ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 252

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
12. oktoober 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Nõukogu

2005/C 252/1

Nõukogu otsus — 24. september 2004, Euroopa Sotsiaalfondi komitee koosseisu uuendamine

1

 

Komisjon

2005/C 252/2

Euro vahetuskurss

9

2005/C 252/3

Riigiabi — Itaalia — Riigiabi nr C 61/2003 (ex NN 42/2001) — Legge Aeronautica n. 808/85 — menetluse laiendamine — Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt ( 1 )

10

2005/C 252/4

Teavitamiskord — tehnilised eeskirjad ( 1 )

21

2005/C 252/5

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine — Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid ( 1 )

27

 

III   Teatised

 

Komisjon

2005/C 252/6

Konkursikutse — Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmetele

28

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Teave

Nõukogu

12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/1


NÕUKOGU OTSUS

24. september 2004,

Euroopa Sotsiaalfondi komitee koosseisu uuendamine

(2005/C 252/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 147,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitlevat akti, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 3 ja selle XVIII lisa,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, (2) eriti selle artikli 49 lõike 1 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta otsuse kohaselt, millega nimetatakse EÜ asutamislepingu artiklis 147 sätestatud komitee liikmed (3), lõpeb liikmete ametiaeg 22. oktoobril 2004.

(2)

Ühinemisaktis nähakse ette, et Euroopa Sotsiaalfondi komitee koosseisu uuendatakse täielikult ühinemisest alates.

(3)

Asutamislepingu artiklis 147 sätestatud komitee liikmed ja asendusliikmed tuleb seega ametisse nimetada kolmeks aastaks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud isikud nimetatakse Euroopa Sotsiaalfondi komitee liikmeteks ja asendusliikmeteks ajavahemikuks 1. mai 2004. kuni 30. aprill 2007.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. september 2004.

Nõukogu nimel

Eesistuja

D. ALEXANDER


(1)  ELT L 236, 23.9.2003, lk 17.

(2)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud ühinemisaktiga.

(3)  EÜT C 292, 18.10.2001, lk 1.


LISA

Liikmesriik

Esindatav kategooria

Liige või asendusliige

Austria

Valitsus

Liige

Alfred HALLER

Valitsus

Liige

Michael FÖRSCHNER

Valitsus

Asendusliige

Ulrike REBHANDL

Tööandjad

Liige

Maria KAUN

Tööandjad

Liige

Wolfgang TRITREMMEL

Tööandjad

Asendusliige

Christa SCHWENG

Töötajad

Liige

Silvia HOFBAUER

Töötajad

Liige

Franz FRIEHS

Töötajad

Asendusliige

Ludwig ROITHINGER

Belgia

Valitsus

Liige

Dominik ROLAND

Valitsus

Liige

Maryse CHABEAU

Valitsus

Asendusliige

Annemie PERNOT

Tööandjad

Liige

Sonja KOHNENMERGEN

Tööandjad

Liige

Robrecht BOTHUYNE

Tööandjad

Asendusliige

Werner ABELHAUSEN

Töötajad

Liige

Ann WOUTERS

Töötajad

Liige

Hervé DECUYPER

Töötajad

Asendusliige

Vera DOS SANTOS COSTA

Küpros

Valitsus

Liige

Ioannis MODITIS

Valitsus

Liige

Alexandros ALEXANDROU

Valitsus

Asendusliige

George HORRATAS

Tööandjad

Liige

George PANTELIDES

Tööandjad

Liige

Emilios MICHAEL

Tööandjad

Asendusliige

Michael ANTONIOU

Töötajad

Liige

Nikos MOISEOS

Töötajad

Liige

Andreas PAVLIKAS

Töötajad

Asendusliige

Diomedes DIOMEDOUS

Tšehhi Vabariik

Valitsus

Liige

Frantisek KONICEK

Valitsus

Liige

Iva SOLCOVA

Valitsus

Asendusliige

Thomas KUCHTÍK

Tööandjad

Liige

Jiri KOHOUTEK

Tööandjad

Liige

Jiri SVOBODA

Tööandjad

Asendusliige

Vladimira DRBALOVA

Töötajad

Liige

Zdenek MALEK

Töötajad

Liige

Pavel JANICKO

Töötajad

Asendusliige

Hana MALKOVA

Taani

Valitsus

Liige

Marina NØRLYNG

Valitsus

Liige

Allan PHILIPS

Valitsus

Asendusliige

Henning ERIKSEN

Tööandjad

Liige

Lise SKANTING

Tööandjad

Liige

Henning GADE

Tööandjad

Asendusliige

Jørgen BANG PETERSEN

Töötajad

Liige

Kim KNUDSEN

Töötajad

Liige

Lisbeth WILSTER

Töötajad

Asendusliige

Tyge GROES

Eesti

Valitsus

Liige

Kertu SAKS

Valitsus

Liige

Annemari PÄLL

Valitsus

Asendusliige

Merlin ORGLA

Tööandjad

Liige

Eve PÄÄRENDSON

Tööandjad

Liige

Aire MILL

Tööandjad

Asendusliige

Ruta KRUUDA

Töötajad

Liige

Harri TALIGA

Töötajad

Liige

Mare VIIES

Töötajad

Asendusliige

Liina CARR

Prantsusmaa

Valitsus

Liige

Bertrand GAUDIN

Valitsus

Liige

Jean-François CHEVALLERAU

Valitsus

Asendusliige

Stéphane SAUREL

Tööandjad

Liige

François TRAISNEL

Tööandjad

Liige

Philippe GARZON

Tööandjad

Asendusliige

Alexandra DENIS

Töötajad

Liige

Marie-France BOUTROUE

Töötajad

Liige

Huguette BRUNEL

Töötajad

Asendusliige

Jean-Jacques DANIS

Saksamaa

Valitsus

Liige

Günter WINKLER

Valitsus

Liige

Inken KLASSEN

Valitsus

Asendusliige

Christian KONOW

Tööandjad

Liige

Alexandra-Friederike Prinzessin zu SCHOENAICH-CAROLATH

Tööandjad

Liige

Ilka HOUBEN

Tööandjad

Asendusliige

Alexandra HÖRDER

Töötajad

Liige

Inge KAUFMANN

Töötajad

Liige

Jochen LAUX

Töötajad

Asendusliige

Ingo KOLF

Kreeka

Valitsus

Liige

Anna DALAPORTA

Valitsus

Liige

Konstantinos MAGAS

Valitsus

Asendusliige

Ourania ANTHOPOULOU

Tööandjad

Liige

Labros PAPAIOANNOU

Tööandjad

Liige

Petros GIANNOULOPOULOS

Tööandjad

Asendusliige

Ioanna PAPAYANNI

Töötajad

Liige

Dimitris TSOUKALAS

Töötajad

Liige

Panagiotis POLYMENAKOS

Töötajad

Asendusliige

Vassilis PAPADOGAMBROS

Ungari

Valitsus

Liige

Judit RÓZSA

Valitsus

Liige

Renáta TÓTH

Valitsus

Asendusliige

Erzsébet BUDAVÁRI

Tööandjad

Liige

Antal CSUPORT

Tööandjad

Liige

István WIMMER

Tööandjad

Asendusliige

László KRISÁN

Töötajad

Liige

Erzsébet HANTI

Töötajad

Liige

László KOZÁK

Töötajad

Asendusliige

Edit PINK

Iirimaa

Valitsus

Liige

William PARNELL

Valitsus

Liige

John HUGHES

Valitsus

Asendusliige

Eamonn BALMER

Tööandjad

Liige

Maria CRONIN

Tööandjad

Liige

Heidi LOUGHEED

Tööandjad

Asendusliige

Arthur FORBES

Töötajad

Liige

Dan MURPHY

Töötajad

Liige

Noirin GREENE

Töötajad

Asendusliige

Jim DORNEY

Itaalia

Valitsus

Liige

Aviana BULGARELLI

Valitsus

Liige

Silvana AMADORI

Valitsus

Asendusliige

Alessandra TOMAI

Tööandjad

Liige

Claudio GENTILI

Tööandjad

Liige

Eleonora PISICCHIO

Tööandjad

Asendusliige

Silvia CIUFFINI

Töötajad

Liige

Graziano TRERÈ

Töötajad

Liige

Roberto PETTENELLO

Töötajad

Asendusliige

Maria Antonietta TIMI

Läti

Valitsus

Liige

Andžs ŪBELIS

Valitsus

Liige

Elita MILČA

Valitsus

Asendusliige

Inta GEIBA

Tööandjad

Liige

Elīna EGLE

Tööandjad

Liige

Daiga ERMSONE

Tööandjad

Asendusliige

Anita NIPĀNE

Töötajad

Liige

Pēteris KRĪGERS

Töötajad

Liige

Iveta OZOLA

Töötajad

Asendusliige

Irina HOMKO

Leedu

Valitsus

Liige

Nijolė MACKEVIČIENĖ

Valitsus

Liige

Jekaterina ŠARMAVIČIENĖ

Valitsus

Asendusliige

Aurimas MORKŪNAS

Tööandjad

Liige

Egidijus KASELIS

Tööandjad

Liige

Vaidotas LEVICKAS

Tööandjad

Asendusliige

Laura SIRVYDIENĖ

Töötajad

Liige

Daiva KVĖDARAITĖ

Töötajad

Liige

Irena PETRAITIENĖ

Töötajad

Asendusliige

Janina ŠVEDIENĖ

Luksemburg

Valitsus

Liige

Maryse FISCH

Valitsus

Liige

Jeannot BERG

Valitsus

Asendusliige

Chantal FANDEL

Tööandjad

Liige

François ENGELS

Tööandjad

Liige

Romain LANNERS

Tööandjad

Asendusliige

Christiane BERTRAND-SCHAUL

Töötajad

Liige

René PIZZAFERRI

Töötajad

Liige

Roby SCHADECK

Töötajad

Asendusliige

Viviane GOERGEN

Malta

Valitsus

Liige

Edward GRIMA BALDACCHINO

Valitsus

Liige

Alison SCERRI

Valitsus

Asendusliige

Sue VELLA

Tööandjad

Liige

Vincent FARRUGIA

Tööandjad

Liige

Joseph FARRUGIA

Tööandjad

Asendusliige

John SCICLUNA

Töötajad

Liige

Emmanuel MICALLEF

Töötajad

Liige

William PORTELLI

Töötajad

Asendusliige

Charles MAGRO

Madalmaad

Valitsus

Liige

Louis GEELHOED

Valitsus

Liige

Korrie LOUWES

Valitsus

Asendusliige

Vanessa MONFILS

Tööandjad

Liige

Hans KOOLE

Tööandjad

Liige

André VAN DER LEEST

Tööandjad

Asendusliige

L.M. VAN HOOGSTRATEN-VAN EMBDEN ANDRES

Töötajad

Liige

Arjan PLOEGMAKERS

Töötajad

Liige

R.C. ROELOFSE

Poola

Valitsus

Liige

Adriana NIEDOSZEWSKA

Valitsus

Liige

Piotr STRONKOWSKI

Valitsus

Asendusliige

Anna MICKIEWICZ

Tööandjad

Liige

Andrzej JANKOWSKI

Tööandjad

Liige

Wiesław SINKIEWICZ

Tööandjad

Asendusliige

Magda KOPCZYNSKA

Töötajad

Liige

Katarzyna SOSNOWSKA

Töötajad

Liige

Michał MENES

Töötajad

Asendusliige

Agata BARANOWSKA-GRYCUK

Portugal

Valitsus

Liige

António VALADAS DA SILVA

Valitsus

Liige

Luís COSTA

Valitsus

Asendusliige

José REALINHO DE MATOS

Tööandjad

Liige

Clara GUERREIRO

Tööandjad

Liige

Helena LEAL

Tööandjad

Asendusliige

António ABRANTES

Töötajad

Liige

Eugénio Óscar GARCIA DA ROSA

Töötajad

Liige

Maria Leonor MALTEZ PARREIRA CORTEZ DOS SANTOS

Töötajad

Asendusliige

Ana Paula MATA BERNARDO

Hispaania

Valitsus

Liige

Carlos TORTUERO MARTIN

Valitsus

Liige

Gonzalo GÓMEZ DE VILLALOBOS

Valitsus

Asendusliige

Miguel COLINA ROBLEDO

Tööandjad

Liige

José Isaías RODRIGUEZ GARCIA CARO

Tööandjad

Liige

Begoña MORTON

Tööandjad

Asendusliige

Ana BELTRÁN BLÁSQUEZ

Töötajad

Liige

Ana HERMOSO

Töötajad

Liige

Luis GALIANO RÁBAGO

Töötajad

Asendusliige

Laura GONZÁLEZ DE TXABARRI

Slovakkia

Valitsus

Liige

Andrea KOSTOLNÁ

Valitsus

Liige

Ivan HROMADA

Valitsus

Asendusliige

Anna NOGOVÁ

Tööandjad

Liige

Peter MASARYK

Tööandjad

Liige

Daniel HRDINA

Tööandjad

Asendusliige

Viola KROMEROVÁ

Töötajad

Liige

Jozefa ŠVIRECOVÁ

Töötajad

Liige

Milan BUŠO

Töötajad

Asendusliige

Margita ANČICOVÁ

Sloveenia

Valitsus

Liige

Staša BALOH PLAHUTNIK

Valitsus

Liige

Nastja STERGAR

Valitsus

Asendusliige

Tööandjad

Liige

Janja MEGLIČ

Tööandjad

Liige

Nina GLOBOČNIK

Tööandjad

Asendusliige

Sonja SPOLJARIČ

Töötajad

Liige

Jure SNOJ

Töötajad

Liige

Stane KOŠIR

Töötajad

Asendusliige

Jurij AHAČIČ

Soome

Valitsus

Liige

Pertti TOIVONEN

Valitsus

Liige

Merja NIEMI

Valitsus

Asendusliige

Eeva-Liisa KOIVUNEVA

Tööandjad

Liige

Riitta WÄRN

Tööandjad

Liige

Heikki SUOMALAINEN

Tööandjad

Asendusliige

Jukka AHTELA

Töötajad

Liige

Eine MIKKONEN

Töötajad

Liige

Mervi HUUSKONEN

Töötajad

Asendusliige

Heikki LIEDE

Rootsi

Valitsus

Liige

Mari MILD

Valitsus

Liige

Ingmar PAULSSON

Valitsus

Asendusliige

Lars STENSTRÖM

Tööandjad

Liige

Gunilla SAHLIN

Tööandjad

Liige

Torgny LJUNGQVIST

Tööandjad

Asendusliige

Vivi JACOBSON LIBIETIS

Töötajad

Liige

Thomas FREDEN

Töötajad

Liige

Erika KJELLSTRAND

Töötajad

Asendusliige

Charlotta KRAFFT

Ühendkuningriik

Valitsus

Liige

Gordon PURSGLOVE

Valitsus

Liige

Ken LAMBERT

Valitsus

Asendusliige

Tim FIGURES

Tööandjad

Liige

Anthony THOMPSON

Tööandjad

Liige

Martin MORTON

Tööandjad

Asendusliige

Anne LINDSAY

Töötajad

Liige

Alan MANNING

Töötajad

Liige

Liz SMITH

Töötajad

Asendusliige

Joe FEARNEHOUGH


Komisjon

12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/9


Euro vahetuskurss (1)

11. oktoober 2005

(2005/C 252/02)

1 euro=

 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,2022

JPY

Jaapani jeen

137,22

DKK

Taani kroon

7,4622

GBP

Inglise nael

0,6865

SEK

Rootsi kroon

9,3353

CHF

Šveitsi frank

1,5474

ISK

Islandi kroon

73,71

NOK

Norra kroon

7,845

BGN

Bulgaaria lev

1,9555

CYP

Küprose nael

0,5731

CZK

Tšehhi kroon

29,54

EEK

Eesti kroon

15,6466

HUF

Ungari forint

249,96

LTL

Leedu litt

3,4528

LVL

Läti latt

0,6968

MTL

Malta liir

0,4293

PLN

Poola zlott

3,875

RON

Rumeenia leu

3,5872

SIT

Sloveenia talaar

239,52

SKK

Slovakkia kroon

38,767

TRY

Türgi liir

1,6207

AUD

Austraalia dollar

1,5929

CAD

Kanada dollar

1,4203

HKD

Hong Kongi dollar

9,3258

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7318

SGD

Singapuri dollar

2,0298

KRW

Korea won

1 249,69

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

7,8378

CNY

Hiina jüaan

9,7233

HRK

Horvaatia kuna

7,3805

IDR

Indoneesia ruupia

12 106,15

MYR

Malaisia ringit

4,5342

PHP

Filipiini peeso

67,083

RUB

Vene rubla

34,337

THB

Tai baht

49,162


(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/10


RIIGIABI — ITAALIA

Riigiabi nr C 61/2003 (ex NN 42/2001) — Legge Aeronautica n. 808/85 — menetluse laiendamine

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(2005/C 252/03)

EMPs kohaldatav tekst

Käesolevale kokkuvõttele lisatud autentses keeles 22. juunil 2005. esitatud kirjas teatas komisjon Itaalia ametiasutustele oma otsusest laiendada eespoolnimetatud abi kohta EÜ asutamislepingu artiklis 88 lõikes 2 ettenähtud menetlust, mis algatati 1. oktoobri 2003. aasta otsusega K(2003)3374 (lõplik) (avaldatud ELT C 16, 22.1.2004, lk 2).

