ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 255
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

49. köide
21. oktoober 2006

Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Euroopa parlament
Nõukogu
Komisjon

2006/C 255/1

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsuse kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2006/512/EÜ)

1

 

Nõukogu

2006/C 255/2

Nõukogu otsus, — 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1999/468/EÜ) (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11)) (Konsolideeritud tekst)

4

 

Komisjon

2006/C 255/3

Euro vahetuskurss

9

2006/C 255/4

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta

10

2006/C 255/5

Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4402 — UCB/Schwarz Pharma) ( 1 )

11

2006/C 255/6

Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine Kanaari saarte vahelistel regulaarlennuliinidel vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2408/92 ( 1 )

12

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 

I Teave

Euroopa parlament Nõukogu Komisjon

21.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/1

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsuse kohta, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (2006/512/EÜ)

(2006/C 255/01)

1.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tervitavad asjaolu, et peatselt võetakse vastu nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1). 1999. aasta otsuses uue menetluse, nimelt kontrolliga regulatiivkomitee menetluse sätestamine võimaldab seadusandjal kontrollida kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud õigusakti rakendamisega seotud nn kvaasiseadusandlike meetmete vastuvõtmist.

2.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rõhutavad, et praeguse asutamislepingu raames pakub kõnealune otsus horisontaalse ja rahuldava lahenduse Euroopa Parlamendi soovile kontrollida kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud õigusaktide rakendamist.

3.

Ilma et see piiraks õigusi, tunnistavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et hea õigusloome põhimõtted nõuavad komisjonile rakendusvolituste andmist ilma ajalise piiranguta. Siiski leiavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, et juhul, kui õigusakti on vaja kohandada kindlaksmääratud tähtaja jooksul, võiks klausel, mille kohaselt komisjon peab esitama ettepaneku rakendusvolituste andmist käsitlevate sätete läbivaatamiseks või tühistamiseks, tugevdada seadusandja teostatavat kontrolli.

4.

Kõnealust uut menetlust kohaldatakse selle jõustumisest alates kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetavates õigusaktides ettenähtud kvaasiseadusandlike meetmete suhtes, sealhulgas nende meetmete suhtes, mis on ette nähtud finantsteenuste valdkonnas tulevikus vastuvõetavate õigusaktidega (nn Lamfalussy õigusaktid). Kõnealuse menetluse kohaldamiseks kaasotsustamismenetluse teel vastuvõetud juba jõustunud õigusaktide suhtes tuleb neid õigusakte siiski kohandada kooskõlas kehtivate menetlustega, et asendada otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 osutatud regulatiivkomitee menetlus kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega iga kord, kui on tegemist viimase menetluse kohaldamisalasse kuuluvate meetmetega.

5.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leiavad, et kiiresti tuleb kohandada järgmisi õigusakte:

a.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELTs veel avaldamata);

b.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiv investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELTs veel avaldamata);

c.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega koostatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELTs veel avaldamata);

d.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87);

e.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1);

f.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15);

g.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ (ELT L 191, 22.7.2005, lk 29);

h.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta direktiiv 2005/1/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9);

i.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1);

j.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38);

k.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1);

l.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64);

m.

Enzo GHIGO Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1);

n.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10);

o.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.4.2003, lk 16);

p.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003. lk 24);

q.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19);

r.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1);

s.

(allkiri) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1);

t.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2001/107/EÜ, millega muudetakse avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitlevat nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ, et reguleerida fondivalitsejate ja lihtsustatud emissiooniprospektidega seonduvat (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20);

u.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67);

v.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1);

w.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1);

x.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34);

y.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

Sel eesmärgil teatas komisjon, et esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti ettepanekud eespool nimetatud õigusaktide muutmiseks, et sätestada neis kontrolliga regulatiivkomitee menetlus ning sellega seoses tühistada nimetatud õigusaktide need sätted, millega nähakse ette ajaline piirang komisjonile rakendusvolituste andmisel. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad nimetatud ettepanekute võimalikult kiire vastuvõtmise.

6.

Vastavalt paremat õigusloomet käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele (2003/C 321/01) tuletavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon meelde rakendusmeetmete olulist rolli õigusloomes. Lisaks leiavad nad, et ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiseid suuniseid käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (1999/C 73/01) üldpõhimõtteid tuleks igal juhul kohaldada uue, kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastuvõetud üldmeetmetele suhtes.

(1)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

Nõukogu

21.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/4

Kõnealune tekst on dokumentatsiooni vahend, mille eest institutsioonid ei ole vastutavad

NÕUKOGU OTSUS,

28. juuni 1999,

millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (1999/468/EÜ)

(EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11))

(Konsolideeritud tekst)

(2006/C 255/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 202 kolmandat taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

vastuvõetavates aktides tuleb nõukogul delegeerida enda kehtestatud eeskirjade rakendamise volitused komisjonile; nõukogu võib nende volituste kasutamise suhtes kehtestada kindlad nõuded ning rakendamisvolituste kasutamise õiguse jätta teatavatel põhjendatud juhtudel endale;

(2)

nõukogu võttis 13. juulil 1987 vastu otsuse, millega kehtestati komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused; selle otsusega sätestatakse piiratud arv menetluste liike, mille kohaselt rakendusvolitusi võib kasutada.

