11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/1

---

TEADE

Siseriiklikele kohtutele adresseeritud teade kohtueelsest menetlusest Euroopa Kohtus saadeti neile 1996. aastal siseriiklike pädevate asutuste kaudu. Kuna praktika käigus ilmnes teate olulisus, on Euroopa Kohus seda oma kogemuste põhjal ajakohastanud ja leiab, et on asjakohane avaldada see nüüd Euroopa Liidu Teatajas.

JUHISED LIIKMESRIIKIDE

kohtutele Euroopa ühenduste kohtu eelotsuste taotlemiseks

(2005/C 143/01)

1.	Eelotsuste taotlemise kord on üks Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism, mille eesmärgiks on võimaldada siseriiklikel kohtutel tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kõikides liikmesriikides.

2.	Euroopa Ühenduste Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist ja teiseste õiguseaktide kehtivust. See üldine pädevus on talle antud EÜ asutamislepingu artikliga 234 ja teatud konkreetsetel juhtudel muude sätetega.

3.	Kuna eelotsusemenetlus põhineb Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostööl, on selle efektiivsuse tagamiseks otstarbekas anda siseriiklikele kohtutele järgmised juhised.

4.	Käesolevad praktilised juhised ei ole kohustuslikud, nende eesmärgiks on anda siseriiklikele kohtutele ülevaade eelotsusetaotluse esitamise võimalusest ja aidata neid vajaduse korral eelotsuse küsimuste koostamisel ja esitamisel Euroopa Kohtule.

Euroopa Kohtu ülesanded eelotsusemenetluses

5.

Euroopa Kohtu ülesandeks eelotsusemenetluses on ühenduse õiguse tõlgendamine või selle kehtivuse üle otsustamine, kuid mitte selle õiguse kohaldamine põhikohtuasja faktilistele asjaoludele. See ülesanne jääb siseriiklikule kohtule. Euroopa Kohus ei lahenda põhikohtuasjas tõusetunud faktilisi küsimusi ega siseriiklike õigusnormide tõlgendamise või kohaldamisega seotud lahkarvamusi.

6.	Euroopa Kohus otsustab ühenduse õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle, andes kohtuasja lahendamiseks vajaliku vastuse, kuid siseriiklik kohus on see, kes teeb selle põhjal oma järeldused ja vajaduse korral jätab kõnealuse siseriikliku õigusnormi kohaldamata.

Eelotsuse küsimuse esitamine

Küsimuse esitaja

7.

EÜ asutamislepingu artikli 234 ja Euratomi asutamislepingu artikli 150 alusel võib iga liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on õigusvaidluste lahendamine ja õiguslikult siduvate otsuste tegemine, esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse. Euroopa Kohtu tõlgenduses on kohus mõiste ühenduse õiguse autonoomne mõiste.

8.

Samas, nende õigusaktide osas, mille institutsioonid on vastu võtnud EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises sätestatud valdkonnas, mis puudutab viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muud isikute vaba liikumisega seotud poliitikat, eelkõige kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, saavad vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 68 eelotsusetaotlusi esitada vaid kohtud, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata.

9.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 35 saavad institutsioonide poolt vastuvõetud õigusaktide osas, mis käsitlevad politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades, eelotsusetaotlusi esitada vaid nende liikmesriikide kohtud, kes on Euroopa Kohtu pädevust aktsepteerinud, iga liikmesriik määrab, kas Euroopa Kohtule võivad eelotsusetaotluse esitada kõik kohtud või ainult need, kelle otsuste peale ei saa edasi kaevata.

10.	Ei ole vajalik, et küsimuse tõstataksid kohtumenetluse pooled, siseriiklik kohus võib selle esitada omal algatusel.

Eelotsusetaotlus tõlgendamise küsimuses

11.	Liikmesriigi iga kohus on pädev esitama Euroopa Kohtule küsimuse ühenduse õigusnormi tõlgendamise kohta, kui ta seda menetluses oleva asja lahendamiseks vajalikuks peab.

12.

Samas on kohtul, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata, kohustus esitada Euroopa Kohtule selline küsimus, välja arvatud juhul, kui selles valdkonnas on juba olemas kohtupraktika (ja kui uus olukord ei tekita põhjendatud kahtlust selle kohtupraktika kohaldamise võimalikkuses) või kui ühenduse õiguse nõuetekohane tõlgendamine on ilmselge.

13.

Siseriiklik kohus, kelle otsuste peale saab edasi kaevata, võib eelkõige juhul, kui ta leiab, et Euroopa Kohtu kohtupraktika on talle piisavalt selge, otsustada ise ühenduse õiguse nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise üle menetluse faktilistele asjaoludele. Siiski võib eelotsusetaotluse esitamine menetluse teatud staadiumis osutuda eriti vajalikuks, kui uue tõlgenduse andmine omab üldist tähtsust ühenduse õiguse ühetaolisel kohaldamisel kogu liidu ulatuses või kui olemasolevat kohtupraktikat ei saa ilmselt kohaldada faktilistele asjaoludele.

14.	Siseriiklik kohus peab selgitama, miks küsitud tõlgendus on talle otsuse tegemiseks vajalik.

Eelotsusetaotlus kehtivuse küsimuses

15.	Kui siseriiklikud kohtud võivad jätta rahuldamata neile esitatud taotluse õigusakti kehtetuse tuvastamiseks, siis ühenduse õigusakti kehtetuks tunnistamine on vaid Euroopa Kohtu pädevuses.

16.	Seega peab iga siseriiklik kohtus, kui tal tekib ühenduse õigusakti kehtivuse osas kahtlus, esitama küsimuse Euroopa Kohtule, märkides põhjused, miks ta leiab, et ühenduse õigusakt võib olla kehtetu.

17.

Siseriiklik kohus, kui tal tekib tõsine kahtlus niisuguse ühenduse õigusakti kehtivuse suhtes, millel põhineb siseriiklik õigusakt, võib erandkorras jätta selle siseriikliku akti ajutiselt kohaldamata või rakendada selle suhtes muid ajutisi meetmeid. Sel juhul peab ta esitama ühenduse õigusakti kehtivust puudutava küsimuse Euroopa Kohtule ja märkima põhjused, miks ta leiab, et ühenduse akt on kehtetu.

Eelotsuse küsimuse esitamise aeg

18.

Siseriiklik kohus võib esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse kohe, kui ta leiab, et ühenduse õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutava küsimuse või küsimuste lahendamine on talle otsuse tegemiseks vajalik. Siseriiklik kohus saab kõige paremini hinnata, millises menetluse staadiumis selline küsimus tuleb esitada.

19.

Siiski on soovitav, et eelotsuse küsimuse esitamine otsustatakse siseriikliku kohtumenetluse staadiumis, kus eelotsust taotlev kohus on võimeline määratlema probleemi faktilised ja õiguslikud asjaolud, et anda Euroopa Kohtu käsutusse kõik vajalikud andmed, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas ühenduse õigus on põhikohtuasja vaidluse suhtes kohaldatav. Hea õigusemõistmise huvides võib osutuda vajalikuks, et eelotsuse küsimus esitatakse alles pärast seda, kui mõlemad pooled on ära kuulatud.

Eelotsusetaotluse vorm

20.

Otsus, millega siseriiklik kohus esitab eelotsuse küsimuse Euroopa Kohtule, võib olla mis tahes vormis, mida siseriiklik õigus näeb ette menetlusküsimuste lahendamiseks. Tuleb siiski silmas pidada, et see dokument on Euroopa Kohtu menetluse aluseks ja viimase käsutuses peavad olema andmed, mille põhjal ta saab siseriiklikule kohtule anda kasuliku vastuse. Peale selle on eelotsusetaotlus ainus dokument, mis saadetakse asjast huvitatutele, eelkõige liikmesriikidele ja institutsioonidele, kellel on õigus Euroopa Kohtule märkusi esitada, ja mis tõlgitakse.

21.	Tõlkimisvajaduse tõttu peab taotlus olema sõnastatud lihtsalt, selgelt ja täpselt, ilma üleliigsete andmeteta.

22.

Eelotsusetaotluse asjaolude adekvaatseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul kuni kümnest leheküljest. Eelotsusetaotlus peab olema lühike, kuid piisavalt täielik ja sisaldama kogu asjakohast teavet, et nii Euroopa Kohus kui ka asjast huvitatud, kellel on õigus oma märkusi esitada, saaksid piisavalt selge ülevaate põhikohtuasja faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Eelotsusetaotluses esitatakse eelkõige: — vaidluse eseme ja oluliste väljaselgitatud või vähemalt oletatavate faktiliste asjaolude lühike kirjeldus, millel eelotsuse küsimus põhineb; — ülevaade kohaldamisele kuuluvatest siseriiklikest õigusnormidest ja vajadusel asjakohasest siseriiklikust kohtupraktikast koos täpsete viidetega (näiteks viide leheküljele ametlikus väljaandes või kohtulahendite kogumikus; võimaluse korral viide veebilehele); — võimalikult täpne viide asjakohastele ühenduse õigusnormidele; — selgitus, millistel põhjustel siseriiklik kohus tõstatas ühenduse õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel näeb; — võimalusel kokkuvõte põhikohtuasja poolte olulisematest argumentidest. Lugemise ja viitamise hõlbustamiseks tuleks eelotsusetaotluse punktid või lõigud nummerdada.

23.	Lõpuks võib eelotsusetaotlust esitav kohus, kui ta peab seda võimalikuks, märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes.

24.	Eelotsuse küsimus või küsimused tuleb välja tuua eelotsusetaotluse selgesti määratletud ja eraldatud osas, tavaliselt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema arusaadavad ilma viiteta taotluse põhjendustele, mis sisaldavad siiski vajalikku konteksti adekvaatse hinnangu andmiseks.

Eelotsusetaotluse mõju siseriiklikule menetlusele

25.	Eelotsuse küsimuse esitamine toob kaasa siseriikliku menetluse peatamise kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni.

26.	Samas on siseriiklik kohus jätkuvalt pädev otsustama ajutiste meetmete üle, seda eriti õigusakti kehtivust puudutava eelotsusetaotluse puhul (vt eespool punkt 17).

Kohtukulud ja õigusabi

27.	Eelotsusemenetlus on Euroopa Kohtus tasuta, samuti ei otsusta Euroopa Kohus põhikohtuasja menetlusosaliste kohtukulude üle; selles suhtes teeb otsuse siseriiklik kohus.

28.	Kui poolel puuduvad rahalised vahendid ja kui siseriiklik õigus seda lubab, võib eelotsusetaotlust esitav kohus võimaldada sellele poolele tema kulude katmiseks tasuta õigusabi eelkõige Euroopa Kohtus esindamise eest makstava tasu osas. Euroopa Kohus ise võib samuti sellist õigusabi võimaldada.

Teabe vahetamine siseriikliku kohtu ja Euroopa Kohtu vahel

29.	Siseriiklik kohus saadab eelotsusetaotluse koos asjakohaste dokumentidega (eelkõige kohtutoimik või selle koopia) tähitud kirjaga otse Euroopa Kohtule (aadressil “Greffe de la Cour de justice des Communautés européennes, L-2925 Luxembourg”, tel +352 4303-1).

30.	Kuni eelotsuse kuulutamiseni peab Euroopa Kohtu kantselei sidet siseriikliku kohtuga, kellele ta saadab koopiad menetlusdokumentidest.

31.	Euroopa Kohus edastab oma otsuse eelotsusetaotluse esitanud siseriiklikule kohtule. On soovitav, et siseriiklik kohus teavitaks Euroopa Kohut põhikohtuasjas tehtud lahendist ning saadaks talle võimalusel ka oma lõpliku otsuse.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/5

---

EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

26. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-494/01: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Iirimaa (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Jäätmehooldus - Direktiiv 75/442/EMÜ, muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ - Artiklid 4, 5, 8, 9, 10, 12, 13 ja 14)

(2005/C 143/02)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas C-494/01: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad R. Wainwright ja X. Lewis) v. Iirimaa (esindaja D. O'Hagan, keda abistasid P. Charleton, SC, ja A. Collins, BL), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 20. detsembril 2001 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, P. Jann (ettekandja), kohtukodade esimehed C. W. A. Timmermans ja A. Rosas, kohtunikud J.-P. Puissochet, R. Schintgen, N. Colneric, S. von Bahr, J. N. Cunha Rodrigues, M. Ilešič, J. Malenovský, U. Lõhmus ja E. Levits; kohtujurist L. A. Geelhoed, kohtusekretär L. Hewlett, 26. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Iirimaa ei ole võtnud kõiki meetmeid, mis on vajalikud nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, mida on muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ, artiklite 4, 5, 8, 9, 10, 12, 13 ja 14 nõuetekohase rakendamise tagamiseks, siis on Iirimaa rikkunud neist sätetest tulenevaid kohustusi.

2.	Kuna Iirimaa ei ole vastanud 20. septembri 1999. aasta teabetaotlusele, mis puudutas Cork'i krahvkonnas Fermoy's jäätmetega läbiviidavaid toiminguid, siis on see liikmesriik rikkunud talle EÜ artiklist 10 tulenevaid kohustusi.

3.	Jätta kohtukulud Iirimaa kanda.

---

(1)  EÜT C 56, 2.3.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/5

---

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

17. märtsi 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-294/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus AMI Semiconductor Belgium BVBA jt (1)

(Vahekohtuklausel - Esimese astme kohtu nimetamine - Euroopa Kohtu pädevus - Likvideerimisel olevad pooled - Võime olla kohtumenetluse pooleks - Määrus (EÜ) nr 1346/2000 - Maksejõuetusmenetlused - Ettemakse tagastamine - Tagastamine lepingusätte alusel - Solidaarvastutus - Alusetult saadu tagastamine)

(2005/C 143/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-294/02: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja G. Wilms, keda abistas R. Karpenstein), v. AMI Semiconductor Belgium BVBA, varem Alcatel Microelectronics NV, asukoht Audenarde (Belgia), (esindajad advokaadid M. Hallweger ja R. Lutz), A-Consult EDV-Beratungsgesellschaft mbH (likvideerimisel), asukoht Viin (Austria), (esindaja advokaat E. Roehlich), Intracom SA Hellenic Telecommunications & Electronic Industry, asukoht Ateena (Kreeka), (esindajad advokaadid M. Lienemeyer, U. Zinsmeister ja D. Waelbroeck), ISION Sales + Services GmbH & Co. KG (likvideerimisel), asukoht Hamburg (Saksamaa), (esindajad advokaadid H. Fialski ja T. Delhey), Euram-Kamino GmbH, asukoht Hallbergmoos (Saksamaa), (esindajad advokaadid M. Hallweger ja R. Lutz), HSH Nordbank AG, varem Landesbank Kiel Girozentrale, asukoht Kiel (Saksamaa), (esindajad advokaadid B. Treibmann ja E. Meincke) ja InterTeam GmbH (likvideerimisel), asukoht Itzehoe (Saksamaa), (esindajad advokaadid M. Hallweger ja R. Lutz ), mille esemeks on 12. augusti 2002. aasta hagi, mis on esitatud EÜ artikli 238 alusel, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, K. Lenaerts, S. von Bahr ja K. Schiemann (ettekandja); kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär vanemametnik M.-F. Contet, 17. märtsil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Intracom SA Hellenic Telecommunications & Electronic Industry vastuhagi rahuldamata.

