28.10.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 260/1

NÕUKOGU ARVAMUS,

10. oktoober 2006,

Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta aastateks 2005-2009

(2006/C 260/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 24. jaanuari 2006. aasta arvamust Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2008,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

(1) Nõukogu vaatas 10. oktoobril 2006 läbi Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni, mille Ungari edastas 1. septembril 2006 ning mis hõlmab aastaid 2005–2009. (2)

(2) Pärast põhjaliku majandusreformi kava vastuvõtmist 1990ndate keskel kasvas Ungari majandus stabiilselt ja küllaltki kiiresti ning tugev makromajanduslik poliitika ja asjakohased struktuurireformid aitasid kaasa inflatsiooni vähenemisele. Alates 2001. aastast ja eelkõige viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud riiklikud kulud ühes maksude vähendamisega ja avaliku sektori palkade oluline tõstmine põhjustanud igal aastal eelarvepuudujäägi üle 5 % SKPst, mis on esialgselt kavandatud eelarvepuudujäägiga võrreldes kutsunud esile suure kõrvalekalde. Lisaks suurendati aasta lõpu andmeid märkimisväärselt tagantjärele peaaegu iga eelarveteatisega. Kuigi 2004. aasta mai lähenemisprogrammis kavandatud eelarvepuudujäägiks oli 4,6 % SKPst 2004. aastal, 4,1 % SKPst 2005. aastal ja 3,6 % SKPst 2006. aastal, oli eelarvepuudujääk tegelikult 2004. aastal 6,6 % SKPst, 2005. aastal 7,5 % ja valituse hinnangul on see 2006. aastal ligikaudu 10,1 %, mis on selgelt ELi kõrgeim tase (kõik arvud sisaldavad pensionireformi kulusid). Suur osa eelarvekõrvalekalletest tulenesid eelarve liiga optimistlikust planeerimisest, suurtest ülekuludest, maksude vähendamisest ja piisavate jõupingutuste puudumisest struktuursel kohandamisel. Suuresti ekspansiivse eelarvepoliitika tõttu on selle usaldusväärsus oluliselt kahjustada saanud ning see on avaldanud majandusele üha enam mõju. See on eelkõige põhjustanud maksebilansi tõsise defitsiidi, koguvälisvõla olulise suurenemise (vähem kui 20 %lt SKPst 2001. aastal ligi 30 %le SKPst 2005. aastal) ja võrreldes teiste hiljuti ühinenud liikmesriikidega palju kõrgema intressimäära.

(3) 5. juulil 2004 otsustas nõukogu, et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning andis artikli 104 lõike 7 kohaselt välja esimese soovituse selle likvideerimiseks 2008. aastaks. Kõnealuse aasta olid Ungari ametiasutused eesmärgiks seadnud 2004. aasta mais esitatud lähenemisprogrammis. Jaanuaris 2005 ning ka novembris 2005 otsustas nõukogu artikli 104 lõike 8 alusel, et Ungari ei ole järginud ei esimest ega sellele järgnenud 8. märtsi 2005. aasta soovitust. Nõukogu võttis eelkõige arvesse olulist kõrvalekallet keskpikast kohandamiskavast, milleks täpsemalt oli kõrvalekalle eesmärgist vähendada eelarvepuudujääki 2005. ja 2006. aastal.

(4) Ungari ametiasutused esitasid 1. detsembril 2005 komisjonile ja nõukogule ajakohastatud lähenemisprogrammi, milles esitati uus kohandamiskava, jättes eesmärgiks ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimise 2008. aastaks. Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu arvamuse 2005. aasta ajakohastatud programmi kohta, milles leidis, et kulude väga suur vähendamine 7,5 %ni SKPst ei ole konkreetsete meetmetega tagatud. Nõukogu kutsus seetõttu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 3. jao artikli 9 teisele lõikele, koos muudatustega, Ungarit üles esitama võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1. septembriks 2006 ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni, milles on kindlaks määratud konkreetsed ja struktuurilised meetmed, mis on täielikult kooskõlas keskpika kohandamiskavaga.

(5) Pärast seda, kui selgus, et valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2005. aastal 7,5 % SKPst (avaldatud 2006. aasta kevadel), teatasid Ungari ametiasutused 2006. aasta aprillis toimunud üldvalimiste järel, et eelarvepuudujääk võib parandusmeetmete puudumisel tõusta 2006. aastal 11,6 %ni SKPst (3). Eelarveseaduses ning 2005. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis sätestatud kavandatud eelarvepuudujäägi (6,1 % SKPst) ületamine oli peaaegu täielikult tingitud ülekuludest (ligikaudu 5 % SKPst). Peamiselt ilmnesid need kesksete eelarveinstitutsioonide tegevuskulude, pensionimaksete ja tervishoiukulude valdkonnas ning kohalike omavalitsuste oodatust suuremate investeeringute tõttu seoses valimiskampaaniatega. Ligikaudu 1,5 % ulatuses SKPst oli ületamine selgitatav ühest küljest valitsussektori eelarvesse arvestatud maanteede investeeringutega (4) (1,1 % SKPst), mis algselt pidi tehtama eelarveväliselt avaliku ja erasektori vahelise partnerluse raames, ning teisest küljest kapitalirendi korras ostetud sõjalennukitega seotud kuludega (0,3 % SKPst). Kumbagi neist kuludest ei võetud algse ametliku eesmärgi juures arvesse.

