7.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 297/1

Nõukogu järeldused kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta

(2006/C 297/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

arvestades, et:

—	kultuuripärand ning kultuuriline sisu ja väljendus kujutavad endast Euroopa Liidu ühiseid kultuurilisi ja põhiväärtusi ja annavad neid edasi ning demonstreerivad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

—

kultuurilisel sisul on oluline sotsiaalne ja majanduslik roll. Nii kodanike hulgas kui ka teadusringkondades valitseb tõeline vajadus digitaalse infosisu järele. Meie kultuuripärandi digiteerimine ja sidusjuurdepääs sellele võivad hoogustada loometööd ning toetada tegevusi muudes sektorites nagu õppimine ja turism, aidates seega kooskõlas Lissaboni strateegiaga kaasa konkurentsivõimele ja majanduskasvule kogu Euroopas;

—

jõupingutuste kattumise vältimiseks ja sünergiate loomiseks on äärmiselt vajalik kooskõlastatud tegevus ühenduse tasandil; seejuures peab siiski arvesse võtma, et infosisu digiteerimise ja digitaalse säilitamise osas tehtud edusammude ning kooskõlastamise praegune tase on eri liikmesriikides märkimisväärselt erinev; samuti on suuri erinevusi nende valdkondade riiklike prioriteetide vahel.

1. TERVITAB

—	algatuse “i2010: digitaalsed raamatukogud” osana esitatud komisjoni teatist ja soovitust kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta.

2. KIIDAB HEAKS

—	komisjoni soovituse (kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta) strateegilised eesmärgid ja põhielemendid;

—

Euroopa digitaalse raamatukogu idee, mille kohaselt nimetatud raamatukogu kujutaks endast ühist mitmekeelset juurdepääsupunkti Euroopa hajutatud — st erinevate organisatsioonide poolt erinevates kohtades hoitavale — digitaalsele kultuuripärandile, sisaldaks igat liiki kultuurimaterjale (tekste, audiovisuaalseid materjale, muuseumiesemeid, arhiivimaterjale jne) ning mille eesmärk on kiiresti kasutajatele edastada vahendite kriitilist massi.

3. TUNNUSTAB

—	liikmesriikides käimasolevaid erinevaid jõupingutusi digiteerida ja võimaldada sidusjuurdepääsu nende arhiivide, raamatukogude ja muuseumide infosisule ning tõdeb, et liikmesriikide tehtud edusammud on erinevas järgus;

—	digiteerimisalase riikide esindajate rühma (NRG) tehtud väärtuslikku tööd kooskõlastamise alal, muu hulgas dünaamilise tegevuskava kaudu (1), et vahetada liikmesriikide kogemusi ja jälgida tehtud edusamme;

—	vajadust kinnistada nimetatud kooskõlastustöö ühenduse institutsionaalsesse raamistikku.

4. RÕHUTAB, ET

—

Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (CENL; the Conference of European National Librarians) on teinud Euroopa tasandil hädavajalikku tööd:

—	Euroopa Raamatukogu (TEL) organiseerimisel ja loomisel, kusjuures nimetatud raamatukogu avaks juurdepääsu rahvusraamatukogude kollektiivsetele ressurssidele üle Euroopa;

—	selle töö jätkamisel Euroopa digitaalse raamatukogu loomiseks;

—	projektide “MICHAEL” (2) ja “MICHAEL PLUS” raames tehakse tööd erinevate liikmesriikide muuseumite, raamatukogude ja arhiivide digitaalsete kollektsioonide kirjeldamiseks ja nendevaheliste linkide loomiseks ning nendele kollektsioonidele juurdepääsu tagamiseks;

—	edasine töö peaks põhinema neile ja nendega seotud algatustele, liikudes eesmärgi poole saavutada tasakaalustatud koostöö raamatukogude, muuseumide ja arhiivide vahel;

—

kuigi Euroopa digitaalne raamatukogu teeb algusest peale kõiki kultuurimaterjali kategooriaid (tekste, audiovisuaalseid materjale, muuseumiesemeid, arhiivimaterjale jne) hõlmavaid kontseptuaalseid ja tehnilisi ettevalmistusi, võib ta juba esimestel etappidel ära kasutada mitmekeelse tekstimaterjali kriitilise massi võimalusi;

—	väga oluline on teha tööd infosisu digiteerimise, säilitamise ja kättesaadavuse valdkonnas, võttes täielikult arvesse intellektuaalomandit käsitlevaid ühenduse ja rahvusvahelisi õigusakte.

5. VÕTAB TEADMISEKS

—	komisjoni kavatsuse viia läbi uuringud kultuuri digiteerimise osas tehtud edusammude kohta Euroopa Liidus, digitaalressursside pikaajalise säilitamise sotsiaal-majandusliku mõju kohta ja avalike ressursside sotsiaal-majandusliku mõju kohta;

—	komisjoni kavatsuse kaasrahastada digiteerimise ja digitaalse säilitamise oskuskeskuste võrgustikku uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudu.

6. KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

—	käsitlema komisjoni soovituses määratletud kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamisega seotud küsimusi ning eelkõige käesolevates järeldustes esile tõstetud aspekte;

—

kooskõlas lisas esitatud orienteeruva ajakavaga ja võttes arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone, esimeste sammudena:

—	tugevdama digiteerimist ja digitaalset säilitamist käsitlevaid riiklikke strateegiaid ja eesmärke;

—	osalema Euroopa hajutatud kultuuripärandile mitmekeelse ühise juurdepääsupunktina toimiva Euroopa digitaalse raamatukogu loomisel;

—	parandama kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise raamtingimusi;

—	tugevdama kooskõlastamist asjakohastes küsimustes liikmesriikides ja liikmesriikide vahel;

—	aitama kaasa tõhusa ülevaate saamisele Euroopa tasandil tehtud edusammudest.

7. KUTSUB KOMISJONI ÜLES

—

kooskõlas lisas esitatud orienteeruva ajakavaga, esimeste sammudena:

—	soodustama ja kooskõlastama tööd Euroopa hajutatud kultuuripärandile ühise mitmekeelse juurdepääsupunktina toimiva Euroopa digitaalse raamatukogu loomisel;

—

aitama kaasa poliitika parandatud kooskõlastamisele kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise vallas eelkõige sellise liikmesriikide esindajate rühma loomise kaudu, mis jätkaks NRG kooskõlastustööd ühenduse institutsionaalses raamistikus, tagades järjepidevuse — sealhulgas tõhusa üleminekukorra — ning tuginedes saadud kogemustele ja teadmistele;

—	käsitlema digiteerimise, sidusjuurdepääsu ja digitaalse säilitamise raamtingimusi;

—	hindama liikmesriikide üldiseid edusamme asjakohaste teemade osas, võttes arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone; ning hindama üldiseid edusamme Euroopa digitaalse raamatukogu loomisel ja andma nõukogule vastavalt aru.

(1) Dünaamiline tegevuskava kultuurilise ja teadusliku infosisu digiteerimise kooskõlastamise kohta ELis.

(2) Mitmekeelne Euroopa kultuuripärandi loetelu.

LISA

ESMATÄHTSAD TEGEVUSED JA ORIENTEERUV AJAKAVA (1)

A. Liikmesriikide tegevused ja eesmärgid

Tugevdada digiteerimist ja digitaalset säilitamist käsitlevaid riiklikke strateegiaid ja eesmärke:

kultuurimaterjali digiteerimise kavade ja riiklike strateegiate koostamine ja ajakohastamine	2007
pikaajalist säilitamist ja hoiustamist käsitlevate riiklike strateegiate koostamine	2008 keskpaik
kultuurimaterjali hoiustamiseks, digiteerimiseks ja sellele sidusjuurdepääsu tagamiseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide väljatöötamine ja seonduva rahastamiskava esitamine mitmeks aastaks	2007
avaliku ja erasektori poolt digiteerimise valdkonnas tehtava koostöö uurimine ning vajadusel sellise koostöö algatamine ja edendamine	2007-2008

Tugevdada kooskõlastamist liikmesriikides ja liikmesriikide vahel:

digiteerimistegevuseks riiklike kooskõlastusmehhanismide loomine kultuurilise infosisu valdkonnas, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil	2007
teiste liikmesriikidega teabe vahetamine sünergiate loomiseks ning killustumise ja kattumise vältimiseks	2007-2008
digiteeritava materjali ühiste valikukriteeriumite väljatöötamine eesmärgiga saavutada Euroopa tasandil lisaväärtust	2007

Aidata kaasa Euroopa digitaalse raamatukogu loomisele:

kultuuriasutustele teekaartide ja algatuste ettevalmistamine olemasolevate ja uute digiteeritud materjalide lisamiseks Euroopa digitaalsesse raamatukokku	2007
materjalide eravaldajate julgustamine tegema oma autoriõigusega kaitstud materjalid ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti kaudu otsitavaks ja kättesaadavaks	2008-2009
õiguste valdajate ja kultuuriasutuste, näiteks arhiivide, raamatukogude ja muuseumide vahelised lepingud või kollektiivlepingud, millega kultuuriasutused saavad tagada vastavalt lepingutingimustele sidusjuurdepääsu autoriõigusega kaitstud materjalidele	2009

Aidata kaasa tõhusa ülevaate saamisele Euroopa tasandil tehtud edusammudest:

riigi tasandil saavutatud tulemuste ja saadud kogemuste hindamine	2008 kevad
komisjoni teavitamine neist tulemustest ja kogemustest ning tema soovituses ja käesolevates järeldustes (kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta) sisalduvate erinevate elementide järelmeetmetest	2008 kevad

Parandada kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise raamtingimusi:

meetmete kindlaksmääramine ja algatamine, et eemaldada kultuurimaterjali digiteerimist ja sellele sidusjuurdepääsu käsitlevates riiklikes õigusaktides sisalduvad takistused, muu hulgas uurimis- ja teadustöö võimaldamiseks või muuks otstarbeks vastavalt asjakohastele tingimustele	2008
mehhanismide loomine digiteerimise ja sidusjuurdepääsu hõlbustamiseks omanikuta teostele ja nendele teostele, mille tiraaž on lõppenud või mida enam ei levitata, samas austades täiel määral infosisu omanike huve ja õigusi	2008
õigusliku või muu tõhusa raamistiku loomine digitaalse säilitamise toetamiseks; see peaks sisaldama digitaalse kultuurimaterjali hoiustamist seaduslikult volitatud asutustes, Interneti-dokumentide kokkukogumist arhiveerimise eesmärgil (web-harvesting) selliste asutuste poolt (võttes muu hulgas arvesse ühenduse andmekaitsealaseid õigusakte) ning samuti korduvat kopeerimist ja mujale viimist	2009
kultuuriasutuste julgustamine rakendama asjakohaseid digitaalse säilitamise tehnilisi standardeid digiteerimisega seotud organisatsiooni tööprotsessides	2008

B. Komisjoni tegevused ja eesmärgid

Soodustada ja kooskõlastada tööd Euroopa digitaalse raamatukogu loomiseks:

kultuurimaterjali levitamise eesmärgil mitmekeelse ühise juurdepääsupunkti loomiseks tehtavate jõupingutuste kooskõlastamine ja soodustamine	alates 2007
koostalitlusvõime saavutamisega seotud standardeid käsitlevate küsimuste lahendamist ja mitmekeelse juurdepääsu tõhusat teostamist käsitleva töö kooskõlastamine ja soodustamine	2007-2008
foorumi loomine erasektori ja asjakohaste organisatsioonidega peetavateks aruteludeks, et piiritleda ühise juurdepääsupunkti jaoks materjali esitamise põhimõtted	2007-2008
rahaliste ja muude vahendite pakkumine tegevusteks Euroopa tasandil; Euroopa digiteerimise ja digitaalse säilitamise oskuskeskuste võrgustiku toetamine seitsmenda raamprogrammi raames nii, et võetakse täiel määral arvesse liikmesriikide erinevaid võimalusi ja kultuurilise infosisu erinevate liikide eripära; seitsmenda raamprogrammi raames selliste tehnoloogiate toetamine, mis edendavad ühisesse mitmekeelsesse juurdepääsupunkti integreerimiseks sobivaid innovaatilisi teenuseid	alates 2007

Aidata kaasa poliitika paremale kooskõlastamisele kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise vallas:

liikmesriikide tegevuste jälgimine ning liikmesriikidevahelise koostöö toetamine	alates 2007
liikmesriikide abistamine probleemide kindlaksmääramisel ja kitsaskohtade jälgimisel ning vajadusel digiteerimise protsessi käivitamiseks võetavate meetmete soovitamine	2008-2009
liikmesriikide määratud ekspertidest koosneva rühma loomine, mis jätkaks NRG kooskõlastustööd ühenduse institutsionaalses raamistikus, tagades järjepidevuse — sealhulgas tõhusa üleminekukorra — ning tuginedes saadud kogemustele ja teadmistele	2007

Käsitleda raamtingimusi:

lahenduste soovitamine teatavatele eriõigusi käsitlevatele küsimustele (näiteks omanikuta teosed ja need teosed, mille tiraaž on lõppenud), samas austades täiel määral infosisu omanike huve ja õigusi, ning nende lahenduste tõhususe tagamine piiriüleses kontekstis	2008-2009
määratletud kitsaskohtade alusel ettepanekute tegemine parandusmeetmete võtmiseks Euroopa tasandil, kui “paindlik kooskõlastamine” ei vii oodatud tulemusteni	2008-2009

Hinnata üldiseid edusamme Euroopa tasandil:

liikmesriikide edusammude ja Euroopa digitaalse raamatukogu loomisel tehtavate edusammude jälgimine, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid näitajaid, mis põhinevad nii riiklikul kui Euroopa tasandil kogutud teabele	alates 2007
aruande esitamine liikmesriikide edusammude ja ühise mitmekeelse juurdepääsupunkti osas tehtud edusammude kohta; aruandes hinnatakse eelkõige seda, mil määral on “paindlik kooskõlastamine” olnud edukas	2008

(1) Tegevusi ja eesmärke sisaldavas ajakavas esitatakse liikmesriikide ja komisjoni eesmärgid, kuid ta ei ole siduv.

7.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 297/6

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, milles käsitletakse ühiste eesmärkide elluviimist noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas, pidades silmas noorte Euroopa kodanikuaktiivsuse kujundamist

(2006/C 297/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis oma 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga (1) vastu avatud koordinatsioonimeetodi, mis on Euroopa noortevaldkonna koostöö uus raamistik, ning kinnitas komisjoni 2001. aasta novembri valges raamatus “Uus hoog Euroopa noortele” esiletoodud noortevaldkonna neli temaatilist prioriteetset valdkonda, milleks on osalus, teavitus, vabatahtlik tegevus ning noorte parem mõistmine ja tundmine;

(2)	Nõukogu võttis oma 25. novembri 2003. aasta resolutsiooniga (2) vastu avatud koordinatsioonimeetodi raames noorte osaluse ja teavitamise ühised eesmärgid ning leppis kokku, et koostab 2005. aasta lõpuks nimetatud eesmärkide rakendamist käsitleva aruande;

(3)	Euroopa Ülemkogu 2005. aasta märtsis asetleidnud kohtumisel (3) võeti vastu Euroopa noortepakt, mis on üheks Lissaboni eesmärkide elluviimist toetavatest vahenditest;

(4)	Nõukogu leppis oma 24. mai 2005. aasta resolutsiooniga (4) (noorsooteabe valdkonna ühiste eesmärkide täitmise kohta) kokku, et tähelepanu pööratakse noortele suunatud teabestruktuuride võrgustumise suurendamisele ning noorsooteabega tegelevate töötajate pidevale koolitusele;

(5)	Nõukogu leppis oma 24. mai 2005. aasta resolutsiooniga (5) (noorte osaluse suurendamise kohta esindusdemokraatia mehhanismides) kokku, et kohtub 2006. aastal, et vaadata läbi antud eesmärgi osas tehtud edusammud, tuginedes osalemise prioriteeti käsitlevatele siseriiklikele aruannetele;

(6)	Nõukogu leppis oma 24. mai 2005. aasta resolutsiooniga (6) (Euroopa noortevaldkonna koostöö raames läbiviidavate tegevuste hindamise kohta) kokku meetmed, mida kasutatakse avatud koordinatsioonimeetodi rakendamiskorra edasiarendamiseks;

(7)	Nõukogu kutsus oma 15. novembri 2005. aasta resolutsiooniga (7) (Euroopa noorte probleemide lahendamise kohta) komisjoni üles arendama struktureeritud dialoogi ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles andma 2009. aastal hinnangut Euroopa noortevaldkonna koostöö raamistikule;

(8)

Komisjon tegi oma 20. juuli 2006. aasta teatises (8) ettepaneku kinnitada ühiste eesmärkide asjakohasust ja kehtivust noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas ning kohandada ja tõhustada heakskiidetud tegevussuundade elluviimist. Komisjon tegi samuti ettepaneku konkreetsete sammude osas, mille abil saab struktureerida noortega peetavat dialoogi ja tugevdada avatud koordinatsioonimeetodi juhtimist,

märkides, et:

1.	Euroopa Noorte Informatsiooni ja Nõustamisagentuur sätestab oma Euroopa noorteteabe hartas mitmed suunised, mis käsitlevad miinimumstandardeid ja kvaliteedimeetmeid, mis võivad olla osa noortepoliitika osaks oleva noorte teavituse laiaulatuslikust, sidusast ja kooskõlastatud lähenemisviisist;

Euroopa Nõukogu rõhutas oma noorte kohaliku ja piirkondliku tasandi ühiskondlikus elus osalemise muudetud Euroopa hartas, et väga oluline on luua tingimused tõelise dialoogi ja koostöö toimumiseks noorte ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vahel ning võimaldada noortel ja nende esindajatel aktiivselt osaleda neid mõjutavate poliitikate väljatöötamisel ja elluviimisel,

RÕHUTAVAD, ET:

1.	EÜ noorsoo- ja põlvkondade poliitika peaks kajastama Euroopa rahvastikus noorte osakaalu vähenemisest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi väljakutseid;

2.	valdkondadevaheline noorsoopoliitika omab suurt tähtsust Lissaboni strateegia majanduskasvu, tööhõive ja kodakondsuspoliitika eesmärkide tõhusal rakendamisel;

3.	noorte osaluse ja teavitamise ühised prioriteedid on hoogustanud riikide noorsoopoliitikat ning on jätkuvalt olulised noortes, eelkõige piiratud võimalustega noortes, kodanikuaktiivsuse edendamisel;

4.	noorteorganisatsioonidel on võtmeroll noorte osaluse soodustamisel ja edendamisel ning noorte täieliku potentsiaali kasutamise toetamisel;

5.	noorsoopoliitika arendamiseks on vaja kaasata noori, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides tegutsevaid inimesi, ning noortevaldkonnas töötavaid teadlasi — võttes arvesse nende pädevusvaldkondi — poliitikakujundamise alastesse aruteludesse nendes küsimustes, mis mõjutavad noori;

6.	kodanikuaktiivsuse põhimõtet peaks laiendama nii, et see sisaldaks lisaks selle sotsiaalsetele ja poliitilistele mõõtmetele ka selle kultuurilisi, majanduslikke ja arenevaid tehnilisi aspekte;

7.	kodanikuaktiivsuse olemasolevaid erinevaid vorme tuleks käsitleda, kui võimalust tugevdada demokraatiat ja tuua poliitilisse päevakorda uusi teemasid;

8.	noortevaldkonna avatud koordinatsioonimeetodit tuleks tugevdada, et noorsoopoliitika riiklike programmide ja strateegiate väljatöötamise käigus paremini rakendada ühiseid eesmärke.

