24.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 199/3

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 199/03)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania

Abi nr: N 78/2005, 202/2005, 432/2005 ja 152/2006

Nimi: 2005. aasta esimese kvartali külmakahjustuste hüvitamine

Eesmärk: Hüvitada põllumajandustootjatele kahjud, mida põhjustasid taimedele ja põõsastele 2005. aasta esimese kvartali tugevad külmad

Õiguslik alus:

—

Régimen de ayudas del Gobierno central (N 78/2005)

«Real Decreto Ley 1/2005, de 4 de febrero, por el que se adoptan medidas urgentes para paliar los daños ocasionados en el sector agrario por las heladas acaecidas en el mes de enero de 2005», modificado rationae temporis por el «Real Decreto Ley 6/2005, de 8 de abril 2005, por el que se establece la aplicación del Real Decreto Ley 1/2005» (1);

—

Régimen complementario de la Comunidad Autónoma de Andalucía

«Decreto 56/2005, de 1 de marzo, por el que se adoptan medidas urgentes para paliar los daños producidos en el sector agrario por las heladas ocurridas en el mes de enero de 2005 en Andalucía», modificado rationae temporis por el «Decreto 125/2005 de 10 de mayo» (2);

—	Régimen complementario de la Comunidad Autónoma de Murcia «Decreto 22/2005, de 11 de febrero, por el que se establecen ayudas para paliar los daños producidos por las heladas padecidas desde el pasado mes de enero de 2005» (3);

—

Régimen complementario de la Comunidad Autónoma de Valencia

«Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat, por el que establecen ayudas para paliar los daños producidos por las heladas ocurridas durante los últimos días del mes de enero 2005», modificado por el «Decreto 37/2005, de 25 de febrero, del Consell de la Generalitat, por el que se modifica el Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat, por el que se establecen ayudas para paliar los daños producidos por las heladas ocurridas durante los últimos días del mes de enero 2005», así como por el «Decreto 75/2005, de 15 de abril, del Consell de la Generalitat, por el que se declaran aplicables las medidas contenidas en el Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat, modificado por el Decreto 37/2005, de 25 de febrero, por el que se establecen ayudas para paliar los daños producidos por las heladas y el pedrisco durante los meses de enero y febrero de 2005, a los daños ocasionados por las heladas que tuvieron lugar durante el mes de marzo de 2005» (4).

Eelarve: Dekreediga “Real Decreto-ley 1/2005” riigi tasandil ette nähtud abikavade kogueelarvet ei saa kindlaks määrata, kuna see sõltub laenutaotlustest, kapitalitoetusena antava hüvitise keskmine suurus on 24,049 miljonit EUR (N 78/2002). Andaluusia autonoomse piirkonna eelarve on 20 miljonit EUR (N 2002/2005), Murcia autonoomse piirkonna eelarve on 23,420 miljonit EUR ja Valencia autonoomse piirkonna eelarve on 20 miljonit EUR

Abi osatähtsus või summa: Väiksem tekkinud kahjudest

Kestus: Sihtotstarbeline abi

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Abruzzo)

Abi nr: N 86/2006

Nimetus: Geneetilise parandamisega seotud meetmetele ettenähtud abi loomakasvatuses

Eesmärk: Aretusloomade (välja arvatud sead ja kodulinnud) geneetilise parandamisega seotud meetmete toetamine

Õiguslik alus: Legge 15 gennaio 1991, n. 30 e Legge regionale 3 marzo 2005, n. 16

Eelarve: 4 miljonit EUR 2006. aastaks. Kõnealuse meetme eelarve järgnevateks aastateks määratakse kindlaks kohaliku eelarveseadusega

Abi osatähtsus või summa: Vastavalt meetmele (investeeringutoetus, tehniline abi ja eluskarja geneetilise kvaliteedi säilitamine ja parandamine).

Kestus: 6 aastat (31.12.2012)

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Läti Vabariik

Abi nr: N 159/2006

Nimetus: Toetus tõumaterjali ostmiseks Lätis — välismaalt ostetavat tõumaterjali käsitleva abikava nr N 94/2005 muudatus

Eesmärk: Investeerimistoetus kõrgema geneetilise kvaliteediga loomade ostmiseks

Õiguslik alus: 1998. gada 5. maija Ciltsdarba likums (Latvijas Vēstnesis, 1998. gada 21. aprīlis) un Ministru kabineta 2006. gada 3. janvāra noteikumi Nr. 21 “Noteikumi par valsts atbalstu lauksaimniecībai 2006. gadā un tā piešķiršanas kārtību” (Latvijas Vēstnesis Nr. 14, 2006. gada 24. janvāris)

Eelarve: 2 200 000 LVL (ligikaudu 3 170 000 EUR)

Abi osatähtsus või summa: 40 % ning 50 % vähem soodsates piirkondades

Kestus: 2008

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Emilie-Romagne)

Abi nr: N 222/A/03

Nimetus: Meetmed tagatissüsteemide toetuseks põllumajandussektoris

Eesmärk: Tagatise andmine lühiajaliste, keskmise tähtajaga ja pikaajalistele laenudele; tehniline abi

Õiguslik alus: Deliberazione regionale n. 316 del 3 marzo 2003«Modifica della legge regionale 12 dicembre 1997, n. 43 sugli interventi a favore di forme collettive di garanzia nel settore agricolo. Abrogazione della legge regionale n. 37/95»

Eelarve: 2–3 miljonit EUR aastas

Abi osatähtsus või summa: 40–70 %

Kestus: Määratlemata

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Austria (Alam-Austria)

Abi nr: Abi nr N 243/2006

Nimetus: Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav toetus

Eesmärk: Komisjoni poolt heaks kiidetud suunistes seoses riigiabiga nr N 564a/2004 (heakskiidetud riiklikud suunised) sätestatakse põllumajandustootjatele kahju hüvitamise tingimused ja kord, kui põllumajandustoodang saab kannatada üleujutuste, maanihete, kaljuvaringute, mudavoogude, laviinide, maavärinate, lumesurve või orkaanide tõttu. Austria ametiasutused kinnitasid, et igast erandlikust hädaolukorrast, mille tagajärjel antakse põllumajandustootjatele heakskiidetud riiklike suuniste alusel abi, teatatakse komisjonile eraldi vastavalt komisjoni 26. detsembri 2005. aasta otsusele C(2005)6036 (riigiabi nr N 564a/2004), millega kiidetakse heaks riiklikud suunised. Hüvitist ei maksta välja enne, kui komisjon on igal sellisel eraldi teatatud juhtumil kinnitanud, et tegemist on loodusõnnetusega. Käesoleval juhul on Austria ametiasutused 2006. aastal andnud teada mitmetest eriolukorrast (üleujutused), mida on kontrollinud Alam-Austria liiduvabariigi (Land Niederösterreich) valitsuse hüdroloogilised teenistused. Austria ametiasutused on täpsustanud, et kahju ulatust hinnatakse ja hüvitist makstakse heakskiidetud riiklike suuniste sätete alusel. Hüvitise suuruseks võiks olla 30 % hinnangulisest kahjust või 50 % tõestatud konkreetsest kahjujuhtumist

