9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/1

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/2

1.

Taotlus põhineb pangandusjärelevalve seaduse (Wet Toezicht Kredietwezen) paragrahvi 71 lõikel 2. Paragrahvi 71 lõike 2 kohaselt on kohtul volitused anda DNB taotluse korral korraldus, et võlausaldajate huvides nõuab krediidiasutuse olukord erimeetmete võtmist, kui DNB on seisukohal, et krediidiasutuse maksevõime või likviidsus, mille suhtes kehtib kõnealuse seaduse paragrahvis 6 sätestatud keeld, ei ole piisavad ja krediidiasutus ei suuda või suudab ainult osaliselt täita oma rahalisi kohustusi. DNB märgib, et GZH on pangandusjärelevalve seaduse paragrahvi 71 lõikes 2 kirjeldatud olukorras ja vaja on võtta erimeetmed.

2.

DNB väidab, et GZH on ettevõtja või asutus, mille tegevus seisneb kas tähtajaliste või tähtajatute tagasimaksmisele kuuluvate rahasummade hoiulevõtmises ning oma arvel ja nimel laenude andmises ja/või investeeringute tegemises. Ettevõtja on seetõttu krediidiasutus pangandusjärelevalve seaduse paragrahvi 1 lõike 1 tähenduses. Selline asutus ei tohi tegutseda krediidiasutusena, kui tal ei ole DNB väljastatud tegevusluba või kui rahandusminister ei ole tema suhtes teinud selle keelu erandit või kui DNB ei ole teda tegevusloa nõudest vabastanud. DNB väidab, et GZHle ei ole antud ei tegevusluba ega selle vabastust. GZH ei vaidlustanud kohtus, et tema puhul on tegemist krediidiasutusega pangandusjärelevalve seaduse tähenduses. GZH väitis, et ta tegutses finantsturgude ametilt (Autoriteit Financiële Markten) saadud teabe alusel. Finantsturgude amet ei palunud tal taotleda DNB-lt ei tegevusluba ega ka selle vabastust ja seetõttu tegutses GZH heas usus. See ei muuda siiski tõsiasja, et GZH tegevus oli ja on ka praegu vastuolus pangandusjärelevalve seaduse paragrahvi 1 lõikega 1.

3.

DNB ekspertiisiosakonna uurimise tulemusel selgus, et GZH ei täitnud likviidsuse ja maksevõime suhtes kehtestatud tingimusi. Uurimine põhines GZH esitatud andmetel. Need andmed olid esialgsed ja auditeerimata ning nende puhul ei võetud arvesse maksudega seotud aspekte. Uurimise käigus leiti, et GZH oli intressigarantii tunnistuste abil sõlminud lepinguid, millega laenuandjad olid investeerinud erinevad rahasummad fikseeritud aastaintressiga 7–9 %. GZH oli sel viisil saanud vähemalt 2 033 574,70 eurot. Osa sellest rahast oli antud laenudeks või kasutatud intressigarantii tunnistuste igakuisteks intressimakseteks. Lisaks sellele oli raha investeeritud kinnisvarasse ja laenatud Muller & De Graaf Financieel Advies B.V.-le summas 980 533,03 eurot. GZH on Muller & De Graaf Financieel Advies B.V. ainuke aktsionär. DNB väitis, et GZH likviidsus ei olnud piisav intressigarantii tunnistuste tagasimaksekohustuste täitmiseks. Nende tagasimaksekohustuste kogusumma on 2 158 574,70 eurot. GZH käsutuses on 424 159,10 eurot. Lühiajaline puudujääk on seega 1 734 415,60 eurot. Tagasimaksekohustuste täitmiseks on keskse tähtsusega Muller & De Graaf Financieel Advies B.V. jooksevkontoga seotud nõuete väärtus. GZH teatas kohtus, et talle ei maksta lähiajal tagasi raha, mis ta Muller & De Graaf Financieel Advies B.V.-le laenas.

Keskmise tähtajaga puudujääk on 1 605 848,60 eurot, pikaajaline puudujääk 320 368,10 eurot.

Maksevõime uurimine näitas, et omakapital, mis koosneb ainult sissemakstud aktsiakapitalist, millest on maha arvatud kahjud, on negatiivne: - 67 399,54 eurot. DNB kriteeriumide kohaselt ei saa negatiivne omakapital tagada piisavat maksevõimet. Omakapital on väiksem kui on ette nähtud DNB maksevõimet käsitlevates suunistes, mida kohaldatakse krediidiasutuste suhtes. DNB usub, et erimeetmete rakendamine kaitseb võlausaldajate huve ja neid meetmeid võttes on võimalik nõudeid kõige mõistlikumalt lahendada.

4.

