1.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 25/1

---

ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 1/2005,

mille nõukogu on vastu võtnud 19. juulil 2004,

nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse vastuvõtmiseks taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 25E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 ja artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiivi 76/895/EMÜ puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta, (3) nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/362/EMÜ teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta, (4) nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/363/EMÜ loomses toidus sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (5) ja nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivi 90/642/EMÜ teatavates taimset päritolu toodetes, sealhulgas puu- ja köögiviljas, sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (6) on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse ja lihtsuse huvides tuleb need direktiivid kehtetuks tunnistada ja asendada ühe aktiga.

(2)

Pestitsiidide jääkide siseriiklike piirnormide erinevused võivad luua kaubandustõkkeid liikmesriikidevahelisel või kolmandate riikide ja ühenduse vahelisel kauplemisel asutamislepingu I lisas nimetatud toodetega. Sellest tulenevalt on kaupade vaba liikumise, liikmesriikide võrdsete konkurentsivõimaluste ja tarbijakaitse huvides kohane kehtestada taimset ja loomset päritolu toodete puhul jääkide piirnormid ühenduse tasandil.

(3)

Jääkide piirnorme kehtestavat määrust ei pea üle võtma liikmesriikide siseriiklikesse õigusaktidesse. Seetõttu on see sobivaim õigusakt pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamiseks taimset ja loomset päritolu toodete puhul, kuna selle täpseid nõudeid kohaldatakse samal ajal ja samal viisil kogu ühenduses ning seega võimaldab see siseriiklikke vahendeid tõhusamalt kasutada.

(4)

Taimsete ja loomsete toodete tootmisel ja tarbimisel on ühenduses väga oluline roll. Taimekasvatuse saagikust mõjutavad pidevalt kahjulikud organismid. Taimi ja taimseid tooteid on oluline nende organismide eest kaitsta mitte üksnes selleks, et takistada saagi vähenemist või toodete kahjustamist, vaid ka selleks, et tagada koristatud toodete kvaliteet, suurendada põllumajanduse tootlikkust ja kaitsta looduskeskkonda põllumajandustootmiseks vajaliku maa pindala piiramise kaudu.

(5)

Üks olulisemaid meetodeid taimede ja taimsete toodete kaitsmiseks kahjulike organismide mõju eest on toimeainete kasutamine taimekaitsevahendites. Samas võib nende kasutamise võimalikuks tagajärjeks olla jääkide esinemine töödeldud toodetes, neid söövates loomades ning nendega kokku puutunud mesilaste toodetud mees. Tuleb tagada, et selline jääkide sisaldus ei ulatuks tasemeni, mis põhjustaks vastuvõetamatut ohtu inimestele ja, kui see on asjakohane, loomadele.

(6)

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivis 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (7) on sätestatud, et liikmesriigid näevad lubade väljastamisel ette, et taimekaitsevahendeid tuleb kasutada nõuetekohaselt. Nõuetekohane kasutamine hõlmab hea taimekaitsetava põhimõtete ja integreeritud tõrje põhimõtete kohaldamist. Juhul kui pestitsiidide lubatud kasutamisel direktiivi 91/414/EMÜ alusel on nende jääkide piirnormid tarbijale ohtlikud, tuleb kõnealune kasutamine pestitsiidide jääkide vähendamiseks üle vaadata. Ühendus peaks toetama ohtu vähendavate meetodite ja toodete kasutamist ja kasutatavate pestitsiidide hulga vähendamist tõhusaks kahjuritõrjeks kohase tasemeni.

(7)

Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine, (8) alusel on hulk toimeaineid keelatud. Samal ajal ei ole paljud teised toimeained praegu lubatud vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ. Taimset ja loomset päritolu toodetes sisalduvaid ilma loata kasutamisest või saastatud keskkonnast või kolmandates riikides kasutamisest tulenevaid toimeainete jääke tuleks hoolikalt kontrollida ja jälgida.

(8)

Toidu- ja söödaalaste õigusnormidega seotud põhieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. (9)

(9)

Lisaks nendele põhieeskirjadele on vaja erieeskirju, et tagada tõhus siseturu toimimine ja kauplemine kolmandate riikidega värskete ja/või töödeldud toiduks või söödaks ettenähtud taimsete ja loomsete toodete või vastavate liittoodete osas, mille sees võib esineda pestitsiidide jääke, luues samas aluse inimeste ja loomade tervise ja tarbijate huvide kaitstuse kõrge taseme tagamiseks. Sellised eeskirjad peaksid hõlmama konkreetsete jääkide piirnormide kehtestamist toidus või söödas leiduva pestitsiidi kohta ning kõnealuste piirnormide aluseks olevate andmete kvaliteedi kindlaksmääramist.

(10)

Sõltumata asjaolust, et määrusega (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtteid kohaldatakse üksnes toiduloomadele ettenähtud sööda puhul, pidades silmas toiduks mitteettenähtud loomade söödaks mõeldud toodete eristamisega seonduvaid raskusi ning selleks, et hõlbustada käesoleva määruse sätete kontrolli ja rakendamist, on kohane nimetatud põhimõtteid kohaldada ka toiduloomadele mitteettenähtud sööda puhul. Käesolev määrus ei tohiks siiski takistada pestitsiidide hindamiseks vajalikke katseid.

(11)

Direktiiv 91/414/EMÜ sätestab taimekaitsevahendite kasutamise ja turuleviimise põhieeskirjad. Eelkõige ei tohiks nende toodete kasutamine olla kahjuliku mõjuga inimestele või loomadele. Taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevad pestitsiidide jäägid võivad kahjustada tarbijate tervist. Seetõttu on kohane, et toiduks ettenähtud toodetele jääkide piirnormide kehtestamiseks määratakse kindlaks eeskirjad, mis on seotud nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ raames määratletud taimekaitsevahendite kasutamise lubamisega. Seda direktiivi tuleks sarnaselt muuta, et võtta arvesse jääkide piirnormide suhtes käesoleva määruse alusel kehtestatud ühenduse menetlust. Vastavalt nimetatud direktiivile võib määrata toimeaine hindamiseks referentliikmesriigi. Kõnealuse liikmesriigi teadmisi on kohane kasutada käesoleva määruse kohaldamisel.

(12)	Toidu ja sööda kontrollimist käsitlevate üldiste ühenduse õigusnormide täiendamiseks on kohane kehtestada pestitsiidide jääkide kontrollimise erieeskirjad.

(13)

Sööta, sealhulgas turustamist, sööda ladustamist ja loomade söötmist käsitlevad erieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivis 2002/32/EÜ söödas leiduvate soovimatute ainete kohta. (10) Teatavate toodete puhul ei ole võimalik kindlaks määrata, kas need töödeldakse toiduks või söödaks. Sellistes toodetes esinevad pestitsiidide jäägid peavad seetõttu olema ohutud kasutamiseks nii toiduks kui ka söödaks. Seetõttu on kohane, et lisaks sööta käsitlevatele erieeskirjadele kohaldatakse kõnealuste toodete suhtes ka käesolevas määruses sätestatud eeskirju.

(14)	Ühenduse tasandil on vaja määratleda teatavad mõisted, mida kasutada taimset ja loomset päritolu toodetele jääkide piirnormide kehtestamisel ja kontrollimisel.

(15)	Direktiiviga 76/895/EMÜ nähakse ette, et liikmesriik võib lubada praegu ühenduse tasandil lubatud piirnormidest kõrgemaid jääkide piirnorme. See võimalus tuleks kaotada, kuna siseturgu silmas pidades võib see takistada ühendusesisest kaubandust.

(16)

Pestitsiidide jääkide piirnormide kindlaksmääramine nõuab pikaajalisi tehnilisi arvestusi ja hõlmab tarbijate võimalike ohtude hindamist. Seetõttu ei saa jääkide piirnorme kohe kehtestada praegu direktiiviga 76/895/EMÜ reguleeritavate pestitsiidide suhtes või pestitsiidide suhtes, mille osas ei ole ühenduse jääkide piirnorme veel kehtestatud.

(17)	Pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kaalumisel kasutatavad andmete miinimumnõuded on kohane sätestada ühenduse tasandil.

(18)	Erakorralistel asjaoludel ja eelkõige loata kasutamise tõttu keskkonnas esineda võivate pestitsiidide puhul tuleks jääkide piirnormide kehtestamisel lubada kasutada seireandmeid.

(19)

Pestitsiidide jääkide piirnorme tuleks pidevalt jälgida ja neid tuleks uue teabe või uute andmete arvessevõtmiseks muuta. Jääkide piirnormiks tuleks kehtestada analüütiliselt kehtestatud alammäär, kui taimekaitsevahendite lubatud kasutamise tagajärjel ei leita märkimisväärses koguses pestitsiidijääke. Kui pestitsiidide kasutamiseks ei ole ühenduse tasandil luba antud, tuleks jääkide piirnormid kehtestada kohaselt madalal tasemel, et kaitsta tarbijaid lubamatute või piirnorme ületavate pestitsiidide jääkide koguste omastamise eest. Pestitsiidide jääkide kontrollimise hõlbustamiseks tuleb I lisaga hõlmatud toodetes või tootegruppides (mille kohta ei ole II või III lisas jääkide piirnorme kehtestatud) sisalduvate pestitsiidide lubatud jääkide kohta kehtestada vaikimisi väärtus, välja arvatud kui kõnealune toimeaine sisaldub IV lisas toodud loetelus. Vaikimisi väärtuseks on kohane kehtestada 0,01mg/kg ning tuleks sätestada võimalus seda väärtust V lisaga hõlmatud toimeainete puhul muuta, võttes arvesse kasutuselolevaid standardanalüüsimeetodeid ja/või tarbijakaitset.

(20)

Väljaspool ühendust toodetud sööda ja toidu puhul võib taimekaitsevahendite kasutamisel õiguspäraselt kohaldada erinevaid põllumajandustavasid, mille tagajärjel võivad pestitsiidide jääkide tasemed mõnikord erineda ühenduses õiguspäraselt kohaldatavatest kasutusviisidest tulenevatest tasemetest. Seetõttu tuleks imporditud toodete puhul kehtestada piirnormid, mis võtaks arvesse nimetatud kasutusviise ja nendest tulenevaid jääke, tingimusel et kõnealuste toodete ohutust saab tõestada kodumaise toodanguga samade kriteeriumide alusel.

(21)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatakse kord kiireloomuliste meetmete võtmiseks seoses ühendusest pärit või kolmandast riigist imporditud toidu ja söödaga. Kõnealune kord võimaldab komisjonil selliseid meetmeid vastu võtta olukordades, kus toit võib tõsiselt ohustada inimeste või loomade tervist või keskkonda ja kus seda ohtu ei saa rahuldavalt kontrollida asjaomaste liikmesriikide võetavate meetmetega. Kõnealuseid meetmeid ning nende mõju inimestele ja, kui see on asjakohane, loomadele hindab Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “amet”).

(22)	Tarbijate eluaegset ja, kui see on asjakohane, akuutset kokkupuudet pestitsiidide jääkidega toiduainete kaudu tuleks hinnata vastavalt ühenduses kasutatavatele menetlustele ja tavadele, võttes arvesse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni avaldatud juhiseid.

(23)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu tuleks kavandatud jääkide piirnormide osas ühenduse kaubanduspartneritega konsulteerida ning enne jääkide piirnormide kehtestamist tuleks nende märkused arvesse võtta. Ühenduse jääkide piirnormide kehtestamisel tuleb arvesse võtta ka rahvusvahelisel tasandil Codex Alimentarius'e komisjoni kehtestatud jääkide piirnorme.

(24)	On vaja, et amet hindaks jääkide piirnormide rakendamist ja liikmesriikide koostatud hindamisaruandeid, et määrata kindlaks seotud ohud tarbijatele ja, kui see on asjakohane, loomadele.

(25)	Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(26)	Ühenduse ühtlustatud jääkide piirnormide süsteemi väljatöötamine hõlmab juhendite väljatöötamist, andmebaaside arendamist ja muid sarnaste kuludega tegevusi. Teatavatel juhtudel on kohane, et ühendus kannab osa nendest kuludest.

(27)

Toimeainete jääkide piirnormidega seotud otsuste ja nende ainete suhtes direktiivi 91/414/EMÜ kohaselt vastu võetud otsuste aja kooskõlastamine on hea haldustava ja tehniliselt soovitav. Paljude ainete puhul, mille osas ühenduse jääkide piirnormid ei ole veel kehtestatud, ei võeta nimetatud direktiivi alusel otsuseid vastu enne käesoleva määruse jõustumist.

(28)

Seetõttu on vaja vastu võtta eraldi eeskirjad, mis sätestavad ajutised, kuid kohustuslikud ühtlustatud jääkide piirnormid, eesmärgiga kehtestada jääkide piirnormid järk-järgult samal ajal kui võetakse vastu otsuseid konkreetsete toimeainete suhtes direktiivi 91/414/EMÜ alusel teostatava hindamise käigus. Sellised ajutised ühtlustatud jääkide piirnormid peaksid eelkõige põhinema olemasolevatel liikmesriikide kehtestatud riiklikel jääkide piirnormidel ja võtma arvesse nende kehtestamise aluseks olevat riiklikku korda, tingimusel et need jääkide piirnormid ei põhjusta vastuvõetamatut ohtu tarbijatele.

