ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 290

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

49. köide
29. november 2006


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2006/C 290/1

Euro vahetuskurss

1

2006/C 290/2

Teavitamiskord — tehnilised eeskirjad ( 1 )

2

2006/C 290/3

Riigiabi — Itaalia — RIIGIABI nr C 42/2006 (ex NN 52/2006) — Poste Italiane — BancoPosta — Intresside maksmine riigikassas hoiustavatelt arveldusarvetelt — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )

8

2006/C 290/4

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

20

2006/C 290/5

Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ( 1 )

23

2006/C 290/6

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )

26

2006/C 290/7

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4376 — Dresdner Bank/Gazprombank/JV) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

27

2006/C 290/8

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ( 1 )

28

2006/C 290/9

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4474 — BC Partners/Techem) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

31

2006/C 290/0

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik Nr. COMP/M.4398 — Veolia Cargo/RAIL LINK/JV) ( 1 )

32

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/1


Euro vahetuskurss (1)

28. november 2006

(2006/C 290/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,3147

JPY

Jaapani jeen

152,99

DKK

Taani kroon

7,4545

GBP

Inglise nael

0,67625

SEK

Rootsi kroon

9,0683

CHF

Šveitsi frank

1,5866

ISK

Islandi kroon

91,71

NOK

Norra kroon

8,2810

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5780

CZK

Tšehhi kroon

28,060

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

258,59

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6978

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,8368

RON

Rumeenia leu

3,4695

SIT

Sloveenia talaar

239,67

SKK

Slovakkia kroon

35,641

TRY

Türgi liir

1,9470

AUD

Austraalia dollar

1,6861

CAD

Kanada dollar

1,4863

HKD

Hong Kongi dollar

10,2217

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,9525

SGD

Singapuri dollar

2,0385

KRW

Korea won

1 223,79

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,4510

CNY

Hiina jüaan

10,3072

HRK

Horvaatia kuna

7,3435

IDR

Indoneesia ruupia

12 076,18

MYR

Malaisia ringit

4,7855

PHP

Filipiini peeso

65,623

RUB

Vene rubla

34,6370

THB

Tai baht

47,772


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/2


Teavitamiskord — tehnilised eeskirjad

(2006/C 290/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37; EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Komisjonile laekunud teatised tehniliste eeskirjade eelnõude kohta

Viide (1)

Pealkiri

Kolmekuulise ooteaja lõpp (2)

2006/0568/P

Raadiosidejaamadest pärit elektromagnetväljade intensiivsustasemete seire ja mõõtmise korda käsitleva määruse eelnõu

26.1.2007

2006/0569/D

Seaduseelnõu, millega kehtestatakse biokütuse kvoot Saksamaa immissioonikaitseseaduse muutmise abil ning millega muudetakse energia- ja elektrimaksualaseid eeskirju (biokütuse kvoodi seadus BioKraftQuG)

 (4)

2006/0570/E

87,5-108 MHz sagedusalas sagedusmodulatsiooniga raadioringhäälingu korral saatjates kasutatav raadioliides IR-68

29.1.2007

2006/0571/E

Korralduse eelnõu, millega muudetakse osaliselt 1999. aasta 27. juuli korraldust, mis määrab kindlaks inimeste veoks või kaubaveoks mõeldud sõidukitesse paigaldatud tulekustutitele esitatavad nõuded

29.1.2007

2006/0572/E

Maapealse digitaalse Raadioringhäälingu (T-DAB) raadioliides IR-69

29.1.2007

2006/0573/E

Analoogtelevisiooni saatjates kasutatav raadioliides IR-70

29.1.2007

2006/0574/E

Kuningliku dekreedi eelnõu, millega määratakse kindlaks ohutus- ja saastamise vältimise nõuded kalalaevadele pikkusega vähem kui 24 meetrit

29.1.2007

2006/0575/E

Maapealse digitaaltelevisiooni saatjates kasutatav ultrakõrgsageduse (UHF) raadioliides IR-71

29.1.2007

2006/0576/E

Kuningliku dekreedi eelnõu taimsete toiduõlide sanitaartehniliste eeskirjade muutmiseks, mis kinnitati rafineeritud päevalilleõli füüsikalis-keemilisi omadusi käsitleva kuningliku dekreediga nr 308/1983 25. jaanuaril 1983. a.

29.1.2007

2006/0577/E

Raadiosageduse tuvastamise seadmetes (RFID) sagedusala 2,4 GHz korral kasutatav raadioliides IR-95

29.1.2007

2006/0578/CZ

…… 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse teatud mineraalõlide tähistamise üksikasjad

29.1.2007

2006/0579/PL

Põllumajandus- ja maaelu arendamise ministri määruse eelnõu lubade väljaandmise tingimuste, korra ja viisi kohta Poola Vabariigi territooriumil seni kasutamata loomakasvatustehnoloogia rakendamiseks

29.1.2007

Komisjon juhib tähelepanu 30. aprillil 1996. aasta kohtuotsusele “CIA Security” kaasuses (C-194/94 — ECR I, lk 2201), milles Euroopa Ühenduste Kohus määras, et direktiivi 98/34/EÜ (endine direktiiv 83/189/EMÜ) artikleid 8 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et üksikisikud võivad nendele siseriiklikes kohtutes tugineda, kohtud peavad aga keelduma selliste siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamises, millest ei ole teatatud vastavalt nimetatud direktiivile.

See kohtuotsus kinnitab komisjoni teadet 1. oktoobrist 1986 (EÜT C 245, 1.10.1986, lk 4).

Seega muudab teatamiskohustuse rikkumine asjaomase tehnilise eeskirja kehtetuks ja seeläbi üksikisikute suhtes jõustamatuks.

Kui soovite teatamismenetluse kohta lisateavet, kirjutage palun järgmisel aadressil:

European Commission

DG Enterprise and Industry, Unit C3

B-1049 Brussels

E-post: dir83-189-central@ec.europa.eu

Samuti saab teavet Interneti-aadressilt http://ec.europa.eu/enterprise/tris/

Kui vajate teatiste kohta lisateavet, võtke palun ühendust allpool loetletud siseriiklike asutustega:

DIREKTIIVI 98/34/EÜ HALDAMISE EEST VASTUTAVATE SISERIIKLIKE AMETIASUTUSTE NIMEKIRI

BELGIA

BELNotif

Qualité et Sécurité

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie

NG III — 4ème étage

boulevard du Roi Albert II/16

B-1000 Bruxelles

Pr Pascaline Descamps

Telefon: (32-2) 277 80 03

Faks: (32-2) 277 54 01

E-post: pascaline.descamps@mineco.fgov.be

paolo.caruso@mineco.fgov.be

Üldelektronpostiaadress: belnotif@mineco.fgov.be

Interneti-aadress: http://www.mineco.fgov.be

TŠEHHI VABARIIK

Czech Office for Standards, Metrology and Testing

Gorazdova 24

P.O. BOX 49

CZ-128 01 Praha 2

Hr Miroslav Chloupek

Director of International Relations Department

Telefon: (420) 224 90 71 23

Faks: (420) 224 91 49 90

E-post: chloupek@unmz.cz

Pr Lucie Růžičková

Telefon: (420) 224 90 71 39

Faks: (420) 224 90 71 22

E-post: ruzickova@unmz.cz

Üldelektronpostiaadress: eu9834@unmz.cz

Interneti-aadress: http://www.unmz.cz

TAANI

Erhvervs- og Byggestyrelsen

(National Agency for Enterprise and Construction)

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø (või DK-2100 Copenhagen OE)

Hr Bjarne Bang Christensen

Legal adviser

Telefon: (45) 35 46 63 66 (otsetelefon)

E-post: bbc@ebst.dk

Pr Birgit Jensen

Principal Executive Officer

Telefon: (45) 35 46 62 87 (otsetelefon)

Faks: (45) 35 46 62 03

E-post: bij@ebst.dk

Pr Pernille Hjort Engstrøm

Head of Section

Telefon: (45) 35 46 63 35 (otsetelefon)

E-post: phe@ebst.dk

Vastastikust teatamist puudutavate sõnumite edastamise aadress — noti@ebst.dk

Interneti-aadress: http://www.ebst.dk/Notifikationer

SAKSAMAA

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

Referat EA3

Scharnhorststr. 34-37

D-10115 Berlin

Pr Christina Jäckel

Telefon: (49-30) 20 14 63 53

Faks: (49-30) 20 14 53 79

E-post: infonorm@bmwa.bund.de

Interneti-aadress: http://www.bmwa.bund.de

EESTI

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Hr Karl Stern

Executive Officer of Trade Policy Division

EU and International Co-operation Department

Telefon: (372-6) 25 64 05

Faks: (372-6) 31 30 29

E-post: karl.stern@mkm.ee

Üldelektronpostiaadress: el.teavitamine@mkm.ee

Interneti-aadress: http://www.mkm.ee

KREEKA

Ministry of Development

General Secretariat of Industry

Mesogeion 119

GR-101 92 Athens

Telefon: (30-210) 696 98 63

Faks: (30-210) 696 91 06

ELOT

Acharnon 313

GR-111 45 Athens

Pr Evangelia Alexandri

Telefon: (30-210) 212 03 01

Faks: (30-210) 228 62 19

E-post: alex@elot.gr

Üldelektronpostiaadress: 83189in@elot.gr

Interneti-aadress: http://www.elot.gr

HISPAANIA

S.G. de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones y de Medio Ambiente

D.G. de Coordinación del Mercado Interior y otras PPCC

Secretaría de Estado para la Unión Europea

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Torres “Ágora”

C/ Serrano Galvache, 26-4a

E-20033 Madrid

Hr Angel Silván Torregrosa

Telefon: (34-91) 379 83 32

Pr Esther Pérez Peláez

Technical Advisor

E-post: esther.perez@ue.mae.es

Telefon: (34-91) 379 84 64

Faks: (34-91) 379 84 01

Üldelektronpostiaadress: d83-189@ue.mae.es

PRANTSUSMAA

Délégation interministérielle aux normes

Direction générale de l'Industrie, des Technologies de l'information et des Postes (DiGITIP)

Service des politiques d'innovation et de compétitivité (SPIC)

Sous-direction de la normalisation, de la qualité et de la propriété industrielle (SQUALPI)

DiGITIP 5

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Pr Suzanne Piau

Telefon: (33-1) 53 44 97 04

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: suzanne.piau@industrie.gouv.fr

Pr Françoise Ouvrard

Telefon: (33-1) 53 44 97 05

Faks: (33-1) 53 44 98 88

E-post: francoise.ouvrard@industrie.gouv.fr

Üldelektronpostiaadress: d9834.france@industrie.gouv.fr

IIRIMAA

NSAI

Glasnevin

Dublin 9

Ireland

Hr Tony Losty

Telefon: (353-1) 807 38 80

Faks: (353-1) 807 38 38

E-post: tony.losty@nsai.ie

Interneti-aadress: http://www.nsai.ie

ITAALIA

Ministero dello sviluppo economico

Direzione Generale per lo sviluppo produttivo e la competitività

Ufficio F1 — Ispettorato tecnico dell'industria

Via Molise 2

I-00187 Roma

Hr Vincenzo Correggia

Telefon: (39) 06 47 05 22 05

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: vincenzo.correggia@attivitaproduttive.gov.it

Hr Enrico Castiglioni

Telefon: (39) 06 47 05 26 69

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: enrico.castiglioni@attivitaproduttive.gov.it

Üldelektronpostiaadress: ucn98.34.italia@attivitaproduttive.gov.it

Interneti-aadress: http://www.attivitaproduttive.gov.

