kartelliga seotud toode või teenus, väidetava kartelli geograafiline ulatus ja eeldatav kestus peavad olema selgelt määratletud.

(17)	Konkurentsi peadirektoraat esitab nõudmise korral ettevõtja trahvide eest kaitse saamise taotluse kättesaamise kohta tõendi, millega kinnitab taotluse esitamise kuupäeva ja vajadusel ka kellaaega.

(18)	Pärast seda, kui komisjon on saanud ettevõtjalt punkti 16 alapunkti a alusel esitatud teabe ja tõendid ja kontrollinud nende vastavust punkti 8 alapunktides a või b sätestatud tingimustele, annab ta ettevõtjale kirjalikult tingimusliku kaitse trahvide eest.

(19)

Kui ettevõtja on esitanud teabe ja tõendid hüpoteetiliselt, kontrollib komisjon punkti 16 alapunktis b nimetatud loetelus kirjeldatud tõendite laadi ja sisu vastavust punkti 8 alapunktis a või b sätestatud tingimustele ning teavitab sellest ettevõtjat. Pärast seda, kui tõendid on hiljemalt kokkulepitud kuupäeval avaldatud ja komisjon on kontrollinud nende vastavust loetelus esitatud kirjeldusele, annab ta ettevõtjale kirjalikult tingimusliku kaitse trahvide eest.

(20)

Kui tuleb ilmsiks, et kaitset ei saa anda või et ettevõtja ei täitnud punkti 8 alapunktides a või b sätestatud tingimusi, teavitab komisjon sellest ettevõtjat kirjalikult. Sel juhul võib ettevõtja trahvide eest kaitse saamise taotluse esitamisel avaldatud tõendid tagasi võtta või taotleda, et komisjon võtaks neid arvesse käesoleva teatise III jao alusel. See ei takista komisjonil kasutada teabe saamiseks oma tavalisi uurimisvolitusi.

(21)	Komisjon kaalub teisi sama väidetava rikkumisega seoses esitatud trahvide eest kaitse saamise taotlusi alles pärast seda, kui ta on võtnud seisukoha esimesena esitatud taotluse kohta sõltumata sellest, kas see on ametlik taotlus või tähis.

(22)

Kui ettevõtja on haldusmenetluse lõpuks täitnud punktis 12 sätestatud tingimused, annab komisjon talle asjakohase otsusega kaitse trahvide eest. Kui ettevõtja ei ole haldusmenetluse lõpuks täitnud punktis 12 sätestatud tingimusi, ei saa ettevõtja suhtes kohaldada leebemat kohtlemist käesoleva teatise alusel. Kui komisjon tuvastab pärast tingimusliku kaitse andmist, et taotluse esitaja on teisi kartelli sundinud, peatab ta kaitse andmise trahvide eest.

III TRAHVI VÄHENDAMINE

A. Trahvi vähendamise tingimused

(23)	Ettevõtjate puhul, kes avaldavad oma osalemise ühenduse huve kahjustavas väidetavas kartellis, ning kes ei täida II jaos sätestatud tingimusi, võidakse siiski vähendada neile kehtestatava trahvi määra.

(24)	Selleks et ettevõtja trahvi saaks vähendada, peab ta esitama komisjonile väidetava rikkumise kohta tõendid, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus, ning vastama punkti 12 alapunktides a-c sätestatud tingimustele.

(25)

Lisaväärtuse mõiste väljendab seda, mil määral esitatud tõendite laad ja/või üksikasjalikkus aitavad komisjonil tõendada väidetava kartelli olemasolu. Hindamisel peab komisjon üldjuhul väärtuslikumaks neid kirjalikke tõendeid, mis pärinevad sellest ajavahemikust, mida faktid käsitlevad, kui tõendeid, mis on pärit hilisemast ajast. Kaudselt seotud tõenditest peetakse üldjuhul väärtuslikumaks kõnealuste faktidega otseselt seotud tõendeid. Tõendite väärtust mõjutab ka see, millisel määral on vaja nende õigsust tõestada muude allikate kaudu, et kõnealuseid tõendeid saaks kasutada teiste juhtumiga seotud ettevõtjate vastu; seega veenvaid tõendeid peetakse väärtuslikumaks kui näiteks avaldusi, mis vajavad täiendavat tõestamist.

