ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 193

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
6. august 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Kohus

 

KOHUS

2005/C 193/1

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-123/02: Euroopa Parlament versus Royal & Sun Alliance Insurance (Vahekohtuklausel — Kindlustuslepingud — Kindlustatud riski suurenemise aluste lõppemine — Kuritarvitamine — Lepinguline vastutus — Kahju hüvitamine)

1

2005/C 193/2

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-124/02: Euroopa Parlament versus AIG Europe (Vahekohtuklausel — Kindlustuslepingud — Kindlustatud riski suurenemise aluste lõppemine — Kuritarvitamine — Lepinguline vastutus — Kahju hüvitamine)

2

2005/C 193/3

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-125/02: Euroopa Parlament versus HDI International (Vahekohtuklausel — Kindlustuslepingud — Kindlustatud riski suurenemise aluste lõppemine — Kuritarvitamine — Lepinguline vastutus — Kahju hüvitamine)

2

2005/C 193/4

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda) 9. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-287/02: Hispaania Kuningriik versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond — Raamatupidamisarvestuse kontrollimine — Eelarveaasta 2001 — Rakendamise kord)

3

2005/C 193/5

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-105/03 (Tribunale di Firenze eelotsusetaotlus): kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu (Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades — EL artiklid 34 ja 35 — Raamotsus 2001/220/JSK — Ohvri seisund kriminaalmenetluses — Kaitsetute isikute kaitse — Alaealise tunnistaja ülekuulamine — Raamotsuse õigusmõju)

3

2005/C 193/6

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda) 9. juuni 2005. aasta liidetud kohtuasjades C-211/03, C-299/03 ja C-316/03 kuni C-318/03 (Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalen'i eelotsusetaotlus): HLH Warenvertriebs GmbH, Orthica BC versus Bundesrepublik Deutschland (Kaupade vaba liikumine — Ravimite ja toiduainete eristamine — Toode, mida päritolu liikmesriigis turustatakse toidulisandina, kuid importivas liikmesriigis käsitletakse ravimina — Müügiluba)

4

2005/C 193/7

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda) 9. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-270/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Keskkond — Jäätmehooldus — Direktiiv 75/442/EMÜ, muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ — Jäätmete vedamine ja kogumine — Artikkel 12)

5

2005/C 193/8

Euroopa Kohtu otsus (teine koda) 16. juuni 2005. aasta liidetud kohtuasjades C-462/03 ja C-463/03 (Bundesvergabeamt'i eelotsusetaotlus): Strabag AG, Kostmann GmbH versus Österreichische Bundesbahnen (Riigihankelepingud — Direktiiv 93/38/EMÜ — Veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektor — Raudteetranspordi valdkonnas avalikku teenust pakkuvate võrkude käitamise ja pakkumise mõisted — Raudtee infrastruktuuri ehitustööd)

6

2005/C 193/9

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-104/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 97/13/EÜ — Telekommunikatsiooniteenused — Toetus teadusuuringutele ja arendamisele)

6

2005/C 193/0

Euroopa Kohtu otsus (teine koda) 9. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-135/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik (Loomastiku kaitse — Looduslik linnustik — Jahiajad — Kaelustuvi jaht Guipúzcoa provintsis pesitsusaladele naasmise ajal)

7

2005/C 193/1

Euroopa Kohtu otsus (kuues koda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-191/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Reostus ja keskkonnakahju — Asulareovee puhastamine — Direktiiv 91/271/EMÜ)

7

2005/C 193/2

Euroopa Kohtu otsus (kuues koda) 16. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-349/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2002/77/EÜ — Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turud — Määratud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

8

2005/C 193/3

Euroopa Kohtu otsus (viies koda) 9. juuni 2005. aasta kohtuasjas C-510/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Belgia Kuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2002/6/EÜ — Laevadele kohaldatavad formaalsused — Määratud tähtaja jooksul ülevõtmata jätmine)

8

2005/C 193/4

Kohtuasi C-202/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Divison (Patents Court) 20. detsembri 2004. aasta määrusega kohtuasjas Yissum Research and Development Company of the Hebrew University of Jerusalem versus Comptroller-General of Patents

8

2005/C 193/5

Kohtuasi C-212/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundessozialgericht 10. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Gertraud Hartmann versus Freistaat Bayern

9

2005/C 193/6

Kohtuasi C-213/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundessozialgericht 10. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Wendy Geven versus Land Nordrhein-Westfalen

9

2005/C 193/7

Kohtuasi C-216/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. mai 2005. aasta hagi Iirimaa vastu

10

2005/C 193/8

Kohtuasi C-217/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Supremo 3. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio versus Compañía Española de Petróloes, S. A.

10

2005/C 193/9

Kohtuasi C-220/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas tribunal administratif de Lyon 7. aprilli 2005. aasta otsusega kohtuasjas Jean Auroux jt versus Commune de Roanne — menetlusse astuja: Société d'équipement du département de la Loire

11

2005/C 193/0

Kohtuasi C-221/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Supreme Court, Ireland 11. mai 2005. aasta määrusega kohtuasjas Sam McCauley Chemists (Blackpool) Ltd ja Mark Sadja versus Pharmaceutical Society of Ireland, Minister for Health and Children, Ireland ja Attorney General

12

2005/C 193/1

Kohtuasi C-222/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas 1. J. van der Weerd, 2. Maatschap van der Bijl, 3. J. W. Schoonhoven versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

12

2005/C 193/2

Kohtuasi C-223/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas H. de Rooy sen. ja H. de Rooy jun. versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

13

2005/C 193/3

Kohtuasi C-224/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas 1. Maatschap H. ja J. van 't Oever, 2. Maatschap F. Van't Oever ja W. Fien, 3. B. Van't Oever, 4. Maatschap A. ja J. Fien, 5. Maatschap K. Koers ja J. Stellingswerf, 6. H. Koers, 7. Maatschap K. ja G. Polinder, 8. G. van Wijhe versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

14

2005/C 193/4

Kohtuasi C-225/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas B. J. van Middendorp versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

15

2005/C 193/5

Kohtuasi C-228/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione Tributaria di Primo Grado di Trento 21. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Stradasfalti srl versus Agenzia Entrate Ufficio Trento

16

2005/C 193/6

Kohtuasi C-231/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Korkein hallinto-oikeus 23. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas Oy Esab versus Keskusverolautakunta

17

2005/C 193/7

Kohtuasi C-236/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. mai 2005. aasta hagi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastu

17

2005/C 193/8

Kohtuasi C-237/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. mai 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

18

2005/C 193/9

Kohtuasi C-240/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel du Grand-Duché de Luxembourg 1. juuni 2005. aasta otsusega kohtuasjas Administration de l'Enregistrement et des Domaines versus Eurodental SARL

19

2005/C 193/0

Kohtuasi C-241/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Conseil d'Etat (Prantsusmaa) 9. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas Nicolae Bot versus Préfecture du Val-de-Marne

19

2005/C 193/1

Kohtuasi C-243/05 P: Agraz, SA jt 6. juuni 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 17. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-285/03: Agraz, SA jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

20

2005/C 193/2

Kohtuasi C-246/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberster Patent- und Markensenat 9. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Armin Häupl versus Lidl Stiftung & Co KG

20

2005/C 193/3

Kohtuasi C-249/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 15. juunil 2005 hagi Soome Vabariigi vastu

21

2005/C 193/4

Kohtuasi C-260/05 P: Sniace, SA 20. juuni 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu laiendatud viienda koja 14. aprilli 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-88/01: Sniace, SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon

22

 

ESIMESE ASTME KOHUS

2005/C 193/5

Esimese Astme Kohtu otsus 31. mai 2005. aasta kohtuasjas T-272/02: Comune di Napoli versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Metrooliini ehitus Napolis (Itaalia) — Ühenduse finantsabi lõpetamine — Tühistamishagi — Õiguspärane ootus — Õiglus — Põhjendamine)

23

2005/C 193/6

Esimese Astme Kohtu otsus 31. mai 2005. aasta kohtuasjas T-284/02: Triantafyllia Dionyssopoulou versus Euroopa Liidu Nõukogu (Ametnikud — Edutamine — Personalieeskirjade artikkel 45 — Teenete võrdlev hindamine — Võrdlusperioodil tööülesannete täitmise arvesse võtmine — Vanuse ja staaži arvestamine — Tühistamishagi — Kahju hüvitamise hagi)

23

2005/C 193/7

Esimese Astme Kohtu otsus 7. juuni 2005. aasta kohtuasjas T-375/02: Alessandro Cavallaro versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Avalik konkurss — Valimiskogu otsus mitte lubada suulistele katsetele pärast kirjalike katsete tulemuse teadasaamist — Valimiskogu menetluse konfidentsiaalsus — Põhjendamine — Võrdne kohtlemine — Faktiviga)

24

2005/C 193/8

Esimese Astme Kohtu otsus 31. mai 2005. aasta kohtuasjas T-105/03: Triantafyllia Dionyssopoulou versus Euroopa Liidu Nõukogu (Ametnikud — Teenistuskäigu aruanne — Tühistamishagi — Hagi esitamise huvi kadumine — Kohtuasjas otsuse mittetegemine — Kahju hüvitamise hagi)

24

2005/C 193/9

Esimese Astme Kohtu otsus 2. juuni 2005. aasta kohtuasjas T-177/03: Andreas Strohm versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Palgaastmele A4 edutamisest keeldumine — Teenete võrdlev hindamine — Põhjendamiskohustus — Lisapõhjendus — Tühistamis- ja kahju hüvitamise hagi — Vastuvõetavus)

24

2005/C 193/0

Esimese Astme Kohtu otsus 31. mai 2005. aasta kohtuasjas T-294/03: Jean-Louis Gibault versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Avalik konkurss — Reservnimekirja mittekandmine — Põhjenduste puudumine — Diskrimineerimine olenevalt rahvusest)

25

2005/C 193/1

Esimese Astme Kohtu otsus 7. juuni 2005. aasta kohtuasjas T-303/03: Lidl Stiftung versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Sõnamärgi Salvita registreerimise taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk SOLEVITA — Varasema siseriikliku kaubamärgi kasutamise tõendamine — Vastulause tagasilükkamine)

25

2005/C 193/2

Esimese Astme Kohtu otsus 8. juuni 2005. aasta kohtuasjas T-315/03: Hans-Peter Wilfer versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Sõnamärk ROCKBASS — Absoluutsed keeldumispõhjused — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c — Faktide kontrollimine apellatsioonikoja omal algatusel — Hageja esitatud teabe arvestamata jätmine — Määruse nr 40/94 artikli 74 lõiked 1 ja 2)

26

2005/C 193/3

Esimese Astme Kohtu otsus 7. juuni 2005. aasta kohtuasjas T-316/03: Münchener Rückversicherungs-Gesellschaft versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Sõnamärk MunichFinancialServices — Absoluutne keeldumispõhjus — Kirjeldav iseloom — Määruse (EÜ) nr 40/49 artikli 7 lõike 1 punkt c)

26

2005/C 193/4

Esimese Astme Kohtu otsus 31. mai 2005. aasta kohtuasjas T-373/03: Solo Italia Srl versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Sõnamärk PARMITALIA — Vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 59 — Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 48 — Nimetatud kaebuse vastuvõetamatus)

27

2005/C 193/5

Esimese Astme Kohtu otsus 9. juuni 2005. aasta kohtuasjas T-80/04: Jean-Pierre Castets versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Töövõimetuks tunnistamine — Hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest — Hüvitise väljaarvutamisel arvesse võetud päevade arv — Teenistusest sõltumatud põhjused)

27

2005/C 193/6

Esimese Astme Kohtu määrus 25. mai 2005. aasta kohtuasjas T-443/03: Sociedad Operadora de Telecomunicaciones de Castilla y León, SA (Retecal) ja teised versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Konkurents — Ühinemine — Kaebus Hispaania ametivõimude kohustuste väidetava rikkumise kohta — Kaebuse tagasilükkamise otsus — Vastuvõetamatus)

28

2005/C 193/7

Kohtuasi T-506/04: SUCCESS-MARKETING Unternehmensberatungsgesellschaft m.b.H. 31. detsembri 2004. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

28

2005/C 193/8

Kohtuasi T-54/05: Anke Kröppelin'i 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

29

2005/C 193/9

Kohtuasi T-192/05: Franky Callewaert'i jt 4. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

29

2005/C 193/0

Kohtuasi T-195/05: N.V. Deloitte Business Advisory 19. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

30

2005/C 193/1

Kohtuasi T-196/05: Jean-François Vivier' 9. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

31

2005/C 193/2

Kohtuasi T-197/05: Asa Sundholm'i 9. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

31

2005/C 193/3

Kohtuasi T-199/05: Laura Gnemmi 18. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

31

2005/C 193/4

Kohtuasi T-200/05: Michael Cwik'i 12. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

32

2005/C 193/5

Kohtuasi T-201/05: José María Perez Santander'i 18. mai 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

32

2005/C 193/6

Kohtuasi T-202/05: Caroline Ogou 18. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

33

2005/C 193/7

Kohtuasi T-204/05: Giorgio Lebedefi ja teiste 23. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

34

2005/C 193/8

Kohtuasi T-205/05: European Dynamics SA 17. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

34

2005/C 193/9

Kohtuasi T-206/05: Jean-Marc Colombani 27. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

35

2005/C 193/0

Kohtuasi T-207/05: Gudrun Schulze'i 25. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

36

2005/C 193/1

Kohtuasi T-208/05: Michael Brown'i 30. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

36

2005/C 193/2

Kohtuasi T-212/05: Itaalia Vabariigi 30. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

37

2005/C 193/3

Kohtuasi T-213/05: Jean-Luc Delplancke'i ja Matteo Governatori 26. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

37

2005/C 193/4

Kohtuasi T-221/05: Huvis Corporation'i 10. juuni 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

38

 

III   Teatised

2005/C 193/5

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 182, 23.7.2005

39

ET

 


I Teave

Kohus

KOHUS

6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/1


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-123/02: Euroopa Parlament versus Royal & Sun Alliance Insurance (1)

(Vahekohtuklausel - Kindlustuslepingud - Kindlustatud riski suurenemise aluste lõppemine - Kuritarvitamine - Lepinguline vastutus - Kahju hüvitamine)

(2005/C 193/01)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-123/02: Euroopa Parlament (esindajad D. Petersheim, O. Caisou-Rousseau ja M. Ecker), v. Royal & Sun Alliance Insurance (esindajad advokaadid J.-L. Fagnart ja L. Vael), mille esemeks on EÜ artikli 238 alusel esitatud 5. aprilli 2002. aasta hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud R. Schintgen (ettekandja) ja K. Schiemann; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Lepingu nr 5 013 347 ja lepingu nr 1F516 071 garantiide lõpetamise puhul, millest Royal & Sun Alliance Insurance teavitas Euroopa Parlamenti 9. oktoobril ja 6. novembril 2001, on tegemist nende lepingute õigusvastase lõpetamisega.

2.

Seoses lepingu nr 5 013 347 ja lepingu nr 1F516 071 õigusvastase lõpetamisega tuleb Royal & Sun Alliance Insurance'il hüvitada Euroopa Parlamendile tekitatud kahju.

3.

Royal & Sun Alliance Insurance'i poolt Euroopa Parlamendile tekitatud kahju hüvitamise summa 2001. aasta eest saadakse, esiteks, summa 205 131, 75 eurot korrutamisel kindlustusmaksete protsendiga, mille Royal & Sun Alliance Insurance sai kogusummast, mida Euroopa Parlament pidi tasuma kõigile neljale kaaskindlustajale, ning teiseks, summa 178 453,01 eurot korrutamisel sama protsendiga ja murdarvuga 44/46, mis vastab ajavahemiku kestusele. Seejärel tuleb maha arvata selle kahe tulemi summast selline summa, mida kõnealune institutsioon maksis või oleks pidanud maksma Royal & Sun Alliance Insurance'ile “töövaidluste/terrorismiaktide” garantiina seoses oma varaga, mis asub Belgias ja Luxembourgis, ajavahemiku 5. november kuni 31. detsember 2001 eest ning seoses kõikide garantiidega, mis hõlmavad Prantsusmaal asuvat vara, ajavahemiku 18. november 2001 kuni 31. detsember 2001 eest.

4.