KÜPROS

Cyprus Organization for the Promotion of Quality

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

13-15, A. Araouzou street

CY-1421 Nicosia

Telefon: (357-22) 40 93 10

Faks: (357-22) 75 41 03

Hr Antonis Ioannou

Telefon: (357-22) 40 94 09

Faks: (357-22) 75 41 03

E-post: aioannou@cys.mcit.gov.cy

Üldelektronpostiaadress: dir9834@cys.mcit.gov.cy

Interneti-aadress: http://www.cys.mcit.gov.cy

LÄTI

Ministry of Economics of Republic of Latvia

Trade Normative and SOLVIT Notification Division

SOLVIT Coordination Centre

55, Brīvības Street

LV-1519 Riga

Reinis Berzins

Deputy Head of Trade Normative and SOLVIT Notification Division

Telefon: (371) 701 32 30

Faks: (371) 728 08 82

Zanda Liekna

Senior Officer of Division of EU Internal Market Coordination

Telefon: (371) 701 32 36

Telefon: (371) 701 30 67

Faks: (371) 728 08 82

E-post: zanda.liekna@em.gov.lv

Üldelektronpostiaadress: notification@em.gov.lv

LEEDU

Lithuanian Standards Board

T. Kosciuskos g. 30

LT-01100 Vilnius

Pr Daiva Lesickiene

Telefon: (370-5) 270 93 47

Faks: (370-5) 270 93 67

E-post: dir9834@lsd.lt

Interneti-aadress: http://www.lsd.lt

LUKSEMBURG

SEE — Service de l'Energie de l'Etat

34, avenue de la Porte-Neuve B.P. 10

L-2010 Luxembourg

Hr J. P. Hoffmann

Telefon: (352) 46 97 46 1

Faks: (352) 22 25 24

E-post: see.direction@eg.etat.lu

Interneti-aadress: http://www.see.lu

UNGARI

Hungarian Notification Centre —

Ministry of Economy and Transport

Industrial Department

Budapest

Honvéd u. 13-15.

H-1880

Hr Zsolt Fazekas

Leading Councillor

E-post: fazekas.zsolt@gkm.gov.hu

Telefon: (36-1) 374 28 73

Faks: (36-1) 473 16 22

E-post: notification@gkm.gov.hu

Interneti-aadress: http://www.gkm.hu/dokk/main/gkm

MALTA

Malta Standards Authority

Level 2

Evans Building

Merchants Street

VLT 03

MT-Valletta

Telefon: (356) 21 24 24 20

Telefon: (356) 21 24 32 82

Faks: (356) 21 24 24 06

Pr Lorna Cachia

E-post: lorna.cachia@msa.org.mt

Üldelektronpostiaadress: notification@msa.org.mt

Interneti-aadress: http://www.msa.org.mt

HOLLAND

Ministerie van Financiën

Belastingsdienst/Douane Noord

Team bijzondere klantbehandeling

Centrale Dienst voor In-en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

9700 RD Groningen

Nederland

Hr Ebel van der Heide

Telefon: (31-50) 5 23 21 34

Pr Hennie Boekema

Telefon: (31-50) 5 23 21 35

Pr Tineke Elzer

Telefon: (31-50) 5 23 21 33

Faks: (31-50) 5 23 21 59

Üldelektronpostiaadress:

Enquiry.Point@tiscali-business.nl

Enquiry.Point2@tiscali-business.nl

AUSTRIA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Abteilung C2/1

Stubenring 1

A-1010 Wien

Pr Brigitte Wikgolm

Telefon: (43-1) 711 00 58 96

Faks: (43-1) 715 96 51 või (43-1) 712 06 80

E-post: not9834@bmwa.gv.at

Interneti-aadress: http://www.bmwa.gv.at

POOLA

Ministry of Economy

Department for Economic Regulations

Plac Trzech Krzyýy 3/5

PL-00-570 Warszawa

Pr Barbara H. Kozłowska

Telefon: (48-22) 693 54 07

Faks: (48-22) 693 40 25

E-post: barbara.kozlowska@mg.gov.pl

Pr Agata Gàgor

Telefon: (48-22) 693 56 90

Üldelektronpostiaadress: notyfikacja@mg.gov.pl

PORTUGAL

Instituto Portugês da Qualidade

Rua Antonio Gião, 2

P-2829-513 Caparica

Pr Cândida Pires

Telefon: (351-21) 294 82 36 või 81 00

Faks: (351-21) 294 82 23

E-post: c.pires@mail.ipq.pt

Üldelektronpostiaadress: not9834@mail.ipq.pt

Interneti-aadress: http://www.ipq.pt

SLOVEENIA

SIST — Slovenian Institute for Standardization

Contact point for 98/34/EC and WTO-TBT Enquiry Point

Ðmartinska 140

SLO-1000 Ljubljana

Pr Vesna Straþiðar

Telefon: (386-1) 478 30 41

Faks: (386-1) 478 30 98

E-post: contact@sist.si

SLOVAKKIA

Ms Kvetoslava Steinlova

Director of the Department of European Integration,

Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic

Stefanovicova 3

SK-814 39 Bratislava

Telefon: (421-2) 52 49 35 21

Faks: (421-2) 52 49 10 50

E-post: steinlova@normoff.gov.sk

SOOME

Kauppa-ja teollisuusministeriö

(Ministry of Trade and Industry)

Külastusaadress:

Aleksanterinkatu 4

FIN-00171 Helsinki

ja

Katakatu 3

FIN-00120 Helsinki

Postiaadress:

P.O. Box 32

FIN-00023 Government

Pr Leila Orava

Telefon: (358-9) 16 06 46 86

Faks: (358-9) 16 06 46 22

E-post: leila.orava@ktm.fi

Pr Katri Amper

Telefon: (358-9) 16 06 46 48

Üldelektronpostiaadress: maaraykset.tekniset@ktm.fi

Interneti-aadress: http://www.ktm.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

(National Board of Trade)

Box 6803

Drottninggatan 89

S-113 86 Stockholm

Pr Kerstin Carlsson

Telefon: (46-8) 690 48 82 või (46-8) 690 48 00

Faks: (46-8) 690 48 40 või (46-8) 30 67 59

E-post: kerstin.carlsson@kommers.se

Üldelektronpostiaadress: 9834@kommers.se

Interneti-aadress: http://www.kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

Department of Trade and Industry

Standards and Technical Regulations Directorate 2

151 Buckingham Palace Road

London SW1 W 9SS

United Kingdom

Hr Philip Plumb

Telefon: (44-20) 72 15 14 88

Faks: (44-20) 72 15 13 40

E-post: philip.plumb@dti.gsi.gov.uk

Üldelektronpostiaadress: 9834@dti.gsi.gov.uk

Interneti-aadress: http://www.dti.gov.uk/strd

EFTA — ESA

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles

Pr Adinda Batsleer

Telefon: (32-2) 286 18 61

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: aba@eftasurv.int

Pr Tuija Ristiluoma

Telefon: (32-2) 286 18 71

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: tri@eftasurv.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGESA@eftasurv.int

Interneti-aadress: http://www.eftasurv.int

EFTA

Goods Unit

EFTA Secretariat

Rue Joseph II 12-16

B-1000 Bruxelles

Pr Kathleen Byrne

Telefon: (32-2) 286 17 49

Faks: (32-2) 286 17 42

E-post: kathleen.byrne@efta.int

Üldelektronpostiaadress: DRAFTTECHREGEFTA@efta.int

Interneti-aadress: http://www.efta.int

TÜRGI

Undersecretariat of Foreign Trade

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

Inönü Bulvari no 36

TR-06510

Emek — Ankara

Hr Mehmet Comert

Telefon: (90-312) 212 58 98

Faks: (90-312) 212 87 68

E-post: comertm@dtm.gov.tr

Interneti-aadress: http://www.dtm.gov.tr


(1)  Aasta — registreerimisnumber — päritoluliikmesriik.

(2)  Periood, mille vältel eelnõud ei või vastu võtta.

(3)  Ooteaega ei kohaldata, kuna komisjon aktsepteerib teavitava liikmesriigi poolt esitatud kiireloomulise vastuvõtmise põhjendusi.

(4)  Ooteaega ei kohaldata, kuna meede puudutab tehnilisi spetsifikatsioone või muid eeskirju või teenuseid puudutavaid eeskirju, mis on seotud fiskaal- või finantsmeetmetega vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 11 teise lõigu kolmandale taandele.

(5)  Teatamismenetlus on lõpetatud.


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/8


RIIGIABI — ITAALIA

RIIGIABI nr C 42/2006 (ex NN 52/2006)

Poste Italiane — BancoPosta

Intresside maksmine riigikassas hoiustavatelt arveldusarvetelt

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2006/C 290/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 26. september 2006 kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest algatada seoses eespool nimetatud meetmega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Komisjon otsustas mitte esitada vastuväiteid seoses teatava teise abiga/meetmega, nagu on kirjeldatud käesoleva kokkuvõtte järel esitatud kirjas.

Huvitatud isikud võivad esitada ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest oma märkused meetme kohta, mille suhtes komisjon menetlust alustab, aadressil:

European Commission

Director-General for Competition

Directorate State Aid II

State Aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, esitades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTE

(1)

30. detsembril 2005 saatis Associazione Bancaria Italiana (edaspidi “ABI”) komisjonile teabe, mis on seotud aktsiaseltsi Poste Italiane SpA (edaspidi “PI”) pangandustegevust toetavate erinevate meetmetega. (1) Kõnealune pangandustegevus toimub PI täielikult integreeritud üksuse BancoPosta kaudu.

(2)

ABI kinnitusel hoiustatakse BancoPosta klientide arveldusarvetel olevad vahendid Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumis. Kõnealune hoius toob PI-le intressi ligikaudu 4 %, samal ajal kui BancoPosta arvestab arvestusarvetele intressi ligikaudu 1 %. Hoiuse ja laenuintresside vahe (2) on turutingimustele vastavast asjaomasest näitajast suurem, mistõttu on tegemist riigiabiga.

1.   HINNANG

(3)

BancoPosta klientide arvestusarvetel hoitavad vahendid on hoiustatud majandus- ja rahandusministeeriumis (edaspidi “riigikassa”) ning hoiu-ja laenukassas (Cassa depositi e Prestiti, edaspidi “CDP”).

(4)

Kuni 2004. aasta lõpuni reguleeriti postiteenistuse arveldusarvete teenust 1917. aasta seadusega, mida muudeti 22. novembril 1945. aasta dekreediga nr 822. Seadusega on sätestatud, et PI/BancoPosta klientide arveldusarvetel hoitavad vahendeid tuleb hoiustada kontol, mille intressimäär on võrdne intressiga, mida CDP saab oma finantseerimistegevusest, miinus 15 sajandikprotsendipunkti.

(5)

Alates 2005. aastast on intresside maksmine reguleeritud 23. detsembri 2005. aasta seadusega nr 266. Seaduses on sätestatud, et PI/BancoPostale makstavad hoiuseintressid määratakse kindlaks majandus- ja rahandusministeeriumi ja PI/BancoPosta vahelisel kokkuleppel vastavalt turutingimustele. Ministeerium ja PI/BancoPosta sõlmisid 23. veebruaril 2006. aastal kokkuleppe, millega määratletakse konkreetne mehhanism intressimäära kindlaksmääramiseks 2005. aastal alanud kolmeaastaseks perioodiks.

(6)

2005. aasta määr on ligikaudu 3,9 %.

(7)

PI/BancoPostale makstavad intressid on riigi vahendid. PI/BancoPostale pakutud laenuintressimäärad on valikulised. Lisaks sellele konkureerib PI pankade ja finantsettevõtjatega, kes pakuvad tooteid, mida võib suures ulatuses pidada PI toodete asendustoodeteks. Liikmesriigid kauplevad omavahel posti- ja finantsteenuste sektoris. Laenuintressimäär tugevdab PI positsiooni posti- ja pangandusettevõtjate hulgas, kes konkureerivad ühendusesiseses kaubanduses. Seepärast mõjutab meede tõenäoliselt sellist kaubandust ja moonutab konkurentsi.

(8)

Et meedet võiks pidada riigiabiks, peab see andma abisaajatele ka soodustuse. Praegusel juhul võib soodustus tuleneda ainult laenuintressimääradest.

(9)

Riigi pakutud laenuintressimäärad annavad majandusliku eelise juhul, kui need on kõrgemad kui intressimäärad, mida eraõiguslik laenuvõtja oleks PI/BancoPostale maksnud turutingimuste alusel hoiustatud vahendite eest vastavalt nende iseloomule ja summale.

(10)

Juhtumi puhul on vaja jagada hinnang kaheks: kuni 2004. aastani kohaldatavad meetmed ja alates 2005. aastast kohaldatavad meetmed.

Alates 2005. aastast

(11)

Alates 2005. aastast hoiustatakse PI/BancoPosta klientide arveldusarvetel olev raha ainult riigikassas. Lisaks sellele määratakse Itaalia sõnul laenuintressimäär kindlaks vastavalt turutingimustele, võttes aluseks 30-aastase ja 10-aastase tähtajaga valitsuse väärtpaberite kaalutud keskmist tootlust, mis esimeste puhul on 80 % ja teiste puhul 10 %, ning 12-kuise tähtajaga riigikassa võlakirjade kaalutud keskmist tootlust (10 %). Arvutuseks kasutatud valitsuse väärtpaberite ja riigikassa võlakirjade intressimäärad vaadatakse üle iga kahe nädala tagant. Lisaks sellele on PI-l võimalus arvutamise kava läbi vaadata juhul, kui intressimäärade kõveras esineb olulisi muutusi (näiteks pika- ja lühiajaliste intressimäärade suhte muutumine).