(3)

Amsterdami lepingu vastuvõtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon nr 31 kutsub komisjoni esitama nõukogule otsuse 87/373/EMÜ muutmise ettepaneku;

(4)

selguse huvides on peetud asjakohasemaks otsuse 87/373/EMÜ muutmise asemel see asendada uue otsusega ning seega tunnistada otsus 87/373/EMÜ kehtetuks;

(5)

käesoleva otsuse esmaeesmärk on sätestada komiteemenetluse valiku kriteeriumid, et saavutada komitee tüübi valiku suurem järjepidevus ja ennustatavus; ollakse arusaamisel, et sellised kriteeriumid ei ole siduvad, välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetluse puhul;

(6)

seoses sellega tuleks korralduskomitee menetlust järgida korraldusmeetmete puhul, näiteks selliste puhul, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika või ühise kalanduspoliitika rakendamisega või oluliselt eelarvet mõjutavate programmide rakendamisega; komisjon peaks kõnealused korraldusmeetmed võtma menetluse abil, mis tagaks otsuse tegemise kohase aja jooksul; kui nõukogule suunatakse meetmed, mis ei ole kiireloomulised, peaks komisjon kasutama oma diskretsiooniõigust lükata meetmete kohaldamine edasi;

(7)

regulatiivkomitee menetlust tuleks järgida üldmeetmete puhul, mis on mõeldud rakendama põhiaktide olulisi sätteid, kaasa arvatud meetmed, mis käsitlevad inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kaitset, samuti meetmed, mis on mõeldud kohandama või ajakohastama teatavaid põhiaktide vähemolulisi sätteid; kõnealused rakendusmeetmed tuleks vastu võtta tõhusa menetluse abil, mis oleks täielikult kooskõlas komisjoni seadusandliku algatuse õigusega;

(7a)

kontrolliga regulatiivmenetlust on vaja kasutada üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades. Kõnealune menetlus peab võimaldama seadusandliku võimu kahel harul teostada kontrolli enne taoliste meetmete vastuvõtmist. Õigusakti olulisi sätteid võib muuta üksnes seaduseandja ise asutamislepingu alusel.

(8)

nõuandemenetlust tuleks järgida alati, kui seda peetakse kõige sobivamaks; juhtudel, kui nõuandemenetlust kohaldatakse praegu, jätkatakse selle kasutamist;

(9)

käesoleva otsuse teine eesmärk on lihtsustada komisjoni rakendusvolituste kasutamise tingimusi, samuti parandada Euroopa Parlamendi kaasamist juhtudel, kui komisjonile rakendusvolitusi andev põhiakt on vastu võetud asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras; seetõttu on peetud asjakohaseks vähendada menetluste arvu, samuti kohandada neid kaasatud institutsioonide vastavate volituste kohaselt ning eelkõige anda Euroopa Parlamendile võimalus, et vastavalt komisjon või nõukogu arvestaks tema seisukohta juhtudel, kui parlament leiab, et komiteele esitatud meetme eelnõu või nõukogule regulatiivkomitee menetluse kohaselt esitatud ettepanek ületab põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi;

(10)

käesoleva otsuse kolmas eesmärk on parandada Euroopa Parlamendi informeerimist, nähes ette, et komisjon peab parlamenti komiteemenetlustest korrapäraselt informeerima, edastama Euroopa Parlamendile komiteede tegevusega seotud dokumendid ning informeerima Euroopa Parlamenti alati, kui ta esitab nõukogule vastuvõtmiseks meetmed või meetmete eelnõu; erilist tähelepanu pööratakse Euroopa Parlamendi teavitamisele komiteede menetlustest kontrolliga regulatiivmenetluse raames, et tagada Euroopa Parlamendi otsuse ettenähtud ajal vastuvõtmine.

(11)

käesoleva otsuse neljas eesmärk on parandada üldsuse informeerimist komiteemenetlustest ja seega rakendada komiteede suhtes komisjonile kohaldatavaid dokumentide üldsusele kättesaadavuse põhimõtteid ja tingimusi, näha ette nimekirja koostamine kõigi komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede kohta ning aastaaruande avaldamine komiteede töö kohta, samuti teha üldsusele registri kaudu kättesaadavaks viited kõigile komiteedega seotud dokumentidele, mis on edastatud Euroopa Parlamendile;

(12)

käesolev otsus ei mõjuta mingil viisil aluslepingutes sätestatud ühise kaubanduspoliitika ja konkurentsieeskirjade rakendamiseks loodud konkreetseid komiteemenetlusi, mis praegu ei põhine otsusel 87/373/EMÜ,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Põhiakti asjakohaste sätete kohaselt delegeeritakse rakendusvolitused komisjonile, välja arvatud teatavatel põhjendatud juhtudel, kui põhiakt jätab teatavate rakendusvolituste otsese rakendamise õiguse nõukogule. Nimetatud sätted täpsustavad delegeeritavate volituste põhidetailid.

Kui põhiakt sisaldab rakendusmeetmete vastuvõtmiseks konkreetseid menetlusnõudeid, peavad kõnealused nõuded olema vastavuses artiklites 3, 4, 5, 5a ja 6 sätestatud menetlustega.

Artikkel 2

1.   Rakendusmeetmete vastuvõtmisel kasutatava menetluse valik põhineb järgmistel kriteeriumidel, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist:

a)

korralduskomitee menetlust kasutades tuleks vastu võtta korraldusmeetmed, näiteks sellised, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega või oluliselt eelarvet mõjutavate programmide rakendamisega;

b)

regulatiivkomitee menetlust kasutades tuleks vastu võtta üldmeetmed, mis on mõeldud rakendama põhiaktide olulisi sätteid, kaasa arvatud meetmed, mis käsitlevad inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kaitset;

kui põhiakt näeb ette, et selle teatavaid vähemolulisi sätteid võib kohandada või ajakohastada rakendusmenetlusega, tuleks sellised meetmed vastu võtta regulatiivkomitee menetlust kasutades;

c)

nõuandemenetlust kasutatakse alati, kui seda peetakse kõige sobivamaks, ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist.

2.   Kui asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiaktis on ette nähtud üldmeetmete vastuvõtmine, mille eesmärgiks on muuta selle akti vähemolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades, võetakse need meetmed vastu kontrolliga regulatiivmenetluse teel.