Õiguslik alus: Richtlinien für die Gewährung von Beihilfen zur Behebung von Katastrophenschäden des Landes Niederösterreich

Eelarve: Ei ole teatatud

Abi osatähtsus või summa: Maksimaalselt 50 %

Kestus: Ühekordne

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Toscana)

Abi number: N 288/06

Nimetus: Toetused loodusõnnetustes kahjustatud põllumajanduspiirkondadele (rahe Siena provintsis Piancastagnaio kommuunis 6. detsembril 2005)

Eesmärk: Hüvitada põllumajandustootmisele ja -struktuuridele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kahjud

Õiguslik alus: Decreto legislativo n. 102/2004

Eelarve: Vt heakskiidetud kava (NN 54/A/04)

Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %

Kestus: Kuni maksete lõpuni

Muu teave: Komisjoni heakskiidetud kava kohaldamismeede vastavalt riigiabile NN 54/A/2004 (komisjoni 7. juuni 2005. aasta kiri K(2005)1622 (lõplik)).

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Eesti Vabariik

Abi number: N 338/2005

Nimetus: Taimekahjustajate tõrje ja likvideerimise riikliku programmi rakendamiseks antav toetus

Eesmärk: Võitlus taimehaigustega

Õiguslik alus:

—	Taimekaitseseadus, vastu võetud 21. aprillil 2004, jõustunud 1. mail 2004 (RT I, 28.04.2004, 32, 226), § 4, 9, 15;

—	Ministeeriumi määrus “Ohtlike taimekahjustajate nimekiri” (RT L, 15.7.2004, 96, 1503);

—	Ministeeriumi määrus “Ohtliku taimekahjustajaga saastunud, saastumisohus või saastumiskahtlasel taimel, taimsel saadusel või muul objektil leiduva ohtliku taimekahjustaja liigile kohased tõrjeabinõud” (RT L, 24.3.2005, 33, 469);

—	Ministeeriumi määruse eelnõu “Tõrjeabinõude rakendamisega seotud kulude osaline hüvitamine”

Eelarve: 3 miljonit EEK aastas (ligikaudu 191 000 EUR)

Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %

Kestus: Piiramata

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Lazio)

Abi nr: N 494/03

Nimetus: Põllumajandusliku tähtsusega kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kaitsmine

Eesmärk: Väljasuremisohus taimesortide ja loomaliikide kaitsmisega seotud toetus, tehniline tugi, investeeringutoetus põllumajandusettevõtetele

Õiguslik alus:

—	Deliberazione della Giunta regionale n. 759 del 1 agosto 2003;

—	Legge regionale 1 marzo 2000, n. 15 «Tutela delle risorse genetiche autoctone di interesse agrario». Approvazione della bozza di Piano settoriale di intervento per la tutela delle risorse genetiche di interesse agrario. Triennio 2004-2006

Eelarve: 586 000 EUR

Abi osatähtsus või summa: 40 kuni 100 % (teatavad meetmed ei ole riigiabi)

Kestus: 2 aastat

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Ungari Vabariik

Abi nr: N 589/2005

Nimetus: Muudatus FVM määruses 84/2003 (VII.22) abi andmise kohta põllumajandustootjatele külma- ja põuakahjustuste hüvitamiseks 2003. aastal

Eesmärk: Ebasoodsate ilmastikuolude põhjustatud kahju hüvitamine

Õiguslik alus:

—	1072/2003. (VII.18.) Korm. határozat, 84/2003. (VII.22) FVM rendelet, 125/2003. (XII.10) FVM rendelet;

—	Valitsuse otsuse eelnõu

Eelarve: 2006: 1,5 miljardit HUF, Kokku: 5,2 miljardit HUF

Abi osatähtsus: Maksimaalselt 100 % abikõlblikest kahjudest

Kestus:

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia

Abi nr: N 603/05

Nimetus: Kava tsitrusviljadel esineva tristeza-viiruse vastu võitlemiseks Apuulias

Eesmärk: Ennetavad ja hüvitusmeetmed seoses taimehaigusega; tehniline abi; registrite arvutistamine

Õiguslik alus: Decreto del MIPAF n. S/25486 sull'assegnazione di risorse alle regioni agrumicole

Eelarve: 803 090,45 EUR

Abi osatähtsus või summa: 100 % tehnilise abi ja arvutistamise jaoks (viimast ei käsitata riigiabina); 5–25 EUR taime kohta kahjude hüvitamiseks

Kestus: 2 aastat

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Tüüring)

Abi nr: NN 21/2004 (ex N 12/2004)

Nimetus: Lõpnud loomade hävitamine Tüüringis

Eesmärk: Lõpnud loomade kõrvaldamiseks ja hävitamiseks antav toetus 66,67 % ulatuses kantud kuludest

Õiguslik alus: Thüringer Tierkörperbeseitigungsgesetz (GVBl. 2002 S. 169)

Eelarve: 2002: 1,515 miljonit EUR, 2003: 1,400 miljonit EUR, 2004: 1,500 miljonit EUR, 2005: 1,092 miljonit EUR

Abi osatähtsus või summa: 66,67 %

Kestus: 2002–2013

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

(1) El Real Decreto Ley 1/2005 se ha aplicado mediante los instrumentos jurídicos siguientes: «Orden APA/1109/2005, de 25 de abril, por la que se delimitan los ámbitos territoriales afectados por las heladas acaecidas durante los meses de enero, febrero y marzo 2005, y se establecen criterios para la aplicación de las líneas de préstamos del Instituto de Crédito Oficial, de conformidad con lo previsto en el Real Decreto Ley 1/2005, de 4 de febrero» (modificado rationae territoriae por la «Orden APA/2168/2005, de 30 de junio»), y «Orden APA/1110/2005, de 30 de junio, que modifica el ámbito territorial establecido en la Orden APA/1109/2005, de 25 de abril».

(2) El Decreto de la Consejería de Agricultura y Pesca se ha aplicado mediante la «Orden de 1 de junio de 2005, por la que se establecen normas para la aplicación de las medidas para paliar los daños producidos en el sector agrario por las heladas de los meses de enero a marzo de 2005 en desarrollo de las normas que se citan».

(3) El Decreto de la Consejería de Agricultura y Agua se ha aplicado mediante el «proyecto de Orden de 12 de mayo de 2005 de la Consejería de Agricultura y Agua, por la que se establecen las bases reguladoras y se convocan ayudas para paliar los daños producidos en la agricultura por las heladas padecidas desde el mes de enero hasta el mes de marzo de 2005».

