9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/1

Eelotsusetaotlus, mille esitas Landesgericht Innsbruck 26. mai 2004. aasta kohtuotsusega kohtuasjas Rosmarie Kapferer v. Schlank & GmbH

(Kohtuasi C-234/04)

(2004/C 251/01)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Landesgericht Innsbruck'i 26. mai 2004. aasta kohtuotsusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Rosmarie Kapferer v. Schlank & GmbH, mis saabus kohtukantseleisse 3. juunil 2004.

Landesgericht Innsbruck küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Seoses esimese astme kohtu kohtualluvuse otsusega:

Kas EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtet tuleb tõlgendada selliselt, et ka siseriiklik kohus on kohustatud kontrollima ja tühistama Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Kühne & Heitz tulenevate tingimuste alusel jõustunud kohtuotsust, kui see on vastuolus ühenduse õigusega? Kas võrreldes haldusotsusega tuleb kohtuotsusel silmas pidada lisatingimusi?

2.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis: kas Zivilprozessordnung'i artiklis 534 sätestatud ühenduse õigusega vastuolus oleva kohtuotsuse tühistamise tähtaeg on kooskõlas ühenduse õiguse tõhususe põhimõttega?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis:

Kas tegemist on ühenduse õiguse rikkumisega, mis kõnealuseid põhimõtteid arvesse võttes saab tühistada kohtuotsuse õigusjõu, kui puudub rahvusvaheline (või kohalik) pädevus nõukogu 20. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (1) artikli 24 kohaselt?

Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav, siis:

kas tulenevalt määrusest (EÜ) nr 44/2001 peab apellatsioonikohus kontrollima rahvusvahelist (või kohalikku) pädevust juhul, kui esimese astme kohtu otsus pädevuse kohta, kuid mitte veel otsus põhiasjas on omandanud õigusjõu? Kui vastus on jaatav, siis kas sellisel juhul peab kohus teostama kontrolli ametikohustustest tulenevalt või ainult menetluspoole nõudel?

Seoses määruse (EÜ) nr 44/2001 neljanda jao “Kohtualluvus tarbijalepingute puhul” artikli 15 lõike 1 punktiga c:

Kas lepingu sõlmimist ning seega ka lepingu ettevalmistamist ajendav eksitav kasumi lubadus on piisavalt seotud kavatsetava tarbijalepingu sõlmimisega, et sellest tulenevad nõuded allutada tarbijalepingute kohtualluvuse regulatsioonile vastavalt määruse (EÜ) 44/2001 artikli 15, lõike 1 punktile c?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis:

kas tarbijalepingu kohta käivat kohtualluvuse regulatsiooni kohaldatakse lepingueelsest võlasuhtest tulenevatele nõuetele ning kas lepingu ettevalmistamist ajendaval eksitaval kasumi lubadusel on piisavalt tihe seos lubadusest põhjustatud lepingueelse võlasuhtega, et kohaldada tarbijalepingu kohta käivaid kohtualluvuse sätteid?

kas tarbijalepingu kohta käivat kohtualluvuse regulatsiooni kohaldatakse ainult juhul, kui on täidetud ettevõtja poolt ettenähtud auhinnamängus osalemisetingimused, isegi kui kõnealuste tingimuste olemasolu ei ole Konsumentenschutzgesetz'i artiklist 5j tuleneva materiaalse nõude seisukohalt oluline?

Kui vastused esimesele ja teisele küsimusele on negatiivsed, siis:

4.	kas tarbijalepingu kohta käivat kohtualluvuse regulatsiooni kohaldatakse erilise seadusega sätestatud sui generis lepingutäitmise nõudele või fiktiivse lepingusarnase sui generis täitmise nõudele, mis on tingitud ettevõtja poolt lubatud rahalisest kasumist ning tarbija rahalise kasumi nõudest?

(1) EÜT L 12, 2001, lk 1.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/2

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof 26. mai 2004. aasta otsusega kohtuasjas EMAG Handel Eder OHG versus Kärnteni Finanzlandesdirektion

(Kohtuasi C-245/04)

(2004/C 251/02)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Verwaltungsgerichtshof'i 10. juuni 2004. aasta otsusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas EMAG Handel Eder OHG v. Kärnteni Finanzlandesdirektion, mis saabus kohtukantseleisse 26. mail 2004.

Verwaltungsgerichtshof küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas Euroopa Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (77/388/EMÜ) (1) artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et koht, kus kaup asub ajal, mil algab selle lähetamine või vedu tarnesaajale, on otsustav ka juhul, kui mitu ettevõtjat sõlmivad sama kauba suhtes tarnetehingu ja need tehingud täidetakse üheainsa kaubalähetusega?

2.	Kas mitut kaubatarnet saab käsitleda ühenduse siseste maksuvabade kaubatarnetena juhul, kui mitu ettevõtjat sõlmivad sama kauba suhtes tarnetehingu ja need tehingud täidetakse üheainsa kaubalähetusega?

3.	Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, kas sellisel juhul on teise kaubatarne alguskoht kauba tegelik lähtekoht või koht, kus lõppes esimene kaubatarne?

4.	Kas kõigi eelnevate küsimuste vastamiseks on oluline teada, kellel on kauba käsutusõigus kaubatarne ajal?

(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/2

Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof 26. mai 2004. aasta otsusega liidetud kohtuasjas Turn- und Sportunion Waldburg versus Ülem-Austria Finanzlandesdirektion ja Edith Barris versus Tiroli Finanzlandesdirektion

(Kohtuasi C-246/04)

(2004/C 251/03)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Verwaltungsgerichtshof'i 10. juuni 2004. aasta otsusega otsustatud eelotsusetaotluse liidetud kohtuasjas Turn- und Sportunion Waldburg v. Ülem-Austria Finanzlandesdirektion ja Edith Barris v. Tiroli Finanzlandesdirektion, mis saabus kohtukantseleisse 26. mail 2004.

Verwaltungsgerichtshof küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas liikmesriik võib teostada oma kaalutlusõigust maksumaksjatele nende endi maksustamise suhtes valikuõiguse andmisel nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (77/388/EMÜ) (1) (edaspidi direktiiv) artikli 13 jao C kohaselt ainult ühetaoliselt, hoolimata direktiivi artikli 13 jaos B punktis b sätestatud maksuvabastusest kinnisvara rendileandmisel, või võib liikmesriik teha maksuvabastuse andmisel eristusi näiteks käibe liikide või maksumaksjate gruppide alusel?

Kas direktiivi artikkel 13 jagu B punkt b koosmõjus artikli 13 jao C tähega a lubab liikmesriikidel kehtestada regulatsiooni, nagu seda on UStG 1994 (käibemaksuseaduse) paragrahv 6 lõige 1 punkt 14 koosmõjus UStG 1994 paragrahv 6 lõige 1 punktiga 14, mille kohaselt piiratakse kinnisvara rendileandmisel ja liisimisel saadud käibe maksustamisel valikuvõimalust selliselt, et mittetulunduslikel spordiühingutel puudub valikuõigus?

Kas direktiivi artikkel 13 jagu B punkt b koosmõjus artikli 13 jao C tähega a lubab liikmesriikidel kehtestada regulatsiooni, nagu seda on UStG 1994 paragrahv 2 lõige 5 punkt 2 koosmõjus Liebhabereiordunung'i (lemmikharrastuse määrus) paragrahv 1 lõige 2 punktiga 1 BGBl's (Bundesgesetzblatt) nr 33/1993 avaldatud redaktsioonis, mille kohaselt puudub valikuõigus rendile- või üürileandmisest saadava käibe maksustamisel, kui rendile- või üürileandmise tulemusena ei teki teatud ettenähtava perioodi jooksul kasumit või kogusissetuleku ülejääki ning tegemist on hoonega, mis on mõeldud eraisiku eluruumiks?

(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/3

Eelotsusetaotlus, mille esitas Unabhängiger Finanzsenat, Aussenstelle Wien 28. juuni 2004. aasta otsusega kohtuasjas AB versus 6., 7. ja 15. ringkonna Finanzamt

(Kohtuasi C-288/04)

(2004/C 251/04)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Unabhängiger Finanzsenat, Aussenstelle Wieni 6. juuli 2004. aasta otsusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas AB v. 6., 7. ja 15. ringkonna Finanzamt, mis saabus kohtukantseleisse 28. juunil 2004.

Unabhängiger Finanzsenat, Aussenstelle Wien küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas Euroopa Ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele makstava palga, töötasu ja muude rahaliste tasude maksustamine liikmesriikides on Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 13 punktiga 1 vastuolus ainult sellisel juhul, kui Euroopa Ühendused kasutavad oma maksustamisõigust?

Kas Euroopa Ühenduste ametnikele ja teenistujatele makstava palga, töötasu ja muude rahaliste tasude maksustamine liikmesriikides on Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 16 punktiga 2 vastuolus, kui ametniku või muu teenistuja andmed on ülalnimetatud artiklis teatavaks tehtud ja kas nimetatud artikli alusel tehtud teadaanne annab liikmesriigi maksuametile automaatselt õigustuse selles teadaandes mitte nimetatud ametnike ja muude teenistujate suhtes, seega nende teenistujate suhtes, keda Euroopa Ühendustes käsitletakse kohalike teenistujatena, kasutada siseriiklikku maksustamisõigust?

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/3

Eelotsusetaotlus, mille esitas giudice di pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta kohtuasjas Vincenzo Manfredi v. Lloyd Italico Assicurazioni

(Kohtuasi C-295/04)

(2004/C 251/05)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud giudice di pace di Bitonto (Itaalia) 30. juuni 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Vincenzo Manfredi v. Lloyd Italico Assicurazioni, mis saabus kohtukantseleisse 13. juulil 2004.

Giudice di pace di Bitonto küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et see muudab tühiseks kindlustusseltside vastastikust informatsioonivahetust puudutava kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse, mille tõttu on võimalik sõiduki tsiviilvastutuskindlustuse poliisi kindlustusmaksete tõstmine, mida ei saa õigustada turutingimustega, ning kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalenud äriühingud on erinevatest liikmesriikidest?

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et see annab kolmandale isikule õiguslikult põhjendatud huvi korral õiguse toetuda nimetatud ühenduse õigusnormiga keelatud kokkuleppe või tegevuse tühisusele ning juhul, kui kokkuleppe või tegevuse ning kahju vahel on põhjuslik seos, nõuda tekkinud kahju hüvitamist?

3.	Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et sellel sättel põhineva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema päevast, millal kokkulepe või kooskõlastatud tegevus kasutusele võeti, või päevast, millal kokkulepe või kooskõlastatud tegevus lõppes?

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et kui siseriiklik kohus leiab, et siseriikliku õiguse alusel makstav kahjuhüvitis on igal juhul kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalenud ning sellega kahju tekitanud ettevõtja poolt saadud majanduslikust kasust väiksem, peab kohus omal algatusel, eesmärgiga hoida ära EÜ asutamislepingu artikli 81 alusel keelatud kokkulepete või kooskõlastatud tegevuste kasutuselevõttu, suurendama kahju kannatanud isiku hüvitist nii, et kahjusumma on ettevõtja poolt saadud kasust suurem?

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/3

Eelotsusetaotlus, mille esitas Giudice di Pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta määrusega kohtuasjas Antonio Cannito versus Fondiaria Sai SPA

(Kohtuasi C-296/04)

(2004/C 251/06)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Giudice di Pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Antonio Cannito versus Fondiaria Sai SPA, mis saabus kohtukantseleisse 13. juulil 2004.

Giudice di Pace di Bitonto küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et ta muudab tühiseks kindlustusseltside vahelised kokkulepped või kooskõlastatud tegevuse, mille sisuks on vastastikune teabevahetus, mis võimaldab suurendada RC-tüüpi auto poliisi kindlustusmakseid, mis ei ole põhjendatavad turutingimustega, arvestades sealhulgas asjaoluga, et kokkuleppe sõlmimisest või kooskõlastatud tegevusest võtavad osa mitme liikmesriigi ettevõtjad?

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel saavad asjakohast õiguslikku huvi omavad kolmandad isikud toetuda ühenduse sätte kohaselt keelatud kokkuleppe või tegevuse kehtetusele ja nõuda tekitatud kahju eest hüvitist, kui kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse ja tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos?

3.	Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et kahjunõude esitamise aegumistähtaeg hakkab kulgema kokkuleppe sõlmimise või kooskõlastatud tegevuse sooritamise päevast või kokkuleppe või tegevuse lõppemise päevast?

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et kui siseriiklik kohus leiab, et siseriikliku õiguse alusel väljamõistetav kahjutasu on väiksem kui kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse keeldu rikkunud osapoole saadav majanduslik kasu, kas ta siis ka omal algatusel võib kahjustatud kolmanda isiku kasuks välja mõista karistusliku iseloomuga kahjutasu, et suurendada hüvitussummat võrreldes õigust rikkunud poole saadava kasuga ja hoida ära EÜ asutamislepingu artikli 81 alusel keelatud kokkulepete sõlmimine või kooskõlastatud tegevus?

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/4

Eelotsusetaotlus, mille esitas giudice di pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta kohtuasjas Nicolò Tricarico v. Assitalia Assicurazioni SPA

(Kohtuasi C-297/04)

(2004/C 251/07)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud giudice di pace di Bitonto (Itaalia) 30. juuni 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Nicolò Tricarico v. Assitalia Assicurazioni SPA, mis saabus kohtukantseleisse 13. juulil 2004.

Giudice di pace di Bitonto küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

3.	Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et sellel sättel põhineva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema päevast, millal kokkulepe või kooskõlastatud tegevus kasutusele võeti, või päevast, millal kokkulepe või kooskõlastatud tegevus lõppes?

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/4

Eelotsusetaotlus, mille esitas giudice di pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta kohtuasjas Pasqualina Murgolo v. Assitalia Assicurazioni SPA

(Kohtuasi C-298/04)

(2004/C 251/08)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud giudice di pace di Bitonto (Itaalia) 30. juuni 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Pasqualina Murgolo v. Assitalia Assicurazioni SPA, mis saabus kohtukantseleisse 13. juulil 2004.