3.	Jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

---

(1)  EÜT C 289, 23.11.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/6

---

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-341/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 96/71/EÜ - Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega - Ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad - Palga alammäärad - Liikmesriigi, kelle territooriumile töötaja on lähetatud, siseriikliku õigusega kindlaksmääratud palga alammäära ja teises liikmesriigis asuva tööandja poolt tehtud väljamakse võrdlus - Teises liikmesriigis asuva tööandja poolt makstud lisatasude ja täiendavate tasude palga alammäära osadena arvesse võtmata jätmine)

(2005/C 143/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-341/02: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Sack ja H. Kreppel) v. Saksamaa Liitvabariik (esindajad: W.-D. Plessing ja A. Tiemann), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 25. septembril 2002 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud A. Rosas (ettekandja), K. Lenaerts, S. von Bahr ja K. Schiemann; kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Saksamaa Liitvabariik ei tunnustanud palga alammäära osadena lisatasusid ja täiendavaid tasusid, mis ei muuda töötaja tehtud töö ja selle eest saadava palga vahekorda ning mida teistes liikmesriikides asuvad tööandjad maksavad nende Saksamaal lähetuses olevatele ehitusvaldkonna töötajatele — välja arvatud selles valdkonnas töötajatele makstav üldine preemia –, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega artiklist 3.

2.	Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.	Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

---

(1)  EÜT C 305, 7.12.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/6

---

EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

26. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-376/02 (Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) esitatud eelotsusetaotlus) Stichting “Goed Wonen”versus Staatssecretaris van Financiën (1)

(Käibemaks - Ühine käibemaksusüsteem - Kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikkel 17 - Sisendkäibemaksu mahaarvamine - Siseriikliku õigusakti muudatus - Tagasiulatuv jõud - Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse kaitse põhimõtted)

(2005/C 143/05)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 18. oktoobri 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. oktoobril 2002, menetluses järgmiste poolte vahel: Stichting “Goed Wonen” v. Staatssecretaris van Financiën, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C.W.A. Timmermans ja A. Rosas (ettekandja), R. Silva de Lapuerta ja A. Borg Barthet ning kohtunikud N. Colneric, S. von Bahr, J.N. Cunha Rodrigues, P. Kūris, E. Juhász, G. Arestis ja M. Ilešič; kohtujurist A. Tizzano, kohtusekretär: M.-F. Contet, 26. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik annab erandjuhul ning selleks, et vältida seadusloome menetluse jooksul käibemaksu vähendamisele suunatud maksuskeemide laialdast kasutamist, mille vastu võitlemiseks on muutmiseseadus ette nähtud, sellele seadusele tagasiulatuva jõu juhul, kui sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on ettevõtjatele, kes teostavad seaduses nimetatud majandustehinguid, selle seaduse eelolevast vastuvõtmisest ning tagasiulatuvast jõust ette teatatud selliselt, et nad mõistaksid vaadeldava seadusemuudatuse tagajärgi nende poolt teostatavate tehingutele.

Juhul, kui see seadus vabastab maksust kinnisvaraga seotud majandustehingu, mis varem oli käibemaksuga maksustatav, võib see kaasa tuua käibemaksu korrigeerimise, mis on toimunud kinnisvara kaubatarne eest tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise tulemusel ajal, kui kinnisvaraga on maksustav tehing tehtud, tühistamise.

---

(1)  EÜT C 7, 11.1.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/7

---

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

21. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-25/03 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Finanzamt Bergisch Gladbach versus HE (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Elamu ehitamine kahe kaasomanikust abikaasa poolt, kes ei teosta majandustegevust - Ühe toa kasutamine ühe kaasomaniku poolt kutsetegevuse eesmärgil - Maksukohustuslase staatus - Mahaarvamise õigus - Kasutamise eeskirjad - Arvele esitatavad nõuded)

(2005/C 143/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-25/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) 29. augusti 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 23. jaanuaril 2003, menetluses Finanzamt Bergisch Gladbach v. HE, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud R. Silva de Lapuerta, R. Schintgen (ettekandja), G. Arestis ja J. Klučka, kohtujurist: A. Tizzano, kohtusekretär: ametnik K. Sztranc, 21. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, nii selle algses redaktsioonis kui ka selles, mis tuleneb nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivist 91/680/EMÜ, millega täiendatakse maksupiiride kaotamise eesmärgil ühist käibemaksusüsteemi ning muudetakse direktiivi 77/388, tuleb tõlgendada järgmiselt:

—

isik, kes omandab või laseb ehitada elamu, et seal koos oma perega elada, tegutseb maksukohustuslasena ja omab seega kuuenda direktiivi 77/388 artikli 17 kohast mahaarvamise õigust, kui ta kasutab selle hoone ühte tuba kontorina selleks, et teostada, olgugi et teisejärgulisena, majandustegevust sama direktiivi artiklite 2 ja 4 tähenduses, ning kui ta määrab selle hoone osa oma ettevõtte varade koosseisu;

—

juhul, kui abielust tulenev kaasomanike ühendus, millel puudub õigussubjektsus ja mis ei teosta ise majandustegevust kuuenda direktiivi 77/388 tähenduses, esitab tellimuse investeerimiskaubale, tuleb nimetatud ühendust moodustavaid kaasomanikke selle direktiivi kohaldamiseks mõista tehingust kasu saavate isikutena;

—

juhul, kui abielu tõttu ühenduses olevad kaks abikaasat omandavad investeerimiskauba, mille ühte osa kasutab oma kutsetegevuses ainuisikuliselt üks kaasomanikust abikaasa, on sellel abikaasal õigus maha arvata tema poolt ettevõtluse raames kasutatava asja osale vastav sisendkäibemaks kogu sisendkäibemaksust niivõrd, kuivõrd mahaarvatav summa ei ületa maksukohustuslase mõttelise osa piire nimetatud asja kaasomandis;

—

kuuenda direktiivi 77/388 artikli 18 lõike 1 punkt a ja artikli 22 lõige 3 ei nõua, et mahaarvamise õiguse kasutamiseks sellises olukorras nagu põhikohtuasjas peab maksukohustuslane omama arvet, mis on väljastatud tema nimele ja millelt nähtuvad tema mõttelisele osale kaasomandis vastavad hinna ja käibemaksu osad. Selleks piisab arvest, mis on koostatud mõlemale kaasomanikest abikaasale ühiselt ja millel ei ole sellist osade jaotust märgitud.

---

(1)  ELT C 70, 22.3.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/8

---

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

21. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-140/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - EÜ artiklid 43 ja 48 - Optikud - Asutamistingimused - Optikakaupluste avamine ja pidamine - Piirangud - Põhjendus - Proportsionaalsuse põhimõte)

(2005/C 143/07)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-140/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja M. Patakia) v. Kreeka Vabariik (esindaja E. Skandalou), mille esemeks on 27. märtsil 2003 EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ning kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), P. Kūris ja G. Arestis; kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär L. Hewlett, 21. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Olles vastu võtnud ja jõusse jätnud seaduse nr 971/79 optiku kutsealal töötamise ja optikatoodete kaupluste kohta, mis ei luba füüsilisest isikust diplomeeritud optikul pidada rohkem kui ühte optikakauplust, on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklist 43 tulenevaid kohustusi.

2.

Olles vastu võtnud ja jõusse jätnud seaduse nr 971/79 ja seaduse nr 2646/98 riikliku sotsiaalhooldussüsteemi arendamine ja teised sätted, mille kohaselt kehtivad juriidilisele isikule Kreekas optikakaupluse avamisel järgmised tingimused: — optikakaupluse avamise ja pidamise luba antakse füüsilisest isikust tunnustatud optikule; loa saanud isikul peab olema äriühingus vähemalt 50 %line osalus, sealhulgas kasumi jaotamisel ja kahjumi katmisel; äriühing peab olema asutatud täis- või usaldusühinguna, ja — asjaomane optik võib äärmisel juhul osaleda teises optikakauplust omavas äriühingus, tingimusel et teisel tunnustatud optikul on kaupluse avamise ja pidamise luba, on Kreeka Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 48 tulenevaid kohustusi.

3.	Jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 135, 7.6.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/8

---

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-163/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 80/68/EMÜ - Põhjavee kaitse teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest - Artiklid 3, 4 ja 5 - Direktiiv 91/689/EMÜ - Ohtlikud jäätmed - Artikli 2 lõige 1 ja artikli 6 lõige 1)

(2005/C 143/08)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-163/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: G. Valero Jordana ja M. Konstantinidis) v. Kreeka Vabariik (esindaja E. Skandalou), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 8. aprillil 2003 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet ning kohtunikud U. Lõhmus ja A. Ó Caoimh (ettekandja); kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Kreeka Vabariik ei ole Thriasio Pedio piirkonnas: — võtnud vajalikke meetmeid nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiivi 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest I loendi ainete põhjavette sattumise ennetamiseks ega selle direktiivi II loendi ainete põhjavette sattumise piiramiseks, et takistada kõnealuse vee reostamist nende ainetega, — allutanud eelnevale uurimisele selle direktiivi I loendi ainete kõrvaldamise või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimise, mis võib kaasa tuua kaudse heite, ega — allutanud eelnevale uurimisele direktiivi 80/68 II loendi mistahes ainete otseheite ega ka nende ainete kõrvaldamise või kõrvaldamise eesmärgil kogumiskohta viimise, mis võib kaasa tuua kaudse heite, siis on Kreeka Vabariik rikkunud direktiivi 80/68 artiklitest 3, 4 ja 5 tulenevaid kohustusi.

2.

Kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud vajalikke meetmeid Thriasio Pedio piirkonnas ladestatud ohtlike jäätmete registreerimiseks ega identifitseerimiseks ning ei ole eraldi ega ka oma jäätmekava raames töötanud Thriasio Pedio piirkonnas välja ohtlike jäätmete käitlusplaani, siis on Kreeka Vabariik rikkunud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta artikli 2 lõikest 1 ja artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.

3.	Jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 135, 7.6.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/9

---

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

21. aprilli 2005. aasta otsus

liidetud kohtuasjades C-207/03 ja C-252/03 (High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division'i (Patents Court) ja Cour administrative'i eelotsusetaotlused): Novartis AG jt versus Comptroller-General of Patents, Designs and Trade Marks for the United Kingdom ja Ministre de l'Économie versus Millennium Pharmaceuticals Inc. (1)

(Patendiõigus - Ravimid - Ravimite täiendava kaitse tunnistus)

(2005/C 143/09)

Kohtumenetluse keeled: inglise ja prantsuse

Liidetud kohtuasjades C-207/03 ja C-252/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division'i (Patents Court) (Suurbritannia, C-207/03) 6. mai 2003. aasta otsusega ja Cour administrative'i (Luksemburg, C-252/03) 3. juuni 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse vastavalt 14. mail 2003 ja 13. juunil 2003, menetlustes Novartis AG (C-207/03), University College London, Institute of Microbiology and Epidemiology v. Comptroller-General of Patents, Designs and Trade Marks for the United Kingdom ja Ministre de l'Économie (C-252/03) v. Millennium Pharmaceuticals Inc., varem Cor Therapeutics Inc., tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann (ettekandja), J.-P. Puissochet, R. Schintgen ja J. N. Cunha Rodrigues; kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär vanemametnik Múgica Arzamendi, 21. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kuna Šveitsi ametiasutuste poolt väljastatud ja Liechtensteini Vürstiriigi poolt oma riigi õiguse alusel automaatselt tunnustatud ravimi turuleviimise luba on esimene selle ravimi turuleviimise luba mõne Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi territooriumil, on see luba esimene toote turuleviimise luba nõukogu 18. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta artikli 13 tähenduses, nagu seda tuleb mõista Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaldamiseks.

---

(1)  ELT C 158, 5.7.2003, ELT C 200, 23.8.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/9

---

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

21. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-267/03 (Högsta domstolen'i eelotsusetaotlus): Lars Erik Staffan Lindberg (1)

(Direktiiv 83/189/EMÜ - Tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord - Kohustus edastada tehniliste eeskirjade eelnõud - Siseriiklikud õigusnormid hasartmängude ja loteriide kohta - Mänguautomaadid - Keeld korraldada hasartmänge mänguautomaatidega, mis ei anna võitu sularahas kätte - “Õnneratta” tüüpi mänguautomaat - Mõiste “tehnilised eeskirjad”)

(2005/C 143/10)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Kohtuasjas C-267/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Högsta domstolen'i (Rootsi) 10. aprilli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. juunil 2003, Lars Erik Staffan Lindberg'i kriminaalasjas, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans (ettekandja) ning kohtunikud C. Gulmann, R. Schintgen, G. Arestis ja J. Klučka; kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretäri asetäitja H. von Holstein, 21. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Sellised siseriiklikud sätted, nagu loteriiseaduse (1994:1000) [lotterilagen (1994: 1000], mida on muudetud loteriiseaduse muutmise seadusega (1996:1168) [lag om ändring i lotterilagen (1996:1168)], sätted, osas, milles nendes sisaldub keeld korraldada hasartmänge teatud mänguautomaate kasutades, võivad olla tehnilised eeskirjad nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/189, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiviga, artikli 1 punkti 9 mõttes juhul, kui on tehtud kindlaks, et asjaomase keelu mõju on selline, et see ei jäta ruumi ühelegi muule kasutamisele kui puhtalt marginaalsele kasutamisele, mida võiks mõistlikult asjaomase tootega seoses oodata või, kui see ei ole nii, siis kui on tehtud kindlaks, et see keeld võib oluliselt mõjutada nimetatud toote koostist, olemust või turustamist.

2.

Siseriiklike õigusnormidega, nagu seda on muudetud loteriiseadusega (1996:1168) kehtestatud normid, toote ülesehitusega seotud teenuse uuesti defineerimist, mis puudutab eriti teatud mänguautomaatide kasutamist, võib pidada tehniliseks eeskirjaks, millest tuleb direktiivi 83/189, muudetud direktiiviga 94/10, kohaselt teavitada, kui need uued õigusnormid ei piirdu ainult olemasolevate tehniliste eeskirjade uuesti sätestamisega või asendamisega ilma sinna uusi tehnilisi spetsifikatsioone ja teisi uusi või lisanõudeid lisamata, juhul kui need reeglid võeti vastu pärast asjaomases liikmesriigis nimetatud direktiivi 83/189 jõustumist ning nendest on komisjoni nõuetekohaselt teavitatud.

3.

Siseriiklikes õigusnormides tegevusloa korra asendamine keeluga võib olla direktiivis 83/189, muudetud direktiiviga 94/10, sätestatud teavitamise kohustuse osas asjassepuutuv asjaolu. Toote või teenuse suurem või väiksem väärtus või toote või teenuse turu suurus on asjaolud, mis ei ole nimetatud direktiivis sätestatud teavitamise kohustuse osas asjassepuutuvad.

