14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/1

---

Euro vahetuskurss (1)

13. juuni 2005

(2005/C 144/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2062
JPY	Jaapani jeen	131,74
DKK	Taani kroon	7,4412
GBP	Inglise nael	0,6683
SEK	Rootsi kroon	9,2665
CHF	Šveitsi frank	1,5379
ISK	Islandi kroon	79,14
NOK	Norra kroon	7,8485
BGN	Bulgaaria lev	1,9558
CYP	Küprose nael	0,574
CZK	Tšehhi kroon	29,998
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	249,58
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6958
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	4,0372
ROL	Rumeenia leu	36 160
SIT	Sloveenia talaar	239,43
SKK	Slovakkia kroon	38,645
TRY	Türgi liir	1,6631
AUD	Austraalia dollar	1,586
CAD	Kanada dollar	1,5165
HKD	Hong Kongi dollar	9,381
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7132
SGD	Singapuri dollar	2,0247
KRW	Korea won	1 220,8
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	8,2891
CNY	Hiina jüaan	9,9831
HRK	Horvaatia kuna	7,315
IDR	Indoneesia ruupia	11 615,71
MYR	Malaisia ringit	4,5846
PHP	Filipiini peeso	66,552
RUB	Vene rubla	34,339
THB	Tai baht	49,345

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/2

---

Kutse märkuste esitamiseks komisjoni määruse eelnõu kohta, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(transporti ja söetööstust käsitlevad muudatused)

(2005/C 144/02)

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest saata oma märkused aadressile:

Commission européenne

Direction de l'énergie et des transports

Unité A4

Bureau DM 28 06/109

B-1049 Bruxelles

Faks (32-2) 296 41 04

E-post: TREN STATE-AID@cec.eu.int

Eelnõu Määrus, millega muudetakse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 69/2001 mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(muudatus “söetransport ja -tööstus”)

SELETUSKIRI

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Vähese tähtsusega abi üldine õiguslik raamistik

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäär, millest allapoole jäävaid abimeetmeid ei käsitleta kui kõiki asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi täitvaid. Selles lõikes esitatud 4 tingimuse hulgas peetakse eelkõige mitte täidetuks konkurentsi moonutamise ja kaubanduse mõjutamise tingimust. Need avalikud finantseeringud ei eelda seega artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

Selle volituse alusel võttis komisjon vastu 12. jaanuari 2001. aastal määruse (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. Selle määrusega sätestatakse ühele ettevõttele kolme aasta jooksul antava abi piirmääraks 100 000 eurot, millest allapoole jääva abi suhtes võib artikli 87 lõiget 1 lugeda kohaldamatuks. Määruses on samuti sätestatud, et vähese tähtsusega abi ei mõjuta mingil määral ettevõtete võimalust saada sama projekti jaoks riigiabi, mille komisjon on heaks kiitnud või mis on hõlmatud grupierandimäärusega, mille tulemuseks on võimalikud üsna rikkalikud abi kumulatsioonid.

1.2.   Olukord veonduses

12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, väljatöötamise ajal lepiti kokku jätta veondus koos kalandus- ja põllumajandussektoriga endiselt selle määruse kohaldamisalast välja, nagu seda tehti eelmises õiguslikus raamistikus (1). Selle eristaatuse peamine põhjus oli, et arvestades kohaldatavaid erieeskirju ja lähtuvalt selle sektori majanduslikust eripärast, võisid isegi vähese suurusega abisummad moonutada konkurentsi transpordifirmade vahel ja võisid seega täita asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimusi.

1.3.   Söesektori olukord

Alles alates 24. juulist 2002, pärast ESTÜ asutamislepingu lõppemist laiendati EÜ asutamislepingu kohaldamisala söesektorile. Sellest kuupäevast alates kehtivad sellele sektorile erieeskirjad (2), mis takistavad teiste vabastuste kohaldamist (3).

2.   PÕHJUSED

2.1.   Veonduse olukord

2001. aastal valitud lähenemisviisi peetakse praegu iganenuks järgmistel põhjustel:

2.1.1.   Majanduslik taust

Esiteks võimaldasid transpordisektorite järkjärguline ja teiste majandussektoritega võrreldes hiline liberaliseerimine ning strukturaalsed probleemid selle teatavates osades alguses ainult erieeskirjade kohaldamist. Komisjon täheldab siiski, et majanduslik taust arenes suunas, kus riigiabi ei kujuta enam tõsist ohtu tugeva konkurentsimoonutuse põhjustamiseks. Transporditurgude avanemise protsess on tänaseks tõepoolest lõpule jõudnud ja turgude struktuur on stabiliseerunud, võimaldades ettevõtete rahalise olukorra selget parenemist. Järelikult ei ole täna enam ametiasutustele nii tugevat survet raskustes ettevõtete päästmiseks või neile ebasobivate eeliste andmiseks.

