10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/1

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

27. mai 2004

Kohtuasjas C-285/02 (Verwaltungsgericht Minden'i eelotsusetaotlus): Edeltraud Elsner-Lakeberg versus Land Nordrhein-Westfalen (1)

(EÜ asutamislepingu artikkel 141 - Direktiiv 75/117/EMÜ - Siseriiklik meede, mille alusel täiskohaga õpetajad ja osalise tööajaga õpetajad peavad töötama sama arvu ületunde enne, kui neil on õigus tasule - Osalise tööajaga töötavate naiste kaudne diskrimineerimine)

(2004/C 179/01)

Menetluse keel: saksa keel

Kohtuasjas C-285/02, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel Verwaltungsgericht Minden'i (Saksamaa) poolt esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevas asjas järgmiste poolte vahel: Edeltraud Elsner-Lakeberg ja Land Nordrhein-Westfalen, EÜ asutamislepingu artikli 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. a direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud seaduste ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT 1975, L 45, lk 19) tõlgendamiseks, Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja), kohtunikud A. La Pergola, S. von Bahr, R. Silva de Lapuerta ja K. Lenaerts, kohtujurist: F. G. Jacobs, kohtusekretär: R. Grass, on 27. mail 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

EÜ asutamislepingu artiklit 141 ja nõukogu 10. veebruari 1975. a direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud seaduste ühtlustamise kohta liikmesriikides, artiklit 1 tuleb tõlgendada selliselt, et nendega on vastuolus siseriiklik seadusandlus, mille järgi osalise tööajaga õpetajad – nagu ka täiskohaga töötavad õpetajad – ei saa mingit tasu ületundide eest, kui ületöö ei ületa kolme tundi kalendrikuus, kui selline erinev kohtlemine mõjutab tunduvalt suuremat hulka naisi kui mehi ja kui seda kohtlemise erinevust ei saa õigustada eesmärgiga, mis ei ole seotud sooga, või kui see ei ole vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.

---

(1)  EÜT 12.10.2002, C 247.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/1

---

EUROOPA KOHTU

(neljas koda)

27. mai 2004.

aasta otsus kohtuasjas C-398/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 75/442/EMÜ - Keskkond - Jäätmekäitlus)

(2004/C 179/02)

Kohtuasja menetluse keel: hispaania keel

Kohtuasjas C-398/02: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad G. Valero Jordana ja M. Konstantinidis) versus Hispaania Kuningriik (esindaja L. Fraguas Gadea), mille esemeks on tuvastada, et jättes võtmata vajalikud meetmed, et tagada La Bañezas (Hispaania) asuva prügila suhtes jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (EÜT L 194, lk 39), nagu seda on muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, lk 32), artiklite 4, 9 ja 13 kohaldamine, on Hispaania Kuningriik rikkunud talle sellest direktiivist tulenevaid kohustusi, tegi Euroopa Kohus (neljas koda) koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues (ettekandjaks olev kohtunik) ja kohtunikud F. Macken ja J.-P. Puissochet, kohtujurist: L. A. Geelhoed, kohtusekretär: R. Grass, 27. mail 2004 otsuse, mille resolutsioon on järgmine:

1)

Kuna La Bañezas (Hispaania) asuva prügila suhtes ei ole võetud vajalikke meetmeid, et tagada jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ, nagu seda on muudetud nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ, artiklite 4, 9 ja 13 kohaldamine, on Hispaania Kuningriik rikkunud talle sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2)	Jätta kulud Hispaania Kuningriigi kanda.

---

(1)  EÜT C 323, 21.12.2002.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/2

---

EUROOPA KOHTU OTSUS

(esimene koda)

27. mai 2004

Kohtuasjas C-68/03 (Hoge Raad der Naderlanden'i eelotsusetaotlus): Staatssecretaris versus D. Lipjes (1)

(Kuues käibemaksu direktiiv - Artikli 28b E lõige 3 - Vahendusteenused - Teenuse osutamise koht)

(2004/C 179/03)

Menetluse keel: hollandi keel

Kohtuasjas C-68/03, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlandeni (Holland) poolt esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevas asjas järgmiste poolte vahel: Staatssecretaris van Financiën ja D. Lipjes, nõukogu 17. mai 1977. a kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, mis käsitleb kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT 1977, L 145, lk 1), selles redaktsioonis, mis tuleneb nõukogu 16. detsembri 1991. a direktiivist 91/680/EMÜ, millega täiendatakse maksupiiride kaotamise eesmärgil ühist käibemaksusüsteemi ning muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (EÜT 1991, L 376, lk 1), artikli 28b tõlgendamiseks, Euroopa Kohus (esimene koda) koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja), ja kohtunikud A. Rosas, A. La Pergola, R. Silva de Lapuerta ja K. Lenaerts, kohtujurist D. Ruiz-Jarabo Colomer, kohtusekretär R. Grass, on 27. mail 2004 teinud otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Nõukogu 17. mai 1977. a kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, mis käsitleb kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, selles redaktsioonis, mis arvestab nõukogu 16. detsembri 1991. a direktiivi 91/680, millega täiendatakse maksupiiride kaotamise eesmärgil ühist käibemaksusüsteemi ning muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ, artikli 28b E osa lõiget 3 ei tule tõlgendada selliselt, et see hõlmab üksnes käibemaksukohustuslasele või mittekäibemaksukohustuslasest juriidilisele isikule osutatavaid vahendusteenuseid.

2.	Kui vahendustehing jääb kuuenda direktiivi 77/388, muudetud redaktsioonis, artikli 28b E osa lõike 3 kohaldamisalasse, peab vahendusteenuste osutamise tehingu toimumise koha kindlaksmääramiseks tuginema sama direktiivi artikli 28b A osa ja B osa sätetele.

---

(1)  EÜT 12.10.2002, C 247

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/2

---

EELOTSUSETAOTLUS, mille esitas Länsrätten i Stockholms län 20. aprillil 2004. aastal kohtuasjas Ulf Öberg v. Stockholms läns allmänna försäkringskassa

(Kohtuasi C-185/04)

(2004/C 179/04)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Länsrätten i Stockholms län 20. aprillil 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Ulf Öberg v. Stockholms läns allmänna försäkringskassa, mis saabus kohtukantseleisse 22. aprill 2004. aastal.

Länsrätten i Stockholms län küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

i)

Kas siseriiklikus õiguses kehtestatud nõue, mille kohaselt peab vanem selleks, et tal oleks õigus vanema haigushüvitisele vastava vanemahüvitise saamisele, olema enne lapse sündi vastavas liikmesriigis püsivalt elanud ja tervisekindlustuskaitset omanud vähemalt 240 päeva, on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 12, artikli 17 lõikega 2, artiklitega 18 ja 39, määruse nr 1612/68 (1) artikli 7 lõigetega 1 ja 2 ning direktiiviga nr 96/34 (2) Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkuleppe kohta?

ii)

Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on positiivne, siis kas ühenduse õigus nõuab, et tehes kindlaks, kas töötaja täidab siseriikliku kindlustuse saamiseks vajaliku ooteaja nõude, tuleb selle aja hulka arvestada ka ajavahemik, mil töötaja oli kaitstud ühise ravikindlustusskeemiga vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele?

---

(1)  NÕUKOGU 15. OKTOOBRI 1968. A MÄÄRUS (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT 1968, L 257, lk 2).

(2)  Nõukogu 3. juuni 1996. a direktiiv nr 96/34/EÜ (EÜT 1996, L 145, lk 4)

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/3

---

HAGI, mille esitas 22. aprillil 2004 Euroopa Ühenduste Komisjon Itaalia Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-187/04)

(2004/C 179/05)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 22. aprillil 2004 hagi, mis on esitatud Itaalia Vabariigi vastu ja mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjon, keda esindavad K. Wiedner ja G. Bambara.

Hageja esitab kohtule järgmised nõuded:

—

1) kinnitada, et kuna ANAS S.p.A. oli andnud Valtrompia maantee ehitamise ja haldamise Autostrada Brescia-Verona-Vicenza-Paduova S.p.A-le 7. detsembril 1999. a sõlmitud lepinguga antud otsese kontsessiooniga, millele ei eelnenud teate avaldamine, ilma, et selleks vajalikud tingimused oleksid olnud täidetud, rikkus Itaalia Vabariik kohustusi, mis tulenevad nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivist 93/37/EMÜ, (1) millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, eriti selle direktiivi artikli 3 lõikest 1 ja artikli 11 lõigetest 3, 6 ja 7;

—	2) jätta kohtukulud Itaalia Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon leiab, et ANAS'e poolt eelneva teate avaldamiseta antud Valtrompia maantee ehitamise ja haldamise kontsessioonileping ei ole kooskõlas direktiivis 93/37/EMÜ sätestatuga, eriti selle direktiivi artikli 3 lõikega 1 ja artikli 11 lõigetega 3, 6 ja 7.

Direktiivi artikkel 3 näeb ette teatavate avaldamisreeglite kohaldamise ühenduse tasandil, kui pakkumise üle otsustav ametiasutus sõlmib kontsessioonilepingu väärtusega üle 5 miljoni euro. Selle direktiivi artikli 11 lõike 3 järgi teatavad tellijad, kes soovivad sõlmida ehitustööde kontsessioonilepingu, sellest asjakohase teatega, mis tuleb sama artikli lõike 7 kohaselt saata Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele.