Royal & Sun Alliance Insurance'i poolt Euroopa Parlamendile tekitatud kahju hüvitamise summa 2002. aasta eest saadakse summa 389 291,73 eurot korrutamisel kindlustusmakse protsentidega, mille Royal & Sun Alliance Insurance oleks saanud kogusummast, mida Euroopa Parlament oleks pidanud tasuma kõigile neljale kaaskindlustajale seoses garantiidega 2002. aasta eest ning lahutades selliselt saadud tulemilt summa, mille institutsioon oleks pidanud tasuma Royal & Sun Alliance Insurance'ile seoses varalise kahjuga Prantsusmaal asuvate varade puhul 2002. aasta eest, lahutamisel.

5.

Summale, mida Royal & Sun Alliance Insurance peab maksma Euroopa Parlamendile, kohaldatakse seaduslikku intressi alates 4. aprillist 2002.

6.

Mõista kohtukulud välja Royal & Sun Alliance Insurance'ilt.


(1)  EÜT C 144, 15.6.2002.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/2


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-124/02: Euroopa Parlament versus AIG Europe (1)

(Vahekohtuklausel - Kindlustuslepingud - Kindlustatud riski suurenemise aluste lõppemine - Kuritarvitamine - Lepinguline vastutus - Kahju hüvitamine)

(2005/C 193/02)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-124/02: Euroopa Parlament (esindajad D. Petersheim, O. Caisou-Rousseau ja M. Ecker), v. AIG Europe (esindajad advokaadid J.-L. Fagnart ja L. Vael), mille esemeks on EÜ artikli 238 alusel esitatud 5. aprilli 2002. aasta hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud R. Schintgen (ettekandja) ja K. Schiemann; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Lepingu nr 5 013 347 garantiide lõpetamise puhul, millest AIG Europe teavitas Euroopa Parlamenti 8. oktoobril ja 5. novembril 2001, on tegemist nimetatud lepingu õigusvastase lõpetamisega.

2.

Seoses lepingu nr 5 013 347 õigusvastase lõpetamisega tuleb AIG Europ'il hüvitada Euroopa Parlamendile tekitatud kahju.

3.

AIG Europ'i poolt Euroopa Parlamendile tekitatud kahju hüvitamise summa 2001. aasta eest saadakse, esiteks, summa 205 131,75 eurot korrutamisel kindlustusmaksete protsendiga, mille AIG Europ sai kogusummast, mida Euroopa Parlament pidi tasuma kõigile neljale kaaskindlustajale, ning teiseks, summa 178 453,01 eurot korrutamisel sama protsendiga. Seejärel tuleb maha arvata kahe tulemi summast selline summa, mida kõnealune institutsioon maksis või oleks pidanud maksma AIG Europ-ile “töövaidluste/terrorismiaktide” garantiina seoses oma varaga, mis asub Belgias ja Luxembourgis, ajavahemiku 5. november kuni 31. detsember 2001 eest ning seoses kõikide garantiidega, mis hõlmavad Prantsusmaal asuvat vara, ajavahemiku 18. november 2001 kuni 31. detsember 2001 eest.

4.

AIG Europ'i poolt Euroopa Parlamendile tekitatud kahju hüvitamise summa 2002. aasta eest saadakse summa 389 291,73 eurot korrutamisel kindlustusmaksete protsendiga, mille AIG Europ oleks saanud kogusummast, mida Euroopa Parlament oleks pidanud tasuma kõigile neljale kaaskindlustajale seoses garantiidega 2002. aasta eest ning lahutades selliselt saadud tulemilt summa, mille institutsioon oleks pidanud tasuma AIG Europ'ile seoses varalise kahjuga Prantsusmaal asuvate varade puhul 2002. aasta eest.

5.

Summale, mida AIG Europ peab maksma Euroopa Parlamendile, kohaldatakse seaduslikku intressi alates 4. aprillist 2002.

6.

Mõista kohtukulud välja AIG Europe'ilt.


(1)  EÜT C 144, 15.6.2002.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/2


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-125/02: Euroopa Parlament versus HDI International (1)

(Vahekohtuklausel - Kindlustuslepingud - Kindlustatud riski suurenemise aluste lõppemine - Kuritarvitamine - Lepinguline vastutus - Kahju hüvitamine)

(2005/C 193/03)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-125/02: Euroopa Parlament (esindajad D. Petersheim, O. Caisou-Rousseau ja M. Ecker), v. HDI International (esindajad advokaadid J.-L. Fagnart ja L. Vael), mille esemeks on EÜ artikli 238 alusel esitatud 5. aprilli 2002. aasta hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud R. Schintgen (ettekandja) ja K. Schiemann; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Lepingu nr 5 013 347 garantiide lõpetamise puhul, millest HDI International teavitas Euroopa Parlamenti 30. oktoobril ning 13. ja 20. novembril 2001, on tegemist nende lepingute õigusvastase lõpetamisega.

2.

Seoses lepingu nr 5 013 347 õigusvastase lõpetamisega tuleb HDI International'il hüvitada Euroopa Parlamendile tekitatud kahju.

3.

HDI International'i poolt Euroopa Parlamendile tekitatud kahju hüvitamise summa 2002. aasta eest saadakse summa 389 291,73 eurot korrutamisel kindlustusmaksete protsendiga, mille HDI International oleks saanud kogusummast, mida Euroopa Parlament oleks pidanud tasuma kõigile neljale kaaskindlustajale seoses garantiidega 2002. aasta eest ning lahutades selliselt saadud tulemilt summa, mille institutsioon oleks pidanud tasuma HDI International'ile seoses varalise kahjuga Prantsusmaal asuvate varade puhul 2002. aasta eest.

4.

Summale, mida HDI International peab maksma Euroopa Parlamendile, kohaldatakse seaduslikku intressi alates 4. aprillist 2002.

5.

Mõista kohtukulud välja HDI International'ilt.


(1)  EÜT C 144, 15.6.2002.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/3


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

9. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-287/02: Hispaania Kuningriik versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond - Raamatupidamisarvestuse kontrollimine - Eelarveaasta 2001 - Rakendamise kord)

(2005/C 193/04)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kohtuasjas C-287/02: Hispaania Kuningriik (esindaja L. Fraguas Gadea), v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Niejahr ja S. Pardo Quintillán), mille esemeks on EÜ artikli 230 alusel 9. augustil 2002 esitatud tühistamishagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas; kohtunikud A. Borg Barthet, J.-P. Puissochet, S. von Bahr ja J. Malenovský (ettekandja), kohtujurist: F. G. Jacobs, kohtusekretär: R. Grass, 9. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Tühistada komisjoni 12. juuni 2001. aasta otsus 2002/461/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust 2001. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta osas, milles selle I lisa sisaldab Hispaania Kuningriigilt tagasinõutavas summas Castilla-La Mancha makseasutuse raamatupidamisarvestuses tehtud finantskorrektsiooni, mis vastab kompensatsioonide summale.

2.

Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.

Hispaania Kuningriik ja Euroopa Ühenduste Komisjon kannavad oma kohtukulud ise.


(1)  EÜT C 233, 28.9.2002.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/3


EUROOPA KOHTU OTSUS

(suurkoda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-105/03 (Tribunale di Firenze eelotsusetaotlus): kriminaalmenetlus Maria Pupino vastu (1)

(Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades - EL artiklid 34 ja 35 - Raamotsus 2001/220/JSK - Ohvri seisund kriminaalmenetluses - Kaitsetute isikute kaitse - Alaealise tunnistaja ülekuulamine - Raamotsuse õigusmõju)

(2005/C 193/05)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-105/03, mille esemeks on Tribunale di Firenze (Itaalia) eeluurimiskohtuniku 3. veebruari 2003. aasta otsusega EL artikli 35 alusel esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 5. märtsil 2003, kriminaalmenetluses, milles süüdistatavaks on Maria Pupino, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas, R. Silva de Lapuerta ja A. Borg Barthet, kohtunikud N. Colneric, S. von Bahr, J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), P. Kūris, E. Juhász, G. Arestis ja M. Ilešič; kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär vanemametnik L. Hewlett, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsuse 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses artikleid 2 ja 3 ning artikli 8 lõiget 4 tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriigi kohtul peab olema võimalus lubada väikestel lastel, kes põhikohtuasjaga sarnastel juhtudel on väärkohtlemise ohvrid, anda oma ütlusi näiteks väljaspool avalikku kohtuistungit ja enne selle toimumist korras, mis võimaldab tagada nende laste kaitse vajalikul tasemel.

2.

Liikmesriigi kohtu ülesanne on kaaluda siseriikliku õiguse norme kui tervikut ja tõlgendada neid nii palju kui võimalik kooskõlas kõnealuse raamotsuse sätete ja eesmärgiga.


(1)  ELT C 146, 21.6.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/4


EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

9. juuni 2005. aasta

liidetud kohtuasjades C-211/03, C-299/03 ja C-316/03 kuni C-318/03 (Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalen'i eelotsusetaotlus): HLH Warenvertriebs GmbH, Orthica BC versus Bundesrepublik Deutschland (1)

(Kaupade vaba liikumine - Ravimite ja toiduainete eristamine - Toode, mida päritolu liikmesriigis turustatakse toidulisandina, kuid importivas liikmesriigis käsitletakse ravimina - Müügiluba)

(2005/C 193/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Liidetud kohtuasjades C-211/03, C-299/03 ja C-316/03 kuni C-318/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalen'i (Saksamaa) vastavalt 7. mai ning 4., 3., 7. ja 8. juuli 2003. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 15. mail, 11. ja 24. juulil 2003, menetlustes HLH Warenvertriebs GmbH (C-211/03), Orthica BV (C-299/03 ja C-316/03 kuni C-318/03) v. Saksamaa Liitvabariik, menetluses osales Der Vertreter des öffentlichen Interesses beim Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalen, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud N. Colneric, J. Cunha Rodrigues (ettekandja), M. Ilešič ja E. Levits; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 9. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Toote kvalifitseerimisel ravimina või toiduna peab arvesse võtma toote kõiki omadusi, mida täheldatakse nii selle algoleku juures kui ka selle kasutusviisi kohasel segamisel vastavalt vee või jogurtiga.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, kujutab endast täiendavat õigusakti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivile 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ja seda kohaldatakse vaid siis, kui nimetatud direktiiviga sarnane ühenduse õigusakt sisaldab erisätteid teatavate toiduainete kategooriate kohta.

3.

Toote suhtes, mis vastab nii toidu kui ka ravimi tunnustele, kohaldatakse vaid ühenduse õiguse erisätteid ravimite kohta.

4.

Toote farmakoloogilised omadused on tegur, mille põhjal liikmesriikide asutused peavad selle toote potentsiaalsest toimest lähtudes otsustama, kas seda toodet võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83 inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta artikli 1 punkti 2 teise lõigu kohaselt manustada inimestele meditsiiniliseks diagnoosimiseks või elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või modifitseerimiseks. Oht, et toote kasutamine võib kahjustada tervist, on iseseisev tegur, millega siseriiklikud pädevad asutused peavad selle toote ravimina klassifitseerimise juures samuti arvestama.

5.

Toodet, mis on direktiivi 2001/83 tähenduses ravim, võib teise liikmesriiki importida vaid juhul, kui on välja antud selle direktiivi sätete kohane müügiluba ning seda olenemata sellest, et toodet turustatakse seaduslikult teises liikmesriigis toiduna.

6.

Direktiivi 2002/46 artikli 5 lõike 1 punktis a toodud mõiste “ohutud ülempiirid” ei oma ravimite ja toiduainete eristamise seisukohast mingisugust tähendust.

7.

Liikmesriigi elanikkonna toitevajaduse olemasolu puudutavat kriteeriumit võib arvesse võtta kõnealuse liikmesriigi poolt antava hinnangu juures, mis käsitleb toiduainetest või toidulisanditest tekkivat ohtu rahvatervisele. Sellise vajaduse puudumisest üksi ei piisa, et põhjendada teistes liikmesriikides seaduslikult toodetud ja/või turustatud toiduainete või toidulisandite täielikku turustamiskeeldu EÜ artikli 30 või direktiivi 2002/46 artikli 12 alusel.

8.

Siseriiklike asutuste poolt toitevajaduse puudumise tuvastamisega seotud kaalutlusõiguse üle üksnes piiratud kohtuliku kontrolli teostamine on kooskõlas ühenduse õigusega, kui kõnealuste asutuste seda küsimust puudutavate otsuste siseriiklik kohtulik kontroll võimaldab sellise otsuse tühistamishagi menetleval kohtul rakendada otsuse seaduslikkuse järelevalve raames tõhusalt asjakohaseid ühenduse õiguse põhimõtteid ja õigusnorme.

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et inimeste toiduna pole toitu või toidu koostisosi siiani ühenduses olulisel määral kasutatud siis, kui arvestades kõiki selle juhtumi asjaolusid, on tõestatud, et toitu või toidu koostisosi ei ole inimesed üheski liikmesriigis enne seda lähtekuupäeva olulisel määral tarvitanud. Lähtekuupäevaks inimeste toidus kasutatava nimetatud toidu või toidu koostisosa olulisuse arvestamisel on 15. mai 1997.

10.

Siseriiklik kohus ei või esitada Euroopa Toiduohutusametile toodete kvalifitseerimist puudutavaid küsimusi. Kui nimetatud amet annab siseriiklikus kohtus poolelioleva kohtuvaidluse eset puudutava küsimuse kohta arvamuse, siis võib see olla tõend, mida see kohus peab selles menetluses arvesse võtma.


(1)  ELT C 200, 23.8.2003.

ELT C 275, 15.11.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/5


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

9. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-270/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Jäätmehooldus - Direktiiv 75/442/EMÜ, muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ - Jäätmete vedamine ja kogumine - Artikkel 12)

(2005/C 193/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-270/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Visaggio ja R. Amorosi), v. Itaalia Vabariik (esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas advokaat M. Fiorilli), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 23. juunil 2003 esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja), S. von Bahr, J. Malenovský ja U. Lõhmus, kohtujurist: C. Stix-Hackl, kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett, 9. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Itaalia Vabariik lubas 5. veebruaril 1997. vastu võetud dekreetseaduse nr 22, millega võetakse üle direktiivid 91/156/EMÜ jäätmete kohta, 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta ja 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, muudetud 9. detsembri 1998. aasta seaduse nr 426 artikli 1 lõikega 19, artikli 30 lõike 4 kohaselt ettevõtetel:

koguda ja vedada ise oma mitteohtlikke jäätmeid oma tavapärase tegevuse raames, ilma et neil oleks kohustus end registreerida Albo nazionale delle imprese esercenti servizi di smaltimento rifiuti's (jäätmete kõrvaldamise teenuseid osutavate ettevõtete riiklik register) ning

vedada ise oma ohtlikke jäätmeid, kui nende kogus ei ületa 30 kilogrammi ja 30 liitrit päevas, ilma et neil oleks kohustus end nimetatud registris registreerida,

siis on Itaalia Vabariik rikkunud oma nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, mida on muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ, artiklist 12 tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.


(1)  ELT C 200, 23.8.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/6


EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

16. juuni 2005. aasta

liidetud kohtuasjades C-462/03 ja C-463/03 (Bundesvergabeamt'i eelotsusetaotlus): Strabag AG, Kostmann GmbH versus Österreichische Bundesbahnen (1)

(Riigihankelepingud - Direktiiv 93/38/EMÜ - Veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektor - Raudteetranspordi valdkonnas avalikku teenust pakkuvate võrkude “käitamise” ja “pakkumise” mõisted - Raudtee infrastruktuuri ehitustööd)

(2005/C 193/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Liidetud kohtuasjades C-462/03 ja C-463/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Bundesvergabeamt'i (Austria) 27. oktoobri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. novembril 2003, menetluses Strabag AG, Kostmann GmbH v. Österreichische Bundesbahnen, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans (ettekandja), kohtunikud R. Silva de Lapuerta, R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Juhul, kui tellija tegeleb ühe nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused, artikli 2 lõikes 2 konkreetselt nimetatud tegevusega ning kavatseb selle tegevuse raames sõlmida teenus-, ehitustöö- või tarnelepinguid või korraldada ideekonkursse, kohaldatakse selliste lepingute sõlmimisele või ideekonkursside korraldamisele nimetatud direktiivi sätteid.