(6) Järjest suureneva eelarvepuudujäägi tõttu katkestas valitsus (ametisse tagasi nimetatud 2006. aasta aprilli üldvalimistega) oma viieaastase maksude alandamise programmi, mis oleks 2010. aastaks tulusid vähendanud veel ligikaudu 3 % SKPst, ja võttis vastu eelarve parandusmeetmed. Parlament on juba vastu võtnud arvukalt parandusmeetmeid, sealhulgas kõik tulude poole parandusmeetmed. Maksude suurendamine koos tervishoiukulude, gaasi hinna subsiidiumite ja avaliku halduse kulude kohese vähendamisega ning eelarve üldreservi (0,3 % SKPst) täielik kõrvaldamine peaks valitsuse ootuste kohaselt vähendama ülemäärast eelarve puudujääki 2006. aastal 1,5 % SKPst, et saavutada uus kavandatud puudujääk 10,1 % SKPst. Kõnealused meetmed peaksid olulist mõju avaldama ka järgnevatel aastatel.

(7) Programmis esitatud makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse lähiaastatel SKP reaalkasvu langust 4,1 %lt 2006. aastal 2,2 %le 2007. aastal ja 2,6 %le 2008. aastal seoses programmis esitatud eelarve tasakaalustamise meetmetest, millest mõnda on juba rakendatud alates 2006. aasta juulist, tuleneva pärssiva mõjuga. Majanduskasv peaks kohandamiseelsele tasemele jõudma 2009. aastaks. Kõnealune areng peegeldub samuti kaudsetes tsüklilistes tingimustes, mis osutavad sellele, et 2007. ja 2008. aastal on SKP lõhe negatiivne ja et SKP saavutab oma potentsiaalse taseme uuesti 2009. aastaks. Selline makromajanduslik stsenaarium näib olemasoleva teabe põhjal ja komisjoni talituste 2006. aasta sügise prognoosi piiramata üldjoontes usutav, kuigi 2009. aasta suhtes näib see mõnevõrra optimistlik. Programmis eeldatav väliskaubandusbilansi märkimisväärne paranemine näib eelarve tasakaalustamise meetmetest tuleneva nii otsese kui ka kaudse mõju seisukohast usutav. Eelkõige oodatakse jooksevkonto defitsiidi langust ligi 8 %lt SKPst 2006. aastal vähem kui 4 %le SKPst 2009. aastal. Inflatsioon tõuseb prognoosi kohaselt pärast 2006. aasta 3,5 % kõrgeimale ehk 6,2 % tasemele 2007. aastal ning langeb 2009. aastaks 3 %le. Prognoositavat suundumust võib seletada 2006. aasta suvel otsustatud käibemaksu tõstmisega ning hinnatoetuste vähendamisega. Siiski näib, et vaatamata majanduskasvu aeglustumisest tulenevale leevendavale mõjule, peetakse inflatsiooni taset kogu programmi jooksul liiga madalaks.

(8) Programmi eesmärk on ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimine 2009. aastaks. Seda on võimalik saavutada järsu ja programmi algaastatele suunatud eelarvepuudujäägi vähendamisega 6,9 protsendipunkti võrra SKPst kolme aasta jooksul, alustades 2006. aastal kõrgelt tasemelt — 10,1 % SKPst — ning jõudes 3,2 %le SKPst 2009. aastal. Esmase tasakaalu paranemine aja jooksul peaks toimuma samas rütmis. Programmis tunnistatakse, et kavandatud eelarvepuudujääk 3,2 % SKPst 2009. aastal ületaks endiselt asutamislepingus täpsustatud läve 3 % SKPst, kuid kinnitatakse, et nõukogu ja komisjon võiksid Ungari ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamist kaaludes osaliselt arvesse võtta pensionireformi netokulu, kooskõlas läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktiga (5). Eelarvepuudujääk peaks juba 2007. aastal vähenema ligi poole võrra. Nominaalpuudujäägi plaanitud vähendamine kavatsetakse saavutada tulude ja SKP suhte suurendamisega 3 protsendipunkti võrra ning kulude ja SKP suhte vähendamisega 3,9 protsendipunkti võrra programmiperioodi jooksul. (6) Tulude poole puhul on juba heaks kiidetud kõik tulude suurendamise meetmed, mille abil saavutada programmis kavandatud tulude ja SKP suhe. Lisaks juba vastu võetud kulukärbetele, millele on osutatud eespool, plaanivad Ungari ametiasutused saavutada seatud eesmärke, rakendades ranget mitmeaastast kulude ülemmäära suurema osa kuluartiklite puhul, ja tugevdada eelarvekulude kontrolle. Kõnealused kavad peaksid sisalduma ja olema selgelt välja toodud 2007. aasta eelarveseaduses, mis esitatakse parlamendile oktoobri lõpuks. Lisaks sellele teatatakse programmis laiaulatuslikest struktuurireformidest, mille eesmärk on tagada kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamine, seda eriti programmi lõpuaastatel (nagu kaasrahastamise kava kehtestamine tervishoiusektoris, hinnatoetuste ümberkujundamine ning riigi haldusjuhtimise moderniseerimine).