Giudice di pace di Bitonto küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriikliku õigusnormi, mis on sarnane Itaalia seaduse 287/1990 artikliga 33, mille alusel kahju hüvitamise nõude konkurentsivastaste kokkulepete alaste ühenduse ja siseriiklike normide rikkumise eest peavad esitama ka kolmandad isikud sellises kohtus, millel tavaliselt puudub pädevus sama hinnaga nõudeid lahendama, mis toob seega kaasa arvestatava tõusu kuludes ja ajas?

4.	Kas EÜ asutamislepingu artiklit 81 tuleb tõlgendada nii, et sellel sättel põhineva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema päevast, millal kokkulepe või kooskõlastatud tegevus kasutusele võeti, või päevast, millal kokkulepe või kooskõlastatud tegevus lõppes?

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/5

Eelotsusetaotlus, mille esitas Szombathelyi Városi Bíróság (Ungari) 10. juuni 2004. aasta otsusega kohtuasjas Sachen Ynos Kft. v. János Varga

(Kohtuasi C-302/04)

(2004/C 251/09)

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (edaspidi: “direktiiv”) artikli 6 lõiget 1, mille alusel liimesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on sõlminud, ei ole tarbijale siduvad, tuleb tõlgendada selliselt, et kõnealune säte võib olla aluseks siseriiklikele sätetele nagu näiteks Polgári Törvénykönyv (Ungari tsiviilkoodeks) artikli 209 lõige 1, mida kohaldatakse juhtudel, kui tuvastatakse üldise lepingutingimuse ebaõiglus, ning vastavalt millele on ebaõiglased tingimused tarbijale siduvad seni kuni tarbija ei ole esitanud selgesõnalist vastuväidet, st seni kui nende kehtetus on vastuväite alusel tuvastatud?

Kas direktiivis sätestatud tingimusest, vastavalt millele jääb leping muus osas pooltele siduvaks samadel tingimustel juhul, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta, saab järeldada, et kui müüja poolt kehtestatud ebaõiglased tingimused ei ole vastavalt siseriiklikule õigusele tarbijale siduvad, kuid samas ei oleks müüja lepingu osa moodustavate ebaõiglaste tingimuste väljajäämisel tarbijaga lepingut sõlminud, ei mõjuta ebaõiglased lepingutingimused lepingu kehtivust, kui see kehtiks ka ilma ebaõiglaste tingimusteta?

3.	Kas seoses ühenduse õiguse kohaldamisega on oluline asjaolu, et vaidlus põhikohtuasjas sai alguse küll enne Ungari Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, kuid siiski pärast direktiivi ülevõtmist siseriiklikku õigusesse?

(1) EÜT L 95, lk 29.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/5

Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione Tributaria Provinciale di Pordenone – Sezione 02 (Itaalia) – 14. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Banca Popolare FriulAdria SpA v. Agenzia Entrate Ufficio Pordenone

(Kohtuasi C-336/04)

(2004/C 251/10)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Commissione Tributaria Provinciale di Pordenone 14. juuli 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Banca Popolare FriulAdria SpA v. Agenzia Entrate Ufficio Pordenone, mis saabus kohtukantseleisse 2. augustil 2004.

Commissione Tributaria Provinciale di Pordenone küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas komisjoni 11. detsembri 2001. aasta otsus 2002/581/EÜ (1) (EÜT L 184, 13.7.2002, lk 27) on kehtetu ja ühenduse õigusega vastuolus selles osas, mis puudutab seaduses nr 461/98 ja dekreetseaduses nr 153/99 pankasid käsitlevate sätete ühisturuga kokkusobivust vastupidiselt komisjoni arvamusele või kuuluvad nad igal juhul EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides b ja c ettenähtud erandite alla?

Eelkõige, kas ülalnimetatud otsuse artikkel 4 on kehtetu ja ühenduse õigusega vastuolus selles osas, milles komisjon:

a)	jättis täitmata oma kohustuse märkida EÜ asutamislepingu artikli 253 kohaselt piisavad põhjendused; ja/või

b)	rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet; ja/või

c)	rikkus proportsionaalsuse põhimõtet?

Kas EÜ asutamislepingu artikli 87 jj., nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 14 ja ühenduse õiguse üldpõhimõtete, eelkõige eelotsusetaotluse põhjendavas osas nimetatud põhimõtete, nõuetekohane tõlgendamine takistab igal juhul 24. detsembri 2002. aasta dekreetseaduse nr 282 (21. veebruaril 2003 vastu võetud seadusena nr 27) artikli 1 kohaldamist?

(1) Otsus Itaalia poolt pankade suhtes rakendatavate riigiabi kavade kohta.

(2) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/6

Eelotsusetaotlus, mille esitas Consiglio di Stato kuuenda koja 24. veebruari 2004. aasta määrusega kohtuasjas Nuova società di telecomunicazioni S.p.a. v. Ministero delle comunicazioni

(Kohtuasi C-339/04)

(2004/C 251/11)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Consiglio di Stato kuuenda koja 24. veebruari 2004. aasta määrusega eelotsusetaotluse kohtuasjas Nuova società di telecomunicazioni S.p.a. v. Ministero delle comunicazioni, mis saabus kohtukantseleisse 9. augustil 2004.

Consiglio di Stato in sede giurisdizionale (Sezione Sesta) küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas siseriiklik säte, mille kohaselt peavad avalikke ülesandeid täitvad ning varasemalt tasulise litsentsi alusel enda tarbeks telekommunikatsioonivõrke ehitanud äriühingud, looma telekommunikatsioonialaseks tegevuseks eraldi äriühingu, on kooskõlas direktiivi 97/13/EÜ (1) üldpõhimõtetega, kui selle sätte kohaselt peab litsentsi alusel üldsusele teatud teenust pakkuv äriühing, ehkki vaid ajutiselt, tasuma lisamaksu seoses emaettevõtja poolt kasutatava telekommunikatsioonivõrguga?

Kas siseriiklik säte, millega määratakse (rõhutatagu, et ajutiselt) lisamaks, mis tuleb tasuda emaettevõtja kasuks tehtava toimingu eest, on kooskõlas ühenduse õiguse ning Euroopa Kohtu viienda koja 18. septembri 2003. aasta otsusega antud tõlgendusega, kui kõnealune lisamaks arvutatakse maksu alusel, mida asjaomane emaettevõtja on varemalt tasunud üksiklitsentside regulatsiooni alusel, milles tehti vahet üldkasutatavate ja eratarbeliste telekommunikatsiooni-süsteemide litsentside vahel?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 1997. aasta direktiiv üldlubade ja üksiklitsentside ühise raamistiku kohta telekommunikatsioonialal (EÜT L 117, 7.5.1997, lk 15-27).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/6

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale della Lombardia, Sezione Terza (Itaalia) 27. mai 2004. aasta määrusega kõnealuses kohtus pooleliolevates kohtuasjades Carbotermo s.p.a. versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP s.p.a. (kohtuasja nr 265/2004) ning Consorzio Alisei versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP s.p.a. (sh hageja nõuete toetuseks menetlusse astuja A.G.E.S.I.) (kohtuasja nr 887/2004)

(Kohtuasi C-340/04)

(2004/C 251/12)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunale Amministrativo Regionale della Lombardia 27. mai 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas nr 265/2004: Carbotermo s.p.a. versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP s.p.a. ning kohtuasjas nr 887/2004: Consorzio Alisei versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP s.p.a. (sh hageja nõuete toetuseks menetlusse asuja A.G.E.S.I.), mis saabus kohtukantseleisse 9. augustil 2004.

Tribunale Amministrativo Regionale della Lombardia küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/36/EMÜ, (1) millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord, on kooskõlas see, et kohaliku omavalitsuse omandis või tema poolt hallatavate ehitiste kütteseadmetele kütuse hankimine ning nende seadmete hoolduse ja kasutamise (kui see leping käsitleb peaasjalikult tarnimist) jaoks sõlmitav tarneleping tehakse otsehankena sellise aktsiaseltsiga, mille kapital on kõnealusel hetkel teise aktsiaseltsi omandis, mille peaaktsionär (99,98 % aktsiakapitalist) on hanketeate teinud kohalik omavalitsus, või sellise äriühinguga (AGESP), mille omanik ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus otseselt, vaid teise äriühingu (AGESP Holding) kaudu, mille aktsiakapitalist kuulub 99,98 % kõnealusele asutusele?

Kas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, (2) millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused, artikli 13 alusel tuleb täita nõuet selle kohta, et äriühing, kellega otse hankeleping sõlmitakse, teostaks valdavalt toiminguid koos selle avalik-õigusliku asutusega, kellel on selles äriühingus enamusosalus, ning kas sellest saab teha järelduse, et antud nõue on täidetud juhul, kui kõnealuse äriühingu käive tuleneb enamus osas kontrolliva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tegevusest või teise võimalusena selle asutuse territooriumil sooritatud tegevusest?

(1) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1.

(2) EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/7

Eelotsusetaotlus, mille esitas Supreme Court, Iirimaa, 27. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjades Eurofood IFSC Ltd ja Companies Acts 1963-2001: Enrico Bondi versus Bank of America N. A., Pearse Farrell (likvideerija), Director of Corporate Enforcement and the Certificate/Note holders

(Kohtuasi C-341/04)

(2004/C 251/13)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Supreme Court, Iirimaa, 27. juuli 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjades Eurofood IFSC Ltd ja Companies Acts 1963-2001 Enrico Bondi versus Bank of America N. A., Pearse Farrell (likvideerija), Director of Corporate Enforcement and the Certificate/Note holders, mis saabus kohtukantseleisse 9. augustil 2004.

Iirimaa Supreme Court küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

Kui Iirimaa pädevale kohtule esitatakse avaldus maksevõimetu äriühingu likvideerimismenetluse algatamiseks ja kui see kohus teeb otsuse, mis kehtib kuni likvideerimismenetlust algatava otsuse tegemiseni ja millega määratakse ajutine haldur, kellel on volitused vallata äriühingu vara, korraldada selle asjaajamist, avada pangaarveid ning nimetada esindaja (solicitor), mille õigusliku tagajärjena kaotab ettevõtte juhtkond oma volitused, siis kas selline otsus koostoimes esitatud avaldusega on nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (1) artiklite 1 ja 2 alusel tõlgendatava artikli 16 kohaselt maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlev kohtuotsus?

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas Iirimaa High Court'i esitatud avaldusega, milles palutakse kohtul alustada äriühingu sundlikvideerimist, algatati eespool mainitud määruses kirjeldatud maksejõuetusmenetlus Iirimaa õiguse (1963. aastal vastuvõetud Companies Act § 220 lõige 2) alusel, mille kohaselt algab ettevõtja likvideerimine avalduse esitamise päevast?

Kas eespool mainitud määruse artikli 3 koostoimes artikliga 16 alusel on põhimaksejõuetusmenetluse algatamise õigus selle liikmesriigi kohtuorganil, kus maksujõuetusmenetlust esimesena alustati, kuigi ettevõtte registrijärgne asukoht ei ole mainitud liikmesriigis ja ettevõte ei tegele seal regulaarselt oma huvide realiseerimisega kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil?

Kui põhihuvide keset määratletakse olukorras, kus

a)	emaettevõtja ja tütarettevõtja registrijärgsed asukohad on erinevates liikmesriikides,

b)	tütarettevõtja tegeleb oma põhihuvide realiseerimisega regulaarselt kolmandate isikute poolt tuvastataval viisil täielikult ja süstemaatiliselt, pidades kinni ühingu olemusest selles liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, ja

c)	emaettevõtja juhib aktsiate omamise ja juhtide nimetamise kaudu kas formaalselt või faktiliselt tütarettevõtjat,

siis kas otsustavad asjaolud on need, millele viidatakse punktis b või siis need, millele viidatakse punktis c?

Kui see on ilmselt vastuolus liikmesriigi avaliku korraga, et kohtu- või haldusotsusel on õiguslik mõju isiku või organite suhtes, kelle õigust õiglasele kohtupidamisele ei ole otsust tehes järgitud, siis kas kõnealune liikmesriik peab eespool mainitud määruse artikli 17 alusel tunnustama teise liikmesriigi kohtu poolt tehtud otsust, mille eesmärk on algatada äriühingu maksejõuetusmenetlus, juhul kui esimesena mainitud liikmesriigi kohus on seisukohal, et kõnealune otsus on tehtud eelmainitud põhimõtteid eirates, ja eelkõige olukorras, kus teises liikmesriigis menetluse algatamist taotlenud isik on sellekohaseid taotlusi arvestamata ja vastuolus kõnealuse liikmesriigi kohtu otsusega keeldunud üle andmast esimesena mainitud liikmesriigi õiguse alusel määratletud ühingu ajutisele haldurile koopiaid taotluse aluseks olevatest olulistest dokumentidest?

