14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/1

EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

8. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-293/02 (Royal Court of Jersey eelotsusetaotlus): Jersey Produce Marketing Organisation Ltd versus States of Jersey jt (1)

(Õigusnormid, mis käsitlevad Jersey kartulite eksporti Ühendkuningriiki - 1972. aasta ühinemisakt - Protokoll nr 3 Kanalisaarte ja Mani saare kohta - Määrus nr 706/73 - EÜ artiklid 23, 25 ja 29 - Tollimaksudega samaväärse toimega maksud - Koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmed)

(2006/C 10/01)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-293/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Royal Court of Jersey (Kanalisaared) 5. augusti 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. augustil 2002, menetluses Jersey Produce Marketing Organisation Ltd v. States of Jersey, Jersey Potato Export Marketing Board, menetluses osalesid: Top Produce Ltd, Fairview Farm Ltd, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed C. W. A. Timmermans, A. Rosas ja J. Malenovský, kohtunikud J.-P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric (ettekandja), S. von Bahr, G. Arestis, A. Borg Barthet, M. Ilešič, J. Klučka ja U. Lõhmus; kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 8. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

EÜ artikli 29 sätteid koostoimes protokolli nr 3 Kanalisaarte ja Mani saare kohta, mis on lisatud aktile Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa ühendustega ühinemise tingimuste ja asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta, artikli 1 sätetega tuleb tõlgendada selliselt, et nende sätetega on vastuolus põhikohtuasjas käsitletud õigusnormid, milles on:

—

ühelt poolt sanktsioonide ähvardusel keelatud Jersey tootjatel pakkuda ekspordiks või eksportida oma kartuleid Ühendkuningriigi turule, kui nad ei ole registreeritud organisatsiooni juures nagu Jersey Potato Export Marketing Board ning kui nad ei ole sellega sõlminud turustuskokkulepet, milles on kindlaks määratud maa pindala, millel võib kasvatada saaki ekspordiks, ning ostjad, kellel on õigus neid tooteid eksportida, ning

—	teiselt poolt samuti sanktsioonide ähvardusel keelatud kõikidel turustusorganisatsioonidel tegeleda sellise ekspordiga, kui nad ei ole sama organisatsiooniga sõlminud halduskokkulepet, milles on eelkõige kindlaks määratud müüjad, kellelt turustusorganisatsioonid võivad neid tooteid hankida.

EÜ artiklite 23 ja 25 sätteid koostoimes protokolli nr 3 sätetega tuleb tõlgendada selliselt, et nendega on vastuolus põhikohtuasjas käsitletud õigusnormid, mis annavad sellisele organisatsioonile nagu Jersey Potato Export Marketing Board õiguse kehtestada Jersey kartulite tootjatele makseid, mille suurus määratakse kindlaks asjaomaste isikute poolt toodetud ja Ühendkuningriiki eksporditud kartulite koguse alusel.

Ühenduse õigusega on vastuolus makse, mida kogutakse samadel tingimustel, kuid mille suuruse määrab selline organisatsioon kindlaks asjaomaste isikute poolt kartulite kasvatamiseks ette nähtud põllumajandusmaa pindala alusel, kui sellest maksest saadavat tulu kasutatakse nimetatud organisatsiooni EÜ artikliga 29 vastuolus oleva tegevuse rahastamiseks.

(1) EÜT C 247, 12.10.2002.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/2

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

10. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-307/03: Itaalia Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(EPATF - Raamatupidamisarvestuse kontrollimine - Otsus 2003/364/EÜ - Põllukultuurid - Kohapealne kontroll - Kõlbmatute alade eest makstud abi tagasinõudmine - Valeandmete esitamine)

(2006/C 10/02)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-307/03: Itaalia Vabariik (esindajad I. M. Braguglia ja M. Fiorilli) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad C. Cattabriga ja L. Visaggio), mille esemeks on 18. juulil 2003. aastal EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja), kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues, K. Lenaerts, E. Juhász ja M. Ilešič; kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär R. Grass, 10. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

(1) ELT C 226, 20.9.2003.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/2

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

10. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-432/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - EÜ artiklid 28 ja 30 - Direktiiv 89/106/EMÜ - Otsus nr 3052/95/EÜ - Siseriiklik tunnustamismenetlus - Teistes liikmesriikides väljastatud tunnustussertifikaatidega arvestamata jätmine - Ehitustooted)

(2006/C 10/03)

Kohtumenetluse keel: portugali

Kohtuasjas C-432/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: A. Caeiros) v. Portugali Vabariik (esindaja: L. Fernandes, keda abistas advokaat N. Ruiz), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, mis saabus Euroopa Kohtusse 10. oktoobril 2003, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Schiemann, N. Colneric, K. Lenaerts (ettekandja) ja E. Juhász; kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira, 10. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kuna Portugali Vabariik ei võtnud teistest liikmesriikidest imporditud polüetüleentorude 7. augusti 1951. aasta dekreetseadusega nr 38/382 vastuvõetud linnaehitiste üldeeskirjade artikli 17 kohase tunnustamismenetluse käigus arvesse nende liikmesriikide poolt väljastatud tunnustussertifikaate ja ei teatanud sellisest meetmest Euroopa Ühenduste Komisjonile, rikkus Portugali Vabariik EÜ artiklitest 28 ja 30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1995. aasta otsuse nr 3052/95/EÜ, millega kehtestatakse informatsiooni vahetamise kord selliste siseriiklike meetmete kohta, millega kaldutakse kõrvale ühenduse territooriumil kaupade vaba liikumise põhimõttest, artiklist 1 ja artikli 4 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

(1) ELT C 304, 13.12.2003.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/2

EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

8. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-443/03 (Hoge Raad der Nederlanden'i eelotsusetaotlus): Götz Leffler versus Berlin Chemie AG (1)

(Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmine ja kohale toimetamine - Dokumendi tõlke puudumine - Tagajärjed)

(2006/C 10/04)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-443/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 17. oktoobri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 20. oktoobril 2003, menetluses Götz Leffler v. Berlin Chemie AG, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas (ettekandja) ja J. Malenovský, kohtunikud S. von Bahr, J. N. Cunha Rodrigues, R. Silva de Lapuerta, K. Lenaerts, E. Juhász, G. Arestis, A. Borg Barthet ja M. Ilešič; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär vanemametnik M. Ferreira, 8. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui adressaat keeldub dokumenti vastu võtmast põhjusel, et see ei ole koostatud taotluse saanud liikmesriigi ühes ametlikus keeles või selles päritoluliikmesriigi keeles, millest adressaat aru saab, on saatjal võimalus see puudus kõrvaldada, saates küsitud tõlke.

Määruse nr 1348/2000 artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui adressaat keeldub dokumenti vastu võtmast põhjusel, et see ei ole koostatud taotluse saanud liikmesriigi ühes ametlikus keeles või selles päritoluliikmesriigi keeles, millest adressaat aru saab, võib selle olukorra lahendada, saates tõlke määruses nr 1348/2000 ette nähtud viisil ja võimalikult kiiresti.

Selleks, et leida lahendus tõlke puudumises seisneva puuduse sobiliku kõrvaldamise viisiga seonduvatele probleemidele, mida määrus nr 1348/2000 Euroopa Kohtu tõlgenduses ette ei näe, tuleb siseriiklikul kohtul kohaldada siseriiklikku menetlusõigust, jälgides samas, et nimetatud määruse eesmärki järgides saaks tagatud selle kasulik mõju.

(1) ELT C 304, 13.12.2003.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/3

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

10. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-29/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Austria Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 8, artikli 11 lõige 1 ja artikli 15 lõige 2 - Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlus - Jäätmete kõrvaldamise leping - Pakkumismenetluse puudumine)

(2006/C 10/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-29/04: mille esemeks on EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel 28. jaanuaril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi Euroopa Ühenduste Komisjon, (esindaja: K. Wiedner), v. Austria Vabariik, (esindaja: M. Fruhmann), tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Schiemann (ettekandja), J. N. Cunha Rodrigues, K. Lenaerts ja M. Ilešič, kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: R. Grass, 10. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kuna Mödlingi linna jäätmete kõrvaldamise leping sõlmiti nõukogu 18. juuni 1992 direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artiklis 8, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud menetlus- ja teavitamiseeskirju eirates, siis on Austria Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

(1) ELT C 71, 20.3.2004

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/3

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

10. novembri 2005.

Aasta otsus kohtuasjas C-197/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Tubakatoodete tarbimist mõjutavad maksud - Sigarettide ja tubakarullide West Single Packs erinev maksustamine)

(2006/C 10/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-197/04, mille esemeks on EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel 30. aprillil 2004. aastal esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: K. Gross) v. Saksamaa Liitvabariik (esindaja C.-D. Quassowski, A. Tiemann ja U. Forsthoff), tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, E. Juhasz, M. Ilesic ja E. Levits; kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär M. Ferreira, 10. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kuna Saksamaa Liitvabariik kohaldab nimetuse “West Single Packs” all müüdavatele tubakarullidele sigarettideks keeratava peenekslõigatud valmistubaka maksumäära, siis on ta rikkunud 27. novembri 1995. aasta nõukogu direktiivi 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (EÜT 1995 L 291, lk 40) artikli 4 lõike 1 punktist b ja 19. oktoobri 1992. aasta nõukogu direktiivi 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT 1992 L 316, lk 8) artikli 2 esimesest lõigust tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

(1) ELT C 168, 26.6.2004

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/4

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

10. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-316/04 (College van Beroep voor het bedrijfsleven'i (Holland) esitatud eelotsusetaotlus): Stichting Zuid-Hollandse Milieufederatie versus College voor de toelating van bestrijdingsmiddelen (1)

(Taimekaitsevahendi turuleviimise luba - Direktiiv 91/414/EMÜ - Artikkel 8 - Direktiiv 98/8/EÜ - Artikkel 16 - Liikmesriikide pädevus üleminekuperioodil)

(2006/C 10/07)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-316/04: mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel le College van Beroep voor het bedrijfsleven'i (Holland) 22. juuli 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. juulil 2004, menetluses Stichting Zuid-Hollandse Milieufederatie v. College voor de toelating van bestrijdingsmiddelen, menetluses osalesid: 3M Nederland BV jt, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud J. Makarczyk, R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka (ettekandja-kohtunik), kohtujurist: F. G. Jacobs, kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira, 10. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, artikli 16 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei kehtesta standstill-kohustust. Ometi sätestavad EÜ artikli 10 teine lõik ja EÜ artikli 249 kolmas lõik ning samuti direktiiv 98/8, et selle direktiivi artikli 16 lõikes 1 ettenähtud üleminekuperioodi ajal on liikmesriigid kohustatud vältima selliste meetmete võtmist, mis võiksid tõsiselt ohustada direktiivi eesmärkide saavutamist.

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik lubab oma territooriumil turule viia taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad selle direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba olnud turul kaks aastat pärast direktiivi teatavakstegemist, ei pea liikmesriik järgima selle direktiivi artikli 4 või artikli 8 lõike 3 sätteid.

3)	Direktiivi 98/8 artikli 16 lõikel 1 on sama tähendus kui direktiivi 91/414 artikli 8 lõikel 2.

4)	Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab otsustama, kas Bestrijdingsmiddelenwet'i artikli 25d lõikes 2 ette nähtud hinnangu andmine vastab kõigile uuesti läbivaatamise tunnustele direktiivi 91/414 artikli 8 lõike 3 tähenduses.

5)	Direktiivi 91/414 artikli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles ei sisaldu eeskirju andmete esitamise kohta enne uuesti läbivaatamist.

6)	Esimesele küsimusele ei ole vaja vastata.

(1) ELT C 239, 25.09.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/4

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

10. novembri 2005.

aasta otsus kohtuasjas C-385/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/16/EÜ - Üleeuroopalised võrgustikud - Üleeuroopaline tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime - Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2006/C 10/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-385/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja W. Wils) v. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja C. White), mille esemeks on 7. septembril 2004 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Schiemann, kohtunikud K. Lenaerts ja E. Levits (ettekandja); kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär R. Grass, 10. novembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei ole ettenähtud tähtajaks vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta täitmiseks, siis on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

(1) ELT C 262, 23.10.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/5

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

15. septembri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-112/04 P: Marlines SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Apellatsioonkaebus - EÜ asutamislepingu artikli 85 lõige 1 (muudetuna EÜ asutamislepingu artikli 81 lõige 1) - Konkurents - Keelatud kokkulepped - Ettevõtjatevahelised kokkulepped - Ettevõtja osalemise tõendamine ettevõtjate koosolekutel, mille eesmärk oli konkurentsi kahjustamine)

(2006/C 10/09)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-112/04 P: Marlines SA (esindajad: advokaadid D. Papatheofanous ja A. Anagnostou) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: R. Lyal ja T. Christoforou), mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 3. märtsil 2004. aastal esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet, kohtunikud A. La Pergola ja J.-P. Puissochet (ettekandja); kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär: R. Grass, 15. septembril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmse põhjendamatuse ning osaliselt ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Mõista käesoleva astme kohtukulud välja Marlines SA-lt.

(1) ELT C 106, 30.4.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/5

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

6. oktoobri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-328/04 (Fővárosi Bíróság'i esitatud eelotsusetaotlus): kriminaalmenetlus Attila Vajnai vastu (1)

(Eelotsusetaotlus - Mittediskrimineerimise põhimõtte - Siseriiklik õigusnorm, mis kriminaalkaristuse ähvardusel keelab avalikult kasutada viisnurga sümbolit - Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)

(2006/C 10/10)

Kohtumenetluse keel: ungari

Kohtuasjas C-328/04: mille esemeks on vastavalt EÜ artiklile 234 Fővárosi Bíróság'i (Ungari) 24. juuni 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus kriminaalmenetluses Attila Vajnai vastu, mis saabus kohtukantseleisse 28. juulil 2005, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud K. Schiemann (ettekandja) ja E. Juhász, kohtujurist: C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 6. oktoobri 2005. määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

Euroopa Ühenduste Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vastata Fővárosi Bíróság (Ungari) 24. juuni 2004. aasta otsusega esitatud küsimusele.