LEPIVAD KOKKU, ET:

1.	kinnitatakse 2003. aastal vastuvõetud noorte osaluse ja teavitamise ühiste eesmärkide asjakohasust ja kehtivust;

2.	kohandatakse ja täiustatakse noorte osaluse ja teavitamise ühiste eesmärkide osas vastuvõetud tegevussuundasid, mis on kirjeldatud lisas;

3.	paremini tuleks struktureerida ja edasi arendada foorumeid, mida kasutatakse noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides tegutsevate inimeste, ning noortevaldkonnas töötavate teadlastega peetavaks dialoogiks ja aruteluks, tehes seda alates kohalikust tasandist kuni üleeuroopalise tasandini;

4.	arvesse tuleks võtta noorte seisukohti ja probleeme, tehes seda nii alt kui ülalt algatatud dialoogiprotsessi kaudu, et tagada noorte endi poolt oluliseks peetavate eluaspektide kaasamine;

5.	asjakohaste tasandite poliitika kujundamisel tuleks kindlasti arvesse võtta ka nimetatud struktureeritud dialoogi ja selle tulemusi;

6.	asutada tuleks mitteametlik foorum, mis koosneb noorte, nõukogu praeguse eesistujariigi ja tulevaste eesistujariikide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatest ning mis peaks kokku tulema korrapäraselt, et tagada noortevaldkonna meetmete sidusus ja järjepidevus;

7.	noorte Euroopa kodanikutunde suurendamiseks tuleks ära kasutada teisi algatusi, nagu näiteks komisjoni koostatud demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava (9);

prioriteetsed küsimused, mida nimetatud struktureeritud dialoogi raames kuni aastani 2009 arutatakse, on sotsiaalne kaasatus ja mitmekesisus 2007. aastal, kultuuridevaheline dialoog 2008. aastal ning jätkuva noorsooalase koostöö perspektiivid 2009. aastal. Nimetatud küsimusi tuleks arutada paralleelselt prioriteetse teemadega, mida käsitletakse noorte avatud koordinatsioonimeetodi ja Euroopa noortepakti raames ning koos noortevaldkonnas kokkulepitud horisontaalsete prioriteetidega, nagu näiteks võitlus diskrimineerimise vastu ja tervishoid. Eesistujariigid määratlevad täpsemalt nimetatud teemasid kooskõlas oma töökavadega.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES:

1.	valima 2007. aasta märtsi lõpuks välja need osaluse ja teavitamise valdkonna tegevussuunad, millele nad tahavad keskenduda, ning määratlema tegevussuundade rakendamise konkreetsed meetmed ja/või tegevuskavad;

2.	looma ettevalmistavad ja jätkutegevuse mehhanismid, mis tagavad ühiste eesmärkide tõhusa rakendamise koostöös asjakohaste osalejatega, muu hulgas noorte, noorteorganisatsioonide, noortevaldkonnas töötavate teadlaste ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega;

3.	edendama kohalikes ja piirkondlikes ametiasutustes, noorteorganisatsioonides ja noorte seas osaluse ja teavitamise ühiste eesmärkide rakendamist ning tegema kohalike ja piirkondlike ametiasutustega tihedat koostööd, et tagada nimetatud eesmärkide võimalikult täieulatuslik rakendamine;

4.	märkima, noorte parema mõistmise ja tundmise ühiseid eesmärke käsitlevate aruannete esitamisel 2008. aasta lõpus, kuidas on rakendatud noorte osaluse ja teavitamise ühiste eesmärkide heakskiidetud tegevussuundasid.

VÕTAVAD TEADMISEKS, ET KOMISJON KAVATSEB:

1.	käivitada eurobaromeetri uuringu noorte kohta;

2.	mobiliseerida Euroopa noorsooteabevõrke (10) struktureeritud dialoogi toetamiseks;

3.	edasi arendada Euroopa noorteportaali;

4.	korraldada koos osalevate riikide asjakohaste partneritega korrapäraselt Euroopa noortenädalat, kus osalevad volinikud ja teiste Euroopa institutsioonide esindajad, millele võimaluse korral eelnevad konsultatsioonid Euroopa noorteportaalis;

5.	korraldada kohtumisi noortega, kes üldjuhul ei puutu kokku Euroopa institutsioonidega.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES:

1.	tagama, et avatud koordinatsioonimeetodi protsess jääb avatuks ja läbipaistvaks ning et nimetatud protsessi tulemusel saadud teavet kasutatakse kõige paremal viisil;

2.	arendama ja toetama jätkuvat ja struktureeritud dialoogi, mille eesmärgiks on tagada noorte ja teiste noorsootöö valdkonna asjakohaste osalejate õigeaegne ja tõhus panus poliitikakujundamisse noortele olulistes küsimustes;

3.	tegema nimetatud struktureeritud dialoogi arendamisel koostööd asjakohaste osalejatega, muu hulgas kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ning haridusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega;

4.	tagama, et struktureeritud dialoog ühendab noorsooküsimustega otseselt või kaudselt seotuid inimesi, mille tulemusena töötatakse välja sidusam ja sektoriteülene lähenemisviis antud küsimustele;

5.	soodustama laiahaardelist lähenemisviisi nimetatud dialoogile, mis hõlmab noori, kes on kaasatud erinevates ja uuenduslikes kodanikuaktiivsuse vormides, organiseerumata noori ja piiratud võimalustega noori ning looma tingimusi kõikide noorte võrdseks osalemiseks;

6.	toetama vajaduse korral noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas vastastikuse õppimise alaseid tegevusi, mis hõlmavad ka neid Euroopa riike, mis ei ole ELi liikmesriigid;

7.	looma vabatahtlikkuse alusel Euroopa tasandil töörühma noorte osaluse ja teavitamise alaste ühiste eesmärkide rakendamise mõjude hindamise indikaatorite arutamiseks. Komisjoni palutakse esitada nõukogule aruanne töörühma saavutatud tulemuste kohta;

8.	kasutama parimal viisil programmi “Aktiivsed noored” 2007 — 2013 struktureeritud dialoogi toetamiseks;

9.	arutama liikmesriikide ja üleeuroopalisel tasandil nimetatud struktureeritud dialoogi rakendamist ja tegema seda 2009. aastal asetleidva Euroopa noortevaldkonna koostöö raamistiku hindamise kontekstis.

(1) EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.

(2) ELT C 295, 5.12.2003, lk 6.

(3) 7619/1/05. Järeldus 37.

(4) ELT C 141, 10.6.2005, lk 5.

(5) ELT C 141, 10.6.2005, lk 3.

(6) ELT C 141, 10.6.2005, lk 1.

(7) ELT C 292, 24.11.2005, lk 5.

(8) 11957/06.

(9) 14775/05 ja 9393/06.

(10) Nagu näiteks ERYICA, EURODESK ja EYCA.

LISA

MEETMED NOORTE OSALUSE JA TEAVITAMISE ÜHISTE EESMÄRKIDE RAKENDAMISE TUGEVDAMISEKS

Sõltuvalt iga liikmesriigi tingimustest ja prioriteetidest, ning ilma et see piiraks liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste erinevaid ülesandeid, võivad tegevussuunad sisaldada järgnevas mittetäielikus loetelus sisalduvaid tegevusi:

TEAVITAMINE

1. Noorte juurdepääs teabeteenustele

a)	luua ja edendada — eelkõige teabeteenuste parema kooskõlastamise kaudu oma territooriumil — sidusaid, kõikehõlmavaid ja noortele suunatud teavitusstrateegiaid, mis käsitlevad kõiki olulisi noori puudutavaid küsimusi;

b)	töötada välja veebipõhised teabe- ja nõustamisteenused ning teised noorte teavitamise uuenduslikud lähenemisviisid, nagu näiteks noorte teavitamise mobiilsed üksused, et hõlbustada piiratud võimalustega noorte ligipääsu teabele.

2. Kvaliteetne teave

c)	osutada haridust ja koolitusvõimalusi isikutele, kes on vastutavad noorte teavitamise eest;

d)	arendada edasi individuaalseid teabe- ja nõustamisteenuseid;

e)	arendada noorte teabe- ja nõustamisteenuseid, mis vastavad noorte endi vajadustele ning kasutada neid teabekanaleid, mida noored kõige sagedamini kasutavad;

f)	kasutada parimal viisil olemasolevaid suuniseid kvaliteedi miinimumstandardite kohta ja/või välja töötada kvaliteedistandardid, et tagada kõrgekvaliteediline teave;

g)	parandada teabe kvaliteedi hindamist;

h)	püüda tagada, et noortevaldkonnas teostatud teadusuuringute tulemused on arusaadaval ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavad.

3. Noorte osalus teavitustegevuses

i)	julgustada noorteorganisatsioone levitama teavet nende keskse rolli kohta kodanikuühiskonna ehitamisel;

j)	suurendada noorte osalust riiklike teabestrateegiate väljatöötamises ja hindamises;

k)	julgustada noori osalema neile suunatud ja neile huvipakkuva teabe kogumisel, koostamisel ja levitamisel ning sellega seonduvates nõustamistegevustes.

OSALUS

1. Noorte osalus kodanikuühiskonnas

a)	luua sobivad tingimused noorteorganisatsioonide ja noorte algatusrühmade tegutsemiseks, näiteks osutades neile kas rahalist abi või tegevuseks vajalikke vahendeid;

b)	julgustada kõigile noortele laiaulatuslike ja võrdsete osalusvõimaluste osutamist;

c)	julgustada noori ja noorteorganisatsioone looma ülemaailmseid partnerlusi;

d)	määratleda uued osalusvormid ja toetada neid tugevdavaid katseprojekte;

e)	edendada struktureeritud dialoogi noortega neile huvipakkuvates küsimustes ning kaasata konsultatsiooniprotsessi nii riiklikud noortenõukogud kui noored, kes on kaasatud kodanikuaktiivsuse uutesse vormidesse, nagu näiteks võrgustikesse ja algatusrühmadesse;

f)	toetada kohalike osalusstruktuuride, nagu näiteks noortenõukogude, mis süsteemselt kaasavad noori kohalikesse poliitikakujundamise organitesse ning mobiliseerivad piirkondlike ja kohalike ametiasutuste toetust, arendamist ja nendevaheliste võrkude loomist;

g)	tagada, et noortega konsulteeritakse süstemaatiliselt küsimustes, mis neile huvi pakuvad, ning julgustada kohalike noortealgatuste arengut ja rakendamist;

h)	luua valdkondadevahelisi poliitikaid riiklikul tasandil ja kaasata noored nende rakendamisse;

i)	uurida veebipõhiste ühenduste loomise võimalusi;

j)	arendada vahendeid osaluse edendamiseks, nagu näiteks osalusmehhanismide juhised või interaktiivsed poliitikaosaluse foorumid internetis.

2. Suurem noorte osalus esindusdemokraatia süsteemis

k)	välja töötada praktilisi meetmeid noorte osaluse suurendamiseks esindusdemokraatia institutsioonides, austades samas väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia ja võrdsus;

l)	kasutada paremini ära infotehnoloogiat, et hõlbustada noorte osalemist kohaliku, riikliku, piirkondliku ja üleeuroopalise tasandi valimistel;

m)	vajaduse korral kaaluda valimisõigusliku vanuse vähendamist käsitleva mõttevahetuse pidamist ja kasutada täiel määral ära mõnedes liikmesriikides omandatud kogemusi.

3. Erinevate osaluse õppimise vormide toetamine

luua sünergia haridusvaldkonnas rakendatavate meetmetega. Euroopa tasandil saaks seda saavutada läbi tihedamate sidemete hariduse ja koolituse avatud koordinatsioonimeetodiga. Liikmesriigid peaksid välja töötama asjakohased meetmed riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, näiteks kodanikuaktiivsuse kujundamise algatused koolides;

o)	osutada noortele mitteformaalseid õppevõimalusi, mis suurendavad nende osalust kodanikuühiskonna arendamises ning tugevdavad kooli sidemeid kodanikuühiskonna, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi noorsootööga. Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiratud võimalustega noortele;

p)	töötada välja, hinnata ja levitada parimaid tavasid demokraatiahariduse ja noorte osaluse valdkondades.

7.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 297/14

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 297/06)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

12.10.2006

Abi number

N 53/06

Liikmesriik

Belgia

Piirkond

Flandria

Nimetus

„Proefproject van het Vlaamse Gewest voor subsidies voor het vervoer van containers via binnenvaart en estuaire vaart van en naar de Vlaamse kusthavens”.

Õiguslik alus

Besluit van de Vlaamse regering tot toekenning van een toelage voor het transport via binnenvaart en estuaire vaart van de Vlaamse kusthavens naar het hinterland

Meetme liik

abikava

Eesmärk

—	saavutada üleminek maanteeveolt siseveekogudel toimuvale transpordile;

—	hüvitada väliskulud, mida maanteveoga ei kaasne;

—	saavutada käivitusperioodi lõppedes piisavalt aktiivne kaubaliiklus, et konteinerite liinivedu Flaami rannikuäärsete sadamate ja sisemaa vahel saaks korraldada ilma riigipoolse sekkumiseta.

Abi vorm

otsetoetus

Eelarve

6 240 776 EUR kolmeks aastaks.

Osatähtsus

Suudmealal kasutatavate laevade ehitamiseks ja ümberehitamiseks 20 % kogukuludest. Stardiabiks 1,14 % ja 3,16 % transpordi kogukuludest TEU konteineri kohta, mille sihtkohaks on vastavalt Flandria ja Reini piirkond.

Kestus (periood)

2006-2008

Majandusharud

Siseeveetransport

Abiandva asutuse nimetus ja aadress

Flandria piirkond ettevõtte Waterwegen en Zeekanaal S.A. kaudu.

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

13.9.2006

Abi nr

N 223/06

Liikmesriik

Prantsusmaa

Piirkond

Martinique'i piirkond

Nimetus

Régime d'aides sociales à caractère individuel au profit de certaines catégories de passagers des liaisons aériennes régulières entre la Martinique et la métropole, en application de l'article 60 de la loi no 2003-660 du 21 juillet 2003 de programme pour l'outre-mer

Õiguslik alus

Article 60 de la loi no 2003-660 du 21 juillet 2003 de programme pour l'outre-mer; décret no 2004-100 du 30 janvier 2004 relatif à la dotation de continuité territoriale instituée par l'article 60 de la loi de programme pour l'outre-mer; arrêté du 7 février 2006 fixant pour l'année 2006 la répartition de la dotation de continuité territoriale instituée par l'article 60 de la loi de programme pour l'outre-mer; délibération du conseil régional de la Martinique no 04-1012 du 15 juin 2004 portant dispositif de continuité territoriale; délibération du conseil régional de la Martinique no 04-1711 du 6 octobre 2004 portant autorisation de signer des conventions avec les agences de voyage dans le cadre de la mise en place du dispositif de continuité territoriale; délibération du conseil régional de la Martinique no 05-1742 du 25 octobre 2005 portant modification du dispositif d'aide au voyage aérien

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Parandada Martinique'i elanike liikumisvõimalusi saare ja Prantsusmaa vahel.

Abi vorm

Hüvitatakse 50 % edasi-tagasi lennupileti maksumusest.

Eelarve

Ligikaudu 5 miljonit EUR aastas.

Osatähtsus

50% edasi-tagasi lennupileti maksumusest

Kestus

10 aastat

Majandusharud

Õhutransport

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Conseil régional de la Martinique — Hôtel de Région — Plateau Roy-Cluny

Rue Defferre — BP 601 F-97200

Fort-de-France

Muu teave

Aruanne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.7.2006

Abi nr

N 279/06

Liikmesriik

Slovakkia

Nimetus

SEN Films s.r.o.

Õiguslik alus

a)	Zákon č. 523/2004 Z. z. o rozpočtových pravidlách verejnej správy a o zmene a doplnení niektorých zákonov,

b)	Zákon č. 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci v znení zákona č. 203/2004 - § 4 ods. 1, písm. d),

c)	Výnos MK SR - 12947/05-110/30493 zo 16. novembra 2005 o poskytovaní dotácií v pôsobnosti MK SR

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Kultuuri edendamine

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 9 mln SKK; Kavandatud abi kogusumma: 30,6 mln SKK

Abi osatähtsus

29,4 %

Kestus

31. detsember 2006

Majandusharud

Meelelahutus, kultuur ja sport

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky, Námestie SNP č. 33, SK-813 31 Bratislava 1

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

12.10.2006

Abi nr

N 348/2006

Liikmesriik

Holland

Nimetus

Overgangsbudget voor de liberalisatie van de markt voor inburgeringscursussen voor recente immigranten

Õiguslik alus

Artikel 60 Wetsvoorstel

Ministeriële Regeling

Kamerstukken 2005-2006 30308 nr. 2 & 3.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Valdkondlik arendustegevus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: 2007: 62 mln EUR, 2008: 40 mln EUR, 2009: 20 mln EUR; Kavandatud abi kogusumma: 122 mln EUR

Kestus

1. jaanuar 2007 - 31. detsember 2009

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschap

Postbus 16375, 2500 BJ Den Haag, Nederland

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Abi number	N 387/06
Liikmesriik	Slovaki Vabariik
Piirkond	Nitriansky kraj
Nimetus	Renty (t. j. odškodnenia za pracovné úrazy a choroby z povolania) pre Hornonitrianske bane Prievidza, a.s. Prievidza
Õiguslik alus	Článok 7 nariadenia Rady (ES) č. 1407/2002 o štátnej pomoci pre uhoľný priemysel v kombinácii s číslom 1 písm. f) prílohy k nariadeniu
Meetme liik	individuaalne abi
Eesmärk	hüvitis üleläinud kohustuste täitjale
Abi vorm	otsetoetus
Eelarve	39,9 miljonit SKK
Kestus	1.1.2005–31.12.2005
Majandusharud	söetööstus
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	7.6.2006
Abi nr	N 622/2005
Liikmesriik	Madalmaad
Nimetus	Steunregeling voor de aanpassing van het Europese signaleringssysteem (ETCS) in series goederenlocomotieven
Õiguslik alus	Regeling, houdende bepalingen voor de subsidiëring van ombouw en typekeuring van ETCS in goederenlocomotieven
Eesmärk	Rahalise abi andmine Euroopa rongijuhtimissüsteemi kohaldamiseks nende seeriate kaubavedurites, mis hakkavad sõitma uuel Betuwe liinil.
Eelarve	15 miljonit EUR
Abi osatähtsus	50 % abikõlblikest kuludest
Kestus	2006 — 2007

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Abi nr	NN 9/2006
Liikmesriik	Slovakkia Vabariik
Nimetus	Riigiabi söetööstusele
Õiguslik alus	Zákon č. 461/2003
Eesmärk	Kaevanduste sulgemine
Eelarve	191 miljonit SKK
Kestus	2004 kuni 2010

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev	20.4.2004
Abi nr	N. 54/2001
Liikmesriik	Itaalia
Piirkond	Provincia autonoma di Trento
Nimetus	Provvidenze per gli impianti a fune e le piste da sci
Õiguslik alus	Deliberazione della giunta provinciale n. 6749 del 12 giugno 1998, concernente provvidenze per gli impianti a fune e le piste da sci — anni 1999 e 2000
Meetme liik	Abiskeem
Eesmärk	Valdkondlik arendustegevus
Abi vorm	Otsene toetus
Eelarve	Kavandatud aastased kulutused: 10,9 mln EUR; Kavandatud abi kogusumma: 21,8 mln EUR
Abi osatähtsus	45 %
Kestus	1. jaanuar 1999 — 31. detsember 2000
Majandusharud	Meelelahutus, kultuur ja sport
Abi andva asutuse nimi ja aadress	Provincia autonoma di Trento — Piazza Dante 15, I-38100 Trento

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

7.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 297/19

RIIGIABI — PRANTSUSMAA

Riigiabi C 47/2006 (ex N 648/2005) — Videomängude loomise suhtes kohaldatav maksusoodustus

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 297/07)

Käesolevale kokkuvõttele lisatud autentses keeles 22. november 2006 aasta kirjas teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud abimeetmega.

Huvitatud pooled võivad esitada oma märkused meetmete kohta, mida puudutava menetluse komisjon alustab, ühe kuu jooksul käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgneval aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Registry

SPA 3, 6/5

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Prantsusmaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides selle põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

1. MEETME KIRJELDUS

Prantsusmaa ametiasutused teatasid 20. detsembril 2005 eelnõust, mis käsitleb videomängu loomise suhtes kohaldatavat maksusoodustust.

Maksusoodustust võivad saada videomängude arendamisega tegelevad stuudiod, olenemata sellest, kas tegu on sõltumatu tarkvaraettevõtja või filiaaliga. Maksusoodustus hõlmab arvuti- või konsoolimänge, mobiiltelefoni- või võrgumänge, hariduslikku või harivate mängude tarkvara ning samuti kultuuriteemalisi CD-ROMe, kui need vastavad teatavatele tingimustele.

Mitte mingil juhul ei anta maksusoodustust pornograafilise või väga vägivaldse sisuga mängudele. Samuti peab videomäng maksusoodustuse saamiseks vastama ühele järgmistest kultuurialastest kriteeriumidest:

1.	Videomäng kujutab endast juba olemasoleva, Euroopa kultuuripärandisse kuuluva teose mugandust ja põhineb prantsuskeelsel stsenaariumil.

