ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 93

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
16. aprill 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Kohus

 

KOHUS

2005/C 093/1

Euroopa Kohtu (suurkoda) 22. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-141/02 P: Euroopa Ühenduste Komisjon versus T-Mobile Austria GmbH (Apellatsioonkaebus — EÜ asutamislepingu artikli 90 lõige 3 (nüüd EÜ artikkel 86 lõige 3) — Austria Vabariigi poolt GSM-operaatoritelt nõutavate lõivude suurus — Kaebuse osaline rahuldamata jätmine — Vastuvõetavus)

1

2005/C 093/2

Euroopa Kohtu (teine koda) 17. veebruari 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-453/02 ja C-462/02 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Finanzamt Gladbeck versus Edith Linneweber ja Finanzamt Herne-West versus Savvas Akritidis (Kuues käibemaksudirektiiv — Hasartmängude maksuvabastus — Maksuvabastuse tingimuste ja piirangute määratlemine — Väljaspool avalikke kasiinosid korraldatavate mängude maksusubjektsus — Neutraalse maksustamise põhimõttest kinnipidamine — Artikli 13B punkt f — Vahetu õigusmõju)

1

2005/C 093/3

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-134/03 (Giudice di pace di Genova-Voltri eelotsusetaotlus): Viacom Outdoor Srl versus Giotto Immobilier SARL (Teenuste vaba liikumine — Konkurents — Reklaamplakatite ülespanemise teenus — Kohalikku reklaamilõivu kehtestav siseriiklik õigusnorm — Avaliku reklaamplakatite ülespanemise teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse poolt — Kohaliku omavalitsuse pädevus reguleerida reklaamplakatite ülespanemise teenuse osutamist — Mittediskrimineeriv siseriiklik maksustamine)

2

2005/C 093/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 24. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-320/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2000/43/EÜ — Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

2

2005/C 093/5

Euroopa Kohtu (viies koda) 24. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C-327/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Soome Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2000/43/EÜ — Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

3

2005/C 093/6

Euroopa Kohtu (teine koda) 1. detsembri 2004. aasta määrus kohtuasjas C-498/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) versus Zapf Creation AG (Apellatsioonikaebus — Ühenduse kaubamärk — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Absoluutne keeldumispõhjus — Artikli 7, lõike 1, punktid b ja c — Sõnamärk New Born Baby — Kohtuasjas otsuse mittetegemine)

3

2005/C 093/7

Euroopa Kohtu (viies koda) 16. detsembri 2004. aasta määrus kohtuasjas C-222/03 P: Associazione Produttori Olivicoli Laziali (APOL) Associazione Italiana Produttori Olivicoli (AIPO) versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Apellatsioonkaebus — Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond — Põllumajandustoodete ümbertöötamis- ja turustamistingimuste parandamine — Oliiviõli ladustamise, ümbertöötamise ja turustamise sisseseade ehitusprojekt — Proportsionaalsuse põhimõte — Vääramatu jõud — Kaitseõigus)

4

2005/C 093/8

Kohtuasi C-12/05 P: H. Meister'i 18. jaanuari 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 28. oktoobri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-76/03: H. Meister versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

4

2005/C 093/9

Kohtuasi C-18/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione Tributaria Provinciale di Napoli 15. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Casa di Cura Privata Salus SpA versus Agenzia Entrate Ufficio Napoli 4

5

2005/C 093/0

Kohtuasi C-19/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 20. jaanuari 2005. aasta hagi Taani Kuningriigi vastu

5

2005/C 093/1

Kohtuasi C-20/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Civile e Penale di Forlì 14. detsembri 2004. aasta määrusega K. J. W. Schwibbert'i kriminaalasjas

6

2005/C 093/2

Kohtuasi C-28/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 18. jaanuari 2005. aasta otsusega kohtuasjas 1. G. J. Dokter, 2. Maatschap Van den Top, 3. W. Boekhout versus Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit

6

2005/C 093/3

Kohtuasi C-34/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 26. jaanuari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Maatschap J. en G.P. en A.C. Schoten versus Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit

7

2005/C 093/4

Kohtuasi C-35/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte Suprema di Cassazione 23. juuni ja 10. novembri 2004. aasta määrusega Reemtsma Cigarettenfabriken Gmbh versus Ministero delle Finanze

8

2005/C 093/5

Kohtuasi C-40/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Överklagandenämnden för högskolan 1. veebruari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Kaj Lyyski v. Umeå universitet

8

2005/C 093/6

Kohtuasi C-41/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas tribunal de première instance de Liège (Belgia) 24. jaanuaril 2005. aastal kohtuasjas Air Liquide Industries Belgium SA versus Province de Liège

9

2005/C 093/7

Kohtuasi C-42/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation de Belgique (esimene koda) 20. jaanuari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Belgia riik versus Ring Occasions ja Fortis Banque

9

2005/C 093/8

Kohtuasi C-45/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 2. veebruari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Maatschap Schonewille-Prins versus Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit

10

2005/C 093/9

Kohtuasi C-46/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 7. veebruari 2005. aasta hagi Iirimaa vastu

10

2005/C 093/0

Kohtuasi C-50/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Korkein hallinto-oikeus 4. veebruari 2005. aasta otsusega Maija Terttu Inkeri Nikula algatatud kohtuasjas

11

2005/C 093/1

Kohtuasi C-54/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 9. veebruaril 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

11

2005/C 093/2

Kohtuasi C-56/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 9. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

12

2005/C 093/3

Kohtuasi C-58/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 10. veebruari 2005. aasta hagi Rootsi Kuningriigi vastu

13

2005/C 093/4

Kohtuasi C-60/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia 14. veebruari 2004. aasta kohtuasjas WWF Italia jt v. Regione Lombardia

13

2005/C 093/5

Kohtuasi C-66/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 14. veebruari 2005. aasta hagi Madalmaade Kuningriigi vastu

14

2005/C 093/6

Kohtuasi C-72/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht München 1. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Jörg ja Stefanie Wollny leibkond (Hausgemeinschaft) versus Finantsamt Landshut

14

2005/C 093/7

Kohtuasi C-76/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Köln 27. jaanuari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Herbert Schwarz ja Marga Gootjes-Schwarz versus Finanzamt Bergisch Gladbach

15

2005/C 093/8

Kohtuasi C-78/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Livorno 19. jaanuari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Gentilini Umberto v. Dal Colle Industria Dolciaria SpA.

15

2005/C 093/9

Kohtuasi C-79/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

16

2005/C 093/0

Kohtuasi C-81/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León, Sala de lo Social 28. jaanuaril 2005 kohtuasjas Anacleto Cordero v. Fondo de Garantía Salarial

16

2005/C 093/1

Kohtuasi C-82/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

17

2005/C 093/2

Kohtuasi C-84/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

18

2005/C 093/3

Kohtuasi C-85/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

18

2005/C 093/4

Kohtuasi C-86/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

19

2005/C 093/5

Kohtuasi C-87/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

19

2005/C 093/6

Kohtuasi C-88/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

19

2005/C 093/7

Kohtuasi C-94/05: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesverwaltungsgericht 9. detsembri 2004. aasta otsusega kohtuasjas Emsland-Stärke GmbH v. Bezirksregierung Weser-Ems

20

2005/C 093/8

Kohtuasi C-95/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

21

2005/C 093/9

Kohtuasi C-96/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

21

2005/C 093/0

Kohtuasi C-99/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. veebruaril 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

21

2005/C 093/1

Kohtuasi C-105/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 3. märtsi 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

22

2005/C 093/2

Kohtuasi C-107/05: Euroopa Ühenduste Komisjoni 3. märtsi 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

22

2005/C 093/3

Kohtuasja C-165/02 registrist kustutamine

23

2005/C 093/4

Kohtuasja C-272/02 registrist kustutamine

23

2005/C 093/5

Kohtuasja C-501/03 registrist kustutamine

23

2005/C 093/6

Kohtuasja C-100/04 registrist kustutamine

23

 

ESIMESE ASTME KOHUS

2005/C 093/7

Esimese astme kohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-19/01: Chiquita Brands International, Inc. jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Turgude ühine korraldus — Banaanid — Kahju hüvitamise hagi — Määrus nr 2362/98 — Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping ja selle lisaks olevad lepingud — Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi soovitused ja otsused)

24

2005/C 093/8

Esimese astme kohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-139/01: Comafrica SpA ja Dole Fresh Fruit Europe Ltd & Co. versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Turu ühine korraldus — Banaanid — Import AKV-riikidest ja kolmandatest riikidest — Määrus (EÜ) nr 896/2001 — Määrus (EÜ) nr 1121/2001 — Tühistamishagi — Vastuvõetavus — Isiklikult puudutatud isik — Kahju hüvitamise hagi)

24

2005/C 093/9

Esimese astme kohtu 15. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-256/01: Norman Pyres versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Konkurss ajutiste teenistuja töölevõtmiseks — Katsetele lubamisest keeldumine — Vanusepiir — Mittediskrimineerimise põhimõte)

25

2005/C 093/0

Esimese astme kohtu 15. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-169/02: Cervecería Modelo, SA de CV versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Õllepudeli kujulise sõnalist elementi negra modelo sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus — Varasem siseriiklik kujutismärk Modelo — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

25

2005/C 093/1

Esimese astme kohtu 15. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-296/02: Lidl Stiftung & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Vastulause — Segiajamise tõenäosus — Taotlus sõnamärgi LINDENHOF registreerimiseks ühenduse kaubamärgina — Varasem sõna- ja kujutismärk LINDERHOF — Määruse (EÜ) nr 40/49 artikli 8 lõike 1 punkt b)

26

2005/C 093/2

Esimese astme kohtu 1. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-57/03: Société provençale d'achat et de gestion (SPAG) SAS versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi HOOLIGAN taotlus — Varasemad sõnamärgid OLLY GAN — Siseturu Ühtlustamise Ametile esitamata jäetud faktilised või õiguslikud asjaolud — Vastuvõetavus — Segiajamise tõenäosus)

26

2005/C 093/3

Esimese astme kohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-137/03: Ornella Mancini versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Arst-nõustaja ametikoht — Vaba ametikoha kuulutuse muutmine — Võimu kuritarvitamine — Valimiskomisjoni koosseis — Teenete võrdlev analüüs — Ilmselge viga hindamisel — Meeste ja naiste võrdne kohtlemine — Kahjuhüvitamise hagi)

27

2005/C 093/4

Esimese astme kohtu 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-172/03: Nicole Heurtaux versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Edutamisest keeldumine — Põhjenduskohustuse rikkumine — Teenete võrdlus — Tühistamishagi)

27

2005/C 093/5

Esimese astme kohtu 16. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-284/03: Rosalinda Aycinena versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Kõrgemale palgaastmele nimetamine — Palgajärkudesse liigitamine)

27

2005/C 093/6

Esimese astme kohtu 16. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-354/03: Gemma Reggimenti versus Euroopa Parlament (Ametnikud — Ülalpeetava lapse sõidukulude hüvitamine — Kulude jaotamne kahe ametniku vahel abielulahutuse korral)

28

2005/C 093/7

Esimese astme kohtu esimehe 31. jaanuari 2005. aasta määrus kohtuasjas T-447/04 R: Capgemini Nederland BV versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Avaliku teenuse leping — Ühenduse pakkumismenetlus — Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus — Fumus boni iuris — Kiireloomulisus)

28

2005/C 093/8

Kohtuasi T-496/04: NORTRAIL Transport GmbH 23. detsembri 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

29

2005/C 093/9

Kohtuasi T-11/05: Wieland Werke AG, Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. ja Austria Buntmetall AG 18. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

29

2005/C 093/0

Kohtuasi T-31/05: Sergio Rossi S.p.A. 25. jaanuari 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

30

2005/C 093/1

Kohtuasi T-34/05: Bayer CropScience AG, Makhteshim Agan Holding BV, Alfa Agricultural Supplies S.A. ja Aragonesas Agro S.A. 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

31

2005/C 093/2

Kohtuasi T-36/05: Coats Holdings Limited ja J & P Coats Limited 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

32

2005/C 093/3

Kohtuasi T-40/05: Ritec International Limited 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

33

2005/C 093/4

Kohtuasi T-41/05: Dimon Incorporated'i 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

33

2005/C 093/5

Kohtuasi T-42/05: Rhiannon Williams'i 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

34

2005/C 093/6

Kohtuasi T-45/05: Micronas GmbH 31. jaanuari 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

35

2005/C 093/7

Kohtuasi T-47/05: Pilar Ange Serrano ja teiste 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Parlamendi vastu

36

2005/C 093/8

Kohtuasi T-48/05: Yves Franchet' ja Daniel Byk'i 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

36

2005/C 093/9

Kohtuasi T-55/05: Rijn Schelde Mondia France'i 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

37

2005/C 093/0

Kohtuasi T-58/05: Isabel Clara Centeno Mediavilla jt 3. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

38

2005/C 093/1

Kohtuasi T-60/05: Union fraçaise de l'express (UFEX) jt 2. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

39

2005/C 093/2

Kohtuasi T-76/05: Dario Scotto 18. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

40

2005/C 093/3

Kohtuasi T-77/05: Andrea Balduini 19. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjon vastu

40

2005/C 093/4

Kohtuasi T-82/05: Itaalia Vabariigi 7. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

41

 

III   Teatised

2005/C 093/5

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 82, 2.4.2005

42

ET

 


I Teave

Kohus

KOHUS

16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/1


EUROOPA KOHTU

(suurkoda)

22. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-141/02 P: Euroopa Ühenduste Komisjon versus T-Mobile Austria GmbH (1)

(Apellatsioonkaebus - EÜ asutamislepingu artikli 90 lõige 3 (nüüd EÜ artikkel 86 lõige 3) - Austria Vabariigi poolt GSM-operaatoritelt nõutavate lõivude suurus - Kaebuse osaline rahuldamata jätmine - Vastuvõetavus)

(2005/C 93/01)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-141/02 P: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad W. Mölls ja K. Wiedner), keda toetab Prantsuse Vabariik (esindajad G. de Bergues ja F. Million), teised menetlusosalised on T-Mobile Austria GmbH, varasem nimi max-mobil Telekommunikation Service GmbH, asukoht Viin (Austria), (esindajad advokaadid A. Reidlinger, M. Esser-Wellié ja T. Lübbig), Madalmaade Kuningriik, (esindaja H. G. Sevenster), mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 49 alusel 15. aprillil 2002 esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (suurkoda), koosseisus: president V. Skouris, kodade esimehed P. Jann, C. W. A. Timmermans, A. Rosas ja A. Borg Barthet ning kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja), R. Schintgen, N. Colneric, S. von Bahr, M. Ilešič, J. Malenovský, J. Klučka ja U. Lõhmus; kohtujurist M. Poiares Maduro, kohtusekretär vanemametnik M.-F. Contet, 22. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. jaanuari 2002. aasta kohtuotsus T-54/99: max.mobil v. komisjon.

2.

Jätta max.mobil Telekommunikation Service GmbH poolt Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule esitatud hagi läbi vaatamata.

3.

Jätta kohtukulud T-Mobile Austria GmbH kanda.


(1)  EÜT C 169, 13.7.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/1


EUROOPA KOHTU

(teine koda)

17. veebruari 2005. aasta otsus

liidetud kohtuasjades C-453/02 ja C-462/02 (Bundesfinanzhof'i eelotsusetaotlus): Finanzamt Gladbeck versus Edith Linneweber ja Finanzamt Herne-West versus Savvas Akritidis (1)

(Kuues käibemaksudirektiiv - Hasartmängude maksuvabastus - Maksuvabastuse tingimuste ja piirangute määratlemine - Väljaspool avalikke kasiinosid korraldatavate mängude maksusubjektsus - Neutraalse maksustamise põhimõttest kinnipidamine - Artikli 13B punkt f - Vahetu õigusmõju)

(2005/C 93/02)

Kohtumenetluse keel: saksa

Liidetud kohtuasjades C-453/02 ja C-462/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhof'i (Saksamaa) 6. novembri 2002. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 13. ja 23. detsembril 2002, vastavalt menetlustes Finanzamt Gladbeck v. Edith Linneweber ja Finanzamt Herne-West v. Savvas Akritidis, tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud C. Gulmann ja R. Schintgen (ettekandja); kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär vanemametnik M.-F. Contet, 17. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, artikli 13B punkti f tuleb tõlgendada nii, et selle sättega on vastuolus siseriiklik õigus, mille kohaselt on kõikide hasartmängude korraldamine ja hasartmänguautomaatide kasutamine käibemaksust vabastatud siis, kui see tegevus toimub tegevusluba omavas avalikus kasiinos, sellal kui samalaadsele tegevusele, mida ei korralda kasiinod, maksuvabastus ei laiene.

2.

Kuuenda direktiivi artikli 13B punktil f on vahetu õigusmõju, see tähendab, et hasartmängu korraldaja või hasartmänguautomaadi kasutaja võib siseriiklikus kohtus sellele tugineda, takistamaks selle sättega kokkusobimatute siseriikliku õiguse normide kohaldamist.


