23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/1

---

Euro vahetuskurss (1)

22. detsember 2004

(2004/C 319/01)

1 euro=

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,3384
JPY	Jaapani jeen	139,18
DKK	Taani kroon	7,4351
GBP	Inglise nael	0,69905
SEK	Rootsi kroon	9,0245
CHF	Šveitsi frank	1,5436
ISK	Islandi kroon	83,59
NOK	Norra kroon	8,2830
BGN	Bulgaaria lev	1,9559
CYP	Küprose nael	0,5788
CZK	Tšehhi kroon	30,563
EEK	Eesti kroon	15,6466
HUF	Ungari forint	245,71
LTL	Leedu litt	3,4528
LVL	Läti latt	0,6895
MTL	Malta liir	0,4329
PLN	Poola zlott	4,0908
ROL	Rumeenia leu	37 946
SIT	Sloveenia talaar	239,73
SKK	Slovakkia kroon	38,750
TRL	Türgi liir	1 860 200
AUD	Austraalia dollar	1,7442
CAD	Kanada dollar	1,6478
HKD	Hong Kongi dollar	10,4143
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8735
SGD	Singapuri dollar	2,1940
KRW	Korea won	1 410,27
ZAR	Lõuna- Aafrika rand	7,5985

---

(1)  

Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/2

---

Teadaanne nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 479/92 kohase Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes (konsortsiumid) (1)

(2004/C 319/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

Komisjon kutsub vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 479/92 artiklile 4 huvitatud pooli saatma oma märkused lisatud komisjoni määruse (EÜ) eelnõu kohta Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise osas meretranspordi valdkonna kokkulepete suhtes. Märkused tuleks saata kuue nädala jooksul alates käesoleva teadaande avaldamisest aadressil:

European Commission

Directorate-General for Competition

Unit COMP/D2, Office J70 2/55

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 01 28

E-post: april.spallin@cec.eu.int

---

(1)  EÜT L 55, 29.2.1992, lk 3. Toimetuse märkus: määruse (EMÜ) nr 479/92 pealkirja on kohandatud, et võtta arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12, algselt viidati asutamislepingu artikli 85 lõikele 3.

---

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/5

---

Eelteatis koondumise kohta

(Toimik nr COMP/M.3671-DE RAEKT/ING/VGG)

Juhtumi puhul võidakse kohaldada lihtsustatud korda

(2004/C 319/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

16. detsembril 2004 sai komisjon teatise kavandatava koondumise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4, mille kohaselt ettevõtjad De Raekt B.V. (“De Raekt”, Holland) ja ING Corporate Investments Participaties B.V. (“ING CIP”, Holland), mis kuulub ING Groep N.V. (“ING Group”, Holland) kontserni omandavad ühiskontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Van Gansewinkel Groep B.V. (“VGG”, Holland) üle aktsiate ostmise kaudu.

2.	Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist: — De Raekt: valdusettevõtja; — ING CIP: riskikapitalist; — VGG: teenused jäätmehalduse sektoris.

3.

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 reguleerimisalasse. Kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud. Vastavalt komisjoni teatisele lihtsustatud korra kohta teatavate ettevõtjate koondumiste käsitlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2) tuleb märkida, et käesolevat juhtumit võidakse käsitleda teatises ettenähtud korra kohaselt.

4.

Komisjon kutsub asjast huvitatud kolmandaid isikuid esitama komisjonile oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt kümme päeva pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Tähelepanekuid võib saata komisjonile faksi teel (faksi nr +32 2 296 43 01 või 296 72 44) või postiga järgmisel aadressil (lisada tuleb viitenumber COMP/M.3671-DE RAEKT/ING/VGG): European Commission Directorate-General for Competition, Merger Registry J-70 B-1049 Bruxelles/Brussel

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  Kättesaadav DG COMP koduleheküljel:

http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/legislation/consultation/simplified_tru.pdf.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/6

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik Nr. COMP/M.3598 - REPSOL/BOREALIS POLÍMEROS)

(2004/C 319/04)

(EMPs kohaldatav tekst)

19. novembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr. 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3598 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/6

---

Teatatud koondumise aktsepteering

(Toimik Nr. COMP/M.3602 - JABIL/PHILIPS CONSUMER ELECTRONICS POLAND)

(2004/C 319/05)

(EMPs kohaldatav tekst)

17. novembril 2004 otsustas komisjon mitte vastu seista ülalmainitud koondumisele ning kuulutada see vastavaks ühisturu nõuetega. Käesolev otsus on tehtud nõukogu määruse (EÜ) nr. 139/2004 artikli 6 lõike 1 punkti b alusel. Täielik otsuse tekst on kättesaadav vaid inglise keeles ning avaldatakse peale seda kui dokumendist on kustutatud kõik võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Europa konkurentsipoliitika koduleheküljel (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—	elektroonilises formaadis EUR-Lex koduleheküljel, dokumendinumber 32004M3602 alt. EUR-Lex pakub on-line juurdepääsu Euroopa õigusele. (http://europa.eu.int/eur-lex/lex)

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/7

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS,

25. veebruar 2004,

Rahvusvaheliste äriühingute kohta

(ISLAND)

(2004/C 319/06)

EFTA järelevalveamet,

Võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja selle protokolli nr 26,

Võttes arvesse järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut, (2) eriti selle artiklit 24 ning selle protokolli nr 3 (3) I osa artiklit 1,

Võttes arvesse riiklikku toetust käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) eriti nende peatükki 17B, (5)

Võttes arvesse oma otsust alustada ametlikku uurimismenetlust (6)

Ning arvestades järgmist:

I   ASJAOLUD

1.   Menetlus

2.   Meetmete kirjeldus: rahvusvahelistele äriühingutele islandil kohaldatavad maksuseadused

Seaduse nr 31/1999 kohaselt võib rahvusvaheline äriühing üksnes:

—	kaubelda enda nimel väljaspool Islandit asuvate välismaiste majandusüksustega või kaubelda vahendajana kaupadega, mis ei ole EMP lepinguga hõlmatud ning mis ei pärine Islandilt,

—	vahendada teenuseid väljaspool Islandi võimkonda asuvate välismaiste majandusüksuste vahel,

—	tegutseda valdusettevõttena, kes omab välisettevõtteid ja investeerib välisettevõtetesse või ametlikult väljaspool Islandit registreeritud immateriaalsesse põhivarasse, nt kaubamärgid, patendid, disainiõigused ja kirjastusõigused,

—	omada või vallata ning registreerida Islandil õhu- ja veesõidukeid, v.a kalalaevad, kui selliseid õhu- ja veesõidukeid kasutatakse ainult rahvusvahelistele äriühingutele lubatud tegevuseks,

—	omada või vallata ning registreerida Islandil õhu- ja veesõidukeid, v.a kalalaevad, ja anda neid veonduseks üürile või allüürile väljaspool Islandi võimkonda asuvatele välismaistele majandusüksustele,

—	kuid ei või enda nimel kaupadega kaubelda Islandil või väljaspool Islandit asuvate isikutega ega tegutseda vahendajana sellises kaubavahetuses ega osaliselt või täielikult töödelda kaupu Islandil.

3.   Islandi valitsuse esitatud selgitused

II   HINNANG

EMP lepingu artikli 61 lõige 1 sätestab:

1.   Valikulised eelised teatavatele ettevõtetele

2.   Riigi ressursid

3.   Konkurentsi moonutamine ja mõju kaubandusele

4.   Uus abi

5.   Kokkusobivus emp lepingu toimimisega

6.   Antud abi tagastamine

7.   Kokkuvõte

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1)	rahvusvahelisi äriühinguid soodustavaid maksumeetmeid, mis jõustati Islandil seadustega nr 31/1999 ja nr 29/1999 ja seonduvate õigusaktidega, tuleb käsitleda kui riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses. Rahvusvaheliste äriühingute maksustamise kord Islandil ei sobi kokku EMP lepinguga;

2)	Island lõpetab punktis 1 osutatud maksumeetmete rakendamise;

3)

Island võtab kasutusele kõik vajalikud meetmed, et saada abisaajalt tagasi punktis 1 nimetatud abisaajale ebaseaduslikult antud abi, arvestades sellest maha tagasimaksed, mis on juba tehtud asjaomastele võimuorganitele; tagastamine toimub viivitamata ja vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel, et see võimaldab otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid ajavahemiku eest, mil abi oli abisaaja käsutuses kuni selle tagastamise kuupäevani. Intressi arvutatakse järelevalveameti poolt kehtestatud määra alusel ja see ei sisalda intressi, mille asjaomased võimuorganid on juba sisse nõudnud;

4)	Island teavitab järelevalveametit kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavakstegemisest selle järgimiseks võetud meetmetest;

5)	käesolev otsus on suunatud Islandile. Islandi valitsusele teatatakse sellest otsuse ärakirja sisaldava kirjaga;

6)	käesolev otsus on õigusjõuline inglise keeles.

---

(1)  Edaspidi EMP leping.