(9) Programmiperioodi jooksul peaks ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud ja programmi näitajatel põhinev struktuurne tasakaal (tsükliliste kohanduste järel ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete toimet arvestamata) prognooside kohaselt paranema keskmiselt ligi 2,25 % SKPst aastas, vähenedes 9,75 %lt SKPst 2006. aastal 3,25 %le SKPst 2009. aastal. Programmi eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk on saavutada struktuuriline eelarvepuudujääk 0,5 % kuni 1,0 % SKPst, kuid seda ei plaanita saavutada programmiperioodi jooksul. Keskpika perioodi eesmärk mahub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga ettenähtud vahemikku ja kajastab asjakohaselt nii pikaajalist potentsiaalse STK kasvu kui ka võla suhet.

(10) Eelarve tulemustes on mitmeid positiivseid punkte. Suur osa 2006. ja 2007. aasta eelarvepuudujäägi vähendamise meetmetest on juba vastu võetud või kavandatud kaasata 2007. aasta eelarvesse. Lisaks on valitsus astunud viimastel kuudel esimesi samme kavandatud struktuurireformide teostamiseks. Lisaks sellele on Ungari ametiasutused otsustanud parandada eelarvemenetlust läbipaistvama raamatupidamisaruandluse kaudu, kehtestades eelarvepädevatele asutustele alates 2007. aastast kulukontrolli eeskirjad ja mitmeaastase kulude planeerimise kohustuse; samuti võtavad Ungari ametiasutused programmi raames kohustuse esitada komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid eelarvearengute kohta ning anda kõrvalekallete korral teada, millised parandusmeetmed võetakse. Samas on ka olulisi ohte. Ebakindlust tekitab asjaolu, kui tõhusalt suudetakse täita kavandatud 2007. ja 2008. aasta kulude külmutamise kava ning vältida kulude suurenemist muudes valdkondades, mida ei külmutata. Hoolimata kavandatud meetmetest võib eelarve eesmärkide saavutamine programmi lõpuaastatel olla ohustatud. Kuigi ohud, mis tulenevad tulude poolele makromajanduslikust stsenaariumist, näivad olevat üldjoontes tasakaalustatud, on programmi lõpuaastate ja eriti 2009. aasta oodatavad tulud liialt optimistlikud. Arvestades lisaks seniseid nõrku saavutusi kulukontrolli alal ja täpse teabe puudumist selle kohta, kuidas kulukontrolli kavatsetakse edaspidi tõhustada, tähendab nõrk institutsionaalne kontroll eelarve täitmise üle, et avaliku sektori rahade kasutamisel võib esineda olulisi kõrvalekaldeid. Seepärast sõltub kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamine kavandatud struktuurireformide ja kulukontrolli rangest rakendamisest programmi algusaastatest alates.

Kokkuvõtteks ei saa välistada, et valitsus võtab üle ühistranspordi ettevõtete võla, mis on kogunenud alates 2002. aasta lõpust ja moodustab ligi 2 % SKPst (arvestades, et seda on minevikus korduvalt juhtunud), kui riikliku raudtee-ettevõtte restruktureerimise ja osalise erastamise plaanid ei anna oodatud tulemusi; sellel oleks ajutine mõju eelarvepuudujäägile. Üldiselt võivad eelarve tulemused osutuda programmis kavandatust halvemaks nii lühiajaliselt kui ka programmi lõpuaastatel.

(11) Eespool esitatud riskihinnangut silmas pidades on ülemäärase eelarvepuudujäägi 2009. aastaks püsival tasemel likvideerimiseks vajalik, et valitsus saavutaks täpselt eelarvega seotud eesmärgid. See sõltub 2006.–2009. aasta programmis esitatud kõigi meetmete tõhusast rakendamisest, samuti struktuurireformide ja kulukontrolli edasisest täpsustamisest ja rakendamisest.

(12) Vastavalt programmi prognoosidele suureneb võla ja SKP suhe 2006. aastal oluliselt — 68,5 %le SKPst (62,3 %lt SKPst 2005. aastal), mis on kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKPst). Programmis prognoositakse võla suhte edasist suurenemist 71,3 %le SKPst 2007. aastal ja 72,3 %le SKPst 2008. aastal. Võla ja SKP suhe peaks hakkama vähenema 2009. aastal — 70,4 %le SKPst. Ohud kavandatud võlakoormusele tulenevad peamiselt prognoositust suuremast esmase tasakaalu puudujäägist, mille üheks võimalikuks põhjuseks võib olla ühistranspordi ettevõtete laenude ülevõtmine. Seda riskihinnangut arvestades ei väheneks võla suhe programmiperioodi jooksul kontrollväärtuse suunas piisavalt.

