ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu
Teataja
C 133E
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
49. aastakäik
8. juuni 2006
|
ISSN 1725-5171 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 133E |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
49. aastakäik |
|
ET |
|
Ι (Teatis)
EUROOPA PARLAMENT
2005-2006 ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 22. juuni 2005
|
8.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 133/1 |
PROTOKOLL
(2006/C 133 E/01)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungjärgu jätkamine
Istung algas kell 15.10.
2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Eelmise istungi protokoll kinnitati.
3. Eelmiste istungite hääletuse parandused
Järgmised parlamendiliikmed esitasid alltoodud hääletuse parandused:
Istung 8.6.2005
Raport: Reimer Böge — A6-0153/2005
|
— |
muudatusettepanek 34: vastu: Bernadette Vergnaud; |
|
— |
lõpphääletus: erapooletu: Adeline Hazan; |
Raport: Dariusz Rosati — A6-0138/2005
|
— |
muudatusettepanek 9: erapooletu: Henri Weber; |
|
— |
muudatusettepanek 8: poolt: Henri Weber; |
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (B6-0327/2005)
|
— |
lõige 29, 2. osa: vastu: Diamanto Manolakou, Athanasios Pafilis, Georgios Toussas; |
Istung 9.6.2005
Raport: Ona Juknevičienė — A6-0109/2005
|
— |
lõige 4: erapooletu: Henri Weber. |
4. Nõukogu saadetud kokkulepete tekstid
Nõukogu edastas järgmise dokumendi tõestatud koopia:
|
— |
Euroopa Majandusühenduse ja San Marino vaheline koostöö- ja tolliliidulepingu protokoll, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi lepinguosalisteks saamist seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga. |
5. Teatud dokumente puudutavad otsused
Nõusolek omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 45):
|
— |
JURI komisjon: Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmine (2005/2124(INI)). |
Nõusolek omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 112):
|
— |
AFET komisjon: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ÜVJP 2004 (2005/2134(INI)). |
6. Parlamendi koosseis
Prantsuse pädevad ametiasutused teatasid Jean-Pierre Audy ametisse nimetamisest Brice Hortefeux asemele, kes hakkab täitma parlamendiliikme ülesandeid alates 11.6.2005.
Parlamendi president tuletas meelde kodukorra artikli 3 lõiget 5.
7. Volituste kontrollimine
JURI komisjoni ettepanekul kinnitas parlament Sharon Margaret Bowlesi, Syed Salah Kamalli ja Vincenzo Lavarra mandaadid.
8. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis
Fraktsioonide PPE-DE, PSE, Verts/ALE ning fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete taotlusel kinnitas parlament järgmised ametissenimetamised:
|
— |
ITRE komisjon: Pier Antonio Panzeri asemele Vincenzo Lavarra. |
|
— |
IMCO komisjon: Giovanni Rivera. |
|
— |
JURI komisjon: Syed Salah Kamall. |
Delegatsioon ELi-Rumeenia parlamentaarses ühiskomisjonis:
|
— |
Heide Rühle ei ole enam delegatsiooni liige. |
9. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
|
1) |
nõukogu ja Euroopa Komisjon:
|
|
2) |
parlamendi komisjonid:
|
|
3) |
parlamendiliikmed:
|
10. Assigneeringute ümberpaigutamine
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamise DEC 17/2005 kohta (C6-0136/2005 - SEK(2005)0591 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
11. Presidentuuri deklaratsioon
President tegi deklaratsiooni 65 aasta möödumise puhul Nõukogude Liidu okupatsiooni algusest Balti riikides.
12. Päevakord
Kinnitati tööplaan (06.6.2005 protokolli punkt 10) ja jagati laiali päevakorra parandatud versioon (PE 357.269/OJ/COR).
Sõna võttis Hans-Peter Martin, kes palus kodukorra artikli 132 lõike 2 alusel, et Gargani raport (A6-0189/2005 - päevakorra parandatud versiooni punkt nr 89) võetaks päevakorrast maha (president oli seisukohal, et palve täitmiseks ei ole põhjust).
Tööplaan kinnitati.
13. Euroopa Ülemkogu kohtumine (16.-17. juunil 2005 Brüsselis) - Luksemburgi eesistumise tegevussemester (arutelu)
Euroopa Ülemkogu aruanne ja Euroopa Komisjoni deklaratsioon: Euroopa Ülemkogu kohtumine (16.-17. juunil 2005 Brüsselis).
Nõukogu deklaratsioon: Luksemburgi eesistumise tegevussemester.
Jean-Claude Juncker (nõukogu eesistuja) tutvustas Euroopa Ülemkogu aruannet ja esitas nõukogu deklaratsiooni.
José Manuel Barroso (Euroopa Komisjoni president) esitas komisjoni deklaratsiooni.
Sõna võtsid: Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel, Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel, Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, ja Jens-Peter Bonde fraktsiooni IND/DEM nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident
Sõna võtsid: Guntars Krasts fraktsiooni UEN nimel, Koenraad Dillen (fraktsioonilise kuuluvuseta), Jean Spautz, Robert Goebbels, Lapo Pistelli, Claude Turmes, Erik Meijer, Mario Borghezio, Wojciech Roszkowski, Irena Belohorská, Alain Lamassoure, Magda Kósáné Kovács, Cecilia Malmström, Johannes Voggenhuber, Dimitrios Papadimoulis, Bastiaan Belder, Alessandro Battilocchio, Gerardo Galeote Quecedo, Bárbara Dührkop Dührkop, Kyösti Tapio Virrankoski, Bernat Joan i Marí, Miguel Portas, Nils Lundgren, Andreas Mölzer, Struan Stevenson, Jo Leinen ja Paolo Costa.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
Sõna võtsid: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Graham Booth, James Hugh Allister, Konstantinos Hatzidakis, Catherine Guy-Quint, Alfonso Andria, Marianne Thyssen, Edite Estrela, Othmar Karas, Pervenche Berès, Hartmut Nassauer, Inger Segelström, Camiel Eurlings, Borut Pahor, Íñigo Méndez de Vigo, Carlos Carnero González, Jacques Toubon, Panagiotis Beglitis, Timothy Kirkhope, Proinsias De Rossa, Rihards Pīks, Lasse Lehtinen, Josef Zieleniec ja Libor Rouček.
ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident
Sõna võtsid: Alexander Stubb, Neena Gill, Georgios Papastamkos, Laima Liucija Andrikienė, Etelka Barsi-Pataky, Jacek Protasiewicz, Ioannis Kasoulides, James Elles, Maria da Assunção Esteves, Malcolm Harbour, Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Margot Wallström (Euroopa Komisjoni asepresident).
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Graham Watson, Anne E. Jensen, Annemie Neyts-Uyttebroeck ja Andrew Duff fraktsiooni ALDE nimel, 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu kohta (B6-0386/2005); |
|
— |
Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise kohta (B6-0387/2005); |
|
— |
Martin Schulz ja Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel, 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise kohta (B6-0388/2005); |
|
— |
Brian Crowley, Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Wojciech Roszkowski ja Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel, 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise järelduste kohta (B6-0389/2005); |
|
— |
Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise tulemuste kohta (B6-0390/2005); |
|
— |
Monica Frassoni, Daniel Marc Cohn-Bendit, Johannes Voggenhuber ja Kathalijne Maria Buitenweg fraktsiooni Verts/ALE nimel, 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise kohta (B6-0391/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 12.13.
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
14. Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmine (arutelu)
Raport Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmise kohta [2005/2124(INI)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Giuseppe Gargani (A6-0189/2005).
Giuseppe Gargani tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Margot Wallström (Euroopa Komisjoni asepresident).
Sõna võtsid: Maria Berger fraktsiooni PSE nimel, Diana Wallis fraktsiooni ALDE nimel, Monica Frassoni fraktsiooni Verts/ALE nimel, Helmuth Markov fraktsiooni GUE/NGL nimel, Hélène Goudin fraktsiooni IND/DEM nimel, Umberto Pirilli fraktsiooni UEN nimel, Hans-Peter Martin (fraktsioonilise kuuluvuseta), Luigi Cocilovo, Nicolas Schmit ja Giuseppe Gargani.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 7.1.
(Istung katkestati kell 20.25 ja see jätkus kell 21.05.)
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
15. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel
Vastavalt kodukorra artiklile 144 esinesid üheminutilise sõnavõtuga järgmised parlamendiliikmed, kes soovisid juhtida parlamendi tähelepanu poliitiliselt olulistele küsimustele:
Bogusław Sonik, Jörg Leichtfried, Bairbre de Brún (kõneleja rääkis oma sõnavõtu alguses gaeli keeles; asepresident märkis, et seda keelt ei tõlgita), Urszula Krupa, Zita Pleštinská ja Kartika Tamara Liotard.
16. Isikute piiriülene liikumine ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad [KOM(2004)0391 - C6-0080/2004 - 2004/0127(COD)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Michael Cashman (A6-0188/2005).
Sõna võtsid: Nicolas Schmit (nõukogu eesistuja) ja Franco Frattini (Euroopa Komisjoni asepresident).
Michael Cashman tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Alessandro Battilocchio (DEVE komisjoni arvamuse koostaja), Manuel Medina Ortega (JURI komisjoni arvamuse koostaja), Stefano Zappalà fraktsiooni PPE-DE nimel, Inger Segelström fraktsiooni PSE nimel, Gérard Deprez fraktsiooni ALDE nimel, Sylvia-Yvonne Kaufmann fraktsiooni GUE/NGL nimel ja Claude Moraes.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 12.2.
17. Julgeolekualased teadusuuringud (arutelu)
Raport julgeolekualaste teadusuuringute kohta: järgmised sammud [2004/2171(INI)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Bogdan Klich (A6-0103/2005).
Bogdan Klich tutvustas raportit.
Sõna võttis Viviane Reding (Euroopa Komisjoni liige).
Sõna võtsid: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (LIBE komisjoni arvamuse koostaja), Romana Jordan Cizelj fraktsiooni PPE-DE nimel, Panagiotis Beglitis fraktsiooni PSE nimel ja Georgios Karatzaferis fraktsiooni IND/DEM nimel.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 12.15.
18. Infoühiskond (arutelu)
Raport Infoühiskonna kohta [2004/2204(INI)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Raportöör: Catherine Trautmann (A6-0190/2005).
Catherine Trautmann tutvustas raportit.
Sõna võttis Viviane Reding (Euroopa Komisjoni liige).
Sõna võtsid: María Badía i Cutchet (CULT komisjoni arvamuse koostaja), Lambert van Nistelrooij fraktsiooni PPE-DE nimel, David Hammerstein Mintz fraktsiooni Verts/ALE nimel, Umberto Guidoni fraktsiooni GUE/NGL nimel, Reino Paasilinna fraktsiooni PSE nimel, Paul Rübig, Francisca Pleguezuelos Aguilar, András Gyürk, Ljudmila Novak, Bogusław Sonik ja Malcolm Harbour.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 12.16.
19. Lloyd'si afäär (arutelu)
Suuliselt vastatava küsimuse esitas(id) Marcin Libicki PETI komisjoni nimel Euroopa Komisjonile: Lloyd'si petitsioonid: otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse kohta välja antud esimese direktiivi rakendamine (B6-0245/2005);
Marie Panayotopoulos-Cassiotou (autori asendaja) esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Charlie McCreevy (Euroopa Komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Sõna võtsid: Robert Atkins fraktsiooni PPE-DE nimel, Manuel Medina Ortega fraktsiooni PSE nimel, Diana Wallis fraktsiooni ALDE nimel, Paul van Buitenen fraktsiooni Verts/ALE nimel, Luca Romagnoli (fraktsioonilise kuuluvuseta), Proinsias De Rossa ja Charlie McCreevy.
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Marcin Libicki PETI komisjoni nimel: Lloyd'si erainvestorite (“Names”) petitsioonid (B6-0385/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 12.14.
20. Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine **II (arutelu)
Teise lugemise soovitus nõukogu ühise seisukoha kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta [9817/2005 - C6-0192/2005 - 2005/0064(SYN)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: Othmar Karas (A6-0204/2005).
Othmar Karas tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võttis Charlie McCreevy (Euroopa Komisjoni liige).
Sõna võtsid: Alexander Radwan fraktsiooni PPE-DE nimel, Ieke van den Burg fraktsiooni PSE nimel, Sergej Kozlík (fraktsioonilise kuuluvuseta), Cristobal Montoro Romero, Manuel António dos Santos ja Charlie McCreevy.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 23.6.2005 protokolli punkt 12.9.
21. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument “Päevakord” PE 357.269/JE).
22. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.40.
Julian Priestley
peasekretär
Josep Borrell Fontelles
president
(1) Eestikeelne versioon puudub.
(2) Eestikeelne versioon puudub.
(3) Eestikeelne versioon puudub.
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Allister, Alvaro, Andersson, Andria, Andrikienė, Antoniozzi, Arnaoutakis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Ayala Sender, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bertinotti, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bonino, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Mihael Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Budreikaitė, van Buitenen, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busuttil, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Carollo, Casa, Casaca, Cashman, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cercas, Cesa, Chichester, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Cirino Pomicino, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Cramer, Crowley, Ryszard Czarnecki, Daul, de Brún, Degutis, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duin, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Ehler, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jillian Evans, Robert Evans, Fajmon, Farage, Fatuzzo, Fazakas, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Fontaine, Ford, Fotyga, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gibault, Giertych, Gill, Gklavakis, Goebbels, Goepel, Golik, Gomes, Gomolka, Goudin, Genowefa Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, Gröner, Grosch, Grossetête, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hammerstein Mintz, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Jelko Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamiński, Karas, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Krupa, Kuc, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Laschet, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Fernand Le Rachinel, Letta, Liberadzki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Lipietz, Locatelli, López-Istúriz White, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Malmström, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscat, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Öger, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Borut Pahor, Paleckis, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Patrie, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piotrowski, Pirilli, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podkański, Poettering, Poignant, Polfer, Pomés Ruiz, Portas, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schmidt, Ingo Schmitt, Pál Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stenzel, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Ventre, Verges, Vergnaud, Vidal-Quadras Roca, Vincenzi, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weisgerber, Westlund, Whitehead, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Wise, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Wurtz, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zaleski, Zani, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
Neljapäev, 23. juuni 2005
|
8.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 133/14 |
PROTOKOLL
(2006/C 133 E/02)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.05.
2. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Korea Vabariigi Rahvusassamblee delegatsiooni liikmeid ja selle juhti Lee Sang-deuki, kes viibisid külaliste loožis.
3. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
|
1) |
nõukogu ja Euroopa Komisjon:
|
|
2) |
parlamendi komisjonid:
|
4. Suurbritannia eesistumise tegevuskava (arutelu)
Nõukogu deklaratsioon: Suurbritannia eesistumise tegevuskava.
Tony Blair (Suurbritannia peaminister ja järgmine nõukogu eesistuja) tutvustas Suurbritannia eesistumise tegevuskava.
Sõna võttis José Manuel Barroso (Euroopa Komisjoni president).
Sõna võtsid: Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel, Martin Schulz fraktsiooni PSE nimel, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel, Daniel Marc Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel, Francis Wurtz fraktsiooni GUE/NGL nimel, Nigel Farage fraktsiooni IND/DEM nimel, Brian Crowley fraktsiooni UEN nimel, Roger Helmer (fraktsioonilise kuuluvuseta), Timothy Kirkhope, Gary Titley ja Karin Riis-Jørgensen.
ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident
Sõna võtsid: Caroline Lucas, Roberto Musacchio, Mirosław Mariusz Piotrowski, Mogens N.J. Camre, Ashley Mote, Françoise Grossetête, Hannes Swoboda, Chris Davies, Jillian Evans, Eoin Ryan, James Hugh Allister ja József Szájer.
5. Tervitus
Parlamendi nimel tervitas president Kuveidi parlamendi delegatsiooni liikmeid ja selle juhti dr Nasser Jasem Al-Sane'd, kes viibisid külaliste loožis.
6. Suurbritannia eesistumise tegevuskava (arutelu jätkamine)
Sõna võtsid: Poul Nyrup Rasmussen, Lena Ek, Ian Hudghton, Ryszard Czarnecki, Elmar Brok, Pasqualina Napoletano, Jean-Louis Bourlanges, Jana Bobošíková, Jaime Mayor Oreja ja Bernard Poignant.
ISTUNGI JUHATAJA: Josep BORRELL FONTELLES
president
Sõna võtsid: Jorgo Chatzimarkakis, Jacek Emil Saryusz-Wolski, Enrique Barón Crespo, Andrew Duff, Antonio Tajani, Martine Roure, Sajjad Karim, Gunnar Hökmark, Jan Andersson, Nicholson of Winterbourne, Ursula Stenzel, Miguel Angel Martínez Martínez, Bill Newton Dunn, Avril Doyle, Charles Tannock, Karl von Wogau, Nikolaos Vakalis, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Margie Sudre, Tony Blair ja José Manuel Barroso.
Arutelu lõpetati.
7. Hääletused
Hääletuse üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletus jne) on esitatud protokolli I lisas.
7.1. Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmine (hääletus)
Raport Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmise kohta [2005/2124(INI)] - õigusasjade komisjon.
Raportöör: Giuseppe Gargani (A6-0189/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 1)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK (sh otsus põhimääruse vastuvõtmise kohta)
Vastu võetud (P6_TA(2005)0245).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Enne hääletust juhtis Carl Schlyter tähelepanu veale rootsikeelses versioonis; |
|
— |
Edith Mastenbroek täpsustas muudatusettepaneku 13 sisu; |
|
— |
Giuseppe Gargani (raportöör) võttis sõna hääletuse küsimuses. |
ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS ROCA
asepresident
8. Parlamendi koosseis
Antonio De Poli teatas enda valimisest Veneto maakonna piirkondliku esinduskogu liikmeks.
Kuna vastavalt esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 7 lõikele 3 ei saa seda ametit ühitada Euroopa Parlamendi liikme ametiga, siis otsustas parlament kodukorra artikli 4 lõike 4 alusel alates 16.5.2005 ametikoha vabastada ning teavitada sellest asjaomast liikmesriiki.
9. Nõukogu ühiste seisukohtade edastamine
Vastavalt kodukorra artikli 57 lõikele 1 teatas asepresident, et ta on nõukogult saanud järgmise ühise seisukoha koos selle vastuvõtmise põhjustega, samuti komisjoni seisukoha järgmises küsimuses:
|
— |
nõukogu ühine seisukoht nõukogu määruse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (09817/2005 - KOM(2005)0272 - C6-0192/2005 - 2005/0064(SYN))
|
Seisukoha vastuvõtmiseks parlamendile antud kolmekuuline tähtaeg algab homme, 24.6.2005.
10. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Eelmise istungi protokoll kinnitati.
11. Eelmiste istungite hääletuse parandused
Järgmine parlamendiliige esitas alltoodud hääletuse parandused:
Istung 8.6.2005
Raport: Reimer Böge - A6-0153/2005
|
— |
lõige 50, 1. osa: vastu: Bernadette Bourzai; |
|
— |
muudatusettepanek 33: vastu: Bernadette Bourzai. |
12. Hääletused (jätkamine)
12.1. Teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamine ja kasutamine (CMR) ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 29. korda nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained - k/m/r) turustamise ja kasutamise piirangutega [KOM(2004)0638 - C6-0136/2004 - 2004/0225(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Karl-Heinz Florenz (A6-0163/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 2)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0246).
12.2. Isikute piiriülene liikumine ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad [KOM(2004)0391 - C6-0080/2004 - 2004/0127(COD)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Michael Cashman (A6-0188/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 3)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0247).
12.3. Teatavad eelarve täitmisega seotud sätted * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 382/2001 selle kehtivuse lõppemise kuupäeva ja teatavate eelarve täitmisega seotud sätete osas [KOM(2004)0840 - C6-0044/2005 - 2004/0288(CNS)] - rahvusvahelise kaubanduse komisjon.
Raportöör: David Martin (A6-0154/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 4)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0248).
12.4. Ülemäärast eelarvepuudujääki puudutavate statistiliste andmete kvaliteet * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3605/93 seoses statistiliste andmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames [KOM(2005)0071 - C6-0108/2005 - 2005/0013(CNS)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: Jean-Paul Gauzès (A6-0181/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 5)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0249).
12.5. Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis rahuprotsessi takistajate ja rahvusvahelise õiguse rikkujate vastu suunatud eripiirangud * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis rahuprotsessi takistajate ja rahvusvahelise õiguse rikkujate vastu suunatud eripiirangud [KOM(2005)0180 - C6-0138/2005 - 2005/0068(CNS)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Jean-Marie Cavada (A6-0186/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 6)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0250).
12.6. Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargo rikkumine * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud [KOM(2005)0227 - C6-0185/2005 - 2005/0101(CNS)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Jean-Marie Cavada (A6-0194/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 7)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0251).
12.7. Muudatusettepanekud paranduseelarve 2/2005 projekti kohta (hääletus)
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 8)
MUUDATUSETTEPANEKUD
Vastu võetud (P6_TA(2005)0252).
12.8. Paranduseelarve 2/2005 projekt (hääletus)
Raport Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2005 - palkade kohandamine - projekti kohta
I jagu - Euroopa Parlament, II jagu - nõukogu, III jagu - komisjon, IV jagu - Euroopa Kohus, V jagu - Kontrollikoda, VI jagu - Euroopa majandus-ja sotsiaalkomitee, VII jagu - regioonide komitee, VIII (A) jagu - Euroopa ombudsman, VIII (B) jagu - Euroopa Andmekaitseinspektor [09491/2005 - C6-0172/2005 - 2005/2045(BUD)] - eelarvekomisjon.
Kaasraportöörid: Salvador Garriga Polledo ja Anne E. Jensen (A6-0190/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 9)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0253).
12.9. Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine **II (hääletus)
Soovitus teiseks lugemiseks nõukogu ühise seisukoha kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta [9817/2005 - C6-0192/2005 - 2005/0064(SYN)] - majandus- ja rahanduskomisjon.
Raportöör: Othmar Karas (A6-0204/2005).
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 10)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Heaks kiidetud (P6_TA(2005)0254).
12.10. Ühenduse finantshuvide kaitse ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitseks kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu [KOM(2004)0509 - C6-0125/2004 - 2004/0172(COD)] - eelarvekontrollikomisjon.
Raportöör: Petr Duchoň (A6-0156/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 11)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0255).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0255).
12.11. Ühenduse välisabi kättesaadavus ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta [KOM(2004)0313 - C6-0032/2004 - 2004/0099(COD)] - arengukomisjon.
Raportöör: Michael Gahler (A6-0182/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 12)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0256).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0256).
12.12. Süvalesta taastamiskava Loode-Atlandil * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames [KOM(2004)0640 - C6-0197/2004 - 2004/0229(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Henrik Dam Kristensen (A6-0116/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 13)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0257).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0257).
12.13. Euroopa Ülemkogu kohtumine (16.-17. juunil 2005 Brüsselis) (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0386/2005, B6-0387/2005, B6-0388/2005, B6-0389/2005, B6-0390/2005 ja B6-0391/2005.
(antud häälte enamus)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0386/2005
(asendades B6-0386/2005, B6-0388/2005, B6-0389/2005 ja B6-0391/2005),
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
— |
Hans-Gert Poettering fraktsiooni PPE-DE nimel; |
|
— |
Martin Schulz ja Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel; |
|
— |
Graham Watson, Jules Maaten ja Cecilia Malmström fraktsiooni ALDE nimel; |
|
— |
Monica Frassoni, Daniel Marc Cohn-Bendit ja Johannes Voggenhuber fraktsiooni Verts/ALE nimel; |
|
— |
Brian Crowley, Cristiana Muscardini, Guntars Krasts ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel. |
|
— |
Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel taotles hääletuse edasilükkamist vastavalt kodukorra artikli 170 lõikele 1. |
Parlament kiitis taotluse heaks.
12.14. Lloyd'si afäär (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0385/2005.
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 14)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0258).
12.15. Julgeolekualased teadusuuringud (hääletus)
Raport julgeolekualaste teadusuuringute kohta: järgmised sammud [2004/2171(INI)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Bogdan Klich (A6-0103/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 15)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0259).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Enne hääletust tegi Hannes Swoboda fraktsiooni PSE nimel ettepaneku hääletada kõiki muudatusettepanekuid plokkide kaupa. Tobias Pflüger fraktsiooni GUE/NGL nimel toetas nimetatud ettepanekut, kuid palus hääletada muudatusettepanekud 22 kuni 25 eraldi. |
Asepresident nõustus palvega.
12.16. Infoühiskond (hääletus)
Raport Infoühiskonna kohta [2004/2204(INI)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Raportöör: Catherine Trautmann (A6-0172/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 16)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0260).
13. Hääletuse kohta selgituste andmine
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta:
Raport: Giuseppe Gargani - A6-0189/2005
|
— |
Michl Ebner, Hiltrud Breyer, Frank Vanhecke, Christoph Konrad ja Othmar Karas. |
14. Hääletuse parandused
Järgmised parlamendiliikmed esitasid alltoodud hääletuse parandused:
Raport: Giuseppe Gargani - A6-0189/2005:
|
— |
artikkel 12, lõige 1: poolt: Rainer Wieland, Anders Wijkman; |
|
— |
artikkel 14, lõige 1: vastu: Hiltrud Breyer; |
|
— |
muudatusettepanek 1: vastu: Avril Doyle; |
|
— |
artikkel 27, lõige 1: poolt: Philip Bushill-Matthews, vastu: Bart Staes; |
|
— |
muudatusettepanek 2: vastu: Glyn Ford, erapooletu: Christa Prets; |
|
— |
artikkel 27, lõige 2: poolt: Charlotte Cederschiöld, Avril Doyle, Claude Turmes, vastu: Michael Cramer; |
|
— |
resolutsioon (terviktekst): poolt: Patrick Gaubert, Karin Jöns, Lambert van Nistelrooij, Anders Wijkman. |
Raport: Henrik Dam Kristensen - A6-0116/2005:
|
— |
õigusloomega seotud resolutsioon: poolt: Hans-Peter Martin. |
Raport: Bogdan Klich - A6-0103/2005:
|
— |
resolutsioon (terviktekst): poolt: Antoine Duquesne, vastu: Jens-Peter Bonde. |
Reinhard Rack oli kohal, kuid ei osalenud hääletusel.
Karl-Heinz Florenz oli kohal, kuid ei osalenud kõikidel hääletustel.
15. Käesoleval istungil vastuvõetud tekstide edastamine
Vastavalt kodukorra artikli 172 lõikele 2 esitatakse istungi protokoll parlamendile kinnitamiseks järgmise istungi alguses.
Parlamendi nõusolekul edastatakse vastuvõetud tekstid asjaomastele asutustele ja isikutele.
16. Järgmise osaistungjärgu toimumise ajakava
Järgmine osaistungjärk toimub 4.-7.7.2005.
17. Istungjärgu vaheaeg
Euroopa Parlamendi istungjärk katkestati.
Istung lõppes kell 13.10.
Julian Priestley
peasekretär
Josep Borrell Fontelles
president
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andria, Andrikienė, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Assis, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bonino, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Brepoels, Breyer, Březina, Brok, Brunetta, Budreikaitė, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Carollo, Casa, Casaca, Cashman, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Cesa, Chatzimarkakis, Chichester, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Cirino Pomicino, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dobolyi, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duin, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Ehler, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jillian Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Fontaine, Ford, Fotyga, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gomolka, Goudin, Genowefa Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Grosch, Grossetête, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Ibrisagic, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Lamassoure, Lambert, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Laschet, Lauk, Lax, Lechner, Le Foll, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Fernand Le Rachinel, Letta, Liberadzki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Lipietz, Locatelli, Lombardo, López-Istúriz White, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Maat, Maaten, McAvan, McCarthy, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Malmström, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Mantovani, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, Novak, Obiols i Germà, Öger, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Borut Pahor, Paleckis, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Pavilionis, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pinheiro, Piotrowski, Pirilli, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podkański, Poettering, Poignant, Pomés Ruiz, Portas, Posselt, Prets, Prodi, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schmidt, Ingo Schmitt, Pál Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stenzel, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Ventre, Verges, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whitehead, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Wise, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Wurtz, Wynn, Zahradil, Zaleski, Zani, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Zieleniec, Zimmer, Zvěřina, Zwiefka
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmine
Raport: Giuseppe GARGANI (A6-0189/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Otsus |
|||||
|
artikkel 3, pärast § 2 |
4 |
UEN |
|
- |
|
|
5 |
UEN |
|
- |
|
|
|
artikkel 6, § 1 |
6 |
UEN |
|
- |
|
|
artikkel 7, § 1 |
7 |
UEN |
|
- |
|
|
artikkel 7, pärast § 3 |
8 |
UEN |
|
- |
|
|
pärast artiklit 7 |
9 |
UEN |
|
- |
|
|
artikkel 9, § 1 |
10 |
UEN |
|
tagasi |
|
|
artikkel 12, § 1 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
490, 55, 42 |
|
artikkel 12, § 2 |
12S |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
|
artikkel 14, § 1 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
499, 33, 65 |
|
artikkel 17, § 9 |
11 |
UEN |
|
- |
|
|
pärast artiklit 17 |
1 |
Verts/ALE |
NH |
- |
99, 440, 57 |
|
artikkel 20, § 3 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
516, 33, 44 |
|
artikkel 23, § 2 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2/EH |
+ |
362, 178, 54 |
|||
|
artikkel 27, § 1 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
502, 22, 71 |
|
artikkel 27, § 2 |
2 |
Verts/ALE |
NH |
- |
100, 434, 62 |
|
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
465, 74, 58 |
|
|
põhj 12 |
§ |
originaaltekst |
eraldi/EH |
- |
190, 351, 51 |
|
Resolutsioon |
|||||
|
pärast § 3 |
13 |
MASTENBROEK ja teised |
|
- |
|
|
pärast § 4 |
14 |
MASTENBROEK ja teised |
EH |
- |
263, 276, 51 |
|
pärast põhj E |
3 |
UEN |
|
- |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
403, 89, 92 |
||
Taotlused eraldi hääletuseks
PSE: põhjendus 12
ALDE: põhjendus 12
Verts/ALE: põhjendus 12
Taotlused nimeliseks hääletuseks
Verts/ALE: me-d 1 ja 2
PPE-DE: lõpphääletus
IND/DEM: art 12 § 1, art 14 § 1, art 20 § 3, art 27 §-d 1 ja 2 ning lõpphääletus
Taotlused eraldi hääletuseks
PSE
art 23 § 2
1. osa:“Vastavalt artiklitele ... kuul eurodes”
2. osa:“või - parlamendiliikme ... tegemise tingimused.”
Muud
Fraktsioon PPE-DE võttis tagasi oma muudatusettepaneku 12.
2. Teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamine ja kasutamine (CMR) ***I
Raport: Karl-Heinz FLORENZ (A6-0163/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
3. Isikute piiriülene liikumine ***I
Raport: Michael CASHMAN (A6-0188/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. Teatavad eelarve täitmisega seotud sätted *
Raport: David MARTIN (A6-0154/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. Ülemäärast eelarvepuudujääki puudutavate statistiliste andmete kvaliteet *
Raport: Jean-Paul GAUZÈS (A6-0181/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
6. Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis rahuprotsessi takistajate ja rahvusvahelise õiguse rikkujate vastu suunatud eripiirangud *
Raport: Jean-Marie CAVADA (A6-0186/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
7. Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargo rikkumine *
Raport: Jean-Marie CAVADA (A6-0194/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
8. Muudatusettepanekud paranduseelarve nr 2/2005 projekti kohta - BUDG
BUDGET muudatusettepanekud
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
AB nr 2/2005 |
1-3 |
komisjon |
|
+ |
nõutud kvalifitseeritud häälteenamus |
9. Paranduseelarve 2/2005 projekt - BUDG
Raport: Salvador GARRIGA POLLEDO / Anne Elisabet Jensen JENSEN (A6-0190/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
10. Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine **II
Raport: Othmar KARAS (A6-0204/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pädeva komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-6 |
komisjon |
EH |
- |
nõutud kvalifitseeritud häälteenamus 257, 309, 1 |
11. Ühenduse finantshuvide kaitse ***I
Raport: Petr DUCHOŇ (A6-0156/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pädeva komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-5 7-8 10-12 |
komisjon |
|
+ |
|
|
pädeva komisjoni muudatusettepanekud - hääletus eraldi |
6 |
komisjon |
osa |
+ |
|
|
9 |
komisjon |
osa |
+ |
|
|
|
hääletus: esitatud muudatusettepanekud |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Taotlused eraldi hääletuseks
PPE-DE: me-d 6 ja 9
12. Ühenduse välisabi kättesaadavus ***I
Raport: Michael GAHLER (A6-0182/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pädeva komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-31 |
komisjon |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
13. Süvalesta taastamiskava Loode-Atlandil *
Raport: Henrik Dam KRISTENSEN (A6-0116/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pädeva komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-10 |
komisjon |
|
+ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
540, 12, 12 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: lõpphääletus
14. Lloyd'si afäär
Resolutsiooni ettepanek: B6-0385/2005
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Petitsioonikomisjoni resolutsioon (B6-0385/2005) |
|||||
|
põhj B |
1 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
15. Julgeolekualased teadusuuringud
Raport: Bogdan KLICH (A6-0103/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
|
1-21 |
IND/DEM |
|
- |
|
|
§ 35 |
22S |
IND/DEM |
|
- |
|
|
§ 38 |
23S |
IND/DEM |
|
- |
|
|
§ 39 |
24 |
IND/DEM |
|
- |
|
|
§ 42 |
25 |
IND/DEM |
|
- |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
393, 97, 29 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
GUE/NGL: lõpphääletus
Muud
Muudatusettepanekud 1 kuni 21 hääletati blokkide kaupa.