(1) ELT C 262, 23.10.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/5

EUROOPA KOHTU

(viies koda)

16. septembri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-342/04 P: Jürgen Schmoldt jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Apellatsioonkaebus - Ehitustooted - Ühtlustatud tehnilised standardid ja eeskirjad - Soojusisolatsioonimaterjalide standardid)

(2006/C 10/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-342/04 P: Jürgen Schmoldt, elukoht Dallgow-Döberitz (Saksamaa), Hauptverband der Deutschen Bauindustrie eV, asukoht Berliin (Saksamaa), Kaefer Isoliertechnik GmbH & Co. KG, asukoht Bremen (Saksamaa) (esindaja: advokaat H.—P. Schneider) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: B. Schima, keda abistas advokaat A. Böhlke), mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 10. augustil 2004 esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J. Makarczyk (ettekandja) ja P. Kūris; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär: R. Grass, 16. septembril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja J. Schmoldt'ilt, Hauptverband der Deutschen Bauindustrie eV'lt ja Kaefer Isoliertechnik GmbH & Co. KG'lt.

(1) ELT C 262, 23.10.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/6

EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

13. oktoobri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-2/05 SA: Names BV versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks)

(2006/C 10/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-2/05 SA: Names BV, asukoht Hazerswoude-Rijndijk (Madalmaad), (esindaja: advokaat R. Nathan) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J-F. Pasquier ja E. Manhaeve), mille esemeks on taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), A. La Pergola, J.-P. Puissochet ja A. Ó Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 13. oktoobril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Vajadus otsus teha on ära langenud.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 82, 2.4.2005.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/6

EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

13. oktoobri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-3/05 SA: Kasahstani Vabariigi Statistikaamet versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks)

(2006/C 10/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-3/05 SA: Kasahstani Vabariigi Statistikaamet, asukoht Almata (Kasahstan), (esindaja: advokaat R. Nathan) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J-F. Pasquier ja E. Manhaeve), mille esemeks on taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), A. La Pergola, J.-P. Puissochet ja A. Ó Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 13. oktoobril 2005. määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Vajadus otsus teha on ära langenud.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 82, 2.4.2005.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/7

EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

13. oktoobri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-4/05 SA: Alt Ylmy — Ömümcilik Paydarlar Jemgyyeti versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks)

(2006/C 10/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-4/05 SA: AltYlmy — Ömümcilik Paydarlar Jemgyyeti, asukoht Ašhabad (Turkmenistan), (esindaja: advokaat R. Nathan) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J-F. Pasquier ja E. Manhaeve), mille esemeks on taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), A. La Pergola, J.-P. Puissochet ja A. Ó Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 13. oktoobri 2005. määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Vajadus otsus teha on ära langenud.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 106, 30.4.2005.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/7

EUROOPA KOHTU

(viies koda)

6. oktoobri 2005.

aasta määrus kohtuasjas C-256/05 (Telekom-Control-Kommission'i eelotsusetaotlus): Telekom Austria AG, varem Post & Telekom Austria AG (1)

(Eelotsuse küsimused - Euroopa Kohtu pädevus - Euroopa Kohtusse pöördumine - Elektroonilised sidevahendid - Võrgud ja teenused - Ühine õiguslik raamistik - Transiiditeenuste turg)

(2006/C 10/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-256/05, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Telekom-Control-Kommission'i (Austria) 13. juuni 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. juunil 2005, menetluses: Telekom Austria AG, varem Post & Telekom Austria AG, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud P. Kūris (ettekandja) ja G. Arestis; kohtujurist: J. Kokott, kohtusekretär: R. Grass, 6. oktoobri 2005. määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

Euroopa Ühenduste Kohus ei ole ilmselt pädev vastama Telekom-Control-Kommission'i 13. juuni 2005. aasta otsusega esitatud küsimusele.

(1) ELT C 205, 20.8.2005.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/7

Polyelectrolyte Producers Group'i 5. oktoobri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. juuli 2005. aasta määruse peale kohtuasjas T-376/94: Polyelectrolyte Producers Group versus Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-368/05 P)

(2006/C 10/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Polyelectrolyte Producers Group, asukoht Brüssel (Belgia), esitas 5. oktoobril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. juuli 2005. aasta määruse peale kohtuasjas T-376/94: Polyelectrolyte Producers Group v. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon. Hageja esindajad on avocat Koen Van Maldegem ja avocat Claudio Mereu.

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tunnistada käesolev apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Esimese Astme Kohtu 22. juuli 2005. aasta määrus kohtuasjas T-376/04;

—	tunnistada apellandi nõuded kohtuasjas T-376/04 vastuvõetavaks;

—	teha asjas sisuline otsus või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtusse sisulise otsuse tegemiseks ja

—	mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant märgib, et Esimese Astme Kohtu määrus, millega tema hagi lükatakse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, tuleks tühistada järgmistel põhjustel:

a)	määruses rikutakse kohtu kohustust märkida põhjendused;

b)	Esimese Astme Kohus on eksinud kohtuasja faktiliste asjaolude õiguslikul hindamisel;

c)	määrusega rikutakse õigust täielikule ja tõhusale kohtulikule kaitsele ning õigust õiglasele kohtupidamisele.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/8

Euroopa Ühenduste Komisjoni 7. oktoobri 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-371/05)

(2006/C 10/17)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 7. oktoobril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on C. Cattabriga, X. Lewis ja L. Visaggio.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et kuna Mantova omavalitsus sõlmis otselepingu äriühinguga A.S.I. S.p.A. asutusesiseste informaatikateenuste haldamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks ilma, et ta oleks selle kohta eelnevalt avaldanud vastavat hanketeadet Euroopa Ühenduste Teatajas, siis on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivist 92/50/EMÜ, täpsemalt selle artiklist 11 ja artikli 15 lõikest 2 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon sai talle esitatud kaebuse teel teada 2. detsembril 1997. aastal sõlmitud lepingust, millega Mantova omavalitsus sõlmis otselepingu omavalitsuse osalusega äriühinguga Azienda Servizi Informativi (“A.S.I.”) S.p.A. omavalitsuse informaatikateenuste haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks ilma, et ta oleks selle kohta eelnevalt avaldanud vastavat hanketeadet. Leping on sõlmitud viieteistkümneks aastaks kuni 31. detsembrini 2012.

Komisjon leiab, et äriühinguga A.S.I. S.p.A. Mantova omavalitsuse informaatikateenuste osutamiseks sõlmitud leping kujutab endast nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (1), kohaldamisalasse kuuluvat riiklikku teenuslepingut. Seetõttu oleks käesolevas asjas olnud vajalik pakkumismenetluse korraldamine vastavalt nimetatud direktiivis sätestatule ja eelkõige vastava hanketeate avaldamine Euroopa Ühenduste Teatajas vastavalt sama direktiivi artiklile 11 ja artikli 11 lõikele 2.

Teiseks ei ole Itaalia ametiasutused hageja arvates esitanud piisavalt teavet tõendamaks, et arvestades omavalitsuse ja teenuseid osutava äriühingu mitmekülgseid õiguslikke suhteid ning viimase tegevust, on käesoleval juhul tegemist sisetehinguga (või “In House Providing”), millele ei kohaldata ühenduse direktiive riigihangete kohta.

(1) EÜT L 209, lk 1.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof 26. juuli 2005. aasta määrusega kohtuasjas A. Brünsteiner GmbH versus Bayerische Motorenwerke AG (C-376/05) ning 26. juuli 2005. aasta määrusega kohtuasjas Autohaus Hilgert GmbH versus Bayerische Motorenwerke AG (C-377/05)

(Kohtuasjad C-376/05 ja C-377/05)

(2006/C 10/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundesgerichtshofi (Saksamaa) 26. juuli 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas A. Brünsteiner GmbH v. Bayerische Motorenwerke AG (C-376/05) ning 26. juuli 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Autohaus Hilgert GmbH v. Bayerische Motorenwerke AG (C-377/05), mis saabusid kohtukantseleisse 12. oktoobril 2005.

Bundesgerichtshof küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas komisjoni 28. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1475/95 (1) asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta mootorsõidukite turustus- ja teeninduskokkuleppe teatavate liikide suhtes (edaspidi “määrus (EÜ) nr 1475/95”) artikli 5 lõike 3 esimese lause esimest taanet tuleb tõlgendada nii, et vajadus terve turustusvõrgu või selle olulise osa ümberkorraldamiseks ning sellest sõltuv tarnija õigus oma võrgu turustajatega lepingud üheaastase etteteatamistähtajaga lõpetada võib tuleneda ka sellest, et komisjoni 31. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002 (2) asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris (edaspidi “määrus (EÜ) nr 1400/2002”) jõustumisega on vaja põhjalikult muuta tarnija ja tema turustajate vahel seni kasutusel olnud, määrusest (EÜ) nr 1475/95 juhinduvat ning selle määrusega keelust vabastatud turustussüsteemi?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:

Kas määruse (EÜ) nr 1400/2002 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et mootorsõiduki turustuslepingus sisalduvad konkurentsi piiravad kokkulepped, mis kujutavad selle määruse kohaselt endast põhilisi piiranguid (“keelatud sätted”), ei vii määruse artiklis 10 sätestatud aastase üleminekuaja lõppemisega 30. septembril 2003 erandkorras lepingu kõikide konkurentsi piiravate kokkulepete asutamislepingu artikli 81 lõike 1 keelust vabastamise kohaldamata jätmiseni, kui see leping sõlmiti määruse (EÜ) nr 1475/95 kehtivuse ajal, juhindus selle määruse nõuetest ning vabastati keelust selle määrusega?

Kas see kehtib siiski juhul, kui kõikide konkurentsi piiravate lepingu sätete tühisuse, mis tuleneb ühenduse õigusest, tagajärjeks on siseriikliku õiguse kohaselt kogu turustuslepingu tühisus?

(1) EÜT L 145, lk 25.

(2) EÜT L 203, lk 30.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/9

Eelotsusetaotlus, mille esitas Consiglio di Stato 19. aprilli 2005. aasta määrusega kohtuasjas Centro Europa 7 Srl versus Ministero delle Comunicazioni ja Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni ja Direzione Generale Autorizzazioni e Concessioni Ministero delle Comunicazioni

(Kohtuasi C-380/05)

(2006/C 10/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Consiglio di Stato 19. aprilli 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Centro Europa 7 Srl v. Ministero delle Comunicazioni ja Autorita per le Garanzie nelle Comunicazioni, Direzione Generale Autorizzazioni e Concessioni Ministero delle Comunicazioni, mis saabus kohtukantseleisse 18. oktoobril 2005..

Consiglio di Stato küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, millele viitab Euroopa Liidu lepingu artikkel 6, tagab teabe välise mitmekesisuse ringhäälingu valdkonnas ja paneb liikmesriikidele seeläbi kohustuse tagada nimetatud valdkonnas tõhus mitmekesisus ja konkurents konkurentsi kaitsva süsteemi alusel, mis seoses tehnoloogilise arenguga tagab juurdepääsu võrkudele ja operaatorite mitmekesisuse ning ei võimalda lugeda seaduslikuks duopolistlikku turukorraldust?

Kas teenuste osutamise vabadust ja konkurentsi käsitlevate EÜ asutamislepingu sätete alusel, nagu neid on tõlgendatud komisjoni 29. aprilli 2000. aasta tõlgendusteatises kontsessioonide kohta ühenduse õiguses, peavad kontsessiooni pakkumismenetluse põhimõtted tagama võrdse kohtlemise võrdsetel alustel ning läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja üksikisikute õiguste austamise ning kas nende sätetega ja asutamislepingu põhimõtetega on vastuolus sellised Itaalia õigusnormid nagu seaduse nr 249/1997 artikli 3 lõige 7 ja seadusega nr 112/2004 (Gasparri seadus) kinnitatud 24. detsembri 2003. aasta dekreetseaduse nr 352 artikkel 1, sest nad võimaldavad konsentratsioonipiire “ületavaid” ringhäälinguvõrke kasutavatel subjektidel jätkata oma tegevust, mistõttu hagejaks oleva äriühingu sarnased operaatorid ei ole vaatamata sellele, et nad on seadusliku pakkumismenetluse tulemusel saanud vastava kontsessiooni, saanud teostada selle esemeks olevat tegevust, kuna neile ei ole määratud sagedusi (seda nn piire ületavate võrkude eespool viidatud tegevuse jätkamise tõttu tekkinud sageduste ebapiisavuse ja puudumise tõttu)?

Kas alates 25. juulist 2003 on direktiivi 2002/20/EÜ (1) (loadirektiiv) artikli 17 alusel nimetatud direktiiv vahetult kohaldatav ja kehtib teleringhäälinguks (sh elektrooniliste sidevõrkude paigaldamise ja elektrooniliste sideteenuste osutamise õigus ja sageduste kasutamise õigus) kontsessioone andnud liikmesriigi kohustus viia need vastavusse ühenduse korraga ning kas nimetatud kohustus hõlmab ringhäälingu teostamiseks vajalike sageduste tegelikku määramist?