Veonduse väljajätmine ei võimalda siiski teavitamiskohustusest vabastamist ja eeldab seega riigiabi menetlust kõikide antavate summade suhtes. Lisaks kasutavad liikmesriigid üha enam horisontaalseid riigiabimeetmeid, kaasa arvatud vähese tähtsusega abi määrust, mis vastab selgelt konkurentsipoliitika nõudele loobuda ad hoc või sektoriaalabi andmisest. Ükski riigiabi osas kehtivatest horisontaalraamistikest, ei muud teatised (4) ega grupierandimäärused peale vähese tähtsusega abi määruse (5), ei sisalda veel veonduse puhul teatamiskohustusest vabastamise sätteid. Parandamaks seda olukorda ning ka suurendamaks nende liikmesriikide õiguskindlust, kes püüavad kohaldada horisontaalsüsteeme, tuleks mõelda võimalustele kohandada riigiabieeskirjade kohaldamist veonduses vabastusega, mida võimaldatakse teistele majandussektoritele.

Lisaks tuleb märkida, et viimastel aastatel komisjonile teatatud väikesesummaliste abimeetmete — kaasa arvatud vähese tähtsusega abi horisontaalsüsteemide “veonduse” tahkude (6) lubamist — peeti enamasti suuremate raskusteta asutamislepingu sätetega kokkusobivaks. Nende eesmärgid olid koguni kooskõlas ühenduse poliitikaga. Sisseseade moderniseerimiskavade rakendamine ühenduse normidest (7) üleulatuval määral, ühendatud transpordivahendite kasutuselevõtu edendamine ja keskkonnanõuete täitmine (8) või vähem saastavate sõidukite omandamine (9). Teised sarnased juhud on vaatluse all (10). Seevastu on komisjon alati pidanud asutamislepinguga kokkusobimatuks keskkonna- või ohutusotstarbeta veeremi ostmist maanteetranspordiettevõtete poolt (11) niivõrd, kuivõrd see abi võib avaldada kahjustavat mõju ettevõtetevahelise konkurentsi olukorrale.

2.1.2.   Käesoleva süsteemi mõjud

Kuni “RENOVE” otsusteni oli komisjon hinnanud, et vabastus kehtib kõikide transpordisektorite kohta. Oma 26. septembri 2002. aasta (C-351/98) (12) ja 13. veebruari 2003. aasta (C-409/00) “RENOVE” otsustes maanteetranspordi kohta (13) määraski kohus, et vähese tähtsusega abi reeglist vabastust ei või kohaldada mitteprofessionaalsetele transpordifirmadele, ja seda, vastupidiselt komisjoni lähenemisviisile, kes pidi kuulutama kokkusobimatuks veoautode omandamiseks antud abi, eristamata erinevate transporditegevuse korraldusvormide vahel. Seega toimub eristav käsitlemine kahte liiki ettevõtete vahel. Ühelt poolt saavad ettevõtted, kelle põhitegevuseks on transport, abi ainult selgelt määratletud eesmärkidega abisüsteemidest (regionaalabi, keskkonnaabi, VKE jne), ja milleks on vajalik komisjoni heakskiit isegi ülemmäärast väiksemate summade puhul. Seevastu teised ettevõtted, mis ei kuulu sellesse sektorisse stricto sensu, kuid praktiseerivad siiski oma transporditegevust (14), saavad kasutada vähese tähtsusega abi määrust ilma piiranguteta ja ilma komisjoni eelneva loata.