Arvestades, et Valtrompia maantee ehitamist ja haldamist puudutava lepingu väärtus on ligi 640 miljonit eurot, oleks selle kohta tulnud avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 199, 9.08.1993, lk 54

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/3

---

HAGI, mille esitas 22. aprillil 2004 Kreeka Vabariik Euroopa Ühenduste Komisjon vastu

(Kohtuasi C-189/04)

(2004/C 179/06)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 22. aprillil 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu, mille on esitanud Kreeka Vabariik, keda esindavad välisministeeriumi ühenduse õiguse osakonna nõunik Panayiotis Milonopoulos ja Vasilios Kiriazopoulos riiklikust õigustalitusest, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Kreeka saatkonnas asukohaga Marie-Adelaïde 27, Luxembourg.

Kreeka Vabariik esitab Euroopa Kohtule järgmised nõuded:

—	Tühistada Kreekale vastava toetusprogrammi raames eraldatud summast Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt kogusummas 1 653 298, 54 EUR tehtud tasaarvestus osaliselt summas 565 656, 80 EUR (välisministeeriumi osalemine Euroopa Liidu ühise diplomaatilise esinduse ehitamisel Aboujas Nigeerias);

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kreeka Vabariik leiab, et komisjon ei arvestanud asjaoluga, et Kreeka Vabariik ei olnud täiendavat vastastikuse mõistmise memorandumit ratifitseerinud, mistõttu kohaldub see Kreeka Vabariigi osavõtuta Abouja II projektis.

Samuti ei olnud kostjal piisavalt usku Kreeka Vabariigi poolsesse Abouja I projektis osalemisega tekkinud võlgade sisulisse tunnustamisse.

Sellega seoses leiab Kreeka Vabariik, et Euroopa Ühenduste Komisjon rikkus põhimõtteid, mis reguleerivad sissenõudmise toiminguid, täpsemalt võlakohustuste arvestamist, likvideerimist ja kinnitamist, aga samuti tasaarvestuse teel sissenõudmist.

Ülalmainitu valguses leiab Kreeka Vabariik, et kuivõrd komisjon väljastas tasaarvestuse teatise, rikkus ta õigusnorme, täpsemalt ühelt poolt määruse nr 3342/02 sätteid ja teiselt poolt algse vastastikuse mõistmise memorandumi artiklit 15.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/4

---

EELOTSUSETAOTLUS, mille esitas Tribunal de la Haye 22. aprillil 2004 kohtuasjas Nederlandse Vereniging Diervoederindustrie Nevedi v. Productschap Diervoeder

(Kohtuasi C-194/04)

(2004/C 179/07)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunal de la Haye 22. aprillil 2004 otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Nederlandse Vereniging Diervoederindustrie Nevedi v. Productschap Diervoeder, mis saabus kohtukantseleisse 27. aprillil 2004.

Tribunal de la Haye küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1.

Kas direktiivi 2002/2/EÜ (1) artikli 1 lõige 1 punkt b ja direktiivi 2002/2/EÜ artikli 1 lõige 4 on selles osas, millega muudetakse direktiivi 79/373/EMÜ artikli 5 lõike 2 punkti a, mis kehtestab protsendimäära nimetamise kohustuse, kehtetud seetõttu, et: a) puudub õiguslik alus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 152 lõike 4 punktile b; b) rikub põhiõigusi (omandiõigus); c) rikub proportsionaalsuse põhimõtet?

2.

Kui tingimused, mille kohaselt liikmesriigi siseriiklik kohtunik võib peatada EL-i institutsioonide vaidlusaluse akti kohaldamise, on täidetud ja kui selle vaidlusaluse akti kehtivuse küsimuses on juba pöördutud selle liikmesriigi kohtu poole, kas sellisel juhul võivad teiste liikmesriikide siseriiklikud pädevad asutused ilma kohtuliku menetluseta samuti peatada selle vaidlustatud akti kohaldamise seniks, kuni Euroopa Kohus on otsustanud akti kehtivuse üle?

---

(1)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 23

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/4

---

HAGI, mille esitas 29. aprillil 2004. aastal Euroopa Ühenduste Komisjon Soome Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-195/04)

(2004/C 179/08)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 29. aprillil 2004. aastal hagi Soome Vabariigi vastu, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjon, keda esindab advokaat K.Wiedner ja advokaat M. Huttunen, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Euroopa Ühenduste Komisjon esitab Euroopa Ühenduste Kohtule järgmised nõuded:

1.	tuvastada, et Soome Vabariik on jätnud täitmata EÜ asutamislepingu artiklist 28 tuleneva kohustuse, kuna Senaatti-kiinteistöt on suurköögiseadmete hankimisel rikkunud EÜ asutamislepingu peamisi sätteid ja eriti diskrimineerimiskeelu põhimõtet, milles sisaldub teavitamiskohustus;

2.	jätta kohtukulud Soome Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaatamata sellele, et ühenduse riigihankeid puudutavaid direktiive ei kohaldata hangetele, mille maksumus on alla direktiivi kohaldamise piirmäära, tuleb järgida EÜ asutamislepingu peamisi sätteid ja eriti diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis sisaldab teavitamise kohustust.

Euroopa Ühenduste kohus on leidnud, et olenemata sellest, et teatud riigihanked puudutavad lepingud jäävad hangete direktiivi kohaldamisalast välja, tuleb lepinguid sõlmivatel ametiasutustel ometi järgida asutamislepingu peamisi sätteid. Kuigi ühenduse seadusandja on ette näinud, et riigihankeid puudutavates direktiivides sätestatud üksikasjalikku menetlust ei pea kohaldama riigihangetele, millised jäävad alla eespool nimetatud sätetest tuleneva piirmaksumuse, ei tähenda see siiski seda, et taolistele hankelepingutele ei kohaldata ühenduse õigust.

Kohtupraktika näitab selgelt, et hange tuleb avaldada mõistlikus ulatuses ning teavitamise kohustust tuleb järgida ka nende hangete puhul, mille hinnanguline maksumus jääb EÜ hankedirektiivi kohaldamise piirmäärast allapoole.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/4

---

HAGI, mille Euroopa Ühenduste Komisjon esitas 4. mail 2004 Ühendkuningriigi vastu

(Kohtuasi C-199/04)

(2004/C 179/09)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 4. mail 2004 hagi, mille on esitanud Ühendkuningriigi vastu Euroopa Ühenduste Komisjon, keda esindavad Claire-Francoise Durand ja Florence Simonetti, keda abistab barrister Anneli Howard, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburis.

Hageja palub kohtul:

1)

Otsustada, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei ole võtnud kasutusele meetmeid, mis on vajalikud nõukogu 27. juuni 1985 direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, (1) mida on muudetud nõukogu 3. märtsi 1997 direktiiviga 97/11/EÜ, (2) artiklite 2, 3 4, 5, 6, 8 ja 9 täielikuks ja õigeks rakendamiseks;

2)	jätta kohtukulud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kanda.

Hagi alused ja peamised argumendid:

Ei vaidlustata seda, et Ühendkuningriik on vastu võtnud direktiivi 85/337 ja ka direktiiviga 97/11 kehtestatud muudatuste rakendamiseks vajalikud õigusaktid. Hagi käsitleb viisi, kuidas Ühendkuningriigi ametiasutused on asjaomaseid sätteid tõlgendanud ja kohaldanud, mis komisjoni väidete kohaselt ei taga siseriiklikus õiguses direktiivi õiget ja täielikku rakendamist ei muutmata ega ka muudetud kujul.

Komisjon toob hagiavalduses välja 2 olulist rikkumist:

a)

Ühendkuningriigi ametiasutuste poolt siseriikliku “olulise kasutusmuutuse” kriteeriumi kasutamine seoses planeerimisavalduse heakskiiduga, millega kaasnes “projekti” kitsas tõlgendus, jätab teatavad projektid ja olemasolevate projektide muudatused direktiivi kohaldamisalast välja, mille tulemusena selliste projektide suhtes keskkonnamõju hindamismenetlust ei kohaldata;

b)	Ühendkuningriigi valitsus ei ole piisavalt kehtestanud planeerimis- ja saastekontrolli, et tagada direktiivi artiklitest 3 ja 8 tulenevate kohustuste täitmine.

---

(1)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(2)  EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/5

---

EELOTSUSETAOTLUS, mille esitas Hof van beroep te Antwerpen 27. aprilli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Belgia riik - rahandusministeerium v. N. V. Molenbergnatie

(Kohtuasi C-201/04)

(2004/C 179/10)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Hof van beroep te Antwerpen'i 27. aprilli 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Belgia riik - rahandusministeerium v. N. V. Molenbergnatie, mis saabus kohtukantseleisse 5. mail 2004.

Hof van beroep te Antwerpen küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1)

Kas ühenduse tolliseadustiku artikleid 217–232 [nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (1)], nimelt VII jaotise (“Tollivõlg”) III peatüki (“Tollivõla sissenõudmine”), mis koosneb I jaost (“Tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemine ja võlgnikule teatamine” – artiklid 217–221) ja II jaost (“Tollimaksu summa tasumise tähtaeg ja kord – artiklid 222–232), sätteid saab kohaldada tollivõla sissenõudmisele, mis on tekkinud enne 1. jaanuari 1994, kuid mille sissenõudmist ei ole enne seda kuupäeva toimunud või algatatud?

2)

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas ühenduse tolliseadustiku artikliga 221 ettenähtud teatamine peab alati toimuma peale tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemist, st kas ühenduse tolliseadustiku artikliga 221 ettenähtud teatamisele peab alati eelnema tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemine?

3)

Kas võlgnikule tollimaksu summa hilinenud teatamine, nimelt pärast ühenduse tolliseadustiku esialgse versiooni artikli 221 lõikes 3 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega [kehtis enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määruse (EMÜ) nr 2700/2000 artikli 1 punktiga 17 asendamist (19. detsembrist 2000)], olgugi, et tolliasutustel oli selle sama tähtaja jooksul tõepoolest võimalik määrata tasumisele kuuluva tollimaksu täpne summa, muudab sellise tollivõla sissenõudmise algatamise võimatuks või siis viib selle võla kustutamiseni või toob kaasa mõne teise õigusliku tagajärje?