GZH ei suutnud kohtus piisavalt veenvalt ümber lükata väidet, et ta ei täitnud maksevõimele ja likviidsusele esitatud nõudeid. Kuigi GZH tõendas, et DNB ja eelkõige selle ekspertiisiosakond ei võtnud arvesse kogu esitatud finantsteavet ja võimalikke tulusid, ilmnes tema selgitusest, et asjaomased summad ei olnud piisavad DNB arvutuste korrigeerimiseks. Kohtu otsuse kohaselt oli veenvalt tõendatud, et GZH maksevõime ja likviidsus ei ole piisavad ning võlausaldajate huvides nõuab olukord erimeetmete võtmist.

5.

Lisaks sellele väitis GZH kohtus, et erimeetmete rakendamisel ja sellega seotud avalikel teadaannetel oleks GZH ja Muller & De Graaf Financieel Advies B.V. tegevusele vastupidine mõju, mis seisneks just nende huvide kahjustamises, mida DNB püüab kaitsta. Kohus on seisukohal, et asja avalik käsitlemine ei saa olla takistuseks erimeetmete rakendamisel. GZH on kas tahtlikult või tahtmatult rikkunud pangandusjärelevalve seadust ning põhjustanud olukorra, kus tema maksevõime ja likviidsus ei ole piisavad. Selline olukord nõuab sekkumist. See, et asi võib avalikkuse ette jõuda, ei muuda sekkumist tarbetuks ega soovimatuks. Samuti märkis GZH, et DNB võib nimetada “vaikiva halduri”. Selleks ei ole vaja kohtu luba ja seda ei tule ka avalikustada. DNB ei kasutanud seda võimalust ja GZH ei palunud eelnevalt nimetada “vaikivat haldurit”. Seetõttu kohus sellist kaitset ei arvesta.

6.

Eelnevat arvestades otsustab kohus, et GZH on olukorras, mis võlausaldajate huvides nõuab erimeetmete võtmist. Sellest tulenevalt määrab kohus halduri. DNB on pangandusjärelevalve seaduse paragrahvi 71 lõike 7 alusel palunud määrata halduriks J.A.D.M. Daniëlsi (advokaadibüroost Daniëls, Dijkman & Huisman, asukohaga Almelos), kelle tegevuskoha aadress on Ootmarsumsestraat 72, 7602 JR Almelo (postiaadress: PO Box 31, 7600 AA Almelo). Kohus nõustus selle palvega.

7.

Kohus määrab erimeetmete kestuseks 18 kuud, otsustades seega meetmeid rakendada kuni 16. detsembrini 2006. Vajaduse korral võib meetmete kestust vastavalt pangandusjärelevalve seaduse paragrahvi 71 lõikele 15 pikendada.

I.

otsustab, et Geregelde Zaken Holding B.V. on olukorras, mis võlausaldajate huvides nõuab erimeetmete võtmist;

II.

määrab pankrotikohtunikuks kohtu liikme A. E. Zweersi ja halduriks advokaat J. A. D. M. Daniëlsi, kelle tegevuskoht on Almelos;

III.

määrab, et erimeetmed kehtivad kuni 16. detsembrini 2006;

IV.

määrab, et haldur peab viivitamata laskma pangandusjärelevalve seaduse paragrahvi 71 lõike 8 kohaselt avaldada asjakohase teatise järgmistes väljaannetes: Madalmaade valitsuse teataja, Euroopa Liidu Teataja ning ajalehed Twentsche Courant Tubantia ja NRC-Handelsblad;

V.

teatab, et kõnealune otsus kuulub täitmisele viivitamata ja tagasiulatuvalt alates selle väljakuulutamise päevast.

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/4

1.

1. veebruaril 2006 sai komisjon vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 teatise kavandatava koondumise kohta, millega kontserni Lehman Brothers Group kuuluv ettevõtja Lehman Brothers Merchant Banking Partners III L.P. (edaspidi “Lehman Brothers”, USA) omandab aktsiate ja varade ostu teel kontrolli äriühingu HJ Heinz Company Euroopa mereandide tegevusvaldkonna üle (edaspidi “Heinz”, USA) üle nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile kavandatava toimingu kohta märkusi.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib saata komisjonile faksi (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või posti teel, viitenumbriga COMP/M.4132 — Lehman Brothers/Heinz European Seafood, järgmisel aadressil:

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/5

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/6

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/7

1.

2. veebruaril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõte Adecco SA (edaspidi “Adecco”, Šveits) omandab aktsiate ostu teel kontrolli kogu ettevõtte Deutscher Industrie Service AG (edaspidi “DIS”, Saksamaa) üle nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile kavandatava toimingu kohta märkusi.

Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkused võib komisjonile saata faksi teel (nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.4128 — Adecco/Deutscher Industrie Service):

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/8

9.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 33/9

—

Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid,

—

elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32006M4028 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)