(1) 29. mai 2000. aasta määrus maksejõuetusmenetluse kohta (EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/8

Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (England & Wales), Queen's Bench Division (Administrative Court) 14. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas The Queen, International Air Transport Association'i kaebuse osas Department for Transport'i vastu ning kohtuasjas The Queen, European Low Fares Airline Association'i ja Hapag-Lloyd Express GmbH'i kaebuse osas Department for Transport'i vastu

(Kohtuasi C-344/04)

(2004/C 251/15)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud High Court of Justice (England & Wales), Queen's Bench Division'i (Administrative Court) poolt 14. juuli 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse, mis saabus kohtukantseleisse 12. augustil 2004, kohtuasjas The Queen, International Air Transport Association'i kaebuse osas Department for Transport'i vastu ning kohtuasjas The Queen, European Low Fares Airline Association'i ja Hapag-Lloyd Express GmbH'i kaebuse osas Department for Transport' vastu, järgmistes küsimustes:

Kas määruse 261/2004 (1) artikkel 6 on kehtetu seetõttu, et see on vastuolus rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooniga, mida tuntakse ka Montreali konventsioonina, eriti selle artiklitega 19, 22 ja 29, ning kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

Kas määruse artikli 5 muutmine eelnõu arutelu käigus lepituskomitees, oli vastuolus EÜ asutamislepingu artiklist 251 tulenevate menetlusnõuetega; juhul, kui oli, siis kas määruse artikkel 5 on kehtetu; ning kui on, siis kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

3.	Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklid 5 ja 6 (või nende osad) on kehtetud seetõttu, et need on vastuolus õiguskindluse põhimõttega; juhul, kui vastus on jaatav, siis kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

4.	Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklid 5 ja 6 (või nende osad) on kehtetud seetõttu, et need ei ole piisavalt põhjendatud; juhul, kui on, siis kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

5.	Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklid 5 ja 6 (või nende osad) on kehtetud seetõttu, et need on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, mida iga ühenduse meetme puhul tuleb järgida; juhul, kui on, siis kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

Kas määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklid 5 ja 6 (või nende osad) on kehtetud seetõttu, et need diskrimineerivad meelevaldselt ja objektiivselt õigustamatult eriti teise hageja organisatsiooni liikmeid; juhul, kui on, siis kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

Kas määruse artikkel 7 (või osa sellest) on tühine või kehtetu seetõttu, et kindlaksmääratud kohustus maksta hüvitis lennu tühistamise juhtudel, mil tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega, on diskrimineeriv või see ei vasta ühenduse meetme proportsionaalsuse nõuetele või see ei ole piisavalt põhjendatud; juhul, kui on, siis kas siis kas see mõjutab (koostoimes teiste asjaomaste teguritega) määruse kehtivust tervikuna?

Kas juhtudel, kui siseriiklik kohus on vastu võtnud hagi, mis tõstatab küsimusi seoses ühenduse meetme sätete kehtivusega ning mis on põhjendatud ja mitte alusetu, on ühenduse õigusega kehtestatud põhimõtet kriteeriumi või lähtepunkti suhtes, mida siseriiklik kohus võiks rakendada EÜ asutamislepingu artikli 234 lõike 2 alusel otsustamaks kas paluda Euroopa Kohtult eelotsust kehtivuse küsimuses või mitte?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruar 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (EMPs kohaldatav tekst) – ühine avaldus

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/9

Apellatsioonkaebus, mille esitasid Association Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-333/02: Gestoras Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik

(Kohtuasi C-354/04 P)

(2004/C 251/17)

Association Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti, esindaja advokaat D. Rouget, esitasid 17. augustil 2004 apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-333/02: Gestoras Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik.

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:

1)	lugeda käesolev apellatsioonkaebus põhjendatuks ning tühistada vaidlustatud määrus;

vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artiklile 61, teha ise käesolevas vaidluses lõplik otsus ning rahuldada hagejate poolt esimeses astmes esitatud nõuded, nimelt kohustada nõukogu maksma ühingule GESTORAS PRO AMNISTIA 1 000 000 euro suurune hüvitis ning Juan Mari OLANO OLANO'le ja Julen ZELARAIN ERRASTI'le kummalegi 100 000 euro suurune hüvitis. Nimetatud summadele lisandub viivis aastamääraga 4,5 %, mida arvutatakse kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni hüvitise täieliku äramaksmiseni. Nõukogu enda ning hagejate kohtukulud jätta nõukogu kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kohus on pädev lahendama kahju hüvitamise hagi, kus nõude aluseks on hagejaks oleva ühingu kandmine terrorismivastast võitlust reguleerivate õigusaktide rakendamiseks koostatud isikute, rühmituste ja üksuste nimekirja.

Selle pädevuse õiguslik alus sisaldub käesoleval juhul nõukogu 18. detsembri 2001. aasta deklaratsioonis koostoimes nõukogu otsuse nr 2003/48/JSK (1) kaheksanda põhjendusega ning EL lepingu artikliga 6. Ühisseisukoha nr 2001/931/ÜVJP (2) vastuvõtmisel deklareeris nõukogu 18. detsembril 2001, et “isikute, rühmituste ja üksuste ebaõige nimekirja kandmine annab kahju kannatanud poolele õiguse taotleda hüvitist”. Pealegi on õigus nõuda hüvitist institutsioonide poolt kahju tekitamise juhtudel üks Euroopa Liidu põhiprintsiipe ning seda õigust sisaldavaid sätteid tuleb tõlgendada laiendavalt, eesmärgiga täita Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 1, artikli 6 lõikest 1 ja artiklist 13 tulenevaid nõudeid, mida tuleb käesoleval juhul kohaldada.

Mis puutub kahjusse, siis hagejaks oleva ühingu kandmine vaidlusalusesse nimekirja põhjustab tõsist kahju eelkõige tema mainele ning sõnavabadusele, kuna viitab sellele, nagu oleks tegemist terroristliku organisatsiooniga. Seega kahjustab tema kandmine sellesse nimekirja ka ühingu esindajaks olevate kahe teise hageja mainet, sõnavabadust, ühinemisõigust ning eraelu. Mis puutub põhjuslikku seosesse nõukogu käitumise ja kantud kahju vahel, siis on nende maine kahjustumine nimekirja kandmise vältimatu ja kohene tagajärg.

Lisaks on nõukogu petturlikult kasutanud Euroopa Liidu tegevuse jagunemist kolmeks sambaks. Õigusliku aluse valikul lähtus nõukogu otstarbekuse kaalutlustest, st soovist vältida parlamendi, ombudsmani ja Euroopa Kohtu poolset kontrolli ning seega jätta kõnealused isikud ilma tõhusast õiguskaitsest, eelkõige võimalusest esitada hagi tekkinud kahju hüvitamiseks. Sellise käitumise näol on tegemist menetluse kuritarvitamisega.

(1) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/48/JSK politseikoostöö ja õigusalase koostöö erimeetmete rakendamise kohta terrorismivastaseks võitluseks ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 4 kohaselt (ELT L 16, 22.1.2003, lk 68).

(2) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/10

Apellatsioonkaebus, mille esitasid Association SEGI, A. Zubimendi Izaga, A. Galarraga 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-338/02: Association SEGI, A. Zubimendi Izaga, A. Galarraga versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik

(Kohtuasi C-355/04 P)

(2004/C 251/18)

Association SEGI, A. Zubimendi Izaga, A. Galarraga esitasid 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Kohtusse apellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-338/02: Association SEGI, A. Zubimendi Izaga, A. Galarraga versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik.

Association SEGI, A. Zubimendi Izaga ja A. Galarraga paluvad Euroopa Kohtul:

1)	lugeda käesolev apellatsioonkaebus põhjendatuks ning tühistada vaidlustatud määrus;

vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artiklile 61, teha ise käesolevas vaidluses lõplik otsus ning rahuldada hagejate poolt esimeses astmes esitatud nõuded, nimelt kohustada nõukogu maksma Association SEGI'le 1 000 000 euro suurune hüvitis, ning Araitz ZUBIMENDI IZAGA'le ja Aritza GALARRAGA'le kummalegi 100 000 euro suurune hüvitis. Nimetatud summadele lisandub viivis aastamääraga 4,5 %, mida arvutatakse kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni hüvitise täieliku äramaksmiseni. Nõukogu enda ning hagejate kohtukulud jätta nõukogu kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Õiguslikud alused ja peamised argumendid on samad mis kohtuasjas C-354/04 P.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/10

Euroopa Komisjoni 27. augusti 2004. aasta appellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viienda koja) 10. juuni 2004. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-153/01 ja T-323/01 M. Alvarez Moreno ja Euroopa Komisjoni vahel

(kohtuasi C-373/04 P)

(2004/C 251/19)

Euroopa Ühenduste Komisjon, mida esindavad F. Clotuche-Duvieusart ja D. Martin, esitas 27. augustil 2004. aastal appellatsioonkaebuse Euroopa Ühenduste Kohtusse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viienda koja) 10. juuni 2004. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-153/01 ja T-323/01 M. Alvarez Moreno ja Komisjoni vahel.

Appellatsioonkaebuse esitanud pool palub Euroopa Kohtul:

1)	tühistada esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-323/01;

2)	tunnistada kohtuasjas T-323/01 esitatud hagi vastuvõetamatuks;

3)	teise võimalusena, teha vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61 käesolevas asjas ise uus otsus ja jätta asjas T-323/01 esitatud hagi kui põhjendamatu rahuldamata;

4)	jätta Alvarez Moreno kanda käesoleva astme kohtukulud ning tema kulud kohtuasjas T-323/01.

Peamised kaebuse esitamise alused ja argumendid:

Kohtuasjas T-323/01 Alvarez Moreno poolt esitatud hagi oleks pidanud tunnistatama vastuvõetamatuks. Esimese astme kohus on teinud õigusliku eksimuse kvalifitseerides 23. veebruari 2001. a kirja otsuseks, hinnates seda seega vaidlustatava õigusaktina. Esiteks ei sisaldanud hageja komisjonile saadetud kiri otsuse taotlust põhikirja artikli 90 tähenduses, vaid oli üksnes teabenõuet selle kohta, millisele õiguslikule alusele tuginedes on komisjon otsustanud mitte enam tööle võtta vanemaid kui 65-aastaseid tõlke. Seetõttu ei saanud sellele kirjale saadetud vastust sama artikli mõttes käsitleda vaidlustatava õigusaktina. Seega ei sisalda 23. veebruari 2001. aasta kiri mingitki komisjoni otsust, mille eesmärk oleks hagejale kaasa tuua õiguslikult kohustavaid tagajärgi või kahjustada tema huve, muutes kirjeldatud viisil tema õiguslikku staatust.

Mis puudutab sisulist külge, siis on esimese astme kohus teinud õigusliku eksimuse, leides ühelt poolt, et “Ühenduse teiste teenistujate teenistustingimused” (edaspidi RAA) artiklit 74 ei kohaldata RAA artikkel 78 lõike 3 alusel tööle võetud koosseisuvälistele teenistujatele, ja olles teiselt poolt seisukohal, et töösuhte lõpetamise tingimusi reguleerib Euroopa Parlamendi juhatuse poolt 13. juulil 1999. aastal vastu võetud “koosseisuvälistele istungitõlkidele kohaldatav kord” (edaspidi RIAS). Seega käsitleb koosseisuvälistest teenistujatest konverentsitõlkide töölepingute suhtes kahjulikud tingimused kehtestav RAA artikkel 78 kolmas lõik üksnes tööle võtmist ja töö tasustamist ning ei puuduta RAA artiklis 74 ettenähtud töösuhte lõpetamist vanuse tõttu. Ei ole õige väita, nagu esimese astme kohus edasikaevatud otsuses väidab, et kindlaksmääratud päevadega piiratud töölepingute puhul on töösuhte lõppemine üks töölevõtmise tingimusi, ning luua seega RAA-s sätestamata erinevus mõnepäevaste ja pikaajaliste töölepingute vahel. Lisaks mööndes, et kuigi RIAS peab reguleerima koosseisuvälistest teenistujatest konverentsitõlkide töösuhte lõppemist, ei sisalda see ühtki vanusepiirangut kehtestavat sätet. Seni, kuni RIAS antud küsimust ei reguleeri, kohaldatakse RAA artiklit 74.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/12

Kohtunike määramine kodadesse

(2004/C 251/23)

Esimese Astme Kohus otsustas 13. septembril 2004 moodustada viis viiest kohtunikust koosnevat koda ning viis kolmest kohtunikust koosnevat koda ajavahemikuks 13. september 2004 kuni 30. september 2005 ning määrata kohtunikud kodadesse järgmiselt:

Laiendatud esimene koda viieliikmelises koosseisus:

president Vesterdorf, kohtunikud Cooke, García-Valdecasas, Labucka ja Trstenjak

Esimene koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees Cooke, kohtunikud García-Valdecasas, Labucka ja Trstenjak

Laiendatud teine koda viieliikmelises koosseisus:

koja esimees Pirrung, kohtunikud Meij, Forwood, Pelikánová ja Papasavvas

Teine koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees Pirrung

a)	kohtunikud Meij ja Pelikánová

b)	kohtunikud Forwood ja Papasavvas

Laiendatud kolmas koda viieliikmelises koosseisus:

koja esimees Jaeger, kohtunikud Tiili, Azizi, Cremona ja Czúcz

Kolmas koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees Jaeger

a)	kohtunikud Tiili ja Czúcz

b)	kohtunikud Azizi ja Cremona

Laiendatud neljas koda viieliikmelises koosseisus:

koja esimees Legal, kohtunikud Lindh, Mengozzi, Wiszniewska-Białecka ja Vadapalas

Neljas koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees Legal

a)	kohtunikud Lindh ja Vadapalas

b)	kohtunikud Mengozzi ja Wiszniewska-Białecka

Laiendatud viies koda viieliikmelises koosseisus:

koja esimees Vilaras, kohtunikud Martins Ribeiro, Dehousse, Šváby ja Jürimäe

Viies koda kolmeliikmelises koosseisus:

koja esimees Vilaras

a)	kohtunikud Martins Ribeiro ja Jürimäe

b)	kohtunikud Dehousse ja Šváby

Kolmest kohtunikust koosnevas esimeses kojas määratakse kohtunikud, kes koos koja esimehega moodustavad kolmeliikmelise koosseisu, kordamööda esimese astme kohtu kodukorra artikliga 6 sätestatud järjekorras, ilma et see piiraks kohtuasjade seotust. Kolmest kohtunikust koosnevates teises kuni viiendas kojas hakkab koja esimees istuma punktides a ja b nimetatud kohtunikega vastavalt koosseisus, millisesse kuulub ettekandja-kohtunik. Kohtuasjades, milles koja esimees on ise ettekandja-kohtunikuks, istub koja esimees vahetustega ühega kummastki koosseisust, tulenevalt kohtuasjade registreerimise järjekorrast ning ilma, et see piiraks nende seotust.

Kohtuasjad, milles ettekandja-kohtunik on kodade koosseisu muutmise tagajärjel määratud mõnda teise kotta, antakse alates 13. septembrist 2004 üle kojale, kuhu ettekandja-kohtunik alates sellest kuupäevast kuulub.