Artikkel 3

Nõuandemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõuandekomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2.   Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

3.   Arvamus protokollitakse; lisaks on igal liikmesriigil õigus paluda oma seisukoha protokolli kandmist.

4.   Komisjon võtab komitee esitatud arvamust võimalikult suurel määral arvesse. Ta teatab komiteele, millisel viisil komitee arvamust on arvestatud.

Artikkel 4

Korralduskomitee menetlus

1.   Komisjoni abistab korralduskomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2.   Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõigetes 2 ja 4 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3.   Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist. Kui aga meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata põhiaktis määratud tähtajaks, mis ei tohi ühelgi juhul ületada kolme kuud alates teatamiskuupäevast.

4.   Lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 5

Regulatiivkomitee menetlus

1.   Komisjoni abistab regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2.   Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõigetes 2 ja 4 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3.   Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need viivitamata vastu, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.

4.   Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti.

5.   Kui Euroopa Parlament leiab, et asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti alusel esitatud komisjoni ettepanek ületab nimetatud põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, teavitab ta nõukogu oma seisukohast.

6.   Nimetatud seisukohta asjakohaselt arvestades võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse ettepaneku kohta põhiaktis sätestatud tähtaja jooksul, mis ei tohi ühelgi juhul ületada kolme kuud alates küsimuse nõukogule suunamise päevast.

Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega väljendanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, taasesitada oma ettepaneku või esitada seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel.

Kui nõukogu ei ole esitatud rakendusakti nimetatud tähtaja möödumisel vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetme ettepanekule, võtab esitatud rakendusakti vastu komisjon.

Artikkel 5a

Kontrolliga regulatiivmenetlus

1.   Komisjoni abistab kontrolli teostav regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2.   Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõigetes 2 ja 4 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3.   Kui komisjoni kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

komisjon esitab viivitamata meetmete eelnõu nõukogule ja Euroopa Parlamendile kontrollimiseks;

b)

Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega võivad väljendada vastuseisu nimetatud eelnõu vastuvõtmisele komisjoni poolt, põhjendades oma vastuseisu sellega, et komisjoni poolt esitatud meetmete eelnõu ületab põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;

c)

kui Euroopa Parlament või nõukogu väljendavad meetmete eelnõu suhtes kolme kuu jooksul vastuseisu, ei võta komisjon neid vastu. Sellisel juhul võib komisjon esitada komiteele uue meetmete eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;

d)

kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole meetmete eelnõu suhtes selleks tähtajaks vastuseisu väljendanud, võtab komisjon meetmed vastu.

4.   Kui komisjoni kavandatavad meetmed ei ole kooskõlas komitee arvamusega või kui arvamust ei esitata, kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

komisjon esitab võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning edastab selle samal ajal Euroopa Parlamendile;

b)

nõukogu võtab ettepaneku kohta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse, tehes seda kahe kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise kuupäevast;

c)

kui nõukogu väljendab esitatud meetmete suhtes selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega vastuseisu, siis meetmeid vastu ei võeta. Sellisel juhul võib komisjon esitada nõukogule muudetud ettepaneku või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;

d)

kui nõukogu kavatseb esitatud meetmed vastu võtta, esitab ta need viivitamata Euroopa Parlamendile. Kui nõukogu ei võta eespool nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul otsust vastu, esitab komisjon meetmed viivitamata Euroopa Parlamendile;

e)

Euroopa Parlament võib oma liikmete häälteenamusega väljendada vastuseisu kõnealuste meetmete vastuvõtmisele nelja kuu jooksul alates ettepaneku edastamise kuupäevast kooskõlas punktiga a, põhjendades oma vastuseisu sellega, et esitatud meetmed ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;

f)

kui Euroopa Parlament väljendab esitatud meetmete suhtes selle tähtaja jooksul vastuseisu, siis meetmeid vastu ei võeta. Sellisel juhul võib komisjon esitada komiteele uue meetmete eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel;

g)

kui Euroopa Parlament ei ole eespool nimetatud tähtaja jooksul oma vastuseisu esitatud meetmete suhtes väljendanud, võtab kas nõukogu või komisjon need meetmed vastu.

5.   Erandina lõigetest 3 ja 4 võib põhiakt nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel ette näha, et:

a)

käesoleva artikli lõike 3 punktiga c ning lõike 4 punktidega b ja e sätestatud tähtaegu pikendatakse täiendavalt ühe kuu võrra, kui see on meetmete keerukuse tõttu põhjendatud, või või

b)

käesoleva artikli lõike 3 punktiga c ning lõike 4 punktidega b ja e sätestatud tähtaegu lühendatakse, kui see on tõhususe eesmärgil põhjendatud.

6.   Põhiaktiga võib sätestada, et juhul, kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse tähtaegadest, kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

kui komisjoni poolt kavandatud meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need koheselt rakendatavad meetmed vastu. Komisjon teavitab nendest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu;

b)

ühe kuu jooksul pärast nimetatud teavitamist võivad Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega või nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega väljendada vastuseisu komisjoni poolt vastuvõetud meetmetele, põhjendades oma vastuseisu sellega, et meetmed ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtetest;

c)

Euroopa Parlamendi või nõukogu vastuseisu korral tühistab komisjon meetmed. Komisjon võib siiski meetmeid ajutiselt jõus hoida juhul, kui seda õigustavad tervise-, ohutus- või keskkonnakaitsega seonduvad põhjused. Sellisel juhul esitab komisjon komiteele viivitamata meetmete muudetud eelnõu või seadusandliku ettepaneku asutamislepingu alusel. Ajutised meetmed jäävad jõusse seni, kuni need asendatakse lõpliku õigusaktiga.