(1)  ELT C 70, 22.3.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/2


EUROOPA KOHTU

(kolmas koda)

17. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-134/03 (Giudice di pace di Genova-Voltri eelotsusetaotlus): Viacom Outdoor Srl versus Giotto Immobilier SARL (1)

(Teenuste vaba liikumine - Konkurents - Reklaamplakatite ülespanemise teenus - Kohalikku reklaamilõivu kehtestav siseriiklik õigusnorm - Avaliku reklaamplakatite ülespanemise teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse poolt - Kohaliku omavalitsuse pädevus reguleerida reklaamplakatite ülespanemise teenuse osutamist - Mittediskrimineeriv siseriiklik maksustamine)

(2005/C 93/03)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-134/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel Giudice di pace di Genova-Voltri (Itaalia) 10. märtsi 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. märtsil 2003, menetluses Viacom Outdoor Srl v. Giotto Immobilier SARL, tegi Euroopa Kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees A. Rosas (ettekandja) ja kohtunikud A. Borg Barthet, J.-P. Puissochet, J. Malenovský ja U. Lõhmus; kohtujurist J. Kokott, kohtusekretär vanemametnik L. Hewlett, 17. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Eelotsuse küsimused EÜ artiklite 82, 86, 87 ja 88 tõlgendamise kohta on vastuvõetamatud.

2.

EÜ artikliga 49 ei ole vastuolus sellise lõivu nõudmine, nagu seda on 15. novembri 1993. aasta decreto legislativo'ga nr 507 – Revisione ed armonizzazione dell'imposta comunale sulla pubblicità e del diritto sulle pubbliche affissioni (seadusdekreet nr 507 – Kohaliku reklaamilõivu ja reklaamplakatimaksu muutmine ja ühtlustamine) kehtestatud kohalik reklaamilõiv.


(1)  ELT C 146, 21.6.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/2


EUROOPA KOHTU

(viies koda)

24. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-320/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2000/43/EÜ - Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 93/04)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas C-320/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja D. Martin) v. Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindaja S. Schreiner), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 27. juulil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J. Makarczyk ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 24. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik jättis vastu võtmata õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, täitmiseks, on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.

Jätta kohtukulud Luksemburgi Suurhertsogiriigi kanda.


(1)  ELT C 228, 11.9.2004.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/3


EUROOPA KOHTU

(viies koda)

24. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas C-327/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Soome Vabariik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2000/43/EÜ - Ettenähtud tähtajaks ülevõtmata jätmine)

(2005/C 93/05)

Kohtumenetluse keel: soome

Kohtuasjas C-327/04: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad D. Martin ja M. Huttunen) v. Soome Vabariik (esindaja T. Pynnä), mille esemeks on EÜ artikli 226 alusel 27. juulil 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J. Makarczyk ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist P. Léger, kohtusekretär R. Grass, 24. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kuna Soome Vabariik jättis Ahvenamaa maakonda puudutavas osas vastu võtmata õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, täitmiseks, on Soome Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.

Jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.


(1)  ELT C 239, 25.9.2004.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/3


EUROOPA KOHTU

(teine koda)

1. detsembri 2004. aasta määrus

kohtuasjas C-498/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) versus Zapf Creation AG (1)

(Apellatsioonikaebus - Ühenduse kaubamärk - Määrus (EÜ) nr 40/94 - Absoluutne keeldumispõhjus - Artikli 7, lõike 1, punktid b ja c - Sõnamärk “New Born Baby” - Kohtuasjas otsuse mittetegemine)

(2005/C 93/06)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas C-498/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), (esindajad A. von Mühlendahl, M. Schennen ja C. Røhl Søberg), keda toetas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindaja K. Manji, keda abistas M. Tappin) v. Zapf Creation AG, asukoht Rödental (Saksamaa), (esindajad advokaadid A. Kockläuner ja S. Zech), tegi Euroopa Kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans ning kohtunikud J.-P. Puissochet (ettekandja) ja R. Schintgen; kohtujurist F. G. Jacobs, kohtusekretär vanemametnik M.-F. Contet, 1. detsembril 2004 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Käesolevas kohtuasjas, mille esemeks on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt esitatud apellatsioonikaebus, otsust ei tehta.

2.

Jätta käesoleva astme kohtukulud Zapf Creation AG kanda.

3.

Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.


(1)  EÜT C 56, 2.3.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/4


EUROOPA KOHTU

(viies koda)

16. detsembri 2004. aasta määrus

kohtuasjas C-222/03 P: Associazione Produttori Olivicoli Laziali (APOL) Associazione Italiana Produttori Olivicoli (AIPO) versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Apellatsioonkaebus - Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond - Põllumajandustoodete ümbertöötamis- ja turustamistingimuste parandamine - Oliiviõli ladustamise, ümbertöötamise ja turustamise sisseseade ehitusprojekt - Proportsionaalsuse põhimõte - Vääramatu jõud - Kaitseõigus)

(2005/C 93/07)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas C-222/03 P: Associatione Produttori Olivicoli Laziali (APOL), Associazione Italiana Produttori Olivicoli (AIPO) (esindajad advokaadid E. Cappelli, P. De Caterini ja A. Bandini) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad L. Visaggio ja C. Cattabriga, keda abistas advokaat M. Moretto), mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 21. mail 2003 esitatud apellatsioonkaebus, tegi Euroopa Kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees R. Silva de Lapuerta ning kohtunikud C. Gulmann ja J. Klučka (ettekandja); kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär R. Grass, 16. detsembril 2004 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta apellatsioonikaebus rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud käesolevas apellatsioonimenetluses L'Associazione Produttori Olivicoli Laziali ja Associazione Italiana Produttori Olivicoli kanda.


(1)  ELT C 171, 19.7.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/4


H. Meister'i 18. jaanuari 2005. aasta apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 28. oktoobri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-76/03: H. Meister versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-12/05 P)

(2005/C 93/08)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

H. Meister, keda esindab advokaat P. Goergen, esitas 18. jaanuaril 2005 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 28. oktoobri 2004. aasta otsuse peale kohtuasjas T-76/03: H. Meister v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1.

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

2.

tühistada esimese astme kohtu (kolmas koda) 28. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas T-76/03, välja arvatud vaidlustatud kohtuotsuse punktid 202–208, milles leiti, et Siseturu Ühtlustamise Ameti juhataja rikkus teenistuskohustusi, mis toob kaasa kahju hüvitamise;

3.

teha vaidluses lõplik kohtuotsus või saata asi otsustamiseks tagasi esimese astme kohtule, et viimane rahuldaks hageja poolt esimese astme kohtus esitatud nõuded;

4.

jätta mõlema kohtuastme kohtukulud Siseturu Ühtlustamise Ameti kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühelt poolt põhjendas esimese astme kohus oma otsust vääralt, ebapiisavalt ja vasturääkivalt ning teisalt kohaldas ebaõigesti õigust.

Puudused põhjendamises seisnevad esiteks asjaolude vääras tõlgendamises. Esimese astme kohus tegi asjaolude suhtes omavolilise valiku ning ei teinud neid täpselt kindlaks. Vead olid tingitud vaidlustatud otsusele antud ebaõigest õiguslikust kvalifikatsioonist ja täpsemalt keeldumisest määratleda otsust distsiplinaarkaristusena. Esimese astme kohus eksis ka põhjendamisel tunnustades ametkonna ulatuslikku kaalutlusõigust teenistushuvide hindamisel, mis muudab kohustuse arvestada ametniku huvidega sisutuks, samuti kinnitades, et kohtulik kontroll teenistushuvi puudutava tingimuse täitmise üle peab piirduma küsimusega, kas ametisse nimetav asutus on oma kaalutlusõigust ilmselt ebaõigesti rakendanud. Muuhulgas hindas esimese astme kohus ebaõigesti teenistushuvisid ja jättis arvestamata ametniku huvidega. Samuti kohaldas ta valesti proportsionaalsuse põhimõtet otsustades, et vaidlustatud otsus on sellele põhimõttele vastav, samas kui ta ei olnud ei sobiv ega ka kõige vähem õigusi riivav meede. Esimese astme kohus eksis veel ka vana ja uue ametikoha samaväärsuse või võrreldavuse hindamisel. Tema järeldusest tulenevalt oleks kõik sama palgaastmega seotud üleviimised ametikoha samaväärsuse kriteeriumiga vastavuses. Lõpetuseks ei viidanud esimese astme kohus asjaoludele, millele ta oli toetunud hagejale tekitatud mittemateriaalse kahju hindamisel.

Esimese astme kohus kohaldas õigust mitmel korral ebaõigesti. Esiteks vabastas ta üleviimise otsuse organisatsiooni sisemeetmena põhjendamise kohustusest, mida peetakse õiguse üldpõhimõtteks. Teiseks leidis esimese astme kohus ebaõigesti, et rikutud ei oldud hageja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Samuti jättis esimese astme kohus määratlemata väljendusvabaduse ulatuse, millele hageja oleks antud asjas toetuda saanud. Lõpetuseks kohaldas esimese astme kohus vääralt kaitseõigust ning eelkõige õigust olla ära kuulatud enne üleviimise otsuse tegemist.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/5


Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione Tributaria Provinciale di Napoli 15. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Casa di Cura Privata Salus SpA versus Agenzia Entrate Ufficio Napoli 4

(Kohtuasi C-18/05)

(2005/C 93/09)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Commissione Tributaria Provinciale di Napoli 15. juuli 2004. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Casa di Cura Privata Salus SpA v. Agenzia Entrate Ufficio Napoli 4, mis saabus kohtukantseleisse 20. jaanuaril 2005.

Commissione Tributaria Provinciale di Napoli küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (1) artikli 13 B osa punktis c sätestatud maksuvabastus laieneb ka sisendkäibemaksule, mis maksti sellise kauba omandamisel, mida kasutatakse maksuvabadeks tehinguteks, või olukorrale, kus sellisteks tehinguteks mõeldud kauba omandanud isik otsustab selle teistele isikutele edasi müüa?

2.

Kas selles samas normis esinevad sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed, et neid siseriiklikus õiguses otse kohaldada?

3.

Millist tähtsust tuleb direktiivi vahetu õigusmõju seisukohalt omistada asjaolule, et eespool viidatud artikli 13 A osa lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid peavad [osa B punkti c] sätteid üle võttes kehtestama tingimused, et “ennetada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi”?


(1)  Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/5


Euroopa Ühenduste Komisjoni 20. jaanuari 2005. aasta hagi Taani Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-19/05)

(2005/C 93/10)

Kohtumenetluse keel: taani

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 20. jaanuaril 2005 (14. jaanuari faks) hagi Taani Kuningriigi vastu. Euroopa Komisjoni esindaja on N. B. Rasmussen ja G. Wilms, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

kinnitada, et jättes komisjonile maksmata 18 687 475 Taani krooni suuruse summa koos alates 27. juulist 2000 arvestatava viivisega, rikkus Taani Kuningriik ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige EÜ artiklist 10 ja nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsuse 94/728/EÜ, Euratom, (1) mis käsitleb ühenduse omavahendite süsteemi, artiklitest 2 ja 8 tulenevaid kohustusi;

jätta kohtukulud Taani Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagis viidatud summa kujutab endast kohustust, mida Taani toll jättis ajavahemikul 1994-1997 ettevõttelt kogumata, kuna lubas teatavaid kaupu importida tollimaksuvabalt. Nimetatud luba anti kaupade osas, mis olid mõeldud vastavalt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (2) tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisa II jaole teatavat liiki laevadele, paatidele ja muudele veesõidukitele paigaldamiseks või nende varustamiseks. Need kaubad olid siiski mõeldud konteinerite tootmiseks ning nendele ei saanud, nii nagu Taani ametiasutused ka hiljem tunnistasid, nimetatud sätteid kohaldada.

Taani ametiasutused jätsid ebaseaduslikult nimetatud summa ühendusele omavahenditena kasutatavaks tegemata. Sellega seoses esitatud etteheited on samased nendega, mis komisjon esitas oma hagis Taani vastu kohtuasjas C-392/02. (3)


(1)  EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9.

(2)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(3)  ELT C 31, 8.2.2003, lk 4.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/6


Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Civile e Penale di Forlì 14. detsembri 2004. aasta määrusega K. J. W. Schwibbert'i kriminaalasjas

(Kohtuasi C-20/05)

(2005/C 93/11)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunale Civile e Penale di Forlì 14. detsembri 2004. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse K. J. W. Schwibbert'i kriminaalasjas, mis saabus kohtukantseleisse 21. jaanuaril 2005.

Tribunale Civile e Penale di Forlì küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiiviga 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas, (1) EÜ artikliga 3 ning EÜ artiklitega 23-27 on kooskõlas tähise SIAE panemine?

Kas sellise tähise panemine on kooskõlas ka nõukogu direktiividega 83/189/EMÜ (2) ja 88/182/EMÜ? (3)


(1)  EÜT L 346, 27.11.1992, lk 61.

(2)  EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

(3)  EÜT L 81, 26.3.1988, lk 75.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/6


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 18. jaanuari 2005. aasta otsusega kohtuasjas 1. G. J. Dokter, 2. Maatschap Van den Top, 3. W. Boekhout versus Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-28/05)

(2005/C 93/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven'i 18. jaanuari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas 1. G. J. Dokter, 2. Maatschap Van den Top, 3. W. Boekhout v. Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 28. jaanuaril 2005.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 85/511/EMÜ (1) artikli 11 lõike 1 esimesest taandest koosmõjus artikli 13 lõike 1 teise taandega tuleneval liikmesriikide kohustusel tagada, et suu- ja sõrataudi avastamiseks tehtavad laboriuuringud viiakse läbi direktiivi 85/511/EMÜ B lisas nimetatud laboris, on vahetu õigusmõju?

2.

a.

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui suu- ja sõrataud avastatakse laboris, mida ei ole direktiivi 85/511/EMÜ B lisas nimetatud, siis kohaldatakse õiguslikke järelmeid?

b.

Juhul, kui vastus küsimusele 2a on jaatav:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõike 1 eesmärgiks on selliste üksikisikute kaitse, nagu põhikohtuasja hagejad? Juhul kui see ei ole nii, kas siis võivad sellised üksikisikud nagu põhikohtuasja hagejad, tugineda asjaolule, et liikmesriikide ametiasutused on rikkunud nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi?

c.

Juhul kui vastusest küsimusele 2b järeldub, et üksikisikud võivad tugineda direktiivi 85/511/EMÜ artikli 11 lõikele 1, siis

millised õiguslikud järelmid tulenevad asjaolust, et suu- ja sõrataud avastati laboris, mida ei ole direktiivi 85/511/EMÜ B lisas nimetatud?

3.

Arvestades direktiivi artikleid 11 ja 13, kas direktiivi 85/511/EMÜ B lisa tuleb tõlgendada selliselt, et kui B lisas on nimetatud labor “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad”, siis võib või peab see hõlmama ka ID-Lelystad B.V.'d?

4.

Juhul, kui eelnimetatud küsimustest tuleneb, et suu- ja sõrataudi võib avastada direktiivi 85/511/EMÜ B lisas nimetamata laboris, või et direktiivi 85/511/EMÜ B lisa tuleb tõlgendada selliselt, et kui lisas on nimetatud labor “Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad”, siis võib või peab see hõlmama ka ID-Lelystad B.V.'d, siis:

Kas direktiivi 85/511/EMÜ tuleb tõlgendada selliselt, et direktiivis on sätestatud, liikmesriigi pädev ametiasutus on seotud direktiivi 85/511/EMÜ B lisas nimetatud labori uuringutulemustega või juhul, kui vastusest küsimusele 2a järeldub, et ametiasutus võib suu- ja sõrataudi vastaste meetmete võtmisel tugineda ka sellise labori uuringutulemustele, mida ei ole direktiivi 85/511/EMÜ B lisas nimetatud ning on seotud viimatinimetatud labori uuringutulemustega, või kuulub nende pädevuse määratlemine liikmesriigi menetlusautonoomia valdkonda ning kas põhikohtuasja kohtunik peab kontrollima, kas asjaomased sätted kehtivad sõltumata sellest, kas laboris tehtav uuring viiakse läbi liikmesriigi või ühenduse õigusest tuleneva kohustuse tõttu ja samuti, kas liikmesriigi menetlussätete kohaldamine ei muuda ühenduse õigusnormide kohaldamist äärmiselt raskeks või praktiliselt võimatuks?

5.

Juhul, kui vastusest neljandale küsimusele järeldub, et liikmesriigi ametiasutuste seotus laboriuuringu tulemustega on määratletud direktiivis 85/511/EMÜ:

Kas liikmesriigi ametiasutused on igal juhul seotud laboris läbiviidud suu- ja sõrataudi uuringu tulemustega? Kui ei, siis milline on direktiivis 85/511/EMÜ liikmesriigi ametiasustustele jäetud hindamisruum?


(1)  Nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiiv 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, lk 11).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/7


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 26. jaanuari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Maatschap J. en G.P. en A.C. Schoten versus Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-34/05)

(2005/C 93/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven'i 26. jaanuari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Maatschap J. en G.P. en A.C. Schoten v. Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 31. jaanuaril 2005.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas määruse (EÜ) nr 1254/1999 (1) artikli 12 lõike 2 punkti b ja määruse (EMÜ) nr 3887/92 (2) artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada selliselt, et söödamaaks tunnistatud maad ei saa käsitleda “kasutuses olevana”, kui momendil asjasse puutuvast ajavahemikust jooksul oli söödamaa üle ujutatud?

2.

Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas eelnimetatud sätted, iseäranis arvestades nendest tulenevaid järelmeid, on siduvad?

3.

Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav: milliste kriteeriumite alusel tuleb sellisel juhul otsustada, kas söödamaaks tunnistatud maad, mis oli ajutiselt üle ujutatud, saab käsitleda “kasutuses olevana” määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 12 lõike 2 punkti b ja määruse (EMÜ) nr 3887/92 artikli 2 lõike 1 punkti c mõttes?