16. Infoühiskond
Raport: Catherine TRAUTMANN (A6-0172/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 5, pärast viiendat taanet |
1 |
GUE/NGL |
EH |
- |
178, 219, 8 |
|
§ 8, pärast kuuendat taanet |
2 |
GUE/NGL |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Gargani raport A6-0189/2005artikli 12 lõige 1
Poolt: 490
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Guidoni, Kaufmann, Markov, Maštálka, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland
NI: Battilocchio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Helmer, Masiel, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lehne, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Buitenweg, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 55
GUE/NGL: Figueiredo, Guerreiro, Liotard, Meijer, Strož, Svensson
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Borghezio, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Farage, Giertych, Goudin, Grabowski, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Claeys, Dillen, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Deß, Friedrich, Gomolka, Gräßle, Lechner, Liese, Mayer, Posselt, Sommer, Wieland
PSE: Cottigny, Kuc
UEN: Szymański
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 42
ALDE: Cavada, Harkin, Morillon, Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: de Brún, Flasarová, Kohlíček, McDonald, Pafilis, Portas, Remek, Toussas
NI: Allister, Bobošíková, Kozlík
PPE-DE: Ebner, Guellec, Hoppenstedt, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Reul, Ribeiro e Castro, Schmitt Ingo, Stevenson, von Wogau, Zatloukal, Zieleniec
PSE: Ferreira Anne, Le Foll, Lienemann, Pahor, Roth-Behrendt, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Roszkowski
Verts/ALE: Breyer
2. Gargani raport A6-0189/2005artikli 14 lõige 1
Poolt: 499
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Kaufmann, Pflüger, Rizzo, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Salvini, Speroni, Tomczak
NI: Allister, Battilocchio, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Helmer, Masiel, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Pál, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Goebbels, Golik, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 33
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Figueiredo, Guerreiro, Guidoni, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz
IND/DEM: Bonde, Goudin, Lundgren
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter, Mote
PPE-DE: Friedrich, Schnellhardt
PSE: Cottigny
UEN: Szymański
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 65
ALDE: Cavada, Morillon, Nicholson of Winterbourne, Resetarits
GUE/NGL: Flasarová, Kohlíček, Pafilis, Remek, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Knapman, Louis, Nattrass, Rogalski, Titford, Whittaker, Wise
NI: Baco, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Ebner, Hoppenstedt, Jałowiecki, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Ribeiro e Castro, Schmitt Ingo, Sonik, Stevenson, Zatloukal, Zieleniec
PSE: Ferreira Anne, Fruteau, Grech, Le Foll, Leichtfried, Lienemann, Pahor, Roth-Behrendt, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Roszkowski
Verts/ALE: Breyer, Lichtenberger, Turmes
3. Gargani raport A6-0189/2005muudatusettepanek 1
Poolt: 99
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Borghezio, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Salvini, Speroni
NI: Claeys, Dillen, Mussolini, Vanhecke
PPE-DE: Brepoels, Doyle, Liese
PSE: van den Berg, Berman, Bozkurt, van den Burg, Corbey, Désir, Gill, McAvan, Mann Erika, Mastenbroek, Mikko, Napoletano, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Rasmussen, Siwiec
UEN: Aylward, Crowley, Didžiokas, Fotyga, Janowski, Kamiński, Ó Neachtain, Roszkowski, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 440
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Kohlíček, Strož, Svensson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Allister, Battilocchio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Pál, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, Berger, Berlinguer, Bösch, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Díez González, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Goebbels, Golik, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Locatelli, McCarthy, Madeira, Maňka, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Prets, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Berlato, Camre, La Russa, Muscardini, Musumeci, Szymański, Tatarella
Erapooletuid: 57
ALDE: Cavada, Davies, Morillon, Nicholson of Winterbourne, Resetarits
GUE/NGL: Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Pafilis, Remek, Rizzo, Toussas
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis, Rogalski
NI: Baco, Bobošíková, Helmer, Kozlík, Martin Hans-Peter, Mote, Rivera
PPE-DE: Callanan, Ebner, Gawronski, Grosch, Heaton-Harris, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Ribeiro e Castro, Schmitt Ingo, Sommer, Sonik, Stevenson, Zatloukal, Zieleniec
PSE: De Vits, El Khadraoui, Ferreira Anne, Grech, Le Foll, Lienemann, Muscat, Pahor, Reynaud, Roure, Tarabella, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Wiersma
4. Gargani raport A6-0189/2005artikli 20 lõige 3
Poolt: 516
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Figueiredo, Guerreiro, Kaufmann, McDonald, Markov, Maštálka, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Pęk, Salvini, Speroni
NI: Allister, Battilocchio, De Michelis, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lehtinen, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Szymański, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Vastu: 33
GUE/NGL: Flasarová, Kohlíček, Strož
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Piotrowski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Martin Hans-Peter, Masiel, Mote, Rutowicz, Vanhecke
PPE-DE: Pleštinská
PSE: Cottigny, Leichtfried
Verts/ALE: Schlyter
Erapooletuid: 44
ALDE: Cavada, Morillon, Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: Liotard, Meijer, Remek, Svensson
IND/DEM: Coûteaux, Louis, Rogalski
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Ebner, Hoppenstedt, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Reul, Ribeiro e Castro, Sonik, Stevenson, Zatloukal, Zieleniec
PSE: Ferreira Anne, Fruteau, Hazan, Le Foll, Liberadzki, Lienemann, Myller, Pahor, Roure, Schapira, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Roszkowski
Verts/ALE: de Groen-Kouwenhoven, Lichtenberger, Voggenhuber
5. Gargani raport A6-0189/2005artikli 27 lõige 1
Poolt: 502
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Guidoni, Maštálka, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Triantaphyllides, Uca, Verges, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Knapman, Louis, Salvini, Speroni, Titford, Tomczak
NI: Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brepoels, Březina, Brok, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Pál, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Goebbels, Golik, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Rühle, Schmidt, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 22
ALDE: Resetarits
GUE/NGL: Kohlíček, Strož
IND/DEM: Bonde, Goudin, Lundgren
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter, Mote
PPE-DE: Beazley, Bushill-Matthews, Deva, Elles, Harbour, Hoppenstedt, Langen
PSE: Cottigny, Van Lancker
Verts/ALE: Breyer, Romeva i Rueda, Schlyter, Smith
Erapooletuid: 71
ALDE: Cavada, Davies, Morillon, Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Kaufmann, Liotard, McDonald, Markov, Meijer, Pafilis, Remek, Svensson, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Whittaker, Wise
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen, Kozlík, Vanhecke
PPE-DE: Ebner, Guellec, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Quisthoudt-Rowohl, Ribeiro e Castro, Schmitt Ingo, Schnellhardt, Sonik, Stevenson, Zatloukal, Zieleniec
PSE: Ferreira Anne, Fruteau, Grech, Jöns, Le Foll, Leichtfried, Lienemann, Pahor, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Pirilli, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: Flautre, Jonckheer
6. Gargani raport A6-0189/2005muudatusettepanek 2
Poolt: 100
ALDE: Davies
GUE/NGL: Agnoletto, de Brún, Kaufmann, Liotard, McDonald, Markov, Maštálka, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Louis, Lundgren, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Dillen, Martin Hans-Peter, Masiel, Mussolini, Vanhecke
PPE-DE: Brepoels, De Veyrac, Liese, Schmitt Ingo
PSE: van den Berg, Berman, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Corbey, Gill, Kinnock, McAvan, McCarthy, Martin David, Mastenbroek, Mikko, Santoro, Stihler, Van Lancker
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 434
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Kohlíček, Strož
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak
NI: Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Pál, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berlinguer, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Goebbels, Golik, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hazan, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, Locatelli, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Myller, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Szejna, Tabajdi, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Muscardini, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Erapooletuid: 62
ALDE: Cavada, Morillon, Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: Adamou, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Pafilis, Remek, Rizzo, Svensson, Toussas
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Bobošíková, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Helmer, Kozlík, Mote, Rivera, Rutowicz
PPE-DE: Callanan, Ebner, Gawronski, Heaton-Harris, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Quisthoudt-Rowohl, Ribeiro e Castro, Sonik, Stevenson, Zatloukal, Zieleniec
PSE: Berger, Bösch, Ettl, Ferreira Anne, Grech, Kreissl-Dörfler, Leichtfried, Lienemann, Muscat, Napoletano, Pahor, Reynaud, Swoboda, Tarabella, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud, Wiersma
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Pirilli, Roszkowski, Szymański
7. Gargani raport A6-0189/2005artikli 27 lõige 2
Poolt: 465
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Guidoni, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Rizzo, Seppänen, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Salvini, Speroni
NI: Allister, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Rivera, Schenardi
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Castiglione, del Castillo Vera, Cesa, Chichester, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Deva, De Veyrac, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Škottová, Sommer, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berger, Berlinguer, Bösch, Bourzai, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Correia, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Goebbels, Golik, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Leinen, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Schapira, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Verts/ALE: Cramer, Flautre, Horáček, Lipietz, Turmes
Vastu: 74
ALDE: Resetarits, Samuelsen, Szent-Iványi
GUE/NGL: Strož
IND/DEM: Batten, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Titford, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Martin Hans-Peter, Mote, Mussolini, Romagnoli, Rutowicz
PPE-DE: Cederschiöld, Chmielewski, Doyle, Hökmark, Silva Peneda
PSE: van den Berg, Berman, Bozkurt, Corbey, Cottigny, Gill, Kósáné Kovács, Koterec, Lehtinen, Mastenbroek, Rasmussen
UEN: Muscardini
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Evans Jillian, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 58
ALDE: Cavada, Morillon, Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Markov, Pafilis, Remek, Toussas
IND/DEM: Coûteaux, Piotrowski, Rogalski, Tomczak
NI: Baco, Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen, Kozlík, Vanhecke
PPE-DE: Brepoels, Caspary, Ebner, Hoppenstedt, Konrad, Landsbergis, Laschet, Pieper, Quisthoudt-Rowohl, Ribeiro e Castro, Sonik, Stevenson, Zatloukal, Zieleniec
PSE: van den Burg, Ferreira Anne, Fruteau, Grech, Hazan, Le Foll, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, Pahor, Roure, Schulz, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Wiersma
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Pirilli, Roszkowski, Szymański
8. Gargani raport A6-0189/2005resolutsioon
Poolt: 403
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Busk, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Gibault, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Guidoni, Kaufmann, Liotard, McDonald, Markov, Meijer, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Rizzo, Seppänen, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde
NI: Allister, Battilocchio, De Michelis, Helmer, Mussolini, Rivera
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brepoels, Březina, Brok, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Castiglione, Cederschiöld, Cesa, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fjellner, Fontaine, Gahler, Gál, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Graça Moura, Grossetête, Gyürk, Handzlik, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klich, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Lamassoure, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Liese, Lombardo, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Martens, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mikolášik, Mitchell, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pinheiro, Poettering, Queiró, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Pál, Schöpflin, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Šťastný, Stenzel, Strejček, Stubb, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Zahradil, Zaleski, Zatloukal, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arnaoutakis, Assis, Attard-Montalto, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, De Keyser, De Rossa, De Vits, Díez González, Dobolyi, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Elisa, Ford, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Jørgensen, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuc, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rasmussen, Riera Madurell, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vincenzi, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, La Russa, Musumeci, Ó Neachtain, Ryan, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Jonckheer, Kusstatscher, Lambert, Lucas, Onesta, Rühle, Schroedter, Smith, Staes
Vastu: 89
GUE/NGL: Flasarová, Guerreiro, Kohlíček, Maštálka, Pafilis, Ransdorf, Strož, Toussas
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Farage, Giertych, Goudin, Grabowski, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Masiel, Mote, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Böge, Caspary, Chichester, Deß, Ebner, Ehler, Florenz, Gomolka, Gräßle, Hoppenstedt, Klamt, Konrad, Kuźmiuk, Langen, Mann Thomas, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Pieper, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Schmitt Ingo, Schwab, Sommer, Sturdy, Ulmer, Weber Manfred, Weisgerber, Wuermeling
PSE: Bullmann, Cottigny
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Muscardini, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: Breyer, Schlyter
Erapooletuid: 92
ALDE: Budreikaitė, Cavada, Geremek, Kułakowski, Morillon, Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: Portas, Remek, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Borghezio, Speroni
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Ayuso González, del Castillo Vera, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Fernández Martín, Fraga Estévez, Galeote Quecedo, Garriga Polledo, de Grandes Pascual, Grosch, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Herranz García, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Kaczmarek, Landsbergis, López-Istúriz White, Marques, Mato Adrover, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Millán Mon, Montoro Romero, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Pomés Ruiz, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Salafranca Sánchez-Neyra, Sonik, Stevenson, Tannock, Wojciechowski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Berès, Bourzai, Carlotti, Désir, Douay, Fruteau, Gröner, Hazan, Jöns, Kindermann, Le Foll, Lienemann, Reynaud, Rosati, Roure, Schapira, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
UEN: Didžiokas, Pirilli
Verts/ALE: Beer, Bennahmias, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Harms, Isler Béguin, Kallenbach, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Romeva i Rueda, Schmidt, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
9. Kristenseni raport A6-0116/2005resolutsioon
Poolt: 540
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bonino, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lax, Letta, Lynne, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak
NI: Battilocchio, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Dillen, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mussolini, Rivera, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Brepoels, Březina, Brok, Buzek, Cabrnoch, Carollo, Casa, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klich, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuc, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Schapira, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Tabajdi, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Aylward, Berlato, Camre, Crowley, Didžiokas, La Russa, Muscardini, Pirilli, Tatarella
Verts/ALE: Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 12
ALDE: Maaten, Malmström, Samuelsen
IND/DEM: Batten, Booth, Clark, Titford, Whittaker, Wise
NI: Martin Hans-Peter
PPE-DE: Wijkman
UEN: Ryan
Erapooletuid: 12
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Louis
NI: Kozlík
PPE-DE: Koch, Konrad
UEN: Fotyga, Janowski, Kamiński, Musumeci, Roszkowski, Szymański
10. Klichi raport A6-0103/2005resolutsioon
Poolt: 393
ALDE: Alvaro, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Hall, Harkin, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Lax, Letta, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pannella, Pistelli, Prodi, Resetarits, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Virrankoski, Wallis
NI: Battilocchio, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Masiel, Mussolini, Rivera, Romagnoli
PPE-DE: Antoniozzi, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Bonsignore, Brepoels, Březina, Brok, Buzek, Cabrnoch, Carollo, Caspary, Castiglione, del Castillo Vera, Cesa, Chmielewski, Coelho, Daul, Demetriou, Deß, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gklavakis, Glattfelder, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Jackson, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Klich, Koch, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lombardo, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mato Adrover, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podkański, Poettering, Posselt, Protasiewicz, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sonik, Šťastný, Stenzel, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varvitsiotis, Vatanen, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Assis, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Bösch, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gill, Glante, Golik, Grabowska, Gröner, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Kreissl-Dörfler, Kuc, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, McCarthy, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Morgan, Moscovici, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Paleckis, Piecyk, Pittella, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Santoro, dos Santos, Schapira, Sifunakis, Siwiec, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zani
UEN: Berlato, Fotyga, Janowski, Kamiński, La Russa, Roszkowski, Szymański, Tatarella
Vastu: 97
ALDE: Nicholson of Winterbourne
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, de Brún, Flasarová, Guerreiro, Kohlíček, Liotard, McDonald, Maštálka, Meijer, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Verges, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise
NI: Claeys, Dillen, Martin Hans-Peter, Martinez, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Andrikienė, Harbour, Méndez de Vigo
PSE: Berman
UEN: Aylward, Crowley, Didžiokas, Musumeci, Pirilli, Ryan
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Evans Jillian, Flautre, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Ždanoka
Erapooletuid: 29
ALDE: Takkula, Väyrynen
GUE/NGL: Guidoni
IND/DEM: Bonde, Booth
NI: Czarnecki Ryszard, Kozlík, Rutowicz
PPE-DE: Ashworth, Bowis, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Kamall, Konrad, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Sturdy, Tannock, Zvěřina
PSE: Berlinguer, Grech, Muscat
UEN: Camre, Muscardini
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2005)0245
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus: 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmine
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmise kohta (2005/2124(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 190 lõiget 5 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 108 lõiget 4; |
|
— |
võttes arvesse oma 4. juuni 2003. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmise kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse õigusasjade komisjoni raportit (A6-0189/2005), |
|
A. |
võttes arvesse oma 17. detsembri 2003. aasta resolutsiooni põhimääruse kohta (2); |
|
B. |
arvestades, et tuleb muuta Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse suhtes eelnevalt vastuvõetud otsuseid; |
|
C. |
arvestades, et muudetud tekstis ei ole uusi sisulisi sätteid, mis nõuaksid veel kord komisjoniga konsulteerimist; |
|
D. |
võttes teadmiseks nõukogu 6. juuni 2005. aasta kirja; |
|
E. |
märkides nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate 3. juunil 2005. aastal võetud kohustust uurida Euroopa Parlamendi taotlust vaadata üle 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli vastavad sätted, mis puudutavad Euroopa Parlamendi liikmeid, eesmärgiga jõuda võimalikult kiiresti lõpptulemuseni, |
|
1. |
muudab oma 4. juuni 2003. aasta otsust Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohta, nagu on näidatud lisatud tekstis; |
|
2. |
palub nõukogul teksti muudetud kujul heaks kiita; |
|
3. |
palub juhatusel tagada, et parlamendiliikmete kulude hüvitamise uus eeskiri jõustuks ühel ajal põhimäärusega; |
|
4. |
nõuab kindlalt, et üldine kompromiss Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse asjus koosneks järgmistest elementidest:
|
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja taotlejariikide parlamentidele. |
(1) ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 210.
(2) ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 230.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI OTSUS, MILLEGA VÕETAKSE VASTU EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE PÕHIMÄÄRUS
EUROOPA PARLAMENT,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 190 lõiget 5;
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4;
võttes arvesse komisjoni arvamust;
nõukogu nõusolekul;
arvestades, et:
|
1) |
Parlament koosneb “ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest”. Need esindajad on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikele 1 “ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajad”. Samasugust mõistet kasutatakse ka EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 (“Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv”) ja EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikes 3 (“Esindajad valitakse viieaastaseks tähtajaks.”). Need sätted, mille kohaselt on parlamendiliikmed rahvaste esindajad, õigustavad põhimääruses mõiste “parlamendiliige” kasutamist. |
|
2) |
Parlamendil on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 199 esimesele lõigule õigus reguleerida oma siseküsimusi kodukorra abil, võttes seejuures arvesse käesolevat põhimäärust. |
|
3) |
Põhimääruse artikliga 1 võetakse kasutusele mõiste “parlamendiliige” ja selgitatakse, et tegemist ei ole mitte parlamendiliikmete õiguste ega kohustustega, vaid mandaadi kasutamise eeskirjade ja üldiste tingimustega. |
|
4) |
Artiklis 2 kaitstava parlamendiliikmete vabaduse ja sõltumatuse tarvis on samuti vajalikud asjakohased eeskirjad, mida aga aluslepingute tekstides kusagil ei nimetata. Avaldusi, millega parlamendiliikmed kohustuvad mandaadist teatud ajahetkel loobuma või blankoavaldusi mandaadist loobumise kohta, mida erakond saab kasutada vastavalt oma äranägemisele, tuleks käsitleda parlamendiliikme vabaduse ja sõltumatusega mitteühildatavana ning seega ei tohiks need olla õiguslikult siduvad. |
|
5) |
Artikli 3 lõikes 1 kasutatakse samasugust sõnastust nagu 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti artikli 6 lõikes 1. |
|
6) |
Artiklis 5 osutatud algatusõigus on iga parlamendiliikme esmane õigus. Parlamendi kodukord ei tohi seda õigust õõnestada. |
|
7) |
Artiklis 6 sätestatud dokumentidega tutvumise õigus, mis oli ette nähtud juba parlamendi kodukorras, on üks mandaadi täitmise oluline aspekt ja tuleks seega sätestada põhimääruses. |
|
8) |
Artikkel 7 peab tagama, et vaatamata vastupidistele püüdlustele jääks keeleline mitmekesisus reaalselt püsima. Igasugune ükskõik millise ametliku keele diskrimineerimine tuleks välistada. See põhimõte peaks kehtima ka pärast Euroopa Liidu laienemist. |
|
9) |
Vastavalt artiklitele 9 ja 10 saavad parlamendiliikmed oma kohustuste täitmise eest palka. Palga suuruse osas esitas Euroopa Parlamendi poolt kokku kutsutud ekspertide rühm 2000. aasta mais uuringu, mille kohaselt on õigustatud palk, mis moodustab 38,5% Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast. |
|
10) |
Kuna palga, üleminekutoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite maksmist rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, tuleks need maksustada ühenduse maksuga. |
|
11) |
Tulenevalt parlamendiliikmete erilisest olukorrast, eelkõige seoses kohustuse puudumisega luua elukoht parlamendi töökohtades, ja nende erilisest seotusest liikmesriigiga, kus neid valiti, peaks liikmesriikidel olema võimalik rakendada palga, üleminekutoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite suhtes siseriiklikke maksuõiguse sätteid. |
|
12) |
Artikli 9 lõige 3 on vajalik, sest erakonnad ootavad sageli, et osa lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetustest kasutatakse erakonna eesmärkide hüvanguks. Niisugune erakondade rahastamise vorm tuleks keelata. |
|
13) |
Artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 13 ette nähtud üleminekutoetus peab eelkõige aitama toime tulla ajavahemikus, mis jääb mandaadi lõppemise ja uuesti tööle asumise vahele. Mõne muu mandaadi ülevõtmise või avalikku sektorisse tööle asumisel muutub kõnealune otstarve kehtetuks. |
|
14) |
Seoses arengutega liikmesriikide vanaduspensionite valdkonnas näib olevat otstarbekas, et endisel parlamendiliikmel oleks õigus vanaduspensionile pärast 63. eluaasta täitumist. Artikkel 14 ei piira liikmesriikide õigust võtta vanaduspensioni arvesse vastavalt siseriiklikule õigusele makstavate vanaduspensionite suuruse väljaselgitamisel. |
|
15) |
Toitjakaotuspensioniga seonduvat reguleerivad sätted järgivad peamiselt Euroopa Ühenduses kehtivat õigust. Uuesti abiellunud lese õigused põhinevad kaasaegsel mõtteviisil, et neid õigusi tuleb käsitleda isikliku toetusena ja mitte üksnes “pensionina”. Kõnealune õigus ei ole välistatud ka siis, kui lese ülalpidamine on tagatud kas tema enda sissetuleku või isikliku vara olemasolu tõttu. |
|
16) |
Artikli 18 sätted on vajalikud, sest pärast põhimääruse jõustumist kaovad liikmesriikide kohustused, nagu haiguskulude hüvitamine, toetus või ravikindlustuse osamaksed. Neid toetusi võimaldatakse sageli pikema aja vältel kui mandaadi kestus. |
|
17) |
Kulude hüvitamist reguleerivad sätted peavad järgima põhimõtteid, mille töötas välja Euroopa Kohus seoses lord Bruce'i kohtuasjas tehtud otsusega (1). Selle kohaselt võib parlament maksta kindlasummalisi toetusi nendel juhtudel, kui see on kohane vähendamaks halduskulusid ja -koormust, mis on seotud iga üksiku väljamineku kontrollimisega. See on vastavuses hea halduse põhimõtetega. |
|
18) |
28. mail 2003 kiitis parlamendi juhatus heaks rea uusi eeskirju parlamendiliikmetele kulude hüvitamise ja toetuste maksmise kohta reaalselt tekkinud kulude põhjal, mis peaksid jõustuma ühel ajal käesoleva põhimäärusega. |
|
19) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et säiliksid eeskirjad, millega võrdsustatakse Euroopa Parlamendi liikmed oma mandaadi täitmisel enda liikmesriigis riigi parlamendi liikmetega. Nimetatud probleemi lahendamine Euroopa tasandil ei ole suure hulga väga erinevate õigusnormide olemasolu tõttu liikmesriikides võimalik. Euroopa Parlamendi liikmete mandaadi täitmine liikmesriigis, kus nad valiti, oleks ilma selliste normideta oluliselt raskendatud või isegi võimatu. Mandaadi tõhus täitmine on ka liikmesriikide huvides. |
|
20) |
Artikli 25 lõige 1 on vajalik, sest väga erinevad siseriiklikud õigusnormid, mis parlamendiliikmete suhtes seni kehtivad, teevad võimatuks lahendada Euroopa tasandil kõiki probleeme, mis on seotud üleminekuga vanalt süsteemilt uuele kogu Euroopat hõlmavale süsteemile. Parlamendiliikmetele jäetud valikuõigus välistab õiguste piiramise või majandusliku halvemuse sellel üleminekul. Artikli 25 lõikes 2 sätestatu tuleneb vastavalt artikli 25 lõikele 1 tehtud otsusest. |
|
21) |
Erinevate riikide siseriikliku olukorra erinevusi käsitletakse artiklis 29, mis lubab liikmesriikidel üleminekumeetmetena vastu võtta käesoleva põhimääruse sätetest erinevaid eeskirju. Need erinevused õigustavad ka liikmesriikidele võimaluse jätmist säilitada Euroopa Parlamendi liikmete ja riigi parlamendi liikmete võrdne töötasu. |
OTSUSTAB:
I JAOTIS
EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE ÜLESANNETE TÄITMISE EESKIRJAD JA ÜLDISED TINGIMUSED
Artikkel 1
Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Euroopa Parlamendi liikmete ülesannete täitmise eeskirjad ja üldised tingimused.
Artikkel 2
1) Parlamendiliikmed on vabad ja sõltumatud.
2) Kokkulepped seoses mandaadist loobumisega enne ametiaja lõppu või selle lõppedes on kehtetud.
Artikkel 3
1) Parlamendiliikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult. Neid ei seo mingid korraldused ega juhised.
2) Kokkulepped mandaadi täitmise viisi kohta on kehtetud.
Artikkel 4
Dokumendid ja elektroonilised salvestised, mille parlamendiliige on saanud, koostanud või saatnud, ei ole samaväärsed parlamendi dokumentidega, välja arvatud juhul, kui need esitati vastavalt kodukorrale.
Artikkel 5
1) Igal parlamendiliikmel on õigus esitada parlamendi algatusõiguse raames ühenduse aktide ettepanekuid.
2) Parlament määrab kodukorras kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 6
1) Parlamendiliikmel on õigus tutvuda kõikide parlamendi valduses olevate dokumentidega.
2) Lõige 1 ei kehti isiklike dokumentide ega arvete suhtes.
3) Lõike 1 kohaldamine ei piira Euroopa Liidu õigusakte ja institutsioonide kokkuleppeid dokumentidele juurdepääsu kohta.
4) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 7
1) Parlamendi dokumendid tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse.
2) Suulised sõnavõtud tõlgitakse sünkroontõlget kasutades kõikidesse teistesse ametlikesse keeltesse.
3) Parlament määrab kindlaks käesoleva artikli rakendamise tingimused.
Artikkel 8
1) Parlamendiliikmed võivad moodustada fraktsioone.
2) Parlament määrab kodukorras kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 9
1) Parlamendiliikmetel on õigus piisavale palgale, mis tagab nende sõltumatuse.
2) Pärast mandaadi lõppemist on neil õigus üleminekutoetustele ja vanaduspensionile.
3) Kokkulepped seoses palga, üleminekutoetuste ja vanaduspensioni kasutamisega muudel kui isiklikel eesmärkidel on kehtetud.
4) Parlamendiliikme või endise parlamendiliikme surma korral on tema ülalpidamisel olnud isikutel õigus toitjakaotuspensionile.
Artikkel 10
Palga suurus on 38,5% Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast.
Artikkel 11
Palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes teises parlamendis, tasaarvestatakse palgaga.
Artikkel 12
1) Vastavalt artiklile 9 makstav palk maksustatakse ühenduse maksuga samadel tingimustel, mis on kindlaks määratud privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 13 alusel Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate jaoks.
2) Mahaarvamisi tööülesannete täitmisega seotud ja isiklike kulude, samuti peretoetuste ja sotsiaalsetel põhjustel makstavate toetuste puhul vastavalt nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (2), artikli 3 lõigetele 2 kuni 4 siinkohal ei kohaldata.
3) Lõige 1 ei piira liikmesriikide pädevust rakendada palga suhtes siseriikliku maksuõiguse sätteid, tingimusel et välditakse igasugust topeltmaksustamist.
4) Liikmesriikidel on õigus võtta palka arvesse muude sissetulekute maksumäära kindlaks määramisel.
5) Käesolevat artiklit kohaldatakse ka nii üleminekutoetuste kui vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni puhul, mida makstakse vastavalt artiklitele 13, 14, 15 ja 17.
6) Vastavalt artiklitele 18, 19 ja 20 makstavaid toetusi ja vastavalt artiklile 27 pensionifondi tehtud osamakseid ei maksustata.
Artikkel 13
1) Parlamendiliikmetel on pärast mandaadi lõppemist õigus saada üleminekutoetust vastavalt artiklis 10 sätestatud palga ulatuses.
2) See õigus kehtib iga mandaadi täitmisega seotud aasta kohta ühe kuu, minimaalselt siiski kuue ja maksimaalselt 24 kuu, jooksul.
3) Mandaadi ülevõtmise korral mõnes muus parlamendis või avalikku sektorisse tööle asumisel makstakse üleminekutoetust kuni mandaadi alguseni või avalikku sektorisse tööle asumiseni.
4) Surma korral makstakse üleminekutoetust viimast korda selles kuus, mille jooksul endine parlamendiliige suri.
Artikkel 14
1) Endistel parlamendiliikmetel on pärast 63. eluaasta täitumist õigus vanaduspensionile.
2) Nimetatud pension moodustab 3,5% artikli 10 kohasest palgast iga mandaadi täitmisega seotud täisaasta eest ja ühe kaheteistkümnendiku iga järgneva kuu eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70%.
3) Õigus vanaduspensionile kehtib sõltumata kõikidest teistest makstavatest pensionitest.
4) Artiklit 11 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 15
1) Parlamendiliikmetel on mandaadi täitmise ajal tekkinud invaliidsuse korral õigus saada pensioni.
2) Artikli 14 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis. Pensioni suurus moodustab siiski vähemalt 35% vastavalt artiklile 10 makstavast palgast.
3) Kõnealune õigus tekib mandaadist loobumisel.
4) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
5) Artiklit 11 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 16
Kui endisel parlamendiliikmel on samaaegselt õigus saada nii üleminekutoetust vastavalt artiklile 13 ja pensioni vastavalt artiklitele 14 või 15, siis kohaldatakse neid eeskirju, mille kasuks ta ise otsustab.
Artikkel 17
1) Parlamendiliikme või endise parlamendiliikme surma korral, kellel surma hetkel oli või oleks olnud tulevikus õigus saada pensioni vastavalt artiklile 14 või artiklile 15, on abikaasal ja ülalpeetavatel lastel õigus toitjakaotuspensionile.
2) Pensioni kogusumma ei tohi olla suurem kui pension, millele parlamendiliikmel oleks olnud õigus ametiaja lõpus või millele oli või oleks olnud õigus endisel parlamendiliikmel.
