ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 244

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

49. köide
11. oktoober 2006


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Komisjon

2006/C 244/1

Euro vahetuskurss

1

2006/C 244/2

Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ( 1 )

2

2006/C 244/3

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) rakendamisega ( 1 )

7

2006/C 244/4

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

12

2006/C 244/5

Riigiabi — Saksa — Riigiabi nr C 24/06 (ex NN 75/2000) — Loomatervisetelitus — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

15

2006/C 244/6

Kutse süsivesinike geoloogilise luure loa taotlemiseks Madalmaade mandrilava tsoonis E16

21

2006/C 244/7

Kutse süsivesinike geoloogilise luure loa taotlemiseks Madalmaade mandrilava tsoonis E13

22

2006/C 244/8

Eelteatis koondumise kohta ( Juhtum nr COMP/M.4391 — Deutsche Bank/AIG/Pokrovsky Hills) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

23

2006/C 244/9

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4369 — Macquarie/Corona) ( 1 )

24

2006/C 244/0

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4306 — Shell/Saint-Gobain/Avancis JV) ( 1 )

24

2006/C 244/1

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4361 — KKR/Pages Jaunes) ( 1 )

25

2006/C 244/2

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4182 — Hörmann/MN/ACP JV) ( 1 )

25

2006/C 244/3

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4325 — BC Partners/Buziol/Fashion Box Group) ( 1 )

26

2006/C 244/4

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4380 — EST/Dalmine) ( 1 )

26

2006/C 244/5

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4358 — REOF/Borletti/Printemps) ( 1 )

27

2006/C 244/6

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4353 — Permira/ALL3Media Group) ( 1 )

27

2006/C 244/7

Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4241 — Boeing/Aviall) ( 1 )

28

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Komisjon

11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/1


Euro vahetuskurss (1)

10. oktoober 2006

(2006/C 244/01)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2538

JPY

Jaapani jeen

149,97

DKK

Taani kroon

7,4556

GBP

Inglise nael

0,67475

SEK

Rootsi kroon

9,2740

CHF

Šveitsi frank

1,5909

ISK

Islandi kroon

86,08

NOK

Norra kroon

8,3610

BGN

Bulgaaria lev

1,9558

CYP

Küprose nael

0,5767

CZK

Tšehhi kroon

28,195

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

270,73

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6961

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,9094

RON

Rumeenia leu

3,5072

SIT

Sloveenia talaar

239,60

SKK

Slovakkia kroon

37,023

TRY

Türgi liir

1,8800

AUD

Austraalia dollar

1,6853

CAD

Kanada dollar

1,4154

HKD

Hong Kongi dollar

9,7713

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,8995

SGD

Singapuri dollar

1,9944

KRW

Korea won

1 203,21

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

9,7824

CNY

Hiina jüaan

9,9191

HRK

Horvaatia kuna

7,4238

IDR

Indoneesia ruupia

11 565,68

MYR

Malaisia ringit

4,6322

PHP

Filipiini peeso

62,753

RUB

Vene rubla

33,7930

THB

Tai baht

47,049


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/2


Liikmesriikide edastatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

(2006/C 244/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

Abi nr:

XS 1/06

Liikmesriik

Tšehhi Vabariik

Piirkond

Regiony soudržnosti NUTS II Střední Čechy, Moravskoslezsko, Severozápad, Střední Morava, Severovýchod, Jihovýchod, Jihozápad

Kava kohaselt planeeritud aastakulutus või ettevõttele antava üksikabi kogusumma

Ettevõtte konkurentsivõime programm

Õiguslik alus

Zákon č. 47/ 2002 Sb., o podpoře malého a středního podnikání, ve znění pozdějších předpisů

Zákon č. 218/2000 Sb., o rozpočtových pravidlech a o změně některých souvisejících zákonů (rozpočtová pravidla) ve znění pozdějších předpisů

Kavas ettenähtud aastased kulutused või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Kogusumma

0,5 miljonit EUR

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2-6 ning artikliga 5

Jah

 

Rakendamise kuupäev

1.1.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.10.2006

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

Jah

 

Asjaomased majandussektorid

Teatavad piiratud majandusharud

Jah

Igasugune töötlev tööstus

Jah

Muud teenused

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Na Františku 32

CZ-110 15 Praha 1

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Abikava välistab individuaalse toetuse

 

Ei


Abi nr

XS 22/06

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Sardegna

Abikava nimetus

Tegelikud teenused VKEdele

Õiguslik alus

POR Sardegna 2000-2006 Asse IV Misura 4.2 Azione b) Servizi reali alle PMI

Direttive di attuazione approvate con Delibera della Giunta della Regione Sardegna n. 23/8 del 23 maggio 2005

Kavas ettenähtud aastased kulud või üksiktoetuse üldsumma

Abikava

2006. aastaks ettenähtud aastane üldsumma on 1 800 000 EUR

Üksiktoetus

 

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikliga 5

Jah

 

Rakendamise kuupäev

Alates 20.2.2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2006

Abi eesmärk

VKEdele nõustamis-, muudeks teenusteks ja tegevusteks antav abi

Jah

 

Asjaomased majandusharud

Ainult teatud majandusharudele antav abi

Jah

Töötlev tööstus

Jah

terasetööstus

Ei

Laevaehitus

Ei

Sünteeskiud

Ei

Mootorsõidukid

Ei

Muu töötlev tööstus

Ei

Igasugused teenused

Ei

või

 

Transport

Ei

Finantsteenused

Ei

Muud teenused

Ei

Majutus- ja toitlustusteenused

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Autonoma della Sardegna — Assessorato dell'Industria

Viale Trento, 69

I-09123 Cagliari

Tel. (39-070) 606 22 61


Abi number

XS 29/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Lääne-Wales ja Valleys: eesmärgile 1 vastav piirkond

Abikava nimetus või ükstoetust saava ettevõtte nimi

Wave Dragon Wales Ltd

Õiguslik alus

Council Regulation (EC) No 1260/99

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Regulations 2000 (No/906/2000)

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Designation 2000.

Abikavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma

 

Tagatud laenusumma

 

Üksiktoetus

Abi üldsumma

5 miljonit GBP

Tagatud laenusumma

 

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ning artikliga 5

Jah

 

Rakendamiskuupäev

Alates: 16. veebruarist 2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni: 31. detsembrini 2006

N. B. Nagu eelnevalt märgitud, anti toetus üle enne 31. detsembrit 2006. Nimetatud tingimusele vastavaid makseid võib teha kuni 30. juunini 2008 (kooskõlas N+2 reegliga)

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)

Jah

 

Asjakohased majandusharud

Kõik majandusharud, kus võib VKEdele abi anda

Ei

Ainult teatavatele majandusharudele

Jah

Muud teenused: (Taastuvenergiateenused)

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

National Assembly for Wales

C/o Welsh European Funding Office

Cwm Cynon Business Park

Mountain Ash CF45 4ER

United Kingdom

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

 


Abi number

XS 30/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Lääne-Wales ja Valleys: eesmärgile 1 vastav piirkond

Abikava nimetus või ükstoetust saava ettevõtte nimi

J.W. Greaves & Sons Ltd

Õiguslik alus

Council Regulation (EC) No 1260/99

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Regulations 2000 (No/906/2000)

The Structural Funds (National Assembly for Wales) Designation 2000.

Abikavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma

 

Tagatud laenusumma

 

Üksiktoetus

Abi üldsumma

195 947 GBP

Tagatud laenusumma

 

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ning artikliga 5

Jah

 

Rakendamiskuupäev

Alates: 8. veebruarist 2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni: 31. detsembrini 2006

N. B. Nagu eelnevalt märgitud, anti toetus üle enne 31. detsembrini 2006. Nimetatud tingimusele vastavaid makseid võib teha kuni 28. veebruarini 2007 (kooskõlas N+2 reegliga)

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)

Jah

 

Asjakohased majandusharud

Ainult teatavateke majandusharudele

Jah

Muud teenused: (Kiltkivi kaevandamine)

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

National Assembly for Wales

C/o Welsh European Funding Office

Cwm Cynon Business Park

Mountain Ash CF45 4ER

United Kingdom

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

 


Abi number

XS 31/06

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Piirkond

Wales

Abikava nimetus või ükstoetust saava ettevõtte nimi

Accelerate Wales — Networks

Õiguslik alus

Welsh Development Agency Act 1975, as amended.

Abikavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane kogusumma

1,051 miljonit GBP

Tagatud laenusumma

 

Üksiktoetus

Abi üldsumma

 

Tagatud laenusumma

 

Abi maksimaalne osatähtsus

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ning artikliga 5

Jah

 

Rakendamiskuupäev

Alates 1. aprillist 2006

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 30. juunini 2006

Abi eesmärk

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)

Jah

 

Asjakohased majandusharud

Ainult teatavatele majandusharudele

Jah

Mootorsõidukid

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Welsh Development Agency

Principality House

The Friary

Cardiff, CF 10 3FE

United Kingdom

Suured üksiktoetused

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

 


Abi nr

XS 194/05

Liikmesriik

Itaalia

Piirkond

Toscana

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi

“Soodustused investeerimaks ettevõtetevahelisse integratsiooni- ja liitude moodustamisse”

Õiguslik alus

Decreto dirigenziale n. 5525 dell'11.10.2005

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma

Abikava

Aastane üldsumma

3 miljonit EUR

Tagatud laenusumma

 

Üksiktoetus

Abi üldsumma

 

Tagatud laenusumma

 

Abi ülemmäär

Kooskõlas määruse artikli 4 lõigetega 2–6 ja artikliga 5

Jah

 

Rakendamiskuupäev

November 2005

Kava või üksiktoetuse kestus

Kuni 31.12.2008

Abi eesmärk

VKEdele antav abi

Jah

 

Asjaomased majandusharud

Ainult teatud majandusharudele antav abi

Jah

Muu töötlev tööstus

Jah

Muud teenused

Jah

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress

Regione Toscana

Via di Novoli, 26

I-50127 Firenze

Suurte üksiktoetuste andmine

Kooskõlas määruse artikliga 6

Jah

 


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/7


Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) rakendamisega

(2006/C 244/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

ESO (1)

Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri

(ja viitedokument)

Viide asendatavale standardile

Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse

Märkus 1

CEN

EN ISO 3095:2005

Raudteealased rakendused. Akustika. Raudteeveeremi tekitatud müra mõõtmine (ISO 3095:2005)

 

CEN

EN ISO 3381:2005

Raudteealased rakendused. Akustika. Müratugevuse mõõtmine raudteesõidukite sees (ISO 3381:2005)

 

CEN

EN 12663:2000

Raudteealased rakendused. Struktuurinõuded raudteesõidukite keredele

 

CEN

EN 13129-1:2002

Raudteealased rakendused. Õhukonditsioneerid juhtüksuse veeremitele. Osa 1: Mugavuse parameetrid

 

CEN

EN 13129-2:2004

Raudteealased rakendused. Õhukonditsioneerid juhtüksuse veeremitele. Osa 2: Tüübi testid

 

CEN

EN 13230-1:2002

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Betoonliiprid ja -kandurid. Osa 1: Üldnõuded

 

CEN

EN 13232-4:2005

Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 4: Aktiveerimine, lukustamine ja avastamine

 

CEN

EN 13232-5:2005

Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 5: Pöörangud

 

CEN

EN 13232-6:2005

Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 6: Fikseeritud tavalised ja tömp-riströöpad

 

CEN

EN 13232-7:2006

Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 7: Liikuvate osadega pöörangud

 

CEN

EN 13232-9:2006

Raudteealased rakendused. Rööpad. Riströöpad ja pöörangud. Osa 9: Koostud

 

CEN

EN 13260:2003

Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattapaarid. Tootenõuded

 

CEN

EN 13262:2004

Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattad. Tootenõuded

 

CEN

EN 13272:2001

Raudteealased rakendused. Ühistranspordisüsteemide veeremite elektrivalgustus

 

CEN

EN 13481-1:2002

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Nõuded kinnitussüsteemide tööomadustele. Osa 1: Määratlused

 

CEN

EN 13481-2:2002

Raudteealased rakendused. Rööpad. Jõudlusnõuded kinnitussüsteemidele. Osa 2: Betoonist liiprite kinnitussüsteemid

 

CEN

EN 13481-5:2002

Raudteealased rakendused. Rööpad. Jõudlusnõuded kinnitussüsteemidele. Osa 5: Valtsitud rööbaste kinnitussüsteemid

 

CEN

EN 13674-1:2003

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbas. Osa 1: Laiatallalised (Vignole'i) raudteerööpad lineaarmassiga ≥46 kg/m

 

CEN

EN 13674-2:2006

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbas. Osa 2: Pöörangute ja ristumiste liikuvad ja ristuvad rööpad ühenduses Vignole'i raudteerööbastega lineaarmassiga 46 kg/m ja üle selle

 

CEN

EN 13674-3:2006

Raudteealased rakendused. Rööbastee. Rööbas. Osa 3: Juhtrööbas

 

CEN

EN 13715:2006

Raudteealased rakendused. Rattapaarid ja veermikud. Rattad. Keermestuse profiil

 

CEN

EN 13848-1:2003

Raudteealased rakendused. Rööpad. Rööbaste geomeetriline kvaliteet. Osa 1: Rööbaste geomeetriline iseloomustus

 

CEN

EN 14067-4:2005

Raudteealased rakendused. Aerodünaamika. Osa 5: Aerodünaamilised nõuded ja katsemeetodid avatud rööbastel

 

CEN

EN 14363:2005

Raudteealased rakendused. Raudteesõidukite tööomaduste vastavuse määramise katsemeetodid

 

CEN

EN 14531-1:2005

Raudteealased rakendused. Pidurdamine. Aeglustus- ja peatumisteekonna arvutamise meetodid. Meetodid täieliku peatumisega lõppeva pidurdamise arvutamiseks. Osa 1: Üldalgoritmid

 

CEN

EN 14535-1:2005

Raudteealased rakendused. Veeremi ketaspidurid. Osa 1: Veovõlli või teljega ühendatud ketaspidurid, nende mõõtmed ja kvaliteedinõuded

 

CEN

EN 14601:2005

Raudteealased rakendused. Piduri- ja õhupaakide sirge ja kaldotsaga otsakorgid

 

CEN

EN 14752:2005

Raudteealased rakendused. Veeremi uksesüsteemid

 

CENELEC

EN 50119:2001

Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrk

PUUDUB

CENELEC

EN 50121-1:2000

Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 1: Üldine

PUUDUB

CENELEC

EN 50121-2:2000

Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 2: Raudteesüsteemide poolt keskkonda eraldatav kiirgus

PUUDUB

CENELEC

EN 50121-3-1:2000

Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-1: Veerem. Rong ja raudteeveerem

PUUDUB

CENELEC

EN 50121-3-2:2000

Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 3-2: Veerem. Seadised

PUUDUB

CENELEC

EN 50121-4:2000

Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 4: Signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadiste kiirgus ja häirekindlus

PUUDUB

CENELEC

EN 50121-5:2000

Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 5: Elektrivarustussüsteemi püsipaigaldiste ja seadiste kiirgus ja häirekindlus

PUUDUB

CENELEC

EN 50122-1:1997

Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Osa 1: Nõuded elektriohutusele ja maandusele

PUUDUB

CENELEC

EN 50124-1:2001

Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhinõuded. Elektri- ja elektroonikaseadmete õhk- ja ülelöögivahemikud