4)

Kas liikmesriigid peavad kindlaks määrama, kuidas toimub ühenduse tolliseadustiku artikliga 221 nõutud võlgnikule tollimaksu summa teatamine? Kas jaatava vastuse korral võib liikmesriik, kes on jätnud kindlaks määramata, kuidas toimub ühenduse tolliseadustiku artikliga 221 nõutud võlgnikule tollimaksu summa teatamine, väita, et kõiki võlgnikule edastatud dokumente (peale arvestuskande tegemist), milles on märgitud tollimaksu summa, saab lugeda võlgnikule tollimaksu summa teatamiseks ühenduse tolliseadustiku artikli 221 mõttes, isegi siis, kui see dokument ei viita mingil viisil ühenduse tolliseadustiku artiklile 221 ega täpsusta, et tegemist on võlgnikule tollimaksu summa teatamisega?

---

(1)  EÜT 1992, L 302, lk 1.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/6

---

EELOTSUSETAOTLUS, mille esitas Tribunale di Roma 7. aprilli 2004. aasta määrusega kohtuasjas Stefano Macrino ja Claudia Capodarte v. Roberto Meloni

(Kohtuasi C-202/04)

(2004/C 179/11)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Tribunale di Roma 7. aprillil 2004 otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Stefano Macrino ja Claudia Capodarte v. Roberto Meloni, mis saabus kohtukantseleisse 6. mail 2004. Tribunale di Roma küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/6

---

APELLATSIOONIKAEBUS, mille Mühlens GmbH & Co. esitas 10. mail 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu neljanda koja 3. märtsi 2004 otsuse peale kohtuasjas T-355/02 Mühlens GmbH & Co. KG v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused); teiseks menetluse pooleks Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas oli Zirh International corp.

(Kohtuasi C-206/04 P)

(2004/C 179/12)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 10. mail 2004 apellatsioonikaebuse 3. märtsi 2004 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu neljanda koja otsuse peale kohtuasjas T-355/02 (1) Mühlens GmbH & Co. KG v. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), teiseks menetluse pooleks Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) oli Zirh International corp., mille on esitanud Mühlens GmbH & Co. KG, asukohaga Köln (Saksamaa), keda esindab lawyer T. Schulte-Beckhausen.

Hageja esitab kohtule järgmised nõuded:

1.	tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 3. märtsi 2004 otsus kohtuasjas T-355/02 ning teise apellatsioonikoja 1. oktoobri 2002 otsus kohtuasjas R-657/2001-2;

2.	jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja väidab, et arvestades kõnealuste kaupade ja teenuste sarnasust ning vaidlusaluste kaubamärkide häälduse sarnasust, oleks esimese astme kohus pidanud jõudma järeldusele, et tulenevalt vaidlusaluste kaubamärkide sarnasusest on tõenäoline, et need võib segi ajada vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktile b.

Sellest tulenevalt väidab hageja, et esimese astme kohus on tõlgendanud valesti artikli 8 lõike 1 punkti b nõudeid ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada.

---

(1)  ELT C 70, 22.03.2003, lk 3.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/6

---

EELOTSUSETAOTLUS, mille esitas Commissione Tributaria Provinciale di Novara 26. aprillil 2004 kohtuasjas Paolo Vergani v. Agenzia delle Entrate, Ufficio locale di Arona

(Kohtuasi C-207/04)

(2004/C 179/13)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Commissione Tributaria Provinciale di Novara 26. aprilli 2004. aasta määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Paolo Vergani v. Agenzia delle Entrate, Ufficio locale di Arona, mis saabus kohtukantseleisse 10. mail 2004.

Commissione Tributaria Provinciale di Novara küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

---

(1)  EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/7

---

EELOTSUSETAOTLUS, mille esitas Conseil d'Etat (Belgia), XIII koda 29. aprilli 2004. aasta otsusega kohtuasjas Inter-Environnement Wallonie v. Région wallonne

(Kohtuasi C-208/04)

(2004/C 179/14)

Euroopa Ühenduste Kohtule on esitanud eelotsusetaotluse Conseil d'Etat (Belgia), XIII koda 29. aprilli 2004. aasta otsusega kohtuasjas Inter-Environnement Wallonie v. Région wallonne, mis saabus kohtukantseleisse 11. mail 2004.

Conseil d'Etat (Belgia), XIII koda küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses:

Kas 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (1) (muudetud 18. märtsi 1991. aasta direktiiviga 91/156/EMÜ (2)) artikli 1 punkti a tuleb tõlgendada tähendavana seda, et liikmesriikidel on lubatud näha õigusnormiga ette selline materjalikategooria, mis ei kuulu ei jäätmete ega toodete hulka, kuid mille puhul on siiski võimalik, et see vastab eespool nimetatud artikli 1 punktis a esitatud jäätmete määratlusele või sisaldab sellele jäätmete määratlusele vastavaid aineid või esemeid?

---

(1)  Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39).

(2)  Nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiiv, millega muudetakse direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT L 78, 26.3.1991, lk 32).

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/7

---

HAGI, mille esitas Euroopa Ühenduste Komisjon 12. mail 2004 Austria Vabariigi vastu

(Kohtuasi C-209/04)

(2004/C 179/15)

Euroopa Ühenduste Kohtule on esitatud 12. mail 2004 hagi Austria Vabariigi vastu Euroopa Ühenduste Komisjon, keda esindavad Michel Van Beek ja Bernhard Schima, kes on valinud kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksembourgis.

Hageja esitab kohtule järgmised nõuded:

1.

tuvastada, et Austria Vabariik on rikkunud nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (1) (edaspidi: linnudirektiiv) artikli 4 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 6 lõiget 4, mis on seotud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (2) (edaspidi: elupaigadirektiiv) artikliga 7, seeläbi, et — maastikukaitsealad Soren ja Gleggen-Köblern, mis koos erikaitsealaga Lauteracher Ried, on vastavalt teaduslikele kriteeriumidele kõige sobivamad maastikualad arvult ja suuruselt linnukaitsedirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 tähenduses, on välja jäetud selle erikaitseala koosseisust. — Bodensee kiirtee S18 maantee-ehituskava heakskiitmisega ei järgitud nõuetekohaselt ja täielikult neid tingimusi, mida rakendtakse elupaigadirektiivi artikli 6 lõikes 4 sätestatud juhtudel, kui keskkonnamõjude hindamise tulemus on osutunud negatiivseks kava elluviimise suhtes.

2.	Jätta kohtukulud Austria Vabariigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Austria Valitsus on teavitanud komisjoni, et maastikuala Lauteracher Ried Vorarlberg'is on erikaitseala. Tegemist on maastikualaga, mis on väga oluline pesitsusala linnudirektiivi lisas 1 nimetatud linnuliigi rukkirääk (crex crex) jaoks ning tähtis pesitsusala ja elu- või rändepeatuspaik Vorarlberg'is läbilennul olevatele mitmetele rändliikidele.

Komisjon on arvamusel, et praegused erikaitseala Lauteracher Ried piirid ei ole ornitoloogilisest seisukohast loogilised ning et ilma maastikualade Soren ja Gleggen-Köblern kuulumiseta erikaitseala koosseisu ei ole võimalik tagada ohustatud linnuliikide kaitset pikemas perspektiivis. Sellest järeldub, et Austria Valitsus on rikkunud linnukaitsedirektiivi artikli 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

Lisaks on seoses planeeritava Bodensee kiirtee S18 rajamisega rikutud artikli 4 lõiget 4, mis on seotud elupaigadirektiivi artikliga 7, maastikuala Lauteracher Ried kaitsetingimuste osas. Keskkonnamõjude hindamine, mille tulemus oli negatiivne maanteeehituse mõju osas linnuliikide kaitse- ja säilitamiseesmärkidele Lauteracher Ried'is, näitas, et tegelikult vastas hindamine elupaigadirektiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuid järgnevaid tegevusi, mis on sätestatud artikli 6 lõikes 4 ja mida alustatakse juhul, kui hindamise tulemused on olnud negatiivsed – alternatiivhindamine ja asendusmeetodid – ei viidud läbi nõuetekohaselt.

---

(1)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1

(2)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/8

---

Hagi, mille esitas 12. mail 2004 Itaalia Vabariik Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

Kohtuasi C-211/04

(2004/C 179/16)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 12. mail 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu, mille on esitanud Itaalia Vabariik, keda esindab Ivo Maria Braguglia, keda abistab advokaat dello Stato Maurizio Fiorilli.

Hageja esitab Euroopa Kohtule järgmised nõuded:

—

tühistada komisjoni 20. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 316/2004, (1) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, (2) milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (3) rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas, eriti, mis puudutab muudatusi määruse nr 753/2002 artiklites 24, 36 ja 37, mis käsitlevad traditsiooniliste nimetuste kaitset.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja väidab, et määrust nr 753/2002 muutev määrus on järgmistel põhjustel puudulik:

—	määruse vastuvõtmise menetlus oli ebaseaduslik, kuna rikuti menetlusreegleid ja õigust olla ära kuulatud;

—	ühenduse tootjate ja ühenduse-väliste tootjate huvisid ei võrreldud;

—	puudus pädevus ja rikuti nõukogu reegleid;

—	rikuti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) artikli 24 lõiget 3.

