23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/1

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-301/02 P: Carmine Salvatore Tralli versus Euroopa Keskpank (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Keskpanga personal - Töölevõtmine - Katseaja pikendamine - Vallandamine katseajal)

(2005/C 182/01)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-301/02 P: Carmine Salvatore Tralli (esindaja: advokaat N. Pflüger) v. Euroopa Keskpank (esindajad V. Saintot ja M. Benisch, keda abistas advokaat B. Wägenbaur), mille esemeks on 26. augustil 2002 Euroopa Kohtu põhikirja artikli 49 alusel esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud A. Rosas, R. Silva de Lapuerta (ettekandja), S. von Bahr ja K. Schiemann; kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja C. S. Tralli'lt.

---

(1)  EÜT C 289, 23.11.2002.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/1

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-394/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 93/38/EMÜ - Riigihankelepingud veevarustus-, energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris - Megalopolise soojuselektrijaama konveiersüsteemi ehitamiseks sõlmitud hankeleping - Teate avaldamata jätmine - Tehnilised põhjused - Ettenägematu sündmus - Kiireloomuline olukord)

(2005/C 182/02)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-394/02: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. Nolin ja M. Konstantinidis) v. Kreeka Vabariik (esindajad: P. Mylonopoulos, D. Tsagkaraki ja S. Chala), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 8. novembril 2002 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja) ning kohtunikud K. Lenaerts, J. N. Cunha Rodrigues, M. Ilešič ja E. Levits; kohtujurist: F. G. Jacobs, kohtusekretär: ametnik K. Sztranc, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna riigi energiaettevõte Dimosia Epicheirisi Ilektrismoy sõlmis läbirääkimistega menetluses ilma eelneva teate avaldamiseta hankelepingu Megalopolise soojuselektrijaama konveiersüsteemi ehitamiseks, rikkus Kreeka Vabariik nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivist 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/4/EÜ, ja eelkõige selle artikli 20 lõikest 1 ja artiklist 21 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

---

(1)  EÜT C 19, 25.1.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/2

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(suurkoda)

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-438/02 (Stockholms tingsrätt'i eelotsusetaotlus): kriminaalmenetluses Krister Hanner'i vastu (1)

(EÜ artiklid 28, 31, 43 ja EÜ artikli 86 lõige 2 - Ravimite turule viimine - Jaemüüjate asutamine - Ravimite jaemüügi riigimonopol - Ettevõtja, kelle ülesanne on korraldada üldist majandushuvi puudutava teenuse osutamist)

(2005/C 182/03)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Kohtuasjas C-438/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Stockholms tingsrätt'i (Rootsi) 29. novembri 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. detsembril 2002, kriminaalmenetluses, milles süüdistatavaks on Krister Hanner, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann (ettekandja), C. W. A. Timmermans ja A. Rosas ning kohtunikud J.- P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric, S. von Bahr ja J. N. Cunha Rodrigues; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kord, mis sätestab jaemüügi ainuõiguse ja on korraldatud samamoodi nagu põhikohtuasjas käsitletav kord, on vastuolus EÜ artikli 31 lõikega 1.

---

(1)  ELT C 31, 8.2.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/2

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(suurkoda)

7. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-17/03 (College van Beroep voor het bedrijfsleven'i eelotsusetaotlus): Vereniging voor Energie, Milieu en Water jt versus Directeur van de Dienst uitvoering en toezicht energie (1)

(Elektri siseturg - Eesõigustatud juurdepääs elektri piiriülesele ülekandevõrgule - Üldisest majandushuvist tulenevate teenuste haldamise eest varem vastutanud ettevõtja - Enne elektrituru liberaliseerimist sõlmitud pikaajalised lepingud - Direktiiv 96/92/EÜ - Mittediskrimineerimise põhimõte - Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtted)

(2005/C 182/04)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-17/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel College van Beroep voor het bedrijfsleven'i (Madalmaad) 13. novembri 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 16. jaanuaril 2003, menetluses Vereniging voor Energie, Milieu en Water, Amsterdam Power Exchange Spotmarket BV, Eneco NV v. Directeur van de Dienst uitvoering en toezicht energie, menetluses osales Nederlands Elektriciteit Administratiekantoor BV, varem Samenwerkende ElektriciteitsProduktiebedrijven NV, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans ja A. Rosas (ettekandja), kohtunikud J. P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric, S. von Bahr, M. Ilešič, J. Malenovský ning U. Lõhmus; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 7. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta artikli 7 lõige 5 ja artikkel 16 ei piirdu tehniliste eeskirjadega, vaid neid tuleb tõlgendada kui igasugusele diskrimineerimisele kohalduvatena.

2.

Nimetatud artiklitega on vastuolus ettevõtjale elektri piiriülese ülekandmisvõimsusele eesõigustatud juurdepääsu lubavad siseriiklikud meetmed, olenemata sellest, kas need meetmed tulenevad võrguoperaatorilt, võrgukontrollijalt või seadusandjalt, juhul, kui need meetmed ei ole lubatud direktiivi 92/96 artiklis 24 ettenähtud menetluse raames.

---

(1)  ELT C 70, 2.3.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/3

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-20/03 (Rechtbank van eerste aanleg te Brugge eelotsusetaotlus): kriminaalmenetluses, milles süüdistatavateks on Marcel Burmanjer, René Alexander Van Der Linden, Anthony De Jong (1)

(Kaupade vaba liikumine - EÜ artikkel 28 - Samaväärse toimega meetmed - Rändkaubandus - Perioodiliste väljaannete tellimuste müük - Eelnev luba)

(2005/C 182/05)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-20/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Rechtbank van eerste aanleg te Brugge (Belgia) 17. jaanuari 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. jaanuaril 2003, kriminaalmenetluses, milles süüdistatavateks on Marcel Burmanjer, René Alexander Van Der Linden, Anthony De Jong, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud A. Rosas (ettekandja), K. Lenaerts, S. von Bahr ja K. Schiemann; kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

EÜ artikliga 28 ei ole vastuolus siseriiklik regulatsioon, mille kohaselt liikmesriik käsitleb süüteona tema territooriumil perioodiliste väljaannete tellimuste müüki rändkaubanduse vormis eelneva sellekohase loata, tingimusel, et vastavat regulatsiooni kohaldatakse kaupade päritolul vahet tegemata kõikide sellel territooriumil vastaval tegevusalal praktiseerivate isikute suhtes ja see regulatsioon mõjutab õiguslikult ja faktiliselt ühetaoliselt nii sellest liikmesriigist kui ka teistest liikmesriikidest pärit kaupade turustamist.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on põhikohtuasja asjaolusid arvestades kindlaks teha, kas siseriikliku õiguse kohaldamisel on tagatud, et nimetatud regulatsioon mõjutab õiguslikult ja faktiliselt ühetaoliselt nii kodumaiste kui ka teistest liikmesriikidest pärit kaupade turustamist ja juhul, kui see mõju ühetaoline ei ole, siis kindlaks teha, kas kõnealune regulatsioon on põhjendatud tulenevalt avalikule huvile vastavast eesmärgist sellele mõistele Euroopa Kohtu praktika poolt antud tähenduses ning kas seatud eesmärki arvestades on see regulatsioon proportsionaalne.

---

(1)  ELT C 70, 22.3.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/3

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(suurkoda)

31. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-53/03 (Epitropi Antagonismou eelotsusetaotlus): Synetairismos Farmakopoion Aitolias & Akarnanias (Syfait) jt versus GlaxoSmithKline plc jt (1)

(Vastuvõetavus - Siseriikliku kohtu mõiste - Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - Keeldumine ravimite hulgimüüjate varustamisest - Paralleelkaubandus)

(2005/C 182/06)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-53/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Epitropi Antagonismou (Kreeka) 22. jaanuari 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 5. veebruaril 2003, menetluses Synetairismos Farmakopoion Aitolias & Akarnanias (Syfait) jt, Panellinios syllogos farmakapothikarion, Interfarm — A. Agelakos & Sia OE jt, K. P. Marinopoulos Anonymos Etairia emporias kai dianomis farmakeftikon proïonton jt v. GlaxoSmithKline plc, GlaxoSmithKline AEVE, varem Glaxowellcome AEVE, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas ja R. Silva de Lapuerta ning kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), R. Schintgen, N. Colneric ja S. von Bahr; kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär vanemametnik L. Hewlett, 31. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Euroopa Ühenduste Kohus ei ole pädev vastama Epitropi Antagonismou 22. jaanuari 2003. aasta otsusega esitatud küsimustele.

---

(1)  ELT C 101, 26.4.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/4

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-83/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 85/337/EMÜ - Projektide keskkonnamõju hindamine - Fossacesia jahisadama ehitamine)

(2005/C 182/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-83/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad R. Amorosi ja A. Aresu), v. Itaalia Vabariik (esindaja I. M. Braguglia, keda abistas advokaat M. Fiorilli), mille esemeks on 26. veebruaril 2003 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet ning kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja) ja S. von Bahr; kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär R. Grass, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Abruzzo maakond ei ole nõuetekohaselt kontrollinud, kas Fossacesia (Chieti) jahisadama ehitusprojekti — nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta II lisas olevas loendis mainitud tüüpi projekt — puhul esinevad omadused, mille korral tuleb algatada keskkonnamõjude hindamise menetlus, on Itaalia Vabariik rikkunud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 112, 10.5.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/4

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-112/03 (cour d'appel de Grenoble'i eelotsusetaotlus): Société financière et industrielle du Peloux versus Axa Belgium jt (1)

(Brüsseli konventsioon - Kohtualluvus kindlustuslepingute puhul - Kokkulepe kohtualluvuse kohta kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel, kelle mõlema alaline asukoht on samas osalisriigis - Kohtualluvuse kokkuleppe kohaldatavus kindlustatule, kes pole sellele kokkuleppele oma nõusolekut andnud - Kindlustatu alaline asukoht teises osalisriigis)

(2005/C 182/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-112/03, mille esemeks on 3. juunil 1971. aastal allakirjutatud protokolli 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades tõlgendamisest Euroopa Kohtus alusel cour d'appel de Grenoble'i (Prantsusmaa) 20. veebruari 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. märtsil 2003, menetluses Société financière et industrielle du Peloux v. Axa Belgium jt, Gerling Konzern Belgique SA, Établissements Bernard Laiterie du Chatelard, Calland Réalisations SARL, Joseph Calland, Maurice Picard, Abeille Assurances Cie, Mutuelles du Mans SA, SMABTP, Axa Corporate Solutions Assurance SA, Zurich International France SA, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ning kohtunikud R. Silva de Lapuerta, J. Makarczyk, P. Kūris ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist A. Tizzano, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta, 25. oktoobri 1982. aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta, 26. mai 1989. aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta ning 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta, artikli 12 punkti 3 kohaselt sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe pole kohaldatav selle lepingu soodustatud isikule, kes pole nimetatud kokkuleppele ise alla kirjutanud ning kelle alaline asukoht on kindlustusvõtja ja kindlustusandja omast erinevas osalisriigis.

---

(1)  ELT C 112, 10.5.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/5

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-136/03 (Verwaltungsgerichtshof'i eelotsusetaotlus): Georg Dörr versus Sicherheitsdirektion für das Bundesland Kärnten ja Ünal versus Sicherheitsdirektion für das Bundesland Vorarlberg (1)

(Isikute liikumisvabadus - Avalik kord - Direktiiv 64/221/EMÜ - Artiklid 8 ja 9 - Süütegude tõttu riigis elamise keelamine ja väljasaatmise otsus - Üksnes asjaomase isiku riigis viibimise õiguse võtnud meetme õiguspärasust vaidlustav kaebus - Nimetatud kaebuse otsuse täitmist peatava toime puudumine - Asjaomase isiku õigus esitada arvamust andvale ametiasutusele oma seisukoht - EMÜ ja Türgi vaheline assotsieerumisleping - Töötajate vaba liikumine - Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 6 lõige 1 ja artikli 14 lõige 1)

(2005/C 182/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-136/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Verwaltungsgerichtshof'i (Austria) 18. märtsi 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. märtsil 2003, asjades Georg Dörr v. Sicherheitsdirektion für das Bundesland Kärnten ja Ibrahim Ünal v. Sicherheitsdirektion für das Bundesland Vorarlberg, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas (ettekandja) ning kohtunikud A. Borg Barthet, S. von Bahr, J. Malenovský ja U. Lõhmus; kohtujurist: M. Poiares Maduro, kohtusekretär: vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiivi 64/221/EMÜ välisriigi kodanike liikumise ja elukohaga seonduvate avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu seisukohalt õigustatud erimeetmete kooskõlastamise kohta artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et direktiiviga on vastuolus liikmesriigi õigus, mille alusel ei peata teise liikmesriigi kodaniku suhtes tehtud territooriumilt väljasaatmise otsuse vastu esitatud kaebus otsuse täitmist ja kohtus võib kaebusega vaidlustada vaid väljasaatmise otsuse õiguspärasust, kui puudub pädev ametiasutus nimetatud sätte tähenduses.

2.	Direktiivi 64/221 artiklites 8 ja 9 ettenähtud menetlustagatised kehtivad Türgi kodanike suhtes, kelle õiguslik staatus on määratletud otsuse nr 1/80 artiklitega 6 või 7.

---

(1)  ELT C 135, 7.6.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/5

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-212/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Samaväärse toimega meetmed - Ravimite isiklikuks importimiseks eelneva loa andmise menetlus - Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Homöopaatilised ravimid)

(2005/C 182/10)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-212/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: H. Støvlbæk ja B. Stromsky) v. Prantsuse Vabariik (esindajad: G. de Bergues, C. Bergeot-Nunes ja R. Loosli-Surrans), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 15. mail 2003 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), R. Schintgen, J. Makarczyk ja J. Klučka; kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: vanemametnik M. Múgica Arzamendi, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Prantsuse Vabariik kohaldas: — juhtumitel, mil imporditi isiklikult, kuid mitte isikliku transpordiga ravimeid, mida kirjutatakse Prantsusmaal seaduslikult välja ja millele on antud luba vastavalt nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiivile 65/65/EMÜ ravimeid käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (muudetud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/39/EMÜ) nii Prantsusmaal kui liikmesriigis, kus need osteti, eelneva loa andmise menetlust; — juhtumitel, mil imporditi isiklikult, kuid mitte isikliku transpordiga homöopaatilisi ravimeid, mida kirjutatakse Prantsusmaal seaduslikult välja ja mis on liikmesriigis registreeritud vastavalt nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivile 92/73/EMÜ, millega laiendatakse ravimeid käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamist puudutavate direktiivide 65/65/EMÜ ja 75/319/EMÜ reguleerimisala ning sätestatakse lisanormid homöopaatiliste ravimite kohta, eelneva loa andmise menetlust, ja — juhtumitel, mil imporditi isiklikult, kuid mitte isikliku transpordiga ravimeid, mida kirjutatakse Prantsusmaal seaduslikult välja, kuid millele ei ole antud luba selles liikmesriigis, vaid üksnes liikmesriigis, kus need osteti, ebaproportsionaalset eelneva loa andmise menetlust, siis on Prantsuse Vabariik rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 158, 5.7.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/6

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(suurkoda)

24. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-244/03: Prantsuse Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu (1)

(Kosmeetikatooted - Loomkatsed - Direktiiv 2003/15/EÜ - Osaline tühistamine - Artikli 1 punkt 2 - Lahutamatus - Vastuvõetamatus)

(2005/C 182/11)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-244/03: Prantsuse Vabariik (esindajad: esialgu F. Alabrune, C. Lemaire ja G. de Bergues ning hiljem G. de Bergues, J. L. Florent ja D. Petrausch) v. Euroopa Parlament (esindajad: esialgu J. L. Rufas Quintana ja M. Moore ning hiljem M. Moore ja K. Bradley) ja Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: J. P. Jacqué ja C. Giorgi Fort), mille esemeks on EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi, mis esitati 3. juunil 2003, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann ja C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann, A. La Pergola, J.-P. Puissochet, R. Schintgen, K. Schiemann (ettekandja), J. Makarczyk, P. Kūris, U. Lõhmus, E. Levits ja A. Ó Caoimh; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 24. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud Prantsuse Vabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 171, 19.7.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/6

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-266/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Kahepoolsete lepingute läbirääkimiste pidamine, sõlmimine, ratifitseerimine ja jõustamine liikmesriigi poolt - Kaupade või reisijate siseveetransport - Ühenduse välispädevus - EÜ artikkel 10 - Määrused (EMÜ) nr 3921/91 ja (EÜ) nr 1356/96)