(1)  ELT C 21, 24.1.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/6


EUROOPA KOHTU OTSUS

(neljas koda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-104/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 97/13/EÜ - Telekommunikatsiooniteenused - Toetus teadusuuringutele ja arendamisele)

(2005/C 193/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-104/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J.-F. Pasquier ja M. Shotter) v. Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues ja S. Ramet), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 27. veebruaril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud K. Schiemann ja E. Levits (ettekandja); kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär R. Grass, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Prantsuse Vabariik ei ole võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 1997. aasta direktiivi 97/13/EÜ telekommunikatsiooniteenuste valdkonna üldlubade ja üksiklitsentside ühise raamistiku kohta artikli 3 lõike 2 ja artikli 8 lõike 1 koostoimes sama dokumendi lisaga, täitmiseks, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.


(1)  ELT C 94, 17.4.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/7


EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

9. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-135/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik (1)

(Loomastiku kaitse - Looduslik linnustik - Jahiajad - Kaelustuvi jaht Guipúzcoa provintsis pesitsusaladele naasmise ajal)

(2005/C 193/10)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kohtuasjas C-135/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Valero Jordana ja M. van Beek) v. Hispaania Kuningriik (esindajad: N. Díaz Abad ja M. Muñoz Pérez), mille esemeks on EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise tuvastamise hagi, mis esitati 12. märtsil 2004, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, C. Gulmann (ettekandja), R. Schintgen ja G. Arestis; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär vanemametnik M. Ferreira, 9. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Hispaania Kuningriik lubas Guipúzcoa provintsis pidada kaelustuvile jahti “a contrapasa”, rikkus Hispaania Kuningriik nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 7 lõikest 4 tulenevaid kohustusi.

2.

Jätta kohtukulud Hispaania Kuningriigi kanda.


(1)  ELT C 106, 30.4.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/7


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-191/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Reostus ja keskkonnakahju - Asulareovee puhastamine - Direktiiv 91/271/EMÜ)

(2005/C 193/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-191/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad A. Bordes ja G. Valero Jordana) v. Prantsuse Vabariik (esindajad G. de Bergues ja C. Jurgensen-Mercier), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 23. aprillil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet (ettekandja), kohtunikud A. La Pergola ja A. Ó Caoimh; kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär R. Grass, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Prantsuse Vabariik jättis Euroopa Ühenduste Komisjonile üle andmata teabe, mis oleks pidanud olema esitatud 31. detsembriks 1999 reovee ja reoveesetete üle järelvalvet teostavate pädevate asutuste või asjakohaste organite poolt, vastavalt nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta artiklile 15 osas, mis puudutab asulaid, millele oli tähtajaks seatud 31. detsember 1998, ning ei esitanud seda ka kuue kuu jooksul pärast 18. detsembril 2000. aastal esitatud teabenõuet, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud selle direktiivi artikli 15 lõikest 4 tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.


(1)  ELT C 156, 12.6.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/8


EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

16. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-349/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/77/EÜ - Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turud - Määratud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 193/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-349/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad E. Gippini Fournier ja K. Mojzesowicz) v. Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 13. augustil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barther, kohtunikud S. von Bahr ja J. Malenovský (ettekandja); kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär R. Grass, 16. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole Euroopa Ühenduste Komisjonile esitanud kogu vajalikku teavet, mis võimaldaks kinnitada, et komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel sätted on täidetud, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud selle direktiivi artiklist 9 tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.


(1)  ELT C 239, 25.9.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/8


EUROOPA KOHTU OTSUS

(viies koda)

9. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-510/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Belgia Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/6/EÜ - Laevadele kohaldatavad formaalsused - Määratud tähtaja jooksul ülevõtmata jätmine)

(2005/C 193/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-510/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: K. Simonsson ja W. Wils) v. Belgia Kuningriik (esindaja: M. Wimmer), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 13. detsembril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud G. Arestis ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 9. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Belgia Kuningriik ei võtnud määratud tähtaja jooksul vastu vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiivi 2002/6/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta ülevõtmiseks, siis on Belgia Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.

Mõista kohtukulud välja Belgia Kuningriigilt.


(1)  ELT C 31, 5.2.2005.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/8


Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Divison (Patents Court) 20. detsembri 2004. aasta määrusega kohtuasjas Yissum Research and Development Company of the Hebrew University of Jerusalem versus Comptroller-General of Patents

(Kohtuasi C-202/05)

(2005/C 193/14)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Divison (Patents Court) 20. detsembri 2004. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Yissum Research and Development Company of the Hebrew University of Jerusalem v. Comptroller-General of Patents, mis saabus kohtu kantseleisse 9. mail 2005 ning käsitleb järgmisi küsimusi:

High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Divison (Patents Court) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes, mis tekivad nõukogu 18. juuni 1992. aasta määruse (EÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (1) (edaspidi “määrus”):

1.

Mida tähendab mõiste “toode” määruse artikli 1 punktis b, juhul kui aluspatendiga on kaitstud raviaine teisene kasutamine ning täpsemalt, kas raviaine kasutamine mängib mingit rolli määruse mõiste “toode” määratlemisel?

2.

Kas mõiste “ravimi toimeainete kombinatsioon” määruse artikli 1 punkti b tähenduses tähendab seda, et igal kombinatsiooni koostisosal peab olema raviv toime?

3.

Kas “ravimi toimeainete kombinatsioon” esineb juhul, kui ainete kombinatsioon koosneb kahest koostisosast, millest ühel on kindla näidustuse suhtes raviv toime ning teine koostisosa muudab võimalikuks ravimi vormi, mis toob kaasa ravimi tõhususe selle näidustuse suhtes?


(1)  EÜT L 182, 2.7.1992, lk 1.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/9


Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundessozialgericht 10. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Gertraud Hartmann versus Freistaat Bayern

(Kohtuasi C-212/05)

(2005/C 193/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundessozialgericht'i 10. veebruari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Gertraud Hartmann v. Freistaat Bayern, mis saabus kohtukantseleisse 17. mail 2005.

Bundessozialgericht küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

a)

Kas liikumisvabadust kasutava töötajana nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (1) (edaspidi “määrus nr 1612/68”) tähenduses tuleb käsitleda ka Saksamaa kodanikku ajavahemikus 1994. aasta jaanuar — 1998. aasta september, kes asus 1990. aastal elama Austriasse, säilitades samal ajal oma töökoha Saksamaal postiametnikuna ning töötades sellest ajast alates piirialatöötajana?

b)

Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

Kas määruse nr 1612/68 artikli 7 lõige 2 mõttes on tegemist kaudse diskrimineerimisega, kui Austrias elavale, küsimuses a nimetatud isiku mittetöötavale Austria kodanikust abikaasale ei maksta asjaomasel ajavahemikul Saksa vanemahüvitist, kuna tal ei ole Saksamaal ei elukohta ega alalist viibimiskohta?


(1)  EÜT L 257, lk 2.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/9


Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundessozialgericht 10. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Wendy Geven versus Land Nordrhein-Westfalen

(Kohtuasi C-213/05)

(2005/C 193/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundessozialgericht'i 10. veebruari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Wendy Geven v. Land Nordrhein-Westfalen, mis saabus kohtukantseleisse 17. mail 2005.

Bundessozialgericht küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas Euroopa Ühenduste õigusest (eelkõige nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (1) artikli 7 lõikest 2) tuleneb, et Saksamaa Liitvabariigil on õigus mitte maksta Saksa vanemahüvitist teises liikmesriigis elavale teise liikmesriigi kodanikule, kes töötab Saksamaal ainult vähe (3–14 tundi nädalas), kuna tal ei ole Saksamaal ei elukohta ega tavalist viibimiskohta?


(1)  EÜT L 257, lk 2.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/10


Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. mai 2005. aasta hagi Iirimaa vastu

(Kohtuasi C-216/05)

(2005/C 193/17)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 17. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Iirimaa vastu. Hageja esindaja on Xavier Lewis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tunnistada, et kuna Iirimaa on teatud keskkonnamõjude hindamiste puhul kehtestanud osalemistasude ettemaksu üldsuse täieliku ja tõhusa osalemise eest, siis on Iirimaa rikkunud nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (1) teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiviga 97/11/EÜ, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta, artikli 6 lõigetest 6 ja 8 tulenevaid kohustusi;

mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Iiri planeerimise seadus sätestab, et planeerimisega seotud ametiasutustel ja apellatsiooninõukogul on õigus küsida elanikelt tasu planeerimise käigus esitatud tähelepanekute ja arvamusavalduste ning planeerimisega seoses esitatud kaebuse raames esitatud tähelepanekute eest. Komisjon väidab, et selliste osalemistasude kehtestamine on vastuolus direktiiviga 85/337/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 97/11/EMÜ (2), järgmistel põhjustel:

mitte ükski direktiivi säte ei luba selgesõnaliselt selliste tasude kehtestamist;

sellised tasud on vastuolus nii direktiivi skeemi kui ka eesmärgiga;

direktiivi artikli 6 lõike 2 ja lõike 3 sõnastus ei võimalda sellist laia tõlgendust,

mida taotleb Iirimaa;

Iirimaa rikub direktiivi artikli 6 lõike 2 alusel üldsusele antud õigusi.


(1)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(2)  EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/10


Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Supremo 3. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio versus Compañía Española de Petróloes, S. A.

(Kohtuasi C-217/05)

(2005/C 193/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunal Supremo 3. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio v. Compañía Española de Petróleos, S. A., mis saabus kohtukantseleisse 17. mail 2005.

Tribunal Supremo küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas komisjoni 22. juuni 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 1984/83 (1) asutamislepingu artikli 85 lõike 3 (nüüd EÜ artikkel 81) kohaldamise kohta ainuõigusliku ostukokkuleppe liikide suhtes artikleid 10–13 tuleb tõlgendada selliselt, et nende kohaldamisala hõlmab mootorikütuste ja muude kütuste ainuõigusliku müügi lepinguid, mis nime poolest on komisjoni- või agendilepingud ja sisaldavad alltoodud tingimusi?

A.

Teenindusjaama omanik kohustub müüma varustaja mootorikütuseid ja muid kütuseid vastavalt varustaja kehtestatud jaemüügihindadele, tingimustele ning müügi ja ärimeetoditele.

B.

Kaubaga seotud riisiko läheb teenindusjaama omanikule üle alates hetkest, mil ta kauba teenindusjaama hoiumahutitesse tarnijalt vastu võttis.

C.

Pärast kauba vastuvõtmist kohustub omanik hoidma kaupa tingimustes, mis on vajalikud, et vältida kauba igasugust kadu või halvenemist, ja vastutab kaupa mõjutada võiva mistahes kao, reostuse või segunemise eest ning selle tõttu tekkinud mistahes kahju eest vajaduse korral nii varustaja kui ka kolmandate isikute ees.

D.

Teenindusjaama omanik kohustub tasuma varustajale mootorikütuse ja muude kütuste eest üheksa (9) päeva jooksul nende teenindusjaama tarnimisest alates.


(1)  EÜT L 173, 30.6.1983, EE 08/02, lk 114.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/11


Eelotsusetaotlus, mille esitas tribunal administratif de Lyon 7. aprilli 2005. aasta otsusega kohtuasjas Jean Auroux jt versus Commune de Roanne — menetlusse astuja: Société d'équipement du département de la Loire

(Kohtuasi C-220/05)

(2005/C 193/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud tribunal administratif de Lyon'i 7. aprilli 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Jean Auroux jt v. Commune de Roanne — menetlusse astuja: Société d'équipement du département de la Loire, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 19. mail 2005.

Tribunal administratif de Lyon küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas selline leping, mille kohaselt esimene tellija teeb teisele tellijale ülesandeks üldistes huvides arendusprojekti elluviimise ja mille kohaselt teine tellija annab esimesele tellijale üle viimase huvides tehtud ehitustööd ning mille lõppemisel saab esimesest tellijast automaatselt nende teistel maatükkidel teostatud ehitustööde ja selliste ehitustööde, mida ei ole kolmandatele isikutele loovutatud, omanik, kujutab endast riiklikku ehitustöölepingut muudetud 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/37/EMÜ (1) artikli 1 tähenduses?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sama direktiivi artiklis 6 sätestatud eespool mainitud 5 000 000 eurose piirmäära hindamisel tuleb arvesse võtta ainult tellijale ehitustööde üleandmise eest tasutud hinda või selle hinna ja sissemaksete summat, isegi kuid need viimased on vaid osaliselt mõeldud nende ehitustööde elluviimiseks, või siis kõikide nende ehitustööde koguhinda, võttes arvesse, et lepingu lõppemisel läheb vara, mida ei ole loovutatud, automaatselt üle esimesele tellijale ning viimane jätkab kehtivate lepingute täitmist ja võtab üle teise tellija võlad?

3.

Kui vastus kahele esimesele küsimusele on jaatav, siis kas esimene tellija peab sellise lepingu sõlmimiseks järgima sama direktiiviga ette nähtud riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korda põhjendusel, et seda lepingut saab sõlmida ainult teatavate juriidiliste isikutega ja et teine tellija rakendas seda sama korda riiklike ehitustöölepingute sõlmimiseks?


(1)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 54).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/12


Eelotsusetaotlus, mille esitas Supreme Court, Ireland 11. mai 2005. aasta määrusega kohtuasjas Sam McCauley Chemists (Blackpool) Ltd ja Mark Sadja versus Pharmaceutical Society of Ireland, Minister for Health and Children, Ireland ja Attorney General

(Kohtuasi C-221/05)

(2005/C 193/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Supreme Court, Ireland'i 11. mai 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Sam McCauley Chemists (Blackpool) Ltd ja Mark Sadja v. Pharmaceutical Society of Ireland, Minister for Health and Children, Ireland ja Attorney General, mis saabus kohtukantseleisse 19. mail 2005.

Supreme Court, Ireland küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas nõukogu 16. septembri 1985. aasta direktiivi 85/443/EMÜ (1), mis käsitleb farmaatsiaalaste diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid teatava farmaatsiaalase tegevusega seotud asutamisõiguse kasutamise hõlbustamiseks, artikliga 2

a)

pannakse liikmesriigile kohustus, mis piirneb üksnes direktiivi artikli 2 lõikes 1 ettenähtud kvalifikatsiooni tunnustamise nõudega, välja arvatud artikli 2 lõikes 2 määratletud uute apteekide rajamise puhul või

b)

pannakse liikmesriigile eraldi kohustus tunnustada artikli 2 lõikes 1 ettenähtud kvalifikatsioone, kuid lisaks sellele jäetakse liikmesriikidele õigus otsustada, kas selline tunnustamine laieneb isikutele, kes omavad kvalifikatsiooni artikli 2 lõikes 2 määratletud uute üldsusele avatud apteekide rajamise puhul?


(1)  EÜT L 254, 24.9.1985, lk 37.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/12


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas 1. J. van der Weerd, 2. Maatschap van der Bijl, 3. J. W. Schoonhoven versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-222/05)

(2005/C 193/21)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven'i 17. mai 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas 1. J. van der Weerd, 2. Maatschap van der Bijl, 3. J. W. Schoonhoven v. Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 20. mail 2005. aastal.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas ühenduse õigusest tuleneb kohustus ametlikult kontrollida direktiivist 85/511/EMÜ (1) tulenevaid aluseid — st hinnata kohtuvaidluse aluseks mitteolevaid aluseid?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis: Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 esimesest taandest, koosmõjus artikli 13 lõike 1 teise taandega, tuleneval liikmesriikide kohustusel tagada, et suu- ja sõrataudi avastamiseks tehtavad laboriuuringud viiakse läbi direktiivi 85/511/EMÜ lisas B loetletud laborite poolt, on otsene mõju?

3.

a)

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, et asjaolul, et suu- ja sõrataud diagnoositakse direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata laboris, on õiguslikud tagajärjed?

b)

Kui vastus küsimusele 3a on jaatav, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 eesmärk on kaitsta üksikisiku huve nagu põhikohtuasja hageja huve? Juhul kui see nii ei ole, siis kas need üksikisikud, nagu põhikohtuasja hagejad, võivad sellest sättest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu kaevata liikmesriigi ametiasutuste peale?

c)

Juhul kui küsimuse 3b vastusest tuleneb, et üksikisikud võivad tugineda direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõikele 1, siis:

Millised õiguslikud tagajärjed on suu- ja sõrataudi diagnoosimisel labori poolt, keda ei ole direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud?

4.

Kas direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb selle direktiivi artikli 11 ja artikli 13 valguses tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” võib hõlmata ka nimetust ID-Lelystad B.V?

5.

