1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/1

---

Euro vahetuskurss (1)

31. mai 2006

(2006/C 128/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2868
JPY	Jaapani jeen	144,32
DKK	Taani kroon	7,4578
GBP	Inglise nael	0,68590
SEK	Rootsi kroon	9,2757
CHF	Šveitsi frank	1,5600
ISK	Islandi kroon	92,33
NOK	Norra kroon	7,8155
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,5750
CZK	Tšehhi kroon	28,208
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	262,09
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6960
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	3,9367
RON	Rumeenia leu	3,5400
SIT	Sloveenia talaar	239,65
SKK	Slovakkia kroon	37,770
TRY	Türgi liir	2,0039
AUD	Austraalia dollar	1,6953
CAD	Kanada dollar	1,4107
HKD	Hong Kongi dollar	9,9826
NZD	Uus-Meremaa dollar	2,0141
SGD	Singapuri dollar	2,0284
KRW	Korea won	1 216,93
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	8,5459
CNY	Hiina jüaan	10,3186
HRK	Horvaatia kuna	7,2650
IDR	Indoneesia ruupia	11 909,33
MYR	Malaisia ringit	4,672
PHP	Filipiini peeso	68,072
RUB	Vene rubla	34,6750
THB	Tai baht	49,051

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/2

---

Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/396/EMÜ (küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega

(2006/C 128/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

(Direktiivi kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine)

ESO (1)	Viide ühtlustatud standardile ja standardi pealkiri (ja viitedokument)	Viide asendatavale standardile	Kuupäev, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kaotab kehtivuse Märkus 1
CEN	EN 26:1997 Otsesed gaasiküttel tarbevee soojendid, mis on varustatud atmosfääriõhul töötavate põletitega	—
	EN 26:1997/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2001)
	EN 26:1997/AC:1998
CEN	EN 30-1-1:1998 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-1: Ohutus. Üldist	—
	EN 30-1-1:1998/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.1999)
	EN 30-1-1:1998/A2:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2004)
	EN 30-1-1:1998/A3:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2005)
	EN 30-1-1:1998/A2:2003/AC:2004
CEN	EN 30-1-2:1999 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-2: Ohutus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid	—
CEN	EN 30-1-3:2003 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-3: Ohutus. Klaaskeraamilise keeduplaadiga seadmetele	—
	EN 30-1-3:2003/AC:2004
CEN	EN 30-1-4:2002 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-4: Ohutus. Ühe või mitme automaatjuhitava põletiga seadmed	—
CEN	EN 30-2-1:1998 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2-1: Energia säästmine. Üldist	—
	EN 30-2-1:1998/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2004)
	EN 30-2-1:1998/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2005)
	EN 30-2-1:1998/A1:2003/AC:2004
CEN	EN 30-2-2:1999 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 2-2: Energiasäästlikkus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid	—
CEN	EN 88:1991 Gaasiseadmete rõhuregulaatorid sisselaskerõhul kuni 200 mbar	—
	EN 88:1991/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1996)
CEN	EN 89:1999 Gaasiküttega paagiveesoojendid sanitaarkasutusele	—
	EN 89:1999/A1:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2000)
	EN 89:1999/A2:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2001)
CEN	EN 125:1991 Seadised gaasipõletusseadmete leegi kontrollimiseks. Termoelektrilised leegi kontrollseadised	—
	EN 125:1991/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1996)
CEN	EN 126:2004 Gaasitarvitite multiregulaatorid	EN 126:1995	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2004)
CEN	EN 161:2001 Automaatsed sulgeventiilid gaasipõletite ja gaasiseadmete jaoks	EN 161:1991	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2002)
CEN	EN 203-1:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 1: Üldised ohutusnõuded	EN 203-1:1992	31.12.2008
CEN	EN 203-2-1:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-1: Erinõuded. Avatud põletid ja wokipõletid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-3:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-3: Erinõuded. Keetmisnõud	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-4:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-4: Erinõuded. Fritüürid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-6:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-6: Erinõuded. Veekeetmisseadmed karastusjookidele	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-8:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-8: Erinõuded. Prae- ja paellapannid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 203-2-9:2005 Gaaskuumutusega toitlustusettevõtteseadmed. Osa 2-9: Erinõuded. Massiivsed pinnad, soojendusalused ja restid	EN 203-2:1995	31.12.2008
CEN	EN 257:1992 Gaasiseadmete mehaanilised termostaadid	—
	EN 257:1992/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1996)
CEN	EN 297:1994 Gaas-keskküttekatlad. B11 ja B11BS tüüpi katlad, millel on atmosfääriõhul töötavad põletid nominaalsoojussisendiga mitte üle 70 kW	—
	EN 297:1994/A2:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.1996)
	EN 297:1994/A3:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.1997)
	EN 297:1994/A5:1998	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1998)
	EN 297:1994/A6:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2003)
	EN 297:1994/A4:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2005)
CEN	EN 298:2003 Automaatsed gaasipõleti kontrollsüsteemid ventilaatoriga või ilma ventilaatorita gaasipõletitele ja gaasipõletusseadmetele	EN 298:1993	30.9.2006
CEN	EN 303-3:1998 Küttekatlad. Osa 3: Gaas-keskküttekatlad. Katlakerest ja sundtõmbega põletist koosnev komplekt	—
	EN 303-3:1998/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2004)
CEN	EN 377:1993 Määrdeained, mida kasutatakse nendes seadmetes ja vastavates juhtseadistes, kus on kasutusel põlevgaasid, välja arvatud seadmed, mis on konstrueeritud kasutamiseks tööstusprotsessides	—
	EN 377:1993/A1:1996	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.1997)
CEN	EN 416-1:1999 Kõrgele paigaldatavad ühe põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid. Osa 1: Ohutus	—
	EN 416-1:1999/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2001)
	EN 416-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 416-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 419-1:1999 Kõrgele paigaldatavad soojust kiirgavad gaasikütteseadmed, mitte majapidamises kasutamiseks. Osa 1: Ohutus	—
	EN 419-1:1999/A1:2000	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.4.2001)
	EN 419-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 419-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2003)
CEN	EN 437:2003 Katsetamisgaasid. Proovirõhud. Tarvitite kategooriad	EN 437:1993	Kehtivuse lõppkuupäev (30.11.2003)
CEN	EN 449:2002 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Kodumajapidamises kasutatavad heitgaasita ruumisoojendid (kaasa arvatud difuussed katalüütilised põlemissoojendid) /	EN 449:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.2003)
CEN	EN 461:1999 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Majapidamises mittekasutatavad lõõrita kütteseadmed, mis ei ületa 10 kW, ruumide kütmiseks	—
	EN 461:1999/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2004)
CEN	EN 483:1999 Gaas-keskküttekatlad. C tüüpi katlad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 70 kW	—
	EN 483:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
CEN	EN 484:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Eraldipaiknevad gaasipliidid, kaasa arvatud välisgrilliga	—
CEN	EN 497:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Polüfunktsionaalsed keedupõletid õues kasutamiseks	—
CEN	EN 498:1997 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Välisgrillid	—
CEN	EN 509:1999 Dekoratiivsed kütuseefektiga gaasiseadmed	—
	EN 509:1999/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.2003)
	EN 509:1999/A2:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 521:2006 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Veeldatud bensiiniaurude rõhul töötavad portatiivsed seadmed	EN 521:1998	31.8.2006
CEN	EN 525:1997 Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW	—
CEN	EN 549:1994 Kummimaterjalid gaasiseadmete tihenditele ja membraanidele	EN 279:1991 EN 291:1992	Kehtivuse lõppkuupäev (31.12.1995)
CEN	EN 613:2000 Iseseisvad gaasiküttega konvektsioonkütte seadmed	—
	EN 613:2000/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2003)
CEN	EN 621:1998 Väljaspool kodumajapidamist kasutatavad gaasiküttel sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 300 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita	—
	EN 621:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 624:2000 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Vedelate naftagaaside ruumisoojendamise seadmed hermeetilises ruumis paigaldamiseks sõidukitesse ja laevadesse	—
CEN	EN 625:1995 Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded sooja tarbevett tootvatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW	—
CEN	EN 656:1999 Gaas-keskküttekatlad. B tüüpi katlad, üle 70 kW nimisoojuskoormusega, kuid ei ületa 300 kW	—
CEN	EN 676:2003 Automaatsed sundtõmbega põletid gaaskütustele	EN 676:1996	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2004)
CEN	EN 677:1998 Gaas-keskküttekatlad. Erinõuded kondenseerivatele kateldele, mille nimisoojussisend ei ületa 70 kW	—
CEN	EN 732:1998 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Absorptsioonkülmutid	—
CEN	EN 751-1:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 1: Anaeroobsed ühenduskompaundid	—
CEN	EN 751-2:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 2: Mittekõvenevad ühenduskompaundid	—
CEN	EN 751-3:1996 Tihendusmaterjalid metallist keermesühendustele kontaktis 1., 2. ja 3. põlvkonna gaasidega ja kuuma veega. Osa 3: Kuumutamata PTFE teibid	—
	EN 751-3:1996/AC:1997
CEN	EN 777-1:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 1: Süsteem D, ohutus	—
	EN 777-1:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-1:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-1:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-2:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 2: Süsteem E, ohutus	—
	EN 777-2:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-2:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-2:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-3:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 3: Süsteem F, ohutus	—
	EN 777-3:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-3:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-3:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 777-4:1999 Kõrgele paigaldatavad mitme põletiga, soojust kiirgava toruga gaasküttega soojussüsteemid mittekoduseks kasutamiseks. Osa 4: Süsteem H, ohutus	—
	EN 777-4:1999/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.8.2001)
	EN 777-4:1999/A2:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.1.2002)
	EN 777-4:1999/A3:2002	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2002)
CEN	EN 778:1998 Kodumajapidamises kasutatavad sundkonvektsiooniga gaasiküttel õhusoojendid ruumide soojendamiseks, soojuse netosisendväärtusega alla 70 kW, ilma põlemisõhku ja/või põlemisjääke teisaldava ventilaatorita	—
	EN 778:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1020:1997 Gaasiküttel töötavad sundkonvektsiooniga õhusoojendid, mis pole ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises. Nende soojuse netosisendväärtus on alla 300 kW ja need õhusoojendid on varustatud põlemisõhku ja/või põlemisjääkgaase teisaldava ventilaatoriga	—
	EN 1020:1997/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1106:2001 Gaasikütteseadmete käsijuhitavad kraanid	—
CEN	EN 1196:1998 Kodumajapidamises ja väljaspool seda kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid. Lisanõuded kondenseerivatele õhusoojenditele	—
CEN	EN 1266:2002 Autonoomsed gaasiküttel töötavad soojendid, mis sisaldavad ventilaatorit, mis aitab kaasa põlemiseks vajaliku õhu ja/või heitgaaside transportimisele	—
	EN 1266:2002/A1:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 1319:1998 Kodumajapidamises kasutatavad gaasiküttel õhusoojendid sisendvõimsusega mitte üle 70 kW	—
	EN 1319:1998/A2:1999	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (29.2.2000)
	EN 1319:1998/A1:2001	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2002)
CEN	EN 1458-1:1999 Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 1458-2:1999 Otsetoimega gaasküttega B22D ja B23D tüüpi olmetrummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 6 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 1596:1998 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Teisaldatavad ja kaasaskantavad sundkonvektsiooniga otsepõlemis-õhusoojendid, mida kasutatakse väljaspool kodumajapidamist	—
	EN 1596:1998/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.9.2004)
CEN	EN 1643:2000 Gaasipõletite ja gaasiseadmete automaatsulgeklappide klapiproovimissüsteemid	—
CEN	EN 1854:1997 Gaasipõletite ja gaasiseadmete rõhu sensorseadised	—
	EN 1854:1997/A1:1998	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.5.1999)
CEN	EN 12067-1:1998 Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõleti seadmetes. Osa 1: Pneumaatilised tüübid	—
	EN 12067-1:1998/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.10.2003)
CEN	EN 12067-2:2004 Gaasi/õhu suhte kontrollimine gaasipõletites ja gaasipõletusseadmetes. Osa 2: Elektroonilised tüübid	—
CEN	EN 12078:1998 Gaasipõletite ja gaasiseadmete nullrõhu regulaatorid	—
CEN	EN 12244-1:1998 Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12244-2:1998 Otsese gaasküttega pesumasinad, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia säästmine	—
CEN	EN 12309-1:1999 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12309-2:2000 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 12669:2000 Gaasiküttega otsetoime kuumaõhupuhurid kasutamiseks kasvuhoonete ja kõrvalruumide kütmiseks	—
CEN	EN 12752-1:1999 Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 1: Ohutus	—
CEN	EN 12752-2:1999 Gaasipõletiga B tüüpi trummelkuivatid, mille nimisoojuskoormus ei ületa 20 kW. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine	—
CEN	EN 12864:2001 Madala survega mittereguleeritavad regulaatorid, mille väljundsurve on maksimaalselt väiksem või võrdne 200 mbar-iga, mille võimsus on väiksem või võrdne 4 kg/h ning seonduvad ohutusseadmed butaani, propaani või nende segude suhtes	—
	EN 12864:2001/A1:2003	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (31.3.2004)
	EN 12864:2001/A2:2005	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (28.2.2006)
CEN	EN 13278:2003 Avatud esiosaga autonoomsed gaasküttekehad ruumide kütmiseks	—
CEN	EN 13611:2000 Gaasipõletite ja gaasikütteseadmete ohutus- ja juhtseadmed. Üldnõuded	—
	EN 13611:2000/A1:2004	Märkus 3	Kehtivuse lõppkuupäev (30.6.2005)
CEN	EN 13785:2005 Regulaatorid, mille võimsus on kuni 100kg/h (kaasa arvatud) ja maksimaalne nominaalne väljundrõhk kuni 4 bar (kaasa arvatud), v.a. standardis EN 12864 kajastatud, ja nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele	—
CEN	EN 13786:2004 Automaatsed ümberlülitusventiilid, mille maksimaalne väljundrõhk on kuni 4 bar (kaasa arvatud) ja võimsus kuni 100kg/h (kaasa arvatud) ning nendega seotud ohutusseadmed butaanile, propaanile ja nende segudele	—
CEN	EN 14543:2005 Vedelgaasiseadmete tehniline kirjeldus. Rõdude küttekehad. Lõõrita soojust kiirgavad küttekehad kasutamiseks välistingimustes või piisava ventilatsiooniga ruumides	—

