EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-416/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 75/442/EMÜ ja 91/156/EMÜ - Jäätmete mõiste - Direktiivid 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ - Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine - Direktiiv 80/68/EMÜ - Põhjavee kaitse teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest - Direktiiv 91/271/EMÜ - Asulareovee käitlemine - Direktiiv 91/676/EMÜ - Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest - Seakasvatusega tegeleva majandi poolt põhjustatud reostus)

(2005/C 271/01)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kohtuasjas C-416/02: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: G. Valero Jordana), keda toetab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: K. Manji, hiljem C. White, keda abistas D. Wyatt, QC, v. Hispaania Kuningriik (esindaja: N. Díaz Abad), mille esemeks on 19. novembril 2002 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja), S. von Bahr, U. Lõhmus ja A. Ó Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär vanemametnik M. M. Ferreira, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Hispaania Kuningriik ei ole jälginud, et Vera linnastu asulareovett puhastataks nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta artikli 5 lõikes 2 ettenähtud viisil, st põhjalikumalt kui sama direktiivi artiklis 4 kirjeldatud viisil, ega ole määranud Rambla de Mojácar'i tundliku alana, rikkudes nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 4, on Hispaania Kuningriik rikkunud nendest direktiividest tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista Hispaania Kuningriigilt välja kaks kolmandikku kohtukuludest. Euroopa Ühenduste Komisjon kannab ülejäänud kolmandiku.

4.	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kannab oma kulud ise.

---

(1)  ELT C 31, 8.2.2003.

EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

15. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-37/03 P: BioID AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Apellatsioonkaebus - Ühenduse kaubamärk - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b - Kujutis- ja sõnamärk - BioID - Registreerimisest keeldumise absoluutne põhjus - Eristusvõimeta kaubamärk)

(2005/C 271/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-37/03 P: BioID AG (likvideerimisel), asukoht Berliin (Saksamaa), (esindaja: advokaat A. Nordemann), v. teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: A. von Mühlendahl ja G. Schneider), mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 3. veebruaril 2003 esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet, S. von Bahr, J. Malenovský ja A. Ó Caoimh (ettekandja); kohtujurist P. Léger, kohtusekretär vanemametnik M. Ferreira, 15. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 5. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-91/01: BioID v. Siseturu Ühtlustamise Amet (BioID) (EKL 2002, lk II-5159).

2.	Jätta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 20. veebruari 2001. aasta otsuse peale rahuldamata.

3.	Mõista mõlema astme kohtukulud välja hagejalt.

---

(1)  ELT C 70, 22.3.2003.

EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-121/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 75/442/EMÜ ja 91/156/EMÜ - Jäätmete mõiste - Direktiivid 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ - Teatud riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine - Direktiiv 80/68/EMÜ - Põhjavee kaitse teatud ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest - Direktiiv 80/778/EMÜ - Olmevee kvaliteet)

(2005/C 271/03)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kohtuasjas C-121/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: G. Valero Jordana) v. Hispaania Kuningriik (esindaja: N. Díaz Abad), mille esemeks on 19. märtsil 2003 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja), S. von Bahr, U. Lõhmus ja A. Ó Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär vanemametnik M. M. Ferreira, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Hispaania Kuningriik ei ole enne Baix Ter'i piirkonna seakasvatusmajandite ehitamist või nende muutmist viinud läbi nende võimalike mõjude hindamist, rikkudes nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 2, ning on lubanud paljudes Baix Ter'i piirkonna ühisveevärgi süsteemides nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/778/EMÜ olmevee kvaliteedi kohta I lisa C osa punktis 20 kehtestatud maksimaalse lubatud nitraadikontsentratsiooni ületamist, rikkudes selle direktiivi artikli 7 lõiget 6, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud neist direktiividest tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista Hispaania Kuningriigilt välja kaks kolmandikku kohtukuludest. Euroopa Ühenduste Komisjon kannab ülejäänud kolmandiku.

---

(1)  1 ELT C 135, 7.6.2003.

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

26. mai 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-132/03 (Consiglio di Stato eelotsusetaotlus): Ministero della Salute versus Coordinamento delle associazioni per la difesa dell'ambiente e dei diritti degli utenti e dei consumatori (Codacons), Federconsumatori (1)

(Määrus (EÜ) nr 1139/98 - Artikli 2 lõike 2 punkt b - Toiduainete märgistuse täiendav nõue - Teatavatest geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) saadud materjali olemasolu kohta andmete kohustuslik lisamine - Geneetiliselt muundatud sojaoad ja mais - Nõudest vabastamine kindlaksmääratud taluvuse taset mitte ületava juhusliku olemasolu korral - Eritoiduks mõeldud toiduained - Imikud ja väikelapsed - Vabastuse kohaldatavus - Ettevaatuspõhimõte)

(2005/C 271/04)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-132/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Consiglio di Stato (Itaalia) 28. jaanuari 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. märtsil 2003, menetluses Ministero della Salute v. Coordinamento delle associazioni per la difesa dell'ambiente e dei diritti degli utenti e dei consumatori (Codacons), Federconsumatori, menetluses osalesid Lega delle Cooperative, Associazione Italiana Industrie Prodotti Alimentari (AIIPA), Adusbef, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans (ettekandja), kohtunikud C. Gulmann ja R. Schintgen; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 26. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1139/98, mis käsitleb direktiivis 79/112/EMÜ sätestamata andmete kohustuslikku lisamist teatavate geneetiliselt muundatud organismidest toodetud toiduainete märgistusele, muudetud komisjoni 10. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 49/2000, artikli 2 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et sättes ettenähtud vabastus sama määruse artikli 2 lõigetega 1 ja 3 sätestatud kohustusest lisada toiduainete märgistusele GMOst saadud materjali olemasolu, juhul kui olemasolu tuleneb juhuslikust saastumisest ja ei ületa 1 %-list ülempiiri, kohaldub ka imikute ja väikelaste eritoiduks mõeldud toiduainete suhtes.

---

(1)  ELT C 135, 7.6.2003.

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

15. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-199/03: Iirimaa versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Tühistamishagi - Euroopa Sotsiaalfond - Ühenduse finantsabi vähendamine - Ilmne kaalutlusviga - Proportsionaalsus - Õiguskindlus - Õiguspärane ootus)

(2005/C 271/05)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-199/03: Iirimaa (esindaja: D. O'Hagan, keda abistasid P. Gallagher, SC, ja P. McGarry, BL), v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: L. Flynn), mille esemeks on EÜ artikli 230 alusel 13. mail 2003 esitatud tühistamishagi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka, kohtujurist: A. Tizzano, kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett, 15. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

---

(1)  ELT C 200, 23.8.2003.

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

15. septembri 2005. aasta otsus

liidetud kohtuasjades C-281/03 ja 282/03 (College van Beroep voor het bedrijfsleven'i eelotsusetaotlus): Cindu Chemicals BV jt versus College voor de toelating van bestrijdingsmiddelen (1)

(Direktiiv 76/769/EMÜ - Ohtlikud ained - Liikmesriikide võimalus kehtestada lisatingimusi direktiivis piiratud kasutamisega toimeainet sisaldava biotsiidi turuleviimisele ja kasutamisele - Kivisöetõrva destillaate (karbolineum ja kreosootõli) sisaldavad puidukaitsevahendid - Vaske, kroomi ja arseeni sisaldavad puidukaitsevahendid)

(2005/C 271/06)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Liidetud kohtuasjades C-281/03 ja 282/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel College van Beroep voor het bedrijfsleven'i (Holland) 26. juuni 2003. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 30. juunil 2003, menetlustes Cindu Chemicals BV (C-281/03), Rütgers VFT AG, Touwen & Co. BV, Pearl Paint Holland BV, Elf Atochem Nederland BV, Zijlstra & Co. Verf BV, Chemische Producten Struyk & Co. BV, Van Swaay Schijndel BV, Houtbereiding G. Rozendaal BV, Arch Timber Protection BV (C-282/03) v. College voor de toelating van bestrijdingsmiddelen, menetluses osales Stichting Behoud Leefmilieu en Natuur Maas en Waal, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, J. Makarczyk, P. Kūris ja G. Arestis (ettekandja); kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär vanemametnik M.-F. Contet, 15. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/60/EÜ, tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriigil kehtestada biotsiidi, mille toimeaine on direktiivi I lisas nimetatud, turuleviimise ja kasutamise suhtes muid kui selles direktiivis sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks muude selle toote suhtes eritingimusi kehtestavate asjaomaste ühenduse õigusnormide kohaldamist.

---

(1)  1 ELT C 251, 18.10.2003.

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

15. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-372/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuse rikkumine - Direktiiv 91/439/EMÜ - Juhiluba - Minimaalne nõutav vanus teatavate sõidukite juhtimiseks - Võimalus juhtida erineva kategooria sõidukeid kui need, mille osas juhiluba välja anti - Juhiloa kohustuslik registreerimine ja vahetamine)

(2005/C 271/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-372/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Braun ja W. Wils) v. Saksamaa Liitvabariik (esindaja: M. Lumma), mille esemeks on 2. septembril 2003 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann, R. Schintgen (ettekandja), G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 15. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Võttes vastu ja hoides jõus 18. augusti 1998. aasta määruse isikute lubamisest liiklusesse (Verordnung über die Zulassung von Personen zum Strassenverkehr) § 6 lõike 3 punkti 6 ja lõike 4, § 10 lõike 2 esimese lause, § 29 lõiked 1 ja 3 ning § 47 lõike 2, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud nõukogu 29. juuli 1991. aasta juhilubasid käsitleva direktiivi 91/439/EMÜ, muudetud nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/47/EÜ, artikli 1 lõikest 2, artiklist 3, artikli 5 lõike 2 punktist b, artikli 6 lõike 1 punkti b kolmandast taandest ja artikli 8 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

---

(1)  1 ELT C 275, 15.11.2003.

EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

5. juuli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-376/03 (Gerechtsof's Hertogenbosch'i eelotsusetaotlus): D versus Inspecteur van de Belastingdienst/Particulieren/Ondernemingen buitenland te Heerlen (1)

(Maksuõigus - Kapitalimaks - Õigus teha mahaarvamisi maksustatavast summast - Residentide ja mitteresidentide erinev kohtlemine - Topeltmaksustamise vältimise leping)

(2005/C 271/08)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-376/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Gerechtsof's Hertogenbosch'i (Madalmaad) 24. juuli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. septembril 2003, menetluses D v. Inspecteur van de Belastingdienst/Particulieren/Ondernemingen buitenland te Heerlen, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas ja A. Borg Barthet, kohtunikud J.-P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric, S. von Bahr (ettekandja), M. Ilešič, J. Malenovský, J. Klučka ja U. Lõhmus, kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär vanemametnik M.-F. Contet, 5. juulil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	EÜ artiklitega 56 ja 58 ei ole vastuolus regulatsioon, mille kohaselt liikmesriik keeldub mitteresidendist maksukohustuslastele, kelle vara põhiline osa asub liikmesriigis, kus nad on residendid, maksustatavast summast mahaarvamiste tegemisest, mida ta võimaldab residentidest maksukohustuslastele.

2.	Asjaoludel, mis esinesid põhikohtuasjas, ei ole kahepoolse topeltmaksustamise vältimise lepingus sätestatud regulatsiooni, nagu see on vaatluse all põhikohtuasjas, kohaldamata jätmine liikmesriigi residendile, kes ei ole nimetatud lepingu pooleks, EÜ artiklitega 56 ja 58 vastuolus.

---

(1)  ELT C 289, 29.11.2003.

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

15. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-495/03: (Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) esitatud eelotsusetaotlus) Intermodal Transports BV versus Staatssecretaris van Financiën (1)

(Ühine tollitariifistik - Tariifirubriigid - Kombineeritud nomenklatuuri järgi klassifitseerimine - Rubriik 8709 - Traktor “Magnum ET120 Terminal Tractor” - EÜ artikkel 234 - Siseriikliku kohtu kohustus esitada eelotsuse küsimus - Tingimused - Sarnast sõidukit puudutav siduv tariifiinformatsioon, mille teise liikmesriigi tollivõimud on väljastanud kolmanda isiku kasuks)

(2005/C 271/09)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-495/03: Intermodal Transports BV v. Staatssecretaris van Financiën mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 21. novembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. novembril 2003, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud: K. Lenaerts, K. Schiemann (ettekandja), E. Juhász ja M. Ilešič, kohtujurist: C. Stix Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 15. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

EÜ artiklit 234 tuleb tõlgendada selliselt, et juhul, kui siseriikliku kohtu menetluses olevas teatava kauba tariifset klassifitseerimist käsitlevas vaidluses esitatakse siduv tariifiinformatsioon, mis puudutab sarnast kaupa ja mille on teise liikmesriigi tolliasutus andnud nimetatud vaidluse seisukohast kolmandale isikule, ja kui nimetatud kohus leiab, et siduvas tariifiinformatsioonis sisalduv tariifne klassifikatsioon on ekslik, siis need kaks asjaolu: — ei saa tekitada kohtule, mille otsuste peale saab siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, kohustust Euroopa Kohtule tõlgendamisküsimusi esitada; — ainuüksi ei saa automaatselt tekitada kohtule, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, kohustust Euroopa Kohtule tõlgendamisküsimusi esitada. Kohus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, on siiski kohustatud juhul, kui tema menetluses oleva asja käigus kerkib üles ühenduse õiguse küsimus, täitma oma kohustust saata asi Euroopa Kohtusse, välja arvatud juhul, kui ta tuvastab, et tõstatatud küsimus ei ole asjakohane või kui kõnealust ühenduse õiguse sätet on Euroopa Kohus juba tõlgendanud või ühenduse õiguse korrektne kohaldamine on nii ilmselge, et ei jää mingit võimalust mõistlikuks kahtluseks; sellise võimaluse olemasolu tuleb hinnata lähtuvalt ühenduse õigusele omastest tunnusjoontest, ühenduse õiguse tõlgendamisega kaasnevatest spetsiifilistest raskustest ja kohtupraktika erinevuse ohust ühenduse sees; selles suhtes peab eespool viidatud siduva tariifiinformatsiooni olemasolu muutma nimetatud kohtu eriti tähelepanelikuks, kui ta hindab nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, muudetud komisjoni 26. oktoobri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2261/98, I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri korrektse kohaldamise suhtes mõistliku kahtluse võimalikku puudumist, võttes eelkõige arvesse eespool nimetatud kolme hindamiskriteeriumi.

2.

Kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 8709 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega ei ole hõlmatud sõiduk, mis on varustatud diiselmootoriga, mille võimsus on 132 kW 2 500 pöörde juures minutis, ja automaatkäigukastiga, millel on neli käiku edaspidi liikumiseks ja üks käik tagurpidi liikumiseks; millel on suletud kabiin ja tõstelaud, mis võimaldab 60 cm tõstekõrgust; mille kandevõime on 32 000 kg; millel on väga lühike pöördetelg ja mis on mõeldud poolhaagiste ümberpaigutamise tagamiseks tootmisterritooriumil ja -hoonetes. Selline sõiduk ei kujuta endast ei kaubaveoks kasutatavat iseliikuvat veokäru ega raudteejaama platvormil kasutatavat traktorit nimetatud rubriigi tähenduses.

---

(1)  ELT C 21, 24.1.2004.

EUROOPA KOHTU

(viies koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-500/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 98/34/EÜ - Tehnilised standardid ja eeskirjad - Lõbusõidulaevadele kohaldatav siseriiklik kord)

(2005/C 271/10)

Kohtumenetluse keel: portugali

Kohtuasjas C-500/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: A. Caeiros), v. Portugali Vabariik (esindajad: L. I. Fernandes ja M. J. Lois), mille esemeks on 26. novembril 2003 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud R. Schintgen ja P. Kūris (ettekandja); kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Portugali Vabariik on vastu võtnud 19. septembri 1998. aasta ministri määruse nr 783/98, ilma et ta oleks selle eelnõu koostamise järgus sellest Euroopa Ühenduste Komisjonile teatanud, siis on Portugali Vabariik rikkunud Euroopa parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ, artiklist 8 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 21, 24.1.2004.

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

liidetud kohtuasjades C-544/03 ja C-545/03 (Conseil d'État eelotsusetaotlus): Mobistar SA versus Comune de Fléron ja Belgacom Mobile SA versus Comune de Schaerbeek (1)

(EÜ asutamislepingu artikkel 59 (muudetuna EÜ artikkel 49) - Telekommunikatsiooniteenused - Direktiiv 90/388/EMÜ - Artikkel 3c - Kõigi piirangute kõrvaldamine - Kohalikud maksud GSM-süsteemi raadio- ja sidemastidele ning antennidele)

(2005/C 271/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Liidetud kohtuasjades C-544/03 ja C-545/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Conseil d'État (Belgia) 8. detsembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 23. detsembril 2003, menetlustes Mobistar SA v. Comune de Fléron ja Belgacom Mobile SA v. Comune de Schaerbeek, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, N. Colneric (ettekandja), E. Juhász ja M. Ilešič; kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 8. septembril 2005. aasta otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

EÜ asutamislepingu artiklit 59 (muudetuna EÜ artikkel 49) tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui siseriikliku ametiasutuse või kohaliku omavalitsuse õigusaktiga kehtestatakse litsentsides ja lubades nimetatud tegevusel kasutatavatele mobiil- ja personaalside infrastruktuuridele maks, mida vahet tegemata kohaldatakse nii kohalikele kui ka teiste liikmesriikide teenusepakkujatele ning mis mõjutab liikmesriigi kohalike teenuste pakkumist sama moodi kui teenuste pakkumist liikmesriikide vahel.

2.

Mobiilside infrastruktuuridele kohaldatavad maksumeetmed ei kuulu komisjoni 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/388 konkurentsi kohta telekommunikatsiooniteenuste turgudel, mida on muudetud komisjoni 13. märtsi 1996. aasta direktiiviga 96/19/EÜ telekommunikatsiooniturul täieliku konkurentsi rakendamise kohta, artikli 3c kohaldamisalasse, v.a juhul, kui nimetatud meetmed panevad otseselt või kaudselt operaatorid, kellel on või olid eri- või ainuõigused, soodsamasse olukorda võrreldes uute operaatoritega ning mõjutavad märgatavalt konkurentsi.

---

(1)  ELT C 47, 21.2.2004.

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-40/04 (Korkein oikeus'e eelotsusetaotlus): Syuichi Yonemoto (1)

(Õigusaktide ühtlustamine - Masinad - Direktiiv 98/37/EÜ - Siseriikliku õiguse vastavus, mis paneb importijale kohustuse kontrollida masina, millega on kaasas EÜ vastavusavaldus, ohutust)

(2005/C 271/12)

Kohtumenetluse keel: soome

Kohtuasjas C-40/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Korkein oikeus'e (Soome) 30. jaanuari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 3. veebruaril 2004, kriminaalmenetluses, milles süüdistatavaks on Syuichi Yonemoto, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), E. Juhász ja M. Ilešič; kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: ametnik K. Sztranc, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/37 masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta sätted välistavad selliste siseriiklike sätete kohaldamise, mis näevad ette, et teises liikmesriigis toodetud masina, mis kannab CE-märgist ja millega on kaasas EÜ vastavusavaldus, importija peab hoolitsema selle eest, et see masin vastaks nimetatud direktiivi olulistele ohutus- ja tervisekaitsenõutele.

2.

Nimetatud direktiivi sätted ei välista selliste siseriiklike sätete kohaldamist, mis kohustavad teises liikmesriigis toodetud masina importijat: — tagama enne masina kasutajale tarnimist, et see kannaks CE-märgist ja et sellega oleks kaasas EÜ vastavusavaldus koos tõlkega sihtkohariigi ühte ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse ning et sellega oleks kaasas kasutusjuhend koos tõlkega nimetatud riigi ühte ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse; — esitama pärast masina kasutajale tarnimist siseriiklikele kontrollorganitele kogu informatsiooni ning tegema nendega tõhusat koostööd, kui selgub, et see masin sisaldab ohtu ohutusele või tervisele, tingimusel et sellised nõuded ei alluta importijat kohustusele ise kontrollida masina vastavust selle direktiiviga kindlaksmääratud olulistele ohutus- ja tervisekaitsenõuetele.

