1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/1

NÕUKOGU ARVAMUS

18. jaanuar 2005,

Luksemburgi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004—2007 kohta

(2005/C 79/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1) ja eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

18. jaanuaril 2005 kontrollis nõukogu Luksemburgi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Ajakohastatud programm vastab üldjoontes andmenõuetele, mis on esitatud muudetud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta. Eelkõige puuduvad mõned nõutavad andmed makromajanduslike prognooside kohta.

Ajakohastatud programmi kohaselt on SKT reaalkasv 2004. aastal 4,4 % (2003. aastal 2,9 %). Prognoositud kasv aeglustub 2005. aastal 3,8 %ni ja 2006. aastal 3,3 %ni, kiirenedes 2007. aastal 4,3 %ni. Praegu olemasolevate andmete kohaselt kajastab see stsenaarium usutavaid kasvuprognoose.

Ajakohastatud programmi eelarvestrateegia eesmärk on veidi vähendada eelarvepuudujääki 2004. aastale prognoositud 1,4 %lt SKTst 1,0 %ni SKTst 2005. aastal. 2006. ja 2007. aastal jääb puudujääk 2005. aasta tasemele ning nii tulude kui kulude osatähtsus SKTst jääb eeldatavasti samaks. See erineb positiivselt 2003. aasta ajakohastatud programmist, milles esitati tunduvalt vähemoptimistlikud kasvuväljavaated kui 2004. aasta programmis ning eeldati, et valitsemissektori puudujääk suureneb 0,6 %lt SKTst 2003. aastal ligikaudu 2 %ni ülejäänud programmiperioodi jooksul. Komisjoni talituste ühise metoodika abil tehtud arvutuste alusel prognoositakse, et 2005. aastal tekib tsükliliselt kohandatud ülejääk 0,3 % SKTst ning see suureneb järkjärgult 2,0 %ni SKTst 2007. aastal, peegeldades prognoositavat suuremat negatiivset toodangumahu tühikut. Toodangumahu tühiku ja seega ka tsükliliselt kohandatud tasakaalu prognoosid sisaldavad Luksemburgi puhul siiski ka tavatult suurt ebakindlust seoses riigi majanduse väga eriliste omadustega, ning nendesse näitajatesse tuleks suhtuda väga ettevaatlikult. Programmiperioodi jooksul jääb riigi investeeringute suhe SKTsse enam-vähem samaks. See on ligikaudu 5 % SKTst, mis on oluliselt üle ELi keskmise.

programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud. Ühelt poolt on Luksemburgi tuluprognoosid nagu alati ettevaatlikud ja 2004. aasta eelarve tulemus võib olla praegu prognoositavast oluliselt parem, mis võib olla soodsaks aluseks programmi ülejäänud aastatele. Teiselt poolt nähakse programmis siiski ette avalike kulude kasvu aeglustumist, mis on viimastel aastatel olnud väga kiire, kuid ei esitata üksikasjalikke meetmeid, mis võiksid aidata selle saavutamist. Programmi eelarvealased põhimõtted tunduvad tagavat piisava varu tavaliste tsükliliste kõikumiste korral, et ei ületataks 3 % puudujäägiläve. Need tunduvad olevat piisavad, et säilitada programmiperioodil (alates 2005. aastast) stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutav keskpika perioodi tsükliliselt kohandatud tasakaalulähedane eelarveseisund.

Prognoositakse, et väga madal võla suhe väheneb veelgi programmiperioodi jooksul – 5,0 %lt SKTst 2004. aastal 4,5 %ni SKTst 2007. aastal. Kogu netovara seisund on veelgi soodsam seoses märkimisväärsete finantsvaradega, ligikaudu 50 % SKTst, mis on viimastel aastatel kogunenud fiskaalülejäägid.

Luksemburg tundub olevat soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega. Kogu netovara positiivne seisund võib eeldatavasti korvata vähemalt osaliselt vananemisega seotud kulud tulevikus. Kuid pensionisüsteemis halveneb maksjate ja hüvitisesaajate suhe isegi soodsa stsenaariumi korral, kui tööhõive kasvab jätkuvalt nii erakordselt kiiresti kui viimase kahekümne aasta jooksul. Seetõttu tuleks jääda tagasihoidlikuks ja tagada valitsemiskulude vastavus tuludele ning jätkata reservide kogumise poliitikat. Samal ajal tuleks võtta meetmed, et tõsta praegust (eriti vanemate) elanike madalat tööhõivemäära.

Tabel: Tähtsamate makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

		2005	2006	2007	Reaalne SKT
Reaalne SKT (muutus, %)	SP nov 2004	4,4	3,8	3,3	4,3
	KOM sügis 2004	4,0	3,5	3,6	e.k.
	SP nov 2003	2,0	3,0	3,8	e.k.
THHI inflatsioon (%)	SP nov 2004	2,6	3,2	1,5	1,7
	KOM sügis 2004	3,0	2,3	1,6	e.k.
	SP nov 2003	1,5	1,3	1,2	e.k.
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst)	SP nov 2004	– 1,4	– 1,0	– 0,9	– 1,0
	KOM sügis 2004 (3)	– 0,8	– 1,6	– 2,0	e.k.
	SP nov 2003	– 1,8	– 2,3	– 1,5	e.k.
Esmane tasakaal (% SKTst)	SP nov 2004	– 1,2	– 0,9	– 0,8	– 0,9
	KOM sügis 2004 (3)	– 0,6	– 1,4	– 1,8	e.k.
	SP nov 2003	– 1,6	– 2,1	– 1,5	e.k.
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst)	SP nov 2004 (2)	– 0,7	0,3	1,4	2,0
	KOM sügis 2004 (3)	0,4	0,3	0,7	e.k.
	SP nov 2003 (2)	0,9	1,0	2,2	e.k.
valitsemissektori koguvõlg (% SKTst)	SP nov 2004	5,0	5,0	4,6	4,5
	KOM sügis 2004 (3)	4,9	4,8	4,7	e.k.
	SP nov 2003	5,2	5,0	4,4	e.k.
Allikad: Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2) Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel.

(3) Koostatud enne 2005. aasta eelarve esitamist.

Allikad:

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/3

NÕUKOGU ARVAMUS

18. jaanuar 2005,

Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004–2007 kohta

(2005/C 79/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

18. jaanuaril 2005 kontrollis nõukogu Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab üldjoontes andmenõuetele, mis on esitatud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta. Eelkõige ei vasta kulude ja tulude suhted ESA 95 statistilisele standardile, kuigi andmeid muudeti pärast ajakohastatud programmi esitamist. Seepärast palutakse Tšehhi Vabariigil viia andmed nõuetega vastavusse.

Programmis on makromajanduslike ja eelarveliste prognooside erinevad stsenaariumid: “lähtejoone” stsenaarium, “optimistlikum” stsenaarium ja “pessimistlikum” stsenaarium. “Lähtejoone” stsenaariumi loetakse eelarveprognooside hindamise etalonstsenaariumiks, kuna see kajastab tõenäolist kasvuprognoosi. Selle stsenaariumi kohaselt on 2004. aastal SKT kasv 3,8 %. Prognoosi kohaselt suureneb 2005. aastaks reaalne SKT 3,6 %ni ning hiljem kasv kergelt kiireneb, jõudes 3,8 %ni 2007. aastal. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

Nõukogu tegi 5. mail 2004. aastal otsuse, et Tšehhi Vabariigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning soovitas selle parandada 2008. aastaks.

Programmis on seatud eesmärgiks vähendada eelarvepuudujääki 5,2 %lt SKTst 2004. aastal (sealhulgas ühekordne kulutus ligikaudu 1,2 % SKTst) alla kontrollväärtuse 3 % SKTst 2008. aastal, nagu nõukogu on soovitanud asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt. Võrreldes 2004. aasta mai lähenemisprogrammiga, ei ole puudujäägieesmärke muudetud 2005.–2007. aastaks, kuigi SKT kasvu on suurendatud ja 2004. aasta eelarve tulemus (välja arvatud ühekordsed operatsioonid) on prognoositust parem. Programmi eesmärk on vähendada valitsemissektori eelarve puudujääki 1,9 protsendipunkti võrra aastatel 2004–2007 ja esmast puudujääki 2,3 protsendipunkti võrra samal ajavahemikul. Ettenähtud kohandamine on järkjärguline, ligikaudu 0,5 % SKTst aastas, välja arvatud 2006. aastal, kui kavandatakse puudujääki vähendada ligikaudu 1 % SKTst. Programmiperioodi jooksul prognoositakse nii kulude kui tulude vähenemist (protsendina SKTst), kusjuures ainus eeldatavasti suurenev kuluartikkel on riigi investeeringud – 4 %lt SKTst 2003. aastal 4,6 %ni SKTst 2007. aastal, mis on tublisti üle ELi keskmise (2,4 % SKTst 2004. aastal).

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat tasakaalustatud. Ühelt poolt eeldab makromajanduslik stsenaarium, et tulud peaksid olema eelarves kavandatutest suuremad ja kulud väiksemad. Lisaks sellele on väikesed eelarvesihtide muud riskid, mis on seotud riiklike garantiide ja eeldatavate võlgadega. Teisest küljest tuleb oluliselt vähendada eelkõige valitsemiskulusid, et täita kulude ülemmäärad 2006. ja 2007. aastal. Kulude ülemmäärade täitmine on samuti ohus enne järgmisi korralisi parlamendivalimisi, mis toimuvad juunis 2006. Seda riskianalüüsi arvestades on programmi eelarvealased põhimõtted piisavad, et vähendada 2008. aastaks puudujääki alla 3 % SKTst, nagu on programmis ette nähtud.

Eeldatav võla suhe on 2004. aastal jõudnud 38,6 %ni SKTst, mis on oluliselt väiksem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKTst). Programmis prognoositakse, et programmiperioodi jooksul suureneb võla suhe 1,4 protsendipunkti võrra.

Tšehhi Vabariigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus näib olevat tõsises ohus, sest vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoos on väga suur. Eelkõige tuleb programmis esitatud fiskaalse stabiliseerimise strateegiat täiendada lisareformidega, et vähendada pensioni- ja tervishoiukulude prognoositud kasvuga seotud riske jätkusuutlikkusele.

Ajakohastatud programmis esitatud majanduspoliitika vastab osaliselt riigi majanduspoliitika üldsuunistele riigi rahanduse valdkonnas. Ühelt poolt vastab programm nõukogu soovitusele vähendada valitsemissektori puudujääki ning see vähendamine põhineb õiguslikult siduvatel keskpika perioodi kulude ülemmääradel. Teiselt poolt on osutunud raskeks ellu viia maikuu lähenemisprogrammis kavandatud ja soovitatud keskvalitsuse palgakulude vähendamist ning programmis ei ole esitatud piisavaid meetmeid kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääkide ja võlgade reguleerimiseks. Lisaks sellele ei ole programmis esitatud konkreetseid samme riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, eelkõige pensioni- ja tervishoiureformide rakendamise kaudu.

Pidades silmas eespool esitatud hinnangut ja arvestades nõukogu asutamislepingu artikli 104 lõike 7 alusel tehtud soovitusi, soovitatakse Tšehhi Vabariigil eraldada puudujäägi vähendamiseks rohkem tulusid, kui eelarves ette nähtud, ning järgida täpselt keskvalitsuse kulude keskpika perioodi ülemmäärasid, mis on alates 2006. aastast õiguslikult siduvad. Lisaks sellele soovitatakse Tšehhi Vabariigil kiirendada pensionireformi ja viia läbi tervishoiusüsteemi reform, et edendada riigi rahanduse keskpika perioodi jätkusuutlikkust.

