22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/1

1.1

tervitab komisjoni temaatilist strateegiat, kuna see kujutab endast terviklikku lähenemisviisi jäätmesektorile, mis soodustab jätkuvalt vajalikke ökoloogilisi parandusi kõnealuses sektoris;

1.2

rõhutab, et jäätmepoliitika on kogu keskkonnapoliitika seisukohalt olulise tähtsusega, mistõttu jäätmepoliitika ühised parandatud meetmed tulevad suurel määral kasuks keskkonnale;

1.3

toonitab, et enamikus liikmesriikides on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olulisel määral vastutavad Euroopa Liidu keskkonnapoliitika elluviimise eest, mille üheks oluliseks osaks on ka jäätmepoliitika; märgib samuti, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema võtmeroll jäätmevaldkonna uute meetmete ettepanekute esitamisel ja lähenemisviiside väljatöötamisel;

1.4

juhib tähelepanu tõsiasjale, et vajalikud on olulised jõupingutused ning kohaliku tasandi dialoog, jõudmaks tavapärasest jäätmete kõrvaldamisest säästva poliitikani, mille keskmes on jäätmete vähendamine, korduvkasutamine, ringlussevõtt ja taaskasutamine, ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad kõnealuse ülesande täitmiseks täiendavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid;

1.5

juhib tähelepanu jäätmete hierarhiale, mis peaks olema jäätmepoliitika keskne ja valitsev põhimõte; kuid märgib, et hierarhia on avatud uutele süsteemidele, nagu näiteks olelustsüklil põhineva lähenemisviisi proportsionaalne kasutamine, milles arvestatakse toodete kogu olelustsüklit, juhul kui nende tõhusust ja praktilist rakendatavust on piisavalt tõendatud;

1.6

hoiatab siiski, et temaatilise strateegia rakendamisel erinevates valdkondades, nt küsimuse puhul, millal ei ole jäätmed enam käsitletavad jäätmetena, või ohtlike jäätmete segamisel, on ettenähtud tarbetud ja ebaotstarbekad järeleandmised, millel võib olla kahjulik mõju keskkonnale;

1.7

juhib tähelepanu sellele, et vajadus selgete õigusaktide järele püsib, nt ringlussevõtu ja taaskasutuse määratluse osas;

1.8

nõustub temaatilise strateegia eesmärgi ja hinnanguga, et Euroopa Liidu jäätmepoliitikal on potentsiaali, vähendamaks ressursside kasutamisega kaasnevat negatiivset üldmõju keskkonnale, ning et Euroopa Liidust peab saama jäätmeid taaskasutav ühiskond;

1.9

leiab, et temaatilise strateegia eesmärkide kirjelduse keskmes peab olema jäätmete hierarhia;

1.10

peab temaatilise strateegia keskendamist kehtivate õigusaktide rakendamisele ja nende kohandamisega seotud probleemidele mõttekaks, kohandumaks teaduse ja tehnoloogia arenguga.

1.11

nõustub temaatilise strateegia raames seatud prioriteetidega: olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja kaasajastamine, eeldusel et seeläbi lihtsustatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamist.

1.12

võtab rahuloluga teadmiseks viite jäätmete hierarhiale, mida käsitletakse olulise lähtepunktina jäätmesektori nendele meetmetele, millele tugineb mõistlik ja edukas jäätmepoliitika;

1.13

avaldab kahetsust, et hierarhia on kahandatud kolmetasandiliseks. Korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise võrdsustamine on vastuolus erinevate õigusaktidega;

1.14

kahtleb, kas artikli tõlgendamisruumi arvestades võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid ning rakendavad artikli eesmärgi saavutamiseks sobivaimaid vahendeid;

1.15

avaldab kahetsust selle üle, et tühistati õiguslik alus spetsiaalselt jäätmevooge käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks;

1.16

rõhutab, et siinse “tekitaja” määratluse kohaselt on jäätmetekitaja igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, hoolimata sellest, kas ta sooritab toiminguid, mille tulemusena muutub jäätmete olemus või koostis. See on vastuolus komisjoni enda loodud kontseptsiooniga, mille kohaselt ei käsitleta jäätmeid teatud hetkest alates enam jäätmetena (“end-of-waste”);

1.17

kiidab heaks põletamise teel taastootmise selgituse, ent märgib samas, et teiste taastootmisvõimaluste määratlus on jätkuvalt ebaselge;

1.18

avaldab kahetsust selle üle, et jäeti välja viide “saastaja maksab” põhimõttele, mis on alus tootja vastutuse rakendamisele;

1.19

tõdeb kahetsusega, et “end-of-waste” kontseptsiooni sisseviimisel ja määratlemisel võivad olla ulatuslikud ja kahjulikud tagajärjed, milleks on muuhulgas:

1.20

tõdeb, et kontseptsiooni jäätmete mittekäsitlemise kohta jäätmetena rakendatakse vaid jäätmevoogude suhtes, mille puhul see toob reaalset kasu keskkonnale, märgib aga, et kontseptsiooni rakendusala piiritlus on äärmiselt ebaselge, kuna lähemalt ei selgitata mõiste “tõeline keskkonnatulu” tähendust;

1.21

tervitab tõsiasja, et ohtlike jäätmete direktiiv ja raamdirektiiv ühendatakse üheks raamdirektiiviks;

1.22

väljendab kahetsust, et ohtlike jäätmete lahuskogumise sätetes ei kehtestata selgelt, et jäätmete segamine on keelatud kõikidele käitistele (sealhulgas ohtlike jäätmete tootjatele, kogujatele ja vedajatele) välja arvatud need, mis on saanud vastava loa kooskõlas artikliga 19 (võrdle artikli 16 lõike 1 alapunkte a) ja d));

1.23

kiidab heaks komisjoni eesmärgi sätestada miinimumnõuded jäätmetöötlemise lubadele, mis tagaks tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme; samas on vastu sellele, et komisjonil lubataks miinimumnõuded sätestada mittedemokraatliku komiteemenetluse kaudu;

1.24

tervitab sätteid nende osalejate registreerimise kohta, kes tegelevad jäätmetega nende viimases etapis;

1.25

pooldab kõrgendatud nõudmisi jäätmekavadele, kuna need on kasulikud ja paindlikud vahendid, mis võivad samuti aidata kaasa heade tavade levitamisele kõnealuses valdkonnas;

1.26

tervitab üleskutset majanduslike vahendite (materjali- ja käitlemistasud) rakendamiseks jäätmepoliitikas ja jäätmetekke vältimisel ning juhib tähelepanu sellele, et mõnedel riikidel on selles osas juba positiivseid kogemusi; rõhutab siiski, et majanduslike vahendite diferentseeritud kasutamine moonutab konkurentsi ning peab seega oluliseks vajadust säilitada siseturu tõrgeteta toimimine;

1.27

väljendab kahetsust, et komisjon teeb saavutatud tulemuste mõõtmise näitajate väljaarendamise liikmesriikide ülesandeks; kutsub seega Euroopa Komisjoni üles ühenduse tasandil kindlaks määrama nimetatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed miinimumeesmärgid ja indikaatorid

1.28

tervitab uusi sätteid jäätmekogujate ja -transportijate järelevalve kohta;

1.29

näeb korrelatsioonitabelites kasulikku vahendit direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks;

1.30

näeb olelustsüklil põhineva mõtteviisi rakendamises temaatilise strateegia raames kasulikku algatust, sest see arvestab toodete keskkonnamõjuga kogu nende olelustsükli vältel; väljendab siiski kriitikat selles osas, et temaatiline strateegia käsitleb tsükli varast etappi vaid väga piiratud ulatuses, milleks on tootjad ja nende vastutus keskkonnasõbralike toodete väljatöötamisel; arvab, et direktiiv peaks olema konkreetselt seotud REACH direktiiviga, et vältida ohtlike jäätmete tekitamist ja vähendada nende kahjulikkust

1.31

peab kõnealuste analüüside koostamist küsitavaks. Oluline on seada selged sihid selles osas, kes vastutavad kõnealuste analüüside hindamise eest. Vastasel juhul vähendab see analüüside tähtsust ning analüüsid ei õigusta oma eesmärki.

1.32

toetab komisjoni soovi edendada teabe levitamist ning teadus- ja arendustegevust jäätmevaldkonnas, kuna paremad teadmised ja põhjalikum teave on tootjate ja omavalitsuste jäätmekäitluse parandamise ning tarbijate jäätmetekke vältimise seisukohalt keskse tähtsusega; märgib siiski, et vastutuse jagamise tõttu enamikes liikmesriikides tuleks tugineda juba kohalikul ja piirkondlikul tasandil olemasolevale teabele; arvab, et jäätmestrateegia annab killustatud pildi ühenduse tasandil olemasolevatest teabeallikatest: Euroopa Keskkonnaagentuur, Eurostat, Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Büroo Sevillas ja komisjoni uus internetiteenus Keskkonnapoliitikaalane teadus: keskkonna peadirektoraadi uudisteteenus (“Science for Environment Policy, DG Environment News Alert Service”). Kohalike ja piirkondlike osapoolte jaoks on oluline, et komisjon püüaks täpsemalt määratleda iga teaduskeskuse ülesanded, et nende analüüsid oleksid kooskõlastatud ja struktureeritud ning et olemasolev teadmistebaas tehtaks kättesaadavaks kergesti ligipääsetavas vormis;

1.33

nõustub, et liikmesriikides on vajalik ambitsioonikam jäätmetekke vältimise poliitika, ning peab mõttekaks nõuet jäätmetekke vältimise programmide arendamiseks;

1.34

rõhutab, et sarnaste lähtetingimuste loomine liikmesriikides on ökoloogiliselt ebaotstarbekate meetmete (nt standarddumping) vältimisel keskse tähtsusega, ning toetab seega komisjoni algatust antud valdkonnas;

1.35

rõhutab sotsiaalsete elementide keskkonnapoliitikasse kaasamise tähtsust; samuti on komiteel hea meel tõdeda, et komisjon tunnistab jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori kiiret kasvu ja tööjõumahukust; kutsub siiski üles arutlema selle üle, kas strateegia rakendamine loob töökohti üle kogu Euroopa;

1.36

märgib, et strateegia nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb õigusaktidega luua teatav kindluse tase, mis vastab ringlussevõttu arendavate ettevõtete planeerimise ja investeerimise eesmärkidega.

1.37

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll temaatilise strateegia rakendamisel ning seega ka oluline ülesanne selle järelevalve ja hindamise tagamisel; seega kutsub komitee üles omistama nimetatud asutustele aktiivsema rolli kesksete osalejatena jäätmekäitluspoliitika rakendamisel erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides.

2.1

väljendab kahetsust jäätmete segamise keelu märkimisväärse piiramise üle, mis tähendab, et keeld asendatakse segamislube puudutavate tingimustega, ning segamise määratluse kitsendamise üle. Tegu on märkimisväärse järeleandmisega, mis toob kaasa suured keskkonnariskid; ning soovitab seega säilitada ohtlike jäätmete segamise täieliku keelu;

2.2

kutsub üles 2010. aasta hindamisel ning tulevastel hindamistel tehnoloogilise arengu taustal kaaluma, kas uute käitiste puhul peaks energiatootmist suurendama üle pakutud 65 % ning kas ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tuleks esitada erinevaid nõudeid.

—

koondada artiklisse 3 kõik komisjoni ettepanekus esinevad mõisted,

—

lisada mõned puuduvad mõisted (näiteks kasutatakse artiklis 25 mõisteid “kaupleja” ja “vahendaja” ilma neid lahti seletamata), korrates mõisteid, mis on kaasotsustusmenetlusega juba heaks kiidetud seoses uue jäätmeveo määruse vastuvõtmisega,

—

selgitada mõningaid väljapakutud mõisteid.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/18

1)

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on need otsuseid tegevad ja täidesaatvad tasandid, mis on Euroopa Liidu kodanikele kõige lähemal. Euroopa õhu puhtana hoidmiseks vajalikud meetmed tuleb välja töötada, vastu võtta, rakendada ja nende edasist jälgimist teostada dialoogis kohaliku ja piirkondliku tasandiga ning Euroopa Liidu kodanikega.

2)

Liiklusest tingitud keskkonnamõjude piiramiseks kavandatud meetmete praktiline rakendamine peab 25 liikmesriigis leidma aset kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

3)

Keskkonnasõbralike sõidukite kasutamise edendamine vastab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eesmärkidele, millega soovitakse vähendada energiakasutust ja sellest tulenevalt õhusaaste ulatust.

4)

Keskkonnasõbralike sõidukite propageerimisega seonduv koormus ei tohiks jääda vaid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kanda. Tingimata on tarvis meetmeid erasektori, st avaliku sektori korraldusel tegutsevate ettevõtete koheseks kaasamiseks.

5)

Momendil täheldatavaid mittesäästlikke tendentse on võimalik ümber pöörata kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatavate meetmete ühismõjul.

1.1

tervitab komisjoni kavatsust aidata keskkonnahoidlike riigihangete abil kaasa õhu kvaliteedi parandamisele;

1.2

nõuab, et direktiivi ettepanekus ette nähtud meetmeid, mis hõlmavad keskkonnasõbralike maanteeveokite soetamist riigiasutuste poolt, käsitletaks kui soovitust;

1.3

rõhutab direktiivi vastuvõtmise korral Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tiheda koostöö tähendust kavandatud meetmete väljatöötamisele. Kõnealuse direktiivi ettepaneku koostamise eel konsulteeriti esmajoones auto- ja kütusetööstuse ning liikmesriikide riikliku tasandi esindajatega;

1.4

eeldab, et direktiivi vastuvõtmise korral kaasatakse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused direktiivis kavandatud meetmete edasisse kujundamisse, rakendamisse, edasise jälgimise teostamisse ja hindamisse. Regioonide Komitee ei pea aga ilmtingimata vajalikuks moodustada komiteed, mis peaks komisjoni nõustama tema edasistes töödes;;

1.5

toonitab vajadust teavitada kodanikke rakendatud meetmetest ning selgitada neile praktiliste näidete abil Euroopa seadusandliku protsessi ja selle mõju. Siin on kohalikul ja piirkondlikul tasandil täita oluline roll, mida tõstetakse muuhulgas esile ka komisjoni Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitlevas valges raamatus;

1.6

nõustub põhimõtteliselt direktiivi ettepaneku põhjuste ja eesmärkidega. Komitee soovib siiski viidata sellele, et ainuüksi avaliku sektori kohustamine riigihankekonkursside korraldamiseks ei ole soovitav. Nagu Euroopa Komisjon direktiivi ettepanekus välja toob, hõlmab avaliku sektori turuosa kaubikute ja veoautode puhul umbes 6 % ning busside puhul umbes 30 %. Seetõttu toetab komitee lahendust, millega kaasataks tugevamini ka erasektor. Põhimõtteliselt tahaks komitee viidata “pehmete”, mitteseadusandlike meetmete tähtsusele “roheliste” hankemenetluste valdkonnas. Eelkõige rakendavad suurlinnad vastavate raamtingimuste olemasolul keskkonnakaitsemeetmeid vabatahtlikult;

1.7

viitab sellele, et vaid avaliku sektori kohustamine võib takistada eelkõige majanduslikult nõrkade kohalike omavalitsuste investeeringuid ning sundida neid üldhuviteenuseid väljast tellima;

1.8

nõuab terviklikku lähenemist meetmetele, mida on võimalik rakendada keskkonnasõbraliku liikluse edendamiseks. Komitee suhtub reservatsioonidega direktiivi ettepanekus sisalduvasse nõudesse, mille kohaselt peaksid 25 % avalike asutuste soetatud raskeveokitest olema keskkonnasõbralikud. Selle asemel toetab komitee mootoristandardite kehtestamist, mis kehtiksid võrdselt kõikide sõidukite ja ostjate suhtes. Õhusaastele kehtivatest piirväärtustest kinnipidamiseks on vaja täiendavaid meetmeid;

1.9

tervitab suurema rõhu asetamist biokütustele. Euroopas suurenenud bioetanooli ja biodiisli tootmine aseainena traditsioonilistele sõidukikütustele (bensiin ja diisel) omab hulgaliselt eeliseid:

1.10

ei toeta keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise direktiivi vastuvõtmist. Selle asemel leiab, et on vaja rakendada järgmiseid meetmeid:

1.11

viitab sellele, et keskkonnasõbralike maanteesõidukite direktiivi ettepaneku rakendamise eeltingimused oleksid erinevates liikmesriikides erinevad.

Arvestades eeltoodud ebaühtlase turuolukorraga, vajaks Euroopa Liidu ülene toetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil diferentseeritud lähenemist.

