ISSN 1725-5171 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 242 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
49. köide |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
|
I Teave
Nõukogu
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/1 |
NÕUKOGU OTSUS
15. september 2006,
töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete nimetamise kohta
(2006/C 242/01)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (1), eriti selle artikleid 26 ja 27,
võttes arvesse kandidaatide nimekirju, mille liikmesriikide valitsused on nõukogule esitanud
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu nimetas oma 28. juuni 2004. aasta otsusega (2) töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 7. maist 2004 kuni 6. maini 2006. |
(2) |
Kõnealuse komitee liikmed jäävad ametisse kuni uute liikmete nimetamiseni või kui nad uuesti ametisse nimetatakse. |
(3) |
Kõnealuse komitee liikmed ja asendusliikmed tuleks ametisse nimetada kaheks aastaks, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga nimetatakse ajavahemikuks 14. septembrist 2006 kuni 13. septembrini 2008 töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmeteks ja asendusliikmeteks järgmised isikud:
I. VALITSUSTE ESINDAJAD
Riik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
Belgia |
Virginie LECLERCQ Anne ZIMMERMANN |
Alix GEYSELS |
Tšehhi Vabariik |
Miloš TICHÝ Martina MICHALCOVÁ |
Zuzana DI FALCO |
Taani |
Ole Bondo CHRISTENSEN Louise de BRASS |
Lisbet MØLLER NIELSEN |
Saksamaa |
Gisbert BRINKMANN Maria Helene GROß |
Dagmar FELDGEN |
Eesti |
Maarja KULDJÄRV Katrin HÖÖVELSON |
Carita RAMMUS |
Kreeka |
Mr Andreas KARIDIS Konstantinos CHRISINIS |
Georges NERANTZIS |
Hispaania |
Carlos GUERVÓS MAÍLLO Carlos LÓPEZ-MÓNIS DE CAVO |
Carlos GARCÍA DE CORTAZAR |
Prantsusmaa |
Nadia MAROT François LEPAGE |
Christian LEFEUVRE |
Iirimaa |
Brendan SHANAHAN John KELLY |
Gerardine BUCKLEY |
Itaalia |
— |
— |
Küpros |
Nelson NEOCLEUS Myria ANDREOU |
Demetris MICHAELIDES |
Läti |
Jorens AIZSILS Daiga FREIMANE |
Linda DIMANTE |
Leedu |
Rita KAZLAUSKIENĖ Monika VYŠNIAUSKIENĖ |
Marius GREIČIUS |
Luksemburg |
Mariette SCHOLTUS Paolo FINZI |
Malou FABER |
Ungari |
Vera ÁCS Tímea Éva KISS |
Éva LUKÁCS GELLÉRNÉ |
Malta |
Robert SUBAN Joseph MIZZI |
— |
Madalmaad |
J.J. VERBOOM M.G. BLOMSMA |
G WIDERA-STEVENS |
Austria |
Ingrid NOWOTNY Doris WITEK-WEINDORFER |
Heinz KUTROWATZ |
Poola |
Janusz GRZYB Grzegorz PRAGERT |
Magdalena SWEKLEJ |
Portugal |
Ana Cristina SANTOS PEDROSO Adolfo LOURO ALVES |
Mário PEDRO |
Sloveenia |
Janja ROMIH Radivoj RADAK |
Damjana ŠARČEVIČ |
Slovakkia |
Tomáš ŠEFRANKO Agnesa SKUPNÍKOVÁ |
Zora BAROCHOVÁ |
Soome |
Olli SORAINEN Sinikka HYYPPÄ |
Tuomo KURRI |
Rootsi |
Anna SANTESSON — |
Claes-Göran LOCK |
Ühendkuningriik |
Anna HUDZIECZEK Andrew MILTON |
— (3) |
II. TÖÖTAJATE ESINDAJAD
Riik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
Belgia |
Jean-François MACOURS — |
Yvienne VAN HOLSBEECK |
Tšehhi Vabariik |
Miroslav FEBER Jiří MANN |
Pavel JANÍČKO |
Taani |
Michael JACOBSEN Jens WIENE |
Käthe MUNK RYOM |
Saksamaa |
Michael HOLDINGHAUSEN Renate GABKE |
Christian MOOS |
Eesti |
Liina CARR Leif KALEV |
Tiia TAMMELEHT |
Kreeka |
Georgios PERENTIS Giorgos SKOULATAKIS |
Efthimios EFTHIMIOU |
Hispaania |
Ana Maria CORRAL JUAN Julio RUIZ |
Pilar ROC ALFARO |
Prantsusmaa |
Yves VEYRIER An LENOUAIL-MARLIERE |
Laurence LAIGO |
Iirimaa |
Brendan MACKIN Rosheen CALLENDER |
Esther LYNCH |
Itaalia |
— |
— |
Küpros |
Nicos GREGORIOU Nicos EPISTITHIOU |
Diomedes DIOMEDOUS |
Läti |
Līvija MARCINKĒVIČA Ojārs BRAŽA |
Kaspars RĀCENĀJS |
Leedu |
Janina ŠVEDIENĖ Janina MATUIZIENĖ |
Jovita MEŠKAUSKIENĖ |
Luksemburg |
Eduardo DIAS Tania MATIAS |
Carlos PEREIRA |
Ungari |
Judit IVÁNY CZUGLERNÉ Károly GYÖRGY |
Edit PINK |
Malta |
— |
— |
Madalmaad |
P. KOPPE D. VAARTJES-VAN SUIJDAM |
P.F. VAN KRUINING |
Austria |
Josef WALLNER Oliver RÖPKE |
Johannes PEYRL |
Poola |
Krzysztof ROSTKOWSKI Bogdan OLSZEWSKI |
Jakub KUS |
Portugal |
Carlos Manuel ALVES TRINDADE José Manuel CORDEIRO |
Carlos Manuel DOS ANJOS ALVES |
Sloveenia |
Metka ROKSANDIĆ Gregor CERAR |
Jaka POČIVAVŠEK |
Slovakkia |
Magdaléna MELLENOVÁ Milan BUŠO |
Jana SLÁVIKOVÁ |
Soome |
Olli KOSKI Salla HEINÄNEN |
Ralf SUND |
Rootsi |
Monika ARVIDSSON Lena WIRKKALA |
Ossian WENNSTRÖM |
Ühendkuningriik |
Sean BAMFORD Sofi TAYLOR |
Wilf SULLIVAN |
III. TÖÖANDJATE ESINDAJAD
Riik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
Belgia |
Sonja KOHNENMERGEN Philippe STIENON |
Ivo VAN DAMME |
Tšehhi Vabariik |
Marie ZVOLSKÁ Miroslav FIŘT |
Vladimira DRBALOVÁ |
Taani |
Henning GADE Flemming DREESEN |
Dorthe ANDERSEN |
Saksamaa |
Angela SCHNEIDER-BODIEN Susanne WITTKÄMPFER |
Alexandra HACKETHAL |
Eesti |
Lilian SALLASTE Heinart PUHKIM |
Tarmo KRIIS |
Kreeka |
Rena BARDANI Leonidas NIKOLOUZOS |
Antonis MEGOULIS |
Hispaania |
Pablo GÓMEZ ALBO GARCÍA Roberto SUÁREZ |
Javier IBARS ALVARO |
Prantsusmaa |
Odile MENNETEAU Gaëtan BEZIER |
Jean-Louis TERDJMAN |
Iirimaa |
Heidi LOUGHEED Catherine MAGUIRE |
Arthur FORBES |
Itaalia |
— |
— |
Küpros |
Stylianos CHRISTOFOROU Emilios MICHAEL |
Lefteris KARYDIS |
Läti |
Daiga ERMSONE Marina PAŅKOVA |
Eduards FILIPPOVS |
Leedu |
Jokūbas BERŽINSKAS Mingirdas ŠAPRANAUSKAS |
Iginijus ŠAKŪNAS |
Luksemburg |
Marc KIEFFER François ENGELS |
Romain LANNERS |
Ungari |
Pál KARA István KOMORÓCZKI |
Attila SZABADKAI |
Malta |
— |
— |
Madalmaad |
A. VAN DELFT S.J.L. NIEUWSMA |
G.A.M. VAN DER GRIND |
Austria |
Margit KREUZHUBER Wolfgang TRITREMMEL |
Christa SCHWENG |
Poola |
Michal GAWRYSZCZAK Jacek MĘCINA |
Tomasz WIKA |
Portugal |
Cristina NAGY MORAIS Nuno BERNARDO |
Marcelino PENA COSTA |
Sloveenia |
Urška JEREB Metka PENKO NATLAČEN |
Staša PIRKMAIER |
Slovakkia |
Vladimír KALINA Jozef ORGONÁŠ |
Jana CHRKAVÁ |
Soome |
Katja LEPPÄNEN Mikko RÄSÄNEN |
Mikko NYYSSÖLÄ |
Rootsi |
Leif LINDBERG Karin EKENGER |
Fabian WALLÉN |
Ühendkuningriik |
Tom MORAN — (4) |
Anthony THOMPSON |
Artikkel 2
Nõukogu nimetab hiljem ametisse Belgia, Itaalia, Malta ja Rootsi liikmed, keda ei ole veel määratud.