(26)

Komisjon määrab haldusmenetluse lõpus vastuvõetavas lõplikus otsuses kindlaks mil määral ettevõtjale määratud trahvi võrreldes algse trahviga vähendatakse. Seda tehakse järgmiselt:

—	esimene ettevõtja, kes annab olulist lisaväärtust: trahvi vähendatakse 30-50 %,

—	teine ettevõtja, kes annab olulist lisaväärtust: trahvi vähendatakse 20–30 %,

—	järgmised ettevõtjad, kes annavad olulist lisaväärtust: trahvi vähendatakse kuni 20 %.

Kõigis nimetatud rühmades trahvi vähendamise määra kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse punktis 24 sätestatud tingimustele vastavate tõendite esitamise aega ja nende lisaväärtust.

Kui trahvi vähendamise taotleja esitab esimesena punkti 25 tähenduses veenvaid tõendeid, mida komisjon kasutab rikkumise raskusastet suurendavate või rikkumise kestust pikendavate lisaasjaolude tuvastamisel, ei võeta neid lisaasjaolusid tõendeid esitanud ettevõtjale trahvi määramisel arvesse.

B. Menetlus

(27)

Trahvi vähendamist taotlev ettevõtja peab esitama komisjonile ametliku taotluse ja piisavalt tõendeid väidetava kartelli kohta selleks, et tema trahvi vähendataks vastavalt käesoleva teatise punktile 24. Tõendid, mida ettevõtja esitab komisjonile vabatahtlikult selleks, et tema suhtes kohaldataks käesoleva teatise III jao kohast leebemat kohtlemist, peavad nende esitamise ajal moodustama osa trahvi vähendamise ametlikust taotlusest.

(28)

Konkurentsi peadirektoraat esitab nõudmisel ettevõtja trahvi vähendamise taotluse ning kõigi hilisemate tõendite kättesaamise kohta tõendi, milles kinnitab nende esitamise kuupäeva ja vajadusel ka kellaaega. Komisjon ei võta trahvi vähendamise taotluse suhtes seisukohta enne, kui ta on võtnud seisukoha olemasolevate taotluste suhtes, mis on esitatud tingimusliku kaitse saamiseks trahvide eest seoses sama väidetava kartelliga.

(29)

Kui komisjon jõuab esialgsele järeldusele, et ettevõtja esitatud tõenditel on punktide 24 ja 25 tähenduses märkimisväärne lisaväärtus, ja et ettevõtja vastab punktides 12 ja 27 sätestatud tingimustele, teavitab ta ettevõtjat kirjalikult hiljemalt sel kuupäeval, kui ettevõtjale teatatakse vastuväidetest, oma kavatsusest vähendada trahve määral, mis on ette nähtud punktis 26. Komisjon teavitab ettevõtjat sama ajavahemiku jooksul kirjalikult ka sellest, kui ta jõuab esialgsele järeldusele, et ettevõtja ei ole täitnud trahvi vähendamise tingimusi. Komisjon võib trahvi vähendamise taotlust mitte arvesse võtta, kui see on esitatud pärast vastuväidetest teatamist.

(30)

Komisjon annab haldusmenetluse lõpus vastuvõetavas otsuses hinnangu kõigi trahvi vähendamise taotluse esitanud ettevõtjate lõplikule olukorrale. Komisjon määrab igas lõplikus otsuses:

(a)	kas ettevõtja esitatud tõenditel oli samal ajal komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus;

(b)	kas punkti 12 alapunktides a-c esitatud tingimused on täidetud;

(c)	ettevõtja trahvi vähendamise täpse määra vastavalt punktis 26 osutatud tingimustele.

Kui komisjon leiab, et ettevõtja ei ole täitnud punktis 12 sätestatud tingimusi, ei kohaldata ettevõtja suhtes käesolevas teatises ettenähtud leebemat kohtlemist.

IV. ETTEVÕTJATE AVALDUSED, MIS ON ESITATUD KÄESOLEVA TEATISE KOHALDAMISEKS

(31)

Ettevõtja avaldus on käesoleva teatise kohaselt ettevõtja poolt või tema nimel komisjonile esitatav vabatahtlik ülevaade tema valduses olevast teabest kartelli kohta ja oma osast selles. Kõik käesoleva teatise alusel komisjonile esitatud avaldused kuuluvad komisjoni toimikusse ja neid saab seega kasutada tõenditena.