(12)

Itaalia kinnitusel on pikaajaliste instrumentide suur osakaal õigustatud, sest hoiustatud vahendid on just pikaajalise iseloomuga. Selle põhjal on Itaalia arvamusel, et laenuintressimäär ei anna PI/BancoPostale eelist.

(13)

Komisjon on arvamusel, et turu intressimäär määratakse tavaliselt kindlaks, arvestades intressimäära, mida eraõiguslik laenuvõtja oleks valmis intressina hoiustatud rahaliste vahendite eest PI-le vastavalt nende iseloomule ja summale maksma.

(14)

Praeguses etapis tuleb arvestada, et PI/BancoPosta hoius riigikassas on tehtud arveldusarvele. Riigikassa ja mitte PI katab hoiustatud vahenditega seotud likviidsusriski. Lisaks sellele kasutatakse riigikassa arveldusarvel hoitavat raha nüüd tavaliste eelarveliste vajaduste rahastamiseks.

(15)

Ei ole piisavalt selge, kas alternatiivset rahastamisvahendit, mida Itaalia kasutaks juhul, kui riik peaks asendama raha, mille PI/BancoPosta on muutnud talle kättesaadavaks, saaks pidada oma iseloomult pikaajaliseks kohustuseks. Kuigi Itaalia kinnitab, et viimasel ajal on suurenenud PI/BancoPosta klientide arveldusarvetel hoitavate rahaliste vahendite hulk, mis näitab riigikassas olevate vahendite stabiilsust, on CDP-le ja riigikassale kättesaadavate vahendite tase aastate jooksul väga oluliselt muutunud.

(16)

Lisaks sellele ei saa välistada, et PI/BancoPosta eripära tõttu (seaduse kohaselt tuleb asutusel hoiustada oma klientide arveldusarvetel hoitav raha riigikassas) ei ole võimalik leida turul võrdlusandmeid. Sellistes tingimustes peaks komisjon tegema kindlaks PI/BancoPosta jaoks kõnealuse konto haldamise kulu (mis peaks olema võimalik tõhusa analüütilise raamatupidamissüsteemi abil) ja lisama sellele mõistliku marginaali. Kõnealune summa oleks antud juhul kasutatav turu intressimäärana.

(17)

Kokkuvõtteks võib öelda, et esineb kahtlusi selles, milline oleks asjakohane viis, kuidas kindlaks määrata sobilik turu viiteintress intressimäära puhul, mida riigikassa PI/BancoPostale maksab.

(18)

Juhul kui alates 2005. aastast kohaldatav intressi kindlaksmääramise kava põhjustab riigiabi, siis:

tuleks kõnealust abi hinnata kui uut abi;

on kõnealune abi ebaseaduslik, sest asjaomane seadus ja kokkulepe on rakendatud ministri dekreediga, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3;

on kõnealune abi ilmselt vastuolus EÜ asutamislepinguga.

Ajavahemik enne 2005. aastat

(19)

Kuni 2004. aastani (2004. aasta kaasa arvatud) oleks laenuintressimäärade kinnitamiseks kohaldatav kava olemasolev abi, kui üldse riigiabi.

(20)

Riigi võimaldatud intressimäärad PI/BancoPosta klientide arveldusarvetelt ülekantavatele vahenditele on põhimõtteliselt kindlaks määratud kuni 2004. aasta lõpuni vastavalt 1917. aasta seadusele (muudetud 1945. aastal).

(21)

Selle tulemusel tuleks kuni 2004. aasta lõpuni kohaldatavaid meetmeid juhul, kui tegemist on riigiabiga, liigitada olemasolevaks abiks vastavalt menetlusmääruse (3) artikli 1 punkti b alapunktidele i, iv ja v.

(22)

Meede lõpetati 23. detsembri 2005. aasta seaduse nr 266 tagasiulatuva tagajärjena hiljemalt 31. detsembril 2004. Seetõttu ei ole vaja pakkuda välja sobilikke meetmeid menetlusmääruse artikli 18 tähenduses.

2.   KOKKUVÕTE

(23)

Komisjon on otsustanud pidada riigi PI/BancoPostale makstavaid intresse kuni 2004. aastani olemasolevaks abiks juhul, kui tegemist on riigiabiga. Et meede lõpetati 2004. aastal, ei ole vaja välja pakkuda sobilikke meetmeid menetlusmääruse artikli 18 tähenduses.

(24)

Alates 2005. aastast riigikassas hoiustatud vahendite suhtes kohaldatavate intressimäärade kindlaksmääramise kava puhul on komisjon, tegutsedes vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlusele, nõudnud Itaalialt, et ta peab esitama oma märkused ja kogu teabe, mis võiks aidata abi või meedet hinnata. Hindamiseks (eriti selleks, et kindlaks määrata asjaomased turu intressimäärad (nende olemasolu korral), mida kohaldada eespool nimetatud hoiuste suhtes), on vaja järgmist teavet:

riigi võrreldava rahastamisvahendi määratlus, arvestades hoiuse kestust, tagatise taset ja likviidsust ning hoiustatud vahendite kasutamist;

eraõigusliku investori pakutud ja eraõigusliku laenuvõtja aktsepteeritud sellise võrreldava instrumendi intressimäära määratlus;

alternatiivsed rahastamisvahendid, mida Itaalia peaks kasutama juhul, kui oleks vaja asendada PI/BancoPostalt ülekantud raha;

turu intressimäärade väärtused aastateks 2005 ja 2006. Esitada tuleb turu koondintressimäärade võimalike üksikute komponentide (lühiajalised, keskpikad, pikaajalised jne) konkreetsed intressimäärad;

PI/BancoPosta klientide arveldusarvetelt pärinevate vahendite hoiustamise ja hoidmisega seotud aastaste kulude kirjeldus. 2005. ja 2006. aasta puhul tuleks kasutada analüütilise raamatupidamissüsteemist saadud täpseid andmeid (2005. aasta puhul tegelikke ja 2006. aasta puhul eelarvestatud andmeid);

hinnang mõistliku marginaali kohta eespool nimetatud tegevuste sooritamiseks.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi selle saajalt sisse nõuda.

KIRJA TEKST

“La Commissione desidera informare l'Italia che, avendo esaminato le informazioni fornite dalle autorità italiane in merito alle misure indicate in appresso, ha deciso da un lato che alcune misure vanno considerate compatibili con il trattato CE e dall'altro di avviare la procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE in merito alle misure applicabili dal 2005.

1.   PROCEDIMENTO

(1)

Il 30 dicembre 2005 l'Associazione Bancaria Italiana (ABI) si è rivolta alla Commissione denunciando alcune misure che favoriscono le attività bancarie di Poste Italiane SpA (PI) (4). Tali attività sono svolte da una divisione completamente integrata di PI, denominata BancoPosta.

(2)

Sotto il profilo della disciplina relativa agli aiuti di Stato, ABI solleva tre punti principali:

i risparmi raccolti nei c/c dei clienti di BancoPosta sono depositati presso il ministero dell'Economia e delle Finanze italiano. Tale deposito frutterebbe a PI un interesse del 4 % circa, mentre i conti correnti sono remunerati intorno all'1 % da BancoPosta. Il margine positivo di PI sull'impiego della raccolta diretta, considerato il tasso di interesse riconosciuto alla clientela postale sui depositi in c/c ed il tasso al quale raccolta è stata impiegata, sarebbe superiore al margine di interesse “di mercato”, rappresentando pertanto un aiuto di Stato;

a PI sarebbe affidata la distribuzione, in presunto monopolio, di due prodotti finanziari (i Buoni fruttiferi postali e i Libretti postali), per conto della Cassa Depositi e Prestiti (CDP). La remunerazione versata da CDP per la distribuzione compenserebbe PI in misura eccessiva. Il secondo vantaggio risulterebbe dalla distribuzione dei due prodotti in regime di monopolio, che allontanerebbe i clienti da prodotti finanziari simili distribuiti da banche private;

BancoPosta beneficerebbe di sussidi incrociati, grazie all'eccesso di compensazione dei costi sostenuti per l'adempimento degli obblighi del servizio postale pubblico. La sovvenzione incrociata deriverebbe in particolare da una inadeguata separazione contabile tra le attività commerciali e le attività svolte da PI nell'ambito degli obblighi di servizio pubblico.

(3)

La presente decisione riguarda esclusivamente il problema della remunerazione per i risparmi raccolti nei conti correnti e giacenti presso la Tesoreria dello Stato. Ciò lascia impregiudicata la valutazione degli altri due punti sollevati da ABI, che vengono trattati separatamente dalla Commissione.

(4)

Con lettera del 7 febbraio 2006 i servizi della Commissione hanno trasmesso alle autorità italiane alcuni quesiti, riguardanti in particolare la remunerazione dei conti correnti postali. Dopo una richiesta di proroga del termine per la risposta, l'Italia ha risposto ai quesiti con lettera del 21 aprile 2006, protocollata il 24 aprile 2006.

(5)

Il 30 marzo 2006 si è svolta una riunione con le autorità italiane e i rappresentanti di PI.

2.   ATTIVITÀ DI POSTE ITALIANE E BANCOPOSTA — MERCATI INTERESSATI

(6)

PI è il fornitore del servizio postale universale in Italia e adempie l'obbligo di servizio postale universale (5) ai sensi della normativa in materia (6) e dei regolamenti sul servizio postale universale. Attualmente i servizi finanziari non sono compresi nel mandato del servizio di interesse economico generale affidato a PI.

(7)

Il Gruppo Poste Italiane, oltre a garantire il servizio universale postale, è in grado di offrire prodotti e servizi integrati di comunicazione, logistici e finanziari su tutto il territorio nazionale. Le cifre principali sono le seguenti (2004) (7):

Totale dipendenti (media annua)

151 463 

Uffici postali

13 855

Addetti alla consegna

41 294

Addetti sportelleria

65 220


SETTORE POSTALE

Prodotti e servizi

Quantità

Corrispondenza

(Posta ordinaria, prioritaria, raccomandata, assicurata, atti giudiziari, altra posta raccomandata)

3 683 589 000 

Posta commerciale

(Postatarget, cataloghi, posta priva di indirizzo, ecc.)

1 722 102 000 

Periodici

(francobolli, gadget, libri, ecc.)

1 252 531 000 

Posta da estero

196 642 000 

Comunicazioni elettroniche (telegrammi, fax, telex)

18 350 000 

Corriere espresso (Poste Italiane e SDA)

41 429 000 

Pacchi

22 883 000 

RISPARMIO POSTALE

Libretti di risparmio, buoni fruttiferi e conti correnti postali: totale

251 167 milioni di euro

Polizze vita: importi sottoscritti

4 698 milioni di euro

Conti BancoPosta: numero di conti attivi

4 201 584 conti correnti

(8)

Nel 2004 il settore dei servizi finanziari di PI ha rappresentato il 42 % dei ricavi totali (la percentuale più elevata in Europa) (8).

(9)

Prima del dicembre 2003, la proprietà di PI era detenuta al 100 % dallo Stato italiano. Nel dicembre 2003, lo Stato italiano ha disposto il trasferimento del 35 % del capitale sociale di PI a CDP.

(10)

A fine 2003 CDP è stata trasformata da amministrazione dello Stato in società per azioni. Da allora, nonostante il trasferimento di 30 % del suo capitale sociale a 65 fondazioni bancarie (9), CDP rimane sotto il controllo dello Stato.

(11)

PI è controllata dallo Stato.

2.1.   Servizi postali

(12)

Stando a uno studio recente (10), il mercato postale italiano era relativamente aperto alla concorrenza prima dell'attuazione della prima direttiva postale (11). Operatori diversi da PI potevano già distribuire corrispondenza pubblicitaria indirizzata e posta ibrida. Inoltre, alcuni operatori postali locali erano attivi nella distribuzione di corrispondenza, nell'ambito di un rapporto di subappalto con PI. Dopo l'attuazione della direttiva 97/67/CE sui servizi postali, le modalità di recapito della posta ibrida sono state fatte rientrare nell'area riservata, con la conseguente interruzione dei rapporti di subappalto. La posta transfrontaliera in uscita e in entrata fa integralmente parte dell'area riservata di PI. Dal 1o gennaio 2003 è stata recepita nella legislazione italiana la seconda direttiva postale (12), che prevede la piena apertura del mercato postale comunitario alla concorrenza entro il 1o gennaio 2009, con la limitazione dei prodotti riservati fino a 100 grammi per la corrispondenza e al triplo della tariffa base della posta prioritaria. Inoltre, restano nell'area riservata le prestazioni di backoffice e il recapito della posta all'ingrosso. Il mercato postale è ora relativamente aperto de jure, essendo ormai liberalizzata la consegna della pubblicità diretta per corrispondenza. Le regole di ingresso non sono considerate eccessivamente restrittive (13).