1.12

rõhutab, direktiivi vastuvõtmise korral rakendamise järelevalve ja hindamise vajadust tihedas koostöös kohaliku ja piirkondliku tasandiga. Oluline on, et direktiivi tulemused võetaks kokku ja neid esitletaks ning seda nii keskkonnasõbralike maanteesõidukite arvu kui ka nende poolt õhukvaliteedile avaldatava mõju osas. Kohalikule ja piirkondlikule tasandile ning kodanikele suunatud tagasiside on eeldus sellele, et direktiiviga saavutataks kavandatud eesmärgid ja et neid jälgitaks ka edaspidi. Samas on see oluline eeldus täiendavate meetmete rakendamiseks keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamiseks;

2.1

kutsub Euroopa seadusandjaid üles, võtma edasise keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise töö raames nii erasektorile kui ka avalikule sektorile suunatud ühtseid meetmeid;

2.2

eeldab, et kohalikule ja piirkondlikule tasandile osutatakse majanduslikku abi keskkonnasõbralike maanteesõidukite soetamisel;

2.3

rõhutab teabe- ja koolitusmeetmete tähtsust keskkonnasõbralike maanteesõidukite riigihangete toetamisel ja arendamisel;

2.4

peab vajalikuks terviklikku lähenemist keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise võimalikele meetmetele;

2.5

teeb ettepaneku, et võimaliku keskkonnasõbralike maanteesõidukite direktiivi edasiseks jälgimiseks loodav aruandlussüsteem oleks kooskõlas muude aruandlussüsteemidega. Muuhulgas peaks see olema kooskõlas välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist käsitlevas direktiivis kehtestatud aruandlussüsteemiga;

2.6

eeldab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasatakse tulevikus võimalikus direktiivis kavandatud meetmete edasisse kujundamisse, rakendamisse, edasise jälgimise teostamisse ja hindamisse.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/21

1.1

Regioonide Komitee osaleb täiel määral Euroopa strateegias, mille teemaks on elukestev õp — protsess, mis algab varases lapsepõlves ja kestab kogu elu vältel, ning kaasab erineval moel omandatud teadmised, nii formaalse, mitteformaalse kui informaalse õppimise tulemusel omandatud teadmised. Regioonide Komitee on erinevatel juhtudel rõhutanud elukestva õppe strateegia väga olulist seost kohaliku ja piirkondliku tasandiga. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kannavad sageli poliitilist ja majanduslikku vastutust kooli ja hariduse eest liikmesriikides. Sageli täidavad nad koos sotsiaalasutustega koordinaatori ülesannet arengu ja majanduskasvu valdkonnas, vastutades kodanike heaolu ja infrastruktuuri eest. Samuti täidavad nad tööandja ülesannet, kes kannab vastutust ja kelle huvides toimub töötajate pädevuste arendamine (9).

1.2

Haridusküsimused on otsustavad olukorras, kus tahetakse tagada Euroopa konkurentsivõime turvalise heaolu tingimustes. Euroopa suurim ressurss, inimesed, tuleb ette valmistada tööeluks ja tööks, mille sisu erineb märkimisväärselt varasemate põlvkondade poolt tehtust ja mis ka edaspidi kiiresti muutub. Nii ettevõtted kui töötajad seisavad muudatuste ees, mida on raske ette hinnata.

1.3

Kohalik ja piirkondlik areng toimub teatavasti erinevates tingimustes ja erinevatest lähtepositsioonidest sõltuvalt. Siiski ei tohi seda ei tohi mingil juhul käsitleda ümbritsevast maailmast lahus. Piirkonnad ja ühiskonnad vajavad töökohti uutes tootmissektorites paralleelselt vanade töökohtade kadumisega, vältimaks stagnatsiooni, sotsiaalset tõrjutust töötuse näol jms ning; haiguslehel viibivate ja tööturult enneaegselt lahkuvate inimeste suurt osakaalu.

1.4

Inimeste pädevuste ja võimete arendamine peab seetõttu toimuma nii, et see vastaks teadmistepõhisele tegevusele. Keelteoskus, suhtlemisoskus üldiselt ja koostöövõime on inimestele üha vajalikumad Seoses arenguga tänapäeval, mida iseloomustab kiirem kaubandus, globaliseerunud turud ja segmenteerumine, tekib vajadus suurema koostöö järele. See puudutab erinevate ettevõtete/organisatsioonide vahelist koostööd nii kohalikul ja piirkondlikul tasandil kui ka piirkondade vahelist koostööd. Välja on kujunemas üha suurem vastastikune sõltuvus Euroopa erinevate osa vahel ning Euroopa ja ülejäänud maailma vahel.

1.5

Tööelu-ühiskonna-kõrghariduse koostoime on oluline tingimus uuendustegevuseks ja majanduskasvuks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Vajalik on infrastruktuur, mis kaasab kõiki ilma kedagi diskrimineerimata, innustades seega kodanikuaktiivsust ja ühist vastutust ühiskonna ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku arengu eest.

1.6

Regioonide Komitee on varem rõhutanud, et ta peaks omama olulist osa elukestva õppe edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil (10). See kehtib ka hariduseesmärke ja põhipädevusi puudutavate küsimuste kohta. Regioonide Komitee arvates on väga tähtis, et küsimused, mida käsitletakse komisjoni ettepanekus, omaksid kõlapinda kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

1.7

Regioonide Komitee soovib tegeleda selle küsimusega, et järgida ja toetada edaspidist arengut, ning teeb ettepaneku teha ka edaspidi komisjoniga koostööd näiteks küsimustes, mis puudutavad pilootprojekte ja uuringuid.

1.8

Regioonide Komitee rõhutab piirkondlike elukestva õppe võrgustike arendamisest saadavat kasu (vastavalt R3L algatusele), tugevdamaks võrgustike loomist riiklike, kõrgemate ja kutseõpet andvate haridusasutuste, koolitus- ja kultuuriasutuste ning -ühenduste vahel. See on oluline tööalase konkurentsivõime tõstmise ja kodanikuaktiivsuse seisukohalt.

2.1

Sellest perspektiivist lähtuvalt on keskendumine põhipädevustele elukestvas õppes nii tänases kui tulevases ühiskonnas ning tööelus eriti oluline. Kõnealune asjaolu toetab arengut kohalikul ja piirkondlikul ning riiklikul tasandil ja kogu Euroopa Liidus tervikuna. Regioonide Komitee tervitab komisjoni ettepanekut soovituste kohta liikmesriikidele põhipädevuste kohta elukestvas õppes.

2.2

Regioonide Komitee suhtub väga positiivselt sellesse, et komisjoni ettepanek rõhutab piirkondliku ja kohaliku tasandi osatähtsust. Tegemist on olulise edusammuga võrreldes komisjoni varasema ettepanekuga, mis piirdus üksnes Euroopa ja riikliku tasandiga.

2.3

Regioonide Komitee arvates on integreeritud haridusprogramm elukestva õppe jaoks oluliseks vahendiks haridusküsimuste edendamiseks ja üheks teguriks põhipädevuste tugevdamiseks elukestvas õppes. Kodanike suurem liikuvus tähendab teadmiste ja oskuste tõhusat levitamist Euroopa Liidu piirkondades ja linnades, mis võib kaasa aidata konkurentsivõime ja tööhõive tõstmisele.

2.4

Üheks komisjoni soovituste nurgakiviks on tagada see, et täiskasvanud saaksid põhipädevusi kogu elu arendada ja täiendada ning et erilist tähelepanu pöörataks prioriteetseks seatud sihtrühmadele riiklikus, piirkondlikus ja/või kohalikus kontekstis; Siinjuures võivad madala kvalifikatsiooniga inimeste motivatsiooni tõstmise meetmed ja teavitustöö kohalikul ja piirkondlikul tasandil olla oluliseks teguriks. Tegemist on inimeste teadmiste, kogemuste ja huvide täiendamisega, aga mitte puuduste ja ebaõnnestuste kritiseerimisega.

2.5

Komisjoni soovituste mõju majanduslike, kultuuriliste ja teiste protsesside muutustele sõltub konkreetsetest ja viivitamatutest meetmetest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu rõhutab Regioonide Komitee vajadust reformida nii ametliku kui vabahariduse süsteeme. Kõnealused haridusprogrammid peavad katma kõiki tasandeid, lähendamaks haridussüsteeme Euroopa Liidu tööturu vajadustele ja elukestva õppe strateegia nõuetele.

2.6

Soolised erinevused koolitustel osalemisel ja tulemused on seejuures oluliseks näitajaks, mida tähele panna ja mille vastu võidelda nii riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil. Tegemist võib olla tütarlaste ja naiste innustamisega osalemiseks õpingutel tehnoloogia ja teaduse vallas. Teistest aspektidest lähtuvalt tuleks ka mehi toetada. Paljudes piirkondades ja kohalikes omavalitsusüksustes moodustavad mehed enamuse neist, kes katkestavad õpingud ning näitavad üles väiksemat motivatsiooni ja tendentsi edasistes õpingutes osalemiseks.

2.7

Regioonide Komitee arvates on komisjoni soovitused liikmesriikidele oluliseks mõjujõuks, toetamaks haridussüsteemide tõhusamat ja sihikindlamat suunitlust Euroopas, et saavutada konkurentsivõime, heaolu ja osaluse ühised eesmärgid. Regioonide Komitee ühineb nendega ning soovib lisada järgmised seisukohad:

2.8.1

Regioonide Komitee rõhutab seda, kui oluline on juba varasest lapsepõlvest tõhusalt toetada lapse sihipärast arengut, tekitamata seejuures hirmu läbikukkumise ees, ning et kool paneb elukestvale õppele aluse tänu formaalsele, mitteformaalsele ja informaalsele õppimisele. Oluline on pidada silmas, et lapsed ja noored õpivad erinevalt, saavutavad küpsuse erineval ajal ning vajavad erineval hulgal aega eesmärkide saavutamiseks. Tegemist on olulise väljakutsega arengule ja haridussüsteemidele ja õpetajate koolitusele.

2.8.2

Erivajadustega, näiteks puuetega lapsed ja noored vajavad erilist toetust, et ka nemad võiksid koos teiste lastega ühiskonnas osaleda.

2.9.1

Regioonide Komitee tervitab seda, et komisjon käsitleb oma dokumendis vajadust rakendada erimeetmeid nende inimeste puhul, kellel on puudujääke oma varasemas hariduses. Komitee jagab seisukohta, et haridusliku mahajäämuse taga on tihti nii isiklikud, sotsiaalsed, kultuurilised kui majanduslikud tegurid ning seda saab vähendada ainult koostöös teiste sektoritega. Väga vajalik on efektiivselt kaotada takistused töölevõtmiselt, hariduse omandamiselt või muude võimaluste kasutamiselt.

2.9.2

Regioonide Komitee rõhutab seda, kui oluline on võimaldada kõigile õpilastele, sõltumata nende päritolust, tingimused hariduseesmärkide saavutamiseks ning selleks, et nad ei katkestaks kooliõpinguid enneaegselt. Siinjuures on vaja erimeetmeid ning erilist toetust, lähtudes iga üksiku õpilase eeldustest ja vajadustest.

2.9.3

Euroopa Liit ei saavuta endale seatud ambitsioonikaid eesmärke, kui mõnedel inimestel puudub soolise kuuluvuse, puude, rassi, vanuse jms tõttu juurdepääs tööturule, haridusele ja väljaõppele ning edasisele tööalasele arengule. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll nende strateegiate rakendamisel ning mittediskrimineerimise ja kõigi jaoks võrdsete võimaluste loomise edendamisel.

2.9.4

Regioonide Komitee on seisukohal, et tervitatav oleks piiriülene koostöö Euroopa piirkondade vahel kogemuste vahetamiseks ja teadmiste edendamiseks vastavalt R3L-algatusele. Tegemist on küsimuse võtmisega päevakorda, meetodite pideva edasiarendamisega, teadmiste edasiandmise ja kinnistamisega.

2.10.1

Regioonide Komitee arvates on kõnealune eesmärk oluline ning ta väidab, et erinevate piirkondade ja ühiskondade vajadused on sageli väga erinevad ning et kõigi kaasamiseks on vajalik kasutada erinevaid meetmeid. Seetõttu on põhjust rõhutada, et paljudel juhtudel tuleb prioriteetsed rühmad määratleda just kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Tegemist võib olla näiteks koostöö tegemine nii organisatsioonidega, kellel on kogemusi täiskasvanute koolituse valdkonnas, kui ka sotsiaalpartneritega.

2.10.2

Regioonide Komitee on seisukohal, et prioriteetsete sihtrühmade hulgas tuleb pöörata erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajatele, et neil oleks oma tööülesannetega kooskõlas võimalik põhipädevusi kogu tööelu jooksul arendada ja täiendada.

2.11.1

Regioonide Komitee on varem (11) rõhutanud ressursside kaasamise vajadust kohalikul ja piirkondlikul tasandil, toetamaks elukestvat õpet, ning toonitanud vajadust algatada mõttevahetus kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Arvamuses rõhutas Regioonide Komitee seda, et tähelepanu tuleb pöörata ka geograafilisele ligipääsetavusele samaaegselt teiste meetmetega, mille eesmärk on parandada juurdepääsu elukestvale õppele selle erinevate vormide ja korralduse osas. Seda on võimalik läbi viia tänu õppetegevusele, mis toimub nii päeval kui õhtul ning nädalalõppudel. Samuti võivad kõne alla tulla ka suvi ning kalendripühad. Täiendavateks võimalusteks on ka sageli läbiviidavad kursused, kaugõpe või paindlik õppetegevus juhendaja käe all. Tegemist võib olla ka osavõtjatele majanduslike tingimuste võimaldamisega koolitustest osalemiseks. Samuti tuleks ära kasutada erinevaid õpinguid, mis toimuvad väljaspool formaalset kooliharidust.

2.11.2

Infrastruktuur ei tohiks tähendada õppekeskuste üldisi ja standardiseeritud vorme, vaid tuleks maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid struktuure vastavalt kohalikele eeldustele ja vajadustele.

2.12.1

Regioonide Komitee soovib rõhutada kõnealuse punkti erilist tähtsust kohaliku ja piirkondliku arengu edu tegurina. Väga suurt tähtsust omab kohaliku ja piirkondliku tasandi jaoks võimalus ühendada erinevaid poliitikavaldkondi kohalikul ja piirkondlikul tasandil majanduspoliitikaga ja sotsiaalpoliitikaga, vältimaks nii kitsarinnalise mõttemalli. Seejuures on oluline ühendada vastutus ja volitused nii suures ulatuses kui võimalik. Siin näeb Regioonide Komitee majanduslike ressursside ja vabamat ressursside kasutamise vajadust, võimaldamaks panuste tegemist elukestva õppe integreeritud tegevuskavade raames. Ühiskonna ja tööelu vaheline koosmõju ning kõrgharidus on majandusliku juurdekasvu põhiküsimuseks piirkondades ja kohalikes omavalitsusüksustes.

2.13.1

Regioonide Komitee tervitab ettepanekut elukestva õppe põhipädevuste kohta. Ettepanek seab fookusse põhikvalifikatsioonid, mida iga inimene vajab selleks, et olla ette valmistatud teadmistepõhise ühiskonna jaoks. Need põhipädevused võiksid olla lähtepunktiks edaspidises mõttevahetustes vajaduse üle kvalifikatsiooni osas nii Euroopa ja siseriiklikul kui piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Küsimus on eriti asjakohane seoses tööga, mida tehakse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks. Kuna just kohalikul ja piirkondlikul tasandil on tegemist pädevusega seotud küsimustele praktilise lahenduse leidmisega.

2.13.2

Regioonide Komitee arvates peavad kõnealused pädevused olema aineks kestvale ja elavale arutelule ning jätkuvale dialoogile ja arengule. Näiteks sisaldab sotsiaal- ja kodanikupädevus terve rea erinevaid aspekte, mida hiljem tuleks edasi arendada või jaotada. Paljudel põhipädevustel on lisaks sellele tugevad vastastikused seosed.

2.13.3

Regioonide Komitee nõustub sellega, et komisjonis jätkub töö arendamaks edasi ettepanekut põhipädevuste kohta. Regioonide Komitee toetab komisjoni poolt väljatöötatud ettepanekut põhipädevuste kohta.

2.13.4

Regioonide Komitee esitab põhjalikumad seisukohad iga esitatud põhipädevuse kohta järgmises lõigus.

