26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 129/3

STRATEEGIA INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMISEKS KOLMANDATES RIIKIDES

(2005/C 129/03)

SISSEJUHATUS

Intellektuaalse omandi õiguste (IOÕ) rikkumiste arv kasvab jätkuvalt ning on viimastel aastatel omandanud tööstusele omased mõõtmed. See toimub hoolimata tõsiasjast, et nüüdseks on enamik Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetest vastu võtnud õigusaktid, millega rakendatakse IOÕ tagamise miinimumstandardid. Seepärast on Euroopa Liidu jaoks oluline keskenduda üha rohkem täitmise tagamist puudutavate õigusaktide jõulisele ning tulemuslikule rakendamisele.

Käesolev strateegia on panuseks olukorra parandamisele kolmandates riikides. See on loogiliseks jätkuks sellistele hiljutistele algatustele nagu täitmise tagamise direktiiv, (1) (2) millega ühtlustatakse täitmise tagamist puudutavad õigusaktid Euroopa Liidus, ning tollimäärusesse tehtud muudatustele, mis võimaldavad võltsitud või piraatkaupade vastast tegevust ühenduse piiril.

Käesoleva strateegia eesmärkideks on:

—	Pakkuda komisjonile pikaajalist tegevussuunist, mille eesmärgiks on saavutada IOÕ rikkumiste oluline vähenemine kolmandates riikides;

—	Kirjeldada, esikohale seada ning koordineerida mehhanisme, mis on komisjoni talituste jaoks nende eesmärgi saavutamisel kättesaadavad (3);

—	Teavitada õiguse valdajaid ning teisi asjaomaseid üksusi vahenditest ning tegevustest, mis juba on kättesaadavad ning rakendamisel, ning suurendada nende teadlikkust nende osalemise olulisuse osas.

—	Tõhustada koostööd õigusevaldajate ja teiste asjaomaste eraõiguslike ühingutega ning taotleda nendepoolset panust prioriteetide määratlemisse ning avaliku ja erasektori partnerluse loomisesse sellistes valdkondades nagu tehniline abi, avalikkuse teavitamine, jne.

Strateegia ei ole mõeldud:

—	probleemile ühepoolsete lahenduste rakendamiseks — on selge, et lõppkokkuvõttes on mis tahes väljapakutud lahendused mõjuvad vaid siis, kui need on prioriteetsed ning neid peetakse vastuvõtjariigi poolt oluliseks. Komisjon on valmis selliste tingimuste loomisel abistama.

—

IOÕ tagamise soodustamiseks mõeldud ühetaolise, kõigile sobiva lähenemise väljapakkumiseks — vajalikuks muutub paindliku, kõnealuste riikide erinevaid vajadusi, arengutaset, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmestaatust või selle puudumist ning IOÕd (tootjamaa, õigust rikkuvate kaupade transiit või tarbimine) puudutavaid põhilisi probleeme arvessevõttev lähenemine.

—

Teiste IOÕd tagavate mudelite kopeerimiseks või teatud riikide vastu liitude loomiseks — komisjon on valmis ja huvitatud koostöö parandamisest ning sünergiate loomisest riikidega, kes jagavad oma muresid ning kellel on sarnased probleemid. Oluline on siiski see, et strateegia oleks eelkõige keskendunud positiivsetele ja konstruktiivsetele jõupingutustele.

PROBLEEMI LAHENDAMISEKS VÄLJAPAKUTUD MEETMED

1) Prioriteetsete riikide väljaselgitamine

Oluline on välja selgitada piiratud hulgal neid riike, kellele komisjoni poolt praeguse strateegia raames tehtavad jõupingutused peaksid olema keskendatud (vrd I lisa, 4. jagu). Kuna IOÕ (4) tagamiseks eraldatud inim- ja rahalised vahendid on piiratud, on ebareaalne teeselda, et meie tegevus saab laieneda võrdselt kõigile, või isegi enamikule riikidele, kus esineb piraatlust ja võltsimist. Seepärast on käesoleva strateegia rakendamise oluliseks vahendiks mehhanism, mille abil hinnata, millised on kõige probleemsemad riigid/piirkonnad või millistes on kõige kiiremini ühenduse tegevust vaja.

2002. aasta lõpul avaldas komisjon uuringu IOÕ (5) rikkumisi ja tagamist puudutava olukorra hindamiseks kolmandates riikides. Probleeme täpsemalt välja selgitades oli uuringu tulemuseks diagnostika, mis võimaldas komisjonil käesolev strateegia välja arendada. Samal ajal andis see ka olulist informatsiooni, mille abil selgitada välja need riigid, kellele prioriteedid peaksid keskendatud olema ning kellele peaks eraldama suurema osa meie piiratud vahenditest.

Konkreetsed tegevused:

—

Sellistele üksustele nagu komisjoni delegatsioonid, liikmesriikide, õiguse valdajate, ühenduste saatkonnad, kaubanduskojad, jms. jagatavatel küsitlustel põhineva “Intellektuaalomandi õiguste tagamise uuring kolmandates riikides” sarnast ülesannet perioodiliselt korraldava mehhanismi käivitamine. Vastused analüüsitakse ning tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Sellised tulemused, koostoimes teiste komisjonile (6) kättesaadavate usaldusväärsete informatsiooniallikatega, peaksid olema aluseks järgmise perioodi prioriteetsete riikide nimekirja uuendamisel.

2) Mitmepoolsed/kahepoolsed lepingud

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPs) (7) on IOÕ tagamise ja seda puudutava tehnilise koostöö miinimumstandarditele pühendatud üksikasjalik peatükk. Selles on määratletud ka lepingu sätete rakendamise järelevalve eest vastutav struktuur ning liikmete s.t. TRIPsi nõukogu vastastikune nõustamine. Samuti kehtestab see vaidluste vältimise ja lahendamise mehhanismi. Need omadused muudavad TRIPsi üheks kõige adekvaatsemaks ja tõhusamaks instrumendiks, mille abil tegeleda IOÕ rikkumistega seotud probleemidega.

Euroopa Ühenduse poolt arvukalt sõlmitud kahepoolsed lepingud sisaldavad intellektuaalomandile (IO) pühendatud peatükki. Tavaliselt sätestab see peatükk, et saavutada tuleb väga kõrge IO (sealhulgas selle tagamise) kaitse standard. Suurem osa lepingutest sisaldab ka punkti, mis võimaldab koostööd selles valdkonnas. Neid punkte tuleb hoolega jälgida ning tulemuslikult rakendada, eriti “probleemsete” riikide osas.

Nende mitme- ja kahepoolsete lepingute institutsioonilisi struktuure (TRIPs-nõukogu, assotsiatsiooninõukogud, Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon — WIPO, jne.) võib piisavalt aegsasti kasutada seadusandluse ja seadustetäitmise tagamisega seotud probleemide kontrolliks ja selleteemalisteks aruteludeks. Need võimaldavad struktureeritud poliitilist dialoogi ning need võivad uute initsiatiivide esitamisel toimida foorumitena või olla tekkida võivate probleemide varajaseks hoiatuseks, enne kui tekib vajadus võtta kasutusele rangemad meetmed.

Samuti on kavandatud muuta tulevikus sõlmitavate kahepoolsete või kahe piirkonna vaheliste lepingute täitmise tagamisega seotud punktid operatiivsemaks ning selliseks, et need defineeriksid selgelt seda, mida EL peab selles valdkonnas kõrgeimaks rahvusvaheliseks standardiks ning milliseid jõupingutusi ta oma kaubanduspartneritelt ootab.

Konkreetsed tegevused:

—

EL konsulteerib teiste kaubanduspartneritega võimaluse üle algatada TRIPsi nõukogus initsiatiiv, millega tõstetaks esile tõsiasja, et TRIPsi nõuete rakendamine siseriiklikes õigusaktides on piraatluse ja võltsimisega võitlemisel osutunud ebapiisavaks ning et TRIPsi lepingul kui sellisel on mitmeid puudusi.

—	Näiteks, võiks TRIPsi nõukogu tulevikus olukorra lahendamiseks kaaluda mitmeid tegevusi, sealhulgas tollimeetmete kättesaadavaks tegemise kohustuse laienemist transiit- ja eksporditavatele kaupadele (8)

—	Tagada jätkuvad jõupingutused õigusaktide TRIPsiga vastavuse kontrollimiseks.

—

Vaadata üle IOÕ kahepoolsete lepingute peatükk, sealhulgas täitmise tagamise punktide selgitamise ja kindlustamise osa. Kuigi eeskirjade kujundamisel kõikide konkreetsete läbirääkimiste jaoks on oluline võtta arvesse antud olukorda ning meie partnerite võimekust, võivad sellised vahendid nagu uus EL direktiiv, millega harmoneeritakse IOÕ ühendusesisene tagamine, samuti ka uus tollimäärus võltsitud ja piraatkauba kohta, olla oluliseks inspiratsiooniallikaks ning kasulikuks lähtekohaks.

—

Tõstatada tippkohtumistel ja antud kahepoolsete lepingute raames loodud nõukogudes/komiteedes süstemaatilisemalt täitmise tagamisega seotud küsimusi. Selleks et võimaldada komisjonil oma partneritelt piisavaid reageeringuid saada on oluline, et saadakse usaldusväärset ja üksikasjalikku informatsiooni õiguse valdajatelt, kas otseselt või EK delegatsiooni või asjaomastes riikides asuvate liikmesriikide saatkondade kaudu.

3) Poliitiline dialoog

Komisjon peab oma kaubanduspartneritele selgeks tegema, et IO tõhus kaitsmine, vähemalt TRIPsis kehtestatud tasemel, on täiesti vajalik ning et esimeseks sammuks piraatluse ja võltsimisega võitlemisel on piisav täitmise tagamine algallika juures, s.t. selliseid kaupu tootvates ja eksportivates riikides. Komisjon rõhutab ka, et tulemuslik täitmise tagamine on enamikul juhtudest vastastikune huvi, olgu siis tervishoiust või tarbijatest tulenevate põhjuste tõttu või laiemas plaanis nende riikide atraktiivsusese tõttu välisinvesteeringute jaoks. Erinevatel tasemetel suhetes asjaomaste riikide asutustega peab komisjon jõuliselt edasi andma sõnumit, et ta on valmis neid abistama täitmise tagamise tõhustamisel, aga ka seda, et ta ei hoidu kasutamast oma käsutuses olevaid vahendeid juhtudel, kui puudulik täitmise tagamine kahjustab õiguse valdajaid.

Lisaks suurendab komisjon koostööd riikidega, näiteks Jaapaniga, mida seda tüüpi tegevused tugevalt mõjutavad ning mis jagavad ühenduse muret. Selle tulemuseks on suurenenud informatsioonivahetus ning isegi kolmandates riikides ühisalgatustes osalemine. Lisaks peaksid sellised ühised ettevõtmised kaasa tooma vahendite ratsionaalsema kasutuse riikide vahel, mis jagavad samasuguseid muresid ja püüdlevad samalaadsete algatuste poole.