3.

EÜ artiklit 10 ja artikli 249 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada selliselt, et need ei keela liikmesriigil kohaldada kriminaalkaristusi, et tagada tõhusalt direktiiviga 98/37 sätestatud kohustuste täitmine, tingimusel et need karistused on analoogsed nendega, mida kohaldatakse siseriikliku õiguse sarnase laadi ja tähtsusega rikkumiste suhtes ja et need oleksid igal juhul tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

15. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-58/04 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Antje Köhler versus Finanzamt Düsseldorf-Nord (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Maksustatavate tehingute koht - Reisilaeva pardal teostatud kaubatarned - Ühendusesisene vedu - Maksustamisest vabastamine väljaspool ühendust toimunud peatumise korral - Vabastuse ulatus)

(2005/C 271/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-58/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) 23. oktoobri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. veebruaril 2004, menetluses Antje Köhler v. Finanzamt Düsseldorf-Nord, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud N. Colneric, K. Schiemann (ettekandja), E. Juhász ja E. Levits; kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira, 15. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Laeva peatused kolmandate riikide sadamates, mille jooksud reisijad võivad laevalt lahkuda isegi lühikeseks ajaks, kujutavad endast “ühendusest väljaspool toimunud peatumist” nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas versioonis, mis tuleneb nõukogu 14. detsembri 1992. aasta direktiivist 92/111/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388 ja kehtestatakse lihtsustamismeetmed käibemaksu suhtes, artikli 8 lõike 1 punkti c mõttes.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-129/04 (Conseil d'État' eelotsusetaotlus): Espace Trianon SA, Société wallone de location-financement SA (Sofibail) versus Office communautaire et régional de la formation professionnelle et de l'emploi (1)

(Riigihankelepingud - Direktiiv 89/665/EMÜ - Riigihankelepingute sõlmimist puudutav otsuste läbivaatamise kord - Isikud, kellele otsuste läbivaatamise menetlus peab olema võimaldatud - Ajutine ühendus pakkujana - Ajutise ühenduse liikmetele kehtestatud keeld taotleda kaebuse individuaalset läbivaatamist - Mõiste “huvi riigihankelepingu sõlmimiseks”)

(2005/C 271/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-129/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Conseil d'État (Belgia) 25. veebruari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 9. märtsil 2004, menetluses Espace Trianon SA, Société wallone de location-financement SA (Sofibail) v. Office communautaire et régional de la formation professionnelle et de l'emploi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui siseriikliku õiguse kohaselt juhul, kui ajutine ühendus, mis ei ole juriidiline isik, osales just sellisena riigihanke pakkumismenetluses ja temaga lepingut ei sõlmitud, siis saavad ühenduse liikmed riigihankelepingu sõlmimise otsuse vastu esitada hagi vaid koos ning mitte ühenduse liikmed individuaalselt.

2.	Sama kehtib juhul, mil niisuguse ajutise ühenduse liikmed hagevad koos, kuid ühe liikme hagi tunnistatakse vastuvõetamatuks.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-278/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 2001/88/EÜ ja 2001/93/EÜ - Sanitaarkord - Sigade kaitse - Ülevõtmata jätmine)

(2005/C 271/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-278/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad G. Braun ja A. Bordes) v. Saksamaa Liitvabariik (esindaja A. Tiemann), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 29. juunil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud M. Ilešič ja E. Levits (ettekandja); kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Saksamaa Liitvabariik jättis vastu võtmata õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/88/EÜ ja komisjoni 9. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/93/EÜ, millega muudetakse direktiivi 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded, on Saksamaa Liitvabariik rikkunud nendest direktiividest tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

---

(1)  ELT C 228, 11.9.2004.

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-288/04 (Unabhängiger Finanzsenat Außenstelle Wien'i eelotsusetaotlus): AB versus Finanzamt für den 6., 7. und 15. Bezirk (1)

(Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll - Ametnike personalieeskirjad - Muude teenistujate teenistustingimused - Komisjoni Austrias asuva esinduse teenistuses olev kohalik töötaja - Maksusüsteem)

(2005/C 271/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-288/04: AB v. Finanzamt für den 6., 7. und 15. Bezirk, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Unabhängiger Finanzsenat Außenstelle Wien'i (Austria) 28. juuni 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. juulil 2004, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, K. Schiemann, E. Juhász (ettekandja) ja M. Ilešič; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 13 ja 16 kohaselt ühenduse institutsiooni otsus, millega määratletakse ühe tema teenistuja seisund ja määratakse kindlaks teenistustingimused, on siduv siseriiklikele haldus- ja kohtuasutustele, nii et need asutused ei saa iseseisvalt asjaomast töösuhet õiguslikult kvalifitseerida.

---

(1)  ELT C 251, 9.10.2004.

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-427/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/16/EÜ - Üleeuroopalised võrgustikud - Üleeuroopaline tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime - Ülevõtmata jätmine)

(2005/C 271/17)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-427/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad W. Wils ja G. Zavvos) v. Kreeka Vabariik (esindaja N. Dafniou), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 5. oktoobril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud M. Ilešič ja E. Levits (ettekandja); kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Kuna Kreeka Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta täitmiseks, siis on Kreeka Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 6, 8.1.2005.

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-448/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/40/EÜ - Kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikune tunnustamine - Määratud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 271/18)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-448/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. O'Reilly ja A.-M. Rouchaud-Joët) v. Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 27. oktoobril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues ja M. Ilešič (ettekandja); kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole määratud tähtaja jooksul vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta, välja arvatud selle artikkel 7, täitmiseks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

---

(1)  ELT C 314, 18.12.2004.

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-462/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/40/EÜ - Kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikune tunnustamine - Määratud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 271/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-462/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. O'Reilly ja E. de March) v. Itaalia Vabariik (esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas advokaat A. Cingolo), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 29. oktoobril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues ja M. Ilešič (ettekandja); kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Itaalia Vabariik ei ole määratud tähtaja jooksul vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta, välja arvatud selle artikli 7, täitmiseks, siis on Itaalia Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 6, 8.1.2005.

EUROOPA KOHTU

(viies koda)

14. juuli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-31/05: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ ja 2002/21/EÜ - Võrgud ja teenused - Elektrooniline side - Ühine õiguslik raamistik - Määratud tähtajaks üle võtmata jätmine)

(2005/C 271/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-31/05: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja M. Shotter) v. Prantsuse Vabariik (esindajad G. de Bergues ja S. Ramet), mille esemeks on 28. jaanuaril 2005 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud P. Kūris (ettekandja) ja G. Arestis; kohtujurist A. Tizzano, kohtusekretär R. Grass, 14. juulil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Prantsuse Vabariik jättis vastu võtmata õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja –teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) täitmiseks, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud nendest direktiividest tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 82, 2.4.2005.

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

8. septembri 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-57/05: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/46/EÜ - Toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine - Määratud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 271/21)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-57/05: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: J.-P. Keppenne) v. Prantsuse Vabariik (esindajad: G. De Bergues, E. Belliard ja R. Loosli-Surrans), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 9. veebruaril 2005. aastal esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet, kohtunikud S. von Bahr ja A. Ó Caoimh (ettekandja); kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär R. Grass, 8. septembril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Prantsuse Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta täitmiseks, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 82, 2.4.2005.

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

21. juuni 2005. aasta määrus

Liidetud kohtuasjades C-483/00, C-485/00–C-488/00, C-492/00–C-494/00, C-496/00, C-500/00 ja C-21/01 (Tribunale amministrativo regionale del Lazio eelotsusetaotlused): Azienda Agricola Nardoni di Benedetto Nardoni versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-483/00) ja Azienda Agricola Antonio Tonon versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica osavõtul (C-485/00) ja Azienda Agricola Beniamino Brutti jt versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica jm osavõtul (C-486/00) ja Cooperativa Nuova Latte Srl versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (C-487/00) ja Azienda Agricola Fermo e Gabriele Borini ss versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-488/00) ja Giuseppe De Marchi jt versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-492/00) ja Ferdinando Pavane.a. versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-493/00) ja Associazione dei Produttori di Latte delle Terre del Granducato jt versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero delle Politiche Agricole e Forestali, Regione Toscana (C-494/00) ja Associazione Agricola Produttori Castellani Soc. coop. arl jt versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-496/00) ja Azienda Agricola Pietro Baita jt versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (C-500/00) ja Giorgio Accarini jt versus Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-21/01) (1)

(Põllumajandus - Ühine turukorraldus - Piim ja piimatooted - Piima lisamaks - Määrused (EMÜ) nr 3950/92 ja nr 536/93 - Kvoodid - Muutmine tagantjärele)

(2005/C 271/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Liidetud kohtuasjades C-483/00, C-485/00–C-488/00, C-492/00–494/00, C-496/00, C-500/00 ja C-21/01: Azienda Agricola Nardoni di Benedetto Nardoni v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-483/00) ja Azienda Agricola Antonio Tonon v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro osavõtul, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-485/00) ja Azienda Agricola Beniamino Brutti jt v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica jt osavõtul (C-486/00) ja Cooperativa Nuova Latte Srl contre Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (C-487/00) ja Azienda Agricola Fermo e Gabriele Borini ss v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-488/00) ja Giuseppe De Marchi jt v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-492/00) ja Ferdinando Pavane.a. v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-493/00) ja Associazione dei Produttori di Latte delle Terre del Granducato jt v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero delle Politiche Agricole e Forestali, Regione Toscana (C-494/00) ja Associazione Agricola Produttori Castellani Soc. coop. arl jt v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-496/00) ja Azienda Agricola Pietro Baita jt v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (C-500/00) ja Giorgio Accarini jt v. Azienda di Stato per gli interventi nel mercato agricolo (AIMA), Ministero del Tesoro, del Bilancio e della Programmazione Economica (C-21/01), mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Tribunale amministrativo regionale del Lazio (Itaalia) 6. juuli 2000. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 29. detsembril 2000 ja kohtuasjas C-21/01 18. jaanuaril 2001, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud N. Colneric (ettekandja) ja J. N. Cunha Rodrigues; kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: R. Grass, 21. juunil 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks, artikleid 1 ja 4 ning samuti komisjoni 9. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 536/93, millega sätestatakse piimalt ja piimatoodetelt võetava lisamaksu kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikleid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et osundatud sätetega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik, kes kontrollimise järgselt muudab igale tootjale määratud individuaalseid kvoote ja arvutab seetõttu, pärast kasutamata kvootide ümberjagamist, ümber ka maksmisele kuuluva lisamaksu pärast vastava piimandusaasta lisamaksude tasumise tähtaja möödumist.

