22.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 146/1

Nõukogu järeldused Nõukogu järeldused ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta

(2006/C 146/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU:

1.	MÄRGIB, et Euroopa Komisjon otsustas oma muudetud ettepanekus siseturu teenuseid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta jätta tervishoiuteenused direktiivi kohaldamisalast välja, viies seega sisse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud.

MÄRGIB, et Euroopa Komisjon on teatanud oma kavatsusest välja töötada ühenduse raamistik ohutute, kõrgkvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste jaoks, tugevdades sel eesmärgil koostööd liikmesriikide vahel ning tagades selguse ja kindlustunde seoses ühenduse õiguse kohaldamisega tervishoiuteenuste ja ravi suhtes.

3.	TUNNISTAB, et Euroopa Kohtu hiljutised otsused tõid esile vajaduse selgitada EÜ asutamislepingu sätete vastastikust mõju, eelkõige teenuste vaba liikumise ja riiklike tervishoiusüsteemide poolt osutatavate tervishoiuteenuste suhtes.

4.	ON SEISUKOHAL, et tervishoiusüsteemidel on keskne koht Euroopa kõrgetasemelises sotsiaalses kaitses ning et nad aitavad olulisel määral kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja sotsiaalsele õiglusele.

5.	TULETAB MEELDE, et universaalsus, kvaliteetse ravi kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus on domineerivad väärtused.

6.	KIIDAB HEAKS lisatud avalduse ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta, millele toetuvad Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiusüsteemid (lisa).

7.	PALUB Euroopa Komisjonil tagada, et tervishoiuteenuste kohta konkreetsete ettepanekute koostamisel järgitaks avalduses sisalduvaid ühiseid väärtusi ja põhimõtteid.

8.	PALUB Euroopa Liidu institutsioonidel tagada, et nende töös järgitaks avalduses sisalduvaid ühiseid väärtusi ja põhimõtteid.

LISA

Avaldus ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta

Käesolev avaldus on tehtud 25 Euroopa Liidu tervishoiuministri poolt ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta, millele toetuvad Euroopa tervishoiusüsteemid. Me usume, et selline avaldus on oluline selguse andmiseks meie kodanikele ja õigeaegne, arvestades hiljuti parlamendis toimunud hääletamist ja komisjoni muudetud ettepanekut jätta tervishoiuteenused ettepandud siseturu teenuseid käsitlevast direktiivist välja. Me usume kindlalt, et arengud selles valdkonnas peaksid tulenema poliitilisest konsensusest, mitte üksnes kohtupraktikast.

Samuti usume, et on oluline tagada allpool esitatud ühiste väärtuste ja põhimõtete järgimine konkurentsieeskirjade kohaldamisel neid rakendavate süsteemide suhtes.

Käesolev avaldus lähtub aruteludest, mis toimusid nõukogus ja mida peeti komisjoniga osana avatud koordineerimismeetodist, kõrgetasemelisest patsiendi mobiilsuse analüüsimise protsessist ja tervishoiuarengutest ELis. Avalduses võetakse arvesse ka Euroopa ja rahvusvahelise tasandi õigusaktid, millel on mõju tervishoiuvaldkonnale.

Avalduses tuuakse esile need ühised väärtused ja põhimõtted, mida kogu Euroopa Liidus jagatakse selle suhtes, kuidas peaksid tervishoiusüsteemid reageerima elanikkonna ja patsientide vajadustele, keda nad teenivad. Samuti selgitatakse, et nende väärtuste ja põhimõtete ELi tervishoiusüsteemides ellurakendamise viisid erinevad liikmesriigiti tunduvalt ja see jääb nii ka tulevikus. Eelkõige tähendab see, et otsused kodanikele ettenähtud raviteenuste kogumi kohta ning sellise ravi rahastamiseks ja osutamiseks kasutatavate mehhanismide kohta, näiteks selle kohta, mis määral on tervishoiusüsteemide juhtimisel õige loota turumehhanismidele ja konkurentsisurvele, tuleb teha riikide tasandil.

Ühised väärtused ja põhimõtted

Euroopa Liidu tervishoiusüsteemidel on keskne koht Euroopa kõrgetasemelises sotsiaalses kaitses ning nad aitavad kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja sotsiaalsele õiglusele ning samuti jätkusuutlikule arengule.

Domineerivate väärtustena on universaalsus, kvaliteetse ravi kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus erinevate ELi institutsioonide töös üldiselt omaks võetud. Koos moodustavad nad väärtuste kogumi, mida jagatakse kogu Euroopas. Universaalsus tähendab, et kedagi ei jäeta ravist ilma; solidaarsus on tihedalt seotud meie riiklike tervishoiusüsteemide rahastamiskorraga ja vajadusega tagada kõigile ravi kättesaadavus; võrdsus tähendab võrdset juurdepääsu vastavalt vajadusele, sõltumatult etnilisest kuuluvusest, soost, east, sotsiaalsest staatusest või võimest maksta. Ühtlasi püüavad ELi tervishoiusüsteemid vähendada tervisealast ebavõrdsust, mis ELi liikmesriikidele muret tekitab; sellega on tihedalt seotud liikmesriikide süsteemide töö haigestumise ja haiguste ennetamisel, selleks muu hulgas terveid eluviise propageerides.

Kõigi tervishoiusüsteemide eesmärgiks ELis on olla patsiendikeskne ja reageerida individuaalsetele vajadustele.

Ent erinevatel liikmesriikidel on erinev lähenemine nende väärtuste elluviimisele: nii näiteks lähenevad nad erinevalt sellistele küsimustele nagu, kas patsiendid peaksid tasuma mingi teatud osa enda ravimisega seotud kuludest või peaks olema mingi kindel üldine tasu ja kas seda võiks tasuda täiendava kindlustuse arvelt. Liikmesriigid on võrdsuse tagamiseks kasutanud erinevaid sätteid: mõned on valinud võimaluse väljendada seda patsiendi õigustena; teised tervishoiuteenuse osutaja kohustustena. Ka sätete täitmine tagatakse erinevalt — mõnedes liikmesriikides kohtute abil, teistes komiteede, ombudsmanide jne abil.

Kõigi meie süsteemide oluliseks jooneks on eesmärk muuta neid rahanduslikus mõttes jätkusuutlikuks nii, et nende väärtuste säilimine oleks tagatud ka tulevikus.

Sellise lähenemisviisi omaksvõtmine, mis kannab raskuspunkti üle ennetusmeetmetele, on lahutamatuks osaks liikmesriikide strateegiast vähendada riiklike tervishoiusüsteemide majanduslikku koormat, sest ennetamine aitab haigestumise ja sellest tingitud kulude ärahoidmisega tunduvalt kaasa tervishoiukulutuste vähendamisele ning seega rahanduslikule jätkusuutlikkusele.

Nende domineerivate väärtuste järel tuleb veel rida tööpõhimõtteid, mis on samuti ühised kogu Euroopa Liidule, see tähendab, et kõigil ELi kodanikel on alust oodata nende põhimõtete ning neid toetavate struktuuride olemasolu ELi mis tahes liikmesriigi tervishoiustruktuuris. Nende hulka kuuluvad:

— Kvaliteet:

Kõik ELi tervishoiusüsteemid püüavad pakkuda kvaliteetset ravi: See saavutatakse eelkõige tervishoiutöötajate täiendõppekohustuse kaudu, mille aluseks on selgelt määratletud riiklikud standardid ja see, et töötajatele on tagatud juurdepääs parima kvaliteedi alasele nõustamisele, samuti innovatsiooni stimuleerimise ja heade tavade tutvustamise, meditsiini head juhtimist tagavate süsteemide väljatöötamise ja kvaliteedikontrolli kaudu tervishoiusüsteemides. Oluline osa käesolevast teemast on seotud turvalisuspõhimõttega.

