14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/1

14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/2

Nimi

:

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali

Aadress

:

Via XX Settembre, 20 I-00187 Roma

Tel

:

(39-06) 4819968

Faks

:

(39-06) 42013126

e-post

:

qualita@politicheagricole.it

2.1

:

Nimi

:

Consorzio per la tutela e la valorizzazione della produzione olivicola della provincia di Viterbo

2.2

:

Aadress

:

Via Matteotti, 73, I-01100 Viterbo

2.3

:

Koosseis

:

tootja/töötleja ( x ) muud ( )

4.1

Nimi: “Tuscia”

4.2

Kirjeldus: Ekstra neitsioliiviõli järgmiste omadustega:

4.3

Geograafiline ala: “Tuscia” ekstra neitsioliiviõli oliivide tootmis- ja töötlemispiirkond koosneb järgmistest haldusüksustest Lazio piirkonna Vitebro provintsis: Acquapendente, Bagnoregio, Barbarano Romano, Bassano in Teverina, Bassano Romano, Blera, Bolsena, Bomarzo, Calcata, Canepina, Capodimonte, Capranica, Caprarola, Carbognano, Castel S. Elia, Castiglione in Teverina, Celleno, Civita Castellana, Civitella d'Agliano, Corchiano, Fabrica di Roma, Faleria, Gallese, Gradoli, Graffignano, Grotte di Castro, Latera, Lubriano, Marta, Montalto di Castro (osaliselt), Montefiascone, Monteromano, Nepi, Oriolo Romano, Orte, Piansano, Proceno, Ronciglione, S. Lorenzo Nuovo, Soriano nel Cimino, Sutri, Tarquinia, Tuscania (osaliselt), Valentano, Vallerano, Vasanello, Vejano, Vetralla, Vignanello, Villa S. Giovanni in Tuscia, Viterbo, Vitorchiano. Haldusüksuste puhul, mis kuuluvad vaid osaliselt tootmispiirkonda, on spetsifikaadis toodud üksikasjad hõlmatud alade kohta.

4.4

Päritolutõendid: Oliiviõli jõudis esmakordselt sellesse piirkonda kuuendal sajandil eKr etruskide kaubavahetuse tulemusel foiniiklaste ja kreeklastega. Oliivikive on leitud arheoloogilistes paikades Viterbo provintsis Lõuna-Etrurias.

Tuscia piirkond, mis praegu vastab Viterbo provintsile, oli algselt Etruria osa, mida selle asukad, keda tunti etruskide või etruuridena, kutsusid ladinakeelse nimetusega Hetruria või Aetruria. Alates teisest sajandist eKr hakkasid roomlased piirkonna määratlemisel kasutama nime Tusci või Tuscia. Aegade jooksul sai Etruria ametlikuks nimeks Tuscia. See moodustati keiser Diocletianuse (284–305) läbiviidud Rooma riigi haldusliku reorganiseerimise käigus. Tuscia elanike peamiste tegevusalade hulka kuulus oliivikasvatus ja oliiviõli tootmine, nagu selgub etruski haudadelt leitud joonistelt. Hiljem ilmutasid ka roomlased märkimisväärset huvi oliivikasvatuse vastu ja tootsid oliive Tuscias asuvates talumajapidamistes (villae), töödeldes neid kohalikes oliivipressides; tüüpiline näide selle kohta on Civita di Bagnoregios. Mõnes kohalikus keskuses (näiteks Fabrica di Romas ja Civita Castellanas) on juba sajandeid toodetud oliivide säilitamiseks ja veoks mõeldud keraamilisi anumaid.

4.5

Valmistamismeetod: Tuscia ekstra neitsioliiviõli saadakse Frantoio, Caninese ja Leccino oliivisortidest, kusjuures iga oliivisalu koosneb vähemalt 90 % ulatuses ühest või mitmest nimetatud sordist. Salus võib olla muid sorte, kuid need ei tohiks kokku moodustada üle 10 %.

Oliiv on selle piirkonna üks peamisi põllukultuure. Seal on eriistandikke tihedusega 150–300 puud hektari kohta, intensiivistandikke üle 300 puuga hektari kohta ja segaistandikke kuni 100 puuga hektari kohta.