Kohtuasjades, milles enne 13. septembrit 2004 oli kirjalik menetlus lõpetatud ning suulise menetluse läbiviimiseks kohtuistung peetud või istungi aeg kindlaksmääratud, jätkavad kojad suulises menetluses, nõupidamisel ning otsuse tegemisel endises koosseisus.

Suurkoja koosseis

Vastavalt kodukorra artikli 10 lõikele 1 otsustas esimese astme kohus 13. septembril 2004 valida suurkoja koosseisu president Vesterdorf'i, kodade esimehed Jaeger'i, Pirrung'i, Vilaras'e ja Legal'i ning kohtunikud laiendatud kojast, kes oleksid pidanud kõnealust asja lahendama juhul, kui see oleks määratud viiest kohtunikust koosnevale kojale, samuti esimese astme kohtu presidendi määratud neli kohtunikku kordamööda ülejäänud kodadest vastavas kojas tööstaaži järgsele järjestusele kooskõlas esimese astme kohtu kodukorra artikliga 6.

Kohtuasjades, milles enne 13. septembrit 2004 oli kirjalik menetlus lõpetatud ning suulise menetluse läbiviimiseks kohtuistung suurkoja ees peetud või istungi aeg kindlaksmääratud, jätkab suurkoda suulises menetluses, nõupidamisel ning otsuse tegemisel endises koosseisus.

Täiskogu

Esimese astme kohus otsustas 13. septembril 2004 kooskõlas kodukorra artikli 32 lõike 1 teise lõiguga, et kui kodukorra artikli 17 alusel kohtujuristi määramise järel on esimese astme kohtu täiskogus paarisarv kohtunikke, siis eelnevalt kehtestatud valikujärjekord, mille alusel esimese astme kohtu president määrab kohtuniku, kes asja lahendamisel ei osale, on vastupidine kodukorra artikli 6 alusel kohtunike tööstaaži järgsele järjestusele, v.a kui selliselt määratav kohtunik on ettekandja-kohtunik. Viimasel juhul on selleks kohtunik, kes talle vahetult tööstaažilt eelneb.

Esimese astme kohtu presidenti kui ajutiste meetmete rakendamise üle otsustavat kohtunikku asendava kohtuniku määramine

Esimese astme kohus otsustas 13. septembril 2004 vastavalt kodukorra artiklile 106 määrata kohtunik García-Valdecasas'e ajavahemikuks 13. september 2004 kuni 30. september 2005 esimese astme kohtu presidendi puudumisel või muu takistuse korral tema asendajaks kui ajutiste meetmete rakendamise üle otsustava kohtuniku.

Kohtuasjade kodadesse määramise kriteeriumid

Vastavalt kodukorra artiklile 12 määras esimese astme kohus 13. septembril 2004 kindlaks kohtuasjade kodadesse suunamise tingimused ajavahemikuks 13. september 2004 kuni 30. september 2005 järgmiselt:

1.	Kohtuasjad määratakse kolmest kohtunikust koosnevatele kodadele alates hagiavalduse esitamisest ning piiramata kodukorra artiklite 14 ja 51 hilisemat kohaldamist.

Kohtuasjad jaotatakse kodade vahel kohtukantseleis registreerimise järjekorra alusel kehtestatud nelja erineva kriteeriumi järgi:

—	kohtuasjad äriühingutele kohaldatavate konkurentsireeglite rakendamise, riigiabi ning kaubanduse kaitset puudutavate meetmete kohta;

—	EÜ asutamislepingu artiklis 236 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 152 märgitud kohtuasjad;

—	kodukorra artikli 130 lõikes 1 ette nähtud intellektuaalomandi õigusi puudutavad kohtuasjad;

—	kõik ülejäänud kohtuasjad.

Selle järjekorra raames ei võeta igal viiendal korral arvesse esimest koda.

Esimese astme kohtu president võib valikujärjekorda rikkuda, arvestades erinevate kohtuasjade seotust või tagamaks töökoormuse tasakaalustatud jaotust.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/13

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. aprill 2004. aasta

ühendatud kohtuasjades T-236/01, T-239/01, T-244/01 kuni T-246/01, T-251/01 ja T-252/01: Tokai Carbon Co. Ltd jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Konkurents - Kokkulepe - Grafiidi elektroodide turg - Hinnakokkulepped ja turu jagamine - Rahatrahvide arvutamine - Sanktsioonide kumuleerumine - Juhendid rahatrahvi suuruse määramiseks - Kohaldatavus - Rikkumise raskus ja ajaline kestus - Raskendavad asjaolud - Kergendavad asjaolud - Maksevõimelisus - Koostöö haldusmenetluse ajal - Tasumisviisid)

(2004/C 251/24)

Kohtumenetluse keeled: saksa ja prantsuse

Ühendatud kohtuasjades T-236/01, T-239/01, T-244/01 kuni T-246/01, T-251/01 ja T-252/01: Tokai Carbon Co. Ltd, asukoht Tokio (Jaapan), esialgsed esindajad advokaadid G. Van Gerven, T. Franchoo ja M. De Grave, ja edasised esindajad advokaadid G. Van Gerven ja T. Franchoo, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, SGL Carbon AG, asukoht Wiesbaden (Saksamaa Liitvabariik), esindajad advokaadid M. Klusmann, F. Wiemer ja C. Canenbley, Nippon Carbon Co. Ltd, asukoht Tokio (Jaapan), esindaja advokaat H. Gilliams, Showa Denko KK, asukoht Tokio (Jaapan), esindajad advokaadid M. Dolmans ja P. Werdmuller ja solicitor J. Temple Lang, GrafTech International Ltd, endise nimega UCAR International Inc., asukoht Wilmington, Delaware (Ameerika Ühendriigid), esindajad QC K. Lasok ja barrister BL B. Harnett, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, SEC Corp., asukoht Amagasaki, Hyogo (Jaapan), esindaja advokaat K. Platteau, The Carbide/Graphite Group, Inc., asukoht Pittsburg (Ameerika Ühendriigid), esialgsed esindajad advokaadid M. Simetz ja J. Brücher, edasine esindaja advokaat P. Grund, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis versus Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad W. Mölls ja P. Hellström, kohtuasjas T-246/01 samuti W.Wils ja kohtuasjas T-239/01 advokaat H.-J. Freund, ja kohtuasjades T-244/01, T-246/01, T-251/01 ja T-252/01 barrister'id J. Flynn ja C. Kilroy, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, mille esemeks on komisjoni 18. juuli 2002. aasta otsuse 2002/271/EÜ, mis on seotud menetlusega EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 alusel – kohtuasi COMP/E-1/36.490 – grafiidi elektroodid (EÜT 2002 L 100, lk 1), osaline või täielik tühistamine, on esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: president N. J. Forwood ja kohtunikud J. Pirrung ja A. W. H. Meij; kohtusekretär ametnik J. Plingers, 29. aprillil 2004. aastal teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Kohtuasjas T-236/01: Tokai Carbon versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 12 276 000;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	mõlemad pooled kannavad poole oma kohtukuludest ja poole vastaspoole kohtukuludest.

Kohtuasjas T-239/01: SGL versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 69 114 000;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	hageja kannab seitse kaheksandikku oma kohtukuludest ja maksab seitse kaheksandikku komisjoni kohtukuludest ning komisjon kannab ühe kaheksandiku enda kohtukuludest ja ühe kaheksandiku hageja kohtukuludest.

Kohtuasjas T-244/01: Nippon Carbon versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 6 274 400;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	mõlemad pooled kannavad poole oma kohtukuludest ja poole vastaspoole kohtukuludest.

Kohtuasjas T-245/01: Showa Denko versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 10 440 000;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	hageja kannab kolm viiendikku oma kohtukuludest ja maksab kolm viiendikku komisjoni kohtukuludest ning komisjon kannab kaks viiendikku enda kohtukuludest ja kaks viiendikku hageja kohtukuludest.

Kohtuasjas T-246/01: GrafTech International, endise nimega UCAR International versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 42 050 000;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	hageja kannab neli viiendikku oma kohtukuludest ja maksab neli viiendikku komisjoni kohtukuludest ning komisjon kannab ühe viiendiku enda kohtukuludest ja ühe viiendiku hageja kohtukuludest.

Kohtuasjas T-251/01: SEC Corporation versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 6 138 000;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	mõlemad pooled kannavad poole oma kohtukuludest ja poole vastaspoole kohtukuludest.

Kohtuasjas T-252/01: The Carbide/Graphite Group versus komisjon:

—	kinnitada hagejale komisjoni otsuse 2002/271 artikli 3 alusel määratava rahatrahvi suuruseks EUR 6 480 000;

—	jätta hagi muus osas rahuldamata;

—	hageja kannab kolm viiendikku oma kohtukuludest ja maksab kolm viiendikku komisjoni kohtukuludest ning komisjon kannab kaks viiendikku enda kohtukuludest ja kaks viiendikku hageja kohtukuludest.

(1) EÜT C 17, 19.1.2002.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/15

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

20. juuli 2004

kohtuasjas T-311/02: Vitaly Lissotschenko ja Joachim Hentze versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Sõnamärgi LIMO taotlus - Absoluutsed keeldumispõhjused - Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

(2004/C 251/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-311/02: Vitaly Lissotschenko, elukoht Dortmund (Saksamaa), ja Joachim Hentze, elukoht Werl (Saksamaa), esindaja avocat B. Hein, versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad J. Weberndörfer ja G. Schneider), mille esemeks on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 31. juuli 2002. aasta otsuse (asi R 363/2000-2) peale sõnalise tähise LIMO registreerimise kohta ühenduse kaubamärgina, on esimese astme kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees B. Vesterdorf ja kohtunikud P. Mengozzi ja M. E. Martins Ribeiro; kohtusekretär ametnik D. Christensen, 20. juulil 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta kaebus rahuldamata.

2.	Jätta kohtukulud kaebuse esitajate kanda.

(1) EÜT C 305, 7.12.2002.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/15

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

8. juuli 2004

kohtuasjas T-341/02: Regione Siciliana versus Euroopa Ühenduse Komisjon (1)

(ERF - Määrus (EMÜ) nr 4253/88 - Finantseerimise lõpetamine - Tühistamishagi - Otsene sihtfinantseerimine - Vastuvõetamatus)

(2004/C 251/27)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Kohtuasjas T-341/02: Regione Siciliana, esindaja avvocato dello Stato I. Braguglia, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, versus Euroopa Ühenduse Komisjon, esindajad E. de March ja L. Flynn, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 5. septembri 2002. aasta otsus D (2002) 810439 Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) “Messina–Palermo kiirtee” projekti finantseerimise lõpetamise kohta (ERF nr 93.05.03.001 – Arinco nr 93.IT.16.009), on esimese astme kohus (kolmas koda) koosseisus: koja esimees J. Azizi ning kohtunikud M. Jaeger ja F. Dehousse; kohtusekretär H. Jung, 8. juulil 2004 andnud määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Hageja kannab nii enda kui ka kostja kohtukulud.

(1) EÜT C 7, 11.1.2003.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/16

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

15. juuni 2004

kohtuasjas T-21/03: S versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Ametnikud - Tühistamishagi - Kutsehaigus - Kutsehaiguseks tunnistamine - Arstliku komisjoni toimikust teatud dokumentide eemaldamise nõue - Keeldumine - Ebasoodus akt - Ilmne vastuvõetamatus)

(2004/C 251/28)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-21/03: S, endine Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Thessaloníki (Kreeka), esindajad advokaadid A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal, versus Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad J. Currall ja F. Clotuche-Duvieusart, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on komisjoni 11. märtsi 2002. aasta otsuse, millega keelduti toimikust eemaldamast arstlikule komisjonile hageja haiguse kutsehaiguseks tunnistamiseks edastatud teatavaid aruandeid, tühistamise taotlus, on esimese astme kohus (viies koda), koosseisus: koja esimees P. Lindh, kohtunikud J. D. Cooke ja D. Šváby; kohtusekretär H. Jung, 15. juunil 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi selle ilmse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.	Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 83, 5.4.2003.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/16

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

5. juuli 2004

kohtuasjas T-39/03: DaimlerChrysler AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid, tööstusdisainilahendused ja kasulikud mudelid) (OHMI) (1)

(Ühenduse kaubamärk - Vastulause - Vastulause tagasivõtmine - Otsuse tegemata jätmine)

(2004/C 251/29)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-39/03: DaimlerChrysler AG, asukoht Stuttgart (Saksamaa), esindaja N. Siebertz, versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid, tööstusdisainilahendused ja kasulikud mudelid) (OHMI), (esindaja G. Schneider), esimese astme kohtus menetlusse astuja Axon Leasing GmbH, asukoht München (Saksamaa), keda esindas advokaat S. Lüft, mille esemeks on OHMI neljanda apellatsioonikoja 4. novembri 2002. aasta otsuse vastu esitatud hagi (kohtuasi R 329/2001-4), on esimese astme kohus (teine koda koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung ning kohtunikud N. J. Forwood ja I. Pelikánová; kohtusekretär H. Jung, 5. juulil 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Kohtuasjas otsust ei tehta.