Kui vastusest eeltoodud küsimustele tuleneb, et suu- ja sõrataudi võib diagnoosida direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labor või direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” hõlmab, või peab hõlmama ka nimetust ID-Lelystad B.V, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ tuleb tõlgendada viisil, et pädevate siseriiklike haldusasutuste jaoks on siduvad direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud labori uuringute tulemused või juhul kui vastusest küsimusele 3a tuleneb, et haldusasutused võivad võtta meetmeid suu- ja sõrataudi tõrjeks tuginedes direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labori tulemustele, siis on siduvad ka viimatinimetatud labori tulemused või kuulub laborite volituste kindlakstegemine liikmesriikide pädevusse menetlusautonoomia alusel, ning kas põhikohtuasja kohus peab hindama nii seda kas asjassepuutuvad ettekirjutused kehtivad sõltumata sellest, kas laboratoorsed uuringud on tehtud ühenduse või siseriiklikust õigusest tuleneva kohustuse alusel, kui ka seda, kas siseriikliku menetluse õigusliku raamistiku kohaldamine ei muuda oluliselt raskemaks või praktiliselt võimatuks ühenduse õigusnormide kohaldamist?

6.

Juhul kui vastusest küsimusele 5 tuleneb, et siseriiklike ametiasutuste seotus labori tulemusega on reguleeritud direktiivi 85/511/EMÜ alusel, siis:

Kas siseriiklikud ametiasutused on tingimata seotud laboris tehtud suu- ja sõrataudi uuringute tulemusega? Juhul kui vastus on eitav, siis milline otsustuspädevus on siseriiklikel ametiasutustel direktiivi 85/511/EMÜ alusel?


(1)  Nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiiv 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, lk 11).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/13


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas H. de Rooy sen. ja H. de Rooy jun. versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-223/05)

(2005/C 193/22)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas H. de Rooy sen. ja H. De Rooy jun. v. Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 20. mail 2005. aastal. College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas ühenduse õigusest tuleneb kohustus ametlikult kontrollida direktiivist 85/511/EMÜ (1) tulenevaid aluseid — st hinnata kohtuvaidluse aluseks mitteolevaid aluseid?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 esimesest taandest, koosmõjus artikli 13 lõike 1 teise taandega, tuleneval liikmesriikide kohustusel tagada, et suu- ja sõrataudi avastamiseks tehtavad laboriuuringud viiakse läbi direktiivi 85/511/EMÜ lisas B loetletud laborite poolt, on otsene mõju?

3.

a)

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, et asjaolul, et suu- ja sõrataud diagnoositakse direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata laboris, on õiguslikud tagajärjed?

b)

Kui vastus küsimusele 3a on jaatav, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 eesmärk on kaitsta üksikisiku huve nagu põhikohtuasja hageja huve? Juhul kui see nii ei ole, siis kas need üksikisikud, nagu põhikohtuasjade hagejad, võivad sellest sättest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu kaevata liikmesriigi ametiasutuste peale?

c)

Juhul kui küsimuse 3b vastusest tuleneb, et üksikisikud võivad tugineda direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõikele 1, siis:

Millised õiguslikud tagajärjed on suu- ja sõrataudi diagnoosimisel labori poolt, keda ei ole direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud?

4.

Kas direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb selle direktiivi artikli 11 ja artikli 13 valguses tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” võib hõlmata ka nimetust ID-Lelystad B.V?

5.

Kui vastusest eeltoodud küsimustele tuleneb, et suu- ja sõrataudi võib diagnoosida direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labor või direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” hõlmab, või peab hõlmama ka nimetust ID-Lelystad B.V, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ tuleb tõlgendada viisil, et pädevate siseriiklike haldusasutuste jaoks on siduvad direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud labori uuringute tulemused või juhul kui vastusest küsimusele 3a tuleneb, et haldusasutused võivad võtta meetmeid suu- ja sõrataudi tõrjeks tuginedes direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labori tulemustele, siis on siduvad ka viimatinimetatud labori tulemusted või kuulub laborite volituste kindlakstegemine liikmesriikide pädevusse menetlusautonoomia alusel, ning kas põhikohtuasja kohus peab hindama nii seda kas asjassepuutuvad ettekirjutused kehtivad sõltumata sellest, kas laboratoorsed uuringud on tehtud ühenduse või siseriiklikust õigusest tuleneva kohustuse alusel, kui ka seda, kas siseriikliku menetluse õigusliku raamistiku kohaldamine ei muuda oluliselt raskemaks või praktiliselt võimatuks ühenduse õigusnormide kohaldamist?

6.

Juhul kui vastusest küsimusele 5 tuleneb, et siseriiklike ametiasutuste seotus labori tulemusega on reguleeritud direktiivi 85/511/EMÜ alusel, siis:

Kas siseriiklikud ametiasutused on tingimata seotud laboris tehtud suu- ja sõrataudi uuringute tulemusega? Juhul kui vastus on eitav, siis milline otsustuspädevus on siseriiklikel ametiasutustel direktiivi 85/511/EMÜ alusel?


(1)  Nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiiv 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, lk 11).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/14


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas 1. Maatschap H. ja J. van 't Oever, 2. Maatschap F. Van't Oever ja W. Fien, 3. B. Van't Oever, 4. Maatschap A. ja J. Fien, 5. Maatschap K. Koers ja J. Stellingswerf, 6. H. Koers, 7. Maatschap K. ja G. Polinder, 8. G. van Wijhe versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-224/05)

(2005/C 193/23)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas 1. Maatschap H. ja J. van 't Oever, 2. Maatschap F. Van' Oever ja W. Fien, 3. B. Van't Oever, 4. Maatschap A. ja J. Fien, 5. Maatschap K. Koers ja J. Stellingswerf, 6. H. Koers, 7. Maatschap K. ja G. Polinder, 8. G. van Wijhe v. Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 20. mail 2005. aastal.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas ühenduse õigusest tuleneb kohustus ametlikult kontrollida direktiivist 85/511/EMÜ (1) tulenevaid aluseid — st hinnata kohtuvaidluse aluseks mitteolevaid aluseid?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis: Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 esimesest taandest, koosmõjus artikli 13 lõike 1 teise taandega, tuleneval liikmesriikide kohustusel tagada, et suu- ja sõrataudi avastamiseks tehtavad laboriuuringud viiakse läbi direktiivi 85/511/EMÜ lisas B loetletud laborite poolt, on otsene mõju?

3.

a)

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, et asjaolul, et suu- ja sõrataud diagnoositakse direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata laboris, on õiguslikud tagajärjed?

b)

Kui vastus küsimusele 3a on jaatav, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 eesmärk on kaitsta üksikisiku huve nagu põhikohtuasja hageja huve? Juhul kui see nii ei ole, siis kas need üksikisikud, nagu põhikohtuasjade hagejad, võivad sellest sättest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu kaevata liikmesriigi ametiasutuste peale?

c)

Juhul kui küsimuse 3b vastusest tuleneb, et üksikisikud võivad tugineda direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõikele 1, siis:

Millised õiguslikud tagajärjed on suu- ja sõrataudi diagnoosimisel labori poolt, keda ei ole direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud?

4.

Kas direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb selle direktiivi artikli 11 ja artikli 13 valguses tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” võib hõlmata ka nimetust ID-Lelystad B.V?

5.

Kui vastusest eeltoodud küsimustele tuleneb, et suu- ja sõrataudi võib diagnoosida direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labor või direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” hõlmab, või peab hõlmama ka nimetust ID-Lelystad B.V, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ tuleb tõlgendada viisil, et pädevate siseriiklike haldusasutuste jaoks on siduvad direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud labori uuringute tulemused või juhul kui vastusest küsimusele 3a tuleneb, et haldusasutused võivad võtta meetmeid suu- ja sõrataudi tõrjeks tuginedes direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labori tulemustele, siis on siduvad ka viimatinimetatud labori tulemused või kuulub laborite volituste kindlakstegemine liikmesriikide pädevusse menetlusautonoomia alusel, ning kas põhikohtuasja kohus peab hindama nii seda kas asjassepuutuvad ettekirjutused kehtivad sõltumata sellest, kas laboratoorsed uuringud on tehtud ühenduse või siseriiklikust õigusest tuleneva kohustuse alusel, kui ka seda, kas siseriikliku menetluse õigusliku raamistiku kohaldamine ei muuda oluliselt raskemaks või praktiliselt võimatuks ühenduse õigusnormide kohaldamist?

6.

Juhul kui vastusest küsimusele 5 tuleneb, et siseriiklike ametiasutuste seotus labori tulemusega on reguleeritud direktiivi 85/511/EMÜ alusel, siis:

Kas siseriiklikud ametiasutused on tingimata seotud laboris tehtud suu- ja sõrataudi uuringute tulemusega? Juhul kui vastus on eitav, siis milline otsustuspädevus on siseriiklikel ametiasutustel direktiivi 85/511/EMÜ alusel?


(1)  Nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiiv 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, lk 11).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/15


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas B. J. van Middendorp versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-225/05)

(2005/C 193/24)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven 17. mai 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas B. J. van Middendorp v. Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 20. mail 2005. aastal.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas ühenduse õigusest tuleneb kohustus ametlikult kontrollida direktiivist 85/511/EMÜ (1) tulenevaid aluseid — st hinnata kohtuvaidluse aluseks mitteolevaid aluseid?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 esimesest taandest, koosmõjus artikli 13 lõike 1 teise taandega, tuleneval liikmesriikide kohustusel tagada, et suu- ja sõrataudi avastamiseks tehtavad laboriuuringud viiakse läbi direktiivi 85/511/EMÜ lisas B loetletud laborite poolt, on otsene mõju?

3.

a)

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, et asjaolul, et suu- ja sõrataud diagnoositakse direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata laboris, on õiguslikud tagajärjed?

b)

Kui vastus küsimusele 3a on jaatav, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 eesmärk on kaitsta üksikisiku huve nagu põhikohtuasja hageja huve? Juhul kui see nii ei ole, siis kas need üksikisikud, nagu põhikohtuasjade hagejad, võivad sellest sättest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu kaevata liikmesriigi ametiasutuste peale?

c)

Juhul kui küsimuse 3b vastusest tuleneb, et üksikisikud võivad tugineda direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõikele 1, siis:

Millised õiguslikud tagajärjed on suu- ja sõrataudi diagnoosimisel labori poolt, keda ei ole direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud?

4.

Kas direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb selle direktiivi artikli 11 ja artikli 13 valguses tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” võib hõlmata ka nimetust ID-Lelystad B.V?

5.

Kui vastusest eeltoodud küsimustele tuleneb, et suu- ja sõrataudi võib diagnoosida direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labor või direktiivi 85/511/EMÜ lisa B tuleb tõlgendada viisil, et nimetus “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad” hõlmab, või peab hõlmama ka nimetust ID-Lelystad B.V, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ tuleb tõlgendada viisil, et pädevate siseriiklike haldusasutuste jaoks on siduvad direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetatud labori uuringute tulemused või juhul kui vastusest küsimusele 3a tuleneb, et haldusasutused võivad võtta meetmeid suu- ja sõrataudi tõrjeks tuginedes direktiivi 85/511/EMÜ lisas B nimetamata labori tulemustele, siis on siduvad ka viimatinimetatud labori tulemused või kuulub laborite volituste kindlakstegemine liikmesriikide pädevusse menetlusautonoomia alusel, ning kas põhikohtuasja kohus peab hindama nii seda kas asjassepuutuvad ettekirjutused kehtivad sõltumata sellest, kas laboratoorsed uuringud on tehtud ühenduse või siseriiklikust õigusest tuleneva kohustuse alusel, kui ka seda, kas siseriikliku menetluse õigusliku raamistiku kohaldamine ei muuda oluliselt raskemaks või praktiliselt võimatuks ühenduse õigusnormide kohaldamist?

6.

Juhul kui vastusest küsimusele 5 tuleneb, et siseriiklike ametiasutuste seotus labori tulemusega on reguleeritud direktiivi 85/511/EMÜ alusel, siis:

Kas siseriiklikud ametiasutused on tingimata seotud laboris tehtud suu- ja sõrataudi uuringute tulemusega? Juhul kui vastus on eitav, siis milline otsustuspädevus on siseriiklikel ametiasutustel direktiivi 85/511/EMÜ alusel?


(1)  Nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiiv 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, lk 11).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/16


Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione Tributaria di Primo Grado di Trento 21. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Stradasfalti srl versus Agenzia Entrate Ufficio Trento

(Kohtuasi C-228/05)

(2005/C 193/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

21. märtsi 2005. aasta määrusega, mis saabus kohtukantseleisse 24. mail 2005, kohtuasjas Stradasfalti srl v. Agenzia Entrate Ufficio Trento, küsib Commissione Tributaria di Primo Grado di Trento Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1)

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388(EMÜ) (1) kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 17 lõike 7 esimest lauset tuleb, arvestades sama artikli lõikega 2, tõlgendada nii, et:

a)

käsitletava artikliga on vastuolus, kui nimetatud direktiivi artiklis 29 ettenähtud “käibemaksukomiteega konsulteerimiseks” loetakse, kui liikmesriik lihtsalt teavitab selliste siseriiklike õigusnormide vastuvõtmisest, nagu Vabariigi presidendi dekreedi nr 633/72 praeguse artikli 19a1 punktid c ja d ning nende edasised pikendamised, mis piiravad maksustatavast tulust artikli 17 lõikes 2 osutatud kauba kasutamise ja hooldusega seotud käibemaksu mahaarvamise õigust vaid käibemaksukomitee üles märkimise alusel;

b)

nimetatud artikliga on samuti vastuolus, kui artikli rakendamisalasse kuuluvaks meetmeks loetakse ükskõik milline punktis a nimetatud kaupade omandamise, kasutamise ja hooldusega seotud käibemaksu maksustatavast tulust mahaarvamise õiguse piiramine, mis on kehtestatud enne käibemaksukomiteega konsulteerimist ja mida hoitakse kehtivana tänu arvukatele seaduslikele pikendamistele, mis üksteisele juba üle 25 aasta katkematult järgnevad;

c)

kui vastus punktis 1 b esitatud küsimusele on jaatav, siis palutakse Euroopa Kohtul viidata kriteeriumitele, mille alusel saab kindlaks teha pikendamise maksimaalse kestuse seoses kuuenda direktiivi artikli 17 lõikes 7 arvesse võetud majanduse tsüklilisusega; või täpsustada, kas ajutise iseloomu mittejärgimine erandite (korduvad) puhul annab maksjale õiguse mahaarvamiseks?

2)

Kui eespool viidatud artikli 17 lõikes 7 ettenähtud menetluse tingimusi ei ole järgitud, siis kas Euroopa Kohtu arvates tuleb nimetatud direktiivi artikli 17 lõiget 2 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi poolt pärast kuuenda direktiivi jõustumist (Itaalia puhul 1. jaanuaril 1979) võetud siseriiklikud õigusnormid või halduspraktika võib piirata objektiivsel viisil ja tähtajatult teatud mootorsõidukite omandamise, kasutamise ja hooldusega seotud käibemaksu mahaarvamist maksustatavast tulust?


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977. lk 1.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/17


Eelotsusetaotlus, mille esitas Korkein hallinto-oikeus 23. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas Oy Esab versus Keskusverolautakunta

(Kohtuasi C-231/05)

(2005/C 193/26)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Korkein hallinto-oikeus'i 23. mai 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Oy Esab v. Keskusverolautakunta, mis saabus kohtukantseleisse 25. mail 2005.

Korkein hallinto-oikeus küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 43 ja 56, võttes arvesse asutamislepingu artiklit 58 ja nõukogu direktiivi 90/435/EMÜ (1), eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus Soome kontsernitoetust puudutavate õigusnormidega kehtestatud süsteem, mille kohaselt sõltub kontsernitoetuse maksustamisel mahaarvamine tingimusest, et nii kontsernitoetuse andja kui ka selle saaja peavad olema siseriiklikud äriühingud.