(2005/C 182/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-266/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad C. Schmidt ja W. Wils) v. Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 18. juunil 2003 esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), K. Lenaerts, S. von Bahr ja K. Schiemann; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik pidas läbirääkimisi, sõlmis, ratifitseeris ja jõustas — Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ning Tšehhoslovakkia Vabariigi valitsuse vahelise siseveetranspordi lepingu, mis on alla kirjutatud Luxembourgis 30. detsembril 1992, — Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Rumeenia valitsuse vahelise siseveetranspordi lepingu, mis on alla kirjutatud Bukarestis 10. novembril 1993, ja — Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vahelise siseveetranspordi lepingu, mis on alla kirjutatud Luxembourgis 9. märtsil 1994, tegemata komisjoniga koostööd ning pidamata temaga nõu, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud EÜ artiklist 10 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Euroopa Ühenduste Komisjon ja Luksemburgi Suurhertsogiriik kannavad ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 200, 23.8.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/7

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-278/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Töötajate liikumisvabadus - Konkurss pedagoogilise personali tööle võtmiseks Itaalia riigikoolis - Teistes liikmesriikides omandatud ametialase kogemuse arvesse võtmata jätmine või selle puudulik arvessevõtmine - EÜ artikkel 39 - Määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikkel 3)

(2005/C 182/13)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-278/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja M.-J. Jonczy) v. Itaalia Vabariik (esindaja I. M. Braguglia, keda abistas avvocato dello Stato G. De Bellis), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise tuvastamise hagi, mis esitati 26. juunil 2003, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans (ettekandja) ning kohtunikud C. Gulmann, R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Itaalia Vabariik ei võtnud riigikooli pedagoogilise personali tööle võtmiseks korraldatud konkursil arvesse ühenduse kodanike ametialast kogemust õpetajana töötamisel, olenevalt sellest, kas see oli omandatud Itaalias või mõnes teises liikmesriigis, või vähemalt ei teinud seda samaväärselt, rikkus Itaalia Vabariik EÜ artiklist 39 ja nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 213, 6.9.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/7

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-283/03 (College van beroep voor het bedrijfsleven'i eelotsusetaotlus): A. H. Kuipers versus Productschap Zuivel (1)

(Turu ühine korraldus - Piim ja piimatooted - Määrus (EMÜ) nr 804/68 - Siseriiklik süsteem, mille kohaselt meiereid teevad piimatootjatele makstavalt hinnalt mahaarvamisi või maksavad neile tarnitud piima kvaliteedil põhinevaid lisatasusid - Ühitamatus)

(2005/C 182/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-283/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel College van beroep voor het bedrijfsleven'i (Madalmaad) 27. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 30. juunil 2003, menetluses A. H. Kuipers v. Productschap Zuivel, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Lenaerts, J. N. Cunha Rodrigues, K. Schiemann (ettekandja) ja M. Ilešič; kohtujurist: J. Kokott, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 27. juuni 1968. aasta määrusega (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, muudetud nõukogu 29. juuni 1995. aasta määrusega (EMÜ) nr 1538/95, kehtestatud ühtse hinnasüsteemiga, millel piima- ja piimatooteturu ühine korraldus põhineb, on vastuolus see, kui liikmesriigid võtavad ühepoolselt meetmeid, mis mõjutavad selliste hindade kujundamismehhanisme, mida samas tootmisetapis reguleerib ühine korraldus. Nii on see põhikohtuasja esemeks oleva siseriikliku süsteemi puhul, mis sätestab mehhanismi, mille kohaselt hoolimata selle väidetavast või tegelikust eesmärgist:

—	peavad meiereid ühelt poolt tegema neile tarnitud piima hinnast mahaarvamisi, kui see ei vasta teatud kvaliteedikriteeriumitele, ja

—

teisalt, määratud perioodi jooksul kõikide meiereide poolt sellisel viisil kinnipeetud summad arvutatakse pärast võimalikku meiereidevahelist raharinglust kokku enne uuesti laiali jagamist iga meierei poolt kogutud summadele vastavate väljamaksetena, mida arvutatakse 100 kilogrammi neile nimetatud perioodi jooksul tarnitud piima kohta ja mida makstakse piimatootjatele, kes on tarninud kvaliteedinõuetele vastavat piima.

---

(1)  ELT C 213, 6.9.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/8

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-315/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Huhtamaki Dourdan SA (1)

(Vahekohtuklausel - Uurimislepingu lepingu alusel tehtud ettemaksu tagastamine - Teatud osa kulude õigustamatus)

(2005/C 182/15)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-315/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: C. Giolito) v. Huhtamaki Dourdan SA, asukoht Dourdan (Prantsusmaa), (esindajad: advokaadid F. Puel ja L. François-Martin), mille esemeks on EÜ lepingu artikli 238 alusel 23. juulil 2003 esitatud hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet ning kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja) ja S. von Bahr; kohtujurist L. M. Poiares Madure, kohtusekretär R. Grass, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Mõista Huhtamaki Dourdan SA-lt Euroopa Ühenduste Komisjoni kasuks välja summa suuruses 151 533,47 eurot, mis on osa tagasimaksmisele kuuluvast põhisummast, mis tasuti kostjale ettemaksuna lepingu nr BRST-CT 98 5422 alusel; ning summa suuruses 23 583,63 eurot käesoleva kohtuotsuse langetamise päevaks kogunenud intresside eest. Samuti mõista Huhtamaki Dourdan SA-lt Euroopa Ühenduste Komisjoni kasuks välja ülejäänud põhisummalt välja intressid määraga 4,81 % alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni võla täieliku tasumiseni.

2.	Mõista kohtukulud välja Huhtamaki Dourdan SA-lt.

---

(1)  ELT C 213, 6.9.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/8

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-332/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Portugali Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Kalastus - Varude kaitse ja majandamine - Määrused (EMÜ) nr 3760/92 ja nr 2847/93 - Kalastustegevuse kontrollimeetmed)

(2005/C 182/16)

Kohtumenetluse keel: portugali

Kohtuasjas C-332/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: T. van Rijn ja A.-M. Alves Vieira) v. Portugali Vabariik (esindajad: L. Fernandes ja M. J. Policarpo), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 29. juulil 2003 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja), S. von Bahr, J. Malenovský ja U. Lõhmus; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna kalastusaastatel 1994-1996 Portugali Vabariik: — ei võtnud vastu talle määratud kalapüügikvoodi kasutamisega seotud eeskirju, — ei taganud ühenduse õigusnormide järgimist varude kaitse küsimuses kalandustegevuse küllaldase järelevalvega ja kalalaevastiku nõuetekohase inspekteerimise ning lossimise ja saagi registreerimisega, — ei kehtestanud ajutist kalapüügikeeldu tema lipu all sõitvatele või tema territooriumil registreeritud laevadele, kui eraldatud kvoot oli loetud ammendatuks ning keelates kalapüügi lõpuks vaid siis, kui kvoot oli juba ulatuslikult ületatud, — ei taganud akrediteerimissüsteemi, mis hõlmab eelkõige andmete ristkontrollimisi ja andmekontrolli arvutiandmebaasi kasutades, tõhusat toimimist, siis on Portugali Vabariik aastatel 1994, 1995 ja 1996 ülalnimetatud püügikvootide haldamisel ja kontrollil rikkunud nii nõukogu 20. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3760/92, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuuri süsteem, artikli 9 lõikest 2 kui ka nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, artiklist 2, artikli 19 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 21 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 135, 7.6.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/9

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-347/03 (Tribunale amministrativo regionale del Lazio eelotsusetaotlus): Regione autonome Friuli-Venezia Giulia ja Agenzia regionale per lo sviluppo rurale (ERSA) versus Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (1)

(Välissuhted - EÜ-Ungari veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkulepe - Teatud Ungarist pärit veinidega seotud nimetuse kaitse ühenduses - Geograafiline tähis “Tokaj” - Kirjavahetus - Mõiste “Tocai” kasutamise võimalus terminis “Tocai friulano” või “Tocai italico” teatud Itaalia veinide, eriti määratletud piirkonnas toodetud kvaliteetveinide (“mpv-kvaliteetveinid”) kirjeldamiseks ja esitlemiseks üleminekuajal, mis lõpeb 31. märtsil 2007 - Selle võimaluse välistamine pärast üleminekuaja lõppu - Kehtivus - Õiguslik alus - EÜ artikkel 133 - Rahvusvaheliste lepingute õiguse põhimõtted - TRIPs lepingu artiklid 22-24 - Põhiõiguste kaitse - Omandiõigus)

(2005/C 182/17)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-347/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Tribunale amministrativo regionale del Lazio (Itaalia) 9. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. augustil 2003, menetluses Regione autonome Friuli-Venezia Giulia ja Agenzia regionale per lo sviluppo rurale (ERSA) v. Ministero delle Politiche Agricole e Forestali, Regione Veneto osavõtul, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans (ettekandja) ning kohtunikud R. Silva de Lapuerta, R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär vanemametnik L. Hewlett, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Euroopa leping, mis on sõlmitud assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ungari Vabariigi vahel, ei ole nõukogu 23. novembri 1993. aasta otsuse 93/724/EÜ, mis käsitleb veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahel, õiguslik alus.

2.	EÜ artikkel 133, millele viitab otsuse 93/724 preambul, on Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelise veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe sõlmimise kohane õiguslik alus.

3.

Keeld kasutada Itaalias nimetust “Tocai” pärast 31. märtsi 2007, mis tuleneb kirjavahetusest Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelise veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe artikli 4 kohta, ei ole vastuolus sama kokkuleppe artikli 4 lõikes 5 ette nähtud homonüümsete nimetuste korraga.

4.

Ühisdeklaratsioonis Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelise veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe artikli 4 lõike 5 kohta ei ole tegelikkust ilmselt ekslikult kujutatud selles osas, milles selle esimeses lõigus on sätestatud, et lepingupooled kinnitavad seoses sama kokkuleppe artikli 4 lõike 5 punktiga a, et nad ei olnud läbirääkimiste ajal teadlikud ühestki erijuhtumist, kus oleks saanud kohaldada nimetatud sätteid.

5.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu, mis on toodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1 C ning mis on ühenduse nimel tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavas osas heaks kiidetud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, artikleid 22–24 tuleb tõlgendada selliselt, et põhikohtuasjale sarnase asja kohta, milles esineb homonüümia kolmanda riigi geograafilise tähise ja teatud ühenduse veinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatava, nende valmistamiseks kasutatud viinamarjasordi nime sisaldava nimetuse vahel, ei ole neis sätetes nõutud, et seda nimetust saaks tulevikus edasi kasutada, olenemata kahekordsest eeldustest, et vastavad tootjad on neid minevikus kasutanud kas heauskselt või vähemalt kümme aastat järjest enne 15. aprilli 1994 ja iga nimetus märgib selgelt riiki, piirkonda või kaitstud veini päritolupiirkonda, et tarbijat mitte eksitada.

6.

Friuli-Venezia Giulia (Itaalia) autonoomse piirkonna asjaomastele tootjatele kehtestatud keeld kasutada mõistet “Tocai” terminis “Tocai friulano” või “Tocai italico” teatud itaalia mpv-kvaliteetveinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks üleminekuajal, mis lõpeb 31. märtsil 2007, mis tuleneb kirjavahetusest Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahelise veininimetuste vastastikuse kaitse ja kontrolli kokkuleppe artikli 4 kohta, mis on lisatud sellele kokkuleppele, kuid ei esine viimati nimetatud kokkuleppes, ei ole omandiõigusega vastuolus.

---

(1)  ELT C 264, 1.11.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/10

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-409/03 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Société d'exportation de produits agricoles SA (SEPA) versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas (1)

(Eksporditoetused - Veiseliha - Spetsiaalne hädatapmine - Määrus (EMÜ) nr 3665/87 - Artikkel 13 - Veatu ja standardne turustuskvaliteet - Turustatavus normaalsetes tingimustes)

(2005/C 182/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-409/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) 15. juuli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 1. oktoobril 2003, menetluses Société d'exportation de produits agricoles SA (SEPA) v. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud K. Lenaerts, N. Colneric, K. Schiemann ja E. Juhász (ettekandja); kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et hügieeninõuetele vastav liha, mida võib ühenduse õiguse kohaselt Euroopa Ühenduses turustada inimtoiduks vaid kohalikul turul põhjusel, et liha on saadud spetsiaalselt hädatapetud loomadest, ei ole “veatu ja standardse turustuskvaliteediga”, mis on eksporditoetuse andmise eelduseks.

---

(1)  ELT C 275, 15.11.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/10

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-415/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Riigiabi - Tagasinõudmiskohustus - Täitmise täielik võimatus - Puudumine)

(2005/C 182/19)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-415/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: D. Triantafyllou ja J. Buendía Sierra) v. Kreeka Vabariik (esindajad: A. Samoni-Rantou, P. Mylonopoulos, F. Spathopoulos ja P. Anestis), mille esemeks on EÜ artikli 88 lõike 2 alusel 25. septembril 2003 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Kreeka Vabariik ei ole määratud tähtaja jooksul võtnud kõiki vajalikke meetmeid komisjoni 11. detsembri 2002. aasta otsuse 2003/372/CE Kreeka Vabariigi poolt Olympic Airways'ile antud abi kohta artiklis 3 ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi — v.a siseriiklikule sotsiaalkindlustusametile tehtud maksed — tagasisaamiseks, siis on Kreeka Vabariik rikkunud nimetatud artiklist 3 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 289, 29.11.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/11

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-444/03 (Verwaltungsgericht Berlin'i eelotsusetaotlus): Meta Fackler KG versus Bundesrepublik Deutschland (1)

(Inimtervishoius kasutatavad ravimid - Homöopaatilised ravimid - Siseriikliku õiguse säte, mis keelab lihtsustatud erikorras registreerimast tuntud homöopaatilistest ainetest koosnevat ravimit, kui selle kasutus homöopaatilise ravimina pole üldtuntud)

(2005/C 182/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-444/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Verwaltungsgericht Berlin'i (Saksamaa) 28. augusti 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. oktoobril 2003, menetluses Meta Fackler KG v. Bundesrepublik Deutschland, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ning kohtunikud R. Silva de Lapuerta, C. Gulmann (ettekandja), P. Kūris ja J. Klučka; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta artikleid 14 ja 15 tuleb tõlgendada nii, et direktiiviga on vastuolus siseriikliku õiguse säte, mis keelab lihtsustatud erikorras registreerimast mitmetest tuntud homöopaatilistest ainetest koosnevat ravimit, kui selle kasutus homöopaatilise ravimina pole üldtuntud.

---

(1)  1 ELT C 21, 24.1.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/11

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-452/03 (High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division'i eelotsusetaotlus): RAL (Chanel Islands) Ltd, jt versus Commissioners of Customs & Excise (1)

(Käibemaks - Kuues direktiiv - Artikli 9 lõiked 1 ja 2 - Mänguautomaadid - Meelelahutustegevus või muu selline tegevus - Ühenduse territooriumist väljaspool asuv teenuste pakkuja - Teenuste osutamise koha kindlaksmääramine)

(2005/C 182/21)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-452/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division'i (Ühendkuningriik) 17. oktoobri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. oktoobril 2003, menetluses RAL (Chanel Islands) Ltd, jt v. Commissioners of Customs & Excise, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud K. Lenaerts (ettekandja), N. Colneric, K. Schiemann ja E. Juhász; kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 12. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Teenuste osutamist, mis seisneb avalikkusele tasu eest liikmesriigi territooriumil asuvatesse mängusaalidesse paigaldatud mänguautomaatide kasutamise pakkumises, tuleb käsitleda meelelahutus- vms tegevusena nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, artikli 9 lõike 2 punkti c esimese taande tähenduses ja selle teenuse osutamise kohaks on nimetatud teenuste tegeliku osutamise koht.

---

(1)  ELT C 7, 10.1.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/12

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-478/03 (House of Lords'i eelotsusetaotlus): Celtec Ltd versus John Astley ja teised (1)

(Direktiiv 77/187/EMÜ - Artikli 3 lõige 1 - Töötajate õiguste kaitse äriühingu üleminekul - Ülemineku kuupäeval kehtivast töölepingust või töösuhtest võõrandajale tulenevad õigused ja kohustused - “Ülemineku kuupäeva” mõiste)

(2005/C 182/22)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-478/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel House of Lords'i (Ühendkuningriik) 10. novembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. novembril 2003, menetluses Celtec Ltd v. John Astley ja teised, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud K. Lenaerts (ettekandja), N. Colneric, E. Juhász ja E. Levits; kohtujurist: M. Poiares Maduro, kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 14. veebruari 1977. aasta direktiivi 77/187/EMÜ äriühingute, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes kasutatud ülemineku kuupäeva mõiste tähendab kuupäeva, mil toimub üleantava üksuse tegevuse eest vastutava tööandja positsiooni üleminek võõrandajalt omandajale. See kuupäev on konkreetne ajahetk, mida ei saa võõrandaja või omandaja soovi kohaselt mõnele teisele kuupäevale edasi lükata.

2.

Nimetatud sätte kohaldamisel loetakse punktis 1 täpsustatud ülemineku kuupäeval võõrandaja ja üleantavas äriühingus töötavate töötajate vahel eksisteerivad töölepingud või töösuhted selsamal kuupäeval võõrandajalt omandajale üleantuks sõltumata sellest, mida võõrandaja ja omandaja on selles suhtes omavahel kokku leppinud.