(13) Riigi rahanduse jätkusuutlikkus näib olevat Ungaris tugevasti ohustatud. Väga nõrk eelarveseisund koos suhteliselt kõrge ja kasvava võla suhtega ohustab tugevasti riigi rahanduse jätkusuutlikkust, isegi elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele arvestamata. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Ungaris ELi keskmisest märgatavalt suurem; seda põhjustab oluline pensionikulutuste osatähtsuse suurenemine SKPs pikas perspektiivis. Kõnealuste ohtude vähendamiseks on seega vajalik tasakaalustada riigi rahandus keskpika perioodi jooksul vastavalt kavandatule, seejärel eelarveseisundit jätkuvalt tugevdada ning käsitleda pensionikulutuste olulise suurenemise küsimust.

(14) Kuigi riigi rahanduse seisund on 2006. aastal tugevasti halvenenud, mis takistas ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimist vastavalt kavandatule, on programmis kavandatud meetmed, kui need on täielikult määratletud ja rakendatud, üldiselt kooskõlas integreeritud suunistes (7) esitatud majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige kavatseb Ungari võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks ning viia ellu reformid eelarvedistsipliini tugevdamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Kõnealused meetmed peaksid samuti aitama parandada suurt jooksevkonto puudujääki. Eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks kõnealuseid meetmeid siiski toetama struktuurireformidega.

(15) Rakendusaruandega, mille Ungari esitab majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis 2006. aasta oktoobri keskel, kavandab Ungari valitsus 2005. aasta oktoobri riikliku reformiprogrammiga ettenähtud reformikava põhjalikult läbi vaadata, et kajastada valitsuse uut strateegiat. Ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis esitatakse haldusjuhtimise, tervishoiu, pensionisüsteemi ja riikliku haridussüsteemi restruktureerimise kavad ja meetmed. Täpsemalt kavandatakse 2007. aastaks meetmeid, et vähendada riigiteenistujate arvu ja parandada nende töö tõhusust mastaabisäästu kasutamise kaudu, kehtestada toetuste suhtes vahendite kontroll, restruktureerida ravimisubsiidiumid ja osaliselt liberaliseerida farmaatsiatoodetega kauplemine ning kehtestada tervishoiuteenustele kaasrahastamine. Lisaks esitatakse paralamendile 2007. aastaks seaduse muutmise eelnõud, mille eesmärk on tõsta pensioniiga ja vähendada ennetähtaegselt pensionile jäämist toetuskavade parandamise ja invaliidsuspensionide süsteemi ümberkujundamise abil, muuta tervishoiuteenused rangelt kindlustuspõhiseks ja tõhustada kõnealuste teenuste pakkumist ja kasutamist ning restruktureerida riiklik haridus. Kõnealused kavad vajavad veel kinnitamist. Programmis täiendatakse kõnealuseid kavasid riigi rahanduse institutsionaalse struktuuri parandamise kavaga.

Viimastel aastatel ja eelkõige 2006. aastal Ungaris esinev eelarve puudujääk on osutunud murettekitavaks ning sunnib võtma kiireid, sihikindlaid ja püsivaid meetmeid. Seepärast on tervitatav, et 2006. aasta septembri ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis on Ungari ametiasutused seadnud prioriteediks ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamise, võttes kiireid ja tõhusaid meetmeid, ning kohustuvad esitama komisjonile ja nõukogule kaks korda aastas aruandeid edusammude ja parandusmeetmete kohta. Kuigi uue, 2007. aastaks kavandatud eelarvepuudujäägi saavutamiseks on võetud esimesi olulisi meetmeid, et saada lisatulusid ja piirata kulusid, ning on tehtud teatavaks kulukontrolli tõhustamise ja struktuurireformide läbiviimise kavad, mille eesmärk on toetada kohandamiskava, on siiski oht, et kohandamiskavast ei õnnestu kinni pidada ei lähiajal ega ka programmi lõpuaastatel. Kavandatud eelarvepuudujäägi vähendamine sõltub kavandatud struktuurireformide rangest rakendamisest, kulukontrolli kehtestamisest alates programmi algusaastatest ning riigi rahanduse institutsionaalse ülesehituse tugevdamisest Ungaris — kõigi nimetatud ülesannete täitmiseks innustab nõukogu Ungari valitsust tegema tugevaid jõupingutusi.

Samal ajal võtab nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel vastu Ungarile esitatud soovituse suure eelarvepuudujäägi parandamise kohta.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

(2) Nõukogu 2006. aasta jaanuari nõude täitmiseks esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versioonis (edaspidi “programm”) on üldiselt järgitud uues tegevusjuhendis ette nähtud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri ja andmete esitamise nõudeid. Programmis on esitatud kõik uues tegevusjuhendis ette nähtud kohustuslikud andmed. Puudu on teatavad vabatahtlikud andmed. Need hõlmavad peamiselt andmeid valitsemissektori kulutuste kohta ülesannete lõikes, valitsemissektori võla muutumist ning andmeid riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta.