---

(1)  ELT C 213, 6.9.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/10

---

EUROOPA KOHTU

(esimene koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-385/03 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Hauptzollamt Hamburg-Jonas versus Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG (1)

(Eksporditoetused - Valeandmetega deklaratsioon - Mõiste “taotlus” - Sanktsioon - Tingimused)

(2005/C 143/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-385/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) 30. juuli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. septembril 2003, menetluses Hauptzollamt Hamburg-Jonas v. Käserei Champignon Hofmeister GmbH & Co. KG, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud N. Colneric, J. N. Cunha Rodrigues, E. Juhász (ettekandja) ja E. Levits; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär ametnik K. Sztranc, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, muudetud komisjoni 2. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 2945/94, artikli 11 lõike 1 esimest ja teist lõiku tuleb tõlgendada selliselt, et selle määruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud dokumendis, st ekspordideklaratsioonis või muus toetuse saamise õigust tõendavas ekspordidokumendis sisalduvad valeandmed, mis võivad põhjustada kohaldatavast suurema eksporditoetuse maksmise, toovad kaasa kõnealuses artiklis ette nähtud sanktsiooni kohaldamise. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui sama määruse artiklis 47 nimetatud toetusetaotluse esitamisel on sõnaselgelt teatatud, et selles dokumendis loetletud teatud kaupade eest ei ole eksporditoetust taotletud.

---

(1)  ELT C 275, 15.11.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/11

---

EUROOPA KOHTU

(teine koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-441/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Madalmaade Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ - Loodusliku linnustiku kaitse - Looduslike elupaikade kaitse - Direktiivide ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 143/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-441/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja M. van Beek) v. Madalmaade Kuningriik (esindajad H. G. Sevenster ja N. A. J. Bel), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 16. oktoobril 2003 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise hagi, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ja kohtunikud R. Silva de Lapuerta (ettekandja), R. Schintgen, P. Kūris ja G. Arestis; kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär R. Grass, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Madalmaade Kuningriik ei ole ettenähtud tähtajaks üle võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme selleks, et täita nõukogu 2. aprilli 1979 aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi ning nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikes 1, koostoimes sama direktiivi artikli 2 lõikega 2, artikli 1 punktidega a, e ja i, artikli 6 lõigetega 2–4 ning artiklitega 7, 11 ja 15, sätestatud tingimusi ning kuna kehtiva looduskaitseseaduse artikli 13 lõige 4 on vastuolus direktiivi 92/43 artikli 6 lõikega 4, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud kõnealustest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta kohtukulud Madalmaade Kuningriigi kanda.

---

(1)  ELT C 304, 13.12.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/11

---

EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-519/03: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Lapsehoolduspuhkust käsitlev raamkokkulepe - Lapsehoolduspuhkuse asendamine sünnituspuhkusega - Lapsehoolduspuhkuse saamise individuaalse õiguse tekkimise aeg)

(2005/C 143/13)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-519/03: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja D. Martin ) v. Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja: S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 12. detsembril 2003 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: kolmanda koja esimehe ülesannetes A. Borg Barthet (ettekandja), kohtunikud J.-P. Puissochet, S. von Bahr, U. Lõhmus ja A. Ó Caoimh, kohtujurist: A. Tizzano, kohtusekretär: vanemametnik M.-F. Contet, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik kehtestas, et lapsehoolduspuhkuse ajal tekkinud õigus saada sünnitus- või lapsendaja puhkust asendab lapsehoolduspuhkuse, mis seejärel lõpeb, ilma et vanem saaks üle kanda kasutamata jäänud osa puhkusest, ning kohaldades õigust saada lapsehoolduspuhkust üksnes vanematele, kelle laps on sündinud pärast 31. detsembrit 1998 või kelle lapsendamisasi esitati kohtumenetlusse pärast seda kuupäeva, on see liikmesriik rikkunud nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivist 96/34/EÜ Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni sõlmitud ja lapsehoolduspuhkust käsitleva raamkokkuleppe kohta tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Luksemburgi Suurhertsogiriigi kanda.

---

(1)  ELT C 35, 7.2.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/12

---

EUROOPA KOHTU

(viies koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-22/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Määrus (EMÜ) nr 2847/93 - Kalalaevad - Satelliitjälgimissüsteemi loomine - Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 143/14)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-22/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad M. Condou-Durande ja T. van Rijn), v. Kreeka Vabariik (esindajad A. Samoni-Rantou ja S. Chala), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 26. jaanuaril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J. Makarczyk ja P. Kūris (ettekandja); kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär H. von Holstein, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Kreeka Vabariik ei teostanud järelevalvet selle üle, kas tema lipu all sõitvad kalalaevad, mis peavad olema varustatud satelliitseireseadmetega, on vastavalt asjaomase laeva liigile kas 30. juuni 1998. aasta või 1. jaanuari 2000. aasta seisuga ka tegelikult sellise seadmega varustatud, on Kreeka Vabariik rikkunud nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusest (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, muudetud nõukogu 14. aprilli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 686/97, tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/12

---

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-146/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Madalmaade Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiivid 2000/69/EÜ ja 2001/81/EÜ - Õhusaasteained - Siseriiklikud heitkoguste ülemmäärad - Ülevõtmata jätmine)

(2005/C 143/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-146/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad M. van Beek ja G. Valero Jordana) v. Madalmaade Kuningriik (esindajad H. G. Sevenster ja J. van Bakel), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 19. märtsil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet (ettekandja) ning kohtunikud S. von Bahr ja J. Malenovský; kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Madalmaade Kuningriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmonooksiidide piirnormide kohta välisõhus ning samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta, täitmiseks, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud nendest direktiividest tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Madalmaade Kuningriigi kanda.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/13

---

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-171/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Madalmaade Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2001/80/EÜ - Üle võtmata jätmine)

(2005/C 143/16)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kohtuasjas C-171/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: M. van Beek ja G. Valerno Jordana) v. Madalmaade Kuningriik (esindajad: H. Sevenster ja J. van Bakel), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 5. aprillil 2004. aastal esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees K. Lenaerts ning kohtunikud N. Colneric ja E. Juhász (ettekandja); kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär R. Grass, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Madalmaade Kuningriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta täitmiseks, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Madalmaade Kuningriigi kanda.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/13

---

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

14. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-299/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Kreeka Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/77/EÜ - Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turud - Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 143/17)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Kohtuasjas C-299/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: T. Christoforou ja K. Mojzesowicz) v. Kreeka Vabariik (esindaja N. Dafniou), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 14. juulil 2004. aastal esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet ning kohtunikud J.-P. Puissochet ja J. Malenovský (ettekandja); kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär R. Grass, 14. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud vastu vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel täitmiseks, on Kreeka Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 228, 11.9.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/13

---

EUROOPA KOHTU

(viies koda)

28. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-329/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2000/43/EÜ - Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 143/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-329/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad D. Martin ja H. Kreppel) v. Saksamaa Liitvabariik (esindaja C.-D. Quassowski), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 29. juulil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud P. Kūris ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 28. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole määratud tähtaja jooksul vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, täitmiseks, siis on Saksamaa Liitvabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Saksamaa Liitvabariigi kanda.

---

(1)  ELT C 239, 25.9.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/14

---

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

28. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-375/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/58/EÜ - Elektrooniline side - Isikuandmete töötlemine - Eraelu puutumatuse kaitse - Füüsiliste isikute kaitse - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 143/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-375/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja M. Shotter) versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 1. septembril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet, kohtunikud U. Lõhmus (ettekandja) ja A. Ó Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 28. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Luksemburgi Suurhertsogiriigi kanda.

---

(1)  ELT C 262, 23.10.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/14

---

EUROOPA KOHTU

(kuues koda)

28. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-376/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Belgia Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2002/58/EÜ - Elektrooniline side - Isikuandmete töötlemine - Eraelu puutumatuse kaitse - Füüsiliste isikute kaitse - Ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata jätmine)

(2005/C 143/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-376/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja M. Shotter) versus Belgia Kuningriik (esindaja E. Dominkovits), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 2. septembril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (kuues koda), koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet, kohtunikud U. Lõhmus (ettekandja) ja A. Ó. Caoimh; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 28. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Belgia Kuningriik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), täitmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme, siis on Belgia Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.	Jätta kohtukulud Belgia Kuningriigi kanda.

---

(1)  ELT C 262, 23.10.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/15

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Korsholms tingsrätt (Soome) 18. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Teemu Hakala versus Oy L Simons Transport Ab

(Kohtuasi C-93/05)

(2005/C 143/21)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Korsholms tingsrätt'i (Soome) 18. veebruari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Teemu Hakala versus Oy L Simons Transport Ab, mis saabus kohtukantseleisse 22. veebruaril 2005.

Korsholms tingsrätt (Soome) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas läbisõidetud vahemaa pikkusega seotud palgasüsteem on vastuolus nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3820/85 (1), eriti selle artikliga 10?

---

(1)  Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) teatavate maanteevedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/15

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 4. märtsi 2005. aasta hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu

(Kohtuasi C-112/05)

(2005/C 143/22)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 4. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu. Hageja esindajad on F. Benyon ja G. Braun, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tunnistada EÜ artiklitega 56 ja 43 vastuolus olevaks Saksamaa Liitvabariigi seaduse Gesetz über die Überführung der Anteilsrechte an der Volkswagen Gesellschaft mit beschränkter Haftung in private Hand (aktsiaselts Volkswagen'i erastamise seadus, edaspidi VW Gesetz) paragrahv 2 lõige 1 ja paragrahvi 4 lõiked 1 ja 3;

2.	jätta kohtukulud Saksamaa Liitvabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Saksamaa Liitvabariigi VW Gesetz piirab erinevalt Aktiengesetz`i (äriseadus) sätetest iga aktsionäri hääleõigust kuni 20 %ni aktsiakapitalist. Saksamaa Liitvabariigil ja Alam-Saksi liidumaal on mõlemal õigus nimetada VW AG nõukogusse kaks liiget, eeldusel, et neile kuulub asjaomase äriühingu aktsiaid. VW AG aktsionäride üldkoosolekul, kus otsuste vastuvõtmiseks peab Aktiengesetz`i alusel olema esindatud 75 % aktsiakapitalist, otsuste vastuvõtmiseks nõutakse esindatud aktsiakapitali 80 %list häälteenamust.

Need sätted rikuvad EÜ artiklis 56 sätestatud kapitali vaba liikumist ja EÜ artiklis 43 sätestatud asutamisvabadust.

Nõukogu direktiivi 88/361/EMÜ lisa kohaselt ei hõlma kapitali liikumine mitte ainult aktsiatesse/osadesse ja väärtpaberitesse investeerimist, vaid ka ettevõtetes osalemist või nende täielikku üleandmist .

Euroopa Kohtu varasemate otsuste kohaselt hõlmab kapitali vaba liikumise kaitseala kõiki õigusnorme, mis võivad takistada teistest liikmesriikidest pärit investeerijatel sellesse ettevõttesse investeerida või selle juhtimisest või kontrollimisest osa võtta. EÜ artiklist 56 tuleneva keelu eesmärk ei ole mitte ainult takistada välismaiste ettevõtjate diskrimineerimist siseriiklike ettevõtjatega võrreldes, vaid hõlmab ka iga meedet, mis võib mistahes viisil takistada kapitali vaba liikumist. Arvestades Euroopa Kohtu seisukohti seoses EÜ artiklist 56 tuleneva piirangute keeluga on VW Gesetz'iga häälte osakaalu ülempiiri kehtestamine otsene omandiõiguse piiramine ja rikub seetõttu kapitali liikumisvabadust.

Alam-Saksi liidumaale andis tema aktsiate hulk aktsionäride üldkoosolekutel, kus tavaliselt ei ole hääleõiguslik kapital täies ulatuses esindatud, 20 % vajalikest häältest, mis võimaldas tal blokeerida nende otsuste vastuvõtmist, mille jaoks oli vaja üle 80 % koosolekul esindatud kapitali nõusolekust. Kuna need õigusnormid võimaldasid liidumaal takistada talle ebasobiva status quo muudatusi, sest nende tegemiseks oli Aktiengesetz'i kohaselt vaja suuremat kvoorumit, takistasid asjaomased VW Gesetz`i sätted riigivõimu teostamist.

VW Gesetz`iga kehtestatud Saksamaa Liitvabariigi ja Alam-Saksi liidumaa õigus nimetada nõukogu liikmed sõltumata aktsiaomanike hulgast piirab teiste aktsionäride õigust kohasele esindatusele äriühingu nõukogus. Ja nagu Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, õigusnorm, mis piirab aktsiate/osade omandamist või muul moel piirab võimalust tegelikult osaleda äriühingu juhtimises või selle kontrollimises, kujutab endast sellise õigusliku eeskirjaga kapitali liikumisvabaduse piiramist.

Kapitali liikumisvabaduse piirang on õigustatud ainult EÜ artiklis 58 sätestatud põhustel või niinimetatud ülekaaluka avaliku huvi põhimõtte alusel. Euroopa Kohtu poolt väljatöötatud kriteeriumide kohaselt ei tohi sellised avaliku huvi alusel võetud meetmed olla diskrimineerivad, nad peavad olema tegelikult vajalikud ja taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Eelkõige peavad nimetatud põhjendused kehtima kõigile isikutele või ettevõtetele, kes tegutsevad vastuvõtva liimesriigi territooriumil. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa maksõigust käsitleva EÜ artikli 58 kohaldamisalast välja jäävad üldised majandushuvid, ega ka liikmesriikide teised majanduslikud eesmärgid õigustada EÜ asutamislepinguga keelatud piirangute kohaldamist. EÜ artikliga 56 kehtestatud kriteeriumide ja asjakohase kohtupraktika kohaselt kujutavad VW Gesetz`i eelpoolnimetatud sätted kaudseid omandiõiguse piiranguid, mida ei saa ühenduse õiguse alusel õigustada.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/16

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Hamburg 2. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Heinrich Schulze GmbH & Co. KG i.L., keda esindas likvideerija Ravensberger Honig GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas

(Kohtuasi C-120/05)

(2005/C 143/23)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Finanzgericht Hamburg'ilt 2. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Heinrich Schulze GmbH & Co. KG i.L., keda esindab likvideerija Ravensberger Honig GmbH v. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, mis saabus kohtukantseleisse 15 märtsil 2005.

Finanzgericht Hamburg küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas määruse (EÜ) nr 1222/94 (1) artikli 7 lõike 1 kolmandas lõigu kohaselt võib juhul, kui eksportijal ei ole vääramatu jõu mõju tõttu (enam) võimalik esitada tootmist puudutavaid tõendeid, jätta tähelepanuta määruses sätestatud tõendavate dokumentide esitamise nõude ja lubada eksportijal tõendada eksporditud kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud saadusi puudutavat muude tõenditega?

Kas vääramatu jõu asjaolud on aluseks tõendamisnõuete sellisele vähendamisele, et eksportija peab eksporditud kaupade valmistamisel kasutatud saaduste tegeliku kasutamise üksnes tegema usutavaks või seda tõepäraselt selgitama?

---

(1)  EÜT L 136, lk 5

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/16

---

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 15. märtsi 2005. aasta (faksiga saabunud 11.märtsil 2005) apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 12. jaanuari 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-334/03: Deutsche Post Euro Express GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-121/05 P)

(2005/C 143/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitas 15. märtsil 2005 (faksiga saabunud 11. märtsil 2005) apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 12. jaanuari 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-334/03: Deutsche Post Euro Express GmbH v. Siseturu Ühtlustamise Amet. Apellatsioonkaebuse esitaja esindajad on ühtlustamisameti asepresident A. von Mühlendahl ja tööstusomandi alase kohtumenetluse osakonna liige G. Schneider.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1.	tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 12. jaanuari 2004. aasta otsus kohtuasjas T-334/03 (1) ja kaebus tagasi lükata;

2.	saata kohtuasi otsustamiseks esimese astme kohtule.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) põhjendab oma nimetatud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust alljärgnevalt.