Erisaludes on enimkasutatud vormid põõsas, Y, koonus ja tagurpidi koonus; segasaludes mitmeharulised ja vabakasvulised. Tagasilõikamist tehakse tavaliselt igal aastal, kuid noorenduslõikamist harvem.

Taimekaitse osas järgitakse piirkonnas tegutseva integreeritud ja järelevalve all oleva kahjuritõrjetalituse juhendeid. Maa-ala on keelatud töödelda herbitsiidi või desikandiga.

Oliivid koristatakse sellises valmidusastmes, kui nad hakkavad värvi muutma; varaste sortide (Leccino, Frantoio, Maurino, Pendolino) koristus lõpetatakse 20. detsembriks ja hiliste sortide (Caninese, Moraiolo) koristus 15. jaanuariks.

Enneaegset varisemist soodustavate toodete ja lõikevahendite kasutamine on keelatud. Suurim oliivitoodang hektari kohta ei tohi erisaludes olla üle 9 000 kg või sega- või ühendistandikes 90 kg puu kohta. Oliivid viiakse ühe päeva jooksul pärast koristamist pressimiskotta ja töödeldakse seal hiljemalt järgmisel päeval pärast kohaletoomist. Neid veetakse sobivates mahutites.

Õlitootmistehnika peab vastama järgmistele nõuetele:

Tootmis-, töötlemis- ja villimistoimingud viiakse läbi kindlaksmääratud aladel. See, et villima peab kindlal alal, tuleneb vajadusest kaitsta Tuscia õli eriomadusi ja kvaliteeti, tagades, et asjaomased tootjad saaksid jälgida väliskontrolliasutuste tehtavaid kontrollimisi. Kaitstud päritolunimetus on tootjatele väga tähtis ning see annab võimaluse parandada sissetulekuid kooskõlas määruse eesmärkide ja lähenemisviisiga. Lisaks sellele on oliiviõli selles piirkonnas tavakohaselt villitud. Toote jälgitavuse tagamiseks peavad tootjad, kes kavatsevad turustada ekstra neitsioliiviõli kaitstud nimetuse all, registreerima oma oliivisalud ning töötlemis- ja villimiskojad kontrolliasutuse peetavas registris.

4.6

Seos piirkonnaga: Tuscia geomorfoloogilised omadused ja maastik on eriline. Volsini, Cimini ja Sabatini mäestikud ümbritsevad paljusid järvi, sealhulgas Bolsena, Vico ja Bracciano suuri vulkaanilisi järvi ning Mezzano, Monterosi ja Martignano väiksemaid järvi. Hüdrograafiliste omaduste mitmekesisusele vastab vulkaanilise päritoluga maastiku mitmekesisus. Tänu neile omadustele soodustavad kliimatingimused loomastiku ja rikkaliku taimestiku arengut. Suurepärased mullastikutingimused ja erilise mikrokliima olemasolu, osaliselt tänu geomorfoloogilistele omadustele (mägine järvederohke terrään), tähendavad seda, et piirkond on eriti sobiv oliivikasvatuseks, nii et Tuscia ekstra neitsioliiviõli on üpris tüüpiline ja unikaalne.

Oliiviõli on suures osas kohalikust toodangust valmistavate kohalike roogade väga tähtis koostisosa.

Kliima on parasvöötmeline, sademeid on umbes 900 mm aastas enamasti kevadest sügiseni, välja arvatud Cimini mägede piirkond, kus on suurem temperatuuri kõikumine ja rikkalikult sademeid.

4.7

Kontrolliasutus:

4.8

Märgistus: Ekstra neitsioliiviõli tuleb turustada kuni 5-liitristes klaas- või terasanumates.

Sellele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida mitte ainult märgistusstandardites sätestatud üksikasjad, vaid ka nimi “Tuscia”, kaitstud päritolunimetus.

Märgistusel peab olema ka erilist ja selget logo kujutav graafiline sümbol, mida kasutatakse üksnes ja järjepidevalt selle päritolunimetusega seoses. Graafiline sümbol on kavandatud iidse Etruski terrakota antefiksi alusel, mis leiti Acquarossa väljakaevamistel Viterbos.