(4) El Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat se ha aplicado mediante los instrumentos jurídicos siguientes: «Orden de 14 de marzo de 2005, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, de desarrollo del Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat, por el que se establecen ayudas para paliar los daños producidos por las heladas y el pedrisco ocurridos entre enero y febrero de 2005», «Orden de 15 de abril de 2005, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, por la que se modifica la Orden de 14 de marzo de 2005, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, de desarrollo del Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat, por el que se establecen ayudas para paliar los daños producidos por las heladas y el pedrisco ocurridos entre enero y febrero de 2005» y «Orden de 18 de mayo de 2005, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, por la que adecúan los baremos establecidos en la Orden de 14 de marzo, de la Conselleria de Agricultura, Pesca y Alimentación, de desarrollo del Decreto 22/2005, de 4 de febrero, del Consell de la Generalitat».

24.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 199/9

EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a viidatud õigusakti (nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a

Uute avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine Finnmarki ja Põhja-Tromsi (Norra) lennuliinidel toimuvatele regulaarlendudele

(2006/C 199/06)

1. SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a on Norra otsustanud alates 1. aprillist 2007 kehtestada avaliku teenindamise kohustused järgmistel lennuliinidel toimuvatele regulaarlendudele:

1.	Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta.

2.	Hasvik — Tromsø mõlemas suunas, Hasvik — Hammerfest mõlemas suunas, Sørkjosen — Tromsø mõlemas suunas.

2. MÕISTE

Käesolevas teatises tähendab ühe lennuettevõtja teenus, et lennuettevõtja transpordib reisijaid terve liini ulatuses, avalike teenuste osutamise kohustustega kehtestatud võrgu piires. Iga nõutava ühe lennuettevõtja teenuse maksimaalne lennuaeg on 3 tundi 30 minutit esimese lennu väljumisest viimase lennu saabumiseni.

3. AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISE KOHUSTUSTES SISALDUVAD JÄRGMISED TÄPSUSTUSED ÜHE LENNUETTEVÕTJA TEENINDATAVATELE PIIRKONDADELE:

3.1 Lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta.

3.1.1 Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Lendude sageduse, istekohtade arvu, marsruudi ja lennuplaani suhtes kehtivad järgmised nõuded

—	Nõuded kehtivad aastaringselt.

—	Kui on vajalikud ühendused lendudega Tromsøsse ja Tromsøst, peavad lennugraafikud võimaldama reisijatel lennata Tromsøsse ja Tromsøst mitte rohkem kui ühe ümberistumisega lennu kohta.

—	Kui kohaldatakse nõudeid istekohtade arvule, korrigeeritakse pakutavate istekohtade arvu vastavalt Transpordi- ja Sideministeeriumi eeskirjadele, mis on esitatud käesoleva dokumendi A lisas.

—	Arvestatakse avalikkuse nõudlust lennureiside järele.

Esmaspäevast reedeni kehtivad nõuded

Alta

—	Altasse ja Altast esmaspäevast reedeni kokku vähemalt 550 istekohta.

—	Vähemalt ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi, kõige rohkem ühe vahemaandumisega. Esimene lend saabub Kirkenesi hiljemalt kl 9.00 ja viimane lend väljub Kirkenesist kõige varem kl 14.00.

—	Ühe lennuettevõtja teenused Alta ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele.

Hammerfest

—	Vähemalt viis väljumist ja saabumist päevas.

—	Hammerfesti ja Hammerfestist esmaspäevast reedeni vähemalt 750 istekohta.

—	Vähemalt kolm ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Mõlemas suunas esimene saabumine hiljemalt kl 10.30 ja viimane väljalend kõige varem kl 18.30.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi.

—	Ühe lennuettevõtja teenused Hammerfesti ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele.

Kirkenes

—	Kirkenesi ja Kirkenesist esmaspäevast reedeni vähemalt 750 istekohta.

—	Ühe lennuettevõtja teenused Kirkenesi ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele.

Vadsø

—	Vähemalt üheksa väljumist ja saabumist päevas.

—	Vadsøsse ja Vadsøst esmaspäevast reedeni vähemalt 1125 istekohta.

—	Vähemalt kolm ühe lennuettevõtja pakutavat vahemaandumisteta edasi-tagasi lendu Kirkenesi. Esimene saabumine Kirkenesi hiljemalt kl 11.00 ja viimane väljumine Kirkenesist kõige varem kl 19.00. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kl 11.30 ja viimane väljumine Vadsøst kõige varem 18.30.

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Altasse. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kl 9.00. Esimene saabumine Altasse hiljemalt kl 10.30. Viimane väljumine Vadsøst kõige varem kl 14.00 ja Altast hiljemalt kl 15.00.

—	Ühe lennuettevõtja teenused Vadsø ja teiste lennujaamade vahel, vastavalt käesoleva teatise nõuetele.

Vardø

—	Vähemalt kolm ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Kirkenesi. Viimane väljumine Kirkenesist mitte varem kui kuus tundi pärast esimest saabumist Kirkenesi.

—	Vadsøsse ja Vadsøst esmaspäevast reedeni vähemalt 200 istekohta.

Båtsfjord

Vähemalt neli väljumist ja saabumist päevas, mis tagaksid järgmise:

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Kirkenesi. Esimene lend saabub Kirkenesi hiljemalt kl 11.00 ja viimane lend väljub Kirkenesist kõige varem kl 19.00.

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kl 10.30 ja viimane väljalend Vadsøst kõige varem kl 18.30.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Hammerfesti.

—	Lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuettevõtjaga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst.

Berlevåg

Vähemalt kolm väljumist ja saabumist päevas, mis tagaksid järgmise:

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi. Esimene saabumine Kirkenesi hiljemalt kl 11.00 ja viimane lend väljub Kirkenesist kõige varem kl 19.00.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Vadsøsse. Esimene saabumine Vadsøsse hiljemalt kl 10.30 ja viimane väljalend Vadsøst kõige varem kl 18.30.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Hammerfesti.

—	Lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuettevõtjaga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst.

Mehamn

Vähemalt neli väljumist ja saabumist päevas, mis tagaksid järgmise:

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Hammerfesti. Esimene saabumine Hammerfesti hiljemalt kl 08.30 ja viimane väljumine Hammerfestist kõige varem kl 17.00.

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Mõlemas suunas viimane väljumine kõige varem kl 16.00.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Altasse.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi.

—	Lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuettevõtjaga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst.

Honningsvåg

Vähemalt neli väljumist ja saabumist päevas, mis tagaksid järgmise:

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Hammerfesti. Esimene saabumine Hammerfesti hiljemalt kl 08.30 ja viimane väljalend Hammerfestist kõige varem kl 17.00.

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Vadsøsse. Mõlemas suunas viimane väljumine kõige varem kl 16.00.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Kirkenesi.

—	Lennugraafikutega tuleb tagada ühendus vähemalt kahe lennuettevõtjaga nii Tromsøsse kui ka Tromsøst.