— Turvalisus:

Patsientidel on õigus kõigilt EL tervishoiusüsteemidelt oodata süsteemset lähenemist patsiendi turvalisuse tagamisele, sealhulgas järelevalvet riskitegurite üle, tervishoiuspetsialistide vajalikul tasemel väljaõpet ning kaitset tervishoiutoodete ja ravi eksitava reklaamimise eest.

— Tõendusmaterjalil ja eetikal põhinev ravi:

Demograafilised probleemid ja uued meditsiinitehnoloogiad võivad esile kutsuda raskeid küsimusi (eetika ja taskukohasuse kohta), millele kõik ELi liikmesriigid peavad vastama. Nii kvaliteetse ravi andmiseks kui pikas perspektiivis jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline tagada, et ravisüsteemid oleksid tõenduspõhised. Kõigi süsteemide ees on väljakutse määrata tervishoius kindlaks prioriteedid selliselt, et iga üksiku patsiendi vajadused oleks tasakaalus kogu elanikkonna raviks ettenähtud rahaliste vahenditega.

— Patsiendi kaasamine:

Kõigi ELi tervishoiusüsteemide eesmärk on olla patsiendikeskne. See tähendab, et nende eesmärk on kaasata patsiendid enda ravimisse, olla nendega avameelsed ja pakkuda võimalusel valikuid, näiteks valikut erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel. Iga süsteemi eesmärk on pakkuda patsientidele teavet nende tervisliku seisundi kohta, õigust olla täielikult informeeritud pakutavast ravist ja nõustuda sellise raviga. Ühtlasi peaksid kõik süsteemid kandma vastutust üldsuse ees, tagama süsteemi hea haldamise ja läbipaistvuse.

— Hüvitamine:

Patsientidel peaks olema õigus ebaõnnestumise hüvitamisele. See tähendab läbipaistvat ja õiglast kaebuse esitamise menetlust, selget teavet kohustuste kohta ja hüvitamise konkreetse vormi (nt kompensatsioon) olemasolu, mille on kindlaks määranud kõnealune tervishoiusüsteem.

— Privaatsus ja konfidentsiaalsus:

Kõigi ELi kodanike õigust isikuandmete konfidentsiaalsusele tunnistatakse ELi ja liikmesriikide õigusaktides

Tervishoiuministritena märgime me, et kasvab huvi küsimuse vastu, milline on turumehhanismide (sealhulgas konkurentsisurve) roll tervishoiusüsteemide juhtimisel. Selles valdkonnas leiavad Euroopa Liidu tervishoiusüsteemides aset paljud poliitilised arengud, mille eesmärgiks on pluralismi ja valikuvõimaluste innustamine ning ressursside kõige tõhusam ärakasutamine. Me võime selles valdkonnas üksteise poliitilistest arengutest õppida, kuid iga liikmesriik ise peab kindlaks määrama oma lähenemisviisi, mis sisaldab asjaomasele tervishoiusüsteemile vastavat konkreetset sekkumist.

Ehkki ei ole otstarbekas püüda tervishoiusüsteeme ELi tasandil standardiseerida, on Euroopa tasandi tervishoiualasel tööl siiski tohutu väärtus. Liikmesriigid on kindlalt otsustanud teha koostööd lähenemisviiside ja heade tavade kohta kogemuste ja teabe vahetamisel, näiteks komisjoni tervishoiuteenuste ja ravi kõrgetasemelise töörühma või jätkuvalt kasutatava ravi ja hooldusravi avatud koordineerimismeetodi kaudu, et jõuda ühise eesmärgini, milleks on tõhusam ja kättesaadavam kõrgekvaliteediline tervishoid Euroopas. Me usume, et igal asjakohasel tervishoiualasel algatusel, mille eesmärgiks on anda Euroopa kodanikele selge ettekujutus nende õigustest ühest ELi liikmesriigist teise liikumisel ning jäädvustada kõnealused väärtused ja põhimõtted õiguskindluse tagamiseks õiguslikus raamistikus, on eriline väärtus.

Kokkuvõttes on meie tervishoiusüsteemid Euroopa sotsiaalse infrastruktuuri põhimõttelise tähtsusega koostisosa. Me ei alahinda eesootavaid probleeme individuaalsete vajaduste kokkusobitamisel olemasolevate rahaliste vahenditega, sest Euroopa elanikkond vananeb, ootused kasvavad ja meditsiin areneb edasi. Aruteludes tulevikustrateegiate üle peaks meie ühiseks mureks olema ELi tervishoiusüsteemide aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete kaitsmine. Euroopa Liidu 25 liikmesriigi tervishoiuministritena kutsume Euroopa institutsioone üles tagama, et nende töö kaitseks kõnealuseid väärtusi, sel ajal kui hoogustub töö, et uurida Euroopa Liidu mõju tervishoiusüsteemidele ja samuti tervishoiuaspektide kaasamist kõikidesse poliitikatesse.

22.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 146/4

Eelnõu Nõukogu järeldused naiste tervise kohta

(2006/C 146/02)

Euroopa Liidu Nõukogu:

1.	MÄRGIB, et Euroopa Liidu kodanikud, kellest üle poole on naised, pööravad suurt tähelepanu inimeste tervise võimalikult kõrge taseme saavutamisele ja peavad seda kõrge elukvaliteedi oluliseks eelduseks.

TULETAB MEELDE JÄRGMIST:

—	EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 on sätestatud, et kõigis poliitikavaldkondades tagatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkus;

—

EÜ asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et kõigi ühenduse poliitikate ja meetmete määratlemisel ja elluviimisel tagatakse inimeste tervise kaitse kõrge tase ning et ühenduse tegevus peab täiendama riiklikke poliitikaid ja olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haigestumise ja haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele;

—	nõukogu võttis 4. detsembril 1997 vastu resolutsiooni, mis käsitleb aruannet (1) naiste tervisliku seisundi kohta Euroopa Ühenduses (2);

—	Euroopa Parlament võttis 9. märtsil 1997 vastu resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni aruannet naiste tervisliku seisundi kohta Euroopa Ühenduses (3);

—	Euroopa Parlament võttis 28. aprillil vastu resolutsiooni sotsiaalkaitse kaasajastamise ja kvaliteetse tervishoiu arendamise kohta, milles komisjonil palutakse esitada uus aruanne naiste tervisliku seisukorra kohta Euroopa Liidus (4).

3.	TULETAB MEELDE 2005. aasta jaanuaris eesistujariik Luksemburgi esitatud aruannet Pekingi tegevusplatvormi elluviimisel Euroopa Liidus saavutatud edu kohta, milles toonitati, et naiste tervis on valdkond, mis ikka veel muret tekitab ning rõhutati vastavate andmete kogumise tähtsust.

4.	TULETAB MEELDE Euroopa naiste tervist käsitlevat strateegilist tegevuskava, mis kiideti heaks Maailma Terviseorganisatsiooni 5.–7. veebruari 2001. aasta kohtumisel Kopenhaagenis.

5.	TUNNISTAB, et naiste ja meeste haiguste ning tervisehäirete sotsiaalsed ja tervisemõjurid, kliinilised avaldumisvormid, ravimeetodid, ravi tõhusus ja kõrvalmõjud võivad olla erinevad.

6.	RÕHUTAB, kui oluline on nii laiemale üldsusele kui tervishoiuspetsialistidele teadvustada, et sugu on üks tervise võtmetähtsusega mõjuritest.

7.	TUNNISTAB, et on oluline kõrvaldada liikmesriikides ja nende vahel esineda võiv ebavõrdsus, võttes sel eesmärgil käsile sotsiaalsed ja majanduslikud tervisemõjurid.

8.	TERVITAB komisjoni teatist “Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised (2006–2010)” (5), milles tunnistatakse soolist mõõdet tervise valdkonnas ja mille eesmärgiks on muu hulgas soolise süvalaiendamise tugevdamine tervishoiupoliitikas.

9.	MÄRGIB, et ühenduse tegevusprogrammi rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (6) eesmärk on inimeste tervise kaitsmine ja rahvatervise parandamine, mis omakorda aitab kaasa tervisealase ebavõrdsuse kõrvaldamisele.