(29)

Pärast olemasolevate toimeainete kandmist direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse peavad liikmesriigid iga kõnealuseid toimeaineid sisaldava taimekaitsevahendi nelja aasta jooksul selle lisasse kandmise kuupäevast ümber hindama. Kõnealused jääkide piirnormid tuleks lubade järjepidevuse tagamiseks säilitada kuni neljaks aastaks ja ümberhindamise lõpetamisel tuleb need jääkide piirnormid kehtestada lõplike piirnormidena, kui nende kohta on esitatud direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavad toimikud, või kui vastavaid toimikuid ei esitata, tuleb kehtestada vaikimisi väärtusega piirnormid.

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse jääkide piirnormid pestitsiidide jääkide kontrollimiseks toidus ja söödas. Seetõttu on kohane, et liikmesriigid kehtestavad riiklikud programmid kõnealuste jääkide kontrollimiseks. Riiklike kontrolliprogrammide tulemused esitatakse komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele ning lisatakse ühenduse aastaaruandele.

(31)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (11)

(32)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on kaubanduse hõlbustamise põhieesmärkide saavutamiseks, kaitstes samal ajal tarbijat, vajalik ja kohane sätestada eeskirjad jääkide piirnormide kohta taimset ja loomset päritolu toodetele. Käesolev määrus kehtib üksnes selles ulatuses, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolev määrus kehtestab, kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste põhimõtetega, ühtlustatud ühenduse sätted taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse I lisaga hõlmatud taimset ja loomset päritolu toodete või nende osade suhtes, mida kasutatakse värske ja/või töödeldud toidu ja/või söödana ja/või toidu- või söödaseguna, milles võivad sisalduda või mille pinnal võivad esineda pestitsiidide jäägid.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata I lisaga hõlmatud toodetele, kui asjakohaste tõendite põhjal on võimalik kindlaks teha, et need on ette nähtud:

a)	muude toodete kui toidu või sööda valmistamiseks; või

b)	külvamiseks või istutamiseks; või

c)	siseriiklike õigusaktide kohaselt lubatud toimeainete katsetega seotud tegevusteks.

3.   Vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud pestitsiidide jääkide piirnorme ei kohaldata I lisaga hõlmatud toodete puhul, mis on ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse ja mida on enne eksportimist töödeldud juhul, kui asjakohaste tõendite põhjal on kindlaks tehtud, et sihtkohaks olev kolmas riik sellist töötlemist nõuab või sellega nõustub, et vältida kahjulike organismide sissetoomist oma territooriumile.

4.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide 98/8/EÜ, (12) 2002/32/EÜ ja määruse (EMÜ) nr 2377/90 (13) kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 ja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 punktides 1 ja 4 esitatud mõisteid.

2.   Samuti kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)	hea põllumajandustava – siseriiklikult soovitatav, kasutusloa alusel toimuv või registreeritud ohutu taimekaitsevahendite kasutamine tegelikes tingimustes toidu ja sööda tootmise, ladustamise, transpordi, turustamise ja töötlemise mis tahes etapis;

b)	kriitiline hea põllumajandustava – hea põllumajandustava, mille puhul ühe toimeaine/toote kombinatsiooni kohta on rohkem kui üks hea põllumajandustava, mille tulemusel töödeldud toodetes on kõrgeim aktsepteeritav pestitsiidide jääkide tase ja mis on aluseks kehtestatavale jääkide piirnormile;

c)

pestitsiidide jäägid – jäägid, sealhulgas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 2 punktis 1 määratletud taimekaitsevahendites praegu kasutatavad või varem kasutatud toimeained, toimeainete metaboliidid ja/või lagunemis- või reaktsioonisaadused, mis sisalduvad käesoleva määruse I lisaga hõlmatud toodetes või esinevad nende pinnal, sealhulgas eelkõige jäägid, mille esinemine võib tuleneda toimeainete kasutamisest taimekaitses, veterinaarmeditsiinis või biotsiidina;

d)	jääkide piirnorm – kõrgeim õigusaktidega lubatud toidus või söödas sisalduv või selle pinnal esinev pestitsiidide jäägi kontsentratsioon;

e)	CXL – Codex Alimentarius'e komisjoni poolt kehtestatud jääkide piirnorm;

f)	määramispiir – kinnitatud madalaim jääkide kontsentratsioon, mida saab kvantifitseerida ja mille kohta saab andmeid esitada valideeritud meetodite abil teostatava tavakontrolli käigus;

g)

impordile kehtestatav jääkide piirnorm – imporditavatele toodetele kehtestatav jääkide piirnorm juhul, kui: — toote pinnal kasutatavas taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine kasutamine ei ole ühenduses lubatud; või — olemasolev ühenduse jääkide piirnorm ei ole rahvusvahelise kaubanduse vajadustele vastamiseks piisav;

h)	tasemekatse – võrdluskatse, mille käigus mitu laborit teevad identsete proovide analüüsid, mis võimaldab hinnata iga labori tehtud analüüsi kvaliteeti;

i)	akuutne standarddoos – aine hinnanguline kogus toidus, väljendatuna lähtudes kehakaalust, mida võib manustada lühikese aja, tavaliselt ühe söögikorra või ühe päeva jooksul, tarbija tervist märkimisväärselt ohustamata kõigi hindamise ajal teadaolevate faktide alusel;

j)	aktsepteeritav päevadoos – aine hinnanguline kogus toidus, väljendatuna lähtudes kehakaalust, mida võib manustada iga päev kogu elu jooksul tarbija tervist märkimisväärselt ohustamata kõigi hindamise ajal teadaolevate faktide alusel.

Artikkel 4

Tootegruppide loetelu, mille suhtes kohaldatakse ühtlustatud jääkide piirnorme

1.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted, tootegrupid ja/või toodete osad, millele kohaldatakse ühtlustatud jääkide piirnorme, määratletakse ja kantakse I lisasse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras. I lisa hõlmab kõiki tooteid, millele on kehtestatud jääkide piirnormid, ning samuti muid tooteid, millele on kohane rakendada ühtlustatud jääkide piirnorme arvestades eelkõige nende tähtsust kaubanduses või tarbijate toidus. Tooted grupeeritakse selliselt, et jääkide piirnormid saaks nii palju kui võimalik kehtestada sarnaste või seotud toodete gruppidele.

2.   I lisa kehtestatakse esmakordselt kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest ja see vaadatakse vajaduse korral üle, eelkõige liikmesriigi taotlusel.

Artikkel 5

Nimekirja kehtestamine toimeainetest, mille puhul jääkide piirnorme ei nõuta

1.   Direktiivi 91/414/EMÜ alusel hinnatavad taimekaitsevahendite toimeained, mille puhul jääkide piirnorme ei nõuta, määratletakse käesoleva määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras ning kantakse IV lisasse, võttes arvesse nende toimeainete kasutusviise ja käesoleva määruse artikli 14 lõike 2 punktides a, c ja d osutatud küsimusi.

2.   IV lisa kehtestatakse esmakordselt 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

II PEATÜKK

JÄÄKIDE PIIRNORMIDE TAOTLEMISE KORD

1. JAGU

JÄÄKIDE PIIRNORMIDE TAOTLUSTE ESITAMINE

Artikkel 6

Taotlused

1.   Juhul kui liikmesriik kavatseb väljastada loa või ajutise loa taimekaitsevahendi kasutamiseks kooskõlas direktiiviga 91/414/EMÜ, kaalub see liikmesriik, kas sellise kasutamise tulemusel tuleks muuta käesoleva määruse II või III lisas kehtestatud olemasolevat jääkide piirnormi, kas tuleks kehtestada uus jääkide piirnorm või kas kõnealune toimeaine tuleks kanda IV lisasse. Vajaduse korral nõuab liikmesriik luba taotlevalt osapoolelt taotluse esitamist kooskõlas artikliga 7.

2.   Piisavate tõendite alusel õigustatud huvisid omavad osapooled, sealhulgas I lisaga hõlmatud toodete valmistajad, kasvatajad ja tootjad võivad liikmesriigile kooskõlas artikliga 7 samuti taotluse esitada.

3.   Kui liikmesriik peab vajalikuks jääkide piirnormi kehtestamist, muutmist või kehtetuks tunnistamist, võib kõnealune liikmesriik kooskõlas artikliga 7 ka jääkide piirnormi kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse koostada ja seda hinnata.

4.   Taotlused impordile kehtestatavate jääkide piirnormide kohta esitatakse vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ määratud referentliikmesriikidele või juhul, kui sellist referenti ei ole määratud, esitatakse taotlused taotleja nõudel käesoleva artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras komisjoni määratud liikmesriikidele. Sellised taotlused esitatakse käesoleva määruse artiklis 7 ettenähtud korras.

Artikkel 7

Nõuded jääkide piirnormide taotlustele

1.   Taotleja lisab jääkide piirnormi taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:

a)	taotleja nimi ja aadress;

b)	taotluse toimik, milles sisaldub: i) taotluse kokkuvõte; ii) peamised sisulised argumendid; iii) dokumentide loend; iv) kõnealuse toimeaine kasutamisel kohaldatava asjakohase hea põllumajandustava koopia.

c)	vajaduse korral, teaduslikult kinnitatud põhjused muretsemiseks;

d)

direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmed, mis käsitlevad pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamisel andmetele esitatavaid nõudeid, sealhulgas vajaduse korral toksikoloogilised andmed ja andmed kontrollilaborites kasutatavate standardanalüüsimeetodite kohta ning samuti andmed taimede ja loomade ainevahetuse kohta. Kui asjakohane teave on juba avalikult kättesaadav, eelkõige kui toimeainet on direktiivi 91/414/EMÜ alusel juba hinnatud või kui CXL on kehtestatud ja asjakohane teave on taotleja poolt esitatud, võib liikmesriik taotluse hindamisel kasutada ka sellist teavet. Sellistel juhtudel peab hindamisaruanne sisaldama ka selliste andmete kasutamise või mittekasutamise põhjendusi.

2.   Hindamist teostav liikmesriik võib vajaduse korral paluda taotlejal lisaks lõike 1 alusel nõutavale teabele esitada täiendavat teavet liikmesriigi määratud tähtaja jooksul.

Artikkel 8

Taotluste hindamine

1.   Liikmesriik, millele on vastavalt artiklile 6 esitatud artikli 7 nõuetele vastav taotlus, edastab selle koopia viivitamata määrusega (EÜ) nr 178/2002 asutatud Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi “amet”) ja komisjonile ning koostab põhjendamatu viivituseta hindamisaruande.

2.   Taotlusi hinnatakse kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ VI lisas sätestatud taimekaitsevahendite hindamise ja lubamise ühtsete põhimõtete asjakohaste sätetega või täpsemate hindamispõhimõtetega, mis määratakse kindlaks komisjoni määrusega käesoleva määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

3.   Erandina lõikest 1 ja vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahelisele kokkuleppele, võib taotlust hinnata vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ selle toimeaine hindamiseks määratud referentliikmesriik.

4.   Kui liikmesriigil tekib taotluse hindamisel raskusi või töö kattumise vältimiseks võib artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras otsustada, milline liikmesriik milliseid taotlusi hindab.

Artikkel 9

Hinnatud taotluste esitamine komisjonile ja ametile

1.   Pärast hindamisaruande koostamist edastab liikmesriik selle komisjonile. Komisjon teavitab viivitamata liikmesriike ja edastab taotluse, hindamisaruande ja lisatud toimiku ametile.

2.   Amet teatab taotluse kättesaamisest viivitamata kirjalikult taotlejale, hindamist teostavale liikmesriigile ja komisjonile. Kättesaamisteatisele märgitakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide kättesaamise kuupäev.

2. JAGU

JÄÄKIDE PIIRNORMIDE TAOTLUSTE MENETLEMINE AMETIS

Artikkel 10

Ameti arvamus jääkide piirnormide taotluste kohta

1.   Amet hindab taotlusi ja hindamisaruandeid ning esitab põhjendatud arvamuse, eelkõige jääkide piirnormide kehtestamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seotud ohtude kohta tarbijale ja, kui see on asjakohane, loomadele. Kõnealuses arvamuses sisaldub:

a)	hinnang, kas taotluses pakutud tavakontrolliks kasutatav analüüsimeetod on kavandatavaks kontrolliks sobilik;

b)	eeldatav määramispiir pestitsiidi/toote kombinatsiooni puhul;

c)	hinnang riskile, et jääkide piirnormi muutmise tulemusel ületatakse aktsepteeritavat päevadoosi ja akuutset standarddoosi; tootes, mille puhul jääkide piirnormi taotleti, leiduvate jääkide mõju kõnealustele doosidele;

d)	mis tahes muud ohtude hindamiseks olulised andmed.

2.   Amet edastab põhjendatud arvamuse taotlejale, komisjonile ja liikmesriikidele. Põhjendatud arvamuses määratletakse selgelt iga järelduse alus.

3.   Ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39 kohaldamist, avalikustab amet oma põhjendatud arvamuse.

Artikkel 11

Jääkide piirnormide taotlusi käsitlevate ameti arvamuste avaldamise tähtajad

1.   Amet esitab oma põhjendatud arvamuse vastavalt artiklis 10 sätestatule niipea kui võimalik ja hiljemalt kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

2.   Kui amet nõuab täiendavat teavet, peatatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegade kohaldamine kuni selle teabe esitamiseni. Sellise peatamise korral kohaldatakse artikli 13 sätteid.