(1)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, lk 21).

(2)  Komisjoni 23. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3887/92, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ühenduse teatavate toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamiseks (EÜT L 391, lk 36).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/8


Eelotsusetaotlus, mille esitas Corte Suprema di Cassazione 23. juuni ja 10. novembri 2004. aasta määrusega Reemtsma Cigarettenfabriken Gmbh versus Ministero delle Finanze

(Kohtuasi C-35/05)

(2005/C 93/14)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Corte Suprema di Cassazione 23. juuni ja 10. novembri 2004. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Reemtsma Cigarettenfabriken Gmbh v. Ministero delle Finanze.

Corte Suprema di Cassazione küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas nõukogu 6. detsembri 1979. aasta kaheksanda direktiivi 79/1072/EMÜ (1) artikleid 2 ja 5, niivõrd kuivõrd nendega seatakse käibemaksu tagastamine mitteresidendist omandajale või ostjalesõltuvusse tingimusest, et kaupu ja teenuseid kasutatakse maksustatavates tehingutes, tuleb tõlgendada nii, et tasumisele mittekuuluv käibemaks, mis on ekslikult kaskaadis arvele kirjutatud ja siis riigieelarvesse tasutud, võidakse samuti tagastada? Kas jaatava vastuse korral on direktiivi eelmainitud sätetega vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis keeldub omandajale/ostjale maksu tagastamisest, tuginedes kord juba arvestatud ja tasutud maksu mahaarvamisele mittekuuluval olemusel, olgugi, et seda tegelikult ei pidanud maksma?

2.

Kas üldiselt on võimalik ühisest käibemaksusüsteemist tuletada, et omandaja/ostja peavad maksu tasuma riigieelarvesse? Kas selle süsteemi ja eelkõige käibemaksu neutraalsuse, tõhususe ja mittediskrimineerimise põhimõtetega on kooskõlas, et siseriikliku õiguse alusel ei anta käibemaksukohustuslasest omandajale/ostjale, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt on kohustatud arveid väljastama ja maksma, õigust maksusumma tagasisaamisele maksuhaldurilt, kui tasumisele mittekuuluv maks kanti huvitatud isiku deebetisse ja tasuti? Kas käibemaksu, mis on saadud ühenduse õigust rikkudes, tagastamise valdkonna tõhususe ja mittediskrimineerimise põhimõtetega on vastuolus siseriiklik kord, nagu see tuleneb siseriiklike kohtute poolt antud tõlgendustest, millega lubatakse lihtsalt omandajal/ostjal minna kohtusse teenuste tarnija/osutaja, mitte aga maksuhalduri vastu, olgugi et siseriiklikus õiguskorras on olemas analoogne sissenõudmise juhtum, kus maksumaksja poolt tasumisele mittekuuluvate otseste maksude tasumisel on nende tagastamist riigieelarvest õigus taotleda nii maksumaksjal kui tema esindajal?


(1)  EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/8


Eelotsusetaotlus, mille esitas Överklagandenämnden för högskolan 1. veebruari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Kaj Lyyski v. Umeå universitet

(Kohtuasi C-40/05)

(2005/C 93/15)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Överklagandenämnden för högskolan (Rootsi) 1. veebruari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Kaj Lyyski v. Umeå universitet, mis saabus kohtukantseleisse 3. veebruaril 2005.

Överklagandenämnden för högskolan küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas ühenduse õigus, täpsemalt EÜ artikkel 12 takistab seda, et hinnates kandidaadi sobivust osaleda õpetajakoolituses, mis on mõeldud kvalifitseeritud õpetajate nõudlust Rootsis lähiplaanis rahuldama, nõutakse kandidaadilt, et ta töötaks mõnes Rootsi koolis? Kas sellist nõuet saab pidada õigustatuks ja proportsionaalseks?

2.

Kas esimesele küsimusele vastamisel omab tähtsust asjaolu, kas koolituse kandidaat, kes töötab mõne teise liikmesriigi kui Rootsi koolis, on Rootsi või mõne teise liikmesriigi kodanik?

3.

Kas esimesele küsimusele vastamisel omab tähtsust asjaolu, kas tegemist on pigem ajaliselt piiratud õpetajakoolituse programmiga või pikaajalisema koolitusprogrammiga?


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/9


Eelotsusetaotlus, mille esitas tribunal de première instance de Liège (Belgia) 24. jaanuaril 2005. aastal kohtuasjas Air Liquide Industries Belgium SA versus Province de Liège

(Kohtuasi C-41/05)

(2005/C 93/16)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud tribunal de première instance de Liège'i (Belgia) 24. jaanuari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Air Liquide Industries Belgium SA v. Province de Liège, mis saabus kohtukantseleisse 3. veebruaril 2005.

Tribunal de première instance de Liège (Belgia) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas Euroopa Ühenduse asutamislepingu konsolideeritud versiooni artikli 87 mõistes tuleb riigiabina käsitleda maagaasijaamades kasutatavate üksikmootorite võimsuse pealt tasutavast provintsimaksust vabastamist, jättes kõrvale teised, tööstuslike gaaside jaoks kasutatavad mootorid?

2.

Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, kas siis siseriiklik kohus, kuhu esitas hagi maksumaksja, kelle suhtes ei kohaldatud üksikmootori võimsuse pealt tasutavast provintsimaksust vabastamist, peaks maksusumma sisse nõudnud pädevalt ametiasutuselt selle maksumaksjale välja mõistma juhul, kui ta tuvastab, et nii õiguslikult ega ka faktiliselt ei ole maksu sisse nõudnud pädeval asutusel seda alust nõuda maksumaksjalt, kelle suhtes ei kohaldatud üksikmootori võimsuse pealt tasutavast provintsimaksust vabastamist?

3.

Kas mootorivõimsuse pealt tasutavat maksu, millega maksustatakse mootoreid tööstusliku gaasi transportimiseks kasutades väga kõrge rõhu all olevaid torusid, mille tarbeks on vaja luua survejaamu, tuleb käsitleda kui maksu, mis on keelatud asutamislepingu konsolideeritud versiooni artikli 25 ja sellele järgnevate artiklite kohaselt, kui ilmneb, et faktiliselt on provints või kommuun selle sisse nõudnud tööstusliku gaasi transportimiselt väljaspool oma territoriaalseid piire, sellal kui maagaasi transportimine samadel tingimustel on sellest maksust vabastatud?

4.

Kas mootorivõimsuselt tasutavat maksu, millega maksustatakse mootoreid tööstusliku gaasi transportimiseks kasutades väga kõrge rõhu all olevaid torusid, mille tarbeks on vaja luua survejaamu, tuleb käsitleda siseriikliku maksumeetmena, mis on keelatud asutamislepingu artikli 90 ja sellele järgnevate artiklite kohaselt, kui ilmneb, et maagaasi transport on sellest maksust vabastatud?

5.

Eeldades, et vastus eelnevatele küsimustele on jaatav, kas maksumaksjal, kes on tasunud mootorivõimsuse pealt maksu, on õigus taotleda selle tagastamist alates 16. juulist 1992, kuupäevast, mil kuulutati välja Legros jt kohtuotsus?


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/9


Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour de cassation de Belgique (esimene koda) 20. jaanuari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Belgia riik versus Ring Occasions ja Fortis Banque

(Kohtuasi C-42/05)

(2005/C 93/17)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Cour de cassation de Belgique'i (esimene koda) 20. jaanuari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Belgia riik v. Ring Occasions ja Fortis Banque, mis saabus kohtukantseleisse 3. veebruaril 2005.

Cour de cassation de Belgique (esimene koda) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas käibemaksu neutraalse maksustamise põhimõttega on vastuolus see, et ostu-müügilepingu tühistamine siseriikliku tsiviilõigusliku normi alusel, mille kohaselt leping on täielikult tühine vastuolu tõttu avaliku korraga, kuna see on müüja osas ebaseaduslik, toob maksukohustuslasele kaasa maksu mahaarvamise õiguse kaotamise, kuigi kaubad tarnitakse maksukohustuslasele, kes on sõlminud lepingu heas usus, teadmata müüja poolt toimepandud pettusest?

2.

Kas vastus oleks teistsugune, kui lepingu täielik tühisus tuleneb otseselt käibemaksupettusest enesest?


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/10


Eelotsusetaotlus, mille esitas College van Beroep voor het bedrijfsleven 2. veebruari 2005. aasta otsusega kohtuasjas Maatschap Schonewille-Prins versus Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit

(Kohtuasi C-45/05)

(2005/C 93/18)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud College van Beroep voor het bedrijfsleven 2. veebruari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Maatschap Schonewille-Prins v. Minister van Landbouw, Natuurbeheer en Voedselkwaliteit, mis saabus kohtukantseleisse 4. veebruaril 2005.

College van Beroep voor het bedrijfsleven küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 (1) artiklit 21 tuleb tõlgendada viisil, et Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 loomadega seotud sätetest kõrvalekaldumine välistab täielikult selle looma tapmise eest lisatasu maksmise?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikkel 21 on õiguslikult siduv, eriti kui arvestada sellest tulenevaid tagajärgi?

3.

Kas Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (2) sätetest kõrvalekaldumisel on kohaldatavad komisjoni määruse (EÜ) nr 2419/2001 (3) artiklid 44 ja 45?

4.

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas komisjoni määruse (EÜ) nr 2419/2001 artikli 45 nõuetekohane kohaldamine koosmõjus artikliga 44 tähendab, et loomade tapmise eest lisatasu maksmise välistamist ei kohaldata sellise puuduse korral, mis on seotud andmete esitamisega infotehnoloogilise andmebaasi pidajale, kui esitatud andmed, nagu tarneandmed käesoleval juhul, on sisuliselt täiesti õiged (ja kui nad on algusest peale olnud õiged ja kui neid seetõttu pole olnud tarvis täpsustada)? Kui see ei kehti kõigi puuduste osas, siis kas see siiski käesolevas kohtuasjas esinevate asjaolude esinemise korral kehtib, kui puudus on tingitud sellest, et andmed esitati (mõned päevad või nädal) hiljem ning kui loomade tapmine toimus oluliselt hiljem?

5.

Kas komisjoni määruse (EMÜ) nr 3887/92 (4) artiklit 11 ja/või nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000/ artiklit 22 ja/või komisjoni määruse(EÜ) nr 2419/2001 artikli 47 lõiget 2 tuleb tõlgendada viisil, et liikmesriigil on õigus selle määruse järgimise tagamiseks välistada siseriikliku sanktsioonina ühenduse õigusele tuginev loomade tapmise tasu maksmine või vähendada asjaomast tasu?

6.

Kui vastus viiendale küsimusele on täielikult või osaliselt jaatav, siis kas ühenduse õiguses, täpsemalt määruse (EÜ) nr 2419/2001 artiklites 44 ja 45 sätestatud vähendamiste ja välistuste erandid on vastavalt kohaldatavad ka siseriiklikule õigusele põhinevatele vähendamistele ja välistustele?

7.

Kui vastus kuuendale küsimusele on jaatav, siis kas komisjoni määruse (EÜ) nr 419/2001 artikli 45 nõuetekohane kohaldamine koosmõjus artikliga 44 tähendab seda, et infotehnoloogilise andmebaasi pidajale andmete esitamisega seotud puuduse korral ja eriti liiga hiline andmete esitamine ei tohi põhjustada loomade tapmise tasu maksmise välistamist juhul, kui registrisse kantud andmed, nagu tarneandmed käesoleval juhul, on sisuliselt täiesti õiged?


(1)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, lk 21).

(2)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, lk 1).

(3)  Komisjoni 11. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2419/2001, millega sätestatakse nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 327, lk 11).

(4)  Komisjoni 23. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3887/92, millega sätestatakse teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 391, lk 36).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/10


Euroopa Ühenduste Komisjoni 7. veebruari 2005. aasta hagi Iirimaa vastu

(Kohtuasi C-46/05)

(2005/C 93/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 7. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtusse hagi Iirimaa vastu. Komisjoni esindaja on Nicola Yerrell, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

a)

tuvastada, et kuna Iirimaa ei võtnud vastu õigus- ja haldusnorme nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta, (1) ülevõtmiseks või ei taganud, et tööandjad ja töötajad on vajalikud meetmed kokkuleppega sätestanud ja/või ei teavitanud komisjoni sellest, on see liikmesriik rikkunud EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

b)

jätta kohtukulud Iirimaa kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 1. detsembril 2003.


(1)  EÜT L 302, 1.12.2000, lk 57.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/11


Eelotsusetaotlus, mille esitas Korkein hallinto-oikeus 4. veebruari 2005. aasta otsusega Maija Terttu Inkeri Nikula algatatud kohtuasjas

(Kohtuasi C-50/05)

(2005/C 93/20)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Korkein hallinto-oikeus'i 4. veebruari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse Maija Terttu Inkeri Nikula algatatud kohtuasjas, mis saabus kohtukantseleisse 8. veebruaril 2005.

Korkein hallinto-oikeus küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

 

Kas nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide rakendamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (1) artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole kooskõlas ravikindlustusmakse määramine selliselt, et pensionäri elukohaliikmesriigis on ravikindlustusmakse suuruse määramise aluseks lisaks elukohaliikmesriigist saadud pensionitulule ka teisest liikmeriigist saadud pensionitulu tingimusel, et ravikindlustusmakse ei ole suurem kui elukohaliikmesriigis saadav pensionisumma, sellistel juhtudel, kui pensionäril on määruse artikli 27 alusel õigus saada haigus- või rasedus- ja sünnitushüvitisi üksnes elukohaliikmesriigi asutuse poolt ja selle arvelt?


(1)  EÜT L 149, lk 2.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/11


Euroopa Ühenduste Komisjoni 9. veebruaril 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-54/05)

(2005/C 93/21)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 9. veebruaril 2005 hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindaja on M. van Beek ja M. Huttunen, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Soome Vabariik nõuab transiidiluba teises liikmesriigis seaduslikult kasutatavate ja registreeritud sõidukite jaoks, on Soome Vabariik rikkunud EÜ artiklitest 28 ja 30 tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Soomes kehtiva sõidukite registreerimist käsitleva määruse 1598/1995 sätete kohaselt peab Soomes alaliselt elav isik taotlema ajutise transiidiloa teises liikmesriigis varem seaduslikult registreeritud ja kindlustatud sõiduki jaoks, kui ta selle impordib või kui ta toimetab selle Soome kaudu teise liikmesriiki või kolmandasse riiki. Soomes alaliselt elav isik ei saa seega teises liikmesriigis varem registreeritud ja kindlustatud sõidukit Soomes transiidiloata kasutada. Transiidiloa saamise tingimuseks on omakorda, et teises liikmesriigis registreeritud sõidukit Soome importiv Soome elanik peatub piiripunktis, kus ta saab taotleda transiidiluba ja tasuda selle eest lõivu. Ta ei saa kasutada sõidukit Soomes enne, kui luba on antud. Transiidiluba antakse üldreeglina seitsmeks päevaks, mille jooksul peab sõiduki importija selle Soome sõidukiregistris registreerima, kui ta soovib kasutada sõidukit Soomes muul, kui transiidiloa alusel.

EÜ artikli 28 alusel on liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed keelatud.

Kui Soomes elav isik peab teises liikmesriigis registreeritud sõiduki importimisel või seda Soome kaudu teise liikmesriiki või kolmandasse riiki toimetades peatuma Soome piiril selleks, et taotleda sõiduki jaoks transiidiluba, viiakse läbi sõiduki süsteemne piirikontroll, mis ilmselt vastab EÜ artiklis 28 mõeldud koguselise impordipiirangu või samaväärse toimega meetme tunnustele.

Soome ei ole esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, et transiidilubade süsteemi rakendamine on ainus viis tõhusa maksujärelevalve tagamiseks, mis praktikas tähendab seda, et Soomes alaliselt elav isik peab süstemaatiliselt täitma konkreetseid piiriületusformaalsusi, olles kohustatud peatuma lähimas piiriületuskohas ja taotlema transiitluba, ilma et oleks ühtegi seadusest tulenevat tagatist, et teises liikmesriigis seaduslikult registreeritud, kindlustatud ja tehnoülevaatuse läbinud sõidukit saaks Soomes kasutada. Sellised süstemaatilised piiriületusformaalsused on oma põhiolemuselt piirang kaupade vabale liikumisele.

Kui Euroopa Ühenduste Kohus peaks leidma, et transiidilubade süsteemi võib üldiselt põhjendada EÜ asutamislepingu artikli 30 alusel (quod non), väidab komisjon, et transiidiloa seitsmepäevane kehtivusaeg on igal juhul põhjendamatult lühike.

Eeltoodu põhjal on komisjon seisukohal, Soomes kehtiva määruse 1598/1995 kohane transiidilubade süsteem on vastuolus EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30. Kui Euroopa Ühenduste Kohus peaks leidma, et transiidilubade süsteemi võib üldiselt põhjendada EÜ asutamislepingu artikli 30 alusel, väidab komisjon, et transiidiloa üldreeglina seitsmepäevane kehtivusaeg on igal juhul vastuolus EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/12


Euroopa Ühenduste Komisjoni 9. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-56/05)

(2005/C 93/22)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 9. veebruaril 2005. aastal hagi Kreeka Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindaja on õigusnõunik Dimitrios Triantafyllou, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

kinnitada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole siseriiklikku õigusse üle võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme ühtlustamaks siseriiklikku õigust nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 38) või vähemalt ei ole neist komisjonile teatanud, on Kreeka Vabariik rikkunud selle direktiivi artiklist 17 tulenevaid kohustusi.