Videomäng on “kvaliteetne, originaalne ja aitab kaasa Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja loomingu väljendamisele videomängude valdkonnas”. Nende tingimuste hindamiseks “uuritakse sisu, stsenaariumi, mängitavuse, menüüs liikumise, interaktiivsuse, kujunduse, helipildi ja graafika kvaliteeti ja originaalsust”.

Lisaks peab olema täidetud Euroopa kultuuri kriteerium, mida mõõdetakse kategooriateks ja rubriikideks jagatud punktiskaalal vastavalt sellele, kas mäng pärineb Euroopa Liidu liikmesriigist, ning mille alusel tehakse kindlaks, kas videomäng on Euroopa päritolu ja võib seega saada maksusoodustust. Punktiskaalas ei võeta arvesse kulude tekkimise asukohta.

Abikõlblike kulude hulka kuuluvad videomängu loomisega seotud personalikulud (palgad ja sotsiaalkindlustus), heakskiidetud videomängude loomisega otseselt seotud kinnisvara, välja arvatud hoonete kulumi katmiseks eraldatud vahendid ja muud tegevuskulud, mille suuruseks on kehtestatud 75 % personalikuludest.

Selliselt määratletud kulude baasi suhtes kohaldatav maksusoodustusmäär on 20 % abikõlblikest kulude baasist. Kui majandusaasta jooksul saadava maksusoodustuse summa ületab tasutavaid makse, makstakse ülejääk ettevõtjale tagasi. Meetme esialgseks eelarveks hinnatakse 30–60 miljonit EURi aastas. Kava kohaselt kestab meede kuni 31. detsembrini 2008.

2. MEETMETE HINDAMINE

Kõnealuse maksusoodustusega antakse teatavatele videomängude tootmisega tegelevatele ettevõtjatele maksude vähendamise teel ja seega riigi vahenditest valikuline eelis. Lisaks toimub selles majandusharus liikmesriikide vahel kaubavahetus. Seepärast on teatatud meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi.

Esiteks peab komisjonil olema võimalik veenduda, et meede ei sisalda sätteid, mis oleksid EÜ asutamislepinguga vastuolus valdkondades, mis ei ole seotud riigiabiga. Näib, et abikõlblike kuludena saab üksnes arvestada maksusoodustust saava ettevõtja kulumi katteks eraldatud vahendeid ja personalikulusid. Samal ajal ei ole selge, kas ja kuidas võetakse arvesse allettevõtjate kulusid, kes võivad asuda muudes liikmesriikides. Komisjon ei saa seega olla kindel, et meede ei ole kulude tekkimise asukoha tõttu diskrimineeriv. Samuti ei ole selge, kas kõnealust maksusoodustust võivad saada Euroopa ettevõtjate filiaalid, mis asuvad püsivalt Prantsusmaal, olenemata nende õiguslikust vormist.

Prantsusmaa ametiasutused leiavad, et teatatud meede on kooskõlas ühenduse riigiabi eeskirjadega, kuna see kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d osutatud erandi kohaldamisalasse. Selleks et meede vastaks nimetatud artikli alusel riigiabi eeskirjadele, peab ta edendama kultuuri proportsionaalsel ja vajalikul määral.

Komisjon ei välista siiski, et teatavad videomängud võivad kujutada endast kultuuritooteid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d tähenduses. Videomängude kuulumine kultuuritoodete hulka sõltub nende sisust ja valikukriteeriumidest, mida Prantsusmaa ametiasutused kasutavad.

Esimese kultuurialase kriteeriumina on Prantsusmaa ametiasutused välja pakkunud, et videomäng peaks kujutama endast juba olemasoleva, Euroopa kultuuripärandisse kuuluva teose mugandust. Mõned näited videomängudest, mis Prantsusmaa ametiasutuste väitel vastavad sellele kriteeriumile, näivad siiski osutavat, et selline määratlus on väga lai ega taga piisaval määral, et ka tegelikult valitakse välja videomängud, mis on juba olemasoleva, Euroopa kultuuripärandisse kuuluva teose mugandus. Euroopa kultuuripärandi määratlust tuleks seega täpsustada.

Teiseks on videomäng abikõlblik juhul, kui ta on “kvaliteetne, originaalne ja aitab kaasa Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja loomingu väljendamisele videomängude valdkonnas”. Sellele kultuurialasele kriteeriumile on samuti võimalik anda lai tõlgendus, mis hõlmaks näiteks simulatsiooni- ja spordimänge, mille kultuuriline sisu on vaieldav. Lisaks võidakse “kvaliteetsuse ja originaalsuse” kriteeriumi kasutada pigem selleks, et valida välja videomängud, mis on meelelahutuslikud ja hea animatsiooniga, mitte tõeliselt kultuuriga seotud.

Seetõttu ei ole komisjon praeguses etapis kindel, kas teatatud meede võimaldab valida välja üksnes videomänge, mis on ka tegelikult kultuurilised, ja vastab seega kultuuri edendamise eesmärgile EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d tähenduses.

Selleks et kõnealuses abimeetmes määratletud videomängude tootmise edendamist saaks lugeda kultuuriliseks eesmärgiks artikli 87 lõike 3 punkti d tähenduses, peab meede oleme kavandatud nii, et see tagab kultuuri edendamise; see peab eelkõige olema sobiv vahend selle eesmärgi saavutamiseks, mõjuma piisava stiimulina ja olema proportsionaalne. Praeguses etapis leiab komisjon, et Prantsusmaa ametiasutused ei ole esitanud piisavaid andmeid, mis võimaldaksid teha kindlaks, kas meetmel on piisavalt stimuleeriv mõju. Proportsionaalsuse küsimuses märgib komisjon, et kulude pealt arvestatav 20 % maksusoodustus on mõistlik tingimusel, et kõik abikõlblikud kulud määratletakse nõuetekohaselt ja võetakse arvesse ainult tegelikke tootmiskulusid.

Muude tegevuskulude (välja arvatud personalikulud ja kinnisvara kulumi katteks eraldatud vahendid) suuruseks on kehtestatud 75 % personalikuludest. Komisjon kahtleb, kas sellise arvutusviisi kasutamine muude tegevuskulude puhul võimaldab teha kindlaks, kui palju abi saav ettevõtja kulutab tegelikult videomängude loomisele, ning kas see on seega kooskõlas ühenduse riigiabi eeskirjadega.

Lisaks peavad teatatud meetmest tulenevad konkurentsimoonutused ja selle mõju kaubandusele olema piiratud, et abi mõju oleks kokkuvõttes positiivne ja kokkusobiv ühisturuga. Kuna maksusoodustusega vähendatakse Prantsusmaal asuvate videomängusektori ettevõtjate tootmiskulusid, võib see tugevdada nende seisundit, võrreldes teiste Euroopa konkurentidega, eriti Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Prantsusmaa ametiasutused ei ole esitanud täpsemaid andmeid kõnealuse meetme mõju kohta ühendusesisesele konkurentsile.

Kõigil eespool nimetatud põhjustel kahtleb komisjon praeguses etapis, kas teatatud meede on kooskõlas ühisturuga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile d. Komisjon kahtleb ka selles, kas meedet saab lugeda kooskõlas olevaks muude asutamislepingu sätete või teiseste õigusaktide alusel.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib saajalt nõuda igasuguse ebaseadusliku abi tagastamist.

KIRJA TEKST

“Par la présente, la Commission a l'honneur d'informer la France qu'après avoir examiné les informations fournies par vos autorités sur la réforme citée en objet, elle a décidé d'ouvrir la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE.

1. PROCÉDURE

1.	Le 20 décembre 2005, les autorités françaises ont notifié la présente mesure d'aide.

2.	Par lettre datée du 25 janvier 2006, la Commission a demandé des informations supplémentaires, qui ont été fournies par courrier daté du 15 février 2006.

3.	Le 3 mai 2006, une réunion a eu lieu entre les services de la Commission et les autorités françaises. À la suite de cette réunion, les autorités françaises ont apporté des changements à cette mesure, dont elles ont informé la Commission par lettre en date du 12 juin 2006.

4.	Sur la base de ces changements, la Commission a demandé des informations supplémentaires par lettre datée du 1er août 2006, à laquelle les autorités françaises ont répondu, après une demande d'extension de délai, par courrier daté du 18 septembre 2006.

2. DESCRIPTION DE LA MESURE

2.1. Contexte de la mesure

D'après les autorités françaises, la France est historiquement un pays de création de jeux vidéo. Actuellement trois sociétés françaises figurent au rang des tout premiers éditeurs mondiaux: Ubisoft, Atari et Vivendi Universal Games. Outre ces trois éditeurs, près d'une soixantaine de studios de développement indépendants, généralement de taille petite (5-10 personnes) à moyenne (50-60 personnes) participent en France à la création de jeux sur le territoire.

Les autorités françaises soulignent par ailleurs que le jeu vidéo s'est affirmé comme “un mode créatif d'expression capable de véhiculer des valeurs sociales, culturelles voire artistiques”. Cela serait particulièrement vrai en France. Selon les autorités françaises, il y a en effet une tradition et un savoir-faire français du jeu vidéo, qui sont tournés vers la création originale et où le graphisme et la jouabilité (“gameplay”) s'inspirent tout à la fois du cinéma et de la bande dessinée. Le jeu vidéo français se distingue aussi par l'importance des jeux à contenu directement culturel ou ludo-éducatif.

Or, selon les autorités françaises, l'environnement économique mondial menace les conditions de la création du jeu vidéo en France. La première raison serait d'ordre technologique: la particularité du jeu vidéo est d'être soumise à un cycle technologique court, marqué par le renouvellement tous les cinq ou six ans des consoles de jeu. L'introduction de nouvelles technologies rend chaque cycle de production plus coûteux et plus complexe puisqu'il faut à chaque fois réinventer la chaîne de production. Le dernier changement de consoles au début des années 2000 a ainsi abouti à des budgets de développement des nouveaux produits très supérieurs à ceux de la génération précédente. Or un nouveau cycle industriel est en court, avec les mêmes conséquences économiques pour les producteurs de jeux vidéos.

En outre, si les éditeurs français de jeux vidéo sont parmi les premiers au rang mondial, les studios européens et notamment français quant à eux souffrent, selon les autorités françaises, d'un manque de compétitivité par rapport aux autres pays, notamment le Canada Ainsi, pour un même projet, l'écart de coût de développement peut atteindre 33 % entre la France et les États-Unis et 90 % par rapport au Canada. En effet, le Québec a mis en place un crédit d'impôt sur les dépenses de jeux vidéo (37,5 % sur les dépenses de production éligibles), dont semble bénéficier d'ailleurs Ubisoft, qui a installé une filiale dans ce pays.

La concomitance de ces facteurs aurait ainsi provoqué un effondrement du tissu productif français, dont les effectifs seraient en baisse de 50 % depuis 2000. Ainsi une vingtaine de sociétés françaises ont cessé leurs activités entre 2001 et 2004. Cette situation mettrait en péril le secteur de la création de jeux vidéo européenne et française dont la dimension culturelle est essentielle, selon les autorités françaises. Face à ces difficultés, les autorités françaises proposent de mettre en place un mécanisme de soutien à la création de jeux vidéo ayant une dimension culturelle.

2.2. Modalités de la mesure

10.	La base juridique de la mesure est un projet d'article de loi instaurant un crédit d'impôt pour dépenses dans la création de jeux vidéo, à insérer dans la loi de finances pour 2006.

a) Entreprises et jeux vidéo éligibles

11.	Les entreprises éligibles sont celles qui produisent les jeux vidéos, à savoir les studios de développement, indépendants ou filiales d'éditeurs.

12.

Les jeux éligibles sont définis comme les logiciels de loisir mis à la disposition du public sur support physique ou en ligne et intégrant des éléments de création artistique et technologique. Ceci recouvre non seulement le jeu vidéo pour PC ou console, mais aussi le jeu mobile, le jeu en ligne multi-joueurs ou non, le logiciel éducatif ou ludo-éducatif et le CD-Rom culturel si il intègre une interactivité et une créativité suffisante. Un montant minimum de 150 000 EUR de coûts de développement a été fixé pour exclure les jeux qui n'ont pas vocation à une commercialisation significative. De plus, pour être admis au bénéfice du crédit d'impôt, les jeux vidéo devront remplir un certain nombre de critères.

13.	Le premier critère sera négatif: seront exclus du bénéfice du crédit d'impôt les jeux vidéo comportant des séquences à caractère pornographique ou de très grande violence.

14.

Les jeux vidéo éligibles devront par ailleurs avoir une dimension culturelle. Pour ce faire, les jeux vidéo devront satisfaire l'un de deux critères suivants:

a)	Soit ils développent une adaptation d'une œuvre pré-existante du patrimoine culturel européen à partir d'un scénario écrit en français.

Soit ils développent un concept original. Ce critère a été ultérieurement précisé par les autorités françaises: les jeux vidéo sont éligibles sur la base du second critère culturel si ils remplissent “un critère de qualité et d'originalité du concept et de contribution à l'expression de la diversité culturelle et de la création européennes en matière de jeu vidéo”. L'appréciation de ce critère comprendra “l'examen de la qualité et de l'originalité du contenu, du scénario, de la jouabilité, de la navigation, de l'interactivité et des composantes visuelles, sonores et graphiques”.

15.

S'ajoutera enfin un critère “culturel” européen: un barème de points répartis par catégories et affectés par postes en fonction de la qualité de ressortissant d'un État membre de l'Union européenne déterminera le caractère européen des jeux vidéo et donc leur admissibilité au bénéfice du crédit d'impôt. Sont pris en compte pour le barème non seulement les collaborateurs directement engagés par le producteur de jeu, mais aussi ceux rattachés aux éventuelles entreprises sous-traitantes chargées des opérations de fabrication. Le calcul de ce barème est aussi fait indépendamment de la localisation des dépenses: ainsi les dépenses effectuées auprès d'entreprises sous-traitantes établies en Europe seront éligibles.

b) Dépenses éligibles

16.

Les dépenses éligibles sont définies de façon à correspondre aux dépenses de conception et de création. En sont notamment exclues les dépenses de débogage et de tests avals. Elles recouvrent par contre:

les charges de personnel (rémunération et charges sociales) afférentes:

—	au réalisateur, à l'adjoint du réalisateur, au directeur artistique, au directeur technique;

—	aux personnes chargées du scénario et des dialogues, du design et de la conception des niveaux de jeu;

—	aux personnes chargées de la programmation;

—	aux personnes chargées du graphisme et de l'animation;

—	aux personnes chargées de l'environnement sonore.

b)	Les dotations aux amortissements des immobilisations, autres que les immeubles, affectées directement à la création de jeux vidéo agréés;

c)	Les autres dépenses de fonctionnement, établies de façon forfaitaire à 75 % des dépenses de personnel.

17.	Les subventions publiques perçues par les entreprises à raison de dépenses ouvrant droit au crédit d'impôt viendront en diminution de la base de calcul du crédit d'impôt.

c) Mécanisme d'application du crédit d'impôt

18.	C'est à l'assiette de dépenses ainsi définies qu'est appliqué le taux de crédit d'impôt. Le taux du crédit d'impôt est de 20 % de l'assiette des dépenses éligibles.

19.

Les autorités françaises se proposent par ailleurs d'instituer un plafond par entreprise dans un souci de maîtriser le coût fiscal de la mesure. Dans l'état actuel du projet, les autorités françaises se proposent de fixer ce plafond à 3 millions EUR. Le budget annuel prévisionnel pour ce dispositif est chiffré entre 30 millions EUR et 60 millions EUR.

20.

Un mécanisme d'agrément est par ailleurs mis en place afin de vérifier les critères de sélection des jeux vidéo. Cette évaluation sera effectuée par un comité d'experts composé de représentants des administrations françaises et de personnalités qualifiées, qui n'appartiendront pas forcément au monde du jeu vidéo, mais qui pourront aussi représenter d'autres disciplines culturelles. Ce groupe d'experts vérifiera l'éligibilité de l'entreprise, du jeu, la nature des dépenses, et le respect des critères culturels énumérés ci-dessus. Ce comité émettra un avis sur la base duquel le Ministère de la Culture et de la Communication émettra son agrément.

21.

Les modalités de versement sont les suivantes: le crédit d'impôt est imputé sur l'impôt sur les sociétés dû au titre du premier exercice clos à compter de la date d'agrément provisoire qui est donné au démarrage du projet, puis sur l'impôt sur les sociétés dû au titre de chaque exercice au cours desquelles les dépenses éligibles ont été engagées. L'agrément définitif est délivré lors de la livraison à l'éditeur. Si l'agrément définitif n'est pas délivré dans un délai de 24 mois à compter de la date de délivrance de l'agrément provisoire, l'entreprise doit reverser le crédit d'impôt qu'elle a utilisé. Enfin, lorsque le montant de la réduction d'impôt au titre d'un exercice excède le montant de l'impôt dû, l'excédent est restitué à l'entreprise.

22.	Le dispositif est initialement prévu pour durer jusqu'au 31 décembre 2008.

3. ÉVALUATION DE LA MESURE

3.1. Qualification des mesures

23.

L'article 87 paragraphe 1 du traité CE dispose: “Sauf dérogations prévues par ledit traité, sont incompatibles avec le marché commun, dans la mesure où elles affectent les échanges entre États membres, les aides accordées par les États ou au moyen de ressources d'État sous quelque forme que ce soit qui faussent ou qui menacent de fausser la concurrence en favorisant certaines entreprises ou certaines productions”.

24.	La mesure visée par la présente décision consiste en un crédit d'impôt qui vient en déduction de l'impôt sur les sociétés normalement dû par les bénéficiaires. Le caractère de ressource étatique de cette mesure ne fait donc aucun doute.

25.

Cette mesure vise à réduire les coûts de production des entreprises bénéficiaires et constitue clairement un avantage qui est par ailleurs sélectif dans la mesure où seul le secteur de production de jeux vidéo peut en bénéficier. Cette mesure constitue donc un avantage sélectif susceptible de créer une distorsion de concurrence au sens de l'Article 87(1) CE.

26.

Par ailleurs, selon les informations sur les parts de marchés fournies par les autorités françaises, et qui ne sont disponibles que pour les éditeurs de jeux vidéo, les trois grands éditeurs français de jeux vidéo, à savoir Ubisoft, Atari et VUGames représentaient respectivement 6,4 %, 3,5 % et 4,4 % des parts de marchés des éditeurs de jeux vidéo en 2005 dans l'ensemble formé par le Royaume-Uni, l'Allemagne, la France, l'Espagne et l'Italie. Les studios établis en France, à qui la mesure est destinée, ne représentent qu'une proportion limitée du chiffre d'affaire de ces éditeurs (25 % pour Ubisoft, 10 % pour Atari et 2 % pour VUGames). Ils n'en représentent donc pas moins une proportion non négligeable de la part de marché de ces éditeurs dans les cinq pays européens mentionnés ci-dessus. À l'évidence, le marché des jeux vidéo n'est donc pas un marché national. L'on peut donc considérer que le crédit d'impôt est susceptible d'affecter les échanges entre États Membres.

27.	Eu égard à ces considérations, il convient de conclure que ces financements constituent des aides d'État au sens du traité.

3.2. Compatibilité des mesures

3.2.1. Position des autorités françaises

28.

Les autorités françaises considèrent que la dérogation visée à l'article 87 paragraphe 3 d) du traité CE s'applique à la mesure notifiée. Cet article précise que peuvent être considérées comme compatibles avec le marché commun les aides destinées à promouvoir la culture et la conservation du patrimoine, quand elles n'altèrent pas les conditions des échanges et de la concurrence dans la Communauté dans une mesure contraire à l'intérêt commun. Pour établir que les jeux vidéo éligibles au bénéfice de ce crédit d'impôt constituent des objets culturels au sens de l'article 87 paragraphe 3 d) du traité CE, les autorités françaises avancent les arguments suivants:

a)	Ces jeux vidéo sont conçus sur la base d'un scénario en langue française, ce qui est un véhicule des modes de pensée associés à l'usage de cette langue.

Les jeux vidéo sont une création artistique et technologique. La part des dépenses artistiques devient en effet majoritaire dans la conception du jeu, au détriment des dépenses de programmation qui ne représentent plus qu'un tiers des coûts d'un projet. En effet, une grande partie de ces dépenses porte sur la substance du jeu, à savoir la qualité de l'interaction, autrement dit la jouabilité (“gameplay”). Cet élément essentiel relève de la dimension culturelle, à savoir le talent artistique.

La dimension culturelle des jeux vidéo transparaît aussi dans les relations complémentaires que ce média a tissées avec le cinéma et qui se manifestent à travers l'utilisation de certaines techniques cinématographiques dans les jeux vidéo (telles que les techniques d'animation), à travers le fait qu'un nombre croissant de jeux vidéo s'inspirent du cinéma et que les jeux vidéos reprennent les modes de narration utilisés au cinéma.