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest saata oma märkused abi kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, alljärgneval aadressil:

Commission of the European Communities

Competition DG

State Aid Greffe

BE-1000 Brussels

Faks: (32-2) 296 12 42

Täpsustage kirjavahetuses alati juhtumi nimetus ja number.

Märkused edastatakse Itaalia ametiasutustele. Märkuseid esitavad isikud võivad taotleda kirjalikult neid puudutavate andmete konfidentsiaalset käsitlemist, esitades taotluse põhjused.

ITAALIA VALITSUSELE SAADETUD KIRJA KOKKUVÕTE

Itaalia teatas 20. oktoobril 1984. komisjonile 4. detsembri 1985. aasta seadusest 808/85 “Interventi per lo sviluppo e l'accrescimento di competitività delle industrie operanti nel settore aeronautico” (edaspidi “seadus 808/85”). Komisjon kiitis seaduse 14. mail 1986. riigiabi eeskirjade alusel heaks.

Vastavalt seadusele 808/85 võib riik rahastada osa Itaalia lennunduse valdkonna ettevõtete uurimis- ja arendusprojektidega seotud kuludest. Projekte rahastatakse laenudena, mille tagasimaksmise üksikasjad määratakse kindlaks iga juhtumi jaoks eraldi.

Seadust 808/85 vastavalt riigiabi eeskirjadele heaks kiites tuletas komisjon Itaalia ametiasutustele meelde neist eeskirjadest tulenevat kohustust teatada komisjonile igast suurest üksiktoetuse andmisest eraldi, et saada komisjoni nõusolek selle andmiseks.

Seaduse 808/85 vastuvõtmisest alates ei ole komisjonile teatatud ühestki suurest üksiktoetusest. Pärast seda, kui komisjon sai selle kohta 2000. aastal kaebuse, möönsid Itaalia ametiasutused, et komisjonile on jäetud teatamata 13 seaduse 808/85 alusel antud suurest üksiktoetusest.

Komisjon uuris neid juhtumeid ja jõudis 1. oktoobril 2003 järeldusele, et tal ei ole ühisturuga kokkusobivuse kohta vastuväiteid 7 juhtumi kohta 13-st, kuid ülejäänud 6 juhtumi kokkusobivuse kohta ühisturuga on tal endiselt tõsiseid kahtlusi. Komisjon algatas nende 6 juhtumi kohta menetluse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõike 2 tähenduses. (1)

Nimetatud järeldus rajanes eeldusel, et seaduse 808/85 alusel antud laenud olid intressita laenud, kuid nende põhisumma tuleb alati täielikult tagasi maksta. […] (2).

Eespool nimetatud menetluse käigus esitasid Prantsusmaa ja veel üks tundmatuks jääda sooviv kolmas isik märkusi, mis läksid käesoleva menetluse ulatusest (6 juhtumit) kaugemale, käsitledes seaduse 808/85 rakendamist tervikuna.

Nimetatud kolmandate isikute teatel ei tulnud seaduse 808/85 alusel antud laenude põhisummat alati täielikult tagasi maksta. Põhisumma tagasimaksmise kohustuse ulatus oli tegelikult seotud müügiga. Peale selle väitsid kolmandad isikud, et Itaalia on jätnud komisjonile teatamata rohkem kui 13 suurest üksiktoetusest, mida ta esialgu tunnistas.

Kolmandad isikud esitasid oma väidete kinnituseks dokumendid. Komisjon leidis veel teisi dokumente. Itaalia ametiasutused, kellele sellel teemal küsimusi esitati, ei nõustunud kolmandate isikute väidetega.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitasid Itaalia ametiasutused väljavõtted eraldi kõigi kuue menetluses vaatluse all oleva laenu õiguslikust alusest. Väljavõtted ei olnud aga piisavalt täielikud, et võimaldada komisjonil võtta lõplik seisukoht laenu põhisumma tegeliku tagasimaksmise kohustuse küsimuses nende juhtumite puhul. Itaalia ametiasutused keeldusid riigi julgeolekuhuvide kaitsmise põhjendusel esitamast nende õiguslike aluste täistekste.

Eespooltoodut arvestades jõudis komisjon järeldusele, et seaduse 808/85 alusel antud laenude põhisumma tagasimaksmise üksikasjade kohta on tõsised kahtlusi. Need üksikasjad mõjutavad oluliselt abi vastavust eeskirjadele, kuna juhul, kui laenu põhisummat ei tule tagasi maksta, on laenu puhul toetuse brutoekvivalent suurem, kui ainult intresside tasumisest vabastamise korral. Toetuse brutoekvivalent on äärmiselt oluline abi osatähtsuse kindlaksmääramisel, mis omakorda on määrava tähtsusega uurimis- ja arendustegevusele antava abi ühenduse uurimis- ja arendustegevuse raamistiku tingimustele vastavuse kindlakstegemisel. (3)

Peale selle jõudis komisjon järeldusele, et tal on tõsiseid kahtlusi, et lisaks esialgu tunnistatud 13 toetusele on antud veel suuri üksiktoetusi, millest on jäetud teatamata.

Need uued kahtlused väljuvad 1. oktoobril 2003. aastal algatatud menetluse ulatusest mitte üksnes seetõttu, et nad käsitlevad küsimusi, mida ei tõstatatud menetlust algatades, vaid ka seepärast, et nad ei piirdu nimetatud 6 juhtumiga.

Eespool nimetatud kaalutlustel otsustab komisjon laiendada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse ulatust, hõlmates sellega kahtlused laenu põhisumma tagasimaksmise tingimuste ja teiste teatamata suurte üksiktoetuste olemasolu kohta. Sel viisil on kahtlused seotud seaduse 808/85 kohaldamisega tervikuna. Kuid kõnealune laiendamine piirdub seaduse 808/85 tsiviilotstarbelise kohaldamisega.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 võib ebaseaduslikult antud abi abisaajatelt tagasi nõuda.

KIRJA TEKST

«La Commissione informa l'Italia che dopo aver esaminato le informazioni fornite dalle autorità italiane sulla misura in oggetto e sulla base delle indagini da essa svolte, ha deciso di estendere l'ambito del procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE avviato con decisione C(2003)3374 def. dell'1.10.2003.

I.   IL PROCEDIMENTO

1.

L'1.10.2003 la Commissione ha avviato il procedimento di indagine formale (di seguito: “il procedimento di indagine originario”) nei confronti di sei casi di aiuto di importo elevato a favore di progetti di Ricerca e sviluppo (di seguito: “R&S”) che non erano stati notificati dall'Italia.

2.

Per le fasi procedurali precedenti la succitata decisione della Commissione dell'1.10.2003, si rinvia alla sezione 1 di detta decisione.

3.

Il 22.1.2004 la decisione di avviare il procedimento di indagine formale è stata pubblicata nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea  (4).

4.

Con lettera del 3.2.2004, registrata dalla Commissione il 4.2.2004, l'Italia ha presentato le sue osservazioni sul procedimento avviato.

5.

Con lettera del 20.2.2004, registrata dalla Commissione lo stesso giorno, la Francia ha inviato osservazioni in merito.

6.

Con lettera del 20.2.2004, registrata dalla Commissione il 23.2.2004, Finmeccanica ha inviato osservazioni sul procedimento di indagine originario.

7.

Con lettera del 18.2.2004, registrata dalla Commissione il 23.2.2004, l'Italia ha presentato una versione emendata delle sue osservazioni sul procedimento di indagine originario.

8.

Con lettera del 23.2.2004, registrata dalla Commissione lo stesso giorno, un terzo interessato che intendeva rimanere anonimo (in prosieguo “il terzo interessato anonimo”) ha presentato osservazioni sul procedimento di indagine originario.

9.

Con lettera D/52115 del 22.3.2004, le osservazioni pervenute alla Commissione sono state trasmesse all'Italia.

10.

Con lettera del 26.5.2004, registrata dalla Commissione il 28.5.2004, l'Italia ha replicato alle succitate osservazioni.

11.

Con lettera dell'1.7.2004, registrata dalla Commissione il 6.7.2004, il terzo interessato anonimo ha fornito ulteriori informazioni concernenti l'applicazione della Legge n. 808 del 4 dicembre 1985, “Interventi per lo sviluppo e l'accrescimento di competitività delle industrie operanti nel settore aeronautico” (in prosieguo la Legge n. 808/85 oppure “la legge”) legge che costituisce la base giuridica dei sei casi interessati dal procedimento di indagine originario.

12.

Con lettera del 3.8.2004, registrata dalla Commissione il 4.8.2004, l'Italia ha fornito ulteriori informazioni sulla Legge n. 808/85 e sull'applicazione della stessa ai casi in esame nell'ambito del procedimento di indagine originario.

13.

Con lettera del 19.8.2004, registrata dalla Commissione il 20.8.2004, il terzo interessato anonimo ha inviato ulteriori informazioni sulla Legge n. 808/85 e sull'applicazione della stessa a casi singoli.

14.

Con lettera D/56489 del 13.9.2004, la Commissione ha chiesto ulteriori informazioni sui casi in esame nell'ambito del procedimento di indagine originario.

15.

Con lettera del 20.9.2004, registrata dalla Commissione il 22.9.2004, il terzo interessato anonimo ha fornito ulteriori informazioni sulla Legge n. 808/85 e sull'applicazione della stessa a casi singoli.

16.

Con lettera del 30.9.2004, registrata dalla Commissione l'1.10.2004, l'Italia ha risposto alla succitata lettera della Commissione D/56489 del 13.9.2004.

17.

Con lettera D/57276 del 12.10.2004, la Commissione ha avvertito l'Italia che riteneva che avesse fornito risposte incomplete alla sua lettera D/56489 del 13.9.2004. La Commissione ha fatto presente all'Italia la sua richiesta, precisando che in caso di mancata risposta o di risposta incompleta, avrebbe ingiunto al governo italiano di fornire informazioni ai sensi dell'articolo 10, paragrafo 3 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio del 22 marzo 1999 recante modalità di applicazione dell'articolo 93 del trattato CE (5) (in prosieguo “il regolamento di procedura”).

18.

Con lettera del 15.10.2004, registrata dalla Commissione lo stesso giorno e con lettera del 22.10.2004, registrata dalla Commissione il 25.10.2004, l'Italia ha risposto alla succitata lettera della Commissione D/57276 del 12.10.2004.

19.

Il 10.12.2004 la Commissione ha deciso di ingiungere all'Italia di fornire informazioni (6) ed ha richiesto una risposta completa agli interrogativi sollevati nella succitata lettera D/56489 del 13.9.2004. La decisione è stata notificata all'Italia il 13.12.2004, con lettera n. C(2004)5009 del 10.12.2004.

20.

Con lettera del 23.12.2004, registrata dalla Commissione lo stesso giorno, l'Italia ha chiesto una proroga del termine fissato per rispondere all'ingiunzione di inviare informazioni. La proroga è stata concessa con lettera D/50036 del 5.1.2005.

21.

Con lettera del 19.1.2005, registrata dalla Commissione il 21.1.2005, l'Italia ha risposto all'ingiunzione di fornire informazioni.

22.

Con lettera del 10.3.2005, registrata dalla Commissione il 14.3.2005, l'Italia ha inviato un complemento di informazioni alla sua risposta all'ingiunzione di fornire informazioni.

II.   DESCRIZIONE DELL'AIUTO

2.1.   Il regime — Legge n. 808/85

23.

La Legge n. 808/85 era stata notificata alla Commissione ai sensi dell'articolo 88, paragrafo 3 (7), del trattato CE con lettera del 20.10.1984.

24.

La legge prevedeva tre tipi di possibili interventi da parte dello Stato a favore di società del settore aeronautico. Dei tre tipi di intervento, ne sussiste soltanto uno risalente a quell'epoca e forma oggetto della presente decisione, più precisamente gli interventi disciplinati dall'articolo 3, lettera a) della legge.

25.

Tali interventi consistono nel finanziamento da parte dello Stato di una parte dei costi dei progetti di Ricerca e sviluppo realizzati da società italiane in collaborazione con società straniere nel settore aeronautico.

26.

La Legge n. 808/85 stabilisce che i finanziamenti dello Stato devono essere restituiti mediante quote sul ricavato della vendita dei prodotti oggetto del programma […] determinate in relazione ai previsti risultati commerciali ed economici. La legge stabilisce inoltre che dette modalità saranno fissate dalla disciplina di attuazione.

27.

La Legge, quale notificata alla Commissione, prevedeva una dotazione di 690 miliardi di ITL per detti interventi, da spendere nel periodo 1985-1989.

28.

La legge era stata autorizzata dalla Commissione, con lettera del 14.5.1986 (8), a titolo di aiuto di Stato compatibile con il trattato CE. Nella lettera la Commissione prendeva atto del fatto che le modalità esatte del finanziamento pubblico, in particolare per quanto riguarda i rimborsi, sarebbero state fissate successivamente per ciascun progetto specifico. Essa faceva presente alle autorità italiane che la disciplina, che all'epoca era appena stata adottata, degli aiuti di Stato per la Ricerca e sviluppo (9) prevedeva la notifica individuale alla Commissione di aiuti alla Ricerca e sviluppo concessi nel quadro di regimi di aiuti di Stato autorizzati a favore di progetti di costo superiore a 20 milioni di ECU.

29.

Le autorità italiane non hanno mai notificato alla Commissione ai sensi dell'articolo 88, paragrafo 3 del trattato CE casi singoli di applicazione della legge.

30.