Märkus 1

Tavaliselt on kuupäevaks, mil asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus kehtivuse kaotab, Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tühistamiskuupäev, kuid kõnealuste standardite kasutajate tähelepanu juhitakse asjaolule, et teatavatel erandjuhtudel võib olla ka teisiti.

Märkus 3

Muudatuste puhul on viitestandard EN CCCCC:AAAA, vajaduse korral selle varasemad muudatused ja osutatud uus muudatus. Asendatav standard (veerg 3) koosneb seega standardist EN CCCCC:AAAA ja vajaduse korral selle varasematest muudatustest, kuid ei hõlma osutatud uut muudatust. Osutatud kuupäeval kaotab kehtivuse asendatava standardi järgimisest tulenev vastavuseeldus direktiivi oluliste nõuetega.

MÄRKUS:

—	Standardite kättesaamisega seotud teavet võib saada Euroopa standardiorganisatsioonidest või riikide standardiorganisatsioonidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (2) (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) (3) lisas.

—	Viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tähenda, et standardid on olemas kõikides ühenduse keeltes.

—	Loetelu asendab kõik varasemad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud loetelud. Komisjon tagab selle loetelu ajakohastamise.

Põhjalikumat teavet ühtlustatud standardite kohta võib leida Internetilehelt

http://europa.eu.int/comm/enterprise/newapproach/standardization/harmstds/

---

(1)  Euroopa standardiorganisatsioonid:

—	CEN: rue de Stassart 36, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 550 08 11; faks (32-2) 550 08 19 (http://www.cenorm.be)

—	CENELEC: rue de Stassart 35, B-1050 Brussels, tel.(32-2) 519 68 71; faks (32-2) 519 69 19 (http://www.cenelec.org)

—	ETSI: 650, route des Lucioles, F-06921 Sophia Antipolis, tel.(33) 492 94 42 00; faks (33) 493 65 47 16 (http://www.etsi.org)

(2)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(3)  EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/11

---

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 128/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

EXAIRETIKO PARTHENO ELAIOLADO “TROIZINIA”

(EÜ) nr: EL/0206/24.9.2001

KPN (X) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist (1).

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Nimi:	Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης & Τροφίμων (Maaelu arengu ja toiduainete ministeerium)
	Δ/νση Βιολογικής Γεωργίας (Mahepõllumajanduse osakond)
	KMP, KGT ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnustega (GTS) toodete osakond
Aadress:	Akharnon 29, ΕL-101 76 Athens
Tel.:	(30) 210 823 20 25
Faks:	(30) 210 882 12 41
E-post:	yg3popge@otenet.gr.

2.   Taotlejate rühm

Nimi:	Ομάδα Παραγωγών Ελαιολάδου Τροιζηνίας (Trizinia oliiviõlitootjate rühm) Mittetulundusühendus
Aadress:	Galatas Trizinias EL-180 20 Greece
Tel.:	(30) 22980 26 140
Faks:	(30) 22980 22 602
E-post:	rastoni@hol.gr.
Liikmed:	Tootjad/töötlejad (X) Muud ( )

3.   Toote liik

Rühm 1.5. Õlid ja rasvad — ekstra külmpressitud oliiviõli

4.   Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimi: Exairetiko partheno elaiolado “Troizinia”

4.2.   Kirjeldus: Ekstra külmpressitud oliiviõli valmistatakse kas üksnes sordist “Manaki” või koos sordiga “Koroneiki” (viimast ei tohi olla üle 50 %).