Cette dimension culturelle du jeu vidéo explique par ailleurs la réflexion actuellement en cours en France autour du statut des auteurs dans le jeu vidéo, réflexion qui va dans le sens de la protection des droits de propriété artistique de certains fonctions créatives telles que la réalisation du scénario interactif, la conception graphique et la création de la composition musicale originale.

e)	Les autorités françaises soutiennent que la Commission a soutenu cette industrie à travers le programme MEDIA.

f)	En outre, le caractère culturel des jeux vidéo éligibles serait garanti par les critères de sélection décrits au point 14.

29.

De plus, les autorités françaises soutiennent par ailleurs que, conformément à la Communication de la Commission sur l'application des règles relatives aux aides d'État aux mesures relevant de la fiscalité directe des entreprises de 1998, ce crédit d'impôt respecte les principes de légalité générale et notamment les principes du Traité interdisant toute discrimination en fonction de la nationalité et assurant la liberté d'établissement, la libre circulation des marchandises et la libre prestation des services. À ce titre, les autorités françaises soulignent qu'aucune discrimination n'est faite entre collaborateurs nationaux et européens. Toutes les entreprises établies en France, quelque soit leur nationalité, peuvent aussi être bénéficiaires du dispositif.

30.

Enfin, les autorités françaises considèrent que la mesure notifiée n'altère pas les échanges dans une mesure contraire à l'intérêt commun. Tout d'abord, la mesure proposée n'est pas discriminatoire, puisqu'elle permet d'associer les talents de tous les États membres de l'Union, sans traitement différencié en fonction des nationalités. Ensuite, les autorités françaises soutiennent que l'intérêt commun réside dans l'existence et le soutien à une production culturelle de jeux vidéo. Ainsi, même si le Royaume Uni et l'Allemagne ont aussi une industrie du jeux vidéo, la concurrence est aujourd'hui essentiellement extra-communautaire et provient des États-Unis, du Canada, de la Corée du Sud et du Japon. Ainsi, l'impact de la mesure devrait s'apprécier au regard de cette concurrence extra-communautaire.

3.2.2. Position de la Commission

31.

En premier lieu, et en application du principe établi par la Cour dans l'arrêt Matra (1), la Commission doit s'assurer que les conditions d'accès au crédit d'impôt ne contiennent pas de clauses contraires aux dispositions du traité CE dans des domaines autres que les aides d'État, et notamment qu'elles ne comprennent aucune discrimination en raison de la nationalité.

32.

Sur ce point, il convient de noter que la mesure ne paraît contenir aucune restriction quant à la nationalité des personnels employés. Par contre, seules les dotations aux amortissements et les charges de personnels salariés de l'entreprise bénéficiaire du crédit d'impôt semblent être pris en compte dans les coûts éligibles. Il n'apparaît pas clairement si et comment sont pris en compte dans les coûts éligibles les coûts d'entreprises sous-traitantes, qui peuvent être situées dans d'autres États Membres. La Commission ne peut donc à ce stade conclure que la mesure n'introduit aucune discrimination sur la base de la localisation des coûts.

33.

Du plus, le fait que les studios de production de jeux vidéo éligibles doivent être établis en France est, compte tenu des règles françaises d'imposition, inhérent à la condition de l'assujettissement en France aux fins de l'impôt sur les sociétés et serait donc justifié par la nature fiscale de la mesure d'aide qui est un crédit d'impôt. Il reste néanmoins à vérifier que les établissements stables français d'entreprises européennes pourraient elles aussi bénéficier du crédit d'impôt quelque soit leur forme juridique.

34.	En conclusion, à ce stade, la Commission ne peut conclure que la mesure d'aide ne comporte aucune infraction aux autres dispositions du Traité CE.

35.

Concernant ensuite la question de la compatibilité de la mesure avec le marché commun sur la base de l'article 87 paragraphe 3 d), la Commission souhaite rappeler à titre préliminaire que cette dérogation doit, comme toute dérogation à la règle générale énoncée à l'article 87 paragraphe 1, être interprétée de façon restrictive.

36.

Afin d'être compatible sur la base de cet article, une mesure d'aide doit remplir un objectif de promotion de la culture de façon proportionnelle et nécessaire. Elle doit en particulier être évaluée sur la base des questions suivantes:

1.	La mesure vise-t-elle à un réel objectif de promotion de la culture?

Est-elle conçue de façon à remplir cet objectif culturel? En particulier:

a)	Est-elle un instrument approprié ou existent-ils d'autres instruments mieux appropriés?

b)	A-t-elle un effet incitatif suffisant?

c)	Est-elle proportionnelle? Est-ce que le même résultat ne pourrait être obtenu avec moins d'aide?

3.	Est-ce que les distorsions de concurrence et les effets sur le commerce sont limités, de telle manière que le bilan global de l'aide est positif?

1) Existence d'un objectif culturel

37.	Les jeux vidéo sont des produits audiovisuels pour lesquels il existe un marché international en pleine expansion, avec une forte concurrence internationale, ainsi que potentiellement des marchés plus locaux.

38.

La production de jeux vidéo fait certes appel à des talents créatifs mais cela ne signifie pas nécessairement que ce sont des produits culturels au sens de l'article 87 paragraphe 3 d). Certains éléments de créativité interviennent en effet dans la production de nombreux produits qui ne sauraient à l'évidence rentrer dans le champ d'application de cet article (e.g.: design d'automobiles).

39.

Toutefois, la Commission a eu l'occasion de déclarer compatibles sur la base de l'article 87 paragraphe 3 d) du traité CE des mesures de soutien à la création de certains produits audiovisuels sélectionnés sur la base de critères précis visant à identifier ceux qui ont un contenu culturel. Ainsi, dans sa décision du 16 mai 2006 dans le cas no N45/2006 Crédit d'impôt en faveur de la production phonographique, la Commission a conclu que le soutien à la création d'œuvres musicales remplissant certains critères visait à promouvoir la culture. De la même manière, à ce stade, la Commission n'exclut pas que certains jeux vidéo puissent constituer des produits culturels au sens de l'article 87 paragraphe 3 d) du Traité CE. Leur caractère culturel dépendrait de leur contenu et donc en premier lieu des critères de sélection des jeux éligibles utilisés par les autorités françaises.

40.

Le premier critère culturel proposé par les autorités françaises pour sélectionner les jeux vidéo éligibles est que ces jeux constituent une adaptation d'une œuvre pré-existante du patrimoine culturel européen à partir d'un scénario écrit en français. Or certains des exemples fournis par les autorités françaises de jeux vidéo qui rempliraient ce critère semblent indiquer que ce dernier pourrait être appliqué d'une façon très large, qui ne fournirait pas toutes les garanties nécessaires pour assurer que les jeux vidéo sélectionnés constituent effectivement une adaptation d'une œuvre pré-existante du patrimoine culturel européen. Ainsi, parmi les exemples cités, figure le jeu vidéo “Caméra Café: Le Jeu”, basé sur un programme télévisuel français dont l'appartenance au patrimoine culturel européen n'apparaît pas clairement à ce stade. Le concept de patrimoine culturel européen devrait donc être précisé.

41.

Les jeux vidéo sont aussi éligibles s'ils remplissent “un critère de qualité et d'originalité du concept et de contribution à l'expression de la diversité culturelle et de la création européennes en matière de jeu vidéo”. L'appréciation de ce deuxième critère culturel inclut “l'examen de la qualité et de l'originalité du contenu, du scénario, de la jouabilité, de la navigation, de l'interactivité et des composantes visuelles, sonores et graphiques”. Le contenu de ce critère est lui aussi sujet à une interprétation potentiellement large. Il n'est ainsi pas exclu que, sur la base de ce critère, soient éligibles des jeux de simulation, ou des jeux sportifs, par exemple basés sur les courses automobiles, dont le contenu culturel n'apparaît pas clairement à ce stade. Ainsi, ce critère de “qualité et d'originalité du concept” pourrait être utilisé plutôt pour sélectionner de bons jeux vidéo, en termes de divertissement ou d'animation, que des jeux vidéo en effet culturels.

42.

Une évaluation, par exemple basée sur la production des dernières années, du pourcentage de jeux vidéo qui seraient éligibles sur la base de ces deux critères permettrait aussi de mieux évaluer leur caractère sélectif. Ainsi, par exemple, si la mesure aboutissait à soutenir la production d'une large proportion de jeux vidéo, il pourrait alors apparaître qu'elle est détournée de son objectif avoué de promotion de la culture, et qu'elle pourrait alors avoir plus un objectif industriel de soutien à un secteur subissant une forte concurrence internationale et une phase de mutation technologique.

43.	Il conviendrait enfin d'expliciter le critère qui vise à exclure du bénéfice du crédit d'impôt les jeux de “très grande violence”.

44.

Pour les raisons décrites ci-dessus, à ce stade, la Commission a des doutes que les critères proposés par les autorités françaises permettent d'identifier uniquement des jeux vidéo qui sont en effet des produits culturels et que la mesure a donc réellement pour seul objectif la promotion de la culture au sens de l'article 87 paragraphe 3 d) du traité CE.

2) Est-ce que la mesure est conçue de façon à remplir cet objectif culturel?

45.	À supposer que la promotion de la production des jeux vidéo tels que définis sur la base de cette mesure d'aide soit un objectif culturel au sens de l'article 87 paragraphe 3 d), il convient de s'assurer que la mesure est conçue de façon à remplir cet objectif.

46.

Dans un contexte où les producteurs de jeux vidéo doivent faire face à des coûts croissants, un crédit d'impôt assis sur les coûts de production de ces jeux vidéo peut être vu comme un instrument approprié pour encourager la production de ces jeux. Les autorités françaises n'ont toutefois par fourni d'informations démontrant qu'aucun autre instrument ne permettrait d'aboutir au même objectif.

47.	Les autorités françaises n'ont pas non plus fourni d'éléments visant à prouver que la mesure a un effet incitatif suffisant et notamment qu'elle est nécessaire pour la production de jeux vidéo ayant un caractère culturel.

48.

Enfin, la mesure doit être proportionnelle. Il convient en particulier de s'assurer que le même résultat ne pourrait être obtenu avec moins d'aide. À ce titre, la Commission note que le taux du crédit d'impôt est de 20 % des dépenses éligibles, ce qui semble à première vue et à ce stade raisonnable et en ligne avec les taux déjà acceptés par la Commission dans les cas similaires de promotion de produits culturels (2). Il convient néanmoins de s'assurer que les coûts éligibles sont correctement définis et que seuls les coûts de production réellement supportés sont pris en compte.

49.

Or, les “autres dépenses de fonctionnement” (hors charges de personnel et dotations aux amortissements des immobilisations) sont établies forfaitairement à 75 % des dépenses de personnel. La Commission doute que ce calcul des “autres dépenses de fonctionnement” permette de déterminer les coûts réellement supportés pour la création des jeux vidéo par les entreprises éligibles et soit donc conforme aux règles communautaires en matière d'aide d'État. Les autorités françaises ont expliqué qu'elles ont retenu ce mode de calcul des coûts éligibles par analogie avec le dispositif français du crédit d'impôt recherche. Selon les autorités françaises, la Commission a eu connaissance de cette mesure et elle n'aurait pas émis d'objection sur ce mode de calcul.

50.

Or il s'avère que le crédit d'impôt recherche est une mesure générale. La Commission n'a donc pas eu par conséquent à se prononcer sur ses modalités d'application et en particulier sur la conformité de ce mode de calcul des coûts éligibles au regard des règles communautaires en matière d'aide d'État.

51.	À ce stade, la Commission a des doutes quant à la conformité du calcul des coûts éligibles avec les règles communautaires en matière d'aides d'État.

3) Est-ce que les distorsions de concurrence et les effets sur le commerce sont limités, de telle manière que le bilan global de l'aide est positif?

52.

Si les principaux concurrents dans le domaine des jeux vidéo proviennent d'Amérique du Nord et d'Asie, il existe aussi des producteurs de jeux vidéo dans le autres États membres et en particulier au Royaume Uni et en Allemagne. Ainsi le Royaume-Uni compte environ 160 studios indépendants, et un éditeur national, SCi Games. Quant à l'Allemagne, elle compte une cinquantaine de studios indépendants.

53.

Ainsi, en réduisant les coûts de production des entreprises de ce secteur établies en France, ce crédit d'impôt est susceptible de renforcer leur position par rapport à leurs concurrents européens. Les autorités françaises n'ont fourni aucune information précise sur l'impact de cette mesure sur la concurrence intra-communautaire.

54.	À ce stade, la Commission doute donc que les distorsions de concurrence et les effets sur le commerce de la mesure sont suffisamment limités de telle manière que le bilan global de l'aide est positif.

Conclusion

55.

Pour l'ensemble de ces raisons, à ce stade, la Commission a des doutes que la mesure notifiée soit compatible avec le marché commun sur la base de l'article 87 paragraphe 3 d) du traité CE. La Commission a par ailleurs des doutes que la mesure puisse être compatible sur la base d'autres dispositions. L'article 87 paragraphe 2 n'est clairement pas applicable. L'article 87 paragraphe 3 a) concerne les aides pour les régions assistées, or la présente mesure n'est pas limitée à ces régions. Elle ne constitue pas non plus une projet important d'intérêt européen au sens de l'article 87 paragraphe b). Selon l'article 87 paragraphe 3 c), les aides qui visent à faciliter le développement de certaines activités ou de certaines régions peuvent être compatibles avec le marché commun lorsqu'elle n'altèrent pas les conditions des échanges dans une mesure contraire à l'intérêt commun. Les autorités françaises n'ont pas avancé d'arguments permettant de conclure que la mesure notifiée vise au développement de certaines activités au sens de l'article 87 paragraphe 3 c). La Commission note toutefois qu'il n'est pas exclu que cette mesure, qui concerne le développement de nouveaux produits, puisse dans une certaine mesure tomber dans le champ d'application de l'encadrement communautaire des aides d'État à la recherche et au développement (3). Les autorités françaises n'ont toutefois pas fourni les informations nécessaires permettant de vérifier l'éventuelle conformité de la mesure notifiée avec cet encadrement.

56.	En conséquence, la Commission requiert l'avis de la France et des parties intéressées sur la mesure notifiée.

4. CONCLUSION

Compte tenu des considérations qui précèdent, la Commission a des doutes à ce stade que la mesure en cause soit compatible avec le marché commun. Par conséquent, conformément à l'article 6 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil du 22 mars 1999 portant modalités d'application de l'article 93 du traité CE, la Commission invite la France, dans le cadre de la procédure prévue à l'article 88, paragraphe 2, du traité CE, à présenter ses observations et à fournir toute information utile pour l'évaluation des mesures dans un délai d'un mois à compter de la date de réception de la présente.

La Commission rappelle à la France l'effet suspensif de l'article 88, paragraphe 3, du traité CE et se réfère à l'article 14 du règlement (CE) no 659/1999 du Conseil qui prévoit que toute aide illégale pourra faire l'objet d'une récupération auprès de son bénéficiaire.

Par la présente, la Commission avise la France qu'elle informera les intéressés par la publication de la présente lettre et d'un résumé de celle-ci au Journal officiel de l'Union européenne. Elle informera également les intéressés dans les pays de l'AELE signataires de l'accord EEE par la publication d'une communication dans le supplément EEE du Journal officiel, ainsi que l'autorité de surveillance de l'AELE en leur envoyant une copie de la présente.”

(1) Matra v. Commission (Aff. C-225/91), Rec. 1993, I -3203.

(2) Voir par exemple décision de la Commission du 16 mai 2006 dans le cas no N45/2006 crédit d'impôt en faveur de la production phonographique.

(3) JO C 45 du 17.2.1996, p. 5.

7.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 297/27

RIIGIABI — ROOTSI

Riigiabi C 46/2006 (ex N 347/2006) — ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reguleerimisalasse kuuluvates käitistes tarbitava kütuse suhtes kohaldatavast CO2 maksust vabastamine

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 297/08)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 8. novembri 2006. aasta kirjas teatas komisjon Rootsile oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Registry

Rue de la Loi/Wetstraat, 200

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Rootsile. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

1. KIRJELDUS

Elektrienergia ja muude energiatoodete tarbimise suhtes kohaldatav ühenduse madalaim maksustamistase on kindlaks määratud energia maksustamise direktiivis (2003/96/EÜ). Rootsis vastab madalaimale maksustamistasemele kaks maksu: energiamaks ja süsinikdioksiidi maks. Kohaldatakse erinevaid maksumäärasid, kõrgemat maksumäära majapidamiste ning teenindus- ja kaugküttesektori suhtes (100 % energiamaks ja 100 % süsinikdioksiidi maks) ning madalamat määra kütuse suhtes, mida kasutatakse tööstustegevuse tootmisprotsessides, ning kütuse suhtes, mida kasutatakse elektri- ja küttejaamades soojuse tootmiseks (0 % energiamaks ja 21 % süsinikdioksiidi maks). Lisaks kohaldatakse vähendatud maksumäära energiamahukas tööstuses osalevate tootmisettevõtjate suhtes juhul, kui nende poolt tootmises kasutatava fossiilkütuse väärtus ületab 0,8 % toodetud kaupade müügiväärtusest. Maksuvähendused kütuse suhtes, mida kasutatakse tootvas tööstuses, ja kütuse suhtes, mida kasutatakse elektri- ja küttejaamades, on varem saanud riigiabina heakskiitmise. Vastavalt ühenduse saastekvootidega kauplemise direktiivile 2003/87/EÜ jõustus ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem 1. jaanuaril 2005. Saastekvootidega kauplemise direktiivis käsitletakse teatavaid energeetikaküsimusi ja tööstustootmist ning sellega kohustatakse ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvates käitistes käitajaid tagastama heitmetele vastaval hulgal kvoote. Saastekvoodid jaotatakse käitajatele tasuta iga kauplemisperioodi alguses või käitajad ostavad need oksjonil ja/või turul. Esimesel kauplemisperioodil, mis algas 1. jaanuaril 2005 ja kestab kuni 2007. aasta detsembrini, otsustas Rootsi jaotada kõik saastekvoodid tasuta.

Teatatud meede käsitleb ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kasutatava kütuse suhtes maksuvabastuse kohaldamist. Erinevate ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tootmis- ja energiasektori käitiste suhtes kavandatakse järgmiseid erinevaid maksuvabastuse määrasid:

—	tööstustegevuse tootmisprotsessis kasutatava kütuse ja teatavate ülitõhusate elektri ja küttejaamade soojuse tootmiseks kasutatava kütuse suhtes kohaldatakse täielikku vabastust nii CO2 maksust kui energiamaksust;

—	muudes elektri- ja küttejaamades kasutatava kütuse suhtes kohaldatakse täielikku energiamaksust vabastust ja 7 % CO2 maksu määra;

—	muudes ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvates käitistes (s.t küttejaamad) kasutava kütuse suhtes kohaldatakse jätkuvalt täielikku energiamaksumäära ja 86 % CO2 maksu määra.

Teatatud meede võib viia olukorrani, kus eespool nimetatud kolmest kategooriast esimese puhul ei kohaldata kasutatava kütuse suhtes üldse energiamaksu energiamaksustamise direktiivi tähenduses. Mitte ülitõhusates elektri- ja küttejaamades soojuse tootmiseks kasutatava kütuse ja kaugküttejaamades kasutatava kütuse suhtes kohaldatavad maksumäärad oleksid aga siiski kooskõlas energiamaksustamise direktiivis sätestatud maksu alammääradega.

Teatatud meetme eesmärk on vältida topeltmaksustamist, mis Rootsi ametiasutuste väitel on juhtunud seoses ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtmisega. Seega soovib Rootsi panustada kogu ELi hõlmava kulusäästliku kliimapoliitika toimimisse. Rootsi kliimapoliitika üleüldine põhimõte on reguleerida CO2 heitmete vähendamist ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvates käitistes ainult kõnealuse süsteemi kaudu ning järk-järgult CO2 maks kaotada. Teatatud meede on esimeseks sammuks kõnealuse maksu kaotamisel ja ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvates käitistes kasutatava kütuse suhtes kohaldatavast CO2 maksust täielik vabastamine kavatsetakse saavutada järk-järgult, vastavalt riigieelarve võimalustele. Abikava alusel saavad abi ettevõtjad, olenemata suurusest ja piirkonnast, kes on tegevad ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvates käitistes. Abisaajate hinnanguline arv on 101-500. Kavandatav eelarve on 358 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 38 miljonit EURi) aastas ja kokku 2258 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 239 miljonit EURi). Abikava kestuseks on 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2011.