2.2.   Servizi finanziari

(13)

Con decreto del Presidente della Repubblica 14 marzo 2001, n. 144 sono stati disciplinati i servizi di tipo bancario e finanziario esercitabili da PI, che costituiscono le attività di BancoPosta. Tali attività comprendono: la raccolta di risparmio tra il pubblico sotto ogni forma; la prestazione di servizi di pagamento; l'intermediazione in cambi; la promozione e il collocamento di finanziamenti concessi da banche e altri intermediari finanziari abilitati; la prestazione di alcuni servizi di investimento (negoziazione per conto di terzi e collocamento e raccolta di ordini, con l'esclusione pertanto della negoziazione in proprio e della gestione di patrimoni su base individuale). Viene espressamente escluso che PI possa esercitare l'attività di finanziamento.

(14)

BancoPosta, che è una divisione commerciale integrata di PI, può essere considerata un istituto di risparmio e un'intermediaria finanziaria. Pur non essendo una banca, si serve dei numerosi uffici postali di PI per il proprio funzionamento e per offrire prodotti bancari e finanziari.

(15)

I 13 855 sportelli, in media almeno uno per comune, che ne fanno la più grande rete bancaria in Italia, rappresentano più un vantaggio che un onere. Il loro costo è coperto in larga parte da tali servizi finanziari, e non costituisce un onere gravoso per il prestatore del servizio universale (14).

(16)

L'agenzia di rating Fitch dichiara in un rapporto pubblicato nel 2004 che PI/BancoPosta possiede “una capacità di arrivare alla popolazione (italiana) nel suo complesso che non potrà essere eguagliata dalle banche nazionali nel prossimo futuro” (15). Fitch ritiene inoltre che PI abbia collocato “lo sviluppo dei servizi finanziari al centro della (sua) strategia”.

(17)

BancoPosta offre una vasta gamma di prodotti, che possono essere considerati simili ai prodotti e ai servizi proposti in particolare dalle banche:

servizi di raccolta diretta e indiretta di risparmio e prestiti;

servizi di pagamento;

collocamento di prodotti finanziari e di investimento.

(18)

Per la presente decisione, l'elemento più rilevante riguarda gli strumenti di raccolta dei fondi, e principalmente il prelievo “diretto” dei depositi tramite i conti correnti.

(19)

Gli sportelli di PI raccolgono direttamente fondi, raccolti nei conti correnti postali. Al 31 dicembre 2004 il saldo di tali conti ammontava a 35 miliardi di EUR. Secondo ABI, tale importo è aumentato del 94 % rispetto al 1999. Per il solo segmento retail, alla fine del 2004 PI/BancoPosta contava 4,2 milioni di conti correnti.

(20)

ABI indica che la raccolta diretta di fondi di PI è cresciuta a ritmi superiori a quelli della raccolta bancaria concorrente. Nel periodo 1999/2004 il tasso di crescita della raccolta diretta bancaria è stato circa del 36 %, rispetto ad un incremento pari al 94 % dei c/c postali. ABI sostiene che la crescita della provvista diretta di PI/BancoPosta ha eroso in maniera significativa la raccolta del sistema bancario: nel 1999 i c/c postali rappresentavano il 2,2 % della provvista diretta bancaria e postale; nel 2004 tale percentuale è salita al 3,1 %. ABI ritiene che tale crescita sia dovuta principalmente alle condizioni più appetibili offerte da PI/BancoPosta rispetto alle banche, a parità di servizi. Ad esempio, il rendimento medio dei conti correnti bancari si attesta circa allo 0,6 %-0,7 %, contro l'1 % offerto da BancoPosta all'inizio del 2005 (16).

(21)

Oltre alla raccolta diretta tramite i conti correnti, PI/BancoPosta svolge inoltre un'attività di raccolta indiretta mediante il collocamento dei buoni fruttiferi postali e di libretti postali per conto e in nome della CDP (cfr. paragrafo 2 precedente).

(22)

Oltre a ciò, negli ultimi anni PI/BancoPosta ha notevolmente ampliato la gamma degli strumenti di pagamento offerti alla clientela, affiancando agli strumenti postali tradizionali, come bollettini postali e vaglia postali, anche gli strumenti un tempo tipicamente offerti dalle banche (carte di debito e di credito, bonifici, servizi di addebito in conto per il pagamento di bollette) (17).

(23)

Infine, PI/BancoPosta offre servizi di collocamento per:

obbligazioni strutturate emesse da banche,

polizze assicurative emesse da Poste Vita (18),

gestione di fondi di investimento da parte di BancoPosta Fondi SGR, società di gestione patrimoniale (19),

finanziamenti per conto terzi. Vengono offerti prestiti personali e mutui per conto di banche.

3.   LE MISURE SOTTOPOSTE A VALUTAZIONE

(24)

La presente decisione sottopone a valutazione le misure relative alle remunerazioni annue per i fondi giacenti presso il ministero dell'Economia e delle Finanze (Tesoreria dello Stato) e la CDP e il margine tra i tassi di deposito e di prestito (20).

(25)

I risparmi raccolti nei c/c dei clienti di BancoPosta sono depositati presso il ministero dell'Economia e delle Finanze e la CDP.

(26)

La tabella seguente illustra i rapporti tra i vari organismi fino al dicembre 2003.

Image

(27)

In seguito a un decreto del 5 dicembre 2003 (21), il Tesoro ha sostituito CDP nei rapporti derivanti dal servizio relativo ai conti correnti postali. La seguente tabella illustra i nuovi rapporti tra PI e il Tesoro:

Image

(28)

Nella lettera del 21 aprile 2006 l'Italia ricorda che il servizio relativo ai conti correnti postali era essenzialmente disciplinato da una legge del 1917 (22), modificata dal decreto 22 novembre 1945, n. 822 (23), che prevedeva tra l'altro che i fondi raccolti nei conti correnti postali di PI/BancoPosta venissero versati su un conto corrente fruttifero a CDP a un tasso corrispondente al tasso che la Cassa riceveva dalla sua attività di finanziamento, diminuito di quindici centesimi di punto percentuale.

(29)

Secondo l'Italia, in particolare per ragioni di contabilità, una parte dei fondi raccolti sui c/c postali dei clienti di PI/BancoPosta viene depositata su un conto del Tesoro (finanziamento del Tesoro — conto a vista) e la parte restante finisce su altri tre conti legati al finanziamento di enti pubblici da parte di CDP (conti vincolati).

(30)

I decreti ministeriali del 25 febbraio 1985, del 9 dicembre 1988 e del 14 dicembre 1993 hanno fissato i tassi di interesse applicabili al conto presso il Tesoro (conto libero). I tassi di interesse sui fondi depositati sui conti vincolati sono stati fissati a seconda della durata e del tipo di finanziamento di CDP.

(31)

Per il periodo 1999-2004 la remunerazione dei fondi raccolti sui c/c dei clienti di PI/BancoPosta è pertanto la seguente:

 

Conto del Tesoro

(conto libero)

Conto CDP 1

(conto vincolato)

Conto CDP 2

(conto vincolato)

Conto CDP 3

(conto vincolato)

Tasso medio di interesse ponderato

Interessi

Tassi di interesse

4,35 %

[…] (24)

[…]

[…]

 

 

giacenze medie 1999

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

554

giacenze medie 2000

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

711

giacenze medie 2001

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

653

giacenze medie 2002

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

1000

giacenze medie 2003

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

1113

giacenze medie 2004

[…]

[…]

[…]

[…]

[…]

1356

(32)

L'Italia ritiene che i tassi di interesse pagati sui conti correnti siano stati, in media, inferiori ai tassi di mercato. Le autorità italiane affermano inoltre che negli ultimi dieci anni i tassi medi dei buoni del Tesoro trentennali e decennali sono stati rispettivamente del 6 % e del 5,5 %, mentre i buoni ordinari del Tesoro a dodici mesi avrebbero fruttato un tasso di interesse medio del 4,10 %.

(33)

L'Italia ritiene che tali elementi dimostrino che la misura considerata non rappresenta un aiuto di Stato, che avrebbe dovuto essere notificato.

(34)

Dal 2005 la remunerazione del conto (25) è disciplinata dalla legge 23 dicembre 2005, n. 266 (26). La legge prevede che gli interessi finanziari pagati da PI/BancoPosta siano definiti di concerto dal ministero dell'Economia e delle Finanze e da PI/BancoPosta secondo parametri di mercato. La legge stabiliva inoltre che per il 2005 il costo degli interessi per il ministero avrebbe dovuto essere ridotto di almeno 150 milioni di EUR rispetto all'anno precedente.

(35)

Di conseguenza, il 23 febbraio 2006 è stata conclusa una convenzione tra il ministero e PI/BancoPosta, la quale definisce i meccanismi concreti per fissare i tassi di interesse per un periodo triennale a decorrere dal 2005. Attualmente il tasso è essenzialmente calcolato come la media ponderata del rendimento dei titoli di Stato a 30 anni (80 %), a 10 anni (10 %) e dei buoni del Tesoro a 12 mesi (10 %). Il rendimento dei titoli di Stato e dei buoni del Tesoro utilizzati per il calcolo viene rilevato con frequenza quindicinale. Inoltre, nel caso di spostamenti significativi della curva dei tassi (ad esempio un cambiamento della relazione tra tassi a breve e a lungo termine), PI ha la possibilità di richiedere la revisione del paniere.

(36)

Il tasso del 2005 si aggira intorno al 3,9 %. Gli interessi pagati ammontano a 1,3 miliardi di EUR.

(37)

Un decreto ministeriale del 3 aprile 2006 ha approvato l'attuazione della convenzione.

(38)

Secondo l'Italia, la struttura del computo dei tassi mira a riflettere il fatto che la natura dell'uso dei fondi raccolti è essenzialmente di lungo termine. Se lo Stato dovesse rinunciare a tale strumento di finanziamento, dovrebbe ricorrere a titoli di debito di lungo termine. Inoltre, poiché PI ha un obbligo legale a tempo indeterminato di depositare i fondi raccolti nei conti correnti postali del Tesoro, la situazione può essere paragonata a un prestito al Tesoro a tempo indeterminato, cioè a lungo termine. L'Italia ricorda inoltre che PI non ha altre possibilità (eventualmente più redditizie) rispetto al conto corrente del Tesoro per l'impiego dei fondi raccolti nei conti dei propri correntisti.

(39)

L'Italia ritiene che l'aumento nel tempo dei fondi raccolti nei conti correnti dei clienti di PI/BancoPosta sia un fattore di stabilità per le risorse del Tesoro. L'Italia osserva inoltre che il sistema del deposito non solo è legato alle esigenze del Tesoro, ma rappresenta anche un meccanismo prudenziale.

(40)

L'Italia aggiunge che, se il Tesoro dovesse servirsi di una fonte alternativa di finanziamento in sostituzione dei fondi trasferiti da PI/BancoPosta lo strumento più probabile sarebbe costituito da emissione di debito a lungo termine.

(41)

Infine, l'Italia ha trasmesso due lettere indirizzate a PI, una da un consulente e un'altra da una banca, destinate a confermare che la metodologia usata per fissare i tassi è orientata al mercato:

nella prima, in particolare sulla base della crescita a lungo termine dei depositi presso il Tesoro da parte di PI/BancoPosta, il consulente afferma che tali depositi sono assimilabili a risorse a lungo termine. Il consulente aggiunge che, se il Tesoro dovesse rinunciare ai depositi, ricorrerebbe a strumenti a lungo termine, a causa dei costi della sostituzione;

nella seconda lettera, la banca ritiene che per le liquidità depositate presso il Tesoro PI/BancoPosta avrebbe potuto ottenere un rendimento del 4 % nel 2005, comparabile al risultato raggiunto da Ramo I, una sussidiaria di Poste Vita, per fondi di 6 miliardi di EUR (27). Il risultato del 4 % è simile al tasso del 3,9 % applicabile a PI/BancoPosta a norma della convenzione con il ministero dell'Economia e delle Finanze.