10.	TERVITAB asjaolu, et nõukogu otsuse ettepanekus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) rakendamise eriprogrammi “Koostöö” (7), kavandatakse sooliste aspektide integreerimist meditsiiniuuringutesse.

11.	TUNNISTAB vajadust sugu arvestavate biomeditsiiniliste uuringute ning sotsiaalmajanduslike mõjurite uurimise järele.

12.

MÖÖNAB, et ehkki naised elavad meestest kauem, kannatavad nad ka kauem halva tervise juures elatud aastate koorma all. Mõningate haiguste, näiteks osteoporoosi levik ja esinemissagedus on naiste seas suuremad. Teised haigused, näiteks südame-veresoonkonna haigused, vähk ja vaimse tervisega seotud probleemid mõjuvad meestele ja naistele erinevalt. Mõned sünnitus- ja suguorganite haigused, näiteks endometrioos ja emakakaelavähk tabavad eranditult naisi.

13.	RÕHUTAB, et südame-veresoonkonna haigused on Euroopa Liidus üks peamisi naiste surma ja elukvaliteedi langemise põhjuseid, ehkki mõnedes liikmesriikides peetakse neid endiselt eelkõige meeste haiguseks.

14.	MÄRGIB MUREGA, et mõningates liikmesriikides põhjustab suitsetamise kasv naiste hulgas kopsuvähki ja südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ohu tunduvat suurenemist.

15.	MÄRGIB MUREGA, et depressioon on prognooside järgi mõningates liikmesriikides 2020. aastaks naiste seas kõige enam levinud haigus. Vaimse tervise puudumine avaldab mõju elukvaliteedile ning võib seega mõjutada haigestumust ja suremust.

16.	MÖÖNAB ebatervete eluviiside suurt mõju märkimisväärsele hulgale haigustele ja seega seda suurt potentsiaali, mis muu hulgas tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse propageerimisel on südame-veresoonkonna haigustesse ja teatavatesse vähiliikidesse haigestumise vähendamisel.

17.	ON SEISUKOHAL, et sootundlikud ennetusmeetmed, tervise edendamine ja ravi aitavad kaasa naiste raskematesse haigustesse haigestumuse ja suremuse vähendamisele ning järelikult parandavad nende elukvaliteeti.

18.

MÄRGIB, et usaldusväärsete, ühitatavate ja võrreldavate andmete olemasolu naiste tervise seisundi kohta on oluline avalikkuse teavitamise parandamiseks ning asjakohaste strateegiate, poliitikate ja meetmete väljatöötamiseks eesmärgiga tagada tervisekaitse kõrge tase ning et soospetsiifiliste andmete olemasolu ja aruandlus on poliitikategemise juures olulised.

19.	TOONITAB, et pärast peaaegu kümne aasta möödumist on vaja uut aruannet naiste tervisliku seisundi kohta laienenud Euroopa Liidus.

20.

KUTSUB liikmesriike üles:

—	Koguma soospetsiifilisi andmeid tervise kohta ning jaotama ja analüüsima statistilisi andmeid soo järgi;

—	Tegema algatusi üldsuse ja tervishoiuspetsialistide teadmiste parandamiseks soo ja tervise vaheliste seoste kohta;

—	Edendama tervist ja ennetama haigusi, võttes vajadusel arvesse soolisi erinevusi;

—	Edendama uuringuid erineva mõju kohta, mida ravimid avaldavad naistele ja meestele, ning soospetsiifilisi meditsiiniuuringuid;

—	Innustama tervishoiu valdkonnas soolist süvalaiendamist;

—	Uurima võimalikke tervisealase ebavõrdsuse ilminguid ja tegelema selle probleemiga, selleks et vähendada ebavõrdsust tervise valdkonnas ja tagada võrdne ravi ja selle kättesaadavus.

21.

KUTSUB Euroopa Komisjoni üles:

—	Integreerima soolised aspektid meditsiiniuuringutesse;

—	Toetama teabe ja kogemuste vahetamist heade tavade kohta sootundliku terviseedendamise ning ennetuse alal;

—	Aitama liikmesriikidel välja töötada tõhusaid strateegiaid soolise mõõtmega terviseerinevuste vähendamiseks;

—	Asjakohaste andmete väljatöötamise abil edendama ja tugevdama soospetsiifilise teabe ühitatavust ja võrreldavust kõigis liikmesriikides ja ühenduse tasandil;

—	Esitama teise aruande naiste tervisliku seisundi kohta Euroopa Liidus.

22.	KUTSUB Euroopa Komisjoni üles kasutama ära EUROSTATi ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi erialaseid teadmisi selleks, et aidata kaasa andmete kogumisele ja analüüsimisele ning parimate tavade ülevõtmisele.

23.	KUTSUB Euroopa Komisjoni üles jätkama tegevuse tõhusa koordineerimise tagamiseks koostööd vastavate rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonidega, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooniga ja OECDga.

(1) Dok 8537/97; KOM(97) 224 lõplik.

(2) EÜT C 394, 30.12.1997, lk 1.

(3) EÜT C 175, 21.6.1999, lk 68.

(4) A6-0085/2005

(5) ELT, dok 7034/06; KOM(2006) 92 lõplik.

(6) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1.

(7) Dok 12736/05.

22.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 146/6

Euro vahetuskurss (1)

21 juunil 2006

(2006/C 146/03)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2632
JPY	Jaapani jeen	145,22
DKK	Taani kroon	7,4534
GBP	Inglise nael	0,68550
SEK	Rootsi kroon	9,2023
CHF	Šveitsi frank	1,5618
ISK	Islandi kroon	94,21
NOK	Norra kroon	7,9140
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5750
CZK	Tšehhi kroon	28,563
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	279,26
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6959
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	4,0965
RON	Rumeenia leu	3,5855
SIT	Sloveenia talaar	239,64
SKK	Slovakkia kroon	38,530
TRY	Türgi liir	2,1075
AUD	Austraalia dollar	1,7181
CAD	Kanada dollar	1,4051
HKD	Hong Kongi dollar	9,8112
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0474
SGD	Singapuri dollar	2,0112
KRW	Korea won	1 207,37
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	9,1011
CNY	Hiina jüaan	10,1043
HRK	Horvaatia kuna	7,2550
IDR	Indoneesia ruupia	11 826,71
MYR	Malaisia ringit	4,632
PHP	Filipiini peeso	67,202
RUB	Vene rubla	34,1130
THB	Tai baht	48,488

(1)

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

22.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 146/9

Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon

(2006/C 146/06)

Keskmiste aastakulude puhul ei võeta arvesse määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 lõikes 2 ja artikli 95 lõikes 2 sätestatud 20 % list vähendust.

Kuu keskmiseid netokulusid on alandatud 20 %.