Esimese astme kohus on vaidlustatud otsuse punktides 35 ja 36 toodud väidetega rikkunud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c, pidades küll “EURO” nimetuse all silmas kaupade või teenuste geograafilise päritolu tähist, kuid välistanud selle nimetuse registreerimise ühenduse kaubamärgina ainult juhul, kui geograafiline päritolu on kaubamärgiga kokku puutuva avalikkuse jaoks “oluline”. See on vastuolus nimetatud artikli üheselt mõistetava sõnastusega, mis välistab geograafilise päritolu tähiste registreerimise täiendavate tingimusteta. Ka Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsusest kohtuasjas C-363/99 nähtub, et registreerida ei saa märke või tähiseid, mis kirjeldavad registreeritavate kaupade või teenuste omadusi, ilma et see sõltuks nende omaduste “olulisusest”.

Esimese astme kohus on vaidlustatud otsuse punktides 36 kuni 43 esitatud väidetega rikkunud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c, hinnates küll nimetusega “PREMIUM” andmeid kvaliteedi kohta, kuid välistanud samas antud nimetusele kõnealuse sätte kohaldamise. Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita väärtust väljendavaid tähiseid täiendavate tingimusteta, kuna igal kaubamärgi taotleja konkurendil peab olema võimalus kasutada väärtust väljendavaid tähiseid ilma kolmandate isikute kaubamärgiõigusi rikkumata. Kohtu argument (punkt 39), mille kohaselt nimetusi nagu “PREMIUM” tuleb hinnata (ainult) määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b valguses, ei pea siinkohal paika. Kuna nimetus “PREMIUM” käib kvaliteeditähisena artikli 7 lõike 1 punkt c alla, puudub vajadus kohaldada määruse artikli 7 lõike 1 punkti b.

Kohtu poolt oma otsustes esitatud ja vaidlustatud otsuse punktis 44 nimetatud põhimõtetest lähtuvalt on kirjeldavatest osadest koosnev kaubamärk kokkuvõttes kirjeldav, kuivõrd ei tehta kindlaks, et üldnimetusel on üksikute osadega võrreldes teistsugune tähendus. Käesoleval juhul on ilmne, et nimetus “EUROPREMIUM” — mõistete “EURO” ja “PREMIUM” keeleline liitmine — ei tähenda ka ühiselt enamat kui et registreeritavate kaupade ja teenuste puhul on tegemist erilise kvaliteediga Euroopast pärit kaupade ja teenustega.

Ülaltoodud põhjustest lähtuvalt on vaidlustatud otsuse aluseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine ning otsus kuulub seega tühistamisele.

---

(1)  ELT C 69, lk 14.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/17

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Østre Landsret 15. märtsi 2005. aasta otsusega kohtuasjas VW-Audi Forhandlerforeningen, kes tegutseb Vulcan Silkeborg A/S esindajana, versus Skandinavisk Motor CO. A/S

(Kohtuasi C-125/05)

(2005/C 143/25)

Kohtumenetluse keel: taani

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Østre Landsret 15. märtsi 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas VW-Audi Forhandlerforeningen, kes tegutseb Vulcan Silkeborg A/S esindajana, v. Skandinavisk Motor CO. A/S, mis saabus kohtukantseleisse 17. märtsil 2005.

Østre Landsret küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas komisjoni 28. juuni 1995. aasta määruse nr 1475/95/EMÜ (1) asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta mootorsõidukite turustus- ja teeninduskokkuleppe teatavate liikide suhtes (edaspidi “määrus nr 1475/95 liigierandite kohta”) artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tarnija poolt turustuskokkuleppe aastase etteteatamisega ülesütlemine nõuab põhjendust, mis sisaldab enamat kui viidet sellele sättele?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis: Milliseid nõudeid saab vastavalt ühenduse õigusele sellise põhjenduse sisu suhtes kehtestada ning millal tuleb põhjendus esitada?

3.	Millised on tagajärjed põhjenduse nõuetele mittevastaval või hilinemisega esitamisel?

4.	Kas määruse nr 1475/95 liigierandite kohta artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tarnija poolt kokkuleppe aastase etteteatamisega ülesütlemine peab toimuma tarnija poolt eelnevalt koostatud ümberkorraldamise kava põhjal?

5.	Kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, siis: Milliseid nõudeid võib vastavalt ühenduse õigusele tarnija poolt koostatud ümberkorraldamise kava sisule ja vormile esitada ning millal peab ümberkorraldamise kava olema kättesaadav?

6.	Kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, siis: Kas tarnija on kohustatud teavitama turustajat, kellele ta on lepingu üles öelnud, ümberkorraldamise kava sisust ning millal ja millises vormis peab see sel juhul toimuma?

7.	Kui vastus neljandale küsimusele on jaatav, siis: Millised on tagajärjed juhul, kui võimalik ümberkorraldamise kava ei vasta nõuetele, mida selle kava vormile ja sisule võib esitada?

8.

Määruse nr 1475/95 liigierandite kohta artikli 5 lõike 3 taanikeelses versioonis on tarnija poolt turustajale kokkuleppe aastase etteteatamisega ülesütlemisel eelduseks, et “esineb vajadus korraldada ettevõttevõrgustik tervikuna või olulises osas põhjalikult ümber”. Sõna “vajadus” esineb määruse nr 1475/95 kõikides tõlgetes, aga sõna “põhjalikult” esineb ainult taanikeelses versioonis. Neil asjaoludel on esitatud küsimus: Milliseid nõudeid võib ümberkorraldamise olemuse suhtes kehtestada, et tarnija saaks kokkuleppe aastase etteteatamisega vastavalt määruse nr 1475/95 liigierandite kohta artikli 5 lõikele 3 turustajale üles öelda?

9.

Kui uurida küsimust, kas tingimused — vastavalt määruse nr 1475/95 liigierandite kohta artikli 5 lõikele 3 kokkuleppe tarnija poolt aastase etteteatamisega ülesütlemiseks — on täidetud, siis kas omab tähtsust, millised oleksid võimalikud majanduslikud tagajärjed tarnijale, kui ta oleks kokkuleppe üles öelnud kaheaastase etteteatamisega?

10.	Kellel lasub kohustus tõendada, et vastavalt määruse nr 1475/95 liigierandite kohta artikli 5 lõikele 3 on täidetud tarnija poolt kokkuleppe aastase etteteatamisega ülesütlemise tingimused, ning kuidas täidetakse sellist tõendamiskohustust?

11.

Kas määruse nr 1475/95 liigierandite kohta artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tingimused — vastavalt nimetatud sättele tarnija poolt kokkuleppe aastase etteteatamisega ülesütlemiseks — võivad olla juba täidetud seetõttu. Et määruse nr 1400/2002 liigierandite kohta kehtestamine võis iseenesest tarnija ettevõttevõrgustiku põhjaliku ümberkorraldamise vajalikuks muuta?

---

(1)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 25.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/18

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. märtsi 2005. aasta hagi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastu

(Kohtuasi C-127/05)

(2005/C 143/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 21. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastu. Hageja esindajad on komisjoni õigustalituse ametnikud M.-J. Jonczy ja N. Yerrell.

Euroopa Ühenduste Komisjoni palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Ühendkuningriik on piiranud tööandja kohustust tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides kohustusega teha seda “niivõrd, kui see on mõistlikult võimalik”, on Ühendkuningriik jätnud täitmata nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivist 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1) artikli 5 lõigetest 1 ja 4 tulenevad kohustused;

2)	jätta kohtukulud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjoni etteheide põhineb 1974. aasta Health and Safety at Work Act'i artikli 2 lõikel 1, mille kohaselt on iga tööandaja kohustuseks tagada tööl töötajate tervis, ohutus ja heaolu “niivõrd, kui see on mõistlikult võimalik”. Komisjoni arvates ei ole selline tööandaja kohustusele lisatud piirang kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ (edaspidi “direktiiv”) artikli 5 lõigetega 1 ja 4.

Komisjon väidab, et:

i)	artikli 5 lõikest 1 tuleneb tööandja kohustus seoses kõigi sündmustega, mis võivad negatiivselt mõjutada tema töötajate tervist ja ohutust, välja arvatud juhul, kui on võimalik tugineda artikli 5 lõikes 4 ette nähtud väga erakorralistele asjaoludele;

ii)	seda seisukohta toetab muuhulgas direktiivi andmise käik ja tingimuse “niivõrd, kui see on mõistlikult võimalik” otsene tagasilükkamine ühenduse seadusandja poolt;

iii)	võrdluseks võimaldab Ühendkuningriigi õigus (siseriiklike kohtute tõlgenduses) tööandjal vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et täiendavate meetmete võtmise hind rahas, ajas või vaevas väljendatuna oleks olnud ohuga võrreldes äärmiselt ebaproportsionaalne;

iv)	seda “tasakaalustamisvõrdlust” kohaldatakse siseriiklike kohtute poolt ilmselt kõigil juhtudel ja mitte ainult direktiivi artikli 5 lõikega hõlmatud erandjuhtudel olukordades;

v)	lisaks võimaldab selle määratlemine, mis on “mõistlikult võimalik”, arvestada tööandaja kuludega (rahalises mõistes)seotud kaalutlustega, mis on vastuolus direktiivi artikli 5 lõikega 4 koostoimes direktiivi preambuli 13 põhjendusega.

---

(1)  EÜT L 183, lk 1.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/19

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven te's-Gravenhage 17. märtsi 2005. aasta otsusega kohtuasjas N.V. Raverco versus Minster van Landbouw, Naatur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-129/05)

(2005/C 143/27)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven te's-Gravenhage 17. märtsi 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas N.V. Raverco v. Minster van Landbouw, Naatur en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 21. märtsil 2005.

College van Beroep voor het bedrijfsleven te's-Gravenhage küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 97/78/EÜ (1) artikli 17 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et imporditingimustele mittevastava partii tagasisaatmise keelamise põhjuseks peab olema see, et täidetud ei ole ühenduse imporditingimused, või võivad selle põhjuseks olla tingimused, mis kehtivad vastutava isikuga kooskõlastatud kohas väljaspool direktiivi 97/78/EÜ I lisas loetletud territooriume?

2.

Kas direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõike 2 punkti a koosmõjus selle direktiivi artikli 22 lõikega 2 ning määruse (EMÜ) nr 2377/90 (2) artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et kõikidel juhtudel, kui direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrollist ilmneb, et tootepartii võib osutuda ohtlikuks loomade või inimeste tervisele, tuleb asjaomaseid loomseid saadusi sisaldav tootepartii igal juhul hävitada?

3.

Kas direktiivi 97/78/EÜ artiklit 22 koosmõjus määruse (EMÜ) nr 2377/90 artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et määruse (EMÜ) nr 2377/90 V lisas nimetatud toimeainete jääke on leitud partiis, tähendab seda, et asjaomane partii võib osutada loomade või inimeste tervisele ohtlikuks, nii et partii tagasisaatmine on välistatud?

4.

Kas juhul, kui vastus teisele küsimusele on eitav, tuleb direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõiget 2 tõlgendada selliselt, et selle sätte eesmärk on ühtlasi kaitsta ka nende kolmandate riikide huve, kuhu partii peale tagasisaatmist imporditakse, isegi kui kolmandate riikide huvide kaitse ei tähenda samaaegselt EL liikmesriikide huvide kaitset?

---

(1)  Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT 1998, L 23, lk 9).

(2)  Nõukogu 26. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes (EÜT L 224, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/20

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven te's-Gravenhage 17. märtsi 2005. aasta otsusega kohtuasjas Coxon & Chatteron limited versus Minster de Landbouw, Naatur en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-130/05)

(2005/C 143/28)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven te's-Gravenhage 17. märtsi 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Coxon & Chatteron limited v. Minster de Landbouw, Naatur en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 21. märtsil 2005.

College van Beroep voor het bedrijfsleven te's-Gravenhage küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 97/78/EÜ (1) artikli 17 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et imporditingimustele mittevastava partii tagasisaatmise keelamise põhjuseks peab olema see, et täidetud ei ole ühenduse imporditingimused, või võivad selle põhjuseks olla tingimused, mis kehtivad vastutava isikuga kooskõlastatud kohas väljaspool direktiivi 97/78/EÜ I lisas loetletud territooriume?

2.

Kas direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõike 2 punkti a koosmõjus selle direktiivi artikli 22 lõikega 2 ning määruse (EMÜ) nr 2377/90 (2) artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et kõikidel juhtudel, kui direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud kontrollist ilmneb, et tootepartii võib osutuda ohtlikuks loomade või inimeste tervisele, tuleb asjaomaseid loomseid saadusi sisaldav tootepartii igal juhul hävitada?

3.

Kas direktiivi 97/78/EÜ artiklit 22 koosmõjus määruse (EMÜ) nr 2377/90 artikliga 5 tuleb tõlgendada nii, et asjaolu, et määruse (EMÜ) nr 2377/90 V lisas nimetatud toimeainete jääke on leitud partiis, tähendab seda, et asjaomane partii võib osutada loomade või inimeste tervisele ohtlikuks, nii et partii tagasisaatmine on välistatud?

4.

Kas juhul, kui vastus teisele küsimusele on eitav, tuleb direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõiget 2 tõlgendada selliselt, et selle sätte eesmärk on ühtlasi kaitsta ka nende kolmandate riikide huve, kuhu partii peale tagasisaatmist imporditakse, isegi kui kolmandate riikide huvide kaitse ei tähenda samaaegselt EL liikmesriikide huvide kaitset?

---

(1)  Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT 1998, L 23, lk 9).

(2)  Nõukogu 26. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes (EÜT L 224, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/20

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. märtsi 2005. aasta hagi Austria Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-133/05)

(2005/C 143/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 21. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Austria Vabariigi vastu. Hageja esindaja on advokaat D. Martin, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Austria Vabariik ei ole 2. detsembriks 2003 vastu võtnud nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (1), millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, täitmiseks kõiki selliseid õigus- ja haldusnorme, mis nii föderaalsel kui ka liidumaa tasandil - välja arvatud Viini ja Alam-Austria liidumaad - on vajalikud puudest tingitud diskrimineerimise osas või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, on Austria Vabariik rikkunud selle direktiivi artiklist 18 tulenevaid kohustusi.

2.	jätta kohtukulud Austria Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Austria Vabariik ei ole võtnud vajalikke meetmeid asjaomase direktiivi ülevõtmiseks nii föderaaltasandi kui ka liidumaade õigusesse, välja arvatud Viini ja Alam-Austria liidumaad, puudest tingitud diskrimineerimisega seotud kõigi õigusnormide osas, või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud.

---

(1)  ELT L 303, lk 16.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/21

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-134/05)

(2005/C 143/30)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja Komisjoni õigustalituse ametnik E. Traversa, esitas 22. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu.

Hageja palub Euroopa Kohtul tuvastada, et:

1.	allutades kohtuvälise laenude sissenõudmise tegevuse kohaliku politseiameti (Questore) poolt antava litsentsi omamise nõudele;

2.	piirates litsentsi kehtivust selle väljastamisjärgse provintsi territooriumiga;

3.	sidudes kohtuvälise laenude sissenõudmise tegevuse litsentsis eraldi väljatoodud ruumidega;

4.	allutades selle tegevuse teostamise provintsis, mille jaoks ettevõtjal ei ole litsentsi, pädevale esindajale volituse andmisele;

5.	kohustades ettevõtjaid panema nähtaval viisil välja tabeli kõigi klientidele pakutavate tehingute kohta;

6.	nähes ette, et kohalik politseiamet (Questore) võib litsentsi andmisel sätestada täiendavaid ettekirjutisi;

7.	piirates ettevõtjate hindade kehtestamise vabadust;

8.	kuulutades võlgade sissenõudmise tegevuse kokkusobimatuks seadusandliku dekreedi nr 385/93 esemeks olevate pangandus- ja rahandusalaste tegevustega;

on Itaalia Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 43 ja 49 tulenevaid kohustusi.

—	jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

1.

Kohaliku politseiameti poolt väljastatava litsentsi nõudmine ei ole kooskõlas EÜ artikliga 49, kuna seda kohaldatakse erisusteta kõigile mõnes muus liikmesriigis asutatud teenuste osutajatele, ilma et võetaks arvesse teenuse osutajate poolt nende päritolumaa seadusandlusest tulenevate ja sama avalikku huvi kaitsvate kohustuste täitmist.

2.

Itaalia Vabariigi territoorium koosneb 103 provintsist. Sellest tulenevalt peaks ettevõtja, kes soovib end Itaalias sisse seada ning laiendada oma tegevust arvestatavale osale Itaalia territooriumist, esitama sama palju litsentsitaotlusi kui palju on provintse, mis jäävad tema huvialasse, ning 103 litsentsitaotlust juhul, kui ta soovib end sisse seada ning tegutseda kogu Itaalia territooriumil.

3.

Äriühing, kes soovib end Itaalias sisse seada ning tegutseda teatud ulatusega territooriumil, peaks mitte ainult omandama erinevaid litsentse, vaid soetama ka sama palju ruume, kui palju on omandatud litsentse ja tegevusega kaetud provintse. Selline kohustus on ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades sellest ettevõtjatele tulenevaid kulutusi, mis ei ole tegevuse teostamiseks möödapääsmatud. Lisaks sellele on kohustus omada ruume võrdsustatav asutamise nõudega õigussubjektile, kes tegutseb piiriülese teenuste osutamise korras.

4.

Seaduslikult oma tegevust teostav ettevõtja peab saama seda teostada kogu Itaalia territooriumil ilma et ta peaks sõlmima esinduslepingut mõne vahendajaga juhul, kui ta soovib tegutseda väljaspool provintsi, mille jaoks ta omab litsentsi. Lisaks sellele, et vahendaja poole pöördumine toob esindatavale kaasa nii ajalisi kui ka rahalisi lisakulutusi, on temaga samas tegevusvaldkonnas töötav vahendaja esindatavale ka potentsiaalseks konkurendiks.

5.

Kohustus panna äriruumides nähtaval viisil välja tehingute tabel eeldab, et ettevõtja omab kindlasti käsitletava tegevuse teostamiseks ruume. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kohustus omada ruume liikmesriigis, kus teenust osutatakse, võrdsustatav asutamise nõude esitamisega ettevõtjale, kes tegutseb piiriülese teenuste osutamise korras.

6.

Igale provintsi politseiametile (Questore) jäetud võimalus allutada võlgade sissenõudmise tegevuseks litsentsi andmine täpsemalt määratlemata “täiendavatele ettekirjutustele” ei täida läbipaistvuse ja objektiivsuse tingimusi, mille täitmist nõuab Euroopa Kohtu praktika, isegi kui politseiameti (Questore) pädevus on piiratud seaduse ja selle eesmärgi poolt.

7.	Hindade kehtestamise vabaduse piirangud kujutavad endast takistust asutamisvabadusele ja vabale teenuste osutamisele. Uus ettevõtja, kes üritab siseneda teatavale turule, peab end konkurentide kõrval maksma panema ning teenuste hind kujutab endast olulise tähtsusega tegurit klientide leidmisel.

8.

Itaalia seadusandluses sätestatud kokkusobimatus pangandus- ja rahandusalaste tegevustega toob kaasa selle, et teiste liikmesriikide pangandus- ja rahandusettevõtjad ei või teostada Itaalias võlgade sissenõudmise tegevust, tuginedes asutamisvabadusele või teenuste osutamise vabadusele, mis mõlemad on garanteeritud EÜ asutamislepingus.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/22

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 22. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Stichting Zuid-Hollandase Milieufederatie versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, menetlusse astuja LTO Nederland

(Kohtuasi C-138/05)

(2005/C 143/31)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven'i 22. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Stichting Zuid-Hollandase Milieufederatie versus Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, keda abistas LTO Nederland, mis saabus kohtukantseleisse 25. märtsil 2005.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kas siseriiklikul kohtul on õigus kohaldada taimekaitsevahendite direktiivi (1) artiklit 8 pärast seda, kui direktiivi artiklis 23 sätestatud tähtaeg on möödunud?

2.	Kas biotsiidide direktiivi (2) artiklit 16 tuleb tõlgendada selliselt, et kõnealuse sätte mõte on sama, mis taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõikel 2?

3.	Kas taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõiget 2 tuleb käsitleda stand-still kohustusena nii, et liikmesriigil on õigus muuta olemasolevat süsteemi või praktikat ainult niivõrd, kui sellest tuleneb seoses loa andmisega taiekaitsevahendile kooskõlas direktiiviga antav hinnang?

4.	Kui vastus kolmandale küsimusele on eitav: Kas taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõige 2 kehtestab piirangud biotsiidide turuleviimist käsitlevate siseriiklike õigusaktide muutmisele ning millised need piirangud sellisel juhul on?

5.	Kui vastus neljandale küsimusele on eitav: Milliste kriteeriumite põhjal tuleb hinnata, kas tegemist on meetmetega, mis ohustavad tõsiselt direktiivis ette nähtud eesmärgi saavutamist?

6.

Kui vastus teisele küsimusele on eitav: a) Kas taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui liikmesriik lubab oma territooriumil turule viia selliseid taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad direktiivi lisas I mainimata toimeaineid ja mis on direktiivi teatavaks tegemise järel olnud turul kaks aastat, siis tuleb tal arvesse võtta ka taimekaitsevahendite direktiivi artiklis 4 sätestatut? b) Kas taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui liikmesriik lubab oma territooriumil turule viia selliseid taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad direktiivi lisas I mainimata toimeaineid ja mis on direktiivi teatavaks tegemise järel olnud turul kaks aastat, siis tuleb tal arvesse võtta ka taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõikes 3 sätestatut?

7.

Kas taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada selliselt, et taimekaitsevahendite direktiivi artikli 8 lõikes 3 ette nähtud hindamisega peetakse silmas ka juba turul olevate taimekaitsevahendite uue kasutusvaldkonna hindamist, mille käigus uuritakse, kas Bmw (Madalmaade tõrjeainete seadus) artiklis 16aa sätestatud ajutiste meetmete kasutamisega kaasneb riske kasutajale/töötajale, rahvatervisele ja keskkonnale?

8.	Kas taimekaistevahendite direktiivi artikli 8 lõiget 3 tuleb tõlgendada selliselt, et see sisaldab ainult sätteid, mis puudutavad teabe andmist enne uurimist, või tuleb kõnealuseid sätteid tõlgendada selliselt, et seal mainitud nõuded on olulised ka uurimise korraldamise ja läbiviimise kohalt?

---

(1)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/23

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Zoll-Senat 3 (K) des Unabhängigen Finanzsenates 17. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Amalia Valesko versus Zollamt Klagenfurt

(Kohtuasi C-140/05)

(2005/C 143/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Zoll-Senat 3 (K) der Unabhängige Finanzsenat 17. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Amalia Valesko v. Zollamt Klagenfurt, mis saabus kohtukantseleisse 25. märtsil 2005.

Zoll-Senat 3 (K) des Unabhängigen Finanzsenates küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas Sloveenia Vabariigi ühinemisakti sätteid, XIII lisas — ühinemisakti artiklis 24 osutatud nimekiri: Sloveenia, jaotis 6. Maksustamine, punkt 2 (ELT 23.9.2003, L 236), ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustavate toodete üldise korralduse ja nende valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 8 kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast komisjoni informeerimist ja seni, kuni kehtib eespool nimetatud erand, “säilitada” sigarettidele, mida võib Sloveeniast tuua nende territooriumile ilma täiendava aktsiisi tasumiseta, samad koguselised piirangud nagu impordi puhul kolmandatest riikidest, peab tõlgendama terminit “säilita” silmas pidades nii, et nimetatud sätete kohaselt on lubatud koguselised piirangud, mis kehtisid liikmesriigis enne Sloveenia Vabariigi ühinemist ning muuhulgas seoses Sloveenia Vabariigi kui kolmanda riigiga?

2.

Kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et kõnealuseid sätteid ei tohi tõlgendada nii, et nende sätete kohaselt on lubatud koguselised piirangud, mis kehtisid liikmesriigis enne Sloveenia Vabariigi ühinemist ning muuhulgas seoses Sloveenia Vabariigi kui kolmanda riigiga, küsitakse järgmist: Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 23, 25 ja 26 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormistik, mille kohaselt aktsiisist vabastatud tubakatoodete kogus, mida imporditakse liikmesriigis alalist elukohta omava reisija isiklikus pagasis, kes saabub liikmesriigi maksuterritooriumile vahetult üle riigipiiri või siseveekogu, on piiratud 25 sigaretile teatud liikmesriikidest, pole vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega, kui selline koguseline piirang on kehtestatud ainult ühe kolmanda riigi (Šveitsi) konkreetse tollivaba piirkonna suhtes ning kui samal ajal on ülejäänud kolmandatest riikidest lubatud samasse liikmesriiki tuua 200 aktsiisivaba sigaretti?

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/23

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Luleå tingsrätt (Rootsi) 21. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Åklagaren versus Percy Mickelsson ja Joakim Roos

(Kohtuasi C-142/05)

(2005/C 143/33)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Luleå tingsrätt'i (Rootsi) 21. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Åklagaren v. Percy Mickelsson ja Joakim Roos, mis saabus kohtukantseleisse 24. märtsil 2005.

Luleå tingsrätt (Rootsi) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

a) Kas EÜ artiklid 28–30 välistavad sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on Rootsi jeti-eeskirjad, mis keelavad jeti kasutamise mujal, kui avalikel laevatatavatel veeteedel ja veekogudel, mille kohta kohalik omavalitsus on kehtestanud eeskirjad jetide kasutamise lubamise kohta? b) Teise võimalusena, kas EÜ artiklid 28–30 takistavad liikmesriigil kohaldada selliseid õigusnorme, millega keelatakse jetide kasutamine ka veekogudel, mille suhtes kohalikud omavalitsused ei ole veel läbi viinud analüüsi, kas kehtestada eeskirju, mis lubavad jetide kasutamist või mitte?

2.	Kas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/44/EÜ (1), millega muudetakse direktiivi 94/25/EMÜ lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, välistab sellised siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad ülalkirjeldatud viisil jeti kasutamise?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/25/EMÜ lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 214, 26.8.2003, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/24

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 29. märtsi 2005. aasta hagi Belgia Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-143/05)

(2005/C 143/34)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 29. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Belgia Kuningriigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on Knut Simonsson ja Wouter Wils.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik ei ole vastu võtnud kõiki vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/84/EÜ (1), millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust, ülevõtmiseks või vähemalt ei ole ta neist komisjonile teatanud, on Belgia Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

2.	jätta kohtukulud Belgia Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 23. novembril 2003.

---

(1)  EÜT L 234, lk 53.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/24

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 30. märtsi 2005. aasta hagi Belgia Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-144/05)

(2005/C 143/35)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 30. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Belgia Kuningriigi vastu. Hageja esindajad on Knut Simonsson ja Wouter Wils.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (1), täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Belgia Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi

2.	jätta kohtukulud Belgia Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 5. veebruaril 2004.

---

(1)  EÜT L 208, lk 10.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/25

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof 10. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Albert Collée als Gesamtrechtsnachfolger der Collée KG versus Finanzamt Limburg a.d. Lahn

(Kohtuasi C-146/05)

(2005/C 143/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundesfinanzhof'ilt 10. veebruari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Albert Collée als Gesamtrechtsnachfolger der Collée KG v. Finanzamt Limburg a.d. Lahn, mis saabus kohtukantseleisse 1. aprillil 2005.

Bundesfinanzhof küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kas maksuhalduril on õigus keelduda ilmselge ühendusesisese tarne puhul maksuvabastusest ainult põhjusel, et maksukohustuslane ei ole õigeaegselt esitanud nõutavaid raamatupidamisdokumente?

2.	Kas esitatud küsimuse vastus sõltub sellest, kas maksukohustuslane eelnevalt teadlikult varjas seda, et tegu on ühendusesisese tarnega?

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/25

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 1. aprilli 2005. aasta hagi Madalmaade Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-147/05)

(2005/C 143/37)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 1. aprillil 2005 hagi Madalmaade Kuningriigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on Michel van Beek ja Sara Pardo Quintillan.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et Madalmaade Kuningriik rikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivist 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (1) tulenevaid kohustusi kuna ei ole vastu võtnud direktiivi ülevõtmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või jättis komisjonile nende õigusnormide vastuvõtmisest teatamata;

2)	jätta kohtukulud Madalmaade Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikku õiguskorda ülevõtmise tähtaeg möödus 22. detsembril 2003.

---

(1)  EÜT L 327, lk 1.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/25

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof 13. jaanuari 2005. aasta määrusega kohtuasjas F. Weissheimer Malzfabrik versus Hauptzollamt Hamburg-Jonas

(Kohtuasi C-151/05)

(2005/C 143/38)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundesfinanzhofilt 13. jaanuari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas F. Weissheimer Malzfabrik v. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, mis saabus kohtukantseleisse 4. aprillil 2005.

Bundesfinanzhof küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.	Kas juhul, kui soovitakse tuvastada, kas kaup, mille eksporditoetust taotletakse, on standardse turustuskvaliteediga, kohaldatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklit 70?

2.

Kas koos siseriikliku maksenõudega antud kinnitus selle kohta, et tootel on veatu ja standardne turustamiskvaliteet komisjoni 27. novembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse teatavatele põllumajandussaadustele ja –toodetele eksporditoetuste andmise korra ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad artikli 13 esimese lause tähenduses, moodustab osa väljastatavast teabest vastavalt määruse (EMÜ) nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 teisele lõigule koostoimes sama määruse artikliga 3?

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/26

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 5. aprilli 2005. aasta hagi Austria Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-153/05)

(2005/C 143/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 5. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Austria Vabariigi vastu. Hageja esindaja on Gerald Braun, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Austria Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/30/EÜ (1) müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel, täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Austria Vabariik rikkunud EÜ asutamislepingust ja sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

2.	jätta kohtukulud Austria Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 28. septembril 2003.

---

(1)  EÜT L 85, lk 40.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/26

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof (Austria) 28. jaanuari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Winfried L. Holböck versus Finanzamt Salzburg-Land

(Kohtuasi C-157/05)

(2005/C 143/40)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Verwaltungsgerichtshof'i (Austria) 28. jaanuari 2005.aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Winfried L. Holböck v. Finanzamt Salzburg-Land, mis saabus kohtukantseleisse 7. aprillil 2005.

Verwaltungsgerichtshof (Austria) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas kapitali vaba liikumise sätted (EÜ artikkel 56 ja järgnevad artiklid) välistavad 31. detsembril 1993. aastal kehtestatud (ja pärast Austria liitumist EÜ-ga 1. jaanuaril 1995. aastal kehtima jäänud) siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt riigisisese päritoluga aktsiate dividende maksustatakse maksumääraga, mis on pool kogutule kehtestatud keskmisest maksumäärast, samas kui kolmandas riigis (põhikohtuasjas: Šveits) asutatud aktsiaseltsi, millest aktsiatest kaks kolmandikku kuulub maksukohustuslasele, dividende maksustatakse ühtse tulumaksumääraga?

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/26

---

Euroopa Ühenduste Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu

(Kohtuasi C-158/05)

(2005/C 143/41)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 6. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu. Hageja esindajad on G. Braun ja M. Huttunen, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1.

tuvastada, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/30/EÜ (1) müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel, täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Austria Vabariik rikkunud EÜ asutamislepingust ja sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

2.	jätta kohtukulud Saksamaa Liitvabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 28. septembril 2003.

---

(1)  EÜT L 85, lk 40.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/27

---

Entorn, Societat Limitada Enginyeria i Serveis 8. aprilli 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu teise koja 18. jaanuari 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/01: Entorn, Societat Limitada Enginyeria i Serveis versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-162/05 P)

(2005/C 143/42)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Entorn, Societat Limitada Enginyeria i Serveis esitas 8. aprillil 2005 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu teise koja 18. jaanuari 2005. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/01: Entorn, Societat Limitada Enginyeria i Serveis v. Euroopa Ühenduste Komisjon.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1.	lugeda käesolev apellatsioonkaebus põhjendatuks ja tühistada esimese astme kohtu 18. jaanuari 2005. aasta otsus (kohtuasi T-141/01) millega jäeti rahuldamata tühistamishagi komisjoni 4. märtsi 1999. aasta otsuse C (1999)354 peale;

2.	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Apellatsioonikaebuse põhjendamiseks esitab hageja järgmised õiguslikud alused:

1.

Menetlusnormide rikkumine esimese astme kohtu menetluse käigus: esimese astme kohus keeldus hageja poolt antud asjaoludes määravaks peetud tõendite vastuvõtmisest ilma, et hagejal oleks seejuures olnud võimalik paluda esimese astme kohtult menetluse jooksul selle rikkumise kõrvaldamist, kahjustades sellega oluliselt hageja huve ja takistades tal täielikult ellu viia oma kaitseõigust — otsuse punktid 132 — 138.

2.

Süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine. Esimese astme kohtu poolne asjaolude ilmselt ebaõige ning kohati põhjendamatu uurimine, hindamine ning tõlgendamine tõi kaasa otsuse vastuvõtmise, mille põhjendused rikuvad ilmselgelt süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt ei käsitleta kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

3.

Esimese astme kohtu poolne hageja ebaõige juriidiline kvalifitseerimine ettevõtjana, kes vastavalt määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklile 24 ning toetuse andmise lõpetamise otsusele on vastutav projektile Zumaque antud toetuse tagasimaksmise eest. Hageja leiab, et esimese astme kohus on teinud õigusliku vea, kvalifitseerides Entorn, Societat Limitada Enginyeria i Serveisi (hageja), ettevõtjana, kes on komisjoni 4. märtsi 1999. aasta otsuse C(1999)534 alusel kohustatud tagasi maksma saadud toetuse.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/28

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof (Austria) 31. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas Heger Rudi GmbH versus Finanzamt Graz-Stadt

(Kohtuasi C-166/05)

(2005/C 143/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Verwaltungsgerichtshof'i (Austria) 31. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Heger Rudi GmbH v. Finanzamt Graz-Stadt, mis saabus kohtukantseleisse 13. aprillil 2005.

Verwaltungsgerichtshof (Austria) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas kalapüügiõiguse andmine kalapüügilubade müügi teel on “kinnisvaraga seotud teenus” nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, artikli 9 lõike 2 punkti a mõttes?

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/28

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation de Belgique 4. aprilli 2005. aasta otsusega kohtuasjas URADEX SCRL versus Union Professionnelle de la Radio et de la Télédistribution, lühendatult RTD ja Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision, lühendatult BRUTELE

(Kohtuasi C-169/05)

(2005/C 143/44)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Cour de cassation de Belgique'i 4. aprilli 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas URADEX SCRL v. Union Professionnelle de la Radio et de la Télédistribution, lühendatult RTD ja Société Intercommunale pour la Diffusion de la Télévision, lühendatult BRUTELE, mis saabus kohtukantseleisse 15. aprillil 2005.

Cour de cassation de Belgique küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiivi 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta (1) artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon on volitatud haldama ühe autoriõiguste omaniku õigusi või sellega kaasnevaid õigusi, ilma et omanik oleks andnud oma õiguste haldamist üle kollektiivse esindamise organisatsioonile, siis ei ole sel organisatsioonil volitusi teostada selle omaniku õigust lubada või keelata kaabellevioperaatoril saate edastamist kaabli kaudu, kuna ta on volitatud haldama vaid ülalnimetatud omaniku rahalisi küsimusi?

---

(1)  EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/28

---

Eelotsusetaotlus, mille esitas Landesgericht für ZRS Wien 17. märtsi 2005. aasta määrusega kohtuasjas KVZ retec GmbH versus Austria Vabariik (Bundesminister für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft)

(Kohtuasi C-176/05)

(2005/C 143/45)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Landesgericht für ZRS Wien'i 17. märtsi 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas KVZ retec GmbH v. Austria Vabariik (Bundesminister für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft), mis saabus kohtukantseleisse 20. aprillil 2005.

Landesgericht für ZRS Wien küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas liha- ja kondijahu kui jäätmesaadetise veo (transiidi või tagasiveo) suhtes kehtib nõukogu määruses (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduse, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (edaspidi “jäätmesaadetiste määrus”) sätestatud teatamiskohustus, sõltumata sellest, kas liha- ja kondijahu sisaldab määratletud riskiteguriga materjali?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas liha- ja kondijahu kui jäätmesaadetise vedu (transiit või tagasivedu), sõltumata sellest, kas liha- ja kondijahu sisaldab määratletud riskiteguriga materjali, ei kuulu jäätmesaadetiste määruse kohaldamisalasse vastavalt nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 punktile d?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on eitav, siis kas liha- ja kondijahu, a) mis ei sisalda määratletud riskiteguriga materjali või b) mis sisaldab määratletud riskiteguriga materjali (liigitatud EÜ kõrvalsaaduste määruse kohaselt [määrus (EÜ) nr 1774/2002] 1. kategooria materjaliks), vedu (transiit või tagasivedu) ilma asjaomastele ametiasutustele teatamise ning nende nõusolekuta on illegaalne vastavalt jäätmesaadetiste määruse artikli 26 lõike 1 punktidele a ja b, kuna tegemist on jäätmetega jäätmesaadetiste määruse tähenduses?

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/29

---

Kohtuasja C-273/02 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/46)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 16. detsembri 2004. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-273/02: Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Iirimaa, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Luksemburgi Suurhertsogiriik.

---

(1)  EÜT C 219, 14.9.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/29

---

Kohtuasja C-458/02 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/47)

(Kohtumenetluse keel: inglise)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 22. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-458/02: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

---

(1)  ELT C 55, 8.3.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/29

---

Kohtuasja C-395/03 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/48)

(Kohtumenetluse keel: hollandi)

Euroopa Ühenduste Kohtu kuuenda koja esimehe 25. veebruari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-395/03: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Madalmaade Kuningriik.

---

(1)  ELT C 264, 1.11.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/29

---

Kohtuasja C-504/03 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/49)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Euroopa Ühenduste Kohtu teise koja esimehe 4. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-504/03: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Prantsuse Vabariik.

---

(1)  ELT C 21, 24.1.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/29

---

Kohtuasja C-49/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/50)

(Kohtumenetluse keel: hollandi)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 23. veebruari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-49/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hollandi Kuningriik.

---

(1)  ELT C 94, 17.4.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-57/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/51)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 10. jaanuari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-57/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik.

---

(1)  ELT C 85, 3.4.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-165/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/52)

(Kohtumenetluse keel: inglise)

Euroopa Ühenduste Kohtu teise koja esimehe 2. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-165/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Iirimaa.

---

(1)  ELT C 106, 30.4.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-179/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/53)

(Kohtumenetluse keel: kreeka)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 10. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-179/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Kreeka Vabariik.

---

(1)  ELT C 168, 26.6.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-261/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/54)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 31. jaanuari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-261/04 (Arbeitsgericht Regensburg'i eelotsusetaotlus): Gerhard Schmidt versus Sennebogen Maschinenfabrik GmbH.

---

(1)  ELT C 228, 11.9.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-262/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/55)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 10. jaanuari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-262/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik.

---

(1)  ELT C 201, 7.8.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-277/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/56)

(Kohtumenetluse keel: saksa)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 10. jaanuari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-277/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik.

---

(1)  ELT C 228, 11.9.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/30

---

Kohtuasja C-399/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/57)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 4. veebruari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-399/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Prantsuse Vabariik.

---

(1)  ELT C 273, 6.11.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/31

---

Kohtuasja C-460/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/58)

(Kohtumenetluse keel: hollandi)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 23. veebruari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-460/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hollandi Kuningriik.

---

(1)  ELT C 314, 18.12.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/31

---

Kohtuasja C-516/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/59)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 8. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-516/04: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Belgia Kuningriik.

---

(1)  ELT C 31, 5.2.2005.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/32

---

ESIMESE ASTME KOHTU

5. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-336/02: Susan Christensen versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Avalik teenistus - Ajutiste teenistujate valikuprotseduur - Valikukomitee koosseis ja menetluse käik)

(2005/C 143/60)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-336/02: Susan Christensen, elukoht Ispra (Itaalia), esindajad advokaadid G. Vandersanden ja L. Levi, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad E. Tserepa-Lacombe ja F. Clotuche-Duvieusart, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on valikukomitee COM/R/A/01/2000 otsuse tühistamine A-kategooria ajutiste töötajate töölevõtmise reservnimekirja koostamisel hageja nimekirjast väljajätmise tõttu, samuti kahju hüvitamise nõue, tegi esimese astme kohus, koosseisus: ainukohtunik A. W. Meij; kohtusekretär ametnik D. Christensen, 5. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

---

(1)  EÜT C 7, 11.1.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/32

---

ESIMESE ASTME KOHTU

17. märtsi 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-187/03: Isabella Scippacercola versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Juurdepääs institutsioonide dokumentidele - Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõige 5)

(2005/C 143/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-187/03: Isabella Scippacercola, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad esialgu advokaadid K. Adamantopoulos ja D. Papakrivopoulos ning hiljem advokaat Adamantopoulos ja solicitor B. Keane, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: L. Flynn ja P. Aalto, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on komisjoni 19. märtsi 2003. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus juurdepääsuks dokumendile, mis käsitles Ateena Spata (Kreeka) uue rahvusvahelise lennujaama projekti, tühistamise taotlus, tegi esimese astme kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees J. Azizi, kohtunikud M. Jaeger ja O. Czúcz; kohtusekretär: ametnik I. Natsinas, 17. märtsil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud hageja kanda.

---

(1)  ELT C 200, 23.8.2003.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/33

---

ESIMESE ASTME KOHTU

5. aprilli 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-376/03: Michel Hendrickx versus Euroopa Ühenduste Nõukogu (1)

(Ametnikud - Sisekonkurss - Suulistele eksamitele mittelubamine - Erialaste keeleliste teadmiste nõue - Võrdse kohtlemise põhimõte - Juurdepääs nõukogu dokumentidele - Põhjendamiskohustus)

(2005/C 143/62)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-376/03: Michel Hendrickx, Euroopa Liidu Nõukogu ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid J.-N. Louis, S. Orlandi, A. Coolen ja E. Marchal, v. Euroopa Ühenduste Nõukogu (esindajad: M. Sims ja F. Anton), mille esemeks on ühelt poolt, konkursi Conseil/A/207 valimiskomisjoni otsuse, millega anti hagejale kirjaliku eksami A.3 eest puudulik hinne ning millega ei lubatud teda suulistele eksamitele, tühistamishagi ning teiselt poolt, nõue mõista nõukogult välja üks euro sümboolse hüvitisena tekitatud moraalse kahju eest, tegi esimese astme kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees J. D. Cooke ja kohtunikud R. García- Valdecasas ja I. Labucka; kohtusekretär: ametnik I. Natsinas, 5. aprillil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud osapoolte endi kanda.

---

(1)  ELT C 21, 24.1.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/33

---

ESIMESE ASTME KOHTU

6. detsembri 2004. aasta määrus

kohtuasjas T-55/02: Peter Finch versus Eurpoopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Kaebus - Vaikimisi tagasilükkamine - Otsene tagasilükkamine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul - Tagasilükkamisest hilinemisega teatamine - Vastuvõetavus - Pensionid - Siseriiklike pensioniõiguste ülekandmine - Ühenduse õiguskorras arvesse võetavate kindlustusmaksete arvutamine - Aluseks võetav palk - Ilmselgelt põhjendamata hagi)

(2005/C 143/63)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-55/02: Peter Finch, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, asukoht Luxembourg (Luksemburg), esindaja advokaat J.-N. Louis, versus Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad F. Clotuche-Duvieusart ja H. Tserepa-Lacombe, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourg), mille esemeks on nõue tühistada komisjoni otsus ühenduse õiguskorras arvesse võetavate pensionikindlustuse maksete arvutamise kohta hageja poolt enne komisjoni teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste kogumi üleminekandmisel, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras, ja kohtunikud M. E. Martins Ribeiro ja K. Jürimäe; kohtusekretär: H. Jung, 6. detsembril 2004 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata kui ilmselgelt põhjendamata.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

---

(1)  EÜT C 97, 20.4.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/34

---

ESIMESE ASTME KOHTU

15. veebruari 2005. aasta määrus

kohtuasjas T-206/02: Kurdistani Rahvuskongress (KNK) versus Euroopa Liidu Nõukogu (1)

(Tühistamishagi - Teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud terrorismivastaseks võitluseks - Esindamisõigus - Ühendus - Vastuvõetavus)

(2005/C 143/64)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-206/02: Kurdistani Rahvuskongress (KNK), asukoht Brüssel (Belgia), esindaja advokaat J. Boisseau, v. Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad M. Vitsentzatos ja S. Marquardt), keda toetasid Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: algselt G. zur Hausen ja G. Boudot, seejärel J. Enegren ja G. Boudot, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourg) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: algselt J. Collins, seejärel R. Caudwell, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourg), mille esemeks on nõue tühistada nõukogu 2. mai 2002. aasta otsus 2002/334/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks artikli 2 lõiget 3 ning tühistatakse otsus 2001/927/EÜ (EÜT L 116, lk 33), tegi esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung ning kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas; kohtusekretär: H. Jung, 15. veebruaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta nii hageja kui ka nõukogu kohtukulud hageja kanda.

3.	Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  EÜT C 247, 12.10.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/34

---

ESIMESE ASTME KOHTU

15. veebruari 2005. aasta määrus

kohtuasjas T-229/02: Kurdistani Töölispartei (PKK) ja Kurdistani Rahvuskongress (KNK) versus Euroopa Liidu Nõukogu (1)

(Tühistamishagi - Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta - Teovõime - Hagi esitamise õigus - Ühing - Vastuvõetavus)

(2005/C 143/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-229/02: Kurdistani Tööliste Partei (KTP) ja Kurdistani Rahvuskongress (KRK), asukoht Brüssel, esindajad barrister M. Muller, barrister E. Grieves ja solicitor J. Peirce, versus Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad M. Vitsentzatos ja M. Bishop), keda toetasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: varem J. Collins, hiljem R. Claudwell, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis) ja Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: C. Brown ja P. Kuijper, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue tühistada nõukogu 2. mai 2002. aasta otsus nr 2002/334/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks artikli 2 lõiget 3, tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/927/EÜ (EÜT L 116, lk 33), ja nõukogu 17. juuni 2002. aasta otsus nr 2002/460/EÜ, millega rakendatakse määruse nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/334 (EÜT L 160, lk 26), tegi esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas; kohtusekretär: H. Jung, 15. veebruaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta hagejate ja nõukogu kohtukulud hagejate kanda.

3.	Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja komisjoni kohtukulud nende enda kanda.

---

(1)  EÜT C 233, 28.9.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/35

---

ESIMESE ASTME KOHTU

14. veebruari 2005. aasta määrus

kohtuasjas T-406/03: Nicolas Ravailhe versus Euroopa Liidu Regioonide Komitee (1)

(Ametnikud - Eelnev haldusmenetlus - Vastuvõetamatus)

(2005/C 143/66)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-406/03: Nicolas Ravailhe, endine Euroopa Liidu Regioonide Komitee ajutine teenistuja, elukoht Amiens (Prantsusmaa), esindaja J.-P. Brodsky, versus Euroopa Liidu Regioonide Komitee (esindaja P. Cervilla, keda abistas advokaat B. Wägenbaur), mille esemeks on põhinõudena hagi pädeva asutuse keeldumise peale sõlmida teenistusleping hageja Euroopa Liidu Regioonide komitee ajutise teenistujana teenistusse ennistamiseks ja talle personalieeskirjadest tulenevate õiguste taastamiseks, või teise võimalusena talle hüvitise määramiseks, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees M. Vilaras ja kohtunikud F. Dehousse ja D. Šváby; kohtusekretär: H. Jung, 14. veebruaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

---

(1)  ELT C 47, 21.2.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/35

---

ESIMESE ASTME KOHTU

12. jaanuari 2005. aasta määrus

kohtuasjas T-268/04: Spa Monopole, Compagnie fermière de Spa versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasi võtmine - Kohtuasja raugemine)

(2005/C 143/67)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-268/04: Spa Monopole, Compagnie fermière de Spa, asukoht Spa (Belgia), esindajad: advokaadid L. de Brouwer, E. Cornu, E. De Gryse ja D. Moreau, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja O. Montalto), teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses Cottee Dairy Products Pty Limited, asukoht New South Wales (Austraalia), mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 19. aprilli 2004. aasta otsuse (asi R 148/2002-1) vastu, tegi esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas; kohtusekretär H. Jung, 12. jaanuaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Vajadus käesolevas kohtuasjas otsust teha on ära langenud.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

---

(1)  ELT C 217, 28.8.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/35

---

Elisabeth Agne-Dapper'i ja teiste 21. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-35/05)

(2005/C 143/68)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Elisabeth Agne-Dapper, elukoht Schoorl (Madalmaad) ja 172 teist hagejat, esitasid 21. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid Georges Vandersanden, Laure Levi ja Aurore Finchelstein.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1.	tunnistada hagi ja selles sisalduv ebaseaduslikkuse väide vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

2.

tühistada sellest tulenevalt hagejaid puudutavad 2004. aasta mai pensionilehed, mille tõttu kohaldatakse paranduskoefitsienti, mis vastab hagejate elukohariikide pealinnu puudutavatele paranduskoefitsientidele, või kohaldada vähemalt sellist paranduskoefitsienti, mis kajastaks adekvaatselt elukalliduse erinevust nende kohtade vahel, kus arvatakse, et hagejad oma kulusid kandsid ning mis oleks seega kooskõlas vastavuspõhimõttega;

3.	jätta kõik kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kõik käesoleva kohtuasja hagejad on ametnikud, kes jäid pensionile enne 1. maid 2004. Nad vaidlustavad nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja samuti ühenduse muudele teenistujatele rakendatavat korda (1), kinnitatud üleminekukorra, mis eeldab paranduskoefitsiendi tühistamist, kuna nimetatud kord põhineb uuel pensioni paranduskoefitsientide arvutamise korral, mille aluseks ei võeta enam pealinna, vaid keskmist elukallidust pensionisaaja poolt tõestatud peamises elukohaks olevas liikmesriigis.

Oma nõuete toetuseks väidavad hagejad esiteks, et eelnimetatud määrus põhineb valedel alustel, kuna ei ühenduse suurenevat integratsiooni, liikumis- ja elukoha valiku vabadust ega ka pensionisaajate tegeliku elukoha kindlakstegemise raskendatust ei saanud võtta kõnealuse üleminekukorra aluseks.

Lisaks toovad hagejad välja võrdsuse, õiguskindluse, omandatud õiguste tagasiulatuvuse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete rikkumise.

---

(1)  ELT L 124, 27.4.2004, lk 1.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/36

---

Hinrich Bavendam'i jt 17. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-80/05)

(2005/C 143/69)

Kohtumenetluse keel: saksa

Hinrich Bavendam, elukoht Bremen (Saksamaa), Günther Früchtnicht, elukoht Bremen (Saksamaa), Hinrich Geerken, elukoht Bremen (Saksamaa), Hans-Jürgen Weyhausen-Brinkmann, elukoht Bremen (Saksamaa), Curt-Hildebrand von Einsiedel, elukoht Leipzig (Saksamaa), krahvinna Christina von Schall-Riaucour, elukoht Ahlen-Vorhelm (Saksamaa), Franz-Albrecht Metternich-Sandor, Ratibor'i ja Corvey'i prints, elukoht Höxter (Saksamaa), prints Christoph zu Schleswig-Holstein, elukoht Thumby (Saksamaa) ja Stadt Schloß Holte-Stukenbrock (Saksamaa), esitasid 17. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindaja on advokaat T. Giesen.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

—

tühistada komisjoni 7. detsembri 2004. aasta otsus 1. mandri biogeograafilises piirkonnas ja 2. Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kinnitamise kohta, mis on vastu võetud vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ (1) ja avaldatud numbri all KOM(2004) 4031 ja KOM(2004) 4032, kuivõrd see puudutab hagejate omandit või territoriaalset suveräänsust;

—	jätta kohtumenetluse kulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejad on kas kogu piirkonna või seal asuvate suurte alade omanikud, kelle omandiõigust on piiratud vaidlustatud otsustega, mis kuulutab nimetatud alad ühenduse tähtsusega piirkondadeks.

Hagejad väidavad, et ühenduse tähtsusega alade loetellu võtmise kriteeriumid ei ole täidetud, kuna valiku tegemisel määravaid elupaigatüüpe ja liike ei esine kas üldse või esineb ainult vähesel määral.

Lisaks väidavad hagejad, et

—	on rikutud direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 2,3, ja 4 või artiklis 4 sätestatud olulisi vorminõudeid,

—	on rikutud asutamislepingut, kuna loetelu koostamise aluseks olev

—	siseriiklik valik oli vigane, komisjon on kuritarvitanud oma kaalutlusõigust, võttes eranditult kõik Saksamaa Liitvabariigi poolt talle esitatud alad loetellu.

---

(1)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/37

---

Akzo Nobel NV, Akzo Nobel Nederland BV, Akzo Nobel Chemicals International BV, Akzo Nobel Chemicals BV ja Akzo Nobel Functional Chemicals BV 2. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-112/05)

(2005/C 143/70)

Kohtumenetluse keel: inglise

Akzo Nobel NV, asukoht Arnhem (Madalmaad), Akzo Nobel Nederland BV, asukoht Arnhem (Madalmaad), Akzo Nobel Chemicals International BV, asukoht Amersfoort (Madalmaad), Akzo Nobel Chemicals BV, asukoht Amersfoort (Madalmaad) ja Akzo Nobel Functional Chemicals BV, asukoht Amersfoort (Madalmaad), esitasid 2. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid C. R. A. Swaak ja J. de Gou.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	kontrollida vaidlustatud otsuse seaduslikkust vastavalt EÜ artiklile 230;

—	tühistada vaidlustatud otsus vastavalt EÜ artiklile 231;

—	jätta komisjoni enda ning hagejate kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejad vaidlustavad komisjoni 9. detsembri 2004. aasta otsuse (asjas COMP/E-2/37.533 — koliinkloriid), mis puudutab EÜ artikli 81 ja EMP artikli 53 kohaldamismenetlust ja milles tuvastati, et hagejad olid seotud erinevate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevustega, mis seisnesid hindade kindlaksmääramises, turu jagamises ja kooskõlastatud toimingutes konkurentide vastu Euroopa Majanduspiirkonna koliinkloriidi turul ning millega määrati hagejatele trahv.

Hagejad märgivad oma hagiavalduse toetuseks, et on rikutud määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõiget 2, lugedes Akzo Nobel grupi valdusettevõtja Akzo Nobel NV seaduse rikkumise eest vastutavaks. Hagejad on seisukohal, et Akzo Nobel NV ei omanud otsustavat mõju oma tütarettevõtjate kaubanduspoliitika üle.

Lisaks väidavad hagejad, et hagejatele solidaarselt määratud trahvisumma ületab 10 % piiri ühe hageja käibest. Hagejate arvamuse kohaselt oleks komisjon pidanud eraldi piiritlema iga ettevõtte individuaalse vastutuse.

Lõpetuseks toovad hagejad välja põhjendamiskohustuse rikkumise. Hagejad on seisukohal, et komisjon tugines Akzo Nobel NV solidaarvastutuse tuvastamisel valedele põhjendustele ja ei põhjendanud ühe hageja käibest 10 % piiri ületava solidaarse trahvisumma määramist.

---

(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/37

---

Andreas Rodenbröker'i jt 9. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-117/05)

(2005/C 143/71)

Kohtumenetluse keel: saksa

Andreas Rodenbröker, elukoht Hövelhof (Saksamaa), ja teised esitasid 9. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindaja on advokaat H. Glatzel.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

—

tühistada komisjoni vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ (1) vastu võetud 7. detsembri 2004.aasta otsus Atlandi biogeograafilise piirkonna ühenduse tähtsusega alade loetellu võtmise kohta seoses järgnevate aladega: — DE 4117-301 “Sennebäche” — DE 4118-301 “Senne mit Stapellager Senne” — DE 4118-401 “Vogelschutzgebiet Senne mit Teutoburger Wald” ja — DE 4118-302 “Holter Wald” kuivõrd see puudutab hagejate omandis, kasutusõiguses (rendis) või planeerimispädevuses olevaid alasid;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejatele kuuluvad alad, mis võeti vaidlustatud otsusega ühenduse tähtsusega alade loetellu, põhjendades seda elupaigadirektiivis nimetatud looduslike elupaikade ja liikide kaitsevajadusega.

Hagejad väidavad,

—	et vaidlustatud otsus piirab oluliselt hagejate õigust oma krunte vabalt kasutada ja

—	et selline sekkumine on vorminõuete ja kaalutlusõiguse rikkumise tõttu õigusvastane, kuna väidetavalt kaitset vajavaid elupaiku ja loomaliike kas ei esine üldse või ei esine neid elupaigadirektiivi III lisas nimetatud populatsiooni suuruses ja tiheduses.

---

(1)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/38

---

Borax Europe Ltd 15. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-121/05)

(2005/C 143/72)

Kohtumenetluse keel: inglise

Borax Europe Ltd, asukoht Guildford (Ühendkuningriik), esitas 15. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid D. Vandermeersch ja K. Nordlander.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada otsus;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni otsuse, millega keelduti hagejale võimaldamast juurdepääsu nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (1), 30. tehnika arenguga kohandamise ettevalmistustega seotud dokumente ja helisalvestusi. Täpsemalt taotles hageja juurdepääsu paljunemisvõimet kahjustavale mürgisusele spetsialiseerunud ekspertide nõupidamise, kus käsitleti boorhappe ja boraatide klassifikatsiooni, helisalvestustele ja stenogrammidele.

Oma hagi toetuseks väidab hageja, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea ja rikkunud määruse 1049/2001 (2) artikli 4 lõike 1 punkti b ja sama artikli lõiget 3. Hageja arvates on kostja teinud vea, väites, et dokumentidele juurdepääsu andmine nõrgendaks nõustavate ekspertide ühtsust ning avaldaks neile välist survet. Hageja väidab veel, et kostja on teinud vea, kohaldades komisjoni otsustamisprotsessi kaitse huvides tehtavat erandit ning järeldades, et teabe avalikustamiseks puudus ülekaalukas üldine huvi.

Lõpuks leiab hageja, et helisalvestustele osalise juurdepääsu andmisest keeldumisega on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

---

(1)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/38

---

Nicola Falcione 16. märtsi 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-132/05)

(2005/C 143/73)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Nicola Falcione, elukoht Brüssel, esitas 16. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Sébastien Orlandi, Xavier Martin, Albert Coolen, Jean-Noel Louis ja Etienne Marchal, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada 24. märtsi 2004. aasta otsus, millega värbamisel määrati lõplikult kindlaks palgaaste A5/4;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja nimetati 24. märtsi 2004. aasta otsusega ametnikuks palgaastmel A5/4. Esitatud hagiga vaidlustab ta värbamisel lõplikult kindlaksmääratud palgaastme. Hagi toetuseks viitab hageja personalieeskirjade artikli 31 rikkumisele ning ilmsele hindamisveale. Hageja väidab, et komisjon oleks pidanud arvestama ka tema asjakohast töökogemust ja kõrghariduse taset ajavahemikus 16. juuli 1974 kuni 28. veebruar 1982. Komisjon ei arvestanud seda kogemust tuues põhjenduseks, et hageja sai oma majandusalase ülikoolidiplomi alles 1. märtsil 1982.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/39

---

Gérard Méric'i 17. märtsi 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu

(Kohtuasi T-133/05)

(2005/C 143/74)

Hagiavaldus esitati prantsuse keeles

Gérard Méric, elukoht Pariis, esitas 17. märtsil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu. Hageja esindaja on advokaat Pascal Murzeau.

Esimeses apellatsioonikojas oli teine menetluspool ARBORA & AUSONIA, S.L.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 17. jaanuari 2005. aasta otsust ja sellest tulenevalt:

—	jätta ARBORA & AUSONIA, S.L. poolt kaubamärgi “PAM-PIM'S BABY-PROP” registreerimiseks esitatud vastulause rahuldamata,

—	jätta ARBORA & AUSONIA, S.L. kanda kõik hageja poolt kantud kulud.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	Hageja
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Sõnamärk “PAM-PIM'S BABY-PROP” kaupadele klassis 16 (paberist ja tselluloosist püksmähkmed (äratarvitatavad)).
Kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	ARBORA & AUSONIA, S.L.
Teine kaubamärk või tähis:	Siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid “PAM-PAM” kaupadele klassides 5, 16 ja 25 (rõivad, eriti püksmähkmed, kingad, menstruatsiooni ajal kandmiseks mõeldud mähkmed, hügieenisidemed … — Hispaania kaubamärgid nr 855.391, nr 1.146.300 ja nr 1.153.492).
Vastulause osakonna otsus:	Vastulause võeti vastu siseriikliku kujutismärgi “PAM-PAM” kaupadele klassis 16 (paberist ja tselluloosist mähkmed ja püksmähkmed — Hispaania kaubamärk nr 1.146.300) alusel.
Apellatsioonikoja otsus:	Jätta hageja kaebus rahuldamata.
Õiguslikud alused:	Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b mõistes ei esine Hispaania keskmise tarbija jaoks kõnealuste kaubamärkide omavahel segiajamise tõenäosust, sest sarnasus puudub nii taotletud kaubamärgi ja varasemate kaubamärkide vahel kui ka taotletud kaubamärgiga ja varasemate kaubamärkidega tähistatud toodete vahel.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/40

---

Internationaler Hilfsfonds e.V. 11. aprilli 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-141/05)

(2005/C 143/75)

Kohtumenetluse keel: saksa

Internationaler Hilfsfonds e.V., asukoht Rosbach v.d.H. (Saksamaa), esitas 11. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat H. Kaltenecker.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada komisjoni 14. veebruari 2005. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja taotlus piiramatuks juurdepääsuks lepinguga LIEN 97-2011 seotud komisjoni toimikule;

—	jätta kohtukulud ja hageja kulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon lükkas vaidlustatud kirjas tagasi hageja taotluse piiramatuks juurdepääsuks lepinguga LIEN 97-2011 seotud komisjoni toimikule, viidates määruse nr 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 1 punktile b ja artikli 4 lõike 3 teisele alapunktile ning määrusele nr 45/2001 (2).

Hageja väidab, et vaidlustatav otsus on vastuolus määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikega 3. Hageja on seisukohal, et Euroopa Komisjoni poolt lepinguga LIEN 97-2011 seotud komisjoni toimikule piiramatu juurdepääsu andmisest keeldumise põhjendused, mille kohaselt piiramatu juurdepääs kahjustab otsustamisprotsessi, ei pea paika. Lisaks väidab hageja, et kõnealuste dokumentide avalikustamine pakub huvi üldsusele. Peale selle on hageja arvates nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldamine küsitav.

Hageja ei nõustu ka sellega, et kostja keeldus andmast piiramatut juurdepääsu toimikule viitega määrusele nr 45/2001.

Lisaks peab hageja Euroopa Komisjoni tegevust antud juhul omavoliliseks.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, lk 1).

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/40

---

Flex Equipos de Descanso, S.A. 14. aprilli 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-146/05)

(2005/C 143/76)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Flex Equipos de Descanso, S.A., asukoht Alcobendas, Madrid (Hispaania), esitas 14. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu. Hageja esindaja on advokaat I. Valdelomar Serrano.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool Recticel N.V, asukoht Sint-Lambrechts-Woluwe (Belgia).

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 8. veebruari 2005. aasta otsus asjas R 469/2004-2;

—	saata asi tagasi Siseturu Ühtlustamise Ametile ning kohustada seda tegema ühenduse kaubamärgi RENOFLEX kõigile kaupadele klassides 17 ja 20 (taotlus nr 1 278 175) registreerimisest keeldumise otsus;

—	sedastada, et Siseturu Ühtlustamise Amet on rikkunud õiguskindluse põhimõtet;

—	jätta kohtukulud kosta kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	Recticel N.V.
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Sõnamärk “RENOFLEX” muuhulgas kaupadele klassides 17 ja 20 (istmete täitematerjalid, sõidukite istmed, mööbel jm) — taotlus nr 1 278 175
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	Hageja
Teine kaubamärk või tähis:	Siseriiklik kujutismärk “FLEX” kaupadele klassides 17 ja 20 (kummi, voodid, madratsid, konverteeritav mööbel, lauad jm)
Vastulausete osakonna otsus:	Rahuldada vastulause kõikide vaidlustatud kaupade osas
Apellatsioonikoja otsus:	Tühistada vastulausete osakonna otsus
Esitatud õiguslikud alused:	Ühenduse kaubamärgi ja varasemate kaubamärkide segiajamise tõenäosus on ilmne, kuna tähised on sarnased ja kaubamärkidega hõlmatud kaubad on osaliselt identsed, osaliselt sarnased Ühenduse kaubamärk on vägagi sarnane varasemate kaubamärkidega, kuna varasemate kaubamärkide sõnalist ja ühtlasi domineerivat osa FLEX kasutatakse ka ühenduse kaubamärgis RENOFLEX. Sõna RENO lisamine üldmuljet ei muuda. Seetõttu on vaidlustatud otsuse tegemisel rikutud nõukogu määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b. Siseturu Ühtlustamise Amet on rikkunud ka õiguskindluse põhimõtet.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/41

---

Comunidad Autónoma de Madridi ja Madrid, Infraestructuras del Transporte (MINTRA) 11. aprilli 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-148/05)

(2005/C 143/77)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Comunidad Autónoma de Madrid ja Madrid, Infraestructuras del Transporte (MINTRA), asukoht Madrid, esitasid 11. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid Cani Fernández Vicién, David Ortega Peciña ja Julio Sabater Marotias.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

—	tunnistada komisjoni otsus kehtetuks;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud kostja otsuse vastu, millega nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (1) lisas A sisse seatud Euroopa arvepidamissüsteemi (edaspidi: “ESA 95”) alusel liigitatakse MINTRA ümber valitsemissektorisse. ESA 95 koosneb erinevatest määratlustest, liigitustest ja arvepidamismetoodika reeglitest, mida liikmesriigid rakendavad rahvamajanduse arvepidamise ja statistika väljatöötamisel. Seda arvepidamissüsteemi kasutatakse ka ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses.

MINTRA on Madridi piirkonna avalik-õiguslik juriidiline isik kes on registreeritud Consejería de Transportes e Infraestructuras (Transpordi ja Infrastruktuuride nõukogus). MINTRA on juriidiline isik, kes omab isiklikku vara ning täielikku teovõimet. Samuti on tal Madridi piirkonnast sõltumatu laenuvõime.

Oma nõuete toetuseks esitab hageja järgmised argumendid:

—	Erinevate ESA 95 sätete, mis puudutavad institutsiooniliste üksuste liigitust turule orienteeritud või turuvälisteks üksusteks, rikkumine.

—

Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine: vaidlustatud otsusest ilmneb, et Eurostati seisukohtades on toimunud radikaalne muutus, võrreldes MINTRA eelmise liigitusega 14. veebruari 2003. aasta kirjas. MINTRA ümberliigitamine toimus pärast sarnases asjas Austria avalik-õigusliku juriidilise isiku Bundesimmibiliengesellschaft'i kohta tehtud sarnast Eurostati otsust. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et vaidlustatud otsus toob hageja ja MINTRA jaoks kaasa äärmiselt rasked rahalised tagajärjed, arvestades, et avalik-õigusliku juriidilise isiku võlg viiakse üle Madridi piirkonna raamatupidamisse. Muuhulgas võib MINTRA olla kohustatud lõpetama lepingud, mis sõlmiti metroovõrgu laiendamise plaani raames, mille Madridi piirkond koostas, arvestades 2003. aasta veebruari liigitust.

—	Põhjendamiskohustuse rikkumine, kuna muuhulgas puudub vaidlustatud otsuses igasugune viide selle aluseks olevale õiguslikule alusele ning faktilistele asjaoludele.

---

(1)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/42

---

Markku Sahlstedt'i, Juha Kankkunen'i, Mikko Tanner'i, Toini Tanner'i, Liisa Tanner'i, Eeva Jokinen'i, Aili Oksanen'i, Olli Tanner'i, Leena Tanneri'i, Aila Puttonen'i, Risto Tanner'i, Tom Järvinen'i, Runo K. Kurko, Maa- ja metsätaloustuottajain keskusliitto MTK ry ning MTK säätiö 18. aprilli 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-150/05)

(2005/C 143/78)

Kohtumenetluse keel: soome

Markku Sahlstedt, Juha Kankkunen, Mikko Tanner, Toini Tanner, Liisa Tanner, Eeva Jokinen, Aili Oksanen, Olli Tanner, Leena Tanner, Aila Puttonen, Risto Tanner, Tom Järvinen, Runo K. Kurko, Maa- ja metsätaloustuottajain keskusliitto MTK ry ning MTK:n säätiö esitasid 18. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindaja on advokaat Kari Marttinen.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada hagi esemeks olev otsus (1) täies ulatuses;

—	kui kohus ei pea seda võimalikuks, siis teise võimalusena tühistada hagi esemeks olev otsus kõigi otsuses mainitud Soome Vabariigi alade osas;

—	kui kohus ei pea ka seda võimalikuks, siis kolmanda võimalusena tühistada otsus hagi punktis 6.2.2.7 loetletud alade osas;

—	jätta kohtukulud täies ulatuses koos seadusest tulenevate intressidega kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

a)

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi: “elupaikade direktiiv”) kohaselt on Natura 2000 võrgustik Euroopa erikaitsealade sidus võrgustik. Võrgustiku sidusus tagatakse ja soodne kaitsestaatus saavutatakse sellega, et alade valikut käsitlevad direktiivi artikkel 4 ja III lisa on kohustuslikud nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Alasid ei saa valida neid sätteid järgimata, samuti esialgsete otsustega või vaheotsustega. Alad tuleb kõigis liikmesriikides valida ühtsete kriteeriumide alusel.

b)	III lisa 1. etapp (liikmesriigi etapp) ja 2. etapp (komisjoni etapp) moodustavad õigusmõju omavate toimingute terviku. Menetluse 2. etapp ja otsus ühenduse tähtsusega alade kohta ei ole direktiiviga kooskõlas, kui 2. etapi ettepanek ei vasta direktiivi nõuetele ja

c)	Komisjon peab 2. etapi käigus liikmesriikide ettepanekud kõikide liikmesriikidega kooskõlastama ja tegema iga biogeograafilise piirkonna kohta alade määratlemise muudatused, mis tulenevad liikmesriigiga võrreldes ulatuslikuma soodsa kaitsestaatusega seotud kaalutlustest,

Soome esimese etapi ettepanek aladeks, mille hulgast on komisjoni otsusega valitud direktiivi artikli 4 lõike 2 alapunkti 3 kohaselt ühenduse tähtsusega alad, on vastuolus elupaikade direktiivi alade valikut puudutavate kohustuslike valikukriteeriumitega.

Komisjon peab kontrollima, et liikmesriikide ettepanekus olevad alad vastavad neile bioloogilistele kriteeriumitele, mida 2. etapi järel tehtava otsusega hõlmamine eeldab. Seega ei saa komisjon bioloogilisi andmeid asjakohaselt kontrollimata kanda ühenduse tähtsusega alade loetelusse alasid, mille kohta on ettepanek tehtud.

---

(1)  Euroopa Ühenduste Komisjoni 13. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/101/EÜ, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu ühenduse tähtsusega boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate alade loetelu (EÜT L 40, 11.2.2005, lk 1)

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/43

---

John Arthur Slater'i 18. aprilli 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-152/05)

(2005/C 143/79)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

John Arthur Slater, elukoht London (Ühendkuningriik), esindaja Solicitor J. Gilbert, esitas 18. aprillil 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool Prime Restaurant Holdings, Inc., asukoht Mississanga, Ontario (Kanada).

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada neljanda apellatsioonikoja 13. detsembri 2004. aasta otsus asjas R 582/2003-4;

—	lükata tagasi Prime Restaurant Holdings, Inc.'i taotlus ühenduse kaubamärgi nr 447730 kehtetuks tunnistamiseks;

—	jätta Ameti ja teiste osapoolte kanda nii nende endi kohtukulud kui hageja kohtukulud käesolevas menetluses, apellatsioonikoja menetluses nr R582/2003-4 ja tühistamismenetluses nr 232C000447730/1.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise nõude esemeks olev ühenduse kaubamärk:	Sõnamärk EAST SIDE MARIO'S kaupadele ja teenustele klassides 25, 26 ja 42 — ühenduse kaubamärk nr 447730
Ühenduse kaubamärgi omanik:	John Arthur Slater
Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool:	Prime Restaurant Holdings, Inc.
Kehtetuks tunnistamise taotleja kaubamärgiõigused:	Siseriiklikud sõna- ja kujutismärgid EAST SIDE MARIO'S
Tühistamisosakonna otsus:	Tunnistada ühenduse kaubamärk kehtetuks
Apellatsioonikoja otsus:	Jätta kaebus rahuldamata
Õiguslikud alused:	Nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti b rikkumine. Hageja väitel tegi Apellatsioonikoda vea, leides, et hageja tegutses kolmanda isiku nimel, kes oleks pidanud olema kaubamärgiasjas hageja, et kõnealune kolmas isik tegutses pahauskselt ja et tegemist on ebaausa käitumisega

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/43

---

Kohtuasja T-176/00 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/80)

(Kohtumenetluse keel: hollandi)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 11. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-176/00: Cargill B.V. v. Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  EÜT C 285, 7.10.2000.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/44

---

Kohtuasja T-225/01 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/81)

(Kohtumenetluse keel: hispaania)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu laiendatud viienda koja esimehe 15. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-225/01: Gobierno Foral de Navarra versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  EÜT C 331, 24.11.2001.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/44

---

Kohtuasja T-142/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/82)

(Kohtumenetluse keel: hollandi)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 11. märtsi 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-142/04: Cargrill B.V. versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  ELT C 168, 26.6.2004.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/44

---

Kohtuasja T-228/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/83)

(Kohtumenetluse keel: hollandi)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kolmanda koja esimehe 11. aprilli 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-228/04: Madalmaade Kuningriik versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  EÜT C 247, 12.10.2002.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/44

---

Kohtuasja T-470/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 143/84)

(Kohtumenetluse keel: prantsuse)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu presidendi 24. veebruari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi T-470/04: Thomas Peyker v. Euroopa Ühenduste Komisjon.

---

(1)  ELT C 57, 5.3.2005.

---

11.6.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/45

---

(2005/C 143/85)

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 132, 28.5.2005

Eelmised väljaanded

ELT C 115, 14.5.2005

ELT C 106, 30.4.2005

ELT C 93, 16.4.2005

ELT C 82, 2.4.2005

ELT C 69, 19.3.2005

ELT C 57, 5.3.2005

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://europa.eu.int/eur-lex

CELEX: http://europa.eu.int/celex

---