---

(1)  ELT C 21, 24.1.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/12

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-498/03 (VAT and Duties Tribunal, London'i eelotsusetaotlus): Kingscrest Associates Ltd, Montecello Ltd versus Commissioners of Customs & Excise (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Artikkel 13 A osa lõike 1 punktid g ja h - Maksuvabad tehingud - Sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkindlustusega otseselt seotud toetused - Laste ja noorte kaitsmisega otseselt seotud teenused - Teenuste osutamine teiste organisatsioonide poolt kui need, mis on asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud avalik-õiguslikud organisatsioonid - Eraettevõtja, kelle eesmärgiks on tulu saamine - Heategevuse mõiste)

(2005/C 182/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-498/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel VAT and Duties Tribunal, London'i (Ühendkuningriik) 10. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. novembril 2003, menetluses Kingscrest Associates Ltd, Montecello Ltd v. Commissioners of Customs & Excise, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud A. Borg Barthet, A. La Pergola, J. Malenovský ja A. Ó Caoimh (ettekandja); kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Mõiste charitable, mis esineb nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, ingliskeelse versiooni artikli 13 A osa lõike 1 punktides g ja h, kujutab endast ühenduse õiguse autonoomset mõistet, mida tuleb tõlgendada kõiki selle direktiivi keeleversioone arvesse võttes.

2.	Kuuenda direktiivi 77/388 artikli 13 A osa lõike 1 punktides g ja h mainitud mõiste “asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonid” ei välista eraettevõtjaid, kellel on tulu saamise eesmärk.

3.

Siseriikliku kohtu ülesanne on kindlaks määrata, pidades eelkõige silmas võrdse kohtlemise ja neutraalse maksustamise põhimõtteid ning võttes arvesse kõnealuste teenuste osutamise sisu ning nende teostamise tingimusi, kas eraettevõtja, kelle eesmärk on tulu saamine ning kellel puudub siseriikliku õiguse alusel charity staatus, tunnustamine heategeva organisatsioonina, lähtudes kuuenda direktiivi 77/388 artikli 13 A osa lõike 1 punktide g ja h eesmärkidest, ületab sellise tunnustamise eesmärkidest lähtudes nende sätetega liikmesriikidele antud kaalutlusõiguse piire.

---

(1)  ELT C 21, 24.1.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/13

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-536/03 (Supremo Tribunal Administrativo eelotsusetaotlus): António Jorge Lda versus Fazenda Pública (1)

(Käibemaks - Kuuenda käibemaksudirektiivi artikkel 19 - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Kinnisvaraga seotud tegevus - Kaubad ja teenused, mida kasutatakse üheaegselt maksustatavateks ning maksuvabadeks tehinguteks - Osa mahaarvamine)

(2005/C 182/24)

Kohtumenetluse keel: portugali

Kohtuasjas C-536/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 26. novembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 22. detsembril 2003, menetluses António Jorge Lda v. Fazenda Pública, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ning kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), J. Makarczyk, P. Kūris ja G. Arestis; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 19 lõikega 1 on vastuolus see, kui mahaarvatava osa väljaarvutamist võimaldava murdarvu nimetajasse lisatakse maksumaksja poolt käimasolevate ehitustööde käigus tehtud tööde maksumus, kui see maksumus ei vasta juba teostatud või tööde arvepidamise määramiseks ja/või ettemaksu kättesaamiseks põhjuse andnud kaupade üleandmisele või teenuste osutamisele.

---

(1)  ELT C 47, 21.2.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/13

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(suurkoda)

7. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-543/03 (Oberlandesgericht Innsbruck'i eelotsusetaotlus): Christine Dodl, Petra Oberhollenzer versus Tiroler Gebietskrankenkasse (1)

(Määrused (EMÜ) nr 1408/71 ja nr 574/72 - Perehüvitised - Lastekasvatustoetus - Õigus samalaadsetele hüvitistele töö- ja elukoha liikmesriigis)

(2005/C 182/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-543/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Oberlandesgericht Innsbruck'i (Austria) 16. detsembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 29. detsembril 2003, menetluses Christine Dodl, Petra Oberhollenzer v. Tiroler Gebietskrankenkasse, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans ja A. Rosas, kohtunikud C. Gulmann, J.-P. Puissochet, K. Schiemann (ettekandja), J. Makarczyk, P. Kūris, E. Juhász, U. Lõhmus, E. Levits ja A. Ó Caoimh; kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: ametnik K. Sztranc, 7. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Isik on “töötaja” nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes, muudetud ja ajakohastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1386/2001, tähenduses, kui ta on sama määruse artikli 1 punktis a nimetatud üldise või spetsiaalse sotsiaalkindlustusskeemi alusel vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud kasvõi ühe riski vastu, olenemata töösuhte olemasolust. Siseriikliku kohtu ülesanne on välja selgitada, kas põhikohtuasja hagejad nendel ajavahemikel, mille eest kõnealuseid hüvitisi taotletakse, olid kaetud mõne Austria sotsiaalkindlustusskeemi liigiga ja kas nad seetõttu olid “töötajad” nimetatud määruse artikli 1 punkti a tähenduses.

2.

Kui samaaegselt sama pereliikme eest on õigus saada perehüvitisi nii töötaja töö- kui elukohajärgse liikmesriigi õigusaktide kohaselt, lasub nende hüvitiste maksmise kohustus nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, muudetud ja ajakohastatud komisjoni 27. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 410/2002, artikli 10 lõike 1 punkti a alusel põhimõtteliselt töökohajärgsel liikmesriigil. Siiski juhul, kui lapsi hooldav isik ja eelkõige selle töötaja abikaasa tegeleb kutse- või äritegevusega elukohajärgses liikmesriigis, siis määruse nr 574/72, muudetud määrusega nr 410/2002, artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel maksab perehüvitist see liikmesriik, olenemata sellest, kellel on nimetatud liikmesriigi õigusaktide kohaselt otseselt õigus peretoetust saada. Sellises olukorras töökohajärgse liikmesriigi kohustus maksta perehüvitist peatatakse pereliikme elukohajärgse liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud perehüvitise summa ulatuses.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/14

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(teine koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-15/04 (Bundesvergabeamt'i eelotsusetaotlus): Koppensteiner GmbH versus Bundesimmobiliengesellschaft mbH (1)

(Riigihankelepingud - Direktiiv 89/665/EMÜ - Riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise kord - Hanketeate tühistamise otsus pärast pakkumiste avamist - Kohtulik kontroll - Ulatus - Tõhususe põhimõte)

(2005/C 182/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-15/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Bundesvergabeamt'i (Austria) 12. jaanuari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. jaanuaril 2004, menetluses Koppensteiner GmbH v. Bundesimmobiliengesellschaft mbH, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ning kohtunikud R. Silva de Lapuerta, C. Gulmann (ettekandja), P. Kūris ja G. Arestis; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Pädev kohus on kohustatud jätma kohaldamata siseriiklikud õigusnormid, mis takistavad nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud kohustuste täitmist.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/14

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-43/04 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Finanzamt Arnsberg versus Stadt Sundern (1)

(Kuues käibemaksu direktiiv - Artikkel 25 - Ühine kindla maksumääraga skeem, mida kohaldatakse põllumajandustootjate suhtes - Kohaliku omavalitsuse metsandusettevõtte poolt jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmine - “Põllumajandusteenuse” mõiste)

(2005/C 182/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-43/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) 27. novembri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. veebruaril 2004, menetluses Finanzamt Arnsberg v. Stadt Sundern, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas (ettekandja) ja kohtunikud A. Borg Barthet, A. La Pergola, J. Malenovský ja A. Ó Caoimh; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi nr 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artiklit 25 peab tõlgendama selliselt, et ühine kindla maksumääraga skeem põllumajandustootjatele kohaldub vaid põllumajandustoodete tarnimisele ja põllumajandusteenuste osutamisele sama artikli lõike 2 mõttes ning kindla maksumääraga põllumajandustootjate muudele tehingutele kohaldub nimetatud direktiivis sätestatud tavapärane maksuskeem.

2.	Direktiivi 77/388 artikli 25 lõike 2 viiendat taanet, koostoimes direktiivi B lisaga, peab tõlgendama selliselt, et kindla maksumääraga põllumajandustootja poolt jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmine ei ole käsitletav põllumajandusteenusena kuuenda direktiivi mõttes.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/15

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-68/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/81/EÜ - Õhusaasteained - Heitkoguste siseriiklikud ülemmäärad)

(2005/C 182/28)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-68/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad G. Valero Jordana ja M. Konstantinidis), v. Kreeka Vabariik (esindaja N. Dafniou), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 13. veebruaril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet (ettekandja) ning kohtunikud A. La Pergola ja A. Ó Caoimh; kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär R. Grass, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Kuna Kreeka Vabariik ei ole vastu võtnud õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta täitmiseks, on Kreeka Vabariik rikkunud selle direktiivi artikli 15 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

---

(1)  ELT C 94, 17.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/15

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-77/04 (Cour de cassation'i eelotsusetaotlus): Groupement d'intérêt économique (GIE) Réunion européenne jt. versus Zurich España, Société pyrénéenne de transit d'automobiles (Soptrans) (1)

(Brüsseli konventsioon - Artikli 6 punkti 2 ja II jaotise 3. jao sätete tõlgendamise taotlus - Kohtualluvus kindlustusasjade puhul - Kolmanda osalisega tagatise realiseerimise või muu kolmandate isikutega seotud menetlus kindlustusandjate vahel - Mitmekordne kindlustus)

(2005/C 182/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-77/04, mille esemeks on 3. juuni 1971. aasta protokolli 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades tõlgendamise kohta Euroopa Kohtus alusel Cour de cassation'i (Prantsusmaa) 20. jaanuari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. veebruaril 2004, menetluses Groupement d'intérêt économique (GIE) Réunion européenne jt. v. Zurich España, Société pyrénéenne de transit d'automobiles (Soptrans), tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud N. Colneric, J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja), M. Ilešič ja E. Levits; kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär ametnik K. H. Sztranc, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kindlustusandjate vahelisele mitmekordsel kindlustusel põhinevale tagatise realiseerimise nõudele ei kohaldata 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta, 25. oktoobri 1982. aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta, 26. mai 1989. aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta ja 29. novembri 1996. aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta, II jaotise 3. jao sätteid.

2.	Nimetatud konventsiooni artikli 6 punkti 2 kohaldatakse mitmekordsel kindlustusel põhinevale tagatise realiseerimise nõudele niivõrd, kuivõrd põhinõude ja tagatise realiseerimise nõude vahel on seos, mis lubab järeldada, et tegemist pole kohtualluvuse muutmise kuritarvitamisega.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/16

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-89/04 (Raad van State'i eelotsusetaotlus): Mediakabel BV versus Commissariaat voor de Media (1)

(Direktiiv 89/552/EMÜ - Artikli 1 punkt a - Teleringhäälingu teenused - Reguleerimisala - Direktiiv 98/34/EÜ - Artikli 1 punkt 2 - Infoühiskonna teenused - Reguleerimisala)

(2005/C 182/30)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-89/04, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Raad van State'i (Madalmaad) 18. veebruari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 20. veebruaril 2004, menetluses Mediakabel BV v. Commissariaat voor de Media, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas ning kohtunikud A. Borg Barthet, J.-P. Puissochet (ettekandja), S. von Bahr ja J. Malenovský; kohtujurist A. Tizzano, kohtusekretär vanemametnik M. M. Ferreira, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga 97/36/EÜ, artikli 1 punktis a ette nähtud “teleringhäälingu” mõiste on selles artiklis määratletud autonoomselt. Seda mõistet ei saa määratleda vastandina “infoühiskonna teenuse” mõistele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ, artikli 1 punkti 2 tähenduses ja see mõiste ei hõlma seega tingimata teenuseid, mis ei ole viimati mainitud mõistega hõlmatud.

2.

Teenus on hõlmatud direktiivi 89/552, muudetud direktiiviga 97/36, artikli 1 punktis a ettenähtud “teleringhäälingu” mõistega, kui tegemist on avalikkusele, st kindlaks määramata hulgale potentsiaalsetele televaatajatele, kellele sama telepilt edastatakse samaaegselt, vastuvõtmiseks mõeldud teleprogrammide edastusega. Telepildi ülekande tehniline teostus ei ole sellise hinnangu puhul otsustavaks elemendiks.

3.

Selline teenus nagu “Filmtime”, mis seisneb avalikkusele mõeldud teleprogrammide edastamises ja mida ei osutata teenusesaaja isikliku taotluse alusel, on teleringhäälingu teenus direktiivi 89/552 artikli 1 punkti a tähenduses. “Teleringhäälingu teenuse” mõiste analüüsimisel tuleb eelistada teenuse osutaja lähtekohta. Seevastu ei oma asjaomase teenusega konkureerivate teenuste olukord sellise hinnangu andmisel tähtsust.

4.	Teenuse määratlemisel teleringhäälingu teenusena ei oma tähtsust tingimused, milles sellise teenuse nagu “Filmtime” osutaja täidab direktiivi 89/552 artikli 4 lõikes 1 ettenähtud kohustuse reserveerida suurem osa oma saateajast Euroopa päritolu teostele.

---

(1)  ELT C 94, 17.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/17

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(viies koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-249/04 (Cour du travail de Liège, section de Neufchâteau eelotsusetaotlus): José Allard versus Institut national d'assurance sociales pour travailleurs indépendants (INASTI) (1)

(EÜ asutamislepingu artiklid 48 ja 52 (nüüd EÜ artiklid 39 ja 49) - Määrus (EMÜ) nr 1408/71 - Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad oma kutsealal kahes liikmesriigis ja elavad ühes neist - Vähendatud sissemakse kehtestamine - Arvutamise alus)

(2005/C 182/31)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-249/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Cour du travail de Liège, section de Neufchâteau (Belgia) 9. juuni 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. juunil 2004, menetluses José Allard v. Institut national d'assurance sociales pour travailleurs indépendants (INASTI), tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud P. Kūris ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär R. Grass, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. juuni 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 2001/83, artikkel 13 ja sellele järgnevad artiklid nõuavad, et niisugune sissemakse nagu vähendatud sissemakse, mida tuleb tasuda vastavalt 31. märtsi 1984. aasta kuninglikule dekreedile nr 289, tuleb kehtestada selliselt, et kutsetegevusest saadava tulu arvestatakse hulka tasu, mida füüsilisest isikust ettevõtja on saanud kutsetegevuse eest muu kui selle liikmesriigi territooriumil, mille sotsiaalõigusakte tema suhtes kohaldatakse, kuigi sellise sissemakse tasumise järel ei või füüsilisest isikust ettevõtja taotleda nimetatud riigilt sotsiaalkindlustushüvitisi või muid hüvitisi.

2.

EÜ asutamislepingu artikliga 52 (nüüd artikkel 43) ei ole vastuolus see, kui niisugune sissemakse nagu vähendatud sissemakse, mida tuleb tasuda elukohaliikmesriigis ja mille arvutamisel võetakse arvesse muus liikmesriigis saadud tulu, muudetakse kohustuslikuks füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes teevad kutsealast tööd nendes mõlemas liikmesriigis.

---

(1)  ELT C 190, 24.7.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/17

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-287/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Rootsi Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 93/104/EÜ - Tööaja korraldus - Määratud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 182/32)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Kohtuasjas C-287/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Ström van Lier ja N. Yerrell) v. Rootsi Kuningriik (esindaja: A. Kruse), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 5. juulil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet (ettekandja), kohtunikud U. Lõhmus ja A. Ó Caoimh; kohtujurist: M. Poiares Maduro, kohtusekretär: R. Grass, 26. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Kuna Rootsi Kuningriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiivi 93/104/EÜ, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, artiklite 3, 6, ja 8 täitmiseks, siis on Rootsi Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

---

(1)  ELT C 228, 11.9.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/18

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(kuues koda)

2. juuni 2005. aasta

kohtuasjas C-454/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/55/EÜ - Ajutine kaitse ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral - Määratud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 182/33)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-454/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. O'Reilly ja A.-M. Rouchaud-Joët) v. Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 28. oktoobril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet (ettekandja), kohtunikud A. La Pergola ja A. Ó Caoimh; kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär: R. Grass, 2. juunil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik jättis vastu võtmata õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

---

(1)  1 ELT C 314, 18.12.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/18

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(viies koda)

28. veebruari 2005. aasta

kohtuasjas C-260/02 P: Michael Becker versus Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (1)

(Apellatsioonkaebus - Ametnikud - Invaliidsuspension - Invaliidsuse kindlaksmääramise menetluse avamise nõue isiklikel põhjustel võetud puhkuse ajal - Osaliselt ilmselt vastuvõetamatu ja põhjendamata apellatsioonikaebus)

(2005/C 182/34)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-260/02 P: Michael Becker, Euroopa Ühenduste Kontrollikoja ametnik, elukoht Luxembourg (Luksemburg), (esindaja advokaat E. Fricke), teine menetlusosaline Euroopa Ühenduste Kontrollikoda (esindajad algselt P. Giusta ja B. Schäfer, hiljem J.-M. Stenier ja M. Bavendamm), mille esemeks on Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja artikli 49 alusel 15. juulil 2002 esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta (ettekandja) ning kohtunikud R. Schintgen ja J. Makarczyk; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 28. veebruaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja M. Becker'ilt.