Artikkel 6

Kaitsemeetmete menetlus

Kui põhiakt delegeerib komisjonile volituse otsustada kaitsemeetmete üle, võib kohaldada järgmist menetlust:

a)

komisjon teatab nõukogule ja liikmesriikidele igast kaitsemeetmeid käsitlevast otsusest. Võib olla ette nähtud, et enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega igal üksikjuhul kindlaksmääratavas korras;

b)

asjaomases põhiaktis ettenähtud tähtaja jooksul võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse nõukogule;

c)

nõukogu võib asjaomases põhiaktis ettenähtud tähtaja jooksul teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse. Alternatiivselt võib põhiaktis ette näha, et nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni otsuse kinnitada, seda muuta või selle tühistada ning et kui nõukogu ei ole nimetatud tähtaja jooksul otsust teinud, loetakse komisjoni otsus tühistatuks.

Artikkel 7

1.   Iga komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on töökorra standardeeskirjad ning mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Vajaduse korral kohandavad olemasolevad komiteed oma töökorraeeskirjad standardeeskirjadega.

2.   Komiteedele kohaldatakse komisjoni suhtes kehtivaid dokumentide üldsusele kättesaadavuse põhimõtteid ja tingimusi.

3.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt komiteede menetlustest, järgides edastamissüsteemi läbipaistvust ning edastatud teabe ja menetluse erinevate etappide määratlemist tagavat korda. Selleks edastatakse parlamendile komitee koosolekute päevakorrad, komiteele esitatud asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras vastuvõetud aktide rakendusmeetmete eelnõud ning hääletustulemused ja koosolekute protokollide kokkuvõtted, samuti nimekirjad asutuste ja organisatsioonide kohta, kuhu kuuluvad liikmesriikide poolt end esindama määratud isikud.

Samuti teavitatakse Euroopa Parlamenti siis, kui komisjon edastab nõukogule meetmed või võetavate meetmete ettepanekud.

4.   Kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest avaldab komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas nimekirja komiteedest, kes aitavad komisjoni rakendusvolituste kasutamisel. Kõnealune nimekiri täpsustab iga komitee suhtes põhiakti(d), mille alusel komitee asutatakse. Alates 2000. aastast avaldab komisjon iga-aastase aruande komiteede tegevuse kohta.

5.   Kõigi Euroopa Parlamendile lõike 3 alusel saadetud dokumentide viited tehakse üldsusele kättesaadavaks registris, mille komisjon asutab aastal 2001.

Artikkel 8

Kui Euroopa Parlament väljendab põhistatud resolutsioonis, et rakendusmeetmete eelnõud, mille vastuvõtmist kaalutakse ja mis on esitatud komiteele asutamislepingu artikli 251 alusel vastuvõetud põhiakti alusel, ületaksid põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi, vaatab komisjon meetmete eelnõud uuesti läbi. Võttes arvesse resolutsiooni ning käimasoleva menetluse tähtaegade piires võib komisjon esitada komiteele uued meetmete eelnõud, jätkata menetlust või esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asutamislepingu alusel.

Komisjon informeerib Euroopa Parlamenti ja komiteed sammudest, mida ta kavatseb astuda Euroopa Parlamendi resolutsiooni põhjal ning põhjustest, miks ta nii teeb.

Artikkel 9

Otsus 87/373/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

NB.

Teave lugejatele: nõukogu koosoleku protokollis sisalduvad avaldused nende otsuste kohta on avaldatud väljaannetes EÜT C 203, 17.7.1999, lk 1, ja ELT C 171, 22.7.2006, lk 21.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni avaldus 17. juuli 2006. aasta otsuse kohta on avaldatud käesoleva Euroopa Liidu Teataja ELT C 255, 21.10.2006, lk 1.

Komisjon

21.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/9

Euro vahetuskurss (1)

20. oktoober 2006

(2006/C 255/03)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2618

JPY

Jaapani jeen

149,29

DKK

Taani kroon

7,4552

GBP

Inglise nael

0,66930

SEK

Rootsi kroon

9,2108

CHF

Šveitsi frank

1,5867

ISK

Islandi kroon

86,14

NOK

Norra kroon

8,4135

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5767

CZK

Tšehhi kroon

28,335

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

262,70

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6960

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,8661

RON

Rumeenia leu

3,5135

SIT

Sloveenia talaar

239,57

SKK

Slovakkia kroon

36,580

TRY

Türgi liir

1,8405

AUD

Austraalia dollar

1,6607

CAD

Kanada dollar

1,4156

HKD

Hong Kongi dollar

9,8242

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8853

SGD

Singapuri dollar

1,9835

KRW

Korea won

1 207,98

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,5034

CNY

Hiina jüaan

9,9714

HRK

Horvaatia kuna

7,3959

IDR

Indoneesia ruupia

11 554,93

MYR

Malaisia ringit

4,6390

PHP

Filipiini peeso

63,216

RUB

Vene rubla

33,8973

THB

Tai baht

46,987

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

21.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/10

Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta

(2006/C 255/04)

Olles avaldanud teate meetmete eelseisva lõppemise kohta (1) ning kuna komisjon ei ole saanud pärast selle teate avaldamist ühtegi läbivaatamistaotlust, teatab komisjon, et allpool nimetatud dumpinguvastased meetmed kaotavad lähiajal kehtivuse.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (2) (kaitse kohta dumpinguhindadega impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikega 2.

Toode

Päritolu- või ekspordiriik/ riigid

Meetmed

Viide

Kehtiv kuni

Jalgrataste sisekäiguvahetusega jalgrattarummud

Jaapan

Dumpinguvastane tollimaks

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2080/2001 (EÜT L 282, 26.10.2001,lk 1)

26.10.2006

(1)  EÜT C 30, 7.2.2006, lk 2.