La legge originariamente notificata è stata rifinanziata varie volte dopo il 1989, ma nessun rifinanziamento è stato notificato alla Commissione ai sensi dell'articolo 88, paragrafo 3 del trattato CE.

31.

Dopo l'entrata in vigore dell'attuale disciplina comunitaria per gli aiuti di Stato alla Ricerca e sviluppo (10), le autorità italiane, con lettera datata 27.3.1996 (A/32247), hanno accettato le misure utili proposte dalla Commissione in tale disciplina, riguardanti l'obbligo di notifica di tutti i progetti individuali di ricerca che superano il costo di 25 milioni di ECU e per i quali viene proposta la concessione di aiuti di equivalente sovvenzione lorda superiore a 5 milioni di euro.

32.

Negli anni 2001-2002, tra la Commissione e le autorità italiane vi è stato uno scambio di corrispondenza (11) sul regime in questione allo scopo di modificare il regime per renderlo conforme ai criteri della succitata disciplina comunitaria per gli aiuti di Stato alla Ricerca e sviluppo.

33.

Lo scambio di corrispondenza aveva portato all'adozione da parte dell'Italia di un testo volto ad applicare i criteri di detta disciplina (12). In seguito all'invio alla Commissione di detto documento, in data 22.11.2002, la Commissione aveva chiuso il caso con lettera del 18.12.2002.

34.

Da notare che nel quadro di detta corrispondenza la Commissione si è riferita al regime di aiuti come aiuto esistente.

2.2.   La denuncia originaria

35.

Il 19.10.1999 è pervenuta alla Commissione una denuncia concernente aiuti di Stato concessi illegalmente in base alla Legge n. 808/85.

36.

Secondo il denunciante, l'Italia avrebbe concesso un certo numero di aiuti di Stato, ai sensi della Legge n. 808/85, al di là della soglia che fa scattare la notifica individuale, senza darne prima notifica alla Commissione.

37.

Dopo aver ricevuto una richiesta di informazioni dalla Commissione, le autorità italiane hanno informato la Commissione che tali aiuti erano effettivamente stati concessi. Secondo le autorità italiane si sarebbe trattato di tredici casi di aiuti singoli. Le autorità italiane hanno fornito l'elenco di questi tredici casi (in prosieguo “i tredici casi”) nonché ragguagli sul loro contenuto.

38.

Le autorità italiane hanno indicato che in ciascuno dei tredici casi l'aiuto era stato concesso sotto forma di prestito agevolato senza corresponsione di interessi. Tuttavia il capitale prestato doveva comunque essere restituito integralmente, secondo uno scadenzario prestabilito per ciascun caso singolo. Lo scadenzario è stato fornito.

39.

Le autorità italiane hanno calcolato l'equivalente sovvenzione lordo dei prestiti applicando il metodo indicato nell'allegato I, sezione 3, degli orientamenti in materia di aiuti di Stato a finalità regionale (13). A tal fine avevano utilizzato il tasso di riferimento comunitario e il tasso di sconto applicabili all'Italia, maggiorati di un premio di rischio per tener conto del rischio sostenuto dai singoli progetti di Ricerca e sviluppo in questione.

40.

La Commissione ha analizzato ciascuno dei tredici casi e, con decisione dell'1.10.2003 (14), ha concluso che:

due aiuti singoli effettivamente non superavano le soglie richieste per la notifica individuale (15);

un aiuto singolo riguardava un progetto militare e quindi non doveva formare oggetto di esame da parte della Commissione;

i quattro aiuti singoli, diversi dai tre succitati e che erano stati concessi prima del 17.2.1996, erano compatibili con i criteri fissati nella disciplina comunitaria per gli aiuti di Stato alla ricerca e sviluppo in vigore all'epoca in cui erano stati accordati (16);

sussistevano dubbi quanto alla compatibilità degli altri sei aiuti singoli con la disciplina comunitaria attualmente in vigore per gli aiuti di Stato alla ricerca e sviluppo (17) (in prosieguo la disciplina R&S). Tali dubbi riguardavano, in particolare, le fasi di ricerca, le intensità di aiuto e l'effetto di incentivazione dell'aiuto.

41.

Ciò premesso la Commissione non aveva sollevato obiezioni rispetto ai primi sette aiuti singoli, mentre aveva avviato il procedimento di indagine formale ai sensi dell'articolo 88, paragrafo 2 del trattato CE nei confronti degli ultimi sei (in prosieguo “i sei casi”).

42.

Per giungere a tale conclusione la Commissione, nel suo ragionamento, si era sempre basata sulla presunzione che […] (18) la forma degli aiuti come aiuto agevolato il cui capitale è sempre rimborsabile integralmente. Ciò significava, in particolare, che l'equivalente sovvenzione lordo poteva essere calcolato utilizzando il metodo di cui all'allegato I, sezione 3, degli orientamenti sugli aiuti di Stato a finalità regionale.

43.

Quest'ipotesi di base era stata un fattore determinante ai fini del risultato della valutazione della Commissione, in particolare per il fatto che l'equivalente sovvenzione lordo dell'aiuto è un fattore cruciale per determinare se un aiuto singolo ecceda la soglia richiesta per la notifica individuale (19).

2.3.   Nuove questioni sollevate nel corso del procedimento

44.

La Commissione ha pubblicato l'avvio del procedimento concernente i sei casi nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea del 22.1.2004. Come prevede il regolamento di procedura, con la pubblicazione dell'avviso la Commissione ha invitato gli Stati membri e i terzi interessati a trasmetterle le loro osservazioni sul caso in esame.

45.

Tre terzi hanno inviato osservazioni alla Commissione, più precisamente: Finmeccanica — attuale proprietario dei beneficiari degli aiuti –, la Francia e un terzo interessato, che ha preferito mantenere l'anonimato.

46.

Tutti i terzi interessati hanno rinviato osservazioni sui dubbi espressi dalla Commissione circa i sei casi.

47.

Tuttavia, sia la Francia che il terzo interessato anonimo hanno anche inviato commenti di carattere più generale che vanno al di là dell'ambito del procedimento. A loro avviso, il capitale dei prestiti concessi in base alla Legge n. 808/85, inclusi i tredici casi, non sarebbe sempre rimborsato integralmente. Inoltre vi sarebbero stati molti altri casi di aiuti singoli, oltre ai tredici in questione, eccedenti le soglie richieste per la notifica individuale che non sarebbero mai stati notificati dall'Italia.

48.

Ai sensi dell'articolo 6, paragrafo 2, del regolamento di procedura le osservazioni ricevute sono comunicate allo Stato membro interessato. Dato che le osservazioni concernenti i sei casi erano state inviate congiuntamente a commenti di carattere più generale e formavano un tutto unico, erano state trasmesse congiuntamente all'Italia.

49.

Pertanto l'Italia aveva già avuto la possibilità di esprimersi anche riguardo a questi commenti di carattere più generale. Tale opportunità non pregiudica il diritto dell'Italia di esprimere nuovamente il suo punto di vista nel quadro dell'estensione del procedimento, risultante dalla presente decisione.

In merito al rimborso dei capitali prestati

50.

Secondo la Francia e il terzo interessato anonimo, le autorità italiane non avrebbero descritto correttamente la forma degli aiuti concessi in base alla Legge n. 808/85.

51.

In particolare, diversamente da quanto sostengono le autorità italiane, il capitale dei prestiti concessi in virtù della Legge n. 808/85 non sarebbe sempre rimborsabile integralmente. Di fatto il capitale dei prestiti verrebbe rimborsato unicamente in caso di successo commerciale dei programmi cui sia stato destinato. In caso di insuccesso la restituzione di parte o della totalità del capitale del prestito verrebbe annullata. Va sottolineato che, secondo la Francia e il terzo interessato anonimo, ciò varrebbe non solo per i sei casi o per i tredici casi, bensì per tutta l'applicazione della Legge n. 808/85.

52.

Interrogate sui particolari del meccanismo di rimborso dei prestiti, più precisamente sul legame tra rimborso e vendite, le autorità italiane hanno ribadito la loro dichiarazione, ossia che il capitale dei prestiti è sempre rimborsato integralmente (20). Esse hanno aggiunto che il legame tra vendite e rimborso di fatto verrebbe stabilito ex ante in quanto i tempi per il rimborso dei prestiti si baserebbero sulle previsioni di vendita. Nel caso in cui le vendite risultassero inferiori alle previsioni fatte ex ante, la società sarebbe comunque tenuta a rimborsare il prestito secondo i tempi previsti.

53.

Successivamente, il terzo interessato anonimo ha presentato un ulteriore documento a sostegno della sua posizione (21). Si tratta di una relazione di una grande banca d'investimento […]. In tale relazione, […], la banca scrive che Finmeccanica avrebbe dichiarato che “il capitale deve essere rimborsato soltanto quando le consegne eccedano un determinato volume[…] per cui Finmeccanica ha rimborsi molto bassi da effettuare[…] ed è molto meno probabile che debba restituire tutto l'anticipo”.

54.

Per valutare dettagliatamente se e in base a quale meccanismo il capitale dei prestiti debba essere rimborsato, la Commissione ha chiesto alle autorità italiane di fornirle una copia dei singoli decreti di concessione per i sei casi.

55.

Le autorità italiane, in un primo tempo, hanno fornito alla Commissione estratti dei decreti di concessione che però non ne comprendevano i considerando. Le autorità italiane sostenevano infatti che i considerando non potevano essere forniti alla Commissione per ragioni di sicurezza nazionale. Di fatto, i considerando dei decreti di concessione di aiuti in base alla Legge n. 808/85 sarebbero identici sia per i prodotti civili che per quelli militari. Pertanto, benché i sei casi riguardino l'aviazione civile, i considerando dei relativi decreti di concessione conterrebbero anch'essi questioni concernenti la sicurezza nazionale.

56.

Gli estratti dei decreti di concessione forniti dalle autorità italiane non hanno permesso alla Commissione di elaborare un'opinione definitiva sulle condizioni previste per il rimborso dei prestiti.

57.

In particolare, l'articolo dei decreti di concessione concernente il rimborso (22) è scritto in maniera ambigua in quanto stabilisce che l'aiuto “verrà restituito mediante quote progressive calcolate sulla base degli incassi relativi alle vendite …” ma aggiunge che ciò avverrà secondo le modalità dei decreti di concessione, inclusa una tabella con uno scadenzario prestabilito per i rimborsi, il cui totale rappresenta il 100 % del capitale prestato

58.

Nessuno degli estratti forniti contiene disposizioni atte a risolvere questi due aspetti che sembrano contraddittori. Poiché non si poteva escludere che una disposizione del genere figurasse nelle parti mancanti dei testi, la Commissione ha ingiunto all'Italia di fornirle informazioni (23) ed ha richiesto il testo integrale dei decreti di concessione.

59.

Le autorità italiane inizialmente (24) hanno rifiutato di fornire altre informazioni, sostenendo ancora una volta, che la rivelazione di altri elementi contenuti nei testi avrebbe inciso su interessi di sicurezza nazionale dell'Italia.

60.

Successivamente, le autorità italiane hanno fornito alla Commissione versioni più complete dei decreti di concessione che includevano, oltre agli estratti già forniti, l'intestazione del ministero, le firme delle parti e la maggior parte dei considerando dei decreti di concessione. Tuttavia alcuni considerando continuavano a mancare.

61.

Ciò nonostante, il testo più completo contenuto nelle nuove versioni non ha permesso di risolvere in maniera convincente l'apparente contraddizione delle disposizioni relative alla restituzione dei prestiti.

62.

Alla fine, dopo che le autorità italiane le avevano fornito documenti più completi, la Commissione ha appreso l'esistenza di una relazione della Corte dei conti sull'applicazione della Legge n. 808/85 (25).

63.

Nella sezione 6 di detto documento, la Corte dei conti analizza la situazione dei rimborsi.

64.

In questa sezione la Corte dei conti cita un decreto ministeriale (26), che fisserebbe il meccanismo previsto per il rimborso dei prestiti concessi in base alla Legge n. 808/85. Questo decreto ministeriale non è mai stato trasmesso alla Commissione dalle autorità italiane né sembra che sia stato reso pubblico in Italia. La Corte dei conti lo cita unicamente con il numero di registrazione presso la Corte.

65.

Secondo la Corte dei conti, il meccanismo istituito nel succitato decreto ministeriale stabilirebbe, in particolare, che i rimborsi previsti siano indicati in una tabella contenente le rate da restituire allo Stato.

66.

Tuttavia non sarebbe stato necessario rispettare lo scadenzario figurante in questa tabella se il programma non riportava il successo tecnico o economico inizialmente previsto. In particolare l'articolo 3 del decreto ministeriale stabilisce che “qualora per motivazioni commerciali e/o economiche il programma venisse chiuso prima del completamento della restituzione del finanziamento … l'impresa inoltrerà apposita dichiarazione al ministero dell'Industria, del commercio e dell'artigianato; successivamente non sarà tenuta agli adempimenti”.

67.

La Corte dei conti prosegue affermando che l'incidenza delle quote dei rimborsi dei finanziamenti varia dallo 0,86 % all'80,18 %,precisa che l'importo totale dei rimborsi effettuati incide sul totale dei finanziamenti concessi per una quota pari a 68,92 % (27) e spiega che in taluni casi i rimborsi sono stati posticipati o non hanno avuto luogo.

In merito ad ulteriori casi non notificati di aiuti singoli di importo elevato

68.

La Francia e il terzo interessato anonimo presentano elenchi di altri programmi diversi dai tredici casi che avrebbero fruito di aiuti in base alla Legge n. 808/85 di importo superiore alle soglie richieste per la notifica individuale, che, ciò nonostante non sarebbero stati notificati alla Commissione.

69.

Mentre le autorità francesi non indicano la loro fonte di informazione su questi eventuali altri casi non notificati, il terzo interessato anonimo cita relazioni del governo italiano al Parlamento quale sua principale fonte di informazione al riguardo.

70.

La seguente tabella elenca i progetti che, secondo le autorità francesi e secondo il terzo interessato anonimo, non sarebbero stati notificati, insieme ai commenti delle autorità italiane.

Denominazione del progetto

Finanziamento totale in base alla Legge n. 808/85

(milioni di euro)

Opinione delle autorità italiane

secondo la Francia

secondo il terzo interessato anonimo

AB 139

[…]

[…]

Progetto militare

BA 609

[…]

[…]

Progetto militare

ATR 62C

[…]

[…] (28)

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

ATR 82-100

[…]

[…] (29)

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

A119

[…]

Incluso nella decisione della Commissione di non formulare obiezioni dell'1.10.2003 (30)

MD 95

[…]

Già incluso nel procedimento della Commissione

MD 11

[…]

Già incluso nel procedimento della Commissione

A380

[…]

[…]

Notificato in base all'accordo bilaterale 1992 CEE/USA sui velivoli civili di grandi dimensioni

A330/340 — Ribs

[…]

 

A340/600 — Tail cone

[…]

 

A318

[…]

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

B717 (ex MD95-30)

[…]

 

B717 (ex MD95-20)

[…]

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

B767-400

[…]

L'importo effettivo dell'aiuto di Stato è inferiore alla soglia richiesta per la notifica individuale

B727DF o QF (31)

[…]

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

Amx Export (32)

[…]

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

G222J

[…]

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

C27

[…]

Progetto militare

SMALLJET 70

[…]

Non è stato concesso alcun aiuto di Stato

[…]

71.