Tähtsamate makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

		2004	2005	2006	2007
Reaalne SKT (muutus, %)	LP detsember 2004	3,8	3,6	3,7	3,8
	KOM sügis 2004	3,8	3,8	4,0	e.k.
	LP mai 2004	2,8	3,1	3,3	3,5
THHI inflatsioon (%)	LP detsember 2004	2,7	3,2	2,6	2,2
	KOM sügis 2004	2,8	3,1	2,9	e.k.
	LP mai 2004	2,8	2,6	2,2	2,2
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst)	LP detsember 2004	– 5,2	– 4,7	– 3,8	– 3,3
	KOM sügis 2004	– 4,8 (2)	– 4,7	– 4,3	e.k.
	LP mai 2004	– 5,3	– 4,7	– 3,8	– 3,3
Esmane tasakaal (% SKTst)	LP detsember 2004	– 4,0	– 3,3	– 2,3	– 1,7
	KOM sügis 2004	– 3,6 (2)	– 3,3	– 2,9	e.k.
	LP mai 2004	– 4,1	– 3,4	– 2,4	– 1,7
valitsemissektori koguvõlg (% SKTst)	LP detsember 2004	38,6	38,3	39,2	40,0
	KOM sügis 2004	37,8 (2)	39,4	40,6	e.k.
	LP mai 2004	38,4	39,7	41,0	41,7
Allikad: Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste koostatud majandusprognoosid (KOM).

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2) Komisjoni talituste 2004. aasta prognoosis ei ole arvesse võetud väidetavat riiklikku garantiid 0,8% SKTst.

Allikad:

Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste koostatud majandusprognoosid (KOM).

1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/5

NÕUKOGU ARVAMUS

18. jaanuar 2005,

Austria ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004—2008 kohta

(2005/C 79/03)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

18. jaanuaril 2005 kontrollis nõukogu Austria ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004—2008. Programm vastab andmenõuetele, mis on esitatud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta.

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKT reaalkasvu suurenemist 1,9 %lt 2004. aastal 2,5 %ni 2005. ja 2006. aastal ning selle püsimist ligikaudu 2,5 % juures ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu olemasoleva teabe kohaselt tundub see stsenaarium kajastavat usutavat kasvuprognoosi esimeste aastate kohta, ent liialt optimistlikku viimaste aastate kohta, sest prognoos on neli aastat järjest suurem kui potentsiaalne kasv. Programmi inflatsiooniprognoos on realistlik.

Austria eesmärk on saavutada tasakaalus eelarve 2008. aastaks. Prognoositud puudujääk on 2004. aastal 1,3 % SKTst ning 2005. aastaks tõuseb see 1,9 %ni SKTst. Seejärel väheneb see aeglaselt 1,7 %ni 2006. aastal ning langeb nulli 2008. aastal kahe võrdse suure vähendamisega. See trajektoor peegeldab eelarvestrateegiat, kus on kombineeritud maksukoormuse vähendamine tagasipöördumisega tasakaalus eelarve juurde keskpika perioodi jooksul. ESA 95 tingimuste kohaselt kavatsetakse üldist maksukoormust vähendada 43,1 %lt 2003. aastal 40 %ni 2008. aastal, samas kui kogukulutuste plaanitav kahanemine on 4,8 protsendipunkti. Stabiliseerimistee on kinnitatud kohalike omavalitsuste vahelises siseriiklikus stabiliseerimispaktis, mida jõustatakse kõigil valitsustasanditel karistussüsteemi abil.

Tulemus eelarve osas võib olla programmis kavandatust halvem. Eelkõige kavandatakse eelarves maksuvabastus programmi algusaastatele ja vastav kulutuste vähendamine lõpuaastatele. Pidades silmas realistlikku makromajanduslikku stsenaariumi, on 2005. ja 2006. riskid tasakaalus, kui puudujääki põhjustab oluline maksude alandamine, mis jõustub 1. jaanuarist 2005. Programmi lõpuaastate 2007–2008 riske, mis tulenevad esiteks oletusest, et SKT kasv ületab potentsiaalse kasvu, ja teiseks sellest, et kulutuste olulist vähenemist suhtena SKTsse ei ole programmis eriti täpsustatud, on ilmselt alahinnatud. Seda riskianalüüsi arvestades ei pruugi programmi eelarvealased põhimõtted olla piisavad selleks, et saavutada 2008. aastaks stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutav keskpika perioodi eelarveseisund, mis on tsükliliselt kohandatud tasakaalu lähedal või ülejäägis. See tundub tagavat siiski piisava varu tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks 3 % puudujäägiläve programmiperioodi jooksul.

Võla suhe eeldatakse suurenevat 2004. aastal 64,2 %ni SKTst, mis on asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKT-st) suurem. Programmis prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul 5 protsendipunkti võrra. Võla suhte areng ei pruugi olla nii soodne, kui prognoositud, võttes arvesse eespool nimetatud eelarve-eesmärkide riske. Teisest küljest võib Austria kompenseerida selle riski suurte erastamistega.

Austria tundub olevat suhteliselt soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega, vaatamata vananeva elanikkonnaga seotud suurele eelarvekulude prognoosile. 2003. ja 2004. aasta pensionireformide eesmärk on vähendada oluliselt koormust eelarvele pikemas perspektiivis. Pärast 2003. aasta pensionireformi võeti Austrias 2004. aastal vastu täiendav pensionireform (Pensionsharmonisierung), mille eesmärk on ühendada kõik era- ja avaliku sektori rühmad ühe ühtlustatud pensionisüsteemi alla. 2004. aasta õigusakti oluline panus pikaajalisse rahanduslikku jätkusuutlikkuse avaldub alles pärast 2030. aastat ning samas vähendatakse osaliselt 2003. aasta õigusaktis nimetatud keskmise tähtajaga sääste.

Programmis esitatud majanduspoliitika vastab osaliselt riigi majanduspoliitika üldsuunistele riigi rahanduse valdkonnas. Kuigi Austria vähendab oma suurt maksukoormust, jäetakse kulutused samal ajal piiramata, mis halvendab oluliselt tsükliliselt kohandatud positsiooni 2005. aastal, ning tsükliliselt kohandatud tasakaalulähedase eelarveni arvatakse jõudvat alles viimasel aastal.

Arvestades eespool antud hinnangut, soovitatakse Austrial eelarve stabiliseerimise raskuspunkt viia programmi algusaastatele. Lisaks selle peaks Austria kirjeldama üksikasjalikumalt konkreetseid meetmeid, mille abil oleks võimalik eelarvet oluliselt stabiliseerida programmi kahel viimasel aastal.

Tähtsamate makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

		2004	2005	2006	2007	2008
Reaalne SKT (muutus, %)	SP dets 2004	1,9	2,5	2,5	2,2	2,4
	KOM sügis 2004	1,9	2,4	2,4	n.a.	n.a.
	SP nov 2003	1,9	2,5	2,5	2,4	n.a.
THHI inflatsioon (%)	SP dets 2004	2,1	1,8	1,4	1,5	1,6
	KOM sügis 2004	2,1	1,8	1,4	n.a.	n.a.
	SP nov 2003	1,2	1,5	1,7	1,8	n.a.
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst)	SP Ddets 2004	– 1,3	– 1,9	– 1,7	– 0,8	0,0
	KOM sügis 2004	– 1,3	– 2,0	– 1,7	n.a.	n.a.
	SP nov 2003	– 0,7	– 1,5	– 1,1	– 0,4	n.a.
Esmane tasakaal (% SKTst)	SP dets 2004	1,9	1,2	1,3	2,2	2,9
	KOM sügis 2004	1,7	0,9	1,2	n.a.	n.a.
	SP nov 2003	2,8	1,9	2,2	2,8	n.a.
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst)	SP dets 2004 (2)	– 0,9	– 1,7	– 1,6	– 0,8	– 0,1
	KOM sügis 2004	– 1,0	– 1,9	– 1,7	n.a.	n.a.
	SP nov 2003 (2)	– 0,4	– 1,4	– 1,1	– 0,5	n.a.
Valitsemissektori koguvõlg (% SKTst)	SP dets 2004	64,2	63,6	63,1	61,6	59,1
	KOM sügis 2004	64,0	63,9	63,4	n.a.	n.a.
	SP nov 2003	65,8	64,1	62,3	59,9	n.a.
Allikad: Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste koostatud 2004. aasta sügise majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997.

(2) Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel.

Allikad:

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste koostatud 2004. aasta sügise majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/7

NÕUKOGU ARVAMUS

18. jaanuar 2005,

Rootsi lähenemisprogrammi 2004—2007 kohta,

(2005/C 79/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

18. jaanuaril 2005 kontrollis nõukogu Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004—2007. Programm vastab suures osas andmenõuetele, mis on esitatud muudetud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta. Eelkõige ei vasta mõned andmed ESA95 standardile. Seepärast palutakse Rootsil viia andmed täielikult nõuetega vastavusse.

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette SKT reaalkasvu muutumist tugevalt 3,5 %lt 2004. aastal ja 3,0 %lt 2005. aastal keskmiselt 2,4 %ni aastatel 2006–2007. Praegu olemasolevate andmete kohaselt kajastab see stsenaarium usutavaid kasvuprognoose. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

Eelarveraamistikku kuuluvad valitsemissektori eelarveülejäägi eesmärk keskmiselt 2 % SKTst kogu tsükli jooksul, keskvalitsuse kulude mitmeaastased nominaalsed ülemmäärad ja tasakaalus eelarve nõue kohalikele omavalitsustele. Ajakohastatud programmis on ette nähtud valitsemissektori ülejäägiks 2004. aastal 0,7 %, 2005. aastal 0,6 %, 2006. aastal 0,4 % ja viimasel, 2007. aastal 0,9 %. Nii kulu- kui tulusuhe väheneb prognoosiga hõlmatud aastatel järkjärguliselt. Tsükli prognoositava mõju kohandamiseks ühiseid meetodeid kasutades on tsükliliselt kohandatud eelarvel ülejääk kogu prognoosiperioodi jooksul hoolimata 2005. aastal võetud olulistest mittekohustuslikest majandust elavdavatest meetmetest, mis peegeldavad valitsuse muret tööturu halva olukorra pärast. Selle tulemusena ei ületa valitsussektori ülejääk prognoosiperioodi jooksul 2 %. Pensionisüsteemi ja kohalike omavalituste allsektori eelarves oodatakse ülejääki, kuid keskvalitsuse eelarve puudujääk suureneb 2005. ja 2006. aastal. Eelnevalt prognoositust soodsamate makromajanduslike arengute taustal on eelmise ajakohastamisega võrreldes praeguses ajakohastamises esitatud eelarve-eesmärgid keskmiselt madalamad.

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat tasakaalustatud. Ühelt poolt tunduvad eelarveprognoosid olevat usutavad ning Rootsi on ennast juba näidanud heast küljest ja mitte ületanud kehtestatud kulude ülemmäärasid. Lisaks sellele on ilmselt paranemas finantsolukord kohalike omavalitsuste tasandil. Teiselt poolt on maksud olnud viimastel aastatel üsna kõikuvad ning jätkuvalt on tähtis järgida kulutuste mõistlikku ülemmäära..