(1)  23. juuli 1990, 20.8.1990 EÜT L 225, lk 6.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/17


Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. mai 2005. aasta hagi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastu

(Kohtuasi C-236/05)

(2005/C 193/27)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 30. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastu. Hageja esindaja on Karen Banks, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1.

sedastada, et kuna Ühendkuningriik teatas märkimisväärse hilinemisega nõukogu 23. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (1), millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem artikli 19i esimese ja kolmanda taande sätetega nõutud andmed, on Ühendkuningriik rikkunud nende sätetega pandud kohustusi;

2.

mõista kohtukulud välja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Määruse nr 2847/93 artikli 19i kohaselt on liikmesriigid kohustatud komisjonile esitama elektroonilisel kujul konkreetseid andmeid kindla tähtaja jooksul. Komisjonil on neid andmeid vaja kalanduspoliitika haldamise ja arendamise seisukohalt, mis eelkõige puudutab vee elusressursside säilitamist, haldamist ja kasutamist.

Ühendkuningriik teatas artiklis 19i nimetatud andmed aastate 1999, 2000, 2001, 2002 ja 2003. aasta eest märkimisväärse hilinemisega. Aastaks 2004 antud tähtaegadest jäeti kinni pidamata ning 2005. aasta eest ei ole käesoleva ajani esitatud mingeid andmeid. Seetõttu on komisjon seisukohal, et Ühendkuningriik on rikkunud määruse nr 2847/93 sättest tulenevaid kohustusi.


(1)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/18


Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. mai 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-237/05)

(2005/C 193/28)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 30. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Kreeka Vabariigi vastu. Hageja esindajad on M. Patakia ja X. Lewis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tunnistada, et seoses pädevate ametiasutuste tegevusega, mis puudutab teravilja kasvatajate taotluste/ selgituste täitmist ja kogumist, sh Integreeritud Haldus- ja Kontrollsüsteemi raames aastal 2001, siis on Kreeka Vabariik rikkunud nii direktiivi 92/50/EMÜ (1), eelkõige artikli 3 lõiget 2, artiklit 7, artikli 11 lõiget 1 ning artikli 15 lõiget 2, kui ka läbipaistvuse põhimõtet;

mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon sai teate, mis puudutas mitmete teenuste osutamist käsitleva raamkokkuleppe ja selle rakenduslepingute sõlmimist suunatud hanke vormis PASEGES'iga (2) seoses Integreeritud Haldus- ja Kontrollsüsteemi rakendamisega põllumajandussektoris aastal 2001.

Euroopa Kohtu kohtupraktika valguses leidis komisjon, et Kreeka ametiasutused oleksid pidanud kohaldama avaldamis- ja menetlusnorme, mis on sätestatud direktiivi 92/50 lisades III, IV, V ja VI.

Lisaks leiab komisjon, et Kreeka Vabariik ei tõendanud põhjuste olemasolu seoses erandiga direktiivi 92/50/EMÜ artikli 11 lõike 3 punkti b tähenduses ning teiseks, ta klassifitseeris ebaõigesti asjaomased teenused direktiivi lisas IB sätestatud teenustena.

Teise võimalusena, komisjon märgib, et liikmesriigid ei ole vabastatud kohustusest säilitada avaldamist teatud tasemel isegi siis, kui tegemist on direktiivi lisas IB sätestatud teenustega.

Lõpuks nendib komisjon, et antud asjas ei ole lisaks Kreeka Vabariigi ja komisjoni vahelise kestva arvamuste ebakõlale seoses direktiivi vaidlusaluste sätete tõlgendamisega vastupidiselt Kreeka Valitsuse kinnitusele tegelikkuses tagatud direktiivi kohaldamine.

Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et Kreeka Vabariik on rikkunud nii direktiivi 92/50/EMÜ artikli 3 lõiget 2, artiklit 7, artikli 11 lõiget 1 ning artikli 15 lõiget 2 kui ka läbipaistvuse põhimõtet.


(1)  EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1–24.

(2)  Pannellinia Synomospondia Enoseon Georgikon Synetairismon.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/19


Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel du Grand-Duché de Luxembourg 1. juuni 2005. aasta otsusega kohtuasjas Administration de l'Enregistrement et des Domaines versus Eurodental SARL

(Kohtuasi C-240/05)

(2005/C 193/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Cour d'appel du Grand-Duché de Luxembourg'i 1. juuni 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Administration de l'Enregistrement et des Domaines v. Eurodental SARL, mis saabus kohtukantseleisse 3. juunil 2005.

Cour d'appel du Grand-Duché de Luxembourg küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas kaupade tarnimine, mis on käibemaksust vabastatud, kui see on tehtud liikmesriigi territooriumi piires nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1) artikli 13 A osa lõike 1 alapunkt e kohaselt ning ei anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sama direktiivi artikli 17 alusel, kuulub vastavalt nimetatud direktiivi 1. jaanuarini 1993 kehtinud redaktsiooni kohaselt artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaldamisalasse, ja direktiivi alates 1. jaanuarist 1993 kehtiva redaktsiooni kohaselt artikli 28 lõike 3 alapunkti a kohaldamisalasse ja seetõttu ka sama direktiivi artikli 17 lõike 3 alapunkt b kohaldamisalasse, mis annavad õiguse tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, juhul kui kaubatarne on tehtud ühes ühenduse liikmesriigis asutatud ettevõtja poolt teises liikmesriigis asutatud ettevõtjale ja täidetud on vastavalt nimetatud direktiivi 1. jaanuarini 1993 kehtinud redaktsiooni artikli 15 lõigete 1 ja 2, ja sama direktiivi alates 1. jaanuarist 1993 kehtiva redaktsiooni artikli 28 lõike 3 alapunkti a kohaldamise tingimused?

2.

Kas teenuste osutamine, mis on käibemaksust vabastatud, kui see on tehtud liikmesriigi territooriumi piires nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 13 A osa lõike 1 alapunkt e kohaselt ning ei anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sama direktiivi artikli 17 alusel, kuulub nimetatud direktiivi 1. jaanuarini 1993 kehtinud redaktsiooni artikli 15 lõike 3 kohaldamisalasse (ühtegi maksuvabastust ei kehtestatud 1993. aasta redaktsioonis), ja seetõttu ka sama direktiivi artikli 17 lõike 3 alapunkt b kohaldamisalasse, mis annavad õiguse tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, juhul kui teenuseid on osutatud ühes ühenduse liikmesriigis asutatud ettevõtja poolt teises liikmesriigis asutatud ettevõtjale ja täidetud on vastavalt nimetatud direktiivi 1. jaanuarini 1993 kehtinud redaktsiooni artikli 15 lõike 3 kohaldamise tingimused?


(1)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/19


Eelotsusetaotlus, mille esitas Conseil d'Etat (Prantsusmaa) 9. mai 2005. aasta otsusega kohtuasjas Nicolae Bot versus Préfecture du Val-de-Marne

(Kohtuasi C-241/05)

(2005/C 193/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Conseil d'Etat (Prantsusmaa) 9. mai 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Nicolae Bot v. Préfecture du Val-de-Marne, mis saabus kohtukantseleisse 2. juunil 2005.

Conseil d'Etat (Prantsusmaa) küsib Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, mis seisneb selles, et kuidas mõista “esimese sisenemise kuupäeva” Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 20 lõike 1 tähenduses, nimelt kas seda, et “esimese sisenemisena” tuleb käsitelda iga selle konventsiooni osalisriikide territooriumile sisenemist, mis leidis aset pärast niisuguse kuuekuulise ajavahemiku lõppemist, mille jooksul ei toimunud ühtegi sisenemist sellele territooriumile, nii nagu mitmeid kordi lühiajalise viibimise eesmärgil riiki siseneva välismaalase puhul käsitletakse “esimese sisenemisena” riiki iga sisenemist, mis leiab aset kohe pärast kuuekuulise ajavahemiku lõppemist arvestades viimasest teadaolevast “esimesest sisenemisest”.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/20


Agraz, SA jt 6. juuni 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 17. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-285/03: Agraz, SA jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-243/05 P)

(2005/C 193/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Agraz, SA jt esitasid 6. juunil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 17. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-285/03: Agraz, SA jt v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Agraz, SA jt esindajad on advokaadid José Luís da Cruz Vilaça ja Dorothée Choussy.

Apellatsioonkaebuse esitajad paluvad Euroopa Kohtul:

1.

tühistada osaliselt Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 17. märtsi 2005. aasta otsus, nimelt osas, milles sedastati, et kahju ei olnud kindel, ning jäeti hagi rahuldamata; ning uue otsuse tegemisel

2.

esimese võimalusena tuvastada, et komisjoni lepinguvälise vastutuse kohaldamise tingimused olid käesolevas asjas täidetud; kohustada kostjat maksma igale apellatsioonkaebuse esitajale välja tootmistoetuse ülejäänud summa (toodud lisas A.27), millele on juurde arvestatud Esimese Astme Kohtu poolt kindlaksmääratud määras intressid, alates 12. juulist 2000 (või teise võimalusena alates 13. juulist 2000, või kolmanda võimalusena alates 16. juulist 2000) ning kuni summa täieliku tasumiseni; mõista komisjonilt välja kõik kahes kohtuastmes tekkinud kulud, sh apellatsioonkaebuse esitajate kohtukulud;

3.

teise võimalusena saata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse, et nimetatud kohus teeks pärast apellatsioonkaebuse esitajate uut ärakuulamist otsuse neile makstava hüvitise suuruse kohta, ning mõista komisjonilt välja nii apellatsioonmenetluse kui Esimese Astme Kohtus toimunud menetluse kohtukulud (sh apellatsioonkaebuse esitajate kohtukulud).

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esitanud äriühingud esitavad oma kaebuse toetuseks järgmised õiguslikud alused:

Esimene õiguslik alus: Esimese Astme Kohus on teinud õigusliku vea, kui sedastas, et apellatsioonkaebuse esitajatele tekkinud kahju ei olnud kindel ning seega ei ole nende esitatud hüvitisenõue põhjendatud.

Sellel õiguslikul alusel on kaks osa:

Esimeses osas väidavad apellatsioonkaebuse esitajad, et tõlgendades ekslikult “kindla kahju” mõistet ning ajades kahju iseloomu kindlaksmääramise segamini kahjusumma väljaarvutamisega, ei järginud Esimese Astme Kohus lepinguvälist tsiviilvastutust puudutavat ühenduse kohtute kohtupraktikat ning liikmesriikide siseriiklikes õiguskordades tunnustatud põhimõtteid.

Teises osas esitavad apellatsioonkaebuse esitajad argumendid, millega näitavad ära, et Esimese Astme Kohus ei ole apellatsioonkaebuse esitajate hüvitise saamise õiguse tunnustamise küsimuses teinud järeldusi, mis tulenesid otseselt tema sedastustest, et komisjon on käitunud ebaseaduslikult, kui rikkus nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (1), ning samuti hoolsuskohustuse põhimõttest ja hea halduse tavast.

Teine õiguslik alus: rikutud on võistlevuse põhimõtet ja poolte õigust ärakuulamisele;

Kolmas õiguslik alus: apellatsioonkaebuse esitajate nõuete moonutamine;

Neljas õiguslik alus: Esimese Astme Kohus ei ole kasutanud oma piiramatu järelkontrolli volitusi ja on eiranud otsustamiskohustust; Esimese Astme Kohus on keeldunud õigusemõistmisest, jättes tegemata järeldused, mis tulenesid otseselt kahju suuruse kindlaksmääramisel tehtud sedastustest.


(1)  EÜT L 297, lk 29.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/20


Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberster Patent- und Markensenat 9. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Armin Häupl versus Lidl Stiftung & Co KG

(Kohtuasi C-246/05)

(2005/C 193/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Oberster Patent- und Markensenat'i 9. veebruari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Armin Häupl v. Lidl Stiftung & Co KG, mis saabus kohtukantseleisse 10. juunil 2005.

Oberster Patent- und Markensenat küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ (1) kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et “registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva” all mõeldakse kaitse kestvuse algust?

2.

Kas nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi kasutamatajätmine on põhjendatud siis, kui kaubamärgi omaniku ettevõttestrateegiat ei saa ettevõtjast sõltumatutel asjaoludel õigeaegselt rakendada, või on kaubamärgi omanik kohustatud oma ettevõttestrateegiat muutma, nii et kaubamärki saaks õigeaegselt kasutada?


(1)  EÜT L 40, lk 1.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/21


Euroopa Ühenduste Komisjoni 15. juunil 2005 hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-249/05)

(2005/C 193/33)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 15. juunil 2005 hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindajad on D. Triantafyllou ja I. Koskinen, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Soome Vabariik on kehtestanud maksuvoliniku määramise nõude maksukohustuslastele, kes ei oma asukohta Soome Vabariigis, kuid tegeleb seal maksustatava äritegevusega ning kelle asukoht on teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kellega on sõlmitud nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ (1) vastastikuse abi kohta teatavatest maksude, tollimaksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel ning nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1978/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta (2) reguleerimisalale vastava reguleerimisalaga vastastikuse abi leping, siis on Soome Vabariik rikkunud nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda käibemaksudirektiivi 77/388/EMÜ (3) artiklitest 21 ja 22 ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitest 28 ja 49 tulenevaid kohustusi;

2)

mõista kohtukulud välja Soome Vabariigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kuuenda käibemaksudirektiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 2 kohaselt ei ole liikmesriikidel lubatud kehtestada maksuvoliniku määramise kohustust selles riigis asukohta mitteomavale ettevõtjale, kelle asukoht on teises liikmesriigis. Maksuvoliniku määramine on sellisel juhul ettevõtjale, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, alati vabatahtlik.

Soome süsteem on sellega seoses järgmine: a) kui ettevõtja on Soomes asukohta mitteomav maksukohustuslane, on maksukohustus saajal (“vastupidine maksukohustus”); b) kui Soomes asukohta mitteomavale ettevõtjale antakse võimalus registreerida end maksukohustuslasena, peab ta määrama endale maksuvoliniku Soomes.

Soome süsteem ei ole maksuvoliniku määramise osas ühenduse õigusega kooskõlas. Maksuvoliniku määramise kohustus on vastuolus kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 21 lõikega 2.

Soome süsteem võib küll anda maksukohustuslasele valikuvabaduse, kas registreerida end maksukohustuslasena või mitte, kuid Soome ei saa seda valikut seada sõltuvusse maksuvoliniku määramise kohustuse täitmisest, mis on vastuolus kuuenda käibemaksudirektiiviga ja otseselt vastuolus direktiivi 200/65/EÜ (4) eesmärgiga ning asutamislepingus kehtestatud kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtetega.


(1)  EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18.

(2)  EÜT L 264, 15.10.2003, lk 1.

(3)  kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta: ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1).

(4)  Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/65/EÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses käibemaksu tasumise eest vastutava isiku määramisega (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 44).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/22


Sniace, SA 20. juuni 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu laiendatud viienda koja 14. aprilli 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-88/01: Sniace, SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-260/05 P)

(2005/C 193/34)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Sniace, SA, esitas 20. juunil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu laiendatud viienda koja 14. aprilli 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-88/01: Sniace, SA v. Euroopa Ühenduste Komisjon. Hageja esindaja on abogado D. J. Baró Fuentes.

Apellant palub Euroopa Kohtul:

1)

tühistada esimese astme kohtu 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-88/01;

2)

rahuldada esimeses astmes esitatud taotlused või sobival juhul saata asi tagasi esimese astme kohtusse sisuliseks arutamiseks;

3)

rahuldada apellandi 16.oktoobril 2001 esitatud menetluste korraldavate meetmete taotlus ning hageja 20. aprillil 2001 esitatud poolte kohtusse ilmumise, tunnistaja ütluste andmise ja eksperdiarvamuse taotlus;

4)

mõista kohtukulud välja kostjalt esimeses astmes.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Apellant toob oma nõuete toetuseks välja järgmist:

1.

Õiguslik viga, mis tuleneb sellest, et apellandi hagiavaldus tunnistati vastuvõetamatuks, kuna ta ei esitanud asjakohaseid põhjendusi näitamaks, et vaidlustatud otsus võib mõjutada tema õigustatud huve, ohustades tõsiselt tema turupositsiooni. Siinkohal tegi esimese astme kohus toimikus leiduva teabe osas mitmeid hindamisvigu, eriti osas, mis puudutab otsest konkurentsi riigiabi saava ettevõtja poolt valmistatud ja turustatud tselluloosikiudude (lüotsell, standardile mittevastav lüotsell ja pro-viskoos) ja apellandi poolt valmistatud ja turustatud tselluloosikiudude (viskoos) vahel. Mõlemad kiud konkureerivad teatud kasutus- ja rakendusalal samal turul. Sarnaselt ei ole esimese astme kohus õigesti hinnanud erinevaid toimikumaterjale, mis tõendavad õiguslikult apellanti iseloomustavate asjaolude olemasolu (piiratud ring adressaate ja tselluloosikiudude turu küllastunud maht) jne. Lõpuks hindas esimese astme kohus vääralt toimikumaterjale, mis tõendavad märkimisväärset mõju apellandi positsioonile turul.