(2)  Edaspidi JKA leping.

(3)  Olgu märgitud, et EFTA riikide vahelise 2001. aasta 10. detsembri kokkuleppe kohased muudatused JKA lepingu protokollis nr 3 jõustusid 28. augustil 2003. Nende muudatustega võeti nõukogu 1999. aasta 22. märtsi määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu (endise) artikli 93 kohaldamiseks, protokolli nr 3 koosseisu.

(4)  EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning JKA lepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamist ja tõlgendamist käsitlevad suunised, mis võttis vastu ja avaldas EFTA järelevalveamet 19. jaanuaril 1994 (EÜT L 231, 3.9.1994, EMP kaasanne nr 32) ja mida on viimati muudetud järelevalveameti seni avaldamata 2003. aasta 5. novembri otsusega nr 198/03/COL.

(5)  Peatükk 17B, mis käsitleb riikliku toetamise eeskirjade kohaldamist ettevõtluse otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes, vastu võetud järelevalveameti 1999. aasta 30. juuni otsusega nr 149/99/COL (EÜT L 137, 8.6.2000, lk 11, EMP kaasanne nr 26).

(6)  EFTA järelevalveameti 2001. aasta 6. detsembri otsus nr 392/01/COL (EÜT C 87, 11.4.2002, lk 10).

(7)  Riikliku toetuse suunised, peatükk 17B, lõige 3, punkt 1.

(8)  Vt võrdluseks nt komisjoni 2003. aasta 17. veebruari otsus rahvusvaheliseks rahastamiseks Madalmaade antud riigiabi kohta, ELT L 180, 18.7.2003, lk 52, punkt 82.

(9)  Kohtuasi 173/73, Itaalia vs komisjon [1974] EKL, lk 709.

(10)  Vt samal teemal kohtujuristi Ruíz-Jarabo arvamust kohtuasjas C-6/97, Itaalia Vabariik vs komisjon [1999] EKL, lk I-2981, punkt 27.

(11)  Riikliku toetuse suunised, peatükk 17B, lõige 3, punkt 2.

(12)  Kohtuasi T-55/99 Confederación Española de Transporte de Mercancías (CETM) vs komisjon [2000] EKL, lk II-3207, punkt 53.

(13)  Riikliku toetuse suunised, peatüki 17B lõige 3.

(14)  Vt samal teemal komisjoni 2001. aasta 20. detsembri otsus, mis käsitleb teatavatele Vizcaya (Hispaania) äsjaasutatud äriühingutele Hispaania poolt 1993. aastal antud riigiabi, ELT L 40, 14.2.2003, lk 11, punkt 64.

(15)  Riikliku toetuse suuniste 12. peatükk käsitles vähese tähtsuse reeglit. See peatükk kustutati EFTA järelevalveameti 2003. aasta 5. novembri otsusega nr 198/03/COL. EMP Ühiskomitee 2002. aasta 25. juuni otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56) võeti komisjoni 2001. aasta 12. jaanuari määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 rakendamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30), EMP lepingu XV lisa koosseisu.

(16)  Vt kohtuasi C-142/87, Belgia vs komisjon (“Tubemeuse”) [1990] EKL, lk I-959, punkt 43 ning ühendatud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92, Hispaania vs komisjon [1994] EKL, lk I-4103, punktid 40–42.

(17)  Kohtuasi 730/79, Philip Morris vs komisjon [1980] EKL, lk 2671.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/17

---

Kutse esitada järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 kohaselt märkusi riikliku toetuse kohta, mida võimaldati dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamise kujul Norra ettevõtte Entra Eiendom AS (edaspidi “Entra”) asutamisel.

(2004/C 319/07)

2004. aasta 16. juuni otsusega 132/04/COL, mis on autentses keeles esitatud allpool olevale kokkuvõttele järgnevatel lehekülgedel, algatas EFTA järelevalveamet järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva EFTA-riikide vahelise lepingu (edaspidi “JKA-leping”) protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 kohaselt menetluse. Norra valitsusele on sellest teatatud otsuse ärakirjaga.

Käesolevaga palub EFTA järelevalveamet EFTA-riikidel, Euroopa Liidu liikmesriikidel ja huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuse meetme kohta ühe kuu jooksul käesoleva kutse avaldamisest järgmisel aadressil:

EFTA Surveillance Authority

74, Rue de Trèves/ Trierstraat 74

B-1040 Brussels

Märkused edastatakse Norra valitsusele. Võib esitada kirjaliku, põhjendatud palve märkusi esitava huvitatud isiku tunnusandmed salajas hoida.

KOKKUVÕTE

Menetlus

22. mail 2002 palus EFTA järelevalveamet, edaspidi “amet”, Norra valitsusel esitada teavet väidetavalt kinnisvaraettevõttele Entra Eiendom AS antud riikliku toetuse kohta. Seejärel saatsid Norra valitsus ja amet teineteisele kirju.

Toetusmeetme kirjeldus

4. juunil 1999 esitas Norra valitsus parlamendile avalik-õigusliku organi – Riikliku Ehitus- ja Varahaldusühingu (“Statsbygg”) – ümberkujundamist ja piiratud vastutusega äriühingu Entra asutamist käsitleva eelnõu.

Riik andis 1. juulist 2000 Entrale üle kinnisvara, kapitali ja tööjõu (varad ja kohustused), saades vastu väljalastud aktsiaid. Kõnealuse kinnisvara omandiõigus läks Norra riigilt üle Entrale ja vara omanikuks kinnistati Entra, mis kuulub täielikult Norra riigile. Entrale kuulub ühtekokku 120 kinnisasja kogupindalaga 880 000 m2.

Kogu kinnisvara on Norras märgitud kinnistusraamatusse, mis on sisse seatud 1935. aasta 7. juuni kinnistamisseaduse nr 2 kohaselt. 1975. aasta aktsiisiseaduse nr 59 jaotise 7 lõike 1 kohaselt kaasneb kinnisvara omandiõiguse üleandmise registreerimisega kohustus maksta dokumendivormistuslõive. Omandiõiguse ülemineku märkimisel kinnistusraamatusse võetakse 1982. aasta kohtutasude seaduse (nr 86) kohaselt registreerimistasu.

4. juunil 1999 parlamendile esitatud eelnõus öeldakse, et ümberregistreerimine kinnistusraamatus ja muudes riiklikes registrites vormistatakse nimemuutusena. Seeläbi ei olnud Entra kohustatud tasuma dokumendivormistuslõive ega registreerimistasusid. Valitsuse arvates on selline teguviis kooskõlas riiklike üksuste varasemate ümberkujundamistega.

Esitatud teabe kohaselt moodustaksid Entra saadud kinnisvara omandiõiguse üleandmisega seotud lõivud ja tasud ligikaudu 80,6 miljonit Norra krooni (umbes 10,4 miljonit eurot).

Hinnang

Konkreetsete õigusnormide vastuvõtmisega on Entra vabastatud dokumendivormistuslõivude ja registreerimistasude maksmisest. Amet on arvamusel, et see kujutab endast rahalist eelist. Ühegi muu Norra õigusnormiga ei sätesta sellise tehingu vabastamist üldreeglist, mille kohaselt kaasenvad omaniku muutumise registreerimisega dokumendivormistuslõivud ja registreerimistasud.

Norra valitsus väidab, et meede ei anna Entrale eelist, võrreldes samalaadses olukorras olevate eraettevõtetega. Teatava seadusjärgse kava raames on riiklik meede määratletud kui meede, millega eelistatakse teatavaid ettevõtteid muudele, kes on taotletavat eesmärki silmas pidades nii de iure kui ka de facto võrreldavas olukorras. Amet ei ole veendunud, et EMP-lepingu artikli 61 lõige 1 ei laiene dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamisele võrreldes eraettevõtetega.

Veel väidab Norra valitsus, et dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamine või nende maksmatajätmine ei anna eelist, kuna ettevõtte kapitali koosseis ning ettevõtte krediidivõime ja koguväärtus jäävad algbilansi järgi muutumatuks. Amet on esialgu siiski arvamusel, et kohustus maksta dokumendivormistuslõive ja registreerimistasusid kuulub ettevõte kohustuste hulka ja et sellisest kohustusest vabastamine on ettevõttele antud eelis EMP-lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Seda eelist ei saa käsitleda olematuna algbilansi koostamise viisi tõttu.

Lisaks sellele on amet arvamusel, et maksutulu saamatajäämine on samaväärne riigi vahendite kasutamisega maksukulutuste vormis.