Kas direktiivi 2002/21/EÜ (2) (raamdirektiiv) artikliga 9 ja loadirektiivi artikliga 5, mis näevad ette objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal (artikkel 9) läbiviidava avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva õiguste andmise korra (artikkel 5), on vastuolus siseriiklikus õiguses (seaduse nr 112/2004 artikli 23 lõige 5) ettenähtud üldise heakskiidu kord, mis, lubades nn “piire ületavatele võrkudel”, kes pakkumismenetluses ei osalenud, tegevust jätkata, mõjutab teisi ühenduse õiguse kohaselt (7. märtsi 2002 aasta direktiivi 2002/20/EÜ — nn loadirektiivi — artikli 17 lõige 2) tegutsevaid ettevõtjaid, kel vaatamata pakkumismenetluse võitmisele ei ole võimalik tegutseda?

Kas direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 9, direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 5 lõike 2 teise lõigu ja artikli 7 lõike 3 ning direktiivi 2002/77/EÜ (3) artikli 4 alusel on liikmesriigid kohustatud likvideerima vähemalt alates 25. juulist 2003 (vt loadirektiivi artikkel 17) olukorra, kus kirjeldatud teleringhäälingu teostamise tõttu on sagedused tegelikult hõivatud (seadmete kasutamine kontsessiooni või taotlejate võrdlemise tulemusel antud loa puudumisel) ning keelama seega ringhäälingu teostamise, mis ei põhine eetri planeeringul ega mitmekesisuse suurendamise loogikal ja on lisaks sellele vastuolus liikmesriigi poolt avaliku menetluse tulemusel antud kontsessioonidega?

Kas liikmesriik võis ja võib viidata direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 5 lõike 2 teises lõigus ja direktiivi 2002/77/EÜ artiklis 4 ette nähtud erandile vaid teabe mitmekesisuse kaitse või kultuurilise ja lingvistilise mitmekesisuse kaitse tagamise eesmärgil ning mitte siseriiklikes õigusaktides ettenähtud kontsentratsioonipiire ületavate võrkude kasutajate kasuks?

7)	Kas direktiivi 2002/20/EÜ artiklis 5 sätestatud erandist kasu saamiseks peab liikmesriik näitama, milliste eesmärkide saavutamist nimetatud erandit sätestavate siseriiklike õigusaktidega taotletakse?

8)	Kas nimetatud erandit saab kohaldada lisaks avaliku ringhäälinguteenuse kontsessionäärile (Itaalias RAI) ka eraõiguslikele operaatoritele, kes ei ole pakkumismenetlust võitnud, ning selliste äriühingute kahjuks, kellele on seaduslikult pakkumismenetluse võitmise alusel antud kontsessioon?

Kas esmasest ja teisesest ühenduse õigusest tulenevast õiguslikust raamistikust, mis püüdleb tõhusa konkurentsi (workable competition) tagamisele muuhulgas ka ringhäälinguturu valdkonnas, tuleneb siseriikliku seadusandja kohustus vältida vana analoogringhäälingu korra kehtimajätmist samaaegselt nn maapõhise digitaalringhäälingu alustamisega, kuna vaid analoogringhäälingu nn väljalülitamise korral (koos järgneva üldise üleminekuga digitaalringhäälingule) oleks võimalik taaskasutada tekkivaid vabu sagedusi erinevatel eesmärkidel, samas kui vaid maapõhisele digitaalringhäälingule ülemineku alustamine võib hiljem suurendada paralleelse analoog- ja digitaalringhäälingu (simulcast) tõttu tekkinud vabade sageduste puudust?

10)

Lõpetuseks, kas selline siseriiklik õigusakt nagu seadus nr 112/2004, mis näeb ette uue piiri — 20 % rahalistest vahenditest –, mis on seotud uue ja äärmiselt laiaulatusliku kriteeriumiga (nn SIC: seaduse nr 112/2004 artikli 2 punkt g ja artikkel 15), mis hõlmab ka tegevused, mis ei mõjuta teabeallikate mitmekesisust, samas kui konkurentsiõiguses kasutatav “võrdlusturg” teeb vahet erinevatel turgudel ning ringhäälingu valdkonnas eristatakse tasulist ja tasuta televisiooni (vt muuhulgas komisjoni 21. märtsi 2000. aasta otsus COMP/JV. 37-BSKYB/Kirch Pay TV määrus (EMÜ) nr 4064/89 Merger Procedure ja komisjoni 2. aprilli 2003. aasta otsus COMP/M.2876-NEWSCORP-TELEPIU'määrus (EMÜ) nr 4064/89 Merger Procedure), tagab Euroopa õigusega tagatud teabeallikate mitmekesisuse ja konkurentsi kaitse ringhäälingu valdkonnas?

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

(2) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(3) EÜT L 249, 17.9.2002, lk 21.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/10

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Bruxelles 13. oktoobri 2005. aasta otsusega kohtuasjas De Landtsheer Emmanuel SA versus Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne, lühendatult CIVC ja Veuve Clicquot Ponsardin SA

(Kohtuasi C-381/05)

(2006/C 10/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Cour d'appel de Bruxelles'i 13. oktoobri 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas De Landtsheer Emmanuel SA v. Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne, lühendatult CIVC ja Veuve Clicquot Ponsardin SA, mis saabus kohtukantseleisse 19. oktoobril 2005.

Cour d'appel de Bruxelles küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kas võrdleva reklaami määratlus hõlmab ka reklaamsõnumeid, milles reklaami avalikustaja viitab ainult ühte liiki tootele niiviisi, et on võimalik arvata, et sellisel juhul osutab see sõnum kõigile seda liiki toodet pakkuvatele ettevõtjatele ja et igaüks neist võib väita, et ta on identifitseeritud?

Selleks, et kindlaks teha, kas reklaami avalikustaja ja tema poolt osundatud ettevõtja on omavahel konkurentsisuhetes direktiivi artikli 2a tähenduses:

a.	Kas eelkõige artiklit 2a artikli 3a punktiga b võrreldes tuleb asuda seisukohale, et selle sätte tähenduses on konkurent iga ettevõtja, keda antud reklaami alusel on võimalik identifitseerida, olenemata tema poolt pakutavatest teenustest või kaupadest?

b.	Kas eeldusel, et vastus eelmisele küsimusele on eitav ja et konkurentsisuhte kindlakstegemiseks on vaja lähtuda muudest tingimustest, tuleb silmas pidada tegelikku turusituatsiooni ja ühenduses olevaid tarbimisharjumusi või tuleb ette näha ka nende harjumuste arenemist?

c.	Kas kontrolli läbiviimisel peab piirduma ühenduse territooriumi selle osaga, kus reklaami levitatakse?

Kas konkurentsisuhte ettekujutamiseks tuleb piirduda võrdluse objektiks olevate tooteliikidega nii nagu neid üldiselt tajutakse või tuleb võimaliku asendatavuse määra hindamisel arvesse võtta ka selle toote, mida reklaami avalikustaja soovib vaidlusaluse reklaamiga reklaamida, konkreetseid omadusi ja imidžit, mida ta soovib sellele anda?

e.	Kas kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks teha konkurentsisuhte artikli 2 punkti 2a tähenduses on identsed kriteeriumitega, mis võimaldavad tuvastada, kas võrdlus vastab artiklis 3a punktis b väljatoodud tingimustele?

Kas direktiivi 84/450 (1) artikli 2 punkti 2a ja sama direktiivi artikli 3a võrdlusest tuleneb lisaks, et:

a.	igasugune võrdlev reklaam, mis võimaldab identifitseerida teatavat liiki toote, juhul kui selle põhjal ei ole võimalik identifitseerida konkurenti või viimase poolt pakutavaid kaupu, on keelatud?

võrdlemise lubatavust tuleb kontrollida ainult muude kui võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi sätteid ülevõtvate liikmesriigi õigusnormide alusel, mis võivad viia tarbijakaitse taseme nõrgenemiseni või selleni, et ettevõtjad seostavad teatavat liiki toodet pakkudes seda reklaami avaldaja poolt pakutava tootega?

4.	Kas juhul kui tuvastatakse võrdleva reklaami olemasolu artikli 2 punkti 2a tähenduses, tuleb direktiivi artikli 3a punkti 1 alapunktist f järeldada, et keelatud on igasugune võrdlus, milles seostatakse päritolunimetuseta tooteid päritolunimetusega toodetega?

(1) Nõukogu 10. septembri 1984. aasta direktiiv 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, lk 17), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/55/EÜ (EÜT L 290, lk 18).

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/12

Euroopa Ühenduste Komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta hagi Prantsusmaa Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-389/05)

(2006/C 10/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 27. oktoobril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Prantsusmaa Vabariigi vastu. Hageja esindaja on A. Bordes, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)	tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik võimaldab veiste kuntslikku seemendamist teha üksnes Prantsusmaal tegutsemisluba omavatel kunstliku seemenduse jaamadel, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud talle EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi;

2)	mõista kohtukulud välja Prantsusmaa Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

EÜ artiklid 43 ja 49 sätestavad vastavalt asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse. Artikkel 46 näeb muu hulgas ette, et asjaomaste artiklite sätte ja ende alusel võetud meetmed ei mõjuta nende õigus- ja haldusnormide kohaldatavust, mis sätestavad välisriikide kodanike teistsuguse kohtlemise avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides. Siiski on viimane säte käesoleval juhul asjakohatu, kuna komisjoni etteheide ei käsitle niisuguste välisriikide kodanike erilist kohtlemist, kes soovivad pakkuda Prantsusmaal kunstliku seemendamise teenust, vaid seda, et ühenduse kodanikel on de jure ja de facto võimatu sellel ala tegutseda, kuna Prantsusmaal on siseriiklike õigusnormidega — eelkõige kahega neist — antud monopol kunstliku seemenduse jaamadele (centre de mise en place).

Kunstliku seemendamise teenuse osas on Prantsusmaal monopol de jure ja de facto kunstliku seemendamise jaamade käes, mis takistab teistest liikmesriikidest pärit vastava teenuse osutajatel nii nende asutamisõiguse kui teenuste osutamise vabaduse kasutamist. Prantsuse ametivõimud esitavad tervishoiust tulenevaid põhjendusi, mis nende arvates võivad õigustada selliste siseriiklike meetmete vastuvõtmist või hoidmist, mis tegelikult tühistavad need kaks asutamislepingus sätestatud vabadust, samas kui komisjon vaidlustab nende põhjenduste õiguspärasuse ja väidab, et nende piirangute olemusest tulenevalt on nad igal juhul nende tervishoiueesmärkide saavutamiseks ebaproportsionaalsed, millega neid peamiselt põhjendatakse.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/12

Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Hamburg 30. augusti 2005. aasta määrusega kohtuasjas Jan de Nul N. V. versus Hauptzollamt Oldenburg

(Kohtuasi C-391/05)

(2006/C 10/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Finanzgericht Hamburgi 30. augusti 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Jan de Nul N. V. v. Hauptzollamt Oldenburg, mis saabus kohtukantseleisse 31. oktoobril 2005.

Finanzgericht Hamburg küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kuidas tuleb mõista mõistet “ühenduse territoriaalveed” direktiivi 92/81 (1) artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktis 1 seoses direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 2 punktis b esitatud mõistega “siseveetee”?

2.	Kas põhjasüvendaja ja põhjapuhastaja (hopper dredger) kasutamne ühenduse territoriaalvetes on alati navigeerimine direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunkti 1 tähenduses või tuleb eristada selle kasutamisel teostatavaid erinevaid tegevusi?

(1) EÜT L 316, lk 12.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/13

Euroopa Ühenduste Komisjoni 4. novembri 2005. aasta hagi Austria Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-393/05)

(2006/C 10/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 4. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Austria Vabariigi vastu. Hageja esindajad on Enrico Traversa ja Gerald Braun, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Austria Vabariik nõudis Austrias tegutsemiseks mahepõllumajanduse alastelt eraõiguslikelt kontrolliasutustelt, kes on asutatud ning tegevusloa saanud muus liikmesriigis, asukoha või muu alalise infrastruktuuri olemasolu Austrias, rikkus Austria Vabariik EÜ asutamislepingu artiklist 49 tulenevaid kohustusi;

2)	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Austria ametiasutused nõudsid igalt muus liikmesriigis asutatud ning tegevusloa saanud mahepõllumajandusalaselt eraõiguslikult kontrolliasutuselt, et see omaks Austrias tegutsemiseks seal asukohta või tegutsemiskohta. See nõue läheb vastuollu teenuste osutamise vabadusega, kuna seeläbi tehakse muus liikmesriigis asuvate äriühingute jaoks võimatuks teenuste osutamine Austrias.

Teenuste osutamise vabadusena artikli 49 tähenduses mõistetakse nimelt õigust osutada teenuseid piiranguteta ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, omamata teises liikmesriigis alalist asukohta. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole teenuste osutamise vabaduse tagamisel nõutav mitte ainult kodakondsuse alusel igasuguse diskrimineerimise vältimine, vaid ka kõigi selliste piirangute kaotamine, mis võivad teenuse osutaja, kes asub muus liikmesriigis ning osutab seal õiguspäraselt sarnaseid teenuseid, tegevust piirata, takistada või teha teenuse osutamise vähem ligitõmbavaks. EÜ artikkel 49 takistab seega sellise siseriikliku regulatsiooni või halduspraktika kohaldamist, mis objektiivsete põhjendusteta piirab teenuse osutaja võimalust teenuse osutamise vabadust tegelikult kasutada.

Austria Vabariigi nimetatud põhjused — kontrolliasutuste väidetav avaliku võimu teostamine ning üldine huvi — ei õigusta kõnealust teenuste vaba liikumise piirangut. Avaliku võimu teostamisele kui käesolevat teenuste osutamise vabaduse piiramist õigustavale asjaolule tuginemine oleks vaid siis seaduslik ning lubatav, kui see seisneks tegevuses, mis kujutab endast vahetut ning erilist osavõttu avaliku võimu teostamisest. Kontrolliasutused ei ole aga ametiasutused: nad ei saa karistusi sunni abil täita, nad ei väljasta avalikke tunnistusi ning kontrolliasutuse ja tootja vaheline õigussuhe on puhtalt eraõigusliku iseloomuga.