Da notare che le cifre fornite dai terzi e riassunte sopra indicano gli importi prestati anziché l'equivalente sovvenzione lordo. Il rapporto tra importo del prestito e equivalente sovvenzione lordo dipende dalla modalità di rimborso degli aiuti. Come si è già osservato, i terzi e le autorità italiane non concordano su dette modalità.

72.

Interrogate al riguardo, le autorità italiane hanno spiegato che le cifre provenienti dai terzi erano, almeno in parte, incorrette. In particolare le relazioni che il terzo interessato anonimo cita come fonte principale di informazione conterrebbero soltanto ipotesi di eventuali aiuti futuri. Non tutti i progetti presi in considerazione in dette relazioni ai fini dell'aiuto sarebbero stati effettivamente avviati. Inoltre, alcuni dei progetti che sono stati avviati non avrebbero beneficiato di aiuto o avrebbero ricevuto meno aiuto di quanto inizialmente previsto nelle relazioni. Infine, alcuni dei progetti sarebbero di natura militare.

III.   VALUTAZIONE

3.1.   Sussistenza di aiuto ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE

73.

Una misura costituisce aiuto ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1, del trattato CE quando, attraverso la concessione di risorse statali, reca un vantaggio selettivo in termini di concorrenza e incide sugli scambi intracomunitari.

74.

I prestiti accordati in virtù della Legge n. 808/85 chiaramente sono selettivi, non foss'altro in quanto ne fruiscono unicamente imprese attive nel settore aeronautico.

75.

I prestiti in questione sono concessi tramite fondi provenienti dal bilancio dello Stato e quindi comportano risorse statali.

76.

I prestiti sono senza corresponsione di interesse per cui conferiscono un vantaggio alle imprese che ne fruiscono rispetto alle imprese che finanziano i propri progetti ricorrendo al mercato.

77.

Infine, nella maggior parte dei casi, i progetti in questione riguardano prodotti (elicotteri, piccoli aeromobili o talvolta parti di aeromobili più grandi) caratterizzati da importanti scambi intracomunitari.

3.2.   Dubbi espressi dalla Commissione

78.

Da quando la Commissione ha avviato l'indagine in merito alla denuncia originaria concernente l'applicazione della Legge n. 808/85, le autorità italiane hanno continuato a sostenere che, almeno per i tredici casi, gli aiuti concessi in virtù della legge erano sì stati accordati sotto forma di prestiti agevolati, senza corresponsione di interesse, ma che il capitale dei medesimi è sempre rimborsabile integralmente.

79.

La Francia e il terzo interessato anonimo contestano tale tesi. A loro avviso i capitali prestati devono essere restituiti soltanto nella misura in cui i programmi in questione riscuotano successi commerciali (33).

80.

La Commissione ha cercato di stabilire quale di queste posizioni sia corretta, almeno per i sei casi che formavano oggetto del procedimento nel corso del quale erano intervenuti la Francia e il terzo interessato anonimo.

81.

Occorre innanzitutto notare che sia la posizione dell'Italia che della Francia e del terzo interessato anonimo sono compatibili con il testo della legge quale notificato alla Commissione nel 1984.

82.

Tale testo stabilisce che “i finanziamenti vanno restituiti senza corresponsione di interessi, mediante quote sul ricavato della vendita dei prodotti oggetto del programma in collaborazione, determinate in relazione ai previsti risultati commerciali ed economici (34).

83.

Il testo effettivamente indica che le modalità di rimborso possono dipendere dalle vendite. Le modalità per il rimborso di un prestito possono comprendere l'importo del capitale che deve essere restituito e/o i tempi previsti per il rimborso.

84.

Pertanto sia la posizione dell'Italia (che soltanto i tempi di rimborso dipendono dalle vendite) che quella della Francia e del terzo interessato anonimo (che non solo i tempi di rimborso, ma anche le quote da rimborsare dipendono dalle vendite) sono compatibili con il testo della legge.

85.

Per stabilire quale delle due posizioni sia corretta si dovrebbero quindi esaminare le specifiche modalità di esecuzione che, come stabilisce la legge originaria e come ha indicato la Commissione nella decisione del 1986 sulla legge in questione (35) dovrebbero essere fissate da altri testi.

86.

Pertanto l'accesso alla base giuridica dei sei casi, in particolare al testo integrale di detti decreti di concessione, probabilmente avrebbe permesso alla Commissione di formulare una conclusione al riguardo.

87.

La Commissione osserva che l'Italia ha rifiutato di concederle l'accesso al testo integrale di detti decreti di concessione in questione. La Commissione prende atto della tesi sostenuta dall'Italia a questo proposito concernente gli interessi di sicurezza nazionale. Pur non pronunciandosi in questa fase dell'analisi sul contenuto di tale tesi, la Commissione osserva che l'impossibilità di accedere al testo integrale di siffatti documenti cruciali può unicamente suscitare dubbi circa le rivendicazioni delle autorità italiane.

88.

Tali dubbi sono rafforzati dall'apparente incoerenza degli estratti dei testi che sono stati forniti. La mancanza di coerenza è ancora più rilevante dato che questi testi dovevano chiarire le disposizioni generali della legge.

89.

I dubbi sono peraltro ulteriormente rafforzati dalla summenzionata relazione della banca e, da ultimo, dalla relazione della Corte dei conti che sembrano contraddire la posizione delle autorità italiane.

90.

Considerato quanto sopra, la Commissione nutre seri dubbi sul fatto che i capitali prestati in base alla Legge n. 808/85 siano sempre integralmente restituiti.

91.

La Commissione sottolinea che la questione se i capitali prestati debbano essere rimborsati integralmente in tutte le occasioni oppure se debbano essere rimborsati soltanto in funzione del successo commerciale dei programmi ha un notevole peso su un certo numero di criteri utilizzati per valutare la compatibilità degli aiuti di Stato per la Ricerca e sviluppo.

92.

Infatti l'equivalente sovvenzione lordo di un prestito, il cui capitale non dovesse essere restituito integralmente, sarebbe notevolmente superiore a quella di un prestito in cui solo gli interessi fossero condonati. Se nessun capitale dovesse essere rimborsato, l'equivalente sovvenzione lordo sarebbe pari all'importo del prestito.

93.

La prima conseguenza di questo aumento dell'equivalente sovvenzione lordo consisterebbe nel fatto che un maggiore numero di aiuti singoli raggiungerebbe la soglia richiesta per la notifica individuale in base alla disciplina Ricerca e sviluppo, dato che uno dei due criteri di detta soglia è espresso in termini di equivalente sovvenzione lordo.

94.

Una seconda conseguenza, non meno importante, consisterebbe nel fatto che aumenterebbero anche le intensità di aiuto. Poiché le intensità di aiuto sono un aspetto importante ai fini della valutazione della compatibilità degli aiuti in base alla disciplina Ricerca e sviluppo, un incremento dell'equivalente sovvenzione lordo potrebbe avere un'incidenza significativa sulla compatibilità dell'aiuto.

95.

I dubbi espressi dalla Commissione sulla natura dei prestiti devono quindi essere intesi come inclusivi anche di tutte le potenziali implicazioni del mutamento dell'equivalente sovvenzione lordo in termine di compatibilità degli aiuti con i criteri della disciplina Ricerca e sviluppo.

96.

Infine, qualora il rimborso dei capitali prestati fosse effettivamente collegato al successo dei programmi in questione, si potrebbe sostenere che l'aiuto assumerebbe la forma di “anticipi rimborsabili unicamente in caso di successo delle attività di ricerca” ai sensi del punto 5.6 della disciplina Ricerca e sviluppo.

97.

In tal caso la Commissione dubiterebbe della compatibilità di questi anticipi con la prassi da essa costantemente seguita per quanto concerne l'applicazione del succitato punto 5.6 (36), per i seguenti motivi:

98.

Innanzitutto, è prassi costante della Commissione (37) considerare che le modalità di restituzione di anticipi che sono rimborsabili unicamente in caso di esito positivo dell'attività di ricerca (in prosieguo “anticipi rimborsabili”) si basino su un piano di rimborso fondato su un'ipotesi realistica di vendite. In tal caso, il rimborso dovrebbe quindi essere almeno pari al capitale prestato, maggiorato degli interessi calcolati secondo il tasso di sconto della Commissione in vigore all'epoca della concessione degli anticipi rimborsabili. Inoltre, qualora il successo del programma dovesse superare le previsioni della succitata ipotesi, il piano di rimborso dovrebbe prevedere pagamenti supplementari allo Stato, oltre a quelli summenzionati.

99.

In secondo luogo, è prassi della Commissione ritenere che, in ogni caso, l'importo dell'anticipo rimborsabile non ecceda il 40 % dei costi ammissibili per le attività di sviluppo precompetitive e il 60 % dei costi ammissibili per le attività di ricerca industriale ai sensi dell'allegato I della disciplina Ricerca e sviluppo (38). Tale prassi è seguita ormai da anni. In particolare era seguita all'epoca in cui è stata adottata la precedente disciplina Ricerca e sviluppo (39)  (40).

100.

Considerato quanto sopra la Commissione inoltre nutre seri dubbi sul fatto […] (41) informata di tutti i casi singoli eccedenti le soglie richieste per la notifica individuale, ai sensi sia della decisione originaria del 1986 che delle misure utili accettate dall'Italia nel 1996.

101.

A questo proposito la Commissione sottolinea che, come spiegato al punto 94, qualora l'affermazione della Francia e del terzo interessato anonimo circa il rimborso non integrale dei capitali prestati risultasse corretta, il calcolo utilizzato dalle autorità italiane per determinare quali progetti dovevano essere notificati risulterebbe incorretto, traducendosi potenzialmente in molti altri casi che esigerebbero la notifica individuale.

102.

La Commissione riconosce che la natura di un determinato tipo di aiuti rende impossibile determinarne ex ante l'equivalente sovvenzione lordo dato che dipenderebbe da ipotesi di evoluzione del mercato. La Commissione ritiene che in tali casi, salvo possano basarsi su statistiche solide e incontestate, gli Stati membri dovrebbero considerare per difetto l'ipotesi peggiore ai fini del calcolo dell'equivalente sovvenzione lordo, per valutare se un aiuto singolo ecceda la soglia richiesta per la notifica individuale.

103.

La Commissione prende atto dell'elenco di potenziali aiuti non notificati fornito dalla Francia e dal terzo interessato anonimo. A suo avviso, le autorità italiane non le hanno fornito informazioni chiare e convincenti che le asserzioni dei terzi al riguardo fossero incorrette.

104.

In particolare, la spiegazione delle autorità italiane, secondo cui le fonti del terzo interessato anonimo riguardano unicamente ipotesi di sostegni pubblici futuri anziché il sostegno effettivo concesso può essere convincente da un punto di vista teorico. Tuttavia la Commissione ritiene che di fatto, per dissipare i dubbi, le autorità italiane dovrebbero fornire prove concrete per ogni caso singolo attestanti che i sostegni effettivamente concessi, erano indubbiamente diversi dalle ipotesi originarie.

105.

Inoltre la Commissione dubita che i progetti AB139 e BA609 possano essere definiti militari, […].

106.

Quanto al progetto AB139, la Commissione rileva, ad esempio, che il sito web di AgustaWestland (42) fornisce il seguente elenco di applicazioni per questo progetto: servizio medico d'urgenza, lotta antincendi, navetta per il capo pilota del porto, applicazione della legge, offshore, ricerca e salvataggio, e VIP/Corporate. La Commissione ritiene che nessuna di queste applicazioni sia militare.

107.

Quanto al progetto BA609, la Commissione rileva ad esempio che il sito web di Bell Agusta (43) contiene un elenco di FAQ, in cui, alla domanda “Il BA609 presenta una configurazione sia civile che militare?” la società risponde “Il BA609 attualmente è previsto unicamente con la configurazione civile. La configurazione più vicina a quella militare sarebbe la configurazione FAR [Ricerca e salvataggio] per il velivolo destinato ai guardiacoste. Attualmente non sono disponibili configurazioni militari”.

3.3.   Basi procedurali della presente decisione

108.

Benché il procedimento di indagine originario riguardasse unicamente i sei casi, e malgrado le osservazioni dei terzi siano state presentate in tale ambito, da quanto sopra si evince chiaramente che i nuovi dubbi sollevati da dette osservazioni vanno ben oltre i sei casi.

109.

Fatta salva la precisazione di cui al punto seguente, questi dubbi riguardano tutta l'applicazione della Legge n. 808/85. Di conseguenza riguardano, naturalmente, tutte le applicazioni individuali di detta legge e quindi anche ciascuno dei tredici casi (44), inclusi quelli che erano stati considerati non richiedere la notifica preventiva e quelli sui quali la Commissione non ha sollevato obiezioni nella sua decisione dell'1.10.2003.

110.

Tuttavia, a causa del diverso status giuridico in termini di aiuti di Stato delle varie applicazioni della legge, la presente decisione di estensione del procedimento si basa su una serie di aspetti procedurali, a seconda che l'aiuto debba essere considerato esistente oppure illegale.

111.

La Commissione osserva che la sua decisione del 1986 non specificava le intensità di aiuto da osservare per progetti al di sotto della soglia di notifica (individuale) ed è consapevole del fatto che la sua corrispondenza amministrativa con le autorità italiane in merito a opportune misure circa la legge in questione, registrata con il numero di aiuto di Stato E 48/2001 (45), definiva tale legge come “aiuto esistente”.

112.

Tuttavia aiuti singoli eccedenti le soglie richieste per la notifica individuale, come stabilito nel 1986 e successivamente nel 1996, devono essere considerati come aiuti nuovi. Inoltre, tutte le applicazioni della legge successive alla trasmissione alla Commissione da parte delle autorità italiane, in data 22.11.2002, del testo volto a dare attuazione ai criteri della disciplina Comunitaria degli aiuti di Stato alla Ricerca e Sviluppo del 1996, che non risultassero in linea con detti criteri, come applicati dall'Italia, costituirebbero anch'esse aiuti nuovi o, in ogni caso, attuazione abusiva di aiuti.

113.

Pertanto la presente decisione non riguarda progetti individuali sotto la soglia per la notifica individuale, con le eccezioni qui di seguito indicate. I dubbi della Commissione si riferiscono all'applicazione della legge 808/85, inclusi tutti i provvedimenti di concessione individuali il cui ammontare era inferiore alla soglia richiesta per la notifica individuale, adottati a decorrere dal 22.11.2002. A tale riguardo, la presente decisione viene adottata ai sensi dell'articolo 16 del regolamento di procedura.

114.

Per quei casi, tra i tredici, che alla data dell'1.10.2003 formavano oggetto di una decisione della Commissione di non sollevare obiezioni (46), la presente decisione è ancora adottata in base all'articolo 16 del regolamento di procedura. Per i due casi per i quali la notifica preventiva non era stata ritenuta necessaria, la presente decisione è assunta ai sensi dell'art.16 così come dell'art.9 del regolamento di procedura. Infatti, qualora i dubbi sulla restituzione dei capitali prestati risultassero fondati, tale decisione si sarebbe basata su informazioni incorrette […]. Come spiegato ai punti 42 e 43, questa informazione incorretta è stata un fattore determinante ai fini della decisione di non sollevare obiezioni in quanto aveva implicazioni riguardo alla necessità della notifica individuale.

115.

Un aiuto individuale ai sensi dell'articolo 1, lettera e) del regolamento di procedura che avrebbe dovuto essere notificato e che non lo è stato costituisce un aiuto illegale ai sensi dell'articolo 1, lettera f) del medesimo regolamento di procedura. Per quanto riguarda gli aiuti illegali la presente decisione viene adottata in base all'articolo 13 del regolamento di procedura.