Artikkel 12

Kehtivate jääkide piirnormide hindamine ameti poolt

1.   12 kuu jooksul toimeaine kandmisest või mittekandmisest direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse pärast käesoleva määruse jõustumist esitab amet komisjonile ja liikmesriikidele, eelkõige direktiivi 91/414/EMÜ alusel koostatud asjakohase hindamisaruande põhjal, põhjendatud arvamuse alljärgneva kohta:

a)	käesoleva määruse II või III lisas sätestatud kõnealuse toimeaine kehtivad jääkide piirnormid;

b)	vajadus kehtestada sellele toimeainele uued jääkide piirnormid või kanda see käesoleva määruse IV lisasse;

c)	käesoleva määruse artikli 20 lõikes 2 osutatud teatud töötlemistegurid, mis võivad selle toimeaine puhul vajalikuks osutuda;

d)	jääkide piirnormid, sealhulgas käesoleva määruse II ja/või III lisas sätestatud piirnormid, mille kehtestamist komisjon kaalub, ning selle toimeainega seotud jääkide piirnormid, mis võidakse kehtetuks tunnistada.

2.   Enne käesoleva määruse jõustumist direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud ainete kohta esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjendatud arvamus 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 13

Halduskorras läbivaatamine

Käesoleva määrusega ametile antud volituste alusel vastuvõetud otsuse või nende volituste kasutamatajätmise võib komisjon läbi vaadata omal algatusel või liikmesriigi või otseselt ja isiklikult asjaga seotud isiku taotlusel.

Sellekohane taotlus esitatakse komisjonile kahe kuu jooksul alates päevast, mil asjassepuutuv isik sai teada kõnealusest toimingust või tegevusetusest.

Komisjon teeb otsuse kahe kuu jooksul, nõudes vajadusel ametilt otsuse tühistamist või tegevusetuse heastamist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

3. JAGU

JÄÄKIDE PIIRNORMIDE KEHTESTAMINE, MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Artikkel 14

Otsused jääkide piirnormide taotluste kohta

1.   Pärast ameti arvamuse kättesaamist ning seda arvamust arvesse võttes koostab komisjon viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul määruse jääkide piirnormi kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta või otsuse taotluse tagasilükkamise kohta ning edastab selle vastuvõtmiseks artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Lõikes 1 nimetatud aktide puhul võetakse arvesse järgmist:

a)	olemasolevad teadus- ja tehnikaalased teadmised;

b)	võimalik pestitsiidide jääkide esinemine, mis tuleneb muudest allikatest kui praegu taimekaitses kasutatavad toimeained;

c)	kõigi võimalike tarbijaid ja, kui see on asjakohane, loomi ähvardavate ohtude hindamise tulemused;

d)	taimekaitsevahendite kasutusviiside muutmisega seotud mistahes hindamiste ja otsuste tulemused;

e)	kolmandas riigis toimeaine õiguspäraseks kasutamiseks rakendatud CXL või hea põllumajandustava;

f)	muud käsitletava küsimusega seotud põhjendatud tegurid.

3.   Komisjon võib taotlejalt või ametilt igal ajal nõuda täiendavat teavet. Komisjon teeb kogu saadud täiendava teabe kättesaadavaks liikmesriikidele ja ametile.

Artikkel 15

Uute muudetud jääkide piirnormide kandmine II ja III lisasse

1.   Artikli 14 lõikes 1 osutatud määrusega:

a)	kehtestatakse uued või muudetud jääkide piirnormid ja kantakse need käesoleva määruse II lisasse, kui vastavad toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse; või

b)	kui vastavad toimeained ei ole kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kui need ei ole kantud käesoleva määruse II lisasse, kehtestatakse või muudetakse ajutisi jääkide piirnorme ja kantakse need käesoleva määruse III lisasse; või

c)	kehtestatakse artiklis 16 nimetatud juhtudel ajutised jääkide piirnormid ja kantakse need käesoleva määruse III lisasse.

2.   Kui lõike 1 punkti b kohaselt on kehtestatud ajutine jääkide piirnorm, kustutatakse see III lisast määrusega üks aasta peale asjaomase toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmist või mittekandmist, kooskõlas käesoleva määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korraga. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel säilitatakse see veel üheks aastaks kuni kinnitamiseni, et jääkide piirnormide kehtestamise taotluse toetuseks vajalikud teadusuuringud on tehtud. Juhtudel, mil nimetatud kinnitus esitatakse, säilitatakse ajutised jääkide piirnormid veel kaheks aastaks tingimusel, et ei ole tuvastatud vastuvõetamatuid ohte tarbijatele.

Artikkel 16

Teatavatel tingimustel ajutiste jääkide piirnormide kehtestamise kord

1.   Artikli 14 lõikes 1 osutatud määrusega võib kehtestada ajutised III lisasse kantavad jääkide piirnormid järgmistel asjaoludel:

a)	erandjuhtudel, eelkõige siis kui pestitsiidide jääkide esinemine võib tuleneda keskkonna- või muust reostusest või taimekaitsevahendite kasutamisest vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikele 4; või

b)	kui asjaomased tooted on tarbijate toidu ja, kui see on asjakohane, loomade sööda väheolulised komponendid; või

c)	mee puhul; või

d)	kui otsusega mitte kanda toimeainet direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või see sealt kustutada on kindlaks määratud taimekaitsevahendite olulised kasutamisviisid.

2.   Lõikes 1 osutatud ajutiste jääkide piirnormide III lisasse kandmise aluseks on ameti arvamus, seireandmed ja hinnang, mis kinnitavad vastuvõetamatute ohtude puudumist inimestele ja loomadele.

Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ajutiste jääkide piirnormide jätkuvat kehtivust hinnatakse uuesti vähemalt kord kümne aasta jooksul, kui neid vajaduse korral muudetakse või tunnistatakse kehtetuks.

Lõike 1 punktis d osutatud jääkide piirnorme hinnatakse uuesti pärast olulise kasutamisviisi loa kehtivusaja lõppu.

Artikkel 17

Jääkide piirnormide muutmised pärast taimekaitsevahendite lubade tühistamist

Pärast olemasoleva taimekaitsevahendi loa tühistamist jääkide piirnormi kehtetuks tunnistamiseks vajalikud II ja III lisa muudatused võib vastu võtta ilma ametilt arvamust taotlemata.

III PEATÜKK

TAIMSET JA LOOMSET PÄRITOLU TOODETELE KOHALDATAVAD JÄÄKIDE PIIRNORMID

Artikkel 18

Vastavus jääkide piirnormidele

1.   I lisaga hõlmatud tooted ei sisalda alates nende turuleviimisest toidu või söödana või nende söötmisest loomadele pestitsiidide jääke üle:

a)	II ja III lisas sellistele toodetele kehtestatud jääkide piirnormide;

b)

0,01 mg/kg toodete puhul, millele ei ole II või III lisas kehtestatud jääkide piirnorme, või IV lisas loetlemata toimeainete puhul, kui toimeainele ei ole määratud erinevaid vaikimisi väärtusi artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras, võttes samas arvesse kasutuselolevaid standardanalüüsimeetodeid. Sellised vaikimisi väärtused on loetletud V lisas.

2.   Liikmesriigid ei tohi keelata ega takistada I lisaga hõlmatud toodete turuleviimist või toiduloomadele söötmist oma territooriumil põhjusel, et need sisaldavad pestitsiidide jääke, tingimusel et:

a)	sellised tooted vastavad artikli 18 lõikele 1 ja artiklile 20; või

b)	toimeaine on kantud IV lisasse.

3.   Erandina lõikes 1 sätestatust võivad liikmesriigid lubada saagikoristusjärgse fumigandiga töötlemise korral oma territooriumil toimeainete jääkide piirnorme, mis ületavad I lisaga hõlmatud tootele II ja III lisas sätestatud toimeaine jääkide piirnorme, kui selle toimeaine/toote kombinatsioonid on loetletud VII lisas, tingimusel et:

a)	sellised tooted ei ole ette nähtud koheseks tarbimiseks;

b)	asjakohane kontroll tagab, et kui selliseid tooteid tarnitakse otse lõppkasutajale või tarbijale, ei saa neid teha kättesaadavaks enne, kui jäägid ei ületa enam II või III lisas sätestatud piirnorme;

c)	teisi liikmesriike ja komisjoni on teavitatud võetud meetmetest.

VII lisas loetletud toimeainete/toodete kombinatsioonid määratletakse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

4.   Erakorralistel asjaoludel ja eelkõige taimekaitsevahendite kasutamisel kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikega 4 või vastavalt direktiivis 2000/29/EÜ (14) sätestatud kohustustele võib liikmesriik anda loa oma territooriumil lõike 1 tingimustele mittevastava töödeldud toidu või sööda turuleviimiseks ja/või loomadele söötmiseks tingimusel, et selline toit või sööt ei põhjusta vastuvõetamatut ohtu. Sellistest lubadest tuleb viivitamata teatada teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile ning neile tuleb põhjendamatu viivituseta esitada läbivaatamiseks asjakohane riskihinnang artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras, eesmärgiga kehtestada kindlaksmääratud ajavahemikuks ajutised jääkide piirnormid või võtta seoses selliste toodetega muud vajalikud meetmed.

Artikkel 19

Töödeldud ja/või kombineeritud toodete keelustamine

I lisaga hõlmatud tooteid, mis ei vasta artikli 18 lõike 1 või artikli 20 nõuetele, on keelatud töödelda ja/või lahjendamiseks samade või muude toodetega segada, eesmärgiga neid toidu või söödana turustada või loomadele sööta.

Artikkel 20

Töödeldud ja/või liittoodetele kohaldatavad jääkide piirnormid

1.   Kui II või III lisas ei ole töödeldud toidule või söödale ja/või toidu- või söödasegule jääkide piirnorme sätestatud, kohaldatakse I lisaga hõlmatud asjakohaste toodete puhul artikli 18 lõikes 1 sätestatud jääkide piirnorme, võttes arvesse töötlemisest ja/või segamisest tulenevaid muutusi pestitsiidide jääkide koguses.

2.   Teatud töötlemis- ja/või segamistoimingute või teatud töödeldud ja/või liittoodete kontsentratsiooni- või lahjendustegurid võib kanda VI lisa loetellu artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

IV PEATÜKK

ERISÄTTED KEHTIVATE JÄÄKIDE PIIRNORMIDE LISAMISE KOHTA KÄESOLEVASSE MÄÄRUSESSE

Artikkel 21

Jääkide piirnormide esmakordne kehtestamine

1.   I lisaga hõlmatud toodete jääkide piirnormid kehtestatakse esmakordselt ja kantakse II lisasse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras, ühendades direktiivides 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ sätestatud jääkide piirnormid ning võttes arvesse käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 nimetatud kriteeriumeid.

2.   II lisa kehtestatakse 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 22

Ajutiste jääkide piirnormide esmakordne kehtestamine

1.   Toimeainete, mille direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise või mittekandmise kohta pole veel otsust tehtud, ajutised jääkide piirnormid kehtestatakse esmakordselt ja kantakse käesoleva määruse III lisasse, kui need ei ole juba II lisas loetletud, artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras, võttes arvesse liikmesriikide esitatud teavet, vajaduse korral artiklis 24 nimetatud arvamust, artikli 14 lõikes 2 osutatud tegureid ning järgmisi jääkide piirnorme:

a)	ülejäänud jääkide piirnorme direktiivi 76/895/EMÜ lisas; ja

b)	seni ühtlustamata riiklikke jääkide piirnorme.

2.   III lisa kehtestatakse 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kooskõlas artiklitega 23, 24 ja 25.

Artikkel 23

Liikmesriikide esitatav teave riiklike jääkide piirnormide kohta

Kui toimeaine ei ole veel direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud ja kui liikmesriik on kehtestanud käesoleva määruse I lisaga hõlmatud tootele riikliku jääkide piirnormi hiljemalt käesoleva määruse I lisa jõustumise päevaks või on otsustanud, et antud toimeainele ei tule jääkide piirnormi kehtestada, teatab asjaomane liikmesriik artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras kehtestatud tähtajaks ja vormis komisjonile toimeaine riikliku jääkide piirnormi või asjaolu, et toimeainele ei ole jääkide piirnormi kehtestatud, ning vajaduse korral ja komisjoni taotlusel:

a)	hea põllumajandustava;

b)	järelvalve all tehtud katsete tulemused ja/või seireandmed, kui liikmesriigis on kohaldatud kriitilist head põllumajandustava ning kui nimetatud andmed on kättesaadavad;

c)	aktsepteeritava päevadoosi ning vajaduse korral riiklikuks riskihinnanguks kasutatud akuutse standarddoosi ja samuti hinnangu tulemused.

Artikkel 24

Ameti arvamus riiklike jääkide piirnormide alusandmete kohta

1.   Komisjoni taotlusel esitab amet komisjonile põhjendatud arvamuse võimalike ohtude kohta tarbija tervisele, mis tulenevad:

a)	ajutistest jääkide piirmääradest, mis võivad olla kantud III lisasse;

b)	toimeainetest, mis võivad olla kantud IV lisasse.

2.   Lõikes 1 osutatud põhjendatud arvamust koostades võtab amet arvesse olemasolevaid teaduse- ja tehnikaalaseid teadmisi ja eriti liikmesriikide esitatud, artikli 23 kohaselt nõutavat teavet.

Artikkel 25

Ajutiste jääkide piirnormide kehtestamine

Ameti arvamust arvesse võttes võib artiklis 23 osutatud ajutised toimeainete jääkide piirnormid taotluse korral III lisaga kehtestada ja kanda sellesse vastavalt artikli 22 lõikele 1 või vajaduse korral võib toimeaine kanda IV lisasse vastavalt artikli 5 lõikele 1.

V PEATÜKK

AMETLIK KONTROLL, ARUANDLUS JA SANKTSIOONID

1. JAGU

JÄÄKIDE PIIRNORMIDE AMETLIK KONTROLL

Artikkel 26

Ametlik kontroll

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 96/23/EÜ (15) sätete kohaldamist, teostavad liikmesriigid pestitsiidide jääkide ametlikku kontrolli käesoleva määruse täitmise tagamiseks kooskõlas asjakohaste ühenduse õiguse sätetega toidu ja sööda ametliku kontrolli kohta.

