30.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 126/1

(1)

Põhjavesi on väärtuslik loodusvara, mida tuleks kaitsta keemilise reostuse eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimeste joogiveena.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (4) sisaldab eesmärki saavutada vee kvaliteet, mis ei põhjusta olulist mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale.

(3)

Keskkonna tervikuna ja inimeste tervise kaitsmise huvides tuleks kahjulike saasteainete kontsentratsioone põhjavees vältida, seda ära hoida või vähendada.

(4)

Nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (5) sisaldab üldiseid sätteid põhjavee kaitse ja säilitamise kohta. Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt tuleb võtta vastu meetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja piiramiseks, sealhulgas kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ning kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlakstegemiseks ja kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.

(5)

Võttes arvesse vajadust saavutada põhjavee järjepidev kaitstuse tase, tuleks kehtestada kvaliteedistandardid ja läviväärtused ning välja töötada ühisel lähenemisviisil põhinev metoodika, et näha ette kriteeriumid põhjaveekogude keemilise seisundi hindamiseks.

(6)

Nitraatide, taimekaitsevahendite ja biotsiidide kvaliteedistandardid tuleks kehtestada põhjaveekogude keemilise seisundi hindamise ühenduse kriteeriumitena ning tuleks tagada nende vastavus nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (6) nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivile 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (8).

(7)

Põhjavee keemilist seisundit käsitlevaid sätteid ei kohaldata kõrgetele looduslikult esinevatele ainete või ioonide või nende näitajate kontsentratsioonidele põhjaveekogus või sellega seotud pinnaveekogudes hüdrogeoloogiliste eritingimuste tõttu, mida reostuse määratlus ei hõlma. Samuti ei kohaldata neid sätteid geograafiliselt piiratud ajutistele voolusuuna ja keemilise koostise muutustele, mida ei peeta sekkumisteks.

(8)

Tuleks kehtestada kriteeriumid saasteainete sisalduse oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlakstegemiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks, võttes arvesse sellega seotud veeökosüsteemide või sellest sõltuvate maismaaökosüsteemide suhtes esineva kahjuliku mõju tõenäosust.

(9)

Võimaluse korral peaksid liikmesriigid kasutama statistilist menetlust eeldusel, et see vastab rahvusvahelistele standarditele ja soodustab seiretulemuste võrreldavust liikmesriikide vahel pikema aja jooksul.

(10)

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 22 lõike 2 kolmanda taande kohaselt tunnistatakse nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (9) alates 22. detsembrist 2013 kehtetuks. On vaja tagada direktiivis 80/68/EMÜ ette nähtud kaitse järjepidevus meetmete suhtes, mille eesmärk on ära hoida või piirata saasteainete otsest ja kaudset põhjavette viimist.

(11)

On vaja teha vahet ohtlike ainete, mille põhjavette viimist tuleks ära hoida, ja muude saasteainete vahel, mille põhjavette viimist tuleks piirata. Ohtlike ja mitteohtlike ainete, mis kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kindlaksmääramiseks tuleks kasutada direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa, milles on loetletud peamised veekeskkonna seisukohalt olulised saasteained.

(12)

Põhjavee järjekindla kaitse tagamiseks peaksid põhjaveekogusid jagavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust järelevalve, läviväärtuste kehtestamise ja asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramise osas.

(13)

Teatud tingimustel peaks liikmesriikidel olema õigus teha saasteainete põhjavette viimise ärahoidmist või piiramist käsitlevatest meetmetest erandeid.

(14)

On vaja sätestada üleminekumeetmed seoses ajavahemikuga käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeva ja direktiivi 80/68/EMÜ kehtetuks tunnistamise kuupäeva vahel.

(15)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (10)

a)

kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ja

b)

kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlakstegemiseks ja tagasipööramiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.

1)

põhjavee kvaliteedi standard — keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine, saasteaineterühma või reostuse näitaja kontsentratsioonina põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

2)

läviväärtus — liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kehtestatud põhjavee kvaliteedi standard;

3)

oluline ja püsiv kasvutendents — põhjavees teatava saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt märkimisväärne kasv, mis kujutab endast keskkonnariski, mille puhul peetakse vajalikuks tendentsi tagasipööramist kooskõlas artikliga 5;

4)

saasteainete põhjavette viimine — inimtegevuse tulemusena saasteainete otsene või kaudne põhjavette viimine.

a)

I lisas osutatud põhjavee kvaliteedi standardid;

b)

II lisa A-osas kirjeldatud menetlusega kooskõlas liikmesriikide kehtestatavad läviväärtused saasteainetele, saasteaineterühmadele ning reostuse näitajatele, mida liikmesriigi territooriumil peetakse sellisteks, mille tulemusena saab põhjaveekogusid või põhjaveekogude rühmi pidada ohustatuks, võttes arvesse vähemalt II lisa B-osas sisalduvat loendit.

a)

I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ning kooskõlas artikliga 3 ja II lisaga kehtestatud asjakohaseid läviväärtusi ei ole ületatud selle põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma üheski vaatluspunktis või

b)

kui põhjavee kvaliteedi standardi väärtus või läviväärtus ületatakse ühes või enamas vaatluspunktis, kuid III lisa kohane asjakohane analüüs kinnitab, et

a)

viisist, kuidas kasvutendentsi hindamine põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma erinevates vaatluspunktides on aidanud kaasa nimetatud direktiivi V lisa punkti 2.5 kohaselt selle kindlakstegemisele, et nimetatud kogude puhul on tegemist mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulise ja püsiva kasvutendentsiga või selle tendentsi langusega, ning

b)

lõike 3 alusel kindlaks määratud punktide põhjustest.

a)

kõiki vajalikke meetmeid, mille eesmärk on püüda ära hoida mis tahes ohtlike ainete põhjavette viimine. Selliste ainete tuvastamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse ohtlikke aineid, mis kuuluvad direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa punktide 1–6 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, ning aineid, mis kuuluvad kõnealuse lisa punktide 7–9 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, kui neid peetakse ohtlikuks;

b)

direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteainete osas, mida ei peeta ohtlikuks, ning kõigi teiste kõnealuses lisas nimetamata mitteohtlike saasteainete osas, mis liikmesriikide arvates kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kõiki vajalikke meetmeid ainete põhjavette viimise piiramiseks, tagades et selline vette viimine ei kahjusta põhjavee head keemilist seisundit, ei põhjusta mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulisi ja jätkuvaid kasvutendentse põhjavees ega põhjusta muul viisil põhjavee reostust. Selliste meetmete rakendamisel võetakse arvesse väljakujunenud häid tavasid, sealhulgas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud häid keskkonnatavasid ja parimaid olemasolevaid meetodeid.