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 1996 (1)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 1996. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Liechtenstein	Ei taotlenud	Ei taotlenud

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 1996. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

aastane kulu

igakuine netokulu

Liechtenstein

—	pere kohta

CHF 5 710,08

CHF 380,67

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 1997 (2)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 1997. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Liechtenstein	Ei taotlenud	Ei taotlenud

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 1997. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

aastane kulu

igakuine netokulu

Liechtenstein

—	pere kohta

CHF 6 116,94

CHF 407,80

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 1998 (3)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 1998. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Liechtenstein	Ei taotlenud	Ei taotlenud

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 1998. aastane kulul antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

aastane kulu

igakuine netokulu

Liechtenstein

—	pere kohta

CHF 6 693,41

CHF 446,23

—	inimese kohta

CHF 6 255,52

CHF 417,03

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 1999 (4)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 1999. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Liechtenstein	Ei taotlenud	Ei taotlenud

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 1999. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

aastane kulu

igakuine netokulu

Liechtenstein

—	pere kohta

CHF 7 055,38

CHF 470,36

—	inimese kohta

CHF 6 656,02

CHF 443,73

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2000 (5)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2000. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Liechtenstein	Ei taotlenud	Ei taotlenud

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2000. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

aastane kulu

igakuine netokulu

Liechtenstein

—	pere kohta

CHF 7 428,71

CHF 495,25

—	inimese kohta

CHF 6 942,72

CHF 462,85

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2002 (6)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2002. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Kreeka	EUR 670,52	EUR 44,70
Norra	NOK 26 668	NOK 1 778

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2002. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

	aastane kulu	igakuine netokulu
Kreeka	EUR 1 276,62	EUR 85,11
Norra	NOK 48 745	NOK 3 250

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2003 (7)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2003. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

	aastane kulu	igakuine netokulu
Luksemburg	EUR 2 234,06	EUR 148,94
Kreeka	EUR 766,13	EUR 51,08
Ühendkuningriik	GBP 1 724,50	GBP 114,97

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2003. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

	Aastane kulu	Igakuine netokulu
Luksemburg	EUR 6 019,65	EUR 401,31
Kreeka	EUR 1 490,78	EUR 99,39
Ühendkuningriik	GBP 2 605,81	GBP 173,72

MITTERAHALISTE HÜVITISTE KESKMISED KULUD 2004 (8)

I. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 94 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2 kohaselt pereliikmetele 2004. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel:

aastane kulu

igakuine netokulu

Tšehhi Vabariik

—	kindlustatud isikud ja pensionärid, kes on nooremad kui 65

CZK 11 398,00

CZK 759,85

Luksemburg

EUR 2 362,70

EUR 157,51

Saksamaa

—	inimese kohta

EUR 1 034,73

EUR 68,98

Liechtenstein

CHF 3 607,62

CHF 240,51

Rootsi

SEK 14 557,99

SEK 970,53

Slovaki Vabariik

—	kindlustatud isikud ja pensionärid, kes on nooremad kui 65

SKK 8 721,33

SKK 581,42

Prantsusmaa

EUR 1 834,34

EUR 122,29

Malta

MTL 230,25

MTL 15,35

II. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 kohaldamine

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklite 28 ja 28a kohaselt 2004. aastal antud mitterahaliste hüvitiste tagasimakstavad summad määratakse kindlaks järgmiste keskmiste kulude alusel (üksnes inimese kohta alates 2002. aastast):

aastane kulu

igakuine netokulu

Tšehhi Vabariik

—	pensionärid ja nende pereliikmed, kes on 65 või vanemad

36 037,41 CZK

2 402,49 CZK

Luksemburg

7 161,42 EUR

477,43 EUR

Saksamaa

—	inimese kohta

4 184,79 EUR

278,99 EUR

Liechtenstein

7 812,50CHF

520,83 CHF

Rootsi

39 006,75 SEK

2 600,45 SEK

Slovaki Vabariik

—	pensionärid ja nende pereliikmed, kes on 65 või vanemad

25 653,29 SKK

1 710,22 SKK

Prantsusmaa

4 621,96 EUR

308,13 EUR

Malta

595,48 MTL

39,70 MTL

(1) Keskmised kulud 1996:

Hispaania ja Luksemburg (EÜT C 303, 2.10.1998),

Belgia, Iirimaa, Madalmaad ja Portugal (EÜT C 56, 26.2.1999),

Saksamaa, Austria ja Ühendkuningriik (EÜT C 228, 11.8.1999),

Kreeka, Prantsusmaa ja Rootsi (EÜT C 27, 29.1. 2000),

Itaalia (EÜT C 211, 28.7.2001),

Norra (EÜT C 182, 31.7.2002).

(2) Keskmised kulud 1997:

Hispaania (EÜT C 228, 11.8.1999),

Belgia, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Ühendkuningriik, Madalmaad ja Portugal (EÜT C 27, 29.1.2000),

Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria (EÜT C 207, 20.7. 2000),

Rootsi (EÜT C 76, 8.3.2001),

Itaalia (ELT C 211, 28.7.2001),

Norra (EÜT C 182, 31.7.2002).

(3) Keskmised kulud 1998:

Hispaania ja Luksemburg (EÜT C 27, 29.1.2000),

Madalmaad ja Austria (EÜT C 207, 20.7. 2000),

Belgia, Saksamaa ja Portugal (EÜT C 76, 8.3. 2001),

Ühendkuningriik (EÜT C 211,28.7.2001),

Kreeka, Prantsusmaa ja Rootsi (EÜT C 20, 23.1. 2002), EÜT C 34, 7.2. 2002 (parandused),

Itaalia (EÜT C 182, 31.7.2002),

Iirimaa (EÜT C 3, 8.1.2003),

Norra (ELT C 163, 12.7.2003).

(4) Keskmised kulud 1999:

Hispaania ja Austria (EÜT C 76, 8.3.2001),

Saksamaa (EÜT C 211, 28.7.2001),

Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Portugal ja Ühendkuningriik(EÜT C 20, 23.1.2002), EÜT C 34, 7.2.2002 (parandused),

Itaalia ja Rootsi (EÜT C 182, 31.7.2002),

Iirimaa ja Norra (ELT C 163, 12.7.2003).

(5) Keskmised kulud 2000:

Hispaania ja Luksemburg (EÜT C 20, 23.1.2002),

Belgia, Saksamaa, Madalmaad ja Austria (EÜT C 182, 31.7.2002),

Itaalia, Portugal ja Rootsi (EÜT C 3, 8.1.2003),

Norra ja Ühendkuningriik (ELT C 163, 12.7.2003),

Kreeka, Prantsusmaa ja Iirimaa (ELT C 37, 11.2. 2004).

(6) Keskmised kulud 2002:

Luksemburg ja Austria (ELT C 37, 11.2.2004),

Belgia, Prantsusmaa, Portugal, Rootsi (ELT C 27, 3.2.2005, lk 4),

Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriik (ELT C 232, 21.9.2005, lk 3),

Liechtenstein (ELT C 17, 24.1.2006).

(7) Keskmised kulud 2003:

Austria, Hispaania ja Šveits (ELT C 27, 3.2.2005, lk 4),

Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad (ELT C 232, 21.9.2005, lk 3),

Belgia, Portugal, Rootsi ja Liechtenstein (ELT C 17, 24.1.2006).

(8) Keskmised kulud 2004:

Läti: (ELT C 232, 21.9.2005),

Hispaania, Austria, Šveits ja Sloveenia (ELT C 17, 24.1.2006).

22.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 146/15

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2006/C 146/08)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Rheinland-Pfalz)

Abi nr: N 470/2005

Nimetus: Põllumajandustagatisprogramm

Eesmärk: Investeeringutagatiste täiendamine ja laiendamine kooskõlas ühisülesande “Põllumajandusstruktuuri ja rannikualade kaitse parandamine” raamplaani käsitleva põllumajanduse investeerimisabi programmiga (AFP)

Õiguslik alus: Verwaltungsvorschrift des rheinland-pfälzischen Ministers der Finanzen “Übernahme von Bürgschaften zur Förderung der Landwirtschaft”

Eelarve: Garantiikrediidi lubatav ülemmäär on 20 miljonit EUR

Abi osatähtsus või summa: Kogutoetuse ekvivalent 0,225 %

Kestus: Kuni 31. detsembrini 2006

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania

Abi number: N 476/05

Nimetus: Toetus kvaliteetsetele toiduainetetööstuse toodetele

Eesmärk: Edendada toiduainetetööstuse toodete kvaliteedipoliitikat luues ja arendades kvaliteedimärkide kaitse asutusi

Õiguslik alus: Orden APA/…/2005, de … de …, por la que se establecen las bases reguladoras para la concesión de subvenciones para potenciar la creación, funcionamiento y desarrollo de las estructuras de los productos agroalimentarios protegidos con signos de calidad diferenciada

Eelarve: 205 000 EUR

Abi osatähtsus või summa: Abi kogusumma ei ületa 70 % kõikide ettenähtud meetmete kuludest