Laupäevast pühapäevani kehtivad nõuded

Laupäeval ja pühapäeval kehtivad järgmised nõuded:

—	Altasse ja Altast laupäeval ja pühapäeval vähemalt 110 istekohta, Hammerfesti ja Hammerfestist vähemalt 150 istekohta, Kirkenesi ja Kirkenesist vähemalt 150 istekohta, Vadsøsse ja Vadsøst vähemalt 225 istekohta.

—	Hammerfesti, Vadsø, Vardø, Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni ja Honningsvågi puhul peab väljumiste ja saabumiste minimaalarv olema vähemalt sama suur kui see on nädala sees igapäevaselt.

—	Vähemalt kaks ühe lennuettevõtja pakutavat edasi-tagasi lendu Honningsvågi ja Hammerfesti vahel.

—	Vardø ja Kirkenesi vahel mõlemas suunas vähemalt 40 istekohta.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Vadsøsse Båtsfjordist, Berlevågist, Mehamnist ja Honningsvågist.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend Hammerfesti Båtsfjordist, Berlevågist ja Mehamnist.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Vadsø — Alta.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Kirkenes — Alta.

—	Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni ja Honningsvågi puhul peab ühendusi lennuettevõtjatega Tromsøsse ja Tromsøst olema sama palju kui igapäevaselt esmaspäevast reedeni.

Nii laupäeval kui ka pühapäeval kehtivad järgmised nõuded:

—	Väljumine ja saabumine lennujaamades nii Vadsøs, Vardøs, Båtsfjordis, Berlevågis, Mehamnis, Honningsvågis, Hammerfestis, Kirkenesis ja Altas.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Vadsø — Hammerfest.

—	Ühe lennuettevõtja pakutav edasi-tagasi lend liinil Vadsø — Kirkenes.

—	Ühendus nii Tromsøst Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni ja Honningsvågi kui ka Båtsfjordist, Berlevågist, Mehamnist ja Honningsvågist Tromsøssse.

3.2.3 Lennukitüübid

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

3.2. Hasvik — Tromsø ja vastassuunas, Hasvik — Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen — Tromsø ja vastassuunas.

3.2.1 Lendude minimaalse sageduse, istekohtade arvu, marsruudi ja lennuplaani suhtes kehtivad liinil Hasvik-Tromsø ja vastassuunas ning liinil Hasvik-Hammerfest ja vastassuunas järgmised nõudmised.

Nõuded kehtivad aastaringselt.

Hasvik — Tromsø ja vastassuunas:

—	Vähemalt kaks lendu mõlemas suunas esmaspäevast reedeni, millest ühe ajagraafik peab ühilduma liini Tromsø — Oslo mõlema suunaga.

—	Vähemalt üks edasi-tagasi lend pühapäeval, mille ajagraafik on kohandatud vastavalt liini Tromsø — Oslo ja mõlemale suunale.

—	Esmaspäevast reedeni esimene saabumine Tromsøsse hiljemalt kl 10.00 ja viimane väljalend Tromsøst kõige varem kl 13.30.

—

Esmaspäevast reedeni toimub mõlemas suunas vähemalt üks lend ilma vahemaandumiseta. Teisel lennul ei tehta üle kahe vahemaandumise, millest ühega võib kaasneda ümberistumine tingimusel, et vahemaandumine ei kesta üle 45 minuti ja et sama lennuettevõtja teenindab kogu Tromsøsse suunduvat ja sealt lähtuvat liini.

Hasvik — Hammerfest ja vastassuunas:

—	Esmaspäevast reedeni vähemalt üks edasi-tagasi lend päevas, esimene saabumine Hammerfesti hiljemalt kl 08.30 ja viimane väljumine Hammerfestist kõige varem kl 14.30.

Istekohtade arv:

—	Igal nädalal on istekohtade arv Hasviki ja Hasvikist liinidel Hasvik — Tromsø ja Hasvik — Hammerfest kokku vähemalt 120.

—	Võimaldatavat istekohtade arvu tuleb kohandada vastavalt otsustele, mille on teinud transpordi- ja sideministeerium ja mis on avaldatud käesoleva teatise liites A.

3.2.2 Liinil Sørkjosen — Tromsø ja vastassuunas kehtivad lendude minimaalse sageduse, istekohtade arvu, marsruudi ja lennuplaani suhtes kehtivad järgmised nõuded.

Nõuded kehtivad aastaringselt. Igapäevane teenindamiskohustus kehtib mõlemal lennusuunal.

Sagedused:

—	Vähemalt kaks edasi-tagasi lendu päevas esmaspäevast reedeni.

—	Vähemalt kaks edasi-tagasi lendu laupäeval ja pühapäeval kokku.

Istekohtade arv:

—	Mõlemas suunas argipäeviti kokku vähemalt 175 istekohta ja nädalavahetusel kokku vähemalt 35 istekohta.

—	Võimaldatavat istekohtade arvu tuleb kohandada vastavalt otsustele, mille on teinud transpordi- ja sideministeerium ja mis on avaldatud käesoleva teatis liites A.

Marsruutimine:

—	Nõutavad lennud peavad toimuma ilma vahemaandumiseta.

Sõiduplaanid:

Nõutavad lennud tuleb ühildada Tromsø — Oslo liini mõlema lennusuunaga.

Lisaks kehtivad nõutavatele lendudele esmaspäevast reedeni järgmised nõuded:

—	Esimene saabumine Tromsøsse hiljemalt kl 09.30 ja viimane väljumine Tromsøst kõige varem kl 18.00.

—	Esimene väljumine Tromsøst hiljemalt kl 11.30 ja viimane väljumine Sørkjosenist kõige varem kl 17.00.

3.2.3 Lennukitüübid

Nõutavateks lendudeks kasutatakse vähemalt 15 reisija veoks registreeritud lennukeid.

4. KÕIGIL LENNULIINIDEL KEHTIVAD TINGIMUSED

4.1 Tehnilised ja tegutsemistingimused

Ettevõtjate tähelepanu juhitakse eriti lennujaamades kehtivatele tehnilistele ja tegutsemistingimustele. Põhjalikuma teabe saamiseks palume võtta ühendust:

Luftfartstilsynet (Civil Aviation Authority),

P O Box 243, N-8001 Bodø

Telephone (47) 75 58 50 00

4.2 Lennuhinnad

Maksimaalne täiesti paindlik ühe suuna lubatud baashind 1. aprillil 2007 algavaks tegevusaastaks ei tohi ületada norra kroonides järgmisi summasid:

Edasisuund	Alta	Berlevåg	Båtsfjord	Hammerfest	Honningsvåg	Kirkenes	Mehamn	Vadsø	Vardø
Tagasisuund	Alta	Berlevåg	Båtsfjord	Hammerfest	Honningsvåg	Kirkenes	Mehamn	Vadsø	Vardø
Alta	—	1 083	1 054	477	937	1 054	1 083	1 054	—
Berlevåg	1 083	—	384	953	642	760	384	642	—
Båtsfjord	1 054	384	—	953	760	642	477	598	—
Hammerfest	477	953	953	—	642	1 054	836	1 054	—
Honningsvåg	937	642	760	642	—	1 054	477	953	—
Kirkenes	1 054	760	642	1 054	1 054	—	905	384	505
Mehamn	1 083	384	477	836	477	905	—	792	—
Vadsø	1 054	642	598	1 054	953	384	792	—	—
Vardø	—	—	—	—	—	505	—	—	—

Maksimaalne hind ei kehti kohtades, mille puhul seda tabelis märgitud ei ole.