---

(1)  EÜT C 202, 24.8.2002.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/19

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(neljas koda)

26. mai 2005. aasta

kohtuasjas C-297/03: (Oberster Gerichtshof'i esitatud eelotsusetaotlus) Sozialhilfeverband Rohrbach versus Arbeitterkammer Oberösterreich, Österreichischer Gewerkschaftsbund (1)

(Kodukorra artikli 104 lõige 3 - Direktiiv 2001/23/EÜ - Ettevõtete üleminek - Direktiivile tuginemise õigus nõudes füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku vastu - Töötaja mittenõustumine töölepingu üleminemisega ettevõtte omandajale)

(2005/C 182/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-297/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Oberster Gerichtshof'i (Austria) 4. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 10. juulil 2003, menetluses Sozialhilfeverband Rohrbach v. Arbeitterkammer Oberösterreich, Österreichischer Gewerkschaftsbund, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud N. Colneric (ettekandja) ja J. N. Cunha Rodrigues; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 26. mail 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Eraõiguslik piiratud vastutusega äriühing, mille ainsaks aktsionäriks on avalik-õiguslik kohalike omavalitsusliitude sotsiaalabiühing, kuulub isikute hulka, kelle vastu nõude esitamisel võib tugineda nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise koht artikli 3 lõikele 1 ja artikli 1 lõike 1 punkti c esimesele lausele.

2.	Riigi ametiasutusel, kes annab oma valitsemisalas oleva ettevõtte üle, ei ole töötaja poolt ettevõtte omandajaga töösuhte jätkamise nõudes õigust direktiiv 2001/23 artikli 3 lõikele 1 ja artikli 1 lõike 1 punktile c tugineda.

---

(1)  ELT C 226, 20.9.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/19

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(neljas koda)

15. märtsi 2005. aasta

kohtuasjas C-553/03 P: Panhellenic Union of Cotton Ginners and Exporters versus Euroopa Ühenduste Komisjon, Kreeka Vabariik (1)

(Apellatsioonikaebus - Riigiabi - Tühistamishagi - Kodukorra artikkel 119)

(2005/C 182/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-553/03 P: Panhellenic Union of Cotton Ginners and Exporters, (esindajad advokaadid K. Adamantopoulos ja J. Gutiérrez Gisbert, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), teised menetlusosalised Euroopa Ühenduste Komisjon, (esindaja N. Khan), Kreeka Vabariik (esindajad V. Kontolaimos ja I. Chalkias), mille esemeks on Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 30. detsembril 2003 esitatud apellatsioonikaebus, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts ning kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues (ettekandja) ja E. Juhász; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär R. Grass, 15. märtsil 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta apellatsioonikaebus rahuldamata.

2.	Jätta Panhellenic Union of Cotton Ginners and Exporters'i kanda lisaks tema enda kohtukuludele ka Euroopa Ühenduste Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.

3.	Jätta Kreeka Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

---

(1)  ELT C 59, 6.3.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/20

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(neljas koda)

26. aprilli 2005. aasta

kohtuasjas C-149/04 (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus): Ugo Fava versus Comune di Carrara (1)

(Maks, millega maksustatakse omavalitsusüksuse territooriumil kaevandatavat marmorit selle väljavedamise tõttu kohaliku omavalitsuse territooriumilt - Kodukorra artikli 92 lõige 1 ja artikli 104 lõige 3 - Osaline vastuvõetamatus - Kohtu poolt juba tehtud eelotsusega identne küsimus)

(2005/C 182/37)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-149/04, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Corte suprema di cassazione (Itaalia) 27. oktoobri 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus kohtukantseleisse 23. märtsil 2004, menetluses Ugo Fava (IMEG Srl pankrotihaldur) v. Comune di Carrara, andis Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts (ettekandja), kohtunikud N. Colneric ja J. N. Cunha Rodrigues, kohtujurist: M. Poiares-Maduro, kohtusekretär: R. Grass, 26. aprillil 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu osas, mis puudutab EÜ artiklite 81, 85 ja 86 tõlgendamist.

2.

Kauba kaalu suhtes proportsionaalne maks, mida kogutakse ainult ühes liikmesriigi omavalitsusüksuses ning mis maksustab ühte kaubakategooriat tulenevalt selle väljavedamisest kohaliku omavalitsuse territooriumilt, kujutab endast eksporditollimaksuga samaväärse toimega maksu EÜ artikli 23 tähenduses, hoolimata asjaolust, et seeläbi maksustatakse ka kaupu, mille lõplik sihtpunkt asub antud liikmesriigis.

3.	Nõuete, mille eesmärgiks on marmorile kehtestatud maksuga seoses enne 16. juulit 1992 sissenõutud summade tagastamine, toetuseks ei saa tugineda EÜ artiklile 23, välja arvatud hagejad, kes on enne seda kuupäeva esitanud kohtusse hagi või samasisulise kaebuse.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/20

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(kuues koda)

7. aprilli 2005. aasta

kohtuasjas C-160/04 P: Gustaaf Van Dyck versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Apellatsioonkaebus - Ametnikud - Edutamise nimekirjad - Ebasoodus akt - Ettevalmistavad aktid)

(2005/C 182/38)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-160/04 P: Gustaaf Van Dyck, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Wuustwezel (Belgia), (esindaja: advokaat A. Bywater, keda abistas W. Mertens), teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: F. Clotuche-Duvieusart ja A. Weimar), mille esemeks on Euroopa Ühenduste Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 19. märtsil 2004 esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet, kohtunikud A. Ó Caoimh ja U. Lõhmus (ettekandja); kohtujurist: P. Léger, kohtusekretär: R. Grass, 7. aprillil 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Van Dyck'ilt.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/21

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(neljas koda)

10. märtsi 2005. aasta

kohtuasjas C-178/04: (Bundesverwaltungsgericht'i eelotsusetaotlus) Franz Marhold versus Land Baden-Württemberg (1)

(Kodukorra artikli 104 lõige 3 - Töötajad - Ametnikud, kes töötavad siseriikliku avaliku sektori tööandjate heaks - Ülikooli õppejõud - Iga-aastase eritoetuse andmine)

(2005/C 182/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-178/04, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Bundesverwaltungsgericht'i (Saksamaa) 28. jaanuari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. aprillil 2004, menetluses Franz Marhold v. Land Baden-Württemberg, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud J. N. Cunha Rodrigues ja E. Levits (ettekandja); kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 10. märtsil 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

EÜ artikliga 39 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis ei anna iga-aastase eritoetuse saamise õigust ametnikule, kes lahkub teenistusest enne järgmise aasta 31. märtsi selleks, et asuda teise liikmesriigi avalikku teenistusse, samas kui need õigusnormid annavad õiguse sellisele toetusele juhul, kui ametniku uus ametikoht on siseriiklikus avalikus teenistuses.

---

(1)  ELT C 156, 12.6.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/21

---

EUROOPA KOHTU MÄÄRUS

(neljas koda)

22. veebruari 2005. aasta

kohtuasjas C-480/04: Antonello D'Antonio kriminaalasi (1)

(Eelotsusemenetlus - Vastuvõetamatus)

(2005/C 182/40)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-480/04: mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Tribunale di Viterbo (Itaalia) 2. novembri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus Antonello D'Antonio kriminaalasjas, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. novembril 2004, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud N. Colneric ja K. Schiemann (ettekandja); kohtujurist: C. Stix-Hackl, kohtusekretär: R. Grass, 22. veebruaril 2005. aastal määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

Jätta Tribunale di Viterbo 2. novembri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

---

(1)  ELT C 31, 5.2.2005.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/21

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. märtsi 2005. aasta hagi Austria Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-128/05)

(2005/C 182/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Austria Vabariigi vastu. Hageja esindaja on Dimitris Triantafyllou, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

—

Tuvastada, et kuna Austrias võimaldati reisijate veoga tegelevatel mitteresidentidest maksukohustuslastel jätta seal maksudeklaratsioonid esitamata, ning mitte maksta käibemaksu netosummat juhul, kui nende aastane käive Austrias jääb alla 22 000 euro, siis käesoleval juhul lähtudes sellest, et võlgnetava käibemaksu summa on võrdne mahaarvatava käibemaksu suurusega ja lihtsustatud skeemi rakendatakse seetõttu, et Austrias ei ole arvetel või nende asemel esitatavatel dokumentidel näidatud käibemaksu suurust, on Austria Vabariik on rikkunud nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1), artiklitest 2, 6, artikli 9 lõike 2 punktist b ja artiklitest 17, 18 ning artikli 22 lõigetest 3-5 tulenevaid kohustusi.

—	Jätta kohtukulud hageja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Teise liikmesriigi või kolmanda riigi residentidest maksukohustuslaste suhtes, kes tegelevad piiriülese reisijateveoga, kehtib Austrias alates 1. aprillist 2002. aastal lihtsustatud skeem. See võimaldab nendel maksukohustuslastel, kelle aastane käive Austrias on alla 22 000 euro, mitte esitada tuludeklaratsiooni ja mitte maksta käibemaksu netosummat. Skeemi puhul lähtutakse sellest, et sellisel juhul on võlgnetava ja mahaarvatava käibemaksu summad võrdsed. Samal ajal ei tohi seda lihtsustatud skeemi kasutavad maksukohustuslased, näidata Austria käibemaksu oma arvetel või nende asemel esitatavatel dokumentidel.

Selline kord ei ole kooskõlas ei nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiiviga 77/388/EMÜ (edaspidi kuues käibemaksu direktiiv) ega ka mitte nõukogu 19. mai 2001. aasta otsusega 2001/242/EÜ.

Komisjon möönab, et kuues käibemaksu direktiiv tegelikult võimaldab kindla maksumääraga skeeme väikeettevõtjatele, kelle käive Austria õigusnormides kehtestatud mõiste “väikeettevõtja” kohaselt jääb Austrias alla 22 000 euro, mis aga ei vasta ühenduse õiguse mõistele “väikeettevõtja”. Lisaks ei ole tõendatud, et Austria kindla maksumääraga skeemide kasutamine ei too endaga kaasa maksu vähenemist, mis lihtsustatud skeemi kasutamisel ületab kuuenda direktiivi artikli 24 lõikes 1 lubatava määra. Muudest arvestamise-, tulude deklareerimise- ja arvestuse pidamise kohustustest vabastamine kujutab endast üleliigse lihtsustamise formaalset aspekti.

Komisjon väidab, et vaidlustatud Austria õigusnormistik ei ole aktsepteeritav ka eelnimetatud nõukogu otsuse alusel. See otsus volitab Austriat, erandina kuuenda direktiivi artiklist 11, küll ajavahemikul 01.01.2001 kuni 31.12.2005 maksustama piiriülest reisijatevedu, mida teostavad Austria mitteresidentidest maksukohustuslased Austrias mitteregistreeritud mootorsõidukitega, kuid see erand on otseselt seotud tingimusega, et Austrias läbitud vahemaa maksustatakse isikute arvu ja läbitud kilomeetrite alusel arvestatud keskmise maksumääraga.

---

(1)  EÜT 1977 L 145, lk 1.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/22

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 22. aprilli 2005. aasta hagi Iirimaa vastu

(Kohtuasi C-183/05)

(2005/C 182/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 22. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Iirimaa vastu. Hageja esindaja on Michel Van Beek, keda abistas avocat Maître Matthieu Wemaëre, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

—

tunnistada, et kuna Iirimaa piiras direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) artikli 12 lõike 2 ja artikli 13 lõike 1 sätete ülevõtmist Iiri õigusesse nimetatud direktiivi lisas IV loetletud liikide osas Iirimaal esinevate liikidega, on Iirimaa rikkunud nimetatud direktiivi artikli 12 lõikest 2 ja artikli 13 lõike 1 punktist b ning asutamislepingust tulenevaid kohustusi,

—	tunnistada, et kuna Iirimaa ei võtnud kõiki vajalikke erimeetmeid rakendamaks tõhusalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõikes 1 ettenähtud ranget kaitse süsteemi, on Iirimaa rikkunud nimetatud direktiivi artikli 12 lõikest 1 ja asutamislepingust tulenevaid kohustusi,

—	tunnistada, et jättes jõusse Iiri seaduse sätted, mis on vastuolus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõikega 1 ja artikliga 16, on Iirimaa rikkunud selle direktiivi nimetatud artikli 12 lõikest 1 ja artiklist 16 ning asutamislepingust tulenevaid kohustusi,

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et Iirimaa rikkus direktiivi 92/43/EMÜ järgnevas:

—	Direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) artikli 12 lõike 2 ülevõtmine on puudulik selles osas, et see keelab direktiivi, mis käsitleb direktiivi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide pidamist, vedamist ja müümist või vahetamist ja müügiks pakkumist ainult Iirimaal esinevate loomaliikide osas.

—	Direktiivi 12 lõike 1 rakendamine Iirimaal on puudulik, kuna Iirimaa ei ole vastu võtnud kõiki erimeetmeid kehtestamaks tõhusalt lisa IV punktis a nimetatud ranget kaitse süsteemi Iirimaal esinevate loomaliikide suhtes.

—

Direktiivi 12 lõike 1 ja artikli 16 ülevõtmine on ebaõige, kuna paralleelselt on olemas erandite süsteem, mis on vastuolus artikli 16 reguleerimisala ja kohaldamistingimustega ning mille tagajärjeks on see, et Iirimaa rikub artikli 12 lõikest 1 tulenevat kohustust kehtestada ja hoida jõus direktiivi lisa IV punktis a loetletud loomaliikide ranget kaitse süsteemi.

---

(1)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/23

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 26. aprilli 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-185/05)

(2005/C 182/43)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 26. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on komisjoni õigustalituse ametnikud B. Schima ja F. Amato.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik: on jätnud jõusse sellised sätted, nagu 1999. aasta seadusandliku dekreedi nr 344 artikli 9 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt võib käitise, kus on märkimisväärsetes kogustes ohtlikke aineid, käitaja tööd alustada ilma, et asutus, kes peab ohutusaruande osas seisukoha võtma, oleks käitajale selgesõnaliselt edastanud esitatud ohutusaruande läbivaatamise tulemused; on jätnud jõusse sellise sätte, nagu seadusandliku dekreedi nr 344/1999 artikli 21 lõike 3, mille kohaselt ei pea pädev asutus, kui käitaja poolt õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks võetavad meetmed on ebaadekvaatsed, keelama töö alustamist; on jätnud vastu võtmata siduva sätte, mis näeks ette, et inspekteerimised oleksid piisavad käitises kasutatavate tehniliste, korralduslike ja juhtimissüsteemide plaanipäraseks ja süstemaatiliseks läbivaatamiseks, tagades eelkõige selle, et käitaja suudab tõendada, et ta on võtnud erinevate käitises toimuvate tegevuste puhul suurõnnetuste vältimiseks vajalikud meetmed ja et käitaja suudab tõendada, et ta on näinud ette vajalikud vahendid piiramaks õnnetuse tagajärgi nii käitise territooriumil kui ka väljaspool seda; ja on jätnud vastu võtmata sätte, mis näeks ette, et inspekteerimised tagaksid selle, et ohutusaruandes või mis tahes muus esitatud aruandes sisalduvad andmed ja teave kajastavad asjakohaselt käitises valitsevaid olusid, siis on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 96/82 (1) artikli 9 lõikest 4, artikli 17 lõikest 1 ja artikli 18 lõike 1 esimesest, teisest ja kolmandast taandest tulenevaid kohustusi;

2)	mõista kohtukulud Itaalia Vabariigilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta näeb ette, et käitise, kus on ohtlikke aineid, käitaja peab pädevale asutusele esitama ohutusaruande. Itaalia Vabariik võttis direktiivi siseriiklikku õigusesse üle 17. augusti 1999. aasta seadusandliku dekreediga nr 334.

Esiteks väidab komisjon, et direktiivi artikli 9 lõike 4 kohaselt ei saa käitaja enne tööd alustada, kui pädev asutus ei ole seda selgesõnaliselt lubanud.

Seadusandlik dekreet seevastu lubab käitajal tööd alustada ilma, et pädev asutus oleks käitajale selgesõnaliselt edastanud esitatud ohutusaruande läbivaatamise tulemused.

Direktiivi artikli 17 lõikest 1 tulenevalt peab pädev asutus keelama töö, kui käitaja poolt õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks võetavad meetmed on ebaadekvaatsed.

Seadusandlik dekreet sellist pädeva asutuse kohustust ette ei näe.