116.

Questa è appunto la situazione dei sei casi. Infatti, dato che la Commissione non ha mai approvato questi casi e ha perfino già avviato nei loro confronti un procedimento ai sensi dell'articolo 88, paragrafo 2, i casi in questione continuano a costituire aiuti illegali ai sensi dell'articolo 1, lettera f) del regolamento di procedura.

117.

Questa è anche la situazione di potenziali altri casi non notificati di importo elevato diversi dai tredici casi. Infatti un aiuto individuale ai sensi dell'articolo 1, lettera e) del regolamento di procedura che avrebbe dovuto essere notificato e che non lo è stato costituisce un aiuto illegale ai sensi dell'articolo 1, lettera f) del regolamento di procedura.

3.4.   Ambito della presente decisione

118.

L'ambito della presente decisione si limita agli aiuti individuali concessi a progetti civili.

119.

La Commissione sottolinea che in questa fase dell'analisi essa ritiene che i progetti consistenti nel modificare un prodotto militare per adattarlo ad uso civile siano da considerarsi come progetti civili.

120.

Conformemente all'art.15 del regolamento (CE) n. 659/1999, la presente decisione non si applica ad aiuti individuali con riferimento ai quali il periodo limite sia spirato.

3.5.   Varie

121.

La presente decisione non pregiudica eventuali azioni della Commissione concernenti la risposta incompleta dell'Italia all'ingiunzione di fornire informazioni del 10.12.2004.

IV.   CONCLUSIONE

122.

Alla luce di quanto sopra, la Commissione, nel quadro della procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2, del trattato CE, intima all'Italia di presentare osservazioni e di fornire, entro un mese dalla data di ricezione della presente, qualsiasi informazione che possa contribuire a chiarire i punti specifici in causa, in particolare:

Tutti gli atti giuridici pubblicati e non pubblicati concernenti l'applicazione del meccanismo di finanziamento della Legge n. 808/85, incluso in particolare il testo del decreto ministeriale del ministro dell'Industria del 14.3.1988 (47);

Tutti gli atti legislativi che emendano la Legge n. 808/85;

L'elenco di tutti i progetti civili finanziati in base alla Legge n. 808/85, che superano la soglia oltre la quale è richiesta la notifica individuale nonché la lista di tutti i progetti finanziati a decorrere dal 22.11.2002, unitamente a:

a)

una copia completa delle delibere di concessione di aiuti a detti progetti;

b)

dati esatti concernenti l'aiuto erogato e gli scadenziari di rimborso per ciascuno di detti progetti. Tali dati dovrebbero essere corroborati da prove indipendenti di pagamento e/o di rimborso, ad esempio rilasciate da banche;

Un elenco dei progetti non civili finanziati in base alla Legge n. 808/85, che superano la soglia per la notifica individuale nonché di tutti quelli finanziati dal 22.11.2002, unitamente, per ciascuno di detti progetti, ad elementi che ne comprovino la natura militare;

Copie degli atti legislativi di ciascun provvedimento di rifinanziamento della legge e, qualora ciò non risulti dagli atti, l'indicazione dell'importo e della durata di ciascun provvedimento di rifinanziamento.

123.

La Commissione invita le autorità italiane a trasmettere senza indugio copia della presente ai potenziali beneficiari dell'aiuto.

124.

La Commissione fa presente all'Italia l'effetto sospensivo dell'articolo 88, paragrafo 3 del trattato in rapporto ad aiuti non coperti dalla decisione della Commissione del 1986, tenendo conto degli emendamenti trasmessi alla Commissione dall'Italia in data 22.11.2002, e richiama all'attenzione del governo italiano l'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio in base al quale tutti gli aiuti illegali possono formare oggetto di recupero presso il beneficiario.»


(1)  ELT C 16, 22.1.2004, lk 2.

(2)  Konfidentsiaalne informatsioon

(3)  EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

(4)  GU C 16 del 22.1.2004, pag. 2.

(5)  GU L 83 del 27.3.1999, pag. 1.

(6)  Lettera della Commissione C(2004)5009 del 10.12.2004.

(7)  All'epoca articolo 93, paragrafo 3.

(8)  SG(86) D/5685.

(9)  GU C 83 dell'11.4.1986, pag. 2.

(10)  GU C 45 del 17.2.1996, pag. 5.

(11)  Lettera della Commissione rif. D/54984 del 30.11.2001, D/50557 dell'11.2.2002, D/52819 del 4.6.2002, e lettera dall'Italia rif. A/30747 dell'1.2.2002, A/31921 del 13.3.2002 e A/57170 del 18.12.2002.

(12)  Delibera CIPE 2 Agosto 2002. “Direttive per gli interventi nel settore aerospaziale”.

(13)  GU C 74 del 10.3.1998, pag. 9.

(14)  Cfr. nota a piè di pagina n. 3.

(15)  Queste soglie variavano a seconda dell'epoca in cui l'aiuto era stato concesso. Per gli aiuti concessi prima del 17.2.1996 era obbligatoria una notifica individuale qualora i costi ammissibili fossero superiori a 20 milioni di euro. Per gli aiuti concessi dopo il 17.2.1996 la notifica individuale è obbligatoria qualora i costi ammissibili superino 25 milioni di euro e l'equivalente sovvenzione lordo dell'aiuto sia superiore a 5 milioni di euro. Per il periodo precedente l'introduzione dell'euro, l'ECU sostituisce l'euro.

(16)  Disciplina comunitaria per gli aiuti di Stato alla ricerca e sviluppo GU C 83 dell'11.4.1986, pag. 2.

(17)  GU C 45 del 17.2.1996, pag. 5.

(18)  Segreto professionale.

(19)  Per gli aiuti concessi dopo il 17.2.1996.

(20)  Lettera del 3.8.2004, registrata dalla Commissione il 4.8.2004.

(21)  Lettera del 20.9.2004, registrata dalla Commissione il 22.9.2004.

(22)  Recante il numero 3 in tutti i decreti di concessione.

(23)  Lettera della Commissione n. C(2004)5009 del 10.12.2004.

(24)  Lettera del 19.1.2005, registrata dalla Commissione il 21.1.2005.

(25)  Corte dei Conti – Indagine sulla promozione dello sviluppo tecnologico dell'industria aeronautica ed aumento dei livelli occupazionali nel settore di cui alla legge 24 dicembre 1985, n. 808. Disponibile sul sito web della Corte dei Conti

http://www.corteconti.it/Ricerca-e-1/Gli-Atti-d/Controllo-/Documenti/Sezione-ce1/Anno-2003/Secondo-co/allegati-d7/indagine-industria-aeronautica.doc_cvt.htm.

(26)  Decreto del Ministro dell'industria, del commercio e dell'artigianato del 14 marzo 1988 (registrato alla Corte dei conti il successivo 20 luglio, reg. n. 11 ind. fg. 154). Secondo gli allegati a numerose relazioni annuali al Parlamento sull'applicazione della legge, il titolo del decreto sarebbe “criteri generali per modalità e tempi di erogazione, condizioni e modo di restituzione dei finanziamenti ex art. 3 della legge 808 del 24 dicembre 1985”.

(27)  Tuttavia non è chiaro a quali casi singoli si riferisca la Corte dei conti né quale sia la base per il calcolo della media.

(28)  Il terzo interessato anonimo indica questo progetto come progetto “ATR C”.

(29)  Il terzo interessato anonimo indica questo progetto come progetto “ATR-100 Pax”.

(30)  Cfr. Nota a piè di pagina n. 1

(31)  Indicato come DF dalle terze parti e come QF dall'Italia, ma potrebbe trattarsi dello stesso progetto

(32)  Alla Commissione risulta che le due abbreviazioni “Amx E” e “Amx Export” utilizzate dal terzo interessato anonimo si riferiscono allo stesso programma.

(33)  Nessuno nega che i prestiti siano senza interessi.

(34)  Articolo 4, ultimo paragrafo della legge.

(35)  Cfr. nota a piè di pagina n. 5.

(36)  Cfr. ad esempio la decisone della Commissione nel caso N 234/01 – Francia – Aiuto alla Ricerca e sviluppo in favore di Snecma e relativi riferimenti. GU C 133 del 5.6.2002, pag. 10.

(37)  “conformemente agli obblighi internazionali dell'UE derivanti, per esempio, dall'accordo dell'Uuruguay Round sulle sovvenzioni e sulle misure compensatorie”

(38)  Cfr. ad esempio il caso N 234/01 summenzionato nonché i riferimenti alla nota a piè di pagina 30 del medesimo.

(39)  Cfr. nota a piè di pagina 8.

(40)  Cfr. ad esempio la decisione della Commissione N. 97/807/CE del 30 aprile 1997 concernente l'aiuto concesso dalla Spagna alla società aerospaziale Construcciones Aeronáuticas, SA (Casa). GU L 331 del 3.12.1997, pag. 10.La nota a piè di pagina 5 di detta decisione contiene riferimenti di decisioni conformi a tale prassi risalenti al 28.10.1988.

(41)  Leggere “di essere stata”.

(42)  http://www.agustawestland.com/products01_01.asp?id_product=15

(43)  http://www.bellagusta.com/air_ba_faq.cfm#8

(44)  Con eccezione de caso che era stato considerato di natura militare.

(45)  Cfr. punti 32=34.

(46)  Ad eccezione del caso che era stato ritenuto di natura militare.

(47)  Cfr. nota a piè di pagina 24.


12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/21


Teavitamiskord — tehnilised eeskirjad

(2005/C 252/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37; EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Komisjonile laekunud teatised tehniliste eeskirjade eelnõude kohta

Viide (1)

Pealkiri

Kolmekuulise ooteaja lõpp (2)

2005/0456/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni määruse eelnõu erimaterjalide ja seadmete kohta, mis kuuluvad Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni järelevalve alla

9.12.2005

2005/0457/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni määruse eelnõu, mis käsitleb tuumamaterjali ja tuumajäätmete niisuguste maksimumkoguste üksikasju, mis eeldatavalt ei põhjusta tuumakahjustusi

9.12.2005

2005/0458/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni määruse eelnõu, millega sätestatakse vedamise käigus tekkinud õnnetusjuhtumitest ja avariidest teatamise viisi ning nende põhjuste väljaselgitamise üksikasjad

9.12.2005

2005/0459/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni määruse eelnõu tuumaohutuse regulaarse hindamise kohta

9.12.2005

2005/0460/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni seadluse eelnõu, millega kehtestatakse tuumarajatistele üksikasjalikud tuumaohutusnõuded seoses tuumaenergia ladustamiskohtade kavandamise, projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, tegutsemise, tegevuse lõpetamise ja sulgemisega ning näitajad, mille alusel valikulisi tuumarajatisi ohutusklassidesse liigitatakse

9.12.2005

2005/0461/SK

Slovaki Vabariigi Tuumajärelevalvekomisjoni dekreedi eelnõu, mis sätestab üksikasjalikud nõuded füüsilise kaitse tagamisele

9.12.2005

2005/0462/SK

Slovaki Vabariigi Tuumajärelevalvekomisjoni dekreedi eelnõu spetsialistide kutsekvalifikatsioonide kohta

9.12.2005

2005/0463/SK

Slovaki Vabariigi Tuumajärelevalvekomisjoni dekreedi eelnõu, mis sätestab üksikasjalikud nõuded tuumamaterjalide, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemise kohta

9.12.2005

2005/0464/SK

Slovaki Vabariigi Tuumajärelevalvekomisjoni dekreedi eelnõu tuumamaterjalide registreerimise ja kontrollimise ning valitud tegevustest teatamise kohta

9.12.2005

2005/0465/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni määruse eelnõu hädaolukorra lahendamise planeerimise kohta õnnetuste ja hädaolukordade puhul

9.12.2005

2005/0466/SK

Slovaki Vabariigi Tuumajärelevalvekomisjoni dekreedi eelnõu, mis sätestab üksikasjalikud nõuded radioaktiivsete materjalide transportimisele

9.12.2005

2005/0467/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni seadluse eelnõu, millega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded kiirgustegevusloa valdajate kvaliteedisüsteemi dokumenteerimisele ja üksikasjalikud kvaliteedinõuded tuumarajatistele, valikuliste tuumarajatiste kvaliteedile esitatavate nõuete üksikasjad ning üksikasjad kvaliteedinõuete tunnustamise reguleerimisala kohta

9.12.2005

2005/0468/SK

Slovaki Vabariigi tuumajärelevalve komisjoni määruse eelnõu, millega määratletakse tuumarajatisi käsitlevate ja individuaalsete otsuste tegemiseks vajalike dokumentide mõjupiirkond, sisu ja koostamismeetod

9.12.2005

2005/0469/FIN

Seadus laevade jääklasside ja jäälõhkuja antava abi kohta

12.12.2005

2005/0470/F

Linna d'Aire sur l'Adour gaasijaotustorustike tehniliste eeskirjade eelnõu vastavalt 15. juuni 2004. aasta määrusele nr 2004-555 gaasitrasside, jaotusvõrkude ja säilitamispaigaldiste torude ja toruühenduste tehniliste eeskirjade kohta

12.12.2005

2005/0471/F

Tehniliste eeskirjade eelnõu gaasitorustike kohta linnade Huningue, Saint-Louis, Hégenheim ja Village-Neuf varustamiseks maagaasiga vastavalt 15. juuni 2004. aasta määrusele nr 2004-555 gaasitrasside, jaotusvõrkude ja säilitamispaigaldiste torude ja toruühenduste tehniliste eeskirjade kohta

12.12.2005

2005/0472/NL

Tervishoiu-, sotsiaalhooldus- ja spordiministri ning põllumajandus-, loodus- ja toidu kvaliteedi ministri kokkuleppel koostatud määrus, millega muudetakse taimekaitsevahendite jääkide määrust

12.12.2005

2005/0475/HU

Määrus 11/1994 (VI. 8.) MKM koolitusasutuste töö kohta

13.12.2005

2005/0479/UK

(Šoti) 2004. aasta ehitusmääruse alusel antud juhised

14.12.2005

Komisjon juhib tähelepanu 30. aprillil 1996. aasta kohtuotsusele “CIA Security” kaasuses (C-194/94 — ECR I, lk 2201), milles Euroopa Ühenduste Kohus määras, et direktiivi 98/34/EÜ (endine direktiiv 83/189/EMÜ) artikleid 8 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et üksikisikud võivad nendele siseriiklikes kohtutes tugineda, kohtud peavad aga keelduma selliste siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamises, millest ei ole teatatud vastavalt nimetatud direktiivile.

See kohtuotsus kinnitab komisjoni teadet 1. oktoobrist 1986 (EÜT C 245, 1.10.1986, lk 4).

Seega muudab teatamiskohustuse rikkumine asjaomase tehnilise eeskirja kehtetuks ja seeläbi üksikisikute suhtes jõustamatuks.