Bruxelles, 15. september 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
E. TUOMIOJA
(1) EÜT L 257, 18.10.1968, lk 2.
(2) ELT C 12, 18.1.2005, lk 4.
(3) Ühendkuningriik loobus oma õigusest nimetada asendusliige.
(4) Ühendkuningriik loobus oma õigusest nimetada asendusliige.
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/6 |
Euroopa Liidu ja Montenegro Vabariigi poliitilist dialoogi käsitlev ühisdeklaratsioon (1)
(2006/C 242/02)
Tuginedes Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide Thessalonikis 21. juunil 2003 toimunud tippkohtumisel võetud kohustustele, väljendavad Euroopa Liit ja Montenegro (edaspidi “osapooled”) oma otsustavust tugevdada ja intensiivistada vastastikuseid poliitilisi sidemeid.
Sellest tulenevalt lepivad osapooled kokku regulaarse poliitilise dialoogi loomises, mis kaasneb nende lähenemisega ja tugevdab seda, toetab Montenegros käimasolevaid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi ning aitab luua uusi koostöövorme, võttes eelkõige arvesse Montenegro staatust Euroopa Liidu võimaliku kandidaatriigina.
Ühistele väärtustele ja püüdlustele tugineva poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:
1. |
kinnistada demokraatlikke põhimõtteid ja institutsioone, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitsmist; |
2. |
edendada piirkondlikku koostööd, arendada heanaaberlikke suhteid ning soodustada rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas täielikku ja üheselt mõistetavat koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK); |
3. |
soodustada Montenegro võimalikult ulatuslikku integreerimist Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi, tuginedes riigis toimuvatele arengutele ja saavutustele; |
4. |
jätkuvalt lähendada osapoolte seisukohti rahvusvahelistes küsimustes ja osapooli tõenäoliselt tugevalt mõjutavates küsimustes, sealhulgas seoses koostööga terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonivastases võitluses ning muudes õigus- ja siseküsimuste valdkondades; |
5. |
võimaldada kummalgi osapoolel võtta oma vastavas otsustusprotsessis arvesse teise osapoole seisukohti ja huvisid; |
6. |
tugevdada Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga hõlmatud valdkondades tehtava koostöö abil julgeolekut ja stabiilsust Euroopas tervikuna ning eelkõige Kagu-Euroopas. |
Osapooltevaheline poliitiline dialoog toimub vastavalt vajadusele regulaarsete konsultatsioonide, kontaktide ja teabevahetuse kujul ning eelkõige järgmistes vormides:
1. |
kõrgetasemelised kohtumised ühelt poolt Montenegro esindajate ja teiselt poolt Euroopa Liidu esindajate (eesistujakolmiku) vahel; |
2. |
vastastikune teavitamine välispoliitilistes küsimustes, kasutades selleks täielikult ära diplomaatilisi kanaleid, sealhulgas kahepoolseid kontakte kolmandates riikides ning mitmepoolseid kohtumisi ÜRO, OSCE ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide raames; |
3. |
kontaktid parlamentide tasandil; |
4. |
kõik muud vahendid, mis võivad soodustada osapoolte poliitilise dialoogi süvendamist ja arendamist. |
Poliitilise dialoogi toimumise kohaks on ka ELi ja Lääne-Balkani riikide foorum, mis kujutab endast ELi ja Lääne-Balkani riikide Thessalonikis toimunud tippkohtumisel loodud kõrgetasemelist mitmepoolset poliitilist foorumit.
(1) Nõukogu võttis deklaratsiooni teksti vastu 15. septembril 2006.
Komisjon
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/7 |
Euro vahetuskurss (1)
6. oktoober 2006
(2006/C 242/03)
1 euro=
|
Valuuta |
Kurss |
USD |
USA dollar |
1,2664 |
JPY |
Jaapani jeen |
149,47 |
DKK |
Taani kroon |
7,4559 |
GBP |
Inglise nael |
0,67290 |
SEK |
Rootsi kroon |
9,2778 |
CHF |
Šveitsi frank |
1,5881 |
ISK |
Islandi kroon |
86,08 |
NOK |
Norra kroon |
8,4315 |
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9558 |
CYP |
Küprose nael |
0,5767 |
CZK |
Tšehhi kroon |
28,200 |
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
HUF |
Ungari forint |
273,76 |
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
LVL |
Läti latt |
0,6961 |
MTL |
Malta liir |
0,4293 |
PLN |
Poola zlott |
3,9298 |
RON |
Rumeenia leu |
3,5164 |
SIT |
Sloveenia talaar |
239,63 |
SKK |
Slovakkia kroon |
37,112 |
TRY |
Türgi liir |
1,8912 |
AUD |
Austraalia dollar |
1,6969 |
CAD |
Kanada dollar |
1,4234 |
HKD |
Hong Kongi dollar |
9,8582 |
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,9065 |
SGD |
Singapuri dollar |
2,0064 |
KRW |
Korea won |
1 202,00 |
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
9,8977 |
CNY |
Hiina jüaan |
10,0098 |
HRK |
Horvaatia kuna |
7,3997 |
IDR |
Indoneesia ruupia |
11 660,38 |
MYR |
Malaisia ringit |
4,6699 |
PHP |
Filipiini peeso |
63,320 |
RUB |
Vene rubla |
33,9780 |
THB |
Tai baht |
47,482 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/8 |
KOMBINEERITUD NOMENKLATUURI (KN) ÜHETAOLINE KOHALDAMINE
(Kaupade klassifitseerimine)
(2006/C 242/04)
Selgitavad märkused, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 10 punktis 1 määratletud menetlusele tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (1)
“Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri (2) selgitavad märkused” teksti muudetakse järgmiselt.
|
Leheküljel 374:
|
|
Leheküljele 375 lisatakse järgmine tekst:
|
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 996/2006 (ELT L 179, 1.7.2006, lk 26).
(2) EÜT C 50, 28.2.2006, lk 1.