Kestus: 2005

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Iirimaa

Abi nr: N 486/05

Pealkiri: Investeerimistoetuse kava põllumajandusjäätmete käitluseks

Eesmärk: Investeerimistoetus, et tagada nitraadidirektiivi raames kehtestatavate tegevusprogrammi meetmete täitmine põllumajandustootjate poolt

Õiguslik alus: Approved programme under Title II, Chapter I, of Council Regulation (EC) No 1257/1999 on support for rural development from the European Guidance and Guarantee Fund (EAGGF)

Eelarve: 248 miljonit EUR

Abi osatähtsus või summa: Abi suurim osatähtsus 75 % vähemsoodsates piirkondades, 60 % muudes piirkondades

Kestus: 2006–2008. Taotlusi võetakse vastu kuni 31. detsembrini 2006

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Lombardia)

Abi nr: N 514/05

Nimetus: Piirkondlikud meetmed lindude gripi tõttu kannatanud kodu- ja jahilinnukasvatuse toetuseks — saamatajäänud tulude hüvitamine. 4. augusti 2005. aasta kohalik määrus nr 470

Eesmärk: Saamatajäänud sissetuleku hüvitamine lindude gripi tõttu kannatanud kodu- ja jahilinnukasvatajatele

Õiguslik alus: Deliberazione della Giunta Regionale della Regione Lombardia n. 470 del 4.8.2005, riguardante: Legge Regionale n. 7/2000 — «Misure regionali di sostegno a favore degli allevatori avicoli e fauna selvatica colpiti dall'influenza aviaria» — Indennizzi per mancato reddito

Eelarve: Ligikaudu 1 800 000 EUR aastas

Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 % kahjudest

Kestus: 6 aastat

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Leedu Vabariik

Abi nr: N 571/2005

Nimetus: Riigiabi halbade ilmastikutingimuste tõttu tekkinud kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajandussektoris

Eesmärk: Halbade ilmastikutingimuste tekitatud kulude hüvitamine

Õiguslik alus:

—	2002 m. birželio 25 d. Lietuvos Respublikos žemės ūkio ir kaimo plėtros įstatymas Nr. IX-987 (Valstybės žinios, Nr. 72-3009).

—	Lietuvos Respublikos žemės ūkio ministro 2005 m. spalio 19 d. įsakymas Nr. 3D-491 „Dėl pagalbos žemės ūkio subjektams, patyrusiems nuostolius dėl hidrometeorologinių reiškinių nukentėjusiose teritorijose laikotarpiu nuo 2005 m. liepos 30 d. iki rugpjūčio 15 d., teikimo taisyklių patvirtinimo“

Eelarve: Kogueelarve: 11 250 000 Leedu litti (ligikaudu 3 260 000 EUR )

Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %

Kestus: 1 aasta

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Leedu Vabariik

Abi nr: N 586/2005

Nimetus: Toetus aretusloomade hankeks

Eesmärk: Investeerimistoetus kõrgema geneetilise kvaliteediga loomade ostmiseks

Õiguslik alus:

—	Žemės ūkio ir kaimo plėtros įstatymas (Valstybės žinios, 2002, Nr. 73–3009)

—	Gyvulių veislininkystės įstatymas (Valstybės žinios, 1994, Nr. 14–226: 1998, Nr. 110–3023)

—	Žemės ūkio ministro įsakymas dėl veislininkystės rėmimo taisyklių ir paramos 2005 m. veisliniams gyvūnams įsigyti teikimo taisyklių patvirtinimo (Valstybės žinios, 2005, Nr. 50–1656)

Eelarve: Aastas: 6 200 000 LTL (ligikaudu 1 800 000 EUR )

Abi osatähtsus või summa: 50 %

Kestus: Tähtajatu

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Austria

Abi nr: N 600/2005

Nimetus: Teenuste osutamist käsitleva riikliku direktiivi muutmine (Dienstleistungsrichtlinie)

Eesmärk: Toetus teenuste osutamiseks põllumajandussektorile

Õiguslik alus: Sonderrichtlinie für die Förderung von nicht-investiven Maßnahmen in der Landwirtschaft (Dienstleistungsrichtlinie)

Eelarve: Austria ametiasutuste väitel ei mõjuta muudatused eelarvet

Abi osatähtsus või summa: Muutuv

Kestus: Tähtajatu

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania (Castilla León)

Abi number: N 655/2005

Nimetus: Toetus uute töökohtade loomiseks maapiirkonnas

Eesmärk: Ühenduste tugevdamise kaudu suurendada töökohtade arvu ning põllumajandussektoris töötavate inimeste sissetulekut, et säilitada põllumajandustegevust ja hoogustada seda sellistes maapiirkondades, kus tööhõive määr on alla 50,5 % ning kus rahvaarv väheneb

Õiguslik alus: Orden AYG/…/2005 de … de …, por la que se establece un régimen de ayudas para fomentar la creación de empleo en el medio rural en la Comunidad autónoma de Castilla y León

Eelarve: 500 000 EUR

Abi osatähtsus või summa: Maksimaalne summa palgatud töötaja kohta on 12 000 EUR, maksimaalne osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest (60 % puudega töötajate puhul)

Kestus: 1 aasta

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Hamburg)

Abi number: NN 45/2005 (ex N 109/2005)

Nimetus: Surnud loomade kõrvaldamine ja hävitamine Hamburgis

Eesmärk: Abi surnud loomade kõrvaldamiseks ja hävitamiseks: kuni 2003. aastani 100 % kuludest, alates 2004. aastast 75 % kuludest. Aastal 2004 makstakse 25 % kuludest vähese tähtsusega abina.

Õiguslik alus:

—

Gesetz über die Beseitigung von Tierkörpern, Tierkörperteilen und tierischen Erzeugnissen (Tierkörperbeseitigungsgesetz) in der jeweils gültigen Fassung: BGBl. I 1975, S. 2313, BGBl. I 1975, S. 2610 (Änderung), BGBl. I 2001, S. 226 (Änderung), BGBl. I 2001, S. 524 (Neufassung), BGBl. I 2001, S. 1215 (Änderung).

—	Gesetz zur Durchführung gemeinschaftsrechtlicher Vorschriften über die Verarbeitung und Beseitigung von nicht für den menschlichen Verkehr bestimmten tierischen Nebenprodukten (Tierische Nebenprodukte-Beseitigungsgesetz), BGBl. I 2004, S. 82.

—	Gebührengesetz, Gebührenordnung für das öffentliche Gesundheitswesen und Hamburgisches Gesetz zur Ausführung des Viehseuchengesetzes, jeweils in der geltenden Fassung

Eelarve: 727 985,11 EUR

Abi osatähtsus või summa: Kuni 100 %

Kestus: 1994–1998

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksmaa (Schleswig-Holstein)

Abi nr: NN 46/04

Nimetus: TSE vastu võitlemine (lambad ja kitsed)

Eesmärk: Loomade hea tervis

Õiguslik alus: TSE-Beihilfe Richtlinien

Eelarve: 40 000 EUR (2002), 12 310 EUR (2003), 12 310 EUR (2004), 5 200 EUR (2005), 2 600 EUR (jõustub alates 2006. aastast)

Abi osatähtsus: Kuni 100 %

Kestus: 1.1.2003–31.12.2013

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Saksamaa (Berliin)

Abi nr: NN 74/2004 (ex N 437/2004)

Nimetus: Surnud loomade kõrvaldamine ja hävitamine Berliinis

Eesmärk: Toetus surnud loomade kõrvaldamiseks ja hävitamiseks: kuni 2003. aastani 100 % kuludest, alates 2004. aastast 50 % kuludest

Õiguslik alus: Gesetz über die Beseitigung von Tierkörpern, Tierkörperteilen und tierischen Erzeugnissen; Verordnung über Tierkörperbeseitigungsanstalten und Sammelstellen, Gesetz zur Ausführung des Tierkörperbeseitigungsgesetzes (Berlin), Verordnung über die Erhebung von Entgelten für die Inanspruchnahme von Leistungen im Rahmen der Tierkörperbeseitigung

Eelarve: 414 045,12 EUR

Abi osatähtsus või summa: Muutuv

Kestus: 1993–2013

Otsuse autentne tekst, millest on eemaldatud kogu konfidentsiaalne teave, on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/community_law/state_aids/

22.6.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 146/18

RIIGIABI — ITAALIA

Riigiabi nr C 18/2006 (ex N 524/2005) — Ühinemissoodustus

Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2

(2006/C 146/09)

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles esitatud 16. mai 2006. aasta kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmega.