Seda riskianalüüsi arvestades on programmi eelarvealased põhimõtted piisavad, et säilitada ajavahemikul 2004–2007 stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutav keskpika perioodi eelarveseisund, mis on tasakaalulähedane või ülejäägis. See annab piisava varu tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks 3 % puudujäägiläve kogu programmiperioodi jooksul.

Eeldatav võla suhe on 2004. aastal jõudnud 51,7 %ni SKTsse, mis on alla asutamislepingus sätestatud 60 % kontrollväärtuse. Võla suhe eeldatakse suurenevat 2004. aastal 64,2 %ni SKTst, mis on asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKT-st) suurem. Programmis on prognoositud võla suhte vähenemist 2007. aastaks 49,0 %ni SKTst.

Rootsi tundub olevat suhtelises soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega, vaatamata vananeva elanikkonnaga seotud suurele eelarvekulude prognoosile. Siiski võib pikema aja jooksul ilmneda riske pikaajalise jätkusuutlikkuse suhtes. See põhineb ülalpeetavate eakate inimeste määra eeldataval suurenemisel ja olemasolevatel suundumustel tervishoiuga seotud kulude, tööjõus osalemise ja tööhõive osas. Täiendavate reformideta, mis muudaksid neid suundumusi, on pikema perspektiivi jätkusuutlikkuse põhiteguriks võtta eelarveülejäägi sihiks järgmisel kümnel aastal 2 % SKTst kooskõlas valitsemissektori eelarve-eesmärgiga.

Tähtsamate makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

		2004	2005	2006	2007
Reaalne SKT (muutus, %)	LP nov 2004	3,5	3,0	2,5	2,3
	KOM sügis 2004	3,7	3,1	2,9	n.a.
	LP nov 2003	2,0	2,6	2,5	n.a.
THHI inflatsioon (%)	LP nov 2004 (3)	1,3	1,5	n.a.	n.a.
	KOM sügis 2004	1,1	1,5	1,9	n.a.
	LP nov 2003 (3)	1,7	n.a.	n.a.	n.a.
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)	LP nov 2004	0,7	0,6	0,4	0,9
	KOM sügis 2004	0,6	0,6	0,8	n.a.
	LP nov 2003 (4)	0,6	1,4	1,9	n.a.
Esmane tasakaal (% SKPst)	LP nov 2004 (2)	2,8	2,8	2,7	3,3
	KOM sügis 2004	2,7	2,8	3,0	n.a.
	LP nov 2003	0,9	1,7	2,1	n.a.
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKPst)	LP nov 2004 (5)	0,8	0,5	0,5	1,2
	KOM sügis 2004	0,7	0,4	0,6	n.a.
	CP Nov 2003 (5)	1,3	1,8	2,0	n.a.
Valimissektori koguvõlg (% SKPst)	LP nov 2004	51,7	50,5	50,0	49,0
	KOM sügis 2004	51,6	50,6	49,7	n.a.
	LP nov 2003	51,5	50,0	48,3	n.a.
Allikad: Rootsi ajakohastatud lähenemisprogramm, november 2003 ja november 2004 (LP); komisjoni talituste koostatud majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2) Ajakohastatud programmis on Rootsi ametiasutused esitanud esmase tasakaalu, arvates välja intressi netokulud ja mitte tavapärased intressi brutokulud. Tabelis on siiski esmane tasakaal ilma intressi brutokuludeta, kasutades ajakohastatud programmis olevaid andmeid.

(3) Muutus protsentides detsembrist detsembrini.

(4) Võrreldavuse huvides on 2002. ja 2003. ajakohastatud programmides esitatud netolaenude arvutamisel võetud arvesse maksude täielikku periodiseerimist (kuigi see raamatupidamisarvestuse muudatus võeti ametlikult vastu alles 2004. aastal).

(5) Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel.

Allikad:

Rootsi ajakohastatud lähenemisprogramm, november 2003 ja november 2004 (LP); komisjoni talituste koostatud majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused.

1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/11

NÕUKOGU ARVAMUS

18. jaanuar 2005,

Madalmaade ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004—2007 kohta

(2005/C 79/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

18. jaanuaril 2005 kontrollis nõukogu Madalmaade ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004—2007. Programm vastab andmenõuetele, mis on esitatud muudetud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta.

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKT reaalkasvu suurenemist 1 %lt 2004. aastal 1,5 %ni 2005. aastal ja keskmiselt 2,5 %ni ülejäänud programmiperioodi jooksul. See stsenaarium on üldjoontes tõenäoline, kuigi prognoositakse, et programmi kahel viimasel aastal on kasv potentsiaalsest kasvust suurem. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

Nõukogu tegi 2. juunil 2004. aastal otsuse, et Madalmaadel on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning soovitas selle parandada 2005. aastaks. Programmi eelarvestrateegia esmane eesmärk kooskõlas käesoleva soovitusega on viia valitsemissektori puudujääk 2005. aastaks alla asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKTst. Selleks hõlmab programm stabiliseerimismeetmete kava, mille raskuspunkt on 2004. ja 2005. aastal. Eelarvestrateegia hõlmab reaalkulutuste ülemmäärasid kulude kasvu piiramiseks ja pikaajalist riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamise eemärki. Samas jätkuvad märkimisväärsed riiklikud investeeringud, mille tulemusel on keskmine riiklike investeeringute määr programmiperioodi jooksul pisut üle 3 % SKTst võrreldes ELi 2004. aasta keskmisega 2,4 % SKTst. Eelmise ajakohastamisega võrreldes on praeguses ajakohastamises esitatud eelarve puudujäägi profiil ebasoodsate makromajanduslike arengute taustal ebasoodsam.

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat tasakaalustatud. Eelkõige neutraliseerivad makromajanduslikust stsenaariumist tulenevaid riske ja valitsuse ja tööturu osapoolte vahel 5. novembril 2004 saavutatud kokkuleppega seotud eelarvekulusid kõrge naftahinna positiivne mõju maagaasi müügituludele ja elavnenud majandustegevusest saadava maksumäära ettevaatlikud prognoosid. Seda riskianalüüsi arvestades tunduvad programmi eelarvealased põhimõtted piisavad, et viia puudujääk 2005. aastaks alla 3 % SKTst, kuid ei tundu tagavat piisavat varu 3 % puudujäägiläve rikkumise eest olukorras, kus järgnevatel aastatel on normaalsed makromajanduslikud kõikumised. Samuti ei suuda need tagada stabiilsuse ja kasvu pakti keskpika perioodi eesmärgiks oleva tasakaalulähedase eelarveseisundi saavutamist programmiperioodi jooksul.

Eeldatav võla suhe on 2004. aastal jõudnud 56,3 %ni SKTsse, mis on alla asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKTst. Programmis prognoositakse, et võla suhe suureneb programmiperioodi jooksul kahe protsendi võrra.

Programmis kirjeldatud eelarvestrateegia kohaselt tunduvad Madalmaad olevat suhteliselt soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega, vaatamata vananeva elanikkonnaga seotud suurele eelarvekulude prognoosile. Ülalpeetavate eakate inimeste määra eeldatavat suurenemist ja tasakaalulähedase või ülejäägis oleva eelarveseisundi saavutamiseni viiva keskpika perioodi eelarve edasise stabiliseerimise puudumist silmas pidades, vähendaksid vananemisega seotud kuluste suundumusi muutvad ja tööturu osakaalu tõstvad reformid jätkusuutlikkuse riske pikemas plaanis.

Programmis esitatud majanduspoliitika vastab osaliselt riigi majanduspoliitika üldsuunistele riigi rahanduse valdkonnas. Kulude ülemmäärasid sisaldavast eelarveraamistikust peetakse kinni ja eelarve kohandamine ülemäärase puudujäägi parandamiseks on hästi edenenud. Põhipuudujäägi kavandatud vähenemine 2006. ja eelkõige 2007. aastal on siiski üsna aeglane ja tsükliliselt kohandatud tasakaal ei liigu keskpika perioodi eesmärgi suunas, milleks on tasakaalulähedase eelarve saavutamine pärast 2005. aastat.

Eespool toodud hinnangut silmas pidades soovitatakse Madalmaadel tagada, et puudujääk viidaks 2005. aastaks alla 3 % SKTst, ja võtta protsüklilisuse riski ja vananevast rahvastikust tulenevaid väljakutseid silmas pidades vajalikke meetmeid tasakaalulähedase eelarve saavutamiseks pärast seda.

Tähtsamate makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

		2004	2005	2006	2007
Reaalne SKT (muutus, %)	SP nov 2004	1,25	1,5	2,5	2,5
	KOM sügis 2004	1,4	1,7	2,4	e.k.
	SP okt 2003	1	2,5	2,5	2,5
THHI inflatsioon (%)	SP nov 2004	1,25	1,25	1,5	1,5
	KOM sügis 2004	1,2	1,3	1,4	e.k.
	SP okt 2003	1,5	1,5	1,5	1,5
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst)	SP nov 2004	– 3,0	– 2,6	– 2,1	– 1,9
	KOM sügis 2004	– 2,9	– 2,4	– 2,1	e.k.
	SP okt 2003	– 2,3	– 1,6	– 0,9	– 0,6
Eelarve esmane tasakaal (% SKTst)	SP nov 2004	– 0,1	0,3	0,7	0,8
	KOM sügis 2004	0,0	0,5	0,9	e.k.
	SP okt 2003	0,6	1,2	1,8	2,1
Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst)	SP nov 2004 (2)	– 1,6	– 1,2	– 1,2	– 1,3
	KOM sügis 2004	– 1,4	– 1,0	– 1,0	e.k.
	SP okt 2003 (3)	– 0,7	– 0,3	– 0,2	– 0,2
valitsemissektori koguvõlg (% SKTst)	SP nov 2004	56,3	58,1	58,6	58,3
	KOM	55,7	58	58,4	e.k.
	SP okt 2003	54,5	53,7	53,0	52,2
Allikad: Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste koostatud majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused. Ajakohastatud programmi prognoosi kasvumäärad on ümardatud lähima protsendi veerandosani.

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1

(2) Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel.

(3) Komisjoni talituste arvutustes kohaldatakse programmis sisalduva teabe suhtes ühiselt kokkulepitud metoodikat.

Allikad:

Stabiilsusprogramm (SP); komisjoni talituste koostatud majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused. Ajakohastatud programmi prognoosi kasvumäärad on ümardatud lähima protsendi veerandosani.

1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/17

Pakkumiskutse Euroopa Parlamendi liikmete poolt nende ametiajal kogutud ning annetuste või annakutena üle antud arhiivkogude haldamine (2005-002)

(2005/C 79/11)

Euroopa integratsiooni ajalugu käsitleva teabepoliitika raames määratleb Euroopa Parlament igal aastal projektid, mis aitavad kaasa Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete poolt nende ametiajal seoses Euroopa Parlamendiga kogutud ning annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamisele.

Õiguslik alus

—	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

—	Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

—	Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamise eeskiri, mille Euroopa Parlamendi juhatus võttis vastu 2. juunil 2003.

Rahastamiskava ja rahastamise allikas: Euroopa Parlamendi liikmete arhiivkogude haldamine

Eelarverida: Euroopa Liidu üldeelarve I eelarveosa (Euroopa Parlament) eelarverida 2271.

I TEGEVUSE LIIK, GEOGRAAFILINE PIIRKOND JA PROJEKTI KESTUS

1. Tegevuse eesmärk: aidata kaasa Euroopa Parlamendi liikmete poolt nende ametiaja jooksul ning Euroopa Parlamendiga seotud tegevuse raames kogutud arhiivkogude haldamisele ja sellistele kogudele tasuta juurdepääsu tagamisele. Tegevust viiakse läbi Euroopa integratsiooni puudutava teabepoliitika raames, mida Euroopa Parlament teostab teadlaste ja Euroopa kodanike huvides.

2. Tegevuse objekt: Euroopa Parlamendi (samuti ESTÜ Ühisassamblee ja Euroopa Parlamentaarse Assamblee) praeguste ja endiste liikmete poolt nende ametiajal Euroopa Parlamendis kogutud arhiivkogude haldamine. Kõnealused arhiivkogud on annetuste või annakutena üle antud instituudile, ühendusele või fondile, mis kuulub rahvusvahelise arhiivinõukogu parlamendiarhiivide ja -arhivaaride sektsiooni (SPP-ICA), ning neid ei ole veel arhiveeritud. Toetust ei anta enne rahastamise erikokkuleppele allakirjutamist tehtud kulude katmiseks (finantsmääruse artikkel 112). Tegevus toimub järgmise skeemi alusel:

klassifitseerimisskeemi koostamine

arhiveerimine vastavalt ISAD(G) ja ISAAR (CPF) nõuetele

dokumentide digitaliseerimine ja mikrofilmimine.

3. Geograafiline piirkond: Euroopa Liit

4. Maksimaalne kestus: 30. juuni 2006 (toetuse lõppmakse ülekandmise taotluse esitamise lõpptähtaeg pärast projekti lõpuleviimist).

5. Avaldamine: käesolev pakkumiskutse ja toetuse taotlusvorm edastatakse avaldamiseks

Euroopa Liidu Teatajas,

Euroopa Parlamendi Interneti-leheküljel (http://www.europarl.eu.int/tenders),

rahvusvahelise arhiivinõukogu parlamendiarhiivide ja -arhivaaride sektsiooni Interneti-leheküljel.

II RAHASTAMINE

1.	Käesoleva pakkumiskutsega seotud maksimaalne eelarve (summat võib vähendada või suurendada seoses eelarveliste ja/või funktsionaalsete nõuetega): 250 000 €

2. Toetuse maksimum- ja miinimumsumma

—

Ühenduse vahenditest rahastatav maksimumprotsent projekti maksumusest: 50 % kuludest, mida arvestatakse vastavalt määrale 9900 eurot laudimeetri (+ 5000 lehe) kohta tekstidokumentide puhul ja 7 eurot ühiku kohta mittetekstiliste dokumentide puhul (nimetatud protsenti kohaldatakse ainult rahastamiskõlblikele fondidele – vt toetuse taotlusvormi punkti 1.6).

—	Toetuste miinimumsumma: 4 950 €

Toetuste maksimumsumma määratakse vastavalt eelarverea 2271 kasutatavatele assigneeringutele.

3. Rahastamiskord

—

50 % pärast abisaajate nimekirja koostamist, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

—	heakskiidetud pangandusasutuse (Euroopa Parlamendi võimalikul nõudmisel) väljastatud ja esimesel nõudmisel väljamakstav täitmisgarantii summas, mis võrdub rahastamise esimese osaga;

—	kirjaliku kokkuleppe sõlmimine;

—	50 % pärast projekti lõpuleviimist ja seda tõendavate dokumentide esitamist.

4. Toetuste arv

Taotleja võib aastas toetust taotleda ainult ühe dokumendikogu jaoks.

III ABIKÕLBLIKKUSE JA RAHASTAMISE TINGIMUSED

1. Abikõlblikkuse tingimused:

a)	abisaaja peab olema juriidiline isik ning rahvusvahelise arhiivinõukogu parlamendiarhiivide ja -arhivaaride sektsiooni (SPP/ICA) liige;

b)	abisaajal peavad olema arhiivinduse valdkonnas arvestatavad teadmised;

c)	abisaaja peab tundma eetilisi reegleid ning ISAD(G) ja ISAAR(CPF) rahvusvahelise standardeid;

d)	abisaajal peavad olema tõendatud kogemused parlamentaarse tegevusega seotud dokumentide haldamisel;

e)	abisaaja ei tohi olla olukorras, mis vastab mõnele finantsmääruse artiklites 93 ja 94 osutatud välistavale tingimusele (vt toetuse taotlusvorm, “Deklaratsioonid”);

abisaaja peab olema suuteline esitama kõik vajalikud tõendavad dokumendid, mis kinnitavad vastavust käesolevas pakkumiskutses ja õiguslikus aluses toodud abikõlblikkuse, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumitele, võttes arvesse eelkõige tõendusi kogu sisu, koosseisu ja ajaloolise väärtuse kohta (Euroopa integratsiooni ajaloo seisukohast).

2. Rahastamise miinimumtingimused

Rahalisi vahendeid võib instituudile, ühendusele või fondile eraldada ainult juhul, kui:

a)	dokumendid on annetatud või annakuna üle antud tasuta ja nende autorid on loobunud autoriõigustega kaasnevatest varalistest õigustest ja eelkõige reprodutseerimisõigusest ning taotlejal on sellest tulenevalt tegelik õigus dokumendikogu tasuta kasutada ja ta suudab seda õigust ka tõestada;

tekstidokumentide arhiveerimisel peetakse kinni eetilistest reeglitest ning eelkõige ISAD(G) ja ISAAR(CPF) normidest, tehes seda kooskõlas Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamist käsitleva eeskirja (vastu võetud Euroopa Parlamendi juhatuses 2. juunil 2003) 1. lisas määratletud juhistega;

c)	taotlejale ei maksta ELi üldeelarvest samal eelarveaastal ühtegi muud tegevustoetust;

d)	dokumente ei kasutata pärast arhiveerimist kasusaamise eesmärgil;

e)	taotleja kohustub tegema Euroopa Parlamendile ja kasutajatele (paberkandjal ja elektroonilisel kujul, samuti võimaluse korral Interneti-leheküljel) kättesaadavaks arhiveeritud dokumentide täisloendi ja võimaldama tasuta juurdepääsu originaaldokumentidele;

f)	taotlejal on arhiivide haldamiseks võimalik kasutada ka muid rahastamisallikaid;

g)	taotleja kohustub ise projekti ettevalmistamist ja haldamist juhtima ning ei piirdu üksnes vahendaja rolliga;

arhiveeritavad dokumendid käsitlevad:

—	Euroopa integratsiooni ajalooga selgelt seotud fakte ja isikuid;

—	käsitlevad Euroopa integratsiooni alates ESTÜ loomisest (arvesse ei võeta dokumendikogusid, mis pärinevad perioodist enne 1952. aastat);

—	on seotud Euroopa Parlamendi liikme isiklike kogemustega tema ametiülesannete täitmisel (arvesse ei võeta parlamendiliikme või ESTÜ Ühisassamblee, Euroopa parlamentaarse assamblee või Euroopa Parlamendi endise liikme väljaspool ametiaega kogutud dokumente);

—	on ajaloolise iseloomuga (arvesse ei võeta 2004. aastal alanud ametiajal kogutud dokumente);

—	on järjekindlad/terviklikud (arvesse ei võeta tekstilisi dokumendikogusid, mis on väiksemad kui üks laudimeeter = 5000 lehekülge, ning mittetekstilisi dokumente, mis ei kuulu sellise dokumendifondi koosseisu, mille puhul ette nähtud rahastamise miinimumsuurus on vähemalt 4950 eurot).

IV VALIKUMENETLUS JA TOETUSE ANDMINE

1. Valikukriteeriumid

Taotleja peab näitama, et tal on olemas stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad tegevuse jätkamiseks kõnealuse tegevuse elluviimise perioodil, samuti omapoolseks rahastamiseks (vähemalt 50 % ulatuses) ja eelrahastamiseks enne lõppmakse tegemist (vähemalt 25 % ulatuses).

Taotlejal peab olema arhiivinduse valdkonnas tunnustatud pädevus, mis võimaldab tal osutatud arhiveerimistegevust läbi viia. Selle tõendamiseks tuleb taotlusele lisada arhiveerimisega tegelevate töötajate elulookirjeldused. Lisaks tuleb täpsustada ja dokumenteerida välised inim- ja materiaalsed ressursid, mida taotlejal on võimalik kasutada lepingute sõlmimise teel. NB! Võttes arvesse punkti III.2 alapunkti g, võib väliseid ressursse kasutada ainult tehniliste ülesannete täitmisel.

Taotleja peab tõendama ka tegelikku suutlikkust teha kasutajatele kättesaadavaks dokumendiloend ja tagada tasuta juurdepääs originaaldokumentidele.

2. Toetuse andmise kriteeriumid

Toetuse saamiseks esitatud tegevuse eesmärk peab olema teadlastele ja Euroopa kodanikele Euroopa integratsiooni ajaloo kohta võimalikult täieliku teabe tagamiseks teostatava Euroopa Parlamendi poliitika tõhususe maksimeerimine. Selleks kohaldatakse järgmisi toetuse andmise kriteeriume alljärgnevas vahekorras:

a)	kas kõnealused dokumendikogud (nii tekstilised kui ka muud liiki dokumendid) täiendavad märkimisväärselt Euroopa integratsiooni ajalugu (sellega seoses ei võeta arvesse Euroopa Parlamendi või Euroopa Liidu ametlikke dokumente), kriteeriumi osakaal: . . . . . . . . . ./60 punkti;

b)	parlamendiliikme või endise parlamendiliikme poolt Euroopa Parlamendi ametiajal täidetud või täidetavate ülesannete kaalukus, kriteeriumi osakaal: . . . . . . . . . ./15 punkti;

c)	teabeallikate uudsus – kriteeriumile vastavust hinnatakse kogusse kuuluvate ja seni avaldamata ning rahastamistaotluses põhjendatud dokumentide osakaalu põhjal, kriteeriumi osakaal: . . . . . . . . . ./15 punkti;

taotleja suutlikkus võimaldada laiale avalikkusele juurdepääsu dokumendikogule

kriteeriumile vastavust hinnatakse järgmiste parameetrite põhjal:

—	elektroonilise andmebaasi loomine, kriteeriumi osakaal: . . . . . . . . . ./5 punkti;

—	digitaliseeritud dokumentide täisloendi kättesaadavaks tegemine Internetis (arvestades isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega kehtestatud võimalikke piiranguid), kriteeriumi osakaal: . . . . . . . . . ./5 punkti;

Toetuse andmise kriteeriumite hindamisel võetakse võimaluse korral arvesse nõuet tagada õiglane tasakaal eri ettepanekute vahel vastavalt geograafilise päritolu ja poliitilise kuuluvuse kaksikkriteeriumile (Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamise eeskirja põhjendus 5).

3. Menetlus

Hindamiskomitee koostab ülalnimetatud kriteeriumite osakaalu põhjal antud punktide alusel pakkumiste pingerea.

Kriteeriumitele vastavust tõendavad asjaolud tuleb kandideerimistaotlusel selgelt välja tuua ning lisada kõik seda tõendavad dokumendid. Hindamiskomitee võib paluda taotlejal komitee poolt määratud tähtajaks täita või esitada vajalikke tõendavaid dokumente. Kõikide asjaolude kohta, mida rahastamistaotlus puudutab, tuleb vajadusel esitada tõendavad dokumendid. Asjaolusid, mida ei suudeta tõendada, kriteeriumite hindamisel arvesse ei võeta.