---

(1)  ELT L 55, 24.02.2004, lk 16

(2)  EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1

(3)  EÜT L 179, 14.07.1999, lk 1

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/8

---

EELOTSUSETAOTLUS,

mille esitas Monomeles Protodikio Thessalonikis (Kreeka) 8. aprilli 2004. a määrusega kohtuasjas Konstantinos Adeler ja teised v. Ellinikos Organismos Galaktos

(2004/C 179/17)

(Kohtuasi C-212/04)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud Monomeles Protodikio Thessalonikis'e 17. mail 2004. a määrusega otsustatud eelotsusetaotluse kohtuasjas Konstantinos Adeler ja teised v. Ellinikos Organismos Galaktos, mis saabus kohtukantseleisse 17. mail 2004. a. Monomeles Protodikio Thessalonikis küsib Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:

1)

Kas siseriiklik kohus peab siseriiklikku õigust tõlgendama, nii palju kui võimalik, vastavuses hilinenult siseriiklikku õigussüsteemi üle võetud direktiiviga alates (a) ajast, mil direktiiv jõustus, või (b) ajast, mil direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud ajalimiidi tähtpäev möödus ilma, et ülevõtmine oleks toimunud, või (c) ajast, mil direktiivi kohaldamiseks ettenähtud siseriiklik meede jõustus?

2)

Kas Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis moodustab nõukogu direktiivi nr 1999/70/EÜ (EÜT 1999, L 175, lk 43) olulise osa, punkti 5 lõige 1 tähendab, et lisaks põhjustele, mis on seotud teostatud töö iseloomu, laadi ja tunnustega või muude sarnaste asjaoludega, kujutab ainuüksi asjaolu, et tähtajalise töölepingu sõlmimine on ette nähtud seaduse või teisese õigusaktiga, endast objektiivset põhjust järjestikuste tähtajaliste töölepingute jätkuvaks uuendamiseks või sõlmimiseks?

3)

Kas Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis moodustab nõukogu direktiivi nr 1999/70/EÜ (EÜT 1999, L 175, lk 43) olulise osa, punkti 5 lõikeid 1 ja 2 võib tõlgendada selliselt, et [ei tohi kohaldada] siseriiklikke õigusnorme, mis näevad ette, et tähtajalisi töölepinguid või õigussuhteid tuleb mõista järjestikustena üksnes juhul, kui neid eraldab maksimaalselt 20 tööpäeva, ning et käesolevatel tingimustel tuleb kohaldada töötaja kasuks seatud eeldust, mille kohaselt tuleb järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid või –suhteid lugeda tähtajatuteks?

4)

Kas Kreeka seaduse nr 2190/1994 artiklis 21 sätestatud keeld, mille kohaselt ei tohi järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid muuta tähtajatuteks lepinguteks juhul, kui need lepingud on sõlmitud kindlaks tähtajaks eesmärgiga katta tööandja erakorralised või hooajalised vajadused, kuid need on tegelikult suunatud katma tööandja kindlaksmääratud ja alalisi vajadusi, on vastavuses ühenduse õiguse tõhususe põhimõtte ning Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Konföderatsioonide Liidu (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis moodustab nõukogu direktiivi nr 1999/70/EÜ (EÜT 1999, L 175, lk 43) olulise osa, punkti 5 lõigetega 1 ja 2 koostoimes punktiga 1 eesmärgiga?

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/9

---

HAGI, mille esitas 26. mail 2004 Kreeka Vabariik Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi C-218/04)

(2004/C 179/18)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 26. mail 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu, mille on esitanud Kreeka Vabariik, keda esindavad õigusnõustaja Vasileios Kontolaimos ja riigi õigusnõukogu ühenduse õiguse osakonna põllumajandusministeeriumisse määratud nõunik Ioannis Chalkias ja välisministeeriumi euroopa õiguse osakonna õigusüksuse õigusnõunik Sofia Chalas, kelle kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks Luksemburis on Kreeka suursaatkond: 27, rue Marie-Adélaïde.

Kreeka Vabariik esitab Euroopa Kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus K (2004) 1070 (lõplik), millega nõuti 710 341 euro tagastamist, millega Euroopa Ühendus oli osalenud ühenduse viinamarjaistandusregistri loomise rahastamisel;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

1.	Õigusaktide rikkumine.

2.	Võimu kuritarvitamine.

3.	Komisjoni otsus, milles nõutakse antud summa tagastamist, ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele ega ka põhimõttele, mille kohaselt peab komisjon liikmesriikidega koostööd tegema.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/9

---

HAGI, mille esitas 27. mail 2004 Euroopa Ühenduste Komisjon Hispaania Kuningriigi vastu

(Kohtuasi C-221/04)

(2004/C 179/19)

Euroopa Ühenduste Kohus on saanud 27. mail 2004 hagi, mis on esitatud Hispaania Kuningriigi vastu ja mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjon, keda esindavad M. van Beek ja G. Valero Jordana, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab kohtule järgmised nõuded:

—

kinnitada, et kuna Kastiilia ja León'i ametiasutused lubasid raskusega lõksudega paigaldamist erinevatel erajahialadel, siis rikkus Hispaania Kuningriik kohustusi, mis tulenevad nõukogu 21. mai 1992. a direktiivi 92/43/EMÜ (1), looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, artikli 12 lõikes 1 ja lisast VI;

—	jätta kohtukulud Hispaania Kuningriigi kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Kastiilia ja León'i ametiasutuste poolt antud load lõksudega rebasejahiks on kahel põhjusel vastuolus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõikega 1 ja lisaga VI.

Ühest küljest lubati raskusega lõksude kasutamist Aldeanueva de la Sierra ja Mediana de Voltoya aladel, mis viitab ühe direktiivi lisas IV toodud loomaliigi lutra lutra (saarmas), kes on direktiivi lisa IV järgi erilist kaitset vajav ühenduse tähtsusega loomaliik, jahile või tahtlikule häirimisele. Ka Hispaania ametiasutused on tunnistanud saarma olemasolu nendel aladel.

Teisest küljest on raskusega lõks mittevalikuline jahimeetod, kuhu ükskõik milline loom võib sisse jääda, vaatamata sellele, millist looma tahetakse püüda (käesoleval juhul rebast). Hispaania ametiasutuste argument, et nendes lubades sisaldus kohustus vabastada teised loomaliigid, ei viita püüniste valikulisusele, kuna üldiselt saavad lõksu sattunud loomad viga või kaotavad koguni jäseme end lõksust vabastada püüdes.

---

(1)  EÜT L 206, 22. 07.1992, lk 7

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/10

---

Hagi, mille esitas 16. aprillil 2004. a Elisabetta Righini Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-145/04)

(2004/C 179/20)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 16. aprillil 2004. a hagi, mille on Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu esitanud Elisabetta Righini, elukohaga Brüsselis, keda esindab advokaat Eric Boigelot, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada komisjoni otsused, mis said hagejale teatavaks vastavalt 27. mail 2003. a ja 30. juunil 2003. a ning millega määrati hageja teenistusse asumisel palgaastmele A7-3, olgu tegemist ajutise teenistuja või katseajal oleva ametnikuga;

—	jätta vastavalt esimese astme kohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2 kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja vaidleb vastu tema määramisele palgaastme A7 järku 3 tema nimetamisel katseajal olevaks ametnikuks alates 21. maist 2003. a.

Oma taotluste toetuseks väidab hageja, et:

—	on rikutud personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2;

—	on rikutud komisjoni 1. septembri 1983. a otsust, mida on muudetud 7. veebruaril 1996. a, ja mis täpsustab ajutiste teenistujate ja ametnike värbamisel astmele nimetamise ja järku määramise kriteeriumeid;

—	ei ole järgitud teatavaid õiguse üldpõhimõtteid nagu võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja hoolsuse põhimõte ning neid, mis kohustavad ametisse nimetavat ametiisikut tegema otsuseid üksnes asjakohaste motiivide alusel ja ilmse hindamisveata.

Hageja rõhutab, et tema erakordne kvalifikatsioon ning vastav ametikoht, mis nõuab eriliselt kvalifitseeritud isiku värbamist, annaksid alust tema määramiseks palgaastmele A6.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/10

---

HAGI, mille esitas 26. aprillil 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu TQ3 Travel Solutions

(Kohtuasi T-148/04)

(2004/C 179/21)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 26. aprillil 2004 hagi, mille on Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu esitanud TQ3 Travel Solutions, asukohaga Mechelen'is (Belgia). Hagejat esindavad advokaat Rusen Ergec ja advokaat Kim Möric.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada komisjoni 24. veebruari 2004 otsus, milles teavitatakse hagejat, et tema poolt tehtud pakkumine hankele nr ADMIN/D1/PR/2003/131, osa 1 (Brüssel), lükatakse tagasi;

—	tühistada komisjoni otsus, mille kohaselt nimetatud hanke osa 1 puudutav leping sõlmitakse äriühinguga Carlson Wagonlit Travels ja millest teavitati hagejat komisjoni 16. märtsi 2004 kirjaga;

—	tuvastada, et komisjoni ebaseaduslik tegevus on ekslik, mis toob kaasa komisjoni vastutuse;

—	suunata hageja tagasi komisjoni, et hinnata tekkinud kahju;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid:

Tulenevalt reisikorraldusteenuseid puudutavast 20.10.2003 piiratud hankest (1) ja pakkumismenetlusest otsustas komisjon hankelepingut hagejaga mitte sõlmida, vaid sõlmida leping äriühinguga Carlson Wagonlit Travels.

Hageja esitab asjaomase otsuse tühistamiseks kaks täiesti samasugust hagi alust komisjoni poolt pakkumise hindamisel tehtud ilmse vea kohta.