Huvitatud isikud võivad saata oma märkused ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele lisatud kirja avaldamisest aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

State aid Greffe

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42.

Märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid käsitlevate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades taotluse põhjused.

KOKKUVÕTTE TEKST

1. Menetlus:

Meetmest teatati 18. oktoobril 2005. Vastuseks täiendava teabe taotlusele esitas Itaalia 27. märtsil 2006 talle teadaoleva värskeima teabe.

2. Meetme kirjeldus, mille suhtes komisjon menetluse algatab:

Meetme õiguslik alus on 17. juuni 2005. aasta dekreetseaduse nr 106 artikkel 2, mis muudeti 31. juulil 2005 seaduseks nr 156. Õiguslik alus sisaldab kavatsetud meetme rakendamiskeeldu. Meetme kohaselt antakse samas sektoris tegutsevate mikro- ja väikeettevõtjate konsolideerumisel ühinemise või omandamise kaudu loodud ettevõtjatele 10 % maksusoodustust (IRAPist). Ühinemisel või omandamisel loodud ettevõtja peab tegutsema vähemalt kolm aastat. Teatatud meetme eelarve 2006. aastaks on 120 miljonit eurot, 2007. aastaks 242 miljonit eurot ning 2008. aastaks 122 miljonit eurot. Itaalia ametiasutused teatasid, et meedet võib liita teiste abimeetmetega. Kuna tegemist on maksusoodustusega, siis abikõlblikke kulusid ei ole.

3. Meetme hindamine

Komisjon on Itaalia ametiasutustega samal seisukohal, et meedet võib käsitleda riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõike1 tähenduses. Meede hõlmab riiklikke vahendeid. Meede on selektiivne, sest maksusoodustust saavad kasutada vaid mikro- ja väikeettevõtjad. Need ettevõtjad tegutsevad või võivad tegutseda sektorites, kus tegeletakse liikmesriikide vahelise kaubandusega. Meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi.

Esiteks, väikesete ja keskmise suurusega ettevõtjate arengu edendamine on oluline eesmärk, millest annab tunnistust ka erieeskirjade, eriti määruse nr 70/2001, vastuvõtmine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamiseks. Tunnistades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasv on eesmärk, mida liikmesriigid võivad abi andmisega toetada, sätestab määrus tingimused, mis tagavad, et abi ei moonuta konkurentsi viisil, mis oleks ühiste huvidega vastuolus. Täpsemalt lubab määrus toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu pigem investeeringute või töökohtade loomise kui ühinemiste kaudu. Seepärast on komisjonil kahtlus, et kõnealune meede ei sobi asutamiselepinguga kokku, kuigi see soodustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu.

Teiseks, Itaalia esitatud teave osutab mitmetele põhjustele, mis piiravad Itaalia äriühingute suurust. Need põhjused tulenevad peamiselt puudulikest reguleerimismeetmetest. Seepärast ei ole komisjon kindel, kas ajutine maksumeede on vajalik ning võimaldab lahendada asjaomased struktuurilised probleemid.

Kolmandaks on komisjoni kahtlused seotud maksusoodustuse proportsionaalsusega. Soodustus ei ole seotud ühinemisega kaasnevate kuludega ning seetõttu võivad abi saajad saada õigustamatult tulu, eriti kui tegemist on paljude ettevõtjate ühinemisega. Neljandaks on komisjonil kahtlus seoses asjaoluga, sest meedet võib liita muude abidega.

Kokkuvõttes on komisjon arvamusel, et käesoleval juhul ei saa ta ühinemissoodustust heaks kiita, kui seda kohaldatakse automaatselt ettevõtjatele, kes peavad tagastama neile eelnevalt ebaseaduslikult antud või asutamiselepinguga kokkusobimatu abi, isegi kui abi on antud eeskirjade kohaselt, eriti nendel juhtumitel, kui tagasinõudmismenetlust ei ole veel algatatud ning Itaalia vastu on Euroopa Kohtule esitatud hagi seoses tegevusetusega. Selline automaatne kohaldamine ei võimalda komisonil kindlaks määrata vana ja uue abiga seotud kumuleerunud moonutust.

KIRJA TEKST

“1.	La Commissione desidera informarLa che intende iniziare, riguardo al provvedimento in oggetto, la procedura d'indagine di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato CE.

Procedimento

Le autorità italiane hanno notificato il provvedimento in oggetto con lettera del 18 ottobre 2005, alla quale la Commissione ha inviato una prima risposta il 10 novembre. Le autorità italiane hanno fornito altre informazioni, in particolare studi economici di supporto, con lettera del 20 dicembre 2005, protocollata presso la Commissione il 22 dicembre (A/40729). La Commissione ha chiesto ragguagli supplementari con lettera dell'8 febbraio 2006 e le autorità italiane hanno risposto con due lettere, rispettivamente del 13 marzo (A/31911) e del 27 marzo 2006 (A/32302).

Descrizione

3.	Scopo del provvedimento è favorire la crescita di microimprese e di piccole imprese mediante un processo di consolidamento (concentrazione o aggregazione di microimprese e piccole imprese).

4.	La base giuridica del provvedimento è l'articolo 2 del decreto-legge 17 giugno 2005, n. 106, convertito dalla legge 31 luglio 2005, n. 156. Tale base giuridica comprende una clausola di sospensione.

Il provvedimento consiste in un credito d'imposta, da accordare a microimprese e piccole imprese del medesimo settore che si consolidano mediante concentrazione o aggregazione. Il credito d'imposta è pari al 10 % della differenza tra il valore della produzione dell'impresa risultante dal processo di concentrazione e il valore della produzione dell'impresa più grande tra quelle partecipanti a tale processo. Il valore della produzione è la base imponibile ai fini dell'imposta regionale sulle attività produttive (IRAP). Tale credito può essere utilizzato come compensazione dei pagamenti di varie imposte societarie o di contributi sociali. Benché vi sia un nesso con il processo di consolidamento, l'importo del credito d'imposta non viene calcolato sulla base degli investimenti o dei costi.

L'Italia ha già applicato un provvedimento analogo nel 2005 (1), nell'ambito del regolamento che prevede l'esenzione per categoria per gli aiuti alle PMI (2). Tale precedente versione del provvedimento limita il credito d'imposta al massimale del 50 % dei costi di consulenza per il processo di concentrazione o aggregazione. Le autorità italiane hanno informato che, dato il suddetto limite, il provvedimento ha avuto un'applicazione ridotta: sono state ricevute 132 domande, per un importo totale di 3 442 261 EUR di credito d'imposta. Sono state accolte soltanto 46 domande, per l'importo totale di 415 306 EUR.

7.	Per il provvedimento ora notificato è stato previsto un bilancio di 120 milioni di EUR per il 2006, di 242 milioni di EUR per il 2007 e di 122 milioni di EUR per il 2008.

Potranno beneficiare del provvedimento imprese risultanti dalla concentrazione di microimprese e piccole imprese, ai sensi della definizione di PMI (3). Data la sua natura fiscale, il provvedimento si applica solo ad imprese con sede stabile in Italia che possono, tuttavia, concentrarsi con imprese provenienti da tutto il SEE. Il beneficio è limitato al caso delle operazioni alle quali partecipano due o più imprese del medesimo settore. Le imprese in questione potranno ottenere il credito d'imposta soltanto se la loro concentrazione o aggregazione perdurerà per almeno tre anni.