3) Lesestunud abikaasa saab 60% lõikes 2 nimetatud summast, kuid vähemalt 30% artikli 10 kohasest palgast. Kõnealune õigus kehtib ka uuesti abiellumise korral. See õigus kaob, kui konkreetse üksikjuhtumiga seotud asjaoludest selgub üheselt, et abielu sõlmiti ainult pensioni kindlustamise eesmärgil.
4) Ülalpeetavale lapsele makstakse 20% lõikes 2 nimetatud summast.
5) Vajadusel jagatakse pensioni maksimaalne summa vastavalt lõigetes 3 ja 4 ette nähtud protsendimäärale abikaasa ja laste vahel.
6) Ülalpidamiseks ette nähtud summasid makstakse alates surmale järgneva kuu esimesest päevast.
7) Abikaasa surma korral kaob õigus pensionile selle kuu lõpus, mille jooksul ta suri.
8) Lapse õigus pensionile kaob selle kuu lõpus, mille jooksul täitub tema 21. eluaasta. Kõnealune õigus kehtib jätkuvalt kutsehariduse omandamise ajal, maksimaalselt siiski selle kuu lõpuni, mille jooksul täitub lapse 25. eluaasta. Ka kehtib kõnealune õigus edasi, kui laps ei ole haiguse või mõne kahjustuse tõttu võimeline ise endale elatist teenima.
9) Elukaaslased vastavalt liikmesriikides tunnustatud kooseluvormidele võrdsustatakse abikaasadega.
10) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 18
1) Parlamendiliikmetel ja endistel parlamendiliikmetel, kes saavad pensioni, samuti isikud, kellel on õigus toitjakaotuspensionile, on õigus seoses haiguse, raseduse või lapse sünniga tekkinud kulude hüvitamisele kahe kolmandiku ulatuses.
2) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 19
1) Parlamendiliikmetel on õigus kindlustuskaitsele riskide katteks, mis on seotud mandaadi täitmisega.
2) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused. Parlamendiliikmed kannavad ühe kolmandiku kindlustusmaksetest.
Artikkel 20
1) Parlamendiliikmetel on õigus seoses mandaadi täitmisega tekkivate kulude hüvitamisele.
2) Reisimisel töökohtadesse ja sealt tagasi ning muude lähetuste puhul hüvitab parlament tegelikud tekkinud kulud.
3) Muud mandaadi täitmisega seotud kulutused võidakse hüvitada kindlaksmääratud summa ulatuses.
4) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
5) Artikli 9 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 21
1) Parlamendiliikmetel on õigus isiklike kaastöötajate abile, kelle nad võivad vabalt valida.
2) Parlament kannab seoses nende töölevõtmisega tekkivad tegelikud kulud.
3) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 22
1) Parlamendiliikmetel on õigus kasutada tööruume ja kommunikatsioonivahendeid ning parlamendi ametiautosid.
2) Parlament määrab kindlaks kõnealuse õiguse teostamise tingimused.
Artikkel 23
1) Kõik maksed tehakse Euroopa Liidu eelarvest.
2) Vastavalt artiklitele 10, 13, 14, 15 ja 17 tehtavad maksed tehakse igal kuul eurodes või - parlamendiliikme valikul - tema elukohaliikmesriigi valuutas. Parlament määrab kindlaks maksete tegemise tingimused.
Artikkel 24
Käesoleva põhimääruse rakendamisega seotud otsused jõustuvad pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
II JAOTIS
ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 25
1) Parlamendiliikmed, kes kuulusid parlamenti enne käesoleva põhimääruse jõustumist ja kes valiti uuesti, võivad seoses palga, üleminekutoetuste ja pensionitega kogu nende tegevusaja jooksul otsustada senise siseriikliku süsteemi kasuks.
2) Kõnealused maksed tehakse liikmesriigi eelarvest.
Artikkel 26
1) Parlamendiliikmed, kes soovivad jääda vastavalt artikli 25 lõikele 1 senisesse siseriiklikku süsteemi, teatavad oma otsusest parlamendi presidendile kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva põhimääruse jõustumisest.
2) Nimetatud otsus on lõplik ja pöördumatu.
3) Kui vastavat teadet nimetatud ajavahemiku möödudes esitatud ei ole, kehtivad käesoleva põhimääruse sätted.
Artikkel 27
1) Euroopa Parlamendi loodud vabatahtlik pensionifond kehtib pärast käesoleva põhimääruse jõustumist edasi nende parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete jaoks, kes on kõnealuses fondis juba omandanud õigusi või ooteõigusi.
2) Omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses. Parlament võib määrata kindlaks eeldused ja tingimused uute õiguste või ooteõiguste omandamiseks.
3) Parlamendiliikmed, kes saavad palka vastavalt artiklile 10, ei saa enam omandada uusi õigusi või ooteõigusi vabatahtlikus pensionifondis.
4) Fondi ei saa kasutada parlamendiliikmed, kes valitakse parlamenti esmakordselt pärast käesoleva põhimääruse jõustumist.
5) Artikli 9 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 28
1) Pensioniõigused, mille parlamendiliige on käesoleva põhimääruse kohaldamise hetkeks vastavalt siseriiklikele õigusnormidele omandanud, säilivad täies ulatuses.
2) Kui mandaadi täitmise kestus Euroopa Parlamendis või mõne liikmesriigi parlamendis ei ole vastavalt siseriiklikele õigusnormidele pensioniõiguse omandamiseks piisav, võetakse seda aega käesoleval põhimäärusel põhineva pensioni väljaarvutamisel arvesse. Parlament võib omandatud ooteõiguste ülekandmise osas sõlmida kokkuleppeid liikmesriikide pädevate ametiasutustega.
Artikkel 29
1) Iga liikmesriik võib üleminekuajaks, mis ei tohi olla pikem kui kaks Euroopa Parlamendi ametiaega, selles valitud parlamendiliikmete jaoks võtta vastu palga, üleminekutoetuste ja pensionite maksmiseks käesoleva põhimääruse sätetest erinevad eeskirjad.
2) Parlamendiliikmed tuleb niisuguste eeskirjade kohaselt vähemalt võrdsustada vastava liikmesriigi parlamendi liikmetega.
3) Kõik maksed tehakse asjaomase liikmesriigi eelarvest.
4) Nimetatud eeskirjad ei piira parlamendiliikmete õigusi vastavalt käesoleva põhimääruse artiklitele 18 kuni 22.
III JAOTIS
LÕPPSÄTE
Artikkel 30
Käesolev põhimäärus jõustub 2009. aastal algava Euroopa Parlamendi ametiaja esimesel päeval.
(1) 15. septembri 1981. aasta otsus kohtuasjas 208/80: Rt. Hon. Lord Bruce of Donington v Eric Gordon Aspden, EKL 1981, lk 2205.
(2) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).
P6_TA(2005)0246
Teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangud (CMR) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 29. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud ained - k/m/r) turustamise ja kasutamise piirangutega (KOM(2004)0638 - C6-0136/2004 - 2004/0225(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0638) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0136/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0163/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0247
Ühenduse piirieeskirjad ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (KOM(2004)0391 - C6-0080/2004 - 2004/0127(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0391) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0080/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A6-0188/2005); |
|
A. |
võttes arvesse nõukogu eesistuja poolt Euroopa Parlamendi 22. juuni 2005. aasta istungil väljendatud kavatsust kiita heaks kõik Euroopa Parlamendi seisukoha projektis (A6-0188/2005) sisalduvad muudatusettepanekud, |
|
B. |
võttes arvesse komisjoni poolt Euroopa Parlamendi 22. juuni 2005. aasta istungil väljendatud kavatsust kiita heaks kõik Euroopa Parlamendi seisukoha projektis (A6-0188/2005) sisalduvad muudatusettepanekud; |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0127
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. juunil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 1 ja artikli 62 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Asutamislepingu artikli 62 lõike 1 alusel on meetmete vastuvõtmine, millega tagatakse igasugune kontrolli puudumine isikute suhtes sisepiiride ületamisel, osa Euroopa Liidu eesmärgist luua sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 14. |
|
(2) |
Vastavalt asutamislepingu artiklile 61 peavad sellise ala loomisega, kus isikud võivad vabalt liikuda, kaasnema kõrvalmeetmed. Sellist meedet kujutab endast asutamislepingu artikli 62 lõikes 2 sätestatud ühtne välispiiride ületamise poliitika. |
|
(3) |
Ühismeetmete võtmine seoses isikutepoolse sisepiiride ületamisega ja välispiirikontrolliga peaks kajastama Euroopa Liidu raamistikku inkorporeeritud Schengeni acquis'd, eelkõige 14. juuni 1985. aasta konventsiooni, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (2) ja ühise käsiraamatu (3) asjakohaseid sätteid. |
|
(4) |
Seoses välispiirikontrolliga on “ühise õigusaktide kogu” loomine, eelkõige acquis' ühtlustamise ja edasiarendamise teel, üks põhikomponente välispiiride haldamise ühises poliitikas, mis määratleti komisjoni 7. mai 2002. aasta teatises Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride integreeritud haldamise suunas. See eesmärk lisati Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamise kavasse, mille nõukogu kiitis heaks 13. juunil 2002 ning mida toetasid 21. ja 22. juunil 2002 Sevillas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu ning Thessalonikis 19. ja 20. juunil 2003 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu. |
|
(5) |
Ühiste eeskirjade määratlemine isikute üle piiri liikumise kohta ei sea kahtluse alla ega mõjuta vaba liikumise õigust, mis on Euroopa Liidu kodanikel ja nende pereliikmetel ning sellistel kolmandate riikide kodanikel ja nende pereliikmetel, kes omavad ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete alusel Euroopa Liidu kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi. |
|
(6) |
Piirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele. |
|
(7) |
Kontrolli piiril tuleks teostada inimväärikust täielikult asutades. Piirikontrolli tuleks teostada professionaalselt ja lugupidaval viisil ning see peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega. |
|
(8) |
Piirikontroll hõlmab lisaks piiripunktis toimuvale isikute kontrollimisele ja piiripunktide vahelisele patrull- ja vaatlustegevusele ka sisejulgeolekuriskide ning välispiiride julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüsimist. Seepärast on vaja kehtestada piiripunktides toimuvaid kontrolle ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(9) |
Selleks et vältida liigset ooteaega piiripunktis, tuleks kehtestada sätted välispiiril teostatava kontrolli leevendamiseks erandlike ning ettenägematute asjaolude korral. Korrapäraselt templite löömine kolmandate riikide kodanike dokumentidesse jääb piiril kontrollide leevendamise korral kohustuslikuks. Dokumendi tembeldamine võimaldab kindlalt tuvastada piiri ületamise kuupäeva ja koha, ilma et iga juhtumi korral oleks kindlaks tehtud, kas kõik nõutavad reisidokumendi kontrollmeetmed on rakendatud. |
|
(10) |
Selleks et vähendada ühenduse vaba liikumise õigust omavate isikute ooteaega, tuleks võimaluse korral seada välispiiride piiripunktides sisse eraldi read, mis oleksid kõikides liikmesriikides märgistatud ühtse tähistusega. Eraldi read tuleks sisse seada ka rahvusvahelistes lennujaamades. Vajaduse korral ja kui kohalikud olud seda võimaldavad, võiksid liikmesriigid kaaluda eraldi ridade sisseseadmist mere- ja maismaapiiripunktides. |
|
(11) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et kontrollimise kord ei tõkestaks välispiiridel oluliselt kaubandust ega sotsiaalset ja kultuurialast lävimist. Selleks peaksid nad kasutama piisavalt töötajaid ja ressursse. |
|
(12) |
Liikmesriigid peaksid määrama vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriikliku teenistuse või teenistused, kes vastutavad piirikontrollikohustuste täitmise eest. Kui ühes liikmesriigis vastutab selle eest mitu teenistust, peaks nende vahel toimuma tihe ja pidev koostöö. |
|
(13) |
Liikmesriikide vahelist piirikontrolliga seotud operatiivkoostööd ja -abi peaks juhtima ning kooskõlastama Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2007/2004. (4) |
|
(14) |
Käesolev määrus ei piira üldiste politseikohustuste täitmisel teostatavaid kontrolle ega julgeoleku eesmärgil läbiviidavaid isikukontrolle, mis on samaväärsed siseriiklikel lendudel toimuva kontrolliga, liikmesriikide võimalust viia kooskõlas nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 3925/91 (ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta) (5) läbi erakorralisi pagasikontrolle ega selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad reisidokumentide või isikut tõendavate dokumentide kaasaskandmist või nõuet, mille kohaselt peavad isikud teavitama pädevaid asutusi oma viibimisest asjaomase liikmesriigi territooriumil. |
|
(15) |
Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik piirikontroll sisepiiridel ajutiselt taaskehtestada, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Sätestada tuleks selleks vajalikud tingimused ja kord, et tagada selliste meetmete erakordsus ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. Piirikontrolli rakendusala ja kestus peaksid olema üksnes sellised, mis on minimaalselt vajalikud antud ohule reageerimiseks. |
|
(16) |
Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama erandit. Piirikontrolli ei peaks teostama ega formaalsusi kehtestama üksnes sel põhjusel, et toimub sellise piiri ületamine. |
|
(17) |
Tuleks sätestada kord, mis võimaldab komisjonil kohandada teatavaid piirikontrolli reguleerivaid üksikasjalikke praktilisi eeskirju. Sellistel juhtudel tuleks käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6) |
|
(18) |
Sätestada tuleks kord, mis võimaldab liikmesriikidel komisjonile teatada piirikontrolli reguleerivate muude üksikasjalike praktiliste eeskirjade muutmisest. |
|
(19) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt isikute üle piiri liikumise suhtes kohaldatavate eeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid üksinda tegutsedes piisavalt saavutada, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(20) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Seda peaks kohaldama kooskõlas liikmesriikide kohustustega seoses rahvusvahelise kaitsega ja välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega. |
|
(21) |
Erandina asutamislepingu artiklist 299 kohaldatakse käesolevat määrust Prantsusmaa ja Hollandi puhul üksnes nende riikide Euroopas asuvate territooriumite suhtes. See ei mõjuta Ceuta ja Melilla suhtes kohaldatavat erikorda, mis on määratletud lepingus Hispaania Kuningriigi ühinemise kohta konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut. (7) |
|
(22) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades asjaolu, et käesolev määrus arendab edasi Schengeni acquis'd Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärastkäesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. |
|
(23) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (8) mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga. |
|
(24) |
Tuleb ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda komiteede töös, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste teostamisel. Sellist korda on kavandatud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppes Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni selle täidesaatva võimu teostamisel, (10) mis on lisatud eespool nimetatud lepingule. |
|
(25) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga, koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ (11) ja 2004/860/EÜ (12) artikli 4 lõikega 1. |
|
(26) |
Tuleb ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda komiteede töös, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste teostamisel. Sellist korda on kavandatud ühenduse ning Šveitsi kirjavahetuses, mis on lisatud eespool nimetatud lepingule. |
|
(27) |
Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes. (13) Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei mõjuta teda. |
|
(28) |
Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes. (14) Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei mõjuta teda. |
|
(29) |
Käesoleva määruse artikli 1 esimene lause, artikli 5 lõike 4 punkt a, III jaotis ning II jaotise ja selle lisade need sätted, mis osutavad Schengeni infosüsteemile (SIS), kujutavad endast Schengeni acquis'st lähtuvaid või sellega muul viisil seotud sätteid 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja põhimõtted
Käesoleva määrusega sätestatakse kontrolli puudumine isikute suhtes, kes ületavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi sisepiire.
Sellega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
sisepiirid:
|
|
2) |
välispiirid - liikmesriikide maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid ning liikmesriikide lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, kui need ei ole sisepiirid; |
|
3) |
siselend - ainult liikmesriikide territooriumilt alanud ja seal lõppev lend, mille vältel ei ole vahemaandumisi kolmanda riigi territooriumil; |
|
4) |
regulaarne parvlaevaühendus - kahe või enama liikmesriigi territooriumil asuva sadama vaheline parvlaevaühendus, mille vältel ei randuta üheski väljapoole liikmesriikide territooriumi jäävas sadamas ning mille puhul toimub reisijate ja sõidukite vedu avaldatud graafiku kohaselt; |
|
5) |
ühenduse vaba liikumise õigust omavad isikud:
|
|
6) |
kolmanda riigi kodanik - isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses ning kes ei ole hõlmatud käesoleva artikli punktiga 5; |
|
7) |
isik, kelle kohta on antud hoiatus sisenemise keelamise eesmärgil - kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemis (SIS) antud hoiatus vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 96 ning nimetatud artiklis sätestatud eesmärkidel; |
|
8) |
piiripunkt - koht, mille kaudu pädevad asutused lubavad ületada välispiiri; |
|
9) |
piirikontroll - vastavalt käesolevale määrusele ja selles sätestatud eesmärkidel piiril teostatav tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest; |
|
10) |
kontrollid piiril - piiripunktis teostatavad kontrollid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda liikmesriigi territooriumile või sealt lahkuda; |
|
11) |
patrull- ja vaatlustegevus - piiride valvamine piiripunktide vahel ja piiripunktide valvamine väljaspool nende ametlikku lahtiolekuaega selleks, et takistada isikutel kontrolli vältimist piiril; |
|
12) |
teise astme kontroll - lisakontroll, mida võib teostada spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas eemal kohast, kus kontrollitakse kõiki isikuid (esimese astme kontroll); |
|
13) |
piirivalveametnik - vastavalt siseriiklikule õigusele piiripunkti või piirile või selle vahetusse lähedusse määratud ametiisik, kes kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega täidab piirikontrolliga seotudülesandeid; |
|
14) |
vedaja - füüsiline või juriidiline isik, kelle ametiks on reisijate vedamine; |
|
15) |
elamisluba:
|
|
16) |
merematkelaev - vastavalt eelnevalt kavandatud programmile konkreetset reisiplaani järgiv laev, millel on erinevates sadamates läbiviidav turismiürituste programm ning mis tavaliselt ei võta reisi jooksul reisijaid peale ega võimalda neil lahkuda; |
|
17) |
laevalõbusõit - lõbusõidulaevade kasutamine sportimise või turismi eesmärkidel; |
|
18) |
rannapüük - kalastamine laevadel, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul tagasi liikmesriigi territooriumil asuvasse sadamasse, ilma et nad vahepeal kolmandas riigis asuvates sadamates randuksid; |
|
19) |
oht rahvatervisele - Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes meditsiinilistes sanitaareeskirjades määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavad kaitsesätted. |
Artikkel 3
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liikmesriikide sise- või välispiire ületavate isikute suhtes, ilma et see mõjutaks:
|
a) |
ühenduse vaba liikumise õigust omavate isikute õigusi; |
|
b) |
pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eriti seoses välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega. |
II JAOTIS
VÄLISPIIRID
I peatükk
Välispiiride ületamine ja sisenemise nõuded
Artikkel 4
Välispiiride ületamine
1. Välispiire võib ületada ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Piiripunktides, mis ei ole avatud 24 tundi ööpäevas, tuleks lahtiolekuajad selgelt ära märkida.
Liikmesriigid edastavad oma piiripunktide loetelu komisjonile vastavalt artiklile 34.
2. Erandina lõikest 1 võib eirata kohustust ületada välispiire ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal:
|
a) |
seoses laevalõbusõitude või rannapüügiga; |
|
b) |
meremeeste puhul, kes lähevad maale, et viibida selle sadama territooriumil, kus nende laev ankrus on, või sellega piirnevates omavalitsusüksustes; |
|
c) |
üksikisikute või rühmade puhul, kui on tegemist erivajadusega, tingimusel et neil on siseriikliku õigusega nõutavad load ja et toimuv ei ole vastuolus liikmesriikide avaliku korra ja sisejulgeoleku huvidega; |
|
d) |
üksikisikute või rühmade puhul ettenägematu hädaolukorra puhul. |
3. Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud erandeid ega liikmesriikide rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, kehtestavad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikule õigusele karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 5
Sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele
1. Kuni kolmekuuliseks riigis viibimiseks kuue kuu jooksul kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused:
|
a) |
neil on kehtiv reisidokument või -dokumendid, mis lubavad neil piiri ületada; |
|
b) |
neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav vastavalt nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, (17) välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv elamisluba; |
|
c) |
nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kus nende vastuvõtmine on tagatud, või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel; |
|
d) |
nende kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil; |
|
e) |
nad ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, eelkõige juhul kui nende kohta pole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil samadel põhjustel. |
2. Mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest dokumentidest, mida piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, on lisatud I lisas.
3. Elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestvusele ja eesmärgile ning arvestades asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toitlustuse ja majutuse keskmisi hindu, mis määratakse kindlaks säästumajutuse kulumäära korrutamisel viibitavate päevade arvuga.
Liikmesriikide poolt sätestatud lähtesummad esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 34.
Elatusvahendite piisavuse hindamine võib põhineda kolmanda riigi kodaniku valduses oleval sularahal, reisitšekkidel ja krediitkaartidel. Piisavate elatusvahendite tõenduseks võivad samuti olla ülalpidamiskohustuse deklaratsioonid, kui sellised deklaratsioonid on sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses ning siseriiklikus õiguses määratletud vastuvõtja garantiikirjad, kui kolmanda riigi kodanik peatub vastuvõtja juures.
4. Erandina lõikest 1:
|
a) |
kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 nimetatud tingimusi, kuid kellel on ühe liikmesriigi antud elamisluba või mitmekordne viisa või vajaduse korral mõlemad dokumendid, on lubatud elamisloa või mitmekordse viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks; |
|
b) |
kolmandate riikide kodanikele, kes täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) osutatud tingimusi ja kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumitele sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril vastavalt nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele (18). Piiril väljastatud viisad registreeritakse vastavas nimekirjas. Kui viisat ei ole võimalik kinnitada dokumenti, kinnitatakse see erandkorras eraldi lehele, mis lisatakse dokumenti. Sellisel juhul tuleb kasutada nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (19) sätestatud ühtse vorminguga vormi viisade kinnitamiseks. |
|
c) |
Kolmanda riigi kodanikel, kes ei täida ühte või mitut lõikes 1 osutatud tingimust, võib liikmesriik lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes on antud lõike 1 punktis d osutatud hoiatus, teavitab talle oma territooriumile sisenemist lubav liikmesriik sellest teisi liikmesriike. |
II peatükk
Välispiirikontroll ja sisenemiskeeld
Artikkel 6
Piiril kontrollide teostamine
1. Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi inimväärikust täielikult austades.
Piirivalveametnike poolt oma kohustuste täitmisel võetavad meetmed on proportsionaalsed nimetatud meetmete eesmärkidega.
2. Piiril kontrollide teostamisel ei tohi piirivalveametnikud isikuid diskrimineerida soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
Artikkel 7
Isikute kontrollimine piiripunktides
1. Välispiiri ületamist kontrollivad piirivalveametnikud. Kontrollimine toimub käesoleva peatüki kohaselt.
Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja nende valduses olevat pagasit. Kõigi läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust.
2. Kõik isikud läbivad minimaalse kontrolli, mille eesmärgiks on teha esitatud reisidokumentide põhjal kindlaks nende isik. Kõnealune minimaalne kontroll koosneb dokumendi seaduslikul valdajal piiriületust lubava dokumendi kehtivuse ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuste kiirest ja otsesest kontrollimisest, kasutades vajadusel tehnilisi vahendeid ning teostades asjaomastes andmebaasides päringuid üksnes varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud dokumentide kohta.
Esimeses lõigus osutatud minimaalset kontrolli kohaldatakse isikute suhtes, kes omavad ühenduse vaba liikumise õigust.
Siiski võivad piirivalveametnikud ühenduse vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel teostada pisteliselt päringuid siseriiklikes või Euroopa andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele.
Selliste päringute tulemus ei takista ühenduse vaba liikumise õigust omavatel isikutel asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenemist vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.
3. Kolmandate riikide kodanikke kontrollitakse riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel põhjalikult.
|
a) |
Riiki sisenemisel hõlmab põhjalik kontroll järgmist: artikli 5 lõikes 1 riiki sisenemise kohta sätestatud tingimuste kontrollimist ning vajaduse korral riigis elamist ja kutsealaga tegelemist lubavate dokumentide kontrollimist. See hõlmab järgmiste aspektide üksikasjalikku kontrollimist:
|
|
b) |
Riigist lahkumisel hõlmavad põhjalikud kontrollid järgmist:
|
|
c) |
Lisaks punktis b nimetatud kontrollidele võivad põhjalikud kontrollid riigist lahkumisel hõlmata ka järgmist:
|
4. Kui selleks on võimalused olemas ja kui kolmanda riigi kodanik seda nõuab, teostatakse põhjalik kontrollimine mitteavalikus kohas.
5. Teise astme kontrolli korras põhjalikult kontrollitavaid kolmanda riigi kodanikke teavitatakse sellise kontrolli eesmärgist ja läbiviimise korrast.
Kõnealune teave on kättesaadav liidu kõikides ametlikes keeltes ja asjaomase liikmesriigiga piirneva riigi või piirnevate riikide keel(t)es ning selles märgitakse ära, et kolmanda riigi kodanik võib nõuda teise astme kontrolli korras põhjalikku kontrolli teostavate piirivalveametnike nime või ametimärgi numbrit ning samuti piiripunkti nimi ja piiri ületamise kuupäev.
6. Ühenduse vaba liikumise õigust omavaid isikuid kontrollitakse vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.
7. Registreeritavat teavet käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud II lisas.
Artikkel 8
Kontrollide leevendamine piiril
1. Välispiiridel võib kontrolle erakorralistel ja ettenägematutel asjaoludel leevendada. Sellised erakorralised ja ettenägematud asjaolud esinevad siis, kui ettenägematute sündmuste tõttu on piiriliiklus niivõrd intensiivne, et ooteaeg piiripunktis võtab liigselt aega ning kõik töötajate, vahendite ja korraldusega seotud ressursid on ammendatud.
2. Kui kontrolle piiril leevendatakse lõike 1 kohaselt, on riiki sisenevate isikute suhtes teostataval kontrollil põhimõtteliselt eelis riigist lahkuvate isikute kontrollimise ees.
Kontrollide leevendamise otsuse võtab vastu piiripunktis vastutav piirivalveametnik.
Kontrollide leevendamine on ajutine, seda tuleb kohandada selle põhjustanud asjaoludega ning see tuleb kehtestada järkjärguliselt.
3. Isegi kontrollide leevendamise korral löövad piirivalveametnikud templeid kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse nii sisse- kui väljasõidul vastavalt artiklile 10.
4. Iga liikmesriik edastab kord aastas Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande käesoleva artikli rakendamise kohta.
Artikkel 9
Eraldi read ja viitadel esitatav teave
1. Liikmesriigid seavad eelkõige lennujaamades asuvates piiripunktides sisse eraldi read, et kontrollida isikuid vastavalt artiklile 7. Nimetatud read eristatakse üksteisest viitadega, mis kannavad III lisas sätestatud juhiseid.
Liikmesriigid võivad sisse seada eraldi read mere- ja maismaapiiride piiripunktidesse ja piiridele nende liikmesriikide vahel, kes ei kohalda artiklit 20 oma ühistel piiridel. III lisas sätestatud juhiseid kandvaid viitasid kasutatakse, kui liikmesriigid seavad sisse eraldi read nimetatud piiridel.
Liikmesriigid kindlustavad selliste ridade selge märgistamise, kaasaarvatud siis, kui eiratakse lõikes 4 sätestatud eraldi ridade kasutamise eeskirju, et tagada optimaalne piiri ületavate isikute voog.
|
2. |
|
3. Mere- ja maismaapiiripunktides võivad liikmesriigid jagada sõiduvahendite liikluse eraldi ridadeks väikestele ja rasketele sõidukitele ja bussidele, kasutades selleks III lisa C osas esitatud viitasid.
Liikmesriigid võivad muuta tähistusi nimetatud viitadel, kui see on asjakohane kohalike olusid silmas pidades.
4. Kui teatavas piiripunktis on liiklusvood ajutiselt ebavõrdsed, võivad pädevad asutused eraldi ridade kasutamise eeskirju kuni sellise ebavõrdsuse kõrvaldamiseni eirata.
5. Olemasolevate viitade vastavusse viimine lõigete 1, 2 ja 3 sätetega tuleb viia lõpule 31. maiks 2009. Kui liikmesriigid asendavad olemasolevad viidad või panevad uued üles enne seda kuupäeva, peavad need vastama nimetatud lõigetes ettenähtud tähistusele.
Artikkel 10
Templite löömine kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse
1. Kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid. Eelkõige lüüakse sisenemis- ja väljumistempel:
|
a) |
kehtivat viisat sisaldavatesse dokumentidesse, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel piiri ületada; |
|
b) |
dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kellele liikmesriik väljastab viisa piiril; |
|
c) |
dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes viisanõue ei kehti. |
2. Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust omavate Euroopa Liidu kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, ei esita kõnealuse direktiivi artiklis 10 sätestatud elamisluba, lüüakse nende reisidokumentidesse tempel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.
Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust omavate kolmandate riikide kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, ei esita direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 sätestatud elamisluba, lüüakse nende reisidokumentidesse tempel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.
3. Sisenemis- ega väljumistemplit ei lööda:
|
a) |
nende riigipeade ja kõrgete aukandjate reisidokumentidesse, kelle saabumisest on ametlikult diplomaatiliste kanalite kaudu ette teatatud; |
|
b) |
pilooditunnistusse ega lennuki meeskonnaliikmete tõendisse; |
|
c) |
nende meremeeste reisidokumentidesse, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ainult siis, kui nende laev teeb seal lühiajalise peatuse, ja kui nad viibivad selle sadama piirkonnas, kus nende laev peatub; |
|
d) |
nende merematkelaevade meeskonna ja reisijate reisidokumentidesse, mille suhtes ei kohaldata kontrolle piiril vastavalt VI lisa punktile 3.2.3; |
|
e) |
dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada Andorra, Monaco ja San Marino kodanikel. |
Erandkorras võib kolmanda riigi kodaniku palvel sisenemis- või väljumistempli löömisest loobuda, kui see võib asjaomasele isikule tõsiseid ebameeldivusi tekitada. Sel juhul tuleb sisenemine või lahkumine registreerida eraldi lehel, millele märgitakse isiku nimi ja passinumber. Nimetatud leht antakse kolmanda riigi kodanikule.
4. Templite löömise praktiline kord on sätestatud IV lisas.
5. Võimalusel teavitatakse kolmanda riigi kodanikke piirivalveametnike kohustusest lüüa nende reisidokumenti riiki sisenemisel ja sealt lahkumisel tempel, isegi kui piirikontroll on leevendatud vastavalt artiklile 8.
6. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande reisidokumentidesse templite löömist reguleerivate sätete kohaldamise kohta 2008. aasta lõpuks.
Artikkel 11
Eeldamine viibimise kestust käsitlevate nõuete osas
1. Kui kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis puudub sissesõidutempel, võivad pädevad asutused eeldada, et reisidokumendi omanik ei täida või ei täida enam asjassepuutuvas liikmesriigis kohaldatavaid viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.
2. Lõikes 1 esitatud eelduse võib ümber lükata, kui kolmanda riigi kodanik tõendab usaldusväärsete vahenditega nagu reisipiletite või tõendiga tema väljaspool liikmesriikide territooriumit viibimise kohta, et ta on täitnud lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.
Sellistel juhtudel:
|
a) |
kui kolmanda riigi kodanik leitakse Schengeni acquis'd täielikult kohaldava liikmesriigi territooriumilt, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud ühe sellise liikmesriigi välispiiri, kes kohaldab Schengeni acquis'd täielikult; |
|
b) |
kui kolmanda riigi kodanik leitakse sellise liikmesriigi territooriumilt, mille suhtes ei ole vastu võetud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikes 2 vaadeldud otsust, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud selle liikmesriigi välispiiri. |
Lisaks punktides a ja b nimetatud märkimistele võidakse kolmanda riigi kodanikule anda VIII lisas toodud vorm.
Liikmesriigid teatavad üksteisele ning komisjonile ja nõukogu sekretariaadile oma siseriiklikest tavadest käesolevas artiklis nimetatud märkimise osas.
3. Juhul kui lõikes 1 osutatud eeldust ei lükata ümber, võivad pädevad asutused kolmandate riikide kodanikud asjaomase liikmesriigi territooriumilt välja saata.
Artikkel 12
Patrull- ja vaatlustegevus
1. Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärgiks on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes.
2. Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja vaatlustegevuseks paikseid üksuseid või patrulle.