Esimeses hagialuses väidab hageja, et komisjon on teinud ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et äriühingu Carlson Wagonlit Travels pakkumine ei olnud ebaharilikult madal; lisaks väidab hageja, et on rikutud komisjoni 23. 12. 2002 määruse EÜ nr 2342/2002 (2) artikli 146 lõiget 4, mille kohaselt ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste puhul nõutakse kogu olulist teavet pakkumise koostise kohta.

Teise hagi alusena esitatakse komisjoni poolset ilmset viga, hinnates pakkumiste kvantitatiivset väärtust, millega anti äriühingu Carlson Wagonlit Travels pakkumisele pakutavate teenuste kvaliteedi osas kõige kõrgem hinne, kuigi nimetatud pakkumisega ei saanud tagada vastavate teenuste piisavat kvaliteeti.

---

(1)  Hange nr ADMIN/D1/PR/2003/131 (ELT lk 143)

(2)  Komisjoni 23. detsembri 2002 määrus (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 357, lk 1)

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/11

---

HAGI, mille GRAFTECH INTERNATIONAL LTD. esitas 26. aprillil 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-152/04)

(2004/C 179/22)

Kohtuasja menetluse keel: inglise keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule on esitanud 26. aprillil 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu GRAFTECH INTERNATIONAL LTD., asukoht Wilmington, Delaware (Ameerika Ühendriigid), keda esindavad K. P. E. Lasok QC ja Brian Hartnett Barristers, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja palub esimese astme kohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus,

—	teise võimalusena muuta vaidlustatud otsust kohtu täielikku pädevust kasutades ja rakendada intressimäära 8,04 % alles alates 30. septembrist 2003 või vähendada intressimäära,

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hagi käsitleb komisjoni 17. veebruari 2004. aasta kirjas sisaldunud otsust, millega komisjon kohustas hagejat maksma komisjoni 18. juuli 2001. aasta otsusega (1) määratud trahvisummalt 6,04 %-lise intressi asemel 8,04 %-list intressi.

Hageja väidab, et komisjon on toiminud õigusvastaselt, rakendades kahest võimalikust intressimäärast kõrgeimat. Hageja väite kohaselt tuleneb viivitus trahvi tasumisel või piisava finantsgarantii andmisel sellest, et komisjon tunnistas, et hageja ei suuda trahvi tasuda, ja sellest, et pooled püüdsid saavutada kokkulepet selle kohta, milline oleks piisav finantsgarantii. Hageja väidab, et arvestades tema otsust esitada kaebus trahvi määramise otsuse peale ning heas usus peetud läbirääkimiste laadi ja sisu, ei saa teda pidada kohustusi rikkunud pooleks.

Veel väidab hageja, et komisjon rikkus määruse 2342/2002 (2) artikli 86 lõiget 5.

Hageja väidab, et komisjoni käitumine võimaldas hagejal õigustatult eeldada, et rakendatakse intressimäära 6,04 %.

Hageja tugineb sellele, et on rikutud head haldustava, sest komisjon ei suutnud kokkuleppele jõuda piisava finantsgarantii vormis. Lisaks viitab hageja ka sellele, et komisjon ei andnud selgesõnaliselt teada, et läbirääkimiste perioodil rakendatakse kõrgemat intressimäära.

Lõpetuseks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne. Vastavalt hageja seisukohale on viivitusintressi õigustatud eesmärk ära hoida viivitamist, mitte karistada heas usus peetud läbirääkimiste eest, mida komisjon vabatahtlikult alustas ja jätkas vastavalt oma töötempole.

---

(1)  2002/271/EÜ: komisjoni 18. juuli 2001. aasta otsus EÜ asutamislepingu artikli 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 alusel toimuva menetluse kohta – Asi COMP/E-1/36.490 – grafiitelektroodid (EÜT 2002 L 100, lk 1).

(2)  Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1).

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/11

---

HAGI, mille esitas 23. aprillil 2004 ALENIA MARCONI SYSTEMS S.p.A. Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-155/04)

(2004/C 179/23)

Kohtuasja menetluse keel: itaalia keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 23. aprillil 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu ALENIA MARCONI SYSTEMS S.p.A., keda esindab advokaat Francesco Sciaudone.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	määrata, et komisjon annaks esimese astme kohtule üle kõik komisjoni talituste valduses olevad hageja kaebusega seotud dokumendid;

—	tühistada ja/või muuta vaidlustatud otsus;

—	võtta kõik muud asjakohaseks peetavad meetmed, et komisjon täidaks oma EÜ asutamislepingu artikli 233 järgseid kohustusi, eriti aga vaataks uuesti läbi hageja 27.10.1997 esitatud kaebuse;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata tolleaegse nimega Alenia Difesa, kes oli FINMECCANICA S.p.A. tütarettevõte, 27.10.1987 esitatud kaebus seetõttu, et EUROCONTRIL'ile ei saavat kohaldada ühenduse konkurentsireegleid ja, et asjas ei olnud esitatud piisavalt tõendeid kaebuses esitatud rikkumiste väidete toetuseks. Hageja on nimelt vaidlustanud EUROCONTROL'i turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja prototüüpide arendamise lepingute ja intellektuaalse omandi haldamisest tulenevad konkurentsi kahjustavad mõjud lennuliikluse korraldamise seadmestiku (Air Traffic Management) tarnelepingutele ja siseriiklikele ametiasutustele antava abi osas.

Otsust vaidlustatakse eelkõige EÜ asutamislepingu artikli 82 rikkumise tõttu, eriti sel põhjusel, et olgugi artiklit 82 põhimõtteliselt kohaldatakse EUROCONTROL'ile, siis käesolevas asjas ei peetud seda artiklit asjakohaseks, kuna seal on leitud, et selle asutuse standardiseerimistegevus ja siseriiklikele ametiasutustele antav abi ei ole oma olemuselt majanduslik tegevus.

Antud rikkumise lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsus on ebaseaduslik, kuna

a)	komisjon ei ole uurinud etteheidetud tegevuse kuritarvitavat olemust, mis on seotud standardiseerimis-, reguleerimis- ja valideerimistoimingutega ja siseriiklikele ametiasutuste abi andmisega;

b)	komisjon välistas, hinnates EUROCONTROL'i tegevust prototüüpide saamisel ja nendega seotud intellektuaalse omandi õiguste haldamisel, selle käitumise kuritarvitava olemuse EÜ asutamislepingu artikli 82 tähenduses.

Lõpuks on vaidlustatud otsus õigusvastane ka seetõttu, et seal puudub igasugune põhjendus, mis tõendaks teatava EUROCONTROL'i tegevuse mittemajanduslikku olemust ja EÜ asutamislepingu artikli 82 tähenduses EUROCONTROL'i kuritarvitava käitumise puudumist.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/12

---

HAGI, mille esitas 27. aprillil 2004 Electricité de France (EDF) Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-156/04)

(2004/C 179/24)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 27. aprillil 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Electricité de France (EDF), asukohaga Pariisis, keda esindab advokaat Michel Debroux, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada komisjoni 16. detsembri 2003. aasta otsuse C(2003)4637 (lõplik), mis puudutab Prantsusmaa poolt hagejale ning elektri- ja gaasitööstuse sektorile 1997. aastal EDF'i bilansi ümberkorraldamise tõttu vastuvõetud raamatupidamis- ja maksumeetmete näol antud riigiabi, artiklid 3 ja 4;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 3 ja 4 osas, millega EDF'ilt nõutud tagasimakse summa oli oluliselt ülehinnatud.

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et hageja poolt ettevõtte tulumaksu maksmata jätmine siis, kui tema vooluallikate võrgu uuendamise jaoks kehtestatud maksuvabastus klassifitseeriti ümber kapitalitoetusteks, on ühisturuga kokkusobimatu riigiabi.

Oma hagi toetuseks toob hageja kõigepealt välja väidetava olulise menetlusnormi rikkumise. Ta väidab, et komisjon, muutes oma hinnangut menetluse algatamise otsuse ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise vahepeal, andmata hagejale võimalust esitada oma seisukoht, ei ole taganud hageja kaitseõigusi.

Järgmisena väidab hageja, et vaidlustatud meetmeid tuleb lugeda hageja seaduslikuks rekapitalisatsiooniks. Kuna komisjon ei vastanud sellele argumendile, siis ei täitnud ta oma põhjendamiskohustust ning on ebaõigesti tõlgendanud riigiabi mõistet. Hageja väidab sama õigusliku aluse raames ühtlasi, et vaidlustatud meetmed ei kahjustanud liikmesriikidevahelist kaubandust ning seega ei saanud neid lugeda riigiabiks.

Lõpuks väidab hageja oma teise võimalusena märgitud nõude toetuseks, et vaidlustatud otsus kohustas teda maksma suurema tagasimakse summa, kui võiks sellisel puhul nõuda.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/13

---

HAGI, mille esitas 24. aprillil 2004 Davide Rovetta Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-159/04)

(2004/C 179/25)

Kohtuasja menetluse keel: itaalia keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 24. aprillil 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Davide Rovetta, keda esindab advokaat Maurizi Gambardella.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada 14.05.2003 lõplik otsus, millega hageja määrati ametisse palgaastmele B5/3 ja jäeti rahuldamata hageja taotlus nr D/77/03 palgaastmele B4 määramiseks;

—	tühistada vastuses kaebusele nr R/563/03 sisalduv otsus, millega keeldutakse andmast juurdepääsu klassifitseerimise ühiskomisjoni dokumentidele;

—	määrata sümboolseks vaidlustatud otsusega tekitatud moraalse kahju summaks 1 euro;

—	kohustada komisjoni maksma tagasiulatuvalt alates hageja ametisse nimetamisest summad, mille ta oleks saanud, kui ta oleks nimetatud palgaastmele B4, mille talle määras ametisse nimetav asutus;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Maksustamise ja tolli peadirektoraadi ametnik Davide Rovetta esitas ametisse nimetavale asutusele katseaja lõppedes taotluse, et ta määrataks ametisse kõrgemale teenistusastmele, st palgaastmele B4 personalieeskirjade artikli 31 alusel. Ta väitis oma taotluses, et ta oli tööle võetud ka juristi ülesannete täitmiseks maksustamise ja tolli peadirektoraadi osakonnas A3 “Õigusküsimused ja ühenduse õigusnormide rakendamise järelevalve”.