2.1.3.   Liikuvvara käsitlemine

Selles osas, mis puudutab veondusettevõtete liikuvvara käsitlemist (sõidukite, laevade ja lennukite ostmine), tuleks hinnata ettevõtte kohta iga kolme aasta jooksul antava 100 000 euro suuruse abi potentsiaalset mõju konkurentsile. Lähtudes lennukite ja mere- ja siseveetranspordi laevade hinnast võib mõju nende sektorite struktuurile pidada tähtsusetuks. Seevastu maanteetranspordisektoris võib 100 000 euro suurust abisummat kolme aasta jooksul pidada märkimisväärseks. Lähtudes selle sektori erandlikust struktuurist, väiketransportijate arvukusest (täpsemalt teatavates liikmesriikides) (15) ja veeremi hinnast (16) tuleb arvestada, et sellised summad mõjutavad oma olemuselt kaubavahetust ja moonutavad konkurentsi liikmesriikide vahel. Niivõrd, kuivõrd riigi poolt rahastatud investeeringute tagajärjeks on sõidukite väljavahetamise maksumuse märkimisväärne vähendamine, võib see abi kujutada tegevusabi. See abi võib ka suurendada mootorsõidukibaasi, mis juba väga tiheda konkurentsiga turul võiks veelgi vähendada kasulikkuse määra. Järelikult peetakse soovitavaks säilitada vabastus maanteesektoris veeremi omandamise suhtes (veoauto ostmine).

Ometi püsib oht, et selline vabastus võib kolmandate isikute kulul toimuva transpordi ja omal kulul toimuva transpordi vahelise eristava käsitluse tõttu (17) moonutada veelgi enam konkurentsi nende kahe transporditegevuse osa vahel. Komisjon asub kontrollima seda arengut ja selle mõju maanteetranspordi turule.

2.1.4.   Komisjoni vahendite kasutamine

Lõpuks tuleb meenutada, et arvestades komisjoni käsutuses riigiabi alal tegutsemiseks olevaid paratamatult piiratud inimressursse, oleks kasulik keskendada ühenduse tegevus abile, mille summa ja kohaldamisala võivad kõige tõenäolisemalt viia tõsiste konkurentsimoonutusteni. See on nii seda enam, et riigiabist teatamise arvu kasvu ja Euroopa Liidu laienemise tingimustes 25 liikmeni peab komisjon keskenduma konkurentsile kõige enam kahju tekitavatele juhtumitele.

2.1.5.   Järeldus

Komisjoni kogemuste varal arvukates riigiabijuhtumites veonduses vähese tähtsusega abi reegli mittekohaldamise aastate jooksul võib järeldada, et välja arvatud veeremi omandamine maanteetransportijate poolt, ei mõjuta veondusettevõtetele antav abi, mis ei ületa 100 000 euro ülemmäära kolme aasta lõikes, liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta või ei ähvarda moonutada konkurentsi. Komisjon teeb seega ettepaneku parandada seda olukorda veonduse vähese tähtsusega abi määrusest vabastamise tühistamisega, välja arvatud teatavatel, selgesti määratletud juhtudel (vt punkt 2.1.3.).

2.2.   Söesektori olukord

Alles alates 24. juulist 2002, pärast ESTÜ asutamislepingu lõppemist, laiendati EÜ asutamislepingu kohaldamisala söesektorile. Sellest kuupäevast alates kehtivad sellele sektorile erieeskirjad (18), mis takistavad teiste vabastuste kohaldamist (19). Nendes eeskirjades määratletakse lisaks, et komisjoni loa andmise õigust tuleb rakendada täpse ja täiusliku meetmete tundmise alusel, mida valitsustel on kavas võtta, ja et … liikmesriigid teatavad komisjonile rühmitatult kõik andmed seoses sekkumismeetmetega, mis nad kavatsevad võtta otseselt või kaudselt söesektori kasuks…. Nendest eripäradest lähtudes võivad kõik abisummad potentsiaalselt täita artikli 87 lõike 1 tingimusi. Vähese tähtsusega abi määruse kohaldamine ei näi ometi lubatav.

---

(1)  Vähese tähtsusega abi teatisest (EÜT C 68/9, 6.3.1996) ja ühenduse raamistikust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi kohta (EÜT C 213/4, 23.7.1996) on transpordisektor samuti välja jäetud.

(2)  Määrus (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söesektorile antavat riigiabi (EÜT L 205/1, 2.8.2002).

(3)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 3 lõige 1.

(4)  nt ühenduse suunised regionaalabi andmise kohta (EÜT C 74/9, 10.3.1998), ühenduse raamistik keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (EÜT C 37/3, 3.2.2001).

(5)  Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10/20, 13.1.2001), komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10/33, 13.1.2001), komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes (EÜT L 337/3, 13.12.2002), ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta “menetluse” määrus (EÜ) nr 659/1999, millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT 83/1, 27.3.1999).