—

Emakeeleoskus;

—

Võõrkeelteoskus;

—

Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest;

—

Infotehnoloogiline pädevus;

—

Õppimisoskus;

—

Sotsiaal- ja kodanikupädevus;

—

Algatusvõime ja ettevõtlikkus;

—

Kultuuripädevus.

3.1.1

Regioonide Komitee nõustub sellega, et väga oluline on oskus suhelda oma emakeeles nii kirjalikult kui suuliselt.

3.1.2

Emakeel on eeltingimus, mis on vajalik jätkuvateks õpinguteks, väljendusvõime ja identiteedi jaoks. Korralikud teadmised ja oskused oma emakeele alal on põhitingimuseks õppimise protsessis. Keel loob aluse teabekogumisele ning on ühtlasi aluseks suhtlemisel teistega, osalemisel ja vastutuse võtmisel.

3.1.3

Komitee soovib rõhutada, et komisjon ja riiklike õppekavadega tegelevad asutused peaksid tegema tihedamat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega piirkondades, kus kasutatakse vähemuskeelt, millel on nõrk positsioon tänapäeva hariduses. Koostöö eesmärk oleks innustada inimesi õppima neid keeli (12).

3.2.1

Tuleviku Euroopas on väga oluline osata mitut keelt. See loob võimalusi tihedamate kontaktide loomiseks mitte üksnes tööelus, vaid ka paremaid võimalusi teiste maade kultuuride, tavade ja elutingimuste mõistmiseks. See on samuti oluline eeldus kõrghariduse omandamisel ning on eelduseks suuremale liikuvusele tööturul. Juba praegu sõltuvad Euroopa erinevad keelealad teineteisest. Vahetused riikide vahel muutuvad tihedamaks, riikide majandused on omavahel üha enam ja enam kokkupõimunud ning kaupade ja teenuste tootmise puhul mängivad riigi- ja keelepiirid üha väiksemat rolli. Regioonide Komitee soovib rõhutada, et Euroopa keelelist mitmekesisust tuleb vaadelda kui rikkust.

3.3.1

Regioonide Komitee arvates on oluline, et matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest areneks õpilase jaoks sellises kontekstis, et see oleks õpilase jaoks mõttekas ja motiveeriv. Matemaatika võib olla vahendiks teiste ainete õppimisel nn füüsika, keemia, bioloogia ja ühiskonnaõpetus. Teadmised ja oskused matemaatikas võivad samuti kujutada endast loomulikku osa kaasaegses haridussüsteemis. Teaduslik pädevus on oluline muuhulgas selleks, et suuta näha ja muuta seoseid, põhjuseid ja mõjusid ning selleks, et tõestada väiteid. Kodanikuaktiivsus nõuab teataval määral matemaatikapädevust ja teaduslikku pädevust. Tehnoloogiapädevust tuleks arendada naiste ja meeste kogemusi arvesse võttes. Samuti on oluline näidata seda, kuidas ettekujutused ja tavad juhivad arusaamu naiste ja meeste suhtest tehnikavaldkonnaga.

3.3.2

Euroopa teadusruumi raames tuleks eriliselt püüelda selle poole, et panna noori ja naisi enam huvituma ametialasest karjäärist teaduse ja tehnika valdkonnas. Kõigile tuleb anda võimalus infoühiskonna tehnoloogia turvaliseks ja kriitiliseks kasutamiseks. Nn teadusparkide areng on huvitav lähenemisviis, meelitamaks rohkem noori jätkama oma haridust loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.

3.4.1

Tuleb luua kaasav ja mittediskrimineeriv infotehnoloogilise pädevuse teabeinfrastruktuur, mis hõlmab kogu Euroopa Liitu. Regioonide Komitee peab väga oluliseks infoühiskonna tõhustamist, mis oleks õiglane nii sotsiaalsest kui geograafilisest aspektist vaadatuna ning mis tagab kõigile kodanikele pädevused, mida nad vajavad elamiseks ja töötamiseks uuel digitaalajastul. Võime toime tulla suure teabetulva ning keerukate küsimustega osutub üha enamate inimeste jaoks vajalikuks omaduseks.

3.5.1

“Õppimisoskus” tähendab võimet seada oma õpingud perspektiivi ja oskust uusi teadmisi omandada. See tähendab iga üksiku inimese jaoks olla teadlik oma võimetest ning sellest, kuidas üksikisik toimib erinevates õpiolukordades, millised õpistrateegiad talle kõige paremini sobivad, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed. See on ka motiveerituse ja enesekindluse küsimus. Elukestva õppe strateegia rajaneb suures ulatuses õppimise perspektiivil ning tõsiasjal, et õppida on võimalik erineval viisil ja erinevates olukordades. Tegemist on võimega ümber õppida ja uute teadmiste omandamise võimega. Samuti on tegemist võimega suuta edasi arendada olemasolevaid teadmisi, oskusi ja varasemaid elukogemusi ning oskusega kasutada ja kohandada neid mitmetes erinevates olukordades.

3.5.2

Regioonide Komitee omistab kõnealusele oskusele väga olulise tähtsuse teadmistepõhises ühiskonnas. Eriti oluline on, et tulevaste õpetajate koolitus valmistaks nad ette selliseks tööks. Kõnealune küsimus erineb oma olemuselt teistest põhipädevustest ning mõjutab kõigi ülejäänud põhipädevuste arengut. Regioonide Komitee on seetõttu seisukohal, et kõnealune põhipädevust tuleks teiste põhipädevustega võrreldes eriti esile tõsta.

3.6.1

Sotsiaal- ja kodanikupädevuse mõiste sisaldab terve hulga küsimusi, millele Regioonide Komitee arvates tuleks pöörata suurt tähelepanu. Osaliselt on tegemist isiklike omaduste arendamisega, ning võimega luua kontakte teiste inimestega. Arenenud suhtlemisoskus — laiemas mõttes — muutub üha olulisemaks omaduseks töö- ja ühiskondlikus elus, mis iseloomustab teadmistepõhist ühiskonda. See sisaldab ühtlasi ka interkulturaalset pädevust.

3.6.2

Antud pädevusvaldkond sisaldab ka sotsiaalseid aspekte, mille kohaselt üksikisik näeb iseennast kui ressurssi enese, oma perekonna ja oma ümbruse jaoks.

3.6.3

Siinjuures on tegemist ka meditsiiniliste aspektidega nagu näiteks arusaam sellest, mis on tervislik eluviis, füüsiline ja vaimne tervis ning aktiivne elustiil. Samal ajal kui teadmised meditsiini valdkonnas arenevad, halveneb paljudes ühiskondades laste ja noorte tervislik olukord halbade toitumis- ja liikumisharjumuste tõttu. Antud oht võib kujuneda väga tõsiseks, kui midagi ette ei võeta.

3.6.4

Teine väga oluline aspekt on kodaniku roll ühiskonnas.. See hõlmab ka demokraatia sisu, üksikisiku õiguste ja vastutusega seotud küsimuse mõistmist. Kõiki neid tegureid on võimalik edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee teeb ettepaneku määratlust laiendada ja juhtida tähelepanu sellele, kui oluline on kodanikel tunda Euroopa Liidu ajalugu, eesmärke, peamisi ELi lepinguid, Euroopa Liidu ja liikmesriikide suhteid, põhiseaduse lepingu väljatöötamisega seotud probleeme ja edusamme ning erinevate poliitikavaldkondade põhimõtteid.

3.6.5

Jätkusuutliku arengu tähtsus ja arusaam vastutusest meie ühise keskkonna eest on üks aspekt, mida tuleb Regioonide Komitee arvates selgelt väljendada antud kontekstis.

3.7.1

Ettevõtlikkus tähendab põhimõtteliselt aktiivset eluhoiakut, oskust ideid ellu viia. Seetõttu on oluline, et koolisüsteem juba varasest east toetab ja julgustab sellist aktiivset eluhoiakut ning arendab töövorme, mis oleks selle aluseks. Regioonide Komitee soovib rõhutada seda kui oluline on ära kasutada potentsiaali, mida omavad naised ja etnilistel rühmadel, kellel on häid äriideid ettevõtete loomiseks. Naistel võib samuti vaja minna erinevate ametiasutuste aktiivset toetust juurdepääsuks uuele tehnoloogiale. Sarnased panused võivad koos aktiivse tööturupoliitikaga vähendada erinevusi meeste ja naiste tööhõive tasemes paljudes Euroopa osades. Ülalmainitul on otsustav tähtsus Euroopa Liidu majandusliku tuleviku ja heaolu jaoks (13).

3.8.1

Regioonide Komitee jagab seisukohta, mille kohaselt on väga oluline mõista kultuurilist ja keelelist mitmekesisust Euroopas ning seda säilitada (14). Tegemist on erinevate väljendusvahendite nagu muusika, kunsti, kirjanduse ja keelte ärakasutamist ühe osana inimeste õpingutes ja arengus. Üldiselt on oluline mõista erinevaid perspektiive ja lähenemisviise.

3.8.2

Antud kontekstis soovib Regioonide Komitee rõhutada ajaloolist perspektiivi, mille kohaselt omasid kontaktid Euroopa erinevate osade vahel erinevatel ajajärkudel olulist tähtsust arengu jaoks ning et viie aastakümne jooksul on valitsenud Euroopa Ühenduse idee, mis nüüdseks on väljundi leidnud Euroopa Liidus.

3.9.1

Regioonide Komitee arvates on oluline järgida ja toetada edaspidist arengut vastavalt komisjoni tehtud soovitustele ning teeb ettepaneku teha komisjoniga edaspidi koostööd nendes küsimustes.

3.9.2

Regioonide Komitee toetab ettepanekuid elukestva õppe põhipädevuste kohta, mille esitas komisjon ning on seisukohal, et need peaksid olema käimasoleva dialoogi ja arengu keskpunktis.

3.9.3

Regioonide Komitee teeb ettepaneku seada “õppimisoskus” kui põhipädevus teistest kõrgemale, kuna ta sisaldab oskust uusi teadmisi omandada, luues perspektiivi iseõppimise jaoks ning kehtib seega ülejäänud põhipädevuste arendamise tingimuste kohta.

3.9.4

Põhipädevus “sotsiaal- ja kodanikupädevus” peaks hõlmama ka jätkusuutliku arengu tähtsust ning arusaama vastutusest meie ühise keskkonna ees.

3.9.5

Regioonide Komitee rõhutab kultuuritaseme olulisust, mis on aluseks avatusele Euroopa keelte ja kultuuride mitmekesisuse suhtes, nende mõistmisele ja sisemisele rikastumisele, mida see iga Euroopa kodaniku jaoks enesega kaasa toob.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/29

1)

Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamisele suunatud uuendatud ja moodne Euroopa tööstuspoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise kava seisukohast kõige olulisem prioriteet. Problemaatika, millele eeltoodu põhineb, mängib rolli kõikides Euroopa Liidu piirkondades ning selle aluseks olevate protsesside dünaamika on märkimisväärne ja kaalukas. Regioonide Komitee tunneb seetõttu heameelt komisjoni kavatsuste üle ning ka komisjoni valmisoleku üle hädavajalikke reforme jõuliselt toetada.

2)

Maailmamajanduses aset leidvate kiirete muutuste taustal on tegemist väga kiireloomulise küsimusega ja Euroopa tööstuse konkurentsipositsioon on tugeva surve all. See asetab Euroopa tööstuspoliitika uuendamise tempo ja valmiduse veel täiendava surve alla. Regioonide Komitee hindab kõrgelt pühendumist, mida komisjon palus ja ka sai paljude tööstusharude organisatsioonidelt, ent kahtleb, kas see pakub siiski piisavalt pidepunkte. Ülemaailmse majandusliku konkurentsi raames arendab Euroopa oma tulevast jõudu eelkõige konkurentsivõimelistes piirkondades, mida käesolevas arvamuses iseloomustatakse mõistega valley, mis on ammutanud inspiratsiooni tuntud Silicon Valley kontseptsioonist ja Maailmamajandusfoorumi filosoofiast. Need vanadele tööstustele ja tööstusharudele ehitatud Euroopa valley'd on majandusliku ja sotsiaalse uuenemise tulevased mootorid.

3)

Näidetena võib siin välja tuua järgmised piirkonnad — Stockholm, Cambridge, Baierimaa, Rhône-Alpes ja Kagu-Holland ning ka tõusvad piirkonnad nagu Värmland, Riia ja Sachsen-Anhalt. Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles, muutma sellise lähenemisviisi Euroopa uue tööstuspoliitika “uue kava” põhisisuks ning tegema seega suurema panuse piirkondlik-majanduslikule koondumisele Euroopas. See tähendab, et praegust ettekujutust, mis ei ulatu kaugemale “raamtingimuste” loomisest ja mis ei ole selles mõttes piisavalt uuenduslik, tuleb oluliselt parandada. Euroopa uue tööstuspoliitika põhisisuks peab saama eelkõige uutele tehnoloogia-toote-turu-kombinatsioonidele suunatud valdkonnaüleste arengute stimuleerimine.

4)

Regioonide Komitee esitab käesolevas arvamuses rea ettepanekuid Euroopa Liidu vahendite kogumi oluliseks parandamiseks ja täiendavaks integreerimiseks. Juba Saksamaa tulevase eesistumise ajal tuleb panna sellele tugev alus ning komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles tulema välja uuendusliku ja jõulise poliitikaga.

1.1

Komisjoni tegevuskavas tehakse seitse ettepanekut valdkonnaülesteks algatusteks, mille eesmärk on tegeleda tööstusharude koosluste ühiste väljakutsetega ning parandada erinevate poliitikavaldkondade vahelist sünergiat:

1.2

Tegemist on eranditult meetmetega, millel on suur tähtsus Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmise seisukohast. Seepärast toetab Regioonide Komitee üldjoontes kõnealuseid ettepanekuid. Oma positsioonilt lähtudes nõuame me erilist tähelepanu struktuurimuutuste juhtimisele töötlevas tööstuses. Sama palju tähelepanu tuleks pöörata ka õigusaktide lihtsustamise uuele kavale. Eelnimetatu on selles kontekstis asja tuum — kõnealuses valdkonnas tuleb astuda samm uue, piirkondadest lähtuva tööstuspoliitika juhendamise ja soodustamise suunas. Globaliseerumisega seotud väljakutsete ja võimaluste üle peetavas arutelus peab olema kesksel kohal Euroopa Liidu konkurentsivõime, et tagada meie laste heaolu. Me oleme vastu minevikku suunatud protektsionistlikule lähenemisele, mille eesmärk on vanade saavutuste säilitamine. Selliseid algatusi, nagu näiteks komisjoni poolt väljapakutud globaliseerumisfond, ei peaks kasutama kaitse-eesmärkidel, vaid arengule suunatult, näiteks koolitades inimesi uute, palju võimalusi pakkuvate valdkondade tarvis.

1.3

Regioonide Komitee rõhutab vajadust otsida aktiivsemalt kokkupuutepunkte Euroopa Komisjoni piirkondliku uuendustegevuse poliitikaga, mis on samuti tugevalt suunatud klastrite (ettevõtluskoosluste) tekkimisele ja uute koostöövormide edendamisele. Euroopast võib juba tuua rea positiivseid näiteid komisjoni ja piirkondade vahelise koostöö osas, näiteks Põhja-Brabanti uuendustegevuse tegevuskava aastateks 2005–2010, Connecting, creating and enabling winners.

1.4

Eelkõige annab valdkonnaüleste ettepanekute arendamine võimaluse moodsa ja paremini integreeritud Euroopa tööstuspoliitika loomiseks. Selles valguses soovime alljärgnevalt lühidalt käsitleda mõningaid kavandatud meetmeid, mille puhul palume pöörata tähelepanu eelkõige nende võimaluste kasutamisele, mida pakub integreeritum lähenemine.

1.5

Energeetika ja keskkond on järgmistel aastatel kogu maailmas prioriteetsed teemad.

Euroopa Komisjoni toetusel tuleb luua kliima, milles ohud muudetakse võimalusteks. Just neis valdkondades asuvad Euroopa tööstus- ja teadustegevuse valdkonna poliitika jaoks uued huvitavad turud ja kokkupuutepunktid.

See aitaks kaasa arengule, mille tulemusel energeetikat ja säästvat arengut (keskkonnasõbralikumad tooted ja toomisprotsessid) ei käsitletaks eraldiseisvatena, vaid need moodustaksid tööstus- ja uuendustegevuse poliitika ühe osa. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata alternatiivsete energiaallikate arendamisele. Meie tööstuse omahinna ühe olulise osa moodustavad energiale tehtavad kulud. Regioonide Komitee kutsub liikmesriike üles suurendama võrgustiku mahtu nii, et energiaturu liberaliseerimine saaks viia selleni, et meie ettevõtted saaksid gaasi ja elektrit osta kogu Euroopast. Kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on aktiivsed osanikud energeetikaettevõtetes, siis on seeläbi võimalik luua aktiivne osalus Euroopa tasandil.