(32)

Taotleja soovi korral võib komisjon lubada ka ettevõtjate avalduste esitamist suuliselt tingimusel, et taotleja ei ole avaldanud ettevõtja avalduse sisu kolmandatele isikutele. Ettevõtjate suulised avaldused lindistatakse ja kirjutatakse üles komisjoni tööruumides. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artiklile 19 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (7) artiklitele 3 ja 17 antakse ettevõtjale, kes esitab ettevõtja avalduse suuliselt, võimalus kontrollida komisjoni tööruumides salvestise tehnilist täpsust ja parandada oma suulise avalduse sisu selleks ettenähtud aja jooksul. Ettevõtjad võivad loobuda kõnealustest õigustest nimetatud tähtaja jooksul, sel juhul loetakse salvestis alates sellest hetkest heakskiidetuks. Pärast suulise avalduse otsest või kaudset heakskiitmist või sellesse paranduste tegemist peab ettevõtja kuulama salvestist komisjoni tööruumides ja kontrollima üleskirjutuse täpsust nimetatud tähtaja jooksul. Kui ettevõtja jätab viimatinimetatud nõude täitmata, võib tulemuseks olla leebema kohtlemise teatisega ettenähtud eelistest ilmajätmine.

(33)

Juurdepääs ettevõtjate avaldustele antakse ainult vastuväidete adressaatidele, tingimusel et nemad — ning nende õigusnõustajad, kes saavad juurdepääsu nende nimel, — kohustuvad mitte tegema mehaanilisi või elektroonilisi vahendeid kasutades koopiaid ettevõtja avalduses sisalduvast teabest, millele neile on tagatud juurdepääs, ning tagama, et ettevõtja avaldusest saadavat teavet kasutatakse ainult allpool nimetatud eesmärkidel. Teised pooled, nagu kaebuse esitajad, ei saa juurdepääsu ettevõtjate avaldustele. Komisjoni arvates ei ole ettevõtja avalduse kaitse õigustatud alates avalduse sisu avaldamisest taotleja poolt kolmandatele isikutele.

(34)

Vastavalt komisjoni teatisele komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta (8) antakse juurdepääs toimikule üksnes vastuväidete adressaatidele, tingimusel et sel viisil saadavat teavet kasutatakse ainult kohtu- või haldusmenetluses ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamiseks asjaomase haldusmenetluse küsimuses. Kõnealuse teabe kasutamist muul otstarbel menetluse käigus võidakse käsitleda koostööst keeldumisena käesoleva teatise punktide 12 ja 27 tähenduses. Kui teavet kasutatakse omavoliliselt pärast seda, kui komisjon on menetluse käigus vastu võtnud keelustava otsuse, võib komisjon ükskõik millises ühenduse kohtus toimuvas kohtumenetluses paluda kohtul suurendada vastutavale ettevõtjale määratud trahvi. Kui teavet kasutatakse muul otstarbel, kaasates väliseid kaitsjaid, võib komisjon teha selle kohta ettekande asjaomase kaitsja advokatuurile kaitsja suhtes distsiplinaarmeetmete võtmiseks.

(35)

Käesoleva teatise alusel esitatud ettevõtjate avaldused edastatakse liikmesriikide konkurentsiasutustele vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 12 ainult tingimusel, et võrgustikuteatises (9) sätestatud tingimused on täidetud, ning tingimusel, et asjaomase avalduse saanud konkurentsiasutuse poolt antav kaitse avaldamise eest on samaväärne komisjoni poolt antava kaitsega.

V. ÜLDKAALUTLUSED

(36)

Komisjon ei võta seisukohta küsimuses, kas tingimuslikku kaitset trahvide eest anda või mitte, kui tuleb ilmsiks, et taotlus käsitleb rikkumisi, mille suhtes kohaldatakse määruse 1/2003 artikli 25 lõike 1 punktis b sätestatud viieaastast aegumistähtaega karistuse määramisel, kuna sellised taotlused oleksid alusetud.