(6)  nt 16. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas N 600b/2001 – Hispaania “tööhõivealane abi transpordisektoris” jne.

(7)  nt 9. juuni 2001. aasta “Lorenzi” otsus asjas N 409/2001 – Hispaania “ARTE/PYME programm”.

(8)  nt 5. mai 2003. aasta otsus asjas N 353/2001 – Prantsusmaa “ADEME abisüsteem veonduses”.

(9)  nt 22. mai 2002. aasta otsus asjas N 100/2001 – Taani “maanteetranspordiabi”.

(10)  nt kohtuasi N 202/2003 – Rootsi “VKE tööandjate sotsiaalsissemaksete vähendamine”.

(11)  Komisjoni nimetatud “RENOVE” otsused: 1. juuli 1998. aasta (1994—1996 süsteem) riigiabi otsus C 20/1996 nr 98/693/EÜ ja riigiabi otsus C 65/1998 nr 2001/605/EÜ (süsteemi pikendamine 1997. aastal); komisjoni niinimetatud “maksukrediidi” otsused: 9.6.1993 (1992. a süsteem) riigiabi otsus C 32/92 nr 93/496/EMÜ ja 22.10.1996 (1993—1994 süsteem) riigiabi otsus C 45/95 nr 96/3078.

(12)  Kohtuasi C-351/98, Hispaania komisjoni vastu, 26. septembri 2002. aasta kohtuasi, Renove I, köide I-8031.

(13)  Kohtuasi C-409/00, Hispaania komisjoni vastu, 13. veebruari 2003. aasta kohtuotsus, Renove II, köide I-1487.

(14)  Nendes kohtuasjades kinnitas kohus, et kuigi omal kulul toimuva transpordi sektor ei kuulu vähese tähtsusega abi määruses vaadeldavasse veondusesse, jääb see sektor otsesesse konkurentsi professionaalse transpordisektoriga vähese tähtsusega abi künnist ületava abi puhul. Kuid kohus täheldas siiski, et “komisjon ei või keelduda vähese tähtsusega abi reegli kohaldamisest nendele ettevõtetele antava abi suhtes, mis kuuluvad sektoritesse, mis ei ole selle reegli kohaldamisalast välja jäetud erinevate kohaldatavate tekstidega”.

(15)  Maanteetranspordi olulised osad koosnevad tõepoolest arvukatest väikeettevõtetest. Nende mikroettevõtete puhul võib kehtestatud ülemmäärast väiksemas summas abi kujutada proportsionaalselt olulist panust nende tegevusse. 2000. aastal ulatus kaubaveoettevõtete arv 130 141ni Hispaanias, 112 173ni Itaalias, 32 885ni Saksamaal, 36 819ni Ühendkuningriigis ja 10 290 Hollandis (allikas: Eurostat). Keskmise käibe analüüs ettevõtte kohta 2000. aastal näitab keskmiselt väga madalat mõju Hispaanias ja Itaalias, mis on suure väikeettevõtete arvu märgiks: 160 000 € Hispaanias, 280 000 € Itaalias, 1 350 000 € Hollandis, 710 000 € Saksamaal. Tuleb märkida, et tegemist on keskmiste arvudega 0 (suurettevõtted ja VKEd läbisegi). Selle sektori detailsem analüüs tooks kindlasti välja (väga arvukate) perefirmade puhul riiklikest keskmistest selgelt madalama käibe. Töötajate arv ettevõtte kohta on veondusettevõtete suuruse suhtes samuti paljuütlev. EL tasemel töötab nendes ettevõtetes keskmiselt 5—6 inimest. See arv langeb alla 3 inimese Itaalias ja Hispaanias. Kuna siin on tegemist veel keskmiste väärtustega, viib see tulemus järelduseni, et on arvukalt ühe palgatöötajaga ettevõtteid.

(16)  90 000 ja 120 000 euro vahel 40tonnise veoauto puhul.

(17)  Lisaks, kuna selle sektori ettevõtete vahelised suhted on väga sujuvad, paistis tõenäoline, et turu struktuur reageeriks sellistele rahapaigutustele otsekohe ja üldise huviga vastuoluliselt.

(18)  Määrus (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söesektorile antavat riigiabi (EÜT L 205/1, 2.8.2002).

(19)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 3 lõige 1.