1.6

Regioonide Komitee rõhutab asjaolu, et uut tööstuspoliitikat tuleb vaadelda Lissaboni strateegia kontekstis ja üleilmastumise taustal. Piirkondades ja riikides toimuvad ümberkorraldused on nimetatud arengu tulemus. Nii nagu märgiti Regioonide Komitee ümberkorraldusi ja tööhõivet käsitlevas arvamuses (CDR 148/2005 fin), tuleb hoolitseda ümberkorralduste korraliku juhtimise eest, vt antud kontekstis ka komitee eelnevaid märkusi globaliseerumisfondi rakendamise osas arengule suunatult ja mitte kaitsesuunitlusega. Brüsselis tehtava panuse seisukohast on ülimalt oluline edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust — ka see peab olema aluseks paremini toimivale ja paindlikule Euroopa tööturule.

1.7

Soovitatav on asetada kesksemale kohale siinkohal silmas peetud prioriteetne “sotsiaalse uuendustegevuse” küsimus. Peamine küsimus on see, kuidas meil on võimalik panna kõik Euroopa töötajad olukorda, et neil on võimalik tulla kaasa mõnikord väga ulatuslike ümberkorraldustega, ilma et nad jääksid töötuks. Tootlikkuse, töös osalemise ja mobiilsuse suurendamine on Euroopa Liidu konkurentsivõime seisukohast otsustava tähtsusega. Eeltoodule peab enam tähelepanu pöörama nii liikmesriikide poliitikas kui Euroopa Liidu erinevates programmides ja struktuurifondides. Lisaks tuleb suurendada võimalusi lubada (ajutiselt) Euroopa tööturule kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid väljastpoolt Euroopa Liitu, kuna ka selline liberaliseerimine aitab kaasa Euroopa konkurentsivõime tõstmisele.

1.8

Komitee märgib, et teatud hulk olulisi Euroopa tööstusvaldkondi on endiselt oma konkurentidest märkimisväärselt ees, ent üleilmastumine võib ka siin negatiivset mõju avaldada. Intellektuaal- ja tööstusomandi piisav kaitse on Euroopa Liidu konkurentsipositsiooni seisukohast elulise tähtsusega. Intellektuaalomandi õigused on uuenduslike tegevuste ja uute ärimudelite arendamise stiimuliks. Seadusandlik raamistik tuleb muuta vastavaks kiirelt muutuvatele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele arengutele. Antud valdkonna õigusaktid peavad olema selged ja pakkuma õiguskindlust. Õigusaktid tuleb koostada ning neist kinni pidada nii Euroopa tasandil (ühenduse õigusaktid) kui ka ülemaailmsel tasandil (WTO, TRIPS). Paljud ettevõtjad uuendustegevuse mootoriteks olevates VKEdes ei tea siiani, mida nad peaksid täpselt tegema nende intellektuaalomandi õiguste rikkumise puhul. Paljudele VKE-dele on suureks probleemiks intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülikõrged kulud Euroopas, mis on palju kõrgemad kui Ameerika Ühendriikides. Patendi taotlemise kulude osas on lisaks veel ülimalt oluline, et pärast 30 aastat kestnud rääkimist loodaks lõpuks ühenduse patent. Viis aastat pärast Euroopa Komisjoni poolt konkreetse ettepaneku esitamist ei liigu toimik ikka veel nõukogus edasi seoses keelerežiimiga seonduva aruteluga. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ühtlustamisdirektiivi, mis põhineks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95. Seeläbi on võimalik säilitada riiklike patendirežiimide kehtimine, ent nad oleks allutatud vastastikkuse tunnustamise põhimõttele. Piirates keelte arvu vastava riigi keelele ja inglise keelele, on võimalik ühenduse patendi kulusid märkimisväärselt vähendada, mis on kasulik eelkõige VKEdele. Sel viisil loodaks rahvusvaheline, konkureeriv patent. Samuti tuleb võimalikult väikseks muuta patendi jõushoidmise lõiv, mida tõstetakse paljudes ELi liikmesriikides ja mis ei soodusta uuendustegevuse arengut.

1.9

Oluline soodustav ja suunav roll on Euroopa teadus- ja arendustegevuse seitsmendal raamprogrammil ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmil, seda kombinatsioonis struktuurifondidega. Seitsmenda raamprogrammi vahendid on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu konkurentsipositsiooni ja kõrgtehnoloogiliste piirkondade jaoks. Programmi eelarvet ei tohi finantsperspektiivide vastuvõtmisel vähendada.

1.10

Käesolevas arvamuses nõutakse rõhutatult tähelepanu piirkondlik-majandusliku koondumise edendamisele Euroopas (Euroopa valley'd). Selleks on vaja, et piirkondades kasutataks struktuurifonde ja raamprogramme (nagu teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm) enam koondatult. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama kõnealuses küsimuses konkreetsed ettepanekud.

Muuhulgas on oluline vahendite koondamine tipptasemel uurimistegevusse — märksõnades väljendatult: avatud uuendustegevuse kultuuri edendamine ja klastrite moodustamine piirkondades.

1.11

Jätkusuutliku mudeli arendamist kõrgtehnoloogilistele piirkondadele on vaja rohkem kui suuri investeeringuid teadustegevusse. Seda näitavad meile muuhulgas Eindhoveni Brainport piirkonna kogemused. Teatud teadmiste rakendamise stimuleerimine väga erinevates valdkondades ja mitmetes uuendustegevuse ahelates hoolitseb uute töökohtade loomise eest kõigil tasanditel ning teadmiste kinnistumise eest piirkonnas. Keskmise suurusega ja väikestel ettevõtetel on seega õigus samasugusele edendamisele nagu teadmiste arendajatel. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles rakendama Euroopa programme ja struktuurifonde enam suunatult ja multiplikaatorina iga piirkonna mõne uuendusahela edendamisel. Sel viisil on võimalik luua palju uusi töökohti, mis pakuksid võimalusi nii ülikoolide, rakenduslike kõrgkoolide kui ka kutseõppeasutuste lõpetanutele.

1.12

Viimasest punktist lähtuvalt palub Regioonide Komitee pöörata erilist tähelepanu Euroopa raamprogrammide ja fondide kättesaadavusele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Meie kogemustest lähtuvalt kujutab eeltoodu endast suurt probleemi ja ilma kättesaadavust lihtsustamata ei ole suurt lootust, et VKEde edendamise ambitsioon osutuks edukaks. Oluline on “avatuma uuendustegevuse kultuuri” loomine, mis muudaks vahendid ja projektid VKEdele kättesaadavamaks ja võimaldaks neid koondatumalt kasutada.

1.13

Piirkondliku uuendustegevuse poliitika kogemustest nähtub, et VKE-dele on kõige kasulikum koostöö suurettevõtetega. Seepärast viitame siinkohal sellele, et Euroopa tööstuspoliitika peaks pöörama enam otsest tähelepanu suurte (1) ja keskmiste või siis väikeste ettevõtete vastastikusele mõjule. Sama oluline on VKEde ja teadusasutuste vaheline vastastikune mõju.

1.14

Lõpetuseks esitame veel mõned märkused võimaluste kohta, kuidas saavutada tugevamalt integreeritud Euroopa tööstuspoliitika. Eelkõige nõuab tähelepanu jätkusuutlikule arengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele suunatud poliitika, sest just siin on tegu Euroopa jaoks olulise väljakutsega. Kõnealuse kavaga saab Euroopa Komisjon aidata kaasa sellele, et arengul jätkusuutliku teadmistepõhise ühiskonna suunas pöörataks Euroopas kiirendatult tähelepanu uutele koostöövormidele ja toote-turu suhetele (!) tervishoiu (meditsiinitehniline uuendustegevus), keskkonna ja energeetika valdkonnas. Euroopa tööstuse jaoks peituvad siin väga huvitavad uued turud.

1.15

Lisaks oleme juba viidanud majanduslike tipptasemel tegevuste koondumise ja spetsialiseerumise suundumusele. Seda saab tugevdada teistes poliitikavaldkondades, näiteks ruumilise planeerimise poliitikas ja moodsa infrastruktuuri valdkonnas. Euroopa poliitika peab sisaldama enam sihipärast tähelepanu suurepäraste tingimuste loomisele (piiriülestele) rahvusvahelistele tipp-paikadele, mis on seotud moodsa Euroopa infrastruktuuriga ja tänu sellele maailmale avatud. Lisaks väärib toetust komisjoni presidendi Barroso idee rajada Euroopa Liidu ülikool. Euroopa Liidus asuva tehnoloogilise tippülikooliga on võimalik ära hoida täiendavat nn talentide sisserännet maailma teistest piirkondadest. On viimane aeg, et Euroopa Liit rajaks asutuse, mis oleks näiteks võrreldav Bostonis asuva MIT-ga.

1.16

Komisjon teeb ettepaneku järgmisteks uuteks algatusteks:

1.17

Komisjoni tegevuskava aluseks olevatest valdkonnauuringutest nähtub, et paljudel Euroopa tööstustel on potentsiaal olla maailma tasandil konkurentsivõimelised. Maailmatasemel tulemuse jaoks on määrav see, mil määral oskab tööstus uute toodete ja tootmisprotsesside puhul arvestada teadmiste ja uuendustegevuse nõuetega.

1.18

Oluline on, et nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid jääksid jõuliselt toetama kõnealust muutuste ja reformide protsessi. Mis puudutab Euroopa Liidu poolset toetust, siis täheldame, et käimasolevad Euroopa Liidu raamprogrammid pakuvad koos (uute) Euroopa Liidu struktuurifondidega tõhusa vahendite kogumi.

1.19

Selliste valdkondade jaoks, nagu seda on masinaehitus- ja aparaaditööstus, on otsustavad suunitlus ja mass, kui tegu on Euroopa strateegilise kavaga. Strateegilised kavad ENIAC (nanoelektroonika tehnoloogiaplatvormi teadusuuringute kava) ja Artemis on antud kontekstis olulise tähtsusega Euroopa ja liikmesriikide investeeringute tagamiseks kõnealusesse valdkonda.

1.20

Lisaks tööstusharude konkurentsipositsioonile suunatud pidevale tähelepanule on siiski ka oluline märkida, et Euroopa heaolu hakkab tulevikus üha enam sõltuma valdkonnaülestest tegevustest. Sellele tuleb pöörata Euroopa Komisjoni tööprogrammis erilist tähelepanu. Tööstuspoliitika võib kaasa aidata kõnealuses valdkonnas toimuvate arengute kiirendamisele, edendades selleks “valdkondade põrkumist”. See viib põhimõtteliselt järskude ja tähelepanuväärsete toote- ja turu-uuendusteni. Teatud hulgas valdkondades hakkab see juba nähtavaks muutuma, siinkohal võib viidata toiduaine- ja farmaatsiavaldkonnale (bioteadused), biomeditsiinialasele tehnoloogiale, autotööstusele ja kõrgtehnoloogilistele süsteemidele.

1.21

Selles suhtes ei ole Euroopa Komisjoni poolt mainitud neli ulatuslikku kategooriat piisavalt katvad. Bioteaduste valdkonnas puudub näiteks oluline molekulaarmeditsiini haru. Lisaks tuleb sõnaselgelt nimetada ka nanoelektroonikat ja sisseehitatud süsteeme. Arvestades valdkonnas praegu toimuvaid arenguid, tuleb ka moe- ja disaintööstus määratleda laiemalt kui “loominguline tööstus”.

1.22

Tööstusalaste tegevuste kokkukuuluvate klastrite edendamine ja uute, kasvavate tööstusalaste tegevuste lihtsustamine tundub niisiis olevat üha olulisem. Komisjon peaks kõnealuse punkti rõhutatumalt ja selgesõnalisemalt oma tegevuskavasse kaasama.

1.23

Nn klastermudel — valitsuse, ettevõtete ja teadusasutuste intensiivsem ja struktuurilisem koostöö — on seejuures kõikide Euroopa piirkondade jaoks otsustav tegur edu saavutamisel. Näidetena võib siin välja tuua järgmised piirkonnad — Stockholm, Baierimaa, Île-de-France, Rhône-Alpes ja Kagu-Holland. Euroopa uuendatud ja tugevamalt integreeritud tööstuspoliitika kontekstis vajab selline klastripõhine lähenemine jõulist toetust.

2.1

Euroopa Komisjoni tegevuskavas tegeletakse edasi Lissaboni strateegia ja Göteborgi eesmärkidega ning on selles suhtes järjepidevalt väljatöötatud dokument. Nagu juba eelnevalt mainitud, sisaldab see dokument meie arvates palju häid ja väärtuslikke plaane. Pole palju inimesi, kes sellega ei nõustuks. Mis aga puudub, on selge tulevikunägemus sellest, mis eristab Euroopat muu maailma konkurentidest.

2.2

Regioonide Komitee soovitab töötada välja innustava ja entusiasmi sisendava nägemuse. Kus on Euroopa aastal 2027? Kuidas on Euroopa tööstused arvestanud 2006. aastal sõnastatud ülesannetega? Kuidas on “arukate piirkondade” kasutamine hoolitsenud majandusliku ja sotsiaalse uuenemise eest kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides? Kuidas on meil õnnestunud pakkuda jätkusuutlikus teadmistepõhises ühiskonnas uusi võimalusi ja turge energeetika, keskkonna ja tervishoiu valdkonnale? Jne, jne.

2.3

Soovitatakse teha suurem panus paljulubavatele arengutele erinevates piirkondades ja seega minna kaasa majandusliku koondumise ja spetsialiseerumisega, mis hakkab Euroopas tulevikus üha enam arenema. Lähtepunkt seejuures on, et tipp-piirkondade edendamine aitab suuresti kaasa laiapõhjalistele majanduslikele ja sotsiaalsetele uuendustele, seda kõigis liikmesriikides.

2.4

Euroopa Liidu uuendatud tööstuspoliitika raames soovitatakse sätestada kriteeriumid paljulubavate juhtivate piirkondade kindlaksmääramiseks Euroopas ja iga liikmesriigis, mis võimaldaks lisaks riiklikele ja piirkondlikele investeeringutele suunata neile ka investeerimisprogrammide vahendid ning toetada nende materiaalsete ja mittemateriaalsete toodete turustamist.

Paljulubavatele arengutele ja uutele piirkondlik-majanduslikele kompleksidele suunatud Euroopa uuendatud tööstuspoliitika peab “uue solidaarsuse” kontekstis pühendama otsest tähelepanu mahajäänud piirkondade edendamisele. Regioonide Komitee teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku rakendada spetsiaalset süsteemi, tehes näiteks piirkondadevaheliste majanduspartnerluste sõlmimise eeltingimuseks vahendite eraldamisele Euroopa Liidu raamprogrammidest ja struktuurifondidest.

2.5

Euroopa tippvaldkondade viimine maailmaklassi tasemele on ja jääb Euroopa tööstuspoliitika oluliseks eesmärgiks. Tuleviku heaolu saab siiski olema üha enam sõltuvuses valdkonnaülestest tegevustest. Euroopa Komisjoni tegevuskavas (“laiad kategooriad”) soovitatakse muuta paremini nähtavaks juba toimuvad, autonoomsed arengud.

2.6

Seepärast soovitab komitee pöörata komisjoni uuendatud tööstuspoliitikas enam tähelepanu valdkonnaülese lähenemise strateegilisele tähtsusele, tunnustades seejuures “valdkondade põrkumisest” lähtuvat jõudu. Selle hädavajalik eeldus on struktuuriline koostöö valitsuse, ettevõtluse ja teadusasutuste vahel, mida nimetatakse ka väljendiga “triple Helix”. Klastermudel on üks Euroopa uue tööstuspoliitika visiitkaarte.

2.7

“Valdkondade põrkumise” edendamine on suunatud uuendustegevusele ja täiesti uutele toote-turu-suhetele tööstuses. See läheb siiski kaugemale tööstusvaldkondadest, uue dünaamika eest hoolitsevad ka põrkumised teiste, sotsiaalsete ja ühiskondlike valdkondadega. Regioonide Komitee viitab kõnealuses kontekstis põrkumisele kunsti ja kultuuriga (loominguline tööstus), kultuuridevahelisele põrkumisele (uus kultuuridevaheline ettevõtlus) või põrkumisele kutseharidusega (uuenenud spetsialistid). Ka nendes valdkondades saab ja peab Euroopa Liit mängima olulist edendavat rolli. Regioonide Komitee kustub Euroopa Komisjoni üles pöörama sellele tähelepanu programmides ja uutes struktuurifondides.