(3) Ungari otsustas, et ei kasuta pensioniskeemide sektoriaalse liigitamise osas enam Eurostati 23. septembri 2004. aasta otsusega ette nähtud üleminekuperioodi, mis lõpeks igal juhul 1. aprillil 2007. Ilma pensionireformi kuludeta oleks eelarvepuudujääk 2005. aastal olnud 6,1 % SKPst ja 2006. aasta eesmärk 4,7 % SKPst.

(4) Nimetatud investeeringud pidi algselt tehtama eelarveväliselt avaliku ja erasektori vahelise partnerluse raames.

(5) Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1056/2005 artikli 1 lõikele 7, kui valitsemissektori eelarve puudujääk “…on oluliselt ja jätkuvalt vähenenud ning jõudnud kontrollväärtusele lähedasele tasemele,” peaksid nõukogu ja komisjon arvesse võtma pensionireformi järk-järgult vähenevat netokulu, mis hõlmab täielikult finantseeritud pensionisammast. Ungari puhul oleks see 2009. aastal 20 % pensionireformi netokulust või hinnanguliselt 0,3 % SKPst.

(6) Sellega seoses tuleks märkida, et kogutulude ja -kulude suhete kava sisaldab ka kavandatud ELi ülekandeid, mis tõstab nii kogukulude kui kogutulude suhet umbes 1,7 protsendipunkti võrra kogu programmiperioodi jooksul (1,1 protsendipunkti võrra 2009. aastal); seega kohandatuna nimetatud ülekannetele suureneb tulude ja SKP suhe 1,3 protsendipunkti võrra, samas kui kulude ja SKP suhe väheneb 5,6 protsendipunkti võrra.

(7) 2005. aasta juulis kaasati osana tugevdatud Lissaboni strateegiast majanduspoliitika alased üldsuunised integreeritud suunistesse (ELT L 205, 6.8.2005, lk 28).

28.10.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 260/6

Euro vahetuskurss (1)

27. oktoober 2006

(2006/C 260/02)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2683
JPY	Jaapani jeen	150,26
DKK	Taani kroon	7,4547
GBP	Inglise nael	0,67060
SEK	Rootsi kroon	9,2215
CHF	Šveitsi frank	1,5911
ISK	Islandi kroon	86,57
NOK	Norra kroon	8,3110
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5768
CZK	Tšehhi kroon	28,410
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	261,70
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6961
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,8781
RON	Rumeenia leu	3,5205
SIT	Sloveenia talaar	239,62
SKK	Slovakkia kroon	36,380
TRY	Türgi liir	1,8403
AUD	Austraalia dollar	1,6561
CAD	Kanada dollar	1,4262
HKD	Hong Kongi dollar	9,8699
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,9279
SGD	Singapuri dollar	1,9837
KRW	Korea won	1 201,52
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,5450
CNY	Hiina jüaan	10,0064
HRK	Horvaatia kuna	7,3660
IDR	Indoneesia ruupia	11 547,87
MYR	Malaisia ringit	4,6312
PHP	Filipiini peeso	63,149
RUB	Vene rubla	33,9773
THB	Tai baht	46,764

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

28.10.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 260/9

Regulaarlendude valdkonnas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 kohaselt kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine Kreeka lennuliinide suhtes

(2006/C 260/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2498/92 artikli 4 lõik 1 punktile a on Kreeka valitsus otsustanud kehtestada avaliku teenindamise kohustuse järgmistel regulaarlennuliinidel:

—	Ateena — Kalimnos:

—	Thessaloniki — Kalamáta

—	Thessaloniki — Límnos — Ikaría

Avaliku teenindamise kohustus kõnealustel liinidel on järgmine.

A) Minimaalne lennusagedus ja minimaalne reisijakohtade arv nädalas igal liinil

Ateena — Kalimnos:

—	Kuus edasi-tagasi lendu nädalas, kokku 120 reisijakohta kummaski suunas talve jooksul.

—	Kaheksa edasi-tagasi lendu nädalas, kokku 160 reisijakohta kummaski suunas suve jooksul.

Thessaloniki — Kalamáta

—	Kaks edasi-tagasi lendu nädalas, kokku 30 reisijakohta kummaski suunas talve jooksul.

—	Kolm edasi-tagasi lendu nädalas, kokku 45 reisijakohta kummaski suunas talve jooksul.

Thessaloniki — Límnos — Ikaría

—	Kaks edasi-tagasi lendu nädalas, kokku 40 reisijakohta kummaski suunas talve jooksul.

—	Kolm edasi-tagasi lendu nädalas, kokku 60 reisijakohta kummaski suunas talve jooksul.

Talve- ja suveperioodid määrab kindlaks Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA).