Norra võimuorganite kohaselt on kõnealune meede üldmeede, mis jääb artikli 61 lõike 1 kohaldamisalast välja. Siinkohal soovib amet märkida, et maksumeetmed, mis kehtivad kõikidele EFTA-riigis tegutsevatele ettevõtetele, on põhimõtteliselt üldmeetmed. Mõningate meetmete diferentseeriv olemus ei tähenda tingimata, et neid tuleb käsitleda riikliku toetusena. Siinjuures peetakse silmas meetmeid, mis on oma majandusliku olemuse tõttu vajalikud maksusüsteemi sujuva toimimise ja tõhususe tagamiseks. Ameti arvates ei saa praeguste aktsiisimaksu käsitlevate õigusnormide ja tavade aluseks olevatest üldpõhimõtetest tuletada, et Entrat tuleks dokumentivormistuslõivude ja registreerimistasude puhul käsitleda Statsbyggi õigusjärglasena (osana). Seetõttu tuleb meedet käsitleda valikulisena artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Peale selle märgib amet, et ettevõte tegutseb kogu Norras turul, mis on avatud ükskõik millise muu EMP-lepingu osalisriigi ettevõtjatele. Järelikult meede mõjutab või võib mõjutada osalisriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust.

Järeldus

Eespool esitatud kaalutlustest lähtuvalt kahtleb amet, kas Entra Eiendom ASi asutamisega seotud dokumendivormistuslõivudest ja registreerimistasudest vabastamine sobib kokku EMP-lepinguga. Seega on amet kohustatud algatama JKA-lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse.

---

(1)  Hereinafter referred to as the EEA Agreement.

(2)  Hereinafter referred to as the Surveillance and Court Agreement.

(3)  Procedural and Substantive Rules in the Field of State Aid (State Aid Guidelines), adopted and issued by the EFTA Surveillance Authority on 19 January 1994, published in Official Journal L 231, 03.09.1994, as amended by Decision No: 90/04/COL, 23 April 2004 (not yet published). The State aid guidelines are available on the Authority's website: www.eftasurv.int.

(4)  In particular in “Dagens Næringsliv”on 9 April 2002.

(5)  “St prp nr 84 (1998-99) Om ny strategi for Statsbygg og etablering av Statens utleiebygg AS”.

(6)  The original name of the company was “Statens utleiebygg AS”. Hereinafter Entra is used for Entra and Statens utleiebygg AS.

(7)  “Ot prp nr 83 (1998-99) Om lov om omdanning av deler av Statsbyggs eiendomsvirksomhet til aksjeselskap”. Law of 18 February 2000, No.11.

(8)  “St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 10 (1999-2000) Om etablering av Statens utleiebygg AS”.

(9)  The group consists, in addition to Entra Eiendom AS, of Entra Eiendom Drift AS, Universitetsgaten 2 AS, Biskop Gunnerus gate 14 AS, Instituttveien 24 AS and Tollpakkhuset AS. Source: Annual report 2002. See

http://www.entraeiendom.no/files/pdf/aarsrapport_2002.pdf

(10)  Preliminary accounts for 2003 presented on 19 February 2004. See

http://www.entraeiendom.no/files/Entra_Eiendom_AS_Preliminary_results_2003.pdf

(11)  The registration fee (“tinglysingsgebyret”) is 2 times the basic court fee (“rettsgebyret”), see § 21 of the Court fee Act 1982 No 86 (“Rettsgebyrloven”).

(12)  Chapter 7.6.1.

(13)  Chapter 19: Public authorities' holdings. Chapter 20: Application of State aid provisions to public enterprises in the manufacturing sector.

(14)  Value per 2000.

(15)  Cf. Case 173/73 Italy v. Commission [1974] ECR 709.

(16)  Cf. Case T-157/01 Danske Busvognmænd v Commission, judgment of 16 March 2004, para. 57.

(17)  Cf. Case C-308/01 GIL Insurance Ltd, judgment of 29 April 2004.

(18)  Indeed, in some aspects, the methods described may in fact be less favourable for private undertakings compared to public ones since the registration of declaration on the restriction of the right to ownership does not exclude the risk of execution proceedings/creditor's or bankruptcy estate's extinction of the rights of a legal successor to the debtor's property.

(19)  Cf., inter alia, Case C-157/01 Kingdom of the Netherlands v. Commission, judgment of 29 April 2004.

(20)  Cf., inter alia, Case 173/73 Italy v. Commission, cited above, Case C-75/97 Kingdom of Belgium v. Commission [1999] ECR I-3671, Case C-157/01 Kingdom of the Netherlands v. Commission, cited above, and Case C-308/01 GIL Insurance Ltd, cited above.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/30

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 148/04/COL,

30. juuni 2004,

keskkonnamakse käsitlevate meetmete kohta

(NORRA)

(2004/C 319/08)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61 ja 63,

võttes arvesse järelevalveameti ja kohtu loomist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut, (2) eriti selle artiklit 24 ja protokolli nr 3, (3)

võttes arvesse menetlus- ja sisulisi eeskirju riigiabi valdkonnas, (4) eriti neid käsitlevat 15. peatükki, (5)

võttes arvesse ameti otsust ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, (6)

olles kutsunud üles huvitatud pooli esitama oma arvamust (7) vastavalt ameti riigiabi suuniste 5. peatüki sätetele (8) ning võttes arvesse nende arvamusi,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

A.   MENETLUS

B.   VASTAVATE ABIMEETMETE KIRJELDUS

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Töötleva, mäe- ja kasvuhoonekasvatustööstuse elektritarbimise maksust vabastamine

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade (haldusüksuste) kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

C.   JÄRELEVALVEAMETI ALGATUSOTSUSES VÄLJENDATUD KAHTLUSED

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Teatud tööstuste elektritarbimise maksust vabastamine

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade (haldusüksuste) kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

4.   “Uue abi” määratlemine

D.   NORRA VALITSUSE SELGITUSED VASTUSEKS ALGATUSOTSUSELE

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Teatud tööstuste elektritarbimise maksust vabastamine

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

4.   “Uue abi” määratlemine

E.   KOLMANDATE OSAPOOLTE MÄRKUSED ALGATUSOTSUSE KOHTA

1.   Elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust vabastamine

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   SO2 maksu osaline tühistamine

4.   “Uue abi” määratlemine

II.   HINNANG

A.   OTSUSE REGULEERIMISALA

B.   RIIGIABI EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIGE 1 MÕISTES

1.   Elektritarbimise maksust vabastamine

a)   Töötleva ja mäetööstuse elektritarbimise maksust vabastamine

Seoses sellega tuleb meelde tuletada, et Adria Wien kohtuotsuses võttis Euroopa Kohus seisukoha, et:

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade (haldusüksuste) kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tööstusprotsessis toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

c)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

3.   Söe ja koksi kasutamise ja naftatöötlemistehastest lähtuvate heitmete SO2 maksu tühistamine.

a)   Söe ja koksi kasutamisele kehtestatud SO2 maksu tühistamine

b)   Naftatöötlemistehastest lähtuvate heitmete SO2 maksu tühistamine

C.   KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

Keskkonnaalaste suuniste punkt 46.1 sätestab, et kui EFTA riik keskkonnakaitselistel põhjustel kehtestab uue maksu mõnel tegevusalal või toodete suhtes, mille maksustamist ei ole ühenduse tasandil ühtlustatud või kui kõnealune maks on ühenduse õigusaktides ettenähtud maksust kõrgem, siis võib otsus anda erandina toetust kümneks aastaks olla põhjendatud kahel juhul:

a)	kui need erandid antakse tingimusel, et asjaomane EFTA riik ja abisaajad ettevõtjad sõlmivad omavahel lepingud, milles ettevõtjad kohustuvad saavutama keskkonnakaitse eesmärke või

b)	kui ettevõtja poolt tegelikult makstav summa jääb pärast vähendust suuremaks ühenduse alammäärast (ühenduse maksu olemasolu korral – esimene taane) või moodustab olulise osa siseriiklikust maksust (kui kõnealune maks ei vasta ühenduse ühtlustatud maksule – teine taane).

1.   Elektrienergia tarbimise maksust vabastamine

a)   Töötleva ja mäetööstuse vabastamine elektrienergia tarbimise maksust

b)   Maksuvabastus elektrienergia tarbimisele kehtestatud maksust teatud piirkondade kasutajatele

2.   Erandid CO2 maksuga maksustamise korras

a)   Tsemendi ja Leca tootmises energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud maksuvabastus

b)   CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele

Mineraalõlidele kehtestatud CO2 maks vähendab fossiilsete kütteainete kasutamist ning seda käsitletakse keskkonnakaitsele märgatava positiivse mõju avaldamisena. Järelevalveamet märgib, et Norra valitsuse poolt esitatud teabe kohaselt olid paberi- ja tselluloositööstus vähendanud CO2 heitkoguseid 60 000 tonni võrra 1999. aastaks. Lisaks sellele Norra valitsuse aruande “Norra kolmanda siseriikliku teate kliimamuutuste raamkonventsiooni” (juuni 2002 (61)) kohaselt:

D.   “UUE ABI” LIIGITAMINE 1. JAANUARIST 2002

a)   Asjakohaste meetmetega nõustumise siduvus

b)   Siduvuse tagajärjed

E.   HÜVITUS

a)   Õiguspärane ootus

b)   Tagasimaksmisele kuuluv summa

F.   LÕPPJÄRELDUSED

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.

Riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõige 1 mõistes käsitletakse järgmisi Norra meetmeid: a) Töötleva ja mäetööstuse vabastamine elektrienergia tarbimise maksust; b) Maksuvabastused elektrienergia tarbimise maksust ettevõtete kasuks, mis asuvad Finnmarkis ja Põhja-Tromsi seitsmes haldusüksuses (Karlsøy, Kvænangen, Kåfjord, Lyngen, Nordreisa, Skjervøy og Storfjord); c) Maksuvabastus energia saamiseks kasutatud söele ja koksile kehtestatud CO2 maksust tsemendi ja Leca tööstuses; d) CO2 maksu vähendatud maksumäär paberi- ja tselluloositööstuses kasutatud mineraalõlidele.

2.	Toorme või redutseerijana kasutatud söele ja koksile kehtestatud vabastust CO2 maksust ei käsitleta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes riigiabina.

3.	Söe ja koksi kasutamisele kehtestatud SO2 maksu tühistamist ega naftatöötlemistehastest lähtuvate heitmete SO2 maksu tühistamist 1. jaanuarist 2002 ei käsitleta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes riigiabina.

4.	Käesoleva otsuse punktis 1 viidatud meetmeid käsitletakse uue abina 1. jaanuarist 2002.

5.	Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktis d viidatud meede on kooskõlas EMP lepingu toimimisega kuni 31. detsembrini 2004.

6.	Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides a, b ja c viidatud meetmed on kokkusobimatud EMP lepingu toimimisega.

7.	Mis puutub käesoleva otsuse punkti 1 alapunktis c viidatud kokkusobimatusse abisse, siis tagasimaksmist ei nõuta.

8.

Käesoleva otsuse punkti 1 alapunktides a ja b viidatud kokkusobimatu abi tuleb abi vastuvõtjatel tagasi maksta alates 6. veebruarist 2003. Tagasimaksmine peab toimuma viivitamatult ning vastavalt siseriiklikes õigusaktides kehtestatud menetluskorrale, tingimusel, et nad võimaldavad kõnealuse otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Tagasimaksmisele kuuluv summa peab võrduma olulise osaga siseriiklikust maksust ja võrduma vähemalt energia maksustamise direktiivis (nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ) kehtestatud alammääraga, mis on 0,5 € MWh kohta. Tagastamisele kuuluv abi peab sisaldama intressi, mida arvestatakse sellest kuupäevast, mil abi oli soodustatud isikute käsutuses, kuni selle tagasimaksmiseni. Intressi arvestatakse viiteintressimäära alusel, mida kasutatakse piirkondliku riigiabi toetuse ekvivalendi arvutamisel ning arvestatakse kumulatiivselt igal aastal.

9.	Norra valitsus kohustub teavitama järelevalveametit käesoleva otsuse järgimiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse kättesaamisest.

10.	Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

11.	Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

---

(1)  Edaspidi “EMP leping”.

(2)  Edaspidi “JKA leping”.

(3)  Olgu märgitud, et EFTA riikide vahelise 2001. aasta 10. detsembri kokkuleppe kohased muudatused JKA lepingu protokollis nr 3 jõustusid 28. augustil 2003. Nende muudatustega võeti nõukogu 1999. aasta 22. märtsi määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu (endise) artikli 93 kohaldamiseks, protokolli nr 3 koosseisu.

(4)  EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning JKA lepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamist ja tõlgendamist käsitlevad suunised, mis võttis vastu ja avaldas EFTA järelevalveamet 19. jaanuaril 1994, avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, ning EMP kaasandes EÜT nr 32, 3.9.1994, viimati muudetud järelevalveameti otsusega nr 62/04/COL 31. märtsist 2004, veel avaldamata, edaspidi “Ameti riigiabi suunised”.

(5)  Ameti riigiabi suuniste 15. peatükk keskkonna kaitset käsitleva abi kohta, vastu võetud ameti otsusega nr 152/01/COL 23. maist 2001 ja avaldatud EÜT L 237, 6.9.2001, lk 16 ja EMP kaasandes EÜT nr 6, 24.1.2002, edaspidi “Keskkonnaalased suunised”.

(6)  EFTA järelevalveameti otsus nr 149/02/COL 26. juulist 2002 keskkonnaalaseid makse käsitlevate abinõude kohta (Norra), avaldatud EÜT L 31, 6.2.2003, lk 36 ja EMP kaasanne EÜT nr 8, 6.2.2003, lk 2.

(7)  Teade EFTA riikidele, EL liikmesriikidele ja asjast huvitatud osapooltele algatusotsuse kohta, millega ühtlasi palutakse neid esitama märkusi kõnealuse otsuse kohta kahe nädala jooksul alates teate avaldamisest ELTs, C 105, 1.5.2003, lk 38 ja selle EMP kaasandes nr 22, 1.5.2003.

(8)  Eriti suuniste punkt 5.3.2.

(9)  Vaata joonealust märkust 6.

(10)  Vaata joonealust märkust 7.

(11)  Kõnealune säte viitab statistilisele liigitusele D, mis vastab NACE D peatükkidele 15 kuni 37.

(12)  Kõnealune säte viitab statistilisele liigitusele C, mis vastab NACE D peatükkidele 10 kuni 14.

(13)  Puudub viide statistilisele liigitusele, kuid kõnealune sektor kuulub tõenäoliselt NACE A alla.

(14)  23. detsembri 1992. aasta määrus nr 1203, “Forskrift om avgiftsmessig avgrensning og praktisering av fritak og lettelser i avgift på elektrisk kraft for industrien m.v.”.

(15)  Vrdl 23. detsembri 1992. aasta määrust nr 1203, “Forskrift om avgiftsmessig avgrensning og praktisering av fritak og lettelser i avgift på elektrisk kraft for industrien m.v.”, mida muudeti 21. detsembri 2000. aasta määrusega nr 1344.

(16)  11. detsembri 2001. aasta määrus nr 1451 “Forskrift om særavgifter”.

(17)  Norra krooni ametlik vahetuskurss 3. jaanuarist 2002 oli 8,0105 NOK= 1 € ja 3. jaanuarist 2003 7,2360 NOK = 1 € ( http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/dbaFile791.html).

(18)  Kerge täitematerjal savist.

(19)  Rakendades nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, IPPC direktiiv (ELT L 257, 10.10.1996, lk 26, mida muudeti direktiiviga 2003/87/EÜ ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), lisatud EMP lepingusse ühiskomitee otsuse alusel nr 27/97 (ELT nr L 242, 4.9.1997, lk 76 ja EMP kaasanne nr 37, 4.9.1997, lk 100), kuulub seadus täitmisele vastavalt direktiivi nõuetele 30. oktoobrist 2007.

(20)  Lepingu kohaselt tegi PIL teatavaks lisas märgitud ettevõtete nimel (lepinguga hõlmatud sektorid: naftatöötlemistehased, keemilised/keraamilised materjalid, tsement, ferrosulamid ja alumiinium), et nad töötavad välja tehnoloogia ja rajavad puhastusseadmed, mis vähendaksid Norra SO2 heitkoguseid minimaalselt 5 000 tonni aastas. Lisaks sellele teeb PIL konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas heitkoguste vähendamist ellu viia ning kuidas saavutada üldine 7 000 tonni võrra vähendamine. PIL asutas niinimetatud “Töötlevate Tööstuste Keskkonnafondi”, mille eesmärgiks oli kaasa aidata ettevõtete SO2 heitkoguste vähendamisele. 18. detsembril 2001. aastal sõlmiti asjaosaliste ettevõtete ja fondi vahel “Rakendusleping”, mille kohaselt kõnealused ettevõtted kohustusid tegema fondi korrapäraseid sissemakseid, mille suurus oli võrdeline ettevõtte poolt keskkonda paisatud SO2 heitkogustega ning mille määrad olid kinnitatud fondi poolt. Fondist lähtuvad õigustatud algatused kuulusid täitmisele enne 2009. aastat. Rakendusleping jõustus 1. jaanuaril 2002. aastal ning kaotab kehtivuse 31. detsembril 2009. aastal.

(21)  Riigiabina käsitlevate piirkondlike maksuvabastuste kohta vaata: kohtuasi E-6/98 Norra valitsus vs EFTA järelevalveamet [1999] EFTA kohtulahendite kogumik, lk 74.

(22)  Komisjoni 3. aprilli 2002. aasta otsus kahesuguse kasutusega energiatoodete maksuvabastusest Ühendkuningriigis kehtestatud kliimamuutuste tasust (Riigiabi nr C 18/2001 ja C 19/2001), ELT L 229, 27.8.2002, lk 15.

(23)  K(1997) 30 lõplik, ELT C 139, 6.5.1997, lk 14.

(24)  Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldati ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, võeti vastu vahepeal, 27. oktoobril 2003. aastal (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51), mis ei ole veel inkorporeeritud EMP lepingusse.