Antefiks on tumeda ookri värvi, sellel on kontrastne tumepunane sõna “Tuscia”. Logo on spetsifikaadi lahutamatu osa, seal on kirjeldatud seda üksikasjalikult ja esitatud värviliselt.

4.9

Riiklikud nõuded:

14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/5

1.1.

EÜ asutamislepingu artiklites 87–89 ette nähtud riigiabi eeskirjade kohaldamine kalandustoodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes on sätestatud nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) (1) artikli 19 lõikes 1 ja nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (2) artiklis 32.

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud põhimõtte suhtes, mille kohaselt ei sobi riigiabi kokku ühisturuga, kohaldatakse artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid. Kalandussektoris kavatseb komisjon hallata nimetatud erandeid käesolevate suuniste raamistikus.

1.2.

Käesolevad suunised hõlmavad kogu kalandussektorit ja käsitlevad vee-elusressursside ja akvakultuuri kasutamist ning saadavate toodete tootmis-, töötlemis- ja turustamisvahendeid; suuniste reguleerimisalasse ei kuulu harrastuspüük ja sportlik kalapüük, mille tulemusena ei toimu kalandustoodete müüki.

Suunised käsitlevad kõiki meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kaasa arvatud meetmeid, millega antakse mis tahes kujul (riiklike, piirkondlike, maakondlike, osakondlike või kohalike) ametiasutuste eelarvetest või muudest riigi ressurssidest otseselt või kaudselt rahastatavaid finantssoodustusi. Abina tuleb käsitleda näiteks järgmisi meetmeid: kapitalisiirded, vähendatud intressimääraga laenud, intressitoetused, teatavad riigi osalused ettevõtete kapitalis, erimaksudest ja maksutaolistest lõivudest rahastatav abi, riigi tagatisega pangalaenudena antav abi, maksude ja lõivude alandamine või nendest vabastamine, kaasa arvatud kõrgendatud amortisatsiooninormid ja sotsiaalmaksete vähendamine.

2.1.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 19 lõikele 2 ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ühendusega kaasrahastatavate meetmete liikmesriikidepoolsete kohustuslike rahaliste toetuste suhtes, mis on ette nähtud selle määruse artikli 3 lõikes 3 nimetatud arengukavadega ja määratletud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) (4) artikli 9 punktis b või nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2370/2002 (millega kehtestatakse ühenduse erakorraline meede kalalaevade lammutamiseks) (5) artiklis 5. Sellest tulenevalt ei peaks liikmesriigid komisjoni sellistest toetustest teavitama. Sellised toetused ei kuulu käesolevate suuniste reguleerimisalasse.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 19 lõikele 3 peab komisjonile teatama riigiabina meetmetest, millega toimub riiklik rahastamine liikmesriikide poolt ja mis ületavad selles määruses või määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 19 lõikes 2 osutatud kohustuslikke rahalisi toetusi käsitlevas määruses (EÜ) nr 2370/2002 sätestatud piirid. Nende meetmete suhtes kohaldatakse käesolevaid suuniseid.

Selleks, et vähendada määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 19 lõike 3 kohaldamisest tuleneda võivat halduskoormust ja hõlbustada väljamaksete tegemist ühenduse struktuurifondidest, on liikmesriikide huvides selgelt eristada kohustuslikke rahalisi toetusi, mida nad kavatsevad anda ühenduse meetmete kaasrahastamiseks Kalanduse Arendusrahastu raames vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 19 lõikele 2 ja millest ei pea teatama, ja riigiabi, mille kohta kehtib teatamisnõue.

2.2.

Liikmesriigid ei pea teatama kalandussektoris antavast abist, kui abi vastab nõukogu 7. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 994/98 (mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) (6) artikli 1 kohaselt komisjoni vastuvõetud grupierandit käsitlevates määrustes sätestatud nõuetele. Selline abi hõlmab järgmist:

2.3.

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (11) ei kohaldata kalanduse suhtes.

3.1.