Hasvik — Tromsø	1 018
Hasvik — Hammerfest	477
Sørkjosen — Tromsø	541

Iga aasta 1. aprillil korrigeeritakse järgmise aasta hinna ülemmäära sama aasta 15. veebruaril lõppenud 12 kuu pikkuse ajavahemiku tarbijahinnaindeksi piirides, millise indeksi avaldab Norra Statistikaamet (http://www.ssb.no).

Lennuettevõtja peab kõigi talle kuuluvate müügikanalite kaudu tagama piletid hinnaga, mis ei ületa maksimaalset hinda.

Maksimaalne hind kehtib ka piletite puhul, mida pakuvad teised lennuettevõtjaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad. Lennuettevõtja vastutab selle eest, et need ettevõtjad täidaksid nimetatud nõudeid.

Maksimaalne hind sisaldab kõiki makse ja tasusid ametiasutustele ja kõiki lisamakse, mille lennuettevõtja pileti väljastamisel lisab.

Lennufirma osaleb igal ajal kehtivates riigisiseste lennuliinide vahel sõlmitud lepetes ja rakendab kõiki selliste lepetega ette nähtud allahindlusi.

5. PAKKUMISMENETLUSE JÄRGSED LISATINGIMUSED

Pärast pakkumismenetlust, mille põhjal pääseb igale liinile üks lennuettevõtja, kohaldatakse täiendavalt järgmisi tingimusi:

Piletihinnad:

—	Ümberistumistasusid teistele lendudele/teistelt lendudelt pakutakse võrdselt kõikidele vedajatele. Nõue ei kehti pakkuja enda teenindatavate ümberistumisega lendude puhul tingimusel, et piletihind ei ületa 40 protsenti täiesti paindlikust hinnast.

—	Lendudel ei saa teenida ega välja lunastada pidevate lendajate programmide boonuspunkte.

—	Sotsiaalse iseloomuga allahindlusi tehakse vastavalt käesoleva teatise liites B avaldatud Norra Transpordi ja Sideministeeriumi juhendile.

Ümberistumise tingimused:

—	Kõik tingimused, mis lennuettevõtja kehtestab teiste lennuettevõtjate liinidele minevate või neilt tulevate reisijate ümberistumisele, sealhulgas ümberistumisajad ja piletite ning pagasi registreerimine, on objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

6. VARASEMATE AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUSTE TÜHISTAMINE JA ASENDAMINE

Käesolevate avalike teenuste osutamise kohustustega asendatakse kohustused, mis avaldati 4. detsembril 2003. aastal Euroopa Liidu Teatajas nr C 294:

—	Liinidel Kirkenesi, Vadsø, Vardø, Båtsfjordi, Berlevågi, Mehamni, Honningsvågi Hammerfesti ja Alta vahel ning liinil Vardø — Kirkenes ja vastassuunas.

—	Hasvik — Tromsø ja vastassuunas, Hasvik — Hammerfest ja vastassuunas, Sørkjosen — Tromsø ja vastassuunas.

7. TEAVE

Täiendavat teavet saab aadressil:

Ministry of Transport and Communications (Transpordi- ja Sideministeerium)

PO Box 8010 Dep,

N-0030 OSLO

Telefon (47) 22 24 83 53, faks (479 22 24 56 09

LIIDE A

TOODANGUMAHU/PAKUTAVATE ISTEKOHTADE ARVU KORRIGEERIMINE — TOODANGUMAHU KORRIGEERIMISE KLAUSEL

1. Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk

Toodangumahu korrigeerimise klausli eesmärk on tagada operaatori poolt pakutavate mahtude/istekohtade arvu korrigeerimine vastavalt turunõudluse muutumisele. Iga kord, kui reisijate arv oluliselt kasvab ja ületab alljärgnevaid hõivatud istekohtade osakaalu (lennukite täituvuse) ülempiire, suurendab operaator pakutavate istekohtade arvu. Reisijate arvu olulisel kahanemisel võib operaator pakutavate istekohtade arvu vastavalt vähendada. Vt allpool punktis 3 toodud täpsustused.

2. Lennukite täituvuse mõõtmise aeg

Ajavahemikud, millal lennukite täituvust jälgitakse ja hinnatakse, on 1. jaanuar — 30. juuni (kaasa arvatud) ja 1. august — 30. november (kaasa arvatud).

3. Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu muutmise tingimused

3.1 Toodangumahu suurendamise tingimused

3.1.1

Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu suurendatakse, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega hõlvatud liinil on üle 70 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikul ületab 70 protsenti, suurendab operaator hiljemalt IATA lennuhooaja algusest alates neil liinidel toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu vähemalt 10 protsendi võrra. Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu suurendatakse vähemalt niipalju, et lennukite keskmine täituvus jääb alla 70 protsendi.

3.1.2

Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu suurendamisel vastavalt ülaltoodule võib operaator soovi korral kasutada järgnevas tegevuses esialgsetes pakkumisdokumentides toodust väiksema istekohtade arvuga lennukeid.

3.2 Toodangumahu vähendamise tingimused

3.2.1

Toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu võib vähendada, kui lennukite keskmine täituvus igal üksikul avaliku teenindamise kohustustega hõlvatud liinil on alla 35 protsendi. Kui lennukite keskmine täituvus neil liinidel mis tahes punktis 2 nimetatud ajavahemikul on alla 35 protsendi, võib operaator vähendada neil liinidel toodangumahtu/pakutavate istekohtade arvu kuni 25 protsendi võrra alates esimesest päevast pärast nimetatud ajavahemike lõppu.

3.2.2

Liinidel, kus kummalgi suunal toimub üle kahe lennu päevas, vähendatakse vastavalt punktile 3.2.1 toodangumahtu lendude sageduse vähendamisega. Erandiks on vaid juhud, kui operaator kasutab avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust suurema istekohtade arvuga lennukeid. Sellisel juhul võib operaator võtta kasutusele väiksemad lennukid, mille istekohtade arv ei või aga siiski olla väiksem avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust.

3.2.3

Liinidel, kus kummalgi suunal toimub ainult üks-kaks lendu päevas, võib pakutavate istekohtade arvu vähendada ainult nii, et võetakse kasutusele avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel määratust väiksema istekohtade arvuga lennukid.