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/9 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum nr COMP/M.4337 — Thales/Alcatel Divisions Transport et Systèmes)
(2006/C 242/05)
(EMPs kohaldatav tekst)
1. |
29. septembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja Thales S.A. (edaspidi “Thales”, Prantsusmaa) omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Transport and System assets of Alcatel (edaspidi “Alcatel Divisions Transport et Systèmes”, Prantsusmaa) üle aktsiate ostu teel. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
|
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. |
4. |
Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4337 — Thales/Alcatel Divisions Transport et Systèmes):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/10 |
Eelteatis koondumise kohta
(juhtum nr COMP/M.4300 — Philips/Intermagnetics)
(2006/C 242/06)
(EMPs kohaldatav tekst)
1. |
29. septembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames Madalmaade ettevõtja Koninklijke Philips Electronics N.V., mis kuulub kontserni Philips (“Philips”), omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Ameerika Ühendriikide ettevõtja Intermagnetics General Corporation (“Intermagnetics”) üle järgmisel viisil: aktsiate ostu teel. |
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
|
3. |
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. |
4. |
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber COMP/M.4300 — Philips/Intermagnetics):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/11 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.4238 — E.ON/Prazská Plynárenská)
(2006/C 242/07)
(EMPs kohaldatav tekst)
11. juulil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4238 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex). |
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/11 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.4326 — BC Partners/Brenntag)
(2006/C 242/08)
(EMPs kohaldatav tekst)
31. augustil 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4326 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex). |
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/12 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik nr COMP/M.4177 — BASF/Degussa)
(2006/C 242/09)
(EMPs kohaldatav tekst)
24. mail 2006 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6(1)(b) alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid; |
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4177 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://ec.europa.eu/eur-lex/lex). |
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/13 |
Liikmesriikide lennutegevuslubade andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste avaldamine vastavalt määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) (1) (2) artikli 13 lõikele 4
(2006/C 242/10)
(EMPs kohaldatav tekst)
AUSTRIA
Väljastatud lennutegevusload
A kategooria: Lennutegevusload ilma määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piiranguta
Lennuettevõtja nimi |
Lennuettevõtja aadress |
Lubatud vedada |
Otsus jõustub alates |
||
AVIA CONSULT Flugbetriebsgesellschaft m.b.h. |
|
reisijad, post, last |
25.8.2006 |
||
Wucher Helicopter GmbH |
|
reisijad, post, last |
8.9.2006 |
B kategooria: Lennutegevusload kaasa arvatud määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõike 7 punkti a piirang
Lennuettevõtja nimi |
Lennuettevõtja aadress |
Lubatud vedada |
Otsus jõustub alates |
||
LFU — Peter Gabriel |
|
reisijad, post, last |
24.8.2006 |
||
Rath Aviation GmbH |
|
reisijad, post, last |
29.8.2006 |
||
DJT Aviation GmbH & Co. KG |
|
reisijad, post, last |
4.9.2006 |
(1) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.
(2) Otsused, millest teatati Euroopa Komisjonile enne 31.8.2005.
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/14 |
Prantsusmaa riiklik kord piiratud lennuliiklusõiguse jaotamiseks
(2006/C 242/11)
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) artikliga 6 avaldab Euroopa Komisjon järgneva riikliku korra liiklusõiguste jagamise kohta ühenduse asjaomaste lennuettevõtjate vahel, juhul kui liiklusõigused on piiratud kolmandate riikidega sõlmitud lennuliikluse lepingute tõttu.
“TRANSPORDI-, INFRASTRUKTUURI-, TURISMI- JA MEREMINISTEERIUM
20. septembri 2005. aasta määrus, milles käsitletakse tegevusloa andmist Prantsusmaa ja väljaspool Euroopa Liitu paiknevate riikide vaheliste regulaarlennuliinide teenindamiseks Prantsusmaal asutatud ühenduse lennuettevõtjate poolt
NOR: EQUA0501520A
TRANSPORDI-, INFRASTRUKTUURI-, TURISMI- JA MEREMINISTER,
võttes arvesse rahvusvahelise tsiviillennunduse 7. detsembri 1944. aasta konventsiooni ning kõiki seda muutvaid protokolle;
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43;
võttes arvesse 2. mail 1992 Portos allkirjastatud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ning seda kohandavat protokolli, mis allkirjastati Brüsselis 17. märtsil 1993;
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lennutranspordilepingut, mis allkirjastati Luxembourgis 21. juunil 1999;
võttes arvesse 23. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2407/1992 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) ja 23. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel
võttes arvesse tsiviillennunduskoodeksit, eriti selle artiklit R. 330-6;
võttes arvesse 4. augusti 1994. aasta seadust nr 94-665 prantsuse keele kasutamise kohta;
võttes arvesse 12. aprilli 2000. aasta seadust kodanike õiguste kohta haldusasutustega suhtlemisel, eriti selle artikleid 19 ja 21;
võttes arvesse Euroopa Liidu transpordiministrite nõukogu poolt 5. juunil 2003 vastu võetud deklaratsiooni asutamisõiguse kohta;
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
— |
“ühenduse lennuettevõtja”: lennuettevõtja, kellel on nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 kohane tegevusluba, mille on väljastanud Prantsusmaa või mõni muu Euroopa Ühenduse liikmesriik |
— |
“liiklusõigus”: lennuettevõtja õigus vedada reisijaid, lasti, posti teataval lennuliinil, vajadusel marsruudil, ajakavaga, veomahuga ja kindlaksmääratud koodijagamise tingimustel. |
Artikkel 2
Prantsusmaal ühenduse õiguse kohaselt asutatud ühenduse lennuettevõtjad, kes soovivad teenindada regulaarlennuliine neil liinidel, mille puhul on vähemalt üks vahemaandumine Prantsusmaal ning mille puhul ei ole kohaldatav eespool nimetatud määrus (EMÜ) 2408/92, edastavad tsiviillennunduse ministrile järgmised dokumendid:
a) |
Ettevõtte tegevusluba, lennuettevõtja sertifikaadi ja kindlustussertifikaadi kavandatava kasutuse kohta; |
b) |
Tõendavad dokumendid selle kohta, et ettevõte on asutatud Prantsusmaal; |
c) |
Teeninduskava kirjeldus (kavandatavad liinid, lendude sagedus ja päevad, mil lennud toimuvad, kasutatavate seadmete tüüp, teenindamise alguskuupäev, võimalik koodijagamine, tariifid, liikluse prognoos, tulutekkekonto prognoos kolme aasta kohta); |
d) |
dokumendid, mis võimaldavad hinnata lennukompanii tegutsemis- ja finantssuutlikkust kavandatavaid liine teenindada eelkõige eespool nimetatud määruse (EMÜ) 2407/92 artikli 5 kohaselt. |
Ühenduse erinevate lennuettevõtjate finants- ja tegutsemissuutlikkust hinnatakse samade kriteeriumide alusel.
Vaadatakse läbi ainult need taotlused, mille puhul on esitatud kõik dokumendid, mille kõik osad on kas koostatud prantsuse keeles või tõlgitud prantsuse keelde juhul, kui originaaldokumendid on koostatud mingis muus kui prantsuse keeles.
Tsiviillennunduse minister võib nõuda täiendavat teavet.
Artikkel 3
Olenemata käesoleva määruse artikli 2 sätetest, esitab iga lennuettevõtja, kes taotleb lendude arvu suurenemist juba teenindataval liinil, lihtsustatud toimiku käesoleva määruse artikli 2 punkti c kohta; selle toimikuga täpsustatakse vajadusel käesoleva määruse artikli 2 punktidega a, b ja d seotud muudatusi.
Artikkel 4
Eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 847/2004 artikli 5 kohaselt palutakse Prantsusmaal asutatud lennuettevõtjatel esitada taotlused 15 päeva jooksul alates liiklusõiguste avaldamisest.
Liiklusõigused avaldatakse Prantsuse Vabariigi Teatajas.
Artikkel 5
Konkureerivate taotluste korral ja juhul, kui liiklusõigusi või liiklusõigused saanud ühenduse lennuettevõtjate arvu piiratakse, uuritakse erinevaid toimikuid kahe kuu jooksul, kas taotlused vastavad käesoleva määruse artikliga 2 kindlaks määratud tingimustele; sellel eesmärgil võib tsiviillennunduse minister nõuda täiendavat teavet ning vajadusel kuulata osapooled üle.
Igal juhul antakse tegevusluba käesoleva määruse artikliga 8 ettenähtud tingimustel lennuettevõtjatele, kes taotluse esitasid tingimusel, et taotlus vastab käesoleva määruse artikliga 2 kindlaks määratud tingimustele.
