Kaubandus-, arengu- ja koostööleping Lõuna-Aafrika Vabariigiga

KOKKUVÕTE:

kaubandus-, arengu- ja koostööleping ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel

otsus kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel

MIS ON LEPINGU JA OTSUSE EESMÄRK?

Lepinguga püütakse tugevdada suhteid ELi ja Lõuna-Aafrika vahel kaubanduse, arengu ja koostöö eri valdkondades.

Otsusega võetakse vastu leping ELi nimel.

PÕHIPUNKTID

Lepingul on mitu eesmärki:

• dialoogi tugevdamine poolte vahel,
• Lõuna-Aafrika toetamine majandusliku ja sotsiaalse ülemineku protsessis,
• piirkondliku koostöö ja riigi majandusliku integratsiooni edendamine Lõuna-Aafrikas ja maailmamajanduses ning
• kaupu, teenuseid ja kapitali hõlmava kaubanduse vastastikune laiendamine ja liberaliseerimine.

Demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise alusel seatakse lepinguga sisse korrapärane poliitiline dialoog ühist huvi pakkuvates küsimustes nii kahepoolsel kui ka piirkondlikul tasandil (ELi dialoogi raames Lõuna-Aafrika riikidega ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühmaga).

Lepingu kestus ei ole kindlaks määratud, kuid seda saab läbi vaadata viie aasta jooksul selle jõustumise kuupäevast, et kaaluda võimalikke muudatusi.

Leping hõlmab mitut valdkonda ja sisaldab edasise arengu klauslit, mis võimaldab laiendada koostöövaldkondi.

Kaubandus

Lepinguga luuakse ELi ja Lõuna-Aafrika vahel kaubanduse sooduskord, millega kehtestatakse järk-järgult vabakaubanduspiirkond. EL on Lõuna-Aafrika peamine kaubandus- ja investeerimispartner. Vabakaubanduslepingu eesmärk on tagada Lõuna-Aafrika parem juurdepääs ELi turule ja ELi juurdepääs Lõuna-Aafrika turule. Selle tulemusena on see oluline Lõuna-Aafrika integreerumisel maailmamajandusse. Leping hõlmab ligikaudu 90 % praegusest kahepoolsest kaubandusest kahe lepinguosalise vahel.

Lepinguga nähakse ette, et kümne aasta jooksul liberaliseeritakse 95 % ELi impordist Lõuna-Aafrikast ja 12 aasta jooksul 86 % Lõuna-Aafrika impordist EList. Mõlema poole ohualtimate sektorite kaitseks jäetakse teatavad tooted vabakaubanduslepingust välja ja teised liberaliseeritakse vaid osaliselt. ELi puhul on need peamiselt põllumajandustooted, samal ajal kui Lõuna-Aafrika puhul on need tööstustooted, eelkõige teatavad mootorsõidukite tooted ning teatavad tekstiili- ja rõivatooted. Alates 2006. aasta detsembrist on siiski ette nähtud mootorsõidukisektori kaubanduse liberaliseerimise suurendamine.

Lepingus sätestatakse üksikasjalikud päritolureeglid tagamaks, et sooduskorra alla kuuluvad tooted pärinevad üksnes Lõuna-Aafrikast või EList. Tänapäeva rahvusvaheliste tootmisprotsesside arvessevõtmiseks nähakse erisätetega ette paindlikumad päritolureeglid.

Lõuna-Aafrika ja EL võivad rakendada kaitsemeetmeid, kui imporditud toode ähvardab tekitada riigi tootmisharule tõsist kahju. Leping võimaldab Lõuna-Aafrikal kehtestada ka üleminekumeetmeid (nt tollimaksude suurendamine või taaskehtestamine). Lisaks võimaldavad samalaadsed meetmed kaitsta Kesk-Aafrika tolliliidu liikmete ja ELi äärepoolseimate piirkondade (nt Réunion) majandust.

Kokkulepe sisaldab sätteid, mille eesmärk on vältida kuritarvitamist turgu valitseva seisundiga ettevõtjate poolt ning tagada seega vaba konkurents ELi ja Lõuna-Aafrika ettevõtjate vahel. Koostöö toimub pädevate asutuste vaheliste konsultatsioonide raames. Lisaks annab EL tehnilist abi, et aidata Lõuna-Aafrikal oma konkurentsiseadusi ümber korraldada. Lepingus tunnistatakse ka vajadust tagada intellektuaalomandi piisav kaitse ning nähakse vajaduse korral ette viivitamatud nõupidamised ja tehniline abi Lõuna-Aafrikale.