---

(1)  EÜT C 118, 21.4.2001.

Euroopa Ühenduste Komisjoni 15. juuli 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-284/05)

(2005/C 271/23)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 15. juulil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindajad on G. Wilms ja P. Aalto, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Soome Vabariik on EÜ artiklit 26 ja ühenduse tollikoodeksi artiklit 20 ning seega ka ühenduse tollitariifistikku rikkudes jätnud kaitseotstarbeliste materjalide 1998-2002 aastal toimunud tollivaba impordiga seoses arvutamata ja maksmata omavahendid, mida ta ei ole kindlaks määranud ja komisjonile kättesaadavaks teinud, ja kuna Soome Vabariik on vahendite kättesaadavaks tegemata jätmise järel keeldunud maksmast intressi, on ta rikkunud määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 (1) ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (2) artiklitest 2, 9,10 ja 11 tulenevaid kohustusi, ja

2.	mõista kohtukulud välja Soome Vabariigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse omavahendid moodustuvad muu hulgas ühise tollitariifistiku alusel makstavatest ja muudest tollimaksudest. Liikmesriik peab tollimaksu summa kindlaks määrama niipea, kui tema käsutuses on kogu vajalik teave, ja kandma selle summa ettenähtud tähtaja jooksul komisjoni omavahendite kontole. Ülekandega viivitamise eest peab liikmesriik maksma intressi vastavalt ühenduse õigusaktides sätestatule. EÜ artikkel 296 käsitleb rangelt piiritletud erandolukordi ja sellise piiritletud iseloomu tõttu ei saa neid erandeid tõlgendada laialt. Liikmesriik, kes soovib neile eranditele tugineda, peab kohustuste täitmata jätmise põhjendamiseks tõendama, et tegevusega ei ületata eespool nimetatud olukordadega seoses kehtestatud piire. Määrust (EÜ) nr 150/2003 (3), millega peatatakse teatavate relvade ja muu sõjaväevarustuse imporditollimaksud, kohaldatakse alates selle kehtima hakkamisest ja seda ei saa kohaldada tagasiulatuvalt.

Soome Vabariik vaidlustab täies mahus nii kohustuse anda informatsiooni, kohustuse maksta kui ka kohustuse maksta intressi.

---

(1)  Nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 88/376/EMÜ (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1).

(2)  Nõukogu 22. mai 2000 määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000).

(3)  Nõukogu 21. jaanuari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 150/2000, millega peatatakse teatavate relvade ja muu sõjaväevarustuse imporditollimaksud (EÜT L 25, 30.1.2003, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille esitas Rovaniemen hallinto-oikeus 15. juuli 2005. aasta otsusega kohtuasjas Länsstyrelsen i Norrbottens län versus Lapin liitto

(Kohtuasi C-289/05)

(2005/C 271/24)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Rovaniemen hallinto-oikeus'e 15. juuli 2005. aasta otsusega kohtuasjas Länsstyrelsen i Norrbottens län v. Lapin liitto esitatud eelotsusetaotluse, mis saabus kohtukantseleisse 19. juulil 2005.

Rovaniemen hallinto-oikeus küsib Euroopa Kohtult eelotsust komisjoni määruse (EÜ) nr 1685/2000 (1) eeskirja 1.7. (hiljem komisjoni määruse (EÜ) 1145/2003 (2) eeskirja 1 punkti 1.8) tõlgendamise kohta.

---

(1)  Komisjoni 28. juuli 2000. aasta määrus, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 39).

(2)  Komisjoni 27. juuni 2003. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000 struktuurifondide kaasfinantseerimisel kehtivate abikõlblikkuse eeskirjade osas (ELT L 160, 28.6.2003, lk 48).

Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Münster 5. juuli 2005. aasta määrusega kohtuasjas Columbus Container Services B.V.B.A. & Co. versus Finanzamt Bielefeld- Innenstadt

(Kohtuasi C-298/05)

(2005/C 271/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Finanzgericht Münster 5. juuli 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Columbus Container Services B.V.B.A. & Co. v. Finanzamt Bielefeld- Innenstadt, mis saabus kohtukantseleisse 26. juulil 2005.

Finanzgericht Münster küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas EÜ asutamislepingu artiklis 52 (nüüd EÜ artikkel 43) ja EÜ asutamislepingu artiklites 73b — 73d (nüüd EÜ artiklid 56-58) sätestatuga on vastuolus sellised Aussensteuergesetz'i (välismaal tehtavate tehingute maksustamise seadus; AStG) § 20 lõigete 2 ja 3 eeskirjad (21. detsembri 1993. aasta Missbrauchsbekämpfungs- und Steuerbereinigungsgesetz'i redaktsioonis; BGBl 1993 I, lk 2310), mis — vastupidiselt 11. aprilli 1967. aasta Saksamaa Liitvabariigi ja Belgia Kuningriigi vahelisele topeltmaksustamise vältimise lepingule — vabastavad topeltmaksustamisest Saksamaa täismaksukohustuslase välismaal asuva filiaali investeerimistulu, mida maksustatakse äriühingu vahetuluna juhul, kui filiaal kuuluks välismaisele äriühingule, kuid mis ei vabasta Saksa tulumaksust, vaid mille kohaselt toimub maksust vabastamise tulumaksu ümberarvestuse läbiviimise kujul?

Eelotsusetaotlus, mille esitas Arbitragehof (Belgia) 13. juuli 2005. aasta otsusega kohtuasjas mittetulundusühing Advocaten voor de wereld versus Ministerraad

(Kohtuasi C-303/05)

(2005/C 271/26)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Arbitragehof (Belgia) 13. juuli 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas mittetulundusühing Advocaten voor de wereld, v. Ministerraad, mis saabus kohtukantseleisse 29. juulil 2005.

Arbitragehof (Belgia) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK (1) Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punktiga b, mille kohaselt raamotsuseid võib vastu võtta ainult liikmesriigi õigusnormide ühtlustamiseks?

2.

Kas Euroopa Liidu Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta artikli 2 lõige 2 selles osas, mis puudutab seal loetletud kuritegude puhul topeltkaristatavuse kontrollimise nõude kohaldamata jätmist on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2, täpsemalt nimetatud sättega tagatud seaduslikkuse põhimõttega kriminaalasjades ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega?

---

(1)  EÜT L 190, lk 1.

Fred Olsen, SA 22. augusti 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (laiendatud teine koda) 15. juuni 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-17/02: Fred Olsen, S.A. versus Euroopa Ühenduste Komisjon, keda toetab Hispaania Kuningriik

(Kohtuasi C-320/05 P)

(2005/C 271/27)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Fred Olsen, SA esitas 22. augustil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (laiendatud teine koda) 15. juuni 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-17/02: Fred Olsen, S.A. v. Euroopa Ühenduste Komisjon, keda toetab Hispaania Kuningriik. Hageja esindaja on advokaat on R. Marin Correa.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1)	tuvastada vaidlustatud kohtuotsuse tühisus, kuna on rikutud apellatsioonkaebuse esitaja õigust esitada oma kaitseks asjassepuutuvaid tõendeid või

2)	teise võimalusena tunnistada vaidlustatud kohtuotsus kehtetuks ja langetada uus kohtuotsus, milles tuvastatakse komisjoni 25. juulil 2001 riigiabi kohta tehtud otsuse nr NN 48/2001 (1) tühisust vastavalt Fred Olsen, SA hagiavalduses esitatud taotlusele;

3)	mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt välja kohtukulud, sh esimeses astmes tekkinud kohtukulud.

Apellatsioonkaebuse väited ja peamised argumendid

1.

Esiteks väidetakse, et on rikutud õigust esitada oma kaitseks asjassepuutuvaid tõendeid, mis on osa Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 kaitstavast õigusest õiglasele kohtumõistmisele ning esitatud tõendite hindamisel on tehtud õiguslik viga. Seda õigust rikuti erinevate tühisuse tuvastamise hagi tõendamiseks esitatud oluliste dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest keeldumisega; lisaks jäeti hagi rahuldamata just tõendite puudumise ja argumentide põhistamatuse tõttu. Peale selle väidetakse, et kohus on tühisuse tuvastamise hagi põhjenduseks esitatud olulisi tõendeid võltsinud või jätnud need tähelepanuta.

2.

Teiseks heidetakse ette EÜ artikli 253 rikkumist, kuna vaidlustatud otsuse olulisemad aspektid ei ole piisavalt põhjendatud; ja eelkõige nimelt seoses asjaomase otsuse vastuvõtmiseni viinud kaebustes esiletõstetud oluliste küsimustega, mis on seotud Trasmediterránea`le personali ümberkorraldamise kulude tasaarvestamiseks tehtud maksete puuduva lepingulise alusega.

3.

Apellatsioonkaebuse kolmanda väitega teatatakse EÜ artikli 88 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 19 rikkumisest. Väidetakse, et vajalikud meetmed, mis sisalduvad komisjoni 3. detsembri 1997. aasta otsuses seoses Trasmediterránea ja Hispaania Kuningriigi vahel 1978. aastal sõlmitud lepinguga mereühenduse teenuste osutamise kohustuse täitmiseks, seisnevad selle lepingu alusel antud toetuse tühistamises ja keelustavad Kanaari saarte vahelistele liinidele toetuse andmise pikendamises.

4.