(25)  Norra valitsuse kohaselt oli see võimalik ränimetalli ja ferrosiliitsiumi tootmises.

(26)  Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv nr 92/82 EMÜ mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksu maksumäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

(27)  Kütteõlidele kehtestatud baasmaks sätestati 2000. aastal eesmärgiga vähendada huvi üleminekuks elektrienergialt kütteõlile kütmise eesmärgil. Kõnealune maks kehtestati sama maksubaasi alusel kui mineraalõlidele kehtestatud CO2 maks. Paberi- ja tselluloositööstus vabastati kütteõlidele kehtestatud baasmaksust juba selle jõustumisest alates.

(28)  Kohtuasi C-143/99 Adria Wieni torujuhe [2001] EKL I-8365, punkt 49.

(29)  Vaata joonealust märkust 19 eespool.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside heitmekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275 25.10.2003, lk 32), mis ei ole veel lülitatud EMP lepingusse.

(31)  Kõnealune direktiiv võeti hiljem vastu nõukogu direktiivina 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(32)  Viidatakse St.prp.nr. 1 (2002–2003).

(33)  Vaata joonealust märkust 19 eespool.

(34)  Leping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide, ühelt poolt, ning Norra kuningriigi, teiselt poolt, vahel (EÜT L 348, 27.12.1974, lk 17). Kõnealune vabakaubandusleping jääb jõusse pärast ESTÜ lepingu lõppemist. Kõnealusest lepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutati ESTÜ-lt Euroopa Ühendusele otsuse tulemusel, mis sõlmiti 19. juulil 2002 EÜ liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsil. Seoses ESTÜ lepingu lõppemisega 2002. aasta juulis lülitati ühenduse riigiabi eraldamist ESTÜ terasesektorile käsitlev menetlus EÜ asutamislepingu üldisesse õiguslikku raamistikku.

(35)  Seoses terasesektoriga vt EMP lepingu protokolli nr 26 koos EMP lepingu protokolli nr 14 artikliga 5. Seoses muude toodetega vt EMP lepingu protokolli 14 artiklit 1 ja artikli 2 lõiget 1; samuti kahepoolse vabakaubanduslepingu artiklit 1 ja selle lisasid, mis esitab artiklis 1 viidatud toodete loetelu.

(36)  Vt punkti 17B.3.1. järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis 17 B äriühingute otsese maksustamisega seotud abimeetmeid käsitlevate riigiabi eeskirjade rakendamise kohta.

(37)  Vt punkti 17B.3.1 (4) järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis 17B ning kohtuasja 173/73 Itaalia vs komisjon [1974] EKL 709, punkt 15.

(38)  Vt punkti 17B.3.1 (4) järelevalveameti riigiabi suuniste peatükis 17B.

(39)  Vt kohtujuristi Darmoni arvamust ühendatud kohtuasjades C-72 ja 73/91 Firma Sloman Neptun Schiffahrts [1993] EKL I-887, punkt 50.

(40)  Kohtuasi 173/73, osundatud eespool, punkt 15.

(41)  Kohtuasi C 143/99, osundatud eespool, punkt 55. Vt ka kohtuasja C-75/97 Belgia vs komisjon [1999] EKL I-3671, punkt 31, kus Euroopa Kohus leidis, et kasvanud vähendamiste kitsendamine muutis kõnealused vähendusmeetmed valikulisteks, täites seega spetsiifilisuse kriteeriumi tingimuse.

(42)  Kohtuasi C-143/99, osundatud eespool, punkt 48. Ja kohtuasi C-75/97, osundatud eespool, punkt 32.

(43)  Vt riiklik toetus nr N 449/2001 – Saksamaa, Ökoloogilise maksureformi jätkumine pärast 31. märtsi 2002; riiklik toetus nr C 42/03 (ex NN 3/B/2001 ja NN 4/B/2001) – Rootsi, energiakasutuse maksukava; riiklik toetus nr NN 75/2002 – Soome, Diferentseeritud elektrienergia kasutusele kehtestatud maksumäärad.

(44)  (Kohtuasi C-143/99, osundatud eespool, punkt 49.

(45)  Riigiabi nr C 33/2003 (ex NN 34/2003) – Austria, energiakasutusmaksu tagasimakse gaasi- ja elektritarbijatele 2002. ja 2003. aastal; riigiabi nr N 449/2001 – Saksamaa, Ökoloogilise maksureformi jätkumine pärast 31. märtsi 2002; riigiabi nr NN 3/A/2001 and NN 4/A/2001) – Rootsi, CO2-maksukava pikendamine; riigiabi nr C 18/2001 (N 123/2000) – Ühendkuningriik, Kliimamuutuste tasu.

(46)  Elektrienergia maksu rakendati täies mahus näiteks ehitustööstuses (“Bygge- og anleggsvirksomhet”), mille suhtes kohaldatakse statistilist liigitust F, mis vastab NACE F.

(47)  Norra elektrienergia maks oleks võinud viia olukorrani, kus näiteks 75 % äriruumist kasutati halduseesmärkidel, mille tulemusel kogu elektrienergia tarbimine terves hoones oleks vabastatud elektrienergia maksust.

(48)  Riigiabi nr N 416/1999 – Taani, Elektrienrgia reform. Vt punkti 16 komisjoni teatises äriühingute otsese maksustamisega seotud abimeetmeid käsitlevate riigiabi eeskirjade rakendamise kohta (EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3) ja vastav punkt 17B.3.1(4) peatükis 17B Järelevalveameti riigiabi suunistes (EÜT L 137, 8.6.2000, lk 22 ja EMP kaasandes nr 26, 8.6.2000, lk 12).

(49)  Vt eriti 11. jagu Taani seadusest “Lov om afgift af electricitet”, mis on saadaval aadressil http://147.29.40.90/DELFIN/HTML/A1998/0068929.htm.

(50)  Vt joonealust märkust nr 22 eespool.

(51)  Riiklikud toetused nr NN 3A/2001 ja NN 4A/2001 – Rootsi, CO2 maksu käsitleva kava pikendamine. Vt otsuse punkte 3.5 ja 4.3.

(52)  Kõnealuse direktiivi artikli 2 lõige 4.

(53)  Kõnealuse direktiivi 22. põhjendus.

(54)  Järelevalveameti riigiabi suuniste 15. peatükk, sissejuhatus, punkt 5.

(55)  Võttes arvesse keskkonna maksusüsteemi olemust ja loogikat, ei kuulu mineraloogilised protsessid energia maksustamise direktiivi kohaselt direktiivi raamistikku (artikli 2 lõige 4 punkt b ja 22. põhjendus). Siiski ei saa, võttes arvesse kõnealuse süsteemi olemust ja loogikat, välistada mõningaid, kuid mitte kõiki mineraloogilisi protsesse energiamaksust nagu näiteks Norra maksusüsteemi puhul.

(56)  Seevastu, vt kohtuasja C-53/00 Ferring SA vs Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS) [2001] EKL I-9067, milles Euroopa Kohus leidis, et ravimite otsemüügi maksustamist apteekidele, kuid mitte hulgimüüjate maksustamist, võrdsustati hulgimüüjatele valikulise maksuvabastuse andmisega. Nimetatud kaasuses olid kaks turustajate gruppi omavahel otseses konkurentsis, kõnealune maks mõjutas nende omavahelist konkurentsi otseselt ning Prantsuse valitsusel oli kindel eesmärk sellise mõju loomine.

(57)  Vt kohtujurist Tizzano arvamust kohtuotsuses C-53/00, Ferring, osundatud eespool, punkt 38.

(58)  Vaata joonealust märkust 19 eespool.

(59)  See tähendab 0,5 eurot MWh kohta, vt artiklit 10 koos nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ lisaga I tabel C (osundatud eespool).

(60)  Järelevalveameti riigiabi suuniste 25. peatükk.

(61)  http://odin.dep.no/archive/mdvedlegg/01/17/T1386032.pdf.

(62)  EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19.

(63)  Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, osundatud eespool.

(64)  Vt sellega seoses kohtuasi C-242/00 Saksamaa vs komisjon [2002] EKL I-5603, punkt 28.

(65)  Kohtuasi C-242/99, osundatud eespool, punkt 28. Asjakohaste meetmetega nõustumise siduv toime on selgesõnaliselt sätestatud JKA lepingu protokolli nr 3 teise osa artikli 19 lõike 1 teises lauses.

(66)  Seoses sellega vaata kohtuasja C-313/90 CIRFS [1993] EKL I-1125, punkt 36.

(67)  Vrdl nt riigiabi nr C 42/2003 - Rootsi; riigiabi nr E 10/2000 – Saksamaa; ja riigiabi nr C 37/2000 - Portugal.

(68)  Kohtuasi 313/90, CIRFS, osundatud eespool, punkt 35.

(69)  Vrdl, Para. Ärakuulamise aruanne14 [1993] EKL-1151.

(70)  Sarnaselt eespool nimetatud algatusotsusega, mis käsitles keskkonnaalaseid makse Rootsis, võttis komisjon seisukoha, et asjakohaste meetmetega nõustumine Rootsi poolt omab iseenesest toimet, mis muudab olemasoleva abi uueks abiks selles ulatuses, milles abikavad ei ole kooskõlas uute suunistega. Nii nagu käesolevas kaasuses, ei ole komisjon enne algatusotsuse vastuvõtmist viinud läbi erinevate Rootsi kavade üksikasjalikku hindamist, vt riigiabi nr C 42/2003.

(71)  Kohtuasi C-242/99, osundatud eespool, punkt 49. 28.

(72)  Kohtuasi C-36/00 Saksamaa vs komisjon [2002] EKL I-3243, punktid 24, 25 ja 32.

(73)  Vaata JKA lepingu protokolli nr 3 teise osa artiklit 14 ning protokolli nr 3 enne sinna tehtud muudatuse jõustumist 28. augustil 2003, järelevalveameti riigiabi suuniste 6.peatüki punkti 6.2.3.

(74)  Vt kohtuasja C-169/95 Hispaania vs komisjon [1997] EKL I-135, punkt 51, kohtuasja C-24/95 Alcan Deutschland [1997] EKL I-1591, punkti 25; ja kohtuasja T-55/99 Confederación Española de Transporte de Mercancías (CETM) [2000] EKL II-3207, punktid 121 kuni 131.

(75)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999 22. märtsist 1999, millega sätestati üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu endise artikli 93 kohaldamiseks.

(76)  Vaata joonealust märkust 6.

(77)  Tegelikult näib tõenäoline, et suurem osa abi vastuvõtjatest omandasid teabe asjakohaste meetmetega nõustumise kohta Norra poolt ning et kahtlused, mis valitsesid abikavade kooskõla suhtes 2002. aasta mais, kui avalikkust teavitati Norra valitsuse 2002. aasta muudetud riigieelarvest 2002. aasta oktoobris, kui valitsus avaldas oma arvamuse järelevalveameti algatusotsuse kohta internetis ning veelgi enam, teavitas avalikkust algatusotsuse peamisest sisust 2003. aasta riigieelarves või kõige viimane teave detsembris 2002, kui valitsus avaldas aruande uute keskkonnaalaste suuniste tagajärgede kohta seoses elektrienergia maksuga.

(78)  See on kooskõlas komisjoni praktikaga (vt riigiabi nr C33/2003 – Austria), ehkki komisjon enne energia maksustamise direktiivi oli arvestanud üksnes alammääraga kuni 20–25 % üldisest maksumäärast, mis oleks moodustanud olulise osa siseriiklikust maksust (riigiabi nr N 449/2001 – Saksamaa; riigiabi nr NN 3A/2001 ja NN 4A/2001 – Rootsi.

(79)  Vaata JKA lepingu protokolli nr 3 teise osa artikli 14 lõiget 2 ning riigiabi suuniste 34. peatükki.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/62

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS,

9. september 2004,

mis käsitleb Islandi staatust kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) osas

(2004/C 319/09)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, edaspidi “EMP leping”, eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 4.1.5 osutatud õiguslikku vahendit, milleks on nõukogu 1991. aasta 28. jaanuari direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb akvakultuuriloomade ja -toodete turustamise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid, nagu seda on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, ja eriti selle õigusliku vahendi artiklit 5,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 2004. aasta 14. juuli otsust nr 196/04/COL, millega volitatakse kaupade vaba liikumise eest erivastutust omavat nõukogu liiget tegema teatavaid otsuseid ja võtma teatavaid meetmeid, ja eriti selle punkti 1 ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Lisas osutatud Islandi osad on tunnistatud heakskiidetud maismaavööndiks ja heakskiidetud rannikuvööndiks kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) osas.

2.	Käesolev otsus jõustub 15. septembril 2004.

3.	Käesolev otsus on adresseeritud Islandile.

4.	Käesolev otsus on õigusjõuline inglise keeles.

---

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/65

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS,

9. september 2004,

millega kiidetakse heaks Norra esitatud kava kõigi lõhe nakkavasse kehvveresusse (ISA) nakatunud kalade kõrvaldamiseks Norra kalakasvandustest

(2004/C 319/10)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, edaspidi “EMP leping”, eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 3.1.7 osutatud õiguslikku vahendit, milleks on nõukogu 1993. aasta 24. juuni direktiiv 93/53/EMÜ, millega kehtestatakse vähimad ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks, muudetuna, nagu seda on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, ja eriti selle õigusliku vahendi artikli 6 punkti a,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 2004. aasta 14. juuli otsust nr 196/04/COL, millega volitatakse kaupade vaba liikumise eest erivastutust omavat nõukogu liiget tegema teatavaid otsuseid ja võtma teatavaid meetmeid, ja eriti selle punkti 1 ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Käesolevaga kiidetakse heaks Norra esitatud kava lõhe nakkavasse kehvveresusse (ISA) nakatunud Norra kalakasvandustest kõikide kalade kõrvaldamiseks.

2.	Käesolev otsus jõustub 15. septembril 2004.

3.	Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

4.	Käesolev otsus on õigusjõuline inglise keeles.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/67

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS,

9. september 2004,

millega tunnistatakse kogu Norra rannajoon heakskiidetud vööndiks Bonamia ostreae ja Marteilia refringensi osas

(2004/C 319/11)

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, edaspidi “EMP leping”, eriti selle artiklit 109 ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut, eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti d ja protokolli nr 1,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 4.1.5 osutatud õiguslikku vahendit, milleks on nõukogu 1991. aasta 28. jaanuari direktiiv 91/67/EMÜ, mis käsitleb akvakultuuriloomade ja -toodete turustamise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid, nagu seda on kohandatud EMP lepingu protokolliga nr 1, ja eriti selle õigusliku vahendi artiklit 5,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti 2004. aasta 14. juuli otsust nr 196/04/COL, millega volitatakse kaupade vaba liikumise eest erivastutust omavat nõukogu liiget tegema teatavaid otsuseid ja võtma teatavaid meetmeid, ja eriti selle punkti 1 ning arvestades järgmist:

limusehaiguste bonamioos ja/või marteilioos, juhul kui neid põhjustavad Bonamia ostreae (B. ostreae) ja Marteilia refringens (M. refringens), suhtes heakskiidetud vööndi seisundi saamiseks esitavad EFTA riigid EFTA järelevalveametile, edaspidi “amet”, asjakohased põhjendused ja siseriiklikud eeskirjad, millega tagatakse õiguslikus vahendis sätestatud nõuete täitmine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	B. ostreae ja M. refringensi suhtes heaks kiidetud Norra vööndid on loetletud lisas.

2.	Käesolev otsus jõustub 15. septembril 2004.

3.	Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

4.	Käesolev otsus on õigusjõuline inglise keeles.

---

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/70

---

Hagi, mille 31. augustil 2004 esitasid EFTA järelevalveameti vastu Fesil ASA ja Finnfjord Smelteverk AS

(Kohtuasi E-5/04)

(2004/C 319/12)

31. augustil 2004 esitasid EFTA kohtule EFTA järelevalveameti vastu hagi Fesil ASA ja Finnfjord Smelteverk AS, keda esindab advokaat Jan Magne Langseth, õigusbüroost Advokatfirmaet Schjødt AS, Dronning Mauds gt. 11, P.b. 2444 Solli, N-0201 Oslo.

Kaebajad nõuavad, et kohus:

1)	tühistaks EFTA järelevalveameti 2004. aasta 30. juuni otsuse 148/04/COL ja

2)	mõistaks EFTA järelevalveametilt välja menetluskulud.

Õiguslik taust ja asjaolud ning hagi toetavad väited:

—	EFTA järelevalveameti otsuses 148/04/COL (otsus) järeldatakse, et Norra meede, millega vabastatakse töötlev ja mäetööstus elektritarbimismaksust, kujutab endast riiklikku toetust ja samuti uut toetust 1. jaanuarist 2002;

—	otsuses järeldatakse, et asjakohased meetmed ei sobi kokku EMP lepinguga ja kokkusobimatu toetus tuleb toetusesaajatelt tagasi nõuda;

—	EFTA järelevalveamet ei ole EMP lepingu artikli 61 lõiget 1 õigesti tõlgendanud;

—	EFTA järelevalveamet on vääralt kasutanud oma EMP lepingu kohaseid volitusi, kohaldades ebaõigesti EMP lepingu artikli 61 lõiget 3 ja keskkonnasuuniseid;

—	puudub õiguslik alus väidetava toetuse tagasinõudmiseks kaebajatelt.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/71

---

Hagi, mille 31. augustil 2004 esitasid EFTA järelevalveameti vastu Prosessindustriens Landsforening, Borregaard, Elkem ASA, Norsk Hydro ASA, Eramet Norway AS, Norske Skogindustrier ASA, Södra Cell Folla AS, Tinfos Titan & Iron KS ja Yara International ASA

(Kohtuasi E-6/04)

(2004/C 319/13)

31. augustil 2004 esitasid EFTA kohtule EFTA järelevalveameti vastu hagi Prosessindustriens Landsforening, Borregaard, Elkem ASA, Norsk Hydro ASA, Eramet Norway AS, Norske Skogindustrier ASA, Södra Cell Folla AS, Tinfos Titan & Iron KS ja Yara International ASA, keda esindavad advokaadid Onno W. Brouwer ja Michael Schuette õigusbüroost Freshfields Bruckhaus Derringer, Bastion Tower, Place du Champ de Mars 5, 1050 Brüssel.