Organoleptilised omadused

värvus: kollane kuni kollakasroheline, sõltuvalt korjatud vilja küpsusastmest.

maitse: meeldivalt magus või mõrkjas (mõne kuu pärast mõru maitse väheneb) ja

lõhn: domineerib värskelt korjatud vilja lõhn.

4.3.   Geograafiline piirkond: Ala jääb Trizinia piirkonna piiridesse, kus asub oliivide kasvuala ja toimub õli tootmine, ning hõlmab järgmisi omavalitsusi:

4.4.   Päritolutõend: Valmistamine, töötlemine, pakkimine ja villimine toimub määratletud piirkonnas. Oliivikasvatajad registreerivad oma oliivisalud ning registrit ajakohastatakse pidevalt. Töötlemis- ja villimisseadmete andmed kantakse eraldi registrisse. Registreid peab ja ajakohastab maaelu arendamise direktoraat ning igal aastal tehakse teatavaks töödeldud oliivide hulk ja neist valmistatud õli kogus. Sel viisil on kõik osalevad sidusrühmad registreeritud asjaomastes registrites ning nende üle on kehtestatud tõhus kontroll, et tagada nõuete täitmine ja toote jälgitavus.

4.5.   Tootmismeetod:

a)   Viljelustehnika

Mullaharimine toimub mehaaniliselt, kuid herbitsiide ei kasutata.

25 % puudest kastetakse, kasutades kas voolikut, vihmutusseadet või sprinklersüsteemi.

Puid lõigatakse asjakohaselt, neid kastetakse ja väetatakse, et tagada ühtlane saagikus igal aastal.

Väetamisel ja taimekaitsel kasutatakse keskkonnaohutuid meetodeid (orgaanilised väetised, rippuvad oliivikärbse püünised, peibutussööda pihustamine jm).

b)   Saagikoristus

Viljad korjatakse, kui nende värv muutub rohelisest tumelillaks. Korje kestab alates novembrist (viljad ei ole veel päris valmis) kuni veebruarini, kusjuures enamik viljadest korjatakse detsembris ja jaanuaris. Viljadel ei lasta puudel üle valmida, sest vastasel juhul väheneb nende kaal ja suurus, lõhn muutub kehvemaks ja õli happesus on kõrgem.

Tavaliselt korjatakse viljad rehadega või käsitsi; toote kvaliteedi ja oliivipuude tervise seisukohalt on viimane koristusviis kasulikum.

c)   Kogumine/säilitamine

Korjatud viljad pakitakse kohe taimekiust (džuut) valmistatud õhku läbi laskvatesse kottidesse ning viiakse samal päeval õliveskisse. Juhul kui kotte on vaja hoida 24 tundi, asetatakse need katusega kaetud alal alustele, kus õhk pääseb juurde, kuid kotid on kaitstud vihma ja päikese eest.

d)   Ekstraheerimine

Kasutatakse järgmist menetlust: vastuvõtmine, etteandmine, lehtede eemaldamine, pesemine, purustamine, peenestamine, segamine, õli eraldamine oliivimassist, lõplik separeerimine.

Täidetakse kõiki asjakohaseid nõudeid, mis puudutavad puhtust, segamiskiirust (17-19 p/min), segamisaega (20-30 min) ja eelkõige temperatuuri, mis ei tohi mingil juhul olla kõrgem kui 28-20 °C.

e)   Pakendamine

Enne turule ja lõpptarbijale saatmist, säilitatakse õli roostevabast terasest paakides ning seejärel pakendatakse viieliitristesse purkidesse ja tumedatesse 0,1–1-liitrilistesse pudelitesse.

Kvaliteedi kaitseks ja kontrolli tagamiseks pakendatakse lõpptoode geograafilises piirkonnas, arvestades sealjuures majanduslikke tegureid ja kasu, mis saadakse piirkonnas pakendamisest.

Tootenime kaitseks ning kvaliteedi ja ehtsuse tagamiseks peetakse vajalikuks ja õigeks, et kogu tegevus toimub geograafilises piirkonnas.

4.6.   Seosed: Õli erakordne kvaliteet on valdavalt tingitud Trizinia piirkonna mullast ja kliimast, viljelustehnikatest, korjemeetoditest ja -ajast, töötlemisest ja pakendamisest, kasutades tehniliselt ja teaduslikult usaldatavaid tavapäraseid või tänapäevaseid meetodeid.

Küllusliku värvuse ja meeldiva maitsega õli valmistamist soodustavad järgmised tegurid: mägine ja künklik maastik (valgusküllane ja õhurikas puude kasvuala, mis mõjutab otseselt õli kvaliteeti), mõõdukad sademed (u 550 mm), leebe kevad, suhteliselt kuiv ja soe suvi (mille jooksul sajab maha 15 % aasta sademetehulgast), palju päikesevalgust ja mõõdukalt tugev põhjatuul. Neutraalse või kergelt aluselise pH-ga ja suure fosfori-, kaaliumi- ja boorisisaldusega lubjarikas muld on oluline tingimus, et saada loomulikku poolläbipaistvat õli, milles on palju aromaatseid aineid.

4.7.   Kontrolliasutused:

A)

Nimi:	Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση Αθηνών — Πειραιώς (Ateena prefektuur — Pireus)
	Νομαρχιακό Διαμέρισμα Πειραιώς (Pireusi prefektuuri piikond)
	Pireuse põllumajanduse direktoraat)
Aadress:	Δimosthenous 1, EL-185 31 Pireas
Tel.:	(30) 210 412 47 72
Faks:	(30) 210 412 61 43
E-post:	u15614@minagric.gr

B)

Nimi:	Põllumajandustoodete akrediteerimisasutus
Aadress:	Androu 1 & Patision, EL-112 57 Athens
Tel.:	(30) 210 823 12 53
Faks:	(30) 210 823 14 38
E-post:	agrocert@otenet.gr

4.8.   Märgistus: Toote pakendil peab olema tähis ΕΞΑΙΡΕΤΙΚΟ ΠΑΡΘΕΝΟ ΕΛΑΙΟΛΑΔΟ “ΤΡΟΙΖΗΝΙΑ” Π.Ο.Π ning presidendi määruse 61/93 artikli 4 lõikes 8 ja valitsuse ühisotsuses 2823003/12.01.2004 määratud tähised.

4.9.   Siseriiklikud nõuded: Kohaldatakse seadust (EMÜ) 2040/92, presidendi määrust 61/93 ja valitsuse ühisotsust 2823003/12.1.2004.

---

(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/15

---

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 128/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse(EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“AZEITE DO ALENTEJO INTERIOR”

EÜ nr: PT/0234/16.5.2002

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist. (1)

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Nimetus:	Instituto de Desenvolvimento Rural e Hidráulica
Aadress:	Av. Afonso Costa, n.o 3 — P-1949-002 Lisboa
Tel.:	(351) 218 44 22 00
Faks:	(351) 218 44 22 02
E-post:	idrha@idrha.min-agricultura.pt

2.   Rühm

Nimetus:	UCAAI — União das Cooperativas Agrícolas do Alentejo Interior
Aadress:	Rua 5 de Outubro, 7 — P-7595 Torrão
Tel.:	(351) 265 66 92 52
Faks:	(351) 265 66 92 52
E-post:	azeites_alentejo_interior@iol.pt
Koosseis:	tootja/töötleja ( X ) muu ( )

3.   Toote liik

Klass 1.5: rasvained (või, margariin, õlid …) — külmpressitud ja ekstra külmpressitud oliiviõli

4.   Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Toote nimetus: “AZEITE DO ALENTEJO INTERIOR”

4.2.   Toote kirjeldus: Järgmistest oliivipuu (Olea europea, Hoffg) sortidest “Galega Vulgar” (vähemalt 60 %), “Cordovil de Serpa” ja/või “Cobrançosa” (kuni 40 %) mehaanilisel teel saadud külmpressitud ja ekstra külmpressitud oliivõli. Teisi sorte lubatakse kuni 5 % ulatuses, välja arvatud sordid “Picual” ja “Maçanilha”, mis on täiesti keelatud. Kuldkollase värvusega või roheka varjundiga, maheda- ja küpse ja/või küpsemata oliivi või teiste puuviljade, eriti õuna- või viigimarjalõhnaline. Magusa maitsega. Eksperthinnangu punktisumma: vähemalt 6,5. Keemilised omadused: neeldumine: K232 — maks 2,40; K270 — maks 0,20 ja delta K — maks 0,00. Vahad: maks 200 mg/kg. Steroolid ( %): Kolesterool: maks 0,3 %. Bassikasterool: maks 0,1 %. Kampesterool: maks 3,5. Stigmasterool: kampesteroolist väiksem määr. Beetasitosterool: vähemalt 93,0. Delta-7-stigmasterool: maks 0,5. Steroolid kokku: vähemalt 1 600 mg/kg. Erütrodiool ja uvaool ( %): maks 4,5. Rasvhapped kokku ( %): C14:0 — maks 0,03; C16:0 — 14,0 kuni 20,0; C16:1 — 2,0 kuni 3,0; C18:0 — 1,5 kuni 2,5; C18:1 — min. 70,0; C18:2 — 4,0 kuni 7,0; C18:3 — maks 1,0. Transrasvhapped ( %): transoleiin: maks 0,03; transoleiin + translinoleen: maks 0,03.