4. Toodangumahu muutmise menetlused

4.1	Vastavalt seadusele on Norra Transpordi- ja Sideministeerium vastutav operaatori esitatud lennugraafikute ja sealhulgas ka toodangumahus tehtavate muudatuste kinnitamise eest. Seejuures tuginetakse pakkumisdokumentide hulgas olevale Norra Transpordi- ja Sideministeeriumi ringkirjale N-3/2005.

4.2

Toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 saadetakse kavandatav uus lennugraafik laiali asjaomastele maavolikogudele, kellele peab enne muudatuse jõustumist jääma piisavalt aega avalduse tegemiseks. Kui kavandatavas uues lennugraafikus tehtavad muudatused on vastuolus nõuetega, mis ei puuduta avaliku teenindamise kohustustega kehtestatud reiside ja istekohtade arvu, tuleb uus lennugraafik saata Norra Transpordi- ja Sideministeeriumile kinnitamiseks.

4.3	Kui toodangumahtu tuleb vastavalt alapunktile 3.1 tõsta, peab operaatorfirma täiendava toodangu/täiendavate reisijakohtade pakkumise ajakava kooskõlastama asjassepuutuva(te) haldusüksus(t)e — vastava maakonna või maakondadega.

4.4

Kui uut toodangut pakutakse vastavalt punktile 3.1 ja operaator ning vastav maakond (maakonnad) kui muudatusest mõjutatud haldusüksus(ed) ei jõua vastavalt punktile 4.3 lennugraafikute osas kokkuleppele, võib operaator vastavalt punktile 4.1 taotleda Norra Transpordi- ja Sideministeeriumilt uue toodangumahu/pakutavate istekohtade arvu jaoks uue lennugraafiku kinnitamist. See ei tähenda, et operaator võiks taotleda sellise lennugraafiku kinnitamist, millega ei kaasne nõutavat toodangumahu kasvu. Operaatori vastava ettepaneku ministeeriumi poolse kinnitamise eeltingimusena peab olema olulisi põhjuseid uue toodangumahu/istekohtade arvu jaoks sellise lennugraafiku kehtestamiseks, milles ei õnnestu punkti 4.3 kohaselt vastava maakonna (maakondade) kui muudatusest mõjutatud haldusüksus(t)ega kokkuleppele jõuda.

5. Rahalise hüvitise muutumatuks jäämine toodangumahu muutumise korral

5.1	Toodangumahu suurendamisel vastavalt punktile 3.1 operaatorile makstav rahaline hüvitis ei muutu.

5.2	Toodangumahu vähendamisel vastavalt punktile 3.2 operaatorile makstav rahaline hüvitis ei muutu.

LIIDE B

SOTSIAALSET LAADI ALLAHINDLUSI REGULEERIVAD SÄTTED

Liinidel, mille avaliku teenindamise kohustustele vastavaid lennuteenuseid ostab Norra Transpordi- ja Sideministeerium, kohaldatakse sotsiaalset allahindlust järgmiste elanikkonnarühmade suhtes:

a)	väljalennu päeval vähemalt 67 aastat vanad isikud,

b)	pimedad alates 16. eluaastast,

c)	puuetega inimesed alates 16. eluaastast, kes saavad 17. juuni 1966. aasta Norra õigusakti “Folketrygd” või mis tahes EMP riigi samasuguse õigusakti alusel pensioni,

d)	kuulmispuuetega isikutele mõeldud erikoolide õppurid alates 16. eluaastast.

e)	isikud, kes saadavad abikaasat sõltumata nende east või isikud, kes peavad saatma punktides a–d osutatud isikuid,

f)	väljalennu päeval vähem kui 16 aastat vanad reisijad.

2.	Punktis 1 nimetatud isikutele on allhindlus 50 protsenti ühe lennusuuna suurimast lubatud baashinnast.

3.	Nimetatud allahindlust ei kohaldata, kui reisi eest maksab valitsus ja/või sotsiaalkindlustusametkond. Allahindlust saav isik otsustab, kas ta vajab saatjat.

4.	Täiskasvanul (vanus vähemalt 16 aastat) võib olla tasuta kaasas alla kahe aasta vanune laps tingimusel, et laps ei istu eraldi istmel ja on kogu reisi jooksul temaga koos.

Pileti ostmisel tuleb kaasa võtta järgmised dokumendid:

a)	Punkti 1 alapunktis a nimetatud isikud peavad esitama foto ja sünnikuupäevaga ametliku dokumendi.

Punkti 1 alapunktides b ja c nimetatud isikud peavad oma õigust allahindlusele tõendama ametlike dokumentidega vastavalt Norra õigusakti “Folketrygd” 8. peatüki lõikele 8-3. Pimedad peavad esitama sotsiaalkindlustusametkonna ja/või “Norges Blindeforbundi” tõendi. Teistest EMP riikidest pärit isikud peavad esitama oma koduriigi vastavad dokumendid.

c)	Punkti 1 alapunktis d nimetatud isikud peavad esitama õpilaspileti ja sotsiaalkindlustusametkonna kirja, mis näitab, et antud õpilane saab vastavalt Norra õigusaktile “Folketrygd” pensioni. Teistest EMP riikidest pärit isikud peavad esitama oma koduriigi vastavad dokumendid.

24.8.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 199/19

NO-Oslo: Regulaarlennuliinid Finnmarkis ja Põhja-Tromsis (Norra)

Pakkumiskutse

(2006/C 199/07)

1. Sissejuhatus: Norra otsustas alates 1.4.2007 muuta Finnmarki ja Põhja-Tromsi piirkondlike regulaarlendude avaliku teenindamise kohustust, mis eelnevalt avaldati vastavalt nõukogu 23.7.1992. aasta määruse (EMÜ) 2408/92 (ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a. Muudetud kohustused avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 199, 24.8.2006) ja EMP lisas (EMP nr 42, 24.8.2006).

Kui kahe kuu jooksul pakkumiste esitamise lõpptähtajast arvestades (vt käesoleva dokumendi punkt 6) ei ole ükski lennuettevõtja esitanud transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile dokumentaalseid tõendeid regulaarlendude alustamise kohta alates 1.4.2007 kooskõlas käesoleva dokumendi punktis 2 nimetatud ühele või mitmele pakkumisele kehtestatud avalike teenuste osutamise kohustustega, rakendab ministeerium nimetatud määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktis d toodud pakkumismenetlust, lubades sellega alates 1.4.2007 igale punktis 2 nimetatud marsruudile ainult ühe lennuettevõtja.

Käesoleva pakkumiskutse eesmärgiks on saada pakkumisi, mille alusel antakse nimetatud ainuõigused.

Allpool kirjeldatakse kõige olulisemaid asjaomaseid pakkumistingimusi. Täieliku pakkumiskutsega saab tutvuda internetileheküljel http://www.odin.dep.no/sd/engelsk/aktuelt/tenders või seda tasuta tellida, saates taotluse aadressile:

Ministry of Transport and Communications, PO Box 8010 Dep, NO-0030 Oslo. Telephone: (47) 22 24 83 53. Facsimile: (47) 22 24 56 09.