2.8

Just valdkonnaülesed ettepanekud pakuvad võimalusi Euroopa Liidu poliitikas integratsioonile tugeva tõuke andmiseks. Järgmiste punktide osas soovitame täiendavaid rõhuasetusi:

2.9

Euroopa Komisjoni tegevuskava väärtustab õigustatult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuenduslikku jõudu. Kui suurel määral aga jõutakse tegelikult nende ettevõteteni, sõltub suures osas siiski eelkõige Euroopa õigusaktide lihtsustamisest. See, kuidas VKEdele suunatud ettepanekud praegu on koostatud, vähendab märkimisväärselt võimalusi teadus- ja arendustegevuse toetamiseks VKEdes ning see on täielikus vastuolus ülemaailmse konkurentsipositsiooni tugevdamisega. Juba praegu kulutab keskmine VKE Ameerika Ühendriikides seitse korda enam raha teadus- ja arendustegevusele kui VKE Euroopa Liidus.

2.10

Mitte ükski ettevõte ei taha ega saa varsti täita Euroopa Liidu poolt esitatud administratiivseid nõudmisi 15-protsendilise toetuse saamiseks. Regioonide Komitee toetab bürokraatia ulatuslikku vähendamist, mille eesmärk on Euroopa raamprogrammide ja fondide kättesaadavamaks muutmine VKEdele. Selles osas toetatakse jõuliselt kõiki Euroopa Komisjoni ettepanekuid.

Selles suhtes aitab piirkondlike omavalitsuste — kui VKEdele kõige lähemal seisvate ametiasutuste — protsessi kaasamine teha VKEde jaoks ühenduse abi kättesaadavaks.

2.11

Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise olulisteks eeltingimusteks on deregulatsioon ja Euroopa seadusloomest tuleneva administratiivse bürokraatia vähendamine ning nende õigusaktide täpne tulude-kulude analüüs. Seejuures mängib olulist rolli Euroopa õigusaktide mõju analüüs ettevõtlusele (business impact assessment). Mõju analüüsi kvaliteedi tagamise üks eeldus on, et see teostataks objektiivselt ja kolmanda, sõltumatu osapoole poolt. Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekud nii kiiresti kui võimalik. Siinkohal võiks lähtepunktiks olla Hollandis olemasolev sõltumatu audiitororgan (Adviescollege Toetsing Administratieve Lasten, ACTAL).

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/34

1.1

tervitab uut raamstrateegiat, mis on positiivne panus keelelise mitmekesisuse edendamisse ning täiendus komisjoni olemasolevatele algatustele teabevahetuse parandamiseks Euroopa Komisjoni ja kodanike vahel;

1.2

toetab komisjoni kolme peamist eesmärki: (1) ergutada keeleõpet ja edendada ühiskonna keelelist mitmekesisust; (2) edendada tugevat mitmekeelset majandust; ja (3) muuta Euroopa Liidu õigusaktid, menetlused ja teave kodanikele kättesaadavaks nende omas keeles;

1.3

leiab siiski, et sedavõrd oluliste eesmärkide saavutamiseks ei ole kasutada olevad vahendid piisavad;

1.4

tunnustab, et vastutus edasiste edusammude eest mitmekeelsuse valdkonnas lasub valdavalt liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kuid leiab, et teadlikkuse tõstmiseks ning meetmete järjepidevuse parandamiseks erinevatel tasanditel ja kogu Euroopa Liidus on vajalik komisjoni selge toetus;

1.5

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli poliitika rakendamisel, millega edendatakse mitmekeelsust, ja on seisukohal, et seda rolli tuleks teatises selgemalt väljendada;

1.6

kutsub üles rohkem tunnustama sõpruslinnade (town-twinning) algatuste rolli keelte õppimisel ning kultuuridevahelisel suhtlemisel ning usub, et inimeste sedavõrd selge kaasamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil võib vähendada distantsi Euroopa Liidu ja selle kodanike vahel;

1.7

usub ka, et määruse 1/1958 hiljutine muutmine, mille kohaselt käsitletakse iiri keelt alates 1. jaanuarist 2007 Euroopa Liidu ametliku töökeelena, ning nõukogu 13. juuni 2005. aasta järeldused, mis võimaldavad Euroopa Liidu institutsioonidel ja organitel ning liikmesriikidel sõlmida halduskokkuleppeid ja näevad ette nende täiendavate keelte ametliku kasutamise võimaluse, mida tunnustab liikmesriigi põhiseadus kogu riigi territooriumil või selle osal ja mille kasutamine riigikeelena on seadusega lubatud, on täiendavad olulised sammud lõhe vähendamisel Euroopa Liidu ja paljude kodanike vahel;

1.8

tunnustab valdkondlike programmide, nagu Socrates, Euroopa Noored, Leonardo ning Elukestva õppe programm, olulist panust keeleõppe edendamisse Euroopa Liidus. Need on head näited meetmete kohta, mis aitavad kaasa mitmekeelset ühiskonna loomisele ning Regioonide Komitee kordab oma seisukohta, et komisjonil on kõnealustes valdkondades võimalik rohkem ära teha;

1.9

seoses sellega tervitab komitee tõsiasja, et Euroopa Komisjoni käesolevas ettepanekus elukestva õppe ja koolituse integreeritud programmi kohta ei eristata erinevaid Euroopa keeli selliselt, et programm oleks avatud vaid Euroopa Liidu ametlikele töökeeltele (nagu see praegu on);

1.10

on seisukohal, et sisserändajatele tuleb pakkuda igakülgseid võimalusi, et julgustada neid alal hoidma oma emakeelt ning õppima vastuvõtva riigi keelt või keeli. Komitee on arvamusel, et selgemini tuleks tunnustada rikast kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, mida sisserändajate rühmad Euroopa Liitu toovad ning et tuleks pakkuda võimalusi nende keelte õpetamiseks miinimumnõudena. Komitee rõhutab ka vajadust tõlkide spetsialiseerituma koolituse järele, mis on viis sisserändajate ja vastuvõtva kogukonna vahelise suhtlemise edasiseks lihtsustamiseks;

1.11

nõustub, et võõrkeele õppekavades ja struktuurides peaksid kajastuma õpilaste ja üliõpilaste muutuvad vajadused; seetõttu ootab komitee komisjonilt soovitusi võõrkeeleõpetajate koolituse ja keeleõppevahendite ajakohastamiseks;

1.12

toetab Euroopa ühiskonna mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtlemise arendamist teadusharuna ning tervitab komisjoni ettepanekut täiendada keelelise mitmekesisusega seotud teadustegevust õppetoolide võrgustikega, sarnaselt edukaks osutunud Jean Monnet meetmega;

1.13

on teadlik varajase keeleõppe eelistest eeldusel, et õpetajad on saanud eriväljaõppe ning tervitab seega komisjon peagi ilmuvat väljaannet uuringu kohta varajase keeleõppe heast tavast, mis peaks komitee arvates hõlmama piirkondlikku perspektiivi. Komitee loodab, et kõnealuse uuringu raames arvestatakse piirkondliku tasandi pikaajalisi kogemusi selles valdkonnas;

1.14

rõhutab, et kõrgharidusasutusi võiks innustada olema aktiivsemad üliõpilaste ja personali mitmekeelsuse edendamisel ning tervitaks edasisi projekte, mis oleksid sarnased projektiga Euroopa võrgustik kõikide üliõpilaste hulgas keelte edendamiseks;

1.15

nõustub, et kõrgharidusasutustel võiks olla aktiivsem roll mitmekultuurilisuse edendamisel kohalikus kogukonnas laiemalt, luues selleks sidemeid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ettevõtetega;

1.16

nõustub, et mitteingliskeelsetes riikides levinud suundumusel viia õppetööd läbi riigi või piirkondliku keele asemel inglise keeles võivad olla ettenägematud tagajärjed nimetatud keelte elujõulisuse säilimisele. Komitee rõhutab, et nimetatud teemaga tegelemine on tungivalt vajalik ja tervitab ettepanekut uurida kõnealust nähtust üksikasjalikumalt;

1.17

toetab ideed julgustada liikmesriike looma riiklike kavasid, andmaks struktuuri, sidusust ja suundi mitmekeelsuse edendamise meetmetele. Komitee on seisukohal, et kõnealused kavad peaksid andma selged eesmärgid keeleõppeks erinevatel haridusastmetel ning nendega peaks kaasnema jõupingutus teadlikkuse tõstmiseks keelelise mitmekesisuse kultuurilisest olulisusest. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema kaasatud kõnealuste riiklike kavade arendamisse ja rakendamisse;

1.18

usub, et piirkondlikku identiteeti tugevdab vähemuskeelte (vähem kasutatavad) ning piirkondlike keelte kaitsmine ja edendamine. Komitee tunnustab praegust toetust nimetatud keeltele, kuid leiab, et nende väiksusest ning seetõttu haavatavamast olukorrast tingituna tuleb erilist tähelepanu pöörata uute viiside otsimisele nende keelte tuleviku kindlustamiseks;

1.19

toetab Euroopa Komisjoni otsust kaasata võõrkeelteoskus põhipädevuste hulka, milleni kõik Euroopa kodanikud peaksid oma elu jooksul jõudma ning kutsub komisjoni üles koostama vajalikud dokumendid selle rakendamiseks ühiskonnas;

1.20

leiab, et parem keeleoskus suurendab Euroopa Liidu ettevõtete kauplemise võimekust ning tervitab 2006. aastal avaldatavat uuringut napi keeleoskuse mõjust Euroopa majandusele. Komitee on siiski seisukohal, et kõnealune uuring peaks olema suunatud eelkõige keeleoskuse piirkondlikele erinevustele ning et soovitused tuleks teha laialdaselt kättesaadavaks. Komitee toetab ka peagi internetis avaldatavat kokkuvõtet keeleoskuse testimise süsteemide kohta;

1.21

on seisukohal, et tuleb tugevdada meetmeid mitmekeelsuse ja kutsehariduse sidumiseks, et parandada töötajate piiriülest liikuvust, mis on ühenduse tööhõivepoliitika rakendamise üks vahendeid;

1.22

rõhutab, et Euroopa Liidu inglise keelt kõnelevates riikides on toimunud keeli õppivate üliõpilaste arvu kahanemine. Selle languse üks põhjuseid on seotud inglise keelt emakeelena rääkijate veendumusega, et võõrkeelte oskusest saadav kasu või selle vajadus tööturul on tühine, mistõttu üliõpilased ei pea võõrkeelteoskust mitte alati oluliseks oskuseks kõrgkooli pääsemisel või tööturule sisenemisel. Kuigi komisjon esitab viise mitmekeelse majanduse loomiseks, kordab komitee, et rohkem on vaja ära teha teadlikkuse tõstmiseks keelte õppimisega seotud majanduslikust kasust;

1.23

rõhutab, et oluline on juurdepääs eri keeltes edastatavale teabele ning selle teabe kasutamine ja tervitab seega rikkalikku ja mitmekesist sisu ja digitaalteenuseid pakkuva Euroopa ühtse inforuumi loomist;

1.24

leiab, et subtiitritega filmid ja telesaated on hea vahend keeleõppe edendamiseks ning pooldab selle laialdasema kasutamise potentsiaali uurimist;

1.25

on seisukohal, et kõrgharidusasutuses ja mujal tuleb koolitusprogramme pidevalt ajakohastada ning leiab seetõttu, et 2006. aastal tuleks korraldada konverents ülikoolide tõlkekoolituse kohta;

1.26

tervitab i2010 programmi raames käivitatavat digitaalsete raamatukogude projekti ning toetab algatust ühendada ja kooskõlastada Euroopa teadlaste töörühmade töö keeletehnoloogia, masintõlke ja abivahendite koostamise valdkondades.

1.27

tunnistab, et komisjon on viimase kümne aasta jooksul välja töötanud arvukaid mitmekeelsusega seotud algatusi, et aidata kodanikel aru saada sellest, kuidas Euroopa õigusaktid neid mõjutavad ning tervitab ettepanekut kõnealuseid algatusi edasi arendada. Regioonide Komitee arvab siiski, et komisjon peaks tõhustama teavet ning teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis aitavad Euroopa Liidu kodanikel mõista oma keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning kirjandus- ja kunstipärandit kui ühiseid põhiväärtusi. Teadlikkuse tõstmisele suunatud algatused on olulise tähtsusega suurendamaks kodanike teadmisi nende pärandist ning eriti oluline on pöörata siinkohal tähelepanu Euroopa kodanike noorema põlvkonna teavitamisele ametliku ja vabahariduse kõigis etappides;

1.28

kiidab heaks komisjoni jätkuva mitmekeelsuse edendamise oma internetiportaalis (Europa) ja väljaannetes. Komitee tervitab keeleportaali Europa käivitamist, mis annab teavet mitmekeelsuse kohta Euroopa Liidus ja sisaldab uusi keeleõppijatele ja keeleõpetajatele mõeldud portaale. Komitee tervitab ka komisjoni sisevõrgustiku loomist, mis peab tagama, et kõik direktoraadid rakendavad mitmekeelsuse poliitikat ühtselt;

1.29

tuletab kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele meelde, et kodanikega suhtlemisel ja eelkõige Euroopa keeltele pühendatud internetileheküljel tuleks silmas pidada liikmesriikide keeli, mis ei ole küll Euroopa Liidu ametlikud töökeeled, kuid millel on ametliku keele staatus liikmesriigi põhiseaduses. Komitee on seisukohal, et sellisel juhul peaks Euroopa Komisjon lülitama kõnealused keeled kodanikega suhtlemisse;

1.30

leiab, et positiivne algatus on liikmesriikide kohalike tõlkeosakondade rolli suurendamine mitmekeelsuse edendamisel, eelkõige komisjoni sõnumite kohandamisel kohaliku auditooriumi jaoks;

1.31

tõdeb, et oluline on teadlikkuse tõstmine keelelisest mitmekesisusest ning toetab seega liikmesriikides kõrgetasemeliste mitmekeelsust käsitlevate seminaride korraldamist, mille sihtgrupp on ajakirjanikud ning teised arvamuskujundajad;

1.32

on seisukohal, et rahvusvahelise kirjaliku tõlke võistluse korraldamine liikmesriikide koolide vahel on positiivne ning tänuväärne algatus ja julgustab arendama sarnaseid mitmekeelsuse võrdlevaid hindamisi ja võistlusi ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele üle Euroopa;

1.33

tervitab komisjoni ettepanekut moodustada kõrgetasemeline mitmekeelsuse töörühm ning komitee toetab ka mitmekeelsuse teemal ministrite konverentsi korraldamist ja leiab, et ka komiteed tuleks kutsuda kõnealusel konverentsil osalema.

2.1

soovitab selgemalt väljendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kultuuri ja keele edendamisel oma kogukonnas;

2.2

kutsub üles rohkem tunnustama algatuste, nagu Euroregioonide tegevused ja sõpruslinnade algatus, rolli keelte õppimisel ning kultuuridevahelisel suhtlemisel kohalikul tasandil;

2.3

soovitab komisjonil suurendada teadlikkust mitmekeelsusest ja parandada Euroopa Liidu eri tasanditel võetavate meetmete kooskõlastatust, kasutades selleks võõrkeelteoskuse lisamist põhipädevuste hulka, mis peaks igal Euroopa kodanikul olema;

2.4

kutsub komisjoni üles keeleõppe edendamiseks Euroopa Liidus suurendama oma panust valdkondlikesse programmidesse, nagu Socrates, Euroopa Noored, Leonardo ning Elukestva õppe programm, pöörates erilist tähelepanu üliõpilaste liikuvusele Erasmus-programmi raames;

2.5

kutsub teisi Euroopa Liidu institutsioone üles Regioonide Komitee teiste ametlike keelte kasutamise positiivsete kogemuste alusel kontrollima komitees kehtiva korra ülevõtmise võimalusi;

2.6

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel endil võtta osa algatustest, mille raames nende töötajad, vastavalt oma ülesannetele seoses Euroopa integratsiooni ja koostööpoliitikaga, õpivad võõrkeeli, täiendavad ja täiustavad oma võõrkeeleoskusi ning kutsub omavalitsusi üles lisama võõrkeelteoskuse oma haridusprogrammidesse ja –projektidesse, kui see jääb nende pädevusse;

2.7

soovitab osutada suuremat abi sisserändajate rühmadele mitte ainult vastuvõtva maa keele õppimisel, vaid ka nende rühmade keelte ja kultuuride säilimise soodustamisel, ning nõuab selgemat viitamist sisserändajate keeltega seotud poliitilistele meetmetele, mida saab ellu rakendada kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja ettevõtete koostöö ja koostoimimise kaudu;

2.8

rõhutab vajadust tõlkide spetsialiseerituma koolituse järele, mis on viis sisserändajate ja vastuvõtva kogukonna vahelise suhtlemise edasiseks lihtsustamiseks.