Artikkel 6
Ilma et see piiraks asjaomase kahepoolse lennunduslepingu sätteid, hindab tsiviillennunduse minister konkureerivaid taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel:
— |
lennutranspordi nõudluse täitmine (segateenused või kaubavedu, otsesed või kaudsed teenused, lendude sagedus, lennupäevad); |
— |
hinnapoliitika (eelkõige piletite hind, soodustused jms); |
— |
teenuse kvaliteet (eelkõige õhusõidukid, piletite vahetatavus ja avalikkusele avatud müügipunktide olemasolu); |
— |
panus piisava konkurentsi loomiseks; |
— |
kavandatav kuupäev teenindamise alustamiseks; |
— |
pakutavad tagatised teenindamise jätkuvuseks; |
— |
ühenduse turuosa areng asjaomastes kahepoolsetes suhetes; |
— |
kasutatavate seadmete keskkonnasõbralikkus, eelkõige mürataseme osas; |
— |
reisijatele pakutavate ümberistumisega lennuliinide arendamine. |
Abi suhtes võib arvesse võtta ka järgmisi kriteeriume:
— |
taotluse esitamise aeg, selle esitamise aktiivsus ja järjepidevus; |
— |
panus regionaalplaneerimisele; |
— |
mõju turismi arendamisele Prantsusmaal; |
— |
seadmete sobivus Prantsusmaal teenindavate lennujaamade olukorrale; |
— |
ettevõtja olukord seoses maksudega ja lennundustasudega Prantsusmaal; |
— |
prantsuskeelse müügiteenuse olemasolu. |
Artikkel 7
Käesoleva määruse artikli 5 esimese lõigu kohaldamiseks avaldab tsiviillennunduse minister otsuse eelnõu elektroonilisel kujul tsiviillennunduse ameti koduleheküljel. Huvitatud osapooled võivad oma märkused esitada kirjalikult 15 päeva jooksul alates eelnõu avaldamisest.
Lõplik otsus tegevusloa saamise kohta lennuliinide teenindamiseks võetakse käesoleva määruse artikliga 8 kindlaks määratud tingimustel hiljemalt 30 päeva jooksul pärast otsuse eelnõu avaldamist.
Artikkel 8
Tegevusluba lennuliinide teenindamiseks antakse tsiviillennunduse ministri määrusega, mis avaldatakse Prantsuse Vabariigi Teatajas.
Selle määrusega täpsustatakse tegevusloa kehtivusaeg, lendude sagedus, seadmete maksimaalne veomaht ja kõik muud kahe- või mitmepoolsetest lepingutest tulenevad tingimused.
Tegevusloa võib peatada või ära võtta, kui ettevõtjat on kutsutud esitama märkused tsiviillennunduse ministri põhjendatud otsuse kohta juhul, kui on ilmnenud puudused käesoleva määruse artikli 2 kohaste kriteeriumide osas, tõsised puudused lennundusohutuses, kui lennuettevõtja on loobunud asjaomaste lennuliinide teenindamisest, kui lennuettevõtja ei ole liiklusõigusi kasutanud või on kasutanud neid osaliselt vähemalt kuue kuu jooksul.
Kui tegevusloa saanud lennuettevõtja ei täida käesoleva määruse artikli 6 kohaste kriteeriumide alusel võetud kohustusi, võib minister samuti tegevusloa peatada või ära võtta.
Olenemata eelmiste lõikude sätetest, ei või tegevusluba peatada ega ära võtta juhul, kui tegevusloa omaniku tahtest sõltumatutel erandjuhtudel ei ole asjaomaste liinide teenindamine võimalik.
Artikkel 9
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata Saint-Pierre-et-Miquelon territoriaalühenduse suhtes.
Artikkel 10
Tsiviillennunduse ameti juhataja vastutab käesoleva määruse täitmise eest ja see avaldatakse Prantsuse Vabariigi Teatajas.
Pariis, 20. september 2005
Ministri nimel volitatud
Tsiviillennunduse ameti juhataja
M. WACHENHEIM”
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/17 |
Komisjoni otsus, mille kohaselt ei tohi pärast ühinemist enam kohaldada meetmeid, mille Tšehhi Vabariik on teatavaks teinud vastavalt ühinemisakti IV lisa punktis 3 sätestatud ajutisele korrale — Riigiabi
(2006/C 242/12)
(EMPs kohaldatav tekst)
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Tšehhi Vabariik
Abi nr: CZ 53/03
Nimi: Banka Haná, a.s.
Eesmärk: Abi pangandussektorile
Muu teave: komisjoni otsus, mille kohaselt ei tohi pärast ühinemist kohaldada Banka Haná, a.s. kasuks meetmeid, mille Tšehhi Vabariik tegi teatavaks vastavalt ühinemisakti IV lisa punktis 3 sätestatud ajutisele korrale.
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Tšehhi Vabariik
Abi nr: CZ 54/03
Nimi: Foresbank, a.s.
Eesmärk: Abi pangandussektorile
Muu teave: komisjoni otsus, mille kohaselt ei tohi pärast ühinemist kohaldada Pragobanka, a.s. kasuks meetmeid, mille Tšehhi Vabariik tegi teatavaks vastavalt ühinemisakti IV lisa punktis 3 sätestatud ajutisele korrale.
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/18 |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine
Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid
(2006/C 242/13)
(EMPs kohaldatav tekst)
Vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Prantsusmaa
Abi number: N 70a/06
Abi nimetus algkeeles: Prorogation et extension du dispositif des Zones Franches Urbaines
Eesmärk: Abikava eesmärk on arendada ja edendada ebasoodsas olukorras olevaid Prantsusmaa linnade linnaosi, mis määratakse kindlaks geograafilise paiknevuse järgi.
Teatatud meetmetega soovitakse tugevdada nende linnaosade kohalikku majandustegevust, mis põhineks peamiselt väikeettevõtlusel. Meetmetega võimaldatakse erikava alusel maksu- ja sotsiaalsoodustusi tööhõive innustamiseks ning luuakse seega uusi tootmispaiku ja ettevõtteid.