2.

Õiguslik viga, mis tuleneb sellest, et hagiavaldus tunnistati vastuvõetamatuks, kuna apellant ei olnud isiklikult puudutatud, arvestades tema vähetähtsat osa kohtueelses menetluses. Selles osas võimaldas Euroopa Komisjon apellandil esitada omapoolseid märkusi huvitatud kolmanda isikuna EÜ artikli 88 lõike 2 tähenduses. Apellant kasutas talle antud menetluslikke õigusi tõhusalt ja esitas Lenzig Lyocell'ile antava riigiabi kohta omapoolsed märkused. Vaatamata sellele puudus sellisel osalusel kasulik mõju, kuna komisjon pidas kohaseks teatud andmeid haldusmenetluse jooksul mitte avalikustada.

3.

Teise võimalusena: tõhusa kohtuliku kaitse kui põhiõiguse rikkumine. Esimese astme kohtu otsus tunnistada hagiavalus vastuvõetamatuks asja sisuliselt läbi vaatamata võtab võimaluse ennast kaitsta ja tähendab isegi õigusemõistmisest keeldumist. See viitab tagasisammule ühenduse kohtupraktikas, mis on muutnud paindlikumaks tingimused, mille kohaselt võivad riigiabi käsitlevates menetlustes puudutatud kolmandad isikud esitada hagiavalduse.

4.

Järgmise võimalusena: ühenduse õiguse rikkumine. See õiguslik alus jaguneb kaheks osaks. Esiteks on rikutud menetlusliku võrdsuse põhimõtet, kuna võrdlev uurimine lubab järeldada, et esimese astme kohtu laiendatud viies koda kohtles kahte võrreldavat olukorda erinevalt. Teiseks on rikutud esimese astme kohtu kodukorra artikleid 64 ja 65, kuna kohus lükkas tagasi apellandi poolt esimeses astmes taotletud menetlust korraldavad meetmed ja uurimistoimingud.


ESIMESE ASTME KOHUS

6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/23


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-272/02: Comune di Napoli versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) - Metrooliini ehitus Napolis (Itaalia) - Ühenduse finantsabi lõpetamine - Tühistamishagi - Õiguspärane ootus - Õiglus - Põhjendamine)

(2005/C 193/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas T-272/02: Comune di Napoli (Itaalia), esindajad advokaadid M. Merola, C. Tesauro, G. Tarallo ja E. Barone, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad L. Flynn ja A. Aresu, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on tühistamishagi komisjoni 11. juuni 2002. aasta Itaalia majandus- ja rahandusministrile adresseeritud kirjast tuleneva otsuse peale, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) finantsabi lõpetamist (finantsabi nr 850503066) ning teise ERF finantsabiga (finantsabi nr 850503067) seotud väljamaksete parandamise taotluse kaudset rahuldamata jätmist, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees P. Lindh, kohtunikud R. García-Valdecasas ja J. D. Cooke; kohtusekretär vanemametnik J. Palacio González, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  EÜT C 261, 26.10.2002.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/23


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-284/02: Triantafyllia Dionyssopoulou versus Euroopa Liidu Nõukogu (1)

(Ametnikud - Edutamine - Personalieeskirjade artikkel 45 - Teenete võrdlev hindamine - Võrdlusperioodil tööülesannete täitmise arvesse võtmine - Vanuse ja staaži arvestamine - Tühistamishagi - Kahju hüvitamise hagi)

(2005/C 193/36)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-284/02: Triantafyllia Dionyssopoulou, elukoht Brüssel (Belgia), esindaja advokaat J. Martin, v. Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad M. Sims ja F. Anton), mille esemeks on esiteks nõue tühistada otsus mitte edutada hagejat 2001. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele C2 ja teiseks nimetatud otsuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju hüvitamise nõue, tegi Esimese Astme Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees J. D. Cooke, kohtunikud R. García-Valdecasas ja I. Labucka; kohtusekretär ametnik I. Natsinas, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  EÜT C 289, 23.11.2002.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/24


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

7. juuni 2005. aasta

kohtuasjas T-375/02: Alessandro Cavallaro versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Avalik konkurss - Valimiskogu otsus mitte lubada suulistele katsetele pärast kirjalike katsete tulemuse teadasaamist - Valimiskogu menetluse konfidentsiaalsus - Põhjendamine - Võrdne kohtlemine - Faktiviga)

(2005/C 193/37)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas T-375/02: Alessandro Cavallaro, elukoht Rooma (Itaalia), esindaja: advokaat C. Forte, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja L. Lozano Palacios, keda abistas advokaat A. Dal Ferro, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nii ametisse nimetava asutuse 11. septembri 2002. aasta otsuse, millega lükati tagasi hageja kaebus avaliku konkursi KOM/A/6/01 valimiskogu 15. mai 2002. aasta otsuse peale, millega anti talle nimetatud konkursi kirjalike katsete eest mitterahuldav hinnang ning mille tagajärjel ei lubatud teda suulisele eksamile, tühistamistaotlus, kui ka konkursi järgnevate etappide tühistamistaotlus hageja õiguste taastamiseks vajalikul määral, tegi Esimese Astme Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud E. Martins Ribeiro ja K. Jürimäe; kohtusekretär: ametnik M. J. Plingers, 7. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  ELT C 44, 22.2.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/24


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-105/03: Triantafyllia Dionyssopoulou versus Euroopa Liidu Nõukogu (1)

(Ametnikud - Teenistuskäigu aruanne - Tühistamishagi - Hagi esitamise huvi kadumine - Kohtuasjas otsuse mittetegemine - Kahju hüvitamise hagi)

(2005/C 193/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-105/03: Triantafyllia Dionyssopoulou, Euroopa Liidu Nõukogu endine ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindaja: advokaat F. Renard, v. Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad M. Sims ja F. Anton), mille esemeks on esiteks nõue tühistada otsus, millega kinnitatakse lõplikult hageja kohta koostatud 1999/2000 aasta teenistuskäigu aruanne ning teiseks nõue hüvitada hagejale tekkinud kahju, tegi esimese astme kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees J. D. Cooke, kohtunikud R. García-Valdecasas ja I. Labucka; kohtusekretär ametnik I. Natsinas, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta tühistamisnõuete kohta otsus tegemata.

2.

Jätta kahju hüvitamise nõuded põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

3.

Pooled kannavad oma kohtukulud ise.


(1)  ELT C 112, 10.5.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/24


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas T-177/03: Andreas Strohm versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Palgaastmele A4 edutamisest keeldumine - Teenete võrdlev hindamine - Põhjendamiskohustus - Lisapõhjendus - Tühistamis- ja kahju hüvitamise hagi - Vastuvõetavus)

(2005/C 193/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-177/03: Andreas Strohm, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindaja: advokaat C. Illig, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja C. Berardis-Kayser, keda abistas advokaat B. Wägenbaur, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on komisjoni otsuse jätta hageja 2002. aasta edutamise raames 14. augustil 2002 palgaastmele A4 edutamata, tühistamise nõue ja samuti kahju hüvitamise nõue, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud F. Dehousse ja D. Šváby; kohtusekretär: ametnik C. Kristensen, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Tühistada komisjoni otsus jätta hageja 2002. aasta edutamise raames 14. augustil 2002 palgaastmele A4 edutamata.

2.

Jätta kahju hüvitamise nõue vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

3.

Mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.


(1)  ELT C 200, 20.8.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/25


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-294/03: Jean-Louis Gibault versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Avalik konkurss - Reservnimekirja mittekandmine - Põhjenduste puudumine - Diskrimineerimine olenevalt rahvusest)

(2005/C 193/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-294/03: Jean-Louis Gibault, elukoht Wattrelos (Prantsusmaa), esindaja advokaat F. Tuytschaever, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: J. Currall, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue tühistada avaliku konkursi COM/A/6/01 konkursikomisjoni otsus, millega otsustati hagejat reservnimekirja mitte kanda, tegi Esimese Astme Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees J. D. Cooke, kohtunikud I. Labucka ja V. Trstenjak; kohtusekretär ametnik I. Natsinas, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  ELT C 251, 18.10.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/25


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

7. juuni 2005. aasta

kohtuasjas T-303/03: Lidl Stiftung versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Sõnamärgi Salvita registreerimise taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk SOLEVITA - Varasema siseriikliku kaubamärgi kasutamise tõendamine - Vastulause tagasilükkamine)

(2005/C 193/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-303/03: Lidl Stiftung & Co. KG, asukoht Neckarsulm (Saksamaa), esindaja: advokaat P. Groß, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: U. Pfleghar ja G. Schneider), teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja esimese astme kohtus REWE-Zentral AG, asukoht Köln (Saksamaa), esindaja: M. Kinkeldey, hiljem advokaadid M. Kinkeldey ja C. Schmitt, mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 30. juuni 2003. aasta otsuse peale (asi R 408/2002-1), mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi SOLEVITA omaniku esitatud vastulauset ühenduse sõnamärgi Salvita registreerimise taotlusele, tegi Esimese Astme Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud F. Dehousse ja D. Šváby, kohtusekretär: H. Jung, 7. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja hagejalt.


(1)  ELT C 275, 15.11.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/26


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

8. juuni 2005. aasta

kohtuasjas T-315/03: Hans-Peter Wilfer versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Sõnamärk ROCKBASS - Absoluutsed keeldumispõhjused - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c - Faktide kontrollimine apellatsioonikoja omal algatusel - Hageja esitatud teabe arvestamata jätmine - Määruse nr 40/94 artikli 74 lõiked 1 ja 2)

(2005/C 193/42)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-315/03: Hans-Peter Wilfer, elukoht Markneukirchen (Saksamaa), esindaja: advokaat A. Kockläuner, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad D. Schennen ja G. Schneider, mille esemeks on hagi ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 11. juuli 2003. aasta otsuse (asi R 266/2002-1) peale, mis puudutab sõnamärgi ROCKBASS ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust, tegi esimese astme kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud P. Lindh ja V. Vadapalas, kohtusekretär: ametnik I. Natsinas, 8. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kolm neljandikku hageja enda ja kolm neljandikku ühtlustamisameti kohtukuludest hageja kanda.

3.

Jätta üks neljandik ühtlustamisameti enda ja üks neljandik hageja kohtukuludest ühtlustamisameti kanda.


(1)  ELT C 289, 29.11.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/26


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

7. juuni 2005. aasta

kohtuasjas T-316/03: Münchener Rückversicherungs-Gesellschaft versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Sõnamärk MunichFinancialServices - Absoluutne keeldumispõhjus - Kirjeldav iseloom - Määruse (EÜ) nr 40/49 artikli 7 lõike 1 punkt c)

(2005/C 193/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-316/03: Münchener Rückversicherungs-Gesellschaft AG, asukoht München (Saksamaa), esindajad: advokaadid G. Würtenberger ja R. Kunze, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), (esindajad: D. Schennen ja G. Schneider), mille esemeks on hagi ühtlustamisameti neljanda koja 26. juuni 2003. aasta otsuse (asi R 337/2002-4) peale, seoses sõnamärgi MünchenFinancialServices ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlusega, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud M. E. Martins Ribeiro ja K. Jürimäe, kohtusekretär: ametnik C. Kristensen, 7. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja hagejalt.


(1)  ELT C 289, 29.11.2003.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/27


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-373/03: Solo Italia Srl versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Sõnamärk PARMITALIA - Vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 59 - Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 48 - Nimetatud kaebuse vastuvõetamatus)

(2005/C 193/44)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-373/03: Solo Italia Srl, asukoht Ossona (Itaalia), esindajad: advokaadid A. Bensoussan, M.-E. Haas ja L. Tellier-Loniewski, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad I. de Medrano Caballero ja A. Folliard-Monguiral), teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja esimese astme kohtus Nuova Sala Srl, asukoht Brescia (Itaalia), esindajad: advokaadid E. Gavuzzi, S. Hassan ja C. Pastore, mille esemeks on Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 10. septembri 2003. aasta otsuse (asi R 208/2003-2), millega kinnitati sõnamärgi PARMITALIA registreerimisest keeldumine, peale esitatud kaebus, tegi esimese astme kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees J. D. Cooke, kohtunikud I. Labucka ja V. Trstenjak; kohtusekretär. vanemametnik J. Palacio Gonzalez, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja hagejalt.


(1)  ELT C 21, 24.1.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/27


ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

9. juuni 2005. aasta

kohtuasjas T-80/04: Jean-Pierre Castets versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Töövõimetuks tunnistamine - Hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest - Hüvitise väljaarvutamisel arvesse võetud päevade arv - Teenistusest sõltumatud põhjused)

(2005/C 193/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-80/04: Jean-Pierre Castets, elukoht Saint-Victor-des-Oules (Prantsusmaa), esindaja advokaat G. Crétin, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad J. Currall ja V. Joris, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on komisjoni otsuse, millega määrati kindlaks hageja poolt ametist lahkumise hetkel kasutamata jäänud põhipuhkuse eest saadava hüvitise suurus, tühistamise nõue osas, milles hüvitise suuruse arvutamisel on lähtutud ülekantavale puhkusele 12-st päevast aastas seatud piirist, tegi Esimese Astme Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud P. Mengozzi ja I. Wiszniewska-Białecka; kohtusekretär H. Jung, 9. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  ELT C 94, 17.4.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/28


ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

25. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-443/03: Sociedad Operadora de Telecomunicaciones de Castilla y León, SA (Retecal) ja teised versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Konkurents - Ühinemine - Kaebus Hispaania ametivõimude kohustuste väidetava rikkumise kohta - Kaebuse tagasilükkamise otsus - Vastuvõetamatus)

(2005/C 193/46)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kohtuasjas T-443/03: Sociedad Operadora de Telecomunicaciones de Castilla y León, SA (Retecal), asukoht Boecillo (Hispaania), Euskaltel, SA, asukoht Zamudio-Vizcaya (Hispaania), Telecable de Asturias, SA, asukoht Oviedo (Hispaania), R Cable y Telecomunicaciones Galicia, SA, asukoht La Corogne (Hispaania), Tenaria SA, asukoht Cordovilla (Hispaania), esindaja: advokaat J. Jiménes Laiglesia, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: F. Castillo de la Torre, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), keda toetasid Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Fraguas Gadea), Sogecable, SA, asukoht Tres Cantos, Madrid (Hispaania), esindajad: advokaadid S. Martínez Lage ja H. Brokelmann, ning Telefónica, SA, asukoht Madrid, esindajad: algselt advokaadid M. Merola ja S. Moreno Sánchez, seejärel advokaat Merola, mille esemeks on komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta otsuse, millega lükati tagasi hagejate kaebus nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (parandatud redaktsioon EÜT 1990 L 257, lk 13) artikli 9 lõike 8 väidetava rikkumise kohta Hispaania ametivõimude poolt seoses Vía Digital ja Sogecable koondumisega (asi COMP/M.2845 — Sogecable/Canal Satélite Digital/Vía Digital), tühistamise taotlus, tegi Esimese Astme Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras, kohtunikud F. Dehousse ja D. Švaby; kohtusekretär: H. Jung, 25. mail 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Mõista nii hagejate kui ka komisjoni, Telefónica, SA ja Sogecable, SA kohtukulud välja hagejatelt.

3.

Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.


(1)  ELT C 59, 6.3.2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/28


SUCCESS-MARKETING Unternehmensberatungsgesellschaft m.b.H. 31. detsembri 2004. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-506/04)

(2005/C 193/47)

Keel, milles hagi esitati: saksa

SUCCESS-MARKETING Unternehmensberatungsgesellschaft m.b.H., asukoht Linz (Austria), esitas 31. detsembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu. Hageja esindajad on advokaadid G. Secklehner ja C. Ofner, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool CHIPITA INTERNATIONAL S.A. INTERNATIONAL DIVISION, asukoht Ateena.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi “ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja 15. oktoobri 2004. aasta otsus asjas R 39/2004-2.

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise nõude esemeks olev ühenduse kaubamärk:

Kujutismärk PAN SPEZIALITÄTEN kaupadele klassis 30 (leiva-, kookide-, kohvisaiade-, sarvesaiade-, pitsa- valmis küpsetussegu…) — ühenduse kaubamärk nr 382 374.