Lõpuks näeb leping ette tihedat koostööd arvukates kaubandusega seotud valdkondades, sealhulgas tolliteenused, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tehnilised takistused, nagu sertifitseerimine ja standardimine.

Arengukoostöö

ELi arenguabi Lõuna-Aafrikale rahastatakse peamiselt ELi eelarvest arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu.

Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö mitmeaastases suunavas programmis aastateks 2014–2020 keskendutakse kolmele valdkonnale:

• töökohtade loomine,
• haridus, koolitus ja innovatsioon,
• võimeka ja areneva riigi ülesehitamine.

Nagu ka teiste arengukoostöölepingute puhul, on detsentraliseeritud koostöö abi peamine element, mis eeldab kodanikuühiskonna ulatuslikku kaasamist arenguprotsessi.

Majanduskoostöö

Mõlemad pooled tõhustavad oma majanduskoostööd paljudes valdkondades, nagu tööstus (et hõlbustada Lõuna-Aafrika tööstuse ümberkorraldamist), infoühiskond, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomine ja arendamine, transport ja energia. Selles valdkonnas tehtav koostöö peaks samuti toetama nende majanduste säästvat arengut ja kaitsma keskkonda.

Muud aspektid

Lepingu sätted hõlmavad koostööd sellistes valdkondades nagu:

• dialoogil põhinev sotsiaalküsimustes tehtav koostöö, mis hõlmab mitut aspekti, nagu ühinemisvabadus, töötajate õigused, laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ja naistevastane vägivald;
• keskkonnaalane koostöö, eriti seoses kliimamuutustega;
• kultuurialane koostöö;
• koostöö uimasti- ja rahapesuvastase võitluse valdkonnas;
• koostöö tervishoiu, eelkõige AIDSi-vastase võitluse valdkonnas.

Leping sisaldab ka mõningaid institutsioonilisi sätteid. Sellega moodustatakse koostöönõukogu, et tagada lepingu tõrgeteta toimimine. Lepinguga nähakse ette korrapärased kontaktid poolte vahel, nt nende parlamentide ning ELi majandus- ja sotsiaalkomitee ning Lõuna-Aafrika vastava asutuse, riikliku majandusarengu- ja töönõukogu vahel.

MIS AJAST LEPINGUT JA OTSUST KOHALDATAKSE?

Lepingule kirjutati alla 11. oktoobril 1999 Pretorias ja see jõustus täielikult 1. mail 2004. Siiski on alates 1. jaanuarist 2000 kohaldatud mõningaid ELi pädevusse kuuluvaid sätteid.

2016. aasta juunis allkirjastas Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingu ELi ja SADICi (Lõuna-Aafrika Arenguühenduse) vahel koos viie teise Lõuna-Aafrika riigiga (Botswana, Lesotho, Mosambiik, Namiibia ja Svaasimaa). Pärast ratifitseerimist asendab majanduspartnerlusleping kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kaubanduseeskirjad.

TAUST

Lepingut täiendavad kolm lisalepingut: teadus- ja tehnoloogialeping ning veine ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad lepingud. Kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu raames ette nähtud kalanduslepingut ei ole veel sõlmitud. Lõuna-Aafrika on ka Cotonou lepingu liige, mis reguleerib ELi ja AKV riikide suhteid.

Lisateave:

• Lõuna-Aafrika ja EL (Euroopa välisteenistus).

PÕHIDOKUMENDID

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline kaubandus-, arengu- ja koostööleping — Protokoll nr 1 „päritolustaatusega toodete“ mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta — Protokoll nr 2 vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes — Lõppakt — Deklaratsioonid (EÜT L 311, 4.12.1999, lk 3–415)

Lepingu järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2004/441/EÜ kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel (ELT L 127, 29.4.2004, lk 109)

SEONDUV DOKUMENT

Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2793/1999 Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kohaldamise teatava korra kohta (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 29–33)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 08.10.2018