Õiguslik alus: Article 87, paragraphe 3, sous c), du Traité CE
Ettenähtud aastakulud: Ette nähtud aastaeelarve on 2006. aastal 35 miljonit EUR, 2011. aastaks peaks summa tõusma 100 miljoni EUR
Kestus (lõpukuupäev):
Muu teave: Abikava: maksu- ja sotsiaalsoodustused
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Iirimaa
Abi nr: N 151/2006 (abi N 387/2004 muutmine)
Nimetus: Filmitööstusse tehtavate investeeringute maksusoodustus
Eesmärk: Kultuur/ filmitootmisinvesteeringute soodustamine
Õiguslik alus: Section 481 of the Taxes Consolidation Act, 1997, as amended
Eelarve: 25–50 miljonit EUR aastas
Abi osatähtsus või summa: umbes 18,8 %
Kestus: 2006–2008
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Itaalia (Mantova provints)
Abi nr: N 240/06
Nimetus: Abikava N 620/05 “Investeeringuabi biogaasitehaste loomiseks Mantova provintsis” muutmine
Eesmärk: Keskkonnaabi kahe biogaasitehase loomiseks
Õiguslik alus:
— |
Delibera Giunta Regionale n. 19839 del 16.12.2004 — «Progetto Fo.R.Agri. Fonti rinnovabili in Agricoltura in Provincia di Mantova» |
— |
Delibera Giunta Provinciale n. 20 del 3.2.2005 — «Presa d'atto sottoscrizione accordo quadro sviluppo territoriale — progetto Fo.R.Agri» |
Eelarve: 1 miljonit EUR
Abi osatähtsus või summa: Maksimaalselt 40 % + 10 % väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
Kestus: 3 aastat
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriigid: Itaalia
Abi nr: N 530/05
Nimetus: CPR System — Sviluppo Italia
Eesmärk: VKE
Õiguslik alus: Delibera CIPE n. 90 del 4 agosto 2000 su criteri e modalità di intervento di Sviluppo Italia
Eelarve: 479 530 EUR (bruto)
Abi osatähtsus või summa: 5,96 %
Kestus: 2006 — 2021
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Otsuse vastuvõtmise kuupäev:
Liikmesriik: Saksamaa
Abi nr: NN 72/2005
Nimi: Bayern LB
Abi osatähtsus või summa: meede ei kujuta endast abi
Kestus: piiranguta
Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/
Euroopa andmekaitseinspektor
7.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 242/20 |
Euroopa andmekaitseinspektori arvamus järgmise õigusakti kohta: Ettepanek, mis käsitleb nõukogu määrust kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (KOM(2005) 649 lõplik)
(2006/C 242/14)
EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 286,
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 8,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, eriti selle artiklit 41,
võttes arvesse komisjoni 29. märtsi 2006. aasta taotlust arvamuse saamiseks kooskõlas määruse nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:
I. Sissejuhatus
Konsulteerimine Euroopa andmekaitseinspektoriga
1. |
Komisjon saatis Euroopa andmekaitseinspektorile 29. märtsi 2006. aasta kirjaga ettepaneku, mis käsitleb nõukogu määrust kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Euroopa andmekaitseinspektor on seisukohal, et otsuse preambulis tuleks osutada käesolevale arvamusele. |
Ettepaneku kontekst
2. |
Euroopa andmekaitseinspektor tervitab kõnealust ettepanekut, arvestades, et selle eesmärgiks on lihtsustada piiriüleste elatise nõuete sissenõudmist Euroopa Liidus. Ettepaneku reguleerimisala on laiaulatuslik, kuivõrd see käsitleb kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostööga seotud küsimusi. Käesolevas arvamuses piirdutakse sätetega, mis mõjutavad isikuandmete kaitset, eelkõige selliste sätetega, mis seonduvad koostöö ja teabevahetusega, mis võimaldab kindlaks teha kohustatud isiku asukoha ja hinnata tema varasid, ning õigustatud isikut puudutavate sätetega (VIII peatükk ja V lisa). |
3. |
Konkreetselt nähakse ettepanekus ette liikmesriikide keskasutuste määramine, hõlbustamaks asjakohase teabe vahetamise kaudu elatise nõuete sissenõudmist. Euroopa andmekaitseinspektor on nõus, et isikuandmete vahetamine on lubatud sel määral, mil see on vajalik kohustatud isikute asukoha kindlakstegemiseks ja nende varade ja sissetulekute hindamiseks, austades täiel määral nõudmisi, mis tulenevad direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel (põhjendus 21). Seetõttu tervitab Euroopa andmekaitseinspektor viidet (põhjendus 22) era- ja perekonnaelu austamisele ja isikuandmete kaitsele kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8. |
4. |
Täpsemalt kehtestataks ettepaneku kohaselt mehhanism teabe vahetamiseks ülalpidamiskohustustega seotud kohustatud isiku ja õigustatud isiku kohta, hõlbustamaks asjakohase teabe vahetamise kaudu elatise nõuete sissenõudmist. Selleks määratakse kindlaks liikmesriikide keskasutused, et käsitleda (teiste liikmesriikide) kohtute esitatud teabetaotlusi ning koguda isikuandmeid erinevatelt liikmesriigi ametiasutustelt nende taotluste täitmiseks. Menetlus on tavaliselt järgmine: õigustatud isik esitab kohtu kaudu taotluse; liikmesriigi keskasutus saadab kohtu palvel taotluse teise liikmesriigi keskasutustele (kasutades selleks V lisas sisalduvat spetsiaalset vormi); viimase keskasutused koguvad taotletud teabe kokku ja vastavad taotluse esitanud keskasutusele, kes omakorda esitavad saadud teabe taotluse esitanud kohtule. |
5. |
Euroopa andmekaitseinspektor edendab käesolevas arvamuses isikuandmete kaitse kui põhiõiguse austamist, tagades samal ajal piiriüleste elatise nõuete sissenõudmise lihtsustamiseks kavandatavate mehhanismide tõhususe. |
6. |
Sellest tulenevalt tuleb kõigepealt analüüsida ettepaneku konteksti, analüüsides ülalpidamiskohustuste asjakohaseid eripärasid. Esiteks on ülalpidamiskohustused väga keerulised, sest need hõlmavad mitmesuguseid olukordi: nõuded võivad seonduda laste, abikaasade või lahutatud abikaasade ning isegi vanemate või vanavanematega. Lisaks sellele põhinevad elatise nõuded arenevatel ja muutuvatel olukordadel ning neid võivad hallata nii era- kui avaliku sektori asutused (1). |
7. |
See keerukus, mida kinnitab ka komisjoni mõjuhinnang (2), suureneb, kui võtta arvesse selles valdkonnas 25 liikmesriigi vahel esinevaid väga suuri erinevusi. Liikmesriikide materiaal- ja menetlusõigus erinevad suurel määral ülalpidamiskohustuste kehtestamise, hindamise ja kestuse ning kohtute uurimisvolitustega seotud jm küsimustes. |
8. |
Ülalpidamiskohustuste mitmekesisus kajastub juba mõnedes ettepaneku sätetes. Näiteks viitavad põhjendus 11 ja artikli 4 lõige 4 eraldi alaealiste lastega seotud ülalpidamiskohustustele, aga põhjendus 17 ja artikkel 15 eristavad laste, sotsiaalselt kaitsetute täisealiste, abikaasade ja endiste abikaasade ülalpidamisega seotud ning muid ülalpidamiskohustusi. |
9. |
Eespool nimetatud kaalutlusi võetakse kohaselt arvesse ka isikuandmete kaitsega seotud küsimuste käsitlemisel, eelkõige teabevahetuse proportsionaalsuse hindamisel. Nii võivad erinevat tüüpi ülalpidamiskohustused hõlmata liikmesriikide kohtute erinevaid volitusi teavet taotleda ning samuti määrata, mis laadi isikuandmeid võib konkreetsel juhul töödelda ja vahetada. See aspekt muutub veelgi tähtsamaks, kui võtta arvesse, et käesolev ettepanek ei sea eesmärgiks ülalpidamiskohustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist. |
Tsentraliseeritud süsteemi valik
10. |
Nagu juba mainitud, nähakse ettepanekus ette süsteem, mille kohaselt teavet vahetatakse kaudselt liikmesriikide keskasutuste vahendusel, mitte otse kohtute poolt. Selline valik ei ole andmekaitse seisukohast neutraalne ning see peab olema kohaselt põhjendatud. Nii teabe täiendav edastamine kohtute ja keskasutuste vahel kui ka teabe ajutine säilitamine keskasutustes suurendavad isikuandmete kaitsega seotud riske. |
11. |
Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et komisjon peaks erinevate poliitiliste valikute hindamisel — nii oma esialgses mõjuhindamise uuringus kui ka ettepaneku väljatöötamisel — võtma eraldi ning üksikasjalikumalt arvesse iga võimaliku valiku mõju isikuandmete kaitsele ning võimalikke tagatisi. Eelkõige on selle ettepanekuga seoses oluline, et keskasutuste tegevust reguleerivad sätted piiritleksid täpselt nende ülesanded ning määraksid selgelt kindlaks süsteemi toimimispõhimõtted. |
II. Suhe kehtiva andmekaitsealase õigusliku raamistikuga
12. |
Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et praegune ettepanek peaks võtma arvesse mitte ainult liikmesriikide ülalpidamiskohustuse alaste õigusnormide keerulisust, vaid see peaks ühtlasi tagama ka täieliku kinnipidamise kehtivatest isikuandmete kaitset reguleerivatest liikmesriikide õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 95/46/EÜ kohaselt. |
13. |
Ettepanekus sätestatakse liikmesriigi keskasutuste juurdepääs erinevate liikmesriigi ametiasutuste käsutuses olevatele isikuandmetele. Sellised isikuandmed — mille on kogunud erinevad ametiasutused muudel eesmärkidel kui elatise nõuete sissenõudmine — kogub kokku liikmesriigi keskasutus ning need edastatakse seejärel taotluse esitanud liikmesriigi kohtule selle liikmesriigi määratud keskasutuse kaudu. Isikuandmete kaitse seisukohast kerkivad sellega seoses üles erinevat laadi küsimused: töötlemise eesmärgi muutumine, liikmesriikide keskasutuste poolse töötlemise õiguslikud alused ning kohtute poolse hilisema töötlemise suhtes kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade kindlaksmääramine. |
Töötlemise eesmärgi muutumine
14. |
Üks isikuandmete kaitse aluspõhimõtteid on eesmärgi piiramise põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt kogutakse isikuandmeid “täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega” (direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõige 1). |
15. |
Isikuandmete töötlemise eesmärgi muutumine võib olla siiski põhjendatud vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 13, mis kehtestab selle üldpõhimõtte suhtes mõned erandid. Artikli 13 lõike 1 punkt f — avaliku võimu teostamine — või punkt g — andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse — võiks olla sellisel juhul olla aluseks erandi tegemisele eesmärgi piiramise põhimõttest ning lubaks kõnealustel liikmesriigi ametiasutustel edastada taotletud isikuandmed liikmesriigi keskasutusele. |
16. |
Siiski nõuab eespool nimetatud direktiivi artikkel 13, et need erandid oleksid vajalikud ning põhineksid õigusaktidel. See tähendab, et kas kavandatavat määrust loetakse — selle otsese kohaldatavuse tõttu — artikli 13 nõuete täitmiseks piisavaks või peavad liikmesriigid võtma vastu eraldi õigusnormid. Igal juhul soovitab Euroopa andmekaitseinspektor tungivalt, et ettepanekus sätestataks asjaomaste liikmesriigi ametiasutuste selgesõnaline ja ühemõtteline kohustus esitada liikmesriigi keskasutustele taotletud teave. See kindlustaks, et isikuandmete edastamine liikmesriigi ametiasutuste poolt liikmesriigi keskasutustele oleks selgelt vajalik asjaomaste liikmesriigi ametiasutuste seadusjärgse kohustuse täitmiseks ning põhineks seega direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punktil c. |
Liikmesriikide keskasutuste poolse isikuandmete töötlemise õiguslikud alused
17. |
Samadest kaalutlustest tuleb lähtuda ka seoses õiguslike alustega, millel liikmesriikide keskasutuste poolne isikuandmete töötlemine põhineb. Selliste asutuste ettepaneku kohane kindlaksmääramine või loomine toob endaga kaasa isikuandmete kogumise, süstematiseerimise ja edastamise nimetatud asutuste poolt. |
18. |
Isikuandmete töötlemine liikmesriikide keskasutustes võiks põhineda direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punktil c või e, kuna selline töötlemine oleks vajalik liikmesriikide keskasutustele (ettepaneku kohaselt) pandud seadusjärgse kohustuse täitmiseks või neile antud üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks. |
Kohtute poolne töötlemine ja direktiivi 95/46/EÜ kohaldatavus
19. |
Kohtute poolse hilisema töötlemise puhul tuleb võtta arvesse määruse õiguslikku alust. EÜ asutamislepingu artiklid 61 ja 67 toodi EÜ asutamislepingu kohaldamisalasse Amsterdami lepinguga. See tähendab, et see valdkond on hõlmatud direktiiviga 95/46/EÜ, mille kohaldamisalast jäävad välja ühenduse õiguse välised küsimused, alles pärast Amsterdami lepingu jõustumist. Kuna kõnealune valdkond ei olnud direktiivi vastuvõtmise ajal direktiiviga hõlmatud, on tõenäoline, et kõik liikmesriigid pole täielikult rakendanud andmekaitse-eeskirju tsiviilküsimustes pädevate kohtute tegevusega seoses: andmekaitset käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine, eelkõige selles valdkonnas, pole veel kaugeltki lõpule viidud. Vahepeal on Euroopa Kohus kohtuasjas Österreichischer Rundfunk kinnitanud (3), et direktiivil 95/46/EÜ on lai kohaldamisala ning et selle aluspõhimõtete suhtes on lubatav teha vaid teatavaid konkreetseid erandeid. Lisaks sätestas kohus rea kriteeriume, mis on asjakohased ka selle ettepaneku puhul. Eelkõige sedastas kohus, et sekkumine eraellu, näiteks üldiste huvide eesmärgil põhinevate andmekaitse põhimõtetest tehtavate erandite alusel, peaks olema proportsionaalne, vajalik, õigusaktidega sätestatud ja eeldatav. |
20. |
Euroopa andmekaitseinspektor märgib, et oleks väga soovitav sätestada selgesõnaliselt, et direktiivist 95/46/EÜ tulenevad andmekaitse-eeskirjad on täiel määral kohaldatavad. Seda saaks teha, lisades asjakohase lõike artiklile 48, mis käsitleb praegu seost ja võimalikke vastuolusid teiste ühenduse õigusaktidega, kuid ei maini direktiivi 95/46/EÜ. |
Ettepaneku õiguslik alus
21. |
Esitatud õiguslik alus annab põhjust korrata mõningaid eelmistes arvamustes juba tehtud märkusi (4). |
22. |
Esiteks võimaldab see õiguslik alus nõukogul otsustada minna kõnealuses valdkonnas üle ühehäälselt otsustamiselt kaasotsustamismenetlusele. Siinkohal väljendab Euroopa andmekaitseinspektor taas oma eelistust viimase menetluse suhtes, kuivõrd see tagab paremini kõigi institutsioonide täieliku kaasamise ning isikuandmete kaitse kui põhiõiguse täieliku arvessevõtmise. |
23. |
Teiseks on Euroopa Kohtul selles valdkonnas EL lepingu artikli 68 kohaselt endiselt piiratud volitused, eelkõige seoses eelotsuste tegemisega. See eeldab seda enam selgust käesoleva ettepaneku sätete sõnastamisel, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud küsimuste puhul, eesmärgiga tagada kavandatava määruse ühtne kohaldamine. |
Kolmandate riikidega isikuandmete võimalik vahetamine tulevikus
24. |
Praegune ettepanek ei sätesta isikuandmete vahetamist kolmandate riikidega, kuid rahvusvaheline koostöö nähakse selgesõnaliselt ette seletuskirjas. Sellega seoses väärivad märkimist käimasolevad läbirääkimised, mis käsitlevad Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi uut laiaulatuslikku konventsiooni elatise rahvusvahelise sissenõudmise kohta. |
25. |
On ilmselge, et sellise rahvusvahelise koostöö raames sätestatakse tõenäoliselt mehhanismid isikuandmete vahetamiseks kolmandate riikidega. Selles suhtes sooviks Euroopa andmekaitseinspektor uuesti rõhutada, et niisugust vahetamist saab lubada vaid siis, kui asjaomases kolmandas riigis on tagatud isikuandmete kaitse piisav tase või kui andmete edastamise suhtes kohaldatakse mõnda direktiivis 95/46/EÜ ettenähtud erandit. |
III. Eesmärgi suhtes kohaldatavad piirangud