2.   Selline pestitsiidide jääkide kontroll hõlmab eelkõige proovide võtmist ja proovide analüüsi ning nendes sisalduvate pestitsiidide ja vastavate pestitsiidide jääkide kindlaksmääramist.

Artikkel 27

Proovide võtmine

1.   Võttes arvesse eelmiste kontrolliprogrammide tulemusi võtab iga liikmesriik piisaval hulgal ja ulatuses proove tagamaks, et tulemused iseloomustaks turgu. Sellised proovid võetakse tarnimise kohale nii lähedalt kui on mõistlik mis tahes edaspidiste täitemeetmete võtmise võimaldamiseks.

2.   Toodetes, välja arvatud direktiivis 2002/63/EÜ (16) sätestatud toodetes, sisalduvate pestitsiidide jääkide kontrolli teostamiseks vajalikud proovivõtmise meetodid määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 28

Analüüsimeetodid

1.   Pestitsiidide jääkide analüüsi meetodid vastavad asjakohaste toidu ja sööda ametlikku kontrolli käsitlevate ühenduse õiguse sätetega kehtestatud kriteeriumidele.

2.   Pestitsiidide jääkide määramisel kasutatavate analüüsimeetoditega seotud konkreetseid valideerimisnõudeid ja kvaliteedikontrolli korda käsitlevad tehnilised suunised võib vastu võtta artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

3.   Kõik ametlikuks kontrolliks pestitsiidide jääkide proove analüüsivad laborid osalevad komisjoni organiseeritud pestitsiidide jääkidega seotud ühenduse tasemekatses.

2. JAGU

ÜHENDUSE KONTROLLIPROGRAMM

Artikkel 29

Ühenduse kontrolliprogramm

1.   Komisjon valmistab ette kooskõlastatud mitmeaastase ühenduse kontrolliprogrammi, milles määratakse kindlaks riiklike kontrolliprogrammide raames võetavad konkreetsed proovid ja võetakse arvesse käesolevas määruses kehtestatud jääkide piirnormidest kinnipidamisega tekkinud probleeme eesmärgiga hinnata tarbijate kokkupuudet jääkidega ning kehtiva õigusakti kohaldamist.

2.   Ühenduse kontrolliprogrammi kohandatakse ja ajakohastatakse igal aastal artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras. Ühenduse kontrolliprogrammi eelnõu esitatakse artikli 45 lõikes 1 osutatud komiteele vähemalt kuus kuud enne iga kalendriaasta lõppu.

3. JAGU

RIIKLIKUD KONTROLLIPROGRAMMID

Artikkel 30

Pestitsiidide jääkide riiklikud kontrolliprogrammid

1.   Liikmesriigid kehtestavad mitmeaastased pestitsiidide jääkide riiklikud kontrolliprogrammid. Nad ajakohastavad oma mitmeaastaseid programme igal aastal.

Need programmid on riskipõhised ja nende eesmärk on eelkõige hinnata tarbija kokkupuudet jääkidega ja kehtivate õigusaktide järgimist. Need peavad sätestama vähemalt järgmist:

a)	tooted, millest võetakse proovid;

b)	võetavate proovide ja tehtavate analüüside arv;

c)	määratavad pestitsiidid;

d)

kõnealuste programmide koostamisel kohaldatavad kriteeriumid, sealhulgas: i) valitavad pestitsiidi/toote kombinatsioonid; ii) kodumaistelt ja välismaistelt toodetelt võetavate proovide arv; iii) nende toodete osakaal kogu riigis tarbitavast toidust; iv) ühenduse kontrolliprogramm ja v) eelmiste kontrolliprogrammide tulemused.

2.   Liikmesriigid esitavad lõikes 1 nimetatud ajakohastatud riiklikud pestitsiidide jääkide kontrolliprogrammid komisjonile ja ametile vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta lõppu.

3.   Liikmesriigid osalevad artiklis 29 sätestatud ühenduse kontrolliprogrammis.

4. JAGU

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT JA AASTAARUANNE

Artikkel 31

Teave liikmesriikidelt

1.   Liikmesriigid esitavad eelmise kalendriaasta kohta komisjonile, ametile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 31. augustiks järgmise teabe:

a)	artikli 26 lõikes 1 sätestatud ametliku kontrolli tulemused;

b)	artiklis 30 osutatud riiklikes kontrolliprogrammides ning artiklis 29 osutatud ühenduse kontrolliprogrammi raames rakendatud määramispiirid;

c)	andmed analüüsilaborite ühenduse tasemekatsetes, mida on nimetatud artikli 28 lõikes 3, ja muudes tasemekatsetes, mis on seotud pestitsiidi/toote kombinatsioonidega, mille proovid riiklike kontrolliprogrammide raames võetakse, osalemise kohta;

d)	andmed punktis a osutatud kontrollis osalevate analüüsilaborite akrediteerimise kohta;

e)	andmed võetud rakendusmeetmete kohta, kui see on siseriiklike õigusaktidega lubatud.

2.   Liikmesriikide poolt teabe esitamisega seotud rakendusmeetmed võib kehtestada artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras pärast ametiga konsulteerimist.

Artikkel 32

Pestitsiidide jääkide aastaaruanne

1.   Amet koostab aastaaruande pestitsiidide jääkide kohta liikmesriikide poolt artikli 31 lõike 1 alusel esitatud teabe põhjal.

2.   Amet esitab aastaaruandes vähemalt järgmise teabe:

a)	artikli 26 lõikega 2 ettenähtud kontrolli tulemuste analüüs;

b)	jääkide piirnormide ületamise võimalikud põhjused koos asjakohaste märkustega riskijuhtimise võimaluste kohta;

c)	analüüs pestitsiidide jääkidest tulenevast pikaajalisest ja akuutsest ohust tarbija tervisele;

d)	hinnang tarbijate kokkupuutele pestitsiidide jääkidega punktis a esitatud teabe põhjal ning muu asjakohane olemasolev teave, sealhulgas direktiivi 96/23/EÜ alusel esitatud aruanded.

3.   Kui liikmesriik ei ole esitanud teavet kooskõlas artikliga 31, võib amet jätta teabe selle liikmesriigi kohta aastaaruande koostamisel arvesse võtmata.

4.   Aastaaruande vormi kohta võib teha otsuse artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

5.   Amet esitab komisjonile aastaaruande iga aasta veebruari viimaseks päevaks.

6.   Aastaaruanne võib sisaldada arvamust tulevaste programmidega hõlmatavate pestitsiidide kohta.

7.   Amet avalikustab aastaaruande ning kõik komisjoni või liikmesriikide arvamused.

Artikkel 33

Pestitsiidide jääkide aastaaruande esitamine komiteele

Komisjon esitab pestitsiidide jääkide aastaaruande viivitamata artikli 45 lõikes 1 osutatud komiteele läbivaatamiseks ja vajalike meetmete võtmise kohta soovituste tegemiseks II ja III lisas kehtestatud jääkide piirnormide rikkumise korral.

5. JAGU

SANKTSIOONID

Artikkel 34

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja mis tahes hilisematest muudatustest viivitamatult komisjonile.

VI PEATÜKK

KIIRELOOMULISED MEETMED

Artikkel 35

Kiireloomulised meetmed

Kui uue teabe või olemasoleva teabe ümberhindamise tulemusena võivad käesoleva määrusega hõlmatud pestitsiidide jäägid või jääkide piirnormid ohustada inimeste või loomade tervist nõudes viivitamatut tegutsemist, kohaldatakse määruse (EÜ) 178/2002 artikleid 53 ja 54.

VII PEATÜKK

ÜHTLUSTATUD PESTITSIIDIDE JÄÄKIDE PIIRNORMIDEGA SEOTUD TOETUSMEETMED

Artikkel 36

Ühtlustatud pestitsiidide jääkide piirnormidega seotud toetusmeetmed

1.   Ühtlustatud pestitsiidide jääkide piirnormidega seotud toetusmeetmed kehtestatakse ühenduse tasandil, sealhulgas:

a)	pestitsiidide jääkide piirnorme käsitlevate ühenduse õigusaktide konsolideeritud andmebaas, mis on mõeldud ka vastava teabe avalikustamiseks;

b)	artikli 28 lõikes 3 osutatud ühenduse tasemekatsed;

c)	pestitsiidide jääke käsitlevate õigusaktide ja tehniliste suuniste ettevalmistamiseks ja arendamiseks vajalikud uuringud ja muud meetmed;

d)	vajalikud uuringud hinnangu andmiseks tarbijate ja loomade kokkupuute kohta pestitsiidide jääkidega;

e)	vajalikud uuringud kontrollilaborite toetuseks, kui analüütiliste meetoditega ei ole võimalik kontrollida kehtestatud jääkide piirnorme.

2.   Vajalikud rakendusmeetmed lõikes 1 osutatud meetmete kohta võib vastu võtta artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 37

Ühenduse toetus ühtlustatud pestitsiidide jääkide piirnormide toetusmeetmetele

1.   Ühendus võib anda rahalist toetust kuni 100 % ulatuses artiklis 36 sätestatud meetmete maksumusest.

2.   Assigneeringud kinnitatakse igal eelarveaastal eelarvemenetluse käigus.

VIII PEATÜKK

JÄÄKIDE PIIRNORMIDE TAOTLUSTE KOOSKÕLASTAMINE

Artikkel 38

Riiklike ametiasutuste määramine

Iga liikmesriik määrab käesoleva määruse kohaldamisel ühe või mitu ametiasutust koordineerima koostööd komisjoni, ameti, teiste liikmesriikide, valmistajate, tootjate ja kasvatajatega. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe ametiasutuse, osutab ta, milline nendest toimib kontaktasutusena.

Riiklikud ametiasutused võivad delegeerida ülesandeid teistele asutustele.

Iga liikmesriik teatab komisjonile ja ametile määratud riiklike ametiasutuste nimed ja aadressid.

Artikkel 39

Jääkide piirnormide alase teabe kooskõlastamine ameti poolt

Amet:

a)	kooskõlastab teabe vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ toimeaine jaoks määratud referentliikmesriigiga;

b)	kooskõlastab jääkide piirnormid liikmesriikidega ja komisjoniga, eelkõige artikli 41 nõuete täitmiseks.

Artikkel 40

Liikmesriikide esitatav teave

Liikmesriigid esitavad ametile selle taotlusel kogu olemasoleva teabe, mis on vajalik jääkide piirnormide ohutuse hindamiseks.

Artikkel 41

Ameti jääkide piirnormide andmebaas

Ilma et see piiraks dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist, loob amet komisjonile ja liikmesriikide pädevatele ametiasutustele kättesaadava andmebaasi, mis sisaldab jääkide piirnorme käsitlevat teaduslikku teavet ja häid põllumajandustavasid ning II, III, IV ja VII lisas sätestatud toimeaineid ja töötlemistegureid, ning haldab seda andmebaasi. Eelkõige sisaldab see hinnanguid toidu kaudu omastamisele, töötlemistegureid ja toksikoloogilisi näitajaid.

Artikkel 42

Liikmesriigid ja lõivud

1.   Liikmesriigid võivad katta jääkide piirnormide kehtestamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise või mis tahes muu käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmisega seotud töö kulud kehtestades selleks lõivu või maksu.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud lõiv või maks:

a)	on kehtestatud läbipaistvalt ja

b)	vastab tehtava töö tegelikule maksumusele.

See võib sisaldada lõikes 1 osutatud töö keskmisel maksumusel põhinevat kindlaksmääratud maksete skaalat.

IX PEATÜKK

RAKENDAMINE

Artikkel 43

Ameti teaduslik arvamus

Komisjon või liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel küsida ametilt riskide hindamisega seotud meetmete kohta teaduslikku arvamust. Komisjon võib määrata selle arvamuse esitamiseks tähtaja.

Artikkel 44

Ameti arvamuste vastuvõtmise kord

1.   Kui ameti arvamus nõuab vastavalt käesolevale määrusele ainult teaduslikku või tehnilist tööd, mis hõlmab usaldusväärsete teaduslike või tehniliste põhimõtete rakendamist, võib amet juhul, kui komisjonil või liikmesriigil pole vastuväiteid, need väljastada ilma määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 28 nimetatud teaduskomiteega või teaduskomisjonidega konsulteerimata.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 29 lõike 6 punktile a kehtestatud rakenduseeskirjad sätestavad ülaltoodud lõike 1 kohaldamise juhud.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 alusel asutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtaeg on kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 46

Rakendusmeetmed

Kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud sätetega ja vajaduse korral ameti arvamust arvesse võttes, kehtestatakse või võib muuta järgmist:

a)	rakendusmeetmed käesoleva määruse ühtse kohaldamise tagamiseks;

b)	artiklis 23, artikli 29 lõikes 2, artikli 30 lõikes 2, artikli 31 lõikes 1 ja artikli 32 lõikes 5 osutatud kuupäevad;

c)	käesoleva määruse rakendamist toetav tehniline juhendmaterjal;

d)	üksikasjalikud eeskirjad jääkide piirnormide kehtestamiseks nõutavate teaduslike andmete kohta.

Artikkel 47

Aruanne määruse rakendamise kohta

Komisjon esitab hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja kohandamine

1.   Direktiivid 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks alates artikli 50 teises lõigus osutatud kuupäevast.