Ühenduse kaubamärgi omanik:

CHIPITA INTERNATIONAL S.A. INTERNATIONAL DIVISION

Ühenduse kaubamärgi tühistamist taotlev pool:

Hageja

Tühistamisosakonna otsus:

Kehtetuks tunnistamise taotluse tagasilükkamine

Apellatsioonikoja otsus:

Kaebuse tagasilükkamine

Õiguslikud alused:

Taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes.

Kaubamärk on kirjeldav ja seetõttu ei ole võimalik seda nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti c alusel registreerida kaupadele, mis sisaldavad teravilja või teraviljatooteid. Kaupade osas, mis ei sisalda teravilja või teraviljatooteid on kaubamärk asjaomase määruse artikli 7 lõike 1 punkti g mõttes eksitav.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/29


Anke Kröppelin'i 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

(Kohtuasi T-54/05)

(2005/C 193/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Anke Kröppelin, elukoht Brüssel (Belgia), esitas 28. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Hageja esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Xavier Martin, Albert Coolen, Etienne Marchal ja Jean-Noël Louis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.

tühistada nõukogu otsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tühistada nõukogu otsus mitte määrata talle kodumaalt lahkumise toetust ja anda sellest tulenevaid õigusi;

2.

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja poolt välja toodud õiguslikud alused on samad, millele ta toetub kohtuasjas T-408/04 (1).


(1)  ELT C 300, 4.12.2004, lk 50.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/29


Franky Callewaert'i jt 4. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-192/05)

(2005/C 193/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Franky Callewaert, elukoht Roeselare (Belgia), jt esitasid 4. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid Georges Vandersanden ja Laure Levi.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada hagejate palgaastme määramine nende töölevõtmise otsuses selles osas, milles see põhineb uute personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikel 3;

määrata uuesti hagejate teenistuskäik (sh hinnates nende kogemust sel viisil ennistatud palgaastmes, nende õigust edutamisele ja pensionile), lähtudes palgaastmest, milles nad oleks tulnud ametisse nimetada konkursiteadaande alusel, millest tulenevalt kanti nad töölevõtmise reservnimekirja, kas selles konkursiteadaandes esitatud palgaastmes või sellele vastavas uutest personalieeskirjadest tulenevas palgaastmes (ning sobivas palgajärgus vastavalt enne 1. maid 2004 kohaldatavatele eeskirjadele), alates nende ametisse nimetamise otsusest;

mõista Euroopa Keskpanga poolt asjaomasel ajavahemikul peamiste refinantseerimistehingute suhtes kehtestatud intressimäärade alusel, mida on suurendatud kahe punkti võrra, hagejate kasuks välja hilinemisega seotud intressid kogusummalt, mis vastab nende töölevõtmise otsuses esitatud põhipalga ja selle palgaastme vahele, millele neil oleks pidanud olema õigus kuni nende korrapärase palgaastme määramise otsuse tegemise kuupäevani;

mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas asjas esitatud õiguslikud alused ja peamised argumendid on samad, mis kohtuasjas T-58/05, ja sarnased kohtuasjades T-130/05, T-160/05, T-162/05, T-164/05, T-170/05 ja T-183/05 esitatud õiguslike aluste ja peamiste argumentidega.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/30


N.V. Deloitte Business Advisory 19. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-195/05)

(2005/C 193/50)

Kohtumenetluse keel: hollandi

N.V. Deloitte Business Advisory, asukoht Brüssel, esitas 19. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on Dirk Van Heuven, Steve Ronse, Sofie Logie, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1)

tühistada vaidlustatud otsus;

2)

mõista kohtukulud välja hagejalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja, kes teiste ettevõtjatega moodustas konsortsiumi nimega EUPHET, tegi Euroopa Komisjoni pakkumismenetluses “Sanco Evaluation Framework Contract, Lot 1 (Public Health) — tender No SANCO/2004/01/041” pakkumise. Oma hagiavalduses palub hageja tühistada komisjoni otsus mitte valida EUPHET ning tühistada kolmanda isikuga lepingu sõlmimise otsus, mida hagejale ei edastatud ning mille sisuga hageja ei ole tutvunud.

Oma hagiavalduse toetuseks toob hageja välja määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (1), artikli 94 ning määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (2), artikli 138 ja artikli 147 lõike 3 ning pakkumismenetlusega seotud dokumentide tingimuste, üldise põhjendamiskohustuse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumise.

Hageja arvates on tema väljajätmise põhjendus ehk see, et tema ettepanek huvide konflikti vältimise meetmete kohta oli ebapiisav ning ei pakkunud piisavat garantiid, täiesti ebaseaduslik ja rikkus pakkumiskutse tingimusi. Hageja väidab, et piisab sellest, kui töövõtja võtab lepingu projekti sõlmimisel kohustuse teavitada komisjoni viivituseta võimalikest huvide konfliktist ning teha kõik vajalik huvide konflikti lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik. Hageja kinnitab samuti, et ta võttis meetmeid, mis ulatusid kaugemale sellest, mida temalt nõuti.

Hageja väidab, et teda ei kutsutud ühelgi ajahetkel esitama täiendavat informatsiooni, mis tema arvates tähendab määruse nr 2342/2002 artikli 146 lõike 3, õiguskindluse põhimõtte, õiglase kohtlemise, mittediskrimineerimise põhimõtte ning määruse nr 1605/2002 artikli 89 lõike 1 ja artikli 99 rikkumist.


(1)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 242, lk 1).

(2)  Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1).


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/31


Jean-François Vivier' 9. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-196/05)

(2005/C 193/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Jean-François Vivier, elukoht Le Petten (Madalmaad), esitas 9. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Albert Coolen ja Etienne Marchal, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.

tühistada komisjoni otsus, millega määrati hageja palgaastmele A*6;

2.

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon võttis hageja ajutise ametnikuna tööle ametikohale, mille vastutusaste oli konkursiteadaandes määratud palgaastmetele A7 kuni A4, mis vastavalt uuele süsteemile on samaväärsed palgaastmetega A*8 kuni A*12. Tööle võtmisel otsustati tema palgaastmeks määrata siiski A*6.

Hageja palub ülalnimetatud otsus tühistada, väites, et see on vastuolus muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 9, kuna hageja võeti tööle madalamale palgaastmele kui tema ametikoha vastutusaste ette näeb. Lisaks toob hageja välja, et personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12, millele komisjon palgaastme määramise otsuses tugines, ei ole tema juhtumi puhul kohaldatav, kuna ta asus teenistusse pärast 30. aprilli 2004.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/31


Asa Sundholm'i 9. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-197/05)

(2005/C 193/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Asa Sundholm, elukoht Brüssel, esitas 9. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Xavier Martin Membiela, Albert Coolen ja Etienne Marchal, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

1.

tühistada komisjoni otsus, millega kinnitati hageja 2003. aasta karjäärihinnangu aruanne;

2.

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja väidab oma hagi toetuseks, et hindaja poolt pandud hinded ja antud kommentaarid on omavahel ilmses vastuolus, mis kujutab endast põhjendamiskohustuse rikkumist.

Lisaks osundab hageja ilmsele hindamisveale, kuna talle heideti ette, et ta küsis ülemustelt täpsustusi, kuidas täita oma ülesandeid, olgugi, et ülemused ei tõenda, et need juhtnöörid olid eelnevalt kinnitatud selliselt, et ei vajanud selgitamist.

Viimaks toob hageja välja kaitseõiguse väidetava rikkumise, viidates, et hinnangu uuesti läbi vaadanu tugines oma otsuse tegemisel uutele alustele, lubamata hagejal esitada oma seisukohta.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/31


Laura Gnemmi 18. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-199/05)

(2005/C 193/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Laura Gnemmi, elukoht Arona (Itaalia), esitas 18. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Gilles Bounéou ja Frédéric Frabetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.

tühistada 2003. aasta hindamismenetlus hagejat puudutavas osas;

2.

lisaks tühistada hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. jaanuar 2003 kuni 31. detsember 2003 kohta;

3.

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja poolt esitatud õiguslikud alused on samad, mille ta esitas kohtuasjas T-97/04 (1) oma karjääriarengu aruande ajavahemikus 2001–2002 kohta.


(1)  ELT C 106, 30.4.2004, lk 82.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/32


Michael Cwik'i 12. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-200/05)

(2005/C 193/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Michael Cwik, elukoht Tervuren (Belgia), esitas 12. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Nicolas Lhoëst, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1)

tühistada majanduse ja rahanduse peadirektoraadi peadirektori 25. juuni 2004. aasta otsus, millega kinnitati ilma parandusteta hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. jaanuar 2003 kuni 31. detsember 2003 kohta;

2)

tühistada niivõrd, kuivõrd see on vajalik komisjoni 24. jaanuari 2005. aasta otsus, millega hageja kaebus (R/972/04) jäeti rahuldamata;

3)

mõista kostjalt välja sümboolne kahjutasu summas 1 euro;

4)

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja poolt uut ametnike hindamise korda puudutavad õiguslikud alused ja peamised argumendid on sarnased kohtuasjas T-96/04 esitatutega. Lisaks väidab hageja, et mainitud uus kord viib võimu kuritarvitamisele, kuna määratud teenetepunktide arv sõltub kavandatud edutamistest. Viimasena väidab hageja, et vaidlusalune aruanne sisaldab ilmseid hindamisvigu.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/32


José María Perez Santander'i 18. mai 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

(Kohtuasi T-201/05)

(2005/C 193/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

José María Perez Santander, elukoht Ixelles (Belgia), esitas 18. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Hageja esindajad on advokaadid Georges Vandersanden ja Laure Levi.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada hageja palgaastme määramine tema töölevõtmise otsuses selles osas, milles see põhineb uute personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikel 3;

sellest järelduvalt määrata uuesti hageja teenistuskäik (sh hinnates tema kogemust sel viisil ennistatud palgaastmes, tema õigusi edutamisele ja pensionile), lähtudes palgaastmest, milles ta oleks tulnud ametisse nimetada konkursiteadaande alusel, millest tulenevalt kanti ta töölevõtmise reservnimekirja, kas selles konkursiteadaandes esitatud palgaastmes või sellele vastavas uutest personalieeskirjadest tulenevas palgaastmes (ning sobivas palgajärgus vastavalt enne 1. maid 2004 kohaldatavatele eeskirjadele), alates tema ametisse nimetamise otsusest;

mõista Euroopa Keskpanga poolt asjaomasel ajavahemikul peamiste refinantseerimistehingute suhtes kehtestatud intressimäärade alusel, mida on suurendatud kahe punkti võrra, hageja kasuks välja hilinemisega seotud intressid kogusummalt, mis vastab tema töölevõtmise otsuses esitatud põhipalga ja selle palgaastme vahele, millele tal oleks pidanud olema õigus kuni tema korrapärase palgaastme määramise otsuse tegemise kuupäevani;

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas asjas esitatud õiguslikud alused ja peamised argumendid on sarnased kohtuasjas T-58/05: Centeno Mediavilla jt v. komisjon (1) esitatud õiguslike aluste ja peamiste argumentidega.


(1)  ELT C 93, 16.4.2005, lk 38.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/33


Caroline Ogou 18. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-202/05)

(2005/C 193/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Caroline Ogou, elukoht Abidjan (Elevandiluurannik), esitas 18. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Marc-Albert Lucas.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada 6. aprilli 2004. aasta konkursiteadaanne COM/PB/04 ja selles osundatud elektroonilise registreerumise menetluse juhised või vähemalt konkursiteadaande punkt IX 1;

tuvastada tema kandidatuurile seatud takistuse õigusvastasus, mis tulenes juurdepääsu puudumisest konkursiteadaandes ettenähtud elektroonilisele registreerumisvormile 12. mail 2004. aastal;

tühistada “Task Force Concours Interne'i” otsus, mis tehti talle teatavaks 12. mail 2004 elektroonilise kirjaga ning millega lükati tagasi tema samal päeval teisel moel esitatud kandidatuur;

tühistada konkursimenetlusele järgnenud aktid, täpsemalt:

ametisse nimetava asutuse poolt koostatud ja kandideerimistoimikutega konkursikomisjonile edastatud nimekiri kandidaatidest, kes täitsid personalieeskirjade artikli 28 punktide a, b ja c nõuded;

konkursikomisjoni koostatud nimekiri kandidaatidest, kes vastasid konkursiteadaandes sätestatud tingimustele;

konkursikomisjoni poolt oma töö põhjal koostatud sobivate kandidaatide nimekiri ja

selle alusel ametisse nimetava asutuse poolt tehtud või tehtavad ametisse nimetamise otsused;

vajadusel tühistada personali- ja halduse peadirektori 3. veebruari 2005. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja 12. augusti 2004. aasta kaebus loetletud vaidlustatud aktide peale;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja, kes on komisjoni kohalik töötaja, ei saanud konkursiteadaandes ettenähtud elektroonilisel teel registreeruda sisekonkursile COM/PB/04 C-kategoorialt B-kategooriale üleminekuks, kuna komisjon oli registreerumise infosüsteemi seadistanud kohalike töötajate kandideerimist takistaval viisil.

Hageja väidab, et konkursiteadaande punkt III 1, millega sätestatakse, et õigus saada valitud on ametnikel ja ajutistel teenistujatel ning millega ühtlasi välistatakse kohalikud töötajad, on vastuolus personalieeskirjade artiklite 4, 27 ja artikli 29 lõike 1 punktiga b ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega on tema elektroonilise registreerumise takistamine õigusvastane. Selgitavalt väidab hageja, et kohalikud töötajad, kes on institutsiooni teenistuses avaliku õiguse alusel, kuuluvad siseteenistujate või personalieeskirjade alusel töötavate teenistujate hulka ning neil on põhimõtteliselt õigus osaleda sisekonkurssidel; et neile usaldatakse ametnike ja ajutiste teenistujatega samaväärseid ülesandeid ning et nende sisekonkurssidelt eemaldamine ei ole õigustatud ei pakutavatele ametikohtadele esitatavate nõuetega ega vasta ka teenistuse huvidele.

Samuti väidab hageja, et konkursiteadaande punkt IX ja kandidaatidele antud juhiste punkt 2, millega nähakse ette kohustuslik elektroonilise registreerumise menetlus, on vastuolus personalieeskirjade III lisa artiklitega 2, 4 ja 5, kuna takistab tema kandideerimist.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/34


Giorgio Lebedefi ja teiste 23. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-204/05)

(2005/C 193/57)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Giorgio Lebedef, elukoht Luxembourg, Armand Imbert, elukoht Brüssel, Jean-Marie Rousseau, elukoht Brüssel ja Maria Rosario Domenech Cobo, elukoht Brüssel, esitasid 23. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Gilles Bounéou ja Frédéric Frabetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

tühistada otsus, millega selgesõnaliselt lükati tagasi 12. juuli 2004. aasta taotlus D/393/04, millega hagejad palusid asjakohasel teenistusel operatsioonisüsteemi ja nende personaalarvutite toimimiseks vajaliku tarkvara seadistamist nende emakeelde või teise võimalusena mõnda muusse nende poolt valitud Euroopa Liidu ametlikku keelde;

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejad, kes on kõik komisjoni ametnikud, esitasid vahetule ülemusele taotluse, paludes operatsioonisüsteemi ja nende personaalarvutite toimimiseks vajaliku tarkvara seadistamist nende emakeelde või teise võimalusena mõnda muusse nende poolt valitud Euroopa Liidu ametlikku keelde. Kuna nii see taotlus kui ka nende kaebused lükati tagasi, esitasid hagejad käesoleva hagi. Nad väidavad, et praktika installeerida kogu arvutite konfiguratsioon ingliskeelsena vaatamata sellele, et kasutatav tarkvara on kättesaadav ka muudes keeltes, rikub mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna arvutikasutamise laitmatu oskus nõuab sama laitmatut inglise keele oskust, mis ületab taseme, mida võiks eeldada inglise keelt emakeelena mitte kõnelevalt Euroopa Liidu ametnikult.