Kõik pakkujad peavad tutvuma täieliku pakkumiskutsega.

2. Kutsega hõlmatud teenused: Pakkumiskutse hõlmab regulaarlende vahemikus 1.4.2007 – 31.3.2010 vastavalt punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise kohustusele. Konkurss hõlmab järgmisi lennuteeninduspiirkondi ja nendega seotud pakkumisi:

1. lennuteeninduspiirkond

—	lennuliinid järgmiste sihtpunktide vahel: Kirkenes, Vadsø, Vardø, Båtsfjord, Berlevåg, Mehamn, Honningsvåg, Hammerfest ja Alta;

2. lennuteeninduspiirkond

—	Hasvik–Tromsø, Hasvik–Hammerfest, Sørkjosen–Tromsø.

Lennuettevõtjaid kutsutakse üles tegema 1. ja 2. lennuteeninduspiirkonna kohta kombineeritud pakkumisi, eriti kui see vähendab lennuteeninduspiirkondade vajatavat kogukompensatsiooni. Sellisel juhul on pakkujad kohustatud lisaks esitama pakkumise iga üksiku lennuteeninduspiirkonna kohta, juhuks, kui nad valitakse teenindama vaid üht piirkonda.

Kui pakkujad soovivad esitada pakkumist mitme lubatud lennuteeninduspiirkonna kombinatsiooni kohta, peavad nad esitama pakkumiseelarve iga üksiku lennuteeninduspiirkonna kohta. Pakkumiseelarves peab olema näidatud iga kombinatsioonis sisalduva pakkumise kulud ja tulud ja nimetatud iga üksiku pakkumise puhul vajatava kompensatsiooni suurus.

Kui lennuettevõtja esitab pakkumise, milles kompensatsiooninõude suuruseks on null Norra krooni, mõistetakse seda kui lennuettevõtja soovi tegutseda marsruudil ainsa teenuseosutajana, sealjuures Norra riigilt mingit kompensatsiooni saamata.

3. Pakkumiste esitamine: Pakkumisi saavad teha kõik lennuettevõtjad, kellel on nõukogu 23.7.1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) sätestatud kehtiv tegevusluba.

4. Pakkumismenetlus: Pakkumiskutses juhindutakse nõukogu määruse (EMÜ) 2408/92 artikli 4 lõike 1 punktidest d – i ja Norra 15.4.1994. aasta määruse nr 256 (avaliku teenindamise kohustusega seotud pakkumismenetluste kohta, millega rakendatakse nõukogu määruse (EMÜ) 2408/92 artiklit 4) paragrahvist 4.

Hange toimub avatud pakkumismenetlusega.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse alustada pakkumisjärgseid läbirääkimisi, kui pakkumise esitamise tähtajaks on esitatud kasvõi üks pakkumine või kui kasvõi üht pakkumist ei ole tagasi lükatud. Läbirääkimised toimuvad vastavalt avaliku teenindamise kohustusele. Peale selle ei ole pooltel õigust teha läbirääkimiste ajal lepingu algtingimustesse olulisi muudatusi. Kui pakkumisjärgsete läbirääkimiste käigus ei jõuta vastuvõetava lahenduseni, jätab transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium endale õiguse kogu pakkumismenetlus tühistada. Sellisel juhul võidakse avaldada uus pakkumiskutse uute tingimustega.

Kui ühtki pakkumist ei esitata, võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ilma eelneva avaldamiseta teostada hanked läbirääkimiste teel. Sellisel juhul ei tohi algseid avaliku teenindamise kohustusi ega lepingu ülejäänud tingimusi oluliselt muuta.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium jätab endale õiguse pakkumisest tulenevatel mõjuvatel põhjustel keelduda kõikidest pakkumistest.

Pakkumine on pakkuja suhtes siduv kuni pakkumismenetluse lõppemiseni või lepingu sõlmimiseni.

5. Pakkumine: Pakkumine koostatakse vastavalt pakkumistingimuste punktis 5 sätestatud tingimustele, sealhulgas avaliku teenindamise kohustustes loetletud nõuetele.

6. Pakkumise esitamine: Pakkumise esitamise tähtaeg on 22.9.2006 (15.00) (kohaliku aja järgi). Pakkumine tuleb esitada transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi punktis 1 nimetatud aadressil hiljemalt pakkumise esitamise tähtajal.

Pakkumine esitatakse isiklikult transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile või saadetakse posti või kulleriga.

Hiljem esitatud pakkumisi arvesse ei võeta. Pakkumised, mis saabuvad pärast pakkumise esitamise tähtpäeva, kuid enne pakkumiste avamise kuupäeva, võetakse vastu, kui on ilmne, et saadetis pandi teele nii vara, et see oleks pidanud saabuma tähtajaks. Saadetise tähituna saatmise kviitung loetakse saatmise ja saatmise aja tõendiks.

Kõik pakkumised esitatakse kolmes eksemplaris.

7. Lepingu sõlmimine:

7.1

Üldreeglina sõlmitakse leping madalaima kompensatsiooninõudega pakkumise või pakkumiskombinatsiooni esitanud pakkujaga. Mõlema lennuteeninduspiirkonna osas tähendab see, et leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumise või lubatud pakkumiskombinatsiooni kompensatsiooninõue on madalaim kogu lepingu kehtivuse aja jooksul alates 1.4.2007 kuni 31.3.2010.

7.2

Kui punktis 2 lubatud pakkumiskombinatsioonide raames esitatakse pakkumisi, milles ei nõuta kompensatsiooni, vaid ainult ainuõigust vastavalt punkti 2 viimasele lõigule, sõlmitakse punktist 7.1 sõltumata leping sellise pakkumise teinud pakkujaga ning pärast seda kohaldatakse punkti 7.1 ülejäänud pakkumise suhtes.

7.3	Kui lepingut ei saa sõlmida, sest pakkumistes on esitatud kompensatsiooninõuded samale summale, sõlmitakse leping pakkujaga, kes on esitanud pakkumise või asjaomases olukorras pakkumiskombinatsiooni, milles pakutakse igal lennuliinil kõige rohkem kohti kogu lepingu kehtivuse ajal.

8. Lepingu kehtivuse aeg: Kõik lepingud sõlmitakse kehtivusajaga alates 1.4.2007 kuni 31.3.2010. Lepingut ei saa lõpetada, välja arvatud punktis 11 kirjeldatud olukordades.

9. Rahaline kompensatsioon: Ettevõtjal on õigus saada transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumilt rahalist kompensatsiooni vastavalt pakkumislepingule. Kompensatsioon määratakse igaks tegutsemisaastaks ja kogu lepinguperioodiks.

Esimese tegutsemisaasta kompensatsiooni ei korrigeerita.