2. ESIALGNE HINNANG JA KOMISJONI KAHTLUSED

2.1 EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase abi olemasolu

Teatatud maksuvabastus on abisaajatele majanduslikuks eeliseks, mis võimaldab neil vähendada tavaliselt tegevuseelarvest rahastatavaid kulusid. Võttes arvesse “süsteemi olemuse ja üldstruktuuri” määratlust (1), on kaheldav, et maksuvähendus oleks kõnealusel juhul õigustatud, ja kuna näib, et artikli 87 lõike 1 asjaomased kriteeriumid on täidetud, leiab komisjon käesolevas etapis, et kõnealust meedet tuleb käsitleda riigiabina.

2.2 Abi kokkusobivus ühisturuga

Komisjon kahtleb, kas Rootsi ametiasutuste esitatud maksuvabastusi saab heaks kiita keskkonnaabi suuniste põhjal. Punkti 51.1 alapunkti b ei kohaldata, kuna esitatud meetme alusel ettevõtjate poolt makstav maks jääks alla energiamaksu direktiiviga kehtestatud alammäära. Näib, et ka punkti 51.1 alapunkti a nõuded ei ole täidetud, kuna abi saavad ettevõtjad ei seo end vabatahtlikult kohustuste ega kokkulepetega.

Lisaks kahtleb komisjon selles, kas kavandatud maksuvabastused vastavad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c, viidates väidetavale vajadusele kaotada topeltmaksustamine. Komisjonil on käesolevas etapis kahtlused selle suhtes, kuidas topeltmaksustamine mõjutaks komisjoni analüüsi, ja selle suhtes, kas kõnealune asjaolu õigustaks CO2 maksust vabastamist vastavalt riigiabi eeskirjadele. Eelkõige kahtleb komisjon järgmistes punktides:

—

energia maksustamise direktiiv ja ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem on ühenduse õiguse kaks eri õigusakti. Kuigi mõlemal õigusaktil on osaliselt ühesugune poliitiline eesmärk, milleks on CO2 heitmete väliste kulude internaliseerimine, on neil erinevad lõppeesmärgid. See kehtib eelkõige madalaima maksustamistaseme kohta, mille peamine eesmärk on siseturu sujuv toimimine. Energia maksustamise direktiivi järgimiseks on liikmesriikidel siiski õigus kehtestada erinevaid makse, nagu näiteks CO2 maks, mille eesmärk võib olla sama, mis ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemil. Riikide lähenemisviisid on erinevad ja ainult mõnes liikmesriigis moodustab CO2 maks osa alammäärades sisalduvatest maksudest. Kui on kehtestatud CO2 maks selleks, et vastata energia maksustamise direktiivis sätestatud madalaima maksustamistaseme nõuetele, nagu seda on tehtud Rootsis, võib vabastus CO2 maksust moonutada konkurentsi siseturul, suurendades maksumäärade erinevusi piirkonnas, kus makse on ühtlustatud ühenduse tasandil eelkõige selleks, et tagada siseturu sujuv toimimine ja võrdsed konkurentsitingimused turul osalejatele;

—

lisaks leiab komisjon, et kui antakse keskkonnaalast riigiabi, tuleb arvesse võtta põhimõtet, mille kohaselt saastaja maksab. Kõikide ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemis osalevate ettevõtjate CO2 maksust vabastamine ei pruugi olla õigustatud, kuna asjaolu, et kõnealusest maksust vabastatakse ettevõtjad, kes said saastekvoodid tasuta, võib minna vastuollu põhimõttega, mille kohaselt saastaja maksab. Teisalt, vabastades CO2 maksust ettevõtjad, kes on pidanud ostma saastekvoote lisaks, et katta oma täiendav saaste, võidakse minna vastuollu keskkonnaga seotud loogikaga — see võib võrduda abi andmisega äriühingutele, kes ei ole teinud investeeringuid ega alandanud oma saastetaset või isegi saastasid rohkem.

Komisjon peab lisaks veel hindama, mil määral moonutab topeltmaksustamine konkurentsi ja kas kõnealune väidetav moonutus on eelkõige Rootsi ettevõtjate kahjuks, nagu väidavad seda Rootsi ametiasutused. Komisjon peab veel põhjalikumalt uurima võimalust, et äriühingud võivad kanda suuremaid kulusid, kui CO2 maks, kui nad peavad ostma saastekvoote ning maksma samal ajal sama saastetaseme eest CO2 maksu. Teisalt juhul, kui saastekvoodid on jagatud tasuta ja CO2 maksu ei maksta, ei pruugita järgida põhimõtet, mille kohaselt saastaja maksab. Hinnates ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemis osalevate ettevõtjate üldiseid finantskohustusi võrreldes nende ettevõtjate kohustustega, kes kõnealuses süsteemis ei osale, peab võtma arvesse asjaolu, et liikmesriigid määravad heitkoguste kvootide kogusumma ja pidid esimesel kauplemisperioodil jagama ettevõtjatele vähemalt 95 % kvootidest tasuta.

Komisjon rõhutab, et ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärgiks on piirata CO2 heitkoguste hulka, luues süsteemis osalevatele ettevõtjatele majandusliku stiimuli selleks, et nad vähendaksid heitmete kogust, võttes arvesse heitkoguste üldist ranget ülemmäära. Selleks et hinnata, kas CO2 heitkoguste topeltmaksustamine moonutab konkurentsi, peab komisjon üksikasjalikult analüüsima finantsmõju, mida toob endaga kaasa ELi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamine Rootsis. Seoses sellega vajab komisjon täiendavat teavet meetmete kohta, mida Rootsi ametiasutused võivad kavandada selleks, et tõendada ja kindlaks määrata iga ettevõtja puhul eraldi võimaliku topeltmaksustamise suurusjärk ning tagada, et ainult need ettevõtjad, kes vähemalt osaliselt kannavad topeltmaksustamise koormust, vabastatakse kõnealusest maksust teatatud maksuvabastuste alusel.

Komisjon peab täiendavalt hindama, kas esitatud maksuvähendus on kooskõlas energia maksustamise direktiivi artikliga 17, ja seepärast palub ta Rootsil juba esitatud andmeid täiendada.

KIRJA TEKST

“Kommissionen önskar underrätta Sverige om att den, efter att ha granskat uppgifter som tillhandahållits av Era myndigheter om det ovannämnda stödet, har beslutat inleda det förfarande som anges i artikel 88.2 i EG-fördraget.

1. FÖRFARANDE

(1)

Genom en skrivelse av den 6 juni 2006, som registrerades hos kommissionen samma dag, anmälde de svenska myndigheterna den nedan beskrivna åtgärden till kommissionen. Genom en skrivelse av den 10 juli 2006 begärde kommissionen kompletterande upplysningar. Sverige inkom med kompletterande upplysningar genom skrivelser av den 11 september 2006 och den 18 september 2006, som registrerades hos kommissionen samma dagar.

2 DETALJERAD BESKRIVNING AV ÅTGÄRDEN

2.1 Bakgrund till den anmälda stödordningen

(2)

Gemenskapens minimiskattenivåer för förbrukning av energiprodukter och elektricitet fastställs i rådets direktiv 2003/96/EG av den 27 oktober 2003 om en omstrukturering av gemenskapsramen för beskattning av energiprodukter och elektricitet (2) (nedan kallat energiskattedirektivet). I Sverige räknas två olika skatter in i minimiskattenivåerna enligt direktivet, nämligen en energiskatt och en koldioxidskatt. Olika nationella skattenivåer tillämpas, en högre nivå för hushållen och tjänste- och fjärrvärmesektorn (100 % energiskatt och 100 % koldioxidskatt) och en lägre nivå för bränsle som används i tillverkningsprocesser inom industrin och bränsle som används för värmeproduktion i kraftvärmeanläggningar (0 % energiskatt och 21 % koldioxidskatt). En extra skattenedsättning beviljas tillverkningsföretag inom energiintensiv industri om värdet på det fossila bränsle de använder inom produktionen överstiger 0,8 % av försäljningsvärdet på de varor som tillverkas. Den högsta skatten på sådant bränsle uppgår till 0,8 % av försäljningsvärdet plus 24 % av det skattebelopp som ursprungligen översteg sistnämnda belopp. Skattenedsättningarna för bränsle som används inom tillverkningsindustrin och för bränsle som används i kraftvärmeanläggningar har tidigare godkänts som statligt stöd enligt följande tabell:

Förbrukningssektor

Aktuell situation

Godkännande av statligt stöd

1.	Tillverkningsindustri

a)	Energiintensiv industri

0 % energiskatt; 21 % koldioxidskatt + extra nedsättning av koldioxidskatten enligt 0,8 %-regeln

N 588/2005 + N 595/2005; EU:s minimiskattenivåer iakttas

b)	Icke energiintensiv industri

0 % energiskatt; 21 % koldioxidskatt

N 588/2005; EU:s minimiskattenivåer iakttas

2.	Värmeproduktion i kraftvärmeanläggningar

0 % energiskatt; 21 % koldioxidskatt

N 594/2005; EU:s minimiskattenivåer iakttas

3.	Fjärrvärmeproduktion och tjänstesektorn

100 % energiskatt; 100 % koldioxidskatt

(3)

I enlighet med Europaparlamentets och rådets direktiv 2003/87/EG av den 13 oktober 2003 om ett system för handel med utsläppsrätter för växthusgaser inom gemenskapen och om ändring av rådets direktiv 96/91/EG (3) (nedan kallat direktivet om handel med utsläppsrätter), trädde EU:s system för handel med utsläppsrätter (nedan kallat EU:s utsläppshandelssystem) i kraft den 1 januari 2005.Direktivet om handel med utsläppsrätter omfattar vissa energiverksamheter och viss industriproduktion. I direktivet krävs att de som driver anläggningar som omfattas av EU:s utsläppshandelssystem skall överlämna utsläppsrätter för sina utsläpp av växthusgaser. Utsläppsrätterna delas ut avgiftsfritt till operatören i början av varje handelsperiod eller köps av operatören på auktion och/eller på marknaden. Under den första handelsperioden, som började löpa i januari 2005 och pågår till december 2007, var medlemsstaterna skyldiga att dela ut minst 95 % av utsläppsrätterna avgiftsfritt (4). Sverige valde att dela ut alla utsläppsrätter avgiftsfritt.

2.2 Den anmälda stödordningen

(4)

Den anmälda stödordningen består av skattelättnader för bränsle som används i anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet. Det föreslås att olika typer av sådana anläggningar inom tillverkningssektorn och energisektorn skall omfattas av följande skattelättnader:

—

Bränsle som förbrukas i samband med tillverkningsprocesser inom industriell verksamhet och bränsle som förbrukas för värmeproduktion i vissa högeffektiva kraftvärmeanläggningar skulle helt befrias från både koldioxidskatt och energiskatt (en extra nedsättning av koldioxidskatten med 21 procentenheter jämfört med dagens situation). De svenska myndigheterna har åtagit sig att tillämpa denna fullständiga befrielse endast på företag som uppfyller villkoren för energiintensiva företag enligt artikel 17.1 a i energiskattedirektivet.

—	Bränsle som förbrukas i andra kraftvärmeanläggningar skulle helt befrias från energiskatt och betala 7 % av koldioxidskatten (en extra nedsättning av koldioxidskatten med 14 procentenheter jämfört med dagens situation).

—	Bränsle som förbrukas i andra anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet, det vill säga värmeverk, skulle fortsätta betala full energiskatt och betala 86 % av koldioxidskatten (en extra nedsättning av koldioxidskatten med 14 procentenheter jämfört med dagens situation).

(5)

Den anmälda åtgärden skulle leda till en situation där bränslen i den första av de tre nämnda kategorierna inte skulle omfattas av någon energiskatt enligt energiskattedirektivet. De svenska myndigheterna har dock uppgivit att skattenivån för bränsle som används för värmeproduktion i kraftvärmeanläggningar som inte är högeffektiva och för bränslen som används i fjärrvärmeanläggningar kommer att följa minimiskattenivåerna i energiskattedirektivet, vilket illustreras i följande tabell:

Förbrukning	Tung eldningsolja, skatt/m3		Kol, skatt/1 000 kg		Naturgas, skatt/1 000 m3		Gasol, skatt/1 000 kg
Förbrukning	SEK	euro	SEK	euro	SEK	euro	SEK	euro
Värmeproduktion i kraftvärmeanläggningar:
Energiskatt	0	0	0	0	0	0	0	0
Koldioxidskatt	184	20	160	17	138	15	193	21
Summa	184	20	160	17	138	15	193	21
Fjärrvärmeanläggningar:
Energiskatt	739	79	315	34	239	26	145	16
Koldioxidskatt	2256	242	1963	211	1690	182	2373	255
Summa	2995	321	2278	245	1929	208	2518	271
EU:s minimiskattenivå	130	14	38	4	49	5	0	0

(6)

Anmälan i detta ärende omfattar de ovan beskrivna skattelättnaderna bara i den mån lättnaderna avser bränslen som används i anläggningar som omfattas av EU:s utsläppshandelssystem, men där användningen av energiprodukter inte omfattas av första, andra och femte strecksatsen i artikel 2.4 b i energiskattedirektivet. Enligt de bestämmelserna gäller direktivet inte användningen av energiprodukter som används för andra ändamål än som motorbränslen eller som bränslen för uppvärmning, dubbel användning av energiprodukter och mineralogiska processer.

2.3 Syftet med den anmälda stödordningen

(7)	Syftet med den anmälda stödordningen är att undvika de dubbla styrmedel som enligt de svenska myndigheterna uppkommit på grund av att EU:s utsläppshandelssystem införts. De svenska myndigheterna vill således bidra till en kostnadseffektiv klimatpolitik för EU som helhet.

(8)

Det övergripande syftet med den svenska klimatpolitiken är att enbart med hjälp av EU:s utsläppshandelssystem reglera minskningen av koldioxidutsläpp från anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet och att så småningom avskaffa koldioxidskatten. Den anmälda stödordningen är det första steget mot att avskaffa koldioxidskatten. Enligt planerna skall befrielsen från koldioxidskatt på resten av det bränsle som förbrukas i anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet införas successivt, när statsbudgeten tillåter det.

2.4 Rättslig grund

(9)	Den rättsliga grunden för de föreslagna skattenedsättningarna är ett förslag till lag om ändring i 6 a kap. 1 § 15–17 lagen (1994:1776) om skatt på energi.

2.5 Stödmottagare

(10)

Stödmottagare är företag, av alla storlekar och i alla regioner, som bedriver verksamhet i anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet. Stödmottagarna är verksamma inom följande sektorer:

Nace-kod

DA 15 – Livsmedels- och dryckesvaruframställning

DB 17 – Textilvarutillverkning

DD2 – Tillverkning av trä och varor av trä, kork, rotting o.d. utom möbler, Tillverkning av varor av halm och flätningsmaterial.

DE21 – Massa-, pappers- och pappersvarutillverkning.

DG24 – Tillverkning av kemikalier och kemiska produkter

DH25 – Tillverkning av gummi- och plastvaror

DM34.1 – Tillverkning av motorfordon

E – El-, gas- och vattenförsörjning

(11)	Antalet stödmottagare uppskattas till 101–500.

2.6 Budget och varaktighet

(12)	Den planerade årliga budgeten är 358 miljoner kronor (cirka 38 miljoner euro) och den totala budgeten 2 258 miljoner kronor (cirka 239 miljoner euro) (5). Den anmälda stödordningen löper från den 1 januari 2007 till den 31 december 2011.

3. PRELIMINÄR BEDÖMNING

3.1 Förekomst av statligt stöd enligt artikel 87.1 i EG-fördraget

(13)

Selektiv nedsättning av skatter som tas ut av miljöskyddsskäl utgör i regel driftsstöd som omfattas av artikel 87 i EG-fördraget. Artikel 87 är tillämplig på stöd som ges av en medlemsstat eller med hjälp av statliga medel, av vilket slag det än är, som snedvrider eller hotar att snedvrida konkurrensen genom att gynna vissa företag eller viss produktion, i den utsträckning det påverkar handeln mellan medlemsstaterna.

(14)	Den anmälda skattelättnaden utgör en ekonomisk förmån för stödmottagarna och befriar dem från kostnader som normalt belastar deras driftsbudget. Stödordningen leder till bortfall av skatteintäkter och finansieras således med statliga medel.

(15)

Skattelättnaden gäller bara företag som omfattas av EU:s utsläppshandelssystem. De svenska myndigheterna har hävdat att det ligger i den svenska klimatförändringsstrategins natur och logik att avskaffa koldioxidskatten för anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet, eftersom den logiska ekonomiska grunden för den strategin är att tillämpa ett enda marknadsbaserat styrmedel i fall där fler styrmedel inte skulle leda till någon ytterligare minskning av utsläppen. Med hänsyn till definitionen av ‚systemets art och struktur‘, som fastställts i EG-domstolens rättspraxis (6) och antagits av kommissionen i dess meddelande av den 10 december 1998 om tillämpningen av reglerna om statligt stöd på åtgärder som omfattar direkt beskattning av företag (7), tvivlar kommissionen emellertid på att skattenedsättningen skulle vara berättigad på den grunden. Kommissionen konstaterar vidare att nedsättningen inte gäller lika för alla anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet, eftersom vissa av de berörda anläggningarna skulle fortsätta att betala 7 % respektive 86 % i koldioxidskatt. Kommissionen anser därför i det här skedet att stödet är selektivt.

(16)	De företag som gynnas av stödet är verksamma på marknader där det förekommer handel mellan medlemsstater. Det betyder att stödet snedvrider eller hotar att snedvrida konkurrensen på den inre marknaden. Kommissionen anser därför i det här skedet att villkoren i artikel 87.1 i fördraget är uppfyllda.

3.2 Stödets förenlighet med den gemensamma marknaden

(17)

Statligt stöd enligt definitionen i artikel 87.1 anses oförenligt med den gemensamma marknaden om det inte omfattas av något av de undantag som anges i fördraget. Ett av undantagen är artikel 87.3 c, enligt vilket stöd för att underlätta utveckling av vissa näringsverksamheter eller vissa regioner kan anses vara förenligt med den gemensamma marknaden, när det inte påverkar handeln i negativ riktning i en omfattning som strider mot det gemensamma intresset. Kommissionen har antagit gemenskapens riktlinjer för statligt stöd till skydd för miljön (8) (nedan kallade miljöstödsriktlinjerna) för att med hjälp av dem kunna bedöma om statligt stöd på miljöområdet är förenligt med den gemensamma marknaden enligt den artikeln.

3.2.1 Tillämpliga bestämmelser i miljöstödsriktlinjerna

(18)

Avsnitt E.3.2 i miljöstödsriktlinjerna innehåller regler för bedömning av om driftsstöd i form av nedsättningar eller befrielser från miljöskatter är förenligt med den gemensamma marknaden. Enligt punkt 51.1 b i miljöstödsriktlinjerna kan en nedsättning av en miljöskatt som avser en harmoniserad gemenskapsskatt vara berättigad om det belopp företaget betalar efter nedsättningen fortfarande är högre än gemenskapens harmoniserade minimibelopp.

(19)

Enligt punkt 51.1 a i miljöstödsriktlinjerna kan också befrielser från miljöskatter som underskrider gemenskapens harmoniserade miniminivåer vara berättigade, om stödmottagarna har ingått frivilliga avtal genom vilka de åtar sig att uppnå miljöskyddsmål under den period för vilken befrielserna gäller. Medlemsstaterna måste noggrant kontrollera att företagen fullgör sina åtaganden, och avtalen måste innehålla föreskrifter om vilka straff som blir följden om åtagandena inte fullgörs. Den bestämmelsen är också tillämplig när en medlemsstat förenar en skattenedsättning med villkor som har samma effekt som sådana frivilliga avtal eller åtaganden.

(20)

Punkt 51.1 i riktlinjerna är tillämplig på nya skatter men kan enligt punkt 51.2 också tillämpas på befintliga skatter, under förutsättning att skatten har en betydande positiv effekt när det gäller miljöskydd och att undantaget har blivit nödvändigt till följd av en betydande förändring av de ekonomiska betingelserna som försatte företagen i en särskilt svår konkurrenssituation.

3.2.2 Tillämpliga bestämmelser i energiskattedirektivet

(21)

Undantag från harmoniserade miljöskatter kan bara godkännas enligt miljöstödsriktlinjerna om de också är tillåtna enligt det berörda harmoniseringsdirektivet. Den åtgärd som anmälts av Sverige kan således godkännas bara i den mån den är förenlig med energiskattedirektivet, genom vilket energibeskattningen har harmoniserats.