2.9

soovitab muuta prioriteediks võõrkeeleõpetajate koolitus ning kutsub komisjoni üles selgemalt visandama tegevuskava võõrkeeleõpetajate koolituseks kõikidel tasemetel;

2.10

soovitab komisjonil täpsustada mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise suhtlemise õppetoolide jaotust liikmesriikides;

2.11

kutsub komisjoni üles edendama rohkem projekte, mis soodustaksid sidemeid kõrgharidusasutuste ja laiema kogukonna, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ettevõtete vahel;

2.12

teeb ettepaneku, et komisjon edendaks mitmekeelsust kõrghariduses projektidega, nagu Euroopa võrgustik kõikide üliõpilaste hulgas keelte edendamiseks;

2.13

kutsub liikmesriike üles tegutsema komisjoni soovituse kohaselt ning vastu võtma mitmekeelsuse ja kultuurilise mitmekesisuse riiklikud kavad;

2.14

soovitab komisjonil esitada selged suunised liikmesriikides mitmekeelsuse riiklike kavade vastuvõtmiseks;

2.15

soovitab selgemalt väljendada piirkondlike ja vähemuskeelte rolli mitmekeelse Euroopa kujundamisel.

2.16

soovitab suunata uuringu keeleoskuse puudulikkuse kohta Euroopa Liidus eelkõige keeleoskuse piirkondlikele erinevustele ning on seisukohal, et uuringust tulenevad soovitused tuleks teha laialdaselt kättesaadavaks;

2.17

kutsub komisjoni üles tõhustama oma kampaaniaid, mis on suunatud teadlikkuse tõstmisele keeleõppega seonduvast majanduslikust ja kultuurilisest kasust;

2.18

kutsub komisjoni üles tõhustama teavet ning teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis aitavad Euroopa Liidu kodanikel mõista oma keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, kirjandus- ja kunstipärandit ja ühiseid põhiväärtusi, ning panema erilist rõhku teadlikkuse tõstmisele Euroopa kodanike noorema põlvkonna hulgas. Samuti soovitab komitee rohkem toetada ELi kodanikke teistesse Euroopa riikidesse tööle asumisel vastuvõtva riigi keele õppimisel, sealhulgas keeleõpe ametialastel eesmärkidel;

2.19

kordab arvamuskujundajate hulgas teadlikkuse suurendamise olulisust keelelise mitmekesisuse väärtusest ning kutsub seetõttu komisjoni üles nimetatud rühmade hulgas tugevdama mitmekeelsust puudutavaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/38

1)

jätkuvalt leidub nõuetele mittevastavaid laevu ja on vaja lisajõupingutusi võitlemaks selliste lipuriikide, klassifikatsiooniühingute, laevaomanike, laevajuhtide, prahtijate, terminali operaatorite ja laevakaptenitega, kes jätkavad vastutustundetul viisil tegutsemist eesmärgiga saada kommertskasu ning ignoreerivad rahvusvahelisi eeskirju ja ohutustavasid;

2)

laevaõnnetusi ja ohtlikke juhtumeid, milles kaotati inimelusid ja reostati ookeane, piirkondlikke ja kohalikke ranniku- ja merealasid, põhjustades sel viisil majanduslikku kahju, tõsist keskkonnareostust ja märkimisväärset muret rahva hulgas;

3)

vilka ja konkurentsivõimelise Euroopa meretranspordisüsteemi tähtsust piirkondade ja linnade jaoks, mis on peamiselt seotud merendussektori, ekspordi ja majandussidemetega;

4)

vajadust tagada ELi merendusstrateegia kooskõlastamine, nõuet vastastikuste koostoimete ja potentsiaali järele, mis pakuks piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele realistlikke lahendusi;

5)

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on Euroopa Liidu transpordivaldkonna meetmete puhul väga olulised, kuna tihti on seadusandlik ja täidesaatev pädevus Euroopa Liidu, liikmesriikide ja piirkondade vahel jaotatud;

6)

uute õigusaktide ettepanekute raamistik peab:

1.1

arvab, et lipuriikide vastutuse suurendamine ja IMO konventsioonide ning nende kehtivate assamblee resolutsioonide ja muudatuste tõlgendamise ühtlustamine tooks märkimisväärset kasu Euroopa laevastikule;

1.2

on arvamusel, et esitatud konkreetne ettepanek suurendada survet standarditele mittevastavatele laevadele, premeerides korralikult töös hoitavaid laevu ja suurendades survet lipuriikidele, et nad tegutseksid kooskõlas IMO konventsioonidest tulenevate kohustustega, on õige tee edasi;

1.3

nõustub IMO resolutsiooni A.847(20) tühistamise ja selle asendamisega IMO resolutsiooniga A. (...) (23), mille kohaselt peavad liikmesriigid tõhusalt ja järjepidevalt täitma oma kohustusi lipuriikidena vastavalt IMO konventsioonidele, võttes seejuures arvesse IMO resolutsiooni A. (...) 23;

1.4

usub, et majanduslikke ja sotsiaalseid moonutusi ning puuduliku kvalifikatsiooniga meeskondade kasutamist, mis tuleneb IMO konventsioonide erinevast tõlgendamisest lipuriikide poolt, on vaja korrastada;

1.5

on arvamusel, et parim viis IMO konventsioonide ja kõigi kehtivate assamblee resolutsioonide ja muudatuste tõlgendamise ühtlustamiseks on kasutada kogu ELis ühetaolist konventsioonide tõlgendust, sama, mida IMO ise kasutab;

1.6

kinnitab, et kogu ELis tuleb ühtlustada koolitusnõudeid mereerialadel kutsekvalifikatsiooni saamiseks, kusjuures see peaks moodustama lahutamatu osa pädevustunnistuste vastastikuses tunnustamises;

1.7

on mures võimaluse ja harjumuse üle klassifikatsiooniühingut ja/või lipuriiki vahetada, kui tekivad lahkhelid laevaomanike/laevajuhtide ning klassifikatsiooniühingu ja/või lipuriigi vahel küsimustes, mis on seotud ohutuse, laeva mehitamise, hooldamise, varustuse ja laeva töös hoidmisega;

1.8

teeb ettepaneku, et klassifikatsiooniühingud ja lipuriigid nõuaksid laevadelt enne klassifikatsiooniühingu ja/või lipuriigi vahetust täielikku vastavust IMO konventsioonidele. Lisaks peaks täielik vastavus IMO resolutsioonidele olema eeltingimus laeva tunnustamiseks klassifikatsiooniühingu ja/või lipuriigi poolt ning laeva jäämiseks oma klassi ja registrisse;

1.9

väljendab oma nõusolekut, et olemasolevad merendusvaldkonna töötajaid käsitlevad õigusaktid koondataks üheks õigusaktiks, mis peaks sisalduma kõnealuses direktiivis;

1.10

rõhutab oma muret meremeeste tööaja, pidevast ületöötamisest tingitud väsimuse ja ületöötamise ning ebapiisavate puhkeaegadega seotud võimalike eksimuste, õnnetuste, kahjude ning reostuste pärast;

1.11

on arvamusel, et juhul kui õigus vabastada laevad põhiliste lipuriigi suhtes kehtivate eeskirjade täitmisest jäetakse üksnes ühe ameti otsustada, võib olla ja ongi tulemuseks liikmesriigiti erinev ohutustase ja eri lipuriikide vahelise konkurentsi kahjustamine. Seepärast peaks eeskirjade täitmisest vabastamise õigus piirduma nt üksnes sõjalaevadega;

1.12

soovitab nõukogu 1998. aasta märtsi direktiivi 98/18/EÜ artikliga 12 sätestatud praegu reisilaevadele kehtivate tehniliste ohutusstandardite ühtlustatud tõlgendamist kohaldada kõigile kauba- ja kalalaevadele;

1.13

toetab võimalikult tihedat koostööd veeteede ametite ning kohalike omavalitsuste vahel eesmärgiga võtta vastu integreeritud lähenemine küsimustes, mis on seotud merenavigatsiooni ning mõjuga piirkondlikule majandusele ja sotsiaalsele arengule;

1.14

nõustub, et liikmesriikide veeteede ametitel peaks oma lipuriigi kohustuste täitmiseks olema võimalik kasutada asjakohaseid ressursse;

1.15

toetab direktiivi sätteid, mis käsitlevad liikmesriigi lipu all sõitvate laevade, samuti liikmesriigi registrist kustutatud laevade kohta olulist teavet sisaldavate andmebaaside väljatöötamist;

1.16

nõustub IMO pakutud liikmesriikide auditeerimiskavaga, kuid nõuab, et kõnealune auditeerimiskava muudetakse kohustuslikuks ning see peab saama kvaliteedisertifitseerimiskava osaks kooskõlas kas ISO või Euroopa Komisjoni määratletud samaväärsete standarditega;

1.17

väljendab muret seoses laevakaptenite kuritegelikuks kuulutamise ja halvustamisega. Kuigi esineb juhtumeid, mil kuritegelik süü võib olla ilmne, on see enamasti ebaõige, kohatu ja väga kahjulik elukutse suhtes, mille esindajad teevad väga edukalt küllaltki rasket, stressirohket ning mõnikord ohtlikku tööd;

1.18

tunnistab muret selle üle, et kärpida võidakse Euroopa riikide vetest läbisõitvate laevade “rahumeelse läbisõidu õigust” ja “laevajuhtimise vabadust” ilma ühtegi sadamasse sisse sõitmata. Neid õigusi tuleb ohutuse huvides nii palju kui võimalik austada. Mereveondusele tuleb selgeks teha, et läbisõitvatel laevadel on kohustus laevaliikluse korraldamise süsteemis korrektselt navigeerida ja aruandluskorda järgida;

1.19

on mures võimaliku lisanduva halduskoormuse pärast laeva vanempersonalile, kui laev peab teatama, et peab ülevaatusele minema, ja samuti esitama kindlustussertifikaadi. IMO ettepanekut lihtsustada sertifitseerimisülevaatusi, viies elektroonilised sertifitseerimisprotsessid üle internetti, tuleks laiendada ka kindlustusele ja see peaks muutuma kohustuslikuks. Märkus 1.18 kehtib ka sadamariigi kontrolli direktiivi ettepaneku kohta.

—

rasketes ilmastikuoludes metsamaterjali tekilastid nihkuvad,

—

suurtel laiuskraadidel võivad metsamaterjali tekilastid talvel jäätuda.

2.1

usub, et sadamariigi kontrolli tugevdamine ja parandamine tuleb ühendusele kasuks;

2.2

nõustub, et laevad ülevaatuse tugevdamisel on otsene keskkonnamõju ning positiivne majanduslik ja sotsiaalne tagajärg, sealhulgas õiglasemad konkurentsitingimused meretranspordi jaoks;

2.3

väljendab muret selle üle, et sadamariigi kontrolli tõhustamiseks kasutatakse lootside abi, kohustades neid teavitama puudustest ja teostama täiendavaid sadamariigi ja lipuriigi kontrolle. Lootsid on oskuslikud navigatsioonis ja laevade juhtimisel, kuid neid ei ole koolitatud sadamariigi või lipuriigi kontrolle läbi viima;

2.4

juhib tähelepanu asjaolule, et laiendatud kontrolli üle otsustamisel ei tohiks lähtuda üksnes laeva vanusest. Laeva juhtimine ja hooldamine, sellega veetud lastid, reisidel läbitud merepiirkonnad — kõik need mõjutavad laeva seisukorda. Suhteliselt uus, kuid halvasti ehitatud laev, mida hooldatakse vähe või üldse mitte ja mille tööshoidmine toimub lohakalt — mis on tingitud ebapiisavast majandamisest, vähesuutlikust ja puuduliku kvalifikatsiooniga, kuid odavast meeskonnast, kes on lastimis-, lossimis- ja ballastimistööde ajal ülemäärase pinge all –, ja laev, mis on enamasti seilanud halbades ilmastikuoludes, on halvemas olukorras ning kujutab endast märgatavalt suuremat õnnetuste ja reostuse põhjustamise ohtu kui hästi ehitatud vanem laev, mida korralikult hooldatakse ning parimate tavade kohaselt mehitatakse ja töös hoitakse;

2.5

nõuab, et igal aastal tuleb kontrollida 100 % ELi sadamaid külastavatest laevadest. Välja arvatud juhul, kui olukord seda nõuab, soovitab komitee siiski iga laeva kontrollida üldiselt üks kord aasta jooksul. Pärast kõnealus(t)e kontrolli(de) teostamist tuleb kontrolli tulemused viivitamatult teha teatavaks ELi sadama- ja lipuriikidele.

2.6

nõustub täielikult inimtegurit käsitlevate sätete tugevdamise kavatsusega.

3.1

kiidab heaks ennetusliku külje sissetoomise, mis võimaldab operatiivselt hallata meresõiduga seotud ohtusid ühenduse tasandil, moodustades ühe osa ELi mereohutuspoliitikast;

3.2

soovitab automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) kasutamist kõigil kalalaevadel nii rannikuvetes kui avamerel ja mitte piirduda vaid üle 15 m pikkuste laevadega. Just väiksemad laevad on suuremas ohus, kuna neid on nii visuaalselt kui ka radari abil raske märgata, eriti kui laev on ehitatud puidust või klaasplastist (GRP);

3.3

nõustub täielikult, et vaja on parandada operatiivtoiminguid, et need vastaksid tõhusalt hädaolukordadele, kui laevad satuvad merehätta; nõustub samuti merehätta sattunud laevade vastuvõtmisega seonduvate võimalike majanduslike kahjude garantii küsimuste tähtsusega.

4.1

nõustub komisjoni ettepaneku üldeesmärgiga parandada meresõiduohutust ning näha ette selged ühenduse suunised tehniliste juurdluste teostamiseks raskete laevaõnnetuste korral ja kogemustest tagasiside saamiseks, ning kõnealuste juurdluste tähtsusega;

4.2

toetab sätet, et õnnetuste juurdlused peaksid lähtuma IMO põhimõtetest ja soovitustest ning olema suunatud riskide vältimisele ja samuti sellele, kuidas õigusakte, laevade kasutamist, valmisolekut hädaolukordadeks ja neile reageerimist parandada;

4.3

rõhutab vajadust kasutada laialdaselt IMO raames laevaõnnetuse uurimiseks väljatöötatud mudeleid ja meetodeid;

5.1

nõustub vajadusega klassifikatsiooniühingute, nende filiaalide ja nendes osalevate ettevõtete tõhusa kontrollimise ja auditeerimise ning kohustuste täitmata jätmise korral karistuste kehtestamise järele ning rahvusvahelisel ja ühenduse tasemel ammendavate tehnilise ülevaatuse mehhanismide loomise järele, mis võimaldavad usaldusväärset teavet laevade tegelikust seisukorrast;

5.2

toetab ettepanekut, et tunnustatud organisatsioonid peaksid looma ühise hindamise ja kvaliteedi tõendamise struktuuri. See struktuur peab olema sõltumatu ja omama kõiki vajalikke vahendeid põhjalikuks ja pidevaks tööks, et pakkuda välja nii individuaalseid kui kollektiivseid parandusmeetmeid tunnustatud organisatsioonide töö kvaliteedi parandamiseks;

5.3

nõustub, et tuleb laiendada tunnustatud organisatsioonide koostööd, et tagada nende tehniliste määruste kokkusobivus ning see, et kõnealuseid määrusi ja rahvusvahelisi konventsioone tõlgendataks ja kohaldataks ühetaoliselt. Selle tulemusel saadakse ühine hindamisbaas ning ka vahendid, millega on võimalik rakendada eespool nimetatud parandusmeetmeid, et tagada ühenduses ühtne ohutustase, klassifikatsiooniühingute tehniline koostöö, määruste kokkusobivus ja rahvusvaheliste konventsioonide tõlgendamisel IMO tõlgenduse aluseks võtmine kogu ELis, mis (kõik) peaks omakorda viima klassifikatsioonitunnistuste ja laevaseadmestiku tõelise vastastikuse tunnustamiseni;

5.4

nõuab punkti 31 viimase rea “ja kaasama sellesse vajaduse korral lipuriigi” muutmist järgnevalt: “ja tegema kõnealuse teabe lipuriigile viivitamata kättesaadavaks”.