Ametisse nimetava asutuse eitava vastuse ja palgaastmele B5/3 määramise järel esitas hageja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel selle otsuse peale kaebuse, mis jäeti otseselt rahuldamata.

Hageja taotleb oma hagiga, et esimese astme kohus tühistaks kaebust rahuldamata jätnud otsuse ja otsuse, millega talle keelduti juurdepääsu andmast klassifitseerimise ühiskomisjoni dokumentidele.

Hageja leiab, et need otsused rikuvad personalieeskirjade artikleid 25 ja 31, ei tunnusta Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu kohtupraktikat selles küsimuses, rikub olulisi vorminõudeid, ei ole põhjendatud ja teeb ilmse hinnanguvea. Sellega seoses väidab hageja ka, et käesolevas asjas ei ole järgitud 1983. aasta algset klassifitseerimise otsust, mida muudeti 7. veebruari 1996. aasta otsusega.

Lõpuks viitab hageja ametisse nimetava asutuse klassifitseerimise raames kolleegiumi abil delegeerimissüsteemi ebaseaduslikkusele, kuna see rikub proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtteid.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/13

---

HAGI, mille esitas 3. mail 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-165/04)

(2004/C 179/26)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 3. mail 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Hippocrate Vounakis, elukohaga Wezembeek-Oppem'is (Belgia), keda esindavad advokaat Sébastien Orlandi, Albert Coolen, Jean-Noël Louis ja Etinenne Marchal, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada otsus, millega kinnitatakse 1. juuli 2001 – 31. detsembri 2002 karjääriarengu akt;

—	jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab nii formaalsetel kui sisulistel kaalutlustel tema kohta koostatud 1. juuli 2001 – kuni 31. detsembri 2002 karjääriarengu akti.

Oma nõuete toetuseks väidab hageja, et:

—	on rikutud personalieeskirjade artikli 2 üldiseid rakendussätteid ja artiklit 43. Hageja täpsustab selles osas, et vaidlusaluse aruande on koostanud isik, kellel puudus selleks pädevus;

—	käesoleval juhul on tehtud ilmne hindamisviga ning selgitused ja antud hinnang on omavahel seosetud;

—	on rikutud põhjendamiskohustust. Hageja kinnitab siinkohal, et kuigi tema kohta koostatud eelmised hinnangud on olnud positiivsed, jätab temale antud käesolev üldhinnang ta keskmisest tasemest allapoole ilma selgitust esitamata.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/14

---

Hagi, mille esitas 13. mail 2004 Euroopa Ühenduste Komisjon vastu Carmelo Morello

(Kohtuasi T-166/04)

(2004/C 179/27)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 13. mail 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Carmelo Morello, elukohaga Brüsselis, keda esindavad advokaat Jacques Sambon ja avocat Pierre Paul Van Gehuchten, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

1.	Tühistada tema 28. märtsi 2003 avalduse vaikimisi rahuldamata jätmine niivõrd kui, see on tarvilik tema kaebuse läbivaatamata jätmise tühistamiseks;

2.	Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 1 000 000 eurot moraalse kahju hüvitamiseks ja 1 000 000 eurot materiaalse kahju hüvitamiseks;

3.	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja, kes on komisjoni ametnik, on ühe teise kohtuasja raames palunud tühistada teise isiku nimetamine üksuse juhi ametikohale, kuhu ka hageja oli kandideerinud. Esimese astme kohus rahuldas tema kõnealuse ametisse nimetamise tühistamise hagi.

Eelnevas kohtuasjas oli otsuse tegemise hetkel ametikohale nimetatud ametnik juba edutatud ja üleviidud teisele ametikohale ning sedaviisi vabanenud üksuse juhi ametikoht oli täidetud teise ametniku uuesti ametisse määramisega tollele isiklikel põhjustel antud puhkuse lõppedes.

Pärast eelnevas kohtuasjas tehtud kohtuotsust esitas hageja komisjonile avalduse, millega taotles asjasse puutuva kohtuotsuse täitmist, ning esitas seejärel kaebuse tema avalduse vaikimisi rahuldamata jätmise kohta. Komisjon jättis tema kaebuse rahuldamata nentides, et vaba ametikoha puudumise tõttu ei ole komisjonil võimalik eelnevat kohtuotsust täita.

Käesoleva hagiga vaidlustab hageja oma avalduse rahuldamata jätmise. Hageja viitab EÜ asutamislepingu artikli 233 ja personalieeskirjade artiklite 4, 7, 24, 25 ja 45 rikkumisele, hea juhtimis- ja haldustava põhimõtte rikkumisele, samuti võimu kuritarvitamisele või menetlusreeglite rikkumisele. Hageja väidab ühtlasi, et talle on tekitatud moraalset ja materiaalset kahju, kuna ta kaotas tõelise võimaluse pääseda oma karjääri lõpuks ametiastmele A3, ning nõuab seetõttu kahju hüvitamist.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/14

---

HAGI, mille esitas 12. mail 2004. aastal Société Calliope S.A. siseturu ühtlustamise ameti vastu

(Kohtuasi T-169/04)

(2004/C 179/28)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 12. mail 2004. aastal hagi, mille on siseturu ühtlustamise ameti vastu esitanud Société Calliope S.A., asukohaga Mourenx (Prantsusmaa), mida esindab advokaat Stéphanie Legrand, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Samuti oli apellatsioonikoja menetluses osapooleks BASF A.G.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	Tühistada ameti esimese apellatsioonikoja 4. märtsi 2004. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata vastulause nr R 289/2003-1;

—	Kohustada ametit jätkama deposiidis näidatud kaupadele taotletava ühenduse kaubamärgi nr 1422641 “CARPOVIRUSINE” registreerimist;

—	jätta kohtukulud ameti kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	hageja
Kõnealune ühenduse kaubamärk:	sõnaline kaubamärk “CARPOVIRUSINE” – taotlus nr 1422641, deponeeritud 5. klassi kuuluvatele toodetele (putukamürgid jne)
Vaidemenetluses vaidlustatud kaubamärgi või tähise omanik:	BASF A.G.
Vaidlustatud kaubamärk või tähis:	5. klassi kuuluvatele toodetele siseriiklik ja rahvusvaheline kaubamärk “CARPO”
Vastulauseosakonna otsus:	registreerimisest keeldumine
Apellatsioonikoja otsus:	kaebuse rahuldamata jätmine
Esitatud õiguslik alus:	määruse (EÜ) nr 40/941 artikli 8 lõike 1 punkti b ebaõige kohaldamine.

---

(1)  2 Nõukogu 20. detsembri 1993. a määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, EÜT 1994, L 011, lk 0001-0036.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/15

---

HAGI, mille esitasid 18. mail 2004 FederDOC - Confederazione nazionale dei Consorzi volontari per la tutela delle denominazioni di origine e delle indicazioni geografiche tipiche dei vini italiani ja teised Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-170/04)

(2004/C 179/29)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 18. mail 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu FederDOC - Confederazione nazionale dei Consorzi volontari per la tutela delle denominazioni di origine e delle indicazioni geografiche tipiche dei vini italiani ja teised, keda esindavad advokaat Luciano Spagnuolo Vigorita, advokaat Paolo Tanoni ja avvocato Roberto Gandin.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada komisjoni 20. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 316/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas (ELT L 55, lk 16);

—	teise võimalusena tühistada osaliselt või täielikult määruse nr 316/2004 artikli 1 lõige 3, lõike 8 punkt a, lõike 9 punktid a ja b, lõige 10 ja lõige 18 (ja sellest tulenevalt II lisa);

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga vaidlustatakse komisjoni 20. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 316/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas. (1)

Hagejad toovad välja tõelise riski, mis kaasneb vaidlustatud määruse rakendamisega kolmandate maade tootjate kasuks seoses traditsiooniliste nimetuste, mis eristavad terves maailmas tuntud mitmesuguseid itaalia veine - Amarone, Cannellino, Brunello, Est!Est!Est!, Falerno, Governo all'uso toscano, Gutturnio, Lacryma Christi, Lambiccato, Morellino, Recioto, Sciacchetrà, Sciac-trà, Sforzato (o Sfurzat), Torcolato, Vergine, Vino Nobile, Vin santo (o Vino Santo o Vinsanto), kasutamise liberaliseerimisega. See ohustab liikmesriikide tootjate poolt veiniturul suure vaevaga saavutatud positsiooni (tootjad peavad kinni pidama rangetest kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest reeglitest) ning ennekõike petab see lubamatul viisil tarbijate ootusi: kolmandate riikide tootjad ei pea tegelikult kinni pidama nende veinide tootmise reeglitest ja nad võivad selle tulemusena hakata ühenduses müüma tooteid, millel ei ole neid veinivalmistusega seotud ja organolepitlisi omadusi, mis nendel veinidel peaksid olema.

Siseriikliku õiguse kohaselt on hagejatel õigus teostada järelevalvet nende traditsiooniliste nimetuste kasutamise üle ning igal juhul neid kasutada.