(22)

Enligt artikel 17.2 i energiskattedirektivet kan energiintensiva företag i den mening som avses i direktivet beviljas nedsättning av energiskatt ända ner till noll procent. I artikel 17.3 i samma direktiv tillåts skattenivåer ner till 50 % av direktivets miniminivåer för företag som inte är energiintensiva. Enligt artikel 17.4 tillåts en sådan nedsättning bara om stödmottagarna har ingått avtal eller genomfört system för handel med utsläppsrätter eller likvärdiga arrangemang, som leder till att miljömål uppnås, i stort sett motsvarande vad som skulle ha uppnåtts om gemenskapens vanliga minimiskattesatser hade iakttagits.

3.2.3 Argument som anförts av de svenska myndigheterna

(23)

De svenska myndigheterna har åberopat villkoret i artikel 17.4 i energiskattedirektivet och hävdat att förenligheten med detta kan bedömas genom att marginalkostnaderna för utsläppsminskningar som härrör från minimiskattesatserna respektive utsläppshandelssystemet jämförs. Eftersom marknadspriset för en utsläppsrättighet enligt de svenska myndigheterna är cirka 10 euro per ton koldioxid och gemenskapens genomsnittliga minimiskattesatser motsvarar en koldioxidskatt på omkring 5 euro per ton koldioxid, hävdar de svenska myndigheterna att marginalkostnaden för en utsläppsminskning är högre inom utsläppshandelssystemet jämfört med minimiskattesatserna, och att utsläppsminskningen inom utsläppshandelssystemet således är större än minskningen hade varit om minimiskattesatserna hade tillämpats. De svenska myndigheterna har dessutom gjort gällande att villkoren för en skattebefrielse i enlighet med artikel 17 i energiskattedirektivet är uppfyllda.

(24)

Enligt de svenska myndigheterna omfattas en skattebefrielse för bränslen som används i anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet av villkor som har samma effekt som frivilliga avtal i den mening som avses i punkt 51.1 a i miljöstödsriktlinjerna. Enligt dem är den tillämpliga bestämmelsen inriktad på miljöeffekten och föreskriver inte på något sätt att villkoren måste vara frivilliga. De svenska myndigheterna hävdar att miljövinsten av EU:s utsläppshandelssystem är känd på förhand, vilket är en fördel jämfört med att använda skattestyrmedlet, och att det saknar betydelse att miljöskyddssyftet uppnås genom ett obligatoriskt EU-system snarare än genom ett frivilligt avtal mellan ett enskilt företag och en medlemsstat.

(25)

Skulle kommissionen finna att den anmälda åtgärden inte kan godkännas med hänsyn till miljöstödsriktlinjerna, anser de svenska myndigheterna i alla händelser att den uppfyller villkoren för ett undantag enligt artikel 87.3 i EG-fördraget och därför är förenlig med den gemensamma marknaden genom direkt tillämpning av fördraget tillsammans med artikel 17 i energiskattedirektivet, eftersom den ekonomiska logiken och EU:s övergripande miljöskyddsmål talar mycket starkt för att en koldioxidskatt på bränslen som används i anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet bör avskaffas. De svenska myndigheterna anser att de gällande miljöstödsriktlinjerna inte är fullt tillämpliga på åtgärder som vidtas i samband med EU:s utsläppshandelssystem, eftersom riktlinjerna antogs före direktivet om handel med utsläppsrätter. Att inte vidta åtgärder för att minimera samhällets kostnader för en gemensam tillämpning av EU:s utsläppshandelssystem och koldioxidskatten skulle enligt dem strida mot gemenskapens rättsuppfattning. Enligt de svenska myndigheterna leder de dubbla styrmedlen i form av samtidig tillämpning av beskattning och utsläppshandel till ökade kostnader både för enskilda operatörer och för samhället, och det faktum att de dubbla styrmedlen åsamkar samhället kostnader bör kunna motivera ett avskaffande av koldioxidskatten.

(26)

De svenska myndigheterna gör gällande att alla marginalskatter, till exempel en koldioxidskatt eller någon annan indirekt skatt som beräknas utifrån mängden förbrukat bränsle, snedvrider priset på utsläppsrätterna och leder till att utsläppsminskningarna sprids ineffektivt över utsläppshandelssystemet. De gör därför gällande att eventuella övervinster som härrör från en fri fördelning av utsläppsrätter bör fångas in genom en schablonskatt för att undvika en sådan snedvridning av marginalbeteendet inom utsläppshandelssystemet. Den begränsning av koldioxidutsläppen som fastställs genom utsläppshandelssystemet åsamkar kostnader för de operatörer som deltar i systemet, för det första i form av extra kostnader för att köpa nödvändiga utsläppsrätter utöver fördelade utsläppsrätter och för det andra i form av högre elpriser på grund av den begränsning som fastställts för utsläpp från elproduktion som grundar sig på fossila bränslen och det faktum att en eventuell ökning av marginalkostnaden för elproduktion också påverkar marknadspriset på elektricitet.

(27)

Enligt de svenska myndigheterna snedvrids prismekanismen av beskattning inom utsläppshandelssystemet utan att det ger några miljöfördelar. De anser att en samtidig tillämpning av beskattning och utsläppshandel inte påverkar de totala utsläppen inom utsläppshandelssystemet, eftersom den totala utsläppsnivån avgörs av mängden fördelade utsläppsrätter, och ett eventuellt överskott på utsläppsrätter kommer bara att säljas på marknaden och leda till en ökning av utsläppen inom en annan del av systemet. Det påverkar dock marginalkostnaden för utsläppsminskningar och därmed den totala kostnaden för att nå målet att minska utsläppen. De svenska myndigheterna anser att en samtidig tillämpning av de båda styrmedlen leder till att utsläppsminskningarna fördelas ineffektivt över utsläppshandelssystemet, och resultatet blir att den totala kostnaden för att nå EU:s mål för utsläppsminskningar kommer att öka.

(28)

De svenska myndigheterna gör gällande att snedvridningarna i det långa loppet kommer att påverka investeringarna och därmed till vilken ort framtida produktionskapacitet kommer att förläggas inom de sektorer som omfattas av utsläppshandelssystemet. De europeiska företagens konkurrenskraft på den internationella marknaden kommer att försvagas. Den samtidiga tillämpningen av beskattning och utsläppshandel kommer att leda till att kostnaderna för att minska utsläppen kommer att vara högre än minskningens marknadsvärde. Det är ett ineffektivt sätt att fördela resurser som leder till förlorat välstånd, det vill säga en kostnad för samhället.

(29)

De svenska myndigheterna har gett ett exempel där två operatörer omfattas av EU:s utsläppshandelssystem och där utsläppshandelssystemet inte innehåller någon skatt. I ett sådant fall kommer operatören med de lägre marginalkostnaderna för utsläppsminskningar att minska utsläppen mer, hävdar de svenska myndigheterna. Utsläppsminskningarna kommer att fördelas optimalt eftersom varje operatör kommer att minska utsläppen tills de har samma marginalkostnader för minskningen. De svenska myndigheterna hävdar att om en av operatörerna är skyldig att betala en viss skatt kommer de ökade marginalkostnaderna för en utsläppsminskning att sporra den operatören att minska utsläppen mer och därmed göra det möjligt för denne att sälja utsläppsrätter på marknaden, vilket leder till lägre marknadspriser på utsläppsrätter. Det gör det möjligt för andra operatörer med potentiellt lägre marginalkostnader för utsläppsminskningar att köpa och använda utsläppsrätter. Denna ineffektiva resursfördelning leder till förlorat välstånd för samhället. Principskälen för en koldioxidskatt är i praktiken också tillämpliga på andra typer av energiskatter inom EU:s utsläppshandelssystem, eftersom energiskattedirektivet inte gör någon åtskillnad mellan olika slag av indirekta skatter (utom mervärdesskatt) som beräknas utifrån mängden energiprodukter och elektricitet när de frisläpps för konsumtion.

(30)

De svenska myndigheterna gör gällande att om skattebasen och den skattesats som tillämpas harmoniserades fullständigt inom EU-25 för bränslen som förbrukas i de berörda anläggningarna och om skattebasen motsvarade räckvidden för EU:s utsläppshandelssystem, skulle de dubbla styrmedlen inte störa utsläppshandelssystemets funktion, eftersom det bara skulle leda till lägre priser på utsläppsrätter tack vare mindre efterfrågan på eller större utbud på utsläppsrätter. Enligt de svenska myndigheterna omfattar den obligatoriska beskattningen på EU-nivå emellertid bara delar av de bränslen som ger upphov till koldioxidutsläpp som omfattas av EU:s utsläppshandelssystem, och det faktum att beskattningen inte tillämpas lika inom utsläppshandelssystemet snedvrider systemets funktion. Möjligheten till nollbeskattning enligt artikel 17.4 i energiskattedirektivet är väsentlig. De svenska myndigheterna hävdar vidare att i Sverige utgör utsläppen från industrisektorn 80 % av den totala mängden fördelade utsläppsrätter, medan situationen för hela EU-25 är att 70 % av de utsläpp som omfattas av utsläppshandelssystemet härrör från fossila bränslen som används inom energisektorn.

(31)

De svenska myndigheterna anser att tillämpningen av koldioxidskatten utöver EU:s utsläppshandelssystem inte kommer att leda till någon ytterligare minskning av den totala mängden utsläpp inom EU, eftersom den mängden fastställs på förhand. De gör gällande att svenska företag kommer att minska sina utsläpp mer än utländska företag som inte ålagts någon skatt, eftersom de svenska företagen har högre kostnader för utsläpp på grund av skatten på bränslen som förbrukas i anläggningar som omfattas av utsläppshandelssystemet. Enligt de svenska myndigheternas uppfattning kommer beskattningen bara att leda till en situation där företag i olika medlemsstater åsamkas olika kostnader för sina koldioxidutsläpp. Den grundläggande prismekanismen i utsläppshandelssystemet – som går ut på att alla företag möter samma kostnad för att släppa ut koldioxid – sätts ur spel. Då finns det inte längre någon garanti för att utsläppsminskningarna sker till lägsta möjliga kostnad. Konkurrensen snedvrids till nackdel för svenska företag, som kommer att ha en relativt sett högre kostnad för sina utsläpp, och samma grad av miljöstyrning uppnås till en högre kostnad. Förekomsten av kostnadsineffektiva miljörelaterade styrmedel är ett hinder för att nå målen för Lissabonstrategin.

(32)

De svenska myndigheterna påpekar vidare att kommissionen har godkänt den nationella allokeringsplan (NAP) som Sverige anmälde i enlighet med direktivet om handel med utsläppsrätter, och därmed godkänt en viss nivå av koldioxidutsläpp i Sverige. Att kräva att Sverige skall ha kvar sin koldioxidskatt skulle enligt de svenska myndigheterna i praktiken innebära att Sverige måste minska sina utsläpp ytterligare. De svenska myndigheterna anser dock att kommissionen måste anses ha avhänt sig den möjligheten när den godkände den utsläppsnivå som skulle bli följden av den svenska allokeringsplanen.

(33)	Påföljderna för brott mot lagen (2004:1199) om handel med utsläppsrätter, genom vilken direktivet om handel med utsläppsrätter införlivades i svensk lagstiftning, fastställs i lagen och uppfyller de krav på påföljder som föreskrivs i punkt 51.1 a i miljöstödsriktlinjerna.

3.2.4 Kommissionens tvivel

Förenlighet med miljöstödsriktlinjerna

(34)

Kommissionen betvivlar att de undantag som de svenska myndigheterna föreslår kan godkännas på grundval av miljöstödsriktlinjerna. Punkt 51.1 b är inte tillämplig, eftersom den skatt som företagen skulle betala enligt den föreslagna stödordningen skulle ligga under miniminivåerna enligt energiskattedirektivet. Inte heller villkoren i punkt 51.1 a förefaller vara uppfyllda, eftersom de företag som gynnas av stödet inte skulle ingå frivilliga åtaganden eller avtal. För att ett företag skall beviljas en skattenedsättning måste det vidta åtgärder som går utöver fullgörandet av en harmoniserad EU-skyldighet. EU:s utsläppshandelssystem utgör emellertid en obligatorisk standard i alla medlemsstater, och därför kan förenligheten med det systemet inte betraktas som en tillräcklig miljöinsats som tillåter statligt stöd.

(35)	Sammanfattningsvis tvivlar kommissionen på att de föreslagna skattelättnaderna – som underskrider gemenskapens minimiskattesatser och inte medför någon miljövinst som går utöver de krav gemenskapen ställer – är förenliga med miljöstödsriktlinjerna.

Förenlighet med den gemensamma marknaden enligt artikel 87.3 c i EG-fördraget på grundval av en ekonomisk bedömning av det påstådda behovet av att avskaffa dubbla styrmedel

(36)	När det gäller möjligheten att godkänna den anmälda stödordningen på grundval av behovet att avskaffa de dubbla styrmedel som de svenska myndigheterna hänvisar till anser kommissionen att principen om att förorenaren betalar måste beaktas när statligt stöd beviljas på miljöområdet.

(37)

Kommissionen tvekar i detta skede beträffande hur förekomsten av dubbla styrmedel kan komma att påverka dess bedömning och huruvida den kan berättiga till en befrielse från koldioxidskatt enligt reglerna om statligt stöd. Kommissionen har särskilt följande betänkligheter:

—

Energiskattedirektivet och utsläppshandelssystemet är två separata instrument i gemenskapens lagstiftning. Även om de delvis har samma politiska mål, nämligen att internalisera de externa kostnaderna för koldioxidutsläpp, har de också skilda syften. Det gäller särskilt minimiskattenivåerna, vars primära syfte är att få den inre marknaden att fungera smidigt. För att uppfylla kraven i energiskattedirektivet kan medlemsstaterna dock ta ut olika skatter, till exempel koldioxidskatt, som kan ha samma syfte som utsläppshandelssystemet. De nationella strategierna skiljer sig från varandra, och det är bara i vissa medlemsstater som de skatter som ingår i miniminivåerna delvis utgörs av en koldioxidskatt. När en koldioxidskatt tas ut för att uppfylla kraven enligt minimiskattenivåerna i energiskattedirektivet, vilket är fallet i Sverige, kan en nedsättning av en sådan koldioxidskatt således snedvrida konkurrensen på den inre marknaden genom att öka skattedifferentieringen på ett område där skatteharmonisering har genomförts på gemenskapsnivå, framför allt i syfte att skapa en välfungerande inre marknad och lika villkor mellan aktörerna.

—

Att befria alla företag som deltar i utsläppshandelssystemet från en sådan koldioxidskatt kan vara oberättigat, eftersom det skulle kunna strida mot den nämnda principen om att förorenaren betalar, om företag som avgiftsfritt tagit emot utsläppstillstånd befrias från skatten. Å andra sidan kan det strida mot miljölogiken att en sådan koldioxidskatt sätts ned för de företag som måste köpa fler utsläppstillstånd därför att de behöver täcka sin extra förorening – det kan leda till att en förmån beviljas de företag som inte gjort investeringar och inte minskat sin förorening eller till och med förorenat mer.

(38)

Kommissionen måste dessutom bedöma i vilken utsträckning de dubbla styrmedlen snedvrider konkurrensen, och huruvida denna påstådda snedvridning särskilt drabbar svenska företag, vilket de svenska myndigheterna tycks hävda. Kommissionen behöver närmare undersöka möjligheten att företag kan åsamkas en högre kostnad än koldioxidskatten för sina föroreningar i fall där de måste köpa utsläppstillstånd och samtidigt betala koldioxidskatt för samma utsläpp. Å andra sidan kanske principen om att förorenaren betalar inte iakttas i en situation där tillstånden har tilldelats avgiftsfritt och det inte finns någon skatt på utsläpp.

(39)

Kommissionen anser att man vid bedömningen av den samlade finansiella bördan för de företag som deltar i EU:s utsläppshandelssystem jämfört med de företag som inte deltar måste ta hänsyn till att medlemsstaterna fastställer mängden totala utsläppskvoter och att de under den första handelsperioden var tvungna att dela ut minst 95 % av utsläppsrätterna avgiftsfritt till företagen.

(40)

Kommissionen betonar att syftet med EU:s utsläppshandelssystem är just att begränsa koldioxidutsläppen genom att ge de deltagande företagen ett ekonomiskt incitament att minska utsläpp, som härrör från restriktiviteten hos den totala utsläppsgränsen. För att kunna bedöma om samtidig koldioxidskatt eventuellt orsakar en snedvridning av konkurrensen skulle kommissionen i detalj behöva undersöka de ekonomiska konsekvenserna av att EU:s utsläppshandelssystem tillämpas i Sverige. I detta sammanhang skulle kommissionen vidare behöva ytterligare uppgifter om de mekanismer som de svenska myndigheterna kan ha planerat för att fastställa förekomsten av en eventuell extra börda utöver koldioxidskatten och, för varje enskilt företag, fastställa beloppet för denna samt säkerställa att bara företag som faktiskt drabbas, åtminstone delvis, av en sådan börda befrias från den genom de anmälda skatteundantagen.

(41)	Kommissionen hyser därför tvivel om huruvida den anmälda stödordningen kan anses förenlig med den gemensamma marknaden enligt artikel 87.3 c i EG-fördraget på grundval av det påstådda behovet av att avskaffa dubbla styrmedel.

Bedömning av stödordningen mot bakgrund av energiskattedirektivet

(42)

Kommissionen måste dessutom undersöka om den planerade skattenedsättningen är förenlig med artikel 17 i energiskattedirektivet. Därför begär kommissionen att Sverige kompletterar den information som redan lämnats när det gäller tillämpningen av artikel 17, särskilt med uppgifter för ekvivalenstestet i artikel 17.4 i energiskattedirektivet.

3.3 Slutsats

(43)

Kommissionens preliminära undersökning har således väckt tvivel beträffande förekomsten av statligt stöd i den mening som avses i artikel 87.1 i EG-fördraget. Kommissionen tvivlar vidare på att sådant potentiellt statligt stöd är förenligt med miljöstödsriktlinjerna och med den gemensamma marknaden enligt artikel 87.3 c i EG-fördraget på grundval av det påstådda behovet av att avskaffa dubbla styrmedel. Dessa tvivel gör det nödvändigt att undersöka frågan vidare, och kommissionen vill ha in synpunkter från de svenska myndigheterna och från andra berörda parter.

4. BESLUT

Kommissionen underrättar härmed Sverige om att den efter att ha undersökt den information som de svenska myndigheterna lämnat i ärendet har beslutat att inleda ett formellt granskningsförfarande enligt artikel 88.2 i EG-fördraget.

Av ovan anförda skäl uppmanar kommissionen, i enlighet med det förfarande som anges i artikel 88.2 i EG-fördraget, Sverige att inom en månad för mottagandet av denna skrivelse inkomma med synpunkter och tillhandahålla alla upplysningar som kan bidra till bedömningen av stödet. Kommissionen uppmanar Era myndigheter att omedelbart översända en kopia av denna skrivelse till den potentiella stödmottagaren.

Kommissionen påminner Sverige om att artikel 88.3 i EG-fördraget har uppskjutande verkan och hänvisar till artikel 14 i rådets förordning (EG) nr 659/1999, som föreskriver att allt olagligt stöd kan återkrävas från mottagaren.

Kommissionen meddelar Sverige att den kommer att underrätta alla berörda parter genom att offentliggöra denna skrivelse och en sammanfattning av den i Europeiska unionens officiella tidning. Kommissionen kommer även att underrätta berörda parter i de Eftaländer som är avtalsslutande parter i EES-avtalet genom att offentliggöra ett tillkännagivande i EES-supplementet till Europeiska unionens officiella tidning, samt Eftas övervakningsmyndighet genom att skicka en kopia av denna skrivelse. De berörda parterna kommer att uppmanas att inkomma med synpunkter inom en månad från dagen för offentliggörandet.”

(1) EUT L 283, 31.10.2003, s. 51.

(2) EUT L 275, 25.10.2003, s. 32.

(3) Under den andra perioden inom EU:s system för utsläppshandel, som inleds 2008, kommer medlemsstaterna att åläggas att dela ut minst 90 % av utsläppsrätterna avgiftsfritt.

(4) Detta innefattar en årlig ökning med 2 % på grund av inflationen.

(5) Senast bekräftad genom EG-domstolens dom i mål C-88/03, Portugal mot kommissionen (dom av den 6 september 2006).