2)

jätta kohtukulud Kreeka Vabariik kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 1. jaanuaril 2004.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/13


Euroopa Ühenduste Komisjoni 10. veebruari 2005. aasta hagi Rootsi Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-58/05)

(2005/C 93/23)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 10. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Rootsi Kuningriigi vastu. Hageja esindajad on L. Ström van Lier ja N. Yerrell, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Rootsi Kuningriik ei ole vastu võtnud nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/79/EÜ, (1) mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta, ülevõtmiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme või vähemalt ei ole komisjoni nendest teavitanud, on see liikmesriik rikkunud nimetatud direktiivi artiklist 3 tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Rootsi Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg lõppes 1. detsembril 2003.


(1)  EÜT L 302, 1.12.2000, lk 57.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/13


Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia 14. veebruari 2004. aasta kohtuasjas WWF Italia jt v. Regione Lombardia

(Kohtuasi C-60/05)

(2005/C 93/24)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia 14. veebruari 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas WWF Italia jt v. Regione Lombardia, kostja poolel menetlusse astuja Associazione migratoristi italiani, mis saabus kohtukantseleisse 10. veebruaril 2005.

Tribunale Amministrativo Regionale per la Lombardia küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 79/409/EMÜ (1) tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriigid peavad vastavalt riiklike ja kohalike õigusaktide kohasele sisemise pädevuse jaotusele võtma vastu kõnealuse direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid, milles arvestatakse kõiki direktiivi põhjal kaitstavaid juhtumeid, eriti seda, et oleks tagatud, et jahipidamiskeelust erandite tegemisel ei ületataks direktiivi artikli 9 lõike 1 punktis c ette nähtud vähese arvu nõuet?

2.

Kas direktiivi 79/409/EMÜ ja eriti selle jahipidamiskeelu erandite piirmäärasid puudutavat osa tuleb tõlgendada selliselt, et siseriiklikes rakendussätetes peab määratletud või määratletavatele kriteeriumitele, millel on heakskiidetud asutuse kinnitus, viitama selliselt, et jahipidamiskeelust erandite tegemisel kinnitataks peaasjalikult siseriiklik või piirkondlik piirmäär, mida ei tohi ületada, ja mille puhul arvestatakse võimalike mitmesuguste keskkonnatingimustega?

3.

Kas seaduse nr 157/92 § 19a sättega, mis nõuab asjaomase piirmäära kehtestamiseks INFS-i hinnangut (mis pole õiguslikult siduv), kuid ei näe ette regioonidevahelist koostöömenetlust, millega siduvalt kinnitatakse iga konkreetse liigiga seotud jahipidamiskeelust tehtavate erandite arvuline ülemmäär, mida siseriikliku tasemega võrreldes peab vastama “vähese arvu” nõudele, on direktiivi 79/409/EMÜ kohaselt tõlgendatud?

4.

Kas menetlus selle järelevalveks, et seaduse nr 157/92 §-s 19a ette nähtud erandid jahipidamiskeelust oleksid kooskõlas ühenduse õigusega, millele eelneb ametliku teatise etapp ja mis seetõttu eeldab, et määratletakse tähtajad, mis on vajalikud ka meetmete vastuvõtmiseks ja avaldamiseks ning mille ajal see lühike kõnealuseks jahipidamiseks antud tähtaeg juba kulgeb, on direktiivi 79/409/EMÜ tõhusa rakendamise tagamiseks sobiv meede?


(1)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/14


Euroopa Ühenduste Komisjoni 14. veebruari 2005. aasta hagi Madalmaade Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-66/05)

(2005/C 93/25)

kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 14. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Madalmaade Kuningriigi vastu. Hageja esindajad on Denis Martin ja Pieter van Nuffel.

Hageja palub Euroopa Kohtul,

1)

tuvastada, et kuna teise liikmesriigi õigusaktide alusel arvestatud ravikindlustusmaksu arvestatakse Madalmaade Kuningriigis makstud pensioni hulka, siis on Madalmaade Kuningriik rikkunud määruse (EMÜ) 1408/71 (1) artikli 33 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Madalmaade Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja põhjendused–

Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten (seadus eriliste ravikulude kohta, edaspidi AWBZ) tagab tõsise ja pikaajalise haiguse või vigastuse korral ravi-, hoolduse ja hoolekande kulude kandmise. Kõik elanikud, see tähendab isikud, kes Madalmaades elavad on kindlustatud. See on niinimetatud sotsiaalkindlustus. Wet Financiering Volksverzekering'i (seadus sotsiaalkindlustuse rahastamise kohta) alusel on kõik kindlustatud isikud kohustatud tasuma sotsiaalkindlustusmaksu. See maks määratakse nende kogusissetuleku alusel.

Selle eeskirja tõttu on Madalmaades elaval ja seal nii Madalmaade pensioni kui ka teise liikmesriigi siseriiklikust õigusest tulenevalt pensioni saaval isikul AWBZ alusel kindlustatus eriliste ravikulude osas, kuid tal on kohustus tasuda ka ravikindlustusmaksu. Selle maksu määramisel arvestatakse nii nende isikute Madalmaade kui ka teisi pensione.

Komisjoni arvates on määruse artikli 33 lõike 1 alusel lubatud selles osas arvestada vaid Madalmaade pensioniga. Madalmaade arvates tuleb arvesse võtta kogusissetulekut, sealhulgas pensioni, mida asjassepuutuv isik saab teise liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.


(1)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2, muudetud ja kaasajastatud määrusega (EÜ) nr 118/97 (EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1) ning viimati muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 631/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 2).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/14


Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht München 1. veebruari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Jörg ja Stefanie Wollny leibkond (Hausgemeinschaft) versus Finantsamt Landshut

(Kohtuasi C-72/05)

(2005/C 93/26)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Finanzgericht München'i 1. veebruari 2005 määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Jörg ja Stefanie Wollny leibkond v. Finantsamt Landshut, mis saabus kohtukantseleisse 15. veebruaril 2005.

Finanzgericht München küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

 

Kuidas tõlgendada direktiivi 77/388/EMÜ (1) artikli 11 osa A alapunktis c nimetatud mõistet “kogukulu”? Kas ettevõtluseks kohandatud ehitises eluruumi (lisaks jooksvatele kuludele) kogukulu hõlmab ka vastavalt asjaomastele siseriiklikele eeskirjadele ehitiste aastast amortisatsiooni ja/või vastavalt asjaomase siseriikliku mahaarvamiste korrigeerimise perioodi kohta arvestatud iga–aastast soetamis- ja tootmiskulude osa, millest võib käibemaksu maha arvata?


(1)  EÜT L 145, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/15


Eelotsusetaotlus, mille esitas Finanzgericht Köln 27. jaanuari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Herbert Schwarz ja Marga Gootjes-Schwarz versus Finanzamt Bergisch Gladbach

(Kohtuasi C-76/05)

(2005/C 93/27)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Finanzgericht Köln'i 27. jaanuari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Herbert Schwarz ja Marga Gootjes-Schwarz v. Finanzamt Bergisch Gladbach, mis saabus kohtukantseleisse 16. veebruaril 2005.

Finanzgericht Köln küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

 

Kas EÜ artiklitega 8(a)/18 (isikute vaba liikumine), 48/39 (töötajate liikumisvabadus), 52/43 (asutamisvabadus) või 59/49 (teenuste osutamise vabadus) on vastuolus käsitleda vastavalt aastatel 1998 ja 1999 kehtinud saksa tulumaksuseaduse (Einkommensteuergesetz) redaktsiooni § 10 lõike 1 numbrile 9 teatud saksa koolidele tasutud õppemaksu kui tulumaksust maha arvatavaid(vähendavaid) erikulusid, erinevalt ülejäänud Euroopa Ühenduse territooriumil tasutud õppemaksust?


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/15


Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale di Livorno 19. jaanuari 2005. aasta määrusega kohtuasjas Gentilini Umberto v. Dal Colle Industria Dolciaria SpA.

(Kohtuasi C-78/05)

(2005/C 93/28)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunale di Livorno 19. jaanuari 2005. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Gentilini Umberto v. Dal Colle Industria Dolciaria SpA., mis saabus kohtukantseleisse 17. veebruaril 2005.

Tribunale di Livorno küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

a)

Kas nõukogu 18. detsembri 1986. aasta direktiivi 653/86 (1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta artiklit 17 silmas pidades võib (sama direktiivi) artiklit 19 tõlgendada selliselt, et see võimaldab liikmesriigil direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise sätetes ette näha, et agendi õigus hüvitisele määratakse kindlaks kollektiivlepingus, mis on selle allkirjastajatele siduv, mis ei võta arvesse artikli 17 lõike 2 punkti a esimeses ja teises taandes nimetatud tingimusi ning mida arvutatakse mitte direktiivist, vaid kõnealusest kollektiivlepingust tulenevate kriteeriumide alusel, mistõttu tuleb paljudel juhtudel määrata hüvitis tunduvalt väiksemas summas kui direktiivis ettenähtud ülemmäär?

b)

Kas hüvitist tuleb arvutada analüütiliselt, hinnates kaubandusagendi muid tasusid, mida ta oleks võinud saada lepingu lõpetamisele järgnevail aastail seoses tema hangitud klientidega või tänu temale suurenenud käibega, kohaldades võrdsuse põhimõtet üksnes hüvitise summa korrigeerimiseks, või võib kasutada teistsuguseid sünteetilisemaid arvutamismeetodeid, mis võtavad enam võrdsuse kriteeriumi arvesse?


(1)  EÜT L 382, 31.12.1986, lk 17.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/16


Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-79/05)

(2005/C 93/29)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 17. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on U. Wölker ja A. Aresu.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei võtnud kõikvõimalikke ettevaatusabinõusid selleks, et kontrollitavate ainete lekkeid vältida ja vähendada minimaalse tasemeni ning eriti selleks, et täita kohustust kontrollida igal aastal püsiseadmeid, mis sisaldavad üle kolme kilogrammi külmutusvedelikku, ning lekete olemasolu, siis on Itaalia Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta artikli 17 lõikest 1 tulenevaid kohustusi (1);

2)

jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Olemasoleva teabe põhjal võib järeldada, et Itaalia Vabariik ei ole veel võtnud meetmeid määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 17 lõike 1 mõttes kõnealusest sättest tuleneva kohustuse täitmiseks.


(1)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/16


Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León, Sala de lo Social 28. jaanuaril 2005 kohtuasjas Anacleto Cordero v. Fondo de Garantía Salarial

(Kohtuasi C-81/05)

(2005/C 93/30)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León, Sala de lo Social'i 28. jaanuari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Anacleto Cordero v. Fondo de Garantía Salarial, mis saabus kohtukantseleisse 18. veebruraril 2005.

Tribunal Superior de Justicia de Castilla y León, Sala de lo Social küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas liikmesriikidele pandud kohustus võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad Euroopa Ühenduse asutamislepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest (asutamislepingu artikkel 10), ja ühenduse õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendavad iseenesest ja ilma siseriiklike selgesõnaliste normide vajaduseta seda, et siseriiklikele justiitsorganitele on antud pädevus jätta kohaldamata mistahes liiki siseriiklikud õigusnormid, mis on vastuolus ühenduse õigusega, sõltumata nende õigusnormide astmest õigussüsteemi hierarhias (määrused, seadused või põhiseadus)?

2.

a)

Kas siis, kui Hispaania haldus- ja justiitsorganid peavad otsustama töötaja, kelle tööandja kuulutati maksejõuetuks, õiguse üle saada Fondo de Garantía Salarial'ilt (palga tagatisfond) hüvitisi, mis on talle ette nähtud töölepingu lõpetamisel, mille puhul on garantii maksejõuetuse vastu kehtestatud siseriiklike õigusnormidega, kohaldatakse ühenduse õigust isegi juhul, kui direktiivi 80/987/EMÜ (1) artiklites 1 ja 3 ei ole lepingu lõpetamisel hüvitiste maksmist selgesõnaliselt sätestatud?

b)

Kas jaatava vastuse korral on Hispaania haldus- ja justiitsorganid direktiivi 80/987/EMÜ ja seda üle võtvaid siseriiklikke õigusnorme kohaldades seotud ühenduse õigusest tulenevate seaduse ees võrdsuse põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga ning Euroopa Kohtu poolt selle tõlgenduse osas täpsustatud tõlgenduse ulatusega, olgugi et see on vastuolus Hispaania konstitutsioonikohtu praktikas kinnitust leidnud tõlgendusega Hispaania põhiseadusega tunnustatud põhiõiguse kohta?

c)

Kas jaatava vastuse korral kehtestab ühenduse õigusest tulenev põhiõigus võrdsusele seaduse ees kohustuse võrdselt kohelda olukorda, mille kohaselt tekkis töötajal töölepingu lõpetamisel hüvitise saamise õigus kohtuotsusega, ja olukorda, mille kohaselt tekkis see töötaja ja tööandja vahel kohtu juuresolekul ja kohtu heakskiidul sõlmitud kokkuleppest?

3.

a)

Kui liikmesriik kehtestas enne direktiivi 2002/74/EÜ (2) jõustumist oma siseriiklikus õiguses töötajale õiguse saada garantiiasutuselt kaitset tööandja maksejõuetuks muutumise korral töölepingu lõpetamisel makstavate hüvitistega seoses, kas siis tähendab see seda, et alates nimetatud direktiivi kehtima hakkamisest 8. oktoobril 2002 peab liikmesriik rakendama ühenduse õigust, olgugi et direktiivi ülevõtmise tähtaeg ei ole veel möödunud, et lahendada töölepingu lõpetamisel garantiiasutuse poolt makstavate hüvitiste maksmise küsimust, kui tööandja kuulutati maksejõuetuks pärast 8. oktoobrit 2002?

b)

Kas jaatava vastuse korral on Hispaania haldus- ja justiitsorganid direktiivi 80/987/EMÜ ja seda üle võtvaid siseriiklikke õigusnorme kohaldades seotud ühenduse õigusest tulenevate seaduse ees võrdsuse põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga ning Euroopa Kohtu poolt selle tõlgenduse osas täpsustatud tõlgenduse ulatusega, olgugi et see on vastuolus Hispaania konstitutsioonikohtu praktikas kinnitust leidnud tõlgendusega Hispaania põhiseadusega tunnustatud põhiõiguse kohta?

c)

Kas jaatava vastuse korral kehtestab ühenduse õigusest tulenev põhiõigus võrdsusele seaduse ees kohustuse võrdselt kohelda olukorda, mille kohaselt tekkis töötajal töölepingu lõpetamisel hüvitise saamise õigus kohtuotsusega, ja olukorda, mille kohaselt tekkis see töötaja ja tööandja vahel kohtu juuresolekul ja kohtu heakskiidul sõlmitud kokkuleppest?


(1)  Nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiiv 80/987/EMÜ töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, EÜT L 238, 28.10.1980, lk 23, EE 05/02, lk 219.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/74/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/987/EMÜ, EÜT L 270, 8.10.2002, lk 10.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/17


Euroopa Ühenduste Komisjoni 17. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-82/05)

(2005/C 93/31)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas Euroopa Kohtule 17. veebruaril 2005 hagi Kreeka Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindaja on komisjoni õigustalituse õigusnõunik Maria Patakia, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

kinnitada, et võrdsustades “bake-off” toodete lõpliku küpsetamise ja ülessoojendamise tervikliku leivaküpsetusprotsessiga ning kehtestades sellele leivatootmise suhtes kehtivad õigusnormid, on Kreeka Vabariik kehtestanud piirangud impordile teistest liikmesriikidest ja “bake-off” toodete turustamisele Kreekas ning rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

1.

Komisjon sai kaebusest teada, et spetsiifiliste õigusnormide puudumisel eelküpsetatud või küpsetatud ja külmutatud pagaritoodete kohta loevad Kreeka ametivõimud “bake-off” meetodit leiva ettevalmistamise ja küpsetamise terviklikuks protsessiks. Järelikult lubavad Kreeka ametivõimud asjaomaste toodete lühiajalist lõplikku küpsetamist ja ülessoojendamist müügikohas ainult siis, kui viimane vastab kõigile pagariäridele kehtestatud erinõuetele, hoolimata sellest, et “bake-off” meetod hõlmab ainult eelküpsetatud leiva lõplikku küpsetamist või küpsetatud külmutatud leiva ülessoojendamist, kuid mitte ühtegi sellele eelnevatest ettevalmistamise ja küpsetamise etappidest. Seetõttu saab “bake-off” tooteid Kreekas turustada ainult kas müügikohtades, mis vastavad pagariäride jaoks kehtestatud erinõuetele, peale lõplikku küpsetamist või ülessoojendamist või üldistes toidupoodides eelküpsetatud või külmutatud pagaritoodetena, mida tarbija hiljem valmis küpsetab või üles soojendab. Mõlemal juhul tehakse “bake-off” tooted komisjoni arvates tarbija jaoks vähem atraktiivseteks, kui muud valmis pagaritooted.

2.

Komisjon leiab, et Kreeka ametivõimude poolt kehtivate õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise viis viib valmisküpsetatud või ülessoojendatud “bake-off” toodete müügi tegeliku keelamiseni toidupoodides (selverites), kuna Kreeka ametivõimud leiavad ekslikult, et “bake-off” toodetele tuleb kohaldada kõrgendatud nõudeid, mida kohaldatakse üldiselt valmis leiva ja pagaritoodete ettevalmistamisele ja küpsetamisele.

3.

Kuna lühiajaline lõplik küpsetamine ja ülessoojendamine väljaspool pagariäri on komisjoni arvates eriline iseloomustav tunnus, mis eristab “bake-off” tooteid teistest pagaritoodetest, ei saa leivatootmise kohta kehtivate Kreeka õigusnormide kohaldamist “bake-off” toodetele lugeda müügikorraldusega seotud asjaoluks Keck ja Mithouard otsuse mõttes ning seetõttu kuulub see EÜ artikli 28 kohaldamisalasse.

4.

Komisjon väidab samuti, et enamus “bake-off” toodetele kehtestatud tingimustest on ilmselt põhjendamata ja ebaproportsionaalsed, kuna see meetod hõlmab ainult eelküpsetatud või küpsetatud külmutatud leiva ja pagaritoodete lühiajalist lõplikku küpsetamist või ülessoojendamist. Lisaks leiab komisjon, et need tingimused koormavad eriti kõiki üldkaupluseid, mis peavad vastama pagariäridele kehtestatud erinõuetele.

5.

Seetõttu leiab komisjon, et Kreeka Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/18


Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-84/05)

(2005/C 93/32)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on õigustalituse liikmed M. Konstantinidis ja A. Aresu, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

Tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigusnorme nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (1) saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta täitmiseks, siis on Itaalia Vabariik rikkunud kõnealuse direktiivi artikli 21 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 30. oktoobril 1999.


(1)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/18


Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-85/05)

(2005/C 93/33)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. veebruaril 2005 Euroopa Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on S. Pardo Quintillán ja D. Recchia.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik pole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (1)täitmiseks, või vähemalt ei ole neist komisjoni teavitatud, siis on Itaalia Vabariik rikkunud selle direktiivi artikli 24 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 22. detsembril 2003.


(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/19


Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-86/05)

(2005/C 93/34)

kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on B. Schima ja D. Reccia.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

sedastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole kehtestanud direktiivi 2003/32/EÜ täitmiseks vajalikke õigus ja haldusnorme või vähemalt ei ole neist komisjonile teatanud, siis on Itaalia Vabariik rikkunud komisjoni 23. aprilli 2003. aasta direktiivi 2003/32/EÜ, millega kirjeldatakse üksikasjalikult nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ ettenähtud nõudeid loomseid kudesid kasutades valmistatud meditsiiniseadmetele, (1) artikli 8 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja põhjendused

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 1. jaanuaril 2004.


(1)  ELT L 105, 26.4.2003, lk 18.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/19


Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-87/05)

(2005/C 93/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Kohtule hagi Itaalia Vabariigi vastu. Hageja esindajad on B. Schima ja D. Recchia, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei võtnud vastu vajalikke õigus- ja haldusnorme komisjoni 3. veebruari 2003. aasta direktiivi 2003/12/EÜ (1) rinnaimplantaatide ümberliigitamise kohta meditsiiniseadmeid käsitleva direktiivi 93/42/EMÜ (2) raames järgimiseks või vähemalt ei teatanud sellest komisjonile, siis on Itaalia Vabariik rikkunud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 1. augustil 2003.


(1)  ELT L 28, 4.2.2003, lk 43.

(2)  EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/19


Euroopa Ühenduste Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-88/05)

(2005/C 93/36)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 18. veebruaril 2005 hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindajad on M. Huttunen ja K. Simonsson, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Soome Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, (1) täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Soome Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi

2)

jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 5. veebruaril 2004.


(1)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/20


Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesverwaltungsgericht 9. detsembri 2004. aasta otsusega kohtuasjas Emsland-Stärke GmbH v. Bezirksregierung Weser-Ems

(Kohtuasi C-94/05)

(2005/C 93/37)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Bundesverwaltungsgericht'ilt 9. detsembri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Emsland-Stärke GmbH v. Bezirksregierung Weser-Ems, mis saabus kohtukantseleisse 22. veebruaril 2005.

Bundesverwaltungsgericht küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

a)

Kas määruse (EÜ) nr 97/95, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1125/96, artikli 13 lõiget 4 koostoimes artikli 4 lõikega 5 kohaldatakse juhul, kui on sõlmitud väidetav külvieelne leping ja pädev ametiasutus on selle lepingu on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 97/95 artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel, kuid sealjuures ei ole kõnealune leping sõlmitud mitte kartulitootjaga, vaid vahendajaga, kes hangib kartulid kas otse või kaudselt kartulitootjatelt?

b)

Kas määruse (EÜ) nr 97/95, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1125/96, artikli 13 lõiget 4 kohaldatakse juhul, kui tärklist tootev ettevõtja on kartulitarnete puhul ületanud temale määratud alamkvoodi?

2.

a)

Kas määruse (EÜ) nr 97/95, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1125/96, artikli 13 lõikes 4 sätestatud sanktsioonid on kooskõlas, erinevalt kõnealuse määruse artikli 13 lõikest 3, ühenduse õigusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega?

b)

Kas määruse (EÜ) nr 97/95, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1125/96, artikli 13 lõikes 4 sätestatud sanktsioon on selle suurust silmas pidades vajalik selleks, et sellistel juhtudel kaitsta ühenduse finantshuvisid määruse (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 artikli 2 lõike 1 mõttes? Kas sellistel juhtudel on see piisav ühenduse huvide kaitsmiseks?

3.

Kas õigusrikkumise suhtes, mis tuleneb hooletusest määruse (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 artikli 5 lõike 1 mõttes, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 97/95, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1125/96, artikli 13 lõikes 4 sätestatud sanktsiooni isegi juhul, kui pädev ametiasutus on kõiki asjaolusid teades kiitnud heaks lisatasu?


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/21


Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-95/05)

(2005/C 93/38)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas Euroopa Kohtule 21. veebruaril 2005 hagi Kreeka Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindajad on Knut Simonsson ja Georgios Zavvos õigustalitusest, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub Euroopa Kohtul:

1)

kinnitada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, (1) täitmiseks, ning igal juhul ei ole ta komisjoni neist meetmetest teavitanud, siis on Kreeka Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 5. veebruaril 2004.


(1)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/21


Euroopa Ühenduste Komisjoni 21. veebruari 2005. aasta hagi Kreeka Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-96/05)

(2005/C 93/39)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas Euroopa Kohtule 21. veebruaril 2005 hagi Kreeka Vabariigi vastu. Euroopa Komisjoni esindaja on Gerald Braun ja Georgios Zavvos õigustalitusest, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

kinnitada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega, (1) täitmiseks, ning igal juhul ei ole ta neist meetmetest komisjoni teavitanud, siis on Kreeka Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Kreeka Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaeg möödus 1. jaanuaril 2004.


(1)  EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/21


Euroopa Ühenduste Komisjoni 24. veebruaril 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-99/05)

(2005/C 93/40)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 24. veebruaril 2005 hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindajad on D. Martin ja I. Koskinen, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et kuna Soome Vabariik ei ole Ahvenamaa maakonna jaoks vastu võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, (1) millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, täitmiseks või vähemalt ei ole komisjoni neist teavitanud, siis on Soome Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi

2)

jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 2. detsembril 2003.


(1)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/22


Euroopa Ühenduste Komisjoni 3. märtsi 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-105/05)

(2005/C 93/41)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 3. märtsil 2005 hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindajad on D. Martin ja I. Koskinen, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et Soome Vabariik on sotsiaalkindlustusmaksete arvutamisel rikkunud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide rakendamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (1) artikli 33 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

2)

jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Soome võtab siseriikliku õigusakti, ravikindlustusseaduse (364/1963), kohaselt Soomes elava pensionäri sotsiaalkindlustusmakse määramisel arvesse lisaks Soomes makstud pensionile ka teistes liikmesriikides makstud pensioni. Komisjoni seisukoht on, et teises liikmesriigis makstud pensioni arvestamine sotsiaalkindlustusmakse maksubaasi määratlemisel on vastuolus nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 33 lõikega 1 ja Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikaga (kohtuasi C-389/99: Rundgren).


(1)  EÜT L 149, 5. 7.1971, lk 2.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/22


Euroopa Ühenduste Komisjoni 3. märtsi 2005. aasta hagi Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-107/05)

(2005/C 93/42)

Kohtumenetluse keel: soome

Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 3. märtsil 2005 hagi Soome Vabariigi vastu. Hageja esindajad on U. Wölker ja P. Aalto, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

1)

tuvastada, et Soome Vabariik ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole Ahvenamaa osas siseriiklikku õigusse üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) või vähemalt ei ole sellest komisjoni teavitanud;

2)

jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 31. detsembril 2003.


(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/23


Kohtuasja C-165/02 (1) registrist kustutamine

(2005/C 93/43)

(Kohtumenetluse keel: hispaania)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 7. detsembri 2004. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-165/02: Hispaania Kuningriik versus Euroopa Ühenduste Komisjon.


(1)  EÜT C 144, 15.6.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/23


Kohtuasja C-272/02 (1) registrist kustutamine

(2005/C 93/44)

(Kohtumenetluse keel: inglise)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 2. detsembri 2004. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-272/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu.


(1)  EÜT C 219, 14.9.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/23


Kohtuasja C-501/03 (1) registrist kustutamine

(2005/C 93/45)

(Kohtumenetluse keel: rootsi)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 10. jaanuari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-501/03: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Rootsi Kuningriik.


(1)  ELT C 21, 24.1.2004.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/23


Kohtuasja C-100/04 (1) registrist kustutamine

(2005/C 93/46)

(Kohtumenetluse keel: itaalia)

Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi 13. jaanuari 2005. aasta määrusega kustutati registrist kohtuasi C-100/04: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik.


(1)  ELT C 94, 17.4.2004.


ESIMESE ASTME KOHUS

16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/24


ESIMESE ASTME KOHTU

3. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-19/01: Chiquita Brands International, Inc. jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Turgude ühine korraldus - Banaanid - Kahju hüvitamise hagi - Määrus nr 2362/98 - Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping ja selle lisaks olevad lepingud - Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi soovitused ja otsused)

(2005/C 93/47)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-19/01: Chiquita Brands International, Inc, asukoht Trenton, New Jersey (Ameerika Ühendriigid), Chiquita Banana co. BV, asukoht Breda (Madalmaad), Chiquita Italia, SpA, asukoht Rooma (Itaalia), keda esindavad solicitor C. Pouncey ja advokaat L. Van Den Hende, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esialgsed esindajad C. Van der Hauwaert, C. Brown, hiljem L. Visaggio, Brown, M. Niejahr ning viimasena Visaggio ja Brown, keda abistas barrister N. Khan, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue hüvitada kahju, mis on hagejatele väidetavalt tekitatud komisjoni 28. oktoobri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2362/98, millega kehtestatakse banaanide ühendusse importimist käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 üksikud rakenduseeskirjad (EÜT L 293, lk 32), vastuvõtmise ja jätkuva kehtivusega, tegi esimese astme kohus (viies laiendatud koda), koosseisus: koja esimees P. Lindh ning kohtunikud R. García-Valdecasas, J. D. Cooke, P. Mengozzi ja M. E. Martins Ribeiro; kohtusekretär ametnik J. Plingers, 3. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta hageja kanda nii tema enda kui ka komisjoni kohtukulud.


(1)  EÜT C 108, 7.4.2001.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/24


ESIMESE ASTME KOHTU

3. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-139/01: Comafrica SpA ja Dole Fresh Fruit Europe Ltd & Co. versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Turu ühine korraldus - Banaanid - Import AKV-riikidest ja kolmandatest riikidest - Määrus (EÜ) nr 896/2001 - Määrus (EÜ) nr 1121/2001 - Tühistamishagi - Vastuvõetavus - Isiklikult puudutatud isik - Kahju hüvitamise hagi)

(2005/C 93/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-139/01: Comafrica SpA, asukoht Genoa (Itaalia) ja Dole Fresh Fruit Europe Ltd & Co., asukoht Hamburg (Saksamaa), esindajad: sollicitor B. O'Connor ja barrister P. Bastos-Martin, keda toetas Simba SpA, asukoht Milano (Itaalia), esindajad advokaadid S. Carbone ja F. Munari, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad algselt L. Visaggio, M. Niejahr ja K. Fitch, hiljem Visaggio ja Fitch, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), keda toetas Hispaania Kuningriik (esindaja algselt R. Silva de Lapuerta, hiljem L. Fraguas Gadea, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on ühelt poolt komisjoni 7. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 896/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses banaanide ühendusse importimise korraga (EÜT L 126, lk 6), ja komisjoni 7. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1121/2001, millega määratakse kindlaks kõikide seniste ettevõtjate tariifikvootide alusel imporditavate banaanide individuaalsete kvootide korrigeerimiskoefitsientide kohandamine (EÜT L 153, lk 12), tühistamise taotlus ning teiselt poolt määruste nr 896/2001 ja nr 1121/2001 vastuvõtmisega hagejatele väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise taotlus, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees P. Lindh ja kohtunikud R. García-Valdecasas ja J. D. Cooke; kohtusekretär ametnik J. Plingers, 3. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1)

Jätta tühistamisnõuded vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2)

Jätta kahju hüvitamise nõuded põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

3)

Jätta hagejate endi kui ka komisjoni põhikohtuasja kohtukulud ja ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega kaasnevad kohtukulud hagejate kanda.

4)

Menetlusse astujad kannavad oma kohtukulud ise.


(1)  EÜT C 245, 1.9.2001.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/25


ESIMESE ASTME KOHTU

15. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-256/01: Norman Pyres versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Konkurss ajutiste teenistuja töölevõtmiseks - Katsetele lubamisest keeldumine - Vanusepiir - Mittediskrimineerimise põhimõte)

(2005/C 93/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-256/01: Norman Pyres, endine Euroopa Ühenduste Komisjoni ajutine teenistuja, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad advokaadid G. Vandersanden ja L. Levi, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Currall ja F. Clotuche-Duvieusart, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue tühistada Teadusuuringute peadirektoraadi valikukomitee 1. detsembri 2000. aasta otsus COM/R/A/14/2000, 4. detsembri 2000. aasta otsus COM/R/A/07/2000 ja 7. detsembri 2000. aasta otsus COM/R/A/10/2000, millega ei lubatud hagejal osaleda Teadusuuringute peadirektoraadi poolt korraldatud konkursil seetõttu, et ta ei vasta vanusepiiri suhtes seatud tingimustele, tegi esimese astme kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees B. Vesterdorf ja kohtunikud P. Mengozzi ja I. Labucka; kohtusekretär H. Jung, 15. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Kumbki pool kannab oma kohtukulud ise.


(1)  EÜT C 17, 19.1.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/25


ESIMESE ASTME KOHTU

15. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-169/02: Cervecería Modelo, SA de CV versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Õllepudeli kujulise sõnalist elementi “negra modelo” sisaldava ühenduse kujutismärgi taotlus - Varasem siseriiklik kujutismärk Modelo - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2005/C 93/50)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Kohtuasjas T-169/02: Cervecería Modelo, SA de CV, asukoht Mehhiko (Mehhiko), esindajad: advokaadid C. Lema Devesa ja A. Velázquez Ibáñez, versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: J. Crespo Carillo ja I. de Medrano Caballero), teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses ja menetlusse astuja esimese astme kohtus oli Modelo Continente Hipermercados, SA, asukoht Senhora da Hora (Portugal), esindajad: advokaadid N. Cruz, J. Pimenta ja T. Colaço Dias, mille esemeks on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 6. märtsi 2002. aasta otsuse (asjad R 536/2001-3 ja R 674/2001-3) peale, mis on tehtud vastulausemenetluses Cervecería Modelo, SA de CV ja Modelo Continente Hipermercados, SA vahel, tegi esimese astme kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees B. Vesterdorf ja kohtunikud P. Mengozzi ja I. Labucka; kohtusekretär H. Jung, 15. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1)

Jätta hagi rahuldamata.

2)

Jätta kohtukulud hageja kanda.


(1)  EÜT C 180, 27.7.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/26


ESIMESE ASTME KOHTU

15. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-296/02: Lidl Stiftung & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Segiajamise tõenäosus - Taotlus sõnamärgi LINDENHOF registreerimiseks ühenduse kaubamärgina - Varasem sõna- ja kujutismärk LINDERHOF - Määruse (EÜ) nr 40/49 artikli 8 lõike 1 punkt b)

(2005/C 93/51)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-296/02: Lidl Stiftung & Co. KG, asukoht Neckarsulm (Saksamaa), esindaja: advokaat P. Groβ, v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), (esindajad: A. von Mühlendahl, B. Müller ja G. Schneider), teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojamenetluses ning menetlusse astuja esimese astme kohtus REWE-Zentral AG, asukoht Köln (Saksamaa), esindaja advokaat M. Kinkeldey, mille esemeks on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 17. juuli 2002. aasta otsuse peale (asi R 0036/2002-3), mis puudutab vastulausemenetlust Lidl Stiftung & Co. KG ja REWE-Zentral AG vahel, tegi esimese astme kohus (teine koda) koosseisus: koja esimees J. Pirrung ja kohtunikud A. W. H. Meij ja N. J. Forwood; kohtusekretär: ametnik I. Natsinas, 15. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud hageja kanda.


(1)  EÜT C 289, 23.11.2002.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/26


ESIMESE ASTME KOHTU

1. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-57/03: Société provençale d'achat et de gestion (SPAG) SAS versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi HOOLIGAN taotlus - Varasemad sõnamärgid OLLY GAN - Siseturu Ühtlustamise Ametile esitamata jäetud faktilised või õiguslikud asjaolud - Vastuvõetavus - Segiajamise tõenäosus)

(2005/C 93/52)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-57/03: Société provençale d'achat et de gestion (SPAG) SAS, asukoht Marseille (Prantsusmaa), esindaja: advokaat K. Manhaeve, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: U. Pfleghar ja G. Schneider), teised menetlusosalised Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas ning menetlusse astujad esimese astme kohtus olid Frank Dann ja Andreas Backer, elukoht Frankfurt Maini ääres (Saksamaa), esindaja: advokaat P. Baronikians, mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 5. detsembri 2002. aasta otsuse peale (asi R 1072/2000-2), mis puudutab vastulausemenetlust kaubamärkide HOOLIGAN ja OLLY GAN vahel, tegi esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. Papasavvas; kohtusekretär vanemametnik J. Palacio González, 1. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud hageja kanda.


(1)  ELT C 112, 10.5.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/27


ESIMESE ASTME KOHTU

3. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-137/03: Ornella Mancini versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Arst-nõustaja ametikoht - Vaba ametikoha kuulutuse muutmine - Võimu kuritarvitamine - Valimiskomisjoni koosseis - Teenete võrdlev analüüs - Ilmselge viga hindamisel - Meeste ja naiste võrdne kohtlemine - Kahjuhüvitamise hagi)

(2005/C 93/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-137/03: Ornella Mancini, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindaja advokaat É. Boigelot, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad C. Berardis-Kayser ja G. Berscheid, keda abistas advokaat B. Wägenbaur, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on esiteks nõue tühistada komisjoni otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur arst-nõustaja ametikohale üksuses “Brüsseli meditsiinitalitus” ja nimetati mainitud ametikohale teine kandidaat ning teiseks kahju hüvitamise nõue, tegi esimese astme kohus (neljas koda), koosseisus: koja esimees H. Legal ning kohtunikud V. Tiili ja M. Vadapalas; kohtusekretär ametnik I. Natsinas, 3. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  ELT C 158, 5.7.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/27


ESIMESE ASTME KOHTU

3. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-172/03: Nicole Heurtaux versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Edutamisest keeldumine - Põhjenduskohustuse rikkumine - Teenete võrdlus - Tühistamishagi)

(2005/C 93/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-172/03: Nicole Heurtaux, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad advokaadid J.-N. Louis, É. Marchal, A. Coolen ja S. Orlandi, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad J. Curall ja V. Joris, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on taotlus tühistada komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus mitte edutada hagejat 2002. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele B 2, tegi esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees P. Lindh ja kohtunikud J. D. Cooke ja D. Šváby; kohtusekretär ametnik I. Natsinas, 3. veebruaril 2005. aastal otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Tühistada komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus mitte edutada hagejat 2002. aasta ametialase edutamise raames palgaastmele B 2.

2.

Jätta kohtukulud komisjoni kanda.


(1)  ELT C 184, 2.8.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/27


ESIMESE ASTME KOHTU

16. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-284/03: Rosalinda Aycinena versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Kõrgemale palgaastmele nimetamine - Palgajärkudesse liigitamine)

(2005/C 93/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-284/03: Rosalinda Aycinena, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad advokaadid J.-N. Louis, E. Marchal, A. Coolen ja S. Orlandi, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, v. Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja C. Berardis-Kayser), mille esemeks on nõue tühistada komisjoni otsus hageja ametisse nimetamisel tema lõpliku määramise kohta palgaastmele LA 6, esimene järk, tegi esimese astme kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees M. Jaeger ja kohtunikud V. Tiili ja O. Czúcz; kohtusekretär H. Jung, 16. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Jätta kohtukulud kostja kanda.


(1)  ELT C 251, 18.10.2003.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/28


ESIMESE ASTME KOHTU

16. veebruari 2005. aasta otsus

kohtuasjas T-354/03: Gemma Reggimenti versus Euroopa Parlament (1)

(Ametnikud - Ülalpeetava lapse sõidukulude hüvitamine - Kulude jaotamne kahe ametniku vahel abielulahutuse korral)

(2005/C 93/56)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-354/03: Gemma Reggimenti, Euroopa Parlamendi ametnik, elukoht Woluwé-Saint-Lambert (Belgia), esindaja advokaat C. Junion, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, v. Euroopa Parlament (esindajad L. G. Knudsen ja A. Bencomo Weber, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue tühistada parlamendi 27. mai 2003. aasta otsus, millega otsustati vastavalt personalieeskirjade lisa VII artiklile 8 alates aastast 2002 jagada hageja tütre sõidukulud kahe abielust lahutatud ametniku vahel, tegi esimese astme kohus (kolmas koda), koosseisus: koja esimees J. Azizi ning kohtunikud M. Jaeger ja O. Czúcz; kohtusekretär ametnik I. Natsinas, 16. veebruaril 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta hagi enne aastat 2002 tehtud kindla määraga reisikulude hüvitamise osas vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.

Jätta hagi läbi vaatamata ka maksmiskorralduse taotluse osas.

3.

Jätta muud hagis esitatud nõuded põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

4.

Jätta kohtukulud poolte endi kanda.


(1)  ELT C 7, 10.1.2004.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/28


ESIMESE ASTME KOHTU ESIMEHE

31. jaanuari 2005. aasta määrus

kohtuasjas T-447/04 R: Capgemini Nederland BV versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Avaliku teenuse leping - Ühenduse pakkumismenetlus - Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus - Fumus boni iuris - Kiireloomulisus)

(2005/C 93/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-447/04 R: Capgemini Nederland BV, asukoht Utrecht (Madalmaad), esindajad advokaadid M. Meulenbelt ja H. Speyart versus Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja L. Parpala, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on taotlus esiteks komisjoni otsuse, millega lükati tagasi hageja pakkumine, mille ta esitas justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tehtud pakkumiskutse JAI-C3-2003-01 välja töötada ja paigaldada teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) ja viisainfosüsteem (VIS) menetluse raames ning pakuti lepingut teisele pakkujale, ja teiseks komisjoni otsuse sõlmida SIS II ja VIS lepingud teise pakkujaga, täitmise peatamiseks, tegi esimese astme kohtu president 31. jaanuaril 2005 määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Otsus kohtukulude kohta tehakse hiljem.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/29


NORTRAIL Transport GmbH 23. detsembri 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-496/04)

(2005/C 93/58)

Kohtumenetluse keel: saksa

NORTRAIL Transport GmbH, asukoht Kiel (Saksamaa), esitas 23. detsembril 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat J. Krause.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 1. oktoobri 2004. aasta otsus nr REM 15/02 NORTRAIL Transport GmbH taotluse kohta, millega taotleti määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 239 alusel imporditollimaksu tagasimaksmist;

jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja importis Norrast alates 1995. aasta juulist, pidevalt kaubasaadetisi erinevate kalandustoodetega. Alates 1. septembrist 1995 taotles hageja määruse (EÜ) nr 3061/95 (1) kohaselt avatud tariifikvootide alusel kauba tollimaksuvaba lubamist vabasse ringlusse. Pädev tolliasutus leidis, et hageja poolt taotletud tollimaksu nullmäära ei saanud kohaldada teatud arvu impordisaadetiste puhul ja tuli kohaldada tavalist tollimaksumäära. Sel alusel nõudis pädev tolliasutus hagejalt imporditollimaksu tasumist asjaomase vabasse ringlusse suunatud kauba eest. Hageja tasus ühe osa imporditollimaksust.

Hageja väidab, et esinevad erakordsed asjaolud määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 239 mõttes, mis annavad hagejale õiguse nõuda imporditollimaksu tagasimaksmist ja vähendamist.

Muuhulgas tugineb hageja sellele, et ühenduse õigusakt on vastu võetud tagasiulatuva jõuga. Saksa Liitvabariigi rahandusministeerium teavitas 31. augustil 1995 saksa tolliasutusi, et alates 1. septembrist 1995 avatakse tariifikvoodid. 4. oktoobril 1995 teatati siiski saksa tolliasutustele, et need tariifikvoodid olevat avatud juba alates 1. juulist 1995 tagasiulatuvalt. Ajavahemikus alates 1. septembrist 1995, kui hageja taotles luba suunata asjaomane kaup tollimaksuvabalt vabasse ringlusse, olid mõned tariifikvoodid juba ammendatud, ning olid seda tagasiulatuva jõuga avamise tõttu alates 1. juulist 1995 osaliselt ka juba enne 1. septembrit 1995.

Hageja väidab veel, et õigusakt on välja antud puudulikul ja eksitaval kujul ning ühenduse õigusakti avaldamise aja ja selles sätestatud tagasiulatuva jõuga tariifikvoodi avanemishetke vaheline vastuolu on eksitav. See võimaldab liikmesriikide tolliasutustel tõlgendada avanemise algust erinevalt ja on seetõttu vastuolus mittediskrimineerimise põhimõttega.


(1)  Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 3061/95, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 992/95, millega avatakse teatavate Norrast pärit põllumajandus- ja kalandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (EÜT L 327, lk 1).

(2)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/29


Wieland Werke AG, Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H. ja Austria Buntmetall AG 18. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-11/05)

(2005/C 93/59)

Kohtumenetluse keel: saksa

Wieland Werke AG, asukoht Ulm (Saksamaa), Buntmetall Amstetten Ges.m.b.H., asukoht Amstetten (Austria), Austria Buntmetall AG, asukoht Enzesfeld (Austria), esitasid 18. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid R. Bechtold ja U. Soltéz.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 3. septembri 2004. aasta otsus, mida muudeti 20. oktoobril 2004 (asi COMP/E-1/38.069 — Copper plumbing tubes);

teise võimalusena vähendada hagejatelt nõutava trahvi suurust;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et hagejad on rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1, osaledes omavahel seotud kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevustes, mis hõlmasid hindade kindlaksmääramist ja turgude jagamist vasktorude sektoris ning määras hagejatele trahvi.

Hagejad vaidlevad komisjoni otsusele vastu ja väidavad, et kuna komisjon on tööstuslike torude asjas COMP/E 1/38.240 samu asjaolusid suremas osas juba hinnanud ja hagejatepoolse rikkumise tuvastanud, siis on komisjon trahvi uuesti määramisega käesolevas asjas rikkunud õiguse aluspõhimõtet ne bis in idem. Hagejad väidavad, et komisjon oleks rahatrahvi suuruse määramisel pidanud arvestama vähemalt eelnevalt määratud trahvi ja, et ühtses vasktorude asjas ei ole lubatud eraldi tööstuslike torude ja veetorude asjade eraldamine.

Hagejad leiavad veel, et trahv on ülemäärane ja selle määramisel ei ole arvestatud sellised siduvad menetluspõhimõtted nagu EÜ artiklist 253 tulenevat motiveerimiskohustust ning proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Hagejad põhjendavad oma väiteid muu hulgas järgmiselt:

rikkumise raskusastme hindamisel rajas komisjon oma järeldused sellele, et rikkumise viisi ja mõju kaubaturule ning kokkulepete ruumilist ulatust ei ole nõuetekohaselt ja piisavalt hinnatud,

asjaomaste äriühingute eristamisel oleks komisjon pidanud arvestama mitte ainult nende osaga kaubaturul, vaid ka nende äriühingute tegelikku suurust,

komisjon ei ole otsuses põhjendanud, millistele põhimõtetele ta asjaomase rahatrahvi määramisel tugines, ega ole ka puudustest teatades üheselt selgitanud, et hagejad on sooritanud eriti raske konkurentsireeglite rikkumise.

komisjon on trahvi suurendamisel kokkuleppe ajalise kestuse tõttu kohaldanud ebaõigesti rahatrahvi määramismenetluse suunised (1) ja lisaks ei ole hinnanud asjaolu, et käesolevas asjas tähtsust omavates küsimustes ettenähtud kaebeõiguse aegumistähtajad olid juba möödunud,

komisjon ei ole arvesse võtnud selliseid olulisi kergendavaid asjaolusid, nagu keeruline olukord kaubaturul, madalad müügikasumid vasktorude turusektoris ja kokkulepete viivitamatut lõpetamist peale komisjoni uurimist.

Muuhulgas rikkus komisjon võrdse kohtlemise põhimõtet, tehes ebaseaduslikult vahet kartellikokkuleppes osalenud äriühingute vahel, kohaldades teatud äriühingute suhtes boonusregulatsioonis (EÜT 96/C 207/04) märkimata koostöö tõttu rahatrahvi vähendamist.

Lõpuks väidavad hagejad, et rahatrahvi põhisumma määramisel rikub määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 23 lõige 2 õiguskindluse põhimõtet ja sellest tulenevalt olulist ühenduse õigust, andes komisjonile sisuliselt piiramatu kaalutlusõiguse.


(1)  Määruse nr 17 esimene määrus asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamise kohta artikli 15(2) ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 65 lõike 65 alusel antud rahatrahvi määramismenetluse suunised (EÜT C 9, 14.1.1998, lk 3).

(2)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 2004, lk 1).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/30


Sergio Rossi S.p.A. 25. jaanuari 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-31/05)

(2005/C 93/60)

Hagiavaldus esitati inglise keeles

Sergio Rossi S.p.A., asukoht San Mauro Pascoli (Itaalia), esitas 25. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu. Hageja esindaja on advokaat A. Ruo.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool K & L Ruppert Stiftung & Co. Handels-KG, asukoht Weilheim (Saksamaa).

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada vaidlustatud otsus;

jätta kohtukulud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:

K & L Ruppert Stiftung & Co. Handels-KG

Asjaomane ühenduse kaubamärk:

Sõnamärk “ROSSI” kaupadele klassis 25 (üle- ja alusrõivad; kindad, kraed, kaitsed, kaelasallid, kaelasidemed, peakatted) – taotlus nr 876 094

Kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:

Sergio Rossi

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis:

Siseriiklik ja rahvusvaheline sõna- ja kujutismärk “SERGIO ROSSI” kaupadele klassis 25 (rõivad, sh saapad, kingad ja sussid; kaelasallid, kaelasidemed jne)

Vastulausete osakonna otsus:

Rahuldada vastulause

Apellatsioonikoja otsus:

Tühistada vastulausete osakonna otsus

Õiguslikud alused:

Määruse nr 40/94 artikli 8 rikkumine


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/31


Bayer CropScience AG, Makhteshim Agan Holding BV, Alfa Agricultural Supplies S.A. ja Aragonesas Agro S.A. 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-34/05)

(2005/C 93/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Bayer CropScience AG, asukoht Monheim (Saksamaa), Makhteshim Agan Holding BV, asukoht Amsterdam (Madalmaad), Alfa Agricultural Supplies S.A., asukoht Ateena (Kreeka) ja Aragonesas Agro S.A., asukoht Madrid (Hispaania), esitasid 31. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on juristid C. Mereu ja K. Van Maldegem.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tuvastada, et kostja on rikkunud ühenduse õigusest tulenevat kohustust vaadata vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ endosulfani hindamisel läbi hagejate poolt esitatud teaduslik materjal ja tagada hagejate suhtes õiglane läbivaatamismenetlus;

kohustada kostjat järgima ühenduse õigusnormidest tulenevaid kohustusi ja tegutsema vastavalt hageja nõudele, vaadates läbi ja hinnates kogu endosulfani kohta esitatud teabe ja tagades hagejate suhtes õiglane läbivaatamismenetlus, kaasa arvatud õigus kaitsele ja ärakuulamisele;

jätta kõigi nende menetluste kulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

24. septembri 2004. aasta kirjaga palusid hagejad komisjonil vaadata läbi nende poolt hindamiskomiteele vastavalt direktiivile 91/414/EÜ (1) esitatud endosulfani - nende taimekaitsevahendi toimeaine - läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks vajalik teaduslik materjal. Hagejad palusid võimalust selgitada ja vastata küsimustele, mille hindajad tõstatasid läbivaatamismenetluse viimastes staadiumites ilma eelneva hageja arvamuse ärakuulamiseta. 26. novembri 2004. aasta kirjaga vastas komisjon, et tema talitused valmistavad ette õiguslikku ettepanekut endosulfani direktiivi 91/414/EÜ I lisasse kandmata jätmise kohta. Selle tagajärjel hakkab nimetatud aine kasutamine olema keelatud.

Hagejad tuginesid hagis väitele, et jättes läbi vaatamata kõik hageja poolt esitatud asjasse puutuvad ja teaduslikult uudsed andmed, rikkus komisjon EÜ artikli 95 lõiget 3 ja artikli 152 lõiget 1. Hagejad väidavad ka seda, et jättes toimimata vastavalt hageja nõudele rikkus komisjon EÜ artiklis 211 sätestatud usaldusväärse halduse põhimõtet, samuti õigust kaitsele, ärakuulamisele, kohustust esitada motiveeritud seisukoht ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Samuti on hagejad seisukohal, et komisjoni poolt kogu hagejate esitatud materjali läbivaatamata jätmine ei teeni soovitud taimekaitsevahendite ohutuse hindamise eesmärki ega ole vähimalgi määral käsitletav piirava meetmena selliste eesmärkide saavutamisel, kuna otsus endosulfani I lisasse kandmata jätmise kohta põhjustaks selle Euroopa Liidu turult kõrvaldamise, millel oleks hagejatele ettenägematu majanduslik tagajärg. Eeltoodu alusel leiavad hagejad, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse, õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiipe. Lõpetuseks väidavad hagejad, et oma tegevusetusega piirab komisjon järk-järgult nende õigust äritegevusele ja rikub nende varalisi õigusi.