a)

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti j alusel lubatud otseheite tagajärg;

b)

pädevate asutuste arvates oma kvantiteedilt ja kontsentratsioonilt nii väikesed, et vastuvõtva põhjavee kvaliteedi halvenemise ohtu hetkel ega tulevikus ei ole;

c)

õnnetuste või looduslike erandlike asjaolude tagajärg, mida ei olnud võimalik ette näha, vältida või leevendada;

d)

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti f alusel lubatud põhjaveekogude kunstliku toitmise või suurendamise tagajärg või

e)

pädevate asutuste arvates sellised, mida ei ole tehniliselt võimalik ära hoida või piirata, ilma et kasutataks:

f)

muu hulgas üleujutuste ja põudade mõju leevendamise ning veemajanduse ja veeteede majandamise eesmärgil pinnavette sekkumise tagajärg, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel. Selliseid toiminguid, sealhulgas näiteks setete kaevandamine, süvendamine, ümberpaigutamine ja uputamine pinnavetes, teostatakse kooskõlas liikmesriikide selles osas väljatöötatud üldiste siduvate eeskirjadega ning kui see on asjakohane, nende eeskirjade alusel välja antud lubadega, tingimusel et need ei ohusta asjakohaste veekogude jaoks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktiga ii seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist.

30.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 126/16

(1)

Ühenduse eri piirkondade mitmekesisust arvesse võttes, peab ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgiks olema kaitstuse kõrge tase. Peale selle on teavet, sealhulgas ruumiandmeid vaja selleks, et kavandada ja rakendada kõnealust poliitikat ja muid ühenduse poliitikasuundi, millesse kooskõlas asutamislepingu artikliga 6 tuleb integreerida keskkonnakaitse nõuded. Selle tagamiseks on vaja kehtestada meede teabe pakkujate ja kasutajate tegevuse koordineerimiseks, et oleks võimalik kombineerida eri sektoritest pärit teadmisi ja andmeid.

(2)

Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (3) nõutakse, et ühenduse keskkonnaalaste otsuste tegemisel pöörataks täit tähelepanu nende otsuste komplekssusele, võttes arvesse piirkondlikke ja kohalikke erinevusi. Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalike ruumiandmete kättesaadavuse, kvaliteedi, korralduse, ligipääsetavuse ning jagamise osas on hulk probleeme.

(3)

Ruumiandmete kättesaadavuse, kvaliteedi, korralduse, ligipääsetavuse ja jagamise probleemid on ühised paljudes poliitika- ja teabevaldkondades ning annavad end tunda avaliku võimu kandja erinevatel tasanditel. Nende probleemide lahendamiseks on tarvis meetmeid, mis käsitlevad ristkasutatavate ruumiandmete vahetust, jagamist, kättesaadavust ja kasutamist ning avaliku võimu kandja erinevate tasandite ja erinevate sektorite ruumiandmete teenuseid. Seetõttu tuleks rajada ruumiandmete-alane ühenduse infrastruktuur.

(4)

Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) peaks aitama kujundada poliitikat seoses strateegiate ja tegevustega, millel võib olla keskkonnale otsene või kaudne mõju.

(5)

INSPIRE peaks rajanema liikmesriikides loodud ja ühiste rakenduseeskirjadega vastavusse viidud ruumiandmete infrastruktuuridel, mida on täiendatud ühenduse tasandil võetud meetmetega. Nende meetmetega tuleks tagada, et liikmesriikide loodud ruumiandmete infrastruktuurid on ühituvad ja kasutatavad ühendusesiseselt ning ka piiriüleselt.

(6)

Liikmesriikides asuvad ruumiandmete infrastruktuurid tuleks kavandada nii, et oleks tagatud ruumiandmete talletamine, kättesaadavus ja säilitamine kõige sobivamal tasemel; et oleks võimalik ühitatult kombineerida kogu ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmeid ja jagada neid andmeid mitme kasutaja ja rakenduse vahel; et ühel avaliku võimu kandja tasandil kogutud ruumiandmeid oleks võimalik jagada teiste avaliku võimu kandjatega, niivõrd kui käesolev direktiiv kohustab nimetatud avaliku võimu kandjaid jagama ruumiandmeid; et ruumiandmete kättesaadavuse tingimused ei piiraks põhjendamatult nende laialdast kasutamist; et oleks kerge leida olemasolevaid ruumiandmeid, hinnata nende sobivust konkreetseks otstarbeks ja teada saada nende kasutamise suhtes kohaldatavaid tingimusi.

(7)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmed kattuvad teataval määral andmetega, mida on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta. (4) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist.

(8)

Käesolevas direktiivis sätestatu ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (5) kohaldamist, mille eesmärgid täiendavad käesoleva direktiivi eesmärke.

(9)

INSPIRE rajamine annab arvestatava lisaväärtuse teistele ühenduse algatustele, näiteks nõukogu 21. mai 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo, (6) ja komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES): GMESi suutlikkuse loomine 2008. aastaks (tegevuskava 2004–2008)”, kuid saab samal ajal neist ka kasu. Liikmesriigid peaksid kaaluma Galileo ja GMESi andmete ja teenuste kasutamist kohe, kui need muutuvad kättesaadavaks, eelkõige Galileo aja- ja ruumiteenuste puhul.

(10)

Siseriiklikul ja ühenduse tasandil tehakse mitmeid algatusi, et koguda, ühtlustada ja korraldada ruumiandmete levitamist ja kasutamist. Selliseid algatusi võib luua ühenduse õigusaktidega (näiteks komisjoni 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/479/EÜ Euroopa saasteainete heitkoguste registri (EPER) rakendamise kohta saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (Integrated Pollution and Prevention Control, IPPC) artikli 15 kohaselt (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus)), (8) ühenduse rahastatavate programmide raames (näiteks CORINE maapinnakate, Euroopa transpordipoliitika teabesüsteem) või riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetud algatustest lähtudes. Käesoleva direktiiviga mitte üksnes ei täiendata selliseid algatusi raamistikuga, mis võimaldab nende ristkasutust, vaid see toetub ka olemasolevatele kogemustele ja algatustele, et mitte korrata juba tehtud tööd.