Selline patrull- ja vaatlustegevus toimub selliselt, et ära hoida ja takistada isikutel piiripunktides toimuvate kontrollide vältimist.
3. Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid meetodeid kohandatakse olemasolevate või ette nähtavate riskide ja ohtudega. See hõlmab patrull- ja vaatlustegevuse perioodide sagedasi ja ootamatuid muudatusi, nii et ebaseaduslikul piiriületamisel lasuks alati avastamise risk.
4. Patrull- ja vaatlustegevust teostavad paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi ringkäike tehes või seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud, ning sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on pidada kinni piiri ebaseaduslikult ületavad isikud. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka tehniliste, sealhulgas elektrooniliste vahenditega.
5. Patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad lisaeeskirju võib võtta vastu artikli 33 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt.
Artikkel 13
Sisenemiskeeld
1. Kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja kes ei kuulu artikli 5 lõikes 4 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse, rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete kohaldamist.
2. Sisenemist võib keelata üksnes põhjendatud otsusega, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused. Otsuse teeb selleks siseriikliku õiguse alusel volitatud asutus. See jõustub koheselt.
Põhjendatud otsus, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused, antakse V lisa B osas toodud standardvormi kujul, mis täidetakse asutuse või ametiisiku poolt, kes on siseriikliku õiguse alusel volitatud sisenemiskeeldu andma. Täidetud standardvorm antakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule, kes kinnitab selle vormiga sisenemiskeelu otsuse kättesaamist.
3. Sisenemiskeelu saanud isikutel on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub siseriikliku õiguse kohaselt. Samuti antakse kolmanda riigi kodanikule kirjalikult nimekiri kontaktpunktidest, kust on võimalik saada teavet esindajate kohta, kes on pädevad tegutsema kolmanda riigi kodaniku nimel vastavalt siseriiklikule õigusele.
Sellise edasikaebuse esitamine ei peata sisenemiskeelu otsuse kohaldamist.
Ilma et see piiraks siseriikliku õigusega ettenähtud lõpliku kompensatsiooni kohaldamist, on kolmanda riigi kodanikul õigus sisenemiskeelu andnud liikmesriigi poolt kehtetuks tunnistatud sisenemistempli ja mis tahes kehtetuks tunnistamise või lisamise korrigeerimisele, kui edasikaebuse suhtes otsustatakse, et sisenemiskeelu otsus on põhjendamatu.
4. Piirivalveametnikud tagavad, et kolmanda riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile.
5. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu saanud isikute kodakondsuse ja sisenemiskeelu väljastanud piiriliigi (maismaa-, õhu-, merepiir) kohta. Kord aastas edastavad liikmesriigid need statistilised andmed komisjonile. Iga kahe aasta tagant avaldab komisjon liikmesriikide poolt edastatud statistiliste andmete kogumiku.
6. Sisenemiskeeldu reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud V lisa A osas.
III peatükk
Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks ja liikmesriikide vaheline koostöö
Artikkel 14
Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks
Liikmesriigid rakendavad piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid ja vahendeid artiklite 6 kuni 13 kohaseks piirikontrolli teostamiseks välispiiridel, et tagada tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontrolli oma välispiiril.
Artikkel 15
Piirikontrolli teostamine
1. Käesoleva määruse artiklites 6 kuni 13 osutatud piirikontrolli teostavad piirivalveametnikud kooskõlas käesoleva määruse sätete ja siseriikliku õigusega.
Nimetatud piirikontrolli teostades jäävad endiseks need piirivalveametnikele siseriikliku õigusega antud volitused kriminaalmenetluse algatamiseks, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.
Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid. Liikmesriigid soodustavad piirivalveametnike keeleõpet, eelkõige nende keelte osas, mida vajatakse tööülesannete täitmiseks.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriikliku õiguse alusel piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu vastavalt artiklile 34.
3. Tõhusaks piirikontrolliks tagab iga liikmesriik tiheda ja püsiva koostöö kõigi piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste vahel.
Artikkel 16
Liikmesriikide vaheline koostöö
1. Liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad tihedat ja püsivat koostööd piirikontrolli tõhusaks teostamiseks vastavalt artiklitele 6 kuni 15. Nad vahetavad kogu asjakohast teavet.
2. Liikmesriikide vahelist koostööd välispiiride haldamise vallas juhib ning kooskõlastab liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi “agentuur”), mis on loodud määrusega (EÜ) nr 2007/2004.
3. Ilma et see piiraks agentuuri volitusi, võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas kontaktametnike vahetamist, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust.
Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist.
Liikmesriigid teatavad agentuurile esimeses lõigus nimetatud operatiivkoostööst.
4. Liikmesriigid näevad ette piirikontrolli eeskirjade ja põhiõiguste alase koolituse. Sellega seoses võetakse arvesse ühiseid õppestandardeid, nagu need on kehtestatud ja edasi arendatud agentuuri poolt.
Artikkel 17
Ühine kontroll
1. Ilma et see piiraks artiklitest 6 kuni 13 tulenevat iga liikmesriigi vastutust, võivad liikmesriigid, kes ei kohalda oma ühiste maismaapiiride suhtes artiklit 20, kuni selle artikli kohaldamise kuupäevani neid omavahelisi piire ühiselt valvata, millisel juhul tohib isikut kinni pidada ainult üks kord sisenemis- ja väljumiskontrollide teostamiseks.
Selleks võivad liikmesriigid sõlmida omavahel kahepoolseid kokkuleppeid.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 sõlmitud kokkulepetest.
IV peatükk
Piiril teostatavate kontrollide erieeskirjad
Artikkel 18
Erinevat liiki piiride ja liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat liiki transpordivahenditega seotud erieeskirjad
VI lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse seoses erinevatel piiriliikidel tehtud kontrollide ja erinevate transpordivahenditega, mida kasutatakse piiripunktide läbimiseks.
Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 7 kuni 13.
Artikkel 19
Teatavate isikute kategooriate kontrollimise erieeskirjad
1. VII lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate kontrollimise suhtes:
|
a) |
riigipead ja nende delegatsioonide liikmed; |
|
b) |
lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed; |
|
c) |
meremehed; |
|
d) |
diplomaatilise passi, ameti- või teenistuspassi omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed; |
|
e) |
piirialade töötajad; |
|
f) |
alaealised. |
Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 7 kuni 13.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artiklile 34 oma välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide näidised.
III JAOTIS
SISEPIIRID
I peatükk
Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel
Artikkel 20
Sisepiiride ületamine
Sisepiire võib ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse.
Artikkel 21
Territooriumil toimuvad kontrollid
Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel ei mõjuta:
|
a) |
siseriikliku õiguse kohaselt politseikohustuste täitmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt, niivõrd kui nimetatud kohustuste täitmine ei oma samaväärset toimet kontrollidega piiril; see kehtib ka piirialadel. Politseikohustuste täitmist esimese lause tähenduses ei või käsitleda samaväärsena kontrollide teostamisega piiril, kui:
|
|
b) |
iga liikmesriigi õiguse kohaselt julgeolekukontrollide teostamist pädevate asutuste, sadama- või lennujaamaametnike või vedajate poolt sadamates ja lennujaamades, kui selliseid kontrolle teostatakse ka liikmesriigi piires reisivate isikute suhtes; |
|
c) |
liikmesriigi võimalust sätestada õigusakte, mis kohustavad omama või kaasas kandma pabereid või dokumente; |
|
d) |
kolmandate riikide kodanike Schengeni konventsiooni artikli 22 sätete järgset kohustust teatada oma viibimisest mis tahes liikmesriigi territooriumil. |
Artikkel 22
Liikluse tõkete kõrvaldamine maanteepiiripunktides sisepiiridel
Liikmesriigid kõrvaldavad kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked maanteepiiripunktides sisepiiridel, eelkõige kiiruspiirangud, mis ei ole seatud eranditult liiklusohutuse kaalutlustel.
Samas on liikmesriigid valmis võimaldama kontrollide teostamist, juhul kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll.
II peatükk
Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel
Artikkel 23
Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel
1. Tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule võib liikmesriik artiklis 24 või erakorralise olukorra puhul artiklis 25 sätestatud korras erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli oma sisepiiridel piiratud ajavahemikuks kestvusega kuni 30 päeva või eeldatavalt rohkem kui 30 päeva kestva tõsise ohu puhul. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei või olla suurem ega pikem, kui on otseselt vaja tõsisele ohule reageerimiseks.
2. Kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule kestab kauem lõikes 1 sätestatust, võib liikmesriik artiklis 26 sätestatud korras pikendada piirikontrolli lõikes 1 osutatud alustel ning teha seda kuni 30-päevaste ajavahemike võrra, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid.
Artikkel 24
Menetlus ettenähtavate sündmuste puhul
1. Kui liikmesriik kavatseb artikli 23 lõike 1 alusel taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, teatab ta sellest esimesel võimalusel teistele liikmesriikidele ja komisjonile, ning esitab järgmise teabe niipea, kui see on kättesaadav:
|
a) |
kavandatava taaskehtestamise põhjused, kirjeldades üksikasjalikult sündmusi, mis kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule; |
|
b) |
kavandatava taaskehtestamise ulatus, täpsustades, kus piirikontroll taaskehtestatakse; |
|
c) |
ametlike piiripunktide nimed; |
|
d) |
kavandatava taaskehtestamise kuupäev ja kestus; |
|
e) |
kui see on asjakohane, siis meetmed, mida teised liikmesriigid peaksid võtma. |
2. Pärast asjaomase liikmesriigi teadet ja pidades silmas lõikes 3 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 64 lõike 1 kohaldamist.
3. Liikmesriik, kes kavatseb taaskehtestada piirikontrolli, teised liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad lõikes 1 osutatud andmete ning ka arvamuse osas, mille komisjon võib vastavalt lõikele 2 esitada, et korraldada vajaduse korral liikmesriikide vahelist vastastikust koostööd ja kontrollida meetmete proportsionaalsust piirikontrolli taaskehtestamise põhjustanud sündmuse ning avalikule korrale või sisejulgeolekule esineva ohuga.
4. Lõikes 3 nimetatud konsultatsioonid toimuvad vähemalt viisteist päeva enne piirikontrolli taaskehtestamise kavandatavat kuupäeva.
Artikkel 25
Menetlus kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul
1. Kui liikmesriigi avaliku korra või sisejulgeolekuga seotud kaalutlused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist, võib asjaomane liikmesriik piirikontrolli sisepiiridel erakorraliselt ja viivitamata taaskehtestada.
2. Liikmesriik, kes piirikontrolli oma sisepiiridel taaskehtestab, teavitab sellest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab artikli 24 lõikes 1 osutatud teabe ja käesoleva menetluse kasutamist õigustavad põhjused.
Artikkel 26
Sisepiiridel teostatava piirikontrolli kestvuse pikendamise menetlus
1. Liikmesriigid võivad sisepiiridel teostatava piirikontrolli kestvust pikendada üksnes artikli 23 lõike 2 sätete alusel pärast teiste liikmesriikide ja komisjoni teavitamist.
2. Liikmesriik, kes kavatseb pikendada piirikontrolli kestvust, esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kogu asjakohase teabe sisepiiridel teostatava piirikontrolli kestvuse pikendamise põhjuste kohta. Kohaldatakse artikli 24 lõiget 2.
Artikkel 27
Euroopa Parlamendi teavitamine
Asjaomane liikmesriik või kui see on asjakohane, siis nõukogu teavitab esimesel võimalusel Euroopa Parlamenti artiklite 24, 25 ja 26 kohaselt võetud meetmetest. Alates kolmandast järjestikusest artikli 26 kohasest pikendamisest edastab asjaomane liikmesriik, kui seda nõutakse, Euroopa Parlamendile aruande sisepiiridel teostatava piirikontrolli vajaduse kohta.
Artikkel 28
Sätted, mida kohaldatakse, kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll
Kui piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse, kohaldatakse II jaotise asjakohaseid sätteid mutatis mutandis.
Artikkel 29
Aruanne piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel
Artikli 23 alusel sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestanud liikmesriik kinnitab piirikontrolli kaotamise kuupäeva ning esitab samal ajal või varsti pärast seda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel, milles tuuakse eelkõige välja kontrollide toimimine ja piirikontrolli taaskehtestamise tõhusus.
Artikkel 30
Avalikkuse teavitamine
Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsus võetakse vastu läbipaistvalt ja avalikkust teavitatakse sellest täielikult, välja arvatud siis, kui selle mitte teostamiseks esinevad kaalukad julgeolekupõhjused.
Artikkel 31
Konfidentsiaalsus
Asjaomase liikmesriigi taotlusel käsitlevad teised liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon piirikontrolli taaskehtestamise või selle pikendamise kohta esitatud teavet ning artikli 29 alusel koostatud aruannet konfidentsiaalsena.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 32
Lisade muudatused
III, IV, ja VIII lisa muudetakse artikli 33 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt.
Artikkel 33
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, edaspidi “komitee”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid ning tingimusel, et selle menetluse kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
4. Ilma et see piiraks juba vastuvõetud rakendusmeetmete kohaldamist, peatatakse tehniliste eeskirjade ja otsuste vastuvõtmist lõikes 2 ette nähtud korras käsitlevate käesoleva määruse sätete kohaldamine neljaks aastaks käesoleva määruse jõustumisest. Komisjoni ettepanekul võivad Euroopa Parlament ja nõukogu asjakohaste sätete kohaldamist asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras pikendada, vaadates need läbi enne nelja aasta möödumist.
Artikkel 34
Edastamine
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile:
|
a) |
elamislubade loetelu; |
|
b) |
oma piiripunktide loetelu; |
|
c) |
siseriiklike asutuste poolt igal aastal kinnitatavad välispiiri ületamisel nõutavad summad; |
|
d) |
piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu; |
|
e) |
välisministeeriumide poolt väljastatud kaartide näidised. |
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldamise teel ning muude asjakohaste vahenditega.
Artikkel 35
Kohalik piiriliiklus
Käesolev määrus ei piira kohalikku piiriliiklust käsitlevate ühenduse eeskirjade ja kehtivate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist.
Artikkle 36
Ceuta ja Melilla
Käesoleva määruse sätted ei avalda mõju Ceuta ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erieeskirjadele, mis on määratletud Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta. (20)
Aritkkel 37
Teabe edastamine liikmesriikide poolt
Liikmesriigid teatavad komisjonile ... (*1) siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 21 punktidega c ja d, artikli 4 lõikes 3 nimetatud karistustest ja artikli 17 lõike 1 kohaselt sõlmitud kahepoolsetest kokkulepetest. Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul.
Liikmesriikide poolt esitatud teave avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Artikkel 38
Aruanne III jaotise kohaldamise kohta
... (*2) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande III jaotise kohaldamise kohta.
Komisjon pöörab erilist tähelepanu võimalikele probleemidele, mis kaasnevad piirikontrolli taaskehtestamisega sisepiiridel. Kui see on asjakohane, esitab komisjon ettepanekud selliste probleemide lahendamiseks.
Artikkel 39
Kehtetuks tunnistamine
1. 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 2 kuni 8 tunnistatakse kehtetuks alates ... (*3).
2. Alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast tunnistatakse kehtetuks järgmised dokumendid:
|
a) |
ühine käsiraamat, sealhulgas selle lisad; |
|
b) |
Schengeni täitevkomitee 26. aprilli 1994. aasta otsus (SCH/Com-ex (94) 1, rev. 2), 22. detsembri 1994. aasta otsus (SCH/Com-ex (94)17, rev. 4) ja 20. detsembri 1995. aasta otsus (SCH/Comex (95) 20, rev. 2); |
|
c) |
ühiste konsulaarjuhiste 7. lisa; |
|
d) |
nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 790/2001, millega antakse nõukogule rakendusvolitused piirikontrolli ja piirivalve rakendamise teatavate üksikasjalike sätete ja praktilise korra osa; (21) |
|
e) |
nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/581/EÜ, millega määratakse minimaalsed märgised, mida tuleb kasutada välispiiridel asuvate piiripunktide tahvlitel; (22) |
|
f) |
nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/574/EÜ ühise käsiraamatu muutmise kohta; (23) |
|
g) |
nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2133/2004 liikmesriikide pädevate asutuste kohustuse kohta tembeldada süstemaatiliselt kolmandate riikide kodanike reisidokumente liikmesriikide välispiiride ületamisel ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja üldkäsiraamatu sätete sel eesmärgil muutmise kohta (24). |
3. Viiteid tühistatud artiklitele ja kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 40
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub ... (*4). Artikkel 34 jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas asutamislepinguga.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta seisukoht.
(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1160/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 18).
(3) EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97. Ühist käsiraamatut on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2133/2004 (ELT L 369, 16.12.2004, lk 5).
(4) Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).
(5) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(7) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 69.
(8) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(9) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
(10) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.
(11) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/849/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).
(12) Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).
(13) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(14) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
(15) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(16) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.
(17) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3).
(18) ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.
(19) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.
(20) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 73.
(*1) 10 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
(*2) Hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
(*3) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(21) EÜT L 116, 26.4.2001, lk 5. Määrust on muudetud otsusega 2004/927/EÜ (ELT L 396, 31.12.2004, lk 45).
(22) ELT L 261, 6.8.2004, lk 119.
(23) ELT L 261, 6.8.2004, lk 36.
(24) ELT L 369, 16.12.2004, lk 5.
(*4) 6 kuu möödumisel pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
I LISA
SISENEMISTINGIMUSTE TÄITMIST TÕENDAVAD DOKUMENDID
Artikli 5 lõikes 2 osutatud dokumentaalsed tõendid võivad olla järgmised:
|
a) |
ärireisi puhul:
|
|
b) |
õppimise või muu väljaõppega seotud reisi puhul:
|
|
c) |
turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul:
|
|
d) |
poliitika-, teadus-, kultuuri- ja spordialaste või religioossete üritustega seoses või muudel põhjustel tehtava reisi puhul: küllakutsed, ürituste piletid, tõendid nimekirja kandmise kohta või programmid, milles on märgitud võimalusel vastuvõtjaorganisatsiooni nimi ja viibimise kestvus, või muu külastuse eesmärki käsitlev asjakohane dokument. |
II LISA
TEABE REGISTREERIMINE
Kõigis piiripunktides registreeritakse kogu teave teenuse kohta ja mis tahes muu eriti oluline teave käsitsi või elektrooniliselt. Registreeritava teabe hulka kuulub eelkõige järgmine:
|
a) |
kohalikul tasandil piiril kontrollide eest vastutavate piirivalveametnike ja teiste igasse meeskonda kuuluvate ametnike nimed; |
|
b) |
vastavalt artiklile 7 kohaldatav isikukontrolli leevendamine; |
|
c) |
passe ja viisasid asendavate dokumentide väljastamine piiril; |
|
d) |
kinnipeetud isikud ja kaebused (kuriteod ja haldusrikkumised); |
|
e) |
isikud, kellel on keelatud siseneda vastavalt artiklile 11 (sisenemiskeelu põhjused ja kodakondsus); |
|
f) |
sisenemis- ja väljumistemplite turvakoodid, piirivalveametniku isik, kelle nimele antud tempel on mis tahes ajal või vahetuses kinnitatud, samuti kaotatud ja varastatud templitega seotud teave; |
|
g) |
kontrollitavate isikute kaebused; |
|
h) |
muud eriti tähtsad politsei- või kohtulikud meetmed; |
|
i) |
erijuhtumid. |
III LISA
PIIRIPUNKTIDES RIDASID TÄHISTAVATE VIITADE NÄIDISED
A osa
B osa
C osa
(1) Norra ja Islandi puhul logo ei nõuta.
(2) Norra ja Islandi puhul logo ei nõuta.
IV LISA
TEMPLITE LÖÖMINE
1. Kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid vastavalt artiklile 10. Nende templite tehnilised nõuded on sätestatud Schengeni täitevkomitee otsuses SCH/COM-EX (94) 16 rev ja SCH/Gen-Handb (93) 15 (KONFIDENTSIAALNE).
2. Templite turvakoode vahetatakse korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui üks kuu.
3. Kolmandate riikide kodanike, kelle suhtes on kehtestatud viisanõue, sisenemisel ja väljumisel lüüakse tempel võimaluse korral selliselt, et see ulatub viisa servale, mõjutamata viisal olevate tähistuste loetavust või viisakleebise turvaelemente. Kui dokumenti tuleb lüüa mitu templit (näiteks mitmekordse viisa korral), tehakse seda viisaga lehekülje vastasleheküljel.
Kui seda lehekülge pole võimalik kasutada, lüüakse tempel järgmisele leheküljele. Templit ei lööda masinloetavale alale.
4. Liikmesriigid määravad siseriiklikud kontaktisikud, kes vastutavad teabevahetuse eest seoses piiripunktides kasutatavate sisenemisel ja väljumisel löödavate templite turvakoodidega, ja teatavad sellest teistele liikmesriikidele, nõukogu peasekretärile ja komisjonile. Nendel kontaktisikutel on viivitamatu juurdepääs asjaomase liikmesriigi välispiiridel kasutatava sisenemisel ja väljumisel löödava ühise templiga seotud teabele ning eelkõige järgmisele teabele:
|
a) |
asjaomast templit kasutav piiripunkt; |
|
b) |
vastavat templit mis tahes ajahetkel kasutava piirivalveametniku isik; |
|
c) |
asjaomase templi turvakood mis tahes ajahetkel. |
Kõik sisenemisel ja väljumisel löödavate ühiste templitega seotud järelepärimised tuleb teha eespool nimetatud siseriiklike kontaktisikute kaudu.
Samuti edastavad siseriiklikud kontaktisikud viivitamatult teistele kontaktisikutele, nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile teabe vahetunud kontaktisikute ning kadunud ja varastatud templite kohta.
V LISA
A osa
Sisenemiskeelu andmise kord
1. Sisenemist keelates pädev piirivalveametnik:
|
a) |
täidab B osas esitatud sisenemiskeelu standardvormi. Asjaomane kolmanda riigi kodanik allkirjastab vormi ja talle antakse allkirjastatud vormi koopia. Juhul, kui kolmanda riigi kodanik keeldub allkirja andmast, teeb piirivalveametnik märke sellise keeldumise kohta vormi jaos “kommentaarid”; |
|
b) |
lööb passi sisenemistempli, mis on kehtetuks tunnistatud sellele kustumatu musta tindiga peale tõmmatud ristiga, ning kirjutab selle kõrvale lehe paremale servale samuti kustumatu tindiga tähe(d), mis vastab/vastavad sisenemise keelamise põhjustele, mille loetelu on esitatud eespool nimetatud sisenemiskeelu standardvormil; |
|
c) |
tunnistab lõikes 2 osutatud juhtudel kehtetuks viisa, lüües sellele templi “ANNULLEERITUD”. Sellisel juhul hävitatakse viisakleebise optiliselt muutuv element, peidetud kujutisega turvaelement ning nimetus “viisa”, kriipsutades need läbi selliselt, et välistada nende väärkasutus tulevikus. Piirivalveametnik teatab sellisest otsusest viivitamata oma keskasutusele; |
|
d) |
registreerib iga kehtestatud sisenemiskeelu registrisse või nimekirja, märkides ära asjaomase kolmanda riigi kodaniku isikuandmed ja kodakondsuse, viited dokumendile, mis lubas kolmanda riigi kodanikul piiri ületada, ning sisenemise keelamise põhjuse ja kuupäeva; |
2. Viisa tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel:
|
a) |
kui viisa omaniku kohta on hoiatus SISis sisenemise keelamise eesmärgil, välja arvatud kui tal on ühe liikmesriigi poolt väljastatud viisa või mitmekordne viisa ning ta soovib siseneda läbisõidu eesmärgil nimetatud dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks; |
|
b) |
kui on tõsine põhjus arvata, et viisa on omandatud pettuse teel. |
Siiski, kui kolmanda riigi kodanik ei suuda piiril esitada üht või enamat artikli 5 lõikes 2 osutatud täiendavat dokumenti, ei too see automaatselt kaasa otsust viisa kehtetuks tunnistamise kohta.
3. Kui kolmanda riigi kodaniku, kellele keelatakse riiki sisenemine, on toonud piirile vedaja, peab kohalik vastutav asutus:
|
a) |
andma vedajale korralduse võtta kolmanda riigi kodanik oma hoole alla ja transportida ta viivitamata kolmandasse riiki, kust ta saabus, või kolmandasse riiki, mis väljastas talle piiriületamist lubava dokumendi, või mis tahes kolmandasse riiki, kus on tagatud tema riiki lubamine, kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 26 ja nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiviga 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid; (1) |
|
b) |
võtma kuni edasitoimetamiseni siseriikliku õiguse alusel ja kohalikke olusid arvesse võttes asjakohased meetmed, et takistada kolmanda riigi kodanikul, kellele sisenemiskeeld kehtestati, ebaseaduslikult riiki siseneda. |
4. Kui on alust nii kolmanda riigi kodaniku sisenemine keelata kui ka ta vahistada, peab piirivalveametnik ühendust võtma vastutava asutusega, et otsustada, milliseid meetmeid siseriikliku õiguse alusel võtta.
B osa
Standardvorm sisenemise keelamise korral piiril
VI LISA
ERINEVAT LIIKI PIIRIDE JA LIIKMESRIIKIDE VÄLISPIIRIDE ÜLETAMISEL KASUTATAVATE ERINEVAT LIIKI TRANSPORDIVAHENDITEGA SEOTUD ERIEESKIRJAD
1. Maismaapiir
1.1. Maanteeliikluse kontroll
1.1.1. Selleks et tagada isikute tõhus kontroll ning samaaegselt kindlustada maanteeliikluse turvalisus ja sujuv kulgemine, tuleb liikumist piiripunktides sobival viisil reguleerida. Vajaduse korral võivad liikmesriigid sõlmida liikluse ümbersuunamiseks või tõkestamiseks kahepoolseid kokkuleppeid. Sellest teavitavad nad artikli 37 kohaselt komisjoni.
1.1.2. Maismaapiiril võivad liikmesriigid kooskõlas artikliga 9 seada teatavates piiripunktides sisse kanalid või eraldi read, kui nad seda asjakohaseks peavad ja kui asjaolud seda võimaldavad.
Liikmesriikide pädevad asutused võivad erakorralistel asjaoludel eraldi kanalitest või ridadest igal ajal loobuda, kui liiklus- ja infrastruktuuritingimused seda nõuavad.
Liikmesriigid võivad välispiiri ületamise kohas eraldi kanalite ja ridade sisseseadmisel naaberriikidega koostööd teha.
1.1.3. Üldjuhul võivad sõidukites reisivad isikud kontrollimise ajaks oma sõidukisse jääda. Isikutelt võib siiski nõuda sõidukitest väljumist, kui asjaolud seda nõuavad. Kui kohalikud olud seda võimaldavad, viiakse põhjalik kontroll läbi selleks ettenähtud alal. Töötajate turvalisuse huvides teostavad kontrolli võimaluse korral kaks piirivalveametnikku.
1.2. Raudteeliikluse kontroll
1.2.1. Kontrollitakse nii reisijaid rongides kui ka välispiire ületavate rongide personali, kaasa arvatud personali kaubarongidel või tühjadel rongidel. Selliseid kontrollimisi teostatakse ühel kahest järgmisest viisist:
|
— |
platvormil, esimeses peatuses pärast liikmesriigi territooriumile saabumist, |
|
— |
rongis transiidi käigus. |
Liikmesriigid võivad sõlmida nimetatud kontrollide läbiviimist reguleerivaid kahepoolseid kokkuleppeid. Sellest teavitavad nad artikli 37 kohaselt komisjoni.
1.2.2. Erandina punktist 1.2.1. ja selleks, et hõlbustada reisikiirrongide liiklust, võivad liikmesriigid, mida selliste kolmandatest riikidest pärit rongide marsruut läbib, ühisel kokkuleppel asjaomaste kolmandate riikidega otsustada teostada kolmandatest riikidest pärit rongidel isikute sisenemise kontrolli ühel järgmistest viisidest:
|
— |
jaamas kolmandas riigis, kus reisijad rongile lähevad, |
|
— |
jaamades liikmesriikide territooriumil, kus reisijad lahkuvad rongilt, |
|
— |
läbisõidu käigus rongis liikmesriigi territooriumil asuvate jaamade vahel, eeldusel et eelmises jaamas/eelmistes jaamades viibivad reisijad rongis. |
1.2.3. Kolmandatest riikidest saabuvate kiirrongide puhul, mis teevad liikmesriikide territooriumil mitmeid peatusi, ning kui raudteevedusid teostav vedaja võtab edasise reisi jooksul reisijaid peale ainult liikmesriikide territooriumil järelejäänud teekonnal reisimiseks, toimub selliste reisijate sisenemise kontroll rongis või sihtjaamas, välja arvatud juhul, kui kontroll teostatakse vastavalt punktile 1.2.1. või punkti 1.2.2. esimesele taandele.
Reisijaid, kes soovivad rongile minna ainult liikmesriikide territooriumil järelejäänud teekonnal reisimiseks, tuleb enne rongi väljumist selgelt teavitada, et reisi jooksul või sihtjaama jõudmisel teostatakse nende suhtes riiki sisenemise kontroll.
1.2.4. Vastassuunas reisides teostatakse rongil viibivate reisijate suhtes riigist lahkumise kontroll samasuguse korra alusel.
1.2.5. Piirivalveametnik võib anda käsu vagunite õõnsuste läbivaatamiseks, vajaduse korral rongikontrolöri abil, et tagada, et sinna ei ole peidetud piiril kontrollitavaid isikuid ega esemeid.
1.2.6. Kui on põhjust arvata, et isikud, kelle kohta on teatatud, et nad on toime pannud õigusrikkumise või keda selles kahtlustatakse, või riiki ebaseaduslikult siseneda kavatsevad kolmandate riikide kodanikud end rongis peidavad, teatab piirivalveametnik, juhul kui ta ei saa tegutseda vastavalt oma riigi õigusaktidele, sellest liikmesriikidele, kelle territooriumil või territooriumi suunas rong liigub.
2. Õhupiir
2.1. Kontrollimise kord rahvusvahelistes lennujaamades
2.1.1. Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et lennujaama käitaja võtab vajalikke meetmeid, et füüsiliselt eraldada siselendude reisijate liikumisvoog muude lendude reisijate liikumisvoost. Selleks tuleb kõigis rahvusvahelistes lennujaamades rajada sobilik infrastruktuur.
2.1.2. Piiril kontrolli teostamise koht määratakse kindlaks vastavalt järgmisele protseduurile:
|
a) |
kolmandast riigist saabuva lennu reisijaid, kes suunduvad siselennule, kontrollitakse sisenemisel lennujaamas, kuhu kolmandast riigist tulev lennuk saabub. Siselendude reisijate suhtes, kes lähevad kolmandasse riiki suunduva lennuki pardale (transiitreisijad), teostatakse väljumiskontroll lennujaamas, kust viimati nimetatud lend väljub; |
|
b) |
kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate lendude korral, millel ei ole transiitreisijaid ning mis teevad liikmesriikide lennujaamades rohkem kui ühe vahemaandumise, ilma et toimuks ümberistumist teisele lennukile:
|
Selliste reisijate kontroll, kes nende vahemaandumiste ajal juba viibivad lennuki pardal ega ole lennuki pardale läinud liikmesriikide territooriumil, teostatakse vastavalt punkti b taandele ii. Selle kategooria lendude suhtes, mille sihtkohaks on mõni kolmas riik, kohaldatakse vastupidist menetlust.
2.1.3. Kontrolli piiril ei teostata tavapäraselt lennuki pardal või väljapääsu juures, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. Selleks, et tagada artiklites 6 kuni 13 kehtestatud eeskirjadele vastav isikute kontrollimine piiripunktidena määratletud lennujaamades, peavad liikmesriigid tagama, et lennujaama administratsioon võtab vajalikud meetmed, et suunata reisijatevoog kontrollimiseks eraldatud alale.
Liikmesriigid peavad tagama, et lennujaama käitaja võtab vajalikud meetmeid, et vastavate volitusteta isikud ei saaks siseneda eraldatud aladele, nagu näiteks transiitalale, ega sealt lahkuda. Kontrolli ei teostata tavapäraselt transiitalal, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel; eelkõige võib kontrolle sellel alal teostada isikute suhtes, kellele on väljastatud lennujaama transiidiviisa, et kontrollida, kas neil on nimetatud viisa olemas.