Kalandussektoris, nagu ka muudes ühenduse majandussektorites, on ühenduse riigiabi poliitika eesmärgiks vältida konkurentsi moonutamist siseturul.

Riigiabi andmine kalandussektoris on õigustatud ainult juhul, kui see on kooskõlas nii konkurentsipoliitika kui ka ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, mis on sätestatud käesolevates suunistes ja eelkõige nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (12) ning määrustes (EÜ) nr 2792/1999 ja 104/2000.

3.2.

Oluline on tagada järjepidevus ja sidusus ühenduse tegevuspõhimõtetes riigiabi kontrollimise ning struktuurifondide kasutamise osas ühise kalanduspoliitika raames.

Kui meetmed on abikõlblikud ühenduse vahenditest rahastamiseks, on need riigiabi kõlblikud ainult juhul, kui need vastavad määruses (EÜ) nr 2792/1999 sätestatud kriteeriumidele. Ühelgi juhul ei või riigiabi rahalise osaluse määr, mida väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ületada toetusekvivalendina nimetatud määruse IV lisas sätestatud siseriiklike ja ühenduse toetuste kogumäära.

Komisjon hindab iga üksikjuhtumi puhul eraldi mis tahes abi meetmetele, mis ei kuulu käesolevate suuniste ega määruse (EÜ) nr 1595/2004 reguleerimisalasse, võttes arvesse asutamislepingu artiklites 87, 88 ja 89 sätestatud põhimõtteid ja ühenduse ühist kalanduspoliitikat.

3.3.

On oluline, et abi ei antaks juhtudel, kus ei peeta kinni ühenduse õigusaktidest ja eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest. Seetõttu võib riigiabi pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik kohustub kontrollima enne mis tahes abi andmist, kas rahastatavad meetmed ja nende toime on kooskõlas ühenduse õigusega. Abi andmise jooksul peavad liikmesriigid kontrollima, kas abisaajad vastavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele. Kui abi andmise jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusega.

3.4.

Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatava tegevuse arendamist, ei või lugeda ühisturuga kokkusobivaks sellisele tegevusele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Abi ei tohiks anda sellistele tegevustele, mis on abisaaja poolt juba tehtud.

3.5.

Riigiabi toime ei tohi olla kaitsva iseloomuga – see peab aitama edendada kalandustoodete tootmise ja turustamise ratsionaliseerimist ja tõhustamist. Igasugune abi peaks tooma kaasa seisundi kestva paranemise, nii et asjaomane tööstusharu saaks edasi areneda üksnes turult saadava tulu alusel.

3.6.

Kalandustoodete eksportimiseks või nendega ühenduse piires kauplemiseks antav riigiabi on ühisturuga kokkusobimatu.

3.7.

Riigiabi, mida antakse abisaajale ühtegi ühise kalanduspoliitika eesmärkidega kooskõlas olevat kohustust seadmata ja mille eesmärk on parandada ettevõtjate finantsseisundit ja maksevalmidust või mida arvutatakse toodetud või turustatud koguse, toote hinna, toodanguühiku või tootmisvahendi alusel ja mille tulemusena vähenevad abisaaja tootmiskulud või suurenevad abisaaja tulud, on tegevusabina ühisturuga kokkusobimatu. Komisjon kavatseb seda reeglit karmilt rakendada igasuguse tegevusabi suhtes, kaasa arvatud maksuvabastusena või sotsiaalkindlustusmaksete või töötuskindlustusmaksete vähendamisena antava abi suhtes.

3.8.

Läbipaistvuse huvides ei või komisjon lugeda abi ühisturuga kokkusobivaks, kui asjaomane liikmesriik ei ole teatanud abi kogusummat meetmete kohta ja abi osatähtsust.

Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt tuleks piirmäärasid üldjuhul väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kuludest kui suurima abisummana. Arvesse võetakse siiski kõiki tegureid, mis võimaldavad hinnata abisaaja tegelikku eelisseisundit.

Riigiabi kavade hindamisel võetakse arvesse kõigi selliste meetmete kumulatiivset mõju abisaaja jaoks, millest osa moodustab ametiasutuste poolt ühenduse, siseriiklike, piirkondlike või kohalike õigusnormide kohaselt antav subsiidium, ning eelkõige selliste meetmete mõju, mille eesmärgiks on piirkondliku arengu edendamine.