Üldist huvi ei ohusta asjaolu, et kontrolliasutusel puudub Austrias tegevuskoht, kuna ühenduse õiguse kriteeriumide kohaselt teostavad tegelikku kontrolli tegevusloa andmise liikmesriigi ametiasutused kontrolliasutustele tegevuslubade andmise ning nende üle järelevalve teostamise kaudu. Lisaks on käesolevas asjas tegemist ühenduse kooskõlastamise ja ühtlustamise õigusnormidega, mis tagavad, et üldist huvi, mida Austria Vabariik esile tõstab, järgitakse ka teistes liikmesriikides samade standardite järgi.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/14

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Palermo 19. oktoobri 2005. aasta määrusega kriminaalmenetluses Maria Grazia Di Maggio ja Salvatore Buccola vastu

(Kohtuasi C-397/05)

(2006/C 10/28)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunale di Palermo 19. oktoobri 2005. aasta määrusga esitatud eelotsusetaotluse kriminaalmenetluses Maria Grazia Di Maggio ja Salvatore Buccola vastu, mis saabus kohtukantseleisse 14. novembril 2005. Tribunale di Palermo küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kas siseriiklik õigusnorm, mis keelab kriminaalkaristuse ähvardusel kihlveosummade kogumise politsei poolt väljastatud loa puudumisel, kujutab endast EÜ artiklis 43 ette nähtud asutamisõiguse ja EÜ artiklis 49 ette nähtud teenuste osutamise vabaduse piirangut?

2.	Kas Itaalia avaliku julgeoleku seaduste tervikteksti (TULPS) artiklis 88 ette nähtud politsei poolt väljastatav luba vastab kõigile Euroopa Kohtu poolt asutamisõiguse piiramise õigustamiseks nõutavatele tingimustele?

Kas seaduse 401/89 artiklites 4 ja 4a ette nähtud kriminaalkaristus on sobiv, proportsionaalne ja eelkõige mittediskrimineeriv Itaalias tegutsevate ja Liverpoolis asuva kihlveokorraldaja Stanley Ltd–ga seotud Centri di Trasmissione Dati (andmeedastuskeskused) omanike suhtes, vaatamata sellele, et nende üle teostatav kontroll on sisuliselt sama, kui Itaalia kontsessionääride üle teostatav kontroll ja et neil on kohustus omandada politsei poolt väljastatav luba, mille eesmärgiks on Itaalia ülemkohtu arvates kuritegeliku infiltratsiooni vältimine kihlvedude sõlmimise nõudmise ja pakkumise valdkonnas?

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/14

Euroopa Parlamendi 17. novembri 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi C-403/05)

(2006/C 10/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Parlament esitas 17. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on R. Passos, E. Waldherr ja K. Lindahl.

Euroopa Parlament palub Euroopa Kohtul:

tühistada määruse (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (1) rakendamiseks vastu võetud otsus, millega kiideti heaks Euroopa ühenduste üldeelarve eelarverealt 19 10 02 rahastatav Filipiinide riigipiiri turvalisusega seonduv projekt (Philippine Border Management Project; nr ASIA/2004/016-924);

2)	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlament palub komisjoni otsuse tühistamist põhjusel, et komisjon ületas oma rakenduspädevust.

Vaidlustatud otsuse peamine eesmärk on võitlemine terrorismi vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001), mis käsitleb terrorismivastast võitlust, täitmiseks. Määruse nr 443/92 eesmärk seevastu on finantskoostöö ja tehnilise koostöö ning samuti majanduskoostöö kaudu arenguabi andmine. Selle alusaktiga antud rakenduspädevusega tehakse komisjonile ülesandeks tagada finantsabi, tehnilise abi ja majanduskoostöö haldamine. Meede, millega soovitakse aidata Filipiinide valitsusel tõsta riigipiiri turvalisust terrorismi vastu võitlemiseks, ületab alusaktis antud rakenduspädevuse ja on seega ebaseaduslik.

Vaidlustatud otsust ei ole Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud. Euroopa Parlament sai selle tervikteksti teada alles 9. septembril 2005.

(1) EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/15

Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. novembri 2005. aasta hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu

(Kohtuasi C-404/05)

(2006/C 10/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 17. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu. Hageja esindajad on Enrico Traversa ja Gerald Braun, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik nõuab, et mahepõllundusliku tootmise valdkonnas tegutsevatel teises liikmesriigis asuvatel ja teises liikmesriigis tegevusloa saanud eraõiguslikel kontrolliasutustel peab Saksamaal tegutsemiseks olema Saksamaal tegevuskoht või muud alaline infrastruktuur, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud EÜ artiklist 49 tulenevaid kohustusi,

2)	mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Saksa ametivõimud nõuavad igalt mahepõllundusliku tootmise valdkonnas tegutsevalt kontrolliasutuselt, et sellel peab Saksamaal tegutsemiseks olema Saksamaal tegevuskoht või muud alaline infrastruktuur. Selline nõue rikub teenuste osutamise vabadust, kuna see takistab teistes liikmesriikides asuvatel ettevõtjatel teenuste osutamist.

Teenuste osutamise vabadusega artikli 49 mõttes, mõistetakse nimelt õigust ühest liikmesriigist osutada takistusteta üksikuid teenuseid teise liikmesriigiiki ilma, et selles riigis, kus teenuseid pakutakse oleks püsiv asukoht. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei eelda teenuste osutamise vabaduse tagamine mitte ainult igasuguse diskrimineerimise lõpetamist kodakondsuse alusel, vaid ka kõigi piirangute tühistamist, millega võidakse teises liikmesriigis asuva ja seal sarnaseid teenuseid õiguspäraselt osutava isiku tegevust takistada või muuta vähem atraktiivseks. EÜ artikkel 49 keelab seetõttu siseriiklike õigusnormide kohaldamise või halduspraktika, mis ilma objektiivse põhjenduseta piirab teenuste osutaja võimalusi tegelikult kasutada teenuste osutamise vabadust.

Saksamaa valitsuse nimetatud põhjendused –kontrolliasutuste väidetav avaliku võimu teostamine ja avalik huvi — ei ole sellise teenuste osutamise vabaduse piiramise õigustamiseks sobivad. Teenuste osutamise vabaduse piiramise õigustamisel avaliku võimu teostamisele viitamine oleks ainult siis õiguspärane ja vastuvõetav, kui tegemist oleks tegevusega, mille käigus otseselt ja konkreetselt avalikku võimu teostatakse. Kuigi liidumaade kontrolliasutused tegelevad ka ametkondlike ülesannetega ja neil on ka pädevus rakendada sunniviisiliselt määruses ettenähtud sanktsioone, ei ole see asjaolu ühenduse õiguse seisukohast oluline ega muuda mitte midagi selles osas, et kontrolliasutuse ühenduse õigusega reguleeritud tegevust võib samadel õiguslikel alustel teostada teenuste osutamise vabaduse raames iga teises liikmesriigis tegevusloa saanud kontrolliasutus.

Avalikku huvi ei kahjustata sellega, et kontrolliasutusel ei ole Saksamaal tegevuskohta, kuna kontrolliasutustele tegevusloa andmisel ja järelevalve teostamisel kontrollivad tegevusluba andva liikmesriigi ametiasutused neid efektiivselt ühenduse õigusest tulenevate tingimuste alusel. Samuti kohaldatakse käesoleval juhul ka ühenduse kooskõlastamise ja ühtlustamise eeskirju, mis tagavad, et Saksamaa valitsuse huvi, oleks kaitstud teiste liikmesriikidega samade standardite alusel.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/16

Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. novembri 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-409/05)

(2006/C 10/31)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 21. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Kreeka Vabariigi vastu. Hageja esindajad on õigusnõunik D. Triantafyllou ja komisjoni õigustalituse ametnik G. Wilms, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik on keeldunud omavahendite, mida ei ole sõjavarustuse impordil tollimaksudest vabastamise tõttu sisse nõutud, arvutamisest ja maksmisest ning nende omavahendite komisjonile üle kandmata jätmisest tulenevate intresside tasumisest, siis on Kreeka Vabariik rikkunud kuni 31. maini 2000 määruse (EÜ) nr 1552/89 (1) artiklitest 2, 9, 10 ja 11 ning alates sellest kuupäevast määrusest (EÜ) nr 1150/2000 (2) tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

—	Kostja ei ole tõendanud, et madalama maksumääraga (või nullmääraga) tollimaksude tasumine kahjustaks oluliselt julgeolekuhuvisid EÜ asutamislepingu artikli 296 tähenduses.

—	Sõjasaladuse kaitse ei vabasta põhimõttelisest kohustusest arvutada ja maksta vastavaid tollimakse.

—	Kostja ei saa tugineda õiguspärasuse ootusele menetluse hilise rakendamise tõttu.

—	Rahaliste kohustuste täitmata jätmine ühenduse ees koormab ebaõiglaselt teisi liikmesriike.

(1) EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1.

(2) EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/16

Euroopa Ühenduste Komisjoni 23. novembri 2005. aasta hagi Prantsuse Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-414/05)

(2006/C 10/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 23. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Prantsuse Vabariigi vastu. Hageja esindaja on B. Stromsky, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme selleks, et täita komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/94/EÜ (1), millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi,

tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik ei ole vähemalt komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised, seotud normidest teavitanud, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi,

3)	mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 30. aprillil 2004.

(1) ELT L 262, 14.10.2003, lk 22.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/17

Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. novembri 2005. aasta hagi Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu

(Kohtuasi C-416/05)

(2006/C 10/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 24. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu. Hageja esindajad on C. F. Durand ja F. Simonetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid Euroopa Ühenduste Kohtu 2. oktoobri 2003. aasta otsuse kohtuasjas C-89/03, mis käsitleb direktiivi 93/15/EMÜ (1) Luksemburgi õigusesse ülevõtmata jätmist, täitmiseks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 228 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki maksma Euroopa Ühenduste Komisjoni arvele “Euroopa Ühenduse omavahendid” trahvi 9000 eurot kohtuasjas C-89/03 tehtud otsuse täitmisega viivitamise iga päeva eest alates käesolevas asjas kohtuotsuse tegemise päevast kuni kohtuasjas C-89/03 tehtud otsuse täitmiseni;

3.	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Kohus tuvastas 2. oktoobri 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-89/03: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Luksemburgi Suurhertsogiriik, et “kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei jõustanud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta täitmiseks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi”.

Komisjon juhtis 7. novembri 2003. aasta kirjas Luksemburgi ametiasutuste tähelepanu 2. oktoobri 2003. aasta kohtuotsusele ja palus teatada selle täitmiseks võetud meetmetest.

Luksemburgi ametiasutused osutasid oma vastuses suurhertsogi määruse eelnõule, mis valmib hiljemalt novembris 2004.

Komisjon esitas 14. detsembril 2004 põhjendatud arvamuse, kutsudes Luksemburgi Suurhertsogiriiki võtma arvamuse järgimiseks vajalikke meetmeid kahe kuu jooksul.

Luksemburgi ametiasutused selgitasid 19. septembri 2005. aasta kirjas, et Conseil d'Etat leidis oma 12. oktoobri 2004. aasta arvamuses, et põhiseaduse kohaselt on määruse eelnõu kohaldamisala seaduse reguleerimisobjektiks.

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt ei ole Luksemburgi Suurhertsogiriik kõnealust direktiivi ikka veel üle võtnud.

Vastavalt EÜ artikli 228 lõike 2 teise lõigu teisele lausele näitab komisjon hagiavalduses ära põhisumma või trahvi suuruse, mida ta asjaolusid arvestades peab sobivaks lasta asjassepuutuval liikmesriigil maksta.

Antud juhul leiab komisjon, et trahv 9 000 eurot päevas on vastavuses rikkumise raskuse ja kestusega ning arvestab vajadust anda sellele trahvile vajalik preventiivne toime.

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/17

Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-272/03: Fernández Gómez v. Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-417/05 P)

(2006/C 10/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 24. novembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-272/03: Fernández Gómez v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Apellatsioonkaebuse esitaja esindajad on D. Martin ja L. Lozano Palacios.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	teha asjas uus otsus ja rahuldada kostja esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ning jätta seega hagi kohtuasjas T-272 rahuldamata;

—	teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtusse;

—	mõista Fernández Gómez'ilt välja kohtukulud, sh tema enda kulud Esimese Astme Kohtus.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuses kolm väidet.

Esimene väide tuleneb õiguslikust veast, mille Esimese Astme Kohus tegi, kui ta leidis, et hagi on seetõttu vastuvõetav, et 19. jaanuari 2001. aasta kirjal ei ole otsustavat mõju ja et Esimese Astme Kohtus vaidlustatud akt — 12. mai 2003. aasta E-kiri — ei ole mitte lihtsalt kinnitus, vaid sisaldab 17. jaanuari 2001. aasta lepingu ja 19. jaanuari 2001. aasta kirjaga võrreldes ühte uut asjaolu. Vastupidiselt sellele leiab komisjon, et hagi on vastuvõetamatu, kuna 19. jaanuari 2001. aasta kiri ja 17. jaanuari 2001 leping määravad kindlaks asutuse lõpliku seisukoha hageja suhtes. Seega oleks hageja pidanud vaidlustama need aktid. Komisjoni arvates ei ole 12. mai 2003. aasta E-kirjal otsustavat mõju ning see ei sisalda varasemate aktidega võrreldes ühtegi uut asjaolu. Seega tuleb jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

Teine väide tuleneb, esimese võimalusena, õiguslikust veast 13. novembri 1996. aasta otsuse, ja eelkõige mõiste personnel non statutaire tõlgendamisel. Komisjoni hinnangul tuleneb 13. novembri otsuses seatud eesmärgist, otsuses toodud mõistetest ja olukorrast, milles otsus tehti, et see laienes kogu komisjoni personali, kes ei olnud ametnikud, “halduslikule seisundile või lepingutele komisjoniga”. Teise võimalusena väidab komisjon, et Esimese Astme Kohus tegi otsuse ultra petita ja tõlgendas ekslikult muudele teenistujatele kohaldatavate teenistustingimuste artiklit 8. Kui personalieeskirjad annavad ametisse nimetavale asutusele niisuguse pädevuse nagu käesolevas asjas, siis on viimasel selle kohaldamisel laiaulatuslik kaalutlusõigus.