Per beneficiare del credito d'imposta, le imprese devono inoltrarne domanda al Centro operativo di Pescara dell'Agenzia delle entrate. L'esame delle domande viene effettuato secondo l'ordine cronologico di presentazione, fino a esaurimento dei fondi. Le domande vengono accolte o respinte entro il lasso di tempo di 30 giorni.

10.

Inoltre, le autorità italiane hanno informato che potranno beneficiare del provvedimento le imprese che realizzano profitti, dato che le imprese non redditizie non sarebbero in grado di avvalersi del credito d'imposta. Le autorità italiane hanno anche segnalato che tale strumento fiscale presenta il vantaggio di essere concesso a posteriori e che in tal modo si agevolano i controlli a posteriori (il credito d'imposta viene revocato, per esempio, se la concentrazione si scinde prima di tre anni).

11.	Per quanto riguarda il cumulo, le autorità italiane hanno informato che il provvedimento può cumularsi con altre misure di aiuto. Poiché si tratta di un regime fiscale, non vi sono costi ammissibili.

12.

Nella lettera dell'8 febbraio 2006, la Commissione ha chiesto alle autorità italiane di sospendere l'erogazione del nuovo aiuto previsto dal regime di premi di concentrazione alle imprese che non avevano rimborsato aiuti incompatibili, in ottemperanza a precedenti decisioni di recupero, in particolare la decisione 2000/128/CE della Commissione, dell'11 maggio 1999, relativa al regime di aiuti concessi dall'Italia per interventi a favore dell'occupazione (GU L 42 del 15.2.2000, pag. 1) e la decisione 2003/193/CE della Commissione, del 5 giugno 2002, relativa alle esenzioni fiscali e prestiti agevolati concessi dall'Italia in favore di imprese di servizi pubblici (GU L 77 del 24.3.2003, pag. 21). Le autorità italiane hanno rifiutato d'impegnarsi in tal senso e hanno inoltre dichiarato che, a loro parere, non si può applicare ai regimi la giurisprudenza della sentenza Deggendorf, in base alla quale la Commissione deve controllare il cumulo tra vecchi e nuovi aiuti.

Valutazione

13.	Le autorità italiane hanno notificato il provvedimento a norma dell'articolo 88, paragrafo 3 del trattato CE. Tale misura comprende una clausola di sospensione.

14.

Le autorità italiane dichiarano che, a loro parere, il provvedimento in oggetto costituisce un aiuto. Esso comporta l'intervento di risorse statali ed è selettivo, poiché favorisce soltanto le microimprese e piccole imprese che possono avvalersi del credito d'imposta. Queste imprese sono o possono essere operanti in settori nei quali si effettuano scambi tra gli Stati membri. Il provvedimento falsa o minaccia di falsare la concorrenza. Secondo la Commissione, risultano soddisfatte le condizioni enunciate all'articolo 87, paragrafo 1 del trattato CE per riconoscere l'esistenza di un aiuto.

15.	La Commissione ha quindi esaminato se il provvedimento possa esser ritenuto compatibile con il trattato CE.

16.	Tale provvedimento non si configura come un aiuto ai consumatori, né come un aiuto inteso a porre rimedio ai danni provocati da inondazioni o altre calamità naturali. Di conseguenza, ad esso non si applicano le deroghe previste all'articolo 87, paragrafo 2 del trattato CE.

17.

La Commissione ha poi esaminato se il provvedimento possa considerarsi compatibile con le deroghe previste all'articolo 87, paragrafo 3 del trattato CE. La Commissione osserva che lo scopo del provvedimento non consiste nel favorire lo sviluppo economico di determinate regioni, in quanto riguarda le imprese in tutto il territorio italiano.

18.

Inoltre, la Commissione osserva che il provvedimento non è inteso a promuovere la realizzazione di un importante progetto di comune interesse europeo, né a porre rimedio a una perturbazione dell'economia di uno Stato membro. Infine, la Commissione osserva che il provvedimento non si prefigge di promuovere la cultura o la conservazione del patrimonio, né rientra in altre categorie di aiuti.

19.	La Commissione osserva invece che il provvedimento può rientrare nella deroga prevista all'articolo 87, paragrafo 3, lettera c), riguardante gli aiuti intesi ad agevolare lo sviluppo di determinate attività.

20.

In particolare, il provvedimento è destinato alle aggregazioni di microimprese e piccole imprese. La promozione dello sviluppo delle microimprese e piccole imprese è riconosciuto come uno degli obiettivi degli aiuti, quale è sancito dall'adozione di norme specifiche riguardanti gli aiuti a favore delle PMI (4), in special modo nel regolamento n. 70/2001.

21.

Tale regolamento, nel riconoscere che lo sviluppo delle PMI è un obiettivo che gli Stati membri possono favorire mediante aiuti (5), stabilisce le condizioni per assicurare che simili aiuti non falsino la concorrenza in misura contraria all'interesse comune. In particolare, l'articolo 4 del regolamento consente l'erogazione di aiuti per la crescita delle PMI mediante investimenti o creazione di posti di lavoro (6), piuttosto che mediante acquisizioni esterne.

22.	Il provvedimento non rispetta né le condizioni previste dall'articolo 4, né quelle di altri articoli del regolamento. Di conseguenza, la Commissione dubita, in questa fase, che il provvedimento in esame possa essere ritenuto compatibile sulla base del fatto che promuova la crescita delle PMI.

23.	In aggiunta, e ad ogni buon fine, la Commissione ha proceduto a valutare il provvedimento sotto gli aspetti della necessità, della proporzionalità e del numero limitato di effetti negativi.

Necessità dell'aiuto

24.

Le autorità italiane hanno fatto notare che le minori dimensioni delle imprese italiane, rispetto ai partner UE, costituiscono un fallimento del mercato. L'Italia ha presentato alcuni studi volti a dimostrare tale imperfezione. Per esempio, uno studio effettuato di recente da un istituto di ricerca in materia economica (7) mostra che la struttura dimensionale delle imprese italiane esercita un'incidenza negativa sull'incremento della produttività e stima che, se in Italia vi fosse una struttura analoga a quella del resto dell'Europa, il settore manifatturiero avrebbe una produttività superiore del 20 %. Le piccole imprese tendono a investire di meno nella R&S e nell'innovazione e sono meno in grado di trasformare in maggiore produttività gli investimenti nelle tecnologie dell'informazione e delle comunicazioni, il che a sua volta porta a una minore efficienza dell'economia, a tassi inferiori d'impiego delle nuove tecnologie ed a minore produttività, creando così una sorta di circolo vizioso, una trappola dimensionale.

25.

Tuttavia, dai medesimi studi risulta che le cause di tale problema sono dovute soprattutto a questioni regolamentari, in misura tale che può sembrare opportuno parlare piuttosto di un “fallimento regolamentare”. L'Italia non è stata in grado d'indicare in qual modo il provvedimento in esame sia necessario per ovviare a tale imperfezione: ha informato che il provvedimento è stato adottato prescindendo da tali cause.

26.	Di conseguenza, la Commissione dubita una misura fiscale temporanea sia necessaria ed appropriata a risolvere le difficoltà strutturali in questione.

Proporzionalità

27.

Le autorità italiane hanno spiegato di essersi risolte a uno sgravio fiscale del 10 % mediante una semplice soluzione, consistente anzitutto nel decidere che era necessario un incentivo a due cifre per attrarre l'interesse dei potenziali beneficiari, e nel fissarlo poi al livello minimo di tale ordine di grandezza. Inoltre, le autorità italiane hanno indicato che lo sgravio fiscale viene calcolato in base all'IRAP, che è un'imposta pagata da pressoché tutte le imprese ed è più onerosa per le imprese a impiego più intensivo di manodopera.

28.