(2)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

21.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/11

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4402 — UCB/Schwarz Pharma)

(2006/C 255/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

Komisjon sai 13. oktoobril 2006 nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja UCB SA (“UCB”, Belgia) ning temale täielikult kuuluv Saksa tütarettevõtja UCB SP Gmbh omandavad aktsiate ostu teel avalikul enampakkumisel ettevõtja Pharma Aktiengesellschaft (“Schwarz”, Saksamaa) üle ainukontrolli kõnealuse nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—

UCB: farmaatsia- ja biotehnoloogiatoodete alased uuringud, nende arendamine ja turustamine;

—

Schwarz: farmaatsiatoodete alased uuringud, nende arendamine, peamiselt geneeriliste ravimite tootmine ja tarnimine.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama kavandatava tehingu kohta märkusi.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi ((32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.4402 — UCB/Schwarz Pharma):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel

(1)  ELT L 24, 29.1.2004 lk 1.

21.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 255/12

Avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine Kanaari saarte vahelistel regulaarlennuliinidel vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2408/92

(2006/C 255/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

I.   Asjaomased lennuliinid

Avaliku teenindamise kohustust kohaldatakse järgmistel regulaarlennuliinidel:

a)

Gran Canaria — Tenerife Norte

b)

Gran Canaria — Tenerife Sur

c)

Gran Canaria — Lanzarote

d)

Tenerife Norte — Lanzarote

e)

Gran Canaria — Fuerteventura

f)

Gran Canaria — El Hierro

g)

Gran Canaria — La Palma

h)

Tenerife Norte — Fuerteventura

i)

Tenerife Norte — El Hierro

j)

Tenerife Norte — La Palma

k)

La Palma — Lanzarote

l)

Gran Canaria — La Gomera

m)

Tenerife Norte — La Gomera

II.   Üldtingimused

1.

Ühenduse lennuettevõtjatel, kes soovivad osutada teenust regulaarlennuliinidel kooskõlas käesolevas kokkuleppes sätestatud avaliku teenindamise kohustusega, peab olema kehtiv lennutegevusluba vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjate lennutegevuslubade väljaandmise kohta.

2.

Iga lennuettevõtja peab tsiviillennundusametile (Dirección General de Aviación Civil) esitama käesoleva jaotise lõikes 3 sätestatud kuupäevadeks vastavalt avaliku teenindamise kohustusele lennuliinide teenindamise kava, mis hõlmab vähemalt kaheteist järjestikuse kuu pikkust ajavahemikku. Kõnealune kava esitatakse lennuettevõtja muudel lennuliinidel teenuse osutamiseks esitatavatest kavadest eraldi.

Vastavalt avaliku teenindamise kohustusele peab lennuliinide teenindamise kava sisaldama järgmist teavet:

a)

lennuliinid, millel lennuettevõtja soovib teenust osutada;

b)

lennuliinidel teenuse osutamise sagedus vastavalt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kehtestatud lennuhooaegadele;

c)

lennu number;

d)

lennuajad;

e)

pakutav veomaht;

f)

teenuse osutamise päevad ja ajavahemik

g)

lennuki tüüp/kohtade arv/veomaht;

h)

vajadusel reisijate salongi konfiguratsioon;

i)

kirjalik nõusolek ettenähtud lennuliinide teenindamise kava jätkuva ja korrektse täitmise kohta vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud avaliku teenindamise kohustustele.

Iga lennuettevõtja jaoks kinnitatud lennuliinide teenindamise kava saab muuta üksnes tsiviillennundusameti nõusolekul. Muudatustest teavitatakse Kanaari saarte valitsust.

Lisaks peab lennuettevõtja esitama üksikasjaliku dokumendi lendude hindade ja kohaldatavate hinnatingimuste kohta vastavalt käesoleva lisa III jaotise lõikele 2.

3.

Lennuliinide teenindamise kava esitamisel peab arvestama järgmist:

3.1.

Lennuettevõtjad peavad esitama lennuliinide teenindamise kava, mis on jagatud talviseks ja suviseks lennuperioodiks, kooskõlas allpool esitatud kuupäevade ja tingimustega:

a)

Kui teenuse osutamise algus langeb kokku suvise lennuperioodi algusega, esitatakse lennuliinide teenindamise kava enne 1. märtsi ning see sisaldab ühtlasi talviseks lennuperioodiks ettenähtud kava.

b)

Kui teenuse osutamise algus langeb kokku talvise lennuperioodi algusega, esitatakse lennuliinide teenindamise kava enne 1. oktoobrit ning see sisaldab ühtlasi suviseks lennuperioodiks ettenähtud kava.

3.2.

Juhul kui lennuliini avamine toimub mõnel muul kuupäeval, peab lennuettevõtja esitama lennuliinide teenindamise kava vähemalt 30 kalendripäeva enne teenuse osutamise kavatsetud algust ning lisama selle lennuperioodi, millal teenuse osutamist alustatakse, kava koos ülejäänud perioodi esialgse kavaga, et hõlmatud oleks kaheteistkümne kuu pikkune teenuse osutamise ajavahemik. Alates järgmisest lennuhooajast kuni teenuse osutamise alguseni järgib lennuettevõtja punktis 3.1 sätestatud korda.

3.3.

Lennuliinide teenindamise kava käsitatakse heakskiidetuna, kui teenuse osutamise alustamiseks kindlaks määratud kuupäevaks ei ole tsiviillennundusamet esitanud vastuväiteid. Lennuettevõtjad võivad hakata teenust osutama, kui tsiviillennundusamet on selleks selgelt oma heakskiidu andnud.

Kõnealuse heakskiidu puhul kontrollitakse, kas teenindamise kava vastab avaliku teenindamise kohustusele, võttes arvesse kõigi asjaomaste lennuettevõtjate lennuliinide teenindamise kavasid.

4.

Lennuettevõtjad peavad osutama kavaga ettenähtud lennuteenuseid vähemalt kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul. Uue liini avamise või lendude arvu märkimisväärse suurendamise korral ühel kindlal sõidusuunal on teistel samal liinil tegutsevatel lennuettevõtjatel võimalus järgida oma senist teenindamise kava või seda muuta, ilma et see kahjustaks avaliku teenindamise kohustuse täitmist. Vaatamata sellele võib lennuettevõtja teenuse osutamise jäädavalt lõpetada, teatades sellest tsiviillennundusametile vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise kokkulepitud ajavahemiku kavandatavat lõppu.