3.9.

Piirkondliku riigiabi andmise suuniseid (13) käesolevas sektoris ei kohaldata. Piirkondlike abikavade osi, mis hõlmavad kalandussektorit, kontrollitakse käesolevate suuniste kohaselt.

3.10

Riigiabi, mida antakse selliste meetmeliikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1595/2004, kuid mis toob kasu muudele ettevõtetele kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele või mis ületab nimetatud määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud piirmäära, hinnatakse käesolevate suuniste ja nimetatud määruse artiklites 4–13 kõigi meetmeliikide suhtes sätestatud kriteeriumide alusel.

4.1.1.

Keskkonnakaitseks antavat riigiabi hinnatakse vastavalt ühenduse suunistele, mis käsitlevad riigiabi andmist keskkonnakaitseks (14). Lisaks nimetatud suuniste nõuetele ei loeta keskkonnakaitseks antavat riigiabi ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui see käsitleb laeva mahutavust või kui selle eesmärgiks on laeva püügivahendite tõhususe suurendamine.

4.1.2.

Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi hinnatakse vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele (15). Lisaks nimetatud suuniste nõuetele võib muu hulgas merekalapüügiga tegelevate äriühingute ümberkorraldamiseks anda riigiabi ainult juhul, kui komisjonile on esitatud asjakohane kava laevastiku mahutavuse vähendamiseks ulatuses, mis ületab ühenduse õigusaktide alusel nõutavat.

4.3.1.

Püügitegevuse ajutiseks katkestamiseks antavat abi võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui see vastab määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 16 nõuetele.

Püügitegevuse ajutisel katkestamisel taastamis- või kaitsekorralduskava raames võib riigiabi lugeda ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui asjaomane kava on vastu võetud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 või 6 kohaselt.

Püügitegevuse ajutisel katkestamisel erakorraliste meetmete raames võib riigiabi lugeda ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui meetme rakendamise otsuse on teinud komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 7 või nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 850/1998 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) (17) artikli 45 lõike 1 kohaselt või üks või mitu liikmesriiki määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 või määruse (EÜ) nr 850/1998 artikli 45 lõike 2 kohaselt.

4.3.2.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 12 lõikele 6 võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks neid kaasnevaid sotsiaalseid meetmeid, mis on võetud kalalaevade laevapere liikmete osas, keda mõjutab püügitegevuse ajutine katkestamine vee-elusressursside kaitseprojektide raames.

Liikmesriik peab vastu võtma otsuse püügitegevuse katkestamise kohta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8, 9 või 10 alusel või määruse (EÜ) nr 850/1998 artikli 46 alusel või nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 88/98 (millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitseks) (18) artikli 13 alusel või nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1626/94 (millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed) (19) artikli 1 lõike 3 alusel.

Vee-elusressursside kaitseprojektid peavad lisaks püügitegevuse ajutisele katkestamisele hõlmama tõhusaid meetmeid kalade suremuse vähendamiseks, näiteks püügimahtude lõpliku vähendamise või tehniliste meetmete võtmise teel. Komisjonile tuleb projektidest teatada ning projektid peavad sisaldama täpseid ja mõõdetavaid eesmärke ning ajakava.

Komisjon pöördub viivitamata määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 33 lõikes 1 sätestatud teadus-, tehnika- ja majanduskomitee poole arvamuse saamiseks. Esitada tuleb tõendid projekti sotsiaalse mõju kohta ja põhjendused tavalise sotsiaalkindlustussüsteemi toimet ületavate erimeetmete võtmiseks. Ainult isikud, kelle põhitegevus on seotud kasutusel oleva kalalaeva pardal toimuva tegevusega, on laevapere liikmed. Laevaomanikud ei ole kõlblikud, välja arvatud põhitegevusena oma laeval töötavad laevaomanikud.