Hagejad väidavad oma nõuete toetuseks täpsemalt, et võttes vastu vaidlustatud määruse, mis on ebapiisavalt motiveeritud, ilma määrusega nr 1493/1999 loodud veinituru korralduskomiteelt eelnevat arvamust küsimata ja eelnevalt hagejatega konsulteerimata, ületas komisjon talle antud pädevust.

Hagejad leiavad lisaks sellele, et erinevad määruse sätted rikuvad EÜ asutamislepingu põllumajanduse, konkurentsi, tarbijakaitse, võrdsuse, proportsionaalsuse, kehtivate õiguste ja õiguskindluse tähtsaid põhimõtteid. Vaidlustatud määrus rikub samuti määruse nr 1493/1999 sätteid (täpsemalt artikleid 47, 48 ja 49) ja ka 15. aprillil 1994. aasta Marrakech'i TRIPS-lepingu (intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping), mille pooleks on Euroopa Ühendus, artikli 23 lõiget 3 ja artikli 24 lõiget 4.

Hagejad toovad seoses vaidlustatud määrusega välja ka põhjendamiskohustuse rikkumise.

---

(1)  ELT 2004, L 55, lk 16

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/15

---

17. mail 2004 Telefónica, S.A. poolt algatatud hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu

(Kohtuasi T-172/04)

(2004/C 179/30)

Kohtuasja menetluse keel: hispaania keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule on esitatud 17. mail 2004 hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti vastu Telefónica, S.A. poolt, asukohaga Madriidis, keda esindab Andrea Sirimarco.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded

—	Tühistada OHIMi esimese apellatsioonikoja 12. märtsi 2004 vaidlustatud otsus asjas R 676/2002-1;

—	Registreerida ühenduse kaubamärk nr 1.694.157 “EMERGIA” (graafiline kaubamärk) rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi 38 “side”;

—	määrata kõik kohtukulud OHIMi ja teda toetanud Branch'i kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja:	Hageja
Asjaomane ühenduse kaubamärk:	Graafiline kaubamärk “Emergia” – taotlus nr 1.694.157 toodetele ja teenustele klassides 9, 38 ja 42.
Teise kaubamärgi või tähise omanik vastulausemenetluses:	D. Branch
Teine kaubamärk või tähis:	Ühenduse sõnaline kaubamärk “EMERGEA” muuhulgas klassi 38 “side” kuuluvatele toodetele ja teenustele.
Vastulausete üksuse otsus:	Vastulause osaline arvesse võtmine sellel alusel, et vastulause puudutas klassi 38 “side” kuuluvaid teenuseid.
Apellatsiooninõukogu otsus:	Kaebus jätta rahuldamata
Esitatud õiguslikud alused:	Määruse (EÜ) nr 40/941 artikli 8 lõike 1 punkti b) ebaõige kohaldamine (segiajamise tõenäosus).

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/16

---

HAGI, mille esitas 14. mai 2004. a Jürgen Carius Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-173/04))

(2004/C 179/31)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel)

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 14. mai 2004. a hagi, mille on Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu esitanud Jürgen Carius, elukohaga Brüsselis, keda esindab advokaat Nicolas Lhoëst, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori 21. mai 2003. a otsus, millega kinnitatakse muutmata kujul hageja ametialase arengu aruanne ajavahemiku 1. juulist 2001 kuni 31. detsembrini 2002 kohta,

—	tühistada vajadusel komisjoni 23. detsembri 2003. a otsus, millega jäeti hageja kaebus rahuldamata,

—	jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Vastavalt hagiavaldusele viitab hageja uue hindamissüsteemi ebaseaduslikkusele, kuna see põhineb ebaobjektiivsetel kriteeriumitel ega võimalda hinnataval oma hindamisaruandega piisava aja jooksul tutvuda selleks, et vajadusel hindajale omapoolseid märkusi esitada.

Samuti viitab hageja põhjendamiskohustuse rikkumisele, mis seisneb selles, et tema teenete väärtustamise märgatavat langust ei ole piisavalt selgitatud ning esineb ilmne hindamisviga.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/16

---

HAGI, mille Petrotub S.A. esitas 6. mail 2004 Euroopa Liidu Nõukogu vastu

(Kohtuasi T-174/04)

(2004/C 179/32)

Kohtuasja menetluse keel: inglise keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule on esitanud 6. mail 2004 hagi Euroopa Liidu Nõukogu vastu Petrotub S.A., asukohaga Roman (Rumeenia), keda esindab advokaat A. L. Merckx, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—

tühistada nõukogu 10. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 235/2004, millega muudeti määrust (EÜ) nr 2320/97 inter alia Rumeeniast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta selles ulatuses, mis puudutab Petrotub S.A. ja Republica S.A. (1) toodete importi Euroopa Ühendusse;

—	jätta kohtukulud kostja kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Nõukogu võttis vaidlustatud määruse vastu eesmärgiga järgida Euroopa Ühenduste Kohtu 9. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-76/00 P. Nimetatud kohtuotsus tühistas esimese astme kohtu 15. detsembri 1999. aasta otsuse liidetud kohtuasjades T-33/98 ja T-34/98: Petrotub ja Republica v. nõukogu (2) ning nõukogu 17. novembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2320/1997 rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta sellises ulatuses, mis puudutab Petrotub S.A. ja Republica S.A.

Hagi põhjendamiseks väidab hageja, et nõukogu on ületanud oma kaalutlusõigust, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 233, rikkudes otsuse rakendamisega määruse (EÜ) nr 384/96 (3) artikli 6 lõikeid 1 ja 9 ning artikli 2 lõiget 11. Täpsemalt on hageja seisukoht, et artikli 6 lõiget 9 on täpsemalt rikutud sellega, et vaidlustatud määrus võeti vastu esialgse juurdluse põhjal, olgugi et rohkem kui 15 kuud oli möödunud juurdluse algusest. Lisaks on artikli 6 lõiget 1 rikutud sellega, et vastuvõetud dumpinguvastaste meetmete aluseks ei ole informatsioon vähemalt kuue kuu kohta vahetult enne menetluse algust. Hageja väidab, et vaidlustatud määruses ei ole piisavalt põhjendatud asjaolu, miks kahele esimesele dumpingumarginaali arvutamise meetodile, mis on sätestatud määruse nr 384/96 artikli 2 lõikes 11, eelistati kolmandat meetodit. Sellest tulenevalt väidab hageja, et vaidlustatud määrusega on rikutud nii määruse nr 384/1996 artikli 2 lõiget 11 kui ka EÜ asutamiselepingu artiklit 253.

---

(1)  ELT L 40, 12.02.2004, lk 12

(2)  EÜT L 56, 06.03.1996, lk 1

(3)  EÜT L 56, 06.03.1996, lk 1

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/17

---

HAGI, mille Donald Gordon esitas 7. mail 2004 Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-175/04)

(2004/C 179/33)

Kohtuasja menetluse keel: inglise keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule on esitanud 7. mail 2004 hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Donald Gordon, asukohaga Brüssel (Belgia), keda esindab solicitor M. Byrne.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada ametisse nimetava asutuse otsus hageja kaebuse R402/03 suhtes;

—	tühistada komisjoni 26. aprilli 2002. aasta otsus personalieeskirjade artikli 43 rakendamise üldtingimuste kohta või asjaomane kehtiv meede selles osas, millega raportite koostamine lõpetatakse enne seda, kui on menetletud ühe üksuse sama astme kõiki apellatsioonikaebuseid;

—	tunnistada kehtetuks 3. detsembri 2002. aasta haldusakt 99-2002 või asjaomane kehtiv meede selles osas, mis puudutab keskmise hinde nõuet;

—	hüvitada hageja edasistele karjäärivõimalustele ja tervisele tekitatud materiaalne kahju ning moraalne kahju;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja kinnitab oma järelduste toetuseks, et ennekõike on rikutud olulist menetlusnormi ja kaitseõigusi seeläbi, et allkirjaõiguslik kõrgemametnik ei suutnud ametnikuga viia läbi vestlust viie tööpäeva jooksul vastavalt nõudele, mis on sätestatud komisjoni 22. aprilli 2002. aasta otsuses personalieeskirjade artikli 43 rakendamise üldtingimuste kohta artikli 7 lõikes 5.

Lisaks väidab hageja, et tegemist on allkirjaõigusliku kõrgemametniku ilmselge eksimusega hinnangu andmisel, kes arvestas temale teadaolevate ebatõenäoliste ja vastuoluliste andmetega, kui ta allkirjastas hageja karjääriarengu rapordi. Lisaks leiab hageja, et tegemist oli võimu kuritarvitamisega, sest temal ei olnud võimalust teha midagi ilmselge eksimuse parandamiseks hinnangu andmisel.

Lõpetuseks väidab hageja, et olulist menetlusnormi ja kaitseõigusi on rikutud seeläbi, et sisemine edasikaebamisesüsteem, mis on kinnitatud komisjoni 26. aprilli 2002. aasta otsusega, muutus olemuslikult ebaefektiivseks asjaolu tõttu, et selleks ajaks kui apellatsioonikaebus esitati, olid sama üksuse teised rapordid, millega edasikaebamisele kuulnud raport oli keskmise hinde läbi seotud, omandanud kehtivuse, ning et teatud punktid olid muutunud kehtetuks, mille osas oleks apellatsioonikaebus esitatud.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/17

---

HAGI, mille 13. mail 2004 esitas Luigi Marcuccio Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-176/04)

(2004/C 179/34)

Kohtuasja menetluse keel: itaalia keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 13. mail 2004 hagi, mille Luigi Marcuccio, kelle esindaja on advokaat Alessandro Distante, on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada nimetatud ametiasutuse otsus, millega hageja taotlus lükati tagasi;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Käesolev hagi on esitatud põhjusel, et hageja taotles 1. aprillil 2003 komisjonilt järgmist: a) Kui on olemas dr. M. P. Simmoneti koostatud arstlik aruanne, mis tehti hageja kodus 20. juunil 2002 seoses arstliku läbivaatusega, siis saadetaks sellest tõestatud ärakiri hagejale või tema poolt sel eesmärgil nimetatud arstile, ja viimasel juhul teavitatakse sellest saatmisest kirjalikult hagejat; b) kui arstlikku aruannet ei ole olemas, teavitatakse sellest hagejat kirjalikult; c) kui on põhjusi punktides a ja b esitatud taotlustega mittenõustumiseks, teavitatakse neist põhjustest kirjalikult hagejale.