2.1.4. Kui kolmandast riigist tulev lennuk on vääramatu jõu või vahetu ohu tõttu või ametivõimude juhiseid järgides sunnitud maanduma kohas, mis ei ole piiripunkt, tohib ta lendu jätkata üksnes pärast vastava loa saamist piirivalveametnikelt ning tollilt. Sama nõue kehtib ka juhul, kui kolmandast riigist lähtuv lennuk maandub ilma loata. Igal juhul kohaldatakse selliste lennukite reisijate kontrollimise suhtes artikleid 6 kuni 13.
2.2. Kontrollimise kord lennuväljadel
2.2.1. Tuleb tagada, et isikuid kontrollitakse artiklite 3 kuni 13 kohaselt ka lennujaamades, mis ei oma asjakohase siseriikliku õiguse alusel rahvusvahelise lennujaama staatust (lennuväljad), ent mille kaudu on lubatud teostada lende kolmandatesse riikidesse ja nendest saabuvaid lende vastu võtta.
2.2.2. Erandina punktist 2.1.1. ei ole lennuväljadel vaja võtta asjakohaseid meetmeid siselendude ja rahvusvaheliste lendude reisijate füüsiliseks eraldamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjad, (1) kohaldamist. Lisaks, kui liiklus ei ole intensiivne, ei pea piirivalveametnikud pidevalt kohapeal viibima, eeldusel et on tagatud, et vajalikud töötajad saab õigel ajal tööpostile paigutada.
2.2.3. Kui piirivalveametnikud ei viibi pidevalt lennuväljal, teatab lennuvälja juhataja õigeaegselt piirivalveametnikele kolmandatest riikidest saabuvate ja sinna suunduvate lennukite saabumisest ja väljumisest.
2.3. Isikute kontrollimine eralendude korral
2.3.1. Kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate eralendude korral peab lennuki kapten enne õhku tõusmist edastama sihtliikmesriigi piirivalveametnikele ja, kui see on asjakohane, selle liikmesriigi piiriasutustele, kuhu esimesena sisenetakse, ülddeklaratsiooni, mis muu hulgas sisaldab rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisale vastavat lennuplaani ja reisijate isikuandmeid.
2.3.2. Kui kolmandast riigist lähtuva ja mõnesse liikmesriiki suunduva eralennu käigus tehakse peatus teiste liikmesriikide territooriumil, peavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kuhu lennuk sisenes, teostama kontrolli piiril ja lööma punktis 2.3.1. nimetatud ülddeklaratsiooni sisenemistempli.
2.3.3. Kui ei ole selge, kas lend lähtub ainult liikmesriikide territooriumilt või suundub sinna ilma kolmanda riigi territooriumil maandumata, peavad pädevad asutused kontrollima lennukis viibivaid isikuid lennujaamades ja lennuväljadel vastavalt punktidele 2.1 ja 2.2.
2.3.4. Purilennukite, ülikergete lennukite, helikopterite, üksnes lühilendudeks mõeldud väikelennukite ja õhulaevade sisenemise ja väljumise kord on sätestatud siseriikliku õigusega ja võimalike kahepoolsete kokkulepetega.
3. Merepiir
3.1. Mereliikluse kontrollimise üldine kord
3.1.1. Laevade kontroll toimub saabumise või lahkumise sadamas, laeva pardal või laeva vahetus läheduses selleks spetsiaalselt ettenähtud alal. Selles valdkonnas sõlmitud kokkulepete kohaselt võib kontrolli siiski teostada ka piiri ületamisel või laeva saabumisel või lahkumisel kolmanda riigi territooriumil.
Kontrolli eesmärgiks on tagada, et nii meeskond kui ka reisijad vastavad artiklis 5 sätestatud tingimustele, ilma et see piirakse artikli 19 lõike 1 punkti b kohaldamist.
3.1.2. Laeva kapten või tema puudumisel isik või ettevõte, kes esindab laevaomanikku kõigis küsimustes, mis on seotud laevaomaniku kohustustega laeva seadistamise osas (laevaomaniku agent), peab koostama meeskonna ja reisijate nimekirja kahes eksemplaris. Hiljemalt sadamasse saabumisel annab ta nimekirja(d) piirivalveametnikele. Kui vääramatu jõu mõjul ei saa nimekirja või nimekirju piirivalveametnikele saata, saadetakse koopia vastavasse piiripunkti või laevandusasutusse, mis edastab selle viivitamata piirivalveametnikele.
3.1.3. Kahest nimekirjast tagastatakse üks eksemplar, millele piirivalveametnik on nõuetekohaselt alla kirjutanud, laeva kaptenile, kes peab selle sadamas nõudmise korral esitama.
3.1.4. Laeva kapten või tema puudumisel laevaomaniku agent teatab viivitamata mis tahes muudatustest meeskonna kooseisus või reisijate arvus.
Lisaks sellele teavitab kapten viivitamata ja võimaluse korral juba enne sadamasse sisenemist pädevaid asutusi pardalolevatest piletita reisijatest. Piletita reisijate eest vastutab siiski kapten.
3.1.5. Laeva kapten teavitab piirivalveametnikke laeva lahkumisest õigel ajal ja vastavalt asjaomases sadamas kehtivatele eeskirjadele; kui tal ei ole võimalik neid teavitada, teatab ta sellest vastavale laevandusasutusele. Eelnevalt koostatud ja allkirjastatud nimekirja(de) teine eksemplar tagastatakse piirivalveametnikele või laevandusasutusele.
3.2. Teatud liiki laevaliikluse kontrollimise erikord
Merematkelaevad
3.2.1. Merematkelaeva kapten või tema puudumisel laevaomaniku agent edastab vastavatele piirivalveametnikele reisi marsruudi ja programmi vähemalt 24 tundi enne sadamast lahkumist ja enne igasse liikmesriigi territooriumil asuvasse sadamasse saabumist.
3.2.2. Kui merematkelaeva marsruut läbib ainult liikmesriigi territooriumil asuvaid sadamaid, ei teostata erandina artiklitest 4 ja 7 kontrolli piiril ning merematkelaev võib randuda sadamates, mis ei ole piiripunktid.
Vaatamata sellele võib sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel teostada nendel laevadel meeskonna ning reisijate kontrollimist.
3.2.3. Kui merematkelaeva marsruut läbib nii liikmesriikide territooriumil kui ka kolmandates riikides asuvaid sadamaid, teostataks kontroll piiril erandina artiklist 7 järgmiselt.
|
a) |
Kui merematkelaev tuleb kolmandas riigis asuvast sadamast ja randub esimest korda liikmesriigi territooriumil asuvas sadamas, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirja alusel, nagu osutatud punktis 3.2.4. Laevalt lahkuvate reisijate suhtes teostatakse riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnang näitab, et sellist kontrolli ei ole vaja teostada. |
|
b) |
Kui merematkelaev tuleb kolmandas riigis asuvast sadamast ja randub uuesti liikmesriigi territooriumil asuvas sadamas, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirja alusel, nagu osutatud punktis 3.2.4., selles ulatuses nagu need nimekirjad on muutunud võrreldes eelmise korraga, kui merematkelaev randus eelmises sadamas liikmesriigi territooriumil. Laevalt lahkuvate reisijate suhtes teostatakse riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnang näitab, et sellist kontrolli ei ole vaja teostada. |
|
c) |
Kui merematkelaev saabub liikmesriigis asuvast sadamast ja randub sellises sadamas, teostatakse laevalt lahkuvate reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 7, kui see on vajalik sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. |
|
d) |
Kui merematkelaev lahkub liikmesriigis asuvast sadamast kolmanda riigi sadamasse, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riigist lahkumise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirjade alusel. Pardaleminevate reisijate suhtes teostatakse riigist lahkumise kontroll vastavalt artiklile 7, kui see on vajalik sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. |
|
e) |
Kontrollimist ei teostata, kui merematkelaev lahkub liikmesriigis asuvast sadamast liikmesriigis asuvasse sadamasse. Vaatamata sellele võib sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel teostada nendel laevadel meeskonna ning reisijate kontrollimist. |
3.2.4. Meeskonna ja reisijate nimekirjad sisaldavad:
|
a) |
nime ja eesnime |
|
b) |
sünnikuupäeva |
|
c) |
kodakondsust |
|
d) |
reisidokumendi numbrit ja liiki ning võimaluse korral viisa numbrit. |
Merematkelaeva kapten või tema puudumisel laevaomaniku agent edastab asjaomastele piirivalveametnikele nimekirjad vähemalt 24 tundi enne igasse liikmesriigi territooriumil asuvasse sadamasse saabumist või, juhul kui reis sadamasse kestab vähem kui 24 tundi, viivitamata pärast seda, kui eelmises sadamas on pardaleminek lõppenud.
Nimekirjale lüüakse tempel esimeses liikmesriikide territooriumile sisenemise sadamas ja sellele järgnevalt iga kord kui nimekirja muudetakse. Nimekiri võetakse arvesse punktis 3.2.3 osutatud riskide hindamisel.
Laevalõbusõidud
3.2.5. Erandina artiklitest 4 ja 7 ei teostata kontrolli piiril liikmesriigis asuvast sadamast saabuva või liikmesriigis asuvasse sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate isikute suhtes ning nad võivad siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt.
Ebaseadusliku sisserände riskide hinnangu alusel siiski teostatakse isikute kontroll ja/või lõbusõidulaevade füüsiline läbivaatus, eelkõige juhul, kui kolmanda riigi rannajoon on asjaomase liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses.
3.2.6. Erandina artiklist 4 võib kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev erandkorras siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt. Sellistel juhtudel teavitavad pardalolevad isikud sadama ametiasutusi, et saada luba sellesse sadamasse sisenemiseks. Nimetatud sadama ametiasutused võtavad ühendust lähima piiripunktina määratletud sadama ametiasutustega, et teatada laeva saabumisest. Reisijate kohta tehakse avaldus, esitades sadama valdajatele pardal olevate reisijate nimekirja. See nimekiri tehakse hiljemalt saabumisel piirivalveametnikele kättesaadavaks.
Kui kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev on vääramatu jõu tõttu sunnitud silduma sadamas, mis ei ole piiripunkt, peavad sadama ametiasutused samuti võtma ühendust lähima piiripunktina määratletud sadama ametiasutustega, et teatada laeva kohalviibimisest.
3.2.7. Nende kontrollide käigus tuleb esitada dokument laeva tehniliste andmete ja pardal olevate isikute nimedega. Selle dokumendi koopia antakse nende sadamate ametivõimudele, millesse sisenetakse ja millest lahkutakse. Niikaua, kuni laev viibib mõne liikmesriigi territoriaalvetes, peab laevadokumentide hulgas olema selle dokumendi koopia.
Rannapüük
3.2.8. Erandina artiklitest 4 ja 7 ei tule korrapäraselt kontrollida selliste rannapüügilaevade meeskondi, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul sadamasse, kus nad on registreeritud, või mõnda teise liikmesriikide territooriumil asuvasse sadamasse ilma randumiseta kolmanda riigi territooriumil asuvas sadamas. Sellest olenemata tuleb teostatavate kontrollide sageduse kindlaksmääramisel arvestada ebaseadusliku sisserände riskide hinnanguga, eriti juhul, kui kolmanda riigi rannajoon asub asjaomase liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses. Vastavalt kõnealustele riskidele teostatakse isikute kontrolli ja/või laeva füüsilist läbivaatust.
3.2.9. Liikmesriikide sadamates registreerimata rannapüügilaevade meeskondi kontrollitakse meremehi käsitlevate sätete kohaselt.
Laeva kapten teavitab viivitamata pädevaid asutusi kõigist meeskonna nimekirja muudatustest või mis tahes reisijate pardalviibimisest.
Parvlaevaühendus
3.2.10. Kontroll teostatakse parvlaevadel viibivate isikute suhtes, kui parvlaevaliin läbib kolmandates riikides asuvaid sadamaid. Kohaldatakse järgmisi eeskirju:
|
a) |
võimaluse korral seavad liikmesriigid sisse eraldi read vastavalt artiklile 9; |
|
b) |
transpordivahendita reisijaid (jalakäijaid) kontrollitakse individuaalselt; |
|
c) |
sõidukites viibijaid kontrollitakse ilma, et nad sõidukist väljuksid; |
|
d) |
bussiga reisivaid isikuid käsitletakse jalakäijatena. Need reisijad peavad kontrolli ajaks bussist väljuma; |
|
e) |
raskeveokite juhte ja nendega kaasas olevaid isikuid kontrollitakse ilma, et nad sõidukist väljuksid. Põhimõtteliselt korraldatakse selline kontroll teistest reisijate kontrollist eraldi; |
|
f) |
kontrolli kiire teostamise tagamiseks peab olema piisav arv väravaid; |
|
g) |
eelkõige ebaseaduslike sisserändajate avastamiseks teostatakse reisijate kasutatavate transpordivahendite ning vajaduse korral transpordivahendite koormate ja muude kaupade pistelisi läbivaatusi; |
|
h) |
parvlaevade meeskonnaliikmeid koheldakse samamoodi kui kaubalaevade meeskonnaliikmeid. |
4. Laevaliiklus siseveekogudel
4.1. “Siseveekogudel toimuv laevaliiklus, millega kaasneb välispiiride ületamine”, hõlmab igat liiki laevade ja ujuvsõidukite kasutamist ärilistel eesmärkidel või lõbusõiduks jõgedel, kanalitel ja järvedel.
4.2. Ärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puhul käsitletakse meeskonnaliikmetena või nendega samaväärsetena kaptenit ja laeval töötavaid isikuid, kes on kantud meeskonna nimekirja, ning nende isikute laeva pardal elavaid pereliikmeid.
4.3. Siseveekogudel toimuva laevaliikluse kontrollimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punktide 3.1 kuni 3.2 asjakohaseid sätteid.
(1) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1).
VII LISA
TEATAVATE ISIKUTE KATEGOORIATE KONTROLLIMISE ERIEESKIRJAD
1. Riigipead
Erandina artiklitest 5 ja artiklitest 7 kuni 13 ei pea teostama kontrolli piiril riigipeade ja nende delegatsiooni liikmete suhtes, kelle saabumisest ja lahkumisest on piirivalveametnikele ametlikult diplomaatiliste kanalite kaudu ette teatatud.
2. Lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed
2.1. Erandina artiklist 5 võivad 1944. aasta 7. detsembri tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisas sätestatud pilooditunnistuse või meeskonnaliikme tõendi omanikud töökohustuste täitmisel ning kõnealuste dokumentide alusel:
|
a) |
minna lennuki pardale ja sealt lahkuda liikmesriikide territooriumil asuvas lennujaamas, milles tehakse vahemaandumine või mis on sihtkohaks; |
|
b) |
siseneda selle omavalitsusüksuse territooriumile, kus asub liikmesriikide territooriumil paiknev lennujaam, milles tehakse vahemaandumine või mis on sihtkohaks; |
|
c) |
minna mis tahes transpordivahendit kasutades igasse liikmesriikide territooriumil asuvasse lennujaama, et minna samast lennujaamast väljuvale lennukile. |
Muudel juhtudel peavad artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuded olema täidetud.
2.2. Lennukite meeskonnaliikmete kontrollimisel kohaldatakse artikleid 6 kuni 13. Võimaluse korral kontrollitakse lennuki meeskondi eelisjärjekorras. Nimelt tuleb neid kontrollida enne reisijaid või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas. Erandina artiklist 6 võib meeskondi, keda piirikontrolli teostamise eest vastutavad töötajad oma töökohustuste täitmise tulemusena tunnevad, kontrollida üksnes pisteliselt.
3. Meremehed
3.1. Erandina artiklitest 4 kuni 7 võivad liikmesriigid lubada meremeestel, kellele on vastavalt 19. juuni 2003. aasta Genfi konventsioonile (nr 185), 9. aprilli 1965. aasta Londoni konventsioonile ja asjakohasele siseriiklikule õigusele välja antud meremehe isikut tõendav dokument, siseneda piiripunkti läbimata liikmesriikide territooriumile, minnes maale viibimiseks selle sadama territooriumil, kus nende laev randub, või sellega piirnevates haldusüksustes viibimiseks, tingimusel et nad on kantud oma laeva meeskonna nimekirja, mis on eelnevalt pädevatele asutustele kontrollimiseks esitatud.
Sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel teostavad piirivalveametnikud meremeeste suhtes siiski enne nende maaleminekut piirikontrolli vastavalt artiklile 7.
Kui meremees kujutab ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele, võib keelduda teda maale lubamast.
3.2. Meremehed, kes kavatsevad viibida väljaspool sadamate läheduses paiknevaid haldusüksusi, peavad vastama artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele liikmesriikide territooriumile sisenemise kohta.
4. Diplomaatiliste, ameti- või teenistuspasside omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed
4.1. Sellesse kategooriasse kuuluvate isikute eriprivileege ja -immuniteete arvestades võib isikutele, kellele liikmesriikide poolt tunnustatud kolmandad riigid või nende valitsused on väljastanud diplomaatilise, ametivõi teenistuspassi, samuti punktis 4.4 loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide väljastatud dokument omavate isikutele, kes reisivad tööülesandeid täites, anda teiste reisijate ees eesõiguse piiripunkti läbimisel, isegi juhul, kui nende suhtes kehtib viisanõue.
Erandina artikli 5 lõike 1 punktist c ei nõuta nimetatud dokumente omavatelt isikutelt piisavate elatusvahendite olemasolu tõendamist.
4.2. Kui välispiirile saabuv isik tugineb privileegidele, immuniteetidele ja eranditele, võib kontrolli eest vastutav piirivalveametnik nõuda, et ta esitaks oma staatuse tõendamiseks asjakohased dokumendid, eelkõige akrediteeriva riigi väljastatud tõendid või diplomaatilise passi või muud tõendusmaterjalid. Kahtluse korral võib piirivalveametnik kiireloomulise küsimuse puhul pöörduda otse välisministeeriumi poole.
4.3. Diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmed ning nende pereliikmed võivad siseneda liikmesriikide territooriumile, esitades artikli 19 lõikes 2 osutatud kaardi ja piiriületamist võimaldava dokumendi. Lisaks sellele, erandina artiklist 13, ei tohi piirivalveametnikud ühelgi juhul keelata diplomaatiliste, ameti- või teenistuspasside omanikke liikmesriikide territooriumile sisenemast ilma asjakohaste siseriiklike asutustega esmalt nõu pidamata. See kehtib isegi juhul, kui asjaomase isiku suhtes on SIS-is kehtestatud sisenemiskeeld.
4.4. Punktis 4,1 täpsustatud eesmärgil rahvusvaheliste organisatsioonide poolt väljastatud dokumendid on eelkõige järgmised:
|
— |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reisiluba “laissez-passer”, mis on väljastatud ÜRO ja selle allorganisatsioonide töötajatele ÜRO Peaassamblee poolt 21. novembril 1947. aastal New Yorgis vastu võetud spetsialiseeritud asutuste privileegide ja immuniteetide konventsiooni alusel; |
|
— |
Euroopa Ühenduse (EÜ) reisiluba (“laissez-passer”); |
|
— |
Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) reisiluba (“laissez-passer”); |
|
— |
Euroopa Nõukogu peasekretäri väljastatud legitiimsustõend; |
|
— |
Põhja-Atlandi Lepingu osalisriikide vahel sõlmitud lepingu III artikli lõike 2 alusel väljastatud dokumendid nende staatuse kohta relvajõududes (sõjaväelase ID-kaart koos lähetuskorraldusega, komandeerimistunnistuse, või individuaalse või grupiviisilise teenistuskorraldusega) ning samuti rahupartnerlusprogrammi raames väljastatud dokumendid. |
5. Piirialade töötajad
5.1. Piirialade töötajate kontrollimise menetlused on reguleeritud piirikontrolli üldeeskirjadega, eriti artiklitega 7 ja 13.
5.2. Erandina artiklist 7 teostatakse piirialade töötajate suhtes, kes on piirivalveametnikele nende sagedase piiriületuse tõttu hästi tuttavad, ja kelle kohta ei ole esialgse kontrolli alusel kantud hoiatust SISi või siseriiklikusse andmebaasi, üksnes pistelisi kontrolle, et tagada, et nad omavad kehtivat dokumenti, mis lubab neil piiri ületada ning täidavad vajalikke riiki sisenemise tingimusi. Aeg-ajalt kontrollitakse selliseid isikuid põhjalikult, tehes seda ette hoiatamata ja ebaregulaarsete ajavahemike järel.
5.3. Punkti 5.2 sätteid võib laiendada teist liiki regulaarselt piiri ületavate isikute suhtes.
6. Alaealised
6.1. Piirivalveametnikud pööravad erilist tähelepanu alaealistele, kes reisivad kas saatjaga või saatjata. Välispiiri ületavaid alaealisi tuleb sisenemisel ja väljumisel kontrollida samamoodi kui täiskasvanuidki, nagu on sätestatud käesolevas määruses.
6.2. Saatjaga liikuvate alaealiste puhul kontrollib piirivalveametnik ka seda, et alaealisi saatev isik on nende vanemlik hooldaja, eriti juhul, kui alaealistega on kaasas vaid üks täiskasvanu ning kui on tõsine alus arvata, et alaealised on lahutatud nende seadusjärgsest vanemlikust hooldajast/seadusjärgsetest vanemlikest hooldajatest ebaseaduslikult. Viimasel juhul teostab piirivalveametnik edasist uurimist, et tuvastada võimalikud lahknevused või vasturääkivused esitatud andmetes.
6.3. Juhul kui alaealised reisivad saatjata, peavad piirivalveametnikud reisidokumentide ja täiendavate dokumentide põhjaliku kontrollimisega tagama, et alaealised ei lahku territooriumilt oma vanemliku hooldaja/vanemlike hooldajate tahte vastaselt.
P6_TA(2005)0248
Teatavad eelarve täitmisega seotud sätted *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 382/2001 selle kehtivuse lõppemise kuupäeva ja teatavate eelarve täitmisega seotud sätete osas (KOM(2004)0840 - C6-0044/2005 - 2004/0288(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0840) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 133 ja 181a, vastavalt millele nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0044/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0154/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist; |
|
4. |
nõuab 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis ettenähtud lepitusmenetluse alustamist, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist; |
|
5. |
palub nõukogul Euparlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||
|
ARTIKLI 1 PUNKT -1 (uus) Põhjendus 9 a (uus) (määrus (EÜ) nr 382/2001) |
|||||
|
|
|
||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||
|
ARTIKLI 1 PUNKT -1 A (uus) Artikli 4 punkt (h a) (uus) (määrus (EÜ) nr 382/2001) |
|||||
|
|
|
||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0249
Ülemäärast eelarvepuudujääki puudutavate statistiliste andmete kvaliteet *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3605/93 seoses statistiliste andmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames (KOM(2005)0071 - C6-0108/2005 - 2005/0013(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0071) (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 14 kolmandat taanet, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0108/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0181/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
PÕHJENDUS 2 |
|
|
(2) Komisjoni rolli statistikaasutusena täidab selles kontekstis komisjoni nimel Eurostat. Komisjoni talitusena, kes vastutab komisjoni kohustuseks olevate ühenduse statistika koostamisega seotud ülesannete täitmise eest, peab Eurostat tegutsema erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 1997 otsuses Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel. |
(2) Komisjoni rolli statistikaasutusena täidab selles kontekstis komisjoni nimel Eurostat. Komisjoni talitusena, kes vastutab komisjoni kohustuseks olevate ühenduse statistika koostamisega seotud ülesannete täitmise eest, peab Eurostat tegutsema erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu on sätestatud komisjoni 21. aprilli 1997 otsuses Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel. Euroopa statistika tegevusjuhis, mis töötatakse välja koos riiklike statistikaametite ja Eurostatiga, peaks parandama erialase sõltumatuse põhimõtteid, vahendite piisavust ja statistiliste andmete kvaliteeti. |
|
Muudatusettepanek 2 |
|
|
PÕHJENDUS 5 |
|
|
(5) Usaldus eelarvealase järelevalve vastu sõltub olulisel määral usaldusväärsest eelarvestatistikast. Äärmiselt oluline on määruse (EÜ) nr 3605/93 kohaselt liikmesriikide esitatud andmete ja protokolli kohaselt komisjoni poolt nõukogule esitatud andmete kõrge kvaliteet. |
(5) Usaldus eelarvealase järelevalve vastu sõltub olulisel määral usaldusväärsest eelarvestatistikast. Äärmiselt oluline on määruse (EÜ) nr 3605/93 kohaselt liikmesriikide esitatud andmete ja protokolli kohaselt komisjoni poolt nõukogule esitatud andmete kõrge kvaliteet. Sellega seoses tuleks Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumisel kinnitatud majandus- ja rahandusministrite 20. märtsi 2005. aasta kohtumise aruande punktid 1.5, 1.6 ja 1.7 ning ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna statistikatalituse ametliku statistika peamised põhimõtted võtta aluseks nõutud kõrgekvaliteedilistele standarditele vastamisel. |
|
Muudatusettepanek 3 |
|
|
PÕHJENDUS 9 |
|
|
(9) Komisjoni ning liikmesriikide statistikaasutuste vahel tuleb luua püsiv dialoog, et tagada nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olevate valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteeti. Selleks võib komisjon regulaarselt korraldada nii külastusi dialoogi pidamiseks kui ka põhjalikke kontrollkülastusi, parandades sel moel esitatud andmete kontrolli ning tagades püsiva kindluse andmete kvaliteedi osas. Liikmesriigid peavad võimaldama komisjonile viivitamatu juurdepääsu teabele. |
(9) Komisjoni ning liikmesriikide statistikaasutuste vahel tuleb luua püsiv dialoog, et tagada nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olevate valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteeti. Selleks võib komisjon regulaarselt korraldada nii külastusi dialoogi pidamiseks kui ka põhjalikke kontrollkülastusi, parandades sel moel esitatud andmete kontrolli ning tagades püsiva kindluse andmete kvaliteedi osas. Liikmesriigid peavad võimaldama komisjonile viivitamatu juurdepääsu teabele. Komisjon peaks regulaarselt teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu Euroopa Liidus statistika kvaliteedi parandamise kavast ja elluviimisest. |
|
Muudatusettepanek 5 |
|
|
ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 7 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
|
2 a. Juhul, kui kavandatud valitsemissektori eelarve puudujäägi ning valitsemissektori võla arvnäitajad või nende parandused ei arvesta “üldiste väliste oletustega”, mille komisjon avalikustas seoses majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisega, mille eesmärk oli võrrelda liikmesriike, peavad liikmesriigid põhjalikult selgitama lahknevuste põhjusi ning arvutama erinevatest prognoosidest tuleneva vahe. |
|
Muudatusettepanek 6 |
|
|
ARTIKLI 1 PUNKT 3 Artikli 9 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
1. Komisjon (Eurostat) hindab nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olnud valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteeti. Tegelike andmete kvaliteedi all mõeldakse seda, et andmed on arvepidamiseeskirjade kohased, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjekindlad. |
1. Komisjon (Eurostat) hindab regulaarselt nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olnud valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteeti. Tegelike andmete kvaliteedi all mõeldakse seda, et andmed on Euroopa arvepidamissüsteemi 1995 (ESA 95) standardite kohased, täielikud, usaldusväärsed, võrreldavad, ajakohased ning järjekindlad. |
|
Muudatusettepanek 7 |
|
|
ARTIKKEL 1 PUNKT 3 Artikli 9 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
|
2 a. Komisjon (Eurostat) teavitab regulaarselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liikmesriikide esitatud tegelike andmete kvaliteedist ning statistika kvaliteedi üleeuroopaliste miinimumstandarditega seotud arengutest. |
|
Muudatusettepanek 8 |
|
|
ARTIKLI 1 PUNKT 3 Artikli 12 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
Komisjon (Eurostat) kindlustab püsiva dialoogi liikmesriikide statistikaasutustega. Selleks viib komisjon (Eurostat) kõikides liikmesriikides korrapäraselt läbi külastusi dialoogi pidamiseks ja põhjalikke kontrollkülastusi. |
Komisjon (Eurostat) kindlustab püsiva dialoogi liikmesriikide statistikaasutustega. Selleks viib komisjon (Eurostat) kõikides liikmesriikides korrapäraselt läbi külastusi dialoogi pidamiseks ; samuti võib ta korraldada põhjalikke kontrollkülastusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97. Dialoogkülastused viiakse läbi vastavalt liikmesriikide ja komisjoni (Eurostat) vahel kokku lepitud ajakavale. Võimalusel toimuvad dialoogkülastused samaaegselt kõikides liikmesriikides aastaaruande alusel, mis käsitleb statistiliste andmete kohandamise hindamist ja selle valdkonna perspektiive. |
|
Muudatusettepanek 9 |
|
|
ARTIKLI 1 PUNKT 3 Artikli 12 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
Külastused dialoogi pidamiseks on ette nähtud selleks, et kontrollida esitatud andmeid, uurida metoodilisi küsimusi ja hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele. Põhjalikud kontrollkülastused on ette nähtud selleks, et kontrollida protsesse ja arvepidamise andmeid, mis on esitatud andmete aluseks, ning selleks, et teha üksikasjalikke järeldusi selle kohta, kas andmed on arvepidamiseeskirjade kohased, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjekindlad. |
Külastused dialoogi pidamiseks on ette nähtud selleks, et kontrollida esitatud andmeid, uurida metoodilisi küsimusi ja hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele. Dialoogi pidamiseks ettenähtud külastuste tulemustest teavitatakse vähemalt riiklikke statistikaasutusi. Põhjalikud kontrollkülastused on ette nähtud selleks, et kontrollida protsesse ja arvepidamise andmeid, mis on esitatud andmete aluseks, ning selleks, et teha üksikasjalikke järeldusi selle kohta, kas andmed on arvepidamiseeskirjade kohased, täielikud, usaldusväärsed, ajakohased ning järjekindlad; põhjalike kontrollkülastuste läbiviimise otsustab komisjon (Eurostat) juhul, kui edastatud andmete täpsuses või ühtluses on märkimisväärseid kahtlus ning nagu kavas ette nähtud. |
|
Muudatusettepanek 10 |
|
|
ARTIKLI 1 PUNKT 3 Artikli 13 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
1. Liikmesriikides toimuvatel põhjalikel kontrollkülastustel võivad komisjoni (Eurostati) abistada eksperdid peamiselt teistest liikmesriikidest, kontrollimise kohaks oleva liikmesriigi valitsemissektori arvepidamise kontrolli eest operatiivselt vastutavatest siseriiklikest ametiasutustest ning muudest komisjoni talitustest. |
1. Liikmesriikides toimuvatel põhjalikel kontrollkülastustel võivad komisjoni (Eurostati) abistada eksperdid teistest liikmesriikidest, kes on riiklike statistikaasutuste ametnikud, või erijuhtudel muud kontrollimise kohaks oleva liikmesriigi valitsemissektori arvepidamise kontrolli eest operatiivselt vastutavad siseriiklikud ametiasutused või muud komisjoni talitused, külastatud liikmesriigi ja komisjoni (Eurostat) vahelise kokkuleppe alusel. |
|
Muudatusettepanek 11 |
|
|
ARTIKKEL 1 PUNKT 3 Artikli 13 lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
|
1 a. Eurostatil on ühenduse ametiasutuste hulgas peamine roll statistiliste andmete kvaliteedi jälgimisel. Siiski peab Eurostat järgima kontrolli ettevalmistamisel teiste pädevate ühenduse ametiasutustega suhtlemisel kontakteerumise ja küsitluste läbiviimise sisekorda ning peab koos nende asutustega pärast kontrollkülastuse lõppemist otsuse tegemise menetluse käigus võtma vastu otsuse. |
|
Muudatusettepanek 12 |
|
|
ARTIKLI 1 PUNKT 3 Artikkel 14 (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
Komisjon (Eurostat) esitab majandus- ja rahanduskomiteele aruanded, mis käsitlevad järeldusi dialoogkülastuste ja põhjalike kontrollkülastuste kohta. Nimetatud aruanded avalikustatakse. |
Komisjon (Eurostat) esitab majandus- ja rahanduskomiteele aruanded, mis käsitlevad järeldusi dialoogkülastuste kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja põhjalike kontrollkülastuste aruanded. Nimetatud aruanded avalikustatakse. |
|
Muudatusettepanek 13 |
|
|
ARTIKKEL 1 PUNKT 3 Artikli 16 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ) nr 3605/93) |
|
|
|
2 a. Komisjon (Eurostat) teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu muudetud andmetest ning muutmise põhjustest. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0250
Eripiirangud teatavate isikute vastu (Sudaan) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis teatavate rahuprotsessi takistavate ja rahvusvahelist õigust rikkuvate isikute vastu suunatud eripiirangud (KOM(2005)0180 - C6-0138/2005 - 2005/0068(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0180) (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu teksti (8910/2005); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta 2005/411/ÜVJP (2); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 60 ja 301; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0138/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A6-0186/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI TEKST |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||||||
|
Viide 2 a (uus) |
|||||||||
|
|
Võttes arvesse rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet Darfuri kohta (koostatud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 18. septembri 2004. aasta resolutsioonile 1564(2004)); |
||||||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||||||
|
Põhjendus 2 |
|||||||||
|
(2) Ühisseisukohas 2005/XXX/ÜVJP nähakse muu hulgas ette, et rakendatakse nende pädeva ÜRO sanktsioonide komitee määratud isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, kes takistavad rahuprotsessi, kujutavad endast ohtu stabiilsusele Darfuris ja selle ümbruses, rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust või inimõigusi, või sooritavad muid hirmutegusid, rikuvad relvaembargot või sooritavad teatud vaenulikke sõjalisi lende. Kõnealused meetmed kuuluvad asutamislepingu reguleerimisalasse ning seetõttu on konkurentsimoonutuste vältimise eesmärgil vaja ühenduse õigusakti kõnealuste meetmete rakendamiseks ühenduse suhtes. |
(2) Ühises seisukohas 2005/411/ÜVJP nähakse muu hulgas ette, et külmutatakse pädeva ÜRO sanktsioonide komitee määratud selliste isikute rahalised vahendid ja majandusressursid, kes takistavad rahuprotsessi, kujutavad endast ohtu stabiilsusele Darfuris ja kõnealuses piirkonnas, rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust või inimõigusi, sooritavad muid hirmutegusid, rikuvad relvaembargot või sooritavad teatud vaenulikke sõjalisi lende Darfuri piirkonda ja üle selle. Kõnealused meetmed , mille tõhusust ja tegelikku mõju piirkonnale inimõiguste ulatuslike rikkumiste lõpetamise tagamiseks tuleb hinnata kindlaksmääratud mehhanismide kaudu, kuuluvad asutamislepingu reguleerimisalasse ning seetõttu on konkurentsimoonutuste vältimiseks vaja ühenduse õigusakti kõnealuste meetmete rakendamiseks, niivõrd kuivõrd need puudutavad ühendust. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 a (uus) |
|||||||||
|
|
(3 a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1591(2005) sätestatud meetmete rakendamisel tagab ühendus nende meetmete kooskõlastamise menetlustega, mida kohandatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal allkirjastatud koostöölepingu (3), eriti selle artiklite 8 ja 96 alusel; |
||||||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 b (uus) |
|||||||||
|
|
(3 b) Käesolevas määruses sätestatud meetmed ei piira muude meetmete vastuvõtmist 8. aprillil 2004. aastal N'Djamenas allkirjastatud relvarahu kokkuleppe rakendamiseks ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rasketes rikkumistes kahtlustatavate isikutele süüdistuse esitamise ja nende kohtu alla andmise nõudmist vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste konventsioonidele, samuti Darfuris sooritatud kuritegude uurimise taotlemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistaja poolt ÜRO Julgeolekunõukogu ad hoc konsulteerimise alusel kohtuga vastavalt resolutsioonile 1593(2005). |
||||||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||||||
|
Artikli 2 lõige 1 |
|||||||||
|
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused omavad või mis on nende valduses. |
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida otseselt või kaudselt omavad või valdavad komisjoni poolt vastavalt artiklile 10 koostatud nimekirjas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||||||||
|
Artikli 2 lõige 2 |
|||||||||
|
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks. |
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt komisjoni poolt vastavalt artiklile 10 koostatud nimekirjas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||||||||
|
Artikli 4 punkt c |
|||||||||
|
|
||||||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||||||
|
Artikli 7 lõige 3 |
|||||||||
|
3. Kogu käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi. |
3. Mistahes käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi. Seda teavet kasutatakse eranditult ajavahemikul, mis on vajalik rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamiseks, ning selle teabe suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset tagavat reeglistikku. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||||||
|
Artikkel 8 a (uus) |
|||||||||
|
|
Artikkel 8 a Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati ebaõiglaselt, hüvitatakse summa, mis vastab ebaõiglaselt kantud kahju laadile ja ulatusele. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||||||||
|
Artikli 10 lõige 1 |
|||||||||
|
1. Komisjonil on õigus:
|
1. Komisjonil on õigus pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist :
Punktis a osutatud loetelu koostamisest ja muutmisest peab komisjon eelnevalt konfidentsiaalselt teavitama Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning arengukomisjoni. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 11 |
|||||||||
|
I lisa |
|||||||||
|
|
See lisa on välja jäetud. |
||||||||
(1) ELTs veel avaldamata.