Samuti viitavad hagejad nii ametnike heaolu eest seismine kohustuse, omavolilise menetluse keelu, põhjendamiskohustuse väidetavatele rikkumistele kui ka väidetavale võimu kuritarvitamisele.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/34


European Dynamics SA 17. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-205/05)

(2005/C 193/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

European Dynamics SA, asukoht Ateena (Kreeka Vabariik), esitas 17. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat N. Korogiannakis.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

1.

tühistada komisjoni otsus, mis edastati hagejale 3. märtsi 2005. aasta kirjaga ning millega komisjon otsustas esitada hagejale “eEBO” projektiga seonduva 59 485 euro suuruse summa sissenõudekorralduse; komisjoni otsus, mis edastati hagejale 12. novembri 2004. aasta kirjaga ning millega komisjon otsustas hüvitada tööjõukulu summas, mis ei ületa 85 971 eurot; ning komisjoni otsus, mis edastati hagejale 16. mai 2003. aasta kirjaga ning millega komisjon lõpetas lepingu EDC-53007 eEBO/27873: eContent Exposure and Business Opportunities;

2.

mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt välja hageja õigusabi- ja muud kulud ja kulutused, mis on seotud käesoleva hagiga.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon sõlmis hagejaga lepingu seoses “eContent Exposure and Business Opportunities” (eEBO) projektiga. Hageja sõlmis osa selle projekti raames tehtava töö kohta alltöövõtulepingu, kuigi alltöövõtt ei olnud lubatud. Komisjon viis läbi tehnilise kontrolli ning hagejalt nõuti selgitusi mõningate tema poolt kasutatud töötajatega seotud küsimuste osas. Pärast hindamist tegi komisjon käesolevas asjas vaidlustatud otsuse.

Hageja väidab oma hagi toetuseks, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kuna ei võtnud arvesse asjaolu, et eEBO projekt sõltus ühest teisest eContent-projektist, nimelt projektist PICK, ning et viimatinimetatud projektiga seotud lepingupool ei täitnud oma kohustusi. Samuti väidab hageja, et komisjon eksis, kui lõpetas projekti tervikuna.

Lisaks väidab hageja, et komisjon rikkus hea halduse tava ja läbipaistvuse põhimõtet ning ei vältinud teatud huvide konflikte. Hageja kinnitab, et komisjon ei võtnud midagi ette, kui hageja teatas komisjonile, et projekti ebaõnnestumise põhjuseks on väidetavalt teatavate komisjoni ametnike ja hageja poolt osa töö tegemiseks alltöövõtu korras palgatud kahe eksperdi vahelised suhted.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/35


Jean-Marc Colombani 27. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-206/05)

(2005/C 193/59)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Jean-Marc Colombani, elukoht Brüssel, esitas 27. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Stéphane Rodrigues ja Alice Jaume.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

tühistada komisjoni 7. märtsi 2005. aasta otsus ja kõik meetmed, mida sellega hageja töötasule kohaldatakse;

võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed hageja õiguste ja huvide kaitseks, eelkõige seoses elatusmiinimumiga, mis tuleb talle töötasu maksmisel säilitada;

mõista kostjalt tekitatud kahjude eest välja 10 002 euro suurune hüvitis,

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja, kes on komisjoni ametnik, oli kuni 31. augustini 2004 puhkusel isiklikel põhjustel. Kui ta taotles puhkuse lõppedes ametisse ennistamist, määrati ta 28. septembri 2004. aasta otsusega ametisse välissuhete peadirektoraati (DG RELEX). Kuigi eraldi ametikohta ei täpsustatud, lubati mainitud otsuses täpne ametikoht talle hiljem teatada.

7. märtsi 2005. aasta märgukirjaga informeeris juhtkond hagejat, et ta on töölt loata puudunud alates 5. oktoobrist 2004 ning et tema suhtes võetakse tarvitusele vajalikud meetmed. Alates aprillikuust ei maksta talle palka ja tema palgalehe kohaselt oli ta komisjonile võlgu alates oktoobrist 2004 saadud palkade summa.

Oma hagis vaidlustab hageja nii 7. märtsi 2005. aasta märgukirja kui ka sellest tulenevad meetmed. Ta tugineb kaitseõiguste rikkumisele, väites, et talle ei antud enne vaidlustatud otsuste vastuvõtmist võimalust oma huvide eest seista. Samuti osundab ta põhjendamiskohustuse rikkumisele ja ilmsetele hindamisvigadele. Täpsemalt kinnitab ta, et teda ei informeeritud tema ametisse määramisest üksusesse RELEX/C.1. Ta eitab ka tööpakkumise järgset nõusoleku andmist.

Lisaks väidab hageja, et on rikutud personalieeskirjade artiklit 40, mis tema arvates lubab tal esimesest tööpakkumisest loobuda. Samuti viitab ta personalieeskirjade artikli 60 rikkumisele põhjusel, et tema väidetavat puudumist ei ole asjakohaselt tõendatud ega esimese võimalusena lahutatud tema põhipuhkusest. Samuti väidab hageja, et on rikutud personalieeskirjade lisasid VIII ja IX, mis kindlustavad talle elatusmiinimumi maksmise. Lõpetuseks väidab hageja, et on rikutud hea halduse ja hoolsuskohustuse põhimõtteid.

Lisaks vaidlustatud aktide tühistamisele taotleb hageja ka talle väidetavalt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/36


Gudrun Schulze'i 25. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-207/05)

(2005/C 193/60)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Gudrun Schulze, elukoht Brüssel, esitas 25. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Stéphane Rodrigues ja Alice Jaume.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1)

tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus ja mis tehti koos ametisse nimetava asutuse 11. oktoobril 2004 ametisse nimetamise otsusega, selles osas, milles hageja palgaaste määrati personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 alusel ning tema palgajärk personalieeskirjade artikli 32 alusel;

2)

selgitada ametisse nimetava asutusele vaidlustatud otsuste tühistamise tagajärgi, eelkõige hageja ennistamist tagasiulatuvalt palgaastme A*10 neljandasse järku alates 11. oktoobri 2004. aasta ametisse nimetamise otsuse jõustumise kuupäevast, 16. juunist 2004;

3)

teise võimalusena mõista komisjonilt välja kahju, mida hageja on kandnud seoses sellega, et teda ei määratud palgaastme A*10 neljandasse järku, alates 11. oktoobri 2004. aasta ametisse nimetamise otsuse jõustumise kuupäevast, 16. juunist 2004;

4)

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja töötas 2000. aasta märtsist detsembrini komisjonis ajutise töötajana algselt palgaastmes A4 ning hiljem, alates 2004. aasta jaanuarist palgaastmes A6. 2004. aasta jaanuarist 30. aprillini oli hageja AI 04 kategooria abiteenistuja.

Hageja nimetati pärast teenistusastme A7/A6 “uurimise” valdkonna administraatorite üldkonkursi KOM/A/3/02 edukat läbimist 11. oktoobri 2004. aasta vaidlustatud otsusega ametnikuks. Ta nimetati töökohale, millel ta töötas varem ajutise töötaja ja abiteenistujana. Hageja palgaastmeks määrati töölevõtmisel personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 alusel uus palgaaste A*6, mis on madalam varasematest palgaastmetest A7/A6, mis vastavad uue korra kohaselt palgaastmetele A*8/A*10.

Oma hagi toetuseks kinnitab hageja esiteks, et tema juhtumi suhtes ei saa kohaldada personalieeskirjade XIII lisa artikli 12. Hageja arvamuse kohaselt on see artikkel kohaldatav vaid sobivate kandidaatide nimekirja kantud ametnike suhtes. Ootenimekirja kantud konkursi võitjaid ei saa lugeda ametnikeks.

Teise võimalusena kinnitab hageja, et seesama artikkel, mis rikub tema arvamuse kohaselt enne 1. maid 2004 avaldatud konkursside võitjate võrdset kohtlemist ning personalieeskirjade artikli 5 lõiget 5, on väidetavalt seadusvastane. Ta väidab samuti, et tema nimetamine palgaastmesse A*6 kujutab endast kaudset diskrimineerimist vanuse tõttu sellesse palgaastmesse nimetatud administraatoritega võrreldes, kuna tema pikka teenistuskäiku ei ole arvesse võetud. Peale selle leiab hageja, et samuti on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet samu ametiülesandeid täitvate ametnike vahel, kuna tal on sama kogemus ja ta täidab samu ülesandeid, kui ametnikud, kes on ometi nimetatud kõrgemasse palgaastmesse ning kes on kõrgemalt tasustatud.

Hageja viitab samuti personalieeskirjade artikli 31, õiguspärase ootuse, õiguskindluse, hea halduse põhimõtte ja hoolsuskohustuse rikkumisele. Hageja leiab, et vaidlustatud otsusega on samuti rikutud tema õiguspärast ootust saada staažilisa vastavalt 1. maini 2004 kohaldatavate personalieeskirjade artiklile 32.

Lõpuks palub hageja materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist, mida ta on kandnud seoses tema madalamasse palgaastmesse nimetamisega.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/36


Michael Brown'i 30. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-208/05)

(2005/C 193/61)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Michael Brown, elukoht Overijse (Belgia), esitas 30. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Lucas Vogel.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.

tühistada ametisse nimetava asutuse 10. veebruari 2005. aasta otsus (teatatud 14. veebruari 2005. aasta kirjaga, kätte saadud 25. veebruaril 2005), millega lükati tagasi hageja 16. septembri 2004. aasta kaebus konkursi COM/PB/04 konkursikomisjoni esimehe 22. juuni 2004. aasta otsuse peale, millega ei lubatud hagejal eelnimetatud konkursist osa võtta;

2.

tühistada vajalikus ulatuses konkursi COM/PB/04 konkursikomisjoni esimehe 22. juuni 2004. aasta eelnimetatud otsus ja selle 19. juuli 2004. aasta kinnitus;

3.

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjonis abiteenistujana töötava hageja kandidatuur lükati sisekonkursil COM/PB/04 tagasi, kuna tal ei olnud avalduste esitamise tähtajaks ajutise töötaja või ametniku staatust.

Hageja viitab kahele alusele:

esiteks on rikutud personalieeskirjade artiklit 27 ja artikli 29 lõiget 1 ja tehtud ilmne hindamisviga, kuna vaidlustatud otsuste ja konkursiteadaande alusel eemaldati kandidaadid, kes oleksid saanud tõendada erialaseid oskusi ja arvestatavat töökogemust komisjonis, nende kandidaatide kasuks, kellel oli kokkuvõttes vähem oskusi ja lühem tööstaaž komisjoni teenistustes ning

teiseks on rikutud mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna personalieeskirjade alusel töötavad teenistujad, kes on suurema osa oma karjäärist töötanud komisjonis abiteenistujatena, lubati konkursile vaid põhjusel, et nad olid avalduste esitamise tähtajaks saanud ajutisteks teenistujateks, samas kui hageja, kes oli pikaajaliselt ajutine teenistuja, eemaldati konkursilt üksnes seetõttu, et antud kuupäeval töötas ta abiteenistujana.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/37


Itaalia Vabariigi 30. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-212/05)

(2005/C 193/62)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Itaalia Vabariik esitas 30. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on Avvocato dello Stato Antonio Cingolo.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1)

tühistada vaidlustatud teated [21. märtsi 2005. aasta teade nr 02772 (POR Campania Eesmärk 1 2000–2006 (nr CCI 1999 IT 16 1 PO 007), 13 mai 2005. aasta teade nr 04534 (Docup Eesmärk 2 Lombardia maakond 2000–2006 (nr CCI 2000 IT 16 2 DO 014)) ja 13. mai 2005. aasta teade nr 04537 (Docup Eesmärk 2 Lombardia maakond 2000–2006 (nr CCI 2000 IT 16 2 DO 014)) koos kõigi seotud ja eelnevate aktidega;

2)

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Õiguslikud alused ja peamised argumendid on samad, mis kohtuasjas T–345/04: Itaalia Vabariik v. komisjon (1).


(1)  ELT C 262, 23.10.2004, lk 55.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/37


Jean-Luc Delplancke'i ja Matteo Governatori 26. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-213/05)

(2005/C 193/63)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Jean-Luc Delplancke, elukoht Braine-le-Comte (Belgia), ja Matteo Governatori, elukoht Saint-Josse-ten-Node (Belgia), esitasid 26. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Xavier Martin, Albert Coolen, Jean-Noël Louis ja Etienne Marchal, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada otsused hagejate Euroopa Ühenduste ametnikeks nimetamise kohta selles osas, milles nende palgaaste määrati töölevõtmisel personalieeskirjade XIII lisa artiklit 12 rakendades;

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas asjas esitatud õiguslikud alused ja peamised argumendid on samad, mis kohtuasjades T-130/05, T-160/05, T-162/05, T-170/05, T-183/05, ja sarnased kohtuasjades T-58/05, T-164/05, T-192/05 ja T-201/05 esitatud õiguslike aluste ja peamiste argumentidega.


6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/38


Huvis Corporation'i 10. juuni 2005. aasta hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

(Kohtuasi T-221/05)

(2005/C 193/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Huvis Corporation, asukoht Seoul (Korea Vabariik), esitas 10. juunil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Hageja esindajad on advokaadid J.-F. Bellis, F. Di Gianni ja R. Antonini.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada nõukogu 10. märtsi 2005. aasta määruse (EÜ) nr 428/2005 Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2852/2000 Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ning Taiwanist pärineva kõnealuse impordi suhtes kohaldatava dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta, artikkel 2 selles osas, mis kehtestab Huvis Corporation'i toodetud asjaomaste kaupade impordile Koreast dumpinguvastase tollimaksu, ning tunnustada vajalikus ulatuses kohaldamatuteks algmääruse sätted, millele tuginesid vaidlustatud määruses sisalduvad puudulikud järeldused; ning

mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Nõukogult.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja on Koreas asuv polüesterfilamentlõnga, polüesterstaapelkiu ja polüetüleentereftalaadi tootmisele spetsialiseerunud äriühing. Määrusega (EÜ) nr 428/2005 (1) kehtestas nõukogu hageja toodetud ja Koreast pärinevale polüesterstaapelkiule 5,7 % lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

Hageja väidab, et metoodika, mida nõukogu kasutas hageja dumpingumäära arvutamisel ja eelkõige see, mida ta kasutas hageja taotletud tagastamisele kuuluva tollimaksu kohandamise arvutamisel, on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõikega 4, kuna nimetatud metoodika ei võimaldanud hageja ekspordihinda ning normaalväärtust omavahel õiglaselt võrrelda ning pani hagejale põhjendamatu tõendamiskohustuse.

Hageja taotletud tagastamisele kuuluva tollimaksu kohandamise arvutamisel kasutatud metoodika rikkus ka õiguskindluse, õiguspärase ootuse, hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, kuna seda metoodikat kasutades suurendas nõukogu ebaseaduslikult hageja dumpingumäära. Lisaks, kuna asjakohases kontrollmenetluses kasutas nõukogu tagastamisele kuuluva tollimaksu kohandamise arvutamisel esialgsest uuringust erinevat metoodikat, rikkus nõukogu dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõiget 9. Kasutatud metoodika rikub ka mittediskrimineerimise põhimõtet, kuna teiste sarnaste juhtumite puhul kohaldas nõukogu soodsamat metoodikat.

Hageja leiab veel, et kontrollmenetluse raames hageja krediidikulude taotluse rahuldamata jätmine on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõikega 4, kuna see ei võimaldanud hageja ekspordihinda ning normaalväärtust omavahel õiglaselt võrrelda ning nõukogu esitatud nõue krediidikulude kohandamist toetavate tõendite esitamiseks pani hagejale põhjendamatu tõendamiskohustuse.

Hageja krediidikulude taotluse rahuldamata jätmisega rikuti ka hea halduse põhimõtet, kuna nimetatud otsus tugines järeldustel, et hageja ei ole oma taotluse toetuseks esitanud kirjalikke tõendeid, samas kui hageja kinnitatud maksetingimustes lepiti kokku Korea Vabariigis kehtivate äritavade alusel.


(1)  Nõukogu 10. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 428/2005 Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2852/2000 Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaksu kehtestamise ning Taiwanist pärineva kõnealuse impordi suhtes kohaldatava dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta (ELT L 71, lk 1).


III Teatised

6.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/39


(2005/C 193/65)

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 182, 23.7.2005

Eelmised väljaanded

ELT C 171, 9.7.2005

ELT C 155, 25.6.2005

ELT C 143, 11.6.2005

ELT C 132, 28.5.2005

ELT C 115, 14.5.2005

ELT C 106, 30.4.2005

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

 

EUR-Lex: http://europa.eu.int/eur-lex

 

CELEX: http://europa.eu.int/celex