Kui soovite teatamismenetluse kohta lisateavet, kirjutage palun järgmisel aadressil:

European Commission

DG Enterprise and Industry, Unit C3

BE-1049 Brussels

E-post: Dir83-189-Central@cec.eu.int

Samuti saab teavet Interneti-aadressilt http://europa.eu.int/comm/enterprise/tris/

Kui vajate teatiste kohta lisateavet, võtke palun ühendust allpool loetletud siseriiklike asutustega:

DIREKTIIVI 98/34/EÜ HALDAMISE EEST VASTUTAVATE SISERIIKLIKE AMETIASUTUSTE NIMEKIRI

BELGIA

BELNotif

Qualité et Sécurité

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie

NG III — 4ème étage

boulevard du Roi Albert II/16

BE-1000 Bruxelles

Pr Pascaline Descamps

Telefon: (32-2) 206 46 89

Faks: (32-2) 206 57 46

E-post: pascaline.descamps@mineco.fgov.be

paolo.caruso@mineco.fgov.be

Üldelektronpostiaadress: belnotif@mineco.fgov.be

Interneti-aadress: http://www.mineco.fgov.be

TŠEHHI VABARIIK

Czech Office for Standards, Metrology and Testing

Gorazdova 24

P.O. BOX 49

CZ-128 01 Praha 2

Mr Miroslav Chloupek

Director of International Relations Department

Telefon: (420) 224 907 123

Faks: (420) 224 914 990

E-post: chloupek@unmz.cz

Üldelektronpostiaadress: eu9834@unmz.cz

Interneti-aadress: http://www.unmz.cz

TAANI

Erhvervs- og Boligstyrelsen

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 Copenhagen Ø (või DK-2100 Copenhagen OE)

Telefon: (45) 35 46 66 89 (otsetelefon)

Faks: (45) 35 46 62 03

E-post: Pr Birgitte Spühler Hansen — bsh@ebst.dk

Vastastikust teatamist puudutavate sõnumite edastamise aadress: noti@ebst.dk

Interneti-aadress: http://www.ebst.dk/Notifikationer

SAKSAMAA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Referat XA2

Scharnhorststr. 34—37

DE-10115 Berlin

Pr Christina Jäckel

Telefon: (49) 30 20 14 63 53

Faks: (49) 30 20 14 53 79

E-post: infonorm@bmwa.bund.de

Interneti-aadress: http://www.bmwa.bund.de

EESTI

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Hr Karl Stern

Telefon: (372) 6 25 64 05

Faks: (372) 6 31 36 60

E-post: karl.stern@mkm.ee

Üldelektronpostiaadress: el.teavitamine@mkm.ee

KREEKA

Ministry of Development

General Secretariat of Industry

Mesogeion 119

GR-101 92 Athens

Telefon: (30) 210 696 98 63

Faks: (30) 210 696 91 06

ELOT

Acharnon 313

GR-111 45 Athens

Telefon: (30) 210 212 03 01

Faks: (30) 210 228 62 19

E-post: 83189in@elot.gr

Interneti-aadress: http://www.elot.gr

HISPAANIA

Ministerio de Asuntos Exteriores

Secretaría de Estado de Asuntos Europeos

Direccion General de Coordinacion del Mercado Interior y otras Políticas Comunitarias

Subdireccion General de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones y de Medio Ambiente

C/Padilla, 46, Planta 2a, Despacho: 6218

ES-28006 Madrid

Hr Angel Silván Torregrosa

Telefon: (34) 91 379 83 32

Pr Esther Pérez Peláez

Technical Advisor

E-post: esther.perez@ue.mae.es

Telefon: (34) 91 379 84 64

Faks: (34) 91 379 84 01

Üldelektronpostiaadress: d83-189@ue.mae.es

PRANTSUSMAA

Délégation interministérielle aux normes

Direction générale de l'Industrie, des Technologies de l'information et des Postes (DiGITIP)

Service des politiques d'innovation et de compétitivité (SPIC)

Sous-direction de la normalisation, de la qualité et de la propriété industrielle (SQUALPI)

DiGITIP 5

12, rue Villiot

FR-75572 Paris Cedex 12

Pr Suzanne Piau

Telefon: (33) 1 53 44 97 04

Faks: (33) 1 53 44 98 88

E-post: suzanne.piau@industrie.gouv.fr

Pr Françoise Ouvrard

Telefon: (33) 1 53 44 97 05

Faks: (33) 1 53 44 98 88

E-post: francoise.ouvrard@industrie.gouv.fr

IIRIMAA

NSAI

Glasnevin

IE-Dublin 9

Hr Tony Losty

Telefon: (353) 1 807 38 80

Faks: (353) 1 807 38 38

E-post: tony.losty@nsai.ie

Interneti-aadress: http://www.nsai.ie

ITAALIA

Ministero delle attività produttive

Dipartimento per le imprese

Direzione Generale per lo sviluppo produttivo e la competitività

Ufficio F1 — Ispettorato tecnico dell'industria

Via Molise 2

IT-00187 Roma

Hr Vincenzo Correggia

Telefon: (39) 06 47 05 22 05

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: vincenzo.correggia@minindustria.it

Hr Enrico Castiglioni

Telefon: (39) 06 47 05 26 69

Faks: (39) 06 47 88 77 48

E-post: enrico.castiglioni@minindustria.it

Üldelektronpostiaadress: ucn98.34.italia@attivitaproduttive.gov.it

Interneti-aadress: http://www.minindustria.it

KÜPROS

Cyprus Organization for the Promotion of Quality

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

13, A. Araouzou street

CY-1421 Nicosia

Telefon: (357) 22 40 93 13 või (357) 22 37 50 53

Faks: (357) 22 75 41 03

Hr Antonis Ioannou

Telefon: (357) 22 40 94 09

Faks: (357) 22 75 41 03

E-post: aioannou@cys.mcit.gov.cy

Pr Thea Andreou

Telefon: (357) 22 40 94 04

Faks: (357) 22 75 41 03

E-post: tandreou@cys.mcit.gov.cy

Üldelektronpostiaadress: dir9834@cys.mcit.gov.cy

Interneti-aadress: http://www.cys.mcit.gov.cy

LÄTI

Ministry of Economics of Republic of Latvia

Trade Normative and SOLVIT Notification Division

SOLVIT Coordination Centre

55, Brivibas Street

LV-1519 Riga

Reinis Berzins

Deputy Head of Trade Normative and SOLVIT Notification Division

Telefon: (371) 7013230

Faks: (371) 7280882

Zanda Liekna

Solvit Coordination Centre

Telefon: (371) 7013236

Faks: (371) 7280882

E-post: zanda.liekna@em.gov.lv

Üldelektronpostiaadress: notification@em.gov.lv

LEEDU

Lithuanian Standards Board

T. Kosciuskos g. 30

LT-01100 Vilnius

Pr Daiva Lesickiene

Telefon: (370) 5 270 93 47

Faks: (370) 5 270 93 67

E-post: dir9834@lsd.lt

Interneti-aadress: http://www.lsd.lt

LUKSEMBURG

SEE — Service de l'Energie de l'Etat

34, avenue de la Porte-Neuve

B.P. 10

LU-2010 Luxembourg

Hr J. P. Hoffmann

Telefon: (352) 46 97 46 1

Faks: (352) 22 25 24

E-post: see.direction@eg.etat.lu

Interneti-aadress: http://www.see.lu

UNGARI

Hungarian Notification Centre —

Ministry of Economy and Transport

Honvéd u. 13—15.

HU-1055 Budapest

Hr Zsolt Fazekas

E-post: fazekaszs@gkm.hu

Telefon: (36) 13 74 28 73

Faks: (36) 14 73 16 22

E-post: notification@gkm.hu

Interneti-aadress: http://www.gkm.hu/dokk/main/gkm

MALTA

Malta Standards Authority

Level 2

Evans Building

Merchants Street

VLT 03

MT-Valletta

Telefon: (356) 21 24 24 20

Faks: (356) 21 24 24 06

Pr Lorna Cachia

E-post: lorna.cachia@msa.org.mt

Üldelektronpostiaadress: notification@msa.org.mt

Interneti-aadress: http://www.msa.org.mt

HOLLAND

Ministerie van Financiën

Belastingsdienst/Douane Noord

Team bijzondere klantbehandeling

Centrale Dienst voor In-en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

NL-9700 RD Groningen

Hr Ebel van der Heide

Telefon: (31) 50 5 23 21 34

Pr Hennie Boekema

Telefon: (31) 50 5 23 21 35

Pr Tineke Elzer

Telefon: (31) 50 5 23 21 33

Faks: (31) 50 5 23 21 59

Üldelektronpostiaadress: Enquiry.Point@tiscali-business.nl

Enquiry.Point2@tiscali-business.nl

AUSTRIA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Abteilung C2/1

Stubenring 1

AT-1010 Wien

Pr Brigitte Wikgolm

Telefon: (43) 1 711 00 58 96

Faks: (43) 1 715 96 51 või (43) 1 712 06 80

E-post: not9834@bmwa.gv.at

Interneti-aadress: http://www.bmwa.gv.at

POOLA

Ministry of Economy and Labour

Department for European and Multilateral Relations

Plac Trzech Krzyýy 3/5

PL-00507 Warszawa

Pr Barbara Nieciak

Telefon: (48) 22 693 54 07

Faks: (48) 22 693 40 28

E-post: barnie@mg.gov.pl

Pr Agata Gàgor

Telefon: (48) 22 693 56 90

Üldelektronpostiaadress: notyfikacja@mg.gov.pl

PORTUGAL

Instituto Portugês da Qualidade

Rua Antonio Gião, 2

PT-2829-513 Caparica

Pr Cândida Pires

Telefon: (351) 21 294 82 36 või 81 00

Faks: (351) 21 294 82 23

E-post: c.pires@mail.ipq.pt

Üldelektronpostiaadress: not9834@mail.ipq.pt

Interneti-aadress: http://www.ipq.pt

SLOVEENIA

SIST — Slovenian Institute for Standardization

Contact point for 98/34/EC and WTO-TBT Enquiry Point

Šmartinska 140

SI-1000 Ljubljana

Telefon: (386) 14 78 30 41

Faks: (386) 14 78 30 98

E-post: contact@sist.si

Pr Vesna Stražišar

SLOVAKKIA

Ms Kvetoslava Steinlova

Director of the Department of European Integration,

Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic

Stefanovicova 3

SK-814 39 Bratislava

Telefon: (421) 2 52 49 35 21

Faks: (421) 2 52 49 10 50

E-post: steinlova@normoff.gov.sk

SOOME

Kauppa- ja teollisuusministeriö

(Ministry of Trade and Industry)

Külastusaadress:

Aleksanterinkatu 4

FI-00170 Helsinki

ja

Ratakatu 3

FI-00120 Helsinki

Postiaadress:

P.O. Box 32

FI-00023 Government

Hr Tuomas Mikkola

Telefon: (358) 9 57 86 32 65

Faks: (358) 9 16 06 46 22

E-post: tuomas.mikkola@ktm.fi

Pr Katri Amper

Üldelektronpostiaadress: maaraykset.tekniset@ktm.fi

Interneti-aadress: http://www.ktm.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

(National Board of Trade)

Box 6803

Drottninggatan 89

SE–11386 Stockholm

Pr Kerstin Carlsson

Telefon: (46) 86 90 48 82 või (46) 86 90 48 00

Faks: (46) 8 690 48 40 või (46) 83 06 759

E-post: kerstin.carlsson@kommers.se

Üldelektronpostiaadress: 9834@kommers.se

Interneti-aadress: http://www.kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

Department of Trade and Industry

Standards and Technical Regulations Directorate 2

151 Buckingham Palace Road

UK-London SW1 W 9SS

Hr Philip Plumb

Telefon: (44) 20 72 15 14 88

Faks: (44) 20 72 15 15 29

E-post: philip.plumb@dti.gsi.gov.uk

Üldelektronpostiaadress: 9834@dti.gsi.gov.uk

Interneti-aadress: http://www.dti.gov.uk/strd

EFTA — ESA

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

BE-1040 Bruxelles

Pr Adinda Batsleer

Telefon: (32-2) 286 18 61

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: aba@eftasurv.int

Pr Tuija Ristiluoma

Telefon: (32-2) 286 18 71

Faks: (32-2) 286 18 00

E-post: tri@eftasurv.int

Üldelektronpostiaadress: drafttechregesa@eftasurv.int

Interneti-aadress: http://www.eftasurv.int

EFTA

Goods Unit

EFTA Secretariat

Rue Joseph II 12-16

BE-1000 Bruxelles

Pr Kathleen Byrne

Telefon: (32-2) 286 17 49

Faks: (32-2) 286 17 42

E-post: kathleen.byrne@efta.int

Üldelektronpostiaadress: drafttechregefta@efta.int

Interneti-aadress: http://www.efta.int

TÜRGI

Undersecretariat of Foreign Trade

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

Inönü Bulvari nr 36

TR-06510

Emek — Ankara

Hr Mehmet Comert

Telefon: (90) 312 212 58 98

Faks: (90) 312 212 87 68

E-post: comertm@dtm.gov.tr

Interneti-aadress: http://www.dtm.gov.tr


(1)  Aasta — registreerimisnumber — päritoluliikmesriik.

(2)  Periood, mille vältel eelnõud ei või vastu võtta.

(3)  Ooteaega ei kohaldata, kuna komisjon aktsepteerib teavitava liikmesriigi poolt esitatud kiireloomulise vastuvõtmise põhjendusi.

(4)  Ooteaega ei kohaldata, kuna meede puudutab tehnilisi spetsifikatsioone või muid eeskirju või teenuseid puudutavaid eeskirju, mis on seotud fiskaal- või finantsmeetmetega vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 11 teise lõigu kolmandale taandele.

(5)  Teatamismenetlus on lõpetatud.


12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/27


Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 raames antava riigiabi lubamine

Juhud, mille suhtes komisjonil ei ole vastuväiteid

(2005/C 252/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriigid: Portugal

Abi nr: N 479/2004

Nimi:: Abi Nestlé Portugal S.A./Toetus

Eesmärk: Koolitus

Õiguslik alus: Portaria No 1285/2003, DR I-Série B, No 266, of 17 November 2003

Eelarve: 1 178 519,91 EUR

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Itaalia (Sitsiilia piirkond)

Abi number: N 565/2003

Nimetus: “Abi keskkonna kaitsmiseks ja energia säästmiseks”

Eesmärk: Kava on mõeldud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete innustamiseks investeerima energia säästmisse ja soojust ning elektrienergiat tootvatesse kombineeritud seadmetesse.

Õiguslik alus: Legge regionale 3 maggio 2001 n. 6 — articolo 1, comma 4, lettera a), e relativo progetto di bando che stabilisce le modalità d'applicazione

Eelarve: Kokku 34 397 029,48 EUR

Osatähtsus: 35 % toetuse netoekvivalendist + 15 % toetuse brutoekvivalendist (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete piirkondlik soodustus) + 10 % (keskkonnasuuniste kohaselt)

Kestus: 2005-2006

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/

Otsuse vastuvõtmise kuupäev:

Liikmesriik: Hispaania

Abi nr: N583/04

Nimetus: Lairibateenuse laiendamine maa- ja kõrvalistesse piirkondadesse

Eesmärk: Toetada lairibateenuste osutamist Hispaania teatud maa- ja kõrvalistes piirkondades, kus lairibateenus praegu puudub ja millele ei ole kavas seda lähitulevikus laiendada, sarnastel tingimustel kui linnapiirkondades.

Õiguslik alus: Proyecto de Orden por la que se regulan las bases, el régimen de ayudas y la gestión y se realiza la convocatoria del programa de extensión de la banda ancha en zonas rurales y aisladas

Kogueelarve: Otsetoetuste kogusumma on 26,4 miljonit EUR;

laenude kogusumma 111,9 miljonit EUR

Abi osatähtsus: teadmata; sõltub teenuseosutajatest ja väljavalitud teenuseosutajaga sõlmitava lepingu tingimustest. Kuni 30 % abikõlblikest kuludest

Projekti kestus: 2005-2008

Muu teave: Valitud teenuseosutajatele tehakse ülesandeks võimaldada kolmandatele teenuseosutajatele juurdepääs võrkudele ühesugustel tingimustel.