Lõpetuseks peavad liikmesriigid direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt vastu võtma siduva sätte, mis näeks ette inspekteerimised, mis oleksid piisavad käitises kasutatavate tehniliste, korralduslike ja juhtimissüsteemide plaanipäraseks ja süstemaatiliseks läbivaatamiseks, tagades eelõige selle, et käitaja suudab tõendada, et ta on võtnud erinevate käitises toimuvate tegevuste puhul suurõnnetuste vältimiseks vajalikud meetmed, ja et käitaja suudab tõendada, et ta on näinud ette vajalikud vahendid, piiramaks õnnetuse tagajärgi nii käitise territooriumil kui ka väljaspool seda. Lisaks peavad liikmesriigid direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt vastu võtma sätte, mis näeks ette, et inspekteerimised tagaksid selle, et ohutusaruandes või mis tahes muus esitatud aruandes sisalduvad andmed ja teave kajastavad asjakohaselt käitises valitsevaid olusid.

Seadusandlikus dekreedis ei ole neid sätteid ikka veel rakendatud, vaid on piirdutud viitamisega hilisemale rakendusdekreedile, mida tänaseks päevaks ei ole veel vastu võetud.

Eelneva valguses väidab komisjon, et Itaalia Vabariik on rikkunud direktiivi 96/82 artikli 9 lõikest 4, artikli 17 lõikest 1 ja artikli 18 lõike 1 esimesest, teisest ja kolmandast taandest tulenevaid kohustusi

---

(1)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/24

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Centrale Raad van Beroep 22. aprilli 2005. aasta määrusega kohtuasjas K. Tas-Hagen ja R. A. Tas versus Raadskamer WUBO van de Pensioen — en Uitkeringsraad

(Kohtuasi C-192/05)

(2005/C 182/44)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Centrale Raad van Beroep'ilt (Kõrgem Sotsiaalkindlustuste Kohus) (Madalmaad) 22. aprilli 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas K. Tas-Hagen ja R. A. Tas v. Raadskamer WUBO van de Pensioen — en Uitkeringsraad (Pensioni ja Hüvitiste Ameti nõuandev koda sõja tsiviilohvrite hüvitiste asjus), mis saabus kohtukantseleisse 29. aprillil 2005.

Centrale Raad van Beroep küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas ühenduse õigusega, eriti EÜ artikliga 18, on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, millele tuginedes keelduti põhikohtuasja asjaoludel andmast hüvitist sõja tsiviilohvritele ainult sellel põhjusel, et asjaomane isik, kellel on vastava liikmesriigi kodakondsus, oli taotluse esitamise ajal mitte selle liikmesriigi, vaid teise liikmesriigi resident?

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/24

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 2. mai 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-194/05)

(2005/C 182/45)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 2. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on komisjoni õigustalituse ametnik M. Konstantinidis ja G. Bambara, Milano advokatuuri liige.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik on 2001. aasta seaduse nr 93 artikliga 10 ja 2001. aasta seaduse nr 443 artikli 1 lõigetega 17 ja 19 välistanud jäätmeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamise taastäitmisel, täitmisel, vallide tegemisel ja jahvatamisel taaskasutamiseks määratud pinnasele ja kiviprahile erandiga saastatud aladelt ja kohaldatavate õigusaktide poolt seatud lubatud piire ületava saasteainete kontsentratsiooniga kuivendatud maalt pärit materjalidele, on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 75/442/EMÜ (1) jäätmete kohta, mida on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ (2), artiklist 1(a) tulenevaid kohustusi;

2)	mõista kohtukulud Itaalia Vabariigilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et kuna Itaalia Vabariik on välistanud jäätmeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamise taastäitmisel, täitmisel, vallide tegemisel ja jahvatamisel taaskasutamiseks määratud pinnasele ja kiviprahile, siis on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, mida on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ, artiklist 1(a) tulenevaid kohustusi.

---

(1)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39.

(2)  EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/25

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 2. mai 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-195/05)

(2005/C 182/46)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 2. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on komisjoni õigustalituse ametnik M. Konstantinidis ja G. Bambara, Milano advokatuur.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik võttis vastu kogu riigi territooriumil kehtivad tegevussuunised, mida on eelkõige täpsustatud keskkonnaministri 28. juuni 1998. aasta ringkirjas ja tervishoiuministri 22. juuli 2002. aasta ringkirjas, ning millega välistatakse jäätmeid reguleeriva korra kohaldamine toiduaine- ja loomasöödatööstusest pärit loomasööda tootmiseks kasutatavatele toidujäätmetele; ning välistas 31. juuli 2002. aasta seaduse nr 179 artikliga 23 jäätmeid reguleeriva õigusakti kohaldamise tahketele, küpsetele või tooretele söögikohtadest pärit toidujäätmetele, mis ei sisene varustamise turustamisahelasse ja on suunatud lemmikloomadele arstiabi andmise struktuuridele, siis on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 75/442/EMÜ (1) jäätmete kohta, mida on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ (2) artiklist 1(a) tulenevaid kohustusi;

2)	mõista kohtukulud Itaalia Vabariigilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et kuna Itaalia Vabariik võttis vastu kogu riigi territooriumil kehtivad tegevussuunised, millega välistatakse jäätmeid reguleeriva korra kohaldamine toiduaine- ja loomasöödatööstusest pärit loomasööda tootmiseks kasutatavatele toidujäätmetele ja välistas jäätmeid reguleeriva õigusakti kohaldamise tahketele, küpsetele või tooretele söögikohtadest pärit toidujäätmetele, mis ei sisene varustamise turustamisahelasse ja on suunatud lemmikloomadele arstiabi andmise struktuuridele, siis on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, mida on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ, artiklist 1(a) tulenevaid kohustusi.

---

(1)  EÜT L 194, 25.7.1975, s. 39.

(2)  EÜT L 78, 26.3.1991, s. 32.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/25

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht München 17. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Sachsenmilch AG versus Oberfinanzdirektion Nürnberg

(Kohtuasi C-196/05)

(2005/C 182/47)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Finanzgericht München'i 17. veebruari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Sachsenmilch AG v. Oberfinanzdirektion Nürnberg, mis saabus kohtukantseleisse 4. mail 2005. aastal.

Finanzgericht München küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas koondnomenklatuuri 11. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1789/2003 (1), millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse EMÜ nr 2658/87 (2) I lisa, I lisa sõnastuses tuleb tõlgendada selliselt, et pitsajuust (mozzarella), mida säilitatakse pärast valmistamist üks kuni kaks nädalat 2–4°C juures, klassifitseeritakse koondnomenklatuuri alamrubriiki 0406 10?

2.	Kas vastavate ühenduse õigusnormide puudumisel võib hinnata seda, kas tegemist on värske juustuga koondnomenklatuuri alamrubriigi 0406 10 mõttes, organoleptiliste omaduste alusel?

---

(1)  ELT L 281, lk 1.

(2)  EÜT L 256, lk 1.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/26

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 4. mai 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-198/05)

(2005/C 182/48)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 4. mai 2005 Euroopa Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on W. Wils ja L. Pignataro.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)	tuvastada, et Itaalia Vabariik on rikkunud nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiivi 92/100/EMÜ (1) artiklitest 1 ja 5 tulenevaid kohustusi alates hetkest, mil kõik direktiivi tähenduses üldsusele avatud asutused jäeti ilma avaliku laenutamise õigusest;

2)	mõista kohtukulud Itaalia Vabariigilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et seaduse nr 633/41 artikli 69 lõike 1 punkt b, millega kõik riigi raamatukogud ja diskoteegid jäetakse ilma õigusest laenutada niivõrd, kui sellega sätestatakse, et laenutamiseks ei ole vajalik luba ega tasu maksmine vähemalt 18 kuu jooksul esimesest üldsusele ülekandmisest või edastamisest või vähemalt 24 kuu jooksul nimetatud teose loomisest, kui ei ole kasutatud ülekandmise või edastamise õigust.

Komisjon väidab, et seaduse nr 633/41 eespool nimetatud artikkel, millega vabastatakse kõik raamatukogud ja diskoteegid tasu maksmisest, rikub samaaegselt direktiivi 92/100/EMÜ artikli 5 lõiget 2 ja artikli 5 lõiget 3. Rikkudes avalike asutuste poolse erandi lubamise üldsusele laenutamise ainuõigusest tingimusi, kujutab see säte endast ka nimetatud direktiivi artikli 1 rikkumist.

---

(1)  EÜT L 346, 27.11.1992, lk 61.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/26

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour d'appel de Bruxelles 28. aprilli 2005. aasta otsusega kohtuasjas Euroopa Ühendus versus Belgia riik

(Kohtuasi C-199/05)

(2005/C 182/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Cour d'appel de Bruxelles'i 28. aprilli 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Euroopa Ühendus v. Belgia riik, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 9. mail 2005.

Cour d'appel de Bruxelles küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 teist lõiku, mis näeb ette, et liikmesriikide valitsused kehtestavad asjakohased sätted kaudsete maksude ja käibemaksu vähendamiseks või tagasimaksmiseks, tuleb tõlgendada nii, et selle rakendusalasse kuulub proportsionaalne maksukohustus, mis on kehtestatud seoses üld- ja erikohtute poolt kõigis valdkondades tehtud otsustega, millega mõistetakse välja või kohustatakse üle andma rahasummasid või väärtpabereid.

2.

Kas Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 3 kolmandat lõiku, mis sätestab, et erandeid ei ole ette nähtud lihtsalt avaliku teenuse eest makstava tasu puhul, tuleb tõlgendada nii, et menetluse tulemuse suhtes kehtestatud maks, mis pannakse kaotanud poolele, kellelt mõistetakse välja teatav summa, on samuti lihtsalt avaliku teenuse eest makstav tasu?

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/27

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Division 18. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas The Test Claimants in the CFC ja Dividend Group Litigation versus Commissioners of Inland Revenue

(Kohtuasi C-201/05)

(2005/C 182/50)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Division'i 18. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas The Test Claimants in the CFC and Dividend Group Litigation v. Commissioners of Inland Revenue, mis saabus kohtukantseleisse 6. mail 2005. aastal.

High Court of Justice (Inglismaa ja Wales), Chancery Division küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas EÜ asutamislepingu artiklitega 43 või 56 on vastuolus, kui liikmesriik säilitab kehtivatena ja kohaldab meetmeid, mille alusel: i) on ettevõtte tulumaksust vabastatud dividendid, mida selle liikmesriigi residendist ettevõtja (“residendist ettevõtja”) saab teistelt residendist ettevõtjatelt; kuid mille alusel ii) maksustatakse ettevõtte tulumaksuga residendist ettevõtja dividendid, mis on saadud teise liikmesriigi residendist ettevõtjalt ja eelkõige tema teise liikmesriigi residendist tütarettevõtjalt, kelle maksustamise tase on seal madalam (“tütarettevõtja”), pärast seda kui dividendidelt kinnipeetav maks ja tütarettevõtja kasumilt makstav ettevõtte tulumaks on vabastatud topeltmaksustamisest,?

2.

Kas EÜ asutamislepingu artiklitega 43, 49 või 56 on vastuolus sellised õigusnormid, nagu põhikohtuasjas arutlusel, mille kohaselt enne 1. juulit 1997: i) maksustati ettevõtte tulumaksuga teatavad dividendid, mida liikmesriigi residendist kindlustusettevõtja sai teise liikmesriigi residendist ettevõtjalt (“mitteresidendist ettevõtja”); kuid ii) lubati residendist kindlustusettevõtjal teha valik, et sama liikmesriigi residendilt ettevõtjalt saadud vastavaid dividende ei maksustata ettevõtte tulumaksuga, mille tagajärjel selle valiku teinud ettevõtja jäi ilma õigusest nõuda maksu ümberarvutust, milleks ta vastasel juhul oleks olnud õigustatud?

3.

Kas EÜ asutamislepingu artiklitega 43, 49 või 56 on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu põhikohtuasjas arutlusel, mis: a) näevad ette teatavatel tingimustel residendist ettevõtja maksustamise eespool küsimuse 1 punktis ii määratletud teise liikmesriigi residendist tütarettevõtja kasumilt; ja b) kehtestavad teatavad nõuded juhuks, kui residendist ettevõtja ei taotle ega või taotleda maksuvabastust ning maksab maksu selle tütarettevõtja kasumilt; ja c) kehtestavad täiendavaid nõudeid juhuks, kui residendist ettevõtja taotleb vabastust sellest maksust?

4.	Kas vastus küsimustele 1, 2 või 3 oleks erinev, kui tütarettevõtja (küsimused 1 ja 3) või mitteresidendist ettevõtja (küsimus 2) asuksid kolmandas riigis?

5.

Kui liikmesriik enne 31. detsembrit 1993 võttis vastu küsimustes 1, 2 ja 3 välja toodud meetmed ning pärast seda kuupäeva muutis neid meetmeid käesoleva lisa C osas kirjeldatud viisil, ja kui need meetmed muudetud kujul kujutavad endast EÜ asutamislepingu artiklis 56 keelatud piirangut, siis kas EÜ artikli 57 kohaldamise seisukohalt tuleb neid piiranguid käsitleda kui piiranguid, mida ei eksisteerinud 31. detsembril 1993?

6.

Juhul, kui mõni küsimustes 1, 2 ja 3 viidatud meetmetest on ühenduse õiguse sätetega vastuolus, siis kas olukorras, kus residendist ettevõtja ja/või tütarettevõtja esitab mõne järgnevatest nõuetest: i) eelnimetatud küsimustes 1, 2 või 3 toodud tingimustel residendist ettevõtjatele ebaseaduslikult kehtestatud ettevõtte tulumaksu tagastamise (või ettevõtte tulumaksuks makstud summadelt saamata jäänud tulu hüvitamise) nõue; ii) tagastamise ja/või hüvitamise nõue seoses saamata jäänud tulu, maksuvabastuste ja kulutustega, mida residendist ettevõtja kasutas (või mille talle loovutasid samas liikmesriigi residentidest koosnevasse gruppi kuuluvad ettevõtjad) eelnimetatud küsimustes 1, 2 ja 3 osundatud meetmete tagajärjel tekkinud maksukoormuse kõrvaldamiseks või vähendamiseks, juhul kui neile saamata jäänud tuludele, maksuvabastustele ja kulutustele oleks leidunud teisi kasutusviise või kui neid oleks saanud edasi kanda; iii) eelnimetatud küsimuses 3 osundatud siseriiklike õigusnormide täitmisest tulenenud väljaminekute, saamata jäänud tulu, kulutuste ja kohustuste hüvitamise nõue; iv) nõue hüvitada väljaminekud, kulutused ja kohutused, mis on tekkinud seoses sellega, kui tütarettevõte on jaotanud oma vabu vahendeid residendist ettevõtjale, täitmaks siseriiklike õigusnormide ettekirjutusi, kui teise võimalusena oleks residendist ettevõtja kandnud küsimuses 3 osundatud väljaminekuid, mille tõttu tütarettevõttele on tekkinud väljaminekuid, kulutusi ja kohutusi, mida oleks nende vahendite teistsugusel kasutamisel saanud vältida; siis kas need nõuded on käsitletavad:   kui nõue ebaseaduslikult sisse nõutud summade tagasimaksmiseks, mis esitatakse eelnimetatud ühenduse õiguse sätete rikkumisest tulenevalt ja sellega seoses; või   kui hüvitise või kahjutasu nõue, mis vastab liidetud kohtuotsustes C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame määratletud tingimustele; või   kui nõue selle summa maksmiseks, mis vastab ebaseaduslikult saamata jäänud tulule?

7.

Kui vastuses 6. küsimuse mõnele osale tunnistatakse nõuet selle summa, mis vastab ebaseaduslikult saamata jäänud tulule, maksmiseks, siis: a) kas need nõuded esitatakse eelnimetatud ühenduse õiguse sätetega antud õigusest tulenevalt või sellega seoses; või b) kas täidetud peavad olema mõni või kõik liidetud kohtuotsustes C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame määratletud kahju hüvitamise tingimustest; või c) kas täidetud peab olema mõni muu tingimus?

8.	Kas asjas omab tähtsust, kui siseriiklikele õigusnormide kohaselt esitatakse küsimuses 6 osundatud nõuded ennistamisnõudena või esitatakse või tuleks need esitada kahju hüvitamise nõuetena?

9.

Milliseid juhiseid, kui üldse, peab Euroopa Kohus käesolevas asjas kohaseks anda selle kohta, milliseid asjaolusid peaks siseriiklik kohus arvestama, tuvastades piisavalt tõsise rikkumise esinemist liidetud kohtuotsustes C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame tähenduses, ja eelkõige — pidades silmas asjaomaste ühenduse õiguse sätteid tõlgendava kohtupraktikat — toimunud rikkumise põhjendatust?

10.

Kas põhimõtteliselt võib esineda otsene põhjuslik seos (liidetud kohtuotsustes C-46/93 ja C-48/93: Brasserie du Pecheur ja Factortame tähenduses) EÜ artiklite 43, 49 ja 56 ning eelnimetatud küsimuse 6 punktides i ja iv esitatud viisil rühmitatud kahjude vahel, mis väidetavalt lähtuvad kõnealusest rikkumisest? Kui see on nii, siis milliseid juhiseid, kui üldse, peab Euroopa Kohus kohaseks anda selle kohta, milliseid asjaolusid peaks siseriiklik kohus otsese põhjusliku seose tuvastamisel arvestama?