(11)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ruumiandmete suhtes, mis on avaliku võimu kandjate valduses või mida hallatakse nende nimel, ning ruumiandmete kasutamise suhtes avaliku võimu kandjate poolt nende avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Kui teatavad tingimused on täidetud, tuleks seda kohaldada ka ruumiandmete suhtes, mis on muude füüsiliste või juriidiliste isikute kui avaliku võimu kandjate valduses, juhul kui kõnealused füüsilised või juriidilised isikud seda nõuavad.

(12)

Käesoleva direktiiviga ei tohiks sätestada nõudeid uute andmete kogumiseks või selliste andmete edastamiseks komisjonile, kuna neid küsimusi reguleerivad muud keskkonnaga seotud õigusaktid.

(13)

Siseriiklike infrastruktuuride rakendamine peaks olema järkjärguline ning vastavalt sellele tuleks käesoleva direktiiviga hõlmatud ruumiandmetele anda tähtsuse järgi kategooriad. Rakendamisel tuleks arvestada, mil määral ruumiandmeid vajatakse mitmesuguste poliitikavaldkondade arvukates rakendustes, kui tähtsad on ühtlustatud ruumiandmeid vajavate ühenduse poliitikavaldkondade raames ette nähtud meetmed ning millised on liikmesriikide juba saavutatud edusammud ühtlustamise alal.

(14)

Olemasolevate andmete täielikku ärakasutamist takistab peamiselt aja ja ressursside kulu olemasolevate ruumiandmete otsimisel või selle väljaselgitamisel, kas neid on võimalik konkreetsel eesmärgil kasutada. Liikmesriigid peaksid seetõttu metaandmete kujul koostama olemasolevate ruumiandmete kogumite ja teenuste kirjeldused.

(15)

Kuna ruumiandmete korralduse ja ligipääsu formaatide ja struktuuride paljusus ühenduses raskendab keskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate ühenduse õigusaktide sõnastamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist, tuleks ette näha rakendusmeetmed, mis hõlbustaksid ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmete kasutamist. Need meetmed tuleks kavandada nii, et ruumiandmete kogumid oleksid ristkasutatavad, ja liikmesriigid peaksid tagama, et ristkasutatavuse saavutamiseks vajalikud andmed ja teave on kõnealusel eesmärgil kasutamispiiranguteta kättesaadavad.

(16)

Ruumiandmete jagamiseks ühenduse avaliku võimu kandja erinevate tasandite vahel on vajalikud võrguteenused. Need võrguteenused peaksid võimaldama ruumiandmeid leida, teisendada, vaadata ja alla laadida ning kasutada ruumiandmete ja e-kaubanduse teenuseid. Et tagada liikmesriikide rajatud infrastruktuuride ristkasutatavus, peaksid võrguteenused toimima kooskõlas ühiselt kokku lepitud spetsifikatsioonidega ning vastama minimaalsetele toimivuskriteeriumidele. Võrguteenused peaks hõlmama ka tehnilist lahendust, mis võimaldaks avaliku võimu kandjatel teha oma ruumiandmete kogumid ja teenused kättesaadavaks.

(17)

Teatavad otseselt või kaudselt keskkonda mõjutavatesse ühenduse poliitikavaldkondadesse kuuluvad ruumiandmete kogumid ja teenused on kolmandate isikute valduses ja hallata. Liikmesriigid peaksid seetõttu andma kolmandatele isikutele võimaluse siseriiklike infrastruktuuride loomisele kaasa aidata, kui see ei häiri neisse infrastruktuuridesse kuuluvate ruumiandmete ja ruumiandmete teenuste ühtsust ja kasutamise lihtsust.

(18)

Liikmesriikide kogemused on näidanud, et ruumiandmete infrastruktuuri edukaks rakendamiseks on oluline minimaalse hulga tasuta teenuste kättesaadavus üldsusele. Liikmesriigid peaksid seetõttu tegema vähemalt ruumiandmete otsimise teenused tasuta kättesaadavaks.

(19)

Et toetada siseriiklike infrastruktuuride INSPIREsse integreerimist, peaksid liikmesriigid võimaldama juurdepääsu oma infrastruktuuridele ühenduse geoinfoportaali kaudu, mida haldab komisjon, samuti juurdepääsupunktide kaudu, mida nad ise otsustavad rajada.

(20)

Avaliku võimu kandja erinevatelt tasanditelt pärit teabe kättesaadavaks tegemiseks peaksid liikmesriigid kaotama kõnealuse teemaga seotud praktilised takistused, millega avaliku võimu kandjad puutuvad kokku riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, täites oma avalik-õiguslikke ülesandeid, mis otseselt või kaudselt võivad mõjutada keskkonda. Need takistused tuleks kõrvaldada sel määral, et osutuks võimalikuks teabe kasutamine avalik-õigusliku ülesande täitmiseks.

(21)

Avaliku võimu kandjatel peab avalik-õiguslike ülesannete täitmisel olema hõlbus juurdepääs asjakohastele ruumiandmete kogumitele ja teenustele. Selline juurdepääs võib olla takistatud, kui see sõltub avaliku võimu kandjate vahelistest üksikutest sel puhul peetavatest läbirääkimistest iga kord, kui juurdepääsu on vaja. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et vältida selliseid praktilisi takistusi andmete jagamisele, kasutades näiteks avaliku võimu kandjate vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppeid.

(22)

Mehhanismid, mis on ette nähtud ruumiandmete kogumite ja teenuste jagamiseks valitsus- ja muude riiklike haldusorganite ning siseriikliku õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid täitvate füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, võivad hõlmata õigus- või haldusnorme, litsentsisüsteemi või rahastamiskorda, näiteks et kaitsta nende avaliku võimu kandjate rahanduslikku elujõulisust, kellel on kohustus teenida tulu või kelle andmeid liikmesriik subsideerib ainult osaliselt, nii et nad peavad subsideerimata kulude katmiseks maksustama andmete kasutamise, või näiteks et tagada nimetatud andmete hooldus ning ajakohastamine.

(23)

Ruumiandmete kogumeid omavatele ja ruumiandmeteenuseid osutavatele avaliku võimu kandjatele tuleks liikmesriikide poolt ülevõetavate õigusaktidega kehtestatavate meetmetega ette näha võimalus anda nende andmekogumite ja teenuste kasutamiseks litsents või nõuda nende kasutamise eest tasu neid ruumiandmete kogumeid või teenuseid kasutavatelt teistelt avaliku võimu kandjatelt.