Euroopa Parlamendil on õigus taotleja poolt käesoleva pakkumiskutse raames esitatud andmeid vajadusel kohapeal kontrollida.

4. Toetuse määramise menetluse tulemustest teatamise esialgne aeg

juuli–september 2005

V TAOTLUSE ESITAMISE KORD/ÜLDINE TEAVE

1. Taotluse esitamine

Taotlused tuleb esitada rahastamistaotluse vormil, mille kõik osad peavad olema täidetud; vastasel korral taotlust arvesse ei võeta.

Kõik taotlused koos lisatud dokumentidega tuleb esitada nii paberkandjal (allkirjastatud originaal ja viis koopiat) kui ka elektrooniliselt (kaks disketti või kaks CD-d).

2. Taotluste esitamise tähtaeg

Taotluste vastuvõtmise lõppkuupäev on 25. mai 2005. Pärast nimetatud tähtaega laekunud taotlusi arvesse ei võeta.

3. Ettepanekute edastamine

Ettepanekud peavad olema:

—	esitatud rahastamistaotluse vormil;

—	allkirjastatud taotleja või tema nõuetekohaste volitustega esindaja poolt;

—	täielikult loetavad, et välistada vähimatki mõistete ja numbrite vääriti mõistmist;

—

saadetud kahekordses ümbrikus. Mõlemad ümbrikud peavad olema suletud. Sisemisele ümbrikule tuleb lisaks pakkumiskutses toodud adressaadile märkida:

PAKKUMISKUTSE

“Euroopa Parlamendi liikmete arhiivkogude haldamine”

A NE PAS OUVRIR PAR LE SERVICE DU COURRIER NI PAR AUCUNE PERSONNE NON HABILITÉE – POSTITEENISTUSEL JA KÕRVALISTEL ISIKUTEL MITTE AVADA

Kui kasutatakse isekleepuvaid ümbrikke, tuleb ümbrikud lisaks sulgeda kleeplindiga, millest üle kirjutab saatja oma allkirja. Saatja allkirjaks loetakse lisaks käsikirjalisele allkirjale ka ettevõtte või asutuse pitserit;

—

saadetud hiljemalt pakkumiskutses märgitud kuupäevaks tähtkirjana, mille puhul kohalejõudmise kuupäevaks loetakse postitempli kuupäeva, või toimetatud kohale käsipostiga pakkumiskutses märgitud Euroopa Parlamendi teenistuse asukoha postitalituse poolt dateeritud kviitungi vastu. Käsipostiga saadetis peab olema kohale toimetatud hiljemalt tähtajaks oleval kuupäeval kl 12.00.

Erakulleriga saadetud ettepanek loetakse käsipostiga kohaletoimetatuks. Taotleja peab tagama ettepaneku kohaletoimetamise Euroopa Parlamendi postiteenistusele ülalmainitud aadressile hiljemalt pakkumiste esitamise tähtaja kuupäeval kl 12.00, samuti vastava kviitungi väljastamise.

Välimisele ümbrikule tuleb märkida järgmine aadress:

PARLEMENT EUROPEEN

Service du Courrier Officiel

ASP 0 F 158

Attn: Direction générale de la Présidence

Unité Budget et Finances (ASP 1H353)

rue Wiertz 60

B-1047 Bruxelles (Belgique)

Ümbrikule tuleb märkida ka saatja aadress.

Sisemisele ümbrikule tuleb märkida järgmine aadress:

Direction générale de la Présidence

Unité Budget et Finances (ASP 1H353)

rue Wiertz 60

B-1047 Bruxelles (Belgique)

Pakkumised, mis ei vasta käesolevas artiklis sätestatud nõuetele, loetakse kehtetuks.

4. Täpsem teave

Euroopa Parlamendi veebilehel

http://www.europarl.eu.int./tenders/ on kättesaadavad järgmised dokumendid:

—	Euroopa Parlamendi liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamise eeskiri

—	rahastamistaotluse vorm

—	täitmisgarantii näidis

—	lepingu näidis.

Kõik käesolevat pakkumiskutset puudutavad küsimused, mis on seotud toetuste maksmisega, saata e-postiga alljärgnevale aadressile, lisades viite pakkumiskutse avaldamise kohta:

Ibalthazart@europarl.eu.int

või

Rphilippot@europarl.eu.int

TOETUSE TAOTLUSVORM

Eelarverida 2271

(Euroopa Parlamendi liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamine)

Taotleja nimi:

Toimiku nr:
Täidab tellija

I ARHIVEERIMINE

1. Kirjeldus

1.1.	Dokumendid üle andnud Euroopa Parlamendi liikme nimi

1.2.	Üleandmise kuupäev

1.3.	Üleandmise viis:

1.4.	Kas dokumendid on annetuste või annakutena üle antud tasuta ning üleandja on loobunud autoriõigustega kaasnevatest varalistest õigustest ja eelkõige reprodutseerimisõigusest? Kas dokumente on võimalik sellest tulenevalt võimalik kasutada tasuta? Kui jah, lisage asjakohased tõendavad dokumendid

1.5.

Kogude koosseis:

a)	laudimeetrite arv paberkandjal;

b)	audiokujul dokumentide arv ja nende liigid;

c)	audiovisuaalsel kujul dokumentide arv ja nende liigid;

d)	elektroonilisel andmekandjal dokumentide maht (kb/Mb/Gb) ja nende liigid.

1.6.

Kogude väärtuse põhjendus (kuni üks lehekülg) järgmiste kriteeriumite alusel:

a)	kogude sisu ja ülesehitus (lisada kõik asjakohased tõendavad dokumendid);

b)	dokumendid üle andnud parlamendiliikme ülesanded Euroopa Parlamendi liikmena;

c)	dokumentide olulisus Euroopa integratsiooni ajaloo seisukohast: kas kogusse kuulub ja kui suurel määral Euroopa Parlamendi või Euroopa Liidu ametlikke dokumente (lisada kõik asjakohased tõendavad dokumendid);

d)	asjaomased faktid ja isikud;

e)	allika uudsus: kui suure osa protsentuaalselt moodustavad juba avaldatud dokumendid (lisada kõik asjakohased tõendavad dokumendid);

f)	kõnealune ajavahemik (arvesse ei võeta dokumente, mis pärinevad perioodist enne 1952. aastat ja pärast parlamendi 1999–2004 ametiaega);

g)	seos dokumentide ja Euroopa Parlamendi liikme ametiülesannete täitmisega seotud isiklike kogemuste vahel.

1.7.	Samade kogude jaoks juba saadud võimalike toetuste kirjeldus (täpsustada juba arhiveeritud lehekülgede arv): (kuni pool lehekülge)

1.8.	Prognoositavate toetuste üksikasjalik kirjeldus (vt pakkumiskutse I lõige) (kuni üks lehekülg)

1.9.

Kasutatavad meetodid (kuni üks lehekülg):

a)	jaotus etappideks

b)	hindamismenetlused etappide kaupa

c)	iga etapi puhul kasutatav meeskond.

1.10.

Kestus ja tegevuskava

2. Oodatavad tulemused (kuni üks lehekülg)

II TAOTLEJA

1. Üldandmed

Täielik ametlik nimetus:
Lühend (kui olemas):
Tõendus juriidilise isiku staatuse kohta:
Tõendus juriidilise isiku esindamise volituste kohta
Tõendus SPP-ICA koosseisu kuulumise kohta
Käibemaksukohustuslasena registreerimise nr (kui olemas):
Ametlik aadress:
Postiaadress:
Kontaktisik:
Telefoninumber:
Faksinumber:
E-mail:
Veebileht:

2. Pangaandmed

Panga peakorter peab asuma riigis, kus taotleja on registreeritud.

Panga nimi:
Panga aadress:
Arve nimetus:
Allakirjutaja(te) nimi (nimed):
Allakirjutaja(te) amet (ametid):
Panga kood:
Taotleja pangaarve IBAN nr: NB! Arve peab võimaldama võimalike EP poolt ülekantavate vahendite kindlakstegemist
SWIFT kood:

3. Taotleja kirjeldus (kuni üks lehekülg)

3.1. Millal organisatsioon loodi ja millal see tegevust alustas?

3.2. Milles seisneb organisatsiooni praegune peamine tegevus?

3.3. Juhtimisorganid ja nendesse kuuluvad isikud koos nende põhikirjajärgsete ülesannete loeteluga

ORGAN
Nimi	Amet	Sugu	Ülesanded	Mitu aastat on isik organis töötanud

3.4. Kogemused arhiivinduse valdkonnas

3.4.1.

Lühiülevaade arhiivinduse valdkonnas läbiviidud varasemast tegevusest (kuni üks lehekülg).

3.4.2.

Arhivaaride elulookirjeldused (kuni üks lehekülg ühe töötaja kohta).

3.4.3.

Suutlikkus rakendada ISAD(G) ja ISAAR(CPF) norme vastavalt Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete seaduslike annetuste või annakute kujul instituudile, ühendusele, või fondile üle antud arhiivkogude haldamist käsitleva eeskirja (vastu võetud Euroopa Parlamendi juhatuses 2. juunil 2003) 1. lisas määratletud juhistega;

3.4.4.

Hinnang väliste inimressursside ja materiaalsete vahendite kohta, mida taotlejal on võimalik kasutada tehnilise tegevuse teostamiseks alltöövõtulepingute kaudu (täpsustada, milliste lepingute abil).

3.5. Suhted teie kogude kasutajatega (kui palju teadustöötajaid, üliõpilasi, kodanikke?)

3.6. Arhiveeritud dokumentide kättesaadavaks tegemine

3.6.1.

Kas suudate teha Euroopa Parlamendile ja kasutajatele tasuta kättesaadavaks arhiveeritud dokumentide loendi ja anda neile juurdepääsu kõnealuste dokumentide originaalidele? Kuidas?

3.6.2.

Kas kavatsete luua digitaliseeritud dokumentide andmebaasi?

3.6.3.

Kas kavatsete avaldada dokumendid veebilehel (võttes arvesse seadustest tulenevaid isikuandmete kaitse võimalikke piiranguid)?

4. Eelarve

4.1.

Lisada taotleja 2005. eelarveaasta tegevuseelarve. Taotleja peab näitama ära rahastamisallikad, mis võimaldavad tal katta tegevuse rahastamisest vähemalt 50 % suuruse osa, mida ei kaeta taotletavast toetusest, ning vähemalt 25 % tegevuse nendest kuludest, mida rahastatakse lõppmakse kaudu (ja mis moodustab 50 % toetusest) pärast tegevuse lõpuleviimist.

4.2.	Lisada 2004. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne ning bilanss.

4.3.

Kas taotleja saab või on taotlenud 2005. eelarveaastal Euroopa Liidu üldeelarvest toetust muudest rahastamisallikatest I lõikes nimetatud tegevuseks või muuks tegevuseks või Euroopa Liidu üldeelarvest tema praeguseks tegevuseks?

Kui jah:

—	millises summas? . . . . . . . . . .

—	täpsustada rahastamise iseloom, päritolu ja lõppeesmärk

DEKLARATSIOONID

Taotleja kinnitab, et ei ole ühes alljärgnevatest olukordadest (mis on finantsmääruse artiklite 93 ja 94 alusel põhjus rahastamisest keeldumiseks):

ta on pankrotis või likvideerimisel, talle on kohus määranud halduri, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, ta on peatanud oma äritegevuse, tema suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või ta on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)	ta on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c)	ta on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d)	ta ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad tema asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e)	ta on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

f)	pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et ta on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna ta on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata;

g)	on olukorras, kus tal on huvide konflikt;

h)	on käesolevas taotlusvormis nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

Kinnitan, et ei ole üheski ülalnimetatud olukordadest

Kui jah, siis täpsustada, millises:

Taotleja kohustub toetuse saamise korral mitte kasutama arhiveeritavaid kogusid tulusaamise eesmärgil.

Taotleja kohustub toetuse saamise korral tegema kasutajatele (paberkandjal ja elektroonilisel kujul, samuti võimaluse korral oma Interneti-leheküljel) kättesaadavaks arhiveeritud isiklike dokumentide täisloendi ja võimaldama juurdepääsu originaaldokumentidele.

Taotleja kohustub ise projekti ettevalmistamist ja haldamist juhtima ning mitte piirduma üksnes vahendaja rolliga.

Taotleja kohustub toetuse saamise korral lisama pärast tegevuse lõpuleviimist lõppmakse taotlusele dokumendid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamist käsitleva eeskirja (vastu võetud Euroopa Parlamendi juhatuses 2. juunil 2003) artikli 6.2 punktides a, b, c ja d.

Taotleja kohustub toetuse saamise korral mitte tegema kulutusi enne rahastamist käsitleva erilepingu allakirjutamist.

Taotleja kohustub toetuse saamise korral järgima täielikult eeskirju, mis moodustavad rahastatava tegevuse juriidilise aluse (pakkumiskutse lõige “Juriidiline alus”):

—	nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;

—	komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

—	Euroopa Parlamendi praeguste ja endiste liikmete seaduslike annetuste või annakutena instituudile, ühendusele või fondile üle antud arhiivkogude haldamise eeskiri, mille Euroopa Parlamendi juhatus võttis vastu 2. juunil 2003.

Seadusjärgse esindaja allkiri, millega kinnitatakse, et esitatud andmed on täpsed

Koostamise koht: . . . . . . . . . . Kuupäev:...............

. . . . . . . . . .

Allkiri

1.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 79/29

Pakkumiskutse tunnus esitatakse käesoleva pakkumiskutse avaldatud versioonis.

(2005/C 79/12)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsusega nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006), (1) võttis nõukogu 30. septembril 2002. aastal vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi “Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) (2) (edaspidi “eriprogramm”).

Eriprogrammi artikli 5 lõike 1 kohaselt võttis Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi “komisjon”) 9. detsembril 2002. aastal vastu tööprogrammi (3) (edaspidi “tööprogramm”), milles sätestatakse üksikasjalikumalt eriprogrammi eesmärgid, teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid ning rakendamise ajakava.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 16. detsembril 2002. aastal vastu määruse eeskirjade kohta, mis käsitlevad ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist Euroopa Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2002–2006) rakendamises ja uurimistulemuste levitamist (4) (edaspidi osalemiseeskiri). Vastavalt nimetatud määruse artikli 9 lõikele 1 tuleb kaudse TTA-tegevuse taotlusi esitada konkursikutses toodud tingimuste kohaselt.

Käesolevad kaudse TTA-tegevuse konkursikutsed (edaspidi “konkursikutsed”) koosnevad üldosast ja lisades toodud eritingimustest. Lisades täpsustatakse eelkõige kaudse TTA-tegevuse taotluste esitamise tähtajad, hindamiste lõpuleviimise esialgsed kuupäevad, vastav eelarve, projektitüübid ja valdkonnad, kaudse TTA-tegevuse taotluste hindamise kriteeriumid, minimaalne osalejate arv ja võimalikud kitsendavad tingimused.

Kaudse TTA-tegevuse taotlusi võivad komisjonile esitada füüsilised ja juriidilised isikud, keda ei jäeta osalemiseeskirjas või nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) artikli 114 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt valikumenetlusest kõrvale (edaspidi “taotlejad”) ja kes vastavad osalemiseeskirjas ja vastavas konkursikutses esitatud tingimustele.

Taotlemistingimused kinnitatakse kaudse TTA-tegevuse üle peetavate läbirääkimiste käigus. Enne seda peavad taotluste esitajad alla kirjutama avaldusele, et ükski finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 nimetatud juhtudest nende puhul ei kehti. Samuti peavad nad olema komisjonile esitanud komisjoni 23. detsembri. 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) artikli 173 lõikes 2 loetletud teabe.

Euroopa Ühendus on vastu võtnud võrdsete võimaluste poliitika ning sellest lähtuvalt on eriti teretulnud naiste esitatud kaudse TTA-tegevuse taotlused ning naiste osalemine taotluste esitamises.

Komisjon teeb taotluste esitajatele kättesaadavaks konkursikutsete juhendid, mis sisaldavad teavet kaudse TTA-tegevuse taotluste koostamise ja esitamise kohta. Komisjon avaldab ka taotluste hindamise ja valikumenetluse juhendi. (7) Nimetatud juhendeid koos tööprogrammi ja muu konkursikutsetega seotud teabega saab komisjonilt järgmisel aadressil:

European Commission

The FP6 Information Desk

Directorate General RTD

B-1049 Brussels, Belgium

Internetiaadress: www.cordis.lu/fp6

Kaudse TTA-tegevuse taotlused palutakse esitada ainult elektroonilisel kujul veebipõhise elektroonilise taotlemise süsteemi (EPSS) (8) kaudu. Erandjuhtudel võib koordinaator siiski enne konkursikutse tähtaja lõppu taotleda komisjonilt luba esitada taotlus paberkandjal. Luba tuleb taotleda kirjalikult ühel järgmistest aadressidest:

European Commission

Directorate General RTD – Unit A1

B-1049 Brussels

või rtd-policies@cec.eu.int. Taotlusele tuleb lisada selgitus erandi tegemise vajaduse kohta. Taotluse esitajad, kes soovivad esitada taotluse paberkandjal, vastutavad selle eest, et eranditaotlus esitatakse ja sellega seotud menetlus lõpetatakse enne konkursikutse tähtaja lõppu.

Kõik kaudse TTA-tegevuse taotlused peavad sisaldama kahte osa: vormid (A osa) ja projekt (B osa).

Kaudse TTA-tegevuse taotlusi võib koostada off-line või on-line ja esitada on-line. Kaudse TTA-tegevuse taotluste B osa saab esitada ainult PDF kujul (portable document format, vastavalt Adobe versioonile 3 või uuem, embadded fonts). Kokkupakitud (zipped) faile menetlusse ei võeta.

Programm EPSS jaoks (off-line või on-line kasutamiseks) on kättesaadav Cordis'e veebilehel www.cordis.lu.

On-line esitatud kaudse TTA-tegevuse taotlused, mis on puudulikud, loetamatud või sisaldavad viirusi, menetlusse ei võeta.

Kaudse TTA-tegevuse taotlusi, mis on esitatud teisaldataval elektroonilisel andmekandjal (nt CD-ROM või diskett), E-postiga või faksi teel, menetlusse ei võeta.

Kaudse TTA-tegevuse taotlusi, mida on lubatud esitada paberil, kuid on mittetäielikud, menetlusse ei võeta.

Taotluste esitamise võimalused on täpsemalt ära toodud taotluste hindamise ja valikumenetluse juhendi J lisas.

Kaudse TTA-tegevuse taotlused peavad jõudma komisjoni hiljemalt vastavas konkursikutses märgitud sulgemiskuupäeval ja -kellaajal. Hiljem saabunud kaudse TTA-tegevuse taotlusi menetlusse ei võeta.

Kaudse TTA-tegevuse taotlusi, mille puhul minimaalne osalejate arv ei vasta vastavas konkursikutses ettenähtud tingimustele, menetlusse ei võeta.

Sama kehtib ka kõikide tööprogrammis nimetatud täiendavate kõlblikkuskriteeriumide kohta.

7.	Juhul kui sama kaudse TTA-tegevuse taotlus on esitatud mitu korda, menetleb komisjon viimast enne vastavas konkursikutses märgitud sulgemiskuupäeva ja -kellaaega saabunud versiooni.

8.	Kaudse TTA-tegevuse taotlusi võidakse hinnata hilisemates hindamisvoorudes, kui selline võimalus on vastavas konkursikutses ette nähtud.

9.	Taotlejatel palutakse märkida vastava konkursikutse tunnus igasuguses kutsega seotud kirjavahetuses (nt. teabe küsimisel või kaudse TTA-tegevuse taotluse esitamisel).

(1) EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1.

(2) EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1.

(3) Komisjoni otsus K(2002)4789, mida on muudetud otsustega K(2003)577, K(2003)955, K(2003)1952, K(2003)3543, K(2003)3555, ja K(2003)4609, K(2003)5183, K(2004)433 K(2004)2002, K(2004)2727, K(2004)3324, K(2004)4178, K(2004)5286, K(2005)27, ja K(2005)961 Kõik nimetatud otsused on avaldamata.

(4) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 23.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(7) Otsus K(2003)883, 27.3.2003, mida on viimati muudetud otsusega K(2004) 1855,18. 5. 2004

(8) EPSS on programm taotluste elektrooniliseks koostamiseks ja esitamiseks.

LISA 1

1. Eriprogramm: Euroopa teadusruumi lõimimine ja tugevdamine

2. Tegevus: teadusuuringute eelisvaldkond “Lennundus ja kosmoseuuringud”

3. Pakkumiskutse nimetus: korrapärane pakkumiskutse valdkonnas “Lennundus ja kosmoseuuringud”

4. Pakkumiskutse tunnus (1): FP6-2005-Aero-1

5. Avaldamiskuupäev (2):

6. Sulgemiskuupäev(ad) (3): 13. juuli 2005 kell 17 (Brüsseli aja järgi)

7. Soovituslik kogueelarve: 245 miljonit eurot, mis jaotatakse järgmiselt:

8. Pakkumiskutse valdkonnad ja vahendid:

Valdkond	Teema	Vahend
“Konkurentsivõime tugevdamine”	Avatud läbimurdelised uuringud: Uurimisvaldkonnad 1.a–1.1 (Vaata jaotist 1.3.1.1)	STREP, CA
	Olemasolevate tehnoloogiate ja seadmete keskendatud parandamine: Objektid 1–4 (Vaata jaotist 1.3.2)	IP
	Euroopa lennundusuuringute struktureerimine: Objekt 1 (Vaata jaotist 1.3.3)	NoE
“Keskkonnamõju parandamine heidete ja müra osas”	Avatud läbimurdelised uuringud: Uurimisvaldkonnad 2.a–2.i (Vaata jaotist 1.3.1.2)	STREP, CA
“Keskkonnamõju parandamine heidete ja müra osas”	Olemasolevate tehnoloogiate ja seadmete keskendatud parandamine: Objekt 5 (Vaata jaotist 1.3.2)	IP
“Õhusõidukite ohutuse ja turvalisuse parandamine”	Avatud läbimurdelised uuringud: Uurimisvaldkonnad 3.a–3.e (Vaata jaotist 1.3.1.3)	STREP, CA
“Õhusõidukite ohutuse ja turvalisuse parandamine”	Euroopa lennundusuuringute struktureerimine: Objekt 2 (Vaata jaotist 1.3.3)	NoE
“Õhutranspordisüsteemi toimimisvõime ja ohutuse suurendamine”	Avatud läbimurdelised uuringud: Uurimisvaldkonnad 4.a, 4.b, 4.c ja 4.g (Vaata jaotist 1.3.1.4)	STREP, CA

9. Osalejate minimaalmäär (5):

Vahend	Osalejate minimaalmäär:
Integreeritud projekt, tippkeskuste võrgustik, sihtotstarbeline teadusprojekt ja koordineerimistegevus	Kolm iseseisvat juriidilist isikut kolmest liikmes- või assotsieerunud riigist (hõlmab assotsieerunud kandidaatriike), sealhulgas vähemalt kahest liikmes- või assotsieerunud kandidaatriigist.