11.

Kas siseriiklik kohus võib hüvitamise aluseks oleva kulu või kahju tuvastamisel uurida seda, kas kahjukannataja näitas üles piisavat hoolsust oma kahjude ärahoidmisel ja nende tagajärgede piiramisel, eelkõige selliste õiguskaitsevahendite abil, mis oleksid võimaldanud tuvastada, et siseriiklikud õigusnormid ei tekitanud (topeltmaksustamise lepete kohaldamise tõttu) eelnimetatud küsimustes 1, 2 ja 3 välja toodud kohustusi?

12.	Kas eelnimetatud 11. küsimusele antavat vastust mõjutab asjas tähtsust omaval ajavahemikul poolte ettekujutus topeltmaksustamise lepete mõjust?

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/29

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Special Commissioners 3. mai 2005. aasta määrusega kohtuasjas Vodafone 2 versus Her Majesty's Revenue and Customs

(Kohtuasi C-203/05)

(2005/C 182/51)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Special Commissioners'i (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) 3. mai 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Vodafone 2 v. Her Majesty's Revenue and Customs, mis saabus kohtukantseleisse 9. mail 2005.

Special Commissioners küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas EÜ artiklitega 43, 49 ja/või 56 on vastuolus põhikohtuasjas vaidlusalused siseriiklikud maksuõiguse sätted, mis näevad teatud tingimustel ette selle liikmesriigi residendist äriühingu (edaspidi “residendist äriühing”) poolt kontrollitava äriühingu (edaspidi “kontrollitav äriühing”), mille asukoht on madalama maksukoormusega liikmesriigis, tulude maksustamise, ning täpsemalt, mille kohaselt: 1.1 määratakse taoline maks siis, kui residendist äriühing ei suuda tõendada, et kontrollitav äriühing on sellisest maksustamisest vabastatud; 1.2 nähakse ette maksuvabastused tingimustel, mis tekitavad ebakindlust küsimuses, kas kontrollitava äriühingu asutamisel või järgneva tegevuse käigus saab vabastust reaalselt kasutada; 1.3 esitatakse residendist äriühingule teatud nõuded, kui ta ei taha või ei saa nimetatud vabastusi kasutada ning kui ta maksab kontrollitava äriühingu tulult makse; 1.4 peab residendist äriühing järgima maksuvabastuse taotlemisel teatud nõudeid, mille hulka võib kuuluda kohustus vaadata läbi ja kaaluda vastavate sätete kohaldamist kõigi tema poolt kontrollitavate äriühingute suhtes ning kontrollida edaspidi iga aasta kõigi tema poolt kontrollitavate äriühingute tegevust, tagamaks vabastust põhjendavate eeltingimuste olemasolu; 1.5 pannakse residendist äriühingule administratiivseid ja rahalisi kohustusi (mis võivad olla märkimisväärselt koormavad), kusjuures kirjeldatud tagajärjed ei puuduta residendist äriühinguga samas liikmesriigis asuvaid äriühinguid?

2.

Kas vastus 2.1. punktis esitatud küsimusele oleks teistsugune, kui: 2.1 kontrollitav äriühing tegutseks oma asukohariigis ainult minimaalselt, 2.2 kontrollitava äriühingu tuludest maksustatakse asukohariigis vaid väike osa, või 2.3 kontrollitav äriühing loodi maksudest kõrvalehoidmise skeemi osana ning kui see on tõepoolest nii, siis mis näitab sellise skeemi olemasolu?

3.

Kas on tingimusi, mille puhul: 3.1 residendist äriühing ei saa EÜ artiklitest 43 ja/või 56 tulenevatele õigustele tugineda või 3.2 talle ei teki EÜ artiklites 43 ja/või 56 sätestatud õigusi, kuna nendele õigustele tuginemine või nende tekkimine tähendaks nende õiguste rikkumist? Kui sellised tingimused eksisteerivad, siis millistest pidepunktidest peaks Special Commissioners Euroopa Kohtu arvates konkreetse kohtuasja kontekstis lähtuma otsustamaks, kas taolised tingimused on olemas ja kas tegemist on nimetatud rikkumisega?

4.	Kas EÜ artikliga 56 ning artikli 58 lõike 1 punktiga a ja Maastrichti lepingu lõppakti 7. deklaratsiooniga on vastuolus põhikohtuasjas vaidlusalune siseriiklik maksuõiguse säte, mille kohaselt oleks enne 1. jaanuaril 1994 jõustunud muudatusi olnud võimalik saada ühte või mitut vabastust?

5.	Kas EÜ artiklitega 43, 49 ja/või 56 on vastuolus põhikohtuasjas vaidlusalune siseriiklik maksuõiguse säte, kui seda ei kohaldataks juhul, kui residendist äriühing finantseeriks kontrollitavat äriühingut omakapitali asemel laenude kaudu?

6.

Kas EÜ artiklitega 43, 49 ja/või 56 on vastuolus põhikohtuasjas vaidlusalune siseriiklik maksuõiguse säte, mille kohaselt oleks võimalik saada ühte või mitut vabastust juhul, kui kontrollitava äriühingu sissetulekud teises riigis: 6.1. oleks pärit selle liikmesriigisisestest allikatest ning mitte teistest liikmesriikidest või muudest riikidest, või 6.2 koosneksid intresside asemel sama äriühingu dividendidest?

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/30

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas tribunal des affaires de sécurité sociale de Longwy 14. aprilli 2005. aasta otsusega kohtuasjas Fabien Nemec versus Caisse Régionale d'Assurance Maladie du Nord-Est

(Kohtuasi C-205/05)

(2005/C 182/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud tribunal des affaires de sécurité sociale de Longwy'lt 14. aprilli 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Fabien Nemec v. Caisse Régionale d'Assurance Maladie du Nord-Est (edaspidi CRAM), mis saabus kohtukantseleisse 11. mail 2005.

Tribunal des affaires de sécurité sociale de Longwy küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas CRAM, keeldudes arvesse võtmast 29. märtsi 1999. aasta seaduse nr 99-247 rakendusmääruse artiklile 2 ning 9. juuni 1999. aasta ringkirjale 2SS/4B/99 nr 332 tuginedes F. Nemec'ile 23. detsembri 1998. aasta seaduse nr 98-1194 artikli 41 alusel määratud asbesti töötlejate toetuse arvutamisel tema Belgias saadud töötasusid, kuna nende töötasude pealt ei pidanud maksma Prantsuse sotsiaalkindlustuse koodeksi artikli L 242-1 alusel sotsiaalkindlustusmakseid, on võtnud asjaomase isiku suhtes vastu kahjustava otsuse, mis piirab EÜ asutamislepingu artiklis 39 kehtestatud liikumisvabadust, rikub määrust (EÜ) nr 883/2004 (1) või määruse (EÜ) nr 574/72 (2) artiklit 15?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, lk 1).

(2)  Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta rakendamise kord (EÜT L 074, lk 1).

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/30

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 11. mai 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-207/05)

(2005/C 182/53)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 11. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on V. Di Bucci ja L. Pignataro.

Euroopa Ühenduste Komisjoni palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole määratud tähtaja jooksul võtnud kõiki vajalikke meetmeid komisjoni 5. juuni 2002. aasta otsuses 2003/193/EÜ Itaalia poolt avalikke teenuseid osutavatele riikliku enamusosalusega ettevõtjatele maksuvabastuste ja subsideeritud laenude näol antud riigiabi kohta (1), C 27/99 (endine NN 69/78) ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasisaamiseks selle adressaatidelt või vähemalt ei ole komisjoni nimetatud meetmetest teavitanud, siis on Itaalia Vabariik rikkunud nimetatud otsuse artiklitest 3 ja 4 ning EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi.

2)	mõista kohtukulud Itaalia Vabariigilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Otsus kohustab Itaaliat võtma kõiki vajalikke meetmeid nimetatud otsuses uuritud kava alusel lubatud ja juba ebaseaduslikult adressaatide käsutusse antud abi tagasisaamiseks selle adressaatidelt ja teavitama komisjoni otsuse järgimiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.

Itaalia ei ole võtnud vajalikke meetmeid või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud ega väitnud, et otsuse täitmine on võimatu. Viimase aja seadusandlikud algatused on kaasa toonud tagasisaamiseks vajaliku aja pikenemise ja ei ole seega kohased otsuse viivitamatu täitmise tagamiseks. Samas on komisjon alati pakkunud Itaaliale oma lojaalset koostööd.

---

(1)  ELT L 77, 24.3.2003, lk 21

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/31

---

Sergio Rossi SpA 17. mai 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu teise koja 1. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-169/03: Sergio Rossi SpA v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-214/05 P)

(2005/C 182/54)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Sergio Rossi SpA esitas 17. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu teise koja 1. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-169/03: Sergio Rossi SpA v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu. Hageja esindaja on Alicante (Hispaania) advokatuuri liige A. Ruo.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1.	Tühistada tervikuna vaidluse esemeks olev vaidlustatud kohtuotsus nõukogu määruse nr 40/94 (1) artiklite 8 ja 73 ning esimese astme kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 ja artikli 81 rikkumise tõttu;

2.	Teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osaliselt selles osas, mis puudutab üksnes kaubamärgi SISSI ROSSI registreerimist sellistele toodetele nagu “nahk ja nahaimitatsioon”.

3.

Teise võimalusena tunnustada õigust esitada tõendeid, tühistada vaidlustatud kohtuotsus ning saata asi tagasi esimese astme kohtusse, et viimane uuriks vastuvõetamatuks loetud tõendeid, või alternatiivselt ning nõukogu määruse nr 40/94 artikli 73 järgse õiguse alusel olla ära kuulatud saata asi tagasi ameti apellatsioonikotta, et viimane määraks tähtaja hageja ärakuulamiseks.

4.	Euroopa Ühenduste Kohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel mõista kostjalt kui kaotanud poolelt välja kohtukulud.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja väidab, et vaidlustatud kohtuotsus on õigusvastane järgmiste sätete rikkumise tõttu:

1.	Esimese astme kohtu kodukorra artikkel 81, kuna vaidlustatud kohtuotsus ei ole põhjendatud seoses hagi peamise taotlusega.

2.

Esimese astme kohtu kodukorra artikli 44 lõige 1, kuna hageja esitatud tõendid loeti vastuvõetamatuks, kuigi need oleks tulnud tema arvates vastu võtta; teise võimalusena tuleb leida, et rikuti nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artiklit 73, kuna ameti apellatsioonikojas toimunud menetluses ei kuulatud hagejat ära seoses vaidlusaluste toodete sarnasuse või mittesarnasuse põhjustega.

3.

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 8, kuna kaubamärgid Miss Rossi ja Sissi Rossi tuleb lugeda kokkusobimatuks. Tegelikult tuleb selliseid tooteid nagu “naiste kotid” ning “naiste kingad” lugeda sarnaseks, nagu ka kaubamärgid ise. Nii toodete kui ka kaubamärkide sarnasuse tõttu tuleks selle sätte alusel tuvastada segiajamise tõenäosus ka kaubamärkide endi vahel.

---

(1)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/31

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. mai 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-218/05)

(2005/C 182/55)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 17. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on K. Simonsson ja C. Loggi.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (1), täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Itaalia Vabariik rikkunud selle direktiivi artiklist 29 tulenevaid kohustusi;

2.	mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid:

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 5. veebruaril 2004.

---

(1)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/32

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. mai 2005. aasta hagi Hispaania Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-219/05)

(2005/C 182/56)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. mail 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Hispaania Kuningriigi vastu. Hageja esindajad on D. Recchia ning advokaadid J. Rivas-Andrés ja J. Gutiérrez Gisbert, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et jättes adekvaatselt puhastamata Sueca ja tema linnastute ning teatud La Ribera (Valencia) omavalitsuste asulareovee enne selle juhtimist tundlikuks tunnistatud alale, on Hispaania Kuningriik rikkunud 21. mai 1991. aasta nõukogu direktiivi 91/271 asulareovee puhastamise kohta (1) artiklitest 3, 4 ja artikli 5 lõikest 2 tulenevaid kohustusi;

2.	mõista kohtukulud Hispaania Kuningriigilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

—

Nimetatud direktiivi artiklist 3 tulenevate kohustuste rikkumine Hispaania Kuningriigi poolt: viidatud artikli alusel tagavad liikmesriigid, et linnastud inimekvivalendiga üle 10 000 varustatakse kogumissüsteemidega hiljemalt 31. detsembriks 1998, kui nad juhivad asulareovee “tundlikeks aladeks” loetavatesse veekogudesse. Nii Sueca linnastus kui ka suuremas osas Valencia provintsis asuva La Ribera piirkonna linnastutes on rahvastiku inimekvivalent üle 10 000 elaniku ja nad juhivad oma vee alale, mis on tunnistatud “tundlikuks”. Sellele vaatamata ei ole neid veel varustatud kogumissüsteemidega kogu nende linnastute reovee jaoks.

—

Nimetatud direktiivi artiklitest 4 ja 5 tulenevate kohustuste rikkumine Hispaania Kuningriigi poolt: nende artiklite alusel peab hiljemalt 31. detsembriks 1998 üle 10 000 elanikuga linnastute reovesi, mis juhitakse tundlikele aladele, läbima biopuhastusest põhjalikuma puhastuse. Sellele vaatamata ei läbi kõik Sueca reoveed biopuhastusest põhjalikumat puhastust enne juhtimist tundlikule alale meres. Samuti ei läbi suurem osa La Ribera piirkonna linnastute reoveest adekvaatset puhastust enne juhtimist samale tundlikule alale. Sueca rannikul asuvate linnastute (El Perelló, Les Palmeres, Mareny de Barraquetes, Playa del Rey ja Boga de Mar), kus suvel elab umbes 37 000–51 000 inimest, vesi läbib enne samale tundlikule alale juhtimist vaid biopuhastuse.

---

(1)  EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/32

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bayerisches Verwaltungsgericht München 4. mai 2005. aasta määrusega kohtuasjas Daniel Halbritter versus Baieri Liidumaa

(Kohtuasi C-227/05)

(2005/C 182/57)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bayerisches Verwaltungsgericht München'i 4. mai 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Daniel Halbritter v. Baieri Liidumaa, mis saabus kohtukantseleisse 20. mail 2005.

Bayerisches Verwaltungsgericht München küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 91/439/EMÜ (1) artikli 1 lõiget 2 koosmõjus artikli 8 lõigetega 2 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik ei või oma territooriumil keelduda teises liikmesriigis välja antud juhiloast tuleneva juhtimisõiguse tunnustamisest ka siis, kui esimeses liikmesriigis samale isikule välja antud juhiluba on isikult selles riigis kas ära võetud või tühistatud ning kui nimetatud meetmega seotud keeluaeg lõppes enne teises riigis juhiloa väljastamist ja a) kui esimeses liikmesriigis on juhtimisõiguse taastamise sisuliseks aluseks oleva juhtimissobivuse kindlakstegemisel ette nähtud meditsiinilis-psühholoogiline ekspertiis, mis on täpsemalt reguleeritud siseriiklikus õiguses ja mida viiakse läbi ametkonna korraldusel (mida pole seni tehtud) ja/või b) kui siseriikliku õiguse järgi on isikul õigus nõuda pärast keeluaja lõppu väljastatud EL-juhiloa kasutamise lubamist esimese liikmesriigi territooriumil, kui sealsed juhiloa äravõtmise või peatamise asjaolud enam ei eksisteeri?

2.

Kas direktiivi 91/439/EMÜ artikli 1 lõiget 2 koosmõjus artikli 8 lõigetega 2 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et juhiloa taotlemisel väljastamaks seda teise liikmesriigi juhiloa valdajale teise liikmesriigi juhiloa äraandmise vastu (nn “ümbervahetamine”) pole sellel liikmesriigil õigust viia läbi täiendavat sobivustesti, mis on siseriikliku õiguse järgi juhtimisõiguse andmise eelduseks ja õigusaktides üksikasjalikult sätestatud, juba EL-juhiloa väljastamise hetkel esinenud asjaolude suhtes ainult sellel põhjusel, et EL-juhluba oli väljastatud teises liikmesriigis?

---

(1)  EÜT L 237, lk 1.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/33

---

L'i 26. mai 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 9. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-254/02: L versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-230/05 P)

(2005/C 182/58)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

L (esindajad: advokaadid P. Legros ja S. Rodrigues) esitas 26. mail 2005. aastal Euroopa Ühenduste Kohtule apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 9. märtsi 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-254/02: L v. Euroopa Ühenduste Komisjon.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1.	tühistada Esimese Astme Kohtu 9. märtsi 2005. aasta vaidlustatud otsus kohtuasjas T-254/02;

2.	tunnistada õigeks tema poolt esimese astme kohtus esitatud tühistamise ja kahjutasu nõuded;

3.	mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid:

Vaidlustatud otsus:

—	esiteks kahjustab kaitseõigusi ja hageja huvisid, kuna Esimese Astme Kohus rikkus menetlusreegleid ja tegi mitmeid ilmseid hindamisvigu ning ei põhjendanud vaidlustatud otsust piisavalt;

—	ning teiseks rikub ühenduse õigust, kuna kostjapoolsetele kohustuste rikkumistele, mis olid seotud personalile määratud kirjavahetuse kohaletoimetamise ning mõistliku tähtaja jooksul personaliasjade korraldamisega, ei järgnenud hea haldustava kohaselt vastutust.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/33

---

Kohtuasja C-384/03 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/59)

(Kohtumenetluse keel: hispaania)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 28. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-384/03: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Hispaania Kuningriik.