5.

Juhul kui suvise või talvise lennuperioodi registreeritud lendude täituvus ühe lennuliini kõikide lennuettevõtjate arvestuses ületab järjepidevalt 75 %, välja arvatud hooajalised lennud, peavad kehtiva lennuliinide teenindamise kavaga lennuettevõtjad võtma vastavaid meetmeid, et suurendada pakutavat veomahtu ja alandada kõnealuste lendude täituvuse protsenti. Kõnealust piirangut ei kohaldata käesoleva lisa III jaotise punkti 2.3 alapunktis a sätestatud tingimustel.

6.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

piletihind — hind eurodes, mida reisijad maksavad lennuettevõtjatele või nende esindajatele oma lennureisi ja pagasi veo eest, vastavalt igal üksikjuhul kohaldatavatele tingimustele. Piletihind sisaldab esindajatele makstavat tasu ja neile pakutavaid tingimusi ning makse, välja arvatud infrastruktuuri kasutusmaks ja ohutusmaks..

Transpordilepingule vastav pileti koguhind sisaldab piletihinda, infrastruktuuride kasutusmaksu ja ohutusmaksu;

b)

võrdlushind — madalaim piletihind, mille suhtes ei kohaldata piiranguid ja mis on sätestatud III jaotise punktis 2.1;

c)

soodushind — võrdlushinnast vähemalt 10 % soodsam hind, mille tingimused määrab kindlaks lennuettevõtja;

d)

paindlik hind — hind, mis võib lisaks võrdlushinnale sisaldada lisateenuseid, kuid mis ei tohi ületada käesoleva lisa III jaotise punkti 2.3 alapunktis b sätestatud protsendimäärasid.

e)

erihind — hind, mille määravad lennuettevõtjad teatavate erivajadustega reisijatele ja mille suhtes kohaldatakse käesoleva lisa III jaotise punkti 2.3 alapunktis c osutatud tingimusi.

III.   Eritingimused

1.

Avaliku teenindamise kohustusest tulenevad eritingimused I jaotises osutatud lennuliinidele on järgmised:

1.1

Tegevusperiood, miinimumsagedus, lennuajad ja pakutav veomaht.

1.1.1

Gran Canaria ja Tenerife Norte lennujaamadest väljuvate lendude korral, välja arvatud lennud La Gomera saarele, tuleb tagada väljumine hommikul kella 7.00 ja 8.30 vahel ning saabumine päeva lõpus vastavalt lennujaamade lahtiolekuajast tulenevatele piirangutele..

1.1.2

Alapunktides c, e ja j osutatud lennuliinide puhul kohustuvad lennuettevõtjad nõudluse rahuldamiseks suurendama vajadusel lendude arvu kella 7.00 ja 8.30 vahelisel tipptunnil. Veoteenuse korral peavad lennuettevõtjad esmatähtsaks kiiresti riknevaid ja hädavajalikke saadetisi, nagu igapäevased ajalehed-ajakirjad ning ravimid, Gran Canarialt ja Tenerifelt väljuvatel lendudel.

Juhul kui eespool osutatud lennuliinide veomaht on üle 72 istekoha, võib päevaste edasi-tagasi regulaarlendude arvu vähendada kuni 70 %, säilitades minimaalset pakutavat istekohtade arvu vastavalt asjaomastes punktides sätestatule.

a)

Gran Canaria — Tenerife Norte lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus neliteist (14) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus kaksteist (12) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta kaheksa tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja 22.30 vahel ning rahuldama nõudlust varahommikuste ja hilisõhtuste lendude järele.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 295 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 393 000 kohta

b)

Gran Canaria — Tenerife Sur lennuliin

Lennuteenust tuleb osutada terve aasta vältel.

Miinimumsagedus on kaks (2) edasi-tagasi lendu päevas, võimaldades lennuettevõtjal kasutada nõudlusele vastavat õhusõidukit, millel on vähemalt 19 kohta.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 19 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 38 000 kohta

c)

Gran Canaria — Lanzarote lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus üksteist (11) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus neliteist (14) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta kaheksa tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja 22.30 vahel ning rahuldama nõudlust varahommikuste ja hilisõhtuste lendude järele.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 240 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 378 000 kohta

d)

Tenerife Norte — Lanzarote lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus viis (5) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus seitse (7) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta kaheksa tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja 22.30 vahel ning rahuldama nõudlust varahommikuste ja hilisõhtuste lendude järele.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 108 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 180 000 kohta

e)

Gran Canaria — Fuerteventura lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus kolmteist (13) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus neliteist (14) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta kaheksa tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja 22.30 vahel ning rahuldama nõudlust varahommikuste ja hilisõhtuste lendude järele.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 274 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 402 000 kohta

f)

Gran Canaria — El Hierro lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus üks (1) edasi-tagasi lend päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus kaks (2) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuettevõtjad võivad igal lennuhooajal kasutada nõudlusele vastavat õhusõidukit, millel on vähemalt 19 kohta.

Juhul kui kasutatakse suuremat kui 19kohalist õhusõidukit perioodil juulist septembrini, võib miinimumsagedus väheneda kuni 50 %, kuid säilib minimaalne pakutav veomaht.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 6 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 16 000 kohta

g)

Gran Canaria — La Palma lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus kaks (2) edasi-tagasi lendu päevas, üks lend hommikul ja üks lend õhtul.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus kolm (3) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta seitse tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja kella 20.00 vahel ning sisaldama nii hommikusi kui ka õhtusi lende..