(24)

Artikli 13 lõike 1 punkti f ja artikli 17 lõiget 1 tuleks rakendada ja kohaldada täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. (9)

(25)

Raamistik ruumiandmete jagamiseks ei tohiks vahet teha nende samas liikmesriigis asuvate avaliku võimu kandjate vahel, kellel on kohustus vastavalt käesolevale direktiivile andmeid jagada, samuti teistes liikmesriikides asuvate avaliku võimu kandjate ja ühenduse institutsioonide vahel. Kuna ühenduse institutsioonidel ja asutustel on sageli vajadus integreerida ja hinnata kõigist liikmesriikidest pärinevaid ruumiandmeid, peaks neil olema võimalus ruumiandmete-alastele teenustele ligi pääseda ja neid kasutada ühtlustatud tingimustel.

(26)

Pidades silmas kolmandate isikute poolt osutatavate lisaväärtusteenuste arendamist nii avaliku võimu kandjate kui üldsuse huvides, on vaja haldus- või riigipiiriüleste andmete kättesaadavust lihtsustada.

(27)

Ruumiandmete-alaste infrastruktuuride tõhus rakendamine nõuab koordineerimist kõigi nende vahel, kes on selliste infrastruktuuride rajamisest huvitatud, olgu nendeks siis kas teabe esitajad või kasutajad. Seetõttu tuleks nii liikmesriikides kui ka ühenduse tasandil luua asjakohased koordineerimissüsteemid.

(28)

Tehnika taseme ja tegelike kogemuste ärakasutamiseks teabe infrastruktuuride osas on asjakohane, et käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke meetmeid toetaksid rahvusvahelised standardid ning standardid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiasutused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord ning infoühiskonna teenuste eeskirjad) (10) sätestatud menetlusele.

(29)

Kuna nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 1210/90 Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe ja -vaatlusvõrgu rajamise kohta (11) asutatud Euroopa Keskkonnagentuuri ülesandeks on anda ühendusele objektiivset, usaldatavat ja võrreldavat keskkonnaalast teavet ühenduse tasemel ja tema eesmärk on muu hulgas parandada poliitikaga seotud teabe vahetust liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide vahel, peaks agentuur aktiivselt kaasa aitama käesoleva direktiivi rakendamisele.

(30)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (12) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(31)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (13)

(32)

Käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevate otsuste ja INSPIRE edasise arendamise ettevalmistamine nõuab pidevat järelevalvet direktiivi rakendamise üle ning korrapärast aruandlust.

(33)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt INSPIRE rajamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada riigiüleste aspektide ning üldise vajaduse tõttu koordineerida ühenduses ruumiandmetele juurdepääsu, nende vahetamise ja jagamise tingimusi, ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

ruumiandmete infrastruktuur — metaandmed, ruumiandmekogumid ja ruumiandmeteenused; võrguteenused ja -tehnoloogiad; jagamise, juurdepääsu ja kasutamise kokkulepped; koordinatsiooni- ja järelevalvemehhanismid, -protsessid ja -menetlused, mis on rajatud, mida hallatakse või mis on tehtud kättesaadavaks käesoleva direktiivi kohaselt;

2)

ruumiandmed — andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale;

3)

ruumiandmekogum — ruumiandmete selgelt piiritletav kogum;

4)

ruumiandmeteenused — toimingud, mida võib arvutirakenduste abil ruumiandmekogumitesse kuuluvate ruumiandmetega või nendega seotud metaandmetega teha;

5)

ruumiobjekt — konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma abstraktne kujutis;

6)

metaandmed — teave, mis kirjeldab ruumiandmekogumeid ja ruumiandmeteenuseid ning võimaldab neid leida, vaadelda ja kasutada;

7)

ristkasutatavus — ruumiandmekogumite ühendamise ja teenuste koostoimimise võimalikkus ilma korduva manuaalse sekkumiseta selliselt, et tulemus on ühtne ning andmekogumite ja -teenuste lisaväärtust suurendatakse;

8)

INSPIRE geoinfoportaal — veebisait või muu samaväärne meedium, mis võimaldab juurdepääsu artikli 11 lõikes 1 osutatud teenustele;

9)

avaliku võimu kandja —

liikmesriigid võivad sätestada, et kui nende asutused või organid tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana, siis neid ei käsitleta avaliku võimu kandjatena käesoleva direktiivi tähenduses;

10)

kolmas isik — füüsiline või juriidiline isik, kes pole avaliku võimu kandja.

a)

nad on seotud liikmesriigi jurisdiktsiooni all oleva alaga;

b)

nad on elektroonilisel kujul;

c)

nad on järgmiste isikute või nende nimel tegutsevate isikute valduses:

d)

nad on seotud ühe või mitme I, II või III lisas loetletud valdkonnaga.

a)

ruumiandmekogumite vastavus artikli 7 lõikega 1 ette nähtud rakenduseeskirjadele;

b)

ruumiandmekogumitele ja -teenustele juurdepääsule ja nende kasutamisele kohaldatavad tingimused ning vajaduse korral vastavad tasud;

c)

ruumiandmete kvaliteet, sealhulgas teave selle kohta, kas andmed on kinnitatud;

d)

ruumiandmekogumite ja -teenuste loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutavad avaliku võimu kandjad;

e)

üldsuse juurdepääsu piirangud ja piirangute põhjused vastavalt artiklile 13.

a)

mitte hiljem kui kaks aastat pärast rakenduseeskirjade vastuvõtmist vastavalt artikli 5 lõikele 4, kui ruumiandmekogumid kuuluvad I või II lisas loetletud valdkondadesse;

b)

mitte hiljem kui viis aastat pärast rakenduseeskirjade vastuvõtmist vastavalt artikli 5 lõikele 4, kui ruumiandmekogumid kuuluvad III lisas loetletud valdkondadesse.

a)

lahendused, mis tagavad ruumiobjektide ühese identifitseerimise, millega saab vastavusse viia olemasolevate siseriiklike süsteemide identifikaatoreid, et tagada nende ristkasutatavus;

b)

ruumiobjektide-vahelised suhted;

c)

võtmeatribuudid ja vastavad mitmekeelsed tesaurused, mida tavaliselt vajatakse poliitikavaldkondade puhul, millel võib olla mõju keskkonnale;

d)

andmete ajalist mõõdet käsitlev teave;

e)

andmete uuendused.

a)

hiljemalt ... (15) I lisas loetletud valdkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite puhul;

b)

hiljemalt ... (16) II või III lisas loetletud valdkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite puhul.