4.3.   Geograafiline piirkond: Tootmise, töötlemise ja pakendamise geograafiline piirkond asub Alentejo keskmes, mida tavaliselt nimetatakse Alentejo Interioriks, ning seda ümbritsevad Portel, Vidigueira, Cuba, Alvito, Viana do Alentejo, Ferreira do Alentejo ja BejaAlentejo Interiori concelhod, millele lisanduvad järgmised freguesiad: Aljustrel, S. João de Negrilhos et Ervidel (concelho de Aljustrel), Entradas (concelho de Castro Verde), Alcaria Ruiva (concelho de Mértola) ja Torrão (concelho d'Alcácer do Sal).

4.4.   Päritolutõend: Toote omadustele lisaks kasutatakse ka jälgitavussüsteemi. Põllumajandus-, töötlemis- ja pakendamisettevõtetel peab olema litsents ning nad peavad pärast kontrolliasutuse arvamust olema tootjarühma poolt heaks kiidetud. Nad peavad asuma eespool kirjeldatud geograafilises piirkonnas. Tootmisprotsessi kontrollitakse alates toorainet tootvast põllumajandusettevõttest kuni toodet müüva asutuseni, et tagada kõikide põllumajandustootmise, veo, töötlemise ja pakendamise eeskirjade täitmine.

Kaitstud päritolunimetuse kasutamine pakenditel on lubatud üksnes eespool kirjeldatud külmpressitud ja ekstra külmpressitud oliivõlide puhul, mille tootmisprotsessi on kontrollitud.

Sertifitseerimismärgile märgitud järjekorranumbri järgi on võimalik tõestada toote päritolu kuni põllumajandusettevõtteni. Niiviisi on võimalik päritolu tõestada igal tootmisetapil.

4.5.   Valmistamismeetod: Oliive saadakse registreeritud oliivikasvandustest eespool nimetatud sortidest osutatud kogustes. Neid koristatakse täiesti küpsena ning muudest oliividest eraldi. Need sorteeritakse, pestakse ja sõtkutakse ning pressitakse või tsentrifuugitakse töötlemisettevõtetes. Dekanteerimisel saadud õli ladustatakse asjakohastes hoidlates kuni pakendamiseni. Õli tootmisel peetakse kinni heade tootmistavade eeskirjadest, eriti fütosanitaartoodete kasutamisel võitluses taimekahjurite vastu, korjeviisi, kasvukohast kuni õlipressini vedamise viisi ja kiiruse, oliivide pressimisettevõtetes ladustamise ning korjamise ja oliivide massi purustamise ja sõtkumise vahele jääva ajavahemiku puhul. Teine pressimine ning ensüümide või talgi kasutamine ei ole lubatud. Külmpressitud ja ekstra külmpressitud oliivõli pakendatakse sobivatesse märgistatud anumatesse. Kõik kirjeldatud tegevused toimuvad geograafilises piirkonnas. Kuna õli on segunev aine, on selle hilisem eraldamine võimatu. Selline on toote kontrollimiseks ning jälgitavusahela katkemise vältimiseks ettenähtud kord, millega tagatakse tarbijale päritolu ja autentsus.

4.6.   Seos piirkonnaga: Õli tootmine on tihedalt seotud Alentejo Interioriga. Oliivipuudel on kõnealuses piirkonnas olemas kõik puu arenguks ja külmpressitud ja ekstra külmpressitud oliivõli tootmiseks vajalikud kliima- ning mullastikutingimused. Aastate jooksul on välja valitud sobilikud sordid, jättes välja need sordid, millel on kõnealust heasid tavasid järgivat piirkonda iseloomustavatele puuviljalõhnalistele õlidele ebatüüpilised lõhnad või maitse. Lisaks toote ja selle piirkonna vahelistele ajaloolistele ning sotsiaalkultuurilistele sidemetele, millest annavad tunnistust lugematud mälestusmärgid (mis on mõnikord pärit Rooma ajastust), rahvalaulud, eriseadmed, piirkondlik toponüümia, gastronoomia, teatavad paronüümid, bibliograafilised viited ning uurimused, iseloomustavad “Azeite do Alentejo Interiori” hästi tuntud teistest oliiviõlidest eristuvad keemilised ja organoleptilised omadused. Kuigi kasutatavad sordid ei ole kõnealusele piirkonnale ainuomased, on oliivistanduste sordiline koostis ja nende ökosüsteem otsustavaks teguriks eespool kirjeldatud omadustega oliiviõli tootmisel.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimetus:	Certialentejo — Certificação de Produtos Agrícolas, LDA
Aadress:	Av. General Humberto Delgado, 34 — 1.a Esq — P-7000–900 Évora
Tel.:	(351) 266 76 95 64/5
Faks:	(351) 266 76 95 66
E-post:	geral@certialentejo.pt

4.8.   Märgistus: Kui toode on ühenduse tasandil registreeritud, peab etiketil olema märge “Azeite do Alentejo Interior — Denominação de Origem Protegida”, vastav ühenduse logo ning sertifikaadi märgis, millel on toote nimetus, kontrolliasutus ja toote seerianumber (toote jälgitavuse numbriline või tähtnumbriline kood).

4.9.   Riiklikud nõuded: —

---

(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/18

---

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2006/C 128/05)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse(EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Registreerimistaotlus vastavalt artiklile 5 ja artikli 17 lõikele 2

“PAIO DE BEJA”

EÜ nr: PT/0230/8.4.2002

KPN ( ) KGT (X)

Käesolev kokkuvõte on koostatud üksnes teavitamiseks. Üksikasjaliku teabe saamiseks palutakse huvitatud isikutel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mille võib saada 1. jaos viidatud riigi ametiasutustest või Euroopa Komisjonist. (1)

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Nimetus:	Instituto de Desenvolvimento Rural e Hidráulica
Aadress:	Av. Afonso Costa, n.ο 3, P-1949-002 Lisboa
Tel.:	(351) 218 44 22 00
Faks:	(351) 218 44 22 02
E-post:	idrha@idrha.min-agricultura.pt

2.   Rühm

Nimetus:	Cooperativa Agrícola de Beja, CRL
Aadress:	Rua Mira Fernandes, n.o 2
	Apartado 14
	P-7801-901 Beja
Tel.:	(351) 284 32 20 51
Faks:	(351) 284 32 28 97
E-post:	coopagri.beja@mail.telepac.pt
Koosseis:	tootja/töötleja ( X ) muu ( )

3.   Toote liik

Klass 1.2 — Lihatooted

4.   Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Toote nimetus: “Paio de Beja”

4.2.   Toote kirjeldus: Kergelt tammesuitsune vorst, valmistatud lihast ja tahkest rasvast, mis on saadud alentejana tõugu sigade rümpade lihast. Lihatükkidele ja rasvale lisatakse sool, purustatud kuivatatud küüslauk, köömned, paprika ja pipar. Ümbrisena kasutatakse soolatud seasoolikaid. See on suur silindrikujuline 12–20 cm pikkune ja 6–15 cm läbimõõduga vorst. Vorstil on läikiv ja kergelt krobeline välimus, punakasvalge värvus ning tihedavõitu või tihe konsistents. Vorsti tihendatakse keeramise teel ja seotakse puuvillnööriga mõlemast otsast kinni. Vorsti lõikamisel varieerub valkjalt marmorjasel lõikepinnal liha värvus punakast roosani ja täidis on täiesti ühtlane. Rasv on pärljas, läikiv, aromaatne ja meeldiva maitsega. Vorstil on meeldiv, pehme, kergelt soolane ja kohati kergelt vürtsikas maitse. Vorstil on meeldiv kergelt suitsune lõhn.