P6_TA(2005)0251
Eripiirangud teatavate isikute vastu (Kongo) *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavate Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud eripiirangud (KOM(2005)0227 - C6-0185/2005 - 2005/0101(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0227) (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta 2005/440/ÜVJP (2); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 60 ja 301; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0185/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A6-0194/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 a (uus) |
|||||||||
|
|
(3 a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1572(2004) sätestatud meetmete rakendamisel tagab ühendus nende meetmete kooskõlastamise menetlustega, mida kohaldatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal allkirjastatud koostöölepingu (3), eriti selle artiklite 8 ja 96 alusel. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 b (uus) |
|||||||||
|
|
(3 b) Käesolevas määruses sätestatud meetmed ei piira muude meetmete vastuvõtmist, mille eesmärk on rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide sätete kohaselt eelkõige Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu esitada süüdistus ja anda kohtu alla isikud, keda kahtlustatakse inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rasketes rikkumistes, ad hoc esildise alusel, mis Kongo Demokraatliku Vabariigi ametivõimud tegid kohtule 19. aprillil 2004. aastal Rooma statuudi artikli 12 kohaselt. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||||||
|
Artikli 2 lõige 1 |
|||||||||
|
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused omavad või mis on nende valduses. |
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida otseselt või kaudselt omavad või valdavad komisjoni poolt vastavalt artiklile 9 koostatud nimekirjas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||||||
|
Artikli 2 lõige 2 |
|||||||||
|
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks. |
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt komisjoni poolt vastavalt artiklile 9 koostatud nimekirjas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||||||
|
Artikli 4 punkt c |
|||||||||
|
|
||||||||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||||||||
|
Artikli 6 lõige 3 |
|||||||||
|
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi. |
3. Mistahes käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi. Seda teavet kasutatakse eranditult ajavahemikul, mis on vajalik rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamiseks, ning selle teabe suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset tagavat reeglistikku. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||||||||
|
Artikkel 8 a (uus) |
|||||||||
|
|
Artikkel 8 a Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutati ebaõiglaselt, hüvitatakse summa, mis vastab ebaõiglaselt kantud kahju laadile ja ulatusele. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||||||
|
Artikkel 9 |
|||||||||
|
1. Komisjonil on õigus:
|
1. Komisjonil on õigus pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist :
Punktis a osutatud nimekirja koostamisest ja muutmisest peab komisjon eelnevalt konfidentsiaalselt teavitama Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning arengukomisjoni. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||||||
|
I lisa |
|||||||||
|
|
See lisa on välja jäetud. |
||||||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0252
Paranduseelarve 2/2005 projekt (muudatusettepanekud)
Muudatusettepanekud Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2005 - palkade kohandamine - projekti kohta (9491/2005 - C6-0172/2005 - 2005/2045(BUD))
Muudatusettepanek 1
III JAGU: Komisjon
|
Rida |
2005. aasta eelarve |
PEAP 2/2005 |
Muudatusettepanek |
2005. aasta eelarve + PEA 2 (muudetud) |
|
Kulukohustused |
Kulukohustused |
Kulukohustused |
Kulukohustused |
|
|
XX 01 01 01 01 |
Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud - Töötasud ja toetused |
|||
|
(1)1 385 350 900 |
(1)1 358 392 190 |
+4 608 710 |
(1)1 363 000 900 |
|
|
XX 01 01 02 01 |
Ühenduse esindustes alaliselt töötava personaliga seotud kulud - Töötasud ja toetused |
|||
|
136 916 000 |
134 478 125 |
+4 419 875 |
138 898 000 |
|
|
XX 01 02 01 01 |
Institutsiooni juures töötavad koosseisuvälised töötajad - Abiteenistujad |
|||
|
62 774 936 |
62 286 643 |
- 611 707 |
61 674 936 |
|
|
A2 01 01 |
Väljaannete talitus - Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud |
|||
|
45 623 652 |
44 917 453 |
+50 947 |
44 968 400 |
|
|
A3 01 01 |
Pettustevastane Amet (OLAF) - Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud |
|||
|
30 442 900 |
29 873 865 |
+ 103 135 |
29 977 000 |
|
|
A4 01 01 |
Euroopa Ühenduste Personalivaliku Amet - Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud |
|||
|
7 280 700 |
7 141 844 |
+58 856 |
7 200 700 |
|
|
A5 01 01 |
Üksikisikute palkade ja toetuste haldus- ja maksetalitus - Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud |
|||
|
18 625 870 |
18 242 613 |
+35 387 |
18 278 000 |
|
|
A6 01 01 |
Infrastruktuuri- ja logistikatalitus (Brüssel) - Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud |
|||
|
31 667 000 |
31 026 629 |
+ 127 371 |
31 154 000 |
|
|
A7 01 01 |
Infrastruktuuri- ja logistikatalitus (Luxembourg) - Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud |
|||
|
13 490 000 |
13 235 603 |
+83 397 |
13 319 000 |
|
SELGITUS
Taastada komisjoni paranduseelarve esialgse projekti arvnäitajad.
Muudatusettepanek 2
KOM-A-II LISA - II LISA - Väljaannete talitus - TULUD
|
Rida |
2005. aasta eelarve |
PEAP 2/2005 |
Muudatusettepanek |
2005. aasta eelarve + PEA 2 (muudetud) |
|
Kulukohustused |
Kulukohustused |
Kulukohustused |
Kulukohustused |
|
|
KOM-A-II 4 1 |
Töötajate sissemaksed pensioniskeemi |
|||
|
2 536 978 |
2 497 709 |
+ 294 291 |
2 792 000 |
|
SELGITUS
Taastada komisjoni paranduseelarve esialgse projekti arvnäitajad.
Muudatusettepanek 3
VI JAGU: Majandus- ja sotsiaalkomitee - TULUD
|
Rida |
2005. aasta eelarve |
PEAP 2/2005 |
Muudatusettepanek |
2005. aasta eelarve + PEA 2 (muudetud) |
|
Kulukohustused |
Kulukohustused |
Kulukohustused |
Kulukohustused |
|
|
Artikkel 4 0 4 |
Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust |
|||
|
3 319 072 |
3 313 336 |
-2 949 944 |
363 392 |
|
SELGITUS
Taastada komisjoni paranduseelarve esialgse projekti arvnäitajad.
(1) Artiklisse 31 01 40 kirjendatakse assigneering 2 600 000 eurot.
P6_TA(2005)0253
Paranduseelarve 2/2005 projekt
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2005 - palkade kohandamine - projekti kohta (9491/2005 - C6-0172/2005 - 2005/2045(BUD))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja eelkõige selle artikleid 37 ja 38; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 16. detsembril 2004 (2); |
|
— |
võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni poolt 30. märtsil 2005. aastal esitatud Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2005 esialgset projekti (SEK(2005)0421); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu poolt 30. mail 2005. aastal koostatud paranduseelarve nr 2/2005 projekti (9491/2005 - C6-0172/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0190/2005), |
|
A. |
arvestades, et töötajate palkade kohandamine 2004. aastal oli oodatust väiksem; |
|
B. |
arvestades, et eelarvepädevad institutsioonid palusid institutsioonidel esitada hinnangud palkade kohandamisest tulenevaks halduskulude korrigeerimiseks; |
|
C. |
arvestades eelarvepädevate institutsioonide 25. novembri 2004. aasta avaldust (4), milles paluti, et kõnealune paranduseelarve sisaldaks üksnes palkade ja pensionide iga-aastasest kohandamisest tulenevaid institutsioonide halduskulude assigneeringute kärpeid; |
|
D. |
arvestades, et komisjoni ettepanek hõlmas ka mõningaid palkade kohandamisega mitte seotud haldusküsimusi, |
|
1. |
nõustub nõukogu paranduseelarve nr 2/2005 projektis kinnitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori palkade kohandamistega; |
|
2. |
otsustab komisjoni eelarves kohandada vastavalt paranduseelarve nr 2/2005 esialgsele projektile palku ja pensioneid ning on esitanud selleks eelarve muudatusettepaneku; |
|
3. |
nõustub nõukogu paranduseelarve nr 2/2005 projektis kinnitatud ametikohtade loeteluga (kontrollikoda ja Euroopa Andmekaitseinspektor) ning liigenduse muudatustega (komisjon); |
|
4. |
4 otsustab kohandada vastavalt paranduseelarve nr 2/2005 esialgsele projektile tulude arvutusi (Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning Väljaannete Talitus) ning on esitanud selleks kaks eelarve muudatusettepanekut; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos paranduseelarve nr 2/2005 projekti muudatusettepanekutega nõukogule ja komisjonile ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele. |
(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).
(4) Vastuvõetud tekstid, 16.12.2004, P6_TA(2004)0103.
P6_TA(2005)0254
Eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamine **II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (9817/2005 - C6-0192/2005 - 2005/0064(SYN))
(Koostöömenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9817/2005 - C6-0192/2005); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0154) (2) kohta; |
|
— |
võttes arvesse, et nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 252 ja artikli 99 lõikele 5 (C6-0192/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 60; |
|
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6-0204/2005), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, 9. juuni 2005, P6_TA(2005)0231.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0255
Ühenduse finantshuvide kaitse ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitseks kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu (KOM(2004)0509 - C6-0125/2004 - 2004/0172(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0509) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 280 lõiget 4, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0125/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0156/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0172
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. juunil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitseks kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 280 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse kontrollikoja arvamust,
võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust (1),
tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühendus ja liikmesriigid omistavad ühenduse finantshuvide kaitsele ning kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisele suurt tähtsust. |
|
(2) |
Ühenduse vastastikuse abistamise raamistik peaks lubama tihedat ja pidevat koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel ning ametiasutuste ja komisjoni vahel, et kaitsta ühenduse finantshuve kõikides ühenduse finantsvahendite ja kulutuste valdkondades. |
|
(3) |
Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada juurdluste läbiviimist Euroopa Pettustevastase Ameti poolt juurdlusvolitust kasutades ja vastavuses ettevaatusabinõudega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (3). Käesoleva määruse ulatus peaks olema piiratud teatud abi, informatsiooni vahetamise ja koordineerimise vormidega, mis võivad eelneda või järgneda OLAFi juurdlustegevusele või nendega kaasneda. |
|
(4) |
Ühenduse uute meetmete kehtestamine ei tohiks mõjutada siseriikliku kriminaalseaduse kohaldamist ja vastastikuse abistamise eeskirju kriminaalasjades või siseriiklikku õigusemõistmist. |
|
(5) |
Riikidevahelise kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemine nõuab täiustatud koordineerimist ühenduse tasandil, aga ka multidistsiplinaarset koostööd liikmesriikide ametiasutustega kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse valdkonnas, mis on tihti seotud organiseeritud kuritegevuse struktuuridega ning kahjulikud ühenduse finantshuvidele. Käesolev määrus peaks veelgi enam lubama koostööd liikmesriikide kõikide pädevate ametiasutuste vahel ning ametiasutuste ja komisjoni vahel. |
|
(6) |
Käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada ühenduse õigusakte, mis sätestavad spetsiifilisema või ulatuslikuma koostöö liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, näiteks nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (4) ja nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta (5). |
|
(7) |
Informatsiooni vahetamine on kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel võtmeelemendiks. Liikmesriikide poolt komisjonile antavat informatsiooni peaks komisjon kasutama üleeuroopaliste kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse kohta laiaulatusliku ülevaate koostamiseks ning selle ülevaate edastamiseks liikmesriikidele. |
|
(8) |
Kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega, eriti riikidevahelistel juhtumite puhul, mis hõlmavad tihti organiseeritud rahvusvaheliste kelmuste skeeme kahes või enamas liikmesriigis, saab kõige efektiivsemalt takistada ja nende vastu võidelda, kui operatiivse, statistilise ja üldise iseloomuga informatsiooni analüüsitakse ja selle suhtes teostatakse riskianalüüs Euroopa tasandil, kasutades komisjoni teabekogumise ja riskianalüüsi võimalusi üldiselt ja eriti OLAFi omi. |
|
(9) |
Seoses võitlusega kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu on vajalik ka adekvaatne tulemuste jälgimine. Seetõttu peab komisjoni poolt kogutud või edastatud info olema haldus- ja kohtumenetlustes tõendusmaterjalina lubatav. |
|
(10) |
Liikmesriikide pädevate ametkondade ja komisjoni vahelise eduka koostöö huvides peaks infovahetus olema korraldatud vastavalt konfidentsiaalsusreeglitele, kui informatsioon kuulub ametialase salastamise alla, samas tagades, et isiklike andmete töötlemisel uute reeglite kohaselt oleks tagatud nõutav andmekaitse. |
|
(11) |
Tuleks pöörata piisavat tähelepanu ühenduse institutsioonide suhtes rakendatavatele andmekaitse eeskirjadele, mis on ette nähtud asutamislepingu artiklis 286 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6), samuti liikmesriikide suhtes rakendatavates eeskirjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (7). |
|
(12) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8). |
|
(13) |
Kuna liikmesriigid ei suuda vajaliku tegevuse, nimelt kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse eesmärke piisaval määral täita, sest seda on tegevuse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta tarvitusele meetmed vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele, mida on kirjeldatud asutamislepingu artiklis 5. Proportsionaalsuspõhimõttele vastavalt, nagu selles artiklis on kirjeldatud, piirdutakse käesolevas määruses sellega, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. |
|
(14) |
Käesolev määrus järgib põhiõigusi ja põhimõtteid, mis on esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Objekt
Käesoleva määrusega kehtestatakse õiguslik raamistik vastastikuseks halduskoostööks ja infovahetuseks pädevate ametiasutuste, samuti nende ametiasutuste ja komisjoni vahel, et tagada ühenduse finantshuvide adekvaatne ja efektiivne kaitse kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumite puhul, mis on ühenduse tasandil erilise tähtsusega.
Siia alla kuuluvad ka juhtumid, mille puhul kogu ebaseaduslik tegevus või osa sellest toimub väljaspool ühendust.
Liikmesriigid võivad vastavalt käesolevale määrusele informatsiooni vahetada ja abi anda muudel juhtudel, kui nad peavad sellist infovahetust ja abiandmist ühenduse tasandil vajalikuks, et võidelda kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.
2. Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata määral, mil ühenduse õigusaktid tagaksid spetsiifilisema koostöö liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja komisjoni vahel, või annaksid laiema ligipääsu komisjoni informatsioonile.
Ennekõike ei mõjuta see määrus määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamist ega liikmesriikidevahelist koostööd määruse (EÜ) nr 1798/2003 raames.
3. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1073/1999 rakendamist.
4. Käesolev määrus ei mõjuta siseriikliku kriminaalõiguse ega vastastikuse abi eeskirjade rakendamist kriminaalküsimustes ega ka siseriiklikku õigusemõistmist.
5. Käesolevas määruses antud kohustus abi anda ei kata info edastamist ega dokumentide saamist pädevate haldusasutuste poolt, kes tegutsevad õigusasutuse volitusega või tema taotlusel.
Kuid abi taotlemise korral edastatakse selline informatsioon või dokumendid siis, kui õigusasutus, kellega küsimuses konsulteeritakse, annab oma nõusoleku.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
“Eeskirjade eiramine” tähendab kelmust ja igasugust muud ebaseaduslikku tegevust, millel on eriline tähtsus ühenduse tasandil ning mis kahjustab ühenduse finantshuve, eelkõige:
|
|
2) |
“Ühenduse tasandil erilise tähtsusega eeskirjade eiramine” tähendab eeskirjade rikkumist:
|
|
3) |
“Käibemaksuga seotud õigusaktid” tähendavad kõiki ühenduse sätteid, mis reguleerivad käibemaksu ja liikmesriikide poolt vastuvõetud seadusi ja määrusi, et järgida ühenduse sätteid. |
|
4) |
“Taotlev ametiasutus” tähendab pädevat ametiasutust, kes taotleb abi. |
|
5) |
“Taotluse saanud ametiasutus” tähendab pädevat ametiasutust, kes on saanud vastastikuse abi taotluse. |
|
6) |
“Haldusalane järelepärimine” tähendab kõiki kontrollimisi, järelepärimisi ja teisi tegevusi, mida teostab pädev ametiasutus oma ülesannete täitmisel eesmärgiga tuvastada, kas eeskirjade eiramist on toimunud, välja arvatud tegevus, mis on ette võetud õigusasutuse nõudmisel või otsesel volitusel. |
|
7) |
“Finantsinformatsioon” tähendab kahtlaste tehingute kohta käivat informatsiooni, mille pädev siseriiklik kontaktpunkt on saanud vastavalt direktiivile 91/308/EMÜ, ja muud informatsiooni, mis on asjakohane käesoleva määrusega hõlmatud eeskirjade eiramisega seotud finantstehingutele jälile saamisega. |
|
8) |
“Pädevad ametiasutused” tähendavad artikli 4 lõikes 1 nimetatud siseriiklikke või ühenduse ametiasutusi. |
Punkti 2 alapunktis b sätestatud künnist võib muuta artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt.
Artikkel 4
Pädevad ametiasutused
1. Koostöö käesoleva määruse raames hõlmab järgmisi pädevaid ametiasutusi, kes tegutsevad oma volituste piires:
|
a) |
Liikmesriikide ametiasutused:
|
|
b) |
komisjon, kaasa arvatud OLAF. |
2. Liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikud meetmed, tagamaks informatsiooni vahetuse oma pädevate ametiasutuste vahel, hoolimata nende pädevusvaldkonnast ja siseriiklikust staatusest, samuti ametiasutuste ja komisjoni vahel.
3. Komisjon peab nimekirja kõigist ametiasutustest, kes käesoleva määruse alusel koostööd teevad. Nimekirja ajakohastatakse pidevalt ning see tehakse kättesaadavaks Internetis.
II JAOTIS
KOOSTÖÖ ÜLESANDED
1. peatükk
Vastastikune abi ja informatsiooni vahetamine
1. jagu
Abi taotluse alusel
Artikkel 5
Abi taotluse alusel
1. Pädevad ametkonnad abistavad üksteist taotluse korral, et eeskirjade eiramist ennetada ja tuvastada. Taotleva ametkonna nõudmisel edastab taotluse saanud ametiasutus, määral, mil see on vajalik rahuldamaks taotluse vajadusi ja kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, taotluse esitanud ametiasutusele kogu asjakohase informatsiooni, mis on vajalik eeskirjade eiramise ennetamiseks ja tuvastamiseks. Esitatav info hõlmab infot eeskirju eiravatest toimingutest, samuti finantsinformatsiooni nii põhitegevusestkui ka asjasse segatud füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta.
2. Selleks et soovitavat informatsiooni kätte saada, tegutseb taotluse saanud ametiasutus või appi palutud haldusasutus samal viisil nagu ta toimiks iseseisvalt või teise oma liikmesriigi ametiasutuse nõudmisel.
3. Taotluse saanud ametiasutus teeb kättesaadavaks igasuguse tema valduses oleva või tema poolt saadud informatsiooni seoses tuvastatud või planeeritava toimingu või tehinguga, mis on või mis taotleja ametiasutuse meelest võib olla eeskirjade eiramine või vajaduse korral puudutavad vastavalt artiklile 6 teostatud erijärelevalve avastusi.
Ta edastab taotluse esitanud ametiasutusele kõik tõendid, dokumendid või nende ametlikult kinnitatud koopiad, mis on tema valduses või mille ta on enda valdusesse saanud. Kuid originaaldokumendid ja esemed edastatakse ainult siis, kui see ei riku liikmesriigis kehtivaid õigusakte, millele taotluse saanud ametiasutus tugineb.
4. Abi- ja infovahetuse taotlusele lisatakse lühike teadaanne faktide kohta, mis on taotlevale ametiasutusele teada.
5. Kui taotlev ametiasutus adresseerib oma nõude ametiasutusele, kes ei ole pädev nõutud abi andma, edastab see ametiasutus nõude viivitamatult pädevale ametiasutusele.
Artikkel 6
Erijälgimine
Taotleva ametiasutuse nõudmisel tegeleb taotluse saanud ametiasutus nii palju kui võimalik erijälgimisega või korraldab erijälgimise, mida tema tegevuspiirkonnas teostatakse:
|
a) |
inimeste üle ja eelkõige nende tegevuse üle, kui leidub piisav alus uskuda, et nad tegelevad eeskirjade eiramisega; |
|
b) |
kohtade üle, kus kaupu säilitatakse sellisel viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada toimingutes, kus võib esineda eeskirjade rikkumist; |
|
c) |
kaupade liikumise üle, mille suhtes on viiteid, et nad võivad olla võimaliku eeskirjade eiramise objektiks; |
|
d) |
transpordivahendite üle ja finantstehingute üle, mille puhul on piisavalt alust uskuda, et neid kasutatakse eeskirjade eiramiseks. |
Artikkel 7
Haldusjuurdlus taotluse korral
1. Taotleva ametiasutuse nõudmisel teostab taotluse saanud ametiasutus haldusjuurdluse seoses tegevusega, mis moodustab või mis taotlust esitava ametiasutuse meelest moodustab eeskirjade eiramise, või korraldab sellise juurdluse teostamise.
Taotluse saanud ametiasutus või appi palutud haldusasutus viib haldusjuurdlused läbi samal viisil nagu ta toimiks iseseisvalt või mõne muu oma riigi ametiasutuse nõudmisel. Ta edastab juurdluse tulemused taotluse esitanud ametiasutusele.
2. Taotluse esitanud ametiasutuse ja taotluse saanud ametiasutuse kokkuleppel võivad taotleva ametiasutuse poolt määratud ametnikud olla esimeses lõikes kirjeldatud haldusjuurdluse juures. Juurdlus teostatakse siiski igal juhul taotluse saanud ametiasutuse töötajate poolt.
Taotleva ametiasutuse töötajad ei tohi omal algatusel taotluse saanud ametiasutuse töötajatele antud järelevalvevolitusi üle võtta; kuid neile tagatakse juurdepääs samadesse ruumidesse ja samadele dokumentidele nagu viimati mainitutele ning seda liikmesriikide ametnike kaudu ja ainsa eesmärgiga viia läbi haldusjuurdlust.
3. Kuivõrd siseriiklikud sätted seoses kriminaalmenetlusega annavad teatud toimingute sooritamise õiguse ainult siseriikliku seadusega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotleva ametiasutuse töötajad neist oimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises või ametlikel ülekuulamistel, mis kuuluvad kriminaalseadustiku alla.
Artikkel 8
Ametnike tegevus teises liikmesriigis või missioonil liikmesriigis
Kokkuleppel taotleva ametiasutuse ja taotluse saanud ametiasutuse vahel ning kooskõlas viimase poolt kehtestatud korraldustega võivad taotleva ametiasutuse poolt vormikohaselt volitatud ametnikud saada büroodest, kus tegutsevad taotluse saanud liikmesriigi ametiasutuse esindajad, informatsiooni eeskirjade eiramise kohta.
Info peab olema taotleva ametiasutuse jaoks vajalik ja tulenema dokumentidest, millele eelpool mainitud büroode ametnikel on juurdepääs.
Taotleva ametiasutuse ametnikel on luba neist dokumentidest koopiaid teha.
Artikkel 9
Ametnike kirjalik volitus
Taotleva ametiasutuse ametnikud, kes viibivad teises liikmesriigis või missioonil liikmesriigis vastavalt artiklile 7 ja 8, peavad igal hetkel olema võimelised esitama kirjaliku volituse, kus on ära märgitud nende isik ja nende ametiülesanded.
Artikkel 10
Abi ja info andmise tähtaeg
1. Taotluse saanud ametiasutus annab artiklis 5 ja 7 kirjeldatud informatsiooni ja abi nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kuus nädalat pärast taotluse kättesaamist. Juhul kui kõnesolev informatsioon on juba taotluse saanud ametiasutuse valduses, on tähtaeg neli nädalat.
2. Erijuhtudel võivad taotlev ja taotluse saanud ametiasutus leppida kokku lõikes 1 sätestatust erineva tähtaja.
3. Kui taotluse saanud ametiasutus ei ole võimeline taotlusele tähtaja jooksul vastama, informeerib ta taotlevat ametiasutust kohe põhjustest, miks see võimalik ei ole, ja teatab, millal ta saab vastuse saata.
Artikkel 11
Käibemaksu andmed
1. Eesmärgil anda operatiivset ja tehnilist abi ning vajaduse korral aidata liikmesriikide pädevatel ametiasutustel artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunktis b kirjeldatud eeskirjade eiramist tuvastada ja uurida, edastavad liikmesriigid komisjonile viivitamata järgmist teavet nende dokumentatsioonist , mida hoitakse siseriiklikes andmebaasides, nagu on kirjeldatud määruses (EÜ) nr 1798/2003:
|
— |
teavet saava liikmesriigi väljastatud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrid; |
|
— |
selle kauba ühendusesisese käibe koguväärtus, mille käibemaksukohustuslasena registreeritud isikutele on teinud ettevõtjad, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena teavet andvas liikmesriigis. |
Selle juurdepääsuga seotud täpsed eeskirjad, kaasa arvatud konfidentsiaalsuse ja andmekaitse eeskirjad ning liikmesriikide dokumentatsioonist saadud informatsiooni kasutamine vastavad artikli 25 lõikes 2 kirjeldatud menetluskorrale.
2. Kui asi puudutab tõendeid eeskirjade rikkumisest artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunkti b tähenduses, edastavad liikmesriikide ametiasutused direktiivi 92/12/EMÜ põhjal kogutud informatsiooni komisjonile.
2. jagu
Omaalgatuslik abi
Artikkel 12
Info andmine toimingute ja tehingute kohta
1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused edastavad komisjonile ilma eelneva nõudmiseta igasuguse asjaga seotud informatsiooni seoses toimingute või tehingutega, mis moodustavad või paistavad moodustavat eeskirjade rikkumise.
2. Sobiva tehnilise toe abil analüüsib komisjon saadud informatsiooni ja edastab liikmesriikidele vastavad analüüsitulemused, eesmärgiga anda tehnilist ja operatiivset abi eeskirjade eiramise tuvastamisel ja uurimisel. Kui komisjon leiab, et ühes või enamas liikmesriigis on toimunud eeskirjade rikkumine, informeerib ta sellest liikmesriike, keda see puudutab.
3. Liikmesriikide ja komisjoni vaheline kohustus omaalgatuslikult finantsküsimusi puudutavat informatsiooni vahetada kehtib hoolimata sellest, kas tehing toimub ühekordse toiminguna või mitme toiminguna, mis tunduvad omavahel seotud olevat.
4. Konfidentsiaalsuse ja andmekaitse reeglid võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 2 kirjeldatud menetlusele.
Artikkel 13
Erijärelevalve ilma taotluseta
Kui liikmesriigi pädev ametiasutus leiab, et see on vajalik ühenduse finantshuvide kaitseks eeskirjade eiramise vastu, siis ta:
|
a) |
teostab või korraldab erijärelevalvet, nagu osutatud artiklis 6; |
|
b) |
edastab komisjonile ja vajaduse korral asjassepuutuvate liikmesriikide pädevale ametiasutuseale kogu informatsiooni, mis tema valduses on, eelkõige aruanded ja muud dokumendid või nende ametlikult kinnitatud koopiad seoses toimingutega, mis moodustavad või tunduvad moodustavat ühenduse finantshuve kahjustava tegevuse. |
Artikkel 14
Üldise informatsiooni edastamine
1. Liikmesriikide pädev ametiasutus edastab komisjonile eeskirjade eiramise uute mooduste, võimaluste, meetodite ja tavade, samuti eeskirjade eiramise ennetamise ja tuvastamise kohta uut informatsiooni, mis võib kaasa aidata sellekohaste õigusaktide kelmusekindlaks muutmisele, niipea kui selline informatsioon nendeni jõuab.
2. Komisjon edastab iga liikmesriigi pädevale ametiasutusele niipea kui võimalik informatsiooni, mis aitaks neil eeskirjade eiramist ennetada ja asjassepuutuvaid õigusakte jõustada.