Kolmas väide tuleneb, esimese võimalusena, ühenduse õiguse rikkumisest, mis seisneb hüvitise määramises seoses väidetava varalise kahjuga, mis ei ole tegelik ega kindel; ning teise võimalusena põhjendamiskohustuse rikkumisest kahju väljaarvutamisel, mis takistab Euroopa Kohtul kontrollida proportsionaalsuse põhimõtte järgimist.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/18

Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-424/05 P)

(2006/C 10/35)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 29. novembril 2005 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Apellandi esindajad on H. Kraemer ja M. Velardo

Hageja palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ning saata asi tagasi Esimese Astme Kohtule;

—	mõista kohtukulud välja esimese kohtuastme hagejalt, sh tema enda kohtukulud Esimese Astme Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab vaidlustatud otsuse vastu üheainsa väite, mis tuleneb ühenduse õiguse rikkumisest nimetatud otsuse punktides 31-36 ja 42. Täpsemalt on komisjon seisukohal, et Esimese Astme Kohus tõlgendas vääralt “teisele riigile tehtud tööga” seotud tingimust, mis on sätestatud personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkti a teise taande lõpus.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/19

Esimese Astme Kohtu 17. novembri 2005. aasta otsus — Biofarma versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-154/03) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Varasemad siseriiklikud sõnamärgid ARTEX - Ühenduse sõnamärgi ALREX taotlus - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2006/C 10/37)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Biofarma SA (Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid V. Gil Vega, A. Ruiz López ja D. Gonzalez Maroto)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: W. Verbung ja A. Folliard-Monguiral)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: Bausch & Lomb Pharmaceuticals Inc. (Tampa, Florida, Ameerika Ühendriigid) (esindaja: advokaat S. Klos)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kolmanda apellatsioonikoja 5. veebruari 2003. aasta otsuse peale (asi R 370/2002-3), mis käsitles Biofarma SA ja Bausch & Lomb Pharmaceuticals Inc. vahelist vastulausemenetlust.

Otsuse resolutiivosa

1.	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kolmanda apellatsioonikoja 5. veebruari 2003. aasta otsus (asi R 370/2002-3).

2.	Mõista ühtlustamisametilt välja nii tema enda kui ka hageja kohtukulud.

3.	Jätta menetlusse astuja kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 158, 5.7.2003.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/19

Esimese Astme Kohtu 9. novembri 2005. aasta otsus — Focus Magazin Verlag versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-275/03) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Hi FOCuS taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk FOCUS - Apellatsioonikoja poolt läbiviidava kontrolli ulatus - Apellatsioonikojale esitatud dokumentide hindamine)

(2006/C 10/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Focus Magazin Verlag GmbH (München, Saksamaa), (esindaja: advokaat U. Gürtler)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), (esindajad: A. von Mühlendahl, B. Müller ja G. Schneider)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus: ECI Telecom Ltd (Petah Tikva, Iisrael)

Kohtuasja ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 30. aprilli 2003. aastal Focus Magazin Verlag GmbH ja ECI Telecom Ltd vahelises vastulausemenetluses (asi R 913/2001-4) tehtud otsuse peale

Otsuse resolutiivosa

1)	Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kolmanda apellatsioonikoja 30. aprilli 2003. aasta otsus (asi R 913/2001-4).

2)	Mõista kohtukulud välja kostjalt.

(1) ELT C 251, 18.10.2003.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/20

Esimese Astme Kohtu 15. novembri 2005. aasta otsus — Righini versus komisjon

(Kohtuasi T-145/04) (1)

(Ametnikud - Ajutised ametnikud - Palgaastme ja järgu määramine - Kõrgemale palgaastmele määramine)

(2006/C 10/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Elisabetta Righini (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: V. Joris ja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat D. Waelbroeck)

Kohtuasja ese

Komisjoni otsuse määrata hageja teenistusse astumisel palgaastme A7 järku 3, kas seda siis ajutise või katseajal oleva ametnikuna, tühistamine ja, niivõrd, kui on vajalik, 21. jaanuari 2004. aasta otsuse, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata, tühistamine.

Otsuse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 179, 10.7.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/20

Esimese Astme Kohtu 17. oktoobri 2005. aasta määrus — First Data jt. versus komisjon

(Kohtuasi T-28/02) (1)

(“Konkurents - EÜ asutamislepingu artikkel 81 - Visa kaartidega maksmise süsteem - “Omandamine eeldab väljastamis” reegel - Sekkumatustõend - Menetluse jooksul tühistatud reegel - Menetluse algatamise huvi - Kohtuasjas otsuse mittetegemine”)

(2006/C 10/40)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: First Data Corp. (Wilmington, Delaware, Ühendriigid), FDR Ltd (Dover, Delaware, Ühendriigid) ja First Data Merchant Services Corp. (Sunrise, Florida, Ühendriigid), (esindajad: alguses advokaadid P. Bos ja M. Nissen, hiljem advokaat P. Bos)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: alguses R. Wainwright, W. Wils ja V. Superti, hiljem R. Wainwright ja T. Christoforou)

Kohtuasja ese

Nõue tühistada komisjoni 9. augusti 2001. aasta otsuse 2001/782/EÜ viies taane, mis puudutab EÜ asutamislepingu artiklile 81 ja EMP lepingu artiklile 53 vastavat menetlust (asi nr COMP/29.373 — Visa International) (EÜT L 293, lk 24).

Määruse resolutiivosa

1)	Vajadus otsus teha on ära langenud.

2)	Hagejad ja komisjon kannavad oma kohtukulud ise.

(1) EÜT C 109, 4.5.2002.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/21

Esimese Astme Kohtu 26. oktoobri 2005. aasta määrus — Ouariachi versus komisjon

(Kohtuasi T-124/04) (1)

(Kahju hüvitamise hagi - Ühenduse lepinguväline vastutus - Teenistuja poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju - Põhjusliku seose puudumine)

(2006/C 10/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jamal Ouariachi (Rabat, Maroko) (esindajad: advokaadid F. Blanmailland ja C. Verbrouck)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: F. Dintilhac ja G. Boudot)

Kohtuasja ese

Hagi, millega hageja nõuab talle komisjoni Hartumi (Sudaan) delegatsiooni teenistuja väidetavalt ebaseaduslike tegude tagajärjel väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata ilmselge põhjendamatuse tõttu.

2.	Mõista kohtukulud välja hagejalt.

(1) ELT C 118, 30.4.2004.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/21

Esimese Astme Kohtu 27. oktoobri 2005. aasta määrus — GAEC Salat versus komisjon

(Kohtuasi T-89/05) (1)

(Tegevusetushagi - Kaebus, mis puudutab kaitstud päritolunimetust Salers - Määrus (EÜ) nr 828/2003 - Komisjoni seisukoha määratlemine - Ilmselge vastuvõetamatus)

(2006/C 10/42)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: GAEC Salat (Farges, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Delpeuch)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: F. Clotuche-Duvieusart)

Kohtuasja ese

Tegevusetushagi, millega hageja palub otsustada, et komisjon on keeldunud võtmast seisukohta kaebuse kohta, mille hageja esitas Prantsuse Vabariigi vastu.

Määruse resolutiivosa

1.	Jätta hagi rahuldamata ilmselge vastuvõetamatuse tõttu.

2.	Mõista kohtukulud välja hagejalt.

(1) ELT C 106, 30.4.2005.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/21

6. oktoobril 2005 esitatud hagi — Schierhorst versus komisjon

(Kohtuasi T-374/05)

(2006/C 10/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Rainer Johannes Schierhorst (Georgetown, Gujaana) (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Jaume)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus ja mis on vastu võetud koos ametisse nimetava asutuse 5. jaanuari 2005. aasta ametisse nimetamise otsusega, selles osas, milles tema palgaaste määrati personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3 alusel ja palgajärk personalieeskirjade kehtiva artikli 32 alusel;

—	selgitada ametisse nimetavale asutusele vaidlustatud otsuste tühistamise tagajärgi, eelkõige hageja määramist uuele palgaastmele A*10, järk 4, tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2005, s.o 11. oktoobri 2004. aasta ametisse nimetamise otsuse jõustumise kuupäevast;

—	teise võimalusena mõista komisjonilt välja hagejale tekitatud kahju seoses tema mittemääramisega palgaastmele A*10, järk 4, alates 1. veebruarist 2005, s.o 5. jaanuari 2005. aasta ametisse nimetamise otsuse jõustumise kuupäevast;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Pärast palgaastme A7/A6 põllumajanduse valdkonna administraatorite avaliku konkursi KOM/A/1/02 edukat läbimist nimetati hageja 5. jaanuari 2005. aasta vaidlustatud otsusega ametnikuks. Ta määrati personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 alusel uuele palgaastmele A*6, mis on madalam varasematest palgaastmetest A7/A6, mis vastavad uue korra kohaselt palgaastmetele A*8/A*10.

Oma nõuete toetuseks esitab hageja samad väited, mis on esitatud kohtuasjas T-207/05 (1).

(1) ELT C 193, 6.8.2005, lk 36.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/22

5. oktoobril 2005 esitatud hagi — Seegmuller versus komisjon

(Kohtuasi T-377/05)

(2006/C 10/44)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Magali Seegmuller (Ukkel, Belgia) (esindaja: advokaat K. H. Hagenaar)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 5. juuli 2005. aasta otsus, mis takistab hagejal määratud lähetusse siirdumast ning asumast tööle Guinea Conakry delegatsiooni haldusjuhina;

—	tunnustada põhimõtteliselt hageja õigust tema kahjude hüvitamise nõude, mis tuleneb kostja poolt põhjustatud materiaalsest ja moraalsest kahjust, suuruse hilisemale arvutamisele;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, komisjoni lepinguline teenistuja, esitas oma kandidatuuri haldusjuhi ametikohale Kongo Vabariigis (vaba ametikoha teade COM/2004/2982/F). 5. jaanuaril 2005 teatati talle, et ta oli konkursi edukalt läbinud. Komisjoni välissuhete peadirektoraat küsis, kas ta oleks valmis vastu võtma kohta ühes teises delegatsioonis ning hageja oli nõus, et teda nimetataks ametisse Guineasse Conakrysse.

Nagu tavaks, läbis hageja Guineasse Conakry delegatsiooni minekuks meditsiinilise kontrolli. 17 märtsi 2005. aasta teates leidis komisjoni meditsiininõukogu, et hagejal puuduvad nõutavad füüsilised eeldused, et oma ametikohustusi nimetatud delegatsioonis täita. Selle teate peale teatas välissuhete peadirektoraat hagejale, et ta ei saa Guinea Conakrysse tööle asuda. Hageja esitas viimatinimetatud otsuse peale kaebuse, mis jäeti 5. juuli 2005. aasta vaidlustatud otsusega rahuldamata.

Oma hagiavalduse toetuseks väidab hageja, et peadirektoril puudus pädevus 15. aprilli 2005. aasta otsuse vastu võtmiseks ning et samuti on kuritarvitatud võimu. Lisaks viitab ta komisjoni meditsiininõukogu väidetavatele hindamisvigadele, kelle 17. märtsi 2005. aasta aruandes ei ole hageja sõnul ühtegi arusaadavat seost sealsete meditsiiniliste järelduste ja nendest tulenevate järelduste vahel.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/22

7. oktoobril 2005 esitatud hagi — Marenco versus Komisjon

(Kohtuasi T-378/05)

(2006/C 10/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Giuliano Marenco (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid A. Pappalardo ja M. Merola)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada hageja 2005. aasta jaanuari (viimane kuu, mil hageja teenistuses oli) töötasu määramine

—	niivõrd, kui määramisel ei arvestatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 punktis 4 sätestatud põhipalga suurendamisega,

—	niivõrd, kui korrutusteguriks on 1 asemel 0,9982852;

—

tühistada individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti juhi 31. jaanuari 2005. aasta otsus hagejale pensioniõiguste andmise ja arvestamise kohta

—	niivõrd, kui selles ei ole arvestatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikes 4 sätestatud põhipalga suurendamisega,

—	niivõrd, kui teenistuse lõppemise aja palgaastme määratlemisel on numbri 1 asemel kasutatud numbrit 0,9982852,

—	niivõrd, kui selles määratakse pensioniastmeks A*16/06;

—	tühistada personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori 1. juuli 2005. aasta otsus (ADMIN.B.2 — SHS/amd — D (05)15121), millega jäeti rahuldamata hageja mõlemad kaebused (nr R/226/05 ja nr R/289/05);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kes on komisjoni õigustalituse endine asepeadirektor ja kes läks pensionile 2005. aasta veebruaris, palgaastmeks oli enne teenistuse lõppemist määratud A*16 ja tema suhtes kohaldati 2004. aasta lõpuni personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikes 4 sätestatud põhipalga suurendamist. 1. mail 2004 jõustunud personalieeskirjade muudatuse kohaselt kohaldati tema põhipalgale korrutustegurit 0,9580274, mis kajastas tema palgaastme ja –järgu erinevust endiste ja uute personalieeskirjade alusel.