---

(1)  ELT C 264, 1.11.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/33

---

Kohtuasja C-440/03 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/60)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 4. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-440/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik.

---

(1)  ELT C 289, 29.11.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/34

---

Kohtuasja C-51/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/61)

(Kohtumenetluse keel: kreeka)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 22. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-51/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Kreeka Vabariik.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/34

---

Kohtuasja C-54/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/62)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 4. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-54/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Austria Vabariik.

---

(1)  ELT C 71, 20.3.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/34

---

Kohtuasja C-457/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/63)

(Kohtumenetluse keel: portugali)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 7. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-457/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Portugali Vabariik.

---

(1)  ELT C 6, 8.1.2005.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/34

---

Kohtuasja C-474/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/64)

(Kohtumenetluse keel: kreeka)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 9. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-474/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Kreeka Vabariik.

---

(1)  ELT C 314, 18.12.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/35

---

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

25. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-352/02: Creative Technology Ltd versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi PC WORKS registreerimise taotlus - Varasem siseriiklik kujundmärk W WORK PRO - Registreerimisest keeldumine - Määruse nr 40/94 (EÜ) artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2005/C 182/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-352/02: Creative Technology Ltd, asukoht Singapur (Singapur), esindajad: barrister M. Edenborogouh, sollicitor J. Flintoft, sollicitor S. Jones ja sollicitor P. Rawlinson, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), (esindajad: B. Holst Filtenbourg ja S. Laitinen), Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas toimunud menetluses osales teise poolena José Vila Ortiz, elukoht Valencia (Hispaania), mille esemeks on Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja poolt 4. septembril 2002 Creative Technology Ltd ja José Vila Ortiz'i vahelise vastulausemenetluse kohta tehtud otsuse (asi R 265/2001-4) peale esitatud kaebus, tegi Esimese Astme Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees H. Legal ning kohtunikud P. Mengozzi ja I. Wiszniewska-Białecka, kohtusekretär: H. Jung, 25. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja hagejalt.

---

(1)  EÜT C 19, 25.1.2003.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/35

---

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

25. mai 2005. aasta

kohtuasjas T-67/04: Spa Monopole, compagnie fermière de Spa SA/NV versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi SPA-FINDERS registreerimise taotlus - Varasemad siseriiklikud kaubamärgid SPA ja LES THERMES DE SPA - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõige 5)

(2005/C 182/66)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-67/04: Spa Monopole, compagnie fermière de Spa SA/NV (Belgia), esindajad: advokaadid L. de Brouwer, E. Cornu, E. De Gryse ja D. Moreau, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja A. Folliard-Monguiral), teine pool ühtlustamisameti apellatsioonikojas oli Spa-Finders Travel Arrangements Ltd, asukoht New York (Ameerika Ühendriigid), mille esemeks on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 10. detsembri 2003. aasta otsuse (asi R 131/2003-1), mis käsitles Spa Monopole, compagnie fermière de Spa SA/NV, ja Spa-Finders Travel Arrangements Ltd vahelist vastulausemenetlust, peale esitatud hagi, tegi esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung ning kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas; kohtusekretär: ametnik C. Kristensen, 25. mail 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja hagejalt.

---

(1)  ELT C 94, 17.4.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/36

---

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

22. aprilli 2005. aasta

kohtuasjas T-399/03: Arnaldo Lucaccioni versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Kutsehaigus - Haiguse süvenemise tunnustamise taotlus - Esimese astme kohtu otsuse täitmine - Komisjoni teatise õiguslik kvalifitseerimine - Tühistamishagi - Vastuvõetamatus)

(2005/C 182/67)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-399/03: Arnaldo Lucaccioni, Euroopa Ühenduste Komisjoni endine ametnik, elukoht St-Leonards-on-Sea, esindajad: advokaadid J. R. Iturriagagoitia ja K. Delvolvé, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: J. Currall, keda abistas advokaat J.-L. Fagnart, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue tühistada esimese astme kohtu 26. veebruari 2003. aasta otsuse kohtuasjas T-212/01 täitmiseks tehtud komisjoni 10. märtsi 2003. aasta otsus ja nõue tühistada nimetatud menetluse käigus koostatud arstliku ekspertiisi otsus, tegi esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung ning kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas; kohtusekretär H. Jung, 22. aprillil 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

---

(1)  ELT C 47, 21.2.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/36

---

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

28. veebruari 2005. aasta

kohtuasjas T-445/04: Energy Technologies ET SA versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Esindamine advokaadi poolt - Ilmne vastuvõetamatus)

(2005/C 182/68)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-445/04: Energy Technologies ET SA, asukoht Fribourg (Šveits), esindaja A. Boman, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), apellatsioonikojas oli teine menetluspool Aparellaje eléctrico, SL, asukoht Hospitalet de Llobregat (Hispaania), mille esemeks on hagi neljanda apellatsioonikoja 7. juuli 2004. aasta otsuse (asi R 366/2002-4) peale, mis puudutab sõnamärgi UNEX ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust, tegi Esimese Astme Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees H. Legal, kohtunikud P. Mengozzi ja I. Wiszniewska-Białecka; kohtusekretär: H. Jung, 28. veebruaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Hageja kannab ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 31, 5.2.2005.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/36

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 23. märtsi 2005. aasta hagi Impetus Consultants vastu

(Kohtuasi T-138/05)

(2005/C 182/69)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 23. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi äriühingu Impetus Consultants vastu. Hageja esindaja on D. Triantafyllou, keda abistab N. Kostikas.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	mõista kostjalt välja summa 235 655,21 eurot, mille põhiosa on 160 380,35 eurot ja viivisintressid 75 274,86 eurot, mida arvestatakse alates päevast, mil see summa muutus iga võlanõude alusel sissenõutavaks;

—

mõista kostjalt välja alates 15. märtsist 2005 kuni võla täieliku tasumiseni intress 41,93 eurot päevas lepingu COP 493 “Invite” alusel võlgnetava summa eest, 1,66 eurot päevas lepingu TR 1006 “Ausias” alusel võlgnetava summa eest ja 1,01 eurot päevas lepingu V 2043 “Artis” alusel võlgnetava summast eest;

—	mõista kohtukulud välja Impetus Consultants'ilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Euroopa Ühendus, mida esindab Euroopa Ühenduste Komisjon, sõlmis kostjaga ühenduse teadus- ja arendusprogrammi raames kolm lepingut. Nimetatud lepingud olid täpsemalt järgmised:

—	leping COP 493 “Invite”, mis käsitles täpsemalt projekti “Telemaatika laevajuhtimiseks sisevetel”, mis tuli ellu viia 24 kuu jooksul alates 30. detsembrist 1994. Kostja oli asjaomase koostööprojekti liige ja koordinaator;

—	leping TR 1006 “Ausias”, mis käsitles täpsemalt projekti “Kaasaegne integreeritud ja standarditud telemaatiline süsteem asulasiseseks transpordiks”, mis tuli ellu viia 23 kuu jooksul alates 30. detsembrist 1995. Kostja oli asjaomase koostööprojekti liige;

—	leping V 2043 “Artis”, mis käsitles täpsemalt projekti “Kaasaegsed telemaatilised maanteetranspordi süsteemid Hispaanias”. Kõnealune projekt tuli ellu viia 12 kuu jooksul alates 1. jaanuarist 1992. Kostja oli asjaomase koostööprojekti liige.

Kõigil juhtudel oli kokku lepitud, et komisjon annab rahalise panuse asjaomase projekti edukaks elluviimiseks vastavalt iga lepinguga ette nähtud tingimustele. Komisjon tegi iga lepingu osas kostjale ettemaksu oma osaluse ulatuses.

Finantskontrolli tulemusel avastas komisjon, et kostja oli kasutanud vaid osa talle asjaomase projekti tarvis eraldatud summadest. Komisjon avastas eelkõige järgmist:

—

lepingu COP 493 “Invite” raames tegi komisjon kostjale kui koostööprojekti koordinaatorile ettemakse 257 400 euro suuruses summas. Kostja maksis aga teistele lepingupartneritele väidetavalt üksnes 79 062,70 eurot ja jättis endale 178 337,30 eurot, millest asjaomase projekti jaoks kasutati ainult 42 000 eurot. Komisjon saatis kostja nimele võlanõude summas 136 037,30 eurot;

—	lepingu TR 1006 “Ausias” raames tegi komisjon koostööprojektile hageja liikmeksoleku ajal ettemakse 78 341,91 euro suuruses summas. Komisjon tuvastas, et kostja kasutas asjaomase projekti jaoks ainult 63 229,63 eurot ja saatis kostja nimele võlanõude summas 15 112,28 eurot;

—	lepingu V 2043 “Artis” raames sai kostja kui koostööprojekti liige komisjonilt ettemakse 62 621,86 eurot. Komisjoni hinnangul kasutati asjaomase projekti elluviimiseks vaid 53 392,09 eurot ning saatis kostja nimele võlanõude summas 9 320,77 eurot.

Komisjon nõuab oma hagis kõigi eelnimetatud võlgnetavate summade ja nendele lisanduvate viiviste tasumist iga lepingu suhtes kohaldatavate sätete alusel ehk esimese lepingu osas Kreeka õiguse ja ülejäänud kahe lepingu osas Hispaania õiguse alusel.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/37

---

Grether AG 25. aprilli 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendid) vastu

(Kohtuasi T-167/05)

(2005/C 182/70)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Grether AG, asukoht Binningen (Šveits), esitas 25. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendid) vastu. Hageja esindajad on advokaadid V. von Bomhard, A. Pohlmann ja A. Renck.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool Crisgo (Thailand) Co. Ltd., asukoht Samutsakorn (Tai).

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja 14. oktoobri 2004. aasta otsus asjas R250/2002-4;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	Crisgo Co. Ltd.
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Kujutismärk FL FENNEL kaupadele klassis 3, registreerimistaotlus nr 903 922.
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	Hageja.
Teine kaubamärk või tähis:	Ühenduse sõnamärk FENJAL kaupadele klassis 3.
Vastulausete osakonna otsus:	Lükata vastulause tagasi.
Apellatsioonikoja otsus:	Jätta kaebus rahuldamata.
Esitatud õiguslikud alused:	Nõukogu määruse nr 40/94 artiklite 73 ja 74 rikkumine. Antud asjas väidab hageja, et apellatsioonikoda tegi oma otsuse mitmete uute argumentide ja faktide põhjal, mis ei olnud osapoolte poolt esitatud ega läbiarutatud. Lisaks toob hageja välja, et vaidlustatud otsus rikub määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b, kuna otsuses leiti, et segiajamise tõenäosus puudub.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/38

---

Bart Nijs'i 2. mai 2005. aasta hagi Euroopa Kontrollikoja vastu

(Kohtuasi T-171/05)

(2005/C 182/71)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Bart Nijs, elukoht Bereldange (Luksemburg), esitas 2. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Kontrollikoja vastu. Hageja esindaja on advokaat Fränk Rollinger, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada kontrollikoja teenete hindamise kolleegiumi otsus, millega määrati hagejale teenetepunktid 2003. aasta ametialase tegevuse eest;

2.	tühistada pädeva ametisse nimetava asutuse otsus jätta hageja 2004. aastal toimetaja ametikohale edutamata;

3.	tühistada 2003. aasta ametialase edutamisega seotud hageja karjääriarengu aruanne;

4.	tühistada kontrollikoja apellatsioonikomitee 26. oktoobri 2004. aasta otsus nr 6/2004, millega kinnitati hageja 2003. aasta karjääriarengu aruanne;

5.	tühistada kõik seotud ja/või järgnevad otsused;

6.	hüvitada hagejale tekkinud kahju ja mõista kohtukulud välja kontrollikojalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja, olles samuti esitanud hagi kohtuasjas T-377/04 (1), vaidlustab kostja otsuse, millega määrati talle 2003. aasta ametialase edutamise raames teenetepunktid ja kinnitati karjääriarengu aruanne sama aasta kohta, samuti otsuse mitte edutada teda 2004. aastal toimetaja ametikohale hollandi keele tõlkeosakonnas.

Oma hagiavalduse toetuseks tugineb hageja:

—	personalieeskirjade artikli 11a ja hoolitsemiskohustuse, hea halduse ning võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisele,

—	hindamismenetluse eeskirjadevastasusele, kuna see usaldati ametnikele, kelle erapooletus seati kohtueelses menetluses kahtluse alla;

—	hindamismenetluse tähtaegade järgimata jätmisele;

—	käesoleval juhul hollandi keele tõlkeosakonna siseselt ametnike teenete võrdlemata jätmisele;

—	õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumisele, sest 2004. aasta ametialase edutamise kord ei olnud teatavaks tehtud,

—	võimu kuritarvitamisele.

---

(1)  Kohtuasi T-377/04: Nijs v. kontrollikoda (ELT C 284, 20.11.2004, lk 26).

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/39

---

Martine Heus'i 27. aprilli 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-173/05)

(2005/C 182/72)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Martine Heus, elukoht Anderlecht (Belgia), esitas 27. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat Lucas Vogel.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada ametisse nimetava asutuse 7. jaanuari 2005. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja 18. oktoobril 2004 esitatud kaebus konkursi COM/PC/04 konkursikomisjoni esimehe 19. juuli 2004. aasta otsuse peale, millega ei lubatud hagejal eelnimetatud konkursist osa võtta;

2.	tühistada vajalikul määral konkursi COM/PC/04 valimiskogu esimehe 19. juuli 2004. aasta eelnimetatud otsus;

3.	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejal ei lubatud osaleda konkursil COM/PC/04 põhjusel, et tal ei ole täidetud viieaastase teenistusstaaži tingimus komisjonis või mõnes teises institutsioonis, kuna konkursikomisjon ei võtnud arvesse ajavahemikku, mil hageja töötas komisjonis ajutise töötajana.

Oma hagi toetuseks viitab hageja nii personalieeskirjade artikli 27 ja artikli 29 lõike 1 rikkumisele kui ka ilmsele hindamisveale, kuna vaidlustatud otsuste ja ametisse nimetava asutuse konkursiteate tõlgenduse tagajärjel eemaldati hageja konkursilt vanade personalieeskirjade alusel (lepinguline töötaja, mitte teenistuja).

Hageja osundab samuti mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumisele, kuna teistel kandidaatidel lubati vaidlusaluste kriteeriumide alusel konkursil osaleda, kuigi neil oli vähem oskusi või lühem töökogemus komisjonis.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/39

---

Pia Landgren'i 28. aprilli 2005. aasta hagi Euroopa Koolitusfondi vastu

(Kohtuasi T-180/05)

(2005/C 182/73)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pia Landgren, elukoht Torino (Itaalia), esitas 28. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Koolitusfondi vastu. Hageja esindaja on advokaat Marc-Albert Lucas.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada fondi endise direktori 25. juuni 2004. aasta otsus hageja vallandamise kohta;

2.	vajaduse korral tühistada fondi direktori 19. jaanuari 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 27. septembril 2004 esitatud kaebus eelnimetatud otsuse peale;

3.

mõista fondilt hageja kasuks välja hüvitis materiaalse kahju eest, mida talle põhjustati vaidlusaluste otsuse ebaseaduslikkuse tõttu, summas, mis vastab töötasule ja pensionile, mida ta oleks teeninud, kui ta oleks saanud jätkata oma karjääri fondis 65-aastaseks saamiseni, lahutades sellest hüvitised vallandamise ja töötuse eest, samuti pensioni, mille ta sai või saab oma vallandamise tõttu;

4.	mõista fondilt hageja kasuks välja hüvitis vaidlusaluse otsuse ebaseaduslikkusega põhjustatud moraalse kahju eest summas, mida EAK õigeks peab;

5.	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vastavalt hageja arvamusele ei tõestanud fond, et vallandamise otsus põhineb õiguslikult kehtival alusel, seda enam, et see otsus on ilmses vastuolus hageja 2003. aasta karjääriarengu aruandega.

Hageja väidab samuti, et tema vallandamise tõeline põhjus on selgelt ebaseaduslik ja asutuse huvidega vastuolus, kuna see põhineb eelneval kokkuleppel, mille kohaselt ta pidi fondist lahkuma pärast 2003. aasta 31. detsembrit.

Lisaks toob hageja välja vaidlusaluse otsuse ebaseaduslikkuse ja põhjenduste omavolilisuse, juhul kui osakonnajuhataja keeldumine teda ametis hoida põhines negatiivsetel hinnangutel, mis hageja kohta minevikus oli tehtud.