Komisjonile meetme kohta saadetavale teatisele tuleb lisada asjaomase abi teaduslik ja vajadusel ka majanduslik põhjendus. Meetmed ei tohi olla ulatuslikumad, kui on hädavajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ning need peavad olema piiratud kestusega. Liigsete hüvitiste maksmist tuleb vältida.

Liikmesriik võib hüvitisi anda ühe aasta jooksul ning seda tähtaega võib pikendada ühe aasta võrra.

4.3.3.

Punktides 4.3.1. ja 4.3.2 määratletud riigiabi võib ainult osaliselt korvata püügitegevuse ajutise katkestamisega seotud sissetuleku vähenemist.

4.3.4.

Lubatud ei ole püügitegevuse piiramiseks antav liikmesriigi abi, mille eesmärk on vähendada kalapüügikoormust vastavalt määruse 2371/2002 artikli 16 lõikele 2.

4.4.1.

Abi kalalaevade uuendamiseks võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui see vastab määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklite 9 ja 10 ning III lisa punkti 1.3 nõuetele ja tingimusel, et riigiabi summa toetusekvivalent ei ületa nimetatud määruse IV lisas sätestatud riiklike ja ühenduse toetuste kogumäära.

Laevatehastele ei tohi anda abi ühenduse kalalaevade ehitamiseks. Laevatehastele ühenduseväliste kalalaevade ehitamiseks, remontimiseks või ümberehitamiseks antava abi suhtes kohaldatakse laevaehitusele antavat abi käsitlevat raamistikku (20).

4.4.2.

Abi kalalaevade moderniseerimiseks ja varustamiseks võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklite 9 ja 10 ning III lisa punkti 1.4 nõuetele ja tingimusel, et riigiabi summa toetusekvivalent ei ületa nimetatud määruse IV lisas sätestatud riiklike ja ühenduse toetuste kogumäära.

4.4.3.

Punktides 4.4.1 ja 4.4.2 määratletud abi võib anda ainult juhul, kui täidetakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 13, komisjoni 12. augusti 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1438/2003 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad) (21) ja, kui see on asjakohane, nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 639/2004 (kalalaevastike haldamise kohta ühenduse äärepoolseimates piirkondades) (22) sätestatud nõudeid.

4.4.4.

Abi kasutatud aluste ostmiseks loetakse ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 12 lõike 3 punkti d ja artikli 12 lõike 4 punkti f sätetele.

4.4.5.

Laevastikku tehtavateks investeeringuteks antavat riigiabi ei loeta ühisturuga kokkusobivaks ning liikmesriigid ei anna sellist abi meetmete puhul, mille suhtes on ühenduse finantsabi andmine peatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 16 lõikele 1.

14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/13

(1)

25. augustil 1998. aastal taotles Saksamaa Jalgpalliliit (Deutsche Fußballbund – DFB) vastavalt määruse nr 17 artiklite 2 ja 4 EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohast sekkumatustõendit või üksikerandi tegemist meeste Bundesliga ja 2. Bundesliga meistrivõistluste mängude tele- ja raadioülekandeõiguste ja muude tehniliste kasutusviiside tsentraliseeritud müügi (1) suhtes. 30. oktoobril 2003. aastal teatas komisjon vastavalt määruse nr 17 artikli 19 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas ilmunud teatises oma kavatsusest kiita heaks muudetud tsentraliseeritud müügi korraldus (2) ning seetõttu esitasid asjast huvitatud kolmandad osapooled komisjonile oma märkused.

(2)

Komisjon teavitas DFB-d ja Saksa Jalgpalliliigade Liitu (Ligaverband) 18. juuni 2004. aasta kirjaga oma esialgsest hinnangust määruse 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(3)

Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt tekitab probleeme Bundesliga ja 2. Bundesliga meediaõiguste ülekandmine jalgpalliklubidelt jalgpalliliigale ja sellega kaasnev tsentraliseeritud müük. Jalgpalliliiga määrab müügikokkulepetes nii meediaõiguste hinna kui ka nende kasutamise viisi ja ulatuse. Tsentraliseeritud müügi kokkulepe ja sellega kaasnev ühismüük takistab jalgpalliklubisid iseseisvalt tele- ja raadiooperaatoritega ja/või spordiülekannete õiguste vahendajatega läbirääkimisi pidamast. Konkurents õiguste müümisel on välistatud. Jalgpalliklubidel ei lasta iseseisvalt teha tsentraliseeritud müügi tingimustest erinevaid õiguste müüki käsitlevaid ärilisi otsuseid hinna või õiguste andmise viisi ja ulatuse kohta.