Kui ühe liini kõigi lendude täituvusmäär on eelmisel perioodil kasvanud 75 % võrra, võib minimaalset iganädalast lennusagedust ja minimaalset kohtade arvu vastavalt registreeritud kasvule suurendada. Lennusageduse ja kohtade arvu suurenemisest teatatakse lennuliinil tegutsevale lennuettevõtjale tähitud kirjaga kuus kuud enne selle kohaldamist, kuid otsus ei jõustu enne, kui Euroopa Komisjon on selle Euroopa Liidu Teatajas avaldanud.

Kui kasutuses olevatel lennukitel puudub iganädalasele minimaalsele kohtade arvule vastav nõutud veomaht (sätestatud punkti 2 alapunktis A), võib lennusagedust vastavalt suurendada.

Kui lennud jäetakse ära ilmastikutingimuste tõttu, tuleb need nädala nõuete täitmiseks teha kohe järgmistel päevadel, võttes arvesse punkti 2 alapunktis A sätestatud minimaalset kohtade arvu.

B) Hinnad

Ühe suuna turistiklassi pileti hind ei tohi ületada järgmisi määrasid:

—	:	Ateena — Kalimnos:	:	60 eurot
—	:	Thessaloniki — Kalamáta:	:	70 eurot
—	:	Thessaloniki — Límnos:	:	60 eurot
—	:	Thessaloniki — Ikaría:	:	70 eurot
—	:	Thessaloniki — Ikaría:	:	40 eurot

Eespool esitatud piletihinnad võivad tõusta lennuteenuse osutamisega kaasnevate kulude ettenägematu kasvu tõttu lennuettevõtjast mitteolenevatel põhjustel. Hinnatõusust teatatakse lennuliini teenindavale lennuettevõtjale ja see jõustub pärast seda, kui Euroopa Komisjon avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas.

C) Lendude miinimumsagedus

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktile c peab lennuettevõtja, kes kavatseb nimetatud lennuliinidel regulaarlende teha, tagama liini häireteta teenindamise 12 kuu jooksul.

Lennuettevõtja süül ärajäänud lendude arv, ei või ületada 2 % lendude aastastest koguarvust, välja arvatud juhul, kui lendude ärajäämise tingis vääramatu jõud.

Lennuettevõtja peab teatama igast kavatsusest katkestada tegevus eespool nimetatud lennuliinidel vähemalt kuus kuud varem tsiviillennundusameti õhuvedude direktoraadi kahepoolsete lennundusalaste lepingute osakonnale.

Vajalik teave

Ühenduse lennuettevõtja suhtes, kes viib läbi lende eespool nimetatud lennuliinidel ilma avaliku teenindamise kohustuste tingimusi täitmata, võib rakendada haldus- ja/või muid sanktsioone.

Kasutatavate lennukitüüpide, tehniliste ja äriandmete ning lennuvälja toimingute asjus palutakse lennuettevõtjatel tutvuda Kreeka aeronavigatsioonialase teabe kogumikuga (AIP GREECE).

Mis puudutab lennuplaani, siis kookõlas transpordi- ja sideministri otsusega peavad lennukite saabumised ja väljumised leidma aset lennuvälja tööaja jooksul.

Kui ükski lennuettevõtja ei ole teatanud tsiviillennundusameti õhuvedude direktoraadile oma kavatsusest sooritada alates 1. maist 2007 regulaarlende ühel või mitmel eespool nimetatud lennuliinil ilma rahalise hüvitiseta, on Kreeka otsustanud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud menetluse kohaselt piirata juurdepääsu ühele või mitmele eespool nimetatud lennuliinile kolmeks aastaks vaid ühele lennuettevõtjale ja anda avaliku pakkumise alusel talle õigus korraldada regulaarlende alates 1. maist 2007.

28.10.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 260/12

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, ning mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 363/2004

(2006/C 260/07)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi number	XT 27/06
Liikmesriik	Saksamaa Liitvabariik
Piirkond	Nordrhein-Westfalen
Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi	“Töötajate kompetentsi tõstmise edendamine koolitustšekkide kaudu” Koolitustšekkide eesmärk on parandada töötajate võimalusi töökoha saamisel teistes ettevõtetes ja katta osaliselt üldise erialase täienduskoolituse kulud
Õiguslik alus	§ 44 Landeshaushaltsordnung des Landes NRW und Durchführungsbestimmungen
Kavas ette nähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma	Abikava	Aastane üldsumma	10 miljonit EUR
		Tagatud laenud
	Üksikabi	Abi kogusumma
		Tagatud laenud
Abi ülemmäär	Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7		Jah
Rakendamise kuupäev	2006
Kava või üksiktoetuse kestus	Kuni 31.12.2007, täiendavate maksete tähtaeg 31.3.2008
Abi eesmärk	Üldkoolitus		Jah
	Erikoolitus
Asjaomased majandusharud	Kõik koolitusabikõlblikud majandusharud		Jah
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress	Versorgungsamt Aachen, Schenkendorfstr. 2-6, D-52066 Aachen Versorgungsamt Bielefeld, Stappenhorststr. 62, D-33615 Bielefeld Versorgungsamt Dortmund, Rheinische Str. 173, D-44137 Dortmund Versorgungsamt Düsseldorf, Erkrather Str. 339, D-40231 Düsseldorf Versorgungsamt Duisburg, Ludgeristr.12, D-47057 Duisburg Versorgungsamt Essen, Kurfürstenstr. 33, D-45138 Essen Versorgungsamt Gelsenkirchen, Vattmannstr. 2-8, D-45879 Gelsenkirschen Versorgungsamt Köln, Boltensternstr. 10, D-50735 Köln Versorgungsamt Soest, Heinsbergplatz 13, D-59494 Soest
Suured üksiktoetused	Kooskõlas määruse artikliga 5		puuduvad, ühe koolitustšeki maksimaalne summa on 750 EUR