6.1

nõustub algatusega kaasata Ateena konventsioon ühenduse kohustusliku kindlustuse õigusesse ja mitte lasta laevaomanikel oma äranägemise järgi kaitse ja hüvitamise (P&I) klubisid valida;

6.2

tervitab algatust laiendada Ateena konventsiooni sätete kohaldamist siseriiklikule liiklusele, kuid ei pea soovitavaks kohaldamisulatuse laiendamist kogu siseveetranspordile; palub komisjonil selgitada mõistet “siseveetransport” ning soovitab piirduda siin vähemulatuslike meetmetega;

6.3

nõustub, et meresõidu vahejuhtumite osas tähendab 2002. aasta Ateena konventsiooni protokoll otsese vastutuse korra kehtestamist. Kõnealune otsese vastutuse eesmärk on parandada hagejate olukorda, kuna vastutus ei sõltu vedaja süüteost ega hooletusest ja seega ei pea hageja tõestama vedaja vastutust;

6.4

märgib, et laevaomanikud ja P&I klubid on väljendanud reservatsiooni seoses Ateena konventsiooni artikli 3 lõikega 1, mis käsitleb vastutust terrorismi põhjustatud vahejuhtumite eest;

6.5

rõhutab vajadust jõuda rahvusvahelist heakskiitu leidvate ettepanekuteni, sest ainult niiviisi pääseks ummikust, mis tuleneb kindlustajate keeldumisest nõustuda uute vastutuse piirmäärade ja seonduvate kindlustusnõuetega komisjoni määruse ettepanekus sätestatud kujul.

7.1

nõustub Euroopa Parlamendi sooviga “üldise ja ühtse Euroopa merepoliitika Euroopa mereohutusruumi loomiseks, mis tugineb eelkõige vastutuskorra kehtestamisele kogu mereveoahela lõikes”;

7.2

leiab siiski, et igasugune merereostusega seotud vastutuse ja kahjude hüvitamise kord tuleb vastu võtta rahvusvahelisel tasandil;

7.3

toetab kehtivate eeskirjade võimalikku muutmist, millega pannakse vastutus peale laevaomanike ka teistele isikutele ning kehtestatakse laevaomanikele piiramatu vastutus ohutusalaste kohustuste jämeda või tahtliku eiramise korral;

7.4

rõhutab, et kõik vajalikud tsiviilvastutuse konventsiooni tehtavad muudatused peavad tagama tasakaalu mõlema osapoole (laevaomanikud ja prahtijad) vahel, põhinedes laevade kasutajate vabatahtlikult võetud kohustuste ettepanekutel;

7.5

nõuab, et mõiste “peale laevaomanike ka teised isikud” hõlmaks laevajuhte ja prahtijaid;

7.6

väljendab muret seoses vajadusega olla kooskõlas rahvusvahelise õigusega direktiivi rakendamisel;

7.7

soovitab lisada laevakaptenid mõiste “peale laevaomanike ka teised isikud” alla üksnes juhul, kui nad käitusid oma töökohuseid täites äärmiselt lohakalt;

7.8

väljendab muret erinevuse üle direktiivi ning Haagi reeglite/Haagi-Visby reeglite ja Hamburgi reeglite vahel, mis reguleerivad laevaomanike vastutust konossementide, mereveokirjade ja mereveolepingu alusel, nagu neid kasutatakse rahvusvahelises meretranspordis, tekitades seega võimaliku segaduse kohaldatava vastutuse korra üle, kuna kõnealuse direktiivi sõnastusest ei selgu üheselt mõistetavalt, kas see kehtib üksnes reostuskahjudele või hõlmab ka kolmandatele isikutele tekitatud kahju;

7.9

nõustub komisjoniga, et kohustusliku kindlustuskorra kehtestamine aitab võidelda standarditele mittevastavate laevade vastu;

7.10

nõuab, et laeva kindlustuspoliisi sõnastus väljendaks selgelt, et kaetakse ohututele kohtadele tekitatud kahju.

—

tagatakse, et prahtijad on kohustatud kasutama ainult nõuetele vastavaid laevu;

—

nõuetele mittevastavate laevade kasutamisel madalatest prahihindadest tulenev äriline eelis kaob, kuna finantstagatisegaseotud kulud kasvavad, sest nõuetele mittevastava laeva kasutamine kujutab endast lisariski;

—

prahtijatel ei ole rahaliselt soodne kasutada nõuetele mittevastavaid laevu ja neile jagub vähem veoseid;

—

seega väheneb huvi töös hoida, prahtida ja kasutada nõuetele mittevastavaid laevu ning kõnealuste laevade omanikud on sunnitud kas viima laeva, meeskonna ja töö täielikku vastavusse rahvusvaheliste eeskirjadega või nad lammutama.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/51

1.1

tervitab algatuse ettepanekut digiteerida Euroopa kultuuripärand ja luua digitaalsed raamatukogud ning rõhutab, et see on põhikomponendiks komisjoni algatuses “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”, mille täielik rakendamine on tingimus Euroopa konkurentsivõime parandamiseks;

1.2

rõhutab, et kultuuripärandi digiteerimist, online-juurdepääsu ja digitaalset säilitamist tuleks edendada kõigis Euroopa riikides, piirkondades ning linnades ja keeltes viisil, mis toetab kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse säilimist. Lähtepunkt peaks olema kultuuri, sh vähemuste kultuuride väärtustamine ja kultuurisaavutuste säilitamine tulevastele põlvedele;

1.3

tuletab meelde, et mujal maailmas toimub kultuuripärandi digiteerimise kiire areng, ning rõhutab, et Euroopa kultuuripärandi ja kirjanduse digitaalselt kättesaadavaks tegemine laiale publikule on Euroopa teadmistepõhise ühiskonna edu tingimus ning teisalt toetab see Euroopa piirkondade ja linnade arengut;.

1.4

hindab seda, et komisjoni teatises tuuakse välja peamised väljakutsed ja mitmed lahendamata tehnilised, õiguslikud ja finantsilised küsimused seoses kultuuripärandi digiteerimisega, ning märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad samme edasiliikumiseks selles küsimuses;

1.5

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kõigi infoühiskonna strateegiate tähtsaimad rakendusorganid ning sageli on nad raamatukogude haldajad. Seega tuleks digitaalraamatukogude algatuses piisavat tähelepanu pöörata kohalikule ja piirkondlikule mõõtmele;

1.6

arvab, et kultuuripärandi digiteerimise edendamine kõigis ELi liikmesriikides on äärmisel oluline, ning rõhutab, et digiteerimisest saab kasu ainult siis, kui laiaulatuslikult edendatakse (sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil) online-juurdepääsu kultuuripärandile ja arendatakse intelligentset teabeotsingut;

1.7

märgib, et digiteerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab suuri ressursse ja hõlmab materjali pidevat hooldust, ajakohastamist ja konverteerimist, ning nõustub komisjoniga kasu suhtes, mida digiteerimine annab kultuuripärandi säilitamise ja sellele juurdepääsu osas;

1.8

tuletab meelde, et digitaalne materjal koosneb nii digiteeritud analoogkujul materjalist kui uuest materjalist, mis on kohe algselt digitaalkujul loodud;

1.9

märgib, et digitaalraamatukoguteenused liikmesriikides hõlmavad komponente, mis loodi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja mis on omavahel elektrooniliselt seotud. Selle edukaks toimimiseks on vaja koostööd ja koordineerimist Euroopa tasandil;

1.10

arvab, et raamatukogudel on kaalukas roll kultuuripärandi ja kirjanduse online-keskkonnas kättesaadavaks tegemisel, sest just raamatukogude abiga on võimalik selle materjaliga kõige paremini avalikkuseni jõuda, aga märgib samas, et raamatukogude koostöö arhiivide, muuseumite, teiste kultuuriasutuste ja asjaomaste osapooltega antud valdkonnas on äärmisel oluline.

2.1

rõhutab, et digiteerimise peamine eesmärk ei ole asendada traditsioonilisi trükiseid ja teisi füüsilisel kujul kättesaadavaid kultuurimaterjale, vaid luua analoogkujul materjali kõrvale digitaalne materjal ja edendada teabe kättesaadavust;

2.2

rõhutab, et ainult väga väike osa Euroopa kultuuripärandist on digiteeritud ja selles osas ootab ees väga suur töö, samuti on vaja välja töötada uued rahastamisvormid, sh koostöö erasektoriga;

2.3

märgib, et väikestes riikides ja keelepiirkondades on digitaalmaterjali turg siiamaani olnud suhteliselt väike, kuigi digitaalmaterjali tootmisega seotud püsikulud on peaaegu samas mastaabis nagu suurte keelte piirkondades, ning rõhutab, et tänu tehnoloogilisele arengule on digitaalraamatukogude arendamisel juba võimalik ja ka vajalik arvestada erinevate keelepiirkondade kasutajate vajadustega;

2.4

märgib, et suuremale osale Euroopa vanemast kultuuripärandist autoriõigusepiirangud ei kehti ja see kultuuripärand on teabevõrkudes kättesaadav. Kuna aga hilisema kultuuripärandi puhul see nii ei ole, siis on komisjoni ettepanek teha hilisema kultuuripärandi osas muudatused autoriõigusealastesse õigusaktidesse äärmiselt asjakohane;

2.5

märgib, et mõnes riigis on juba märke, et mõned ühiskonnagrupid jäävad digitaaltehnoloogia arengus maha, ning arvab, et piisavad võimalused interneti kasutamiseks ja interneti kasutamise juhisteks peaksid olema kättesaadavad ka kõige ebasoodsamas olukorras olevatele sotsiaalgruppidele;

2.6

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on väga oluline roll kultuuripärandi autorite ja omanikena, samuti vastutajatena kõigile võimalikult võrdse juurdepääsu tagamise eest infoühiskonnateenustele;

2.7

rõhutab, et võimalus, mida pakuvad avalikud raamatukogud paljudes Euroopa riikides — juurdepääs traditsioonilistele trükistele –, on ka praegu väga tähtis, aga raamatukogud peaksid avalikkusele pakkuma ka interneti kasutamise ja online-teenuste võimalust. Et arvestada online-teenuste lõppkasutajate ja nende kohalike vajadustega, peab kõnealuste teenuste korraldamine toimuma kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seda tuleb arvestada ka raamatukogude tegevuse riiklikus rahastamises;

2.8

märgib, et kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad erinevates raamatukogude või muudes konsortsiumides, millel on võrguserveri keskkond ja mis pakuvad erinevaid teenuseid, siis tuleb tagada, et neile antakse selles kontekstis piisavalt võimalusi otsustusprotsessi mõjutamiseks;

2.9

tervitab seda, et komisjon toob välja väljakutsed digiteeritava materjali valikul, ning peab oluliseks, et esmalt pööratakse piisavalt tähelepanu valikukriteeriumitele, mis arvestavad kohalike ja piirkondlike vajadustega, samuti tuleks leida tasakaal ühelt poolt avalikkuse nõudlusel põhinevate ja teiselt poolt materjali säilitamise eesmärgil põhinevate valikukriteeriumite vahel;

2.10

kiidab heaks ettepaneku välja töötada strateegiad digiteeritud kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks, nii et kultuuripärandi digiteerimiseks kasutatud ressursse ei raisata, kui toimuvad muutused tehnilistes süsteemides ja tarkvaras;

2.11

arvab, et ettepanek luua liikmesriikides kompetentsikeskused on huvitav idee, ning rõhutab, et keskuste oluline ülesanne oleks ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil vajalike oskuste ja oskusteabe tagamine ning samuti hea tava levitamine.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/53

1.1

tervitab komisjoni teatist kaasaegse VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks kui VKE-poliitika hoogustamise vahendit, mis suunab poliitika uuesti kõige olulisematele elementidele ning süvalaiendab ühenduse meedet, et saavutada suurem tõhusus;

1.2

toetab kaasava VKE-poliitika edendamist, mis tunnustab VKEde mitmekesisust seoses nende suuruse, omandivormi ja sektoriga ning pakub laialdast kohandatud toetust ja arvestavat õiguskeskkonda vastamaks Euroopa Liidu VKEde mitmesugustele vajadustele;

1.3

tunnustab teatises viidet kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile, kuid leiab, et see võiks olla veelgi selgesõnalisem seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste äärmiselt olulise rolliga VKEde toetajana, nende arengut ja äritegevuse üleviimist võimaldava soodsama keskkonna pakkujana ning VKEde kaupade ja teenuste suurte tarbijatena;

1.4

tunnistab, et VKE-poliitika tõelise tõhususe tagamine kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusvaldkonda ning innustab liikmesriike tagama, et nende riiklikes reformikavades esitataks konkreetsed meetmed VKEde rajamise ja arendamise toetamiseks;

1.5

juhib tähelepanu komitee teostatud analüüsile riiklike reformikavade ettevalmistamise kohta ning eelkõige konsultatsiooni puudumisele kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, ja tervitab sellega seoses 2006. aasta märtsikuise Euroopa Ülemkogu toetust komitee jätkuvale tööle riiklike reformikavade väljatöötamisel;

1.6

on seisukohal, et edukaks VKE-poliitikaks on äärmiselt oluline, et seda rakendaksid ja selle rakendamisele pühenduksid kõik sidusrühmad, ning leiab, et selleks oleks komisjon pidanud saavutuste mõõtmiseks seadma teatises mõned konkreetsed sihid ja tähtajad;

1.7

tunnustab VKEde temaatika prioriteetsust Austria eesistumisajal ning tervitab 2006. aasta märtsikuise Euroopa Ülemkogu otsust seada ettevõtluspotentsiaali avamine — eelkõige VKEde osas — üheks prioriteetsete tegevuste erivaldkonnaks. Lisaks rõhutab komitee Euroopa Nõukogu poolset riiklike reformikavade rakendamise täielikku ja avatud hindamist ning eelkõige VKEde programmidest kasusaamise hindamist tulevikus;

1.8

toetab piisava eelarve eraldamist konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmile (CIP), kuna tegemist on ühenduse VKE-poliitika olulise vahendiga;

1.9

leiab, et igasugust ettevõtlust tuleb julgustada ja toetada; tervitab tõsiasja, et teatises tunnistatakse, et naisettevõtjate, noorte, vähemusi esindavate ja vanemate ettevõtjate vajadusi ei ole piisavalt arvestatud; märgib, et nimetatud sotsiaalseid rühmi ei saa käsitleda koos, ja rõhutab, et iga rühma puhul tuleb vastu võtta eri meetmed — vajadused võivad riigiti või isegi rühmadesiseselt erineda. Lisaks leiab komitee, et kirjeldatud ettepanekutes piirdutakse võrgustike loomise toetamisega ning nii mitmekesiste sihtrühmade ettevõtlustaseme tõstmiseks on vaja konkreetsemaid ettepanekuid, mis tuleks koostada Euroopa Ülemkogu poolt 23.–24. märtsil 2006 vastuvõetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti eeskujul ning mida tuleks laiendada teistele rühmadele;

1.10

rõhutab kohalike ja piirkondlike algatuste väärtust ettevõtlusalaste hoiakute soosimisel ja ettevõtlusalase hariduse edendamisel koolisüsteemi kõigil tasanditel, kuid on seisukohal, et paljud haridus- ja koolitusalased algatused ei arvesta piisavalt VKEde vajadusi ega ole piisavalt paindlikud;

1.11

tervitab ettepanekut luua Euroopa ettevõtlusauhinna konkurss, et tutvustada parimaid tavasid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning julgustada potentsiaalseid ettevõtjaid;

1.12

juhib tähelepanu positiivsema suhtumise vajalikkusele kaalutletud ja põhjendatud äririski ja äritolerantsuse osas ühiskonnas üldiselt, kuid konkreetsemalt pangandus- ja avalikus sektoris ning kutsub liikmesriike üles tagama soosivama ettevõtluskultuuri kogu Euroopa Liidus ja väärtustama rohkem igasugust ettevõtluskogemust, mis ettevõtjal võib olla;

1.13

tervitab Euroinfo keskuste läbivaatamise ettepanekut komisjoni poolt, kuna leiab, et Euroinfo keskuste tegevus ning nende võime pakkuda igakülgset toetust ja nõustamistegevus VKEde rahvusvaheliseks muutmisel on olnud liikmesriigiti erinev; samuti rõhutab, et võrgustiku liikmete ülesanded ja vastutusala peaksid olema selgelt määratletud ning tuleks luua kooskõlastusmehhanismid teiste osalejatega, nagu Euroopa Liidu Infokeskusega (Europe Direct), et vältida teabe- ja nõustamisteenuste pakkumise dubleerimist ning lihtsustada vahendite tõhusat kasutamist;