Samuti võivad EK delegatsioonid mängida olulist rolli probleemsetes riikides tihedate sidemete loomisel kohalike täitevasutustega, nendes riikides tegutsevate ühenduse õiguse valdajatega ning EL liikmesriikide ja teiste asjaomaste riikide saatkondadega.

Konkreetsed tegevused:

—	Sõnumit “parandage täitmise tagamist” tuleks komisjoni suhetes kõne all olevate riikide asutustega ning kõikides sobilikes foorumites, eriti WTOs ja WIPOs, korrata nii tihti ning nii kõrgel tasemel kui võimalik. Seda tuleb käsitleda prioriteetse tegevusena.

—	Kohustust kaasata IOÕ tagamine poliitilisse dialoogi näitlikustavad järgmised algatused:

—

2003. aasta EL — Jaapani tippkohtumisel leppisid komisjon ja Jaapan kokku parandatud dialoogi loomises mitmetes valdkondades, seal hulgas IOÕ. Seati sisse “EL — Jaapani ühisalgatus IOÕ tagamiseks Aasias”, mis keskendub sellistele asjadele nagu (a) Aasia riikide poolt valdkonnas saavutatava edu üksikasjalik järelkontroll; (b) tehnilise abi programmi ja kohustuste koordineerimine; (c) EL-Jaapani jõupingutuste tõhustamine teadlikkuse suurendamiseks võitluses piraatluse ja võltsimise vastu ning IOÕ tagamise kindlustamise arendamiseks; (d) koostöövõimaluste uurimine teistes IOÕ valdkondades. Algatust viiakse ellu konkreetseid tegevusi sisaldava iga-aastase tööplaani abil.

—

Komisjon ja Hiina leppisid EL-Hiina 2003. aasta tippkohtumisel kokku korraldada vähemalt kord aastas EL-Hiina intellektuaalomandi dialoog. Muude teemade kõrval peaksid arutelud keskenduma piraatluse ja võltsimisega võitlemisele, institutsionaalsetele reformidele, selliste täitmise tagamisega seotud valdkondade nagu tolli-, politsei-, haldus ja kohtuametkondade poolt teostatava tsentraalse ja piirkondliku täitmise tagamisele, tarbijate ning õiguse valdajate üldise teadlikkusega seotud jõupingutustele. Esimene kohtumine toimus 2004. aasta oktoobris.

—

Prioriteetsete delegatsioonide ametnikele võimaldatakse põhikoolitus, et nad saaksid pakkuda täitmise tagamise probleemidega üksustele vähemalt informatsiooni. Põhimõte seisneb delegatsioonidesse kuuluvate komisjoni ametnike vahelise teatava võrgustiku ellukutsumises ning delegatsioonide ja peakontori vahelise tihedama meeskonnatöö loomises. Meeskonnatöö aitab kaasa erinevate riikide ja/või piirkondliku lähenemise jaoks informatsiooni kogumisele ning sihttegevuste määratlemisele.

4) Soodustused/tehniline koostöö

Enamik riike, kelle puhul täitmise tagamine on puudulik, väidavad, et neil puuduvad vahendid ning neil on IO õiguste kaitsmisest kiireloomulisemaid prioriteete. IO tagamine on keerukas ja paljusid distsipliine hõlmav tegevus. See sisaldab seaduseelnõude koostamist, kohtunike, politseijõudude, tolliametnike ja muude ekspertide koolitamist, agentuuride või eritöörühmade loomist, avaliku teadlikkuse suurendamist jms. Enamiku nende vajadustega saab komisjon tegeleda, ning teatud määral juba on tegelenud tehnilise koostöö programmide abil, kuid oluline on teha rohkem ja paremini.

Tehniline abi on tegevus, mida EL soosib selle panuse tõttu vaesuse leevendamisse ning arengusse. Seega on oluline näidata, et piisav IOÕ tagamine võib investeeringuvõimaluste, tehnoloogia- ja teadmistesiirde, traditsiooniliste teadmiste kaitse, tervishoiu ja ohutusstandardite parandamise seostamisega aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

Vajalikuks muutub paindlik lähenemine, mis võtab arvesse vastuvõtjariigi erinevaid vajadusi, arengutaset, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmestaatust või selle puudumist ning IOÕd puudutavaid peamisi probleeme (tootjamaa, valekaupade transiit või tarbimine). Mistahes koostööprogrammid on tõhusad vaid siis, kui need on prioriteetsed ning neid peetakse vastuvõtjariigis tõepoolest oluliseks.

Samuti on oluline jagada informatsiooni ning tagada minimaalne sünergiatase peamiste tehnilise abi osutajate ((WIPO, Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), liikmesriigid) ning selliste kolmandate riikide nagu Jaapan, Ameerika Ühendriigid ja teiste vahel.

Rõhutada tuleb ka järgmisi kitsaskohti:

(a)	Enamikul juhtudest on tehniline koostöö vajadusest tingitud, s.t. selle eelduseks on taotlus tegevuse kasusaajalt. Oluline on muuta see dialoogist tingitud taotluseks arutledes, kui oluline see on ja millised on selle hüved saaja jaoks.

(b)

See on lahendus, milleni jõutakse keskmise- või pikaajalise tööga, ning millel on vähe koheseid tulemusi. Kuid käesolev strateegia on pikaajaline ning piisav täitmise tagamine on eesmärk, mida ei saavutata operatiivsete tegevustega, eriti vähimarenenud riikide puhul, mis ei ole veel TRIPsi nõuetega seotud.

(c)	Programmide rakendamine tähendab keerulist haldusprotsessi. Seetõttu ongi käesoleva strateegia oluliseks komponendiks komisjoni IOÕ tagamise erinevate aspektide eest vastutavate teenistuste vahelise ning komisjoni ja kolmandate osapoolte vahelise koordineerituse tugevdamine.

Konkreetsed tegevused:

—	Tagada, et vähemalt prioriteetsetena identifitseeritud riikidele antaks valikuvõimalus kaasata intellektuaalomand kaubandusega seotud tehnilise abi programmidesse või luua spetsiaalseid IO programme.

—	Eriti sooviks komisjon laiendada tehnilist abi Ladina-Ameerika suunas, kuna see on piirkond, kus täitmise tagamist on kindlasti võimalik parandada ning kus ei ole ühtegi toimivat programmi.

—

IOÕd hõlmavad mitmed programmid. Mõned, nagu näiteks ASEANi riikide jaoks mõeldud ECAP (9) I ja II või isegi hiljuti sõlmitud EL-Hiina IOÕ programm on konkreetselt suunatud IOÕ-alase abi osutamisele. Teised on üldiselt loodud hõlmamaks kaubandusega seotud küsimusi, kuid võivad sisaldada oma eesmärkide seas ka IOÕ –WTO II (10) ja väikeprojekti teenust (11) Hiina jaoks; Cotonou lepingu raames toimivad tehnilise koostöö programmid Aafrika, Kariibi mere piirkonna ja Vaikse ookeani (ACP) riikide jaoks; või CARDS (12) programm selliste riikide jaoks nagu Balkanimaad. Komisjon tagab selle, et IOÕ tagamise komponent oleks nende programmide poolt piisavalt hõlmatud.

—	Tootjariikide puhul peab mistahes koostööprogrammide rõhuasetus liikuma õigusaktide ettevalmistamisele suunatud abi osutamiselt rohkem täitmisele suunatud strateegia poole, sealhulgas ka kohtunikele, politseile ja tollile mõeldud koolitusprogrammidele.

—

Tuleb mainida, et sellist praktikat juba rakendatakse edukalt teatud tollivaldkonnas (maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraat). Hulk tollikoostöö lepinguid hõlmavad muu hulgas IOÕ tagamise olulist meetodit (valekaupade tollikontroll). Sellised lepingud riikidega nagu India ja Hiina (uus sõlmitakse varsti) annavad koolituse ja meie kogemuste ning meetodite edasiandmisel nendele riikidele positiivseid tulemusi. Lisaks sellele illustreerivad need seda, kuidas lähtuda olemasolevatest TRIPsi nõuetest (vrd. lisaks impordikontrollile ekspordi ja transiitkaupade kontroll). Tõenäoliselt võidakse sarnane leping Jaapaniga sõlmida juba aastal 2004.

—	Ideede ja informatsiooni vahetamine teiste tehnilise koostöö põhiosapooltega nagu WIPO, Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja mõningad EL liikmesriigid, eesmärgiga vältida jõupingutuste dubleerimist ja jagada parimaid tavasid.

—

Arendada dialoogimehhanisme koos: (a) WCOga (maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadi koordinatsiooni all) tehnilise abi meie seisukohtadega sobivuse ning meie programmidega vastastikuse täiendavuse hindamiseks; (b) WIPO ja teiste abiandjatega (Euroopa Patendiamet, EL Kaubamärkide ja Kavandite Amet, jne.) informatsiooni jagamiseks ning strateegiate paremaks koordineerimiseks.

—	Tehniline koostöö on samuti TRIPsi lepingu (artikkel 67) oluline osa ning see sobib Doha arenguplaani eesmärkidega. Kaaluda võiks selles raamistikus täitmise tagamisele suunatud algatuste loomist.

5) Vaidluste lahendamine/sanktsioonid

Ilma sanktsioonide rakendamise võimaluseta pole ükski reegel lõplikult tõhus. Avalikult võiks välja selgitada riigid, kus IO rikkumised on süsteemsed ning kus pole võetud tõhusaid riiklikke meetmeid probleemi lahendamiseks. Viimase võimalusena tuleks mõelda mitme- ja kahepoolsetes lepingutes sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamisele.

Lähtepunktiks võiks olla olemasolev kaubandustõkete määruse (KTM) mehhanism. (13) KTM on õiguslik vahend, mis annab ühenduse ettevõtetele ja tööstustele kaebuse esitamise õiguse, mis kohustab komisjoni uurima ja hindama, kas leidub tõendeid rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade rikkumise kohta, mille tulemuseks on kaubandust kahjustavad mõjud. Selle tulemusena jõutakse menetluse abil kas probleemi vastastikku kokkulepitud lahenduseni või vaidluse lahendamise rakendamiseni.

KTMil on laiaulatuslik reguleerimisala, mis ei hõlma ainult kaupu vaid ka mingil määral intellektuaalomandi õigusi ja teenuseid, kui neid õigusi puudutavate eeskirjade rikkumine mõjutab EÜ ja kolmanda riigi vahelist kaubandust.

Kaaluda võib ka teiste kaubandusega seotud mehhanismide kasutamist. Näiteks hõlmab EL sarnaseid vahendeid ka üha suuremas hulgas kahepoolsetes lepingutes, mida kohaldatakse juhtudel, kui rikutakse kehtestatud IO kaitse kõrge(eima)id standardeid.

Puudulik täitmise tagamine tuleneb sagedamini sellest, kuidas pädevad asutused de facto eeskirju rakendavad (ei rakenda), mitte õigusaktide puudusest või õigusakti jõhkrast vastuolust TRIPsi nõuetega. Aga kui sellised puudused muutuvad süsteemseks, võivad need saada põhjenduseks vaidluse lahendamise juhtumile.

Konkreetsed tegevused:

—	Tuletada õiguse valdajatele meelde võimalust kasutada KTMi mehhanismi juhtudel, kui on olemas tõendeid TRIPsi või EK ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes kokkulepitud kõrge(ima)te standardite rikkumisest. Selle mehhanismi käivitab kaebuse esitamine.

—	Komisjon on IO kaitse vastastikku kokkulepitud standardite rikkumise korral ning selgelt põhjendatud juhtudel valmis ex officio kasutama WTO vaidluste lahendamise mehhanismi ning sarnaseid vaidluste lahendamise vahendeid, mis on hõlmatud meie kahepoolsete lepingutega.

—	Kaaluda muid mehhanisme, mida võiks kasutada IOÕ rikkumiste taseme vähendamiseks kolmandates riikides.

6) Avaliku ja erasektori partnerluse loomine

Paljud ettevõtted ja ühingud on olnud aktiivsed võitluses piraatluse/võltsimise vastu pikki aastaid. Nemad on oluliseks informatsiooniallikaks, aga ka põhipartneriks mis tahes teadlikkuse suurendamise algatustes. Mõned neist ettevõtetest on enamikus probleemsetes riikides juba kohal ja tegutsevad aktiivselt.

Lisaks praegu välja pakutud konkreetsetele tegevustele on komisjonis ka teisi näiteid algatustest luua partnerlust avaliku ja erasektori vahel, mis on otseselt või kaudselt seotud IOÕ tagamisega.

Üks neist projektidest hõlmas innovatsiooni levikeskuste loomist, et toetada tehnoloogiasiiretega tegelevaid ettevõtteid. (14) See projekt kaasab IOÕ valdkonnas (litsentsid, IO õiguste üleandmine, jms) põhjalikku kogemust omavaid inimesi ning seda tuleks kasutada kolmandates riikides täitmise tagamisega seotud probleeme puudutava informatsiooni kogumiseks. Siiani hõlmab võrgustik ainult ELi, kuid kaalutakse ka selle ulatuse laiendamist kolmandatesse riikidesse. Käimas on katseprojekt ühe Tšiili ametkonnaga.

Juba on käivitatud “IOÕ kasutajatugi” (15) — loomingulisuse ja innovatsiooni toetamiseks mõeldud komisjoni spondeeritav projekt. Kasutajatoe eesmärk ei ole tegelda kaebustega, vaid anda ELi tööstusele informatsiooni. Seepärast võib see aidata ettevõtteid, mis seisavad vastamisi oma õiguste rikkumisega kolmandates riikides.

Samuti on komisjonil pikaajaline kogemus eraettevõtjate kaasamisel oma seminaridel ning koolitusprogrammides, mis hõlmavad eriti IOÕ tagamist piiril.

Konkreetsed tegevused:

—	Ettevõtteid, ühendusi ja kaubanduskodasid kaasava kohaliku IO võrgustiku loomise toetamine. Seda tegevust rakendatakse juba kindlates riikides ning seda toetab aktiivselt kaubanduse peadirektoraat.

—	Täiustada koostööd firmade ja ühendustega, mis on aktiivsed võitluses piraatluse/võltsimise vastu, vahetades muu hulgas tulevikus tehtavaid algatusi puudutavat informatsiooni ning tagades komisjoni ning eraettevõtjate ekspertide vastastikku osalemine teise poole korraldatud üritustel.

7) Teadlikkuse suurendamine/Oma kogemuste kasutamine

Avalikkusele kvaliteetsema informatsiooni andmine on veel üks käesoleva strateegia väga tähtis dimensioon. Selle võib jagada järgmisteks osadeks:

(a)

Kolmandate riikide kasutajate/tarbijate teadlikkuse suurendamine. Seda tuleb teha kahest perspektiivist lähtudes: (a) propageerida IOÕ hüvesid loomingulisuse, investeeringute, tehnoloogiasiirde, traditsioonide ja kvaliteedi kaitse põhjal; (b) informeerida IOÕ rikkumise ohtudest rahvatervisele, tarbijakaitsele, avalikule julgeolekule, jne.

(b)

Õiguste valdajate teadlikkuse suurendamine. Samuti kahest perspektiivist lähtudes: (a) teatavates ebapiisava IOÕ tagamisega riikides, kauplemisest tulenevatest riskid ning minimaalsed ettevaatusabinõud, nagu näiteks IO õiguse nendes riikides registreerimine, mis tuleb kasutusele võtta (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted sageli isegi ei taotle oma intellektuaalomandi kaitset kolmandates riikides, kus nad oma kaupa toodavad ja müüvad); (b) vajadus kasutada nendes kolmandates riikides oma õiguste tagamiseks kättesaadavaid vahendeid. Riikidel, mis on WTO liikmed (välja arvatud vähimarenenud maad) peavad olema rakendatud IO kaitse ja tagamise miinimumstandardid aastast 2000. On selge, et esimesed sammud IOÕ kaitsmiseks ja tagamiseks peavad tegema õiguse valdajad ise ning et enne, kui neil on põhjendatud õigus kaevata sellise kaitse ja täitmise tagamise üle, peavad nad maksimaalselt olemasolevaid mehhanisme ära kasutama.

Konkreetsed tegevused:

—

Komisjonil ei ole vahendeid, et viia kolmandates riikides üksinda läbi laiaulatuslikke teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Seda tegevust võib siiski rakendada mõnede ülalmainitud meetmete abil, s.t. kaasates olemasolevatesse tehnilise koostöö programmidesse ning avaliku ja erasektori partnerluse abil.

—

Komisjoni talitused spondeerisid “Intellektuaalomandi õiguste tagamise juhendi” ettevalmistamist. Juhend on põhiliselt mõeldud abistamaks arengumaade ja vähimarenenud maade avaliku võimu kandjaid nende jõupingutustes käivitada IOÕ tagamise tõhusad süsteemid ja protseduurid. Juhend võtab eriti arvesse kõige levinumaid raskusi, millega need riigid IOÕ tagamisel silmitsi seisavad, ning õpetab, kuidas saavutada selliste õiguste tõhus ja pikaajaline kaitse. Juhend märgib ära kasulikud ressursid, mis võivad ametkondadele ja õiguse valdajatele raskustega tegelemisel abiks olla.

—	Juhend tehakse üldsusele kättesaadavaks komisjoni koduleheküljel.

8) Institutsiooniline koostöö

IOÕ tagamise eri aspektide eest vastutavad komisjoni talitused kiirendavad oma koordineeritust ja koostööd, pidades silmas komisjoni rolli. Bürokraatia lisakihti loomata on vaja:

a)	arendada edasi teabevahetust ja koordineeritust IOÕ tagamise eri aspektide eest vastutavate talituste vahel;

b)	lihtsustada organisatsiooniväliste üksuste (õiguse valdajate, kolmandate riikide ametkondade, jne.) identifitseerimist ning nende ligipääsu neid puudutava konkreetse küsimuse eest vastutavale talitusele.

Konkreetsed tegevused:

—

Organiseeritakse regulaarselt talitusesiseseid kohtumisi kontrollimaks käesoleva strateegia raames rakendatavaid algatusi ning arutlemaks saavutatud tulemuste, samuti uute algatuste kaasamise üle. Lisaks sellele tutvustatakse tehnilise abi küsimustega seotud talituste vahelist tihendatud koostööd, soodustamaks IOÕ tagamisega seotud abi andmist asjaomastele kolmandatele riikidele.

—	Selleks et aidata kolmandatel osapooltel mõista ülesannete jaotust erinevate komisjoni talituste vahel:

—

luuakse uus komisjoni kodulehekülg, mis tutvustab: (a) olemasolevaid IÕO tagamisega seonduvaid õigusakte; (b) täitmise tagamise käsiraamatut, mis sisaldab erinevat tüüpi IO õiguste ja nende tagamisega seotud aspektide komisjoni kontaktpunkte, samuti linke mitmetele sellega tegelevate teenistuste kodulehekülgedele.

—	IOÕ teatavate aspektide või teatavate sektoritega tegelevate talituste olemasolevatele kodulehekülgedele lisatakse ristlingid.

—	Tagada koordineeritus teiste IOÕga seotud komisjoni algatustega, nagu näiteks innovatsiooni levikeskuste ja IOÕ konsultatsioonipunktiga, ning nende tõhus panus käesoleva strateegia eesmärgi saavutamisele, kogudes ja jagades informatsiooni vis-à-vis erasektoriga.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004 leiate veebisaidilt

http://europa.eu.int/eur-lex/pri/en/oj/dat/2004/l_195/l_19520040602en00160025.pdf.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1383/2003, 22. juuli 2003 leiate veebisaidilt

http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/customs/counterfeit_piracy/files/counterfeit_en.pdf.

(3) Käesoleval strateegial puudub vahetu täiendav finantsmõju Euroopa komisjoni eelarvele

(4) Kõnealuses strateegias esinev viide intellektuaalomandi õigustele on tehtud selle laiemas tähenduses, s.t. see hõlmab autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, aga ka kaubamärke, patente, projekte, geograafilisi tähiseid, avaldamata teavet jne

(5) Dokumendi “Intellektuaalomandi õiguste tagamise uuring kolmandates riikides” täielikud tulemused, sealhulgas üksikasjalik aruanne riigiti kõikide riikide osas, mille kohta saadi piisavat informatsiooni, on kättesaadavad aadressil:

http://europa.eu.int/comm/trade/issues/sectoral/intell_property/survey_en.htm

(6) Väärtuslikuks informatsiooniallikaks sellise võltsitud ja piraatkauba päritolu, reisiteekonna ning olemuse kohta, mis on teel ühendusse või veetakse läbi ühenduse, on iga-aastane statistika tolli poolt ühenduse piiril kinni peetud kolmandatest riikidest pärit olevate kaupade kohta. Aruannet annab välja Maksustamise ja Tolliliidu Peadirektoraat. 2003. aastat puudutavad arvud võib leida aadressilt:

http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/customs/counterfeit_piracy/index_en.htm

(7) Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, 1C lisa Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule (TRIPs, Marrakesh 1994).

(8) TRIPs-lepingu artikkel 51 sätestab ainult liikmete kohustuse rakendada tollimeetmed imporditavate kaupade kohta.

(9) EK-ASEANi IOÕ programm koosneb piirkondlikust ja riiklikust komponendist ning katab IOÕ kõiki valdkondi. Selle väärtuseks on 5 miljonit eurot. Plaanitud on lisaks 2 miljonit eurot, võtmaks arvesse Laose, Kambodža ja Vietnami kaasamist. Projekt algas aastal 2000 ning selle kestuseks on 5 aastat.

(10) WTO II on suurim WTOga seotud programm Hiinas, mille väärtuseks on 5 aasta jooksul 15 miljonit eurot, mille suhtes Hiina on näidanud üles valmidust lisada omalt poolt 30 %. Tehakse ettepanek IOÕ peatüki kohta. Programm peaks käivitatama enne 2004. aasta lõppu.

(11) Väikealgatuste toetamiseks mõeldud projekt Hiinas. Koguväärtusega 9,6 miljonit eurot ja kestusega 5 aastat, on algatused nõudlusest tingitud, kuid IOÕga seotud projektide kaasamist soodustatakse aktiivselt.

(12) 2003. aasta juulis käivitati ühenduse abi- ja rekonstruktsiooniprogrammi raames projekt nimega “Tööstus- ja intellektuaalomandi õigused”, mis on mõeldud Lääne-Balkani regiooni arendamiseks ja stabiliseerimiseks (CARDS). See projekt kestab 36 kuud ning selle väärtuseks on 2,25 miljonit eurot.

(13) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine.

http://europa.eu.int/comm/trade/issues/respectrules/tbr/legis/adgreg06a.htm

(14) Seda projekti juhib kaubanduse peadirektoraat. Lisainformatsiooni saamiseks vaata:

http://europa.eu.int/comm/enterprise/innovation/networks.htm#irc

(15) http://www.ipr-helpdesk.org

I LISA

TAUSTTEAVE

1) Milles seisneb probleem?

TRIPS-lepinguga (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping) nähakse esmakordselt ette ühtsed, terviklikud, mitmepoolsed eeskirjad, millega reguleeritakse kõiki intellektuaalomandi õiguse liike. Eeskirjades on ka üksikasjalik peatükk, milles kehtestatakse intellektuaalomandi õiguste jõustamise miinimumnormid vastu võtmiseks kõigile WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) liikmetele.

Olenemata asjaolust, et enamik WTO liikmetest on praeguseks kõnealuste miinimumnormide rakendamist käsitlevad õigusaktid (1) vastu võtnud, tõuseb iga aastaga pidevalt piraatluse ja võltsingute tase. See tegevus on viimastel aastatel omandanud tööstuslikud mõõtmed, sest sisaldab võimalusi saada märkimisväärset kasumit, kusjuures toimepanijate risk on sageli väike.

Seega on muutunud täiesti ebapiisavaks piirata Euroopa Liidu jõupingutusi üksnes kontrolliga üldise õigusliku raamistiku loomise üle WTO liikmesriikides. On oluline, et EL pühendaks üha rohkem tähelepanu täitevaktide tõhusale rakendamisele.

Ühenduses ja selle välispiiridel on viimastel aastatel olnud arvukalt tähtsaid algatusi. Juba 1994. aastal võttis EL vastu nn tollimääruse (määrus (EÜ) nr 3295/94), mis võimaldas sisse seada piirikontrolli võltsitud kauba impordi üle. Hiljem, 1998. aastal, andis komisjon välja rohelise raamatu võltsingute ja piraatluse vastase võitluse kohta ühtsel turul. Rohelisest raamatust tulenevalt esitas komisjon 30. novembril 2000 tegevuskava. Kõnealust tegevuskava viiakse ellu direktiivi abil, millega ühtlustatakse intellektuaalomandi õiguste jõustamismeetmed ühenduses, määruse abil, millega täiustatakse eelmise tollimäärusega sätestatud tollimehhanisme võltsitud ja piraatkauba vastu, Europoli volituste laiendamise abil võltsitud kauba ja piraatluse vastases tegevuses ning võltsinguid ja piraatlust kajastavate andmete kogumise, analüüsimise ja võrdlemise metoodika alase uuringu kaudu. (2) Peale selle esitati eesistujariigi otsustes 2003. aasta kevadel kogunenud Euroopa Ülemkogus (3) tungiv üleskutse tugevdada võitlust piraatluse ja võltsimise vastu. Sellest tulenevalt kavatseb komisjon (justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat) käivitada 2004. aastal seadusandliku algatuse, tehes ettepaneku seoses nõukogu raamotsusega võltsimist ja piraatlust käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja sanktsioonide ühtlustamise kohta.

Kuid olukord väljaspool ühenduse piire on teistsugune. Siseriiklikke vahendeid, mis on ühenduse õigusevaldajate käsutuses juhul, kui rikutakse nende õigusi ühenduses või imporditakse ühendusse võltsitud kaupa, ei saa kasutada selliste rikkumiste korral kolmandates riikides ning selle tulemusena tarbitakse saadud kaup siseturul või eksporditakse muudesse kolmandatesse riikidesse. Olenemata sellest, et sellised rikkumised toimuvad väljaspool, mõjutavad need vahetult ühenduse õigusevaldajaid.

2) Miks on see tähtis ja kui tähtis see on? Kellele?

a) Euroopa Ühendus

Intellektuaalomandi õiguste rikkumine, mis avaldub selles, et turul on üha suurenevates kogustes piraat- ja võltsitud kaupa, avaldab väga negatiivset mõju mitmetes eri valdkondades. Ühendust, mille turul tehakse tavapäraselt suuri investeeringuid seoses intellektuaalomandi õigustega kaitstud kauba ja teenustega ning saadakse sellest märkimisväärset lisandväärtust, mõjutab intellektuaalomandi õiguste nõrk jõustamine eriti palju, seda ka juhul, kui see toimub kolmandates riikides ning isegi siis, kui võltsitud või piraatkaup või teenused ei ole suunatud ühenduse turule. Intellektuaalomandi õiguste rikkumised avaldavad näiteks järgmist kahjulikku mõju.

Majandus- ja sotsiaalvaldkond. Õigusevaldajad jäävad ilma kasumist, mis tuleneb nende investeeringust uurimis- ja arendustegevusse, turustamisse, loometegevusse, kvaliteedikontrolli jne. Mõjutab negatiivselt turuosa, müügimahtu, mainet, tööhõivet ning lõpptulemusena teatavate intellektuaalomandi õigustele tuginevate meetmete/äriühingute elujõulisust. Intellektuaalomandi õiguste rikkumise kõrge tase tõkestab välisinvesteeringute tegemist ja tehnosiiret.

Tervishoid ja tarbijakaitse. Võltsitud ja piraatkaupa toodavad tavaliselt anonüümsed üksused, kes ei pööra tähelepanu tervishoiu-, ohutus- ega kvaliteedinõuetele, ei osuta müügijärgset abi, ei anna garantiisid, tööjuhendeid jms. See probleem väljendub võltsitud ravimite, toidu (isegi pudelivee), auto- ja lennukiosade, elektriliste seadmete ja mänguasjade suurenevas arestimiste arvus.

Avalik kord ja julgeolek. Viimastel aastatel teeb üha suuremat muret kuritegelike ühenduste ja mõnikord isegi terrorirühmituste aktiivsem osalemine võltsitud ja piraatkauba rahvusvahelises salakaubaveos. See on seletatav kõnealuse tegevuse eriti tulutoova laadi ja madala riskiga, (4) võrreldes muude kasu saamise eesmärgil toimepandavate kuritegudega. Probleemi tõsiduse ja sellega seotud rahasummade tõttu on piraatluse vastu võitlemine niisama keeruline kui tegelemine narkokaubanduse ja rahapesuprobleemidega. Europol, Interpol ja paljud politseiteenistused ühenduses on loonud eraldi osakonnad selle probleemiga tegelemiseks.

Rahandusvaldkond. Laadilt ebaseaduslik, salajane ja madalamate hindadega, jätab see tegevus riigi sageli ilma maksutulust (käibemaks, riigimaksud, tollimaksud). See probleem on eriti terav riikides, kus majandussektorid, nagu tubakas, alkohoolsed joogid, kütus jne, on range riikliku kontrolli all.

b) Kolmandad riigid

Miks peaksid sellest hoolima kolmandad riigid, kelle traditsioonid intellektuaalomandi õiguste vallas on lühikesed, õigusevaldajate arv väike ning märkimisväärsele osale tööstusest ja kaubandusest toovad rikkumised kasu?

Vastus sellele küsimusele on teataval määral sama mis ühenduse puhul (vt eespool). Intellektuaalomandi õiguste rikkumise tagajärjed tarbijakaitse ja tervishoiu, organiseeritud kuritegevuse ja riigimaksude laekumata jäämise osas on suhteliselt ilmsed ja vahetult tuntavad nii ühenduses kui ka kolmandates riikides, kus sellised rikkumised enamikus toimuvad. Sellest tulenevalt on (peaksid olema) need riigid vahetult huvitatud võltsimise ja piraatluse vastu võitlemisest.

Siiski ütlevad mõned esimest punkti silmas pidades (majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed), et ühenduse äriühingutele kuuluvate intellektuaalomandi õiguste kaitsemeetmete jõustamine ei too mingit vahetut kasu kolmandatele riikidele. Vastupidi, võib ilmneda, et nad kasutavad oma vahendeid välismaiste üksuste investeeringute kaitsmiseks (väide, millega teatavad riigid sageli esinevad). Sellele mõttekäigule vastu väites on Euroopa Liidul vaja maksma panna seisukoht, et intellektuaalomandi õiguste (ka juhul, kui need kuuluvad kolmandatele isikutele) tulemuslik jõustamine on oluline vahend, mis meelitab ligi välisinvesteeringuid, tehnosiiret ja oskusteavet ning kaitseb kohalikke õigusevaldajaid arengumaades ja kõige vähem arenenud riikides, kus juba avalduvad intellektuaalomandi väärkasutamise kahjulikud tulemused. (5) See on peale vajaduse täita WTO nõudeid ja muid rahvusvahelisi ja kahepoolseid kohustusi ka heade valitsemistavade ja rahvusvahelise usaldusväärsuse küsimus. Mitte väga pika või pikema aja jooksul sunnib see tegutsema ka kodumaised autorid, leiutajad ja investorid ning aitab kaasa kõnealuste riikide arengule.

Intellektuaalomandi õiguste alahindamine ei toeta nende tulemuslikku jõustamist. Et suurendada selle intellektuaalomandi õigustega seotud aspekti mõistmist, oleks mõnel (kiiresti) areneval riigil kasulik hinnata nende tööstusharude väärtust, mis toetuvad eelkõige intellektuaalomandi õigustele. (6) See võiks viia intellektuaalomandi õiguste väärtuse tunnetamiseni, lähtudes riigi majanduskeskkonnast, majandus-, sotsiaalsest ja kultuurilisest kasvust ning arengust.

On siiski värskeid näiteid riikidest, kus konkurentsivõimelise ja üha keerukama majanduse tekkimine toob ilmsiks vajaduse tõhusalt kaitsta intellektuaalomandit siseriiklike ja välismaiste rikkumiste eest.

Näib, et mõnes kõige probleemsemas riigis on riigiasutused täiesti teadlikud intellektuaalomandi õiguste olulisest mõjust riigi arengule, ning kodumaised õigusevaldajad nõuavad intellektuaalomandi õiguste niisama ranget jõustamist nagu välismaised õigusevaldajad. Probleem seisneb selles, et piraatlusega/võltsimisega tegelevad tootmisharud on nende majanduse tähtis osa. Seetõttu on selge, et probleem on laiem ning seda ei saa lahendada ainult intellektuaalomandiprobleemide kaudu. Lahendus võib tulla ainult tervikliku poliitika kaudu, mis hõlmab riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutused.

3) Milliseid intellektuaalomandi õigusi rikutakse ja milliseid valdkondi see kõige rohkem mõjutab?

Enamikku nendest. Ühe sagedase eksiarvamuse kohaselt mõjutab piraatlus ja võltsimine peamiselt mõne luksus- ja spordikauba, rõivamargi, muusika, tarkvara CD-de või DVD-dega seotud tegevust, vaevalt muud. Tegelikult on nii, et küllaltki suurel määral rikutakse kõiki intellektuaalomandi õigusi ning võltsitud toodete valik ulatub seemne- ja istutusmaterjalikastidest lennuki varuosade ja päikeseprillideni, sigarettidest ravimiteni, AA-patareidest tervete tanklateni. Kahju võivad saada nii suured tarkvaratootjad kui ka teatavat liiki teed valmistavad väikeettevõtjad. Komisjoni tolliteenistuste avaldatud statistilised aastaandmed kolmandatest riikidest pärineva konfiskeeritud piraatkauba ja võltsitud toodete arvu ja laadi kohta annavad üksikasjalikku ja usaldusväärset teavet selle probleemi ulatuse ja kasvu kohta. (7)

Komisjon on seisukohal, et suurem osa intellektuaalomandi eri liiki õiguste valdajaid mõjutavatest probleemidest on ühised ning neid saab kõige tulemuslikumalt lahendada integreeritud strateegia abil. Praegu esitatud strateegia eesmärk on parandada kõigi intellektuaalomandi õiguste (autoriõigus, kaubamärgid, geograafilised tähised, patendid, disainilahendused jne) kaitseks ettenähtud jõustamismeetmeid.

4) Kuidas määratleda prioriteetseid riike?

On olemas mitmed eri kriteeriumid nende riikide määratlemiseks, kus esineb kõige rohkem intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seotud probleeme. (8) Kõnesolevad riigid võib jaotada järgmiselt: a) lähteriigid; b) transiitriigid ja c) sihtriigid. Iga nendest riikidest koosneva rühma puhul tuleb olukorra kõige adekvaatsemaks lahendamiseks kasutada eri liiki meetmeid.

a) Lähteriigid

Need on riigid, kus võltsitud ja piraatkaupa valmistatakse nii siseturu tarbeks kui ekspordiks murettekitavates kogustes. Interneti kaudu toimiva digitaalse piraatluse puhul on intellektuaalomandi õiguste rikkumise päritolu eriti raske kindlaks teha.

Nendes riikides on eriti oluline parandada politsei, kohtute, tolli ja üldise haldustegevuse tõhusust ja kooskõlastatust. Samuti on oluline tagada, et õiguslikus raamistikus oleksid ette nähtud hoiatavad sanktsioonid.

b) Transiitriigid

Täieliku ülevaate saamiseks ei tohiks kogu tähelepanu suunata üksnes nendele riikidele, kes rikuvad intellektuaalomandi õigusi oma territooriumil toimuva võltsitud toodete suuremahulise valmistamise tõttu, vaid ka nendele, kes sageli toimivad edasitoimetajatena. Selle kategooria hulgas on riigid, kust pärineb suurem osa ühenduses konfiskeeritavast võltsitud kaubast ning probleemi tekitajaks on peamiselt võltsitud transiitkaup, mitte kõnealuse kauba kodumaine toodang. Kõnealustest riikidest pärineva kauba suur maht näitab siiski puudulikku jõustamist, vähemalt piirikontrolli tasandil. Organiseeritud kuritegevuse võrgustik kasutab need puudused ära selleks, et sisse seada teised liikumisteed, millega varjatakse kauba tegelikku päritolu.

Parandades piiril võetavate meetmete kättesaadavust ja tolli töö tõhusust esmajoones transiitkauba osas, peaks saama oluliselt vähendada veomahtu.

c) Sihtriigid

Iga intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vähendamisele suunatud strateegia puhul on oluline arvesse võtta riigid, kes on tuvastatud kui võltsitud kauba ekspordi peamised lähetuspaigad või toimivad peamiselt selliste toodete turuna.

Peaaegu igas riigis on märkimisväärsed võltsitud kauba müügimahud. Piraatkauba peamise turuna toimivate riikide määratlemine on raske probleemi laia leviku tõttu, kusjuures põhjused on mitmesugused (mõnikord vastuolulised): need riigid on liiga vaesed, et osta intellektuaalomandi õigustega kaitstud tooteid; sellist tegevust aktsepteeritakse, vähemalt ei taunita; võltsitud tooteid toodetakse suurtes kogustes; mõnikord puuduvad võimalused eristada õigeid tooteid võltsingutest; võltsitud tooted on odavamad. Sel põhjusel on vaja vahendid koondada ühenduse seaduslike õigusevaldajate peamistele turgudele, mida intellektuaalomandi õiguste rikkumised kõige rohkem mõjutavad.

Võltsitud ja piraatkauba tarbimist käsitledes tuleb püüda suurendada üldsuse teadlikkust kõnealuse tegevuse negatiivsest mõjust ja ohtudest. Selleks on vaja ka tõhusamat importkauba tollikontrolli ning politsei ja kohtute tõhusamat reageerimist nende võrgustike ja isikute tegevusele, kes osalevad suuremahulises kõnealuse kaubaga kauplemises.

5) Milline on olukord ühenduses?

Üldiselt võib öelda, et ühenduse ja liikmesriikide intellektuaalomandi õiguste kaitse normid ja täitemeetmetega seotud nõuded on väga kõrged, nagu acquis' ja eeskätt punktis 1 kirjeldatud viimase aja jõupingutuste põhjal võib veenduda. Ettekanded, nagu on maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi aastaaruanne, (9) annavad samuti selge ettekujutuse praktilise tegevuse tulemustest, milleni iga liikmesriigi asutused on jõudnud võltsitud kauba konfiskeerimisel piiril.

Kuid liikmesriikide vahelised jõustamismeetmed ühenduse tasandil on erinevad. Mõned liikmesriigid peavad siiski rohkem ära tegema selleks, et parandada praegust olukorda ja järsult vähendada võltsitud ja piraatkauba praegust tootmist ja müüki. Uus direktiiv, millega ühtlustatakse intellektuaalomandi õiguste jõustamist ühenduses, aitab olukorda parandada.

6) Kes on võtmeisikud intellektuaalomandi õiguste jõustamisel ühenduses?

Komisjoni eri peadirektoraadid (DGd) on pädevad intellektuaalomandi õiguste jõustamise eri aspektides. Lihtne selgitus on järgmine:

—	kaubanduse peadirektoraat tegeleb probleemiga selle (mitme- ja kahepoolsetes) välismõõtmetes, st jõustamisega kolmandates riikides. See peadirektoraat esindab ühtlasi Euroopa Ühendust WTOs ning eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu nõukogus;

—

siseturu peadirektoraat (DG MARKT) vastutab ELi intellektuaal- ja tööstusomandipoliitika ja seadusandluse eest, toimib Euroopa Ühenduse esindajana ja juhib läbirääkimisi mitmesugustes WIPO (Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) komiteedes. Siseturu peadirektoraat oli eespoolnimetatud jõustamisdirektiivi algataja;

—	põllumajanduse peadirektoraat (DG AGRI) vastutab ELi põllumajanduse sise- ja välispoliitika ning geograafilisi tähiseid käsitlevate õigusaktide eest ning juhib läbirääkimisi kõnealustes küsimustes;

—	maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) reguleerib intellektuaalomandi õiguste jõustamist ühenduse välispiiridel. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat koostas eespoolnimetatud tollimääruse;

—	justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat (DG JAI) on jaganud reguleerimisvastutust, kui intellektuaalomandi õiguste jõustamine on seotud õiguskaitsega nii ühenduses kui ka väljaspool ühendust. Sama valdkonna konkreetsete operatsioonidega kohapeal tegeleb Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF);

—

arengu peadirektoraat (DG DEV) ja välissuhete peadirektoraat (DG RELEX) kooskõlastavad nii keskselt kui ka ELi delegatsioonide abil kolmandates riikides ühenduse abi arengumaadele ja kõige vähem arenenud riikidele, sealhulgas kaubandusvaldkonnas, kusjuures EuropeAid koostöötalitus (AIDCO) haldab kõiki tehnoabiprogramme;

—	peamine partner on ettevõtluse peadirektoraat (DG ENTR), kes on intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe (10) juht ning kellel on tihedad sidemed tööstusega (st väga suure arvu intellektuaalomandi õiguste valdajatega).

See on praeguse strateegia efektiivsuse seisukohalt väga otsustava tähtsusega. Kaubanduse peadirektoraadil ja teistel välisküsimustes pädevatel peadirektoraatidel on tähtis ja selgesti määratletud osa intellektuaalomandi õiguste jõustamise parandamisel kolmandates riikides. Kõige operatiivsemaid ülesandeid võltsitud ja piraatkauba vastu võitlemisel täidavad siiski liikmesriigid või teised peadirektoraadid. Kõige silmatorkavamaid ja/või vahetumaid tulemusi selles võitluses annab alati tolli, politsei ja siseriiklike kohtute tegevus, seaduste ja menetluste ühtlustamine ning teabevahetusmehhanismide loomine ühenduse tasandil. Nendes valdkondades (peamiselt siseriiklikes) saab kaubanduse peadirektoraat ainult teataval määral kaasa aidata. Kolmandates riikides jõustamise osas on olukord siiski teine. Sel juhul võib kaubanduse peadirektoraadil ja ühenduse kõnealustes küsimustes pädevatel talitustel koostöös ELi delegatsioonidega kolmandates riikides olla kindlasti otsustava tähtsusega osa praeguse strateegia kohaselt püstitatud ülesannete elluviimisel.

(1) Vähim arenenud riigid peavad hiljemalt 2006. aastaks kohandama oma õigusaktid TRIPSi nõuetega.

(2) Koopia on taotluse korral saadaval aadressil MARKT-E4@cec.eu.int

(3) Euroopa Ülemkogu kevadine istung 2003: eesistujariigi otsused:

“37.	Euroopa Ülemkogu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama intellektuaalomandi õiguste rakendamist edasiste meetmete abi, mis on suunatud digitaalkauba ja -teenuste turu arengut tõkestava võltsimise ja piraatluse vastu; kaitsma arvutirakenduslike leiutiste patente...”.

(4) Paljudes riikides kaasneb muu väga tulutoova kuritegevusega, näiteks narkokaubandusega, märkimisväärne risk (isegi surmanuhtlus) ning kuritegevuse vastu võitlemiseks kasutatakse küllaltki suuri rahalisi vahendeid, kuid võltsitud kauba vedu käsitatakse suhteliselt kahjutu tegevusena.

(5) Vt teatavate riisiviinamarkide võltsimisjuhud Hiinas või üldtuntud kohalike kalakastmemarkide võltsimisjuhud Vietnamis.

(6) Komisjoni talitused avaldasid 2003. aastal uuringu pealkirjaga: The economic importance of copyright (

http://www.europa.eu.int/comm/internal_market/en/intprop/index.htm).

Mõned riigid, näiteks USA ja Soome, koostavad selliseid dokumente eeskätt autoriõigustega seotud tööstusharudele (“Copyright industries in the US Economy – Stephen E. Siwek & Gale Mosteller, koostatud Rahvusvahelisele Intellektuaalomandi Liidule (International Intellectual Property Alliance) ja The Economic Importance of Copyright Industries in Finland, Soome Autoriõiguse Ühing (Finnish Copyright Society)”).

(7) http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/customs/counterfeit_piracy/index_en.htm

(8) Prioriteetsed riigid saab kindlaks määrata järgmiste kriteeriumide alusel:

—	ühenduse õigusevaldajatelt ja muudest allikatest (delegatsioonid jne) saadud teave intellektuaalomandi õiguste rikkumise kohta;

—	andmed võltsitud kauba konfiskeerimiste kohta tollis ühenduse piiridel;

—

riikide tähtsus lähtuvalt riigi ja ühenduse vahelise kaubanduse tegelikust ja potentsiaalsest mahust; riigi paigutamine ühte või mitmesse kategooriasse väljendab olukorra teravust selles riigis ühenduse poolelt vaadatuna. Riike, mille tähtsus kaubanduse seisukohalt on väike, ei arvatud prioriteetsete hulka.

Igal juhul muutub olukord selles valdkonnas kogu aeg ning seetõttu on vaja pidevat seiret ja ajakohastamist.

(9) http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/customs/counterfeit_piracy/index_en.htm

(10) http://www.ipr-helpdesk.org/index.htm

26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 129/17

Hiina Rahvavabariigist, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse ja Vene Föderatsioonist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamise teade

(2005/C 129/04)

Hiina Rahvavabariigist, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise (1) teate avaldamise järel on komisjon saanud nende meetmete läbivaatamistaotluse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (2) (edaspidi “algmäärus”) artikli 11 lõikele 2. Samuti on komisjon saanud vahepealse läbivaatamise taotluse Vene Föderatsioonist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate meetmete kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

1. Läbivaatamistaotlused

Taotluse esitas 24. veebruaril 2005. aastal Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) (edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse ränikarbiidi toodangust.

2. Toode

Kontrollmenetluse alune toode on Hiina Rahvavabariigist, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast pärit ränikarbiid (edaspidi “asjaomane toode”), mida praegu liigitatakse CN-koodi 2849 20 00 alla. Nimetatud CN kood esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil.

3. Kehtivad meetmed

Praegu kehtivad nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2000 (3) kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

4. Kehtivuse pikendamise alused

4.1. Kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse alused

Taotlus põhineb väitel, et meetmete kehtivuse lõppemisel dumping tõenäoliselt jätkub või kordub ning ühenduse tootmisharule tekitatakse kahju.

a) Vene Föderatsioon ja Ukraina

Väide Vene Föderatsiooni dumpingu jätkumisest põhineb omamaiste hindade põhjal kindlaksmääratud normaalväärtuse võrdlemisel asjaomase toote hindadega ühendusse eksportimiseks müümisel.

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määras taotleja normaalväärtuse Ukrainast pärit impordi puhul käesoleva teate punkti 5.1 alapunktis d nimetatud sobivas turumajandusriigis kehtiva hinna järgi. Ukraina dumpingu jätkumise väide põhineb eelmises lauses nimetatud normaalväärtuse võrdlemisel asjaomase toote eksporthindadega selle ühendusse eksportimiseks müümisel

Sel meetodil välja arvutatud Vene Föderatsiooni ja Ukraina dumpingumarginaalid on märkimisväärsed.

Taotleja on esitanud tõendid, et asjaomast toodet imporditakse Vene Föderatsioonist ja Ukrainast jätkuvalt olulistes kogustes.

Samuti väidetakse, et asjaomaste importtoodete mahud ja hinnad avaldavad muude tagajärgede seas jätkuvalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu hinnatasemele, kahjustades oluliselt ühenduse tootmisharu üldist tulemuslikkust ning selle rahalist ja tööhõivealast olukorda.

Taotleja väitis, et kahjustav dumping tõenäoliselt jätkub, ning esitas tõendid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemise lubamisel asjaomase toote impordimahud tõenäoliselt suureneksid. Vene Föderatsiooni ja Ukraina kasutamata võimsuse olemasolu tõttu.

Lisaks väitis taotleja, et kahju osaline kõrvaldamine tuleneb meetmete olemasolust ning et olulise dumpinguhindadega impordi kordumine Vene Föderatsioonist ja Ukrainast viiks meetmete kehtivuse lõppemisel tõenäoliselt ühenduse tootmisharu kahju kordumiseni.

(b) Hiina Rahvavabariik

Taotleja viitab Hiina Rahvavabariigist pärit asjaomase toote impordi dumpingu kordumise tõenäosusele. Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määras taotleja normaalväärtuse Ukrainast pärit impordi puhul käesoleva teate punkti 5.1 alapunktis d nimetatud sobivas turumajandusriigis kehtiva hinna järgi. Väide Hiina Rahvavabariigi dumpingu jätkumisest põhineb eelmises lauses nimetatud normaalväärtuse võrdlemisel asjaomase toote eksporthindadega selle eksportimiseks müümisel kolmandatesse riikidesse nagu näiteks Jaapan ja USA.

Sel meetodil välja arvutatud Hiina Rahvavabariigi dumpingumarginaal on märkimisväärne.

Taotleja väitis, et kahjustav dumping tõenäoliselt jätkub, ning esitas tõendid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemise lubamisel asjaomase toote impordimahud tõenäoliselt suureneksid Hiina Rahvavabariigi kasutamata võimsuse olemasolu ning hiljutiste tootmisvõimsusesse tehtud investeeringute tõttu.

Lisaks väitis taotleja, et Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi põhjustatud kahju osaline kõrvaldamine tuleneb meetmete olemasolust ning et olulise dumpinguhindadega impordi kordumine Hiina Rahvavabariigist viiks meetmete kehtivuse lõppemisel tõenäoliselt ühenduse tootmisharu kahju kordumiseni.

4.2. Vahepealse läbivaatamise alused

Taotleja väidab, et kehtivad meetmed (st koguselised kohustused) Vene Föderatsioonist pärit ränikarbiidi impordi suhtes on sobimatud, sest need ei kõrvalda dumpingu kahjustavat mõju ning tuleks seega läbi vaadata.

5. Menetlus

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tuvastanud, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise ja vahepealse läbivaatamise kontrollmenetluste algatamise põhjendamiseks on olemas piisavad tõendid, algatab komisjon käesolevaga kontrollmenetluse vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3.

5.1. Vene Föderatsioonist pärit impordi dumpingu ja sellest tuleneva kahju tõenäosuse ning kohaldatavate meetmete vormi sobivuse tuvastamise menetlus

Kehtivuse pikendamise kontrollmenetluses otsustatakse, kas meetmete kehtivuse lõppemine tõenäoliselt viiks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumiseni või ei. Vahepealse läbivaatamise kontrollmenetluses uuritakse asjaomase Vene Föderatsioonist pärit toote impordi suhtes praegu kohaldatavate meetmete vormi sobivust ning kõnealuse vormi muutmise vajadust.

a) Väljavõtteline uuring

Arvestades käesolevasse uuringusse kaasatud osaliste rohkust, võib komisjon vastavalt algmääruse artiklile 17 otsustada rakendada väljavõttelist uuringut.

i) Eksportijate/tootjate väljavõtteline uuring Hiina Rahvavabariigis

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vastaval juhul teha valimi, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel käesolevaga endast teada anda komisjoniga ühendust võttes ning esitades järgmise teabe oma ettevõtte/ettevõtete kohta käesoleva teate lõike 6 punkti b alapunktis i määratud tähtaja jooksul ning lõikes 7 viidatud vormistuses:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefon ning faksi ja/või teleksi numbrid ja kontaktisik,

—	käive kohalikus vääringus ning asjaomase toote ühendusse eksportimiseks müümise maht tonnides ajavahemikus 1. aprill 2004—31. märts 2005,

—	käive kohalikus vääringus ning ajavahemikus 1. aprill 2004—31. märts 2005 asjaomase toote müügimaht muudesse kolmandatesse riikidesse,

—	ettevõtte täpsed tegevusalad asjaomase toote tootmisel, asjaomase toote tootmismaht tonnides, tootmisvõimsus ja investeeringud tootmisvõimsusse ajavahemikus 1. aprill 2004—31. märts 2005,

—	asjaomase toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud kõikide sidusettevõtete (4) nimed ja täpsed tegevusalad

—	mistahes muu oluline teave, mis aitaks komisjonil valimit koostada,

—	teave selle kohta, kas ettevõte või ettevõtted on nõus enda kaasamisega valimisse, mis eeldab küsimustikule vastamist ja esitatud vastuste kohapealse uurimisega nõustumist.

Eksportijatest/tootjatest valimi tegemiseks vajaliku teabe saamiseks võtab komisjon ühendust ka eksportiva riigi ametivõimudega ning teadaolevate eksportijate/tootjate liitudega.

ii) Importijate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vastaval juhul teha valimi, palutakse kõigil importivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel käesolevaga endast teada anda komisjoniga ühendust võttes ning esitades järgmise teabe oma ettevõtte/ettevõtete kohta käesoleva teate lõike 6 punkti b alapunktis i määratud tähtaja jooksul ning punktis 7 viidatud vormistuses:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefon ning faksi ja/või teleksi numbrid ja kontaktisik,

—	ettevõtte kogukäive eurodes ajavahemikus 1. aprill 2004—31. märts 2005,

—	töötajate koguarv,

—	ettevõtte täpsed tegevusalad asjaomase tootega seoses,

—	Hiina Rahvavabariigist, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast pärit asjaomase toote impordi- ja edasimüügimaht ühenduse turule tonnides ja väärtus eurodes ajavahemikus 1. aprill 2004—31. märts 2005,

—	asjaomase toote tootmisse ja/või müüki kaasatud kõikide sidusettevõtete (4) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mistahes muu oluline teave, mis aitaks komisjonil valimit koostada,

—	teave selle kohta, kas ettevõte või ettevõtted on nõus enda kaasamisega valimisse, mis eeldab küsimustikule vastamist ja esitatud vastuste kohapealse uurimisega nõustumist.

Importijatest valimi tegemiseks vajaliku teabe saamiseks võtab komisjon ühendust ka teadaolevate importijate liitudega.

iii) Lõplik valimite tegemine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada valimite tegemiseks mistahes asjaomast teavet, peavad seda tegema käesoleva teate lõike 6 punkti b alapunktis ii määratud tähtaja jooksul.

Komisjon kavatseb teha lõpliku valimi pärast valimisse kaasamiseks soovi avaldanud asjaomaste isikutega konsulteerimist.

Valimitesse kaasatud ettevõtted peavad vastama küsimustikule käesoleva teate lõike 6 punkti b alapunktis iii määratud tähtaja jooksul ning tegema uuringu raames koostööd.

Kui koostöö ei ole piisavalt vastutulelik, võib komisjon vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18 tugineda oma otsuses kättesaadavatele faktidele. Kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus võib olla asjaomasele isikutele ebasoodsam, nagu on selgitatud käesoleva teate lõikes 8.

b) Küsimustikud

Uuringuks vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, ühenduse tootjate liidule, valitud eksportijatele/tootjatele Hiina Rahvavabariigis, eksportijatele/tootjatele Vene Föderatsioonis ja Ukrainas, eksportijate/tootjate liitudele, valitud importijatele ja ettevõtjatele, taotluses nimetatud importijate ja ettevõtjate liitudele või neile, kes tegid koostööd kehtivate meetmeteni viinud uuringus, ning asjaomaste eksportivate riikide ametivõimudele.

c) Teabe kogumine ja ärakuulamiste korraldamine

Käesolevaga kutsutakse kõiki huvitatud isikuid üles tegema omi seisukohti teatavaks, esitama muud teavet kui küsimustiku vastused ning täiendavaid tõendeid. See teave ja täiendavad tõendid peavad jõudma komisjoni käesoleva teate lõike 6 punkti a alapunktis ii määratud tähtaja jooksul.

Lisaks sellele võib komisjon ära kuulata huvitatud isikuid, kui esitatakse vastavasisuline põhjendatud taotlus. Kõnealune taotlus tuleb teha käesoleva teate lõike 6 punkti a alapunktis iii määratud tähtaja jooksul.

(d) Turumajandusriigi valik

Eelmises uuringus kasutati Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit impordi normaalväärtuse määramiseks sobiva turumajandusriigina Brasiiliat. Komisjon kavatseb ka käesoleval juhul võtta aluseks Brasiilia. Huvitatud isikud võivad nimetatud riigi osas märkusi teha käesoleva teate lõike 6 punktis c määratud erakorraliseks tähtaja jooksul.

5.2. Ühenduse huvi hindamise kord

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus on kinnitust leidnud, tehakse kindlaks, kas dumpinguvastaste meetmete edasine kohaldamine või kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Seoses sellega võivad ühenduse tootmisharu, importijad ja ettevõtjad, neid esindavad ühingud, tarbijate ning tarbijaorganisatsioonide esindajad käesoleva teate lõike 6 punkti a alapunktis ii määratud üldiseks tähtaja jooksul võtta komisjoniga ühendust ja esitada teavet eeldusel, et nad tõendavad oma tegevusalade ja asjaomase toote vahelist objektiivset seost. Vastavalt eelmisele lausele toiminud isikud võivad asjaomaseid põhjusi täpsustades taotleda ärakuulamist käesoleva teate lõike 6 punkti a alapunktis iii määratud tähtaja jooksul. Tuleb tähele panna, et artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui taotlust toetavad selle esitamise hetkel vastavasisulised tõendid.

6 Tähtajad

a) Üldised tähtajad

i) Asjasthuvitatud isikutele kehtiv küsimustiku taotlemise tähtaeg

Kõigil huvitatud isikutel, kes osalenud käesoleva kontrollmenetluse aluseks olevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimises, tuleks taotleda küsimustikku esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ii) Asjasthuvitatud isikutele kehtiv komisjoniga ühenduse võtmise, küsimustiku vastuste ja mistahes muu teabe esitamise tähtaeg

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende selgitusi uurimisel arvesse võetaks, peavad komisjoniga ühendust võttes endast teada andma, esitama oma seisukohad ning küsimustiku vastused või mistahes muu teabe 40 päeva jooksul alates käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast, kui ei ole määratud teisiti. Tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste järgimine sõltub asjaomase isiku endast teadaandmisest eespoolnimetatud ajavahemiku jooksul.

Valimisse kaasatud ettevõtted peavad esitama küsimustiku vastused käesoleva teate lõike 6 punkti b alapunktis iii määratud tähtaja jooksul.

iii) Ärakuulamised

Sama 40päevase tähtaja jooksul võivad kõik huvitatud isikud taotleda komisjonilt ka ärakuulamist.

b) Väljavõtteliste uuringute suhtes kohaldatav eritähtaeg

(i)

Valimeid puudutav lõike 5.1 punkti a alapunktides i ja ii määratletud teave peaks jõudma komisjoni 15 päeva jooksul alates käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast, kuna komisjon kavatseb lõpliku valimi küsimuses konsulteerida 21 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas nende isikutega, kes avaldasid soovi kuuluda valimisse.

(ii)	Kõik muu valimi koostamiseks oluline teave (nagu on viidatud lõike 5.1 punkti a alapunktis iii, peab jõudma komisjoni 21 päeva jooksul peale käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(iii)

Väljavõttelises uuringus osalejate vastused küsimustikule peavad jõudma komisjoni 37 päeva jooksul peale nende valimisse kaasamisest teavitamist.

c) Turumajandusriigi valiku eritähtaeg

Uuringu pooled võivad soovida esitada märkusi selle kohta, kas Brasiilia, mis käesoleva teate lõike 5.1 punktis d on esitatud Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit impordi puhul normaalväärtuse leidmiseks sobivaks võrdlusturumajandusriigiks, on võrdlusriigina sobiv. Kõnealused märkused peavad jõudma komisjoni 10 päeva jooksul alates käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

7. Kirjalikud esildised, küsimustike vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb teha kirjalikult (mitte elektrooniliselt, kui ei ole teisiti määratud) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ning faksi- ja/või teleksinumbri. Kõik huvitatud isikute poolt konfidentsiaalselt esitatud kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates taotletud teave, küsimustike vastused ja huvitatud isikute kirjavahetus, tähistatakse märkega “Limited” (5) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 lisatakse neile mittekonfidentsiaalne versioonile, mis tähistatakse märkega “FOR INSPECTION BY INTERESTED PARTIES” (huvitatud isikutele ülevaatamiseks).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (+32 2) 295 65 05

8. Koostööst keeldumine

Juhul, kui mistahes huvitatud isik keeldub juurdepääsu võimaldamisest või ei esita vajalikku teavet tähtajaks või takistab oluliselt uurimist, võib komisjon vastavalt algmääruse artiklile 18 teha esialgsed või lõplikud, positiivsed või negatiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kui tuvastatakse, et huvitatud isik on esitanud vale või eksitavat teavet, jäetakse teave tähelepanuta ja võidakse võtta arvesse kättesaadavaid fakte. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning järeldused põhinevad seepärast vastavalt algmääruse artiklile 18 kättesaadavatel faktidel, võib tulemus olla kõnealusele huvitatud isiku suhtes ebasoodsam kui koostööd tehes.

9. Kehtivuse pikendamise ja vahepealse läbivaatamise uuringute graafik

Kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse ja vahepealse läbivaatamise uuringud lõpetatakse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 5, 15 kuu jooksul alates käesoleva teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

(1) ELT C 254, 14.10.2004, lk 3.

(2) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(3) EÜT L 125, 26.5.2000, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 991/2004 (ELT L 182, 19.5.2004, lk 18).

(4) Sidusettevõtte määratluse kohta vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (ühenduse tolliseadustiku rakendussätted, EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artikkel 143.

(5) 5 See tähendab, et dokument on üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. See on kaitstud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 4 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). See on vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (EÜT L 56, 6.3.1996 lk 1) artiklile 19 ja WTO leppe GATT 1994 artikli VI rakendamisest (Dumpinguvastane lepe) artiklile 6 konfidentsiaalne dokument.

26.5.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 129/22

Teadaanne dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Guatemalast ja Pakistanist pärit etüülalkoholi impordi suhtes

(2005/C 129/05)

Komisjon on saanud nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed — edaspidi “algmäärus” (1); viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (2)) artikli 5 alusel kaebuse, milles väidetakse, et Guatemalast ja Pakistanist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit etüülalkoholi import toimub dumpinguhinnaga ja põhjustab seeläbi olulist kahju ühenduse tootmisharule.

1. Kaebus

Kaebuse esitas 11. aprillil 2005 ELi etanoolitootjate komitee (Committee of Industrial Ethanol Producers — CIEP) (edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 30 % ühenduse etüülalkoholi kogutoodangust.

2. Toode

Toode, mida väidetavalt imporditakse dumpinguhinnaga, on denatureeritud või denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust, mis pärineb Guatemalast või Pakistanist (edaspidi “vaatlusalune toode”) ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide 2207 10 00 ja ex 2207 20 00 all. Kõnealused CN-koodid on esitatud üksnes informatsiooni eesmärgil.

3. Väidetav dumping

Väide, et Guatemala ja Pakistani puhul esineb dumping, põhineb omamaiste hindade alusel määratud normaalväärtuse võrdlusel vaatlusaluse toote ekspordihindadega nende ühendusse müümisel.

Sellel põhjal on arvestatud dumpingumarginaalid kõikide asjaomaste ekspordiriikide puhul märkimisväärsed.

4. Väidetav kahju

Kaebuse esitaja on esitanud tõendeid, et vaatlusaluse toote import Guatemalast ja Pakistanist on üldjuhul suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Samuti väidetakse, et vaatlusaluse imporditud toote kogused ja hinnad on muude tagajärgede hulgas avaldanud jätkuvalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu turuosale, müüdavatele kogustele ja hinnatasemele, mille tulemuseks on ühenduse tootmisharu üldise tulemuslikkuse ja finantsseisundi oluline halvenemine.

5. Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et kaebus on esitatud ühenduse tootmisharu poolt või selle nimel ning menetluse algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning seega algatatakse käesolevaga algmääruse artikli 5 alusel uurimine.

5.1. Dumpingu ja kahju kindlaksmääramise menetlus

Uurimisel tehakse kindlaks, kas Guatemalast ja Pakistanist pärit vaatlusalune toode on dumpingtoode ning kas dumping on tekitanud kahju.

(a) Väljavõtteline uuring

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud osapoolte ilmset suurt arvu, võib komisjon otsustada kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(i) Pakistanis asuvate tootjate/eksportijate väljavõtteline uuring

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valimi, palutakse käesolevaga kõikidel eksportijatel/tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel endast teatada, võttes komisjoniga ühendust, ning esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alajaotises i sätestatud tähtaja jooksul ja punktis 7 osutatud vormis järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksi- ja/või teleksinumber ning kontaktisik,

—	ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote maht tonnides ning käive kohalikus vääringus,

—	ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 siseturul müüdud vaatlusaluse toote maht tonnides ning käive kohalikus vääringus,

—	kas ettevõte kavatseb taotleda individuaalset dumpingumarginaali (3) (individuaalseid dumpingumarginaale saavad taotleda vaid tootjad),

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse toote tootmisega,

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki (eksport ja/või omamaine) kaasatud seotud äriühingute (4) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel,

—	märge selle kohta, kas äriühing või äriühingud on nõus valimisse kaasamisega, mis eeldab küsimustikule vastamist ja vastuste kohapeal uurimisega nõustumist.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks eksportijate/tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust ekspordiriigi ametiasutustega ja teadaolevate eksportijate/tootjate ühendustega.

(ii) Ühenduse tootjate väljavõtteline uuring

Pidades silmas kaebust toetavate ühenduse tootjate suurt hulka, kavatseb komisjon uurida ühenduse tootmisharule tekitatavat kahju, kasutades väljavõttelist uuringut.

Selleks et komisjon saaks moodustada valimi, palutakse kõikidel ühenduse tootjatel esitada oma äriühingu või äriühingute kohta käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alajaotises i sätestatud tähtaja jooksul järgmine teave:

—	nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksi- ja/või teleksinumber ning kontaktisik,

—	äriühingu kogukäive eurodes ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005,

—	äriühingu täpne tegevusala seoses vaatlusaluse toote tootmisega,

—	ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 ühenduse turul müüdud vaatlusaluse toote väärtus eurodes,

—	vaatlusaluse toote müügimaht ühenduse turul tonnides ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005,

—	vaatlusaluse toote toodangu maht tonnides ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005,

—	kõigi vaatlusaluse toote tootmisse ja/või müüki kaasatud seotud äriühingute (3) nimed ja täpsed tegevusalad,

—	mis tahes muu asjakohane teave, mis aitaks komisjoni valimi moodustamisel,

—	märge selle kohta, kas äriühing või äriühingud on nõus valimisse kaasamisega, mis eeldab küsimustikule vastamist ja vastuste kohapeal uurimisega nõustumist.

Selleks, et komisjon saaks teavet, mida ta peab vajalikuks ühenduse tootjate valimi moodustamisel, võtab ta lisaks ühendust ühenduse tootjate ühendusega (CIEP).

(iii) Valimi lõplik moodustamine

Kõik huvitatud pooled, kes soovivad esitada asjakohast teavet seoses valimi moodustamisega, peavad seda tegema käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alajaotises ii sätestatud tähtaja jooksul.

Komisjon teeb valimi lõpliku valiku pärast konsulteerimist asjaomaste pooltega, kes on väljendanud oma valmisolekut kuuluda valimisse.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad vastama küsimustikule käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alajaotises iii sätestatud tähtaja jooksul ning tegema uurimise raames koostööd.

Kui ei toimu piisavat koostööd, võib komisjon teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 4 ja artiklile 18. Vastavalt käesoleva teadaande punktis 8 esitatud selgitusele võib kättesaadavatel andmetel põhinev järeldus olla asjaomase isiku jaoks ebasoodsam.

(b) Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks saadab komisjon küsimustikud valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele ja ühenduse tootjate ühendustele, valimisse kuuluvatele Pakistani eksportijatele/tootjatele, Guatemala eksportijatele/tootjatele, eksportijate/tootjate ühendustele, importijatele, kaebuses nimetatud importijate ühendustele ning asjaomaste ekspordiriikide ametiasutustele.

(i) Guatemala eksportijad/tootjad

Kõik huvitatud pooled peaksid võtma viivitamata ning hiljemalt käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises i sätestatud tähtaja jooksul faksi teel komisjoniga ühendust, et saada teada, kas neid on kaebuses nimetatud, ning taotlema vajaduse korral küsimustikku, tingimusel et käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises ii sätestatud tähtaega kohaldatakse kõigi huvitatud poolte suhtes.

(ii) Pakistanis asuvad individuaalset dumpingumarginaali taotlevad eksportijad/tootjad

Pakistani eksportijad/tootjad, kes algmääruse artikli 17 lõike 3 ja artikli 9 lõike 6 kohaldamiseks taotlevad individuaalset dumpingumarginaali, peavad esitama täidetud küsimustiku käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises ii sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu peavad nad taotlema küsimustikku punkti 6 alapunkti a alajaotises i sätestatud tähtaja jooksul. Siiski peaksid kõnealused pooled meeles pidama, et kui eksportijate/tootjate puhul rakendatakse väljavõttelist uuringut, võib komisjon kõigele vaatamata otsustada mitte arvutada nende jaoks individuaalset dumpingumarginaali, kui eksportijate/tootjate hulk on nii suur, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

Kõigil huvitatud pooltel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada lisateavet, mis ei sisaldu küsimustikus, ja täiendavad tõendid. Komisjon peab saama sellise teabe ja tõendusmaterjalid käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises ii sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud pooled ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, milles on toodud konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata. Kõnealune taotlus tuleb esitada käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises iii sätestatud tähtaja jooksul.

5.2. Ühenduse huvide hindamise menetlus

Vastavalt algmääruse artiklile 21 ja juhul, kui väidetav dumping ja selle tekitatud kahju leiavad tõestust, tehakse otsus selle kohta, kas dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Seepärast võivad ühenduse tootmisharu, importijad, neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises ii sätestatud üldtähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet esitada, tingimusel, et nad tõendavad, et nende tegevuse ja asjaomase toote vahel on objektiivne seos. Pooled, kes on toiminud kooskõlas eelmise lausega, võivad taotleda, et nad ära kuulataks, esitades käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti a alajaotises iii sätestatud tähtaja jooksul konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata. Tuleb märkida, et igasugust artikli 21 kohaselt esitatud teavet võetakse arvesse üksnes siis, kui see esitatakse koos faktiliste tõenditega.

6. Tähtajad

(a) Üldtähtajad

(i) Küsimustiku taotlejatele

Kõik huvitatud pooled peaksid taotlema küsimustikku niipea kui võimalik, ent hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(ii) Pooltele, kes teatavad endast ning esitavad küsimustikule vastuseid ja mis tahes muud teavet

Kõik huvitatud pooled, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud protsessuaalsete õiguste kasutamine sõltub sellest, kas pool on endast eespool nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

Valimisse kuuluvad äriühingud peavad esitama küsimustiku vastused käesoleva teadaande punkti 6 alapunkti b alajaotises iii sätestatud tähtaja jooksul.

(iii) Ärakuulamine

Peale selle võivad kõik huvitatud pooled sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

(b) Eritähtaeg väljavõttelise uuringu puhul

(i)

Komisjon peaks punkti 5.1 alapunkti a alajaotistes i ja ii määratletud teabe kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuna komisjon kavatseb konsulteerida asjaomaste pooltega, kes on avaldanud valmisolekut kuuluda valimisse, valimi lõpliku kindlaksmääramise asjus 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(ii)	Kogu muu teabe, mis on valimi moodustamiseks oluline ja millele on osutatud punkti 5.1 alapunkti a alajaotises iii, peab komisjon saama 21 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(iii)

Komisjon peab saama valimisse kuuluvatelt pooltelt küsimustike vastused 37 päeva jooksul alates kuupäevast, millal neile teatati valimisse kuulumisest.

7. Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud poolte esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud poole nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksi- ja/või teleksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud pooled käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Piiratud” (5) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “Huvitatud pooltele tutvumiseks”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks: (+32 2) 295 65 05

8. Koostööst keeldumine

Kui mõni huvitatud pool ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud pool on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele poolele ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

9. Uurimise ajakava

Uurimine viiakse vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 9 lõpule 15 kuu jooksul alates käesoleva teadaande Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 võidakse ajutised meetmed kehtestada hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 77, 13.3.2004, lk 12.

(3) Individuaalset dumpingumarginaali võib taotleda algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel ettevõtjate puhul, kes ei kuulu valimisse.

(4) Seotud äriühingute mõiste selgitamiseks vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (EÜT L 253, 11.10.1993, lk1) artiklit 143.

(5) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele – EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 129

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	48. köide 26. mai 2005

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Komisjon
2005/C 129/1	Euro vahetuskurss	1

2005/C 129/2	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.3543 — PKN Orlen/Unipetrol) ( 1 )	2

2005/C 129/3	Strateegia intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks kolmandates riikides	3

2005/C 129/4	Hiina Rahvavabariigist, Vene Föderatsioonist ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse ja Vene Föderatsioonist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamise teade	17

2005/C 129/5	Teadaanne dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Guatemalast ja Pakistanist pärit etüülalkoholi impordi suhtes	22

2005/C 129/6	Kombineeritud nomenklatuuri (kn) ühetaoline kohaldamine (Kaupade klassifitseerimine)	26

	III Teatised
	Komisjon
2005/C 129/7	Muudatus pakkumismenetluse teadaandes eksporditoetuse kehtestamiseks kroovitud ja aurutatud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse (ELT C 290, 27.11.2004)	27

	Parandused
2005/C 129/8	Euroopa Ühenduste Komisjoni juures tegutseva võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni eeskirjade parandus (ELT C 199, 20.5.2005)	28

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2564
JPY	Jaapani jeen	135,33
DKK	Taani kroon	7,4468
GBP	Inglise nael	0,68785
SEK	Rootsi kroon	9,1783
CHF	Šveitsi frank	1,5458
ISK	Islandi kroon	81,11
NOK	Norra kroon	8,0560
BGN	Bulgaaria lev	1,9555
CYP	Küprose nael	0,5767
CZK	Tšehhi kroon	30,546
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	255,18
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6960
MTL	Malta liir	0,4293
PLN	Poola zlott	4,1834
ROL	Rumeenia leu	36 175
SIT	Sloveenia talaar	239,52
SKK	Slovakkia kroon	39,215
TRY	Türgi liir	1,7455
AUD	Austraalia dollar	1,6528
CAD	Kanada dollar	1,5831
HKD	Hong Kongi dollar	9,7770
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7648
SGD	Singapuri dollar	2,0828
KRW	Korea won	1 257,28
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	8,2404
CNY	Hiina jüaan	10,3986
HRK	Horvaatia kuna	7,3151
IDR	Indoneesia ruupia	11 906,27
MYR	Malaisia ringit	4,774
PHP	Filipiini peeso	68,392
RUB	Vene rubla	35,2300
THB	Tai baht	50,486


	(1) EMPs kohaldatav tekst