La Commissione ha dubbi riguardo alla proporzionalità di tale sgravio fiscale. Pur riconoscendo che il sistema adottato dalle autorità italiane per stabilire il tasso dello sgravio fiscale ha il pregio della semplicità, la Commissione desidera altri chiarimenti sulla sua proporzionalità, poiché l'incentivo non è correlato ai costi causati dal processo di concentrazione o aggregazione e potrebbe esser tale da comportare inaspettati guadagni per i beneficiari. In particolare, quando l'impresa risultasse dall'aggregazione di varie imprese, il valore del beneficio, misurato dalla differenza tra il valore della produzione della nuova entità e il valore della produzione della maggiore tra le imprese partecipanti nell'aggregazione, potrebbe essere estremamente elevato.

Cumulo

29.	Le autorità italiane hanno informato che il provvedimento può cumularsi, in quanto si tratta di una misura fiscale non correlata a costi ammissibili. La Commissione osserva anzitutto che ciò appare in contraddizione con l'articolo 8, paragrafo 2 del regolamento (CE) n. 70/2001 (8).

Beneficiari aventi ricevuto aiuti illegali ed incompatibili

30.

Inoltre, la Commissione fa notare il problema del cumulo delle distorsioni risultanti dall'aiuto ricevuto nell'ambito del regime di premi di concentrazione con altre distorsioni derivanti da aiuti illegittimi e incompatibili, in particolare quelli previsti nei regimi menzionati al punto 12, che non sono ancora stati rimborsati. Nella sentenza del 15 maggio 1997, la Corte di giustizia ha statuito che “quando la Commissione esamina la compatibilità di un aiuto con il mercato comune, deve prendere in considerazione tutti gli elementi pertinenti, ivi compreso, eventualmente, il contesto già esaminato in una decisione precedente, nonché gli obblighi che tale decisione precedente abbia potuto imporre ad uno Stato membro”. Secondo la Corte di giustizia, la compatibilità di un nuovo aiuto può dipendere dall'esistenza di un precedente aiuto illegittimo che non sia stato restituito, poiché l'effetto cumulativo degli aiuti potrebbe produrre gravi distorsioni della concorrenza nel mercato comune. Di conseguenza, la Commissione, nell'esaminare la compatibilità di un aiuto di Stato con il mercato comune, ha la facoltà di prendere in considerazione al tempo stesso l'effetto cumulativo di tale aiuto con un aiuto precedente e il fatto che l'aiuto precedente non sia stato rimborsato (9).

31.

In applicazione della giurisprudenza Deggendorf, la Commissione valuta una nuova misura di aiuto tenendo conto dell'eventualità che i beneficiari non abbiano ottemperato a precedenti decisioni con le quali la Commissione stessa abbia ordinato loro di rimborsare precedenti aiuti illegittimi e incompatibili. In simili casi, la Commissione deve accertare gli effetti che esercita sui beneficiari il combinarsi del nuovo aiuto con i precedenti aiuti incompatibili che non sono stati ancora restituiti.

32.

La Commissione nota che, nel caso in esame, le autorità italiane hanno rifiutato d'impegnarsi a non erogare il nuovo aiuto previsto dal regime di premi di concentrazione alle imprese che non hanno ancora rimborsato l'aiuto incompatibile, in ottemperanza alle decisioni di recupero menzionate al punto 12. Le autorità italiane hanno dichiarato che, a loro parere, la giurisprudenza Deggendorf non si applica ai regimi.

33.	La Commissione fa notare anzitutto che la giurisprudenza Deggendorf si applica a tutti i tipi di aiuto, che siano concessi singolarmente o nell'ambito di regimi.

34.	In secondo luogo, la Commissione rammenta alle autorità italiane l'esigenza di eseguire le decisioni in materia di aiuti di Stato, in particolare quando esse impongono il recupero di aiuti illegittimi e incompatibili mediante rimborso da parte dei beneficiari.

35.

In considerazione di quanto detto sinora, e in applicazione della giurisprudenza Deggendorf, a questo stadio la Commissione ritiene di non poter approvare il regime di premi di concentrazione, se questo si applica automaticamente ad imprese che devono ripagare precedenti aiuti illegali ed incompatibili, anche se tali aiuti erano stati erogati in base ad un regime, in particolare nei casi menzionati al punto 12.

36.	Su tale aspetto, la Commissione chiede il parere delle autorità italiane e delle parti interessate.

Conclusioni

37.

In base alle precedenti considerazioni, e agendo secondo la procedura stabilita all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato CE, la Commissione chiede all'Italia di presentarle le sue osservazioni e di trasmetterle, entro un mese dalla data alla quale avrà ricevuto la presente lettera, tutte le informazioni che possano essere utili per valutare il provvedimento.

38.	La Commissione rammenta all'Italia che l'articolo 88, paragrafo 3 del trattato CE ha effetto sospensivo e richiama l'attenzione sull'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, a norma del quale tutti gli aiuti illegittimi possono essere recuperati presso i beneficiari.

39.

La Commissione avverte l'Italia che informerà le parti interessate, pubblicando la presente lettera e una sintesi del caso nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea. Inoltre, la Commissione informerà le parti interessate degli Stati EFTA firmatari dell'Accordo SEE, pubblicando una comunicazione nel Supplemento SEE della Gazzetta ufficiale dell'Unione europea e informerà l'Autorità di vigilanza EFTA inviandole una copia della presente lettera. Tutti gli interessati saranno invitati a presentare osservazioni entro un mese dalla data delle suddette pubblicazioni.”

(1) Basato sull'articolo 9 del decreto-legge n. 35/2005, convertito dalla legge n. 80/2005. Tale provvedimento è stato registrato presso la Commissione il 21.4.2005, con il riferimento XS 89/05.

(2) Regolamento (CE) n. 70/2001 della Commissione, del 12 gennaio 2001, relativo all'applicazione degli articoli 87 e 88 del trattato CE agli aiuti di Stato a favore delle piccole e medie imprese (GU L 10 del 13.1.2001, pag. 33).

(3) Raccomandazione della Commissione, del 6 maggio 2003, relativa alla definizione delle microimprese, piccole e medie imprese (GU L 124 del 20.5.2003, pag. 36).

(4) Regolamento (CE) n. 70/2001 della Commissione, del 12 gennaio 2001, relativo all'applicazione degli articoli 87 e 88 del trattato CE agli aiuti di Stato a favore delle piccole e medie imprese.

(5) Vedere in particolare il considerando 5 e specialmente il considerando 13 del regolamento n. 70/2001.

(6) Vedere in particolare l'articolo 4 — Investimenti — del regolamento (CE) n. 70/2001.

(7) Prometeia/Banca Intesa: Analisi dei settori industriali, ottobre 2005.

(8) Vedere anche il considerando n. 19 del regolamento (CE) n. 70/2001.

(9) Causa C-355/95P, Textilwerke Deggendorf GmbG (TWD) contro Commissione, Racc. 1997, pag. I-2549, punti 25-27.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 146

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 22. juuni 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Nõukogu
2006/C 146/1	Nõukogu järeldused Nõukogu järeldused ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta	1

2006/C 146/2	Eelnõu Nõukogu järeldused naiste tervise kohta	4

	Komisjon
2006/C 146/3	Euro vahetuskurss	6

2006/C 146/4	Liikmesriikide lennutegevuslubade andmise või kehtetuks tunnistamise otsuste avaldamine vastavalt määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta) artikli 13 lõikele 4 ( 1 )	7

2006/C 146/5	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )	8

2006/C 146/6	Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon	9

2006/C 146/7	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum nr COMP/M.4260 — Advent/RWE Solutions) — Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda ( 1 )	14

2006/C 146/8	Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid	15

2006/C 146/9	Riigiabi — Itaalia — Riigiabi nr C 18/2006 (ex N 524/2005) — Ühinemissoodustus — Kutse märkuste esitamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 ( 1 )	18

2006/C 146/0	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.4220 — Food Service Project/Tele Pizza) ( 1 )	22


	(1) EMPs kohaldatav tekst