a)

otsinguteenused, mille abil on võimalik leida ruumiandmekogumeid ja -teenuseid vastavate metaandmete sisu järgi ning kuvada metaandmete sisu;

b)

vaatamisteenused, mille abil saab vaadatavaid ruumiandmekogumeid vähemalt kuvada, neis navigeerida, kuva suurendada ja vähendada, panoraamida või teha ülekatteid ning kuvada seletavat teavet või metaandmete mis tahes asjakohast sisu;

c)

allalaadimisteenused, mis võimaldavad ruumiandmekogumite või nende osade koopiaid alla laadida ning võimalusel neile otse juurde pääseda;

d)

transformeerimisteenused, mis võimaldavad ruumiandmekogumeid ristkasutatavuse saavutamise eesmärgil teisendada;

e)

teenused, mis võimaldavad ruumiandmeteenuseid kasutusele võtta.

a)

võtmesõnad;

b)

ruumiandmete ja -teenuste liigitus;

c)

ruumiandmete kvaliteet, sealhulgas teave selle kohta, kas andmed on kinnitatud;

d)

artikli 7 lõikega 1 ette nähtud rakenduseeskirjadele vastavuse aste;

e)

geograafiline asukoht;

f)

ruumiandmekogumitele ja -teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavad tingimused;

g)

ruumiandmekogumite ja -teenuste loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutavad avaliku võimu kandjad.

a)

avaliku võimu kandjate töö konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on seadusega ette nähtud;

b)

rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut või riigikaitset;

c)

õigusemõistmise kulgu, isikute võimalusi õiglasele kohtumõistmisele või avaliku võimu kandja võimalusi korraldada kriminaal- või distsiplinaarjuurdlust;

d)

äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku või ühenduse õigusega, et kaitsta seaduslikke majandushuvisid, sealhulgas avalikku huvi säilitada statistiliste andmete konfidentsiaalsust ja maksusaladust;

e)

intellektuaalomandi õigusi;

f)

isikuandmete ja/või füüsilise isikuga seotud toimikute konfidentsiaalsust, kui see isik ei ole nõus teabe avalikustamisega ja kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku või ühenduse õigusega;

g)

isiku huvisid või kaitset, kes on andnud taotletud teavet vabatahtlikult ilma õigusliku kohustuseta või ilma, et teda oleks võidud õiguslikult selleks kohustada, välja avatud juhul, kui see isik on nõus kõnealuse teabe avaldamisega;

h)

selle teabega seotud keskkonna kaitset, näiteks haruldaste liikide asukohta.

a)

artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud teenused on üldsusele tasuta kättesaadavad;

b)

artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud teenused on üldsusele üldjuhul tasuta kättesaadavad. Ent juhul kui ruumiandmekogumite ja -teenuste haldamise või juba olemasolevale rahvusvahelisele ruumiandmete infrastruktuurile esitatavate nõuete säästval viisil täitmise oluliseks eelduseks on tasude ja/või litsentside olemasolu, võib liikmesriik nõuda tasusid ja/või litsentse kas üldsusele teenuseid osutavalt isikult või teenuseosutaja soovi korral üldsuselt endalt.

a)

artiklites 11 ja 12 osutatud teenuste tehnilised kirjeldused ning nende teenuste toimivuse miinimumkriteeriumid, võttes arvesse olemasolevat aruandekohustust ning ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide raames vastu võetud soovitusi, olemasolevaid e-kaubanduse teenuseid ja tehnoloogia arengut;

b)

artiklis 12 osutatud kohustused.

a)

võimaluste piires selle kohta, kuidas toimub avaliku sektori ruumiandmekogumite ja -teenuste pakkujate, kasutajate ning vahendusasutuste tegevuse koordineerimine, millised on nende suhted kolmandate isikutega, ning kvaliteedi tagamise korraldamise kohta;

b)

avaliku võimu kandjate või kolmandate isikute panuse kohta ruumiandmete infrastruktuuri toimimisse ja koordineerimisse;

c)

teave ruumiandmete infrastruktuuri kasutamise kohta;

d)

avaliku võimu kandjate vaheliste andmete jagamise kokkulepete kohta;

e)

käesoleva direktiivi rakendamisega seotud kulude ja tulude kohta.

30.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 126/33

(1)

Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (3) ja nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/378/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides (4) on oluliselt muudetud. (5) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (6) ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/80/EÜ soolise diskrimineerimise juhtude tõendamiskohustuse kohta (7) sisaldavad samuti sätteid, mille eesmärk on meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine. Nüüd kui kõnealustesse direktiividesse tehakse täiendavaid muudatusi, on selguse huvides soovitav kõnealused sätted uuesti sõnastada, et koondada ühte teksti kõik selles valdkonnas kehtivad peamised sätted ning Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi “Euroopa Kohus”) praktikast tulenevad teatavad suundumused.

(2)

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on asutamislepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 2 ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt ühenduse õiguse oluline põhimõte. Nimetatud asutamislepingu sätted kuulutavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ühenduse “ülesandeks” ja “eesmärgiks” ning kehtestavad positiivse kohustuse seda kõigis ühenduse tegevustes edendada.

(3)

Euroopa Kohus on otsustanud, et meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisala ei saa piirduda diskrimineerimise keelamisega selle alusel, et isik on ühest või teisest soost. Pidades silmas selle eesmärki ja õiguste olemust, mida üritatakse tagada, kohaldatakse seda ka isiku soovahetusest tuleneva diskrimineerimise korral.

(4)

Asutamislepingu artikli 141 lõige 3 annab konkreetse õigusliku aluse ühenduse meetmete võtmiseks, millega tagatakse võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine tööhõive ja elukutse küsimustes, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine.

(5)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 on samuti keelatud igasugune diskrimineerimine soo tõttu ning sätestatud meeste ja naiste õigus võrdsele kohtlemisele kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja töötasu.

(6)

Isiku ahistamine ja seksuaalne ahistamine on vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega ning seda tuleb pidada sooliseks diskrimineerimiseks käesoleva direktiivi mõistes. Need diskrimineerimisviisid ei esine mitte ainult töökohas, vaid ka seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega. Seetõttu peaks see olema keelatud ning selle suhtes peaksid kehtima tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

(7)

Selles kontekstis tuleks ärgitada tööandjaid ja kutseõppe eest vastutavaid isikuid, et nad võtaksid kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga meetmeid võitlemaks igasuguse soolise diskrimineerimise vastu ning eelkõige ennetusmeetmeid ahistamise, sh seksuaalse ahistamise vastu töökohas ning seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega.

(8)

Asutamislepingu artiklis 141 sätestatud ning Euroopa Kohtu praktika kaudu järjekindlat kinnitust leidnud võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte oluline aspekt ning soolise diskrimineerimise osas aquis communautaire'i, sealhulgas Euroopa Kohtu praktika oluline ja lahutamatu osa. Seetõttu on asjakohane ette näha täiendavad sätted selle rakendamiseks.