4.3.   Geograafiline piirkond: “Paio de Beja” valmistamiseks kasutatud toorme geograafiline tootmispiirkond piirneb järgmiste haldusüksustega: Abrantes, Alandroal, Alcácer do Sal (v.a freguesia Santa Maria do Castelo), Alcoutim, Aljezur (freguesia'd Odeceixe, Bordeira, Rogil ja Aljezur ), Aljustrel, Almodôvar, Alter do Chão, Alvito, Arraiolos, Arronches, Avis, Barrancos, Beja, Borba, Campo Maior, Castelo Branco, Castelo de Vide, Castro Marim (freguesia'd Odeleite ja Azinhal), Castro Verde, Chamusca, Coruche, Crato, Cuba, Elvas (v.a freguesia'd Caia ja S. Pedro), Estremoz, Évora, Ferreira do Alentejo, Fronteira, Gavião, Grândola (v.a freguesia Melides), Idanha-a-Nova, Lagos (freguesia Bensafrim), Loulé (freguesia'd Ameixial, Salir, Alte, Benafim ja Querença), Marvão, Mértola, Monchique (freguesia'd Monchique, Marmelete ja Alferce), Monforte, Montemor-o-Novo, Mora, Moura, Mourão, Nisa, Odemira (v.a freguesia'd Vila Nova de Mil Fontes ja S. Teotónio), Ourique, Penamacor, Ponte de Sôr, Portalegre, Portel, Redondo, Reguengos de Monsaraz, Sabugal, Santiago do Cacém (v.a freguesia'd Santo André freguesia), Sardoal, São Brás de Alportel, Serpa, Sines, Silves (S. Marcos, S. Bartolomeu de Messines ja Silves), Sousel, Tavira, (freguesia Cachopo), Vendas Novas, Viana do Alentejo, Vidigueira, Vila Velha de Ródão ja Vila Viçosa, kus asuvad metsased mägikarjamaad (montado'd). Arvestades eripäraseid ilmastikutingimusi, kohalikke valmistamismeetodeid ja toote organoleptilisi omadusi, piiratakse geograafilist piirkonda, kus vorsti töödeldakse, laagerdatakse, lõigatakse ja pakitakse, Beja haldusüksusega.

4.4.   Päritolutõend: Vorsti “Paio de Beja” võib valmistada üksnes nõuetekohaselt litsentseeritud töötlemisettevõtetes, mis asuvad geograafilises töötlemispiirkonnas ja on rühma poolt heakskiidetud. Toore saadakse alentejano tõugu sigadest, keda kasvatatakse põllumajandusettevõtetes, millel on tammesaludes asuvad karjaaiad ja mille tootmisviis vastab ekstensiivsele või poolekstensiivsele põllundusele, mille puhul loomi kasvatatakse tavaliselt väljas. Loomad on tõuraamatus registreeritud alentejano tõugu sigadena. Nii sigade tapmist kui ka liha töötlemist teostatakse heakskiidetud ettevõtetes, mis asuvad selles geograafilises piirkonnas, kus vorsti valmistatakse. “Paio de Beja” vorsti tootvad põllumajandusettevõtted, tapamajad, lihalõikusettevõtted ja tootmisettevõtted on rühmaks ühinenud ja neid kontrollib sõltumatu asutus. Süsteem võimaldab toote täielikku jälgimist ja tänu numbrilisele sertifitseerimismärgile päritolu kindlakstegemise alates põllumajandusettevõttest kuni iga müügiühikuni.

4.5.   Valmistamismeetod: Vorsti saadakse alentejano tõugu sigade selja-, aba- ja reietüki lihast ja rasvast, mis on mehaaniliselt või käsitsi peeneks hakitud. Toode peab sisaldama tailiha 70–90 % ja rasva 10–30 %. Pärast peenekshakkimist segatakse liha hulka rasv ja sellele piirkonnale iseloomulikud maitseained, mis on eelnevalt vees lahustatud. Lihamass jäetakse 1–2 päevaks külmkambrisse, mille temperatuur on kuni 10 °C ja suhteline õhuniiskus 80–90 %. Seejärel pressitakse lihasegu soolvees hoitud seasooltesse, mis täidetakse tihedalt ja seotakse otstest kinni. Pärast täitmist toimuv vorstide suitsutamisprotsess kestab kolm kuni kaksteist päeva (5–10 päeva suvel ja 8–12 päeva talvel). Vorsti müüakse ühes tükis, tükeldatult või viilutatult ning toode on alati päritolukoha esmapakendis. Turustamisel kasutatakse pakendamiseks kohast materjali, mis on ohutu ja tootega kokkupuutel inertne. Toode on pakendatud tavalises või kontrollitud keskkonnas või vaakumpakendis. Selleks, et tagada toote jälgitavus ja kontroll ning vältida toote maitse ja mikrobioloogiliste omaduste muutumist, peab lõikamine ja pakkimine toimuma samas geograafilises piirkonnas, kus vorsti valmistatakse.

4.6.   Seos piirkonnaga: Märke sealiha kasutamisest toiduks Baixo Alentejo piirkonnas on leitud pronksiaja säilmetest, peamiselt dolmenite ja muude megaliitsete mälestusmärkide lähedusest. Sealiha tarbimise kohta nimetatud piirkonnas on andmeid ka keldi perioodist 4. sajandist eKr. Tänu nendele rahvastele muutusid Baixo Alentejo piirkonna söömisharjumused palju mitmekesisemaks. Kui piirkond sattus hiljem roomlaste võimu all, kasvas vastavalt Rooma traditsioonidele sealiha tarbimine veelgi. Kolonisaatorid avastasid uusi toiduvalmistamise viise: sigu toideti tammetõrudega ja toiduvalmistamisel kasutati kohalikke aromaatseid taimi. Esimesel aastatuhandel vallutasid piirkonna moslemid. Koraan ei mõjutanud siiski kohalikke kombeid. Peamiseks pärandiks sellest ajast on maitseainete kasutamine toiduvalmistamisel. Läbi sajandite on hulganisti viiteid selle kohta, et sigu toideti tammetõrudega. Sealiha oli enim tarbitav lihaliik piirkonnas ning seda söödi kas värskelt või säilitati. Loomi peeti ekstensiivsel tootmisviisil ning vahel ka kogukonna adúas'iks kutsutud sigalates, milliseid leidub Alentejo piirkonnas ka tänapäeval. Seega on sealiha läbi aegade olnud märkimisväärsel kohal Alentejo piirkonna köögikunstis. Vorstivalmistamiskunst, mille oluliseks tooteks on ka “Paio de Beja”, arenes tänu vajadusele säilitada sealiha aastaringselt. Kokkuvõtteks võib öelda, et “Paio de Beja” seos piirkonnaga põhineb kolmel põhielemendil: kasutatud liha pärineb piirkonnas kasvatatavast loomatõust; loomad kasvatatakse üles piirkonnas asuvates tammikutes; lihale eriomane maitse ja lõhn, organoleptilised omadused ja tähelepanuväärne välimus eristavad seda muudest Alentejo piirkonnas valmistatud lihatoodetest.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimetus:	Certialentejo — Certificação de Produtos Agrícolas, LDA
Aadress:	Av. General Humberto Delgado, N.o 34 1.a Esq
	P-7000-900 Évora
Tel.:	(351) 266 76 95 64
Faks:	(351) 266 76 95 66
E-post:	certialentejo@net.sapo.pt

Kontrolliasutus Certialentejo vastab standardi 45011:2001 nõuetele.

4.8.   Märgistus: Märgistusel peab kasutama sõnastust “PAIO de BEJA — Indicação Geográfica Protegida” ja ühenduse logo ning sertifitseerimismärki, kus peab olema näidatud toote nimi, kontrolliasutus ja järjekorranumber (toote jälgitavust tagav numbriline või tähtnumbriline kood).

4.9.   Riiklikud nõuded: —

---

(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika osakond, B-1049 Brüssel.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/21

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4246 — Merill Lynch/Farallon/Barceló/Playa)

Juhtumi puhul võidakse rakendada lihtsustatud korda

(2006/C 128/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

22. mail 2006. aastal sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega kontserni Barceló kuuluvasse kontserni Farallon Group and Barceló Corporación Empresarial, S.A. (edaspidi “Barceló”, Hispaania) kuuluva ettevõtja Merill Lynch & Co., Inc., Cabana Investors B.V. (edaspidi “Farallon”, Ameerika Ühendriigid) kontrolli alla olev ettevõtja Merill Lynch L.P. Holdings, Inc (edaspidi “MLLPHI”, Ameerika Ühendriigid) omandab aktsiate ostu teel ühiskontrolli ettevõtja Playa Hotels & Resorts, S.L. (edaspidi “Playa”, Hispaania) üle nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — MLLPHI: investeerimispank ja nõuandefirma ettevõtjatele, valitsusasutustele, institutsioonidele ja üksikisikutele üleilmselt. Investeeringute haldamine; — Farallon: investeerimisfondide ja -kontode haldamine; — Barceló: peamiselt suurlinnades ja puhkekeskustes asuvate hotellide haldamine; — Playa: täisteenindusega puhkekeskuste omandamine, väljaarendamine ja ümberkorraldamine Mehhikos, Kesk-Ameerikas, Dominikaani Vabariigis ja teistes Kariibi mere riikides.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel (faksi nr (32–2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4246 — Merill Lynch/Farallon/Barceló/Playa): Commission of the European Communities Competition DG Merger Registry J-70 B-1049 Brussels.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk. 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/22

---

Järelteade Eurostati 2005. aasta toetuste kohta

(2006/C 128/07)

Vastavalt finantsmääruse artikli 110 lõikele 2 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklile 169 teavitatakse üldsust 2005. aastal Eurostatilt toetust saanud meetmetest

Kõnealuste meetmete loetelu on elektrooniliselt kättesaadav EUROPA serveril (http://europa.eu.int). Nimetatud loetelule pääseb ligi järgmiselt: Institutsioonid — Euroopa Komisjon — Grants (Toetused) — Statistics (Statistika) — Eurostat Grants (Eurostati toetused); sellelt lehelt valida “List of grants awarded in 2005” (2005. aastal antud toetused).