Otsuse tekst usaldusväärse(te)s keel(t)es, ilma konfidentsiaalse infota, on kättesaadaval veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/state_aids/


III Teatised

Komisjon

12.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/28


KONKURSIKUTSE

Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmetele

(2005/C 252/06)

1.   TAUSTTEAVE

17. aprillil 2000. võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 814/2000 ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta, (1) milles määratakse kindlaks ühenduse poolt rahastatavate meetmete liik ja sisu.

Osana uuest ja lihtsustatud lähenemisviisist on komisjoni määruses (EÜ) nr 2208/2002 (2) sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 814/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2208/2002 artiklile 3, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1820/2004, (3) täpsustatakse käesoleva konkursikutsega taotluste esitamiseks esmatähtsaid teemasid ja meetmeid ning taotluste esitamise ja asjaomaste meetmete rakendamise tähtaegu.

Käesolev konkursikutse on mõeldud aastaste tööprogrammide või üksikmeetmete rahastamiseks 2006. aasta eelarveassigneeringutest.

2.   ESMATÄHTSAD MEETMED 2006. AASTAKS

Käesoleva konkursikutse puhul peab komisjon esmatähtsaks

uuendatud ühise põllumajanduspoliitika (CAP) teavitamist tööhõive, konkurentsivõime, majanduskasvu ja stabiilsuse kaasa aitamiseks EL-25s,

võimalusi ja kasu, mida CAP pakub põllumajandussektorile, maapiirkondade arendamiseks ja ühiskonnale tervikuna nii Euroopas kui mujal, samuti paremat esindatust maailmaturul,

ja Euroopa põllumajandusmudeli tutvustamist ülejäänud maailmale.

Taotlejad peavad näitama, millised kanalid või teabekanalid on nende arvates kõige asjakohasemad selle valdkonna teatavate küsimuste ja teatava sihtauditooriumi puhul. Samuti peavad nad esitama oma kavandatavate projektide kohta meediakava, mis sisaldab üksikasju projekti rakendamise, sõnumite edastamise ja tõhususe mõõtmise kohta. Edukate taotluste valimisel pööratakse erilist tähelepanu meediakavale, nagu on kirjeldatud II lisa punktis 6.

2.1.   Edastatavad sõnumid

Peamised sõnumid, mida komisjon soovib sihtauditooriumile edasi anda, on seotud järgmiste CAP aspektide ja eesmärkidega:

laienenud Euroopa Liidus maapiirkondade arendamine ja tugevdamine, keskkonnakaitse ja maapiirkondade sotsiaalse struktuuri säilitamine maaeluarengu poliitika tugevdamisega, ning ELi ühtsusele kaasaaitamine,

uue CAP ja selle vahendite rakendamine, näiteks toodanguga sidumata ühekordsed maksed ja põllumajandussektori stabiilsele arengule kaasaaitamine.

turule suunatuse suurendamine ja põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamine ELis, uuenduslikkuse soodustamine ja tootjatele uute võimaluste pakkumine ELis ja maailmaturul,

toodete ja teenuste suunamine avalikkusele ning nende muutmine rohkem turule suunatuks, ja toodete kvaliteedi ning keskkonnaväärtuse suurendamine,

WTO ja piirkondlike lepingute raames Euroopa naaberriikidele Euroopa põllumajandusmudeli eesmärkide ja kasu selgitamine, eriti kaubandustingimuste parandamine kolmandate riikidega, keskkonnakaitse, maaelu arendamine (sealhulgas maaviljeluse säilitamine) ja toiduohutus.

Teavet ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta võib leida järgmisel aadressil:

http://europa.eu.int/comm/agriculture/

Eelistatakse projekte, kus keskendutakse konkreetsetele näidetele kindlates sektorites, mis selgitavad praktilisi aspekte eespool toodud eesmärkide täitmiseks ning on sihtauditooriumi jaoks olulise tähtsusega.

2.2.   Sihtauditooriumid

Projektide sihtauditooriumid käesoleva konkursikutse puhul on järgmised:

kogu põllumajandus- ja toiduainesektor Euroopas, sealhulgas tarbijad;

riigi elanikkond.

Taotlejad peavad näitama, kas nende projektiettepanekud on suunatud ühe või mitme riigi auditooriumile, ning viimasel juhul, millistele riikidele ja mil viisil.

2.3.   Teabekanalid

Komisjon soovitab kasutada eriti järgmisi teabekanaleid:

Ringhääling, nii raadio kui televisioon, kohalik, piirkondlik ja siseriiklik; kui pakutakse teatavat ringhäälingu leviala, soovib komisjon eelnevalt näha, kui suur on selle leviala hankimise tõenäosus. Lubatud on ka projektid, mis sisaldavad ringhäälinguga mitteseotud video- ja audiolahendusi.

Internet, mille tähtsus paljude ELi elanike teabe- ja kommentaariallikana kasvab.

Konverentsid ja seminarid, mis hõlmavad kas ühte või mõlemat eespool nimetatud sihtauditooriumi.

Ajakirjandus: komisjonil on juba praegu head otsekontaktid ajakirjandusega ELis. Konkursikutsest tulenevad projektid peaksid ise äratama ajakirjanduse huvi. Taotlejad peavad näitama, kuidas nad kavatsevad seda huvi suurendada.

Komisjon ootab suure lisandväärtusega projekte, kus kasutatakse rohkem kui ühte meediaelementi. Näiteks võivad konverentsist osa võtta delegaadid, seda võib hiljem televisioonis näidata ning konverentsil tõstatatud küsimusi kajastada kohalikus või piirkondlikus ajakirjanduses ja Internetis.

2.4.   Meediakava

II lisa punktis 6 toodud meediakavas tuleb näidata, kuidas saavutada järgmisi projekti aspekte:

Rakendamine: kuidas projekti kavandada, hallata ja eelarve piirides hoida? Milline on eeldatav ajakava? Milline on komisjoni töötajate osa projektis?

Sõnumite edastamine: milliseid sõnumeid projekt edastab? Millisele auditooriumile? Millist meediat kasutatakse ja kuidas?

Tõhususe mõõtmine: eelistatakse ettepanekuid, mis võimaldavad mõõta sõnumite edastamise tõhusust (näiteks pigem see, mil määral seminar või raadioprogramm auditooriumile meeldis kui auditooriumi suurus; pigem vastukaja küsimusele Internetis kui selle ulatus).

Komisjon aktsepteerib, et väikeste projektide puhul (maksumus kuni 30 000 eurot) ei ole hindamine pärast meetme elluviimist kohustuslik.

3.   ÜLDISED JUHISED TAOTLUSTE ESITAMISEKS

3.1.   Kuidas taotlust ette valmistada

Kõigepealt peab taotleja põhjalikult lugema nõukogu määrust (EÜ) nr 814/2000, komisjoni määrust (EÜ) nr 2208/2002 ja kõiki käesoleva konkursikutse lisasid.

Rahastamistaotlused tuleb esitada ühenduse ühes ametlikus keeles. Lisada tuleb ka inglis- või prantsuskeelne tõlge.

Taotlused tuleb esitada asjakohastes vormides, mis on kättesaadavad järgmisel Interneti-aadressil:

http://europa.eu.int/comm/agriculture/grants/capinfo/index_en.htm

3.2.   Millal ja kellele taotlus saata

1)

Taotlejad peavad saatma 12. detsembriks 2005 ühe täieliku taotluse koopia koos tõendavate dokumentidega tähitud postiga (koos vastuvõtuteatisega; ärasaatmise kuupäeva tõendab postitempel) järgmisele aadressile:

European Commission

Unit AGRI. B.1

Call for proposals 2005/C 252/06

For attention Mr E. Leguen de Lacroix

L130 4/148A

BE-1049 Brussels

Komisjoni talitused peavad kõik saabunud dokumendid lehthaaval skaneerima, seepärast palun ärge klammerdage taotluskirja ja tõendavate dokumentide lehti kokku.

Taotluskiri ja eelarve peavad olema allkirjastatud ja kuupäevastatud taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja poolt. Saadetavad dokumendid on loetletud I lisas.

2)

Samal ajal ja hiljemalt kella 24.00-ks (Brüsseli aeg) 12. detsembril 2005. peab taotleja saatma punktis 1 nimetatud dokumentide elektroonilise koopia järgmisele e-posti aadressile:

AGRI-GRANTS@cec.eu.int

Kui punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid ei ole identsed, loetakse õigeks postiga, mitte e-postiga saadetud taotlus.

Tagasi lükatakse taotlused, mis on saadetud pärast punktides 1 ja 2 kindlaksmääratud tähtaega ja/või on saadetud muule aadressile kui punktides 1 ja 2 esitatud posti- ja e-posti aadress, või on saadetud ainult e-postiga.

3.3.   Teie taotluse menetlemine komisjonis ja ajakava

Kõigepealt kontrollib komisjon kõigi käesoleva konkursikutse alusel toetuse taotlemiseks I lisas loetletud nõutavate dokumentide olemasolu. Komisjon jätab endale õiguse lükata tagasi taotlused, mis ei sisalda kõiki I lisas nõutavaid dokumente.

Seejärel hindab taotlusi ajutine hindamiskomisjon. Hindamine koosneb neljast allpool esitatud järjestikusest etapist. Järgmise etapini jõuavad ainult need taotlused, mis vastavad eelmise etapi nõuetele.

1)

Taotlejate hindamine vastavalt II lisa abikõlblikkuskriteeriumidele.

2)

Taotlejate hindamine välistamiskriteeriumide alusel vastavalt komisjoni määruse 2208/2002 artiklile 5 ja I lisa punktis 3 esitatud dokumentidele.

3)

Taotlejate hindamine valikukriteeriumide alusel vastavalt III lisa punktile 1.

4)

Taotuste hindamine toetuse andmise kriteeriumide alusel vastavalt III lisa punktile 2.

Pärast hindamist koostab hindamiskomisjon nimekirja kõrge tehnilise kvaliteediga meetmetest.

Meetmed on kõrge tehnilise kvaliteediga, kui nad saavad võimalikust 100 punktist 60, nagu on kirjeldatud III lisa punktis 2, ja vähemalt 40 % iga kriteeriumi puhul saadaolevatest punktidest. Komisjon võib tõsta nõutavate miinimumpunktide hulka sõltuvalt eelarveressursside suurusest.

Komisjoni otsus toetuse andmise kohta võib erineda hindamiskomisjoni ettepanekust.

Komisjon loodab koostada toetusesaajate ja heakskiidetud summade loetelu 30. juuniks 2006.

Taotletud toetuse andmise korral saadetakse toetusesaajale vääringustatud eurodes koostatud toetusleping, millega määratakse kindlaks rahastamistingimused ja -tase.

Kui taotletud toetust ei määrata, saadetakse taotlejale kirjalik teatis, milles tuuakse ära taotluse tagasilükkamise põhjused, võttes arvesse abikõlblikkus- ja valikukriteeriume ning toetuse andmise kriteeriume.

4.   RAHASTAMINE

Abikõlblikud kulud on määratletud IV lisas. Komisjoni toetus moodustab 50 % abikõlblikest kuludest. Erandjuhtudel võib see tõusta kuni 75 %ni komisjoni määruse (EÜ) nr 2208/2002 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2208/2002 artikli 7 lõike 2 kohaselt tunnistatakse erandjuhtumiks meetmed, mis kogusid vähemalt 75 % toetuse andmise kriteeriumidest 1-4, nagu on sätestatud III lisa punktis 2.

Käesoleva konkursikutse alusel toetust saanud meetmed ei kuulu eelfinantseerimisele.

Taotluse väljavalimine ei kohusta komisjoni maksma välja kogu taotleja poolt taotletud summat. Toetus ei tohi mingil juhul ületada taotletud summat.


(1)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 7.

(2)  EÜT L 337, 13.12.2002, lk 21.

(3)  ELT L 320, 21.10.2004, lk 14.


I LISA

KONKURSIKUTSE

TOETUSE TAOTLEMISEKS NÕUTAVAD DOKUMENDID

1)

Nõuetekohaselt täidetud taotluse vormid ((i) kiri, (ii) vormid 1, 2, 3 ja 4, (iii) eelarve koos kulueelarve ja tulude tabeliga, (iv) finantsandmed ja (v) juriidilise isiku registreerimise andmed). Kiri, eelarve koos kulueelarve ja tulude tabeliga, finantsandmed ja juriidilise isiku registreerimise andmed peavad olema allkirjastatud ja kuupäevastatud taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja poolt.

Aastaste tööprogrammide puhul, mis koosnevad kahest kuni viiest teavitamise erimeetmest, nagu on kindlaks määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 2208/2002 artikli 2 lõikes b, tuleb iga tööprogrammis sisalduva meetme kohta täita üks vorm 4 ja üks eelarve (kulueelarve ja tulude tabel).

2)

Taotlejad ja nende koostööpartnerid: põhikiri ja kõige viimane aastaaruanne, lisaks võimaluse korral organisatsioonilise struktuuri skeem ja protseduurireeglid, kui need on põhikirjas sätestatud.

3)

Taotlejad (välja arvatud avalik-õiguslik asutused):

a)

Taotleva organisatsiooni seaduslikult volitatud esindaja allkirjastatud ja kuupäevastatud kinnitus selle kohta, et taotleja ei ole üheski järgmises olukorras:

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud äritegevuse, nende suhtes on kohaldatud nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega nende ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos süüdi mõistetud;

nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja mida tellija suudab mis tahes viisil tõendada;

nad on jätnud täitmata sotsiaalkindlustusmaksetega seonduvad kohustused või maksukohustused, mis tulenevad nende asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusaktidele;

nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

b)

Viimane väljavõte taotleja ettevõtteregistrisse kantud andmetest, mis on esitatud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus taotleja on registreeritud.

4)

Taotlejad ja nende koostööpartnerid: vorm huvide konflikti kohta, mis on koostatud vastavalt näidisele, mis on kättesaadav käesoleva konkursikutse punktis 3.1 esitatud Interneti-aadressil.

5)

Taotlejad (v.a avalik-õiguslik asutused): viimase kahe suletud eelarveaasta bilansi ja raamatupidamise aastaaruanne või mõni muu dokument, mis tõendab taotleja finantsolukorda ja et ta on võimeline täitama meetme elluviimiseks ettenähtud perioodi jooksul oma ülesandeid.

6)

Taotlejad (kui toetus on 300 000 eurot või suurem): tunnustatud audiitori koostatud välisauditi aruanne, millega kinnitatakse viimase suletud eelarveaasta raamatupidamise aruanne ja hinnatakse taotleja rahalist suutlikkust.

7)

Taotlejad ja nende koostööpartnerid: isikute CV-d, kes valmistavad pakutava meetme ette, viivad selle ellu, jälgivad ja hindavad seda.

8)

Kui taotleja kavatseb kasutada tarnijaid/alltöövõtjaid ja kui kõigi ühe tarnija/alltöövõtja poolt pakutavate teenuste summa on suurem kui 10 000 eurot, tuleb taotlejal pärast meetme lõppemist oma maksetaotluse ajal tõestada, et ta on võtnud vähemalt kolm pakkumist ning esitama valitud pakkumise. Kõnealusel ajal peavad taotlejad tõendama, et valitud tarnija/alltöövõtja on rahalises mõttes kõige tulusam, ning kui valitud pakkumine ei ole kõige odavam, peab ta oma valikut põhjendama.