Hageja saavutas oma palgaastme kuuenda järgu 1. jaanuaril 2005. Kuna selle järgu põhipalk on nii endiste kui ka uute personalieeskirjade alusel sama, on hageja seisukohal, et kohaldatavaks korrutusteguriks peaks sellest ajast alates olema 1. Sellele vaatamata oli sellest kuust alates tema palgalehel ja pensioniõiguste andmise ja arvestamise otsuses korrutusteguriks 0,9982852. Lisaks sellele ei suurendatud tema 2005. aasta jaanuari palka personalieeskirjade XIII lisa 7 artikli lõikes 4 sätestatud põhipalga suurendamise võrra ja järelikult ei arvestatud sellega ka tema pensioniõiguste arvestamisel, mis arvutati tema selle kuu palga alusel. Ka määrati pensioniõiguse arvestamise otsuses hageja tema palgaastme 6. järgu asemel 3. järku.

Hagi toetuseks väidab hageja, et rikutud on personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõiget 2, artikli 7 lõiget 4 ja artikli 8 lõiget 2. Samuti väidab ta, et on kahjustatud tema õiguspäraseid ootusi, mis väidetavalt tulenevad tema pensioniõiguste suunavast arvutamisest komisjoni poolt töötajate käsutusse antud arvutiprogrammi (“calculette”) abil. Hageja sõnul arvestas calculette pensioni suuruse arvutamisel palga kõnealuse suurendamisega.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/23

14. oktoobril 2005 esitatud hagi — S. Zuffa versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-379/05)

(2006/C 10/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Zuffa, LLC (Las Vegas, Ameerika Ühendriigid) (esindajad: barrister S. Malynicz ja solicitor M. Blair)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	Tühistada esimese apellatsioonikoja 8. augusti 2005. aasta otsus asjas R 24/2005-1;

—	mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: Sõnamärk “ULTIMATE FIGHTING” kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 25, 28 ja 41 — taotlus nr 2 766 590

Kontrollija otsus: Lükata tagasi taotlus kõikide taotletud kaupade ja teenuste osas

Apellatsioonikoja otsus: Jätta kaebus rahuldamata

Õiguslikud alused: Väljend “ULTIMATE FIGHTING” tervikuna ei ole kõikide taotletud kaupade ja teenuste üld- ega tavaline nimetus. Apellatsioonikoda ei analüüsinud piisavalt kogu kaubamärki kõikide taotletud kaupade ja teenuste suhtes.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/24

10. oktoobril 2005 esitatud hagi — Buendía Sierra versus komisjon

(Kohtuasi T-380/05)

(2006/C 10/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: José Buendía Sierra (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid M. van der Woude ja V. Landes)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada ametisse nimetava asutuse otsusega, millega jäeti rahuldamata ametiisikule esitatud kaebus, kinnitatud ja lõplikuks muudetud õigustalituse peadirektori otsus, millega hagejale anti 2004. aasta ametialase edutamise raames ainult neli peadirektoraadi eelispunkti;

—	tühistada ametisse nimetava asutuse otsus mitte anda talle 2004. aasta ametialase edutamise raames ühtegi erieelispunkti, mis antakse edutamiskomitee ettepanekul institutsiooni huvides täidetud lisaülesannete eest;

—

tühistada ametisse nimetava asutuse otsus määrata talle 2004. aasta ametialase edutamise raames kokku 20 punkti ja kokku palgaastmele A4 edutamiseks 40 punkti; edutamiskomitee poolt koostatud palgaastmel A5 olevate ametnike teeneteloetelu 2004. aasta ametialase edutamise raames; 2004. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele A4 edutatud ametnike nimekiri ning igal juhul otsus, millega hagejat nendesse nimekirjadesse ei kantud;

—	tühistada vajadusel kaebuse rahuldamata jätmise otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks viitab hageja sarnastele väidetele, mis ta esitas kohtuasjas T-311/04 (1).

(1) ELT C 262, 23.10.2004, lk 44.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/24

10. oktoobril 2005 esitatud hagi — Di Bucci versus komisjon

(Kohtuasi T-381/05)

(2006/C 10/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Vittorio Di Bucci (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid M. van der Woude ja V. Landes)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada peadirektori otsusega, millega jäeti rahuldamata ametiisikule esitatud kaebus, kinnitatud ja lõplikuks muudetud õigustalituse peadirektori otsus, millega hagejale anti 2004. aasta ametialase edutamise raames ainult neli peadirektoraadi eelispunkti;

—	tühistada personali ja halduse peadirektori otsus mitte anda talle 2004. aasta ametialase edutamise raames ühtegi erieelispunkti, mis antakse edutamiskomitee ettepanekul institutsiooni huvides täidetud lisaülesannete eest;

—

tühistada personali ja halduse peadirektori otsus määrata talle 2004. aasta ametialase edutamise raames 20 punkti ja palgaastmele A4 edutamiseks kokku 40 punkti; ametnike nimekiri, kellele määrati erieelispunktid, mis antakse edutamiskomitee ettepanekul institutsiooni huvides täidetud lisaülesannete eest; edutamiskomitee poolt koostatud palgaastmel A5 olevate ametnike teeneteloetelu 2004. aasta ametialase edutamise raames; 2004. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele A4 edutatud ametnike nimekiri ning otsus, millega hagejat nendesse nimekirjadesse ei kantud;

—	tühistada vajadusel kaebuse rahuldamata jätmise otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks viitab hageja sarnastele väidetele, mis esitati kohtuasjas T-311/04 (1).

(1) ELT C 262, 23.10.2004, lk 44.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/25

10. oktoobril 2005 esitatud hagi — Wilms versus komisjon

(Kohtuasi T-386/05)

(2006/C 10/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Günter Wilms (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid M. van der Woude ja V. Landes)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada peadirektori otsusega, millega jäeti rahuldamata ametiisikule esitatud kaebus, kinnitatud ja lõplikuks muudetud õigustalituse peadirektori otsus, millega hagejale anti 2004. aasta ametialase edutamise raames kaks peadirektoraadi eelispunkti;

—	tühistada personali ja halduse peadirektori otsus mitte anda talle 2004. aasta ametialase edutamise raames ühtegi erieelispunkti, mis antakse edutamiskomitee ettepanekul institutsiooni huvides täidetud lisaülesannete eest;

—

tühistada personali ja halduse peadirektori otsus määrata talle 2004. aasta ametialase edutamise raames kokku 17 punkti ja palgaastmele A5 edutamiseks 36 punkti; ametnike nimekiri, kellele määrati erieelispunktid, mis antakse edutamiskomitee ettepanekul institutsiooni huvides täidetud lisaülesannete eest; edutamiskomitee poolt koostatud palgaastmel A6 olevate ametnike teeneteloetelu 2004. aasta ametialase edutamise raames; 2004. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele A5 edutatud ametnike nimekiri ning otsus, millega hagejat nendesse nimekirjadesse ei kantud;

—	tühistada vajadusel kaebuse rahuldamata jätmise otsus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks viitab hageja sarnastele väidetele, mis esitati kohtuasjas T-311/04 (1).

(1) ELT C 262, 23.10.2004, lk 44.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/25

13. oktoobril 2005. esitatud hagi — Chatziioannidou versus komisjon

(Kohtuasi T-387/05)

(2006/C 10/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Eleni Chatziioannidou (Auderghem, Belgia) (esindaja: advokaat S. A. Pappas)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada ametisse nimetava asutuse 8. juuli 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus otsuse peale, mis puudutab tema pensioniõiguste ühenduse pensionisüsteemi ülekandmist,

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kes on komisjoni ametnik, taotles oma Kreekas omandatud pensionikindlustuse maksete summa ülekandmist ühenduse pensionisüsteemi enne seda, kui ta asus teenistusse komisjonis. Oma hagis kritiseerib ta ühenduse pensionisüsteemi meetodit, kuidas arvestatakse pensionikindlustuse maksete summat ülekantava kogusumma alusel. Eelkõige väidab hageja, et komisjon on enne euro kasutuselevõttu arvestanud muus valuutas kui Belgia frank ülekantud kogusummat ümber mitte ümberarvestamise päeval kehtinud kursiga, vaid keskmise vahetuskursiga, mis pidi kajastama vääringu kõikumisi makseperioodi jooksul. Pärast eurole ülemineku perioodi lõppu, st 1. jaanuarist 2002 ei kohalda komisjon enam seda arvestusmeetodit, vaid arvestab siseriiklike pensionifondide ülekandeid eurodes.

Hageja leiab, et loobumine keskmise vahetuskursi meetodi kasutamisest on tema puhul viinud tema pensionikindlustuse maksete summa märgatava vähenemiseni. Seetõttu kaebab ta nõukogu määruse nr 1103/97 artikli 3, mille kohaselt euro kasutuselevõtt ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, rikkumise peale. Samuti kaebab ta võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise peale, kuna sõltuvalt sellest kas pensioniõiguslike aastate ülekandmise õigus tekkis enne euro kasutuselevõttu või pärast seda ei ole ametnikel samadel tingimustel õigus sama suurele pensionikindlustuse maksete summale.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/26

20. oktoobril 2005. aastal esitatud hagi — Grünheid versus komisjon

(Kohtuasi T-388/05)

(2006/C 10/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sabine Grünheid (Overijse, Belgia) (esindaja: advokaat E. Boigelot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada 6. oktoobri 2004. aasta otsus, mis tehti teatavaks 18. novembril 2004, selles osas, mis puudutab hageja määramist palgaastmele A*8, ning kõik sellele järgnenud või sellega seotud aktid;

—	tühistada 6. juuli 2005. aasta parandatud otsus, mis tehti teatavaks 12. juulil ja millega jäeti rahuldamata hajega 18. veebruaril 2005 numbri R/162/05 all registreeritud kaebus;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kelle komisjon võttis teenistusse 2003. aastal, vaidlustab oma hagis enda määramise endisele palgaastmele A7, praegu A*8. Hageja hinnangul oleks arvestades tema teenistusse võtmisele eelnenud ametialast kogemust, mis oli väidetavalt pikem kui 12 aastat, tulnud tema palgaastmeks määrata A6, praegu A*10.

Hageja toetub oma hagis personalieeskirjade enne 1. maid 2004 kehtinud versiooni artikli 31 lõike 2, palgaastme määramise tingimusi puudutavate komisjoni otsuste ja uute ametnike palgaastme määramise eeskirjade rikkumisele ja ilmsele hindamisveale. Lisaks viitab ta ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele, kuna komisjon on minevikus määranud kõrgemale palgaastmele ametnikke, kellel oli hagejaga võrreldes madalam või samasugune kvalifikatsioon. Viimasena tugineb hageja õiguspärase ootuse põhimõtte ja hoolsuskohustuse rikkumisele.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/26

20. oktoobril 2005 esitatud hagi — Ole Eistrup versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi T-389/05)

(2006/C 10/52)

Kohtumenetluse keel: taani

Pooled

Hageja: Ole Eistrup (Knebel, Taani) (esindaja: advokaat S. E. Hjelmborg)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—	tühistada kostja 13. detsembri 2004. aasta otsus ning 12. juuli 2005. aasta vastus;

—	kohustada kostjat hüvitama hagejale ajavahemikul 1. juunist 19981. septembrini 2002 saamata jäänud tulu 203 357 eurot, koos viivisega;

—	kohustada kostjat tasuma hagejale mittevaralise kahju eest 20 000 eurot, koos viivisega;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Parlamendi taani keele tõlkeosakonnas töötav hageja soovis naasta oma ametikohale pärast seda, kui ta oli viibinud 1. augustist 1992 kuni 31. juulini 1996 puhkusel isiklikel põhjustel. Tal võimaldati tööle asuda alles 1. oktoobrist 2002, kuna Euroopa Parlament ei suutnud enne seda kuupäeva leida vaba ametikohta, mis oleks vastanud hageja kategooriale ja kvalifikatsioonile.

Oma hagi toetuseks väidab hageja, et ta täitis oma kohustust leevendada oma kaotust seoses saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega.

Hageja väidab samuti, et kostja väidetavalt ebaseaduslik probleemi käsitlus pani hageja ebakindlasse ja murettekitavasse olukorda ning hageja käitumine kujutab endast ilmselget hageja õiguste ning usalduse, mis igal kodanikul peaks ühenduse õigussüsteemi suhtes olema, rikkumist.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/27

17. oktoobril 2005 esitatud hagi — Pickering versus komisjon

(Kohtuasi T-393/05)

(2006/C 10/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Stephen Pickering (La Hulpe, Belgia) (esindaja: advokaat N. Lhoëst)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada hageja 2004. aasta detsembri, 2005. aasta jaanuari ja 2005. aasta veebruari ning kõik järgnevad palgateatised osas, milles nendega kohaldatakse 22. märtsi 2004. aasta määrust nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, ning määruse nr 856/2004 uute paranduskoefitsentide kohta ja määruse nr 31/2005, millega neid kohandatakse, ebaseaduslikke sätteid;

—	tühistada nii suures osas kui vajalik ametisse nimetava asutuse (AIPN) 4. juuli 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus (R/299/05);

—	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kes on komisjoni ametnik, on pärit Ühendkuningriigist. Enne kui jõustus määrus 723/2004 (1), millega muudeti personalieeskirju, kasutas ta regulaarselt võimalust kanda osa oma töötasu üle päritoluriiki. Kehtivate eeskirjade kohaselt arvestati ülekantavale summale juurde “paranduskoefitsendist” tulenev summa, mis pidi peegeldama elukalliduse erinevust töö- ja elukohariigi vahel.