2.	Jätta kohtukulud hageja kanda.

(1) ELT C 101, 26.4.2003.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/16

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

2. juuli 2004

kohtuasjas T-256/03: Bundesverband der Nahrungsmittel- und Speiseresteverwertung eV ja Josef Kloh versus Euroopa Ühenduste Komisjon (1)

(Tühistamishagi - Määrus (EÜ) nr 1774/2002 - Otsus 2003/328/EÜ - Köökide ja restoranide toidujäätmete kasutamine sigade söötmiseks - Vastuvõetamatus)

(2004/C 251/30)

Kohtumenetluse keel: saksa

Kohtuasjas T-256/03: Bundesverband der Nahrungsmittel- und Speiseresteverwertung eV, asukoht Bochum (Saksamaa) ja Josef Kloh, elukoht Eichenried (Saksamaa), esindajad advokaadid R. Steiling ja S. Wienhus, versus Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja G. Braun, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 12. mai 2003. aasta otsus 2003/328/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel tarvitusele võetavate üleminekumeetmete kohta seoses köökide ja restoranide 3. kategooria toidujäätmete kasutamisega sigade söötmiseks ning liigisisese taaskasutuse keeluga vedelate toidujäätmete söötmisel sigadele (EÜT L 117, lk 46), võttis esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees J. Pirrung ja kohtunikud A. W. H. Meij ja N. J. Forwood; kohtusekretär H. Jung, 2. juulil 2004 vastu määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

2.	Hagejad kannavad enda ning komisjoni kohtukulud.

(1) ELT C 213, 6.9.2003.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/17

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

2. juuli 2004

kohtuasjas T-422/03 R II: Enviro Tech Europe Ltd ja Enviro Tech International Inc. versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Ajutised meetmed - Direktiivid 67/548/EMÜ ja 2004/73/EÜ - Vastuvõetavuse tingimused)

(2004/C 251/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-422/03 R II: Enviro Tech Europe Ltd, asukoht Surrey (Ühiskuningriik), Enviro Tech International Inc., asukoht Chicago (Ameerika Ühendriigid), esindajad advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem, versus Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad X. Lewis ja F. Simonetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on esiteks nõue peatada nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1967, 196, lk 1) 29. tehnika arenguga kohandamise täiendamine n-propüülbromiidiga, teiseks nõue lükata edasi komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/73/EÜ, mis puudutab direktiivi 67/548 29. tehnika arenguga kohandamist (ELT L 152, lk 1), n-propüülbromiidiga täiendamise kohaldamine, ja kolmandaks muude ajutiste meetmete kohaldamise taotlus, on esimese astme kohtu president 2. juulil 2004 andnud määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata.

2.	Otsus kohtukulude kohta tehakse hiljem.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/17

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

2. juuli 2004

kohtuasjas T-76/04 R: Bactria Industriehygiene-Service Verwaltungs GmbH & Co. KG versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Ajutised meetmed - Määrus (EÜ) nr 2032/2003 - Biotsiidid - Taotluse vastuvõetavus)

(2004/C 251/32)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-76/04 R: Bactria Industriehygiene-Service Verwaltungs GmbH & Co. KG, asukoht Kirchhemboladen (Saksamaa), esindajad advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem, versus Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad X. Lewis ja F. Simonetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue peatada komisjoni 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2032/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta (ELT L 307, lk 1), artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning II ja V lisa kohaldamine, on esimese astme kohtu president 2. juulil 2004 andnud määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata.

2.	Otsus kohtukulude kohta tehakse hiljem.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/17

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

2. juuli 2004

kohtuasjas T-78/04 R: Sumitomo Chemical (UK) plc versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Ajutised meetmed - Määrus (EÜ) nr 2032/2003 - Biotsiidid - Taotluse vastuvõetavus)

(2004/C 251/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kohtuasjas T-78/04 R: Sumitomo Chemical (UK) plc, esindajad advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem, versus Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad X. Lewis ja F. Simonetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on nõue peatada komisjoni 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2032/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta (ELT L 307, lk 1), artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning II ja V lisa kohaldamine, on esimese astme kohtu president 2. juulil 2004 andnud määruse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jäetakse rahuldamata.

2.	Otsus kohtukulude kohta tehakse hiljem.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/18

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS

9. juuli 2004

kohtuasjas T-132/04: André Bonnet versus Euroopa Ühenduste Kohus (1)

(Ametnikud - Eelnev haldusmenetlus - Ilmne vastuvõetamatus)

(2004/C 251/34)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Kohtuasjas T-132/04: André Bonnet, elukoht Saint-Pierre-de-Vassols (Prantsusmaa), esindaja avocat H. de Lepinau, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, versus Euroopa Ühenduste Kohus, (esindaja M. Schauss, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis), mille esemeks on esiteks küljest taotlus tühistada Euroopa Kohtu 11. veebruari ja 4. märtsi otsused, millega lõpetati hageja suhtes Euroopa Kohtu presidendi kabinetti kohtuotsuse lugeja ametikohale töölevõtmise menetlus ning otsus teise kandidaadi nimetamise kohta sellele ametikohale, ning teiseks kahju hüvitamise nõue, on esimese astme kohus (teine koda), koosseisus: koja esimees A. W. H. Meij ja kohtunikud N. J. Forwood ja I. Pelikánová; kohtusekretär H. Jung, 9. juulil 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.	Jätta hagi läbi vaatamata.

2.	Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

(1) ELT C 168, 26.6.2004

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/18

Michael Schäfer'i 30. aprilli 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu

(Kohtuasi T-163/04)

(2004/C 251/35)

Kohtumenetluse keel määratakse vastavalt kodukorra artikli 131 lõikele 2. Hagiavaldus esitati saksa keeles.

Michael Schäfer, elukoht Bergisch-Gladbach (Saksamaa), esindaja Rechtsanwalt I. Reese, esitas 30. aprillil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu.

Apellatsioonikojas oli teine menetluspool KoKa Verwaltung GmbH, asukoht Hamburg (Saksamaa).

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 12. detsembri 2003. aasta otsust selliselt, et apellatsioonikoda hüvitab tähtaja ennistamisega ja apellatsioonimenetlusega kaasnenud nii enda kui ka hageja kulud;

—	teise võimalusena muuta Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja otsust selliselt, et KoKa Verwaltung GmbH hüvitab tähtaja ennistamisega ja apellatsioonimenetlusega kaasnenud hageja kulud.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja esitas 26. detsembril 2000 Siseturu Ühtlustamise Ametile taotluse kujutismärgi “Mike's Meals on Wheels” registreerimiseks ühenduse kaubamärgina klassides 35 ja 42. KoKa Verwaltung GmbH esitas vastulause, viidates oma varasematele Saksamaal registreeritud kaubamärkidele, täpsemalt kujutismärgile “MIKE'S SANDWICH MARKET” ja sõnamärgile “MIKE”, ning tuues põhjenduseks segiajamise tõenäosuse.

Siseturu Ühtlustamise Amet lükkas vastulause tagasi ja jättis kulud vastulause esitaja kanda. Selle otsuse suhtes taotles vastulause esitaja tähtaja ennistamist. Kaebuses taotles ta, et vaidlusalune otsus tühistataks täielikult ning et vastulausemenetlus peatataks seniks, kuni tähtaja ennistamise taotlus on menetletud.

Vastulausete osakond rahuldas 16. juuni 2003. aasta otsusega tähtaja ennistamise taotluse ja alustas uuesti vastulausemenetlust.

Apellatsioonikoda leidis vaidlusaluses otsuses, et kaebus on alusetu. Seega apellatsioonimenetlus lõpetati ja kaebuse esitamise eest makstud lõiv tagastati. Apellatsioonikoda otsustas ka, et iga menetlusosaline kannab ise oma apellatsioonimenetluse käigus tekkinud kulud.

Oma hagiga vaidlustab hageja seda otsust kulude kohta. Hageja meelest on Siseturu Ühtlustamise Amet määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 81 lõikest 4 tulenevat otsustusõigust menetluse lõpetamise korral vääralt kasutanud. Hageja toob välja, et tema ei põhjustanud apellatsioonimenetluse algatamist ega läbiviimist. Apellatsioonimenetluse põhjuseks oli esiteks vale postiindeks Siseturu Ühtlustamise Ameti kirja päises ja teiseks tähtaja kasutamine viimase minutini vastulause esitaja poolt. Mõlemad tähtaja ennistamise ja apellatsioonimenetluse arvessevõetavad põhjused jäävad hageja mõjutusalast väljapoole. Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 81 annab võimaluse kulude jaotuse üle vabalt otsustada. See vaba otsustusõigus sisaldab ka võimalust jätta kulud Siseturu Ühtlustamise Ameti kanda. Lisaks rikub asjaolu, et hageja kulusid ei hüvitata, tema põhiõigusi.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/19

Hans-Martin Tillack'i 1. juuni 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-193/04)

(2004/C 251/36)

Kohtuasja menetluse keel: inglise

Hans-Martin Tillack, keda esindavad advokaat Ian S. Forrester, juristid Thierry Bosly, Christoph Arnold, Nathalie Flandin, Justus Herrlinger ja Juliettte Siaens, esitas 1. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada OLAF'i otsus, millega ta kaebas Saksa ja Belgia ametivõimudele;

—	kohustada komisjoni hüvitama hagejale esimese astme kohtu poolt määratud summa, millele lisandub esimese astme kohtu poolt määratud viivis;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda;

—	võtta tarvitusele kõik muud õigusaktides ettenähtud meetmed.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Belgia ametivõimud otsisid 2004. aasta märtsis, tulenevalt Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) kaebusest, milles hagejat süüdistati altkäemaksu andmises EL-i ametnikule, läbi hageja töö- ja elukoha.

Hageja nõuab OLAF-i otsuse tühistamist, kuna see tehti olulisi menetlusreegleid rikkudes ning sellega rikuti põhiõigust ajakirjandusallika kaitsele.

Hageja väidab, et rikkudes määruse (EÜ) nr 1073/99 (1) artikli 11 lõiget 7 ei informeeritud enne siseriiklikele ametiasutustele kaebuse esitamist OLAF'i järelevalvekomiteed. Hagejat ei kuulatud kogu OLAF'i sisejuurdluse vältel kordagi üle. Enamgi veel, otsus on tühine, kuna see tugineb valel õiguslikul alusel. OLAF teostas sisejuurdlust, mille eesmärgiks on lahendada ametnike kehtivate eeskirjade eeldatavad rikkumised, kuigi hageja ei ole ühegi ühenduse institutsiooni ametnik ega teenistuja.

Veelgi enam, hageja väidab, et OLAF'i otsus rikkus ajakirjandusallika kaitse põhiõigust, mis on osa ajakirjandusvabadusest, kuna siseriiklikele ametivõimudele tehti ülesandeks otsida läbi hageja töö- ja elukoht, et välja selgitada talle teavet edastavad isikud komisjonis.

Mis puudutab hageja kahjunõuet, siis selles osas väidab hageja, et OLAF'i kaebused siseriiklikele ametiasutustele ning mitmed tema vastu käivad avalikud süüdistused kujutavad endast halduslikku omavoli, mis põhjustas hageja kutsealasele ja isiklikule mainele olulist kahju.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/19

Ultradent Products, Inc. ja Michael J. S. Renouf'i 14. juuni 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-237/04)

(2004/C 251/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Ultradent Products, Inc., asukoht South Jordan, Utah (Ameerika Ühendriigid) ja Michael J. S. Renouf, elukoht Brüssel (Belgia), esitasid 14. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on solicitor'id S. Crosby ja C. Bryant.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	Tühistada komisjoni 5. aprilli 2004. aasta otsus, millega keelduti võimaldamast juurdepääsu dokumentidele, mis tuvastati haldusmenetluses pärast hageja kolme 27. oktoobril 2003 esitatud taotlust ligipääsuks dokumentidele, mis on seotud hammastevalgendustoodete klassifitseerimisega;

—	Tühistada komisjoni 5. aprilli 2004. aasta otsus, millega keelduti võimaldamast juurdepääsu dokumentidele, mille olemasolu võib asjaolusid arvestades eeldada;

—	jätta esimese astme kohtu kodukorra artikli 87 alusel hageja kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Oma kolmes 27. oktoobri 2003. aasta kirjas esitas teine hageja komisjonile kolm taotlust juurdepääsuks dokumentidele, mis on seotud küsimusega, kas hammastevalgendustooteid tuleks klassifitseerida kosmeetikatoodetena või meditsiiniseadmetena. Täpsemalt taotles teine hagejatest juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud esimese hageja poolt komisjonile esitatud kaebusega, milles vaidlustati nimetatud toodete klassifitseerimine Ühendkuningriigi võimude poolt; dokumentidele, mis on seotud komisjonile esitatud ja nimetatud tooteid käsitlevale kirjalikule küsimusele volinik Borino vastuse ettevalmistamisega; ning kõigile komisjoni dokumentidele, mis on seotud nimetatud toodete klassifitseerimisega. Samas teatas teine hageja, kes on solicitor, et ta tegutseb esimese hageja huvides.

Kordustaotlused esitati 16. detsembril 2003. Komisjon vastas esialgsetele taotlustele 17. detsembril 2003 ja hagejad esitasid järgneva kordustaotluse 7. jaanuaril 2004, mille eesmärk oli tagasi võtta kolm varasemat 16. detsembril esitatud kordustaotlust. Komisjon vastas 7. jaanuari 2004 taotlusele 5. aprilli 2004 kirjaga. Sellele kirjale oli lisatud rida dokumente.

Hagejate arvates ilmneb haldusmenetlusest, et lisaks dokumentidele, mis tehti hagejatele kättesaadavaks 5. aprilli 2004 kirjaga, võib kõnealuses küsimuses kindlasti eeldada veel hulga dokumentide olemasolu. Hagejate arvates on need dokumendid hõlmatud esialgse taotlusega ja on komisjoni käsutuses, kuid hagejatele ei ole nendele juurdepääsu võimaldatud. Seetõttu on 5. aprilli 2004 kiri hagejate arvates otsus, millega keeldutakse võimaldamast juurdepääsu dokumentidele, ning nad paluvad selle tühistada. Oma hagi alusena viitavad nad määruse nr 1049/2001 (1) (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43-48) artikli 8 ja määruse tervikuna rikkumisele. Lisaks sellele väidavad nad, et komisjon ei põhjendanud keeldumist võimaldada ligipääs kindlasti olemas olevatele dokumentidele ega viidanud juurdepääsuõiguse eranditele, mis keeldumist õigustaksid.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/20

Poola Vabariigi 28. juuni 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-257/04)

(2004/C 251/38)

Kohtu menetluse keel: poola

Poola Vabariik esitas 28. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja täievoliline esindaja on Jarosław Pietras.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

tühistada komisjoni 10. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1972/2003 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta (ELT L 293, 11.11.2003, lk 3), mida on muudetud komisjoni 10. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 230/2004 (ELT L 39, lk 3) ning komisjoni 20. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 735/2004 (ELT L 114, lk 13), artikkel 3 ning artikli 4 lõige 3 ja lõike 5 kaheksas taane;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja esitab seoses määruse nr 1972/2003 artikliga 3 järgmised vastuväited:

—	kaupade vaba liikumise põhimõtte rikkumine, kehtestades impordimaksu erga omnes, mis on kõrgem kui Poolas enne Euroopa Liiduga ühinemist kehtinud tollimaksud;

—

komisjoni ebapädevus ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse (1) tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 22 ja artikli 41 esimese lõigu ning IV lisa V peatüki rikkumine, võttes vastu meetmed, mis muudavad nimetatud aktis määratletud tolliliidu eeskirjade kohaldamistingimusi Poola Vabariigis;

—	kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine, võttes vastu meetmed, millega koheldakse Poola kodanikke erinevalt võrreldes sarnases olukorras olevate senise 15 liikmesriigiga ühenduse kodanikega;

—	vorminõude rikkumine, võttes vastu piisavalt motiveerimata meetmed;

—

õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine, võttes vastu korra, mis ei ole kooskõlas eespool viidatud ühinemisaktis määratletud tingimustega nende toodete osas, mis paiknesid 1. mail 2004 ajutises laos või sõltusid tollirežiimidest või mis olid laienenud ühendusse imporditud, ning eelkõige - kehtestades impordimaksud, mis on kõrgemad kui enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga kehtinud maksud.