PUUDUB

Muudatus A1:2003 standardile EN 50124-1:2001

Märkus 3

1.10.2006

Muudatus A2:2005 standardile EN 50124-1:2001

Märkus 3

1.5.2008

CENELEC

EN 50124-2:2001

Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 2: Ülepinged ja ülepingekaitse

PUUDUB

CENELEC

EN 50125-1:1999

Raudteealased rakendused. Keskkonnatingimused seadmetele. Osa 1: Veeremil asetsevad seadmed

PUUDUB

CENELEC

EN 50125-3:2003

Raudteealased rakendused. Keskkonnatingimused seadmetele. Osa 3: Signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadmed

PUUDUB

CENELEC

EN 50126-1:1999

Raudteealased rakendused. Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse (TKHO) määratlemine ning esitlemine. Osa 1: Põhinõuded ja üldprotseduur

PUUDUB

CENELEC

EN 50128:2001

Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Raudtee juhtimis- ja turvangusüsteemide tarkvara

PUUDUB

CENELEC

EN 50129:2003

Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Ohutusega seotud elektroonilised signalisatsioonisüsteemid

PUUDUB

CENELEC

EN 50149:2001

Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektertransport. Vasest ja vasesulamitest kontaktjuhtmed

PUUDUB

CENELEC

EN 50155:2001

Raudteealased rakendused. Veeremil kasutatavad elektroonikaseadmed

PUUDUB

Muudatus A1:2002 standardile EN 50155:2001

Märkus 3

Kehtivuse lõppkuupäev

(1.9.2005)

CENELEC

EN 50159-1:2001

Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Osa 1: Ohutusega seotud teabeedastus suletud ülekandesüsteemides

PUUDUB

CENELEC

EN 50159-2:2001

Raudteealased rakendused. Side-, signalisatsiooni- ja andmetöötluse süsteemid. Osa 2: Ohutusega seotud teabeedastus avatud ülekandesüsteemides

PUUDUB

CENELEC

EN 50163:2004

Raudteealased rakendused. Veosüsteemide tööpinge

PUUDUB

CENELEC

EN 50206-1:1998

Raudtee rakendused. Veerem. Pantograafid. Omaduse ja katsed. Osa 1: Pantograafid mittemanöövervedurile

PUUDUB

CENELEC

EN 50238:2003

Raudtee rakendused. Veeremi ja rongi kontrollindikaatorsüsteemi vaheline ühilduvus

PUUDUB

CENELEC

EN 50317:2002

Raudtee rakendused.

PUUDUB

Muudatus A1:2004 standardile EN 50317:2002

Märkus 3

1.10.2007

CENELEC

EN 50388:2005

Raudteealased rakendused. Energiavarustus ja veerevkoosseis. Energiavarustuse (alajaama) ja veerevkoosseisu vahelise koostalitusvõime saavutamise kooskõlastatud tehnilised tingimused

PUUDUB

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

Märkus:

Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida veebilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/.


(1)  Euroopa standardiorganisatsioonid:

CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3)  EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/12


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 244/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

19.7.2006

Abi nr

N 140/06

Liikmesriik

Leedu

Nimetus

Dotacijų teikimas valstybės įmonėms prie pataisos įstaigų

Õiguslik alus

LR bausmių vykdymo kodeksas (patvirtintas LR 2002 m. birželio 27 d.įstatymu Nr. IX-994); LR Vyriausybės nutarimas „Dėl Lietuvos Respublikos Vyriausybės strateginių tikslų (prioritetų)“ (2005 m. vasario 28 d. Nr. 221); Dotacijų teikimo valstybės įmonėms prie pataisos įstaigų taisyklės

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Tööhõive — Koolitus

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Aastane planeeritud eelarve (miljonites kohalikus valuutas):1,1 LTL

Üldine antud abi summa (miljonites kohalikus valuutas): 6,6 LTL

Abi osatähtsus

50 % 

Kestus

2006-2011

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Kalėjimų departamentas prie LR teisingumo ministerijos

L. Sapiegos g. 1

LT-10312 Vilnius

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.7.2006

Abi nr

N 228/06

Liikmesriik

Eesti

Nimetus

Ettevõtjale Arsaco OÜ kuuluva ala puhastamine Tõrvajõel

Õiguslik alus

Keskonnaministri 22. märtsi 2005. a määrus: “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks — ühtse programmdokumendi 2004 — 2006”; Prioriteet nr 4: “Infrastruktuur ja kohalik areng” (ERDF).

Meetme liik

Abikava

Eesmärk

Keskkonnakaitse (transport, ladustamine, logistika)

Abi osatähtsus

82 %

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

5.7.2006

Abi nr

N 277/06

Liikmesriik

Poola

Piirkond

Dolnośląskie Voivodship

Nimetus

Projekt uchwały Rady Miasta Zduńska Wola w sprawie zwolnień od nieruchomości dla przedsiębiorców tworzących nowe inwestycje lub nowe miejsca pracy

Õiguslik alus

Projekt uchwały Rady Miejskiej Gminy Lwówek Śląski w sprawie zwolnień z podatku od nieruchomości dla przedsiębiorców na terenie Gminy i Miasta Lwówek Śląski

Art. 7 Ustawy o podatkach i opłatach lokalnych z dnia 12 stycznia 1991 r., Dz. U. z 2002 r. Nr 9, poz. 84 z późn. zm.

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Maksusoodustus

Eelarve

2,5 million PLN

Abi osatähtsus

50 %

Kestus

31.12.2006

Majandusharud

Kõik sektorid

Abi andva asutuse nimi ja aadress

Burmistrz Gimny i Miasta Lwówek Śląski

Al. Wojska Polskiego 25 A

PL-59-600 Lwówek Śląski

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

11.4.2006

Abi nr

N 406/05

Liikmesriik

Hispaania

Piirkond

Cataluña

Nimetus

Programa de incentivos a la creación de ocupación ligada a proyectos de nueva inversión empresarial considerados estratégicos para la economía catalana

Õiguslik alus

Orden TRI/268/2005, de 6 de junio de 2005 (DOGC 4407, de 16/6/2005)

Meetme liik

Abiskeem

Eesmärk

Piirkondlik areng

Abi vorm

Otsene toetus

Eelarve

Aastane planeeritud eelarve:EUR 3 million 

Üldine antud abi summa: EUR 6 million 

Abi osatähtsus

10 % kuni 20 %

Kestus

31.12.2006

Majandusharud

Kõik sektorid

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev

4.7.2006

Abi nr

NN 16/06

Liikmesriik

Itaalia

Nimetus

Aiuto per il salvataggio a favore di Compagnia Italiana Turismo

Õiguslik alus

Decreto-legge n. 35 del 14 marzo 2005 e n. 347 del 23 dicembre 2003

Meetme liik

Individuaalne abi

Eesmärk

Raskustes olevate ettevõtete päästmine

Abi vorm

Tagatis

Eelarve

Kavandatud aastased kulutused: -; Kavandatud abi kogusumma: 75 milj. EUR

Kestus

19 Jaanuar 2006 — 19 Juuli 2006

Majandusharud

Hotellid ja restoranid (turism)

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/15


RIIGIABI — SAKSA

Riigiabi nr C 24/06 (ex NN 75/2000) — Loomatervisetelitus

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(2006/C 244/05)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 8.6.2006 kirjas teatas komisjon liikmesriigile saksamaale oma otsusest algatada eespool nimetatud abi/meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest saata oma märkused nende meetmete kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, alljärgneval aadressil:

Euroopa Komisjon

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektoraat

Direktoraat H

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brüssel

Faks: (32-2) 296 21 51.