Uute personalieeskirjadega nähti vastupidiselt varem kehtinule niisuguste ülekannete osas ette ranged tingimused. Kohaldatav “paranduskoefitsent” ei ole enam sama, mis see, mida kohaldatakse ametnikele, kes töötavad riigis, kuhu ülekanne suunati. Viimatinimetatud ametnike puhul kohaldatakse koefitsenti, mis on välja arvutatud riigi pealinna elukalliduse alusel, samas kui ülekannete suhtes kohaldatava koefitsiendi puhul võetakse aluseks keskmine elukallidus selles riigis, kuhu ülekanne suunatakse. Lisaks on uute eeskirjadega kaotatud “paranduskoefitsendi” kohaldamine pensionidele.

Töötasu elukohariiki ülekandmise korra vastu suunatud hagi osa toetuseks kinnitab hageja, et määrus nr 723/2004 on ebaseaduslik, tuues esimeseks välja, et määruse põhjendused on valed. Lisaks väidab hageja, et rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet selles osas, et uus kord näeb ette, et ametnike suhtes, kes täidavad teenistusülesandeid riigis, kuhu ülekanne suunatakse, kohaldatakse erinevat koefitsenti. Samuti väidab hageja, et rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet, omandatud õigusi ja õiguskindlust ning hoolitsuskohustust.

Lisaks eespool toodud kolmele väitele kinnitab hageja pensionikorraldusega seoses, et rikutud on endiste ametnike asutamisvabadust, kuna soodustatakse seda, et nad asuksid pärast teenistusest lahkumist riiki, kus elukallidus on madalam.

(1) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom), millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude ühenduse teenistujate teenistuseeskirju (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/27

17. oktoobril 2005 esitatud hagi — Valero Jordana versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-394/05)

(2006/C 10/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Gregorio Valero Jordana (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid M. Merola, I. Van Schendel)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada:

õigustalituse peadirektori otsus, millega 2004. aasta ametialase edutamise raames jäeti hagejale andmata personalieeskirjade artikli 45 üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 2 punkti a kohased eelispunktid, nagu nähtub infosüsteemist Sysper 2, mida kinnitas ametisse nimetava asutuse (AIPN) 16. novembri 2004. aasta otsus hageja 4. oktoobril 2004 esitatud kaebuse tagasi lükkamise kohta;

b)	2004. aasta ametialase edutamise raames antud apellatsioonipunktid, mis anti muudel alustel kui kõnealuse ajavahemiku teenete hindamise tulemusena, institutsiooni huvides tehtud töö eest antud eelispunktid ja üleviimise eelispunktid;

punktis b loetletud punktide osas 2004. aasta edutamise raames palgaastme A5 ametnike teeneteloetelu, avaldatud 20. septembri 2004. aasta Haldusteatajas nr 114-2004 ja 27. septembri 2004. aasta Haldusteatajas nr 119-2004 ning 2004. aasta edutamise raames palgaastmele A4 edutatud ametnike nimekiri, mis avaldati 30. novembri 2004. aasta Haldusteatajas nr 130-2004; samuti otsus mitte lisada nimetatud nimekirjadesse hageja nime;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja väited, mis on sarnased neile, mis esitati kohtuasja T-385/04 (1) raames.

(1) ELT C 284, 20.11.2004, lk 27.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/28

7. novembril 2005 esitatud hagi — Tesoka v. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

(Kohtuasi T-398/05)

(2006/C 10/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Sabrina Tesoka (Overijse, Belgia) (esindaja: advokaat J.-L. Fagnart)

Kostja: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Hageja nõuded

—	tühistada 14. oktoobri 2005. aasta selgesõnaline rahuldamata jätmise otsus;

—	tuvastada, et hagejal on õigus saada kõiki toetusi ja hüvitisi, millele tal on 2. augustil 2005 töölt lahkumise tõttu õigus vastavalt määruse nr 1860/76, mida on muudetud 24. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1111/2005 artikli 1 punktiga 8, artikli 17 lõike 2 teisele lõigule;

—	mõista kostjale hageja kasuks välja õiglane hüvitis summas 35 000 eurot, millele on juurde arvestatud viivis määraga 7 % alates 2. augustist 2005;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kes oli Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi teenistuja alates aastast 2001, lahkus töölt 2. augustil 2005, et saada määruses nr 1111/2005 enne 4. augustit 2005 lepingu lõpetanud teenistujatele ette nähtud rahalist hüvitist. Hageja väidab, et kostja jättis rahuldamata avalduse hüvitise saamiseks, millele tal oli õigus, ning dokumentide saamiseks, mis on vajalikud sotsiaalkindlustuse saamiseks tema elukohamaal, ning nõuab keeldumisotsuse tühistamist ja väidetavalt kantud kahju hüvitamist.

Hageja väidab oma hagi kaitseks, et rikutud on määruse nr 1860/76, mida on muudetud määruse (EÜ) nr 1111/2005 artikli 1 punktiga 8, artikli 17 lõike 2 teist lõiku, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 28a, komisjoni 13. jaanuari 1988. aasta määruse nr 91/88 sätteid ning õiguspärase ootuse põhimõtet.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/28

21. oktoobril 2005 esitatud hagi — Wils versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi T-399/05)

(2006/C 10/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Dieter Wils (Altrier, Luxemburg), (esindajad: advokaadid G. Vandersanden ja C. Ronzi)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—

Tühistada hageja 2005. aasta jaanuarikuu palgaleht tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2004, osas, milles see suurendab pensioniskeemi osamaksu määra 9,75 protsendini ja teha otsus määra suurendamisele vastava osa tagasimaksmise kohta. Sellest tulenevalt taastada järgnevates palgalehtedes osamaks, mis vastab enne 1. juulit 2004 kindlaksmääratud määrale.

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, Euroopa Parlamendi ametnik, vaidlustab personalieeskirjade XII lisaga 1. mail 2004 kehtestatud pensioniskeemi osamaksu määra suurendamise 9,75 protsendini. Oma nõuete toetuseks viitab ta selle lisa väidetavale ebaseaduslikkusele personalieeskirjade enne 1. maid 2004 kehtinud redaktsiooni artikli 83 lõike 4 valguses. Viimatimainitud sätte eesmärk oli lubada kõnealuse sissemaksu muutmist pelgalt pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks. Samas leiab hageja, et osamakset suurendati muudel põhjustel, nimelt selleks, et katta varemesinenud puudujääki ühenduse pensioniskeemis.

Lisaks väidab hageja, et Eurostati (Euroopa Ühenduste Statistikaamet) poolt pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu arvutamisel kasutatavad kriteeriumid põhinevad parameetritel, mis on viinud ebaõige tulemuseni. Lisaks toob ta välja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise, kuna osamaksu suurendamine läheb kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik pensioniskeemi tasakaalu saavutamiseks. Lõpuks tugineb hageja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele, mis on tingitud asjaolust, et Euroopa Parlament on selgelt mõista andnud, et osamaksu määra võib muuta ainult rangelt järgides pensioniskeemi tasakaalu.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/29

15. novembril 2005 esitatud hagi — MyTravel v. komisjon

(Kohtuasi T-403/05)

(2006/C 10/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: MyTravel Group plc (Rochdale, Ühendkuningriik) (esindajad: D. Pannick, QC, barrister A. Lewis, solicitor M. Nicholson, solicitor S. Cardell, solicitor B. McKenna)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—

tühistada täies ulatuses või teise võimalusena kohtu poolt määratud ulatuses komisjoni otsus, mis sisaldub hageja esindajale vastavalt 5. septembril 2005 ja 12. oktoobril 2005 saadetud kahes kirjas ja millega keelduti hagejale pärast Esimese Astme Kohtu 6. juuni 2002. aasta otsust kohtuasjas T-342/99: Airtours v. komisjon juurdepääsu andmisest komisjoni poolt ettevalmistatud aruandele ning mitmetele eelnõudele, töödokumentidele ja kirjalikele märkustele, mis on seotud nimetatud aruande ettevalmistamisega või mis sisalduvad eespool viidatud kohtuotsusega tühistatud komisjoni otsuse toimikus;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja, kelle varasem nimi oli “Airtours plc.”, esitas hagi, millega taotles komisjoni otsuse hageja ja teise äriühingu ühinemise kohta tühistamist. Euroopa Kohus rahuldas hageja nõude ja tühistas selle otsuse oma otsusega kohtuasjas T-342/99: Airtours v. komisjon. Seejärel esitas hageja uue hagi (kohtuasi T-212/03: MyTravel v. komisjon) kahju hüvitamiseks, mis oli väidetavalt tekkinud komisjonipoolse vea ja ühenduse õiguse rikkumise tõttu asja menetlemisel, mis lõppes tühistamisega.

Teisena nimetatud kohtumenetluse raames taotles hageja määruse 1049/2001 (1) alusel komisjonilt pärast kohtuotsust juurdepääsu komisjoni talituste poolt ettevalmistatud aruandele ning mitmetele eelnõudele, töödokumentidele ja kirjalikele märkustele, mis on nimetatud aruande ettevalmistamisega seotud või mis sisalduvad tühistatud komisjoni otsuse toimikus. Komisjon lükkas vaidlustatud otsusega hageja taotluse tagasi, leides, et kohaldada tuleb määruse 1049/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid seoses vajadusega kaitsta kohtumenetlust ja õigusnõustamist ning kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki või komisjoni otsuse tegemise protsessi.

Hageja taotleb selle otsuse tühistamist. Täpsemalt vaidlustab hageja komisjoni väited selle kohta, et teatud dokumente ei tohi kohtumenetluse huvides avaldada, ning leiab, et komisjon ei saa toetuda vajadusele kaitsta juba lõpetatud ajaloolist kohtumenetlust, nagu kohtuasjas T-342/99, et keelduda dokumentide avaldamisest, mis on keskse tähtsusega käimasolevas eraldi menetluses õiglase tulemuse saavutamiseks.

Uurimise kaitsmisega seoses väidab hageja, et kavandatava ühinemise hindamine komisjoni poolt ei ole uurimistoiming erandi tähenduses ning et erandit ei kohaldata asutusesisese uurimise puhul ega mingil juhul juba lõpetatud uurimise puhul. Lisaks leiab hageja, et avaldamine ei kahjusta uurimise eesmärki samalaadses ühinemismenetluses. Hageja vaidlustab ka komisjoni väite selle kohta, et haldusmenetluse kaasajastamist taotlev siseaudit ei saa olla eraldiseisev, kui selles antud soovitused ja tehtud järeldused on avalikustatud.

Lõpuks on hageja arvamusel, et komisjon ei ole tõendanud, et avaldamine kahjustaks tõsiselt komisjoni otsuse tegemise protsessi tulevikus, sest aruanne, mille avaldamist taotleti, ei ole seotud otsuste tegemise viisiga tulevikus, vaid nende ebaõige tegemise viisiga minevikus, ja kuna läbipaistvust ei saa võrdsustada lubamatu välise survega ning taotletud avaldamine ei kahjustaks mingil moel ühenduse õiguskorra stabiilsust.

Lõpetuseks väidab hageja, et nõutud dokumentide avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

14.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 10/30

9. novembril 2005 esitatud hagi — Alessandro Cavallaro versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-406/05)

(2006/C 10/58)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Alessandro Cavallaro (Rooma, Itaalia) (esindaja: avvocato Carlo Forte)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada ametisse nimetava asutuse 10. augusti 2005. aasta otsus ADMIN.B-2–ABF/adm–D(05)18560;

—	teise võimalusena teha otsus 27. veebruari 2002. aasta otsuse ADMIN–B–3 nr 10577 ja 14. novembri 2002. aasta otsuse ADMIN–B–3 nr 53089 peale tühistamishagi esitamise tähtaja ennistamise kohta;

—

teise võimalusena ja eelmise nõude asemel lugeda vastuvõetavaks õigusvastasuse väide, millega taotletakse 27. veebruari 2002. aasta otsuse ADMIN–B–3 nr 10577 ja 14. novembri 2002. aasta otsuse ADMIN–B–3 nr 53089 kohaldamatuks tunnistamist ja tunnustada hageja õigust kodumaalt lahkumise toetusega seonduvatele summadele, sh võlgnevustele ja intressidele alates 1. detsembrist 2001 kogu Brüsselis Euroopa Ühenduste Komisjonis töötatud aja eest;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab ametisse nimetava asutuse 10. augusti 2005. aasta otsuse, millega keelduti talle Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade lisa VII artiklis 4 sätestatud toetuse maksmisest, ja taotleb oma õiguse tunnustamist selle toetusega seonduvate summadele alates 1. märtsist 2005 kogu Roomas asuva Euroopa Ühenduste Komisjoni esinduses töötatud aja eest.

Selles osas tuletatakse meelde, et juba 2002. aastal, mil ta asus tööle komisjoni juures, keeldus sama asutus talle 16 %–lise kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest põhjendusel, et hageja töötas Brüsselis personalieeskirjade lisa VII artikli 4 lõike 1 punkti a teises taandes viidatud viie aasta arvutamise aluseks oleva viiteperioodi jooksul.

Seejärel viidi hageja üle Roomas asuvasse Euroopa Ühenduste Komisjoni esindusse ning ta taotles kostjalt uuesti sama toetuse määramist. Käesolev hagi on suunatud otsuse vastu, millega lükati tagasi nimetatud uus taotlus.