(42)

Gli interessi pagati da PI/BancoPosta ai correntisti sono stati i seguenti:

Periodo (da)

Tasso di interesse (in %)

08/1998

2,00

07/2003

1,50

01/2004

1,25

01/2005

1,00

09/2005

0,75

01/2006

0,50

(43)

L'Italia osserva che, mentre il tasso di remunerazione per i correntisti era stato fissato all'1,5 % da una legge del 1934, la legge di razionalizzazione della finanza pubblica del 1997 (28) ha concesso per la prima volta a PI/BancoPosta la possibilità di fissare in maniera autonoma i tassi. La possibilità è stata pienamente sfruttata fin dal 1997.

(44)

Le entrate degli interessi rappresentano circa un terzo delle entrate totali di PI/BancoPosta derivanti dai servizi.

4.   VALUTAZIONE DELLE MISURE

(45)

Perché una misura statale configuri un aiuto di Stato ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE devono ricorrere le seguenti condizioni:

il regime è concesso dallo Stato o mediante risorse statali,

conferisce un vantaggio economico,

può falsare la concorrenza favorendo talune imprese o talune produzioni,

incide sugli scambi fra Stati membri.

(46)

Il caso rende necessario dividere la valutazione in due parti: le misure applicabili fino al 2004 e le misure applicabili dal 2005. La suddivisione riflette le mutate modalità del vantaggio economico a PI/BancoPosta, e le relative conseguenze. Tuttavia, le analisi dei rimanenti tre criteri possono essere svolte congiuntamente per entrambi i periodi di tempo.

4.1.   Uso di risorse dello Stato

(47)

Per poter essere considerati aiuti di Stato, i vantaggi devono essere imputabili allo Stato e concessi direttamente o indirettamente mediante risorse statali.

(48)

Gli interessi sono stati pagati dal ministero dell'Economia e delle Finanze/Tesoro, e da CDP, che è controllata dallo Stato. La concessione di detti interessi si è basata su specifiche leggi e decreti, applicabili a PI.

(49)

Pertanto, nel presente caso sono soddisfatte le due condizioni cumulative citate. Gli interessi pagati a PI/BancoPosta sono risorse statali.

4.2.   Selettività

(50)

L'articolo 87, paragrafo 1, vieta gli aiuti che “favoriscano talune imprese o talune produzioni”, cioè gli aiuti selettivi.

(51)

La possibilità di beneficiare di conti correnti remunerati depositati presso il Tesoro e CDP non si applica a tutte le imprese che potrebbero teoricamente trarne vantaggio, considerate la natura e l'economia del sistema. In ogni caso, l'Italia non ha dimostrato che la restrizione di tali vantaggi a un numero molto limitato di operatori è giustificata dalla natura e dall'economia del sistema.

(52)

Di conseguenza, i tassi di prestito offerti a PI/BancoPosta sono selettivi.

4.3.   Effetti sugli scambi tra gli Stati membri e distorsione della concorrenza

(53)

L'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE vieta gli aiuti che incidono sugli scambi tra Stati membri e falsano o minacciano di falsare la concorrenza.

(54)

Nel valutare le due condizioni, la Commissione non è tenuta a dimostrare un'incidenza effettiva degli aiuti sugli scambi tra gli Stati membri o un'effettiva distorsione della concorrenza, ma deve solamente esaminare se gli aiuti siano idonei a incidere su tali scambi e a falsare la concorrenza (29). Allorché un aiuto finanziario concesso da uno Stato membro rafforza la posizione di un'impresa nei confronti di altre imprese concorrenti negli scambi intracomunitari, questi sono da considerarsi influenzati dall'aiuto.

(55)

Non è necessario che PI partecipi essa stessa agli scambi intracomunitari. Infatti, quando uno Stato membro concede un aiuto a un'impresa, l'attività sul mercato nazionale può essere mantenuta o incrementata, con la conseguente diminuzione delle possibilità per le imprese con sede in altri Stati membri di penetrare nel mercato di tale Stato membro. Inoltre, il rafforzamento di un'impresa che fino a quel momento non era coinvolta in scambi intracomunitari può metterla nella condizione di penetrare nel mercato di un altro Stato membro.

(56)

Come indicato nella sezione 2 “Attività di Poste Italiane e BancoPosta — Mercati interessati” della presente decisione, nel settore postale italiano esisteva una certa concorrenza anche prima della graduale liberalizzazione promossa dalla normativa comunitaria.

(57)

È noto che la principale sfida degli operatori del settore postale pubblico europeo è l'incremento della pressione della concorrenza in tutti i segmenti di mercato — corrispondenza, pacchi e corriere espresso. Mentre i mercati dei pacchi e del corriere espresso sono aperti alla concorrenza da decenni, nel segmento della corrispondenza i monopoli legali hanno fortemente ostacolato lo sviluppo della concorrenza. Secondo le autorità nazionali di regolamentazione e gli operatori postali pubblici la concorrenza nei segmenti pacchi e corriere espresso è notevole tanto sul piano nazionale che internazionale, mentre nel segmento della corrispondenza è appena emergente (30).

(58)

In particolare, i servizi di corriere espresso, i servizi di inoltro pacchi per l'utenza commerciale e i servizi logistici sono stati sviluppati in Italia da imprese private, alcune delle quali, come TNT e DHL, con sede in altri Stati membri. Da un rapporto pubblicato nel 2004 dalla Commissione (31) emerge che alcuni operatori postali (Royal Mail nel Regno Unito, TPG nei Paesi Bassi, Deutsche Post in Germania e La Poste in Francia) hanno acquisito imprese basate in Italia, attive nei servizi postali.

(59)

Per quanto riguarda i servizi finanziari, la Commissione ricorda che il settore bancario è aperto alla concorrenza da molti anni. La progressiva liberalizzazione ha sviluppato la concorrenza cui aveva già dato il via la libera circolazione dei capitali prevista dal trattato CE.

(60)

Inoltre, come si è già visto nel precedente caso di aiuti di Stato relativo all'Ente Poste Italiane/PI (32), PI compete con banche e operatori finanziari, che offrono prodotti in gran parte sostituibili ai suoi prodotti. Innanzitutto, i conti correnti postali sono in concorrenza con i conti correnti bancari, nelle località in cui esistono sia agenzie bancarie che uffici postali. Oltre a ciò, negli ultimi anni PI/BancoPosta ha sensibilmente ampliato la gamma degli strumenti di pagamento offerti alla propria clientela, affiancando a quelli tradizionali della sua operatività, come bollettini postali e vaglia postali, anche gli strumenti un tempo tipicamente offerti dalle banche (carte di debito e di credito, bonifici, servizi di addebito in conto per il pagamento di bollette). In alcuni casi (carte di debito e servizi di addebito in conto) il servizio è fornito direttamente da BancoPosta; in altri BancoPosta si pone quale distributore di servizi prodotti da terzi (operatori del settore bancario nel caso delle carte di credito). Questi sviluppi hanno aumentato la sostituibilità fra i servizi finanziari offerti da PI e quelli offerti dalle banche.

(61)

Diverse banche, di vari Stati membri, operano in Italia direttamente, attraverso filiali o uffici di rappresentanza, oppure indirettamente, controllando banche ed enti finanziari con sede in Italia. Le operazioni transfrontaliere di capitale che hanno di recente coinvolto banche italiane come Antonveneta e BNL confermano questa situazione.

(62)

La Commissione ritiene pertanto che la misura ostacoli l'entrata nel mercato italiano per le imprese stabilite in altri Stati membri.

(63)

Per concludere, esistono scambi tra gli Stati membri nel settore dei servizi postali e finanziari. Il tasso di prestito rafforza la posizione di PI rispetto alle imprese postali e alle banche in concorrenza nel mercato interno. Pertanto, la misura è idonea a incidere sugli scambi commerciali e a falsare la concorrenza.

4.4.   Esistenza di un vantaggio economico

(64)

Per costituire aiuti di Stato, la misura deve conferire un vantaggio alle imprese beneficiarie.

(65)

Nel valutare se esista un vantaggio a favore di PI/BancoPosta, è importante analizzare gli elementi che rappresentano il margine tra i tassi di prestito e di deposito.

(66)

La Commissione osserva che un margine di mercato può contenere elementi di aiuti di Stato in determinate circostanze, in particolare quando i tassi di prestito e di deposito individualmente considerati non sono conformi al mercato (33). Ciò non si verifica nel presente caso.

(67)

La Commissione ritiene che il tasso di deposito offerto per i conti correnti dei consumatori finali non rappresenti un aiuto di Stato a favore di PI/BancoPosta. In particolare, la fissazione del tasso non coinvolge un trasferimento di risorse statali a favore di PI/BancoPosta. I tassi offerti nel periodo interessato, inoltre, risultano conformi al tasso di mercato, se messi a confronto con i tassi di interesse offerti dalle banche per prodotti simili. Infine, i beneficiari del tasso di deposito sono individui.

(68)

Pertanto, in questa fase, nell'analizzare il margine, la Commissione conclude che, nel presente caso, il vantaggio può derivare unicamente dai tassi di prestito.

(69)

Il tasso di prestito pagato dallo Stato conferirebbe un interesse economico se fosse più elevato del tasso che sarebbe stato pagato a PI/BancoPosta dal beneficiario privato di un prestito in una situazione di mercato per i fondi depositati, secondo la loro natura ed importo.

4.4.1.   Dal 2005 in poi

(70)

Dal 2005 le liquidità raccolte nei conti correnti dei clienti di PI/BancoPosta sono depositate solo presso il Tesoro. Inoltre, secondo l'Italia, attualmente il tasso è essenzialmente calcolato secondo parametri di mercato, con riferimento alla media ponderata del rendimento dei titoli di Stato a 30 anni (80 %), a 10 anni (10 %) e dei buoni del Tesoro a 12 mesi (10 %).

(71)

Il notevole peso degli strumenti a lungo termine si giustificherebbe secondo l'Italia perché i fondi raccolti hanno essenzialmente un carattere di lungo termine (cfr. sezione 3). Di conseguenza, l'Italia ritiene che il tasso di prestito non rappresenti un vantaggio a favore di PI/BancoPosta. Per il 2005, gli interessi pagati a PI/BancoPosta potrebbero persino essere meno favorevoli delle condizioni di mercato, perché il costo degli interessi per lo Stato dovrebbe essere diminuito di almeno 150 milioni di EUR.

(72)

ABI, tuttavia, mette a confronto il tasso di prestito offerto a PI/BancoPosta con i tassi applicati ai buoni del Tesoro a breve termine. Questi ultimi risulterebbero inferiori al primo.

(73)

ABI indica come criterio di paragone che CDP dispone di un conto corrente fruttifero presso la Tesoreria dello Stato, sul quale deposita le sue liquidità. A norma del decreto del ministro dell'Economia e delle Finanze del 5 dicembre 2003, gli interessi sui fondi sono pagati semestralmente a un tasso semestrale variabile pari alla media aritmetica semplice dei buoni ordinari del Tesoro a sei mesi e dell'indice mensile Rendistato (34).

(74)

La Commissione osserva che per calcolare il tasso di mercato si deve normalmente fare riferimento al tasso di interesse che un privato sarebbe disposto a pagare a PI per i fondi depositati, secondo la loro natura ed importo.

(75)

La Commissione ritiene in questa fase che il deposito di PI/BancoPosta presso il Tesoro sia effettuato su un conto corrente. Il Tesoro, e non PI, si assume il rischio di liquidità associato ai fondi depositati. Inoltre, durante la riunione del 30 marzo 2006, le autorità italiane hanno confermato che le liquidità raccolte sul conto corrente del Tesoro sono attualmente impiegate per finanziare ordinarie esigenze di bilancio.

(76)

Resta da dimostrare che, nel caso l'Italia dovesse sostituire i fondi disponibili grazie a PI/BancoPosta, lo strumento finanziario alternativo sarebbe costituito da obbligazioni a lungo termine.