Apellatsioonkaebuse neljanda väitega heidetakse ette EÜ artikli 86 lõike 2 koosmõjus EÜ artikliga 176 rikkumist, kuna kohus on tühisuse tuvastamise hagi suhtes otsuse tegemisel ja vaidlustatud otsuse kehtivuse kinnitamisel järelkontrolli tegeva kohtuna ületanud oma ülesannete ja pädevuse piire. Samuti on rikutud EÜ artiklit 253. Sellega, et kohus vaidlustatud kohtuotsuses on kinnitanud oletatavate ühenduse kohustuste täitmise eest teatud hüvitiste andmise kehtivust, ei ole kohus nimelt jätnud kõrvale mitte ainult EÜ artikli 86 lõiget 2 ja seda tõlgendavat kohtupraktikat (kuna selles õigusnormis sisalduvad eeldused maksete lubatavuse kohta ei olnud täidetud), vaid on ka ületanud oma pädevuse piire sellega, et on asjaomases otsuses tuginenud argumentidele ja põhjendustele, mis erinevad nendest, mis sisaldusid eelmises otsuses ja mis esiletoodud oletuste ja esitatud tõendite tõttu näivad olevat ebakindlad.

---

(1)  EÜT 2002, C 96, lk 4.

Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. augusti 2005. aasta hagi Ühendkuningriigi vastu

(Kohtuasi C-323/05)

(2005/C 271/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 24. augustil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Ühendkuningriigi vastu. Hageja esindaja on Antonio Aresu ja Nicola Yerrell, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)	tuvastada, et kuna Ühendkuningriik ei ole vastu võtnud kõiki õigus- ja haldusnorme 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ (1) üldise tooteohutuse kohta ülevõtmiseks ja/või ei ole komisjoni sellest teavitanud, on Ühendkuningriik rikkunud EÜ asutamiselepingust tulenevaid kohustusi.

2)	mõista kohtukulud välja Ühendkuningriigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 15. jaanuaril 2004.

---

(1)  EÜT L 11, 15.01.2001, lk 4

Industrias Químicas del Vallés S.A. 26. augusti 2005. aasta apellatsioonikaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 28. juuni 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-158/34: Industrias Químicas del Vallés S.A. versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-326/05 P)

(2005/C 271/29)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Industrias Químicas del Vallés S.A. esitas 26. augustil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 28. juuni 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-158/03: Industrias Químicas del Vallés S.A. v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Apellandi esindajad on advokaadid C. Fernández Vicién, I. Moreno–Tapia Rivas ja J. Sabater Marotias.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1.	lugeda hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

2.	tühistada Esimese Astme Kohtu 28. juuni 2005. aasta otsus;

3.	rahuldada Esimese Astme Kohtule esitatud hagi, mille esemeks oli komisjoni 2. mai 2003. aasta otsuse 2003/308/EÜ (1) metalaksüüli nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) I lisasse kandmata jätmise tühistamine;

4.	või, teise võimalusena saata asi uuele arutamisele Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule;

5.	jätta komisjoni kanda nii käesoleva menetluses kui ka Esimese Astme Kohtus kantud kulud ning sobival juhul ajutiste meetmete kohaldamise menetlusest tulenevad kulud.

Väited ja peamised argumendid

1.	Esiteks leiab Industrias Químicas del Vallés S.A. (edaspidi “IQV”), et Esimese Astme Kohus (edaspidi “EAK”) moonutas talle esitatud tõendeid analüüsides komisjoni õiguslikku arvamust ainsa täieliku toimiku esitanud teataja metalaksüüli hindamismenetlusest väljumise tagajärgede kohta.

2.	Teiseks leiab IQV, et EAK on teinud õigusvea lükates tagasi IQV väite ainuüksi dokumendi väljavõtte alusel, millele IQV-l, nagu EAK ise seda tunnistab, ei olnud haldusmenetluse vältel juurdepääsu.

3.	Kolmandaks viitab IQV EAK õigusveale, mis seisneb käesoleval juhul ettevaatus- ja proportsionaalsuse põhimõtte ebakorrektses tõlgendamises ja kohaldamises ja algselt vaidlustatud komisjoni otsuse õigustamises tervishoiu eesmärkidega.

4.

Neljandaks väidab IQV, et EAK on teinud õigusvea käesoleva juhuga seonduva õigusliku raamistiku, eriti direktiivi 94/414/EMÜ ja määruse 3600/92 taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete hindamismenetluse kohta, sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel. IQV leiab eelkõige, et EAK: i) ajab segi mõisted “täielik toimik” ja “täiendav teave”; ii) on ekslikult hinnanud, et juhul, kui samast toimeainest teatab mitu teatajat, peab iga teataja valmistama ette täieliku toimiku; iii) on ekslikult hinnanud referentliikmesriigi rolli monograafia väljatöötamisele järgnevatel etappidel.

5.

Viiendaks viitab IQV EAK õigusveale, mis seisneb hinnangus, et komisjon teinud ilmse hindamisvea keeldudes metalaksüüli hindamismenetluse jätkamise eesmärgil taotletavast tähtaja pikendamisest: selles osas lähtus EAK ekslikust eeldusest ja esitas vastukäivad argumendid seoses komisjoni poolt käsitletavas valdkonnas antud tähtajaga.

6.	Kuuendaks leiab IQV, et EAK esitas vastukäivad ja liialdatud argumendid lükates tagasi IQV argumendi otsuse põhjenduse alusel, mida vaidlustatud otsuses ei esine.

7.	Lõpetuseks leiab IQV et EAK on rikkunud menetluskorda jättes arvestamata IQV kirjalike märkuste selle osaga, mis käsitleb kohtunik Ponente koostatud kohtuistungi protokolli, ilma seda kohtuotsuses õigustamata.

---

(1)  ELT L 113, 7.5.2003, lk 8.

(2)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof 28. juuni 2005. aasta määrusega kohtuasjas Finanzamt Dinslaken versus Gerold Meindl, keda toetab Christine Meindl-Berger

(Kohtuasi C-329/05)

(2005/C 271/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundesfinanzhof'i 28. juuni 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Finanzamt Dinslaken v. Gerold Meindl, keda toetab Christine Meindl-Berger, mis saabus kohtukantseleisse 2. septembril 2005.

Bundesfinanzhof küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 43 on rikutud, kui residendist maksukohustuslase ja tema Austrias elava abikaasa, kellest ta ei ela lahus, ühisest tulumaksuga maksustamisest keeldutakse põhjendusega, et abikaasa sissetulek ületab 10 % ühisest sissetulekust ning on suurem kui 24 000 DEM-i, kui nimetatud sissetulek on Austria õiguse järgi maksuvaba?

Eelotsusetaotlus, mille esitas Hovrätten för Övre Norrland 22. augusti 2005. aasta määrusega kohtuasjas Granberg versus Åklagaren

(Kohtuasi C-330/05)

(2005/C 271/31)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Hovrätten för Övre Norrland'i 22. augusti 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Granberg v. Åklagaren, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 6. septembril 2005.

Hovrätten för Övre Norrland küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel mitte kohaldada kütteõli suhtes nimetatud direktiivi artiklit 8 nii, et liikmesriik võib ette näha, et füüsiline isik, kes ostab kütteõli oma tarbeks teises liikmesriigis, kui see kus see tarbimiseks ringlusse lubati, ning veab selle ise sihtkohaks olevasse liikmesriiki, peab tasuma aktsiisi seal, olenemata kütteõli veoviisist?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, kas direktiivi artikli 9 lõige 3 on kooskõlas asutamislepingu kaupade vaba liikumise ja proportsionaalsuse aluspõhimõtetega, arvestades asjaolu, et direktiivi artikli 9 lõike 3 eesmärgiks näib olevat heidutada füüsilisi isikuid mineraalõli vedamast, nähes ette erandi üldpõhimõttest, et kui kaupu ostavad füüsilised isikud oma tarbeks ja nad ise veavad seda, siis aktsiis tuleb tasuda liikmesriigis, kus kaup soetati, ning kas selline eesmärk on kooskõlas õigusliku alusega, millele nõukogu direktiivis toetus, või kas direktiiv artikli 9 lõige 3 on õigusvastane?

3.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, kas füüsilise isiku poolt 3000 liitri kütteõli vedu kolmes veoauto kasti asetatud IBC-konteineris, mis on lubatud ohtlike ainete, sh vedelike, kaubanduslikuks vedamiseks, kujutab endast direktiivi artikli 9 lõike 3 tähenduses vedu ebaharilikke veoliike kasutades?

4.

Kas direktiivi artikli 7 lõikega 4 on kooskõlas, kui liikmesriigi õigusaktis on ette nähtud, et füüsiline isik, kes ostab kütteõli oma tarbeks teises liikmesriigist kui see, kus see tarbimiseks ringlusse lubati, ning toimetab selle ise sihtkohaks olevasse liikmesriiki direktiivi artikli 9 lõike 3 tähenduses ebaharilikke veoliike kasutades, peab esitama dokumendi aktsiisi tasumise tagamise kohta, lihtsustatud saatedokumendi ning kauba liikumise korral tõendi aktsiisi tasumise tagamise kohta?

Internationaler Hilfsfonds e.V.6. septembri 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2005.aasta määruse peale kohtuasjas T- 294/04: Internationaler Hilfsfond e.V. versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-331/05 P)

(2005/C 271/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Internationaler Hilfsfonds e.V. esitas 6. septembril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtusse apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2005. aasta määruse peale kohtuasjas T-294/04: Internationaler Hilfsfonds e.V. v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Apellatsioonkaebuse esitaja esindaja on advokaat Hans Kaltenecker, 5, rue Raffet, F-75016, Pariis.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1.	tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2005. aasta määrus kohtuasjas C-294/04 (1) ning kas suunata kohtuasi tagasi Esimese Astme Kohtule või mõista kostjalt hageja kasuks välja summa 54 037,00 eurot;

2.	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esitaja põhjendab Esimese Astme Kohtu määruse vastu esitatud kaebust eksliku hinnanguga, nii menetlusnormide kui ka ühenduse õiguse eksliku kohaldamisega ning Ühenduste kohtute otsuste tähelepanuta jätmisega:

1.	Esimese Astme Kohus jättis tähelepanuta selle, et menetluskulud, mis kaasnesid kohtuliku menetlusega, on õiguslikult ja sisuliselt erinevad nendest kuludest, mis mõisteti välja seoses kahju hüvitamise hagiga.

2.