Lõpetuseks toob hageja välja põhjendamise puudumise, hoolsuskohustuse põhimõtte ja kaitseõiguse rikkumise ning samuti ilmse kaalutlusvea, kui nimetatud osakonnajuhataja keeldumine ja/või vallandamine põhines EECA osakonna sisesel või üldisel ametiülesannete mittekohasel täitmisel.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/40

---

Dypna Mc Sweeney ja Pauline Armstrong'i 4. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-184/05)

(2005/C 182/74)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Dypna Mc Sweeney, elukoht Brüssel, ja Pauline Armstrong, elukoht Overijse (Belgia), esitasid 4. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Xavier Martin, Albert Coolen, Jean-Noël Louis ja Etienne Marchal, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada 6. ja 7. septembri 2004. aasta otsused, millega keelduti hagejaid lubamast konkursi EPSO/C/11/03 katsetele;

2.	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejad osalesid konkursil EPSO/C/11/03, mis oli korraldatud palgaastme C5/C4 inglise keele sekretäride reservnimekirja koostamiseks. Konkursi valimiskomisjon otsustas hagejaid nimetatud konkursi katsetele mitte lubada, kuna nende diplomid ei vastanud konkursikuulutuses nõutud tasemele.

Oma hagi toetuseks väidavad hagejad, et see otsus ei ole kooskõlas konkursikuulutusega ja sisaldab ilmset hindamisviga.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/40

---

Joël De Bry 2. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-188/05)

(2005/C 182/75)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Joël De Bry, elukoht Woluwé-St-Lambert (Belgia), esitas 2. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Albert Coolen, Jean-Noël Louis ja Etienne Marchal, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada komisjoni otsus, millega koostati hageja 2003. aasta karjääriarengu aruanne;

2.	mõista kostjalt välja nii ühe euro suurune sümboolne summa, mida võidakse menetluse käigus suurendada, kui ka kohtukulud.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks viitab hageja eelkõige temaga samal palgaastmel oleva hindaja huvide konfliktile.

Lisaks väidab ta, et tema teenete hindamisel tehti hindamisvigu ning toob esile vastuolu märkuste ja talle pandud hinnete vahel.

Lõpetuseks väidab hageja, et on rikutud personalieeskirjade artikli 43 rakendussätteid, uue karjäärihinnangule suunatud süsteemi loomise eesmärke ja põhjuseid, põhjendamiskohustust, kaitseõigust ning personalieeskirjade artiklit 26.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/40

---

Usinor'i 4. mai 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu

(Kohtuasi T-189/05)

(2005/C 182/76)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Usinor, asukoht Pariis, esitas 4. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu. Hageja esindaja on advokaat Patrice de Candé.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 10. veebruari 2005. aasta otsus;

2.	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	CORUS UK Limited
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Sõnamärk “GALVALLOY” — taotlus nr 796 557, esitatud kaupadele klassis 6 (terasest plekk, terad jne)
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	Hageja
Teine kaubamärk või tähis:	Siseriiklik sõnamärk “GALVALLIA” kaupadele klassis 6 (terasest plekk, terad jne)
Vastulausete osakonna otsus:	Registreerimisest keeldumine
Apellatsioonikoja otsus:	Tühistada vastulausete osakonna otsus
Esitatud õiguslikud alused:	Määruse (EÜ) nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b väär kohaldamine

---

(1)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1-36.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/41

---

Viviane Le Maire'i 10. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-191/05)

(2005/C 182/77)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Viviane Le Maire, elukoht Evere (Belgia), esitas 10. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Gilles Bounéou ja Frédéric Frabetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistad 5. septembri 2004. aasta vaikiv otsus, millega komisjon keeldus hagejale tema teenistusse astumise järgselt maksma päevarahasid;

2.	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolevas menetluses vaidlustab hageja ametisse nimetava asutuse keelduva otsuse talle personalieeskirjade VII lisa artiklis 10 ette nähtud päevarahade määramise kohta. Hagiavaldusele lisatud tõenditest järeldub, et antud keeldumine on põhjendatud tõsiasjaga, et eelnimetatud artikli lõike 2 punktis a ette nähtud 120-päevane periood oli antud juhul läbi.

Oma hagiavalduse toetuseks toob hageja välja:

—	personalieeskirjade nii 2004. aasta 1. maile eelneva kui ka järgneva versiooni VII lisa artikli 10 rikkumise, kuna asutus esitas talle nõudeid, mida ei olnud nimetatud sättes ette nähtud;

—	hea halduse tava ja omavolilise menetluse keelu põhimõtete rikkumise ning võimu kuritarvitamise, kuna hagejalt nõuti tõendeid maja üürimise kohta;

—	toimingute põhjendamiskohustuse eiramise;

—	võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumise;

—	hoolduskohustuse eiramise.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/41

---

Mebrom NV 13. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-198/05)

(2005/C 182/78)

Kohtumenetluse keel: inglise

Mebrom NV, asukoht Rieme-Ertvelde (Belgia), esitas 13. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

—

kohustada Euroopa Ühenduste Komisjoni maksma hagejale käesolevas hagiavalduses nõutud summa; või summa, mille hageja edaspidi asja menetluse käigus või kohus ex aequo et bono põhimõttel kindlaks määrab kahju eest, mida hageja on kandnud selle tagajärjel, et kostjal ei ole õnnestunud luua süsteemi, mis oleks hagejal võimaldanud 2005. aasta jaanuari- ja veebruarikuus bromometaani importida,

—

teise võimalusena teha vaheotsus, mis kohustaks Euroopa Ühenduste Komisjoni hüvitama kahju ning kohustama pooli mõisliku aja jooksul alates kohtuotsuse tegemisest esitama kohtule poolte vahel kokku lepitud hüvitise suuruse või, juhul kui kokkulepet ei saavutata, esitama sama ajavahemiku jooksul kohtule oma ettepanekud, mis on põhjendatud üksikasjalike summadega;

—	kohustada Euroopa Ühenduste Komisjoni maksma hagejale kompensatoorset intressi määraga 8 % aastas;

—	kohustada komisjoni maksma 8 %-list või muu, kohtu poolt kindlaks määratava kohase määraga intressi, mis arvutatakse makstava summa põhjal alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni tegeliku maksepäevani; ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja impordib EL-i bromometaani (MBr). Bromometaan on kontrollitav aine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (1) tähenduses. Hageja väidab, et tal on seetõttu võimalik bromometaani importida ainult impordiloa ja kostja poolt igaaastaselt nimeliselt eraldatava impordikvoodi esitamisel.

Käesolevas hagis taotleb hageja kahjude hüvitamist, mida ta on väidetavalt kandunud kostja poolt õigusvastaselt määruse nr 2037/2000 artiklite 6 ja 7 kohaselt sellise süsteemi loomata jätmise otsesel tagajärjel, mis võimaldaks kostjal saada impordilubasid ja impordikvoote bromometaani importimiseks Euroopa Liitu 2005. aasta jaanuari- ja veebruarikuus.

Oma hagiavalduse põhjendusena väidab hageja, et kostja on rikkunud määruse nr 2037/2000 artikleid 6 ja 7, mis panevad komisjonile kohustuse eraldada lubasid ja kvoote bromometaani importimiseks Euroopa Liitu igaks 12-kuuliseks ajavahemikuks alates 31. detsembrist 1999. Hageja toob lisaks esile komisjonilt hoolikat, erapooletut ja õigeaegset tegutsemist nõudvate hea halduse ja hoolsuskohustuse põhimõtete rikkumise, nagu ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumise.

Hageja väidab, et tema poolt kostja õigusvastase käitumise tagajärjel kantud kahju seisneb saamatajäänud tulus, mida hageja oleks saanud nende kahe kuu jooksul, importides ja seejärel müües bromometaani.

---

(1)  EÜT L 244, lk 1.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/42

---

Nalocebar — Consultores e Serviços Lda. 19. mai 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-210/05)

(2005/C 182/79)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Nalocebar — Consultores e Serviços Lda., asukoht Funchal (Madeira), esitas 19. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu. Hageja esindajad on advokaadid G. Pasquarella ja R. M. Pasquarella.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool Limiñana y Botella, S. L., asukoht Monforte del Cil, Alicante (Hispaania).

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 18. märtsi 2005. aasta otsus asjas R 646/2004-1, tuvastades kujutismärgi, mille registreerimise taotlus esitati hagejate poolt 12. juulil 2000 ja mis avaldati 3.12.01 Ühenduse Kaubamärgibülletäänis nr 103/01, õiguspärasus;

—	mõista välja kohtukulud.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	Big Ben Establishment Ltd. Hageja antud asjas on Big Ben Establishment poolt esitatud registreerimistaotluse ostja
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Kujutismärk “Limoncello di Capri” kaupadele klassides 30 (kondiitritooted jne), 32 (siirupid ja teised sidruni baasil valmistatud joogid, mis kuuluvad klassi 32) ja 33 (sidruni baasil valmistatud liköörid)
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	Limiñana y Botella S.L.
Vastulause alusena esitatud kaubamärk või tähis:	Hispaania sõnamärk LIMONCHELO kaupadele klassis 33
Vastulausete osakonna otsus:	Jätta registreerimistaotlus rahuldamata
Apellatsioonikoja otsus:	Jätta kaebus rahuldamata
Õiguslikud alused:	Nõukogu määruse nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

---

(1)  EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/43

---

Itaalia Vabariigi 26. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-211/05)

(2005/C 182/80)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Itaalia Vabariik esitas 26. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on Avvocato dello Stato Paolo Gentili.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja mõista kohtukulud komisjonilt välja.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagi esemeks on komisjoni otsus K(2005)591 lõplik, millega tuvastatakse, et meetmetes märgitud perioodil reguleeritud turul noteeritud ettevõtete kasuks võetud kahe Itaalia maksumeetme näol on tegemist EÜ artikliga 87 kokkusobimatu riigiabiga. Nimetatud meetmed seisnevad maksumäära vähendamises kolme aasta jooksul ja ettevõtja börsinimekirja võtmise kulude mahaarvamises maksustavast tulust.

Komisjoni väitel on käsitletavad meetmed valikulised, kuna nad soodustavad vaid neid ettevõtjaid, mida börsil noteeritakse Itaalia seadusandluses ettenähtud aja jooksul, jättes puudutamata ettevõtjad, mida on juba noteeritud, ja ettevõtjad, mida võidakse erinevatel ajahetkedel noteerida; meetmeid ei saa lugeda kokkusobivaks, kuna neid ei hõlma EÜ artikli 87 lõikes 2 või 3 sätestatud hüpoteesid.

Itaalia valitsuse hagis tehakse otsusele etteheiteid esiteks menetluse osas; komisjon algatas menetluse EÜ artikli 88 lõike 2 alusel, ilma et ta oleks eelnevalt huvitatud liikmesriigiga meetmeid läbi rääkinud.

Teiseks väidetakse hagis, et komisjon ei ole esitanud märkusi 1997. aastal Itaalias võetud olemuslikult sarnase meetme kohta.

Kolmandaks vaidlustatakse hagis väidetav meetmete valikulisus. Tegelikult on meetmed suunatud piiramatule arvule adressaatidele. Lisaks ei ole meetmed vastuolus üldise maksusüsteemiga, kuna nad arvestavad asjaoluga, et börsil äsja noteeritud ettevõtjad peavad noteerimiseks tegema arvestatavaid kulutusi, mis seavad nad rahaliselt halvemasse olukorda võrreldes noteerimata ettevõtjatega või varem noteeritud ettevõtjatega, kes on oma kulutused juba amortiseerinud. Meetmete kohaldatavuse ajaline piirang tuleneb eelarvelistest piirangutest ja meetme eksperimentaalsest iseloomust. Nimetatud asjaolu ei muuda seega iseenesest valikuliseks meedet, mis oma olemuselt ei ole valikuline.

Neljandaks vaieldakse hagis vastu, et komisjon on suutnud tõendada meetme võimalikku konkurentsi vastasust ja ühendusesisese kaubanduse mõjutamist.

Viiendaks ja viimaseks väidetakse hagis, et abiks loetav meede on ühisturuga kokkusobiv EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses. Tegemist on investeerimisabiga, mitte tegevustoetusega, mis ei ole vastuolus majanduspoliitika erilise eesmärgiga, nimelt süsteemi tõhususes, läbipaistvuses ja konkurentsivõimes olulist rolli omava ettevõtjate börsil noteerimise edendamisega.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/44

---

Mebrom NV 31. mai 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-216/05)

(2005/C 182/81)

Kohtumenetluse keel: inglise

Mebrom NV, asukoht Rieme-Ertvelde (Belgia), esitas 31. mail 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem.

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

—	tühistada komisjoni 11. aprilli 2005. aasta otsus A(05)4338 — D/6176;

—	nõuda komisjonilt määruse 2037/2000 artikli 7 alusel hagejale 12-kuulise kvoodi eraldamist;

—	mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja impordib EL-i bromometaani (MBr). Bromometaan on kontrollitav aine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (1) tähenduses. Käesolevas hagis palub hageja tühistada komisjoni otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kvooditaotlus kriitilisteks kasutuseks mõeldud bromometaani importimiseks Euroopa Liitu 2005. aasta jooksul.

Oma hagiavalduse põhjendusena väidab hageja, et komisjon jättis ta ilma õigusest saada 12-kuuline impordikvoot bromometaani importimiseks Euroopa Liitu 2005. aastal. Hageja on seisukohal, et komisjon rakendas kohaldamisele kuuluvat õiguslikku raamistikku ilmselgelt ebaõigesti. Hageja väitel rikkus komisjon lisaks määruse 2037/2000 artiklit 7, mis hageja sõnul annab talle konkreetse õiguse saada 12-kuuline bromometaani impordikvoot aastaks 2005. Hageja väidab ka, et komisjon ületas talle määruse 2037/2000 artikliga 7 antud pädevust. Viimasena toob hageja välja õiguskindluse põhimõtte rikkumise, sest komisjon ei ole kehtestanud ennustatavat impordikvootide süsteemi selleks õigustatud isikutele ning on rikkunud hageja õiguspärast ootust impordikvoodi omandamisele, mis põhines määruse 2037/2000 artiklil 7, komisjoni 2004. aasta juulikuu teatisel ettevõtjatele (2) ja kostja 10. detsembri 2004. aasta hagejale adresseeritud e-kirjast, milles kinnitati, et hageja impordikvoot aastaks 2005 on hagejale teatamise etapis.

---

(1)  EÜT L 244, lk 1.

(2)  Teatis Euroopa Liidu ettevõtjatele, kes 2005. aastal impordivad osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT 2004 C 187, lk 11).

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/44

---

Bustec Ireland Limited Partnership 7. juuni 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-218/05)

(2005/C 182/82)

Keel, milles hagi esitati: hispaania

Bustec Ireland Limited Partnership, esindajad: advokaadid Enrique Armijo Chavarri ja Antonio Cast'an Pérez-Gómez, esitas 7. juunil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu.

Teises apellatsioonikojas oli teine menetluspool Mustek, S.L..

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tühistada teise apellatsioonikoja 22. märtsi 2005. aasta otsus asjas R 1125/2004-2;

2.	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	Hageja
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Kujutismärk “BUSTEC” — taotlus nr 1644939 toodetele klassides 9, 35 ja 42.
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	Mustek S.L.
Teine kaubamärk või tähis:	Hispaania sõnamärk “MUSTEK” (nr 1550684) toodetele klassis 9.
Vastulausete osakonna otsus:	Vastulause rahuldamine.
Apellatsioonikoja otsus:	Kaebuse tagasi lükkamine, kuna hageja ei olnud nelja kuu jooksul esitanud kirjalikku selgitust kaebuse aluste kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artiklile 59.
Esitatud õiguslikud alused:	Kaitseõiguste rikkumine ning määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 59 väär tõlgendamine.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/45

---

Kohtuasja T-347/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/83)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimehe 24. mai 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-347/04: Pascal Millot versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  ELT C 262, 23.10.2004.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/45

---

Kohtuasja T-453/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/84)

(Kohtumenetluse keel: ungari)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimehe 27. mai 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-453/04: Péter Lesetár versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  ELT C 57, 5.3.2005.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/45

---

Kohtuasja T-14/05 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/85)

(Kohtumenetluse keel: itaalia)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 25. mai 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-14/05: Itaalia Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  ELT C 69, 19.3.2005.

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/45

---

Kohtuasja T-122/05 (1) registrist kustutamine

(2005/C 182/86)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu esimese koja esimehe 24. mai 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-122/05: Benkö jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  ELT-s veel avaldamata

---

23.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/46

---

(2005/C 182/87)

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 171, 9.7.2005

Eelmised väljaanded

ELT C 155, 25.6.2005

ELT C 143, 11.6.2005

ELT C 132, 28.5.2005

ELT C 115, 14.5.2005

ELT C 106, 30.4.2005

ELT C 93, 16.4.2005

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://europa.eu.int/eur-lex

CELEX: http://europa.eu.int/celex

---