---

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/8

---

Inimkaubanduse eksperdirühma uus koosseis

(2005/C 144/03)

(Inimkaubanduse eksperdirühm loodi komisjoni 25. märtsi 2003. aasta otsusega 2003/209/EÜ (1))

Oma 7.6.2005 otsusega on komisjon järgmised inimkaubanduse eksperdirühma liikmed tagasi nimetanud üheks aastaks alates 1. märtsist 2005:

Hr. Jean-Michel Colombani

Hr. Pippo Costella

Pr. Mary Cunneen

Hr. Brice de Ruyver

Hr. José Garcia Magariños

Hr. Marco Gramegna

Hr. Krzysztof Karsznicki

Hr. Plamen Kolarski

Pr. Martina Liebsch

Hr. Michel Marcus

Pr. Isabella Orfano

Pr. Nell Rasmussen

Pr. Elisabetta Rosi

Pr. Éva Rózsa

Hr. Henrik Sjölinder

Pr. Hana Snajdrova

Pr. Gerda Theuermann

Pr. Marina Tzvetkova

Pr. Bärbel Uhl

Pr. Marjan Wijers

---

(1)  ELT L 79, 26.3.2003, lk 25.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/9

---

Prantsuse valitsuse teatis, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (1)

(Arvamus vedelate ja gaasiliste süsivesinike uurimise ainuõigusega tegevuslubade ehk “Aquila loa” ja “Arcachon Maritime'i loa” taotluste kohta)

(2005/C 144/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

18. detsembri 2004. aasta sooviavaldusega taotlesid ettevõtted Vermilion Rep SAS ja Vermilion Exploration SAS, asukohaga Route de Pontenx, PARENTIS-EN-BORN, 40161 (Prantsusmaa) viieks aastaks ainuõigusega tegevusluba (nn “Aquila luba”) vedelate ja gaasiliste süsivesinike uurimiseks umbes 709 ruutkilomeetri suurusel alal, mis hõlmab osaliselt Gironde'i departemangu ja sama departemangu merepõhja.

4. märtsi 2005. aasta sooviavaldusega taotles ettevõte Island Oil and Gas plc, asukohaga “Curdarragh” Annamult, Bennettsbridge, County Kilkenny (Iirimaa), viieks aastaks ainuõigusega tegevusluba (nn “Arcachon Maritime'i luba”) vedelate ja gaasiliste süsivesinike uurimiseks umbes 638 ruutkilomeetri suurusel alal, mis osaliselt konkureerib “Aquila loa” taotlusega ning hõlmab osaliselt Gironde'i departemangu merepõhja.

Nimetatud load kehtivad järgmiste geograafiliste koordinaatidega määratud maa-alal, kusjuures algmeridiaaniks on võetud Pariisi meridiaan (koordinaadid Greenwichi skaalas):

VERTEKSID	PIKKUSKRAADID	LAIUSKRAADID
A	4,30° W (1°31'56'' W)	49,90° N (44°54'40'' N)
B	3,90° W (1°10'20'' W)	49,90° N (44°54'40'' N)
C	3,90° W (1°10'20'' W)	49,80° N (44°49'16'' N)
D	4,00° W (1°15'44'' W)	49,80° N (44°49'16'' N)
E	4,00° W (1°15'44'' W)	49,59° N (44°37'55'' N)
F	4,01° W (1°16'17'' W)	49,59° N (44°37'55'' N)
G	4,01° W (1°16'17'' W)	49,56° N (44°36'18'' N)
H	4,00° W (1°15'44'' W)	49,56° N (44°36'18'' N)
I	4,00° W (1°15'44'' W)	49,50° N (44°33'04'' N)
J	4,10° W (1°21'08'' W)	49,50° N (44°33'04'' N)
K	4,10° W (1°21'08'' W)	49,60° N (44°38'28'' N)
L	4,20° W (1°26'32'' W)	49,60° N (44°38'28'' N)
M	4,20° W (1°26'32'' W)	49,70° N (44°43'52'' N)
N	4,30° W (1°31'56'' W)	49,70° N (44°43'52'' N)

Asjasthuvitatud ettevõtted võivad üheksakümne päeva jooksul pärast käesoleva arvamuse avaldamist esitada konkureeriva taotluse vastavalt menetlusele, mida kirjeldatakse “Prantsusmaal süsivesinike kaevandamislubade saamist käsitlevas arvamuses”, mis on avaldatud 30. detsembri 1994. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas C 374, lk 11 ja kinnitatud 19. aprilli 1995. aasta kaevandamislube käsitleva määrusega 95-427 (Prantsuse Vabariigi Teataja 22. aprill 1995).

Lisateavet saab majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumist (energeetika ja tooraine peadirektoraat, energia- ja loodusvarade direktoraat, kaevandusalase seadusandluse büroo), 61, boulevard Vincent-Auriol, Télédoc 133, F-75703 Paris Cedex 13 [telefon: (33) 144 97 23 02, faks: (33) 144 97 05 70].

---

(1)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk. 3.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/11

---

Eelteatis koondumise kohta

(Toimik COMP/M.3832 — MatlinPatterson L.P./Matussière & Forest)

Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda

(2005/C 144/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

6. juuni 2005 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt investeeringufondid, mille üle ettevõtjal MatlinPatterson L.P. (“MatlinPatterson”, Ameerika Ühendriigid) on valitsev mõju omandavad kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Matussière & Forest S.A. (üheskoos “Matussière Assets”, Prantsusmaa) osade üle aktsiate või osade ostmise kaudu.

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — ettevõtja MatlinPatterson: investeeringute kontsern, mis investeerib rahalistes raskustes olevatesse ettevõtjatesse, mille eesmärgiks on reorganiseerimise protsesside juhtimine; — ettevõtja Matussière Assets: väljaannete paberi tootmine ja müük.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3832 — MatlinPatterson L.P./Matussière & Forest): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 B-1049 Bruxelles/Brussel

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/12

---

Eelteatis koondumise kohta

(Toimik COMP/M.3763 — Carlsberg/DLG/Sejet JV)

Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda

(2005/C 144/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

6. juuni 2005 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtjad Carlsberg A/S (“Carlsberg”, Taani) ja Dansk Landbrugs Grovvareselskab a.m.b.a. (“DLG”, Taani) omandavad varade ostmise kaudu ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Taani ettevõtja Sejet Planteforaedling I/S (“Sejet”) üle, mis on hetkel DLG kontrolli all. järgmisel viisil: [… [kuupäeval] väljakuulutatud avalikul pakkumisel/aktsiate või osade ostmise kaudu// väärtpaberite ostmise kaudu/valitsemislepingu kaudu või mõnel muul viisil/uue ettevõtja aktsiate või osade ostmise kaudu, mida käsitatakse ühisettevõttena].

2.

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — Carlsberg: õlle ja karastusjookide tootmine, müük, turustamine ja tarnimine; — DLG: söötadega tegelev äriühing, mis tegeleb peamiselt Taani talunike varustamisega sööda, teravilja seemnete, väetiste ja taimekaitsevahenditega; — Sejet: äriline taimearetus, teadus- ja arendustegevus nisu, odra, kaera, rukki-nisuhübriidi, rapsi ja maisiga põllumajanduslikul eesmärgil.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr (32-2) 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3763 — Carlsberg/DLG/Sejet JV): European Commission Directorate-General for Competition Merger Registry J-70 B-1049 Bruxelles/Brussel

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/13

---

Komisjoni uuring gaasi- ja elektrisektoris

(2005/C 144/07)

13. juunil 2005. aastal otsustas komisjon algatada uurimise vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 17 [juhtumid COMP/39172 ja COMP/39173] järgmistes majandussektorites: elekter ja gaas. Nõuandekomitee on esitanud heakskiitva arvamuse. Teabe eesmärgil avaldatakse otsuse tekst konkurentsi peadirektoraadi ametlikul veebilehel.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/13

---

Komisjoni uuring jaepangandus- ja ärikindlustussektoris

(2005/C 144/08)

13. juunil 2005. aastal otsustas komisjon algatada uurimise vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 17 [juhtumid COMP/39190 ja COMP/39191] järgmistes majandussektorites: jaepangandus ja ärikindlustus. Nõuandekomitee on esitanud heakskiitva arvamuse. Teabe eesmärgil avaldatakse otsuse tekst konkurentsi peadirektoraadi ametlikul veebilehel.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/14

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

31. mai 2005,

Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühenduse statistikat seoses välismaiste sidusettevõtete struktuuri ja tegevusega (KOM(2005) 88 lõplik)

(CON/2005/16)

(2005/C 144/09)

1.	6. aprillil 2005. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühenduse statistikat seoses välismaiste sidusettevõtete struktuuri ja tegevusega (edaspidi “ettepanek määruse kohta”).

2.	EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

3.

Määruse kohta tehtud ettepaneku eesmärk on luua ühtne raamistik ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks seoses välismaiste sidusettevõtete struktuuri ja tegevusega. Ühelt poolt esitavad liikmesriigid nendes raamides andmeid selliste välismaiste sidusettevõtete kohta, kes on statistikat koostavas riigi residendid ja kelle üle välismaisel institutsioonilisel üksusel on valitsev mõju. Ettepandud määruse I lisa kehtestab ühise mooduli asjaomases riigis asuvate välismaiste sidusettevõtete statistika jaoks (edaspidi “riigisisene FATS”). Teiselt poolt on andmete esitamine välismaiste sidusettevõtete kohta, kes ei ole statistikat koostava riigi residendid ja kes on statistikat koostavas riigis resideeriva institutsionaalse üksuse valitseva mõju all, vabatahtlik ja selle suhtes kohaldatakse prooviuuringuid, mille peavad teostama mõned liikmesriigid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast ettepandud määruse jõustumist. Ettepandud määruse II lisa kehtestab ühise mooduli asjaomase riigi välismaal asuvate sidusettevõtete statistika jaoks (edaspidi “riigiväline FATS”).

4.

EKP toetab määruse kohta tehtud ettepanekut. Ühtse raamistiku määratlemisega peaks ettepandud määrus suurendama välismaiste sidusettevõtete andmete võrreldavust ELis ning seega suurendama nende agregeeritavust EL ja/või euroala tasandil ja usaldusväärsust kõikide kasutajate jaoks. Välismaiste sidusettevõtete andmeid koguvad hetkel liikmesriikide statistikaasutused (tavaliselt hõlmab see riigis asuvate välisriigi äriühingute sidusettevõtete statistika) ja keskpangad (tavaliselt riigi välisriigis asuvate sidusettevõtete statistika). Kasutusel olevad koostamise meetodid on kooskõlas määruse kohta tehtud ettepanekuga ja need andmed peaksid ühtlasi aitama EKP-l hinnata suurte äriühingute ja nende välismaiste sidusettevõtete tegevuse seotud majandusarenguid euroalal ja sellest väljaspool. Eelkõige on need andmed väärtuslikud euroala kaubanduse ja hinnakujunduse suundade uurimisel, aga ka välismaiste otseinvesteeringute majandusliku mõju, näiteks konkurentsivõime või tööhõive, mõistmiseks.

5.

Selles suhtes soovib EKP kasutada võimalust kommenteerida teatud ettepandud määruse sätteid. EKP märgib, et ettepandud määrus ei kehtesta kohustusliku riigivälise FATSi viivitamata esitamist. Mõnedes liikmesriikides teostatavate prooviuuringute tulemusi saab hinnata alles kolme aasta pärast. EKP ei pea õigeks, et kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005 määruse (EÜ) nr 184/2005 (maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute ühenduse statistika kohta) (1) I lisa 2. jaos sätestatud maksebilansi statistika andmevood on eraldi kaupade ja teenuste kohta, ei ole sellist kaupade ja teenuste liigitust ettepandud määruses. Nende andmete eristamata jätmine vähendab nende väärtust analüüsi jaoks ja muudab raskemaks nende võrdlemise andmetega, mida avaldavad euroala peamised tehingupooled.

6.

Täiendav probleem on ettepandud määruse I lisa 5. jaos kehtestatud 20-kuuline tähtaeg pärast vaatlusaasta lõppu, mille jooksul liikmesriigid peavad edastama riigisisese FATS statistika. See oleks pikim võimalik tähtaeg, et tagada korrapärane majandusarengute hindamine seoses suurte äriühingute struktuuri ja nende sidusettevõtete arvu, suuruse ja majandustegevuse sektori (sagedaste) muutustega. Seetõttu sooviks EKP, et parlament ja nõukogu kaaluksid pärast prooviuuringute hindamist võimalust lühendada ettepandud tähtaega keskmises perspektiivis vähemalt agregeeritud andmete osas (s.o ettepandud määruses osutatud “Tasand 1”). See vastaks rohkem välismaiste otseinvesteeringute agregeeritud andmete aruandluse tähtajalisusele, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 184/2005 ja näeb ette 9-kuulise tähtaja.

7.

Pärast ettepandud määruse I — III lisa üksikasjalikku hindamist märgib EKP, et määruse (EÜ) nr 184/2005 I lisa 6. jaos pealkirjaga “Geograafilise jaotuse tasandid” on lisaks EL kirjetele täiendav kirje nimega “U4 mitte-euroala”. EKP leiab, et euroala agregaadi koostamisel tuleks kasuks, kui ettepandud määruse III lisas oleks samasugune viide “mitte-euroalale”, mis täiendaks geograafilise jaotust pealkirja all “Tasand 1”. Lõpetuseks, seletuskirjas osutatakse “EL-15”-le (ja “EL15-liikmesriikidele”); EKP teeb ettepaneku, et selle asemel peaks viide olema praegusele “EL-25”-le või “EL-25 liikmesriikidele”.

---

(1)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 23.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/16

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

3. juuni 2005,

Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (KOM(2005) 155 lõplik)

(CON/2005/17)

(2005/C 144/10)

1.

3. mail 2005. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (edaspidi “ettepanek määruse kohta”).

2.	EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 14 teisel lõigul. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

3.

Range eelarvepoliitika on majandus- ja rahaliidu (economic and monetary union, EMU) edukuses keskse tähtsusega. See on euroala makromajandusliku stabiilsuse, kasvu ja ühtekuuluvuse eeltingimus. Asutamislepingus ja stabiilsuse ja kasvu paktis käsitletud eelarveraamistik on EMU nurgakivi ja seega ka eelarvedistsipliini eeldamise alus. See normistik, mille eesmärk on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine ja samas toodangu kõikumiste tasandamine automaatse tasakaalustusmehhanismi kaudu, peab jääma selgeks, lihtsaks ja täidetavaks. Nende põhimõtete järgimine muudab lihtsamaks läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise normistiku rakendamisel.

4.

Määruse kohta tehtud ettepaneku eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise muudatuste kajastamine, mis lepiti kokku 20. märtsi 2005 nõukogus (ECOFIN). Ettepandud määrus käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust (excessive deficit procedure, EDP). Määruse kohta tehtud ettepaneku eesmärgiks on range eelarvepoliitika tagamine motivatsiooni kaudu. EKP ei pea vajalikuks väljendada arvamust ettepandud määruse üksikute sätete kohta ja rõhutab veelkord, et EDP peab olema usaldusväärne ja tulemusrikas vahend riigi rahanduse ebastabiilsuse ärahoidmisel ning rangelt järgima tähtaegu. Seetõttu toetab EKP muudatust, mis on võimalikult lähedane nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1). EDP jõuline ja ühetaoline rakendamine aitab kaasa kaalutletud eelarvepoliitikas.

---

(1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

---

14.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/17

---

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

3. juuni 2005,

Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (KOM(2005) 154 lõplik)

(CON/2005/18)

(2005/C 144/11)

1.

3. mail 2005. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (edaspidi “ettepanek määruse kohta”).

2.

Ettepandud määrus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 99 lõikel 5. Kuigi see säte ei näe otseselt ette EKP-ga konsulteerimist, on eelarveseisundi järelevalve ja majanduspoliitika järelevalve puutumuses Euroopa Keskpankade Süsteemi peamise ülesandega, mis on hinnastabiilsuse säilitamine. Seetõttu põhineb EKP arvamuse andmise pädevus asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

3.

Range eelarvepoliitika on majandus- ja rahaliidu (economic and monetary union, EMU) edukuses keskse tähtsusega. See on euroala makromajandusliku stabiilsuse, kasvu ja ühtekuuluvuse eeltingimus. Asutamislepingus ja stabiilsuse ja kasvu paktis käsitletud eelarveraamistik on EMU nurgakivi ja seega ka eelarvedistsipliini eeldamise alus. See normistik, mille eesmärk on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine ja samas majanduse kõikumiste tasandamine automaatse tasakaalustusmehhanismi kaudu, peab jääma selgeks, lihtsaks ja täidetavaks. Nende põhimõtete järgimine muudab lihtsamaks läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise normistiku rakendamisel.

4.

Määruse kohta tehtud ettepaneku eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise muudatuste kajastamine, mis lepiti kokku 20. märtsi 2005 nõukogus (ECOFIN). Ettepandud määrus käsitleb järelevalve menetlust ja seab liikmesriikide eelarvepoliitikale keskpikad eesmärgid. EKP ei pea vajalikuks väljendada arvamust ettepandud määruse üksikute sätete kohta ja kinnitab, et majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamine aitab saavutada keskmise tähtajaga eesmärke, mis tagavad riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Järelevalve menetluse jõuline ja ühetaoline rakendamine aitab kaasa kaalutletud eelarvepoliitikas.

---