Määruse nr 1972/2003 artikli 4 lõikega 3 seoses toob hageja esile komisjoni ebapädevusest lähtuva vastuväite, eespool viidatud ühinemisakti artikli 41 esimese lõigu rikkumise, proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise ning rahvuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumise - selles osas, et vaidlustatud sätetes määratletud tollimaksu määr ületab 30. aprillil 2004 kehtinud ühenduse tollimaksude ja Poola tollimaksude vahe.

Määruse nr 1972/2003 artikli 4 lõike 5 kaheksanda taandega seoses toob hageja hagi alusena esile komisjoni ebapädevuse, eespool viidatud ühinemisakti artikli 41 esimese lõigu rikkumise ning proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine selles osas, et vaidlustatud sätted hõlmavad ka tooteid, mille suhtes 30. aprillil 2004 kehtinud Poola impordimaksu määr oli kõrgem või võrdne ühenduse impordimaksuga, sh tooteid, mille osas ei ole 1. mail 2004 tuvastatud riigi skaalal ülemääraste varude olemasolu.

Hageja esitab kõigi määruse nr 1972/2003 vaidlustatud sätete vastu vastuväite komisjoni poolse võimu kuritarvitamise alusel, mis seisnes selles, et võeti meetmeid, mille tegelik eesmärk ei ole lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika eeskirjade jõustumist Poolas, vaid 15 liikmesriigist koosneva ühenduse kaitsmine Poola põllumajandustootjate poolse konkurentsi eest.

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/21

Poola Vabariigi 28. juuni 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduse Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-258/04)

(2004/C 251/39)

Kohtuasja menetluse keel: poola

Poola Vabariik esitas 28. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduse Komisjoni vastu. Hageja täievoliline esindaja on Jarosław Pietras.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

tühistada komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 9, lk 8) artikkel 5, artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 7 lõige 1 ning artikli 8 lõike 2 punkt a;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduse Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja toetub järgmistele määruse nr 60/2004 artiklit 5 puudutavatele väidetele:

—	kehtestades erga omnes imporditollimaksu, mille määr ületab enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga kehtinud tollimaksu määra, on rikutud kaupade vaba liikumise põhimõtet;

—

komisjon on olnud ebapädev ning akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (1) artiklit 22 ja artikli 41 esimest lõiku ning IV lisa 5. peatükki on rikutud, võttes vastu meetmed, mis muudavad nimetatud aktis sätestatud tolliliidu normide kohaldamistingimusi ning vaidlusalaste sätetega on sinna lisatud tooteid, mis ei kuulu ühise põllumajanduspoliitika valdkonda;

—	võttes rakendusele meetmeid, mis kohtlevad Poola kodanikke erinevalt võrreldes sarnases olukorras olevate ühenduse 15 liikmesriigi kodanikega, on rikutud diskrimineerimise keeldu kodakondsuse alusel;

—	võttes vastu põhjendamata meetmeid on rikutud olulisi vorminõudeid;

—

sätestades nimetatud ühinemisaktis reguleeritud tingimustega vastuolus oleva korra toodetele, mis olid 1. mail 2004 ajutiselt ladustatud, mille suhtes kohaldatakse mõnda tollirežiimi või mida transporditakse laienenud ühenduses, ning eriti kehtestades imporditollimaksud, mille määr ületas enne Poola ühinemist Euroopa Liiduga kehtinud tollimaksu määrasid, on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.

Määruse nr 60/2004 artikli 6 lõigete 1 ja 2 osas esitab hageja väite komisjoni ebapädevusest, samuti, et rikutud on ülalmainitud ühinemistingimuste akti artiklit 22 ja artikli 41 esimest lõiku ning IV lisa 5. peatükki koostoimes nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (2) selles osas, milles vaidlusalused sätted sätestavad, et kvooti ületava ladustatud suhkru ja isoglükoosi komisjonipoolsel hindamisel võetakse arvesse ka suhkru vormis imporditud tooteid (suhkru aseained), ning on keelatud kvooti ületava laostatud suhkru ja isoglükoosi kõrvaldamine selle eksportimisega töödeldud tootena (suhkru aseaine).

Määruse nr 60/2004 artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 1 ning artikli 8 lõike 2 punkti a osas väidab hageja, et pannes vaidlusaluste sätetega Poolale kohustuse, mille täitmine on praktikas võimatu ning keeldudes koostööst esilekerkivate raskuste ületamise nimel, on liikmesriikide ja ühenduse institutsioonidevahelistes suhetes rikutud solidaarsuse ja hea usu põhimõtet (EÜ asutamislepingu artikkel 10).

Määruse nr 60/2004 kõigi vaidlustatud sätete osas väidab hageja, et komisjon on ületanud oma pädevust, võttes rakendusele meetmeid, mille tegelik eesmärk pole ühise põllumajanduspoliitika normide jõustumise hõlbustamine Poolas, vaid 15 liikmesriigist koosneva ühenduse kaitsmine Poola põllumajandustootjate konkurentsi vastu.

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(2) EÜT L 178, lk 1 koos selle muudatustega.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/22

Äriühingu SIC S.A. 25. juuni 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu

(Kohtuasi T-262/04)

(2004/C 251/40)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Äriühing SIC S.A., asukoht Clichy (Prantsusmaa), esindaja advokaat Michel-Paul Escande, esitas 25. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 6. aprilli 2004. aasta otsus (asjas R 468/2003-4), milles otsustati keelduda ühenduse kaubamärgi taotluse nr 1 738 392 registreerimisest määruse nr 40/94 artiklis 7 toodud alustel, ehkki äriühing BIC oli näidanud, et selle artikli kohaldamistingimused olid antud juhul täidetud;

—	jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Tulemasinakujuline kolmedimensiooniline märk
Tooted ja teenused	Klassi 34 tooted (esemed suitsetajatele, tulemasinad) – taotlus nr 1 738 392
Apellatsioonikojas vaidlustatud otsus:	Kontrollija poolt registreerimisest keeldumine
Apellatsioonikoja otsus:	Jätta taotlus rahuldamata
Esitatud õiguslikud alused:	Hageja näitas, et tulemasin, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina ta taotleb, on tarbijate poolt üldjuhul tuntud kui temale kuuluv. Hageja esitas tõendi selle kohta, et BIC tulemasinal on määrus (EÜ) nr 40/94 artikli 7 mõttes eristusvõime.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/22

Äriühingu BIC S. A. 25. juuni 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu

(Kohtuasi T-263/04)

(2004/C 251/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Äriühing BIC S.A., asukoht Clichy (Prantsusmaa), esitas 25. juunil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu. Hageja esindaja on avocat Michel-Paul Escande, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainlahendused) neljanda apellatsioonikoja 6. aprilli 2004. aasta otsus (asjas R 468/2003-4) (1), milles apellatsioonikoda on järeldanud, et ühenduse kaubamärgi taotlus nr 1 738 566 tuleb lükata tagasi määruse nr 40/94 artiklis 7 sätestatud põhjustel, olgugi et äriühing BIC on avaldanud, et selle artikli kohaldamise tingimused on käesoleval juhul täidetud.

—	2. Jätta kohtukulud Siseturu Ühtlustamise Ameti kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Taotletav ühenduse kaubamärk:	Välgumihkli kujuga kolmemõõtmeline kaubamärk.
Tooted või teenused:	Toodete klass 34 (suitsetamistarbed; välgumihklid) – taotlus nr 1 738 566.
Apellatsioonikojale lahendamiseks esitatud otsus:	Kontrollija poolt registreerimisest keeldumine.
Apellatsioonikoja otsus:	Kaebus on tagasi lükatud.
Hagi põhjendused:	Hageja on avaldanud, et tarbijad tunnevad laialdaselt ära, et välgumihkli kuju, mille registreerimist hageja ühenduse kaubamärgina taotleb, kuulub hagejale. Hageja on tõendanud, et BIC-välgumihkli kuju on muutunud määruse (EÜ) nr 40/94 artiklis 7 sätestatud viisil eristusvõimeliseks.

(1) Oletatavasti R 469/2003-4

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/23

Brandt Industries 7. juuli 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-273/04)

(2004/C 251/42)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse

Brandt Industries, asukoht Rueil-Malmaison (Prantsusmaa), esitas 7. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Niels Dejean ja Christophe Delrieu.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tunnistada kehtetuks komisjoni 16. detsembri 2003. aasta otsus raskustes olevate äriühingute ostmise Prantsuse toetuskava kohta, kuna otsus ei ole EÜ asutamislepingu artikli 253 alusel piisavalt põhjendatud ja kuna otsusega rikutakse 22.märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (1) artiklit 14;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon oli 16. detsembri 2003. aasta otsuses seisukohal, et Code Général des Impôts (Prantsusmaa üldine maksukoodeks) artikli 44 punkti f alusel kehtestatud riigiabi süsteem on ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, välja arvatud vähese tähtsusega abi, mis vastab piirkondliku riigiabi andmise juhistele või väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavat abi käsitlevale grupierandile. Komisjon kohustas Prantsusmaad antud riigiabi tagasi nõudma.

Hageja vaidlustab komisjoni otsuse. Hageja väidab, et otsus tuleb tühistada, kuna see ei ole EÜ asutamislepingu artikli 253 nõudeid arvestades piisavalt põhjendatud. Kõnealuses otsuses möönab komisjon, et tal ei olnud piisavalt andmeid selliste äriühingute kohta, kelle suhtes üldise maksukoodeksi artikli 44 punktis f ettenähtud riigiabi skeemi kohaldatakse automaatselt.

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus rikub määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklit 14. Hageja väidab, et komisjon ei ole võtnud arvesse asjaolu, et raskustes olevate äriühingute tegevuse jätkamiseks asutatud äriühingutele mõeldud maksusoodustuste tõttu on viimati mainitud äriühingud teinud varade ostmiseks kõrgemaid pakkumisi kui need, mida nad oleksid saanud teha ilma toetuseta. Hageja väidab, et antud toetus läheb ostetavate varade ostuhinna tõusu kaudu kas osaliselt või tervikuna üle pankrotivara haldava äriühingu võlausaldajatele ning seega ei saa toetuse tegelikeks saajateks pidada äriühingu tegevuse jätkamiseks asutatud äriühinguid. Tegevuse jätkamiseks asutatud äriühingutele antud toetuste tagasimaksmine ei ole hageja arvates toetuste andmisele eelnenud konkurentsi taastamiseks vajalik, vaid vastupidi, tagasimaksete tagajärjel satuksid tegevuse jätkamiseks asutatud äriühingud halvemasse olukorda kui nad oleksid olnud ilma toetuseta; seega rikub taoline tegevus ausa konkurentsi ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/23

Jabones Pardo, S.A. 9. juuli 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu

(Kohtuasi T-278/04)

(2004/C 251/43)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Jabones Pardo, S.A., asukoht Madrid, esindaja abogado del Ilustre Colegio de Madrid José Enrique Astiz Suárez, esitas 9. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	muuta vaidlustatud otsus järelduste osas seoses tähiste ja kaupade sarnasusega ja määrata, et vastulause võetaks vastu ja registreerimistaotlus klasside 3 ja 5 kaupadele lükataks tagasi;

—	tühistada otsus, et saaks läbi viia uue ja täpse tähiste ja nende poolt tähistatud kaupade võrdluse, arvestades “YUPI” ja “YUKI” eriti suurt visuaalset ja foneetilist sarnasust ning asjaolu, et paljud nende poolt tähistatud kaubad on identsed või peaaegu identsed.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	QUIMI ROMAR S.L.
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Sõnamärk “YUKI” – taotlus nr 1.353.515 klasside 3, 5 ja 28 kaupadele
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	Hageja
Teine kaubamärk või tähis:	Hispaania sõnamärk “YUPI”(nr 246.715) klassi 3 toodetele (terve parfümeeriatoodete, seepide, eeterlike õlide ja hambapastade klass)
Vastulausete osakonna otsus:	Vastulause osaline rahuldamine toodete, mille suhtes see on esitatud, osas, nimelt seebid, parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed ja hambapastad (klass 3) ja farmaatsia- ja hügieenitarbed (klass 5).
Apellatsioonikoja otsus:	Kaubamärgi taotleja poolt esitatud kaebuse rahuldamine, tühistades vaidlustatud otsus osas, millega rahuldati vastulause seoses seepide, parfümeeriatoodete, eeterlike õlide, kosmeetikavahendite, juuksevete ja hambapastade (klass 3) ning farmaatsia- ja hügieenitarvetega (klass 5), ja vastulause esitaja vastuväidete rahuldamata jätmine.
Esitatud õiguslikud alused:	Määruse (EÜ) nr 40/94 1 artikli 8 lõike 1 punkti b ebaõige tõlgendamine.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/24

Itaalia Vabariik 9. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-282/04)

(2004/C 251/44)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Itaalia Vabariik esitas 9. juuli 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjon vastu. Hageja esindaja on avvocato dello Stato Gianni De Bellis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada komisjoni 24. aprilli 2004. aasta otsus C(2004) 1706, mis välistab ühenduse rahastamisest teatavad liikmesriikide Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatiste jaotise alusel tehtud kulutused, osaliselt selles osas, mis:

—	teeb täpse paranduse summas 19 058 682 eurot Toscana maakonna maaelu arengukava maaelu arengumeetmes B 'Noorte talupidajate elama asumine';

—	teeb 2 % kindlaksmääratud paranduse summas 2 758 501 eurot seoses vaestele toiduabi andmisega.