Selles loetelus on toimiku number, asjaomane üksus, abisaaja nimetus ja riik, meetme nimetus, eraldatud summa ja meetme kaasfinantseerimise määr.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/23

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M.4179 — Huntsman/Ciba Specialty Chemicals)

(2006/C 128/08)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

23. mail 2006. aastal sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtja Huntsman International LLC (edaspidi “Huntsman”, Ameerika Ühendriigid) ja ettevõtja Huntsman Germany GmbH (edaspidi “Huntsman Germany”, Saksamaa) omandavad aktsiate ja varade ostu teel nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses kontrolli kogu ettevõtja Textile Effects Business of Ciba Specialty Chemicals Holding Inc (edaspidi “Ciba”, Šveits) üle.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Huntsman: laia valiku keemiatoodete väljatöötamine, tootmine ja turustamine; — Ciba: tekstiilitööstuses kasutatavate erikemikaalide väljatöötamine ja tootmine.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4179 — Huntsman/Ciba Specialty Chemicals): Commission of the European Communities Competition DG Merger Registry J-70 B-1049 Brussels.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/24

---

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum nr COMP/M 4226 — DSGI/Fotovista)

(2006/C 128/09)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

23. mail 2006. aastal sai komisjon vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõtja DSG International plc (edaspidi “DSGI”, Ühendkuningriik) omandab väärtpaberite ostmise teel kontrolli kogu ettevõtja Fotovista S. A. (“Fotovista”, Prantsusmaa) üle nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — DSGI: elektriliste tarbekaupade jaemüük; — Fotovista: elektriliste tarbekaupade jaemüük.

3.	Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M4226 — DSGI/Fotovista): Commission of the European Communities Competition DG Merger Registry J-70 B-1049 Brussels.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/25

---

EMP ühiskomitee otsused, mille suhtes on täidetud EMP lepingu artikliga 103 ettenähtud põhiseadusest tulenevad nõuded

(2006/C 128/10)

Alates 2000. aasta märtsist märgitakse EMP ühiskomitee otsuste joonealustes märkustes, kas jõustumiskuupäev sõltub sellest, kas lepinguosalised on täitnud põhiseaduslikud nõuded. Sellised nõuded olid nimetatud edaspidi loetletud otsuste puhul. Kõnealused lepinguosalised on nüüd teatanud teistele lepinguosalistele, et nad oma siseriiklikud menetlused lõpule viinud. Nimetatud otsuste jõustumiskuupäevad on tabelis esitatud.

Otsuse number	Vastuvõtmise kuupäev	Viide avaldamisele	Lepingusse kaasatud õigusakt(id)	Jõustumiskuupäev
32/2005	11.3.2005	ELT L 198, 28.7.2005, lk 22 ja EMP kaasanne nr 38, lk 14	Komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ, 22. märts 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas	1.8.2005
71/2005	29.4.2005	ELT L 239, 15.9.2005, lk 62 ja EMP kaasanne nr 46, lk 38	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2236/2004, 29. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) nr 1 ja 3–5 osas, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite IAS nr 1, 10, 12, 14, 16–19, 22, 27, 28, 31–41 osas ning alalise standardite tõlgendamise komitee (SIC) tõlgenduste nr 9, 22, 28 ja 32 osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 2237/2004, 29. detsember 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 32 ja rahvusvahelise finantsaruandluse tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduse 1 osas Komisjoni määrus (EÜ) nr 2238/2004, 29. detsember 2004, millega muudetakse rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) nr 1, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) nr 1–10, 12–17, 19–24, 27–38, 40 ja 41 ning alalise standardite tõlgendamise komitee (SIC) tõlgenduste nr 1–7, 11–14, 18–27 ja 30–33 osas määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2086/2004, 19. november 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 IAS 39 sisestamise osas	1.8.2005
75/2005	29.4.2005	ELT L 239, 15.9.2005, lk 68 ja EMP kaasanne nr 46, lk 43	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsust nr 845/2004/EÜ, millega muudetakse otsust nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001–2005) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 846/2004/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/82 I/EÜ Euroopa päritolu audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus — arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001–2005)	20.12.2005
82/2005	10.6.2005	ELT L 268, 13.10.2005, lk 13 ja EMP kaasanne nr 52, lk 7	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur	1.2.2006
103/2005	8.7.2005	ELT L 306, 24.11.2005, lk 36 ja EMP kaasanne nr 60, lk 23	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet	1.2.2006
116/2005	30.9.2005	ELT L 339, 22.12.2005, lk 18 ja EMP kaasanne nr 66, lk 10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta	1.4.2006
119/2005	30.9.2005	ELT L 339, 22.12.2005, lk 24 EMP kaasanne nr 66, lk 14	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/1/EÜ, 9. märts 2005, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur	1.4.2006

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/27

---

EFTA järelevalveameti teatis Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a osutatud õigusakti artikli 4 lõike 1 punkti a alusel (nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele)

(2006/C 128/11)

Regulaarlendude avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine järgmistel liinidel:

1.	Reykjavík-Gjögur-Reykjavík

2.	Reykjavík-Bíldudaldur-Reykjavík

3.	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík

4.	Akureyri-Grímsey-Akureyri

5.	Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri

6.	Reykjavík-Höfn-Reykjavík

1.   SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele käsitleva määruse (EMÜ) nr 2408/92 (http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31992R2408:ET:HTML) artikli 4 lõike 1 punktile a on Island otsustanud jätta alates 1. jaanuarist 2007 jõusse regulaarlendude avaliku teenindamise kohustuse järgmistel liinidel:

1.	Reykjavík-Gjögur-Reykjavík

2.	Reykjavík-Bíldudaldur-Reykjavík

3.	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík

4.	Akureyri-Grímsey-Akureyri

5.	Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri

6.	Reykjavík-Höfn-Reykjavík

2.   AVALIKU TEENINDAMISE KOHUSTUS HÕLMAB JÄRGMIST

2.1.   Lendude minimaalne sagedus, istekohtade arv, marsruut ja lennuplaan

Nõuded kehtivad kogu teenuste osutamise perioodi vältel 1. jaanuarist 2007 — 31. detsembrini 2009 (3 aastat).

Miinimumsagedus

—	Reykjavík-Gjögur-Reykjavík: 2 edasi-tagasi reisi nädalas

—	Reykjavík-Bíldudalur-Reykjavík: 6 edasi-tagasi reisi nädalas

—	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík: 5 edasi-tagasi reisi nädalas

—	Aureyri-Grímsey-Akureyri: 3 edasi-tagasi reisi nädalas

—	Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri: 5 edasi-tagasi reisi nädalas

—	Reykjavík-Höfn-Reykjavík: 7 edasi-tagasi reisi nädalas

Marsruut

—	Soovitavad lennud on vahepeatusteta.

Lennuplaan

—	Reykjavík-Gjögur-Reykjavík: Väljumine Reykjavíkist kell 9.00 või hiljem. Saabumine Reykjavíki hiljemalt kell 17.00.

—	Reykjavík-Bíldudalur-Reykjavík: Väljumine Reykjavíkist kell 9.00 või hiljem. Saabumine Reykjavíki hiljemalt kell 19.00.

—	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík: Väljumine Reykjavíkist kell 8.00 või hiljem. Saabumine Reykjavíki hiljemalt kell 19.00.

—	Akureyri-Grímsey-Akureyri: Väljumine Akureyrist kell 9.00 või hiljem. Saabumine Akureyri hiljemalt kell 17.00.

—	Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri: Väljumine Akureyrist kell 9.00 või hiljem. Saabumine Akureyri hiljemalt kell 17.00.

—	Reykjavík-Höfn-Reykjavík: Väljumine Reykjavíkist kell 8.00 või hiljem. Saabumine Reykjavíki hiljemalt kell 18.00.

Istekohtade arv

—	Reykjavík-Gjögur-Reykjavík: Mõlemas suunas tagatakse igal lennul vähemalt 9 istekohta.

—	Reykjavík-Bíldudalur-Reykjavík: Mõlemas suunas tagatakse igal lennul vähemalt 9 istekohta.

—	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík: Mõlemas suunas tagatakse igal lennul vähemalt 15 istekohta.

—	Akureyri-Grímsey-Akureyri: Mõlemas suunas tagatakse 1. septembrist kuni 30. aprillini igal lennul vähemalt 9 istekohta. Mõlemas suunas tagatakse 1. maist kuni 31. augustini igal lennul vähemalt 15 istekohta.

—	Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri: Mõlemas suunas tagatakse 1. septembrist kuni 30. aprillini igal lennul vähemalt 9 istekohta. Mõlemas suunas tagatakse 1. maist kuni 31. augustini igal lennul vähemalt 15 istekohta.