Esimese Astme Kohus ei andnud õiguslikult paikapidavaid selgitusi selle kohta, miks ta välistab quasi ex officio Euroopa ombudsmani kaebemenetlusega seotud advokaadikulud nendest kuludest, mis mõisteti välja kahju hüvitamise menetluses. Kohus ei hinnanud ei sisulist ega õiguslikku põhjendust selles osas, mis puudutas vajadust olla advokaadi poolt esindatud kaebemenetluses, mille algatas apellatsioonkaebuse esitaja.

3.	Esimese Astme Kohus hindas pinnapealselt põhjuslikku seost komisjoni õigusvastase tegevuse ning väidetava kahju vahel ning tegi selles suhtes eksliku otsuse.

4.

Esimese Astme Kohus tugines oma eksliku väite toetuseks Euroopa Kohtu otsusele leides, et põhimõtteliselt puudub ombudsmani menetluses vajadus olla advokaadi poolt esindatud. Nimetatud otsuses viidati komisjoni ametnikule, kes ametiülesannete kohaselt tegi otsuse, milles tuli otsus langetada teenistusõiguslike kriteeriumide kohaselt ja mis ei olnud üldse sisuliselt antud asjaga seotud.

---

(1)  ELT C 229, 17.9.2005.

Kohtuasja C-360/01 (1) registrist kustutamine

(2005/C 271/33)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 4. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-360/01: Itaalia Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu.

---

(1)  EÜT C 331, 24.11.2001.

Kohtuasja C-108/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 271/34)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 3. mai 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-108/04 (Tribunal Superior de Justicia esitatud eelotsusetaotlus): Divina Cortiñas Yáñez versus Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS), Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS).

---

(1)  ELT C 94, 17.4.2004.

Kohtuasja C-425/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 271/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 6. juuni 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-425/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik.

---

(1)  ELT C 300, 4.12.2004.

Kohtuasja C-458/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 271/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 29. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-458/04 (Tribunal administratif de Caen'i eelotsusetaotlus): Chambre de commerce et d'industrie de Flers-Argentan v. Directeur des services discaux de la DIRCOFI Ouest.

---

(1)  ELT C 19, 22.1.2005.

TEADAANNE

(2005/C 271/37)

Esimese Astme Kohtu kohtusekretär Hans Jung lahkus ametist 6. oktoobril 2005 ning Esimese Astme Kohtu 5. juuli 2005. aasta otsusega EÜ asutamislepingu artikli 224 neljanda lõigu, Euratomi asutamislepingu artikli 14 neljanda lõigu ning Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 20 ja artikli 7 lõike 3 kohaselt Esimese Astme Kohtu kohtusekretärina ametisse nimetatud Emmanuel Coulon andis vande ning asus ametisse kuueks aastaks kuni 5. oktoobrini 2011.

21. juulil 2005 esitatud hagi — Küprose Vabariik v. Komisjon

(Kohtuasi T-300/05)

(2005/C 271/38)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Küprose Vabariik (esindaja: Petros Kliridis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2005 (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud määrus muudab määrust nr 60/2004, (2) millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed uute liikmesriikide ühinemise tõttu. Hageja taotleb vaidlustatud määruse tühistamist, viidates esiteks sellele, et komisjonil puudus pädevus seda vastu võtta. Hageja märgib eelkõige, et 2003. aasta ühinemisakti artikli 41 kohaselt on komisjonil pädevus vastu võtta üleminekumeetmeid, kui sellised meetmed on vajalikud, et võimaldada üleminekut uute liikmesriikide ühinemisele eelnevalt korralt sellele korrale, mis tuleneb ühise põllumajanduspoliitika kohaldamisest. Hageja arvates ei ole aga komisjon näidanud, et tema poolt võetud meetmed olid vajalikud, ning seega puudus komisjonil pädevus neid vastu võtta. Hageja märgib samuti, et ühinemisakti artikkel 41 tähendab selgelt, et lubatud on üksnes uutele liikmesriikidele kasulike meetmete vastuvõtmine. Hageja leiab, et uue määrusega vastu võetud meetmed ei ole uutele liikmesriikidele kasulikud, vaid vastupidi on nende jaoks koormavad.

Samas kontekstis väidab hageja, et esitatud põhjendused on ebapiisavad, kuna komisjon ei selgita rahuldavalt, mis viis vaidlustatud määruse vastuvõtmiseni. Hageja märgib lisaks, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tema arvates ei ole komisjon tõendanud, et meetme vastuvõtmine oli üldse vajalik, samas kui komisjon oleks igal juhul võinud vastu võtta teisi meetmeid uutes liikmesriikides ülemääraste suhkrukoguste tekkimise vältimiseks, ilma et oleks olnud vaja vastu võtta selliseid meetmeid nagu vaidlustatud määruses.

Lisaks märgib hageja, et vaidlustatud määrus rikub seaduste tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, kuna sellega kehtestatakse kohustusi, mis käsitlevad enne selle jõustumist kogunenud suhkrukoguseid.

Lõpuks märgib hageja, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna tema sõnul kehtestab vaidlustatud määrus erineva kohtlemise uute liikmesriikide äriühingute ja vanade liikmesriikide äriühingute vahel seoses sarnase või koguni sama olukorraga.

---

(1)  Komisjoni 28. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 651/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 108, 29.4.2005, lk 3).

(2)  ELT L 9, 15.1.2004, lk 8.

2. augusti 2005 esitatud hagi — Guigard v. Komisjon

(Kohtuasi T-301/05)

(2005/C 271/39)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Philippe Guigard, elukoht Pariis (Prantsusmaa), (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Jaume)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tuvastada, et Euroopa Ühendus on lepinguväliselt vastutav Komisjoni õigusvastase käitumise eest, mis viis hageja ja Komisjoni vahel sõlmitud töölepingu uuendamata jätmiseni õigusvastastel asjaoludel;

—	mõista kostjalt välja kahjutasu tekitatud ametialase (esialgne ligikaudne summa 350 000 eurot) ja moraalse kahju (Kohtu poolt õiglaselt ja võrdselt määratud summas) hüvitamiseks;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga taotleb hageja Euroopa Ühenduse ja Nigeri valitsuse vahelise tehnilise koostöö raames kostjaga sõlmitud töölepingu õigusvastase uuendamata jätmisega hagejale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja on EuropAid ekspert, kes on alates 1992. aastast Komisjoni lepingulise töötajana osalenud mitmetel missioonidel. 7. märtsil 2002 sõlmis ta Komisjoniga kaheteistkümneks kuuks töölepingu varustus- ja transpordiministeeriumi tehnilise assistendi kohale Niamey's. Missioon kulges rahuldavalt. Antud lepingu uuendamine sõltus Euroopa Arengufondi siseriikliku eelarvevahendite käsutajana tegutseva nimetatud ministeeriumi ametlikust taotlusest.

Oma pretensioonide toetuseks viitab hageja kõigepealt sellele, et Komisjon on rikkunud Lomé IV konventsiooni, kuna ta ei pidanud kinni Euroopa Arengufondi siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ja esinduse juhi vahelisest pädevuste jaotusest, mille alusel ei saa viimane seista vastu lepingu uuendamisele olukorras, kus konventsiooni artikkel 313.2 punkt k) annab Euroopa Arengufondi siseriiklikule eelarvevahendite käsutajale ainupädevuse palgata tehnilise abi asjatundjaid kohustusega esinduse juhti sellest üksnes teavitada. Teiseks pole Komisjon igal juhul kinni pidanud kohustuslikust kolmekümnepäevasest tähtajast, mis on ette nähtud konventiooni artiklis 314 siseriikliku eelarvevahendite käsutaja esitatud lepingu pikendamist puudutavale taotlusele vastamiseks.

Viimasena toetub hageja hea halduse, hoolsuskohustuse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumisele.

1. augustil 2005 esitatud hagi — Balabanis ja Le Dour v. komisjon

(Kohtuasi T-305/05)

(2005/C 271/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Panagiotis Balabanis (Brüssel, Belgia) ja Olivier Le Dour (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid X. Martin M., S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis, E. Marchal)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	tühistada komisjoni otsus, millega ei arvestatud 2004. aasta edutamise raames hagejate teeneid ning millega ei edutatud neid nende kategoorias kõrgemale palgaastmele;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Fakti- ja õigusväited ning peamised argumendid

Hagejad, kes nimetati katseajal olevateks ametnikeks 16. märtsil 2002 ning kes olid vastavalt personalieeskirjade artikli 45 muudatusele omandanud nõutava kaheaastase miinimumstaaži 16. märtsiks 2004, vaidlustavad käesolevas kohtuasjas ametisse nimetava asutuse otsuse mitte edutada neid kõrgemale palgaastmele 2004. aasta ametialase edutamise raames.

Oma hagi toetuseks väidavad nad, et rikutud on personalieeskirjade artiklit 45. Vastavalt sellele uuele sättele tuleb katseaega miinimumstaaži arvutamisel arvesse võtta.

10. augustil 2005 esitatud hagi — Scippacercola ja Terezakis v. Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-306/05)

(2005/C 271/41)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Isabella Scippacercola ja Ioannis Terezakis (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat A. Krystallidis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—

Tühistada komisjoni 2. mai 2005. aasta otsus, mille hagejad said kätte 31. mail 2005 ja millega keelduti AIA SA reisijate turvateenuste, reisiterminali teenuste ja parkimisteenustega seotud kulude ja tulude põhjalikust kontrollimisest, et kindlaks teha, kas Athens International Airport SA tasude kehtestamise näol on tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud ja sellega kaasnevad kulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejad on Ateena Spata rahvusvahelise lennujaama üksikisikust kasutajad. Nad vaidlustavad määruse 773/2004 (1) artikli 7 lõigu 2 alusel vastu võetud komisjoni lõpliku otsuse mitte kontrollida Ateena rahvusvahelise lennujaama kehtestatud väidetavalt ülemääraseid lennujaamatasusid seoses turvateenuste, reisiterminali teenuste ja parkimisteenustega.

Hagejad tuginevad õigusliku vea olemasolule ja ilmsele veale faktide hindamisel selles osas, milles komisjon leidis, et reisijate turvakontroll ei ole majandustegevus EÜ artikli 82 tähenduses ning et autode parkimise teenuste näol ei ole tegemist asjaomase turuga.