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagejat puudutavad vaidlustatud otsusega ühenduse finantseerimisest välja jäetud kulutused 7. septembri 2000. aasta otsusega C(2000) 2510 heaks kiidetud Toscana maakonna maaelu arengut puudutava dokumendiga kehtestatud meede 'Noorte talupidajate elama asumine' ja 2 % kindlaksmääratud parandus vaestele antavale toiduabile, mis komisjoni sõnul ei taga piisavate tagatistega järelevalvesüsteemi.

Oma nõuete toetuseks väidab hageja järgmist:

—	'Noorte talupidajate elama asumise' meetmega seoses on rikutud määruse (EMÜ) nr 729/70 (1) artikleid 2 ja 3, määruse (EÜ) nr 1750/99 (2) artikleid 35 ja 37 ja määruse (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 (3) artikli 2 lõiget 1 ning rahastamiskorrigeerimise põhimõtteid.

—	Vaestele toiduabi andmise osas on rikutud eespool viidatud määruse (EÜ) nr 729/70 artiklit 2 ja 3.

(1) Nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13).

(2) Komisjoni 23. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1750/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (EÜT L 214, 13.8.1999, lk 31).

(3) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/25

UPS Europe N. V./S.A. ja UPS Deutschland Inc. & co OHG 12. juuli 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-284/04)

(2004/C 251/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

UPS Europe N. V./S.A. ja UPS Deutschland Inc. & C. OHG, asukoht Brüssel (Belgia), esitasid 12. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on T. R. Ottervanger ja A. S. Bijleveld.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada komisjoni kaudne otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 13. aprilli 2004 kordustaotlus juurdepääsuks teatud dokumentidele;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjoni 20. märtsi 2001. aasta otsusega (1) otsustati, et Deutsche Post AG on oma tegevusega postimüügi pakiteenuste osas rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82. Samuti nõudis komisjon, et Deutsche Post asutaks eraldiseisva tütarettevõtja äripakiteenuste jaoks ning looks läbipaistva ja turupõhise hinnakujunduse Deutsche Post AG ja mainitud tütarettevõtja vahel. Deutsche Post AG pidi nende kohustuste täitmisest komisjoni igal aastal teavitama. Deutsche Post tegi seda oma 22. mai 2003. aasta kirjaga. Samas ärivaldkonnas tegutsevad hagejad taotlesid ja said selle kirja mittekonfidentsiaalse versiooni 22. septembril 2003. Hagejad taotlesid 20. oktoobril 2003 komisjonilt juurdepääsu Deutsche Post AG poolt oma tütarettevõtja suhtes kohaldatavatele keskmistele ettevõttesisestele ülekandhindadele, milline teave oli 22. mai 2003. aasta mittekonfidentsiaalses versioonis muudetud loetamatuks. Samuti taotlesid hagejad juurdepääsu eelmainitud kirja andmetel komisjonile 16. novembril 2001. esitatud aruandele ja kalkulatsioonidele. Taotlus esitati määruse 1049/2001 (2) (EÜT L 145, 31.5.2001. lk 43-48) alusel. Hagejad kordasid taotlust 18. novembril 2003 ja esitasid kordustaotluse 13. aprillil 2004. Komisjon teatas 21. aprilli 2004. aasta kirjas, et on kordustaotluse kätte saanud ja väitis, et konsulteerib Deutsche Post AG'ga taotletavates dokumentides sisalduva ärialaselt tundliku teabe täpse piiritlemise üle. Kuna hagejad edaspidi mingit vastust ei saanud, on nad seisukohal, et komisjon on kaudselt teinud otsuse neile juurdepääsu võimaldamisest keeldumise kohta ja paluvad kohtult selle otsuse tühistamist.

Oma hagi toetuseks viitavad hagejad määruse nr 1049/2001 rikkumisele, kuna ühtki artiklis 4 mainitud erandit ei saa kohaldada ja seetõttu tuleb vastavalt nõudele juurdepääs võimaldada. Samuti väidavad nad, et komisjon on rikkunud EÜ asutamislepingu artiklist 253 tulenevat kohustust esitada oma otsuse põhjendused. Hagejad kinnitavad, et komisjon on rikkunud määrust nr 1049/2001 ka seetõttu, et ta ei vastanud ettenähtud tähtaja jooksul ega põhjendanud juurdepääsu võimaldamisest keeldumist. Lõpuks väidavad hagejad, et komisjon rikkus oma kodukorda, mida on viimati muudetud komisjoni 5. detsembri 2001. aasta otsusega. (3) Hagejate arvates oleks komisjon pidanud lõpetama läbirääkimised Deutsche Post'iga ja tegema otsuse 15 tööpäeva jooksul.

(1) Komisjoni 20. märtsi 2001. aasta EÜ asutamislepingu artiklis 82 ettenähtud menetluses tehtud otsus (asi COMP/35.141 – Deutsche Post AG), teatavaks tehtud numbri K(2001) 728 all, EÜT L 125, 5.5.2001, lk 27.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

(3) EÜT L 354, 29.12.2001, lk 94.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/25

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 9. juuli 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-286/04)

(2004/C 251/46)

Kohtumenetluse keel: inglise

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitas 9. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on QC R. Thompson ja barrister S. Grodzinski, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

tühistada komisjoni otsuse 2004/451/EÜ liikmesriikide Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist rahastatud 2003. eelarveaasta kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta, teatavaks tehtud numbri K(2004) 1699 (1) all, artikkel 2 osas, mis käsitleb Rural Payments Agency, Department of Agriculture and Rural Development'i, Forestry Commission'i ja Countyside Council for Wales'i raamatupidamisarvestust;

—

teha avaldus, et Scottish Executive Environment and Rural Affairs Department'i raamatupidamisarvestuse kõnealusest otsusest eraldamine on seadusevastane, kuna see põhineb komisjoni VI (põllumajanduse) peadirektoraadi 1998. aasta juulis vastu võetud 8. suunises ettenähtud valimi moodustamise metoodika mittejärgimisel;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjoni otsus nr 2004/451 on tehtud nõukogu määruse (EÜ) 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (2) alusel. Vaidlustatud artiklis 2 otsustas komisjon eraldada kõnealusest otsusest muu hulgas ka hageja loetletud makseasutuste raamatupidamisarvestused ning neid kontrollida ja teha nende heakskiitmise otsus edaspidi.

Hageja leiab, et eelmainitud asutuste osas oli raamatupidamisarvestuse kõnealusest otsusest eraldamise ainsaks või peamiseks aluseks Ühendkuningriigi National Audit Office'i poolt 2003. aasta raamatupidamisarvestuse auditeerimisaruande ja atesteeringute koostamisel kasutatava “valimi moodustamise” metoodika erinevus 8. juhendis ettenähtud metoodikast.

Oma hagi alusena viitab hageja esiteks sellele, et komisjon ei ole pädev nõudma siseriiklikelt atesteerivatelt asutustelt suunises ettenähtud metoodika järgimist, kui komisjon on määruse nr 1258/99 ja määruse nr 1663/95 (3) kriteeriumide järgimist kinnitanud. Lisaks sellele väidab hageja, et komisjon on eksinud õigusnormide tõlgendamisel, käsitledes enda antud suunist kui siduvat normi. Isegi kui vastupidiselt hageja arvamusele peaks otsustatama, et põhimõtteliselt võib suunisega kehtestada siduvaid õigusnorme, väidab hageja, et see akt ei ole oma olemuselt üheselt mõistetav ja komisjoni tõlgendus on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Samuti väidab hageja, et kõnealuse asja varasemaid etappe arvestades on komisjoni käitumine seoses 8. suunise omapoolse kohaldamisega vastuolus õiguspärase ootuse kaitsega. Lisaks sellele on komisjoni katse kontrollida Ühendkuningriigi National Audit Office'i pädevuse teostamist hageja arvates vastuolus EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud ja määruse nr 1663/95 artikli 3 lõikes 1 rõhutatud lähimuse põhimõttega. Lõpuks leiab hageja, et kui komisjon peaks väitma, et vaidlustatud otsus põhines teistsugustel kaalutlustel, muudab selle kehtetuks ilmselge kaalutlusviga.

(1) ELT L 155, 30.4.2003, lk 123.

(2) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103-112.

(3) Komisjoni 7. juuli 1995. aasta määrus (EMÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisosakonna aruannete kontrollimise ja heakskiitmisega (EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6).

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/26

Kris Van Neyghem'i 15. juuli 2004 hagi regioonide komitee vastu

(Kohtuasi T-288/04)

(2004/C 251/47)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Kris Van Neyghem, elukoht Tienem (Belgia), esitas 15. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi regioonide komitee vastu. Hageja esindaja on Dirk Janssens.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	Tühistada otsus 87/03.

—	Tühistada iga otsusega 87/03 seotud või sellest tulenev otsus.

—	Määrata hageja palgaastmeks B 1 või vähemalt mitte madalam kui palgaaste B 4, järk 4.

—	Jätta kohtukulud regioonide komitee kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja on töötanud regioonide komitees ametnikuna alates 1. detsembrist 2002. Ta vaidlustab 23. märtsi 2003 otsuse, mille kohaselt ta määrati lõplikult palgaastmele B 5, järk 4.

Hageja väidab oma hagi toetuseks, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud ja et on rikutud personalieeskirjade artikli 5 lõiget 3, artikleid 31 ja 32 ning võrdse kohtlemise põhimõtet.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/26

Caremar S.p.A. jt 19. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-292/04)

(2004/C 251/48)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Caremar S.p.A. jt esitasid 19. juuli 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindajad on avvocati Gian Michele Roberti, Alessandra Franchi ja Guido Bellitti.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada see osa vaidlustatud otsusest, milles avalike teenuste kohustuste toetusi Caremar'ile, Toremar'ile, Siremar'ile ja Saremar'ile loetakse riigiabiks;

—	teise võimalusena tühistada osa vaidlustatud otsusest, milles avalike teenuste kohustuste toetusi Caremar'ile, Toremar'ile, Siremar'ile ja Saremar'ile loetakse uueks, mitte aga olemasolevaks abiks;

—	jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Õiguslikud alused ja peamised argumendid on samad, mis kohtuasjas T-265/04: Adriatica di Navigazione jt v. komisjon. (1)

(1) Kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/27

Centro Provincial de Jóvenes Agricultores de Jaén'i 22. juuli 2004 hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu

(Kohtuasi T-295/04)

(2004/C 251/49)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Centro Provincial de Jóvenes Agricultores de Jaén, asukoht Jaén (Hispaania), esitas 22. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu. Hageja esindaja on letrado del Ilustre Colegio de Jaén José Francisco Vázquez Medina.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	Tunnistada nõukogu määruse (EÜ) nr 864/04 artikli 1 punkti 7 ipso iure tühisust;

—	Teha otsus kohtukulude osas hiljem.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab ülalviidatud sätte osas, milles see tootjatele otsese toetuse kindlaksmääramisel hõlmab üksnes oliivõli osas koos ülejäänud põllumajandussektorite jaoks ettenähtud kolme turustusaastatega (2000/2001, 2001/2002 ja 2002/2003) ka turustusaastat 1999/2000.

Oma nõuete toetuseks väidab hageja, et lisaks põhjendamatusele ja sellega õigusaktide põhjendamise kohustuse rikkumisele on vaidlustatud otsus kindlate regioonide ja paljude talupidajate suhtes diskrimineeriv, arvestades, et 1999/2000. turustusaastal oli Andaluusias ja terves Jaén'is vilets saak. Seetõttu on toetuse arvutamisega antud turustusaastat silmas pidades Jaén'i, Córdoba ja Granada oliivikasvatajatel tekkinud tõsine majanduslik kahju ja seega on neid diskrimineeritud.

Lõpuks viitab hageja ka võimu kuritarvitamisele.

9.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

C 251/27

Itaalia Vabariigi 22. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-304/04)

(2004/C 251/51)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Itaalia Vabariik esitas 22. juulil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu. Hageja esindaja on avvocato dello Stato Antonio Cingolo.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—

tühistada komisjoni 19. mai 2004. aasta otsus C(2004) 1812 fin, millega kuulutatakse ebaseaduslikuks ja määratakse tagasinõudmisele Itaalia poolt intressivabastusena antud abi (1981. aasta seaduse nr 394 alusel) äriühingule WAM SpA summas 104 313,20 eurot ja 106 366,60 eurot alates 9. novembrist 2000 (riigiabi nr C 4/2003/(ex NN 102/2002);

—	tühistada kõik võimalikud seotud või tingimuslikud olemasolevad meetmed ja jätta kohtukulud Euroopa Ühenduste Komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Itaalia Vabariik vaidlustas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus komisjoni 19. mai 2004. aasta otsuse C(2004) 1812 fin, millega kuulutatakse ebaseaduslikuks ja määratakse tagasinõudmisele Itaalia poolt intressivabastusena antud abi (1981. aasta seaduse nr 394 alusel) äriühingule WAM SpA summas 104 313,20 eurot ja 106 366,60 eurot alates 9. novembrist 2000 (riigiabi nr C 4/2003/(ex NN 102/2002). 1981. aasta seadus nr 394 toetab muuhulgas Itaalia äriühinguid, kes soovivad asutada tütarettevõtjat, esinduskontoreid, kaupluseid ja ladusid.

Oma taotluse toetuseks esitab Itaalia Vabariik järgmised argumendid:

A.	Oluliste menetlusnõuete rikkumine seoses kaitseõiguse, läbipaistvuse põhimõtte ja õigusega olla ära kuulatud, kuna komisjon ei saatnud Itaaliale koopiat menetlust algatavast kaebusest.