(9)

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale tuleks selle hindamiseks, kas töötajad teevad võrdset või võrdväärset tööd, määrata kindlaks, kas töötajaid võib lugeda võrreldavas olukorras olevaks, võttes arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas töö iseloomu, koolitust ning töötingimusi.

(10)

Euroopa Kohus on otsustanud, et teatavatel tingimustel ei piirdu võrdse tasustamise põhimõtte rakendamine üksnes olukorraga, kus mehed ja naised töötavad sama tööandja juures.

(11)

Liikmesriigid peaksid koostöös sotsiaalpartneritega jätkama lahenduse otsimist püsiva sugudevahelise palgaerinevuse ning tööturul tuntava sugude eristamise osas, tehes seda näiteks tööaja korralduse paindlikumaks muutmise abil, mis võimaldaks nii meestel kui naistel paremini ühitada töö- ja pereelu. Samuti võiks see hõlmata sobivat korraldust vanemapuhkuse osas, mida peaks olema võimalik võtta mõlemal lapsevanemal, ning ligipääsetavate ja taskukohaste laste hoidmiseks ja ülalpeetavate eest hoolitsemiseks mõeldud asutuste rajamist.

(12)

Tuleks vastu võtta konkreetsed meetmed võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise tagamiseks kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides ning määrata täpsemalt kindlaks selle põhimõtte ulatus.

(13)

Oma 17. mai 1990. aasta otsuses kohtuasjas 262/88 (8) otsustas Euroopa Kohus, et kõik kutsealase pensioni vormid moodustavad osa töötasust asutamislepingu artikli 141 tähenduses.

(14)

Kuigi tasu mõiste asutamislepingu artikli 141 tähenduses ei hõlma sotsiaalkindlustushüvitisi, on nüüd selgelt sätestatud, et riigiteenistujate pensioniskeem kuulub võrdse tasustamise põhimõtte alla, juhul kui pensioniskeemijärgseid hüvitisi makstakse töötajatele avalik-õigusliku tööandja juures töötamise eest, olenemata sellest, et see skeem on osa üldisest riiklikust pensionikindlustusskeemist. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjades C-7/93 (9) ja C-351/00 (10) on see tingimus täidetud, kui pensioniskeem on seotud konkreetse töötajate kategooriaga ning hüvitised on otseselt seotud teenistusajaga ning arvutatakse riigiteenistuja viimase palga alusel. Seetõttu on selguse huvides asjakohane näha selleks ette erisätted.

(15)

Euroopa Kohus on kinnitanud, et samal ajal kui mees- ja naistöötajate sissemaksed määratud suurusega pensioniskeemi kuuluvad asutamislepingu artikli 141 kohaldamisalasse, ei hinnata sama artikli kohaselt määratud suurusega kogumispensioni skeemi tehtavate tööandja sissemaksete ebavõrdsust, mis tuleneb meeste ja naiste puhul kasutatud erinevatest kindlustusmatemaatilistest teguritest.

(16)

Näiteks määratud suurusega kogumispensioni skeemi puhul võivad teatavad komponendid, näiteks regulaarsete väljamaksetega pensioni osa muutmine kapitaliks, pensioniõiguste ülekandmine, pensioni vähenemine seoses soodustatud isikutele tehtavate väljamaksetega või vähendatud pension, kui töötaja valib ennetähtaegselt pensionile jäämise, olla ebavõrdsed, kui summade erinevus tuleneb meeste ja naiste puhul erinevate kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamisest skeemi rahastamise ajal.

(17)

On välja kujunenud, et kutsealase sotsiaalkindlustusskeemi alusel saadud hüvitisi ei loeta töötasuks, niivõrd kui need on seotud teenistusajaga enne 17. maid 1990, välja arvatud töötajate või nende nimel nõude esitajate puhul, kes on enne seda kuupäeva algatanud kohtumenetluse või esitanud võrdväärse nõude sellekohase siseriikliku õiguse alusel. Seetõttu on vaja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist vastavalt piirata.

(18)

Euroopa Kohtu kinnistunud praktika kohaselt ei mõjuta Barberi protokoll (11) kutsealase pensioniskeemiga liitumise õigust ning kohtuasjas 262/88 tehtud otsuse kehtivusaja piirangut ei kohaldata pensioniskeemiga liitumise õiguse kohaldamisel. Samuti otsustas Euroopa Kohus, et siseriikliku õiguse kohaselt nõude esitamise tähtaegadega seotud siseriiklikke eeskirju võib kohaldada nende töötajate vastu, kes nõuavad oma õigust liituda kutsealase pensioniskeemiga, tingimusel et kõnealused eeskirjad ei ole selliste nõuete suhtes vähem soodsad kui samalaadsete siseriiklike nõuete suhtes ega muuda ühenduse õigusaktidest tulenevate õiguste rakendamist võimatuks. Samuti on Euroopa Kohus osutanud, et kuigi töötaja võib nõuda kutsealase pensioniskeemiga liitumist tagasiulatuvalt, ei anna see talle õigust kõrvale hoida asjaomase liikmeksolemise perioodiga seotud sissemaksete tasumisest.

(19)

Võrdsuse tagamine töö saamisel ja tööks vajaliku kutseõppe kättesaadavusel on meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel tööhõive ja elukutse küsimustes esmatähtis. Erandid sellest põhimõttest peaksid piirduma sellise kutsetegevusega, mille puhul vajadus võtta tööle teatavast soost isik on tingitud asjaomase kutsetegevuse olemusest või sellega liituvatest tingimustest, eeldusel et taotletav eesmärk on õigustatud ning et kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet.

(20)

Käesolev direktiiv ei mõjuta ühinemisvabadust, sealhulgas õigust moodustada koos teistega liite ning ühineda nendega oma huvide kaitseks. Asutamislepingu artikli 141 lõikes 4 määratletud meetmete hulka võivad kuuluda nende organisatsioonide või liitude liikmesus või tegevuse jätkamine, mille peamine eesmärk on tegelikkuses edendada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet.

(21)

Diskrimineerimise keelustamine ei tohiks piirata selliste meetmete säilitamist või võtmist, mille eesmärk on ära hoida või heastada ühest soost isikute rühma halvemusi. Selliste meetmetega on lubatud ühest soost isikute organisatsioonid, mille peamine eesmärk on edendada nende isikute erivajadusi ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

(22)

Vastavalt asutamislepingu artikli 141 lõikele 4, pidades silmas meeste ja naiste tegeliku täieliku võrdõiguslikkuse tagamist tööelus, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada ebasoodsamat olukorda ametialases karjääris. Arvestades praegust olukorda ja pidades silmas Amsterdami lepingule lisatud deklaratsiooni nr 28, peaksid liikmesriigid kõigepealt püüdma parandada naiste olukorda tööelus.