10. Osalemispiirangud: Puuduvad.

11. Konsortsiumikokkulepped:

—	Integreeritud projektis osalejad peavad sõlmima konsortsiumikokkuleppe.

—	Selle pakkumiskutse sihtotstarbelistes teadusprojektides, koordineerimis- ja eritoetustegevustes osalejatel soovitatakse sõlmida konsortsiumikokkulepe ja neilt võib selle sõlmimist nõuda.

12. Hindamismenetlus:

—	Hindamine toimub üheastmelise menetlusena.

—	Pakkumisi ei hinnata anonüümselt.

13. Hindamiskriteeriumid: iga vahendi puhul kohaldatavad kriteeriumid (sealhulgas üksiktasemed ja -läved ning kogulävi) on toodud tööprogrammi lisas B.

14. Hindamise ja lepingute esialgne ajakava:

—	Hindamistulemused: selguvad ligikaudu kolm kuud pärast sulgemiskuupäeva.

—	Esimeste lepingute sõlmimine: eeldatavasti jõustuvad esimesed käesoleva pakkumiskutsega seotud lepingud kaheksa kuud pärast sulgemiskuupäeva.

(1) Pakkumiskutse tunnus esitatakse käesoleva pakkumiskutse avaldatud versioonis.

(2) Käesoleva pakkumiskutse avaldamise eest vastutav peadirektor võib selle avaldada kuni üks kuu enne või pärast selle planeeritud avaldamiskuupäeva.

(3) Kui avaldamine toimub planeeritud avaldamiskuupäevast varem või hiljem (vaata eelmist märkust), muudetakse sulgemiskuupäeva (-päevi) projektikonkursi avaldatud versioonis vastavalt sellele.

(4) IP – integreeritud projekt, NOE – tippkeskuste võrgustik, STREP – sihtotstarbeline teadusprojekt, CA – koordineerimistegevus, SSA – eritoetustegevus.

(5) MS – Euroopa Liidu liikmesriigid, AS (sh ACC) – assotsieerunud liikmesriigid (sealhulgas assotsieerunud kandidaatriigid), ACC - assotsieerunud kandidaatriigid.

Liikmesriigis või assotsieerunud liikmesriigis asutatud mis tahes juriidiline üksus, millel on nõutud osalejate arv, võib kaudses meetmes üksi osaleda.

LISA 2

1. Eriprogramm: “Euroopa teadusruumi lõimimine ja tugevdamine”.

2. Tegevus: Teadusuuringute eelisvaldkonnad “Lennundus ja kosmoseuuringud”.

3. Pakkumiskutse nimetus: pakkumiskutse uurimisvaldkonnas “Lennunduse eritoetusmeetmed”.

4. Pakkumiskutse tunnus (1): FP6-2002-Aero-2

5. Avaldamiskuupäev (2):

6. Vahe- ja lõplikud sulgemiskuupäevad (3): 30. juuni 2005, 20. oktoober 2005 kell 17 (Brüsseli aja järgi). Lõplik sulgemiskuupäev on märtsis 2006.

7. Soovituslik kogueelarve (2002-2006): 7 miljonit eurot (2005. aastal: 1 miljon eurot + 1 miljon eurot.)

8. Pakkumiskutse valdkonnad:

Valdkond	Teema	Vahend
Kõik	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemise edendamine	SSA
	Tulemuste levitamise ja kasutamise stimuleerimine
	Euroopa teadusruumi ülesehitamine
	Kandidaatriikide osalemise edendamine
	Rahvusvahelise koostöö stimuleerimine
	Euroopa Liidu uurimisstrateegia arendamine selles sektoris

9. Osalejate minimaalmäär:

Vahend	Osalejate minimaalmäär
SSA	Üks juriidiline isik liikmes- või assotsieerunud riigist

10. Osalemispiirangud: Puuduvad.

11. Konsortsiumikokkulepped: käesolevast pakkumiskutsest tulenevates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse meetmetes osalejatelt ei nõuta konsortsiumikokkuleppe sõlmimist.

12. Hindamismenetlus:

—	Hindamine toimub üheastmelise menetlusena.

—	Pakkumisi ei hinnata anonüümselt.

13. Hindamiskriteeriumid: iga vahendi puhul kohaldatavad kriteeriumid (sealhulgas üksiktasemed ja -läved ning kogulävi) on toodud tööprogrammi lisas B.

14. Hindamise ja lepingute esialgne ajakava:

—	Hindamistulemused: selguvad ligikaudu kaks kuud pärast sulgemiskuupäeva.

—	Esimeste lepingute sõlmimine: eeldatavasti jõustuvad esimesed käesoleva pakkumiskutsega seotud lepingud kuus kuud pärast sulgemiskuupäeva.

(1) Pakkumiskutse tunnus esitatakse käesoleva pakkumiskutse avaldatud versioonis.

(2) Käesoleva pakkumiskutse avaldamise eest vastutav peadirektor võib selle avaldada kuni üks kuu enne või pärast selle planeeritud avaldamiskuupäeva.

(3) Kui avaldamine toimub planeeritud avaldamiskuupäevast varem või hiljem (vaata eelmist märkust), muudetakse sulgemiskuupäeva (-päevi) projektikonkursi avaldatud versioonis vastavalt sellele.

(4) IP – integreeritud projekt, NOE – tippkeskuste võrgustik, STREP – sihtotstarbeline teadusprojekt, CA – koordineerimistegevus, SSA – eritoetustegevus.

LISA 3

1. Eriprogramm: Euroopa teadusruumi lõimimine ja tugevdamine.

2. Tegevus: Teadusuuringute eelisvaldkonnad “Lennundus ja kosmoseuuringud”.

3. Pakkumiskutse nimetus: pakkumiskutse valdkonnas “Kosmoseuuringud 2005”.

4. Pakkumiskutse tunnus (1): FP6-2005-Space-1.

5. Avaldamiskuupäev (2):

6. Sulgemiskuupäev(ad) (3): 13. juuli 2005 kell 17 (Brüsseli aja järgi)

7. Soovituslik kogueelarve: 45 miljonit eurot, mis jaotatakse järgmiselt:

8. Pakkumiskutse valdkonnad ja vahendid::

Valdkond	Teema	Soovitatav vahend
Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire	Veevarud	IP
	Turvalisus	IP
	Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire pikaajaline säästlikkus	IP
	Geograafiliste andmete ühildamine ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire ning Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri integreeritud teenuste toetamiseks.	IP
	Haridus ja koolitus	CA, SSA
	Kasutajate ühendamine võrgustikuga	CA, SSA
	Rahvusvaheline koostöö	STREP, CA, SSA
Satelliitsideteenused	Satelliitsideteenuste koondamine ja lõimimine ülemaailmse keskkonna- ja turvaseirega	IP, STREP
	Satelliitsideteenuste koondamine ja lõimimine Galileoga	IP, STREP
	Täieulatuslik satelliitsideteenuste süsteem	STREP, IP
	Galileo ja satelliitsideteenuste ühendamise tulevikupotentsiaali analüüs	SSAs
	Rahvusvaheline koostöö	STREP, CA, SSA

9. Osalejate minimaalmäär (5):

Vahend	Osalejate minimaalmäär
IP, STREP, SSA	Kolm iseseisvat juriidilist isikut kolmest liikmes- või assotsieerunud riigist (hõlmab assotsieerunud kandidaatriike), sealhulgas vähemalt kahest liikmes- või assotsieerunud kandidaatriigist.
SSA	Üks juriidiline isik ühest liikmes- või assotsieerunud riigist (hõlmab assotsieerunud kandidaatriike).

10. Osalemispiirangud: Puuduvad.

11. Konsortsiumikokkulepped: käesolevast pakkumiskutsest tulenevates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse meetmetes osalejatelt nõutakse konsortsiumikokkuleppe sõlmimist.

12. Hindamismenetlus:

—	Hindamine toimub üheastmelise menetlusena.

—	Pakkumisi ei hinnata anonüümselt.

13. Hindamiskriteeriumid: iga vahendi puhul kohaldatavad kriteeriumid (sealhulgas üksiktasemed ja -läved ning kogulävi) on toodud tööprogrammi lisas B.

14. Hindamise ja lepingute esialgne ajakava:

—	Hindamistulemused: selguvad ligikaudu kolm kuud pärast sulgemiskuupäeva.

—	Esimeste lepingute sõlmimine: eeldatavasti jõustuvad esimesed käesoleva pakkumiskutsega seotud lepingud 2006. aastal.

(1) Pakkumiskutse tunnus esitatakse käesoleva pakkumiskutse avaldatud versioonis.

(2) Käesoleva pakkumiskutse avaldamise eest vastutav peadirektor võib selle avaldada kuni üks kuu enne või pärast selle planeeritud avaldamiskuupäeva.

(3) Kui avaldamine toimub planeeritud avaldamiskuupäevast varem või hiljem (vaata eelmist märkust), muudetakse sulgemiskuupäeva (-päevi) projektikonkursi avaldatud versioonis vastavalt sellele.

(4) IP – integreeritud projekt, STREP – sihtotstarbeline teadusprojekt, CA – koordineerimistegevus, SSA – eritoetustegevus.

(5) MS – Euroopa Liidu liikmesriigid, AS (sh ACC) – assotsieerunud liikmesriigid (sealhulgas assotsieerunud kandidaatriigid), ACC - assotsieerunud kandidaatriigid.