Märkused edastatakse Saksamaale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, märkides selle põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

MENETLUSKORD

21.2.2000. aasta kirjas edastati komisjonile kaebus Baieri Loomatervisetalituse (Tiergesundheitsdienst Bayern, TGD) võetud meetmete kohta. Põllumajanduse peadirektoraat on pärast seda Saksamaa Liitvabariigi poole pöördunud mitme kirjaga, millele vastuseks on saabunud Saksamaa asutuste 4.7.2000, 22.12.2000, 22.11.2002, 10.4.2003, 1.12.2003 ja 27.6.2005 täiendava teabega kirjad.

Koosolek Saksa asutuste esindajate osavõtul toimus 17.7.2003.

Meetmeid on võetud alates 1974. aastast. Hoolimata järelepärimisest ei olnud võetud meetmeid võimalik tõendada. Sel põhjusel kanti kõnealune abi üle teatamata abikavade loetellu.

MEETMETE KIRJELDUS, MILLE SUHTES KOMISJON MENETLUSE ALGATAB

Õiguslik alus: Baieri põllumajanduse edendamist käsitleva seaduse (Gesetz zur Förderung der bayerischen Landwirtschaf) artikli 14 lõige 1 (edaspidi: “LwFöG”)

Kava eesmärk: Loomsete toiduainete hügieeni kvaliteedi tagamine ja parandamine.

Toetuse saajad: Põllumajandustootjad ja võimaluse korral ka TGD.

Abi liik ja ulatus: Meedet rahastab Baieri liidumaa.

üksnes ennetavat laadi meetmed, mis on seotud piima- ja lihatootmise, sea-, kodulinnu-, lamba- ning kalakasvatusega.

Võetud on järgmist liiki meetmeid:

pidev seire testide ja/või ennetavate uurimuste abil

uuringud ja (labor-/seeria-)uurimused

veterinaararsti konsultatsioon

ennetus- ja/või likvideerimiskavade koostamine

vaktsineerimisprogrammide väljatöötamine.

Need niinimetatud üldmeetmed on põllumajandustootjatele tasuta.

Komisjonil ei ole tõendeid selle kohta, et varem on igal juhul hüvitatud üksnes 100 % ja tõenäoliselt mitte rohkem tegelikest (ja vajalikest) kuludest.

Meetme kestus: Tähtajatu

VASTUVÄITED MEETME SUHTES

Kaebuse esitaja teatab, et TGDs töötavad veterinaararstid ei võta üksnes ennetavaid meetmeid, vaid osutavad ka raviteenuseid.

See moonutab konkurentsi just seepärast, et tänu üldmeetmetest saadud toetusele on TGD-l võimalik pakkuda soodsama hinnaga raviteenuseid.

ABI/MEETME HINDAMINE

Komisjoni arvates on põllumajandustootjatele ette nähtud abi vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohane kokkusobivus ühisturuga on võimalik sel juhul, kui on täidetud põllumajandussektoris antava riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkt 11.4. Komisjon vajab aga selle hindamiseks Saksa asutustelt teatavat täiendavat teavet.

TGD võib olla saanud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast abi sel juhul, kui TGD-le on üldmeetmete võtmiseks tekkinud kulud ülemäära hüvitatud Baieri liidumaa eelarve ja kõnealuse liidumaa loomahaiguste fondi vahenditest. Kuni 2004. aastani ei olnud TGD riigihanke lepingu korras välja valitud. Sellistel tingimustel ei saa komisjon välistada ühisturuga kokkusobimatu tegevusabi olemasolu. On olemas oht, et TGD iseseisev majandustegevus on ristsubsideeritud.

Seepärast nõuab komisjon Saksa asutustelt iga majandusaasta kohta kulude ja nende hüvitamise aruannet, et otsustada, kas on tegemist ülemäärase hüvitamise ja ristsubsideerimisega.

Kuna rahastamine on toimunud ka loomahaiguste fondi kohustuslike osamaksete kaudu, siis peaks komisjon saama kogu vastava teabe kõnealuse fondi ressursside kohta.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseadusliku abi korral abisaajalt abi tagasi nõuda. Lisaks sellele ei saa otseselt ühenduse meetmeid mõjutavaid riigi poolt võetud meetmete kulutusi pidada abikõlblikeks, et neid EAGGFi (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond) eelarvest rahastataks.

KIRJA TEKST

“Ich beehre mich, Ihnen mitzuteilen, dass die Kommission nach Prüfung der von Ihren Behörden übermittelten Informationen zu den im Betreff genannten Maßnahmen beschlossen hat, das Verfahren gemäß Artikel 88 Absatz 2 EG-Vertrag einzuleiten.

Der Entscheidung der Kommission liegen folgende Erwägungen zugrunde:

I.   VERFAHREN

Der Kommission ist mit Brief vom 21.2.2000 eine Beschwerde hins. von Maßnahmen des Tiergesundheitsdienstes Bayern (im folgenden: ‚TGD‘) vorgetragen worden. Es folgten von demselben Beschwerdeführer weitere Schreiben mit der selben Beschwer.

Die Generaldirektion Landwirtschaft hat sich im Anschluß daran mit mehreren Schreiben an die Bundesrepublik Deutschland gewendet, woraufhin ergänzende Informationen mit Schreiben der deutschen Behörden vom 4.7.2000, 22.12.2000, 22.11.2002, 10.4.2003, 1.12.2003, sowie vom 27.6.2005 eingegangen sind.

Eine Sitzung mit Vertretern der deutschen Behörden hat am 17.7.2003 stattgefunden.

Die Maßnahmen wurden seit 1974 ergriffen. Trotz Nachfrage konnte eine Notifizierung der Maßnahme nicht nachgewiesen werden. Die Beihilfe wurde daher in das Verzeichnis der nicht notifizierten Beihilfen übertragen.

II.   BESCHREIBUNG

1.   Rechtsgrundlage

Art. 14 Abs. 1 Gesetz zur Förderung der bayerischen Landwirtschaft (im folgenden: ‚LwFöG‘)

2.   Ziel der Maßnahme

Sicherung und Verbesserung der hygienischen Wertigkeit der vom Tier stammenden Nahrungsmittel

3.   Begünstigte

a)

Die Landwirte

b)

Möglicherweise auch der TGD e.V.

4.   Art und Ausmaß der Beihilfe

Die Maßnahme wird aus Mitteln des Landes Bayern finanziert.

a)   zugunsten der Landwirte:

Obwohl als ‚Globalmaßnahmen‘ bezeichnet, handelt es sich um Maßnahmen, die lediglich den in Bayern ansässigen Bauern zugute kommen, zudem handelt es sich nach Angaben der Behörden um ganz bestimmte Maßnahmen mit lediglich vorsorglichen Charakter. Dies betrifft die Milch- und Fleischerzeugung, die Schweinezucht, die Geflügel- und Schafhaltung, sowie die Fischzucht.

Folgende typisierte Maßnahmen auf landwirtschaftlichen Betrieben wurden getroffen:

lfde. Überwachung durch Tests bzw. Vorsorgeuntersuchungen

Erhebungen und (Labor-/Reihen-)Untersuchungen

tierärztliche Beratung, sowie zusätzlich

Erarbeitung von Plänen zur Prophylaxe bzw. Sanierungspläne

Entwicklung von Impfprogrammen

Diese sog. Globalmaßnahmen sind für die Bauern kostenfrei. Sie können diese Dienstleistung aber nicht anfordern, sondern der mit diesen Maßnahmen beauftragte TGD ergreift sie aus eigener Initiative.

Die Behörden des Freistaates Bayern haben nach mehrmaligen Nachfragen von Seiten der Kommission in Ihrem Schreiben vom 22.11.2002, S. 7, des weiteren mitgeteilt:

‚Kurative Leistungen, d.h. Leistungen, die üblicherweise von niedergelassenen Tierärzten angeboten werden (z.B. Behandlungen mit Arzneimitteln oder Schutzimpfungen) finden nicht statt.‘

Die Kosten dieser Maßnahmen werden dem TGD durch das Land ersetzt. Nach Art. 14 Abs. Satz 2 LwFöG werden nur ‚staatliche Leistungen von 50 v.H. des notwendigen Aufwandes gewährt‘.