1.14

tervitaks ettepanekuid tõhustada programme VKEde ligipääsu parandamiseks infotehnoloogiale, mis võimaldab neil suurendada konkurentsivõimet ja siseneda uutele turgudele;

1.15

märgib komisjoni ettepanekut seoses VKEde riigihangetele juurdepääsu parandamisega;

1.16

on seisukohal, et standardimisele suunatud jõupingutused ei tohi suurendada bürokraatiat, mis avaldaks VKEdele negatiivset mõju;

1.17

tervitab komisjoni soovi lihtsustada reegleid ja määrusi ning lihtsustada VKEde osalemist ühenduse programmides, kuid sooviks samas suuremat selgust selle saavutamise osas ning tagajärgede osas ühenduse fondide toetusi väljastavatele organisatsioonidele;

1.18

toetab pühendumist tulevaste õigusaktide sõelumisele ning innustab komisjoni tegema koostööd VKEde esindajatega tagamaks, et uued õigusaktid ei piiraks VKEde kasvu- ja uuendustegevuse potentsiaali;

1.19

märgib väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete saadiku eluliselt tähtsat rolli, mis tagab, et Euroopa Liidu poliitika oleks VKEde sõbralik, kuid on mures piisavate vahendite eraldamise ning eelkõige saadikule vajaliku staatuse ja poliitilise mõjuvõimu andmise osas eesmärkide saavutamise tagamiseks;

1.20

tervitab ettepanekut, et “kõigepealt mõtle väikestele” põhimõtet rakendataks kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ning sooviks, et VKEdele antaks ühenduse ettepanekute mõju hindamise menetluses suurem tähtsus;

1.21

toetaks ka teisi algatusi VKE-poliitika arendamise sidusamaks ja prognoositavamaks muutmiseks, et VKEdel oleks võimalik tagajärgi ennetada ning nendeks paremini valmistuda;

1.22

märgib käibemaksu ühes kohas tasumise süsteemi (“one stop shop”) edu, mis on olnud väga tõhus VKEde arengu toetamisel ja ergutamisel mitmes Euroopa piirkonnas, tunnistab nende potentsiaali infopunktidena riigihangetealase teabe andmisel ja avalike teenuste lepingute andmise menetluse selgitamisel, samuti kutsub üles panema kõnealusele lähenemisele üldiselt suuremat rõhku, näiteks korraldades foorumeid ja seminare parimate tavade kohta, mis võimaldavad levitada parimaid piirkondlikke algatusi nimetatud valdkonnas;

1.23

tervitab pühendumist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osaluse suurendamisele Euroopa Liidu programmides ja algatustes, kuid on seisukohal, et tuleb jälgida konkreetse programmiga seotud kohustusi, tagamaks kohustuste tegeliku täitmise;

1.24

sooviks selgemat ülevaadet VKEsid toetavate ELi struktuurifondide rollist ja abi tasemest ning ühenduse muude vahendite panusest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poliitikasse ning soovib näha ühtsemat lähenemist VKEsid toetavate programmide elluviimisele;

1.25

tunnistab VKEde uurimistegevuse ja tehnoloogiliste algatustega ühendamise tähtsust ning raskusi, millega VKEd uurimis- ja uuendustegevusele ning intellektuaalsele omandile juurdepääsul ja selle kasutamisel kokku puutuvad, kuid kutsub üles seoses uute ideede eduka kohandamise toetamisega vastu võtma diferentseeritud lähenemisviisi väiksemate ja mittetehnoloogiliste VKEde osas;

1.26

toetab koostööalgatusi kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, ettevõtete ja ettevõtete ühenduste, akadeemiliste ringkondade, kõrgkoolide ja teaduskeskuste vahel kui piirkondliku tööstuspoliitika vahendit, luues VKEde toetusvõrgustikke, mille abil on võimalik ületada tõkked juurdepääsul konkurentsivõimele, paremale koolitusele ja uuendustegevusele;

1.27

toetab pakutud riigiabi eeskirjade reformi VKEde riski osaliseks ülevõtmiseks, menetluste lihtsustamiseks ja VKEdele abi andmiseks paindlikuma lähenemisviisi vastuvõtmiseks;

1.28

tunnistab uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi võimalikku rolli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uurimistegevuse toetamisel, kuid kutsub üles rõhutama väiksemate VKEde uuendus- ja arendustegevust ning tehnoloogiasiiret, arvestades enamiku VKEde piiratud teadusuuringute potentsiaali;

1.29

teeb ettepaneku tõhustada VKEde võrgustike edendamise programme ning võrgustike loomist lihtsustavaid meetmeid. VKEde rahastamise probleemide lahendamisel peetakse väga kasulikuks erainvestorite (nn “business angels”) võrgustike edendamist;

1.30

tunnistab vajadust arvestada VKEde probleemidega Euroopa Liidu õigusaktide koostamisel ja standardimisprotsessis võimalikult varakult, kuid kutsub üles looma selgemaid mehhanisme ja korraldusi konsultatsiooni laiendamiseks VKEde sidusrühmadega;

1.31

tunnustab VKEde paneelide loomist komisjoni ettepanekute asjaomase konsulteerimise ning VKEde ja Euroopa institutsioonide vahelise teabevahetuse edendamise vahendina, kuid omab teatavaid kahtlusi paneelide esindavuse suhtes;

1.32

rõhutab piirkondlike ja kohalike huvidega arvestamise tähtsust ning kutsub üles selgitama, kuidas komisjon kavatseb seda teha ning kas Euroopa Komisjon edendab detsentraliseeritumat lähenemist VKEde toetamisel;

1.33

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ainulaadset positsiooni peamiste rakendusametitena, kuid ka partneritena sidusrühmadega suhtlemisel ja ettevõtluse edendamisel.

2.1

soovitab liikmesriikidel tungivalt konsulteerida riiklike reformiprogrammide osas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning hoolitseda selle eest, et kõnealused programmid sisaldaksid konkreetseid meetmeid VKEde rajamise ja arendamise toetamiseks ning kutsub üles selgelt hindama VKEde riiklike reformikavade rakendamisest saadavat kasu liikmesriikides;

2.2

teeb ettepaneku heade tavade juhise koostamiseks määratleda Lissaboni strateegia ja riiklike reformikavade rakendamise käimasoleva analüüsi osana kohaliku ja piirkondliku poliitika olemasolevad kogemused, mis aitavad kaasa VKEde edendamisele, eelkõige seoses tööstusklastrite ja väikeettevõtete võrgustikega;

2.3

kutsub Euroopa Komisjoni üles tunnustama selgemalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli VKEde toetajatena, nende arenguks ja jätkamiseks äritegevuse üleviimise teel soodsama keskkonna võimaldajatena ning VKEde hangete kaudu pakutavate toodete ja teenuste suurklientidena; kutsub selles osas üles tõhusamale konsulteerimisele piirkondlike ja kohalike organitega seoses VKE-poliitikaga seotud algatustega;

2.4

soovitab seada konkreetsed sihid ja tähtajad teatises esitatud uute meetmete rakendamiseks, et aidata kaasa rakendamise hindamisele, parimate tavade levitamisele ja tulemustele pühendumise tagamisele;

2.5

soovitab tunnistada rohkem VKEde mitmekesisust ning kutsub üles rakendama kohandatud toetusi, sealhulgas pakkuma paindlikku koolitust ja haridust ning looma arvestavaid õigusakte vastamaks nii erinevatele vajadustele ning kutsub üles rakendama ühenduse programmides diferentseeritumat lähenemisviisi mikro-, väiksematele ja mittetehnoloogilistele VKEdele, et toetada uute ideede edukat rakendamist;

2.6

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, mis on arendanud ja rakendavad uuenduslikke meetmeid naisettevõtjate ning noorte, vähemuste, sisserändajate ja vanemate ettevõtjate ettevõtluspotentsiaali toetamiseks, et neid kasutada ühenduse tulevikupoliitika kujundamisel ning soovitab kaaluda erimeetmete loomist ja -toetuste andmist kõnealustele rühmadele;

2.7

soovitab Euroopa Komisjoni poolt pakutud Euroinfo keskuste läbivaatamisel pöörata tähelepanu Euroinfo keskuste piisavale rahalisele toetusele ning nende võimele pakkuda igakülgset toetust ja nõu VKEde rahvusvaheliseks muutmisel nende tegutsemispiirkonnas;

2.8

nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaaluksid võimalusi, kuidas nad saaksid paremini aidata oma piirkonna VKEsid ning võimaldada neile turulepääsu võimalusi, eriti riigihangete kaudu pakutavate toodete ja teenuste puhul;

2.9

kutsub üles tegema suuremaid jõupingutusi vähendamaks määruse mõju Euroopa Liidu VKEdele ning tagamaks, et standardimisele suunatud jõupingutused ei suurendaks bürokraatiat, millel oleks VKEdele negatiivne mõju; soovitab tungivalt teha koostööd VKEde esindajatega tagamaks, et uued õigusaktid ei piiraks VKEde kasvu- ja uuendustegevuse potentsiaali;

2.10

soovitab anda VKEde saadikule piisavad vahendid, staatuse ja poliitilise mõjuvõimu, et täita VKEde positsiooni ja ootustega seotud eesmärgid;

2.11

kutsub üles VKE-poliitika ja toetuse paremale kooskõlastamisele, arendades käibemaksu ühes kohas tasumise süsteemi, näiteks e-valitsuse internetiportaale ja hangete käibemaksu ühes kohas tasumise süsteeme;

2.12

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ka teisi algatusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poliitika arengu ühtsemaks ja prognoositavamaks muutmisel, näiteks ettepanek määrata kindlaks kaks kuupäeva aastas, mil kõik uued määrused jõustuvad, et VKEd saaksid ennetada negatiivseid tagajärgi ja olla nendeks paremini valmistunud.

22.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/57

1)

põhiõiguste ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine on Euroopa oluline vara, mida tuleb säilitada kõikides Euroopa Liidu piirkondades ning see on ka Regioonide Komitee prioriteet;

2)

kõikide sool, rassil või etnilisel kuuluvusel, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevate diskrimineerimise vormidega tuleb võidelda võrdse jõuga, meeles pidades, et kõik residendid annavad panuse Euroopa rikkusse;

3)

vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika vahel on erinevus: võrdne kohtlemine on kõikide kodanike põhiõigus, mitte eesõigus;

4)

igal üksikisikul peab olema õigus olla erinev ning sallivus ja lugupidamine peaks olema üldine vastastikkusel põhinev eluhoiak, mitte soodustus, mis on tagatud ühtedele, kuid mitte teistele;

5)

kohalikel omavalitsustel on oluline roll põhiõiguste alla kuuluva kogunemisvabaduse toetamises;

6)

kohaliku omavalitsuse ametnikel on erikohustus hea eeskuju andmisel ning heade tavade edendamisel;

7)

kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on märkimisväärsed volitused avalikku teavet, haridust, politseid, tervist, elamumajandust ning sotsiaalabi puudutavates küsimustes, ilma milleta ei ole võimalik põhiõiguseid kaitsta;

8)

Regioonide Komitee algatas Euroopa Parlamendi taotlusel heade tavade kogumise kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning soovib anda tõhusa panuse vähemuste kaitsesse ning diskrimineerimisvastase poliitika rakendamisse;

1.1

tervitab Euroopa Parlamendi resolutsiooni ning nõustub, et liikmesriikide diskrimineerimisvastase poliitika rakendamine on ebarahuldav; tunnistab siiski, et isegi kui rakendamise tase on liikmesriigiti erinev ja mõned liikmesriigid on proaktiivsemad kui teised, on Euroopa Liit, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused juba loonud põhjaliku nimekirja hea tava kohta;

1.2

nõustub Euroopa Parlamendi seisukohaga, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning riikide valitsused võiksid paremini ühtlustada meetmeid diskrimineerimise tõkestamiseks soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, sealhulgas antisemitism ja vähemusrühmade, eriti romide vastased rünnakud;

1.3

tunnistab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seisavad kahekordse väljakutse ees: ühelt poolt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastutus diskrimineeriva kohtlemise vastu võitlemise ning võrdõiguslikkuse põhimõtte austamise eest üksikisiku, majanduslike ja sotsiaalsetele õiguste tagamisel, teisalt nende vastutus põhiõiguste edendamise eest, sealhulgas vähemuste õiguste austamine;

1.4

rõhutab, et kohalike omavalitsuste poolt jõustatav ja rakendatav poliitika ning eeskirjad ei tohi olla ei juriidiliselt ega faktiliselt diskrimineerivad ning peavad edendama sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist integratsiooni;

1.5

tunnistab, et vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja getostumine võivad põhjustada ekstremismi ning leiab seetõttu, et piirkondliku ja kohaliku tasandi tõhus integratsioonipoliitika, sealhulgas hariduse ja elamumajanduse meetmed, võib kaudselt aidata ennetada vägivaldset ekstremismi ning tähelepanu tuleb pöörata linnade getodes elavatele noortele;

1.6

viitab sellele, et paljudes linnades, kohalikes omavalitsustes ja piirkondades on võetud positiivseid meetmeid, eesmärgiga tagada vähemusrühmade liikmete kõrgetasemeline kaitse. Kõnealused meetmed põhinevad mitmekultuurilise ühiskonna põhimõttel ning teadlikkusel Euroopa Liidu rikkusest ja mitmekesisusest. Teeb seega ettepaneku koostada põhjalik kataloog kohaliku ja piirkondliku tasandi heast tavast, võttes arvesse liikmesriikide kogutud tõendusmaterjali, mis on esitatud käesoleva arvamuse lisas.

2.1.1

leiab, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid rassismi, antisemitismi, islamofoobia, ksenofoobia ja homofoobia vastasesse võitlusse ning võitlusse vähemusrühmadele, eriti romidele ning kolmandate riikide kodanikele suunatud rünnakute vastu, tooma lisaväärtust, soodustades mitmekesisust rohujuuretasandil ja rakendades põhimõtet, et mitmekesisus loob ühiskonna rikkust;

2.1.2

teeb ettepaneku, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võtaksid vähemuste õiguste kaitse taseme tõstmiseks ning rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks Euroopa linnades ja piirkondades asjakohaseid detsentraliseeritud meetmeid, nagu:

2.1.3

toetab parlamendi seisukohta, et eriti oluline on romide küsimus; ning leiab seetõttu, et romide kogukond vajab spetsiaalset kaitset, arvestades selle suurust ja eripära;

2.1.4

usub, et romide integreerimine on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks tõsine väljakutse ning kutsub Euroopa Liidu institutsioone, valitsusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles arendama välja ühist ja detsentraliseeritud lähenemisviisi, et lihtsustada poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni ning samal ajal edendada austust mitmekesisuse ja tolerantsuse vastu; teeb sellega seoses ettepaneku järgmisteks kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeteks:

2.1.5

rõhutab usuliste ja etniliste rühmade dialoogi olulisust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, eesmärgiga vältida ekstremismi ja eraldatust. See võib aidata kaasa Euroopa ühiskondade võrdsuse ja mitmekesisuse mõistmisele.

2.1.6

toetab tõsiasja, et Euroopa Parlament toob välja homofoobia kui erilise küsimuse, iseäranis seoses mitmetes liikmesriikides hiljuti aset leidnud murettekitavate sündmustega.

2.2.1

on seisukohal, et võrdõiguslikkuse standardite saavutamiseks teenuste osutamisel peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaaluma poliitiliste eesmärkide ja näitajate seadmist, mis aitaksid mõõta edusamme poliitika rakendamisel ning soovib anda panuse nimetatud näitajate väljatöötamisse;

2.2.2

tunnistab, et võrdse kohtlemise standardid ja kavad, mis on suunatud kogukondadevahelise võrdsuse, samuti rasside, sugude, puuetega inimeste ja seksuaalsete sättumuste võrdsuse strateegiatele, aitavad paremini mõista võrdse kohtlemise olulisust ning võrdse juurdepääsu olulisust avalikele teenustele ja töökohtadele. Need on loodud selleks, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel süvalaiendada sugude, rassi ja puuete teemat kohaliku tasandi poliitikasse ja tavadesse kõigil tasanditel;

2.2.3

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid tagama kõigile kättesaadavad kõrgekvaliteedilised kohalikud teenused, mis vastaksid linnade erinevate linnaosade ja kogukondade vajadustele, ning looma raamistiku, mis edendaks kogukonna ühtekuuluvust ja jätkusuutlikkust juba määratletud hea tava kaudu. Nimetatud head tavad on: