ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu
Teataja
C 320
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
47. köide
24. detsember 2004
|
ISSN 1725-5171 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 320 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
47. köide |
|
|
Parandused |
|
|
2004/C 320/9 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
I Teave
Nõukogu
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/1 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007
(2004/C 320/01)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab ainult osaliselt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele. Eelkõige on vaja parandada avaliku halduse funktsionaalsete alamkomponentide ja alamsektorite tulusid ja kulusid käsitlevate ESA95-andmete kvaliteeti.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on valitsussektori puudujäägi järkjärguline vähendamine 12,9 %-lt SKTst 2003. aastal 3,3 %-ni SKTst 2007. aastal (5,9 %-ni SKTst, kui jätta arvestamata kaudsete riigigarantiidega seotud olulised ühekordsed operatsioonid). Programmis mainitakse veel, et puudujäägi vähendamiseks esitatud kava osutab, et ülemäärane eelarvepuudujääk võidakse kõrvaldada 2008. aastaks. Eesmärk kavatsetakse saavutada suurel määral 2003. ja 2004. aastal vastu võetud fiskaalsete konsolideerimise meetmetega. Programm näeb ette, et üldiste valitsussektori tulude ja SKT suhte vähenemine on enamat kui tasakaalustamine läbi üldiste valitsussektori kulutuste vähendamise. Tulude osas kehtestab programm ülemineku otseselt kaudsele maksustamisele. Kulutuste osas näeb programm ette ülekannete, toetuste ja valitsussektori tarbimise vähenemist. Programm näeb ette, et riigi investeerimiskulutuste osatähtsus SKTs suureneb natuke.
Programmi makromajanduslik stsenaarium kajastab ettevaatlikku kasvuprognoosi, s.t 2,8 %-list kasvu 2004. aastal ja sellele järgnevat kiirenevat kasvu, mis jõuab 2007. aastaks 3,5 % tasemele. Käesolevat stsenaariumit kasutatakse võrdlusena eelarveprognooside hindamisel. Inflatsiooniprognoos tundub realistlik.
Programm näeb ette puudujäägi vähendamist 3,3 %-le SKTst 2007. aastal ning selle edasist langust vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele: 5,3 % SKTst 2004. aastal, 4,7 % SKTst 2005. aastal ja 3,8 % SKTst 2006. aastal. Kohandamiskava ei ole väga ambitsioonikas, võttes arvesse fundamentaalsete reformide puudumist sotsiaalkulutuste vallas ning kavandatavaid tagasimakseid. Eelarvelise prognoosi riskid on üldjoontes tasakaalus. Ühelt poolt näitab ettevaatlik makromajanduslik stsenaarium, et tulud võivad olla oodatust suuremad ja kulutused eelarves märgitust väiksemad. Teiselt poolt on ebaselge 2004. aastal toimunud mitmete kattuvate maksumuudatuste mõju majandussubjektide käitumisele. Lisaks tuleb kokku leppida tähtsate kokkuhoiumeetmete osas, eelkõige valitsussektori tarbimist puudutavate meetmete osas. Programmis esitatud eelarvepositsioon näib olevat piisav, et vähendada puudujääki 3 % künniseni SKTst 2008. aastaks.
Valitsussektori võla osatähtsus suureneb 4,1 protsendipunkti võrra programmiperioodi vältel, jõudes 41,7 %-ni SKTst 2007. aastal. Võla osatähtsuse areng võib olla prognoositust vähem soodsam, võttes arvesse aktsiavoogude kohandusi mõjutavaid võimalikke arenguid.
Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ähvardavad Tšehhi Vabariiki tõsised eelarve tasakaalustamatuse riskid vananevast elanikkonnast tingitud eelarveliste kulude katmisel. Edusammud piisava esialgse ülejäägi kindlustamiseks on olulised, et tagada riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamine. Lisaks sellele tuleb järkjärgulisel, kogu programmiperioodi vältel toimuval tugevnemisel põhinevat eelarvestrateegiat täiendada meetmetega, mis on otseselt suunatud ealiste iseärasustega seotud kulutuste oodatud aktiviseerumisele, sealhulgas laiaulatuslik pensioni- ja tervishoiusüsteemide reform.
5. juulil 2004. aastal otsustas nõukogu komisjoni soovituse alusel, et Tšehhi Vabariigil on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 ja andis Tšehhi Vabariigile vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.
Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
2,9 |
2,8 |
3,1 |
3,3 |
3,5 |
|
Tööhõive kasv (%) |
– 0,7 |
– 0,8 |
– 0,3 |
0,0 |
0,1 |
|
ÜHTI inflatsioon (%) |
– 0,1 |
2,8 |
2,6 |
2,2 |
2,2 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 12,9 |
– 5,3 |
– 4,7 |
– 3,8 |
– 3,3 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
37,6 |
38,4 |
39,7 |
41,0 |
41,7 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/3 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Eesti lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2008
(2004/C 320/02)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust, (2)
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Eesti lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2008. Programm vastab suures osas täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on hoida riigi rahandus tugevana, määratledes tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi kaudu. Sel eesmärgil on pärast 2003. aasta ülejääki, mis moodustas 2,6 % SKTst, programmi eesmärgiks seatud vähendada ülejääki 0,7 %-ni 2004. aastal ja saavutada alates 2005. aastast eelarvetasakaal, millega kaasneb 2004. aastal ELiga ühinemise tõttu suurenenud nii tulu- kui kulusuhte järkjärguline vähendamine. Riigi investeeringud on prognoositud jääma kõrgeks; komisjoni prognooside kohaselt moodustavad riigi investeeringud 2004. aastal 4,5 % SKTst ja 2005. aastal 4,3 % SKTst. Eelkõige hõlmab programm reforme, mille tulemuseks on väiksemad otsesed maksud koos suuremate sotsiaalkaitse meetmete ja maksusoodustustega. Neid reforme kavatsetakse rahastada tugevate kasvunäitajate, paranenud maksukogumise, kulude kokkuhoiu ja kulutuste struktuuris tehtavate muudatuste ning kasvanud käibe- ja aktsiisimaksutulude laekumistega. Valitsussektori väikest võla osatähtsust, mis moodustas 2003. aastal 5,8 % SKTst, kavandatakse veelgi vähendada 3,2 %-ni SKTst 2008. aastaks.
Praegu olemasoleva teabe põhjal näib programmi makromajanduslik stsenaarium kajastavat usutavat SKT kasvuprognoosi, mis jääb 5 % ja 6 % vahel kogu programmiperioodi vältel. Kasvu peamised allikad oleksid siseriiklik nõudlus (umbes 7 % aastas) ja ekspordi kiirenev kasv kuni 10 % aastas. Eratarbimise kasvu prognoos on 5-6 % aastas. Investeerimine jääb erksaks, kasvades 7-9 % aastas, kuid mitte enam kõrgemal 10 % tasemest, nagu viimastel aastatel. Inflatsioonimäära kasvu prognoos umbes 3 %-le aastas alates 2004. aastast tundub pärast rekordiliselt madalat 1,3 % inflatsiooni 2003. aastal olevat realistlik. Prognoos näeb ette praeguse suure jooksevkonto puudujäägi (2003. aastal 13,7 % SKTst; läbivaadatud andmete põhjal 12,6 %) vähenemist 2008. aastaks umbes 8 % tasemele SKTst, mis on siiski veel kõrge tase.
Eelarvelise prognoosi riskid on üldjoontes tasakaalus. Ühelt poolt on Eesti viimaste aastate prognoosid olnud kaalutletud ja fiskaaleesmärke on korduvalt ületatud. Teiselt poolt ei saa täielikult välistada maksude kavandatavast alandamisest tingituna eelarve puudujäägi ootamatut kujunemist või riigivälistest majandusvapustustest tulenevat negatiivset kasvutendentsi. Seepärast näib programmis esitatud eelarvepositsioon olevat piisav, et säilitada stabiilsuse ja kasvu paktis esitatud keskpikka, tasakaalulähedase eelarveseisundi eesmärki; see peaks andma ka piisava turvalisuse varu, kui puudujääk peaks ületama 3 % künnise SKTst normaalse makromajandusliku kõikumise tingimustes. Siiski võib jätkuva aktiivse kasvu kontekstis eelarve ülejäägi kiire vähendamine alates 2004. aastast, nagu see on ette nähtud programmis, tõenäoliselt viidata selgelt eristuvale vastutsüklilisele seisundile. Kuna kõrge väliskaubanduse puudujääk on Eestis kogu programmiperioodi vältel jätkuvalt kõige olulisemaks makromajanduslikuks tasakaalustamatuseks, on nii range rahandusdistsipliin kui ka laenude kasvu hoolikas jälgimine isegi olulisemad, et tagada nimetatud välise tasakaalustamatuse kestev vähenemine.
Eesti riigivõla suhe SKTsse suurusega 6 % SKTst on peaaegu madalaim ELis ning on oodata selle edasist langemist 2,6 protsendipunkti võrra programmiperioodi vältel. Tegelik suundumus on prognoosidest tõenäoliselt veelgi soodsam, sest viimasest rahvamajanduse arvepidamise ülevaatamisest tingituna suurendatakse alaliselt SKT taset ja seega ka suhtarvu nimetajat.
Eesti on hästi ette valmistatud, et katta vananevast elanikkonnast tingitud eelarvelised kulud. Valitsussektori väike võlg ja märkimisväärsed finantsreservid ning tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi eesmärgile täielikult vastav keskpikk eelarvestrateegia koos pikemas perspektiivis eelarvele avalduva surve tõkestamisele suunatud pensioni- ja tervishoiusüsteemide reformiga peaksid tagama riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamise.
Eesti lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
2008 |
|
SKT reaalkasv (%) (3) |
4,7 |
5,3 |
5,8 |
5,6 |
5,9 |
5,8 |
|
Tööhõive kasv (%) |
1,5 |
0,9 |
0,7 |
0,3 |
0,2 |
0,2 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
1,3 |
3,1 |
3,0 |
2,8 |
2,8 |
2,8 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) (3) |
2,6 |
0,7 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
0,0 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) (3) |
5,8 |
5,4 |
5,1 |
4,7 |
3,4 |
3,2 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
(2) ELT […], […], lk […].
(3) Need suhtarvud ei arvesta rahvamajanduse arvepidamise 20. mai 2004. aasta ülevaatamise tulemusi, mis põhjustasid statistiliselt alaliselt kõrgemad SKT näitajad. 2003. aasta näitajaid muudetakse järgmiselt: SKT reaalkasv 5,1%, üldine valitsussektori eelarve tasakaal 2,4% SKTst, valitsussektori koguvõlg 5,3% SKTst.
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/5 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Küprose lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007
(2004/C 320/03)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Küprose lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004-2007. Programm vastab suures osas täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki 6,3 %-lt SKTst 2003. aastal 2,9 %-ni SKTst 2005. aastaks, et täita Maastrichti eelarvetasakaalu kriteeriumid 2005. aastaks ning edaspidi vähendada eelarvepuudujääki 2,2 %-ni SKTst 2006. aastal ja 1,6 %-ni SKTst 2007. aastal. Selleks kavandatakse lähenemisprogrammis saavutada kasvav esialgne tasakaal prognoositud puudujäägilt suurusega –1,6 % SKTst 2004. aastal 2 %-ni SKT-st 2007. aastaks; ja muuta vastupidiseks valitsussektori võla osatähtsuse kasvutendents selliselt, et näitaja 75,2 % SKTst 2004. aastal kujuneks väiksemaks kui 69 % prognoositava perioodi lõpus. Seda eesmärki toetab peamiselt struktuurimeetmetest koosnev pakett, mis näeb ette umbes võrdsel määral nii kulutuste ohjeldamist kui ka tulude kasvu. Meetmeid rakendatakse peamiselt 2005. aastast alates.
Programm keskendub tulu suurendamisele ja kulutuste kontrollile, sest enamik ebaõnnestumisi ilmnes varem just selles vallas. Programmis esitatud konkreetne kohandamiskava kajastab valitsuse kohustust parandada riigi rahandust kavatsusega võtta euro kasutusele 2007. aastal; see on peamiseks mõjuriks fiskaalkohandamise tugeval ettenihutamisel eesmärgiga vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki 2,3 protsendipunkti võrra SKTst 2005. aastal. Arvestades fiskaalkonsolideerimise senist käiku, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, tundub see üsna pretensioonikas ja vajab tugevat tahet, sealhulgas vajadusel lisameetmete võtmist selle rakendamiseks.
Programmi makromajanduslik stsenaarium, mis prognoosib SKT reaalkasvu kiirenemist 3,5 %-lt 2004. aastal 4,5 %-ni 2007. aastal, näib kajastavat usutavaid kasvuprognoose. Inflatsioonimäära kasvu prognoos tundub samuti olevat realistlik. Programm sisaldab neli erinevat stsenaariumit makromajanduslike ja eelarvega seotud prognooside kohta: “keskmine” stsenaarium, “ülemine” stsenaarium, “alumine” stsenaarium ja “kõrge intressimääraga” stsenaarium. Niinimetatud “keskmist” stsenaariumit loetakse kontrollväärtuseks eelarveprognooside hindamisel, sest praegu olemasoleva teabe põhjal näib see stsenaarium kajastavat usutavaid kasvuprognoose.
Programmis nähakse ette puudujäägi vähendamist kontrollväärtuse, 3 %-ni (väiksemaks kui 3 %) SKTst 2005. aastal ja seejärel edasist vähendamist, kuigi need sihtmärgid ei ole järjepidevad tasakaalulähedase eelarveseisundi suhtes kogu programmiperioodi vältel.
Eelarve tegelik täitmine võib osutuda prognoositust halvemaks. Võttes arvesse kohanduse väärtust ja Küprose rahandusalast konsolideerimist, on 2005. aasta eesmärk märkimisväärselt ebakindel. Programmis esitatud eelarvepositsioon ei tarvitse olla piisav puudujäägi vähendamiseks 3 %-ni (väiksemaks kui 3 %) SKTst 2005. aastal. See ei tarvitse anda piisavat turvalisuse varu selle suhtes, et normaalse makromajandusliku kõikumise tingimustes seda künnist ei ületata.
Programmi järgi on valitsussektori võla osatähtsus kõige suurem 2004. aastal (75,2 %) ning seejärel võlg väheneb, jõudes 68,4 %-ni SKTst 2007. aastaks. Nimetatud suure languse tõukejõuks on kasvavalt positiivne esialgne tasakaal ja iga-aastane SKT nominaalkasv, mis on suurem kui valitsussektori võla intressimäär aastatel 2005-2007. Valitsussektori võla areng võib olla prognoositust vähemsoodsam, arvestades eespool nimetatud eelarvepuudujääki mõjutavaid ohtusid.
Pidades silmas pikaajalist stabiilsust, ohustab Küprost eelarve tasakaalustamatus vananevast elanikkonnast tingitud kulutuste katmisel. Kuigi tervishoiusüsteemi reform on kavas viia läbi 2006. aastal, on pensionisüsteemi reformimise meetmed alles algstaadiumis. Nimetatud reformide õigel ajal ja tõhus rakendamine koos teiste vajalike meetmetega piisava positiivse esialgse tasakaalu tagamiseks on oluline tegur riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamiseks.
5. juulil 2004. aastal otsustas nõukogu komisjoni soovituse alusel, et Küprosel on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 ja andis Küprosele vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.
Küprose lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
2,0 |
3,5 |
4,3 |
4,4 |
4,5 |
|
Tööhõive kasv (%) |
0,9 |
1,0 |
1,0 |
2,0 |
3,0 |
|
THI inflatsioon (%) |
4,1 |
2,0 |
2,0 |
2,0 |
2,0 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 6,3 |
– 5,2 |
– 2,9 |
– 2,2 |
– 1,6 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
72,6 |
75,2 |
74,8 |
71,5 |
68,4 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/7 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Läti lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007
(2004/C 320/04)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Läti lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab ainult osaliselt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele. Eelkõige ei ole osa andmetest täielikult kooskõlas ESA 95 normidega ning valitsussektori võla ja puudujäägi näitajaid tuleks käsitleda ettevaatlikult, kuna Euroopa Ühenduste Statistikaamet ei kinnitanud 2004. aasta märtsi fiskaalteates esitatud andmeid.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on tagada asutamislepinguga sätestatud valitsussektori puudujääki käsitlevate kohustuste järgimine ning lõpuks pikaajalises perspektiivis alandada puudujääki tasakaalu suunas. Sellest olenemata on puudujääk prognoositud kogu programmiperioodi jooksul jääma 2 % tasemele SKTst mõningase halvenemisega 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga seoses keskvalitsuse eelarvetasakaalu halvenemisega. Programm näeb ette primaarse puudujäägi säilitamise püsivalt 1 % tasemel SKTst koos väikese tulude ja kulutuste osatähtsuse langusega programmiperioodi jooksul. Tulude osas ei anna see eriti 2006. ja 2007. aasta osas terviklikku ülevaadet, kuna pärast 2004. aastal asetleidnud maksumäärade alandamist ei nähta ette edasisi muudatusi ning oodatakse maksude kogumise tõhustumist programmiperioodi jooksul. Kulutuste osas loodetakse seda saavutada ümberpaigutuste vähendamisele suunatud range kulutuste kontrolli abil, samas lubades NATO liikmelisusest tulenevate kohustuste ja osaliselt ELi rahastatavate kulueelarvete rakendamisega seotud täiendavaid väljamakseid. Kaks viimati nimetatut annavad netosummades 2004. aastal kokku umbes 0,7 protsendipunkti SKTst. Valitsussektori võla suhe suureneb, kuid jääb siiski väga madalaks, moodustades 17,7 % SKTst 2007. aastal.
Programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium näib kajastavat küllaltki optimistlikke kasvuprognoose. Eelkõige võib programmis ehk liiga optimistlikuks pidada keskpika perioodi kasvuprognoosi, arvestades struktuurilisi piiranguid ning majanduse haavatavust riigiväliste majandusvapustuste poolt. Inflatsioonimäära prognoos 2004. aastaks tõenäoliselt ületatakse, kuid järgmisteks aastateks tundub see olevat realistlik.
Programmi eesmärgid üldise valitsussektori puudujäägi osas on igal aastal alla kontrollväärtuse, milleks on 3 % SKTst. Konsolideerimise tempo on siiski üsna aeglane ja programmi eesmärgid on programmiperioodi vältel tasakaalulähedase eelarveseisundi saavutamise suhtes vastuolus.. Eelarvelised riskid on üldjoontes tasakaalus. Eespool nimetatud vahest ehk liiga optimistlik kasvuprognoos kujutab endast riski kavandatud eelarvealastele eesmärkidele, samal ajal, kui tõendid andmete madala kvaliteedi kohta vähendavad programmi usaldusväärsust. Sellega kaasneb ilmne pessimism tuluprognooside osas, eriti programmi viimaste aastate tuluprognooside osas. Programmis esitatud eelarvepositsioon ei anna piisavat turvalisuse varu, et ei ületataks eelarvepuudujäägi piiri, milleks normaalsete makromajanduslike kõikumiste tingimuses on 3 % SKTst.
Käesolevat hinnangut arvestades soovitatakse Lätil programmis ette nähtud kasvumäärade realiseerumise korral teha edusamme tasakaalulähedase eelarveseisundi saavutamiseks, eriti Läti jooksevkonto puudujääki ja siseriikliku nõudluse surveid arvestades. Lisaks sellele kutsutakse Lätit üles parandama kasutatavate algandmete ja meetodite usaldusväärsust ja kindlust, tagamaks ESA 95 normide paremat järgimist. Ning lõpuks julgustatakse Läti ametiasutusi jätkama haldussuutlikkuse tõstmisele suunatud avaliku sektori reforme, suurendades seega maksukogumise tõhusust ja tugevdades kontrolli kulutuste üle.
Läti on suhteliselt hästi ette valmistatud, et katta vananevast elanikkonnast tingitud eelarvelised kulud. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse väljavaateid on parandanud kolmesambalise pensionisüsteemi reformi rakendamine. Samuti aitab sellele kaasa valitsussektori väga väike võlakoormus. Pikaajalise eelarvelise tasakaalustamatuse riske ei saa siiski välistada. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline elanikkonna vanusega seotud kulutuste ohjamiseks mõeldud meetmete õigeaegne rakendamine koos fiskaalse konsolideerimisega, et kindlustada piisav primaarne ülejääk.
Läti lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
7,5 |
6,7 |
6,7 |
6,5 |
6,5 |
|
Tööhõive kasv (%) |
1,8 |
1,0 |
1,0 |
0,5 |
0,5 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
2,9 |
4,5 |
3,7 |
3,0 |
3,0 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 1,8 |
– 2,1 |
– 2,2 |
– 2,0 |
– 2,0 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
15,3 |
16,2 |
16,8 |
17,3 |
17,7 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/9 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Leedu lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007
(2004/C 320/05)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Leedu lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab suures osas täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on “lähenemine tsükliliselt tasakaalustatud valitsussektori eelarvele majanduspoliitika eesmärkide eduka rakendamise tagamisega”, kuigi strateegia ei kajastu täielikult programmi eelarvepuudujäägi sihtmärkides. Programm näeb eelkõige ette eelarvepuudujäägi vähendamist 0,2 protsendipunkti võrra ajavahemikul 2003–2007, kui eelarvepuudujäägi suuruseks prognoositakse 1,5 % SKTst. See tuleneb SKT osatähtsuse kasvust nii tulude kui kulutuste poolel. Tulude suhtarvu suurenemist eeldatakse kogu programmiperioodi vältel kuni 2 protsendipunktini, mis on tingitud peamiselt EL rahalise abiga seotud mittemaksulise päritoluga tulude olulisest kasvust. Ennustatakse maksutulu kasvu 0,4 protsendipunkti võrra SKTst hoolimata maanteemaksu kavandatud tühistamisest 2005. aastal, mille negatiivset mõju sama aasta tuludele hinnatakse 0,5 %-le SKTst. Kulutuste osatähtsuse olulise vähenemise järel viimase viie aasta jooksul nähakse ette selle suurenemist 1,8 protsendipunkti võrra käsitletava perioodi jooksul, mida põhjustab täielikult esmaste kulutuste suurenemine, mille puhul eeldatakse, et need hüvitatakse ainult vähesel määral oodatava intressimaksete vähenemisega. Esmaste kulutuste suurenemine tuleneb peamiselt “muudest kulutustest”, mis eeldatavasti kasvavad 0,9 % SKTst ja on peamiselt seotud maksetega ELi eelarvesse, ning ümberpaigutuste/ülekannete ja subsiidiumidega, mille kasvuks prognoositakse 0,7 % SKTst ja mis on suurel määral seotud suurenevate subsiidiumitega põllumeestele, rublahoiustest tulenevate kahjude hüvitamise ja kinnisvara tagastamise plaanidega ning pensionireformiga. Programmi esimesel kahel aastal prognoositakse valitsussektori kapitali kogumahutuse põhivarasse märkimisväärset kasvu1 % võrra SKTst, aga edaspidi prognoositakse selle vähenemist 3,1 %-le SKTst 2007. aastaks, jäädes umbes 0,2 protsendipunkti kõrgemale tasemele kui programmi alguses 2003. aastal.
Programmi makromajanduslik stsenaarium näib kajastavat üsna soodsaid majanduskasvu prognoose. Eelkõige tundub liiga kõrge 2005. aastaks prognoositud kasvumäär, mida on korrigeeritud ülespoole 2003. aasta ühinemiseelses majandusprogrammis esitatud 6,5 %-lt lähenemisprogrammis esitatud 7,3 %-le. Programmis prognoositud kasvu areng keskpikal perioodil on ettevaatlikum kui programmi algusaastatel, kuid ikkagi suhteliselt optimistlik. Inflatsiooni prognoosid tunduvad realistlikena.
Programmi eesmärgid valitsussektori eelarvepuudujäägi osas on igal aastal madalamad kontrollväärtusest, milleks on 3 % SKTst. Nad ei ole siiski kooskõlas tasakaalulähedase eelarveseisundiga programmiperioodi jooksul. Lisaks ei näe programmis esitatud eelarvepositsioon ette piisavat turvalisuse varu selleks, et vähemalt programmiperioodi esimestel aastatel ei ületataks eelarvepuudujäägi piiri, milleks normaalsete makromajanduslike kõikumiste tingimuses on 3 % SKTst. Eelarve lõpptulemus võib olla prognoositust halvem. Eelkõige kujutavad kavandatud eelarvesihtmärkidele ohtu eespool rõhutatud makromajanduslikest langustendentsidest tulenevad riskid ja kavandatutest suuremate eelarvelaekumiste korral tehtud ülekuludega seotud varasemate kogemuste kordamisest tulenevad riskid.
Eelnimetatut silmas pidades soovitatakse Leedul programmis prognoositud kasvumäärade saavutamisel jõuda kiiresti tasakaalulähedasse eelarveseisundisse, pidades eelkõige silmas jooksevkonto puudujääki ja sisenõudluse survet. Lisaks kutsutakse Leedut tungivalt üles rakendama eelarvet rangelt, et vähendada 2004. aastal 3 %lise kontrollväärtuse ületamise riski. Samuti julgustatakse Leedu ametiasutusi kasutama kavandatust suuremaid laekumisi eelarvepuudujäägi vähendamiseks.
Leedu on suhteliselt hästi ette valmistatud, et katta vananevast elanikkonnast tingitud eelarvelised kulud, kuigi pikema perioodi jooksul võivad ilmneda mõned riskid. Praegu rakendatakse mitmeid meetmeid, mille eesmärk on vanuse tõttu ülalpeetavate suhtarvu parandamise ning pensioni- ja tervishoiusüsteemide ajakohastamise tulemusena parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Sellest hoolimata eksisteerivad pensioni- ja tervishoiureformide lühiajaliste kulutustega ja täitmata tingimuslike kohustustega seotud riskid. Piisava primaarülejäägi tagamine on oluline riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Leedu lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
9,0 |
7,0 |
7,3 |
6,6 |
6,3 |
|
Tööhõive kasv (%) |
2,0 |
0,7 |
1,0 |
0,2 |
0,2 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
– 1,2 |
0,9 |
2,0 |
2,1 |
2,5 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 1,7 |
– 2,7 |
– 2,5 |
– 1,8 |
– 1,5 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
21,5 |
22,4 |
22,2 |
21,4 |
21,0 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/11 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Ungari lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2008
(2004/C 320/06)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Ungari lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2008. Programm vastab enamjaolt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on valitsussektori eelarvepuudujäägi vähendamine alla 3 % SKTst 2008. aastaks, samal ajal vähendades avaliku sektori osakaalu majanduses. Selleks nähakse programmis ette eelarve ennakkonsolideerimine valitsussektori puudujäägi vähendamise teel 5,9 %lt SKTst 2003. aastal 4,6 %le SKTst 2004. aastal, millele järgneb iga-aastane kohandamine umbes 0,5 protsendipunkti SKTst (4,1 % SKTst 2005. aastal; 3,6 % SKTst 2006. aastal; 3,1 % SKTst 2007. aastal ja 2,7 % SKTst 2008. aastal). Nende eesmärkide puhul on arvestatud pensionireformi mõjuga, mis kasvab 2003. aasta 0,7 %lt SKTst 0,9 %ni SKTst 2008. aastal. Konsolideerimine on kulupõhine ning struktuurireformide poolt toetatud, eriti avaliku halduse, tervishoiu ja hariduse valdkondades. Nimetatud reforme tuleb aga veel täpsustada ja ellu viia. Üldine kulutuste osakaalu vähendamine võimaldaks riiklike investeeringute osakaalu tõusu SKTs, mida toetaks EL-poolne rahastamine. Samal ajal kavatsetakse üldist maksukoormust vähendada 39 %lt SKTst 37 %ni SKTst.
Programm sisaldab kahte erinevat makromajanduslike ja eelarve prognooside stsenaariumi: “lähtejoone” stsenaarium ja “optimistlikum” stsenaarium. Lähtejoone stsenaariumi tuleks eelarve prognooside hindamisel käsitleda võrdlusstsenaariumina, sest see kajastab SKT reaalkasvu tõenäolisemaid, umbes 3,5-4 %lisi prognoose 2004. ja 2005. aastaks, millele järgneb mõnevõrra optimistlikuna prognoositud iga-aastase kasvutempo 0,5 protsendipunktine kiirenemine aastani 2008. Kui kaudsete maksude tõusu mõju kahaneb, tundub kiire disinflatsiooni prognoos pärast 2004. aastat üldjoontes realistlik, eeldusel, et reaalpalga tõus aeglustub oluliselt, kajastamaks tööviljakust.
Programm prognoosib valitsussektori eelarvepuudujäägi langemist alla 3 % kontrollväärtuse SKTst alles 2008. aastaks. Programmis prognoositud puudujäägi vähendamine tundub olevat saavutatav. Siiski tekitab muret asjaolu, et puudujääk peaks langema alla 3 % SKTst alles 2008. aastal, ja ka siis vaid vähesel määral, ning et olulise osa sellest annab intressikoormuse alandamine. Eelarvetulemit mõjutavad riskid tulenevad võimalusest, et kasv kujuneb prognoositust väiksemaks, mida on näidanud varasem kogemus seoses ülekuludega, ning teabe puudumine kavandatud kulutusi vähendavate meetmete kohta programmivälistel aastatel. Eelkohandamise saavutamine programmi esimesel aastal on olulise tähtsusega kohandamisstrateegia usutavuse jaoks; selle mittesaavutamine seaks kohandamiskava ohtu. Seetõttu ei pruugi programmis esitatud eelarvepositsioon olla piisav puudujäägi vähendamiseks alla 3 % künnise SKTst programmiperioodi lõpuks ning ära tuleks kasutada kõik võimalused jätkusuutliku fiskaalse kohandamise kiirendamiseks. Samal ajal peegeldavad prognoositud tasakaalud olulisel määral mahuka riiklike investeeringute programmi täitmist, mis tõstaks riiklike investeeringute osatähtsuse 4 %lt SKTst 2004. aastal 5,5 %ni SKTst 2008. aastal.
Pärast võlakoormuse kerkimist peaaegu 60 %ni SKTst 2004. aastal nähakse programmis ette selle alandamine 54 %le SKTst 2008. aastaks. See oleks kooskõlas kavandatud eelarve kohandamisega, kuid kasuks tuleb ka prognoositud intressikoormuse langus ja negatiivsed aktsiavoogude kohandused. Eelpoolnimetatu tundub küll tõenäoline, kuid sellist positiivset arengut võib ohustada intressimäärade prognoositust aeglasem langemine.
Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ohustab Ungarit mõningane eelarve tasakaalustamatuse risk vananevast rahvastikust tingitud eelarveliste kulude katmisel. Kuigi 1998. aastast pärinev ja progresseeruva kolmesambalise pensionisüsteemi kehtestanud pensionireform, mis muuhulgas muutis jooksvalt finantseeritava pensionisamba parameetreid (nt pensioniea tõstmine ja pensionide indekseerimine), vähendas pikaajalisi eelarve tasakaalustamatuse riske, ei kõrvaldanud see neid täielikult. Riigi rahanduse jätkusuutlikule alusele seadmiseks on oluline küllaldase esialgse ülejäägi kindlustamine keskpikas perioodis koos edasiste ealiste iseärasustega seotud kulutuste kasvu tõkestamiseks vajalike meetmete rakendamisega, seda eriti tervishoiu valdkonnas.
5. juulil 2004. aastal otsustas nõukogu komisjoni soovituste alusel, et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, ning andis Ungarile vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.
Ungari lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
2008 |
|
SKT reaalkasv (%) |
2,9 |
3,3-3,5 |
3,5-4 |
u 4 |
4-4,5 |
4,5-5 |
|
Tööhõive kasv (%) |
1,0 |
0-0,5 |
0,5-1 |
u 1 |
u 1 |
u 1,5 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
4,7 |
u 6,5 |
u 4,5 |
u 4 |
u 3,5 |
u 3 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 5,9 |
– 4,6 |
– 4,1 |
– 3,6 |
– 3,1 |
– 2,7 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
59,1 |
59,4 |
57,9 |
56,8 |
55,6 |
53,7 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, võib leida järgmiselt veebilehelt:
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/13 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Malta lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007
(2004/C 320/07)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1) ja eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004 läbi Malta lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004 –2007. Programm vastab ainult osaliselt täiendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele. Eelkõige ei ole andmed SKT ja selle koostisosade kohta täielikult kooskõlas ESA95 standarditega. See takistab programmi erinevate osade võrdlemist.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on valitsussektori puudujäägi vähendamine alla 3 % SKTst juba 2006. aastaks, seades vahe-eesmärkideks puudujäägi vähendamise 5,2 %ni SKTst 2004. aastal, 3,7 %ni SKTst 2005. aastal, 2,3 %ni SKTst 2006. aastal ja 1,4 %ni SKTst programmi lõpuks. Programmis kavandatakse eelarve esmase tasakaalu olulist paranemist, prognoosides 2004. aasta 1,4 %se puudujäägi muutumist 2,2 %seks ülejäägiks SKTst aastaks 2007. Samal ajal nähakse programmis ette valitsussektori võla kasvutendentsi SKT suhtes vastupidiseks muutmist 2005. aastal ning selle alandamist 70,4 %ni programmiperioodi lõpuks.
Eelarvestrateegia aluseks on meetmete pakett, mille eesmärgiks on kontrollida ja otstarbekohastada kulutusi ning vältida tulude poolel maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete mõju ei ole programmis täielikult määratletud. Kulude poolel prognoositakse jooksvate kulude vähendamist 3 protsendipunkti võrra SKTst riigitöötajate palkade ja teiste jooksvate kulutuste kasvu pidurdamise, avaliku sektori ettevõtete ümberkujundamise ning laevaehitustööstuse toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu. Programmiperioodi jooksul eeldatakse ka kapitalimahutuste vähenemist rohkem kui 2,5 protsendipunkti võrra SKTst seoses käimasolevate üksikprojektide lõpulejõudmisega. Riiklike investeeringute tase jääb siiski suuremaks kui 4 % SKTst.
Hetkel olemasoleva teabe alusel tundub, et programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium kajastab usutavaid kasvuprognoose. Siiski on see teatud määral ebakindel, arvestades ESA95 nominaalse SKT võimalikku ülehindamist ning Malta majanduse avatust välistele majandusvapustustele.
Kuigi programm näeb aastal 2006 ette puudujäägi alandamist alla 3 % kriteeriumi ja seejärel edasist vähendamist, võivad nimetatud sihtmärgid olla vastuolus tasakaalulähedase eelarveseisundiga programmiperioodi jooksul.
Konsolideerimiskava näeb ette puudujäägi järsku vähendamist, mis tundub olevat saavutatav, arvestades mõne investeerimisprojekti lõpetamisega tekkivat manööverdamisruumi. Konsolideerimiskava eesmärkide saavutamine nõuab Malta ametivõimudelt siiski tugevat pühendumist. Lisaks võib 2003. aasta SKT reaalkasvu hiljutisest korrigeerimisest samuti tuleneda mõningaid majanduskasvu langusega seotud riske.
Seega ei tarvitse programmi eelarvepositsioon olla piisav puudujäägi vähendamiseks alla 3 %st künnist SKTst 2006. aastaks. Lisaks sellele on võlamäära areng tõenäoliselt prognoositust vähem soodne, arvestades mainitud majanduskasvu langusest tulenevaid riske.
Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ohustavad Maltat eelarve tasakaalustamatuse riskid vananevast rahvastikust tingitud eelarveliste kulude katmisel. Riigi rahanduse jätkusuutlikule alusele seadmiseks on oluline piisava esialgse ülejäägi kindlustamine keskpikal perioodil koos teiste vajalike meetmete rakendamisega, et peatada ealistest iseärasustest tulenevate, eelkõige tervishoidu puudutavate kulutuste tõusu.
5. juulil 2004 otsustas nõukogu komisjoni soovituse alusel, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, ning andis Maltale vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.
Malta lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
– 1,7 |
1,1 |
1,7 |
2,1 |
2,1 |
|
Tööhõive kasv (%) |
– 0,8 |
0,8 |
0,7 |
0,7 |
0,7 |
|
JHI inflatsioon (%) |
1,3 |
3,4 |
2,1 |
2,1 |
2,1 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 9,7 |
– 5,2 |
– 3,7 |
– 2,3 |
– 1,4 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
72,0 |
72,1 |
72,4 |
70,5 |
70,4 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, võib leida järgmiselt veebisaidilt:
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/15 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004
Poola lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007
(2004/C 320/08)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Poola lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab ainult osaliselt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele ning ESA 95 normidele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on vähendada valitsussektori eelarvepuudujääk 2007. aastaks alla 3 % SKTst (järgmiste igaks aastaks kehtestatud vaheeesmärkidega: 5,7 % SKTst 2004. aastal, 4,2 % SKTst 2005. aastal, 3,3 % SKTst 2006. aastal, 1,5 % SKTst 2007. aastal) ja võla osatähtsuse hoidmine alla 60 % SKTst. Selle eesmärgi täitmiseks sisaldab programm ulatuslikku meetmete kogumit (niinimetatud Hausneri plaan), mille valitsus 2004. aasta jaanuaris kinnitas ning mis täieliku rakendamise korral toob ajavahemikul 2005-2007 kaasa eelarvepuudujäägi kumulatiivse korrigeerimise 5,3 % SKTst moodustavate lisatulude ja kulutuste vähendamise arvelt (3,3 % SKTst sotsiaalsfääri kulude vähendamisest ning 2,0 % SKTst avaliku halduse ja riigi omandis olevate ettevõtete kulude vähendamisest). Eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgi täitmine on samuti seotud tingimusega, et prognoositud suur majanduskasv jätkub kogu programmiperioodi jooksul.
Praegu olemasoleva teabe põhjal näib programmi makromajanduslik stsenaarium kajastavat küllaltki optimistlikku majanduskasvu prognoosi. Kui majanduskasvu prognoos 5,0 % 2004. ja 2005. aastaks tundub olevat usutav ja 2004. aastal isegi ületatav, siis programmis planeeritud majanduskasvu areng keskpikas perspektiivis, s.t SKT kasvu kiirenemine 5,6 %ni 2006. ja 2007. aastal kajastab nii eratarbimise kui -investeeringute osas küllaltki optimistlikku kasvuprognoosi. Sellega seoses on Hausneri plaani täielik rakendamine ja rahandusalaste ebakindluste kaotamise tagamine otsustava tähtsusega prognoositud majanduskasvu saavutamiseks. Inflatsioonimäära kasvu prognoos tundub olevat üldjoontes realistlik.
Programm prognoosib eelarvepuudujäägi vähenemist alla kontrollväärtuse 3 % SKTst 2007. aastaks. Programmi eesmärkide täitmist võivad mõjutada mitmed ohufaktorid. Lisaks ülalnimetatud makromajanduslikele ohtudele on olemas ebakindlus kavandatud meetmete rakendamise osas, sest planeeritud kohandamine pole mitte ainult oluliselt pidurdunud, vaid pole lisaks ka täielikus kooskõlas Hausneri plaaniga. Lõpuks, Eurostati hiljutine otsus rahastatud pensioniskeemi klassifitseerimise kohta võib tähendada kavandatud eelarvepuudujäägi näitajate läbivaatamist ja nende suurendamist 1,6 % võrra SKTst. Seepärast ei ole programmis esitatud eelarvepositsioon piisav eelarvepuudujäägi vähendamiseks alla 3 % SKTst programmiperioodi jooksul.
Programmis on ajavahemikuks 2003–2007 prognoositud valitsussektori võla osatähtsuse kasvu 7 % võrra SKTst ja kasvu seiskumist alles programmi viimasel aastal. Arvestades ülalnimetatud eelarvepuudujäägi tulemustega seonduvaid riske ja olulist ebakindlust prognoositud erastamistulude saavutamise osas, on valitsussektori võla osatähtsuse areng tõenäoliselt prognoositust ebasoodsam.
Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ähvardavad Poolat eelarve tasakaalustamatuse riskid vananevast elanikkonnast tingitud prognoositud eelarveliste kulude katmisel. Kuigi 1999. aasta pensionireform, millega loodi edumeelne kolmetasandilise pensionisüsteem – sealhulgas parameetrilised muutused põlvkondadevahelises ümberjaotusskeemis, nt ennetähtaegselt pensionile jäämise piirangud – leevendas eelarve tasakaalustamatuse riske pikas perspektiivis, ei kõrvaldanud ta neid täielikult. Riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamiseks on keskpikas perspektiivis oluline piisava esialgse ülejäägi tagamine ning pensionisüsteemi puudujääki tõkestavate meetmete rakendamine, riigiomandis olevate ettevõtete ja tervishoiusüsteemi kulude piiramine ning tööjõu osalust suurendavate struktuurireformide teostamine.
Nõukogu otsustas 5. juulil 2004. aastal komisjoni soovituste alusel, et Poolas on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 ja andis Poolale vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.
Poola lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
3,7 |
5,0 |
5,0 |
5,6 |
5,6 |
|
Tööhõive kasv (%) |
– 2,3 |
– 0,2 |
1,0 |
1,8 |
2,5 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
0,8 |
2,2 |
2,8 |
< 3 |
< 3 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 4,1 |
– 5,7 |
– 4,2 |
– 3,3 |
– 1,5 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
45,3 |
49,0 |
51,9 |
52,7 |
52,3 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/17 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Sloveenia lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007
(2004/C 320/09)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1) ja eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Sloveenia lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab enamjaolt täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormijuhendi andmenõuetele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on hoida riigi rahandus tugevana, määratledes seda tasakaalulähedase eelarveseisundi kaudu. Selleks nähakse programmis ette valitsussektori puudujäägi järkjärguline vähendamine programmiperioodi vältel, kooskõlas nii tulude kui esmaste kulutuste suhtarvu vähenemisega, viimane neist kohustuslike kulutuste piiramise teel. Korrigeerimiskava kohaselt väheneb puudujääk järgmise nelja aasta jooksul poole võrra, alanedes veidi alla 1 % 2007. aastal. Poliitikat struktuurilise defitsiidi järkjärgulise vähenemise poole suunates lubab riik ebasoodsate majandustingimuste korral toimida – kuigi piiratud ulatuses – automaatsetel fiskaalstabilisaatoritel.
Programmi 2005. aastast edasi ulatuv makromajanduslik stsenaarium näib kajastavat usaldusväärseid majanduskasvuprognoose, ennustades SKT reaalkasvuks veidi üle potentsiaalse tulemi. Sellegipoolest tuleb 2004. aastaks prognoositud kasvu pidada üpris optimistlikuks. Praeguses prognoosivahemikus tundub 2004. aasta inflatsiooniprognoos madal, kuid sealt edasi realistlik, eeldusel, et jätkub majanduspoliitika kooskõlastamine inflatsiooni püsiva alandamise eesmärgil.
Valitsussektori puudujääki, mis 2004. aastal kerkib napilt 1,9 %ni SKTst ning langeb seejärel järkjärgult 0,9 %ni SKTst 2007. aastaks, prognoositakse jäävat igal aastal alla 3 % kontrollväärtuse SKTst. Programmis esitatud eelarve eesmärgid ei ole piisavad, et tagada stabiilsuse ja kasvu pakti tasakaalulähedase eelarve keskpika perioodi eesmärki; eelarve konsolideerimise tempo on üsna aeglane ja keskpika perioodi eesmärgi saavutamine oleks võimalik alles programmiperioodi lõpuks. Pealegi võib eelarvetulem osutuda prognoositust halvemaks, eriti arvestades makromajanduslikke riske, mis on seotud eespool mainitud 2004. aasta optimistliku kasvuprognoosiga. Lisaks on tegemist järelkonsolideerimisega. Programmis esitatud eelarvepositsioon ei pruugi seetõttu olla piisav turvalisusvaru tagamiseks, et vältida puudujäägi 3 % künnise ületamist normaalse makromajandusliku kõikumise tingimustes, eelkõige programmiperioodi esimestel aastatel.
Valitsussektori koguvõlg on suhteliselt väike ning jääb selliseks ka tulevikus. Pärast võla osatähtsuse tõusu 29,5 %ni SKTst 2005. aastaks prognoositakse selle langust 28,4 %ni SKTst 2007. aastal. Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ohustavad Sloveeniat eelarve tasakaalustamatuse riskid vananevast rahvastikust tingitud kulutuste katmisel. Pensionireformi läbimõeldud elluviimine ja stabiilse tervishoiusüsteemi loomine koos piisava esialgse eelarveülejäägi tagamisega on oluline tegur riigi rahanduse jätkusuutliku baasi saavutamiseks.
Sloveenia lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
2,3 |
3,6 |
3,7 |
3,8 |
3,9 |
|
Tööhõive kasv (%) |
– 0,2 |
0,4 |
0,6 |
0,6 |
0,7 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
5,7 |
3,3 |
3,0 |
2,7 |
2,6 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 1,8 |
– 1,9 |
– 1,8 |
– 1,5 |
– 0,9 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
28,6 |
29,1 |
29,5 |
29,4 |
28,4 |
(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk. 1. Dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, võib leida järgmiselt veebilehelt:
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/19 |
NÕUKOGU ARVAMUS,
5. juuli 2004,
Slovakkia lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007
(2004/C 320/10)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni soovitust,
pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega
ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:
Nõukogu vaatas 5. juulil 2004. aastal läbi Slovakkia lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007 ja mis lisaks esitab suunavad prognoosid 2010. aastani. Programm vastab suures osas täiendatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele.
Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmiseks vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki 3,6 %lt SKTst 2003. aastal 3,0 %le SKTst 2007. aastaks – järgmiste eelarvepuudujäägi vähendamise vaheeesmärkidega: 4,0 % SKTst 2004. aastal, 3,9 % SKTst 2005. aastal ja 3,9 % SKTst 2006. aastal. Eelarvepuudujäägi vähendamine on peamiselt kavandatud toimuma 2007.aastal.
Programm näeb ette kohandust, mis tugineb primaarsektori kulutuste vähendamisele 1,5 % võrra SKTst. Nimetatud vähendamisi võimaldavad suurel määral teostada valdavalt tervishoiusüsteemis ja sotsiaalkaitse valdkonnas asetleidvad struktuurireformid, mis on suuremas osas juba vastu võetud ja jõustunud. Kulutuste reform toimub laiaulatusliku, kuid eeldatavalt tuluneutraalse maksureformi paketi (jõustunud alates 2004. aasta algusest) pidurdumise taustal; maksureformid kujutavad endast sisuliselt maksukoormuse üleminekut otseselt kaudsele maksustamisele. Lisaks luuakse 2005. aastal kogumispensioni fond, mis toob endaga kaasa valitsussektori tulude hinnangulise vähenemise 0,5 %lt SKTst 2005. aastal kuni 1,0 %ni SKTst programmiperioodi lõpuks.
Praegu olemasoleva teabe põhjal näib programmi makromajanduslik stsenaarium kajastavat usaldusväärset majanduskasvu prognoosi, st 4 %st mõnevõrra suuremat majanduskasvu 2004. ja 2005. aastal ja majanduskasvu kiirenemist peaaegu 5 %ni 2006. ja 2007. aastal - tulenevalt otseste välisinvesteeringutega esile kutsutud ekspordivõimsuse suurenemisele järgnevast ekspordi edasisest tugevnemisest. Eeldatud tööpuuduse vähenemiseks on vaja tööturu pikaajalisi struktuurilisi probleeme käsitlevate poliitikate jätkuvat tõhusat järgimist – arvestades jätkuvalt väga kõrget tööpuuduse taset Slovakkias. Pärast 2004. aastat, kui administratiivsete hinna korrigeerimiste ja kaudsete maksude tõusu mõju kahaneb, on prognoositud kiiret deflatsiooni võimalik saavutada, kui järelmõjud on rangelt kontrolli all hoitud. Eelkõige palkade areng, sealhulgas avalikus sektoris, ei tohiks juhinduda mineviku inflatsioonilisest pärandist.
Programm näeb ette valitsussektori eelarvepuudujäägi vähendamist kontrollväärtuseni 3,0 % SKTst 2007. aastaks ja selle edasist jätkuvat vähenemist. Arvestades Slovakkia majanduse eeldatavat väga kiiret kasvu, ei ole eelarvepuudujäägi vähendamise suurus ja tempo väga ambitsioonikad. Siiski tuleb arvesse võtta eelkõige järgmiseid muutujaid: kavandatav primaarsektori kulutuste vähendamine, pensionireformi põhjustatav tulude vähenemine ja 2003. aastal saavutatud osaliselt ühekordne kohandamine. Programmis esitatud eelarvepositsioon tundub olevat piisav, et vähendada eelarvepuudujääki 3,0 % künniseni SKTst programmiperioodi lõpuks. Eelarvelise prognoosi riskid tunduvad olevat kogu programmiperioodi jooksul üldiselt tasakaalus. 2004. aastal on need kallutatud positiivses suunas, mil on prognoositud eelarvepuudujäägi vähest kasvamist. Negatiivsed riskid tunduvad olevat koondatud kulutuste poolele ja koosnevad peamiselt kavandatud täiendavate tervishoiureformide aeglustumisest ning puudujääkidest avaliku sektori edasises otstarbekamaks muutmises.
Eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamine sõltub valitsuse võimest kontrollida primaarsektori kulutusi, millele aitaks kaasa keskpikkade siduvate kulutuste ülemmäärade kehtestamine. Kui rakendatud struktuurireformid toovad endaga kaasa 2004. aasta mai lähenemisprogrammis ette nähtust kiirema majanduskasvu, tuleks seda võimalust kasutada rahandusalase kohandamise kiirendamiseks, eelkõige kasutades ettenähtust suuremaid tulusid eelarvepuudujäägi kiiremaks vähendamiseks. See ei suurenda mitte ainult eelarvepuudujäägi alla 3,0 % SKTst võimalikult kiire ja hiljemalt 2007. aastaks vähendamise eesmärgi täitmise tõenäolisust, vaid aitab ka kaasa teise programmis väljatoodud suure rahandusalase eesmärgi - tasakaalulähedase või ülejäägilise struktuurilise eelarveseisundi - saavutamisele enne programmis kavandatud 2010. aastat ning aitab saavutada piisavat kindlusvaru normaalse makromajandusliku kõikumise tulemusena asutamislepingus ette nähtud eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse 3,0 % SKTst ületamise vältimiseks. Lisaks annaks see suurema valmisoleku võimalikult kasvava kapitali sissevooluga tegelemiseks.
Programmis on ajavahemikuks 2003–2005 prognoositud valitsussektori võla osatähtsuse kasvu 2,5 % võrra 46,4 %ni ja 2007.aastaks selle langemist 45,5 %ni. Slovakkia tundub olevat vananevast elanikkonnast tingitud eelarveliste kulude katmisel suhteliselt heas olukorras. Pikaajaline jätkusuutlikkus sõltub rahandusalase konsolideerimise eesmärkide rangest täitmisest ja kavandatud poliitikate täielikust rakendamisest. Eelkõige sündivuse osas võivad programmis esinevate seonduvate prognooside aluseks olevad demograafilised eeldused olla küllaltki optimistlikud. Peamised ohud pikaajalisele jätkusuutlikkusele tulevad reformide mitterakendamisest või reformide rakendamise aeglustumisest või juba rakendatud reformide mis tahes tagasipööramisest.
Nõukogu otsustas 5. juulil 2004. aastal komisjoni soovituste alusel, et Slovakkias on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 ning ja andis Slovakkiale vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.
Slovakkia lähenemisprogrammi põhiprognoosid
|
|
2003 |
2004 |
2005 |
2006 |
2007 |
|
SKT reaalkasv (%) |
4,2 |
4,1 |
4,3 |
5,0 |
4,7 |
|
Tööhõive kasv (%) |
1,8 |
0,5 |
0,6 |
0,6 |
0,9 |
|
ÜTHI inflatsioon (%) |
8,5 |
8,1 |
4,0 |
2,9 |
2,5 |
|
Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst) |
– 3,6 |
– 4,0 |
– 3,9 |
– 3,9 |
– 3,0 |
|
Valitsussektori koguvõlg (% SKTst) |
42,8 |
45,1 |
46,4 |
46,1 |
45,5 |
(1) Käesolevas tekstis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel internetileheküljel
http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/21 |
TEADE
(2004/C 320/11)
“Eelnõu: Kuuba nõukogu järeldused ühise seisukoha 14. hindamise kohta” teatise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas C 311, 16.12.2004 tuleb lugeda õigustühiseks.
Komisjon
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/22 |
Euro vahetuskurss (1)
23. detsember 2004
(2004/C 320/12)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,3456 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
139,88 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4376 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,70130 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
9,0275 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
1,5443 |
|
ISK |
Islandi kroon |
83,82 |
|
NOK |
Norra kroon |
8,2825 |
|
BGN |
Bulgaaria lev |
1,9559 |
|
CYP |
Küprose nael |
0,5789 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
30,600 |
|
EEK |
Eesti kroon |
15,6466 |
|
HUF |
Ungari forint |
245,88 |
|
LTL |
Leedu litt |
3,4528 |
|
LVL |
Läti latt |
0,6916 |
|
MTL |
Malta liir |
0,4332 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,0720 |
|
ROL |
Rumeenia leu |
38 160 |
|
SIT |
Sloveenia talaar |
239,79 |
|
SKK |
Slovakkia kroon |
38,810 |
|
TRL |
Türgi liir |
1 856 190 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,7580 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,6656 |
|
HKD |
Hong Kongi dollar |
10,4706 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,8870 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
2,2048 |
|
KRW |
Korea won |
1 413,62 |
|
ZAR |
Lõuna- Aafrika rand |
7,6000 |
Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/23 |
Kokkuvõte ühenduse otsustest müügilubade kohta, mis käsitlevad ravimeid alates 15. novembrist 2004 kuni 15. detsembrini 2004
(Avaldatud vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2309/93 (1) artiklile 12 või artiklile 34)
(2004/C 320/13)
|
— |
Müügiloa väljaandmine (määruse (EMÜ) nr 2309/93 artikkel 12): luba antud
|
|
— |
Müügiloa muutmine (määruse (EMÜ) nr 2309/93 artikkel 12): luba antud
|
|
— |
Müügiloa tagasivõtmine (määruse (EMÜ) nr 2309/93 artikkel 12)
|
|
— |
Müügiloa muutmine (määruse (EMÜ) nr 2309/93 artikkel 34): luba antud
|
(1) EÜT L 214, 24.8.1993, lk 1.
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/26 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum COMP/M. 3519 – ELECTRA/THYSSENKRUPP FAHRZEUGGUSS)
Juhtumi puhul võidakse rakendada lihtsustatud korda
(2004/C 320/14)
(EMPs kohaldatav tekst)
|
1. |
16. detsembril 2004 sai komisjon vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 teatise kavandatava koondumise kohta, millega ettevõte Electra European Fund LP (Guernsey) omandab aktsiate ostu teel kontrolli nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtete ThyssenKrupp Rautenbach Castings GmbH ja ThyssenKrupp Aluminium-Technik üle (välja arvatud Hispaanias asuv tütaretteõte ThyssenKrupp Guss S.A.), kaasa arvatud ettevõte ThyssenKrupp Fahrzeugguss business Group (“TKFG”, Saksamaa), mis praegu on ettevõtte ThyssenKrupp Automotive AG Group valduses. |
|
2. |
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:
|
|
3. |
Pärast teatise esialgset läbivaatamist on komisjon arvamusel, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Lõplikku otsust selle kohta ei ole siiski veel tehtud. Kooskõlas komisjoni teatisega lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt. |
|
4. |
Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid üles esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkusi võib komisjonile saata faksi teel (faksi nr +32 2 296 4301 või 296 7244) või postiga konkurentsipoliitika peadirektoraadi aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M 3519 - ELECTRA/THYSSENKRUPP FAHRZEUGGUSS):
|
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.
(2) Tekst on kättesaadav konkurentsipoliitika peadirektoraadi veebilehel:
http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/legislation/consultation/simplified_tru.pdf.
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/27 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik Nr. COMP/M.3617 - BC PARTNERS/PICARD)
(2004/C 320/15)
(EMPs kohaldatav tekst)
25. novembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr. 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid. |
|
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3617 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex) |
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/27 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik Nr. COMP/M.3606 - SIEMENS/BONUS ENERGY)
(2004/C 320/16)
(EMPs kohaldatav tekst)
29. novembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr. 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid. |
|
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3606 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex) |
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/28 |
Teatatud koondumise aktsepteering
(Toimik Nr. COMP/M.3640 - BLACKSTONE/GERRESHEIMER)
(2004/C 320/17)
(EMPs kohaldatav tekst)
14. detsembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr. 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid. |
|
— |
elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3640 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex) |
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/29 |
Teatis vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 paragrahvile 5 a liikmesriikide tolliadministratsioonide poolt edastatud informatsiooni kohta seoses kaupade klassifitseerimisega tollinomenklatuuris
(2004/C 320/18)
Siduv tariifiinformatsioon kaotab kehtivuse alates sellest päevast, kui see ei ühildu tollinomenklatuuri tõlgendamisega seoses järgmiste rahvusvaheliste tariifimeetmete tõttu:
Harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muudatused ja liigitusarvamuste kokkuvõte, kinnitatud tollikoostöö nõukogu poolt (CCC dokument NC0730 - HS komitee 31. istungi aruanne, NC0796 – HS komitee 32. istungi aruanne, NC0845 - HS komitee 33. istungi aruanne ):
SELGITAVATE MÄRKUSTE MUUDATUSED VASTAVALT HS KONVENTSIOONI 8 ARTIKLI PROTSEDUURILE JA LIIGITUSARVAMUSED, MIDA ON TOIMETANUD MAAILMA TOLLIORGANISATSIOONI HS KOMITEE
HS Komitee 31. istung 2003. aasta - mai dokument NC0730
HS konventsiooni lisas oleva nomenklatuuri selgitavate märkuste muudatused
|
Gr. 29. X alamgrupp. Üldine |
M/3 |
HS Komitee 32. istung 2003. aasta - november dokument NC0796
HS konventsiooni lisas oleva nomenklatuuri selgitavate märkuste muudatused
|
85.12 |
L/18 |
|
85.24 |
L/20 |
HS komitee 33. istung 2004. aasta - mai dokument NC0845
HS konventsiooni lisas oleva nomenklatuuri selgitavate märkuste muudatused
|
25.20 |
M/17 |
|
26.21 |
M/14 |
|
29.29 |
M/3 |
|
29.35 |
M/9 |
|
34.07 |
M/17 |
|
Gr. 39 Üldine |
M/19 |
|
39.09 |
M/3 |
|
39.11 |
M/3 |
|
40.08 |
M/19 |
|
Gr. 44 |
M/10 |
|
71.02 |
M/12 |
|
71.03 |
M/12 |
|
71.04 |
M/12 |
|
Gr. 84. Üldine |
M/11 |
|
84.30 Alamrubriigi selgitav märkus |
M/11 |
|
84.42 |
M/13 |
|
Gr. 85. Üldine (B) |
M/15 |
|
85.16 |
M/11 |
|
85.17 |
M/11 |
|
85.19 |
M/11 |
HS komitee poolt kinnitatud liigitusarvamused
|
0402.99/1 |
M/4 |
|
1701.91/1 |
M/5 |
|
1901.90/2 |
M/6 |
|
8471.30/1 |
M/7 |
|
9504.10/1 |
M/8 |
Antud meetmete sisu kohta saab informatsiooni Euroopa Komisjoni maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadist (rue de la Loi/Wetstraat 200, B-1049 Brüssel) või käesoleva peadirektoraadi internetileheküljelt:
http://europa.eu.int/comm/taxation_customs/index_en.htm
Parandused
|
24.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 320/31 |
Osalemiskutse sõltumatute ekspertide valimiseks eTEN programmi (2005–2006), parandus
( Euroopa Liidu Teataja C 283, 20.11.2004 )
(2004/C 320/19)
Leheküljel 10 asendatakse tekst järgmisega:
“KIRJELDUS
Komisjon kutsub isikuid, kes soovivad osutada eksperdiabi programmi eTEN ülesannete täitmisel üles esitama taotlusi. eTEN on Euroopa Ühenduse programm, mille eesmärk on aidata kaasa üle-euroopaliste telekommunikatsioonivõrgupõhiste teenuste (e-teenuste) kasutuselevõtule. Lisateavet programmi eTEN kohta saate eTENi veebilehelt:
http://europa.eu.int/eten
Ülesanded seisnevad projektikonkursile esitatud taotluste hindamises ning üksikute eTENi projektide läbivaatamises. Ülesandeid täidetakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2009.
TAOTLUSTE ESITAMISE KUU
Kutse kehtib avaldamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2006. Taotlejad, kes soovivad osaleda ekspertidena eTENi töös alates 1. jaanuarist 2005, peavad esitama taotluse 15. detsembriks 2004.
TÄIENDAV TEAVE
Kõik taotlused peavad vastama üksikasjalikele kirjeldustele ja tingimustele, mis on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://europa.eu.int/eten inglise, prantsuse ja saksa keeles.”