(6) EGT C 384, 16.2.1998, s. 3.

(7) EGT C 37, 3.2.2001, s. 3.

(8) Kehtestatud Euroopa Kohtu praktikaga, kinnitatud näiteks otsusega kohtuasjas C-88/03 Portugali Vabariik v komisjon (6. septembri 2006. aasta kohtuotsus), ning komisjoni poolt vastu võetud 10. detsembri 1998. aasta teatisega riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otseste maksude suhtes, EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3).

7.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 297/38

RIIGIABI — KREEKA

Riigiabi nr C 44/2006 (ex N 614/2005) — Regionaalabi tekstiili-, rõiva- ja nahatoodete sektorile Kreekas

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/C 297/09)

Käesolevale kokkuvõttele järgnevas autentses keeles 24. oktoobril 2006. aastal esitatud kirjas teatas komisjon Kreekale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud meetmega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Huvitatud isikud võivad esitada ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon menetlust alustab, aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State Aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Kreekale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE

MEETME KIRJELDUS

Kreeka teavitas 2005. aasta detsembris eespool nimetatud abikavast, mis oli suunatud Kreeka tekstiili- ja rõivatoodete tööstusele, mis on alates 2005. aastast pideva kvootide kaotamise ja impordi täieliku liberaliseerimise järel kriisi äärel.

Kreekal on tervikuna õigus regionaalabile EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel kuni 31. detsembrini 2006. Abi antakse otsetoetuste vormis. Osa teavitatud abist antakse esialgsetele investeerimisprojektidele. Osa teavitatud meetmetest on tegevusabi, mis on eelkõige suunatud olemasolevate seadmete demonteerimisele ja ümberpaigutamisele, tootmisprotsessi kvaliteedikontrolliga seotud tarkvara soetamisele, andmebaaside ning võrgustike loomisele, reklaamikampaaniate korraldamisele ja turustamisele.

Osa teavitatud meetmest kuulub grupierandi määruste kohaldamisalasse, milleks on eelkõige VKEsid, koolitusabi ja TAI valdkonda käsitlevad VKEde grupierandi määrused. Abisaajateks on ainult VKEd vastavalt EÜ määratlusele. Meede on kooskõlas praegu kehtiva Kreeka regionaalabi kaardiga (2000-2006) ja kehtivate abi ülemmääradega. Kõnealuse meetme kehtivus lõpeb 31.12.2006. Kogueelarve on ligikaudu 150 miljonit EURi.

HINDAMINE

Komisjon leiab, et kõnealust abikava tuleb käsitleda riigiabina. See sisaldab riigi vahendeid, see pakub saajatele eeliseid, see on valikuline ning sel on mõju kaubandusele.

Komisjon on uurinud kõnealust meedet EÜ asutamislepingu artikli 87 valguses ja eelkõige komisjoni regionaalabi suuniste ning VKEsid ja tööhõivet käsitlevate erandimääruste põhjal.

Komisjon märgib, et osa teavitatud meetmest on tegevusabi, kuna selle eesmärgiks on vähendada ettevõtja jooksvaid kulusid. Võttes arvesse ebapiisavaid põhjendusi eriliste ebasoodsate tingimuste kohta, millele abikava näib suunatud olevat, vajab komisjon täiendavat teavet, et hinnata tegevusabi kooskõla ühisturuga.

Abikava on suunatud Kreeka majanduse konkreetsele — tekstiili-, rõiva- ja nahatoodete sektorile. Komisjon on arvamusel, et ühele tegevusalale suunatud abil võib olla suurem mõju konkurentsile asjaomasel turul ja selle mõju regionaalarengule on tõenäoliselt liiga piiratud.

Komisjonil on kahtlused, kas selline ühele majandussektorile suunatud abikava on regionaalarengustrateegia lahutamatuks osaks. Kreeka ei selgitanud, miks olemasolev horisontaalne abikava ei ole regionaalarengu protsessi toimimiseks piisav. Lisaks on tekstiili-, rõiva- ja nahatoodete tööstuses tugev konkurents ja toimib laiaulatuslik kaubandus liikmesriikide vahel. Seega sellise abikava heakskiitmine Kreekas ähvardaks konkurentsi tõsiselt moonutada.

Ülaltoodut arvesse võttes on komisjonil pärast meetme esimest eelhindamist kahtlusi, kas — ja kui, siis mil määral — võib meedet ühisturuga sobivaks pidada. Komisjon soovib koguda teavet huvitatud isikutelt.

Sellest tulenevalt on komisjon otsustanud algatada ametliku uurimismenetluse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 kohaselt, et teha kindlaks riigiabi meetme kokkusobivus ühisturuga.

KIRJA TEKST

“Η Επιτροπή επιθυμεί να ενημερώσει την Ελλάδα ότι, αφού εξέτασε τις πληροφορίες που έχει στη διάθεσή της και που υποβλήθηκαν από τις αρχές της χώρας σας σχετικά με το προαναφερόμενο μέτρο, αποφάσισε να κινήσει την επίσημη διαδικασία που προβλέπεται στο άρθρο 88 παράγραφος 2 της Συνθήκης ΕΚ.

1. ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ

(1)

Με επιστολή της 5ης Δεκεμβρίου 2005, που καταχωρήθηκε από την Επιτροπή στις 8 Δεκεμβρίου 2005 (Α/40253), οι ελληνικές αρχές κοινοποίησαν στην Επιτροπή το προαναφερόμενο καθεστώς ενισχύσεων σύμφωνα με το άρθρο 88 παράγραφος 3 της Συνθήκης ΕΚ. Με επιστολές της 23ης Δεκεμβρίου 2005 (D/60212), της 22ας Φεβρουαρίου 2006 (D/51560), της 18ης Μαΐου 2006 (D/54076) και της 27ης Ιουλίου 2006 (D/56465), η Επιτροπή ζήτησε συμπληρωματικές πληροφορίες, οι οποίες υποβλήθηκαν εν μέρει από τις ελληνικές αρχές με επιστολές της 25ης Ιανουαρίου 2006 (Α/30736), της 21ης Μαρτίου 2006 (A/32245), της 8ης Ιουνίου 2006 και της 7ης Σεπτεμβρίου 2006 (Α37004).

2. ΠΕΡΙΓΡΑΦΗ ΤΟΥ ΜΕΤΡΟΥ ΕΝΙΣΧΥΣΗΣ

Στόχος του καθεστώτος

(2)

Το καθεστώς ενισχύσεων θα εφαρμόζεται μόνο στον τομέα της υφαντουργίας, της ένδυσης και των υποδημάτων (1). Το καθεστώς αυτό αποσκοπεί στην προώθηση της ανταγωνιστικότητας των επιχειρήσεων των κλάδων κλωστοϋφαντουργίας, ένδυσης, υποδημάτων και δέρματος της Ελλάδας. Σκοπό έχει την ενίσχυση των επιχειρήσεων που δραστηριοποιούνται στους ανωτέρω τομείς προκειμένου να αντιμετωπίσουν την κρίση που διέρχεται επί του παρόντος ο κλάδος. Ειδικότερα, θα βοηθήσει τις επιχειρήσεις αυτές να αναβαθμίσουν τις επιδόσεις τους και να αποκτήσουν καλύτερη πρόσβαση στις αγορές μέσω της βελτίωσης της ποιότητας των προϊόντων και των παραγωγικών μεθόδων, της εισαγωγής καινοτόμων μεθόδων παραγωγής ή/και προϊόντων. Το καθεστώς δεν θα εφαρμόζεται στους τομείς άνθρακα και χάλυβα, των συνθετικών ινών και της γεωργίας.

Νομική βάση του καθεστώτος

(3)	Νομική βάση του καθεστώτος είναι οι νόμοι 2244/94 (2), 2308/95 (3) και το προεδρικό διάταγμα 93/97 (4).

Μορφές της ενίσχυσης

(4)

Η ενίσχυση θα έχει μορφή άμεσων (μη επιστρεπτέων) επιχορηγήσεων. Θα χορηγείται επίσης ενίσχυση για τη δημιουργία θέσεων απασχόλησης που δεν συνδέονται με επενδύσεις. Δεν είναι σαφές εάν η ενίσχυση θα υπόκειται σε φορολογία. Η χορήγηση της ενίσχυσης θα είναι στη διακριτική ευχέρεια των ελληνικών αρχών, με βάση αντικειμενικά κριτήρια αξιολόγησης. Ειδικότερα, τα κριτήρια θα αφορούν την αξιολόγηση του επενδυτή (βιωσιμότητα και οικονομικά στοιχεία της εταιρείας, υποδομή, πιστοληπτική ικανότητα) και την αξιολόγηση του επενδυτικού σχεδίου (εισαγωγή νέων τεχνολογιών, ποσοστό ιδίας συμμετοχής).

Επιλέξιμα σχέδια και δαπάνες

(5)

Οι επιλέξιμες δαπάνες περιλαμβάνουν την επέκταση υφιστάμενων εγκαταστάσεων ή την έναρξη δραστηριότητας η οποία συνεπάγεται θεμελιώδη αλλαγή στο προϊόν ή τη μέθοδο παραγωγής μιας υφιστάμενης εγκατάστασης, νέα μηχανήματα και εξοπλισμό, καθώς και άυλα περιουσιακά στοιχεία, όπως δαπάνες για τη μεταφορά τεχνολογίας με απόκτηση διπλωμάτων ευρεσιτεχνίας, αδειών εκμετάλλευσης και τεχνογνωσίας ή τεχνικών γνώσεων μη κατοχυρωμένων με δίπλωμα ευρεσιτεχνίας. Οι επενδύσεις αντικατάστασης δεν είναι επιλέξιμες για τη χορήγηση ενίσχυσης.

(6)

Το ανώτατο όριο των δαπανών όσον αφορά τις άυλες επενδύσεις δεν μπορεί να υπερβαίνει το 50 % των επιλέξιμων δαπανών. Τα επιλέξιμα άυλα περιουσιακά στοιχεία θα εξακολουθούν να συνδέονται με την περιφέρεια που λαμβάνει την ενίσχυση και θα περιλαμβάνονται στα περιουσιακά στοιχεία της επιχείρησης τα οποία μπορούν να αποσβεστούν.

(7)

Επιπλέον, θα χορηγείται ενίσχυση για την αποξήλωση ή τη μετεγκατάσταση υφιστάμενων μηχανημάτων ή εξοπλισμού για την αγορά λογισμικού που συνδέεται με τον έλεγχο της ποιότητας της διαδικασίας παραγωγής, για τη δημιουργία βάσεων δεδομένων για πελάτες ή εμπόρους, καθώς και τη διασύνδεση των επιχειρήσεων, τις διαφημιστικές εκστρατείες και το μάρκετινγκ.

(8)	Όσον αφορά τη δημιουργία θέσεων απασχόλησης, δεν είναι σαφές τι περιλαμβάνουν οι επιλέξιμες δαπάνες ή σε ποια βάση θα υπολογίζεται η ενίσχυση.

Αποδέκτες

(9)

Αρχικά, οι ελληνικές αρχές δήλωσαν ότι αποδέκτες μπορούν είναι οι επιχειρήσεις κάθε μεγέθους. Με επιστολή της 25ης Ιανουαρίου 2006 (5), ανέλαβαν τη δέσμευση ότι οι αποδέκτες θα είναι μόνο μικρομεσαίες επιχειρήσεις που δραστηριοποιούνται στους μεταποιητικούς τομείς της κλωστοϋφαντουργίας, της ένδυσης, των υποδημάτων και του δέρματος. Οι ελληνικές αρχές ανέλαβαν τη δέσμευση να τηρήσουν τον ορισμό των ΜΜΕ που περιλαμβάνεται στο παράρτημα Ι του κανονισμού (EΚ) αριθ. 364/2004 (6). Με επιστολή δε της 8ης Ιουνίου 2006 (7), επιβεβαίωσαν ότι οι δικαιούχοι δεν θα χαρακτηρίζονται ως προβληματικές επιχειρήσεις σύμφωνα με τον ορισμό που περιέχεται στις κοινοτικές κατευθυντήριες γραμμές όσον αφορά τις κρατικές ενισχύσεις για τη διάσωση και την αναδιάρθρωση προβληματικών επιχειρήσεων (8) και ότι τυχόν ενισχύσεις που χορηγούνται σε προβληματικές επιχειρήσεις θα κοινοποιούνται ατομικά στην Επιτροπή.

Ένταση των ενισχύσεων

(10)

Αρχικά οι ελληνικές αρχές κοινοποίησαν ένα και μόνο ανώτατο όριο ενισχύσεων για το σύνολο της ελληνικής επικράτειας που έφθανε σε 55 % για τα ενσώματα περιουσιακά στοιχεία και 50 % για τα άυλα περιουσιακά στοιχεία. Ωστόσο, με επιστολή της 25ης Ιανουαρίου 2006 (9), ανέλαβαν τη δέσμευση να τηρήσουν τα ισχύοντα ανώτατα όρια περιφερειακών ενισχύσεων, όπως προσδιορίζονται στον χάρτη περιφερειακών ενισχύσεων για την Ελλάδα για την περίοδο 2000-2006 (10).

Άλλοι όροι

(11)	Οι αιτήσεις για τη χορήγηση ενίσχυσης πρέπει να υποβάλλονται πριν αρχίσουν οι εργασίες εφαρμογής του σχεδίου.

(12)	Η συμβολή του αποδέκτη στη χρηματοδότηση της επένδυσης θα πρέπει να ανέρχεται σε τουλάχιστον 25 % του επενδυτικού κόστους.

Διάρκεια και προϋπολογισμός του καθεστώτος

(13)	Το καθεστώς λήγει στις 31 Δεκεμβρίου 2006, τελευταία ημερομηνία κατά την οποία οι ελληνικές αρχές θα είναι σε θέση να λάβουν νομικά δεσμευτικές αποφάσεις σχετικά με τη χορήγηση ενίσχυσης. Ο συνολικός προϋπολογισμός του καθεστώτος ανέρχεται κατά προσέγγιση σε 150 εκατ. ευρώ.

Σώρευση ενισχύσεων

(14)	Με επιστολή της 8ης Ιουνίου 2006 (11), οι ελληνικές αρχές επιβεβαίωσαν ότι οι ενισχύσεις που χορηγούνται βάσει του καθεστώτος δεν μπορούν να σωρευθούν με άλλες κρατικές ενισχύσεις για τις ίδιες επιλέξιμες δαπάνες, και ότι θα τηρούνται τα ανώτατα επιτρεπόμενα όρια για τις περιφερειακές ενισχύσεις.

3. ΑΞΙΟΛΟΓΗΣΗ

Νομιμότητα

(15)	Με την κοινοποίηση του σχεδίου χορήγησης ενισχύσεων μέσω του καθεστώτος ενισχύσεων που περιγράφηκε ανωτέρω πριν αυτό τεθεί σε εφαρμογή, οι ελληνικές αρχές τήρησαν τις υποχρεώσεις που υπέχουν δυνάμει του 88 παράγραφος 3 της Συνθήκης ΕΚ.

Χαρακτήρας του καθεστώτος ως κρατικής ενίσχυσης

(16)

Βάσει του καθεστώτος, το κράτος χορηγεί επιχορηγήσεις σε επιχειρήσεις που δραστηριοποιούνται στον τομέα της κλωστοϋφαντουργίας και της ένδυσης οι οποίες πραγματοποιούν επενδύσεις. Η ενίσχυση θα χορηγείται σε περιορισμένο αριθμό επιχειρήσεων, οι οποίες θα επιλέγονται από τις ελληνικές αρχές με βάση αντικειμενικά κριτήρια. Κατά την επιλογή των δικαιούχων, οι ελληνικές αρχές ασκούν κάποιο βαθμό διακριτικής ευχέρειας. Η ενίσχυση συνιστά πλεονέκτημα για τους αποδέκτες (μειώνονται οι δαπάνες των σχετικών επενδύσεων). Με αυτή την έννοια, η ενίσχυση βελτιώνει τη θέση των αποδεκτών σε σύγκριση με εκείνη των ανταγωνιστών τους σε άλλα κράτη μέλη. Συνεπώς, πρέπει να θεωρηθεί ότι στρεβλώνει τον ανταγωνισμό και επηρεάζει τις συναλλαγές μεταξύ των κρατών μελών.

(17)	Λαμβάνοντας υπόψη τα ανωτέρω, η Επιτροπή θεωρεί ότι υφίσταται κρατική ενίσχυση κατά τη έννοια του άρθρου 87 παράγραφος 1 της συνθήκης ΕΚ.

Συμβιβάσιμο του μέτρου ενίσχυσης

(18)	Αφού διαπιστώθηκε ότι το καθεστώς συνιστά κρατική ενίσχυση κατά την έννοια του άρθρου 87 παράγραφος 1 της συνθήκης ΕΚ, είναι απαραίτητο να εξεταστεί κατά πόσο το μέτρο μπορεί να θεωρηθεί συμβιβάσιμο με την κοινή αγορά.

(19)

Η Επιτροπή εξέτασε το καθεστώς με βάση το άρθρο 87 της συνθήκης ΕΚ, και ιδίως με βάση τις “κατευθυντήριες γραμμές σχετικά με τις κρατικές ενισχύσεις περιφερειακού χαρακτήρα” (12) (αναφέρονται στο εξής ως ΚΕΠΧ), τον κανονισμό για τις ΜΜΕ (13) και τον κανονισμό για την απασχόληση (14). Τα αποτελέσματα της εξέτασης αυτής συνοψίζονται στη συνέχεια.

(20)

Η Επιτροπή διαπιστώνει ότι ένα μέρος των ενισχύσεων που κοινοποιήθηκαν θα χορηγούνται σε σχέδια για αρχική επένδυση στην Ελλάδα, τα οποία είναι εξ ολοκλήρου επιλέξιμα για τη χορήγηση περιφερειακών ενισχύσεων βάσει του άρθρου 87 παράγραφος 3 στοιχείο α) της συνθήκης ΕΚ μέχρι τις 31.12.2006. Αυτό ισχύει ιδίως για τις επενδύσεις σε κτίρια και εγκαταστάσεις ή μηχανήματα. Η Επιτροπή σημειώνει ότι οι μέγιστες εντάσεις των επενδυτικών ενισχύσεων που χορηγούνται βάσει του καθεστώτος είναι σύμφωνες με τα ανώτατα όρια περιφερειακών ενισχύσεων που ισχύουν για την Ελλάδα για την περίοδο 2000-2006. Το καθεστώς αυτό λήγει την ίδια ημερομηνία όπως και ο ισχύων χάρτης περιφερειακών ενισχύσεων, δηλαδή στις 31.12.2006.

(21)

Οι ελληνικές αρχές σκοπεύουν επίσης να χορηγήσουν περιφερειακές ενισχύσεις για τη δημιουργία θέσεων απασχόλησης που δεν συνδέονται με επενδυτικά σχέδια. Ωστόσο, δεν παρέχονται περισσότερες επεξηγήσεις. Η Επιτροπή χρειάζεται περισσότερες πληροφορίες, ειδικότερα σχετικά με τη μέθοδο υπολογισμού της ενίσχυσης έτσι ώστε να είναι σε θέση να αξιολογήσει το συμβατό της βάσει των ΚΕΠΧ ή του κανονισμού για την απασχόληση.

(22)

Η Επιτροπή διαπιστώνει ότι ορισμένα από τα μέτρα ενίσχυσης που κοινοποιήθηκαν ενδέχεται να συνιστούν ενίσχυση λειτουργίας, δεδομένου ότι αποσκοπούν στη μείωση των τρεχουσών δαπανών των επιχειρήσεων. Αυτό ισχύει ιδίως για τη στήριξη που χορηγείται για την αποξήλωση και τη μετεγκατάσταση υφιστάμενου εξοπλισμού, την αγορά λογισμικού που συνδέεται με τον έλεγχο ποιότητας των διαδικασιών παραγωγής, τη δημιουργία βάσεων δεδομένων καθώς και τη διασύνδεση των επιχειρήσεων, τις διαφημιστικές εκστρατείες και τις δαπάνες μάρκετινγκ. Δεν μπορεί να αποκλεισθεί ότι οι δαπάνες μάρκετινγκ μπορεί να συνδέονται με τις εξαγωγικές δραστηριότητες και, συνεπώς, να συνιστούν εξαγωγικές ενισχύσεις.