2.   Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõige 1 punkt f asendatakse järgmisega:

Artikkel 49

Üleminekumeetmed

1.   III peatükis sätestatud nõuded ei kehti enne artikli 50 teises lõigus osutatud kuupäeva õiguslikel alustel toodetud või ühendusse imporditud toodete kohta.

Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks võib siiski võtta selliste toodete osas artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras asjakohased meetmed.

2.   Kui see on vajalik toodete tavapäraseks turustamiseks, töötlemiseks ja tarbimiseks, võib artiklites 15, 16, 21, 22 ja 25 sätestatud jääkide piirnormide rakendamiseks kehtestada täiendavaid üleminekumeetmeid.

Need meetmed, mis ei piira tarbijakaitse kõrge taseme tagamise kohustust, võetakse vastu artikli 45 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II, III ja V peatükki hakatakse kohaldama 6 kuud peale viimase I, II, III ja IV lisa kehtestava määruse avaldamist.

---

(1)  EÜT C 234, 30.9.2003, lk 33.

(2)  Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004), nõukogu 19. juuli 2004. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi ... seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(4)  EÜT L 221, 7.8.1986, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/61/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 81).

(5)  EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/61/EÜ.

(6)  EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/61/EÜ.

(7)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/71/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 14).

(8)  EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003.

(9)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

(10)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/100/EÜ (ELT L 285, 1.11.2003, lk 33).

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(13)  Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2377/90, milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 546/2004 (ELT L 87, 25.3.2004, lk 13).

(14)  Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/70/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 97).

(15)  Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatud ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(16)  Komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30).

(17)  ELT L ….”.

---

---

1.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 25/19

---

ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 2/2005,

mille nõukogu on vastu võtnud 24. septembril 2004,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsus nr …/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 25E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Infoühiskonna areng ja lairiba ühenduse esilekerkimine mõjutab iga Euroopa Liidu kodaniku elu, soodustades muuhulgas juurdepääsu teadmistele ja uusi teadmiste omandamise viise ning seega suurendades nõudlust uue infosisu, uute rakenduste ja teenuste järele.

(2)

Interneti leviku kasv ühenduses on jätkuvalt märkimisväärne. Interneti pakutavaid võimalusi tuleks kasutada, et kõik ühenduse organisatsioonid ja üksikisikud saaksid info ja teadmiste jagamisest sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Euroopas on nüüd olemas digitaalse infosisu potentsiaali kasutamise tingimused.

(3)

Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungi järeldustes rõhutati, et üleminek digitaalsele ja teadmistel põhinevale majandusele, mis tuleneb uute kaupade ja teenuste kasutusele võtmisest, on tugeva majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade arvu edasiviiv jõud. Kõnealusel juhul tunnustati eriti infosisu tööstuse rolli lisaväärtuse loomisel Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kasutamise ja võrgustiku loomise kaudu.

(4)

Lissaboni strateegiat edasiarendav e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava kutsub võtma meetmeid, mis soodustaks turvaliste lairibavõrgu teenuste, rakenduste ja infosisu tekkimist ning seeläbi pakuks erainvesteeringutele soodsat keskkonda, uute töökohtade loomist, tootlikkuse suurendamist, avalike teenuste kaasajastamist ja võimaldaks kõigil osaleda ülemaailmses infoühiskonnas.

(5)

Euroopas on üha enam ilmnenud laia üldsuse, sealhulgas kodanike, üliõpilaste, teadlaste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning teiste ettevõtjate või oma teadmisi täiendada soovivate erivajadustega inimeste või teenuste loomisest huvitatud digitaalse infosisu “taaskasutajate” nõudlus kvaliteetse tasakaalustatud juurdepääsu- ja kasutajaõigustega digitaalse infosisu järele.

(6)

Digitaalse infosisu huvirühmade hulka kuuluvad infosisu pakkujad (sealhulgas digitaalset infosisu loovad, koguvad või omavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid ja asutused) ning infosisu kasutajad (sealhulgas lõpptarbijatest organisatsioonid ja ettevõtted, mis taaskasutavad digitaalset infosisu ja/või annavad sellele lisaväärtust). Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele.

(7)

E-infosisu 2001.–2004. aasta programm, mis võeti vastu nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/48/EÜ, (3) soodustas Euroopa digitaalse infosisu väljaarendamist ja kasutamist internetis ning Euroopa veebilehekülgede keelelist mitmekesisust infoühiskonnas. Komisjoni 10. oktoobri 2003. aasta teatises e-infosisu programmi vahehindamise kohta kinnitatakse kõnealuses valdkonnas tegutsemise vajadust.

(8)

Tehnoloogilised uuendused pakuvad võimalusi infosisuga liidetud teadmiste abil lisaväärtuse andmiseks ning teenuste tasandil koostalitlusvõime parandamiseks, mis on digitaalse infosisu juurdepääsu, kasutamise ja levitamise seisukohast eriti oluline. See on eriti asjakohane nende üldiste huvidega seotud valdkondade osas, mida nimetatud programm käsitleb.

(9)	Kindlate majandusmudelite edendamine suurendab programmi raames algatatud projektide järjepidevust ning suurendab seega majanduslikku kasu digitaalse infosisu juurdepääsul ja taaskasutusel põhinevatest teenustest.

(10)	Infoühiskonna digitaalse infosisu probleemide käsitlemiseks on määratletud õigusraamistik. (4)  (5)  (6)

(11)	Liikmesriikide kasutatavad erinevad meetodid põhjustavad jätkuvalt tehnilisi tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori informatsiooni laia juurdepääsetavust, kasutamist, taaskasutamist ja kasutatavust ühenduses.

(12)	Juhul kui digitaalne infosisu hõlmab isikuandmeid, tuleks järgida direktiive 95/46/EÜ (7) ja 2002/58/EÜ (8) ning kasutatavad tehnoloogiad peaksid olema eraelu puutumatust austavad ja võimalusel seda tõhustavad.

(13)	Infosisu käsitlevad ühenduse meetmed peaks soodustama ühenduse keelte ja kultuuride eripära.

(14)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9)

(15)	Komisjon peaks tagama seonduvate ühenduse algatuste ja programmide vastastikuse täiendavuse ja koostoime, eelkõige hariduse ja kultuuri ning Euroopa koostalitlusvõimeraamistikuga seotud algatuste ja programmide osas.

(16)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (10) punkti 33 tähenduses.

(17)

Käsitletavate küsimuste riikidevahelist iseloomu arvestades ei saa liikmesriigid kavandatavate meetmete eesmärke, nimelt digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamist Euroopas, täielikult täita, mistõttu neid on meetmete üleeuroopalise ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil; sellest tulenevalt võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse programm ajavahemikuks 2005–2008, et suurendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega ühenduse tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades teabe loomist ja levitamist.

Sellele programmile antakse nimeks “eContentplus” (edaspidi “programm”).

2.   Programmi üldeesmärgi saavutamiseks nähakse ette järgmised tegevussuunised:

a)	ühenduse tasandil digitaalsele infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine;

b)	digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside tõhustamine;

c)	digitaalse infosisu sidusrühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine.

Nimetatud tegevussuuniste kohaste toimingute sihtvaldkonnad on vastavalt I lisale avaliku sektori informatsioon, ruumilised andmed ning hariduslik, kultuuri ja teaduslik infosisu. Programmi rakendatakse vastavalt II lisale.

Artikkel 2

Osalemine

1.   Programm on osalemiseks avatud liikmesriikides asutatud juriidilistele isikutele. Samuti on see osalemiseks avatud kandidaatriikides asutatud juriidilistele isikutele kooskõlas kehtivate või nendega sõlmitavate kahepoolsete lepingutega.

2.   Programmi võib osalemiseks avada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes EFTA riikides asutatud juriidilistele isikutele nimetatud lepingu sätete alusel.

3.   Programmi võib avada ühenduse rahalise toetuseta osalemiseks kolmandates riikides asutatud juriidilistele isikutele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui nende osalemine aitab tõhusalt kaasa programmi elluviimisele. Otsus sellise osaluse lubamiseks võetakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 3

Komisjoni pädevus

1.   Komisjon vastutab programmi rakendamise eest.

2.   Komisjon koostab käesoleva otsuse alusel tööprogrammi.

3.   Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et programmi rakendamismeetmed ja muud Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning infoühiskonna keelelise mitmekesisuse soodustamist mõjutavad ühenduse poliitikad, programmid ja meetmed, eelkõige ühenduse teadusuuringud ja tehnoloogia arendusprogrammid, IDA, eTEN, eInclusion, eLearning, MODINIS ja Safer Internet, on järjepidevad ja üksteist vastastikku täiendavad.

4.   Järgmisi toiminguid teeb komisjon artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras:

a)	tööprogrammi vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

b)	ettepanekute esitamiskutsete kriteeriumide ja sisu määramine kooskõlas artiklis 1 sätestatud eesmärkidega;

c)	hinnangu andmine projektidele, mis esitatakse ühenduse rahastamist käsitlevate ettepanekute esitamiskutsete alusel ja mille puhul ühenduse panus on hinnanguliselt 1 miljon eurot või rohkem;

d)	kõik kõrvalekalded II lisas sätestatud eeskirjadest.

5.   Komisjon teavitab artiklis 4 nimetatud komiteed programmi elluviimisel tehtud edusammudest.

Artikkel 4

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Järelevalve ja hindamine

1.   Ühenduse toetuse tulemusliku kasutamise kindlustamiseks tagab komisjon, et käesoleva otsuse kohased toimingud tuleb eelnevalt heaks kiita, nende puhul tuleb kasutada järelevalvet ja neile tuleb anda järelhinnang.

2.   Komisjon teostab käesoleva programmi alusel rakendatavate projektide järelevalvet. Komisjon hindab projektide teostamise viisi ja mõju, et kindlaks teha, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud.

3.   Hiljemalt 2006. aasta keskpaigaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevussuuniste rakendamisest. Sellega seoses annab komisjon aru ajavahemiku 2007–2008 summade kooskõla kohta finantsperspektiiviga. Vajaduse korral võtab komisjon 2007.–2008. aasta eelarvemenetluse raames vajalikud meetmed, et tagada iga-aastaste assigneeringute kooskõla finantsperspektiiviga. Komisjon esitab programmi lõpus lõpliku hindamisaruande.

4.   Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise tulemused koos käesoleva otsuse kõigi asjakohaste muudatusettepanekutega. Tulemused edastatakse vastavalt enne Euroopa Liidu 2007. ja 2009. aasta üldeelarve projektide esitamist.

Artikkel 6

Finantsraamistik

1.   Käesoleva otsuse kohaste ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2008 määratakse 135 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2006.

2.   Ajavahemiku, mis järgneb 31. detsembrile 2006, summa loetakse kinnitatuks, kui see on antud etapil kooskõlas kehtiva 2007. aastal algava ajavahemiku finantsperspektiiviga.

3.   Eelarvepädev institutsioon kinnitab ajavahemiku 2005–2008 iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires. Kulude suunav jaotus on esitatud III lisas.

---

(1)  ELT C 117, 30.4.2004, lk 49.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004), nõukogu 24. septembri 2004. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi ..... seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10)  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

---

---

---

---

---

1.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 25/29

---

ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 3/2005,

mille nõukogu on vastu võtnud 7. oktoobril 2004,

mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2005/…/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, vastuvõtmiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 25E/03)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse meresõiduohutuse poliitika eesmärk on saavutada kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse tase ning põhineb arusaamisel, et kaupade mereveoga tegelevatel osapooltel on kohustus tagada ühenduse vetes kasutatavate laevade vastavus kehtivatele eeskirjadele ja standarditele.

(2)	Kõigis liikmesriikides põhinevad olulised standardid saasteainete laevadelt merreheitmise kohta Marpol 73/78 konventsioonil; siiski väga paljud ühenduse vetes liiklevad laevad eiravad neid eeskirju iga päev ilma parandusmeetmeid võtmata.

(3)	Marpol 73/78 rakendamisel esineb liikmesriigiti erinevusi ja seega on vaja seda ühenduse tasandil ühtlustada; eelkõige esineb liikmesriikides märkimisväärseid erinevusi karistuste määramisel saasteainete laevadelt merreheitmise korral.

(4)

Hoiatavat laadi meetmed moodustavad ühenduse meresõiduohutuspoliitika lahutamatu osa, kuna need tagavad seose iga saastavaid kaupu meritsi vedava osapoole vastutuse ja talle määratavate võimalike karistuste vahel; tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on vaja tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi.

(5)

Selleks on oluline ühtlustada olemasolevad õigusnormid, eelkõige ühelt poolt kõnealuse rikkumise täpne määratlus ja erandjuhtumid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi ja teiselt poolt karistuste, vastutuse ja jurisdiktsiooni miinimumeeskirjad, mille suhtes kohaldatakse nõukogu …. raamotsust 2005/…/JSK selleks, et tugevdada kriminaalõiguse raamistikku laevade põhjustatud merereostust käsitleva õiguse jõustamiseks.

(6)	Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada merreheitmise määratlus ja muuta seeläbi raamotsuse 2005/…/JSK rakendamine tõhusamaks, et takistada taolise rikkumise toimepanemist.

(7)

Naftareostusest ja teiste ohtlike või kahjulike ainete põhjustatud reostusest tuleneva tsiviilvastutuse ja kahjude hüvitamise rahvusvaheline kord ei oma piisavat hoiatavat mõju, et ohtliku lasti mereveoga seotud osapooled hoiduksid tegutsemast nõuetele mittevastavate tavade kohaselt; nõutavat hoiatavat mõju on võimalik saavutada üksnes karistuste kehtestamisega, mida kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes põhjustavad merereostust või aitavad sellele kaasa; karistusi ei peaks kohaldama mitte ainult reederi või laeva kapteni, vaid ka lasti omaniku, klassifikatsiooniühingu ja teiste seotud isikute suhtes.