26. |
Käesoleva ettepaneku kontekstis tuleb erilist tähelepanu pöörata eesmärgi piiramisele kui aluspõhimõttele. |
27. |
See tähendab, et ehkki liikmesriikide keskasutustel ja kohtutel lubatakse täita neile pandud ülesandeid nõuetekohaselt, töödeldes asjakohast teavet elatise nõuete täitmisele pööramise lihtsustamise eesmärgil, ei tohi kõnealust teavet kasutada sobimatutel eesmärkidel. |
28. |
Praeguses eelnõu versioonis käsitletakse eesmärkide kindlaksmääramist ja piiramist artiklites 44 ja 46. |
29. |
Artikkel 44 sätestab konkreetsed eesmärgid, milleks liikmesriigi ametiasutused asjaomastele keskasutustele teavet esitavad: kohustatud isiku asukoha kindlakstegemine; kohustatud isiku varade hindamine; kohustatud isiku tööandja kindlaksmääramine ning kohustatud isiku pangakontode kindlakstegemine. |
30. |
Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab, et väga oluline on määrata täielikult ja täpselt kindlaks, millistel eesmärkidel isikuandmeid töödeldakse. Sellest seisukohast oleks vaja täpsustada “kohustatud isiku asukoha kindakstegemise” eesmärki. Ülalpidamiskohustustega seoses tõlgendatakse kohustatud isiku asukoha kindlakstegemist pigem viitena kohale, mida iseloomustab teatav stabiilsus (st elukoht, peamine huvide keskus, alaline asukoht, töökoht) — nagu on märgitud V lisas, mis viitab kohustatud isiku aadressile — kui kohale, kus kohustatud isik asub teataval ajahetkel (nagu näiteks geolokaliseerimise või GPRSi andmete kaudu teada saadud ajutine asukoht). Viimast laadi andmete kasutamine välistatakse. Samuti aitab asukoha mõiste selgitamine piiritleda, mis laadi isikuandmeid võidakse kõnealuse ettepaneku kohaselt töödelda (vt edasi punkte 35–37). |
31. |
Lisaks sellele märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et ettepanekus nähakse ühtlasi ette võimalus vahetada õigustatud isikuga seotud isikuandmeid (vt artikli 41 lõike 1 punkti a alapunkti i). Euroopa andmekaitseinspektor eeldab, et seda laadi teavet kogutakse ja töödeldakse eesmärgiga hinnata õigustatud isiku rahalist olukorda, mis võib mõnedel juhtudel olla omakorda asjakohane ülalpidamiskohustuse hindamiseks. Igal juhul on väga oluline, et õigustatud isikut puudutavate andmete töötlemise eesmärgid oleksid ettepanekus samuti täpselt ja selgesõnaliselt piiritletud. |
32. |
Euroopa andmekaitseinspektor tervitab artiklit 46 ja eelkõige selle lõiget 2, mis käsitleb liikmesriikide keskasutuste kogutud teabe hilisemat kasutamist. Selles sättes märgitakse selgelt, et keskasutuste poolt kohtutele edastatud teavet võib kasutada ainult kohus selleks, et hõlbustada elatise nõuete sissenõudmist. Proportsionaalne on ka võimalus edastada see teave pädevatele asutustele, et toimetada kätte kohtu- või kohtuväline dokument, ning pädevatele asutustele, et pöörata kohtuotsus täitmisele. |
IV. Töödeldavate isikuandmete vajalikkus ja proportsionaalsus
33. |
Direktiivi 95/46/EÜ kohaselt peavad isikuandmed olema piisavad ja asjakohased ning need ei tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse või hiljem töödeldakse (artikli 6 lõike 1 punkt c). Lisaks peab nende töötlemine olema vajalik muuhulgas seadusjärgse kohustuse täitmiseks või üldiste huvidega seotud ülesande täitmiseks või sellise avaliku võimu teostamiseks (artikli 7 punktid c ja e). |
34. |
Praegune ettepanek seevastu määrab liikmesriikide ametiasutuste mittetäieliku nimekirja kaudu kindlaks vähima hulga teavet, millele keskasutused saavad juurdepääsu. Artikli 44 lõikes 2 märgitakse, et teave hõlmab “vähemalt” liikmesriikide ametiasutuste ja pädevate asutuste käsutuses olevat teavet järgmistes valdkondades: maksud; sotsiaalkindlustus; rahvastikuregister; kinnistusregistrid, autoregistrikeskus ja keskpangad. |
35. |
Euroopa andmekaitseinspektor rõhutab vajadust määrata täpsemalt kindlaks nii kavandatava määruse alusel töödeldavate isikuandmete olemus kui ka ametiasutused, kelle andmebaasidele juurdepääs antakse. |
36. |
Kõigepealt tuleks piirata seda, mis laadi isikuandmetele kavandatava ettepaneku kohaselt juurdepääs võimaldatakse. Artikli 44 lõikes 2 tuleks kehtestada selge ülempiir — mitte vaid alampiir — infohulgale, millele juurdepääs antakse. Seetõttu teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku muuta vastavalt artikli 44 lõiget 2, jättes selleks välja sõna “vähemalt”, või näha ette muud piirangud teabele, mida kavandatava määruse alusel võib edastada. |
37. |
Piirangud ei peaks seostuma mitte ainult ametiasutustega, vaid ka töödeldavate andmete laadiga. Praeguses ettepanekus loetletud ametiasutuste käsutuses olevad andmed võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Mõnedes liikmesriikides näiteks võivad rahvastikuregistrid sisaldada isegi näpujälgi. Lisaks võidakse andmebaaside üha laiema sidumise tõttu käsitada ametiasutuste “käsutuses” olevana üha suuremat hulka isikuandmeid, mis on mõnikord saadud andmebaasidest, mida haldavad muud avaliku või erasektori asutused (5). |
38. |
Veel üks oluline mure seostub andmete eriliikidega. Nii võib praegune ettepanek tuua kaasa tundlike andmete kogumise. Näiteks võib sotsiaalkindlustusasutuste antav teave mõnedel juhtudel paljastada ametiühingusse kuulumise või tervisliku seisundi. Sellised isikuandmed pole mitte ainult tundlikud, vaid ka enamasti elatise nõuete täitmisele pööramise hõlbustamise seisukohast ebavajalikud. Seetõttu tuleks tundlike andmete töötlemine kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 8 põhimõtteliselt välistada. Siiski võidakse juhul, kui asjakohaste tundlike andmete töötlemine on vajalik põhjustel, mis on seotud märkimisväärse avaliku huviga, siseriikliku õiguse või pädeva järelevalveasutuse otsusega ning sobivaid tagatisi arvesse võttes kehtestada üldkeelust erandeid (direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõige 4). |
39. |
Keskasutuste juurdepääsetavate isikuandmete laadi praegune määratlus on nii üldine, et see võimaldaks isegi biomeetriliste andmete, nagu näiteks näpujälgede või DNA-andmete töötlemist juhul, kui sellised andmed on artikli 44 lõikes 2 loetletud liikmesriigi ametiasutuste käsutuses. Nagu Euroopa andmekaitseinspektor on oma muudes arvamustes (6) juba märkinud, võib selliste potentsiaalselt isikute asukoha kindlakstegemiseks või identifitseerimiseks kasutatavate andmete töötlemine kanda endas eriomaseid riske ning paljastada teatavatel juhtudel ka tundlikku teavet andmesubjekti kohta. Seetõttu leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et biomeetriliste andmete töötlemine, mida võidakse näiteks lugeda aktsepteeritavaks vanemliku suhte kindlaksmääramise eesmärgil, oleks ülalpidamiskohustuste täitmisele pööramise kontekstis ebaproportsionaalne ning ei tohiks olla seetõttu lubatud. |
40. |
Teiseks peaks proportsionaalsuse põhimõte määrama igal üksikjuhtumil eraldi, milliseid isikuandmeid tuleks potentsiaalselt kättesaadava teabe hulgast konkreetselt töödelda. Nii tuleks liikmesriikide keskasutustel ja kohtutel lubada isikuandmete töötlemist ainult sellises ulatuses, mis on vajalik konkreetsel juhul elatise nõuete täitmisele pööramise lihtsustamiseks (7). |
41. |
Sellest tulenevalt soovitab Euroopa andmekaitseinspektor rõhutada proportsionaalsuse kontrollimist, asendades artikli 44 lõikes 1 sõnad “teabele, mis hõlbustab” sõnadega “teabele, mis on vajalik selleks, et hõlbustada konkreetsel juhul”. |
42. |