(1)  Komisjoni 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, EÜT L 230, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/32


Coats Holdings Limited ja J & P Coats Limited 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-36/05)

(2005/C 93/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Coats Holdings Limited, asukoht Uxbridge (Ühendkuningriik) ja J & P Coats Limited, asukoht Uxbridge (Ühendkuningriik), esitasid 31. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on solicitor W. Sibree ja solicitor C. Jeffs.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta otsus asjas COMP/F-1/38.338/PO – Needles (dokument K(2004) 4221 – lõplik);

teise võimalusena tühistada kõnealuse otsuse need osad, mille suhtes esimese astme kohus leiab, et komisjon ei ole suutnud neid tõendada või mis on tühised ilmse vea tõttu või mille põhjendused on ebapiisavad;

tühistada hagejatele määratud trahv või vähendada selle määra;

jätta Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda nii enda kui hagejate kohtukulud.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et ajavahemikul 10. september 1994 kuni 31. detsember 1999 on hagejad teiste ettevõtjate hulgas rikkunud EÜ artikli 81 lõiget 1, osaledes omavahel seotud kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevustes, mille tulemuseks oli kolmepoolne kokkulepe, mille sisuline toime ja eesmärk oli: (i) Euroopa metallist ja plastist pudukaupade turu jagamine, mille tulemusena jagati kaubaturg käsiõmblusnõelte ja eriõmblusnõelte turu ning õmblusnõelte laiema turu ning muude metallist ja plastist pudukaupade turu vahel, ja (ii) Euroopa õmblusnõelte turu jagamine, mille tulemusena toimus õmblusnõelte turu territoriaalne jagamine.

Oma hagi toetuseks väidavad hagejad, et komisjon on teinud rea ilmseid hindamisvigu. Hagejad ei vaidlusta komisjoni poolt tuvastatud kartellikokkulepete olemasolu teiste vaidlustatud otsuses mainitud ettevõtjatega. Hagejate arvates tugineb komisjoni järeldus, et hagejad olid osalenud samas kartellikokkleppes, siiski oletustele, põhjendamata järeldustele, mitmetele lihtsatele faktivigadele ja korduvale asjaolude liiga kitsale tõlgendusele. Hagejad leiavad, et komisjoni vead on ilmselged, kuna uurimine oli puudulik, sest selle käigus ei esitanud komisjon hagejatele ühtki asjakohast küsimust kõnealuste nõupidamiste ja kokkulepete kohta ega võtnud arvesse kaubanduslikku tausta, milles hagejad tegutsesid ning mis mõjutas neid sõlmima täiesti seaduslikke kokkuleppeid äriühingu müügi ja sellele järgnenud õmblusnõelte tarne osas.

Hagejad väidavad veel, et isegi kui kohus väidetava rikkumise osalist või täielikku esinemist kinnitab, peaks hagejatele määratud trahvi oluliselt vähendama. Hagejate arvates määras komisjon neile sama trahvi, mis ühele teisele osalejale, hoolimata sellest, et isegi komisjoni nägemuse kohaselt oli hagejatel võrreldes teiste ettevõtjatega vähetähtis roll asetleidnud sündmustes. Hagejad märgivad veel, et neile määratud trahv on oluliselt ebaproportsionaalne võrreldes nende käibega õmblusnõelte turul kui ainsal kaubaturul, kus nende tegevusel mingit mõju oleks võinud olla, ning on selles mõttes oluliselt ebaproportsionaalne hagejate enda tulevase majandusliku kasumi või tarbijatele põhjustatud kahjude osas.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/33


Ritec International Limited 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-40/05)

(2005/C 93/63)

Kohtumenetluse keel: inglise

Ritec International Limited, asukoht Enfield (Ühendkuningriik), esitas 28. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid P. H. L. M. Kuypers ja M. J. Osse, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tuvastada, et hageja ei pea määruse nr 2037/2000 artikli 5 lõike 7 alusel taotlema erandit HCFC-141b teataval konkreetsel otstarbel kasutamiseks tootes “ClearShield”;

teise võimalusena, juhul kui kohus peaks tuvastama, et hagejal on vaja taotleda erandit määruse nr 2037/2000 artikli 5 lõike 7 alusel aine HCFC-141b teataval konkreetsel otstarbel kasutamiseks tootes “ClearShield”, kohustada komisjoni võtma võimalikult kiiresti vastu uus otsus, mis oleks kohtuotsusega kooskõlas;

tuvastada, et hageja on piisavalt tõestanud, et HCFC-141b teataval konkreetsel otstarbel kasutamiseks oma tootes “ClearShield” ei ole kättesaadavaid tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid asendusaineid või tehnoloogiaid või neid ei saa kasutada määruse nr 2037/2000 artikli 5 lõike 7 tähenduses;

jätta kõik käesoleva menetlusega seotud kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Määruse nr 2037/2000 (1) artikli 5 lõike 7 alusel võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel lubada piiratud ajaks erandit, et võimaldada osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamist ja turuleviimist, kui tõestatakse, et teatavaks konkreetseks otstarbeks ei ole kättesaadavaid tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid asendusaineid või tehnoloogiaid või neid ei saa kasutada. Selline pädev asutus Ühendkuningriigis esitas komisjonile vastavasisulise taotluse hagejale erandi tegemiseks HCFC-141b teatavaks konkreetseks otstarbeks kasutamiseks oma klaasikaitsevahendis “ClearShield”. Komisjon jättis 23. oktoobril 2004 taotluse rahuldamata.

Hageja leiab, et komisjon ei ole sellest aru saanud, kuidas hageja ainet HCFC-141b kasutab ja vaidlustab lisaks komisjoni väite, et turul leidub raskestisüttiva tootega “ClearShield” sarnaseid tooteid, et hageja kavatses 2005. aastal turule viia süttiva või pihustatava toote “ClearShield”, et süttivaid klaasikaitsevahendeid on võimalik kasutaja jaoks ohutuks muuta, kui seda süttivat toodet pihustiga peale kanda, ning et hagejal oli piisavalt aega HCFC-141b asendamiseks mõne asendusainega. Hageja väidab veel lisaks, et vaidlustatud otsuses ei arvestatud asjaolu, et hageja oli juba leidnud HCFC-141b asemele asendusaine. Samas vaidlustab hageja komisjoni järelduse, et olemas on mitmeid klorofluorosüsivesinikke mittesisaldavaid asendusaineid, mida ei ole veel kasutusse võetud nende süttimisohu tõttu või et nad on EL turul teiste ettevõtjate poolt kasutusel. Hageja väidab, et komisjon on tuvastanud ainult ühe asendusaine, mis pole kaubanduses kättesaadav.

Hageja vaidlustab veel komisjoni järeldused, et HCFC-141b kasutamine on juba määruse nr 3093/1994 (2) alusel keelatud ja et hageja pidi kõnealuse aine edasiseks kasutamiseks taotlema erandit määruse nr 2037/2000 artikli 5 lõike 7 alusel. Hageja sõnul ei kuulu tema tegevus HCFC-141b kasutamisel määruse nr 2037/2000 kohaldamisalasse või vähemalt on keelatud alles alates 2015. aastast.

Lõpuks leiab hageja, et komisjoni otsus rikub EÜ artiklit 253, kuna selles ei ole mainitud põhjendusi, millele asjaomane otsus tugineb.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, EÜT L 244, lk 1.

(2)  Nõukogu 15. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3093/1994 osoonikohti kahandavate ainete kohta, EÜT L 333, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/33


Dimon Incorporated'i 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-41/05)

(2005/C 93/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Dimon Incorporated, asukoht Danville, Virginia (Ameerika Ühendriigid), esitas 28. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on juristid L. Bergkamp, H. Cogels ja J. Dhont.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tuvastada vaidlustatud otsuse artiklite 1, 3 ja 5 tühisust niivõrd, kuivõrd need viitavad Dimon Inc.-ile;

teise võimalusena vähendada Agroexpansion S.A.-le määratud trahvi summat ja Dimon Inc.-ile ühisel ja üksikul alusel määratud trahvi summat;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta otsuse, mis puudutab EÜ artikli 81 järgset menetlust (asi COMP/C.38.238/B.2 — Hispaania toortubakasektor). Hageja väidab, et tema ei ole otsuse õige adressaat.

Oma hagi toetuseks toob hageja välja EÜ artikli 81 lõike 1, määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõike 2 ning proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise. Hageja väidab, et komisjon eksis, leides, et hageja kasutas rikkumise perioodil Agroexpansioni üle otsustavat mõju, ja adresseeris sellest tulenevalt ekslikult otsuse hagejale ning ületas trahvisumma ülemmäära, mida on võimalik Agroexpansionile määrata, kuna komisjon võttis trahvi piirmäära arvutamisel arvesse Dimon grupi käibe.

Lisaks sellele toob hageja välja proportsionaalsuse ja vastutuse põhimõtte rikkumise, kuna hageja võeti vastutusele ühe ja kompleksse kartellkokkuleppe eest, mille viis läbi Agroexpansion ja millest hagejat ei olnud teavitatud.

Muuhulgas toob hageja esile proportsionaalsuse ja vastutuse põhimõtte ning määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 rikkumise. Hageja väidab, et teda ei oleks saanud vastutavaks pidada rikkumiste eest, mis leidsid aset enne, kui Agroexpansion Dimon grupi liikmeks sai.

Lõpuks toob hageja välja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kergendava asjaolu kohaldamisel vastavalt komisjoni 1998. aasta suuniste (2) punktile 3, mis järgneb rikkumise varajasele lõpetamisele, kui komisjon alustas uurimist.


(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003 L 1, lk 1).

(2)  Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT C 9, lk 3).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/34


Rhiannon Williams'i 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-42/05)

(2005/C 93/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Rhiannon Williams, elukoht Brüssel (Belgia), esitas 31. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on solicitor S. Crosby ja solicitor C. Bryant.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 19. novembri 2004. aasta otsus keelata juurdepääsu lubamine dokumentidele, mis küll ei leidnud vaidlustatud otsuses tuvastamist, kuid mille puhul tuleb eeldada, et need on olemas;

tühistada komisjoni 19. novembri 2004. aasta otsus keelata juurdepääsu lubamine kõikidele või mistahes dokumentidele dokumentide 9, 16, 17, 27, 29, 32, 33, 34 ja 46 hulgast, nagu on tuvastatud vaidlustatud otsuses;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja on doktorant ja tegeleb projektiga globaliseerumise mõjust ühenduse keskkonna ning arengukoostöö seadusandlusele ja poliitikale. Sel otstarbel taotles hageja juurdepääsu dokumentidele, et saada ülevaadet hiljutise seadusandluse kohta geneetiliselt muundatud organismide (GMO) osas. Hageja taotluse järgselt lubati juurdepääs üksnes osadele dokumentidele.

Oma hagi toetuseks toob hageja välja määruse nr 1049/2001 (1) artikli 8 rikkumise ja EÜ artikli 253 kohaselt nõutud põhjenduste märkimata jätmise. Hageja leiab, et komisjon vastas juurdepääsutaotlusele ebapiisavalt ega tuvastanud kõiki sellega hõlmatud dokumente. Hageja väitel eksisteerivad ka teised dokumendid, millele ei ole juurdepääsu keelamiseks ühtegi põhjendust esitatud ega ühtegi erandit aluseks võetud.

Lisaks sellele väidab hageja, et komisjon tegi õigusliku vea ja kohaldas ekslikult määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus ning artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes toodud erandit. Muuhulgas leiab hageja, et komisjon ei esitanud põhjendusi ning tuvastas ekslikult, et avaldamine kahjustab olulisel määral otsustusprotsessi, et dokumentide avaldamiseks puudub ülekaalukas üldine huvi ja et kõnealused dokumendid nõrgestavad komisjoni positsiooni WTO vaidluste lahendamise organis biotehnoloogiliste toodete heakskiitmise ja turustamise tegeliku moratooriumi osas.

Lisaks sellele toob hageja välja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise ja dokumentidele osalise juurdepääsu lubamise otsustamisel põhjenduste esitamata jätmise.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/35


Micronas GmbH 31. jaanuari 2005. aasta hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-45/05)

(2005/C 93/66)

Kohtumenetluse keel: saksa

Micronas GmbH, asukoht Freiburg im Breisgau (Saksamaa), esitas 31. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu. Hageja esindaja on advokaat G. Herr.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada teise apellatsioonikoja 12. novembri 2004. aasta otsus asjas R 366/2004-2: 3D-Panorama, millega lükati tagasi ühenduse kaubamärgi “3D-Panorama” registreerimise taotlus klassi 9 kuuluvatele kaupadele “elektroonilised lülitid, integraallülitused, pooljuhtkiibid”;

jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:

Hageja

Asjaomane ühenduse kaubamärk:

Sõnamärk “3D-Panorama” kaupadele klassis 9 (olmeelektroonika, täpsemalt telerid, videomagnetofonid, raadiod, elektroonilised lülitid, integraallülitused täpsemalt pooljuhtkiibid; tarkvara), taotlus nr 2871218.

Kontrollijate otsus:

Kõigi kaupade registreerimistaotluse tagasi lükkamine.

Apellatsioonikoja otsus:

Kaebuse rahuldamata jätmine.

Esitatud õiguslikud alused:

Vaidlustatud otsus on vastuolus määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidega b ja c, kuna sõnakombinatsioon 3D-Panorama kaupadele “elektroonilised lülitid, integraallülitused, täpsemalt pooljuhtkiibid” ei koosne ainult märkidest või tähistest ega puudu tal eristusvõime.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/36


Pilar Ange Serrano ja teiste 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Parlamendi vastu

(Kohtuasi T-47/05)

(2005/C 93/67)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pilar Ange Serrano, elukoht Luxembourg, Jean-Marie Bras, elukoht Luxembourg, Dominiek Decoutere, elukoht Wolwelange (Luksemburg), Armin Hau, elukoht Luxembourg, Adolfo Orcajo Teresa, elukoht Brüssel ja Francisco Javier Solana Ramos, elukoht Woluwe-Saint-Lambert (Belgia), esitasid 31. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Parlamendi vastu. Hagejate esindaja on advokaat Eric Boigelot.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada otsus hagejate uue palgaastme määramise kohta, mis tehti neile teatavaks vastavalt personaliosakonna peadirektori dateerimata ja allkirjastamata kirjaga;

tühistada kõik järgnevad ja/või selle otsusega seotud, isegi peale käesoleva hagi esitamist antavad aktid;

mõista Euroopa Parlamendilt välja kahju ja intressid, hinnatuna 60 000 eurole iga hageja kasuks tingimusel, et see summa võib menetluse käigus suureneda või väheneda;

jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kõik hagejad on Euroopa Parlamendi ühest ametikategooriast teisele edutamise konkursi võitjad (D kategooriast C kategooriale või C kategooriast B kategooriale) enne personalieeskirjade muutmise jõustumist 1. mail 2004. Nad toovad esile, et nende palgaastme muutmine vastavalt uutele personalieeskirjadele on nende jaoks ebasoodsam, kui see, mida nad oleks saanud ilma asjaomaste konkursside läbimiseta.

Oma hagi toetuseks vaidlustavad hagejad esiteks määruse 723/2004 personalieeskirjade muutmise kohta, (1) õiguspärasuse, mis põhineb põhjendamiskohustuse, õiguskindluse, õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete väidetaval rikkumisel. Nad väidavad samuti, et Euroopa Parlament rikkus vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel nii oma hoolsuskohustust kui ka hea halduse põhimõtet.


(1)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, EURATOM) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjasid ning teistele nende ühenduste töötajatele kohaldatavat korda, ELT L 124, 27.4.2004, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/36


Yves Franchet' ja Daniel Byk'i 28. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-48/05)

(2005/C 93/68)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Yves Franchet, elukoht Nice (Prantsusmaa), ja Daniel Byk, elukoht Luxembourg, esitasid 28. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Georges Vandersanden ja Laure Levi.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

mõista komisjonilt tehtud vigadest tulenevalt hagejatele tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks välja esialgse hinnangu kohaselt õiglane hüvitis üks miljon eurot;

jätta kõik kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) süüdistas hagejaid kriminaalõigusrikkumiste toimepanekus seoses teatavate Euroopa Ühenduste Statistikaametit (EUROSTAT) puudutavate toimikute haldamisega. Hagejad leiavad, et komisjon on seoses seepeale võetud meetmega rikkunud menetlusnorme ning hagejate põhiõigusi.

Hagejad on seisukohal, et Euroopa Pettustevastane Amet on teinud vigu, kuna ta saatis süüdistusmaterjalid Prantsuse ja Luksemburgi justiitsasutustele, ilma et oleks sellest hagejaid ja komisjoni teavitanud; rikkus konfidentsiaalsuse, süütuse presumptsiooni kohaldamise ja hea halduse tava põhimõtet, määruse nr 1073/1999 (1) artiklit 9, õigust ärakuulamisele ning põhjendamiskohustust. Lisaks toovad hagejad esile Euroopa Pettustevastase Ameti vastuseisu teatavate dokumentide juurdepääsu suhtes ning lõpetuseks väidavad, et Euroopa Pettustevastane Amet ei ole asju menetlenud mõistliku tähtaja jooksul ning rikkus määruse nr 1073/1999 artikleid 6 ja 11.