(8)	Saasteainete merreheitmist laevadelt tuleks käsitleda rikkumisena, kui see on toime pandud tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu.

(9)	Karistused saasteainete laevadelt merreheitmise eest ei ole seotud asjassepuutuvate osapoolte tsiviilvastutusega ja seega ei kohaldata nende suhtes tsiviilvastutuse piiramist või suunamist käsitlevaid eeskirju, samuti ei piira need kahju tõhusat hüvitamist reostusjuhtumite ohvritele.

(10)	On vaja edasist tõhusat koostööd liikmesriikide vahel, et tagada saasteainete laevadelt merreheitmise õigeaegne avastamine ning õiguserikkujate kindlakstegemine.

(11)

Kui on olemas selged ja objektiivsed tõendid merreheitmise kohta, mis põhjustab suurt kahju või suure kahju tekkimise ohu, peaksid liikmesriigid edastama asja oma pädevatele asutustele 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikliga 220 kooskõlas oleva menetluse algatamiseks.

(12)

Käesolev direktiiv on kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõttega. Laevade põhjustatud merereostuse rahvusvaheliste standardite inkorporeerimine ühenduse õigusesse ja karistuste, mille hulka võivad kuuluda ka kriminaal- või halduskaristused, kehtestamine nende sätete rikkumise eest on vajalik meede kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse taseme saavutamiseks meretranspordi valdkonnas. Ühendus saab kõnealust eesmärki tulemuslikult saavutada ainult ühtlustatud eeskirjade rakendamise abil. Käesolev direktiiv esitab vaid miinimumnõuded ega reguleeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. See ei takista liikmesriikidel võtta rangemaid meetmeid laevade põhjustatud merereostuse vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

(13)	Direktiiv järgib täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada asjakohaste karistuste kohaldamine laevade põhjustatud merereostuse eest vastutavate isikute suhtes, eesmärgiga tõhustada meresõiduohutust ja merekeskkonna kaitset laevade põhjustatud merereostuse eest.

2.   Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel võtta rangemaid meetmeid laevade põhjustatud merereostuse vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	Marpol 73/78 – 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ja konventsiooni ajakohastatud 1978. aasta protokoll;

2.	saasteained – Marpoli 73/78 I lisaga (nafta) ja II lisaga (mahtlastina veetavad ohtlikud vedelkemikaalid) hõlmatud ained;

3.	merreheitmine – Marpol 73/78 artiklis 2 osutatud mis tahes põhjusel toimuv igasugune ainete merrelaskmine laevalt;

4.	laev – mis tahes liiki merelaev, olenemata lipuriigist, mida kasutatakse merekeskkonnas, sealhulgas tiiburlaevad, õhkpadjal transpordivahendid, allveelaevad ja hõljukid.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse rahvusvahelise õiguse kohaselt saasteainete merreheitmise suhtes:

a)	liikmesriigi sisevetes, sealhulgas sadamates, niivõrd kui Marpol on kohaldatav;

b)	liikmesriigi territoriaalmeres;

c)	rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades, mille osas kehtib transiidirežiim vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni III osa 2. jaole, liikmesriigi poolt selliste väinade üle teostatava jurisdiktsiooni ulatuses;

d)	liikmesriigi rahvusvahelise õiguse alusel kindlaks määratud majandusvööndis või võrdväärses vööndis; ja

e)

avamerel.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevadelt, olenemata lipuriigist, pärinevate saasteainete heitmete suhtes, välja arvatud sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mille omanik või haldaja on riik ning mida kasutatakse ainult mitteärilistel avalikel eesmärkidel.

Artikkel 4

Rikkumised

Liikmesriigid tagavad, et laevadelt pärinevate saasteainete merre heitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel käsitletakse rikkumisena, kui see toimub tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu.

Artikkel 5

Erandid

1.   Saasteainete merre heitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab Marpol 73/78 I lisa 11. reegli punktides a või c ning II lisa 6. reegli punktides a või c sätestatud tingimustele.

2.   Saasteainete merre heitmist artikli 3 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud aladel ei käsitleta reederi, kapteni ega kapteni vastutusel tegutseva laevapere poolse rikkumisena, kui see vastab Marpol 73/78 I lisa 11. reegli punktis b või II lisa 6. reegli punktis b sätestatud tingimustele.

3.   Saasteainete merre heitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel ei käsitleta rikkumisena, kui see vastab Marpol 73/78 I lisa 9. või 10. reegliga või II lisa 5. reegliga sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Liikmesriigi sadamas olevate laevade suhtes kohaldatavad nõuete täitmise tagamise meetmed

1.   Kui eiramiste või saadud informatsiooni põhjal võib kahtlustada, et vabatahtlikult liikmesriigi sadamas või avamereterminalis viibiv laev on saasteaineid merre heitnud või heitmas artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel, tagab nimetatud liikmesriik, et kooskõlas siseriiklike õigusaktidega viiakse läbi asjakohane kontroll, võttes arvesse Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) vastu võetud vastavaid suuniseid.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud kontrolli käigus selguvad asjaolud, mis osutavad rikkumisele artikli 4 tähenduses, teavitatakse sellest asjaomase liikmesriigi ja lipuriigi pädevaid ametiasutusi.

Artikkel 7

Läbisõitvate laevade suhtes rannikuäärsete riikide võetavad meetmed nõuete täitmise tagamiseks

1.   Kui saasteainete arvatav merreheitmine toimub artikli 3 lõike 1 punktides b, c, d või e osutatud aladel ning merreheitmises kahtlustatav laev ei külasta sellise liikmesriigi sadamat, kes omab teavet arvatava merreheitmise kohta, kohaldatakse järgmist:

a)	kui järgmine külastatav sadam on teise liikmesriigi sadam, teeb asjaomane liikmesriik tihedat koostööd artikli 6 lõikes 1 osutatud kontrolli teostamisel ja asjakohaste haldusmeetmete üle otsustamisel mis tahes sellise merreheitmise suhtes;

b)	kui järgmine külastatav sadam on ühendusevälise riigi sadam, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmise külastatava sadama teavitamine arvatavast merreheitmisest, ning taotleb, et selle sadama riik võtaks asjakohased meetmed sellise merreheitmise suhtes.

2.   Kui on olemas selged ja objektiivsed tõendid, et laev, mis sõidab artikli 3 lõike 1 punktides b või d osutatud aladel, on artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud alal toime pannud rikkumise, mis põhjustab ulatuslikku kahju või ulatusliku kahju tekkimise ohu asjaomaste liikmesriikide rannikualadele või seotud huvidele või artikkel 3 lõike 1 punktides b või d osutatud alade ressurssidele, esitab nimetatud liikmesriik, kui tõendid toetavad arvatava rikkumise toimepanemist, ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XII osa 7. jao alusel asja arutamiseks oma riigi pädevale ametiasutusele, eesmärgiga algatada menetlus, sealhulgas laeva kinnipidamine, vastavalt siseriiklikule õigusele.

3.   Igal juhul tuleb teavitada lipuriigi ametiasutusi.

Artikkel 8

Karistused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste, mille hulka võivad kuuluda ka kriminaal- või halduskaristused, kehtestamine artiklis 4 nimetatud rikkumiste puhul.

2.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada lõikes 1 osutatud karistuste kohaldamine kõikide isikute suhtes, kes tunnistatakse vastutavaks artiklis 4 nimetatud rikkumise eest.

Artikkel 9

Rahvusvahelise õiguse järgimine

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid ilma välisriigi laevade vormilise või sisulise diskrimineerimiseta ja kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XII osa 7. jaoga, ning nad teavitavad koheselt laeva lipuriiki ja teisi asjaomaseid riike käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 10

Täiendavad meetmed

Käesoleva direktiivi kohaldamisel teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd, vajadusel tihedas koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga ning otsusega nr 2850/2000/EÜ (3) sätestatud juhuslikule või tahtlikule merereostusele reageerimise tegevuskava raames, et:

a)	arendada välja käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks vajalikud infosüsteemid;

b)

kehtestada ühtsed tavad ja suunised olemasolevate rahvusvahelisel tasandil eksisteerivate tavade ja suuniste alusel, eelkõige: — laevade, mis heidavad saasteaineid merre käesolevat direktiivi rikkudes, seireks ja varajaseks identifitseerimiseks, kasutades vajadusel pardal olevaid seireseadmeid; — usaldusväärsed meetodid meres leiduvate saasteainete seostamiseks teatava laevaga; ja — käesoleva direktiivi nõuete täitmise tõhusaks tagamiseks.

Artikkel 11

Aruandlus

Iga kolme aasta järel saadavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta pädevate ametiasutuste poolt. Nende aruannete põhjal esitab komisjon ühenduse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Komitee

1.   Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) asutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002 (4) artikliga 3.

2.   Komisjon teavitab komiteed, mis asutati otsusega nr 2850/2000/EÜ, regulaarselt kõigist ettepandud meetmetest ja teistest asjakohastest tegevustest, mis käsitlevad merereostusele reageerimist.

Artikkel 13

Muutmise kord

Artikli 2 punktis 1 nimetatud Marpol 73/78 muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.

Artikkel 14

Rakendamine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …. (5) ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 220, 16.9.2003, lk 72.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2004. aasta arvamus (ELT C 92 E, 21.4.2004, lk 77).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus nr 2850/2000/EÜ, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.).Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).

(4)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 415/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 10).

(5)  18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

---

---

---

1.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 25/41

---

ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 4/2005,

mille nõukogu on vastu võtnud 21. oktoobril 2004,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu … otsuse nr …/2005/EÜ, millega muudetakse otsust 1419/1999/EÜ kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019, vastuvõtmiseks

(2005/C 25E/04)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 151,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse regioonide komitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus nr 1419/1999/EÜ kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019 (3) on suunatud Euroopa kultuuride rikkuse, mitmekesisuse ja ühiste tunnuste esiletõstmiseks ning Euroopa kodanike vastastikuse tundmaõppimise soodustamiseks.

(2)	Otsuse nr 1419/1999/EÜ I lisas on sätestatud kronoloogiline järjekord, mille alusel liikmesriigid võivad seada üles selle kultuurisündmuse kandidaate. See lisa on piiratud riikidega, kes otsuse vastuvõtmise ajal 25. mail 1999. aastal olid liikmesriigid.

(3)	Otsuse nr 1419/1999/EÜ artiklis 6 on märgitud, et selle otsuse võib üle vaadata, eelkõige Euroopa Liidu laienemist silmas pidades.

(4)

Pidades silmas 2004. aasta laienemist on oluline teha ka uutele liikmesriikidele võimalikuks kandidaatide ülesseadmine kultuurisündmuse Euroopa kultuuripealinn raames lühikese aja jooksul ilma teiste liikmesriikide järjekorda muutmata, et alates 2009. aastast kuni ühenduse praeguste meetmete lõpuni saaks liikmesriikides igal aastal valida kaks pealinna.

(5)	Seepärast tuleks otsust nr 1419/1999/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 1419/1999/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Lisatakse järgmine põhjendus: “(12a) arvesse tuleks võtta käesoleva otsuse finantstagajärgi, et tagada piisav ja asjakohane rahastamine ühenduse poolt kahe Euroopa kultuuripealinna nimetamiseks;”.

2)

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1.   Liikmesriikide linnad nimetatakse Euroopa kultuuripealinnadeks vastavalt I lisa nimekirjas sisalduvale järjekorrale. Kuni aastani 2008 kaasa arvatud nimetatakse kultuuripealinnaks üks linn nimekirja kantud liikmesriigist. Alates aastast 2009 nimetatakse kultuuripealinnaks üks linn igast nimekirja kantud liikmesriigist. I lisas sätestatud kronoloogilist järjekorda võib muuta asjaomaste liikmesriikide omavahelisel kokkuleppel. Iga liikmesriik teatab kordamööda ühe või mitme kandidaatlinna ülesseadmisest Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja regioonide komiteele. Kõnealused kandidaatlinnad tuleb üles seada hiljemalt neli aastat enne kõnealuse kultuurisündmuse algust ja lisada võib asjaomase liikmesriigi soovituse.”

3)	I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2004.

---

(1)  ELT C 121, 30.4.2004, lk 15.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004), nõukogu 21. oktoobri 2004. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi ….. seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1.

---

---

---

1.2.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 25/44

---

ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 5/2005,

mille nõukogu on vastu võtnud 12. novembril 2004,

et võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/C 25E/05)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (2) on andnud gaasi siseturu loomisse olulise panuse. Nüüd on vaja teha reguleeriva raamistiku struktuurimuudatused, et kõrvaldada järelejäänud tõkked siseturu loomisel, eelkõige gaasiga kauplemisel. On tarvis tehnilisi lisaeeskirju, eelkõige juurdepääsuteenuste osas kolmandatele isikutele, võimsuse jaotamise mehhanismi põhimõtete, ülekoormusega tegelemise korra ja läbipaistvusnõuete osas.

(2)

Gaasi valdkonna reguleerimise Euroopa foorumil 2002. aastal vastu võetud esimese hea tava suuniste seeria rakendamisel ja järelevalve teostamisel saadud kogemus näitab, et suunistes sätestatud eeskirjade täieliku rakendamise tagamiseks kõigis liikmesriikides ja võrdsete turule juurdepääsutingimuste minimaalse garantii saavutamiseks tegelikkuses on vaja need eeskirjad õiguslikult täitmisele pöörata.