9)

Kui kavandatavad meetmed saavad toetust muudelt rahastajatelt (sealhulgas koostööpartnerid), tuleb selliste toetuste kohta esitada tõend (peab sisaldama iga oletatava rahastaja ametlikku kinnitust rahastamise kohta, koos meetme nime ja toetuseks eraldatava summaga).


II LISA

KONKURSIKUTSE

KAVANDATAVATE MEETMETE ABIKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

1)

Iga-aastaste tööprogrammide toetustaotlused peavad jääma 50 000 euro ja 500 000 euro vahele. Igas programmis sisalduva erimeetme jaoks taotletav toetus peab jääma punktis 2 esitatud vahemikku.

2)

Erimeetmete toetustaotlused peavad jääma 12 500 ja 100 000 euro vahele.

3)

Aastasi tööprogramme ja erimeetmeid rakendatakse (sealhulgas ettevalmistamine, elluviimine, jälgimine ja hindamine) ajavahemikus 1. juulist 2006. kuni 30. juunini 2007.

4)

Ühes eelarveaastas võib taotleja saata ainult ühe aastase tööprogrammi ja ühe erimeetme.

5)

Lisaks määruse (EÜ) nr 814/2000 artikli 2 lõikes 3 sätestatule ei ole abikõlblikud järgmised meetmed:

a)

tulunduslikud meetmed;

b)

üldkogud või kohustuslikud koosolekud.

6)

Iga erimeetme kohta tuleb esitada meediakava, mis peab sisaldama järgmist:

a)

üksikasjalik päevakord (seminaride ja konverentside puhul), tekst (trükiste puhul) või stsenaarium (audiovisuaalsete toodete puhul), kus on muu hulgas esitatud käsitletavad teemad ja võimaluse korral toetajate nimed ja kutsealane kogemus nende poolt käsitletavate teemade alal, ning lisaks meetme ajakava ning vajaduse korral toimumiskoht;

b)

meetme üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas:

määratletud teabevajaduste kirjeldus ning millist tulemust meetme teostamisest oodatakse (eelhindamine);

peamised sõnumid, mida meetme abil edastatakse;

sihtauditoorium(id);

kasutatavad sidevahendid ja nende kasutusviisid;

üksikasjalik kava tulemuste hindamiseks pärast meetme elluviimist (järelhindamine), eeskätt näitajad või kriteeriumid, mis võimaldavad mõõta täidetud meetme, samuti valitud teabeedastuspoliitika mõju (ei ole kohustuslik meetmete puhul, mille eelarve on 30 000 eurot või väiksem).

7)

Eelarve

a)

Nii tulude tabel kui ka kulueelarve (kulude pool) tuleb koostada eurodes, kasutades originaaldokumente, mis asuvad käesoleva konkursikutse punktis 3.1 nimetatud Interneti-aadressil;

b)

Aastaste tööprogrammide puhul, mis koosnevad kahest kuni viiest teavitamise erimeetmest, nagu on kindlaks määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 2208/2002 artikli 2 lõikes b, tuleb iga tööprogrammis sisalduva meetme kohta täita üks vorm 4 ja üks eelarve (kulueelarve ja tulude tabel).

c)

Lisaks peab eelarveprojekti

kulude ja tulude pool olema tasakaalus. Eelarve kulude pool näitab täpselt kõiki rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt IV lisale;

viitama koostamisel kasutatud arvutustele ja spetsifikaatidele;

olema esitatud ilma käibemaksuta, kui taotleja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus see maha arvata;

sisaldama tulude pooles järgmist:

taotleja otsetoetus;

andmed toetuste kohta muudelt rahastajatelt;

kõik projektist lähtuvad tulud, sealhulgas vajaduse korral osalejatelt nõutud tasud;

komisjoni rahaline toetus, vajaduse korral jaotatud komisjonile esitatud taotluse põhjal.


III LISA

KONKURSIKUTSE

VALIKUKRITEERIUMID JA TOETUSE SAAMISE KRITEERIUMID

1.   VALIKUKRITEERIUMID

Oma tehnilise võimsuse tõestamiseks peavad taotlejad tõestama, et tal endal ja tema koostööpartneritel

on olemas pakutava meetme ettevalmistamise, rakendamise, jälgimise ja hindamisega seotud tehnilised oskused;

on vähemalt kolmeaastane kogemus tegutsemisel pakutavas valdkonnas.

Oma finantssuutlikkuse tõestamiseks peavad taotlejad tõestama, et tema enda ja tema koostööpartnerite

finantsolukord on usaldusväärne, et täita meetme elluviimiseks ettenähtud perioodi jooksul oma ülesandeid. Seda hinnatakse vastavalt I lisa punktis 5 ettenähtud dokumentide alusel ja ülejäänud teabe alusel, mida komisjon peab põhjendatuks.

2.   TOETUSE SAAMISE KRITEERIUMID

Kõiki meetmeid hinnatakse järgmistest kriteeriumidest lähtudes:

1)

(maksimaalselt 25 punkti) Meetme tähtsuse ja üldise huvi hindamisel peetakse silmas eelkõige järgmisi tegureid:

ulatus, mil määral meetme eesmärgid ja sisu on kooskõlas määruse (EÜ) nr 814/2000 artiklis 1 sätestatud eesmärkidega ning katavad konkursikutses sätestatud esmatähtsaid teemasid;

2)

(maksimaalselt 25 punkti) Euroopa ulatuse ja lisandväärtuse hindamisel peetakse silmas eelkõige järgmisi tegureid:

meetmega hõlmatud riikide arv (10 punkti),

sihtauditooriumi suurus ja esindavus meetme liigi puhul (10 punkti),

organisatsioonide arv ja esindavus (välja arvatud alltöövõtjad), kes on seotud meetme koostamise, rakendamise ja levitamisega (5 punkti).

3)

(maksimaalselt 25 punkti) Valitud teabeedastuspoliitika hindamisel peetakse silmas eelkõige järgmisi tegureid:

edastatavad sõnumid ja sihtauditooriumid (15 punkti),

kasutatavad teabekanalid (eriti ajakirjandus, raadio ja televisioon, Internet, otsene levitamine) ja nende osa meetme puhul (10 punkti),

4)

(maksimaalselt 25 punkti) Meetmete hindamisel peetakse silmas eelkõige järgmisi tegureid:

meetme oodatava huvi põhjendamine ja vajaduse korral tulemuste hindamine pärast meetme elluviimist (15 punkti),

saadetud sõnumite mõju mõõtmiseks kasutatavad meetodid (ülevaated, küsimustikud, statistika jne) (10 punkti).


IV LISA

KONKURSIKUTSE

KULUD

1)

Abikõlblikkuse tagamiseks peavad kulud:

a)

tulenema otseselt ja üksnes meetmest (ettevalmistamine, rakendamine, jälgimine ja hindamine);

b)

olema kõnealuse meetme rakendamisel olulised ja kajastama parimaid turul kättesaadavaid tingimusi;

c)

olema tegelikud, s.t vastama arvetele või samaväärse tõendusjõuga dokumentidele, olema registreeritud toetusesaaja raamatupidamis- või maksudokumentides ning kindlakstehtavad ja kontrollitavad.

Kui abikõlblikud kulud katab otseselt muu rahastaja, peab see olema märgitud eelarveprojektis ja lõplikes raamatupidamisaruannetes rubriigis “Muud sissemaksed” ning rahastaja poolt kirjalikult kinnitatud vastavalt I lisa punktile 9.

d)

tekkima toetuslepingus meetme teostamiseks määratud aja jooksul. On mõistetav, et kulud enne lepingu allkirjastamist jäävad taotleja riisikole ning ei ole juriidiliselt ega rahaliselt komisjoni jaoks siduvad;

e)

olema tagatud eelarveprojektiga.

2)

Abikõlblikud ei ole:

mitterahalised sissemaksed;

täpsustamata või ühekordsed kulud, välja arvatud käesolevas konkursikutses osutatud erijuhud;

kaudsed kulud (üüritasu, elekter, vesi, gaas, kindlustus, maksud jne);

investeeritud kapitali kulud, ettenägematute kulude reserv, võlgade intressid, vahetuskursimuutustest tulenev kahjum, kingitused ja kulud luksuskaupadele;

uute või kasutatud seadmete ostmisest tulenevad kulud;

mahaarvatav käibemaks;

esialgses eelarves ettenägemata kulud.

3)

Kui komisjon ei nõua teisiti, peab toetusesaaja poolt meetme kohta jagatud mis tahes teatis või avaldatud trükis, sealhulgas esinemine konverentsidel või seminaridel, sisaldama märgistust, et meede on saanud toetust Euroopa Ühenduselt; et teatise või trükise autor on nende eest ainuisikuliselt vastutav, et komisjon ei vastuta nendes sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Toetusesaaja peab tagama, et selline märgistus on selgesti nähtav ja märgatav. Juhul kui meede ei täida kõnealust tingimust, on komisjonil õigus keelduda toetuse andmisest.

4)

Erisätted kulude arvestamiseks:

a)

Koos kuludega tuleb esitada tõendavad originaaldokumendid (piletid, kasutatud pardakaardid, arved jms), nagu on näidatud alljärgnevas tabelis, ja maksekinnitused.

Kui toetusesaaja peab hoidma originaaldokumente oma raamatupidamisdokumentides, võib ta esitada koopiad tingimusel, et toetuslepingule allakirjutanud isik kinnitab koopiate vastavust originaalile. Halva kvaliteediga koopiaid ei võeta arvesse.

Kõik arved tuleb koostada õigeaegselt ja õiges vormis vastavalt asjaomase riigi õigusaktidele ning nendel peab olema märgitud summa ja käibemaksu protsent.

b)

Üle 10 000 euro suuruste alltöövõtu teenustega seotud arveid võetakse arvesse siis, kui toetuslepingusse on alltöövõtt sisse kirjutatud.

Kululiik

Abikõlblik

Nõutav tõendav dokument

Tööjõukulud

Kui meetme kogukulud (välja arvatud töötajate kulud) on rohkem kui 15 000 eurot, makstakse ühekordne kindlaksmääratud summa kuni 10 000 eurot, mis katab tööjõukulud ettevalmistamiseks, rakendamiseks ja jälgimiseks.

Kui meetme kogukulud (välja arvatud töötajate kulud) on 15 000 eurot või vähem, makstakse ühekordne kindlaksmääratud summa kuni 5 000 eurot, mis katab tööjõukulud ettevalmistamiseks, rakendamiseks ja jälgimiseks.

Tõendavaid dokumente ei nõuta.

Transpordikulud

Rong

Kulud kõige lühemat marsruuti ja teise klassi rongipiletit kasutades. (1)

Pilet

Lennuk

Broneerimistasud ja sõidukulud lennuki turistiklassis kõige madalama hinnaga eripakkumisi kasutades (APEX, PEX, Excursion jne).

Pilet või elektroonilisel teel tehtud broneering (sealhulgas hind).

Kasutatud pardakaart. Pardakaardil peab olema nimi, kuupäev, lähte- ja sihtkoht ning istekoht.

Võimaluse korral reisibüroo arve.

Kaugsõidubuss ja muud ühiskondliku transpordi liigid (2)

Linnadevahelise sõidu kulud, kasutades kõige lühemat marsruuti.

Arve, kus on näidatud vähemalt väljumis- ja saabumiskoht, reisijate arv ja sõidukuupäev.

Isiklik või rendiauto (3)

Kuni 300kilomeetrise teekonna sõidukulud on 0,25 eurot kilomeetri kohta.

Allkirjastatud avaldus, milles on täpsustatud edasi- ja tagasisõidu kuupäevad ning lähte- ja sihtkoht, vahemaa kilomeetrites, reisijate nimed, auto registreerimismärk ja sõidu põhjus.

Majutus ja toitlustus

 Hotellis ööbivad isikud: päevaraha (4) iga hotellis viibitud öö kohta (sealhulgas majutus ja toitlustus 24h). Päevaraha määrad on esitatud käesoleva konkursikutse punktis 3.1 nimetatud Interneti-aadressil.

Isikud, kes ei ööbi hotellis: pool päevarahast iga 24 tunni kohta (sealhulgas majutus ja toitlustus). Päevarahade kogusumma arvutatakse järgmiselt:

Formula

Tundide arvu arvutatakse alates saabumisest kuni tegevuskohas viibimise lõpuni.

Kulu hüvitamiseks tuleb esitada hotelliarve. Arvel peab olema isiku nimi, kuupäevad ja hotellis viibitud ööde arv. Grupiarve puhul tuleb esitada samad andmed.

Kulu hüvitamiseks peab iga osaleja esitama avalduse. Lisaks üritusega seotud andmetele (kuupäev, ürituse toimumispaik ja nimi) peab avalduses olema märgitud ka osavõtja roll üritusel (esineja, osaleja, …) ning majutuskohas viibimise aeg alates saabumisest kuni tagasisõiduni. Avaldusel peab olema kuupäev ja osavõtja allkiri.

Suuline tõlge

1)

Töötajad: töötajatega seotud kulud sisalduvad punkti “Tööjõukulud” all nimetatud maksimumsummas.

Tõendavaid dokumente ei nõuta.

2)

Füüsilisest isikust ettevõtjad: kuni 600 eurot päeva kohta (ilma käibemaksuta).

Arve, kus on märgitud vähemalt meetme nimi, tõlke lähte- ja sihtkeel ning töötamise kuupäevad ja töötatud tundide arv.

Kirjalik tõlge

1)

Töötajad: töötajatega seotud kulud sisalduvad punkti “Tööjõukulud” all nimetatud maksimumsummas.

Tõendavaid dokumente ei nõuta.

2)

Füüsilisest isikust ettevõtjad: kuni 45 eurot päeva kohta (ilma käibemaksuta).

Arve, kus on märgitud vähemalt meetme nimi, tõlke lähte- ja sihtkeel ning töötamise kuupäevad ja lehekülgede arv.

Konsultantide ja esinejate tasud (5)

Kuni 600 eurot päeva kohta (ilma käibemaksuta).

Arve, kus on märgitud vähemalt meetme nimi, teostatava töö olemus ja kuupäevad.

Majutus, toitlustus ja transpordikulud: vt eespool.

Konverentsiruumide ja -tehnika rent

 

Arve, kus on märgitud vähemalt meetme nimi, millist konverentsitehnikat kasutati ning konverentsiruumide ja -tehnika kasutamise kuupäevad.


(1)  Kui kasutatakse muud klassi, on kulud abikõlblikud ainult siis, kui esitatakse transpordiettevõtte tõend, kus on märgitud teise klassi sõidukulud ning sel juhul on abikõlblikud kulud selle summaga piiratud.

(2)  Linnaliinibuss, metroo, tramm ja takso ei ole abikõlblikud.

(3)  Abikõlblikud ei ole kulutused bensiinile, parkimisele, teemaksule ja toitlustusele. Autorendi kulud ei ole abikõlblikud.

(4)  Restoraniarvet, arveid toitlustamise, kohvipauside jne eest ei arvestata. Need kulud sisalduvad päevarahas.

(5)  Tasud ekspertidele ja esinejatele ei ole abikõlblikud, kui kõnealused isikud on siseriiklikus, ühenduse või rahvusvahelises teenistuses olevad riigiteenistujad või toetust saava organisatsiooni või assotsieerunud või tütarorganisatsiooni liikmed või töötajad.