Vaikiva tagasilükkava otsuse tagajärjel esitas hageja käesoleva hagi.

Hageja esitab nõude toetuseks järgmisi põhjendusi:

Seaduse rikkumine, sest ametnikul on õigus tutvuda kõikide teda puudutavate dokumentidega, mida kostja teenistuses olevad isikud on ülesannete täitmisel koostanud ja mis on nende valduses, ning see kehtib ka arstliku auraunde suhtes.

Hageja tervist ning füüsilist ja psüühilist puutumatust puudutavate õiguste rikkumine ning ühenduse institutsiooni teenistuses oleva isiku heaolu arvestamist puudutavate kohustuste rikkumine.

Personalieeskirjade artiklis 25 sätestatud otsuste põhjendamiskohustuse rikkumine.

Hoolimiskohustuse rikkumine, sest kostja ei ole üldse arvestanud hageja huvidega selles osas, et talle võimaldataks arstlikus aruandes sisalduvaga tutvumist või et sellest vähemalt teavitataks hageja poolt sel eesmärgil nimetatud arsti, ja lisaks väidab hageja, et ta ei mõista milliseid organisatsiooni huve on kostja tahtnud kaitsta, lükates hageja taotluse ja seejärel koostatud kaebuse tagasi.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/18

---

HAGI, mille esitas 17. mail 2004 Daniel Van der Spree Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-182/04)

(2004/C 179/35)

Kohtuasja menetluse keel: prantsuse keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 17. mail 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjon vastu Daniel Van der Spree, elukohaga Overijse's (Belgia), keda esindavad advokaat Sébastien Orlandi, advokaat Albert Coolen, advokaat Jean-Noël Louis ja advokaat Etienne Marchal, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luksemburgis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada otsus, millega lõplikult kinnitati hageja 1. juuli 2001 kuni 31 detsembri 2002 karjääriarengu akt.

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks viitab hageja esiteks personalieeskirjade artiklite 26 ja 43 ning 2001-2002. aastate vahepealsele hindamisaktile kohalduvate erimeetmete rikkumisele. Hageja viitab ka põhjendamiskohustuse rikkumisele, märkuste ja hinnete vahelisele seosetusele ning ilmsele hindamisveale. Peale selle viitab hageja ka kaitseõiguste rikkumisele, kuna otsus põhines siseauditi aruandel, mida hageja ei olnud kunagi näinud, ja väidetavatel hinnangukriteeriumidel, mida hageja sõnul ei olnud talle edastatud.

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/18

---

HAGI, mille esitas 7. juunil 2004 Microsoft Corporation Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu

(Kohtuasi T-201/04)

(2004/C 179/36)

Kohtuasja menetluse keel: inglise keel

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 7. juunil 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Microsoft Corporation, asukohaga Washington (Ameerika Ühendriigid), keda esindavad QC I. S. Forrester ja lawyer J.-F. Bellis.

Hageja esitab esimese astme kohtule järgmised nõuded:

—	tühistada komisjoni 24. märtsi 2004. a otsus või teise võimalusena tühistada määratud trahv või vähendada oluliselt trahvi suurust;

—	jätta kohtukulud komisjoni kanda.

Õiguslikud alused ja peamised argumendid

Hageja vaidlustab komisjoni otsust, millega komisjon tuvastas kaks hageja-poolset turguvalitseva seisundi kuritarvitamist ja määras hagejale trahvi summas 497 196 304 eurot. Otsuses leidis komisjon, et hageja oli keeldunud edastamast “koostalitlusvõimealast teavet” ja lubamast selle kasutamist võrguserveri operatsioonisüsteemi toodete arendamiseks ja levitamiseks. Teiseks leidis komisjon, et hageja seadis “Windows Client PC operatsioonisüsteemi” kättesaadavuse tingimuseks Windows Media Player'i samaaegse omandamise.

Esiteks väidab hageja oma hagi toetuseks, et komisjon leidis ekslikult, et hageja on rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82, keeldudes konkurentidele edastamast kommunikatsiooniprotokolle ja lubamast selle omanikutehnoloogia kasutamist võistlevates võrguserveri operatsioonisüsteemides.

Hageja arvamuse kohaselt ei ole käesolevas asjas täidetud Euroopa kohtute poolt nõutud tingimused selleks, et turguvalitseva seisundiga ettevõtja oleks kohustatud oma intellektuaalse omandi litsentsi andma. Hageja leiab, et tehnoloogia, mille litsents tal kästakse anda, ei ole hädavajalik selleks, et saavutada koostalitlusvõime Microsoft PC operatsioonisüsteemidega; väidetav keeldumine tehnoloogia tarnimisest ei takistanud uute toodete ilmumist teisesele turule ja lõpuks ei olnud sellel ka kogu konkurentsi teiseselt turult kõrvaldavat mõju.

Lisaks väidab hageja, et vaidlustatud otsuses keelduti vääralt hageja väidetava tehnoloogia tarnimisest keeldumise objektiivse põhjendusena arvestamast intellektuaalse omandi õigusi ning selle asemel esitati uus ja õiguslikult ekslik kaalumise kriteerium, mis viitas üldsuse huvile avalikustamise vastu.

Hageja väidab ka, et Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole mitte kunagi nõutud litsentsi tarkvara arendamise eesmärgil ja et hagejal ei olnud kohustust käsitleda Sun'i taotlust sellisena, millest tuleneks mõni erikohustus vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 82.

Lisaks väidab hageja, et komisjon jättis antud asja asjaolude suhtes artiklit 82 kohaldades arvesse võtmata Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkuleppega intellektuaalse omandi kaitse kaubandust puudutavate aspektide kohta Euroopa Ühendustele pandud kohustused.

Teiseks toob hageja välja, et komisjon eksis, leides, et hageja rikkus EÜ asutamislepingu artiklit 82, seades oma operatsioonisüsteemi kättesaadavuse tingimuseks meediaprogrammi Windows Media Player samaaegse omandamise.

Hageja arvamuse kohaselt rajaneb vaidlustatud otsus spekulatiivsel väljajätmisteoorial, mille kohaselt Windows'is sisalduva meediaprogrammi laialdane levitamine võib määramatul hetkel tulevikus viia olukorrani, kus sisutarnijad ja tarkvaraarendajad kodeerivad peaaegu eranditult Windows Media formaadis. Hageja leiab, et see teooria ei ole kokkusobiv komisjoni otsusega, mis käsitleb AOL/Time Warner koondumist, (1) ega ka tõenditega, mis näitavad, et sisutarnijad kodeerivad jätkuvalt mitmesugustes formaatides.

Hageja väidab ka, et vaidlustatud otsus jätab tähelepanuta hageja ärimudelist tulenevad kasutegurid, mis vastuseks tehnoloogilistele arengutele ja muutustele klientide nõudmistes toovad kaasa Windows'i uute funktsionaalsuste liitmise.

Samuti ei vasta vaidlustatud otsus hageja meelest EÜ asutamislepingu artikli 82 ja eriti selle artikli punkti d rikkumise tuvastamise tingimustele. Hageja väidab, et Windows ja selle meediaprogramm ei ole kaks eraldi toodet. Hageja väidab veel, et vaidlustatud otsuses ei näidata, et väidetavatel sidus- ja seotud toodetel ei ole loomulikku või äritavast tulenevat seost. Lisaks väidab hageja, et antud asja asjaolude suhtes artiklit 82 kohaldades ei võeta vaidlustatud otsuses arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkuleppega intellektuaalse omandi kaitse kaubandust puudutavate aspektide kohta Euroopa Ühendustele pandud kohustusi ning et määratud meede on ebaproportsionaalne.

Kolmandaks leiab hageja, et nõue, et hageja nimetaks ja tasustaks usaldusisikut, kes jälgiks otsuse täitmist ning võtaks vastu ja uuriks kaebusi, on ebaseaduslik kui ultra vires (volitusi ületav). Hageja leiab, et usaldusisikule antavad volitused oleksid uurimise ja täideviimise volitused, mis tavaliselt kuuluvad komisjonile ja mida ei saa delegeerida.

Lõpuks leiab hageja, et hagejale trahvi määramiseks ei ole alust, arvestades kuritarvitamise tuvastamise õiguslikku uudsust. Hageja väidab ka, et trahvisumma on ilmselt ülemäära suur.

---

(1)  Komisjoni 11. oktoobri 2000. a otsus 2001/718/EÜ, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna kokkuleppega kokkusobivaks (asi nr COMP/M.1845 – AOL/Time Warner) (EÜT 2001, L 268, lk 28)

---

10.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 179/20

---

(2004/C 179/37)

EUROOPA KOHTU VIIMANE VÄLJAANNE EUROOPA LIIDU TEATAJAS

ELT C 168, 26.6.2004

Eelmised väljaanded

ELT C 156, 12.6.2004

ELT C 146, 29.5.2004

Käesolevad tekstid on kättesaadavad:

EUR-Lex: http://europa.eu.int/eur-lex

CELEX: http://europa.eu.int/celex

---