(3)

Ühiste eeskirjade teine seeria nimetusega “Teised hea tava suunised” võeti vastu 24.–25. septembri 2003. aasta foorumil toimunud koosolekul. Käesoleva määruse eesmärgiks on nimetatud suuniste põhjal peamiste põhimõtete ja eeskirjade sätestamine seoses edastusvõrkudele juurdepääsu ja juurdepääsuteenustega kolmandatele isikutele, ülekoormusega tegelemisega, läbipaistvusega, võimsusega seotud õiguste tasakaalustamise ja kauplemisega.

(4)

Direktiivi 2003/55/EÜ artikkel 15 võimaldab tegutseda edastus- ja jaotusvõrgu ühendhalduril. Seetõttu käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ei nõuta direktiivi 2003/55/EÜ asjakohastele sätetele ja eelkõige selle artiklile 15 vastavate riiklike edastus- ja jaotusvõrkude süsteemide korralduse muutmist.

(5)	Käesoleva määruse kohaldamisala hõlmab kohalikke turustajaid gaasivõrguga ühendavaid kõrgsurvetorustikke, mida kohalikul turustamisel üldiselt ei kasutata.

(6)

Tuleb sätestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks gaasivõrku juurdepääsu tariifid, et tagada nende täielik vastavus mittediskrimineerimise põhimõttega ja hästitoimiva siseturu vajadustega, ning võtta täielikult arvesse tervikliku süsteemi rajamise vajadust ja kajastada tegelikke tekkinud kulusid, tagades samal ajal sobivad stiimulid seoses tõhususega, sealhulgas asjaomane investeeringutasuvus, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, reguleerivate asutuste tariifide võrdlust.

(7)

Tariifide arvestamisel on oluline võtta arvesse tegelikke tekkinud kulusid ning samuti vajadust tagada sobiv investeeringutasuvus ja stiimul uue infrastruktuuri ehitamiseks. Sellega seoses ja eelkõige juhul, kui eksisteerib tõhus konkurents gaasijuhtmete vahel, on vajalik rakendada tariifide võrdlust.

(8)	Turupõhiste meetmete, näiteks enampakkumiste, kasutamine tariifide kindlaksmääramiseks peab olema kooskõlas direktiivi 2003/55/EÜ sätetega.

(9)

Ühiste juurdepääsuteenuste miinimumhulk kolmandatele isikutele on vajalik, et määrata kindlaks ühenduses reaalselt kehtiv ühine juurdepääsu miinimumstandard ja kindlustada, et juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele ühilduksid piisavalt, ning võimaldada saada kasu gaasi hästitoimivast siseturust.

(10)

Viited ühtlustatud edastuslepingutele edastusvõrgu halduritele mittediskrimineeriva juurdepääsu kontekstis ei tähenda seda, et teatud edastusvõrgu halduri edastuslepingute tingimused peavad olema samad, mis teistel edastusvõrgu halduritel samas või mõnes muus liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui on sätestatud miinimumnõuded, millele peavad vastama kõik edastuslepingud.

(11)

Võrkude lepingutega ülekoormamisega tegelemine on gaasi siseturu loomise lõpuleviimisel oluliseks küsimuseks. On vaja välja töötada ühised eeskirjad, mis tasakaalustaks vajaduse vabastada kasutamata võimsus kooskõlas põhimõttega “kasuta või anna ära” võimsuse valdaja õigustega kasutada võimsust vajaduse korral, samal ajal suurendades võimsuse likviidsust.

(12)	Kuigi võrkude füüsiline ülekoormamine on hetkel ühenduses harva esinev probleem, võib see muutuda probleemiks tulevikus. Seetõttu on oluline luua aluspõhimõte ülekoormatud võimsuse eraldamise kohta sellistel juhtudel.

(13)

Selleks et võrgu kasutajad saaksid tõhusa juurdepääsu gaasivõrkudele, vajavad nad teavet eelkõige tehniliste nõuete ja saadaval oleva võimsuse kohta, et neil oleks võimalik siseturu raames esilekerkivaid ärivõimalusi ära kasutada. Selliste läbipaistvusnõuete kohta on vajalikud ühised miinimumstandardid. Sellise teabe avaldamiseks võib kasutada erinevaid viise, kaasa arvatud elektroonilist.

(14)

Edastusvõrgu haldurite juhitud gaasiedastuse mittediskrimineerivad ja läbipaistvad tasakaalustussüsteemid on olulised mehhanismid, eelkõige uute turule tulijate jaoks, kellel võib esineda rohkem raskusi oma müügiportfelli tasakaalustamisega kui ettevõtetel, kes on end vastaval turul juba sisse seadnud. Seetõttu on vaja sätestada eeskirjad tagamaks, et edastusvõrgu haldurid rakendavad selliseid mehhanisme viisil, mis vastab mittediskrimineerivatele, läbipaistvatele ja tõhusatele võrgule juurdepääsutingimustele.

(15)	Võimsusega seotud esmaste õigustega kauplemisel on oluline osa konkurentsivõimelise turu väljaarendamisel ja likviidsuse loomisel. Käesolev määrus peaks seega kõnealuse küsimuse osas sätestama põhieeskirjad.

(16)

On vaja tagada, et ettevõtted, kes omandavad võimsusega seotud õigusi, saaks neid õigusi müüa teistele litsentseeritud ettevõtetele, et tagada sobiv likviidsuse tase võimsuse turul. See lähenemine ei takista sellise süsteemi tekkimist, kus riiklikul tasandil määratletud perioodi jooksul kasutamata võimsus tehakse kindlal alusel uuesti turul kättesaadavaks.

(17)	Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama käesolevas määruses sisalduvate eeskirjade ja määruse põhjal vastu võetud suuniste järgimise.

(18)	Käesoleva määruse lisas toodud suunistes on teise hea tava suuniste põhjal määratletud spetsiaalsed üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Vajaduse korral arendatakse neid eeskirju aja jooksul edasi, võttes arvesse riiklike gaasisüsteemide erinevusi.

(19)

Tehes ettepaneku määruse lisas sätestatud suuniste muutmiseks, peaks komisjon tagama foorumi raames eelnevate konsultatsioonide läbiviimise suunistega seotud kõigi asjaomaste osapooltega, keda esindavad kutseorganisatsioonid, ja liikmesriikidega, ning taotlema elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma osalust.

(20)	Liikmesriigid ja pädevad riiklikud ametiasutused peaksid komisjonile edastama asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena.

(21)	Käesolev määrus ja käesoleva määrusega kooskõlas vastu võetud suunised ei piira ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(22)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (3)

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kehtestada õiglased eeskirjad maagaasi edastusvõrgule juurdepääsutingimuste kohta, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu on eesmärk meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesolev määruse eesmärk on sätestada mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi edastusvõrgule juurdepääsutingimuste kohta, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike turgude iseärasusi, et tagada gaasi siseturu tõhus toimimine.

See eesmärk hõlmab ka edastusvõrgule juurdepääsuga seotud tariifide ühtlustatud põhimõtete või nende arvestamise aluseks oleva metoodika sätestamist, juurdepääsuteenuste kehtestamist kolmandatele isikutele, võimsuse eraldamise ja võrkude ülekoormusega tegelemise ühtlustatud põhimõtete määratlemist, läbipaistvusnõuete, tasakaalustuseeskirjade ja tasakaalustamatuse eest määratavate tasude kindlaksmääramist ning võimsusega kauplemise hõlbustamist.

2.   Liikmesriigid võivad asutada üksuse või asutuse kooskõlas direktiiviga 2003/55/EÜ, et täita üht või mitut harilikult tehnilise süsteemi vastutavale käitajale omistatavat ülesannet, kohaldades sellele üksusele või asutusele käesolevas määruses esitatud nõudeid.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	edastus – maagaasi transportimine, välja arvatud tarnimine, torustiku kaudu, mis koosneb peamiselt kõrgsurvetorudest, mis ei ole tootmisetapi torustik ega kõrgsurvetorustiku osa, mida kasutatakse maagaasi kohaliku turustamise kontekstis selle tarnimiseks tarbijatele;

2)	edastusleping – leping, mille edastusvõrgu haldur on sõlminud võrgu kasutajaga edastuse teostamiseks;

3)	võimsus – maksimaalne vool väljendatuna normaalkuupmeetrites ajaühiku kohta või energiaühikus ajaühiku kohta, millele võrgu kasutaja omab õigust vastavalt edastuslepingu sätetele;

4)	kasutamata võimsus – kindel võimsus, mille võrgu kasutaja on edastuslepingu alusel omandanud, kuid mida nimetatud kasutaja ei ole kasutamiseks registreerinud.

5)	ülekoormusega tegelemine – edastusvõrgu halduri võimsusportfelli haldamine tehnilise võimsuse optimaalseks ja maksimaalseks ärakasutamiseks ning tulevikus tekkivate ülekoormamiste ja küllastuspunktide õigeaegseks tuvastamiseks;

6)	järelturg – turg, kus võimsusega kauplemine toimub teisiti kui esmasel turul;

7)	registreerimine – võrgu kasutaja eelnev edastusvõrgu halduri teavitamine tegelikust voolust, mida kasutaja soovib süsteemi sisestada või sellest saada;

8)	taasregistreerimine – järgnev teavitamine korrigeeritud registreerimisest;

9)	süsteemi terviklikkus – mis tahes olukord edastusvõrgus, kaasa arvatud vajalikud edastusrajatised, mille korral maagaasi rõhk ja kvaliteet jääb edastusvõrgu halduri poolt sätestatud minimaalse ja maksimaalse piiri vahele, nii et maagaasi edastus on tehnilisest seisukohast tagatud;

10)	tasakaalustusperiood – ajavahemik, mil maagaasi teatud koguse väljavoolu, mida väljendatakse energiaühikutes, peavad kompenseerima kõik võrgu kasutajad sama koguse maagasi sissevoolu abil edastusvõrku kooskõlas edastuslepingu või võrgueeskirjadega;

11)	võrgu kasutaja – edastusvõrgu halduri klient või potentsiaalne klient ning edastusvõrgu haldurid ise, kuivõrd neil on tarvis täita oma funktsioone maagaasi edastamisel;

12)	katkestatavad teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud katkestatava võimsusega;

13)	katkestatav võimsus – maagaasi edastusvõimsus, mille kasutamise saab edastusvõrgu haldur katkestada vastavalt edastuslepingus sätestatud tingimustele;

14)	pikaajalised teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused kestusega üks aasta ja rohkem;

15)	lühiajalised teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused kestusega vähem kui üks aasta;

16)	kindel võimsus – edastusvõrgu operaatori poolt lepingu kohaselt katkestamatuna tagatav maagaasi edastusvõimsus;

17)	kindlad teenused – edastusvõrgu halduri poolt pakutavad teenused, mis on seotud kindla võimsusega;

18)	tehniline võimsus – maksimaalne kindel võimsus, mida edastusvõrgu haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse edastusvõrgu süsteemi terviklikkust ja kasutamise nõudeid;

19)	lepinguline võimsus – võimsus, mille edastusvõrgu haldur on edastuslepingu alusel võrgu kasutajale eraldanud;

20)	olemasolev võimsus – tehnilise võimsuse osa, mida ei ole välja eraldatud ja on antud hetkel veel süsteemis kasutamiseks saadaval;

21)	lepingutega ülekoormamine – olukord, kus kindla võimsuse nõudluse tase ületab tehnilist võimsust;

22)	esmane turg – turg, kus edastusvõrgu haldurid kauplevad võimsusega otse;

23)	füüsiline ülekoormamine – olukord, kus tegelike tarnete nõudluse tase ületab teatud hetkel tehnilise võimsuse.

2.   Samuti kohaldatakse direktiivi 2003/55/EÜ artiklis 2 toodud mõisted, mis on käesoleva määruse rakendamisel asjakohased, välja arvatud direktiivi 2003/55/EÜ artikli 2 punktis 3 määratletud edastamise mõiste.

Artikkel 3

Võrkudele juurdepääsu tariifid

1.   Edastusvõrgu operaatorite kohaldatavad tariifid või nende arvestamiseks kasutatavad metoodikad, mille reguleerivad asutused on direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 lõike 2 alusel heaks kiitnud, ning samuti tariifid, mis on avaldatud nimetatud direktiivi artikli 18 lõike 1 alusel, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse süsteemi terviklikkust ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldama tegelikke kulusid, tagades samal ajal sobivad stiimulid seoses tõhususega, sealhulgas asjaomase investeeringutasuvusega, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, reguleerivate asutuste tariifide võrdlust. Tariife või nende arvestamiseks kasutatavaid metoodikaid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil.

Liikmesriigid võivad otsustada, et tariife võib määrata ka turupõhiste meetmetega, näiteks enampakkumistega, eeldusel et reguleerivad asutused kiidavad sellised meetmed ja nendest tulenevad tulud heaks.

Tariifid või nende arvestamiseks kastutatavad metoodikad peavad aitama kaasa tõhusale gaasiga kauplemisele ja konkurentsile, samal ajal vältides ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja luues stiimuleid investeeringuteks ning säilitades või luues edastusvõrkude koostoimevõime.

2.   Võrkudele juurdepääsu tariifid ei tohi piirata turu likviidsust ega moonutada piiriülest kaubandust erinevate edastusvõrkude vahel. Kui erinevused tariifistruktuurides või tasakaalustusmehhanismides takistavad kaubandust edastusvõrkude vahel, olenemata direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 lõikest 2, peavad edastusvõrkude haldurid tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma aktiivselt lähendada tariifistruktuure ja maksustamise põhimõtteid, kaasa arvatud tasakaalustamisega seotud põhimõtteid.