(23)

Euroopa Kohtu praktika on selgelt välja toonud, et naise ebasoodne kohtlemine seoses raseduse või emadusega on otsene sooline diskrimineerimine. Selline kohtlemine tuleks seetõttu käesoleva direktiiviga selgesõnaliselt hõlmata.

(24)

Euroopa Kohus on seoses võrdse kohtlemise põhimõttega järjekindlalt tunnustanud naise bioloogilise seisundi kaitsmise õiguspärasust raseduse kestel ning sünnitusjärgsel ajal, samuti emaduse kaitsmise meetmete kehtestamist kui sisulise võrdõiguslikkuse saavutamise vahendit. Käesolev direktiiv ei tohiks seega piirata nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta. (12) Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv piirata nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivi 96/34/EÜ Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta. (13)

(25)

Selguse huvides on asjakohane selgelt sätestada rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivate naiste tööalaste õiguste kaitsmine, eelkõige nende õigus naasta samale või võrdväärsele ametikohale ning mitte töötada halvemates tingimustes rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise tõttu ning kasutada paranenud töötingimusi, millele neil oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

(26)

Nõukogu ja nõukogus 29. juunil 2000 kokku tulnud tööhõive ja sotsiaalpoliitika ministrite resolutsioonis meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise kohta perekonna- ja tööelus (14) julgustati liikmesriike kaaluma oma vastavate õigussüsteemide kohaldamisala läbivaatamist, et anda töötavatele meestele individuaalne ja võõrandamatu õigus saada lapse sünni korral isale antavat puhkust, säilitades samal ajal nende töötamisega seotud õigused.

(27)

Sarnased tingimused kehtivad liikmesriikides meestele ja naistele individuaalse ja võõrandamatu õiguse andmisel saada lapsendamispuhkust. Liikmesriik otsustab ise, kas anda selline õigus saada isapuhkust ja/või lapsendamispuhkust või ei, ning määrab samuti kõik käesoleva direktiivi kohaldamisala välised tingimused, välja arvatud töölt vabastamine ja töölenaasmine.

(28)

Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks elluviimiseks peavad liikmesriigid kehtestama asjakohase korra.

(29)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud kohustuste täitmiseks vajalike kohtu- või haldusmenetluste sätestamine on võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusal rakendamisel olulise tähtsusega.

(30)

Märkimisväärne osa võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusa elluviimise tagamisel on tõendamiskohustuse eeskirjade vastuvõtmisel. Euroopa Kohus on olnud seisukohal, et seetõttu tuleks vastu võtta säte tagamaks, et tõendamiskohustus pannakse kostjale, kui diskrimineerimisjuhtum on esmapilgul ilmne, välja arvatud menetluste suhtes, kus juhtumi asjaolusid peab uurima kohus või muu pädev siseriiklik organ. Siiski on vaja selgitada, et otsest või kaudset diskrimineerimist eeldada lubavate faktide hindamine jääb kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga siseriiklike asjaomaste organite ülesandeks. Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada asja igas sobivas menetlusjärgus tõendamisreegleid, mis on hagejale soodsamad kui siin esitatud.

(31)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitse tõhustamiseks tuleks ühendustele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele anda õigus, kui liikmeriigid nii määravad, esineda menetlustes kaebuse esitaja nimel või toetuseks, ilma et see piiraks siseriiklike esindamise ja kaitse menetlusnormide kohaldamist.

(32)

Võttes arvesse tõhusa õigusliku kaitse õiguse põhjapanevat olemust, on asjakohane tagada töötajate kaitse isegi pärast võrdse kohtlemise põhimõtte väidetava rikkumise põhjustanud suhte lõppemist. Töötajal, kes kaitseb käesoleva direktiivi alusel kaitstavat isikut või annab tema nimel tunnistusi, peaks olema õigus samasugusele kaitsele.

(33)

Euroopa Kohus on selgelt määranud, et tõhususe tagamiseks eeldab võrdse kohtlemise põhimõte seda, et rikkumise korral antav hüvitis peab olema piisav võrreldes tekitatud kahjuga. Seetõttu on asjakohane välistada eelnevad kokkulepped nimetatud hüvitiste ülemmäära suhtes, välja arvatud juhtudel, kui tööandja suudab tõendada, et avalduse esitaja ainus käesoleva direktiivi tähenduses diskrimineerimise tulemusel kantud kahju on tema töökoha saamiseks esitatud avalduse arvesse võtmata jätmine.

(34)

Võrdse kohtlemise põhimõtte tõhusaks rakendamiseks peaksid liikmesriigid edendama dialoogi tööturu osapoolte vahel ja siseriiklike tavade raames valitsusväliste organisatsioonidega.

(35)

Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei täideta.

(36)

Kuna liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(37)

Et meeste ja naiste erinev kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes oleks paremini arusaadav, tuleks välja töötada võrreldavad soospetsiifilised andmed ja statistika, neid analüüsida ja asjakohasel tasandil kättesaadavaks teha.

(38)

Meeste ja naiste võrdne kohtlemine tööhõive ja elukutse küsimustes ei saa piirduda õigusloomealaste meetmetega. Selle asemel peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid tõhusamalt edendama teadlikkuse suurendamist palgadiskrimineerimisest ja avalikkuse suhtumise muutumist, kaasates nii avalikul kui eratasandil võimalikult ulatuslikult kõiki asjaosalisi. Tööturu osapoolte dialoogil võib selles protsessis olla oluline osa.

(39)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus piirdub nende sätetega, mis toovad kaasa olulise muudatuse võrreldes olemasolevate direktiividega. Põhimõtteliselt samaks jäävate sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(40)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B-osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega.

(41)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,

a)

töö saamine, sealhulgas edutamine ja kutseõpe;

b)

töötingimused, sealhulgas töötasu;

c)

kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid.

a)

otsene diskrimineerimine — kui ühte isikut koheldakse soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras;

b)

kaudne diskrimineerimine — kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud;

c)

ahistamine — kui esineb isiku sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine;

d)

seksuaalne ahistamine — kui esineb seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna;

e)

töötasu — harilik põhi- või miinimumpalk või mõni muu tasumoodus kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab;

f)

kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid — nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiiviga 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas (16) reguleerimata kindlustusskeemid, mille eesmärk on töötavatele isikutele, nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetes või ettevõtete ühenduses, majandustegevuse alal, kutsealases sektoris või sektorite grupis anda hüvitisi, mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavaid hüvitisi, olgu sellistes skeemides liikmeks olemine kohustuslik või vabatahtlik.

a)

ahistamine ja seksuaalne ahistamine, samuti ebasoodsam kohtlemine, mille põhjustab see, et isik tõrjub sellist käitumist või alistub sellele;

b)

korraldus diskrimineerida isikuid soo tõttu;

c)

naise halvem kohtlemine seoses rasedus- või sünnituspuhkusega direktiivi 92/85/EMÜ tähenduses.

a)

kõnealuste skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused;

b)

sissemaksekohustus ja sissemaksete arvutamine;

c)

hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa või ülalpeetavate puhul täiendavate hüvitiste arvutamine, ning hüvitiste saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.

a)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset järgmistel juhtudel:

b)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad muid sotsiaalhüvitisi rahas või loonusena, eriti toitjakaotushüvitisi ja peretoetusi, kui need moodustavad hüve, mida töötaja saab tööandjalt töötamise eest.

a)

füüsilisest isikust ettevõtjate üksiklepingute suhtes;

b)

füüsilisest isikust ettevõtjate skeemide suhtes, kuhu kuulub ainult üks liige;

c)

töövõtjate puhul selliste kindlustuslepingute suhtes, mille pooleks ei ole tööandja;

d)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide valiksätete suhtes, mida pakutakse osalejatele individuaalselt, et tagada neile:

e)

kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, kui hüvitisi rahastatakse töötajate vabatahtlikest sissemaksetest.

a)

kindlaks määrata isikud, kes võivad osaleda kutsealases sotsiaalkindlustusskeemis;

b)

kindlaks määrata kutsealases sotsiaalkindlustusskeemis osalemise kohustuslikkus või vabatahtlikkus;

c)

ette näha erinevad eeskirjad inimese vanuse suhtes kindlustusskeemiga liitumisel või töötamise või kindlustusskeemis osalemise miinimumaja suhtes, mis on nõutav kindlustusskeemi alusel hüvitiste saamiseks;

d)

ette näha erinevad eeskirjad sissemaksete tagasimaksmise kohta juhul, kui töötaja lõpetab skeemis osalemise, ilma et oleks täitnud tingimusi, mis kindlustavad talle õiguse pikaajalistele edasilükatud hüvitistele, välja arvatud punktides h ja j ette nähtud eeskirjad;

e)

luua töötajatele hüvitiste määramiseks või piiramiseks soolisest kuuluvusest lähtudes erinevad tingimused;

f)

kinnitada erinev pensioniiga;

g)

peatada õiguste säilitamine või omandamine õigusaktide või lepinguga ette nähtud ja tööandja poolt tasustatava rasedus- ja sünnituspuhkuse või perekondlikel põhjustel töölt eemalviibimise ajal;

h)

kindlaks määrata hüvitiste erinev tase, välja arvatud määratud sissemakse suurusega pensioniskeemi puhul, kui on vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja naiste jaoks erinevad; määratud suurusega kogumispensioni skeemi puhul võivad teatavad komponendid olla ebavõrdsed, kui summade erinevus tuleneb meeste ja naiste puhul erinevate kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamisest skeemi rahastamise ajal;

i)

kindlaks määrata töötajate sissemaksete erinevad tasemed;

j)

kindlaks määrata tööandjate sissemaksete erinevad tasemed, välja arvatud:

k)

kehtestada erinevad standardid või ainult ühest soost töötajatele kohaldatavad standardid, välja arvatud punktides h ja j ette nähtud juhtudel, millest lähtuvalt töötaja kindlustusskeemist lahkumise korral tagatakse või säilitatakse õigus edasilükatud hüvitisele.

a)

pensioniea määramisel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni andmiseks ning selle võimalike mõjude puhul teistele hüvitistele

b)

toitjakaotuspensionide suhtes seni, kuni ühenduse õigusega kehtestatakse sellealastes riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides võrdse kohtlemise põhimõte;

c)

artikli 9 lõike 1 punkti i kohaldamisel kindlustusmatemaatiliste tegurite kasutamise suhtes 1. jaanuarini 1999 või liikmesriikide puhul, kes ühinesid ühendusega pärast seda kuupäeva, direktiivi 86/378/EMÜ nende territooriumil kohaldama hakkamise kuupäeval.

a)

tööle saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud edutamine;

b)

igasuguse ja igatasemelise kutsenõustamise, kutseõppe, täiendkutseõppe ja ümberõppe kättesaadavus, kaasa arvatud praktiliste töökogemuste kättesaadavus;

c)

töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu asutamislepingu artikli 141 kohaselt;

d)

kuulumine töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või muudesse organisatsioonidesse, mille liikmed tegelevad teatava kutsetööga, sealhulgas nende organisatsioonide antavad soodustused.

a)

asutamislepingu artiklis 141 ja niivõrd kui on tegemist soolise diskrimineerimisega, direktiivides 92/85/EMÜ ja 96/34/EÜ osutatud olukordade suhtes;

b)

kõigi avaliku või erasektoriga seotud tsiviil- või haldusmenetluste suhtes, välja arvatud vabatahtlik või siseriikliku õigusega ette nähtud kohtuväline menetlus, mis näeb ette vastavalt punktis a nimetatud meetmetele õiguste kaitse siseriikliku õiguse alusel.

a)

diskrimineerimise all kannatanutele sõltumatu abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, piiramata seejuures kannatanute ja artikli 17 lõikes 2 sätestatud ühenduste, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute õigusi;

b)

diskrimineerimist käsitleva sõltumatu uurimise korraldamine;

c)

sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine seoses kõnealuse diskrimineerimise asjaoludega.

d)

vahetades asjakohasel tasandil olemasolevaid andmeid vastavate Euroopa organitega, nagu näiteks tulevane Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut.

a)

kõigi võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide tühistamine;

b)

üksiklepingutes või kollektiivlepingutes, ettevõtete sisekorraeeskirjades või vabakutseliste ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide tegevust reguleerivates eeskirjades või mis tahes muus korras sisalduvate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate sätete kehtetuks tunnistamine või luba need kehtetuks tunnistada või neid muuta;

c)

selliseid sätteid sisaldavad kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid võib haldusmeetmete abil kinnitamata või pikendamata jätta.