(77)

Inoltre, malgrado l'Italia indichi il recente aumento dei fondi raccolti sui conti correnti dei clienti di PI/BancoPosta come una conferma della stabilità delle risorse per il Tesoro, la Commissione osserva che il livello dei fondi messi a disposizione di CDP e del Tesoro ha subito in realtà notevoli variazioni negli anni:

 

Conto presso il Tesoro

(conto libero)

Conti presso la CDP (conti vincolati)

Totale

Giacenze medie 1995

[…]

[…]

[…]

Giacenze medie 1996

[…]

[…]

[…]

Giacenze medie 1999

[…]

[…]

[…]

Giacenze medie 2000

[…]

[…]

[…]

Giacenze medie 2003

[…]

[…]

[…]

Giacenze medie 2004

[…]

[…]

[…]

Fonte: Allegato della lettera dell'Italia del 21.4.2006.

(78)

Inoltre, non si può escludere che, a causa delle specificità di PI/BancoPosta, che è tenuta per legge a depositare presso lo Stato i fondi raccolti nei conti correnti dei clienti, non sarebbe possibile stabilire un criterio di confronto con il mercato. In tali circostanze, la Commissione dovrebbe stabilire il costo del funzionamento del conto per PI/BancoPosta (cosa che dovrebbe risultare possibile con un efficiente sistema di analisi contabile) e aggiungere un margine ragionevole. L'importo risultante indicherebbe un tasso “di mercato” adeguato. Si tratterebbe di un approccio giustificato anche se la Commissione ritenesse che PI funge semplicemente da canale per raccogliere fondi per lo Stato tramite i numerosi uffici postali sul territorio.

(79)

In conclusione, esistono dubbi sulla maniera pertinente di determinare un adeguato riferimento di mercato per il tasso di interesse che il Tesoro dovrebbe pagare a PI/BancoPosta.

(80)

Se il regime di fissazione degli interessi dal 2005 generasse aiuti di Stato, detti aiuti:

dovrebbero essere sottoposti a valutazione come nuovi aiuti. In effetti, la Commissione ritiene che il nuovo quadro normativo applicabile alla fissazione del tasso di prestito che risulta dalla legge 23 dicembre 2005, n. 266, abbia introdotto notevoli cambiamenti rispetto alla legislazione precedentemente applicabile,

sarebbe illegale, in quanto la normativa e la convenzione relative sono state attuate da un decreto ministeriale in violazione dell'articolo 88, paragrafo 3, del trattato CE,

in questa fase non risulterebbero compatibili con il trattato CE. In primo luogo, la Commissione ritiene che non sarebbe applicabile alcuna delle eccezioni di cui all'articolo 87, paragrafo 2 e paragrafo 3. In secondo luogo, non sarebbe applicabile neppure l'articolo 86, paragrafo 2, poiché a PI non è stato affidato un servizio di interesse economico generale dalle autorità italiane per l'attività finanziaria in questione.

4.4.2.   Il periodo che precede il 2005

(81)

La Commissione dimostrerà che fino al 2004 compreso il regime applicabile, qualora si possa parlare di aiuto di Stato, sarebbe un aiuto esistente.

(82)

La Commissione osserva che i tassi di interesse concessi dallo Stato per i fondi trasferiti dai conti correnti dei clienti di PI/BancoPosta sono stati essenzialmente fissati fino alla fine del 2004 a norma di una legge del 1917, modificata nel 1945.

(83)

ABI condivide tale opinione.

(84)

Le modifiche apportate a tale legge e i decreti ministeriali che adeguano il livello dei tassi di interesse e che sono legati alla legge modificata non hanno inciso sul contenuto della legge in questione. In particolar modo, la variazione del dato numerico del tasso di interesse non corrisponde a un cambiamento materiale del meccanismo che presiede alla fissazione del valore del tasso. In sostanza, fino al 2004, il tasso di prestito pagato a PI/BancoPosta era rimasto pari al tasso ricevuto da CDP per le sue attività di finanziamento, diminuito di quindici centesimi di punto percentuale.

(85)

Il regime è stato introdotto prima dell'adesione dell'Italia. Inoltre, la graduale liberalizzazione delle attività finanziarie offerte da PI/BancoPosta è iniziata prima dell'entrata in vigore del Regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, del 22 marzo 1999, recante modalità di applicazione dell'articolo 93 (attualmente art. 88) del trattato CE (35).

(86)

Di conseguenza, la Commissione conclude che la misura applicata sino alla fine del 2004, qualora si tratti di un aiuto, dovrebbe essere considerata un aiuto esistente a norma dell'articolo 1, lettera b), punti i), iv) e v), del Regolamento di cui sopra.

(87)

La misura è cessata entro il 31 dicembre 2004 come conseguenza (retroattiva) della legge 23 dicembre 2005, n. 266. Non vi è quindi ragione di proporre misure appropriate a norma dell'articolo 18 del Regolamento in questione.

5.   CONCLUSIONI

Sulla base della valutazione che precede, la Commissione ha deciso di considerare gli interessi pagati dallo Stato a PI/BancoPosta aiuti esistenti, nell'ipotesi che si tratti di aiuti, fino al 2004. Poiché la misura è cessata nel 2004 non vi è ragione di proporre le misure opportune di cui all'articolo 18 del Regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, del 22 marzo 1999, recante modalità di applicazione dell'articolo 93 (attualmente art. 88) del trattato CE.

Per quanto riguarda il regime che fissa il tasso di interesse da applicare ai fondi depositati presso il Tesoro dal 2005, alla luce delle considerazioni precedenti, la Commissione, nel quadro della procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE, invita l'Italia a trasmetterle eventuali osservazioni e a fornirle qualsiasi informazione che possa essere utile ai fini della valutazione dell'aiuto o della misura entro un mese dalla data di ricezione della presente.

Ai fini della valutazione, in particolare per determinare, se possibile, i pertinenti tassi di mercato applicabili ai depositi citati, sono necessarie le seguenti informazioni:

la definizione di un analogo strumento di finanziamento per lo Stato, tenuto conto della durata, del livello della garanzia e della liquidità del deposito, nonché dell'uso dei fondi depositati,

la definizione del tasso di interesse che offrirebbe un investitore privato e che sarebbe accettato da un finanziatore privato per tale strumento analogo,

lo strumento di finanziamento alternativo cui ricorrerebbe l'Italia se dovesse sostituire i fondi trasferiti da PI/BancoPosta,

il valore dei tassi di mercato da usare nel 2005 e nel 2006. Sono necessari i tassi specifici dei possibili componenti singoli (a breve, medio e lungo termine…) del tasso aggregato di mercato,

la descrizione dei costi annui relativi alla raccolta e al deposito di fondi provenienti dai conti correnti dei clienti PI/BancoPosta. Occorre usare dati precisi del sistema di contabilità analitica per il 2005 (reali) e 2006 (bilancio),

la stima di un ragionevole margine per lo svolgimento della citata attività.

La Commissione invita le autorità italiane a trasmettere immediatamente copia della presente lettera al beneficiario potenziale dell'aiuto.

La Commissione ricorda all'Italia che l'articolo 88, paragrafo 3, del trattato CE ha effetto sospensivo e richiama l'attenzione del governo italiano sull'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, a norma del quale essa può imporre allo Stato membro il recupero dal beneficiario di ogni aiuto indebitamente versato.

La Commissione avverte l'Italia che informerà i terzi interessati mediante pubblicazione della presente, unitamente ad un riassunto della medesima, nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea. Informerà inoltre gli interessati nei paesi EFTA firmatari dell'accordo SEE, attraverso la pubblicazione di un avviso nel supplemento SEE della Gazzetta ufficiale dell'Unione europea e informerà infine l'Autorità di vigilanza EFTA inviando copia della presente. I summenzionati terzi interessati sono invitati a presentare le proprie osservazioni entro un mese dalla data della pubblicazione.”


(1)  Käesolevas otsuses käsitletakse PIna aktsiaseltsi Poste Italiane SpA ja vajadusel selle eelkäijaid (Ente Posta Italiane, riiklik postiteenistus jne).

(2)  Laen on käesolevas kontekstis raha, mis on üle kantud riigikassasse/CDP-le; hoiuse all mõeldakse raha, mis on hoiustatud BancoPosta klientide arveldusarvetelt.

(3)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (nüüd artikkel 88) kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(4)  Nella presente decisione per PI si intende Poste Italiane SpA e, ove applicabile, il predecessore (Ente Poste Italiane, il servizio postale pubblico).

(5)  Il servizio postale universale comprende gli invii di corrispondenza e stampati indirizzati di peso inferiore a 2 kg e pacchi postali fino a 20 kg; nonché un servizio di invii raccomandati e un servizio di invii assicurati.

(6)  Decreto legge 261/1999 pubblicato nella G.U. 182 del 5.8.1999 e decreto del ministero delle Comunicazioni del 17.4.2000, pubblicato nella G.U. 102 del 4.5.2000.

(7)  Fonte: sito web PI; luglio 2006.

(8)  Cfr. lo studio di PriceWaterhouseCoopers “The Impact on Universal Service of the Full Market Accomplishment of the Postal Internal Market in 2009, Final Report May 2006”.

(9)  A norma dell'articolo 5 del decreto legge 30 settembre 2003, n. 269, e della legge di conversione 24 novembre 2003, n. 326, le azioni di CDP SpA sono attribuite allo Stato. Inoltre, le fondazioni bancarie ed altri soggetti pubblici o privati possono solo detenere quote complessivamente di minoranza del capitale di CDP SpA.

(10)  Development of competition in the European postal sector, ECORYS-NEI, luglio 2005.

(11)  Direttiva 97/67/CE del Parlamento Europeo e del Consiglio, del 15 dicembre 1997, concernente regole comuni per lo sviluppo del mercato interno dei servizi postali comunitari e il miglioramento della qualità del servizio (GU L 15 del 21.1.1998, pag. 14).

(12)  Direttiva 2002/39/CE del Parlamento europeo e del Consiglio, del 10 giugno 2002, che modifica la direttiva 97/67/CE per quanto riguarda l'ulteriore apertura alla concorrenza dei servizi postali della Comunità (GU L 176 del 5.7.2002, pag. 21).

(13)  Development of competition in the European postal sector, ECORYS-NEI, luglio 2005.

(14)  Cfr. lo studio di PriceWaterhouseCoopers “The Impact on Universal Service of the Full Market Accomplishment of the Postal Internal Market in 2009, Final Report May 2006”.

(15)  Fitchratings, rapporto speciale: “The European Regulated Mail Sector: Tomorrow's Deliveries” del 9.7.2004.

(16)  Nel 2004 il tasso era dell'1,25 %.

(17)  In alcuni casi (carte di debito e servizi di addebito in conto) il servizio è fornito direttamente da BancoPosta; in altri BancoPosta si pone quale distributore di prodotti di terzi (operatori del settore bancario nel caso delle carte di credito).

(18)  Poste Vita SpA è una controllata al 100 % di PI.

(19)  BancoPosta Fondi SpA SGR è una controllata al 99 % di PI.

(20)  Per prestito si intendono qui i fondi trasferiti al Tesoro/CDP; per deposito si intendono i fondi depositati sui conti correnti dai clienti di BancoPosta.

(21)  Pubblicato nella G.U. 288 del 12.12.2003.

(22)  Pubblicata nella G.U. 219 del 6.9.1917.

(23)  Pubblicato nella G.U. 12 del 15.1.1946, pag. 12.

(24)  L'informazione è coperta dal segreto d'ufficio

(25)  I conti accesi direttamente presso CDP sono stati chiusi.

(26)  Pubblicata nella GU 302 del 29.12.2005, “supplemento ordinario” 211. La legge ha effetto retroattivo dal 1o gennaio 2005.

(27)  I fondi sono stati investiti in un portafoglio di obbligazioni statali della zona euro (60 %) con un rating minimo pari a quello dell'Italia e di obbligazioni private (40 %) con un rating medio di AA-.

(28)  Legge 23 dicembre 1996, n. 662, pubblicata nella GU del 28.12.1996.

(29)  Si veda, ad esempio, la sentenza della Corte di giustizia nella causa C-372/97 Repubblica italiana contro Commissione, Racc. 2004 pagina I-0367, punto 44.

(30)  Rapporto “The Evolution of the Regulatory Model for European Postal Services”, di WIK Consult, luglio 2005.

(31)  Rapporto “Main developments in the European Postal Sector” di WI Consult, luglio 2004. Cfr. tabella 5.1.6 “Distribuzione geografica e area commerciale dei “Big Four” (1998 e precedenti, fino al giugno 2004)”.

(32)  Decisione del 12.3.2002 nel caso C 47/98 (GU C 282 del 19.10.2002, pag. 29).

(33)  Ad esempio, nell'ipotesi che il margine di mercato in un determinato periodo sia pari al 2 %, mentre il tasso di deposito del mercato è pari all'1 %, un margine risultante da un tasso di prestito del 10 % e un tasso di deposito dell'8 % potrebbe configurare alcuni elementi di aiuto di Stato.