(23)

Σύμφωνα με το σημείο 4.15 των ΚΕΠΧ, οι ενισχύσεις λειτουργίας καταρχήν απαγορεύονται, αλλά κατ' εξαίρεση, μπορούν να χορηγούνται ενισχύσεις λειτουργίας σε περιοχές που δικαιούνται την παρέκκλιση του άρθρου 87 παράγραφος 3 στοιχείο α), υπό τον όρο ότι (i) δικαιολογούνται από τη συμβολή τους στην περιφερειακή ανάπτυξη και το χαρακτήρα τους και (ii) το ύψος τους είναι ανάλογο προς τα προβλήματα που καλούνται να αντιμετωπίσουν. Επίσης πρέπει να μειώνονται προοδευτικά και να χορηγούνται για περιορισμένο χρονικό διάστημα. Ωστόσο, παρόλο που ζητήθηκε επανειλημμένα από την Επιτροπή, οι ελληνικές αρχές δεν απέδειξαν ότι τα διαρθρωτικά προβλήματα των περιοχών είναι τόσο σοβαρά ώστε η περιφερειακή επενδυτική ενίσχυση να μην είναι επαρκής για να θέσει σε λειτουργία μια διαδικασία περιφερειακής ανάπτυξης και ότι η επενδυτική ενίσχυση θα πρέπει να συμπληρωθεί από περιφερειακή ενίσχυση λειτουργίας. Διαβεβαιώνουν απλώς ότι οι ενισχύσεις λειτουργίας είναι καθοριστικές για τη βιωσιμότητα και την ανάπτυξη των κλάδων αυτών, οι οποίοι είναι κρίσιμοι για τις σχετικές περιφέρειες. Επιπλέον, δεν παρέχονται πληροφορίες για τις σχεδιαζόμενες εντάσεις των ενισχύσεων όσον αφορά τις ενισχύσεις λειτουργίας.

(24)

Λαμβάνοντας υπόψη την ανεπαρκή αιτιολόγηση των συγκεκριμένων προβλημάτων τα οποία προορίζονται να επιλύσουν τα ανωτέρω μέτρα, η Επιτροπή χρειάζεται περισσότερες πληροφορίες για να είναι σε θέση να εκτιμήσει το συμβιβάσιμο των ενισχύσεων λειτουργίας με την κοινή αγορά. Σχετικά με την πτυχή αυτή, οι ενδιαφερόμενοι τρίτοι καλούνται να υποβάλουν όλες τις σχετικές παρατηρήσεις τους.

(25)

Επιπλέον, η Επιτροπή διαπιστώνει ότι το καθεστώς στοχεύει σε ένα συγκεκριμένο κλάδο της ελληνικής οικονομίας, και συγκεκριμένα την κλωστοϋφαντουργία, τη βιομηχανία ένδυσης και δέρματος. Η Επιτροπή έχει την άποψη ότι οι ενισχύσεις που περιορίζονται σε ένα τομέα δραστηριότητας μπορεί να έχουν σημαντικές επιπτώσεις στον ανταγωνισμό στη σχετική αγορά και ότι τα αποτελέσματά τους στην περιφερειακή ανάπτυξη είναι πιθανό να είναι πολύ περιορισμένα. Οι ενισχύσεις αυτές υπάγονται εν γένει σε συγκεκριμένες ή τομεακές βιομηχανικές πολιτικές και συχνά δεν συνάδουν με το πνεύμα της πολιτικής περιφερειακών ενισχύσεων αυτής καθεαυτής. Η πολιτική αυτή θα πρέπει να παραμείνει ουδέτερη όσον αφορά την κατανομή παραγωγικών πόρων μεταξύ των διαφόρων οικονομικών τομέων και δραστηριοτήτων (15).

(26)

Οι ελληνικές αρχές ισχυρίζονται ότι η σταδιακή κατάργηση των ποσοστώσεων από το 1995 και η απελευθέρωση των εισαγωγών από το 2005 στην κλωστοϋφαντουργία έπληξαν την ελληνική κλωστοϋφαντουργία, και τη βιομηχανία ένδυσης και δέρματος και οδήγησαν σε απώλεια θέσεων εργασίας και στο κλείσιμο ενός σημαντικού αριθμού των επιχειρήσεων του κλάδου. Επισημαίνουν ότι στη βιομηχανία ένδυσης και μόνο από το 1995 έως το 2004, έκλεισε το 50 % των επιχειρήσεων και η απασχόληση μειώθηκε κατά 16 %. Το πρόβλημα επιδεινώνεται με τη μετεγκατάσταση των ελληνικών επιχειρήσεων σε γειτονικές βαλκανικές χώρες και ιδίως τη Βουλγαρία. Συνεπώς, οι ελληνικές αρχές έχουν την άποψη ότι πρέπει να ληφθούν συγκεκριμένα μέτρα έτσι ώστε να υποστηριχθεί και να ενισχυθεί ανταγωνιστικότητα των επιχειρήσεων που δραστηριοποιούνται στους ανωτέρω τομείς.

(27)

Η Επιτροπή χρειάζεται περισσότερες πληροφορίες για να αξιολογήσει κατά πόσο ένα καθεστώς ενισχύσεων που περιορίζεται σε ένα τομέα της οικονομίας αποτελεί αναπόσπαστο μέρος μιας στρατηγικής περιφερειακής ανάπτυξης με σαφώς καθορισμένους στόχους. Οι ελληνικές αρχές δεν εξήγησαν για ποιο λόγο το υφιστάμενο γενικό καθεστώς οριζόντιων ενισχύσεων δεν είναι επαρκές για να θέσει σε λειτουργία μια διαδικασία περιφερειακής ανάπτυξης.

(28)

Επιπλέον, η Επιτροπή διαπιστώνει ότι υπάρχει έντονος ανταγωνισμός στους τομείς της κλωστοϋφαντουργίας, της ένδυσης και του δέρματος, και οι εμπορικές συναλλαγές μεταξύ των κρατών μελών είναι εκτεταμένες. Κατά συνέπεια, η έγκριση ενός τέτοιου καθεστώτος στην Ελλάδα θα αποτελούσε σοβαρή απειλή για στρέβλωση του ανταγωνισμού. Συνεπώς, η Επιτροπή δεν είναι βέβαιη εάν μια τέτοια ενίσχυση δεν θα οδηγήσει σε απαράδεκτες στρεβλώσεις του ανταγωνισμού στην ΕΕ. Σχετικά με την πτυχή αυτή, οι ενδιαφερόμενοι τρίτοι καλούνται να υποβάλουν όλες τις σχετικές παρατηρήσεις τους.

(29)

Επιπλέον, η Επιτροπή σημειώνει ότι δεν πληρούνται οι λοιπές προϋποθέσεις για τη χορήγηση περιφερειακής ενίσχυσης:

—	Το μέτρο δεν προβλέπει υποχρέωση διατήρησης της σχετικής επένδυσης και των θέσεων απασχόλησης που δημιουργούνται στην επιλέξιμη περιφέρεια επί μια τουλάχιστον πενταετία.

—	Το μέτρο δεν προβλέπει το δικαίωμα για τις αρχές που χορηγούν την ενίσχυση να ζητούν την πλήρη ανάκτησή τους σε περίπτωση παράβασης των προϋποθέσεων χορήγησης.

(30)

Λαμβάνοντας υπόψη τα ανωτέρω, η Επιτροπή, μετά από αρχική προκαταρκτική εξέταση του μέτρου, έχει αμφιβολίες για το αν και σε ποιο βαθμό το κοινοποιηθέν καθεστώς ενισχύσεων μπορεί να θεωρηθεί συμβιβάσιμο με την κοινή αγορά. Η Επιτροπή δεν είναι σε θέση να σχηματίσει εκ πρώτης όψεως (prima facie) γνώμη για τον εν μέρει ή πλήρως συμβιβάσιμο χαρακτήρα του εξεταζόμενου μέτρου και θεωρεί ότι απαιτείται διεξοδικότερη ανάλυση του μέτρου ενίσχυσης. Η Επιτροπή οφείλει να πραγματοποιήσει όλες τις απαιτούμενες διαβουλεύσεις και, συνεπώς, να κινήσει τη διαδικασία που προβλέπεται στο άρθρο 88 παράγραφος 2 της συνθήκης ΕΚ, εάν η αρχική έρευνα δεν επιτρέψει την αντιμετώπιση όλων των δυσχερειών που συνδέονται με την εξακρίβωση του συμβιβάσιμου της ενίσχυσης με την κοινή αγορά. Λαμβάνοντας υπόψη τις πληροφορίες που θα υποβληθούν τόσο από το οικείο κράτος μέλος όσο και από τους ενδιαφερόμενους τρίτους, η Επιτροπή θα αξιολογήσει το μέτρο και θα λάβει την τελική της απόφαση.

4. ΑΠΟΦΑΣΗ

(31)

Λαμβάνοντας υπόψη τις ανωτέρω παρατηρήσεις, η Επιτροπή συμφωνεί με τη διαδικασία που ορίζεται στο άρθρο 88 παράγραφος 2 της συνθήκης ΕΚ, καλεί την Ελλάδα να υποβάλει τις παρατηρήσεις της και να παράσχει όλες τις πληροφορίες που θα συνέβαλαν στην αξιολόγηση του μέτρου, εντός προθεσμίας ενός μήνα από την παραλαβή της παρούσας επιστολής. Στις πληροφορίες αυτές πρέπει ιδίως να διευκρινίζονται τα εξής:

—

να αποδεικνύεται ότι το καθεστώς ενισχύσεων που αφορά ειδικά τους τομείς της κλωστοϋφαντουργίας, της ένδυσης και του δέρματος της Ελλάδας, συμβάλλει σε μια συνεκτική στρατηγική περιφερειακής ανάπτυξης και ότι δεν θα οδηγήσει σε απαράδεκτες στρεβλώσεις του ανταγωνισμού. Ειδικότερα, οι ελληνικές αρχές θα πρέπει να εξηγήσουν για ποιο λόγο το υφιστάμενο γενικό καθεστώς οριζόντιων ενισχύσεων δεν θα επαρκούσε να θέσει σε λειτουργία μια διαδικασία περιφερειακής ανάπτυξης·

—	βάσει ποιων στοιχείων αιτιολογείται η ανάγκη χορήγησης ενίσχυσης λειτουργίας σε επιχειρήσεις που δραστηριοποιούνται στους τομείς της κλωστοϋφαντουργίας, της ένδυσης και του δέρματος της Ελλάδας·

—	να αναφέρονται λεπτομέρειες όσον αφορά τη χορήγηση ενίσχυσης για τη δημιουργία θέσεων απασχόλησης·

—	να δικαιολογείται γιατί το μέτρο δεν περιλαμβάνει υποχρέωση διατήρησης της επένδυσης και των δημιουργούμενων θέσεων εργασίας στην επιλέξιμη περιοχή για διάστημα τουλάχιστον πέντε ετών·

—	να εξηγείται γιατί το μέτρο δεν προβλέπει δικαίωμα της χορηγούσας αρχής να ζητήσει πλήρη επιστροφή της ενίσχυσης σε περίπτωση παραβίασης των όρων χορήγησης.

(32)

Η Επιτροπή γνωστοποιεί στην Ελλάδα ότι θα ενημερώσει όλα τα ενδιαφερόμενα μέρη με δημοσίευση της παρούσας επιστολής και σχετικής περίληψής της στην Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης. Επίσης, θα ενημερώσει τους ενδιαφερόμενους στις χώρες της ΕΖΕΣ που έχουν υπογράψει τη συμφωνία με τον ΕΟΧ, με δημοσίευση ανακοίνωσης το συμπλήρωμα για τον ΕΟΧ της Επίσημης Εφημερίδας της Ευρωπαϊκής Ένωσης και θα ενημερώσει την Εποπτεύουσα Αρχή της ΕΖΕΣ με την αποστολή αντιγράφου της παρούσας επιστολής. Όλα τα ενδιαφερόμενα μέρη θα κληθούν να υποβάλουν τις παρατηρήσεις εντός προθεσμίας ενός μηνός από την ημερομηνία της δημοσίευσής της.”

(1) Οι κωδικοί NACE: ΔB.17.00 — Παραγωγή κλωστοϋφαντουργικών ινών, ΔB.18.00 — Κατασκευή ειδών ενδυμασίας· κατεργασία και βαφή γουναρικών· ΔΓ.19.00 — Κατεργασία και δέρψη δέρματος· κατασκευή ειδών ταξιδίου (αποσκευών), τσαντών, ειδών σελοποιίας, ειδών σαγματοποιίας και υποδημάτων, 743, 748.9.

(2) ΦΕΚ 168/A/1994.

(3) ΦΕΚ 114/A/1995.

(4) ΦΕΚ 92/A/1997.

(5) A/30736, A.Π. Φ6410/Α/705.

(6) Κανονισμός (EΚ) αριθ. 364/2004 της 25ης Φεβρουαρίου 2004 για την τροποποίηση του κανονισμού (EΚ) αριθ. 70/2001 όσον αφορά την επέκταση του πεδίου εφαρμογής του ώστε να συμπεριλαμβάνει τις ενισχύσεις για έρευνα και ανάπτυξη, ΕΕ L 63 της 28.2.2004, σ. 22.

(7) Α/34500, Α.Π. Φ6410/Α/5286.

(8) ΕΕ C 244 της 1.10.2004, σ. 2.

(9) A/30736, A.Π. Φ6410/Α/705.

(10) Ο ελληνικός χάρτης περιφερειακών ενισχύσεων για την περίοδο 2000-2006 εγκρίθηκε από την Επιτροπή με την επιστολή N469/1999 SG(2000) D/100661 της 21.1.2000 όπως τροποποιήθηκε με την απόφαση της Επιτροπής N349/02 της 17.2.2002.

(11) Α/34500, Α.Π. Φ6410/Α/5286.

(12) ΕΕ C 74 της 10.3.1998, σ. 9.

(13) Κανονισμός (EΚ) αριθ. 70/2001 της Επιτροπής, της 12ης Ιανουαρίου 2001, σχετικά με την εφαρμογή των άρθρων 87 και 88 της συνθήκης ΕΚ στις κρατικές ενισχύσεις προς μικρές και μεσαίες επιχειρήσεις, ΕΕ L 10 της 13.1.2001, σ. 33.

(14) Κανονισμός (EΚ) αριθ. 2204/2002 της Επιτροπής, της 12ης Δεκεμβρίου 2002, σχετικά με την εφαρμογή των άρθρων 87 και 88 της συνθήκης ΕΚ στις κρατικές ενισχύσεις στην απασχόληση, ΕΕ L 337 της 13.12.2002, σ. 3.

(15) Βλ. επίσης τμήμα 2 των ΚΕΠΧ.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 297

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 7. detsember 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Nõukogu
2006/C 297/1	Nõukogu järeldused kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja digitaalse säilitamise kohta	1

2006/C 297/2	Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, milles käsitletakse ühiste eesmärkide elluviimist noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas, pidades silmas noorte Euroopa kodanikuaktiivsuse kujundamist	6

	Komisjon
2006/C 297/3	Euro vahetuskurss	11

2006/C 297/4	Teade, mis käsitleb ühenduses kehtivate dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete ning kaitsemeetmete kohaldamist ning nende meetmete võimalikku läbivaatamist pärast Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia vastuvõtmisega seotud laienemist	12

2006/C 297/5	Teatis importijatele — Montenegrost pärit toodete importimine ühendusse	13

2006/C 297/6	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	14

2006/C 297/7	Riigiabi — Prantsusmaa — Riigiabi C 47/2006 (ex N 648/2005) — Videomängude loomise suhtes kohaldatav maksusoodustus — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	19

2006/C 297/8	Riigiabi — Rootsi — Riigiabi C 46/2006 (ex N 347/2006) — ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reguleerimisalasse kuuluvates käitistes tarbitava kütuse suhtes kohaldatavast CO2 maksust vabastamine — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	27

2006/C 297/9	Riigiabi — Kreeka — Riigiabi nr C 44/2006 (ex N 614/2005) — Regionaalabi tekstiili-, rõiva- ja nahatoodete sektorile Kreekas — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt ( 1 )	38

2006/C 297/0	Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ( 1 )	43

2006/C 297/1	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ( 1 )	44

2006/C 297/2	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4504 — SFR/TELE 2 France) ( 1 )	46

2006/C 297/3	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4501 HAL/Egeria/NB) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	47

2006/C 297/4	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4242 — Thermo Electron/Fisher Scientific) ( 1 )	48

2006/C 297/5	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4271 — Daikin/OYL) ( 1 )	48

2006/C 297/6	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4428 — AXA/Gerflor) ( 1 )	49

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
2006/C 297/7	EFTA riikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punktis 1 f osutatud õigusaktiga (komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes)	50

	EFTA kohus
2006/C 297/8	Kohtuotsus — 3. mai 2006, kohtuasjas E-3/05 — EFTA järelevalveamet v. Norra Kuningriik (Lepingukohustuste täitmatajätmine — Töötajate vaba liikumine — Sotsiaalkindlustus võõrtöötajatele, kelle pereliikmed elavad muus EMP riigis kui töökohariik — Piirkonnas elamise nõue peretoetuste saamiseks — Määruse (EMÜ) 1408/71 artikkel 73 — Määruse (EMÜ) 1612/68 artikli 7 lõige 2 — Diskrimineerimine — Jätkusuutliku lahenduse toetamisega seotud põhjendus)	51

2006/C 297/9	Kohtuotsus — 29. juuni 2006, liidetud kohtuasjades E-5/05, E-6/05, E-7/05, E-8/05 ja E-9/05 — EFTA järelevalveamet v. Liechtensteini Vürstiriik (Lepinguosalise suutmatus kohustusi täita — Komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)	52

	Parandused
2006/C 297/0	Riigiabi N. 625/06 — Itaalia, parandus (ELT C 291, 30.11.2006)	53

2006/C 297/1	Riigiabi N. 51/06 — Itaalia, parandus (ELT C 291, 30.11.2006)	53

2006/C 297/2	UK-Cardiff: Regulaarlendude teenindamine — Parandus Ühendkuningriigi väljastatud pakkumiskutse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile d seoses regulaarlendudega Cardiffi ja RAF Valley Anglesey vahel (ELT C 248, 14.10.2006) (ELT S 197, 14.10.2006, avatud menetlus, 208709-2006)	53

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3274
JPY	Jaapani jeen	152,66
DKK	Taani kroon	7,4561
GBP	Inglise nael	0,67540
SEK	Rootsi kroon	9,0757
CHF	Šveitsi frank	1,5888
ISK	Islandi kroon	91,74
NOK	Norra kroon	8,1350
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5781
CZK	Tšehhi kroon	28,015
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	255,40
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6984
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8111
RON	Rumeenia leu	3,4368
SIT	Sloveenia talaar	239,66
SKK	Slovakkia kroon	35,465
TRY	Türgi liir	1,9201
AUD	Austraalia dollar	1,6892
CAD	Kanada dollar	1,5177
HKD	Hong Kongi dollar	10,3129
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9429
SGD	Singapuri dollar	2,0447
KRW	Korea won	1 216,16
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,4459
CNY	Hiina jüaan	10,3848
HRK	Horvaatia kuna	7,3569
IDR	Indoneesia ruupia	12 105,89
MYR	Malaisia ringit	4,7116
PHP	Filipiini peeso	65,713
RUB	Vene rubla	34,8160
THB	Tai baht	47,342

Abi nr	Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 1/2006
EFTA riik	Norra
Piirkond	Hordaland, Lääne-Norra
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	Pilotprosjekt for å utløyse ei bioenerginæring i Hordaland. (Katseprojekt bioenergiasektori loomise toetamiseks Hordalandi piirkonnas).
Õiguslik alus	Eelarveotsus, 12.10.2005, Hordalandi kohalik omavalitsus (fylkestinget), Hordalandi kohaliku omavalitsuse 17. jaanuari 2006. aasta kiri
Kavas ettenähtud aastased kulutused	Aastane üldsumma: 0,25 miljonit EUR (2 miljonit NOK) 2006.aastal, 0,125 miljonit EUR (1 miljon NOK) 2007.aastal, 0,125 miljonit EUR (1 miljon NOK) 2008. aastal
Abi ülemmäär	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ning artikliga 5
Rakendamise kuupäev	16.3.2006
Kava või üksiktoetuse kestus	31.12.2008
Abi eesmärk	Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõttetele Investeerimisabi ja abi nõustamis- või muudele teenuste osutamiseks
Asjakohased majandusharud	Ainult teatud majandusharudele antav abi: muu tootmine (bioenergia)
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Osterfjord Næringssamarbeid
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	N-5282 Lonevåg
Suurte üksiktoetuste andmine	Kooskõlas määruse artikliga 6


	(1) EMPs kohaldatav tekst