In Wirklichkeit werden nochmals 50 % der Personal- und Sachkosten des TGD aus anderen staatlichen Mitteln, nämlich der Tierseuchenkasse, ersetzt. Zusammen macht das eine Kostenerstattung von 100 %.

b)   möglicherweise zugunsten des TGD:

Nach dem Wortlaut des Gesetzes wird dem TGD lediglich die Hälfte des ‚notwendigen Aufwandes‘ aus staatlichen Mitteln ersetzt. Tatsächlich kann, nach Angaben der Behörden, aber ein Ersatz in Höhe von 100 % erlangt werden.

Die Kommission hat keinerlei Evidenz darüber, dass in der Vergangenheit in jedem Falle lediglich 100 % und nicht etwa mehr der effektiven (und notwendigen) Auslagen ersetzt worden sind.

Die deutschen Behörden haben der Kommission keine gesicherte Übersicht über die getätigten Ausgaben für die Finanzierung der genannten Maßnahmen übermittelt. Sie werden gebeten, dies für die Geschäftsjahre ab 1990 (1) zu tun.

5.   Dauer der Maßnahme

unbegrenzt

6.   Gegen die Maßnahme vorliegende Beschwerden

Der Beschwerdeführer trägt vor, dass der TGD mit seinen angestellten Tierärzten nicht nur Vorsorgemaßnahmen trifft, sondern auch kurative Dienstleistungen erbringt.

Er macht zwar nicht geltend, dass diese direkt subventioniert würden. Gleichwohl sei aber eine wettbewerbsverzerrende Situation gegeben, insoweit nämlich, als durch die Subventionierung der ‚Globalmaßnahmen‘ es dem TGD ermöglicht würde, die wettbewerblichen (d.h.kurativen) Leistungen günstiger anzubieten. Des weiteren weist er auf die günstige Vertragsabschlußopportunität der bereits am Ort (vorsorglich) wirkenden angestellten Tierärzte des TGD. Das sei für ihn und andere frei praktizierende Tierärzte existenzbedrohend.

Im übrigen meint der Beschwerdeführer, dass die Beihilfen zugunsten der Landwirte nicht mit dem Gemeinschaftsrahmen für staatliche Beihilfen im Agrarsektor (Abl. C 28/2 vom 1.2.2000) im Einklang stünden.

III.   BEWERTUNG

1.   Vorliegen einer Beihilfe gem. Art. 87 Abs. 1 EG-Vertrag

Gemäß Artikel 87 Absatz 1 EG-Vertrag sind staatliche oder aus staatlichen Mitteln gleich welcher Art gewährte Beihilfen, die durch die Begünstigung bestimmter Unternehmen oder Produktionszweige den Wettbewerb verfälschen oder zu verfälschen drohen, verboten, soweit sie den Handel zwischen Mitgliedstaaten beeinträchtigen.

Die vorliegende Beihilfemaßnahme wird aus staatlichen Mitteln finanziert.

Was die Landwirte betrifft, so erleichtern die kostenfreien Globalmaßnahmen deren Produktion und stellen somit eine Begünstigung dar.

Was den TGD anlangt, so kann die Kommission nach dem derzeitigen Verfahrensstand nicht ausschließen, dass er durch die Budgetzahlungen und die Zahlungen durch die Tierseuchenkasse begünstigt ist.

Wenn es sich bei den Zahlungen aus dem Haushalt des Bundeslandes Bayern und seiner Tierseuchenkasse, wie von den deutschen Behörden vorgetragen, lediglich um Ausgleichszahlungen für die Erbringung öffentlicher Dienstleistungen handelt, so sind dies nach der Rechtsprechung des Gerichtshofs der Europäischen Gemeinschaften (2) nur dann keine Beihilfen i.S.d Art. 87 Abs. 1 EGV, wenn sie bestimmte Voraussetzungen erfüllen:

a)

Das begünstigte Unternehmen muß tatsächlich mit der Erfüllung gemeinwirtschaftlicher Verpflichtungen betraut sein. Diese Verpflichtungen müssen klar definiert sein.

b)

Die Parameter, anhand deren der Ausgleich berechnet wird, müssen zuvor objektiv und transparent aufgestellt worden sein, um zu verhindern, dass der Ausgleich einen wirtschaftlichen Vorteil mit sich bringt, der das Unternehmen gegenüber konkurrierenden Unternehmen begünstigt.

c)

Der Ausgleich darf nicht über die Kosten der Erfüllung dieser gemeinwirtschaftlichen Verpflichtungen hinausgehen, unter Berücksichtigung der dabei erzielten Einnahmen und eines angemessenen Gewinns.

d)

Wird die Auswahl des Unternehmens nicht im Rahmen eines Verfahrens zur Vergabe öffentlicher Aufträge vorgenommen, ist die Höhe des erforderlichen Ausgleichs auf der Grundlage einer Analyse der Kosten zu bestimmen.

Diese Bedingungen müssen kumulativ vorliegen. Sollte auch nur eine dieser Bedingungen nicht erfüllt sein, kann das Vorliegen einer Begünstigung nicht ausgeschlossen werden.

Zum gegenwärtigen Zeitpunkt scheinen die genannten Bedingungen nicht vollumfänglich erfüllt zu sein:

Für Bedingung d) gilt, dass sich die bayerischen Behörden erst im Zuge der Verhandlungen mit der Kommission im Jahr 2004 entschließen konnten, den Zusammenschluß i.S.d. Art. 14 LwFöG zur Ausführung der sog. Globalmaßnahmen mittels eines Verfahrens zur Vergabe öffentlicher Aufträge auszuwählen.

Da der erforderliche Ausgleich auch nicht auf Grundlage einer Kostenanalyse erfolgt bestimmt worden ist, ist schon Bedingung d) nicht erfüllt.

Daraus folgt, dass die Kommission nach der Rechtsprechung im Fall Altmark das Vorliegen einer Begünstigung i.S.d. Art. 87 EGV nicht ausschließen kann.

Der Kommission liegen aber auch Indizien tatsächlicher Art vor:

 

Der Beschwerdeführer trägt vor, dass gewisse klinisch-diagnostische und therapeutische Leistungen der angestellten Tierärzte des TGD bis zu 90 % billiger als die Gestehungskosten angeboten würden.

 

Dies ist der Bereich, in dem der TGD eigenwirtschaftlich handelt.

 

Dies sei, so der Beschwerdeführer, nur möglich, weil der TGD Subventionen für die sog. Globalmaßnahmen (nicht-konkurrentielles Handeln) bekommt und ihn damit in eine Lage versetzt, die klinisch-diagnostischen bzw. therapeutischen Dienstleistungen wesentlich günstiger anzubieten, als es den frei praktizierenden Tierärzten, die ohne Subventionen auskommen müssen, möglich sei.

 

In Anbetracht dieser Rechts- und Sachlage, kommt die Kommission nicht umhin vorläufig zu schließen, dass bis zum gegenwärtigen Zeitpunkt die Gefahr der faktischen Quersubventionierung des eigenwirtschaftlichen Handelns des TGD, welches durch die Subventionierung der sog. Globalmaßnahmen ermöglicht erscheint, besteht.

 

Darüber hinaus ist bemerkenswert, dass dahingehende Klagen noch formuliert worden sind, nachdem die bayerischen Behörden ein System der rechnungsmäßigen Trennung des geförderten und eigenwirtschaftliche Geschäftsbereichs analog der Transparenzrichtlinie 2000/52/EG im Jahr 2002 eingeführt haben.

 

Nach all dem fordert die Kommission die deutschen Behörden auf, für die Geschäftsjahre bis einschließlich 2004 eine Kostenanalyse als Grundlage des erforderlichen Ausgleichs zu erstellen und den tatsächlichen gezahlten Ausgleich aus den staatlichen Mitteln (Landeshaushalt sowie Tierseuchenkasse) zu beziffern.