2. peatükk
Informatsiooni kasutamine
Artikkel 15
Kasutamine tõendusmaterjalina
Leiud, tõendid, informatsioon, dokumendid, ametlikult kinnitatud koopiad ja kõik luureandmed, mis on pädevale ametiasutusele artiklis 5, 6, 7 ja 12 kirjeldatud abiandmise käigus edastatud, moodustavad lubatava tõendusmaterjali ükskõik millise liikmesriigi haldus- või õigusmenetluses samamoodi nagu siis, kui nad oleksid selle liikmesriigi poolt hangitud, kus menetlus toimub.
Artikkel 16
Infovahetus
Komisjon võib käesoleva määruse või mõne teise komisjoni sätte põhjal saadud informatsiooni vahetada teiste pädevate ametiasutustega, olles kooskõlas selle määrusega ja selle otstarbel ja sellises ulatuses, et see infovahetus vastaks ühenduse sätetele, mis kehtestavad informatsiooni hankimise reeglid.
Artikkel 17
Järelkontroll
Liikmesriikide pädevad ametiasutused informeerivad komisjoni uutest asjaoludest seoses käesoleva määruse põhjal saadetud infoga ja läbiviidud haldusjuurdlustega ning eelkõige alustatud kohtulike või haldusmenetlustega, kui see on siseriikliku kriminaalõigusega kooskõlas.
Artikkel 18
Konfidentsiaalsuse eeskirjad ja andmekaitse
1. Käesoleva määruse raames ükskõik millises vormis edastatud või saadud informatsioon kuulub ametialase salastatuse alla ja on kaitstud samamoodi, nagu samasugust informatsiooni kaitsevad informatsiooni saanud liikmesriigi siseriiklikud õigusaktid ja ühenduse institutsioonide ja asutuste vastavad sätted.
Sellist informatsiooni on võimalik edastada ainult neile isikutele või ametiasutustele, kes kuuluvad ühenduse või liikmesriikide institutsioonidesse ja kelle ametiülesanded nõuavad, et nad oleksid sellest teadlikud, ning seda ei või kasutada muul otstarbel kui ainult ühenduse finantshuvide kaitse efektiivseks tagamiseks.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesolevale määrusele isikuandmeid töödeldes järgitakse ühenduse ja siseriiklikke andmekaitse eeskirju, eriti neid, mis on kehtestatud direktiiviga 95/46/EÜ ja vajaduse korral määrusega (EÜ) nr 45/2001.
Enne artikli 11 lõike 1 teises lõigus, artikli 12 lõikes 4 ja artiklis 24 kirjeldatud rakenduseeskirjade vastuvõtmist konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.
Artikkel 19
Suhted kolmandate riikidega
1. Liikmesriigi või komisjoni poolt kolmandast riigist saadud informatsioon, mis kuulub käesoleva määruse valdkonda, edastatakse liikmesriigi pädevale ametiasutusele või komisjonile, kui see võib aidata neil eeskirjade eiramist ennetada või selle vastu võidelda.
2. Eeldusel, et kõnealune kolmas riik on võtnud seadusliku kohustuse anda nõutavat abi seoses tõendite kogumisega, tõestamaks arvatavalt eeskirjade rikkumist moodustavate operatsioonide ebaseaduslikku iseloomu, võib käesoleva määruse raames kogutud informatsiooni edastada sellele kolmandale riigile kui kõnesolevas tegevuses osalejale, tingimusel et saavutatakse kokkulepe infot edastava pädeva ametiasutusega kooskõlas nende siseriiklike sätetega seoses isikuandmete kaitsega ning direktiivi 95/46/EÜ artiklitega 25 ja 26 ning vajaduse korral ka määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 9.
3. Sellega seoses on OLAFil koordineeriv roll.
Artikkel 20
Komisjoni poolt teostatav riskianalüüs
Komisjon võib kasutada igasugust liikmesriikide poolt käesoleva määruse raames edastatud üldise või operatiivse iseloomuga informatsiooni, et teha vastavat infotehnoloogilist tuge kasutades strateegilisi ja taktikalisi riskianalüüse, mille tulemusena koostatakse luureandmetel põhinevaid aruandeid ja hoiatusi, eesmärgiga tõsta teadlikkust seoses tuvastatud ohtudega ja seega parandada pädevate siseriiklike ametkondade ja komisjoni vastavate operatiivsete sekkumiste efektiivsust, mis nende pädevusvaldkonda kuuluvad.
Artikkel 21
Olemasolevate õigusnormide muutmine
Komisjon esitab määruse (EÜ) nr 1798/2003 ja otsuse 2000/642/JSK muutmiseks vajalikud ettepanekud.
III JAOTIS
SISSENÕUDMINE
Artikkel 22
Ebaseaduslikult saadud tulu sissenõudmise võimaluste parandamine ja teavitamise kohustus
1. Artikli 3 esimese lõigu punktis 1 määratletud eeskirjade eiramistest tuleneva tulu sissenõudmise lihtsustamise eesmärgil peavad direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 2 a osutatud asutused ja isikud esitama liikmesriikide pädevatele asutustele nõudmisel ja vastavalt lõikele 2 kogu asjaomase finantsteabe, mis võimaldab nimetatud asutustel rakendada artiklis 23 sätestatud meetmeid.
2. Lõikes 1 nimetatud nõuetele lisatakse seletus, milles on ära toodud nõuet esitavale ametiasutusele või komisjonile teada olevad asjakohased faktid ja tõsise kahtluse alused. Asjaomased krediidiasutused ja/või finantseerimisasutused tagavad, et nimetatud teave jääb konfidentsiaalseks.
Artikkel 23
Sissenõudmise vahendid
1. Tõhusa sissenõudmise tagamiseks arestivad ja blokeerivad liikmesriigid, vajadusel pärast mõnelt õigusasutuselt loa hankimist, ühenduse finantshuve mõjutavate ebaseaduslikult omandatud soodustuste abil saadud tulu. Käesolevat sätet kohaldatakse igasugusest eeskirjade eiramisest saadud tulu suhtes, kui tegemist on 50 000 eurot ületavate summadega või varaga, millele on osutatud direktiivi 91/308/EMÜ artikli 1 punktis D ja mille väärtus vastab sellisele summale.
2. Lõikes 1 osutatud meetmeid võib kohaldada füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes on eeskirju eiranud või keda kahtlustatakse eeskirjade eiramises või kes on kaasa aidanud eeskirjade eiramisele või keda kahtlustatakse eeskirjade eiramisele kaasa aitamises. Nimetatud meetmeid võib kohaldada ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes saab kasu eeskirjade eiramisest saadud tulust.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Eeskirjade rakendamine
II jaotise 1. peatükis ette nähtud täpsed rakenduseeskirjad vastastikuse abi ja infovahetuse kohta võetakse vastu vastavalt artikli 25 lõikes 2 kirjeldatud menetlusele.
Lisaks artikli 11 lõike 1 teises lõigus ja artikli 12 lõikes 4 nimetatule võivad eeskirjad hõlmata eelkõige:
|
a) |
eeskirjade eiramist artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunkti b tähenduses; |
|
b) |
eeskirjade eiramist artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunkti c tähenduses; |
|
c) |
eeskirjade eiramist struktuurifondide sektoris. |
Artikkel 25
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, mis on moodustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 515/97 artiklile 43.
2. Kui viidatakse sellele lõikele, rakendatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 kirjeldatud periood on kolm kuud.
Artikkel 26
Hindamisaruanne
Iga kolme aasta tagant pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, kontrollikojale ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.
Artikkel 27
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 301, 7.12.2004, lk 4.
(2) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(4) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(5) ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).
(7) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(9) Kuues nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas ( EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1 ). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).
(10) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta ( EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9 ). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(11) Nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiv 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta ( EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77 ). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76).
(12) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta ( EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1 ). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).
(13) Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/642/JSK liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel ( EÜT L 271, 24.10.2000, lk 4 ).
P6_TA(2005)0256
Ühenduse välisabi kättesaadavus ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta (KOM(2004)0313 - C6-0032/2004 - 2004/0099(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0313) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 179, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0032/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0182/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0099
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. juunil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 179 ja 181a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
olles konsulteerinud regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Abi andmise otsene või kaudne sidumine toodete või teenuste ostmisega nimetatud abi eest doonorriigis vähendab abi efektiivsust ning on vastuolus vaeste riikide arengut soosiva poliitikaga. Abi lahtisidumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada teisi elemente - näiteks omandit, regionaalset lõimumist ja suutlikkuse tõstmist - toetava vahendina võitluses vaesuse vastu , keskendudes volituste andmisele kaupade ja teenuste kohalikele ning piirkondlikele pakkujatele arengumaades . |
|
2) |
2001. aasta märtsis võttis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee (OECD arenguabikomitee) vastu “Soovituse vähemarenenud riikide ametliku arenguabi lahtisidumise kohta” (3). Liikmesriigid võtsid need soovitused vastu ning komisjon tunnustas soovituse põhimõtteid ühenduse abi kasutamise juhistena. |
|
3) |
14. märtsil 2002. aastal otsustas Barcelonas Euroopa Ülemkoguga samaaegselt kogunenud üldasjade nõukogu, mis valmistas ette Monterrey 18.-22. märtsi 2002. aasta arengufinantseerimise rahvusvahelist konverentsi, et Euroopa Liit (EL)“rakendab arenguabikomitee soovitust vähimarenenud riikidele antava abi lahtisidumise kohta ning jätkab kõnelusi kahepoolse abi edasise lahtisidumise üle. Lisaks kaalub EL samme ühenduse abi edasise lahtisidumise kohta, samal ajal säilitades EL-AKV raames toimivat hinnasoodustuste süsteemi.” |
|
4) |
18. novembril 2002. aastal võttis komisjon vastu teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule: “Lahtisidumine: abi tõhustamine”. Selles esitati komisjoni arvamus antud küsimuses ning võimalikud variandid eespool mainitud Barcelona kohustuse rakendamiseks ELi abisüsteemi raames. |
|
(5) |
Nõukogu toonitas oma20. mai 2003. aasta järelduses abi lahtisidumise kohta vajadust ühenduse abi veelgi rohkem lahti siduda. Nõukogu nõustus eespool nimetatud teatises loetletud üksikasjadega ning tegi otsuse väljapakutud variantide kohta. |
|
6) |
4. septembril 2003. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni eespool nimetatud teatise kohta (4), milles juhitakse tähelepanu vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. See toetas nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustus väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest ning nõuti selgesti kohaliku ja piirkondliku koostöö eelistamist, eelistades - järjekorras - abisaajariigi, selle naaberarenguriikide ja muude arenguriikide tarnijad, et tugevdada toetust saavate riikide jõupingutusi parandada oma tootmist siseriiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja perekonna tasandil ning tegutseda selle nimel, et teha toiduained ja põhiteenused avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kooskõlas kohalike tavade ning tootmis- ja kaubandussüsteemidega. |
|
(7) |
Ühenduse välisabi kättesaadavuse kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse mitmeid elemente. Artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on juurdepääs abile. Artiklites 4 ja 5 on esitatud vastavalt reeglid ekspertide kaasamise ja abikõlbliku isiku poolt ostetud tarnete ja materjalide päritolu kohta. Artiklis 6 on sätestatud vastastikkuse põhimõtte määratlus ja rakendamise viisid. Artiklis 7 sätestatakse erandid ja nende rakendamine. Erisätted, mis puudutavad rahvusvaheliste või regionaalsete organisatsioonide kaudu või kolmanda riigiga kaasfinantseeritud toiminguid, on määratud kindlaks artiklis 8. Artiklis 9 määratakse kindlaks erisätted humanitaarabi kohta. |
|
(8) |
Ühenduse välisabi kättesaadavus on määratletud sellist abi reguleerivates põhiaktides koos nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5) (edaspidi “finantsmäärus”). Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ühenduse abi kättesaadavuse parandamiseks toovad kaasa muudatusi kõikidesse neisse dokumentidesse. Kõik muudatused kõigisse asjaomastesse põhiaktidesse on loetletud käesoleva määruse I lisas. |
|
(9) |
Pakkumismenetluses ühenduse õigusakti alusel pakkujatega lepingu sõlmimisel pööratakse erilist tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööalaste standardite järgimisele, näiteks konventsioonid ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta. |
|
(10) |
Pakkumismenetluses ühenduse õigusakti alusel pakkujatega lepingu sõlmimisel pööratakse erilist tähelepanu järgmiste rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakonventsioonide järgimisele: 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokoll ja 1997. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolev määrus kehtestab huvitatud osapoolte juurdepääsu tingimused I lisas loetletud ühenduse välisabi vahenditele, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatud mõistete tõlgendamisel on lähtutud finantsmäärusest ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (6), millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 3
Abikõlblikkuse eeskirjad
1. Ühenduse vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud Euroopa Ühenduse liikmesriigis või Euroopa Ühenduse tunnustatud ametlikus kandidaatriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
2. I lisa A osas nimetatud ühenduse temaatilise rakendusalaga vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud arenguriikides , nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas , mis on sätestatud II lisas, ja need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.
3. I lisa B osas nimetatud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud arenguriikides , nagu need on täpsustatud OECD arenguabikomitee nimekirjas , mis on sätestatud II lisas, ja mida selgelt nimetatakse abikõlblikeks, ning need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.
4. Ühenduse vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud mis tahes riikides, mis pole nimetatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3, juhul kui artikli 6 alusel on kindlaks määratud vastastikune juurdepääs nende välisabile .
5. Ühenduse vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid.
6. Eespool sätestatu ei sea piiranguid mis tahes lepingu puhul abikõlblike organisatsioonide liikidele ega finantsmääruse artikli 114 lõikes 1 ettenähtud mööndussätete kohaldamisele.
Artikkel 4
Eksperdid
Kõikidel artiklites 3 ja 8 määratletud pakkujate palgatud ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus. Käesolev artikkel ei piira ühenduse hanke-eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõuete kohaldamist.
Artikkel 5
Päritolureeglid
Kõik tarned ja materjalid, mis ostetakse ühenduse vahenditest finantseeritava lepingu alusel, peavad olema pärit ühendusest või käesoleva määruse artiklites 3 ja 7 määratletud abikõlblikust riigist. Termin “päritolu” on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes tollialastes õigusaktides päritolureeglite kohta.
Artikkel 6
Vastastikkuse põhimõte suhetes kolmandate riikidega
1. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile antakse riigile, mis kuulub artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, juhul kui see riik annab võrdväärse abikõlblikkuse liikmesriikidele ning asjaomasele abisaajariigile.
2. Vastastikuse juurdepääsu tagamine ühenduse välisabile põhineb ELi ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi sektori tasandil, nagu määratletud OECD arenguabikomitee kategooriates, või riigi tasandil, olgu asjakohaseks riigiks siis kas doonor- või abisaajariik. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust.
3. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide regionaalse rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (7) tingimuste kohaselt, järgides asjaomase vahendi suhtes kehtestatud korda ja asjaomase komitee otsuseid. Euroopa Parlamendi õigust saada korrapäraselt teavet vastavalt nimetatud otsuse artikli 7 lõikele 3 tunnustatakse täielikult. Taoline otsus kehtib vähemalt ühe aasta.
4. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile II lisas toodud vähimarenenud riikides antakse automaatselt III lisas loetletud kolmandatele riikidele.
5. Abisaajariikidega konsulteeritakse lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud menetluse käigus.
Artikkel 7
Erandid abikõlblikkuse eeskirjadest ja päritolureeglitest
1. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon laiendada abikõlblikkust artikli 3 põhjal mitteabikõlblikes riikides registreeritud juriidilistele isikutele.
2. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon lubada selliste tarnete ja materjalide ostmist, mis pärinevad artikli 3 põhjal mitteabikõlblikust riigist.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandeid võib põhjendada toodete ja teenuste puudumisega asjaomaste riikide turul, äärmiselt kiire vajadusega või sellega, et abikõlblikkuse eeskirjad muudavad projekti, programmi või tegevuse elluviimise võimatuks või üleliia keeruliseks.
Artikkel 8
Rahvusvahelisi institutsioone või kaasfinantseerimist hõlmav tegevus
1. Juhul kui ühendus rahastab läbi rahvusvahelise organisatsiooni läbiviidavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning kõigile sellise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonorriikidele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete , materjalide ja ekspertide suhtes.
2. Juhul kui ühendus rahastab kolmanda riigi kaasfinantseeritavat tegevust, millele kohaldub artiklis 6 määratletud vastastikkuse põhimõte, või regionaalse organisatsiooni või liikmesriigi kaasfinantseeritavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile juriidilistele isikutele, kes on artikli 3 kohaselt abikõlblikud, ja ka neile, kes on abikõlblikud sellise kolmanda riigi, regionaalse organisatsiooni või liikmesriigi eeskirjade kohaselt . Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes .
3. Toiduabimeetmete osas on käesoleva artikli kohaldamine piiratud kriisiolukordadega.
Artikkel 9
Humanitaarabi ja valitsusvälised organisatsioonid
1. Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (8) kohase humanitaarabi korral ning nõukogu 17. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1658/98, mis käsitleb meetmete kaasfinantseerimist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades, (9) tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 3 sätteid abisaajate valikuks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumite suhtes.
2. Kui abi saanud humanitaartegevus ja määruse (EÜ) nr 1658/98 tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi nõuab hankelepingute konkursi korraldamist, järgivad selliste abirahade saajad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirju.
Artikkel 10
Põhiprintsiipide arvestamine ja kohalike turgude tugevdamine
1. Vaesuse kaotamise kiirendamiseks kohaliku suutlikkuse, turgude ja ostude edendamise abil pööratakse erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike hangete korraldamisele partnerriikides.
2. Lepingu saanud pakkujad järgivad rahvusvaheliselt tunnustatud peamisi tööalaseid standardeid, näiteks ILO peamisi tööalaseid standardeid, konventsioone ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta.
3. Arengumaade juurdepääsu ühenduse välisabile võimaldatakse igasuguse asjakohaseks peetava tehnilise abiga.
Artikkel 11
Määruse rakendamine
Käesolev määrus muudab ja asendab kõikide I lisas loetletud olemasolevate ühenduse dokumentide asjaomased osad. Arvestamaks OECD tekstidesse tehtavate parandustega, muudab komisjon jooksvalt käesoleva määruse II-IV lisa.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 157, 28.6.2005, lk 99 .
(2) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta seisukoht.
(3) OECD arenguabikomitee 2001. aasta aruanne, 2002, 3. köide, nr 1, lk 46.
(4) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 474 .
(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1 .
(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1 .
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(8) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1 . Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(9) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
I LISA
Käesolevas lisas loetletud ühenduse dokumentidesse viiakse sisse järgmised muudatused.
A OSA. Temaatilise rakendusalaga ühenduse vahendid
|
1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1568/2003 arengumaades vaesusega kaasnevate haiguste (HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria) vastu võitlemisel antava abi kohta (1):
|
|
2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1567/2003 arengumaade seksuaal- ja soojätkamishügieeni ning seonduvate õiguste alaseks poliitikaks ja meetmeteks antava abi kohta (2):
|
|
3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades (3):
|
|
4) |
Nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad (4):
|
|
5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2493/2000 meetmete kohta keskkonnamõõtme täielikuks integreerimiseks arengumaade arenguprotsessi (5):
|
|
6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2494/2000 arengumaade troopiliste ja muude metsade säilitamise ja säästva majandamise edendamise meetmete kohta (6):
|
|
7) |
Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (7):
|
|
8) |
Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (8):
|
|
9) |
Nõukogu 22. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2836/98 soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arengukoostöösse integreerimise kohta (9):
|
|
10) |
Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1658/98, mis käsitleb meetmete kaasfinantseerimist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades (10):
|
|
11) |
Komisjoni 16. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2519/97, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1292/96 kohaselt ühenduse toiduabina tarnitavate toodete varumise üldeeskirjad (11):
|
|
12) |
Nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2046/97 Põhja-Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses (12):
|
|
13) |
Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades (13):
|
|
14) |
Nõukogu 27. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1292/96 toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (14):
|
B OSA. Geograafilise rakendusalaga ühenduse vahendid
|
15) |
Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2500/2001, milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile (15):
|
|
16) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 257/2001 Türgi majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamismeetmete rakendamise kohta (16):
|
|
17) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades (17):
|
|
18) |
Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2666/2000 (CARDS), mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (18):
|
|
19) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1726/2000 Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö kohta (19):
|
|
20) |
Nõukogu 29. detsembri 1999 määrus (EÜ, Euratom) nr 99/2000 (TACIS) abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias (20):
|
|
21) |
Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (21):
|
|
22) |
Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (22):
|
|
23) |
Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1488/96 Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (23):
|
|
24) |
Nõukogu 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1734/94 finants- ja tehnilise koostöö kohta okupeeritud aladega (24):
|
|
25) |
Nõukogu 29. juuni 1992 määrus (EMÜ) nr 1762/92 ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta (25):
|
|
26) |
Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (26):
|
(1) ELT L 224, 6.9.2003, lk 7.
(2) ELTL 224, 6.9.2003, lk 1 .
(3) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1 .
(4) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6 .
(5) EÜT L 288, 15.11.2000, lk 1 .
(6) EÜT L 288, 15.11.2000, lk 6 .
(7) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1 . Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2240/2004 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 3).
(8) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2242/2004 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 21).
(9) EÜT L 354, 30.12.1998, lk 5 . Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(10) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1 . Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(11) EÜT L 346, 17.12.1997, lk 23 .
(12) EÜT L 287, 21.10.1997, lk 1 .
(13) EÜT L 306, 28.11.1996, lk 1 . Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(14) EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(15) EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 850/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 1).
(16) EÜT L 39, 9.2.2001, lk 1 .
(17) EÜT L 287, 31.10.2001, lk 3 . Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 107/2005 (ELT L 23, 26.1.2005, lk 1).
(18) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004 (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).
(19) EÜT L 198, 4.8.2000, lk 1 . Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1934/2004 (ELT L 338, 13.11.2004, lk 1).
(20) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1 .
(21) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004.
(22) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004.
(23) EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1 .
(24) EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4 . Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 669/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 1).
(25) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1 .
(26) EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1 . Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
II LISA
ARENGUABIKOMITEE ABI SAANUD RIIKIDE NIMEKIRI 1. JAANUARI 2003. AASTA SEISUGA
|
I osa: Arengumaad ja -territooriumid (ametlik arenguabi) |
II osa: Üleminekumaad ja -territooriumid (ametlik abi) |
|||||
|
Vähimarenenud maad |
Teised madala rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT<745 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Madalama keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 746-2975 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Kõrgema keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 2976-9205 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Suure rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT >9206 USD elaniku kohta aastal 2001) |
Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised nõukogude vabariigid |
Arenenud arengumaad ja -territooriumid |
|
Afganistan Angola Bangladesh Benin Bhutan Burkina Faso Burundi Cabo Verde Djibouti Ekvatoriaal-Guinea Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Haiiti Ida-Timor Jeemen Kambodža Kesk-Aafrika VR Kiribati Komoorid Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Maldiivid Mali Mauritaania Mosambiik Myanmar Nepal Nigeeria Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared São Tomé ja Principe Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Togo Tšaad Tuvalu Uganda Vanuatu |
Armeenia (1) Aserbaidžaan (1) Côte d'Ivoire Ghana Gruusia (1) India Indoneesia Kamerun Keenia Kongo VR Korea DV Kõrgõzstan (1) Moldova (1) Mongoolia Nigeeria Nicaragua Paapua Uus-Guinea Pakistan Zimbabwe Tadžikistan (1) Usbekistan (1) Vietnam |
Albaania (1) Alžeeria Belize Boliivia Bosnia ja Hertsegoviina Dominikaani VR Ecuador Egiptus El Salvador Fidži Filipiinid Guatemala Guyana Hiina Honduras Iraak Iraan Jamaica Jordaania Kasahstan (1) Kolumbia Kuuba Lõuna-Aafrika Makedoonia (EJV) Maroko Marshalli saared Mikroneesia (Liiduriigid) Namiibia Niue Palestiina (Omavalitsus) Paraguay Peruu Serbia ja Montenegro Sri Lanka St Vincent & Grenadiinid Suriname Svaasimaa Süüria Tai Tokelau (2) Tonga Tuneesia Türgi Türkmenistan (1) Wallis ja Futuna (2) |
Botswana Brasiilia Cooki saared Costa Rica Dominica Gabon Grenada Horvaatia Liibanon Malaisia Mauritius Mayotte (2) Nauru Panama Saint Helena (2) Saint Lucia Tšiili Venetsueela ——————— Maailmapanga laenukõlblikkuse lävi (5185 USD aastal 2001) ——————— Anguilla (2) Antigua ja Barbuda Argentiina Barbados Mehhiko Montserrat (2) Omaan Palau saared Saudi-Araabia Seišellid St Kitts ja Nevis Trinidad ja Tobago Turks ja Caicos (2) Uruguay |
Bahrein |
Bulgaaria (1) Eesti (1) Leedu (1) Läti (1) Poola (1) Rumeenia (1) Slovakkia (1) Tšehhi (1) Ukraina (1) Ungari (1) Valgevene (1) Venemaa (1) |
Aomen (2) Araabia Ühendemiraadid Aruba (2) Bahama saared Bermuda (2) Brunei Kaimanisaared (2) Falklandi saared (2) Gibraltar (2) Hiina Taibei Hongkong (Hiina) (2) Iisrael Katar Korea Kuveit Küpros Liibüa Hollandi Antillid (2) Malta Prantsuse (2) Polüneesia Briti Neitsisaared (2) Singapur Sloveenia Uus-Kaledoonia (2) |
(1) Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised nõukogude vabariigid.
(2) Territooriumid.
III LISA
OECD ARENGUABIKOMITEE LIIKMED
Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Euroopa Komisjon, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.
IV LISA
VÄLJAVÕTTED MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOONI ARENGUABIKOMITEE 2001. AASTA MÄRTSI SOOVITUSEST VÄHIMARENENUD RIIKIDELE ANTAVA AMETLIKU ARENGUABI LAHTISIDUMISE KOHTA
II. Rakendamine
a) Rakendusala
|
7. |
Toetuse lahtisidumine on keeruline protsess. Ametliku arenguabi erinevatele kategooriatele tuleb läheneda erinevalt ning liikmesriikide meetmed soovituste rakendamisel on erineva rakendusala ja ajastusega. Seda arvestades seovad arenguabikomitee liikmesriigid oma ametliku arenguabi vähimarenenud riikidele lahti võimalikult suurel määral ja kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud kriteeriumitele ja korrale:
|
|
8. |
Käesolevat soovitust ei kohaldata meetmete suhtes, mille maksumus jääb allapoole 700 000 SDR (130 000 SDR investeeringutega seotud tehnilise koostöö puhul). |
P6_TA(2005)0257
Süvalesta taastamiskava Loode-Atlandil *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames (KOM(2004)0640 - C6-0197/2004 - 2004/0229(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0640) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0197/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0116/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui ta kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
Pealkiri |
|
|
Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
|
Muudatusettepanek 2 |
|
|
Põhjendus 7 |
|
|
(7) Taastamiskava tuleb rakendada alaliselt. Selle jaoks tuleb kindlaks määrata menetlus selliste aluste nimekirja edastamiseks, millele on välja antud kalapüügiluba kooskõlas nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted. |
(7) Seetõttu tuleb taastamiskava lisada lõplikult ühenduse õigusesse. Selle jaoks tuleb kindlaks määrata menetlus selliste aluste nimekirja edastamiseks, millele on välja antud kalapüügiluba kooskõlas nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted. |
|
Muudatusettepanek 3 |
|
|
Põhjendus 9 |
|
|
(9) Täiendavad kontrollimeetmed on vajalikud, et tagada taastamiskava tõhus rakendamine ühenduse tasandil ja kindlustada järjepidevus nõukogus muudel aladel vastu võetud taastamiskavadega. Meetmed peaksid sisaldama kohustust teavitada liikmesriigi sadamat sinna sisenemisest, samuti lubatud kõikumise piiramist. |
(9) Täiendavad kontrollimeetmed on vajalikud, et tagada taastamiskava tõhus rakendamine ühenduse tasandil ja kindlustada järjepidevus nõukogus muudel aladel vastu võetud taastamiskavadega. Nimetatud meetmed peaksid sisaldama kohustust eelnevalt teavitada sisenemisest liikmesriikide määratud sadamatesse. |
|
Muudatusettepanek 4 |
|
|
Artikli 3 lõike 1 teine lõik |
|
|
Kui NAFO siiski leiab, et nimetatud lubatud kogupüügi (TAC) piirangutest ei piisa süvalesta varude säästva püügi tagamiseks, muudab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega esimeses lõikes sätestatud TACi piiranguid vastavalt NAFO otsusele. |
Kui NAFO siiski leiab, et nimetatud lubatud kogupüügi (TAC) piirangutest ei piisa süvalesta varude säästva püügi tagamiseks (või kui vastupidiselt on täheldatud varude taastumist) , muudab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega esimeses lõikes sätestatud TACi piiranguid vastavalt NAFO otsusele. |
|
Muudatusettepanek 5 |
|
|
Artikli 5 lõige 4 |
|
|
4. Iga liikmesriik jaotab oma süvalesta kvoodi lõikes 1 nimetatud loendisse kantud aluste vahel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvootide jaotamisest igal aastal hiljemalt 15. detsembriks. |
4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada oma süvalesta kvoot lõikes 1 nimetatud loendisse kantud aluste vahel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kvootide jaotamisest igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks. |
|
Muudatusettepanek 6 |
|
|
Artikli 6 lõige 3 |
|
|
3. Kui vastavalt lõike 1 punktile b edastatud süvalesta kogused arvatakse olevat ammendanud 70% liikmesriigi kvoodist, peavad kaptenid edastama punktis b nimetatud aruanded iga päev. |
3. Kui vastavalt lõike 1 punktile b edastatud süvalesta kogused arvatakse olevat ammendanud 70% liikmesriigi kvoodist, peavad kaptenid edastama punktis b nimetatud aruanded igal kolmandal päeval. |
|
Muudatusettepanek 7 |
|
|
Artikli 7 lõige 1 |
|
|
1. Laeva alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O viibimise ajal pardal hoitavaid süvalesta koguseid tuleb pardal säilitada eraldi ülejäänud saagist ning need peavad olema selgelt märgistatud. |
1. Võttes arvesse laevapere ja laeva liikumise ohutust, mis mõlemad kuuluvad laeva kapteni vastutusalasse ning pädevusse, tuleb laeva alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O viibimise ajal pardal hoitavaid süvalesta koguseid pardal säilitada eraldi ülejäänud saagist ning need peavad olema selgelt märgistatud. |
|
Muudatusettepanek 8 |
|
|
Artikkel 8 |
|
|
Artikkel 8 Püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste lubatud kõikumine Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikes 2 ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2868/88 artikli 9 lõikes 2 sätestatust on pardal hoitavate koguste hindamisel (kilogrammides) lubatud kõikumine 5% püügipäevikusse märgitud kogustest. |
kustutatud |
|
Muudatusettepanek 9 |
|
|
Artikli 9 lõige 4 a (uus) |
|
|
|
4 a. Käesolevas artiklis sätestatud meetmed kehtivad üksnes artiklis 4 osutatud kalapüügilube omavatele kalalaevadele. |
|
Muudatusettepanek 10 |
|
|
Artikli 10 lõige 1 a (uus) |
|
|
|
Käesolevas artiklis sätestatud meetmed kehtivad üksnes artiklis 4 osutatud kalapüügilube omavatele kalalaevadele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0258
Lloyd'si afäär
Euroopa Parlamendi resolutsioon Lloyd'si liikmete (“Names”) petitsioonide kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5, |
|
A. |
pidades meeles oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Lloyd'si liikmete (“names”) petitsioonide kohta (1), mis kiideti heaks 358 poolt ja ilma ühegi vastuhääleta (erapooletuid 35); |
|
B. |
arvestades, et selles resolutsioonis esitatud nõuetest hoolimata pole petitsiooni esitajad ikka veel saanud Euroopa Parlamendilt ja eriti komisjonilt piisavat vastust viisi kohta, kuidas Ühendkuningriigi ametiasutused aastatel 1978 kuni 2001 võtsid siseriiklikku õigusse üle ja rakendasid esimest kahjukindlustuse direktiivi 73/239/EMÜ (2), eriti seoses reguleerimiskorra ja maksejõulisuse nõuetega; |
|
C. |
tuletades meelde, et Euroopa Parlament jättis endale resolutsioonis õiguse algatada täiendavaid küsitlusi ja juurdlusi, kui komisjon ei anna talle konkreetseid vastuseid 15. novembril 2003 esitatud küsimustele; |
|
D. |
tuletades meelde, et veebruaris 2004 kutsus tollal selle küsimusega tegelenud raportöör Euroopa Parlamenti üles algatama Euroopa Kohtus komisjoni vastu menetlust, sest komisjon ei vastanud Euroopa Parlamendi küsimustele direktiivi rakendamise kohta kõnealusel perioodil, ning tunnistades, et tookord ei hääletanud Euroopa Parlament selle palve üle ametlikult; |
|
E. |
arvestades, et oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve parandamise kohta (3) mõistab Euroopa Parlament “kindlalt hukka komisjoni käitumise Euroopa Parlamendi ja eriti vastutava parlamendikomisjoni suhtes Lloyd's of Londoni juhtumi puhul, millega seoses komisjon on kangekaelselt keeldunud arutamast avameelselt kõiki küsimusi, mis Euroopa Parlament on tõstatanud”; |
|
F. |
arvestades, et aprillis 2004 soovitas vastutav parlamendikomisjon algatada komisjoni vastu menetluse, kui kõik menetlusnõuded on täidetud, kuid Euroopa Parlamendi president on nüüd otsustanud, et menetlusnõuded ei ole veel täidetud, |
|
1. |
kutsub komisjoni üles vastama üksikasjalikult eelpool nimetatud 2003. aasta 25. septembri 2003 resolutsioonis tõstatatud küsimustele kas käesoleva arutelu käigus või kahe kuu jooksul kirjalikult ning otsustab algatada komisjoni vastu EÜ asutamislepingu artikli 232 alusel menetluse, kui komisjon ei vasta; |
|
2. |
jätab endale õiguse võtta täiendavaid uurimismeetmeid, kuid neid peaks vaja minema, pidades silmas kolme uut petitsiooni, mille teised Lloyd'si liikmed (“names”) on 2005. aastal sama direktiivi kohta esitanud; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 411.