(37)

Käesolev teatis asendab alates selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast komisjoni 2002. aasta teatise, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul kõikidel juhtudel, mil ettevõtjad pole komisjoniga ühendust võtnud selleks, et saada kõnealuses teatises sätestatud leebema kohtlemise osaliseks. Käesoleva teatise punkte 31–35 kohaldatakse alates selle avaldamisest kõigi menetluses olevate ja uute taotluste suhtes, mis käsitlevad kaitset trahvide eest või trahvide vähendamist.

(38)	Komisjon on teadlik, et käesolevast teatisest tulenevad õiguspärased ootused, millele ettevõtjad võivad tugineda, kui nad komisjonile kartelli olemasolust teatavad.

(39)

Kooskõlas komisjoni tegevuspõhimõtetega esitatakse otsuses teave ettevõtja poolt haldusmenetluse käigus komisjoniga tehtud koostöö kohta, et põhjendada kaitset trahvide eest või trahvide vähendamist. Kaitse trahvide eest või trahvide vähendamine iseenesest ei kaitse ettevõtjat EÜ asutamislepingu artikli 81 rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest.

(40)	Komisjon leiab, et üldjuhul kahjustab käesoleva teatisega seoses saadud dokumentide ja kirjalike või lindistatud avalduste avaldamine avalikke ja erahuve, näiteks määruse (EÜ) nr 1049/2001 (10) artiklis 4 nimetatud kontrollimiste ja uurimiste eesmärgi kaitset, isegi peale otsuse vastuvõtmist.

(1) Käesolevas tekstis sisalduv viide EÜ asutamislepingu artiklile 81 hõlmab ka EMP lepingu artiklit 53, kui komisjon kohaldab seda kooskõlas EMP lepingu artiklis 56 sätestatud eeskirjadega.

(2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) Kriteeriumi täitmist tuleb hinnata eelnevalt, st seda, kas kontroll oli edukas või mitte või kas see teoks sai või mitte, arvesse ei võeta. Hinnangu andmisel lähtutakse ainult taotleja esitatud teabe laadist ja kvaliteedist.

(4) Ettevõtja avaldused võivad olla nii kirjalikud dokumendid, mis on allkirjastatud ettevõtja poolt või nimel, või need võivad olla ka suulised avaldused.

(5) See nõuab taotlejalt täpse, õige ja täieliku teabe esitamist. Vt Euroopa Kohtu 29. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-301/04 P, komisjon v. SGL Carbon AG, §§ 68-70 ning 28. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjades C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P ja C-213/02 P, Dansk Rørindustri A/S v. komisjon, §§ 359-399.

(6) EÜT C 1, 4.1.2003, lk 1.

(7) ELT C 123, 27.4.2004, lk 18.

(8) ELT C 325, 22.12.2005, lk 7.

(9) Komisjoni teatis koostöö kohta konkurentsiasutuste võrgustikus, ELT C 101, 27.4.2004, lk 43.

(10) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 298

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 8. detsember 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Nõukogu
2006/C 298/1	Nõukogu otsus, 7. november 2006, milles käsitletakse ühenduse seisukohta rahvusvahelises troopilise puidu nõukogus 1994. aasta troopilise puidu lepingu kehtivusaja pikendamise küsimuses	1

2006/C 298/2	Nõukogu otsus, 28. november 2006, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhatuse asendusliikme asendamise kohta	2

2006/C 298/3	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta hariduses ja koolituses	3

2006/C 298/4	Nõukogu otsus, 28. november 2006, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse liikme ja asendusliikme asendamise kohta	7

2006/C 298/5	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö tulevaste prioriteetide kohta kutseõppe ja -koolituse valdkonnas (nõukogu 15. novembri 2004. aasta järelduste läbivaatamine)	8

	Komisjon
2006/C 298/6	Euro vahetuskurss	12

2006/C 298/7	Teadaanne direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel tehtud taotluse kohta	13

2006/C 298/8	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )	14

2006/C 298/9	Komisjoni teatis 25 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1.9.2006. — Avaldatud vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1) artiklile 10 ja komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (ELT C 273, 9.9.1997, lk 3).	15

2006/C 298/0	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4461 — Accor Services France/Groupe Caisse d'Épargne/Accor Emploi Services Universel JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	16

2006/C 298/1	Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul ( 1 )	17

2006/C 298/2	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4390 — PHL/IBFF) ( 1 )	23


	(1) EMPs kohaldatav tekst