 

Der Vergleich der Lasten des TGD mit seinen Einnahmen sollte der Kommission dann die Feststellung erlauben, ob eine Überkompensation vorliegt oder nicht, und ob eine etwaige Quersubventionierung des eigenwirtschaftlichen Handelns des TGD zu befürchten ist.

 

Die Landwirtschaftsbetriebe und der TGD, soweit er (eigen-) wirtschaftlich handelt, sind Unternehmen i.S.d. Art. 87 EGV.

 

Die Maßnahmen begünstigen die bayerischen Landwirte in direkter Weise und den TGD möglicherweise in indirekter Weise.

 

Die Landwirtschaft im Land Bayern ist für sich allein ein großer Hersteller von Agrarprodukten, und darüber hinaus intensiv im grenzüberschreitenden Handel mit Agrarprodukten tätig. Beim vorliegenden Stand der Informationen ist die Maßnahme somit geeignet, den Wettbewerb zu verfälschen (3) und den Handel mit Agrarprodukten zwischen Mitgliedstaaten zu beeinträchtigen (4).

Schlussfolgerung:

Die Kommission ist daher beim derzeitigen Stand des Verfahrens der Auffassung, dass den Landwirten Beihilfen gewährt werden und möglicherweise auch dem TGD, und somit der Tatbestand des Artikels 87 Absatz 1 EG-Vertrag erfüllt ist, weil diese Beihilfen durch die Begünstigung bestimmter Unternehmen und Produktionszweige den Wettbewerb verfälschen oder zu verfälschen drohen und den Handel zwischen Mitgliedstaaten beeinträchtigen.

2.   Anwendbarkeit von Artikel 87 Absatz 2 und 3 EG-Vertrag

Es ist daher zu prüfen, ob eine der Ausnahmen bzw. Freistellungen von dem grundsätzlichen Beihilfeverbot gemäß Artikel 87 Absatz 1 EG-Vertrag zur Anwendung kommen kann.

Die Ausnahmetatbestände der Artikel 87 Absatz 2 und Artikel 87 Absatz 3 Buchstaben a, b und d scheinen aus derzeitiger Sicht nicht anwendbar zu sein, da es sich weder um

Beihilfen zur Förderung der wirtschaftlichen Entwicklung von Gebieten, in denen die Lebenshaltung außergewöhnlichen niedrig ist oder eine erhebliche Unterbeschäftigung herrscht, noch um

Beihilfen zur Förderung wichtiger Vorhaben von gemeinsamem europäischen Interesse oder zur Behebung einer beträchtlichen Störung im Wirtschaftsleben eines Mitgliedstaates oder

Beihilfen zur Förderung der Kultur und der Erhaltung des kulturellen Erbes, soweit sie die Handels- und Wettbewerbsbedingungen in der Gemeinschaft nicht in einem Maß beeinträchtigen, das dem gemeinsamen Interesse zuwiderläuft, handelt.

Einzig der Ausnahmetatbestand unter Artikel 87 Absatz 3 Buchstabe c) könnte Anwendung finden

a)   die Beihilfen an die Landwirte

Gemäß Art. 20 Abs. 2 Unterabs. 2 i.V.m. Art. 1 Abs. 1 unter Berücksichtigung von Art. 2 Ziff. 4 der Verordnung (EG) Nr. 1/2004 der Kommission (5) kommt, da diese Maßnahmen nicht auf kleine und mittlere Unternehmen begrenzt sind, keine Freistellungsmöglichkeit von der Anmeldepflicht nach Art. 3 Abs. 2 aufgrund Vereinbarkeit mit dem Gemeinsamen Markt in Betracht.

Soweit ersichtlich, könnten für die Beihilfen ab 1.1.2004 die gewährten Beihilfen allenfalls auf der Grundlage von Kapitel 11.4 des Gemeinschaftsrahmens für staatliche Beihilfen im Agrarsektor (6) genehmigt werden. Für die älteren Beihilfen ist Anwendungsmaßstab das Arbeitsdokument Nr. VI/5934/86 der Kommission vom 10.11.1986 (7). Die dort formulierte Politik ist, was die gegenständlichen Maßnahmen betrifft, identisch mit den Bestimmungen des Gemeinschaftsrahmens, weswegen die Bewertung sich an den Punkten des Gemeinschaftsrahmens orientieren wird.

Ziff. 11.4.2. zu Folge ist ein Warnsystem einzurichten, gegebenenfalls verbunden mit Beihilfen, um die einzelnen Betroffenen zur freiwilligen Teilnahme an präventiven Maßnahme zu bewegen. Dementsprechend können nur Seuchen, deren Bekämpfung im Interesse der Behörden liegt, Gegenstand von Beihilfemaßnahmen sein, und nicht etwa Maßnahmen für die die Landwirte nach allg. Ermessen selbst die Verantwortung zu übernehmen haben.

Ein solches Warnsystem scheint zwar ab dem Jahr 2002 lediglich für bestimmte Krankheiten bzw. Krankheiterreger errichtet worden zu sein, wofür auch in vielen Fällen das entspr. Bekämpfungsinteresse der Behörden (veterinärfachliches Konzept des zuständigen Ministeriums) dargetan ist. Für andere Krankheiten bzw. Krankheiterreger ist ein solches Warnsystem bzw. ein Bekämpfungsinteresse nicht vollständig nachgewiesen worden. Darum werden die deutschen Behörden ersucht, die entsprechenden Nachweise vorzulegen, insbes. was den Zeitraum vor 2002 anlangt.

Die Kommission nimmt die Beteuerung der deutschen Behörden zur Kenntnis, dass es sich bei den sog. Globalmaßnahmen nicht um Maßnahmen handelt, die nach allg. Ermessen von den Landwirten zu verantworten sind. Auch hat der Beschwerdeführer dies nicht vorgetragen.

Diese sog. Globalmaßnahmen erscheinen in der Regel die Charakteristiken von Vorsorgemaßnahmen zu haben und würden somit auch die Bedingungen unter Ziff. 11.4.3. erster Anstrich erfüllen. Diese Schlussfolgerung kann zum gegenwärtigen Zeitpunkt (noch) nicht insbesondere für die Sanierungspläne getroffen werden. Die deutschen Behörden müssten darlegen, inwiefern solche Maßnahmen Präventivcharakter haben können, wie von ihnen geltendgemacht.

Die deutschen Behörden sollten für jede einzelne Krankheit bzw. zu bekämpfenden Erreger nachweisen, dass sie mit dem gemeinschaftlichen Veterinärrecht in Einklang stehen (Ziff. 11.4.4.).

Gemäß Ziff. 11.4.5. ist die völlige Kostenfreiheit zulässig. Auch ist die Gefahr einer Kumulierung mit anderen Beihilfen nicht gegeben.

Die Kommission weist darauf hin, dass gem. Ziff. 11.4.5. keine Beihilfen gewährt werden dürfen, wenn das Gemeinschaftsrecht vorsieht, dass diese Kosten von den Landwirten selbst zu tragen sind.

Dieser Punkt müsste von den bayerischen Behörden ebenfalls nachgewiesen werden.

In Folge der Rechtssprechung des Gerichtshofs der Europäischen Gemeinschaften (8) kann eine Beihilfe, die im eigentlichen Sinne als zulässig anerkannt werden kann, durch die Art der Finanzierung ihre störende Wirkung auf dem Gemeinsamen Markt dergestalt verstärken und dem gemeinsamen Interesse widersprechen, dass die gesamte Regelung als mit dem Gemeinsamen Markt unvereinbar anzusehen ist.

Um dies beurteilen zu können müsste die Kommission alle sachdienlichen Informationen darüber erhalten, wie sich die Tierseuchenkasse, aus der die restlichen 50 % der Beihilfe finanziert werden, speist.