Teise ja kolmanda tegutsemisaasta kompensatsioon arvutatakse ümber pakkumiseelarve põhjal, mida on korrigeeritud tegevuskulude ja –tulude alusel. Parandused peavad jääma Norra statistikaameti määratletud sama aasta 15. veebruaril lõppeva 12 kuu pikkuse perioodi tarbijahinnaindeksi piiridesse.

Teenuse osutamise mahu suurendamisel või vähendamisele vastavalt lepingutingimuste punkti 5.1 teisele lõigule kompensatsiooni suurust ei muudeta.

Kompensatsiooni muutmine toimub tingimusel, et aastaeelarve vastuvõtmisel eraldab Storting (Norra parlament) transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumile kompensatsiooninõuete katmiseks vajalikud vahendid.

Ettevõtjal on õigus jätta teenuse osutamisega teenitud tulud endale. Kui tulud on suuremad või kulud väiksemad arvudest, millel pakkumiseelarve põhineb, on ettevõtjal õigus vahe endale jätta. Seega ei ole ka transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium kohustatud katma pakkumiseelarve mis tahes puudujääki.

Kõik avalikud tasud, kaasa arvatud lennundustasud, maksab ettevõtja.

Mistahes kahjutasuhagidest sõltumata vähendatakse rahalist kompensatsiooni võrdeliselt otseselt lennufirmast tulenenud põhjustel ära jäänud lendude koguarvuga, kui sellistel põhjustel ära jäänud lendude arv kinnitatud sõiduplaani kohaselt ületab tegevusaasta jooksul 1,5 protsenti plaaniliste lendude koguarvust.

10. Kordusläbirääkimised: Kui lepingu sõlmimise alused muutuvad lepingu kehtivuse ajal oluliselt või ettenägematult, võib kumbki pool taotleda lepingu muutmise läbirääkimiste alustamist. Taotlus tuleb esitada hiljemalt üks kuu pärast muutuse toimumist.

Olulised ettevõtja poolt tasumisele kuuluvad avalike tasude muudatused annavad alati aluse uute lepinguläbirääkimiste pidamiseks.

Kui uute õigus- või haldusaktide alusel või lennuameti korralduste tulemusel hakatakse lennuvälja kasutama erinevalt viisist, mida ettevõtja algselt eeldas, teevad pooled kõik endast oleneva, et leppida kokku lepingu muutmises, mis võimaldaks ettevõtjal jätkata ülejäänud lepingu kehtivuse ajal tegutsemist. Kui pooled ei jõua kokkleppele, on ettevõtjal õigus hüvitisele vastavalt sulgemise või lõpetamise eeskirjadele (punkt 11), kui need on kohaldatavad.

11. Lepingu lõpetamine lepingu rikkumisel ja oluliste tingimuste ettenägematul muutumisel: Vastavalt maksevõimetuse seadusest tulenevatele piirangutele võib transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium lepingu viivitamatult lõpetada, kui ettevõtja muutub maksevõimetuks, tema suhtes algatatakse võlanõudemenetlus, ettevõtja pankrotistub või satub muusse Norra 1994. aasta aprilli määruse nr 256 paragrahvi 12 teises lõigus käsitletud olukorda.

Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium võib lepingu viivitamatult lõpetada, kui ettevõtja tegevusluba tühistatakse või seda ei uuendata.

Kui vääramatu jõu või muude ettevõtjast mitteolenevate asjaolude tõttu ettevõtja ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi viimasest kuuest kuust rohkem kui nelja kuu jooksul, võivad mõlemad pooled lepingu lõpetada, sellest kirjalikult üks kuu ette teatades.

Kui Storting otsustab lennuvälja sulgeda või see suletakse lennuameti korraldusel, lõpevad poolte kokkulepitud lepingulised kohustused lennuvälja tegelikul sulgemisel.

Kui ajavahemik alates ettevõtja esmakordsest sulgemisest teavitamisest kuni tegeliku sulgemiseni on pikem kui üks aasta, ei ole ettevõtjal õigust hüvitisele lepingu lõpetamise tõttu kantud finantskahjude eest. Kui nimetatud ajavahemik on lühem kui üks aasta, on ettevõtjal õigus hüvitisele, mis taastaks tema finantsolukorra sellisena, nagu see oleks olnud, kui tegevus oleks jätkunud ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil teda sulgemisest teavitati või alternatiivina kuni 31.3.2010. aasta, kui nimetatud kuupäev jõuab kätte varem.

Lepingu olulisel rikkumisel võib kumbki pool selle viivitamatult lõpetada.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 199

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 24. august 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Komisjon
2006/C 199/1	Euro vahetuskurss	1

2006/C 199/2	Eelteatis koondumise kohta (juhtum nr COMP/M.4344 — Lactalis/Nestlé) ( 1 )	2

2006/C 199/3	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	3

2006/C 199/4	Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ( 1 )	7

2006/C 199/5	Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta	8

	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
2006/C 199/6	EFTA järelevalveameti teatis vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a viidatud õigusakti (nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) artikli 4 lõike 1 punktile a — Uute avaliku teenindamise kohustuste kehtestamine Finnmarki ja Põhja-Tromsi (Norra) lennuliinidel toimuvatele regulaarlendudele	9

	III Teatised
	Komisjon
2006/C 199/7	NO-Oslo: Regulaarlennuliinid Finnmarkis ja Põhja-Tromsis (Norra) — Pakkumiskutse	19

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2812
JPY	Jaapani jeen	149,09
DKK	Taani kroon	7,4615
GBP	Inglise nael	0,67730
SEK	Rootsi kroon	9,2010
CHF	Šveitsi frank	1,5799
ISK	Islandi kroon	90,08
NOK	Norra kroon	8,0430
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5761
CZK	Tšehhi kroon	28,106
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	275,65
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6959
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,9045
RON	Rumeenia leu	3,5294
SIT	Sloveenia talaar	239,59
SKK	Slovakkia kroon	37,615
TRY	Türgi liir	1,8689
AUD	Austraalia dollar	1,6735
CAD	Kanada dollar	1,4243
HKD	Hong Kongi dollar	9,9649
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0027
SGD	Singapuri dollar	2,0164
KRW	Korea won	1 224,31
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,0795
CNY	Hiina jüaan	10,2110
HRK	Horvaatia kuna	7,2895
IDR	Indoneesia ruupia	11 658,28
MYR	Malaisia ringit	4,708
PHP	Filipiini peeso	65,751
RUB	Vene rubla	34,2740
THB	Tai baht	48,184

Toode	Päritolu- või ekspordiriik/riigid	Meetmed	Viide	Kehtiv kuni
Polüetüleen-tereftalaatkile (PET-kile)	Korea Vabariik	Dumpingu-vastane tollimaks	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1676/2001 (EÜT L 227, 23.8.2001, lk 1), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 366/2006 (ELT L 68, 8.3.2006, lk 6)	24.8.2006


	(1) EMPs kohaldatav tekst