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 43 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 74 000 kohta

h)

Tenerife Norte — Fuerteventura lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus kolm (3) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus kuus (6) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta seitse tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja kella 20.00 vahel ning sisaldama hommikusi, päevaseid ja õhtusi lende.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 65 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 132 000 kohta

i)

Tenerife Norte — El Hierro lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus kolm (3) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus neli (4) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta seitse tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja kella 20.00 vahel ning sisaldama hommikusi, päevaseid ja õhtusi lende.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 60 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 100 000 kohta

j)

Tenerife Norte — La Palma lennuliin

Alates 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini on miinimumsagedus kolmteist (13) edasi-tagasi lendu päevas.

Alates 1. juulist kuni 30. septembrini on miinimumsagedus neliteist (14) edasi-tagasi lendu päevas.

Lennuajad peavad võimaldama reisijatel samal päeval edasi-tagasi lennata ning veeta kaheksa tundi sihtkohas. Lennuajad peavad olema ühtlaselt jaotunud kella 7.00 ja 22.30 vahel ning rahuldama nõudlust varahommikuste ja hilisõhtuste lendude järele.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 274 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 402 000 kohta

k)

La Palma — Lanzarote lennuliin

Juulis, augustis ja septembris on miinimumsagedus kolm (3) edasi-tagasi lendu nädalas.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal 6800 kohta.

l)

Gran Canaria — La Gomera lennuliin

Miinimumsagedus on kaks (2) edasi-tagasi lendu päevas kogu aasta jooksul.

Lennuettevõtjad võivad igal lennuhooajal kasutada nõudlusele vastavat õhusõidukit, millel on vähemalt 19 kohta.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 11 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 16 000 kohta

m)

Tenerife Norte — La Gomera lennuliin

Miinimumsagedus on kaks (2) edasi-tagasi lendu päevas kogu aasta jooksul.

Lennuettevõtjad võivad igal lennuhooajal kasutada nõudlusele vastavat õhusõidukit, millel on vähemalt 19 kohta.

Minimaalne pakutav veomaht on mõlemal suunal järgmine:

—

IATA talvehooajal: 11 000 kohta

—

IATA suvehooajal: 16 000 kohta

2.

Piletihinnad

2.1.

Vastavalt kehtestatud avaliku teenindamise kohustusele on iga lennuliini ühe suuna pileti võrdlushind järgmine:

a)

:

Gran Canaria — Tenerife Norte

:

52 eurot

b)

:

Gran Canaria — Tenerife Sur

:

52 eurot

c)

:

Gran Canaria — Fuerteventura

:

60 eurot

d)

:

Gran Canaria — El Hierro

:

88 eurot

e)

:

Gran Canaria — Lanzarote

:

67 eurot

f)

:

Gran Canaria — La Palma

:

82 eurot

g)

:

Tenerife Norte — Fuerteventura

:

83 eurot

h)

:

Tenerife Norte — El Hierro

:

60 eurot

i)

:

Tenerife Norte — Lanzarote

:

88 eurot

j)

:

Tenerife Norte — La Palma

:

55 eurot

k)

:

La Palma — Lanzarote

:

88 eurot

l)

:

Gran Canaria — La Gomera

:

82 eurot

m)

:

Tenerife Norte — La Gomera

:

60 eurot

2.2

Tsiviillennundusamet kiidab heaks iga aasta jaanuaris eespool osutatud kohandatud võrdlushinnad.

Kui kohandus toob kaasa võrdlushindade tõusu, kinnitatakse avaliku teenindamise kohustusega liinidel teenust osutavate lennuettevõtjate taotlusel uued hinnad, registreerides need eelnevalt vastavalt käesoleva jaotise punktile 2.4.

Hindu kohandatakse summa võrra, mis kajastab vastavalt riikliku tarbijahinnaindeksi asjaomase aastase tõusu või vajadusel languse kohaldamise tulemusi kulude suhtes, mida sellised aastased kõikumised vahetult mõjutavad ja mis hinnanguliselt moodustavad 73 % lennuettevõtja kogukulustruktuurist.

Seoses lennundusmaksudega, mis sisaldavad maandumismaksu, lennujaamale lähenemise maksu ja õhunavigatsiooniteenuste võrgustiku kasutamise maksu, võetakse arvesse nende maksude suurenemist või vajadusel vähenemist, mis on sätestatud igale asjaomasele maksule kõnealusel aastal eelarveseaduses (Ley de Presupuestos Generales del Estado) või selle rakenduseeskirjades, mida kohaldatakse võrdlushindade suhtes. Kõnealuste kohanduste alusel kaalutakse kuni 4 % hinnastruktuurist iga eespool osutatud maksu puhul.

Teises jaotises osutatud hindade läbivaatamise ettepanekut, mida ei saa mingil juhul teha enne iga aasta 1. jaanuari, käsitatakse heakskiidetuna, kui 15 kalendripäeva jooksul pärast ettepaneku esitamist ei ole avaldatud vastupidise sisuga otsust. Kõnealune arvestus ei piira võimalikku kohandamist, mille põhjustab riikliku tarbijahinnaindeksi muutumise lõplik määratlemine.

Ebahariliku, ettenägematu ja lennuettevõtjatest sõltumatu hinnatõusu korral, mis mõjutab teenuste osutamist, võib võrdlushindu lennuettevõtjate taotlusel arendusministri korraldusega vastavalt kõnealusele tõusule muuta, võttes arvesse iga-aastast hinnatõusu.

Muudetud hindadest teavitatakse kõnealuseid teenuseid osutavaid lennuettevõtjaid. Kõnealusest hinnast teavitatakse ka Euroopa Komisjoni, et avaldada see Euroopa Liidu Teatajas.

2.3.