In Bezug auf Wirtschaftsbeteiligte, die in der Aufzucht oder Haltung von Wasserorganismen tätig sind und die Beihilfe erhalten, sei darauf hingewiesen, dass alle Staatlichen Beihilfen im Fischerei- und Aquakultursektor anhand der Leitlinien für die Prüfung Staatlicher Beihilfen im Fischerei- und Aquakultursektor (9) bewertet werden müssen.

Im Gegensatz zu den Leitlinien von 2001 (10) enthalten die derzeitigen Leitlinien keine besonderen Bestimmungen über Beihilfen im tierärztlichen und gesundheitlichen Bereich.

Gemäß Abschnitt 3.10 der Leitlinien gilt Folgendes: Beihilfen für Maßnahmenkategorien im Rahmen der Verordnung (EG) Nr. 1595/2004, die anderen Unternehmen als KMU dienen sollen oder den Höchstbetrag nach Artikel 1 Absatz 3 der Verordnung überschreiten, werden anhand dieser Leitlinien und der Kriterien für die Maßnahmenkategorien nach den Artikeln 4 bis 13 der Verordnung geprüft.

Nach der Verordnung (EG) Nr. 1595/2004 dürfen Beihilfen für den Aquakultursektor genehmigt werden, aber nur, wenn es sich dabei um Investitionsbeihilfen handelt. Da es sich bei der vorliegenden Beihilfe anscheinend nicht um eine solche Investitionsbeihilfe handelt, fällt sie nicht in den Anwendungsbereich von Abschnitt 3.10 der Leitlinien.

Bei Beihilfemaßnahmen, die nicht in den Geltungsbereich der Leitlinien oder der Verordnung (EG) Nr. 1595/2004 fallen, bewertet die Kommission gemäß Abschnitt 3.2 der Leitlinien die Beihilfen einzeln, und zwar unter Berücksichtigung der in den Artikeln 87, 88 und 89 EG-Vertrag festgelegten Grundsätze sowie der gemeinsamen Fischereipolitik.

Da die Beihilfe den Begünstigten anscheinend keine Verpflichtung hinsichtlich der Erreichung der Ziele der gemeinsamen Fischereipolitik auferlegt und die Situation solcher Unternehmen verbessert, scheint es, daß die Beihilfemaßnahme, bei der es sich um eine Betriebsbeihilfe handelt, nicht als eine mit den allgemeinen Grundsätzen für Staatliche Beihilfen und im Besonderen mit den Grundsätzen für Staatliche Beihilfen im Fischereisektor gemäß Abschnitt 3.7 der Leitlinien zu vereinbarende Beihilfe betrachtet werden.

In dieser Phase der Untersuchungen hat die Kommission Zweifel hinsichtlich der Vereinbarkeit der Beihilfemaßnahmen mit dem Gemeinsamen Markt.

Für den Zeitraum vor dem 1. Januar 2005 sind nach Abschnitt 2.8 der Leitlinien von 2001 und nach Abschnitt 2.9 der Leitlinien von 1997 und von 1994 (11) Beihilfen im tierärztlichen und gesundheitlichen Bereich gestattet. Die Beihilfe im Rahmen dieser Regelung ist mit diesen Bedingungen vereinbar und daher kann eine Beihilfe, die nach dieser Regelung Wirtschaftsbeteiligten des Fischerei- und Aquakultursektors vor dem 1. Januar 2005 gewährt worden ist, als mit dem Gemeinsamen Markt vereinbar betrachtet werden.

b)   die mögliche Beihilfe an den TGD

Es ist zum derzeitigen Zeitpunkt, insbesondere wegen des Fehlens einer Auswahl mittels eines Verfahrens zur Vergabe öffentlicher Aufträge bis zum Jahr 2000, nicht klar, ob und in welchem Ausmaß die Subventionen des Landes Bayern die dem TGD effektiv entstandenen Kosten durch die Ausführung der sog. Globalmaßnahmen überkompensieren und damit einen Zuschuss zu Betriebskosten darstellen. Es ist der Kommission ebenso wenig klar, ob diese etwaigen Zuschüsse in den Anwendungsbereich der Verordnung (EG) Nr. 69/2001 vom 12. Januar 2001 über die Anwendung der Artikel 87 und 88 EG-Vertrag auf ‚de-minimis‘-Beihilfen (12) fallen.

Um die Frage klären zu können, ob diese Beihilfen als Betriebsbeihilfen zu gelten haben, die mit dem Gemeinsamen Markt unvereinbar sind (13), müssten die deutschen Behörden für Berechnungen vorlegen, aus denen unzweideutig hervorgeht, ob es eine Überkompensation gegeben hat, und falls ja, in welcher Höhe.

Gemäß Artikel 15 Absatz 1 der Verordnung (EG) Nr. 659/99 (14) gelten die Befugnisse der Kommission zur Rückforderung von Beihilfen für eine Frist von zehn Jahren. Aus diesen Gründen bittet die Kommission um die Vorlage dieser Berechnungen seit dem Geschäftsjahr 1990. Darüber hinaus fordert die Kommission die deutschen Behörden auf, alle sonstigen Informationen, die für eine Beurteilung dieser Maßnahme notwendig sind, vorzulegen.

Schlussfolgerung

Zum gegenwärtigen Zeitpunkt kann die Europäische Kommission ernsthafte Bedenken betreffend der Vereinbarkeit der gegenständlichen Beihilfe mit dem Gemeinsamen Markt nicht ausräumen.

IV.   BESCHLUSS

Aus den oben dargelegten Gründen fordert die Kommission Deutschland gemäß dem Verfahren nach Artikel 88 Absatz 2 EG-Vertrag auf, innerhalb einer Frist von einem Monat nach Eingang dieses Schreibens Stellung zu nehmen und ihr alle sachdienlichen Informationen zu übermitteln, die eine Beurteilung der Maßnahme ermöglichen.

Die Kommission fordert die deutschen Behörden auf, detaillierte Informationen insbesondere zu den unter Abschnitt III der vorliegenden Entscheidung genannten Punkten zu übermitteln.

Die Kommission verweist Deutschland auf die aussetzende Wirkung von Artikel 88 Absatz 3 EG-Vertrag sowie auf Artikel 14 der Verordnung (EG) Nr. 659/1999, wonach alle zu Unrecht gewährten Beihilfen vom Empfänger zurückzufordern sind.

Die Kommission weist Deutschland darauf hin, dass sie die anderen Beteiligten durch Veröffentlichung dieses Schreibens und einer ausführlichen Zusammenfassung im Amtsblatt der Europäischen Gemeinschaften informieren wird. Alle Beteiligten werden aufgefordert, sich innerhalb eines Monats ab dem Datum der Veröffentlichung zu äußern.”


(1)  Gemäß Artikel 15 Absatz 1 der Verordnung (EG) Nr. 659/99 (Verordnung (EG) Nr. 659/1999 des Rates über besondere Vorschriften für die Anwendung von Artikel 93 des EG-Vertrages, ABl. L 83 vom 27. März 1999, S. 1) gelten die Befugnisse der Kommission zur Rückforderung von Beihilfen für eine Frist von zehn Jahren, zurückgerechnet ab dem Zeitpunkt der ersten Kontakaufnahme durch die Kommission (im Jahr 2000).

(2)  Urteil vom 24.7.2003, Rs. C-280/00 (‚Altmark‘), Slg. 2003, S.I-7747

(3)  Nach der Rechtsprechung des Europäischen Gerichtshofs deutet die Verbesserung der Wettbewerbsposition eines Unternehmens aufgrund einer staatlichen Beihilfe im allgemeinen auf eine Wettbewerbsverzerrung gegenüber konkurrierenden Unternehmen hin, die keine solche Unterstützung erhalten (Rs. C-730/79, Slg. 1980, S. 2671, Rn. 11 und 12).