(4)

Lisaks sellele mõjutab tsentraliseeritud müük esialgse hinnangu kohaselt negatiivselt järgnevaid televisiooniturgusid ja uute meediavahendite turgusid, kuna jalgpalliga seonduvate saadete pakkumise võimalus mängib tähtsat rolli programmide edastajate konkurentsis reklaamitulu ning abonentide ja tasuliste programmide vaatajate tõttu.

(5)

Ligaverband kinnitas seejärel eelmise teatamismenetluse raames võetud kohustusi, mille puhul on arvesse võetud määruse nr 17 artikli 19 lõike 3 kohaselt esitatud märkusi, nüüd ka määruse 1/2003 artikli 9 lõike 1 tähenduses. Lühikokkuvõte kõnealustest kohustustest on esitatud allpool ning need on avaldatud täies ulatuses konkurentsipoliitika peadirektoraadi kodulehel.

(6)

Jalgpalliliiga mängude ülekandeõigusi pakutakse mitme paketina läbipaistva ja mittediskrimineeriva korra kohaselt. Nii agentide kui ka all-litsentsiomanikega sõlmitavate lepingute kehtivusaeg ei ületa kolme hooaega.

(7)

Bundesliga ja 2. Bundesliga mängude otseülekandeid pakub Ligaverband eelkõige kahes paketis nii tasuta kui ka tasulise televisiooni programmide edastajatele. Kolmas pakett annab ostjale õiguse vähemalt kahe Bundesliga kohtumise otseülekande tegemiseks ja esimeseks tipphetkede reportaažiks hilisema edastusena tasuta televisioonis. Neljas pakett hõlmab 2. Bundesliga mängude otseülekandeid ja esimest tipphetkede reportaaži hilisema edastusena tasuta televisioonis. Teise ja kolmanda järgu kasutusõigusi pakutakse viiendas paketis. Pakette 3 kuni 5 võib müüa mitmele kasutajale.

(8)

Kuues pakett annab õiguse kanda Bundesliga ja 2. Bundesliga kohtumisi üle Internetis otse ja/või veidi hilisema edastusena. Alates 1. juulist 2006 sisaldab see pakett õigust kanda kohtumisi üle otse ja veidi hilisema edastusena. Ligaverband hakkab iga päev, mil toimub mäng, pakkuma Internetis kokku vähemalt 90-minutilist reportaaži kohtumistest näiteks videokonverentsi vormis. Seitsmes pakett hõlmab õigust reportaažidele tipphetkedest hilisema edastusena. Kaheksas pakett sisaldab õigust kanda Bundesliga ja/või 2. Bundesliga kohtumisi üle mobiiltelefonivõrgu kaudu otse ja/või veidi hilisema edastusena ja/või salvestatuna. Üheksas pakett annab õiguse edastada katkendeid Bundesliga ja/või 2. Bundesliga mängudest mobiiltelefonivõrgu kaudu hilisema edastusena.

(9)

Iga klubi võib müüa õiguse näidata oma kodumänge 24 tunni möödumisel kohtumisest tasuta televisiooniprogrammi pakkujatele kuni täispikkuses ühel korral tasuta televisioonis näitamiseks Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil.

(10)

Iga jalgpalliklubi saab poolteist tundi pärast mängu lõppu kasutada Internetis kuni 30-minutilist kokkuvõtet oma kodu- ja välismängudest. Alates 1. juulist 2006 võib iga klubi pärast mängu lõppu avaldada ajaliste piiranguteta reportaaže oma kodu- ja välismängudest enda või kolmandate isikute kodulehekülgedel. Iga klubi võib müüa oma kodumängude ülekandeõigusi mobiiltelefonivõrkudes Euroopa Majanduspiirkonna piires asjaomaste mobiiltelefonivõrkude operaatoritele. Iga klubi võib kasutada oma kodumänge pärast mängu lõppu ilma piiranguteta tasuta raadiojaamades. Otseülekannete puhul ei tohi kasutamine ületada 10 minutit poolaja kohta.