(34)  Cfr. relazione e stati finanziari di CDP al 31.12.2004, pag. 85.

(35)  GU L 83 del 27.3.1999, pag. 1.


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/20


Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 290/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“KARLOVARSKÝ SUCHAR”

EÜ nr: CZ/PGI/005/0404/20.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda toote spetsifikaadi täisversiooniga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigiasutusest või Euroopa Komisjonist. (1)

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Úřad průmyslového vlastnictví

Aadress:

Antonína Čermáka 2a

CZ-160 68 Praha 6

Telefon:

(420) 220 38 31 11

Faks:

(420) 224 32 47 18

E-post:

posta@upv.cz

2.   Rühm:

Nimi:

CORNIA, spol. s r.o.

Aadress:

Vítězná 42,

CZ-360 09 Karlovy Vary

Telefon:

(420) 353 43 38 26

Faks:

(420) 353 22 35 65

E-post:

cornia@iol.cz

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

Tegemist on erandiga nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2005 artikli 5 lõikest 1, kuna geograafilises piirkonnas tegutseb ainult üks tootja. Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2037/93 artiklis 1 sätestatud nõuded on täidetud.

3.   Toote liik:

Rühm 2.4: Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted — kuivikud

4.   Toote spetsifikaat (artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte):

4.1   Nimi: “Karlovarský suchar”

4.2   Kirjeldus: Tegelikult toodetakse kaht liiki toodet “Karlovarský suchar”: “Karlovarský suchar special” ja “Karlovarský suchar dietní”.

Kuju: piklikust valgest leivast lõigatud viilud, mille korrapärane kuju vastab küpsetusvormi kujule; kuivikute kuju on kirjeldatud ka punktis 4.5 “Tootmismeetod”.

Välimus: ühtlaselt poorne, läbi küpsetatud, sileda pinnaga, mure, hästi kuivatatud, ei tohi olla kõrbenud ega sisaldada võõraid aineid.

Värvus: kuldpruun, mitte liiga tume.

Maitse: meeldiv leiva maitse, mitte mõru ega hapu, tootel ei või olla muud kõrvalmaitset.

Lõhn: leivale omane lõhn, tootel ei või olla rääsunud ega mingit muud võõrast lõhna.

Toode valmistatakse järgmistest toorainetest:

Toode “Karlovarský suchar special”: nisujahu, Karlovy Vary mineraalvesi, joogivesi, jahuparandaja, suhkur, tahkestatud taimerasv, pärm, söögisool, munakollasepulber, Karlovy Vary mineraalsool.

Toode “Karlovarský suchar dietní”: nisujahu, Karlovy Vary mineraalvesi, joogivesi, jahuparandaja, tahkestatud taimerasv, pärm, söögisool.

Toodet müüakse 200 grammi mahutavates pappkarpides.

4.3   Geograafiline piirkond: Karlovy Vary piirkond ning seda ümbritsevad kommuunid: Karlovy Vary, Šemnice, Kyselka, Velichov, Ostrov, Hroznětín, Mezirolí, Stará Role ja Karlovy Vary.

4.4   Päritolutõend: Tootja peab registrit tooraine tarnijate kohta. Samuti on tal saatelehed ja arved kõikide toorainete, eelkõige toote oluliste koostisosade (Karlovy Vary mineraalvee ja Karlovy Vary mineraalsoola) kohta. Lisaks peab tootja registrit valmistoote ostjate kohta. Igal toote pakendil peab olema märgitud tootja nimi ja aadress, et tagada toote jälgitavus.

Spetsifikaadi järgimiseks viib ettevõtte tehnoloog iga kuue kuu järel läbi sisekontrolli. Eelkõige kontrollitakse tootmise tehnoloogiat. Iga tootepartii puhul kontrollitakse nn kõige olulisemaid näitajaid, s.o temperatuuri tootmisetapi jooksul ja selle kestust.

Spetsifikaadi järgimisega seotud väliskontrolli viib läbi kõrgem kontrolliasutus, s.o riikliku põllumajandus- ja toiduameti (Státní zemědělská a potravinářská inspekce) Plzeňi piirkondlik inspektsioon. Kontrollitakse muu hulgas hügieeninõuete täitmist, kõige olulisemaid näitajaid ja toote eriomadusi.

Üldkontroll: kogu tootmisprotsessi kontrollitakse pidevalt ja eelkõige hõlmab see kasutatavaid tooraineid, tootmise ettevalmistamist, tootmisprotsessi, hügieeninormide ja mikrobioloogiliste näitajate järgimist ning valmistooteid.

4.5   Tootmismeetod: Toodet “Karlovarský suchar” valmistatakse eespool nimetatud toorainest.

Põhitooraineid (Karlovy Vary mineraalvett ja Karlovy Vary mineraalsoola) saadakse piiritletud geograafilisest piirkonnast. Tooraineid töödeldakse ning kõik tootmis- ja pakendamisetapid toimuvad kõnealusel piiritletud piirkonnas.

Karlovy Vary mineraalvesi peab olema värske, mistõttu peab tootmine toimuma piiritletud geograafilises piirkonnas.

Karlovy Vary mineraalvesi kuulub vesinikkarbonaadi-, sulfaadi-, kloriidi-, naatriumi- ja süsihappegaasisisaldusega mineraalvete hulka, mille mineraliseerumise üldmäär on ligikaudu 6,45 g/l ja mineraalisisaldus on 560–980 mg/l.

Karlovy Vary mineraalsool on naatrium- ja kaaliumsulfaadi ning naatriumbikarbonaadi segu.

Toote “Karlovarský suchar” valmistamine:

Tainas valmistatakse ilma hapendamata (kergitusainena kasutatakse pärmi). Toorained segatakse taignasegistis sooja veega. Seejärel valmistatakse taignasõtkuris pooltahke tainas, mis jäetakse seisma. Pärast seismist lõigatakse tainas taignalõikuris piklikeks viiludeks ja asetatakse rasvatatud küpsetusvormi, kus sellel lastakse kerkida. Pärast kerkimist asetatakse viilud ilma kaaneta küpsetusvormis ahju, piserdatakse taigna aurustamiseks veega ja küpsetatakse. Pärast küpsetamist võetakse tooted küpsetusvormist välja ja asetatakse alusele jahtuma. Seejärel lõigatakse need väikesteks viiludeks, mis asetatakse ahju ja grillitakse. Väikesed grillitud viilud asetatakse karpidesse ja pärast nõuetekohast jahutamist pakitakse paberiga tugevdatud fooliumümbrikusse. Sedasi pakitud kuivikud asetatakse väikestesse trükitud pappkarpidesse, mis omakorda asetatakse suurde kasti. Toode kaalub 200 grammi, kusjuures kaal võib kõikuda kuni 7 %. Suletud karpe transporditakse puhtas väikeveokis.

Kõnealune nõuetekohane tootmine peab toimuma punktis 4.3 määratletud territooriumil ja toodet tuleb pakendada tootmiskohas, arvestades selle õrnust ja tundlikust ümbritseva niiskuse suhtes ning et tagada toote parim jälgitavus.

4.6   Seos: Toode “Karlovarský suchar” on Karlovy Varyga ajalooliselt seotud ainulaadne toode. Tegemist on tootega, mis moodustab ühe osa Karlovy Vary eripärast lisaks selle balneoteraapilisele ravile ja mineraalveele. Samuti aitab see kaasa Karlovy Vary tervisvete ülemaailmsele tuntusele.

Toote nimi “Karlovarský suchar” osutab selle tihedale seosele Karlovy Varyga.

Tootja kasutab traditsioonilist, juba kümmekond aastat muutumatuna püsinud tootmismeetodit. Toote kvaliteedis on oma osa nii kohalikelt toorainetel (Karlovy Vary mineraalvesi ja Karlovy Vary mineraalsool) kui ka kohalikel traditsioonidel ja kogemustel.

Toode sisaldab Karlovy Vary mineraalvett ja toode “Karlovský suchar special” sisaldab sellele lisaks ka Karlovy Vary mineraalsoola. Karlovy Vary mineraalvesi peab olema värske. Vesi pärineb Karlovy Vary mineraalveeallikatest, mis kuuluvad maailma kõige tähtsamate ja tuntumate mineraalveeallikate hulka. Asjaolu, et allikad tõusevad pinnale just kõnealuses piirkonnas, tuleneb maakoorelõhedest ja oluliste murrangute ristumisest Karlovy Vary mineraalveeallikate ümbruses. Karlovy Vary mineraalvesi parandab ja kiirendab seedimist ning imendumist soolestikus.

Toode on registreeritud Tšehhi Vabariigi päritolunimede registris 1.2.1974 (numbri 4 all), samuti 22.11.1967 Lissaboni lepingu kohases rahvusvahelises registris (numbri 4 all).

1974. aastal auhinnati toode näitusel EX PLZEŇ kuldpitseriga.

Praegune tootja on eelmise tootja õigusjärglane; õigusjärgsus tagati erastamise käigus.

4.7   Kontrolliasutus:

Nimi:

Státní zemědělská a potravinářská inspekce, Inspektorát v Plzni

Aadress:

Jiráskovo náměstí 8

CZ-308 58 Plzeň 8

Telefon:

(420) 377 24 45 97

Faks:

(420) 377 45 52 29

E-post:

plzen@szpi.gov.cz

4.8   Märgistus: Pakendil peab olema märgitud nimetus “Karlovarský suchar”. Märgistuse asukohta, kirjaviisi, värvust jne ei ole kindlaks määratud.

4.9   Riiklikud nõuded: —


(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/23


Liikmesriikide edastatud kokkuvõtlik teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

(2006/C 290/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number: XA 83/06

Liikmesriik: Prantsusmaa

Piirkond: Loire-Atlantique'i departemang

Abikava nimetus: Abi põllumajandusseadmeid ühiselt kasutavatele kooperatiividele (CUMA)

Õiguslik alus:

Articles 4 et 6 du règlement (CE) no 1/2004 de la Commission

L 1511-2 et L 1511-5 du code général des collectivités territoriales

Délibération du Conseil général de Loire-Atlantique du 19 juin 2006

Kavas ettenähtud aastased kulud: 290 000 EUR

Abi suurim osatähtsus: CUMA peakontorite ümberkolimisabi, mille osakaal on 20 %, suurim summa 20 000 EUR, on kättesaadav CUMAdele, kelle peakontorite ümberkolimine on vajalik linnaplaneerimise tõttu. Maastikuarhitekti konsultatsioon rahastatakse 70 % ulatuses, abi suurim summa 1400 EUR.

Olemasolevate CUMA hoonete kohandamine keskkonnakaitse nõuetele vastavaks: abi, mille osakaal on 40 %, suurim summa 20 000 EUR.

Ühiselt kasutatavate, säästvat arengut soodustavate seadmete ostmine (biokütuste tootmine, keskkonnasäästlik umbrohutõrje jne): abi, mille osakaal on 40 %, suurim summa 24 000 EUR.

Rakendamise kuupäev:

Kava või üksiktoetuse kestus: Üks aasta, mida võib pikendada pärast iga-aastast hinnangut, milles on esitatud vajalikud muudatused ja abikava võimalik lõpp.

Abi eesmärk: CUMA toetusinvesteeringutega hoonetesse ja seadmetesse tugevdada säästlikku arengut soodustavat ühistegevust.

Asjaomane (asjaomased) sektor(id): Kõik põllumajandustootmissektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress:

Monsieur le Président du Conseil Général de l'Hérault

3 quai Ceineray

BP 94109

F-44041 Nantes

Cedex 1

Veebileht: www.cg44.fr

Abi number: XA 79/06

Liikmesriik: Slovaki Vabariik

Piirkond: Lääne-Slovakkia

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: GAZDA SLOVAKIA, spol. s r.o.

Õiguslik alus:

Ustanovenie § 240 ods. 3 a § 241 ods. 3 v spojení s ustanovením § 277a zákona č. 461/2003 Z. z. o sociálnom poistení v znení zákona č. 721/2004 Z. z.