(2) Nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).
P6_TA(2005)0259
Julgeolekualased teadusuuringud
Euroopa Parlamendi resolutsioon julgeolekualase teadustöö järgmiste sammude kohta (2004/2171(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut; |
|
— |
võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat “Turvaline Euroopa paremas maailmas”; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist “Julgeolekualane teadustöö: järgmised sammud” (KOM(2004)0590) ning komisjoni eelnevaid teatisi (KOM(2003)0113 ja KOM(2004)0072); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Ehitades meie ühist tulevikku - laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007-2013” (KOM(2004)0101) ja komisjoni teatist “Teadus ja tehnoloogia, Euroopa tuleviku võtmed - Euroopa Liidu poliitika suunised teaduse toetamiseks” (KOM(2004)0353); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb terrorismi rahastamise ärahoidmist ja selle tõkestamist teabevahetuse parandamise, läbipaistvuse suurendamise ja finantstehingute jälgitavuse parandamisega (KOM(2004)0700), “Valmisolekust ja tagajärgede ohjamisest terrorismivastases võitluses” (KOM(2004)0701) ja “Terrorirünnakute ärahoidmine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine” (KOM(2004)0698); |
|
— |
võttes arvesse oma 15. mai 1997. aasta (1), 28. jaanuari 1999. aasta (2) ja 10. aprilli 2002. aasta (3) resolutsioone Euroopa kaitsetööstuse kohta; |
|
— |
võttes arvesse oma 30. novembri 2000. aasta resolutsiooni Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika loomise kohta pärast Kölni ja Helsingi Euroopa Ülemkogu (4); |
|
— |
võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni Euroopa julgeoleku- ja kaitsesüsteemi kohta - prioriteedid ja puudused (5); |
|
— |
võttes arvesse oma 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni ELi kaitsevarustuse poliitika kohta (6); |
|
— |
võttes arvesse valge raamatu ettepanekut Euroopa kaitse kohta, mille ELi julgeoleku-uuringute instituut esitas 2004. aasta mais; |
|
— |
võttes arvesse raportit inimeste julgeoleku Euroopa doktriini kohta, mis esitati ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale 15. septembril 2004; |
|
— |
võttes arvesse julgeolekualase teadustöö valdkonna isikute rühma 15. märtsi 2004. aasta aruannet “Teadusuuringud turvalise Euroopa nimel”; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0103/2005), |
|
A. |
arvestades, et hiljutiste geopoliitiliste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste ning selliste hiljuti maailmas aset leidnud sündmuste tõttu nagu terrorirünnakud 11. septembril 2001 Ameerika Ühendriikides ja 11. märtsil 2004 Madriidis on julgeolekuküsimus muutunud pakilisemaks ja arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid olema paremini valmis reageerima julgeolekut ähvardavatele uutele ohtudele, kasutades tõhusamalt oma oskusteavet; |
|
B. |
arvestades, et laienemine kahekümne viie liikmesriigini esitab uuele Euroopale, mille piirid ulatuvad nüüd vähem kaitstud aladeni, uut tüüpi julgeolekualaseid väljakutseid; |
|
C. |
arvestades, et need uued ohud kasutavad ära uusi tehnoloogiaid, ei arvesta riigipiiridega, kuritarvitavad nüüdisaegsetele kõrgtehnoloogilistele ja demokraatlikele Euroopa ühiskondadele omast avatust ja läbipaistvust, ning ohustavad liikmesriikide julgeolekut nii ELi territooriumilt kui väljastpoolt seda, muutes keerulisemaks sise- ja välisjulgeoleku eristamise; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa Liit peab olema võimeline tagama oma kodanike kaitse, toetama Euroopa mandri ja naaberalade stabiilsust ning aitama kaasa rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisele kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega; |
|
E. |
arvestades, et usaldusväärse julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning turvalisema Euroopa tagamine on raske ilma kõrgtehnoloogiliste vahendite ja võimalusteta, mis kasutavad tipptehnoloogiat ohtude minimaalsel tasemel hoidmiseks; |
|
F. |
arvestades, et vaatamata ELi potentsiaalile seoses julgeolekualase tehnoloogia teadus- ja arendustegevusega on julgeolekualase teadustöö konkreetse raamistiku puudumine ELi tasandil ning julgeolekualase teadustöö süsteemide ja infrastruktuuri killustatus ning dubleeritus suureks takistuseks kuluefektiivsete lahenduste leidmisel; |
|
G. |
arvestades, et Ameerika Ühendriikide koguinvesteeringud sisejulgeolekusse on keskmiselt neli korda suuremad kui Euroopa investeeringud, ja need investeeringud, mis ei hõlma Ameerika Ühendiriikide kaitseministeeriumi poolt finantseeritavaid kahesuguse kasutusega tehnoloogiate alaseid teadusuuringuid, on jaotatud erinevate Ameerika Ühendriikide ministeeriumite vahel, esindades seega laiahaardelist lähenemisviisi julgeolekualasele teadustööle; |
|
H. |
arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse liikmesriikide kaitsesektoris on ligikaudu viis korda väiksemad kui vastavad investeeringud Ameerika Ühendriikides, mis suurendab ohtu, et EL muutub selles valdkonnas veel haavatavamaks ja sõltuvamaks; |
|
I. |
arvestades, et vahe tsiviil- ja sõjalise otstarbega teadusuuringute vahel muutub järjest ähmasemaks; |
|
J. |
arvestades, et julgeolekualane teadustöö võiks mängida strateegilist rolli Lissabonis ja Barcelonas eesmärgiks seatud Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmisel ning teadusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamisel, |
|
1. |
tervitab komisjoni ettepanekut Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi (EJTP) kohta; rõhutab vajadust töötada liidu tasandil välja struktureeritud ja tõhus julgeolekualase teadustöö programm, et tegeleda olemasolevate ja tulevaste julgeolekualaste väljakutsete ning selgelt määratletud Euroopa nõuetega, suurendada Euroopa kodanike julgeolekut ja turvalisust ning tagada Euroopa usaldusväärsus Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) operatsioonidel, aidates samas kaasa Euroopa majanduse kasvule ja konkurentsivõimele; |
|
2. |
arvab, et tõhus julgeolekualase teadustöö programm peaks põhinema kooskõlastatud tugiraamistikul, kaasama julgeolekualase teadustöö asjakohased sidusrühmad ja otstarbekohased rahalised vahendid ning rajanema ühenduse olemasolevatel, ühiste teadusprogrammide juhtimisel saadud kogemustel; |
|
3. |
rõhutab, et kõik julgeolekualase teadustööga seotud aspektid on kantud avalikest huvidest, ja nõuab seetõttu, et selle valdkonna programmidele ja projektidele antaks piisav stabiilsus ning et eelarvelised assigneeringud seotaks sisemajanduse kogutoodangu arenguga, et kindlustada võimalikult suur ajaline järjepidevus ja parimad tulemused; |
Euroopa julgeolekualase teadustöö programmist ja selle finantseerimisest
|
4. |
võtab arvesse komisjoni ettepanekut arendada EJTPd ELi 7. teadusuuringute raamprogrammi osana; rõhutab, et EJTP peaks arvestama julgeolekualase teadustöö eripäraga, võttes arvesse konkreetseid elemente nagu intellektuaalse omandi õigusi reguleerivad eeskirjad, salastatud teabe kasutamine, teabeturve ja tehnosiire; rõhutab, et tegevus EJTP raames peaks põhinema kaasotsustamismenetlusel; |
|
5. |
palub komisjonil võtta arvesse asjaolu, et artikli 29 andmekaitse töörühm loodi komisjoni nõustamiseks meetmete puhul, mis võivad ohustada üksikisikute õigusi ja vabadusi isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse küsimustes; |
|
6. |
ergutab nõukogu ja komisjoni määrama enne teadustööle raha eraldamist omavahel ja koostöös Euroopa Parlamendiga pädevate organite tasandil kindlaks selged eesmärgid ja prioriteedid, mida tuleb julgeolekualases teadustöös järgida, ning rolli, mida peavad erinevatel etappidel täitma liikmesriigid ja asjaomased Euroopa asutused; |
|
7. |
palub nõukogul ja komisjonil määratleda prioriteedid Haagi programmi elluviimiseks koostatavate tegevuskavade sisejulgeoleku osas terrorismivastase võitluse vajaduste ja välisjulgeoleku osas Euroopa julgeolekustrateegias alusel; |
|
8. |
soovitab, et tulevase Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi prioriteetide hulka kuuluksid terrorismivastane võitlus, territoriaalne järelevalve, kodanikukaitse, liidu välispiiride kontroll ja muud valdkonnad, milles ühenduse tegevus võib anda lisandväärtust, minemata vastuollu liikmesriikide pädevusega; |
|
9. |
arvab, et programmi üheks peamiseks eesmärgiks peaks olema liidu välispiiride ja kriitilise infrastruktuuri nagu üleeuroopaliste võrkude ja tuumaelektrijaamade kaitse; |
|
10. |
kutsub komisjoni üles kasutama ettevalmistustegevuse raames esitatud esimesest konkursikutsest saadud kogemust, et kinnitada prioriteetsed valdkonnad; on veendunud, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata uuringutele, mis puudutavad julgeolekualase teadustöö heakskiitu avalikkuse poolt, ja salastatud andmete käsitlemisele, et võimaldada nimetatud andmete laiemat vahetust liikmesriikide vahel; |
|
11. |
jagab arvamust, et EJTP peaks keskenduma konkreetselt (kuid mitte ainult) teadustegevusele ja tehnoloogiavaldkondadele, millel on ühine lisandväärtus, et edukalt ennetada, jälgida ja leevendada uusi julgeolekuohte, mis on seotud näiteks bioterrorismi, küberkuritegevuse ja muude tänapäeva organiseeritud kuritegevuse liikidega, viia ellu ELi julgeolekumissioone ja minimeerida ohvrite arvu; |
|
12. |
toonitab, et julgeolekualase teadustöö programmi loomine tuleb siduda julgeolekualaste vajaduste regulaarse ja põhjaliku analüüsiga, et määratleda peamised tehnoloogilised ja muud vahendid, mis on vajalikud külma sõja järgsel muutlikul julgeolekumaastikul; |
|
13. |
toetab keskendumist tehnoloogiaga seotud teadustöö kõrval ühise mudeldamise ja ähvardavaid ohtusid puudutava luuresuutlikkuse arendamisele, kasutades kõikidel tasanditel liikmesriikide võrdlevaid eeliseid; |
|
14. |
juhib tähelepanu sellele, et mõnel juhul sisaldavad kavandatud projektid kahte elementi, julgeolekut ja turvalisust, mis peaksid omavahel tugevalt seotud olema; rõhutab, et oleks kahjulik nõuda seda, et EJTP raames tehtav teadustöö tegeleks vaid julgeolekuaspektidega; teeb seetõttu ettepaneku ühtsemaks lähenemiseks ning EJTP ja ELi 7. teadusuuringute raamprogrammi raames toimuva muu teadustegevuse põhjalikuks kooskõlastamiseks; soovitab, et EJTP eristaks võimalikult selgelt sõjalistel ja mittesõjalistel eesmärkidel tehtavat teadustööd; |
|
15. |
on arvamusel, et komisjoni teatises on rõhk tehnoloogilisel uurimistööl; kutsub üles tasakaalustama vastasmõju loodusteaduste ja tehnoloogia ning muude teaduste, eelkõige politoloogia, sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste vallas tehtava teadustöö vahel; |
|
16. |
on arvamusel, et ületamaks lõhet teadustöö ja tegeliku elu rakenduste vahel ning rakendamaks tehnoloogilisi edusamme igapäevaelus, tuleb erilist ja suuremat tähelepanu pöörata operatsioonianalüüsile (OA), süsteemianalüüsile (SA) ning simulatsioonile; |
|
17. |
juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide oluliste puudustega toime tulemiseks C4ISR-süsteemide (juhtimine, kontroll, side, andmetöötlus, luure, järelevalve ja eelteabe kogumine) valdkonnas, tuleks edendada sensorsüsteeme, biotehnoloogiat, kosmose- ja infotehnoloogiat; |
|
18. |
märgib, et kosmoseseadmed ja -teenused võivad mängida keskset rolli sellistes valdkondades nagu globaalne positsioneerimine, ülemaailmsed vaatlused ja andmekogumine ning neid tuleks EJTPs esile tõsta; |
|
19. |
kutsub komisjoni üles toetuma julgeolekualase teadustöö valdkonna isikute rühma avaldatud aruandele “Teadustöö turvalise Euroopa nimel” ning kosmose ja julgeoleku valdkonna ekspertide rühma lõpparuandele, et laiendada riiklikele satelliidialgatustele sellist koostööd julgeolekualases teadustöös, mis on vajalik tsiviil-, sõjaliste ja topeltkasutusega süsteemide suutlikkuse maksimeerimiseks ning liidu tegevuslike vajaduste ja nõuete täitmiseks; |
|
20. |
tõdeb, et sidusa ja tõhusa julgeolekualase teadustöö programmi jaoks läheb vaja täiendavaid ning kohasemaid rahalisi vahendeid; on arvamusel, et julgeolekualase teadustöö valdkonna isikute rühma aruandes välja pakutud finantseerimise taset 1 miljard eurot aastas oleks võimalik saavutada teadusuuringute raamprogrammi ja teiste vahendite rahastamist kasutades; |
|
21. |
on arvamusel, et kõrvuti selle finantseerimise tasemega peaks liit otstarbekamalt ja tõhusamalt ära kasutama olemasolevaid vahendeid ja likvideerima praeguse kulutuste killustatuse; |
|
22. |
rõhutab, et suurenenud investeeringud julgeolekualastesse teadusuuringutesse ei tohiks kaasa tuua kärpeid mittesõjalisel otstarbel tehtavate teadusuuringute finantseerimises; |
|
23. |
palub nõukogul ja komisjonil arutada lisaks ühenduse uurimiskavas ette nähtud vahenditele ka tulevaste täiendavate vahendite kulude tasakaalustatud jaotamise süsteemi, et tagada teadustöö kulude kandmisel liikmesriikide majanduse osatähtsuse arvesse võtmine vastavalt teatud protsendile sisemajanduse kogutoodangust; kavandamise usaldusväärsuse tõstmiseks peaks see süsteem nägema ette kohustuste võtmist mitmeaastaseks perioodiks, |
Konsultatsioonid ja koostöö sidusrühmadega
|
24. |
tervitab Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu moodustamise ettepanekut; on arvamusel, et kuna praegu puudub poliitikat kujundav struktuur, on vaja selgemat teavet selle kohta, kas nõuandekogust piisab ja kas see on valmis andma soovitusi julgeolekualase teadustöö sisu kohta ning tegelema programmi toimimisega seotud probleemidega; rõhutab, et Euroopa Parlament peaks Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogus olema esindatud viie liikmega, sealhulgas eelkõige vastutavate komisjonide (väliskomisjoni, julgeoleku ja kaitse allkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni) esimeeste või nende esindajatega; |
|
25. |
rõhutab lisandväärtust, mida pakuvad konsultatsioonid ja koostöö ekspertidega kõigist asjakohastest julgeolekualase teadustöö sidusrühmadest Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu raames; rõhutab vajadust tasakaalustatult kaasata tööstuse esindajaid, teadustöö sponsoreid ning avaliku ja erasektori kliente, teadusasutusi, riiklikke asutusi ja kodanikuvabadustega tegelevaid organisatsioone; |
|
26. |
nõuab, et Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu tegevust ja töömeetodeid täpsustataks ning seda jälgitaks Euroopa Parlamendi poolt; |
|
27. |
rõhutab, et Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu moodustamisel tuleks vältida dubleeritust julgeolekualase teadustöö struktuuris; |
|
28. |
jagab arvamust, mille kohaselt tuleks selleks, et vältida suuri kulusid seoses olemasolevate julgeolekualaste struktuuride ja programmide dubleerituse ning killustatusega, edendada suuremat koostööd ja kooskõlastatust Euroopa julgeolekualase teadustöö ja liikmesriikide jõupingutuste, muude ELi teadustegevuste ning teiste globaalse või piirkondliku julgeolekuga seotud küsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel; |
|
29. |
soovitab, et atlandiüleste suhete raames peaks Euroopa julgeolekualases teadustöös tagama vajalikud jõupingutused dubleerituse vältimiseks ja koostalitlusvõime edendamiseks, arvestades samas liidu teadustöö eripärasid selles valdkonnas; rõhutab siiski, et liidu julgeolekualase teadustöö eelarvet peaks kasutama ELi ettevõtjate huvide edendamiseks, |
Institutsiooniline raamistik
|
30. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi osalus Euroopa julgeolekualase teadustöö arendamises ei tohiks piirduda vaid sellega, et teda teavitatakse regulaarselt edusammudest, vaid et temaga konsulteeritakse eelnevalt kavandatud programmide rakendamise osas; |
|
31. |
kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile viivitamatult strateegilisi tegevusjooni ning rakendamispõhimõtete ja -mehhanismide kohta saadud soovitusi, eriettepanekuid osalemise, lepingutüüpide ja teadustegevuse EJTP kaudu rahastamise vahendite kohta ning vajalikke korraldusi intellektuaalomandi ja tehnosiirde kohta, mis on töötatud välja koos Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekoguga; |
|
32. |
kutsub vastutavat volinikku andma enne EJTP rakendamist aru väliskomisjonile ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile; |
|
33. |
rõhutab sidusama poliitilise ja institutsioonilise raamistiku vajadust, et edendada EJTP, uue Euroopa Kaitseagentuuri ja liidu asjakohaste julgeoleku- ja kaitseküsimustega seotud poliitikate vahelist koostööd ning tõhusat kooskõlastatust; |
|
34. |
on arvamusel, et tuleks täpsemalt määratleda uue Euroopa Kaitseagentuuri tegevuse üksikasjad ja parameetrid, eriti julgeolekualase teadustegevuse ja töösuhete osas EJTPga; |
|
35. |
palub nõukogul ja komisjonil tagada tõhus suhe EJTP ja Euroopa Kaitseagentuuri vahel, et vältida igasugust dubleeritust teadustöö ja tehnoloogia valdkonnas; |
|
36. |
palub komisjonil võtta arvesse julgeolekuuuringute “avalikku huvi” nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu puhul, et vältida selliste projektide rahastamist, mis ei ole kooskõlas poliitiliste prioriteetide, teatud avalikust huvist lähtuvate kohustuste või inimõiguste, kodanikuvabaduste ja eraelu kaitsmisega; rõhutab, et lepingute sõlmimisel on eriti oluline läbipaistvus; |
|
37. |
nõuab potentsiaalse sünergia optimeerimist kaitse- ja tsiviilotstarbeliste teadusuuringute vahel rakenduste integratsiooni ja tehnosiirde kaudu mõlemas sektoris; nõuab samal ajal erivahendite selgemat määratlemist, mille abil võiks lahendada julgeolekualase teadustööga seotud konkreetseid probleeme, |
Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi juhtimine
|
38. |
on arvamusel, et Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi tõhusa juhtimise tagamiseks peaks keskne roll olema kogemustel, mis on saadud seoses rahastamismehhanismide, meetodite ja institutsioonilise raamistikuga ettevalmistava meetme käigus; |
|
39. |
toonitab, et Euroopa julgeolekualase teadustöö programmi juhtimine peaks rõhutama koostalitlusvõime ja ühenduvuse lisandväärtust, et parandada piiriülest koostööd, vältida ebavajalikku dubleerimist ning parandada liidu jõupingutuste ühtsust; |
|
40. |
propageerib jõuliselt ühiste tugevate teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamist, laboritevahelise koostöö edendamist kogu liidus ning inimressursside arendamist teaduses ja tehnoloogias, muutes Euroopa selle valdkonna kvalifitseeritud teadlastele atraktiivsemaks; |
|
41. |
rõhutab vajadust edendada süsteemset koostööd ning uurida tööstuse ja teadusringkondade kombineeritud tugevaid külgi eesmärgiga tõsta Euroopa innovatiivsus maailma kõrgeimale tasemele; |
|
42. |
on arvamusel, et Euroopa julgeolekualase teadustöö programm peaks olema ühitatav avatud, integreeritud ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitseturu loomisega ning innovatiivsete mehhanismide kasutuselevõtmisega, mis loovad Euroopa tööstusele võimaluse saavutada maailma turgudel suhteline eelis; juhib tähelepanu sellele, et läbipaistvus lepingute sõlmimisel on äärmiselt oluline; |
|
43. |
rõhutab kasu, mida konkurentsivõimelisem Euroopa julgeolekutööstus, mis põhineb kaitsetööstuse olemasoleval võimekusel ja muudel uute tehnoloogiate infrastruktuuriga seotud spetsialiseerunud valdkondadel, võib tuua, aidates tugevdada majanduskasvu ja Euroopa majanduse üldist konkurentsivõimet, ning rõhutab samuti selle positiivset ühiskondlikku mõju Euroopa Liidus; |
|
44. |
rõhutab, et ELi julgeolekualase teadustöö algatused ei tohi kaasa tuua liidu nende põhimõtete ja väärtuste nõrgenemist, mis on seotud inimõiguste, demokraatlike õiguste, poliitiliste vabaduste, kodanikuvabaduste ja eetikaga; |
*
* *
|
45. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogu peasekretärile. |
(1) EÜT C 167, 2.6.1997, lk 137.
(2) EÜT C 128, 7.5.1999, lk 86.
(3) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 582.
(4) EÜT C 228, 13.8.2001, lk 173.
P6_TA(2005)0260
Infoühiskond
Euroopa Parlamendi resolutsioon infoühiskonna kohta (2004/2204(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist “Ülemaailmse partnerluse suunas infoühiskonnas: jätk Genfi tippkohtumisele (WSIS)” (KOM(2004)0111); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2004. aasta järeldusi (15472/04); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist “Ülemaailmse partnerluse suunas infoühiskonnas: viia ellu Genfi põhimõtted” (KOM(2004)0480); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 8. ja 9. märtsi 2004. aasta järeldusi (6606/04); |
|
— |
võttes arvesse põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskava infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (WSIS) kohta, mis võeti vastu Genfis, 12. detsembril 2003. aastal; |
|
— |
võttes arvesse UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni 32C/34 kultuurilist mitmekesisust käsitleva rahvusvahelise normatiivse vahendi väljatöötamise soovitatavuse kohta; |
|
— |
võttes arvesse UNESCO täitevnõukogu 12. märtsi 2003. aasta eeluuringut tehniliste ja õiguslike aspektide kohta seoses kultuurilist mitmekesisust käsitleva normatiivse vahendi väljatöötamisega; |
|
— |
võttes arvesse kirja vormis arvamust, mille Euroopa Parlamendi president edastas komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale 26. novembril 2003. aastal; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2003. aasta järeldusi (9686/03); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist “Ülemaailmse partnerluse suunas infoühiskonnas: ELi perspektiiv ÜRO infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (WSIS) kontekstis” (KOM(2003)0271); |
|
— |
võttes arvesse UNESCO 2. novembri 2001. aasta ülemaailmset deklaratsiooni kultuurilise mitmekesisuse kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0172/2005), |
|
A. |
arvestades, et infoühiskonna alane maailma tippkohtumine (WSIS) 16.-18. novembril 2005. aastal Tunises (edaspidi: Tunise tippkohtumine) moodustab teise, olulise faasi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui säästva arengu ja jagatud kasvu faktorite edendamisel, sest vaesus ei tähenda ilmajätmist mitte ainult kaupadest, vaid ka sotsiaalsest kaasamisest; |
|
B. |
arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on liikmesriikide poliitikate strateegiliseks vahendiks ning peamiseks vastastikku kasuliku koostöö ja uuringute suunajaks tänu tegevuskavale, mis hõlmab arenenud, esilekerkivaid ja vähemarenenud riike; |
|
C. |
arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad võivad aidata kaasa nii ülemaailmsele tasakaalule kui ka üksikute riikide edusammudele, aidates saavutada aastatuhande arengueesmärke; |
|
D. |
arvestades, et UNESCO otsus võtta vastu konventsioon kultuurilise mitmekesisuse kohta kujutab endast peamist algatust terviklikuma infoühiskonna arendamisel, mis põhineb kultuurilise eneseväljenduse mitmekesisuse kaitsel, rahvusvahelisel kultuurivahetusel ja pluralismi edendamisel; |
|
E. |
arvestades, et infoühiskond peab olema avatud kõigile, kusjuures haridus ja koolitus, tervishoid, teadustegevus ning kaubandus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia prioriteetsed kohaldamisalad, mis on kodanikele lähedased; |
|
F. |
arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire arengu eesmärk peab olema demokraatia tugevdamine ja kodanike osalemise suurendamine, et nad oleksid pigem tegutsejad kui tarbijad; |
|
G. |
arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia peab arenema sõltumatute reguleerivate asutuste raamistikus, mis tagab juurdepääsu, sõna- ja teabevabaduse, kultuurilise mitmekesisuse ja mitmekeelsuse; |
|
H. |
arvestades, et Euroopa Liidu tõhusus tuleneb liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisest ja komisjoni positiivsest kaasamisest vastavalt poliitilistele eesmärkidele ja kohustustele vähemarenenud riikide ees; |
|
I. |
I arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ei saa lahutada teabepõhisest ühiskonnast liidu Lissaboni strateegia kohaselt ning Barcelona deklaratsiooni; |
|
J. |
arvestades, et liidul on täita põhiülesanne geograafilise ja sotsiaalse digitaalse lõhe vähendamisel läbi edukate sisepoliitikate ning ametiasutusi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda ühendava partnerluse arendamise abil; |
|
K. |
arvestades, et liidul on digitaalse lõhe vastu võitlemiseks järgmised vahendid: arenguabipoliitika, rahvusvaheline majandus- ja teaduskoostöö, rahastamisinstitutsioonid (nt Euroopa Investeerimispank (EIP)); |
|
L. |
arvestades, et EL on ühise õigusliku raamistiku kehtestamisega elektroonilise side osas demonstreerinud avatud ja konkurentsivõimelise turu tähtsust, et tekitada investeeringuid uutesse teenustesse ja pakkuda kiireid ühendusi taskukohaste hindadega; |
|
M. |
arvestades, et õigus haridusele ning kutse- ja elukestvale õppele juurdepääsule on nimetatud põhiõigustena Euroopa Liidu põhiõiguste hartas; |
|
1. |
tervitab nõukogu uuendatud pühendumust töötada infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (WSIS) teise etapi kallal; |
|
2. |
kiidab heaks komisjoni ettepanekud, eriti seoses investeerimissõbraliku õigusliku raamistiku otsustavat rolliga, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendustega eelisaladel, mille hulka kuulub ka e-valitsus, teadustegevuse ja innovatsiooni tähtsusega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia panusega arengusse ning ootab komisjonilt WSISi ülemaailmsele tegevuskavale vastava strateegia väljatöötamist Tunise tippkohtumisel kinnitamiseks; |
|
3. |
märgib:
|
|
4. |
rõhutab:
|
|
5. |
rõhutab:
|
|
6. |
tervitab:
|
|
7. |
soovitab:
|
|
8. |
palub liidul ja liikmesriikidel:
|
|
9. |
võtab huviga teatavaks vabatahtliku rahastamisfondi loomise, märkides samal ajal, et see ei asenda vajadust rakendada olemasolevaid või tulevasi rahastamisvahendeid; |
|
10. |
teeb ettepaneku uute meetmete alase mõttevahetuse algatamiseks, et optimeerida koostöökavade ja Euroopa Arengufondiga kaasnevaid vahendeid nagu kasutamata assigneeringute taaskasutamine tegevuskava täiendamiseks; |
|
11. |
leiab, et Interneti-halduse areng on WSISi õnnestumise võti, ning et selle kohta tuleb koostada põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskavale vastav ajakava |
|
12. |
rõhutab siiski, et tuleb säilitada olemasolev rahvusvaheline ja sõltumatu Interneti-halduse süsteem; |
|
13. |
rõhutab, et ligipääsetavus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja neisse investeeringud sõltuvad Interneti stabiilsusest ja usaldusväärsusest; |
|
14. |
tuletab meelde, et infoühiskonna arendamisega seotud väljakutseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine inimõiguste alaste normide tõhusa rakendamise edendamine rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; |
|
15. |
rõhutab, et digitaalkirjaoskuse programmid on olulised vabadusel ja turvalisusel rajaneva ülemaailmse ala loomisel, kus kodanikud kui võimalikud infotarbijad saaksid kasutada täielikult oma kodanikuõigusi; märgib, et haridus, sealhulgas inimõiguste alane haridus on kaasava infoühiskonna keskmes; |
|
16. |
ootab, et Tunise tippkohtumine:
|
|
17. |
palub, et nõukogu ja komisjon võtaksid arvesse neid soovitusi ja kaasaksid Euroopa Parlamenti edaspidigi WSISi jätkamisse, et tagada ELi eesmärkide ja nende elluviimise vastavus liidu poliitikas, eelkõige eelarve osas; |
|
18. |
tervitab Traadita Interneti Instituudi (W2i) digitaallinnade kongressi kohtumist, mis toimub 2005. aasta novembris Bilbaos, mille on esile kutsunud digitaallinnad, kuid osutab, et samuti tuleks algatada digitaalregioonide loomine; |
|
19. |
soovib tugevdada Tunise tippkohtumise perspektiivis Euroopa kodanikuühiskonna osavõttu; |
|
20. |
rõhutab erasektori kaasatuse tähtsust WSISi protsessi; |
|
21. |
rõhutab, et tuleb edendada innovatsiooni haridussüsteemides, elukestva õppe programmides ja e-õppes (nii õpetajatele kui õpilastele) tuleb kaasa aidata ning soovitab asetada selgesõnalise rõhu haridusele, koolitusele ja kultuurilist mitmekesisust kajastava sisu loomiseks mõeldud vahenditele; |
|
22. |
kutsub liikmesriike üles tegutsema vastavalt UNESCO programmi “2015. aastaks haridus kõigile” eesmärgile ja vastama UNICEFi üleskutsetele suurema eelarve eraldamiseks haridusele tulevaste põlvkondade pakti raames; |
|
23. |
juhib tähelepanu, et globaliseerumisega kaasnevad riskid seoses kultuurilise mitmekesisusega keelte ja identiteedi osas, ja et infoühiskond võib samuti anda võimaluse edendada kultuuridevahelist dialoogi ülemaailmsete võrgustike abil; |
|
24. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