Paindlike, soodus- ja erihindade kindlaksmääramisel täidavad lennuettevõtjad järgmisi tingimusi ning järgivad järgmisi menetlusi:

a)

II jaotise punktis 5 sätestatud 75 %list lendude täituvuse määra võib ületada tingimusel, et kõnealuse lisapakkumise soodus- ja erihinnad oleksid vähemalt 15 % võrra võrdlushinnast madalamad.

b)

Lennuettevõtjad võivad tsiviillennundusametilt taotleda paindlike hindade kehtestamist juhul, kui lõpphind ei ületa järgmisi protsente võrdlushinnast — 2006. aastal ei tohi paindlik hind ületada 20 % ja alates 2007. aastast ei tohi ületada 25 % võrdlushinnast. Igal juhul ei tohi kõnealuste hindadega müüdud kohtade arv lennul ületada 50 % pakutavate kohtade arvust.

c)

Lennuettevõtjad on kohustatud kehtestama erihinnad, mis on võrdlushindadest madalamad, vähemalt järgmistele reisijatekategooriatele: kuni 22-aastased noorukid, kuni 27-aastased üliõpilased, saare elanikud, kes ei ela pealinnas, üle 65-aastased inimesed ning Kanaari saarte autonoomse piirkonna ametlikel võistlustel osalevad võistkonnad. Kõnealuste hindade suhtes kohaldatavad allahindlused ei tohi olla väiksemad kui 10 protsenti võrdlushinnast. Paljuliikmeliste peredele ettenähtud hinnaalanduse suhtes kohaldatakse kehtivaid õigusakte. Kõnealuseid hindu kohaldatakse vastavalt lennuettevõtja kehtestatud tingimustele, mis on sarnased soodushindade tingimustega.

d)

Juhul kui kahe, eri provintsides asuva saare vahel ei ole vahemaandumisteta otselende, peavad lennuettevõtjad pakkuma Kanaari saarte elanike liikumise lihtsustamiseks kõnealusele lennule hinda, mis ei ületaks 60 % lennu eraldi osade võrdlushindade summast, mis on ümardatud üles- või allapoole lähima ühikuni. Kõnealused hinnad ei tohi mingil tingimusel ületada Lanzarote ja La Palma vahelise otselennu võrdlushinda.

e)

Iga lennuettevõtja paindlike hindadega piletite arv on piiratud keskmise tuluga reisija kohta, mida arvutatakse aastakaupa iga lennuettevõtja kõikide lennuliini lõikes ja mis ei tohi ületada lennuliini kindlaksmääratud ja kõnealuseks kohaldamisajaks kaalutud võrdlushinda. Lennuettevõtjad on kohustatud edastama tsiviillennundusametile asjakohaste kontrollide läbiviimiseks vajaliku teabe.

f)

Tsiviillennundusamet tagab edastatud andmete konfidentsiaalsuse. Juhul kui lennuettevõtja keskmine tulu reisija kohta teataval lennuliinil ületab võrdlushinda, on lennuettevõtja kohustatud kompenseerima seda reisijatele järgmise aastase perioodi jooksul summas, mis vastab reisija kohta saadud keskmise tulu ja võrdlushinna erinevusest tulenevale kogusummale, mida on kaalutud reisijate koguarvuga. Juhul kui kõnealust kompensatsiooni ei maksta, kohaldatakse lennuettevõtja suhtes 7. juuli 2003. aasta seaduse 21/2003, milles käsitletakse lennuohutust, artikli 45 lõike 3 punkti 1 alapunkti a sätteid. Eespool osutatud järgmine aastane periood algab hetkest, mil lennuettevõtja alustab teenuse osutamist käesolevas kokkuleppes kehtestatud tingimustel.

2.4.

Lennuettevõtjad on kohustatud registreerima tsiviillennundusametis kõik võrdlushinnad, paindlikud ja erihinnad ning paljuliikmelistele peredele suunatud soodushinnad hiljemalt 30 kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist. Kõnealuseid hindu käsitatakse heakskiidetuna, kui 15 kalendripäeva enne nende kehtima hakkamist ei ole tsiviillennundusamet esitanud vastuväiteid. Hinnad hakkavad kehtima peale heakskiidu saamist ning sellest teavitatakse Kanaari saarte valitsust.

Lõike 2.3 punktis a käsitletud soodushindu võib esitada registreerimiseks 48 tundi enne nende kehtima hakkamist ning vastuväiteid sisaldava teatise puudumisel loetakse need heakskiidetuks.

Hindade heakskiitmisel kontrollitakse nende vastavust hinnatasemele ja avaliku teenindamise kohustuse tingimustele.

2.5.

Kehtivates õigusaktides sätestatud allahindlused Hispaania kodanikele, ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikele, kes elavad Kanaari saartel, kehtivad regulaarlendude võrdlushindadele, mis on esitatud käesoleva lisa I jaotises.

2.6.

Elanike akrediteerimine ja lennuettevõtetele tehtud maksed seoses eelnevalt taotletud hinnavähenditega peavad olema kooskõlas kõnealust tüüpi riigiabi reguleerivate eeskirjadega.

2.7.

Lennuteenuse järjepidevus. Välja arvatud vääramatu jõu korral, ei tohi lennuettevõtja tühistatud lendude arv IATA lennuhooajal ületada 1,5 % ettenähtud lendudest. Välja arvatud vääramatu jõu korral, ei tohi 90 % lendudest hilineda rohkem kui 15 minutit.

Juhul kui lennuteenuse osutamine katkeb erandlike asjaolude tõttu, peavad avaliku teenindamise kohustuse vastu võtnud lennuettevõtjad koostöös käesoleva kokkuleppe III jaotises osutatud komiteega võtma kõik vajalikud meetmed, et lennuliinide teenindamine võimalikult kiiresti taastada.

2.8.

Lendude turustamine. Pileteid müüakse ja teenuseid osutatakse levitamiskanalite kaudu, mis arvestavad teenuste sisu ja vajadust tagada tarbijale asjakohane teave võimalikult madala hinnaga.