Abi nr

XT 32/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik (ja Iirimaa)

Piirkond

Iiri saare 32 krahvkonda — Põhja-Iirimaa ja Iirimaa

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Focus Roll-out

Õiguslik alus

British/Irish Agreement Act 1999 Section 2.3 Part 7 of Annex 2 of the Act empowers InterTradeIreland to invest, lend or grant aid for the purpose of its function

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

2006. aasta üldsumma

0,422 miljonit GBP

2007. aasta üldsumma

0,253 miljonit GBP

Kogusumma

0,675 miljonit GBP

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 7

Jah

Rakendamise kuupäev

2006. aasta juuni

Kava või üksiktoetuse kestus

2007. aasta juuni

Enne 31. detsembrit 2006 antud toetuse maksekohustusele vastavate maksete tegemine võib kesta kuni 31. detsembrini 2007.

Abikava kestab 2006. ja 2007. aastal (üksikettevõtetel on õigus toetust saada kuni 18 kuud)

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Erikoolitus

Asjakohased majandusharud

Kõik majandusharud, millele võib anda koolitusabi

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

InterTradeIreland

The Old Gasworks

Kilmorey Street

Newry

Co.Down BT34 2DE

United Kingdom

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

Abi nr

XT 34/06

Liikmesriik

(Ühendkuningriik ja) Iiri Vabariik

Piirkond

Iiri saare 32 krahvkonda — Põhja-Iirimaa ja Iirimaa

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Focus Roll-out

Õiguslik alus

British/Irish Agreement Act 1999 Section 2.3 Part 7 of Annex 2 of the Act empowers InterTradeIreland to invest, lend or grant aid for the purpose of its function

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

2006. aasta üldsumma

0,422 miljonit GBP

2007. aasta üldsumma

0,253 miljonit GBP

Kogusumma

0,675 miljonit GBP

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2 — 7

Jah

Rakendamise kuupäev

2006. aasta juuni

Kava või üksiktoetuse kestus

2007. aasta juuni

Enne 31. detsembrit 2006 antud toetuse maksekohustusele vastavate maksete tegemine võib kesta kuni 31. detsembrini 2007.

Abikava kestab 2006. ja 2007. aastal (üksikettevõtetel on õigus toetust saada kuni 18 kuud)

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Erikoolitus

Asjakohased majandusharud

Kõik majandusharud, millele võib anda koolitusabi

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

InterTradeIreland

The Old Gasworks

Kilmorey Street

Newry

Co.Down BT34 2DE

United Kingdom

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

Abi nr

XT 36/06

Liikmesriik

Läti

Piirkond

Terve Läti territoorium

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Riiklik programm “Abi andmine kvalifikatsiooni tõstmiseks, ümber- ja edasiõppimiseks”

Õiguslik alus

1)	Vienotais programmdokuments, 2004.-2006. (www.esfondi.lv);

2)	Vienotā programmdokumenta papildinājums, 2004.-2006. (www.esfondi.lv)

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

2006: 802 797 EUR

2007: 2 309 031 EUR

2008: 427 781 EUR

Kokku: 3 539 609 EUR

Tagatud laenusumma

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenusumma

Abi suurim osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Jah

Rakendamise kuupäev

1.7.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.7.2008

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Erikoolitus

Jah

Asjakohased majandusharud

Teatav kitsas majandusharu

Jah

Puidutoodete tootmine (NACE 1.1. DD), metsamajandus ja puitmaterjali valmistamine (NACE 1.1. 02)

Jah

Metalli ja metallitoodete tootmine (NACE 1.1. DJ), seadmete, mehhanismide ja tööpinkide tootmine (NACE 1.1. DK)

Jah

Elektri- ja optiliste seadmete tootmine (NACE 1.1. DL), seadmete, mehhanismide ja tööpinkide tootmine (NACE 1.1. DK), telekommunikatsioon (NACE 1.1. 64.20)

Jah

Ehitus(NACE 1.1. F)

Jah

Arvutiteenused ja arvutitega seotud tegevus (NACE 1.1. 72)

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Latvijas Investīciju un attīstības aģentūra