Muudes sätetes on proportsionaalsuse põhimõtet juba nõuetekohaselt arvesse võetud. Selle näiteks on artikkel 45, mille kohaselt kohtud võivad igal ajal taotleda teavet õigustatud isiku asukoha kindlakstegemiseks, st teavet, mis on kohtumenetluse algatamiseks rangelt vajalik, kuid muid isikuandmeid saab taotleda vaid ülalpidamiskohustusega seotud küsimustes tehtud otsuse alusel. |
43. |
Euroopa andmekaitseinspektor sooviks samuti juhtida seadusandja tähelepanu asjaolule, et, nagu juba mainitud, ei piirduta kavandatavas määruses lastega seotud elatise nõuete sissenõudmisega, vaid see laieneb ka abikaasade, lahutatud abikaasade, vanemate ja vanavanematega seotud elatise nõuetele. |
44. |
Sellega seoses rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor, et eri tüüpi ülalpidamiskohustused võivad nõuda huvide erisugust tasakaalustamist ja seega määrata, millises ulatuses isikuandmete töötlemine on konkreetsel juhul proportsionaalne. |
V. Säilitamisperioodi proportsionaalsus
45. |
Direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 punkti e kohaselt säilitatakse isikuandmeid ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkidega. Seetõttu on andmete säilitamise ajavahemiku hindamisel aluspõhimõtteks samuti proportsionaalsuse põhimõte. |
46. |
Keskasutuste poolse säilitamise osas tervitab Euroopa andmekaitseinspektor artikli 46 lõiget 1, mille kohaselt teave hävitatakse pärast selle kohtule esitamist. |
47. |
Seoses andmete säilitamisega pädevates asutustes, kes vastutavad kohtu- või kohtuvälise dokumendi kättetoimetamise või kohtuotsuse täitmisele pööramise eest (artikli 46 lõige 2), teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku, et sõnad “kui nad seda enam ei kasuta” asendataks viitega ajale, mis on asjaomastele asutustele vajalik teabe kogumise eesmärkidega seotud ülesannete täitmiseks. |
48. |
Niisamuti leiab Euroopa andmekaitseinspektor kohtute poolse säilitamisega seoses, et teave peab olema kättesaadav ainult seni, kuni see on vajalik lähtuvalt selle kogumise või hilisema töötlemise eesmärgist. Ülalpidamiskohustuste puhul on teave mõnedel juhtudel tõenäoliselt vajalik üsna pika ajavahemiku vältel, selleks et kohtunikul oleks võimalik perioodiliselt uuesti hinnata ülalpidamiskohustuse kehtestamise õiguslike aluste säilimist ning neid kohustusi nõuetekohaselt rahaliselt väljendada. Nii makstakse komisjoni esitatud teabe kohaselt ELis elatise nõuet keskmiselt 8 aasta jooksul (8). |
49. |
Nendel põhjustel eelistab Euroopa andmekaitseinspektor pigem paindlikku ja proportsionaalset säilitamisperioodi kui jäika ette otsustatud säilitamisperioodi piiramist ühe aastaga (nagu praegu artikli 46 lõikes 3 kavandatud), kuna see ajavahemik võib osutuda teatavatel juhtudel töötlemise eesmärke silmas pidades liiga lühikeseks. Seetõttu teeb Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku jätta välja maksimaalselt üheaastane säilitamisperiood: kohtutel peaks olema lubatud töödelda isikuandmeid seni, kuni see on asjakohase elatise nõude sissenõudmise hõlbustamiseks vajalik. |
VI. Kohustatud isiku ja õigustatud isiku teavitamine
50. |
Kohustus anda andmesubjektile teavet peegeldab üht andmekaitse aluspõhimõtet, mis on sätestatud direktiivi 95/46/EÜ artiklites 10 ja 11. Kõnesoleval juhul on andmesubjektide teavitamine veelgi olulisem, kuna ettepanekus nähakse ette süsteem, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse erinevatel eesmärkidel ning neid edastatakse ja töödeldakse sellise võrgustiku kaudu, mis hõlmab liikmesriikide ametiasutusi, erinevaid keskasutusi ja kohtuid. Seetõttu rõhutab Euroopa andmekaitseinspektor vajadust esitada andmesubjektile nõuetekohaselt ja aegsasti täieulatuslik ja üksikasjalik teave kõigi erinevate edastamiste ja töötlemistoimingute kohta, mida tema isikuandmetega teostatakse. |
51. |
Sellega seoses tervitab Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku artiklis 47 sätestatud kohustust teavitada kohustatud isikut. Artiklisse 47 tuleks siiski lisada teavitamise ajakava. Lisaks sellele märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et on väga tähtis, et õigustatud isikut puudutavate isikuandmete vahetamise korral antakse õigustatud isikule samuti asjakohast teavet. |
52. |
Erand, mille kohaselt kohustatud isiku teavitamise võib edasi lükata, kui see võib kahjustada elatise nõude tõhusat sissenõudmist, on proportsionaalne, võttes ühtlasi arvesse, et artiklis 47 on sätestatud maksimaalne edasilükkamise aeg (mitte üle 60 päeva võrra). |
53. |
Viimane märkus puudutab V lisa, mis sisaldab taotlust teabe esitamiseks. Selles vormis on kohustatud isiku teavitamine praegu esitatud valikuna, mille saab teha, tehes märke asjakohasesse kasti. Teavitamine tuleb vastupidi esitada vaikimisi tehtava valikuna ning eraldi konkreetset tegevust (st “mitte teavitada” kasti märke tegemist) tuleks nõuda ainult sellistel erandlikel juhtudel, kui teavet ei ole võimalik ajutiselt anda. |
VII. Järeldused
54. |
Euroopa andmekaitseinspektor tervitab kõnealust ettepanekut, arvestades, et selle eesmärgiks on lihtsustada piiriüleste elatise nõuete sissenõudmist Euroopa Liidus. Ettepaneku reguleerimisala on laiaulatuslik ning ettepanekut tuleks käsitleda selle konkreetses kontekstis. Eelkõige soovitab Euroopa andmekaitseinspektor võtta nõuetekohaselt arvesse ülalpidamiskohustuste keerulisust ja mitmekesisust, selle valdkonna õigusaktide puhul esinevaid suuri erinevusi liikmesriikide vahel ning direktiivist 95/46/EÜ tulenevaid isikuandmete kaitse kohustusi. |
55. |
Lisaks peab Euroopa andmekaitseinspektor väga oluliseks, et täpsustataks mõnesid süsteemi toimimise aspekte, nagu töötlemise eesmärgi muutumine, liikmesriikide keskasutuste poolse töötlemise õiguslikud alused ning kohtute poolse hilisema töötlemise suhtes kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade kindlaksmääramine. Eelkõige tuleks ettepanekuga tagada, et isikuandmete edastamine liikmesriikide ametiasutustelt liikmesriikide keskasutustele ja nende töötlemine keskasutuste ja liikmesriikide kohtute poolt toimuks ainult siis, kui see on vajalik, selgelt piiritletud ja põhineb õigusaktidel, vastavalt andmekaitse-eeskirjades sätestatud ja Euroopa Kohtu kohtupraktikaga täiendatud kriteeriumidele. |
56. |
Euroopa andmekaitseinspektor kutsub ühtlasi seadusandjat üles käsitlema konkreetselt järgmisi sisulisi küsimusi:
|
Brüssel, 15. mai 2006
Peter HUSTINX
Euroopa andmekaitseinspektor
(1) Avalik-õigusliku asutuse makstavatele ülalpidamiskohustustele viidatakse ettepaneku artiklis 16.
(2) Komisjoni töödokument — mõjuhinnang, 15. detsember 2005, lk 4–5.
(3) 20. mai 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-465/00, C-138/01 ja C-139/01.
(4) 26. septembri 2005. aasta arvamus andmete säilitamise kohta (punkt 42); 19. detsembri 2005. aasta arvamus andmekaitse kohta kolmandas sambas (punkt 11); 19. oktoobri 2005. aasta arvamus Schengeni infosüsteemi SIS II kohta (punkt 9).
(5) Vt Euroopa andmekaitseinspektori 28. veebruari 2006. aasta arvamus, mis käsitleb teabevahetust vastavalt kättesaadavuse põhimõttele (punktid 23–27).
(6) 19. oktoobri 2005. aasta arvamus Schengeni infosüsteemi SIS II kohta (punkt 4.1). 23. märtsi 2005. aasta arvamus viisainfosüsteemi kohta (punkt 3.4).
(7) Sellest põhimõttest tuleb lähtuda ka seoses V lisa punktis 4.1 märgitud isikuandmetega, mille taotluse esitanud kohus edastab asjaomase kohustatud isiku identifitseerimise eesmärgil. Näiteks peab kohustatud isiku pereliikmete aadressi edastamine olema rangelt piiratud, sõltudes konkreetsest juhtumist ning asjaomasest ülalpidamiskohustuse tüübist.
(8) Vt komisjoni töödokument — mõjuhinnang, 15. detsember 2005 lk 10.