Liikmesriigis või assotsieerunud liikmesriigis asutatud mis tahes juriidiline üksus, millel on nõutud osalejate arv, võib kaudses meetmes üksi osaleda

LISA 4

1. Eriprogramm: Euroopa teadusruumi lõimimine ja tugevdamine.

2. Tegevus: Teadusuuringute eelisvaldkonnad “Säästev maismaa- ja meretransport”.

3. Pakkumiskutse nimetus: pakkumiskutse valdkonnas “Maismaa- ja meretransport 3B”.

4. Pakkumiskutse tunnus (1): FP6-2005-Transport-4

5. Avaldamiskuupäev (2): 31. märts 2005.

6. Sulgemiskuupäev(ad) (3): 1. september 2005 kell 17 (Brüsseli aja järgi)

7. Soovituslik kogueelarve: 150 miljonit eurot, mis jaotatakse järgmiselt:

8. Pakkumiskutse valdkonnad ja vahendid:

Valdkond	Teema	Vahend
Eesmärk 1 “Uued tehnoloogiad ja lahendused kõikidele maismaa- ja meretranspordiliikidele (maantee-, raudtee- ja meretransport)”	Vähekulukad, jõuajamiga täiustatud hübriidseadmed	IP
	Linnakeskkonna arenenud autotransport	IP
	Tõhus rööbastransport ja säästev energiavarustus	IP
	Uurimisvaldkond 1.4 (kõigile transpordiviisidele ja autotranspordile, rõhutades järeltöötlust) ja uurimisvaldkond 1.8	STREP
	Uurimisvaldkonnad 1.4–1.10	CA
Eesmärk 2 “Täiustatud projekteerimis- ja tootmistehnikad”	Tuleviku maanteesõidukite tootmisstruktuur (5-päeva auto algatus)	IP
	Raske- ja kergraudteesüsteemide vähekulukate, kõrgetasemeliste teede infrastruktuuri arendamine	IP
	Euroopa meretestimise võime struktureerimine suurema konkurentsivõime jaoks	NoE
	Uurimisvaldkond 2.2 (ainult meretranspordi uue põlvkonna toodetele ja süsteemidele), uurimisvaldkond 2.3 (kõigile transpordiveokite ja -laevade tüüpidele, välja arvatud sõiduautod), uurimisvaldkond 2.4 ja uurimisvaldkond 2.6 (erilise tähelepanu all on uute liikmesriikide vajadused)	STREP
	Uurimisvaldkonnad 2.1–2.7	CA
Eesmärk 3 “Erinevate transpordiliikide ümberkorraldamine ja integreerimine”	Tõhus tegevus sadamates	IP
	Uurimisvaldkond 3.14 (ainult raudteetranspordile) ja uurimisvaldkond 3.16	STREP
	Uurimisvaldkonnad 3.14–3.17	CA
Eesmärk 4 “Maantee-, raudtee- ja mereliikluse ohutuse parandamine ja liiklusummikute vältimine”	Ohutu meretransport	IP
	Uurimisvaldkond 4.13 (ainult raudteetranspordile ja ajamiga kaherattalistele sõidukitele) ning uurimisvaldkonnad 4.15 ja 4.16	STREP
	Uurimisvaldkonnad 4.11–4.16	CA

9. Osalejate minimaalmäär (5):

Vahend	Osalejate minimaalmäär
IP, NoE, STREP, CA,	Kolm iseseisvat juriidilist isikut kolmest liikmes- või assotsieerunud riigist (hõlmab assotsieerunud kandidaatriike), sealhulgas vähemalt kahest liikmes- või assotsieerunud kandidaatriigist.

10. Osalemispiirangud: Puuduvad.

11. Konsortsiumikokkulepped: käesolevast pakkumiskutsest tulenevates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse meetmetes osalejatelt nõutakse konsortsiumikokkuleppe sõlmimist.

12. Hindamismenetlus:

—	Hindamine toimub üheastmelise menetlusena.

—	Pakkumisi ei hinnata anonüümselt.

13. Hindamiskriteeriumid: iga vahendi puhul kohaldatavad kriteeriumid (sealhulgas üksiktasemed ja -läved ning kogulävi) on toodud tööprogrammi lisas B.

14. Hindamise ja lepingute esialgne ajakava:

—	Hindamistulemused: selguvad ligikaudu kolm kuud pärast sulgemiskuupäeva.

—	Esimeste lepingute sõlmimine: eeldatavasti jõustuvad esimesed käesoleva pakkumiskutsega seotud lepingud kaheksa kuud pärast sulgemiskuupäeva.

(1) Pakkumiskutse tunnus esitatakse käesoleva pakkumiskutse avaldatud versioonis.

(2) Käesoleva pakkumiskutse avaldamise eest vastutav peadirektor võib selle avaldada kuni üks kuu enne või pärast selle planeeritud avaldamiskuupäeva.

(3) Kui avaldamine toimub planeeritud avaldamiskuupäevast varem või hiljem (vaata eelmist märkust), muudetakse sulgemiskuupäeva (-päevi) projektikonkursi avaldatud versioonis vastavalt sellele.

(4) IP – integreeritud projekt, NOE – tippkeskuste võrgustik, STREP – sihtotstarbeline teadusprojekt, CA – koordineerimistegevus, SSA – eritoetustegevus.

(5) MS – Euroopa Liidu liikmesriigid, AS (sh ACC) – assotsieerunud liikmesriigid (sealhulgas assotsieerunud kandidaatriigid), ACC - assotsieerunud kandidaatriigid.

Liikmesriigis või assotsieerunud liikmesriigis asutatud mis tahes juriidiline üksus, millel on nõutud osalejate arv, võib kaudses meetmes üksi osaleda.

LISA 5

1. Eriprogramm: Euroopa teadusruumi lõimimine ja tugevdamine.

2. Tegevus: Teadusuuringute eelisvaldkonnad “Säästev maismaa- ja meretransport”.

3. Pakkumiskutse nimetus: pakkumiskutse uurimisvaldkonnas “Säästva maismaa- ja meretranspordi eritoetusmeetmed”.

4. Pakkumiskutse tunnus: FP6-2002-Transport-2

5. Avaldamiskuupäev (1):

6. Vahe- ja lõplikud sulgemiskuupäevad (2): 1. september 2005 kell 17 (Brüsseli aja järgi). Lõplik sulgemiskuupäev on märtsis 2006.

7. Soovituslik kogueelarve (2002-2006): 5 miljonit eurot. (2005. aastal: 1 miljon eurot)

8. Pakkumiskutse valdkonnad:

Valdkond	Teema	Vahend
Kõik teaduseuuringute, tehnoloogiaarenduse ja -integratsiooni uurimisvaldkonnad	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemise edendamine	SSA
	Tulemuste levitamise ja kasutamise stimuleerimine
	Euroopa teadusruumi ülesehitamine
	Kandidaatriikide osalemise edendamine
	Rahvusvahelise koostöö stimuleerimine

9. Osalejate minimaalmäär (4):

Vahend	Osalejate minimaalmäär
SSA	Üks juriidiline isik ühest liikmes- või assotsieerunud riigist (hõlmab assotsieerunud kandidaatriike)

10. Osalemispiirangud: Puuduvad.

11. Konsortsiumikokkulepped: käesolevast pakkumiskutsest tulenevates teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse meetmetes osalejatelt nõutakse konsortsiumikokkuleppe sõlmimist.

12. Hindamismenetlus:

—	Hindamine toimub üheastmelise menetlusena.

—	Pakkumisi ei hinnata anonüümselt.

13. Hindamiskriteeriumid: iga vahendi puhul kohaldatavad kriteeriumid (sealhulgas üksiktasemed ja -läved ning kogulävi) on toodud tööprogrammi lisas B.

14. Hindamise ja lepingute esialgne ajakava:

—	Hindamistulemused selguvad ligikaudu kaks kuud pärast sulgemiskuupäeva.

—	Esimeste lepingute sõlmimine: eeldatavasti jõustuvad esimesed käesoleva pakkumiskutsega seotud lepingud kuus kuud pärast sulgemiskuupäeva.

(1) Käesoleva pakkumiskutse avaldamise eest vastutav peadirektor võib selle avaldada kuni üks kuu enne või pärast selle planeeritud avaldamiskuupäeva.

(2) Kui avaldamine toimub planeeritud avaldamiskuupäevast varem või hiljem (vaata eelmist märkust), muudetakse sulgemiskuupäeva (-päevi) projektikonkursi avaldatud versioonis vastavalt sellele.

(3) IP – integreeritud projekt, NOE – pädevusvõrgustik, STREP – teatav teadussihtprojekt, CA – kooskõlastusmeede, SSA – eritoetusmeede.

(4) MS – Euroopa Liidu liikmesriigid, AS (sh ACC) – assotsieerunud liikmesriigid (sealhulgas assotsieerunud kandidaatriigid), ACC - assotsieerunud kandidaatriigid.

Liikmesriigis või assotsieerunud liikmesriigis asutatud mis tahes juriidiline üksus, millel on nõutud osalejate arv, võib kaudses meetmes üksi osaleda.

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 79

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	48. köide 1. aprill 2005

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Nõukogu
2005/C 079/1	Nõukogu arvamus — 18. jaanuar 2005, — Luksemburgi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004—2007 kohta	1

2005/C 079/2	Nõukogu arvamus — 18. jaanuar 2005, — Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004–2007 kohta	3

2005/C 079/3	Nõukogu arvamus — 18. jaanuar 2005, — Austria ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004—2008 kohta	5

2005/C 079/4	Nõukogu arvamus — 18. jaanuar 2005, — Rootsi lähenemisprogrammi 2004—2007 kohta,	7

2005/C 079/5	Hispaania Kuningriigi deklaratsioon vastavalt nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes artiklile 5	9

2005/C 079/6	Nõukogu arvamus — 18. jaanuar 2005, — Madalmaade ajakohastatud lähenemisprogrammi 2004—2007 kohta	11

	Komisjon
2005/C 079/7	Euro vahetuskurss	13

2005/C 079/8	Eelteatis koondumise kohta (Toimik nr COMP/M.3748 — Mitsubishi Tokyo/UFJ) — Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda ( 1 )	14

2005/C 079/9	Komisjoni teatis, mis on seotud nõukogu direktiivi 89/106 EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta, rakendamisega ( 1 )	15

2005/C 079/0	Teatatud koondumise aktsepteering (Toimik nr COMP/M.3656 — Achmea/Athlon/Partsplan JV) ( 1 )	16

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,2964
JPY	Jaapani jeen	138,44
DKK	Taani kroon	7,4495
GBP	Inglise nael	0,68850
SEK	Rootsi kroon	9,1430
CHF	Šveitsi frank	1,5486
ISK	Islandi kroon	78,64
NOK	Norra kroon	8,2060
BGN	Bulgaaria lev	1,9559
CYP	Küprose nael	0,5846
CZK	Tšehhi kroon	29,955
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	247,20
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6960
MTL	Malta liir	0,4306
PLN	Poola zlott	4,0807
ROL	Rumeenia leu	36 767
SIT	Sloveenia talaar	239,73
SKK	Slovakkia kroon	38,672
TRY	Türgi liir	1,7572
AUD	Austraalia dollar	1,6763
CAD	Kanada dollar	1,5737
HKD	Hong Kongi dollar	10,1110
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8237
SGD	Singapuri dollar	2,1377
KRW	Korea won	1 316,49
ZAR	Lõuna- Aafrika rand	8,0898

ESO (1)	viitedokument	Viide harmoneeritud standardile ja harmoneeritud standardi pealkiri	Tähtaeg, millal standard on rakendatav harmoneeritud standardina	Kooseksisteerimisperioodi lõpptähtaeg (2)
CEN	EN 771-1:2003/A1:2005	Müürikivide spetsifikatsioon. Osa 1: Savimüürikivid (savitellised)	1.4.2005	1.4.2006
CEN	EN 771-2:2003/A1:2005	Müürikivide spetsifikatsioon. Osa 2: Silikaatmüürikivid (silikaattellised)	1.4.2005	1.4.2006
CEN	EN 771-3:2003/A1:2005	Müürikivide spetsifikatsioon. Osa 3: Betoonmüürikivid (tiheda ja kergtäitematerjaliga)	1.4.2005	1.4.2006
CEN	EN 771-4:2003/A1:2005	Müürikivide spetsifikatsioon. Osa 4: Autoklaavitud poorbetoonist müüriplokid	1.4.2005	1.4.2006
CEN	EN 771-5:2003/A1:2005	Müüriehitustoodete spetsifikatsioon. Osa 5: tööstuslikult toodetud müüriehituskivid	1.4.2005	1.4.2006

	III Teatised
	Euroopa Parlament
2005/C 079/1	Pakkumiskutse Euroopa Parlamendi liikmete poolt nende ametiajal kogutud ning annetuste või annakutena üle antud arhiivkogude haldamine (2005-002)	17

	Komisjon
2005/C 079/2	Pakkumiskutse tunnus esitatakse käesoleva pakkumiskutse avaldatud versioonis.	29


	(1) EMPs kohaldatav tekst