—	Reykjavík-Höfn-Reykjavík: Mõlemas suunas tagatakse igal lennul vähemalt 15 istekohta.

2.2.   Õhusõiduki kategooria

—

Reykjavík-Gjögur-Reykjavík: 1 novembrist kuni 31. maini kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 9 reisijat ja 600 kg lasti. 1. juunist kuni 31. oktoobrini kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 9 reisijat ja 200 kg lasti.

—	Reykjavík-Bíldudalur-Reykjavík: Nimetatud lendudel kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 9 reisijat.

—	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík: Nimetatud lendudel kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 15 reisijat.

—

Akureyri-Grímsey-Akureyri: 1. septembrist kuni 30. aprillini kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 9 reisijat. 1. maist kuni 31. augustini kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 15 reisijat.

—

Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri: 1. septembrist kuni 30. aprillini kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 9 reisijat. 1. maist kuni 31. augustini kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 15 reisijat.

—	Reykjavík-Höfn-Reykjavík: Nimetatud lendudel kasutatakse mitme turbopropellermootoriga õhusõidukit, millel on registrijärgselt õigus vedada vähemalt 15 reisijat.

Vedajate tähelepanu juhitakse eriti lennuväljadel kehtivatele tehnilistele ja muudele nende tegevusega seotud tingimustele.

2.3.   Piletihinnad

Ühe suuna (vahetatava) pileti maksimaalne hind, välja arvatud lennujaamamaksud ja kindlustuspreemiad, ei või ületada järgmisi hindu (hinnaindeks jaanuar 2006):

1. Reykjavík — Gjögur	9 280 ISK (+ 930 ISK)
2. Reykjavík — Bíldudalur	9 280 ISK (+ 930 ISK)
3. Reykjavík — Sauðárkrókur	9 280 ISK (+ 930 ISK)
4. Akureyri — Grímsey	8 090 ISK (+ 930 ISK)
5. Akureyri — Vopnafjörður	10 190 ISK (+ 930 ISK)
6. Akureyri — Þórshöfn	10 190 ISK (+ 930 ISK)
7. Reykjavík — Höfn	11 520 ISK (+ 930 ISK)

Pakutakse üldiste tavadega kooskõlas olevaid sotsiaalsoodustusi.

Piletihindu võib muuta vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele, kuid mitte sagedamini kui kord 6 kuu jooksul.

2.4.   Pagasiveo hinnakiri

Reykjavík-Gjögur-Reykjavík: 1. novembrist kuni 31. maini ei tohi lasti eest võetav tasu ületada 680 ISK (ilma käibemaksuta) ega lasti kilo eest võetav tasu 19 ISK (ilma käibemaksuta) (hinnatase 2006. aasta jaanuari seisuga).

2.5.   Teenuse järjepidevus

Otseselt vedaja süül tühistatud lendude arv ei või ületada 4 % aastas planeeritud lendudest.

2.6.   Koostöölepped

Vastavalt pakkumismenetlusele, mis piirab juurdepääsu järgmistele lendudele:

1.	Reykjavík-Gjögur-Reykjavík

2.	Reykjavík-Bíldudaldur-Reykjavík

3.	Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík

4.	Akureyri-Grímsey-Akureyri

5.	Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri

6.	Reykjavík-Höfn-Reykjavík

ning lubab tegutseda üksnes ühel vedajal, kehtivad järgmised tingimused:

Piletihinnad

Ümberistumistasusid teistele lendudele/teistelt lendudelt pakutakse võrdselt kõikidele vedajatele. Erandiks on ümberistumistasud teistele lendudele/teistelt lendudelt, mida teostab pakkuja ise, tingimusel et kõnealune tasu moodustab maksimaalselt 40 % vahetatava pileti hinnast.

Ümberistumistingimused

Kõik tingimused, mis vedaja kehtestab reisijate ümberistumisel teiste vedajate lendudele või sellistelt lendudelt oma lendudele, sealhulgas ümberistumisajad ning piletite ja pagasi registreerimine, on objektiivsed ja mittediskrimineerivad.

3.   TÄPSEM TEAVE AADRESSIL:

Ríkiskaup (Riiklik kaubanduskeskus)

Borgartún 7,

P.O. Box 5100,

IS-125 Reykjavík

Telefon: (354) 530 14 00

Faks: (354) 530 14 14

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/31

---

KONKURSIKUTSE — DG EAC/36/2006

ELi ja USA kõrg- ja kutseharidusalane koostöö

Programm ATLANTIS

(Atlandiüleste sidemetega kaasnevad meetmed ja akadeemilised võrgustikud koolituse ning integreeritud uurimise alal)

Teade konkursikutse avaldamise kohta Internetis

(2006/C 128/12)

1.   Eesmärgid ja kirjeldus

Konkursikutse üldine eesmärk on edendada ELi liikmesriikide ja USA elanike teineteisemõistmist ja koostööd, sealhulgas teineteise keelte, kultuuride ja institutsioonide põhjalikumat tundmist, ning parandada kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse kvaliteeti Euroopa Liidus ja USAs. Konkursikutse hõlmab kaht tüüpi meetmeid:

Atlandiüleste liitude teaduskraadide projektid

Nimetatud meetmega toetatakse ELi ja USA kõrgharidusasutusi (edaspidi “liit”) topelt- või ühiste teaduskraadide rakendamisel, mida käesolevas dokumendis nimetatakse atlandiülesteks teaduskraadideks. Toetus võib hõlmata üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvust (“teaduskonnad”).

Poliitikale suunatud meetmed

Nimetatud meetmega toetatakse kõrg- ja kutsehariduslase koostöö tõhustamiseks kavandatud mitmepoolseid ELi ja USA vahelisi projekte ning meetmeid.

2.   Abikõlblikud taotlejad

Käesoleva konkursikutse raames võivad taotlusi esitada kõrg- ja kutseharidus- ning koolitusasutused. Poliitikale suunatud meetmete puhul võivad taotlusi esitada ka muud organisatsioonid, näiteks akrediteerimisasutused, haridusagentuurid ja -organisatsioonid, eraettevõtted, tööstus- ja ettevõtjate ühendused, valitsusvälised organisatsioonid, uurimisinstituudid ja kutseühingud. Abikõlblikud taotlejad peavad olema registreeritud ühes 25st Euroopa Liidu liikmesriigist.

3.   Projekti eelarve ja kestus

Kogu kaasrahastamiseks ettenähtud eelarve on hinnanguliselt 4 miljonit eurot, millest suurem osa suunatakse atlandiüleste liitude teaduskraadide projektidele.

2006 aastal eeldatakse umbes viie (5) teaduskraadi rakendamisega seotud projekti ja väheste poliitikale suunatud projektide rahastamist.

ELi maksimaalne toetus on 696 000 eurot nelja-aastasele atlandiüleste liitude teaduskraadide projektile ja 50 000 eurot kaheaastasele poliitikale suunatud meetmele. Projektitegevuse alguseks on kavandatud november 2006. Atlandiüleste liitude teaduskraadide projekti kestus on 48 kuud ja poliitikale suunatud meetme kestus on 24 kuud.

4.   Tähtaeg

Taotlused tuleb saata komisjonile hiljemalt 7. juulil 2006.

5.   Täiendav teave

Konkursikutse täielik tekst ja taotlusevormid on kättesaadavad järgmisel veebiaadressil:

http://europa.eu.int/comm/education/programmes/eu-usa/call_en.html

http://europa.eu.int/comm/education/programmes/calls/callg_en.html

Lisateabe saamiseks võib pöörduda kirjalikult aadressil: eac-3C-cooperation@cec.eu.int

---

1.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/33

---

IS-Reykjavík: Regulaarlendude osutamine

Islandi avaldatud pakkumiskutse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa punktis 64a osutatud õigusakti artikli 4 lõike 1 punkti d alusel (nõukogu 23.7.1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele) - regulaarlendude osutamiseks järgmistel liinidel:

1. Reykjavík-Gjögur-Reykjavík — 2. Reykjavík-Bíldudaldur-Reykjavík — 3. Reykjavík-Sauðárkrókur-Reykjavík — 4. Akureyri-Grímsey-Akureyri — 5. Akureyri-Vopnafjörður-Þórshöfn-Akureyri — 6. Reykjavík-Höfn-Reykjavík

(2006/C 128/13)

1.   Sissejuhatus: Vastavalt nõukogu 23.7.1992. aasta ühenduse lennuettevõtjat juurdepääsu ühendusesisestele lennuliinidele käsitleva määruse (EMÜ) nr 2408/92 (http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:1992:240:0008:008:ET:HTML) artikli 4 lõike 1 punktile a on Island otsustanud jätta alates 1.1.2007 jõusse regulaarlendude avaliku teenindamise kohustuse (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas nr C 128, 1.6.2006, ning EMP-kaasaandes nr 27, 1.6.2006) järgmistel liinidel:

Kui ükski lennuettevõtja ei ole teatanud Islandi kommunikatsiooniministeeriumile 4 nädalat enne lepingu jõustumist nimetatud liinidel 1.1.2007, et on alustanud või alustamas regulaarlende vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on nendel lennuliinidel kehtestatud, ega nõua rahalist hüvitust või turukaitset, siis on Island sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud menetluse alusel otsustanud piirata juurdepääsu igale lennuliinile ühe lennuettevõtjaga ning anda õiguse neid lennuliine teenindada kolme aasta jooksul alates 1.1.2007.