Artikkel 4

Juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

1.   Edastusvõrgu haldurid peavad:

a)

tagama, et nende pakutavad teenused oleksid kõigi võrgu kasutajate jaoks mittediskrimineerivad. Eelkõige juhul, kus edastusvõrgu haldur pakub samu teenuseid erinevatele klientidele, peab ta seda tegema samaväärsete lepingutingimuste alusel, kasutades kas pädeva asutuse poolt kooskõlas direktiivi 2003/55/EÜ artikliga 25 heaks kiidetud ühtlustatud edastuslepinguid või võrgueeskirju;

b)	võimaldama nii kindlaid kui ka katkestatavaid juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele. Katkestatava võimsuse hind peab kajastama katkestamise tõenäosust;

c)	pakkuma võrgu kasutajatele nii pika- kui ka lühiajalisi teenuseid.

2.   Kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega ei tohi mittestandardsete alguskuupäevadega või standardsest aastasest edastuslepingust lühema kestusega sõlmitud edastuslepingute korral kehtestada suvaliselt kõrgemaid või madalamaid tariife, mis ei kajasta teenuse turuväärtust.

3.   Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada tingimusel, et võrgukasutajad esitavad garantiid oma maksejõulisuse kohta. Sellised garantiid ei tohi olla alusetuks põhjenduseks turulepääsu takistamiseks ning peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

Artikkel 5

Võimsuse eraldamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra põhimõtted

1.   Turul osalejatele peab olema kättesaadav maksimaalne võimsus artikli 6 lõikes 3 sätestatud kõigis asjaomastes punktides, võttes arvesse süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist.

2.   Edastusvõrgu haldurid peavad rakendama ja avaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse eraldamise mehhanisme, mis peavad:

a)	andma asjakohaseid majanduslikke signaale tehnilise võimsuse efektiivse ja maksimaalse kasutamise kohta ning hõlbustama investeeringute tegemist uude infrastruktuuri;

b)	sobima kokku turumehhanismidega, kaasa arvatud kiirtehingute turg ja kauplemiskeskus, olles samal ajal paindlikud ja võimelised kohanduma arenevate turutingimustega;

c)	sobima kokku liikmesriikide võrkudele juurdepääsusüsteemidega.

3.   Kui edastusvõrgu haldurid sõlmivad uued edastuslepingud või peavad olemasolevate edastuslepingute tingimuste üle uuesti läbirääkimisi, tuleb nendes lepingutes arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

a)	lepingutega ülekoormamise korral peab edastusvõrgu haldur esmasel turul pakkuma kasutamata võimsust vähemalt eeloleva ööpäeva ning katkestatava võimsuse alusel;

b)	võrgu kasutajatel peab soovi korral olema võimalik oma kasutamata lepingujärgset võimsust järelturul edasi müüa või edasi rentida. Liikmesriigid võivad nõuda, et võrgu kasutajad teavitaksid või informeeriksid sellest edastusvõrgu haldurit.

4.   Kui olemasolevate edastuslepingute kohane võimsus jääb kasutamata ja esineb lepingutega ülekoormamine, peab edastusvõrgu haldur kohaldama lõiget 3, välja arvatud juhul, kui see rikuks olemasolevatele edastuslepingutele esitatavaid nõudmisi. Kui see rikuks olemasolevaid edastuslepinguid, peavad edastusvõrgu haldurid kooskõlas lõikega 3 esitama võrgu kasutajale taotluse kasutamata võimsuse viimiseks järelturule, olles eelnevalt konsulteerinud pädevate asutustega.

5.   Olukorras, kus eksisteerib füüsiline ülekoormus, peab edastusvõrgu haldur või vajaduse korral reguleerivad asutused kohaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse eraldamise mehhanisme.

Artikkel 6

Läbipaistvusnõuded

1.   Edastusvõrgu haldurid peavad avalikustama üksikasjaliku teabe enda poolt pakutavate teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et võrgu kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs võrgule.

2.   Läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate tariifide tagamiseks ning gaasivõrgu tõhusa kasutamise hõlbustamiseks peavad edastusvõrgu haldurid või asjaomased riiklikud asutused avaldama mõistlikul ja piisaval hulgal üksikasjalikku teavet tariifide tuletamise, arvestamise metoodika ja struktuuri kohta.

3.   Iga edastusvõrgu haldur peab regulaarselt ja jooksvalt ning kasutajasõbralikul standardsel viisil avaldama pakutavate teenuste kohta arvandmed tehniliste, lepinguliste ja olemasolevate võimsuste kohta kõigi asjaomaste punktide suhtes, kaasa arvatud sisse- ja väljavoolupunktid.

4.   Pädevad asutused peavad pärast võrgu kasutajatega konsulteerimist heaks kiitma edastusvõrgu asjaomased punktid, mille kohta tuleb teavet avaldada.

5.   Kui edastusvõrgu haldur leiab, et konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei ole ta kohustatud avaldama kogu nõutavat teavet, peab ta pädevatelt asutustelt taotlema luba piirata kõnealuse punkti või punktide avaldamist.

Pädevad asutused peavad loa andma või loa andmisest keelduma üksikjuhtumi kaupa, võttes arvesse vajadust austada seaduslikke ärisaladusi ja eesmärki luua konkurentsivõimeline gaasi siseturg. Kui luba antakse, tuleb andmed olemasoleva võimsuse kohta avaldada ilma konfidentsiaalsust rikkuda võivate arvandmeteta.

Käesolevas lõikes nimetatud luba ei tohi anda, kui samas punktis on lepingulist võimsust eraldatud kolmele või enamale võrgu kasutajale.

6.   Edastusvõrgu haldurid peavad alati avalikustama käesoleva määrusega nõutava teabe arukal, koguseliselt selgel ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt.

Artikkel 7

Tasakaalustuseeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavad tasud

1.   Tasakaalustuseeskirjad peavad olema koostatud õiglasel, mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning põhinema objektiivsetel kriteeriumitel. Tasakaalustuseeskirjad peavad kajastama süsteemi tõelisi vajadusi, võttes arvesse edastusvõrgu halduri käsutuses olevaid vahendeid.

2.   Mitteturupõhiste tasakaalustussüsteemide korral peavad piirnormid olema kavandatud selliselt, et need oleksid hooajalise iseloomuga või piirnormide väärtused oleksid kõrgemad kui hooajalise iseloomuga piirnormid ning need kajastaksid edastusvõrgu tegelikku tehnilist suutlikkust. Piirnormid peavad kajastama süsteemi tõelisi vajadusi, võttes arvesse edastusvõrgu halduri käsutuses olevaid vahendeid.

3.   Tasakaalustamatuse eest määratavad tasud peavad olema üldjoontes kulusid kajastavad, samal ajal tagades sobivad stiimulid võrgu kasutajatele gaasi sisse- ja väljavoolu tasakaalustamiseks. Need peavad vältima ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja ei tohi takistada uute turule tulijate sisenemist turule.

Pädevad asutused või edastusvõrgu haldur, nagu on antud olukorras asjakohane, peavad avalikustama tasakaalustamatuse eest määratavate tasude arvestamisel kasutatavad meetodid ning samuti lõplikud tariifid.

4.   Edastusvõrgu haldur võib määrata trahve võrgu kasutajatele, kelle sissevool edastussüsteemi ja väljavool edastussüsteemist ei ole tasakaalus vastavalt lõikes 1 osutatud tasakaalustuseeskirjadele.

5.   Tariifide arvestamisel tuleb arvesse võtta tekkinud tegelikest tasakaalustuskuludest kõrgemaid trahve, et see ei vähendaks huvi tasakaalustamise vastu, ning pädevad asutused peavad need trahvid heaks kiitma.

6.   Selleks et võimaldada võrgu kasutajatel võtta õigeaegselt parandusmeetmeid, peavad edastusvõrgu haldurid edastama piisava, õigeaegse ja usaldusväärse reaalaja olukorda kajastava teabe võrgu kasutajate tasakaalustusprotsessi seisundi kohta. Edastatava teabe tase peab kajastama edastusvõrgu haldurile kättesaadava teabe määra. Kui sellise teabe edastamise eest nõutakse tasu, peavad pädevad asutused selle heaks kiitma ning edastusvõrgu haldurid avaldama.

7.   Liikmesriigid peavad tagama, et edastusvõrgu haldurid püüaksid ühtlustada tasakaalustamise korda ja lihtsustada tasakaalustusega seotud tasude struktuuri ja tasemeid, et hõlbustada gaasiga kauplemist.

Artikkel 8

Võimsusega seotud õigustega kauplemine

Iga edastusvõrgu haldur peab tegema mõistlikke samme, et võimaldada vaba kauplemist võimsusega seotud õigustega ja et sellist kauplemist hõlbustada. Iga selline haldur peab välja töötama ühtlustatud edastuslepingud ja menetlused esmasel turul, et hõlbustada järelkauplemist võimsusega seotud õigustega ning tunnustama võimsusega seotud esmaste õiguste üleminekut, kui võrgu kasutajad sellest teavitavad. Ühtlustatud edastuslepingutest ja menetlustest tuleb teavitada reguleerivaid asutusi.

Artikkel 9

Suunised

1.   Suunised, mis annavad vajaduse korral käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajaliku minimaalse ühtlustatuse taseme, peavad määratlema:

a)	kolmandatele isikutele juurdepääsuteenuseid käsitlevad üksikasjad, kaasa arvatud iseloom, kestus ja kõnealuste teenuste muud nõuded, kooskõlas artikliga 4;

b)	võimuse eraldamise mehhanismi ja lepingutega ülekoormamise korral kohaldatava ülekoormusega tegelemise korra aluspõhimõtete üksikasjad, kooskõlas artikliga 5;

c)

võrgu kasutajatele võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratluse ja läbipaistvusnõuete kõigi asjaomaste punktide määratluse üksikasjad, kaasa arvatud teave, mis tuleb avaldada kõigi asjaomaste punktide kohta ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avalikustada, kooskõlas artikliga 6.

2.   Suunised lõikes 1 loetletud valdkondade kohta on sätestatud lisas. Komisjon võib nendesse muudatusi teha; seda tuleb teha artikli 14 lõikes 2 osutatud korras.

3.   Käesoleva määruse alusel vastu võetud suuniste kohaldamisel ja muutmisel peab arvesse võtma erinevusi riiklike gaasisüsteemide vahel ja ei tohi seetõttu nõuda ühenduse tasemel ühtseid üksikasjalikke tingimusi juurdepääsu kohta kolmandatele isikutele. Need võivad siiski määratleda miinimumnõuded, mis tuleb täita selleks, et saavutada gaasi siseturu jaoks vajalikud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad juurdepääsutingimused võrgule, mida võib seejärel kohaldada riiklike gaasivõrkude vahel esinevaid erinevusi arvestades.

Artikkel 10

Reguleerivad asutused

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel peavad liikmesriikide direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 alusel määratud reguleerivad asutused tagama vastavuse käesolevale määrusele ja selle artikli 9 kohaselt vastu võetud suunistele.

Vajaduse korral peavad nad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema.

Artikkel 11

Teabe esitamine

Liikmesriigid ja reguleerivad asutused peavad nõudmise korral edastama komisjonile kogu artikli 9 raames nõutava teabe.

Komisjon peab määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.

Artikkel 12

Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumaid meetmeid

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada meetmeid, mis sisaldavad üksikasjalikumaid sätteid kui käesolevas määruses ja artiklis 9 osutatud suunistes.

Artikkel 13

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2006 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

2.   Lõike 1 alusel määratud karistused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab direktiivi 2003/55/EÜ artikli 30 alusel loodud komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Komisjoni aruanne

Komisjon kontrollib käesoleva määruse rakendamist. Direktiivi 2003/55/EÜ artikli 31 lõike 3 kohases aruandes peab komisjon andma ülevaate ka käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemuste kohta. Eelkõige tuleb aruandes vaadelda, millises ulatuses on määrus olnud edukas mittediskrimineerivate ja kulupõhiste juurdepääsutingimuste tagamisel gaasi edastusvõrkudele, mis aitavad kindlustada valikuvõimalused tarbijatele hästitoimival gaasi siseturul ning gaasi pikaajalise varustuskindluse. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjaomased ettepanekud ja/või soovitused.

Artikkel 16

Erandid ja vabastused

Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

liikmesriikides asuvatele maagaasi edastusvõrkudele direktiivi 2003/55/EÜ artiklis 28 kehtestatud erandite kehtivusaja jooksul; direktiivi 2003/55/EÜ artikli 28 alusel erandi saanud liikmesriikidele, kes seega võivad taotleda komisjonilt ajutise erandi kehtestamist käesoleva määruse kohaldamise vabastuse saamiseks kuni kaheaastaseks perioodiks alates kuupäevast, mil käesolevas punktis osutatud erandi kehtivus lõpeb;

b)

ühendustorudele liikmesriikide vahel ja olemasolevate infrastruktuuride märkimisväärsete võimsuse suurenemiste ning selliste infrastruktuuride ümberehituste korral, mis võimaldavad uute gaasi tarneallikate kasutuselevõttu nagu osutatud direktiivi 2003/55/EÜ artikli 22 lõigetes 1 ja 2, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi artiklite 18, 19, 20 ja artikli 25 lõigete 2, 3 ja 4 sätteid, kuni nende suhtes ei kohaldata käesolevas lõigus osutatud sätteid;

c)	maagaasi edastussüsteemidele, mille suhtes on direktiivi 2003/55/EÜ artikli 27 kohaselt kehtestatud erand.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2006, välja arvatud artikli 9 lõike 2 teine lause, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004) ja nõukogu ... otsus.

(2)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.

(3)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

---

---

---