(4)  Der innergemeinschaftliche Handel Deutschlands mit Agrarerzeugnissen betrug im Jahr 1999 28 329 Mio EUR. (Importe) und 18 306 Mio EUR. (Exporte). Für das Land Bayern sind keine Daten verfügbar. (QUELLE: EUROSTAT und GD AGRI)

(5)  Abl. Nr. L 1/1 vom 3.1.2004

(6)  Gemeinschaftsrahmen für staatliche Beihilfen im Agrarsektor, ABl. C 232 vom 12. August 2000, S. 19.

(7)  Insbes. die Ziff. 3.2.1. und 3.2.2.

(8)  Urt. Vom 26.6.1970, Rs. 47/69, Slg. XVI, S. 487

(9)  ABl. C 229 vom 14.9.2004, S. 5

(10)  ABl. C 19 vom 20.1.2001, S. 7

(11)  ABl. C 100 vom 27.3.1997, S. 12; ABl. C 260 vom 17.9.1994, S. 3

(12)  ABl. L 10 vom 13. Januar 2001, S. 30

(13)  Wie der Gerichtshof und das Gericht ausgeführt haben, verfälschen Betriebsbeihilfen, also Beihilfen, mit denen ein Unternehmen von Kosten befreit werden soll, die es normalerweise im Rahmen seines laufenden Betriebes oder seiner üblichen Tätigkeiten hätte tragen müssen, grundsätzlich die Wettbewerbsbedingungen (Urteil des Gerichts vom 8. Juni 1995 in der Rechtssache T-459/93, Siemens/Kommission, Slg. 1995, II-1675, Randnrn. 48 und 77, und die dort genannte Rechtsprechung).

(14)  Verordnung (EG) Nr. 659/1999 des Rates über besondere Vorschriften für die Anwendung von Artikel 93 des EG-Vertrages, ABl. L 83 vom 27. März 1999, S. 1.


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/21


Kutse süsivesinike geoloogilise luure loa taotlemiseks Madalmaade mandrilava tsoonis E16

(2006/C 244/06)

Madalamaade Kuningriigi majandusminister teatab, et on kätte saanud süsivesinike geoloogilise luure loa taotluse tsoonis E16, mis on märgitud kaevandamismääruse (Staatscourant 2002, nr 245) 3. lisana esitatud kaardil.

Viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2 ning trükis avaldatule (kaevandamisseaduse artikkel 15, Staatsblad 2002, 542), kutsub majandusminister kõiki huvitatud pooli taotlema luba süsivesinike geoloogiliseks luureks tsoonis E16.

Lubade andmise eest on vastutav majandusminister. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõikes 2 osutatud kriteeriumid, tingimused ja nõuded on sätestatud kaevandamisseaduses (Mijnbouwwet, Staatsblad 2002, 542).

Taotlusi võib esitada 13 nädala jooksul alates käesoleva kutse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas ning need tuleb saata järgmisel aadressil: Minister van Economische Zaken (“majandusminister”), ter attentie van de Directeur Energiemarkt (“energiaturu valdkonna juhataja”), Prinses Beatrixlaan 5, Den Haag, Madalamaad, märkega “Persoonlijk in handen” (“isiklikult üle anda”).

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu esitatud taotlusi ei võeta arvesse.

Otsus taotluste kohta tehakse hiljemalt 12 kuu möödumisel pärast kõnealuse tähtaja lõppu.

Lisateavet võib saada järgmisel telefoninumbril: (31-70) 379 72 98.


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/22


Kutse süsivesinike geoloogilise luure loa taotlemiseks Madalmaade mandrilava tsoonis E13

(2006/C 244/07)

Madalamaade Kuningriigi majandusminister teatab, et on kätte saanud süsivesinike geoloogilise luure loa taotluse tsoonis E13, mis on märgitud kaevandamismääruse (Staatscourant 2002, nr 245) 3. lisana esitatud kaardil.

Viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta) artikli 3 lõikele 2 ning trükis avaldatule (kaevandamisseaduse artikkel 15, Staatsblad 2002, 542), kutsub majandusminister kõiki huvitatud pooli taotlema luba süsivesinike geoloogiliseks luureks tsoonis E13.

Lubade andmise eest on vastutav majandusminister. Kõnealuse direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 6 lõikes 2 osutatud kriteeriumid, tingimused ja nõuded on sätestatud kaevandamisseaduses (Mijnbouwwet, Staatsblad 2002, 542).

Taotlusi võib esitada 13 nädala jooksul alates käesoleva kutse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas ning need tuleb saata järgmisel aadressil: Minister van Economische Zaken (“majandusminister”), ter attentie van de Directeur Energiemarkt (“energiaga varustamise valdkonna juhatajale”), Prinses Beatrixlaan 5, te Den Haag, Madalamaad, märkega “Persoonlijk in handen” (“isiklikult üle anda”).

Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu esitatud taotlusi ei võeta arvesse.

Otsus taotluste kohta tehakse hiljemalt 12 kuu möödumisel pärast kõnealuse tähtaja lõppu.

Lisateavet võib saada järgmisel telefoninumbril: (31-70) 379 72 98.


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/23


Eelteatis koondumise kohta

( Juhtum nr COMP/M.4391 — Deutsche Bank/AIG/Pokrovsky Hills)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(2006/C 244/08)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

3. oktoobril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames äriühingud Deutsche Bank AG (“Deutsche Bank”, Saksamaa) ja American International Group L.P. (“AIG”, Ameerika Ühendriigid) omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtjate Pokrovsky Hills Holding Company I Ltd, Pokrovsky Hills Holding Company II Ltd ja Pokrovsky Hills Holding Company III Ltd üle (“Pokrovsky Hills I, II, III”, Kaimanisaared) ühisettevõtjana käsitatava uue ettevõtja aktsiate või osade ostu teel.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Deutsche Bank: hoiustamis- ja laenutehingud, väärtpaberid, varahaldus, investeerimispangandus ja finantsteenused;

AIG: kindlustus- ja finantsteenused;

Pokrovsky Hills I, II, III: Moskvas asuva elamukompleksi Pokrovsky Hills omanik.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele (2) lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 tuleks märkida, et käesolevat juhtumit on võimalik käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4391 — Deutsche Bank/AIG/Pokrovsky Hills):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

J-70

B-1049 Bruxelles/Brussel


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/24


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4369 — Macquarie/Corona)

(2006/C 244/09)

(EMPs kohaldatav tekst)

12. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4369 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/24


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4306 — Shell/Saint-Gobain/Avancis JV)

(2006/C 244/10)

(EMPs kohaldatav tekst)

13. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4306 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/25


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4361 — KKR/Pages Jaunes)

(2006/C 244/11)

(EMPs kohaldatav tekst)

22. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4361 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/25


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4182 — Hörmann/MN/ACP JV)

(2006/C 244/12)

(EMPs kohaldatav tekst)

25. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4182 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/26


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4325 — BC Partners/Buziol/Fashion Box Group)

(2006/C 244/13)

(EMPs kohaldatav tekst)

18. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid;

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4325 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/26


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4380 — EST/Dalmine)

(2006/C 244/14)

(EMPs kohaldatav tekst)

29. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid,

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4380 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex).


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/27


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4358 — REOF/Borletti/Printemps)

(2006/C 244/15)

(EMPs kohaldatav tekst)

25. septembril 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid,

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4358 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex)


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/27


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4353 — Permira/ALL3Media Group)

(2006/C 244/16)

(EMPs kohaldatav tekst)

22. september 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid,

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4353 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex)


11.10.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 244/28


Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.4241 — Boeing/Aviall)

(2006/C 244/17)

(EMPs kohaldatav tekst)

18. augustil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid,

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4241 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex)