27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/1

---

Euro vahetuskurss (1)

26. aprill 2005

(2005/C 101/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2981
JPY	Jaapani jeen	137,54
DKK	Taani kroon	7,4489
GBP	Inglise nael	0,68115
SEK	Rootsi kroon	9,1453
CHF	Šveitsi frank	1,5418
ISK	Islandi kroon	82,46
NOK	Norra kroon	8,1315
BGN	Bulgaaria lev	1,9559
CYP	Küprose nael	0,5821
CZK	Tšehhi kroon	30,247
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	249,23
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6962
MTL	Malta liir	0,4298
PLN	Poola zlott	4,2054
ROL	Rumeenia leu	36 183
SIT	Sloveenia talaar	239,61
SKK	Slovakkia kroon	39,695
TRY	Türgi liir	1,7662
AUD	Austraalia dollar	1,6661
CAD	Kanada dollar	1,6112
HKD	Hong Kongi dollar	10,1235
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7831
SGD	Singapuri dollar	2,1384
KRW	Korea won	1 296,54
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	7,9119
CNY	Hiina jüaan	10,7437
HRK	Horvaatia kuna	7,3850
IDR	Indoneesia ruupia	12 572,10
MYR	Malaisia ringit	4,933
PHP	Filipiini peeso	70,519
RUB	Vene rubla	36,0350
THB	Tai baht	51,257

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/2

---

Teatis nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a kohaldamise kohta, mis käsitleb tekstiiltoodetele kohaldatavat konkreetset kaitseklauslit

(2005/C 101/02)

1.   SISSEJUHATUS. JUHENDITE EESMÄRK

Hiina WTOga ühinemise protokolliga kehtestatud tekstiiltoodetele kohaldatav konkreetne kaitseklausel (edaspidi “kaitseklausel”) lisati ELi õigusse nõukogu määrusega (EÜ) nr 138/2003 (1) nõukogu määrusesse (EMÜ) nr 3030/93 (2) lisatud uue artikli 10a kujul. Uus artikkel 10a on peaaegu tähttäheline ümberkirjutus Hiina WTOga ühinemise protokollis väljendatust, kusjuures peamiseks täienduseks on ELi-sisese otsustamismenetluse kehtestamine, mille järgi võetakse otsused vastu nn komiteemenetluse käigus (vrd allpool esitatud kirjeldusega).

Pärast nende sätete vastuvõtmist on üles kerkinud mitmeid tõlgendusküsimusi ja muret on tekitanud ka vajadus muuta menetlusi võimalikult läbipaistvateks ning komisjoni poliitikat nende sätete rakendamisel paremini prognoositavaks. Vastuseks sellele märkis komisjon oma 13. oktoobri 2004. aasta teatises “Tekstiil- ja rõivatooted pärast 2005. aastat”, (3) et ta muudab kättesaadavaks “suunised menetluste ja kriteeriumide kohta, mida komisjon kavatseb kooskõlas nõukogu vastuvõetud vastavate määrustega järgida kaitseklauslite ja eeskätt Hiina WTOga ühinemise protokolliga kehtestatud tekstiiltoodetele kohaldatava kaitseklausli rakendamisel.” Nimetatud teatises kirjeldatakse (edaspidi “suunised”), kuidas komisjon kavatseb kaitseklauslit kohaldada. Seepärast on kõnealuse teatise eesmärk teavitada huvitatud isikuid:

a)	kaitseklausli kohaldamise kriteeriumidest, mida komisjoni arvamuse kohaselt tuleks kohaldada;

b)	kaitseklausli kohaldamise taotluste hoolika käitlemise ja läbivaatamise menetlustest, mis annavad kõigile huvitatud isikutele võimaluse protsessis osaleda ja mida komisjon kavatseb kohaldada.

Suunistes selgitatakse ka varajase hoiatamise süsteemi, mida komisjon kavatseb kasutada, et otsustada, kas teatud “hoiatustasemete” saavutamisel tuleks algatada uurimine ja Hiinaga põhjalikult nõu pidada. See ei piira kaitseklausli tegelikku kohaldamist, mis sõltub klauslis nimetatud tingimustest.

Need suunised on teadmiseks huvitatud isikutele ja need ei moodusta õigusakti. Need peegeldavad komisjoni eesmärgipüstitust järgida kaitseklausli kohaldamisel teatud menetlusi ja kriteeriume ning seetõttu ei tohiks põhjustada õiguspäraseid ootusi kaitseklausli rakendamise üksikotsuste suhtes, mida komisjon võtab vastu kooskõlas asjakohaste määrustega ja mis peavad kaitseklausli täieliku põhjendatuse tagamiseks põhinema üksikjuhtumite uurimisel. Kuna komisjonil on ELi õigusaktide järgi laialdased volitused kaitseklausli kohaldamiseks, selgitatakse nendes suunistes huvitatud isikutele, kuidas komisjon kavatseb neid volitusi teostada.

2.   TEKSTIILTOODETELE KOHALDATAVA KONKREETSE KAITSEKLAUSLI KIRJELDUS

Hiina WTOga ühinemise protokollile (4) lisatud Hiina WTOga ühinemise töörühma aruande (5) punktis 242 esitati säte, mis võimaldab WTO liikmetel kehtestada kaitsemeetmeid tekstiil- ja rõivatoodete impordile Hiinast ja seda kuni 2008. aasta lõpuni. (6) Nimetatud sätete peamised tingimused (taasesitatud 1. lisas ) on järgmised.

a)	Tuginemise tingimused : nimetatud klauslile saab tugineda “juhul, kui WTO liige usub, et Hiinast pärinevate (…) tekstiil- ja rõivatoodete import võib turuhäire tõttu ohustada nende toodetega kauplemise normaalset arengut”.

b)

Kavandatavad kaitsemeetmed : nimetatud klauslile saab tugineda klauslit kasutava liikmesriigi poolse nõupidamistaotluse esitamisega. On kaks võimalust: a) nõupidamistaotluse kättesaamisel nõustub Hiina hoidma oma asjakohasesse riiki saadetavad ja kõnealustesse kategooriasse kuuluvate asjaomaste toodete tarned tasemel, mis vastab tarnekogustele esimese 12 kuu vältel alates viimasest 14 kuust enne nõupidamistaotluse esitamise kuud, suurendades seda summat 7,5 % (villatoodete kategooriates 6 %) võrra; b) kui eelkirjeldatud viisil ei leita mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust, võib asjaomane WTO liige kehtestada koguselised piirnormid eelkirjeldatud tasemetel. Nimetatud meetmed võivad kehtida üksnes ühe aasta. Nende meetmete pikendamine on siiski tõlgendamise küsimus, kuna tekstis on kirjas, et “ükski käesoleva lõike alusel võetud meede ei jää jõusse rohkem kui üheks aastaks ilma kordustaotlust esitamata…”, jättes niimoodi lahtiseks võimaluse kohaldada aasta möödumisel kõnealuseid meetmeid samade toodete suhtes uuesti.

Tuleb märkida, et kaitseklausel on erandlikku laadi üleminekusäte, millel ei ole WTO teiste kaitsesätete või -menetlustega selget seost. Klausli erandlikkus, mis tähendab seda, et käesolevates suunistes järgitud lähenemisviisi ei saa kohaldada teistele kaitsemeetmetele, tuleneb asjaolust, et nende eesmärk on tagada täiendavad vahendid kvootideta süsteemile ülemineku hõlbustamiseks, mis hakkab kehtima pärast WTO tekstiil- ja rõivatoodete lepingu lõppemist 31. detsembril 2004. aastal, ning võttes arvesse Hiina ühinemist WTOga seitse aastat pärast tekstiil- ja rõivatoodete lepingu läbirääkimiste lõpuleviimist. Samuti on kõnealuse sätte sõnastus väga ähmane, mida saab kohaldada suhteliselt laia valikuvabadusega ning kohaldamist on WTOs raske vaidlustada.

Nimetatud klausli kohaldamise standardid on teiste WTO kaitsemeetmete regulatsioonide omadest madalamad. See võib tuleneda asjaolust, et kaitseklauslite raames kasutatavad meetmed on oma ulatuselt (üksnes koguselised piirnormid) ja kestuselt (maksimaalselt üks aasta) piiratumad kui teiste kaitsemeetmete raames võimalikud meetmed.

3.   TEKSTIILTOODETELE KOHALDATAVA KONKREETSE KAITSEKLAUSLI ÜLEVÕTMINE ELi ÕIGUSESSE

Kaitseklausel lisati ELi õigusse eespool nimetatud nõukogu 21. jaanuari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 138/2003, millega lisati uus artikkel 10a nõukogu määrusesse (EMÜ) nr 3030/93 ja mis on sarnane lepingu protokollis kasutatud väljendusviisiga (vt 2. lisa) ning millega anti komisjonile õigus mehhanismi kohaldada. Seega anti komisjonile õigus võtta tekstiilkomiteega nõu pidades vastu otsuseid esitatud nõupidamistaotluste kohta (mille alusel peab Hiina kehtestama ekspordipiirangud), tegutsedes kas liikmesriigi taotlusel või iseenda algatusel, ning piirangute kehtestamise kohta. Kaitseklausli kohaldamist ühenduses reguleeritakse lisaks ühenduse õiguse üldpõhimõtetele just selle sättega.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a järgi, mille sätted on uuesti esitatud ka 2. lisas, (7) esitab komisjon kavandatavate meetmete eelnõu tekstiilkomiteele enne, kui on esitanud taotluse ametliku nõupidamise korraldamiseks Hiinaga, või enne piirangute kehtestamist ja võtab eelnõu vastu, kui komitee selle kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiidab. Kvalifitseeritud häälteenamuse puudumisel esitab komisjon ettepaneku viivitamatult nõukogule ja nõukogu võib komisjoni ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata, seda muuta või see tühistada. Kui nõukogu ei saavuta ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamust, võtab komisjon kavandatud meetmed vastu. Kui nõukogu oli kvalifitseeritud häälteenamusega meetme vastu, peab komisjon selle uuesti üle vaatama ja kas esitama muudetud ettepaneku, esitama oma ettepaneku uuesti või esitama õigusakti ettepaneku; kui nõukogu ei ole ühe kuu jooksul otsust vastu võtnud, võtab komisjon õigusakti ise vastu.

Käesolevas teatises selgitatakse 4. jaos nimetatud otsustuskriteeriume ning 5. jaos märgitud kaebuste käsitlemise ja otsustamise korda. Siin selgitatakse ka “varajase hoiatamise” süsteemi, mille eesmärk on vähendada turuhäire ohtu ja seega kaitsemeetmete võtmise vajadust (6. jagu). Lõpuks esitatakse mõned imporditasemed, millest allpool komisjon põhimõtteliselt ei kavatse kaitseklauslit kasutada (7. jagu).

4.   KAITSEKLAUSLI KOHALDAMISE MÕISTED JA KRITEERIUMID

Kaitseklauslit saab kohaldada, kui “Hiinast pärinevate ja tekstiil- ja rõivatoodete lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete import ühendusse võib turuhäire tõttu ohustada nende toodetega kauplemise normaalset arengut”. Allpool on esitatud rida peamisi valdkondi, mida tuleks selgitada. Seda selgitust ei tuleks lugeda siduvaks või kohustavaks; see selgitab huvitatud isikute huvides komisjoni arusaama nendest valdkondadest.

a)   Hälbe põhjused

Hälbe — turuhäirest tingitud kauplemise anormaalse arengu — põhjuseks peab olema “Hiinast pärinevate ja tekstiil- ja rõivatoodete lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete import”. Oluline on toodete päritolu, mis määratakse vastavalt ühenduses kehtivatele eeskirjadele, sõltumata sellest, kas tooted tulevad Hiinast või teiste riikide kaudu. Vastavad tooted peavad kuuluma WTO tekstiil- ja rõivatoodete lepingu reguleerimisalasse.

b)   “Oht ohustada tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise normaalset arengut”

WTO ühinemisläbirääkimistel Hiinaga lepiti kokku kaitseklausli kui täiendava kaitsemehhanismi osas, mida saab kasutada eelkõige pärast liberaliseerimist tekstiil- ja rõivatoodete lepingus, et võtta arvesse Hiina väga olulist tootmis- ja ekspordipotentsiaali tekstiil- ja rõivatoodete alal. Klausli eesmärk on eelkõige tagada võimalikult sujuv üleminek 2005. aastast alates sisseseatud kvootideta kaubanduskeskkonnale. Sel põhjusel nähakse kaitseklauslis tuginemise tingimusena ette, et Hiina impordi areng ohustab tekstiil- ja rõivatoodetega “kauplemise normaalset arengut”.

Vastavat kontseptsiooni ei ole määratletud ei WTO õiguses ega kohtupraktikas, samuti ei ole seda ELi õigusaktides. Selleks et hinnata, kas tekstiil- ja rõivatoodetega “kauplemise normaalne areng” on ohustatud, võtab komisjon peamise näitajana arvesse impordi kiiret suurenemist või järsku tõusu, seda nii absoluut- kui suhtarvudes . Kaitseklausli kohaldamise piisavaks ajendiks ei saa lugeda väikest protsentuaalset tõusu. Kasv peab olema kiire ja järsk, nii et seda saab käsitleda teatud toote või tooterühma kaubavoogude olulise muutusena. Kasv võib puudutada imporditud koguseid või imporditud toodete väärtusi või mõlemat. Impordi kiireks suurenemiseks saab näiteks lugeda olukorda, kus 2005. aasta mõne kuu jooksul, võrreldes 2004. aasta sama perioodiga, suureneb mitmekümne protsendi võrra nende toodete import, mille osas Hiina juba on turgu valitsev tarnija, või rohkemgi nendel juhtudel, kus Hiina kvoodid on olnud suhteliselt madalad.

Selles seoses saab 6. jao tabelites A ja B esitatud suurenemist lugeda põhimõtteliselt suurenemiseks, mis “võib ohustada tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise normaalset arengut”. Samas on komisjon põhimõtteliselt arvamusel, et kui kasv on allpool 7. jaos nimetatud impordi teatud kasvumäärasid, siis ei ole see “kauplemise anormaalne areng”, kuna teatud impordikasvu saab lugeda kvootide kaotamise normaalseks tagajärjeks.

Impordi kiire kasv ei pea väljenduma absoluutarvudes, see võib väljenduda ka suhtarvudes. Suhtelise kasvu korral on kavandatav meede siiski ilmselgel nõrgem ja seda on raskem põhjendada, välja arvatud impordi toimumisel teatud tingimustes (näiteks hindade olulise languse või näiteks Vahemere piirkonna või AKV partnerriikidest ELi toimuva impordi olulise languse korral), kui see “võib ohustada kauplemise normaalset arengut”. Juhul kui Hiina import suureneb kas suht- või absoluutarvudes, kuid kui seda ei saa lugeda impordi järsuks tõusuks, tuleb asjakohase tegurina arvestada eelkõige impordihindade liikumist, mida tuleb tavaliselt hinnata impordistatistikast saadava impordiühiku keskmise hinna alusel. Impordiühiku keskmise hinna oluline kukkumine (eriti hindade allalöömisel, võrreldes teiste tarnijatega) koos impordi sellise suurenemisega põhjustab tõenäoliselt turuhäiret ja kujutab endast ohtu “kauplemise normaalsele arengule”.

c)   Turuhäired

WTO ja ELi teistes kaitsemeetmeid käsitlevates õigusaktides (8) esitatud määratlustest ja praktikast tulenevalt võib turuhäireks lugeda olukorda, kus toote või tootekategooria import kasvab kas siis absoluut- või suhtarvudes kiiresti või sellistel tingimustel, et põhjustab olulisel määral kas materiaalset kahju või materiaalse kahju ohtu ühenduse tööstusele. Turuhäirete tuvastamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vastava impordi mahtu, selle impordi mõju vastavate toodete hindadele ELis ja vastava impordi mõju neid tooteid valmistavale ELi tööstusele.

Eelnimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud turuhäire mõiste järgi ei ole tegeliku kahju olemasolu vajalik, kuna sel juhul toimuks meetme võtmine tulemuslikkust silmas pidades liiga hilja, ja seepärast piisab sellise kahju ohu olemasolust. Kahju ohtu tuleb siiski mõõta ja see ei saa olla oletatav: oht peab olema otsene ja tulenema impordi antud hetke arengust. Selles osas peaks kahju ohu hindamise aluseks olema impordi tegelik kiire kasv kas absoluut- või suhtarvudes. Puhtalt sellise kasvu võimalikkus — näiteks pärast impordikvootide kaotamist — ei tohiks olla piisavaks argumendiks. Impordi kiiret kasvu tuleks hinnata, võrreldes eelkõige impordi arengut teatud asjakohasel ajavahemikul (kestusega vähemalt kaks või kolm kuud) varasemate aastate sama ajavahemikuga.

Teine oluline element, mida tuleb arvestada, on impordihindade muutumine, kuna igasugune oluline langus sellistes hindades või hindade allalöömine, võrreldes näiteks teiste suuremate tarnijatega, võib osutada turuhäiretele.

Uurida tuleks ka seda, kas impordimahul ja -hinnal on praegu või tulevikus otsene negatiivne mõju ELi tööstusele. Tootmisahela alguses olevatele tööstusharudele (nt ketramine ja kudumine või viimistlemine) avalduv mõju võib samuti olla asjakohane ja seda ei tohiks tööstusele tekkinud kahju või kahju ohu hindamisest välja jätta. ELi tööstusele avalduva tegeliku või eeldatava mõju hindamiseks kasutatakse kõiki olemasolevaid andmeid, näiteks andmed tootmise, turuosa, müügi, tööhõive, kasumlikkuse arengu ning turustusahela mõjude kohta.

Selleks, et arvestada tekstiil- ja rõivatoodete sektori toodete paljusust ja nende toodete vahelisi tõenäolisi seoseid ning kattumisi, peetakse vajalikuks säilitada paindlikkus ja määratleda vastavad tooted või tooterühmad iga juhtumi puhul eraldi.

d)   Muud olulised tegurid

Üheks arvestatavaks teguriks on impordi lisandumine Hiinast, mis võib avaldada mõju teistele tarnijatele ning eelkõige haavatavamatele ja tekstiiltööstusest sõltuvatele arengumaadele (väikesed arengumaad, vähimarenenud ja AKV riigid ning eelkõige Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid, sest need riigid on osa ELi tekstiil- ja rõivatööstuse loomulikust konkurentsipiirkonnast ning on ELi tööstuse ekspordi ja investeeringute olulisteks sihtkohtadeks). Tõsine nihe ELi traditsiooniliste tarnijate hulgas võib olla märgiks sellest, et kauplemine on häiritud, ja sellel võivad olla rasked negatiivsed tagajärjed, nii et võib osutuda vajalikuks kohaldada õiguskaitsevahendeid, kuigi kaitsemeetmeid võib võtta üksnes kriteeriumidele “võib ohustada kauplemise normaalset arengut” ja “turuhäire” vastamisel, nagu on kirjeldatud eespool punktides b ja c.

Pärast positiivset otsust selle kohta, et kaitseklausli kohaldamise tingimused on täidetud, esitab komisjon põhimõtteliselt taotluse Hiinaga ametliku nõupidamise algatamiseks vastavalt artikli 10a punktile a. Komisjon võib siiski otsustada teisiti, kui kaitseklausli kasutamisel oleks oluline ja materiaalne mõju ühenduse üldisele huvile (nt teistele tootmisahela alguses või lõpus asuvatele tööstustele, ELi tööstusele, mis on investeerinud Hiinasse, tarbijatele või kaubandusele), mis kaaluks selgelt üles selle meetme võtmisest tööstusele tulenevad positiivsed tagajärjed.

5.   KAITSEMEETMETE MENETLUSTED JA AJAKAVA

Komisjon loeb enda kaubandusdokumentide käitlemise läbipaistvust ja kiirust väga oluliseks, nii et kui liikmesriigid või teised huvitatud isikud esitavad kaitsemeetme taotluse, on olemas menetlused selle käitlemiseks: võetakse kuulda kõigi huvitatud isikute seisukohad, otsused võetakse vastu mõistliku aja vältel ja need otsused on korrektselt motiveeritud ning edastatud huvitatud isikutele ja avalikkusele. Selline läbipaistvus peaks kaasa tooma kaubanduse ning äritegevuse suurema prognoositavuse ja kindluse ning tagama, et otsused tehakse kõiki asjakohaseid tegureid hästi tundes ja pärast kõigi asjakohaste väidete ärakuulamist. Eriti kiireloomulistel juhtudel võib komisjon teha siiski otsuse oma menetlusi kiirendada, mis tähendab tähtaegade lühendamist või nõupidamisprotsessi lihtsustamist ja kiirendamist, või vajalike meetmete võtmist olemasoleva teabe alusel.

Nende eesmärkide saavutamiseks kavatseb komisjon tegutseda tekstiiltoodetele kohaldatava kaitseklausli rakendamisel järgmiselt. Seda tuleb jällegi käsitleda huvitatud isikute huvides antud selgitusena selle kohta, kuidas komisjon kavatseb oma volitusi teostada. Seda ei tuleks pidada siduvaks või kohustavaks.

a)   Menetluse algatamine. Uurimise algatamine ja Hiinaga mitteametliku nõupidamise taotlemine

Enne Hiinaga ametliku nõupidamise algatamiseks esitatud taotluse alusel kaitseklausli kasutamist on asjakohane, et komisjon viiks asjaolude kindlakstegemiseks läbi uurimisi ning taotleks turuhäirete vältimise viiside uurimiseks mitteametlikke nõupidamisi Hiinaga. Seda tehakse kahel juhul:

—	liikmesriigi taotlusel

—	komisjoni enda algatusel, mis võib toimuda kahel juhul: kui 6. jaos kirjeldatud varajase hoiatamise süsteemi rakendamisel on jõutud teatud “hoiatustasemeteni” või nendest tasemetest vähem tarnivate tööstuste esitatud taotluse korral, kui esitatakse prima facie tõendid kaitsemeetme vajaduse kohta.

Samasuguseid menetlusi kohaldatakse uurimise korral, mis algatatakse ametiülesannete täitmise käigus või taotluse alusel.

i)   Algatamine liikmesriigi taotlusel

Kui taotlusele on lisatud prima facie tõendid 4. jaos nimetatud kaitseklausli kohaldamise tingimuste täitmise kohta, algatavad komisjoni talitused uurimise ja taotlevad mitteametlikku nõupidamist Hiina ametivõimudega.

Prima facie tõendid on olemas juhul, kui taotlusele on lisatud andmed ja üksikasjad, mis osutavad piisaval määral turuhäire olemasolule, kas siis ELi tasandil või vastaval madalamal geograafilisel tasandil, ning “kauplemise anormaalsele arengule”, nagu see on määratletud nende suuniste 4. jaos. Kui import on käesoleva dokumendi 7. jaos märgitud tasemetest väiksem, ei tohiks sellised taotlused olla põhimõtteliselt vastuvõetavad.

Taotlused võivad käsitleda üht või mitut tootekategooriat või üksikuid tooteid nendes kategooriates.

Komisjon teeb tavaliselt 15 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist otsuse, kas algatada uurimine ja taotleda mitteametlikku nõupidamist või lükata taotlus tagasi. Taotluse tagasilükkamine tähendab selle vastuvõetamatust.

Komisjon põhimõtteliselt ei aktsepteeri taotlusi, mis on sisuliselt varasemate tagasilükatud taotluste kordused, kui selle taotluse esitamise õigustamiseks ei ole uusi põhjendusi.

ii)   Algatamine komisjoni enda algatusel

Komisjon kavatseb algatada menetlused kahel juhul:

—	kui nende suuniste 6. jaos kirjeldatud impordi kontrollisüsteemi raames kogutud teabe järgi on “hoiatustasemeid” ületatud,

—	kui isikud, keda turuhäire otseselt mõjutab, esitavad piisavalt põhjendatud taotluse.

Teisel nimetatud juhul peab taotlus vastuvõetavuse rahuldamiseks tulema ELi ettevõtjate esindusorganilt või rühmalt, mis esindaks piisaval määral asjaomast sektorit või vastavat toodet (nii ei ole see näiteks juhul, kui kahel või enamal sama toote tootjate ühendusel on vastandlikud seisukohad).

Tööstuselt saadud kaitsemeetme taotluste suhtes kavatseb komisjon kohaldada eespool punktis i nimetatud menetlusi ja kriteeriume.

b)   Teatise avaldamine ja märkuste esitamise tähtaeg

Uurimise algatamise korral avaldab komisjon uurimise algatamise teatise viivitamata [Euroopa Liidu Teatajas (ELT)] kaubanduse peadirektoraadi veebilehe (9) esimesel lehel.

ELTs ja kaubanduse peadirektoraadi veebilehel esitatud teatises esitatakse kokkuvõtlikult kaitsemeetme uurimise alus, sealhulgas esitatud kaitsemeetme taotluse peamised komponendid vastavalt vajadusele, ning kutsutakse kõiki huvitatud isikuid esitama 21 kalendripäeva jooksul oma seisukohti ja asjakohast asjaoludel põhinevat teavet. Teatises täpsustatakse ka menetlused ja ajakava, mida protsessis osalevad huvitatud isikud peavad järgima.

c)   Uurimine ja mitteametlikud nõupidamised

Komisjon viib asjaolude tuvastamiseks läbi uurimise 60 päeva jooksul pärast teatise avaldamist. Erandkorras saab seda ajavahemikku üks kord 10 tööpäeva võrra pikendada. Komisjon püüab saada kogu vajalikku teavet, analüüsides sealhulgas vastavalt vajadusele huvitatud isikutelt saadud avaldusi, et teha otsus, kas taotleda ametlikku nõupidamist Hiinaga või mitte.

Komisjon avalikustab oma järeldused huvitatud isikutele, kutsudes neid üles esitama täiendavaid märkusi, ja võib huvitatud isikute taotlusel korraldada ka ärakuulamisi. Komisjon määrab selleks sobivad piirid. Samaaegselt uurimise algatamisega taotleb komisjon mitteametlikku nõupidamist Hiinaga. Uurimine ja mitteametlik nõupidamine Hiinaga toimuvad paralleelselt ja 60 päeva jooksul.

d)   Otsus taotleda ametlikku nõupidamist Hiinaga

Komisjon võtab oma otsuse vastu uurimise lõpus olemasoleva teabe alusel ning esitab uurimise ja Hiinaga mitteametliku nõupidamise tulemused ja järeldused tekstiilikomiteele.

Kui komisjon teeb positiivse otsuse kaitseklausli kohaldatavuse kohta, kutsub ta viivitamatult kokku tekstiilikomitee koosoleku, et saada teada komitee arvamust oma kavatsuse kohta taotleda ametlikku nõupidamist Hiinaga vastavalt kaitseklausli punktile a. Komisjon esitab komiteele taotluse põhjuste ja põhjenduste üksikasjaliku selgituse ning lisab selgitusele “olemasolevad andmed turuhäire olemasolu või selle tekkimise ohtu kohta ning Hiina päritolu toodete osa selles turuhäires”. (10) Menetluse edasised etapid on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (11) artiklis 17.

Pärast nõupidamist tekstiilikomiteega ja vajaduse korral nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 17 sätestatud menetluste läbiviimist taotleb komisjon viivitamata ametlikku nõupidamist Hiinaga. Komisjoni otsus ja nõupidamistaotluse otsuse põhjused avaldatakse vastavas teatises [Euroopa Liidu Teatajas ja] kaubanduse peadirektoraadi veebilehe (12) esimesel lehel ning see edastatakse taotluse esitanud isikule.

Kui komisjon leiab, et kaitseklausli kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teatab ta sellest kaebuse esitajale ja põhjendab oma otsust, mis avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

e)   Otsused ja menetlused äärmiselt kiireloomulistel juhtudel

Kui viivitamine võib põhjustada kahju, mida oleks raske heastada, võib komisjon pärast esialgset otsust, mille kohaselt import võib takistada kauplemise normaalset arengut, taotleda otse ametlikku nõupidamist Hiinaga ilma eelneva uurimiseta või enne uurimise lõpuleviimist. Eelkõige võib ta toimida nii juhul, kui impordi järsk kasv on nii suur, et on ilmne, et kauplemise normaalne areng on ohustatud ja et meetmete mittevõtmisel põhjustab vastav import ühenduse tööstusele olulist kahju. See taotlus tehakse pärast nõupidamist tekstiilikomiteega vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 17 sätestatud korrale.

f)   Hiinaga peetavate ametlike nõupidamiste kestus

Kaitseklausli järgi peaks Hiina pärast nõupidamistaotluse saamist ise ekspordile piirangud kehtestama. Kui seda 15 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisest ei ole tehtud, esitab komisjon viivitamatult tekstiilikomiteele vajalikud ettepanekud olukorra parandamiseks; need peaksid tavaliselt nägema ette impordi piirnormide kehtestamise, mis arvutatakse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a lõike 1 punktile a.

Nõupidamised kestavad 90 päeva alates vastava nõupidamistaotluse saamisest.

g)   Kaitsemeetmete võtmine

Kui eespool punktis f nimetatud 90 päevase nõupidamisperioodi jooksul ei leita Hiinaga mõlemaid osapooli rahuldavat lahendust ja kui komisjon leiab, et 4. jaos nimetatud tingimused on täidetud, võib komisjon kehtestada ajaomaste toodetele koguselised piirnormid. Sellega seoses kutsub komisjon viivitamatult kokku tekstiilikomitee koosoleku, et saada teada komitee arvamust ettepaneku kohta kehtestada ajaomaste tootekategooriatele koguselised piirnormid. Nimetatud piirnormid kehtivad ka Hiina päritolu toodete impordile, mis on eksporditud pärast ametliku nõupidamisteate avaldamist ning mis ületavad koguseid, mida Hiina oleks ekspordi piiramiseks pidanud kehtestama vastavalt ühinemisprotokolli punktile 242. Selle menetluse edasised etapid on märgitud nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (13) artiklis 17.

Nimetatud koguselisteks piirnormideks määratakse vastava kategooria toodete tarnete tasemel, mis vastab tarnekogustele esimese 12 kuu vältel alates viimasest 14 kuust enne nõupidamistaotluse esitamise kuud, suurendades seda summat 7,5 % (villatoodete kategooriates 6 %) võrra. Need koguselised piirnormid kehtivad ajavahemiku vältel, mis lõpeb nõupidamise taotlemise aasta 31. detsembril, või, juhul kui nõupidamistaotluse esitamise ajal jääb aasta lõpuni kolm kuud või vähem, perioodi vältel, mis lõpeb 12 kuud pärast nõupidamistaotluse esitamist. Nõupidamised Hiinaga jätkuvad käesoleva sätte alusel kehtestatud koguseliste piirnormide kehtivusaja vältel.

See otsus avaldatakse vastavalt (kas komisjoni või nõukogu) asjaomasele korrale Euroopa Liidu Teatajas.

Pärast kaitsemeetme tähtaja lõppemist teatud toote osas kohaldatakse selle toote suhtes uute kaitsemeetmete kehtestamiseks käesolevas osas kirjeldatud menetlusi.

6.   VARAJASE HOIATAMISE SÜSTEEM. UURIMISTE ALGATAMINE JA MITTEAMETLIKE NÕUPIDAMISTE TAOTLEMINE AMETIÜLESANNETE TÄITMISE KÄIGUS

Arvestades varasemaid kogemusi ja eelkõige Hiina impordi arengut 2002. aastal liberaliseeritud tootekategooriate osas, tuleks koostada teatud suunised komisjoni menetluse etappide jaoks, millega saaks tagada võimalikult suure prognoositavuse kaubanduse huvides ning hõlbustada Hiina impordi arengut viisil, mis hoiaks ära turuhäired ning annaks seega maksimaalselt avarad võimalused rahuldava lahenduse leidmiseks, nii et kaitsemeetmed võetaks üksnes viimase võimalusena.

Nende eesmärkide saavutamiseks viib komisjon sisse varajase hoiatamise süsteemi, mille kohaselt taotleb komisjon juhul, kui Hiina impordi suundumus viitab “impordi anormaalse arengu” olemasolule või ohule, enne kaitseklauslile tuginemist esmalt mitteametlikku nõupidamist Hiinaga ning algatab uurimise selle kohta, kas vastav import võib põhjustada turuhäiret. Üksnes juhul, kui vaatamata nendele aruteludele vastav kaubanduse suundumus jätkub, nii et kaitsemeetmete kohaldamise tingimused on täidetud, tugineb komisjon vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 3030/93 sätestatud korrale kaitseklauslile ja taotleb sellest tulenevalt ametlikku nõupidamist Hiinaga.

Igal juhul tuleb otsused kaitseklausli alusel kaitsemeetmete võtmiseks teha pärast iga üksikjuhtumi kontrollimist selles osas, kas kaitseklausli kohaldamise tingimused on täidetud, ja — välja arvatud äärmiselt kiireloomulistel juhtudel — pärast uurimise läbiviimist vastavalt eespool kirjeldatud korrale.

Kontrollides, kas import toimub vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3030/93, uurib komisjon regulaarselt, kas võib tekkida olukord, et aasta arvestuses või lühema ajavahemiku (põhimõtteliselt vähemalt kolm kuud) jooksul pro rata temporis põhimõttel arvutatult ületatakse Hiina tegeliku impordi teatud soovituslikud künnised. (14) Sellisel juhul võtab komisjon ühendust Hiina ametivõimudega, et uurida impordi arengut, selle mõju ja suundumuse jätkumise tõenäosust. Nimetatud soovituslikud künnised, mis näevad ette väga olulise kasvu, võrreldes Hiinale eraldatud kvootidega 2004. aastal, on kategooriate lõikes kindlaks määratud, arvestades järgmist.

a)	1. jaanuaril 2005. aastal kaotatud kvootide kasutamise ulatust, arvestades ka teiste kvoodisüsteemi alla kuuluvate riikide suhtelist positsiooni 2004. aastal.

b)	Hiina impordi osakaalu ELi impordi kogumahus kui arengu näitajat või mastaapi.

c)	Impordi turulepääsumäärasid ja nende arengut.

d)	ELi tootmistasemeid ja nende arengut.

e)	Teisi näitajaid asjaomaste toodete turuolukorra kohta, näiteks tarbimise ja hinnasuundumusi.

Järgmistes tabelites on esitatud Hiina impordi kasvutasemeid, mille saavutamisel komisjon põhimõtteliselt algatab uurimise ja taotleb mitteametlikku nõupidamist Hiinaga:

TABEL A.

Valem nõupidamise algatamise tasemete määramiseks
Tooted, mille import Hiinast on väljendatud protsendina ELi impordi kogumahust 2004. aastal	2005 Kasv üle 2004. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2006 Kasv üle 2005. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2007 Kasv üle 2006. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2008 Kasv üle 2007. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist
7,5% või vähem	100 %	50 %	50 %	50 %
> 7,5– 20%	50 %	50 %	50 %	50 %
> 20– 35%	30 %	30 %	30 %	30 %
Üle 35%	10 %	10 %	10 %	10 %

TABEL B.

Tabeli A valemi kohaldamisest tulenevad nõupidamise liigid

[NB! tabel tuleb koostada kategooriate kaupa pärast valemi kohaldamist]

Tootekategooria	Ühik	Hiina 2004. aasta import (tuhat ühikut)	Hiina 2004. aasta kvoot (tuhat ühikut)	2005. aasta tase	2006. aasta tase	2007. aasta tase	2008. aasta tase
1 — puuvillane lõng	t	3 263	4 770	9 540	11 925	14 310	16 695
2 — puuvillane riie	t	34 465	30 556	51 698	68 930	86 163	103 395
3 — sünteetiline riie	t	10 938	8 088	21 876	27 345	32 814	38 283
4 — T-särgid	tk	191 473	126 808	382 946	478 683	574 419	670 156
5 — pulloverid	tk	64 324	39 422	128 648	160 810	192 972	225 134
6 — meeste püksid	tk	75 688	40 913	151 376	189 220	227 064	264 908
7 — pluusid	tk	26 035	17 093	52 070	65 088	78 105	91 123
8 — meeste päevasärgid	tk	40 837	27 723	61 256	81 674	102 093	122 511
9 — froteerätikud	t	13 538	6 962	20 307	27 076	33 845	40 614
12 — sukad ja sokid	paari	131 443	132 029	264 058	330 073	396 087	462 102
13 — meeste aluspüksid	tk	681 114	586 244	749 225	817 337	885 448	953 560
14 — meeste mantlid	tk	24 326	17 887	26 759	29 191	31 624	34 056
15 — naiste mantlid	tk	35 570	20 131	46 241	56 912	67 583	78 254
16 — meeste ülikonnad	tk	17 407	17 181	19 148	20 888	22 629	24 370
17 — jakid ja bleiserid	tk	6 063	13 061	14 367	15 804	17 241	18 677
20 — voodipesu	t	7 894	5 681	15 788	19 735	23 682	27 629
22 — sünteetilisest kiust lõng	t	9 364	19 351	38 702	48 378	58 053	67 729
26 — kleidid	tk	8 682	6 645	17 364	21 705	26 046	30 387
28 — püksid (muud)	tk	102 204	92 909	132 865	163 526	194 188	224 849
29 — naiste kostüümid	tk	22 541	15 687	24 796	27 050	29 304	31 558
31 — rinnahoidjad	tk	128 272	96 488	166 754	205 235	243 717	282 198
39 — laua- ja köögitekstiil	t	7 342	5 681	11 013	14 684	18 355	22 026
78 — muud rõivad	t	31 395	36 651	40 316	43 981	47 646	51 311
83 — mantlid	t	12 039	10 883	15 651	19 262	22 874	26 486
97 — võrgud	t	3 124	2 861	4 062	4 999	5 936	6 873
163 — sideharso	t	8 657	8 481	9 523	10 388	11 254	12 120
ex20 — siidvoodipesu	t	100	59	200	250	300	350
115 — linane ja ramjeelõng	t	2 727	1 413	3 545	4 363	5 181	6 000
117 — linane riie	t	1 510	684	2 264	3 019	3 774	4 529
118 — linane voodipesu ja laualinad	t	2 409	1 513	2 650	2 891	3 132	3 373
122 — linast käekotid ja kotid	t	360	220	468	576	684	792
136A — siidriie	t	446	462	693	924	1 155	1 386
156 — siidpluusid ja -pulloverid	t	7 291	3 986	8 020	8 749	9 478	10 207
157 — kudumid	t	17 941	13 738	19 735	21 529	23 323	25 117
159 — siipluusid	t	3 236	4 352	4 787	5 222	5 658	6 093

Vastavate tasemete arvutamiseks kasutatud impordi kasvumäärad on nii olulised, et nende ületamisel saab seda põhimõtteliselt käsitleda kui suurt tõenäosust, et toimub “impordi anormaalne areng”. Kui need tasemed saavutatakse pro rata temporis põhimõttel, arvutades kas aasta arvestuses või lühema ajavahemiku (põhimõtteliselt vähemalt kolm kuud) jooksul, (15) algatab komisjon uurimise, et teha kindlaks, kas on olemas tegureid, mille põhjal võib järeldada, et vastava impordi areng ohustab või ei ohusta “impordi normaalset arengut”, ja kas on täidetud kaitsemklausli kohaldamise teine tingimus, st turuhäire vähemalt omamaisele tööstusele kahjutekkimise ohu näol. Nende tasemete ületamine ajendab vaid uurimise ja mitteametlike nõupidamiste algatamisele, kuid ei ole asjakohane otsuse tegemisel, kas kaitseklausli kohaldamine on õigustatud või mitte.

2006., 2007. ja 2008. aasta nõupidamise algatamise tasemeid võib korrigeerida, arvestades edasisi uurimisi või teisi tegureid, mis võivad ilmneda hiljem.

Valemit nõupidamise algatamise tasemete arutamiseks saab vajadusel kohaldada tootekategooriast madalamal tasemel asuvate konkreetsete toodete jaoks. Kui Hiina import kas aasta arvestuses või pro rata temporis põhimõttel arvutatult ületab niiviisi tuletatud tasemeid (põhimõtteliselt vähemalt kolm kuud), võib komisjon kas omaenda algatusel või liikmesriigi palvel samuti taotleda mitteametlikku nõupidamist Hiinaga ja algatada uurimise.

Seepärast tuleks vastavaid tasemeid käsitleda üksnes referentsina, mille saavutamisel ei toimu kaitseklausli automaatset kohaldamist.

7.   TASEMED, MILLEST ALLPOOL EI TULEKS PÕHIMÕTTELISELT KAITSEKLAUSLI MEETMEID KOHALDADA

Komisjon on ka seisukohal, et kaitseklauslile ei saa tugineda juhul, kui teatud tasemeid ei ole ületatud. Eelkõige juhul, kui Hiina areng on tema suhtelist positsiooni ELi turul arvestades tagasihoidlik. Nendel juhtudel loeb komisjon sellist kasvu pärast kvootide kaotamist normaalseks ja seetõttu on põhimõttelisel — st vastupidise tõendusmaterjali puudumisel — seisukohal, et ei ole tegemist “kauplemise anormaalne arenguga”. Need tasemed, mis võimaldavad Hiina ekspordi ELi suurenemise olulist varu, on esitatud järgnevates tabelites:

TABEL C.

Valem tasemete määramiseks, millest allpool ei tuleks kaitseklauslile tugineda
Tooted, mille import Hiinast on väljendatud protsendina ELi impordi kogumahust 2004. aastal	2005 Kasv üle 2004. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2006 Kasv üle 2005. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2007 Kasv üle 2006. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist	2008 Kasv üle 2007. aasta taseme protsendina 2004. aasta impordist
7,5% või vähem	25 %	25 %	25 %	25 %
> 7,5–20%	20 %	20 %	20 %	20 %
> 20–35%	15 %	15 %	15 %	15 %
Üle 35%	10 %	10 %	10 %	10 %

Tabel D.

Tasemed, millest allpool ei tuleks põhimõtteliselt kaitseklauslile tugineda

Tootekategooria	Ühik	Hiina 2004. aasta import (tuhat ühikut)	Hiina 2004. aasta kvoot (tuhat ühikut)	2005. aasta tase	2006. aasta tase	2007. aasta tase	2008. aasta tase
1 — puuvillane lõng	t	3 263	4 770	5 963	7 155	8 348	9 540
2 — puuvillane riie	t	34 465	30 556	41 358	48 251	55 144	62 037
3 — sünteetiline riie	t	10 938	8 088	13 673	16 407	19 142	21 876
4 — T-särgid	tk	191 473	126 808	239 341	287 210	335 078	382 946
5 — pulloverid	tk	64 324	39 422	80 405	96 486	112 567	128 648
6 — meeste püksid	tk	75 688	40 913	94 610	113 532	132 454	151 376
7 — pluusid	tk	26 035	17 093	32 544	39 053	45 561	52 070
8 — meeste päevasärgid	tk	40 837	27 723	49 004	57 172	65 339	73 507
9 — froteerätikud	t	13 538	6 962	16 246	18 953	21 661	24 368
12 — sukad ja sokid	paari	131 443	132 029	165 036	198 044	231 051	264 058
13 — meeste aluspüksid	tk	681 114	586 244	749 225	817 337	885 448	953 560
14 — meeste mantlid	tk	24 326	17 887	26 759	29 191	31 624	34 056
15 — naiste mantlid	tk	35 570	20 131	40 906	46 241	51 577	56 912
16 — meeste ülikonnad	tk	17 407	17 181	19 148	20 888	22 629	24 370
17 — jakid ja bleiserid	tk	6 063	13 061	14 367	16 326	18 285	20 245
20 — voodipesu	t	7 894	5 681	9 868	11 841	13 815	15 788
22 — sünteetilisest kiust lõng	t	9 364	19 351	24 189	29 027	33 864	38 702
26 — kleidid	tk	8 682	6 645	10 853	13 023	15 194	17 364
28 — püksid (muud)	tk	102 204	92 909	117 535	132 865	148 196	163 526
29 — naiste kostüümid	tk	22 541	15 687	24 796	27 050	29 304	31 558
31 — rinnahoidjad	tk	128 272	96 488	147 513	166 754	185 994	205 235
39 — laua- ja köögitekstiil	t	7 342	5 681	8 810	10 279	11 747	13 216
78 — muud rõivad	t	31 395	36 651	40 316	43 981	47 646	51 311
83 — mantlid	t	12 039	10 883	13 845	15 651	17 457	19 262
97 — võrgud	t	3 124	2 861	3 593	4 062	4 530	4 999
163 — sideharso	t	8 657	8 481	9 523	10 388	11 254	12 120
ex20 — siidvoodipesu	t	100	59	125	150	175	200
115 — linane ja ramjeelõng	t	2 727	1 413	3 136	3 545	3 954	4 363
117 — linane riie	t	1 510	684	1 812	2 113	2 415	2 717
118 — linane voodipesu ja laualinad	t	2 409	1 513	2 650	2 891	3 132	3 373
122 — linast käekotid ja kotid	t	360	220	414	468	522	576
136A — siidriie	t	360	220	414	468	522	576
156 — siidpluusid ja -pulloverid	t	7 291	3 986	8 020	8 749	9 478	10 207
157 — kudumid	t	17 941	13 738	19 735	21 529	23 323	25 117
159 — siipluusid	t	3 236	4 352	4 787	5 222	5 658	6 093

---

(1)  ELT L 23, 28.1.2003, lk 1.

(2)  EÜT L 275, 8.11.1993, lk 3.

(3)  “Tekstiil- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat – tekstiil- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu soovitused”, KOM(2004)668 (lõplik), 13. oktoober 2004.

(4)  Dokument WT/MIN(01)3, 10. november 2001.

(5)  Dokument WT/L/432, 23. november 2001.

(6)  Seda punkti loetakse Hiina WTOga ühinemise protokolli osaks, mis omakorda on WTO asutamislepingu lahutamatu osa, vrd ühinemislepingu punkt 2.

(7)  Vrd nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikkel 17, muudetud nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 391/2001.

(8)  Vrd WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 2 lõikega 1 kaitsemeetmete kohaldamise tingimuste kohta ja Hiina WTOga ühinemise protokolli punktiga 16.4 (Transitional Product Specific Safeguard Mechanism ehk TPSSM), nõukogu määruse (EÜ) nr 427/2003 (üleminekuaja tootepõhise kaitsemehhanismi kohta seoses Hiina Rahvavabariigist pärineva impordiga) artikli 2 lõikega 1, ja nõukogu määruse (EÜ) nr 3285/94 (impordi ühiste eeskirjade kohta) artikli 16 lõikega 1.

(9)  Aadress: http://europa.eu.int/comm/trade/index_en.htm.

(10)  Vrd nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a lõike 1 punkti a ja Hiina WTOga ühinemise töörühma aruande punkti 242 alapunkti a.

(11)  Vt 2. lisa.

(12)  Aadress: http://europa.eu.int/comm/trade/index_en.htm.

(13)  Vt 2. lisa.

(14)  Andmed tegeliku impordi kohta, mida kogutakse vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 III lisa artiklile 27. Kui need andmed ei ole siiski komisjoni kontrolli alt välja jäävatel põhjustel õigeaegselt kättesaadavad, võib komisjon teha otsuse alustada menetlust ja algatada uurimise ning taotleda mitteametlikku nõupidamist Hiinaga juhul, kui impordiloa väljastamise tõttu olemasolevad andmed (vrd nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 III lisa artikkel 25) näitavad, et on tõenäoline nimetatud “nõupidamise algatamise tasemete” ületamine impordi puhul Hiinast.

(15)  “Nõupidamise algatamise tasemeid” või “hoiatustasemeid” tuleb pro rata temporis põhimõttel arvutada nii, et võimalikult palju arvestada hooajalist aspekti. Seepärast võib olla vajalik kohaldada valemit vastava aasta vaadeldava ajavahemiku tasemete arvutamiseks 2004. aasta võrreldava ajavahemiku impordile.

---

---

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/16

---

Komisjoni arvamus, 25. aprill 2005, Ühendkuningriigis Kentis asuva Dungeness A tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaani kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(2005/C 101/03)

(ainult ingliskeelne tekst on autentne)

Ühendkuningriigi valitsus esitas 24. septembril 2004 Euroopa Komisjonile vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37 üldandmed Dungeness A tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaani kohta.

Komisjon esitas üldandmete põhjal ja pärast konsulteerimist ekspertgrupiga järgmise arvamuse:

a)	vahemaa tuumaelektrijaama ja teise liikmesriigi, käesoleval juhul Prantsusmaa lähima punkti vahel on umbes 50 km ning Belgia ja Madalmaade puhul on see vastavalt 110 km ja 160 km;

b)	tegevuse tavapärase lõpetamise käigus väljutatavad vedelad ja gaasilised heitmed ei ohusta teiste liikmesriikide elanike tervist;

c)

jäätmete töötlemisel tekkivad tahked radioaktiivsed jäätmed ladustatakse väljaspool rajatist asuvas asutuses. Vabastamistasemetele vastavad mitteradioaktiivsed tahked jäätmed ja materjalid vabastatakse ametlikust kontrollist ning kõrvaldatakse tavalise jäätmena või korduvkasutamise või ringlussevõtmise teel. Seda tehakse vastavalt põhilistes ohutusnormides (direktiiv 96/29/Euratom) sätestatud kriteeriumidele;

d)	üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetusest põhjustatud ootamatu radioaktiivsete jäätmete keskkonda heitmise korral ei ole teiste liikmesriikide elanike võimalikud saadavad doosid tervise seisukohast olulise tähtsusega.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et Ühendkuningriigis asuva Dungeness A tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise plaani rakendamisega ei kaasne tavapärase tegevuse ega üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral tõenäoliselt teise liikmesriigi vee, pinnase või õhuruumi radioaktiivset saastumist tervise seisukohast olulisel määral.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/17

---

RIIGIABI — ITAALIA

Riigiabi nr C 5/2005 (ex NN 70/2004) — Põllumajanduses kasutatava kütuse vabastamine aktsiisimaksust — pärast asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse algatamist (abikava C 6/2004 — ex NN 70/2001) — 23. detsembri 2000. aasta seaduse nr 388 artikli 24 lõige 3; 21. detsembri 2001. aasta seaduse nr 448 artikli 13 lõige 3, 27. detsembri 2002. aasta seaduse nr 289 artikli 19 lõige 4 ja 24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 350 artikli 2 lõige 4

Kutse märkuste esitamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõige 2 kohaselt

(2005/C 101/04)

Käesoleva kokkuvõtte järel autentses keeles 19. jaanuari 2005. aasta esitatud kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus seoses eespool nimetatud meetmetega.

Huvitatud isikud võivad ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuvõtte ja sellele järgneva kirja avaldamisest saata oma märkused nende toetuste kohta, mille suhtes komisjon algatab menetluse, alljärgneval aadressil:

Commission européenne

Direction générale de l'Agriculture et du développement rural

Direction H2

Bureau: Loi 130 5/120

B-1049 Bruxelles

Fax: 00 32 2 2967672

Märkused edastatakse Itaaliale. Märkusi esitavad huvitatud isikud võivad kirjalikult taotleda neid puudutavate andmete konfidentsiaalsust, täpsustades selle taotluse motiivid.

KOKKUVÕTE

23. detsembri 2000. aasta seaduse nr 388 artikli 24 lõikega 3, 21. detsembri 2001. aasta seaduse nr 448 artikli 13 lõikega 3, 27. detsembri 2002. aasta seaduse nr 289 artikli 19 lõikega 4 ja 24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 350 artikli 2 lõikega 4 kehtestatakse Itaalias kasvuhoonete kütmisel kasutatava kütuse aktsiisimaksust vabastamine täies ulatuses.

Hindamine

Selles uurimisetapis on komisjonil kahtlus ühisturu kokkusobivuses kõnealuse aktsiisimaksust täies ulatuses vabastamisega, mis lisandub juba toimiku C 6/2004 alusel määratud maksuvabastusele samadele saajatele, järgmistel põhjustel:

a)	Itaalia ametiasutused on arvamusel, et kütuse aktsiisimaksust vabastamine ükskõik millisel määral ei ole riigiabi, vaid asjaomase süsteemi põhjendatud maksustamismeede; ametiasutused ei ole siiski praeguseks sellise väite toetuseks esitanud ühtegi põhjendust;

b)

teiseks väidavad Itaalia ametiasutused, et aktsiisimaksust vabastamine ei tekita konkurentsi moonutamist, kuna aiandustootjad võivad saada kasu maksuvabastusest, kui nad valivad oma tegevusalaks kasvuhoonetootmise; praegu näib selline väide olevat küsitav, kuna maksuvabastus on loodud mitte kasvuhoonetootmisele ülemineku toetuseks, vaid juba kasvuhoonetootmisega tegelevate ettevõtjate tegevusalaga seotud maksukoormuse vähendamiseks;

c)

veel väidavad Itaalia ametivõimud, et nende käsutuses olevate ametlike andmete kohaselt ei tekita kasvuhoonetootmisega tegelevatele ettevõtjatele antud täielik maksuvabastus konkurentsi moonutamist; praegu tekib küsimus, kuidas saavad nad sellist väidet põhjendada, kuna nende esitatud teabes nad väidavad, et ei saa esitada täpseid arve kasvuhoonetootmisega tegelevate ettevõtjate maksuvabastuse tulemusena kokkuhoitud summade kohta;

d)

kuna komisjon ei saa välistada, et aktsiimaksust vabastamine ei sisalda riigiabi, tuleb tal kõnealuseid maksuvabastusi analüüsida konkurentsieeskirjadest lähtudes (praegu ei ole Itaalia ametivõimud riigiabi elementide puudumist kinnitades soovinud osutada konkurentsieeskirjale, mis põhjendaks ühisturu kokkusobivust kõnealuse aktsiisimaksust täies ulatuses vabastamisega); niisiis näib kõnealune kokkusobivus praegu küsitavana;

e)	praegu ei saa ka välistada, et aktsiisimaksust vabastamine toimus vastuolus direktiividega 92/81/EMÜ ja 2003/96/EÜ, millega kehtestatakse, et maksuvabastust võib kohaldada juhul, kui sellega ei kaasne konkurentsi moonutamist ja kui sellega ei piirata ühenduse teisi sätteid.

KIRJA TEKST

1.

Con la presente, mi pregio di informarLa che la Commissione dopo aver esaminato le informazioni fornite dalle autorità italiane, ha deciso di avviare la procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato CE per quanto riguarda l'esenzione dalle accise sui carburanti agricoli non contemplata dalla procedura aperta nell'ambito del fascicolo C 6/2004, e cioè l'esenzione di cui all'articolo 24, comma 3 della legge 23 dicembre 2000 n. 388, all'articolo 13, comma 3 della legge 21 dicembre 2001 n. 448, all'articolo 19, comma 4 della legge 27 dicembre 2002 n. 289 e all'articolo 2, comma 4 della legge 24 dicembre 2003 n. 350.

Procedimento

2.	Con lettera del 19 febbraio 2004 (1), la Commissione ha comunicato alle autorità italiane la decisione di iniziare la procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato, nei confronti delle disposizioni dell'articolo 5, comma 5 del decreto-legge 30 settembre 2000, n. 268.

3.

L'articolo 5, comma 5, del decreto-legge 30 settembre 2000 n. 268 stabilisce che, per il periodo dal 3 ottobre al 31 dicembre 2000, relativamente al gasolio utilizzato per il riscaldamento delle serre, l'accisa si applica nella misura del 5 % dell'aliquota prevista per il gasolio utilizzato come carburante.

4.

Parallelamente, l'articolo 6, comma 1, del medesimo decreto-legge stabilisce che, per lo stesso periodo, le aliquote di accisa per il gasolio utilizzato in agricoltura corrispondono al 22 % dell'aliquota prevista per il gasolio usato come carburante e le accise per la benzina corrispondono al 49 % dell'aliquota normale.

5.

La Commissione ha deciso di iniziare la procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato nei confronti delle disposizioni di cui all'articolo 5, comma 5 del decreto legge 30 settembre 2000 n. 268 perché non poteva escludere che l'esenzione dalle accise prevista dalle suddette disposizioni costituisse un aiuto di Stato incompatibile con il mercato comune.

6.

Successivamente all'invio della lettera di cui al punto 2, la Commissione ha ricevuto informazioni secondo le quali i produttori di colture sotto serra beneficerebbero in realtà di un'esenzione totale dalle accise sui carburanti utilizzati per il riscaldamento delle serre. Essa ha quindi chiesto informazioni su tale esenzione complementare alle autorità italiane con un fax datato 10 giugno 2004 (2).

7.

Con lettera del 28.07.04, protocollata il 3 agosto 2004, la Rappresentanza permanente d'Italia presso l'Unione europea ha comunicato alla Commissione la risposta delle autorità italiane al fax del 10 giugno 2004. Dalla suddetta risposta emerge che l'esenzione complementare summenzionata è stata istituita mediante varie norme: l'articolo 24, comma 3 della legge 23 dicembre 2000 n. 388, l'articolo 13, comma 3 della legge del 21 dicembre 2001 n. 448; l'articolo 19, comma 4 della legge 27 dicembre 2002 n. 289 e l'articolo 2, comma 4 della legge 24 dicembre 2003 n. 350.

Descrizione

Fondamento giuridico

8.

L'articolo 24, comma 3 della legge 23 dicembre 2000, n. 388, recita quanto segue: “Per il periodo 1o gennaio 2001-30 giugno 2001, il gasolio utilizzato nelle coltivazioni sotto serra è esente da accisa. Per le modalità di erogazione del beneficio si applicano le disposizioni di cui all'articolo 2, comma 127 secondo periodo, della legge 23 dicembre 1996, n. 662.”.

9.

L'articolo 13, comma 3 della legge 21 dicembre 2001, n. 448, recita quanto segue: “Per l'anno 2002 il gasolio utilizzato nelle coltivazioni sotto serra è esente da accisa. Per le modalità di erogazione del beneficio si applicano le disposizioni contenute nel regolamento di cui al decreto del Ministro delle finanze 11 dicembre 2000, n. 375, adottato ai sensi dell'articolo 1, comma 4, del decreto-legge 15 febbraio 2000, n. 21, convertito, con modificazioni dalla legge 14 aprile 2000, n. 92. I relativi oneri sono a carico dell'Istituto di servizi per il mercato agricolo alimentare (ISMEA), a valere sulle proprie disponibilità di bilancio, che vi fa fronte mediante versamento all'entrata del bilancio dello Stato, previo accertamento da parte dell'Amministrazione finanziaria.”.

10.

L'articolo 19, comma 4 della legge 27 dicembre 2002, n. 289, recita quanto segue: “Per l'anno 2003 il gasolio utilizzato nelle coltivazioni sotto serra è esente da accisa. Per le modalità di erogazione del beneficio si applicano le disposizioni contenute nel regolamento di cui al decreto del Ministro dell'economia e delle finanze 14 dicembre 2001, n. 454.”.

11.

L'articolo 2, comma 4 della legge 21 dicembre 2001, n. 350, recita quanto segue: “Per l'anno 2004 il gasolio utilizzato nelle coltivazioni sotto serra è esente da accisa. Per le modalità di erogazione del beneficio si applicano le disposizioni contenute nel regolamento di cui al decreto 14 dicembre 2001, n. 454, adottato dal Ministro dell'economia e delle finanze, di concerto con il Ministro delle politiche agricole e forestali.”.

Informazioni complementari fornite dalle autorità italiane

12.

Nella lettera del 28 giugno 2004, le autorità italiane (e più precisamente il Ministero delle politiche agricole e forestali) hanno fatto presente di non essere in possesso dei dati (di un'oggettiva complessità) richiesti dai servizi della Commissione con il fax del 10 giugno 2004 (gli importi che i produttori sotto serra hanno potuto risparmiare successivamente all'entrata in vigore di ciascuno dei testi menzionati ai punti 8-11 grazie alla differenza di aliquote di accise di cui hanno beneficiato — gli importi assoluti e quelli che corrispondono alla differenza tra l'esenzione prevista dall'articolo 5 comma 5 del decreto-legge 30 settembre 2000, n. 268 e l'esenzione totale concessa) e che la quantificazione richiesta avrebbe potuto essere operata solo dall'Amministrazione finanziaria attraverso indagini da effettuarsi presso le antenne periferiche. Esse hanno inoltre precisato che gli argomenti forniti il 16 giugno 2004 nell'ambito del fascicolo C 6/2004 (reazione dello Stato membro in seguito all'apertura della procedura prevista dall'articolo 88, paragrafo 2 del trattato) restavano valide nel caso di specie.

Argomentazioni sviluppate dalle autorità italiane nell'ambito del fascicolo C 6/04, in risposta all'apertura del procedimento di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato nei confronti dell'aiuto previsto dall'articolo 5, comma 5 del decreto legge 30 settembre 2000, n. 268

13.

Nella lettera del 16 giugno 2004, le autorità italiane hanno sostenuto che l'esenzione dalle accise non appariva configurabile come un aiuto di Stato, bensì come una misura da valutare nel contesto applicativo della direttiva 92/81/CEE del Consiglio, del 19 ottobre 1992, relativa all'armonizzazione delle strutture delle accise sugli oli minerali (3) e della direttiva 2003/96/CE del Consiglio, del 27 ottobre 2003, che ristruttura il quadro comunitario per la tassazione dei prodotti energetici e dell'elettricità (4), e, in particolare, alla luce dell'articolo 8, paragrafo 2 lettera f) e dell'articolo 15, paragrafo 3.

14.

Secondo le autorità italiane le coltivazioni sotto serra rientrano nella categoria delle “lavorazioni nell'ambito del settore agricolo e orticolo”, per le quali la normativa comunitaria permette agli Stati membri di applicare esenzioni parziali o totali dalle accise, e l'esenzione dalle accise per le coltivazioni sotto serra non introduce alcuna discriminazione nel settore agricolo e orticolo, in quanto tutti gli operatori all'interno dei due settori sono assolutamente liberi di scegliere fra coltivazioni in campo e coltivazioni sotto serra. Inoltre, non è infrequente il caso di uno stesso agricoltore che contestualmente pratica colture in campo o sotto serra, senza che per questo si possa giungere alla conclusione che in tale ipotesi l'agricoltore discrimina se stesso.

15.

Le conclusioni delle autorità italiane sono le seguenti: a) Il regime differenziato introdotto dal legislatore italiano non lede le regole di concorrenza; si tratta di una normativa di natura squisitamente fiscale nel cui ambito andrebbe valutata la legittimità comunitaria. È in quell'ambito, infatti, che sarebbe possibile avere a livello comunitario un quadro complessivo che comprenda tutti i paesi dell'area comunitaria; esaminare fuori da tale quadro un singolo caso nazionale equivarrebbe ad un'alterazione del principio della par condicio tra Stati membri. b) Il Consiglio ECOFIN del 19 marzo 2003 ha concluso che le deroghe al regime fiscale generale o le differenziazioni al suo interno che sono giustificate dalla natura o dalle caratteristiche generali del regime fiscale non comportano aiuti di Stato.

16.

Infine, le autorità italiane hanno aggiunto che le valutazioni e i dati in loro possesso, provenienti da fonti ufficiali, dimostravano che la misura di cui trattasi “non pregiudica il corretto funzionamento del mercato interno e non comporta distorsioni della concorrenza” (come vuole il considerando 24 della direttiva 2003/96/CE).

Riesame

17.

Secondo l'articolo 87, paragrafo 1 del trattato, sono incompatibili con il mercato comune, nella misura in cui incidano sugli scambi tra Stati membri, gli aiuti concessi dagli Stati, ovvero mediante risorse statali, sotto qualsiasi forma che, favorendo talune imprese o talune produzioni, falsino o minaccino di falsare la concorrenza. Nell'attuale fase del procedimento, le misure descritte ai punti 8-11 sembrano corrispondere a tale definizione in quanto sono accordate mediante risorse statali sotto forma di un mancato guadagno in termini di gettito fiscale per le pubbliche autorità, riguardano certe imprese (quelle che praticano la coltura sotto serra) e possono incidere sugli scambi a motivo del posto occupato dall'Italia nelle produzioni considerate (a titolo d'esempio, l'Italia è stata nel 2002 il primo paese produttore di ortaggi dell'Unione).

18.	Tuttavia, nei casi previsti dall'articolo 87, paragrafi 2 e 3, del trattato, alcune misure possono, in via derogatoria, essere considerate compatibili con il mercato comune.

19.

Nella fattispecie, tenuto conto delle informazioni disponibili, l'unica deroga applicabile è quella prevista dall'articolo 87, paragrafo 3, lettera c) del trattato, in base alla quale possono essere ritenuti compatibili con il mercato comune gli aiuti destinati ad agevolare lo sviluppo di talune attività o di talune regioni economiche, sempre che non alterino le condizioni degli scambi in misura contraria al comune interesse.

20.	Affinché tale deroga sia applicabile occorre che la Commissione non nutra dubbi sulla compatibilità delle misure in esame.

21.

Nel caso di specie, la Commissione sottolinea che, nelle osservazioni che esse hanno formulato in seguito all'apertura della procedura di cui all'articolo 88, paragrafo 2 del trattato nei riguardi dell'esenzione prevista dall'articolo 5, comma 5 del decreto legge 30 settembre 2000, n. 268 (fascicolo C 6/2004 vedi punto 2) e che esse considerano parimenti valide per le esenzioni previste dalle disposizioni di cui ai punti 8-11, le autorità italiane hanno combinato insieme tre argomentazioni da suddividere in due categorie: da un lato, l'esistenza di aiuti di Stato e l'aspetto fiscale della controversia [indissociabili, come mostra il punto 15 b)], dall'altro, l'autorizzazione ai sensi delle direttive 92/81/CEE e 2003/96/CE.

Esistenza di aiuti di Stato e aspetto fiscale della materia — compatibilità con il mercato comune

22.

Nelle osservazioni di cui al punto 21, le autorità italiane hanno fatto presente che il sistema di esenzione dalle accise applicato dall'Italia non comportava elementi di aiuti di Stato ai sensi dell'articolo 87, paragrafo 1 del trattato. A sostegno di tale affermazione, esse hanno spiegato che l'esenzione dalle accise per le coltivazioni sotto serra non creava alcuna discriminazione nei settori agricolo e orticolo, in quanto tutti gli operatori all'interno dei due settori erano liberi di scegliere fra coltivazioni in campo e coltivazioni sotto serra. Esse hanno inoltre fatto riferimento alle conclusioni del Consiglio ECOFIN del 19 marzo 2003, secondo le quali le deroghe al regime fiscale generale o le differenziazioni al suo interno che sono giustificate dalla natura o dalle caratteristiche generali del regime fiscale non comportano aiuti di Stato.

23.	Per quanto riguarda la presenza di elementi di aiuti di Stato, la Commissione ha già chiarito, al punto 17, per quali ragioni le esenzioni considerate sopra ai punti 8-11 sembrano corrispondere alla definizione degli aiuti di Stato di cui all'articolo 87, paragrafo 1 del trattato.

24.

Inoltre, l'affermazione secondo la quale la libertà di praticare coltivazioni in campo o sotto serra rende impossibile una discriminazione tra produttori in campo e produttori sotto serra sembra contestabile in questa fase, in quanto l'esenzione sembra essere stata concepita non come uno strumento che incoraggi la pratica della coltura sotto serra e che offra la possibilità agli interessati di ottenere un vantaggio che essi non otterrebbero praticando la coltivazione in campo, bensì come uno strumento destinato a sollevare da un onere finanziario alcuni beneficiari che già operano nel settore di cui trattasi e in tal senso sembra creare una discriminazione nei confronti dei produttori che praticano colture in campo.

25.

Infine, per quanto riguarda il riferimento alle conclusioni del Consiglio ECOFIN del 19 marzo 2003, le autorità italiane non hanno ancora fornito informazioni che permettano alla Commissione di verificare se le differenziazioni effettuate nel regime italiano di esenzione dalle accise siano giustificate dalla natura o dalle caratteristiche generali del regime.

26.

Pertanto, la Commissione in questa fase non può che mantenere la sua posizione secondo la quale le esenzioni descritte al punto 8 sembrano costituire una misura che comporta elementi di aiuti di Stato e poiché le autorità italiane, ritenendo che le esenzioni dalle accise non costituiscano aiuti di Stato, non hanno fornito nelle loro osservazioni elementi che giustifichino le esenzioni di cui ai punti 8-11 alla luce delle norme applicabili in materia di aiuti di Stato, la Commissione in questa fase dubita della compatibilità con il mercato comune delle esenzioni di cui ai punti 8-11.

Autorizzazione ai sensi delle direttive 92/81/CEE e 2003/96/CE.

27.

Al momento, esaminando le esenzioni previste dalle disposizioni di cui ai punti 8-11 alla luce delle direttive 92/81/CEE e 2003/96/CE a cui fanno riferimento le autorità italiane, la Commissione constata che: a) l'articolo 8, paragrafo 2, lettera f) della direttiva 92/81/CEE del Consiglio, del 19 ottobre 1992, relativa all'armonizzazione delle strutture delle accise sugli oli minerali (5), stabilisce che “fatte salve altre disposizioni comunitarie, gli Stati membri possono applicare esenzioni o riduzioni totali o parziali dell'aliquota di accisa agli oli minerali usati sotto controllo fiscale […] esclusivamente nei lavori agricoli o orticoli nonché nella silvicoltura e nella piscicoltura d'acqua dolce”; b) la direttiva 92/81/CE è stata abrogata a decorrere dal 31 dicembre 2003 dalla direttiva 2003/96/CE del Consiglio, del 27 ottobre 2003, che ristruttura il quadro comunitario per la tassazione dei prodotti energetici e dell'elettricità (6), entrata in vigore il 31 ottobre 2003; il quindicesimo considerando di detta direttiva dice che in talune circostanze o in determinate condizioni di natura strutturale è opportuno consentire l'applicazione di aliquote differenziate nazionali di tassazione per uno stesso prodotto, purché siano rispettati i livelli minimi comunitari di tassazione e le norme in materia di mercato interno e di concorrenza; il ventiquattresimo considerando dice che è opportuno consentire agli Stati membri di applicare determinate ulteriori esenzioni o riduzioni del livello di tassazione quando ciò non pregiudica il corretto funzionamento del mercato interno e non comporta distorsioni della concorrenza; infine, l'articolo 15, paragrafo 3 della stessa direttiva dice gli Stati membri possono applicare un livello di tassazione fino a zero ai prodotti energetici e all'elettricità utilizzati nei lavori nei settori dell'agricoltura, dell'orticoltura o della piscicoltura, e della silvicoltura, ma il paragrafo 1 del medesimo articolo precisa altresì che tali esenzioni possono essere applicate fatte salve le altre disposizioni comunitarie.

28.

Le due direttive insistono dunque sul fatto che le esenzioni dalle accise sono ammissibili solo se conformi alle altre disposizioni del diritto comunitario (tra le quali figurano le regole di concorrenza e, pertanto, le norme in materia di aiuti di Stato) e se non creano distorsioni della concorrenza.

29.

Poiché in questa fase le autorità italiane non hanno fornito informazioni che giustifichino le esenzioni dalle accise di cui ai punti 8-11 alla luce delle norme applicabili in materia di aiuti di Stato, la Commissione non può escludere che le suddette esenzioni non siano conformi alle norme in questione e creino una distorsione della concorrenza (vedi punto 23), tanto più che le autorità italiane sembrano contraddirsi affermando, da un lato, di non essere in possesso di dati riguardanti gli importi che i produttori di colture sotto serra hanno potuto risparmiare (vedi punto 12) e, dall'altro, di disporre di valutazioni e di dati provenienti da fonti ufficiali che dimostrano che la misura di cui trattasi “non pregiudica il corretto funzionamento del mercato interno e non comporta distorsioni della concorrenza” (vedi punto 16).

30.

Inoltre, occorre sottolineare che tale distorsione della concorrenza, di cui la Commissione non può escludere l'esistenza in questa fase, implicherebbe che le esenzioni siano state applicate in violazione delle disposizioni delle direttive 92/81/CEE e 2003/96/CE, poiché queste ultime precisano chiaramente che le esenzioni dalle accise sono autorizzate nella misura in cui non pregiudichino altre disposizioni comunitarie e non creino distorsioni della concorrenza.

31.	Tenuto conto di tutti gli elementi sopra esaminati alla luce delle norme in materia di concorrenza, la Commissione ha deciso di iniziare la procedura prevista dall'articolo 88, paragrafo 2 del trattato.

32.

Nell'ambito di tale procedura, la Commissione invita l'Italia a presentare le proprie osservazioni e a fornire tutte le informazioni utili ai fini della valutazione degli aiuti in oggetto entro un mese dalla data di ricezione della presente. Essa invita inoltre le autorità italiane a trasmettere senza indugio copia della presente lettera ai beneficiari potenziali dell'aiuto.

33.

La Commissione desidera richiamare all'attenzione dell'Italia che l'articolo 88, paragrafo 3 del trattato CE ha effetto sospensivo e che, in forza dell'articolo 14 del regolamento (CE) n. 659/1999 del Consiglio, essa può imporre allo Stato membro interessato di recuperare ogni aiuto illegale dal beneficiario.

34.

Con la presente la Commissione comunica all'Italia che informerà gli interessati attraverso la pubblicazione della presente lettera e di una sintesi della stessa nella Gazzetta ufficiale dell'Unione europea. Tutti gli interessati anzidetti saranno invitati a presentare osservazioni entro un mese dalla data di detta pubblicazione.

35.	Si invitano le autorità italiane a indicare se le osservazioni richieste sopra al punto 31 debbano essere considerate valide per l'esame del fascicolo C 6/2004.

---

(1)  Vedi lettera SG-Greffe (2004) D/200646.

(2)  Documento AGR 15202 del 10.6.2004

(3)  GU L 316 del 31.10.1992, pag. 12.

(4)  GU L 283 du 31.10.2003, pag. 51.

(5)  GU L 316 del 31.10.1992, pag. 12.

(6)  GU L 283 del 31.10.2003, pag. 51.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/22

---

Eelteatis koondumise kohta

(Toimik nr COMP/M.3785 — TPG/APAX/TIM Hellas)

Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda

(2005/C 101/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

15. aprillil 2005 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt USA ettevõtja TPG Advisors IV, Inc. (TPG) ja Ühendkuningriigi ettevõtja APAX Europe VI (APAX), mille üle Guernsey`is baseeruval ettevõtjal Hirzell'il on valitsev mõju, omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses Kreeka ettevõtja TIM Hellas Telecommunications S.A. (TIM Hellas) üle aktsiate või osade ostmise kaudu.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — ettevõtja TPG: era aktsiafond; — ettevõtja APAX: üleeuroopaline investeerimisfond; — ettevõtja TIM Hellas: mobiiliside toodete ja teenuste pakkuja lõpptarbijatele Kreekas.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr +32 2 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3785 — TPG/APAX/TIM Hellas): European Commission Directorate-General for Competition, Merger Registry J-70 B-1049 Bruxelles/Brussel

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 56, 5.3.2005, lk 32.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/23

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.3628 — Gilde/Bekaert Fencing)

(2005/C 101/06)

(EMPs kohaldatav tekst)

16. veebruaril 2005 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32005M3628 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/23

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.3706 — Övag/Investkredit)

(2005/C 101/07)

(EMPs kohaldatav tekst)

15. aprillil 2005 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid saksa keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32005M3706 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/24

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.3745 — Severstal/Lucchini)

(2005/C 101/08)

(EMPs kohaldatav tekst)

11. aprillil 2005 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32005M3745 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/24

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.3697 — Symantec/Veritas)

(2005/C 101/09)

(EMPs kohaldatav tekst)

15. märtsil 2005 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32005M3697 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/25

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik nr COMP/M.3311 — Van Oord/BHD/Bagger Holding JV)

(2005/C 101/10)

(EMPs kohaldatav tekst)

11. detsembril 2003 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32003M3311 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/26

---

Teadanne Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete korduvuurimise algatamise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) 384/96 artiklile 12

(2005/C 101/11)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) 384/96 (1) (edaspidi “algmäärus”) artiklile 12 on komisjonile esitatud taotlus uurida kas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed on avaldanud mõju ekspordihindadele, edasimüügihindadele ja hilisematele edasimüügihindadele ühenduse maades.

1.   Läbivaatamistaotlus

Taotluse esitas 14. märtsil 2005 Productos Aditivos S.A (edaspidi “taotleja”), ühenduse ainuke naatriumtsüklamaadi tootja.

2.   Toode

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja muudest riikidest pärit naatriumtsüklamaat (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis kuulub praegu CN-koodi ex 2929 90 00 alla. CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3.   Olemasolevad meetmed

Praegu kohaldatav meede on muuhulgas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordile nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

4.   Korduvuurimise põhjused

Taotleja on esitanud piisavalt tõendeid, mis näitavad, et pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes on ekspordihinnad langenud ning edasimüügihindades ja hilisemates müügihindades ühenduse maades ei ole toimunud piisavaid muutusi.

Taotleja on esitanud tõendeid, mis näitavad, et ekspordihinnad ja edasimüügihinnad on langenud pärast meetmete rakendamist, kuigi tooraine hinnad on märkimisväärselt tõusnud ning dumpinguvastane tollimaks kehtestati 2004. aasta algusest.

Lisaks on taotleja uurinud ka teisi tegureid, mis võisid avaldada mõju vaatlusaluse toote ekspordihindadele ühenduse maades, näiteks valuutakursid, tooraine hind jne. Ükski teine tegur eespool nimetatud hindade arengut ei selgita.

5.   Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et taotluse on esitanud ühenduse tootmisharu ning uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga algmääruse artikli 12 alusel Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete korduvuurimise, et kontrollida, kas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed on avaldanud mõju ekspordihindadele, edasimüügihindadele ja hilisematele müügihindadele ühenduse maades

a)   Küsimustikud

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon küsimustikud Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele, importijatele ja asjaomase ekspordiriigi ametiasutustele.

Igal juhul peaksid kõik huvitatud pooled võtma viivitamata faksi teel komisjoniga ühendust, et saada teada, kas nad on taotluses loetletud, ning vajaduse korral taotlema küsimustikku punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul, arvestades seda, et käesoleva teadaande punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaega kohaldatakse kõigi huvitatud poolte suhtes.

b)   Teabe kogumine ja poolte ärakuulamine

Kõigil huvitatud pooltel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada muu kui küsimustikuga hõlmatud teave ja täiendavad tõendid. Kõnealune teave ja täiendavad dokumendid peavad komisjonini jõudma käesoleva teadaande punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada käesoleva teadaande lõike 6 punktis c sätestatud tähtaja jooksul.

6.   Tähtajad

a)   Küsimustiku taotlejatele

Kõik huvitatud pooled, kes ei osalenud käesoleva korduvuurimise aluseks olevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises, peaksid taotlema küsimustikku niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 päeva pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

b)   Endast teatamine, küsimustiku vastuste ja mis tahes muu teabe esitamine

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et algmääruses sätestatud enamiku menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

c)   Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud pooled sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

7.   Kirjalikud esildised, küsimustiku vastused ja kirjavahetus

Kõik huvitatud isikute esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud isiku nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas küsimustiku vastused ja huvitatud poolte poolt konfidentsiaalsena saadetud kirjavahetus, peavad olema märgistatud sõnaga “Piiratud” (3) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “Tutvumiseks huvitatud isikutele”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks (32-2) 295 65 05

8.   Koostööst keeldumine

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud pool on esitanud ebaõiget või eksitavat infot, jäetakse selline info arvesse võtmata ning võidakse toetuda kasutamiseks kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele poolele ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

---

(1)  16 EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  ELT L 72, 11.3.2004, lk 1.

(3)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/28

---

KOMISJONI ARVAMUS,

25. aprill 2005,

Ühendkuningriigis Šotimaal asuva Dounreay rajatise taastamiskavaga (DSRP) kaasnevate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise plaani kohta vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37

(2005/C 101/12)

(ainult ingliskeelne tekst on autentne)

Ühendkuningriigi valitsus esitas 5. mail 2004 Euroopa Komisjonile vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 37 üldandmed Dounreay rajatise taastamiskavaga (DSRP) kaasnevate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise plaani kohta.

Pärast üldandmete ja komisjoni revisjoni käigus algselt esitatud üldandmete täiendamiseks nõutud ulatusliku täiendava teabe läbivaatamist märgib komisjon, et kõnealuse protseduuri käigus andsid Ühendkuningriigi ametiasutused uut teavet ja tegid parandusi algselt esitatud üldandmetesse, eriti seoses kiirguse mõju hindamisega teatavate õnnetusstsenaariumide korral, mis võivad põhjustada ootamatuid heitmeid.

Kogu esitatud teabe alusel ja pärast eksperdirühmaga konsulteerimist esitas komisjon järgmise arvamuse:

1.	Vahemaa tuumaelektrijaama ja teise liikmesriigi, käesoleval juhul Iirimaa, lähima punkti vahel on umbes 645 km.

2.	Tavapäraste töötingimuste käigus väljutatavad vedelad ja gaasilised heitmed ei põhjusta teiste liikmesriikide elanikkonnale tervise seisukohast märkimisväärset ohtu.

3.

Dounreay rajatise taastamiskavaga kaasnevaid väikese ja keskmise aktiivsusega tahkeid radioaktiivseid jäätmeid ladustatakse kohapeal. Väikese aktiivsusega tahked radioaktiivsed jäätmed viiakse hiljem edasi Driggi või mõnesse teise heakskiidetud lõppladustamisrajatisse. Keskmise aktiivsusega tahkete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisrajatisi ei ole võimalik kasutada enne 2040. aastat. Vabastamistasemetele vastavad mitteradioaktiivsed tahked jäätmed või materjalid vabastatakse reguleeriva kontrolli alt ja need ladustatakse lõplikult tavaliste jäätmetena või korduvkasutamise või ringlussevõtmise teel. Seda tehakse vastavalt põhilistes ohutusnormides (direktiiv 96/29/EURATOM) sätestatud kriteeriumidele.

4.	Üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetusest põhjustatud ootamatute radioaktiivsete jäätmete keskkonda pääsemise korral ei ole teiste liikmesriikide elanikkonna võimalikud saadavad doosid tervise seisukohast märkimisväärsed.

Kokkuvõttes arvab komisjon, et seoses Ühendkuningriigis Šotimaal asuva Dounreay rajatise taastamiskavaga (DSRP) kaasnevate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise plaani rakendamisega ei kaasne tavapärase tegevuse ega üldandmetes kirjeldatud tüüpi ja ulatusega õnnetuse korral tervise seisukohast märkimisväärset vee, pinnase või õhuruumi radioaktiivset saastumist teises liikmesriigis.

Komisjon märkis siiski, et DSRP rakendamise käigus jäätmehooldust käsitlevate erinõuete täitmiseks ehitatakse neliteist uut käitist ja et komisjonile esitatud andmed nende käitiste kohta olid mittetäielikud. Komisjon rõhutas vajadust saada võimalikult kiiresti nende käitiste kohta täiendavat üksikasjalikku ja mitmekülgset teavet, et kontrollida, kas hinnangud kiirguse mõjust tavapärastes tingimustes ja õnnetusjuhtumite korral on veel kehtivad. Lisaks sellele märkis komisjon, et üldandmed sisaldavad ootamatu radioaktiivsete heitmete keskkonda pääsemise puhul käitiste liigitamist, mis põhineb nende võimalikul ohul ja vastavatel kiirguse tagajärgedel, ja et üksikasjalikult uuritakse ainult neid käitiseid, mille puhul on kindlaks tehtud, et need võivad märkimisväärset üldsust ohustada (rajatiseväline doos on suurem kui 5 mSv). Kuna keerukate tuumarajatiste puhul tuleb rajatised vastavalt õnnetusstsenaariumidele liigitada, ei olnud komisjon rahul, et üldandmetesse ei lisatud lihtsustamise eesmärgil teavet radionukliidide eeldatava hulga ja füüsikalis-keemiliste vormide kohta igas rajatises ega ka koguseid, mis õnnetuse korral hinnanguliselt igast sellisest rajatisest keskkonda pääsevad.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/29

---

Teavitamiskord — tehnilised eeskirjad

(2005/C 101/13)

(EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37; EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

Komisjonile laekunud teatised tehniliste eeskirjade eelnõude kohta

Viide (1)	Pealkiri	Kolmekuulise ooteaja lõpp (2)
2005/0143/D	Tehniliste ehitusnõuete 2005. aasta veebruari redaktsiooni näidisnimekirja muudatused ja täiendused	6.7.2005
2005/0144/UK	Trüptofaan toidus (Inglismaa) eeskiri 2005	6.7.2005
2005/0145/UK	Trüptofaan toidus (Põhja-Iirimaa) eeskiri 2005	6.7.2005
2005/0146/UK	Trüptofaan toidus (Šotimaa) eeskiri 2005	6.7.2005
2005/0147/UK	Trüptofaan toidus (Wales) eeskiri 2005	6.7.2005
2005/0148/A	Tee-ehituse juhised ja eeskirjad RVS 8.01.15, tehnilised lepingutingimused, ehitusmaterjalid, kivimaterjal nõlvade, kallaste ja põhjade kindlustamiseks	7.7.2005
2005/0149/A	Kompostimistehnoloogia kaasaegne tase - Põllu- ja Metsamajanduse, Keskkonna ning Veemajanduse Liiduministeeriumi juhend	7.7.2005
2005/0150/CZ	Seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust nr 477/2001 pakendamise kohta ja millega muudetakse teatavaid muudetud seadusi (pakendiseadust)	8.7.2005

Komisjon juhib tähelepanu 30. aprillil 1996. aasta kohtuotsusele “CIA Security” kaasuses (C-194/94 — ECR I, lk 2201), milles Euroopa Ühenduste Kohus määras, et direktiivi 98/34/EÜ (endine direktiiv 83/189/EMÜ) artikleid 8 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et üksikisikud võivad nendele siseriiklikes kohtutes tugineda, kohtud peavad aga keelduma selliste siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamises, millest ei ole teatatud vastavalt nimetatud direktiivile.

See kohtuotsus kinnitab komisjoni teadet 1. oktoobrist 1986 (EÜT C 245, 1.10.1986, lk 4).

Seega muudab teatamiskohustuse rikkumine asjaomase tehnilise eeskirja kehtetuks ja seeläbi üksikisikute suhtes jõustamatuks.

Kui soovite teatamismenetluse kohta lisateavet, kirjutage palun järgmisel aadressil:

European Commission

DG Enterprise and Industry, Unit C3

B-1049 Brussels

E-post: Dir83-189-Central@cec.eu.int

Samuti saab teavet Interneti-aadressilt http://europa.eu.int/comm/enterprise/tris/

Kui vajate teatiste kohta lisateavet, võtke palun ühendust allpool loetletud siseriiklike asutustega:

DIREKTIIVI 98/34/EÜ HALDAMISE EEST VASTUTAVATE SISERIIKLIKE AMETIASUTUSTE NIMEKIRI

BELGIA

BELNotif

Qualité et Sécurité

SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie

NG III — 4ème étage

boulevard du Roi Albert II/16

B-1000 Bruxelles

Pr Pascaline Descamps

Telefon: (32 2) 206 46 89

Faks: (32 2) 206 57 46

E-post: pascaline.descamps@mineco.fgov.be

paolo.caruso@mineco.fgov.be

Üldelektronpostiaadress: belnotif@mineco.fgov.be

Interneti-aadress: http://www.mineco.fgov.be

TŠEHHI VABARIIK

Czech Office for Standards, Metrology and Testing

Gorazdova 24

P.O. BOX 49

CZ-128 01 Praha 2

Pr Helena Fofonková

Telefon: (420) 224 90 71 25

Faks: (420) 224 90 71 22

E-post: fofonkova@unmz.cz

Üldelektronpostiaadress: eu9834@unmz.cz

Interneti-aadress: http://www.unmz.cz

TAANI

Erhvervs- og Boligstyrelsen

Dahlerups Pakhus

Langelinie Allé 17

DK-2100 Copenhagen Ø (või DK-2100 Copenhagen OE)

Telefon: (45) 35 46 66 89 (otsetelefon)

Faks: (45) 35 46 62 03

E-post: Pr Birgitte Spühler Hansen — bsh@ebst.dk

Vastastikust teatamist puudutavate sõnumite edastamise aadress: noti@ebst.dk

Interneti-aadress: http://www.ebst.dk/Notifikationer

SAKSAMAA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Referat XA2

Scharnhorststr. 34—37

D-10115 Berlin

Pr Christina Jäckel

Telefon: (49) 30 20 14 63 53

Faks: (49) 30 20 14 53 79

E-post: infonorm@bmwa.bund.de

Interneti-aadress: http://www.bmwa.bund.de

EESTI

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Hr Margus Alver

Telefon: (372) 6 25 64 05

Faks: (372) 6 31 36 60

E-post: margus.alver@mkm.ee

Üldelektronpostiaadress: el.teavitamine@mkm.ee

KREEKA

Ministry of Development

General Secretariat of Industry

Mesogeion 119

GR-101 92 ATHENS

Telefon: (30) 210 696 98 63

Faks: (30) 210 696 91 06

ELOT

Acharnon 313

GR-111 45

ATHENS

Telefon: (30) 210 212 03 01

Faks: (30) 210 228 62 19

E-post: 83189in@elot.gr

Interneti-aadress: http://www.elot.gr

HISPAANIA

Ministerio de Asuntos Exteriores

Secretaría de Estado de Asuntos Europeos

Direccion General de Coordinacion del Mercado Interior y otras Políticas Comunitarias

Subdireccion General de Asuntos Industriales, Energéticos, de Transportes y Comunicaciones y de Medio Ambiente

C/Padilla, 46, Planta 2a, Despacho: 6218

E-28006 MADRID

Hr Angel Silván Torregrosa

Telefon: (34) 91 379 83 32

Pr Esther Pérez Peláez

Technical Advisor

E-post: esther.perez@ue.mae.es

Telefon: (34) 91 379 84 64

Faks: (34) 91 379 84 01

E-post: d83-189@ue.mae.es

PRANTSUSMAA

Délégation interministérielle aux normes

Direction générale de l'Industrie, des Technologies de l'information et des Postes (DiGITIP)

Service des politiques d'innovation et de compétitivité (SPIC)

Sous-direction de la normalisation, de la qualité et de la propriété industrielle (SQUALPI)

DiGITIP 5

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Pr Suzanne Piau

Telefon: (33) 1 53 44 97 04

Faks: (33) 1 53 44 98 88

E-post: suzanne.piau@industrie.gouv.fr

Pr Françoise Ouvrard

Telefon: (33) 1 53 44 97 05

Faks: (33) 1 53 44 98 88

E-post: francoise.ouvrard@industrie.gouv.fr

IIRIMAA

NSAI

Glasnevin

Dublin 9

Ireland

Hr Tony Losty

Telefon: (353) 1 807 38 80

Faks: (353) 1 807 38 38

E-post: tony.losty@nsai.ie

Interneti-aadress: http://www.nsai.ie

ITAALIA

Ministero delle attività produttive

Dipartimento per le imprese

Direzione Generale per lo sviluppo produttivo e la competitività

Ufficio F1 — Ispettorato tecnico dell'industria

Via Molise 2

I-00187 Roma

Hr Vincenzo Correggia

Telefon: (39) 06 47 05 22 05

Faks: (39) 06 47 88 78 05

E-post: vincenzo.correggia@minindustria.it

Hr Enrico Castiglioni

Telefon: (39) 06 47 05 26 69

Faks: (39) 06 47 88 77 48

E-post: enrico.castiglioni@minindustria.it

E-post: ispettoratotecnico@minindustria.flexmail.it

Interneti-aadress: http://www.minindustria.it

KÜPROS

Cyprus Organization for the Promotion of Quality

Ministry of Commerce, Industry and Tourism

13, A. Araouzou street

CY-1421 Nicosia

Telefon: (357) 22 40 93 13 või (357) 22 37 50 53

Faks: (357) 22 75 41 03

Hr Antonis Ioannou

Telefon: (357) 22 40 94 09

Faks: (357) 22 75 41 03

E-post: aioannou@cys.mcit.gov.cy

Pr Thea Andreou

Telefon: (357) 22 40 94 04

Faks: (357) 22 75 41 03

E-post: tandreou@cys.mcit.gov.cy

Üldelektronpostiaadress: dir9834@cys.mcit.gov.cy

Interneti-aadress: http://www.cys.mcit.gov.cy

LÄTI

Division of the Commercial Normative, SOLVIT and Notification

Internal Market Department of the

Ministry of Economics of the Republic of Latvia

55, Brvibas str.

Riga

LV-1519

Pr Agra Loèmele

Senior Officer of the Division of the Commercial Normative, SOLVIT and Notification

E-post: agra.locmele@em.gov.lv

Telefon: (371) 703 12 36

Faks: (371) 728 08 82

E-post: notification@em.gov.lv

LEEDU

Lithuanian Standards Board

T. Kosciuskos g. 30

LT-01100 Vilnius

Pr Daiva Lesickiene

Telefon: (370) 5 270 93 47

Faks: (370) 5 270 93 67

E-post: dir9834@lsd.lt

Interneti-aadress: http://www.lsd.lt

LUKSEMBURG

SEE — Service de l'Energie de l'Etat

34, avenue de la Porte-Neuve

B.P. 10

L-2010 Luxembourg

Hr J. P. Hoffmann

Telefon: (352) 46 97 46 1

Faks: (352) 22 25 24

E-post: see.direction@eg.etat.lu

Interneti-aadress: http://www.see.lu

UNGARI

Hungarian Notification Centre —

Ministry of Economy and Transport

Budapest

Honvéd u. 13—15.

H-1055

Hr Zsolt Fazekas

E-post: fazekaszs@gkm.hu

Telefon: (36) 13 74 28 73

Faks: (36) 14 73 16 22

E-post: notification@gkm.hu

Interneti-aadress: http://www.gkm.hu/dokk/main/gkm

MALTA

Malta Standards Authority

Level 2

Evans Building

Merchants Street

VLT 03

MT-Valletta

Telefon: (356) 21 24 24 20

Faks: (356) 21 24 24 06

Pr Lorna Cachia

E-post: lorna.cachia@msa.org.mt

Üldelektronpostiaadress: notification@msa.org.mt

Interneti-aadress: http://www.msa.org.mt

HOLLAND

Ministerie van Financiën

Belastingsdienst/Douane Noord

Team bijzondere klantbehandeling

Centrale Dienst voor In-en uitvoer

Engelse Kamp 2

Postbus 30003

9700 RD Groningen

Nederland

Hr Ebel van der Heide

Telefon: (31) 50 5 23 21 34

Pr Hennie Boekema

Telefon: (31) 50 5 23 21 35

Pr Tineke Elzer

Telefon: (31) 50 5 23 21 33

Faks: (31) 50 5 23 21 59

Üldelektronpostiaadress: Enquiry.Point@tiscali-business.nl

Enquiry.Point2@tiscali-business.nl

AUSTRIA

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Abteilung C2/1

Stubenring 1

A-1010 Wien

Pr Brigitte Wikgolm

Telefon: (43) 1 711 00 58 96

Faks: (43) 1 715 96 51 või (43) 1 712 06 80

E-post: not9834@bmwa.gv.at

Interneti-aadress: http://www.bmwa.gv.at

POOLA

Ministry of Economy and Labour

Department for European and Multilateral Relations

Plac Trzech Krzyýy 3/5

PL-00507 Warszawa

Pr Barbara Nieciak

Telefon: (48) 22 693 54 07

Faks: (48) 22 693 40 28

E-post: barnie@mg.gov.pl

Pr Agata Gàgor

Telefon: (48) 22 693 56 90

Üldelektronpostiaadress: notyfikacja@mg.gov.pl

PORTUGAL

Instituto Portugês da Qualidade

Rua Antonio Gião, 2

P-2829-513 Caparica

Pr Cândida Pires

Telefon: (351) 21 294 82 36 või 81 00

Faks: (351) 21 294 82 23

E-post: c.pires@mail.ipq.pt

Üldelektronpostiaadress: not9834@mail.ipq.pt

Interneti-aadress: http://www.ipq.pt

SLOVEENIA

SIST — Slovenian Institute for Standardization

Contact point for 98/34/EC and WTO-TBT Enquiry Point

Ðmartinska 140

SLO-1000 Ljubljana

Telefon: (386) 14 78 30 41

Faks: (386) 14 78 30 98

E-post: contact@sist.si

Pr Vesna Stražišar

SLOVAKKIA

Ms Kvetoslava Steinlova

Director of the Department of European Integration,

Office of Standards, Metrology and Testing of the Slovak Republic

Stefanovicova 3

SK-814 39 Bratislava

Telefon: (421) 2 52 49 35 21

Faks: (421) 2 52 49 10 50

E-post: steinlova@normoff.gov.sk

SOOME

Kauppa- ja teollisuusministeriö

(Ministry of Trade and Industry)

Külastusaadress:

Aleksanterinkatu 4

FIN-00171 Helsinki

ja

Katakatu 3

FIN-00120 Helsinki

Postiaadress:

P.O. Box 32

FIN-00023 Government

Hr Henri Backman

Telefon: (358) 9 16 06 36 27

Faks: (358) 9 16 06 46 22

E-post: henri.backman@ktm.fi

Pr Katri Amper

Üldelektronpostiaadress: maaraykset.tekniset@ktm.fi

Interneti-aadress: http://www.ktm.fi

ROOTSI

Kommerskollegium

(National Board of Trade)

Box 6803

Drottninggatan 89

S–11386 Stockholm

Pr Kerstin Carlsson

Telefon: (46) 86 90 48 82 või (46) 86 90 48 00

Faks: (46) 8 690 48 40 või (46) 83 06 759

E-post: kerstin.carlsson@kommers.se

Üldelektronpostiaadress: 9834@kommers.se

Interneti-aadress: http://www.kommers.se

ÜHENDKUNINGRIIK

Department of Trade and Industry

Standards and Technical Regulations Directorate 2

151 Buckingham Palace Road

London SW1 W 9SS

United Kingdom

Hr Philip Plumb

Telefon: (44) 20 72 15 14 88

Faks: (44) 20 72 15 15 29

E-post: philip.plumb@dti.gsi.gov.uk

Üldelektronpostiaadress: 9834@dti.gsi.gov.uk

Interneti-aadress: http://www.dti.gov.uk/strd

EFTA — ESA

EFTA Surveillance Authority

Rue Belliard 35

B-1040 Bruxelles

Pr Adinda Batsleer

Telefon: (32) 2 286 18 61

Faks: (32) 2 286 18 00

E-post: aba@eftasurv.int

Pr Tuija Ristiluoma

Telefon: (32) 2 286 18 71

Faks: (32) 2 286 18 00

E-post: tri@eftasurv.int

Üldelektronpostiaadress: drafttechregesa@eftasurv.int

Interneti-aadress: http://www.eftasurv.int

EFTA

Goods Unit

EFTA Secretariat

Rue de Trêves 74

B-1040 Bruxelles

Pr Kathleen Byrne

Telefon: (32) 2 286 17 34

Faks: (32) 2 286 17 42

E-post: kathleen.byrne@efta.int

Üldelektronpostiaadress: drafttechregefta@efta.int

Interneti-aadress: http://www.efta.int

TÜRGI

Undersecretariat of Foreign Trade

General Directorate of Standardisation for Foreign Trade

Inönü Bulvari nr 36

06510

Emek — Ankara

Hr Saadettin Doğan

Telefon: (90) 312 212 58 99

(90) 312 204 81 02

Faks: (90) 312 212 87 68

E-post: dtsabbil@dtm.gov.tr

Interneti-aadress: http://www.dtm.gov.tr

---

(1)  Aasta — registreerimisnumber — päritoluliikmesriik.

(2)  Periood, mille vältel eelnõud ei või vastu võtta.

(3)  Ooteaega ei kohaldata, kuna komisjon aktsepteerib teavitava liikmesriigi poolt esitatud kiireloomulise vastuvõtmise põhjendusi.

(4)  Ooteaega ei kohaldata, kuna meede puudutab tehnilisi spetsifikatsioone või muid eeskirju või teenuseid puudutavaid eeskirju, mis on seotud fiskaal- või finantsmeetmetega vastavalt direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõike 11 teise lõigu kolmandale taandele.

(5)  Teatamismenetlus on lõpetatud.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/34

---

Teatis muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldavate tasakaalustavate meetmete vahepealse osalise läbivaatamise algatamise kohta

(2005/C 101/14)

Komisjon on saanud vahepealse osalise läbivaatamise taotluse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (1) artikli 11 lõikele 3 (“dumpinguvastane algmäärus”) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 (2) artiklile 19 (“subsiidiumivastane algmäärus”).

1.   Läbivaatamistaotlus

Läbivaatamistaotluse on esitanud India eksportija Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd (“taotleja”).

Taotlus piirdub meetme vormiga ja eelkõige taotleja pakutava kohustuse vastuvõetavuse läbivaatamisega.

2.   Toode

Läbivaadatav toode on Indiast pärinev sulfaniilhappe (“vaatlusalune toode”), mis praegu kuulub CN-koodi ex 2921 42 10 (TARIC-kood 2921421060) alla. Kõnealune CN-kood on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

3.   Olemasolevad meetmed

Praegu kohaldatakse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (3) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (4) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu.

4.   Läbivaatamise põhjused

Komisjon oli taotleja kohustuse juba heaks kiitnud, kui kehtestati lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud 2002. aasta juulis. Kuid 2004. aasta märtsis võttis taotleja oma kohustused vabatahtlikult tagasi, väidetavalt ajendatuna sellest, et Hiina eksportijad, kelle suhtes kohaldatakse samuti dumpinguvastaseid tollimakse, absorbeerisid tollimaksu muutes kõnealuse kohustuse seega teostamatuks. Pärast Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi läbivaatamist absorptsiooni suhtes (5) on taotleja valmis uuesti pakkuma oma kohustust endistel tingimustel, mida peeti asjakohaseks, et kõrvaldada dumpingu ja subsideerimise kahjulik mõju. Seetõttu on taotleja esitatud vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatavate meetmete vormi läbivaatamine põhjendatud.

5.   Menetlus

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamise õigustamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab käesolevaga dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 19 alusel läbivaatamise, mis piirdub taotleja pakutava kohustuse vastuvõetavuse läbivaatamisega.

a)   Teabe kogumine ja poolte ärakuulamine

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks teavitab komisjon taotlejat ja India ametiasutusi läbivaatamise algatamisest. Taotlejal palutakse esitada asjakohane teave ja täiendavad dokumendid, mis on seotud tema läbivaatamistaotlusega, eelkõige üksikasjad kohustuse kohta, mida ta on valmis pakkuma. Kõnealune teave ja täiendavad dokumendid peavad komisjoni jõudma käesoleva teadaande punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Kõigil huvitatud pooltel palutakse teha teatavaks oma seisukohad, esitada komisjonile asjakohast teavet koos täiendavate dokumentidega. Kõnealune teave ja täiendavad dokumendid peavad komisjoni jõudma käesoleva teadaande punkti 6 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul.

Peale selle võib komisjon huvitatud pooled ära kuulata, kui nad esitavad taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused. Kõnealune taotlus tuleb esitada käesoleva teadaande punkti 6 alapunktis b sätestatud tähtaja jooksul.

6.   Tähtajad

a)   Pooltele endast teatamiseks, et esitada asjaomane teave

Kõik huvitatud pooled, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama oma seisukohad ja asjaomase teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas pool on endast teatanud eespool nimetatud ajavahemiku jooksul.

b)   Ärakuulamised

Peale selle võivad kõik huvitatud pooled sama 40päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

7.   Kirjalikud esildised ja kirjavahetus

Kõik huvitatud poolte esildised ja taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti) ning need peavad sisaldama huvitatud poole nime, aadressi, e-posti aadressi, telefoni- ja faksi- ja/või teleksinumbrit. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teadaandes nõutud teave ja kirjavahetus, mille huvitatud pooled saadavad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Piiratud” (6) ning vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 19 lõikele 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 29 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “Tutvumiseks huvitatud pooltele”.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

Office: J-79 5/16

B-1049 Brüssel

Faks (32-2) 295 65 05

8.   Koostööst keeldumine

Kui mõni huvitatud pool ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud pool on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud pool ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt dumpinguvastase algmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase algmääruse artiklile 28, võib tulemus olla poolele ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

---

(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(3)  EÜT L 196, 25. 7.2002, lk 11. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 492/2004, (EÜT L 80, 18.3.2004, lk 6).

(4)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 492/2004, (ELT L 80, 18.3.2004, lk 6).

(5)  ELT L 40, 12.2.2004, lk 17.

(6)  See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1) artiklile 19, nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 (EÜT L 288, 21.10.19, lk 1) artiklile 29, GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.

---

27.4.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/36

---

Madalmaade Kuningriigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine

(2005/C 101/15)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 29 ja 30,

võttes arvesse Madalmaade Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu üheks eesmärgiks on tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

(2)	Üheks vahendiks selle eesmärgi saavutamisel on koostöö tihendamine politseiteenistuste vahel.

(3)	Avaliku korra ja turvalisuse säilitamisel ning kuritegude ärahoidmisel ja nende vastu võitlemisel kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi, tuleb liidu liikmesriikide politseiteenistustel üha rohkem tegeleda teistest liikmesriikidest pärinevate osalejatega.

(4)	Seda suundumust arvesse võttes ning varasematest algatustest (2) tulenevalt on vaja suurendada rahvusvahelist politseikoostööd kõnealuses valdkonnas.

(5)	Schengeni acquis'ga tagatud võimalustest ei piisa tõhusa piiriülese abi kindlustamiseks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	rahvusvaheline sündmus — kohtumine, kus osaleb suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ning turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine.

2.	piiriülene abi — abi, mida ühe liikmesriigi palvel osutavad teise liikmesriigi politseiametnikud rahvusvahelise sündmusega seoses või ühe liikmesriigi varustuse kasutamine teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva otsuse eesmärk on võimaluse korral piiriülese abi kavandamine ja tõhustamine.

Artikkel 3

Kavandamine

1.   Iga kalendriaasta viimases kvartalis esitab nõukogu eesistujariik ülevaate rahvusvahelise abi kohta, mida järgmisel kalendriaastal eeldatavasti vajatakse.

2.   Ülevaade sisaldab:

a)	järgmiseks kalendriaastaks kavandatud rahvusvaheliste sündmuste ajakava;

b)	ülevaadet rahvusvahelisest abist, mida taotlevad liikmesriigid, kelle territooriumil need sündmused toimuvad. Nimetatakse ka need liikmesriigid, kellelt kavatsetakse abi paluda.

3.   Ülevaate koostavad avaliku korra ja turvalisuse eest vastutavad keskasutused, millele viidatakse 26. mai 1997. aasta ühismeetmes 97/339/JSK, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, pidades silmas avaliku korra ja turvalisuse alast koostööd. (3)

4.   Liikmesriigid esitavad lõikes 2 osutatud andmed nõukogu eesistujariigile iga aasta 30. oktoobriks.

5.   Eesistujariik saadab lõikes 1 nimetatud ülevaate nõukogule konfidentsiaalseks tutvumiseks.

Artikkel 4

Aruandlus

1.   Iga aasta 31. jaanuariks koostab nõukogu eesistujariik aruande eelmise aasta jooksul pakutud rahvusvahelisest abist.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab:

a)	ülevaadet toimunud rahvusvahelistest sündmustest,

b)	ülevaadet kõnealuse aasta jooksul pakutud ja saadud rahvusvahelisest abist,

c)	ülevaadet liikmesriikide täheldatud peamistest rahvusvaheliste sündmustega seotud probleemidest,

d)	soovitusi punktis c osutatud probleemide lahendamiseks.

3.   Aruande koostavad avaliku korra ja turvalisuse eest vastutavad keskasutused.

4.   Liikmesriigid esitavad lõikes 2 osutatud andmed koos nendega seotud võimalike soovitustega hiljemalt iga aasta 1. detsembriks.

5.   Eesistujariik saadab lõikes 1 nimetatud aruande nõukogule konfidentsiaalseks tutvumiseks.

Artikkel 5

Taustauuringud

1.   Nõukogu peasekretariaat abistab liikmesriike, uurides olemasolevaid lepinguid piiriülese abi kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad selliste lepingute tekstid nõukogu peasekretariaadile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3.   Hiljemalt ühe aasta jooksul arutab nõukogu lõikes 1 osutatud uuringute tulemustele toetudes, kas peamisi täheldatud probleeme on võimalik lahendada asjakohaste Euroopa õigusaktide, eelkõige Schengeni konventsiooni kohandamise abil.

Artikkel 6

Avaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval

---

(1)  ELT L …

(2)  Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsioon turvalisuse kohta ülemkogu istungitel ja teistel sarnastel kogunemistel (ELT C 116, 30.4.2004, lk 18).

(3)  EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1.

---