Ustanovenie § 5 ods. 2 písm. b) zákona 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci

Metodické usmernenie Sociálnej poisťovne č. 30/2005

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 4 lõike 3 punktid a ja c

Kavas ettenähtud aastased kulud või äriühingule antava üksiktoetuse üldsumma: 1 032 664 SKK

Abi maksimaalne osatähtsus: 36,03 %

Rakendamise kuupäev: 2006

Kava või üksiktoetuse kestus: 2006. aasta august

Abi eesmärk: VKEd — põllumajandus

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus — taimekasvatus

Abiandva asutuse nimetus ja aadress:

Sociálna poisťovňa

pobočka Dunajská Streda

Galantská cesta 693/5

SK-929 01 Dunajská Streda

Veebileht: www.socpoist.sk

Abi number: XA 80/06

Liikmesriik: Slovaki Vabariik

Piirkond: Lääne-Slovakkia

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: Poľnohospodárske družstvo Modrý Dunaj

Šamorín

Õiguslik alus:

Ustanovenie § 240 ods. 3 a § 241 ods. 3 v spojení s ustanovením § 277a zákona č. 461/2003 Z. z. o sociálnom poistení v znení zákona č. 721/2004 Z. z.

Ustanovenie § 5 ods. 2 písm. b) zákona 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci

Metodické usmernenie Sociálnej poisťovne č. 30/2005

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 4 lõike 3 punkt b

Kavas ettenähtud aastased kulud või äriühingule antava üksiktoetuse üldsumma: 583 912 SKK

Abi maksimaalne osatähtsus: 23,2 %

Rakendamise kuupäev: 2006

Kava või üksiktoetuse kestus: 2006. aasta august

Abi eesmärk: VKEd — põllumajandus

Asjaomane majandusharu: Põllumajandus — loomakasvatus

Abiandva asutuse nimetus ja aadress:

Sociálna poisťovňa

pobočka Dunajská Streda

Galantská cesta 693/5

SK-929 01 Dunajská Streda

Veebileht: www.socpoist.sk

Abi number: XA 81/06

Liikmesriik: Slovaki Vabariik

Piirkond: Lääne-Slovakkia

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus:

AGRA M, s.r.o.

Kozia 2243

SK-901 01 Malacky

Õiguslik alus:

Ustanovenie § 240 ods. 3 a § 241 ods. 3 v spojení s ustanovením § 277a zákona č. 461/2003 Z. z. o sociálnom poistení v znení zákona č. 721/2004 Z. z.

Ustanovenie § 5 ods. 2 písm. b) zákona 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci

Metodické usmernenie Sociálnej poisťovne č. 30/2005

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 artikkel 4

Kavas ettenähtud aastased kulud või äriühingule antava üksiktoetuse üldsumma: 2 954 141,50 SKK

Abi ülemmäär: 45,68 %

Rakendamise kuupäev: 2006

Kava või üksiktoetuse kestus: 2006. aasta september

Abi eesmärk: VKEd — põllumajandus

Asjaomane sektor: Põllumajandusettevõte, looma- ja taimekasvatus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Sociálna poisťovňa

pobočka Bratislava-okolie

Lazaretská 25

SK-814 99 Bratislava

Veebileht: www.socpoist.sk

Abi number: XA 82/06

Liikmesriik: Slovaki Vabariik

Piirkond: Ida-Slovakkia

Abikava või üksiktoetust saava ettevõtte nimetus: Agrokondor s.r.o., SK-094 35 Čaklov

Õiguslik alus:

Ustanovenie § 240 ods. 3 a § 241 ods. 3 v spojení s ustanovením § 277a zákona č. 461/2003 Z. z. o sociálnom poistení v znení zákona č. 721/2004 Z. z.

Ustanovenie § 5 ods. 2 písm. b) zákona 231/1999 Z. z. o štátnej pomoci

Metodické usmernenie Sociálnej poisťovne č. 30/2005

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2004 artikli 4 lõike 3 punkt c

Kavas ettenähtud aastased kulud või äriühingule antava üksiktoetuse üldsumma: 916 659,00 SKK st 24 128,319 EUR (vahetuskurss 19. juunil 2006)

Abi ülemmäär: 39 %

Rakendamise kuupäev: 2006

Kava või üksiktoetuse kestus: 2006. aasta august

Abi eesmärk: Põllumajandus

Asjaomane sektor: Põllumajandus

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Sociálna poisťovňa

pobočka Vranov nad Topľou

Veebileht: www.socpoist.sk


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/26


Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(2006/C 290/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi nr

XS 61/05

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

La Rioja

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Eeskirjad abi andmise kohta intressitoetuse vormis, et rahastada VKEde laene investeeringute tegemiseks.

Õiguslik alus

Resolución del Presidente de la Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja por la que se aprueban las Bases Reguladoras de la concesión de subvenciones en forma de bonificación de intereses de préstamos destinadas a financiar inversiones empresariales realizadas por pequeñas y medianas empresas.

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

869 000 EUR

Tagatud laenud

 

Üksiktoetus

Abi üldsumma

 

Tagatud laenud

 

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

Rakendamise kuupäev

18.2.2005

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

 

Teatav kitsas majandusharu

Jah

Muu töötlev tööstus (abikõlblik on üksnes mäetööstus ja töötlev tööstus, välja arvatud põllumajandus- ja toiduainetööstus)

Jah

Muud teenused (abikõlblikud on üksnes töötleva tööstuse ja kaubanduse, kuid mitte põllumajandus- ja toiduainetööstusega seotud tehnilised teenused)

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Agencia de Desarrollo Económico de La Rioja

C/Muro de la Mata 13-14

E-26071 Logroño (La Rioja)

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/27


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4376 — Dresdner Bank/Gazprombank/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(2006/C 290/07)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

22. novembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Saksamaa kontserni Allianz (“Allianz”) kuuluv Saksamaa ettevõtja Dresdner Bank AG (“Dresdner Bank”) ja Venemaa kontserni Gazprom (“Gazprom”) kuuluv Joint-Stock Bank of the Gas Industry (“Gazprombank”) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Luksemburgi ettevõtja Carbon Trade & Finance S.A (“CTF”) üle ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Dresdner Bank: kõik panga- ja finantsteenused, sealhulgas kauplemine Euroopa Liidu CO2 heitkoguste krediitidega;

Gazprombank: kõik panga- ja finantsteenused;

CTF: investeeringud esmaprojektidesse, mille käigus luuakse Kyoto lepingule vastavaid CO2 heitkoguste krediite ja muudetakse need kaubeldavaks järelturul.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4376 — Dresdner Bank/Gazprombank/JV):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/28


Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes

(2006/C 290/08)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi nr

XE 3/05

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Kogu Poola territoorium

Toetuskava nimetus

Kulude hüvitamine, mis tekivad töökohtade, tootmisruumide ja seadmete kohaldamisest puuetega inimeste vajadustele ning puuetega inimesi abistava töötaja palkamisest

Õiguslik alus

Ustawa z dnia 27 sierpnia 1997 r. o rehabilitacji zawodowej i społecznej oraz zatrudnianiu osób niepełnosprawnych (Dz.U. nr 123, poz. 776 z późn. zm.)

Rozporządzenie Ministra Polityki Społecznej z dnia 15 września 2004 r. w sprawie zwrotu kosztów przystosowania stanowisk pracy, adaptacji pomieszczeń i urządzeń do potrzeb osób niepełnosprawnych oraz kosztów zatrudnienia pracownika pomagającego pracownikowi niepełnosprawnemu (Dz.U. nr 215, poz. 2186)

Kavas ettenähtud aastakulud

Aastane kogusumma 3 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-5 ja artiklitega 5 ja 6.

Jah

Rakendamise kuupäev

16.10.2004

Kava või üksikabi kestus

Kuni 30.6.2007

Toetuse eesmärk

Artikkel 4: Uute töökohtade loomine

Ei

Artikkel 5: Ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine:

Ei

Artikkel 6: Puudega töötajate tööhõive

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik ühenduse tööhõiveabi-kõlblikud sektorid (1)

Jah

Igasugune töötlev tööstus (1)

Ei

Kõik teenused (1)

Ei

Muu

Ei

Abi andva asutuse nimetus ja aadress

Starostowie powiatów

Muu teave

Abikava rahastatakse koos Euroopa Sotsiaalfondi inimresursside arendamise valdkonnakohasest tegevuskavast aastateks 2004–2006; Meede 1.4: Puuetega inimeste ametialane ja ühiskondlik kaasamine

Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada

Kooskõlas määruse artikliga 9

Jah


Abi nr

XE 25/05

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Województwo Świetokrzyskie, Powiat Starachowicki, Gmina Starachowice

Toetuskava nimetus

Starachowice linnavolikogu 25. aprilli 2005 resolutsioon nr V/7/05, millega võeti vastu tööhõive abikava äriühingutele

Õiguslik alus

Art. 18 ust. 2 pkt 8, art. 40 ust. 1, art. 41 ust. 1, art. 42 ustawy z dn. 8.3.1990 r. o samorządzie gminnym (tekst jednolity: Dz.U. z 2001 r. nr 142 poz. 1591 ze zm.) oraz art. 7 ust. 3 ustawy z dn. 12.1.1991 r. o podatkach i opłatach lokalnych (tekst jednolity: Dz.U. z 2002 r. nr 9 poz. 84 ze zm.)

Kavas ettenähtud aastakulud

Aastane kogusumma

0,15 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-5 ja artiklitega 5 ja 6.

Jah

Rakendamise kuupäev

05.8.2005

Kava või üksikabi kestus

Kuni 31.12.2006

Toetuse eesmärk

Artikkel 4: Uute töökohtade loomine

Jah

Artikkel 5: Ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine

 

Artikkel 6: Puudega töötajate tööhõive

 

Asjaomased majandusharud

Kõik ühenduse tööhõiveabi-kõlblikud sektorid (2)

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Prezydenta Miasta Starachowice

PL-27-200 Starachowice

ul. Radomska 45

Muu teave

Kui abikava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest, lisage järgmine lause:

“Abikava kaasfinantseeritakse [viide] vahenditest.”

Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada

Kooskõlas määruse artikliga 9

Jah


Abi nr

XE 27/06

Liikmesriik

Ungari

Piirkond

Észak-Alföld

Abikava nimetus

Abikava töökohtade loomiseks — Mátészalka

Õiguslik alus

Mátészalka Város Önkormányzat vagyonáról, a vagyontárgyak feletti tulajdonosi jogok gyakorlásáról szóló 20/2006. (VIII.8.) rendelet

Kavas ette nähtud aastased kulutused

Aastane üldsumma

1 miljonit EUR

Tagatud laenud

 

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-5 ja artiklitega 5 ja 6

Jah

Rakendamiskuupäev

1.9.2006

Abikava kestus

Rakendamise lõpp: 30.6.2007

Abi eesmärk

4. artikkel 4: Uute töökohtade loomine

Jah

5. artikkel 5: Ebasoodsas olukorras olevate töötajate või puudega töötajate töölevõtmine

 

6. artikkel 6: Puudega töötajate töölevõtmine.

 

Asjaomased majandusharud

Kõik ühenduse majandusharud, kus võib anda tööhõivealast abi (3)

Jah

Kogu tootmine

 

Kõik teenused

 

Muu

 

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Mátészalka Város Önkormányzata

Hősök tere 9.

H-4700 Mátészalka

Muu teave

Kui kava rahastatakse ka ühenduse fondidest, palume lisada järgmise lause:

Abikava kaasfinantseeritakse [viide] vahenditest.

Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada

Kooskõlas määruse artikliga 9

Jah


(1)   Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud erieeskirju.

(2)   Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud erieeskirju.

(3)   Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud erieeskirju


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/31


Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4474 — BC Partners/Techem)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(2006/C 290/09)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

22. novembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Guenersey ettevõtja BC European Capital VIII (“BC”) üldpartner ja juht Guenersey ettevõtja CIE Management II Limited (“CIEM”) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses väärtpaberibörsil noteeritud Saksamaa ettevõtja Techem AG (“TECHEM”) üle 22. novembril 2006 avaldatud Saksamaa ülevõtmisseadusele vastava Techemi aktsionäridele suunatud avaliku ülevõtmispakkumise teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

CIEM: BC nimel tegutsev üldpartner ja juhtettevõtja;

BC: erakapitali investeerimisfond;

TECHEM: energia tarbimise mõõtmine ja tegevus energiaga varustamise turul.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel [(32-2) 296 43 01 või 296 72 44] või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4474 — BC Partners/Techem):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


29.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 290/32


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik Nr. COMP/M.4398 — Veolia Cargo/RAIL LINK/JV)

(2006/C 290/10)

(EMPs kohaldatav tekst)

9. november 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 Artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid prantsuse keeles ning avaldatakse peale seda, kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4398 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex)