9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/1

1.1

Turismi panus ELi majandusse on märkimisväärne, moodustades 5,5 % SKTst (kuigi erinevates liikmesriikides jääb see näitaja 3 ja 8 protsendi vahele) ja andes tööd umbes üheksale miljonile inimesele rohkem kui kahes miljonis ettevõttes. Lisaks sellele on turism võimsaks liikumapanevaks jõuks teistele majanduselu sektoritele, nagu tööstus (eelkõige moetööstusharud), transport, põllumajandus- ja toiduainesektor, kaubandus ning teenustesektor.

1.2

Individuaal- ja pereturismi osakaal Euroopas on üle 80 %, ülejäänud osa moodustab ettevõtete arendatav äriturism. Euroopa pered kulutavad umbes ühe kaheksandiku oma väljaminekutest turismiga seotud tarbimisele.

1.3

Euroopa on jätkuvalt maailma kõige populaarsem turismisihtkoht. Pidevalt kasvab Euroopa Liitu külastavate Venemaalt, Hiinast ja Indiast pärit turistide arv, sest kiire majandusareng annab üha rohkemale osale rahvastikust võimaluse seda liiki tarbimiseks.

1.4

Vaatamata neile julgustavatele faktidele mõjutab uute tärkava majandusega riikide tugev konkurents Euroopa turismisektorit iga aastaga üha enam. Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on juhtida Euroopa institutsioonide tähelepanu sellele, kuidas kultuur saaks olla turismi tõukejõuks Euroopas, ning kutsuda neid üles edendama ja kaitsma Euroopa kultuuripärandit. Vastandina tööstussektorile ei saa pärandit ümber paigutada ega taastoota, ning see võiks olla meie trumbiks maailma teiste piirkondade pakutava konkurentsi ees.

1.5

Käesoleva arvamuse ettevalmistamise käigus peeti mitmeid kohtumisi Euroopa Komisjoni turismi ja kultuuri valdkonnaga seotud peadirektoraatide juhtide ning Euroopa Parlamendi esindajatega. Lisaks toimus 18. novembril 2005 Paestumis, Itaalia ühes paeluvaimas arheoloogilises paigas, avalik kuulamine, millel osalesid paljude avalike asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide (UNESCO), kultuuriseltside ja erasektori turismiettevõtete esindajad. Kuulamine toimus Vahemere piirkonna kaheksanda arheoloogilise turismimessi raames, mistõttu said osa võtta ka Vahemere lõunakalda riikide esindajad.

2.1

Euroopa Ülemkogul 2005. aasta märtsis kutsuti komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles taaskäivitama Lissaboni strateegia kasvu ja tööhõive alal ning osalema aktiivselt selle eesmärkide elluviimisel. Kindlasti saavad nii turism kui ka kultuur anda olulise panuse majanduskasvu ja tööhõive edendamisse. Tõepoolest, majanduskasvu seisukohalt tundub turism lähiaastatel olevat üks kiiremini arenevaid majandusharusid: aastateks 2006–2013 prognoositav keskmine aastane kasvumäär on 3,1 %. Ka tööhõive poole pealt on turism tööstusharu, millel on head eeldused anda märkimisväärne panus töötuse vastu võitlemisse, kuna annab tööd paljudele naistele, aidates niiviisi saavutada Lissaboni strateegia eesmärke: suurendada töötavate naiste osakaalu (1). Kuigi Euroopa turism lähema 25 aasta jooksul tõenäoliselt kahekordistub, jääb selle kasvumäär alla maailma keskmisele. Eriti märgatav on mahajäämus tärkava majandusega riikide osade piirkondadega võrreldes. Tarvis on asjakohaseid algatusi kõigilt institutsioonidelt, kui ELi turismisektor soovib veelgi laieneda ja saada taas kiireimalt kasvavaks turismisektoriks maailmas.

3.1

Üheks kiiremini arenevaks turismisektori haruks on kultuuriturism — turism, mis on seotud kunsti, looduse, kunstipärandiga linnade, suure ajalooliste väärtusega piirkondade ning kohalike traditsioonidega. Käesolev arvamus ei analüüsi kõiki kultuuriga seotud küsimusi, vaid püüab hinnata selle võimalikku panust turismi arengusse.

3.2

Kõnealuses spetsiifilises turismiharus on Euroopa Liit eriti soodsas olukorras, sest siin on kultuuriväärtuste kontsentratsioon suurem kui kus iganes mujal maailmas. UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud 137 riigis leiduvast 800 kultuuri- ja looduspärandist 300 asuvad ELi 25 liikmesriigis. See arv suureneb 331ni (2), kui võetakse arvesse ka neli kandidaatriiki (Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia, Türgi). Euroopa Kultuuriturismi Võrgustiku teisel aastakonverentsil ilmnes väga tähelepanuväärne asjaolu: Hiinast ja Indiast pärit turistid saabuvad Euroopasse just huvi tõttu, mida nende riikide elanikud Euroopa kultuuri- ja arhitektuuripärandi vastu tunnevad. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid investeerima oma arvuka kultuuripärandi säilitamisse ja edendama kultuuriturismi.

3.3

Peale majandusliku tulu on kultuuriturismil võtmeroll sotsiaalsete ja kodanikuväärtuste arendamisel, Euroopa integratsiooni ning rahvaste ja kultuuridevahelise dialoogi jõutamisel. Euroopa identiteedi arenguks on vaja põhjapanevaid teadmisi riikide, kultuuritraditsioonide ja kultuuriliste erinevuste kohta — vaid niiviisi saame kildudest tervikliku pildi kokku panna. Praegu, mil Euroopas valitseb identiteedikriis, aitaks Euroopa kultuuriväärtuste edendamine levitada optimismi ja usku Euroopa Liidu tulevikku (3).

3.4

Lisaks peab EL nüüdsel, paljukultuurilisuse jaoks raskel, ajal võtma endale kohustuse edendada kultuurilist ja religioosset dialoogi teiste rahvaste vahel, kaasates sellesse kultuuriturismi. ELi otsus kuulutada aasta 2008 kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks on seetõttu väga asjakohane.

3.5

Kultuuriturismi arendamine, Euroopa kunstipärandi ajaloolise ja sotsiaalse aspekti rõhutamine ning keskkonnapärandi esiletõstmine annab iga riigi kodanikule võimaluse saada tõese pildi Euroopa kultuuriloost.

4.1

Euroopa Liit on juba mõnda aega tegelenud turismi ja kultuuripärandi edendamise ning kaitsega, kuigi ta ei ole õigusliku aluse puudumise tõttu saanud kunagi turismiga seotud tegevusi otse rahastada. Nüüd on sellele lõpuks põhisseaduse lepingu eelnõus loodud õiguslik alus, kuigi leping ise on kahjuks veel ratifitseerimata. Senine lähenemine turismipotentsiaali kasutamise optimeerimisele Euroopa Liidus on olnud peamiselt horisontaalne: mõnikord on turismi edendamiseks kasutatud struktuurifonde, mõnikord on saadud kasu teiste sektoritega (nt keskkond või teadusuuringud) seotud projektide viljastavat mõjust. See kõik on positiivne, kuid valitseb oht, et ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi (turismi üksus) raskused tõhusa koostöö saavutamises teiste peadirektoraatidega, mis otseselt või kaudselt on seotud turismiga, võib muuta Euroopa seda sektorit puudutavate erinevate algatuste võimaliku kasuliku mõju olematuks.

4.2

Struktuurifondide kaudu eraldas EL aastatel 2000–2006 turismisektoriga otseselt või kaudselt seotud projektidele umbes 7 miljardit eurot ning kultuuriprojektidele (programmid Interreg III, Leader+ ja Urban) umbes 2 miljardit eurot. Seega rahastati turismi ja kultuuri kokku 9 miljardi euro suuruses summas, kuid raha kasutamine ei pruugi olla asjakohane, kuna nende kahe struktuurifondi kaudu rahastatava sektori juhtimise koordineerimine jätab soovida.

4.3

ELi kultuuripärandi edendamise algatustest on eriti edukaks osutunud Euroopa kultuuripealinna projekt. Kultuuri peadirektoraadi hiljuti läbiviidud uurimuses (4) seisab, et kõnealune programm on konkreetsel aastal suurendanud turismi keskmiselt 12 % linnades, millele on omistatud Euroopa kultuuripealinna tiitel, ning ka järgmisel aastal on turistidevood endisesse kultuuripealinna varasemate aastate keskmisest tasemest suuremad. Sama uurimus näitab, et sündmusest tingitud majanduskasvu potentsiaal on märgatav, kuid seda peaks paremini ära kasutama. Sellest tulenevalt on kultuuri peadirektoraat koostanud uue ettepaneku, et toetada uute ja selgemate valikukriteeriumite vastuvõtmist kultuuripealinnaks kandideerivate linnade kohta, õhutada nendevahelist konkurentsi ja võistlusvaimu, rõhutada kultuuriprogrammide jätkusuutlikkust ja neile Euroopa mõõtme andmist ning edendada kultuurisündmuste korraldamise heade tavade levitamist. Ettepanekus taotletakse Euroopa kultuuripealinnale ELi poolt antava toetuse (hetkel 500 000 eurot) kolmekordistamist.

4.4

Kooskõlas eesmärgiga edendada turismi ja kultuuri potentsiaali nii palju kui võimalik kiitis Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon 2005. aasta detsembri alguses esmakordselt heaks ühe miljardi euro eraldamise Euroopa tippsihtkohti reklaamiva projekti arendamisele.

4.5

Lisaks on komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi juurde loodud säästva turismi rühm (Toursim Sustainability Group), kuhu kuuluvad institutsioone ja erinevaid ettevõtjaid esindavad eksperdid, kelle ülesandeks on säästvat turismi käsitlevate ettepanekute väljatöötamine komisjonile eesmärgiga koostada hiljemalt 2007. aastaks Euroopa turismi Agenda 21. EMSK toetab komisjoni ja Euroopa Parlamendi seisukohta, et säästev turism on ainus turismi liik, mida tuleks edendada.

4.6

Komisjoni volinik Günter Verheugen tegi 20. oktoobril 2005 Maltal toimunud neljandal Euroopa turismifoorumil muuhulgas teatavaks Euroopa turismiportaali käivitamise 2006. aasta alguses. Portaal võimaldab liikuda riiklike turismiorganisatsiooni kodulehtedele, tutvustades niiviisi tõhusamalt Euroopa turismisihtkohti maailmale.

4.7

Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat algatas äsja uurimuse kultuuri- ja spordiürituste mõjust turismindusega tegelevatele VKEdele ning hariduse ja kultuuri peadirektoraat algatas uurimuse Euroopa kultuurimajanduse kohta.

5.1

Mõistes turismisektori olulisust Euroopa jaoks, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba mõnda aega aktiivselt tegelenud turismiga seotud valdkondadega, nagu turismipoliitika laienenud ELis, turismi panus taandarenguga piirkondade sotsiaalsesse ja majanduslikku taastumisse, turism ning koostöö avaliku ja erasektori vahel, turism ja sport jne. (5)

5.2

Punktis 4.7 viidatud kahe dokumendi ja punktis 5.1 viidatud arvamuste täienduseks soovitakse käesolevas arvamuses sõnastada Euroopa tasandi turismipoliitika tulevikusuunised.

6.1

Kultuuriväärtuste edendamine peab olema esmajoones suunatud antud piirkonnas elavatele inimestele, kes peavad paremini mõistma kohaliku ajaloo-, kunsti- ja keskkonnapärandi rikkalikkust. (6) Kohalikku pärandit tundes saavad inimesed anda olulise panuse piirkonna säilitamisse ja edendamisse, toetades sel viisil ametiasutuste tööd.

6.2

Laialdase kultuuriteadlikkuse tõstmiseks tuleb koolides juurutada programme, milles noortele tutvustatakse kohalikku ajaloo-, kunsti- ja keskkonnapärandit, ning tutvustada algatusi, milles noortele antakse juhtiv roll. (7)

7.1

Kui kultuuriturismi soovitakse tõhusalt edendada ja äratada ka kultuurisse ükskõikselt suhtuvate turistide huvi, tuleb erinevaid harusid analüüsida ja arendada ning välja selgitada edasise arengu suunad ja võimalused. Kultuuriturismi peamised harud on kunstipärand, näitused, üritused ja muud sündmused, toidu-, veini- ja maaturism, filmiturism ning kultuuri teemapargid.

7.2.1

Kõige iseloomulikum kultuuriturismi haru on nn füüsiline kunstipärand, st ajaloolised kesklinnad, muuseumid ja arheoloogilised paigad. Kõnealuse haru prioriteet on õhutada suuremat kooskõlastamist kultuurivarade ja turismirajatiste haldamise vahel, julgustades turiste seda pärandit agaramalt “kasutama”. Kaaluda tuleks “kultuuriturismi süsteemi” kooskõlastatud ja ühetaolist haldamist: võiks näiteks püüda sisse viia üksikute kunsti- ja keskkonnaväärtuste — olgu need siis riigi- või eraomanduses — tervikliku haldamise, aidata kaasa lahtiolekuaegade ja hinnapoliitika kujundamisele, mis tagaks võimalikult laialdase juurdepääsu ning suurendaks sissetulekuid, aidates seega katta halduskulusid. Lisaks tuleb kultuuripärandit elavdada, näiteks korraldades muuseumides, lossides ja kindlustes ajutisi näitusi, mille peamiseks eesmärgiks on kaasaegse kunsti edendamine.

7.2.2

Huvitavateks toimivateks kavadeks on näiteks mitmetes Euroopa linnades pakutavad “turistipassid”, mis lisaks transporditeenuse kasutamise õigusele annavad juurdepääsu muuseumidele ja arheoloogilistele paikadele.

7.2.3

“Kultuuritsoonid” sobivad eriti väiksematele kunstipärandikeskustele, koondades mitme sarnase piirkonna nii riiklikest kui ka eravahenditest toetatavad turismi- ja kultuuriteenused ühise nimetaja alla, turustades neid koos. Peale selle arvab EMSK, et piirkondlikele turismiorganisatsioonidele tuleks kasuks koostöö, muuhulgas ka piiriülese koostöö tegemine kultuuritsoonide loomisel ja arendamisel.

7.2.4

Erinevates riikides võiks lisaks luua kultuuripaikade võrgustikke (8) või ringreise, mis võiksid hõlmata näiteks ajaloolist huvi pakkuvaid kindlusi ja losse, arheoloogilisi paiku (nt Magna Graecia linnade võrk Lõuna-Itaalias) (9) või teatud liiki muuseumide võrgustikke, nagu “ettevõtlusmuuseumid”, või üleeuroopalisi marsruute (10), nagu Via Francigena. Kõnealuseid võrgustikke ja marsruute peaks saama tuvastada ühe märgi abil, need tuleks kohaselt tähistada ning koos turustada. Võimalusel peaksid ka turistide vastuvõturajatised olema ühesugused.

7.3.1

Teiseks oluliseks kultuuriturismi haruks on üritused: väljapanekud, näitused, festivalid ja muud erilised sündmused. Viimasel 10–15 aastal on kultuurisündmused muutunud võimsaks turismi edendavaks jõuks. Üha rohkem huvilisi, eelkõige noori, reisib selleks, et külastada tähtsamaid näitusi, kontserte ja festivale ning osaleda eriüritustel nagu “Valged ööd”, mis koguvad populaarsust paljudes linnades, sh Pariisis, Versailles's, Brüsselis, Roomas, Viinis ja Varssavis.

7.3.2

Selle valdkonna edendamiseks tuleb rajada või ümber ehitada näitustele ja festivalidele juurdepääsuks vajalikud infrastruktuurid; samuti kavandada turustus- ja teabekampaaniate läbiviimist. Euroopa Liit saaks kaasa aidata ühtse kultuuriürituste kalendrikoostamisele, et edendada koostööd riikide ja kultuuriasutuste vahel ning hoogustada algatusi riikides, millel on selles valdkonnas vähem kogemusi ja lühiajalisemad traditsioonid, eelkõige kümnes uues liikmesriigis.

7.4.1

Kolmas suurem kultuuriturismi haru on seotud toidu- ja veinitavadega erinevates riikides: tegu on “materiaalse kultuuri” osaga, mis on viimastel aastatel populaarsust võitnud ning pannud aluse tõelisele tüüpilisi kohalikke tooteid edendavale kultuuri- ja majandusliikumisele (11).

7.4.2

Siinkohal tuleks innustada selliste “toidu- ja veinimatkade” korraldamist, mis hõlmaksid ka kunsti- ja kultuuriväärtusi, ja koostada terviklikke toidu- ja veinidegusteerimist ning maaelu kogemist pakkuvaid kultuurikülastuste pakette, ühendades sel viisil kunstiajaloo teatud piirkonnale tüüpiliste toidu- ja venitavade tundmaõppimisega.

7.4.3

Euroopa Liit võiks olla Euroopa toidu- ja veinimarsruutide ning maaturismi teejuht, keskendudes eelkõige piiriülestele marsruutidele, milles on ühendatud kahe või enama riigi traditsioonid. See aitaks esile tuua paljude traditsioonide ja erinevuste aluseks olevaid ühiseid juuri.

7.5.1

Neljas kultuuriturismi haru, mis on kujunemas märkimisväärseks turistide ligimeelitajaks, seondub filmide ja teleseriaalide tootmisega. Paljudes piirkondades on tõusnud turistide arv, sest üha rohkem inimesi soovib külastada edukate filmide ja teleseriaalide võttekohti. Näiteks Alnwicki lossi Northumberlandis (Põhja-Inglismaal), kus toimusid J. K. Rowlingu Harry Potteri raamatutel põhinevate filmide võtted, suundusid üleöö tohutud turistide vood (tuues sisse 13 miljonit eurot aastas), muutes selle üheks külastatuimaks sihtkohaks Ühendkuningriigis. Samamoodi juhtus Itaalias Piedmontis Agliè lossiga, milles filmiti sarja Elisa di Rivombrosa: keskmine külastajate arv nädalas suurenes 100 inimeselt 3500ni. Lisaks mõjutab kuulsus ka alles tootmisetapis olevaid filme: väike inglise linnake Lincoln võtab juba praegu vastu hulgaliselt turiste — seal toimuvad nimelt Dan Browni bestselleril “Da Vinci kood” põhineva filmi võtted –, lisaks on Pariisi ilmunud reisikorraldajad, kelle pakutava retke käigus külastatakse vaid Browni romaani toimumiskohti.

7.5.2

Vastavalt 2005. aasta augustis Ühendkuningriigis läbiviidud uurimusele tunnistab 27 % täiskasvanutest ja vähemalt 45 % 16–24-aastastest noortest, et kinos või televiisoris nähtud filmid mõjutavad nende puhkusepaiga valikut. Seepärast jälgib Ühendkuningriigi turismi edendav VisitBritain hoolega, kus toimuvad filmivõtted, ja avaldab oma kodulehel väga üksikasjalikke kaarte (movie map), millel on toodud kõik uued filmivõtete kohad, kuidas sinna pääseda ja milliseid turismiteenuseid kohapeal pakutakse.

7.6.1

Kultuuriturismi viies haru võiks olla seotud ajaloo- ja kunstiteemaliste parkide loomisega — see täiendaks muuseume, ajaloolisi kesklinnasid ja arheoloogilisi paiku. Pargid võiks rajada tuntud turismiobjektide lähedusse ning need aitaksid külastajatel paremini mõista neid ümbritsevat ajastut (12). Sarnaseid parke võiks luua Euroopa peamistesse kultuurikeskustesse (13) ja Euroopa Liit võiks kõnealuse infotainment (teabe ja meelelahutuse) infrastruktuuri ülesehitamist edendada, pakkudes turistidele lisameelelahutust.

8.1

Uue info- ja sidetehnoloogia panus kultuuripärandi kasutamisse turismis on märkimisväärne: kodulehtede ning satelliit- ja digitaaltelevisioonikanalite loomine, audio- ja videoklippide kasutamine viimase põlvkonna mobiiltelefonides, mälestiste ning ajaloo- ja kunstiväärtusega paikade taastamine tehistõelisuse abil (14).

8.2

Kõnealuses valdkonnas saaks uusi tehnoloogiaid kasutada selleks, et edendada säästvat turismi ning kaitsta kõige populaarsemaid kunstipärandi paiku, mida ohustab massiturismi tagajärjel hävimine: infotehnoloogia annaks uusi võimalusi turistide voogude kavandamiseks, jälgimiseks ja liigitamiseks, samas saaks automaatselt juhtida keskkonnategureid (nt muuseumiruumide niiskus), mis võivad kahjustada kunstiteoseid. Samuti võiks süsteem, mis pakub interneti teel reserveerimist ja külastusaegade kokkuleppimist, tuua kasu paikadele, mis saavad korraga vastu võtta vaid piiratud arvul turiste.

8.3

Lisaks saab kaasaegne tehnoloogia aidata märkimisväärselt kaasa arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamisele, mis liigagi sageli on takistuseks puuetega inimestele. Seda ei tohi arvesse võtmata jätta.

8.4

Euroopa Liit sätestab oma seitsmendas teadusuuringute ja uuendustegevuse raamprogrammis, et teadustegevuse tulemusi saab kasutada turismisektori hüvanguks ja kultuuripärandile juurdepääsu hõlbustamiseks ning asjakohased algatused peaksid võtma praktilise kuju: selleks tuleks koostada nimekiri olemasolevatest tehnoloogiatest ja ülevaade ühenduse tasandi parimatest meetoditest, mis oleksid abiks riikide ettevõtjatele.

8.5

Tehnoloogia kasutamine on oluline kultuuriturismi sihtkohtade turustamisel nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Sellega seoses oleks mõttekas uurida erinevate riikide käimasolevaid algatusi. Euroopa Liit võiks Euroopa turismiportaali täiendada satelliittelevisiooni kanaliga, mis reklaamiks Euroopa turismi muudes maailmajagudes.

9.1

Kultuuripärandi tõhusa kasutamise süsteem turismi otstarbel tõstatab küsimuse kultuurivarade haldamise kohta. Osa varadest on riigi või kohalike omavalitsuste omandis, osa kuulub religioossetele või mittetulundusorganisatsioonidele või on eraomandis. Olukord on eriti keeruline mitmetes uutes liikmesriikides, kus möödunud kümnenditel toimunud sundriigistamine on tekitanud ebakindlustunde omandiküsimuses ning halvendanud suure osa kultuuripärandi säilitamist märgatavalt.

9.2

Seepärast tuleks rakendada haldusmudeleid, mis lisaks kunsti- ja kultuuripärandi olemasolevate omandistruktuuride austamisele ning suurimate võimalike kaitse- ja säilitusmeetmete kindlustamisele tagaks üksikute kultuuriturismi rajatiste koordineeritud haldamise ning ergutaks riigi- ja erainvesteeringute kooskasutamist, muuhulgas sobivate maksusoodustuste kaudu.

9.3

Euroopa Liit võiks teostada uuringu Euroopa riikide haldussüsteemide kohta, et hinnata nende tõhusust ja innustada kogemuste levitamist teistes riikides, või sisse viia uuenduslikud maksu ja muud süsteemid, mis edendavad erasektori ja avaliku sektori haldusalast koostööd.

9.4

Haldusega on seotud kultuuripärandi paikades töötava personali koolitus: lisaks teadmistele kunstiajaloost peavad töötajatel olema ka juhtimis- ja turustamisoskused ning nad peavad suutma kasutada uusi tehnoloogiaid. Need aga, kes turistidega vahetult suhtlevad (hotelliomanikud, poepidajad, avalike teenuste osutajad jne), peavad lisaks oskama keeli ning olema läbinud erialaoskuste koolituse ning austama turistide kultuurilisi erinevusi. Ka siinkohal võiks Euroopa Liit uurida selle valdkonna kõige novaatorlikumaid koolituskogemusi, et kvaliteetturismi virgutamiseks edendada kogemuste vahetamist, võrdlemist ja toimivate meetodite levitamist.

10.1

Kultuuriturismi tõhus korraldamine võib kasu tuua ka teistele turismiharudele, nagu mere- ja mägiturism ning isegi äriturism ja eakatele mõeldud turism.

10.2

Kunstimarsruutide, näituste, kontsertide, festivalide ning toidu- ja veinidegusteerimispaikade olemasolu võiks innustada turiste valima konkreetse sihtkoha Euroopas ning aitaks seega neil kohtadel seista vastu arengumaade turismisihtkohtade pakutavale konkurentsile, kuna vaatamata suuremale loodusrikkusele ja odavamale hinnale ei suuda need võistelda Euroopaga olemasolevate kultuuriväärtuste osas.

10.3

Samamoodi on äriturismiga. Kui on võimalus kombineerida ärireisi kultuuriturismiga, võib juhtuda, et reis pikeneb paari päeva võrra — võibolla jääb selle sisse ka nädalavahetus — või muutub isegi perepuhkuseks koos abikaasa ja lastega.

10.4

Võttes arvesse asjaolu, et tänapäeval on keskmine eluiga pikem, vastaks kultuuriturism nende eakamate inimeste vajadustele, kes üha sagedamini otsustavad pühendada osa oma vabast ajast uute kultuuride tundmaõppimisele. See aitaks edendada turismi ka madalhooajal.

10.5

Pole kahtlust, et Euroopa Liit saab olla liikumapanevaks jõuks kultuuriturismi teiste turismiharude integreerimisel.

11.1

Arvestades sellega, et kultuur saab aidata kaasa turismi arengule, eelkõige tänu sellele, et turism on teiste majandusharude liikumapanevaks jõuks ning annab suure panuse Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisse, on käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärgiks (nagu ka eespool mainitud) anda Euroopa institutsioonidele vajalikud vahendid kõnealuse sektori edendamiseks, sest vaatamata oma dünaamilisusele seisab see silmitsi väljapoole Euroopat jäävate riikide karmi konkurentsiga.

11.2.1

Kui Euroopa kultuuriturismi soovitakse tõhusalt ära kasutada, on vaja Euroopat ja siinseid sihtkohti tutvustavaid efektiivseid teabe- ja terviklikke reklaamikampaaniaid. Samas tuleb edendada häid tavasid kaitse, kasutamise, juhtimise ja koolituse valdkondades. Euroopa turismiportaal oleks kahtlemata suureks abiks, eriti juhul kui:

11.3.1

Euroopa Liit võiks oma programmides kasutada võistlusi ja ergutussüsteeme, et edendada parimaid tavasid kultuuriturismiteenuste juhtimisel, eelkõige Euroopa kultuuripealinnade programmi (15) ja tulevase Euroopa tippsihtkohtade programmi raames. Euroopa Liit võiks anda nõu ka neile linnadele ja piirkondadele, mis on otsustanud esitada taotluse kõnealuses kahes programmis osalemiseks, ning eraldada senisest suuremaid summasid, eelistades selleks ehk struktuurifondide assigneeringuid. Riiklikul tasandil oleks mõttekas õhutada tervet konkurentsi nende linnade ja kultuuriturismi sihtkohtade vahel, mis esitavad taotluse ülaltoodud kahes programmis osalemiseks, kohaldades Euroopa tasandil määratletud kriteeriume: juhtimissüsteemid, erasektori ja avaliku sektori koostöö, turismi- ja kultuuriteenuste koordineerimine, reklaami- ja teabekampaaniad jne Euroopa kultuuripealinnade puhul; ning säästvus, turismihooaja pikendamine, kitsaskohtade kõrvaldamine, juhtimissüsteemid, koostöö avaliku sektori ja erasektori vahel, teenuste integreerimine jne Euroopa tippsihtkohtade puhul.

11.4.1

Kultuuridevahelise dialoogi jõutamine nii Euroopa Liidus (pidades esmajoones silmas nelja uue kandidaatriigi ühinemist) kui ka Euroopa Liidu ja maailma teiste piirkondade vahel peab samuti olema kultuuriturismi programmide prioriteet. Sellest vaatepunktist lähtuvalt on otsus kuulutada 2008. aasta kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks väga ajakohane. Siiski oleks hea juba enne 2008. aastat teha algust koolidele suunatud erinevate projektidega, laiendades rahvusvahelisi vahetusprogramme, nagu Erasmus, ka keskkooliõpilastele ning edendades mestimist erinevate riikide klasside vahel. Samuti võiks algatada kultuuridevahelist dialoogi jõutavaid eriprojekte eakatele. Siis saaks 2008. aastast olemasolevate algatuste näidisaasta, ajendades kavandama uusi algatusi.

11.5.1

Kuna Euroopa Liidul ei ole õigusliku aluse puudumise tõttu otseseid toimivad turismivahendid, võiks ta tegutseda juhtimisvaldkonna koostöö edendamise suunas, toetamaks sektori praegusi ja tulevasi projekte. Pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet, toetab EMSK ideed luua võimalikult peatselt Euroopa Turismiagentuur, mis võiks tegutseda Euroopa turismi seirekeskusena ja edastada ühendusele ning liikmesriikidele usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid turismi kohta. Seda on komitee väljendanud juba ühes varasemas omaalgatuslikus arvamuses teemal “Turism ja sport: Euroopa tulevased väljakutsed”.

11.6.1

EMSK tervitab Maltal toimunud neljandal Euroopa turismifoorumil volinik Günter Verheugeni tehtud ettepanekuid ja hiljutist Euroopa Parlamendi resolutsiooni (16) usaldada ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadile ühenduse erinevate turismisektorit mõjutavate algatuste koordineerimine.

11.7

EMSK on nimetanud käesoleva arvamuse Paestumi deklaratsiooniks, meenutamaks selles kütkestavas Itaalia arheoloogilises paigas eelmise aasta novembris asetleidnud avalikku kuulamist.

—

Euroopa tellisgootika tee on projekt, mis hõlmab seitset riiki (Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti), 26 linna ning kaht piirkonda;

—

Euroopa juudi kultuuripärandi tee, millele Euroopa Nõukogu andis 5. detsembril 2005 Euroopa Nõukogu peamise kultuurimarsruudi diplomi.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/8

1.1

Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat peeti väga pikka aega Euroopa integratsiooni lipulaevaks ja saavutuseks, mida kahtluse alla seada ei tohtinud. Põhiseaduse lepingu alaste arutelude käigus tõusis aga ikkagi esile küsimusi selle poliitika põhjendatuse kohta, millega üritatakse tagada “vaba ja moonutusteta konkurents”. Pärast monopolivastase võitluse järelvalvemeetmete uuendamist on Euroopa Komisjon alustanud riigiabisüsteemide uuendamist vastava tegevuskava abil. 2004. aasta kohta käiv aruanne annab EMSKle võimaluse laiahaardeliselt juurelda ühenduse konkurentsipoliitika tähenduse ja meetodite üle, võttes eriti arvesse järgnevat:

1.2

Konkurentsi peadirektoraadi peadirektori poolt esitatud poliitilise ülevaate põhjal jagunevad aruande järgi komisjoni tegevused järgnevalt:

1. mail 2004, samal aastal kui Euroopa Liiduga liitus kümme uus liikmesriiki, hakkas kehtima muudetud konkurentsiõigus.

2.1

Arvamuses rõhutatakse konkurentsipoliitika ja läbivaadatud — majanduskasvule, tööhõivele ja jätkusuutlikule arengule keskenduva Lissaboni strateegia vahelist sidet. Nii soovib komisjon suunata oma tegevust siseturu ja Lissaboni strateegia suhtes tähtsatele valdkondadele, pannes seejuures rõhku konkurentsitakistuste kõrvaldamisele hiljuti liberaliseeritud ning ka teatavates muudes reguleeritud majandusharudes, nimelt telekommunikatsiooni-, postiteenuste, energia- ja transpordisektoris. Sidet Lissaboni tegevuskavaga tuleks paremini põhjendada ja selgitada.

2.2

Esimeseks tuleb küsida, kas konkurentsipoliitika peab järgima muutuvaid poliitilisi prioriteete või peaks tal olema eelkõige oma ja sõltumatu tegutsemisloogika. EMSK toetab viimast varianti järgmistel põhjustel:

2.2.1

Ettevõtted, tarbijad ja majanduslikud ja sotsiaalsed tegijad vajavad stabiilset ja ettearvatavat õiguslikku raamistikku. Juhul kui konkurentsipoliitika muutub hetkeprioriteetide põhjal siis viib see olukorrani, mis ei soodusta investeeringuid ega tööhõivet.

2.2.2

Põhimõtteliselt on põhieesmärgiks vaba ja moonutusteta konkurentsi loomine. See ei seostu muutuva strateegiaga, vaid selle abil soovitakse kindlustada Euroopa siseturu toimimine. Vastasel juhul kaotab turg tähenduse ja ei saa anda eeliseid Euroopa majandusele. Nendeks eelisteks on nõudluse ergutamine, pakkumise suurendamine ja 450-miljoni tarbijaga turu võim.

2.2.3

Täna on laienenud liidu liikmesriikide vahelised majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused väga suured. Konkurentsipoliitikal on selles kontekstis eriline tähtsus. Teiste sõnadega öeldes on vaba ja moonutusteta konkurentsi saavutamine otsustava tähtsusega, sest nii rikaste kui vähem arenenud riikide majanduslikele ja sotsiaalsetele tegijatele on tagatud võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, et oleks võimalik luua tingimused, mis võimaldavad tugevdada liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

2.2.4

Konkurentsipoliitika iseseisvus tuleb säilitada ja seda tuleb tugevdada. Seda tuleb samuti ühtlustada liidu teiste poliitika valdkondadega, nt tarbija-, majandusarengu-, innovatsiooni-, majanduskasvu- ja tööhõive ja majandus- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitikaga. See väljapoole suunatud nägemus peab konkurentsipoliitikas olema nähtav praeguste ja tulevate uuenduste kaudu. Komisjon peab jätkuvalt püüdlema tarbijate, ettevõtete ja ühenduse vahelise tasakaalu poole selleks, et kaitsta üldist huvi parimal võimalikul viisil. Seetõttu peab vaidlusküsimuste lahendamiseks mõeldud suuniste väljatöötamisel arvesse võtma järgmist:

2.2.5

Arvesse tuleb võtta üldhuviteenuste erilist iseloomu, seda eriti tervishoiu, sotsiaalse turvalisuse ja hariduse alal, arvestades sealjuures riiklikele tavadele ja kommetele vastavaid sotsiaalse õigluse ja avatuse põhimõtteid. Siis kui üldhuviteenuste osutamine on osaliselt või täielikult usaldatud erasektorile peavad konkurentsiasutused tagama, et kõiki võimalikke osalejaid koheldakse võrdselt ja et teenused on tõhusad, jätkuvad ja kvaliteetsed. Komitee on rahul sellega, et komisjon on pärast Altmarki kohtuotsust täpsustanud avalike teenuste osutamise kohustuse rahastamist käsitlevaid eeskirju. See viib üha suurema avatuseni üldhuviteenuste haldamisel.

2.2.6

Laiemalt võttes on ühenduse konkurentsipoliitika probleemiks see, et see põhineb hüpoteesil — ühisturg toimib ideaalselt: osalistele suunatud teave on kõige vajalikum ja tasuta, ettevõtted võivad vabalt turule siseneda ja sealt lahkuda, turge on täpselt niipalju kui osalised soovivad, puudub positiivne mastaabiefekt, puuduvad monopolid. Reaalsus on erinev just seepärast, et teatud liikmeriigid mõtlevad siiani “riiklikult”.

2.2.7

Konkurentsi peadirektoraat peaks selleks uuritavate juhtumite kohta koostama majanduslikke ja sotsiaalseid järelhinnanguid. Lisaks peaks konkurentsipeadirektoraat koostama mõjuhinnanguid oma tähtsamate otsuste kohta nii majanduslikest, sh liidu üldist konkurentsivõimet arvestades, kui ka sotsiaalsetest, sh jätkusuutliku arengu aspektidest lähtuvalt.

3.1

Aruande esitlusstruktuurile ja sellest arusaamisele aitaks kaasa see kui riigiabi osas lisataks nende otsuste loetelu, kus ei ole riigiabi andmisele vastuväiteid esitatud, selgitades miks teatud juhtudel abi ei kuulunud artikli 87 lõike 1 alla. Selline tabel annaks liikmesriikidele abi jaotamise heade tavade raamistiku.

3.2

Liit laienes aastal 2004 ning kahjuks peab tõdema, et aruandes antakse vähe teavet selle kohta kuidas uued liikmesriigid on ühenduse konkurentsipoliitikat rakendanud. Komitee ootab 2005. aasta aruannet, et saada täpsemat ja ajakohasemat teavet.

3.3.1

Aruandes ilmneb, et majandusanalüüsist on saanud konkurentsipoliitika põhiosa. EMSK on seda korduvalt taotlenud. Konkurentsiseadusandluse (artiklite 81 ja 82) valdkonnas on toimunud eriline ja pragmaatiline samm edasi: turgude määratlust on parandatud ja täpsustatud on lähenemist horisontaalsetele ja vertikaalsetele tegevustele.

3.3.1.1

81 artikli punkt 3 (erand piiravate lepingut keelamise) osas võib tõdeda, et majandusanalüüsi on täiendatud võttes eriti arvesse tõhususeelised. Nii võivad ettevõtted oma arengu hüvanguks kasutada uut tehnoloogiat, kohandatud tootmisprotsesse ning töötajate integreerimise ja struktuursest säästmise sünergiat. Tulemusi võib anda ka tehnilise ja tehnoloogilise arengu esikohale seadmine, seda eriti ühiste uurimus-ja arenduslepingute abil.

3.3.2.1

Nagu arvamuses käsitletud juhtumid näitavad on trahvide määramata jätmise või vähendamise poliitika hästi õnnestunud. Peab meenutama, et süsteem põhineb sellel, et kartellidesse kuuluvaid ettevõtteid kutsutakse üles andma kartellide kohta käivat teavet konkurentsiasutustele, mille eest nad vabastatakse trahvides kas täielikult või osaliselt. Selleks on komisjon ja teatud liikmesriigid loonud trahvide määramata jätmise või vähendamise programmi, millega reguleeritakse juhtumite menetlemise kord. Need programmid on ettevõtetele eriti tähtsad, sest tavaliste konkurentsi piiravate kartellidele lisaks võivad ettevõtted sattuda olukorda, kus ettevõtte teadmata on tema oma ja teiste ettevõtete töötajate vaheliste fakside ja e-posti vahetuse tagajärjelt on loodud eriti laiaulatuslik kartell.

3.3.2.2

Arvamuses aga siiski ei selgitata piisavalt mõningaid taustal olevaid tegureid: ELis olemasolevad trahvide määramata jätmise või vähendamise programmid on väga erinevad nii tingimuste kui menetlusprotseduuride poolest. Veelgi enam: riiklikud asutused ei ole koostanud trahvide määramata jätmise või vähendamise programme. Ainult kaheksateistkümnel asutusel (ja komisjonil) on vastav programm (1).

3.3.2.3

Teatud asutusele esitatud taotlus trahvide määramata jätmise või vähendamise kohta ei ole kehtiv teiste asutuste jaoks. Sellistes tingimustes peab kõnealune ettevõte eraldi suhtlema kõigi asjaomaste konkurentsiasutustega selleks, et saada täielikku vabastust. EMSK on seisukohal, et eriti tähtis on süsteemi parandamine nende juhtumite puhul kui ettevõtted esitavad mitu taotlust. Vajalik on lihtsustada kasutusel olevaid menetlusi. Nii oleks võimalik luua tasakaalustatud kartellidest teavitamise süsteem, mis aitaks vältida igasugust osalust kartellides.

3.3.3.1

Aruande põhjal on Euroopa konkurentsivõrgustiku poolt saavutatud esimesed tulemused rahuldavad. Kõnealuse võrgustiku abil teevad Euroopa Komisjoni ja ELi kõikide liikmesriikide konkurentsiasutused koostööd jagades teavet uute juhtumite ja otsuste kohta. Vajadusel nad koordineerivad juurdlusi, abistades teineteist ja vahetades tõendeid.

3.3.3.2

Kõnealune koostöö loob tõhusa mehhanismi, mille abil on võimalik vältida ettevõtete poolseid konkurentsi takistavaid piiriüleseid tegevusi ja osaliselt aitab see kõrvaldada tegevusi, mis on turureeglite vastased ja tekitavad olulisi kahjusid konkurentsile ja tarbijatele.

3.3.3.3

Teabe konfidentsiaalsus on oluline küsimus. Konfidentsiaalsuse tagab spetsiaalne ametikoht, ehk ärakuulamise eest vastutav ametnik, kus üks või mitu usaldusväärset isikut on volitatud tegelema konfidentsiaalse teabe edastamisega. 1. maist 2004 alates on neid mehhanisme peamiselt koostöös komisjoniga kasutatud ning tundub, et edukalt.

3.3.3.4

Vaatamata sellele, et majanduslikud tegutsejad peavad konkurentsiasutuste tegevust väga heaks, soovib EMSK siiski hoiatada komisjoni selle eest, et aja jooksul käsitletavate juhtumite arv kasvab ning selle käigus võib andmete olla raske tagada konfidentsiaalsete andmete vahetamise turvalisust.

3.4.1

Asutamislepingu artikkel 82 keelab ettevõttel ühisturus valitseva seisundi kuritarvitused (ebaõiglaste hindade, turgude jaotamine toodete müügi ainuõiguslepingutega, püsikliendisoodustused, mille eesmärgiks on konkurentide tarnijate ülevõtmine jne.). Lisaks kuulub ühinemise kontrolli valvamine selle artikli alla siis kui ühinemisega kaasneb kuritarvitamise protsessi algataja turgu valitseva positsiooni tugevdamiseks. Kõnealune artikkel, mis on konkurentsiõiguse nurgakivi, kannatab teatud määral ebaselge tõlgenduse pärast, mis ilmneb ettevõtete tegevuse ja nende majandustegevuse mõjude analüüsimisel. Teiste sõnadega öeldes ei ole turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta veel tegelikku definitsiooni ja ettevõtetel on reaalselt väga raske aru saada, mida nad võivad ja mida nad ei või teha. Näiteks selliste hindade nagu maha- või allahinnatud hindade alaste kuritarvitamiste osas tehtavatel toimingutel võib olla erinevaid mõjusid: hästi tõhusalt toimiv konkurent või turul edu saavutada, kui valitseval positsioonil olev ettevõte kasutab teatud hindu, samas kui “mitte tõhus” konkurent võib turust üldse eemale jääda. Kas konkurentsipoliitika peaks kaitsma viimati mainitud konkurente? Kas ei peaks enne looma eeskirju, mille aluseks olevast põhimõttest lähtuvalt ainult “sooritusvõimeliste” konkurentide eemalejätmine on kuritarvitamine?

3.4.2

Komisjon on hiljuti avaldanud ettepaneku artikli 82 rakendusuuniste kohta. EMSK toetab seda ettepanekut. Komisjon soovib nii luua menetluse, mille abil oleks võimalik hinnata teatud igapäevasemaid tegutsemistavasid nagu mitme kauba koosmüük, need alla- ja mahahindamised, mis võivad konkurentsi nõrgendada (2). EMSK tervitab komisjoni tegevusi, mille abil üritatakse mobiliseerida võimalikult palju ressursse tegevuste jaoks, mis võivad tarbijale kahju tekitada. Eesmärgiks on õigusliku olukorra selgitamine ja õigusliku turvalisuse tagamine määratledes selgelt, mida valitseva seisundi kuritarvitamine tähendab. Komitee loodab, et hetkel arutlusel olev ettepanek annab valitseval positsioonil olevatele ettevõtetele selgelt hinnata, kas nende tegevus on seaduslik. Komitee tuletab meelde, et seisukoha lõpuks tuleb tagada dialoogi toimimine asjaomaste tegutsejate (ettevõtete, eriti VKEde, tarbijate ja sotsiaalpartnerite) vahel.

3.5.1

EMSK tervitab praktilisi edusamme, mille hulka kuulub “ainukontrolli” põhimõte nii ettevõtete koondumistest teavitamise kui konkurentsialase testi tegemise vajaduse selgitamine nii, et see oleks võimaliku majandusliku tegelikkuse lähedane ja sobiks paremini kokku maailmas kehtivate peamiste koondumise kontrolli süsteemidega. Vaatamata sellele, et koondumiste tulemusel tekkinud suurema tõhususe tõestamine on siiani raske, on lootust, et koondumiste kontroll võib paremates tingimustes jätkusuutlikult teenida Euroopa tarbijate huve.

3.5.2

Suurte turustuskeskuste ja lähipoodide vahelistes suhetes on juba mitme aasta jooksul valitsenud koondumiste laine, mis on vähendanud lähipoodide turuosa turustuskeskuste kasuks. Arvestades kohati väga piiravate kaubandustegevuse arengut, hinnapoliitikat ja ostude koguste põhjal antavaid soodustusi on lähipoodidel raske turustuskeskuste hindadega konkureerida, sest viimastel on hinnad paindlikumad ja atraktiivsemad. Sellele lisaks satuvad selles kontekstis liiga suure surve alla tootjad. Koondumiste arvu kasv peaks lõpuks viima selleni, et konkurentsipoliitika eesmärgid ühtlustatakse tarbijapoliitika omadega, seda tagamaks, et turgudel oleks jätkuvalt pakkumist ning need oleksid mitmekülgsed nii asukoha kui ka valiku kvaliteedi suhtes. Samal ajal ei tohiks piirata koostööd väikeste ettevõtete vahel, seda kuni nende turuosa ei ole vastaval alal globaalsel tasemel märkimisväärne.

3.6.1

Aruandes sisaldub positiivne kokkuvõte peadirektoraadi ümberkorraldusest, mis viidi läbi avaliku arvamuse poolt komisjoni suunal tehtud kriitika ja teatud juhtumitega seoses (Airtours/First Choice, Tetra Laval/Sidel et Schneider/Legrand).

3.6.2

Mitmete ökonomistide poolt toetatava peaökonomisti (Chief Competition Economist) ametikoha loomine, kogenud ametnikest koosneva töörühma kokkukutsumine uurimaks uuest aspektist konkurentsi peadirektoraadi uurijate otsuseid raskemates koondumisjuhtumites ja ärakuulamise eest vastutava ametniku rolli tugevdamine koondumise järelvalve osas on need tegevused, mille abil soovitakse viia edasi ühiseid eesmärke, ehk tegema ettevõtete koondumiste uurimismenetlusest veelgi karmim ja läbipaistev. Need meetmed on vastuseks EMSK poolsete korduvatele vastavasisulistele palvetele ja nendega võib rahul olla.

3.6.3

EMSK kiidab samuti heaks selle, et ametisse on nimetatud tarbijaküsimuste kontaktisik, kes esindab tarbijaid konkurentsi peadirektoraadis. Samas tunneb komitee muret, pea aasta pärast ametisse nimetamist ei ole arvamuses hinnangut Euroopa tarbijatega peetava dialoogi kohta. EMSK ootab seega 2005. aasta aruannet, et saada konkreetset teavet, mille abil oleks võimalik hinnata dialoogi toimivust ja tõhusust. EMSK on alustanud vastavasisulise omaalgatusliku arvamuse koostamist.

3.6.4

Oma viimastes arvamustes on EMSK käsitlenud nende ressursside küsimust, mis on Euroopa Komisjoni käsutuses spetsiaalselt ettevõtete koondumise alase järelvalve teostamiseks. Need vahendid on liiga väikesed võrreldes nendega, mis võivad olla asjaomaste tegutsejate käsutuses. Küsimus on siiani aktuaalne. Paistab, et konkurentsi peadirektoraadis ei ole piisavalt asjatundlikke spetsialiste, eriti neid kes tunneksid uusi liikmesriike ja oskaks neid puudutavate juhtumitega töötada. Komitee on mures ja üllatunud komisjoni personalihalduse lühinägelikkuse üle ja teeb ettepaneku, et olukorra muutmiseks võetaks tarvitusele kiireid meetmeid.

3.6.5

Vaatamata sellele, et viimasel ajal on üritatud läbipaistvust parandada leiab komitee, et asjaomaste tegutsejate aktiivseks ärakuulamiseks ei ole tegelikke tegutsemispõhimõtteid. Konkurentsi peadirektoraadi poolt käsitletud horisontaalsete juhtumite puhul koondumiste alase teabe esitlus komisjoni koduleheküljel internetis ei ole hea haldustava kohaselt asjakohane viis kodanikuühiskonna ja kõnealuses valdkonnas tegutsevate eri organisatsioonide oluliste positsioone kogumiseks.

3.6.6

Seoses liikmesriikide konkurentsialaste kohtuotsuste avaldamisega komisjoni koduleheküljel internetis peab tõdema, et taotletud didaktilise teabeedastuse eesmärke see täitnud ei ole (EÜ määruse 1/2003 artikkel 15 lõige 2). Samas tuleb täheldada, et interneti kodulehel olev süsteem toimib vaid osaliselt. Eriti uued liikmesriigid on need, kes vastavasisulise riiklikke kohtuotsuseid ei edasta või edastavad neid harva. See pikendab konkurentsiõiguse rakendamist kõnealustes riikides ja raskendab selle ühtlustamist. Teisest küljest aga kui liikmesriikide kohtuotsused on saadaval ainult algkeeles siis piirab see nendest arusaamist, vaatamata sellele, et neil võiks olla oluline praktiline tähendus neis esinevate eriliste probleemide pärast.

3.7.1

Euroopa Komisjon esitles 7. juunil 2005 riigiabi alast tegevuskava, mille kohta EMSK on arvamuse (3) andnud ja millele käesolevas arvamuses viidatakse. 2004. aasta aruande alusel võib siiski teha järgmisi üldisi märkusi:

3.7.2

Eriabi saavatele ettevõtetele antava teabe läbipaistvust tuleb lisada (teatamise kuupäev, liikmesriikide poolt esitatud tõendavad dokumendid). Läbipaistvus on eriti vajalik kui võetakse arvesse, et ettevõtted, eriti VKEd või isegi mikroettevõtted võivad sattuda olukorda, kus nad peavad seadusevastase abi tagasi maksma, vaatamata sellele, et liikmesriik on teostanud teatamisprotseduuri.

3.7.3

Riiklikud asutustel, kes hindavad, kas abi vastab nõuetele või ei, ei ole alati vajalikku teavet teatamisprotsessiga seotud majandusanalüüsi tegemiseks. Piirkonna- ja kohalikud omavalitsused annavad näiteks tööhõive- ja keskkonnaalast abi ilma turuosade kohta optimaalset analüüsi teostamata, mis tekitab määrustevastase abi puhul suurt majanduslikku ebakindlust ettevõtetele.

3.7.4

Uurides ümberkorraldus- ja päästmisabi võib tõdeda, et ühenduse poliitikas keskendutakse eelkõige majanduslikele tulemusetele, mis tekivad abisaaja konkurentidele, ja eriti viisidele, mille abil neid oleks võimalik “hüvitada”. Komisjon soovib vältida konkurentsi moonutusi ja seepärast rakendab abi saavatele ettevõtetele teatud piiranguid. Komisjon võib näiteks piirata nende turuosa teatud geograafilises piirkonnas, mille näiteks on Thomson Multimedia juhtum, või kohustada abisaajat sõlmima partnerlust konkurentidega.

3.7.5

EMSK avaldab kahetsust, et see probleemi katab ühe teise probleemi, eriti tähtsa aspekti, st nende tegevuste mõju tarbijaile (tarbija maksumaksjana), sest komisjon ei uuri piisavalt seda, kas abi: takistab hindade langust, piirab toodete ja teenuste valikut, muudab nende kvaliteeti. Tarbijate huvi on konkurentsipoliitikas kesksel kohal ja riigiabile tuleb kehtestada sama ranged pikaajalised analüüsi nõudmised nagu need kehtivad kartellide või koondumise puhul.

3.7.6

Laiemalt võttes on EMSK mures konkurentsimoonutuste pärast, mis võivad tekkida eri liikmesriikide riigiabi alaste erinevuste tõttu. EMSK on eriti mures riigiabi sügavalt diskrimineeriva iseloomu pärast. Valitsused üritavad tihtipeale toetada suurte ettevõtete toetuseks tehtavaid investeeringuid ja päästmistoiminguid ja ei hooli VKEdest (kes reaalsuses loovad liidus neli töökohta viiest) ja seavad esikohale teatud sektorid või teatud tüüpi ettevõtted. See olukord takistab ettevõtlusvaimu arengut ja muudab majanduskeskkonda jäigemaks, mis ei ole piisavalt dünaamiline ja seega ei soosi uusi turule sisenejaid.

4.1.1

Komisjon peaks järgmistes aruannetes pöörama erilist tähelepanu laienemisega seotud mõjutustele. Komisjon võiks ühes osas käsitleda seadusandluse ja ühenduse õiguse rakendamise kontrolli arengut.

4.1.2

Õiguskindluse parandamise seisukohalt on tähtis lihtsustada trahvide määramata jätmise või vähendamise alast süsteemi. Kui võetakse arvesse edastava teabe konfidentsiaalsus ja takistused, mis tekivad sama menetluse kordamisel eri asutuste puhul (kartell, mis mõjutab mitut erinevat liikmesriiki), siis oleks vajalik süsteemi uuendada vastastikkuse tunnustamise süsteemi või ainukontrolli süsteemi abil.

4.1.2.1

Eriti soovitatav oleks see, et trahvide määramata jätmise või vähendamise riiklike süsteeme lähendataks teineteisele paindliku ja välise ühtlustamise kaudu ning seda võiks ellu viia parimate tavade kasutamise toel.

4.1.3

Komisjoni monopolivastase poliitika läbivaatamise ja sellega liituvate suuniste projekti ettepaneku kohta veel mõningaid küsimusi, mis vajavad selgitust, et nende kuritarvitamiste hindamisel oleks senisest enam võimalik tähelepanu pöörata tarbijatele tehtavale kahjudele. Komisjon peaks täpsustama, mida mõeldakse valitseva seisundiga ning mis on kuritarvitamine ja millised on selle eri tüübid. Komisjon peab teineteisest selgelt eristama konkurentsivõimel põhineva seadusjärgse konkurentsi ja kuritarvitamisel põhineva konkurentsi, mis piirab konkurentsi toimimist ja tekitab seega kahju ka tarbijale.

4.1.4

Ühinemise kontrolli küsimuses võiks komisjoni aruandes tulevikus suurema tõhususe arvestamisel käsitleda ka seda, mis kõnealuste tehingute puhul toimunud on ja kuidas on need mõjutanud tarbijaid.

4.1.5

Selleks, et tootmise ja turustuse vahel ja turustamise siseselt oleks võimalik tagada eelnevast parem tasakaal (ja vältida see, et poed kaovad täielikult ebasoodsatest maa- või linnapiirkondadest, või nendest, mis on hõredalt asustatud), on vaja mõelda konkurentsi, kaubanduse reguleerimise ja väikestele ettevõtetetele antava toetuse vorme, et ei seataks takistusi potentsiaalsete tegutsejate turule sisenemisele ja antaks VKEle võimalus saada riigiabi.

4.1.6

Oleks kasulik, kui järgnevates aruennetes toodaks esile side tarbijaküsimuste kontaktisiku ja tarbijateorganisatsioonide vahel, seda eriti juhtumite uurimise alal: kas organisatsioonid on vajadusel saanud esitada oma nägemuse või teavitada komisjoni ühinemistest, kartellidest, monopolidest või valitseva seisundi kuritarvitamisest? Tähtis oleks näidata tarbijaküsimuste kontaktisiku töö tõhusust.

4.1.7

Riiklike kohtuotsuste avalikustamise süsteemi parandamiseks oleks vajalik luua kohtuotsuste kogumise eest vastutavate töötajate võrgustik, et olemasolevat süsteemi oleks võimalik reaalajas tõhustada. Süsteemile tuleks anda rohkem inimressurssi ja rahalisi vahendeid.

4.2.1.1

Konkurentsipoliitika toimimise hindamise abil peaks olema võimalik kontrollida, kas konkurentsipoliitika ka tegelikult edendab vaba ja moonutusteta konkurentsi ELis, ja mõõta monopolide ja valitseva seisundi kuritarvitamise vastaste meetmete tõhusust ja nende mõju uute ettevõtete loomisele ja ettevõtlusvaimule. Komisjon ei tohiks piirata VKEde vahelisi lepinguid, mis aitab neil seista vastu suurtele, integreeritud kontsernidele ja komisjon peaks leidma rohkem ressursse, et tõhusalt võidelda tõsisemate kuritarvitustega .

4.2.1.2

Erialateenuste osas on Euroopa Komisjon 9. veebruaril 2004. aastal andnud välja teatise, mis on jätkuks selle valdkonna (4) konkurentsi alasele aruandele. Aruandes tuuakse esile tarbetute konkurentsipiirangute eemaldamisega saavutatud edusamme. Nendeks piiranguteks on näiteks: soovituslikud hinnad, reklaami reguleerimine, turulepääsu tingimused ja reserveeritud õigused. EMSK kutsub komisjoni üles täitma kokkulepet ja tõhustama 2003. aasta konkurentsipoliitika aruandes toodud üksmeelset positsiooni, et konkurentsi soodustavate mehhanismide kasutusele võtmine annab erialateenustele võimaluse parandada oma teenuste kvaliteeti ja teenuste pakkumist, millest saavad otsest kasu nii tarbijad kui ettevõtted.

4.2.2.1

EMSK on seisukohal, et konkurentsiküsimusi peab analüüsima liidu üldise ühtekuuluvuse aspektist lähtudes. Komitee arvates on vaja mõelda selle, kas riiklikele huvidele keskendunud meetmed (otsesed avalikud toetused või “varjatud” toetused riiklikele suurettevõtetele, toetused investeeringute saamiseks, diskrimineeriv käitumine, olemasolevate monopolide toetamine, valitseva seisundi kuritarvitamine jne.) toetavad siiani turgude eraldamist ja takistavad majanduslike tegutsejate vahelist tihedamat suhtlemist. Ka komisjon peab teostama poliitiliste otsuste kogumõju kohta majanduslikke ja sotsiaalseid analüüse ja komisjon peaks kutsuma nõukogu ja liikmesriike üles tagama, et eraldamist soodustavaid meetmeid ja tegutsemist piiratakse, sest need kahjustavad majanduslike- ja sotsiaalsete tegutsejate huvisid.

4.2.3.1

EMSK on komisjoni käsutuses, et juurelda avatust lisavate meetmete üle — era- ja ettevõtluse saladuste kaitse piires — suhetes tegutsejatega, mis mõjutavad konkurentsipoliitikat: ettevõtteid, majandus- ja sotsiaalvaldkonna tegutsejaid, tarbijaid ja kodanikuühiskonna muid tegutsejaid. Eriti monopolivastases võitluse valdkonnas tuleb mõelda võimaluste üle kaasamaks aktiivsemalt eri osapooli, seda ärakuulamiste kui konsulteerimise abil. See aitaks edendada head haldustava ja osalusdemokraatiat. Laiemalt võttes tuleks luua lähiteabe võrgustik selleks, et paremini tundma õppida konkurentsipoliitika prioriteete ja teavitada nii ettevõtteid kui tarbijaid nende õigustest ja kohustustest. Kõnealune võrgustik toetuks konkurentsi peadirektoraadi euroinfokeskuste ja kaubandus- ja tööstuskodade ning tarbijate organisatsioonide võrgustikule tervikuna. Pidev ja tõhus teavitamine on vältimatu eriti uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides.

4.2.4.1

Konkurentsipoliitika esmatähtis element tagamaks Euroopa siseturu tõhus toimimine. Konkurentsipoliitika probleemid toovad selgesti esile selle, et on vaja tagada ühisturu lõpuleviimine ja lõpetada need toimingud, mis süstemaatiliselt jagavad ühisturgu osadeks. Konkurentsipoliitika ei ole aga siiski piisav vahend ilma teiste ühenduse poliitikatega käsikäes arenemist, eriti juhul kui eesmärgiks on viia edukalt ellu läbivaadatud Lissaboni strateegiat ja tõhustada tarbijate kaitse poliitikat. Euroopa Liit peab igal juhul kiiresti määratlema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse projekti, kus konkurentsipoliitikale võiks jääda eriline roll ja konkurentsipoliitika võiks saada uue õigusliku aluse. Eesmärgiks on kõigile võrdsete võimaluste tagamine ühisturule pääsemiseks, st et tarbijad, ettevõtjad ja töötajad võiks kõik saada kasu maailma suurima turu eelistest.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/14

1.1

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut anda Euroopa standardimise rahastamisele kindel, selge ja läbipaistev õiguslik raamistik, kuna standardimissüsteem on oluline siseturu õige toimimise ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime seisukohalt ning tulenevalt Euroopa tehniliste standardite rollist ühenduse õigusaktide ja poliitika toetamisel.

1.2

Komitee rõhutab, et Euroopa standardimine on asjaomaste osapoolte vabatahtlik tegevus, mis peab selleks jääma ka edaspidi, ning et viimatinimetatute ülesanne on välja töötada standardeid ja muid standardimistooteid, mis vastavad nende nõudmistele.

1.3

Komitee soovitab nõukogul, Euroopa Parlamendil ja komisjonil rakendada Euroopa standardimispoliitika suhtes proaktiivsemat lähenemist. Standardimispoliitikat tuleb käsitleda Euroopa Liidu ühe olulisima poliitikavaldkonnana, mille abil saab ellu viia hiljuti ajakohastatud Lissaboni agenda ning luua tõelise standardimiskultuuri nii Euroopa kui riikliku tasandi institutsioonides ja ettevõtetes. Standardimiskultuur on strateegiline element riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

1.4

Komitee on seisukohal, et ülimalt oluline on tagada kõigi asjaomaste osapoolte täielik osalemine Euroopa ühtses standardimissüsteemis, eelkõige puudutab see valitsusväliseid organisatsioone, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioone. Samuti tuleb tagada toetus (sh rahaline toetus) kvalifitseeritud inimressursi väljaõppele.

1.5

Komitee toonitab, et Euroopa standardimine on oluline siseturu toimimise ja ühtlustamise seisukohalt, eelkõige tänu “uue lähenemise” direktiividele tervishoiu, julgeoleku, keskkonna ja tarbijakaitse valdkonnas, samuti koostalitlusvõime tagamiseks paljudes sektorites, eelkõige transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Standardimine võimaldab samuti parandada ettevõtete konkurentsivõimet, kuna see lihtsustab kaupade ja teenuste vaba liikumist sise- ja maailmaturul.

1.6

Kuna Euroopa standardimissüsteem on strateegiline ja asendamatu ressurss, tuleb komitee arvates tagada rahastatavate meetmete stabiilne ja jätkusuutlik haldamine. Samuti tuleb tagada võimalus järgida ühiseid koostööeesmärke ning luua vajalikud juhtimis- ja rahanduslikud tingimused, et ühelt poolt säilitada standardimissüsteemi sõltumatus ja neutraalsus ning teiselt poolt tugevdada süsteemi operatiivsust ning parandada standardimistegevust.

1.7

Komitee arvates on kõnealuseks viieaastaseks perioodiks väljapakutud kogusumma ebapiisav, et rahastada kogu Euroopa standardimissüsteemi, mistõttu tuleks olemasolevat 2 % künnist tõsta. See võimaldaks tagada vabaduse standardite koostamiseks ja levitamiseks, muutes need laienenud 25-liikmelise Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vajadustele vastavaks.

1.8

Komitee rõhutab järgmiste meetmete olulisust:

1.9

Euroopa standardiorganisatsioonid pakuvad standardite koostamiseks vajalikke infrastruktuure ja teenuseid, kuid nad ei koosta ise standardeid. See on rohkem tehniliste ekspertide ülesanne. Komitee arvates tuleks eelnimetatut rõhutada ning olulise punktina põhjendustesse lisada.

1.10

Komisjoni poolt ajavahemikuks 2006–2010 pakutud 134 miljoni euro suurune kogusumma näib olevat vaevu piisav.

2.1

Komitee on alati toetanud Euroopa standardite jõulisemat rakendamist poliitikas ja õigusloomes, et vastavalt ühiskonna ja ettevõtete vajadusele laiendada standardimist uutesse valdkondadesse nagu teenused, info- ja sidetehnoloogia, transport, tarbija- ja keskkonnakaitse.

2.2

Eelkõige suureneb ettevõtete juhtide ja teiste huvirühmade seas teadlikkus Euroopa standardimise kasust ärile: kõnealune teadlikkus kajastub Euroopa peamiste standardimisorganisatsioonide (CEN/CENELEC/ETSI) tugevdamises ning kõigi huvirühmade, eriti VKEde täielikus osalemises standardite väljatöötamise protsessis.

2.2.1

Arvestades nimetatud organisatsioonide panust Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse, soovib komitee, et organiseeritud kodanikuühiskond oleks nende haldusnõukogudes tugevalt esindatud.

2.3

Et suurendada erinevate kodanikuühiskonna osalejate kaasatust ja aktiivsust CENi, CENELECi ja ETSI (1) raames toimuvas standardimisprotsessis, osalevad kõnealuses protsessis täisliikmetena ka organisatsioonid ANEC, ETUI-REMS, NORMAPME ning 2002. aasta novembris loodud ECOS (2).

2.4

Komitee on korduvalt (3) soovitanud standardite kohta kehtiva õigusliku raamistiku läbivaatamist, et seda paremini kohandada hiljutistele arengutele ja väljakutsetele Euroopa tehniliste standardite ja õigusaktide lihtsustamise valdkonnas; viia rohkem kookõlla “parema õigusloome” (4) põhimõttega, komisjoni teatises “Tööstuspoliitika laienenud Euroopas”  (5) toodud lähenemisega ning siseturu strateegia prioriteetidega ajavahemikuks 2003–2006 (6).

2.5

Komitee on samuti toetanud Euroopa standardimise stabiilset finantsraamistikku, mis rajaneb kindlal õiguslikul alusel. Samuti peab olema tagatud, et komisjon ja liikmesriigid rahastavad ühiselt standardimistegevust ning Euroopa infrastruktuure ja meetmeid Euroopa standardiorganisatsioonide vahelise sünergia parandamiseks, eesmärgiga suurendada Euroopa standardimisprotsessi tõhusust ning toetada rahvusvahelisi standardeid.

2.5.1

Liikmesriikide esindajate ulatuslikum kaasamine võib viia huvirühmadele suunatud standardite parema ja sihipärasema koostamiseni.

2.6

Euroopa tehnilise standardimise kultuuri väljaarendamine on oluline, tagamaks siseturu tõhusa ja tasakaalustatud toimimise 25-liikmelises Euroopa Liidus. Selleks tuleb Euroopa tasandil luua struktuurid, mis vastavad tõhusalt:

2.7

2004. aastal koostas CEN ligi 1 200 uut Euroopa standardit ja CENELEC ligi 400, mõlema organisatsiooni poolt tänaseks välja antud Euroopa standardite koguarv ulatub seega 15 000ni.

2.8

Komitee on seisukohal, et elemente, mis on standardite sellisele edule kaasa aidanud, tuleb alal hoida ja vajadusel välja arendada. Uus õiguslik raamistik, mis tugineb EÜ asutamislepingu artiklitele 95 ja 157 ning reguleerib standardimise rahastamist, ei tohi komitee arvates ohustada standardimisprotsessi põhiolemust, mis peab jääma vabaks, vabatahtlikuks ja ühisel kokkuleppel põhinevaks.

2.9

Teiselt poolt on komitee teadlik Euroopa põhistruktuuride pikaajalise finantsraamistiku lihtsustamise, ühtlustamise ja kindlustamise olulisusest, muuhulgas ka seoses tehniliste standardite rakendamise suurenemisega viimastel aastatel.

2.9.1

Nii kasvab järjest huvi vältida uusi kaubandusbarjääre, luues uue standardimissüsteemi, mis on võimeline edendama toodete, teenuste ja Euroopa tööstusprotsesside konkurentsivõimet, eesmärgiga saavutada arengus Lissaboni strateegiale vastav majanduslik, sotsiaalne ja ökoloogiline mõõde.

2.10

Praeguseni puudub Euroopa tasandil selge õiguslik alus tehniliste standardite süsteemi rahastamiseks, mis võimaldaks komisjonil kogu standardimistegevust täiendavate vahenditega toetada.

2.10.1

Teatavasti ulatub kõnealune tegevus info- ja sidetehnoloogiast transpordini, keskkonna- ja tarbijakaitsest toiduainete töötlemise ja toiduainete ohutuseni, teadustegevusest enne standardimist ja selle ajal teenuste ja uute standardimistoodeteni (new deliverables  (7) )

2.11

Lisaks tuleb tagada kesksete struktuuride (CEN, CENELEC, ETSI) tegevuse ühtsus ja stabiilsus, eelkõige pärast uute liimesriikide liitumist ja Euroopa Liidu tulevaste laienemiste kontekstis.

2.12

Kui riiklikke standardiorganisatsioone saab rahastada otse toodete müügist ja teenuste pakkumisest laekuvatest summadest, siis Euroopa Liidu infrastruktuurid on otseselt sõltuvad liikmemaksudest ja ELi ja EFTA täiendavatest vahenditest, mis on mitmel põhjusel ebapiisavad, kindlustamaks tõhusa ja kindla standardimissüsteemi olemasolu Euroopas.

2.13

Nõukogu kutsus oma 2002. aasta järeldustes omavalitsusi üles omistama standardimisele strateegilist tähtsust ning tegema sellekohaseid konkreetseid jõupingutusi, eelkõige läbi konkreetse panuse, mis on suunatud tõhusate standardimisinfrastruktuuride säilitamisele.

2.14

2004. aasta detsembris võttis nõukogu teadmiseks komisjoni algatuse, mille eesmärk oli reformida institutsionaalset raamistikku ning pakkuda välja uus õiguslik alus Euroopa standardimise rahastamiseks (8). Seejuures kutsus nõukogu komisjoni, liikmesriike ning Euroopa ja riiklikke standardiorganisatsioone üles kaaluma, mil viisil on võimalik optimeerida Euroopa standardimissüsteemi, et kasutada olemasolevaid ressursse parimal võimalikul viisil, samuti otsima täiendavaid võimalusi standardimise tõhusa toimimise kindlustamiseks Euroopas (9).

2.15

Komisjon töötas välja mitmed ettepanekud (10) Euroopa standardimissüsteemi rahastamise võimalikeks stsenaariumideks:

2.16

Tööstuse ja huvirühmade poolse täieliku rahastamise stsenaariumi puudus seisneks selles, et see keskenduks peaaegu eranditult turule orienteeritud tehniliste standardite loomisele, seega on eesmärk Euroopa konkurentsivõime parandamine maailmaturul.

2.16.1

Sellise rahastamise eelis oleks, et see lähtuks otseselt ettevõtete tahtest ning kajastaks turunõudmisi ilma väliste mõjudeta. Samas võib sellel olla oluline mõju kõigi esindatud huvide (just tasakaalustatud) kaitsele ja eelkõige VKEde huvide kaitsele.

2.17

Stsenaarium, mille kohaselt standardimist rahastavad üksnes liikmesriigid CENi, CENELECi ja ETSI liikmetest Euroopa standardiorganisatsioonide kaudu, võiks nõrgendada Euroopa standardimissüsteemi üle-euroopalise koordineerituse ja ühtsuse taset.

2.17.1

Teiselt poolt oleks kõnealune võimalus suures osas kooskõlas EÜ asutamislepingus sätestatud subsidiaarsuse- ja proportsionaalsuse põhimõttega.

2.18

Komisjoni ulatuslikuma osalemise eeliseks oleks tehniliste standardite tugev Euroopa lisaväärtus, vastuoluliste riiklike standardite kaotamine ning Euroopa siseturu toimimise parandamine, ka Euroopa tööstustoodangu mastaabisäästu osas.

2.18.1

Komisjon võiks seeläbi mõjutada standardimisprotsessi ja suunata seda ühenduse seisukohtadele vastavalt, tehes võimalikke täiendusi poliitikavaldkondade toetamise läbipaistvuse, sidususe ja tõhususe osas.

2.19

Kulude osas on viimased uurimused (11) näidanud, et CENi/CENELECi/ETSI standardimissüsteemide aastased kulutused ulatuvad 700 miljoni euroni ning jaotuvad järgmiselt:

2.20

Tulude poolel jaotuvad olulisimad allikad hetkel järgmiselt:

2.21

Hetkel tugineb Euroopa standardimise rahaline toetamine mitmetele õigusaktidele, mille rahastamistingimusi hõlmavad sätted ei ole suures osas küllaldaselt selged või konkreetsed. Kõnealused õigusaktid loovad aluse, mis võimaldab komisjonil taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt (CEN, CENELEC, ETSI) Euroopa standardite väljatöötamist tema poliitika toetamiseks.

2.22

Euroopa standardimise rahaline toetamine toimub komisjoni, EFTA ja Euroopa standardiorganisatsioonide partnerlussuhete raames vastavalt koostöö üldistele suunistele, mis allkirjastati 28. märtsil 2003.

2.23

Euroopa standardimistegevuse rahastamine puudutab eelkõige:

2.23.1

Samuti aitab standardimine kaasa tehniliste kaubandustõkete vähendamisele maailmakaubanduses WTO kokkulepete kaudu nagu TABD (Trans Atlantic Business Dialogue) ja MEBF (Mercosur European Business Forum) ning tänu Euroopa standardite integreerimisele rahvusvahelistesse standarditesse (ISO, IEC, ITU).

3.1

Selleks et kaitsta Euroopa standardimisprotsessi olulisi omadusi ning tagada, et standardimine põhineks ka edaspidi vabatahtlikkusel ja konsensusel ning oleks turule orienteeritud, oleks komitee arvates mõistlik lisada uus põhjendus järgmise sõnastusega:

“Standardimisprotsess peab jätkuvalt põhinema vabatahtlikkusel ja konsensusel ning olema turule orienteeritud. Kõnealuseid omadusi tuleb Euroopa standardimise rahastamise ühenduse uues õiguslikus aluses vajalikult määral arvesse võtta ja tagada, vastavalt komisjoni 2005. aasta oktoobris vastuvõetud tegevuskavale Euroopa standardimise kohta, mida tuleks koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide ja huvirühmadega iga-aastaselt uuendada.”

3.2

Komitee arvates ei õigusta tehnoloogilise arengu kiirus tööstuse osalemist selliste konsortsiumide ja foorumite loomise toetamisel, mille eesmärk on luua tehnilisi kirjeldusi väljaspool Euroopa standardimise ametlikku protsessi. See võib nõrgestada Euroopa standardimise olulisi elemente, milleks on näiteks kõigi ekspertide (eelkõige väikeettevõtetes) potentsiaalne osalemine, kogu protsessi läbipaistvus ja vabatahtliku konsensuse baasi laiendamine. Seetõttu tuleks lisada järgmine põhjendus:

“Rahastamise uus õiguslik alus peab tagama tõhusama ja tugevama standardimise, et läbipaistva, avatud ja vabatahtliku protsessi raames vastata uute standardimistoodete (new deliverables (12)) nõudmistele (tehnilised kirjeldused, juhised ja aruanded). Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid viimatinimetatuid rohkem jälgima, et oleks täidetud kõigi osalejate (ja eelkõige vähem struktureeritud ja väiksemate huvirühmade) nõudmised ning tarbijaorganisatsioonide õigustatud nõuded.”

3.3

Komitee on seisukohal, et praegust neljandat põhjendust tuleks muuta selgitamaks, et eesmärk ei ole ainuüksi õigusliku aluse loomine “kõigi ühenduse poliitika ja õigusaktide rakendamiseks vajalike Euroopa standardimistegevuste rahastamiseks ühenduse poolt”, vaid ka Euroopa standardimisprotsessi tugevdamine. Viimatimainitu on Euroopa tööstuse konkurentsivõime, tarbija- ja tervisekaitse ning Euroopa kodanike heaolu oluline osa.

“Kõnealune otsus peab looma põhjendatud, täieliku ja üksikasjaliku õigusliku aluse ühenduse rahastamistegevusele kõikides nendes Euroopa standardimise valdkondades, mida on vaja ühenduse poliitikavaldkondade ja õigusaktide elluviimiseks, mida saab rahastada ühendus ja mille põhjal saab tugevdada Euroopa standardimisprotsessi kui Euroopa tööstuse konkurentsivõime, tarbija- ja tervisekaitse ning Eurooa kodanike heaolu olulist osa.”

3.4

Komitee arvates tuleks selgemalt rõhutada, et Euroopa standardiorganisatsioonid ei koosta üksnes tehnilisi standardeid, vaid pakuvad ka Euroopa infrastruktuuriteenust, mille raames saavad eksperdid koostada standardeid asjaomaste huvirühmade nimel. Pärast kaheksandat põhjendust tuleks lisada uus põhjendus:

“Euroopa standardiorganisatsioonid pakuvad peamiselt infrastruktuuriteenuseid tehniliste standardite koostamiseks. Standardeid töötavad peaasjalikult välja huvirühmade esindajad vaba, konsensusel põhineva ja erialase menetluse käigus.”

3.5

Komitee teeb ettepaneku, lisada ettepaneku artiklisse 3 (“Ühenduse rahastamiseks abikõlblikud standardimistegevused”) kaks uut alalõiget g ja h:

3.5.1

Nagu käesoleva arvamuse punktis 1.4 selgitati, on huvirühmade väljaõpe standardimisküsimustes erilise tähtsusega (artikkel 3, uus alalõige g).

“huvirühmade esindajate väljaõpe (eelkõige väikeettevõttes, teenustesektoris, kaubanduses ja vähem struktureeritus organisatsioonides) nii standardimisprotsessi alal üldiselt kui erialase tehnilise standardimise valdkonnas, et tugevdada Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ühise väljatöötamise potentsiaali.”

3.5.2

Kodanikuühiskonna arvukate osalejate järjest suurema osalemise tagamiseks standardimisprotsessis on nendevaheliste koostöövõrkude parandamine vältimatu (artikkel 3, uus alalõige h).

“meetodite, menetluste, poliitika ning riiklike/piirkondlike standardiorganisatsioonide vahelise Euroopa interaktiivse arvutivõrgu valdkonnaülese koordineerimise tugevdamine.”

3.6.1

Standardiorganisatsioonide töö on võrreldav üldist majandushuvi pakkuva tegevusega, kuna pakub vältimatuid teenuseid tervishoiu, keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

3.6.2

EMSK arvates võiks Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide tööd rahastada mitte ainult ühekordse toetuse või tegevustoetusena (13)a, vaid pakkumiskutsete (procurement) avaldamise alusel vastavalt riigihangete menetlusele. Vajalik on paindlikum lähenemine.

3.6.3

Artikkel 5 (“Rahastamiskord”), lõige 5: komitee arvates peaks Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahelised partnerluspõhised raamlepingud (artikkel 5) olema “võrdõigusliku partnerluse” tulemus ja mitte ühepoolselt ette kirjutatud. Samuti oleks soovitatav vähendada bürokraatiat ja lihtsustada haldusjärelevalvet. Seejuures tuleks vältida kõigi tekkivate kulude sertifitseerimise ja kontrollimise tülikaid süsteeme ning sisse viia kindlasummaliste hüvitiste maksmise kord, millega kaetaks piirkulud 100 %liselt.

3.7.1

Standardimise peamiste eesmärkide kõrval (kaubavahetuse lihtsustamine, elukvaliteedi parandamine, panus tervishoiu ning tööstuslike protsesside ja teenuste ohutuse parandamisse) tuleks erilist tähelepanu pöörata keskkonnaaspektidele.

3.7.2

Üks näide on integreeritud tootepoliitika, mis keskendus ökoloogilise elutsükli (14) kontseptsioonile. Keskkonnaaspektide kontrollimine ettevõtte ja kohalikul tasandil on juba lülitatud standardisse EN/ISO 14001, mis võeti vastu Euroopa standardina. Ka teised ISO 14000 standardid (keskkonna juhtimissüsteemid) on Euroopas kasutusel: ISO 14020 (keskkonnamärgistus ja deklaratsioonid); ISO 14030 (keskkonnasõbralikkuse hindamine); ISO 14 040 LCA (elutsükli hindamine).

3.8.1

Komitee arvates tuleks artikli 6 teist lõiget muuta vastavalt uuele neljandale põhjendusele.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/19

1.1

Euroopa Liidu finantsturgude täieliku integreerimise seisukohast on Euroopa Komisjoni roheline raamat olulise tähtsusega strateegiadokument. On teada, et Euroopa riikide majanduse areng ja majanduskasv on tihedalt seotud finantsturgude arengu ja integratsiooniga. Viimane tähendab ka Euroopa Liidu kolmanda faasi täielikku lõpuleviimist.

1.2

Jättes kõrvale akadeemilise arutelu küsimuse üle, kas finantsareng eelneb majandusarengule või vastupidi, on oluline rõhutada, et mis puudutab “Euroopa mudelist” erinevat anglosaksi mudelit (ja eelkõige Ameerika Ühendriikide oma), millele on iseloomulik ühelt poolt pankadele ja teiselt poolt finantsturgudele suunatud dualistlik lähenemine, siis praegu kehtivad õigusaktid ja Euroopa Liidu suund näivad küll viitavat soovile arendada meie majandussüsteemi kõnealuse kahe lähenemisviisi täieliku integratsiooni suunas.

1.3

Finantsturgude ja -asutuste põhiroll ühiskonnas on viia kokku defitsiidis ja “kasumiga töötavad” üksused, järgides ressursside tõhusa jaotamise ja ratsionaalsuse kriteeriumidel põhinevaid reegleid. Lisaks ei tohi unustada, et aus konkurents — ja ettevõtetevaheline konkurents — tekib kapitali- ja laenuturul isegi enne kui kaupade turul.

2.1

Üldist hoiuste haldamist ja eelkõige avatud investeerimisfonde reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide keskmes on direktiiv 85/611/EMÜ, mis moodustab raamistiku, milles sektor on viimasel ajal arenenud. Kuigi EL ei ole veel täielikult kõrvaldanud õiguslikke takistusi piiriüleste asutuste loomiselt ja toodete turustamiselt, toimib avatud investeerimisfondide turg ühtlustatud õigusraamistikus.

2.2

Avatud investeerimisfondide turg kasvab pidevalt. Viimastel aastatel on netovarade haldamise kasvumäär olnud kahekohaline. “European Fund and Asset Management Association, Investment Company Institute, and other Mutual Fund Associations” edastatud andmetel oli aastatel 1996–2005 Euroopa Liitu, Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Poolat, Norrat ja Šveitsi hõlmava turu aastane liitkasvumäär ligi 14,5 %, suurendades netovara 1 450 miljardilt eurolt rohkem kui 4 900 miljardi euroni.

2.3

Lisas on toodid fondide arv aastate lõikes ja fondide ülemaailmne kogukapital, millest nähtub ilmselgelt, et kõnealune nähtus on tõusuteel nii fondide arvu kui hallatavate mahtude poolest.

2.4

EMSK arvab, et hoolimata raskustest on avatud investeerimisfondide kasvupotentsiaali suurendamiseks oluline lahendada maksustamise ühtlustamise probleem. Sektori rahvusvaheliseks muutmise strateegiaid võivad mõjutada nii sisenemis- kui väljumistõkked. Väljumistõkked tekivad, kui mitteresidentidest märkijaid maksustatakse vastavalt fondi asukohariigi õigusaktidele; sisenemistõkked tulenevad märkija elukohariigi õigusaktidest.

2.5

Peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides on avatud investeerimisfondide suhtes kohaldatav maksustamissüsteem inspireeritud fondiinvesteeringu neutraalsuse põhimõttest, võrreldes otseinvesteeringuga; peaaegu kõik Euroopa riigid kohaldavad fondide maksustamisel formaalse või sisulise läbipaistvuse mudelit, mille kohaselt maksustatakse investorite tulusid otse. Läbipaistvuse mudelis kohaldatakse kapitali eksportimise neutraalsuse (capital export neutrality) põhimõtet ning juhul, kui fonditulu ei maksustata kohe, maksustatakse investoreid elukohapõhimõtte alusel.

3.1

Euroopa finantstööstuse avatud investeerimisfondide keskmine suurus on alla kolmandiku Ameerika Ühendriikide vastavate fondide keskmisest suurusest; seetõttu on haldurite mastaabisääst väiksem, vähendades lõppinvestorite puhaskasumit.

3.2

Kuigi komisjoni põhieesmärk on määratleda toodete rahastamise raamistik, arvab EMSK, et investor saab kasu juhul, kui on olemas kõik finantssüsteemi reguleerivad õigusaktid (st õigusaktid toodete ja teenuste kohta).

3.3

Lisaks rõhutatakse rohelises raamatus, et teatud tööülesannete alltöövõtu korras avatud struktuuridele usaldamine võib suurendada operatsiooniriski või lisada huvide konflikte. EMSK arvates on mure põhjendatud ning selles osas tuleks võtta asjakohaseid reguleerivaid meetmeid.

3.4

Niipea, kui mingi protsess jagatakse osadeks ja delegeeritakse erinevatele organisatsioonidele, ei tekita probleeme niivõrd sellise jaotamise tehnilised aspektid, kuivõrd tasakaal, milles areneb ostja ja müüja vahelisi suhteid reguleeriv (uus) turg. Võtame näiteks finantsanalüüsi sektori. Praeguse tava kohaselt ei kaubelda finantsanalüüsiga eraldi, vaid see ühendatakse teiste, tavaliselt operatiivsete teenustega. Nii jagab väärtpaberimaakler väärtpaberite analüüse tavaliselt vastutasuks järjepideva tegevuse eest, mis põhineb komisjonitasudel, mis sisaldavad ka analüüsikulu.

3.5

Teavet (analüüsi) levitatakse järelikult tüüpilise “avalike hüvede” turuloogika järgi: antakse vajalik kogus teavet ja hind on erinevate ostjate poolt makstavate hindade summa; tegelikult maksab ostjatest siiski vaid väike osa. Tulemus on vähemasti tasakaalu rikkuv kui mitte rohkem: analüüside väljatöötamine on alatasustatud tegevus, mis õhutab arendama kõnealuse sektori mastaabisäästu koos sellest tuleneva vältimatu kvaliteedi langusega ja kalduvusega kasutada ära eelkõige huvide konfliktidest tulenevat kasu (vt näiteks Briti FSA sekkumist, mis puudutas mitterahalisi vahendustasusid (“soft commission”) maaklerite ja vara haldurite vahel). EMSK arvates tuleb kehtestada eeskirjad, et võimaluse korral vältida finantskapitaliriskide vahendamise sektoris kasutatavate hinnakujundusmehhanismide segi ajamist investeerimisriskide vahendamise/ümberkujundamise sektori hinnakujundusmehhanismidega.

A.

Kõrvaldatakse avatud investeerimisfondide esimeselt direktiivilt kolmandale direktiivile ülemineku ajal loodud fondide tunnustamist ümbritsev ebakindlus;

B.

lihtsustatakse fondide kogu ELi hõlmavate tegevuslubadega seotud teatamise korda;

C.

aidatakse kaasa komisjoni soovituste rakendamisele tuletisinstrumentide ja lihtsustatud emissiooniprospekti kasutamiseks;

D.

määratletakse täpsemalt varad, millesse avatud investeerimisfond võib investeerida.

4.1.1

Küsimusele vastamiseks tuleb teha vahet toodete rahastamise ja teenuste rahastamise vahel. Kui esimese eesmärk on määratleda praktilised vahendid finantskapitali pakkujate ja saajate ühendamiseks, siis viimase eesmärk on määratleda investorite või pakkujate nõudmistele kõige paremini kohandatud vahendid ning sobiva toote puudumisel näidata, missugused on puuduvad omadused.

4.1.2

Pangakesksete finantssüsteemide ümberkujundamine turukeskseteks süsteemideks muudab finantsvahendajate rolli, kes peavad üha enam vahendama nii riske kui finantskapitali. Riskide vahendamine on tulus tingimusel, et vahendaja oskab neid käsitleda väiksema kuluga kui investor. Seega on põhjendatud küsimus, kas õigussüsteem, mille eesmärk on riskide absoluutne vähendamine, on tõhusam kui õigussüsteem, mille eesmärk on tagada riskide vahendamise piisav tõhusus.

4.1.3

Tuleks meeles pidada, et isegi tõhusate finantsturgude kontekstis tuleks üldine investeerimisrisk ideaalis jagada kaheks: “tasuvusrisk” ja “teavitusrisk”. Esimene mõõdab investeeringu tasuvuse tegelikku volatiilsust. Viimane mõõdab tasuvusriski korrektse mõõtmise raskust (eelkõige ettevõtjalt saadava teabe puudumise tõttu). Tunnustada tuleb asjaolu, et ettevõtjate arvutatud riskipreemia tuleneb mõlemat tüüpi riskidest ning et seoseid kõnealuse kahe tüübi vahel ei iseloomusta mitte lihtsalt teineteisele lisandumine, vaid erineva tasemega korrelatsioonid.

4.1.4

Ülaltoodu valguses vastab EMSK jaatavalt, kuid ainult toodete rahastamise osas. Kui tegemist on teenuste rahastamisega, tuleb suurendada investeerimisteenuste osutamise vabadust, näiteks kõrvaldades piirangud finantstoodete reklaamilt, mis ei arvesta täiel määral päritolumaa kontrolli põhimõttega.

4.1.5

Mure põhjus on vajadus vältida pettust nende poolt, kelle eesmärk on rajada reklaamivõrgustikke, kasutades ära mõnes ELi liikmesriigis valitsevaid paindlikumaid tingimusi. EMSK arvates on kõnealuses loogikas siiski põhimõtteline viga: kui pettus on võimalik, tähendab see, et tingimused on tegelikult ühtlustamata.

4.1.6

Seetõttu leiab EMSK, et vaba liikumist teenuste rahastamise sektori sees tuleks suurendada, ühtlustades sel viisil Euroopa Liidu investeerimist ja väärtpabereid käsitlevate direktiivide (sealhulgas avatud investeerimisfondide kolmanda direktiivi) kohaldamist erinevates liikmesriikides.

4.2.1

Õigusnormide lähendamisega peavad siiski kaasnema meetmed, mis on mõeldud kõnealuses sektoris kohaldatavate maksueeskirjade kooskõlastamiseks. Sarnaselt kõikide teiste rahandusvaldkondadega eksisteerivad Euroopa turul samaaegselt erinevad riiklikud süsteemid, mõnel juhul ka eeskirjad, mis tulenevad topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud kahepoolsetest kokkulepetest.

4.2.2

Erinevate maksustamist käsitlevate õigusnormide ebaühtlus toob kaasa konkurentsimoonutusi, topeltmaksustamise, samuti arbitraaži, pettuse ja maksudest kõrvalehoidmise. Võttes arvesse turu rahvusvahelisemaks muutumist, on liikmesriikidel vaja tõhusamat riiklikku õigusraamistikku.

4.2.3

Liikmesriikidel on suurepärane protektsionistlik edendav vahend — maksustamine. Et teiste ELi liikmesriikide avatud investeerimisfondide maksustamist võib tõlgendada mitmeti, on võimalik kohaldada ebasoodsamaid maksustamissüsteeme, mis loovad teatud sisenemistõkke. Komitee on teadlik, et maksude ühtlustamine ei ole lühikese ajaga kergesti saavutatav eesmärk, osaliselt ühehäälsuse nõude tõttu kõnealuses valdkonnas. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda Euroopa Liidu investeerimistoodete maksustamise süsteemi raamistiku loomist nii maksude kohaldamise kui kogumise osas.

4.3.1

Tegevusluba ja lihtsustatud emissiooniprospekt tunduvad olevat sobivad meetmed turu killustatust ning kapitali liikuvuse ja turu elluviimise tõkkeid puudutava kriitika ületamiseks ning piisava õiguskindluse rajamise alustamiseks; samuti arvab EMSK, et äärmiselt oluline on tegutseda avatud investeerimisfondide esimeselt direktiivilt kolmandale direktiivile ülemineku ajal loodud fondide tunnustamist ümbritseva ebakindluse kõrvaldamise nimel.

4.4.1

EMSK mõistab, et ELis eksisteerib kõrvuti kaks rahandusmudelit — inglise mudel ja kontinentaalne mudel — ning neid kiiresti ühtlustada oleks raske. Siiski loodab EMSK, et uute eeskirjadega tagatakse võimalus lihtsustada ühtlustamisprotsessi üheainsa reguleerimisallika kohaldamise teel. EMSK arvab, et ühes või teises õigussüsteemis ette nähtud vahendi vaheldumisi kasutamist takistavate õiguslike tõkete sisseviimine aitaks kaasa ainult praeguse tasakaalustamata olukorra püsimajäämisele.

4.4.2

EMSK on veendunud, et fondivalitseja ja fondi osas teostatava järelevalve jagunemine kahe liikmesriigi vahel muudab järelevalve raskemaks ning võib vähendada tegevuse tõhusust. Seetõttu soovitab komitee jätta vastutus investori ees ka edaspidi investori kodumaal asuva fondi kanda, isegi kui fondivalitseja on välismaine äriühing.

4.5.1

Fondide turu toimimise parandamiseks ja investorite huvide kaitseks ei piisa toodete finantsinstrumentide reguleerimisest. EMSK soovitab, et juhul kui tahetakse, et investorid teeksid teadlikke valikuid, tuleb nende vajadustele rohkem tähelepanu pöörata fondiosakute levitamise etapis, muutes selle läbipaistvamaks.

4.5.2

Investoritele antavas teabes tuleb arvestada ka investorite kodukeskkonda ja kultuuriruumi, milles nad asuvad. Euroopa Liidu laienemine hõlmamaks riike, mis veel 15 aastat tagasi ei olnud turumajanduslikud riigid, tõstatab küsimuse, kas ühtse teabe nõue on vajalik. EMSK arvates tuleks seda kaaluda, pidades ühelt poolt meeles võimalikult lihtsa ja ühtse regulatiivse raamistiku vajadust ning teiselt poolt mõnede liikmesriikide vahel ikka veel eksisteerivaid majandus- ja finantskultuuri erinevusi.

4.6.1

EMSK leiab, et müüjate tegevuseeskirjade selgemaks muutmine tuleb ainult kasuks. Samas ei tohi alahinnata direktiivi igapäevase rakendamisega kaasnevaid probleeme seoses riski haldamise ja komisjonitasude läbipaistvusega, millele ei ole alati lihtne lahendust leida.

4.6.2

Üks näide on võrdlusaluste (benchmark) arvestamise tehniline küsimus, mis omandab täiesti erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kas halduri eesmärk on kindlaksmääratud võrdlusalust ületada või seda täita. Ühesuguste tehniliste vahendite juures eeldavad delegeerimisvolitused erinevat riskiastet eeldusel, et kindlaksmääratud võrdlusaluse ületamiseks tuleb halduritele anda teatud vabadus raha eraldamisel, mis eeldab suuremat riski.

4.6.3

Sellega seoses teeb komitee ettepaneku viia sisse õigusnormid, mille eesmärk on parandada investeeringute portfelli rotatsiooniprotsessi (mitte niivõrd koguste) läbipaistvust. Suuremad portfellirotatsioonid eeldavad võrdsete brutotulemuste puhul kõrgemaid tehingukulusid, mis vähendab netotulemusi klientide jaoks. Tegemist on eriti kiireloomulise küsimusega, eriti kui ühe osa tehingukuludest kannab haldur ise.

4.7.1

Finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv moodustab olulise regulatiivse aluse, eelkõige võimaluste leidmiseks avatud investeerimisfondide fondiosakute levitamise kõrgete läbipaistvusstandardite saavutamiseks.

4.7.2

Finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv ei sätesta siiski läbipaistvuseeskirju väärtpaberite läbirääkimistele, mis võivad olla vägagi läbipaistmatud. Seetõttu leiab EMSK, et finantsinstrumentide turge käsitlevat direktiivi ei saa vaadelda instrumendina, mis täiustab avatud investeerimisfondidele kohaldatavat õigusraamistikku, parandades kõik selle puudused.

4.8.1

Euroopa fondid on veel suhteliselt väikesed. 2004. aastal oli Euroopa keskmine 195 miljonit dollarit, võrreldes Ameerika Ühendriikide 628 miljoni dollariga. Kõnealune aspekt mõjutab mastaabisäästu saavutamise võimalust ning seega fondivalitseja tulu ja eriti kasumlikkust.

4.8.2

On teada, et majanduse globaliseerumise üks finantstagajärgi on absoluutse riski vähenemine, mis on seotud süsteemse (kasvav) ja spetsiifilise (kahanev) riski taaskohandamisega. Kuigi tuleb tunnistada, et piiriülesed ühinemised võivad suurendada mastaabisäästu, on vaja piirata nende kohaldamist toodete suhtes, mille puhul ühinemine võib tõesti olla edu pant, ehk siis kõikide hoiuste haldamise sektorite suhtes, kus tõhusus on olulisem kui tulemuslikkus. Seevastu sektorites, mis on vähem tulemuslikud, võivad koondumise tagajärjed olla kõike muud kui kasutoovad.

4.9.1

Fondide varade haldamise ühendamine olemuselt väga sarnaste fondide puhul võimaldab selget mastaabisäästu ning tegemist on fondivalitsejate poolt juba kasutava instrumendiga eesmärgiga tõhustada hoiuste haldamist. Piirülese ühendamise korral seisavad investeerimisfondid silmitsi erinevate eespool nimetatud maksu- ja õigusalaste probleemidega. Seetõttu on EMSK seisukohal, et fondide varade ühendamine ei saa olla alternatiivne vahend hoidumaks õigusalastest ja institutsioonilistest raskustest, mis takistavad investeerimisfondide sektori konsolideerimist.

4.10.1

Nagu USA kogemus on näidanud, on vastus eitav. Investeerimisfondid on Ameerika turul eksisteerinud viimased 60 aastat. Vaatamata olemasolevate fondide arvu ja suuruse märkimisväärsele tõusule, on fondide ja investorite kantavad kulud peaaegu kahekordistunud (1). Selle tulemus on selgelt ebarahuldav tulemuslikkus võrreldes määratud võrdlusalusega. Kui aastatel 1945–1965 oli aastane võrdlusalus fondidest keskmiselt 1,7 % kõrgem, siis ajavahemikus 1983–2003 see vahe suurenes, ulatudes 2,7 % aastas.

4.11.1

Võimalus valida depoopank fondivalitsejast erinevas liikmesriigis võib suurendada depoopankade vahelist konkurentsi, vähendades fondi kantavaid kulusid.

4.11.2

Samuti võib see tähendada suuremat järelevalveriski juhul, kui reguleerivate asutuste koostöö või vastastikune lähenemine ei ole piisav.

4.11.3

Kuigi deponeerimistasud on märkimisväärsed, on need madalamad kui muud kulud, nagu nt fondiosakute levitamise kulud. Sellega seoses soovitab EMSK hoolikalt kaaluda nii õigusliku algatuse eeliseid kui riske.

4.12.1

Tellimuste esitamise ja fondide likviidseks muutmise ühtlustamine, automatiseerimine ja arvutiseerimine on peamised eeltingimused juhul, kui osakute levitajad tahavad laiendada oma tootevalikut ja suurendada konkurentsi.

4.12.2

See nõuab aga märkimisväärseid muutusi operatsiooni- ja IT-menetluste eeskirjades ja standardites, mis tekitavad ettevõtjatele märkimisväärseid kulutusi. Tuleb meeles pidada, et Mandri-Euroopa fondivalitsejad ja levitajad kuuluvad tihti samasse kontserni. Sellises olukorras ettevõtjatel põhimõtteliselt puudub stiimul kanda levitamiskulusid suureneva konkurentsi tingimustes. Seetõttu on võimalik, et kõnealust protsessi kiirendaks valitsussektori kaasamine.

4.13.1

Juba kaua aega arutletakse majandusringkondades riskide maandamisega seotud rangete tegevusjuhendite üle, eriti võttes arvesse alternatiivseid võimalusi, mis tulenevad pärast Bretton Woodsi valuutakokkuleppeid saadud kogemustest. See tuleneb majandusriski olemuse muutumisest ajas: lühiajaliselt tekitab riski kõikumine piirangute suhtes. Pikaajalises perspektiivis tekitab seevastu riski ka jäikus, võrreldes süsteemi arenguga. Järelikult tooks teatud jäikuse sisseviimine formaalsete piirangute abil lühiajalises perspektiivis kasu, aga pikaajalises perspektiivis tooks see kaasa olulise riski.

4.13.2

Seoses viimaste nn käitumisrahanduse sektoris läbi viidud uuringutega tuleb märkida, et sektoris tegutsejate tegevust ja otsuseid kaldub tugevalt mõjutama riskiaste. Kui risk suureneb, võib täheldada ägedamat reageerimist ja vastupidi. Seega peab EMSK negatiivseks liiga jäikade õigusaktide vastuvõtmist, millel oleksid pikaajalises perspektiivis kahepoolsed tagajärjed: vahendite operatsioonirisk oleks suurem ja sektoris tegutsejad reageeriksid tagasihoidlikumalt, mille tagajärjed (kuigi veel kindlaks määramata) oleksid kindlasti negatiivsed. Teisest küljest võib teadlikkus tegelikust kapitalikaotusest olla kõige tõhusam ajend selle kaitsmiseks.

4.13.3

Lisaks moonutab kõnealune areng ka turge, sest ollakse valmis selleks, et kui riskimine annab positiivseid tulemusi, saab nendest kasu investor, ning et negatiivsed tulemused neelab turg.

4.14.1

EMSK teeb komisjonile ettepaneku sekkuda lühiajaliselt, vajaduse korral formaalsete ja jäikade õigusaktide abil, kuid ainult eesmärgiga lõhkuda kartellikokkulepped. Turg muutuks siis küpsemaks ja rangeid piiranguid ei oleks enam vaja. Selles mõttes on eriti huvitav valdkond arvepidamine. Väga sageli ei vasta arvepidamiskohustustes kehtestatud tähtajad finantstoodetele kohaldatavatele tähtaegadele (liiga lühikesed), nii et arvetel ei kajastu mõne investeeringuga kaasnev ajalistest erinevustest saadav kasu.

4.14.2

Investorite huvide kaitse suurendamiseks soovitab EMSK kaaluda spetsiaalse tagatisfondi loomist, kuhu võivad oma panuse anda ka järelevalveasutuste määratud trahvid. On selge, et selline fond ei peaks katma avatud investeerimisfondide investeeringutest tulenevaid tururiske; see peaks aitama hüvitada investorite kaotusi, kui vahendajad ei ole tegutsenud vastavalt eeskirjadele.

4.15.1

Investeerimisfondid konkureerivad selliste finantstoodetega, nagu osakutel põhinev kindlustus, mis on investorite arvates võrreldavad, kuigi neile kohaldatakse hoopis erinevat õigusraamistikku.

4.15.2

See võib moonutada investori valikuid, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed asjaomaste investeeringute hinnale ja riskitasemele. EMSK arvates ei saa kõnealust probleemi lahendada konkurentsi või piirangute vähendamise ega investeerimisfondidele pealesunnitud tagatistega. Selle asemel teeme ettepaneku kohandada standardeid nii, et investeerimisfondide otsese alternatiivina vaadeldavad finantstooted peavad vastama regulatiivsetele nõuetele, mis on võrreldavad sellistele fondidele kehtivate nõuetega.

4.16.1

Kõnealuse küsimuse terminite ja eelmises küsimuses tõstatatud probleemi selgitamiseks tuleb vastus juhatada sisse järgmiselt: Komisjon peab selgelt määratlema väärtpaberi mõiste. Kahtluste kummutamiseks tuleb selgitada, kas kõnealune mõiste viitab likviidsele instrumendile või mitte. Tundub, et kõnealust kahte mõistet kasutatakse tänapäeval sünonüümidena, sooviga kaotada väärtpaberite kontseptsioonist nii alternatiivsete investeeringute kui ka avatud investeerimisfondide asendustoodete kõrvaltähendus. Meie arvates võivad sellisel arusaamatusel olla tõsised tagajärjed, sest see võib viia finantsturgude teooria kahe väga erineva põhimõtte — tõhusus ja täielikkus — segiajamiseni.

4.16.2

Finantsturg on tõhus, kui suudab kanda seal tehtavate investeeringute tehingukulud. Finantsturg on täielik, kui see hõlmab kõiki võimalikke investeeringuid.

4.16.3

Erakapitali investeerimisfonde ja riskifonde tuleb hinnata peamiselt nende tulemuslikkuse (võime valida parimad investeeringud) ja alles seejärel tõhususe (võime saavutada hinna osas mastaabisääst) järgi. Seetõttu on fondi suuruse küsimus vähem asjakohane. Seega on tulemuslikkusega (võime turul kiiresti liikuda ilma selle tegevustulemusi mõjutamata) ja süsteemse riski ohjamisega (nt LTCM riskifondi päästmine 1998. aastal) seotud küsimusi arvestades soovitatav mitte stimuleerida fondide liigset laienemist.

4.17.1

Lisaks tasuvusriskile on kõnealustele investeeringutele iseloomulik suur teavitusrisk. Kõnealust riski reguleerida on õige eelkõige selleks, et ohjata pettusriski, kuid püüd seda ülemäära vähendada oleks viga. Muidugi kui kõnealused fondid oleksid täiesti läbipaistvad, võiks see vähendada halduri ekspertteadmiste tähtsust, mis tegelikult on turuga vähe seotud tulude teenimise alus.

4.17.2

Komitee ei usu, et edasiminek peaks koosnema utoopilisest katsest kompleksset protsessi selgemaks muuta. Pigem tuleb teavitada keskmist investorit sellest, et alternatiivsed investeeringud nõuavad vastavaid eriteadmisi, mille puudumisel tuleks nõu küsida spetsialistilt.

4.18.1

Ühise otsemüügi korra loomine kvalifitseeritud investoritele võiks oluliselt ergutada Euroopa Liidu erakapitali investeerimisfondide arengut.

4.18.2

Kvalifitseeritud investoritel peavad määratluse kohaselt olema tehnilised oskused ja varade haldamise oskus, mida nõutakse kõrge riskitasemega investeeringute, nagu erakapitali investeeringute tegemisel. Seetõttu tuleb eeldada, et nad on võimelised hindama haldurite oskusi ja usaldusväärsust. Lisaks, arvestades, et erakapitali investeerimisfondid toovad de facto kaasa riskide mitmekesisuse, ei peaks enam olema vajadust kõrvalmeetmeteks, mis võivad viia fondivalitseja tegevuse liigse reguleerimiseni.

4.19.1

Praegusele lähenemisviisile iseloomulike puuduste kohta võib tuua mitmeid näiteid. Näiteks indeksiaktsiad (Exchange Traded Funds), milles on ühendatud nii fondi (märkimisväärne mitmekesisus) kui aktsia (turul alati kaubeldav) positiivsed omadused. Direktiiviga innustatakse kõnealuse instrumendi kasutamist, lubades viimasel (arvestades selle avatud investeerimisfondi staatust) tegevuslubadest kasu saada. Teiselt poolt kohaldatakse direktiiviga piiranguid tegevusluba omavale teisele avatud investeerimisfondile, kuna siis käsitletakse tegevusluba aktsiana.

4.19.2

Kaaludes muuhulgas alternatiivseid investeeringuid ja arvestades mitte ainult toodete vaid ka teenuste finantseerimisele keskendumise olulisusega, tervitaks komitee liikumist põhimõtetest lähtuvate eeskirjade suunas. Samas arvab komitee, et õigusraamistik tuleks läbi vaadata järk-järgult, püüdes saavutada õige tasakaal piisava konsulteerimisaja ja läbivaatamise õigeaegse lõpetamise vahel.

5.1

Nagu ülaltoodust nähtub, näib suhteliselt väikeste ettevõtete (võrreldes USAga) ning veel loiu piiriülese koostöö ja voogudega Euroopa avatud investeerimisfondide süsteem ikka veel killustunud olevat. Selline olukord ei võimalda märkimisväärset mastaabisäästu ega järelikult ka hindade kärpimist.

5.2

Nagu on mainitud ka rohelises raamatus (2), takistaks igasugust sekkumist reguleerimata turgudesse liiga suure tähtsuse omistamine varade määratlemisele, mida avatud investeerimisfondid võivad omandada, ning fondide kohustamine omandama eelkõige likviidseid finantsvahendeid.

5.3

Seega on soovitav kaaluda erakapitalitehingute tegemise võimaldamist. Selline lähenemine vastaks eesmärgile avada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kapital riskikapitali tehingutele ning seega erakapitalile.

5.4

Kuid Euroopa majandussüsteemi mõjutavad tugevalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis on sageli kapitalipuuduses, sest otsivad abi põhiliselt pankadelt.

5.5

Kapitalipuudusega kaasnevad tihti liiga suured, eelkõige lühiajalised võlad, suures osas kaubandusvõlad ja -krediidid, mis on seotud asjaoluga, et sama tootmisharu ettevõtted on üksteisest äärmiselt sõltuvad. See on perekonnakapitalismile tüüpilise omandikontseptsiooni tagajärg, milles ettevõtja varad ja ettevõtte kapital on sageli tihedalt seotud.

5.6

Võttes arvesse ettevõtluse küsimusi ja vajadust saavutada üldisemaid tootmissüsteemi eesmärke Euroopa tasandil, on äärmiselt vajalik leida lahendusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsprobleemide lahendamisele. Kõnealused eesmärgid võib jagada kolmeks ning need võib sõnastada järgmiselt:

5.7

Komitee loodab, et eespool toodud kaalutlusi arvestades peaks Euroopa Liidu seadusandja pöörama tähelepanu ka olulisele erakapitali sektorile, sest riskikapitali sektor on Euroopas veel vähe arenenud.

5.8

Komitee on arvamusel, et lisaks peab käimasolev investeerimisfondide õigusraamistiku arutelu pakkuma võimaluse lähemalt uurida sotsiaalselt vastutustundliku finantseerimise arengut, mis ei ohverda sotsiaalset arengut ega keskkonnakaitset kasumi saamise eesmärgil. 2003. aastal moodustasid eetilised fondid ligikaudu 0,37 % kõigist Euroopa avatud investeerimisfondide hallatud varadest. Võrdlus Ameerika turuga, kus samal perioodil moodustasid eetilised fondid 11,3 % kõigist avatud investeerimisfondide hallatud varadest, näitab, et sotsiaalselt vastutustundlikul finantssektoril on Euroopas veel palju kasvuruumi.

5.9

Sotsiaalselt vastutustundliku finantssektori kiirema arengu edendamiseks võiksid liikmesriigid ette näha maksusoodustused, mis sisaldavad investeerimistulu osalist maksudest vabastamist, järgides mõnes liikmesriigis juba sätestatud praktikat, mis võimaldab maksudest vabastada mittetulundusorganisatsioonidele tehtud vabatahtlikud annetused. Lisaks peaks maksusoodustust saama ka fondi tuludelt, mis investeeritakse uuesti mittetulundusorganisatsioonidesse.

5.10

Arvestades kõnealuse ettepaneku uuenduslikkust, loodab komitee, et teemat uuritakse üksikasjalikumalt ja viiakse praeguse parima tava valguses läbi teostatavusuuring.

5.11

Keskmises ja pikaajalises perspektiivis tuleb lahendada järgmised väljakutsed:

5.12

Tõene teave riskidest ja nendega kaasnevatest toodetest ning haldurite usaldusväärsusest seoses tehingute arvu ja korraldamisega, on kõik tegurid, mis suudavad lisaks vajalikele eeskirjadele anda turule usalduse, lojaalsuse ja käitumisreeglid. Tegemist on oluliste teguritega, mis tagavad turu tõhususe ja tulemuslikkuse ressursside jaotamisel.

5.13

Järelikult parandavad turu tõhusust ja tulemuslikkust maksusätete ühtlustamine, ühinemiste julgustamine, fondide ühise haldamise võimaldamine, konkurentsi soodustamine toodete ja teenuste haldamise ja levitamise sektoris, fondivalitseja ja depoopanga samas liikmesriigis asumise vajaduse tühistamine, killustatud märkimis- ja hüvitamismenetluste kõrgete tehingukulude vältimine.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/26

1.1

On tekkinud tungiv ja kiireloomuline vajadus teha kõik selleks, et juurdepääsetavate info- ja sidetehnoloogiatoodete ja -teenuste turul oleks tagatud koostalitlusvõime ja ühilduvus nii Euroopa piirkonnas kui ka kogu maailmas.

1.2

Info- ja sidetehnoloogiatööstus on hakanud märkama puuetega tarbijate hõlvamata turgu ning eakamate tarbijate üha suurenevat hulka, kellele võiks olla märkimisväärselt kasulik, kui kõnealuse sektori toodete ja teenuste väljatöötamisel ja tootmisel peetaks silmas juurdepääsetavust.

1.3

ELi liikmesriigid teevad nii iseseisvalt kui ka ühiselt üha enam tööd selleks, et vähendada “digitaalset lõhet” ning edendada e-kaasatust (eInclusion) ja e-juurdepääsetavust (eAccessibility) nii seadusandlike kui ka vabatahtlike meetmete abil. Ülioluline on kooskõlastada kõnealuse küsimuse lahendamine ELi tasandil, et lõpetada praegune turu killustumine ja vältida edasist killustumist. Kõnealust kooskülastamist on vaja ka vanade vigade vältimiseks, mis seisnesid juurdepääsu puudumises tavapärasele info- ja sidetehnoloogiale ja tugitehnoloogiate ning tavatoodete ja -teenuste vahelises lahknevuses, millega tõkestati paljude potentsiaalsete tarbijate juurdepääs turule. Selliste vigadega kaasnenud negatiivne lisamõju üldisemas majanduslikus mõttes seisneb eelkõige paljude inimeste sotsiaalse tõrjutuse kinnistamises ja tööturule juurdepääsu pärssimises.

1.4

Komisjoni teatises e-juurdepääsetavuse kohta on välja toodud peamised prioriteedid, mida tuleks kaaluda ja käsitleda turu killustumise vältimiseks ning suurema ühtlustamise ja majanduskasvu edendamiseks kõnealuses sektoris.

2.1

E-juurdepääsetavust käsitleva teatise eesmärk on täiendada 2005. aasta juunis avaldatud teatises “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (1) kehtestatud Euroopa infoühiskonna strateegilist raamistikku.

2.2

Teatise peamine eesmärk on edendada ühtsemat lähenemisviisi e-juurdepääsetavusega seotud algatustele liikmesriikides ja asjaomases tööstussektoris.

2.3

Teatises on nimetatud puuetega inimestele uute tehnoloogiate abil võimaldatavad hüved, aga ka selliste tehnoloogiate arendamisega seoses tekkivad probleemid ja uued takistused.

2.4

Teatises väljendatakse muret juurdepääsetavate tehnoloogiate turu killustatuse üle ning selle üle, et ühtlustatud lahenduste ja koostalitlusvõime puudumise tõttu kõnealusel turul võivad probleemid süveneda.

2.5

Probleemi käsitlemiseks määratletakse teatises kolm lähenemisviisi:

3.1

Üha paremini saadakse aru, et “digitaalse lõhe” ja ühiskonna juurdunud kihistatuse probleemi lahendamiseks peab info- ja sidetehnoloogia arendamine hõlmama kõikide ühiskonnaliikmete vajadusi, eelkõige nende isikute vajadusi, kes on sotsiaalse tõrjutuse suhtes kõige tundlikumad.

3.2

Puuetega inimeste juurdepääsu teabele tuleb käsitleda eelkõige õigustega seotud küsimusena. Puuetega inimestel, kes moodustavad 10 % ELi rahvastikust, on puueteta inimestega samaväärne õigus tarbida tooteid ja kasutada teenuseid, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia tooteid ja teenuseid.

3.3

Valitsused ja ettevõtted peavad kõnealusesse küsimusse tõsiselt suhtuma ka olulisi majanduslikke põhjuseid silmas pidades. Puuetega inimeste info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsuga seotud probleemide kindlakstegemine ja nendele lahenduste leidmine on kasulik kõikidele kasutajatele, eelkõige aga eakamate inimeste üha kasvavale hulgale, lastele ja ajutiste puuetega inimestele.

3.4

Puuetega inimesed moodustavad heterogeense inimrühma. Samal ajal tuleb tõdeda, et juurdepääsu saamisel info- ja sidetehnoloogiale on kõige suuremad probleemid vaimsete puuetega ja õpiraskustega inimestel, sensoorsete puuetega inimestel (kurdid, kuulmispuudega isikud, pimedad, nägemispuudega isikud, kurttummad ja kõnepuudega isikud) ning füüsiliste puuetega inimestel.

3.5

Puuetega inimesed on tänapäeva info- ja sidetehnoloogiast kasu saanud mitmel viisil, seda nii tava- kui ka tugitehnoloogiate osas. Näiteks:

3.6

Samal ajal on aga tekkimas uued takistused, näiteks:

4.1

Lissaboni strateegias rõhutatakse vajadust tagada kõikide inimeste sotsiaalne ja majanduslik kaasatus nende tööhõivevõimaluste kindlustamise kaudu. Kui aga info- ja sidetehnoloogiaid ei arendata viisil, mis tagab nende juurdepääsetavuse, tõrjutakse puuetega inimesi ka edaspidi ja üha suuremas ulatuses tavatööturult eemale. E-juurdepääsetavuse põhimõtete ja tegevuspraktika täielik ja tõhus rakendamine on puuetega inimese majandusliku ja sotsiaalse kaasatuse alus. E-juurdepääsetavuse põhimõtetest kinnipidamine tähendab ühtlasi ka kinnipidamist keskkonna turvalisuse nõuetest (nagu näiteks lahenduse leidmine kuuldeaparaate kandvate inimeste probleemile elektroonilise ja akustilise interferentsiga mobiiltelefonide kasutamisel). Puuetega inimeste osakaal ELi tööjõu hulgas on keskmiselt alla 35 %, samas kui puueteta inimesed moodustavad 70 % tööjõust. Komisjoni hinnangul oleks tööturule võimalik tuua ligikaudu 2–3,5 miljonit puuetega inimest, kui rakendada nende kaasamise takistuste kõrvaldamiseks positiivseid meetmeid (4). Puuetega inimeste majanduslik kaasatus oleks kasulik kogu Euroopa ühiskonnale ja majandusele, sest kaoks paljude puudega inimeste sõltuvus.

4.2

Arvestades, et info- ja sidetehnoloogiatööstus tuleb panna mõistma eeliseid, mis kaasnevad puuetega inimeste ja eakamate kasutajate vajaduste rahuldamisega toodete ja teenuste väljatöötamisel, tuleb neid eeliseid aktiivsemalt ja ulatuslikumalt kogu kõnealuses tööstussektoris teadvustada. Kasvavate vajaduste paremat rahuldamist silmas pidades tuleks eriti kõnealuses tööstussektoris töötavate inimeste seas — nii juhtkonna tasandil kui ka tehniliste töötajate ja klienditeenindajate hulgas — suurendada teadlikkust juurdepääsetavusega seotud nõuete ja võimaluste kohta.

4.3

Puuetega inimesed moodustavad 10–12 % Euroopa rahvastikust. Lisaks seisavad Euroopas ees olulised demograafilised muutused, millest kõige olulisem on vananeva rahvastiku osakaalu suurenemine. 2050. aastaks on 34,5 % Euroopas elavatest inimestest üle 60 aasta vanad.

4.4

Puuetega inimesed, ajutiste puuetega inimesed ja eakamad inimesed moodustavad kokku 30 % Euroopa rahvastikust (5). Lisaks oleks juurdepääsetav tehnoloogia kasulik laiemale tarbijaskonnale, sealhulgas lastele ja nendele isikutele, kellel on raskusi uute tehnoloogiate kasutamisel, aga ka laiematele sotsiaalselt tõrjutud rühmadele. Üheks näiteks on reaalajas toimuv tekstiside, millel on arenguruumi puuetega inimeste turust märksa suuremal turul.

4.5

Puuetega inimesed ja eakamad inimesed kujutavad endast hõlvamata turgu, mida asjaomane tööstussektor peaks paremini ära kasutama. Nimetatud tarbijatele tuleb tooteid turustada senisest erineval viisil. Saksamaal tehtud uurimusest selgus, et 48 % üle 50 aasta vanustest inimestest arvas, et nendeealistele pole info- ja sidetehnoloogia tooted ja teenused piisavalt kättesaadavad (6). Näiteks tehti hiljuti Microsofti läbiviidud uuringu käigus kindlaks, et 50 %-le üle 59 aasta vanustest inimestest oleks info- ja sidetehnoloogiate juurdepääsetavus märkimisväärselt kasulik. Juurdepääsetavate ja universaalsete tehnoloogiate arendamine on võimaldanud luua töökohti kõnealuse sektori piires, ennekõike väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, sillutades teed juurdepääsetavate tehnoloogiate uuendamisele ja arendamisele uutes valdkondades ja uutel ametialadel.

—

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist e-juurdepääsetavuse kohta, milles tuuakse välja olulised ettepanekud ja eesmärgid riigihangete, sertifitseerimise ja õigusaktide valdkonnas. Kõnealune teatis kinnitab teatises “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” toodud põhimõtteid.

—

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub ELi institutsioone üles tooma e-juurdepääsetavust käsitlevas teatises soovitatud meetmed Euroopa infoühiskonna strateegilise raamistiku keskmesse. E-juurdepääsetavuse ja e-kaasatuse edendamisele suunatud eesmärkidele pööratakse i2010 meetmete elluviimisel palju suuremat tähelepanu.

—

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee möönab, et on palju inimesi ja perekondi, kellele keeldutakse tagamast püsivat juurdepääsu telefoniteenustele madala sissetuleku tõttu. Lisaks võivad info- ja sidetehnoloogia vahendid ja -teenused (nagu näiteks juurdepääs internetile) olla nende inimeste, kaasa arvatud puuetega ja vanemate inimeste jaoks tõkestavalt kalli hinnaga; EMSK kutsub liikmesriikide valitsusi üles pakkuma haavatavatele ja sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnarühmadele majanduslikku tuge, hõlbustamaks nende juurdepääsu info- ja sidetehnoloogia toodetele ja teenustele.

—

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik komisjoni juhtimisel tegutseva kaasava kommunikatsiooni töörühma (Inclusive Communications Committee, INCOM) ning telekommunikatsiooniseadmete nõuetekohasuse hindamise ja turujärelevalve komitee (TCAM) (7) tööst seoses puuetega inimestega ja tunnustab seda tööd. Kõnealuste töörühmade tegevusse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, et panna paika peamised toodete ja teenuste e-juurdepääsetavusega seonduvad prioriteedid ja tegevusvaldkonnad.

—

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuletab meelde, et üldist e-juurdepääsetavust ning puuetega inimeste juurdepääsu toodetele ja teenustele on käsitletud ja toetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee mitmetes resolutsioonides, eelkõige:

6.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jagab komisjoni muret ühtlustatud lahenduste puudumise pärast e-juurdepääsetavuse valdkonnas. Arvestades info- ja sidetehnoloogiatööstuse globaalsust, on väga oluline tõkestada Euroopa turu killustumist, mis tuleneb eri liikmesriikides kasutusel olevatest ja arendatavatest erisugustest lahendustest. Siiski on suurima võimaliku ulatusega majanduse ja tarbijatele parima valiku pakkumiseks oluline vältida globaalset killustumist, kehtestades ainulaadsed piirkondlikud nõuded.

6.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates muutub info- ja sidetehnoloogiatööstus üha teadlikumaks puuetega ja eakamate inimeste hõlvamata turust Euroopas ja mujal maailmas, ent seda teadlikkust tuleb aktiivsemalt edendada ja toetada.

6.1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult selliste juurdepääsetavuse Euroopa standardite väljatöötamist ja rakendamist, mis on avatud, üksmeelsed ja objektiivsed ning need peavad samuti arvesse võtma ülemaailmset olukorda ja täiendama rahvusvahelisi standardeid. Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vastastikuse täiendamise puudumine tekitab segadust ja pettumust nii puuetega tarbijate hulgas kui ka asjaomases tööstussektoris endas.

6.1.4

Standardimisprotsessi tuleb aktiivselt kaasata ka kasutajad. Samuti tuleb puuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele võimaldada toetust, et tagada nende osalemine otsuste tegemisel Euroopa juurdepääsetavuse standardite koostamise käigus.

6.1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvamusel, et Euroopa standardimisorganisatsioonidelt peab kõikide standardite väljatöötamisel nõudma E-juurdepääsetavuse küsimustega arvestamist.

6.2.1

Juurdepääsetavuse nõuete lisamine riigihangete tingimustele on osutunud äärmiselt tõhusaks meetmeks universaaldisaini ja juurdepääsetavate tehnoloogiate süvalaiendamisel ning tööhõive ja majanduskasvu edendamisel. Riigihangete kasutamine juurdepääsetavust silmas pidava lähenemisviisi edendamiseks on vahend, mis tõeliselt motiveerib asjaomast tööstussektorit selle lähenemisviisi oma tegevuse keskmesse seadma. Lisaks kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles komisjoni uue, on-line ostmist edendava algatuse e-hanke (eProcurement) muutma täielikult kättesaadavaks puuetega inimestele (kooskõlas e-juurdepääsetavuse eesmärkide ja sihtidega) ja hoiduma väärkasutusest või korruptsioonist.

6.2.2

Riigihankeid käsitlevate ELi direktiivide muutmine ja täiendamine aitab kaasa juurdepääsetavuse kriteeriumi lisamisele info- ja sidetehnoloogiaseadmete ja -teenuste riigihangete tingimustele. On oluline meeles pidada, et riigihanked moodustavad 16 % ELi sisemajanduse kogutoodangust, st 1 500 miljardit eurot. Info- ja sidetehnoloogia sektori osakaal moodustab ELi sisemajanduse kogutoodangust 6 %. Euroopa avaliku sektori keskmised kulutused info- ja sidetehnoloogiale moodustavad 0,8 % sisemajanduse kogutoodangust ehk 76 miljardit eurot. Arvestades nimetatud investeeringute suurust, on oluline, et riigihangete puhul oleks tagatud pikaajaline jätkusuutlik ostupoliitika, millega sätestatakse, et kõikidel ühiskonnaliikmetel peab olema juurdepääs pakutavatele toodetele ja teenustele. Selline e-kaasatuse poliitika on kohaliku majanduse tõhusa toimimise ning ühiskonnaliikmete heaolu ja sõltumatuse edendamise oluline eeldus.

6.2.3

Seetõttu toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täielikult komisjoni ettepanekut jätkata koos Euroopa standardimisasutustega tööd Euroopa juurdepääsetavuse nõuete väljatöötamisel toodete ja teenuste riigihangete jaoks info- ja sidetehnoloogia valdkonnas. Siiski on oluline, et kõnealused nõuded oleksid tasakaalus tarbijate vajaduste ja tööstuslike nõudmiste vahel ning et riiklikel võimudel oleks võimalik neid kasutada ja kõnealuste nõuetega ei kaasneks killustumine Euroopas ja kindlasti ka ülemaailmsel turul.

6.2.4

Riigihankeid käsitlevate ELi direktiivide edaspidise muutmise ja täiendamise korral tervitaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ka direktiivide sätete tugevdamist riigihangete korral kohustuslike juurdepääsetavuse nõuete lisamise teel.

6.3.1

Info- ja sidetehnoloogiatööstus peab tarbijale oma tavatoodete ja -teenuste juurdepääsetavusest ja universaalsusest selgemalt teada andma.

6.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on komisjon teinud huvitava ettepaneku uurida sertifitseerimist ja iseseisvalt deklaratsioonide täitmise süsteeme ning edendada e-juurdepääsetavuse läbipaistvust ja paremat arusaadavust piisavate sertifitseerimissüsteemide tunnustamisega “e-juurdepääsetavuse märgi” loomiseks e-juurdepääsetavuse standarditele vastavate toodete ja teenuste jaoks.

6.3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates aitab eelseisev alternatiive käsitlev uurimistöö ja andmete kogumine selgitada välja edasiliikumiseks parim viis. Eriti tervitab komitee Euroopa Liidu tulevast konverentsi (tulevasi konverentse) ja algatusi kõnealuses küsimuses.

6.4.1

Komisjon on õigustatult juhtinud tähelepanu ELi olemasolevatele õigusaktidele, mida on võimalik kasutada e-juurdepääsetavuse edendamiseks ja rakendamiseks.

6.4.2

Tervitada ja julgustada tuleb kohustusi, mida asjaomane tööstussektor ise vabatahtlikult võtab. Sellised vabatahtlikud kohustused näitavad kõnealuse tööstussektori huvi ja tähelepanu juurdepääsetavuse probleemi lahendamise vastu toodete ja teenuste väljatöötamisel. Teisalt on ilmnenud, et ainuüksi vabatahtlikult võetavad kohustused ei ole küllaldased, et tagada juurdepääsetavuse nõude piisav rakendamine puuetega inimeste ees tavatehnoloogiate kasutamisel seisvate takistuste kõrvaldamiseks. Samuti tuleks vabatahtlikke kohustusi täiendada seadusandlike algatustega riigihangete valdkonnas.

6.4.3

Oluline on, et ELi pühendumist e-kaasatusele ja e-juurdepääsetavusele üheselt tunnustataks ning et e-kaasatus ja e-juurdepääsetavus viidaks horisontaalselt sisse kõikidesse asjakohastesse ELi algatustesse.

6.4.4

Näiteks riigihangete ja elektroonilise side valdkonnas vastu võetud õigusakte toetavad olulisel määral ka tööhõive valdkonnas diskrimineerimise tõkestamisele suunatud ELi õigusaktid, millega nähakse ette märkimisväärsed võimalused puuetega inimeste juurdepääsuvajaduste rahuldamiseks.

6.4.5

Universaalteenuse direktiiv (8) hõlmab praegu juurdepääsu üldkasutatavatele taksofonidele ja üldkasutatavatele telefoniteenustele, näiteks hädaabiteenustele ja numbriinfoteenustele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahetseb, et kõnealune direktiiv ei hõlma mobiiltelefone ega lairibasidet. Universaalteenuse direktiivi kohaldamisala tuleks laiendada nii mobiilsidele kui ka lairibatehnoloogiatele (9). Lisaks peaks võrdne juurdepääs võrkudele ja teenustele olema tagatud õiglaste tariifide ja vajadusel ka sotsiaalsetel põhjustel kehtestatud tariifide abil.

6.4.6

Paljud puuetega inimesed tunnevad mobiilside valdkonnas kasutatavuse ja juurdepääsetavusega seoses endiselt suuri raskusi. Kurdid ja kuulmispuudega inimesed, kõnehäiretega ja kurttummad inimesed vajavad interaktiivset reaalajas toimuvat mobiilsidet. Mobiilside kaudu toimuv interaktiivne suhtlus peab kasutatavuse, teenuse ja seadmete kvaliteedi, valiku, kättesaadavuse ja hinna osas olema puuetega inimestele tagatud puueteta inimestega võrdsetel tingimustel.

6.4.7

Samuti on vaja tegelda sensoorsete puuetega inimeste kasutatavate olemasolevate süsteemide koostalitlusvõime probleemiga. Puuetega inimestel peab olema võimalik teha takistamatult reaalajas telefonikõnesid nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

6.4.8

Internet on muutub üha enam avalike teenuste ja suhtlemise vahendiks, ent puuetega inimeste ees seisavad Interneti kasutamisel endiselt märkimisväärsed juurdepääsuprobleemid. Üks näide lairibasidega seotud juurdepääsuprobleemidest: uusi kõneteenuseid, näiteks IP-kõnet (Voice Over Internet Protocol), pakutakse juba lairibasidel põhineva “telefoniteenusena”. Tegemist on odava ja kasutajatele väga atraktiivse teenusega, eriti rahvusvaheliste kõnede puhul. Samas ei ole mingit garantiid, et nimetatud teenuse abil on võimalik saada juurdepääs hädaabi- või numbriinfoteenustele. Selle küsimusega tuleb tegelda.

7.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa standardimisorganisatsioonide üles arvestama kõikide info- ja sidetehnoloogia standardite väljatöötamisel e-juurdepääsetavuse küsimustega.

7.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab ELi standardite ja seadusandlike kohustuste vastuvõtmist, et tagada puuetega inimeste juurdepääsuvajaduste rahuldamine, ennekõike järgmistes valdkondades:

7.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekut tutvuda ideega, mis käsitleb sertifitseerimissüsteemi loomist, toodete märgistamist ning sertifitseerimist kolmandate isikute poolt ühes kõnealuste protsesside kohustusliku või vabatahtliku iseloomu määratlemisega, kaasates vastavatesse aruteludesse kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas puuetega inimesi esindavad organisatsioonid. Euroopa Komisjon peab saadud tulemused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele edastama 2007. aasta jooksul.

7.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid võtaksid riigihankeid käsitlevad direktiivid oma õigusaktidesse täies ulatuses üle viivitamatult ja tagaksid puuetega inimeste juurdepääsu käsitlevate tugevate sätete sisseviimise riikliku õiguse raamistikku.

7.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub kõiki riigiasutusi üles lisama juurdepääsetavuse kriteeriumid oma pakkumismenetlustesse.

7.3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab, et riigihankeid käsitlevate direktiivide ülevaatamise käigus vaadataks üle info- ja sidetehnoloogiatoodete ja -teenuste juurdepääsetavust puudutavad kohustuslikud sätted. Nende sätetega peaks riigiasutustel õigusaktidest tulenevalt olema keelatud kasutada tarkvara, riistvara ning teisi info- ja sidetehnoloogiatooteid ja -teenuseid, mis ei vasta olemasolevatele juurdepääsetavuse standarditele.

7.3.4

Seoses Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudile (ETSI) info- ja sidetehnoloogiatoodete ja -teenuste riigihangete osas juurdepääsetavuse nõuete kehtestamise tagamiseks antava standardimisvolitusega kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi liikmesriike üles koostama tegevuskava Euroopa standardi võimalikult tõhusaks rakendamiseks riiklikul tasandil, mis oleks kooskõlas ühtse ja järjekindla lähenemisviisiga.

7.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab e-juurdepääsetavuse ning universaalsusel põhineva info- ja sidetehnoloogiale ergonoomilise lähenemise olulisuse ühest tunnustamist kõikides asjakohastes ELi seadusandlikes ja mitteseadusandlikes ettepanekutes, eelkõige ELi peamistes infoühiskonda ja struktuurifondide määruseid käsitlevates dokumentides, uute ühinevate riikide rahastamist käsitlevates dokumentides ja seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis.

7.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub kõiki ELi liikmesriike üles võtma veebi kättesaadavuse algatuse suuniste (Web Accessibility Initiative Guidelines) muutusteta teine versioon ametlikult vastu ja tagama nende suuniste järgimine kõikidel avalikel veebisaitidel.

7.5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles esitama taotlust teise tasandi nõusoleku kohta W3C-WAI veebisisu kättesaadavuse suuniste teise versiooni osas, mis tähendab kõrgema juurdepääsetavuse tasandi kohaldamist kõikidele võrguressurssidele.

7.5.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu tungivale vajadusele töötada välja ja teha hõlpsasti kättesaadavaks juurdepääsetavusega seotud loomevahendid (10), mida veebikujundajad saaksid kasutada W3C-WAI WCAG 2.0 suuniste täitmise tagamiseks oma veebisaitidel. Kõnealused vahendid peavad vastama W3C-WAI loomevahendite juurdepääsetavuse suuniste ATAG teisele versioonile.

7.6.1

Komisjon peab asuma tugevamate meetmete rakendamisele, et tagada liikmesriikide kohustuste täitmine puuetega kasutajate ees olemasolevate elektroonilist sidet käsitlevate direktiivide alusel. Komisjonile laekunud vastustest INCOMi koostatud küsimustikule elektroonilist sidet käsitlevate õigusaktide kohta ilmneb, et liikmesriigid ei ole neid kohustusi piisavalt täitnud.

7.6.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles algatama rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei täida ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi, tagamaks kõnealuste kohustuste täielikku järgimist.

7.6.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab elektroonilist sidet käsitlevate ELi õigusaktide peatset läbivaatamist, et märkimisväärselt tugevdada juurdepääsetavust puudutavaid sätteid ja muuta need kohustuslikuks.

7.6.4

Samuti nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et komisjon avaldaks võrdleva raporti liikmesriikide tegevuse kohta e-juurdepääsetavuse tagamisel ja alustaks kohtumenetlust juhtudel, mil liikmesriigid ei ole täitnud oma kohustusi vastavate elektroonilist sidet käsitlevate direktiivide alusel.

7.6.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab elektroonilise side teenuseid ja seadmeid käsitlevates ELi direktiivides sisalduvate juurdepääsetavust puudutavate sätete tugevdamist ning nende sätete kohaldamisala laiendamist. Täpsemalt:

7.7.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et komisjoni strateegia Euroopa infoühiskonna (11) kohta nõuab, et liikmesriigid annaksid igal aastal aru oma saavutustest ja riiklike reformikavade elluviimise viisidest.

7.7.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike üles lisama oma iga-aastastesse raportitesse e-juurdepääsetavust ja e-kaasatust käsitleva eraldi jaotise. Samuti kutsub Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni üles seda nõuet toetama.

7.7.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike üles kehtestama selged ja ühesed eesmärgid ja ajakavad e-juurdepääsetavust käsitlevate sätete rakendamiseks riiklike tegevuskavade raames.

7.8.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub ELi tasandil otsuste tegijaid üles tagama täielik ja võrdsetel alustel toimuv konsulteerimine puuetega inimesi esindavate organisatsioonide liikmetega ning puuetega kasutajate süstemaatiline kaasamine toodete, teenuste ja standardite väljatöötamisse ja arendamisse. ELi institutsioonid peavad võimaldama lisavahendeid, et tagada puuetega kasutajatele võimalus osaleda kõnealuses protsessis piisavas ulatuses.

7.9.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub valitsusi ja asjaomast tööstussektorit üles töötama välja meetmed puuetega ja teatud eakamate inimeste ning muude hõlvamata kasutajarühmade info- ja sidetehnoloogiaalase hariduse ja koolituse edendamiseks elukestva õppe raames ning neid meetmeid toetama, et kõnealustel inimestel oleks parem, hõlpsam ja odavam juurdepääs sellistele tehnoloogiatele.

7.9.2

Teadlikkuse suurendamise meetmetel, näiteks Euroopa universaaldisaini õppekava edendamisel, on suur potentsiaal info- ja sidetehnoloogiate juurdepääsetavuse olulisuse mõistmise ning nendesse tehnoloogiatesse juurdepääsetavuse funktsioonide sisseviimise tagamisel.

7.9.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni, kõiki liikmesriike ja asjaomast tööstussektorit üles universaaldisaini õppekava aktiivselt edendama ning viima see sisse kõikidesse info- ja sidetehnoloogia valdkonna haridus- ja koolitusprogrammidesse.

7.9.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub asjaomast tööstussektorit üles viima läbi oma personali süstemaatilist ettevõttesisest või -välist koolitust juurdepääsetavuse valdkonnas.

7.10.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seadnud enesele ülesandeks “luua kord oma majas” ning tagada, et komitee järgiks oma riigihangetealases tegevuses juurdepääsetavuse põhimõtet ja tegevuspraktikat.

7.10.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb kindlaks, mida tuleb teha puuetega inimeste täieliku ja võrdväärse juurdepääsu tagamiseks komitee veebisaidile, tarkvarasüsteemidele ning info- ja sidetehnoloogiaseadmetele.

7.10.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rakendab vajalikke sisemenetlusi, tagamaks kõikide dokumentide väljaandmine juurdepääsetavas formaadis.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/33

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab määruse (EÜ) nr 2037/2000 muutmist (millega lisatakse artikli 4 kolmandasse lõikesse uus punkt i)), nõustub Euroopa Parlamendi kui vastava õigusakti kaasautori täiendusega ning toetab kõnealuse määruse õigusliku aluse muutmist.

2.1

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 muutmise ettepaneku eesmärk on lisada artikli 4 kolmandasse lõiku punkt i), millega muudetakse osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kvootide määramise võrdlusaastat 1. mail 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks astunud riikidele: neile ei jaotata tulevikus enam kvoote mitte 1999. aasta kvootide alusel, vaid lähtudes 2002. ja 2003. keskmisest turuosast.

2.1.1

Võrdlusaasta muutmisel arvestatakse puhtalt majandusliku vajadusega, kuna seeläbi võimaldatakse alles pärast 1999. aastat turule tulnud ettevõtetel oma tegevust jätkata. Muudatuse mõju eralduskvootide üldjaotusele, mille kvantiteet ei muutu, on väike ega mõjuta seega keskkonda. Lisaks ennetatakse võrdlusaasta muutmisega võimalikke kaebusi seoses tekkida võivate eksimustega diskrimineerimise vältimise ja õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtete vastu.

2.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab Euroopa Parlamendi kui kaasautori täiendused kõnealusesse õigusakti teadmiseks ja kiidab need heaks.

2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ka määruse õigusliku aluse muutmist, milleks ei ole tulevikus enam ühinemislepingu artikli 57 lõige 2, vaid EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1 (nagu on sätestatud muudatuse 1 lisas 1) ning mille osas lepiti kokku keskkonnaalases töörühmas 21. oktoobril 2005.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/34

1.1

Käesoleva täiendava arvamuse eesmärgiks on pakkuda jätkumeetmeid ja rakendusvahendeid 31. märtsil 2004. aastal vastuvõetud EMSK arvamusele “Kultuuri ühiskondlik mõõde”.

1.2

Täiendavas arvamuses soovitakse kolme põhimõiste abil täpsustada kontseptsiooni “kultuuri ühiskondlik mõõde”. Need põhimõisted on komiteele tuttavad ja komitee analüüsib neid jätkuvalt. Kõnealused põhimõisted on “teadmuspõhine ühiskond”, “majanduse globaliseerumine” ja “kodanikuühiskond”.

1.3

Täiendavas arvamuses ei leia põhimõttelist toetust sellised eelnevas arvamuses sisalduvad uued struktuurid nagu vaatluskeskus, laboratoorium või rakkerühm.

1.4

Sellegipoolest kutsutakse arvamuses komisjoni üles täpsustama, millised on need kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajad, mille alusel võib väita, et ühendusel on piisavalt vahendeid järgnevate aspektide mõõtmiseks:

1.5

Arvamuses tehakse ettepanek, pidades eriti silmas kultuuridevahelise dialoogi aastat 2008, et komisjon koostaks selle nähtuse ja eesmärgi kohta üksikasjaliku aruande. EMSK on valmis aruande koostamisele aktiivselt kaasa aitama.

1.6

Arvamuses soovitatakse, et kultuurile lähenetaks uuest, kultuurilisest aspektist. Praegu keskendutakse ikkagi liigselt ainult kultuuripärandile ja selle säilitamisele, samal ajal kui sellised mõisted nagu loov töö, loomisprotsess ja uued mõtlemisviisid pälvivad vähem tähelepanu. Praegune lähenemine ei pööra ka piisavalt tähelepanu sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kultruurilisele poolele..

1.7

Komitee loodab, et eelpool nimetatud aspektide tõttu hinnatakse Dublini Sihtasutuse poolt vastaval alal tehtud tööd. Arvamuses pakutakse välja, et iga kord kui EMSK käsitleb vajadust “kultuurirevolutsiooni”, “mõtteviisi muutmise” või “juurdunud mudelite muutmise” järele, tuleb neid mõisteid konkreetselt analüüsida ja pühendada neile vähemalt üks vastav punkt.

1.8

Arvamuses rõhutatakse, et heade ja parimate tavade mudel on üks tähtsamatest dialoogi ja kogemuste ning kultuurivahetusevahenditest, juhul kui see ei ole ainult retooriline, nagu seda tihti kasutatakse.

2.1

Arvamuses esitati mitmeid oletusi:

2.2

– väideti, et EMSKl on kultuurialane ülesanne, vaatamata sellele, et komiteele ei ole selles valdkonnas ametlikku pädevust;

2.2.1

– aidata kaasa Euroopa kultuurikoostöö vaatluskeskuse ülesehitamisele, mis koos Euroopa Parlamendiga annaks välja omapoolne aastaaruannet;

2.2.2

– Euroopa Parlament ja EMSK võiks teha tihedat koostööd ka väljaspool kõnealuse vaatluskeskuse loomist. Igal aastal tuleks eesmärgiks seada vähemalt ühe tõeliselt ühise kultuuriväärtuse edendamine.

2.2.3

– luua sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalal toimuvate kultuurimuutuste testilaboratoorium;

2.2.4

– luua Euroopa rakkerühm, mille ülesandeks oleks kultuuri- ja kunstivahetuse edendamine konfliktipiirkondades.

2.3

Käesoleva täiendava arvamuse koostamise põhjenduseks on see, et algne arvamus koostati lühikese aja jooksul. Euroopa Parlament esitas enne mandaadi lõppu palve, et komitee paneks aluse EMSK ja Euroopa Parlamendi vahelisele partnerlusele. Komitee on pühendunud selle töö jätkamisele eriti innukalt seetõttu, et Euroopa Liidu institutsioonid on kahel rindel juba andnud tõuke kultuurimõõdet käsitlevaks tööks.

2.3.1

Euroopa Komisjoni president João Manuel Barroso teatas, et nüüd on kätte jõudnud kultuuri aeg: väärtusteskaalal paigutuvad kultuuriväärtused majanduslikest kõrgemale. (1) Selline tõdemus on motiveeriv ja annab märku sellest, et suhtumine kultuuri on muutunud. See oli meie jaoks esimeseks tõukeks.

2.3.2

Teine tõuge tuli EMSK enda poolt. Komitee president Anne-Marie Sigmnud seadis oma tööprogrammis kultuuri üheks keskseks prioriteediks. Tööprogramm kiideti ühehäälselt heaks.

2.3.3

Tuleb ikkagi tõdeda, et eeldused on siiani nõrgad, sest uue komisjoni esitatud programmis suunamuutust ei konkretiseerita. Kõnealusele kultuuri soosivale väärtusteskaalale ei ole mingit viidet! Komiteelt ei paluta arvamust komisjoni poolt esitatud kultuuriprogrammi kohta ajavahemikuks 2007 — 2013. Seepärast seda käesolevas arvamuses ei käsitleta. Nendime ainult, et programmis ei võeta spontaanselt arvesse “kultuuri ühiskondlikku mõõdet” ja programmi eelarve on Euroopa Parlamendi soovitust märgatavalt väiksem. Vaatamata sellele, et kultuur on EMSK tööprogrammis esikohal, oleks liialdus väita, et see prioriteetsus ka kuigivõrd praktikas väljenduks.

2.3.4

Kultuuri ja eriti “kultuuri ühiskondliku mõõtme” positsioon on ühenduse uuenemisel jäänud suures osas “halli tsooni”, kui nõukogu algatas järelemõtlemisperioodi pärast Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu (mis seadis kultuuri ühenduse eesmärkide hulka (art.I-3.3) ja muutis kultuurialaseid otsustusmehhanisme, võimaldades loobuda paljudel aladel hääletusi halvavast ühehäälsuse põhimõttest (art.I-17 et III-280)) tagasilükkamist Prantsusmaa ja Madalmaade poolt ja kui liidu finantsperspektiivide suhtes jõuti ambitsioonitu kompromissini.

3.1

Komitee esialgses arvamuses “Kultuuri ühiskondlik mõõde” esitati kolm peamist suunavat teemat, millele tuleks tähelepanu pöörata:

3.2

Käesolevas täiendavas arvamuses üritatakse leida juhtnööre, võtmesõnu, mille abil need esmaideede ühenduse praegusesse poliitikasse kanda.

3.3.1

Nagu arvamuses “Kultuuri ühiskondlik mõõde” tõdetakse, on üleilmne soov muuta intellektuaalseks kõik tööga, sh “tarbimise” tööga seonduvad aspektid ja ka suhetel, stiilil ja loovusel põhinevate kriteeriumite kasvav tähtsus kesksel kohal konkurentsivõime, ligitõmbejõu, käitumismaneeride ja ettevõtluse erinevuste kujunemisel maailma eri geokultuuriliste piirkondade vahel. Euroopa Liit peab ja võib areneda “loovaks majanduseks”.

3.3.2

Seetõttu rõhutatakse EMSK arvamuses kultuuri- ja kunstialase töö ja kultuurimajanduse küsimuste olulisust ning tõstetakse esile Dublini Sihtasutuse väärtuslikku tööd sellel alal. Oleks kasulik uurida, kuidas kultuuri- ja kunstitöö eri vormid annavad tunnistust töö kui terviku loovamast hindamisest ja osalevad teadmuspõhises majanduskeskkonnas.

3.3.3

Komitee ei ole rahul sellega, et ühelt poolt “kõrgkultuuri” ja teiselt poolt tehnika-, majandus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnapoliitika kultuurilisi mõõtmeid peetakse teineteisest liialt lahus. Komitee osaleb läbimõeldult nende mõõdete ühendamisel, seistes eriti täiskasvanute elukestva õppe ja õppimisel põhineva ühiskonna eest.

3.3.4

Teadmiste liikumise, vahendustegevuse, kunsti, igasuguse kujutava tegevuse või teadmistealaste teadmiste valdkonna toimimisel ja nende töökohtadel vajatakse suurel hulgal nii paindlikkust kui turvalisuse tunnet., kuid ikkagi põrkutakse selliste töö vormidega, mis võivad paradoksaalselt veelgi enam tekitada jäikust ja ebakindlust.

3.3.5

Minevikust pärit range hierarhia ametialase pädevuse tunnustamisel võib samuti olla takistuseks uute ametite väljakujunemisele. Üldiselt tuleb märkida, et mittemateriaalset aspekti majanduses kuigivõrd ei hinnata ja et kunstnikud ja kultuuritöötajad ning nende toodang ja teosed liiguvad ühenduse piires liiga vähe. Samas peab märkima, et kultuuriuuendusi ei seostata ega kasutata omavahel piisavalt ära, vaatamata sellele, nii ei peaks pidevalt uuesti leiutama seda, mida juba tuntakse. .

3.3.6

Kultuuri ühiskondlikku mõõdet aitavad edendada muuhulgas sellised ettevõtmised nagu programmid ERASMUS ja “Piirideta televisioon”, Euroopa kultuuriprogrammide panus rikutud elukeskkondade taastamisse, suurte linnastute elavdamine kunstitegevuse abil ning kasu Euroopa kultuuripealinnadele nende atraktiivsemaks muutmise näol. Euroopa Liit, mille pädevus on suunatud vaid riiklike poliitikate täiendamisele, etendab sageli otsustavat rolli kultuurisündmuste ja -tegevuste elluviimisel, seega on tegemist hoovana töötava poliitikaga. Teadmiste alase “teadmiste panga” pidev ajakohastamine võib anda märkimisväärseid tulemusi.

3.3.7

Vastupidisel juhul, kui kultuuriüritused ja festivalid kasvõi hetkeks peataksid oma tegevuse, tõendaks järgnev sissetulekute ja sidemete osas kogu sotsiaalmajanduslikule võrgustikule tehtav kahju kunsti-, kultuuri-, ja vahendustöö ning samuti kultuuri vaba liikumise ja vahetuse mõju jätkusuutlikule arengule tervikuna.

3.4.1

EMSK on seisukohal, et Lissaboni strateegia seni keskpärased tulemused võrreldes kõrgete eesmärkidega tulenevad peamiselt inim-, kultuuri- ja osaluse faktori alahindamisest. Euroopa kultuuri edendamine nii, et majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte teineteisest ei lahutata ega seata hierarhilisse järjekorda, annab Euroopale globaliseerunud majanduse kontekstis võimaluse peatada või isegi ümber pöörata üha probleemsemad arenguerinevused võrreldes teiste maakera piirkondadega.

3.4.2

Mitmetes Euroopa riikides ja ka mujal maailmas on kultuuritööstuse ja loova töö majanduslik tähtsus leidnud tõestust nii mitmesugustes aruannetes, uuringutes kui arvulistes hinnangutes. Kõnealuses valdkonnas on viimastel aastatel loodud arvukalt ettevõtteid ja seega töökohti. Ei saa eitada, et suundumuseks on luua väike- ja mikroettevõtteid ja töötada füüsilisest isikust ettevõtjana ning sellel on mitmeid sotsiaalseid mõjusid.

Ettevõtted peavad näiteks moodustama võrgustikke, sest kuna nad on väikesed, peavad nad ülesandeid omavahel jagama. See eeldab kommunikatsioonitehnilisi ja läbirääkimis- ning esitamisoskusi, kui ka lepinguõiguse ja tegevuslubade andmise süsteemi tundmist jne.

Nimetatud, kõigile kaasaegsetele ettevõtetele vajalikud oskused tekitavad väikeettevõtetele raskusi, sest nende vastava ala teadmised on kohati üsna piiratud või puuduvad hoopis ning professionaalsed lahendused on ettevõtetele liiga kulukad, vaatamata sellele, mõnedd väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on selles valdkonnas väga edukad.

Muuhulgas tuleb uut tüüpi ettevõtete ja uute tööviisidega kerkivad sotsiaalse turvalisuse küsimused lahendada sotsiaalpoliitiliste vahenditega (nt ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus).

3.4.3

Teine ühiskondlik mõõde seostub sellega, et “uutel” majanduselu aladel, nt loovtöö alal tegutsevad ettevõtted on tihti oma probleemidega üksi. Seda seepärast, et nad tegutsevad valdkondades, kus väärtussüsteeme, lepingumudeleid, valdkonnakohaseid näitajaid jne ei ole veel olemas- või neid on vähe. Samuti on see asjaolu tähtis loovtöö alase tööstuse arengu seisukohast ja sellega peaks arvestama seda enam, et globaliseerumise kontekstis peavad ettevõtted olema rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelised ja sellel puhul on kõnealused algteadmised majandusliku arengu seisukohast just määrava tähtsusega.

3.4.4

Euroopa Liit on võimeline aru saama, millisel viisil majanduse globaliseerumine mõjutab uute maailma kultuuriväärtuste loomist, sest liit peab ise oma eesmärgid uuesti määratlema. Seda enam, et nüüd Euroopa ei ole ega võigi enam olla “arenenud” ja majanduslikult, kultuuriliselt ja vaimselt suhteliselt ühelaadsete riikide klubi või väikeliit. Nüüd on ta avatud protestantlikule, õigeusklikule ja islamimaailmale; ta on avamas liitumiskõnelusi Türgiga, mis edu korral tähendaks täiesti enneolematut laienemist; Nüüd korrastab liit metoodiliselt oma suhteid lähinaabritega ning on sunnitud vaatama üle oma asukoha ja ülesande globaliseeruvad maailmas, mille iseloom on viimasel ajal samuti erakordselt kiiresti muutunud. (2)

3.4.5

Ajaloo jooksul sõdades, kolonisatsioonis osalenud ja imperialistlikest rahvusriikidest sündinud “kultuuri-Euroopa” sobib kõige paremini “suurvõimu Euroopale”, mis viib oma piiride taha, levitab ja muudab “professionaalseks” rahu, teistega arvestavamise ja kvaliteedi kultuuri. Tegemist on naasmisega idee juurde, mis viis Euroopa Liidu loomiseni. Maailma soovitakse viia rahu, suhtlemise ja mõttevahetuse väärtusi, mitteülemvõimu ja hierarhiat.

3.5.1

Fakt, et EMSK, mille ametlikku pädevusse kultuur otseselt ei kuulu, võtab oma presidendi ettepanekul vastu kultuuri prioriseeriva üldise tegevusprogrammi, väärib siinkohal esiletoomist. (3)

3.5.2

Tegemist on isegi teatava väljaastumisega vaid majandusele, kasumile või üksnes sotsiaal- ja keskkonnaalale orienteeritud mõtlemise ülevõimu vastu. See väljaastumine on seda olulisem, et saab alguse just Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejatest ja organiseeritud kodanikuühiskonnast kõigis selle tootmise, tarbimise ning ümberjaotamise avaldusvormides.

3.5.3

See arenev Euroopa kultuur, mis on tänu käimasolevale ajaloolisele laienemisprotsessile täiustumas, on ainulaadse ajaloo, arengutaseme ja arenemisviisi vili. (4) Selge visioon Euroopa kultuurist on seda vajalikum, et ta võib tõrjuda seda, mida ei ole võimalik varjata ega alahinnata: “liikmesriikide avalikkuse huvi ja uudishimu puudumist, kui mitte täielikku ükskõiksust teiste Euroopa Liidu riikide vastu”. (5) See on puudus, mida ergutav poliitika (Euroopa Liidu kultuuriprogrammid) võib muidugi märgatavalt leevendada, kuid mida suudaksid täielikult kõrvaldada üksnes terviklik nägemus kultuurist ja kultuuri ühiskondliku mõõtme teadvustamine.

3.5.4

Uue, tõeliselt sotsiaalse ja kultuurilise demokraatia arendamist tuleks süvendada sotsiaalseid muutuste, kultuurivõrgustike ja tööturu osapoolte, mitte ainult institutsioonide kaudu. Kõikide osapoolte vahelise koostöö eetika ja vormide loomine on kahtlemata üks tähtsamatest väljakutsetest tegutsemaks tõhusalt üleilmse, vägivallavaba kultuuriterviku saavutamise suunas.

3.5.5

Ühiskond peab tunnustama kõiki tegutsejaid ja tegevuskeskkondi ning andma neile võimaluse tegutsemiseks. Nagu Euroopa puuetega inimeste aasta ja diskrimineerimisele ja äärmuslikule vaesusele pühendatud EMSK arvamused ja algatused näitasid, hinnatakse ühiskonda selle põhjal, millise koha ja rolli ta annab kõige kehvemas ja tõrjutud olukorras olevatele. Neile tuleb anda igaühele talle kuuluv koht ja nende panus kultuuri, võideldes viletsuse vastu, peab võimaldama uuendada kaasaegset humanismi. Kas ei peaks hierarhilise juhtimise ja “abist sõltuvuse” (vt erinevate heaoluriikide mudeleid) klassikaliste mudelite asemele tooma tänapäevase paradigma, mis põhineb kõikide aktiivsel osalusel ja majandus-, sotsiaal-, pere- ja kultuurielu kõikide osaliste mõjuvõimu suurendamisel? See tähendab, et kodanikuühiskonda, mis küll ei taotle otseselt võimu, ei saa enam allutada või käsitleda seda vastasjõuna uues demokraatlikus väärtussüsteemis, mida nõuab ja võimaldab globaliseeruv majandus. Kodanikuühiskond peab edendama solidaarsustunnet ning säilitama oma suutlikkuse ühiselt mõelda tagamaks kindlat tulevikku ja kaitsmaks väliste mõjude ja meelevalla vastu.

4.1

EMSK märgib, et uute struktuuride nagu vaatluskeskuse, laboratooriumi või rakkerühma loomine on praegusel hetkel nii teiste institutsioonide (komisjon ja parlament) kui ka komitee enda arvates kasutu, enneaegne või võimatu.

4.2

Euroopa Komisjoni ja arvatavasti ka parlamendi arvates aitaks struktuuride, eriti olemasolevate vaatluskeskuste võrgustikku ühendamine jõuda Euroopa kultuurikoostöös oluliste tulemusteni, ilma et oleks vaja luua uusi instrumente.

4.3

EMSK soovitab komisjonil ikkagi määratleda kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad — ja selgitada juba olemasolevaid-, et kultuuridevahelise dialoogi, kunstnike ja nende tööde liikuvuse ja seni üksteisest rangelt eraldatud erinevate alade oskuste ja mõistete vahetamise eesmärke oleks võimalik põhjendada, suunata ja hinnata.

4.4

EMSK arvates ei ole tegemist mitte ainult nimetatud eesmärkide täitmise hilisema kvantitatiise analüüsimisega. Euroopa Liidu laienemise ja eriti teenuste ühisturu arenemise taustal mitmekordistuvad iseenesest kultuuridevahelised sidemed ja ettevõtmised.

Saab näha, kas kultuuritarbimise ja turismi arvuline kasv mõjutavad positiivselt oskusi, teistega arvestamist ja kultuuri. Tõrjutus ja rassism kasvavad (seda isegi sellistes riikides nagu Madalmaad ja Prantsusmaa, kus integratsiooni ja/või multikultuursuse alal näis olevat saavutatud stabiilsed mudelid), üksikisikute ja ühiskonna huvid kaugenevad teineteisest ja lähenemise asemel toimub hoopis kaugenemine, seda ei peaks mitte ainult kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hindama, vaid sellega tuleks arvestada.

4.5

Igaüks on võinud tõdeda, et mitmed liikmesriikide poolt rakendatud kultuuripoliitikad ei ole heale tahtele vaatamata olemasolevat ühiskonna kihilist jaotust eriti muutnud, vaatamata sellele, et liidu liikmesriigid on neid enam-vähem järjepidevalt aastakümnete jooksul rakendanud.

4.6

Seetõttu EMSK rõhutab, et Euroopa Liit peaks mõtlema liikmesriikide kultuuripoliitikale ja et kultuurile tuleb mõelda uuest kultuurivaatepunktist lähtudes. Kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) ettevalmistamine annab komisjonile võimaluse detailse aruande esitamiseks kõnealuse dialoogi tegeliku ulatuse ja selle püsivate ja uute takistuste kohta, ning selle kohta, kuidas dialoogi uute lähekohtade abil süvendada. EMSK on valmis andma panuse kõnealuse aruande, eriti selle kultuuri ühiskondlikku mõõdet käsitleva osa koostamisele ning samuti sotsiaalsfääri kultuurimõõtme osas generatsioonidevaheliste suhete valguses..

4.7

Käesolevas täiendavas arvamuses tehakse lisaks järgmised ettepanekud:

4.7.1

komitee peab pidevalt hoolitsema oma “kultuuripuhtuse” eest: iga kord kui arvamustes käsitletakse selliseid teemasid, kus oluliseks teguriks on kultuuriaspekt, tuleb kultuurile pühendada üks punkt. Lisaks tehakse ettepanek, et dokumentides ei piirdutaks abstraktse “kultuurirevolutsiooni”, “mõtteviisi muutmise” või juurdunud, kuid juba aegunud mudelite vältimatu muutmise nõudmisega, vaid selliste kultuuriliste muutuste elluviimise eeldusi tuleb käsitleda võimalikult konkreetselt.

4.7.2

– kõrgendatud tähelepanu on vaja pühenduda avatud koordinatsioonimehhanismile ja headele tavadele.

Kas ei oleks vaja neid mõisteid ja lähenemisviise muuta “rangemaks”, et neid oleks võimalik praegusest konkreetsemalt kasutada? Eesmärgiks on see, et kultuurialaseid oskusi ja muutusi, mis viivad senisest tõhusamate, säästlikumate ja teineteisele lähemal olevate uuendusteni, oleks võimalik selgelt eristada ja et neid võiks omaks võtta ning et neist võiks õppida.

4.7.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mis moodustab ideaalse tasandi otsimaks liikmesriikide, professionaalsete ja ühiskondlike kultuuride kokkupuutepunkte, soovib uurida seda, milliseid alaosasid võib siirata ühest valdkonnast teise, näiteks tervishoiu- ja haridussektori puhul, kus on käigus või loodetakse käivitada samalaadseid kultuurilisi muutusi, nende keeruliste süsteemide ümberorganiseerimine eeldab aga praegusest enam vastastikku seadmist, kogemuste vahetamist ja jagamist, et oleks võimalik vabaneda sektorite eraldatusest ja teineteise mittenägemisest. Näiteks võib multidistsiplinaarse meeskonnatöö edendamine aidata teineteistest töö iseloomu tõttu eemalseisvate ametite esindajatel teineteist paremini mõista. Komitee loodab, et ühes valdkonnas tehtud edusammud aitaksid teisi alasid neid kiiremini ja mitmekülgsemalt teostada ja et süsteemsest kultuurist, kus ei ole võimalik enam teineteistest eristada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte, kujuneks Euroopa kultuuri ühendav jõud, mis peitub eripärades ja tema rahvaste elutingimuste paranemises.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/39

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab suure poolehoiuga JEREMIE programmi (1) (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) tutvustavat komisjoni dokumenti.

1.1.1

Komitee tänab komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta HÜBNERit, regionaalpoliitika peadirektoraadi teenistusi ning Euroopa Investeerimispanka panuse eest, mille nad annavad kõnealuse delikaatse programmi arendamisse, ning komitee töö toetamise eest.

1.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati toetanud komisjoni algatusi, millega lihtsustatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu laenudele, sest sarnaselt Euroopa Parlamendiga on komitee veendunud, et kõnealune aspekt on alati olnud väiksemate ettevõtete nõrk koht.

1.1.3

Väikeettevõtete tugevdamine on Lissaboni strateegia põhielement, kuna see on seotud uuendustegevusega, toob kaasa stabiilse tööhõive ja aitab kaasa tööjõu pidevale koolitamisele.

1.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on paljudes, eriti alates 1982. aastast (2) koostatud arvamustes rõhutanud komisjoni, täpsemalt XXIII peadirektoraadi (3) jõupingutusi, aitamaks ettevõtetel parendada oma suhteid laenusüsteemi, eelkõige pankadega.

1.1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on rõhutanud ka sotsiaalpartnerite laiaulatusliku kaasamise vajadust kõikidesse ettevõtlusega ning eelkõige laenuga seotud probleemidesse, kuna neil on arvestatav mõju sotsiaalsele heaolule ja arengule.

1.2

1990. aastatel tegeles XXIII peadirektoraat (4) laenuprobleemidele lahenduste otsimisega, tehes tihedat koostööd väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning käsitööndusettevõtteid esindavate organisatsioonidega. Euroopa käsitööndusettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete järjestikused konverentsid (5) ning mitmed ettevalmistavad koosolekud (keskmiselt 10 ettevalmistavat koosolekut iga konverentsi kohta, kus osalesid sajad väikeettevõtted) on:

1.2.1

Eelnimetatud kogemuste põhjal on EMSK seisukohal, et seoses uute kavadega aastateks 2007–2013 ja Lissaboni eesmärkidega oleks mõttekas kohtumistel, mis toimuvad liikmesriikides sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, anda enam teavet uute programmide kohta, eelkõige nende kohta, mis on suunatud mikro- ja väikeettevõtetele.

1.2.2

Vaatamata viimase 20 aasta jooksul korraldatud sekkumistele ja jõupingutustele puudub 25-liikmelise Euroopa paljudel, eriti kõige ebasoodsamate tingimustega piirkondadel, projekt, mis võimaldaks kooskõlastada ja viimistleda paljusid praegu olemasolevaid laenuinstrumente.

1.2.2.1

Peaaegu neli miljonit ettevõtet (20 % olemasolevatest ettevõtetest) leiab, et halb juurdepääs rahastamisvahenditele takistab tõsiselt nende kasvu (9).

1.2.2.2

Ühenduse finantsinstrumente on olnud võimalik kasutada vaid mõnekümnel tuhandel ettevõttel (10), mis tähendab probleemide olemuse ja tegelike tulemuste märkimisväärset erinevust. Kõnealune asjaolu paneb mõtlema tegelike võimaluste üle sekkuda süsteemidega, mis võivad suurendada finantsasutuste kaasatust ja parandada tulemusi.

1.2.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik vajadusest tõhustada jõupingutusi, et parendada teavet komisjoni, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste pakutavate laenuvõimaluste kohta. Mikro- ja väikeettevõtted on tihti, osaliselt nende endi süül, teabekanalitest kõrvale jäetud.

1.3

Seetõttu saaks JEREMIE algatust esitleda nutika vahendina olemasolevate võimaluste kooskõlastamiseks ja ratsionaliseerimiseks.

1.3.1

JEREMIE algatus kuulub majanduskasvu ja töökohtade loomist toetava ühtekuuluvuspoliitika ühenduse strateegiliste suuniste kohaldamisalasse. Komitee asjaomase seisukoha võib kokku võtta järgmiselt:

1.3.2

Komitee rõhutab komisjoni toetuse tähtsust JEREMIE algatusele mitte ainult välise vaid ka sisemise kooskõlastamise kaudu meetmeid juhtivate teenistuste vahel, et toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, rajades tulemuste optimeerimiseks JEREMIE teabekeskuse, mis oleks erinevate meetmete teavitamis- ja kooskõlastamisüksus.

1.3.3

EMSK hinnangute kohaselt leiab, et komisjon peaks iga kahe aasta tagant koostama aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele programmi edusammude ja tõhususe kohta, mis võimaldaks olulised kogemused kanda üle teistele sektoritele.

1.3.4

Lõpuks soovitab komitee tagada hanke- ja valikumenetluste, piirkondlike osalusfondide (holding funds) juhtimise ja projekti juhtivate finantsvahendajate akrediteerimise täieliku vastavuse majanduse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetele. Eelkõige tuleb tagada täielik vastavus asjaomastele ühenduse õigusaktidele, seda ka ainuõiguse korral. Tuleb võimaldada karistuste rakendamist, ebatõhusate osalusfondide lõpetamist ja akrediteeritud finantsvahendajate nimekirjade muutmist.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud väikeettevõtete mitte ainult majanduslikku, vaid ka ühiskondlikku rolli asjaomastes liikmesriikides ning on pööranud sellele erilist tähelepanu mitmes arvamuses, sealhulgas 1992. (13), 1997. (14), 2001. (15)ja 2003. (16) aastal avaldatud arvamustes ning arvamustes Euroopa väikeettevõtete harta (17) kohta.

2.1.1

Euroopa majanduses on tähtis roll mikro- ja väikestel ettevõtetel. Neid on kokku umbes 25 miljonit, moodustades 99 % kõigist ettevõtetest, ning nad annavad tööd pea 95 miljonile inimesele, mis moodustab 55 % erasektori töökohtadest (18).

2.1.2

Kõnealused numbrid väljendavad ilmekalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsust ja rolli Lissaboni strateegias ning samuti tugeva partnerluse rajamise vajadust sotsiaalpartnerite esindajatega, loomaks uusi koostöövorme (19). Nende eesmärk on praktikas rakendada Euroopa sotsiaalse turumajanduse aluseks olevaid sotsiaalseid ja majanduslikke väärtusi (20).

2.1.3

Mikro- ja väikeettevõtete alustamise ja arendamise etappe puudutavad probleemid on tähtsuse järjekorras järgmised:

2.1.4

Juurdepääs rahastamisvahenditele on seega ettevõtte rajamise eeltingimus ning mikro- ja väikeettevõtete kasvu ja arengu põhinõue, sest kõnealused ettevõtted tunnevad laenusüsteemi piiravat mõju selgemalt ja tugevamalt kui suured ettevõtted.

2.1.5

Ainus viis laenu positiivseid tagajärgi ära kasutada on otsekontakt ettevõtete ja nende probleemidega ning ettevõtetepoolne mõistmine laenusüsteemi pakutavatest võimalustest, eriti ettevõtete tegutsemispiirkonnas. See takistab rahastamiskorralduste liigset jäikust ning riski suurenemist, arvestades muuhulgas Baseli kokkuleppeid puudutavaid arenguid. Seetõttu peavad ettevõtted leidma oma finantstasakaalu ja määratlema selle saavutamiseks vajalikud vahendid.

2.1.6

Võtmeroll on omafinantseeringul, kuigi kõnealuse vahendi abil suudavad väikeettevõtted harva saavutada oma investeeringukava. 90 % juhtudest on vaja järgmist:

2.1.7

Kõnealuste vahendite hulgast ei usalda väikeettevõtted tihti riskikapitali. Riskikapitali kasutavad vaid 5–6 % mikro- (21) ja väikeettevõtetest (22) (neist 90 % on eraettevõtted või täisühingud). Kui soovitakse, et riskikapitali kasutamine suureneks, tuleb välja töötada uued riskikapitali vormid, mida saab rakendada ka üksikettevõtetele.

2.1.8

Rahastamise ja väikeettevõtete vahelise lõhe ületamiseks määratletud prioriteedid võib kokku võtta järgmiselt:

2.1.9

Vajaduste ja potentsiaali analüüsid ja hindamised JEREMIE algatuse ettevalmistavas etapis tuleksid läbi viia ELi igas piirkonnas, kaasates reaalselt tõhusa ja vastutustundliku partnerluse osana asjaomaseid majandus- ja sotsiaalpartnereid.

2.2.1

Eespool kirjeldatud laenu saamise raskusaste erineb vastavalt majanduse ja turu arengutasemele. Vastastikuse lähenemise piirkondadel (25), mis vajavad laenuinstrumente kõige rohkem, et suurendada ettevõtluse kaudu tööhõivet, on tegelikult kõige raskem laenu saada ning neile kohaldatavad intressimäärad on kõrgemad rohkem arenenud piirkondadele kohaldatavatest intressimääradest (26).

2.2.2

Usalduspankadele rotatsiooni korras (27) antavaid EIP laenusid, mis jagatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel kõikuvate, kuid piiratud (28) intressimääradega, kasutavad peamiselt pangad, mis tegutsevad arenenud piirkondades, kus pankadevaheline konkurents on suurem ning Euroopa Investeerimispanga laenude andmine on lojaalsete klientide hoidmise vahend.

2.2.3

Kuna vähemarenenud piirkondades on vähem panku, eriti pangaühistuid või krediidipanku, on konkurents pangandussektoris väiksem ning väikeettevõtjatest teatakse vähe. Selle tulemusena kasutatakse Euroopa Investeerimispanga pakutud väärtuslikke instrumente sellistes piirkondades harva.

2.2.4

Lühidalt, kui osaliselt JEREMIE algatuses Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi pakutud traditsioonilisemate vahendite (29) kõrval kasutatavate vahendite finantsvahenduse kaudu kõnealuse suundumuse muutmiseks jõupingutusi ei tehta, jäävad vaesemad piirkonnad veel pikaks ajaks vaesusesse.

2.2.5

Laenude tagamiseks, eriti vastastikuse lähenemise piirkondades, võiks Euroopa Investeerimisfondi juurde rajada JEREMIE osakonna, mille ülesanne oleks toetada pangalaenude tagatisi käendusinstrumentidega laenukonsortsiumide või muude aktiivsete organite kaudu, eelkõige ebasoodsamate tingimustega piirkondades.

2.3.1

Nii mikro-, väikeste kui keskmise suurusega ettevõtete laenusaamise probleem toob välja mitmed turu puudused:

2.3.2

Seetõttu on eesmärk tasandada turu puudusi meetmetega:

2.3.3

Lissaboni strateegia taaskäivitati märtsis 2005 toimunud Euroopa Ülemkogul ning riikide valitsusi ja majandus- ja sotsiaalpartnereid innustati tegutsema kolmes prioriteetses valdkonnas:

2.3.4

Liikmesriikide kulud tööhõive ja töökohtade loomise toetamisele on vahel märkimisväärsed, kuid õigustatud sotsiaalsete tulemustega (31). Kui 25-liikmelise Euroopa Liidu pooltele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (umbes 12 miljonit ettevõtet) antaks 20o000 euro suurust üldist laenu, ei ületaks maksuvõimetusest tulenev tõenäoline kaotus (32) 6,5 miljonit eurot, mis moodustaks 0,07 % 25-liikmelise Euroopa Liidu SKTst; samal ajal võimaldaks üldine laenude andmine enamikul ettevõtetel tugevdada oma positsiooni ning uuendada oma tooteid ja tootmisprotsesse.

2.3.5

Kui laenu antaks laenukonsortsiumide vahendajate kaudu, mis oleksid võimelised neelama 50 % pankrottidest, jaguneks ülejäänud kaotus võrdselt (50:50) asjaomase konsortsiumi ja panga vahel.

2.3.6

Laenu sotsiaalse funktsiooni aktsepteerimine võimaldab arendada vajalikke finantskorralduse vahendeid riiklike fondide, Euroopa fondide ja solidaarsusfondide kaasabil. Laenukonsortsiumidesse teevad makseid ettevõtted ise, kas konsortsiumiga liitumisel või pangaintressi protsendi näol (33).

2.4.1

Ettevõtete asutamiseks ja Euroopa mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud väikelaenude andmine suurel arvul, sõltub:

2.4.2

Osade probleemide lahendus peitub olemasolevates vahendites, mida tuleks siiski paremini ja ulatuslikumalt kasutada:

2.5.1

Eriti viimastel aastatel on kattekordajate vahendit analüüsitud ning seda on laenuvõimaluste reklaamimisel kasutanud nii laenukonsortsiumid kui pangad (37). Maksujõuetuse olukorra objektiivne analüüs, eriti vastastikuse lähenemise piirkondades, lubab kattekordajat kohandada kohalikele oludele. Loomulikult suureneb maksujõuetuste arv kõige mahajäänumates piirkondades, kus see võib ulatuda 10 %-ni, samas jääb aga rikastes piirkondades mikro- ja väikeettevõtete pankrottide arv 2,5 % ringi.

2.5.2

JEREMIE algatus suudab oma potentsiaali teostada peamiselt vastastikuse lähenemise piirkondades, andes laenukonsortsiumidele isikliku tagatise ja aidates kaasa väärtpaberistamise protsessidele, et suurendada laenuvõimalusi ja korvata kattekordaja nõrkusi.

2.6.1

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (38) ühendab erinevaid ühenduse meetmeid ja programme, sealhulgas järgmisi:

2.6.2

Samuti tuleks analüüsida neljandas mitmeaastases programmis (MAP) (2000–2005) ettenähtud rahastamisvahendeid; programm, mille kestust on pikendatud kuni 31. detsembrini 2006 ja mille eelarve on 531,5 miljonit eurot (47), ühendatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga ning lülitatakse JEREMIE strateegiasse.

2.6.2.1

MAP on jaotatud kolmeks meetmete valdkonnaks:

2.6.2.2

MAP rahastamisvahendite toimimise analüüsist selgub, millised neist on andnud parimaid tulemusi ja millised võiks järelikult lülitada JEREMIE strateegiasse. Kõnealused vahendid kujutavad endast neljanda MAPi kaugelt suurimat kululiiki: näiteks 2003. aastal moodustasid need 67 % programmi kogueelarvest (48). Vahendid jagunevad rahastamisvahendite vahel järgmiselt:

2.6.2.3

Nimetatud rahastamisvahendeid kasutati juba ajavahemikul 1998–2000 programmi “Algatused majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks” raames kõrvuti järgmiste vahenditega:

2.6.2.4

Ei SCA ega JEV ole seni osutunud eriti mõjusateks.

2.6.2.5

2003. aasta lõpuks olid ligikaudu 178 000 (53) VKEd kasutanud VKEde tagatissüsteemi abi (136 000 majanduskasvu ja tööhõive programmi raames, 32 000 laenutagatiste programmi raames ja 10 000 mikrokrediidi programmi kaudu).

2.6.2.6

Samal ajavahemikul kasutas ligikaudu 240 000 (54) VKEd Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi abi.

2.6.3

Seepärast võiks JEREMIE algatuses jätkata nende kahe rahastamisvahendi kasutamist, suurendades — eriti vastastikuse lähenemise piirkondades — sellest kasu saavate VKEde arvu.

2.6.4

Tuleb meeles pidada, et nende aastate jooksul on vaid 0,81 % Euroopa VKEdest saanud kasu ettevõtluse peadirektoraadi, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning Euroopa Investeerimisfondi ühistest sekkumistest.

2.6.5

Seepärast on oluline, et JEREMIE algatuses katsetataks uusi, sealhulgas ka uutes programmides kavandatud võimalusi eelkõige järgmistes valdkondades:

2.6.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et kõnealuste sekkumiste osas esineb märkimisväärseid info- ja koolitusealaseid probleeme: probleemide lahendus peaks hõlmama finantsasutusi ning tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioone, järgides seejuures ettevõtete sotsiaalse vastutuse ning sotsiaalsetel eesmärkidel rahastamise põhimõtet.

2.7.1

Komitee arvamuse kohaselt on ühenduse riiklike teenuslepingute hangete alase seadusandluse piiranguteta rakendamisel otsustav tähtsus JEREMIE algatuse õnnestumise tagamiseks.

2.7.2

Igal juhul peavad JEREMIE algatuse osas pädevad komisjoni talitused ja/või Euroopa Investeerimisfond tagama hankemenetluste vastavuse säästlikkuse, tõhususe, erapooletuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele. Eelnevalt komisjoni koostatud spetsifikatsioonid peavad osaleda soovivate ettevõtete ja konsortsiumide pakkumisel osalemise tingimuste hulgas sisaldama eelkõige järgmist:

2.7.2.1

Kui on olemas kokkulepped osalusfondide/2007–2015 tegevusprogrammi alal, tuleb osalusfondide suhtes ebatõhususe, eeskirjade eiramise või lepingu tõsise rikkumise korral ette näha karistuste kohaldamise, lepingu tühistamise ja lõpetamise võimalused. Juhtimise järelevalvet tuleks teostada iga kahe aasta tagant piirkondlike majandus- ja sotsiaalpartnerite toetusel. Aruannete avaldamisel tuleb kasutada läbipaistvaid menetlusi ning need tuleb edastada riiklikele keskasutustele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

2.7.3

Finantsüksusi või konsortsiume, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis või siis riigis, mis on allkirjastanud riigihankelepingute kokkuleppe (vt WTO kokkuleppe lisa), tuleb kvalifitseerida samadel tingimustel riigisiseste osalejatega; aluseks tuleb võtta asjaomaste riikide õigusaktidega vastavuses olevad dokumendid, mis tõendavad, et kvalifitseerumisnõuded on täidetud.

2.7.4

Kõnealust korraldust tuleb kohaldada ka krediidi vahendusasutuste akrediteerimismenetluste suhtes: need tuleb allutada süstemaatilisele tegevuse järelevalvele, mille mehhanismid tuleb kindlaks määrata asjaomaste majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajate kaasamisel; nõutav on ka akrediteerimise regulaarne järelevalve. Igal juhul tuleb iga kolme aasta järel tagada osa akrediteeritud asutuste väljavahetamine.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/46

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee õnnitleb komisjoni haldusmenetluse lihtsustamiseks tehtud laiaulatusliku ja põhjaliku töö puhul. Komitee täheldab siiski teatud ebakõla algselt sõnastatud eesmärgi (“järgnevas eelnõus (käsitletakse) tehnilisi muudatusi, mille saab (...) praegu kehtiva finantsmääruse raames sisse viia”) ja mitmete sätete konkreetse ulatuse vahel.

1.1.1

Mitmetel nn tehnilistel muudatustel, mis puudutavad suhteid ettevõtete ja kodanikega, on poliitiline tähendus ja ulatus: suurem läbipaistvus, kiirem menetlus, lühem läbivaatamisaeg ja suurem usaldus sotsiaalpartnerite vastu on tervitatavad sammud heade haldustavade suunas.

1.2

Teisalt peab EMSK kutsuma üles ettevaatusele: soovides luua sotsiaalpartneritele soodsaid tingimusi, ei tohi unustada, et avalike vahendite haldamise paindlikkus võib ulatuda ainult teatud piirini, sest saadud sääste tuleb kõrvutada võimalike kadudega ehk teisisõnu — tuleb teostada keeruline, kuid hädavajalik riskihindamine. See võib tunduda tänamatu tööna, kuid näib siiski ainsa loogilise lahendusena.

2.1

Komisjoni dokument kehtestab praegu kehtiva finantsmäärust käsitleva määruse nr 1605/2002 rakenduseeskirjad. Siiski käsitletakse ka mitmeid täitmistähtaegade lühendamiseks tehtavaid tehnilisi muudatusi, mis viiakse sisse praegu menetluses oleva finantsmäärust käsitleva nõukogu määrusega (1). EMSK on viimati nimetatud dokumendi kohta juba koostanud arvamuse (2).

2.2

Nagu eelmiseski arvamuses, ei soovi EMSK võtta seisukohta puhtalt tehniliste eelarveaspektide kohta, mida võivad kohasemalt käsitleda selleks kvalifitseeritud ja otsese kogemusega institutsioonid. Nagu varem, keskendub komitee neile eeskirjadele, mis võivad mõjutada ühenduse institutsioonide suhteid kolmandate osapooltega (kodanikuühiskonna organisatsioonidega).

2.3

Kolme tehnilist eelarvepõhimõtet — eelarve ühtsuse, aastasuse ja arvestusühiku põhimõtet — oluliselt ei muudeta, tehakse ainult väikesi muudatusi või täpsustusi. Neljanda, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte puhul lähtub määruse ettepanek kehtivatest kriteeriumidest, täpsustades proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt siiski eelhindamise sisu ning määratledes paremini eel-, vahe- ja järelhindamise ulatuse. EMSK võtab teadmiseks, et komisjon soovib hindamise prioriteedid ümber suunata, et keskenduda ettevõtetele ja kodanikele tegelikku mõju avaldavatele ettepanekutele. Tegemist on väga tervitatava avaldusega.

2.4

Lähtudes ettevõtete ja kodanike ootustest ning tagamaks avalike vahendite võimalikult otstarbekat kasutamist, rõhutab komisjon, et hindamisse tuleb kaasata katseprojektid ja ettevalmistavad tegevused, kui on tehtud ettepanek nende jätkamiseks programmina. Menetluste lihtsustamiseks ei tohiks hindamist siiski teostada kahekordselt, juhul kui projektide või tegevuste suhtes on hindamist juba kohaldatud (nt komisjoni ja liikmesriikide vahel jagatud ülesanded).

3.1

Eelpool nimetatud EMSK arvamuses esitatud märkused määruse ettepanku kohta kehtivad loomulikult ka asjaomaste rakenduseeskirjade kohta: ühest küljest on menetluste lihtsustamine ja eeskirjade kohaldamise suurem paindlikkus kahtlemata tervitatavad, ent teisest küljest ei saa lubada, et iga allapoole teatud künnist jäävat summat loetaks väikeseks summaks. Teisisõnu: EMSK nõustub künniste tõstmisega, millest allpool kohaldatakse lihtsustatud menetlust, kuid sellega ei tohi kaasneda valvsuse vähenemine ja kulukontrollide nõrgenemine, kuna ekslikult arvatakse, et nn väikeste summade puhul ei oma võimalik materiaalne kahju üldeelarve jaoks erilist tähtsust.

3.2

Tahtmata viidata juba niigi üleekspluateeritud kõlbluse põhimõttele, soovib EMSK juhtida tähelepanu ohule, mida toob kaasa väiksem kontroll kulutoimingute nõuetekohasuse üle nn väikeste summade, eelkõige hangete ja toetuste puhul. Nimelt ei tohi menetluste lihtsustamine jätta avalikkusele muljet, et on olemas osaliselt seaduslikud võimalused avalike vahendite saamiseks — niisugune ettekujutus kahjustaks tugevasti Euroopa mainet.

3.3

Komitee on arvamusel, et juba kehtivate või veel elluviimata lihtsustuste nõrkade ja tugevate külgede analüüsimiseks võiksid komisjoni raamatupidamisasutused põhjalikult tutvuda OLAFi aruannetega, sest avastatud pettuste üksikasjadest võib leida kasulikke viiteid.

4.1

Uus artikkel 85a puudutab kolmandate osapoolte esitatud vaidlustust otsuse kohta, millega komisjon on määranud rahatrahvi, karistusmakse või muu trahvi. Silmas pidades ühenduse finantshuvisid, peab peaarvepidaja asjaomased summad vaidlustuse esitajalt ajutiselt sisse nõudma või nõudma finantstagatise esitamist. See tagatis peab vastama klauslile, et juhul, kui vaidlustus tagasi lükatakse, maksab tagatise andja nõutava summa välja viivitamata, tingimusteta ja ilma eelneva nõudeta võlgniku vara suhtes. Tehniliselt on tegemist esimesel nõudmisel sissenõutava tagatisega vastavalt põhimõttele “solve et repete” (st vaidlustusel ei ole maksmist peatavat toimet), mida kohaldavad paljud maksu- ja muud asutused avalike hangete puhul.

4.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ei ole olulisis vastuväiteid kõnealuse tagatise suhtes; komitee märgib ainult, et esimesel nõudmisel sissenõutav tagatis on kulukam kui tavaline tagatis ja et asjaomased lõivud sõltuvad tagatise kehtivuse kestusest. Arvestades vaidlustaja finantskoormust, peaks vaidlustuse läbivaatamise menetlus olema praegusest kiirem. Kuigi see asjaolu, mille üle kaebavad mõned sotsiaalpartnerid, ei ole otseselt seotud finantsmääruse ega selle rakenduseeskirjadega, tuleks seda hoolikalt läbi vaadata haldusasutuste suhete raames kolmandate osapooltega.

4.2

Uues artiklis 90 sätestatakse, et hangete ja valdkondlike kavadega seotud toetuste puhul võib aastase tööprogrammi vastuvõtmise otsust käsitleda rahastamisotsusena, mis on vajalik ühenduse eelarve vahendite sidumiseks. Kuigi kõnealune eeskiri puudutab üksnes arvepidamis- ja haldussiseseid aspekte, võib see vahendite eraldamise menetlust kiirendada ja sel võib EMSK arvates olla positiivne mõju võlausaldajate või toetusesaajate jaoks.

4.3

Artiklis 129 nähakse niisuguste lepingute puhul, mille maksumus ei ületa teatud künnist, ette lihtsustatud menetlus. Praktikas tähendab see, et väikeste summade puhul on tellijal õigus kasutada “läbirääkimistega menetlust” (st otselepingut), kui on konsulteeritud mitme taotlejaga, nimelt:

Praktikas ei tähenda kõnealune eeskiri uuendust, vaid ajakohastamise eesmärgil üksnes tõstetakse eelnevates eeskirjades sätestatud künniseid.

4.3.1

Artiklites 130 ja 134 viiakse siiski sisse mõned lihtsustused. Artikli 130 kohaselt võib lepingute puhul, mille maksumus on alla 60 000 euro, tellija piirata pakkumiskutsega seonduvate dokumentide sisu rangelt vajalikuga (nähtavasti tellija enda kriteeriumide järgi ja tellija vastutusel). Vastavalt artiklile 134 võib tõendid pakkumisel osalemiseks nõutavate tingimuste täitmise kohta asendada vandega kinnitatud avaldusega. Siiski on hiljem võimalik nõuda asjaomaseid tõendeid, mis kinnitavad esialgset avaldust.

4.3.2

Teine artiklis 134 sisalduv lihtsustus seisneb selles, et taotleja ei pea täitma kõnealuste dokumentaalsete tõendite esitamise kohustust, kui kõnealused tõendid on mitte rohkem kuus kuud tagasi juba esitatud mõne teise hankemenetluse jaoks samale või mõnele teisele asutusele. Ka sellisel juhul asendatakse dokumentaalsed tõendid vandega kinnitatud avaldusega.

4.3.3

Artikkel 135 näeb ette veel lihtsustusi, mis puudutavad tõendeid taotleja finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta. Nimetatud artiklis sätestatakse, et tellija võib sõltuvalt oma riskianalüüsist otsustada dokumentaalseid tõendeid mitte nõuda. Selline võimalus on siiski ainult juhul, kui lepingu maksumus ei ületa 60 000 eurot ja institutsioonid on selle sõlminud oma huvides või — kolmandate poolte huvides sõlmitud lepingu puhul — kui vastavalt olukorrale ei ületata teatud muid summasid. Piiranguks on veel see, et juhul kui loobutakse dokumentaalsete tõendite nõudmisest, ei saa teha eel- ega vahemakseid. See annab tellijale tagatise, kuid mõjutab taotlejat, kes võib siiski otsustada asjaomaste tõendite esitamise kasuks, et vältida võimalikku suurt rahalist koormust.

4.3.4

EMSK kiidab nimetatud eeskirjad üldiselt heaks, sest suhteliselt väikeste summade puhul lihtsustavad need nii pakkujale kui tellijale kulukaid hankemenetlusi. Komitee rõhutab siiski, et tuleb hoolikalt mõelda kuritarvitamise takistamisele, sest ahvatlus selleks on seda suurem, mida paindlikum on menetlus.

4.4

Toetuste valdkonda käsitletakse rakenduseeskirjades sotsiaalparterite suhtes avatuse vaimus ja arvestades toetusesaajate eripärasid — vähemalt eeskirju tervikuna võttes. Esimese meetmena näeb artikkel 164 ette, et kuni 25 000 euro suuruse maksumusega toetuste puhul võib eelarvevahendite käsutaja nõuda üksnes niisuguseid dokumentaalseid tõendeid, mida ta peab rangelt vajalikuks. EMSK tervitab niisugust menetlust, kuid peab siiski juhtima tähelepanu sellele, et ühest küljest langeb eelarve käsutajale sel viisil suur vastutus ja teisest küljest tekib oht, et teatud juhtudel ei kasutata kõnealust lihtsustust, sest ei taheta vastutust enda peale võtta, mis on täiesti mõistetav.

4.5

Järgmiste eeskirjade eesmärgiks on lihtsustada või võimaldada juurdepääsu ühenduse rahalistele vahenditele: artikkel 168 sätestab asutuste puhul, kellel on de jure või de facto monopoolne seisund, üksnes lihtsa mitteformaalse uurimise, mille järel eelarvevahendite käsutaja esitab põhjendatud avalduse; artiklis 162, mis näeb ette tegevustoetused — mis ei vähene lepingu pikendamisel — Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele, lisatakse võimalike toetusesaajate nimestikku asutused, kes tegelevad teadusuuringute või uuendustegevusega või aitavad kaasa Euroopa Liidu kodakondsuse propageerimisele; artikkel 172 võimaldab eelarvevahendite käsutajal kinnitada mitterahalise kaasrahastamise (nt vabatahtlikud tegevused) abina toetust saavale asutusele.

4.5.1

EMSK kiidab nimetatud eeskirjad üldiselt heaks, juhib aga veelkord tähelepanu sellele, et paindlikumate eeskirjadega kaasnevad ohud ühenduse eelarvele, eelarvevahendite käsutaja vastutuse suurenemine ja vajadus tõhustada kontrolle.

4.6

On veel rida teisi menetluse lihtsustamisele suunatud eeskirju: haridusasutuste suhtes (ja mitte ainult kesk- või kõrgharidusasutuste suhtes nagu varem) ei kohaldata finantssuutlikkuse kontrollimist (artikkel 176); toetuse puhul maksumusega kuni 25 000 eurot võib eelarvevahendite käsutaja toetuslepingusse kaasata piiratud hulga elemente (artikkel 164). Lisaks kaotatakse artikli 173 kohaselt ka kohustus esitada välisauditi aruanne toetuslepingute puhul, mille summa ei ületa 750 000 eurot, tegevustoetuste puhul, mis ei ületa 100 000 eurot, ja samuti mitme abisaajaga sõlmitavate lepingute korral, kui abisaajad on nõustunud solidaarvastutusega.

4.6.1

EMSK võib tõdeda, et menetlusi lihtsustatakse nii palju kui võimalik ning kiidab sellepõhimõtteliselt heaks. Siiski tekib komiteel küsimus, kas komisjon ei lähe liiga kaugele. Vabastada taotlejad kohustusest esitada kulukaid ja mõnikord liigseid dokumentaalseid tõendeid on üks asi, kuid loobuda seejuures toetusesaajate finantsolukorra kontrollimisest on midagi muud, seda enam, et künnised on selgelt liiga kõrged, eriti artiklis 173 käsitletud juhtudel. Alati peaks lähtuma kriteeriumist, et tuleb saavutada tasakaal eeldatava tulu (komisjoni ja kodanike aja ja raha säästmine) ja võimalike kulude (tõenäosuse ja riski suuruse alusel hinnatav avalike vahendite kadu) vahel.

4.7

Eelmises punktis nimetatud ettevaatuse ja riskihindamise kriteeriumist lähtutakse juba praegu eelrahastamise puhul: tagatist nõutakse üldiselt kõigi eelrahastamiste puhul, mis vastavad toetuse väärtusele, ja samuti selliste eelrahastamiste puhul, mis moodustavad üle 80 % toetuse kogusummast ning mille väärtus ületab 60 000 eurot.

4.7.1

EMSK on arvamusel, et eelpool nimetatud eeskiri vastab punktis 4.6.1 käsitletud ettevaatuse kriteeriumile. Tekib aga küsimus, kas samu kriteeriume ei võiks kasutada ka teiste toetuste puhul (nt punktis 4.6 nimetatud juhtudel), arvestades, et erinevus eelrahastamise ja toetuse vahel on — muidugi teatud eranditega — konkreetse riski mõttes sageli pigem haldustehnilist kui olemuslikku laadi.

4.8

Artiklis 165 sätestatakse kahtlemata tervitatav, kuigi varem mitte alati kasutatud põhimõte: kui toetuse saajateks on asutused, mis tegutsevad Euroopa Liidu üldistes huvides, on komisjonil õigus sisse nõuda asjaomaste asutuste tegevuseelarvesse makstavale ühenduse osamaksule vastav protsent aastakasumist. Kõnealune eeskiri kehtib siiski ainult juhul, kui asjaomaseid asutusi rahastavad ka liikmesriikide ametivõimud, kellelt endilt nõutakse nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi sissenõudmist.

4.8.1

EMSK nõustub nimetatud eeskirjaga täielikult, kuid ei suuda uskuda, et — nagu teksti sõnastusest järeldub — juhul kui asjaomaseid asutusi ei rahasta ametivõimud, vaid eraettevõtted, ei või komisjon kasumi protsenti sisse nõuda.

9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/49

1.1

Lissaboni strateegia taaselustamine on seadnud säästva arengu kriteeriumid Euroopa Liidu poliitika esmatähtsaks eesmärgiks. EMSK arvates võib käesolev omaalgatuslik arvamus taaskasvavate toorainete kohta anda impulsse järgmistes olulistes valdkondades:

1.1.1

Majanduslik ja tõhus toorainekasutus kõigis valdkondades on tulevase arengu seisukohalt keskne väljakutse ka taaskasvavate toorainete kasutamise kasvades.

1.1.2

Komitee on seisukohal, et taaskasvavate toorainete kasutamine edendab märkimisväärselt piirkondade tööhõivet ning peab vajalikuks töötada välja kohane poliitika töötajate ja taaskasvavate toorainete kasutajate väljaõpetamiseks ja nende oskuste täiendamiseks kõigis taaskasvavate toorainete tootmise ja kasutamisega seotud valdkondades.

1.2

Komitee on teadlik sellest, et mitmed erinevad komisjoni üksused tegelevad kõnealuse küsimusega vastavalt asjaomasele vastutusalale. Kuid komitee avaldab kahetsust kindla koordineerimiskeskuse või rakkerühma puudumise üle kõnealuses Euroopa Liidu poliitikavaldkonnas. Seega kutsub komitee komisjoni üles tagama taaskasvavate toorainete poliitika eesmärgipüstituse asjaomase ümberstruktureerimise abil.

1.3

2003. aastal Luksemburgi põllumajandusreformi raames toodangu mahust lahutatud otsetoetused ning EAFRD-määrus, samuti suhkrupeedi arvamine taaskasvavate toorainete hulka tulevikus loovad olulise aluse taaskasvavate toorainete ulatuslikumaks kasvatamiseks Euroopas.

1.3.1

Energiataimede kasvatamise toetust tuleks pärast 2006. aasta läbivaatamist kohandada järgmiste aspektide osas:

1.4

Komitee loodab, et ka struktuurifondide vahendite eraldamisel määratavad eraldiste määrad kõnealuse valdkonna majandusarenguks on kõrged.

1.5

Taaskasvavate toorainete tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele pöörati teadusuuringute 6. raamprogrammis väga vähe tähelepanu. Seetõttu kutsub EMSK üles võtma teadusuuringute 7. raamprogrammis biomassienergia arendamise kõrval erimeetmeid taaskasvavate toorainete ja nendega seotud materjali tootmise arendamiseks. See eeldab oluliselt suuremaid rahalisi vahendeid.

1.6

Komitee märgib, et praegu ei sea arengule piire kasvatatud või täna juba toodetavate taaskasvavate toorainete pakkumine. Töötlemistehnoloogiad võimalike toodete valmistamiseks on vananenud.

1.7

Komitee tervitab Euroopa Liidu biomassi tegevuskava. Komitee avaldab kahetsust, et ei käsitleta materjali tootmist, vaid ainuüksi biomassienergiat, ning ootab tegevuskava hindamist ning tõukeid riiklike ja piirkondlike tegevuskavade koostamiseks.

1.7.1

Taastuvenergia ja eelkõige biomassi potentsiaali kasutatakse enamikes liikmesriikides puuduliku õigussüsteemi tõttu vaid piiratud ulatuses. Komitee kutsub seega komisjoni ja nõukogu üles asjaomast poliitikat tõhustama.

1.8

EMSK toetab selgelt Euroopa Liidu eesmärgipüstitust taastuvate tooraineallikate osas. Komitee teeb ettepaneku seada 2020. aastaks eesmärk saavutada jagunemine 4x25 ehk 25 % elektrist, soojusest, kütustest ja uutest materjalidest (nt ühendmaterjalid, loodusliku kiuga tugevdatud plastikud, või muud õlikeemia tooted).

1.9

Komitee rõhutab, et oluline on välja töötada kõikide kasutusviiside (elekter, soojus, kütused ja materjali tootmine) turuletoomise meetmed ning neid rakendada. Edukad näited on mõne liikmesriigi energia edastamist käsitlevad õigusaktid. Oluline on paindlikkus, mis tagab investeeringukindluse ja innustab uute tehnoloogiate kasutamist ning arvestab näiteks erinevaid lähteolukordi tehnoloogias ja kulude vähenemist.

1.10

Poliitiliste lähenemisviiside ning takistuste määratlemiseks käsitletakse arvamuses erinevaid aspekte: emissiooni- ja jäätmeseadused, vanade autode ja pakendidirektiivid, maksuõigus, standardimine ja kiutaimede turukorraldus. Kemikaale käsitlev REACH-määrus loob uusi perspektiive biomassil põhinevateks protsessideks. Poliitika erineva rakendamise ning erinevate süsteemide tõttu on poliitilised ja halduslikud takistused 25 liikmesriigis väga mitmekülgsed. Komitee kutsub komisjoni üles määratlema poliitilised takistused ning esitama lahendusettepanekud.

1.11

Komitee koostab nõudmised kasvatamisele seoses pinnakonkurentsiga toidutaimede, energiaküsimuste ja ökoloogilise tasakaalu ning loodus-, keskkonna- ja maastikukaitse vahel. Komitee pakub toodete päritolu ja töötlemise tähistamiseks välja akrediteerimissüsteemi.

1.12

Rahvusvahelise mõõtme osas toonitab arvamus Euroopa Liidu võimalusi tehnoloogiaekspordis. EMSK arvates peaks rahvusvaheline bioenergiaallikate kaubandus toimuma WTO eeskirjade kohaselt. Eelkõige peavad eeskirjad silmas pidama toidu tagamise kriteeriume ning ökoloogilisi ja sotsiaalseid standardeid.

1.13

Ühenduse biomassi tegevuskava käsitleb komitee eraldi arvamuses.

2.1

Euroopa Liidu poliitika eesmärgid: Lissaboni strateegia taaselustamise ja säästva arengu kriteeriumide rakendamise kontekstis puuduvad tulevikku suunatud tõuked järgmistes olulistes valdkondades:

Käesolev omaalgatuslik arvamus peaks Euroopa kodanikuühiskonna seisukohalt looma olulise aluse kõnealuste küsimuste lahendamiseks.

2.2

Määratlus: Taaskasvavad toorained on põllu-, metsa- ja kalamajanduslikud tooted, mida ei kasutata toiduks või loomasöödaks. Kõnealusesse teemaderingi kuulub seega kõik, mis tekib fotosünteesi ja sellele järgnevate bioloogiliste protsesside tagajärjel. Taaskasvavad toorained kujutavad endast salvestatud päikeseenergiat. Biomassi võib seejuures kasutada materjali või energiaallikana.

2.3

Ajalugu: Taaskasvavate toorainete tootmine on toiduainete ja loomasööda tootmise kõrval üks peamisi põllumajanduslikke tegevusi. Nimetatud põllumajandustoodete väljatõrjumine algas tööstusrevolutsiooniga. Otsustaval määral hakkasid petrokeemia tooted biomassil põhinevaid tooteid asendama alles 20. sajandi keskpaigast alates. Tuginedes traditsioonilisele teabele, mida toetavad uued tehnoloogiad ja loov teadus, on täna olemas hulk uusi mitmekülgseid kasutusvõimalusi energia-, farmaatsia-, keemia-, ehitus- ja transpordivaldkonnas.

2.4

Ressursipoliitika ülemaailmne raamistik: Euroopa Liidu rahvamajandused on äärmiselt sõltuvad energia- ja tooreaineallikate ülemaailmsest impordist. Fossiilsete toorainete (nafta, maagaasi ja ka söe) tarbimise kasv ning sõltuvus nendest on saavutamas lage ning sellel on mitmed negatiivsed tagajärjed.

2.4.1

Uuenduslike arengute ja toorainebaasi muutmiseks vajalike investeeringute puudus tööstusriikides tuleneb poliitika ühekülgsest suunitlusest. Ökoloogilise kahju ja globaalse kliimamuutuse kõrval toob sõltuvus fossiilsetest toorainetest kaasa välis- ja julgeolekupoliitilised riskid.

2.4.2

Globaalse kliimamuutuse tagajärjed, energiahinna tõus ja tõhusate alternatiivide puudumine on täiendavad tahud moonutatud arengust, mis muuhulgas põhjustab vaesust arengumaades.

2.4.3

EMSK dokumentides on põhjalikult käsitletud kliimamuutuste tõsidust, ülemaailmseid raskusi Kyoto protokolli rakendamisel ning Montreali kliimakonverentsi kõrgeid ootusi ja piiratud tulemusi. Kõikjal ja igapäevaselt nõutakse Euroopale sobivaid ning rahvusvahelisi lahendusi.

2.5

Taaskasvavad toorained on end pidevalt uuendavad tooraine- ja energiaallikad. Tänu positiivsele ökoloogilisele tasakaalule võivad nad vähendada keskkonnakoormust, eelkõige CO2 taset. Nad pakuvad võimalusi piirkondlikele majandus- ja väärtusahelatele. Nad aitavad kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele Euroopa maapiirkondades ning võivad anda uut majanduslikku hoogu põllu- ja metsamajandusega seotud sektoritele. Lisaks võivad nad muuta külvikordi paindlikumaks ning anda seeläbi panuse bioloogilisse mitmekesisusse. Oma innovatsioonipotentsiaaliga pakuvad nad erinevaid kasutusvõimalusi ja loovad ulatusliku ainelise baasi keemilistele toodetele.

2.6

Euroopa Liidu riiklikud poliitikad reageerivad muutuvale tooraineolukorrale

Mitmes Euroopa riigis on võetud vastu õigusakte taastuvate energiaallikate kohta, toetamaks taastuvatest allikatest toodetud energia edastamist. Siin seatakse energia edastamise hind kõrgemaks erinevate tehnoloogiliste ja majanduslike kriteeriumide alusel. Tulemuseks on ulatuslik tootmine, uute tehnoloogiate juurutamine, kulude vähenemine tänu arvukatele ärikogemustele ning tehnoloogia täiustamisele. Aga nagu nähtub muuhulgas komisjoni teatistest KOM(2005) 627 ja 628, on paljudes Euroopa riikides vajalikud märkimisväärsed meetmed, andmaks tõhusaid tõukeid arendamisele ja juurutamisele.

2.7

Ülemaailmsed poliitikad: Taaskasvavate toorainete tähtsus erinevates kultuurides ja riikides (eelkõige maapiirkondades) kasvab. Näitena võiks nimetada järgmisi poliitilisi ja majanduslikke algatusi: etanooliprogramm Brasiilias, katsetused jatrofapähklitega (õlitaim) India ja Aafrika sademetevaestes piirkondades. Kuid Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas võib täheldada ka mõningaid väga mõtlemapanevaid arengutendentse. Seal hävitatakse metsi, et vastata kütusenõudluse globaalsele kasvule. Seejuures ei avaldu negatiivne mõju vaid kliimale. USA kavandab energiapoliitika pikalt hilinenud ümberkujundamist. USA soovib 2030. aastaks toota biomassi baasil 20 % kütusest ning 25 % kemikaalidest. Hetkel on USA president ja kongress energiajulgeoleku seadusega kinnitamas biomassi sektorit USA majanduse tugisambaks.

2.8

Taaskasvavad toorained Euroopa Liidu töös: Euroopa Komisjonis tegelevad kõnealuse teemaga eri vaatepunktidest rohkem kui kümme erinevat peadirektoraati. Olulisim on põllumajanduse ning energia ja transpordi peadirektoraatide tegevus. Kõnealuses valdkonnas on tegevad ka ettevõtluse ja tööstuse, arengu, teadusuuringute, regionaalpoliitika, kaubanduse, konkurentsi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadid. Olulise panuse annab Euroopa Keskkonnaagentuur Kopenhaagenis.

2.8.1

Euroopa Liidu algatused taaskasvavate toorainete arendamisel on:

Viimati avaldas komisjon 7. detsembril 2005:

Euroopa Liidu institutsioonid on tegemas otsuseid järgmistes valdkondades:

3.1

EMSK rõhutab aga taaskasvavate toorainete põhimõttelist tähtsust riikide majanduste jätkusuutlikkuse seisukohalt. Samuti peab komitee oluliseks, et tähtsate põllumajandustoodete energeetiline väärtus on täna kõrgem nende toitaineväärtusest. Isegi kui sellega ei alustata arutelu väärtuse üle: energiahinna tase turul on praegu selline, mille juures on põllumajandustoodete hinnad madalaimal tasemel. Sellega seoses avanevad uued võimalused materjali ja energia kasutamiseks ning eelkõige vajadus luua ja arendada uusi tehnoloogiaid.

3.2

Integreeritud maakasutus: komitee tunnistab põhimõtteliselt konkurentsi, mis on tingitud maa kasutamise soovist eri eesmärkidel: toiduained, bioloogilise mitmekesisuse tagamine, loodus- ja keskkonnakaitse, söödaained ja toiduks mittekasutatavad toorained. Kõnealune konkurents on piirkonniti väga erinev ja areneb väga erinevalt. Erinev on ka tootmiseks kasutatava pinna suurus.

3.2.1