Samuti väidavad hagejad, et komisjon on teinud vigu, kuna ta ei taganud konfidentsiaalsust ega nende põhiõigusi, eelkõige kaitseõigusi ja süütuse presumptsiooni põhimõtet. Lisaks panevad hagejad komisjonile süüks seda, et ta on käitunud vastuoluliselt ja viinud menetlusi läbi mitmeid kordi, rikkunud hea halduse tava põhimõtet ning lõpuks keeldunud võimaldamast juurdepääsu komisjoni valduses olevatele Euroopa Pettustevastase Ameti dokumentidele.

Hagejad kinnitavad, et nimetatud vigadega seoses on neile põhjustatud moraalset ja materiaalset kahju.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, lk 1).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/37


Rijn Schelde Mondia France'i 31. jaanuari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-55/05)

(2005/C 93/69)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Äriühingu Rijn Schelde Mondia France, asukoht Rouen (Prantsusmaa), esitas 31. jaanuaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat François Citron.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tunnistada, et toimikus REM 2201 olev Euroopa Ühenduste Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta kiri tolliametile kujutab endast komisjoni otsust, mis rikub äriühingu Rijn Schelde Mondia France õigusi ning tuleb tühistada;

jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesoleva kohtuvaidluse hageja vaidleb vastu komisjoni poolt 7. oktoobril 2004 Prantsuse tolliametile saadetud kirjaga tehtud otsusele.

Selles osas tuleb meelde tuletada, et 31. oktoobri 2000. aasta kirjaga taotles hageja äriühing Prantsuse ametiasutuselt hagejale Roueni ja Havre'i tolliasutuste poolt teatatud tollimaksu vähendamist kokku 962 054,46 euro osas. Prantsuse ametiasutus, kes pidas ennast pädevaks vastama taotletud tollimaksu vähendamise nõudele, saatis toimiku siiski komisjonile, et viimane otsustaks “tuvastatud hooletuse ilmse või mitteilmse iseloomu üle”.

Vaidlustatud otsusega saatis komisjon toimiku Prantsuse tollile “otsustamiseks Teie asutuste poolt” tagasi. Samas teatas komisjon Prantsuse ametiasutusele, et tema arvates on tegemist hageja ilmse hooletusega ning soovitas keelduda hageja kasuks tollimaksu vähendamisest.

Oma väidete toetuseks toob hageja välja järgmist:

Käesoleval juhul on tegemist võimupiiride ületamisega osas, milles komisjoni väitis, et tal ei ole pädevust otsustada maksu vähendamise taotluse üle, kuid samas võttis seisukoha küsimuses, mis puudutab etteheidetud hooletuse ilmset iseloomu.

Komisjon ei võtnud oma otsust vastu ühenduse tolliseadustiku rakendamise määruse artikli 907 teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja jooksul.

Komisjon ei ole täitnud põhjendamiskohustust.

Käesoleval juhul on tegemist võimu kuritarvitamisega osas, milles komisjon tegi otsuse oma ebapädevuse osas kolm aastat pärast Prantsuse ametiasutuste poolt talle toimiku saatmist ning samuti osas, milles ta jättis tähelepanuta hageja poolt algselt Prantsuse tolliasutustele esitatud argumendi komisjoni pädevuse puudumise kohta.

Lõpuks heidab hageja käesolevas asjas komisjonile ette ilmse hooletuse mõiste tõlgendamise elementide ilmset hindamisviga.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/38


Isabel Clara Centeno Mediavilla jt 3. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-58/05)

(2005/C 93/70)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Isabel Clara Centeno Mediavilla, elukoht Sevilla (Hispaania), ja 16 teist hagejat esitasid 3. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid Georges Vandersanden, Laure Levi ja Aurore Finchelstein.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada hagejate palgaastme määramine nende töölevõtmise otsuses selles osas, milles see põhineb uute personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikel 3;

sellest järelduvalt määrata uuesti hagejate teenistuskäik (sh hinnates nende kogemust sel viisil ennistatud palgaastmes, nende õigust edutamisele ja pensionile), lähtudes palgaastmest, milles nad oleks tulnud ametisse nimetada konkursiteadaande alusel, millest tulenevalt kanti nad töölevõtmise reservnimekirja, kas selles konkursiteadaandes esitatud palgaastmes või sellele vastavas uutest personalieeskirjadest tulenevas palgaastmes (ning sobivas palgajärgus vastavalt enne 1. maid 2004 kohaldatavatele eeskirjadele), alates nende ametisse nimetamise otsusest;

mõista Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäärade alusel hagejate kasuks välja hilinemisega seotud intressid kogusummalt, mis vastab nende töölevõtmise otsuses esitatud põhipalga ja selle palgaastme vahele, millele neil oleks pidanud olema õigus kuni nende korrapärase palgaastme määramise otsuse tegemise kuupäevani;

jätta kõik kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejad võtsid ametnikena osa komisjoni töölevõtmise konkursist ning kanti töölevõtmise reservnimekirja enne 1. maid 2004, nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjasid ning teistele ühenduse töötajatele kohaldatavat korda, (1) jõustumise kuupäeva. Hagejad nimetati tegelikult ametisse 1. mail 2004 ning neile määrati uute personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 üleminekusätete kohaselt palgaaste ja –järk. Hagejad väidavad ühelt poolt, et selle tulemuseks oli konkursiteadaandes esitatud palgaastmest madalama palgaastme määramine ning teiselt poolt, et neile määratud palgaaste ei vasta enam A ja B kategooria palgaastmetele, milles nad olid tööle võetud.

Oma hagi toetuseks vaidlustavad hagejad esiteks XIII lisa artikli 12 õiguspärasuse. Hagejad leiavad, et uute personalieeskirjade XIII lisa artikkel 12 on vastuolus võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, kuna sama konkursi võitjaid koheldi erinevalt selles osas, et neile määrati erinev palgaaste vastavalt sellele, kas nad võeti tööle enne või pärast 1. maid 2004.

Lisaks väidavad nad, et XIII lisa artikkel 12 rikub uute personalieeskirjade artiklit 31. Hagejate arvamuse kohaselt peab vastavalt artiklile 31 tööle võetud ametnikule määrama palgaastme, mis on esitatud konkursiteadaandes, millele ametnik vastas.

Hagejad toovad samuti esile, et XIII lisa artikkel 12 rikub uute personalieeskirjade artiklit 5, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise ning ametikoha ja palgaastme võrdsuse põhimõtteid. Nad väidavad, et nende ametikohtasid pole ümber liigitatud vastavalt nende põhiametikohtadega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele ning hagejatele ei kohaldatud uute personalieeskirjade artikli 5 lõiget 5, rikkudes samu töölevõtmise ja teenistuskäigu tingimusi, mida kohaldati sama konkursi võitjatele, kes nimetati ametisse enne 1. maid 2004.

Nad toovad samuti esile, et XIII lisa artikkel 12 rikub õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu keelu põhimõtteid, hagejate omandatud õigusi ja nende õiguspärast ootust. Hagejate arvamuse kohaselt tekkisid nende palgaastme määramisega seotud õigused alates hetkest, mil nad kanti töölevõtmise reservnimekirja, ning selle informatsiooni alusel võisid nad olla kindlad, et ametisse nimetamise korral määratakse neile konkursiteadaandes esitatud palgaaste.

Hagejad toovad lõpuks esile, et siis, kui komisjon parandas oma personalieeskirjade muutmise esialgset ettepanekut ja esitas teksti, mille õiguspärasust on vaidlustatud, ei konsulteeritud uute personalieeskirjade artiklit 10 rikkudes teist korda personalikomiteega.

Oma hagi toetuseks viitavad hagejad samuti hea halduse, hoolsuse, läbipaistvuse, õiguskindluse, heausksuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise ning ametikoha ja palgaastme võrdsuse põhimõtete rikkumisele.


(1)  ELT L 124, lk 1.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/39


Union fraçaise de l'express (UFEX) jt 2. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-60/05)

(2005/C 93/71)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Union fracaise de l'express (UFEX), asukoht Roissy Charles de Gaulle (Prantsusmaa), DHL International SA, asukoht Roissy Charles de Gaulle (Prantsusmaa), Federal Express International (Prantsusmaa) SNC, asukoht Gennevilliers (Prantsusmaa) ja CRIE, asukoht Asnières (Prantsusmaa), esitasid 2. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hagejate esindajad on advokaadid Eric Morgan de Rivery ja Jacques Derenne.

Hagejad paluvad esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 19. novembri 2004. aasta otsus SG-Greffe (2004) D/205294;

jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesoleva hagi esemeks on UFEX'i, varem nimetusega SFEI, la Poste'i vastu detsembris 1990 esitatud kaebuse ristsubsideerimise kohta, mille puhul oli väidetavalt tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega La société française de messagerie internationale (SFMI) kasuks, rahuldamata jätmise otsuse tühistamine. See otsus tehti komisjoni menetluse taasalustamise taotluse esitamise järel pärast ühenduse kohtute poolt komisjoni 30. detsembri 1994. aasta otsuse, (1) millega jäeti esialgne kaebus rahuldamata, tühistamist.

Käesoleva kohtuasja põhiküsimus on sama, mis oli eespool nimetatud Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu otsuste esemeks, st see, kas kostja on kaebuse läbivaatamise raames täitnud oma kohustusi. Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus, millega kaebus jäeti väidetavalt ühenduse huvi puudumise tõttu rahuldamata, rikub ühenduse huvi hindamise kohta käivaid õigusnorme, otsuse põhjendused on vastuolulised ning see otsus sisaldab õiguslikke vigu osas, mis puudutab EÜ artikli 86, EÜ artikli 82, EÜ artikli 3 punkti g ning EÜ artikli 10 alusel kaebuse osaliselt rahuldamata jätmist.

Täpsemalt väidavad hagejad, et komisjon hindas valesti ühenduse huvi mõiste tõlgendamise kohustuslikke elemente, kuna selleks, et põhjendada ühenduse huvi puudumise järeldust, tuleb hinnata kaebuses nimetatud väidetavate õigusrikkumiste tõsidust ning kestust. Seega ei piisa konkurentsi piiravate mõjude olemasolu kindlakstegemisest ning kui need mõjud puuduvad, siis ei saa kaebuse läbivaatamise käigus leida, et puudub igasugune ühenduse huvi.

Õigusrikkumise kestuse osas kritiseerivad hagejad asjaolu, et komisjon tegi kindlaks ainult selle, kas väidetavate õigusrikkumiste kõrvalmõjud on siiamaani olemas (turuosade liikumine, turult lahkumine, nõudluse hinnatundlikkus, hindade osas püsivate mõjude puudumine jne) ilma, et oleks pööratud tähelepanu põhimõju struktuurilisele olemusele, st sellele, et SFMI-Chronopost on saanud turuliidri positsiooni ning on selle säilitanud.

Otsuse põhjenduste osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses kinnitab komisjon ühelt poolt seda, et ta teeb ise kindlaks la Poste'i kulude tagasiteenimise astme, mis nii EÜ artikli 82 kui ka EÜ artikli 87 kohaselt oleks ainuke arvutus, mis aitaks kaasa ristsubsideerimise olemasolu kindlakstegemisele ning teiselt poolt, et põhjus, miks ta ei teinud EÜ artikli 82 alusel ise kindlaks la Poste'i kulude tagasiteenimise astet, on see, et see oleks tähendanud la Poste'i enda poolt kaebuse riigiabi puudutava osa jaoks tehtava töö kordamist.

Hagejad vaidlevad samuti vastu komisjoni kinnitusele, mille kohaselt tollivormistuse ja frankeerimise osas Chronopostile tehtud soodustused puudutavad Prantuse riigi tegevust avaliku võimuna ega kuulu EÜ artikli 82, koosmõjus EÜ artikliga 86, kohaldamisalasse.


(1)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-119/97 P: UFEX jt v. komisjon (EKL 1999, lk I-1341) ja esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-77/95: REV UFEX jt v. komisjon (EKL 2000, lk I-2167).


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/40


Dario Scotto 18. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-76/05)

(2005/C 93/72)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Dario Scotto esitas 18. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on advokaat professor Massimo Condinanzi.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada komisjoni 27. oktoobri 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 12. juuli 2004. aasta kaebus nr R/616/04, ja seega tühistada ka karjääriarengu aruanne nr 23330;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesoleva kohtuasja hageja vaidlustab tema karjääriarengu aruandes antud hinnangu, mis puudutab ajavahemikku 1. jaanuar 2003—31. august 2003.

Oma nõuete toetuseks viitab hageja:

personalieeskirjade artikli 43 ja sellega seonduvate rakendussätete rikkumisele;

karjääriarengu aruande koostamise menetluse rikkumisele, kuna võrdlusperioodi hinnang oli ebatäielik;

ilmsetele faktivigadele hageja tegevuse hindamisel seoses erinevate talle ülesandeks tehtud eesmärkidega.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/40


Andrea Balduini 19. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjon vastu

(Kohtuasi T-77/05)

(2005/C 93/73)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Andrea Balduini esitas 19. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjon vastu. Hageja esindaja on advokaat Gabriele Balduini.

Hageja palub esimese astme kohtul:

1)

tühistada ametisse nimetava asutuse 12. novembri 2004. aasta otsus ADMIN. B.2-PC/amd-D (2004)27617, mis edastati tähitud kirjaga koos kättesaamisteatisega 15. novembril 2004 ja jõudis kohale 22. novembril 2004, ning seejärel tühistada EPSO/A/11/03 konkursi A testi (ainevaldkonna tundmine) küsimused 11 ja 36 või vähemalt ühe nendest;

2)

sellest tulenevalt, pärast EPSO/A/11/03 konkursi žürii otsuse, millest hagejat teavitati 14. mai 2004. aasta teatega EPSO/5000LM – EN, tühistamist tuvastada ja tunnistada, et hageja sai ühe 450 parimast tulemusest, ning seetõttu lubada ta EPSO/A/11/03 konkursi järgmistesse voorudesse;

3)

jätta kohtukulud ning esindajatasud igal juhul kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja võttis osa EPSO/A/11/03 avalikust konkursist, mille esimeses voorus pidi toimuma kolm eelvalikutesti.

Žürii teavitas hagejat 14. mai 2004. aasta teates, et tema lõplik tulemus nende testide järel (44,726 punkti) ei olnud 450 parima tulemuse hulgas ja et teda ei saa seega lubada järgnevatesse voorudesse.

Hilisema teatega edastas žürii kõigile kandidaatidele täpsustuse, et eelvalikutestide tulemused tehti kindlaks pärast viie küsimuse tühistamist žürii poolt (A testi küsimus 17, B testi küsimused 4 ja 20 ning C testi küsimused 45 ja 52).

Žüriile esitatud uue hindamise taotlus ning EPSO-le esitatud kaebus jäeti rahuldamata. Neis kahes taotluses palus hageja veel kahe A testi küsimuse tühistamist (küsimused 11 ja 36), kuna need olid täiesti vigased, ebaloogilised ja arusaamatud, nii et nende küsimuste tühistamise järel oleks tema tulemus pidanud olema 450 parima kandidaadi, keda lasti edasi konkursi järgmistesse voorudesse, tulemuse seas. Need kaks taotlust jäeti rahuldamata.

Oma nõuete toetuseks viitab hageja sellele, et rikutud on personalieeskirjade artikli 5 lõikes 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.


16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/41


Itaalia Vabariigi 7. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-82/05)

(2005/C 93/74)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Itaalia Vabariik esitas 7. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on Avvocato dello Stato Antonio Cingolo.

Hageja palub esimese astme kohtul:

tühistada 8. detsembri 2004. aasta teade D(2004) 12075, mille esemeks on komisjoni maksed, mis erinevad taotletutest (Ref. Campania programm, maksetaotlus nr 2004 2245) osas, milles Euroopa komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat – sekkumised Küprosel, Kreekas, Itaalias, Maltal, Ungaris ja Madalmaades teatas järgmisest otsusest: “Nagu majandusministri 25. novembri 2004. aasta kirjas nr 0037474 on märgitud, ei loetud 1 994 835 euro suurust summat sobivaks meetme 4.2 raames osas, mis vastab abikorra alusel pärast 19. veebruari 2003 makstud summadele või summadele, mille taotluse esitamise tähtaeg ei olnud veel selleks kuupäevaks saabunud ning mida lõppadressaat ei olnud kasutanud tegelike kulude maksmiseks”;

tühistada kõik seotud ja eelnevad aktid;

jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Õiguslikud alused ja peamised argumendid on samad, mis esitati kohtuasjas T-345/04: Itaalia Vabariik v. komisjon. (1)


(1)  ELT C 262, 23.10.2004, lk 55.


III Teatised

16.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/42


(2005/C 93/75)

Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu Teatajas

ELT C 82, 2.4.2005

Eelmised väljaanded

ELT C 69, 19.3.2005

ELT C 57, 5.3.2005

ELT C 45, 19.2.2005

ELT C 31, 5.2.2005

ELT C 19, 22.1.2005

ELT C 6, 8.1.2005

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

 

EUR-Lex: http://europa.eu.int/eur-lex

 

CELEX: http://europa.eu.int/celex