Pērses iela 2

LV-1042 Rīga

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

Abi nr

XT 37/06

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Provincia Autonoma di Trento

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

Töötajate koolitustegevuse finantseerimine Euroopa Sotsiaalfondi 2006. aasta 3. eesmärgi meetme D1 valdkonnas hõivatud töötajate heaks

Õiguslik alus

Deliberazione della Giunta Provinciale n. 1354 di data 30.6.2006, pubblicata sul Bollettino della Regione Trentino Alto Adige dell'11.7.2006 n. 28

Kavas ettenähtud aastased kulud

Abikava

Aastane üldsumma 2006

4,48miljonit EUR

Tagatud laenud

Üksiktoetus

Abi üldsumma

Tagatud laenud

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–7

Jah

Rakendamise kuupäev

Alates 11.7.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

Üldkoolitus

Jah

Erikoolitus

Jah

Asjaomased majandusharud

Kõik koolitusabikõlblikud majandusharud

Jah

Abi andva asutuse nimetus ja aadress

Provincia Autonoma di Trento

Dipartimento Politiche Sociali e del Lavoro

Ufficio Fondo Sociale Europeo

via Giusti, 40

I-38100 Trento

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 5

ei kohaldata meedet üksiktoetuse andmise suhtes või on nõutav komisjoni eelnev teavitamine juhul, kui ühele ettevõtjale ühe koolitusprojekti kohta antav abisumma ületab 1 miljon EUR

Jah

Abi nr

XT 61/05

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

INTERREG 111A — Walesi NUTS 111 kohased krahvkonnad: Gwynedd, Anglesey, Carmarthenshire, Ceredigion, Conwy ja Pembrokeshire

Toetuskava nimetus või üksikabi saava ettevõtte nimi

Walesi — Iirimaa piirkondliku E-äri arendamine (WIRED)

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/99

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Regulations 2000 (No/906/2000)

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Designation 2000

Kava kohaselt planeeritud aastakulutus või ettevõttele antava üksikabi kogusumma

Toetuskava

Aastane üldsumma

131 484 GBP

Tagatud laenud

Üksikabi

Abi üldsumma

Tagatud laenud

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-7

Jah

Rakendamise kuupäev

Alates 5.10.2005.

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31. detsembrini 2006

Abi eesmärk

Üldine väljaõpe

Jah

Eriväljaõpe

Asjaomased majandussektorid

Kõik väljaõppeabi-kõlblikud sektorid

Jah

Abiandva asutuse nimetus ja aadress

National Assembly for Wales

C/o Welsh European Funding Office

Cwm Cynon Business Park

Mountain Ash CF45 4ER

United Kingdom

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

Abi nr

XT 63/05

Liikmesriik

Iirimaa

Piirkond

INTERREG 111A — Walesi NUTS 111 kohased krahvkonnad: Gwynedd, Anglesey, Carmarthenshire, Ceredigion, Conwy ja Pembrokeshire

Toetuskava nimetus või üksikabi saava ettevõtte nimi

Walesi — Iirimaa piirkondliku E-äri arendamine (WIRED)

Õiguslik alus

Määrusega (EÜ) nr 1260/1999

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Regulations 2000 (No/906/2000)

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Designation 2000

Kava kohaselt planeeritud aastakulutus või ettevõttele antava üksikabi kogusumma

Toetuskava

Aastane üldsumma

Tagatud laenud

Üksikabi

Abi üldsumma

131 400 GBP

Tagatud laenud

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-7

Jah

Rakendamise kuupäev

Alates 1.4.2005

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31. septembrini 2006

Abi eesmärk

Üldine väljaõpe

Jah

Eriväljaõpe

Asjaomased majandussektorid

Kõik väljaõppeabi-kõlblikud sektorid

Jah

Abiandva asutuse nimetus ja aadress

National Assembly for Wales

C/o Welsh European Funding Office

Cwm Cynon Business Park

Mountain Ash CF45 4ER

United Kingdom

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 260

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 28. oktoober 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Nõukogu
2006/C 260/1	Nõukogu arvamus, — 10. oktoober 2006, — Ungari ajakohastatud lähenemisprogrammi täpsustatud versiooni kohta aastateks 2005-2009	1

	Komisjon
2006/C 260/2	Euro vahetuskurss	6

2006/C 260/3	Komisjoni teatis laevaehituse riigiabi raamistiku pikendamise kohta ( 1 )	7

2006/C 260/4	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4417 — Telecom Italia/AOL German Access Business) ( 1 )	8

2006/C 260/5	Regulaarlendude valdkonnas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 kohaselt kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine Kreeka lennuliinide suhtes ( 1 )	9

2006/C 260/6	Euro käibemüntide uus liikmesriiki tähistav külg	11

2006/C 260/7	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, ning mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 363/2004 ( 1 )	12

	Parandused
2006/C 260/8	Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste parandused (Euroopa Liidu Teataja ELT C 50, 28.2.2006)	18


	(1) EMPs kohaldatav tekst