Hagejad väidavad veel, et komisjon ei ole teostanud Ateena Spata rahvusvahelise lennujaama turvateenuste, reisiterminali teenuste ja parkimisteenustega seotud kulude ja tulude kohast kontrolli, kuna ta ei kontrollinud Ateena Spata rahvusvahelise lennujaama esitatud informatsiooni tõesust ja sisu.

Lisaks leiavad hagejad, et komisjon on teinud õigusliku vea, kuna ta ei ole kindlaks teinud (i) rahvusvaheliste ja riigisiseste lendude suhtes erinevate reisiterminaliteenuste tasude kasutamist ja (ii) terminaliteenuste tasu ja turvateenuse tasu kehtestamist regulaarsetele lendudele, mida ei ole kehtestatud tšarterlendudele.

Lõpuks tuginevad hagejad EÜ artikli 253 rikkumisele, kuna komisjon ei märkinud Ateena Spata rahvusvahelise lennujaama kulusid ja tulusid, millel rajanes tema järeldus, et Ateena Spata rahvusvahelise lennujaam ei ole kehtestanud ebaõiglaseid tasusid.

---

(1)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis on seotud komisjonipoolse menetluse läbiviimisega vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82, ELT L 123, lk 18.

ASTEC Global Consultancy Limited'i 12. augusti 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-310/05)

(2005/C 271/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ASTEC Global Consultancy Limited (Dublin, Iirimaa) (esindajad: solicitor B. O'Connor ja advokaat I. Carreño)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja(te) nõuded

—	tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. juuli 2005. aasta otsus nr AIDCO/F3/ACH D (2005) 19574, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus osaleda komisjoni hankemenetluses Lot 3 EuropeAid//119860/C/SV/multi;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Konsortsium juhina tegutsedes esitas hageja 15. aprillil 2005 taotluse raamlepingu hanke kolmandasse vooru seoses komisjoni hankemenetluse EuropeAid//119860/C/SV/multi jätkumisega. Samasse konsortsiumisse kuulus ka Austroconsult Ges.m.b.H. Viimane kuulus ka teise konsortsiumisse, mis osales samal pakkumisel. 31. mail 2005 astus Austroconsult formaalselt nimetatud teisest konsortsiumist välja.

Vaidlustatud otsusega jättis komisjon hageja pakkumise esialgsest valikust välja põhjendades seda asjaoluga, et viimane ei vasta pakkumise teadaande tingimustele, kuna Austroconsult oli ka teise avalduse esitajate hulgas.

Vaidlustatud otsuse tühistamise taotluse toetuseks väidab hageja, et komisjon on rikkunud hankemenetluse põhilisi norme, kuna võimalik Austroconsulti huvide konflikt lahendati viimase välja astumisega teisest konsortsiumist. Teise võimalusena väidab hageja, et Austroconsulti ei saanud käsitleda konsortsiumi liikmena, kuna tema formaalsel kirjal avalduse koosseisus puudus kuupäev.

Järgnevalt väidab hageja, et komisjon on rikkunud võrdse kohtlemise, hea halduse ja hoolsuse põhimõtteid, kuna ta ei täpsustanud, kas Austroconsult on teisest konsortsiumist välja astunud, kui tal selle suhtes kahtlused tekkisid ning ta ei informeerinud hagejat tekkinud küsimustest. Hageja leiab, et tema esialgsest valikust välja jätmine ilma täiendavate seletusteta oli ebaproportsionaalne ning rikub hea halduse põhimõtet.

Viimaks väidab hageja, et üksnes kuue kandidaadiga esialgse nimekirja koostamisega ja jätkates selliselt menetlust on komisjon rikkunud pakkumise teadaande reegleid, mis nõuavad vähemalt kaheksat kandidaati. Samuti leiab hageja, et teda on diskrimineeritud, kuna erinevalt pakkumise esimesest ja teisest ringist, kus hageja edukalt osales, ei järgitud kolmandas ringis, kus hageja nimekirjast välja arvati, kaheksa kandidaadiga esialgse nimekirja nõuet.

9. augustil 2005 esitatud hagi — Rounis v. Komisjon

(Kohtuasi T-311/05)

(2005/C 271/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Georgios Rounis (Brüssel, Belgia), (esindaja: advokaat E. Boigelot)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni otsus, millega keelduti üle kandmast ühte osa hageja töötasu, mis oli mõeldud tema tütre koolituskulude katteks ülikoolis 2003–2004 õppeaastal;

—

mõista erinevatel otsustustasanditel tehtud sisuliste vigade hüvitamiseks välja kahjutasu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks, kusjuures kahju õiglaselt ja erapooletult väljaarvutatud summa on 13 582,88 eurot, millele tuleb juurde arvestada viivis määraga 5,25 % kuni summa täieliku tasumiseni, ning mida võib menetluse käigus suurendada või vähendada;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja, kes oli hagejaks ka kohtuasjas T-17/011, vaidlustab ametisse nimetava asutuse otsuse, millega keelduti Ühendkuningriiki üle kandmast 35 % tema igakuise töötasu netosummast, mis oli mõeldud tema tütre ülikooliõpingute kulude katteks.

Hageja täpsustas, et ta on Ühendkuningriigis kantud tegelikke kulusid tõendanud ning et tema õigust sellise ülekande tegemiseks tunnustati 16. mai 2002. aasta kohtuotsusega, mida täiendati eespool viidatud kohtuasjas tehtud 30. septembri 2003. aasta otsusega.

Hageja kinnitab oma nõuete toetuseks, et rikutud on personalieeskirjade artikleid 62 ja 67, personalieeskirjade VII ja XIII lisa artiklit 17, ning seda ühtlasi ka versioonis, mis jõustus 1. mail 2004 seoses uute personalieeskirjade kehtestamisega. Hageja väidab, et rikutud on ka õiguse üldpõhimõtteid, nagu hea ja mõistliku haldamise põhimõtet, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ning hoolitsuskohustust ning ametisse nimetava asutuse tegevuse kohta kehtivaid põhimõtet, mille kohaselt saab otsuse teha vaid asjassepuutuvate põhjenduste alusel, mille puhul ei ole tehtud ilmseid hindamisvigu.

9. augustil 2005 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon v. E. Alexiadou

(Kohtuasi T-312/05)

(2005/C 271/44)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: Dimitrios Triantafyllou ja advokaat Dimos Nikolopoulos)

Kostja: Effrosyni Alexiadou

Hageja nõuded

—	mõista kostjalt komisjoni kasuks välja summa 26 068,11 eurot, millest 23 036,31 eurot moodustab põhivõlg ja 3 031,80 eurot moodustab viivitusintress alates 1. märtsist 2003 kuni 31. augustini 2005;

—	kohustada kostjat tasuma komisjonile intressi 3,31 eurot päevas kuni võla täieliku tasumiseni;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Ühendus, keda esindas Euroopa Komisjon, sõlmis kostja kui kontserni liikmega lepingu nr G1ST-CT-2002-50227-PLASMALEATHER, mille esemeks oli eriotstarbeline tehnoloogilise uurimise ja dokumentatsiooni programm, mis puudutab veekindla naha jaoks kasutatava külma plasmaga ümber käimist.

Leping nägi ette, et komisjon toetab asjaomase projekti kohast teostamist rahaliselt maksega, mis ei ületa 832 362 eurot. Selle raames võimaldas komisjon kostjale kontserni koordinaatori vahendaja kaudu avanssi 23 036,31 eurot.

Ometi teatas kostja vahetult pärast selle summa saamist koordinaatorile, et ta lõpetab nahktoodete tootmise, et ta on otsustanud suunata oma tegevuse mujale, et ta ei saa tagada programmikohase tegevuse edukat realiseerimist ja et ta pidas paremaks loobuda programmist kohe selle alguses.

Olgugi, et kostjat on mitmeid kordi selleks kohustatud, ei ole ta avansisummat tagastanud, kuigi ta ei ole koordinaatori kinnitusel uurimistöös osalenud ja ei ole seega avansisummat sel eesmärgil ka kasutanud.

Oma hagis nõuab komisjon nii eelnimetatud võla kui ka sellest tulenevate intresside tasumist.

12. augustil 2005 esitatud hagi — Küprose Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-316/05)

(2005/C 271/45)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Küprose Vabariik (esindaja: Petros Kliridis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada komisjoni määrus (EÜ) nr 832/2005 (1);

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab samad väited ja peamised argumendid, millele ta tugines kohtuasjas T-300/05.

---

(1)  Komisjoni 31. mai 2005. aasta määrus (EÜ) nr 832/2005, millega määratakse suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemäärased kogused Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks, ELT L 138, 1.6.2005, lk 3.

16. augustil 2005 esitatud hagi — Kustom Musical Amplification v. Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi T-317/05)

(2005/C 271/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Kustom Musical Amplification Inc. (Cincinnati, USA) (esindajad: barrister M. Edenborough ja solicitor T. Bamford)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Hageja nõuded

—	tühistada teise apellatsioonikoja otsus nr 1035/2004-2 või teise võimalusena tühistada otsus osaliselt nii, et kaupade määratlus piirdub klassi 15 kuuluvate “keelpillidega, nimelt elukutselistele mõeldud elektrikitarridega”;

—	saata ühenduse kaubamärgi taotlus nr 320637 avaldamiseks tagasi Siseturu Ühtlustamise Ametile;

—	mõista kostjalt välja hageja/taotleja kulud, mis tekkisid hagejale/taotlejale seoses käesoleva hagiga, apellatsioonikojamenetlusega ja kontrollija menetlusega.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk: ruumiline kaubamärk, mis kujutab nn Beast guitar korpust, kaupadele klassis 15 (keelpillid, nimelt kitarrid), (ühenduse kaubamärgi taotlus nr 3 206 372).

Kontrollija otsus: jätta taotlus rahuldamata.

Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata.