B.	Oluliste menetlusnõuete rikkumine seoses kaitseõiguse ja esialgse uurimise läbiviimata jätmise põhjendamise puudumisega, kuna komisjon ei viinud läbi kaebuse uurimist ja edasisi meetmeid menetlusliku määrusega nr 659/1999 (1) talle antud pädevust kasutades.

C.	Komisjoni viga asjaolude ja määruste nr 69/2001 (2) ja 70/2001 (3) artiklite 1 punkti b alusel rikkumise määratlemisel, kuna ta leidis, et kõnealune abi on eksporditoetus.

Õiguspärase ootuse kaitse ja hea usu põhimõtete rikkumine, kuna komisjon vaidlustas abist mitteteatamise, olgugi, et ta oli teadlik seadusest nr 394/1981. Teisest küljest ei ole kõnealuse abi eesmärk otseselt ekspordiga seotud, olgugi, et selle peamiseks eesmärgiks on rahvusvaheliseks muutumine püsivate tootmiskeskuste loomisega välismaal.

EÜ asutamislepingu artikli 87 jj rikkumine ja põhjenduste puudumine. Väidetavalt ei selgita vaidlustatud komisjoni otsus, miks ja mis ulatuses selline individuaalne ja suhteliselt väikeses summas antud abi, nagu käesolevas asjas arutlusel, võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Kostja ei põhjenda samuti, millisel tõendil põhineb tema väide ühendusesisese konkurentsi moonutamise kohta just suhteliselt väikesesummalise abi osas.

F.	Määruse nr 69/2001 artikli 4 rikkumine ja põhjenduste puudumine, kuna komisjon kohaldas seda sätet tagasiulatuvalt asjaoludele, mida reguleerisid varem jõus olnud normid.

G.	Põhjenduste puudumine, ebaloogilisus, õigluse põhimõtte rikkumine ja määruste nr 69/2001 ning 70/2001 vale kohaldamine, kuna komisjon määras tagasimaksmisele kuuluva abi summa asjakohatute ning valede kriteeriumite alusel.

(1) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(2) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30).

(3) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33).

		ISSN 1725-5171
Euroopa Liidu Teataja		C 251

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	47. köide 9. oktoober 2004

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	I Teave
	Kohus
	KOHUS
2004/C 251/1	Kohtuasi C-234/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Landesgericht Innsbruck 26. mai 2004. aasta kohtuotsusega kohtuasjas Rosmarie Kapferer v. Schlank & GmbH	1

2004/C 251/2	Kohtuasi C-245/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof 26. mai 2004. aasta otsusega kohtuasjas EMAG Handel Eder OHG versus Kärnteni Finanzlandesdirektion	2

2004/C 251/3	Kohtuasi C-246/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Verwaltungsgerichtshof 26. mai 2004. aasta otsusega liidetud kohtuasjas Turn- und Sportunion Waldburg versus Ülem-Austria Finanzlandesdirektion ja Edith Barris versus Tiroli Finanzlandesdirektion	2

2004/C 251/4	Kohtuasi C-288/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Unabhängiger Finanzsenat, Aussenstelle Wien 28. juuni 2004. aasta otsusega kohtuasjas AB versus 6., 7. ja 15. ringkonna Finanzamt	3

2004/C 251/5	Kohtuasi C-295/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas giudice di pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta kohtuasjas Vincenzo Manfredi v. Lloyd Italico Assicurazioni	3

2004/C 251/6	Kohtuasi C-296/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Giudice di Pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta määrusega kohtuasjas Antonio Cannito versus Fondiaria Sai SPA	3

2004/C 251/7	Kohtuasi C-297/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas giudice di pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta kohtuasjas Nicolò Tricarico v. Assitalia Assicurazioni SPA	4

2004/C 251/8	Kohtuasi C-298/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas giudice di pace di Bitonto 30. juuni 2004. aasta kohtuasjas Pasqualina Murgolo v. Assitalia Assicurazioni SPA	4

2004/C 251/9	Kohtuasi C-302/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Szombathelyi Városi Bíróság (Ungari) 10. juuni 2004. aasta otsusega kohtuasjas Sachen Ynos Kft. v. János Varga	5

2004/C 251/0	Kohtuasi C-336/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Commissione Tributaria Provinciale di Pordenone – Sezione 02 (Itaalia) – 14. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Banca Popolare FriulAdria SpA v. Agenzia Entrate Ufficio Pordenone	5

2004/C 251/1	Kohtuasi C-339/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Consiglio di Stato kuuenda koja 24. veebruari 2004. aasta määrusega kohtuasjas Nuova società di telecomunicazioni S.p.a. v. Ministero delle comunicazioni	6

2004/C 251/2	Kohtuasi C-340/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunale Amministrativo Regionale della Lombardia, Sezione Terza (Itaalia) 27. mai 2004. aasta määrusega kõnealuses kohtus pooleliolevates kohtuasjades Carbotermo s.p.a. versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP s.p.a. (kohtuasja nr 265/2004) ning Consorzio Alisei versus Comune di Busto Arsizio ja AGESP s.p.a. (sh hageja nõuete toetuseks menetlusse astuja A.G.E.S.I.) (kohtuasja nr 887/2004)	6

2004/C 251/3	Kohtuasi C-341/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Supreme Court, Iirimaa, 27. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjades Eurofood IFSC Ltd ja Companies Acts 1963-2001: Enrico Bondi versus Bank of America N. A., Pearse Farrell (likvideerija), Director of Corporate Enforcement and the Certificate/Note holders	7

2004/C 251/4	Kohtuasi C-343/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberste Gerichtshof 21. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Land Oberösterreich v. ČEZ, a.s.	8

2004/C 251/5	Kohtuasi C-344/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas High Court of Justice (England & Wales), Queen's Bench Division (Administrative Court) 14. juuli 2004. aasta määrusega kohtuasjas The Queen, International Air Transport Association'i kaebuse osas Department for Transport'i vastu ning kohtuasjas The Queen, European Low Fares Airline Association'i ja Hapag-Lloyd Express GmbH'i kaebuse osas Department for Transport'i vastu	8

2004/C 251/6	Kohtuasi C-346/04: Eelotsusetaotlus, mille esitas Bundesfinanzhof 26. mai 2004. aasta määrusega kohtuasjas Robert Hans Conijn v. Finanzamt Hamburg-Mitte-Altstadt	9

2004/C 251/7	Kohtuasi C-354/04 P: Apellatsioonkaebus, mille esitasid Association Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-333/02: Gestoras Pro Amnistia, J. M. Olano Olano, J. Zelarain Errasti versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik	9

2004/C 251/8	Kohtuasi C-355/04 P: Apellatsioonkaebus, mille esitasid Association SEGI, A. Zubimendi Izaga, A. Galarraga 17. augustil 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (teine koda) 7. juuni 2004. aasta määruse peale kohtuasjas T-338/02: Association SEGI, A. Zubimendi Izaga, A. Galarraga versus Euroopa Liidu Nõukogu, keda toetasid Hispaania Kuningriik ja Ühendatud Kuningriik	10

2004/C 251/9	kohtuasi C-373/04 P: Euroopa Komisjoni 27. augusti 2004. aasta appellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viienda koja) 10. juuni 2004. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-153/01 ja T-323/01 M. Alvarez Moreno ja Euroopa Komisjoni vahel	10

2004/C 251/0	Kohtuasja C-55/04 registrist kustutamine	11

	ESIMESE ASTME KOHUS
2004/C 251/1	Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu presidendi valimine	12

2004/C 251/2	Kodadele esimeeste valimine	12

2004/C 251/3	Kohtunike määramine kodadesse	12

2004/C 251/4	Esimese Astme Kohtu otsus (teine koda) 29. aprill 2004. aasta ühendatud kohtuasjades T-236/01, T-239/01, T-244/01 kuni T-246/01, T-251/01 ja T-252/01: Tokai Carbon Co. Ltd jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Konkurents — Kokkulepe — Grafiidi elektroodide turg — Hinnakokkulepped ja turu jagamine — Rahatrahvide arvutamine — Sanktsioonide kumuleerumine — Juhendid rahatrahvi suuruse määramiseks — Kohaldatavus — Rikkumise raskus ja ajaline kestus — Raskendavad asjaolud — Kergendavad asjaolud — Maksevõimelisus — Koostöö haldusmenetluse ajal — Tasumisviisid)	13

2004/C 251/5	Esimese Astme Kohtu otsus 20. juuli 2004 kohtuasjas T-311/02: Vitaly Lissotschenko ja Joachim Hentze versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (Ühenduse kaubamärk — Sõnamärgi LIMO taotlus — Absoluutsed keeldumispõhjused — Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)	15

2004/C 251/6	Esimese Astme Kohtu määrus 28. juuni 2004 kohtuasjas T-342/99 DEP: Airtours plc versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Kulude maksustamine — Esindajatasud — Ökonomistide tasu — Käibemaks)	15

2004/C 251/7	Esimese Astme Kohtu määrus 8. juuli 2004 kohtuasjas T-341/02: Regione Siciliana versus Euroopa Ühenduse Komisjon (ERF — Määrus (EMÜ) nr 4253/88 — Finantseerimise lõpetamine — Tühistamishagi — Otsene sihtfinantseerimine — Vastuvõetamatus)	15

2004/C 251/8	Esimese Astme Kohtu määrus 15. juuni 2004 kohtuasjas T-21/03: S versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ametnikud — Tühistamishagi — Kutsehaigus — Kutsehaiguseks tunnistamine — Arstliku komisjoni toimikust teatud dokumentide eemaldamise nõue — Keeldumine — Ebasoodus akt — Ilmne vastuvõetamatus)	16

2004/C 251/9	Esimese Astme Kohtu määrus 5. juuli 2004 kohtuasjas T-39/03: DaimlerChrysler AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid, tööstusdisainilahendused ja kasulikud mudelid) (OHMI) (Ühenduse kaubamärk — Vastulause — Vastulause tagasivõtmine — Otsuse tegemata jätmine)	16

2004/C 251/0	Esimese Astme Kohtu määrus 2. juuli 2004 kohtuasjas T-256/03: Bundesverband der Nahrungsmittel- und Speiseresteverwertung eV ja Josef Kloh versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Tühistamishagi — Määrus (EÜ) nr 1774/2002 — Otsus 2003/328/EÜ — Köökide ja restoranide toidujäätmete kasutamine sigade söötmiseks — Vastuvõetamatus)	16

2004/C 251/1	Esimese Astme Kohtu presidendi määrus 2. juuli 2004 kohtuasjas T-422/03 R II: Enviro Tech Europe Ltd ja Enviro Tech International Inc. versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ajutised meetmed — Direktiivid 67/548/EMÜ ja 2004/73/EÜ — Vastuvõetavuse tingimused)	17

2004/C 251/2	Esimese Astme Kohtu presidendi määrus 2. juuli 2004 kohtuasjas T-76/04 R: Bactria Industriehygiene-Service Verwaltungs GmbH & Co. KG versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ajutised meetmed — Määrus (EÜ) nr 2032/2003 — Biotsiidid — Taotluse vastuvõetavus)	17

2004/C 251/3	Esimese Astme Kohtu presidendi määrus 2. juuli 2004 kohtuasjas T-78/04 R: Sumitomo Chemical (UK) plc versus Euroopa Ühenduste Komisjon (Ajutised meetmed — Määrus (EÜ) nr 2032/2003 — Biotsiidid — Taotluse vastuvõetavus)	17

2004/C 251/4	Esimese Astme Kohtu määrus 9. juuli 2004 kohtuasjas T-132/04: André Bonnet versus Euroopa Ühenduste Kohus (Ametnikud — Eelnev haldusmenetlus — Ilmne vastuvõetamatus)	18

2004/C 251/5	Kohtuasi T-163/04: Michael Schäfer'i 30. aprilli 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastu	18

2004/C 251/6	Kohtuasi T-193/04: Hans-Martin Tillack'i 1. juuni 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	19

2004/C 251/7	Kohtuasi T-237/04: Ultradent Products, Inc. ja Michael J. S. Renouf'i 14. juuni 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	19

2004/C 251/8	Kohtuasi T-257/04: Poola Vabariigi 28. juuni 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	20

2004/C 251/9	Kohtuasi T-258/04: Poola Vabariigi 28. juuni 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduse Komisjoni vastu	21

2004/C 251/0	Kohtuasi T-262/04: Äriühingu SIC S.A. 25. juuni 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu	22

2004/C 251/1	Kohtuasi T-263/04: Äriühingu BIC S. A. 25. juuni 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu	22

2004/C 251/2	Kohtuasi T-273/04: Brandt Industries 7. juuli 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	23

2004/C 251/3	Kohtuasi T-278/04: Jabones Pardo, S.A. 9. juuli 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu	23

2004/C 251/4	Kohtuasi T-282/04: Itaalia Vabariik 9. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	24

2004/C 251/5	Kohtuasi T-284/04: UPS Europe N. V./S.A. ja UPS Deutschland Inc. & co OHG 12. juuli 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	25

2004/C 251/6	Kohtuasi T-286/04: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi 9. juuli 2004. aasta hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	25

2004/C 251/7	Kohtuasi T-288/04: Kris Van Neyghem'i 15. juuli 2004 hagi regioonide komitee vastu	26

2004/C 251/8	Kohtuasi T-292/04: Caremar S.p.A. jt 19. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	26

2004/C 251/9	Kohtuasi T-295/04: Centro Provincial de Jóvenes Agricultores de Jaén'i 22. juuli 2004 hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu	27

2004/C 251/0	Kohtuasi T-297/04: Cristóbal Gallego Martínez'e, Benito García Burgos'e ja Antonio Parras Rosa' 22. juuli 2004 hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu	27

2004/C 251/1	Kohtuasi T-304/04: Itaalia Vabariigi 22. juuli 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu	27

	III Teatised
2004/C 251/2	Euroopa Kohtu viimane väljaanne Euroopa Liidu TeatajasELT C 239, 25.9.2004	29