Kaebaja nõuab, et kohus:

1)	tühistaks EFTA järelevalveameti 2004. aasta 30. juuni otsuse 148/04/COL ja

2)	mõistaks EFTA järelevalveametilt välja menetluskulud.

Õiguslik taust ja asjaolud ning hagi toetavad väited:

—	EFTA järelevalveameti 2004. aasta 30. juuni otsus 148/04/COL (“otsus”) käsitleb elektrimaksu ja selle maksu mittekohaldamist töötleva tööstuse suhtes, mis kujutab endast riiklikku toetust;

—	EFTA järelevalveamet on rikkunud EMP lepingu artikli 61 lõiget 1;

—	EFTA järelevalveamet on rikkunud EMP lepingu artiklit 61 ja riiklikku toetust käsitleva protokolli nr 3 II osa seoses olemasoleva toetuse määratlemisega uue toetusena;

—	otsusega rikutakse õiguskindluse põhimõtet;

—	EFTA järelevalveamet ei järginud õiget menetlust, rikkudes järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva EFTA riikide vahelise lepingu protokolli nr 3 II osa artikleid 17, 18 ja 19;

—	Otsusega rikutakse EMP lepingu artikleid 61 ja 62 toetuse tagastamise osas.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/72

---

Hagi, mille 1. septembril 2004 esitas EFTA järelevalveameti vastu Norra Kuningriik

(Kohtuasi E-7/04)

(2004/C 319/14)

1. septembril 2004 esitas EFTA kohtule EFTA järelevalveameti vastu hagi Norra Kuningriik, keda esindavad advokaadi abiline Ketil Bøe Moen, peaprokuratuur (tsiviilasjad), ja välisministeeriumi nõunik Ingeborg Djupvik, ametlikud kirjad saata: peaprokurör (tsiviilasjad), Oslo.

Kaebaja nõuab, et kohus:

1)	tühistaks EFTA järelevalveameti 2004. aasta 30. juuni otsuse 148/04/COL ja

2)	mõistaks EFTA järelevalveametilt välja menetluskulud.

Õiguslik taust ja asjaolud ning hagi toetavad väited:

—	EFTA järelevalveameti 2004. aasta 30. juuni otsus 148/04/COL (otsus) käsitleb Norra keskkonnamaksualaseid meetmeid;

—	otsuses leidis EFTA järelevalveamet muu hulgas, et neli Norra maksumeedet kujutavad endast riiklikku toetust EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses;

—	otsuses käskis EFTA järelevalveamet tagastada toetuse, mida endast kujutasid kaks kõnealustest maksumeetmetest, tuginedes eeldusele, et väidetavad toetuskavad muutusid uueks toetuseks 1. jaanuarist 2002;

—	EFTA järelevalveamet on rikkunud EMP lepingu artikli 61 lõiget 1;

—	asjakohased maksumeetmed ei kujuta endast uut abi;

—	puudub õiguslik alus väidetava toetuse tagasinõudmiseks kaebajatelt.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/73

---

PROJEKTIKONKURSS – EAC65/04

Tempus III: taotlejatele mõeldud suunised 2004/2005

(2004/C 319/15)

1.   EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Euroopa Komisjoni üleeuroopalise kõrgharidusalase koostööprogrammi Tempus raames antakse toetusi kõrghariduse arendamiseks ja ümberkorraldamiseks partnerriikides. Tempus toetab mitmepoolseid koostööprojekte, millesse on kaasatud Euroopa Liidu liikmesriikide ja partnerriikide kõrgkoolid, kes moodustavad projektikonsortsiumid. Riikliku kooskõlastamise tagamiseks kindlustatakse, et esitatavates projektides juhindutaks programmi Tempus rakendamisel riiklikest eelistustest, mille määravad igal aastal kindlaks komisjon ja iga partnerriigi asjaomased asutused.

Programmi Tempus kolm peamist koostöövahendit:

—	üksikisiku liikuvuse toetused: võimaldatakse kõrgharidussektori akadeemilisel ja halduspersonalil veeta teatav aeg välismaal;

—	struktuuri- ja täiendmeetmed: lühiajalised “ülalt alla” lähenemisviisiga projektid, mis on peamiselt suunatud reformidele riiklikul tasandil;

—	Euroopa ühisprojektid: keskmise tähtajaga “alt ülespoole” suunatud lähenemisega projektid reformide läbiviimiseks institutsioonide tasandil.

2.   TINGIMUSTELE VASTAVAD KANDIDAADID

Tempuse programmis võivad osaleda asutused ja organisatsioonid kõrgkoolidest kuni selliste mitte-akadeemiliste asutusteni nagu valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, tööstusettevõtted ja riigiasutused.

Need asutused peavad asuma ühes järgmistest programmis osalevatest riikidest:

—	Euroopa Ühenduse 25 liikmesriiki;

—

partnerriigid – käesoleval ajal kuuluvad nende hulka Lääne-Balkani riigid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Serbia ja Montenegro (1); Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigid Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Mongoolia, Vene Föderatsioon, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina ja Usbekistan; ning Vahemere piirkonna partnerid, kelle hulka kuuluvad Alžeeria, Egiptus, Iisrael, (2) Jordan, Liibanon, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria ja Tuneesia.

Asutused ja organisatsioonid järgmistest riikide rühmadest võivad osaleda Tempuse projektides, kuid isefinantseerimise alusel:

—	ülejäänud kandidaatriigid Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi; Bulgaaria ja Rumeenia osalesid Tempuse projektides ka aastatel 1990–2000 partnerriikidena ning nende rikkalikud kogemused ja head tulemused võiksid osutuda kasulikuks projektikonsortsiumites;

—	24-liikmelise rühma liikmed, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmesriigid (praegu Austraalia, Kanada, Island, Jaapan, Liechtenstein, Norra, Uus-Meremaa, Šveits ja Ameerika Ühendriigid).

3.   EELARVE JA PROJEKTIDE KESTUS

Tempuse programmi rahastatakse piirkondlike koostööprogrammide kaudu: CARDS (Lääne-Balkan), MEDA (Vahemere piirkonna riigid) ja TACIS (Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia). Tempuse programmi jaoks eraldatakse CARDSi kaudu umbes 15 miljonit eurot, MEDA kaudu umbes 20 miljonit eurot ning TACISe kaudu samuti umbes 20 miljonit eurot.

Liikuvuse programmi jaoks taotletud toetused katavad 100 % liikuvuse kuludest. Üksikisiku liikuvuse toetusi võib saada 1–8 nädalat, kuid summa ei tohi ületada 5 000 eurot.

Struktuuri- ja täiendmeetmete ning Euroopa ühisprojektide jaoks taotletud toetused katavad 95 % projekti kõigist abikõlblikest kuludest; ülejäänud 5 % projekti kõigist abikõlblikest kuludest tuleb taotlejal või konsortsiumil kaasrahastada.

Struktuuri- ja täiendmeetmed võivad kesta kuni aasta ja toetuse maksimaalne suurus on struktuurimeetmete puhul 150 000 eurot ja täiendmeetmete puhul 100 000 eurot.

Maksimaalne toetus kahe aasta pikkuste Euroopa ühisprojektide puhul on 300 000 eurot ja kolme aasta pikkuste ühisprojektide puhul 500 000 eurot.

4.   TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAJAD

Iga-aastased tähtajad üksikisiku liikuvuse toetuste taotluste esitamiseks on 15. veebruar, 15. juuni, 15. oktoober.

Iga-aastased tähtajad struktuuri- ja täiendmeetmete toetuste taotluste esitamiseks on 15. veebruar, 15. oktoober.

Iga-aastane tähtaeg Euroopa ühisprojektide taotluste esitamiseks on 15. detsember.

5.   LISATEAVE

Tempuse programmi (2004/2005 rakendatavad “Taotlejatele mõeldud suunised”) projektikonkursi kutse on avaldatud viies keeles (inglise, prantsuse, saksa, araabia ja vene keeles) järgmisel veebilehel lingi “Apply for Tempus” all. Kõnesoleval veebilehel on märgitud ka teatavate partnerriikide väljaanded valitud ettepanekute ja toetustaotluste kõlblikkuse kohta:

http://www.etf.eu.int/tempus.nsf.

Rahastamistaotlused tuleb esitada projektikonkursi kutses osutatud vormidel pidades kinni projektikonkursi kutses osutatud tingimustest.

---

(1)  Kosovo allub ajutisele rahvusvahelisele tsiviilhaldusele vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244.

(2)  Kuna Iisrael ei kasuta MEDA kahepoolset fondi, siis osaleb ta isefinantseerimise alusel.

---

23.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/75

---

Konkurss Euroopa Toiduohutusameti poolt moodustatud toiduahelas sisalduvate saasteainete teaduskomisjoni (CONTAM Panel) liikme kohale

(2004/C 319/16)

Käesolev konkurss on suunatud teadlastele, kes soovivad osaleda konkursil Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjoni liikme kohale. Euroopa Toiduohutusamet loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) mida on muudetud 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003). Ameti alaline asukoht on Parmas, Itaalias.

Ameti teaduskomitee ja teaduskomisjonid on tegutsenud alates 2003. aasta maist. Käesolev konkurss on suunatud eelkõige teadusekspertidele, kes on pädevad just alltoodud valdkondades, et täita vakantsed kohad toiduahelas sisalduvate saasteainete teaduskomisjonis. Hetkel kehtiv ekspertide nimekiri on kättesaadav aadressil http://www.efsa.eu.int/science_en.html.

Euroopa Toiduohutusamet

Ameti üks peamisi ülesandeid on esitada teaduslikke arvamusi ühenduse seadusandluse ja poliitika valdkondades, millel võib olla otsene või kaudne mõju toidu ja sööda ohutusele, ning samuti loomade tervise ja heaolu ning taimetervisega lähedalt seotud teemadel. Amet pakub neis küsimustes sõltumatut infot ja hoiatab riskide ilmnemisel. Ameti ülesannete hulka kuulub ka teaduslike arvamuste esitamine toitumise kohta, eriti ühenduse õigusaktide, geneetiliselt muundatud organismide ja uute toidutehnoloogiate kontekstis. Tagades kõrge sõltumatuse taseme, läbipaistvuse ja teadusliku kvaliteedi, on amet kiiresti kujunemas valdkonna tunnustatud teadusteabekeskuseks. Lisaks oma erialaspetsialistidele haldab amet oma tegevuse toetamiseks ka Euroopa Liidu raames tegutsevate pädevate organisatsioonide võrgustikke.

Ameti teaduskomisjonide roll

Teaduskomisjonid vastutavad ameti teaduslike arvamuste esitamise eest vastavalt iga komisjoni kompetentsile.

Antud teaduskomisjoni pädevus on järgmine ning vastavalt sellele otsitakse käesoleva konkursiga alljärgnevate ekspertteadmistega spetsialiste:

Toiduahelas sisalduvate saasteainete teaduskomisjon (CONTAM Panel) tegeleb toidus ja söödas sisalduvate saasteainete küsimustega ja sellega seotud valdkondadega ning toidus ja söödas sisalduvate ebasoovitavate ainetega nagu looduslikud mürkained, mükotoksiinid ja mittelubatud ainete jäägid, millega ei tegele teised komisjonid.

Nõutavad erialateadmised: üldtoksikoloogia, veterinaartoksikoloogia, toksikokineetika (modelleerimine ja metabolism).

Teaduskomisjonide koosseis

Teaduskomisjonid koosnevad maksimaalselt 21 sõltumatust teaduseksperdist. Euroopa Komisjon võib ameti taotlusel teaduskomisjonide arvu ja nimesid muuta vastavalt tehnilisele ja teaduslikule arengule määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõikega 2 ja selle muudatustega määratud korras.

Nõuded kandidaadile:

Avalduse esitajal peab olema

—	kõrgharidus vastavas teadusvaldkonnas, eelistatult magistri- või doktorikraad,

—	vähemalt 10aastane ametialane töökogemus ametitasemel, kus on nõutav eelmainitud kvalifikatsioon.

Valikukriteeriumid

Eelistatud on kandidaadid, kellel on

—	teadusliku riskihindamise kogemus ja/või teadusliku nõustamise kogemus valdkondades, mis on seotud toidu ja sööda ohutusega üldiselt, ning eriti kogemus toiduahelas sisalduvate saasteainete teaduskomisjoni pädevuses ja ekspertvaldkonnas olevates küsimustes,

—	kogemus teaduslike tööde ja publikatsioonide vastastikusel hindamisel, eelistatult valdkondades, mis on seotud toiduahelas sisalduvate saasteainete teaduskomisjoni poolt käsitletavate valdkondadega,

—	võime analüüsida keerulist informatsiooni ja toimikuid, mis puudutavad sageli erinevaid teadusdistsipliine ja pärinevad erinevatest allikatest, ning koostada teaduslike arvamuste ja aruannete eelnõusid,

—	tõestatud eeskujulikud teaduslikud ekspertteadmised ühes või eelistatult mitmes valdkonnas, mis on seotud toiduahelas sisalduvate saasteainete teaduskomisjoni poolt käsitletavate teemadega,

—	erialane töökogemus multidistsiplinaarses keskkonnas, eelistatult rahvusvahelises kontekstis,

—	juhtimis- ja suhtlemisoskus.

Eeliseks on oskus kasutada kaasaegseid elektroonilisi dokumendiedastus- ja sidevahendeid, võttes arvesse asjaolu, et teaduskomisjoni soov on ülalnimetatud tehniliste vahendite võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Sõltumatus ning kohustumise ja huvide deklaratsioon

Teaduskomisjonide liikmed määratakse personaalselt. Kandidaadid peavad avaldusele lisama deklaratsiooni selle kohta, et nad kohustuvad tegutsema sõltumatult mis tahes välisest mõjust, ning deklaratsiooni huvide kohta, mis võivad kahjustada nende sõltumatust.

Valikumenetlus, ametisse määramine ja ametiaeg

Nõuetele vastavad avaldused esitatakse ametile võrdlevaks hindamiseks vastavalt ülaltoodud valikukriteeriumitele.

Amet jätab endale õiguse konsulteerida kolmandate osapooltega kandidaatide erialase kogemuse osas seoses nende avaldusega kandideerida teaduskomisjoni liikmeks.

Teaduskomisjoni liikmed määratakse juhatuse poolt tegevdirektori ettepanekul. Praegune teaduskomitee ja teaduskomisjonid on tegutsenud alates 2003. aasta maist ja nende koosseis vahetub iga kolme aasta tagant.

Kandidaadi võib määrata ainult ühte teaduskomisjoni. Kandidaadi eelneval nõusolekul võib ta nimetada ka mõnda teise teaduskomisjoni, kuhu ta otseselt ei kandideerinud. Nõuetele vastav, kuid liikmeks mitte nimetatud kandidaat võidakse arvata reservnimekirja juhuks, kui mõni liikmekoht vabaneb.

Võrdsed võimalused

Amet järgib Euroopa Liidu soolise võrdsuse poliitikat.

Koosolekutel osalemine

Liikmed peavad olema valmis osalema regulaarselt teaduskomisjoni koosolekutel. Eeldatavasti toimuvad teaduskomisjonide koosolekud keskmiselt neli kuni kuus korda aastas. Teaduskomisjonide töörühmades osalevatel komisjoniliikmetel võib tekkida vajadus osaleda enamatel koosolekutel.

Teaduskomisjonide liikmeid ei tasustata, kuid neil on õigus hüvitisele summas 300 eurot koosoleku iga täispäeva eest. Liikmete reisi- ning majutuskulud kaetakse vastavalt ameti töökorras ettenähtud astmikele.

Avalduste esitamise kord

Amet soovitab avalduste esitamiseks kasutada interaktiivset veebikeskkonda, ehkki aktsepteeritakse ka posti teel saadetud avaldusi.

Elektroonilised avaldusevormid on kättesaadavad ameti veebilehel www.efsa.eu.int ning need tuleb esitada selle veebilehe kaudu. Paberkandjal esitatavad avaldusevormid on samuti kättesaadavad ameti veebilehel www.efsa.eu.int ning neid saab tellida ka posti teel järgmiselt aadressilt:

European Food Safety Authority (EFSA)

Anja Van Impe (Office 7/17)

Call for expression of interest – CONTAM Panel

Rue de Genève 10

B-1140 Brussels, Belgium

Avalduse esitamiseks tuleb see saata tähitud kirjaga samal aadressil.

Avalduses esitatud andmeid tõendavaid dokumente võidakse nõuda hiljem.

Avalduse võib esitada mis tahes Euroopa Liidu ametlikus keeles, kuid valikumenetluse kiirendamiseks soovitame tungivalt esitada oma avaldus kas inglise, prantsuse või saksa keeles.

Kõiki avaldusi käsitletakse konfidentsiaalsena.

Avalduste esitamise lõpptähtaeg

Avaldused tuleb saata elektrooniliselt veebilehelt www.efsa.eu.int või paberkandjal tähitud kirjaga ülaltoodud aadressil hiljemalt 28. veebruaril 2005 (postitempli kuupäev).

Amet jätab endale õiguse jätta pärast seda kuupäeva laekunud huviavaldused tähelepanuta.

---

(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24.

---