Õiguslikud alused: määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

25. augusti 2005. aasta hagi — AstraZeneca v. Komisjon

(Kohtuasi T-321/05)

(2005/C 271/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: AstraZeneca AB (Sodertalje, Rootsi) ja AstraZeneca plc (London, Ühendkuningriik), (esindajad: QC M. Brealey, barrister M. Hoskins, solicitor F. Murphy)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

—	Tühistada Euroopa Ühenduste Komisjoni 15. juuli 2005. aasta otsus EÜ asutamislepingu artikli 82 ja EMÜ asutamislepingu artikli 54 alusel toimunud menetluses (asjas COMP/A.37.507/F3 — AstraZeneca);

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega määras komisjon mõlemale hagejale 46 000 000 euro suuruse trahvi ja lisaks määras ta esimesele hagejale 14 000 000 euro suuruse trahvi EÜ artikli 82 ja EMP lepingu artikli 54 rikkumise eest. Komisjon leidis, et alates 1993. aastast olid hagejad kaasatud patendivolinikele, siseriiklikele kohtutele ja patendiametitele valeandmete esitamise skeemis eesmärgiga saada täiendava kaitse sertifikaate — teades, et neil puudus selleks õigus — oma patenteeritud toote “omeprazole” jaoks, mis on hagejate ravimi “Losec” toimeaine. Komisjon leidis ka, et aastail 1998–1999 osalesid hagejad “Losec” kapslite valikulise kõrvaldamise ja nende “Losec” tablettidega asendamise strateegias, taotledes kapslite müügiloa ümberregistreerimist Taanis, Norras ja Rootsis. Komisjon leiab, et mõlema rikkumise eesmärgiks oli ebaaus geneeriliste ravimite ja paralleelimpordi konkurentsi piiramine.

Hagejad vaidlustavad komisjoni otsuse mitmest aspektist. Esiteks väidavad nad, et komisjon määratles asjaomast turgu ainult mao ja soolestiku happelisusega seotud haiguste ravis kasutatavate prootonpumba inhibiitoritega piirduva kaubaturuga, välistades asjaomaselt turult histamiini retseptorite antagonistid. See mõjutab omakorda komisjoni järeldust turgu valitseva seisundi kohta, kuna hagejate sõnul ei võta vaidlustatud otsus arvesse, kas hagejad oleksid endiselt turgu valitsevas seisundis, kui histamiini retseptori antagonistid oleks asjaomase turu hulka arvatud.

Järgnevalt vaidlustavad hagejad komisjoni tehtud õiguslikud ja faktilised järeldused. Patentidega seotud väidetavate valeandmete esitamise osas väidavad hagejad, et eksitavate andmete esitamine intellektuaalse omandi õiguste taotlemise käigus ei kujuta endast rikkumist õiguslikus tähenduses enne, kui ebaausalt omandatud õigused on jõustunud või jõustatavad. Nad leiavad ka, et korrektselt tõlgendatuna ei pannud EÜ artikkel 82 neile kohustust säilitada müügilt kõrvaldatud toote müügiluba lihtsalt seetõttu, et geneeriliste ja paralleelselt imporditud ravimitega kauplejatel oleks lihtsam sellega konkureerida.

Hagejad vaidlustavad ka komisjoni tehtud järeldused faktide tuvastamisel mõlema rikkumise kohta. Nad väidavad, et komisjon ei tõendanud väidetavat intellektuaalse omandi õiguste rikkumist õiguslikele nõuetele vastavalt ja, veelgi enam, mingit “Loseci” kapslitelt tablettidele ülemineku või kapslite müügilubade valikulise tühistamise strateegiat ei olnud olemas.

25. augustil 2005 esitatud hagi — Eesti v. komisjon

(Kohtuasi T-324/05)

(2005/C 271/48)

Kohtumenetluse keel: eesti

Pooled

Hageja(d): Eesti Vabariik, [Esindaja(d): Lembit Uibo, esindaja]

Kostja(d): Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja(te) nõuded

Tühistada komisjoni määrus (EÜ) nr 832/2005 (ELT L 138/3, 1.6.2005).

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagi esemeks on nõue tühistada komisjoni 31. mai 2005. aasta määrus (EÜ) nr 832/2005, millega määratakse suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemäärased kogused Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks. (1)

Hageja tugineb järgmistele väidetele:

—	määruse (EÜ) nr 832/2005 vastuvõtmisega rikuti olulist menetlusnormi: ühise vastutuse põhimõtet, sest volinik Fischer Boeli volitati kindlaks määrama kõrvaldamisele kuuluvat suhkru kogust enne määruse vastuvõtmist;

—

asutamislepingu rakendusnormide seast rikub määrus (EÜ) nr 832/2005 selle määruse õiguslikuks aluseks olevat määrust (EÜ) nr 60/2004, sest: a) määruse (EÜ) nr 60/2004 artikli 6 vastaselt hõlmab määrus (EÜ) nr 832/2005 suhkru ülemäärase koguse kindlakstegemisel kodumajapidamistes hoitava suhkru koguse; b) määruse (EÜ) nr 60/2004 artikli 6 lõike 1 punkti c vastaselt ei arvestanud komisjon varude moodustamise erilisi asjaolusid Eestis;

—	EÜ artiklis 253 ettenähtud põhjendamiskohustuse rikkumine, sest määruses nr 832/2005 puuduvad põhjendused kodumajapidamistes hoitava suhkru ülemääraste varude hulka arvamise kohta ning varude moodustamise asjaolude arvesse võtmata jätmise kohta;

—	hea halduse põhimõtte rikkumine, sest määruse (EÜ) nr 832/2005 vastuvõtmisel ei arvestanud komisjon varude moodustamise erilisi asjaolusid Eestis, sealhulgas EL enda panust suhkru suurenenud impordis;

—	hea usu põhimõtte rikkumine, sest ei võetud mitte mingisuguseid meetmeid, et takistada suurenenud eksporti EL-st Eestisse, ja takistati Eesti vastumeetmeid;

—

mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine, sest määruses (EÜ) nr 832/2005 ettenähtud ülemäärase suhkruvaru arvutus diskrimineerib Eestit võrreldes eelmiste ühinenud riikidega ning määruse (EÜ) nr 832/2005 võimalikud rakendusmeetmed tooksid kaasa Eesti ettevõtjate või kodumajapidamiste diskrimineerimise võrreldes nende rühmadega eelmistes ühinenud riikides või võrreldes ettevõtjatega nn vanades liikmesriikides;

—	ettevõtjate ja/või kodumajapidamiste omandiõiguse rikkumine, sest määruse (EÜ) nr 832/2005 võimalikud rakendusmeetmed seaksid neile piirangu, mida ei saa õigustada legitiimse eesmärgiga ja mis on ebaproportsionaalne sekkumine nende õigustesse;

—	proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, sest määruses (EÜ) nr 832/2005 ettenähtud kohustus kõrvaldada kodumajapidamistes hoitava suhkru kogusele vastav suhkru kogus ei täida legitiimset eesmärki ja on ebaproportsionaalne sekkumine nende õigustesse.

---

(1)  ELT L 138, 1.6.2005, lk 3.

8. septembril 2005. aastal esitatud hagi — Hispaania Kuningriik versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi T-341/05)

(2005/C 271/49)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Hispaania Kuningriik (esindaja: abogado del Estado Juan Manuel Rodríguez Cárcamo)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	tühistada Ceuta ja Melilla arvamine komisjoni 16. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 909/2005, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused, lisa kategooriasse L 01;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud komisjoni 16. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 909/2005, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused (1), vastu osas, millega Ceuta ja Melilla arvatakse välja kõigi piimatoodete eksporditoetuse võimalike sihtkohtade hulgast. Sellise väljaarvamise eesmärgiks on kaotada teatud ebaseaduslikud kaubandustegevused, mis seisnevad teatud toodete ekspordis nimetatud kohtadesse, saades selle eest vastavat eksporditoetust, selleks et importida samad tooted pärast ümbertöötlemist uuesti ühenduse territooriumile maksmata selle eest tollimaksu.

Hageja viitab oma nõuete toetuseks:

—

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (2) artikli 31 lõike 3 rikkumisele, kuna kohtuvaidluse esemeks olev meede ei ole õigustatud ühegi nimetatud artiklis sätestatud põhjuse alusel ning teiseks seetõttu, et see põhineb tõendamata asjaoludel.

—

Sama määruse artikli 31 lõike 2 rikkumisele, kuna arvestamata jäeti toote laadiga. Selles osas väidab hageja, et isegi eeldusel, et maksupettuse vältimine õigustab teatud sihtkoha eksporditoetuste kaotamist, on meede vastu võetud arvestades vaid ekspordi sihtkohta ning mõjutades seeläbi valimatult kõiki tooteid, mille ekspordil Ceutasse või Melillasse kehtis eksporditoetus. Hageja viitab sama reegli rikkumisena ka vaidlustatud meetmest tulenevale tootjatevahelisele diskrimineerimisele.

—	Diskrimineerimise keelu rikkumisele.

—	Võimu kuritarvitamisele käesolevas asjas.

---

(1)  ELT L 154, 17.6.2005, lk 10.

(2)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

Avaliku Teenistuse Kohtu uute kohtunike vande andmine

(2005/C 271/50)

5. oktoobril 2005 andsid Euroopa Kohtule vande nõukogu 22. juuli 2005. aasta otsusega ametisse nimetatud Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikud Boruta, Gervasoni, Kanninen, Kreppel, Mahoney, Tagaras ja van Raepenbusch, kes on Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (1) kohtunikena ametis alates 1. oktoobrist 2005.

---

(1)  ELT L 197, 28.7.2005, lk 28.

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU PRESIDENDI VALIMINE

(2005/C 271/51)

Vastavalt nõukogu 22. juuli 2005. aasta otsuse, millega asutatakse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, (1) artiklile 3 ja protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta (2) I lisa artikli 4 lõikele 1 valisid Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikud 6. oktoobril 2005 endi hulgast Mahoney nimetatud kohtu presidendiks perioodiks 6. oktoober 2005 kuni 5. oktoober 2008.

---

(1)  ELT L 197, 28.7.2005, lk 28.

(2)  ELT L 333, 9.11.2004, lk 9.

(2005/C 271/52)

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 257, 15.10.2005

Eelmised väljaanded

ELT C 243, 1.10.2005

ELT C 229, 17.9.2005

ELT C 217, 3.9.2005

ELT C 205, 20.8.2005

ELT C 193, 6.8.2005

ELT C 182, 23.7.2005

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://europa.eu.int/eur-lex

CELEX: http://europa.eu.int/celex