2.   Pakkumiskutse eesmärk: Pakkumiskutse eesmärk on pakkuda alates 1.1.2007 regulaarlende järgmistel liinidel:

vastavalt avaliku teenindamise kohustusele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas nr C 128, 1.6.2006.

3.   Pakkumiste esitamine: Pakkumise võivad esitada kõik lennuettevõtjad, kellel on kehtiv tegevusluba vastavalt nõukogu 23.7.1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele tegevuslubade väljaandmise kohta (http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31992R2407:EN:HTML).

4.   Pakkumismenetlus: Käesoleva pakkumiskutse puhul kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 4 lõike 1 punkte d – i.

Riiklik kaubanduskeskus, kes tegutseb Islandi Teedeameti nimel, võib kõik pakkumised tagasi lükata. Hilinemisega esitatud pakkumised ja käesoleva pakkumiskutse tingimustele mittevastavad pakkumised lükatakse tagasi.

Riiklik kaubanduskeskus, kes tegutseb Islandi Teedeameti nimel, võib pidada edaspidi läbirääkimisi, kui kõik esitatud pakkumised on ebakorrektsed või kui pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva on esitatud ainult 1 pakkumine või pole esitatud ühtki pakkumist. Sellised läbirääkimised on kooskõlas kehtestatud avaliku teenindamise kohustusega ning algse pakkumise tingimustes ei tehta olulisi muudatusi.

Pakkujad võivad esitada pakkumisi kõigile liinidele või ainult liinidele nr 1 ja 2, liinile nr 3, liinidele nr 4 ja 5 või liinile nr 6.

Pakkumised koostatakse islandi või inglise keeles.

Pakkumine on pakkuja suhtes siduv kuni lõpliku valiku tegemiseni. Pakkumised ei kehti siiski kauem kui 12 nädalat alates pakkumiste avamisest.

5.   Eduka pakkumise valimine: Välja valitakse pakkumine, milles soovitakse madalaimat hüvitist ajavahemiku eest 1.1.2007 kuni 31.12.2009.

6.   Pakkumisdokumendid: Pakkumisdokumendid, sealhulgas avaliku teenindamise kohustus, pakkumiskonkursi eeskirjad (Islandi pakkumismenetlusi käsitlev määrus nr 65/1993, millega rakendatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2408/92 artiklit 4) saab aadressilt:

Ríkiskaup (Riiklik kaubanduskeskus), Borgartúni 7, IS-105 Reykjavík. Telefon: (354) 530 14 00. Faks: (354) 530 14 14. E-post: utbod@rikiskaup.is.

Dokumentide eest tuleb tasuda 3 500 ISK.

7.   Rahaline hüvitis ja hindade korrigeerimine: Pakkumistes märgitakse liinidel nr 1, 2, 3, 4, 5, ja 6 ühe edasi-tagasi lennu eest soovitav hüvitis kooskõlas kõnealuse teenuse osutamise eest taotletava hüvitisega 3 aasta jooksul alates kavandatavast alguskuupäevast, milleks on 1.1.2007. Pakkumised tuginevad pakkumiste avamise päeval kehtivale hinnatasemele. Samuti tuleb esitada kaheteistkümne kuu eelarve. Selline teave esitatakse pakkumisdokumentides sisalduva vormi kujul koos muu nõutava teabega.

Hindade korrigeerimine

Kõik hüvitissummad tuginevad pakkumiste avamise päeval kehtivale hinnatasemele.

Pakkumiste avamise päeval iga edasi-tagasi lennu eest soovitavat hüvitissummat korrigeeritakse 1.1.2007 ning korrigeeritud hüvitissummat makstakse 1.1.2007 kuni 31.12.2007. Ajavahemikel 1.1.2008 kuni 31.12.2008 ning 1.1.2009 kuni 31.12.2009 makstava hüvitissumma korrigeeritakse kummagi perioodi alguses. Kohandamisel lähtutakse järgmisest indeksist:

kütusehinna JET A-1 1 %-lise muutuse puhul muudetakse hüvitissummat 0,2 %,

tarbijahinnaindeksi 1 %-lise muutuse puhul muudetakse hüvitissummat 0,8 %.

Vedaja võib taotleda piletihindade ja lastitariifide läbivaatamist vastavalt eespool osutatud indeksi muutustele, kuid mitte sagedamini kui kord 6 kuu jooksul.

Kogu teenuse osutamisest saadud tulu kuulub teenuseosutajale, kes kannab ka kõik kulud, kuid siiski on võimalik standardlepingu tingimustes uuesti läbi rääkida, kui lepingu eeldustes toimub olulisi ja ettenägematuid muutusi.

8.   Piletihinnad ja lastitariifid: Pakkumistes märgitakse piletihinnad ja lastitariifid ning nendega seotud tingimused. Hinnad on kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas nr C 128, 1.6.2006.

9.   Lepingu kehtivusaeg, muutmine ja lõpetamine: Leping jõustub 1.1.2007 ning lõpeb 31.12.2009.

Lepingu täitmist kontrollitakse koostöös teenuseosutajaga 6 nädala jooksul pärast lepingu lõppemist.

Lepingut võib muuta üksnes juhul, kui see on kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega. Lepingu mis tahes muudatused lisatakse lepingule.

Teenuseosutaja peab lepingu lõpetamise soovist teatama 6 kuud ette.

10.   Lepingu rikkumine/tühistamine: Lepingu tõsisel rikkumisel ühe lepinguosalise poolt, võib teine lepinguosaline lepingu viivitamata tühistada.

Lennuettevõtja täidab kõiki talle lepinguga pandud kohustusi kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas nr C 128, 1.6.2006 ning pakkumisdokumentides. Kohustuste täitmatajätmise korral võib Islandi Teedeamet peatada täitmatajätmisele vastavate väljamaksete tegemise.

Lepingu tõsise rikkumise korral teenuseosutaja poolt või tema maksejõuetuse või pankroti korral võib Islandi Teedeamet lepingu viivitamata tühistada.

Islandi Teedeamet võib lepingu viivitamata tühistada, kui teenuseosutaja tegevusluba tühistatakse või kui seda ei pikendata.

Sõltumata mis tahes hüvitushagist vähendatakse otseselt teenuseosutaja süül tekkinud lepinguliste teenuste katkemise korral rahalist hüvitist vastavalt tühistatud lendude arvule, kui see ületab 4 % plaanitud lendude arvust.

11.   Lennukoodid: Lende võib tähistada üksnes pakkuja enda lennukoodidega ning nende puhul ei ole lubatud kasutada koodijagamise lepinguid.

12.   Pakkumiste esitamine: Pakkumised tuleb saata tähtkirjaga ning sellisel juhul on esitamise kinnituseks postitempel või anda isiklikult üle Riiklikule kaubanduskeskusele mitte hiljem kui 6.7.2006 (kell 14.00). Pakkumised avatakse Riiklikus kaubanduskeskuses nende pakkujate juuresolekul, kes on selleks soovi avaldanud, 6.7.2006 (kell 14.00). Pakkumisi, mis on esitatud hiljem kui 6.7.2006 (14.00), ei avata.

Pakkumised tuleb esitada pitseeritud ümbrikus järgmisel aadressil:

Ríkiskaup (The State Trading Centre), Borgartúni 7, IS-105 Reykjavik. Tel. (354) 530 14 00. Fax (354) 530 14 14.

Pakkumise ümbrikule märgitakse järgmine teave:

Ríkiskaup (Riiklik kaubanduskeskus), Pakkumine nr 13783, Áætlunarflug 2007-2009.

(Ümbrikule märgitakse pakkuja nimi)

13.   Pakkumiskutse kehtivus: Käesolev pakkumiskutse kehtib üksnes juhul, kui ükski EMP lennuettevõtja (EMP lennuettevõtja on ühenduse lennuettevõtja või lennuettevõtja, kellel on mõne EMP lepinguosalise EFTA liikmesriigi väljastatud kehtiv tegevusluba kooskõlas EMP lepingu XIII lisa punktis 66b osutatud õigusaktiga (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele tegevuslubade väljaandmise kohta)) ei ole kommunikatsiooniministeeriumile 4 nädalat enne kavandatava lepingu jõustumist või varem teatanud, et alustab plaanitud lendusid kooskõlas avaliku teenindamise seadusega ühel asjakohastest lennuliinidest ilma rahalist toetust või turukaitset nõudmata.

---