—	Oma nõuete toetuseks viitab hageja personalieeskirjade artikli 4 lõike 1 punkti b väärale kohaldamisele

—

ja põhjenduse vastuolulisusele ning faktiveale seoses 1990.–1995. aasta kohta esitatud dokumentatsiooniga. Selles osas korratakse, et hageja elukoht ei olnud 1990.-1995. aastal Itaalias ning et ta ei olnud 1992.–1995. aastal Itaalias üliõpilane. Igal juhul on komisjoni poolt vaidlustatud otsuses esitatud väited vastuolus tema 2002. aasta otsustes toodud väidetega;

—

ja põhjenduse vastuolulisusele, sest eeldatakse, et hageja elas 1990. aasta juulist kuni 1995. aasta juulini Itaalias. Selles osas väidetakse, et ainuüksi hageja abiteenistujana töötamise ajal tehtud avaldus, mille alusel tema töölevõtmiskohaks määrati Ariccia (Itaalia), ei ole piisav tõend tema soovi kohta säilitada nimetatud kohaga seonduv eluviis ja normaalsed sotsiaalsed suhted.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 10

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	49. köide 14. jaanuar 2006

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Kohus
	KOHUS
2006/C 010/1	Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-293/02 (Royal Court of Jersey eelotsusetaotlus): Jersey Produce Marketing Organisation Ltd versus States of Jersey jt (Õigusnormid, mis käsitlevad Jersey kartulite eksporti Ühendkuningriiki — 1972. aasta ühinemisakt — Protokoll nr 3 Kanalisaarte ja Mani saare kohta — Määrus nr 706/73 — EÜ artiklid 23, 25 ja 29 — Tollimaksudega samaväärse toimega maksud — Koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmed)	1

2006/C 010/2	Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-307/03: Itaalia Vabariik versus Euroopa Ühenduste Komisjon (EPATF — Raamatupidamisarvestuse kontrollimine — Otsus 2003/364/EÜ — Põllukultuurid — Kohapealne kontroll — Kõlbmatute alade eest makstud abi tagasinõudmine — Valeandmete esitamine)	2

2006/C 010/3	Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-432/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artiklid 28 ja 30 — Direktiiv 89/106/EMÜ — Otsus nr 3052/95/EÜ — Siseriiklik tunnustamismenetlus — Teistes liikmesriikides väljastatud tunnustussertifikaatidega arvestamata jätmine — Ehitustooted)	2

2006/C 010/4	Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-443/03 (Hoge Raad der Nederlanden'i eelotsusetaotlus): Götz Leffler versus Berlin Chemie AG (Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmine ja kohale toimetamine — Dokumendi tõlke puudumine — Tagajärjed)	2

2006/C 010/5	Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-29/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Austria Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 8, artikli 11 lõige 1 ja artikli 15 lõige 2 — Teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlus — Jäätmete kõrvaldamise leping — Pakkumismenetluse puudumine)	3

2006/C 010/6	Euroopa Kohtu (esimene koda) 10. novembri 2005. Aasta otsus kohtuasjas C-197/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Tubakatoodete tarbimist mõjutavad maksud — Sigarettide ja tubakarullide West Single Packs erinev maksustamine)	3

2006/C 010/7	Euroopa Kohtu (teine koda) 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-316/04 (College van Beroep voor het bedrijfsleven'i (Holland) esitatud eelotsusetaotlus): Stichting Zuid-Hollandse Milieufederatie versus College voor de toelating van bestrijdingsmiddelen (Taimekaitsevahendi turuleviimise luba — Direktiiv 91/414/EMÜ — Artikkel 8 — Direktiiv 98/8/EÜ — Artikkel 16 — Liikmesriikide pädevus üleminekuperioodil)	4

2006/C 010/8	Euroopa Kohtu (neljas koda) 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-385/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2001/16/EÜ — Üleeuroopalised võrgustikud — Üleeuroopaline tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime — Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)	4

2006/C 010/9	Euroopa Kohtu (kuues koda) 15. septembri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-112/04 P: Marlines SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Apellatsioonkaebus — EÜ asutamislepingu artikli 85 lõige 1 (muudetuna EÜ asutamislepingu artikli 81 lõige 1) — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Ettevõtjatevahelised kokkulepped — Ettevõtja osalemise tõendamine ettevõtjate koosolekutel, mille eesmärk oli konkurentsi kahjustamine)	5

2006/C 010/0	Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-328/04 (Fővárosi Bíróság'i esitatud eelotsusetaotlus): kriminaalmenetlus Attila Vajnai vastu (Eelotsusetaotlus — Mittediskrimineerimise põhimõtte — Siseriiklik õigusnorm, mis kriminaalkaristuse ähvardusel keelab avalikult kasutada viisnurga sümbolit — Euroopa Kohtu pädevuse puudumine)	5

2006/C 010/1	Euroopa Kohtu (viies koda) 16. septembri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-342/04 P: Jürgen Schmoldt jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Apellatsioonkaebus — Ehitustooted — Ühtlustatud tehnilised standardid ja eeskirjad — Soojusisolatsioonimaterjalide standardid)	5

2006/C 010/2	Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-2/05 SA: Names BV versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks)	6

2006/C 010/3	Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-3/05 SA: Kasahstani Vabariigi Statistikaamet versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks)	6

2006/C 010/4	Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-4/05 SA: Alt Ylmy — Ömümcilik Paydarlar Jemgyyeti versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Taotlus anda luba Euroopa Ühenduste Komisjoni valduses oleva vara arestimiseks)	7

2006/C 010/5	Euroopa Kohtu (viies koda) 6. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-256/05 (Telekom-Control-Kommission'i eelotsusetaotlus): Telekom Austria AG, varem Post & Telekom Austria AG (Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Euroopa Kohtusse pöördumine — Elektroonilised sidevahendid — Võrgud ja teenused — Ühine õiguslik raamistik — Transiiditeenuste turg)	7

2006/C 010/6	Kohtuasi C-368/05 P: Polyelectrolyte Producers Group'i 5. oktoobri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. juuli 2005. aasta määruse peale kohtuasjas T-376/94: Polyelectrolyte Producers Group versus Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon	7

2006/C 010/7	Kohtuasi C-371/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 7. oktoobri 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu	8

2006/C 010/8	Kohtuasjad C-376/05 ja C-377/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesgerichtshof 26. juuli 2005. aasta määrusega kohtuasjas A. Brünsteiner GmbH versus Bayerische Motorenwerke AG (C-376/05) ning 26. juuli 2005. aasta määrusega kohtuasjas Autohaus Hilgert GmbH versus Bayerische Motorenwerke AG (C-377/05)	8

2006/C 010/9	Kohtuasi C-380/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Consiglio di Stato 19. aprilli 2005. aasta määrusega kohtuasjas Centro Europa 7 Srl versus Ministero delle Comunicazioni ja Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni ja Direzione Generale Autorizzazioni e Concessioni Ministero delle Comunicazioni	9

2006/C 010/0	Kohtuasi C-381/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Bruxelles 13. oktoobri 2005. aasta otsusega kohtuasjas De Landtsheer Emmanuel SA versus Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne, lühendatult CIVC ja Veuve Clicquot Ponsardin SA	10

2006/C 010/1	Kohtuasi C-383/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation de Belgique 7. oktoobri 2005. aasta otsusega kohtuasjas Raffaele Talotta versus Belgia riik	11

2006/C 010/2	Kohtuasi C-386/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberster Gerichtshof 28. septembri 2005. aasta määrusega kohtuasjas Color Drack GmbH versus Lexx International Vertriebs GmbH	11

2006/C 010/3	Kohtuasi C-389/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta hagi Prantsusmaa Vabariigi vastu	12

2006/C 010/4	Kohtuasi C-391/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Hamburg 30. augusti 2005. aasta määrusega kohtuasjas Jan de Nul N. V. versus Hauptzollamt Oldenburg	12

2006/C 010/5	Kohtuasi C-392/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Simvoulio tis Epikrateias 22. augusti 2002. aasta määrusega kohtuasjas Georgios Alevizos versus Ypourgos Oikonomikon	13

2006/C 010/6	Kohtuasi C-393/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 4. novembri 2005. aasta hagi Austria Vabariigi vastu	13

2006/C 010/7	Kohtuasi C-395/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Viterbo 25. oktoobri 2005. aasta määrusega kriminaalmenetluses Antonello D'Antonio jt vastu	14

2006/C 010/8	Kohtuasi C-397/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Palermo 19. oktoobri 2005. aasta määrusega kriminaalmenetluses Maria Grazia Di Maggio ja Salvatore Buccola vastu	14

2006/C 010/9	Kohtuasi C-403/05: Euroopa Parlamendi 17. novembri 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	14

2006/C 010/0	Kohtuasi C-404/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. novembri 2005. aasta hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu	15

2006/C 010/1	Kohtuasi C-409/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. novembri 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu	16

2006/C 010/2	Kohtuasi C-414/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 23. novembri 2005. aasta hagi Prantsuse Vabariigi vastu	16

2006/C 010/3	Kohtuasi C-416/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. novembri 2005. aasta hagi Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu	17

2006/C 010/4	Kohtuasi C-417/05 P: Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-272/03: Fernández Gómez v. Euroopa Ühenduste Komisjon	17

2006/C 010/5	Kohtuasi C-424/05 P: Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. novembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (esimene koda) 13. septembri 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-72/04: S. Hosman-Chevalier versus Euroopa Ühenduste Komisjon	18

	ESIMESE ASTME KOHUS
2006/C 010/6	Apellatsioonikoda	19

2006/C 010/7	Kohtuasi T-154/03: Esimese Astme Kohtu 17. novembri 2005. aasta otsus — Biofarma versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Varasemad siseriiklikud sõnamärgid ARTEX — Ühenduse sõnamärgi ALREX taotlus — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)	19

2006/C 010/8	Kohtuasi T-275/03: Esimese Astme Kohtu 9. novembri 2005. aasta otsus — Focus Magazin Verlag versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi Hi FOCuS taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk FOCUS — Apellatsioonikoja poolt läbiviidava kontrolli ulatus — Apellatsioonikojale esitatud dokumentide hindamine)	19

2006/C 010/9	Kohtuasi T-145/04: Esimese Astme Kohtu 15. novembri 2005. aasta otsus — Righini versus komisjon (Ametnikud — Ajutised ametnikud — Palgaastme ja järgu määramine — Kõrgemale palgaastmele määramine)	20

2006/C 010/0	Kohtuasi T-28/02: Esimese Astme Kohtu 17. oktoobri 2005. aasta määrus — First Data jt. versus komisjon (Konkurents — EÜ asutamislepingu artikkel 81 — Visa kaartidega maksmise süsteem — Omandamine eeldab väljastamis reegel — Sekkumatustõend — Menetluse jooksul tühistatud reegel — Menetluse algatamise huvi — Kohtuasjas otsuse mittetegemine)	20

2006/C 010/1	Kohtuasi T-124/04: Esimese Astme Kohtu 26. oktoobri 2005. aasta määrus — Ouariachi versus komisjon (Kahju hüvitamise hagi — Ühenduse lepinguväline vastutus — Teenistuja poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju — Põhjusliku seose puudumine)	21

2006/C 010/2	Kohtuasi T-89/05: Esimese Astme Kohtu 27. oktoobri 2005. aasta määrus — GAEC Salat versus komisjon (Tegevusetushagi — Kaebus, mis puudutab kaitstud päritolunimetust Salers — Määrus (EÜ) nr 828/2003 — Komisjoni seisukoha määratlemine — Ilmselge vastuvõetamatus)	21

2006/C 010/3	Kohtuasi T-374/05: 6. oktoobril 2005 esitatud hagi — Schierhorst versus komisjon	21

2006/C 010/4	Kohtuasi T-377/05: 5. oktoobril 2005 esitatud hagi — Seegmuller versus komisjon	22

2006/C 010/5	Kohtuasi T-378/05: 7. oktoobril 2005 esitatud hagi — Marenco versus Komisjon	22

2006/C 010/6	Kohtuasi T-379/05: 14. oktoobril 2005 esitatud hagi — S. Zuffa versus Siseturu Ühtlustamise Amet	23

2006/C 010/7	Kohtuasi T-380/05: 10. oktoobril 2005 esitatud hagi — Buendía Sierra versus komisjon	24

2006/C 010/8	Kohtuasi T-381/05: 10. oktoobril 2005 esitatud hagi — Di Bucci versus komisjon	24

2006/C 010/9	Kohtuasi T-386/05: 10. oktoobril 2005 esitatud hagi — Wilms versus komisjon	25

2006/C 010/0	Kohtuasi T-387/05: 13. oktoobril 2005. esitatud hagi — Chatziioannidou versus komisjon	25

2006/C 010/1	Kohtuasi T-388/05: 20. oktoobril 2005. aastal esitatud hagi — Grünheid versus komisjon	26

2006/C 010/2	Kohtuasi T-389/05: 20. oktoobril 2005 esitatud hagi — Ole Eistrup versus Euroopa Parlament	26

2006/C 010/3	Kohtuasi T-393/05: 17. oktoobril 2005 esitatud hagi — Pickering versus komisjon	27

2006/C 010/4	Kohtuasi T-394/05: 17. oktoobril 2005 esitatud hagi — Valero Jordana versus Euroopa Ühenduste Komisjon	27

2006/C 010/5	Kohtuasi T-398/05: 7. novembril 2005 esitatud hagi — Tesoka v. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond	28

2006/C 010/6	Kohtuasi T-399/05: 21. oktoobril 2005 esitatud hagi — Wils versus Euroopa Parlament	28

2006/C 010/7	Kohtuasi T-403/05: 15. novembril 2005 esitatud hagi — MyTravel v. komisjon	29

2006/C 010/8	Kohtuasi T-406/05: 9. novembril 2005 esitatud hagi — Alessandro Cavallaro versus Euroopa Ühenduste Komisjon	30

	III Teatised
2006/C 010/9	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 330, 24.12.2005	31