(11)

Eelpool nimetatud õigusi ei või võõrandada nii, et kasutaja saaks luua toote, mis läheks vastuollu terviklikust tootest huvitatud DFB ja Ligaverband või pakettide 1–9 ostjate huvidega, ja kahjustaks tootemargi väljakujundamise (branding) ja tsentraliseeritud müügi (One-Stop-Shop) eeliseid.

(12)

Osapoolte ettepaneku kohaselt võivad jalgpalliklubid kasutada kasutamata jäänud õigusi. Ligaverbandile jääb siiski õigus turustada vastavat paketti paralleelselt ja mitteainuõiguslikult. Nimetatud õigus kehtib juhul, kui Ligaverband ei ole suutnud müüa teatavaid ühismüügimenetluse alla kuuluvaid õigusi. Kui 14 päeva möödumisel mänguaasta esimesest mängupäevast ei ole kasutajaga sõlmitud kokkulepet mõne eelnimetatud paketi osas vastavalt selles kindlaksmääratud õigustele, võivad jalgpalliklubid sellest ajahetkest kuni hooaja lõpuni ise kasutada neid oma kodumängudega seotud õigusi, mis jäid kasutamata asjaomase kasutuspaketi raames. Samuti on jalgpalliklubidel õigus õigusi võõrandada, kui õiguste valdaja jätab need ilma objektiivse põhjuseta kasutamata.

(13)

Televisiooni- ja internetiülekandeid käsitlevad muudatused jõustuvad 1. juulil 2006. aastal. Kõik ülejäänud muudatused kehtivad alates 1. juulist 2004. aastal. Need üleminekuetapid võimaldavad hakata järk-järgult arvestama konkurentsialaste kaalutlustega Bundesliga ja 2. Bundesliga mängutegevust kahjustamata.

(14)

Tulevikus sõlmitavad litsentsilepingud ei ole esitatud turustusmudeli objektiks. Komisjon jätab endale õiguse viia läbi eraldi kontrollmenetlusi ühenduse õiguse kohaselt, eelkõige juhul, kui üks kasutaja ostab kumulatiivselt mitu tsentraliseeritult müüdavat ainuõiguste kasutuspaketti.

(15)

Jättes endale turu testimise õiguse, kavatseb komisjon teha määruse nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega muudetakse eespool kokkuvõtlikult esitatud ja Internetis konkurentsipoliitika peadirektoraadi kodulehel täies ulatuses avaldatud kohustused siduvateks. Komisjon kutsub kõiki asjast huvitatud kolmandaid osapooli üles esitama omapoolseid märkusi ühe kuu jooksul alates selle teatise avaldamisest.

(16)

Asjast huvitatud kolmandaid osapooli palutakse esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon oma märkustest, milles ärisaladused ja muud konfidentsiaalsed lõigud oleksid kustutatud ning asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või viitega “[ärisaladus]” või “[salajane]”.

(17)

Märkused palutakse saata viitega toimikule “COMP/C-2/37.214 – Bundesliga meediaõiguste ühismüük järgmisele aadressile”:

14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/16

—

Europa tasuta konkurentsipoliitika koduleheküljelt (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—

elektroonilises formaadis “CDE” CELEX andmebaasis, dokumendinumber 32004M3545 alt. CELEX on elektrooniline EÜ õiguse dokumenteerimissüsteem. (http://europa.eu.int/celex)

14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/16

—

Europa tasuta konkurentsipoliitika koduleheküljelt (http://europa.eu.int/comm/competition/mergers/cases/). See kodulehekülg aitab leida ühinemisotsuseid, sealhulgas ärinime, toimiku numbri, kuupäeva ja tööstusharu indeksid.

—

elektroonilises formaadis “CEN” CELEX andmebaasis, dokumendinumber 32004M3539 alt. CELEX on elektrooniline EÜ õiguse dokumenteerimissüsteem. (http://europa.eu.int/celex)